Draft ID: 41c7e53e-359c-4ed9-9315-a440f7a5d461
Date: 24/04/2023 17:04:06
Exploratory Consultation
The future of the electronic communications
sector and its infrastructure
Fields marked with * are mandatory.
1. Introduction
At a time when digital technologies play an increasingly prominent role in social, economic,
and political life worldwide, Europe’s digitalisation is essential for its prosperity, as long as it is
human-centric and respects our common EU values and the rights, dignity and integrity of the
individual.
Digital technologies can be used to deliver services to people and make the EU’s economy
greener, more resilient and more inclusive, leaving no one behind. Booming technologies like
connected objects, upcoming innovations in Artificial Intelligence (“AI”), or high-performance
computing mean that the digital transformation will play an even bigger role in the everyday
lives of Europeans; and a bigger role in securing its competitiveness. This is why the EU
needs performant, sustainable digital infrastructure, starting with reliable network connections.
A sustainable digital infrastructure for connectivity is critical to take advantage of the benefits
of digitalisation, for further technological developments and for the Union’s digital leadership
and autonomy. Reliable, fast and secure connectivity is a must for everybody and everywhere
in the Union, including in rural and remote areas. The “Digital Decade” vision launched by the
European Commission in 2021[1] and enshrined in the Digital Decade Policy Programme[2] in
December 2022, further highlights the importance of the connectivity infrastructure, and
accordingly sets political targets for 2030.[3] Concretely, by 2030, networks with gigabit
speeds should become available to those who need or wish to have such capacity.
Digital markets and, in particular connectivity markets, are also facing transformative
technological and market developments in the form of e.g. cloudification of networks,
transition to edge computing, requirements for operation in the metaverse, for AI, etc.
1
Moreover, they are not isolated from the challenging geopolitical and economic situation
overall.
New generations of mobile communications will require massive investments in fibre and
densification of antennas. New performance will enable critical use cases and the connection
of objects. These developments will likely have a significant impact on the business model of
providers of electronic communications networks (“ECNs”), as well as of other actors in the
value chain. In light of this, it is important to broadly reflect on how to secure a resilient
connectivity architecture based on a sustainable business model able to support our digital
future in the EU.
Now is therefore a key moment to have a comprehensive look at the connectivity sector and
investigate where it stands, and what would be the needs for the future. The European
Commission therefore launches the present exploratory consultation on the vision for the
future of the connectivity sector and of the connectivity infrastructure.
Pursuant to Better Regulation rules, an exploratory consultation is preliminary in nature, and
targets those that may provide insights to determine if any problem exists and could be
addressed by EU action, or sketch the potential scope of a genuinely new policy.
The consultation is available in English, French and German, and it is open for responses
through the EUSurvey tool for 12 weeks.
The questionnaire of the present consultation is structured along four sections and each of the
sections includes a short introductory explanation of its background and rationale:
Technological and market developments: impacts on future networks and business
models for electronic communications
Fairness for consumers
Barriers to the Single Market
Fair contribution by all digital players
Questions can be left blank. However, in order to be able to see different perspectives we
welcome replies from all types and categories of respondents, also on questions that
might prima facie not fall in their remit or knowledge.
Please make sure to save a draft of the questionnaire regularly as you fill it in, and to submit
the questionnaire ("submit" button at the very end) before the end of the consultation period.
You can download the questionnaire in PDF format before starting to help you with the
2
preparations or discussions within your organisation. You will be able to download an
electronic copy of your replies.
If you have any questions or problems regarding this exploratory consultation, please contact
[email protected].
______________________________
[1] Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and
Social Committee and the Committee of the Regions, “2030 Digital Compass: the European way for the Digital
Decade”, COM(2021) 118 final, 9.3.2021.
[2] Decision (EU) 2022/2481 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 establishing
the Digital Decade Policy Programme 2030 (“Digital Decade Policy Programme 2030”), OJ L 323, 19.12.2022, p.
4.
[3] See Art. 4 Digital Decade Policy Programme 2030.
2. Background
2.1 Technology and market situation and challenges
As the importance of connectivity increases, massive investments in network infrastructure
are needed in order to accommodate and integrate new technologies while at the same time
attending to growing redundancy and cybersecurity requirements. Deployments in 5G and 6G
(i.e. TeraBit capacities and sub-millisecond latency, answering to future network
requirements) and new generations of mobile communications will require massive
investments in fibre and densification of antennas. An increase in traffic volume, with low
latency requirement is reported and this trend is likely to continue in the future. In Europe, but
also elsewhere, one can witness a very fast evolving market where new revolutionary digital
developments are to be expected (e.g. metaverse, Web 3.0). Network virtualisation, software
defined networks (“SDNs”), private networks, network slicing and network sharing become
increasingly common and one can observe the convergence between connectivity, computing
(high performance computing (HPC)), edge computing, AI and storage (edge clouds).
Moreover, there is a tendency to separate different market elements (delayering), e.g. fibre
and wholesale-only operators, and tower companies; while hyperscalers are investing in their
own cable infrastructure. As regards data traffic, one can observe developments such as
compression techniques, which allow a more efficient data transmission, as well as the
practice of certain content providers to bring their content closer to the end-user by way of
own infrastructure or the use of Content Delivery Networks (“CDNs”).
Internet value chain has become increasingly complex, e.g. where mobile network operators
are starting to deploy edge cloud infrastructure and to partner with hyperscalers. Cloud
providers are beginning to offer last-mile networks to industrial clients using private 5G mobile
3
networks. CDNs are increasingly integrated into cloud based “infrastructure/platform as a
service”. Mobile network operators are no longer the only players partnering with vertical
industries to set up 5G local networks: vendors and cloud operators are equally ready and
well equipped to play a role in these new markets. One can witness the emergence of
vertically integrated global companies (such as Google, Amazon or Apple who also deploy
their own submarine cables or backhaul).
The market of connected devices and applications is evolving very fast, with new
technological developments, such as augmented and immersive reality, blockchain, digital
twins, and AI. In the longer term, interoperable internet applications are expected to create
consistent perceptions: this vision (sometimes referred to as “metaverse”) represents a future
transformative frontier of the digital environment. Also developments such as “softwarisation”
and virtualisation of networks; cloud functionalities and AI, edge computing will lead to
architectural changes in connectivity infrastructure.
2.2 Demand situation
Increasingly competitive and deregulated markets have over the last decades resulted in
competitive and affordable prices and choices for European consumers. Broadband coverage
of rural areas remains challenging (8.5% of households not covered by any fixed network). 4G
is widely available also in rural areas while 5G coverage accounts for only 34.7% of populated
rural areas.[4] End-users as well as businesses are however increasingly dependent on
internet access (fixed and mobile) and on the services and content available through this
access. This has also resulted in an observed increased demand for faster broadband
connections. The changes arising from the current market and technological developments
would likely affect all European consumers and end-users, including SMEs. Rising inflation
and the significant increase in the cost of energy will likely result in higher costs for internet
service and content providers, despite the shift to the more energy efficient technologies of
fibre and 5G.
2.3 Investment situation
Massive investments in network infrastructure are still needed to achieve Europe’s Digital
Decade goals. The latest estimates quantify the investment needs until 2030 at around EUR
174 billion.[5] Some European providers of electronic communication networks and services,
especially incumbents, claim that they suffer from a decreasing market valuation and lower
return on investment, especially when compared to companies in the US (including both over-
the-top players (“OTTs”) and infrastructure operators). They also claim that their alleged
declining margins and increasing costs would put their future network investments at risk as,
due to the current uncertainties (high inflation, hikes in interest rates and geopolitical
tensions), capital markets appear to be more prone to focus on assets with short-term returns
4
/profitability and to prefer solutions that protect them from demand risk.
______________________________
[4] Digital Economy and Society Index (DESI) – September 2022.
[5] This figure includes the coverage by 5G of major transport paths and does not take into account potential
cost reduction thanks to the simultaneous deployment of fixed and mobile Gigabit networks. Source: “Investment
and funding needs for the Digital Decade targets“ study, upcoming.
3. About you
* Language of my contribution
English
French
German
* I am giving my contribution as
Academic/research institution
Business association
Company/business
Consumer organisation
EU citizen
Non-EU citizen
Non-governmental organisation (NGO)
Public authority
Trade union
Other
* First name
Mart
* Surname
Laas
* Email (this won't be published)
[email protected]
* Scope
5
International
European
National
Regional
Local
* Level of governance
Parliament
Ministry/Government
Authority
Agency
* Organisation name
255 character(s) maximum
Ministry of Economic Affairs and Communications
* Organisation size
Micro (1 to 9 employees)
Small (10 to 49 employees)
Medium (50 to 249 employees)
Large (250 or more)
* Country of origin
Please add your country of origin, or that of your organisation.
This list does not represent the official position of the European institutions with
regard to the legal status or policy of the entities mentioned. It is a harmonisation of
often divergent lists and practices.
AF - Afghanistan
AL - Albania
DZ - Algeria
AD - Andorra
AO - Angola
AG - Antigua and Barbuda
AR - Argentina
6
AM - Armenia
AU - Australia
AT - Austria
AZ - Azerbaijan
BS - Bahamas
BH - Bahrain
BD - Bangladesh
BB - Barbados
BY - Belarus
BE - Belgium
BZ - Belize
BJ - Benin
BT - Bhutan
BO - Bolivia
BA - Bosnia and Herzegovina
BW - Botswana
BR - Brazil
BN - Brunei Darussalam
BG - Bulgaria
BF - Burkina Faso
BI - Burundi
CV - Cabo Verde
KH - Cambodia
CM - Cameroon
CA - Canada
CF - Central African Republic
TD - Chad
CL - Chile
CN - China
CO - Colombia
KM - Comoros
CG - Congo
CR - Costa Rica
CI - Côte D'Ivoire
7
HR - Croatia
CU - Cuba
CY - Cyprus
CZ - Czechia
CD - Democratic Republic of the Congo
DK - Denmark
DJ - Djibouti
DM - Dominica
DO - Dominican Republic
EC - Ecuador
EG - Egypt
SV - El Salvador
GQ - Equatorial Guinea
ER - Eritrea
EE - Estonia
SZ - Eswatini
ET - Ethiopia
FJ - Fiji
FI - Finland
FR - France
GA - Gabon
GM - Gambia
GE - Georgia
DE - Germany
GH - Ghana
GR - Greece
GD - Grenada
GT - Guatemala
GN - Guinea
GW - Guinea Bissau
GY - Guyana
HT - Haiti
HN - Honduras
HU - Hungary
8
IS - Iceland
IN - India
ID - Indonesia
IR - Iran
IQ - Iraq
IE - Ireland
IL - Israel
IT - Italy
JM - Jamaica
JP - Japan
JO - Jordan
KZ - Kazakhstan
KE - Kenya
KI - Kiribati
KW - Kuwait
KG - Kyrgyzstan
LA - Laos
LV - Latvia
LB - Lebanon
LS - Lesotho
LR - Liberia
LY - Libya
LI - Liechtenstein
LT - Lithuania
LU - Luxembourg
MG - Madagascar
MW - Malawi
MY - Malaysia
MV - Maldives
ML - Mali
MT - Malta
MH - Marshall Islands
MR - Mauritania
MU - Mauritius
9
MX - Mexico
FM - Micronesia
MC - Monaco
MN - Mongolia
ME - Montenegro
MA - Morocco
MZ - Mozambique
MM - Myanmar
NA - Namibia
NR - Nauru
NP - Nepal
NL - Netherlands
NZ - New Zealand
NI - Nicaragua
NE - Niger
NG - Nigeria
KP - North Korea
MK - North Macedonia
NO - Norway
OM - Oman
PK - Pakistan
PW - Palau
PA - Panama
PG - Papua New Guinea
PY - Paraguay
PE - Peru
PH - Philippines
PL - Poland
PT - Portugal
QA - Qatar
MD - Republic of Moldova
RO - Romania
RU - Russian Federation
RW - Rwanda
10
KN - Saint Kitts and Nevis
LC - Saint Lucia
VC - Saint Vincent and the Grenadines
WS - Samoa
SM - San Marino
ST - Sao Tome and Principe
SA - Saudi Arabia
SN - Senegal
RS - Serbia
SC - Seychelles
SL - Sierra Leone
SG - Singapore
SK - Slovakia
SI - Slovenia
SB - Solomon Islands
SO - Somalia
ZA - South Africa
KR - South Korea
SS - South Sudan
ES - Spain
LK - Sri Lanka
SD - Sudan
SR - Suriname
SE - Sweden
CH - Switzerland
SY - Syrian Arab Republic
TJ - Tajikistan
TZ - Tanzania
TH - Thailand
TL - Timor-Leste
TG - Togo
TO - Tonga
TT - Trinidad and Tobago
TN - Tunisia
11
TR - Turkey
TM - Turkmenistan
TV - Tuvalu
UG - Uganda
UA - Ukraine
AE - United Arab Emirates
GB - United Kingdom
US - United States of America
UY - Uruguay
UZ - Uzbekistan
VU - Vanuatu
VE - Venezuela
VN - Viet Nam
YE - Yemen
ZM - Zambia
ZW - Zimbabwe
The Commission will publish all contributions to this exploratory consultation. Your
contribution will be published as submitted. If you consider that your replies to certain
questions of the questionnaire are confidential, please mark those questions as confidential in
the last "Confidentiality" section of the survey. Responses to questions marked as confidential
will not be published.
If you include confidential information in any position paper or document uploaded to the
questionnaire, please provide both a confidential and a non-confidential version. Information
marked as confidential will not be published.
Access to such information is provided to the Commission staff on a ‘need to know’ basis.
External contractors engaged by the Commission services may also have access to
confidential data to the extent needed, and will be bound to confidentiality obligations
pursuant to specific contractual obligations. Confidential data may also be shared with
BEREC or the BEREC Office for the purposes of fulfilling their tasks provided the protection of
confidentiality is ensured.
You can choose whether you or your organisation agrees to have your details published (on
the Internet or in any other support) or to remain anonymous when your contribution is
published.
If anonymity is requested, the requestor shall make sure that he/she is not identifiable either
12
from any comments made in the reply or from any file attachment. Anonymity will also be
ensured should the Commission engage an external contractor to process the information
gathered during the consultation.
Please note that, for the purpose of transparency, the type of respondent (e.g., ‘business
association, ‘consumer association’, ‘EU citizen’) and country of origin, will always be
published.
Opt in to select the privacy option that best suits you. Privacy options default based on the
type of respondent selected. More information on the processing of personal data is available
here.
* Contribution publication privacy settings
Public
Organisation details and respondent details are published: The type of
respondent that you responded to this consultation as, the name of the
organisation on whose behalf you reply as well as its size, its country of origin
and your contribution will be published. Your name will also be published.
Anonymous
Only organisation details are published: The type of respondent that you
responded to this consultation as, the name of the organisation on whose
behalf you reply as well as its size, its country of origin and your contribution
will be published as received. Your name will not be published. Please do not
include any personal data in the contribution itself if you want to remain
anonymous.
I agree with the data protection provisions.
Section 1. Technological and market developments: impacts on future
networks and business models for electronic communications
New generations of mobile communications will require massive investments in fibre and
densification of antennas. New performance will enable critical use cases and the connection
of objects. The growing requirement for strategic autonomy, security and sovereignty
regarding key enabling technologies in the electronic communications area will also have a
significant impact on future developments. In particular, the EU’s 5G security toolbox[6] puts
forward measures including restrictions on high-risk suppliers, some of which are likely to be
present in existing networks and may require replacement over time.
Moreover, it is to be recalled that environmentally, information and communications
13
technologies are an important enabler of emission reductions for many sectors in the
economy, while at the same time they themselves need to make an effort to reduce their
environmental footprint.
It is expected that technology will evolve towards the disaggregation of software and
hardware. This is likely to offer possibilities to reconfigure most electronic communications
assets, hence leading to an optimisation of the value chain. In turn, hardware facilities will be
subject to increasing network shared use between market actors, not only among electronic
communications operators but also involving industry sectors. In particular, network slicing will
enable new market actors in the sector to operate virtual networks almost as they would
operate a proprietary physical network. Overall this could lead to the future network
architecture becoming more a platform type of architecture.
European critical entities are more interconnected and interdependent, which makes them
stronger and more efficient but also more vulnerable in case of an incident. In this context, the
Commission recently proposed a Council Recommendation on a coordinated approach by the
Union to strengthen the resilience of critical infrastructure. Furthermore, to respond to the
increased exposure to cyber threats due to the increasing degree of digitalisation and
interconnectedness of our society and the rising number of cyber malicious activities at global
level, the Commission proposed in 2020, a directive introducing updated rules on
cybersecurity of network and information systems. The NIS 2 Directive[7] entered into force in
January 2023. The increased cyber threat may nevertheless trigger additional needs and
increased costs for strengthening the cybersecurity, and the resilience and redundancy of
networks.
