EELNÕU 02 . 05 .202 5 Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus § 1. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine Infoühiskonna teenuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu ( ELT L 172, 17. 0 5.2021, lk 79 – 109 ), artikli 3 lõigetes 3 ja 6 , artikli 4 lõigetes 2 ja 7 , artikl i 6 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 14 lõikes 5 sätestatud terroristliku veebisisu eemaldamis e ja eemaldamiskorralduse täitmis e ga seotud meetmete rakendamise üle teostab riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli s 5, artikli 6 lõikes 3, artikli te s 7, 10 ja 11, artikli 15 lõikes 1 ning artikli s 17 sätestatud terroristliku veebi sisu levitamist tõkestava te tehnilis te nõu ete , sisu säilitamis e ja aruandlus ega seotud meetmete rakendamise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 2 ) seadust täiendatakse §- ga 12 1 järgmises sõnastuses: „ § 12 1 . Terroristliku veebisisu eemaldamis e korraldus (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artiklis 3 sätestatud eemaldamiskorraldus e annab ja artiklis 4 sätestatud piiriüles t eemaldamiskorraldus t kontrollib Kaitsepolitseiamet. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 21 lõikes 1 sätestatud tea be kogub ja esitab Euroopa K omisjonile Siseministeerium.“ ; 3 ) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Pädev korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §- de s 30 , 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimee tmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. “ ; 4 ) seadust täiendatakse §- de ga 15 3 – 15 5 järgmises sõnastuses: „ § 15 3 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 3 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 4 lõigetes 2 ja 7 sätestatud nõuete täitmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 3 lõi getes 3 ja 6 ning artikli 4 lõi getes 2 ja 7 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 0 000 eurot. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui see on pan dud toime korduva lt või süstemaatilise lt , – karistatakse rahatrahviga kuni 4 protsenti veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest . § 15 4 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 14 lõikes 5 sätestatud nõuete täitmata jätmine ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 14 lõikes 5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot. § 15 5 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 5 lõigetes 1 – 3, 5 ja 6, artikli 6 lõikes 3, artiklites 7, 10 ja 11, artikli 15 lõikes 1 ning artiklis 1 7 sätestatud nõuete täitmata jätmine ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 5 lõigetes 1 – 3, 5 ja 6, artikli 6 lõikes 3 , artikli te s 7, 10 ja 11, artikli 15 lõikes 1 ning artiklis 17 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot . “; 5 ) paragrahvi 16 lõi k e s 2 asendatakse teksti osa „ja 15 2 “ teksti osaga „ , 15 2 ja 15 5 “ ; 6 ) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § -des 15 3 ja 15 4 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Kaitsepolitseiamet . “ . § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku § 237 2 lõi kest 1 jäetakse välja sõna „avaliku“ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … … …………… 20 2 3 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … … …………… 20 2 3 . a
Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga viiakse Eesti riiklik õigus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrusega (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (edaspidi TCO määrus ). Terroristliku veebisisu eemaldamine on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks oluline ülesanne, mida toetavad ka veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Meta Platforms , Twitter ja Youtube . Samas on ilmnenud, et taolise veebisisu eemaldamine oleks veelgi tõhusam, kui terroristlikku sisu oleks võimalik määratleda Euroopa Liidu tasandil ning ühtlustada selle käsitlemise ja eemaldamise reegleid nii veebimajutusteenuse pakkujate kui ka terrorismi vastu võitlevate ametkondade jaoks. Terroristliku sisu ühtsel määratlemisel ja eemaldamisel ning muude tugimeetmete rakendamisel on vaja kogu Euroopas tagada meetmete otstarbekus, proportsionaalsus ja põhiõiguste kaitse. TCO määruse põhieesmärk on parandada Euroopa Liidus koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut . Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral eemaldama selle või blokeerima sellele juurdepääsu. Eelnõuga reguleeritakse infoühiskonna teenuse seaduses (edaspidi InfoTS ) TCO määruses sätestatud avalikult kättesaadava terroristliku veebisisu levitamise vastaste meetmete üle järelevalve teostamise pädevust. Lisaks TCO määrusest tulenevale InfoTS -i muudatusele muudetakse karistusseadustikku (edaspidi KarS ) selliselt, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakond (
[email protected] , tel 612 5056). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (teenistussuhe lõppenud). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (
[email protected] , tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 1.2.6 „Vähendame desinformatsiooni levikut Eestis. Viime strateegilise kommunikatsiooni võimekuse ühtse juhtimise alla ja ehitame üles suutlikkuse kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele infooperatsioonidele“ ülesandega „Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu Eesti õiguse Euroopa Liidu määrusega (EL) 2021/784 vastavusse viimiseks“. Eelnõuga muudetakse InfoTS -i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.08.2022, 22 ja KarS i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.01.2023, 4. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 73 kohaselt võetakse Riigikogu aktid vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud PS-i §-s 104 nimetatud seadused. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on riiklikult reguleerida ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik rakendada TCO määrusest tulenevaid meetmeid ja teostada järelevalvet veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle. Lisaks määratakse sanktsioonid ja nende määrad TCO määruses sätestatud kohustuste rikkumise eest ning kohtueelse menetleja pädevus. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 2, mille kohaselt ei pea seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust koostama, kui eelnõus käsitletakse Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. TCO määrus jõustus 7. juunil 2022. aastal ning liikmesriigid peavad olema valmis seda rakendama, sh teostama järelevalvet ja võtma kohustusi rikkunud isikud vastutusele. Samuti on eesmärk muuta KarS-i ja sätestada, et üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea alati olema avalik. Vastasel juhul ei ole võimalik võtta üleskutsujaid vastutusele, kui üleskutse on tehtud näiteks modereeritud internetifoorumis või suhtlusvõrgustikus või selle grupis. KarS i muudatuse põhimõtteid on analüüsitud Justiitsministeeriumi 2015. aastal kooskõlastamiseks esitatud väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringil ja sellel põhineva eelnõu koostamise raames. Väljatöötamiskavatsuses on muu hulgas viidatud, et kui kuritegu on eriti ohtlik, näiteks terrorikuritegu, on teatud juhtudel põhjendatud laiendada karistusõigust, kriminaliseerides ka need kuriteod, mis valmistavad seda ette ja sellega külgnevad. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse InfoTS -i. