Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine: vastuskiri. Rõuge VV

RÕUGE VALLAVALITSUS Tehnilise Järelevalve amet [email protected] [email protected] 21.11.2016 nr 7.2-12/40-24 Avalikul väljapanekul oleva Nursipalu KMH programmi parandusettepanekud, vastuväited ja küsimused Nursipalu harjutusväljast jääb Rõuge valla territooriumile ca 2000 ha, millest 99,3 ha on riigikaitsemaa ja ülejäänud ca 1901 ha maatulundusmaa. Tegemist on piirkonnaga kus Kaitseministeeriumi poolt kavandatavad tegevused on tekitanud väga ulatusliku avaliku huvi. Nursipalu arendusprogrammis kavandatavate tegevustega kaasnevad mõjud mis halvendavad kohalike elanike elukeskkonda, -looduskeskonda, mõjuvad negatiivselt omavalitsuste arengule. Kohalikud elanikud on kaitseministeeriumi arendusplaanide vastu ja esitasid ca 400-450 allkirjaga vastuväite miinipildujate laskeharjutuste Nursipallu toomise vastu. Nursipalu harjutusvälja arendamise plaanidele on tugev vastuseis Rõuge valla üldplaneeringu koostamisel. Rõuge valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati hulgaliselt vastuväiteid (ca 170) Nursipalu arendustegevuse kohta, mis tegi senise Kaitseministeeriumi Nursipalu arendusprogrammile tugineva planeerimislahendusega edasimineku võimatuks. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KSH programmi peatükist 2.3.1 ja 2.4 selgub et KSH koostamise eesmärgiks on ehitusprojektide koostamine/ehituslubade taotlemine. Juhime Tehnilise Järelevalve Ameti tähelepanu asjaolule et Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KSH programmipeatükis 2. toodud eesmärgid ja kavandatavad tegevused on vastuolus Planeerimisseaduses ja Ehitusseadustikus sätestatud põhimõtetega. Ehitusseadustiku § 118 lg 3 kohaselt peab riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusluba vastama riigi eriplaneeringule. Ehituseadustiku Lisa 1 kohaselt on harjutusväljal paiknevate väljaõppeehitise püstitamine/rajamine ehitusloakohustuslik tegevus. Riigi eriplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud Planeerimisseaduse § 27 . Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste riigikaitse huvide väljendamiseks. Kaitseministeeriumi kavandatav arendustegevus Nursipalu harjutusväljal vastab ilmselgelt eeltoodud tingimustele (kavandatakse püstitada maakonnaüleste vajadustega olulise ruumilise mõjuga riigikaitselisi ehitisi). Vastavalt Planeerimisseaduse § 27 lõige 10 on riigi eriplaneering ehitusprojekti koostamise aluseks. Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Seetõttu peavad Nursipalu harjutusväljale kavandatavad ehitised olema kooskõlas riigi eriplaneeringuga. _____________________________________________________________________________ Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE231010402006965009 Rõuge alevik [email protected] konto EE662200221019920141 66201 Võrumaa registrikood 75001885 Rõuge valla territooriumi osas pole koostatud ühtegi Nursipalu harjutusvälja arendamist toetavat planeerimisseaduse kohast planeeringut ega viidud läbi planeerimisseaduse kohast asukohavalikut. KMH programmi sissejuhatuses viidatakse AS MAVES 2004.a koostatud „Võru, Paldiski ja Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine“ aruandele. Nimetatud analüüsi koostamisel ignoreeriti suurt avalikku huvi, ei arvestatud Võru Maavalitsuse (kiri 23.12.2004 nr 9-8/3636), Võrumaa Keskkonnateenistuse (kiri 23.12.2004 nr 44-12-1/787-5) ning Rõuge Vallavalitsuse poolt esitatud ettepanekute/puudustega. Analüüsi koostamise protsessi käigus eirati täiendava avaliku arutelu vajadust, keelduti asukohavaliku metoodika selgitamisest, töös puudus majanduslik-, keskkonnakaitseline analüüs. Alternatiivide kaalumise metoodika oli segane ning selle kohta ei antud selgitusi. Selle asemel et läbi avalike arutelude edasi minna võttis Kaitseministeerium ühepoolselt AS MAVES koostatud laskeväljade analüüsi vastu ning asus seda kasutama algdokumendina Nursipalu harjutusvälja arendamisel. Kaitseministeerium vastuses (13.12.2004 nr 4-440/9076) Rõuge Vallavalitsusele teatab et harjutusväljakutele laiendamisvõimaluste otsimine on analüütiline uurimistöö, mis ei eelda ametlikku väljapanekut haldusmenetluse seaduse ja planeerimisseaduse mõistes (Lisa 1). AS MAVES analüüsi koostamisel ei ole järgitud avalikkuse kaasamise põhimõtteid, mis on planeerimisprotsesside põhiline ülesanne ning seetõttu ei saa see analüüs olla Nursipalu harjutusvälja arendamise aluseks. Planeerimisseaduse kohane asukohavalik on seniseni läbiviimata ja sellekohane viide MAVES-e tööle ei ole kohane ja on eksitav. Palume viide MAVESe tööle eemaldada ja see asendada järgmise sõnastusega – Nursipalu harjutusvälja loomiseks ei ole koostatud planeerimisseaduse kohast asukohavalikut. Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et Nursipalu harjutusväljale kavandatavate ehitiste projekteerimisel tuleb jälgida Planeerimisseaduses ja Ehitusseadustikus sätestatut. Vastavalt Planeerimisseadusele on olulise ruumilise mõjuga riigikaitseehitiste püstitamise ja projekteerimise aluseks riigi eriplaneering. Arvestades ehitistega seotud riigikaitselist avalikku huvi ning juba algatatud menetluste jätkamisel tekkivat otstarbetut halduskoormust, oleks kohane viivitamatult kõrvaldada puudujäägid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi kohtuvaidluste ning otsuste tühistamise näol ehk algatada riigi eriplaneeringu koostamine. Vastasel juhul on tõenäoline, et soovitud harjutusvälja võimalik kasutuselevõtt lükkub kaugemasse tulevikku kui koheselt õiguspäraseid otsuseid langetades. Tuginedes eeltoodule palume KMH programmist välja võtta kõik mis puudutab ehitusprojekti koostamist/ ehitusloa väljastamist arendusprogrammi ja sellele koostatava KMH alusel. Muud ettepanekud ja kommentaarid KMH programmi piisavuse ja asjakohasuse kohta: 1. Jääme varasema kommentaari juurde, et peatüki 1 esimene lause on eksitav, sest 3143st hektarist on riigikaitselises kasutuses olnud Nursi raketibaasi ala ca 99 ha. Dessantväe polügoni pole seal olnud. 3035 hektarit oli kasutuses riigimetsana. Teeme sõnastuse muudatusettepaneku “Eesti kaitsevägi on kasutanud Nursipalu alast 99 ha riigikaitselistel eesmärkidest alates 1990-ndate keskpaigast“ 2. Punktis 2.2 lause „Taktikaharjutuse käigus kasutatakse relval paukpadruneid ja need ei kujuta ümbritsevale keskkonnale otsest ohtu, sellist harjutust saab teha harjutusväljal igal pool.