Vana-Andrese ja Uus-Madise kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamise taotlus. Viimsi Vallavalitsus

160436-1 26.8.2016 VANA-ANDRESE JA UUS-MADISE DETAILPLANEERING VIIMSI ALEVIK, VIIMSI VALD, HARJUMAA LIIKLUSMÜRAST TINGITUD MÜRATASEMETE HINDAMINE  160436-1 2 KVALITEEDI KINNITUS Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukoni kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid. Tallinnas 26.8.2016 Vastutav konsultant: Marko Ründva, BSc Koostaja: Ingrid Leemet, MSc Kontrollis: Marko Ründva, BSc Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  160436-1 3 VANA-ANDRESE JA UUS-MADISE DETAILPLANEERING, VIIMSI ALEVIK, VIIMSI VALD, HARJUMAA LIIKLUSMÜRAST TINGITUD MÜRATASEMETE HINDAMINE tellija: Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ Nelgi tee 1, 11312 Viimsi tellimus: 10.6.2016 kontaktisik: Viire Ernesaks KOKKUVÕTE Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe üksikelamukrundi moodustamine ning nende ehitusõiguse määramine ja avalikult tänavamaa nõuetekohase laiuse tagamine. Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks teostati auto- ja raudteeliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Müra arvutused tehti vastavalt Põhjamaade arvutusmudelitele. Käsitletava alani ulatuvad 2014. ja 2035. aasta liiklussageduse alusel arvestades maksimaalset raudtee läbilaskevõimet päevasel ajal raudtee poolel 60-64 dB, Gerbera tee poolel 55-59 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid; öisel aja raudtee poolel 50-54 dB, Gerbere tee poolel 45-49 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud II kategooria piirtase on täidetud, arvestades märkust, mis lubab müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel 5 dB kõrgemaid müratasemeid. Kui lähtuda 2016.a kevadperioodi tegelikust raudteeliikluse sagedusest (1 rongipaar päevasel ajal vastavalt AS Milstrandi andmetele), siis käsitletava alani ulatuvad päevasel ajal raudtee poolel 50-54 dB ja täidetud on taotlustaseme nõuded. Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Eluhoonete fassaadile mõjub päevasel ajavahemikul liiklusmüratase LpA,eq kuni 62 dB. Välispiirde ühisisolatsiooni nõue kehtestatakse vastavalt välispiirdele mõjuvale mürataseme suurusele, ruumide kasutusotstarbele ja paigutusele ning ruumide välispiirde ja põrandapinna suhtele. Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  160436-1 4 SISUKORD KOKKUVÕTE ................................................................................................................................. 3 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 5 2 LÄHTEKOHAD ..................................................................................................................... 5 2.1 ÕIGUSAKTID ................................................................................................................... 5 2.2 MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................. 6 3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE ................................................................................ 6 3.1 ARVUTUSMEETODID JA TARKVARA ................................................................................ 6 3.2 AUTOLIIKLUS .................................................................................................................. 7 3.3 RAUDTEELIIKLUS ............................................................................................................ 7 3.4 TULEMUSED ................................................................................................................... 8 4 SOOVITUSED....................................................................................................................... 9 LISAD ...........................................................................................................................................10 Akukon Oy Eesti filiaal akustika|esitlustehnika|müra Laki tn 3A, 10621 TALLINN Tel. 6616 900 www.akukon.ee Äriregistri kood 10756928 [email protected]  160436-1 5 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata auto- ja raudteeliiklusest põhjustatud müra taset Harjumaal Viimsi vallas Viimsi alevikus Vana-Andrese ja Uus-Madise kinnistu detailplaneeringuga määratud planeeritaval alal. Lähteandmed: Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ, töö nr 06-16 Müra olukorra selgitamiseks arvutati planeeringu ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule. Käsitletava ala piir on mürakaartidel märgitud oranži joonega ja hoonestusalad kollase joonega, kuhu on hoone asetatud tinglikult. 2 LÄHTEKOHAD 2.1 ÕIGUSAKTID Eesti siseriiklikud müraindikaatorid ja nende piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrus määratleb kolm mürataseme tüüpi: • taotlustase; • piirtase; • kriitiline tase. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on: • päev 07-23; • öö 23-07. Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19-23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades; III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria tööstusala. Välisterritoorium on määruse tähenduses maa-ala hoone vahetus läheduses, mida kasutatakse puhkuseks. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt. Ehitise välispiirete heliisolatsiooni hindamisel rakendatakse standardi EVS 842:2003 nõudeid. Nõuded hoone välispiirdele määratakse lähtuvalt välismüra suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis.  160436-1 6 2.2 MÜRA NORMTASEMED Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala loodusliku rohumaa juhtotstarbega alal, detailplaneeringuga määratakse uued maakasutuse juhtotstarbed, milleks on väikeelamu maa ning tee ja tänava maa. Käsitletaval alal on määruse mõistes planeeringu teostumisel tegemist II kategooria alaga – elamuala. Liiklusmüra normsuurused II ja III kategooria alal on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed hoonestatud ja hoonestamata aladel. Müra indikaator on (hinnatud) ekvivalentne müratase LAeq (dB) Kategooria Ajavahemik Taotlustase Piirtase Kriitiline tase Planeeritav Olemasolev II Päev 55 60 60 651 70 1 Öö 45 50 55 60 65 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Liiklusest põhjustatud müra taotlustasemed ühiskasutusega ja eluhoonete vaikust nõudvates ruumides on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Liiklusmüra taotlustasemed ühiskasutusega- ja eluhoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB) Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Eluruumides 35 Magamisruumides 30 3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE Planeeritav ala asub Viimsi alevikus Gerbera tee ja raudtee vahelisel alal. Planeeritavad kinnistud on hoonestamata. 3.1 ARVUTUSMEETODID JA TARKVARA Liiklusmüra arvutused teostati vastavalt Põhjamaade arvutusmeetodile – Road Traffic Noise (TemaNord 1995:825) – Nordic Prediction Method. Autoliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused sooritati Datakustik CADNA/A 4.5 arvutusprogrammi abil. Arvutused sooritati kasutades 2 × 2 m suurusi arvutusruute. Arvutusruutude punktid paiknesid 2 meetri kõrgusel maapinnast. Arvutused teostati päevase (07-23), sisaldades ka õhtust ajavahemiku (19-23) ja öise (23-07) ajavahemiku jaoks. Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis (joonis 1), mis sisaldas maastikku, olemasolevaid tänavaid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, hoonete korruselisus, teede asukohad) saadi asendiplaanilt ja Maa-ameti geoportaali kaardiserverist.  160436-1 7 Joonis 1. Maastikumudel 3.2 AUTOLIIKLUS Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud AS Teede Tehnokeskuse 2014. a aruande „Viimsi valla teede ja tänavate liiklusuuring“ andmeid, kus on ära toodud Aiandi tee liiklussagedus. Kõrvaltänavate (Gerbera tee, Tare tee, Priimula tee) liiklussageduseks on arvestatud hinnanguliselt 200 liiklusvahendit ööpäevas. Liiklussageduste arvutamisel on eeldatud, et kogu ööpäevane liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes: 77% päevasel ajavahemikul (07-19), 13% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 10% öisel ajavahemikul (23-07). Raskete veokite (raskete veokite hulka arvestatakse veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaal on vastavalt Teede Tehnokeskuse AS poolt 2014. a läbiviidud liiklusloendusele. Sõidukite liikumiskiirus antud teelõikudel on 50 km/h. Teede- ja sideministri 28. veebruari 1999. a määrus nr 55 „Maanteede projekteerimisnormid“ järgi peab eeldatava liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks võtma aluseks liiklussageduse protsendi, mis on mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. Nelgi tee tuleviku prognoosime aluseks on arvestatud 150% 2014.a liiklussagedusest. Tabelis 3 on toodud planeeritavat ala autoliikluse lähteandmed. Tabel 3. Autoliikluse lähteandmed, aasta ööpäevane liiklussagedus Tänav/maantee 2014. a 2035. a raskeliikluse % Nelgi tee 3246 4869 2 Gerbera, Tare, Priimula tee 200 200 2 3.3 RAUDTEELIIKLUS Käsitletav asub AS Milstrandi teenindava raudteeharu läheduses. Info kaubarongide liiklussageduse kohta pärineb AS Milstrandilt saadud kirjast, mille järgi toimuvad raudteeveod ebaregulaarse graafiku alusel, kuna on sõltuvuses konkreetse kliendi vajadusest ja tellimusest.  160436-1 8 Maksimaalne raudtee läbilaskevõime marsruudil Maardu-Milstrand-Maardu on 16 rongipaari ööpäevas. Liikumiskiirus on haruteel piiratud kuni 25 km/h, maksimaalne rongi pikkus 34 vagunit. Tabel 4. Kaubarongide arv ööpäevas ning keskmine pikkus Arv (tk) Pikkus (m) päeval* öösel Kaubarongid - 13+2 1 476 * päev(07-19)+õhtu(19-23) Müratasemete arvutuste teostamisel on lähtutud maksimaalsest raudtee läbilaskevõimest ja arvutustulemus kirjeldab maksimaalset tekkida võivat müraolukorda. Vastavalt AS Milstrandi käest saadud informatsioonile on 2016.a kevadperioodil keskmine liiklussagedus olnud 1 rongipaar päevasel ajal. Rongiliiklusest tingitud müratase sõltub nii rongikoosseisu pikkusest kui ka rongi liikumise kiirusest. Samuti sõltub rongiliiklusest tingitud müratase ala asukohast rongirööbaste suhtes. 3.4 TULEMUSED Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 6 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Auto- ja rongiliikluse müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse autoliikluse osas on toodud lisades 160436-Lisa 1…Lisa 5. Lisaks arvutati müratasemed planeeritava hoonete fassaadidel (160436-Lisa 6), kus on esitatud hoone fassaadidele mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra ekvivalenttasemed 2035. aasta päevasel ajal arvestades maksimaalset raudtee läbilaskevõimet (hoone keskel asuvas ringis on toodud hoone osale mõjuva kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul). Käsitletava alani ulatuvad 2014. ja 2035. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal raudtee poolel 60-64 dB, Gerbera tee poolel 55-59 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid; öisel aja raudtee poolel 50-54 dB, Gerbere tee poolel 45-49 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Kui lähtuda 2016.a kevadperioodi tegelikust raudteeliikluse sagedusest (1 rongipaar päevasel ajal), siis käsitletava alani ulatuvad päevasel ajal raudtee poolel 50-54 dB. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud II kategooria piirtase on täidetud, arvestades märkust, mis lubab müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel 5 dB kõrgemaid müratasemeid. Kui arvestada 2016.a müraolukorda, siis täidetud on taotlustaseme nõuded. Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Planeeritavate eluhoonete fassaadideni mõjub 2035. a liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 62 dB suurune müratase. Joonistel 2, 3 on esitatud päevasest liiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T 2035. a prognoosi arvestades (värvikood sama, mis mürakaartidel).  160436-1 9 Joonis 2. Vaade planeeritavale alale raudtee poolt Joonis 3. Vaade planeeritavale alale Gerbera tee poolt 4 SOOVITUSED Vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tabelis 6.3 ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral raudtee poolel välispiirde ühisisolatsioon (sein + klaasavatäited) olema R’tr,s,w = 40 dB, teistel külgedel R’tr,s,w = 30- 35 dB, olenevalt mürataseme suurusest. EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m². Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr.  160436-1 10 Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. LISAD 1. Akukon 160436-Lisa 1 planeeritav olukord 2014, päev Ld 2. Akukon 160436-Lisa 2 planeeritav olukord 2014, öö Ln 3. Akukon 160436-Lisa 3 planeeritav olukord 2035, päev Ld 4. Akukon 160436-Lisa 4 planeeritav olukord 2035, öö Ln 5. Akukon 160436-Lisa 5 planeeritav olukord 2016, päev Ld 6. Akukon 160436-Lisa 6 hoonete välispiire, 2035, päev LpA,eq  Akukon 160436 Lisa 1 Vana-Andrese ja Uus-MAdise DP Priimula tee Liiklusmüra uuring Tare ee t Liiklusmürast põhjustatud müratasemed 2014: Hinnatud müratase Ld Ger päev [7-23] bera tee > 30.0 dB > 35.0 dB Uus-Madise > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB Vana-Andrese > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB Mõõtkava: 1:1000 akukon Akukon Eesti IL/24.08.16 Cadna/A 4.6 (Nordic), 160436 mudel.cna  Akukon 160436 Lisa 2 Vana-Andrese ja Uus-MAdise DP Priimula tee Liiklusmüra uuring Tare ee t Liiklusmürast põhjustatud müratasemed 2014: Hinnatud müratase Ln Ger öö [kl 23-7] bera tee > 30.0 dB > 35.0 dB Uus-Madise > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB Vana-Andrese > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB Mõõtkava: 1:1000 akukon Akukon Eesti IL/24.08.16 Cadna/A 4.6 (Nordic), 160436 mudel.cna  Akukon 160436 Lisa 3 Vana-Andrese ja Uus-MAdise DP Priimula tee Liiklusmüra uuring Tare ee t Liiklusmürast põhjustatud müratasemed 2035: Hinnatud müratase Ld Ger päev [7-23] bera tee > 30.0 dB > 35.0 dB Uus-Madise > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB Vana-Andrese > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB Mõõtkava: 1:1000 akukon Akukon Eesti IL/24.08.16 Cadna/A 4.6 (Nordic), 160436 mudel.cna  Akukon 160436 Lisa 4 Vana-Andrese ja Uus-MAdise DP Priimula tee Liiklusmüra uuring Tare ee t Liiklusmürast põhjustatud müratasemed 2035: Hinnatud müratase Ln Ger öö [kl 23-7] bera tee > 30.0 dB > 35.0 dB Uus-Madise > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB Vana-Andrese > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB Mõõtkava: 1:1000 akukon Akukon Eesti IL/24.08.16 Cadna/A 4.6 (Nordic), 160436 mudel.cna  Akukon 160436 Lisa 5 Vana-Andrese ja Uus-MAdise DP Priimula tee Liiklusmüra uuring Tare ee t Liiklusmürast põhjustatud müratasemed 2016 (tegelik rongiliiklus): Hinnatud müratase Ld Ger päev [kl 7-23] bera tee > 30.0 dB > 35.0 dB Uus-Madise > 40.0 dB > 45.0 dB Vana-Andrese > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB Mõõtkava: 1:1000 akukon Akukon Eesti IL/29.08.16 Cadna/A 4.6 (Nordic), 160436 mudel - MV.cna  Akukon 160436 Lisa 6 Vana-Andrese ja Uus-MAdise DP Liiklusmüra Hoonete välispiire, 2035: Ger päev [7-23] bera tee > 30.0 dB > 35.0 dB > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB 5850 50 50 > 55.0 dB 50 50 58 Uus-Madise > 60.0 dB 59 59 > 65.0 dB 6252 62 62 62 62 59 6259 > 70.0 dB > 75.0 dB 50 50 59 Vana-Andrese 50 50 59 59 Mõõtkava: 1:450 6252 62 62 62 6259 akukon Akukon Eesti IL/24.08.16 Cadna/A 4.6 (Nordic), 160436 mudel.cna  Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Radoonitõrjekeskus Uus-Madise (89001:010:0534), Viimsi alevis, Viimsi vallas radoonitaseme määramine ning radooniohtlikkuse hinnang pinnasest 14.10.2016 Page 1  Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Sisukord Radooni mõõtmine pinnasest .......................................................................................................... 3 Mõõtmise metoodika .................................................................................................................. 4 Tingimused ................................................................................................................................... 4 Tulemused..................................................................................................................................... 4 Mõõtmise asukohad ................................................................................................................... 5 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 7 Soovitused .................................................................................................................................... 