Mobiilse L C NG seadme r iskianalüüs Kose tee 6 , Võru linn Tallinn 201 6 SISUKORD TOC \o "1-2" Üldosa PAGEREF _Toc340306859 \h 3 1. Analüüsi lähteandmed PAGEREF _Toc340306860 \h 4 1.1 Riskianalüüsi metoodika PAGEREF _Toc340306861 \h 4 1.2 Kasutatud mõisted PAGEREF _Toc340306862 \h 8 1.3 Käitise kirjeldus PAGEREF _Toc340306863 \h 9 1.4 Keskkond ja lähiümbrus PAGEREF _Toc340306864 \h 9 1.5 Käitise infrastruktuuri kirjeldus PAGEREF _Toc340306865 \h 10 1.6 Ettevõttes kasutatavate õnnetusi ennetavate, teavitavate ja nendele reageerivate seadmete ja vahendite kaardistamine PAGEREF _Toc340306866 \h 11 2. Võimalike õnnetusjuhtumite määratlemine PAGEREF _Toc340306867 \h 12 2.1 Ülevaade varasematest õnnetustest ja vahejuhtumistest PAGEREF _Toc340306868 \h 12 2.2 Võimalikud stsenaariumid PAGEREF _Toc340306869 \h 12 3. Riskide analüüs PAGEREF _Toc340306870 \h 13 3.1 LNG leke laadimiskohas ja selle süttimine PAGEREF _Toc340306871 \h 13 3.2 LNG tsisternist leke ja tulekahju PAGEREF _Toc340306872 \h 16 3.3 CNG kompressorjaamas gaasi leke ja süttimine PAGEREF _Toc340306873 \h 18 3.4 CNG laadimiskohas gaasi leke ja süttimine PAGEREF _Toc340306874 \h 20 3.5 Äärmuslikud ilmastikuolud PAGEREF _Toc340306875 \h 22 4. Õnnetuste ennetamine ja neile reageerimine PAGEREF _Toc340306876 \h 23 5. Kokkuvõte PAGEREF _Toc340306877 \h 24 Lisa 1. LCNG seadme asendiplaan PAGEREF _Toc340306878 \h 26 Lisa 2. Käitise lähiümbrus PAGEREF _Toc340306879 \h 27 Lisa 3. Lekkinud LNG süttimise ohuala PAGEREF _Toc340306880 \h 28 Lisa 4. Laadimisel lekkinud LNG süttimise ohuala arvutuskäik PAGEREF _Toc340306881 \h 29 Lisa 5. Tsisternist lekkinud LNG plahvatuse ohuala arvutuskäik PAGEREF _Toc340306882 \h 31 Lisa 6. Survemahutist lekkinud CNG ohuala arvutuskäik PAGEREF _Toc340306883 \h 33 Üldosa Käesoleva riskianalüüsi koostamise eesmärk oli välja selgitada ja hinnata Võru linna Kose tee 6 paigaldatava L C NG seadme, selle territooriumil ja ohualas esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkim ise tõenäosust, saamaks ülevaate sellest, mis võiks potentsiaalselt ohusta da inimeste elu ja tervist, tekita da ulatuslikku majanduslikku kahju, kahjusta da märkimisväärselt keskkonda või mõne elutähtsa valdkonna toimimist. Alexela Energia soovib paigaldada Võru linna Kose tee 6 kinnistule mobiilset L C NG seadet . Kuivõrd nimetatud käitis l iigitub kemikaaliseaduse § 22 kohaselt ohtlik uks ettevõtteks, siis on Alexela Energia AS-il kohustuseks koostada käitise kohta muu hulgas ka riskianalüüs. Riskianalüüsi väljundiks on lisaks võimalike õnnetusjuhtumite loetelule ja nende ennetamiseks vajalike meetmete prioriteetsuse määratlemisele ka kaardimaterjal, milles kajastuvad ohtude mõjualad ümbritsevale keskkonnale , ehitistele ja inimelu de le . Riskianalüüsi koostaja : Rain Kurg, Storkson OÜ , ohutusnõunik. Kontaktid: mob: 53400085; e-post:
[email protected] 1. Analüüsi lähte andmed 1.1 Riskianalüüsi metoodika Riskianalüüsi koostamisel on l ähtutud Kemikaaliseaduse §23 lg 8 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus est nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” ja olemasoleva objekti ehitistest ja sellel toimuvatest protsessidest ja tegevustest ning projekteeritavast planeeringust. Potentsiaalsete Probleemide Analüüsi (PPA) meetodil hinnati esitatud dokumentides v äljatoodud andmete, vaatlus e ja täiendavate küsimustike põhjal objekti risk e . Riskianalüüs on koostatud järgnevate etappide käigus: teabe kogumine, võimalike õnnetuste väljaselgitamine võimalike õnnetuste tõenäosuste väljaselgitamine võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine riskiklasside määramine ja riskide järjestamine ennetusmeetmete kaardistamine riskianalüüsi vormistamine Tõenäosuse määramisel on kasutatud Hollandi “Rahvusliku elanikkonna tervise ja keskkonna instituudi” poolt koostatud “Kvanti t atiivse riskide hindamise juhendit” (“National Institute of Public Health and the Environment” (RIVM) “Reference Manual Bevi Risk Assesments, Module C Modeling the specific Bevi categories, Version 3.2. 2009” , alias “Purple Book”) . Hollandi metoodika kasutamise õnnetusjuhtumite tõenäosuste määramisel tingib vajadus erinevate õnnetusjuhtumite toimumissageduse subjektiivse hinnangu mõju vähendamiseks. Sellega tõstetakse õnnetusjuhtumite ennetamiseks kavandatavate prioriteetide määramise usaldusväärsust ja asjakohasust. Tõenäosuste määramisel on võetud torujuhtmetega toimuvate õnnetuste sagedust ka Maagaasi torujuhtmete andmebaasi (EGIG) statistikast. Võimalikud riskid lahterdatakse riskimaatriksis, mille kohaselt kujunevad välja kohaliku omavalitsuse , ettevõtte ja ümbritseva keskkonna ning inimeste elu ja tervise kaitsmise s eisukohalt olulisimad ohu kohad. Tõenäosused lahterdatakse lisaks valitud metoodikale tulenevalt matemaatilistest tulemitest prioriteetsuse järgi nimekirja, mille alusel on võimalik määrata iga võimaliku õnnetusjuhtumi olulisust pingereas . Põlevgaasi o huala d on arvutatud ALOHA programmiga, mis on USA Keskkonnakaitse agentuuri poolt koostatud va batarkvara ohualade hindamiseks. Ohualasid ei saa tõlgendada lõpliku tõena. Tulemused on illust r atiivse tähendusega , andes üldise ülevaat e võimaliku õnnetuse toimumisel tekkiva ohuala ulatusest. Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtuti Majandus- ja taristu ministri 01.03.2016 määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisas avaldatud parameetritest . Hädaolukordade hindamise tõenäosuse tabel : Tabel 1 . Tõenäosuste hindamise kriteeriumid Tõe-näosus-aste Tõe-näosus Toimumis-sagedus Tõenäosus 1 a. jooksul Selgitus 1 Väga väike Harvemini kui kord 50 aasta jooksul <0,05% 1 võimalus 100 000 kuni 1 võimalus 10 000, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul < 0,0005 2 Väike Kord 25 - 50 aasta jooksul 0,05% kuni 0,5% 1 võimalus 10000-st kuni 1 võimalus 1000-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul 0,0005- 0,005 3 Kesk-mine Kord 10 - 25 aasta jooksul 0,5% kuni 5% 1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus 100-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul 0,005- 0,05 4 Suur Kord 1 kuni 10 aasta jooksul 5% kuni 50% 1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul 0,05- 0,5 5 Väga suur Sagedamini kui kord aastas > 50% suurem kui 1 võimalus 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul > 0,5 Hädaolu kordade tagajärgede raskusastmete määratlemine : Tabel 2 . Tagajärgede hindamise kriteeriumid RASKUS-ASTE TAGA- JÄRG TAGAJÄRJE VALDKOND KRITEERIUM A Vähetähtis Inimeste elu ja tervis Töötajatel tervisekahjustusi ei esine. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel < 5 000 €. Looduskeskkond Puudub või on tähtsusetu. B Kerge Inimeste elu ja tervis 1-3 töötajal kerged tervisehäired ja vigastused, mis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna esmaabi. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 5000-50 000 €. Looduskeskkond Lühiajalised kahjustused, mille mõju kaob kohe peale päästetööde lõpetamist. Sündmuskoha piirang ainult päästetööde ajaks . C Raske Inimeste elu ja tervis 1-3 töötajat vajavad haiglaravi (alla 5 päeva) või esinevad jäädavad tervisekahjustused. Kahjulik mõju nii kinnistul kui võimalik levik väljaspoole territooriumi. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 50 000-500 000 €. Looduskeskkond Täielikult taastuvad lühiajalised kahjustused, millel on väheohtlik mõju ka päästetööde järgselt. Sündmuskoha piiramine kuni mõju täieliku kadumiseni. D Väga raske Inimeste elu ja tervis Oluline õnnetus, mille tagajärjel vajavad enam kui kolm inimest haiglaravi kestusega üle 5 päeva või olukord, mis lõpeb töötaja surmaga või kus kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervishoiu-asutuse võimalused. Vajalik ettevõtte (sh kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine päästeameti kaasamisel. