Projekti "Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas" taotlus
Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks
Taotleja
Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku
esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse.
Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku
esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada.
Taotleja andmed
Taotleja nimi: Tallinna Kommunaalamet
Registrikood: 75014913
Juriidiline vorm: Kohaliku omavalituse üksused
Telefon: 645 7191
E-post:
[email protected]
Riik: Eesti
Maakond: Harju maakond
Linn / vald: Tallinn
Tänav, maja-korter: Mündi tn 2
Postiindeks: 15197
Pangakonto: EE311010220061053015
Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah
toetuse makseid, on ka makse saajaks:
Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda
Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah
tuleb läbi viia riigihange:
Kontaktisikud
Nimi Roll Telefon E-post Kontaktisiku täpsustus
Eret Kontaktisik 640 eret.hiiemae Arengu- ja finantsjuhtimise osakonna projektijuht
Hiiemäe 4311 @
tallinnlv.ee
Reio Kontaktisik 640 reio.vesiallik Kommunaalameti juhataja asetäitja
Vesiallik 4611 @
tallinnlv.ee
Ain Kontaktisik 645 kommunaal Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2016 otsuse nr 88 punktile 5 on Tallinna
Valdmann 7191 @ Kommunaalameti juhatajale antud volitused kirjutada alla projektis osalemiseks
tallinnlv.ee ja elluviimiseks vajalikele dokumentile.
Janne Kontaktisik 640 janne.teder Arengu- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja
Teder 4307 @
tallinnlv.ee
Üldandmed
Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste
elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lg 1 p 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või
riigisisestest või muudest välisabi vahenditest.
Projekti üldandmed
Projekti number: 2014-2020.10.01.16-0034
Projekti nimi: Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas
Projekti algus ja lõpp: 24.10.2016 - 31.12.2018
Taotlusvoorust tulenevad andmed
Taotlusvoor: 10.1.1 Maantee rekonstrueerimine või uuendamine - 01.01.2014
-31.08.2023
Käesoleva projektiga seotud toetused
Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei
vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud
(k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?:
Partnerid ja makse saajad
Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti
rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht.
Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku
esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada.
Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud
Nimi Registri-/isikukood Roll Telefon E-post
Tallinna Kommunaalamet 75014913 Makse saaja
Sisu
Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise
mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb
järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid.
Projekti valdkonnad
Valdkond, millesse projekt panustab: Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1)
Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1)
Projekti väljund: 7,3 km rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõiku.
Projekti kirjeldus
Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Rekonstrueeritav objekt asub Tallinnas Haabersti linnaosas ja hõlmab olemasoleva
vajalikkusest: Paldiski mnt, Ehitajate tee ning Rannamõisa tee ristmikku. Haabersti ristmik on
olulise rahvusvahelise kaubaveo TEN-T üldvõrku kuuluva Tallinn-Paldiski
põhimaantee trassiosa, millel on väga suur liikluse ja raskeliikluse osakaal (14 000
autot/ööp.) ning mida kasutavad lisaks linna ühistranspordile ka maakonnaliinid.
Ristmik on nii linna kui Harju maakonna seisukohast tähtis liiklussõlm, mis ühendab
kesklinna elamurajoonidega (Õismäe, Astangu, Tiskre, Pikaliiva) ja linna
lähipiirkondadega (Keila, Tabasalu, Vääna). Tänava funktsiooni järgi on Paldiski mnt,
Rannamõisa tee ja Ehitajate tee linna põhitänavad.
Lähiümbruse ja lähivaldade elamute ning kaubandus- ja kultuuriobjektide ehitus on
kriitiliselt suurendanud liikluskoormust. Olemasolev liiklusolukord Haabersti
ristmikul on mitterahuldav. Tipptundidel (eriti hommikul) on ristmiku läbilaskevõime
ammendunud ja tekivad ummikud. Ummikute tekkimise peamiseks põhjuseks on
asjaolu, et Rannamõisa tee ja Paldiski mnt läbilaskevõime ei taga ristmikult sujuvat
väljasõitu. Haabersti ristmik on ka kõige suurema liiklusõnnetuste arvuga ristmik
Tallinnas. Sõidutee kattekonstruktsioon on amortiseerunud. Puudub sadevete
kanalisatsioon ja seetõttu koguneb sõiduteelt valgunud vesi teepeenardele või
haljasaladele. Kõnni- ja/või kergliiklusteede olukord on väga halb või puuduvad
asfalteeritud kõnniteed üldse. Seega tuleb jalakäijatel ja kergliiklejatel liigelda mööda
teepeenraid või pinnasteid, kuhu koguneb sõiduteelt vihmavesi. Ohtlikud on
reguleerimata jalakäijate ülekäigurajad. Teeservas paiknevad haljasribad on porised,
puuduvad äärekivid. Haabersti ristmiku rekonstrueerimine eritasandiliseks on
teedeehituse objektidest linna peamiseks prioriteediks.
Projekti juurde kuulub ka Paldiski mnt ja Ehitajate tee rekonstrueerimine
minimaalses ristmiku toimimiseks vajalikus mahus ning Rannamõisa tee
rekonstrueerimine kuni Vana-Rannamõisa tee ristmikuni. Liikluspilti ristmikul
iseloomustavad ummikud tipptundidel, millega kaasneb kõrgem keskkonnareostuse
tase. Haabersti ristmiku kui Tallinna ja selle tagamaa vahel oleva ristmiku
rekonstrueerimisega on eesmärk parandada liiklusohutust ja arendada
ettevõtluskeskkonda läbi ettevõtluspiirkondade (töökohad) ning elurajoonide parema
ühendamise. Taristu rekonstrueerimisel luuakse ühistranspordile eelisõigus
ühistranspordiradade väljaehitamisega. Haabersti eritasandilise ristmiku rajamine
parandab Paldiski maantee – Rannamõisa tee – Ehitajate tee ristmiku
läbilaskevõimet tipptundidel ning kiirendab liiklust kesklinna ja tagamaa vahel.
Projektiga parandatakse ühistranspordi ja kergliiklejate liikumisvõimalusi ning
vähendatakse keskkonnamõju ja liiklusõnnetuste arvu.
Ühistranspordile eelisõiguse andmisel on tervikliku ühistranspordi taristu loomiseks
vajalik täiendava hanke alusel välja ehitada ka ühistranspordirada Paldiski mnt lõigus
Zoo ja Mustjõe bussipeatuste vahel pikkusega ca 1,3 km.
Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti tulemusel rekonstrueeritakse ja uuendatakse Tallinn-Paldiski maanteelõiku
koos ristmiku ja mahasõitudega tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise
ja säästva transpordi edendamisega. Projekti tulemusel tagatakse kiire, mugav ja
turvaline liikumine nii linna siseselt kui ka linnast välja, tagades olulise
maismaaühenduse ja parema ligipääsu Eesti peamistele rahvusvahelistele väravatele,
milleks on teiste seas Tallinna Vanasadam ja Paldiski sadamad. Ühtlasi parandatakse
liiklusohutust ristmikul, mis asub Tallinna linna ühe suurema multifunktsionaalse
tõmbekeskuse kõrval, tagades ristmiku kaudu juurdepääsu kaubanduskeskustele,
spordirajatistele, kultuuriasutustele, Tallinna loomaaiale ning ka elamukvartalitele.
Projekti tulemusel likvideeritakse liiklusohtlikud ristumised, tagatakse jalgsi- ja
jalgrattaga liiklejatele ohutud liikumisvõimalused, rajatakse puuduvad teepeenrad,
parandatakse piiratud nähtavusega teeprofiili. Teetaristu parendamisega tõuseb nii
ühistranspordi, ettevõtjate kui ka kogu elanikkonna teenindamise võimekus. Projekti
tulemuseesmärgid:
•vähendada transiitliiklust läbi Tallinna kesklinna;
•hõlbustada inimeste ja kaupade kiiret liikumist, ehitades kvaliteetse transpordi
infrastruktuuri;
•üldise transpordikoormuse vähendamiseks arendada keskkonnasõbralikke
liikumisvõimalusi, parandades ühistranspordi teenindavat ja kergliikluse
infrastruktuuri;
•suurendada magistraaltänavate keskkonnaohutust, kõrvaldades autotranspordi
liikluse pudelikaelad, mis aitab vähendada heitgaasidest tulenevat keskkonnasaastet;
•suurendada liikluse läbilaskevõimet Paldiski maantee – Ehitajate tee - Rannamõisa
tee liiklussõlmes; •parandada liiklusohutust;
•parandada TEN-T teede kvaliteeti.
Projekti peamiseks eesmärgiks on TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluva
Tallinn-Paldiski maantee lõigu rekonstrueerimine, sealhulgas teede
rekonstrueerimine, viadukti rajamine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning tegevused
negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Objekt on olulise rahvusvahelise
kaubaveo TEN-T üldvõrku kuuluva Tallinn-Paldiski põhimaantee trassiosa, millel on
suur liikluse ja raskeliikluse osakaal (14 000 autot/ööp.) ning mida kasutavad
maakonnaliinid. Objekt tagab ühenduse TEN-T põhivõrgu sadama ja riigimaanteede
võrguga ning üldvõrgu sadamatega. Vastab otsuse nr 661/2010/EL artikli 9 teedevõrgu
tunnustele tagades ühenduse teiste transpordiliikidega ning tagades kasutajatele
kõrge, ühtlase ja püsiva tasemega teenused, mugavuse ja ohutuse.
Projekti tulemusel rekonstrueeritakse 7,3 km teid, rajatakse 1 viadukt, ehitatakse 3 uut
ja rekonstrueeritakse 4 fooriristmikku, uusi jalg- ja jalgrattateid ehitatakse 2,3 km ja
rekonstrueeritakse 1,7 km, ehitatakse 2 kergliiklustunnelit, pikendatakse
ühistranspordirada 1,3 km ulatuses täiendava hanke alusel ja abikõlblike kulude
suurendamisel 1 254 000 € võrra (MKM 23.09.2016 toetuskiri nr 15-00702/003).
Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Ühtekuuluvusfondi toel rekonstrueeritakse Tallinnas Haabersti ristmik koos Paldiski
mnt ja Ehitajate tee rekonstrueerimisega minimaalses ristmiku toimimiseks vajalikus
mahus ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani. Paldiski maantee suunale rajatakse
viadukt. Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega vähendatakse ristmiku piirkonnas
liiklusõnnetuste riski ja keskkonnasaastet ning luuakse ühistranspordile eelisõigus,
liiklusohutuse parandamiseks rajatakse eritasapinnas jalg- ja jalgrattateed.
Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projektiga seotud täiendavad hoolduskulud kaetakse Tallinna linna eelarvest.
Lisanduvad kulud jäävad 200 tuhande euro piiridesse aastas, kuid on suuremad
taastus- ja kapitaalremondi aastatel. Taastusremont toimub eeldatavalt iga 5 aasta
ning kapitaalremont 15 aasta järel.
Haabersti ristmiku rekonstrueerimise järgselt lisanduvad iga-aastased teehoiukulud
sisalduvad Tallinna eelarvestrateegias prognoositud teede ja tänavate
korrashoiukuludes.
Tallinna eelarvestrateegias aastateks 2017-2020 on tabelis 8 esitatud Tallinna linna
tegevuskulude prognoos aastateks 2017–2020, sh teede ja tänavate valdkonnas
korrashoiukulud järgmiselt:
2017 - 28 233 000 €
2018 - 29 093 000 €
2019 - 30 124 000 €
2020 - 31 225 000 €
Projekti eeltingimused: Projekti eeltingimusteks on tee-ehituse põhiprojekti valmimine 2016. aasta
augustikuus, koos vajalike tehniliste projektidega (sh vesi ja kanalisatsioon, valgustus,
side, gaas, elekter, foorjuhtimine jm). Tehniline projekt on hetkel EHR-is ehitusloa
menetluses. Projekt on kooskõlastatud alljärgnevate asutuste poolt: OÜ Elektrilevi, AS
Gaasivõrgud, Tln Transpordiamet (liikluskorralduse osakond), Haabersti LOV, AS
Starman, Elisa Eesti AS, Energate OÜ, Circle Eesti AS, Telia Eesti AS, Rannamõisa tee
Kinnisvarahalduse OÜ, Tele2 Eesti AS, AS Tallinna Vesi, AS Tallinna Küte, Tallinna
Linnatranspordi AS Elektritranspordi taristu osakond, Inspecta Estonia OÜ, Tallinna
Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet on 8.11.2016 väljastanud ehitusloa nr 1612271/20265.
Rannamõisa tee 1a kinnistule on seatud linna kasuks isiklik kasutusõigus (kuni
kinnistu jagamiseni).
Kaeravälja tee 3c/Rannamõisa tee 4c kinnistule on seatud linna kasuks isiklik
kasutusõigus.
Haabersti ristmiku liiklusohutuse auditi koostamiseks sõlmiti leping 28.10.2016
Stratum OÜ-ga ja auditi esitamine on kavandatud 10.11.2016.
Haabersti ristmiku ekspertiisi hange on korraldati 45. nädalal ja ekspertiisi
tegemiseks kavandatakse 1 kuu.
Keskkonnamõju hindamise tulemuse Tallinna Keskkonnaameti käskkirja 04.10.2016 nr 1-1/29 kohaselt ei algatata projekti
lühikirjeldus: keskkonnamõju hindamist kuna
a) Projektiga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi;
b) Projekti elluviimisega kaasnev keskkonnamõju on varasemalt hinnatud mitme
planeeringu/projekti koosseisus, sh „Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste
rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas“ (2007) ning Haabersti linnaosa
üldplaneering (2010);
c) Projekti koosseisus valminud uuringute (geodeesia, geoloogia, dendroloogia,
haljastus, liikluskoormuse jaotumine, liiklusmüra) tulemusi on arvesse võetud. Projekt
sisaldab ka keskkonnahoiu meetmeid;
d) Projektiga ei kaasne loodus- ega kultuuriväärtuste kahjustamist. Haljastuse
allprojektiga on ette nähtud puude ja põõsaste asendus- ja ümberistutused;
e) Lähtudes projektiala keskkonnatingimustest ja maakasutusest ei kaalu ehituse
käigus tekitatavad häiringud üles kasu, mida linnaruumi korrastamine tervikuna saab
.
Projekti kasusaajad: Kogu Eesti elanikkond
Projekti kasusaajate asukoht: piirkondlik
Kasusaajate maakond: Harju maakond
Kasusaajate linn/vald: Tallinn
Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti mõjuala – Tallinna linna lähivallad ja ka Tallinna Haabersti linnaosa –
elanike arv on vahemikus 2009-2015 kasvanud üle 9%, ulatudes aastaks 2015 üle 73
tuhande inimese. Pendelränne Haabersti piirkonna lähivaldadest Tallinna linna on
olulise tähtsusega. Viimase rahvaloenduse (2011) andmetel on töötab Tallinnas valdav
enamus Harku valla ning suur osa Keila linna ja valla hõivatutest. Tallinnas töötas üle
7000 nimetatud valdade ja linna elaniku ning vastupidises suunas liikus 1748 Tallinna
elanikku. Harku valla töötavatest elanikest töötab Tallinnas ligikaudu 3,5 korda
rohkem inimesi kui vallas endas.
Lisadokumendid:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
KMH_algatamata_jatmine... Esitatud Tallinna keskkonnaameti käskkiri 04.10.2016 nr 1-1/ 09.11.2016 Eret 41.6 KB
taotlus 29 KMH algatamata jätmise kohta Hiiemäe
Sisu:
Käskkiri_lisaga_280920...
Allkirjad:
RELO LIGI 04.10.2016 14:27 Allkiri on kehtiv
LV_omafin_kinnitus.bdo... Esitatud Tallinna linna kinnitus projekti omafinantseeringu 09.11.2016 Eret 21.8 KB
taotlus kohta Hiiemäe
Sisu:
LV_algatuskiri_2810201...
Allkirjad:
KALLE KLANDORF 02.11.2016 09:24 Allkiri on kehtiv
TAOTLUS_Haabersti rist... Esitatud Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014.a 09.11.2016 Eret 419.7 KB
taotlus määruse nr 85 lisa Hiiemäe
Näitajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja
juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse
näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal.
Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1)
Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus
7,3 km rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõiku.
sh Uute fooriristmike ehitus tk 0,00 3,00
Fooriristmike ümberehitus tk 4,00 4,00
Uute jalg- ja jalgrattateede ehitus km 0,00 2,30
Olemasolevate jalg- ja jalgrattateede ümberehitus km 1,70 1,70
Uute kergliiklustunnelite ehitus tk 0,00 2,00
Uute sõidutee viaduktide ehitus tk 0,00 1,00
Ühistranspordirada km 0,00 1,30
Valdkonna ülesed näitajad
Rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõikude kogupikkus km 7,30 7,30
Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga? Jah
Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga? Jah
Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga? Jah
Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga? Jah
Tegevused
Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud
ajaraami.
Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1)
Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Tegevuse täpsustus Planeeritud algus Planeeritud lõpp
tunnus
7,3 km rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõiku.
7 Ehitamine Töövõtja leidmiseks kuulutab Toetuse saaja 02.01.2017 31.08.2018
välja rahvusvahelise avatud hanke ehituse
töövõtulepingu sõlmimiseks. Eraldi hange
kuulutatakse välja kergliiklustee ja viadukti
kujundusvalguse teostamiseks.
10 Ehituse järelevalve Tallinna Kommunaalameti tellitavatel 02.01.2017 31.08.2018
tee-ehitusobjektidel ja kommunaalehituse
objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja
omanikujärelevalve teenuse osutamine
toimub 7.12.2015 sõlmitud käsunduslepingu
nr TKA152 alusel.
11 Ühistranspordiraja ehitus Ehitustööde põhimahust väljajääva 01.03.2018 31.08.2018
ühistranspordiraja töövõtja leidmiseks
korraldatakse eraldi hange abikõlblike
kulude suurendamise korral VV
korraldusega.
12 Viadukti Eraldi hange kuulutatakse välja 01.03.2018 31.08.2018
kujundusvalgustuse ja kergliiklustee tunnelite sisekujunduse ja
tunnelite sisekujunduse viadukti kujundusvalguse teostamiseks.
teostamine
Eelarve
Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta.
Üldtingimused
Kulude tingimused:
Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama
Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu
Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
TASUVUSANALÜÜS Haabers... 26.10.2016 Eret Hiiemäe 2.2 MB
Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR): 20 016 646,00
Abikõlbliku kulu summa (EUR): 19 651 200,00
Taotletud toetuse määr (%): 85,00
Taotletav toetuse summa (EUR): 16 703 520,00
Omafinantseeringu summa (EUR): 2 947 680,00
Tegevuste eelarve
Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1)
Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu
Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Abikõlblik %
tunnus summa (
EUR)
7,3 km rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõiku.
7 Ehitamine 19 269 660,00 98,06
10 Ehituse järelevalve 381 540,00 1,94
Kokku (EUR): 19 651 200,00 100,00
VALDKOND KOKKU (EUR): 19 651 200,00 100,00
Kõigi tegevuste eelarve kokku
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 19 651 200,00
Märkused: Tasuvusanalüüsi kohaselt on projekti hinnanguline kogumaksumus 19 615 136,40
eurot. Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2016 otsuse nr 88 kohaselt on projekti
kogumaksumus koos mitteabikõlblike kuludega 20 016 646 eurot, millest abikõlblik
eelarve on 19 651 200 eurot.
Rahastajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid.
Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1)
Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik %
summa (
EUR)
Tallinna Kommunaalamet 2 947 680,00 15,00
Omafinantseeringu summa (EUR): 2 947 680,00 15,00
Taotletud toetuse summa (EUR): 16 703 520,00 85,00
KOKKU (EUR): 19 651 200,00 100,00
Projekti rahastajad kokku
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 19 651 200,00
Võrdlus eelarve lehega
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 19 651 200,00
Esitamine
Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (läbi genereeritud pdf-faili), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele.
Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja
esindusõigust.
Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata : taotlus_2014-
2020.10.01.16-0034_15112016_082709.pdf
Volitused
Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Tvk 19.05.2016 o nr 88... 28.10.2016 Eret Hiiemäe 588.0 KB
Kinnitused
Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:
Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku osalemise kohta
Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse
seaduse § 39 lõike 10 alusel
Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse
Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad
struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada
kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
alused
Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et neid auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel
Kinnitan, et olen suuteline katma projekti omafinantseeringu, mitteabikõlblikud kulud ja võimaliku kallinemise.
Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.
