Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti
2014-2020.10.01.001.01.15-0012
“ Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Maanteeamet
rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet
Lõpparuanne
CF-102/2016
28.12.2016
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel ei ole vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi tuvastati hankemenetluse liigi
valikul.
Märge struktuuritoetuse registris:
märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja on RH nr 148419 korraldamisel eksinud hankemenetluse liigi
valikul. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 1 208 629,57 eurot. (Oluline)
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
2
SISUKORD
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST .......................................................................................................................................... 2
SISUKORD...................................................................................................................................................................................... 3
A - OSA ........................................................................................................................................................................................... 4
1. AUDITI OBJEKT JA AUDITEERITUD KULUD ............................................................................................................................. 4
2. PIIRANGUD......................................................................................................................................................................... 5
3. JÄRELTOIMINGUD ............................................................................................................................................................... 6
B-OSA ............................................................................................................................................................................................. 5
AUDITI TÄHELEPANEKUD ...................................................................................................................................................... 7
3
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
1.1.1 Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
1.1.2 Prioriteetne suund Jätkusuutlik transport
1.1.3 Meede Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine
1.1.4 Projekti number struktuuritoetuse 2014-2020.10.01.001.01.15-0012
registris (edaspidi SFOS):
1.1.5 Projekti nimetus: Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus
1.1.6 Toetuse saaja: Maanteeamet
1.1.7 Toetuse saaja kontaktisik: Oleg Lužetski
1.1.8 Taotluse rahuldamise otsuse Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja 21.08.2015. a
(otsuse muutmise) number ja kuupäev: käskkiri nr 1-10/15-218
1.1.9 Rakendusüksus: Tehnilise Järelevalve Amet
1.1.10 Projekti kulude abikõlblikkuse 01.07.2014-31.08.2015
periood:
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus: Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna
struktuuritoetuse auditeerimise 2016. a tööplaan1.
Eesmärk:
Anda hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja
õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse
07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4
lõikele 1.
Auditi läbiviija(d):
Silja Kaarma, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I
auditi talitus, audiitor (auditi juht);
Kai Paalberg, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I
auditi talitus, talituse juhtaja (auditi eest vastutav isik).
Läbiviimise aeg:
06.07.2016-28.12.2016 (sh kohapealsed toimingud 21.11.2016)
Metoodika: Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi
käsiraamat”.
1
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne
võimalus valimisse sattuda.
4
Auditi käigus analüüsiti ja hinnati: • projekti tegelikku teostamist,
• projekti rakendamist kajastavat dokumentatsiooni,
• kulude abikõlblikkust,
• projektiga seotud raamatupidamise korraldust,
• omafinantseeringu olemasolu,
• struktuurifondide sümboolika kasutamist.
1.3 AUDITEERITUD KULUD
1.3.1 Projekti deklareeritud kulude 4 834 518,29 eurot
üldkogum, millele antakse hinnang
(eurodes):
1.3.2 Deklareeritud kulude aluseks olevad SFOS nr 40452, 18.12.15 - 4 834 518,29 eurot
väljamaksed (SFOS nr, kuupäev, abikõlblik
summa eurodes):
1.3.3 Valimi suurus (eurodes; %)2: 4 834 518,29 eurot – 100%
1.3.4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 1 208 629,57 eurot (tähelepanek nr 4.1)
Eesti avaliku sektori osalus
Euroopa Liidu Erasektori
Sihtotstarbeline Kokku
osalus Omafinantseering finantseering
finantseering
Mitteabikõlblikuks 1 027 335,13 0,00 181 294,44 0,00 1 208 629,57
osutunud summa
(eurodes):
1.3.5 Leitud vea määr (%)3: 25,00%
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid
audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
2
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks üldkogum eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks üldkogumist 100%.
3
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust.
5
3. Järeltoimingud
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise
osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus
tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
6
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt struktuuritoetuse taotluse
rahuldamise otsuses toodud eesmärkidele ja tingimustele.
2. Raamatupidamisarvestuse õigsus
Struktuuritoetuse saaja projektiga seotud raamatupidamisarvestus vastab olulises osas kehtivatele
õigusaktidele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning
omafinantseering on tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja ei ole riigihanke nr 148419 korraldamisel lähtunud kehtivatest õigusaktidest ning on
eksinud on hankemenetluse liigi valikul.
Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja on RH nr 148419 korraldamisel eksinud hankemenetluse liigi valikul.
Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 1 208 629,57 eurot.