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 500 000-2 mln. €. Looduskeskkond Keskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, kuid on taastuv või taastatav. Sündmuskoha pikaajalised kasutamise piirangud. E Katastroofi - line Inimeste elu ja tervis Mitme töötaja surm ja/või ettevõttega mitte seotud inimeste surm. Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine. Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel > 2 mln. €. Looduskeskkond Taastumatu ja taastamatu või lokaalset elukeskkonna hävingut põhjustav kahju. Riskimaatriks (Tabel 3) võimaldab järjestada riskiobjekte ja liigitada neid riskiklassidesse, sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgedest. Riskimaatriks lubab ka tinglikult võrrelda nende sündmuste riske, mille tõenäosus on väike , aga taga järjed rasked, teistega, mille puhul on vastupidi . Eelnevalt kirjeldatud õnnetuste tõenäosuse ja tagajärje tähe ning numbri kombinatsiooni alusel määratakse konkreetse õnnetuse riskiklass. Tabel 3 . Riskimaatriks TÕENÄOSUS 5 5A 5B 5C 5D 5E 4 4A 4B 4C 4D 4E 3 3A 3B 3C 3D 3E 2 2A 2B 2C 2D 2E 1 1A 1B 1C 1D 1E A B C D E TAGAJÄRG Käesolev riskimaatriks on jagatud kolme tsooni , mis on eristatavad värvide järgi – roheline, kollane ja punane. Rohelisse tsooni jäävad õnnetused, mis ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning mis on kas tõhusate ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede likvideerimiseks piisab ettevõtte enda ressurssidest. Rohelise tsooni õnnetustel on väga väike (minimaalne) tõenäosus väga raske tagajärjega õnnetuse tekkimiseks. Tagajärjed pigem puuduvad või on tähtsusetud. Kollasesse tsooni kuuluvad õnnetused, mis on valdavalt kergete või raskete tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Kollase tsooni õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis. Punane tsoon on valdavalt väga raskete või katastroofiliste tagajärgedega suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur. Tagajärgede likvideerimiseks on lisaks kohalikele ressurssidele vaja kaasata Lõuna päästekeskuse (edaspidi Lõ PK ) , kiirabi ja politsei ressursse (abijõude) . Tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis . 1.2 Kasutatud mõisted Tabel 4. Mõisted (autori koostatud) Algsündmus Sündmus, mis põhjustab õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. ATS Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem BLEVE Boiling Liquid Expanding Vapor Explosion. Keeva vedeliku paisuva aurupilve plahvatus. CNG Compressed Natural G as. Surugaas, surumaagaas Doomino e fekt Õnnetusjuhtumi kandumine ahelreaktsioonina selle mõjualas (ohualas) asuvate objektideni, põhjustades nendes analoogse juhtumi. Hädaolukord Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidavuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus. Katastroof H ävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu inimeste elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastumises; tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariis; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses; ulatuslikus transpordiõnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis. LEL Alumine plahvatuspiir (Lower Explosion Limit), mille piires on gaasi ja õhu segu võimeline süttima. LNG Liquefied Natural G as . Veeldatud maagaas CNG Compressed Natural Gas . Kokkusurutud maagaas Oht Nähtus või sündmus, mis teatud tingimustel võib põhjustada hädaolukorra. Ohuala Ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste elule ja tervisele või varale. Ro: Ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Rv: Väga ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist Re: Eriti ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Ohuallikas Riskiobjekti nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjustada õnnetuse (inimene, vahend, infrastruktuuri element, protsess jms). Ohuallikad võivad olla paiksed, liikuvad, asukohata või sotsiaalsed Risk Võimalus, et oht põhjustab realiseerumisel mingi aja jooksul hädaolukorra (hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tulemus). Riskiklass Hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja tagajärgede raskusastmete põhjal igale analüüsitud hädaolukorrale antud numbri ja tähe kombinatsioon. Riskimaatriks Ristkülikukujuline tabel, millesse on riskide võrdlemiseks kantud õnnetused, mis võivad põhjustada hädaolukordi. Suurõnnetus Õnnetus, mis teatud tasandil võib areneda hädaolukorraks Tagajärg Õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, keskkonnale, elutähtsate teenuste toimimisele, keskkonnale või varale. Tagajärgede raskusaste Tunnus, mille järgi rühmitatakse õnnetuste tagajärgi nende poolt tekitatud kahju suuruse järgi. Tõenäosus Mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel. Õnnetus Ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat teenust, keskkonda või vara ning võib üle minna hädaolukorraks Õnnetuse tõenäosus Õnnetuse toimumise võimalikkuse kvantitatiivne hinnang 1.3 Käitise kirjeldus Käitis planeeritakse Võru maakonna, Võru linna, Kose tee 6 (katastritunnus 91901:015:0090). LNG (Liquified Natural Gas – vedel maagaas) seadme põhitegevus on veeldatud ja gaasilise maagaasi käitlemine (LNG hoiustamine, LNG aurustamine, maagaasi kokkusurumine (Compressed Natural Gas - surugaas) ning jaemüük). Planeeritav LCNG (Liquefied-to-compressed natural gas) seade koosneb (lisa 1) ühest mobiilsest LNG hoiumahutist (20 m 3 ) mobiilsest maagaasi konteinerpumplast ja tankurist. Tsisternis aurustuv maagaas surutakse rõhkude vahe mõjul konteinerjaama, kus see kompressoriga juhitakse astmeliselt erinevatesse mahutitesse (a’150 l; 39 rõhumahutit kuni 25 0 bar-i), mille tulemuseks on CNG ( Compressed Natural Gas ), mis tarnitakse kliendini läbi CNG tankuri, mis paigaldatakse samal territooriumil paikneva tankla tankurisaarele. Maagaasi transporditakse ja ladustatakse veeldatud olekus. LNG tuuakse kohale spetsiaalselte krüogeense hermeetilise autotsisternmahutiga (40 m 3 ) ning mahuti täitmine toimub rõhkude vahe arvelt. Mobiilses tsisternis ja kompressorjaamas on maksimaalselt kokku 9 tonni metaani (peamiselt LNG-na tsisternis ja osaliselt CNG-na kompressorjaamas). LCNG seadmetel on kontroll- ja mõõtesüsteemide automaatika, seadmete väljalülitus- ja ohutuspaigaldised, sh metaanilekke tuvastamise seadmed ning ülerõhusüsteem. Tankurid peatavad tankimise, kui katkeb voolik, paagid on ületäidetud või süsteemis on leke. LNG hoiustamisel setteid ei teki, sest mahutis hoitav gaas ei sisalda sadet tekitavaid lisandeid ning mahuti kasutamise lõpetamisel aurustub seal olnud vedelik täielikult. Keskmine iseeneselik LNG aurustumine LNG hoiumahutis, kui maagaasi ei tarbita on 0,1 – 0,5 % 24 tunni jooksul, Eesti kliimas hinnanguliselt 0,2 %. Tootja andmetel on planeeritava hoiumahuti aurustumiskadu 0,1% päevas. Aurumiskaod sõltuvad mahuti soojusisolatsiooni kvaliteedist, välistemperatuurist, mahuti suurusest ja vedeliku kogusest mahutis ning tarbimispausi pikkusest. Pikema seisaku ajal on võimalik, et tekib piisavalt suur rõhk, et kaitseklapp avaneks ning tekib lühiajaline maagaasi heide. 