Allkirjastaja andmed
(allkirjastatud digitaalselt)
Ees- ja perenimi: Ain Valdmann
Allkirjastamise aeg: 15.11.2016 08:27
\*02020603050405020304Times New Roman\* serif;
\*02040503050406030204Cambria Math;\*020f0502020204030204Calibri;
\*00000000000000000000EE Times New Roman\*Times New Roman;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif;
\*02020603050405020304Times New Roman\* serif;\*020f0302020204030204Calibri Light;
\*02020603050405020304Times New Roman\* serif;\*02020603050405020304Times New Roman\* serif;
\*02020603050405020304Times New Roman\* serif;\*020f0502020204030204Calibri;
\*02020603050405020304Times New Roman\* serif;Times New Roman\* serif;
Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif;Times New Roman Greek\* serif;
Times New Roman Tur\* serif;Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif;
Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Cambria Math;Cambria Math CE;Cambria Math Cyr;
Cambria Math Greek;Cambria Math Tur;Cambria Math (Vietnamese);Calibri;
Calibri CE;Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur;
Calibri (Vietnamese);Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;
Times New Roman Cyr\* serif;Times New Roman Greek\* serif;
Times New Roman Tur\* serif;Times New Roman (Hebrew)\* serif;
Times New Roman (Arabic)\* serif;Times New Roman (Vietnamese)\* serif;
Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif;
Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif;
Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif;
Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Calibri Light;Calibri Light CE;
Calibri Light Cyr;Calibri Light Greek;Calibri Light Tur;
Calibri Light (Vietnamese);Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;
Times New Roman Cyr\* serif;Times New Roman Greek\* serif;
Times New Roman Tur\* serif;Times New Roman (Hebrew)\* serif;
Times New Roman (Arabic)\* serif;Times New Roman (Vietnamese)\* serif;
Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif;
Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif;
Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif;
Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Times New Roman\* serif;
Times New Roman CE\* serif;Times New Roman Cyr\* serif;
Times New Roman Greek\* serif;Times New Roman Tur\* serif;
Times New Roman (Hebrew)\* serif;Times New Roman (Arabic)\* serif;
Times New Roman (Vietnamese)\* serif;Calibri;Calibri CE;
Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur;
Calibri (Vietnamese);Times New Roman\* serif;Times New Roman CE\* serif;
Times New Roman Cyr\* serif;Times New Roman Greek\* serif;
Times New Roman Tur\* serif;Times New Roman (Hebrew)\* serif;
Times New Roman (Arabic)\* serif;Times New Roman (Vietnamese)\* serif;;;;
;;;;;;;;;;;
;;;;;\*\*
Normal;\*Default Paragraph Font;\*
Normal Table;
header;\*
Header Char;
footer;\*
Footer Char;
Body Text;\*
Body Text Char;\*Hyperlink;\*
Janne Teder
\*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml
\*2450\*
\*
\*
\*
Vabaduse väljak 7
Tallinn 15199
Tel 640 4141
Faks 640 4327
E-post: \*
HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected]
\*.\*.\*.\*)
\*()\*()\*()\*
()\*()
\*\*shapeType75fFlipH0fFlipV0fLine0fLayoutInCell1fLayoutInCell1
\*7420c0e29d0680a2b6e93191d0acae32
89504e470d0a1a0a0000000d4948445200000087000000cc010000000071038d080000000467414d410000b18e7cfb51930000000970485973000021d3000021
d601f9e804430000043d4944415448c7bd97316c1c451440ff662fb75704ef211a23106ba408519e004591409eb384449b9ec688822a1889222711bc0b855350
2412a2e55c45a240b2100512c56da038d1e4240a5aefc528eec82646646cefedf0ff9fd9bbd9399f6c236024efaddfcdcefc99ff9fd7038a9a046a826e4ba06b
0a3e5e13082a9243c43df9934801b1d28dee88e8e7f5783e913c50b3964625e8b1ab46bf67c2264a2e41a0ea2d05e110399db96ac522329923472e993c8d1d52
6cbceff6f9e60b8794bfbce092476fd6c9a054c7fad791d92391830e22f73429a28ad007914648a48828233e132072a3f0301932d024c22f0f53e84154849a08
24b20be0a9b2ea834fddc49c86aaf4982451d6595f45c2e96312a69d75019450334e12dc834694f959a864a4c709ee351b74cbe5c1c41b5f68084c0b98984b58
1f3fd3102597905e57b2be76f745c145e56b928317cb384110a88a409c75c026cb10f1b0483e612291244cbc42c72c3d08ef3000a9d7757c116eb5a04d24d57d
d4e7d461dbc71fe868f213c0b397b3970076e05acce401c073d77187967f856dc1246bc36b1fe23c577ff3ef464c72e85ef93e90d0fbca7b83c884b272633bcc
2ff49693063d5508e9adbc0b225fea2d7fd4a03e32ca3df80e0279a9d76e2f854c52ff9d95c0cf71b666cb6702c1d65afc19c026ae8f09c0f54b3ea6f8d518e2
24409201e637447255ec8894c649a1b50303dcf86ba25c052209449871240925820840131fc2a768ab20e0a7d8eb049e5786e0c82fb3db8256480453f101d7a0
a0449878461529bb8ac9eb6453d1221b534d62b2a9e4bf0b63269d986d62610f986cc6c5c67b3639b34d3fba364dce6fd3dbffab4dd97f6a53eed894ab33db54
9ecba6e0049b56b44dedc536b5ce63d35bae4d772ed76c6a9e685373a14d17b7d6d4c936ad4c6d920b6d52a7dba42c9b06ae4dde796c525d31b3e9f7536dfaf4
749bbefd47362d7c3765ff964da5631354362527dbb4396f5362d904c6a6dcb62938834de19c4d5bf57753c636a567b6293e974d50b7295968538b6c9254230f
60e9cb8dca26265865339ba4aeb5ee953f2b9b905436496d1392ca26a96d42e2d82461e0d87444a4661391ba4d47d0b76cfa016d7a027de7dd84c4b1e909ec02
bc62dbf417ec3a363d8491f36e4262db24c17f088f309edd994d833f605fc2c75cd9c6a6fb44b8722b9beec353b489ebddb8f3351ca04d7572acea6d150ee7c8
a40eca4d28e64819d74851bae4108b5ccc917e8d1ccc917d24a339b25f2323240735d247525f06daa0642de498a4b3432c48c3d20e51f27ff8911d2093db16d9
6332b4c3616207d467620724f46962367da14f13d6f4d29c4166d33f366436d9d090bd29b96dc8a1359526d3c9e886c97432da187d4aa956b63725c3d9548654
2beb4f89d9581e4f1333347f61ce3f215fc71619ceae863ce66b64118e5a876e089777ae2cc2430c6b643c9db0223886d981e9792cd4d158e467153824bf291c327fa36e55e46f4289cac0d3f869650000000049454e44ae426082
\*7420c0e29d0680a2b6e93191d0acae32
0100090000034608000000001d08000000000400000003010800050000000b0200000000050000000c025a003c00030000001e00040000000701040004000000
070104001d080000410b2000cc00cc0087000000000059003b00000000002800000087000000cc00000001000100000000000000000000000000000000000000
00000000000000000000ffffff00ffffffffffffffff87fffffffffffffffe010101fffffffffffffffe00fffffffffffffffe010101fffffffffffffff07c3f
fffffffffffffe010101ffffffffffffffc3ff07fffffffffffffe010101ffffffffffffff0fffe1fffffffffffffe010101fffffffffffffc7ffffc7fffffff
fffffe010101ffffffffffffe1ffffff0ffffffffffffe010101ffffffffffffc7ffffffc7fffffffffffe010101fffffffffffe1ffffffff0fffffffffffe01
0101fffffffffffc7ffffffffc7ffffffffffe010100fffffffffff1ffffffffff1ffffffffffe010101ffffffffffc7ffffffffffc7fffffffffe010101ffff
ffffff0fffffffffffe1fffffffffe010101fffffffffe3ffffffffffff8fffffffffe010101fffffffff8fffffffffffffe3ffffffffe010101fffffffff3ff
ffffffffffff9ffffffffe010101ffffffffc7ffffffffffffffc7fffffffe010101ffffffff8fffffffffffffffe3fffffffe010101fffffffe3fffffffffff
fffff8fffffffe010101fffffffc7ffffffffffffffffc7ffffffe010101fffffff9ffffffffffffffffff3ffffffe010101ffffffe3ffffffffffffffffff8f
fffffe010101ffffffc7ffffffffffffffffffc7fffffe010101ffffff1ffffffffffffffffffff1fffffe010101fffffe3ffffffffffffffffffff8fffffe01
0101fffffc7ffffffffffffffffffffc7ffffe010101fffff9ffffffffffffffffffffff3ffffe010101fffff3ffffffffffffffffffffff9ffffe010101ffff
c7ffffffffffffffffffffffcffffe010101ffff8fffffffffffffffffffffffe3fffe010101ffff1ffffffffffffffffffffffff3fffe010100fffe3fffffff
fffffffffffffffff8fffe010101fffc7ffffffffffffffffffffffffcfffe010101fff8fffffffffffffffffffffffffe7ffe010100fff9ffffffffffffffff
ffffffffff3ffe010101fff3ffffffffffffffffffffffffff9ffe010101ffe7ffffffffffffffffffffffffffcffe010101ffcfffffffffffffffffffffffff
ffe7fe010000ff9fffffffffffffffffffffffffffe7fe010101ff9ffffffffffffffffffffffffffff3fe010101ff3ffffffffffffffffffffffffffff9fe01
0101fe7ffffffffffffffffffffffffffff9fe010101fe7ffffffffffffffffffffffffffffcfe010101fcfffffffffffffffffffffffffffffe7e010101fdff
fffffffffffffffffffffffffffe7e000000f9ffffffffffffffffffffffffffffff3e010101fbffffffffffffffffffffffffffffff3e010101f3f87e7fffff
ffffff3ffffffffff3ff9e010101f7f8307fffffffffff3ffffffffff3ff9e010101e7f8007ffffffffffe1fffffffffe1ffce010101e7f80073fffffffffc08
3fffffffc0ffce010101eff80000dfffffff00003fffffff40bfee010101cff0000067ffffff00003ffffff80003e6010101cfe0000021ffffff80003ffffff0
0007e6010101dfc0000000bfffff800019fffff80007e6010101df000026000fffff800000fffff80007f60101019f80001f0001ffffc000807ffffc000ff200
00019fc00008b000bfffc000503ffe3e000ff20101019fe00000f8000fff8000383fb83fc00ff2010101bff800006d0c03ff8000287f207f8007fa010101bff8
1f00058641ff8100007e001f8003fa010101bff81fc00347200703f0007c00060803fa0101013ff81ff00100b20007f80c781010060ff80101013ffc3ff80120
5b003ff806781870041ff80101013ffdfff8000077a00ff802781890243ff80101013ffffff0004036f407f8007895013c1ff80101013fffffe00000326e01fc
0038d603a61ff80101013fffffe2000e936f007c0018d200a03ff80101007fffffc200001124e01e0008b000507ff80101017fffff8000000020a0030000a000
10fffc0101017ffffb05000700001000000100c000fffc0101017ffff801000f90000000000100f801fffc0101017ffff818001f80000000000001fc00fffc01
01017ffff018001fc0000000000007fe7ffffc0101017ffff000007fe0300000000007fffffffc0101017fffe000017ff0ffc000000007fffffffc0101017fff
806041861c3ff80000000003fffffc0100007ffe0060e10f043ffe0000000000fffffc0101017fff0001e102043fffc0000000007ffffc0101017fff0007c107
041ffffc000000003ffffc0101017fff0007c100041fe003f00ffff81ffffc0101017fff800fe030603f80001ffffffc0ffffc0101017fff801fe030607e0000
00fffffe00fffc0101017fff801ff000007c0000000ffffe01fffc0101017fff003ff80000f840000000fffe07fffc0101017fff001ff80000f9c00078001ffe
0ffffc0101017fff000ff0000077fc01ff8000f807fffc0101017fff440ff000007ffc1ffff8000003fffc0101017ffffc1ff000007fffffffff00007ffffc01
01017ffffe3ff000007fffffffffe001fffffc0101017fffffbffefffbffffffffffffcffffffc0101017ffffffffeefbbfffffffffffffffffffc0101017fff
fffffec91bfffffffffffffffffffc0101017ffffffffdad8bfffffffffffffffffffc0101017ff87e7ffc6f61ffff3ffffffffff3fffc0101017ff8307ffdf7
7dffff3ffffffffff3fffc0101017ff8007ffffafffffe1fffffffffe1fffc0101017ff80033fffdffffe4083fffffffc0fffc0101017ff80000cfffffff0000
3fffffff403ffc0101017ff0000067ffffff00003ffffffc0003fc0101007fe0000001ffffff80003ffffff00007fc0101017fc0000000bfffff800019fffff8
0007fc0101007f000006000fffff800000fffff80007fc0101017f80001f0001ffffc000807ffffc000ffc0001017fc00008b000bfffc000503fff3e000ffc01
01017fe00000f8000fff8000383fb03fc00ffc0101017ff800006d0c03ff8000287f207f8007fc0000017ff81f00058641ff8100007e001f8003fc0101017ff8
1fc00347200703f0007c00060803fc0101017ff81ff00100b20007f80c781010060ffc0101017ffc3ff801205b003ff006781870041ffc0101017ffdfff80000
77a00ff002781890243ffc0101017ffffff0004036b407f8007895013c1ffc0101017fffffe01000326e01fc0038d603a61ffc0101017fffffe20008136d007c
0018d200a03ffc0101017fffffc200001124e01e0000b000507ffc0101017fffff8200000020a0030000a00010fffc0101017ffffb05000708001000000100c0
00fffc0101017ffff801000f90000000000100f801fffc0101017ffff818001f80000000000001fc00fffc0101017ffff018001fc0000000000007fe7bfffc01
01017ffff000007fe0300000000007fffffffc0101017ffff000017ff0ff8000000007fffffffc0101017fff806041a61c3ff00000000003fffffc0101007ffe
0060e10d043ffe0000000000fffffc0101017fff0001e102043fffc0000000007ffffc0101017fff0007c106041ffffc000000003ffffc0101017fff8007c100
041fe003e00ffff81ffffc0101017fff800fe030603f00001ffffffc0ffffc0101017fff801fe030603e000000fffffe00fffc0101017fff001ff000007c0000
000ffffe01fffc0101017fff003ff80000f840000001fffe07fffc0101017fff001ff80000f9c00078001ffc0ffffc0101017fff000ff0000077fc01ff8000f8
07fffc0101017fff440ff000007ffc1ffff8000003fffc0101017ffffc1ff000007fffffffff00007ffffc0101007ffffe3ff000007ffffffffff001fffffc01
01017fffffbffefdfbffffffffffffcffffffc0101017ffffffffeefbbfffffffffffffffffffc0101017ffffffffec91bfffffffffffffffffffc0101017fff
fffffda98bfffffffffffffffffffc0101017ff87e7ffc6f61ffff3ffffffffff3fffc0101017ff8307ffdf77fffff3ffffffffff3fffc0101017ff8007ffffa
fffffe1fffffffffe1fffc0101017ff80033fffdfffffc083fffffffc0fffc0101017ff80000cfffffff00003ffffffe40fffc0101017ff0000067ffffff0000
3ffffffc0003fc0101017fe0000021ffffff80003ffffff00007fc0101017fc00000003fffff800019fffff80007fc0101017f000006000fffff8000007ffff8
0007fc0101017f80001f0001ffffc000807ffffc000ffc0100007fc00008b000bfffc000503ffe3e000ffc0101017fe0000078000fff8000383fb03fc00ffc01
01017ff800006d0c03ff8000287f007f8007fc0101017ff81f000786417f8100007e001f8003fc0100007ff81fc00347200703f0007c00060803fc0101017ff8
1ff00100b20007f80c7810100e0ffc0101017ffc3ff801205b003ff00e781870041ffc0101017ffdfff8000077a00ff002781880043ffc0101017ffffff00040
36b407f800789501341ffc0101017fffffe01000326e01fc0038d603a61ffc0101017fffffe20000136d007c0018d200a03ffc0000017fffffc200001124e01e
0000b000507ffc0101017fffff8200000000a0030000a00030fffc0101017ffffb05008708001000000100c000fffc0101017ffff801000f90000000000100f8
01fffc0101017ffff818001f80000000000001fc00fffc0101017ffff018001fc0000000000007ff7bfffc0101017ffff000007fe0300000000007fffffffc01
01017ffff000017ff87f8000000007fffffffc0101007fff806041a61c3ff80000000003fffffc0101017ffe0060e10d043ffe0000000000fffffc0101017fff
0001e102043fffc0000000007ffffc0101017fff0007c106041ffffc000000003ffffc0101017fff8007c100041fe003e00ffff81ffffc0101017fff800fc030
603f00001ffffffc0ffffc0101017fff801fe030603e000000fffffe00fffc0101017fff001ff000007c0000000ffffe01fffc0000017fff003ff80000f84000
0001fffe07fffc0101017fff001ff80000f9c00078001ffc0ffffc0101017fff000ff0000077fc01ff8000f807fffc0101017fff040ff000007ffc1ffff80000
03fffc0101017ffffc1ff000007fffffffff00007ffffc0101017ffffe3ff000007ffffffffff001fffffc0101017fffffbffefffbffffffffffffcffffffc01
01017ffffffffeef3bfffffffffffffffffffc0101017ffffffffec91bfffffffffffffffffffc0101017ffffffffda98bfffffffffffffffffffc0101017fff
fffffc6f63fffffffffffffffffffc0101017ffffffffdf77ffffffffffffffffffffc0101017ffffffffffafffffffffffffffffffffc0101017ffffffffffd
fffffffffffffffffffffc0101017ffffffffffffffffffffffffffffffffc0101017ffffffffffffffffffffffffffffffffc0101013fffffffffffffffffff
fffffffffffff801010107ffffffffffffffffffffffffffffffc0010101e03ffffffffffffffffffffffffffff80e010101fe00ffffffffffffffffffffffff
fe00fe010101fff007ffffffffffffffffffffffc01ffe010101ffff003ffffffffffffffffffff803fffe010101fffffc007ffffffffffffffffc007ffffe01
0101fffffff0001ffffffffffff0001ffffffe010101ffffffffc00003ffffff800007fffffffe010100fffffffffff800000000003ffffffffffe010100040000002701ffff030000000000
TALLINNA LINNAVALITSUS
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Harju 11
<r
eg_kpv> nr LV-1/2754
15072 TALLINN
Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas
Kinnituskiri
Tallinna Linnavalitsus kinnitab Ühtekuuluvusfondist toetuse taotlemiseks esitatava projekti
Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas
omafinantseeringu
katmise suutlikkust
summas
2\~947\~680 eurot
(koos käibemaksuga).
Projekti võimalikul kallinemisel katab Tallinna Linnavalitsus kui toetuse saaja e
elarvet ületava mitteabikõlblike kulude
summa.
Samuti kinnita
me projekti koosseisus
Zoo ja Mustj
õe bussipeatuste vahelises lõigus
kavandatava ü
histranspordiraja vä
ljaehitamisega seotud
omafinantseeringu kulude
katmise suutlikkust 15 % ulatuses
hinnangulisest kogumaksumusest
1\~254\~000 eurot, mille väljaehitamist on
Majandus- ja Kommunikatsio
oniministeerium toetanud
23.09.2016 kirjaga
nr 15-00702/003.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Klandorf
Abilinnapea
\*
shapeType202fFlipH0fFlipV0lTxid65536dxTextLeft0dyTextTop0dxTextRight0dyTextBottom0hspNext1026
fAutoTextMargin0fRotateText0fFitTextToShape0fFilled1fHitTestFill1fillShape1
fillUseRect0fLine0fHitTestLine1lineFillShape1fShadow0fshadowObscured0
f3D0fc3DMetallic0fc3DUseExtrusionColor0fc3DLightFace1fc3DConstrainRotation1fc3DRotationCenterAuto0fc3DParallel1
fc3DKeyHarsh1fc3DFillHarsh0fCalloutMinusX0fCalloutMinusY0fCalloutDropAuto0fCalloutLengthSpecified0posrelh0
posrelv0dhgt251658240fLayoutInCell1fLayoutInCell1
Eret Hiiemäe 6404311
[email protected]
\*
Eret Hiiemä
e 6404311
[email protected]
Tallinna Kommunaalamet
HAABERSTI RISTMIKU RE-
KONSTRUEERIMINE
TALLINNAS
TEHNILIS-MAJANDUSLIK TEOS-
TATAVUSUURING JA TASUVUS-
ANALÜÜS
Veebruar 2016
Koostaja: Finantsakadeemia OÜ
SISUKORD
1. KOKKUVÕTE OLULISEST .......................................................................... 3
2. PROJEKTI KONTEKST .............................................................................. 8
2.1. Piirkonna sotsiaalmajanduslik ülevaade ........................................................ 8
2.2. Projekti vastavus regulatsioonidele ja strateegilistele dokumentidele ................ 9
2.3. Tänane olukord Projekti piirkonnas ............................................................ 11
3. PROJEKTI EESMÄRGID .......................................................................... 15
4. ELLUVIIJA VÕIMEKUS JA MÕJUD........................................................... 17
4.1. Projekti elluviija võimekus ........................................................................ 17
4.2. Projekti mõjud ........................................................................................ 20
5. NÕUDLUS, ALTERNATIIVID JA KESKKONNAMÕJUD ............................... 22
5.1. Nõudluse analüüs .................................................................................... 22
5.2. Alternatiivide kirjeldus ja maksumused ....................................................... 23
5.3. Keskkonnamõju ...................................................................................... 27
5.4. Ajakava ................................................................................................. 28
6. FINANTSANALÜÜS ................................................................................. 29
6.1. Peamised eeldused .................................................................................. 29
6.2. Rahavoo prognoosid ................................................................................ 32
6.3. Finantseerimise kava ............................................................................... 33
6.4. Finantsanalüüsi tulemused ........................................................................ 33
7. SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS ....................................................... 35
7.1. Lähenemine............................................................................................ 35
7.2. Finantsrahavoo korrigeerimine .................................................................. 35
7.3. Välistulud ja -kulud.................................................................................. 37
7.4. Sotsiaalmajanduslik rahavoog ja tasuvus .................................................... 44
7.5. Kergliikluse tunnelite mõju ....................................................................... 45
7.6. Projekti mõju tööhõivele ........................................................................... 46
8. TUNDLIKKUSANALÜÜS .......................................................................... 47
9. FINANTSEERIMISVÕIMALUSED JA MÕJU MAJANDUSELE ....................... 49
LISAD ............................................................................................................. 52
Lisa 1 Finantsrahavoo prognoosid, tuhat eurot ..................................................... 52
Lisa 2 Sotsiaalmajandusliku rahavoo prognoosid, tuhat eurot ................................. 54
2
1. KOKKUVÕTE OLULISEST
Projekti lühikirjeldus ja parameetrid
Rekonstrueeritav objekt asub Tallinnas Haabersti linnaosas ja hõlmab olemasoleva Pal-
diski mnt, Ehitajate tee ning Rannamõisa tee ristmikku. Projekti juurde kuulub ka Pal-
diski mnt ja Ehitajate tee rekonstrueerimine minimaalses ristmiku toimimiseks vajalikus
mahus ning Rannamõisa tee rekonstrueerimine kuni Vana-Rannamõisa tee ristmikuni.