“ Jääme varasema ettepaneku juurde, et selguse huvides on oluline täienda lauset selliselt, et piirangud oleks üheselt arusaadavad nagu leheküljel 14. Sama leheküljel tuleb imitatsiooni vahenditega taktikaõppuste lauses kirjeldatud piirangute juures välja tuua, et imitatsioonivahendeid ei tohi kasutada lähemal kui 100 m harjutusvälja piirist ja Nursi- Sõmerpalu maanteest. 3. Palume KMH programmis täpsustada, milliseid jalaväe ja ka lahingumasinaid on kavas Nursipalus kasutada? Milliseid mõjusid nende masinate kasutamine endaga kaasa toob? 4. Alade lühikirjeldusest (lk 11-14) tuuakse välja mõnedel juhtudel ohualad, kuid mitte kõigi väljade ja tegevuste juures. Palume märkida kõigi alade juures ohualad. 5. Punktis 2.3.6 tuua miinipildujate prognoositava kasutuskoormuse juures lisaks maksimaalsetele päevadele välja ka maksimaalne laskude arv päevas 6. Punkt 2.3.11 juures jääb selgusetuks, miks ei kirjutata selgelt välja, et seireprogramm koostatakse KMH aruande koostamise käigus. Samuti palume seirearuannete avalikustamise lauset täiendada tingimusega, et arvestatakse LKS § 53-ga. 7. Punkt 2.3.11 juures jääme oma seisukoha juurde, et lisaks täiendavate leevendusmeetmete rakendamisvajadusele võib looduskaitses tekkida olukordi (nt kaitsealuse liigi arvukuse drastiline langus), kus leevendusmeetmeid leida pole võimalik ning negatiivne mõjutegur tuleb lõpetada. Palume teha vastavasisuline parandus. 8. Rõuge VV märkuse nr 9 vastuses kirjutate, et arvestate APga ettenähtud leevendusmeetmetega (kui neid on võimalik kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamiseks ellu viia). Kas see tähendab, et nii praegu kui ka edaspidi arvestatakse leevendusmeetmetega vaid siis kui neid on võimalik kavandatava tegevuse (nt väljaõpperajatise kasutamise) eesmärgi saavutamiseks ellu viia? 9. Tabelis 4 märgitakse, et raadamiskava saab valmis novembris 2016. Kuna raadamine on üks väga oluline negatiivne mõjutegur keskkonnale (meile teadaolevalt ei ole nii suurepindalalist raadamist Eestis varem tehtud), siis palume esimesel võimalusel tutvustada koostatava plaani lõpptulemust. Leiame, et KMH programmis on raadamine väga minimaalselt kajastatud ning vajaks eraldi välja toomist Tabelis 6. 10. Rõuge VV märkuse nr 11 vastuses on viga ptk 2.6 asemel peaks olema 2.5 11. Punktis 2.5 toote välja alternatiivide kriteeriumid. Viimane kriteerium on, et võimalik alternatiiv peab olema arendajale vastuvõetav (sh maksumus). Selleks, et pakkuda välja omapoolseid võimalikke alternatiive palume KMH programmis välja tuua, milline on praegu planeeritava tegevuse maksumus. 12. Palume programmis täpsustada, et kuidas tuleb mõista võimalike alternatiivide juures välja toodud kriteeriumi arendajale vastuvõetav (sh maksumus). Kas arendaja saab kõigist alternatiividest loobuda, mis neile ei meeldi? Teeme ettepaneku kriteeriumi sõnastust muuta nii, et alternatiiv peab olema nii arendjale ja kohalikule kogukonnale vastuvõetav. 13. KEHJS § 13 lg 2 kohaselt peab KMH programmis välja tooma reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjelduse. Palume punktis 2.5 välja tuua 0-alternatiivi lühikirjeldus ja tuua koos lühikirjeldusega välja alternatiiv, millega loobutakse miinipildujatest. 