1.4 K eskkon d ja lähiümbrus Valdavad edela- ja lõunatuuled ning tuule kiirus keskmiselt 3,1 m/s. Aasta keskmine temperatuur 5,4°C. Kõige külmema kuu keskmine temperatuur on -6,2°C ja soojema kuu oma on +17,2°C. Territoorium moodustab nelinurkse ala, mis külgneb loode-, edela- ja kagukülgedest Kose tee 8 krundiga ning kirdepoolsest küljest Kose teega. K ose tee 8 krundil paikneb Võru n aftabaas (Smartoil OÜ) , mis käesoleval hetkel on konserveeritud ning kus aktiivset tegevust ei toimu. Teisel pool Kose teed (põhja suunal Kose tee 3a) asub Kuperjanovi jalaväepataljoni territoorium, mille pääsla hoone asub ca 100 m kaugusel LCNG seadmest. Seadmest kagu suunal paiknevad Kose tee 5 (kaugus ca 140 m seadmest), 7 ja 7a korterelamud ning 9 ja 9a eramukompleks (kaugus ca 215 m seadmest). Lähim suurem veekogu on Pappjärv, kaugus mahutist ca 600 m kagu suunal. Territoorium ning planeeritav LCNG seade ei paikne looduskaitse-, ega kaitstatavate loodusobjektide kaitsetsoonides. Maa-ameti kaardiandmete alusel ei paikne objekt ka ühegi ohtliku ettevõtte ohutsoonis, kuid territoorium asub Johnny AS territooriumil territooriumil, kus AS Alexela Oil käitleb vedelkütuseid (bensiin, diislikütus). LCNG seadmele pääseb ligi Kose teelt, kinnistu kirde küljelt. Territoorium ning ligipääsutee on kaetud kõvakattega (asfaltkate). 1.5 Käitise infrastruktuuri kirjeldus Planeeritav LCNG seade koosneb mobiilsest LNG vastuvõtu- ja hoiumahutist, aurustist, kompressorist, surugaasi vahemahutitest ja CNG tankurist, mis on omavahel torustike ning muude kommunikatsioonidega ühendatud ühiselt toimivasse süsteemi. LCNG seadme töö on automaatne . Tsisternid Maagaasi transporditakse ja hoiustatakse veeldatud olekus (LNG). Veeldatud maagaas tuuakse kohale spetsiaalses krüogeense hermeetilise tsisterniga (40 m 3 ) ning juhitakse rõhkude vahede mõjul kohapealsesse mobiilsesse tsisterni (20 m 3 ). Ette on nähtud mobiilne Intermodal ISO krüogeenne konteiner (Model-ICC-20-P-10/LNG), mis on vaakumisolatsiooniga. Sisemine roostevabast terasest survemahuti on ümbritsetud fiiberklaasist ja fooliumist isolatsioonikihiga, mida ümbritseb väline kest (terasest). Kahe kesta vaheline ühendus on teostatud fiiberklaasiga, välistamaks väliskesta temperatuuri jõudmist sisemise kestani. Tsisternil on kaks ülerõhuklappi, mis paiknevad mahuti peal ja avanevad üle 10 bar-i surve juures. Kui tarbimine on aktiivsem kui tavapäraselt aurustuva gaasi hulk, siis rakendatakse mobiilse hoiustamistsisterni täiendavat aurustit, millest juhitakse LNG läbi suurema maagaasi hulga tekitamiseks. Maagaas suunatakse mööda torustikku kompressorjaama. Analüüsi aluseks on 54 laadimistundi aastas. Kompressorjaam Kompressori kompleks koosneb õhkjahutusega elektrimootoriga käitatavast mitme astmelisest kompressorist , torustikust, ohutusseadmetest ja survemahutitest. Mobiilses kompressorjaamas surutakse maagaas kokku neljas erinevas etapis kus maagaas komprimeeritakse kuni 300 bar rõhuni ning hoiustatakse surugaasi (CNG) vahemahutites (kuni 39 surugaasi mahutit; iga mahuti 150 liitrit). Survemahutitest suundub maa-alune (ca 1 m sügavusel) survetorustik tankimissaareni. CNG tankur Tankimiseks kasutatakse surugaasi (CNG) tankurit Compac, mille töösurve on seadistatud 200bar 15’C temperatuuri kompensatsiooniga (maksimaalne töösurve 300bar) . Tankuri juurde paigaldatakse “STOP” nupp, millega katkestatakse laadimisprotsess. LNG LNG koosneb üle 90% metaanist, mis on jahutatud kuni veeldumistemperatuurini (atmosfäärirõhul –162°C). Veeldamisel väheneb maagaasi ruumala ligikaudu 600 korda. LNG olulisimad omadused on kajastatud järgnevas tabelis. Tabel 5. Veeldatud maagaasi olulised omadused Veeldatud maagaas (LNG) Klassifikatsioon Rõhu all olevad gaasid: külmutatud veeldatud gaas Tihedus 420 kg/m 3 Leektäpp -187ºC Keemistemperatuur -161,5ºC Isesüttimistemperatuur 537ºC Auru tihedus õhu suhtes 0,58 Plahvatuspiirkond (mahu %) 5 – 15 1.6 E ttevõttes kasutatavate õnnetusi ennetavate, teavitavate ja nendele reageerivate seadmete ja vahendite kaardistamine LNG tsistern, kompressorjaam ja tankur ühendatakse ühisesse piksekaitse tsooni ning kogu seadmestik ühendatakse maanduskontuurile. Tankurid lülituvad välja seadistatud surve saavutamise korral ning süsteemi lekke korral . Tsistern on varustatud tehnoloogilise torustikuga ja anduritega, mis võimaldavad pidevalt jälgida rõhku ja vedeliku taset mahutis. Aurustid on varustatud kaitseklappide süsteemiga, mis lõpevad avariiheite korstnaga. Tehnoloogiline torustik on varustatud ülerõhu kaitseklappidega. Gaasi (metaani) lekke tuvastamiseks on andurid kompressori konteineris , mille aktiveerumise tagajärjel suletakse koheselt mahutist gaasi pealevool. Metaani-detektoreid on seadistatud kahe-etapilisena alarm- ja kontroll-süsteemina. Esimene alarm käivitub, kui jaamas peaks tekkima gaasi kontsentratsioon, mis moodustab 10 % alumisest plahvatuspiirist (LEL). Teine alarm on seadistatud tasemele 30 % LEL. Territooriumil on õnnetusjuhtumitele reageerimiseks ja nende likvideerimiseks ette nähtud järgnev varustus: Lekete tuvastamiseks: gaasilekke (metaani) andurid, millede signaalide korral seiskub gaasi pealevool süsteemi kontrollseadmed avariiliste olukordade tuvastamiseks Tulekahju puhkudeks : Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem kopressorjaamas LNG ja CNG tulekahju likvideerimiseks: ei ole paigaldisi ette nähtud, kuna gaasipõlengut ei tohi koheselt kustutada , kuna see laiendab ohuala , vaid tuleb leida lahendus lekke peatamiseks , alles siis rakendada olemasolevaid käsikustuteid ; l aadimiskohas ja tankuri juures liiklusvahendi kustutamiseks 6 kg pulberkustuti (2 tk); konpressorjaamas 6 kg pulberkustuti (1 tk) T ulekahju likvideerimiseks ja mahutite jahutamiseks on naaberkinnistul tuletõrje veevõtukoht (200 m 3 ), mis asub 35 m kaugusel (lääne suunas) tankla hoonest (koordinaadid: B: 57º49'15.4 3 ’ L: 27º1' 12 . 8 6’’ ) Turvalisuse tõstmiseks: Videovalve 24h LCNG seade on ümbritsetud keevisaiaga ( ca 2 m kõrgune) 2. Võimalike õnnetusjuhtumite määratlemine Riskide konkreetseks tuvastamiseks ja analüüsiks vaadeldi ohtlikke kemikaale koos nende paiknemiste ja nendega seotud seadmetega. Riskiallikate kindlaksmääramisel ei käsitletud niivõrd ohtlike kemikaalide koguseid abstraktses tähenduses, vaid just konkreetseid füüsilisi objekte ja süsteeme, mis limiteerivad nii kemikaalide korralist käitumist kui ka võimalike ohutegurite vallandumist. Tegevustest tulenevate ohtude analüüs teostati peamiselt kõiki esitatud dokumente ja paikvaatluse tulemusi arvestava ajurünnaku abil. Ohtusid käsitleti ohtliku ainega seonduvate tegevuste lõikes. PPA alusel vaadeldi: Seadmetest tulenevad ohud Ohtlikest kemikaalidest tulenevad ohud Ohtlikud toimingud ja protsessid Muud ohud (kommunikatsioonide ühenduse katkestus, ilm, mootorsõiduki avarii) Tuvastatud riskide analüüsimisel: toodi välja peamised algpõhjused määrati LCNG seadme ja CNG tanklat ehitavate spetsialistide poolt tõenäosused võimalike õnnetusjuhtumite toimumise kohta Hollandi kvantitatiivse riskianalüüsi koostamise juhendi abil määratleti iga õnnetusjuhtumi erinevate tagajärgede tõenäosused; samuti kasutatades EGIG statistikat, arvutati tarkvara abil ohualad, hinnati ohuala ulatuse järgi tagajärgede suurust ja raskusastet, määratleti õnnetusjuhtumile riskiklass, kirjeldati algsündmuste ärahoidmiseks vajalikud ennetusmeetmed. Käitis paikneb Johnny AS territooriumil, kus tegutseb ka AS Alexela Oil vedelkütuste tankla millest tulenevalt on arvestatud ka välise ohuga. Kommunaalvõrkude avariid LCNG seadmetes raskeid tagajärgi endaga kaasa ei too, sellest tulenevalt ei ole antud analüüsis selles osas ka hinnangut läbi viidud. 2.1 Ülevaade varasematest õnnetustest ja vahejuhtumistest Ettevõttes pole varasemalt õnnetusjuhtumeid esinenud. LNG käitlemiseks ette nähtud tehnoloogia on väga kõrge ohutuse tasemega. Maailmas on LNG käitlejatel esinenud peamiselt lokaalseid lekkeid, kuid üliharva on juhtunud ka suurõnnetusi (N: tsisternveoki BLEVE), mille ennetamiseks on käesoleva objekti rajamisel kasutatud sellekohast tehnoloogiat. 