Tasuvusanalüüsi käigus analüüsiti kolme Projekti alternatiivi, mis erinevad üksteisest
ristmiku lahenduse osas (vt täpsemalt ptk 5.2):
Variant 1 (V1) Autotunnel + jalakäijate tunnel
Variant 2 (V2) Autoviadukt + foorlahendusega ringristmik + 2 jalakäijate tunnelit
Variant 3 (V3) Foorlahendusega ringristmik + 2 jalakäijate tunnelit
Projekti ligikaudsed parameetrid alternatiivide lõikes on järgmised:
VARIANT 2
VARIANT 1 VIADUKT+ VARIANT 3
TUNNEL FOOR FOOR
Sõidutee m2 62 525 64 296 59 065
Autotunneli/-viadukti katend m2 4 050 5 535 0
Kergliiklusteed ja eraldussaared m2 17 371 17 421 16 391
Autotunneli/-viadukti pikkus m 144 196 0
Rekonstrueeritavate lõikude pikkus
Paldiski mnt (linna suund) m 600 600 600
Paldiski mnt (Paldiski suund) m 500 500 500
Rannamõisa tee m 1 000 1 000 1 000
Ehitajate tee m 70 70 70
KOKKU m 2 170 2 170 2 170
Investeeringu maksumus* mln EUR 19,3 18,9 14,9
IV/2016- IV/2016- IV/2016-
Ehitusperiood
I/2018 I/2018 I/2018
* sh käibemaks;
Tänane sõiduteede pind rekonstrueeritavatel lõikudel on 35 900 m2, seega suureneb
teepind märkimisväärselt.
Rekonstrueeritud ristmiku eeldatav kasutusse andmise aeg on 2019. aasta algus, kuigi
variant V3 korral on tõenäoline varasem valmimine. Käesoleval ajal toimuvad projek-
teerimistööd ning aasta 2016 lõpus algab ehitushange.
Projekti eesmärgid
Projekt täidab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (Rakendus-
kava) prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport” meetme „Üleriigiliste ja rahvusvahe-
liste ühenduste arendamine“ eesmärki: Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste aren-
damine.
Prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport” EL vahendite kasutamise eesmärk 1on „Pa-
remad ühendused TEN-T võrgustikus“.
3
Projekti teostaja – Tallinna linna – poolt on Haabersti ristmiku rekonstrueerimisele sea-
tud järgnevad eesmärgid:
TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluva Tallinna–Paldiski maantee lõigu uuenda-
mine sh vajadusel kahetasandilise ristmiku ehitamine ja teede rekonstrueerimi-
ne;
jalg- ja jalgrattateede rajamine ning negatiivsete keskkonnamõjude leevendami-
seks sh liikluse sujuvamaks muutmise kaudu;
ühistranspordile eelisõigus loomine ühistranspordiradade väljaehitamisega;
tänavate keskkonnaohutuse suurendamine muutes autotranspordi liikluse suju-
vamaks, mis aitab vähendada heitgaasidest tulenevat keskkonnasaastet;
parandada liiklusohutust so vähendada liiklusõnnetuste riski ja arvu Haabersti
ristmiku piirkonnas.
Projekti mõjud
Taustauuringute ja tasuvusanalüüsi käigus hinnati, kvantifitseeriti ja anti rahaline väär-
tus järgmistele Projekti laiematele mõjudele:
1. Ajavõit reisijate ja kaubaveos: Projekti tulemusena vähenevad ummikud Haabersti
ristmiku mõjupiirkonnas ning liiklus muutub sujuvamaks.
2. Õhusaaste ja kütusekulu vähenemine: sujuvam liiklus ning tasasem teepind vähen-
davad heitmeid väliskeskkonda ning parandab õhu kvaliteeti Haabersti ristmiku piir-
konnas. Sujuvam liiklus vähendab ka kütusekulu ning sellega liiklejate kulutusi.
3. Õnnetuste arvu vähenemine: liikluse hajutamine, jalakäijate tunnelite rajamine ning
läbimõeldud lahendused vähendavad hinnanguliselt kuni 30% (variant V3) liiklusõn-
netuste toimumise riski ristmikul, mis on täna suurima liiklusõnnetuste arvuga liik-
lussõlm Tallinna linnas.
Järgnevas tabelis on tasuvusanalüüsi otstarbel prognoositud mõjunäitajad Projekti esi-
mesel valmimise järgsel täisaastal (2019).
Tabel 1 Projekti prognoositud mõjud alternatiivide lõikes aastaks 2019
Ühik V1 V2 V3
Ajavõit reisijateveos tuh h 57,3 114,6 76,4
Ajavõit kaubaveos tuh h 1,2 2,5 1,7
CO2 emissiooni vähenemine tonni 382 763 509
NOx emissioonide vähenemine tonni 4,47 8,94 5,96
Liiklusõnnetuste kahju vähenemine mln EUR 53,47 66,84 66,84
Kütuse tarbimise vähenemine tuh liitrit 165 330 220
Vähese või puuduva alusinfo tõttu ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega kvantifit-
seerida erinevate võimalike tegurite muutust ja mõju, nagu: vibratsioon, müra, vee-
saaste, ehitusperioodi mõju linnakeskkonnale. Samas on keskkonnamõjude hinnangu
kohaselt projekteerimisel keskkonnariskide maandamisega piisavalt arvestatud ning
mõjud jäävad seatud normatiivide piiridesse.
Projekti finantsmõjud
4
Projekti tasuvusarvutuste teostatamiseks koostati rahavoogude prognoos 30-ks aastaks
alates ehitusperioodi esimesest aastast ehk aastast 2017.
Rahavoo prognoos algab 2 aasta pikkuse ehitusperioodiga, mille jooksul tehakse ära in-
vesteeringute kulu (vt järgmist tabelit).
Tabel 2 Investeeringute hinnanguline maksumus erinevate alternatiivide kor-
ral
miljonit eurot V1 V2 V3
Ehitamine (ehituse peatöövõtt) 19,3 18,9 14,9
Maade omandamine 0,38 0,38 0,38
Ehituse järelevalve 0,39 0,38 0,30
Teavitamine 0,0025 0,0025 0,0025
KOKKU 20,1 19,6 15,6
sh Käibemaks 3,3 3,2 2,5
Teelõik antakse kasutusse aasta 2019 alguses ning siis tekib linnaeelarvele täiendav
koormus hoolduskulude näol, kuna teepind mõnevõrra suureneb. Hinnanguline lisakulu
jääb 100 tuhande euro ligidale aastas, mis on aga suurem taastusremonti-
de/kapitaalremontide toimumise aastatel.
Opereerimise perioodil on arvestatud iga-aastaste puhastamise, valgustamise ja hool-
dusremondi kuludega ning tsükliliste taastus- ja kapitaalremondi kuludega. Prognoosi-
perioodi pikkus on valitud selline, et selle jooksul toimub üks kapitaalremont (15a pä-
rast valmimist eh ehk aastal 2034).
Kokkuvõte rahavoogude prognoosidest on toodud järgmises tabelis (summad sisalda-
vad käibemaksu).
Tabel 3 Projekti rahavoogude prognoosid perioodiks 2017-2046, tuhat eurot
2021- 2026- 2031- 2036- 2041-
Summa 2017 2018 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2046
V1 -39 820 -10 249 -9 868 -173 -178 -2 593 -3 035 -5 252 -3 829 -4 644
V2 -40 398 -9 998 -9 617 -166 -170 -2 727 -3 196 -5 628 -4 033 -4 862
V3 -28 352 -7 992 -7 610 -77 -79 -1 661 -1 954 -3 584 -2 465 -2 929
Detailsemad rahavoogude prognoosid on toodud aruande Lisas 1.
Kuna Haabersti ristmik ei ole tulu teeniv st teelõiku ei planeerita tasulisena, siis ei saa
Projekt olla ka finantsiliselt tasuv. Seega on ka Projekti finantsilise tasuvuse näitajad
(nüüdispuhasväärtus ja sisemise tootluse määr) negatiivsed.
Projekti finantseerimine
Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruk-
tuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ on Projekti eeldatava Ühtekuulu-
vusfondi toetuse maksimaalne summa 16,7 miljonit eurot.
Arvestades Projekti investeerimise maksumusi, on linna hinnanguline kaasfinantseeri-
mise vajadus kõige väiksem variant V3 korral ehk 2,3 miljonit eurot ning variantide V1
ja V2 korral aga vastavalt 3,4 ja 2,9 miljonit eurot.
5
Tallinna linnal on eelarvelisi võimalusi arvestades (vt ptk. 4.1) võimalus projekti finant-
seerida kas otse eelarve tuludest või laenuraha kaasates. Teisi võimalikke finantseeri-
mise lahenduste kasutamist (sh PPP) ei peetud otstarbekaks ja/või võimalikuks (vt ptk
9).
Sotsiaalmajanduslik tasuvus
Projekti sotsiaalmajandusliku tasuvuse hindamisel tehti finantsrahavoogudesse
järgmised korrektuurid ja täiendused:
1. Projektiga seotud finantskulusid (investeeringud, hooldus) korrigeeriti nn
fiskaal- ja alternatiivkulude faktoritega. Näiteks võeti kuludes välja otseste
ja kaudsete maksude kulud, mis on ühiskonna seisukohalt neutraalse mõju-
ga.
2. Rahavoogudele lisati nn väliskulud ja ‐tulud, mis tekivad projekti elluvii-
misel ühiskonnale laiemalt.
Töö käigus rahalisse väärtusesse hinnatud välismõjusid on loetletud Tabel 1. Prog-
noosiperioodi lõppu on arvestatud ka rajatise jääkväärtus amortiseeritud taastamis-
maksumuse alusel (ptk 6.1).
Sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus korrigeeritud tulude ja kulude põhjal arvu-
tati Projekti tasuvusnäitajad: nüüdispuhasväärtus (ENPV), tulude/kulude määr
(B/C) ja sisemine tulunorm (ERR).
Sotsiaalmajandusliku tasuvuse arvutuse tulemuste kokkuvõte alternatiivide lõikes
on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 4 Projekti alternatiivide sotsiaalmajandusliku tasuvuse näitajad
Variant V1 V2 V3
ENPV (miljonit eurot) 6,2 26,9 17,8
ERR 9,8% 17,8% 16,6%
B/C 1,34 2,50 2,32
Kõikide tasuvusnäitajate järgi Projekti kõik alternatiivid sotsiaalmajanduslikult tasuvad,
sest ENPV>0, ERR>6,5% ja B/C>1.
Kõige tasuvam alternatiiv on seega Variant 2, ehk autoviadukt koos foorlahendusega.
Vahe teiste variantidega tuleneb peamiselt suuremast läbilaskvusest ehk lühematest
ooteaegadest.
Lisaks testiti Projekti tasuvust lahendusele, kus loobutakse kergliikluse tunnelitest (V1
korral ühest ja V2/3 korral kahest). Tulemusena väheneb investeeringu maksumus (po-
sitiivne mõju tasuvusele), kuid kasvab liiklusõnnetuste risk (negatiivne mõju).
Järgnevas tabelis on toodud esmalt investeeringu maksumuse vähenemine ning seejä-
rel kogumõju tasuvusele (ENPV).
Tabel 5 Kergliikluse tunnelitest loobumise mõju
miljonit eurot V1 V2 V3
Investeeringu maksumuse muutus -0,43 -0,62 -0,58
Majanduslik nüüdispuhasväärtuse muutus (ENPV) 0,01 -0,03 -0,05
6
Tabelist on näha, et investeeringu maksumus väheneb mõnevõrra – see moodustab ca
2%-4% investeeringu maksumusest. Samas netomõju tasuvusele sisuliselt puudub
(ENP muutub väheoluliselt).
Alternatiivide erinevate parameetrite kvalitatiivne võrdlus on toodud järgnevas tabelis.
Tabelisse on koondatud variantide omavahelise võrdluse järeldused, kus „+“ tähendab
positiivset hinnangut ja „-“ negatiivset hinnangut.
Tabel 6 Kvalitatiivsete parameetrite hinnang
Variant 1 Variant 2 Variant 3
Nr. Nimetus
Tunnel Viadukt Fooriga
1 Liikluse läbilaskvus - + +
2 Hinnang liiklusohutusele - + +
3 Mõju ümbritsevale tänavavõrgule - - +
4 Hinnang ehituse mahule ja maksumusele - - +
Perspektiivsed ristmiku edasiarendamise
5 + - +
võimalused (n 3-tasandiliseks)
6 Liiklusmüra + - -
7 Ehituse kestus - - +
Väärtuslike puude kahjustamine ristmiku
8 - - -
alas
Maade võõrandamise vajadust on kõikide variantide korral võrdne, jäädes 2% ligidale
Projekti kogumaksumusest.
Seega omab esitatud variantide hulgas variant 3 (foorjuhitav turbo-
ringristmik) rohkem eeliseid.
7
2. PROJEKTI KONTEKST
2.1. Piirkonna sotsiaalmajanduslik ülevaade
Projekti asukoht on küll Tallinna linn, kuid sellel on läbi TEN-T võrgustiku ka rahvusva-
heline mõju. Kuna Projekti esmane mõjupiirkond on siiski Tallinn ja selle lähiümbrus
ning teisane Eesti Vabariik, siis annab järgnev lühiülevaade just nende piirkondade sot-
siaalmajanduslikust olukorrast.
Pärast suurt langust aastal 2009 (-14%) on Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP)
pidevalt kasvanud. Viimastel aastatel on reaalkasvu määrad globaalse majandussuruti-
se mõjul jäänud tagasihoidliku 2% lähedale (vt järgnevat joonist). Eesti SKP inimese
kohta läheneb kiiresti Euroopa Liidu keskmisele, moodustades sellest aastal 2014 73%
(2003a 52%)1.
Lähiaastateks prognoosib Rahandusministeerium SKP reaalkasvu vahemikus 2,8-3,5%
aastas.
Joonis 1 Eesti valitud makroökonoomilised näitajad
14,0% 1 400
12,0% 1 200
10,0% 1 000
8,0% 800
eurot
6,0% 600
4,0% 400
2,0% 200
0,0% 0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
SKP reaalkasv, % Tööpuudus, % Keskmine kuupalk (€)
Allikas: Struktuurifondid.ee
Vaatamata väikesele majanduskasvule ning madalale inflatsioonile on palgakasv olnud
suhteliselt kiire ning aastal 2014 ulatus Eesti keskmine brutokuupalk esmakordselt üle
1000 euro. Tööpuudus on viimastel aastatel olnud pidevas languses ning käesoleva
aasta augustis langes töötuse määr alla 6% (2010 aastal veel 16,7%). Euroopa Liidu
keskmine oli septembris 2015 9,3%2.
Elanike arv on Eestis pidevalt langenud. Nii oli elanike arv 2013. aasta lõpus võrreldes
2000 aastaga oli üle 5% madalam. Tallinna elanike arv seevastu kavas samal ajavahe-
mikul ligikaudu 2%. Veelgi kiiremini on aga kasvanud Harjumaa (sh Tallinn) elanik-
kond, kus kasvumääraks oli 6,5% ning kui Tallinna mitte arvestada siis isegi üle 20%.
1
Allikas: Eurostat
2
Allikas: Eurostat
8
Eelkõige on kasvanud linna lähivallad, mis näitab valglinnastumise protsessi, kuna töö-
kohad jäävad ikkagi suuresti pealinna. Projekti asukoha tõttu on eelkõige huvipakkuv
tööränne Harku ja Keila valla ning Tallinna ja Keila linna vahel.
Tabel 7 Tööhõive valitud omavalitsustes 2011a rahvaloenduse andmetel
Elukoht \ Töökoht Tallinn Keila linn Harku vald Keila vald
Tallinn 147 863 448 1 187 113
Keila linn 1 755 1 692 72 129
Harku vald 4 344 138 1 206 33
Keila vald 957 402 78 366
Allikas: Statistikaamet (tabel R0161)
Viimase rahvaloenduse (2011) andmetel on töötab Tallinnas valdav enamus Harku valla
hõivatutest ning suur osa Keila linna ja valla hõivatutest. Tallinnas töötas üle 7000 väl-
jatoodud valdade elaniku ning valdades 1748 Tallinna elanikku. Harku valla töötavatest
elanikest töötab Tallinnas ligikaudu 3,5 korda rohkem inimesi kui vallas endas.
Tallinna linna võib pidada Eesti majanduse mootoriks, sest linna osakaal Eesti SKP-s oli
aastal 2013 50% samas kui osakaal riigi rahvaarvus oli kõigest 31%. Tallinna SKP ela-
niku kohta on üle 60% kõrgem kui riigi keskmine ning keskmine palk on pealinnas riigi
keskmisest 15% kõrgem (vt järgnevat tabelit).
Tabel 8 Eesti, Harjumaa ja Tallinna valitud sotsiaalmajanduslikud näitajad
Eesti Harjumaa Tallinn
Rahvaarv 1 317 997 570 035 408 561
Osatähtsus riigi rahvaarvus % 100 43 31
SKP jooksevhindades, miljonit eurot 18 739 11 487 9 329
Osatähtsus riigi SKP-s, % 100 61 50
SKP elaniku kohta, eurot 14 218 20 152 22 833
Allikas: Statistikaamet;
2.2. Projekti vastavus regulatsioonidele ja strateegilistele dokumentidele
Projekti vajalikkus on põhjendatud mitmete strateegiliste dokumentidega. Esmalt too-
me välja Ühtekuuluvusfondi rakenduskavaga seonduva ning seejärel seose üle-
euroopaliste ja piirkondlike/valdkondlike dokumentidega.
Vastavus rakenduskavale
Majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määrus nr 85 „Transpordi infrastruktuuri aren-
damine perioodil 2014–2020“ kehtestati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020” (Rakenduskava) elluviimiseks. Projekt kuulub Rakenduskava prioriteetse
suuna „Jätkusuutlik transport” meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste aren-
damine“ (Meede) alla. Meetme üheks tegevuseks on ka TEN-T maanteelõikude re-
konstrueerimine või uuendamine.
Projekt täidab Meetme eesmärki, parendada transpordi ühendusi ja elanike liikumis-
võimalusi ning samaaegselt toetada ka ettevõtlust. Projekti tulemusena rekonstrueeri-
takse TEN-T üldvõrgustikku kuuluva Tallinn-Paldiski maantee Haabersti ristmik, seal-
hulgas toimub tunnelite rajamine. Tegemist on riigile olulise ühenduse arendamisega.
9
Projekt on lülitatud Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investee-
ringute kavva.
Vastavaus olulisematele strateegilistele dokumentidele
Järgnevalt toome ära kokkuvõtte olulisematest Projektiga seotud strateegilistest doku-
mentidest:
Dokument Sisu
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide üheks
Nõukogu määrus (EL) valdkondlikuks eesmärgiks on säästva transpordi arenda-
nr 1303/2013 mine ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldami-
ne (Art 9).
Transpordi valdkonnas põhinevad investeerimiskavad te-
gelikul ja prognoositaval transpordinõudlusel ning neis te-
hakse kindlaks puuduvad ühenduslülid ja kitsaskohad, võt-
tes ühtses lähenemisviisis arvesse liidu piiriüleste ühen-
duste arendamist. Investeeringud piirkondlikesse ühendus-
tesse tervikliku üle-euroopalise transpordivõrguga (TEN-T)
ja TEN-T põhivõrguga peavad tagama, et linna- ja maa-
piirkonnad saavad kasu suurte võrkude loodud võimalus-
test.
Strateegia „Tallinn Haabersti eritasandiline ristmik on loetletud strateegia
2030“ magistraal- ja põhitänavate rekonstrueerimise ning erita-
sandiristmike ja viaduktide rajamise kavas.
Tallinna Linnavolikogu
04. november 2010; ot- Linna magistraaltänavate võrgu arendamise prioriteedid on
sus nr 255 põhjaväil ja lõunaväil. Haabersti ristmikku võib käsitleda
olulise sõlmena mõlema liikluskanali läänepoolses osas, ai-
dates kaasa liikluse sujuvale kulgemisele Keila/Paldiski ja
Tabasalu suundadel.