14. Punktis 2.6 on välja toomata oluline dokument „Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“, mille koostajaks oli 2007 aastal OÜ Hendrikson&KO (Töö nr 792/06). 15. Lisauuringute vajaduse juures märgite ära varasemalt läbiviidud avaliku arvamuse uuringu piisavusest. Juba uuringu läbiviimise ajal tõi Rõuge Vallavalitsus välja uuringu kitsaskohad (Lisa 2). Puudujääke uuringu läbiviimisel tõid välja ka kohalikud elanikud. Olukorra korrektseks kirjelduseks soovitame tungivalt viia läbi uus uuring. 16. Lisauuringute vajaduse juures soovime täpsustada, et koostatud taluvuskoormuse eksperthinnang käsitleb ainult tallamiskoormust, kuid taluvuskoormuse hindamiseks on vaja hinnata lisaks taimestikule ja kooslustele ka näiteks loomastikku. 17. KMH programmis tuleb välja tuua Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses § 7 lg 3 kohased keskkonnakvaliteedi piirväärtused. 18. Segaduse vältimiseks palume KMH programmis jätta käsitlemata kehtestamata maakonnaplaneering. Teeme ettepaneku punktis 2.7.4 kustutada kogu tekst kehtestamata Võru maakonnaplaneeringu kohta. 19. Palume täiendada kehtiva maakonnaplaneeringu kirjeldavat osa järgmise infoga. 2005. aastal kehtestatud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" täpsustas Võru maakonnaplaneeringut. Teemaplaneeringu järgi asub Rõuge valda kavandatav Nursipalu harjutusvälja laiendus rohelise võrgustiku Vagula tugialal, mis on riikliku tähtsusega tuumala. Tugiala suurus on 91,7 km2 ning asustus antud alal on suhteliselt hõre. Tugialal on kaitsealuste liikide elupaigad, metsisemängu paigad, metsakaitseala ja Timmase looduskaitseala. Vagula tugialale jäävad veel Vagula ja Tamula järved, Üra oja ja Võhandu jõe ülemjooksu  suubla. Maakonna teemaplaneering lisas nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks, mille järgi tugialadele on vastunäidustatud aktiivse kasutusega infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida asukohta erinevate variantide vahel ja näha ette vajalikud meetmed võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks. 20. lk 24 tuuakse välja, et 2011. a viidi läbi küsitlus Nursipalu harjutusvälja lähiümbruse kohalike elanike seas seoses harjutusväljal kavandatavate arendustega. Leiame, et nimetatud uuringu järeldused on küsitavad (vt punkt 15). 21. Punktis 3.2.1 kirjeldate, et vibratsiooniuuringuid pole seni tehtud. Kohalike hinnangul on tegemist tõsise probleemiga ning sarnaselt müra uuringutega peab uurima ka vibratsiooni mõju. 22. Teeme ettepaneku, et segaduse vältimiseks lisada Rõuge jõest kirjutades sulgudesse Rõuge jõe kohalike seas kasutuses oleva nime Aiju jõgi. 23. Punktis 3.5.4 märgitakse tallamiskoormuse piirmäärad. Kuidas nende piirmääradega praegu arvestatakse ning kuidas nende piirmäärade tagamist arvutatakse? Kuidas nende määrade juures on võimalik kompanii liikumine väljaõpperajatiste aladel? 24. Palume punktis 3.6 (3.6.1 ja 3.6.2) väljatoodud kaitsealuste liikide nimekirjad üle kontrollida ja viia vastavusse 2013. aastal SA Säästva Eesti Instituudi poolt koostatud eksperthinnanguga “Keretü soo ja seda ümbritsevate koosluste kaitse alla võtmise põhjendatuse kohta“. 