Menetluse algatamine

27.07.2016 nõupidamise protokoll Ösel Aquafarms OÜ Kesknõmme kalakasvatuse rajamine Aeg ja koht: 27.07.2016 kl 11:00 – 13:20, Keskkonnaministeeriumis Osalejad: Andro Ots, Ösel Aquafarms OÜ juhatuse liige Peeter Põldaru, Ösel Aquafarms OÜ Henry Ots, Ösel Aquafarms OÜ Kuido Kartau, Hendrikson & Ko keskkonnaekspert, Ösel Aquafarms OÜ konsultant Andrei Baikov, Keskkonnaministeeriumi (KKM) kalavarude osakond, peaspetsialist Kaspar Anderson, KKM merekeskkonna osakond, spetsialist Helena Vipre, Keskkonnaamet (KKA), projektiekspert Ahto Tuuling, Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), ehitus- ja elektriosakonna juhataja Imbi Jürgen, Advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat, Ösel Aquafarms OÜ nõustaja Protokollija: Imbi Jürgen Kuido Kartau esitab slaidiesitluse, mis tutvustab Ösel Aquafarms OÜ poolt kavandatavat Kesknõmme kalakasvatust ja selle rajamiseks vajalike lubade menetluste seisu ning ettepanekuid edasisteks tegevusteks (protokolli lisa). Andrei Baikov: Me ei ole hea ja keskkonnasõbraliku kalakasvatuse vastu. See vana projekt, mille te meile saatsite koos loataotlustega, on äärmiselt puudulik, mainitud on ainult mehaanilised filtrid heitvee puhastamiseks ja seda, et saavutatakse puhastusefektiivsus 80 %. Heitvee puhastus on meie jaoks primaarne. Kas te olete kaalunud teisi tehnoloogiaid lisaks mehaanilistele filtritele, kes on teie tehnoloogiapartner? Andro Ots: Tehnoloogiapartner on Taani firma Interaqua. Kuido Kartau: Õige tehnoloogiline lahendus leitakse alles projekteerimise ja loamenetluse, sh keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus. Ei saa olla juba praegu lahendust valmis. Me ei saa fikseerida seda juba praegu projektis. Andrei Baikov: See projekt, millega te tulete luba taotlema, võiks olla realistlik. 5000 t kala on ebarealistlik. Peeter Põldaru: Selleks, et jõuda veendumusele, et investeerida merekalakasvandusse, oleme 8 aastat retsirkulatsioonfarmis kasvatanud kala, oleme väga palju maailmas käinud ja uurinud erinevaid tehnoloogiaid ja põhjalikult kaalunud kalakasvatuse rajamist Kesknõmmel. Me ei pea seda ebarealistlikuks. Reostuskoormuse vastu tuleb filtrite süsteem. Me tahame valida võimalikult ökonoomse tehnoloogia. Sõltub riigi poolt seatud kriteeriumitest, millistele nõuetele peab see vesi vastama. Vastavalt sellele me valime tehnoloogia ja projekteerime kalakasvatuse. Andrei Baikov: Mis meid huvitab, on reostuskoormus Saaremaal Tagalahes. Soome ja Taani näited ei ole selles mõttes asjakohased. See, et Soomes on Ahvenamaal 3000 t kalakasvatus, ei anna meile täna alust väita, et see Tagalahes töötab. Olen nõus, et teeme kalakasvatuse, aga see peab olema keskkonnasõbralik ja teie plaanid peavad olema realistlikud. Olemasolev plaan ei ole realistlik. Kuido Kartau jätkab slaidiesitluse tutvustamisega. Ahto Tuuling: Hoonestusloa menetluse algatamata jätmise aluseks on see, kui kavandatav tegevus on ilmselgelt võimatu. Oleks põhjendamatu lasta teil edasi minna uuringutega jms, kui hiljem võib selguda, et vee erikasutusloa andmine ei ole üldse võimalik, seetõttu oleme jäänud ootama vee erikasutusloa menetluse seisukohta. Kaspar Anderson: Selle projekti pinnalt, mis teie olete esitanud praegu, ei ole selge, et reostuskoormuse kasvu ärahoidmine on võimalik. Andro Ots: Soovime tutvustada teile Soome näidet, Ahvenamaal töötavat kalafarmi. See näitab, mida ja kuidas on võimalik ära teha, missugune tehnoloogia reaalsuses siinsamas Läänemeres toimib. Andrei Baikov: Miks te alustate nii suurte kogustega nagu 5000 t-ga, võiksite alustada 500 t-ga? Andro Ots: Majanduslikult ei ole põhjendatud nii väikeste mahtudega kalakasvatus. Me tahame mõelda suurelt, oleme seda põhjalikult kaalunud ja peame seda realistlikuks. 5000 t on see maksimum, mida ei pruugi saavutadagi või mis võib olla ainult väga harvadel momentidel, kuid me peame lähtuma sellest maksimumist. Helena Vipre: Esiteks kui me võtsime teie taotluse menetlusse, ütlesime, et taotlusel esineb puudusi, kuid me ei toonud neid puudusi konkreetselt välja ega andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna meie hinnangul sellise projektiga taotlus ei ole perspektiivne. Veemajanduskavast tuleneb reostuskoormuse kasvu suhtes nulltolerants. Veekogu, kust te tahate vett võtta ja kuhu te tahate juhtida vett, ei võimalda sellist kasutust, nagu teie esitatud taotluse materjalidest on võimalik välja lugeda. Taotluse juurest on puudu mitmed olulised dokumendid, et taotlus oleks menetletav. Vajalik on muuhulgas projekt. Andrei Baikov: Miks teil ei ole võimalik teha praeguses staadiumis täpsemat projekti? Helena Vipre: Meie ettepanek on edasi minna selliselt, et KKA teeb teile kirja, milles palume taotluse puudused kõrvaldada, sh esitada projekt. Me läheme muidu vastuollu seadusega, sest me ei saa sellist taotlust menetleda, me ei saa algatada ka KMH-d, kui on puudulik taotlus. Realistlik viis protsessiga edasi minna on see, et te teete kõigepealt nõuetekohase taotluse. Kuido Kartau: Tahan selgitada seda, et kaasaegne KMH ei ole kontrolliv tööriist. Kaasaegne KMH on just parimate lahenduste väljatöötamise tööriist ja me soovime võimalust seda tööriista kasutada. KMH käigus selgitamegi välja, millised on kõige paremad tehnoloogiad antud juhul. Kuna põhiline keskkonnamõju on fosfori ja lämmastiku lisandumine merevette, siis on just KKA poolt menetletava vee erikasutusloa taotluse lahendamise käigus KMH läbiviimine asjakohane. Andrei Baikov: Olen nõus, et kui te teete kalda peale puhastussüsteemi, siis on võimalik viia reostuskoormus alla. Aga selleks peab olema vastav projekt. Henry Ots: Kuidas on Redstorm OÜ-l hoonestusloa menetlus algatatud ja lubatakse neil kavandatud tegevusega edasi minna? Seal ju täpselt samuti kaasneb reostus Tagalahte. Nulltolerantsiga ei ole see absoluutselt kooskõlas. Miks neile sellist tegevust lubatakse? Helena Vipre: Õiguslik olukord Redstorm OÜ puhul on teistsugune. Seal on olemasolev vee erikasutusluba, on olemasoleva tegevuse jätkamine. Kui nemad tegevust alustasid, siis ei olnud nullkoormuse nõuet. Nende puhul on võimalik reostuskoormuse vähendamist nõuda 15 %. Kaspar Anderson: Nulltolerantsi põhimõtte aluseks on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, see on uus, kinnitatud 07.01.2016. Rannikuveedirektiivi alusel on veekogumid hinnatud ja selline on see olukord. Botnia 2 laht, kus on Ahvenamaa, on üks väheseid veekogumeid, kus vee olukord on parem toitainete osas, teine on Taani väinad. Seetõttu ei ole hea Tagalahte nendega võrrelda. Peeter Põldaru: Võrreldes teiste süsteemidega maailmas me oleme heas seisundis. See, et me tulime loamenetluses välja algse projektiga, on tingitud bürokraatiast. Korraliku lõpliku projekti tegemine läheb väga kulukaks. Meil ei ole otstarbekas kulutada väga palju projekteerimisele, kui me ei tea, kuidas see menetlus üldse läheb. Meil puudub seni üldse diskussioon riigiga, mis tingimustel seda kalakasvatust peaks rajama. Mõistlik oleks diskussioon käivitada ja selle käigus kaaluda erinevaid lahendusvariante. Võib-olla on näiteks väga kulukate biofiltrite asemel võimalik kasutada põlevkivi baasil loodud filtreid, mille jaoks tehnoloogiat Eestis juba arendatakse. Tahaksime kasutada kõige uuemaid, innovaatilisi, efektiivsemaid ja majanduslikult otstarbekaid lahendusi. Andrei Baikov: Teie poolt taotlusega koos esitatud projektist saaks teha väga palju parema projekti ka suhteliselt väikeste kuludega. Peeter Põldaru: Kui me täna kuuleme, et tolerants on null, siis me saame aru, et keemilise protsessita me kuhugi ei jõua. Andrei Baikov: Kui tuleb korralik projekt, läbimõeldud puhastussüsteem, siis on võimalik menetlusega edasi minna. Peeter Põldaru: Kas vetikamassi väljavõtmine, karbikasvatus vms. kompensatsioonimeetmed ka on arvestatavad? Helena Vipre: Te peaksite esitama meile projekti, kus me näeme, et te mõtlete reostuskoormusele nullilähedaseks viimisele, kirjeldate võimalikke tehnoloogiaid. Andrei Baikov: See projekteerimine ei pruugi minna sugugi väga kalliks, ma võin teile anda Taani kontaktid. Kuido Kartau: Kui on nulltolerants riigi poolt ette nähtud, siis selle raamide sees me saaksimegi valida tehnoloogiat. Kui täpne peab olema projekt, et me saaks menetlusega edasi minna? Me soovime, et see projektlahendus ei oleks praeguses staadiumis liiga täpne. Vastasel korral võib hiljem selguda, et on olemas mingi uus tehnoloogia, mis võimaldaks saavutada keskkonna seisukohalt nõutava tulemuse, aga oleks ökonoomsem, aga hiljem me tehnoloogia valikut enam muuta ei saa. Me soovime jätta variante alguses lahtiseks. Helena Vipre: Sellisel kujul me ei saa luba anda, nagu teie esitatud projekt praegu on, taotluses on ju kirjas, et te kavandate vee puhastamiseks mehaanilist filtrit. Te saaksite teha uue taotluse, mis näitab, mis lahendusi te kavandate. Kas ei lase merre reostust üldse või on kompenseerivad meetmed. Võite taotluses märkida, et nulli saavutate kompensatsioonimeetmetega. Andro Ots: Võib-olla selgub, et biofiltri ehitus ei ole tingimata vajalik, võib-olla tekib teisi tehnoloogilisi lahendusi, mis reostuskoormust ära hoiavad. Seepärast me ei tahaks seda praegu kindlalt projekteerida. Me soovime praegu seda kalakasvatust rajada siiski Eestis, elavdada Eesti majandust. Kaspar Anderson: Soome, Rootsi veekogumid on sellised, kus põhi on kaugel ja rand on lähedal. Meil on vastupidi, sellepärast ei ole mõistlik võrrelda nende rannikulähedasi kalakasvatusi Eesti rannikumerre planeeritavatega. Andrei Baikov: Kindlasti ei ole 5000 t realistlik. 500 t - palun väga. Ma ei arvagi, et kuskil oleks Eestis üldse üks konkreetne koht, kus võiks kalakasvatust teha 5000 t mahus. Miks te ei taha esitada meile korralikult läbimõeldud projekti? Tehke uus projekt, kus te mõtlete läbi reostuskoormused. Helena Vipre: Te võite jätta lahtiseks midagi projektis. Aga praeguses teie taotluses ei ole kirjas, et te olete valmis võtma 100 % reostuskoormusest välja. Tehke projekt, kus on nullemissioon. 3 Kuido Kartau: Tehnoloogia valik võib sõltuda ka kohalikust kogukonnast. Nt kõrkjate niitmine võib olla variant. Aga meil peab olema selleks KMH protsess alustatud, et üldse minna ka kohalikku omavalitsusse neid variante arutama. Andrei Baikov: Meie probleem on, et Tagalahe reostuskoormus suureneb selliste teie kavandatud mahtude juures drastiliselt. Me ei ole selle ettevõtte vastu, kuid sellise mahu juures olen vastu. Mulle tundub, et te mind ei usu. Ma viin teid kokku Taani Tehnikaülikooli spetsialistidega, kui soovite. Peeter Põldaru: KMH käigus võiks nüüd hakata probleemidele lahendusi otsima. Näiteks võiksime Maaülikooliga koostöös hakata fosfori filtreid arendama. Võib-olla me võiksime ka ehitada toru kaugemale? Need aktsepteeritavad lahendused peakski selguma KMH käigus. Helena Vipre: Selle matemaatika te peaksite tegema ise, kuidas ja kuhu võiks selle toru ehitada. Andrei Baikov: Kas te tahate, et KMH-ga samaaegselt toimuks ka projekti koostamine? Et need oleks paralleelsed protsessid? Kuido Kartau: Jah, me tahaksime teha neid asju paralleelselt, see on kõige efektiivsem. KMH eesmärk ongi seada tingimusi, millele peab projekt vastama. Meil pole täna vastuseid küsimustele, aga meil on täna küsimused teada. Me tahame neile vastata KMH käigus. Helena Vipre: Me ei eelda teilt, et te esitate nn „viimase mutrini“ välja töötatud projekti. Aga praegu te ei esitanud sellist projekti, mis näitab, et reostuskoormust ei lisandu. Tehke nüüd selline projekt, et meie plaan on nullemissioon. Teil peab olema visioon. Teie visioon seni oli merre lasta tonnide viisi lämmastikku ja fosforit. Kui veemajanduskava ütleb null, siis me ei saa ju lubada midagi muud. Ei ole võimalik anda sellist luba. Püüdke midagigi teha, et see läheneks nullile. See oleks perspektiivikas. Kaspar Anderson: Meie jaoks on vajalik kindlus, et te lubate nullemissiooni. Andrei Baikov: Võib kasutada ka kompensatsioonimeetmeid. Kuido Kartau: Juhin tähelepanu, et KMH käigus võib läbi viia ka uuringuid, kui on keerukamad juhud. KMH programm annab selleks suunised, programmis lepitakse kokku, millised uuringud teha. Aga kõigepealt tuleb KMH algatada. Me ei tahaks teha veel lõplikke arvutusi praeguses staadiumis. Peeter Põldaru: Kas KMH käigus saaks ka selle veekogumi seisundi uuringut teostada? Me ei tea, mis on tegelik seisund. Võimalik, et selgub, et see piirkond ei ole nii halvas seisundis. Tagalahes täpselt ju seisundit ei ole kontrollitud. Helena Vipre: Jah, saab uuringut teostada KMH käigus. Ahto Tuuling: Kui TJA otsustab hoonestusloa menetluse algatada, siis selle juures me peame otsustama ka KMH algatamise ja muud küsimused. Eeldus hoonestusloa taotluse menetlemiseks on, et ka teised loamenetlused lähevad käima, et vajalik info saaks kogutud. Kokkuvõttes on olukord teada – keskkond on teada, mõjutused on ka teada. Teisel pool on teie äriplaan, mis teatud piirist alates ei ole enam rentaabel. Te peaks selgitama välja, kas selles keskkonnas on võimalik teie plaani teostada. Mul on väga kahju kui te saate aru, et me käsitleme erinevaid ettevõtjaid erinevalt. Me lähtume regulatsioonist. Ma saan aru, et teil tekitab segadust see, et Redstorm OÜ puhul sai menetluse algatada ja teisel juhul ei saa. Aga need stardipunktid on erinevad. Redstorm võttis äririski, kui nad saavad hoonestusloa palju suuremale mahule kui nende olemasolev vee erikasutusluba lubab. Kuido Kartau: Me ei tahaks mitte uut taotlust esitada, vaid täiendada olemasolevat taotlust. Me oleme valmis võtma sedasama äririski, nagu lubati võtta Redstormil. Redstorm sai hoonestusloa sumpade paigaldamiseks, kuigi tal ei ole õigust kalakasvatuses kasutada rohkem kui 100 t sööta. Ka Ösel Aquafarms soovib praegu, et hoonestusloa menetlus algatatakse, kuigi oleme teadlikud, et vee erikasutusluba ei ole veel välja antud. See olukord on selles mõttes täiesti analoogne Redstormi olukorraga. Miks Redstormile antakse võimalus otsida erinevaid lahendusi ja kavandada oma tegevust, nagu te selgitate? Miks ei võiks Ösel Aquafarmsile anda seda 4 võimalust selgitada KMH käigus keskkonnamõjusid ja parimaid tehnoloogiaid? Praegu on selles mõttes ettevõtjaid ebavõrdselt koheldud. Helena Vipre: Redstormil ei ole mitte mingil juhul õigust kasutada rohkem sööta kui 100 t. Neil ei ole luba mingiks muuks tegevuseks. See, et neil on õigus paigaldada palju suuremas mahus sumpasid, aga vee erikasutuseks suuremas mahus luba ei ole, see on nende äririsk. 9 sumpa on tõesti palju. Vee erikasutuslubade puhul ei ole oluline esitamise järjekord. Kuido Kartau: Kuidas me jätkame? Kas kõigepealt KKA saadab meile puuduste kõrvaldamise kirja? Siis me otsustame, kuidas Ösel Aquafarms saab kavandatud äritegevust jätkata. Ahto Tuuling: Meil on võimalik praegu otsustada kahte moodi. Esiteks, et me ei algata hoonestusloa menetlust. Teiseks, et me ootame ikkagi KKA seisukoha ära ja seejärel läheme oma menetlusega edasi. Peeter Põldaru: Minimaalne kalakasvatusmaht, mis meile on majanduslikult mõistlik, on 2000 - 3000 t kala. Äkki KMH käigus saame uurida, milline on Tagalahe tegelik veeseisund. Helena Vipre, Andrei Baikov: Peaksite taotluse puuduste kõrvaldamiseks esitama uue projekti. Projektist peab nähtuma visioon, et liigutakse nullreostuse poole. Projekti detailsuse tase: lisanduvate toitainete mahud, puhastussüsteemid. Võib välja pakkuda kompenseerimismeetmeid. Võib kaasata eksperte, kes meetmete mõju hindaksid, nt Georg Martin, Urmas Lips (TTÜ, modelleerimine). Samuti võiks leida spetsialisti, kes selgitaks, missugused tegevused oleksid veemajanduskava eesmärkidega kooskõlas. Tuleb teha ekspertidega koostööd, kes pakuvad lahendusi välja. Võib-olla ekspert ütleb, et lahendus ei pea jääma väga konkreetsesse asukohta lokaalselt, vaid võib mõelda suuremates raamides. Lepiti kokku edasised tegevused: 1) Ösel Aquafarms OÜ saadab asjaosalistele koosoleku protokolli ning palub KKA-l jätkata vee erikasutusloa menetlusega ning võimaldada kõrvaldada vee erikasutusloa taotluse puudused. 2) KKA teeb Ösel Aquafarms OÜ-le puuduste kõrvaldamise kirja. 3) Ösel Aquafarms OÜ otsustab, kas ja kuidas soovib Kesknõmme kalakasvatuse projektiga edasi minna. 4) Kui Ösel Aquafarms OÜ soovib Kesknõmme kalakasvatuse projektiga jätkata, esitab KKA-le täpsustatud projekti ja kõrvaldab muud vee erikasutusloa taotluses esinenud puudused. Ösel Aquafarms OÜ on teadlik, et projektiga jätkamine sisaldab endas arendajale äririski ja ta aktsepteerib seda. 5) Kui Ösel Aquafarms OÜ kõrvaldab puudused taotluses, algatab KKA vee erikasutusloa menetluses KMH. 6) KMH käigus otsitakse optimaalseid lahendusi, mis vastavad keskkonnanõuetele, kaalutakse alternatiive. 5  OÜ Ösel Aquafarms Kesknõmme kalakasvatuse arendamisest Kuido Kartau 27.07.2016 Asukoht Saare maakond Kihelkonna vald Tagalaht Kehila küla Kesknõmme Kavandatav tegevus Vajalikud load ja olukord nendega Sisulised selgitused ja ettepanekud o Kaasaegne vesiviljelus on väga kiiresti arenev valdkond. Seda toetavad (rakendus)teaduslikud uuringud, tehnoloogiline areng ja poliitilised strateegiad. o Merereostuse (P ja N) alane nn “null-tolerants” ja suuremahuline kaasaegne kalakasvatus ei ole üksteist välistavad ega omavahel konflitsed. Vastupidi, eesmärgiks on leida uues paradigmas uued toimivad lahendused. Uute lahenduste otsimine on keerukam kui vanal rajal käimine (aga see ei ole enam võimalik niikuinii). o Lahenduse otsimisel on “tööriistadeks” kõik menetlused ja eriti KMH. Ettepanekud: TJA’l viivitamatult alustada hoonestusloa menetlus. KKA’l viivitamatult jätkata olemasoleva taotluse alusel vee erikasutusloa menetlust ja algatada KMH.  Saatja: Kuido Kartau <[email protected]> Saatmisaeg: 15. august 2016. a. 13:04 Adressaat: Liis Piper Teema: FW: Keskn�mme kalakasvatus (�sel Aquafarms) taotluste menetlused. KOOSOLEK 27.07.2016 KELL 11.00. Manused: 2016-27-07 protokoll n�upidamine �sel Aquafarms O� Keskn�mme kalakasvatuse rajamine l�plik.bdoc; 27.07.2016 Tallinn.pdf; Keskn�mme kalakasvatus (�sel Aquafarms) vee erikasutusloa taotlus Tere Ilmselt olete vajadusel saanud Keskn�mme kalakasvatuse koosoleku materjalid ka TJA siseselt, kuid kuna sellest viimati telefonis r��kisime, siis saadan materjalid ka lihtsalt informatiivse e-kirjaga. Parimat, Kuido Kartau From: Imbi J�rgen [mailto:[email protected]] Sent: 11. august 2016. a. 12:24 To: [email protected]; 'Helena Vipre'; 'Ahto Tuuling'; [email protected] Cc: 'Aquafarms'; Kuido Kartau; 'Henry Ots'; 'Peeter P�ldaru' Subject: RE: Keskn�mme kalakasvatus (�sel Aquafarms) taotluste menetlused. KOOSOLEK 27.07.2016 KELL 11.00. Lugupeetud 27.07.2016 �sel Aquafarms Keskn�mme kalakasvatuse projekti teemal toimunud n�upidamisel osalenud! K�esolevaga edastan n�upidamise protokolli koos n�upidamisel tutvustatud esitlusega. Lugupidamisega Imbi J�rgen Vandeadvokaat / Senior Associate GLIMSTEDT Kai 1, Tallinn 10111, Estonia Tel +372 611 8050 Fax +372 611 8051 Mob +372 529 5932 [email protected] www.glimstedt.ee ________________________________________________________________________________________________ K�esolev kiri on konfidentsiaalne ning m�eldud kasutamiseks kirja p�ises nimetatud isikule. Igasugune k�esoleva kirja mistahes viisil kasutamine v�i kopeerimine isiku poolt, kes ei ole m�rgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud k�esoleva kirja eksimuse t�ttu, palun teavitage sellest kirja saatjat ning kustutage saadud kiri k�ikide lisadega. This message is intended for the exclusive use of the addressee and may contain legally privileged, confidential information. If you have received this message in error, please notify us immediately and delete this message, including attachments. We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information sent or received by electronic mail. Saatja: Imbi Jürgen <[email protected]> Saaja: Helena Vipre, Kuido Kartau, 'Aquafarms', 'Henry Ots' Teema: Kesknõmme kalakasvatus (Ösel Aquafarms) vee erikasutusloa taotlus Lp Helena Vipre! Äsja edastasin kõikidele 27.07.2016 Kesknõmme kalakasvatuse teemalisel nõupidamisel osalenutele nõupidamise protokolli lõpliku versiooni (vt e-kiri lisas). Vastavalt 27.07.2016 nõupidamisel kokku lepitule ja ka vastavalt GLIMSTEDTI poolt Ösel Aquafarms OÜ nimel saadetud 30.06.2016 kirjale palume, et Keskkonnaamet jätkaks Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotluse menetlemist. Kui Keskkonnaamet on seisukohal, et taotluses esineb puudusi, palume puudused nimetada ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Palun kinnitage, kas käesolev e-kiri on piisav, et Keskkonnaamet asuks taotlust menetlema ja koostaks nn puuduste kirja või selgitage, kui on vajalik veel täiendav kirjalik pöördumine, taotlus vms. Palun andke ühtlasi teada, millise aja jooksul planeerib Keskkonnaamet nn puuduste kirja Ösel Aquafarms OÜ-le välja saata. Küsimuste korral võite alati ühendust võtta minu või antud projekti keskkonnaekspert Kuido Kartauga. Lugupidamisega Imbi Jürgen Vandeadvokaat Ösel Aquafarms OÜ esindaja GLIMSTEDT Kai 1, Tallinn 10111, Estonia Tel +372 611 8050 Fax +372 611 8051 Mob +372 529 5932 [email protected] www.glimstedt.ee <http://www.glimstedt.ee/> ________________________________________________________________________________________________ Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule. Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja eksimuse tõttu, palun teavitage sellest kirja saatjat ning kustutage saadud kiri kõikide lisadega. This message is intended for the exclusive use of the addressee and may contain legally privileged, confidential information. If you have received this message in error, please notify us immediately and delete this message, including attachments. We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information sent or received by electronic mail. From: Helena Vipre [mailto:[email protected]] Sent: Monday, August 8, 2016 1:51 PM To: Imbi Jürgen <[email protected]> Subject: RE: Kesknõmme kalakasvatus (Ösel Aquafarms) taotluste menetlused. KOOSOLEK 27.07.2016 KELL 11.00. Tere, Minu poolt täiendusi pole. Jään ootama Ösel Aquafarms OÜ pöördumist. Lugupidamisega Helena Vipre vee spetsialist Viru regioon Keskkonnaamet ___________________________________________ [email protected] <mailto:[email protected]> 6807430 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Eesti www.keskkonnaamet.ee <http://www.keskkonnaamet.ee/> From: Imbi Jürgen [mailto:[email protected]] Sent: Friday, August 5, 2016 1:48 PM To: Andrei Baikov <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kaspar Anderson <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Helena Vipre <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Ahto Tuuling' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: 'Aquafarms' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kuido Kartau <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Henry Ots' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Peeter Põldaru' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kesknõmme kalakasvatus (Ösel Aquafarms) taotluste menetlused. KOOSOLEK 27.07.2016 KELL 11.00. Tere! Tänan Kaspar Andersoni ja Andrei Baikovit protokolli täiendusettepanekute eest! Kas Helena Viprel ja Ahto Tuulingul on ka omapoolseid täiendusi? Kui on, siis palun saata veel tänase päeva jooksul. Kui rohkem muudatusi ei tule, saadan esmaspäeval lõplikult vormistatud protokolli kõigile asjaosalistele teadmiseks välja. Parimate tervitustega Imbi Jürgen From: Andrei Baikov [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, August 4, 2016 6:18 PM To: Kaspar Anderson <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Imbi Jürgen <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Helena Vipre <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Ahto Tuuling' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: 'Aquafarms' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kuido Kartau <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Henry Ots' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Peeter Põldaru' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kesknõmme kalakasvatus (Ösel Aquafarms) taotluste menetlused. KOOSOLEK 27.07.2016 KELL 11.00. Tere, Paar täiendust ka minu poolt. Tervitades, Andrei Baikov Peaspetsialist/ Senior officer Kalavarude osakond/ Fisheries Resources Department Keskkonnaministeerium / Ministry of Environment From: Kaspar Anderson Sent: Monday, August 1, 2016 3:21 PM To: Imbi Jürgen <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Helena Vipre <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Ahto Tuuling' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Andrei Baikov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: 'Aquafarms' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kuido Kartau <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Henry Ots' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Peeter Põldaru' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kesknõmme kalakasvatus (Ösel Aquafarms) taotluste menetlused. KOOSOLEK 27.07.2016 KELL 11.00. Tere Edastan enda täienduse. Tervitades Kaspar Anderson Merekeskkonna osakonna spetsialist From: Imbi Jürgen [mailto:[email protected]] Sent: Monday, August 1, 2016 3:02 PM To: Kaspar Anderson <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Helena Vipre <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Ahto Tuuling' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Andrei Baikov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: 'Aquafarms' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kuido Kartau <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Henry Ots' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Peeter Põldaru' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kesknõmme kalakasvatus (Ösel Aquafarms) taotluste menetlused. KOOSOLEK 27.07.2016 KELL 11.00. Lugupeetud Kaspar Anderson, Andrei Baikov, Ahto Tuuling ja Helena Vipre! Käesolevaga edastan 27.07.2016 Ösel Aquafarms Kesknõmme kalakasvatuse projekti teemal toimunud nõupidamise protokolli koos nõupidamisel tutvustatud esitlusega. Kui teil on märkusi või täiendusi protokollile, palun andke sellest mulle teada hiljemalt 5. augustiks. Seejärel saadan välja kõigi poolt kooskõlastatud protokolli lõpliku versiooni. Vastavalt 27.07.2016 nõupidamisel kokku lepitule ja ka vastavalt meie 30.06.2016 kirjale palume, et Keskkonnaamet jätkaks Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotluse menetlemist. Kui Keskkonnaamet on seisukohal, et taotluses esineb puudusi, palume puudused nimetada ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lugupidamisega Imbi Jürgen Vandeadvokaat Ösel Aquafarms OÜ esindaja GLIMSTEDT Kai 1, Tallinn 10111, Estonia Tel +372 611 8050 Fax +372 611 8051 Mob +372 529 5932 [email protected] <mailto:[email protected]> www.glimstedt.ee <http://www.glimstedt.ee/> ________________________________________________________________________________________________ Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule. Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja eksimuse tõttu, palun teavitage sellest kirja saatjat ning kustutage saadud kiri kõikide lisadega. This message is intended for the exclusive use of the addressee and may contain legally privileged, confidential information. If you have received this message in error, please notify us immediately and delete this message, including attachments. We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information sent or received by electronic mail. From: Kuido Kartau [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, July 26, 2016 12:16 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> ; 'Rainer Persidski' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Kaupo Heinma' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Helena Vipre' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Ahto Tuuling' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Liis Piper' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Aquafarms' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Henry Ots' <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Imbi Jürgen <[email protected] <mailto:[email protected]> >; 'Tormis Lepik' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kesknõmme kalakasvatus (Ösel Aquafarms) taotluste menetlused. KOOSOLEK 27.07.2016 KELL 11.00. Tere Tuletan meelde et kohtume juba homme kell 11.00 Keskkonnaministeeriumis (ruumis 301) arutamaks Kesknõmme kalakasvatuse teemal. Sarnaselt paljude teistegi ministeeriumitega on ka Keskkonnaministeeriumi külastamisel vajalik kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kohtumiseni, Kuido Kartau Keskkonnaekspert (litsents KMH0034), juhatuse liige. Leading environmental expert, member of board. Mob +372 527 3671 E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> Aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu, Estonia www.hendrikson.ee <http://www.hendrikson.ee> From: Kuido Kartau [mailto:[email protected]] Sent: 6. juuli 2016. a. 13:56 To: '[email protected]'; 'Rainer Persidski'; 'Kaupo Heinma'; 'Helena Vipre'; 'Ahto Tuuling'; 'Liis Piper'; 'Aquafarms'; 'Henry Ots'; 'Imbi Jürgen'; 'Tormis Lepik' Subject: Kesknõmme kalakasvatus (Ösel Aquafarms) taotluste menetlused. KOOSOLEK 27.07.2016 KELL 11.00. Tere Ösel Aquafarms poolt Kesknõmmele kavandatava kalakasvatuse erinevate lubade menetluste osas on olnud ettepanek asjaolusid arutada ühiselt ühe laua taga. Kõigi osapooltega suhtlemisel on selgunud, et sobivaimaks ajaks on kolmapäev 27.07.2016 kell 11.00. (Vahepealsetes telefonivestlustes oli jutuks ka 26.07, aga see siiski kõigile ei sobinud ja samas ei välistanud keegi ka 27.07). Kohtume Keskkonnaministeeriumis, täpne ruum selgub. Projektiga seotud materjalid on mahukad ja neid ei hakka siinkohal üle saatma ja detailselt kordama. Kohtumise üldstruktuur oleks alljärgnev: o Olemasoleva olukorra (erinevate menetluste) ülevaade. Erinevate osapoolte seisukohtade täpsustamine. o Kuidas edasi? Loodetavasti ühise arusaama baasil edasise tegevuskava koostamine. Orienteeruv kohtumise aeg eeldatavasti kuni 2 tundi. Lugupidamisega, Kuido Kartau Keskkonnaekspert (litsents KMH0034), juhatuse liige. Leading environmental expert, member of board. Mob +372 527 3671 E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> Aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu, Estonia www.hendrikson.ee <http://www.hendrikson.ee> Ösel Aquafarms OÜ Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 [email protected] [email protected] 09.12.2015 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks veevõtu kollektoriga ja heitvee väljalasuga (torujuhtmega) Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kavandatava kaasaegse kalakasvatuse rajamiseks vajaliku veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu (torujuhtme) rajamiseks. Vastavalt ehitusseaduslikule (§104) ei loeta torujuhtmeid ega ehitisi, mis on kaldaga ühendatud torujuhtme või muu tehnovõrgu või –rajatise kaudu, kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks. Seega on veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu näol tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ning seetõttu on avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega vajalik hoonestusluba (veeseaduse 4. jagu). Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226)sätestatud nõuetele. Üldinformatsioon Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmmel (katastriüksusele 30101:002:0286) asub 1980- ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu. Kavatsus on kalakasvatus renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Ösel Aquafarms OÜ on kalakasvatuse maismaal asuva kinnisasja omanik. Kalakasvatuse rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba, millest igaühe puhul on menetlejaks ja otsustajaks erinev ametkond: o Detailplaneering (DP) eeskätt maismaal ehituse võimaldamiseks. Otsustaja Kihelkonna vald. o Vee erkasutusluba vee erikasutuseks (vee võtt merest ja heitvee tagasisuunamine merre). Otsustaja Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. o Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusluba). Otsustajaks Tehnilise Järelvalve Amet. Arendustegevuse ja sellega seotud dokumentatsiooni menetlemine on vajalik läbi viia nimetatud asutuste omavahelises konstruktiivses koostöös. Praeguseks koostatud tegevusplaanide kohaselt soovitakse kalakasvatuses välja püüda 5000 tonni kala (meriforell) aastas. Basseinidesse lastakse orienteeruvalt kuni 1 kg kaaluga meriforellid ja kasvatatakse neid 0,5 – 1,5 aastat. Kalakasvatuse veega varustamiseks on vajalik rajada veevõtukollektor ja heitvee väljalask eeldatavasti kuni ca 700 m pikkusena ca 10 meetri sügavuseni merre. Antud asukohas ei ole suuremat mere sügavust võimalik saavutada. Planeeritav veevõtt, samuti heitvee kogus, on suurusjärgus kuni 100 miljonit m3 aastas. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Joonis 1. Kesknõmme kalakasvatuse asukoht Tagalahe läänerannikul Saaremaal. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on Kesknõmme kalakasvatuse kompleksi kuuluv veevõtu kollektor ja heitvee väljalask. Heitvee kollektor koosneb veevõtu seadmest (veevõtukamber) ning sellest kuni kalakasvatuse maismaal paiknevate basseinideni merepõhjas kulgev torujuhe. Heitvee väljalask on kalakasvatuse maismaal paiknevast osast alguse saav merepõhjas paiknev torujuhe, mille otsas on heitvee ava. Veevõtu ja heitvee veetorud asuvad kõrvuti samas asukohas (koridoris), kuid veevõtu seade (veevõtukamber) ja heitvee väljalask asuvad üksteisest mõnevõrra eemal. Seega on hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve merevee võtt kalakasvatuse tarbeks ja kalakasvatuses kasutatud heitvee tagasisuunamine merre. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatavate veetorude läbimõõt on kuni 2 meetrit. Veetorude pikkus on kuni 700 meetrit ja need ulatuvad kaldalähedasest ca 1 meetri sügavusest veest kuni sügavuseni ca 10 meetrit. Veevõtu kollektori otsas on võredega veevõtukamber, mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Joonis 2. Veevõtu kollektori ja veevõtukambri ning heitvee lasu asukoht Tagalahes. Torustiku pikkus kuni ca 700 meetrit kuni mere sügavuseni ca 10 meetrit. Joonis 3. Näide võimalikust veevõtusüsteemist, mis tänu hüdrodünaamilisele lahendusele (erinevad voolukiirused kambri erinevates osades) tagab ohutuse mereelustikule ja väldib setete sattumise sissepumbatavasse vette. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Veevõtuks kasutatakse ühte kuni 2 meetrise läbimõõduga toru pikkusega kuni 700 meetrit ning veevõtu kambrit, mille pindala võib olla kuni 100 ruutmeetrit. Heitvee merre juhtimiseks kasutatakse analoogsete mõõtmetega veetoru ja vee merre hajutamiseks kambrit. Meie hinnangul võib veetorudest ja kambritest koosnevat süsteemi käsitleda ühe ehitisena. Veetorude ja kambrite pindala kokku on kuni 3000 m2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Veevõtu ja heitvee süsteemi moodustab kuni ca 4 meeri laiune ja 700 meetri pikkune ristkülik, mille otstes olevate punktide koordinaadid on alljärgnevad: 1) 22o3´54’’ E 58o 26´22’’ N o 2) 22 4´32’’ E 58o26´33’’ N Koormatava ala pindala kokku on kuni 3000 m2. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Keskkonnamõju hindamisest Käesoleva taotluse üldinformatsiooni peatükis kirjeldasime, et kalakasvatuse rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba (detailplaneering, vee erkasutusluba ja hoonestusluba), millest ühegi puhul ei ole kohustuslikku seadusest tulenevat nõuet teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) või keskkonnamõju hindamine (KMH), kuid kõigil juhtudel on KSH või KMH teostamist vajalik kaaluda (st kaalutlusotsus). Käeoleva taotlus koostamisel on osalenud keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson&Ko, kelle hinnangul on kavandatava kalakasvatuse mahtu arvestades keskkonnamõju hindamise teostamine asjakohane, kuid vältida tuleb asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mittepandavaid menetlusi. Keskkonnakaitseliselt kõige sisukamaks teemaks on kalakasvatuse summaarse merekeskkonda lisanduva reostuskoormuse temaatika (st vee erikasutusloaga seonduv), mistõttu on kõige asjakohasem teostada KMH just vee erikasutusloa menetluse raames. Loomulikult peab vee erikasutusloa raames teostatav KMH käsitlema ka detailplaneeringu ja hoonestusloa käigus tekkivaid keskkonnaküsimusi. Seega oleks tegemist sisuliselt ühise KMH’ga kolmele dokumendile (DP, vee erikasutusluba, hoonestusluba), mis on ühendatud ühisesse vee erikasutusloa raames läbi viidavasse KMH protsessi. Soovime KMH teostamist vee erikasutusloa menetluse raames, käsitledes sealjuures vajalikus mahus keskkonnaküsimusi, mis puudutavad hoonestusloa taotlust. Merepõhja uuringud Täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine ja lõplik tehnoloogiavalik) jaoks (kuid samaaegselt on need abiks ka KMH’s) on vajalik teostada mõningaid täiendavaid töid. Käesoleval ajal peame vajalikeks uuringuteks:  Batümeetriat täpsustav uuring.  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Aquafarm OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Edaspidi täpsustuvad andmed Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava ehitise asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus (sh sisend KMH’st ja projekteerijalt) täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid. Pärast pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Hr Ahto Tuuling Teie 08.01.2016 nr 15-1819-002 Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a Meie 28.01.2016 nr 12.1-1/16/104 10614 Tallinn [email protected] Arvamuse küsimine Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotlusele Austatud härra Tuuling Kaitseministeeriumil puuduvad märkused Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotluse kohta Saaremaale Kihelkonna valda Kehila külla Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kaasaegset kalakasvanduse rajamiseks. Juhime tähelepanu, et Kaitseväele teadaolevalt ei ole piirkonnas teostatud võimalike ajalooliste lõhkekehade kontrolli, millest tulenevalt ei ole kalakasvatuse rajamine täielikult ohutu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ingvar Pärnamäe Kaitseinvesteeringute asekantsler Vahur Fuks +372 717 0227 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Rene Reisner Teie 14.01.2016 nr 17-6/16/165-2 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 4.02.2016 nr 14-6/16/101-2 Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotlusest Austatud härra Reisner Keskkonnaamet on saanud Keskkonnaministeeriumilt 14.01.2016 kirjaga nr 17-6/16/165-2 seisukoha Ösel Aquafarms OÜ (12740506) hoonestusloa taotluse kohta. Keskkonnaministeeriumi seisukoha kohaselt saab Teie hinnangul kavandatavat tegevust teostada, kui saasteainete heide keskkonda puuduks või kui heite korral rakendataks meetmeid, mis samas ka saasteainete mõju kõrvaldavad. Soovitate kaaluda näiteks looduslikke vees olevaid saasteaineid filtreerivate veeorganismide kasvatamist või taimestiku (pilliroo) niitmist piirkonnas. Rõhutate oma seisukohas, et need meetmed peavad olema efektiivsed kalakasvatuse rajamise hetkest, et vältida negatiivse mõju tekkimist ja tagada vastavust veeseaduses toodud keskkonnaeesmärgiga. Keskkonnaamet palub siinkohal lahti seletada nimetatud seisukoha alused, kuivõrd ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt tuleb Soela väina rannikuveekogumis vee edasist kasutamist vältida. Oleme lisanud käesolevale kirjale Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotluse, mille reaalse rakendamise kohta antud kontekstis palume Keskkonnaministeeriumi seisukohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Lisa: Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotlus Teadmiseks: Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Helena Vipre +372 680 7430 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Andro Ots Teie 18.01.2016 Ösel Aquafarms OÜ [email protected] Meie 12.09.2016 nr 14-6/16/64-9 Lisateabe küsimine Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotlusele Austatud hr Andro Ots Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506, aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437) esitas vee erikasutusloa taotluse kalakasvanduse (aastane juurdekasv 4500 tonni) tarbeks pinnavee võtmiseks üle 30 kuupmeetri ööpäevas (99.5 miljonit kuupmeetrit aastas) ja kasutusel olnud heitvee juhtimiseks suublasse, merepõhja süvendamiseks, tahkete ainete uputamiseks. Vee erikasutusloa taotlusega soovitakse tegutseda Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusel (30101:002:0286). Oleme registreerinud Teie taotluse Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.01.2016 nr 14-6/16/64. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaametil pädevus loa taotluse menetlemiseks. Vee erikasutusluba peab olema vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lg 2 p 1, 4, 6, 7, 9 ja p 12. Kavandatava tegevuse piirkonnas on Pidulalaht ja Tagalaht määratletud vastavalt veeseadusele § 2 p 29 kui rannikuvesi. Vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise metoodika“ määrus 44 lisale 2 kuuluvad nii Pidulalaht kui Tagalaht veekogumisse EE_10 Soela väina rannikuvesi. Veeseaduse § 35 lõike 1 kohaselt ei tohi pinnavee seisundit halvendada ning lõike 2 kohaselt tuli pinnavee hea seisund saavutada 2015 aasta detsembriks. Ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskava (http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad- 2015-2021 ) kohaselt on hinnatud Soela väina rannikuveekogumi seisund kesiseks ning selle meetmekava kohaselt tuleb seal vältida täiendava reostuskoormuse lisandumist. Kooskõlas veeseaduse § 39 on hea seisundi saavutamise tähtaega kõnealusele veekogumile pikendatud kuni detsembrini 2021, kuna seisud selles veekogumis ei ole hea. Riikliku keskkonnaseire programmi tulemusena (aastal 2012) mõõdeti veekogumis nii üldlämmastiku kui üldfosfori suvise (juuni-september) keskmise sisalduse väärtused, mis ületavad määrusega nr 44 rannikuveekogumi tüübile IV kehtestatud hea seisundi väärtust. Seega ei saa nendele andmetele tuginedes pidada kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda kuidagi võimalikuks. Keskkonnaamet saatis 04.02.2016 seisukoha saamiseks vee erikasutusloa taotluse Keskkonnaministeeriumile. „Keskkonnaministeerium on oma 12.02.2016 kirjas nr Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 17-6/16/165-4 seisukohal, et projekti planeerimise juures on esialgsetes arvutustes tehtud mõned vead. Esiteks väidab projekti koostaja, et planeeritavas kalakasvanduses saab veepuhastussüsteemi efektiivsus olema minimaalselt 80%. Samas pole arvutustes arvesse võetud, et ligikaudu 90% reovees olevast lämmastikust (tabel 4 vee erikasutusloa taotluses) on lahustunud kujul, mida ei ole võimalik mehaanilise filtriga eemaldada. Seega tegelik ööpäevas keskmisena merre suunatava lämmastiku kogus tuleks vähemalt 4 korda suurem ja seda eeldusel, et kõik lämmastikku sisaldavad tahked osakesed saavad eemaldatud (mis on samuti ebatõenäoline). Sama viga on tehtud ka fosfori kohta, sest märkimisväärne osa fosfaatidest on reovees lahustunud kujul. Teiseks oluliseks puudujäägiks on reovees oleva orgaanilise aine tegeliku koguse mittearvestamine (TOC, tahked ja DOC, lahustunud) ning keemilise hapnikutarbe (KHT, mg/L) ja bioloogilise hapnikutarbe (BHT5, mg/L) väärtuste arvutused. Need näitajad on äärmiselt olulised, kuna võimaldavad hinnata lahte lisanduva orgaanilise aine kogust ja selle lagundamiseks vajaliku hapniku hulka aeroobsete organismide poolt ning sellest tekkivat hapniku vaegust lahe piirkonnas. Kolmandaks oluliseks puuduseks on lämmastiku ja fosfori ühendite kontsentratsioonide suurenemise arvutused lahes kalakasvanduse heitvee tõttu (tabel 5 ja 6). Arvutused on tehtud kasutades ebarealistlikku puhastusefektiivsust (vt esimest märkust) ning kalkulatsioon on esitatud ühe ööpäeva kohta. Näidata ainult ööpäevas lisanduvaid üldfosfori ja üldlämmastiku koguseid on väga eksitav, sest siinkohal pole arvestatud Pidulalahes ja Tagalahes toimuvat veevahetust avamerega. Suure tõenäosusega toimub juba nädalate jooksul fosfori ja lämmastiku ühendite kiire kuhjumine lahes, sest 100% -list lahe veemassi vahetust avamerega 24 tunni jooksul ei saa kindlasti eelduseks võtta.“ Arvestades eelnevat, hindas loa andja vastavalt keskkonnaministri 26.03.2002. määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) esitatud andmete vastavust ja vajalikkust VeeS ja määrus nr 18 § 5, §6, §7, §8 ja § 10 esitatud nõuetele ning arvestades projekti ulatust ja võimalikku teadmatut mõju ei ole Teie poolt 11.09.2013 esitatud taotlusmaterjal piisav, et alustada vee erikasutusloa taotluse menetlust vee erikasutusloa andmise kaalumiseks. Lähtuvalt eeltoodust palub Keskkonnaamet kooskõlas määruse nr 18 § 13 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi nimetatud HMS) § 15 lg 2, taotlust täpsustada lähtudes määruse nr 18 nõuetest ning täiendada või lisada materjale Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotluse kohta järgnevas: Määruse nr 18 § 5 punktide alusel: 1. teabest vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta; 2. projekti mahukust arvestades, vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise esialgsest projektist; 3. teabest vee erikasutamise aja kohta ja perioodi pikkus, milleks vee erikasutusluba taotletakse; 4. teabest vee erikasutuses kasutatava tehnika vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale; 5. vee erikasutusloa andmiseks vajalikust eksperthinnangust, mis tuleb vesiviljeluse valdkonnas tunnustatud eksperdilt, kes on projekteerinud vähemalt 3 toimivat kalakasvatust võrreldavas tootmismahus antud taotlusega, mis peab sisaldama vähemalt järgnevat infot: (planeeritava kalakasvatuse üldise skeemi kirjeldus, sh kalabasseinide parameetrite, veevõtu ja vee väljalaske, vee puhastussüsteemi kirjeldus, sealhulgas valitud komponentide efektiivsuse analüüs; analüüs kalakasvatuse toodangumahu, söödakasutuse ning veetarve kohta kuude lõikes ning summeerituna aastas; kohaliku veekogumi sobivuse analüüs, sealhulgas toitainete sisaldust, temperatuuri, soolsust, hapnikusisaldust ning veevahetust arvestades; rajatava kalakasvatuse mõju veekogumile 2 (4)  hindamise tarvis detailne veeheite iseloomustus. Arvutused kalakasvatusest väljuva heitvee kohta, kus on ära toodud lisanduvad üldfosfori ja üldlämmastiku kogused, reovees oleva orgaanilise aine kogused (tahked ja lahustunud) ning keemilise hapnikutarbe (KHT, mg/L) ja bioloogilise hapnikutarbe (BHT5, mg/L) väärtuste arvutused ja nende alused ning teine osa eksperdil, kes on võimeline modelleerima sellise mahuga toitainete levikut ja mõju Tagalahe ning Soela võina veekogumile järgnevas: analüüsida arvutatud parameetrite mõju lahele ning veekogumile; anda ülevaade planeeritava veekogumi ökoloogilise seisundi seirest, selle vajadusest; modelleeritud hinnang veevahetusele Tagalahes, kui kiiresti vesi vahetub, hinnata tekkivat hapniku puudust ning lisanduvate toitainete segunemist/tõusu ja ära kandmist; 6. kohaliku omavalitsuse nõusolek; 7. vee erikasutusloa taotleja märgib taotlusele, kas ta soovib saada taotlusega seotud informatsiooni posti teel või elektrooniliselt. Määruse nr 18 § 6 punktide alusel: 8. täpsustada võetava vee koguse määramise viis ja mõõtmisvahendid, hetkel kaks valikut; 9. lisada võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused, mis ei ole vanemad kui kolm aastat, ning vee töötlemistehnoloogia kirjeldus; 10. lisada teave selle kohta, kui suur on hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta; Määruse nr 18 § 7 punktide alusel: 11. Lisada vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus; 12. veeheite kogus (m3) toodanguühiku kohta; 13. teave reovee koguse ja koostise muutumise kohta aasta, kuu või ööpäeva jooksul; 14. saasteainete kogus toodanguühiku kohta; 15. reovee puhastamise kirjeldus (puhastuse liik, skeem, seadme tüüp, projektikohane ja tegelik hüdrauliline jõudlus ja projektikohane ja tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides, reovee järelpuhastus, puhastusprotsessi projektikohane (kust tuleb täpselt see 80% puhastusaste) ja tegelik puhastusaste protsentides ja puhastusvõimsus (mg/l); 16. suubla nimi, iseloomustus ja asukoha kirjeldus ning veemajanduskava kohane suubla seisundi hinnang, mis võib sisalduda pädeva isiku poolt eksperthinnangus; 17. suublasse juhitava heitvee saasteainete(üldfosfor, üldlämmastik, KHT, BHT7, tahke ja lahustunud orgaanilise aine) kogused või prognoositavad kogused aastas, kvartalis ja ööpäevas (t); 18. saasteainete(üldfosfor, üldlämmastik, KHT, BHT7, tahke ja lahustunud orgaanilise aine) sisaldus või prognoositav sisaldus suublasse juhitavas heitvees (mg/l) ning mis meetodeid kasutades need tulemused prognoositud on; 19. reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis, meetod ja mõõtmistulemused; 20. kavandatud või olemasolevad seirepunktide koordinaadid L-Est süsteemis ja analüüsitavad näitajad ning seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas, sealhulgas puhasti sissevoolust ja väljavoolust; 21. reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus, arvutuste selgitus, omadused ning käitluse kirjeldus, ladustamise koht, töötlemise tehnoloogia kirjeldus ning töödeldud või töötlemata sette omadused, sealhulgas töödeldud sette korral kuivaine sisaldus ning kasutusviis; 22. täpsustada vee tehnoloogilise jaotuse ja reovee formeerumise skeemi, hetkel liigub vesi kala basseinidest otse merre ja mingi osa läbi puhastite; 23. kanalisatsiooni asukoha skeem ja heitvee väljalaskmete planeeritavad koordinaadid L‑Est süsteemis; 3 (4) Määruse nr 18 § 8 punktide alusel: 24. kavandatavate vee seirepunktide ja süvendatava pinnase seirepunktide asukohad ja koordinaadid L‑Est süsteemis, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas; 25. veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus; 26. merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral selle koha valiku põhjendus; Määruse nr 18 § 10 punktide alusel: 27. kasutatav sööt ja seda iseloomustavad näitajad (valgu-, kuivaine-, rasva-, süsivesikute, koguenergia ja ainevahetuseks vajaliku energia sisaldus ning üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus); 28. kasutatavad kemikaalid (sh sumbavärvid) ning ravimite nimetus ja kogus; 29. kalakasvatusega kaasneva negatiivsete muutuste vähendamise meetmete kirjeldus; Arvestades kirjas eelnevalt toodud asjaolusid ning tuginedes HMS’i § 38 lõikele 3 määrab Keskkonnaamet täiendavate selgituste ja nõusolekute, esitamise tähtajaks 17.11.2016. Juhul, kui te nimetatud tähtpäevaks ei esita Keskkonnaametile nõutud materjale või ei teavita Keskkonnaametit nõutud materjalide, s.h nõusolekute, saamise keeldumisest või ei avalda soovi nõutud materjalide esitamise pikendamiseks, siis on Keskkonnaametil õigus HMS § 38 lg 3 alusel jätta taotlus läbi vaatamata või hinnata HMS § 46 lg 3 alusel taotluse põhjendatust ning teha selle alusel otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta avatud menetlust kohaldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Teadmiseks: Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]); Keskkonnaministeerium ([email protected]) Helena Vipre 680 7430 [email protected] 4 (4)  Andro Ots Teie 18.01.2016 Ösel Aquafarms OÜ [email protected] Meie 16.03.2016 nr 14-6/16/64-4 Vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmisest teavitamine Austatud Andro Ots Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse 20.01.2016 esitatud Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506, aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437) vee erikasutusloa taotluse kalakasvanduse tarbeks pinnavee võtmiseks üle 30 kuupmeetri ööpäevas ja kasutusel olnud heitvee juhtimiseks suublasse. Vee erikasutusloa taotlusega soovitakse tegutseda Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusel (30101:002:0286). Oleme registreerinud Teie taotluse Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.01.2016 nr 14-6/16/64. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaametil pädevus loa taotluse menetlemiseks. Loa andja pikendas vee erikasutusloa menetlusse võtmise aega 15.02.2016 kirjaga nr 14-6/16/64-3 Lääne-Eesti veemajanduskava kohta antud seisukohtade selgitamiseks. Kavandatava tegevuse piirkonnas on Pidulalaht ja Tagalaht määratletud vastavalt veeseadusele § 2 p 29 kui rannikuvesi. Vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise metoodika“ määrus 44 lisale 2 kuuluvad nii Pidulalaht kui Tagalaht veekogumisse EE_10 Soela väina rannikuvesi. Veeseaduse § 35 lõike 1 kohaselt ei tohi pinnavee seisundit halvendada ning lõike 2 kohaselt tuli pinnavee hea seisund saavutada 2015 aasta detsembriks. Ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskava (http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad- 2015-2021 ) kohaselt on hinnatud Soela väina rannikuveekogumi seisund kesiseks ning selle meetmekava kohaselt tuleb seal vältida täiendava reostuskoormuse lisandumist. Kooskõlas veeseaduse § 39 on hea seisundi saavutamise tähtaega kõnealusele veekogumile pikendatud kuni detsembrini 2021, kuna seisud selles veekogumis ei ole hea. Riikliku keskkonnaseire programmi tulemusena (aastal 2012) mõõdeti veekogumis nii üldlämmastiku kui üldfosfori suvise (juuni-september) keskmise sisalduse väärtused, mis ületavad määrusega nr 44 rannikuveekogumi tüübile IV kehtestatud hea seisundi väärtust. Seega ei saa nendele andmetele tuginedes pidada kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda kuidagi võimalikuks. Kuivõrd haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 2 kohaselt viiakse menetlus läbi vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule, siis hindas loa andja vastavalt veeseadusele ja keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” esitatud andmete õigsust ning otsustas puuduste esinemisest olenemata hinnata esitatud andmeid piisavaks ja võtab vee erikasutusloa taotluse menetlusse, kuna puuduvad andmed ei muuda taotluse perspektiivituse hinnangut. Arvestades, Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 et eelnevalt toodu kohaselt on Soela väina rannikuveekogumisse täiendava reostuskoormuse lisamine keelatud, siis siinkohal annab Keskkonnaamet teada, et on asunud vee erikasutusloa andmise osas keelduva otsuse eelnõud vormistama. Vee erikasutusloa taotluse menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid. Veeseaduse § 91 lõike 1 alusel avalikustab Keskkonnaamet teate vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee). Kuni vee erikasutusloa andmise või keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta oma põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui menetluse käigus esitatakse Keskkonnaametile arvamusi ja vastuväiteid, siis anname Teile võimaluse nendega tutvuda ning avaldada omapoolset arvamust. Vee erikasutusloa andmise taotluse menetlemise aeg on kuni menetlusse võtmise kuupäevast kolm kuud. HMS § 14 lg 8 kohaselt saab vee erikasutusloa taotleja taotluse igal ajal tagasi võtta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Teadmiseks: Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Helena Vipre 680 7430 [email protected] 2 (2)  Andro Ots Teie 13.01.2016 Ösel Aquafarms OÜ [email protected] Meie 20.06.2016 nr 14-6/16/64-6 Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotlusest Austatud Andro Ots Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506, aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437) esitas vee erikasutusloa taotluse kalakasvanduse tarbeks pinnavee võtmiseks üle 30 kuupmeetri ööpäevas ja kasutusel olnud heitvee juhtimiseks suublasse. Vee erikasutusloa taotlusega soovitakse tegutseda Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusel (30101:002:0286). Oleme registreerinud Teie taotluse Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.01.2016 nr 14- 6/16/64. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaametil pädevus loa taotluse menetlemiseks. OÜ Hendrikson & Ko Keskkonnaekspert Kuido Kartau Teie esindajana kirjutas 26.04.2016 oma kirjas, et olete asunud ette valmistama uut vee erikasutusloa taotlust ning sellega sisulises seoses on kavatsus tagasi võtta varasemalt esitatud taotlus. Palute vee erikasutusloa taotluse menetlemise osas otsust mitte teha enne kui esitate uue korrigeeritud taotluse, hiljemalt 30.06.2016. Arvestades eelnevat pikendab Keskkonnaamet vee erikasutusloa menetluse tähtaega kuni 30.09.2016. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Teadmiseks: Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]); Keskkonnaministeerium ([email protected]) Helena Vipre 680 7430 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 26. aprill 2016. a. 18:40 Adressaat: Liis Piper Teema: Hoonestusloa taotlusele seisukoha k�simine Tere Olete palunud oma 17.03.2016 kirjaga nr 16-6/15-1819-014 Keskkonnaameti seisukohta �sel Aquafarms O� (registrikood 12740506) 09.12.2015 esitatud TJA-le VeeS � 226 l�ike 2 kohase hoonestusloa taotlusele, millega kavandatakse Saaremaale Kihelkonna valda Kehila k�lla Keskn�mme kalakasvatuse katastri�ksusele (30101:002:0286) kaasaegset kalakasvandust. Palume pikendada seisukoha esitamise aega kuni 18.05.2016. Lugupidamisega Helena Vipre vee spetsialist Viru regioon Keskkonnaamet ___________________________________________ [email protected] 6807430 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Eesti www.keskkonnaamet.ee Hr Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet Teie 8.01.2016 nr 15-1819-002 Meie 14.01.2016 nr 17-6/16/165-2 Hoonestusloa taotlusest Austatud härra Tuuling Esitasite 08.01.2016 kirjaga nr 15-1819-002 Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotluse Keskkonnaministeeriumi seisukoha saamiseks. Taotluse kohaselt kavandatakse Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele ning sellega piirnevale merealale (Pidulaht ja Tagalaht) rajada kalakasvatus. Pidulaht ja Tagalaht on määratletud vastavalt veeseadusele § 2 p 29 kui rannikuvesi. Vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise metoodika“ lisale 2 kuuluvad nii Pidulaht kui Tagalaht veekogumise EE_10 Soela väina rannikuvesi. Veeseaduse § 35 lõike 1 kohaselt ei tohi pinnavee seisundit halvendada ning lõike 2 kohaselt tuli pinnavee hea seisund saavutada 2015 aasta detsembriks. Ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskava1 kohaselt ning kooskõlas veeseaduse § 39 on hea seisundi saavutamise tähtaega kõnealusele veekogumile pikendatud kuni detsembrini 2021, kuna seisud selles veekogumis ei ole hea. Riikliku keskkonnaseire programmi tulemusena (aastal 2012) mõõdeti veekogumis nii üldlämmastiku kui üldfosfori suvise (juuni-september) keskmise sisalduse väärtused, mis ületavad keskkonnaministri 28.07.2009 määrusega nr 44 rannikuveekogumi tüübile IV kehtestatud hea seisundi väärtust. Seega ei saa nendele andmete tuginedes pidada kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda kuidagi võimalikuks. Meie hinnangul oleks see võimalik juhul, kui saasteainete heide keskkonda puuduks või kui heite korral rakendataks meetmeid, mis samas ka saasteainete mõju kõrvaldavad. Viimastena võiks kaaluda näiteks looduslike vees olevaid saasteaineid filtreerivate veeorganismide kasvatamist või taimestiku (pilliroo) niitmist piirkonnas. Need meetmed peavad olema efektiivsed kalakasvatuse rajamise hetkest, et vältida negatiivse mõju tekkimist ja tagada vastavus veeseaduses toodud keskkonnaeesmärgiga. Täiendavat infot looduslähedaste meetodite abil lämmastiku ja fosfori merest eemaldamise kohta: 1. Lauringson,V., 2013. Pärnu lahe seisundi parandamine tehislike riffide abil 1. etapp. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt nr. 878. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. https://www.kik.ee/sites/default/files/Uuringud/tu_eesti_mereinstituut_rifid.pdf 2. Buchoc, K., Szymczak-Žyla,M., Lubecki, L.,Zamojska,A., Hapter, P., Tjernström,E.,Kowalewska,G.,2014. Nutrient content in Macrophyta collected from 1 http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802  southern Baltic Sea beaches in relation to eutrophication and biogas production; Science of the Total Environment 473-474 (2014): 298-307; http://www.technologia.gda.pl/dydaktyka/archiwum/13- 14/2/s/easm_tos/pdf_mn/14_Nutrient_content_in_macrophyta_collected_from_southern_ Baltic_Sea_beaches_in_relation_to_eutrophication_and_biogas_production.pdf 3. Projekt Sustainable uses of Baltic Marine Resources (SUBMARINER; http://www.submariner-project.eu) Saasteainete veekeskkonda juhtimise lubamise otsustab loa taotluse alusel Keskkonnaamet. Eeldame, et otsuse tegemiseks esitatakse Keskkonnaametil põhjalik dokumentatsioon, mis sisaldab ka ülevaadet kavandatud meetmetest negatiivse mõju vältimiseks. Vajadusel võib Keskkonnaamet nõuda keskkonnamõju hindamise tegemist, et selgitada põhjalikult kõik kaasnevad mõjud ning nende vältimise meetmed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Reisner Merekeskkonna osakonna juhataja Teadmiseks: Keskkonnaamet Kaspar Anderson 626 2990, [email protected]  Hr Andro Ots Ösel Aquafarms OÜ Teie 18.01.2016 Meie 15.03.2016 nr 17-7/16/608-2 Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmine Austatud härra Ots Keskkonnaministeerium on võtnud menetlusse Teie vee erikasutusloa taotluse veehaarde rajamiseks Tagalahte ning teavitanud sellest veebiväljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 2, ei või vee erikasutusloa taotluse avalikustamise aeg veebiväljaandes Ametlikud Teadaanded olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Reisner Merekeskkonna osakonna juhataja : : Kaspar Anderson 6262990, [email protected] Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802  H - KTHELKONNA VALD KIHELKONNA VALLAVALITSUS KORRALDUS Kihelkonna 21. jaanuar 2016 m 6 Detailplaneeringu koostamise algatamine ja liihteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnam6ju strateegilise hindamise algatamata jiitmine 0sel AquaFarms OU on 23.12.2015 esitanud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku sooviga rajada Keskndmme kalakasvatuse maaiiksusele (30101:002:0286) kalakasvatus. Maai.iksus pindalaga 7.37 haja sihtotstarbega tootmismaa asub Kehila ki.ilas. Planeeringualal asub 1980-ndatel rajatud kalakasvatus, mis kiiesoleval ajal ei toimi tiinapiieval sobimatu tehnoloogilise lahenduse t6ttu. Kavatsus on kalakasvatus renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks v[hese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Keskndmme kalakasvatuse maai.iksuse alal kehtib Kihelkonna Vallavolikog 23.09.2010 otsusega nr 24 kehtestatud Keskndmme Kalakasvatuse (katastritunnused 30101:002:0286 ja 30101:002:0287) maaiiksuste detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu koostamise kiiigus on tehtud ranna ehituskeeluvddndi viihendamise ettepanek ja seda on viihendatud Keskonnaameti 14.09.2011 nr HLS l4-9 I ll I 45059-3 kirjaga. Kehtiv detailplaneering n[eb alal ette sadama ja seda teenindava hoonestuse rajamise. Kihelkonna Vallavolikogu 23.09.2010 otsusega nr 24 kehtestatud Keskn6mme Kalakasvatuse (katastritunnused 30101:002:0286ja 30101:002:0287) maaiiksuste detailplaneeringut ei ole kiiesolevaks ajaks asutud ellu viima. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku kohaselt soovitakse kehtivat Keskndmme Kalakasvatuse (katastritunnused 30101 :002:0286 ja 30101:002:0287) maaiiksuste detailpldneeringut osaliselt muuta. Detailplaneeringu koostamise kiiigus tuleb analiiiisida ja v6imalusel lahendada kehtima j iiiiva osa elluviidavus. Kihelkonna valla tildplaneeringus on Keskndmme kalakasvatuse alal ette niihtud sadama maa (2irimaa kdrvalfunktsiooniga), v.a basseinide ala. Kalakasvatuse rajamisega ei saa ellu viia tiiies mahus i.ildplaneeringus ette niihtud p6himdtteid sadama ja turismi arengu kavandamiseks. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku kohaselt on tiiiendavalt vajalik ehituskeeluvddndi v6hendamine. Vastavalt keskkonnamdju hindamise ja keskkonnajuhtimissi.isteemi seadusele (KeHJS $ 33 lg 2) kohaselt tuleb antud detailplaneeringu puhul kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. Kihelkonna Vallavalitsus on eelhinnangu andmisel lisaks oma anali.itisile liihtunud ka 6sel Aquafarms OU tehnilise Jdrelevalve Ametile 09.12.2015 esitatud hoonestusloa taotluse materjalidest ning Keskkonnaministeeriumile 31.12.2015 esitatud vee erikasutusloa taotlusmaterjalidest. Kalakasvatuse rajamiseks on vajalik rildjoontes 3 p6him6ttelist dokumenti/luba (detailplaneering, vee erkasutusluba ja hoonestusluba), millest i.ihegi puhul ei ole kohustuslikku seadusest tulenevat n6uet teostada keskkonnam6ju strateegiline hindamine (KSH) vdi keskkonnamdju hindamine (KMH), kuid k6igil juhtudel on KSH v6i KMH teostamist vajalik kaaluda (st kaalutlusotsus). Kavandatava kalakasvatuse mahtu arvestades on keskkonnam6ju hindamise teostamine asjakohane, kuid viiltida tuleb asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mitteparandavaid menetlusi. KMH ja KSH mittedubleerimise pdhim6tted on fikseeritud ka KeHJS g 1 1 lg 6,7 ja7 t. Keskkonnakaitseliselt kdige sisukamaks teemaks on kalakasvatuse sulnmaarse merekeskkonda lisanduva reostuskoormuse temaatika (st vee erikasutusloaga seonduv), mist6ttu on k6ige asjakohasem teostada KMH just vee erikasutusloa menetluse raames. Vee erikasutusloa raames teostatav KMH peab kiisitlema ka detailplaneeringu ja hoonestusloa kriigus tekkivaid keskkonnakiisimusi. Seega oleks tegemist sisuliselt iihise KMH'ga kolmele dokumendile (detailplaneering, vee erikasutusluba, hoonestusluba), mis on iihendatud tihisesse vee erikasutusloa raames liibi viidavasse KMH protsessi. Kihelkonna Vallavalitsus on seisukohal, et KSH teostamine detailplaneeringule ei ole vajalik, kuna see: 1) dubleeriks asjatult vee erikasutusloa raames teostatavat KMH'd; 2) suurendaks p6hjuseta halduskoorrnust ja 3) ei aitaks tdiendavalt kaasa KeHJS $ 31 1 fikseeritud KSH eesmdrkide tditmisele, sest need saavutatakse vee erikasutusloa KMH kaudu. Kui vee erikasutusloa menetluses otsustatakse KMH algatamatajiitta, siis kaalutakse veelkord KSH vajalikkust. Kui KSH vajadus selgub alles detailplaneeringu koostamise kiiigus, algatatakse KSH viivitamata (vastavalt keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissristeemi seaduse $ 35 1g 1 1). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse $ 6 lg 1, planeerimisseaduse $ 128 1g 1, lg 5,lg 6,1g7, $ l42lg I p 3 ja lg 6, keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissi.isteemi seaduse g 33 lg 2 p 3, $ 34 lg 2, $ 35 lg-d 5 ja 6 alusel ning arvestades huvitatud isiku poolt 23.12.2015 esitatud'taotlust detailplaneeringu algatamiseks ja Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 mriiirusega nr 10 kehtestatud Kihelkonna valla iildplaneeringut, Kihelkonna Vallavalitsus annab korralduse: 1. Algatada Kehila kiilas Keskn6mme kalakasvatuse maaiiksuse (katastritunnus: 30101:002:0286) detailplaneeringu koostamine maaiiksuse sihtotstarbe muutmiseks ning ehitus6iguse mddramiseks kalakasvatuse rajamiseks. 2. Mitte algatada keskkonnam6ju strateegilist hindamist (KSH). 3 . Kinnitada detailplaneeringu lzihteseisukohad (lisa ). 1 4. Sdlmida huvitatud isikuga planeerimisseaduse $ 130 kohane haldusleping.  5. Koostamise algataja on Kihelkonna Vallavalitsus (Pargi 2, 93401 Kihelkonna alevik, Kihelkonna vald, Saare maakond, tel:4546531, [email protected]). 6. Koostamise koffaldaja on Kihelkonna Vallavalitsus (Pargi 2, 93401 Kihelkonna alevik, Kihelkonna vald, Saare maakond, tel:4546531, kihelkonna64tihettonna.neti.ee). 7. Koostaja on OU Hendrikson & Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu, tel +372 7409 g00, e-post: [email protected] ). Kehtestaja on Kihelkonna Vallavolikogu (Pargi 2, g34}l Kihelkonna alevik, Kihelkonna vald, Saare maakond, tel: 4546531, [email protected]). 9. Teatada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskonnamdju strateegilise hindamise algatamata j[tmisest ajalehes ,,Meie Maa" ja Kihelkonna valla kodulehel ***.[in.tkonna.ee. 10. Keskkonnamdju strateegilise hindamise algatamatajiitmise otsuse avaldamine toimub 14 paeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus viiljaandes Ametlikud Teadaanded. 11'Detailplaneeringu algatamise otsuse iirakiri esitada Saare maavanemale hiljemalt kahe niidala jooksul otsuse tegemise kuupiievast arvestades. 12"Mauata detailplaneeringu Kihelkonna Vallavalitsusele esitamiseks kahe aasta pikkune tiihtaeg planeeringu liihteseisukohtade kinnitamise kuupiievast arvates. Kihelkonna Vallavalitsus v6ib p6hjendatud taotluse alusel detailplaneeringu esitamise tahtaega pikendada. Taotlus detailplaneeringu esitamise tiihtaja pikendamiseks tuleb Kihelkonna Vaiavalitsusele esitada hiljemalt tiks kuu enne detailplaneeringu esitamise tiihtaja loppemist. Miiiiratud gihtajajooksul detailplaneeringu mitteesitamisel kaotavad detailplaneeringu liiirteseisukohad kehtiwse. I 3. Korraldus jdustub teatavakstegemisest. 14. Kiiesoleva korralduse peale v6ib esitada vaide Kihelkonna Vallavalitsusele (pargi 2, 93401 Kihelkonna alevik, Kihelkonna vald, Saare maakond) haldusmenetluse seaduses siitestatud korras 30 piieva jooksul, arvates korraldusest teadasaamise piievast v6i piievast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama vdi esitada kaebuse Tallinna Halduskohiu parnu kohtumajale (Riiiitli 19, 80010 Piirnu) halduskohtumenetluse seadustikus siitestatud korras 30 piieva,jooisul arvates korralduse teatavakstegemi sest. Raimu Aardam Vallavanem Evelin Voksepp Vallasekretiir  Lisa I Kihelkonna vallavalitsuse 21. jaanuari 2016.a. korralduse nr 6 Kihelkonna Vallavalitsuse liihteseisukohad Kehila kiila Kesknomme kalakasvatuse maaiiksuse detailplaneeringu koostamiseks 1' Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid 1" 1. Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 23.12.201s) 1.2. Saare Maakonnaplaneering 1.3. Kihelkonna Vallavolikogu 26.05.2010 miitirus nr 10 ,,Kihelkonna valla iildplaneeringu kehtestamine" 2. D etailplaneeringu ko o stamine 2. 1 . Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav aj akava. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kihelkonna Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajaks vdib olta planeerimisseaduse $ 4 1g 5 nouetele vastav spetsialisi (edaspili: planeerija), kes on suuteline t?iitma $ 4 lg 6 toodud n6udeid. 2 "2. D etailplaneeringu vormi stamine Detailplaneering peab olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku jiirgmistest pdhiosadest: 2.2.1. Seletuskiri. 2.2.2. Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel ldhtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal viilja tri<itatud ruumilise planeerimise leppemiirkidest. 2.2'3. Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis v6imaldab igatihel luua seose glle9r]nsuala paigutuse, asukoha j a kavandatud ruumiliste muutustega). 2.2.4Lisad (koostamise kiiigus kogutud dokumendid, fotod, uuringudlkirjavahetus ja teated). 2.3 T aiendavad uuringud Algatamisel teadaoleva info pdhjal tiiiendavate uuringute labiviimise vajadus puudub. 2.4. D etailplaneeringu ko o skOlastamine j a vastuv6tmi ne Detailplaneering esitada Kihetkonna Vallavalitsusele ametiasutustega koosk6lastamiseks ja vastuv6tmiseks digitaalselt v6i paberkandjal (pabertoimik aadressiL pargi 2, Kihelkonna, Kihelkonna vald, Saaremaa v6i digitaalselt allkirjastatud failide konteiner kios kaaskirjala e- posti aadressile [email protected]). Detailplaneering tuleb enne vastuv6tmist koosk6lastada maatiksuse omaniku, Riigimetsa Majandamise Keskuse, piiiisteameti, Maanteeameti, Keskkonnameti, (mereranda puudutavad piirangud) ja tehnov6rkude valdajatega. 2. 5. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Kihelkonna Vallavalitsusele kolm paberkandjal toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos k6igi detailplaneeringu elektrooniliste materj alidega. 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus 3.1. Asukoht Detailplaneeringu alana mdistetakse Keskn6mme kalakasvatuse maatiksust (vt. Joonis 1). Planeeringuala andmed: Katastritunnus : 301 01 :002:0286 Planeeritava katastritiksuse suurus :7,37 ha Planeeritavate katastriiiksuste sihtotstarve : tootmisma al 00% Kinnistusraamatu registriosade nr : 7 853 4 17 89 5 Floonestus: Kalakasvatuse tootmishoone Planeeringuala ktilgnemine teiste maaiiksustega: Ktilgnemine Aadress Tunnus Liiiines 2lll4Pidula-Veere tee (30101:002:0363) Pdhjas Kihelkonna metskond 4 (30 1 0 1 :002:0230) L6unas Kihelkonna metskond 5 (30101 :002:0231) Idas Liiiinemeri Saaremaa Tagalaht Joonis 1. Planeeringuala paiknemise skeem  LISA 2 Kihelkonna Vallavalitsuse 21. jaanuari 2016.a. korraldusele nr 6 EELHINNNANG Keskndmme kalakasvatuse detailplaneering Vastavalt keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seadusele (KeHJS $33 lg 2) tuleb antud detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnam6ju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang. Eelhinnangu andmisel on jrirgitud KeHJS $33 esitatud nSudeid. Kihelkonna Vallavalitsus on eelhinnangu andmisel lisaks oma analtii.isile liihtunud ka Osel Aquafarms OU poolt 9.t2.2015 Tehnilise Jiirelevalve Ametile esitatud hoonestusloa taotluse materjalidest ning 31.12.2015 Keskkonnaministeeriumile (ttiiendatuna jaanuar 2016 Keskkonnametile) esitatud vee erikasutusloa taotlusmaterjalidest. Vastavalt KeHJS $33 lg 3 otsustatakse detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamdj u stratee gili se hindamise vaj alikkus, liihtudes : 1) detailplaneeringu iseloomust ja sisust; 2) detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnam6just ja eeldatavalt mdjutatavast alast; 3) asjaomaste asutuste seisukohast. Vastavalt KeHJS $33 1g 4 liihtutakse asjaolude hindamisel jtirgmistest kriteeriumidest: 1) missugusel miiiiral loob detailplaneering aluse kavandatavatele tegewstele, liihtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest v6i eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel mtiiiral mdjutab detailplaneering teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) detailplaneeringu asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) detailplaneeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) detailplaneeringu tiihtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste digusaktide nduete tilev6tmisel. Eelhinnangu andmisel liihtutakse j 2irgmistest kriteeriumidest: 1) m6ju v6imalikkus, kestus, sagedus ja p66rduws, sealhulgas kumulatiivne ja piiritilene m6ju; 2) oht inimese tervisele v6i keskkonnale, sealhulgas Onnetuste esinemise vdimalikkus; 3) m6ju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mojutatav elanikkond; 4) eeldatavalt m6jutatava ala viitirtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseiirasused, kultuuriptirand j a intensiivne maakasutus; 5) mdju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav m6ju Natura2000 vdrgustiku alale. Kihelkonna Vallavalitsus on eelhinnangu andmisel arvestanud detailplaneeringu iseloomu ja sisu ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamdju ja eeldatavat mdjutatavat ala. Detailplaneeringu koostamise eesmlirgiks (iseloom ja sisu) on planeeringualal asuva 1980- ndatel rajatud kalakasvatuse, mis kiiesoleval ajal ei toimi ttinapiieval sobimatu tehnoloogilise lahenduse t6ttu, renoveerimine jatehnoloogiliselt uuendamine kaasaegseks vlihese keskkonnakoormuse ga efektiivseks kalakasvatuseks.  