„Tallinna Arengukava Tallinna transpordivaldkonnas on tähtsaim ühistranspordi
2014-2020“ eelisarendamine ning kergliiklusteede arendamine. Oluli-
semateks infrastruktuuriobjektideks on põhjaväila (sh Rei-
Tallinna Linnavolikogu
di tee) ehituse kõrval aga ka Haabersti ristmiku väljaehi-
13. juuni 2013; määrus
tamine.
nr 29
„Tallinna linna ja lähi- Haabersti ringristmik on loetletud ühe eriti kõrge kasutus-
ümbruse transpordika- tasemena Tallinna linnas, kus ummikute tekkimise üheks
va“ põhjuseks peetakse väljastpoolt linna saabuvat autotrans-
porti.
Tallinna Linnavalitsus,
08.12.2010 Haabersti eritasandiline ristmik (viadukt piki Paldiski
maanteed) on väga oluline vähendamaks ummikuid Haa-
bersti ristmiku Tabasalu, Mustamäe, Õismäe ja kesklinna
harudel.
Ristmiku kasutuselevõtt on kavas ette nähtud enne aastat
2020.
Haabersti linnaosa Haabersti ristmiku väljaehitamist kaasaegsena ja mitmeta-
10
arengukava 2011-2014 sandilisena nimetati kõige olulisemaks objektiks linnaosa
arendamisel. Ristmiku välja arendamata jätmist nimetati
Tallinn, 2011
aga üheks nõrkuseks (linnalise ja regioonilise tähtsusega)
linnaosa SWOT analüüsis.
2.3. Tänane olukord Projekti piirkonnas
Ülevaade Projekti piirkonna tänasest olukorrast antakse järgnevate teemade kaupa:
Liiklus põhimaanteel (Tallinn-Paldiski mnt) ja kõrvalmaanteel (Rannamõisa tee)
Liiklus Haabersti ristmikul
Liiklusõnnetused Haabersti ristmikul
Liiklus põhi- ja kõrvalmaanteel
Põhimaanteel tee nr 8 „Tallinn – Paldiski mnt“ on loendustulemusi teostatud igal aastal
alates 2003.aastast. Alates loenduste teostamise algusest kuni tänase päevani. Aastal
2003 oli Paldiski mnt aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus kilomeetril 11,3 12 220
sõidukit ööpäevas. Viimastel aastatel on liiklussagedus Paldiski mnt-l kõikunud 13 000
ja 15 759 sõiduki vahel. Liiklussagedused Paldiski maanteel pole kümne aasta jooksul
märkimisväärselt suurenenud (vt järgmist joonist).
Joonis 2 Liiklussagedused Tallinna linna piiril
20000
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus
14341 15781 14686 15287
15252 16454
15289 15537
15000
16668
16818 15147 13743
15930 14806 13162 15759
14400
12220 13550 12183
10000
6995
5000
2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014
Liiklusloenduse teostamise aasta
Paldiski mnt Rannamõisa tee
Allikas: K-Projekt AS;
11
Varasemad andmed loendustulemustest Rannamõisa teel pärinevad 2000 aastast, mil
maanteel sõitis aastas keskmiselt ööpäevas vaid 6995 sõidukit. 2004 aastaks oli öö-
päevane liiklussagedus enam kui kahekordistunud jõudes 15 252 sõidukini ööpäevas.
Alates 2005. a alates on liiklussagedused Rannamõisa teel kõikunud 14 000 – 16 500
sõiduki vahel.
Liiklus Haabersti ristmikul
Paldiski mnt – Ehitajate tee – Rannamõisa tee ristmikul on tegu ringristmikuga.
Tipptunnil võib tekkida olukord, kus ristmiku väljuvast sõidusuunast lastakse
foor-ristmikule peale rohkem sõidukeid, kui järgmine ristmik on võimeline läbi
laskma tekib ootejärjekord, mis võib ulatuda eelmisele ristmikule. Selline olukord
õhtusel tipptunnil Haabersti ristmikul Rannamõisa tee suunal on toodud järgmisel
pildil.
Pilt 1 Paldiski mnt – Ehitajate tee – Rannamõisa tee ristmiku õhtune tipptund
Ehitajate tee
Paldiski mnt
(kesklinnast) Rannamõisa tee
Allikas: K-Projekt AS;
Hommikuse ja õhtuse tipptunni liikluspilt ristmikul erineb märgatavalt. Hommikusel
tipptunnil ei sõideta ristmiku kinni ning liiklusummikud asuvad ristmikule peale tuleva-
tel harudel. Õhtusel tipptunnil sõidetakse kinni koguristmik ja liiklusolukord halveneb
märkimisväärselt.
K-Projekt AS-i poolt novembris 2015 läbiviidud loenduse põhjal oli Paldiski mnt peamis-
teks sõidusuundadeks nii hommikusel, kui ka õhtusel tipptunnil on otse linna ja otse
linnast välja. Ehitajate tee ja Rannamõisa tee suhtes ei olnud põhilised sõidusuunad nii-
võrd selged.
Hommikusel tipptunnil loendati 2015a. novembri keskel liiklussageduseks 4189 sõidukit
tunnis ning õhtusel tipptunnil loendati 4234 sõidukit. Hommikusel loendusperioodil
loendati kolme tunni vältel kokku 10898 sõidukit ning õhtusel vastavalt 12271 sõidukit.
12
Liiklusõnnetused
Haabersti ristmik on Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel sagedasema liiklusõnne-
tuste arvuga liiklussõlmi Tallinna linnas: seal toimus aastal 2014 148 liiklusõnnetust
(2013 221), milles tekkinud kahju suuruseks hinnati 189 tuhat eurot (järgnes Sõpruse
ja Tammsaare tee ristmik 113 õnnetuse ja 170 tuhande euroga).
Liiklusõnnetuste asukohtadest ristmikul ja selle ümbruses annab ülevaate järgnev
kaart.
Pilt 2 Liiklusõnnetuste registris registreeritud liiklusõnnetuste asukohad Haa-
bersti ristmikul 2010 ning 2012-2015
Allikas: Liikluskindlustuse fond;
Samas ei toimunud Haabersti ristmikul aastatel 2010-2015 ühtegi hukkunuga liiklusõn-
netust. Vigastatutega õnnetuste arv oli aga 29 (vt järgenvat tabelit).
Tabel 9 Vigastatute arv Haabersti ristmiku liiklusõnnetustes, 2010-2015
Reasildid 2010 2011 2012 2013 2014 2015 KOKKU
Kokkupõrge ees liikuva sõidukiga 1 2 3 2 8
Kokkupõrge jalakäijaga 2 3 1 4 4 2 16
Kokkupõrge sõidukiga küljelt 1 1
Muu liiklusõnnetus 1 1 1 3
Sõiduki ümberpaiskumine teel 1 1
KOKKU 3 6 6 7 5 2 29
Allikas: Maanteeamet;
Kõige sagedasem inimkannatanuga liiklusõnnetuse põhjuseks on sõiduki kokkupõrge
jalakäijaga, mis põhjustas üle 50% kõikidest kannatanutega õnnetustest.
Hukkunute puudumist muidu suure õnnetuste arvuga ristmikul võib olla seletatud suh-
teliselt väikeste kiirustega ristmikul. Kui vaadata kogu Tallinna linna, siis oli viimasel 7
13
aastal keskmiselt 2,6% kannatanutega liiklusõnnetustest hukkunuga (eelnenud seitsme
aasta keskmine oli 3,3%). Eestis keskmisena oli see näitaja 5,6%, millest võib eeldada,
et linnaliikluses lõpeb vähem kokkupõrkeid fataalselt.
Ristmikul teostati 13.09.2013 öösel vastu 14.09.2013 liikluskorralduse muudatus, mil-
lega sooviti vähendada ristmikul toimuvate liiklusõnnetuste arvu ning nendega seondu-
vat ühiskonnale tekkivat kahju. LKF-i poolt tellitud analüüsis jõuti hinnanguni, et liiklus-
korralduse muutuse järel langes liiklusõnnetuste arv 20-43% või isegi rohkem, kui ar-
vestada, et lähipiirkonna suurematel ristmikel toimus samal ajal õnnetuste arvu kasv
(kuni 41%!).
Liiklusohutuse seisukohalt on olukord ristmikul siiski nii halb, et hoolimata ka liiklusohu-
tuse kontekstis suurest olukorra paranemisest on Haabersti ristmik õnnetuste arvult ik-
ka Tallinna linnas esimene3.
3
Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits (ERR uudisteportaal 27.05.2014)
14
3. PROJEKTI EESMÄRGID
Strateegilised eesmärgid
Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 93 on perioodi 2014–2020 transpordi
infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse kinnitatud Ühtekuuluvusfondi pro-
jekt “Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“.
Projekti tulemusena renoveeritakse teelõike 2,2 km ulatuses ning sõltuvalt lahenduse
valikust võib realiseeruda kahetasandilise ristmiku ehitamine TEN-T põhivõrgustikku
kuuluval Tallinna–Paldiski maanteel.
Projekt panustab sellega „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”
prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport” meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste
ühenduste arendamine“ eesmärki, parendada transpordi ühendusi ja elanike liikumis-
võimalusi ning samaaegselt toetada ka ettevõtlust.
Projekti eesmärgid, mis seovad EL-i ja kohaliku tasandi (Tallinna linn ja selle lähiümb-
rus) vajadused ühtseks tervikuks on järgmised:
TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluva Tallinna–Paldiski maantee lõigu uuenda-
mine sh tunneli ehitamine ja teede rekonstrueerimine;
jalg- ja jalgrattateede rajamine negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks;
ühistranspordile eelisõigus loomine ühistranspordiradade väljaehitamisega;
tänavate keskkonnaohutuse suurendamine muutes autotranspordi liikluse suju-
vamaks, mis aitab vähendada heitgaasidest tulenevat keskkonnasaastet;
liiklusohutuse parandamine so vähendada liiklusõnnetuste riski ja arvu Haabersti
ristmiku piirkonnas.
Otsesed eesmärgid
Projekti otseseks eesmärgiks on TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluva Tallinna–
Paldiski maantee lõigu rekonstrueerimine, sealhulgas teelõikude rekonstrueerimine ja
laiendamine, vajadusel kahetasandilise liiklussõlme ehitamine, jalg- ja jalgrattateede
rajamine ning tegevused negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks ja liiklusohu-
tuse vähendamiseks.
Projekti käigus rekonstrueeritava ja rajatava taristu mahtusid erinevate alternatiivide
korral iseloomustab järgmised tabelid.
Tabel 10 Objekti pinnad erinevate alternatiivide lõikes, ruutmeetrit
VARIANT 1 VARIANT 2 VARIANT 3
TUNNELIGA VIADUKT+FOOR FOORIGA
Sõidutee 62 525 64 296 59 065
Tunneli/viadukti katend 4 050 5 535 0
Kergliiklusteed 15 184 15 184 14 891
Eraldussaared 2 187 2 237 1 500
Haljastus 19 352 19 352 19 352
Variantide V1 ja V2 korral on kavas ehitada Paldiski maantee suunal vastavalt ka auto-
tunnel või viadukt. Variant V3 korral piirdutakse kahe jalakäijatele mõeldud tunnelitega.
15
Tabel 11 Viaduktide/tunnelite pikkused alternatiivide lõikes, meetrit
VARIANT 1 - VARIANT 2 - VARIANT 3 -
TUNNEL VIADUKT FOORIGA
Jalgtee tunnelid 45 91 83
Sõidutee tunneli/ viadukti pikkus 144 196 0
Sõidutee tunneli/ viadukti pandu-
sed 306 255 0
Projekti eeldatud ja hinnatud mõjude osas liiklusohutusele, õhusaastele, liiklejate aja-
kuludele jms vaata ka Tabel 1 ning analüüsi sotsiaalmajandusliku mõjude peatükki (ptk
5.2).
16
4. ELLUVIIJA VÕIMEKUS JA MÕJUD
4.1. Projekti elluviija võimekus
Projekti elluviijaks on Tallinna linn. Projekti eduka elluviimise seisukohalt on olulised
järgmised kriteeriumid:
1. Rahaliste vahendite piisavus investeeringute teostamiseks;
2. Projekti teostamise institutsionaalne võimekus;
3. Võimekus rajatud teelõigu hilisemaks hooldamiseks.
Investeeringute finantseerimine
Tallinna linna eelarve tulud on pärast 2009. kriisiaastat pidevalt kasvanud ning ulatuvad
aastal juba 2015 500 miljoni euro lähedale (vt järgnevat tabelit). Linna finantstegevuse
tulem on perioodil 20100-2015 olnud pidevalt suurem kui 20 miljonit eurot aastas (vt
järgnevat tabelit).
Tabel 12 Ülevaade Tallinna linna eelarvest
miljonit eurot 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Tulud kokku 452,8 397,3 403,4 431,9 464,9 471,5 477,9 496,9
Tulem enne amortisat-
siooni 31,3 1,7 25,6 36,8 52,6 33,7 24,6 26,5
Teede-majanduse kulud 25,2 24,4 20,8 24,0 23,6 27,5 26,9 27,9
Teedeehituse investee-
ringud 30,1 29,4 16,0 27,2 42,7 39,7 20,7 20,1
Allikas: Tallinna linnavalitsus;
Kuna investeerimistegevus on oma olemuselt tsükliline, siis puudub teede investeerin-
gute valdkonnas kindel trend. Teede valdkonna investeeringute mahud olid perioodil
2004-2015 keskmiselt 37 miljonit eurot aastas.
Haabersti ristmiku projekti eelarvestatud maksumuseks on alternatiiv V3 korral eelar-
vestatud 15,3 miljonit eurot, mis jaguneb kahe aasta pikkuse ehitusperioodi peale. Toe-
tuse summaks sellisel juhul on 13 miljonit eurot, seega oleks linna osalus ligikaudu 2,3
miljonit eurot ehk 1,15 miljonit eurot aastas.
Suuremate projektide korral kaasab linn investeeringute finantseerimisse ka laenuraha.
Linna krediidivõimekust hindas 2013. aastal reitinguagentuur Fitch, kes omistas linnale
kõrgetasemelise krediidireitingu tasemel A, stabiilse väljavaatega. Reitingu määramisel
on reitinguagentuurid läbi aastate positiivsena välja toonud mitmeid faktoreid, millest
olulisemad on:
linna kõrgetasemeline finantshaldus;
Linna piisavalt suur põhitegevuse tulem, mis katab laenu teenindamise kulud;
mõõdukas otsene võlakoormus.
17
Reitinguagentuur Moody's poolt antud krediidireiting linnale on A3 ning väljavaade sta-
biilne. Eesti riigile antud reiting on A1. Tallinna linna reiting on näiteks samal tasemel
Läti riigi omaga.
Linna netovõlakoormus oli 2013. aasta lõpu seisuga 221 miljonit eurot. Eelarvestratee-
gia kohaselt kaasatakse investeeringute finantseerimiseks täiendavalt finantsvahendeid
ning 2018. aasta lõpuks kasvaks netovõlakoormus 289 miljoni euroni. Netovõlakoormus
oli 2013. aasta lõpu seisuga oli 51% põhitegevuse tuludest ning see tõuseks 2018 aas-
ta lõpuks eeldatavalt 54,1%-ni.
Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse kohaselt võib netovõlakoormus ulatu-
da kuni 60%-ni vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.
Seega, arvestades Projektist tekkivat koormust linnaeelarvele ning linna finantsseisu,
on linn võimeline tagama Projekti finantseeringu omaosaluse.
Taristu hooldus
Projekti teelõigu puhastuse ja valgustuse lisanduvateks (võrreldes tänase olukorraga)
kuludeks aastal 2019 on hinnatud ligikaudu 100tuhat eurot ning see kaetakse Tallinna
linna eelarvest.
Tallinna linna kohustuseks on linnasiseste teede ja tänavate korrashoid ning ehitus.
Linna tänavavõrgu pikkus on üle 1000 kilomeetrit4. Kergliiklusteede pikkus oli aasta
2013 lõpus 251 kilomeetrit ning see on kasvas kümne aastaga 3,6 korda. Teede ja tä-
navate korrashoiu summad on ligikaudu 30 miljonit eurot aastas (vt Tabel 12), mis ja-
gunevad korrashoiu (hooldusremont), puhastamise ja valgustuse tootegruppide vahel.
Projekti teelõigu poolt tekitatav täiendav hoolduskulu on vähem kui 0,5% Tallinna linna
teede ja tänavate korrashoiu mahust.
Institutsionaalne võimekus
Tallinna linna poolt vastutab Projekti teostamise eest Kommunaalamet. Kommunaal-
ametis on ligikaudu 50 töötajat ning ametil on pikaajaline kogemus teeprojekti läbivii-
misel. Teeprojektide toetamiseks on linnal sõlmitud pikaajaline koostööleping Teede
Projektijuhtimise AS-iga, kes viis näiteks läbi ka Projekti projekteerimistööde hanke.
Haabersti ristmiku rekonstrueerimise projekteerijaks valiti riigihankega K-Projekt AS,
kes omab suurt kogemust teede projekteerimisel Tallinna linnas.
Järgnevalt on kirjeldatud Tallinna Linna poolt läbi viidud olulisemaid tee-ehituse ja re-
konstrueerimise projekte.
Ülemiste liiklussõlm
Projekteerija: AS K-Projekt
Peatöövõtjad: AS Merko Ehitus, Lemminkäinen AS
Maksumus: 72,8 miljonit eurot
Valmimine: 2013
Põhimahud: Uue tee pikkus 7,5 km, 2 tunnelit, 1 viadukt, uued
kergliiklusteed pikkusega 5,3 km.
4
Aastal 2013 1017 kilomeetrit;
18
Projekti eesmärgiks on Ülemiste liiklussõlme väljaehitamine koos sellega seonduvate
tegevustega. Ülemiste liiklussõlm on Tallinna üheks olulisemaks transpordisõlmeks, kus
ristuvad Tartu maantee, Peterburi tee, Suur-Sõjamäe tänav, Järvevana tee ning lisaks
veel raudtee. Lisaks erinevate linnaosade ühendamise funktsioonile läbib Ülemiste rist-
mikku transiitliiklus, mis on eriti suure osakaaluga Tartu maanteel ja Peterburi teel,
ühendades Tallinna muude Eesti piirkondadega. Selle ristmiku kaudu toimub ka ühen-
dus Tallinna lennujaamaga.
Ehitati 7,5 km uusi teid ja rekonstrueeriti 1,2 km. Rajati 2 tunnelit ja 1 viadukt.
Ehituse abikõlblikke kulusid finantseeriti 75% ulatuses Ühtekuuluvusfondi vahenditest.
Tartu maantee (Liivalaia tänav – Masina tänav) rekonstrueerimine
Töövõtjad: Skanska EMV AS, AS Talter & AS ASPI
Ehitusmaksumus: 13,6 miljonit eurot
Valmimise aeg: 2006
Rekonstrueeritava lõigu pikkus. 1,1 km
Tartu maantee rekonstrueeriti Liivalaia tn ja Masina tänava vahelises lõigus. Tööde ma-
hus laiendati sõidutee 2+2 rajaliseks, trammitee tõsteti ühele poole teeserva, millega
kaasnes uue betoonaluse ehitus ja kontaktvõrgu rajamine, uuendati kõnnitee kate, ra-
jati uus tänavavalgustus, rekonstrueeriti kanalisatsiooni kollektor ning tõsteti ümber
muud tänava laiendusele ettejäävad tehnovõrgud. Lammutati Tartu mnt 40, 44 ja 46
ettejäävad hooned. Uued foorid paigaldati Kreutzwaldi tn ja Tartu mnt ristmikule, Toru-
pilliotsa ja Tartu mnt ristmikule, Laulupeo ja Tartu mnt ristmikule ning Lubja tn ja Tartu
mnt ristmikule.
Smuuli tee lõigus (Peterburi tee – Suur Sõjamäe tee) ehitus
Projekteerija: AS K-Projekt
Peatöövõtjad: AS Merko Ehitus & Tallinna Teede AS
Maksumus: 5,6 miljonit eurot
Valmimine: 2007
Põhimahud: tee pikkus 1,8 km, sh. viadukt pikkusega 370m; sõidu-
tee pind 17700m², kergliiklustee pind 7500m².
Smuuli tee ehitamise eesmärgiks oli vähendada liikluskoormust Ülemiste liiklussõlmes
ning luua alternatiivne võimalus raudtee ületamiseks lisaks Tartu mnt-le ja Tallinna
ringteele. Oluliselt paraneb seeläbi Suur Sõjamäe tänaval paiknevate ettevõtete trans-
pordiühendus linnaga.
Suur Sõjamäe tänava rekonstrueerimise töid alustati 2005. aastal Tartu maantee pool-
se lõigu ehitamisega 2+2 rajaliseks. 2006. aastal teostati taastusremonti Kesk Sõjamäe
tn ja J.Smuuli tee vahelises lõigus. 2007. aastal rekonstrueeriti Suur-Sõjamäe tänav
Lõõtsa tänava ja Kesk Sõjamäe tn vahelises lõigus. Maanteeameti tellimusel alustati
2007. aastal Suur Sõjamäe tee rekonstrueerimist linna piiri ja Tallinna ringtee vahelises
lõigus.