12 kilomeetri pikkuse (182,6-194,2) Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus koosneb kuuest ehitusalast, mida
ehitatakse kuues järgus. III, IV ja V ehitusala ehitamisel on Maanteeamet korraldanud rahvusvahelised
hanked, I ehitusala ehitamisel siseriikliku avatud hankemenetluse. Ka I ehitusala tööde riigihange oleks
tulnud läbi viia rahvusvahelise hankena.
Tellija tingimuste kohaselt peab kogu aeg olema tagatud põhitöö osas 1+1 liiklus, seega teostatakse tööd
etappidena: III ja IV ehitusala realiseeriti 2011-2013. a, I ja V ehitusala realiseeriti 2014-2015. a.
Etapi nr RH nr HT avaldamise Hanke liik Lõplik lepingu maksumus
kuup. ilma KM-ta
I ehitusala 148419 30.04.2014 siseriiklik avatud 4 028 765,24
III ehitusala 123472 11.03.2011 rahvusvaheline 2 548 975,42
IV ehitusala 127921 14.10.2011 rahvusvaheline 16 015 920,96
V ehitusala 147979 25.02.2014 rahvusvaheline 8 746 500,00
Audiitorid on seisukohal, et Tartu läänepoolse ümbersõidu kuue erineva ehitusala ehitamisel on tegemist
ehitustöödega, mis on tellitud samal maanteel järjestikustel lõikudel ehk rekonstrueeritud lõigud on
tehniliselt võttes otseselt ühendatud ja kulgevad kokkuvõttes katkematult, tööd on tehtud samas
7
geograafilises piirkonnas, töö iseloom on sama, eeldatav pakkujate ring sama, lepingud on sõlmitud ajaliselt
lähestikku (I ja V ehitusala lepingud on sõlmitud vastavalt 17.07.2014. a ja 25.07.2014. a). Seega oleks
pidanud I ja V ehitusala ehituse hankelepingute eeldatavad maksumused summeerima ja menetlusreeglid
valima vastavalt summeeritud maksumusele.
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna arvamuse järgi on Tartu läänepoolne ümbersõit
eeldatavalt kavandatud ühtse funktsionaalselt seotud tervikuna ehk kõikide tööde eesmärk oli algusest peale
parandada oluliselt Tartu läänepoolset ümbersõitu, kuigi tööd on jaotatud etappideks ja tellitud erinevatel
aastatel. Tööde erinevad osad teenivad seega ilmselt ühtset eesmärki ja on tihedas ruumilises ja
funktsionaalses seoses. Sellisel juhul tuleb hankijal lähtuda eeldatava maksumuse määramisel kõikide
ehitustööde eeldatavast maksumusest ja menetlusreeglid valida vastavalt sellele. Seega oleks tulnud ka I
ehitusala tööde riigihange läbi viia rahvusvahelist piirmäära ületavatele riigihangetele kohalduvate reeglite
kohaselt, eelkõige avaldada hanketeade ELT-s.
Audiitorite hinnangul esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a
määruse nr 1434 § 22 (edaspidi tagasimaksete määrus) lõikes 3 toodud asjaolud, mille alusel
hankelepingutele, mis kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse eraldatavat toetust
100 protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu. Kohaldada võib
25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud määral, mis võimaldas
hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade
on avaldatud riigihangete registris. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kulusse kantud
4 834 518,29 eurost (koos KM-ga) 25% ehk 1 208 629,57 eurot mitteabikõlblik.
Risk toetuse saajale:
Kui projekti elluviimine ei ole kooskõlas taotluse rahuldamise otsuses ja õigusaktides sätestatuga, võib see
kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 1 027 335,13
eurot (85%), ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 181 294,44 eurot (15%) projekti abikõlblikust
omafinantseeringust maha arvata.
Toetuse saaja kommentaar:
Maanteeameti seisukoht on, et riigihangete „Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus“ ja „Tartu
läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala projekteerimine koos ehitusega“ puhul on tegemist eraldiseisvate
üksikhangetega ning neid ei saa pidada samadeks ehitustöödeks.
Erinevad funktsioonid
1) Majanduslik funktsioon
Majanduslikus mõistes teenindab I ehitusala väga paljus linna liiklust - ainult 1/3 liiklusest moodustab
Tallinn-Luhamaal trassil liikujatest, V ehitusalas on see enamuses.
4 “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord”, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143.
8
V ehitusalas parandati märgatavalt liikumiskiirust lõigul (70->90 (suvel 100)), millega suureneb sõiduaja
vähenemisest saadav tulu. I ehitusalal jäi lubatud sõidukiirus samaks, s. o 50 või 70 km/h olenevalt lõigust.
Tulenevalt eeltoodust on I ehitusala kohaliku tee funktsiooniga, mille eesmärk on teeninda kohalikku liiklust.