8 Kalibreerimise tunnistus ........................................................................................................... 9 14.10.2016 Page 2 Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Raport Mõõtmise asukoht: Uus-Madise, Viimsi alev, Viimsi vallas Kuupäev: 13.10.2016 Tellija nimi: Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ Eesmärk: Radoonitaseme määramine pinnasest Kasutatud aparatuur: Emanomeeter Markus 10 Seerianumber: 0618 Kalibreeritud: 25.03.2016 Radooni mõõtmine pinnasest Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne, õhust raskem gaas. Mõõtühikuks on Bq/m³ (bekrell kuupmeetri kohta). Just radooni peetakse suurimaks hingamisteede haiguste ja kopsuvähi tekitajaks maailmas sealhulgas ka Eestis, kus aastas haigestub umbes 100-150 elanikku kopsuvähki tulenevalt radoonist nende elukeskkonnas. Erilise riski alla on suitsetajad, tingituna suitsetamise ja radooni sünergilisest efektist. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2009 “Sisekliima” peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskus %, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. 14.10.2016 Page 3 Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Mõõtmise metoodika Pinnasest pumbati läbi mõõtetoru õhuproov mõõteaparatuuri detektorkambrisse. Detektorkamber registreerib alfa kiirguse, mis pärineb radooni tütarelementidest. Saadud impulsid võimendatakse ning filtreeritakse. Registreeritakse impulsid, mis pärinevad poloonium 218´st (Po-218) (poolestusaeg 3,05 min). Impulsid summeeritakse ning tulemus esitatakse kBq/m3. Mõõtmise sügavuse, pinnase tüübi ja radooni difusiooni vahelise sõltuvuse graafikut kasutades (Clavensjö, Åkerblom, 1994, lk. 24) arvutati radooni otsemõõtmise sisalduse määrangud 1 m sügavusele. Mõõtmiste teostaja on saanud spetsiaalse väljaõppe aparatuuri valmistajatehase poolt. Tingimused Välistemperatuur: 3,6°C Õhurõhk: 1033,3 mmHg Tulemused Mõõtemääramatus: 10% Mõõtetulemus: 1) 195 kBq/m³ ± 19,5 2) 129 kBq/m³ ± 12,9 3) 134 kBq/m³ ± 13,4 14.10.2016 Page 4 Mõõtmiseasukohad 14.10.2016 Page 5 14.10.2016 Page 6  Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Info Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 200 Bq/m³. Kokkuvõte Uus-Madise, Viimsi alev, Viimsi vallas paikneb kõrge Rn-riski piirkonnas, mille piires jääb Rn sisaldus pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiridest välja (>50 kBq/m3) Pinnase radoonisisalduse Pinnase radoonisisaldus Meetmed radooni hoonesse tase (Bq/m3) sattumise vältimiseks Madal alla 10000 Tavaline hea ehituskvaliteet Normaalne 10000-50000 Tavaline hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse tuulutus Kõrge 50000-250000 Tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuvapõrandaaluse sundventilatsioon) Ülikõrge üle 250000 Eriti hoolikas ehituse teostus, kopleksed radoonikaitse meetmed 14.10.2016 Page 7 Soovitused Hoone projekteerimisel soovitame kindlasti arvestada radooni kaitsega so. kasutada radoonikilet ning vundamendi tuulutust (radoonikaevud). Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks nõuetele vastav ventilatsioon. Vundamendi soovitame projekteerida selliselt, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole soovitav projekteerida) Selliselt on võimalik tagada normidele vastav radoonitase hoones Mõõtmised teostas: Radoonitõrjekeskus Mait Saar 14.10.2016 Page 8 Kalibreerimise tunnistus 14.10.2016 Page 9  VIIMSI VALD VIIMSI ALEVIK KINNISTUTE VANA-ANDRESE (kinnistu nr. 8782202) JA UUS-MADISE (kinnistu nr. 5155302) DETAILPLANEERING 06-16 Seletuskiri ja joonised Tellija: Viimsi Vallavalitsus Tel. 60 28 800 Viimsi Haldus OÜ Reg. kood 10618178, reg. nr EEP000176 Planeerija Viire Ernesaks 74001 Viimsi alevik Nelgi tee 1 Telefon: 6028863 September 2016.a 0. ÜLDANDMED 0.1 Planeeringu objekt ja asukoht 0.2 Tellija 0.3 Projekteerija 0.4 Detailplaneeringu lähtedokumendid 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 1.1 Sissejuhatus 1.2 Üldandmed 1.3 Olemasolev maakasutus 2. DETAILPLANEERINGU KIRJELDUS 2.1 Vastavus üldplaneeringule 2.2 Üldplaneeringu muutmise ettepanek 2.3 Arhitektuurne planeerimislahendus 2.4 Teed. Liiklus. Parkimine 2.5 Haljastus 2.6 Keskkonnakaitselised abinõud 2.7 Turvaabinõud 2.8 Kehtivad piirangud ja kaitsevööndid 3. TEHNOVÕRGUD 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon 3.2 Sademevee ärajuhtimine 3.3 Elektrivarustus 3.4 Sidevarustus 3.5 Tänavavalgustus 4. TULEOHUTUSABINÕUD 5. LIIKLUSMÜRAST TINGITUD MÜRATASEMETE HINDAMINE (Akukon OY Eesti filiaal töö nr. 160436-1) 6. RADOONITASEME MÄÄRAMINE NING RADOONIOHTLIKKUSE HINNANG PINNASEST (Radoonitõrjekeskus) 7. JOONISED 8. LISAD 9. KOOSKÕLASTUSED 2 0. ÜLDANDMED 0.1. Planeeringu objekt ja asukoht: Viimsi vald Viimsi alevik Kinnistute Vana-Andrese ja Uus-Madise detailplaneering 0.2. Tellija: Viimsi Vallavalitsus Reg. kood 75021250 74001 Viimsi alevik Nelgi tee 1 Tel. 6028800 0.3. Huvitatud isik: OÜ Eurocar Elektroni 8-42, Tallinn 11316 tel. 50 61 372 0.4. Projekteerija: Viimsi Haldus OÜ Reg. kood 10618178, reg. nr EEP000176 74001 Viimsi alevik Nelgi tee 1 Tel. 6028863 Planeerija: Viire Ernesaks 0.5. Detailplaneeringu lähtedokumendid  Viimsi Vallavolikogu otsus 29.märts 2016 nr 46 ja lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks.  Viimsi valla üldplaneering (kehtestatud 10.01.2000.a)  Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” (kehtestatud 13.10.2009.a)  Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering “Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.” (kehtestatud 13.09.2005.a.)  