Network virtualisation and cloudification is expected to have a similar impact on the business
model of providers of ECNs as cloud computing has produced on the IT sector, i.e.
transforming a large proportion of incremental investment costs into linear operational
expenses (shifting CAPEX to OPEX). In this new context, other (specialised) players are likely
to concentrate on hardware infrastructure investments (similarly to cloud service platforms at
the moment) while a wide diversity of other players, incumbents as well as many new
entrants, are likely to address market needs in the upper layers: namely software
development, virtual connectivity services, and the actual applications. Already now there are
new types of operators and business models (e.g. wholesale-only, independent tower
companies (“towercos”), infrastructure sharing, co-investment). New cooperation models or
consolidation trends might emerge from business ecosystems. Existing providers of ECNs will
likely need or want to adapt to the new paradigm, possibly not only as connectivity providers
but also as infrastructure-as-a-service provider or even innovative software provider.
______________________________
[6] Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and
Social Committee and the Committee of the Regions of 29 January 2020 on Secure 5G deployment in the EU -
14
Implementing the EU toolbox, COM(2020) 50 final, 29.1.2020.
[7] Directive (EU) 2022/2555 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2022 on measures
for a high common level of cybersecurity across the Union, amending Regulation (EU) No 910/2014 and
Directive (EU) 2018/1972, and repealing Directive (EU) 2016/1148 (“NIS 2 Directive”), OJ L333, 27.12.2022, p.
80.
Questions
1. Which technological developments do you expect will have the largest impact on the
electronic communications sector in the next 10 years? [We plan to report on the top 5
developments]
Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.
Edge cloud
Network virtualisation
Artificial intelligence
Blockchain technology
Quantum encryption
Open networks / network disaggregation and cloud RAN
Low orbit satellite communications
Longer lasting battery technology
Non cellular technologies[8]
Terahertz communications (6G)
Super precise geo-location
Other
Please specify “Other”
100 character(s) maximum
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
15
______________________________
[8] Examples of cellular networks are the well-known 2G, 3G, 4G and 5G mobile communication networks. In
addition to these networks, other, non-cellular ones, exist in which the service area is not divided in separate and
distinct cells. Some examples of these technologies are Wi-Fi and DECT. These non-cellular technologies are
already in use for IoT and M2M connectivity (for example LoRa and Sigfox technologies) and are expected to act
as predominant enablers of IoT in the future.
2. From a global/strategic perspective, which challenges and opportunities will these
technological advances entail for the electronic communications sector?
1000 character(s) maximum
Data-driven economy, digitalization of economy.
3. What are the most urgent problems to address in terms of unleashing the full
technological potential of electronic communications and what (structural) impact will
the future developments identified in Q.1 have on electronic communications
networks? (e.g. on the type/quality of the connectivity, on the networks’ architecture
/functioning, on the provision model for connectivity, other)
1000 character(s) maximum
Main challenge is how to achieve gigabit society targets:
1) 100 Mbps networks reaching all European households by 2025, with the possibility to upgrade those
networks to reach much higher speeds
2) Gigabit connectivity connecting all main socio-economic drivers - such as schools, universities, research
centers, transport hubs, hospitals, public administrations, and enterprises relying on digital technologies -
should have access to gigabit connectivity
3) Uninterrupted 5G coverage should be available in all urban areas and all major terrestrial transport paths
to connect people and objects
4) Access to mobile data connectivity everywhere, in all places where people live, work, travel and gather.
It needs a lot of investments from private and public side to achieve these targets.
4. What impact will the future developments identified in Q.1 have on providers of
ECNs or on other infrastructure investors? (e.g. role, business models, investment
efforts, transformation/development opportunities) [Multiple answers possible]
Role
Business models
Investment efforts
Transformation/development opportunities
Other
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
16
N/A
5. What impact will the future developments identified in Q.1 have on digital/online
players or on other industrial players? (e.g. role, business model, investment efforts,
development opportunities, other) [Multiple answers possible]
Role
Business models
Investment efforts
Transformation/development opportunities
Other
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
6. What are your views with regard to the evolution of the energy consumption and the
respective environmental footprint (notably CO2 emissions) of the main technological
blocks of the future networks (copper, fibre, 5G, 6G, edge clouds, etc.), notably in
terms of their operation? [Substantiate your answer as much as possible.]
1000 character(s) maximum
N/A
7. Digitalisation is an important enabler of green and sustainable ambition. The
increased use of digital technologies is expected to reduce the environmental footprint
of many sectors. At the same time, the expected increase in data traffic may increase
the environmental footprint of electronic communications. In your view, what will be
the overall impact on the environment? [Only one option can be selected]
Significantly positive
Moderately positive
Negative
Significantly negative
Do not know
17
Please explain your answer, and if possible, support your answer with concrete figures and/or
measurements
1000 character(s) maximum
8. How do you expect ECNs to evolve/transform in the next 10 years and how will this
evolution affect your business?
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
9. What are in your view the key future market developments that are likely to
significantly impact the electronic communications networks, their architecture and/or
their function? [We plan to report on the top 5 developments]
Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.
Network slicing services
Emergence of virtually integrated network management entities (virtual network operators)
Development of independent infrastructure management companies
Private local networks
Other
Please specify "Other"
100 character(s) maximum
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
10. Are there major obstacles to establish standards in relation to network access
protocols and application programme interfaces (APIs) in order to support new service
models and/or new network architectures?
18
Yes
No
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
19
11. What additional needs compared to today’s baseline do you expect will be needed for strengthening cybersecurity /
network resilience and the related expected costs (e.g. in terms of CAPEX, other) for the next five years, including as regards
replacement of high-risk vendors? [Fill in the table and substantiate your answer as much as possible.]
Description of additional needs Expected costs in EUR million for next 10 years
1
2
3
4
5
20
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
12. What are the strengths, weaknesses, opportunities, and threats (“SWOT”) for the
providers of electronic communications networks that shape their current and future
operations?
Please describe Strengths, and explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
Please describe Weaknesses, and explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
Please describe Opportunities, and explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
Please describe Threats, and explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
13. How could providers of electronic communications networks best adjust to the on-
going and future technological and market changes and be able to better compete
globally and attract investors? [We plan to report on the top 5 developments]
Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.
By delayering / asset reorganisation
21
By entering new segments across the internet value chain
By entering into cooperation/partnerships with actors from other segments of the internet value chain
By network sharing
By implementing innovative changes to the networks architecture or function
No structural change required
Other
Please specify "Other"
100 character(s) maximum
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
14. What would be the barriers to achieve the needed transformations [Use the number
scale to select the level for each option]
Legal /administrative
Economic
Technological
Lack of R&D
Other
Please specify "Other"
22
100 character(s) maximum
Please explain your answer, in particular specifying how significant the barrier
would be in your view
1000 character(s) maximum
N/A
15. What would be the expected yearly investment required to achieve the needed
transformation of your company over the next five years? (In EUR million, and in % as
percentage to the company yearly revenue).
% of yearly investment required relative to company yearly revenue
Average yearly investment required in EUR million
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
16. In your view, in which areas will investments be most required to achieve the
needed transformation? Please quantify, where possible, the investment in each area
[Use the number scale to select the level for each option]
Connectivity infrastructure
Edge cloud
Cybersecurity
23
Network management
Other
Please specify "Other"
100 character(s) maximum
Connectivity infrastructure investment required in EUR million
Edge cloud investment required in EUR million
Cybersecurity investment required in EUR million
Network management investment required in EUR million
Other (as specified above) investment required in EUR million
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
17. What will be the sources of revenues of the electronic communications sector and
the ways to monetise the investments in business transformation over the next 10
years?
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
24
N/A
18. Which cooperation models would you expect to see emerging or growing the most
in the next 10 years?
Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.
Network sharing
Co-investment
Cooperation with towercos
Cooperation with vertical industries
Cooperation with online players
Cooperation with neutral hosts
Mergers & acquisitions
Other
Please specify "Other"
100 character(s) maximum
Please explain your answer, and describe what would be the challenges of these cooperation
models?
1000 character(s) maximum
N/A
19. What funding mechanisms do you foresee as being currently able to finance the
needed extra investments?
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
State aid for covering white areas with fiber in rural areas.
25
20. Do you expect vertical industries to contribute significantly to investments in new
digital infrastructures (e.g. for automated driving, manufacturing & logistics, health
applications)? If so, please describe how this may develop in terms of business
/cooperation models. Mention also any obstacles that may exist to the development of
such forms of raising financing, and how they could be resolved.
Yes
No
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
Insufficient data to answer.
Section 2. Fairness for consumers
Under the current regulatory framework for electronic communications, the universal service
rules ensure that the public sector provides a safety net, set at the Union level, to ensure that
at least the minimum electronic communications services (broadband internet access and
voice communications) are available to all consumers and at an affordable price. Member
States can fund these “universal service obligations” using public funds or by setting up a
sharing mechanism between providers of electronic communications.
Universal service focuses on the affordability to consumers with low income or special social
needs. The current rules require Member States to ensure that consumers have access at an
affordable price to an available adequate broadband internet access service at a fixed
location. Affordability is ensured with support to consumers or with special tariff options or
packages. The adequate broadband has been defined in different Member States to
correspond to different bandwidths currently up to 30 Mbps for download.
To ensure general coverage, the market has a leading role to play in ensuring the availability
of broadband. In areas where the market would not deliver, there are Union and national
funds available. Universal service is used for the availability of a connection only where
neither the market nor public funds have provided a connection and following an end-user
request.
According to the 2022 Digital Economy and Society Index (“DESI”) report,[9] at least
one broadband internet access network is available to all households in the EU when
considering all major technologies. Coverage of next generation access (“NGA”) technologies
capable of delivering download speeds of at least 30 Mbps reached 90% in 2021. Fixed very
high capacity networks covered 70% of EU homes in 2021. Mobile 4G coverage of populated
areas reached 99.8%. Broadband coverage of rural areas remains challenging as 8.5% of
26
households are not covered by any fixed network. The take-up of fixed broadband was 78%
of EU households in 2021. In 2021, 87% of people used a mobile device to access the
internet.
However, some consumers, in particular persons with disabilities, still face barriers to access
those networks and technological developments on equal basis with others.
In relation to affordability, at EU level, retail prices of fixed and mobile broadband offers
became cheaper than previous year among all household baskets in 2021 [10] in each usage
/speed category. The price decreases varied between different baskets from around 6.4% to
over 13%.
The availability and affordability of broadband to European consumers benefit a wide range of
players, including providers of online content, applications and services that also benefit from
the opportunities and increased demand.
However, the current economic conjuncture, the rising inflation and cost of energy for the
businesses, and some of the technological and market developments indicated in the
previous section are likely to lead to upwards pressure on costs for consumers at least in the
short term.
______________________________
[9] Available at https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi.
[10] See, the 2022 Digital Economy and Society Index, Connectivity study, “Mobile and Fixed Broadband Prices
in Europe 2021”, available at https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/mobile-and-fixed-broadband-prices-
europe-2021.
Questions
27
21. In your opinion and considering the overall economic context, is the access to broadband at an affordable price for
consumers likely to evolve in the next 10 years?
Price Likely to increase Likely to remain the same Likely to decrease Do not know
Broadband speed up to
x
30 Mbps
Broadband speed
x
between 30 and 100 Mbps
Broadband speed 1Gbps
x
or above
28
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
22. In your view, has the universal service regime been an efficient and effective tool in
protecting consumers with low income or special social needs? [Only one option can be
selected]
Significantly
Moderately
Little
Not at all
Do not know
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
Main question is not the price of broadband but the availability of the fiber in the rural areas. Universal
service does not fulfill the gigabit targets.
23. In your view, has the universal service regime been an efficient and effective tool to
ensure equal access for persons with disabilities, including access to assistive
equipment? [Only one option can be selected]
Significantly
Moderately
Little
Not at all
Do not know
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
Main question is not the price of broadband but the availability of the fiber in the rural areas. Universal
service does not fulfill the gigabit targets.
24. In your view, does the universal service regime answer the future connectivity
needs that should be ensured for all consumers? [Only one option can be selected]
Yes
No
29
Do not know
Please explain your answer. In case of a negative reply, please indicate which are are the
possible shortcomings of the universal service regime.
1000 character(s) maximum
25. In your view, what do the expected market and technological developments
described in Section 1 mean for the universal service regime? [Only one option can be
selected]
The current universal service regime should be maintained
The universal service regime should evolve
The universal service regime will not be needed
Do not know
Please explain your response. In case of a positive reply, please indicate why the universal
service should be maintained or in what ways the universal service regime should evolve? (e.
g. its scope, its purpose, the contributors to its financing, the users that benefit from it, etc.)
1000 character(s) maximum
26. The current source for financing the universal service in electronic
communications is public general budget and/or financing from providers of electronic
communications networks and services. What should be in your view the appropriate
way for financing the universal service in electronic communications in the next 10
years? [Multiple options can be selected]
Public general budget (as currently)
Providers of electronic communications networks and services (as currently)
Widen the range of providers to include online digital players or data
generators that benefit from connectivity or only a set of them
Other ways of financing
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
Do not see that the universal service would be needed. Universal sevice does not fulfill the gigabit targets.
30
28. Outside universal service, could other means of support to consumers to ensure
their affordable access to broadband be envisaged? [Only one option can be selected]
Yes
No
No opinion
Please explain your answer; if you reply yes, please explain which other means of support
could be envisaged.
1000 character(s) maximum
The EU and member states funding is important to contribute to fiber networks roll out in the white areas.
29. Would a dedicated EU-wide fund be useful? [Only one option can be selected]
Yes, it would be useful for support to ensure that consumers have affordable
access to broadband in general
Yes, it would be useful for support to ensure that consumers have affordable
access to broadband only in specific crisis circumstances to address acute but
temporary difficulties
Yes, it would be useful for network deployment, especially in rural areas
No, it would not be useful
Please explain your answer; If you reply yes, please explain whether a distinction should be
made between all consumers and those with low income or special social needs.
1000 character(s) maximum
30. If you answered that a fund would be useful, who should contribute to the
dedicated EU-wide fund? [multiple answers are possible]
Public general budget
Providers of electronic communications networks and services
Online players or data generators that benefit from connectivity
Other ways of financing or other possible contributors
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
31
31. From an affordability perspective, what is your view regarding the retail price cap
on intra-EU communications (i.e. EUR 0.19 per minute for calls and EUR 0.06 per SMS
message, both excluding VAT) introduced by an amendment to the Open Internet
Regulation, and which is set to expire on 14 May 2024?
No need for retail price regulation in the future
The current retail price regulation should be extended for some years
The current retail price regulation should be maintained and adjusted
Other
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
Section 3. Barriers to the Single Market
Regulatory intervention has so far been quite successful in lifting barriers to market entry in
electronic communications fixed networks. The emergence of competition after regulatory
intervention made it possible to reduce the number of markets that national regulators need to
assess ex-ante from 18 retail and wholesale markets in the 2003 Recommendation to two
fixed wholesale markets currently identified in the 2020 Recommendation. Still, some barriers
persist in the fixed markets. As regards mobile markets, the ex-ante regulation of termination
markets is no longer recommended due to the introduction of single Union-wide termination
rates.
Looking at on-going and future developments, such as, Machine to Machine services, internet
of things (IoT) deployment, virtualisation of networks, etc., the case for a full integration of the
single market for electronic communications appears to be stronger. However, despite the
Commission’s aim to promote the EU single market, EU electronic communications markets
remain essentially national, which prevents certain economies of scale from being achieved.
Roaming policy, an important step in lowering barriers to the EU single market, reflects the
existence of separate national markets by allowing “roam like at home” to address periodic
travel needs. The Roaming Regulation provides for safeguards to prevent abusive or
anomalous use of roaming services abroad at domestic prices (such as permanent roaming);
this is because, in the absence of a full integrated telecoms single market, such practices
might put at risk the financial sustainability of such calls.
In addition, radio spectrum policy is a key element to boost EU competitiveness and
innovation. Without pre-empting the need for a thorough analysis of the radio spectrum
32
market in the EU, the question emerges to what extent the potential development of a more
coherent radio spectrum market in the EU as opposed to the current fragmented national
radio spectrum management practices (including e.g. concerning satellite communications
and vertical use cases), can lead to more favourable investment conditions. Furthermore, in
the context of a challenging geopolitical climate, the question arises whether it is necessary to
update the existing spectrum governance framework so as to strengthen the EU strategic
autonomy and reduce precarious dependencies.
Questions
32. What future developments in terms of technological developments, new
applications, network architecture or functioning (or other) could further promote the
development of the digital single market?
1000 character(s) maximum
Edge computing, 6G, network slicing.
33. In your view, are there obstacles to the full integration of the single market for
electronic communications? If so, please explain what, from your point of view those
obstacles are (do they relate to the rules governing the general authorisation, the
application of the country of origin/country of destination principle with respect to
supervisory rules, the bodies in charge of monitoring and enforcement, etc.)? If you
consider no obstacles to the full integration of the single market exist, what would be
in your view the reasons why providers of ECNs generally do not offer their services
EU-wide?
1000 character(s) maximum
Customers has been divided between the market players, entering into the market needs a lot of
investments and the business profitability is rather low because of the competition at the market.