Merivälja tee (Randvere tee – Ranna tee) rekonstrueerimine
19
Objekt: Merivälja tee rekonstrueerimine lõigus Randvere tee kuni
Ranna tee
Peatöövõtja: AS ASPI
Valmimine: 2007
Projekteerija: AS K-Projekt
Lõigu pikkus 1,85 km
Tööde kogumaksumus 5,2 miljonit eurot
Tööde mahus ehitati sõidutee ümber 2+2 rajaliseks, millele lisandusid eraldi pöördera-
jad. Parempoolsesse teeserva rajati kergliiklustee. Foorid paigaldati järgmistele ristmi-
kele:
Mähe tee ja Merivälja tee ristmik
Lehiku tee ja Merivälja tee ristmik
Ranniku tee ja Merivälja tee ristmik
Ranna tee ja Merivälja tee ristmiku piirkonda jalakäijate ülekäigukoha foorid.
4.2. Projekti mõjud
Tasuvusanalüüsi käigus hinnati, kvantifitseeriti ja anti rahaline väärtus järgmistele Pro-
jekti eeldatavatele mõjudele:
1. Ajavõit reisijate ja kaubaveos: Projekti tulemusena vähenevad ummikud, mis mõju-
tab eelkõige õhtust tipptundi, kui ummikud on täna pikemat ringristmiku kinni sõit-
mise tulemusena.
2. Õhusaaste ja kütusekulu vähenemine: sujuvam liiklus vähendab heitmeid väliskesk-
konda ning parandab õhu kvaliteeti Projekti piirkonnas. Sujuvam liiklus vähendab ka
kütusekulu ning sellega liiklejate kulutusi.
3. Õnnetuste arvu vähenemine: liikluse hajutamine vähendab hinnanguliselt kuni 30%
(variandid V2 ja V3) liiklusõnnetuste toimumise riski ristmikul, mis on täna suurima
liiklusõnnetuste arvuga ristmik Tallinna linnas.
Järgnevas tabelis on tasuvusanalüüsi käigus prognoositud mõjud Projekti esimese val-
mimise järgsel aastal (2019).
Tabel 13 Projekti prognoositud mõjud aastaks 2019
Ühik V1 V2 V3
Ajavõit reisijateveos tuh h 57,3 114,6 76,4
Ajavõit kaubaveos tuh h 1,2 2,5 1,7
CO2 emissiooni vähenemine tonni 382 763 509
NOx emissiooni vähenemine tonni 4,5 8,9 6,0
Liiklusõnnetuste kahju vähenemine tuh EUR 53,5 66,8 66,8
Kütuse tarbimise vähenemine tuh liitrit 165 330 220
Täna on ristmiku teenindustase nii õhtusel kui hommikusel tipptunnil madal ehk
tasemel F, st et ristmiku tegelik läbilaskevõime on ületatud ning esinevad ekstreemsed
20
ooteajad. Vastavalt läbilaskvusanalüüsile suurendavad kõik variandid ristmiku läbilask-
vust, kuid foorlahendusega muutub see oluliselt suuremaks:
Tänase tipptunni liiklus 4000-4500 autot tunnis
Kahetasandiline ristmik (V1) 6000 autot tunnis
Foorlahendusega ristmik (V3) >8000 autot tunnis
Variant V2 (viadukt+foor) kohta ei olnud täpset läbilaskvuse arvutust võimalik läbi viia,
kuid liiklusekspertide hinnangul on selle variandi läbilaskvus kõige suurem ning oote-
ajad vähenevad ka varinat V3-ga võrreldes hinnanguliselt rohkem kui poole minuti võr-
ra.
Vähese või puuduva alusinfo tõttu ei olnud võimalik kvantifitseerida järgnevate võimali-
ke tegurite muutust ja mõju:
Vibratsioon;
Müra;
Ehitusperioodi mõju linnakeskkonnale.
21
5. NÕUDLUS, ALTERNATIIVID JA KESKKONNAMÕJUD
5.1. Nõudluse analüüs
Rahvastik
Peatükis 2.1 on toodud pendelrände numbrid Tallinna ja selle lähivaldade vahel viima-
se rahvaloenduse andmetel (2011a). Kui vaadata sama mõjuala kogu elanike arvu
ning ka Tallinna Haabersti linnaosa rahvaarvu, siis on see vahemikus 2009-2015 kas-
vanud üle 9% (vaata järgnevat tabelit).
Tabel 14 Rahvaarv Haabersti linnaosas ja lähivaldades, 2009-2015
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Muutus
Keila linn 9 850 9 960 10 030 9 891 9 848 9 751 9 758 -0,9%
Harku vald 12 270 12 990 13 970 14 415 14 373 14 360 14 505 18,2%
Keila vald 4 860 4 990 5 040 5 445 5 384 5 291 5 312 9,3%
Haabersti LO 40 454 41 051 41 549 42 294 42 839 43 571 43 996 8,8%
KOKKU 67 434 68 991 70 589 72 045 72 444 72 973 73 571 9,1%
Allikas: Statistikaamet ja Tallinn Arvudes 2015;
Pendelrände andmed näitasid, et kõige suurem ränne toimub linnale lähimast, Harku
vallast, kus on ka elanike arv kasvanud kõige kiiremini. Vaadeldud perioodil toimus
kiirem kasv vahemikus 2009-2012 (u. 4,6 tuhat inimest), järgneva kolme aasta jook-
sul kasvas elanike arv ligikaudu 1,5 tuhande elaniku võrra.
Samas ei näita liiklusloendused Paldiski maanteel ja Rannamõisa teel olulist liiklussa-
geduse kasvu samal perioodil (vt Joonis 2), mida aga ei saa otse üle kanda Haabersti
ristmikule, sest loendused toimusid mõned kilomeetrid linna piiridest väljaspool. Haa-
bersti linnaosa sees on näiteks elanike arv kasvanud just kiiremini Rannamõisa tee
ääres asuvates asumites: Pikaliiva, Vismeistri, Kakumäe ja Tiskre.
K-Projekt AS arvestas piirkonda planeeritud eluasemete arvu põhjal ning eeldusel, et
kõik planeeringud realiseeruvad Haabersti linnaosa elanike arvu prognoosi. Selle põh-
jal kasvab linnaosa elanike arv 43 996-lt kuni 71 465 elanikuni. Suuremad muutused
toimuvad Pikaliiva, Väike-Õismäe, Astangu ja Mäeküla asumites.
Ka Harku valla üldplaneering soosib K-Projekti analüüsi põhjal jätkuvat
valglinnastumist.
Liiklus
2015. aasta novembris läbi viidud liiklusloenduse näitas, et Haabersti ristmikku läbid
nii hommikusel kui ka õhtusel tipptunnil ligikaudu 4200 auto (vt ka järgnevat joonist).
22
Joonis 3 Loendatud hommikuse tipptunni liiklussagedused Haabersti ristmikul
Allikas: K-Projekt AS;
Vastavalt loendustulemustele on registreeritud maksimaalne läbilaskvus hommikusel
tipptunnil vahemikus 7:30-8:30. Õhtusel tipptunnil on registreeritud maksimaalne läbi-
laskvus vahemikus 16:15-17:15.
Hommikusel loendusperioodil loendati kolme tunni vältel kokku 10898 sõidukit ning õh-
tusel vastavalt 12271 sõidukit.
Tulevase liiklussagedust prognoosis K-Projekt AS, milles on välja toodud kaks mõnevõr-
ra vastanduvat lähenemist.
Stsenaarium 1 baseerub „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ toodud juhisel:
„Eeldatava liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks võetakse liiklussage-
duse muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise
protsent“. Nimetatud juhendmaterjali põhjal ning lähtudes Hüüru (Paldiski mnt) ja Ka-
kumäe (Rannamõisa tee) loenduspunktide statistikast (vt Joonis 2), võib jõuda järeldu-
seni, et järgneva 20 aasta jooksul ei ole märkimisväärset liikluse kasvu põhjust eelda-
da.
Stsenaarium 2 korral eeldati, et jätkub piiramatu valglinnastumine ning et aastaks
2035 on välja ehitatud 2+2 ristlõikega Rannamõisa tee ja Paldiski mnt linnast väljuval
suunal. Tulemusena kasvab Rannamõisa tee ja Paldiski mnt linnasiseneva sõidusuuna
kasutamine kuni tee maksimaalse läbilaskevõimeni.
Teise stsenaariumi kohaselt prognoositakse aasta 2025 hommikuse tipptunni liiklussa-
geduseks ligikaudu 7300 sõidukit (täna u. 4200), eeldusel, et selleks ajaks 2+2 lahen-
dused välja ehitatud. Aasta keskmine kasv oleks seega 5,8%. Selline liikluse kasv teki-
tab aga probleeme Paldiski mnt - Endla tn - Mustamäe tee ristmikul.
5.2. Alternatiivide kirjeldus ja maksumused
Haabersti ristmiku renoveerimise käigus uuendatakse teelõike kokku 2,2 kilomeetri ula-
tuses (vt järgnevat tabelit). Kõige pikemalt renoveeritakse seejuures Rannamõisa teed,
kus teelõik kuni Vana-Rannamõisa tee ristmikuni on projekteeritud 2+2 rajaliseks.
23
Tabel 15 Renoveeritavate teelõikude pikkused Haabersti ristmikul
Teelõik Pikkus, m
Paldiski mnt (linna suund) 600
Paldiski mnt (Paldiski suund) 500
Rannamõisa tee 1 000
Ehitajate tee 70
KOKKU 2 170
Projekti käigus rekonstrueeritavate teede pinnad ja rajatavate viaduktide/tunnelite pik-
kused on toodud eelnevalt tabelites Tabel 10 ja Tabel 11.
Võimalikud alternatiivid Haabersti ristmiku renoveerimisel on seotud kahe eritasandilise
ristmiku tehnilise lahendusega ning ühe foorlahendusega ristmikuga:
1. Variant 1 (V1) korral on ristmik lahendatud autotunneliga;
2. Variant 2 (V2) korral on ristmik lahendatud autoviadukti ja foorlahendusega nn
turbo-ristmik;
3. Variant 3 (V3) foorlahendusega nn turbo-ristmik
Plaanilahenduse ja liikluskorralduse osas on tunneli ja viaduktiga alternatiivid üksteise-
ga sarnased
Variant V1
Tunnel on planeeritud Paldiski mnt suunale ning ristmik lahendatakse ringristmiku ja
tunneli kombinatsioonina. Eraldi ühistranspordi rada on ette nähtud Ehitajate teelt Pal-
diski maanteele linna suunduvale harule. Parmpööre Rannamõisa teele toimub eraldi
rajalt kaitstud pöördena. Ristmikust Paldiski suunal kaob ära võimalus teha vasakpööre
Õismäe tänavale. Projekteeritud on kergliiklustunnel (45m) Ehitajate tee alla. Kõikides
suundades on planeeritud uued kergliiklusteed.
Joonis 4 Haabersti ristmik tunneliga
24
Paldiski mnt ja Rannamõisa tee nurka on perspektiivis võimalik rajada „pargi ja reisi“
parkla.
Tunnel projekteeritud betoonist karpi ning kogu panduste osa kohale on kavandatud
katus, see minimaliseerib sademevee sattumist tunnelisse ja vee pumpamise mahtu.
Puudused:
Viadukti rajamine Paldiski maantee suunale välistab hilisema ristmiku läbilask-
vuse parandamise läbi Ehitajate tee –Rannamõisa tee suuna eri tasandisse ehi-
tamise. Rannamõisa tee alguses on suured kanalisatsiooni kollektorid, mis tun-
neli ehituse sellel suunal ebatõenäoliseks muudavad;
Ringristmikult väljuva liikluse konfliktirohke vasakpööre Mõisa tänavale;
Vasakpööre Õismäe teele kaotatakse;
Bussid tuleb suunata Ehitajate teele;
Kaks autodele mõeldud sõidurada Ehitajate teele ei rahulda liikluse vajadusi ja
tekivad seisakud;
Tunneli katus tõstab ehitusmaksumust ning varjab nähtavust jalakäijate ülekäi-
gu radadel.
Seega, tavaline ringristmik koos tunneli/viadukti poolt vähendatud liiklusega ei suuda
rahuldada liikluse vajadusi ega vältida ummikuid.
Variandid V2 ja V3
Eelnevalt toodud puudused kehtivad ka lahenduse korral, kus ristmikule ehitatakse au-
totunnel. Puudust leevendamiseks planeeri alternatiiv kus ristmik on lahendatud nn
foorjuhitav turbo-ringristmikuna (V3), mida on võimalik kombineerida ka viaduktiga
(V2).
Foorjuhitavana on ringristmiku pealesõitudele võimalik projekteerida rohkem radu kui
ilma foorideta, mis võimaldab oluliselt suuremat läbilaskvust. Foorjuhitaval ringristmikul
on ainult kaks foori takti, mis muudab selle ristmiku tüübi efektiivsemaks. Ristmikule
on kavandatud sõidusuundade vahele eraldavad saared, mis oleksid enamikus pikkuses
0 kõrguse äärekiviga üle sõidetavad, kuid selgelt erituva katte materjaliga (graniit ki-
vid). See hõlbustab ka lume koristust ja sademevete juhtimise projekteerimist.
25
Joonis 5 Haabersti ristmik viadukti ja turboristmikuga
Joonis 6 Haabersti ristmik ühetasandilise foorjuhitava turbo-ringristmikuna
Ristumine Õismäe teega on lahendatud fooriristmikuna koos fooriga jalakäijate ülekäi-
gurajaga. See on oluline erinevus võrreldes variantidega V1 ja V2, millel Õismäe teega
ristmik suletakse ja alles jäävad vaid parempöörded.
Jalakäijate tunnelite ehitusele seavad piirid olemasolevad suured kanalisatsioonitorud ja
teemaa-ala suurus. Tunnelid on projekteeritud Ehitajate tee ning Paldiski mnt linna-
poolse lõigu alla. Rannamõisa tee ning Paldiski mnt Keila poolsele harule on projekteeri-
26
tud fooridega ülekäigurajad. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundades-
se.
Viaduktiga lahenduse korral säilivad siiski järgmised puudused:
Viadukti rajamine Paldiski maantee suunale välistab hilisema ristmiku läbilask-
vuse parandamise läbi Ehitajate tee –Rannamõisa tee suuna eri tasandisse ehi-
tamise. Rannamõisa tee alguses on suured kanalisatsiooni kollektorid, mis tun-
neli ehituse sellel suunal ebatõenäoliseks muudavad;
Vasakpööre Õismäe teele kaotatakse.
Maksumused
Alternatiivide ehitusmaksumuste erinevused tekivad töömahtude ning tunneli ja viaduk-
ti maksumuste erinevustest (vt järgmist tabelit).
Tabel 16 Ehitustööde mahud ja maksumused alternatiivide lõikes
Komponent Ühiku Pinnad, m2 Maksumus, mln eurot
euro/m2 V1 V2 V3 V1 V2 V3
Sõidutee 192 62 525 64 296 59 065 12,00 12,34 11,34
Kõnnitee 115 17 371 17 421 16 391 2,00 2,01 1,89
Foorid 0,18 0,18 0,66
Autotunnel/-viadukt 4,28 3,25 0,00
Kergliiklustee tun-
0,42 0,61 0,57
nel
Haljastus 24 19 352 19 352 19 352 0,46 0,46 0,46
Maksumus kokku 19,3 18,9 14,9
Ehitusmaksumusele lisanduvad ehituse järelevalve kulud (u. 2% ehitusmaksumusest).
Maade ostukulu hinnanguliselt 0,38 miljoni euro ulatuses. Tööde teostamiseks on vaja-
lik omandada maid või seada isiklik kasutusõigus ligikaudu 3100 m2 (Rannamõisa tee
4c ja 1a kinnistutelt), mille maksumus eelarvestati 120 euro suurust ruutmeetri hinda
arvestades. Kokku on täiendav maavajadus ligikaudu 8700m2 kuid ülejäänud maad
kuuluvad kas linnale või riigile ning nendelt pole täiendavat kulu eeldatud.
Kokkuvõttes on nn turbo-ristmiku lahendus (V3) 4 miljoni euro võrra odavam
kui variant V2 (viadukt) ning 4,4 miljoni euro võrra odavam kui variant V1
(tunnel).
5.3. Keskkonnamõju
Projektiga seotud tegevused – sh teede renoveerimine ja viadukti/tunneli ehitus – ei
nõua keskkonnamõjude hindamist vastavalt seadusele.
Võrreldes olemasoleva olukorraga toovad kõik variandid piirkonnas kaasa teatud müra-
fooni suurenemise, kuna võimaldavad ristmiku läbida suuremal hulgal sõidukitel. Müra-
tundlike piirkondade kontekstis (Paldiski mnt ja Ehitajate tee vahelise ala elamumaad
ning loomaaia territoorium) on kõige väiksema negatiivse mõjuga variant 1 (kuna oluli-
ne maht liiklusest on viidud süvendisse ja tunnelisse), kuid erinevate variantide vaheli-
sed maksimaalsed erinevused müratundlike alade lähistel jäävad suurusjärku 2-3 dB
27
(valdavalt isegi väiksemaks), mistõttu tugevaid eelistusi ei saa üheselt välja tuua. Kõi-
ge ebasoodsam on variant V3 (samatasandiline ristmik), kuna kogu liiklus asub samas
tasapinnas, samuti on ristmiku piirkonnas tee-ala kõige laiem ning ulatub elamualadele
lähemale kui teiste variantide korral
Projekteerimistööde käigus lähtuti Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud keskkonna-
kaitselistest nõuetest, mis olid seotud eelkõige uue tänavahaljastuse kavandamise ja
olemasoleva säilitamisega aga ka mürataseme mõõtmisega ja nõuetega sademeveele.
Tee mõjusfääri jääva ja likvideeritava kõrghaljastuse kohta teostati dendroloogiline in-
ventuuri.
5.4. Ajakava
Haabersti ristmiku projekteerimistööd lõpevad vastavalt projekteerijaga (K-Projekt AS)
sõlmitud lepingule 2016. aasta augustis. Seejärel menetletakse ehitusluba.
Ehitushanke väljakuulutamine on planeeritud 2016. aasta IV kvartalisse ning aasta
2016 lõpuks on plaanide kohaselt sõlmitud ka vastav ehituse töövõtuleping.
Ehitustööde eeldatav algusaeg on seega 2017. aasta algus. Kuna ehitusperiood kestab
arvestuste kohaselt 2 aastat on tee käiku andmine planeeritud aasta 2019 alguseks. On
tõenäoline, et variant V3 korral on ehitusperiood mõnevõrra lühem.
28
6. FINANTSANALÜÜS
Finantsanalüüs käesolevas tasuvusanalüüsis on teostatud diskonteeritud rahavoogude
meetodiga, mis on kooskõlas Komisjoni määruse nr 480/2014 III jaos (arvutusmeetod
diskonteeritud puhastulu meetodiga) sätestatuga. Finantsanalüüsi läbiviimisel on järgi-
tud Euroopa Komisjoni juhendit “Guide to cost-benefit analysis of investment projects”
(Juhend)5.
Koostatud on erinevate alternatiivide finantsmõju hinnangud, mis hõlmab kolme pro-
jektiga (V1, V2, V3) ja ühte projektita (V0) alternatiivi. Igale alternatiivile koostati ra-
havoo prognoos.
Selleks arvutati Projekti infrastruktuuri investeeringu- ja hoolduskulud vastavalt pro-
jektlahendustele, arvestades nende tehnilisi erinevusi. Seejärel võrreldi projektiga (V1-
V3) alternatiive projektita (V0) alternatiiviga ehk olukorraga, kus tänane olukord jät-
kuks. Rahavood arvestati seega nn juurdekasvulisel meetodil.
6.1. Peamised eeldused
Üldised eeldused
Olulisemad metoodilised eeldused on järgmised:
Rahavoogude mudel on nominaalmudel ehk rahavoo näitajad on arvestavad
eeldatava inflatsiooniga. Kuigi Juhendis eelistatakse reaalmudelit on siiski mõ-
lemad lähenemised lubatud. Nominaalmudel on valitud esiteks seetõttu, et oleks
lihtsam arvesse võtta erinevate sisendite suhtelisi muutusi. Näiteks kasvavad
palgad kiiremini kui teenuste ja kaupade kulu ning ka hilisemas sotsiaalmajan-
duslike mõjude analüüsis on mitmed tegurid seotud SKP kasvuga. EL Struktuuri-
toetuste kodulehelt oli võimalik leida vajalikke prognoose, mis katavad kogu
käesoleva analüüsi prognooside ajahorisondi (30 aastat). Teiseks on linnaeelar-
ve strateegia koostatud nominaalväärtusi arvestades ning seetõttu on Projekti
mõju linnaeelarvele selgem hinnata nominaalväärtusi kasutades. Kolmandaks
tuleb ka Ühtekuuluvusfondi toetuse arvutamisel lähtuda nominaalsetest väärtus-
test.
Prognoosis esitatud rahavood on koos käibemaksuga, kuna Tallinna linn ei ole
õigustatud käibemaksu tagastusele.
Järgmises tabelis on toodud finantstasuvuse arvutustes kasutatud üldised eeldused.