2.2 Võimalikud stsenaariumid Veeldatud maagaasi lekete mõju hindamisel arvestatakse, et lekked aurustuvad kiiresti: 5...43 m 2 pinnalt toimub LNG aurustumine kiirusega 1,1...3,5 kg/s. LNG lekkimisel maa- või veepinnale, moodustub alguses „roomav“ pinnalähedane aurupilv (külmad aurud on õhust raskemad). Külm pilv seguneb õhuga, soojeneb ning kantakse tuulega kaasa, kuni kogu gaas on atmosfääri hajunud. Arvestatud on, et maagaasi ja LNG lekke korral tekib lekke ümbrusesse (alla tuult) vallandunud/aurustunud maagaasi ja õhu süttimisvõimeline keskkond, kuid arvestades maagaasi põlemiskiirust, õhuga segunemist ja lendumist, siis süttimisel gaasipilv ei sütti plahvatuslikult , vaid süttib põlema ning põlemiskoht tõmbub lekke koha vahetusse lähedusse, kus jätkub põleng kuni maagaasi või LNG lombi täieliku aurustumiseni. LNG tarnitakse objektile vastavate tsisternautodega (40 m 3 krüotsistern). Tarnitud LNG suunatakse läbi spetsiaalse torustiku mobiilsesse tsisterni. Sellest tulenevalt on üheks võimalikuks LNG lekke kohaks laadimiskoht, kus võib laadimisprotsessi reeglite rikkumisel või seadmete riknemisel tekkida lokaalne leke. Suuremahulise lekke korral tekib lekke kohta LNG lomp, mis süttimisel võib olenevalt kogusest ohustada ümbritsevaid objekte ja läheduses paiknevaid inimesi. Käitises on CNG kompressorjaam, mille torustiku purunemisel on võimalikud lokaalsed lekked. Lisaohukohaks on ka taasgaasistatud ja survestatud gaasi (CNG) vahemahuti ja selle seadmed ning CNG laadimiskoht, kus valede võtete tõttu võivad tekkida lokaalsed lekked ja esineb plahvatusoht. LNG tsisternil on topeltseinad, mistõttu võib piksetabamus kahjustada välist kesta, mille tagajärjel võib kaduda vaakumisolatsioon ja mahutis ladustatav LNG võib soojenema hakata ning avariiklappidest väljutama üleliigset gaasi. Eestis võib tormi purustusi ja ulatuslikku kahju põhjustavat tormi ette tulla kord viie aasta jooksul, kuid mis LCNG seadmete olulistele osadele (LNG tsistern, seadmed ja torustik) purustusi ei tekita, kuid mõjutavad laadimisprotsesside läbiviimist. Objektile mõjuvate loodusjõudude arvestavaks tagajärgedeks on üldjuhtudel nõrgemate konstruktsiooni elementide purustused ja võimalikud inimeste ning seadmete vigastused kukkuvate või lendu paiskunud esemete poolt. Muud ilmsastikutingimused mahutipargi le olulist mõju ei avalda. Tanklas toimuda võiv tulekahju avaldab mõju tankurile , kuid mitte LNG tsisternile ja kompressorjaamale . Vedelkütuste tsisterni tulekahju tankla territooriumil võib olenevalt selle toimumiskohast mõjuda LCNG seadmetele. Võimaliku bensiinitsisterni BLEVE korral on ohustatud kogu käitis. LNG tsisternide BLEVE on tehnoloogia valmistajate poolse hinnangu kohaselt välistatud . 3 . Riskide analüüs 3.1 LNG leke laadimiskohas ja selle süttimine LNG laadimisprotsessi ohutusreeglite eiramisel või tehniliste seadmete tõrgete (sulgurklappide riknemine, torustiku purunemine) korral võib tekkida lokaalne LNG leke, mis võib välise teguri mõjul süttida. Peamised algsündmused, mille tõttu võivad antud sündmused tekkida: l aadimisseadmete tehniline rike , l aadimisprotsessi nõuete rikkumine, tihendite väsimine . LNG laadimiskohas on samuti ohuks autojuhi ebapädevus või seadmete valest käsitlusest tingitud avarii. Lisaks seadmete kahjustumisele ja mehaanilistele vigastustele on oht ka kütuse lekkeks ning sobiva kontsentratsiooniga segu tekkimisel ja süüteallika olemasolul võimalikuks tulekahjuks. Kerge LNG leke võib keskkonda tekkida veokilt mahutisse laadimise järgselt, kui ühendatakse lahti laadimisvoolik. Kuna gaasilises olekus maagaasi näol on tegemist äärmiselt kergesti süttiva põlevgaasiga, on suuremahulise lekke korral väga tõenäoline, et kemikaal (maagaas) süttib. Arvestades aurustuva gaasi madalat temperatuuri, süttib maagaas reeglina aeglaselt, kuid piisava soojuse saavutamisel võib lekkinud kemikaali põleda ka plahvatuslikult. Plahvatuse tagajärjel on suurimaks ohu tekitajaks ülerõhk. Analüüsis on arvestatud, et laadimist teostatakse 40 m 3 tsisternveokiga. Tabel 6 . LNG laadimiskohas esinevad õnnetused Jrk Õnnetus Võimalikud algsündmused Võimalikud tagajärjed L1 Autolaadimis - seadmete rike Tihendite väsimine, laagrite ja liikuvate osade kulumine, korrosioon Leke L2 Maandussüsteemi rike Mehaaniline vigastus Staatilisest elektrist tulenev tuleoht L3 Av arii tsisternauto laadimiskohas Autojuhi ebapädevus, auto tehniline rike, hooletus O bjekti vara kahjustumine L4 Tsisternauto tulekahju Tehniline rike, avarii sõidukiga, tuleohutusnõuete rikkumine, laadimisseadmete rike, laadimisnõuete rikkumine Oht inimestele soojuskiirgusest tanklas . Tulekahju korral on ohustatud kõrvalasuvad LNG seadmed ning samuti kõrvalasuva ettevõtte ehitusseadmed. L5 Gaasi tagastus - seadme rike Ventiilide kinnikiilumine, elektroonikasüsteemi rike Gaasi kontsentratsiooni ja/või surve tõus süsteemis, leke, võimalik tuleoht Järgnevalt on toodud arvutuslikud tõenäosused laadimis seadmete rikete ja lekete kohta. Laadimisprotsessi vea tõenäosus , arvestades 54 laadimistunniga aastas : - Laadimis ühenduse kinnituse purunemine: 1,62 x 10 -6 aastas (0,00000162; väga väike) - Laadimisühe nduse vooliku/toru purunemine: 2,16 x 10 -4 aastas (0,000216; väga väike) - Laadimisühenduse kinnituses t leke: 1,62 x 10 -5 aastas (0,0000162; väga väike) - Laadimisü henduse voolikust/torust leke: 2,16 x 10 -3 aastas (0,00216; väike) Pumba purunemise tõenäosus: Tä ielik purunemine (tihendiga): 1 x 10 -4 aastas (0,0001; väga väike) Täieli k purunemine (tihendita): 1 x 10 -5 aastas (0,00001; väga väike) Leke 10% diameetrist (tihendiga): 4,4 x 10 -3 aastas ( 0,0044; väike ) Tavarõ hul auto tsisterni purunemise tõenäosus: Kohene kogu mahu leke: 1 x 10 -5 aastas (0,00001; väga väike) Kogu mahu vabanemine suurimast ühenduskohast (pideva joaga): 5 x 10 -7 aastas (0,0000005; väga väike). Tabel is 7 on määratletud ohualad LNG laadimiskohas lekkinud põlevgaasi süttimise korral (lisa 4 ) . Lekkinud gaasipilve süttimisohtliku ala ulatus on ALOHA programmmi alusel 28 m . Tabel 7 . LNG laadimiskohas lekkinud maagaasi süttimise ohualad Ohuala liigitus Ülerõhk Lühiajaline soojuskiirgus inimesi ohustav inimesi ohustav ehitisi ohustav Eriti ohtlik ala ei saavuta 10 m 10 m Väga ohtlik ala ei saavuta 14 m Ohtlik ala 14 m 16 m Ohustatud on L C NG seadme rajatised ja laadimistsisterni veok . Tagajärjed avaldavad peamiselt mõju käitise enda seadmetele. Inimestest on ohustatud just käitise territooriumil paiknevad isikud (laadimisoperaator ja järelevaataja). LNG laadimiskoha koordinaadid: B: 57º49'15.4 3 ’ L: 27º1' 15 . 7 6’’ . Tabel 8 . LNG laadimiskohas esinevate õnnetuste tagajärgede hinnang Jrk Õnnetus Inimeste elu ja tervis Vara Loodus-keskkond L1 Autolaadimisseadmete rike Raske (C ) Raske (C ) Kerge (B) L2 Maandussüsteemi rike Kerge (B ) Kerge (B ) Kerge (B) L3 Avarii tsisterna uto laadimiskohas Väga raske (D ) Raske (C) Kerge (B) L4 Tsisternauto tulekahju Raske (C) Väga raske (D ) Kerge (B) L5 Gaasi tagastusseadme rike Raske (C) Kerge (B) Kerge (B ) Tabel 9 . LNG laadimiskohas esinevate õnnetuste riskiklasside määramine ja riskide järjestamine Prioriteet Õnnetus Tõenäosus Tagajärg Riskiklass L3 Avarii tsisternauto laadimiskohas/territooriumil Väike (2) Väga raske (D ) 2 D L4 Tsisternauto tulekahju V äga väike (1 ) Väga raske (D ) 1 D L1 Autolaadimisseadmete rike Väike (2 ) Raske (C ) 2C L5 Gaasi tagastusseadme rike V äga väike (1 ) Raske (C) 1C L2 Maandussüsteemi rike V äga väike (1 ) Kerge (B ) 1B Tabel 10 . LNG laadimiskohas esinevaid õnnetusi ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Jrk Õnnetus Ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed L1 Autolaadimisseadmete rike Tööde teostajad instrueeritud laadimistööde teostamise ohutusprotseduuridest. Nõuetele vastava tsisternauto ja seadmete kasutamine L2 Maandussüsteemi rike Regulaarselt teostatakse süsteemi hooldust. Maanduse puudumisel laadimist teostada ei tohi L3 Avarii tsisternauto laadimiskohas/territooriumil Väljaõpetatud töötajad/autojuhid. Nõuetele vastavad ADR tsisternautod. L4 Tsisternauto tulekahju Seadmete ja liiklusvahendi hooldused. Laadimisprotsessi nõuete täitmine. L5 Gaasi tagastusseadme rike Seadmete regulaarne hooldus . Seadme rikke korral on tõkestatud laadimisprotsess 3 . 