33
34. Are there identifiable/expected cost savings or other efficiencies that could arise from the EU-wide deployment of
infrastructure and/or provision of services by providers of ECNs? If so, please describe the type/category of cost savings (e.g.
in terms of network management, service provision, regulatory cost savings, administrative burdens, etc.).
[Fill in the table and substantiate your answer as much as possible.]
Type/category of cost savings Expected cost savings in EUR million for the next 10 years
Network management
Service provision
Regulatory
Administrative burdens
34
Provide further responses if necessary
Type/category of cost savings Expected cost savings in EUR million for the next 10 years
1
2
3
4
35
Please explain your answer and provide a quantification, if possible.
1000 character(s) maximum
N/A
35. In your view, do obstacles exist to cross-border consolidation of electronic
communications providers in the EU? If you consider that obstacles exist, please
describe the type/category of obstacles and indicate what steps/actions could be taken
to remove these. What opportunities for cost savings could result from cross-border
consolidation if those obstacles were removed?
1000 character(s) maximum
N/A
36. In your view, could there be benefits from a (more) integrated radio spectrum
market in the EU? If yes, please explain what those benefits would be and, as far as
possible, quantify those benefits. What steps/actions could be taken to promote a more
integrated radio spectrum market in the EU?
1000 character(s) maximum
Do not see the benefit of more integrated spectrum market. Usage of spectrum is harmonised at EU level
sufficiently.
37. In your view and without prejudging any policy direction, what would be the added
value, risk and cost of implementing a common EU-level licensing/authorisation
scheme for spectrum use in well justified cases (e.g. cross-border reach of
infrastructure/service, significant added value of an EU joint authorisation scheme
compared to individual Member State authorisations)? Please indicate the areas in
which such a scheme would be most useful (e.g. in cases of satellite communications
and/or vertical use cases).
1000 character(s) maximum
EU level licencing could be the risk. State knows better its needs, market demands and possibilities. There is
no good one-size-fits-all scheme.
36
38. Do you consider the participation of non-EU countries or entities in technical
preparatory work for EU decisions on spectrum harmonisation or international
negotiation matters on spectrum (such as e.g. within the European Conference of
Postal and Telecommunications Administrations (CEPT)) as a potential issue of
concern for EU sovereignty, resilience or security? If yes, to what extent is it a
concern? Please indicate what institutional structures or mechanisms would be best
suited to allow the EU to monitor spectrum policy matters in international
organisations, and to undertake the technical preparations concerning the Union’s
decision-making process including before and during international negotiations
concerning spectrum policy matters?
1000 character(s) maximum
There could be rather resilience or security risk.
39. In your view, what would be the added value, risk and cost of addressing cases of
radio frequency interference in EU Member States from third countries (notably those
that may potentially have serious effects on more than one Member State) only at EU
level (i.e. whereby the EU acts in unity) instead of at the level of each affected Member
State (acting individually)?
1000 character(s) maximum
Do not see any additional value.
Section 4. Fair contribution by all digital players
The amount of data exchanged – and harvested – is larger than ever and will increase, as the
global consumer internet traffic has grown with 34.4 % CAGR since 2015.[11] The
metaverses and virtual worlds, the rapid move towards cloud, the use of innovative
technologies online are making this even more evident. However, there also seems to be a
paradox between increasing volumes of data on the infrastructures and alleged decreasing
returns and appetite to invest in network infrastructure. Some electronic communications
operators, notably the incumbents, call for the need to establish rules to oblige those content
and application providers (“CAPs”) or digital players in general who generate enormous
volumes of traffic to contribute to the electronic communications network deployment costs. In
their view, such contribution would be “fair” as those CAPs and digital players would take
advantage of the high-quality networks but would not bear the cost of their roll-out.
Conversely, CAPs and other digital players argue that any payments for accessing networks
to deliver content or for the amount of traffic transmitted would not only be unjustified, as the
traffic is requested by end-users and costs are not necessarily traffic sensitive (notably in
37
fixed networks), but would also endanger the way the internet works and likely breach net
neutrality rules.
Other stakeholders caution against rushed regulatory intervention. Some stakeholders argue
that an accurate management of data traffic could have a positive impact on the
environmental footprint of data traffic. This discussion has to be seen also in light of the
European Declaration on Digital Rights and Principles,[12] which includes a statement
according to which all market actors benefiting from the digital transformation should assume
their social responsibilities and make a fair and proportionate contribution to the costs of
public goods, services and infrastructures, for the benefit of all people living in the EU. In the
European Declaration on Digital Rights and Principles, emphasis is also put on the protection
of a neutral and open internet where content, services, and applications are not unjustifiably
blocked or degraded, which is already enshrined in the Open Internet Access Regulation.
______________________________
[11] GSMA: The Internet Value Chain 2022 – May 2022.
[12] Chapter II, 2(c) of the European Declaration on Digital Rights and Principles for the Digital Decade, available
online at: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/92399.
Questions
38
40. Quantify (in EUR million), as in the format below, your direct investments in network infrastructure and/or other digital
infrastructure capable of optimizing network traffic within or relevant for the EU Member States for every year between 2017 and
2021. Please provide separate figures for each infrastructure category, both in absolute terms and as percentage of the
revenues generated within the EU each year (here “network infrastructure” is to be understood in broad terms, e.g. at several
different network layers, core, distribution and access network, including even undersea cables; “other digital infrastructure” is
also to be interpreted broadly, e.g. hosting, data transport, data centres, CDNs, etc.)
Please provide estimates for every year between 2017 and 2021.
Specify other network
/digital infrastructure 2017 2018 2019 2020 2021
you provide data for
Core network
Distribution network
Access network
Undersea cables
Other network
infrastructure (please
specify)
Other network
infrastructure (please
specify)
Other network
infrastructure (please
specify)
39
Hosting infrastructure
Content delivery
networks
Data centres
Data transport
Other digital
infrastructure (please
specify)
Other digital
infrastructure (please
specify)
Other digital
infrastructure (please
specify)
40
Total direct investment in network infrastructure and/or other digital infrastructure
made in 2021 capable of optimizing network traffic in EUR million within or relevant for
the EU Member States.
million EUR
In 2021, as a percentage to the revenues generated within EU Member States:
0-5%
6-10%
11-15%
16-20%
Over 20%
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
41
41. What are your total planned future investments in network infrastructure and/or other digital infrastructure capable of
optimizing network traffic from today until 2030 within or relevant for the EU Member States? Please specify both in absolute
terms (in EUR million) as well as percentage increase compared to previous years.
Please provide estimates for every year between 2022 and 2030.
Specify other
network
/digital
2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
infrastructure
you provide
data for
Core network
Distribution
network
Access
network
Undersea
cables
Other
network
infrastructure
(please
specify)
42
Other
network
infrastructure
(please
specify)
Other
network
infrastructure
(please
specify)
Hosting
infrastructure
Content
delivery
networks
Data centres
Data
transport
Other digital
infrastructure
(please
specify)
43
Other digital
infrastructure
(please
specify)
Other digital
infrastructure
(please
specify)
44
Total direct investment in network infrastructure in million EUR within or relevant for
the EU Member States in 2022
EUR million
Planned future total direct investment in network infrastructure in million EUR within or
relevant for the EU Member States in 2023
million EUR
In 2023, as a percentage to the revenues generated within EU Member States:
0-5%
6-10%
11-15%
16-20%
Over 20%
Please explain your answer, and upload proof of data justifying it (e.g. official presentations to
financial investors, board of directors, etc.)
1000 character(s) maximum
N/A
42. Indicate how much the share of network investments that you indicated in response
to Q40 has exceeded the investments you planned, including when they depended on
regulatory obligations (e.g. radio spectrum), over the last 5 years.
For fixed network investment costs:
0 - 20%
21 - 40%
41 – 60%
61 - 80%
Over 80%
For mobile network investment costs:
0 - 20%
21 - 40%
45
41 – 60%
61 - 80%
Over 80%
Please explain your answer, providing a separate assessment for fixed and mobile networks
1000 character(s) maximum
N/A
43. Quantify the increase of traffic transmitted (inbound/outbound) through your
networks over the last five years on a year-on-year basis. Please indicate the main
sources of data and the share of traffic using CDNs. Please reply to this question by
indicating the 10 largest contributors by name and provide the % of total traffic they
generated in your network.
1st largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 1st largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
%
2nd largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 2nd largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
%
3rd largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 3rd largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
%
46
4th largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 4th largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
%
5th largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 5th largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
%
6th largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 6th largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
%
7th largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 7th largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
%
8th largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 8th largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
47
%
9th largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 9th largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
%
10th largest contributor:
100 character(s) maximum
Share of 10th largest contributor:
Only values between 1 and 100 are allowed
%
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
44. New compression algorithms can (partly) compensate for the increase in data
traffic demanded by the upgrades and the advancements in the relevant products and
technologies. Over the last 5 years, what are the changes in your volume of data
transmitted over your part of the “network layers” resulting from the evolution of
compression algorithms?
No significant change
Decreased up to 5%
Decreased by 6-10%
Decreased by 11 – 15%
Decreased by over 15%
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
48
45. In your view, what is the future outlook in terms of annual peak time traffic growth
until 2030?
No change
Compound Annual Growth Rate (CAGR) up to 10 %
CAGR 11-20 %
CAGR 21-30 %
CAGR 31-40 %
Over 40% CAGR
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
49
46. Please specify the fees paid to providers of ECNs within EU Member States cumulatively for the last 5 years and provide an
outlook for the next 5 years.
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
(actual) (actual) (actual) (actual) (actual) (actual) (planned) (planned) (planned) (planned) (planned)
Transit fees
(Euros)
Transit fees
as % of
total
revenues in
EU MS
Paid
peering
fees (Euros)
Paid
peering
fees as %
of total
revenues in
EU MS
50
Please explain your answer, and if possible indicate the data source
1000 character(s) maximum
N/A
51
47. Indicate your share of traffic (sent or received) through transit and peering for the last 5 years and provide an outlook for the
next 5 years.
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
(actual) (actual) (actual) (actual) (actual) (actual) (planned) (planned) (planned) (planned) (planned)
% of transit
within
inbound
traffic
% of free
peering
within
inbound
traffic
% of paid
peering
within
inbound
traffic
% of transit
within
outbound
traffic
52
% of free
peering
within
outbound
traffic
% of paid
peering
within
outbound
traffic
53
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
54
48. Indicate your charging methods and the general pricing trend(s) on the IP market (increases/decreases/stable), particularly
the proportion of paid peered traffic for the previous 5 years and provide outlook for the following 5 years.
Transit price change:
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
(actual) (actual) (actual) (actual) (actual) (actual) (planned) (planned) (planned) (planned) (planned)
Decrease
by more
than 10 %
Decrease
by 1 - 10 %
No change
Increase by
1 - 10 %
Increase by
more than
10 %
55
Paid peering price change:
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
(actual) (actual) (actual) (actual) (actual) (actual) (planned) (planned) (planned) (planned) (planned)
Decrease
by more
than 10 %
Decrease 1
- 10 %
No change
Increase by
1 - 10 %
Increase by
more than
10 %
56
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
49. Specify the threshold above which you would consider a company to constitute a
so-called large traffic generator (“LTG”) based on the percentage level of traffic loaded
on your network during peak time traffic (or any other classification that you may use).
You should refer to this categorization method in all questions referring to LTGs.
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
50. In your view, over the last 5 years how have LTGs’ investments in digital
infrastructure and other innovations (e.g. evolution of compression algorithms)
impacted the costs of network deployment investments of the network operators
related to the increase of data traffic?
They increased by 20% or more
They increased up to 20%
They did not change
They decreased by up to 20%
They decreased by 20% or more
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
57
51. What is today the share of your network investment incremental costs caused by the increases of data traffic coming from
LTGs, you defined in Q49? What was this share 10 years ago and how is it expected to evolve in the next 10 years? Please
provide a separate assessment for fixed and mobile networks.
For fixed network investment costs:
In 2012 In 2022 In 2032
0 - 20%
21 - 40%
41 – 60%
61 - 80%
81 - 100%
58
For mobile network investment costs:
In 2012 In 2022 In 2032
0 - 20%
21 - 40%
41 – 60%
61 - 80%
81 - 100%
59
Please explain your answer, providing a separate assessment for fixed and mobile networks
1000 character(s) maximum
N/A
52. Are there any obstacles preventing providers of ECNs from charging digital
players for increased data traffic through their networks? [Only one option can be
selected]
No
Yes
I do not know
Please explain your answer. In particular, if you reply is yes, please explain the reasons (e.g.
legal, regulatory, other)
1000 character(s) maximum
53. What could be the effect on the environmental footprint of the services provided
over electronic communications networks of a potential mechanism whereby the
largest generators of traffic would contribute to network deployment, and/or would be
subject to obligations regarding data delivery mode?
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
N/A
54. The European Declaration on Digital Rights and Principles states that all digital
players benefiting from the digital transformation should contribute in a fair and
proportionate manner to the costs of public goods, services and infrastructures to the
benefit of all people living in the EU. Some stakeholders have suggested a mandatory
mechanism of direct payments from CAPs/LTGs to contribute to finance network
deployment. Do you support such suggestion and if so why? If no, why not? [Only one
option can be selected]
No
Yes
I do not know
60
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
CAPs/LTGs are investing even today (sea cables, ICT technology etc). That solution could reduce end users
options to choose different content, service quality could worsen, prices for end users could rise etc.
58. Do you see any possible risks of a contribution to finance network deployment in
the form of direct payments and if so, which? Please substantiate your answer,
including with data.
Use drag&drop or the up/down buttons to change the order or accept the initial order.
Sustainability within the internet ecosystem
Negative consequences for consumers
Negative consequences on medium/small traffic generators
Negative effects on the incentives for innovation
Negative consequences on the competition between large and small providers of ECNs
Other
I do not know
Please specify “Other”
100 character(s) maximum
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
59. What mitigating measures could be put in place to avoid the risks indicated in Q58?
[Multiple answers are possible]
Excluding medium/small traffic generators
Mandatory ratio into green (lower energy consumption) investment
Other
I do not know
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
61
60. The European Declaration on Digital Rights and Principles states that all digital
players benefiting from the digital transformation should contribute in a fair and
proportionate manner to the costs of public goods, services and infrastructures to the
benefit of all people living in the EU. To achieve this, some stakeholders have
suggested to introduce a mechanism consisting of a EU/national digital contribution or
fund. Do you support such suggestion and if so why? If not, why not? [Only one option
can be selected]
No
Yes
I do not know
Please explain your answer
1000 character(s) maximum
CAPs/LTGs are investing even today (sea cables, ICT technology etc). That solution could reduce end users
options to choose different content, service quality could worsen, prices for end users could rise etc.
You may upload a written contribution that you think is relevant to better explain your
views (max. 10 pages). Please, mark those contribution as "Confidential", which you do
not wish to be published.
Please upload your file.
Confidentiality
* The Commission will publish all contributions to this exploratory consultation. Your
contribution will be published as submitted. If you consider that your replies to certain
questions of the questionnaire are confidential, please mark those questions as confidential
here. Responses to questions marked as confidential will not be published.
Question 1
Question 2
Question 3
Question 4
Question 5
Question 6
62
Question 7
Question 8
Question 9
Question 10
Question 11
Question 12
Question 13
Question 14
Question 15
Question 16
Question 17
Question 18
Question 19
Question 20
Question 21
Question 22
Question 23
Question 24
Question 25
Question 26
Question 27
Question 28
Question 29
Question 30
Question 31
Question 32
Question 33
Question 34
Question 35
Question 36
Question 37
Question 38
Question 39
Question 40
63
Question 41
Question 42
Question 43
Question 44
Question 45
Question 46
Question 47
Question 48
Question 49
Question 50
Question 51
Question 52
Question 53
Question 54
Question 55
Question 56
Question 57
Question 58
Question 59
Question 60
Question 61
Question 62
None
Background Documents
Protection of your personal data
Contact
Contact Form
64
65
Riigikantselei Teie 16.03.2023 nr 2-5/23-00456,
[email protected] 17.4/23-0078/-1T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 17.05.2023 nr 24.1-1/2023/1562-2
Gigabititaristu määruse eelnõu seletuskiri
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
eelnõu kohta, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude
kasutuselevõtu kulusid, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu
määrus) ning Euroopa Komisjoni elektroonilise side sektori tuleviku teemalise konsultatsioon
kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) seletuskiri;
2) protokolliline otsus;
3) kaasamise tabel;
4) küsimustik.
Astrid Valtna-Dvořák
5885 1070
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
Euroopa Komisjoni algatatud gigabititaristu määruse eelnõu ja elektroonilise side
sektori tuleviku teemalise konsultatsiooni kohta
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 23. veebruaril 2023 järgmised algatused:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu (COM(2023)94), mis käsitleb
meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu
kulusid, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2014/61/EL (edaspidi
gigabititaristu määruse eelnõu)1;
elektroonilise side sektori tuleviku teemalise konsultatsiooni2.