Tabel 17 Finantstasuvuse analüüsi üldised eeldused
Nimetus Väärtus Selgitus
Diskontomäär 6,5% Juhend soovitab perioodi 2014-2020 reaaldiskon-
tomääraks 4%. Sellest erinevat määra tuleb põh-
jendada. Kuna käesolevas analüüsis on kasutatud
nominaalmudelit (st inflatsiooniga indekseeritud)
siis on reaalmäärale liidetud eeldatav pikaajaline
inflatsioonimäär (2,5%).
Ajahorisont 25-30 aastat Teeprojektide soovituslik prognoosiperioodi pik-
5
kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/cba_guide.pdf.
29
kus on 25-30 aastat, mis peaks katma uue tee
elutsükli. Käesolevas analüüsis on kasutatud 30
aasta pikkust prognoosiperioodi.
Inflatsioonimäär 2,1%-2,9% Inflatsioonimäärana kasutati SKP deflaatorit, mis
aastas näitab tootjahindade kasvu Eestis. Informatsioon
pärineb Euroopa Liidu Struktuuritoetuste kodule-
helt (struktuurifondid.ee).
Ehitusperioodi 2017 a. I
algus kvartal
Haldamisperioodi 2019 a. algus
algus
Investeeringu maksumus ja ajakava
Investeeringu maksumuse kujunemist on selgitatud peatükis 5.2. Ülevaade eel-
arvestatud investeeringu kuludest alternatiivide lõikes on toodud ka järgnevas
tabelis.
Tabel 18 Projekti investeeringute eelarve, miljonit eurot
VARIANT 1 VARIANT 2 VARIANT 3
Ehitamine (ehituse peatöövõtt) 19,3 18,9 14,9
0,38 0,38 0,38
Ehituse järelevalve 0,39 0,38 0,30
Teavitamine 0,0025 0,0025 0,0025
KOKKU 20,1 19,6 15,6
sh Käibemaks 3,3 3,2 2,5
Investeeringute kavas on projekti abikõlblike kulude maksumuseks hinnatud
19,6 miljonit eurot, seega on projekteerimise käigus hinnatud maksumus va-
riantide V1 ja V2 osas esialgse eelarvega võrreldavad, variant V3 on osas aga
oluliselt odavam.
Ehituse kulud on eelarvestatud projekteerimistööde käigus ning see arvestab
Projekti mahtude ja eripäradega. Ehituse järelevalve kuludeks on eelarvestatud
2% ehitusmaksumusest.
Rahavoo prognoos on koostatud eeldusel, et ehitustööd algavad 2017 aasta I
kvartalis ning ehitusperiood on 2 aastat.
Investeeringu rahavoogude jaotuse näide aastate peale on toodud järgnevas ta-
belis.
Tabel 19 Variant 3 (foorid) investeeringu rahavoogude ajaline jaotus, miljonit
eurot
KOKKU 2017 2018
Maade ost 0,38 0,38 0,00
Ehitustööd 14,92 7,46 7,46
Ehituse järelevalve 0,30 0,15 0,15
Teavitamine 0,0025 0,0025 0,0000
30
Investeeringu kulu kokku 15,60 7,99 7,61
Hoolduskulud
Projekti tulemusena suurendatakse mõnevõrra teepinda ning tulemusena suure-
nevad mõnevõrra ka linna kulud ristmiku hooldusele. Hooldustegevused saab ja-
gada kolme kategooriasse:
Remont
Puhastus
Valgustus
Remondikulude arvestuse alusteks olid Teede Tehnokeskus AS-i (TTK) poolt
2013 aastal teostatud Tallinna tänavate seisundi ja remondivajaduse uuring6
ning 2015 aasta Tallinna linna poolt korraldatud taastusremondi hangetel kuju-
nenud tegelikud hinnad.
Puhastuskulude ja tänavavalgustuse kulude osas olid aluseks Tallinna linna võr-
reldavate tänavate puhastus- ja valgustuskulude tase vastavalt linna poolt koos-
tatud analüüsile.
Järgnevas tabelis on toodud ülevaade remondi ja puhastuskuludest, kus arvestu-
se aluseks on tee üldpinna ruutmeeter.
Tabel 20 Tänavate remondi ja puhastuskulude tase
Aastas re- Remondi-
Kulu 2015 monditav tsükkel
Kululiik Ühik a. hindades pinnaosa (aastat)
Remondid
Hooldusremont EUR/m2 23 3,0%
Kapitaalremont EUR/m2 40 20,0% 5
Taastusremont EUR/m2 77 6,67% 15
Puhastus
Sõidutee puhastus EUR/m2 1,41 100%
Kõnnitee puhastus EUR/m2 2,40 100%
Jalgrattatee puhastus EUR/m2 0,84 100%
Teemaa haljastus EUR/m2 0,32 100%
Valgustuse kuluks eelarvestati 15,5 eurot tee jooksva meetri kohta aastas.
Autoviadukti ja –tunneli jooksvaks hoolduseks on täiendvavalt (lisa puhastusele)
eeldatud kulu, mille suuruseks on 1,5% aastas algse investeeringu maksumu-
sest.
Remondikulude eelarvestamisel on eeldatud, et Haabersti ristmik kuulub kõrge-
masse (kolmandasse) seisunditaseme kategooriasse, mille puhul on kapitaal- ja
taastusremondi tsükkel kõige lühem.
Linnaeelarvele lisanduvate (st juurdekasv) hoolduskulude prognoosid sõltuvalt
alternatiivist on toodud järgnevas tabelis.
6
Kättesaadav: http://uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=11479
31
Tabel 21 Hoolduskulude lisandumine linnaeelarvesse pärast Haabersti ristmi-
ku valmimist, tuhat eurot
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 2034 2040 2045
V1 - V0 173 178 182 187 192 1 800 230 262 4 134 328 366
V2 - V0 166 170 175 180 185 1 963 225 256 4 536 321 358
V3 - V0 77 79 81 84 86 1 299 111 126 3 044 159 177
Kulud sisaldavad käibemaksu ja on indekseeritud inflatsiooniindeksiga. Suure-
mad kulud tekivad taastus- ja kapitaalremondi tsüklite ajal. Esimene taastusre-
mont uuel teel toimuks aastal 2024 ja ainuke kapitaalremont aastal 2034. Hool-
dusremondi vajadust pole ette nähtud esimese 5 aasta jooksul pärast tee val-
mimist.
Kuna Projekti ei ole tulu teeniv, siis finantseeritakse tulevasi hoolduskulusid Tal-
linna linna eelarvest.
Jääkväärtus
Tulu mitteteenivate taristute jääkväärtuseks on amortiseeritud jääkmaksumus.
Teeprojektide elueaks on vastavalt Juhendile 25-30 aastat. Jääkväärtuse arvu-
tamisel eeldati, et täies mahus kapitaalremondiga on võimalik tee viia sisuliselt
uue tee seisundiga samale tasemele.
Kapitaalremondi käigus toimub teekatte ja aluste ehk teekatendi põhjalik uuen-
damine. Remondiga kaasnevad kommunikatsioonide (maapealsete ja maa-
aluste) vajalikud ümberehitustööd. Tööde käigus remonditakse kõnniteed ja liik-
luskorraldusvahendid. Seega võib eeldada, et juhul kui vajadus Haabersti ristmi-
ku järele püsib kauem kui 30 aastat, omab teerajatis väärtust ka prognoosipe-
rioodi lõpus.
Jääkväärtuse arvutamiseks lahutati sellest, et sõiduteede ja kergliiklusteede osas
toimub nende rekonstrueerimine ning selle väärtus on projekteerimisperioodi lõ-
pus täielikult amortiseerunud. Jääkväärtuse arvestusse läkis ainult vastavalt va-
riandile silla või viadukti konstruktsioonide jääkväärtus, milleks võeti 10% esi-
algsest ehitusmaksumusest.
Jääkväärtus viidi prognoosiperioodi lõppu SKP deflaatoril põhinevat hinnaindeksit
kasutades.
6.2. Rahavoo prognoosid
Kuna Projekt ei ole tuluteeniv, siis on kogu prognoosiperioodi rahavoog alates aastast
2017 – so ehituse algusaastast – negatiivne.
Järgmises tabelis on toodud kokkuvõte rahavoo prognoosidest alternatiivide lõikes.
Tabel 22 Kokkuvõte finantsrahavoo prognoosidest alternatiivide lõikes, tuhat
eurot
Summa 2017 2018 2019 2020 2021- 2026- 2031- 2036- 2041-
32
2025 2030 2035 2040 2046
V1 -36 964 -10 034 -9 652 -173 -178 -2 593 -3 035 -5 252 -3 829 -4 644
V2 -38 225 -9 689 -9 308 -166 -170 -2 727 -3 196 -5 628 -4 033 -4 862
V3 -28 352 -7 701 -7 320 -77 -79 -1 661 -1 954 -3 584 -2 465 -2 929
Detailsemad rahavoo prognoosid alternatiivide lõikes on toodud aruande Lisas 1.
6.3. Finantseerimise kava
Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldus „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri
arendamise investeeringute kava kinnitamine“ on Projekti eeldatava toetuse maksi-
maalne summa 16 703 520 eurot, kuid see ei saa ületada 85% investeeringu tegelikest
abikõlblikest kuludest.
Projekti investeeringute kulud on plaanis katta kahest allikast: lisaks Ühtekuuluvusfondi
toetusele ka linnaeelarvest. Kuna 85% kõikide alternatiivide maksumusest on kõrgem
kui eraldatud maksimaalne toetuse summa, siis ongi viimane toetuse mahuks.
Finantseerimise jaotumine allikate järgi on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 23 Finantseerimise jaotus alternatiivide lõikes
miljonit eurot V1 V2 V3
Investeeringu kulu kokku 20,1 19,6 15,6
sh abikõlblikud kulud 20,1 19,6 15,6
Finantseerimise allikad
Teotuse summa 16,7 16,7 13,3
Linnaeelarve 3,4 2,9 2,3
Linnaeelarvest tuleks seega katta investeeringu kulusid alternatiiv V3 korral ligikaudu
2,3 miljoni euro ulatuses (1,15 miljonit aastas) ning variantide V1 ja V2 korral on kulu
linnaeelarvele mõnevõrra suurem.
6.4. Finantsanalüüsi tulemused
Projekti tasuvusnäitajatest arvutati ainult nüüdispuhasväärtus (FNPV). Tavapäraselt
investeerimisprojektide tasuvuse mõõdikutena kasutatavaid sisemise kasuminormi ehk
sisemise tootluse määra (FRR) ning investeeringute tasuvusaega ei ole Projekti finants-
tasuvuse hindamisel tehniliselt võimalik kasutada, kuna tegemist ei ole tulu teeniva
projektiga.
Nüüdispuhasväärtuse leidmiseks diskonteeriti Projekti rahavood 2017 aasta algusesse
6,5% suurust diskontomäära kasutades. FNPV leiti seejuures kogu Projektile
(FNPC(C)) ja linna kaasfinantseerimise osale (FNPV(K)). Tulemused on välja toodud
järgnevas tabelis.
Tabel 24 Projekti nüüdispuhasväärtused alternatiivide lõikes, miljonit eurot
tuhat eurot FNPV (C) FNPV (K)
33
VARIANT 1 -24,9 -9,7
VARIANT 2 -24,8 -9,6
VARIANT 3 -18,5 -6,4
Kuna Projektil puuduvad tulud siis on diskonteeritud rahavoo väärtus kõigil juhtudel
negatiivne.
Projekti finantsiline jätkusuutlikkus opereerimise perioodil on tagatud Tallinna linna
poolse finantseerimisega. Tallinna linna võimekust kulude katmisel on analüüsitud ana-
lüüsi peatükis 4.1.
34
7. SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS
7.1. Lähenemine
Kui finantsanalüüsis käsitleti Projekti mõjusid otsesest rahavoolisest mõjust lähtu-
des, siis sotsiaalmajanduslikus analüüsis vaadeldakse mõjusid ühiskonna kui tervi-
ku seisukohast. Kuludele, mis investeering kaasa toob, lisatakse laiemalt ühiskonna
liikmetele tekkivad tulud ja kulud, et leida Projekti panus üldisesse heaollu. Sellest
põhimõttest lähtuvalt tehakse sotsiaalmajanduslikus analüüsis võrreldes finants-
analüüsiga järgmised muudatused ja täiendused:
1. Projektiga seotud finantstulud ja ‐kulud korrigeeritakse nn fiskaalfaktori-
tega, et neis ei sisalduks maksud (käibemaks, aktsiis, tulumaks) ja subsii-
diumid, mis kujutavad endast ühiskonnasiseseid ülekandeid, mitte tulu või
kulu ühiskonna kui terviku jaoks. Samuti korrigeeritakse kulusid-tulusid ju-
hul, kui vastava kulu või tuluga seotud ressursi hind ei vasta selle eeldatava-
le sotsiaalsele väärtusele ehk alternatiivkulule (ingl. keeles: opportunity
cost);
2. Rahavoogudele lisatakse nn väliskulud ja ‐tulud, mis tekivad projekti el-
luviimisel ühiskonnale laiemalt. Väliskulude alla kuuluvad nt keskkonnamõ-
jud, ummikute kulu jm, välistulud on investeeringu tulemusel tekkiv aja‐ ja
tegevuskulude sääst võrreldes baasstsenaariumiga.
Sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus korrigeeritud tulude ja kulude põhjal arvu-
tati Projekti sotsiaalmajanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV – economic net present
value), tulude/kulude määr (B/C) ja sisemine tulunorm (ERR – economic rate of
return).
7.2. Finantsrahavoo korrigeerimine
Fiskaalsed mõjud
Kuna Tallinna linnale sisendkäibemaksu ei tagastata, siis on Projekti finantsrahavood
projekteeritud koos käibemaksuga. Teine oluline fiskaalkorrektsioon tehti mootorkütuse
kuludele, mille hinnas moodustab kütuseaktsiis suhteliselt suure osa. Samuti võeti ar-
vesse elektriaktsiisi.
Impordi tollimaks – mis teoreetilisel moonutab sisendite maksumust – on Eestis margi-
naalne, mistõttu selle mõju pole otstarbekas ja võimalik eraldi välja tuua.
Korrektsioonide tegemisel oli vaja eristada käibemaksuga maksustatavad kulud ning
hinnata kütusekulude osakaalu investeeringu- ja hoolduskuludes. Fiskaalkorrektsiooni
tegemisel kasutatud eeldused on kirjeldatud järgnevas tabelis.
Tabel 25 Fiskaalkorrektsiooni tegemisel kasutatud eeldused
Positsioon Väärtus Selgitus
Ehitus- ja hooldusteenuste käibemaksu määr
Käibemaksu määr 20% Eestis
Kütuseaktsiisi määr (EUR/l) 0,40 Bensiini ja diiselkütuse keskmine aktsiisimäär
Kütuse hind (EUR/l) 0,92 Bensiini ja diisli jaehind ilma käibemaksuta
Aktsiisi osakaal 43,6% Aktsiisi osakaal kütuste jaehinnas
35
Kütusekulu osakaal investee- Kütuste osakaal teede ehituse valdkonnas vasta-
ringu ja hoolduskuludes 6,0% valt Statistikaameti andmetele (tabel EM001)
Elektriaktsiis (€/kWh) 0,00447 Arvestatakse valgustuskuludelt hooldusperioodil
Fiskaalkorrektsioonide järel vähenes Projekti kulu oluliselt, nende mõju rahavoogude
nüüdisväärtustele on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 26 Rahavoogude nüüdisväärtused enne ja pärast fiskaalkorrektsiooni
NPV enne
miljonit eurot (FNPV(C)) NPV pärast Muutus
VARIANT 1 -24,9 -20,2 -4,7
VARIANT 2 -24,8 -20,2 -4,6
VARIANT 3 -18,5 -15,1 -3,4
Seega vähendab kaudsete maksude väljavõtmine Projekti kulu ühiskonnale rohkem kui
3,3-4,6 miljoni euro võrra, sõltuvalt alternatiivist. Fiskaalkorrektsioon tööjõukuludele
tehakse analüüsi järgmises lõigus.
Tööjõukulude korrigeerimine
Vajadus korrigeerida tööjõukulusid tuleneb asjaolust, et tööturul on erinevate riiklike
toetuste ja regulatsioonide tõttu töötasu kõrgem kui on tööjõu nn sotsiaalne kulu, st il-
ma fiskaalsete moonutusteta oleksid inimesed valmis töötama madalama töötasu eest.
Lisaks toetustele mõjutab tööturgu, eriti madalama haridustasemega inimesi, ka vari-
majandus – töötasu ametlikus sektoris peab konkureerima maksudeta töötasuga vari-
majanduses.
Korrigeerimistegur töötasudele tuletatakse järgmisest valemist:
SW = W (1-u)(1-t)
kus SW on sotsiaalne palgatase, W turupalk, u on piirkonna töötuse määr ning t sot-
siaalmaksu määr. Kordajat t kasutatakse seejuures ainult madalama haridustasemega
tööjõuga seotud kulude korrigeerimiseks.
Lisaks võetakse tööjõukuludest välja tulumaks, mis on ühiskonnasisene ülekanne ning
pole seega sotsiaalne kulu. Samas ei võeta kuludest maha sotsiaalmaksu osa, mida
peetakse nn edasilükatud sissetulekuks (vt Juhend, lk 55).
Septembris 2015 oli Eesti tööpuudus 5,2%, pikaajaliselt eeldatakse Rahandusministee-
riumi poolt töötuse kasvu 7% lähedale. Tallinnas on töötuse määr olnud mõnevõrra
madalam kui Eestis keskmiselt. Käesolevas mudelis on pikaajalise töötuse määrana Tal-
linnas eeldatud 6%.
Korrektsioonikordajate arvutus tööjõukuludele on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 27 Tööjõukulude korrektsioonikordajate arvutus
Kõrgema kvalifi- Madalama kvali-
katsiooniga fikatsiooniga
Osakaal tööjõus 45% 55%
Pikaajaline töötuse määr (u) 6,0% 6,0%
36
Kõrgema kvalifi- Madalama kvali-
katsiooniga fikatsiooniga
Tööpuuduse korrektsioonikordaja (1-u) 0,94 0,94
Sotsiaalmaksu määr (t) NA 35,0%
Sotsiaalmaksu korrektsioonikordaja (1-t) 1.00 0,65
Üldine korrektsioonikordaja 0.94 0.61
Korrektsioonikordajad kasutati nii investeeringukulude kui hoolduskulude korrigeerimi-
seks. Selleks:
Määrati tööjõukulude eeldatav osakaal teede ja raudteede ehituse sektori kulu-
struktuuri põhjal;
Madalama kvalifikatsiooniga tööjõu osakaal leiti Statistikaameti tööturu statistika
põhjal.
Otsene tööjõukulu moodustab ehituskuludes hinnanguliselt 30% ja hoolduskuludes
40%, mis on leitud Rahvamajanduse arvepidamise sisend-väljund raamistiku andeme-
tele tuginedes (Statistikaamet, tabel RAT004).
Tööjõukulude korrektsiooni mõju rahavoogude nüüdisväärtusele on toodud järgnevas
tabelis.
Tabel 28 Rahavoogude nüüdisväärtused enne ja pärast palgakulude korrekt-
siooni
miljonit eurot NPV enne NPV pärast Muutus
VARIANT 1 -20,2 -18,0 -2,2
VARIANT 2 -20,2 -18,0 -2,2
VARIANT 3 -15,1 -13,5 -1,6
Seega vähendab tööjõukulude korrektsioon Projekti kulu ühiskonnale ligikaudu 1,5-2,2
miljoni euro võrra, sõltuvalt alternatiivist.
7.3. Välistulud ja -kulud
Projekti analüüsi käigus tuvastati järgmised kvantifitseeritavad ja rahas hinnatavad vä-
lismõjud:
1. Liiklejate ajakulu muutus
2. Liiklejate muude kulude muutus (eraldi tee tasasusest ja sõidu sujuvusest)
3. Liiklusõnnetuste muutus
4. Õhusaaste muutus
Vähese või puuduva alusinfo tõttu ei olnud võimalik kvantifitseerida mitmete tegurite
võimalikku muutust, nagu vibratsioon, müra, veesaaste ja ehitusperioodi mõju linna-
keskkonnale.
Järgnevalt kirjeldatakse täpsemalt väliskulude arvutuskäike.
37
Liiklejate ajakulu
Liiklejate ajakulu – nii inimeste kui kaupade liikumine – võit on tihtilugu teeprojektide
olulisim sotsiaal majanduslik mõju. Linna tingimustes on ajavõitu keeruline hinnata,
kuna ühe teelõigu kordategemine või juurde ehitamine mõjutab liikluskäitumist laie-
malt.
Liiklusuuringu ajal toimunud vaatluse käigus sõideti ristmik kinni õhtusel tipptunnil,
hommikusel seda aga ei juhtunud. Liiklusloenduse põhjal selgus, et Paldiski mnt
peamisteks sõidusuundadeks nii hommikusel, kui ka õhtusel tipptunnil on otse linna ja
otse linnast välja. Ehitajate teel on tähtis parempööre linna, kuid oluline on ka
Rannamõisa teele suunduvate sõidukite kogused. Rannamõisa teel jaguneb hommikusel
tipptunnil suurem osa liiklusest linna suunduvatele suundadele. Õhtusel tipptunnil on
tähtsam Ehitajate teele suunduv sõidusuund.