V ehitusalal on maantee funktsioon, mille eesmärk on teenindada linnadevahelist liiklust.
2) Tehniline funktsioon
Tartu ümbersõidu I ehitusala projekt nägi ette olemasoleva olukorra parendamise. Kogu liiklusskeem säilis
sellisena nagu varem – kõik mahasõidud ja ristmikud jäid samasse asukohta. Projektiga suurendati
liiklusohutust – rajati maanteega paralleelne jalgtee ja teatud mahasõitudel tõkestati vasakpöörete
teostamise võimalus. Vajadusel rajati lisaradu (pöörderajad ja lisarada Viljandi ringristmikul liikluse
läbilaskvuse tagamiseks)
Tartu ümbersõidu I ehitusala ümberehitus on vahe-etapp eelprojektiga ette nähtud lahendusest, kus Viljandi
maantee ristmik on ette nähtud viia eritasandisse ning lõigule on ette nähtud paralleelne kogujatee, et
likvideerida mahasõidud põhimaanteele. Tulevikuvisioon on eelprojekti järgse lahenduse realiseerimine kui
kõrvalasetsevad arendused ja liikluse kasv olukorra selleni viivad.
Funktsionaalses mõttes on tegemist linnatänavaga, kus domineerivat rolli mängib kohalik liiklus. Sellelt
lõigult toimub kaugemalt pärit liikluse liitumine Tartu linnaga ning Tartu linna ja lähiala elanike igapäevane
liikumine kaubanduskeskustesse ja tööle-koju ja kooli-koju suundadel. Väiksem osakaal on läbival liiklusel.
Tartu ümbersõidu V ehitusala ehitus on eelprojektiga ette nähtud eritasandilise lahenduse realiseerimine, kus
võrreldes eelprojektiga tehti vaid mõningaid pisimuudatusi liiklusohutuse taseme tõstmiseks. See nägi ette
ristmike sulgemisi ja kogujateede rajamisi kohaliku liikluse teenindamiseks. Kogu liiklusskeem sellega
seoses muutus.
Funktsionaalses mõttes on tegemist linnadevahelise eritasandilise 2+2 teelõiguga, kus on domineerivaks
Põlva-Tartu ja Võru-Tartu suunaline läbivliiklus lisaks läbivliiklusele, mis Tartust mööda läheb. Veidi
väiksemat rolli mängib kohalik liiklus, mille jaoks rajati kogujateed, et need eraldada muust liiklusest. Lisaks
eritasandilised ristmikud kohaliku liikluse liitumiseks põhimaanteega ja eritasandiline riste tagamaks
otseühendust kahel pool põhimaanteed asuvate asulate vahel.
Tulenevalt eeltoodust on I ehitusala puhul tegemist ajutise tee-ehituse projektiga, mille asemele on tulevikus
plaanis ehitada uus mitmetasandiline liiklussõlm vastupidiselt V ehitusalale, mille puhul valmis täiesti uus
tee-ehituse projekt. I ehitusala ehitusega lahendati peamiselt liiklusohutuse probleemid antud lõigul ning
tööde sisuks oli tee rekonstrueerimine. V ehitusala ehitusega muutus täielikult liiklusskeem, rajati 3 uut
eritasandilist viadukti autoliikluseks, raudteeviadukt ning jalakäijate tunnel.
Muud kriteeriumid
1) Asukoht
I ehitusala asub Tähtvere vallas ja Tartu linnas. Asukoht põhimaantee 2 km181,949 – 184,092.
V ehitusala asub Ülenurme vallas. Asukoht põhimaantee 2 km 188,548 – 191,500.
Kahe ehitusala vahe on ca 4 km. Nende ehitusalade vahel asetseb raudtee, Variku viadukt ja suur osa Tartu
linna territooriumist.
9
I ja V ehitusala ei asetse järjestikustel lõikudel ehk rekonstrueeritud lõigud ei ole tehniliselt võttes otseselt
ühendatud ja ei kulge katkematult.
2) Euroopa Liidu rahastus
Projektide ettevalmistus, ÜF rahastustaotlused/otsused on projektidele tehtud eraldi. I ehitusala oli uue
perioodi hange ja teised kolm olid vana perioodi rahade eest hanked ning neid ei saa võtta kui ühte
üksikhanget.
3) Töö iseloom
Iga hanke aluseks oli erinev tee-ehituse põhiprojekt ehk tegemist oli 2 erineva tee-ehituse põhiprojektiga,
mille kohta tehti 2 erinevat tee-ehituse hanget. Tegemist ei olnud ühe tee-ehituse põhiprojektiga, mis jagati
osadeks.
