Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu

Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium 17.05.2023 nr 15.1-2/3183 Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab kaugtuvastamise kasutamist tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa andmisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisad: 1) eelnõu 1 lehel; 2) seletuskiri 8 lehel; 3) seletuskirja lisa (rakendusaktide kavandid) 2 lehel. Perit Soininen, [email protected], 637 7421 Tiina Kallasmaa, [email protected], 637 7446 Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU 12.05 .2023 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadus Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel võib konsulaarametnik dokumendi taotleja isikut kontrollida kaugtuvastamise teel. Kaugtuvastamine on kaugt e el infotehnoloogiliste vahendite abil läbi viidav tõsikindel isikutuvastus. “. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn , 202 3 Algatab Vabariigi Valitsus 202 3 (allkirjastatud digitaalselt) Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte I sikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS ) muutmise seaduse eelnõu ga nähakse tagasipöördumistunnistuse (edaspidi TPT ) ja tagasipöördumise loa (edaspidi TPL ) taotlemisel ette võimalus kontrolli da d okumendi taotleja isikut videokõne vahendusel toimuva kaugtuvastamise teel . Praegusele olukorrale, kus isiku tuvastamiseks ja TPT või TPLi kätteandmiseks peab abivajaja tulema kohale Eesti välisesindusse või aukonsulaati , luuakse eelnõuga alternatiiv, mis võimaldab taotleja isikut kontrollida distantsilt ning toimetada TPT või TPL isikuni kullerposti teel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi konsulaarosakonna 2. büroo (konsulaarabi büroo) nõunik Tiina Kallasmaa (637 7446 , [email protected] ) ja juriidilise osakonna 3 . büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 742 1 , [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse ITDSi praegu kehtivat redaktsioon i, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 20.06.2022, 57 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vaja Riigikogu poolthäälteenamus t . Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse koostamisel oleva tegevusprogrammi 3. peatüki „Majandusareng ja innovatsioon“ alajaotisega 3.2 „Personaalne riik“ ( „ 3.2.9. Arendame digiriiki kasutajakeskselt ja uuendusi soosivalt, seades esikohale kasutajamugavuse nutiseadmes ning süsteemide ja teenuste turvalisuse. Võimaldame senisest enam personaalsele riigile omaseid teenus- ja otsustusprotsesse, tehisintellekti integreerimist andmepõhisesse otsustamisse. “ ). Eelnõu on seotud ka „Välispoliitika arengukavaga 2030“ , mi lles on ühe keskse huvina sätestatud , et konsulaarteenused oleksid kättesaadavamad, mugavamad ja vastaksid e-riigi mainele (strateegiline suund nr 3 „Eestlaskonna kaasamine võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused“, eesmärk 3.1 „Konsulaarteenused on kodanikele hästi kättesaadavad ning inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side eestlaskonnaga võõrsil on tugev“). Olulisemate poliitikamuudatuste ja võime tugevdamise all rõhutatakse, et konsulaarteenuseid tuleb klientidele osutada senisest mugavamalt ja riigile tõhusamal moel. 2. Seaduse eesmärk E elnõu eesmärk on täiendada ITDSi sätt ega, mis võimaldaks lisaks füüsilisele isiku tuvastamisele, mille korral nii tuvastaja kui ka tuvastatav on ühes ruumis, kasutada ka tuvastamist turvatud kanalis toimuva videokõne vahendusel, mille korral tuvastaja ja tuvastatav on füüsiliselt ükstei sest kaugel (asuvad kas samas riigis või eri riikides või eri mandritel ) . Alates Ühendkuningriigi lahkumisest