Gigabititaristu määruse eelnõu
Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk on arendada välja digimajandus, mis pakuks kõigile ja
kõikjal Euroopas kättesaadava kvaliteetse ja turvalise ühenduvuse abil majanduslikke ja
sotsiaalseid hüvesid. Väga suure läbilaskevõimega võrkudel põhinev kvaliteetne digitaristu
toetab nüüdisaegse ja innovatiivse majanduse sektoreid. See on strateegiliselt oluline nii
sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kui ka EL üldise konkurentsivõime ja digitaalse
juhtpositsiooni jaoks. Seetõttu peaks inimestel, aga ka era- ja avalikul sektoril olema võimalus
osaleda digimajanduses.
Arvestades digitehnoloogia kiiret arengut, tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid
sidevõrkudesse, et pidada sammu vajadusega üha suuremate gigabitivajaduste järele. 2020.
aasta komisjoni teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“3 esitati hinnang, et ainuüksi
digitaristu ja -võrkude osas ulatub ELi investeerimispuudujääk 65 miljardi euroni aastas.
Seetõttu kuulutas komisjon välja 2014. aastal jõustunud lairibaühenduse kulude vähendamise
direktiivi 2014/61/EL (edaspidi BCRD)4 läbivaatamise.
BCRD aluseks olnud digitaalarengu tegevuskava eesmärgid on suuresti saavutatud, kuid samal
ajal on need ka aegunud. Nende kodumajapidamiste osakaal, kellel on juurdepääs 30 Mbit/s
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0094&qid=1680594171106.
2
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/consultations/future-electronic-communications-sector-and-its-
infrastructure?pk_source=ec_newsroom&pk_medium=email&pk_campaign=Shaping%20Europe%27s%20Digit
al%20Future%20website%20updates.
3
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele: „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final).
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/61/EL, 15. mai 2014 , kiire elektroonilise side võrkude
kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014L0061&qid=1680596109025.
1
internetile, kasvas 2013. aasta 58,1 %-lt 2021. aastaks 90,1 %-ni. Ka Eesti vastav näitaja on
90%. Arvestades, et ettevõtete ja inimeste vajadus väga suure läbilaskevõimega püsi- ja traadita
võrkude järele on kasvanud, ei ole ainult 30 Mbit/s kättesaadavus tulevikuks piisav. Samuti ei
ole juurdepääs 30 Mbit/s internetile kooskõlas direktiivis (EL) 2018/1972 (Euroopa
elektroonilise side seadustik, edaspidi sidedirektiiv)5 sätestatud uute eesmärkidega tagada
ühenduvus ja väga suure läbilaskevõimega võrkude laialdane kättesaadavus.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/24816 pandi paika ajakohastatud
sideühenduvuse eesmärgid aastaks 2030, mis vastavad paremini tulevastele eeldatavatele
ühenduvusvajadustele. Uute eesmärkide kohaselt peaksid kõik Euroopa majapidamised olema
aastaks 2030 kaetud gigabitivõrguga ning kõik asustatud alad 5G-võrguga.
Käesoleva gigabititaristu määruse eesmärk on leida lahendus BCRD-i puudustele ja aidata
kaasa väga suure läbilaskevõimega võrgu kulutõhusale ja õigeaegsele kasutuselevõtule, mida
on vaja ELi kasvava ühenduvusvajaduse rahuldamiseks.
Gigabititaristu määruse eelnõu õiguslik alus on EL toimimise lepingu artikkel 114, milles
nähakse ette ühtset siseturgu ja toimimist puudutavate seadusandlike algatuste korra. Õigusakti
vastuvõtmiseks on Euroopa Liidu nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Subsidiaarsustähtaeg on 17.05.2023. Gigabititaristu määruse eelnõu menetlemine toimub
Euroopa Liidu nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töögrupis.
Elektroonilise side sektori tuleviku teemaline konsultatsioon
Konsultatsiooni kaudu soovib komisjon koguda arvamusi elektroonilise side sektori muutuva
tehnoloogilise- ja turumaastiku ning kaasnevate väljakutsete kohta, sh milliseid investeeringuid
oleks lähiaastatel vaja ELi digipöördeks. Konsultatsioon käsitleb mh ka fair share/senders-pay
küsimust, mis tähendab sisutootjale kehtestatavat maksu, mida makstakse sideettevõtjale
sidevõrgu kasutamise eest.
Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja
rahvusvahelise koostöö osakonna digiküsimuste nõunik Astrid Valtna-Dvořák (astrid.valtna-
[email protected]) ning sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (
[email protected]), nõunik
Raigo Iling (
[email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks (
[email protected]).
Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler
Luukas Kristjan Ilves (
[email protected]).
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse
Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36) .
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi
poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4).
2
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Gigabititaristu määruse eelnõu
Artikliga 1 (reguleerimise ja kohaldamisala) ajakohastatakse BCRD kohaldamisala.
Määruse eelnõus asendatakse läbivalt mõiste „kiired võrgud“ mõistega „väga suure
läbilaskevõimega võrgud“, mis sisuliselt tähendab seda, et määruses räägitakse nüüd
sidevõrkudest, mis võimaldavad andmeedastuskiirust senise 30 Mbit/s asemel vähemalt 100
Mbit/s.
Artiklis 2 (mõisted) on defineeritud mõisteid lisaks neile, mis on esitatud sidedirektiivis, sh
„väga suure läbilaskevõimega võrk“. Artiklit laiendatakse füüsilisele taristule, mis ei ole võrgu
osa (näiteks hooned, hoonetesse sissepääsud ja mis tahes muu vara, kaasa arvatud
tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid, bussi- ja
trammipeatused), kuid mis kuulub avaliku sektori asutusele või on tema kontrolli all.
Sätestatakse „hoonesisese valguskaabli“ mõiste ning mõiste „kiiret ühendust toetava
hoonesisese füüsilise taristu“ asemel võetakse kasutusele mõiste „valguskaablivalmidusega
hoonesisese füüsilise taristu“. „Võrguoperaatori“ mõiste viiakse kooskõlla sidedirektiiviga.
Muudetakse ka mõiste „luba“ määratlust, et võtta arvesse lubade andmisel mõnikord esinevat
mitut otsustuskihti, ning selgitatakse, et viitamise lihtsuse huvides viitavad ehitustööd kogu
tekstis „väga suure läbilaskevõimega võrgu elementide kasutuselevõtule“.
Artikliga 3 (juurdepääs olemasolevale füüsilisele taristule) laiendatakse
juurdepääsukohustust füüsilisele taristule, mis ei ole võrgu osa, kuid mis kuulub avaliku sektori
asutusele või on selle kontrolli all. „Juurdepääsu“ all peetakse silmas juurdepääsu füüsilisele
taristule, mille külge oleks võimalik paigutada sidevõrgu elemente.
Artikliga nähakse ette ka erandid hoonete teatavatele liikidele, mille puhul
juurdepääsukohustuse nõue ei rakendu (nt avaliku julgeoleku, ohutuse või rahvatervisega
seotud põhjustel) ja kehtestatakse liikmesriikide jaoks võimalus luua organ, mis koordineeriks
juurdepääsu seoses avaliku sektori varadega.
Artiklis sätestatakse füüsilisele taristule juurdepääsu hinna määramise kriteeriumid ning
sätestatakse juurdepääsu andmisest keeldumise põhjused ja hoitakse ära juurdepääsukohustuste
dubleerimine, kui selline kohustus on sama vara suhtes juba kehtestatud sidedirektiivi või
riigiabi eeskirjadega. Artiklis nähakse komisjonile ette võimalus anda välja suuniseid
juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamise osas.
Artiklis 4 (läbipaistvus seoses füüsilise taristuga) sätestatakse, et võrguoperaatorid ja avaliku
sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, esitavad olemasoleva
füüsilise taristu kohta miinimumteavet, sealhulgas geoviidetega asukoha teavet, ühtse
teabepunkti kaudu ja elektrooniliselt. Juurdepääs sellisele miinimumteabele võib olla piiratud
ainult siis kui see on vajalik, et tagada teatavate avaliku sektori asutuste omandisse kuuluvate
või nende kontrolli all olevate hoonete turvalisus, võrkude turvalisus ja terviklikkus, riigi
julgeolek, rahvatervis või õhutus, või konfidentsiaalsuse nõuete, tegevuse- ja ärisaladuse tõttu.
3
Artiklis 5 (Ehitustööde koordineerimine) sätestatakse, et ehitustööde koordineerimise
kohustus puudutab „täielikult või osaliselt riiklikest vahenditest rahastatavaid ehitustöid“.
Sätestatakse, et ehitustööde koordineerimise taotlused tuleks esitada vähemalt kaks kuud enne
lõpliku projekti esitamist, ja täpsustatakse, millal võib ehitustööde koordineerimise taotlust
pidada põhjendamatuks. Artikliga nähakse komisjonile ette võimalus anda välja suuniseid
ehitustööde koordineerimist käsitlevate sätete kohaldamise osas.
Artiklis 6 (läbipaistvus seoses kavandatavate ehitustöödega) sätestatakse õigus saada ühtse
teabepunkti kaudu elektrooniliselt miinimumteavet kõigi (avalik-õiguslike ja eraõiguslike)
kavandatud ehitustööde kohta, mida teostavad võrguoperaatorid. Sellist juurdepääsu võib
piirata näiteks võrgu turvalisuse, riikliku julgeoleku või ärisaladuste tõttu.
Läbipaistvuskohustust ei kohaldata näiteks hädaolukorras või riigi julgeolekuga seotud
põhjustel. Artiklis sätestatakse, et kõik võrguoperaatorid esitavad miinimumteabe kavandatud
avalik-õiguslike ehitustööde kohta varakult ja proaktiivselt ühtse teabepunkti kaudu, et
hõlbustada ehitustööde võimalikku koordineerimist.
Artiklis 7 (lubade, sealhulgas trasside rajamise õiguse andmise menetlus) sätestatakse
ühtsed tähtajad lubade andmise menetlusel. Lisaks sätestatakse, et taotlused esitatakse
elektrooniliselt läbi ühtse teabepunkti. Artikliga antakse komisjonile õigus täpsustada
rakendusaktiga kasutuselevõtu kategooriad, mis on lubadest vabastatud. Selle artikliga
suurendatakse läbipaistvust, sest ehitustööde loataotlusi ei peeta vastuvõetavaks, kui ühtse
teabepunkti kaudu ei ole tehtud kättesaadavaks artiklis 6 sätestatud miinimumteavet.
Artikliga kehtestatakse mitu meedet, mille eesmärk on tagada, et lubade, sealhulgas trasside
rajamise õiguste taotlustega, tegeletakse õigusaktides ettenähtud tähtaegade jooksul, (nt lühem
tähtaeg, mille jooksul teha kindlaks, kas taotlus on täielik), vaikimisi heakskiitmine või
tähtaegadest mittekinnipidamisest tuleneva kahju hüvitamine. Lõpuks sätestatakse artiklis, et
lubade, sealhulgas trasside rajamise õiguste lõivud ja tasud ei või olla suuremad haldustasudest.
Artiklis 8 (hoonesisene füüsiline taristu ja valguskaabel) sätestatakse uute ja oluliselt
rekonstrueeritud hoonete hoonesisene füüsiline taristu, juurdepääsupunktid ja hoonesisene
valguskaabel. See hõlmab ka lõppkasutaja asukohas energiatõhususe parandamiseks
rekonstrueeritavaid hooneid. Laiendatakse erandeid, et lahendada võimaliku
ebaproportsionaalsuse probleem konkreetsetes asukohtades, lähtudes kulude ja tulude
analüüsist. Artikliga kehtestatakse liikmesriikidele kohustus võtta vastu asjaomased tehnilised
nõuded hoonesisesele füüsilisele taristule.
Artikkel 9 (juurdepääs hoonesisesele füüsilisele taristule) reguleerib juurdepääsuõiguse
andmist hoonesisesele füüsilisele taristule. Artikli kohaselt peaks hoonesisese füüsilise taristu
omanik üldjuhul võimaldama juurdepääsu teisele sideettevõtjale. See aitaks suurendada
konkurentsi lairiba pakkumisel, kuna hoonete sees on sidevõrgu rajamine väga keeruline ja
kulukas. Liaks nähakse komisjonile ette võimalus anda välja suuniseid hoonesisesele taristule
juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamise osas.
4
Artikliga 10 (digitaliseerimine) nähakse ette ühtne riiklik kontaktpunkt, kus andmevahetus
(taotluste esitamine jne) käib elektrooniliselt.
Artikliga11 (vaidluste lahendamine) tagatakse, et igal asjaosalisel on õigus pöörduda vaidluse
korral pädeva riikliku vaidluste lahendamise organi poole, kes peab vaidluse lahendama
määruse eelnõus sätestatud aja jooksul.
Artikliga 12 (Pädevad asutused) täpsustatakse pädevate asutuste õiguseid ja kohustusi.
Näiteks:
i) avaliku sektori asutuste erapooletuse ja sõltumatuse kohustus;
ii) vaidluste lahendamise organite ja ühtsete teabepunktide struktuuriline lahusus;
iii) pädevate asutuste õiguste ja ressursside kasutus ja
iv) pädevate asutuste ülesannete läbipaistvus.
Samuti on seal sätestatud edasikaebamise õiguse üksikasjalikud nõuded.
Artiklis 13 (komiteemenetlus) on sätestatud komiteemenetlus sidedirektiivi artikli 118 lõikega
1 loodud sidekomiteega.
Artiklid 14–18 (lõppsätted). Artiklid 14 ja 15 sisaldavad lõppsätteid muu hulgas karistuste,
seire ja aruandekohustuste kohta. Sidekomitee koostab asjaomased näitajad ja andmete
kogumise mehhanismi.
Artikkel 16 sisaldab üleminekumeetmeid juhuks, kui need on vajalikud (lairibaühenduse
kulude vähendamise direktiivi mõningate praeguste sätete jätkuv kohaldamine), pidades silmas
väga suure läbilaskevõimega võrkude ulatuse suurendamist ja viivitusi mõningate käesoleva
määruse eelnõu sätete kohaldamisel. Artiklid 17 ja 18 sisaldavad sätteid BCRD kehtetuks
tunnistamise ning määruse eelnõu jõustumise ja kohaldamise kohta.
Elektroonilise side sektori tuleviku teemaline konsultatsioon
Elektroonilise side sektori tuleviku teemalise konsultatsiooni küsimustik on jagatud neljaks
osaks:
Tehnoloogilised- ja turuarengud: mõjud elektroonilise kommunikatsiooni
tulevikuvõrkudele ja ärimudelitele7 – soovitakse turuosaliste hinnangut võimalike
sidevaldkonna tuleviku arengusuundumuste kohta;
Tarbijate võrdsus8 – soovitakse saada hinnangut, kas sideturul on lõppkasutajatel
probleeme sideteenuse taskukohasusega ja kas sideteenuse kättesaadavust võiks
parandada universaalteenus, mis tagaks lõppkasutajale teatava minimaalset
andmeedastuskiirust võimaldava internetiühenduse;
7„ Technological and market developments: impacts on future networks and business models for electronic
communications”
8 „Fairness for consumers”
5
Ühtse turu tõrked9 – ELi regulatsiooni tulemusena toimib ELi siseturg hästi.
Konsultatsioonis küsitakse, kas on veel takistusi ELi siseturul, kas ühtsel
raadiosageduste turul oleks perspektiivi jne;
Kõikide digitaalsete osapoolte õiglane panus10 – internetiliiklus on alates 2015.
aastast kasvanud ca 34,4 %. Internetiliikluse kasv nõuab sideettevõtjatelt suuremaid
investeeringuid sidevõrkudesse, seega leiavad sideettevõtjad, et interneti sisu pakkuvad
platvormid peaksid panustama sidevõrkude arengusse. Konsultatsioonis küsitakse
liikmeriikide arvamust selles küsimuses.
3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
3.1. Õiguslik alus
Gigabititaristu määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114,
kuna see käsitleb ühtset siseturgu ja selle toimimist.
3.2 Subsidiaarsus
BCRD rakendamisel omandatud kogemused näitavad, et eesmärki pakkuda ELis kõikjal kiiret
lairibaühendust ei olnud võimalik mõistliku aja jooksul ning era- ja avaliku sektori
investeeringute kõige tõhusama kasutamisega saavutada ei direktiivi abil ega liikmesriikide
poolt iseseisvalt. Lisaks kattuvad mõned sidedirektiivi sätted (artikkel 44) osaliselt BCRDiga
ning õigusnorme on vaja lihtsustada.
Selleks, et saavutada 2030. aastaks kaetus gigabitivõrguga, peavad kõik liikmesriigid ühiselt
pingutama. Meetmed, mida liikmesriigid seni on võtnud võrkude kasutuselevõtu
stimuleerimiseks ja eelkõige kasutuselevõtu kulude ja ajalise kestuse vähendamiseks, on väga
erinevad mõnikord isegi ühe liikmesriigi piires.
Õigusnormide praegune ebaühtlus takistab piiriüleseid investeeringuid. See omakorda piirab
elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise vabadust. See mõjutab ka siseturu toimimist,
seda eriti oma olemuselt piiriüleste rakenduste puhul, nagu ühendatud ja autonoomsed sõidukid,
mille kasutamiseks on kõikjal vaja väga suure läbilaskevõimega võrke.