M6jutatav ala. Kalakasvatus renoveeritakse vastavuses keskkonnanduetega, mistottu ei esine negatiivse keskkonnam6ju v[ljapoole detailplaneeringu ala. Samuti jdrgitakse k6iki kehtivaid keskkonnan6udeid planeeringu alal. Lribi kohaliku tri<ih6ive on kavandataval tegevusel positiivne mdju Kihelkonna valla sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Arvestatud on asjaomaste asutuste seisukohtadega, niiv6rd kui need on otsustarnise ajaks saabunud. Detailplaneering on tiks, kuid mitte ainus, viiltimatult vajalikest dokumentidest (st Dp loob aluse kavandatavale tegevusele) rekonstrueeritava kalakasvatuse arendamisel. Kalakasvatuse rajamiseks on vajalik iildjoontes 3 pdhimottelist dokumenti/luba (detailplaneering, vee erikasutusluba ja hoonestusluba), millest iihegi puhul ei ole kohustuslikku seadusest tulenevat nduet teostada keskkonnamdju strateegiline hindamine (KSH) vdi keskkonnamdju hindamine (KMH), kuid koigil juhtudel on KSH v6i KMH teostamist vajalik kaaluda (st kaalutlusotsus). Mdju teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Algatatav detailplaneering m6jut ab alal juba kehtivat detailplaneeringut (Kihelkonna Vallavolikogu 23.Oi.ZOtO otsusega nr 24 kehtestatud Keslotdmme Kalakasvatuse maaiiksuste ditaitplaneering), mida ei ole kflesolevaks ajaks asutud ellu viima. Kihelkonna valla tildplaneeringus on Keskn6mme kalakasvatuse alal ette niihtud sadama maa (?irimaa kdrvalfunktsiooniga), v.a basseinide ala. Kalakasvatuse rajamisega ei saa ellu viia t[ies mahus tildplaneeringus ette niihtud p6him6tteid sadama j; turismi arengu kavandamiseks. hasus luste I teist valdkondadesse. Detailplaneeringuga kavandatav kalakasvatus on kaas;"g". J" *j"t"k* vastavauses kehtivate keskkonnan6uetega, mistdttu on valditud vastuolu teiste keskkonnakaitse valdkondadega. Samas on kalakasvatus sinimajanduse (blue growth)l tihe elemendina oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmiirgiks on jiitkusuutlikult iira kasutada Euroopa merealade potentsiaali tiiiendavate t<icikohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia-la turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on iilejiiainud valdkonnad, millele nn sinimaj anduse algatus tiihelepanu p66rab. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rakenduskava ja Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegiale 2014'2020 on seadnud eesmiirgid, mis toetavad vesiviljiluse arengut Eestis, et sellega vtihendada imporditava kala osakaalu. Vesiviljeluse arendamisel tuleb kasutada kaasaegseid ja keskkonnasdbralikke tehnoloogiaid (mida Keskndmme kalakasvatus ka kasutada kavatsetakse). uetallplaneenngu elluvllmlsega seotud keskkonnaprobleemid. Detailplaneering on eesktitt aluseks ehitusdiguse loomiseks ja maakasutuse ruumiliseks korraldamiieks. Detiilplaneering ei reguleeri otseselt tootmisprotsesse, tehnoloogiat ega siitesta keskkonnakasutuJ keskkonnalubade m6istes. Seega puuduvad detailplaneeringu elluviimisega keskkonnaprobleemid, mille lahendamine oleks detailplaneeringuga lahendatav. Eeldatavasti on kalakasvatuse potentsiaalselt olulimaks m6juks kalakasvatusest merre tagasi juhitava heitvee omadustest (eeskiitt summaarne toitainete sisaldus) tulenev voimalik m6ju merekeskkonnale. Heitvee temaatika on niiv6rd spetsiifiline, et see lahendatakse u.. erikasutusloa menetlemisel ja vajadusel selle raames tehtava KMH abil. 1 Sinimajandus - pika-ajaline jiitkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jiitkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policv/blue growth/index en.htm  Detailplaneering koostatakse vastavalt planeerimisseadusele, mille loomulikuks osaks on keskkonnaaspektidega arvestamine (loomulikult keskkonnakaitselistele 6igusaktidele vastaluse tagamine) ka ilma KSH protseduurita. Detailplaneeringu koostamine hdlmab ka koostcidd ja koosk6lastust erinevate osapooltega, sealhulgas keskkonna-alaste ametkondade ja organisatsioonidega. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostridd ka muude ruma-u.gs"lt menetletavate lubade (hoonestusluba ja vee erikasutusluba) protseduuride osapoolGga" Seetdttu on Kihelkonna Vallavalitsus seisukohal, et Keskn6mme kalakasvatus on vajalikla v6imalik realiseerida ilma olulise negatiivse keskkonnamdjuta. Detail eno Detailplaneering on eeskiitt kaudselt seotud sinimajanduse arendamise kontseptsiooniga. kestus. saqedus ia piidrduvus" sealhulsas kumulatiivne ia nii Otseselt detailplaneeringuga reguleeritavatel tegewstel puudub oluline negatiivne keskkonnamdju. vee erikasutusloaga reguleeritav vdimalik keskkonnamOju tuleb vastava menetluse kaudu (sest reostuskoormust ei saa fikseerida Dp's) fikseerida selliselt, et oleks tagatud k6ikidele keskkonnaalastele 6igusaktidele vastavus. Ldbi toimiva ettev6tte loodavate tcidkohtade paraneb Kihelkonna vallas sotsiaal-majanduslik keskkonda. Ehituse perioodil on tegemist eeldatavasti viiga olulise majanduselu aktiviseerija ning edasisel pika-aj alisel toimimisel olulise t6<iandj aga. Detailplaneeringu realiseerimisel tuleb nii ehituse aegselt kui edasisel toimimise perioodil jdrgida ettevotte tciriohutuse, tdotervishoiu, riskide haldamise ja keskkonnakorralduse ndudeid. Selliselt valditakse oht inimese tervisele ja keskkonnale. mdiutatav elanikkond. Eeldame et ldbi asjakohaste keskkonnalubade fikseeritakse teger,usele mahulise piirid, mis tagavad vastavuse kdigile keskkonnaalastele Oigusaktidele. L6bi kvaliteetse detailplaneeringu koostamise tagatakse see niiv6rd, kui see on planeeringu iilesandeks ja olemuslikuks sisuks. Labi positiivse sotsiaal-majandusliku m6ju (eeskiitt tdcikohad ja piirkonna suurenev majanduslik aktiivsus) on positiivselt mdjutatavaks Kihelkonn a valla elanikud ja t6eniioliselt ka laiemalt Saarmaa elanikkond. kultuuripiirand.ia intensiivne maakasutus. Detailplaneeringut koostataks. tq3g*dut.l *jutud kalakasvatuse alale, mis kiiesoleval ajal ei toimi tiinap?ievai sobimatu tehnoloogilise lahenduse t6ttu' Seega on sisuliselt tegemist olemasoleva objekti uuendamis ju kaasaegseks renoveerimisega. Tegevusega ei kahjustata alalooduslikke isetirasusi ega "gu kultuuriptirandii. Arvestades saarlaste ajaloolist seost mere ga ja kalandusega on kalakasvatuse (kui merest kalapriridmise tiinapiievane asendus) raj amine kultuuriprirandit toetav tegevus. ei asu iihtki kaitstavat loodusobjekti ja detailplaneeringuga neid ka ei m6jutata. Laiemalt Tagalahe piirkonnas asuvad mitmed kaitsealad ja hoiualad, mille kaitse-eesmiirkide saavutamine peab olema tagatud ja sellega detailplaneeringu koostamisel ka arvestatakse. Natura 2000 on tile-Euroopaline kaitstavate alade v6rgustik, mille eesmiirk on tagad,a haruldaste v6i ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse vdi vajadusel taastada tile-Euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Ndukogu direktiivide le 92 I 43 lEMu ia zooo t t 47 IEU . Detailplaneeringu alal ei asu iihtki Natura 2000 v6rgustiku ala. Laiemalt Tagalahe piirkonnas ur.rrrud mitmed Natura 2000 vSrgustiku alad ning tegevuste kavandamisel tuleb vdimalikke otseseid ja kaudseid mdjusid Natura 2000 v6rgustiku aladele arvesse v6tta. Eeldame et liibi asjakohaste keskkonnalubade fikseeritakse tegevusele mahulise piirid, mis tagavad olulise negatiivse ebasoodsa m6ju puudumise Natura 2000 v6rgustiku aladele. Liibi kvaliteetse detailplaneeringu koostamise tagatakse see niivSrd, kui see on planeeringu tilesandeks ja olemuslikuks sisuks. Kaitstavate alade paiknemine planeeritava Keskn6mme kalakasvatuse suhetes on niiidatud ioonisel 1. Samades piirides on valdavalt ka Natura 2000 vdreustiku alad. Tagamdisa hoiuala LSSnemeri Koorun6mme hoiuala \ ,f,_ Raritrirklrh Tagalaht Koorunomme looduskaitseala \r'{'err') rirti;r looduskaitseala Tammese nohata \" .!ac3 pa.t Pidulalaht fu$-*Kir':i: J Kuusiku rlrevere Teesu .'./ Kr,:ilit *-t Odaliitsi niaastikuka itsea la j r ^^^i I ddui , ti Keskn6mme kala- Lohelogi .\i.r.!:r I ,,, t!J.t.rmrl, r,nFi 0 1 2 lU: kasvatuse asukoht I**l 3kx L*J LOOdUSkaitSe3l3 r';t'rs ".'',', I :\ GT ll Joonis 1. Tagalahe piirkonna kaitsealad (allikas: Maa-ameti geoportaal 2015). Samades piirides valdavalt ka Natura 2000 vdrgustiku alad.  Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Teie: 08.01.2016 nr 16-6/15-1819-002 Meie: kuupäev digiallkirjas nr 4.1-3/199-1 Arvamus Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotlusele Austatud härra Tuuling Maaeluministeerium edastab seisukoha Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotlusele Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kavandatava kalakasvatuse rajamiseks vajaliku veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu rajamiseks. Maaeluministeeriumi vastutusalasse kuulub nii vesiviljelussektori korraldamine kui ka kutseline kalapüük. Sellest lähtuvalt oleme seisukohal, et Eestis on vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala ja ühtlasi pooldame Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa menetluse algatamist. Samas peab siinkohal arvestama asjaoluga, et taotleja poolt kavandatav tegevus toimub Eesti Vabariigi territoriaalvees määratletud väikeses püügiruudus nr 313, mis on ühtlasi ka aktiivne kalapüügipiirkond. Sellest tulenevalt on väga oluline, et antud piirkonna ruumilisel planeerimisel arvestatakse kindlasti piirkonna kutselise kalapüügi olukorraga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Eduard Koitmaa +372 625 6233 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Saatja: Aquafarms <[email protected]> Saatmisaeg: 18. m�rts 2016. a. 10:22 Adressaat: mkm info Koopia: Merike Saks; Kuido Kartau; 'Henry Ots' Teema: Teaben�ue RedStorm/�sel AquaFarms TJA lubade menetlus Manused: KeM_kiri_Tagalahe meresumbad 2016.pdf Tere Teaben�ue 18.3.2016 9.12.2015 esitas �sel Aquafarms O� hoonestusloa taotluse Tehnilise J�relvalve Ametile. Jaanuaris 2016 on suheldud ja vahetatud infot (nt teavitatud DP algatamisest). 28.01.2016 teavitas TJA arendajat et 8.01.2016 k�sis (veeseaduse �227 lg 2 kohaselt) TJA kirjaga arvamust erinevatelt ametkondadelt ning edastas saabunud arvamused arendajale tutvumiseks. Arendajana oleme soovinud osaleda kohtumisetel kus arutatakse meie projektiga seonduvat, et leida maksimaalset konstruktiivseid teid edasiliikumiseks. Kohtumised on toimunud ilma arendaja osaluseta. Hetkeseis: Hoonestusloa taotluse esitamisest on m��das �le 3 kuu . Konkreetne info selle kohta, kuna otsus s�nnib, ei ole. Samas on meile teatavaks saanud et teise ettev�tja taotlusega samas piirkonnas tegeldakse v�ga aktiivselt, lisaks oleme kuulnud et ametnikud peavad meie projekti mitte perspektiivseks (kas oleme saavutanud riigiga asja ajamises uue taseme kus ametnikud oskavad hinnata 5 aasta perspektiivis / nii kaua v�ib v�tta aega KMH tegemine ja esimese toodanguni j�udmine / toimuda v�ivaid muutusi vesiviljelus sektoris ja oma suva j�rgi otsustavad kui on valida kahe taotluse vahel kummaga tegeleda ja mis on perspektiivikam). Samas on selle taotleja RedStorm vara t�na avalikult m��gis http://www.pindi.ee/index.php?action=object&id=286826&language=estonian&PHPSESSID=f2eaca0054 e2bf3d6affa07ab201057d ja kogu t�naste lubade kehtivuse ajal ei ole seal mingit majandustegevust toimunud kaasarvatud kalakasvatamist. Kas MKM soovib t�na h�das olevat ettev�tjat aidata kiiremini lubasid menetledes ja teist ettev�tjat k�rvale surudes anda saastavama kalakasvatuse viisi kasutamisele roheline tee j�ttes k�rvale keskoonas��stlikum versioon? Rohkem materjale on Merike Saksal kellega kohtumisel 2015a septembris Audrus EcoFarm.i tootmisruumides saime innustust edasi liikumiseks aga tegelikkus t�na on risti vastupidine. Lisatus avaliku registri dokumentide liikumise info ja kiirus RedStorm-i puhul versus meie t�htaegadest mitte kinni pidamisega????? Andro Ots �sel AquaFarms O� Saatja: Heli Just <[email protected]> Saatmisaeg: 21. m�rts 2016. a. 9:54 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Teaben�ue - RedStorm/�sel AquaFarms TJA lubade menetlus Manused: Teabenoue RedStormOsel AquaFarms TJA lubade menetlus.txt; KeM_kiri_Tagalahe meresumbad 2016.pdf J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Reg . kuu p�e v: 21. 03. 16 Kel laae g: 09: 50: 55 Reg . nu mb er: 16- 000 41/ 017 Edastan teaben�ude - palun TJAl koostada vastus seaduses s�testatud t�htaja jooksul. 2015 septembris on hoonestuslubadega seotud menetlused �le antud TJAle. Vastus palun saata teadmiseks [email protected]. Lugupidamisega Heli Just �ldosakond 6256 346 Hr Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet Teie 08.01.2016 nr 16-6/15-1819-002 [email protected] Meie 20.01.2016 nr 1.1-7/ 39-1 Kesknõmme maaüksuse hoonestusloa taotlusest Saare maakonnas Kihelkonna vallas Kehila külas asuva Kesknõmme maaüksuse l (ka t ast ritunnus 30101:002:0286 ) ega Ösel Aquafarms OÜ poolt esitatud taotluses näidatud veetorude asukohas ei paikne kultuurimälestisi ega Muinsuskaitseametile teadaolevaid kultuuriväärtusega objekte. Juhime tähelepanu, et kui kaeve- või süvendustööde käigus avastatakse inimtegevusega seotud objekte (nt inimluud , laevavrakid jne) on tööde tegija muinsuskaitseseaduse § 41 alusel kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust. Muinsuskaitseamet nõustub siinkohal Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa menetlemise algatamisega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Nork Põhja-Eesti järelevalveosakonna juhataja [email protected] 640 3035 Ahto Tuuling Teie: 08.01.2016 nr 15-1819-002 Tehnilise Järelevalve Amet Meie: 18.01.2016 nr 13-4/1-3 Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotlus Küsite 08.01.16 saadetud kirjas nr 16-6/15-1819-002 Siseministeeriumi arvamust Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotluse kohta. Kuna objektil ei ole nähtavat olulist puutumust siseturvalisusega, siis jätab Siseministeerium hoonestusloa taotluse kohta arvamuse avaldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Kommusaar osakonnajuhataja Eimar Veldre 6125153 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Ösel Aquafarms OÜ Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 [email protected] [email protected] 04.10.2016 Kesknõmme kalakasvatuse hoonestusloa taotlusest Esitasime teile 9.12.2015 hoonestusloa taotluse Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kavandatava kaasaegse kalakasvatuse rajamiseks vajaliku veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu (torujuhtme) rajamiseks. Lisaks hoonestusloale on kalakasvatuse rajamiseks vajalikud ka: a) detailplaneering, b) vee erkasutusluba vee võtmiseks merest ja heitvee tagasisuunamiseks merre ning c) vee erikasutusluba veehaarde rajamiseks tahkete ainete uputamiseks merre. Kõikide nende menetluste raames ja menetluste vaheliselt on toimunud koostöö erinevate ametkondade ja arendaja vahel. Käesolevaks ajaks on koostamisel detailplaneering ning Keskkonnaministeeriumi poolt on menetlusse võetud vee erikasutusloa taotlus veehaarde rajamiseks tahkete ainete uputamiseks merre. Probleemseks on osutunud Keskkonnaameti seisukohad seoses vee erikasutusloaga vee võtmiseks merest ja heitvee tagasisuunamiseks merre. Peamiselt toimub arutelu merekeskkonna võimaliku toitainetega reostamise ohu ja selle vältimiseks vajalike lahenduste üle. Tehnilise Järelvalve Amet on hoonestusloa menetluse osas olnud senini sisuliselt äraootaval seisukohal soovides esmalt Keskkonnaameti seisukohta kavandatava tegevuse keskkonnakaitseliselt sobival viisil realiseeritavuse osas. Arendaja on veendunud et järjest arenevad tehnoloogilised lahendused võimaldavad kavandatavat kalakasvatust kõiki norme järgides rajada. Konkreetne tehniline lahendus, mahud ja muud detailid täpsustuvad muuhulgas edaspidi vee erikasutusloa raames vajaliku keskkonnamõju hindamise (KMH) raames. Keskkonnamet on oma 12.09.2016 lisateabe küsimise kirjas toonud välja ca 30 väidetavat puudust ja vajakajäämist esmasena 31.12.2015 ja hiljem täiendatuna esitatud vee erikasutusloa taotluse kohta. Süvenemata siinjuures esitatud punktide detailidesse võib siiski välja tuua et paljud osundatud puudused ei ole asjakohased, st nõutav info on taotluses tegelikult olemas. Peamiseks sisuliseks küsimuseks on merekeskkonna võimaliku toitainetega reostamise oht ja selle vältimiseks vajalikud lahendused. Sealjuures leiab Keskkonnaamet sisuliselt, et üsna täpne toimiv lahendus peab olema esitatud juba vee erikasutusloa taotluses. Kaasaegne keskkonnakorraldus, sealhulgas Eestis kehtiv ja rakendatav keskkonnamõju hindamise loogika rõhutab sobivate ja parimate lahenduste väljatöötamise protsessi väga suurt tähtsust. Nendeks protsessideks on planeeringute koostamine, keskkonnamõju hindamine jms (sh nende raames toimuv avalikkuse kaasamine). Arendaja hinnangul on Keskkonnaameti konkreetne seda projekti menetlev üksus takerdunud aegunud keskkonnakorralduse põhimõtetesse. Arendaja on vaatamata sellele täitmas töömahukaid ja aeganõudvaid Keskkonnaameti nõudeid. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Käesoleva kirja praktiline sisu seisneb tõsiasjas et Rahandusministeeriumi juhtimisel on peatselt (eeldatavasti novembris 2016) algatatav üleriigiline merealade teemaplaneering, mille kehtestamiseni kulub optimistlikult 3 aastat (2019 aasta lõpp). Vastavalt veeseadusele keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest juhul, kui taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Seega tekib olukord, kus ka juhul kui Arendaja jõuab näiteks detsembris 2016 vastata kõigile Keskkonnaameti poolt esitatud nõudmistele, ei ole Tehnilise Järelvalve Ametil enam võimalik (ca 3 aasta jooksul) algatada hoonestusloa taotluse mentelust. Tuleb rõhutada et algatatav planeering on üleriigiline strateegiline planeering oma niivõrd üldise nn „lennukõrgusega“ et see ei tegele ega lahenda Kesknõmme kalakasvatuse laadsete projektide „toruotsasid“. Seega tekiks äärmiselt kahetsusväärne ja sisult haldussuutmatust illustreeriv olukord. Eelnevast tulenevalt palume Tehnilise Järelvalve Ametil alustada viivitamatult hoonestusloa menetlust. Seda otsust toetab igati ka Keskkonnaministeeriumi 15.03.2016 vee erikasutusloa menetlusse võtmise otsus, mis käsitleb veehaarde rajamiseks tahkete ainete uputamiseks merre ehk on sisult väga lähedane hoonestusloa olemusega. Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Saatja: Helena Vipre <[email protected]> Saatmisaeg: 15. juuni 2016. a. 9:16 Adressaat: Liis Piper Teema: FW: Vee erikasutusloa taotluse menetluse t�htajast Manused: Vee erikasutusloa taotluse menetlusse v�tmisest teavitamine.bdoc Tere Edastan �sel Aquafarms O� kirja. Lugupidamisega Helena Vipre vee spetsialist Viru regioon Keskkonnaamet ___________________________________________ [email protected] 6807430 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Eesti www.keskkonnaamet.ee From: Kuido Kartau [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, April 26, 2016 3:59 PM To: Helena Vipre <[email protected]>; [email protected] Cc: 'Aquafarms' <[email protected]>; 'Henry Ots' <[email protected]> Subject: Vee erikasutusloa taotluse menetluse t�htajast Tere Teavitan vee erikasutusloa taotluse materjalide koostamises osalenud eksperdina, et oleme teie 16.03.2016 kirja anal��sinud. M�istame, et merekeskkonna kaitse reeglistik on suhteliselt kiiresti muutunud ning esitatud taotlust konkreetsel kujul ei ole v�imalik rahuldada. Samas sisuliste muudatuste (n�iteks tehnoloogia valik) tegemiseks ei ole otstarbekas j�tkata mitte juba esitatud taotlusega, vaid esitada uus vee erikasutusloa taotlus. Oleme asunud ette valmistama uut vee erikasutusloa taotlust ning sellega sisulises seoses on kavatsus tagasi v�tta varasemalt esitatud taotlus. Materjalide ettevalmistamine on mahukas, mist�ttu teeme ettepaneku meie varasemalt (st 18.01.2016) esitatud taotluse osas teil otsuseid mitte teha enne kui esitame uue korrigeeritud taotluse (eeldatav esitamise aeg hiljemalt 30.06.2016). Lugupidamisega, Kuido Kartau Keskkonnaekspert (litsents KMH0034), juhatuse liige. Leading environmental expert, member of board. Mob +372 527 3671 E-post: [email protected] Aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu, Estonia www.hendrikson.ee -----Original Message----- From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: 16. m�rts 2016 15:18 To: [email protected] Subject: Vee erikasutusloa taotluse menetlusse v�tmisest teavitamine (16.03.2016 16:14:15 nr. 14- 6/16/64-4) Keskkonnaamet edastab teile e-posti teel j�rgmised dokumendid: Pealkiri: Vee erikasutusloa taotluse menetlusse v�tmisest teavitamine (16.03.2016 16:14:15 nr. 14- 6/16/64-4) K�ttesaamise kinnitus palun edastada e-posti aadressile: [email protected] Lugupidamisega Keskkonnaamet Keskkonnaamet Narva mnt 7a, Tallinn 15172 [email protected] Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a, Tallinn 15172 [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 [email protected] 30. juuni 2016 Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotluste ning hoonestusloa taotluse menetlemisest Advokaadibüroo GLIMSTEDT kliendiks on Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506, edaspidi taotleja), kes kavatseb rajada/rekonstrueerida Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse ja kelle esindajana pöördume käesolevaga Keskkonnaameti (edaspidi KKA), Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KKM) ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) poole seoses vee erikasutuslubade ja hoonestusloa taotlustega. ASJAOLUD 1. 09.12.2015 esitas taotleja TJA-le hoonestusloa taotluse veekogu koormamiseks veevõtu kollektoriga ja heitvee väljalasuga (torujuhtmega). 2. 06.04.2016 kirjaga nr. 1-13/15-1819-018 vastas TJA taotleja selgitustaotlusele, toetudes KKM-st ja KKA- st saadud infole, et Soela väina veeseisund on halb, mistõttu ei ole võimalik kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda. Tuleb selgitada, kas taotleja kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia nii, et ei tekiks täiendavat reostuskoormust. Kui selgub, et tegevust on võimalik läbi viia kasutades tehnoloogiaid, millega reostuskoormust vähendada, saab edasi minna ka hoonestusloa menetlusega. 3. 31.12.2015 esitas taotleja vee erikasutusloa taotluse KKM-le kavatsusega rajada/rekonstrueerida Kesknõmme kalakasvatuse. 4. 13.01.2016 kirjaga nr 17-7/16/7-2 teatas KKM, et otsustab vee erikasutusloa andmise üksnes kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste rajamisel, kui toimub tahkete ainete uputamine veekogusse. Pinnavee võtmise, heitvee suublasse juhtimise, kalade kasvatamise ning veekogu füüsikaliste omaduste muutmiseks annab vee erikasutusloa KKA. 5. 20.01.2016 esitas taotleja KKA-le vee erikasutusloa taotluse ca 99,5 miljoni m3 (alla 100 miljoni m3) merevee võtmiseks Tagalahest ja sama koguse kalakasvatusbasseinide heitvee juhtimiseks Tagalahte. 6. 16.03.2016 kirjaga nr 14-6/16/64-4 (edaspidi KKA 16.03.2016 kiri) teavitas KKA, et on võtnud vee erikasutusloa taotluse menetlusse. Samuti teatas KKA, et Soela väina rannikuveekogumisse täiendava reostuskoormuse lisamine on keelatud, mistõttu on KKA asunud vormistama vee erikasutusloa andmisest keelduva otsuse eelnõud. KKA 16.03.2016 kirjast nähtuvad kokkuvõtlikult järgmised selgitused: • Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt on Soela väina rannikuveekogumi seisund hinnatud kesiseks ning selle meetmekava kohaselt tuleb seal vältida täiendava reostuskoormuse lisandumist; • riikliku keskkonnaseire programmi tulemusena aastal 2012 mõõdeti veekogumis nii üldlämmastiku kui üldfosfori suvise keskmise sisalduse väärtused, mis ületavad keskkonnaministri 28.11.2010 määrusega „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ (edaspidi määrus nr 44) rannikuveekogumi tüübile IV kehtestatud hea seisundi väärtust; • kalakasvatuse näol tekib täiendav reostuskoormus, mis ei ole piirkonnas lubatud; • haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi taotlejale üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi vältides, mistõttu võttis KKA taotluse menetlusse seal esinevatest puudustest hoolimata, kuivõrd ei muudaks puuduste kõrvaldamine taotluse perspektiivituse hinnangut. 7. 31.03.2016 edastas taotleja KKM-le, KKA-le, TJA-le ja Kihelkonna Vallavalitsusele ettepaneku koostöö edendamiseks ja erinevate ametkondade osalusega töörühma moodustamiseks. TJA teatas 06.04.2016 kirjas, et kiidab selle ettepaneku heaks. 8. 26.04.2016 saatis Hendrikson & Ko keskkonnaekspert Kuido Kartau KKA-le e-kirja, milles avaldas, et taotleja asub ette valmistama uut taotlust ning on kavatsus varasemalt esitatud taotlus tagasi võtta. Sellega seoses paluti KKA-l varasemalt esitatud taotluse osas otsuseid mitte enne teha, kui taotleja on esitanud uue taotluse (hiljemalt 30.06.2016). TAOTLUSED Käesolevaga palub taotleja: 1. KKA-l ja KKM-l jätkata taotleja poolt esitatud vee erikasutuslubade taotluste sisulist menetlemist ning TJA-l jätkata hoonestusloa taotluste sisulist menetlemist. 