EList 31. jaanuaril 2020 kahanes EL i konsulaarvõrgustik maailmas selliselt, et 24 riiki ei jäänud kohapeale ühegi EL i riigi , s ealhulgas Eesti välisesindust . See tähendab, et nendes 24 riigis on konsulaarabi andmine äärmiselt raskendatud, ku na kohapeal pole ühtki konsulaarametnikku, kes hädasol ijat saaks aidata. Eesti kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud, kellele Eesti konsulaarseaduse § 52 kohaselt abi osutab, vajavad välisriikides konsulaarabi raames enamjaolt uut ajutist reisidokumenti ( TPT või TPL ) , millega Eestisse naasta . Isikute senine reisidokument on kas varastatud, kadunud, hävinud, muutunud kasutuskõlbmatuks või aegunud. Praktikas väljastatakse ajuti n e reisidokumen t selliselt, et taotleja peab TPT või TPL i vormistamiseks tulema kas Eesti välisesindusse või aukonsulaati , kus tema isik tuvasta takse , talle vormistatakse dokumen t ( täidetakse TPT või TPLi blanketivorm, millele kinnitatakse isiku foto ning mille väljastaja ja kasutaja allkirjasta vad ) ning dokument antakse talle kätte. ITDS § 11 1 l õike 1 1 kohaselt tuleb taotleja isikut kontrollida isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete (foto) ja isiku ütluste alusel. Siinkohal selge volitusnorm isiku tuvastamiseks videokõne vahendusel puudub. Ku na nii Eesti kui ka teis ed ELi liikmesrii gid nimetatud 24 riigis kohapeal esindatu d ei ole , pole seal võimalik praegu praktikas kasutataval viisil TPTd ega TPLi väljastada. EL i tasandil ei ole siiani hakatud aktiivse l t otsima ühis t lahendus t, kuidas neis riikides abi osuta da. See tõttu on oluline, et Eesti tööta ks välja oma lahendusskeemi. Käesolev eelnõu aitab probleemi lahend ada , kui riigis , kus abi vajatakse, on interneti levi , hädasolija saab kasutada arvutit või mobiiltelefo ni ja toimib kullerposti teenus. Hädasolija isikut saab tuvastada turvalises kanalis toimuva videokõne vahendusel ning tuvastamine toimu b samamoodi , nagu seda tehtaks juhul, kui isik tuleks välisesindusse või aukonsulaati kohale (konsulaarametnik kontrollib hädasolija isikusamasust isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud foto ja isiku ütluste alusel). Seejärel vormistab kons u laarametnik geograafiliselt lähimas Eesti saatkonnas või V älisministeeriumis Tallinnas TPT või TPLi . Dokumendile kinnitatava foto saadab abivajaja konsulaarametnikule e-posti teel (olles selle teinud asukohariigis fotograafi juures või fotoboksis). Valmis dokument saadetaks e isikule kullerpostiga ( kooskõlas isikut tõendavate dokumentide seadus e § 12 1 l õikega 2 2 ). Isikul tuleb tasuda TPT või TPL i väljastamise eest ettenähtud riigilõiv ja postikulu. Eesti kodaniku välisriigis sündinud a lla ühe aastasele lapsele või Eestis elamisloa alusel elava välismaalase välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele TPT ja TPLi väljastamisel (ITDS § 35 l õige 2 ja § 36 1 l õige 2) võib samuti kasutada kaugtuvastamist . TPT d või TPLi taotlev lapsevanem saadab lapse foto konsulaarametnikule e-posti teel. Lapse nõuete kohaselt tõlgitud ja kinnitatud sünnitunnistus või tõend tuleb konsulaarametnikule edastada posti teel, et oleks võimalik veenduda dokumentide ehtsuses ja t eha andmehõive kanne rahvastikuregistrisse . Samuti on vaja esitada teise hooldusõigusliku lapsevanema nõusolek TPT või TPL i väljastamiseks (v.a kui sünnidokumendil on kirjas vaid üks lapsevanem). Esitatud sünnitunnistuse või tõendi saab lapsevanem koos vormistatud TPT või TPLiga tagasi kullerposti teel. Isiku kaugtuvastamine on Eestis praeguseks juba levinud praktika. Seda pakuvad notarid alates jaanuarist 2020, mil käivitus kaugtõestamise teenus. Kaugtõestamise puhul tehakse notariaaltoiming notari ja