Planeeritava ala topograafiline plaan OÜ GEO S.T. nr.21M6055 16.06.2016.a 3 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 1.1 Sissejuhatus Viimsi valla Viimsi aleviku kinnistute Vana-Andrese ja Uus-Madise detailplaneeringu aluseks on Viimsi Vallavolikogu otsus 29.märts 2016 nr.46 detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. 1.2 Üldandmed Planeeritav ala asub Viimsi alevikus Gerbera tee ja raudtee vahelisel alal. Planeeritavad kinnistud on hoonestamata, rohke kõrghaljastusega. Vana-Andrese lõunapiiril paikneb kanalisatsiooni ülepumpla (kaitsevöönd 20m). Vana-Andrese ja Uus-Madise kinnistuid eraldab lõunas paiknevast Raudtee R1 kinnistust kohalikule omavalitsusele kuuluv Tare tee kinnistu. Raudtee kaitsevöönd 30m äärmise rööpme teljest ulatub aga ka planeeritavatele Vana-Andrese ja Uus-Madise kinnistutele. Väljavõte ehitusseadustikust: § 73. Raudtee kaitsevöönd (1) Raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele. (2) Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. (3) Lisaks raudtee omaniku nõusolekule on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti luba raudtee kaitsevööndis: 1) maaparandussüsteemide rajamisel, maavara kaevandamisel, kaevetööde tegemisel; 2) uuendusraie ja muu looduskeskkonda muutva töö tegemisel; 3) kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmisel ja ladustamisel; 4) seadmete ja materjalide ladustamisel ja paigaldamisel, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis; 5) ehitise ehitamisel. (4) Enne loa andmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele. (5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või rööpme teljestikust 10 meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ja kinnisasja omanik ei esita metsa raiumiseks metsateatist ega raiu metsa, või juhul, kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu allikaks muu taimestik, mis ei vasta metsamaa tunnustele, ja kinnisasja omanik ei raiu või ei niida seda taimestikku, siis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muul omanikul või valdajal õigus korraldada raudteekaitsevööndis raudteeliikluse ohutuse tagamiseks metsa või muu taimestiku raiumine või niitmine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja teavitab kinnisasja omanikku eelnevalt tööde tegemisest ning tööde tegemisel kasutatavatest meetmetest. Ala topograafilise plaani on koostanud OÜ GEO S.T 16.06.2016.a töö nr.21M6055 Koordinaadid on L-Est 1997 süsteemis, kõrgused on Balti süsteemis. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 31.90 – 33.90 1.3 Olemasolev maakasutus Vana-Andrese mü (89001:010:1759), suurus on 900 m², sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Uus-Madise mü (89001:010:0534), suurus on 2078 m², sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. 4 2. DETAILPLANEERINGU KIRJELDUS 2.1 Vastavus üldplaneeringule Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala loodusliku rohumaa juhtotstarbega alal, detailplaneeringuga määratakse uued maakasutuse juhtotstarbed, milleks on väikeelamu maa ning tee ja tänava maa. Planeeritava elamukrundi pos.2 suurus erineb osaliselt üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted” sätestatud üksikelamukrundi miinimumsuurusele esitatud nõuetest, mis kõnealuses piirkonnas on 1200 m². Arvestades, et 900 m² suurusest kinnistust Vana-Andrese eraldatakse 173 m² teemaaks ja naaberkinnistust Uus-Madise saadakse detailplaneeringu koostamise käigus elamukrundi suurendamiseks kokkuleppeliselt juurde 300 m², jääb ühe elamukrundi suurus 173 m² võrra väiksemaks teemaplaneeringus sätestatust. Detailplaneeringu eesmärk ei sisalda vastuolu üldplaneeringu teemaplaneeringuga “Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad ”, sest planeeritaval alal ei paikne rohevõrgustiku elemente. 2.2 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks – üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala loodusliku rohumaa juhtotstarbega alal, detailplaneeringuga määratakse uued maakasutuse juhtotstarbed, milleks on väikeelamu maa ning tee ja tänava maa. Detailplaneeringu lahendus on kompromissiks kinnistu omanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohaliku omavalitsuse soov on avalikult kasutatava tee ja tänavamaa nõuetekohase laiuse tagamine, mis võimaldaks perspektiivis siduda Viimsi aleviku ja Merivälja asumi teedevõrgu. Ranniku teelt algav ja raudteeni kulgev Kõivu tee on üheks Merivälja asumi läbivaks teljeks, mille äärde jääb Merivälja kool ja algusesse Merivälja pansionaat. Omaalgatuslike jalgradade rohkus piirkonnas (Väina tee - Astilbe tee, Ida tee – Gerbera tee) näitab elanike liikumistraditsioone ja vajadust rajada üle raudtee normide kohane ning turvaline jalakäijate ülekäik välistamata tulevikus ka autotranspordi ülesõitu. Kasutades ära kinnistuomanike huvi elamukrunte moodustada sündis kompromisslahendus - detailplaneering, millega tehakse ettepanek muuta kehtivad üldplaneeringut. 