2 LNG tsisternist leke ja tulekahju Mobiilse LNG tsisterni alal võib toimuda lekkeid selle torustikust, ühendusäärikutest ja klappidest, äärmisel juhul tsisterni purunemisest. Peamised produktitorustiku õnnetuse algpõhjused on torustike korrosioon ja väsimus ning mehaanilised mõjutused (sh liikurmehhanismide otsasõit). Produktitorustiku lekke või täielikul purunemisel hakkavad tööle hädaseiskamise protseduurid ja seade seiskub automaatselt. Katkirebenenud LNG produktitorustikust voolab kogu torustikus olev produkt kas mahuti alusele vundamendile või maapinnale ja hakkab aurustuma. Lekke kohal maapind külmub, püsivat keskkonnamõju ei teki. Avarii korral pinnasele valgunud LNG aurustub jäägitult, st pinnase ja põhjavee reostusoht puudub. Ka pinnavette sattunud LNG aurustub ja keskkonnareostust ei teki. LNG ei põle tänu selle ülimadalale temperatuurile. Seetõttu on selle transportimine ja säilitamine vedelal kujul tuleohu seisukohast suhteliselt ohutu. Samas võib kiire ülemineku tõttu vedelfaasist gaasifaasi välisõhu tingimustes, juba väikeste lekete korral tekkida tule- ja plahvatusohtlikud olukorrad. LNG lekete mõju hindamisel arvestatakse, et lekked aurustuvad kiiresti: 5...43 m 2 pinnalt toimub LNG aurustumine kiirusega 1,1...3,5 kg/s. LNG lekkimisel maa- või veepinnale, moodustub alguses „roomav“ pinnalähedane aurupilv (külmad aurud on õhust raskemad). Külm pilv seguneb õhuga, soojeneb ning kantakse tuulega kaasa, kuni k ogu gaas on atmosfääri hajunud. Tabel 11 . LNG tsisterniga esineda võivad õnnetused Jrk Õnnetus Võimalikud algsündmused Võimalikud tagajärjed M1 Tsisterni leke Tehniliste süsteemide avarii või amortisatsioon, metalli korrosioon ja väsimus Tule- ja plahvatuse oht M2 Tsisterni deformeerumine Tsisterni füüsiline mõjutamine (N: otsasõit) Mahuti deformeerumisest tulenev leke ja sellest omakorda tule- ja plahvatusoht M3 Loigu/aurupilve põleng Lekke tõttu välja voolanud kütuse süttimine süüteallika olemasolul. Plahvatuslik põlemine M4 Tsisterni põleng Pikne , elektripaigaldiste rike Piksetabamusel võib tsisternis rõhk kiirelt tõusta ning ülerõhuklappide rikke korral võib mahuti puruneda ning sellest tuleneda tule- ja plahvatusoht M5 Sädeme/ staatilise elektri teke Tule- vmt. LNG jaama remonditööd Lekke olemasolul gaasi süttimine M6 Tehnoloogilise torustiku purunemine Kaevetööd, pinnase tööd, drenaažitööd jms; konstruktsiooni viga või vale materjalide valik; korrosioonist; pinnase liikumised ; äkilised rõhumuutused Leke, tule- ja plahvatuse oht Järgnevalt on toodud arvutuslikud tõenäosused : Pumba purunemise tõenäosus: Täielik purunemine (tihendiga): 1 x 10 -4 aastas (0,0001; väga väike) Tä ielik purunemine (tihendita): 1 x 10 -5 aastas (0,00001; väga väike) Leke 10% diameetrist (tihendiga): 4,4 x 10 -3 aastas ( 0,0044; väike) Tavarõhul auto tsisterni purunemise tõenäosus: Kohene kogu mahu leke: 1 x 10 -5 aastas (0,00001; väga väike) Kogu mahu vabanemine suurimast ühenduskohast (pideva joaga): 5 x 10 -7 aastas (0,0000005; väga väike). Ülerõhu kaitseklapi täieliku avanemise tõenäosus: Pidev kogu mahu leke: 2 x 10 -5 aastas (0,00002 ; väga väike ) Kuna maagaasi puhul on tegemist äärmiselt kergesti süttiva põlevgaasiga, on suuremahulise lekke korral väga tõenäoline, et kemikaal süttib. Lekkinud kemikaali süttimisel võib tekkida plahvatuslik põlemine. Plahvatuse tagajärjel on üks ohu tekitaja ülerõhk. Tabelis 12 on määratletud ohualad LNG mahutist lekkinud põlevgaasi plahvatuse korral ja süttimise korral. Lekkinud gaasipilve süttimisohtliku ala ulatus on ALOHA programmmi alusel (lisa 5) 27 m. Tabel 12 . LNG tsisternist lekkinud maagaasi süttimise ohualad Ohuala liigitus Ülerõhk Lühiajaline soojuskiirgus inimesi ohustav inimesi ohustav ehitisi ohustav Eriti ohtlik ala ei saavuta 10 m 10 m Väga ohtlik ala ei saavuta 14 m Ohtlik ala 15 m 16 m Ohustatud on LCNG seadme rajatised ja laadimistsisterni veok . Tagajärjed avaldavad peamiselt mõju käitise enda seadmetele. Inimestest on ohustatud just käitise territooriumil paiknevad isikud. LNG tsisterni koordinaadid: B: 57º49'15.4 6 ’ L: 27º1'14 . 2 6’’ . Tabel 13 . LNG mahuti ja/või seadme õnnetuste tagajärgede hinnang Jrk Õnnetus Inimeste elu ja tervis Vara Loodus- keskkond M1 Tsisterni leke Raske (C) Raske (C) Kerge (B) M2 Tsisterni deformeerumine Raske (C) Raske (C) Kerge (B) M3 Loigu/aurupilve põleng Raske (C ) Raske (C ) Kerge (B) M4 Tsisterni põleng Väga raske (D) Väga raske (D) Raske (C) M5 Sädeme/ staatilise elektri teke Kerge (B ) Kerge ( B ) Kerge (B ) M6 Tehno. torustiku purunemine Raske (C) Raske (C) Kerge (B) Tabel 1 4 . LNG mahuti ja/või seadme õnnetuste riskiklasside määramine ja riskide järjestamine Prioriteet Õnnetus Tõenäosus Tagajärg Riskiklass M4 Tsisterni põleng Väga väike (1) Väga raske (D) 1D M6 Tehno. torustiku purunemine Väike (2 ) Raske (C) 2 C M3 Loigu/aurupilve põleng V äga väike (1 ) Raske (C ) 1C M1 Tsisterni leke Vä ga väike (1 ) Raske (C) 1 C M2 Tsisterni deformeerumine Vä ga väike (1 ) Raske (C) 1 C M5 Sädeme/ staatilise elektri teke Väike (2) Kerge (B ) 2B Tabel 15 . LNG mahuti ja/või seadme õnnetusi ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Jrk Õnnetus Ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed M1 Tsisterni leke Nivoo- ja surveandurid ; korrapäraselt teostatavad protsessid M2 Tsisterni deformeerumine Mahuti seisukorra kontroll; ohutu tegutsemine käitise alal M3 Loigu/aurupilve põleng Lekkest annab märku gaasiandur aurus tite juures; mahutil nivooandur; ohutu käitumine M4 Tsisterni põleng Lekke andur; ülerõhuklapid ; hooldatud seadmed; ohutu käitumine käitise alal M5 Sädeme/ staatilise elektri teke LNG jaama seadmed maandatakse; piksekaitsesüsteem ; hooldatud seadmed M6 Tehno. torustiku purunemine Torustikul ülerõh uklapid; visuaalsed kontrollid, hooldused 3 .3 C NG kompressorjaamas gaasi leke ja süttimine CNG kompressorjaamas käideldakse maagaasi ainult gaasilisel kujul, mis surutakse kompressorite abil, erinevat esse hoitavat esse gruppidesse Kompressorjaama võimalikud rikked tulenevad peamiselt mehaaniliste osiste väsimistest ja riknemistest. Võimaliku tulekahju korral, kus soojuskiirgus võib kuumutama hakata surveballoone, avanevad ballooni gruppide avariiklapid, ning gaas paiskub atmosfääri, kus see aset leidva tulekahju tõttu süttib. P rotsess võib kesta kuni gaasi jätkub, kuid p lahvatuslikku mahuti purunemist antud situatsioon endaga kaasa ei too. Arvestatud on, et kompressorjaamas võib maksimaalselt käitluses olla 1,7 tonni maagaasi, kuid kuna gaas paikneb erinevates gruppides , ei võeta antud kogust ühe algkohana. Iga grupp toob endaga kaasa ühe sündmuse, mis võib areneda edasi ja mõjutada järgnevaid. Selle tõttu saab antud kontekstis kompressorjaamas toimuva tulekahju korral järeldada mitte 1,7. tonni maagaasi põlengut, vaid 150. l mahuti purunemisest tingitud ohu ulatust ja mõjuala. Tabel 16 . C NG kompressorjaamas esinevad õnnetused Jrk Õnnetus Võimalikud algsündmused Võimalikud tagajärjed K 1 Kompressori purunemine Tihendite väsimine, laagrite ja liikuvate osade kulumine, korrosioon Leke K 2 Survemahuti purunemine Mehaaniline vigastus Lekkinud