25. Millisele infole tuginedes on must-toonekure pesa asustamata? 26. Kaitstava elurikkuse juures tuleb kindlasti välja tuua liikide arvukuse hetke olukord, ehk siis 2016 aasta seire tulemused (kui neid ei ole, siis varasemad). Kindlasti on see vajalik vähemalt metsise (2016 seire tehtud), merikotka (2016 seire tehtud), must- toonekure (2016 seire tehtud) ja kanakulli osas. Hetke olukorra kirjeldust (arvukuse tasemel) on peetud oluliseks erinevatel keskkonnamõju hindamise teemat käsitlevatel seminaridel (viimati 09.11.2016 Otepääl), sest väga oluline on fikseerida võtmeliikide 2016 aasta seis, mis saab hilisemate tulemuste baastasemeks. 27. Leiame, et enne kavandatava Keretü looduskaitseala moodustamist ei ole mõistlik kinnitada KMH aruannet, sest kaitseala moodustamise protsessis võib kaitseala kord või tsoneering oluliselt muutuda. 28. Punkti 3.9 täiendada järgneva infoga. 2005. aastal kehtestatud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" täpsustas Võru maakonnaplaneeringut. Teemaplaneeringu järgi asub Rõuge valda kavandatav Nursipalu harjutusvälja laiendus rohelise võrgustiku Vagula tugialal, mis on riikliku tähtsusega tuumala. Tugiala suurus on 91,7 km2 ning asustus antud alal on suhteliselt hõre. Tugialal on kaitsealuste liikide elupaigad, metsisemängu paigad, metsakaitseala ja Timmase looduskaitseala. Vagula tugialale jäävad veel Vagula ja Tamula järved, Üra oja ja Võhandu jõe ülemjooksu suubla. Maakonna teemaplaneering lisas nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks, mille järgi tugialadele on vastunäidustatud aktiivse kasutusega infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida asukohta erinevate variantide vahel ja näha ette vajalikud meetmed võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks. 29. Jääme oma varasema arvamuse juurde, et KMH programmi punktis 4.1 tuleb kajastada, et lähiümbruseks peeti 2011 a näidislaskmistel läbiviidud küsitlusele tuginedes 15 km (Lisa 3) 30. Tabelisse 6 palume lisada maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel võimaliku keskkonnamõju juurde mõju elustikule (nt metsise arvukusele võib olla oluline negatiivne mõju) 31. Tabelisse 6 palume lisada väljaõppeehitiste ehitamise võimaliku keskkonnamõju juurde mõju elustikule (nt merikotka arvukusele on väga suure tõenäosusega oluline negatiivne  mõju ja sihtmärgiala jääb kogu ulatuses metsise tegevuskava kohasesse metsise elupaika (3 km raadius mängupaiga ümber). 32. Rõuge VV märkuse nr 25 vastuses toote välja, et müra modelleerimise lähteandmete osas on võimalik arvamust avaldada KMH programmi avalikustamise käigus. Kuigi oleme teinud ettepaneku, et koostame lähteülesande koos, pole te seda oma vastuses vajalikuks pidanud ja tõrjute kaasamist. Samal ajal on kõik osapooled pika ajalooga vastasseisu kirjeldamisel väsimatult toonitatud, et hea koostöö arendaja ja kohalike vahel saab toimuda vaid vastastikusel kaasamisel. On kahetsusväärne, et olete järjekordselt asunud jõupositsioonile, et müra modelleerimine (kõige olulisem mõõdik kohalike inimeste jaoks) on vaid Teie rida ja kohalik omavalitsus ja kohalikud elanikud selle lähteülesande koostamisel pole vajalikud. Ebaloogiline tundub ka lahendus, et lähteülesannet ei panda isegi paika KMH programmis, mis on tegelikult igati sobilik koht lähteülesande koostamiseks. 