2.3 Arhitektuurne planeerimislahendus Detailplaneeringu eesmärgiks on kahe üksikelamukrundi moodustamine ning nende ehitusõiguse määramine ja avalikult tänavamaa nõuetekohase laiuse tagamine. Detailplaneeringuga moodustatakse 2 üksikelamukrunti ja 1 tee ja tänavamaa sihtotstarbega krunt Gerbera teemaa laienduseks. Maksimaalne lubatav ehitisealune pind üksikelamukruntidel on 190-200 m², lubatav hoonete arv krundil pos.1 on 1 üksikelamu ja 1 abihoone. Krundil pos.2 sõltuvalt hoonestusala väiksusest lahendada abiruumide vajadus üksikelamu mahus. Üksikelamu suurim kõrgus 8,5m, abihoonetel 5m ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist. Üksikelamul on lubatud kuni 2 korrust, abihoonetel 1 korrus. Katusekalle 0-15° 5 Hooned võivad paikneda vastavalt JOONISELE AP-3 määratud hoonestusalas. Hoonestusala ei sisalda konsoolsete rõdude, katmata terrasside ja treppide, alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuva varikatuse ning kuni ühe meetri laiuste katuseräästaste pindasi. Ümar- ja freespalk välispinnas ei ole lubatud. Maksimaalne piirde kõrgus on 1,5 m. Krundi piirdeks raudtee tee poolses küljes on soovitav olemasolevat hekki tihendada leevendamaks raudteelt lähtuda võivat negatiivset mõju. Planeeritud maa-alal on järgmised maakasutuse sihtotstarbed: EP - üksikelamu maa (kataster - elamumaa) LT - tee ja tänava maa-ala (kataster – transpordimaa) Ehitustegevus kruntidel ilma ehitusloata on keelatud. Detailplaneeringus antud piirangute ja kohustuste täitmise järelevalvet teostavad selleks Viimsi valla ehitusmäärusega volitatud ametiisikud. 2.4 Teed. Liiklus. Parkimine Juurdepääs planeeritavatele kruntidele on Gerbera teelt. Parkimiskohtade arvuks ühel üksikelamukrundil on 3, see sisaldab ka kohti garaažis. Detailplaneeringuga laiendatakse Gerbera tee maa-ala 8-lt meetrilt 12-meetrini ning määratakse perspektiivsete jalgteede asukohad. 2.5 Haljastus Kinnistul kasvab rohkesti erinevaid lehtpuid. Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud kõrghaljastuse säilitamise kohustusega ala, seal võib teha ainult hooldusraided. Kinnistu muus osas on raided lubatud kooskõlas Viimsi Vallavalitsuse keskkonna- ja planeerimisametiga. Vähendamaks raudteelt lähtuvat negatiivset mõju on soovitav kinnistute lõunaküljel säilitada võimalikult palju kõrghaljastust, tingimusel et ei kahjustata elektriõhuliini. 2.6 Keskkonnakaitselised abinõud Planeeritud maa-ala keskkonnakaitselised abinõud on järgmised:  Jäätmed kogutakse ja hoiustatakse omal krundil. Regulaarse äraveo osas tuleb sõlmida leping seda teenust pakkuva firmaga. Orgaaniliste jäätmete komposteerimine.  Ehitustegevuse käigus kooritav kasvumuld kasutada ära sama kinnistu haljastustöödel.  Kanaliseerimine.  Juurdepääsuteede rajamine tolmuvaba kattega.  Ehituslike meetmete rakendamine kanalisatsiooni pumplast tekkida võiva vibratsiooni ning lõhnahäiringute vähendamiseks. 2.7 Turvaabinõud Korrashoid: Ehitustegevuse lõppedes tuleb ala kohe koristada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine). 6 Nähtavus ja vaateväli: Tuleb vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas ning võimalike ründajate peidupaiku. Piirdeaedade ehitamisel tuleb jälgida nende läbipaistvust ja kõrgust. Vargus ja vandalism: Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb hoonete tagumisi sissepääse, mis on teedelt nähtamatud. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks, see vähendab sissemurdmist. 2.8 Kehtivad piirangud ja kaitsevööndid Detailplaneeringu alale planeeritavate tehnorajatiste osas on kohustus seada isiklik kasutusõigus tehnovõrkude omanike kasuks ja asjaõigusleping. 2.8.1 Kanalisatsioonipumpla kaitsevöönd Kanalisatsioonipumpla kaitsevööndi raadius on 20m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal. 2.8.2 Elektri õhuliini (20 kV) kaitsevöönd Mõlemale poole KP õhuliini on kaitsevöönd 10m. Seal võib töid teostada Elektrilevi OÜ loal. 2.8.3 Raudtee kaitsevöönd Raudtee kaitsevöönd on 30m välimise rööpme teljest. Ehitustegevus kaitsevööndis kooskõlastada AS-ga Milstrand 3. TEHNOVÕRGUD 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS Viimsi Vesi poolt 15.juuli 2016.a väljastatud liitumise tingimustele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga. Piirkonnas on väljaehitatud ÜVV ja ÜK ning planeeritavate kruntide liitumisvõimalused on tagatud. Planeeritava ala servas paikneb reovee ülepumpla „Gerbera“ millele on kehtestatud kuja 20m. Kuja ulatub planeeritavale krundile pos.2 Tagatav veehulk ja ärajuhitav reoveekogus ühele elamukrundile on kuni 0,5 m³/ööpäevas. Veerõhk liitumispunktis on ca 3,5 bari. Liitumiseks ÜVV ja ÜK-ga tuleb peale detailplaneeringu kehtestamist taotleda täiendavad tehnilised tingimused, koostada projekt ning kooskõlastada see AS Viimsi Vesi-ga. 3.2 Sadevete ärajuhtimine Kinnistu sadeveed on lahendatud vastavalt Viimsi Vallavalitsuse kommunaalameti tehnilistele tingimustele nr.14-9/3321-1. Kinnistute sadeveed juhitakse kinnistutest lõuna pool asuvasse sademeveekraavi. Uus-Madise kinnistut (kr.pos.1) läbiv sademeveekraav torutatakse (min De 500) ning tõstetakse ümber teemaa serva. Vana-Andrese kinnistut (kr.pos.2) läbiv sademeveetorustik tõstetakse teemaa serva (min De 315) ning ühendatakse olemasoleva torustikuga (min DE 400, väiksema läbimõõdu korral 7 torustik uuendada). Kõik torude läbimõõdud on minimaalsed ning täpsustatakse sademevee ärajuhtimise projektiga. Kinnistule torude rajamisel tuleb arvestada vooluhulkadega ning kõik käänakud, üleminekud ja ristumiskohad tuleb lahendada puhastus- ja seirekaevudega. Sademeveedrenaaži ja sademeveekanalisatsiooni torustiku ühendamine tagada kontrollkaevuga. Katuselt ja kõvakattega pindadelt kogutavat kinnistu sademevett ei tohi otse sademeveekanalisatsiooni juhtida, ühendused tuleb rajada läbi kaevude. Säästva lahendusena on soovitav sademevett koguda mahutisse ja kasutada kastmisveena. Sademeveeväljalaskude juures kindlustada raudteetamm täiendavalt tagamaks raudteerajatiste ja raudtee-ehitiste puutumatus. Peale detailplaneeringu kehtestamist koostada sademevete ärajuhtimise projekt ning kooskõlastada see Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametiga ning ehitusametiga, AS-ga Milstrand ja kõigi ol.ol tehnovõrkude valdajatega ning maaomanikega, kelle maakasutust või ehitusõigust projekt mõjutab. 