Praeguses olukorras on elektroonilise side operaatoritel ja muudel sidusrühmadel (seadmete
valmistajad, tsiviilehitusettevõtted jne) väga keeruline saavutada mastaabisäästu. Probleemid,
millega puututakse kokku kiire lairibaühenduse või tulevaste väga suure läbilaskevõimega
võrkude kasutuselevõttu kiirendades, on ühesugused enamikus, kui mitte kõigis liikmesriikides.
Samas on ka kulude vähendamine ja haldusmenetluste lihtsustamine nende probleemide
9„ Barriers to the Single Market”
Fair contribution by all digital players”
10 „
6
lahendamiseks olulised ühised meetmed. Käesolev ettepanek ei mõjuta liikmesriikide
menetlusautonoomiat seoses pädevuste jaotamisega oma riigis.
Nõustume komisjoni hinnanguga, et liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes ellu viia meetmeid,
mis vähendavad väga suure läbilaskevõimega võrkude (gigabitivõrkude) kasutuselevõtu
kulusid kõikjal ELis, ja nende meetmete puhul on vajalik ELi tasandil koordineerimine.
3.3 Proportsionaalsus
Ettepanek on edendada väga suure läbilaskevõimega võrke kooskõlas sidedirektiiviga ja
saavutada digikümnendi 2030 eesmärgi kohane kaetus järgmise põlvkonna kiirete traadita
võrkudega, mille näitajad on vähemalt samaväärsed 5G- ja gigabitivõrkudega. Nõustume, et
määrusese eelnõust tulenev kasu seisneb selles, et üldkasutatava elektroonilise side ettevõtjate
jaoks nähakse ette tõhusamad planeerimise ja investeeringute kasutuselevõtu protsessid, mis
võimaldavad väga suurt mastaabisäästu. Nõustume, et selline positiivne mõju on võimalik
minimaalse halduskoormusega. Kohustused piirduvad võrgutaristu teatavate osadega, kus võib
eeldada olulist kulude kokkuhoidu.
4. Esialgne mõjude analüüs
Gigabitaristu määruse eelnõu eesmärgiks on lihtsustada ja stimuleerida sidevõrkude
kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist ja võimaldades uue
füüsilise taristu tõhusamat kasutuselevõtmist, et vähendada selliste võrkude kasutuselevõtu
kulusid.
4.1 Mõju majandusele
Gigabitaristu määruse eelnõu majandusliku mõju saab jagada kolmeks: mõju sideettevõtjale,
mõju avaliku sektori asutustele ja mõju võrguvaldajale.
Mõju sideettevõtjale – avaneb võimalus saada lisaks võrguvaldaja füüsilisele taristule
juurdepääsu ka avaliku sektori asutuse omandis või nende kontrolli all olevale füüsilisele
taristule, mis ei ole võrgu osa. Nagu näiteks hooned, hoonetesse sissepääsud ja mis tahes muu
vara, kaasa arvatud tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid,
reklaamtahvlid, bussi- ja trammipeatused. See aitab vähendada veelgi sidevõrgu rajamise
kulusid ja võimaldab rajada sidevõrgu ka sellistesse piirkondadesse, kus hetkel sidetaristut ei
ole.
Mõju avaliku sektori asutusele – kohustus anda sideettevõtjale juurdepääs nende omandis või
nende kontrolli all olevale füüsilisele taristule, mis ei ole võrgu osa. Milleks on näiteks hooned,
hoonetesse sissepääsud ja mis tahes muu vara, kaasa arvatud tänavainventar, näiteks
valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid, bussi- ja trammipeatused. See
suurendab mõningasel määral avaliku sektori asutuse töökoormust, kuna neil tuleb hakata
analüüsima sideettevõtjate taotlusi juurdepääsuks nende füüsilisele taristule.
Mõju võrguvaldajale – jätkub kohustus anda sideettevõtjale juurdepääs nende füüsilisele
taristule. Kuna selline kohustus tuleneb juba BCRDst, mis on Eesti õigusesse üle võetud
7
ehitusseadustikuga, siis ei ole tegemist uue kohustusega ning see ei too täiendavat mõju
võrguvaldajatele.
4.2 Sotsiaalne mõju
Gigabititaristu määruse eelnõu omab otsest sotsiaalset mõju lairibaühenduse kasutajatele.
Valguskaabliühendust võimaldavate sidevõrkude arendamine loob lõppkasutajale paremad
võimalused ülikiirele andmesideühendusele juurdepääsuks. Eelkõige on see oluline
maapiirkondades, kus lõppkasutajate juurdepääsuvõimalused ülikiirele andmesidele on kohati
üsna piiratud. Kuna sideettevõtjatel on võimalus saada juurdepääs võrguvaldaja füüsilisele
taristule, siis nt maapiirkondades elektripostidele sidekaabli paigaldamine aitaks kaasa ülikiire
andmesideühenduse jõudmisele maapiirkonna lõppkasutajani. Kaudselt aitab sidevõrgu
laienemine maapiirkondadesse kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades.
5. Valitsuse seisukoha selgitus
Gigabititaristu määrus eelnõu
5.1. Seisukoht
Eesti toetab gigabititaristu määruse eelnõu üldist eesmärki, millega sätestatakse Euroopa
Liidus ühtsed otsekohalduvad reeglid lihtsustamaks ja kiirendamaks sidevõrkude
kasutuselevõttu ning vähendamaks sidevõrkude kasutuselevõtu kulusid.
Selgitus: BCRD ebaühtlane rakendamine takistab väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude
kasutuselevõttu. Kohati on erinevad reeglid isegi ühe liikmesriigi piires. Selline õigusnormide
ebaühtlane rakendamine takistab ka piiriüleseid investeeringuid. See omakorda piirab
sidevõrkude ja- teenuste pakkumise vabadust. See mõjutab ka siseturu toimimist, seda eriti oma
olemuselt piiriüleste rakenduste puhul, nagu ühendatud ja autonoomsed sõidukid, mille
kasutamiseks on kõikjal vaja väga suure läbilaskevõimega võrke.
Käesoleva gigabititaristu määruse eelnõu eesmärk on leida lahendus BCRDi puudustele ja
aidata kaasa väga suure läbilaskevõimega võrgu kulutõhusale ja õigeaegsele kasutuselevõtule,
mida on vaja ELi kasvava ühenduvusvajaduse rahuldamiseks.
5.2. Seisukoht
Eesti toetab gigabititaristu määruse eelnõuga regulatsiooni kohaldamisala laiendamist
avaliku sektori asutuse omandis või kontrolli all olevale füüsilisele taristule.
Selgitus: Gigabititaristu määruse eelnõuga regulatsiooni kohaldamisala laiendamine avaliku
sektori asutuse omandis või kontrolli alla olevale füüsilisele taristule suurendab oluliselt
taristute ringi, millele sideettevõtja saab juurdepääsu küsida. Avaliku sektori asutuse omandis
või kontrolli all olev füüsiline taristu on näiteks hooned, hoonetesse sissepääsud ja mis tahes
muu vara, kaasa arvatud tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid,
reklaamtahvlid, bussi- ja trammipeatused ning metroojaamad.
8
Avaliku sektori asutuste kaasamine on tervitatav ning sellega saab näidata head eeskuju teistele
võrguvaldajatele. Sarnane lähenemine on võetud ka sidedirektiivis, kus 5G small cell’ide
paigaldamiseks küsitakse juurdepääsu riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale
ehitisele.
5.3. Seisukoht
Eesti toetab gigabititaristu määruse eelnõus toodud ühtse siseriikliku teabepunkti
loomist.
Selgitus: Ühtse siseriikliku teabepunkti loomine lihtsustab oluliselt teabevahetust ning annab
sideettevõtjale võimaluse hinnata olemasoleva taristu kasutuspotentsiaali konkreetses
piirkonnas. Sellise info lihtsalt kättesaadavaks tegemine võimaldab sideettevõtjal kasutada
maksimaalselt ära olemasoleva füüsilise taristu pakutavaid ressursse, mis kahtlemata aitab
vähendada gigabitiühendust võimaldavate sidevõrkude rajamise kulusid. Samuti saab
sideettevõtja sellise teabepunkti kaudu lihtsalt kätte infot ehituslubade taotlemise tingimuste
kohta ning soovi korral saab ta esitada teabepunkti kaudu ka ehitusloa taotluse.
5.4. Seisukoht
Eesti toetab gigabititaristu määruse eelnõus toodud lähenemist, millega sätestatakse uute
hoonete ja korterelamute ehitamise ning nende põhjalike rekonstrueerimistööde
toimumise korral omanikule kohustus ehitada välja valguskaablivalmidusega
hoonesisene füüsiline taristu, mis võimaldab lõppkasutajate ühendamist väga suure
läbilaskevõimega sidevõrguga.
Selgitus: Selline kohustus tuleb põhimõtteliselt juba BCRD-st, kuid seal on sätestatud kohustus
ehitada kiiret ühendust toetav hoonesisene füüsiline taristu. Tulenevalt EL gigabitiühiskonna
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2022/2481) eesmärkidest (2030. a kõikidel gigabiti
võimalus) ei piisa enam BCRD-s sätestatud nõuetest. Määruses sätestatuga on astutud oluline
samm edasi ning uueks normiks seatakse valguskaablivalmidusega taristu. Eesti toetab selle
sätte lisamist, kuna hoone varustamine kaablikanalitega ehituse ajal tekitab ainult piiratud
lisakulusid, samas kui gigabititaristu tagantjärele paigaldamine hoonetesse võib moodustada
olulise osa gigabitivõrgu kuludest.
5.5. Seisukoht
Eesti toetab põhimõtet, et valguskaablivalmiduse märgise andmine jääb liikmesriigi enda
otsustada.
Selgitus: Eesti ei ole vastu, et valguskaablivalmidusega hooned märgistatakse konkreetse
märgisega. Sellisest märgisest saaksid kasu eelkõige tarbijad, kes saavad ülevaate, millised
9
hooned on valguskaablivalmidusega, millised mitte. Eesti leiab, et valguskaablivalmiduse
märgise andmine peab jääma liikmesriigi enda otsustada.
5.6. Seisukoht
Eesti leiab, et gigabititaristu määruse eelnõus ei ole karistussätetes piisavalt paindlikkust.
Liikmesriikidel peaks karistuse määramisel jääma tulenevalt nende väljakujunenud
siseriiklikust tavast õigus valida ise sobivaim sanktsioonisüsteem ja -liik.
Selgitus: Leiame, et gigabititaristu määruse eelnõus sätestatud karistusnorm ei tohiks hakata
rõhutama karistuste haldusõiguslikku iseloomu või sätestama karistuse miinimummäärasid.
Peab säilima ka paindlikkus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi ning vältida tuleks
füüsiliste isikute karistuste ühtlustamist. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet
sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused.
Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon
need mistahes menetluses kohaldada. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste
tähendab. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis
kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki.
Seejuures tuleks sanktsioonid vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele, ning
tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Arvestades eriti
ebaselgust selles osas, kas EL õiguse „halduskaristused“ on nn miinimum- või
maksimumharmoneerivad (sellest tulenevalt ka seda, kas ja milliseid põhiõigusi ja
menetluslikke garantiisid võib füüsilisele isikule tagada), ei toeta me trahvide ette nägemise
kohustust füüsiliste isikute korral.
5.7. Seisukoht
Eesti peab oluliseks, et gigabititaristu määruse eelnõuga loodav vaidluste lahendamise
mehhanism sobitub Eesti õigussüsteemi, kas lepitusmenetlusena Eesti lepitusseaduse
tähenduses või haldusmenetlusena. Eelistame ebaselge kahjuhüvitise sätte kustutamist,
kuivõrd üldine kahju hüvitamise ja riigivastutuse regulatsioon on kõikides liikmesriikides
olemas.
Selgitus: Gigabititaristu määruse eelnõu artikkel 11 reguleerib vaidluste lahendamist ja artikkel
12 selleks pädeva asutuse loomist, artikkel 14 karistusi ja hüvitiste maksmist. Eesti ei peaks
toetama valdkondlikes õigusaktides tsiviilvaidluste lahendamise ja kahju hüvitamise
küsimustes eriregulatsiooni. Selleks, et artiklis 11 viidatud vaidluste lahendamise mehhanism
oleks Eesti õigusesse sobiv, saab see olla kas lepitusmenetlus lepitusseaduse tähenduses (kus
kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus tsiviilkohtumenetluses) või
haldusmenetlus, milles tehtud otsuse kui haldusakti saab vaidlustada halduskohtus. Võrreldav
haldusmenetlus on kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud sundvalduse
seadmine, mille puhul on samuti võimalik, et eraõigusliku kokkuleppe (servituudi)
10
mittesaavutamisel taotleb üks eraõiguslik isik, et haldusorgan oma aktiga määraks teisele
eraõiguslikule isikule kohustuse tema tehnovõrgu osa taluda.
Gigabititaristu määruse eelnõu artikli 14 lõikes 2 nimetatud kahjuhüvitise säte on tervikuna
arusaamatu, kuna ei täpsusta olulisi küsimusi, sh seda, kes peab kellele ja mille eest hüvitist
maksma, kas tegemist on riigivastutuse normiga, kui pädev asutus oma kohustusi rikub või
ettevõtjate omavaheliste tsiviilõiguslike nõuetega. Sellised ebamäärased sätted oleks parem
välja jätta, arvestades seejuures, et üldine kahju hüvitamise ja riigivastutuse regulatsioon on
kõigis liikmesriikides olemas.
5.8. Seisukoht
Eesti leiab, et gigabititaristu määruse eelnõus tuleks sätestada kohustus, et
üleeuroopaliste energia- ja maanteed ning raudteed hõlmavate transpordikoridoride
raames rajatava või renoveeritava taristuga tuleks koos rajada vajadusel ka sidetaristu
kaablikanalisatsioon ja planeerida sidemastide asukohad, et tagada piiriülene ühendatus.
Selgitus: Antud lähenemine toetaks määruse eelnõu seletuskirjas välja toodud probleemkoha
lahendamist, mille kohaselt õigusaktide ebaühtlane kohaldamine takistab piiriüleseid
investeeringuid ja see omakorda elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise vabadust.
Ebaühtlase digitaliseerimise ja sidevõrkude arengu tasemega riikide puhul on praegu keeruline
võtta selliseid teenuseid kasutusele nagu näiteks autonoomseid sõidukeid, aga ka muid
piiriüleseid teenuseid nagu e-sõiduluba jms. Eesti leiab seetõttu, et üleeuroopaliste energia- ja
maanteed ning raudteed hõlmavate transpordikoridoride raames rajatava või renoveeritava
taristuga tuleks koos rajada vajadusel ka sidetaristu kaablikanalisatsioon ja planeerida
sidemastide asukohad, et tagada piiriülene ühendatus.
5.9. Seisukoht
Eesti leiab, et kavandatavate ehitustööde koordineerimise protsessis sätestatud tähtajad
peavad olema piisavad (vähemalt kuus kuud enne ehitusprojektile loa saamist), et
ehitusprojektis oleks võimalik kajastada ka siderajatise rajamisega seonduvad asjaolud.
Selgitus: Kavandatavate ehitustööde koordineerimise protsessis sätestatud tähtajad peavad
olema piisavad (vähemalt kuus kuud enne ehitusprojektile loa saamist), et oleks võimalik lisada
ehitustööde projekti ka sidetaristu rajamise projekt. Ehitustööde koordineerimise eelselt on vaja
tegevusi koordineerida ka juba projekteerimise faasis. Kui majutava taristu projekt on
valmimisjärgus, on juba hilja alustada siderajatiste projekteerimist, kuna majutava taristu
lahendus ei pruugi toetada täiendavate rajatiste lisandumist. Seega leiab Eesti, et tähtajad
peavad olema piisavad (vähemalt kuus kuud enne ehitusprojektile loa saamist), et
ehitusprojektis oleks võimalik kaasata ka siderajatiste osa.
11
5.10. Seisukoht
Eesti leiab, et kuuekuuline et gigabititaristu määruse kohaldamisaeg ei ole piisav, kuna
määruse jõustumine eeldab kehtiva siseriikliku regulatsiooni muutmist. Eelistame, et
määruse kohaldamisaeg oleks 12 kuud.
Selgitus: Gigabititaristu määruse eelnõud kohaldatakse alates kuus kuud pärast määruse
jõustumist. See ei ole piisav aeg, kuna liikmeriigid peavad muutma oma õigusnorme, mis võtsid
üle BCRD. Eestis on võetud BCRD üle ehitusseadustikuga. Kui gigabititaristu määrus jõustub,
siis peab Eesti muutma ehitusseadustikku, kustutades sealt BCRD sätted. Seaduse muudatust ei
saa teha poole aastaga, selleks kulub vähemalt aasta.
Elektroonilise side sektori tuleviku teemaline konsultatsioon
5.11. Seisukoht – universaalteenus
Eesti ei toeta seda, et universaalteenust tuleks sisustada viisil, et see hõlmaks ka kõigile
lõppkasutajatele 2030. aastaks gigabitise ühenduse kättesaadavuse tagamise.