kliendi vahel loodud videosilla vahendusel, mille käigus isik tuvasta takse ja tehakse toiming. Kaugtõestamise kaudu tehtud notariaaltoiming on samaväärne notari juures tõestamisega. Teenuse esimesel aastal (2020) tehti 8220 toimingut, teisel aastal (2021) jõudis toimingute arv juba 32 315ni ning möödunud aastal (2022) tehti 46 285 toimingut. Selle aasta esimese kahe kuuga on tehtud 6512 kaugtõestamise toimingut ning kui sama tempo jätku b, võib prognoosida, et aasta lõpuks jõuab toimingute arv 40 000ni või üle selle. Mitmendat aastat järjest moodustab kaugtõestamine 1/3 kõikidest tõestamistoimingutest . See näitab, et teenuse jär ele on vajadus ning inimesed peavad seda usaldusväärseks ja mugavaks. Notarite Koja kinnitusel ei ole siiani teada ühestki kaugtõestamistoiminguga seotud kelmusest ega pettusest, algatatud ei ole ühtki selleteemalist kohtuvaidlust. Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus, mis saadeti kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks Riigikogu le. Siseministeerium kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse märkusteta ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaikimisi, lisaks kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse märkusteta Kaitseministeerium . Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed võtsid väljatöötamiskavatsuse teadmiseks. Seisukoha väljatöötamiskavatsuse kohta esitas Justiitsministeerium, kes juhtis tähelepanu, et seadusesse kaugtuvastamise kui andmetöötluslahenduse loomine eeldab, et seaduse tasandil peavad olema välja toodud nii töödeldavate isikuandmete kategooriad kui ka teave selle kohta , kas, kus ja kui kaua tuvastamise aluseks olevaid salvestisi säilitatakse . S amuti peab eelnõu seletuskiri sisaldama andmekaitsealast mõjuanalüüsi kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli ga 35. Eelnõu koostamisel on loobutud kavatsusest videokõned, mille käigus kaugtuvastamin e toimub, salvesta da . Seega eelnõuga uut andmetöötluslahendust ei looda, TPT ja TPL i väljastamine toimub andmekaitse vaatest samamoodi, st kogutakse samasuguseid ja samadest allikatest isikuandmeid nagu füüsilisel kohtumisel, muutub ainult teenuse osutamise kanal, mi lle kohta ei ole vaja koostada eraldi andmekaitsealast mõjuhinnangut. Isikuandme id töö deldakse ITDS § 9 2 kohaselt , kus on sätestatud ka töödeldavate isikuandmete kategooriad . Justiit s ministeeriumi esitatud märkustega mõjude kohta on seletuskirjas arvestatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ga täiendatakse ITDS § 11 1 lõikega 4, mi lles on sätesta tud võimalus , et konsulaarametnik saab TPT ja TPL i taotlemisel kontrollida dokumendi taotleja isikut kaugtuvastamise teel. Samuti täpsustatakse, et kaugtuvastamine on kaugteel infotehnoloogiliste vahendite abil läbi viidav tõsikindel isikutuvastus. Kaugtuvastamine toimu b V älisministeeriumis kasutusel oleva videokonverentsitarkvara kaudu, mille turvalisus vastab OWASP ASVS i standardile ( Open Worldwide Application Security Project Application Security Verification Standard) , ja nõuetekohaselt sertifitseeritud kolmas isik kontrollib seda vastavust kord aasta s . TPT ja TPLi t aotlejale saadetakse tema e-posti aadressile või m obiiltelefoni numbrile veebi link, taotleja avab lingi ning siseneb kokkulepitud ajal videokonverentsi keskkonda. Toimub videokõne, mille käigus konsulaarametnik tuvastab isiku samal viisil , nagu see toimuks juhul, kui füüsili ne isik tuleks välisesindusse kohale (konsulaarametnik intervjueerib isikut , tuginedes rahvastikuregistris olevatele andmetele , ja võrdleb taotlejat isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud värskeima fotoga, mis on kättesaadav konsulaarametniku