33. KMH programmis tuleks välja tuua, et kaasata nii kohalikke elanikke kui ka kohalikku omavalitsust kõigi eksperthinnangute ja uuringute lähteülesannete koostamisse. 34. Rõuge VV märkuse nr 26 vastuses toote välja, et kinnisvara väärtuse ja selle muutumise hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka. Kelle ülesannete hulka kuulub siis nii olulise mõju hindamine? Jääme seisukohale, et kinnisvara väärtuse ja selle muutumise hindamine on väga oluline ja seda tuleb hinnata käesoleva KMH käigus. 35. Tabelis 7 kirjutate, et mõjude olulisuse hindamisel võetakse arvesse kooslusetüüpide levikut ning looduslikku seisundit ja liikide esinemist, samuti kaitstavate taimeliikide esinemist. Jääb selgusetuks, miks tuuakse eraldi välja kaitstavad taimeliigid, aga mitte kaitstavad linnuliigid. Või kas kaitstavad taimeliigid ei ole siis liigid, millest lause esimeses pooles kirjutatakse. Kokkuvõttes on Rõuge Vallavalitsus seisukohal, et avalikule väljapanekule esitatud KMH programm on puudulik nii asjakohasuse kui ka piisavuse seisukohalt. Palume vastata tekkinud küsimustele, täiendada programmi ning parandada väljatoodud vead. Lisaks oleme seisukohal, et programmiga ei ole mõistlik jätkata, sest Nursipalu harjutusväljale kavandatavate ehitiste projekteerimise protsessis pole jälgitud Planeerimisseaduses ja Ehitusseadustikus sätestatut. Kordame, et arvestades ehitistega seotud riigikaitselist avalikku huvi ning juba algatatud menetluste jätkamisel tekkivat otstarbetut halduskoormust, oleks kohane viivitamatult kõrvaldada puudujäägid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi kohtuvaidluste ning otsuste tühistamise näol ehk algatada riigi eriplaneeringu koostamine. Vastasel juhul on tõenäoline, et soovitud harjutusvälja võimalik kasutuselevõtt lükkub kaugemasse tulevikku kui koheselt õiguspäraseid otsuseid langetades. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Toots vallavanem Lisa 1. Võru väeosade harjutusvälja asukohavaliku ekspertiis Lisa 2. Märkused elanike küsitluse kohta Lisa 3. Näidislaskmise (2011) mõju ulatuse kaart Jaanus Tanilsoo 785 9322 [email protected]   Peraküla Peraküla küla küla Pikasilla Pikasilla küla küla Pille Pille küla küla PÕLVA PÕLVA MAAKOND MAAKOND Lauga Lauga küla küla Koigu Koigu küla küla Tsolgo Tsolgo küla küla Oleski Oleski küla küla Kärgula Kärgula küla küla Punakülä Punakülä küla küla Raiste Raiste küla küla Paidra Paidra küla küla Urvaste Urvaste küla küla Haamaste Haamaste küla küla Kannu Kannu küla küla Kirikuküla Kirikuküla küla küla Ruhingu Ruhingu küla küla Mustja Mustja küla küla Lapi Lapi küla küla Sulbi Sulbi küla küla Parksepa Parksepa alevik alevik Lilli-Anne Lilli-Anne küla küla Kärnamäe Kärnamäe küla küla Pindi Pindi küla küla Tagaküla Tagaküla küla küla 00 2,5 2,5 55 Kõrgess Kõrgess Väimela Väimela alevik alevik Mõrgi Mõrgi küla küla Pihleni Pihleni küla küla kilomeeter kilomeeter Mäekülä Mäekülä küla küla Listaku Listaku küla küla Rauskapalu Rauskapalu küla küla Osula Osula küla küla Loosu Loosu küla küla a Uhtjärve Uhtjärve küla küla Väiso