Muinsuskaitse amet Päring teie kirjas 03.10.2016 nr 1.1-7/1794-2 avaldatud seisukoha suhtes. O ma kirjas Tehnilise Järelevalve Ametile põhjendate vajalikkust , keeldud a Kalevipoja kujule hoonestusloa väljastamis es t , järgnevalt: „ Kavandatav skulptuur asukohas kataks Pirita teelt vanalinnale suunatud vaates Tallinna vanalinna silueti osaliselt ja läbistaks silueti piirjoone umbes plaanitava Kalevipoja skulptuuri puusakõrgusel. Seetõttu muutuvad - skulptuuriga võrreldes - selle taha taustale jäävad objektid marginaalseks ning Pirita teelt ei oleks vanalinna siluett enam täies ulatuses vaadeldav.“ See lõik väljendab ameti seisukohta, et vanalinna vaadeldavus tuleb säilitada mitte ü ksnes vaatesektorites, vaid kaitsevööndi igas punktis. Praktiliselt on see võimatu ning nõuab kõigi rannaalal e planeeritud arenduste keel amist. Seni pole taolisest äärmuslikust seisukohast lähtutud ning tegelikkuses näeme, et muinsuskaitse ei pea rea arenduste puhul vanalinna vaadeldavuse tagamist kogu kaitsevööndi ulatuses vajalikuks. K ui Kalevipoja puhul viidatakse vajadusele säilitada vaade vanalinnale kujul, milline see oli 2007. aastal, kui Tallinna vanalinn kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja, siis kuidas on võimalik, et p eale seda on kerkinud kõrghoone d näiteks Sossi mäelt piki Tartu maanteed kulgeva vaatesektori perimeetrisse ning hetkel toimub vilgas tegevus Admiraliteedibasseini uusarendustes, kus planeeritud hoonemahud katavad enamuse kontaktvööndi jäävaist vaatesektoreist? Arusaamatuks jääb samuti , et Muinsuskaitse amet ile pole piisavaks argumendiks Tallinna Linnavolikogu otsus aastast 2005, mida toetas ka toonane Muinsuskaitse ameti juht. Eeltoodu valguses tõstatub rida küsimusi: Kas vaatesektorites ja kogu kaitsevööndi ulatuses vanalinna silueti vaadeldavuse säilitamine kehtib vaid teatud rajatiste puhul ning ei hõlma suuri kinnisvaraarendusi? Millega seletada, et Pirita tee kaldavalgustus ei häiri muinsuskaitsjaid, kuigi halvendab oluliselt vaadet vanalinnale ? Kas Muinsuskaitse amet lähtub oma otsustes seadustest, mis kehtivad üheselt kõigile, või tehakse mingitel põhjustel erandeid ? Kui, siis milliseid ja mis tingimustel? Kui erand eid ei tehta, kuidas siis seletada ühe muinsuskaitsenõukogu liikme vihjet, et kokkuleppel oleks võimalik nõukogu jäika seisukohta pehmendada? Millisest kilukarbisiluetist on kirjas juttu? Kas konservietiketile sobivaks tuleb lugeda ka Admirali teedibasseini arendusi, või kõlba vad sinna üksnes kaksiktorn ja teised vanalinna naabrusse jäävad kõrghoone d? Kas Viru koos eklektilise kaubanduskeskusega on kilukarbikõlbulik? Ehk oleks vähemalt ametlikes dokumentides aeg loobuda niivõrd umbmäärasest ja hinnangulisest normist nagu konservikarbi disain ? Me ei soovi antud kirjaga kedagi survestada, ent meid ei rahulda olukord, kus va nalinna kerkivad küprokehitised ja vaates ektorite täisehitamist peetakse teatud tingimustel täiesti vastuvõetavaks, ent samas püütakse demonstreerida võimu, loopides gnoseoloogilistele hinnangutele toetudes kaikaid kodarasse Eesti rahvuseepose kangela st kujutavale monumentaalvormi püstitamisele, mille poolt oli TV3 otse saate ajal läbiviidud küsitlus el 75% osalen uist.
Liis Piper
Saatja: Tauno Kangro <
[email protected]>
Saatmisaeg: 18. november 2016. a. 12:32
Adressaat:
[email protected]
Koopia: Liis Piper
Teema: Kalevipoja hoonestusloa menetlusest
Manused: Muinsuskaitse amet.bdoc
Tere,
Saadan vastuskirja Teie kirjale 03.10.2016 nr 1.1-7/1794-2 avaldatud seisukoha suhtes.
Lugupidamisega,
Tauno Kangro
Tel. 5013416
From: Liis Piper [mailto:
[email protected]]
Sent: Friday, October 21, 2016 4:15 PM
To: Tauno Kangro
Subject: Kalevipoja hoonestusloa menetlusest
Reg. kuupäev: 21.10.16
Kellaaeg: 16:08:40
Reg. number: 16-0695-026
Austatud Tauno Kangro
Edastame Teile tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tutvumiseks ja arvamuse ning
vastuväidete andmiseks hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse projekti. Oma arvamus või
vastuväited palume esitada hiljemalt 21.11.2016.
Ühtlasi juhime tähelepanu asjaolule, et Rahandusministeeriumis on ettevalmistamisel Eesti merealade
ruumilise planeerimise algatamine. Lähtuvalt veeseaduse § 228 lg punktist 2 keeldub pädev asutus
hoonestusloa menetluse algatamisest kui taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei
ole lõppenud.
Lugupidamisega
Liis Piper
Peaspetsialist
667 2004|
[email protected] | www.tja.ee
Tehnilise Järelevalve Amet
Sõle 23A 10614 Tallinn
1