I ehitusala hanke raames teostatakse töid „Punase“ FIDIC lepingu alusel, st töövõtja teostab tööd tellija poolt
(või tellija nimel) koostatud projekti põhjal. Tööde eest tasumise aluseks on tegelikud töömahud. V ehitusala
hanke raames teostatakse töid „Kollase“ FIDIC lepingu alusel, st töövõtja koostab projekti vastavalt tellija
tingimustele ning teostab selle põhjal töö.
Seega I ehitusala puhul teostas töövõtja töö tellija nimel koostatud projekti põhjal. V ehitusala puhul oli
töövõtja ülesandeks nii projekteerimine kui ka ehitamine.
Lisaks on V ehitusala hanketeates nõutud silla projekteerimise, tee projekteerimise ja silla ehitamise õiguse
olemasolu, mida I ehitusala hanketeates nõutud ei ole. Samuti on V ehitusala hanketeates sätestatud lisaks
CPV kood 71320000-7 tehnilise projekteerimise teenused. V ehitusala eristub oma tööde iseloomult ka selle
poolest, et pakkujad pidid omama registreeringut Eesti Majandustegevuse registris või õigust vastavalt oma
asukohamaa seadustele tegutseda tegevusalal raudtee-ehitusega tegelemine. I ehitusalal oli oluline, et
pakkuja omaks registreeringut Eesti Majandustegevuse registris või õigust vastavalt oma asukohamaa
seadustele tegutseda tegevusalal kaugküttesüsteemide ehitamine.
Arvestades eelpooltoodut võib pakkumuste esitaja ring nimetatud tööde puhul märgatavalt erineda.
I ehitusala sisuks oli olemasoleva olukorra parandamine, sisuliselt tee rekonstrueerimine. V ehitusala käigus
ehitati raudteeviadukt, kolm eritasandilist viadukti autoliikluseks ja jalakäijate tunnel. I ehitusala ehitusega
rajati juurdepääsud ka külgnevatele kinnistutele, V ehitusala ehitusega need just likvideeriti.
Eeltoodust tulenevalt leiab Maanteeamet, et erisused 2 eraldi hanke teostavates töödes annavad aluse väita,
et Maanteeamet ei ole hankeid osadeks jaotanud riigihangete seadust rikkudes. Tegemist oli oma sisult
erinevate ehitustöödega ning eesmärgiks olid ja saadi erinevad tulemused. Funktsionaalne sh ka tehniline
koostoimivus või lepingute sama eesmärk ei saa olla määratud üksnes sellega, et hanke nimetuses on
kasutatud sama väljendit või viidatud samale kohale.
Kokkuvõttes leiab Maanteeamet, I ja V ehitusalad ei olnud järjestikul lõikudel ehk rekonstrueeritud lõigud ei
ole tehniliselt võttes otseselt ühendatud ja ei kulge kokkuvõttes katkematult, töö iseloom ei olnud sama,
eeldatav pakkujate ring ei olnud sama.
10
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame rakendusüksusel algatada toetuse tagasinõudmise protsess ning toetus summas 1 027 335,13
eurot (85%) tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 181 294,44 eurot (15%) projekti
abikõlblikest kuludest maha arvata.
Rakendusüksuse kommentaar:
Rakendusüksuse hinnangul ei saa käsitleda Tartu idapoolse ringtee I ja V ehitusala ühe tervikuna tulenevalt
järgnevatest põhjustest:
• I ja V ehitusala ei ole järjestikused ega omavahel füüsiliselt seotud ehitusobjektid. Majandus- ja
taristuministri 10.11.2016. a käskkirja nr 16-0328 „Maanteede investeeringute kava 2014–2020
kinnitamine“ kohaselt puudub kavatsus teostada ehitushange II ehitusalal, mistõttu on teadmata kas
ja millal I ehitusala ja selle tarbeks teostatud hange (nr 148419) saab tehniliselt võttes otseselt
ühendatud teiste hangete (nr-id 123472, 127921, 147979) raames tehtud ehitusaladega.
• I ja V ehitusala hankelepingute eesmärkide saavutamiseks teostatavad tööd on erinevad:
o I ehitusala – Rekonstrueeriti maanteelõiku, rekonstrueeriti kaks ringristmiku (Viljandi ja
Ilmatsalu), rajati jalakäijate tunnel, rajatati maantee valgustust.
o V ehitusala – Ehitati 1-klassi maantee, ehitati eritasandiline liiklussõlm, ehitati
raudteeviadukt, likvideeriti samatasandilise autotee ja raudtee ristumine, ehitati
maanteeviadukt, ehitati jalakäijate tunnel, remonditi viadukt, ehitati rambid, ehitati jalg- ja
jalgrattatee, ehitati kogujateed, rajati maantee valgustus, ehitatud sadevete kanalisatsioon,
ehitatud müratõkkeseinad.