ametitoimingute andmebaasi Consul kaudu tehtava päringuga Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasist UUSIS). Taotleja elulisuse ( ingl liveliness ) kontrollimiseks palub konsulaarametnik isikul kõne ajal midagi teha ( n t pöörata end küljega, lehvitada käega vms ) ehk teha otse reaalajas midagi, mida pole võimalik enne videona valmis monteerida. Kui konsulaarametnik on abivajaja isiku tõsikindla lt tuvastanud, vormistab ta TPT või TPL i ning saadab selle turvalise postiteenuse pakkuja abil isikule. Dokument väljastatakse i siku soovil posti teel ITDS § 12 1 lõike 2 2 alusel. Postikulud tasu b isik. Taotlejal ei ole videokõnega seoses muid kulusid peale tavaliste telekommunikatsioonitasude. Konsulaarametnikul on õigus TPT või TPL i väljastamisest keelduda , kui näiteks videokõne kvalitee t ei ole piisavalt hea või kui ta kahtl eb taotleja isikusamasuses. Kui videokõne kvalitee t ei ole piisavalt hea , on konsulaarametnikul võimalik korraldada uus tuvastusseanss. Ühtlasi kohaldub kaugtuvastamise kasutamisel ITDS § 11 7 l õige 1 , mille kohaselt on isik d okumendi väljaandmiseks pädeva asutuse kutsel kohustatud isiklikult ilmuma nimetatud asutusse , et teha dokumendi väljaandmiseks vajalik ud menetlustoimingu d . Et kaugtuvastamise kasutuselevõt t oleks võimalikult paindlik ja tõhus, on mõistlik seda teha kogu Eesti konsulaarvõrgustiku ulatuses. Lisaks TPT ja TPL i väljastamisele 24 riigis, kus puudub Eesti või muu ELi liikmesriigi välisesindus, võimaldab see TPT ja TPL i väljastami st kiirendada suure pindalaga riikides, kus vahemaa abivajaja ja saatkonna või aukonsulaadi vahel on märkimisväärne (n t Austraalia või Kanada, kus saatkonna või lähima aukonsulaadini võib olla 1000 km). Kaugtuvast amist ei hakka pakkuma Eesti aukonsulid, sest neil ei ole ligipääsu Välisministeeriumis kasutusel olevale videokonverentsitarkvarale ja neile ei ole plaanis ligipääsu luua . Riigilõivu TPT ja TPLi väljastamisel isiku tuvastamise viisi alusel (füüsiline või kaugtuvast amine ) ei eristata . R iigilõiv jääb seega mõlema tuvastusviisi puhul samaks. Eelnõu on seotud põhiseaduse § 13 l õike 1 teise lausega, mi lle ga nä hakse ette, et Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Kõnealune säte laieneb ka abi osutamis ele teistele Eesti elanikele, kes on välisriigis hätta sattunud. ITDS § -s 36 1 on sätesta tud välismaalasele TPLi andmise alused, mil l eks on ennekõike kehtiv Eesti elamisluba. Konsulaarabi osutamise, s ealhulgas TPT ja TPLi väljastamise saab seega lugeda põhiõiguste hulka kuuluvaks ning selle osutamine võimalikult kättesaadavalt ja mugavalt on põhiseadusega kooskõlas. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „ kaugtuvast amine “ , mis tähendab isiku tuvastamist mitte vahetu füüsilise kontakti na tuvastaja ja tuvastatava viibimisel samas ruumis, vaid tuvastamist kaug teel infotehnoloogiliste vahendite abil ehk turvatud kanalis toimuva videokõne teel. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus kõnealust valdkonda ei reguleeri . 6. Seaduse mõjud Mõjuanalüüsis antakse ülevaade seaduse rakendamisega kaasnevatest mõjudest. Selle käigus on tuvastat ud sihtrühmad, hinnat ud nende suurust ning kirjeldat ud , mis sihtrühmade jaoks võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub . Lisaks on h ea õigusloome ja normitehnika eeskir ja § 46 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõu deid järgides määratlet ud mõjuvaldkonnad ning antud hinnang mõju olulisusele. 6.1. Sihtrühm: TPTd ja TPLi vajavad Eesti kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud Sihtrühma moodustavad eelkõige isikud, kes reisivad nendesse riikidesse, kus ei ole ühtegi ELi liikmesriigi saatkonda, ja kes kaotavad seal oma passi või kelle pass hävib, muutub kasutuskõlbmatuks või aegub. Sihtrühma täpset suurust ei ole võ imalik hinnata. 