Selgitus: Sidedirektiivis sätestatud universaalteenuse eesmärk on tagada kõigile tarbijatele
taskukohase hinnaga juurdepääs piisavale lairibaühendusele ja kõneside teenustele määratud
asukohas. See tähendab, et tarbijal oleks funktsioneeriv sideteenus, mis võimaldaks muuhulgas
ka juurdepääsu internetile, kuid selle kiirus peaks võimaldama saata e-maile, suhelda riigiga
jms. Samas on EL 2030. a eesmärk tagada kõigile kodumajapidamistele juurdepääs
gigabitivõrgule. Universaalteenus ei tohiks oma olemuselt tähendada maksimumeesmärki ehk
gigabitivõrku, vaid olema teatud lävend, mis võimaldaks tarbijal kasutada sideteenust, mis
rahuldaks esmased vajadused.
Eesti hinnangul tuleks gigabitivõrgu rajamisel jätkata senist lähenemist, kus toetatakse
gigabitvõrgu ehitamist läbi avatud riiklike toetusmeetmete, mis tagavad konkurentsi turul.
Universaalteenuse rahastamise mudel näeks ette ühe universaalteenuse osutaja valimist
sideettevõtjate seast, kellele hüvitatakse tema poolt sidevõrgu rajamisega kaasnevad
ebamõistlikult koormavad kulud kas riigi eelarvest või fondi kaudu, kuhu panustavad teised
turul tegutsevad sideettevõtjad. Selline mudel ei toeta aga konkurentsi turul, täidaks EL poolt
seatud 2030.a gigabitiühiskonna eesmärke ega rahuldaks ka tarbijaid, kes tahavad saada
juurdepääsu tulevikukindlale gigabitivõrgule.
5.12. Seisukoht – siseturg
Eesti toetab põhimõtet, et raadiosageduste haldamine peaks jääma liikmesriigi
ülesandeks, kuna liikmesriigi reguleerival asutusel on kõige paremad teadmised
riigisisestest eripäradest ja sideturu vajadustest.
12
Selgitus: Eesti leiab, et praegu kehtiv õigusraamistik tagab piisava harmoniseerituse EL-i
sideturu toimimiseks. Eesti on arvamusel, et raadiosageduste haldamine, kasutamise tingimuste
ja konkursside korraldamine peaks jätkuvalt jääma liikmesriikide ülesandeks.
5.13. Seisukoht – fair share/senders-pay
Eesti ei toeta lähenemist, kus sisutootjad maksaksid sideettevõtjatele tasu võrgu
kasutamise eest. Eesti leiab, et kõigile sisutootjatele maksu kehtestamine võib tuua kaasa
olukorra, kus väiksemad sisutootjad ei suuda maksu tõttu enam oma tegevust jätkata ning
väheneb toodetava sisu mitmekesisus. Kui maks kehtestatakse vaid suurematele
sisutootjatele, siis võib see olla vastuolus nn võrgu neutraalsuse printsiibiga, mille kohaselt
peaks kogu andmeliiklust käsitlema võrdsetel alustel.
Selgitus: Eesti ei toeta lähenemist, kus sisutootjad (sisu pakkuvad platvormid) peaksid hakkama
tasuma maksu sideettevõtja sidevõrgu kasutamise eest. Sisutootjatele kohustuse panemine
(investeerida sidevõrkudesse) võib kaasa tuua selle, et sisutootjad viivad oma serveripargid
Euroopa Liidust välja. See halvendab teenuse kvaliteeti, langeb andmeühenduse kiirus ja
suureneb viide. Samuti oleks tõenäoline, et sisutootjad hakkaksid piirama edastatava video
kvaliteeti, et vähendada edastatavat infomahtu. Sellisel juhul oleksid kaotajateks eelkõige
tarbijad, kelle teenuse kvaliteet langeb.
Samuti võivad sisutootjad hakata loobuma maapealsetest sidevõrkudest, luues oma
satelliitsidevõrgu (näiteks Amazon on rajamas endale oma satelliitide võrgustikku).
Maksu kehtestamine tekitab kohe ka küsimuse, kuidas tagatakse, et maksust saadud raha
investeeritakse sidevõrkudesse. Samuti on eraldi teema, kas maks kehtestatakse kõigile
sisutootjatele või ainult suurematele. Kõigile sisutootjatele maksu kehtestamine võib tuua kaasa
olukorra, kus väiksemad sisutootjad ei suuda maksu tõttu enam oma tegevust jätkata ning
väheneb toodetava sisu mitmekesisus. Kui maks kehtestatakse vaid suurematele sisutootjatele,
siis võib see olla vastuolus võrgu neutraalsuse (net neutrality) printsiibiga, mille kohaselt peaks
kogu andmeliiklust käsitlema võrdsetel alustel.
Oluline on märkida, et Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Amet (BEREC) on
seisukohal, et selline tasu küsimine ei ole põhjendatud, kuna sidevõrku ei koorma sisutootjad
vaid tarbijad, kes sisu vastavalt oma soovile seadmesse laevad. Tarbijad on aga sideteenuse
kasutamise eest tasu sideettevõtjale tasunud. Arvesse tuleb võtta, et sisutootjad kannaksid
kehtestatud tasu kasutajatele üle, lisades selle teenuse hinnale, mistõttu nõutaks tarbijatelt
lõppkokkuvõttes topelttasu maksmist sideteenuse kasutamise eest, mis ei ole põhjendatud.
Ühtlasi tooks ettepanek kaasa tarbijatele sisutootjate teenuste hinnatõusu.
Euroopa Komisjon viitab oma küsimustikus muuhulgas ka dokumendile European Declaration
on Digital Rights and Principles, mis kohustab kõiki digiühiskonnas osalevaid turuosalisi
panustama teenuste ja taristu arendusse. See ei ole aga piisav põhjendus sisutootjatele täiendava
13
maksu kehtestamiseks, kuna nad investeerivad juba täna näiteks rahvusvahelistesse
merekaablitesse, regionaalsetesse serveriparkidesse jne.
Eesti on senises poliitikas püüdnud võimalikult palju järgida avatud ja piirideta interneti
põhimõtteid, kus info on vabalt kättesaadav. Nn fair share põhimõtte rakendamine võib aga
seada ohtu senise interneti kontseptsiooni säilimise.
Eesti soovib, et enne seadusalgatuslike sammude võtmist sellel teemal viib Euroopa Komisjon
läbi põhjaliku vastava mõjuhinnangu.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud
sisendit Justiitsministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt ja
Maaeluministeeriumilt. Komisjoni algatused saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele
asutustele ja organisatsioonidele: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet,
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti
Gaasiliit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Vee-ettevõtete
Liit ja AS Eesti Raudtee.
Arvamuse saatsid Justiitsministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium, Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit ning AS Eesti Raudtee.
Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (seletuskirja lisa).
14
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 2023. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad gigabititaristu määruse eelnõu ja elektroonilise side sektori tuleviku
teemalise konsultatsiooni kohta
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Komisjoni 23.02.2023 algatuste kohta:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu (COM(2023)94), mis käsitleb
meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu
kulusid, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (edaspidi
gigabititaristu määruse eelnõu);
elektroonilise side sektori tuleviku teemaline konsultatsioon.
Gigabititaristu määrus eelnõu
1.1. Eesti toetab gigabititaristu määruse eelnõu üldist eesmärki, millega sätestatakse
Euroopa Liidus ühtsed otsekohalduvad reeglid, lihtsustamaks ja kiirendamaks
sidevõrkude kasutuselevõttu ning vähendamaks sidevõrkude kasutuselevõtu kulusid.
1.2. Eesti toetab gigabititaristu määruse eelnõuga regulatsiooni kohaldamisala laiendamist
avaliku sektori asutuse omandis või kontrolli all olevale füüsilisele taristule.
1.3. Eesti toetab gigabititaristu määruse eelnõus toodud ühtse siseriikliku teabepunkti
loomist.
1.4. Eesti toetab gigabititaristu määruse eelnõus toodud lähenemist, millega sätestatakse
uute hoonete ja korterelamute ehitamise ning nende põhjalike rekonstrueerimistööde
toimumise korral omanikule kohustus ehitada välja valguskaablivalmidusega
hoonesisene füüsiline taristu, mis võimaldab lõppkasutajate ühendamist väga suure
läbilaskevõimega sidevõrguga.
1.5. Eesti toetab põhimõtet, et valguskaablivalmiduse märgise andmine jääb liikmesriigi
enda otsustada.
1.6. Eesti leiab, et gigabititaristu määruse eelnõus ei ole karistussätetes piisavalt
paindlikkust. Liikmesriikidel peaks karistuse määramisel jääma tulenevalt nende
väljakujunenud siseriiklikust tavast õigus valida ise sobivaim sanktsioonisüsteem ja
liik.
1
1.7. Eesti peab oluliseks, et gigabititaristu määruse eelnõuga loodav vaidluste lahendamise
mehhanism sobitub Eesti õigussüsteemi, kas lepitusmenetlusena Eesti lepitusseaduse
tähenduses või haldusmenetlusena. Eelistame ebaselge kahjuhüvitise sätte kustutamist,
kuivõrd üldine kahju hüvitamise ja riigivastutuse regulatsioon on kõikides
liikmesriikides olemas.
1.8. Eesti leiab, et gigabititaristu määruse eelnõus tuleks sätestada kohustus, et
üleeuroopaliste energia- ja maanteed ning raudteed hõlmavate transpordikoridoride
raames rajatava või renoveeritava taristuga tuleks koos rajada vajadusel ka sidetaristu
kaablikanalisatsioon ja planeerida sidemastide asukohad, et tagada piiriülene
ühendatus.
1.9. Eesti leiab, et kavandatavate ehitustööde koordineerimise protsessis sätestatud tähtajad
peavad olema piisavad (vähemalt kuus kuud enne ehitusprojektile loa saamist), et
ehitusprojektis oleks võimalik kajastada ka siderajatise rajamisega seonduvad asjaolud.
1.10. Eesti leiab, et kuuekuuline et gigabititaristu määruse kohaldamisaeg ei ole
piisav, kuna määruse jõustumine eeldab kehtiva siseriikliku regulatsiooni muutmist.
Eelistame, et määruse kohaldamisaeg oleks 12 kuud.
Elektroonilise side sektori tuleviku teemaline konsultatsioon
1.11. Eesti ei toeta seda, et universaalteenust tuleks sisustada viisil, et see hõlmaks ka
kõigile lõppkasutajatele 2030. aastaks gigabitise ühenduse kättesaadavuse tagamise.
1.12. Eesti toetab põhimõtet, et raadiosageduste haldamine peaks jääma liikmesriigi
ülesandeks, kuna liikmesriigi reguleerival asutusel on kõige paremad teadmised
riigisisestest eripäradest ja sideturu vajadustest.
1.13. Eesti ei toeta lähenemist, kus sisutootjad maksaksid sideettevõtjatele tasu võrgu
kasutamise eest. Eesti leiab, et kõigile sisutootjatele maksu kehtestamine võib tuua
kaasa olukorra, kus väiksemad sisutootjad ei suuda maksu tõttu enam oma tegevust
jätkata ning väheneb toodetava sisu mitmekesisus. Kui maks kehtestatakse vaid
suurematele sisutootjatele, siis võib see olla vastuolus nn võrgu neutraalsuse
printsiibiga, mille kohaselt peaks kogu andmeliiklust käsitlema võrdsetel alustel.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
2
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
Euroopa Komisjoni algatatud gigabititaristu
määruse eelnõu ja elektroonilise side sektori
tulevikuteemaline konsultatsioon
seletuskirja
Lisa
Arvamused Euroopa Komisjoni algatatud gigabititaristu määruse eelnõu
ja elektroonilise side sektori tuleviku teemalise konsultatsiooni kohta
Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/
mittearvestatud/
selgitatud
1. Siseministeerium
1.1 Siseministeerium toetab andmeside kiiruste tõstmist ning kuluefektiivsuse Ettepanek on võetud
suurendamist, kuid samas tuleks kindlasti tagada ka piisav turvalisus teadmiseks.
andmeside kasutamisel. Samuti nõustume, et MKM on vastutav digiriigi
ühiskonna arengukava elluviimise eest Eestis ning siinkohal on määravaks
MKM arvamus antud teemal.
2. Maaeluministeerium
2.1 1. Nõustume põhimõttega, et ainult 30 Mbit/s kiirus ei ole tulevikus piisav Arvestatud (seisukoht 1.1)
ning uued loodavad ühendused peavad olema kiiremad. Kuid siinkohal ei
tohi kõrvale kalduda üldisest eesmärgist, milleks on tagada ühenduvus
kõikjal Euroopa Liidus, sealhulgas maapiirkonnas, seega peab esmane
prioriteet olema ühenduvuse tagamine. Peame oluliseks välja tuua Eesti
seisukoha Euroopa Liidu maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni
aastani 2040 kohta „Maapiirkondade mitmekesine majandustegevus,
lisandväärtusega ettevõtete suurem osakaal ja digitaalvaldkonna areng
muudavad maapiirkonna elanike ja ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks.
Kõige eelneva saavutamise eelduseks on strateegiline lähenemine
maapiirkonna väljakutsete lahendamisele, mille kesksel kohal on
kohalikud strateegiad.“ Seetõttu on oluline, et gigabititaristu määrus toetab
digitaalvaldkonna arengut maapiirkonnas, mille eelduseks on kiire
interneti olemasolu maapiirkonnas.
2.2 2. Toetame põhimõtet, et elektroonilise side võrgu elementide Arvestatud (seisukoht 1.2)
majutamiseks tuleb kasutada ka avaliku sektori asutuste omandis või
kontrolli all olevaid füüsilise taristu elemente ning leiame, et paigaldamise
võimalus tuleb ette näha projekteerimise etapis ning põhjendatud
olukordades paigutada võrgu elemendid juba planeeritud ehituse või
rekonstrueerimise käigus (näiteks munitsipaalomandis oleva tee
rekonstrueerimisel tuleb selles osas vedada ära ka valguskaabel).
See annab võimaluse võtta uued ühendusvõimalused kiiremini kasutusele.
2.3 3. Leiame, et valguskaablivalmiduse märgise kohustuse asemel võiks Ettepanek on võetud
vastav märge olla kirjas vastava hoone kohta sisalduvates andmetes teadmiseks.
riiklikus ehitisregistris, mis koondab kõik hoonega seotud andmed. Arvestatud (seisukoht 1.5)
2.4 4. Peame oluliseks kaablite ja trasside asukohainformatsiooni Arvestatud (seisukoht 1.3)
avalikustamist riiklikes registrites, sealhulgas Maa-ameti kitsenduste
kaardil.
3. Justiitsministeerium
3.1 Saadan JuMi poolt neli kommentaari seoses gigabititaristu määruse ettepanekuga Arvestatud (seisukoht 1.7)
(COM(2023) 94 final).
1. Algatuse art-ga 11 loodav vaidluste lahendamise mehhanism peab
sobituma Eesti õigussüsteemi, st seda peab olema võimalik teostada
1
lepitusmenetlusena Eesti lepitusseaduse tähenduses või
haldusmenetlusena. Algatuse art 11 reguleerib vaidluste lahendamist ja
art 12 selleks pädeva asutuse loomist, art 14 karistusi ja hüvitiste
maksmist. Eesti ei peaks toetama valdkondlikes õigusaktides
tsiviilvaidluste lahendamise ja kahju hüvitamise küsimustes
eriregulatsiooni. Selleks, et art-s 11 viidatud vaidluste lahendamise
mehhanism oleks Eesti õigusesse sobiv, saab see olla kas lepitusmenetlus
lepitusseaduse tähenduses (kus kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlus tsiviilkohtumenetluses) või haldusmenetlus, milles
tehtud otsuse kui haldusakti saab vaidlustada halduskohtus. Võrreldav
haldusmenetlus on KAHOSes sätestatud sundvalduse seadmine, mille
puhul on samuti võimalik, et eraõigusliku kokkuleppe (servituudi)
mittesaavutamisel taotleb üks eraõiguslik isik, et haldusorgan oma aktiga
määraks teisele eraõiguslikule isikule kohustuse tema tehnovõrgu osa
taluda. Ka juba kehtiv õigus, sh EhS ptk 61 on selles vaates
problemaatiline. Sideettevõtja ja võrguvaldaja on mõlemad eelduslikult
eraõiguslikud isikud ja seega saavad nende vahel olla tsiviilõiguslikud,
eelkõige lepingulised suhted. EhS ptk 61 normid on aga sõnastatud nii,
nagu oleks ka nende vahel tegemist haldusõigusliku suhtega (üks pool
esitab teisele taotluse, mille see võib teatud tingimustel rahuldamata jätta
jne). Vajadusele selgelt reguleerida, millise õigussuhtega on tegemist,
juhtis JuM tähelepanu juba omal ajal, kui direktiiv Eesti õigusesse üle
võeti (250 SE). Võib aru saada nii, et MKM oli siis seisukohal, et vaidluse
lahendamine toimub haldusmenetluses ja jätkub vajadusel halduskohtus.