Kuigi osaliselt on tööde iseloom kattuv, siis tehniliselt on suures osa nimetatud kahe lepingu tööde
teostamine väga erinev.
• Aruande CF-102/2016 projektis võrreldud hangete nr 148419 (I ehitusala) ja 147979 (V ehitusala)
esemed ei kattu täielikult. Esimesel puhul on tegemist projekteerimis-ehitushankega ning teisel
puhul ehitushankega, millede läbiviimine ja teostamine erinevad üksteisest oluliselt.
• Auditi aruande punktis 4 (tabelis) toodud III ja IV ehitusala läbiviimiseks teostatud hankeid nr 123472
ja 127921 ei saa käsitleda I ja V etapi hangetega võrreldavateks funktsionaalselt koos toimivateks
hankelepingute esemeteks seetõttu, et nimetatud hangete teostamise vahel on ligikaudu 3 aastat,
mistõttu võrreldavad hanked ei ole auditi esemele ajaliselt lähestikku. Ühtlasi ei kattu
lepinguobjektide valmimisajast ja iseärasusest tulenevalt ekspluatatsiooniks vajaliku hooldus- ja
remonttööde intervallid ning samuti ka objektide eluiga.
Seega leiame, et hankelepingu esemeid ei saa käsitleda RHS §23 lg 1 kohaselt funktsionaalselt koos
toimivateks (arvestades eelpool nimetatud kriteeriumeid) ega täielikult sama eesmärgi saavutamiseks
vajalikeks teenusteks ja ehitustöödeks. Tulenevalt hankelepingu eeldavast maksumusest puudus vajadus I
ehitusala tööde riigihange viia läbi rahvusvahelist piirmäära ületavatele riigihangetele kohalduvate reeglite
kohaselt.
11
Audiitorite täiendav kommentaar:
Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-20205 kohaselt kuuluvad Tartu läänepoolse ümbersõidu I ja V
ehitusala ehitused Riigimaanteede TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitusobjektide nimekirja,
mida plaaniti realiseerida 2014. – 2015. aastal.
Toetuse taotluse kohaselt oli projekt, st Tartu läänepoolne ümbersõit jaotatud VI ehitusalaks, milles I etapp
on osa Tartu läänepoolse ümbersõidu suurest tervikprojektist, seejuures realiseeritakse V ehitusala 2014-
2015 aastal. Seega oli toetuse saajal algselt plaanis parendada kogu Tartu läänepoolne ümbersõit, mis
koosnes kuuest ehitusalast ning mida plaaniti ehitada kuues järgus.
Tuginedes eeltoodule moodustavad Tartu läänepoolse ümbersõidu I ja V ehitusala etapid ühtse tehnilise ja
majandusliku funktsiooniga terviku, mille realiseerimiseks toimusid hanked ajaliselt lähestikku, pakkujate
ring oli sama ning töid teostati samas geograafilises piirkonnas.
Järelikult oleks tulnud ehitustööde riigihanke puhul võtta eeldatava maksumuse määramisel arvesse kogu
tervikprojekti maksumust, sõltumata sellest, kui kaua ehitustöid teostatakse või kas ehitustöid teostatakse
etappide kaupa.
Eeltoodust tulenevalt jäävad audiitorid tähelepanekus toodud seisukohale, mille järgi I ja V ehitusala ehituse
hankelepingute eeldatavad maksumused oleks pidanud summeerima ja menetlusreeglid valima vastavalt
summeeritud maksumusele.
5. Riigiabi andmine
Toetus ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas
kehtivaid õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 12 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Kai Paalberg Silja Kaarma
I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 28.12.2016
5
Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014–2020, vastu võetud 16.10.2013, korraldus nr 448
12
Hr Priit Sauk
Maanteeamet
[email protected] Meie: kuupäev digitaalallkirjas
nr 10-5 /14239
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud peadirektor
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0012 „Tartu läänepoolse
ümbersõidu I ehitusala ehitus" auditi lõpparuande nr CF-102/2016.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa: Auditi lõpparuanne (12 lehel)
Sama:
Hr Raigo Uukkivi, Tehnilise Järelevalve Amet (
[email protected]).
Teadmiseks:
Pr Kadri Simson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected]);
Pr Kaie Koskaru-Nelk, Rahandusministeerium (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Rahandusministeerium (
[email protected]).
Silja Kaarma
611 3319,
[email protected]
Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee /
registrikood 70000272