Väiso küla küla Kääpa Kääpa küla küla Pikakannu Pikakannu küla kül Lümatu Lümatu küla küla Horma Horma küla küla Hutita Hutita küla küla Navi Navi küla küla Kühmamäe Kühmamäe küla küla Rusima Rusima küla küla Hargi Hargi küla küla Linnamäe Linnamäe küla küla Lasva Lasva küla küla Mäes Mäes Uue-Antsla Uue-Antsla küla küla Varese Varese küla küla Alakülä Alakülä küla küla Kirumpää Kirumpää küla küla Majala Majala küla küla Villa Villa küla küla Alapõdra Alapõdra küla küla Puusepa Puusepa küla küla Pässä Pässä küla küla Vagula Vagula küla küla Järvere Järvere küla küla Voki-Tamme Voki-Tamme küla küla Sõmerpalu Sõmerpalu küla küla Tammsaare külaOtsa Tammsaare küla Otsa küla küla ana-Antsla ana-Antsla alevik alevik Liiva Liiva küla küla Haava Haava küla küla Võrumõisa Võrumõisa küla küla Husari Husari küla küla Vaabina Vaabina küla küla Roosisaare Roosisaare küla küla Sõmerpalu Sõmerpalu alevik alevik Kraavi Kraavi küla küla Haidaku Pritsi Pritsi küla Haidaku küla küla küla Lehemetsa Lehemetsa küla küla Tiri Tiri küla küla Hänike Hänike küla küla Võru Võru linn linn Nõnova Nõnova küla külaKaku Kaku küla küla erlaane erlaane küla küla ik ik Mustassaare Mustassaare küla küla Keema Keema küla küla Umbsaare Umbsaare küla küla Võlsi Võlsi küla küla Sooküla Sooküla küla küla Antsla Antsla linn linn Noodasküla Noodasküla küla küla Sutt Sutt küla küla Säre Säre küla küla Kurenurme Kurenurme küla küla Juba Juba küla küla Kose Kose alevik alevik Palometsa Palometsa küla küla Tüütsmäe Tüütsmäe külaküla Verijärve Verijärve küla küla Loosi Loosi küla küla Udsali Udsali küla küla Saaremaa Saaremaa küla küla Kollino Kollino küla küla Meegomäe Meegomäe küla küla Käätso Käätso küla külaRaudsepa Raudsepa küla külaküla Andsumäe Andsumäe külaküla Pu Pu Puiga Puiga küla Tohkri Tohkri küla küla Oe küla Oe küla Sika Sika küla küla Räpo Räpo küla küla Koloreino Koloreino küla küla Ortuma Ortuma kk Kusma Kusma külaküla Vana-Nursi Vana-Nursi küla küla Meeliku Meeliku küla küla Vaarkali Vaarkali küla küla Rimmi Rimmi küla küla Lükkä Lükkä küla küla Horsa Horsa küla küla Mõisamäe Mõisamäe küla küla Soome Soome küla küla Luhametsa Luhametsa küla küla Nursi Nursi küla küla Hansi Hansi küla Nooska küla Nooska küla küla 10 km Hannuste Hannuste Mõksi küla küla küla Kolepi Kolepi küla küla Holsta Holsta küla küla KK Tallima Tallima küla küla Mõksi küla Piisi Piisi küla küla Laossaarõ Laossaarõ külaküla Nilbõ Nilbõ küla küla Tilgu Tilgu küla küla Liivakupalu Liivakupalu küla küla 15 km Hinsa Tsolli Tsolli küla Hinsa küla küla küla absaare absaare küla küla Simmuli Simmuli küla küla Utessuu Utessuu küla küla Mustahamba Mustahamba külaküla Tsutsu Tsutsu küla Ala-Tilga Ala-Tilga küla Kallaste Kallaste küla külaküla küla Savilöövi Savilöövi küla küla Järvepalu Järvepalu küla küla Voki Voki küla küla Halla Halla küla küla Litsmetsa Litsmetsa küla küla Rasva Rasva küla küla Uue-Saaluse Uue-Saaluse külaküla Juraski Jurask Ahitsa Ahitsa küla küla Kaika küla Jõepera Kaika küla Jõepera küla küla Sänna Sänna // Sännä Sännä küla küla küla Sikalaanõ Sikalaanõ küla Kiidi Kiidi küla küla Taudsa Taudsa küla küla Mäe-Tilga Mäe-Tilga küla küla Muna küla Simula Muna küla Simula küla