Kogu ristmiku teenindustasemeks on aga nii õhtusel kui hommikusel tipptunnil madal
ehk F st et ristmiku tegelik läbilaskevõime on ületatud ning esinevad ekstreemsed
ooteajad.
Vastavalt läbilaskvusanalüüsile suurendavad kõik alternatiivid ristmiku läbilaskvust,
kuid foorlahendusega muutub see oluliselt suuremaks:
Tänased tipptunnid 4000-4500 autot tunnis
Kahetasandiline ristmik (V1) 6000 autot tunnis
Foorlahendusega ristmik (v3) >8000 autot tunnis
Variant V2 (viadukt+foor) kohta ei olnud täpset läbilaskvuse arvutusi võimalik läbi viia,
kuid liiklusekspertide hinnangul on selle variandi läbilaskvus kõige suurem ning oote-
ajad tipptunnil vähenevad ka varinat V3-ga võrreldes hinnanguliselt rohkem kui poole
minuti võrra.
Liiklusekspertide hinnangul võib prognoosiperioodi keskmiseks sõiduki ajavõiduks
tipptunnil eelda kuni 2 minutit, kusjuures suurema võidu annab variant V2 õhtusel
tipptunnil:
minutit V1 V2 V3
Hommikune tipptund 0,75 1,50 1,0
Õhtune tipptund 1,1 2,25 1,5
Siin arvestatud ka asjaoluga, et kahetasandilise ristmiku korral saab Paldiski maanteel
otsesuunas liigeldes ristmiku ületamine ilma takistusteta, kuid läbilaskvuse piiri
saavutamise järel muutub keskmine ooteaeg variantidel V1 ja V3 pikemaks kui
viaduktiga turboristmikul (V2).
Tipptunni liikluse lähtetasemeks võeti 5000 sõidukit nii hommukusel kui õhtusel
tipptunnil, mis eeldab, et liiklus on takistatud mõnevõrra pikema perioodi jooksul kui 60
minutit. Liikluse kasvuks on eeldatud 2% aastal, mis on kahe liiklusprognoosi
stsenaariumi vahele jääv kasvu määr (vt ptk 2.3).
Sõidukite jaotuseks sõiduautode, veoautode ja busside vahel on eeldatud 92/5/3, mis
on sarnane liiklusloenduse ajal Paldiski mnt - Õismäe tee ristmikul loendatud jaotusele.
Ajavõidu rahalise väärtuse arvutamisel eristatakse esmalt reisijate- ja kaubavedu ning
reisijateveo osas tööreise ja tööväliseid reise. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks tööle
38
minek ja töölt tulek. Lisaks toob Euroopa Komisjoni poolt finantseeritud HEATCO7 uuring
välja reisijate aja väärtused erinevate sõiduki liikide ja reisi pikkuste lõikes. Eestile ar-
vestatud aja väärtused HEATCO uuringus on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 29 Aja rahalised väärtuse reisijate ja kaubaveol Eestis aasta 2002 väär-
tustes
Ühik Töö Vaba
Reisijateveol
Buss EUR/h 10,3 3,01
Sõiduauto EUR/h 12,8 4,18
Kaubaveo tariif EUR/t/h 1,9
Allikas: HEATCO, 2006
Aja väärtuse indekseerimiseks soovitatakse kasutada kohandatud SKP nominaalkasvu
määra ning kohanduskoefitsiendina faktorit 0,7. Arvestades eelnevat ning Eesti SKP
kasvumäärasid on 2016 aasta väärtused 2,2 korda kõrgemad, kui tabelis toodud 2002
aasta omad.
Täiendavalt eeldati, et reisijate sõitudest 15% on tööreisid, keskmine reisijate arv sõi-
duautos on 1,2 ja bussis (valdavalt tipptund) 40. Arvutuste tulemusena leitud aja või-
dud on aastal 2019 – uuenenud ristmiku eeldatav esimene opereerimise aasta – on
toodud järgnevas tabelis.
Tabel 30 Ajavõidu ja väärtuse arvutuse tulemused aastaks 2019
TUNDI TUHAT EUROT
V1 V2 V3 V1 V2 V3
Sõiduauto 27 459 54 918 36 612 393 785 524
Veoauto 1 244 2 487 1 658 37 74 49
Buss 29 846 59 693 39 795 320 640 427
KOKKU 58 549 117 098 78 065 750 1 500 1 000
Seal edasi kasvab aja võit liikluse kasvu ja kohandatud SKP nominaalkasvu määrade
võrra.
Õhusaaste muutus
Keskkonnasaaste vähendamine on Projekti üks eesmärkidest. Liikluse sujuvamaks
muutumine vähendab õhuheitmete hulka. Hindamismetoodikas eristatakse kahte liiki
emissioone:
Kliimamuutust mõjutav emissioon (peamiselt CO2);
Kohalikku elukeskkonda mõjutav emissioon (PM, NOx, väikeosakesed).
Saasteainete rahalised väärtused leiti Euroopa Komisjoni poolt tellitud ning Ricardo-AEA
poolt teostatud uuringu8 põhjal. Tasuvusanalüüsis hinnati järgmises tabelis toodud
emissiooniainete väärtusi, mis on aastasse 2015 toodud inflatsiooniindeksit (SKP
deflaator) kasutades.
7
Developing Harmonised European Approaches for Transport Costing and Project Assessment; 2006
8
Update of the Handbook on External Costs of Transport, 2014
39
Tabel 31 Saasteainete ühikuväärtused aasta 2015 väärtustes
Aine Kulu (EUR/tonn)
P.M.2.5* 236 384
NOx 6 259
CO2 90
Allikas: Ricardo-AEA; * mikroosakesed diameetriga kuni 2,5 mikromeetrit;
Emissioonimahtude muutused arvutati lühenenud liiklumise aja põhjal eeldusel, et see
tekib ummikus liikumise (keskmine kiirus sõiduautodel u. 13 km/h) mustri asendumisel
tiheda aga sujuva liikluse olukorraga (37 km/h). Hindamiseks kasutati HBEFA9 andme-
baasi, mis võimaldab emissioonide arvutamiste mitut erinevat faktorit arvestades. Liik-
lejate ajavõitu ja liikumiskiirusi arvesse võttes leiti distants, milles läbimisel hinnatud
ajavõit saavutati. Seejärel kasutati HBEFA andmebaasis toodud emissioonifaktoreid
emissioonimahtude muutuse arvutamiseks.
Emissiooni väärtuste arvutus aastaks 2019 on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 32 Emissioonide mahtude ja väärtuse arvutuse tulemused aastaks 2019
MAHT (TONNI) VÄÄRTUS (EUROT)
V1 V2 V3 V1 V2 V3
CO2 382 763 509 38 350 76 701 51 134
NOx 4,47 8,94 5,96 28 078 56 156 37 437
PM 0,0228 0,0457 0,0304 6 025 12 051 8 034
KOKKU 72 454 144 908 96 605
Sõidukite kulude sõidu sujuvusest
Sõidukite kulude kokkuhoiu hindamisel on arvestatud esmalt sujuvama liikluse tulemu-
sena väheneva kütusekuluga. Tee tasasusest tulenev mõju on toodud analüüsi järgmi-
ses lõigus.
Sarnaselt emissioonide väärtuse arvutusega kasutati kütusekulude muutuse mõõtmi-
seks HBEFA andmebaasi, mille abil on võimalik arvutada erinevate liikumismustrite
keskmised kütusekulud. Andmebaas annab erinevate transpordiliikide lõikes kaalutud
keskmised kütusekulu faktorid (g/km).
Kaalutud (bensiin ja diisel) kütuse jaehinnaks eeldati 1,1 eurot liitri kohta, millest pä-
rast käibe- ja aktsiisimaksu maha arvamist jäi netokuluks 0,52 eurot liiter.
Kütusekulu mahtude ja väärtuste arvutus aastaks 2019 on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 33 Kütuse mahtude ja kulu vähenemine aastal 2019
Kogus Kulu
(tuhat liitrit) (tuhat EUR)
Variant 1 165,1 85,3
Variant 2 330,3 170,6
Variant 3 220,2 113,8
9
HBEFA - The Handbook Emission Factors for Road Transport; vt www.hbefa.net; kasutatud on viimast ver-
siooni HBFA 3.2
40
Liiklejate kulud teekatte tasasusest
Teekatte tasasust, mida kirjeldab IRI-arv (International Roughness Index), mida Tallin-
na põhimagistraalidel mõõtis viimati Teede Tehnokeskus aastal 201310. IRI-arv on rah-
vusvaheliselt väga laialdaselt kasutatav sõidumugavust kirjeldav näitaja, mis arvuta-
takse „standardse sõiduki“ kere vertikaalsuunaliste võngete summana teelõigule ning
selle ühikuks on mm/m.
Tallinna linna teedel ja tänavatel läbiviidud mõõtmised näitavad, et minimaalsed IRI-
väärtused on vahemikus 0,7…1,5 mm/m, maksimaalse tasasuse (IRI=0) saavutamine
pole reaalne näiteks kanalisatsioonikaevude ja muude sarnaste teel paiknevad rajatiste
tõttu.
Haabersti ristmikust lähtuvalt on mõõtmisi teostatud kahel lõigul:
(1) Paldiski maanteel Ehitajate tee-Humala tn vaheline lõik
(2) Ehitajate teel Paldiski mnt – Nurmenuku tn vaheline lõik
See tähendab, et Rannamõisa tee ja Paldiski maanteel linnast väljuval suuna kohta
andmed puuduvad.
Esimese lõigu keskmine IRI väärtus (2013a.) oli 2,36 mm/m ja teisel lõigul 2,03
mm/m, mis näitab, et teelõigud on heas seisukorras. Võib eeldada, et Rannamõisa teel
– kus rekonstrueeritav teelõik on kõige pikem – on olukord mõnevõrra halvem, kuna
seal ei ole teadaolevalt pikema aja jooksul taastusremonte tehtud. Käesolevas tasuvus-
analüüsis eeldati, et rekonstrueeritavate teelõikude keskmine IRI väärtus täna on 3,0 ja
kapitaalremondiga saavutatakse tase 1,5 mm/m.
Tasuvusarvutused on tehtud HDM-4 tarkvara11 põhjal, mille lähteandmed põhinevad
Eesti kohalikel tingimustel ning selle mudeli lähteandmeid on pidevalt uuendatud. Ana-
lüüsis kasutatud teekasutajate kulutused ning nende muutumine sõltuvalt teekatte ta-
sasusest on toodud järgmisel joonisel.
10
Tallinna Magistraaltänavate Teekatete Seisukord, 2013
11
Highway Development and Management Tool) versioon 2.08
41
Joonis 7 Teekasutajate kulud sõltuvalt teekatte tasasuse väärtusest
1,60
1,40
1,20
1,00
EUR/km
0,80
0,60
0,40
0,20
0,00
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
5,5
6,0
6,5
7,0
7,5
8,0
8,5
9,0
9,5
10,0
10,5
11,0
11,5
12,0
12,5
13,0
IRI (mm/m)
Veoauto ja buss Sõidu-auto
Allikas: Teede Tehnokeskus;
Liikluse kasvuks on eeldatud 2% aastal, mis on kahe liiklusprognoosi stsenaariumi
vahele jääv kasvu määr (vt ptk 2.3).
Kuna liiklusprognoos alternatiivide lõikes ei erine, samuti nagu rekonstrueeritud teelõi-
kude pikkused siis on tee tasasuse paranemisest tekkiv mõju kõikide variantide korral
võrdne (vt järgnevat tabelit).
Tabel 34 Sõidukite läbisõidud ja kulude kokkuhoid tee tasasusest
Läbisõit (sõiduk- Kokkuhoid aastal NPV (th EUR)
km) 2019 (th EUR)
Variandid V1/2/3 18 900 470 2 937
Kulude kokkuhoiu diskonteeritud väärtus on leiti 7 aasta pikkuse perioodi rahavoogude
diskonteerimisel sotsiaalmajandusliku diskontomääraga ning tabelist on näha et tasasu-
sest tulenev seisundi paranemine katab Projekti investeeringu kulusid ligikaudu 3 mil-
joni eurot ulatuses
Liiklusõnnetuste maksumus
Andmed liiklusõnnetuste maksumuse kohta ühiskonnale pärinevad Ricardo-AEA rapor-
tist12 aastast 2014. Liiklusõnnetuste sotsiaalse kuluna käsitletakse neid liiklusõnnetuste-
ga seotud kulusid, mida ei kata riski-kindlustuse preemiad13. Olulisemad kulukompo-
nendid on ravikulud, toodangu kaod, materiaalsed kahjud, administreerimise kulu, mo-
raalne kahju jms.
Kuna eelduse kohaselt katab kogu inimkannatanuteta õnnetuste kulu riskikindlustus,
siis käsitletakse metoodikas ainult hukkunute ja vigastatutega õnnetusi.
12
Vt http://ec.europa.eu/transport/themes/sustainable/studies/doc/2014-handbook-external-costs-
transport.pdf
13
Siia alla ei kuulu näiteks solidaarne kindlustussüsteem, nagu riiklik tervisekindlustus.
42
Ricardo-AEA raportis on toodud õnnetuste väärtused ka Eesti jaoks aasta 2010 hinda-
des. Need on tänasesse päeva indekseeritud Eesti majanduse nominaalkasvu määrade-
ga. Väärtused on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 35 Inimkannatanutega liiklusõnnetuste tekitatud kahju määrad Eestis
tuhat eurot 2010 2016 2017 2018 2019 2020
Indeks 1,00 1,23 1,27 1,32 1,36 1,40
Hukkunuga õnnetus 1 163 1 433 1 482 1 529 1 576 1 624
Tõsine vigastus 156 192 199 205 211 218
Kerge vigastus 11,2 13,8 14,3 14,7 15,2 15,6
Allikas: Ricardo-AEA, Finantsakadeemia arvutus;
Ricardo-AEA raportis antakse ka erinevatele analüüsidele viidates hinnang sellele, kui-
das kasvab liiklusõnnetuste arv liikluse kasvades. Soovituse kohaselt tuleks kasutada
koefitsienti 0,75 ehk liikluse kasvades ühe protsendi võrra kasvab õnnetuste risk 0,75%
võrra. Vähendasime selle 0,5-le arvestades Eesti suhteliselt kõrget liiklusohutuse taset
täna ning selle loomulikku paranemisruumi.
Ülevaade Haabersti ristmiku piirkonna liiklusõnnetustest on toodud alapeatükis 2.3.
Ülevaatest oli näha, et liiklusõnnetuste arv ristmikul on suur, kuid tulenevalt väikesest
kiirusest on raskete (vigastatutega) õnnetuste arv suhteliselt väike.
Variandi V0 liiklusprognoosist lähtuvalt hindasime liiklusõnnetuste arvu muutuse ristmi-
kul ja õnnetuste kulu ühiskonnale.
Tabel 36 Haabersti ristmiku piirkonna liiklusõnnetuste kulu ühiskonnale, va-
riant V0 korral
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Liikluse kasv 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0%
Õnnetuste arv
Hukkunuga õnnetused 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06
Tõsine vigastus 0,48 0,49 0,49 0,50 0,50 0,51
Kerge vigastus 4,35 4,39 4,44 4,48 4,53 4,57
KOKKU 4,9 4,9 5,0 5,0 5,1 5,1
Kulu ühiskonnale, tuhat eurot
Hukkunuga õnnetus 83 87 90 94 98 102
Tõsine vigastus 93 97 101 105 109 114
Kerge vigastus 60 63 65 68 71 74
KOKKU 236 246 257 267 278 289
Inimkannatanutega liiklusõnnetuste hinnanguline kulu ühiskonnale Projekti mõjupiir-
konnas on seega ligikaudu 0,25 miljonit eurot aastas.
Vastavalt liiklusekspertide hinnangule sobiks tunnel või viadukt liiklusohutuse seisuko-
halt sellisel juhul, kui ristmiku lähedal ei oleks teisi ristmikke ja mahasõite. Antud juhul
pole aga võimlik põimumisprobleeme Paldiski maanteel vältida. Fooriga ringristmik sar-
naseid probleeme ei põhjusta.
Piiratud läbilaskvuse leevendamiseks rajatud kaitstud parmpööre Rannamõisa teele
põhjustab ohtlike konflikte, mida kahetasandilise variandi puhul pole võimalik vältida.
Fooriga ringristmikul sellist probleemi ei esine.
43
Jalakäijate teeületuse ohutus on parmini lahendatav fooriga ringristmikul (V3), kus põ-
hilised suunad on viidud tunnelisse ning ülejäänud suundadel on fooriga ülekäigurajad.
Fooriga ringristmikul ei esine olulisi liiklusohutuse probleeme ning omab
kindlalaid eeliseid.
Liiklusekspertide hinnangu kohaselt väheneb õnnetuste arv kõikide variantide korral,
kui variantidel v2 ja V3 on vähenemine eeldatavasti kõige suurem, kuna kaks teeüle-
tust on viidud tunnelisse, samas kui variandil V1 on see üks.
Eeldatud on, et õnnetuste toimumise tõenäosus väheneb variandi V1 korral 20% ning
variantide V2 ja V3 korral 25%. Üle poole (55%) inimkannatanuga õnnetustest toimus
Haabersti ristmikul perioodil 2010-2015 jalakäijatega.
Seega väheneb liiklusõnnetuste tekitatud kulu ühiskonnale esimestel aastatel alternatii-
vi V1 puhul ligikaudu 50 tuhande euro ning V2 ja V3 lahendustel 65 tuhande euro võr-
ra aastas. Edasistel aastatel kasvab kokkhoid liikluse kasvu ja inflatsiooniindeksi (SKP
nominaalkasv) mõjul.
7.4. Sotsiaalmajanduslik rahavoog ja tasuvus
Sotsiaalmajandusliku rahavoo leidmiseks korrigeeriti Projekti finantsrahavoogusid
punktis 7.2 kirjeldatud fiskaalmõjudega ning lisati peatükis 7.3 kirjeldatud väliste mõ-
jude rahalised väärtused.
Rahavoo arvutuse koondtabelid on toodud aruande lisas 2. Järgnevas tabelis on toodud
ühe tulemusmõõdiku – nüüdispuhasväärtuse (NPV) – kujunemine, kusjuures diskonto-
määrana on kasutatud sama määra, mis oli kasutuses finantsanalüüsis (6,5%).
Tabel 37 Sotsiaalmajandusliku nüüdispuhasväärtuse arvutus variantide lõikes
tuhat eurot V1 V2 V3
Finantsrahavoo NPV -24 885 -24 799 -18 488
Finantsrahavoo NPV pärast korrektuure -18 028 -17 961 -13 462
Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 762 953 953
Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 18 597 37 195 24 796
Liiklejate kulu (tasasusest) 2 937 2 937 2 937
Liiklejate kulu (sõidu sujuvusest) 980 1 961 1 307
Emissioonid 926 1 853 1 235
Sotsiaalmajandusliku rahavoo NPV kokku 6 175 26 936 17 766
Tabelist on näha, et kõikide variantide korral on lõpptulemus positiivne, kuid alternatiiv
V2 korral see oluliselt kõrgem, ehk see alternatiiv on kõige tasuvam.
Toome järgnevalt ära kõikide tasuvusmõõdikute kirjeldused ning seejärel ka tulemused.
Majanduslik Saadakse rahalisse väärtusesse arvestatud projekti laiemate
nüüdispuhasväärtus ehk majandusmõjude diskonteerimisel. Analüüsis on eeldatud, et
ENPV sotsiaalne diskontomäär võrdub finantsilisega ehk on 6,5%.
Projekt on tasuv siis, kui sotsiaalmajanduslik rahavoo dis-
konteeritud väärtus on positiivne.
44
Majanduslik sisemise On diskontomäär, millega diskonteerides projekti sotsiaal-
tootluse määr ehk ERR majanduslike rahavoogude nüüdisväärtus on null.
Projekt on tasuv siis kui ERR on kõrgem, kui sotsiaalne dis-
kontomäär ehk antud juhul 6,5%.
Tulu-kulu määr ehk B/C Saadakse projekti diskonteeritud tulude jagamisel diskon-
teeritud kuludega.
Projekt on tasuv siis kui B/C on suurem kui 1.
Projekti alternatiivide tasuvusnäitajad alternatiivide lõikes on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 38 Projekti tasuvuse mõõdikud
Variant V1 V2 V3
ENPV (mln. EUR) 6,2 26,9 17,8
ERR 9,8% 17,8% 16,6%
B/C 1,34 2,50 2,32
Seega on kõikide näitajate järgi Projekt sotsiaalmajanduslikult tasuv, sest ENPV>0,
ERR>6,5% ja B/C>1.
Kõige tasuvam variant on seega Variant2 ehk viaduktiga ja foorlahendusega
ristmikuga lahendus.
7.5. Kergliikluse tunnelite mõju
Täiendavalt analüüsisime alternatiive, mille korral ei rajata ristmikule jalakäijate tunne-
leid. Variandi V1 korral tuleks selliselt juhul loobuda ühest tunnelist (Ehitajate teel) ning
variantida V2 ja V3 korral kahest tunnelist (lisaks veel Paldiski maanteel).