Kui selline valik on tehtud, siis võib sellega jätkata, kuid määruse
menetluses tuleks tagada, et see võimalus õigusakti tekstist selgelt välja
tuleks.
3.2 2. Algatuse art-s 14 esimeses lõikes sätestatud karistusnorm on sobiva Arvestatud (seisukoht 1.6)
üldistatuse astmega, kuid ei peaks viitamata, et karistusnormid
võivad hõlmata muid kui kriminaalõiguslikke norme. Viide, et
karistusnormid võivad hõlmata muid kui kriminaalõiguslikke trahve tuleks
välja jätta. Ühelt poolt kriminaalõiguslikke sanktsioone saab EL-tasemel
harmoneerida vaid ELTL art 83 alusel, mis aga pole praeguse õigusakti
õiguslik alus. Seega ilmselgelt on praegusel juhul tegemist muude kui
kriminaalõiguslike trahvidega. Teisalt, kui mõni liikmesriik peab
vajalikuks ka kriminaalsanktsioonide kasutamist, peaks see neil olema
võimalik – st artikli 14 tulemus ei tohi olla ka nö negatiivne karistusõiguse
harmoneerimine ehk keeld liikmesriikidel karistusõiguslike meetmeid
kasutada.
3.3 3. Liikmesriikidele peab jääma õigus valida ise sobivaim Arvestatud (seisukoht 1.6)
sanktsioonisüsteem ja liik. Seega läbirääkimistel tuleb jälgida, et
algatuse artikli 14 lg-s 1 nimetatud karistusnorm ei hakkaks
rõhutama karistuste haldusõiguslikku iseloomu või sätestama
karistuse miinimummäärasid. Peab säilima ka paindlikkus
sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi ning vältida tuleks
füüsiliste isikute karistuste ühtlustamist. Selgituseks, EL õiguses ei ole
kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid
kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures
viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil
diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Seega ei tohiks EL
õigusaktides – sh antud algatuses – viidata haldustrahvi mõistele, mis võib
jätta mulje, justkui peetakse silmas mingit konkreetset menetluslikku
liigitust. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab.
Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda
õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Seejuures
tuleks sanktsioonid vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele,
2
ning tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja
menetluse osas. Arvestades eriti ebaselgust selles osas, kas EL õiguse
„halduskaristused“ on nn miinimum- või maksimumharmoneerivad
(sellest tulenevalt ka seda, kas ja milliseid põhiõigusi ja menetluslikke
garantiisid võib füüsilisele isikule tagada), ei toeta me trahvide ette
nägemise kohustust füüsiliste isikute korral.
3.4 4. Algatuse artikli 14 lg-s 2 sätestatud kahjuhüvitise säte on ebaselge Arvestatud (seisukoht 1.7)
ning eelistaksime selle kustutamist. Artikli 14 lg-s 2 nimetatud
kahjuhüvitise säte on tervikuna arusaamatu, kuna ei täpsusta olulisi
küsimusi, sh seda, kes peab kellele ja mille eest hüvitist maksma, kas
tegemist on riigivastutuse normiga, kui pädev asutus oma kohustusi rikub
või ettevõtjate omavaheliste tsiviilõiguslike nõuetega. Sellised
ebamäärased sätted oleks parem välja jätta, arvestades seejuures, et üldine
kahju hüvitamise ja riigivastutuse regulatsioon on kõigis liikmesriikides
olemas.
4. Transpordiamet
Transpordiamet esitab käesolevaga oma esmased tähelepanekud nn Arvestatud (seisukoht 1.9)
gigabititaristu määruse esialgse eelnõu osas.
Esmalt on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et kõnesoleva määruse
valguses ei ole enamus olemasolevaid teerajatisi (sh näiteks riigiteede
katendid, muldkehad, sademeveetorustikud, müratõkkerajatised,
teepiirded, ulukipiirded, tavapärased liiklusmärkide postid ja
valgustimastid) füüsilise taristu mõttes reeglina tehniliselt sobivad väga
suure läbilaskevõimega võrgu või mistahes muu tehnovõrgu või -rajatise
elementide majutamiseks. Küll aga ei tähenda see, et välistatud oleks
tehnovõrkude ehitamine koos riigiteedega või võrguelementide
paigaldamine olemasolevate riigiteede koridoridesse teerajatisi
kahjustamata.
Järgnevalt, võttes arvesse, et riigiteed on elutähtis riiklik taristu määruse
mõttes, on sedavõrd Transpordiameti seisukohal, et artikkel 4 lg-d 1-3 ja
artikkel 6 lg 1 ei oleks asjakohane kohaldada riigiteede suhtes.
Artikkel 4 lg 1 osas juhib Transpordiamet tähelepanu asjaolule, et kohane
info olemasolevate riigiteede osas on iseenesest kättesaadav Maa-Ameti
Geoportaalis.
Lisaks juhime tähelepanu, et artikkel 5 lg 2 tingimuse (c) määratlus
„vähemalt kaks kuud enne“ (projekti esitamine loa saamiseks) ei ole
eluliselt adekvaatne. Sellise tähtajaga ei ole tõenäoliselt enamikel juhtudel
võimalik sideprojekti majutava taristu projektiga koordineeritult koostada.
Ehitustööde koordineerimise eelselt on vaja tegevusi koordineerida ka
juba projekteerimise faasis. Kui majutava taristu projekt on
valmimisjärgus, on sedavõrd juba hilja alustada siderajatiste
projekteerimist, kuna majutava taristu lahendus ei pruugi toetada
täiendavate rajatiste lisandumist. Sellest tulenevalt teeb Transpordiamet
artikkel lg 2 p (c) sõnastuse osas järgneva ettepaneku:
„(c) Koordineerimistaotlus esitatakse niipea kui võimalik, kuid vähemalt
30 päeva jooksul arvates võrguoperaatori poolt Artikkel 6 lg 1 kohase info
ühtse teabepunkti kaudu kättesaadavaks tegemisest.“
Artikkel 6 lg 1 kohase info (kavandatavad ehitustööd) kättesaadavaks
tegemisest ühtse teabepunkti kaudu elektroonilisel kujul tuleneks
Transpordiametile täiendav koormus, mis eeldaks arvestades
projekteerimis- ja ehitusmahtusid vähemalt ühe lisatöökoha loomist. See
tähendab, et vastav rahastus peaks tulema väga suure läbilaskevõimega
võrkude rahastusmeetmetest, mitte teehoiuks eraldatud eelarvest.
Täiendavalt eelpooltoodule lisame, et määruses ei ole välja toodud
ehitusjärgsete hooldus- ja halduskulude proportsionaalse jaotamise
3
põhimõtet (mida võib mh välja lugeda preambula p 34). Asjakohane oleks,
et kõik siderajatisega seonduvad hilisemad kulud katab siderajatise
omanik (operaator).
Transpordiameti poolne kontaktisik antud teemas (ümarlaudade jms osas)
on taristu kooskõlastuste üksuse juhtivspetsialist Tiit Harjak (e-post
[email protected], tel 5188201).
5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
5.1 Gigabititaristu määrus Ettepanek on võetud
Gigabititaristu määrus on sisuliselt vägagi sarnane 2014/61/EU direktiivi teadmiseks.
alusel vastu võetud ehitusseadustiku ptk 6 prim 1-ga, erinevuseks, et
mitmed sätted on rohkem lahti kirjutatud ja täpsustatud. Otseseid
kohustusi TTJA-le nimetatud määruse rakendumisel juurde ei tule.
Elektroonilise kontaktpunkti osas on TTJA ettepanek, et kõige
optimaalsem on see luua Ehitisregistri juurde ning vajadusel täpsustades
nõudeid, kuidas osapooled registrile infot annavad.
5.2 fair share/senders-pay Arvestatud (seisukoht 1.13)
TTJA pigem ei toeta seda mudelit, milles inteneti ökosüsteemi üks
osapool, ehk sisu pakkuv platvorm peaks hakkama kuidagi rohkem ning
reguleeritult panustama interneti üldise või siis konkreetsete sideettevõtete
sidetaristu arengusse. Juba täna nad omas osas investeerivad küllaltki
suurelt globaalse ning ka regionaalsesse netitaristusse (merekaablid,
andmekeskused jne). Erinevad uuringud ei näita, et liikluse maht oleks
kasvanud viimastel aastatel sedavõrd, et tarbijale sisu kätte toimetavad
sidevõrgud sellega hakkama ei saaks. Ka sidevõrgud skaleeruvad küllaltki
kiiresti ning seni on toimunud see sümbioos (sisupakkuja+telko) küllaltki
loomulikul viisil, ilma sekkumiseta. Eesti on senises poliitikas püüdnud
võimalikult palju järgida avatud ja piirideta interneti põhimõtteid, kus info
on vabalt kättesaadav. Kui hakata looma ja jõustama küllaltki keerukaid
maksumudeleid, siis võib see kaasa tuua sisupakkujate serverite
kolimisele kaugemale, EL jurisdiktsioonist välja, millega halveneb
teenuse kvaliteet (suureneb viide). Samuti võivad platvormid hakata üldse
jätma kõrvale kohalikke telkosid. Näiteks Amazon on rajamas endale oma
satelliitide võrgustikku. Lõppkokkuvõttes vähendab see interneti
neutraalsust. Üldjoontes toetab TTJA BERECi dokumendis „BEREC
preliminary assessment of the underlying assumptions of payments from
large CAPs to ISPs“ toodud järeldusi.
6. AS Eesti Raudtee
AS Eesti Raudtee ei ole ettepanekuid ja kommentaare Gigabititaristu Ettepanek on võetud
määruse kohta, kuna see on väga sarnane juba kehtivale direktiivile. teadmiseks.
As Eesti Raudtee on alati olnud avatud kõikidele võrguettevõtetele ja
lubanud oma taristule paigaldada teiste ettevõtete kommunikatsioone ja
jaganud ka kaablimahte teistega.
7. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
7.1 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on tutvunud Euroopa Ettepanek on võetud
Komisjoni poolt 28.02.23 avalikustatud ühenduvuse paketis sisalduvate teadmiseks.
algatustega ja põhjalikumalt analüüsinud paketi osaks olevat
gigabititaristu määruse (Gigabit Infrastructure Act, lühendatult GIA)
ettepanekut ning esitab käesolevaga oma seisukohad selle kohta.
1. Sissejuhatuseks märgime järgmist:
Põhjusel, et riikide võimekus (sh digitaalse asjaajamise võimekus) ning
õiguslik olukord on erinev, on keeruline Eestil kui digitaalses asjaajamises
eesrindlikul riigil leida GIA-st või hetkel kehtivast lairiba ühenduse
kulude vähendamise direktiivist 2014/61/EU (BCRD) märkimisväärset
kasutegurit või sidetaristu ehitamist oluliselt kiirendavat või soodustavat
regulatsiooni. Kuigi Eestis BCRD direktiiv üle võetud ehitusseadustikku,
siis ei ole see praktikas tööle hakanud.
4
Oleme seisukohal, et GIA-s sisalduvate muudatustega ei vähene Eestis
sidevõrgu rajamisega seotud kulud (kuna tegelikku kulukohta ei
muudeta) ega muutu loamenetlus lihtsamaks ja kiiremaks (kuna meil
loamenetlus praktiliselt puudub).
Selgitame, et Eestis ei ole sidetaristu ehitamiseks (v.a mast) vajalik loa
taotlemine ega loamenetlus, vaid sideehitisi saab ehitada lihtsustatud
korras, esitades ehitusteatise 10 päeva enne ehitama asumist. Samuti
toimub täna juba ehitusdokumentatsiooni menetlus riigi poolt elektroonses
keskkonnas (ehitisregister), mis on omakorda seotud maakatastri ja
kinnistusraamatuga.
Samas näeme olemasoleva direktiivi kehtetuks tunnistamisel ja määrusega
asendamisel (lk 5 – vahendi valik) ohtu, et otse määrusest tulenevad
kohustused sobituvad veel vähem Eesti riigi sisesesse planeerimis- ja
ehitusprotsessi ning neid ei võeta õigel ajal arvesse teiste taristute (teed,
tänavavalgustused, elekter jm) ja hoonete (hoonesisene taristu ning
arenduspiirkonnas asuvad kohalikud teed) ehitamisel. Kuigi meil on
praegu BCRD sätted ehitusseadustikku (EhS) üle võetud, siis need ei
sobitu hästi tegelikku ehitusprotsessi (sidetaristu ehitamine ei ole hoone
või tee ehitamise kohustuslik osa) ja nii unustatakse ehitustegevuse käigus
sidetaristu endiselt ära. Kahjuks oleme praktikas kokku puutunud sellega,
et hoonete ehitajatel on eeldus, et sideühendus tagatakse mobiilsidevõrgu
abil (ehk tuleb „pilvest“) ning teede ehituse tellijad leiavad, et neil pole
sidet vaja ning see ei kuulu tee koosseisu.
7.2 2. ITL-i peamised ettepanekud GIA eesmärkide saavutamiseks: Osaliselt arvesse võetud
GIA lk 26 (põhjenduspunkt 44) on kirjas järgmine: Otsuses (EL) (Seisukoht 1.8.)
2022/2481 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja, et 2030. aastaks
oleksid kõik kindlaksmääratud asukohas paiknevad lõppkasutajad võrgu
lõpp-punktini kaetud gigabitivõrguga ning kõik asustatud piirkonnad
järgmise põlvkonna kiirete traadita võrkudega, mis toimivad vähemalt 5G-
võrguga võrdväärselt, kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega.
Oleme seisukohal, et EL-i gigabiti ühiskonna eesmärkide ja Eesti
digiühiskonna arengukavas ning lairiba plaanis seatud eesmärkide
saavutamiseks peavad regulatsioonist tulenevad nõuded olema
ambitsioonikamad ning kehtestama õigusaktide tasemel kohustused
teistele taristuomanikele näha oma teede ja elamute ehitusprojektides ette
kohe ka sidelahendused ning asukohad sideehitistele (mastidele).
Arvestades eelpool toodut, oleme seisukohal, et Eestis oleks GIA
regulatsioonist kasu juhul, kui sellega:
1) Muudetakse ehitise projekteerimise norme ning hoone
ehitusprojekti kohustuslikuks osaks saab valguskaablivõrgul
põhineva sidelahenduse projekteerimine, sh valguskaablimärgise
(sarnaselt energiamärgisega) lülitamine kasutusloa menetluse juurde
kasutusloa saamise eeldusena.
a. Hoonesisene valguskaablivõrgu osas (lk 3) väärib märkimist positiivse
suunana ka võimaluse nägemine hoonete renoveerimise käigus
hoonesisese valguskaabli paigaldamise kohustuse panemiseks (lisaks ka lk
27 (pp 49)). Täna on hoonesisene taristu kirjeldatud vaid kui kaabli
paigaldamiseks vajaliku taristu (toru) ehitamisena, mitte aga otseselt
valguskaablina. Samas praktikas paljud arendajad juba valguskaablit toru
asemel ehitavadki. Seadusest tulenevalt seda otseselt täna nõuda ei saaks.
Ambitsiooni tõstmise ja toru ehitamise nõude asendamise valguskaabliga
sisend on tulnud sidusrühmadelt (lk 8) ning ITL toetab seda, sest
valguskaabel on ühetaoliselt kasutatav kõigi turuosaliste poolt.
b. Positiivne on GIA plaan laiendada kiiret ühendust toetava hoonesisese
taristu asemel valguskaabli kiule juurdepääsu võimalusega (GIA-s
nimetatud kui valguskaablivalmidusega) hoonesisese füüsilise taristu
5
mõiste kasutusele võtmist (lk 12). Leiame, et saab toetada kohustusliku
valguskaablivalmiduse (ingl keeles fibre ready) märgise välja töötamist
ning lülitamist hoonete kasutusloa protsessi.
c. Ühtlasi toetame valguskaabli valmiduse ideed ehitatavates ja oluliselt
renoveeritavates elamutes (lk 26-27, põhjenduspunktid 44-46) ning
kohustusliku valguskaablivalmiduse märgise väljatöötamist hoonete jaoks,
nii nagu on energiamärgised.
2) Muudetakse tee projekteerimise norme ning tee ehitusprojekti
kohustuslikuks osaks saab sidelahenduse projekt (valguskaablivõrk ja
mastide asukohad on tee ala koosseisus). See toetaks ka GIA lk 4
käsitletud teemat ehk piiriüleseid investeeringuid ja teenuste toimimist.
Ebaühtlase digitaliseerimise ja sidevõrkude arengu tasemega riikide puhul
on praegu keeruline võtta selliseid teenuseid kasutusele. Esile saab tuua
eelkõige autonoomseid sõidukeid, aga ka muid piiriüleseid teenuseid nagu
e-sõiduluba jms. See toetab meie ettepanekut, et tee koosseisus peab juba
täna planeerima sidelahenduste valmidusega ning olemasoluga, sest teede
ehitamine käib teatud perioodi tagant, mitte igal aastal (kõiki teid korraga
ei ehitata ega renoveerita). Mida kauem Eestis sellega oodatakse, et tee
koosseisu hakata rajama ka sidetorustikku, seda kauem läheb hiljem aega,
et saavutada soovitav teenuste toimimiseks vajalik sidevõrguga katvuse
tase.