3.3 Elektrivarustus Planeeritavate elamute elektripaigaldiste varustamine elektrienergiaga on lahendatud vastavalt Imatra Elekter AS-i elektrivarustuse tehnilistele tingimustele liitumiseks nr. 094/16 12.07.2016.a. Vana-Andrese ja Uus-Madise mü elamute elektrivarustus on planeeritud ”Gerbera” 10/0,4 kV alajaama fiidri F-5 olemasoleva kanalisatsiooni pumpla toitekaablilt AXPK 4G240. Kaablisse teha sisselõige, mis ühendada elamute kruntide piirile planeeritava jaotuskibiga. Jaotuskilbi kõrvale monteerida elamute liitumiskilp kaitselülititega 2(3x25 A) ja elektrienergia arvestitega. Ühendusliinid liitumiskilbist kuni elamute peakilpideni paigaldavad tarbijad. Pärast elamute projekteerimist ja võimsuste täpsustamist tuleb taotleda konkreetsed elektrivarustuse tehnilised tingimused. 3.4 Sidevarustus Planeeritavate elamute sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS-i telekommunikatsionialastele tehnilistele tingimustele nr. 26752108 06.07.2016.a. Olemasolevast sidekanalisatsiooni sidekaevust nr. 8861 on planeeritud 1-avaline sidekanalisatsioon koos haruühendustega elamute kruntide piirideni. Tööjooniste koostamiseks tellida konkreetsed tehnilised tingimused. 3.5 Tänavavalgustus Planeeritava Gerbera tee pikenduse valgustamiseks on väljastatud AS-i Rito Elektritööd poolt tehnilised tingimused nr. 198-16 01. juuli 2016. Gerbera sõidutee ja kõnnitee valgustamiseks on planeeritud neli 8 m kõrgust koonilist tsingitud metallmasti LED-valgustitega Megin. Planeeritud valgustid on ühendatud tugevdatud seinaga PVC-paindtorus maakaabliga Tare ja Gerbera teede ristmikul oleva tänavavalgustuse masti toiteliiniga. Tööjooniste koostamiseks tellida uued tehnilised tingimused. 8 4. TULEOHUTUSABINÕUD Detailplaneering vastab Majandus- ja taristuministri määrusele 02.06.2015 nr 54. Tuleohutusabinõud on järgmised: - Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele-rajatistele peavad olema vabad ja aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muul põhjusel, kui see takistab tuletõrje- või päästetehnika läbisõitu, tuleb rajada koheselt uus läbipääs suletavasse lõiku. - Hoonete vahelisse tuleohutuskujasse on keelatud ladustada põlevmaterjale ning põlevpakendis seadmeid. - Hoonete minimaalne tulepüsivusaste on TP-3. Projekteeritavate hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega. - Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist 812-7:2008 Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. - Projekteeritavate hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega. - Tuletõrje veevarustus on lahendatud vastavalt standardile 812-6:2012 Piirkonna tulekustutusvesi saadakse olemasolevast tuletõrjehüdrandist (10 l/sek) Gerbera tee servas. 9 5. LIIKLUSMÜRAST TINGITUD MÜRATASEMETE HINDAMINE 10 6. RADOONITASEME MÄÄRAMINE NING RADOONIOHTLIKKUSE HINNANG PINNASEST 11 7. JOONISED 5.1 Kontaktvöönd AP-1 5.2 Linnaehituslik analüüs AP-2 5.3 Väljavõte üldplaneeringust. Muutmise ettepanek AP-3 5.4 Tugiplaan AP-4 5.5 Detailplaneering AP-5 5.6 Tehnovõrkude koondplaan AP-6 5.7 Illustratsioon 12 8. LISAD 13  9. KOOSKÕLASTUSTE KOONDLOETELU Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse tekst või Kooskõlastuse nr organisatsioon nr ja kuupäev lühikirjeldus. originaal Viited lisatud kirjadele asukoht 1 Imatra Elekter AS 01.09.2016 Kooskõlastus 299-16 Vt eraldi leht Kooskõlastaja Ants Heinsaar Võrguteenuse spetsialist Imatra Elekter AS /allkirjastatud digitaalselt/ 2 AS Viimsi Vesi 14.09.2016 Detailplaneeringu saab vastu võtta Reg.10461699 järgmiste märkustega: Vt eraldi leht 1.Enne järgnevaid projektstaadiumeid taotleda AS Viimsi Vesi tehnilised tingimused. 2.Planeeringualale ulatub AS Viimsi Vesile kuuluva Gerbera reoveepumpla sanitaarkaitseala. 3.Arvamus kehtib 2 aastat. Eero Antons Projektijuht /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Päästeameti Põhja 01.09.2916 Päästeameti Põhja päästekeskuse Vt Päästekeskus Kooskõlastus Ohutusjärelvalve büroo digitaalallkirjade Insenertehniline K-MS/61-digi juhtivinspektor kinnistusleht büroo Martin Seetur /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Telia Eesti AS Nr 27191997 Kooskõlastuse andis Vt eraldi leht 08.09.2016 Marina Prigask /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Rito Elektritööd AS 29.08.2016 Kooskõlastatud tänavavalgustuse vt kooskõlastuse Nr.1471 osas Rito Elektritööd AS-ga leht järgmistel tingimustel Allkiri /Alar Moon/ 6 Eesti Energia AS 7520008557 Kooskõlastatud tingimustel: Vt eraldi leht 03.10.2016 Tööjoonisd kooskõlastada eraldi Ave Voolaid /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Vana-Andrese mü 21.10.2016 Nõus Vt AP-5 Allkiri /Oleg Daniljuk/ 8 Uus-Madise mü 24.10.16 Nõus Vt AP-5 Allkiri /Hillar Pappel/ Ärakiri õige Viire Ernesaks 14     7105  3 LT - - - 351 1 EP 2 200 1+1 1527 2 EP 2 190 1 1100 7105 Krundi Krundi number sihtotstarve Korruse- Ehitusalune Hoonete lisus pind arv Krundi suurus  W W W W 3 LT 1 SK - - - W 351 V1 K1 W 1 SK W / W 1 SK / W / W SK 1 V1 K1 / W / W 1 SK / W / SK 1 W / / 1 W V1 SK K1 K1 SK1 W / SK1 / 1 EP 2 200 1+1 / / 1527 2 EP W 2 190 1 1100 7105   Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Radoonitõrjekeskus Vana-Andrese (89001:010:1759), Viimsi alevis, Viimsi vallas radoonitaseme määramine ning radooniohtlikkuse hinnang pinnasest 14.10.2016 Page 1  Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Sisukord Radooni mõõtmine pinnasest .......................................................................................................... 