küla Tsooru Tsooru küla küla Roosiku Roosiku küla küla Möldri Möldri küla küla Kokõ Kokõ küla küla Vakari Vakari küla küla Kurvitsa Kurvitsa küla küla Handimiku Handimiku küla küla Saika Saika küla küla Heedu Heedu küla küla Nogu Nogu küla küla Peedo Peedo küla küla Vana-Saaluse Vana-Saaluse küla küla Viru Viru küla küla Paeboja Paeboja küla küla Rõuge Rõuge alevik alevik Udsali Udsali küla küla KäpaPaloveere Käpa Paloveere küla küla küla küla Jeed Jee Karaski Karaski küla küla Sika Sika küla küla Horoski Horoski küla küla Haanja Haanja küla küla küla küla Riitsilla Riitsilla küla küla Trolla Trolla küla küla Jaanipeebu Jaanipeebu küla küla Rebäse Rebäse küla küla Nursipalu Nursipalu näidislaskmine näidislaskmine Tsolli Tsolli küla küla 10.08.2011 10.08.2011 Augli Augli küla küla Saagri Saagri küla küla Kündja Kündja küla küla Kikkaoja Kikkaoja küla küla Kaugu Kaugu küla küla Ruuksu Ruuksu Väiku-Ruuga küla küla Kokõmäe Kokõmäe külaküla Kergatsi Leoski Leoski küla Kergatsi küla küla küla Peram Pera Haabsilla Haabsilla küla küla Väiku-Ruuga küla küla Purka Purka küla küla Viirapalu Viirapalu küla küla Kõrgepalu Kõrgepalu küla küla Hotõmäe Hotõmäe küla küla Plaksi Plaksi küla küla Laskeharjutustest Laskeharjutustest Haavistu Haavistu küla küla tingitud tingitud häiriva häiriva Ähijärve Ähijärve küla küla Soomõoru Soomõoru Mõõlu Mõõlu küla küla küla küla Hallimäe Hallimäe küla küla Viliksaarõ Viliksaarõ küla küla Heibri Heibri küla küla ja jaHämkoti väga väga häiriva häiriva Pressi mõju mõju ulatus Pressi küla Hämkoti küla küla küla ulatus Haava Haava küla küla Härämäe Härämäe küla küla Kirbu Kirbu küla küla Luhte Luhte küla küla Kiriku Kiriku Vänni Vänni küla küla Villa Kääraku Kääraku Villa küla külaküla küla Saarlasõ Saarlasõ küla küla Viitina Viitina küla küla Muduri Muduri küla küla Ala-Suhka Ala-Suhka küla küla Kangsti Kangsti küla küla Märdi Märdi küla küla Mäe-Suhka Mäe-Suhka küla küla Kõo Kõo küla küla Kängsepä Kängsepä küla küla Järvekülä Järvekülä küla küla Tüütsi Tüütsi küla küla PulliJugu Pulli Jugu küla küla küla küla Tummelka Tummelka Vana-Roosa Vana-Roosa küla küla Rebäsemõisa Rebäsemõisa küla küla Kähri KähriMahtja Mahtja küla küla küla küla Piipsemäe Piipsemäe Plaani Plaani küla küla küla küla küla küla Pari Pari küla küla Sandi SandiPede Ped kü kü Sadramõtsa Sadramõtsa küla küla Pärlijõe Pärlijõe küla küla Kavõldi Kavõldi Haki Haki küla külaküla küla Aabra Aabra Kõomäe Kõomäe küla küla küla küla KuklasõRoobi Roobi Kuklasõ küla külaküla küla Soemõisa Soemõisa külaküla Ortumäe Ortumäe küla küla Tõnkova Tõnkova küla küla Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 22. november 2016. a. 13:14 Adressaat: TJA - Avalik Koopia: Valmond Mikli Teema: 7.2-12/40-24 Keskkonnam�ju hindamise programmi kohta seisukoha k�simine: vastuskiri Manused: Keskkonnam�ju hindamise programmi kohta seisukoha k�simine vastus.bdoc Tere! Teile on saadetud R�uge Vallavalitsuse dokumendihalduss�steemi Amphora kaudu digiallkirjastatud kiri nr 7.2-12/40-24 Avalikul v�ljapanekul oleva Nursipalu KMH programmi parandusettepanekud, vastuv�ited ja k�simused. Mare Tiivoja vallasekret�r R�uge Vallavalitsus 5565 0450 785 9312 [email protected]