3) Kehtestatakse ehituslubade menetlejatele (kohalikud
omavalitsused, Transpordiamet) kohtustus jagada infot
sideettevõtjatele infot samal ajal planeeritavate või projekteeritavate
teede ja hoonete (arenduspiirkondade) kohta selleks, et oleks võimalik
planeerida ühiseid tegevusi ja ühist ehitamist ning tagada õigel ajal
sideettevõtjate kaasamine. Planeeringute, projektide ja ehituslubade info
jookseb kokku kohalikku omavalitsusse, kes on nende menetlejaks ja
korraldajaks seaduse mõistes. Seega mudel peaks käima teistpidi, kui
praegu ehitusseadustiku §-is 613 on sätestatud.
Märgime lisaks, et tasub mõelda ka sellele, kuidas saaks gigabiti
ühiskonna jaoks vajaliku baastaristu loomiseks avalik sektor kasutada EL
fondide kaudu rahalisi vahendeid. Peame siin silmas ka hoonete
sundkorras renoveerimise toetusmeetmeid, kui need ette nähakse ning
neid tegevusi on võimalik ühendada (hoonete olulise renoveerimise käigus
luua hoonesse valguskaablivõrk).
7.3 3. ITL-i täiendavad kommentaarid ja ettepanekud: Ettepanek on võetud
1) Sidevõrkude kasutuselevõtu kulud teadmiseks.
Eesti puhul ei saa me nõustuda, et suurt osa sidevõrkude kasutuselevõtu Osaliselt arvestatud
kuludest võib seostada järgmisega: (seisukoht 1.1, 1.3, 1.8 ja
Kasutuselevõtu protsessi ebaefektiivsus olemasoleva taristu puhul; 1.9)
Ehitustööde koordineerimise keerukus;
Koormavad lubade andmise haldusmenetlused;
Hoonesisese füüsilise taristu kasutuselevõtu kitsaskohad.
ITL on seisukohal, et suurimad kulud tekivad hoopis järgnevast:
ebaefektiivsest ehitusprotsessist, kus teed ehitatakse enne valmis ja siis
avastatakse, et sidetaristu on samuti vajalik (tagajärjeks topelt
tegevused). Seda annaks lihtsasti kõrvaldada riigi poolt sideteenuste ja
-taristu tähtsustamisega (õigusaktides ja nende rakendamisel).
Maaomanike nõuetest ja täiendavatest tingimustest (tee
taastamiskohustused, ümbertõstmise kohustused, garantii 5 aastat ning
omanikujärelevalve kohustused, 3D mudeli kasutamise nõue jms), mis
muudab projektid kalliks.
Täna ei toimi just planeerimise info avaldamise pool. Puudub arusaam ja
ettekujutus kuidas uute plaanide info praktikas jagamine peaks toimuma
6
(ehitusplaanide jagamine taristu/hoone ehitaja poolt ja jälgimine
sideettevõtjate poolt). Erasektor ei tee ehitamiseks nii pikalt plaani,
plaanid muutuvad olukorrast tulenevalt ning lisaks võivad täpsed plaanid
sisaldada äriliselt ja konkurentsi seisukohalt tundlikku infot. Sealjuures
GIA-s sätestatud tähtajad ei sobitu üldse Eesti ehitusõiguse konteksti.
Näiteks teavituse aeg on liiga pikk ega toimi praktikas, kui ehitamiseks on
erinevatel taristutel ja ehitistel erinevad loakohustused ning teavitamise
kohustused. Eesti puhul oleks mõistlikum panna see kohustus pigem
KOV-ile/ taristu omanikule, kes kogu planeerimise ja ehitamise protsessi
koordineerib oma vastutusvaldkonnas ja kelleni kogu ehitusalane
informatsioon kokku koguneb.
Suure osa väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude kasutuselevõtu
kuludest moodustavad väidetavalt tsiviilehitustööde kulud (lk 16, (pp 5)).
Ehitustööde hinnad ongi kallid, aga hetkel ei ole arusaadav kuidas GIA-ga
seda probleemi saaks lahendada. Kulu ei teki sideettevõtete jaoks
loamenetlusest, selle pikkusest või elektroonse punkti puudumisest.
Probleemiks ja takistuseks on teiste taristute näiteks teede ehitamisel
sidetaristule asukoha mitteplaneerimine ning juurdepääsu kohustusega
isikute poolt küsitava renditasu (haldustasu) suurus.
Liikmesriikide ülesanne on teha oma territooriumil kindlaks avaliku
sektori asutuste omandis või kontrolli all olevad konkreetsed hooned,
mille suhtes juurdepääsukohustusi ei saa kohaldada. Samas muud füüsilise
taristu elemendid, näiteks hooned, hoonetesse sissepääsud ja mis tahes
muu vara, kaasa arvatud tänavainventar, näiteks valgustuspostid,
tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid, bussi- ja trammipeatused ning
metroojaamad, peaksid olema suure läbilaskevõimega võrkude, eeskätt
traadita võrkude elementide jaoks kasutatavad (lk 18-19 (pp 17)). Kui
operaatorid taotlevad juurdepääsu konkreetses piirkonnas, peaksid
võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis füüsiline
taristu on või kes seda kontrollivad, olemasoleva füüsilise taristu
taaskasutamise hõlbustamiseks tegema pakkumise oma vahendite ühiseks
kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, sealhulgas hinna osas (lk
19 (pp 21)). ITL-ile jääb arusaamatuks, kes ütleb, mis on see õiglane ja
mõistlik hind. Üle riikide seda kindlasti reguleerida ei saa. GIA-s
pakutakse variandina teatud koordineerivat asutust (lk 21 (pp 23)), aga see
ka ei tundu mõistlik veel lisaasutus luua selleks. Mõistlik on see roll panna
Tarbikakaitse ja Tehnilise järelevalve Ametile (TTJA), aga see suurendab
kindlasti TTJA ressursivajadust.
Lähenemisviiside järjepidevuse tagamiseks (lk 24 (pp 36) on välja toodud,
et Euroopa Komisjon võiks anda BEREC-iga koostöös juhiseid selle
kohta, kuidas kohaldada ehitustööde koordineerimist käsitlevad sätteid,
mh seose kulude jaotamisega. Meile tundub kahtlane, kas seda on üldse
võimalik ühtselt reguleerida, kui juba täna on need kulukohad ja
regulatsiooni kitsaskohad riikidel nii erinevates kohtades (nt meil ei ole
probleem loamenetluses või selle kulus, vaid pigem sidetaristu ehitamist ei
käsitleta riigi vaatest olulise taristuna, mis peab olema iga tee koosseisus).
Riigi poolt kehtestatud nõuete puudumine jätab maaomanikele vabaduse
otsustada tingimuste ja ehitamise lubamise üle (ehita, aga
naaberkinnistule). Samuti tundub kahtlane Euroopa Parlamendi poolt
rakendusaktidega erinevat liiki töödele erinevate lubade korraldamise
mõte (lk 25-26 (pp 41)). Eesti konteksti ei ole kohaldatavad täna ka (pp
39) ja (pp 40) lubade kohta käivad tähtajad – meil ei ole see teemaks.
ITL-i seisukohalt on kõige olulisem, et riik näeks ette tee koosseisus
sidevõrkude asukoha ja baastaristu valmiduse (torustiku kaevude ja
ristmikel tee alt läbiminemised) ning mastide asukohad, kuna riigi tugi
jääb ilma selleta vaid teoreetiliseks. Riik ei ehita ega anna praegu
7
korraldust riigitee haldajale sidetaristuga arvestamiseks, vaid planeerimise
ja ehitamise protsessis loetakse see erasektori erahuviks.
2) Ühtne teabepunkt, selle loomise mõistlikkus ja otstarve praktikas
Selleks, et GIA-s käsitletud ühtne teabepunkt hakkaks Eestis tööle, teeb
ITL ettepaneku, et riik ehitab info ja andmete vahetuse keskkonna, mis
koondab kõiki tüüpi taristute valdajaid ja haldajaid, KOV-e ja riigiasutusi.
Oluline on, et loodav teabepunkt vastaks sideettevõtete tegelikele
vajadustele ning päriselt ka töötaks.
Ühtse elektroonilise teabepunktil oleks kindlasti eelised. Praegu toimib
planeeringute info saatmine sideettevõtetele e-kirjade teel, kuid see ei ole
jätkusuutlik lahendus. Üks elektroonne kanal aitaks kaasa info
koondamisele ja samas ka selle lihtsamale kasutusele.
Märgime siiski, et ühtsel teabepunktil ei ole Eesti kontekstis rakendust
sideoperaatorite omavahelises suhtluses, kuna tänane regulatsioon toimib
kiiremini ja otsemalt, kui ühtse teabepunkti kaudu saaks käia, seda enam
et loamenetlus puudub (lk 22 (pp 30)). Samas teiste taristute ehitamise
vaates (riigiteed, KOV poolt ehitatavad kergliiklusteed,
tänavavalgustusprojektid) oleks kõige õigem koordineeriv asutus ja info
jagaja planeeritavate ehituste kohta KOV ja TRAM riigiteede osas. Samas
ei pruugi ainult info jagamine olla piisav, kui seatavad tingimused ühiseks
ehitamiseks (eelkõige TRAM poolt) on ebamõistlikud või äärmiselt
kulukad (näit 5 aastane teekatte garantii ja OMJ kohustus ehk iga aastane
kontroll ning ümbertõstmise kohustus tee rekonstrueerimise käigus)
muudab selle ühise ehitamise kahtluse alla (kas see investeering tasub ära
üldse). Seetõttu toimiks see tegelikkuses paremini, kui tee
projekteerimisel/ehitamisel nähakse ette kohustuslikus korras luua
baastaristu valmidus ka sidele, sh elektrile (tehnovõrkudele) nii nagu
nähakse ette seadusega nõuded tee koosseisus puhkealadele, nende
varustamisele elektrilaadijatega, tänavavalgustusele jms.
GIA lk 21 (pp 25) sätestab, et kavandatavate ehitustööde kohta tuleks
miinimumteave esitada ühtse teabepunkti kaudu niipea, kui see teave on
asjaomasele võrguoperaatorile kättesaadav, ning igal juhul ja loa
vajalikkuse korral hiljemalt 3 kuud enne loataotluse esmakordsest
esitamist pädevatele asutustele. Arvestades, et meil side ehitamiseks (v.a
mast) loataotlus puudub ja 3 kuud on ebamõistlikult pikk aeg, siis ei näe
sellel Eesti kontekstis mõtet.
Lisame, et ajalises vaates jääb siiski kavandavate ehitustööde kohta info
jagamine ja taotluste esitamine küsitavaks, kuidas see praktikas võiks
toimida, sh koordineerimistaotluste esitamine 2 kuud enne lõpp-projekti
esitamist (lk 12, art 5).
3) Juurdepääsu kohustus ja kulud
Eestis näeme praktikas, et sageli on juurdepääsu saamisest ja
juurdepääsukohustuse täitmisest suurem probleem asukoha kasutamisega
seotud perioodilised kulud, mis osutuvad takistuseks avaliku sektori vara
kasutamisel.
Avalikust sektorist on KOV-id küll oma taristule juurdepääsu kohustusega
leppinud, kuna see on otse seadusesse (ESS, EhS) sisse kirjutatud.
Suureks probleemiks on aga kujunenud vara (paigalduskoha)
kasutamisega seotud tasud, mille osas on eri KOV-ide lõikes arusaamad
selle mõistlik suuruse osas vägagi erinevad.
Samas mitte kõik asutused või isikud, kes on kas avalikust sektorist või
täidavad avalikke ülesandeid (tee omanikud ehk TRAM, tänavavalgustuse
omanikud/haldajad) ei anna sidetaristu ehitamisele eelisõigust ega ole
nõus sidega arvestama ja/või oma taristut sidele kasutamiseks pakkuma.
Seetõttu leiame, et tänane probleem Eestis ei ole mitte juurdepääsu
andmises või selle saamise õiguses (lk 12, art 3), vaid pigem selle side
8
talumise liiga kõrges tasus (renditasus, hooldustasus), mis juurdepääsu
andmisel üüripinna või paigalduskoha eest küsitakse. Liikmesriikides on
probleemid ilmselt erinevad, sest paljud toovad välja loataotluse ja
menetluste lihtsustamise vajaduse (lk 8). GIAs märgitakse, et lõivud ja
tasud ei või olla suuremad haldustasudest (lk 13, art 7). Eestis ei ole kulu
suur riigilõivu tõttu, vaid just põhjendamatute haldustasude tõttu.
Praktikas näeme, et näiteks Tallinna Linnavaraamet käsitleb
juurdepääsukohustuse eest tasu küsimist väga avaralt ning näeb seda mitte
kulude katmise vahendina, vaid vara pealt lisatulu teenimise kohana.
Leiame, et see on vastuoluline käsitlus riigi poolt, kui ühest küljest ootab
riik erasektori abi kõigi majapidamisteni kiire internetiga jõudmisel, 5G-
ga katvuse loomisel, elutähtsa teenuse katkematu toimimise jm
kohustustega, kuid puudub avaliku sektori tugi sidetaristu ehitamisel ja
mastide ehitamiseks asukohtade leidmisel. Juhul, kui on vaja kasutada
avaliku sektori teid või hooneid/muud vara, siis käsitletakse seda kohati
kui ärilist tehingut ja erahuvi, millega KOV-il või riigil ei ole mingit
pistmist. Kahjuks erasektor ei saa ka aidata riigil gigabiti ühiskonna/lairiba
plaani eesmärke ellu viia, kui erasektor jäetakse riigitee omanikuga
omavahel asju klaarima või kui KOV küsib tugijaama koha või
antennikoha kasutamise eest ebamõistlikult kõrget tasu. Sellise suhtumise
jätkamisega aga ei ole kahjuks võimalik Eesti ühiskonnal tervikuna lairiba
plaani eesmärke täita ja gigabiti ühiskonda jõuda. Seetõttu näeme ITL-i
poolt GIA-t kui vahendit, millega tuleks anda Eestis era- ja avaliku sektori
poolt sidetaristu ehitamisse tugev arengutõuge, kus avalik sektor tagab
omalt poolt soodsad tingimused taristule juurdepääsuks ja operaatorid
kasutavad seda võrgu kiireks ja efektiivseteks arendamiseks.
Veel ühe positiivse aspektina võib GIA-st välja tuua, et kirjeldatakse
detailsemalt füüsilise infrastruktuuri elemente, kuhu võiks juurdepääsu
täiendavalt taotleda (any other assets, incl street furnituse, such as light
poes, street signs, traffic lights, billboards, bus and tramway stops and
metroo stations).
4) Läbirääkimiste keeld
GIA põhjenduspunkt 18 (lk 19) sätestab järgmist: „Siseriiklikes
õigusaktides sätestatud üldnormid, mis keelavad võrguoperaatoritel pidada
läbirääkimisi seoses selliste ettevõtjate juurdepääsuga füüsilistele
taristutele, kes pakuvad või kellel on õigus pakkuda elektroonilise side
võrke või nendega seotud vahendeid, võivad takistada füüsilisele taristule
juurdepääsu turu rajamist. Sellised üldnormid tuleks seega kaotada.“ ITL-
ile jääb arusaamatuks, mida siin täpsemalt silmas peetakse. Kas
konkurentsiseaduse sätteid?
5) Ajaline raamistik
Kuigi GIA justkui vaid täiendab BCRD senist regulatsiooni, siis praktikas
tähendab direktiivi kehtetuks tunnistamine ja määrusest lähtumine ikkagi
terviklikku analüüsi ja regulatsiooni kohandamist, millest tulenevalt 6
kuud tundub meile liiga lühike tähtaeg.
Lõpetuseks kinnitame, et oleme ITL-is jätkuvalt valmis arutama ja kaasa
mõtlema. Samuti regulatsiooni tänaste kitsaskohtade osas tegema oma
ettepanekud, mis aitavad sisuliselt täita GIA-s toodud eesmärke ning
võimaldavad Eesti vaates olukorda parendada. Eesti on lubade elektroonse
menetluse ning menetlustähtaegadega teistest liikmesriikidest pika sammu
võrra ees, mistõttu meil ei ole mõistlik GIA-st tulenevalt ajas tagasi minna
või paigal seista. Meil tuleb pigem teha valikuid, mis tegelikult ka aitavad
Eestis odavamalt ja riigi toetusel (s.t ilma riigi (asutuste) poolse oluliste
takistuseta) sidetaristut ehitada ning gigabiti ühiskonna ja Lairiba Plaani
2030 eesmärke täita.
9
Palume kaasata meid GIA edasisse menetlusprotsessi ja hoida meid kursis
ka ühenduvuse paketi muude algatuste kohta koostavate Eesti
positsioonidega.
10