2. KKA-l mitte teha vee erikasutusloa andmise osas keelduvat otsust enne, kui planeeritava tegevuse võimalik keskkonnamõju on usaldusväärselt tuvastatud. 3. KKA-l algatada keskkonnamõju hindamine või korraldada keskkonnamõju eelhinnangu andmine, et tuvastada planeeritava tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja võimalikud meetmed selle mõju minimeerimiseks, leevendamiseks ja kompenseerimiseks. 4. Korraldada taotleja esindajate, KKA, KKM ja TJA spetsialistide nõupidamine, et selgitada loamenetluste jätkamisega seotud küsimusi. PÕHJENDUSED 9. Taotleja palub KKA’l jätkata 20.01.2016 esitatud vee erikasutusloa sisulise menetlusega ning mitte teha enne keskkonnamõju väljaselgitamist loa andmisest keeldumise otsust. Taotleja kaalus pärast 26.04.2016 e-kirja saatmist, kas praeguse info pinnalt saab siiski järeldada menetluses oleva vee erikasutusloa taotluse ilmselget perspektiivitust, ja jõudis järeldusele, et taotlus ei ole perspektiivitu. 10. KKA kirjast nähtuvalt on põhiline küsimus, kas planeeritav kalakasvatus põhjustab reostuskoormuse lisandumise Soela väina rannikuvette. Reostuskoormuse tekkimine ja muud potentsiaalsed keskkonnamõjud on adekvaatselt hinnatavad vee erikasutusloa menetluse käigus. Võimalik on kohaldada parimat olemasolevat tehnoloogiat reostuskoormuse minimeerimiseks ning täiendavalt erinevaid kompenseerivaid meetmeid, mis koosmõjus võiksid potentsiaalse negatiivse keskkonnamõju täielikult neutraliseerida. Selliste võimaluste tuvastamiseks on taotleja arvates vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) või KMH eelhinnang. 11. Taotleja leiab, et ilma tegelike keskkonnamõjude väljaselgitamiseta ei ole taotluse rahuldamata jätmine perspektiivitusele tuginedes võimalik. Tegemist oleks olulise kaalutlusveaga. Alljärgnevalt põhjendab taotleja, millistel kaalutlustel ta otsustas mitte võtta tagasi KKA menetluses olevat vee erikasutusloa taotlust ning teeb ettepaneku olemasoleva taotluse menetlemisega sisuliselt jätkata. Ühtlasi palub taotleja asjaomaste haldusorganite ametnikega kohtumist, et olla haldusmenetluses ära kuulatud ja arutada taotluse sisulise menetlemise edasist võimalikkust. 2  (I) Keskkonnamõju väljaselgitamiseks on vajalik algatada KMH või anda eelhinnang 12. KKA 16.03.2016 kirjast nähtub, et KKA peab vee erikasutusloa taotlust perspektiivituks seetõttu, et eeldatavasti põhjustab planeeritav kalakasvatus sellist reostuskoormust, mida ei ole võimalik Soela väina piirkonnas lubada. Olukorras, kus taotluse rahuldamata jätmise ainsaks või peamiseks argumendiks saab olema potentsiaalne negatiivne keskkonnamõju reostuskoormuse näol, tuleb sellise keskkonnamõju esinemine usaldusväärselt tuvastada. Taotleja hinnangul on seda võimalik teha, algatades KMH. 13. Seda, kas ja mil määral kavandatav tegevus tegelikult keskkonda ohustab, on võimalik selgitada just KMH käigus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 kohaselt on KMH eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. 14. KMH annab haldusorganile täiendava olulise informatsiooni kaalutlusõiguse teostamiseks, mh ka selle kohta, kas negatiivset keskkonnamõju on võimalik neutraliseerida, leevendada või kompenseerida. KMH võimaldab hinnata erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, nende positiivseid ja negatiivseid külgi ning mõju keskkonnale. Just alternatiivide võrdlemise tulemusena on võimalik teha tehnoloogilise lahenduse osas informeeritud valik.1 15. Analoogia alusel võib siinkohal tuua näiteks Riigikohtu seisukohad geoloogilise uuringu loamenetlusest. Riigikohus on leidnud geoloogilise uuringu loamenetluses, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule ei järgne kaevandamist. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui ka haldusorganil on pärast uuringu tegemist varasemast rohkem teavet planeeritava tegevuse tegelike mõjude kohta. Nii on haldusorganil võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada.2 Riigikohtu seisukoht geoloogilise uuringuloa väljastamise positiivsete külgede kohta on analoogia korras üle kantav ka KMH menetlusse. KMH positiivne väärtus seisneb kokkuvõtlikult järgmises: • võimaldab usaldusväärselt tuvastada, kas planeeritav tegevus omab keskkonnale negatiivset mõju (KeHJS § 20 lg 1 p-d 4 ja 6); • võimaldab hinnata, kas negatiivset mõju on võimalik neutraliseerida või kompenseerivate meetmega osaliselt või täielikult leevendada (KeHJS § 20 lg 1 p 7); • toob välja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse (KeHJS § 13 p 3). 16. KMH või eelhinnangu andmine on KeHJS § 6 lg-s 1 sätestatud loetelu puhul kohustuslik, kuid KMH algatamine ei ole lubamatu ka siis, kui kavandatav tegevus loetelus ei esine. KMH algatamine olukorras, kus see ei ole KeHJS alusel kohustuslik, on haldusorgani kaalutlusotsus. Ringkonnakohus on leidnud, et KMH algatamise üle otsustamisel ei pea haldusorganil olema konkreetseid tõendeid selle kohta, et tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. KMH algatamine ei saa toimuda küll meelevaldselt, kuid ringkonnakohtu hinnangul piisab põhjendatud kahtluse olemasolust.3 Kui keskkonnamõju avaldumise olulisus ei ole taotluse alusel välja selgitatav, on KMH vältimatu vahend, et saada kinnitus, et kasutusele võetakse parim võimalik tehnika.4 KMH algatamise kohustuslike aluste puudumisel on seega haldusorganile jäetud kaalutlusõigus, kas KMH algatada või mitte. 17. Olulise keskkonnamõju tuvastamine on võimalik ka eelhinnangu kaudu (KeHJS § 6 lg 2). Seda, kas praeguses menetluses tõendamist vajav teave on võimalik välja selgitada KMH asemel hoopis KMH eelhinnangu kaudu, on KKA kaalutlusotsus. (II) Keelduva otsuse tegemine enne asjaolude väljaselgitamist on oluline kaalutlusviga 18. Vee erikasutusloa taotluse lahendamine toimub kaalutlusõiguse kaudu. HMS § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Diskretsioonireeglite 1 Vt ka Riigikohtu 15.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-67-14, p 23.2. 2 Riigikohtu 11.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-15, p 13. 3 Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-1694, p 11. 4 Tallinna Halduskohtu 31.10.2008 otsus haldusasjas nr 3-08-1193, lk 22. 3  rikkumine võib seisneda ka diskretsiooni mittekasutamises, kui diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on otsustamisel võimalik kasutada.5 19. Haldusakti kooskõla tingimuseks selle andmise ajal kehtiva õigusega on muuhulgas juhtumi faktiliste asjaolude vastavus haldusakti andmise aluseks olevas õigusnormis sisalduvatele õiguslikele eeldustele.6 Kui KKA sooviks tugineda vee erikasutusloa andmise keeldumise otsuses keskkonnamõju puudutavatele argumentidele, oleks eelnevalt vajalik see mõju tuvastada. Näiteks on Riigikohus planeerimismenetluses kohtulikku kontrolli teostades leidnud, et kui olemasolev informatsioon ei ole piisav õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks, peab haldusorgan planeeringu koostajat ja vajadusel ka teisi puudutatud isikuid kaasates koguma otsustamiseks täielikumat teavet.7 HMS § 6 kohaselt kehtib haldusmenetluses uurimispõhimõte, s.t haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 20. Haldusmenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas esitatud taotluste rahuldamata jätmine pelgalt formaalsetel põhjustel, taotluse põhjendatust sisuliselt välja selgitamata ja hindamata. Lisaks selgitamis- ja nõustamiskohustusele on haldusorgani ülesandeks ka oluliste asjaolude väljaselgitamine ning selleks koostöö tegemine taotlejaga või muude isikutega, kes omavad andmeid või tõendeid haldusmenetluses olulise asjaolu olemasolu või puudumise kohta ja saavad neid haldusorgani taotlusel haldusorganile esitada.8 Kui olulised asjaolud jäävad välja selgitamata või tuvastatakse puudulikult, siis ei saa ka menetluse lõpptulemus olla õiguspärane. 21. Taotleja arvates on võimalik vee erikasutusloa menetluses selgitada välja tähtsust omavad asjaolud - negatiivse keskkonnamõju potentsiaalne teke ja selle neutraliseerimise võimalikkus – KMH või KMH eelhinnangu kaudu. Tuleb arvestada, et KMH algatamine koormab just ettevõtjat, kelle taotlust menetletakse. Esiteks, KMH läbiviimine on ajamahukas ja pikendab loamenetlust. Teiseks, KeHJS § 8 lg 2 alusel kannab KMH läbiviimisega seotud kulud arendaja. Kui arendaja ise KMH läbiviimisele vastu ei vaidle ja tema loamenetluse lõpptulemus sõltub negatiivse keskkonnamõju tekkimisest ja selle neutraliseerimise võimalikkusest, siis ei tohiks haldusorgan teha loamenetluses keelduvat otsust enne KMH menetluse läbiviimist. 22. Taotleja märgib, et tema poolt esitatud vee erikasutusloa taotluses välja toodud reostuskoormuse hinnang on esialgne prognoos, mistõttu ei piisa haldusorganil lasuva uurimiskohustuse täitmiseks pelgalt sellest, kui haldusorgan tugineb keskkonnamõjule hinnangu andmisel vaid taotluses esitatud teabele. Taotluses on välja toodud reostuskoormus maksimaalse tootmismahu korral ehk kõige suurem võimalik mõju. Taotluses on leitud muu hulgas järgmist: „Eeldusel, et merre suunatav toitainete voog seguneb piisavalt ulatuslikul merealal, on planeeritava kalakasvatuse poolt põhjustatava toitainete kontsentratsiooni kasv piirkonnas tagasihoidlik. Edasise kalakasvatuse tehnilise lahenduse täpsel väljatöötamisel täpsustatakse konkreetseid lahendusi tagamaks parim keskkonnahoidlik lahendus.“ Seda, kas ja kui suur on negatiivne keskkonnamõju ning mil viisil saab seda leevendada või kompenseerida, peakski selgitama välja vee erikasutusloa edasine menetlus. 23. Taotleja märgib, et KKA on 16.03.2016 kirjas tuginenud üldlämmastiku ja üldfosfori keskmise sisalduse väärtuste puhul riikliku keskkonnaseire programmi mõõtmistulemustele. Kirjast nähtub, et need näidud on saadud aastal 2012. Mõõdistustest on seega möödunud üle 4 aasta. Tuginemine 2012. aasta mõõtmistulemistele võib samuti olla kaalutlusviga, sest tegelik olukord võib olla muutunud. 24. Eeltoodust järeldub, et loa andmisest keelduva otsuse tegemine praeguses menetlusetapis ja olemasoleva teabe valguses on ilmselgelt ennatlik ja lähtuks mittetäielikest faktilistest andmetest. Tegemist oleks kaalutlusveaga, mis oleks omakorda vaidlustatav halduskohtus. Taotleja mõistab, et tal ei ole õigust nõuda käesoleval ajal vee erikasutusloa taotluse rahuldamist, kuid taotleja on õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani poolt. Sellist kaalumist sisuliselt ei toimu, kui asjas ei selgitata välja planeeritava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja nende neutraliseerimise võimalusi. 5 Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 18. 6 Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2006 otsus haldusasjas nr 3-04-319, p 9. 7 Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 18. 8 Tartu Ringkonnakohtu 09.06.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-198, lk 5. 4  (III) Hetkel puudub keelduva otsuse tegemiseks õiguslik alus 25. Taotleja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine aluseid vee erikasutusloa andmisest keeldumiseks enne, kui on hinnatud kavandatava tegevuse keskkonnamõju. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lg 10 keeldutakse vee erikasutusloa andmisest, kui: • veevaru ei ole piisav või ohustab vee erikasutus otseselt inimese tervist või keskkonda; • suubla või põhjaveekihi seisundit halvendatakse ulatuses, mis muudab need kasutamiskõlbmatuks; • taotletav tegevus ei ole kooskõlas õigusaktidega; • loa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. 26. KKA saaks vee erikasutusloa andmisest keeldumisel tugineda VeeS § 9 lg 10 toodud alustele. KKA seisukohtadest nähtub, et KKA peab taotlust perspektiivituks seetõttu, et eeldatavasti põhjustab kavandatav tegevus sellist reostuskoormust, mida ei ole võimalik Soela väina piirkonnas lubada. Seda, kas ja mil määral kavandatav tegevus tegelikult ohustab otseselt keskkonda, on aga võimalik selgitada KMH käigus. 27. Keskkonnaministri 10.05.2013 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) § 16 lg 1 kohaselt teeb vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes: • taotluses esitatud informatsioonist; • vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest; • taotluse kohta esitatud seisukohtadest; • KMH tulemustest. 28. Kui loa andmisest keeldumise põhjuseks oleks kavandatava tegevusega kaasnev kahjulik keskkonnamõju, peaks vee erikasutusloa andja keeldumise otsustamisel tuginema KMH tulemustele. Juba ainuüksi sellel põhjusel ei ole praeguses menetlusetapis võimalik teha vee erikasutusloa andmisest keelduvat otsust. (IV) Negatiivset keskkonnamõju on võimalik neutraliseerida 29. Taotlejaga samas piirkonnas soovib kalakasvatusega tegeleda ka OÜ Redstorm, kes esitas 21.05.2015 hoonestusloa taotluse Saaremaale Tagalahte kolme sumbakomplekti paigaldamiseks vikerforelli kasvatamiseks. OÜ Redstorm poolt hoonestusloa taotluses esitatud info sumpade diameetri ja sügavuse kohta näitab, et sumpade maht võimaldab kasvatada kala kuni 1000 t. See ületab kümnekordselt OÜ Redstorm olemasoleva ja 14.03.2017 lõppeva vee-erikasutusloaga lubatud kalakasvatuse mahu (100 t). Nendele asjaoludele vaatamata otsustas Vabariigi Valitsus 27.05.2016 korraldusega nr 174 algatada hoonestusloa menetlus OÜ Redstorm taotluse alusel kavandatavate kalakasvatussumpade rajamiseks, viia hoonestusloa menetlus läbi avatud menetlusena, jätta KMH algatamata ja selgitada koostöös KKA ja KKM- ga välja kompenseerivad meetmed ning nende kasutamine kalakasvatuse tagajärjel tekkiva reostuskoormuse vähendamiseks Soela väinas. OÜ Redstorm hoonestusloa menetlusest nähtub, et kalakasvatusest tekkivate negatiivsete keskkonnamõjude neutraliseerimine on võimalik, kusjuures selles menetluses ei peetud vajalikuks isegi KMH-d läbi viia. 30. 15.01.2016 kirjas nr 17-7/16/409 selgitab KKM, et tehnoloogiaid, mis võimaldavad vältida kalakasvatusest lämmastiku- ja fosforiühendite ning muude saasteainete sattumist rannikuvette, sealhulgas kalakasvatustes kasutatava vee puhastamise ja taaskasutuse süsteemid on maailmas ja ka Euroopa Liidus olemas ja kasutusel. Samuti selgitab KKM, et lisaks kalakasvatusest rannikuvette liikuva vee puhastamisele on kalakasvatajal võimalik kasutada ka merekeskkonnale avalduvat koormust kompenseerivaid meetmeid, mis kõrvaldavad koheselt saasteainete mõju. Sellised seisukohad Soela väina rannikuveekogumisse kalakasvatuseks vee erikasutuslubade andmise tingimuste kohta on KKM andnud pärast põhjalikku analüüsi, erinevate allasutustega kooskõlastamist ja ühise seisukoha kujundamist.9 Taotleja arvates on need seisukohad asjakohased ka teda puudutavas vee erikasutusloa menetluses. 31. 16.11.2015 kirjas nr 16-6/15-1444-003 viitab TJA OÜ Redstorm hoonestusloa taotluse menetluses KKM poolt esitatud seisukohale 19.06.2015 kirjas nr 12-22/15/5037-2, et kalade kasvatamist sumpades saab lubada Soela väina veekogumist ainult juhul, kui hoonestusloa taotleja tagab, et tegevusega ei lisandu 9 vt KKM 18.12.2015 kiri nr 12-22/15/5037-5, milles KKM põhjendab TJA-le vastuse esitamise tähtaja pikendamise vajadust. 5  veekogusse lämmastikku ning fosforit. Seega ei ole KKMpidanud kalakasvatust Soela väina rannikuveekogumis võimatuks, vaid on leidnud, et teatud tingimustel võib see olla lubatav. 32. KKA 16.03.2016 kirjas väljendatud hinnang, et kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda ei saa kuidagi võimalikuks pidada ja taotleja vee erikasutusloa taotlus on perspektiivitu, on vastuolus eelpool viidatud KKM ja TJA seisukohtadega. Seda, kas ja mil viisil on võimalik negatiivset keskkonnamõju (sh reostuskoormust) ära hoida, selgitab edasine menetlus. Juhul, kui negatiivset keskkonnamõju on võimalik ära hoida, ei ole vee erikasutusloa andmisest keeldumine KKA 16.03.2016 kirjas toodud põhjustel enam asjakohane. 33. Ka taotleja hoonestusloa taotluse menetluses on KKM oma 14.01.2016 kirjas nr 17-6/16/165-2 avaldanud seisukohta, et kalakasvatuse lubamine antud piirkonnas oleks võimalik, kui saasteainete heide keskkonda puuduks või kui heite korral rakendataks meetmeid, mis samas ka saasteainete mõju kõrvaldavad ning et KKA võib nõuda vajadusel KMH läbiviimist. KKM on kalakasvatuse rajamist piirkonda pidanud võimalikuks siis, kui saasteainete heide keskkonda puuduks või kui heite korral rakendataks meetmeid, mis samas ka saasteainete mõju kõrvaldavad. Selliste meetmetena võiks kaaluda näiteks looduslike vees olevaid saasteaineid filtreerivate organismide kasvatamist või taimestiku niitmist. Need meetmed peavad olema efektiivsed kalakasvatuse rajamise hetkest. KKA on 16.03.2016 kirjas kasutanud samu KKM seisukohti, kuid üksnes valikuliselt, märkides, et täiendava reostuskoormuse lubamine piirkonnas ei ole võimalik. 34. Taotleja viitab ka KKA 09.11.2011 korraldusele nr 1-15/11/29, millega KKA otsustas anda OÜ-le Redstorm vee erikasutusloa kalakasvatuseks sumpades Tagalahes. Korralduse kaalutluste osas märgitakse, et samas piirkonnas on kalakasvatusega tegeletud ka varem ning negatiivset mõju ümbruskonnale pole KKA vaatluste põhjal varem täheldatud. Samuti märgitakse, et loa taotleja lubab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, misläbi minimeerida võimalikku mõju keskkonnale ning vähendada merereostuse ohtu. 35. Taotleja kavatseb samuti rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat, millega minimeeritakse keskkonnamõjutusi. Samuti kinnitab taotleja KKM seisukohta, et lämmastiku- ja fosforiühendite sattumist rannikuvette on uute tehnoloogiliste lahendustega võimalik vältida ja sellele lisaks kasutada täiendavaid kompenseerivaid meetmeid. Taotleja omanikud on vesiviljelusega tegelenud juba 2003. aastast, omades seega kalakasvatuse valdkonnas pikaajalisi kogemusi. Taotleja sooviks on tegutseda kõiki keskkonna-alaseid nõudeid järgides ja säästlikul viisil, mistõttu on taotleja loomulikuks huviks kasutada ka parimat võimalikku tehnilist lahendust. 36. Kuna kalakasvatuse rajamise protsess võtab ca 3-5 aastat, võib lõplik tehnoloogia, mida käitises tegelikult kasutama hakatakse, olla olemasolevatest lahendustest veelgi keskkonnasõbralikum. Antud sektoris toimuvad arengud kiiresti. Ka see on põhjus, miks peaks alustama KMH läbiviimisest, mille jooksul saab valida tehnoloogia, mis oleks kõige otstarbekam taotletavate tootmismahtude saavutamiseks. (V) Menetluse käigus tuleb arvestada ka ettevõtja õigustatud huvidega 37. Põhiseaduse § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse põhimõtte, mis seisneb ühelt poolt isiku õiguses tegeleda ettevõtlusega ja teenida seeläbi tulu ning teisalt riigi kohustuses mitte teha isikutele põhjendamatuid takistusi ettevõtlusega tegelemisel. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.10 38. Kalakasvatuse rajamine on taotleja majanduslik huvi ja taotleja on selle huvi realiseerimisel nõus järgima kõiki keskkonnaalaseid regulatsioone ja kasutama parimat võimalikku tehnikat. Praeguses menetluses ei ole selge, et taotleja huvi realiseerimine ja kalakasvatuse rajamine on ilmselgelt võimatu. Seetõttu rikuks KKA keelduva otsusega PS §-s 31 sätestatud taotleja ettevõtlusvabadust. (VI) Ettepanek kohtumiseks 39. Taotleja teeb vee erikasutuslubade ja hoonestusloa menetluse jätkamise võimaluste selgitamiseks KKA- le, KKM-le ja TJA-le ettepaneku kohtumiseks. Taotleja soovib selgitada kavandatavat tegevust ja omapoolseid seisukohti. Taotleja leiab, et kohtumine aitaks kujunenud olukorra selginemisele kaasa. Ühtlasi sooviks taotleja arutada, kas vee erikasutusloa saaks väljastada etappides ehk arvestusega, kus 10 RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11. Vt ka Ülle Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2012. Paragrahv 31, kommentaarid 1, 5 ja 6.1. 6  tootmismaht suureneks järk-järgult (näiteks alustades 1000 t juurdekasvust ning järgnevatel aastatel koos keskkonnaseirega kogust suurendada). 40. Kohtumine oleks kasulik ka seetõttu, et KKA ja TJA saaks selgitada, kas lisaks keskkonnamõju puudutavatele küsimustele esineb taotlustes veel puudusi. Nimelt on KKA 16.03.2016 kirjas selgitanud, et võttis taotluse menetlusse, hoolimata „puuduste esinemisest“. Taotleja soovib kõik puudused kõrvaldada, kui need peaksid mingilgi moel takistama vee erikasutusloa sisulist menetlemist. Taotleja on meeleldi valmis kõiki ülaltooduga seoses tekkida võivaid küsimusi selgitama. Vajadusel palun võtke ühendust allakirjutanuga e-posti aadressil [email protected] või telefonil 52 95932. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Jürgen vandeadvokaat Ösel Aquafarms OÜ lepinguline esindaja 7  Öse l Aq uaf ar m s OÜ Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Tehnilise Järelvalve Amet Kihelkonna Vallavalitsus 31. märts 2016 Koostöö edendamise ettepanek Ösel Aquafarms OÜ kavatseb rajada/rekonstrueerida Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse. Kesknõmme kalakasvatuse ehitamine ja toimimine eeldab erinevate institutsioonide poolt väljastatavate erinevate lubade olemasolu. Nendeks lubadeks on: o Detailplaneering (otsustajaks Kihelkonna Vallavolikogu/Vallavalitsus). o Vee erikasutusluba (tõenäoliselt 2 vee erikasutusluba, otsustajaks erinevate teemade osas Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet). o Hoonestusluba (otsustajaks Tehnilise Järelvalve Amet). 2015 aasta detsembris esitas Ösel Aquafarms OÜ kõigi lubade osas vastavasisulised taotlused. Tänaseks on tänu Kihelkonna valla tegevusele konstruktiivselt ja kiirelt toimunud detailplaneeringu koostamise protsess. Vee erikasutuslubade ja hoonestusloa osas on protsess kulgenud aeglaselt ja sisuliselt takerdunud. Keskkonnaameti 16.03.2016 kirjast nr 14-6/16/64-4 võib mõista et Ösel Aquafarms OÜ taotlus on perspektiivitu ning Keskkonnaamet on asunud vee erikasutusloa andmise osas keelduva otsuse eelnõud vormistama. Ösel Aquafarms OÜ ja konsultant Hendrikson&Ko on suhelnud erinevate protsessis osalenud isikutega (nt kirjade koostajad) ning saanud signaale et kavandatava kalakasvatuse rajamine merd mittereostavana ei olevat reaalselt tehnoloogiliselt võimalik. Oleme katsunud selgitada, et kaasaegne vesiviljelus on väga kiirelt arenev tegevusala, mille käigus toimuvad olulised läbimurded nii teaduslikes uuringutes kui ka tehnoloogilistes lahendustes. Nende teemadega tegelevad maailmas tõenäoliselt tuhanded teadlased, insenerid ja muud valdkondade parimad asjatundjad. Vesiviljeluse arendamine ja laiemalt sinimajandus1 ehk pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. 1 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm Ösel Aquafarms OÜ 12740506 [email protected]  Öse l Aq uaf ar m s OÜ Kavandatav tegevus oleks kaasaegne kõigile normidele ja nõuetele vastav lahendus. Seetõttu on meile mõistetamatu senine kohati mittekonstruktiivne lähenemine meie poolt kavandatava kalakasvatuse osas. Me mõistame et keerukalt loodud õigusaktide ja ka paljude sisuliselt raskete küsimuste tõttu on kavandatava tegevuse arendamine ja lubade menetlemine keerukas. Kuid leiame et nimetatud väljakutsed ei muuda meie kavatsust perspektiivituks. Seetõttu teeme ettepaneku otsustavate ametkondade osalusega töörühma moodustamiseks leidmaks ühine arusaam, kas projektiga on arukas jätkata (ja sel juhul kuidas) või mitte. Lugupidamisega, Andro Ots Ösel Aquafarms OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Ösel Aquafarms OÜ 12740506 [email protected]  KESKNÕMME KALAKASVATUSE RAJAMISE VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Kuido Kartau KMH litsents KMH 0034 Tartu, jaanuar 2016  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 1 1. VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLEJA ÜLDANDMED Loa taotleja: Ösel Aquafarms OÜ Registreerimisnumber: 12740506 Aadress: Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437 e-post: [email protected] Tegevusala (sh. EMTAK kood): Kalakasvatus EMTAK 03211 Vee erikasutuse piirkond Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksus (30101:002:0286) ja piirnev mereala Veekasutuse eest vastutav isik: Andro Ots Amet: juhatuse liige Tel: 501588 E-mail: [email protected] Käesoleva materjali koostamisel on arendaja konsultandiks Hendrikson&Ko OÜ (www.hendrikson.ee), projektijuht Kuido Kartau ([email protected], mob: 5273671). Taotlusmaterjalide sisendinformatsioon pärineb loa taotlejalt, kes vastutab ka andmete tegelikkusele vastavuse eest. Vee erikasutusloa taotleja soovib saada taotlusega seonduvat informatsiooni elektronposti teel.  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 2 2. ASUKOHA ISELOOMUSTUS Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmmel (katastriüksusele 30101:002:0286) asub 1980-ndatel rajatud hetkel mittetoimiv kalakasvatus, mida soovitakse renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Joonis 1. Kesknõmme kalakasvatuse asukoht Tagalahe läänerannikul. 3. TAOTLETAVA VEE ERIKASUTUSE KIRJELDUS Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmmel (katastriüksusele 30101:002:0286) asub 1980-ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu. Kavatsus on kalakasvatus renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Kalakasvatus rajatakse pikaajalise (aastakümned) perspektiiviga. Taotletav on maksimaalne maht, kalakasvatus võidakse realiseerida etappide kaupa. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 3 Ösel Aquafarms OÜ on kalakasvatuse maismaal asuva kinnisasja omanik, mida kinnitab väljavõte kinnistusraamatust. Väljavõte kinnistusaamatust (seisuga 30.12.2015). Nimetatul kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering, mida kavatsetakse osaliselt ümber planeerida, muutes kehtivas planeeringus väikesadamaks kavandatud endine kalakasvatus uuel tehnoloogilisel lahendusel baseeruvaks kalakasvatuseks. Samuti on tehnilise objektina vajalik veehaarde kollektor ja heitvee väljalask. Detailplaneeringu algatamise ettepanek on Kihelkonna Vallavalitsusele esitatud 23.12.2016 ning planeering algatatakse 21.01.2016. Detailplaneeringu algatamise kaudu on väljendatud ka kohaliku omavalitsuse nõusolek kalakasvatuse renoveerimiseks/rajamiseks. Lisaks detailplaneeringu muutmisele on kalakasvatuse rajamiseks vajalik taotleda vee erikasutusluba merest vee võtmiseks ja heitvee tagasisuunamiseks. Samuti on  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 4 vajalik hoonestusluba1 ja ehitusluba merepõhja ehitamiseks. Kesknõmme kalakasvatuse detailplaneeringu2 eskiis on esitatud Lisas 1. Vastavalt Veeseadusele (§9 lg 5) annab vee erikasutusloa üldjuhul Keskkonnaamet ning kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel järvel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium 3. Taotluse objektiks on tähtajatu vee erikasutusluba: o ca 99,5 miljoni m3 (alla 100 miljoni m3) merevee võtmiseks Tagalahest ja sama koguse kalakasvatusbasseinide heitvee juhtimine Tagalahte. o Kalakasvatuseks aastase juurdekasvuga 4500 tonni ja kalakasvatusest vee juhtimiseks suublasse (ca 99,5 miljonit m3, st eelmises punktis nimetatud heitvee juhtimine Tagalahte). o Merepõhja süvendamiseks (orienteeruv maht kuni 8400 m3), merepõhja pinnase paigaldamiseks (orienteeruv maht kuni 4200 m3) ning tahkete ainete veekogusse uputamine (orienteeru maht kuni 5600 m3). o Kasutatava vee füüsikaliste (hapnikusisaldus ja temperatuur) ja keemiliste (toitainete sisaldus) omaduste muutmine. 3.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜLEVAAADE Olemasolevasse 1980-ndatel rajatud kalakasvatuse basseini soovitakse rajada ca 10 ringikujulist basseini. Basseinide vaheline osa täidetakse pinnasega ja kujundatakse kõvakattega ala basseinide teenindamiseks. Ringikujulised basseinid võimaldavad vee suhteliselt korrapärast keerlemist ja tsentrifugaaljõu toimel tsentrisse koguneva kalade väljaheidete eraldamist väga kiiresti ja oluliselt kontsentreeritumana kui nö vees keskmisena. Rakendades väljavõetava kõrge kala väljaheite kontsentratsiooniga vee edasist puhastamist mehhaanilises filtris ja lintfiltris saavutatakse vähemalt 80 % vee puhastusefektiivsus võrreldes tavapärase sumpades toimuva kalakasvatusega. 1 09.12.2015 esitas Ösel Aquafarms OÜ Tehnilise Järelvalve Ametile hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks veevõtu kollektoriga ja heitvee väljalasuga (torujuhtmega). 2 22.12.2015 esitas Ösel Aquafarms OÜ Kihelkonna Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise ettepaneku, mille koosseisus oli ka esialgne eskiislahendus. 3 Vastavalt ehitusseaduslikule (§104) ei loeta torujuhtmeid ega ehitisi, mis on kaldaga ühendatud torujuhtme või muu tehnovõrgu või –rajatise kaudu, kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks. Seega on selles tõlgenduses veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu näol tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 5 Joonis 2. Kesknõmme kalakasvatuse olemasolevasse basseini kavandatavad ca 10 ringikujulist basseini ja põhimõtteline veehaarde kollektor (mille maksimaalne pikkus on kuni 700 m ja jooniselt kaugemale merre ulatuv). Veevõtu kollektoriga samas asukohas/koridoris paigaldatakse ka heitvee väljalask (veevõtu ja heitvee toruotste asukohad on erinevas kohas). KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 6 Joonis 3. Kesknõmme kalakasvatuse visualiseering (loodud GoogleEarth keskkonnas). Joonis 4. Kesknõmme kalakasvatuse visualiseering (loodud GoogleEarth keskkonnas). KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 7 Kalakasvatuses soovitakse välja püüda ca 4500 tonni juurdekasvatatud kala (forell) aastas. Basseinidesse lastakse orienteeruvalt kuni 1 kg kaaluga forellid ja kasvatatakse neid 0,5 – 1,5 aastat. Algselt basseinidesse lastud kala massi võrra on suurem (ca 2000 t) ka summaarne aastane väljapüük. Eeldatava juurdekasvukoefitsendi 1,1 (st kasutatav söödaühik kala juurdekasvu kohta) korral on aastas kasutatav sööda kogus ca 5000 tonni. Kalasöödana on kavas kasutada firma BioMar A/S (www.biomar.dk) toodangut, mille tooteleht on alljärgnevalt lisatud. Alljärgnevas tabelis 1 on esitatud juurdekasvu, söödakasutust ja veetarvet iseloomustavad põhinäitajad detailsemalt. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 8 Tabel 1. Kalade juurdekasvu, söödakasutust ja veetarvet iseloomustavad põhinäitajad kuude lõikes ja summeerituna aastas. Aasta Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember kokku Veetemperatuur 5 5 6 7 10 15 18 18 20 15 10 5 SFR (sööda kogus päevas 0.35 0.35 0.43 0.47 0.85 1.5 1.5 1.6 1 1.6 0.8 0.4 kg 100 kg eluskala kohta) Kalade eluskaal 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 (t) Sööda kogus päevas 5.25 5.25 6.45 7.05 12.75 22.5 22.5 24 15 24 12 6 (t) Sööda kogus kuus 163 147 200 212 395 675 698 744 450 744 360 186 4 973 (t) Kalade juurdekasv* 148 134 182 192 359 614 634 676 409 676 327 169 4 521 (= väljapüük) kuus (t) Merest võetav veekogus 3 255 2 940 3 999 4 230 7 905 13 500 13 950 14 880 9 000 14 880 7 200 3 720 99 459 (1000 m3) *Pidevalt toimub ka kalade väljapüük, mistõttu on igakuine väljapüük võrdne kalade juurdekasvuga. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 9 KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 10 Joonisel 5 on esitatud põhimõtteline skeem planeeritavast kalakasvatuse veevõtust, veekasutusest, veepuhastussüsteemist ja heitvee suunamisest tagasi merre. Joonis 5. Põhimõtteline skeem veevõtust, veekasutusest, veepuhastussüsteemist ja heitvee suunamisest tagasi merre. Asukoha valiku põhjendus Vastavuses keskkonnaministri 26.03.2002 määrusele nr 18 Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid (§8 p 6) tuleb merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral esitada selle koha valiku põhjendus. Kesknõmme kalakasvatuse näol on tegemist olemasoleva endise kalakasvatuse arendamisega, ehk antud objekti puhul tuleneb asukoha valik arendusobjekti olemasolust antud asukohas.  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 11 3.2. PINNAVEEVÕTU ISELOOMUSTUS Forelli kasvatamine rajatavas kalakasvatuses toimub aastaringselt. Veevõtt Tagalahest sõltub kala kasvukiirusest, vee temperatuurist ja muudest teguritest ning jääb vahemikku ca 3 - 15 miljonit m3 kuus, kokku arvutuslikult ca 99,5 miljonit m3 aastas. Võetava merevee kogused kvartalite lõikes, ööpäevas ja sekundis on esitatud tabelis 2. Kuna veevõtt ja heitvee kogus on ühesugune, siis on andmed esitatud samas tabelis. Tabel 2. Kesknõmme kalakasvatuse kasvatusbasseinide tarbeks võetavad merevee ja heitvee kogused. Kesknõmme kalakasvatuse taotletav pinnaveevõtt Tagalahest ning heitvee kogused. Aastas 99,5 mln m3 I kvartalis 10,2 mln m3 II kvartalis 25,7 mln m3 III kvartalis 37,8 mln m3 IV kvartalis 25,8 mln m3 Ööpäevas Aasta keskmiselt 272 000 m3 Maksimaalse kuu (august) keskmiselt 480 000 m3 Tunnis Aasta keskmiselt 11 000 m3 (3,06 m3 / s) Maksimaalse kuu (august) keskmiselt 20 000 m3 (5,56 m3 / s) Kalakasvatuse veega varustamiseks on vajalik rajada veevõtukollektor ja heitvee väljalask eeldatavasti kuni ca 700 m pikkusena ca 10 meetri sügavuseni merre. Antud asukohas ei ole suuremat mere sügavust võimalik saavutada. Sellisest sügavusest võetav vesi on ka suvel mõnevõrra jahedam ja hapnikurikkam, ehk kaladele sobivam. Veevõtt on kavandatud Saaremaal Tagalahest orienteeruvate koordinaatidega: N 58o26’32’’ E 22o 4’ 35’’ KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 12 Joonis 6. Veevõtu kollektori ja veevõtukambri ning heitvee lasu asukoht Tagalahes. Torustiku pikkus kuni ca 700 meetrit kuni mere sügavuseni ca 10 meetrit. Veevõtu kollektor koosneb veevõtu seadmest (veevõtukamber) ning sellest kuni kalakasvatuse maismaal paiknevate basseinideni merepõhjas kulgev torujuhe (koosneb kuni 5 torust). Heitvee väljalask on kalakasvatuse maismaal paiknevast osast alguse saav merepõhjas paiknev torujuhe (koosneb kuni 5 torust), mille otsas on heitvee ava. Veevõtu ja heitvee veetorud asuvad kõrvuti samas asukohas (koridoris), kuid veevõtu seade (veevõtukamber) ja heitvee väljalask asuvad üksteisest mõnevõrra eemal. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 13 Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatavate veetorude (kuni 10 tk, ca 12-15 m laiune koridor mere põhjal) läbimõõt on kuni 1 meeter. Veevõtu kollektori ja veevõtukambri ning heitvee lasu asukoht Tagalahes on esitatud joonisel 6. Veevõtu kollektoriga samas asukohas/koridoris paigaldatakse ka heitvee väljalask - veevõtu ja heitvee toruotste asukohad on erinevas kohas. Vee võtmiseks rajatakse merre võredega veevõtukamber, mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse (vältimaks negatiivset mõju mereelustikule, kes muidu võiksid sattuda pumpadesse ja kalakasvatusse). Illustratiivne lahendus veevõtusüsteemist on esitatud joonisel 7. Joonis 7. Näide võimalikust veevõtusüsteemist, mis tänu hüdrodünaamilisele lahendusele (erinevad voolukiirused kambri erinevates osades) tagab ohutuse mereelustikule ja väldib setete sattumise sissepumbatavasse vette. Merepõhja süvendamisest, sinna pinnase paigaldamisest ja tahkete ainete uputamisest Merepõhja veevõtukollektori ja veevõtukambri ning heitvee torujuhtme ja heitvee ava (kambri) ehitamiseks võib osutuda tehnilistel põhjustel vajalikuks merepõhja ettevalmistamine. Eeskätt pehmete setete eemaldamine ja tugevama ehituspinna ettevalmistamine (nt killustiku või liiva padi vms), merepõhja kallakuse ühtlaseks korrigeerimine ning suuremate kivirahnude esinemise korral nende kõrvale toimetamine trassikoridorist. Torustiku katmist pinnasega ei ole kavandatud. Kõik  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 14 nimetatud tegevused selguvad ja täpsustuvad edasise tehnilise projekteerimise käigus, mille raames viiakse läbi vajalikud merepõhja uuringud. Orienteeruvalt eeldame, et maksimaalne süvendatav maht on (700 meetri pikkuse ja 12 meetri laiuse koridori 1 meetri sügavuselt süvendamise korral) 8400 m3. Süvendatava pinnase omadused (sh vajadusel reostusainete sisaldus) selgitatakse välja edasiste uuringute käigus ning vastavalt nende tulemustele töötatakse vajadusel välja sobivad leevendavad meetmed. Paigaldatava pinnase (nt killustik, liiv) maht on arvestuslikult poole väiksem süvendatavast mahust ehk 4200 m3 ning torustiku (koos veevõtukambriga ja võimaliku heitvee kambriga) arvestuslik ruumala (ehk uputatavate tahkete ainete maht) 5600 m3. Seega on paigaldatava pinnase ja uputatavate tahkete ainete maht kokku kuni ca 9800 m3. Veekogusse paigutatav pinnas ja uputatavad tahked ained (torustik jms) on reostusvabad. Võetava vee ja heitvee koguste mõõtmine Võetava vee kogust mõõdetakse pidevalt veemõõtjate abil ja vee kogused dokumenteeritakse. Mõõtmine toimub täiendavalt läbivoolu meetodil (pumpade tootlikus x tööaeg ja/või voolukiirus x ristlõige). Võetava vee puhul toimub pidev veetemperatuuri mõõtmine, millest tuleneb võetava veekoguse maht. Võetavat vett keemiliselt ei töödelda, tõenäoliselt on vajalik vee aereerimine (see võib toimuda ka kalabasseinis). Olemasolevad reostusallikad piirkonnas Veevõtu lähipiirkonnas ei ole teada olemasolevaid veekeskkonnale potentsiaalseid reostusallikaid. 3.2.1. MEREVEE KVALITEET Tagalaht asub Saaremaa looderannikul Tagamõisa poolsaarest idas ning kuulub Väinamere koosseisu. Tagalahe lõunasoppi nimetatakse ka Pidulalaheks. Tagalaht (VEE3237010) on mesohaliinne, madal, lainetusele avatud laht. Lahe laius on selle suus 5,5 km ja pikkus 9 km (veekogumi pikkus 6,7 km), veepeegli pindala on 2918 ha. Idarannikul paljandub Abula pangal kuni 4 m paksuselt Jaagarahu lademe lubjakivi, läänerannikul Veere küla juures on astangrannik, looderannikul Kuriku pank. Laht on sügav (kuni 20 m) ja külmub harva. Tagalahte suubuvad Hernespuu oja (pikkus 3 km), Pidula oja (4 km) ja Vanakubja oja (8 km). KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 15 Pidula laht (VEE3237020) on mesohaliinne, madal, lainetusele avatud laht. Lahe laius on selle põhjaosas ca 3,2 km ja pikkus ca 3,1 km, veepeegli pindala on 767 ha. Lahesopp on suhteliselt madal olles selle sügavaimas osas ca 10 m. Kavandatav kalakasvatus asub Pidula lahe rannikuveekogumi lääneservas. Joonis 8. Kavandatava Kesknõmme kalakasvatuse paiknemine rannikumere veekogumite suhtes. Tagalahe veekvaliteet. Veekogumite seisundi hindamiseks on Eestis välja töötatud mereseire programm, mille koosseisus seiratakse muuhulgas Eesti rannikumere veekogumite ökoloogilist seisundit. Soela väina veekogumisse kuuluvates Tagalahe ja Pidula lahe rannikuveekogumites veekvaliteedi regulaarset seiret läbi ei viida. Küll aga teostatakse veekvaliteedi seiret Küdema lahes, mis asub Tagalahest idas. Küdema lahe seiretulemuste alusel võib analoogia põhjal hinnata ka Tagalahe ökoloogilist seisundit, kuna loodusolud ja morfoloogilised tingimused on lähestikku asetsevate lahtede puhul sarnased. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 16 Soela väina lahtedes on põhjataimestiku maksimaalne sügavus viimase 20 aasta jooksul suurenenud, mis viitab lahe ökoloogilise seisundi paranemisele. Oluliseks veekogu tervise indikaatoriks on toiteelementide (N ja P) sisaldus ja eelkõige nende suhe (N:P suhe) veekogumis. Taimetoitainete varu veekogus täieneb peamiselt sissevoolu kaudu, vee ja setete vahelise ainete vahetuse kaudu ning taimede ja loomade elutegevuses ja nende jäänuste lagunemisel vabaneva aine kaudu. Vee keemilisel analüüsil saab informatsiooni nii toiteelementide erinevate lahustunud mineraalsete vormide sisaldust vee kui ka toiteelemendi kõigi vormide summat, nt üldfosforit ja üldlämmastikku. Viimased näitavad toiteelemendi tegelikku veekogumis ringlevat hulka, sisaldades nii vees lahustunud-, kolloidseid vorme kui ka organismides ja nende jäänustes sisalduvat ning mineraalse heljumiga seotud varu . Soela väina veekogumis puuduvad ajaloolised andmed kirjeldamaks toitainete kontsentratsioonide pikaajalisi muutusi. Üldlämmastiku keskmine sisaldus on 2012. aastal tõusnud (24,9 μmol l-1) võrreldes 2007. aasta kontsentratsiooniga (17,7 μmol l-1). Üldfosfori keskmine sisaldus on jäänud 2007. aastaga võrreldavale tasemele (2012 a 0,59 μmol l-1 ja 2007 a 0,54 μmol l-1). Tabel 3. Läänesaarte lääneosa rannikumere veekogumite kvaliteediklassid 4. Soela väin kuulub Riikliku keskkonnaseire Rannikumere alamseireprogrammi 5 tulemustel toiteelementide kontsentratsiooni alusel kesisesse kvaliteediklassi. Ühik Väga hea Hea klass Kesine Halb Väga halb Kvaliteedinäitaja klass klass klass klass Tüüp IV: Läänesaarte lääneosa Üldlämmastiku sisaldus mikromooli <14,7 14,7– >18,3– >37,1– >55,6 (Nüld) /l 18,3 37,1 55,6 Üldlämmastiku sisalduse - >0,83 0,83– <0,67– <0,33– <0,22 ÖKS 0,67 0,33 0,22 mikromooli <0,34 0,34– >0,42– >0,85– >1,27 Üldfosfori sisaldus (Püld) /l 0,42 0,85 1,27 - >0,82 0,82– <0,67– <0,33– <0,22 Üldfosforisi salduse ÖKS 0,67 0,33 0,22 Läbipaistvus Secchi ketta m >7,4 7,4–6,5 <6,5–3,9 <3,9–3,0 <3,0 meetodil - >0,89 0,89– <0,78– <0,47– <0,36 Läbipaistvuse ÖKS 0,78 0,47 0,36 4 Keskkonnaministri 28.juuli.2009. a määruse nr.44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord”. 5 Seireveeb. Riikliku keskkonnaseire andmed. Mereseire. Rannikumere seire. 2014. Keskkonnaagentuur.  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 17 Tabelist 3 on näha, et Soela väina seisund on viimastel aastatel olnud kesise ja hea piiril (Tagalahes regulaarset seirepunkti ei ole). Üldfosfori järgi hinnates on väin kesises seisus. Valdavalt on Eesti merelahtedes limiteerivaks toitaineks fosfor (alates N:P suhtest 16:1) ja selliselt on see ka Tagalahes. Kuna ka kalakasvatusest lähtuv toitainete voog merre on suhteliselt fosforirikkam (suhtega 10:1 , samas kui Soela väinas on see ca 40:1), siis on just fosfori heide mere olulisim ja keskkonnamõju analüüsimisel tuleb keskenduda sellele. Arvestades asjaolu, et HELCOM-i keskne tegevusprogramm on Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on taastada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund (mille täpne olemus/definitsioon on ebakonkreetsem ja ei ole otseselt seostatav tabelis 2 esitatud kvaliteedinäitajatega), siis selles valguses on oluline hinnata iga olulise punktreostusallika võimalikku mõju veekvaliteedile ka Läänemere üldiste eesmärkide raamistikus. Vee-elustik. Soela väin on riikliku keskkonnaseire rannikumereseire alamprogrammi raames regulaarselt seiratav veekogum. Kuigi Tagalahes seirepunkti ei asu, siis võib piirkonna vee-elustiku seisundit hinnata Küdema lahe seirepunkti alusel, mis kuulub sarnaselt Tagalahele, Väinamere veekogumi koosseisu. Järgnev Soela väina vee-elustiku seisundi ülevaade on antud Riikliku keskkonnaseire Mereseire programmi rannikumere veekogumite seire 2014. aasta ülevaatearuande alusel. Põhjataimestik. Küdema lahe seirealalt on kogutud andmeid alates 1995. aastast. Suurimad kõikumised hõimkondade osakaalus on esinenud aastatel 2003, 2010 ja 2012, mil rohevetikate osakaal on olnud tavapärasest suurem. Põhjataimestiku ja põisadru sügavuslevik transektil on viimastel aastatel suurenenud. Põhjataimestiku sügavuslevik klassifitseerus seisundiklassi "väga hea" ning põisadru sügavuslevik klassi "hea". Põhjaloomastik. 2014. aastal Soela väina veekogumi Küdema põhjataimestiku transektilt kogutud proovidest leiti kokku 29 põhjaloomastiku taksonit (sisaldab ka liigist kõrgemaid süstemaatilisi üksuseid ja noorjärke). KPI indeksi alusel paigutub Soela väin „hea“ ja „väga hea“ kvaliteediklassi piirile. FDI indeksi näitab erinevate aastate seiretulemuste andmeil üsna suurt kõikumist, kuid kvaliteedinäitaja alusel on Soela väina ökoloogiline seisund „hea“. 3.3. VEEHEITE ISELOOMUSTUS Heitvee kogus on samas mahus võetava veega, st arvutuslikult 99,5 miljonit m3 aastas. Heitvesi puhastatakse enne merre (Tagalaht) tagasisuunamist. Tagalahes regulaarset seirepunkti ei ole, kuid analoogmeetodil on tõenäoliselt tegemist kvaliteediklassiga kesine. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 18 Kuna veevõtt ja heitvee kogus on ühesugune, siis on andmed esitatud samas tabelis (tabel 2), kus on esitatud ka võetava merevee kogused. Heitvesi puhastatakse enne suublasse juhtimist mehhaanilises filtris ja lintfiltris ning saavutatakse vähemalt 80 % vee puhastusefektiivsus võrreldes tavapärase sumpades toimuva kalakasvatusega. Taotluses eespool joonisel 5 on esitatud põhimõtteline skeem planeeritavast kalakasvatuse veevõtust, veekasutusest, veepuhastussüsteemist ja heitvee suunamisest tagasi merre. Kavandatav Kesknõmme kalakasvatusest Tagalahte suunatava heitena vette jõudva PÜld maht suurima toodangumahu (4500 t kala juurdekasv aastas / sööda kogus 5000 t aastas) korral on maksimaalselt 19 000 kg ja NÜld 190 000 kg aastas ning ööpäevas aasta keskmisena ca 10,41 kg ja NÜld ca 104,11kg (tabel 4). Nimetatud kogused tulenevad kasutatavast söödakogusest kuni 5000 tonni, söödakogusega korrelleeruvas fosfori ja lämmastiku heites vette (P 3,8kg/1000kg ja N 38kg/1000kg) ning veepuhastussüsteemi efektiivsusest, mis on minimaalselt 80%. Tabel 4. Planeeritava Kesknõmme kalakasvatuse poolt Tagalahte suunatav toiteainete reostuskoormus kavandatava maksimaalse tootmismahu korral. Sööda P N Heitvee Aasta Aasta Ööpäevas Ööpäevas kogus vabanemine vabanemine puhastus- jooksul jooksul keskmisena keskmisena aastas (kg) (kg) aste % merre merre merre merre (t) keskmise keskmise jõudev jõudev N suunatava suunatava aastase aastase P (kg) (kg) P kogus N kogus juurdekasvu juurdekasvu (kg) (kg) korral korral (FCR=1,1- (FCR=1,1- 1) 1) 5000 19 000 190 000 80 3800 38 000 10,41 104,11 Lähtudes teoreetilisest lähenemisest, et vette suunatav P ja N segunevad täielikult Pidulalahe (Tagalahe lõunapoolse sopi) veemassiga, mis allahinnatuna on 12 miljonit m3 (võttes mereala pindalaks 2x2 km ja sügavuseks 3 meetrit = 12 000 000 m3), suureneb maksimaalse planeeritud kalakasvatuse tootmismahu tagajärjel PÜld kontsentratsioon ca 0,00087mg/l võrra ja NÜld kontsentratsioon ca 0,00868 mg/l võrra ööpäevas (tabel 5). Eelduse korral, et merre suunatav toitainete voog seguneb kogu Tagalahe ulatuses (arvestusliku veemahuga 312 000 m3) suureneb maksimaalse planeeritud kalakasvatuse tootmismahu tagajärjel PÜld kontsentratsioon ca 0,000033 mg/l võrra ja NÜld kontsentratsioon ca 0,000334 mg/l võrra ööpäevas (tabel 5). KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 19 Arvestuslikult esitatakse reostusallikate koormus ka inimekvivalentides. Eeldusel, et ühe inimese poolt antav üldfosfori kogus on 0,7 g/ööpäevas 6, on kalakasvatusest pärast puhastamist merre suunatavate toiteelementide (8,75 kg PÜld) reostuskoormus ca 14 900 inimekvivalenti. Reoveepuhasti maksimaalne reostuskoormus7 kavandatava tootmismahu juures on suurima veetarbega, toitmis- ja juurdekasvuintensiivsusega kuudel (august), kui nädala jooksul kasutatakse ca 90 000 ie-d. Tabelis 6 on esitatud toiteelementide kontsentratsiooni arvutuslik tõus lahustumisel Pidulalahes (PÜld 4,8% ja NÜld 2,5 %) ning Tagalahes (PÜld 1,8 % ja NÜld 1,0 %). Samas tuleb arvestada, et stabiilselt punktreostusallikast lahte suunatava vee segunemine lahes sõltub reaalses olukorras klimaatilistest (tuule suund ja tugevus, veetemperatuur, päikese intensiivsusest tulenev veekogu kihistumine) tingimustest. Tabel 5. Kesknõmme kalakasvatuse toitainete voog ja kontsentratsiooni arvutuslik tõus Pidulalahte ja Tagalahte. Toitainete kontsentratsioonid on arvutatud Pidulalahe (st Tagalahe lõunaosa planeeritava Kesknõmme kalakasvatuse joonest lõuna poole jääv lahe osa) veemassiivis täielikult lahustununa. Arvutuslik lahe lõunaosa veemassiivi ruumala on 12 000 000 m3. Ööpäevas merre Ööpäevas merre suunatava P suunatava N mg P liitris mg N liitris Sööda kogus (t) kogus (kg) kogus (kg) merevees merevees 5000 10,41 104,11 0,00087 0,00868 Toitainete kontsentratsioonid on arvutatud kogu Tagalahe veemassiivis täielikult lahustununa. Arvutuslik lahe veemassiivi ruumala on 312 000 000 m3. Ööpäevas merre Ööpäevas merre suunatava P suunatava N mg P liitris mg N liitris Sööda kogus (t) kogus (kg) kogus (kg) merevees merevees 5000 10,41 104,11 0,000033 0,000334 Tabel 6. Kalakasvatusbasseinide heitvee prognoositavad saasteainete sisaldused ja kogused. Saaste-aine Üldfosfor PÜld Üldlämmastik NÜld Võetava merevee kvaliteet (μg/l)* 18,27 348,60 Lisanduv toiteelementide sisaldus heitvees 0,87 86,8 (mg/l)** Saasteainete kontsentratsiooni kasv (%)** 4,8 2,5 6 Inimese mõju tugevnemine loodusele. E. Reintam 2007. http://data.vk.edu.ee/RDER/RDER61/Keskkonnakaitse/Loengud/Loengud.tmp.pdf 7 Reoveepuhasti reostuskoormus – aasta kestel reoveepuhastisse jõudev suurim nädala keskmine reoainehulk inimekvivalentides (VeeS §2)  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 20 Saaste-aine Üldfosfor PÜld Üldlämmastik NÜld Lisanduv toiteelementide sisaldus heitvees 0,33 33,4 (mg/l)*** Saasteainete kontsentratsiooni kasv (%)*** 1,8 1,0 * Merevee kvaliteedi näitajad on arvutatud riikliku keskkonnaseire Rannikumere alamseireprogrammi8 2012. aasta seiretulemustel alusel. ** Toiteelementide arvutuslik kontsentratsioonide tõus heitvees on võetud lahustatuna Pidulalahe veemassiga (tabelist 5). *** Toiteelementide arvutuslik kontsentratsioonide tõus heitvees on võetud lahustatuna Tagalahe veemassiga (tabelist 5). Eeldusel, et merre suunatav toitainete voog seguneb piisavalt ulatuslikul merealal on planeeritava kalakasvatuse poolt põhjustatava toitainete kontsentratsiooni kasv piirkonnas tagasihoidlik. Edasise kalakasvatuse tehnilise lahenduse täpsel väljatöötamisel täpsustatakse konkreetseid lahendusi tagamaks parim keskkonnahoidlik lahendus. 3.3.1. REOVEESETTE TEKE JA KÄITLEMINE Vee puhastamisel tekib aastas suurusjärgus mitusada tonni reoveesetet, mille toiteelementide sisaldus on ca 15,2 tonni fosforit ja ca 152 tonni lämmastikku. Kalabasseinidest ärajuhitav vesi läbib mehhaanilise filtri ning lintfiltri. Vajadusel kasutatakse täiendavat tehnoloogiat reoveesette veesisalduse vähendamiseks. Järgi jääv reoveesete kompostitakse. Reoveesette käitlemise täpne tehnoloogiline lahendus täpsustatakse edasises töös koos detailplaneeringu koostamisega, milles nähakse ette sobiv maakasutus. Reoveesette käitlemine toimub vastavalt Keskkonnaministri määrusega nr 789 kehtestatud nõuetele pädeva isiku/ettevõtte poolt lepingu alusel. Sellega tagatakse reoveesette keskkonnahoidlik käitlemine ning olulist keskkonnamõju ei ole eeldada. 3.3.2. SEIRE KORRALDUS Kalakasvatuse toimimise ajal on vajalik seire korraldamine. Seirata tuleb kasutatava ja keskkonda tagasijuhitava vee koguseid ja kvaliteeti. 