gaasi süttimine K 3 Ühendustorustiku purunemine Torustiku väsimine, mehaaniline vigastus, tulekahju Lekkinud gaasi süttimine Järgnevalt on toodud arvutuslikud tõenäosused kompressorjaama rikete ja lekete kohta. Pumba purunemise tõenäosus: Tä ielik purunemine (tihendiga): 1 x 10 -4 aastas (0,0001; väga väike) Täieli k purunemine (tihendita): 1 x 10 -5 aastas (0,00001; väga väike) Leke 10% diameetrist (tihendiga): 4,4 x 10 -3 aastas ( 0,0044; väike ) Gaasitorustiku peamised purunemise põhjused on: välised mõjutused ca 50% juhtudest (kaevetööd, pinnase tööd, drenaažitööd jms); konstruktsiooni viga või vale materjalide valik 16,5%; korrosiooni probleemid 15,4%; pinnase liikumised (maalihked) 7,3%; rõhu suurenemised 4,6%; muud põhjused 6,7%. Ohuala määramisel on arvestatud ühe survemahuti maksimaalse maagaasi kogusega (lisa 6). Lekkinud gaasipilve süttimisohtliku ala ulatus on ALOHA programmmi alusel 21 m. Tabel 17 . C NG kompressorjaama purunenud survemahuti ohualad Ohuala liigitus Ülerõhk Lühiajaline soojuskiirgus inimesi ohustav inimesi ohustav ehitisi ohustav Eriti ohtlik ala ei saavuta 10 m 10 m Väga ohtlik ala ei saavuta 10 m Ohtlik ala 16 m 11 m Ohustatud on käitise seadmed ja alas paiknevad inimesed (N: seadme hooldaja ) . Lisaks võibkahjustada saada ka tanklahoone ja seal viibivad isikud. CNG kompressorjaama koordinaadid: B: 57º49'15.46 ’ L: 27º1'14 . 26 ’’ . Tabel 18 . C NG kompressorjaamas esinevate õnnetuste tagajärgede hinnang Jrk Õnnetus Inimeste elu ja tervis Vara Loodus-keskkond K 1 Kompressori purunemine Kerge (B ) Kerge (B ) Kerge (B) K 2 Survemahuti purunemine Raske (B ) Raske (C ) Kerge (B) K 3 Ühendustorustiku purunemine Kerge (B ) Kerge (B ) Kerge (B) Tabel 1 9 . C NG kompressorjaamas esinevate õnnetuste riskiklasside määramine ja riskide järjestamine Prioriteet Õnnetus Tõenäosus Tagajärg Riskiklass K 2 Survemahuti purunemine Väike (2) Raske (C ) 2C K 1 Kompressori purunemine Väike (2 ) Kerge (B ) 2B K 3 Ühendustorustiku purunemine Väga väike (1 ) Kerge (B ) 1B Tabel 20 . C NG laadimiskohas esinevaid õnnetusi ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Jrk Õnnetus Ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed K 1 Kompressori purunemine Regulaarselt teostatakse süsteemi de hooldust. Lisaks olemas lekkeandurid. K 2 Survemahuti purunemine K 3 Ühendustorustiku purunemine 3 .4 C NG laadimiskohas gaasi leke ja süttimine CNG laadimisprotsessi ohutusreeglite eiramisel või tehniliste seadmete tõrgete (sulgurklappide riknemine, torustiku purunemine) korral võib tekkida lokaalne gaasi leke, mis võib välise teguri mõjul süttida. Peamised algsündmused, mille tõttu võivad antud sündmused tekkida: l aadimisseadmete tehniline rike , l aadimisprotsessi nõuete rikkumine, tihendite väsimine, vms. Olulist mõju avaldab tankurile ka tanklas toimuda võiv tulekahju. Laadimiskohas on samuti ohuks autojuhi ebapädevus või seadmete valest käsitlusest tingitud avarii. Lisaks seadmete kahjustumisele ja mehaanilistele vigastustele on oht ka gaasi lekkeks ning sobiva kontsentratsiooniga segu tekkimisel ja süüteallika olemasolul võimalikuks tulekahjuks. Kerge gaasi leke võib keskkonda tekkida veokilt mahutisse laadimise järgselt, kui ühendatakse lahti laadimisvoolik. Kuna gaasilises olekus maagaasi näol on tegemist äärmiselt kergesti süttiva põlevgaasiga, on suuremahulise lekke korral väga tõenäoline, et kemikaal (maagaas) süttib. Plahvatuse tagajärjel on suurimaks ohu tekitajaks ülerõhk. Analüüsis on arvestatud tarbija maksimaalse kütuse kogusega (258l /34,4kg : Iveco Fenix CNG bussi paagi maht) ja tankuri maksimaalse laadimiskiirusega (kuni 50 kg /min), millest tulenevalt on laadimisajaks 42 sekundit ( ideaal tingimustel, võttes arvesse 25kg/min saame ajaks 83sek=1min23sek ). Tabel 2 1 . C NG laadimiskohas esinevad õnnetused Jrk Õnnetus Võimalikud algsündmused Võimalikud tagajärjed T 1 Tankuri l aadimis - seadmete rike Tihendite väsimine, laagrite ja liikuvate osade kulumine, korrosioon Leke T 2 Maandussüsteemi rike Mehaaniline vigastus Staatilisest elektrist tulenev tuleoht T 3 Sõiduki avarii või põleng tankuri kõrval Autojuhi ebapädevus, auto tehniline rike, hooletus O bjekti vara kahjustumine , tulekahju T4 Gaasi tagastus - seadme rike Ventiilide kinnikiilumine, elektroonikasüsteemi rike Gaasi kontsentratsiooni ja/või surve tõus süsteemis, leke, võimalik tuleoht Järgnevalt on toodud arvutuslikud tõenäosused laadimis seadmete rikete ja lekete kohta. Laadimisprotsessi vea tõenäosus, arvestades 54 laadimistunniga aastas: - Laadimisühenduse kinnituse purunemine: 1,62 x 10 -6 aastas (0,00000162; väga väike) - Laadimisühenduse vooliku/toru purunemine: 2,16 x 10 -4 aastas (0,000216; väga väike) - Laadimisühenduse kinnitusest leke: 1,62 x 10 -5 aastas (0,0000162; väga väike) - Laadimisühenduse voolikust/torust leke: 2,16 x 10 -3 aastas (0,00216; väike) Pumba purunemise tõenäosus: Tä ielik purunemine (tihendiga): 1 x 10 -4 aastas (0,0001; väga väike) Täieli k purunemine (tihendita): 1 x 10 -5 aastas (0,00001; väga väike) Leke 10% diameetrist (tihendiga): 4,4 x 10 -3 aastas ( 0,0044; väike ) Gaasitorustiku peamised purunemise põhjused on: välised mõjutused ca 50% juhtudest (kaevetööd, pinnase tööd, drenaažitööd jms); konstruktsiooni viga või vale materjalide valik 16,5%; korrosiooni probleemid 15,4%; pinnase liikumised (maalihked) 7,3%; rõhu suurenemised 4,6%; muud põhjused 6,7%. Ohuala määramisel on arvestatud tankuri seadmete töö põhimõttega, mille kohaselt lekke (sh vooliku purunemine) korral seiskub tankuri töö ja kütuse pealevool katkeb. Sellest tulenevalt on lekkiva kütuse hulk nominaalne ja ohuala jääb alla 10 m. ALOHA programm ei võimalda väikeste koguste korral väiksemat ohuala kui 10 m, mistõttu on ohutuse seisukohast soovitav antud piiri ka rakendada. Ohustatud on tankur ja selle läheduses paiknevad inimesed (N: tankuri kasutaja). CNG laadimiskoha koordinaadid: B: 57º49'15.51’ L: 27º1'16.18’’. Tabel 22 . C NG laadimiskohas esinevate õnnetuste tagajärgede hinnang Jrk Õnnetus Inimeste elu ja tervis Vara Loodus-keskkond T 1 Tankuri l aadimisseadmete rike Raske (C ) Kerge (B ) Kerge (B) T 2 Maandussüsteemi rike Kerge (B ) Kerge (B ) Kerge (B) T 3 Sõiduki avarii või põleng tankuri kõrval Raske (C ) Raske (C) Kerge (B) T4 Gaasi tagastusseadme rike Kerge (B ) Kerge (B ) Kerge (B) Tabel 23 . C NG laadimiskohas esinevate õnnetuste riskiklasside määramine ja riskide järjestamine Prioriteet Õnnetus Tõenäosus Tagajärg Riskiklass T 3 Sõiduki avarii või põleng tankuri kõrval Väike (2) Raske (C ) 2C T 1 Tankuri laadimissead. rike Väike (2 ) Raske (C ) 2C T4 Gaasi tagastusseadme rike Väike (2 ) Kerge (B ) 2B T2 Maandussüsteemi rike V äga väike (1 ) Kerge (B ) 1B Tabel 24 . C NG laadimiskohas esinevaid õnnetusi ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Jrk Õnnetus Ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed T 1 Tankuri l aadimisseadmete rike Regulaarselt teostatakse süsteemi hooldust. T 2 Maandussüsteemi rike Regulaarselt teostatakse süsteemi hooldust. Maanduse puudumisel laadimist teostada ei tohi T 3 Sõiduki avarii või põleng tankuri kõrval Korrapärased ja arusaadavad juhised tankla territooriumil käitumiseks (sh tankimisel) . T4 Gaasi tagastusseadme rike Seadm ete korrapärased hooldused . 