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse InfoTS -i § 12 lõigetega 3 ja 4. Muudatusega nähakse ette, mis asutused teostavad riiklikku järelevalvet TCO määrusest tulenevate kohustuste täitmise üle. Eelnõu kohaselt teostab terroristliku sisu levitamise üle järelevalvet Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO ). Ennetava ning reageeriva tehnilise ja töökorraldusliku võimekuse , sh aruandluse üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA ). Paragrahvi 12 lõikes 3 sätestatakse, et TCO määruse artikli 3 lõigetes 3 ja 6, artikli 4 lõigetes 2 ja 7, artikli 6 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 14 lõikes 5 kirjeldatud meetmete üle teostab järelevalvet KAPO. Nimetatud sätetes on määratud kohustused, mis on seotud otseselt terroristliku sisu eemaldamise või sellele juurdepääsu piiramisega, ja nendega seotud toimingud. TCO määruse artikli 3 lõigetes 3 ja 6 on sätestatud veebimajutusteenuse pakkuja kohustus eemaldada terroristlik sisu ja teavitada sellest seejärel pädevat asutust. Artikli 4 lõigetes 2 ja 7 on sätestatud meetmed piiriülese eemaldamiskorralduse kohta. Artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt on veebimajutusteenuse pakkuja kohustatud säilitama sisuga seotud andmeid, et neid saaks kasutada uurimises ja edasises menetluses. Artikli 14 lõike 5 järgi peab veebimajutusteenuse pakkuja teavitama viivitamata asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi, kes tegelevad kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamisega, kui ta saab teadlikuks terroristlikust sisust, millega kaasneb otsene oht elule. Seega teostab KAPO järelevalvet üksnes nende meetmete rakendamise üle, mis on otseselt seotud konkreetse terroristliku veebisisuga. Paragrahvi 12 lõikes 4 sätestatakse, et TCO määruse artiklis 5, artikli 6 lõikes 3, artiklites 7, 10 ja 11, artikli 15 lõikes 1 ning artiklis 17 sätestatud meetmete üle teostab järelevalvet TTJA. TCO määruse artikli 5 kohaselt peab veebimajutusteenuse pakkuja võtma erimeetmeid, et ennetada terroristliku sisu levikut. Samuti peab ta lisama oma tingimustesse sätted, mis käsitlevad tema teenuse kuritarvitamist terroristliku sisu levitamiseks üldsusele, ja neid kohaldama. Erimeetmed hõlmavad: 1) asjakohaseid tehnilisi ja operatiivseid meetmeid või suutlikkust, näiteks asjakohane personal või tehnilised vahendid terroristliku sisu kindlakstegemiseks ja kiireks eemaldamiseks või sellele juurdepääsu blokeerimiseks; 2) lihtsalt juurdepääsetavaid ja kasutajasõbralikke mehhanisme, mille abil saavad kasutajad veebimajutusteenuse pakkujale teatada väidetavast terroristlikust sisust või selle märgistada; 3) muid mehhanisme, mille eesmärk on suurendada teadlikkust terroristlikust sisust oma teenustes, näiteks kasutajapoolse modereerimise mehhanismid, ning 4) muid meetmed, mida veebimajutusteenuse pakkuja peab asjakohaseks, et võidelda terroristliku sisu kättesaadavuse vastu oma teenuste kaudu. Lisaks on kohustus esitada võetud erimeetmete kohta aruandeid. TCO määruse artikli 6 lõike 3 kohaselt peab veebimajutusteenuse pakkuja tagama, et säilitatava terroristliku sisu ja sellega seotud andmete suhtes kohaldatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid. TCO määruse artiklis 7 on sätestatud veebimajutusteenuse pakkuja läbipaistvuskohustus, mille kohaselt peab ta esitama iga-aastaseid läbipaistvusaruandeid, mis peavad muu hulgas sisaldama teavet rakendatud meetmete, eemaldatud terroristliku sisu statistika ja kaebuste arvu kohta. TCO määruse artiklis 10 on sätestatud kohustus luua sisuteenuse pakkuja kaebuste lahendamise mehhanism ja artiklis 11 kohustus teavitada sisuteenuse pakkujat sisu eemaldamisest või sellele juurdepääsu piiramisest. TCO määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt peab veebimajutusteenuse pakkuja määrama või asutama kontaktpunkti, mille kaudu võtta elektrooniliselt vastu eemaldamiskorraldusi ja tagada nende kiire töötlemine. Samuti peab ta tagama, et teave kontaktpunktide kohta oleks avalikult kättesaadav. TCO määruse artikli 17 alusel on veebimajutusteenuse pakkujal kohustus määrata oma seaduslik esindaja, kui tema peamine tegevuskoht ei ole Euroopa Liidus. Eelnimetatud artiklites sätestatud meetmete rakendamise üle teostab järelevalvet TTJA. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse InfoTS -i §-ga 12 1 „Terroristliku veebisisu eemaldamise korraldus“. Olgugi et TCO määrus on otsekohalduv, on vaja riigisiseses õiguses määrata pädevad asutused, kes võivad anda eemaldamiskorraldusi, kontrollida piiriüleseid eemaldamiskorraldusi, teostada sisuliste ja tehniliste kohustuste üle järelevalvet ning koguda regulaarselt teavet rakendatud meetmete kohta ja esitada sellest ülevaade Euroopa Komisjonile. Paragrahvi 12 1 lõikes 1 sätestatakse, et TCO määruse artiklis 3 sätestatud eemaldamis korralduse annab ja artiklis 4 sätestatud piiriülest eemaldamiskorraldust kontrollib KAPO. Eemaldamiskorralduste andmiseks ja kontrollimiseks on vaja hinnata, kas veebisisu on terroristlik. Sisuline pädevus selleks on KAPO-l . Paragrahvi 12 1 lõike 2 kohaselt hakkab rakendatud meetmete regulaarset seiret ja Euroopa Komisjonile ülevaadet tegema Siseministeerium. TCO määruse artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid koguvad oma pädevatelt asutustelt ja oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt veebimajutusteenuse pakkujatelt teavet eelmisel kalendriaastal TCO määruse kohaselt võetud meetmete kohta ning saadavad selle Euroopa Komisjonile iga aasta 31. märtsiks. See teave hõlmab näiteks järgmist: 1) tehtud eemaldamiskorralduste arv ja terroristliku sisu ühikute arv; 2) rakendatud erimeetmed; 3) mitu kaebuste lahendamise menetlust on algatatud ning 4) mitu halduslikku või kohtulikku läbivaatamismenetlust on algatatud ja millised otsused on pädev asutus liikmesriigi õiguse alusel teinud. Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse InfoTS -i §-s 13 sõnad „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Pädev korrakaitseorgan“. Siiani on teostanud InfoTS-is sätestatud kohustuste üle järelevalvet üksnes TTJA. Kuna eelnõuga lisandub riikliku järelevalve teostajate hulka KAPO, ei viidata edaspidi üksnes TTJA- le , vaid üldiselt pädevale korrakaitseorganile. Lisaks täiendatakse InfoTS -i § 13 viidetega korrakaitseseaduse §-dele 49, 50 ja 51, mille kohaselt võib pädev korrakaitseorgan korrakaitseliste meetmetena lisaks küsitlemisele ja dokumentide nõudmisele vaadata läbi vallasasja ja siseneda valdusse või vaadata selle läbi. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse InfoTS -i §-dega 15 3 –15 5 , millega sätestatakse vastutus TCO määruses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest. TCO määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Paragrahvi 15 3 lõike 1 järgi karistatakse TCO määruse artikli 3 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 4 lõigetes 2 ja 7 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Nõuded on seotud terroristliku veebisisu eemaldamise, sellele juurdepääsu piiramise ja meetmete võtmisega, et seda sisu oleks võimalik taastada, samuti pädeva asutuse teavitamisega nende toimingute tegemisest. Juhul kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse teda § 15 3 lõike 2 järgi rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Maksimaalne karistusmäär on korrelatsioonis teiste samas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest määratava maksimaalse karistusega. Paragrahvi 15 3 lõikega 3 sätestatakse, et kui lõikes 2 sätestatud tegu on pandud toime korduvalt või süstemaatiliselt, karistatakse selle eest rahatrahviga kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest. Maksimaalne karistusmäär tuleneb TCO määruse artikli 18 lõikest 3. Need karistused määratakse konkreetse terroristliku sisuga seotud kohustuste täitmata jätmise eest, mille üle teostab InfoTS -i § 12 lõike 3 kohaselt järelevalvet KAPO. Paragrahvis 15 4 sätestatakse karistusmäär TCO määruse artikli 14 lõikes 5 sätestatud kohustuse rikkumise eest. TCO määruse artikli 14 lõike 5 kohaselt on veebimajutusteenuse pakkujal kohustus teavitada pädevaid asutusi, kui ta saab teada terroristlikust sisust, millega kaasneb otsene oht elule. Kohustuse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juhul kui teo paneb toime juriidiline isik, karistatakse teda rahatrahviga kuni 1200 eurot. Selle üle teostab järelevalvet KAPO. Paragrahvi 15 5 lõike 1 kohaselt karistatakse TCO määruse artikli 5 lõigetes 1–3, 5 ja 6, artikli 6 lõikes 3, artiklites 7, 10 ja 11, artikli 15 lõikes 1 ning artiklis 17 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Tegemist on tehniliste ja töökorralduslike meetmete, sh aruandluskohustuste täitmata jätmisega, mille üle teostab InfoTS -i § 12 lõike 4 kohaselt järelevalvet TTJA. Kuna nende täitmine ei ole otseselt seotud konkreetse terroristliku sisu levitamise või sellele juurdepääsu võimaldamisega, on maksimaalne karistusmäär nende rikkumise eest madalam. Karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 1200 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 5 viiakse TTJA kohtuvälise menetluse pädevuse regulatsioon vastavusse TCO määrusest tulenevate muudatustega. InfoTS -i § 16 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et TTJA on edaspidi ka InfoTS -i §-s 15 5 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja . Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse InfoTS -i § 16 lõikega 3 ja sätestatakse, et InfoTS -i §-des 15 3 ja 15 4 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires KAPO. Eelnõu §-ga 2 jäetakse KarS-i § 237 2 lõikest 1 välja sõna „avaliku“. Kehtivas KarS-is on nähtud ette vastutus terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest. Üleskutse loetakse avalikuks, kui see on mõeldud määramata arvule isikutele, st üldsusele. Kohustus karistada terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artiklist 5, milles on sätestatud, et liikmes riigid võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks, et kui üldsusele levitatakse sõnumit mis tahes viisil, kas internetis või mujal, või tehakse see muul moel kättesaadavaks kavatsusega kutsuda üles panema toime terroriakti ja kui selline käitumine otseselt või kaudselt, näiteks terroriaktide ülistamisega, propageerib terroriakti toimepanemist, tekitades seeläbi ühe või mitme sellise kuriteo toimepanemise ohu, on see kuriteona karistatav, kui see on toime pandud tahtlikult. Muudatusega kaotatakse KarS-ist tingimus, et üleskutse panna toime terrorikuritegu peab ilmtingimata olema avalik. Kriminaalvastutus järgneb seega igasugusele üleskutsele, mis otseselt või kaudselt, sealhulgas terrorikuritegude või terroristide ülistamisega, propageerib või mõjutab terrorikuritegu toime panema. Üleskutse vorm ei ole oluline, kuid see peab olema tõsiseltvõetav, äratuntav ja mõeldud adressaati motiveerima panema toime konkreetset õigusvastast tegu. Muudatuse on tinginud vajadus viia KarS-i § 237 2 lõike 1 sõnastus kooskõlla tänapäeva maailma arengute ja tegeliku olukorraga. See võimaldab õiguskaitseorganitel reageerida ennetavalt ja maandada veelgi tõhusamalt terrorikuritegude toimepanemise ohtu nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Muudatus ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/541 võetud kohustuste täitmist, sest terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest karistatakse ka edaspidi. KAPO on oma ülesandeid täites täheldanud, et äärmusideoloogia levitamine, terrorismi ülistamine ja propageerimine ning sellekohaste üleskutsete tegemine on järjest enam koondunud kinnistesse gruppidesse, millele on üldsuse ligipääs piiratud. KAPO on sellele viidanud näiteks 2018. aasta aastaraamatus, tuues muu hulgas välja, et radikaalsuse ilminguid on üha keerulisem tuvastada, kuna suurem osa muret tekitavast suhtlusest leiab aset kinnistes jututubades või krüpteeritud suhtluskanalites. Suhtlejate eesmärk on peita oma tegevust avalikkuse, ennekõike õiguskaitseorganite eest ja raskendada seeläbi suhtluse kohta info kogumist. On teada, et sotsiaalmeediaplatvormidel, nagu Facebook, WhatsApp ja Telegram , luuakse kinniseid suhtlusgruppe, kus levitatakse islamistlikku propagandat, kutsutakse üles tapma ja vihkama uskmatuid ehk kafir ’e ning ülistama terrorikuritegusid. Taolistesse kinnistesse, avalikkuse eest varjatud suhtlusgruppidesse kuulub piiratud arv sageli islamistlike vaadetega isikuid, kes liituvad grupiga teadlikult ja eesmärgipäraselt. Praeguses olukorras, kus karistusõiguslik vastutus on ette nähtud üksnes terrorikuriteole avaliku üleskutsumise eest, ei saa õiguskaitseorganid, kui tegu pole terrorikuriteole otsese värbamise või kuriteo ettevalmistamisega, tõhusalt reageerida konkreetsele isikute ringile mõeldud üleskutsetele, mis tehakse väiksemas ja enamasti kinnises grupis. Samas ei ole sel juhul oht, et üleskutse saaja võib asuda terrorikuritegu ette valmistama või toime panema, sugugi väiksem, kui määramata isikute ringile ehk üldsusele mõeldud üleskutse puhul. Terrorism on maailmakuritegu, mille vastu võitlemisest ja süüdlaste karistamisest on huvitatud kogu tsiviliseeritud maailm. Sellisele kuriteole üleskutsumine ohustab ühiskonna julgeolekut. Terrorikuriteo toimepanemise viisid on tänapäeval muutunud olemuselt mõnevõrra lihtsamaks. Ohvrirohkeid rünnakuid pannakse toime üha käepärasemate vahenditega, näiteks autoga rahva sekka sõites või noaga valimatult inimesi pussitades. See tähendab, et rünnakute ettevalmistamine ei nõua märkimisväärselt aega ega raha. Seetõttu on väga oluline, et pädevad õiguskaitseorganid saaksid võimalikult kiiresti, ennetavalt ja resoluutselt reageerida kõikidele reaalset ohtu kujutavatele üleskutsetele panna toime terrorikuritegu. Muudatuse tulemusena rakendatakse KarS-i §-s 237 2 sätestatud karistust muu hulgas nende isikute suhtes, kes kutsuvad üles terrorikuriteo toimepanemisele avalikkuse eest varjatult. Sellega võidakse riivata küll isikule PS-i §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele või § st 45 tulenevat sõnavabadust, kuid samal ajal tagatakse PS-i §-s 13 sätestatud igaühe õigus riigi ja seaduse kaitsele ning §-s 16 sätestatud igaühe õigus elule. Selleks et otsustada, kas muudatus on põhiseaduspärane, tuleb hinnata, kas see on sobiv, vajalik ja mõõdukas ehk kitsas mõttes proportsionaalne. Kuna üleskutseid panna toime terrorikuritegu tehakse üha rohkem avalikkuse eest varjatult, on eesmärk lahendada probleem, kus selliste tegude eest ei ole võimalik võtta isikuid vastutusele. Eemaldades KarS-ist tingimuse, mille kohaselt peab terrorikuritegu olema ilmtingimata pandud toime avalikult, on riigil võimalik võtta neid tegusid toime pannud isikuid vastutusele. Õiguse ja õigluse tagamine on riigi ülesanne, mis tuleneb õigusriigi põhimõttest ning PS-i §-st 13 tulenevast õigusest riigi ja seaduse kaitsele. Seega on see sobiv lahendus. Äärmusideoloogia levitamine, terrorismi ülistamine ja propageerimine ning sellekohaste üleskutsete tegemine on järjest enam koondunud kinnistesse gruppidesse, millele on üldsuse ligipääs piiratud. Selle eesmärk on peita oma tegevust. Kuigi avalik terrorikuriteole üleskutsumine võib esmapilgul tunduda ohtlikum, kuna puudutab määramata hulka isikuid, võivad kinnistes gruppides jagatud üleskutsed sageli olla märkimisväärselt ohtlikumad. Seda seetõttu, et gruppidesse koonduvad ühe maailmavaatega isikud ja avalikkuse eest varjatult on neid võimalik tunduvalt hõlpsamalt mõjutada. Kuna tendents näitab, et selline suhtlus liigub üha enam kinnistesse gruppidesse, on kasvamas oht, et PS-i §-des 13 ja 16 sätestatud põhiõigusi lubamatult riivatakse. Tähele tuleb panna ka asjaolu, et kuigi PS-i §-s 19 on nähtud ette õigus vabale eneseteostusele ja §-s 45 sõnavabadus, peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadusi. Seega on muudatus vajalik, et tagada igaühe põhiõiguste tõhus kaitse. Kuna muudatusega eemaldatakse üksnes avalikkuse tingimus, ei ole küsimus selles, kas oleks võimalik probleemi lahendada mõõdukamalt. Muudatuse tulemusena tekib üksnes võimalus võtta KarS-i alusel vastutusele isik, kes on pannud toime terrorikuriteo, kuid ei puuduta seda, kas ja millisel viisil on uurimisasutustel võimalik teo asjaolusid fikseerida. See regulatsioon on sätestatud asjaomastes seadustes. Ei ole kahtlustki, et terrorikuriteod riivavad otseselt PS-i §-des 13 ja 16 sätestatud igaühe õigusi, sh õigust elule, mida võib nimetada ka üheks olulisemaks põhiõiguseks. Riik peab tegema kõik selleks, et kõnealused põhiõigused oleksid kaitstud, kuna need on õigusriigi alused. Kui sellega riivatakse isikute õigusi vabale eneseteostusele ja sõnavabadusele, tuleb hinnata, kas see tegevus on ka seadusega kooskõlas. Terrorikuritegudele üleskutsumine ei saa olla mistahes tingimustel põhjendatud sellega, et see on isiku vaba eneseteostus. Terrorikuritegude otsene tagajärg on oht inimeste elule ja tervisele. Seetõttu on muudatus mõõdukas. Kõnealuse KarS-i muudatusega ei piirata inimeste põhiõigusi oluliselt rohkem, sh intensiivsemalt, kui varem, sest avaliku üleskutse eest panna toime terrorikuritegu karistatakse ka praegu. Sisuliselt laieneb muudatuse tagajärjel olemasolev karistusnorm inimestele, kes tegutsevad ja teevad taolisi üleskutseid avalikkuse eest varjatult . Selline tegevus on KAPO huviorbiidis ka praegu. Kuna üldine terrorismioht on Eestis jätkuvalt väike, puudutab seadusemuudatus potentsiaalselt väga väheseid inimesi. Kõnealuse muudatusega ei kaasne märkimisväärset ressursikulu. Ette pole näha ka menetluskoormuse, sh võimalike kriminaalmenetluste arvu märgatavat kasvu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vajadus tuleneb TCO määrusest. Määrus on otsekohalduv, kuid selle rakendamiseks on vaja viia riigisisene õigus sellega kooskõlla, sh sätestada menetlusi ja järelevalvet korraldavate asutuste pädevus ning karistused määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. TCO määrus jõustus 7. juunil 2022. aastal. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus nr 1: InfoTS -i muutmine, et määrata TCO määruse rakendamise rollijaotus ja karistusmäärad TCO määruse sisulist mõju on analüüsitud TCO määruse Euroopa Liidu tasandi menetluses , mille raames on Eesti esitanud oma seisukohad TCO määruse ettepaneku kohta. TCO määruses ja selle mõjuhinnangus kirjeldatud põhimõtted kattuvad suuresti nendega, mida on kajastatud Eesti seisukohtades. Eelnõuga reguleeritakse üksnes menetlusjaotust Eesti pädevate asutuste vahel. Mõju valdkond : mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm : KAPO, TTJA, Siseministeerium Avalduv mõju Muudatusel on mõju KAPO ja TTJA töökorraldusele, sest neile sätestatakse lisaülesanded. Ülesannete täitmine nõuab lisaressurssi või olemasoleva ressursi ümberplaneerimist. TCO määrusega pannakse liikmesriikidele kohustus tagada, et nende pädevatel asutustel oleks terroristliku veebisisu tuvastamise korral suutlikkus sekkuda. Osas riikides, näiteks Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja Madalmaades, on ohukeskkonnast lähtudes juba rakendatud veebi seireüksuseid ning Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi õiguses on reguleeritud ka sunnimeetmeid riigi volitatud asutuste ja veebimajutusteenuse pakkujate koostööks. Eesti on seni teinud teenusepakkujatega koostööd vabatahtlikel alustel. Kuna TCO määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet TTJA, saab ta Eestis lisavolituse jälgida TCO määruse alusel veebimajutusteenuse pakkujate võetavate ennetavate erimeetmete rakendamist, kontrollida sisuteenuse pakkujate kaebuste lahendamise mehhanismi ja hoolsuskohustust ning määrata määrusest tulenevaid karistusi (ettekirjutused ja trahvid). Mõju KAPO ja TTJA töökorraldusele on arvestatav, kuna ülesannete täitmiseks vajatakse lisaressurssi. Mõju Siseministeeriumile on marginaalne, kuna lisaülesanne on üksnes koordineerida teavet ja esitada see iga aasta Euroopa Komisjonile. Mõju valdkond : mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele Mõju sihtrühm : veebimajutusteenuse pakkujad Avalduv mõju Karistusmäärad võivad ennetusmeetmena mõjutada nii praegusi kui ka tulevasi veebimajutus teenuse pakkujaid. Statistikaameti andmetel tegutses info ja side valdkonnas 2021. aastal üle 11 000 Eesti ettevõtja ning see arv muutub pidevalt. Lisaks on oluline, et TCO määruse mõttes ei ole veebimajutusteenuse pakkujate hulk piiratud vaid nimetatud ettevõtjatega, vaid võib erineda, kuna TCO määruse kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video, pildi ja audio jagamise teenused. Karistusmääradele, mis ei tulene otseselt TCO määrusest, kehtestatakse eelnõuga üksnes ülemmäär. Seega on võimalik määrata karistus, mis on proportsionaalne teo olemuse ja karistusmäära võimaliku mõjuga. Karistusmäärad on vastavuses teiste InfoTS -i vastutust reguleerivate sätete karistusmääradega. Veebimajutusteenuse pakkujad on TCO määruse alusel kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära terroristliku veebisisu levikut. Olenemata sellest, et eelnõuga kehtestatakse mõõdukad karistusmäärad, on neil rikkumiste ärahoidmisele nii üld - kui ka eripreventiivne mõju. Karistus määrad on seejuures proportsionaalsed veebimajutusteenuse pakkuja käibega. Seega mõjutavad need veebimajutusteenuse pakkujaid rikkumistest hoiduma. Muudatusel on positiivne mõju, sest see soodustab rikkumistest hoidumist. Kavandatav muudatus nr 2: KarS-i muutmine, et ajakohastada terrorikuriteole üleskutsumise sätet Mõju valdkond nr 1 : mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm : Eesti elanikkond Avalduv mõju : muudatuse tulemusena on võimalik edaspidi võtta vastutusele isikud, kes kutsuvad üles terrorikuriteo toimepanemisele ja ei tee seda ilmtingimata avalikult. Muudatusega ei piirata inimeste põhiõigusi rohkem, sh intensiivsemalt, kui varem, sest avaliku üleskutse eest panna toime terrorikuritegu karistatakse ka praegu. Sisuliselt laieneb muudatuse tagajärjel olemasolev karistusnorm inimestele, kes tegutsevad ja teevad taolisi üleskutseid avalikkuse eest varjatult. Samuti on muudatusel ennetav eesmärk, et vähendada terrorikuri tegude toimepanemist tulevikus. Muudatuse mõju Eesti julgeolekule ja välissuhetele on positiivne. Mõju valdkond nr 2 : mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: KAPO, kohtud Avalduv mõju : terrorikuritegudele üleskutsumine ohustab ühiskonna julgeolekut. Terrorikuri teo toimepanemise viisid on tänapäeval muutunud olemuselt mõnevõrra lihtsakoelisemaks. Ohvrirohkeid rünnakuid pannakse toime üha käepärasemate vahenditega, mis tähendab, et rünnakute ettevalmistamine ei nõua märkimisväärselt aega ega raha. Muudatuse tulemusena saab KAPO võimalikult kiiresti, ennetavalt ja resoluutselt reageerida kõikidele reaalset ohtu kujutavatele üleskutsetele panna toime terrorikuritegu. Muudatus avaldab positiivset mõju KAPO töökorraldusele, kuna võimaldab terrorikuritegusid tõhusamalt lahendada. Kuna terrorikuritegusid pannakse toime vähe, on kohtutele ja kohtusüsteemile avalduv mõju väike. Mõju esineb ajutiselt ja seisneb ühekordses vajaduses viia end eelnõu muudatustega kurssi. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võttes arvesse koormuse kasvu, mis KAPO-le pärast TCO määruse jõustumist terroristliku veebisisu levitamise üle järelevalve teostamise ja uute väärteokoosseisude menetlemisega kaasneb, tekib vajadus luua KAPO-sse uusi ametikohti ja töötada välja infosüsteem. Selle rahaline kulu kaetakse KAPO-le 2022. aasta riigieelarvest eraldatud vahenditest, samuti on uute ülesannete täitmiseks vajalikud kulud plaanitud 2023. ja 2024. aasta riigieelarvesse. Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. TTJA hakkab teostama riiklikku järelevalvet TCO määruses sätestatud meetmete üle, mis puudutavad terroristliku sisu levitamist tõkestavaid tehnilisi nõudeid, sisu säilitamist ja aruandluskohustust. Seetõttu kasvab TTJA töökoormus ja TTJA-l on vaja alates 2023. aastast üht uut ametikohta. Ametikoha kulu on 50 000 eurot aastas. TTJA-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemis alal puuduvad võimalused leida selleks raha omavahenditest, mistõttu on vaja leida lisaraha riigieelarvest. TCO määrusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud vajadus on lisatud riigi eelarvestrateegia 2023–2026 lisaeelarve taotlusesse. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta ega tunnistada kehtetuks rakendusakte ega võtta vastu uusi rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Kuna TCO määrus jõustus 7. juunil 2022. aastal ja liikmesriigid peavad olema valmis seda rakendama, sh teostama järelevalvet ja võtma kohustusi rikkunud isikud vastutusele, ning Riigikogu XIV koosseis ei jõudnud eelnõu ära menetleda, on eelnõu vaja jõustada üldises korras pärast selle heakskiitmist esimesel võimalusel. Ühtlasi ei nõua kavandatud muudatused eelnõu adressaatide tegevuse ümberkorraldamist ega üleminekuaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Laekunud tagasiside ja märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas. Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2023. a
Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskir i L isa MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Kooskõlastaja või arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/Mittearvestatud/Selgitus Justiitsministeerium Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse infoühiskonna teenuse seadust ( InfoTS ) §-ga 15 3 järgmises sõnastuses: „§ 15 3 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/784 sätestatud nõuete täitmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 3 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 4 lõigetes 2 ja 7 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui see pannakse toime korduvalt või süstemaatiliselt, – karistatakse rahatrahviga kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest, kuid vähemalt 40 000 eurot. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 5 lõigetes 1–3, 5 ja 6, artikli 6 lõikes 3, artiklites 7, 10 ja 11, artikli 14 lõikes 5, artikli 15 lõikes 1 ja artiklis 17 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot.“ Esitatud kujul ei ole see norm kooskõlas karistusseadustiku üldosa §-ga 47. Füüsilist isikut saab kehtiva õiguse kohaselt karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Kui silmas on peetud aga juriidilise isiku vastutust, siis juriidilise isiku vastutuse saab ette näha vaid siis, kui on olemas füüsilise isiku vastutus. Seega tuleb norm tuleb sõnastada selliselt nagu näiteks kehtiva seaduse § 15 2 . Täiendavalt juhime juriidilise isiku vastutuse osas tähelepanu ka Riigikohtu praktikale. Riigikohtu lahendis 4-19-2526 punktiss 10 on öeldud mh järgmist: „ Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Karistusseadustiku ( KarS ) § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 4-18-6507/42, p-d 26–28).