8 Seireveeb. Riikliku keskkonnaseire andmed. Mereseire. Rannikumere seire. Keskkonnaagentuur. 9 Keskkonnaministri määrus nr 78. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded. Vastu võetud 30.12.2002 nr 78  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 21 Võetava vee kogust mõõdetakse (veekoguse seire) pidevalt veemõõtjate abil ja vee kogused dokumenteeritakse. Mõõtmine toimub täiendavalt läbivoolu meetodil (pumpade tootlikus x tööaeg ja/või voolukiirus x ristlõige). Võetava vee puhul toimub pidev veetemperatuuri mõõtmine, millest tuleneb võetava veekoguse maht. Võetavat vett keemiliselt ei töödelda, tõenäoliselt on vajalik vee aereerimine (see võib toimuda ka kalabasseinis). Heitvee osas seiratakse (mõõdetakse) samuti veekogust veemõõtjate läbivoolu meetodil. Seiratakse ka heitvee reostusnäitajaid, mis peavad vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed fikseeritud piirväärtustele, sagedusega vähemalt 24 proovi aastas. Heitvee proovide võtmise koht täpsustatakse edasise tehnilise projekteerimisega, kuid tõenäoliselt on see kalakasvatusbasseinide juures väljavoolukollektorite maismaapoolses otsas. Tõenäoliselt on vajalik ka vähemalt mõneaastane kalakasvatuse tööle asumise järgne Tagalahe ökosüsteemi seire, mille täpsem sisu tuleb välja töötada eeldatavat algatatava KMH raames. Kui (tehniliste / ehitusgeoloogiliste) merepõhjauuringute käigus selgub merepõhja pinnase süvendamise vajadus, siis võetakse pinnaseproovid ka süvendatavast pinnasest. 3.4. VEE ERIKASUTUSEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU VÄHENDAMISE MEETMETE KIRJELDUS Kesknõmme kalakasvatuse arendamise eesmärgiks on 1980-ndatel rajatud hetkel mittetoimiva kalakasvatuse renoveerimine ja tehnoloogiline uuendamine kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Kogu arendustegevuses, sealhulgas vee erikasutuses, järgitakse keskkonnakaitse nõudeid ja eesmärke. Seega integreeritakse võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmed juba tehnilisse/tehnoloogilisse lahendusse ja opereerimise korraldamisse. Võimaliku negatiivse mõju vähendamiseks on vajalik keskkonnamõju hindamise läbiviimine edasisel arendustegevuse detailsemal kavandamisel (st tehnilise lahenduse ja tehnoloogilise protsessi edasisel täpsustamisel). KMH käigus leitakse parimad lahendused teemadele/objektidele, millele ei ole võimalik tänases arendus etapis veel niivõrd detailselt lahendust esitada. Olulisemateks põhimõttelisteks leevendavateks meetmeteks on:  KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 22 o Heitvee maksimaalne puhastamine (arvestades tehnoloogilist võimalikkust ja otstarbekust). Vajadusel täiendades joonisel 5 esitatud põhimõttelist veepuhastussüsteemi. o Veekeskkonda suunatud toitainete (P ja N) täiendav merekeskkonnast eemaldamine (nt karbikasvatuse näol või muul tulemuslikul viisil) tagamaks minimaalne kalakasvatuse reostuskoormus merele. o Veevõtukambri rajamine viisil, mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse vältimaks negatiivset mõju mereelustikule, kes muidu võiksid sattuda pumpadesse ja kalakasvatusse. o Ehitusaegsete võimalike negatiivsete mõjude vähendamine läbi tööde teostamise aja valiku ja tehniliste võtete kasutamise. 3.5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEST Käesoleva taotlusmaterjalide alguses kirjeldasime, et kalakasvatuse rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba (detailplaneering, vee erkasutusluba ja hoonestusluba). Neist ühegi puhul ei ole kohustuslikku seadusest tulenevat nõuet teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) või keskkonnamõju hindamine (KMH), kuid kõigil juhtudel on KSH või KMH teostamist vajalik kaaluda (st kaalutlusotsus). Käeoleva taotlus koostamisel on osalenud keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson&Ko, kelle hinnangul on kavandatava kalakasvatuse mahtu arvestades keskkonnamõju hindamise teostamine asjakohane, kuid vältida tuleb asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mittepandavaid menetlusi. Keskkonnakaitseliselt kõige sisukamaks teemaks on kalakasvatuse summaarse merekeskkonda lisanduva reostuskoormuse temaatika (st vee erikasutusloaga seonduv), mistõttu on kõige asjakohasem teostada KMH just vee erikasutusloa menetluse raames. Loomulikult peab vee erikasutusloa raames teostatav KMH käsitlema ka detailplaneeringu ja hoonestusloa käigus tekkivaid keskkonnaküsimusi. Seega oleks tegemist sisuliselt ühise KMH’ga kolmele dokumendile (DP, vee erikasutusluba, hoonestusluba), mis on ühendatud ühisesse vee erikasutusloa raames läbi viidavasse KMH protsessi. Soovime KMH teostamist vee erikasutusloa menetluse raames, käsitledes sealjuures vajalikus mahus keskkonnaküsimusi, mis puudutavad hoonestusloa taotlust ja detailplaneeringut. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 23 LISA 1. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS 22.12.2015 esitas Ösel Aquafarms OÜ Kihelkonna Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise ettepaneku, mille koosseisus oli ka esialgne eskiislahendus. KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 24 KESKNÕMME KALAKSAVATUSE RAJAMISE VEE RIKASUTUSLOA TAOTLUSMATERJALID 25  -864235 -144145 0 0 Ösel AquaFarms OÜ Teie 21.03.2016 Meie 06.04.16 nr 1-13/ 15-1819-018 Vastus selgitustaotlusele Au statud Andro Ots Esitasite Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TJA) 18.03.2016 ja 21 .03.2016 selgitustaotlused seoses Ösel Aquafarms OÜ 9.12.2015 esitatud hoonestusloa taotluse menetlusega. Järgnevalt selgitame Teie päringus esitatud küsimusi. Oma kirjas väitsite, et TJA pole siiani võtnud seisukohta, kas kavandatud torujuhtme puhul on tegemist maismaaga ühendatud või ühendamata rajatisega ning kas selle ehitamisega kaasneb hoonestusloa kohustus. Tehnilise Järelevalve Amet küsis valitsusasutustelt veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 22 7 lõike 2 kohast arvamust hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. TJA edastas taotlejale 28.01.2016 kirjaga nr 15-1819-010 valitsusasutuste vastused ning teavitas samas kirjas, et TJA hinnangul on planeeritava rajatise puhul tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud rajatisega, mille ehitamiseks tuleb taotleda hoonestusluba. Teie hinnangul ei ole Tehnilise Järelevalve Amet kinni pidanud seaduses sätestatud menetlustähtaegadest ning peab Teie kavandatud tegevust perspektiivituks. Vastavalt VeeS § 22 6 lõikele 1 esitatakse hoonestusloa taotlus TJA- le , kes luba menetleb ning VeeS § 22 9 lõike 1 alusel loa andmist välistavate asjaolude puudumisel ka hoonestusloa väljastab. Hoonestusloa andmise menetlusele ei ole seaduses sätestatud tähtaega. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnameti seisukohtadele ning lähtudes 7.01.2016 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Lääne-Eesti veemajanduskavast on täna teada, et Soela väina veeseisund on halb. Nii Keskkonnaministeerium kui Keskkonnaamet on seisukohal, et Teie taotluses esitatud andmetele tuginedes ei saa pidada kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda kuidagi võimalikuks. Seega olemegi täna menetlusega selles staadiumis, et peame välja selgitama, kas Teie kavandatud tegevust on võimalik läbi viia nii, et ei tekiks täiendavat reostuskoormust. Kui selgub, et kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia kasutades tehnoloogiaid, mis reostuskoormust vähendaksid, siis saame edasi minna ka hoonestusloa menetlusega . Kui aga koostöös taotleja, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga saab teatavaks, et tegevust ei ole ilma reostuskoormuse lisandumiseta võimalik läbi viia, siis peame ka hoonestusloa menetluse algatamisest keelduma VeeS § 22 8 lg 1 alusel ehk põhjusel, et hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Seetõttu kiidame heaks Teie 31.03.2016 esitatud koostöösoovi ettepaneku. Kuna Teie kavandatud tegevuse elluviimiseks on vaja mitmeid erinevaid lube, siis leiame, et on igati otstarbekas, kui lubasid väljastavad ametid teevad omavahel tihedat koostööd vältimaks tormakate otsuste tegemist ja sellega kaasneda võivat ebamõistlikku ressursikasutust. Lisaks viitasite Redstorm OÜ hoonestusloa menetlusele, mis Teie hinnangul kulgeb oluliselt kiiremini ning leiate, et TJA eelistab pigem nimetatud taotlejat. Redstorm OÜ esitas hoonestusloa taotluse 21.05.2015 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Veeseaduse muudatusega 01.07.2015 anti pooleliolevad hoonestusloa menetlused üle Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlused anti üle 30.09.2015. Tänaseks ei ole Redstorm OÜ hoonestusloa menetlust algatatud. Kuna taotlus esitati enne 01.07.2015, siis teeb otsuse menetluse algatamiseks või algatamata jät miseks Vabariigi Valitsus, kes on ka ant ud juhul hoonestusloa andja . Redstorm OÜ-le on 2012. aastal väljastatud sama tegevuse jaoks vee erikasutusl uba, mis kehtib ka täna. See tähendab, et oluline osa kavandatud tegevusega kaasneda võivatest keskkonnamõjudest on juba vee erikasutusloa menetluse käigus hinnatud . Küll aga on nende menetlus aeganõudvam just seetõttu, et hoonestusloa andjaks on Vabariigi Valitsus. Ösel Aquafarms OÜ ja Redstorm OÜ hoonestusloa taotlused on esitatud erineval ajal ning nende menetlustele rakenduvad erinevad regulatsioonid. Samuti on erinevad taotletavad tegevused ning nende mahud, mistõttu ei ole võimalik neid kahte menetlust kui identset omavahel võrrelda. Kindlasti kohtleme aga kõiki taotlejaid võrdselt ning leiame, et vastupidine väide on alusetu . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak Tööstusohutuse teenistuse juhataja- Peadirektori asetäitja Teadmiseks: Heli Just – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Liis Piper 667 2004 [email protected] -864235 -144145 0 0 Keskkonnaministeerium Veeteede Amet Muinsuskaitseamet Siseministeerium Kaitseministeerium Maaeluministeerium 08.01.16 nr 16-6/ 15-1819-002 Arvamuse küsimine Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotlusele Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusas utus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 22 6 -22 16 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise samuti loa tingimuste muutmise üle. Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506 ) esitas 09.12.2015 TJA- le VeeS §22 6 lõike 2 kohase hoone stusloa taotluse, millega kavandatakse Saaremaale Kihelkonna valda Kehila külla Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kaasaegs e t kalakasvandust . Selle tarbeks plaanitakse rekonstrueerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaldal asuvad 1980-ndatel rajatud kalakasvatuse basseinid ning ehitada Tagalahte kalakasvanduse rajamiseks vajalik veevõtu kollektor ja heitvee väljalasketoru . Torujuhtme eeldatavaks pikkuseks on kuni 700 m ning see plaanitakse rajada kuni 10 m sügavuseni merre. Hoonestusloa taotluse kohaselt plaanitakse aastas basseinidest välja püüda 5000 tonni kalu ning k avandatav veevõtt, samuti heitvee kogus, on s uurusjärgus kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas. TJA on seisukohal, et planeeritava veevõtukollektori ja heitvee väljalasketoru puhul on tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega, mille rajamine näeb ette hoonestusloa olemasolu. Vast avalt VeeS § 22 7 lõike le 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Lähtuvalt eelnevast edastame Teile Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning teeme ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses p alume käsitleda VeeS § 22 7 lõikes 7 toodud tingimusi. Põhistatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahto Tuuling Ehitus- ja elektriosakonna juhataja Lisa: Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotlus Liis Piper 667 2004 [email protected] Ösel Aquafarms OÜ Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 [email protected] [email protected] 09.12.2015 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks veevõtu kollektoriga ja heitvee väljalasuga (torujuhtmega) Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kavandatava kaasaegse kalakasvatuse rajamiseks vajaliku veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu (torujuhtme) rajamiseks. Vastavalt ehitusseaduslikule (§104) ei loeta torujuhtmeid ega ehitisi, mis on kaldaga ühendatud torujuhtme või muu tehnovõrgu või –rajatise kaudu, kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks. Seega on veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu näol tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ning seetõttu on avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega vajalik hoonestusluba (veeseaduse 4. jagu). Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226)sätestatud nõuetele. Üldinformatsioon Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmmel (katastriüksusele 30101:002:0286) asub 1980- ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu. Kavatsus on kalakasvatus renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Ösel Aquafarms OÜ on kalakasvatuse maismaal asuva kinnisasja omanik. Kalakasvatuse rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba, millest igaühe puhul on menetlejaks ja otsustajaks erinev ametkond: o Detailplaneering (DP) eeskätt maismaal ehituse võimaldamiseks. Otsustaja Kihelkonna vald. o Vee erkasutusluba vee erikasutuseks (vee võtt merest ja heitvee tagasisuunamine merre). Otsustaja Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. o Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusluba). Otsustajaks Tehnilise Järelvalve Amet. Arendustegevuse ja sellega seotud dokumentatsiooni menetlemine on vajalik läbi viia nimetatud asutuste omavahelises konstruktiivses koostöös. Praeguseks koostatud tegevusplaanide kohaselt soovitakse kalakasvatuses välja püüda 5000 tonni kala (meriforell) aastas. Basseinidesse lastakse orienteeruvalt kuni 1 kg kaaluga meriforellid ja kasvatatakse neid 0,5 – 1,5 aastat. Kalakasvatuse veega varustamiseks on vajalik rajada veevõtukollektor ja heitvee väljalask eeldatavasti kuni ca 700 m pikkusena ca 10 meetri sügavuseni merre. Antud asukohas ei ole suuremat mere sügavust võimalik saavutada. Planeeritav veevõtt, samuti heitvee kogus, on suurusjärgus kuni 100 miljonit m3 aastas. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Joonis 1. Kesknõmme kalakasvatuse asukoht Tagalahe läänerannikul Saaremaal. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on Kesknõmme kalakasvatuse kompleksi kuuluv veevõtu kollektor ja heitvee väljalask. Heitvee kollektor koosneb veevõtu seadmest (veevõtukamber) ning sellest kuni kalakasvatuse maismaal paiknevate basseinideni merepõhjas kulgev torujuhe. Heitvee väljalask on kalakasvatuse maismaal paiknevast osast alguse saav merepõhjas paiknev torujuhe, mille otsas on heitvee ava. Veevõtu ja heitvee veetorud asuvad kõrvuti samas asukohas (koridoris), kuid veevõtu seade (veevõtukamber) ja heitvee väljalask asuvad üksteisest mõnevõrra eemal. Seega on hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve merevee võtt kalakasvatuse tarbeks ja kalakasvatuses kasutatud heitvee tagasisuunamine merre. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatavate veetorude läbimõõt on kuni 2 meetrit. Veetorude pikkus on kuni 700 meetrit ja need ulatuvad kaldalähedasest ca 1 meetri sügavusest veest kuni sügavuseni ca 10 meetrit. Veevõtu kollektori otsas on võredega veevõtukamber, mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Joonis 2. Veevõtu kollektori ja veevõtukambri ning heitvee lasu asukoht Tagalahes. Torustiku pikkus kuni ca 700 meetrit kuni mere sügavuseni ca 10 meetrit. Joonis 3. Näide võimalikust veevõtusüsteemist, mis tänu hüdrodünaamilisele lahendusele (erinevad voolukiirused kambri erinevates osades) tagab ohutuse mereelustikule ja väldib setete sattumise sissepumbatavasse vette. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Veevõtuks kasutatakse ühte kuni 2 meetrise läbimõõduga toru pikkusega kuni 700 meetrit ning veevõtu kambrit, mille pindala võib olla kuni 100 ruutmeetrit. Heitvee merre juhtimiseks kasutatakse analoogsete mõõtmetega veetoru ja vee merre hajutamiseks kambrit. Meie hinnangul võib veetorudest ja kambritest koosnevat süsteemi käsitleda ühe ehitisena. Veetorude ja kambrite pindala kokku on kuni 3000 m2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Veevõtu ja heitvee süsteemi moodustab kuni ca 4 meeri laiune ja 700 meetri pikkune ristkülik, mille otstes olevate punktide koordinaadid on alljärgnevad: 1) 22o3´54’’ E 58o 26´22’’ N o 2) 22 4´32’’ E 58o26´33’’ N Koormatava ala pindala kokku on kuni 3000 m2. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Keskkonnamõju hindamisest Käesoleva taotluse üldinformatsiooni peatükis kirjeldasime, et kalakasvatuse rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba (detailplaneering, vee erkasutusluba ja hoonestusluba), millest ühegi puhul ei ole kohustuslikku seadusest tulenevat nõuet teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) või keskkonnamõju hindamine (KMH), kuid kõigil juhtudel on KSH või KMH teostamist vajalik kaaluda (st kaalutlusotsus). Käeoleva taotlus koostamisel on osalenud keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson&Ko, kelle hinnangul on kavandatava kalakasvatuse mahtu arvestades keskkonnamõju hindamise teostamine asjakohane, kuid vältida tuleb asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mittepandavaid menetlusi. Keskkonnakaitseliselt kõige sisukamaks teemaks on kalakasvatuse summaarse merekeskkonda lisanduva reostuskoormuse temaatika (st vee erikasutusloaga seonduv), mistõttu on kõige asjakohasem teostada KMH just vee erikasutusloa menetluse raames. Loomulikult peab vee erikasutusloa raames teostatav KMH käsitlema ka detailplaneeringu ja hoonestusloa käigus tekkivaid keskkonnaküsimusi. Seega oleks tegemist sisuliselt ühise KMH’ga kolmele dokumendile (DP, vee erikasutusluba, hoonestusluba), mis on ühendatud ühisesse vee erikasutusloa raames läbi viidavasse KMH protsessi. Soovime KMH teostamist vee erikasutusloa menetluse raames, käsitledes sealjuures vajalikus mahus keskkonnaküsimusi, mis puudutavad hoonestusloa taotlust. Merepõhja uuringud Täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine ja lõplik tehnoloogiavalik) jaoks (kuid samaaegselt on need abiks ka KMH’s) on vajalik teostada mõningaid täiendavaid töid. Käesoleval ajal peame vajalikeks uuringuteks:  Batümeetriat täpsustav uuring.  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Aquafarm OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Edaspidi täpsustuvad andmed Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava ehitise asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus (sh sisend KMH’st ja projekteerijalt) täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid. Pärast pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Liis Piper Saatja: Liis Piper Saatmisaeg: 13. september 2016. a. 14:37 Adressaat: 'Aquafarms' Koopia: 'Kuido Kartau' Teema: Ösel Aquafarms hoonestusloa menetlusest Austatud Andro Ots Teavitame, et oleme Keskkonnaameti 12.09.2016 kirja nr 14-6/1664-9 seoses Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotlusele lisateabe küsimisega kätte saanud. Ühtlasi anname teada, et kuna hetkeseisuga tuleks TJA-l hoonestusloa andmisest ilmselge võimatuse alusel keelduda, siis me ei tee menetluse algatamise/mittealgatamise otsust enne, kui vee erikasutusloa asjaolud on täpsemalt selgunud. Lugupidamisega Liis Piper Peaspetsialist 667 2004| [email protected] | www.tja.ee Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 Tallinn 1  -864235 -144145 0 0 Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn 17.03.16 nr 16-6/15-1819-014 Hoonestusloa taotlus ele seisukoha küsimine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusas utus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 22 6 -22 16 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise samuti loa tingimuste muutmise üle. Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506 ) esitas 09.12.2015 TJA-le VeeS § 22 6 lõike 2 kohase hoone stusloa taotluse, millega kavandatakse Saaremaale Kihelkonna valda Kehila külla Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kaasaegs e t kalakasvandust . Selle tarbeks plaanitakse rekonstrueerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaldal asuvad 1980-ndatel rajatud kalakasvatuse basseinid ning ehitada Tagalahte kalakasvanduse rajamiseks vajalik veevõtu kollektor ja heitvee väljalasketoru . Torujuhtme eeldatavaks pikkuseks on vastavalt taotlusele kuni 700 m ning see plaanitakse rajada kuni 10 m sügavuseni merre. Hoonestusloa taotluse kohaselt plaanitakse aastas basseinidest välja püüda 5000 tonni kalu ning k avandatav veevõtt, samuti heitvee kogus, on s uurusjärgus kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas. TJA on seisukohal, et planeeritava veevõtukollektori ja heitvee väljalasketoru puhul on tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega, mille rajamine näeb ette hoonestusloa olemasolu. Kavandatud tegevuse elluviimiseks peab taotleja taotlema ka vee erikasutusloa veehaarde toru rajamiseks ning kalakasvandusliku tegevuse jaoks. Vast avalt VeeS § 22 7 lõike le 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. VeeS § 22 8 lõike 1 alusel keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Oleme küsinud käesoleva hoonestusloa menetluse algatamise või algat amata jätmise osas seisukohta Keskkonnaministeeriumilt, kes vastavalt VeeS § 9 lõikele 5 annab vee erikasutusloa kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel. Keskkonnaministeerium ei välista veevõtu kollektori ja heitvee väljalaske toru rajamist, kuid viitavad oma seisukohas asjaolule, et planeeritavat tegevust on võimalik lubada ainult juhul , kui Soela väina veekogumisse ei lisandu üldlämmastikku ja üldfosforit. Selle nõude tagamiseks oleks aga Keskkonnaministeeriumi hinnangul võimalik kasutusele võtta kompenseerivad meetmed. Vastavalt VeeS § 8 lg 2 punktile 12 on kalade kasvatamisel aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest vee juhtimisel suublasse tegemist vee erikasutusega ning nimetatud tegevuseks peab olema vee erikasutusluba. Tulenevalt VeeS § 9 lõikest 5 annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet , mistõttu edastame Teile Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning teeme ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses p alume käsitleda VeeS § 22 7 lõikes 7 toodud tingimusi ning selgitada täpsemalt, kas kavandatud kalakasvanduslikku tegevust on võimalik ellu viia ilma Soela väina veeseisundit halvemaks muutmata või on tänaste andmete põhjal kindlalt teada, et sellisel kujul ei ole võimalik taotleja kavandatud tegevust lubada ning tuleks keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest VeeS § 22 8 lõike 1 alusel. Põhistatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahto Tuuling Ehitus- ja elektriosakonna juhataja Lisa: Hoonestusloa taotlus Liis Piper 667 2004 [email protected] Ösel Aquafarms OÜ Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 [email protected] [email protected] 09.12.2015 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks veevõtu kollektoriga ja heitvee väljalasuga (torujuhtmega) Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kavandatava kaasaegse kalakasvatuse rajamiseks vajaliku veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu (torujuhtme) rajamiseks. Vastavalt ehitusseaduslikule (§104) ei loeta torujuhtmeid ega ehitisi, mis on kaldaga ühendatud torujuhtme või muu tehnovõrgu või –rajatise kaudu, kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks. Seega on veevõtu kollektori ja heitvee väljalasu näol tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ning seetõttu on avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega vajalik hoonestusluba (veeseaduse 4. jagu). Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226)sätestatud nõuetele. Üldinformatsioon Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmmel (katastriüksusele 30101:002:0286) asub 1980- ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu. Kavatsus on kalakasvatus renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Ösel Aquafarms OÜ on kalakasvatuse maismaal asuva kinnisasja omanik. Kalakasvatuse rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba, millest igaühe puhul on menetlejaks ja otsustajaks erinev ametkond: o Detailplaneering (DP) eeskätt maismaal ehituse võimaldamiseks. Otsustaja Kihelkonna vald. o Vee erkasutusluba vee erikasutuseks (vee võtt merest ja heitvee tagasisuunamine merre). Otsustaja Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. o Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusluba). Otsustajaks Tehnilise Järelvalve Amet. Arendustegevuse ja sellega seotud dokumentatsiooni menetlemine on vajalik läbi viia nimetatud asutuste omavahelises konstruktiivses koostöös. Praeguseks koostatud tegevusplaanide kohaselt soovitakse kalakasvatuses välja püüda 5000 tonni kala (meriforell) aastas. Basseinidesse lastakse orienteeruvalt kuni 1 kg kaaluga meriforellid ja kasvatatakse neid 0,5 – 1,5 aastat. Kalakasvatuse veega varustamiseks on vajalik rajada veevõtukollektor ja heitvee väljalask eeldatavasti kuni ca 700 m pikkusena ca 10 meetri sügavuseni merre. Antud asukohas ei ole suuremat mere sügavust võimalik saavutada. Planeeritav veevõtt, samuti heitvee kogus, on suurusjärgus kuni 100 miljonit m3 aastas. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Joonis 1. Kesknõmme kalakasvatuse asukoht Tagalahe läänerannikul Saaremaal. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on Kesknõmme kalakasvatuse kompleksi kuuluv veevõtu kollektor ja heitvee väljalask. Heitvee kollektor koosneb veevõtu seadmest (veevõtukamber) ning sellest kuni kalakasvatuse maismaal paiknevate basseinideni merepõhjas kulgev torujuhe. Heitvee väljalask on kalakasvatuse maismaal paiknevast osast alguse saav merepõhjas paiknev torujuhe, mille otsas on heitvee ava. Veevõtu ja heitvee veetorud asuvad kõrvuti samas asukohas (koridoris), kuid veevõtu seade (veevõtukamber) ja heitvee väljalask asuvad üksteisest mõnevõrra eemal. Seega on hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve merevee võtt kalakasvatuse tarbeks ja kalakasvatuses kasutatud heitvee tagasisuunamine merre. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatavate veetorude läbimõõt on kuni 2 meetrit. Veetorude pikkus on kuni 700 meetrit ja need ulatuvad kaldalähedasest ca 1 meetri sügavusest veest kuni sügavuseni ca 10 meetrit. Veevõtu kollektori otsas on võredega veevõtukamber, mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Joonis 2. Veevõtu kollektori ja veevõtukambri ning heitvee lasu asukoht Tagalahes. Torustiku pikkus kuni ca 700 meetrit kuni mere sügavuseni ca 10 meetrit. Joonis 3. Näide võimalikust veevõtusüsteemist, mis tänu hüdrodünaamilisele lahendusele (erinevad voolukiirused kambri erinevates osades) tagab ohutuse mereelustikule ja väldib setete sattumise sissepumbatavasse vette. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Veevõtuks kasutatakse ühte kuni 2 meetrise läbimõõduga toru pikkusega kuni 700 meetrit ning veevõtu kambrit, mille pindala võib olla kuni 100 ruutmeetrit. Heitvee merre juhtimiseks kasutatakse analoogsete mõõtmetega veetoru ja vee merre hajutamiseks kambrit. Meie hinnangul võib veetorudest ja kambritest koosnevat süsteemi käsitleda ühe ehitisena. Veetorude ja kambrite pindala kokku on kuni 3000 m2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Veevõtu ja heitvee süsteemi moodustab kuni ca 4 meeri laiune ja 700 meetri pikkune ristkülik, mille otstes olevate punktide koordinaadid on alljärgnevad: 1) 22o3´54’’ E 58o 26´22’’ N o 2) 22 4´32’’ E 58o26´33’’ N Koormatava ala pindala kokku on kuni 3000 m2. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Keskkonnamõju hindamisest Käesoleva taotluse üldinformatsiooni peatükis kirjeldasime, et kalakasvatuse rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba (detailplaneering, vee erkasutusluba ja hoonestusluba), millest ühegi puhul ei ole kohustuslikku seadusest tulenevat nõuet teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) või keskkonnamõju hindamine (KMH), kuid kõigil juhtudel on KSH või KMH teostamist vajalik kaaluda (st kaalutlusotsus). Käeoleva taotlus koostamisel on osalenud keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson&Ko, kelle hinnangul on kavandatava kalakasvatuse mahtu arvestades keskkonnamõju hindamise teostamine asjakohane, kuid vältida tuleb asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mittepandavaid menetlusi. Keskkonnakaitseliselt kõige sisukamaks teemaks on kalakasvatuse summaarse merekeskkonda lisanduva reostuskoormuse temaatika (st vee erikasutusloaga seonduv), mistõttu on kõige asjakohasem teostada KMH just vee erikasutusloa menetluse raames. Loomulikult peab vee erikasutusloa raames teostatav KMH käsitlema ka detailplaneeringu ja hoonestusloa käigus tekkivaid keskkonnaküsimusi. Seega oleks tegemist sisuliselt ühise KMH’ga kolmele dokumendile (DP, vee erikasutusluba, hoonestusluba), mis on ühendatud ühisesse vee erikasutusloa raames läbi viidavasse KMH protsessi. Soovime KMH teostamist vee erikasutusloa menetluse raames, käsitledes sealjuures vajalikus mahus keskkonnaküsimusi, mis puudutavad hoonestusloa taotlust. Merepõhja uuringud Täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine ja lõplik tehnoloogiavalik) jaoks (kuid samaaegselt on need abiks ka KMH’s) on vajalik teostada mõningaid täiendavaid töid. Käesoleval ajal peame vajalikeks uuringuteks:  Batümeetriat täpsustav uuring.  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring. Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  Ösel Aquafarms OÜ Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Aquafarm OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Edaspidi täpsustuvad andmed Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava ehitise asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus (sh sisend KMH’st ja projekteerijalt) täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid. Pärast pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 Tel: +(372) 501588 [email protected]  -864235 -144145 0 0 OTSUS Tallinn 15.11. 16 nr 1-10/16-420 Hoonestusloa m enetluse algatamine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 22 6 -22 16 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506) esitas 09.12.2015 TJA-le VeeS §22 6 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse (lisa 1), millega kavandatakse Saaremaale Kihelkonna valda Kehila külla Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kaasaegset kalakasvandust. Taotleja eesmärgiks on rekonstrueerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaldal asuvad 1980-ndatel rajatud kalakasvatuse basseinid ning ehitada Tagalahte kalakasvanduse rajamiseks vajalik veevõtu kollektor ja heitvee väljalasketoru. Taotluse esitamisel on nähtud võimalust püüda kasvandusest aastas välja 5000 tonni meriforelli. Taotluse esitamise hetkeks koostatud tegevusplaanide kohaselt lastakse basseinidesse orienteeruvalt kuni 1 kg kaaluga meriforellid ja kasvatatakse neid 0,5 – 1,5 aastat, misjärel püütakse kalad välja. Hoonestusluba taotletakse Kesknõmme kalakasvanduse avalikus veekogus asuvale torustikule, mis on vajalik, et võtta kalakasvatuse tarbeks merevett ning suunata kasutatud heitvesi tagasi merre. Selle jaoks on kavas rajada veevõtukollektor ja heitvee väljalask, mis taotluse kohaselt on eeldatavasti kuni 700 m pikkune ning kuni 10 m sügavuseni merre. Antud asukohas ei ole suuremat mere sügavust võimalik saavutada. Veevõtu kollektor koosneb veevõtukambrist ning sellest kuni kalakasvatuse maismaal paiknevate basseinideni merepõhjas kulgevast torujuhtmest. Heitvee väljalask on kalakasvatuse maismaal paiknevast osast alguse saav merepõhjas paiknev torujuhe, mille otsas on heitvee ava. Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatavate veetorude läbimõõt on kuni 2 meetrit. Kavandatav veevõtt, samuti heitvee kogus, on taotluse kohaselt suurusjärgus kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas. Veevõtu ja heitvee veetorud asuvad kõrvuti samas asukohas (koridoris), kuid veevõtu seade (veevõtukamber) ja heitvee väljalask asuvad üksteisest mõnevõrra eemal. Veevõtu kollektori otsas on võredega veevõtukamber, mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse. Veetorude ja kambrite pindala kokku on taotluse alusel kuni 3000 m 2 . Hoonestusluba on tarvis kalakasvatuse avalikus veekogus asuvale osale. Kalakasvatuse maismaal asuva osa ehituse jaoks on taotleja esitanud 23.12.2015 Kihelkonna Vallavalitsusele detailplaneeringu koostamise ettepaneku. Kihelkonna Vallavalitsus algatas 21.01.2016 korraldusega nr 6 (lisa 2) Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse maaü ksuse ( katastritunnus: 30101:002:0286) de tailplaneeringu koostamine maaü ksuse sihtotstarbe mu utmiseks ning ehitusõ iguse mää ramiseks kalakasvatuse rajamiseks. Lähtuvalt VeeS § 22 7 lõikest 2 peab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamise otsustamist küsima seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta asjaomastelt asutustelt. TJA küsis 08.01.16 kir jaga nr 16-6/15-1819-002 (lisa 3 ) seisukohta Keskkonnaministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Muinsuskaitseametilt, Siseministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt ja Maaeluministeeriumilt. Keskkonnaministeerium vastas 14.01.2016 kirjaga nr 17 -6/16/165-2 (lisa 4 ), et vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise metoodika“ lisale 2 kuuluvad nii Pidulaht kui Tagalaht veekogumise EE_10 Soela väina rannikuvesi. Veeseaduse § 35 lõike 1 kohaselt ei tohi pinnavee seisundit halvendada ning lõike 2 kohaselt tuli pinnavee hea seisund saavutada 2015. aasta detsembriks. Seega on Keskkonnaministeerium seisukohal, et taotluses kirjeldatud andmetele tuginedes ei saa pidada kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda kuidagi võimalikuks. Nende hinnangul oleks see võimalik juhul, kui saasteainete heide keskkonda puuduks või kui heite korral rakendataks meetmeid, mis samas ka saasteainete mõju kõrvaldavad. Siseministeerium vastas 18.01. 2016 kirjaga nr 13-4/1-3 (lisa 5 ), et kuna objektil ei ole nähtavat olulist puutumust siseturvalisusega, siis jätavad nad hoonestusloa taotluse kohta arvamuse avaldamata. Maaeluministeerium vastas 25.01.201 6 kirjaga nr 4.1-3/199-1 (lisa 6 ), et pooldavad Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa menetluse algatamist, kuid juhtisid tähelepanu asjaolule, et taotleja poolt kavandatav tegevus toimub Eesti Vabariigi territoriaalvees määratletud väikeses püügiruudus nr 313, mis on ühtlasi ka aktiivne kalapüügipiirkond. Sellest tulenevalt on väga oluline, et antud piirkonna ruumilisel planeerimisel arvestatakse kindlasti piirkonna kutselise kalapüügi olukorraga. Veeteede Amet vastas 27.01.20 16 kirjaga nr 6-3.-1./70 (lisa 7 ), et on esitatud taotluse dokumendid läbi vaadanud veeliiklusohutuse seisukohast ning vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamise suhtes ei ole. Kaitseministeerium vastas 28.01.2016 kirjaga nr 12.1-1/16/104 (lisa 8 ), et neil ei ole märkusi esitatud hoonestusloa taotluse kohta, kuid samas juhtisid tähelepanu asjaolule, et Kaitseväele teadaolevalt ei ole piirkonnas teostatud võimalike ajalooliste lõhkekehade kontrolli, millest tulenevalt ei ole kalakasvatuse rajamine täielikult ohutu. Muinsuskaitseamet vastas 28.01.20 16 kirjaga nr 1.1-7/39-1 (lisa 9 ), et kuna taotluses märgitud alal ei asu kultuurimälestisi, siis nõustub Muinsuskaitseamet Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa menetlemise algatamisega. Samas juhiti tähelepanu asjaolule, et kui kaeve- või süvendustööde käigus avastatakse inimtegevusega seotud objekte (nt inimluud, laevavrakid jne) on tööde tegija muinsuskaitseseaduse § 41 alusel kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust. TJA edastas saabunud arvamused taotlejale 28.01.2016 kirjaga nr 15-1819-010. 04.02.2016 edastas Keskkonnaamet TJA-le teadmiseks oma kirja nr 14-6/16/101-2 (lisa 10 ), milles palub Keskkonnaministeeriumil lahti seletada nende 14.01.2016 TJA-le edastatud vastuskirjas antud seisukoha alused. Keskkonnaamet viitas oma kirjas ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskavale, mille kohaselt tuleb Soela väinas vee edasist kasutamist vältida. Kirjale oli lisatud ka taotleja 20.01. 20 16 esitatud vee erika sutusloa taotlus (lisa 11 ), mille reaalsele rakendamisele Keskkonnaamet seisukohta küsis. Keskkonnaministeerium teavitas 15.03.2016 k irjaga nr 17-7/16/608-2 (lisa 12 ) taotlejat, et on menetlusse võtnud 18.01.2016 esitatud vee erikasutusloa veehaarde torustiku rajamiseks. 16.03.2016 edastas Keskkonnaamet TJA-le teadmisek s kirja nr 14-6/16/64-4 (lisa 13 ), milles teavitab taotlejat, et on menetlusse võtnud 20.01.2016 esitatud vee erikasutusloa taotluse, kuid asunud koostama keelduva otsuse eelnõud. Oma seisukohta põhjendas Keskkonnaamet asjaoluga, et ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt on hinnatud Soela väina rannikuveekogumi seisund kesiseks ning selle meetmekava kohaselt tuleb seal vältida täiendava reostuskoormuse lisandumist. Kooskõlas VeeS §-ga 3 9 on hea seisundi saavutamise tähtaega kõnealusele veekogumile pikendatud kuni detsembrini 2021, sest seisund selles veekogumis ei ole hea. 2012. aastal läbi viidud riikliku keskkonnaseire programmi tulemusena mõõdeti veekogumis nii üldlämmastiku kui üldfosfori suvise (juuni-september) keskmise sisalduse väärtused, mis ületavad määrusega nr 44 kehtestatud hea seisundi väärtust. Seega ei saa nendele andmetele tuginedes Keskkonnaameti hinnangul pidada kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda kuidagi võimalikuks. TJA küsis 17.03.16 kirjaga nr 16-6/15-1819-014 (lisa 14 ) hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks seisukohta ka Keskkonnaametilt. 21.03.2016 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium TJA-le taotleja selgitustaotluse hoonestuslo a menetluse käigu kohta (lisa 15 ). 31.03.2016 tegi taotleja TJA-le, Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile koostöö tegemise ettepaneku, et lubade andjate omavahelises koostöös leida võimalused kas ja kuidas kavandatud tegevusega edasi minna (lisa 16 ). TJA vastas taotlejale 06.04.2016 kirj aga nr 1-13/15-1819-018 (lisa 17 ) ning selgitas, et ei ole hoonestusloa menetluse algatamise otsust veel langetanud, sest vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnameti seisukohtadele ning lähtudes 7.01.2016 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Lääne-Eesti veemajanduskavast on teada, et Soela väina veeseisund on halb. Nii Keskkonnaministeerium kui Keskkonnaamet on seisukohal, et hoonestusloa ja vee erikasutusloa taotlustes esitatud andmetele tuginedes ei saa pidada kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda kuidagi võimalikuks. Seega tuleb esmalt välja selgitada, kas kavandatud tegevust on võimalik läbi viia nii, et ei tekiks täiendavat reostuskoormust. TJA kiitis heaks taotleja koostöösoovi ning selgitas, et kui koostöös taotleja, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga saab teatavaks, et tegevust ei ole ilma reostuskoormuse lisandumiseta võimalik läbi viia, siis peab TJA hoonestusloa menetluse algatamisest keelduma VeeS § 22 8 lg 1 alusel ehk põhjusel, et hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Enne asjaolude täpsustumist ei pea TJA õigeks tormakate otsuste tegemist ja sellega taotlejale kaasneda võivat ebamõistlikku ressursikasutust. Taotleja teavitas Keskkonnaamet it 26.04.2016 e-kirjaga (lisa 18 ), et lähtuvalt Keskkonnaameti 17.03.2016 kirjast keelduva vee erikasutusloa otsuse eelnõu ettevalmistamise kohta, on taotleja asunud ette valmistama uut vee erikasutusloa taotlust ning sellega seoses on taotlejal kavatsus tagasi võtta varasemalt esitatud vee erikasutusloa taotlus. Tulenevalt taotleja teavitusest pikendas Keskkonnaamet 26.04.2016 TJA 17.03.2016 saadetud kirjale vastamise tähtaega kuni 18.05.2016 (l isa 19 ). TJA jäi seisukohale, et ei tee hoonestusloa menetluse algatamise otsust enne Keskkonnaameti seisukoha saamist või kui on täpsustunud Keskkonnaametile esitatud vee erikasutusloa andmisega seonduvad asjaolud. 20.06.2016 edastas Keskkonnaamet TJA-le teadmisek s kirja nr 14-6/16/64-6 (lisa 20 ), millega andis teada, et lähtuvalt taotleja 26.04.2016 kirjast pikendab Keskkonnaamet taotleja vee erikasutusloa menetluse tähtaega kuni 30.09.2016. 30.06.2016 edastas taotleja kirja (lisa 21 ), milles palub Keskkonnaametil ja Keskkonnaministeeriumil jätkata taotleja poolt esitatud vee erikasutuslubade ning TJA-l hoonestusloa taotluste sisulist menetlemist. Samuti palus taotleja Keskkonnaametil mitte teha vee erikasutusloa andmise osas keelduvat otsust enne, kui planeeritava tegevuse võimalik keskkonnamõju on usaldusväärselt tuvastatud ning tegi ettepaneku korraldada taotleja esindajate, Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ja TJA spetsialistide nõupidamine, et selgitada loamenetluste jätkamisega seotud küsimusi. Taotleja esindajate, Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ja TJA vaheline nõupidamine toimus 27.07.2016 Keskkonnaministeeriumis. Kohtumisel osalesid Andro Ots, Peeter Põldaru ja Henry Ots Ösel Aquafarms OÜ-st, Hendrikson &amp; Ko keskkonnaekspert ning Ösel Aquafarms OÜ konsultant Kuido Kartau, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Andrei Baikov, Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna spetsialist Kaspar Anderson, Keskkonnaameti projektiekspert Helena Vipre, Tehnilise Järelevalve Ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling ning Advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat ja Ösel Aquafarms OÜ nõustaja Imbi Jürgen. Nõupidamisel tutvustas taotleja oma kavandatud tegevust. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet juhtisid taotleja tähelepanu asjaolule, et loataotlustega koos esitatud projekt on äärmiselt puudulik, ning vee puhastamisel on mainitud ainult mehaaniliste filtrite kasutamine, kuid kirjeldatud tehnoloogiaga ei ole võimalik saavutada 80% puhastusefektiivsust nagu on märgitud taotlusesse. Samuti selgitas Keskkonnaministeerium, et taotlusega kavandatud 5000 tonni kala kasvatus aastas ei ole realistlik. Samas möönis Keskkonnaministeerium, et ei ole kalakasvatuse rajamise vastu, kui see saab olema realistlik ja keskkonnasõbralik. Taotleja selgitas omalt poolt, et väikestes kogustes kala kasvatamisega alustamine ei ole majanduslikult otstarbekas ning minimaalne kogus on taotleja hinnangul 2000 – 3000 tonni kala aastas. Samuti selgitas taotleja, et soovib võimalikud parimad keskkonnasõbralikud tehnoloogiad leida keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) käigus ning on seisukohal, et taotluse staadiumis ei olegi võimalik kasutusele võetavaid meetmeid ja tehnoloogiat veel lõplikult täpselt kirjeldada. Taotleja ei välista oma projekti muutmist, kuid soovib seda teha KMH käigus täpsustuvate andmete põhjal. Samuti ei välista taotleja erinevate uuringute tegemist. Nõupidamisel lepiti ühiselt kokku järgmis es (koosoleku protokoll, lisa 22 ): Keskkonnaamet jätkab esialgset vee erikasutusloa taotluse menetlust ning koostab taotlejale kirja, milles toob välja taotluses esinevad puudused. Kui taotleja otsustab vee erikasutusloa taotlemisega jätkata, siis esitab Keskkonnaametile täpsustatud projekti ja kõrvaldab muud vee erikasutusloa taotluses esinenud puudused. Kui taotleja kõrvaldab puudused taotluses, algatab Keskkonnaamet vee erikasutusloa menetluses KMH. KMH käigus otsitakse optimaalseid lahendusi, mis vastavad keskkonnanõuetele ning kaalutakse alternatiive. 12.09.2016 edastas Keskkonnaamet TJA-le teadmisek s kirja nr 14-6/16/64-9 (lisa 23 ), milles tõi välja taotleja vee erikasutusloas esinevad puudused ning andis taotlejale taotluse täpsustamiseks ning lisateabe lisamiseks tähtaja 17.11.2016. TJA teavitas taotlej at 13.09.2016 e-kirjaga (lisa 24 ), et lähtuvalt Keskkonnaameti 12.09.2016 kirjast ja asjaolust, et vee erikasutusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse puhul tuleks TJA-l ka hoonestusloamenetluse algatamisest keelduda, ei langeta TJA hoonestusloa menetluse algatamise otsust enne kui vee erikasutusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise asjaolud on selged. Taotleja saatis TJA-le 05.10.2016 kirja (lisa 25 ), milles teavitas, et arendaja on täitmas vee erikasutusloa taotluses Keskkonnaameti 12.09.2016 kirjas välja toodud nõudeid. Nõuete täitmine on taotleja hinnangul väga töö- ja ajamahukas ning võttes aluseks, et Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel üleriigiline merealade teemaplaneering, mille algatamine välistab VeeS § 22 8 lg 2 punkti 2 alusel hoonestusloa menetluse algatamise, teeb taotleja ettepaneku jätkata hoonestusloa menetlusega. TJA kaalus taotleja ettepanekut ning leiab, et kuna 15.03.2016 on Keskkonnaministeerium teavitanud veehaardetorustiku rajamiseks vajaliku vee erikasutusloa menetlusse võtmisest, samuti on Kihelkonna Vallavalitsuse 21.01.2016 korraldusega nr 6 algatatud Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse (katastritunnus: 30101:002:0286) detailplaneeringu, siis on otstarbekas algatada hoonestusloa menetlus ja keskkonnamõjude hindamine enne Keskkonnaametile esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemist. Võttes arvesse, et Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel Eesti merealade teemaplaneering, mis viiakse läbi aastaks 2021, siis võib Keskkonnaameti vee erikasutusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise ootama jäämisel tekkida olukord, kus hoonestusloa menetluse algatamine on välistatud kuni aastani 2021 seoses algatatud üleriigilise merealade teemaplaneeringuga. Eelnevast tulenevalt leiab TJA, et on otstarbekas algatada hoonestusloamenetlus ning keskkonnamõjude hindamine, mille käigus peab taotleja välja selgitama kalakasvatuses kasutusele võetavad tehnoloogiad, mille kasutamisel saasteainete heide keskkonda puuduks või meetmed, mis saasteainete mõju kõrvaldavad. Lähtuvalt otsusest jätkata hoonestusloa taotluse menetlust avaldas TJA 20.10.2016 VeeS § 22 7 lg 3 kohase teate Ametlikes Teadaannetes (lisa 26 ) , TJA kodulehel ning 27.10.2016 ajalehes Postimees. Ühtegi teist hoonestusloa taotlust samal alale 20 päeva jooksul peale teadete avaldamist TJA-le ei esitatud. Õiguslikud järeldused VeeS § 22 6 lõike 1 ja § 22 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab TJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. TJA on tulenevalt käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud asutuste arvamustest seisukohal, et käesoleval hetkel ei esine hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Kalakasvatuse rajamisel võib olla niisugune oluline negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik ära hoida, kuid hoonestusloa menetluse algatamise etapis puuduvad selle kohta tõendatud teadmised. Seetõttu on TJA seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamine on võimalik ning koos hoonestusloa menetlusega tuleb algatada ka keskkonnamõjude hindamine. Kuivõrd kalakasvatuse rajamisega seotud uuringud tuleb teha keskkonnamõju hindamise koosseisus, siis uuringute tegemise täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis . Keskkonnamõjude hindamise käigus tuleb hinnata kalakasvatusega kaasnevaid keskkonnamõjusid tervikuna. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub hoonestusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Ametlikes Teadaannetes teatavaks tegemiseni. Ühtlasi on TJA seisukohal, et hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine ei pruugi lõppeda hoonestusloa andmisega, vaid selle võimalikkus selgubki edasiste uuringute tulemusena. Otsus Veeseaduse § 22 7 lõigete 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 19 ja § 11 lõike 3 alusel: Algatada hoonestusloa menetlus Ösel Aquafarms OÜ 09.12.2015 esitatud hoonestusloa taotluse põhjal . Tagalahte kalakasvanduse rajamiseks vajalik u veevõtu kollektor i ja heitvee väljalasketoru rajamise võimalikkuse väljaselgitamiseks, mis on seotud Saaremaal Kihelkonna val las Kehila külla Kesknõmme kalakasv atuse katastriüksusega (30101:002:0286 ) algatada keskkonnamõjude hindamine kalakasvatuse suhtes tervikuna . Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna. Keskkonnamõjude hindamine viia läbi kolme aasta jooksul. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak Tööstusohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Lisad: Ösel Aquafarms OÜ 09.12.2015 esitatud hoonestusloa taotlus; Kihelkonna Vallavalitsuse 21.01.16 korraldus nr 6; TJA 08.01.16 kiri nr 16-6/15-1819-002 seisukohtade küsimiseks; Keskkonnaministeeriumi 14.01.2016 vastuskiri nr 17-6/16/165-2; Siseministeeriumi 18.01.2016 vastuskiri nr 13-4/1-3; Maaeluministeeriumi 25.01.2016 vastuskiri nr 4.1-3/199-1; Veeteede Ameti 27.01.2016 vastuskiri nr 6-3.-1./70; Kaitseministeeriumi 28.01.2016 vastuskiri nr 12.1-1/16/104; Muinsuskaitseameti 28.01.2016 vastuskiri nr 1.1-7/39-1; Keskkonnaameti 04.02.2016 kiri TJA-le nr 14-6/16/101-2; Taotleja vee erikasutusloa taotlus Keskkonnaametile; Keskkonnaministeeriumi 15.03.2016 kiri nr 17-7/16/608-2 taotlejale; Keskkonnaameti 16.03.2016 kiri nr 14-6/16/64-4 TJA-le teadmiseks; TJA 17.03.16 kiri nr 16-6/15-1819-014 Keskkonnaministeeriumilt seisukoha küsimiseks; MKM-i 21.03.2016 selgitustaotlus TJA-le; Taotleja 31.03.2016 koostöö tegemise ettepanek TJA-le, Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile; TJA 06.04.2016 vastuskiri nr 1-13/15-1819-018 taotlejale; Taotleja 26.04.2016 teavitus Keskkonnaametile; Keskkonnaameti 26.04.2016 kiri TJA-le vastamise tähtaja pikendamisest; Keskkonnaameti 20.06.2016 kiri nr 14-6/16/64-6 TJA-le teadmiseks; Advokaadibüroo Advokaadibüroo Glimstedt 30.06.2016 kiri TJA-le; 27.07.2016 toimunud koosoleku protokoll; Keskkonnaameti 12.09.2016 kiri nr 14-6/16/64-9 TJA-le teadmiseks; TJA 13.09.2016 teavitus taotlejale, e-kiri; Taotleja 05.10.2016 kiri TJA-le; Viide teatele Ametlikes Teadaannetes: https://ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1034277 Koostaja: Liis Piper