3 .5 Äärmuslikud ilmastikuolud Ohtude tuvastamisel vaadeldakse ka äärmuslikke ilmastikuolusid, mis võivad tuua endaga kaasa õnnetusjuhtmeid. Suurima ohuna kujutab endast pikselöök ja elektromagnetilisest induktsioonist tekkiv kaudne elektrilöök, mis on kõige sagedasem looduslikest ohtudest, mis on võimeline süütama põlevvedeliku tsisterni . Mahuti seina läbisulamine on võimalik, kui metallilehe paksus on alla 4 mm. Tormidest võivad tõenäolisemalt kahju tekitada äikese- ja keeristormid, mil tuule kiirus ületab orkaanituule kiirusläve (32,7 m/s). Eestis võib purustusi ja ulatuslikku kahju põhjustavat tormi ette tulla kord viie aasta jooksul. Orkaani tekkimisel on tagajärgedel vaid osaliselt spetsiifiline iseloom. Objektile mõjuvate loodusjõudude tõsisemateks tagajärgedeks oleksid üldjuhtudel nõrgemate konstruktsiooni elementide purustused ja võimalikud inimeste ning seadmete vigastused kukkuvate või lendu paiskunud esemete poolt. Tabel 2 5 . Äärmuslike ilmastikutingimustega seotud õnnetused Jrk Õnnetus Võimalikud algsündmused Võimalikud tagajärjed I1 Orkaan Tuule kiirus üle 32,7 m/s Tsisterni vigastus, leke, liiklusseisakud, inimeste vigastus lenduvate esemete tõttu I2 Pikselöök mahutisse Äike Mahuti sisu kuumenemine ning rõhu tõus, mahuti põleng /purunemine Tabel 26 . Äärmuslike ilmastikutingimuste õnnetuste toimumise tõenäosuse hinnang Jrk Õnnetus Tõenäosus Selgitus I1 Orkaan Väike (2) O htlikke ilmastikunähtusi ei ole võimalik ära hoida, kuid nende toimumist on võimalik ette näha ilmaprognoosidest. Seadmed ja LNG mahuti maandatakse, LNG mahuti ühendatakse manduskontuuriga . I2 Pikselöök mahutisse Väike (2 ) Tabel 27 . Äärmuslike ilmastikutingimustega seotud õnnetuste tagajärgede hinnang Jrk Õnnetus Inimeste elu ja tervis Vara Loodus keskkond I1 Orkaan Raske (C) Raske (C) Kerge (B) I2 Pikselöök mahutisse R aske (D) Väga raske (D) Kerge (B ) Tabel 28 . Äärmuslike ilmastikutingimustega seotud õnnetuste riskiklasside määramine ja riskide järjestamine Prioriteet Õnnetus Tõenäosus Tagajärg Riskiklass I2 Pikselöök mahutisse Väike (2 ) Raske (D) 2 D I1 Orkaan Väike (2) Raske (C) 2C Tabel 29 . Äärmuslike ilmastikutingimustega seotud õnnetusi ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed Jrk Õnnetus Ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed I1 Orkaan Ilmaprognooside jälgimine. Töö tajate ohutusalased koolitused. LNG mahuti ja seadmed maandatakse ja paigaldatakse piksekaitse. I2 Pikselöök mahutisse 4 . Õnnetuste ennetamine ja neile reageerimine Võimalike õnnetuste ärahoidmiseks ning õnnetuste korral kiireks reageermiseks on ettevõttes kasutusel järgnevad korralduslikud meetmed: Ohtlikke veoseid teostatakse vaid tsisternveokitega, mille tehniline seisund vastab nõuetele Käitises tagatakse tuleohutuse- ja kemikaalide käitlemisnõuete täitmine Käitises kontrollitakse regulaarselt tuleohutuse- ja kemikaali käitlemise nõudeid Käitist teenindavale personalile tagatakse regulaarsed koolitused, tagamaks tankla territooriumil tuleohutuse ja kemikaali käitlemisnõute täitmise järgmine CNG tankla kasutajatele töötatakse välja tegutsemisjuhised õnnetusjuhtumite korral käitumiseks Käitise ohutust tagavad meetmed ja ressurss on loetletud punktis 1.6. Tabelis 30 on välja toodud L C NG seadme ohtlikke protsesse ümbritsevad füüsilised ja funktsionaalsed kaitsebarjäärid. Tabel 30. Kaitsekihid ja ohutuse tagamine Ohtlik objekt AS Alexela Energia L C NG seade Võru linn as , Kose tee 6 Protsessi ohutus Maandussüsteem; piksekaitse Torustikul ja tsisternil ülerõhuklapid; Protsessi jälgimine ja kontroll LNG tsisternil ületäiteandur; Valvekaamerad territooriumil; Tulekahjuandurid ; Andurid mahutite lekke tuvastamiseks; Rikkele reageerimine Ülerõhu kaitseklapid; Ületäiteandurid, mis peatavad laadmisprotsessi; Tankuri töö peatamine vooliku katkemise, paagi ületäitmise korral Ohutust tagavad meetmed Torustikul ja tsisternil ülerõhuklapid; Maandused, piksekaitse; Torustikul ülerõhu kaitseklapid; L C NG seadmed eraldi piiratud alas ; LNG ja CNG laadimisel gaasitagastussüsteem; Personali sekkumine Avariini/stop nupu kasutamine Häirenupu kasutamine Välisabi Koostöö päästekeskusega – kustutusvahendite ning inimressurssi abi 5 . Kokkuvõte Alexela Energia käitise riskianalüüs on koostatud planeeritava mobiilse L C NG seadme kohta . Käitises võivad toimuda järgnevad suuremad õnnetusjuhtumid: LNG leke laadimiskohas ja selle süttimine LNG tsisternist leke ja tulekahju CNG kompressorjaamas gaasi leke ja süttimine CNG laadimiskohas gaasi leke ja süttimine Äärmuslikud ilmastikuolud LCNG seade on planeeritud töötama automaatselt, mille tehnilised jälgimissea dmed tagavad pideva järelevalve tööprotsesside nõuetekohasuse üle. CNG tankuri tööd reguleeritakse tankla teenindushoonest. Võimaliku LNG ja CNG õnnetusjuhtumile reageerimiseks pole otseselt kustutusressurssi ette nähtud , kuna gaasipõlengu kustutamine (mitte lekke sulgemine) võib tekitada ohuala laienemist, kuid oluline on tagada õnnetusjuhtumi korral kõrvalpaiknevate objektide kaitsmine/jahutamine , mistõttu on oluline koostöö päästeüksustega . Olulisim on peatada maagaasi leke. Otsest ohtu LNG või CNG (maagaasi) võimalik leke keskkonnale ja ümbritsevale piirkonnale ei kujuta arvestades asjaolu, et tegemist on õhust kergema gaasiga ning ülerõhuklappidest ja ka muul moel lekkiv gaas kerkib reeglina maapinnast kõrgemale. Raske tagajärg (N: tulekahju) mõjub peamiselt ettevõtte varale ja ohualas paiknevatele isikutele. Võimalike hädaolukordade riskimaatriks Tabel 31 . Käitise võimalike õnnetusjuhtumite riskimaatriks TÕENÄOSUS 5 4 3 2 M5, K1 L1, M6, T1, T3, K2, I1 L3, I2 1 L2, T2, T4, K3 L5, M1, M2, M3 L4, M4, A B C D E TAGAJÄRG Olulisimate tagajärgedega on käitises toimuda võivatest õnnetusjuhtumitest: Tsisternauto avarii (L3), LCNG seadmete piksetabamus (I2), Tsisternauto tulekahju (L4), LNG tsisterni tulekahju (M4), Tsisternauto laadimisseadmete rike (L1), L NG tehnoloogilise torustiku purunemine (M6 ), CNG tankuri laadimisseadmete rike (T1), Sõiduki avarii/põleng CNG tankuri juures (T3), CNG survemahuti purunemine (K2), Orkaan (I1) . LCNG seadme ohutuse tagamisel on olulised kõik analüüsis tuvastatud ohtude vältimise meetmed, kuid prioriteetsuse seisukohalt saab pingerea alusel määratleda võimalike ohuallikate olulisuse järjekorra: hooldatud laadimiskohtade seadmed; koolitatud personal; tuleohutusnõuete korrapärane täitmine, ohtlike veoseid teostavate tsisternautode tehniline seisukord, torustiku heakorra tagamine, mobiilse tsisterni korrapärase kontrollimise ja nõuetekohasuse tagamine. Loetletud õnnetusjuhtumite peamiseks preventatiivseks meetmeks on tehnoloogiliste sõlmede regulaarne hooldus ja kontroll. Vähem tähtsana ei ole siinkohal ka LCNG seadmete kasutajate teadlikkus, mille tagamiseks on vajalik teenindav personal välja koolitada ja tavakasutajate jaoks (CNG tankuri juurde) paigaldada selged ja arusaadavad juhised (sh õnnetuse korral tegutsemiseks). Järeldused Planeeritava LCNG seadme paigaldamiseks on arvestatud nõuetekohase ohutuse tasemega. Tehnoloogiliste lahenditega on võimalik tagada ohutu käitise toimivus. Käesoleva riskianalüüsi koostaja hinnangul on olulisim tulevikus pöörata tähelepanu just käitlejate ja kasutajate ohutule tegutsemisele seoses LCNG seadmetega ümberkäimisel. Riskianalüüsis tuvastus erinevate õnnetusjuhtumite osas võimalikud ohualad. Suurim ohuala on LNG laadimiskohas lekkinud vedelgaasi korral, kus süttimisohtlik ala ulatub 28. meetrini. Hooneid ohustab enim CNG survemahutist lekkinud gaasi plahvatus, mille ulatus on 16 meetrit. Nimetatud ohualade kohta on koostatud ka illustreeriv joonis (vt lisa 3 ). Eh itisi ohustavasse alasse jäävad käitise seadmed, ja Alexela tankla hoone ning tankurid . Ohualas paiknevate inimeste võimalik hulk tuleneb tankla töötajate ja külastajate arvust , milleks hinnanguliselt on ca 5 inimest . Võimaliku tulekahju tekkimisel on oluline L C NG seadme vahetus läheduses aset leidva tulekahju korral kaitsta LNG tsisterni väliskesta vigastumist ehk kuumuse toimel purunemist, mille tõttu kaotab ka mahuti isolatsiooni ning algaks LNG kiirenev