“ Arvestatud. Lisatud füüsilise isiku vastutus. Paragrahvi 15 3 lõikes 3 nimetatud teod on oma olemuselt täiesti eraldi teod (seda näitab kasvõi karistusmäär, mis erineb oluliselt lõigetes 1 või 2 sätestatust) ning seetõttu tuleb see esitada eraldi §-na 15 4 . Selle kohta on selgitusi antud ka normitehnika käsiraamatus (vt § 16 kommentaari p 3): „ Karistuspoliitikas on oluline, et süüteokoosseise sisaldava eelnõu ettevalmistamisel arvestataks karistusseadustiku põhimõtteid. Kuigi seadustehniliselt on karistusseadustiku eriosa traditsiooniline ehk eriosa norm jaguneb lõigeteks ja punktideks, tuleb järgida seda põhimõtet, et lõigetes käsitletakse sama tegu, kuid eri raskusastmetes, punktides sätestatakse üksnes kvalifitseerimist kergendavad või raskendavad asjaolud. Järjestikused lõiked erinevad teineteisest kvantitatiivselt ja punktid kvalitatiivselt .“ Arvestatud. Vastutus on sätestatud kolmes eraldi sättes. KarS § 237 2 muutmine ning terrorikuriteo toimepanemise üleskutse koosseisu laiendamine. Hetkel nõuab seadus, et üleskutse peab olema avalik, kuid eelnõu kohaselt muutuks karistatavaks ka mitteavalik ning nn kinnistes suhtlus- jms gruppides tehtud üleskutse. Rahvusvaheline õigus ning määrus seda ei nõua. Seega oleks see pigem poliitilise otsustuse küsimus, kas ja kuivõrd see on vajalik. Samuti oleks oluline lisada seletuskirja täiendavat informatsiooni, kas teistes riikides on pakutud viisil üleskutse karistatav ning kas kehtiva seaduse tõttu on olnud mingeid probleeme siseriiklike menetluste alustamise otsustamisel, samuti rahvusvahelises koostöös. Selgitus: Praktikas on tekkinud puudujäägid õiguslikus aluses isikuid vastutusele võtta, kui üleskutseid tehakse n-ö kinnistes gruppides. Siseministeerium ja KAPO on sätte täpsustamise vajadusele jätkuvalt tähelepanu juhtinud. Sätte täpsustamise vajadust kinnitab ka Riigiprokuratuuri esitatud arvamus, milles riigi peaprokurör toob välja, et nad toetavad muudatust, kuna senine sõnastus „avalik üleskutse“ ei pruugi olla piisav tõkestamaks kinnistes suhtlusgruppides edastatavaid üleskutseid, kus sarnase meelsusega isikud terroristlikku teavet ja sisu jagavad . Terrorismikuritegude menetlemine on julgeolekuga tagamisega tihedalt seotud, mis omakorda on iga riigi ainupädevuses. KAPO o n täheldanud, et äärmusideoloogia levitamine, terrorismi ülistamine ja propageerimine ning sellekohaste üleskutsete tegemine on järjest enam koondunud kinnistesse gruppidesse, millele on üldsuse ligipääs piiratud. KAPO on sellele viidanud näiteks 2018. aasta aastaraamatus, tuues muu hulgas välja, et radikaalsuse ilminguid on üha keerulisem tuvastada, kuna suurem osa muret tekitavast suhtlusest leiab aset kinnistes jututubades või krüpteeritud suhtluskanalites. Suhtlejate eesmärk on peita oma tegevust avalikkuse, ennekõike õiguskaitseorganite eest ja raskendada seeläbi suhtluse kohta info kogumist. On teada, et sotsiaalmeediaplatvormidel, nagu Facebook, WhatsApp ja Telegram , luuakse kinniseid suhtlusgruppe, kus levitatakse islamistlikku propagandat, kutsutakse üles tapma ja vihkama uskmatuid ehk kafir ’e ning ülistama terrorikuritegusid. Taolistesse kinnistesse, avalikkuse eest varjatud suhtlusgruppidesse kuulub piiratud arv sageli islamistlike vaadetega isikuid, kes liituvad grupiga teadlikult ja eesmärgipäraselt . KarS § 237 3 puhul on soov laiendada terrorismi rahastamise ja toetamise kuriteokoosseisu ning lisada sinna ka viide teabe kättesaadavaks tegemisele teades, et seda võidakse kasutada terrorikuriteo toimepanemiseks. Esmalt soovime märkida, et § 237 3 kehtiv sõnastus on piisavalt lai ning katab ära mistahes vormis või viisil terroristliku ühenduse või nn üksiku terroristi toetamise. Seega kataks see ära ka juhtumid, kus edastatakse või tehakse kättesaadavaks teave, mida saab kasutada terrorikuriteo toimepanemisel. Arvestatud. Siseministeerium näeb jätkuvalt vajadust täiendada karistusseadustikku koosseisuga, mis võimaldaks vastutusele võtta mh isikuid, kes valmistavad, koguvad ja levitavad äärmuslikku propagandat. Kuna tegemist on aegkriitilise TCO määruse rakendamisega seotud eelnõuga ja kõnealused muudatused vajavad täiendavat arutelu, siis oleme otsustanud muudatuse praegusest eelnõust eraldada ja jätkata menetlust eraldi töövoona. Vajadusel kutsutakse selleks kokku pädevate asutuste esindajatest koosnev töörühm. Lisaks juhime tähelepanu vastuoludele eelnõu ja seletuskirja vahel. Kui eelnõu kohaselt kriminaliseeritakse konkreetse ühenduse või isiku toetamine teabe kättesaadavaks tegemise teel, siis seletuskiri räägib hoopis erinevast olukorrast ning terroripropagandast, terrorikuritegude toimepanemisele üleskutsumisest ning informatsiooni levitamisest, mida muuhulgas võivad ära kasutada terrorikuriteo toimepanijad. Seletuskirjas märgitakse muuhulgas: „Interneti kaudu levivad terroristlikud sõnumid ning äärmuslik propaganda on radikaliseerumise ja sellest võrsuva terrorismi vaates selge oht. Internet võimaldab isikutel saada juhiseid lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta ilma otsest terroristlikku väljaõpet saamata, st ilma KarS-i § 237 2 koosseisu täitmata“. Samuti viidatakse isikutele „kes annavad internetis juhiseid lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta“. Meie hinnangul ei vasta seletuskirja sisu eelnõus pakutud muudatustele. KarS § 237 3 räägib konkreetselt kuriteo rahastamisest ja toetamisest, ühenduse või isiku toetamisest, milleks võib olla ka teabe andmine, mis aitab kaasa terrorikuriteo toimepanemisele. Seletuskiri räägib aga terrorikuriteo toimepanemisele üleskutsumisest ning teabe levitamisest või kättesaadavaks tegemisest ilma seoseta teabe levitaja ning võimalike toimepanijate vahel. See aga läheks oluliselt kaugemale § 237 3 koosseisu kohaldamisalast ja raamidest. Seega, juhul kui on soov seletuskirjas kirjeldatud käitumine kriminaliseerida , siis pigem tuleks kaaluda teiste KarS paragrahvide, näiteks §-i 237 2 täiendamist. Arvestatud. Siseministeerium näeb jätkuvalt vajadust täiendada karistusseadustikku koosseisuga, mis võimaldaks vastutusele võtta mh isikuid, kes valmistavad, koguvad ja levitavad äärmuslikku propagandat. Kuna tegemist on aegkriitilise TCO määruse rakendamisega seotud eelnõuga ja kõnealused muudatused vajavad täiendavat arutelu, siis oleme otsustanud muudatuse praegusest eelnõust eraldada ja jätkata menetlust eraldi töövoona. Vajadusel kutsutakse selleks kokku pädevate asutuste esindajatest koosnev töörühm. Eelnõu §-ga 2 muudetakse karistusseadustiku § 237 2 lõiget 1. Muudatusega kaotatakse tingimus, et üleskutse panna toime terrorikuritegu peab olema avalik. Kriminaalvastutus järgneb seega igasugusele üleskutsele, mis otseselt või kaudselt, sealhulgas terrorikuritegude või terroristide ülistamisega, propageerib või mõjutab terrorikuritegu toime panema. Esmalt märgime, et Justiitsministeerium peab terrorismivastast võitlust tähtsaks ning seetõttu üldjoontes põhjendatuks karistusseadustiku ( KarS ) muutmisega taotletavat eesmärki võidelda terroristlike üleskutsetega senisest tõhusamalt ning võtta sealjuures arvesse tehnoloogilisi arenguid. Juhime siiski kavandatud muudatusega seoses kokkuvõtvalt tähelepanu järgmistele kitsaskohtadele: Esiteks. Üldiselt lähtub KarS üleskutsete või kihutamise karistamisel väga kitsast käsitlusest. Nii näiteks ei ole avalik üleskutse mõrvale karistatav. Mitteavalik üleskutse (sisuliselt kihutamine) on karistatav aga väga piiratud juhtudel, kui sellega kaasneb ka vähemalt katse staadiumisse jõudnud põhitegu. Karistusseadustik lähtub üldjuhul loogikast, et pelgalt üleskutse mingi kuriteo sooritamiseks ei ole eraldivõetuna karistatav. Üleskutse on üldosaliselt karistatav üksnes järgmistel juhtudel: Taoline üleskutse võib olla käsitatav kihutamisena, kuid tulenevalt KarS § 22 lõikes 2 sätestatud piiratud aktsessoorsuse põhimõttest on sel juhul nõutav, et kihutamise esemeks olev tahtlik vähemalt õigusvastane tegu jõuaks vähemalt katsestaadiumisse. 