2019. – 2022 . aastal ei vajanud ükski Eesti kodanik ega määratlemata kodakondsusega isik nimetatud riikides TPTd ega TPLi , kuid ei saa välistada sellise vajaduse tekkimist tulevikus. Kuna uut i siku tuvastamis e lahendust saaks eelnõu kohaselt vajaduse korral kasutada ka teistes riikides TPT ja TPLi väljastamisel Eesti välisesinduste poolt, laien eb sellevõrra ka sihtrühm. Seega võib sihtrühma suurus olla määratletud selliste välisriikidesse reisivate Eesti elanike arvuga, kes kaotavad seal oma passi või kelle pass hävib, muutub kasutuskõlbmatuks või aegub . TPT ja TPL i taotlejaid on aastas umbes 700 – 800. Mõjuvaldkond – mõju riigikaitsele ja välissuhetele Mõju Eesti kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute kaitsele välisriigis Eel n õuga kavandatav muudatus ei tekita sihtrühmale uusi kohustusi ega ole ette näha , et see põhjustaks sihtrühmale kohanemisraskusi . S eega võib mõju ulatust pidada väikeseks . Isiku kaugtuvastamine on Eestis praeguseks juba levinud praktika , millega tegelevad notarid alates jaanuarist 2020, mil käivitus kaugtõestamise teenus. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna eelnõu puudutab isikuid vaid juhul, kui nad on välisriigis kaota nud oma passi või see on hävi nud , muutu nud kasutuskõlbmatuks või aegu nud ja nad vajavad TPT d või TPL i Eestisse naasmiseks . Eeldatavasti ei puutu sihtrühm eelnõuga tehtavate muudatustega kokku reeglipäraselt ega tihti, pigem toimub see harva. Kaugtuvast amise puhul tekitab füüsilise tuvast amisega v õrreldes teatud riski TPT ja TPL i üleandmine õigele isikule. Kui füüsilise tuvast amise puhul on taotleja saatkonnas või aukonsulaadis ja konsulaarametnik või aukonsul annab dokumendi kohe taotleja kätte, siis postiteenuse kasutamise korral on üleandjaks kuller, kes peab tuvastama saadetise kättesaaja isiku. Seda tehakse saajalt isikut tõendavat dokumenti ning väljastuslehele allkirja küsides. Need andmed säilitatakse ja vajaduse korral on võimalik tagantjär ele kontrollida, kes oli s aadetise tegelik saaja. Kui TPT või TPL i taotlejal ei ole esitada ühtki fotoga dokumenti, saab ta enda isiku tuvastamiseks esitad a skaneeringu vormistatud TPTst või TPList , mille konsulaarametnik on isiku e-postile e nne saatnud. Andmekaitsega seonduvad riskid ei erine kaugtuvastamise puhul tavapärasest kehtiva õiguse alusel toimuva isiku tuvastamise riskides t , sest kogutakse samasuguseid ja samadest allikatest isikuandmeid nagu füüsilisel kohtumisel ning erinevus seisneb üksnes selles, et isik tuvasta takse videokõne vahendusel. Isikuandmete töötlemine on ITDSis juba reguleeritud. Seaduse rakendamisega kaasneb positiivne mõju välisriigis abivajavale isikule , kellel on võimalik saada Eestisse naasmiseks vajalik dokument ilma Eesti välisesindusse või aukonsulaati kohale minemata. S eaduse rakendumisel on esimest korda võimalik r ii kides , kus ei ole kohapeal ühegi EL i riigi (sh Eesti) välisesindust , isikut tu vastada ning TPTd ja TPL i väljastada . See tagab isikutele esmase konsulaarkaitse, mis praegu täielikult puudub. K ui TPT ja TPL i väljastamisel kasutatakse kaugtuvastamist , jääb isikul ära sõidu- ja ajakulu, mis kaasneks isiku asukohast lähima välisesinduse või aukonsulaadini jõudmiseks. Samas peab isik arvestama, et olenevalt asukohariigist võib TPT või TPL i kättesaamine kulleri vahendusel võtta kauem ae ga kui isiku liikumine välisesindusse või aukonsulaati . Kullerteenuse kasutamise eest lisandub isikule ka postikulu tasumise kohustus . Eelnõuga loodav kaugtuvastamise võimalus, mis