Tunnelitest loobumise esmane mõju on seotud maksumuse vähenemisega. Mõju oleks
siis suurem V2 ja V3 korral, kui investeeringu maksumus väheneks 0,6 miljoni euro
võrra (vt järgnevat tabelit).
Täiendavalt on eeldatud mõju liiklusõnnetustele. Liiklusõnnetuste arvu vähendati va-
riantide V1 ja V2 korral 7%-punkti (-20%-lt -13%-le) ning V3 korral 11%-punkti (-
25%-lt -14%-ni) võrra. Arvestati sellega, et täna on ristmikul rohkem pooled õnnetu-
sed seotud jalakäijatega ja need toimuvad valdavalt ülekäiguradadel.
Eelpool toodud eelduste muutmise järel arvutati uuesti ka Projekti
nüüdispuhasväärtused (vt tabeli teist osa).
Tabel 39 Kergliikluse tunnelitest loobumise mõju
miljonit eurot V1 V2 V3
Investeeringu maksumus
KOOS JALAKÄIJATE TUNNELIGA 20,12 19,62 15,60
ILMA JALAKÄIJATE TUNNELITA 19,69 19,00 15,02
MUUTUS -0,43 -0,62 -0,58
Majanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV)
KOOS JALAKÄIJATE TUNNELIGA 6,91 27,49 17,77
ILMA JALAKÄIJATE TUNNELITA 6,91 27,47 17,72
45
ENPV MUUTUS 0,01 -0,03 -0,05
Tulemused näitavad, et kasutatud eelduste korral tunnelita variandi korral ENPV sisuli-
selt ei muutu st Projekti investeeringu maksumuse alanemise positiivne mõju on võrdne
õnnetuste kulu suurenemisega. Muutus on seega marginaalne kuid arvestada tuleb as-
jaoluga, et õnnetuste arvu muutuse suurus põhineb subjektiivsel hinnangul.
7.6. Projekti mõju tööhõivele
Projekti otsene mõju tööhõivele tekib uue teelõigu ehitamisest ning hilisemast hoolda-
misest.
Vastavalt peatükis 7.2 väljatoodule moodustab otsene tööjõukulu ehituskuludes hin-
nanguliselt 30% ja hoolduskuludes 40%. Tööjõukulude summast lähtuvalt arvutati
keskmise palgaga töökohtade arv. Tulemused on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 40 Aasta keskmine otseste töökohtade arv ehitus ja hooldusperioodil
V1 V2 V3
Ehitusperiood 126,2 123,0 97,3
Hooldusperiood 4,2 4,6 3,2
Ehitusperioodil püsivad töökohad kahe aasta jooksul. Hooldusperioodil on suurem töö-
hõive tõus taastus- ja kapitaalremondi toimumise ajal.
Lisaks otsestele töökohtadele tekib ehitusest ja hooldusest kaudseid töökohti läbi vahe-
tarbimise so vajalike teenuste ja materjalide ostmise kaudu. Nii tekitab vastavalt rah-
vamajanduse sisend-väljund raamistikule 1 euro suurune müügitulu muutus ehituses
majanduses rohkem kui 2 euro suuruse (2,07 eurot) müügitulude muutuse kõikides
mõjutatud sektorites kooku.
46
8. TUNDLIKKUSANALÜÜS
Tundlikkusanalüüsi käigus mõõdeti olulisemate sisendite mõju Projekti sotsiaal-
majandusliku tulemuslikkuse mõõdikule – nüüdispuhasväärtus ehk ENPV. Projekti
meeskonna hinnangul on kriitilisemad sisendandmed, mille prognoositud väärtused on
seotud suurema ebakindlusega ning mille mõju Projekti tasuvusele on suuremad, järg-
mised:
1. Ehitusmaksumus;
2. Hoolduskulude tase;
3. Aja kokkuhoid.
Järgnevatel joonistel on esitatud Projekti ENPV ja ERR muutus erinevate kriitiliste si-
sendnäitajate muutmise korral, koos lühikese kommentaariga. Arvutused on tehtud al-
ternatiiv V3 kohta.
Ehitusmaksumus
Projekti ehitusmaksumus selgub lõpli-
kult alles pärast hangete läbiviimist.
Ekspertide hinnatud investeeringu
maksumus on 15,3 miljonit eurot ning
tööd teostatakse aastatel 2016 ja
2018.
Joonis vasakul näitab lineaarset seost
investeeringu maksumuse ja tule-
musnäitajate vahel. Juhul kui Projekt
kallineb näiteks 25% võrra (3,7 mil-
jonit eurot), väheneb ENPV ligikaudu 23% ehk 3,6 miljoni euro võrra.
Seega jääb ka märkimisväärse kallinemise korral Projekti sotsiaalmajanduslikult tuge-
valt kasumlikuks.
Hoolduskulude tase
Hoolduskulusid projekti tulemisena lin-
naeelarvesse oluliselt ei lisandu, siis on
ka hoolduskulude mõju tulemusnäita-
jatele mõnevõrra väiksem kui ehitus-
maksumusel.
Arvutused näitasid, et baastasemel
vähendab hoolduskulude suurendami-
ne 1% võrra projekti ENPV-d kõikidest
0,3% võrra.
47
Sõitjate aja kokkuhoid
Sõitjate aja kokkuhoid on suurima ma-
jandusliku mõjuga tulemus, mis Projekti
teostamisel saavutatakse. Samas on
linnaliikluse tingimustes ajavõidu hin-
damine seotud suure ebakindlusega.
Tundlikkusarvutus näitas, et ajavõidu
vähenemisel 1% võrra, väheneb Projekti
NPV baastasemelt 1,6% võrra.
Seega omab aja kokkuhoiu muutus olulist mõju tulemustele, kui nagu on näha eelne-
valt jooniselt jäävad Projekti tasuvusnäitajad ka aja kokkuhoiu vähenemisel 25% võrra
positiivseks.
Riskistsenaarium
Riskistsenaarium on koostatud eelnevalt toodud parameetrite kombinatsioonina. Koos-
tasime negatiivse stsenaariumi, mille korral kõikide kriitiliste parameetrite väärtusi
muudeti halvemuse suunas 20% ulatuses. Teised Projekti parameetrid jäid muutmata.
Tulemused alternatiivi V3 arvestades on toodud järgnevas tabelis:
Väärtuse Projekti Projekti
Näitaja
muutus ENPV ERR
Investeeringu maksumus +20%
9,7 miljo-
Hoolduskulud -20% 11,9%
nit eurot
Aja kokkuhoid -20%
Seega on riskistsenaariumi korral Projekti ENPV positiivne 9,7 miljoni euro ulatuses.
Kuigi ENPV väärtus väheneb 8 miljoni euro võrra, on Projekt ka riskistsenaariumi korral
tasuv.
48
9. FINANTSEERIMISVÕIMALUSED JA MÕJU MAJANDUSELE
Finantseerimisalternatiivid
Projekti investeeringute finantseerimiseks on mitmeid teoreetilisi võimalusi, mida tutvus-
tame järgnevas tabelis:
EL fondid/ riigieel- Kuna Projekt on lülitatud perioodi 2014-2020 investeeringute
arve kavva, siis on finantseerimise allikana võimalik kasutada Ühte-
kuuluvusfondi vahendeid, mis antakse linna käsutusse läbi rii-
gieelarve.
Kuna EL-i fondide finantseeringul ei ole tagastamiskohustust,
siis on see finantseerimisallikas Projekti teostaja (Tallinna linn)
seisukohalt kõige soodsam ja eelistatum. Tagastamiskohustus
võib tekkida ainult juhul, kui Projekti elluviimine ei toimu nõue-
te kohaselt.
Tasuline tee Teekasutamise tasustamist kasutatakse peamiselt linnavälistel
kiirteedel.
Teemaksu kehtestamine linnas asuvale ühele ristmikule ei ole
otstarbekas. Ühest küljest on see tehniliselt keeruline ning tei-
seks võib see tekitada ettearvamatuid muutusi liikumisteede
valikul, mille tulemusena võivad jääda saavutamata peamised
eesmärgid – liikluse sujuvus, keskkonnasääst, liiklusohutus.
Suurtes linnades kasutatakse autoliiklejatelt tasude kogumi-
seks näiteks ummikumaksu – eesmärgiks on kesklinna liikluse
leevendamine. See on aga kompleksne lahendus, mida ei saa
siduda äärelinnas rekonstrueeritava ühe ristmikuga.
Tallinna linnas ei ole seni ummikumaksu kehtestamist otstar-
bekaks peetud.
Laen Projekti teostajal on võimalus ehitust finantseerida laenu abil
või otse eelarve vahenditest. Kui projekt ei ole tulu teeniv, siis
ei ole võimalik kasutada nn projektifinantseerimise lähenemist,
kus laenumakseid (põhiosa, intress) finantseeritakse projekti
rahavoogudest.
Haabersti ristmiku projektis on laenu võtmine võimalik nn lin-
naeelarve laenuna. Linna laenuvõimekust on käesolevas ana-
lüüsis eelnevalt käsitletud.
PPP (Public- Tavapärase PPP projekti korral antakse ehituse, finantseerimise
Private ja hoolduse kohustus konkursil valitud erapartnerile. PPP-d võib
Partnership) kombineerida tasulise või tasuta teenusega (teega). Viimase
korral on avaliku sektori üksuse kohutuseks lepinguperioodi
jooksul erapartnerile nn valmisolekumaksete tasumine, mille
sisse kuuluvad investeeringu põhiosa, tootluse (intressi) ja
hoolduse komponendid.
Positiivset mõju oodatakse PPP korral ehituse-finantseerimise-
KOOSTAJA: FINANTSAKADEEMIA OÜ
11.02.2016
hoolduse kombineerimisest ja eelnevast läbimõtlemisest era-
partneri poolt ning talle põhjendatud riskide ülekandmisest.
Arvestades PPP hanke ettevalmistamise keerukust ja protsessi
pikkust on üldjuhul PPP-ks sobivamad suuremad projektid. Lin-
nas asuva teeprojekti PPP kaudu teostamist ei peeta üldiselt
otstarbekast, kuna linnas on objekti keeruline piiritleda (näiteks
hoolduskohustus suhteliselt väikesel teelõigul) ning tekitab ris-
ke, mille ülekandmine erapartnerile ei ole põhjendatud (liiklus-
voogude prognoosimatus, vajaduste muutus, kommunikatsioo-
nid teede all jms).
Haabersti ristmiku projekti võib pidada PPP lahenduseks ka lii-
ga väikeseks. Seetõttu ei kaalutud PPP lahendust tõsise alter-
natiivina toetuse ja linnaeelarve kaudu finantseerimisele.
PPP projektide kombineerimisel Euroopa Liidu toetusega nimetatakse ka hübriid PPP-ks.
See lahendus on küll Euroopa Liidu poolt põhimõtteliselt soositud aga selleks peab olema
praktiline põhjendatus. Hübriid PPP tähendaks kahe suhteliselt keerulise finantseerimisla-
henduse kombineerimist, mis muudab lähenemise veelgi keerukamaks kui tavapärane
PPP.
Kokkuvõtteks võib välja tuua, et sobivaim lahendus Projekti finantseerimiseks on EL-i abi-
rahade kombineerimine linnaeelarve vahenditega.
Mõju eesti majandusele
Projekti ehitusmaksumus on kõige kallima alternatiivi korral (V1, tunnel) 20 miljonit eurot
ning see langeb kahele aastale, mis teeb kuluks aastas 10 miljonit eurot.
Eesti tee-ehituse ettevõtete müügitulu lähenes aastal 2013 600 miljonile eurole (vt järg-
nevat joonist). Töötajate arv tegevusala ettevõtetes kokku oli aastal 2013 üle 4500, Pro-
jekti mõjul tekib ehitusperioodil aastas keskmiselt alla 120 töökoha. Eelnevast võib järel-
dada, et Projekt eraldiseisvana ei oma olulist mõju Eesti tee-ehituse turule (hindade kalli-
nemine, tähtaegse valmimise risk jms).
Joonis 8 Tee- ja raudtee-ehituse ettevõtete müügitulud ja töötajate arv 2010-
2013
700 5 000
4 500
600
4 000
500
miljonit eurot
3 500
3 000
inimest
400
2 500
300 2 000
200 1 500
1 000
100
500
0 0
2010 2011 2012 2013
Müügitulu, miljonit eurot Tööga hõivatud isikute arv
Allikas: Statistikaamet;
50 / 55
Tee-ehituse valdkonna kulud jagatakse kolme suuremasse gruppi: tööjõud, materjali ja
masinad/seadmed. Väliskaubanduse seisukohalt võib esiteks eeldada, et tee-ehituseks ei
ole vaja tööjõudu sisse tuua (teenuse import). Materjalide osa kasutatakse tee-ehituses
valdavalt kohalikku toorainet, olulisemaks impordiartikliks on graniitkillustik. Imporditakse
ka asfalti peamised koostisosad. Kasutatavad seadmed on eelduslikult valdavalt impordi-
tud. Seadmete kulu kajastub ettevõtete kasumiaruandes läbi kulumi. Tee-ehituse ettevõ-
tete kulum moodustas aastal 2013 kõigest 3,4% müügituludest. Kütused, mis on Eestis
samuti valdavalt imporditavad, moodustasid koos energiaga samal aastal 4,6%.
Kokkuvõttes või eeldada, et ehitusmaksumusest vähem kui 20% moodustavad otseselt
või kaudselt imporditavad kaubad.
51 / 55
LISAD
Lisa 1 Finantsrahavoo prognoosid, tuhat eurot
VARIANT 1
2021- 2031- 2036- 2041-
tuhat eurot 2017 2018 2019 2020 2025 2026-2030 2035 2040 2045 2046
Investeeringud -10 249 -9 868 0 0 0 0 0 0 0 0
Puhastus 0 0 -55 -56 -306 -348 -393 -440 -490 -105
Valgustus 0 0 -46 -48 -258 -293 -331 -371 -413 -88
Remondid 0 0 0 0 -1 631 -1 941 -4 016 -2 446 -2 727 -45
Tunneli/viadukti hooldus 0 0 -72 -74 -398 -453 -512 -573 -639 -136
Jääkväärtus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 997
Rahavood kokku -10 249 -9 868 -173 -178 -2 593 -3 035 -5 252 -3 829 -4 270 623
VARIANT 2
2021- 2031- 2036- 2041-
tuhat eurot 2017 2018 2019 2020 2025 2026-2030 2035 2040 2045 2046
Investeeringud -9 998 -9 617 0 0 0 0 0 0 0 0
Puhastus 0 0 -60 -62 -335 -381 -430 -481 -537 -114
Valgustus 0 0 -51 -53 -285 -324 -366 -410 -457 -98
Remondid 0 0 0 0 -1 804 -2 147 -4 442 -2 706 -3 017 -50
Tunneli/viadukti hooldus 0 0 -54 -56 -303 -345 -389 -436 -486 -104
Jääkväärtus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 819
Rahavood kokku -9 998 -9 617 -166 -170 -2 727 -3 196 -5 628 -4 033 -4 497 454
KOOSTAJA: FINANTSAKADEEMIA OÜ
11.02.2016
VARIANT 3
2021- 2031- 2036- 2041-
tuhat eurot 2017 2018 2019 2020 2025 2026-2030 2035 2040 2045 2046
Investeeringud -7 992 -7 610 0 0 0 0 0 0 0 0
Puhastus 0 0 -42 -43 -235 -267 -302 -338 -376 -80
Valgustus 0 0 -35 -36 -195 -221 -250 -280 -312 -67
Remondid 0 0 0 0 -1 232 -1 466 -3 033 -1 847 -2 060 -34
Tunneli/viadukti hooldus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Jääkväärtus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 121
Rahavood kokku -7 992 -7 610 -77 -79 -1 661 -1 954 -3 584 -2 465 -2 748 -60
53 / 55
Lisa 2 Sotsiaalmajandusliku rahavoo prognoosid, tuhat eurot
VARIANT 1
2026- 2031- 2036-
tuhat eurot ENPV 2017 2018 2019 2020 2021-2025 2030 2035 2040 2041-…
Finantsrahavoog pärast korrektuure -18 028 -7 586 -7 205 -120 -124 -1 817 -2 127 -3 684 -2 683 -2 256
Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 762 0 0 53 56 313 316 356 409 562
Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 18 597 0 0 750 804 4 983 7 314 10 159 13 590 22 040
Liiklejate kulu (tasasusest) 2 937 0 0 470 492 2 833 649 0 0 0
Liiklejate kulu (sõidu sujuvusest) 980 0 0 85 85 424 428 440 457 572
Emissioonid 926 0 0 72 70 347 367 432 523 775
Sotsiaal-majanduslik rahavoog kokku 6 175 -7 586 -7 205 1 310 1 383 7 084 6 947 7 702 12 296 21 694
VARIANT 2
2026- 2031- 2036-
tuhat eurot ENPV 2017 2018 2019 2020 2021-2025 2030 2035 2040 2041-…
Finantsrahavoog pärast korrektuure -17 961 -7 403 -7 022 -115 -119 -1 910 -2 239 -3 948 -2 826 -2 586
Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 953 0 0 67 70 392 395 445 511 702
Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 37 195 0 0 1 500 1 608 9 965 14 629 20 318 27 180 44 079
Liiklejate kulu (tasasusest) 2 937 0 0 470 492 2 833 649 0 0 0
Liiklejate kulu (sõidu sujuvusest) 1 961 0 0 171 170 849 857 880 913 1 145
Emissioonid 1 853 0 0 145 139 693 734 863 1 047 1 551
Sotsiaal-majanduslik rahavoog kokku 26 936 -7 403 -7 022 2 236 2 360 12 822 15 023 18 558 26 826 44 891
54 / 55
VARIANT 3
2026- 2031- 2036-
tuhat eurot ENPV 2017 2018 2019 2020 2021-2025 2030 2035 2040 2041-…
Finantsrahavoog pärast korrektuure -13 462 -5 938 -5 557 -53 -55 -1 163 -1 368 -2 514 -1 726 -1 929
Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 953 0 0 67 70 392 395 445 511 702
Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 24 796 0 0 1 000 1 072 6 643 9 752 13 545 18 120 29 386
Liiklejate kulu (tasasusest) 2 937 0 0 470 492 2 833 649 0 0 0
Liiklejate kulu (sõidu sujuvusest) 1 307 0 0 114 113 566 571 587 609 763
Emissioonid 1 235 0 0 97 93 462 489 575 698 1 034
Sotsiaal-majanduslik rahavoog kokku 17 766 -5 938 -5 557 1 693 1 785 9 733 10 488 12 638 18 212 29 956
55 / 55
-864235 -144145 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 16.09.2016 Kehtib kuni: 31.08.2017 Alus: AvTS § 35 lg 21 p 2 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinna Linnakantselei Vabaduse väljak 7 15199 Tallinn Teie: 16.09.2016 nr LV-1/2347 Meie: DateSet nr 25-1/DocNumber Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas Austatud härra Aas Vabariigi Valitsuse 19.02.2015.a korraldusega nr 93 on kinnitatud perioodi 2014-2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava, millesse on lülitatud Tallinna Linnavalitsuse projekt nimetusega „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“. Vastavalt investeeringute kavale on projekti eeldatav abikõlblik kogumaksumus 19 651 200 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetuse suurim võimalik summa on 16 703 520 eurot. P rojekti üheks eesmärgiks vastavalt 15.09.2014 Tallinna Linnavalitsuse poolt esitatud investeeringu ettepaneku le (p. 3.2.2) on luua ühistranspordiradade väljaehitamisega taristu rekonstrueerimisel ühistranspordile eelisõigus . See võimaldaks suurenda da ühistranspordi ühenduskiirusi Haabersti ja Mustamäe vahelisel lõigul. 24. märtsil 2016 . a. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud Haabersti ristmiku liiklusuuringu arutelul tehti ettepaneku kaaluda Paldiski maantee ühistranspordiraja välja ehitamist linna suunal Zoo ja Mustjõe bussipeatuste vahelises lõigus. Eesmärgiga täita i nvesteeringu e ttepanekus nimetatud ühistranspordi radade väljaehitamise eesmärki ning luua ühistranspordile eelisõigus ühistranspordiradade väljaehitamisega. Majandus- ja Kommuni katsiooniministeerium toetab nimetatud ühistranspordiraja välja ehitamist linna suunal Zoo ja Mustjõe bussipeatuste vahelises lõigus . Soovitame antud tööd teostada paralleelselt või koos projektiga „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ . Tööde teostamine on meie poolt muuhulgas aktsepteeritav ka antud projekti osana, aga eraldi hanke ja hanke lepingu alusel , kui riigihangete seadus seda võimaldab . Hetkel Vabariigi Valitsuse 19 .02.2015.a korraldusega nr 93 kinnitatud perioodi 2014-2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava s vahendite ülejääki ei ole . Vahendeid võib üle jääda mõne kavas oleva projekti maksumuse vähenemisel või mõne projekti ära jäämisel. Sellisel juhul saame teie ettepanekut, suurendada projekti abikõlblikku maksumust, menetleda majandus- ja taristumin i stri määruse „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ § 16 alusel, mis sätestab Investeeringute kava muutmise aluspõhimõtted. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal majandus- ja taristuminister Indrek Gailan 639 7664
[email protected]