2009. aastal jõustus karistusseadustiku § 22 1 , mis näeb teatud raskemate kuritegude korral ette ka vastutuse süüteole kihutamise katse eest, võimaldab põhimõtteliselt teatud juhtudel kihutusteo toimepanija vastutusele võtta ka siis, kui põhitegu aset ei leia (st kihutamisel nõutav piiratud aktsessoorsus puudub). Tegemist peab olema KarS 8., 9., 13., 18. ja 22. peatükis või 15. peatüki 2., 4. ja 5. jaos sätestatud kuriteoga, mille eest ettenähtud karistuse ülemmäär on vähemalt kaheteistaastane või eluaegne vangistus. Siiski ei piisa üksnes kihutusteost, vaid KarS § 22 1 lõige 2 näeb ette, et vähemalt üks osapooltest peab tegema täiendava teo eesmärgiga soodustada kuriteo toimepanemise alustamist. Riigikohus on selle kohta märkinud, et see ettevalmistav lisategu võib olla iseenesest mittekaristatav käitumine, nagu kuriteo toimepanemise vahendi soetamine, kuriteo kokkulepitud toimepanemise kohta liikumine või muu selline tegevus, mis ei pruugi täita KarS § 25 lõike 2 kohaselt kuriteo katse tunnuseid. Taolise täiendava teo tuvastamine kihutamise osapoolte käitumises lisaks täideviija kallutamisele peab välistama, et isikuid karistataks üksnes mõtete eest. Samuti on leitud, et näiteks tapmiskihutust sisaldava kirja üleandmine teisele isikule ning tema instrueerimine kirja termiliselt töötlema, ei ole käsitatavad täiendava teona KarS § 22 1 lõike 2 mõttes. Õiguskirjanduses on leitud, et kihutamise subjektiivne koosseis peab hõlmama ka konkreetset toimepanijat. Võimalik on kihutada ka isikute gruppi, kuid need liikmed peaksid olema toimepanija jaoks individualiseeritud. Eeltoodu viitab sellele, et üldjuhul on kihutamistegu kriminaliseeritud üksnes teatud kitsastel juhtudel (kihutamise piiratud aktsessoorsus või KarS § 22 1 tingimused). Karistusseadustiku eriosa sätestab ka erinevaid süüteokoosseise, kus teatud üleskutse või kallutamine on sätestatud kuriteona (nn eriosaline üleskutse/kihutamine). KarS sisaldab üheksat süüteokoosseisu, mille objektiivse koosseisu osaks on üleskutse (või avalik üleskutse) teatud tegudele. Võrreldes koosseise, mis sisaldavad teokirjeldusena üleskutse tegemist, saab teha järgmised tähelepanekud: Üheksast koosseisust kaks on tagajärjedeliktid, st need eeldavad lisaks üleskutsele ka mingi tagajärje saabumist ( KarS §-d 151 ja 238); Üheksast koosseisust neli eeldavad „avalikku“ üleskutset ( KarS §-d 151, 236, 237 2 , 250); Üheksast koosseisust üks eeldab spetsiifilist adressaati ( KarS § 239). Teiseks. Terroristliku üleskutse kuriteokoosseisu vastavus Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu õigusele Avaliku üleskutse kriminaliseerimist nõuavad nii konventsiooni artikkel 5 „Avalik üleskutse terrorikuriteo toimepanemisele“ kui ka direktiivi artikkel 5 „Avalik üleskutse panna toime terroriakt“. Konventsioon ja direktiiv nõuavad, et tegu oleks karistatav vähemalt järgmistel juhtudel: Tegu on tahtlik; Tegu on avalik; Tegu tekitab terrorikuriteo toimepanemise ohu. Eesti õiguses on terroristlik üleskutse sätestatud KarS §-s 237 2 : „§ 237 2 . Terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele (1) Käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemiseks väljaõppe korraldamise või saamise või isiku värbamise või muul viisil sellise kuriteo ettevalmistamise eest, samuti sellise kuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega. […]“ Eesti õigus vastab Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu õiguse nõuetele ning läheb sellest veelgi kaugemale, sest ei eelda reaalse ohu kaasnemist . Kolmandaks. „Avalikkuse“ mõiste sisustamine Eelnõu seletuskirjas leitakse, et KarS § 237 2 tekstist tuleks sõna „avaliku“ välja jätta, sest: „Äärmusideoloogia levitamine, terrorismi ülistamine ja propageerimine ning sellekohaste üleskutsete tegemine on järjest enam koondunud kinnistesse gruppidesse, millele on üldsuse ligipääs piiratud.“ (lk 5); „Taolistesse kinnistesse, avalikkuse eest varjatud suhtlusgruppidesse kuulub piiratud arv sageli islamistlike vaadetega isikuid, kes liituvad grupiga teadlikult ja eesmärgipäraselt.“ (lk 5); „Praeguses olukorras, kus karistusõiguslik vastutus on ette nähtud üksnes terrorikuriteole avaliku üleskutsumise eest, ei saa õiguskaitseorganid, kui tegu pole terrorikuriteole otsese värbamise või kuriteo ettevalmistamisega, tõhusalt reageerida konkreetsele isikute ringile mõeldud üleskutsetele, mis tehakse väiksemas ja enamasti kinnises grupis. Samas ei ole sel juhul oht, et üleskutse saaja võib asuda terrorikuritegu ette valmistama või toime panema, sugugi väiksem, kui määramata isikute ringile ehk üldsusele mõeldud üleskutse puhul.“ (lk 5); „Kõnealuse KarS-i muudatusega ei piirata inimeste põhiõigusi rohkem, sh intensiivsemalt, kui varem, sest avaliku üleskutse eest panna toime terrorikuritegu karistatakse ka praegu. Sisuliselt laieneb muudatuse tagajärjel olemasolev karistusnorm inimestele, kes tegutsevad ja teevad taolisi üleskutseid avalikkuse eest varjatult.“ (lk 6). Eeltoodud seisukohad viitavad arusaamale, justkui ei kohalduks kehtiv kuriteokoosseis üleskutsetele, mis tehakse suletud vestlusgruppides. See on kahtlemata üks võimalik tõlgendusviis. Siiski tuleks „avalikkuse“ mõiste avamiseks vaadata ka KarS § 237 2 kujunemislugu ning koosseisu aluseks olevat Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu õigust. Avalik üleskutse terrorikuriteo toimepanemisele sätestati kuriteona 2007. aastal jõustunud muudatustega. Eelnõu seletuskirjas leiti: „Terrorikuriteole avaliku üleskutse all tuleb mõista igasugust tegevust, millega avalikult kihutatakse teisi isikuid sellise teo toimepanemisele, näiteks brošüüride levitamise või Interneti-leheküljel vastava sisuga üleskutse avaldamise teel.“ Konventsiooni seletuskiri selgitab „avalikkuse“ mõistet järgmiselt: „103 The term " to the public " makes it clear that private communications fall outside the scope of this provision . 104 In order to make a message available to the public , a variety of means and techniques may be used . For instance , printed publications or speeches delivered at places accessible to others , the use of mass media or electronic facilities , in particular the Internet, which provides for the dissemination of messages by e-mail or for possibilities such as the exchange of materials in chat rooms , newsgroups or discussion fora .“ Konventsiooni seletuskirjas viidatakse mh arvutikuritegevusvastase konventsiooni lisaprotokolli arvutisüsteemide kaudu rassismi ja ksenofoobia levitamise kriminaliseerimise kohta seletuskirjale . Nimelt kohustab viidatud lisaprotokoll osalisriike kriminaliseerima avalikkusele suunatud rassistliku ja ksenofoobse materjali kättesaadavaks tegemist. Lisaprotokolli seletuskirjas selgitatakse avalikkuse mõistet järgmiselt: „29. The term “ to the public ” used in Article 3 makes it clear that private communications or expressions communicated or transmitted through a computer system fall outside the scope of this provision . Indeed , such communications or expressions , like traditional forms of correspondence , are protected by Article 8 of the ECHR. 30. Whether a communication of racist and xenophobic material is considered as a private communication or as a dissemination to the public , has to be determined on the basis of the circumstances of the case . Primarily , what counts is the intent of the sender that the message concerned will only be received by the pre-determined receiver . The presence of this subjective intent can be established on the basis of a number of objective factors , such as the content of the message , the technology used , applied security measures , and the context in which the message is sent. Where such messages are sent at the same time to more than one recipient , the number of the receivers and the nature of the relationship between the sender and the receiver /s is a factor to determine whether such a communication may be considered as private . 31. Exchanging racist and xenophobic material in chat rooms , posting similar messages in newsgroups or discussion fora , are examples of making such material available to the public . In these cases the material is accessible to any person . Even when access to the material would require authorisation by means of a password , the material is accessible to the public where such authorisation would be given to anyone or to any person who meets certain criteria . In order to determine whether the making available or distributing was to the public or not , the nature of the relationship between the persons concerned should be taken into account .“ Eeltoodust nähtub selgelt, et „avalikkuse“ all võib silmas pidada ka iseenesest piiritletud osalistega internetipõhistes suhtlusringides ning sealjuures võiks määravaks olla üleskutse tegija ja üleskutse saaja vaheline suhe. Justiitsministeeriumi hinnangul on ennekõike silmas peetud seda, kas tegemist on nö tuttavate suhtlusvõrgustikuga (nt 10 töökaaslase ühine vestlusgrupp) või laiema seltskonnaga, mille kõiki osalisi ei pruugi üleskutse tegija isegi tunda. Viidatud konventsiooni mõjul võeti ka 2008. aastal Euroopa Liidus vastu terrorismivastase võitluse raamotsuse muudatus , millega nähti ette kohustus taolise üleskutse kriminaliseerimiseks. Viidatud raamotsuse preambulis rõhutatakse korduvalt interneti rolli (nt punktid 3, 4, 8 ja 11). Interneti rolli rõhutati korduvalt ka raamotsuse ettepaneku juures olnud seletuskirjas. Hilisemalt on sama teo kriminaliseerimist nõudnud ka Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse direktiivi artikkel 5 ning ka selles artiklis rõhutatakse interneti rolli. Samas ei nähtu viidatud Euroopa Liidu õigusaktidest ega seletuskirjadest, et „avalikkuse“ mõistet oleks eraldi käsitletud. Riigikohtu praktikas avalikkuse mõistet KarS §-de 151, 236, 237 2 ja 250 mõistes Justiitsministeeriumile teadaolevalt väga põhjalikult käsitletud ei ole. Kuigi see ei olnud konkreetsel juhul vaidluse all, sest ette heidetav vaenu õhutav sisu oli kättesaadav avalikul internetileheküljel, leiab ühest Riigikohtu otsusest järgmise käsitluse „avalikkuse“ mõiste kohta. „18. Karistusseadustiku § 151 näeb ette vastutuse tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga. See tähendab, et karistatav on tegevus, millega ükskõik millisel moel tehakse avalikuks, s.o määratlemata isikuteringile kättesaadavaks sõnum, mille sisuks on üleskutse vihkamisele või vägivallale loetletud tunnuste alusel. 