3 Mõõtmise metoodika .................................................................................................................. 4 Tingimused ................................................................................................................................... 4 Tulemused..................................................................................................................................... 4 Mõõtmise asukohad ................................................................................................................... 5 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 7 Soovitused .................................................................................................................................... 8 Kalibreerimise tunnistus ........................................................................................................... 9 14.10.2016 Page 2 Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Raport Mõõtmise asukoht: Vana-Andrese, Viimsi alev, Viimsi vallas Kuupäev: 13.10.2016 Tellija nimi: Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ Eesmärk: Radoonitaseme määramine pinnasest Kasutatud aparatuur: Emanomeeter Markus 10 Seerianumber: 0618 Kalibreeritud: 25.03.2016 Radooni mõõtmine pinnasest Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne, õhust raskem gaas. Mõõtühikuks on Bq/m³ (bekrell kuupmeetri kohta). Just radooni peetakse suurimaks hingamisteede haiguste ja kopsuvähi tekitajaks maailmas sealhulgas ka Eestis, kus aastas haigestub umbes 100-150 elanikku kopsuvähki tulenevalt radoonist nende elukeskkonnas. Erilise riski alla on suitsetajad, tingituna suitsetamise ja radooni sünergilisest efektist. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2009 “Sisekliima” peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke- ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskus %, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. 14.10.2016 Page 3 Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Mõõtmise metoodika Pinnasest pumbati läbi mõõtetoru õhuproov mõõteaparatuuri detektorkambrisse. Detektorkamber registreerib alfa kiirguse, mis pärineb radooni tütarelementidest. Saadud impulsid võimendatakse ning filtreeritakse. Registreeritakse impulsid, mis pärinevad poloonium 218´st (Po-218) (poolestusaeg 3,05 min). Impulsid summeeritakse ning tulemus esitatakse kBq/m3. Mõõtmise sügavuse, pinnase tüübi ja radooni difusiooni vahelise sõltuvuse graafikut kasutades (Clavensjö, Åkerblom, 1994, lk. 24) arvutati radooni otsemõõtmise sisalduse määrangud 1 m sügavusele. Mõõtmiste teostaja on saanud spetsiaalse väljaõppe aparatuuri valmistajatehase poolt. Tingimused Välistemperatuur: 3,6°C Õhurõhk: 1033,3 mmHg Tulemused Mõõtemääramatus: 10% Mõõtetulemus: 1) 122 kBq/m³ ± 12,2 2) 87 kBq/m³ ± 8,7 3) 148 kBq/m³ ± 14,8 14.10.2016 Page 4 Mõõtmiseasukohad 14.10.2016 Page 5 14.10.2016 Page 6  Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert. Info Vastavalt Eesti standardile EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 200 Bq/m³. Kokkuvõte Vana-Andrese, Viimsi alev, Viimsi vallas paikneb kõrge Rn-riski piirkonnas, mille piires jääb Rn sisaldus pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiridest välja (>50 kBq/m3) Pinnase radoonisisalduse Pinnase radoonisisaldus Meetmed radooni hoonesse tase (Bq/m3) sattumise vältimiseks Madal alla 10000 Tavaline hea ehituskvaliteet Normaalne 10000-50000 Tavaline hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse tuulutus Kõrge 50000-250000 Tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuvapõrandaaluse sundventilatsioon) Ülikõrge üle 250000 Eriti hoolikas ehituse teostus, kopleksed radoonikaitse meetmed 14.10.2016 Page 7 Soovitused Hoone projekteerimisel soovitame kindlasti arvestada radooni kaitsega so. kasutada radoonikilet ning vundamendi tuulutust (radoonikaevud). Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks nõuetele vastav ventilatsioon. Vundamendi soovitame projekteerida selliselt, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole soovitav projekteerida) Selliselt on võimalik tagada normidele vastav radoonitase hoones Mõõtmised teostas: Radoonitõrjekeskus Mait Saar 14.10.2016 Page 8 Kalibreerimise tunnistus 14.10.2016 Page 9 Saatja: Heigo Saare Saatmisaeg: 10. november 2016. a. 8:51 Adressaat: Lembi Tasane Teema: FW: Vana-Andrese ja Uus-Madise DP koosk�lastamise taotlus J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Palun kiri registreerida. Kaitsev��ndi teema Kristinale. Heigo Saare +372 6672051|Skype: h.saare| From: Anne Siitan [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, November 10, 2016 8:46 AM To: Heigo Saare <[email protected]> Subject: Vana-Andrese ja Uus-Madise DP koosk�lastamise taotlus Tere, Edastan Teile lingi, kust avaneb Viimsi Vallavalitsuse 9.11.2016 kiri nr 10-10/6120, Vana-Andrese ja Uus- Madise detailplaneeringu koosk�lastamise taotluses, lisaks sisaldab kataloog detailplaneeringu materjale. Faili nimi on: Kiri_TIA_Vana-Andrese_Uus-Madise-DP_koosk�l ftp://avalik.viimsi.ee/ parool: Viimsi Lugupidavalt, Anne Siitan Viimsi Vallavalitsus Keskkonna- ja planeerimisamet 602 8822