aurustumine. Tavating imustes ei ole LNG mahutis veeldatud maa gaasi aurustumine ümbritsevale keskkonnale ja seal viibivatele inimestele ohtlik. LNG jaama tehniliste lahendustega tagatakse ehituslik ni ng protsessi ohutust tagavad meetmed , mistõtt u on õnnetusjuhtumite toimumi ne minimaliseeritud. Lisa 1. L C NG seadme asendiplaan Lisa 2. Käitise lähiümbrus Lisa 3 . Lekkinud LNG süttimise ohuala Inimesi ohustava ala suurus: 2 8 meetrit (LNG laadimiskohas leke); Ehitisi ohustava ala suurus: 1 6 meetrit (CNG survemahuti purunemine) Lisa 4 . Laadimisel l ekkinud LNG süttimise ohuala arvutuskäik SITE DATA: Location: KOSE TEE 6 , VÕ RU LINN, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: METHANE Molecular Weight: 16.04 g/mol PAC-1: 2900 ppm PAC-2: 2900 ppm PAC-3: 17000 ppm LEL: 50000 ppm UEL: 150000 ppm Ambient Boiling Point: -161.5˚ C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.1 meters/second from SSW at 3 meters Ground Roughness: urban or forest Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 5.4˚ C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 50% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 2 meters Tank Length: 12.7 meters Tank Volume: 40 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: -169˚ C Chemical Mass in Tank: 14,743 kilograms Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 5 centimeters Opening is 0 meters from tank bottom Ground Type: Default soil Ground Temperature: equal to ambient Max Puddle Diameter: Unknown Release Duration: ALOHA limited the duration to 1 hour Max Average Sustained Release Rate: 66.6 kilograms/min (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 3,943 kilograms Note: The chemical escaped as a liquid and formed an evaporating puddle. The puddle spread to a diameter of 7.6 meters. THREAT ZONE (SÜTTIMISOHTLIK ALA) : Red : 28 meters --- (30000 ppm = 60% LEL = Flame Pockets) Ülerõhu ohualad THREAT ZONE (OHT INIMELULE JA EHITISTELE ): Red : LOC was never exceeded --- (24000 pascals) Orange : LOC was never exceeded --- (16 000 pascals) Yellow: 14 meters --- (5000 pascals ) Lisa 4 järg Soojuskiirguse ohualad SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 2 meters Tank Length: 12.7 meters Tank Volume: 40 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: -169˚ C Chemical Mass in Tank: 14,743 kilograms Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 5 centimeters Opening is 0 meters from tank bottom Max Puddle Diameter: Unknown Max Flame Length: 10 meters Burn Duration: ALOHA limited the duration to 1 hour Max Burn Rate: 67.4 kilograms/min Total Amount Burned: 4,027 kilograms Note: The chemical escaped as a liquid and formed a burning puddle. The puddle spread to a diameter of 3.9 meters. THREAT ZONE (OHT INIMELULE): Threat Modeled: Thermal radiation from pool fire Red : less than 10 meters (10.9 yards) --- (25 kW/(sq m)) Orange: 14 meters --- (10.0 kW/(sq m) = potentially lethal within 60 sec) Yellow: 16 meters --- (8 kW/(sq m)) THREAT ZONE (OHT EHITISTELE ): Red : less than 10 meters (10.9 yards) --- (37 kW/(sq m)) Lisa 5 . Tsisternist lekkinud LNG plahvatuse ohuala arvutus käik SITE DATA: Location: KOSE TEE 6, VÕ RU LINN, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: METHANE Molecular Weight: 16.04 g/mol PAC-1: 2900 ppm PAC-2: 2900 ppm PAC-3: 17000 ppm LEL: 50000 ppm UEL: 150000 ppm Ambient Boiling Point: -161.5˚ C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.1 meters/second from SSW at 3 meters Ground Roughness: urban or forest Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 5.4˚ C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 50% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 2 meters Tank Length: 6.37 meters Tank Volume: 20 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: -169˚ C Chemical Mass in Tank: 7,372 kilograms Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 5 centimeters Opening is 0 meters from tank bottom Ground Type: Default soil Ground Temperature: equal to ambient Max Puddle Diameter: Unknown Release Duration: ALOHA limited the duration to 1 hour Max Average Sustained Release Rate: 66.6 kilograms/min (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 3,944 kilograms Note: The chemical escaped as a liquid and formed an evaporating puddle. The puddle spread to a diameter of 7.6 meters. THREAT ZONE ( LEKKINUD LNG SÜTTIMISOHTLIK ALA ): Red : 27 meters --- (30000 ppm = 60% LEL = Flame Pockets) Ülerõhu ohualad THREAT ZONE (OHT INIMELULE JA EHITISTELE ): Red : LOC was never exceeded --- (24000 pascals) Orange : LOC was never exceeded --- (16 000 pascals) Yellow: 15 meters --- (5000 pascals ) Lisa 5 järg Soojuskiirguse ohualad SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 2 meters Tank Length: 6.37 meters Tank Volume: 20 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: -169˚ C Chemical Mass in Tank: 7,372 kilograms Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 5 centimeters Opening is 0 meters from tank bottom Max Puddle Diameter: Unknown Max Flame Length: 10 meters Burn Duration: ALOHA limited the duration to 1 hour Max Burn Rate: 67.4 kilograms/min Total Amount Burned: 4,027 kilograms Note: The chemical escaped as a liquid and formed a burning puddle. The puddle spread to a diameter of 3.9 meters. THREAT ZONE (OHT INIMELULE): Threat Modeled: Thermal radiation from pool fire Red : less than 10 meters (10.9 yards) --- (25 kW/(sq m)) Orange: 14 meters --- (10.0 kW/(sq m) = potentially lethal within 60 sec) Yellow: 16 meters --- (8 kW/(sq m)) THREAT ZONE (OHT EHITISTELE ): Red : less than 10 meters (10.9 yards) --- (37 kW/(sq m)) Lisa 6 . Survemahutist lekkinud CNG ohuala arvutus käik SITE DATA: Location: KOSE TEE 6, VÕ RU LINN, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: METHANE Molecular Weight: 16.04 g/mol PAC-1: 2900 ppm PAC-2: 2900 ppm PAC-3: 17000 ppm LEL: 50000 ppm UEL: 150000 ppm Ambient Boiling Point: -161.5˚ C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.1 meters/second from SSW at 3 meters Ground Roughness: urban or forest Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 5.4˚ C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 50% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in spherical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 0.66 meters Tank Volume: 150 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 5.4˚ C Chemical Mass in Tank: 31.1 kilograms Internal Press: 250 atmospheres Circular Opening Diameter: 5 centimeters Release Duration: 1 minute Max Average Sustained Release Rate: 514 grams/sec (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 30.8 kilograms THREAT ZONE ( LEKKINUD LNG SÜTTIMISOHTLIK ALA ): Red : 21 meters --- (30000 ppm = 60% LEL = Flame Pockets) Ülerõhu ohualad THREAT ZONE (OHT INIMELULE JA EHITISTELE ): Red : LOC was never exceeded --- (24000 pascals) Orange : LOC was never exceeded --- (16 000 pascals) Yellow: 16 meters --- (5000 pascals ) Lisa 6 järg Soojuskiirguse ohualad SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in spherical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 0.66 meters Tank Volume: 150 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 5.4˚ C Chemical Mass in Tank: 31.1 kilograms Internal Press: 250 atmospheres Circular Opening Diameter: 5 centimeters Flame Length: 6 meters Burn Duration: 20 seconds Burn Rate: 57 kilograms/sec Total Amount Burned: 30.8 kilograms THREAT ZONE (OHT INIMELULE): Threat Modeled: Thermal radiation from pool fire Red : 10 meters --- (25 kW/(sq m)) Orange: 10 meters --- (10.0 kW/(sq m) Yellow: 11 meters --- (8 kW/(sq m)) THREAT ZONE (OHT EHITISTELE ): Red : less than 10 meters --- (37 kW/(sq m))