lisandub tavapärasele isiku tuvastamisele välisesinduses, on sihtrühmale positiivse mõjuga, pakkudes alternatiivset võimalust TPT ja TPLi saamiseks, kui välisesindusse ei ole võimalik reisidokumendi puudumise tõttu kohale minna või see on vahemaa tõttu isikule liigselt koormav . Negatiivsete mõjude avaldumise risk on väike . Mõjuvaldkond – infotehnoloogia ja infoühiskond Mõju elektroonilisele sidele ja teenustele Eelnõuga kavandatav kaugtuvastamine muudab TPT ja TPLi väljastamise teenuse kättesaa davamaks nin g sel on sihtrühmale positiiv n e mõju. Mõju ei saa pidada oluliseks, sest selle ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike . 6.2. Sihtrühm: Välisministeeriumi konsulaarametnikud Sihtrühma moodustavad Välisministeeriumi konsulaarametnikud, keda on u mbes 45. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine Mõju valitsusasutuse töökorraldusele Sihtrühma senine toimimine ei muutu plaanitava muudatuse jõustumisel ulatuslikult. Halduskoormus jä äb konsulaar ametnikele üldjoontes samaks, k u na TPT ja TPL i menetlusprotseduurid olulisel määral ei muutu (dokumendi saamiseks tuleb isikul endiselt esitada e posti või posti teel taotlus , konsul registreerib toimingu konsulaarametniku ametitoimingute andmekogus Consul ning teeb seal otsuse TPT või TPL i väljastamise kohta, vormistab TPT või TPLi ning saadab valminud dokumendi skaneeringu taotleja e-posti aadressile, et too saaks kullerposti vastu võttes sellega tõendada oma isikut , kui taotlejal muud fotoga dokumenti või selle skaneeringut pole ) . Mõju avaldu mise sagedus sihtrühmale on esialgu väike . Edaspidi võib mõju avaldumise sagedus mõnevõrra kasva da , kui teave kaugtuvastamise võimalusest levib ja tuvastusviis muutub isikutele harjumuspärasemaks. Väli sministeeriumi hinnangul on TPT ja TPL i väärkasutamise risk (sattumine vale isiku kätte ja temapoolne dokumendi kasutamine) väike . TPT ja TPL on lühikese kehtivusajaga ( üldjuhul kuni üks kuu, aga võimaluse korral veel vähem ) dokument, millega isik saab ette võtta ainult ühesuunalise reisi EL i territooriumile sisenemiseks . K ui isik on k ohale jõud nud, peab ta taotle ma uued isikut tõendavad dokumendid ( ID-kaart ja/või pass), milleks tuleb anda sõrmejäljed . K ui TPTd ja TPLi on kasutanud selleks mitte ette nähtud is ik, s elgub see sõrmejälgede andmisel ning politsei asub vajaduse korral juhtumit lahendama. Tuleb arvestada, et palju turvalisema ja sisuliselt piiramatu kasutusalaga dokumenti, passi , väljastatakse samuti posti teel. Lühikese kehtivuse ja vaid ühesuunalist liikumist võimaldava TPT või TPLi väärkasutamise riski saab hinnata väikeseks . Mõju valitsuse töökorraldusele ei saa eeltoodut arvestades pidada oluliseks. Mõjuvaldkond – infotehnoloogia ja infoühiskond Mõju e-riigile Eelnõuga loodav kaugtuvastamise võimalus avald a b positiivse t mõju e-riigi maine le . Lahendus ei mõjuta riigi infosüsteeme ega e-teenuseid. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike . Seega ei saa mõju e-riigile pidada oluliseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu seadusena rakendamine ei mõjuta otseselt riigieelarve kulusid ega tulusid. T arkvara , mida plaanitakse kaugtuvastamisel kasutada, on juba Välisministeeriumis kasutusel ja lisatoimingute ( kaugtuvast amine ) tegemine tarkvara vahendusel ei mõjuta tarkvara kasutamise eest makstavat litsentsitasu , mis kaetakse Välisministeeriumi eelarvest . Arendused konsulaarametniku ametitoimingute andmekog usse Consul moodustavad umbes 3000 eurot, mis kaetakse Välisministeeriumi eelarvest. E eldatav tulu , mis väljendub riigilõivu laekumise kasvuna seoses TPT või TPL i väljastamisega riikides, kus see praegu võimalik ei ole (24 riiki, kus puudub nii Eesti kui ka teiste EL i liikmes riikide välisesindus ), on marginaalne. Ülejäänud riikides ei ole seoses kaugtuvastamise kasutuselevõt uga ette näha TPT ja TPLi väljastamise kasvu. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmis eid määrus i : 1) siseministri 10. juuli 2009 . a määrus nr 25 „ Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord “ ; 2) välisministri 28. detsembri 2015 . a määrus nr 9 „Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise tähtajad ning tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“. Siseministri 10. juuli 2009 . a määruses nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord “ täpsustatakse , et konsulaarametnik võib taotleja isikut kontrollida kaugtuvastamise teel , ning nähakse ette, et konsulaarametnik võib ka otsustada, et kaugtuvast amise teel ei ole võimalik taotleja isikut kontrollida vajaliku riist- ja tarkvara ning internetiühenduse ebapiisava kvaliteedi, isiku isikusamasuse kahtluse või muu mõjuva asjaolu tõttu. Riist- ja tarkvara ning internetiühenduse probleemide korral võib konsulaarametnik korraldada uue tuvastusseansi . Välisministri 28. detsembri 2015 . a määruses nr 9 „Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise tähtajad ning tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu“ täpsustatakse, et kui TPT või TPL i taotlemisel kasutatakse kaugtuvastamist , võib taotluse esitada elektrooniliselt ning see ei pea olema allkirjastatud. Rakendusaktide kavand id on lisatud seletuskirja le . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Seletuskirja lisa Rakendusaktide kavandid MÄÄRUS Siseministri 10. juuli 2009. a määruse nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 2 alusel. Siseministri 10. juuli 2009 . a määrust nr 25 „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ täiendatakse §- ga 3 3 järgmise s sõnastuses : „ § 3 3 . Kaugtuvastamise teel isikusamasuse kontrollimise erisused (1) Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel võib konsulaarametnik taotleja isikut kontrollida kaugtuvastamise teel . (2) Kaugtuvast amise käigus kontrollib konsulaarametnik isiku elulisust ( ingl liveliness ) reaalajas . ( 3 ) Konsulaarametnik võib otsustada, et kaugtuvast amise teel ei ole võimalik taotleja isikut kontrollida vajaliku riist- ja tarkvara ning internetiühenduse ebapiisava kvaliteedi, isiku isikusamasuse kahtluse või muu mõjuva asjaolu tõttu . Riist- ja tarkvara ning internetiühenduse probleemide korral võib konsulaarametnik korraldada uue tuvastusseansi. “. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Siseminister Kantsler MÄÄRUS Välis ministri 12 . detsembri 20 15 . a määruse nr 9 „ Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise tähtajad ning tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu “ muutmine Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 1 alusel. Välisministri 12. detsembri 2015. a määruse nr 9 „ Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa väljaandmise tähtajad ning tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu “ § 2 täiendatakse lõikega 4 järgmise s sõnastuses : „ (4) Kui taotleja isikut kontrolli takse tagasipöördumistunnistuse või tagasipöördumise loa taotlemisel kaugtuvastamise teel , võib taotluse esitada elektrooniliselt ja sellele ei pea andma allkirja. “. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Välisminister Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/23-0546 - Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f48fdbf7-d35d-4552-bd1a-340cebbe7458 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f48fdbf7-d35d-4552-bd1a-340cebbe7458?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main