19. L.K.- le heidetakse süüdistuses ette seda, et ta pani avalikult ligipääsetavale Interneti koduleheküljele üles ja hoidis seal tekste, mis sisaldasid üleskutset vihkamisele ja vägivallale seoses rahvuse, usutunnistuse ja poliitiliste veendumustega. Pole kahtlust, et sellega lõi ta määratlemata hulgale isikutele võimaluse kõnealuste tekstidega tutvuda, s.o muutis oma tekstid avalikult kättesaadavaks.“ Eeltoodust võib järeldada, et ainsa kriteeriumina on Riigikohus kasutanud asjaolu, et info on kättesaadav „määratlemata hulgale isikutele“. Sarnaselt on ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes KarS § 151 kohta leitud, et „süüteokoosseisu realiseerimiseks on vajalik, et üleskutse oleks esitatud avalikus kohas või tehtud kättesaadavaks määramata isikute ringile“. Õiguskirjanduses on KarS § 237 2 koosseisu kommenteerides leitud, et avalik üleskutsumine on „määramatule adressaatide ringile (üldsusele) suunatud tahteavaldus“; samas on viidatud ka avaliku üleskutse juures KarS § 236 juures tehtud kommentaaridele, mille kohaselt: „Üleskutsumine on avalik , kui üleskutse on potentsiaalselt tajutav määramatu või vähemalt suure hulga isikute poolt. Ei ole oluline, kas tegu on toime pandud avalikus kohas (nt Raekoja platsil) või muus kohas (nt kodus arvuti ja interneti vahendusel), nimelt seisneb avalikkuses sisalduv oht just avalduse potentsiaalsete adressaatide ringi määramatuses ja teadmatuses, kas ja kuidas vastav üleskutse adressaate mõjutab. Sellest tulenevalt ei ole koosseisupärase avaliku üleskutsumisega tegemist ka juhul, kui üleskutse esitatakse avalikus kohas, kuid selle potentsiaalsete adressaatide ring on piiratud.“ Sarnasest avaliku koha käsitlusest on lähtutud ka 2022. aastal karistusseadustikku lisandunud KarS § 151 1 koosseisus kasutatud mõiste „avalik“ selgitamisel. Seletuskirjas on leitud: „Sümboli avalik eksponeerimine tähendab, et see on nähtavaks tehtud avalikult, kuid mitte tingimata avalikus ruumis. Sümboli eksponeerimine on avalik, kui see on potentsiaalselt tajutav määramatule või vähemalt suurele hulgale isikutele. Avalik eksponeerimine võib aset leida ka internetis.“ Sealjuures viidatakse seletuskirjas analoogina eespool käsitletud KarS § 236 kommentaaridele. Eeltoodut, kuid ennekõike ülaltoodud lisaprotokolli seletuskirja, õiguskirjanduses KarS §-de 236 ja 237 2 kohta avaldatud seisukohta ja „avalikkuse“ mõiste sisustamist KarS § 151 1 eelnõu seletuskirjas arvestades, on Justiitsministeeriumi arvates ka kehtivat sõnastust „avaliku üleskutse“ osas võimalik mõista nii, et see on potentsiaalselt tajutav määramatule või vähemalt suurele hulgale isikutele. Mööname, et „avalik“ on mõiste, mis võib täpsustuda kohtupraktikas ning see sõltub konkreetsetest asjaoludest. Näiteks ei ole ilmselt põhjust käsitada avalikuna suhtlusgruppi, kus vestlevad 10 omavahel tuttavat inimest. Samas näiteks võiks avalikuks pidada suletud suhtlusvõrgustikku, kus on ühinenud sarnaste huvidega inimesed, kes kõik üksteist ei tunne ning seda isegi siis, kui gruppi sissepääs on modereeritud ja moderaator võib kõiki osalisi teada. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu täpsemalt, milliseid suletud suhtlusgruppe silmas peetakse. Neljandaks. Sõna „avaliku“ KarS § 237 2 lõikest 1 väljajätmisest. Sõna „avalik“ väljajätmisel tuleks arvestada ka seda, et KarS § 237 2 lõige 1 sätestab karistatava teona ka isiku värbamise terrorikuriteo toimepanemiseks. Sõna „avalik“ kustutamisega terrorikuriteo üleskutse juures võiks muutuda värbamise ja üleskutse teoalternatiivid üksteisest keeruliselt eristatavaks. Sealjuures tuleb möönda, et ka kehtivas õiguses ei ole „värbamise“ teoalternatiivi osas täielikku selgust. Koosseisu kehtestamise eelnõu seletuskiri seda mõistet ei ava. Koosseis tugineb konventsiooni artiklil 6 ning direktiivi artiklil 6. Eeltoodud allikatele viidates on ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes vaid põgusalt märgitud, et „värbamine on ettepanek panna toime terrorikuritegu“ . Ingliskeelsetes versioonides on kasutatud mõisteid recruitment ja to solicit . Konventsiooni seletuskirja punktis 111 on märgitud : „A Party is free to use the term " solicit " in its domestic implementing laws or different terminology for purposes of clarity under its national legal system .“ Ei saa välistada, et kohus tõlgendaks koosseisus kasutatud sõna „värbamine“ kitsamini kui „ettepaneku tegemine“. Niivõrd, kuivõrd see ei ole juba hõlmatud „värbamise“ teoalternatiivist, võiks sõna „avalik“ väljajätmine viia, erinevalt senisest KarSi loogikast, selleni, et karistatavaks muutuks ka tuttavate vaheline tagajärjetu üleskutse. Kuigi Justiitsministeerium ei välista, et taolise lahenduse kasuks võib olla argumente, irdub see tuntavalt senisest KarSi käsitlusest üleskutse või kihutamise kriminaliseerimise osas. Viimaks väärib kaalumist seegi, et sõna „avalik“ väljajätmine võib vahetult mõjutada teiste sarnaste koosseisude tõlgendamist ( KarS §-d 151, 236 ja 250), kus seda sõna kasutatakse. Seeläbi annaks seadusandja selge signaali, et tema arvates on viidatud koosseisude kohaldamisala kitsam kui kavandatava KarS § 237 2 oma ning seda isegi siis, kui eelnõu esemeks olnud suletud suhtlusgrupid võinuks juba kehtiva sõnastuse kohaselt koosseisuga hõlmatud olla. Kokkuvõtteks rõhutame veelkord, et Justiitsministeerium ei ole vastu kavandatud muudatusele ja taotletavale eesmärgile, kuid soovime eeltoodud kitsaskohtade osas suuremat selgust. Palume viidatud kitsaskohad hoolikalt läbi mõelda ja vastavate lahenduste ja selgitustega seletuskirja täiendada. Selgitus: Siseministeerium teadvustab võimalikke tulevikus tõusetuvaid väljakutseid, kuid meie hinnangul „avalikkuse“ mõiste tõlgendamine laiemalt ei lähe kokku TCO määruse käsitlusega, mille kohaselt avalik on üksnes üldsusele suunatud tegu. Siseministeeriumi ja selle valitsemisala jaoks on vältimatult oluline võtta vastutusele isikud, kes kutsuvad üles terrorikuriteole ka avalikkuse eest varjatult, kuna tendents näitab, et see tegevus on üha rohkem liikunud kinnistesse gruppidesse. Terrorikuritegu on maailmakuritegu, mille otsesed tagajärjed on oht inimese elule ja tervisele. Riigi kohustus on tagada inimeste elu ja tervis. Seetõttu on muudatus oluline. Eelnõu §-ga 2 kavandatud muudatuse kohta on seletuskirjas (lk-d 6 ja 7) väidetud: „Kõnealuse KarS-i muudatusega ei piirata inimeste põhiõigusi rohkem, sh intensiivsemalt, kui varem, sest avaliku üleskutse eest panna toime terrorikuritegu karistatakse ka praegu. Sisuliselt laieneb muudatuse tagajärjel olemasolev karistusnorm inimestele, kes tegutsevad ja teevad taolisi üleskutseid avalikkuse eest varjatult.“ Justiitsministeerium arvates on selline järeldus ekslik. Kuna muudatuse järgselt süüteokoosseis laieneb, siis riivab see kahtlemata ka senisest intensiivsemalt isikute spetsiifilisi vabaduspõhiõigusi (nt väljendusvabadus) või üldist vabaduspõhiõigusi (vaba eneseteostus). Riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda automaatselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) rikkumist. Õigust vabale eneseteostusele nagu teisigi põhiõigusi tohib piirata kooskõlas PS- ga . Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (§ 11). Põhiõiguse iga riive peab vastama PS kõigile normidele, olema nii formaalselt kui ka materiaalselt PS- ga kooskõlas. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 43 lg 1 punktile 5 analüüsitakse seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Palume eelnõu seletuskirja täiendada eelkirjeldatud küsimuses põhiseaduspärasuse analüüsiga. Seletuskirja täiendatud. Seletuskirja osas „Seaduse eesmärk“ tuleb lisaks kavandatavatele meetmetele märkida ka muudatuste reaalelulised eesmärgid (nt üldisemalt terrorismiohu vähendamine läbi täiendavate karistuste kohaldamise), märkides samas ka siseriiklikud täpsemad eesmärgid, mida saavutada püütakse. Lisaks tuleks selles osas anda ülevaade teema senisest õiguslikust regulatsioonist ja praktikast (HÕNTE § 42 lg 1). Osas „Seaduse eesmärk“ on märkimata muudatus, millega plaanitakse kriminaalvastutust laiendada terrorismile õhutavatele üleskutsetele, mis ei ole avalikult kättesaadavad. Palume ka selles osas eesmärgi osa vastavalt täiendada. Arvestatud. HÕNTE § 1 lg 2 p 2 erandi kasutamine eeldab ka seletuskirjas viitamist Euroopa Komisjoni koostatud mõjude analüüsile (selle olemasolul) ning Eesti poolt varasemalt läbi viidud mõjuhinnangutele ehk Eesti seisukohtadele küsimuses (olemasolul). Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kohta tuleks kokkuvõtvalt lisada, kas selles toodu kattub üldjoontes Eestile avalduvate mõjudega. Samuti on vajalik välja tuua, kas liikmesriigile on rakendamisel jäetud diskretsioon, kui see on asjakohane. Kaalutlusruumi puudumisel ja juhul, kui muudatusi ei rakendata Euroopa Liidu õigusega võrreldes ettenähtust rangemalt või varasemalt kui on nõutav, siis on väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamata jätmine sellega seletatav. Palume VTK mittekoostamise põhjendust vastavalt täiendada ning arvestada seejuures, et kui kõik eelnõu muudatused (nt üleskutse panna toime terrorikuritegu ei pea olema avalik) ei tulene Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrusest (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu (edaspidi TCO määrus ) rakendamise vajadusest, peab nende kohta VTK koostamata jätmist eraldi põhjendama. Seletuskirja täiendatud. Palume selgitada, kas eelnõu muudatustel on mingisugune mõju Eesti või Eestis tegutsevatele ettevõtjatele (nt veebimajutusteenuste pakkujad, sisuteenuste osutajad) seoses karistusmääradega. Sel juhul tuleb mõju täiendavalt hinnata ka ettevõtjate vaatest, tuues ära sihtrühma suuruse ja muud asjakohased mõjukriteeriumid (mõju avaldumise sagedus, sellega kohanemisvajadus, ebasoovitavate mõjude riski tõenäosus) ja anda koondhinnang avalduvatele mõjudele. Täiendavalt on vaja hinnata, kas eelnõu muudatustel on mõju Eesti ettevõtjate või inimeste halduskoormusele (kasvab või kahaneb), mille muutumisel tuleks seda ka selgitada. Arvestada tuleb, et otsekohalduva TCO määrusega sätestatu saab sellest hinnangust välja jätta. Eelnõuga reguleeritavatel karistusmääradel ei ole mõju ettevõtjatele. Mõju tuleneb TCO määrusest otse kohalduvatest kohustustest, mis on hinnatud TCO määruse loomise etapis. Palume ka selgitada, milline on eelnõu muudatuste mõju kohtutele ja kohtusüsteemile. Kas võib eeldada, et tulenevalt terrorismikuritegude menetlemise eeldatavalt väga väikesest arvust, juhuslikust iseloomust jne saab märkida, et regulaarselt avalduv mõju kohtutele ja kohtunikele puudub, hoolimata karistusnormi subjektide ringi laiendamisest? Kas põhiõiguste võimalik senisest suurema riive risk võib kohtunike töökoormust suurendada või avaldub mõju kohtunikele pigem ühekordse vajadusena end eelnõu muudatustega kurssi viia? Palume seletuskirja mõjude osa täiendada seletuskirja kohtute/kohtunike vaatest. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. Arvestatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eelnõu § 1 punktis 4 täiendatakse InfoTS -i §-ga 15 3 , mille lõikega 2 sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 korduva või süstemaatilise rikkumise eest trahvimääraks rahatrahv kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest, kuid vähemalt 40 000 eurot. Juhime tähelepanu, et antud rahatrahvi miinimummäär võib olla ebaproportsionaalselt kõrge ning koormata ebamõistlikult mikro- ja väikeettevõtjaid, kellele on suur halduskoormus ööpäevaringse valmisoleku tagamine eemaldamiskorralduste väga lühikese ajaraami jooksul täitmiseks (1 tund kuni 13 tundi). Ühtlasi ei ole selge, miks on antud juhul rahatrahvi miinimummäära kehtestamine põhjendatud, kuna rakendatavast TCO määrusest taolist kohustust ei tule. TCO määruse artiklis 18 lõikes 3 on sätestatud üksnes maksimummäär, kohustades liikmesriike tagama, et teatud kohustuste süstemaatilise või korduva eiramise korral rakendatakse rahalist karistust, mille summa on kuni 4 % veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest. Miinimummäära kehtestamine ei võta arvesse TCO määruse artiklis 18 lõikes 1 karistuste määramisele kehtestatud põhimõtteid, mille kohaselt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ega võimalda arvesse võtta veebimajutusteenuse pakkuja laadi ja suurust, eelkõige seda, kas ta on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja. Rahatrahvi miinimummäär võib olla ebaproportsionaalne ka põhjusel, et käesoleva paragrahvi lõike 1 rikkumiste korral on maksimaalne võimalik rahatrahv kuni 40 000 eurot. Nii on TCO määruse artikli 3 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 4 lõigetes 2 ja 7 sätestatud nõuete ühekordse täitmata jätmise eest määratava rahatrahvi maksimaalne suurus sama kui antud artiklites sätestatud nõuete süstemaatilise või korduva täitmata jätmise eest määratava rahatrahvi minimaalne suurus. Arvestatud. Miinimumkaristusmäär on karistusmäärast eemaldatud. Eelnõu § 1 punkti 4 osas märgime veel, et pole jälgitav, kas väärteokoosseisude puhul on ette nähtud vaid juriidilise isiku vastutus või on mõeldud hõlmata ka füüsilisi isikuid. Teeme ettepaneku lisada väärteokoosseisude puhul nii füüsilise kui ka juriidilise isiku vastutus. TCO määruse artikkel 2 punkti 1 kohaselt on veebimajutusteenuse pakkuja isik, kes pakub infoühiskonna teenuseid. Seega võivad TCO määruse kohaselt veebimajutusteenuste pakkujateks olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Arvestatud. Eelnõud täiendatud füüsilise isiku vastutusega. Soovitame eelnõu ettevalmistajal tungivalt kaaluda, kas eelnõu § 1 punktis 3 kavandatud korrakaitse erimeetmed võimaldavad pädevatel korrakaitseorganitel TCO määruse nõuete täitmise üle tõhusa järelevalve teostamist. InfoTS § 13 annab korrakaitseorganitele pädevuse riikliku järelevalve teostamiseks kasutada korrakaitseseaduse ( KorS ) §-s 30 sätestatud korrakaitse erimeetmeid ehk isikut küsitleda ja nõuda dokumente. Sätestatud erimeetmed ei anna korrakaitseorganitele õigust siseneda veebimajutusteenuse pakkuja äriruumidesse või vaadata läbi tehnoloogiat, mida veebimajutusteenuse pakkuja enda teenuse osutamiseks kasutab. Antud erimeetmete kasutamine võib olla vajalik juhul, kui veebimajutusteenuse osutaja teatab, et ta ei saa eemaldamiskorraldust täita vääramatu jõu tõttu ning KAPO-l tekib vajadus kontrollida, kas veebimajutusteenuse pakkuja poolt avaldatud tehnilised või operatiivsed põhjused tegelikkuses esinevad. Eelnõus ei nähta TTJA- le riikliku järelevalve teostamiseks TCO määruse üle ette täiendavate korrakaitse erimeetmete kasutamise pädevust. TTJA on seisukohal, et KorS § 30 sätestatud küsitlemise ja dokumentide nõudmise õigus ei võimalda kontrollida veebimajutusteenuse pakkuja erimeetmete praktikas rakendamist, näiteks pääseda ligi veebimajutusteenuse pakkuja infosüsteemidele kontrollimaks teenusepakkuja võetud tehniliste meetmete toimimist. Veebimajutusteenuse pakkuja infosüsteemis algoritmide kontrollimise võimaluseta ei pruugi TTJA riikliku järelevalve asutusena saada tuvastada, kas teenusepakkuja võetud meetmed on proportsionaalsed ja kas tagatud on täpsus ja kindlus vältimaks materjali eemaldamist, mis ei ole terroristlik sisu. Seetõttu on TTJA seisukohal, et TCO määruse nõuete täitmise üle tõhusa järelevalve teostamiseks tuleks TTJA- le anda täiendav pädevus KorS §-des 49, 50 ja 51 sätestatud erimeetmete kasutamiseks. Veebimajutusteenuse pakkuja infosüsteemidega tutvumiseks on vaja siseneda teenusepakkuja valdusesse ning vaadata läbi valdus ja selles olevad vallasasjad (tehnilised seadmed, mis võimaldavad juurdepääsu infosüsteemidele). Arvestatud. Eelnõud täiendatud viidetega KorS §-dele 49, 50 ja 51. Lisaks soovitame eelnõu § 1 punktis 3 mõiste „riiklikku järelevalvet teostav asutus“ asemel kasutada mõistet „pädev korrakaitseorgan“, mis on spetsiaalselt riikliku järelevalve pädevuse olemasolu tähistav mõiste (vt KorS § 6). Arvestatud. Teeme ettepaneku ka eelnõu struktuuri osas täiendada § 1 punktis 1 infoühiskonna teenuse seadust § 5 1 asemel §-ga 12 1 eelnõus toodud sõnastuses. Antud paragrahv käsitleb valitsusasutuste pädevusi ja ülesandeid, sätestades eemaldamiskorralduste andmiseks ja kontrollimiseks pädeva järelevalveasutuse ning seirekohustuse täitmiseks pädeva asutuse. Antud paragrahv ei reguleeri sisuliselt infoühiskonna teenuspakkujate suhtes kehtivaid nõudeid. Seetõttu sobiks antud paragrahv õigussüstemaatiliselt pigem seaduse lõpuossa, kus käsitletakse seaduse rakenduslikke küsimusi, nagu järelevalve teostamise korraldus ja vastutus seaduse rikkumise eest. Arvestatud. Eelnõu seletuskirja punktis 7 teeme ettepaneku sõnastada TTJA seaduse rakendamisega seotud kulud järgmiselt: „ Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. TTJA hakkab teostama riiklikku järelevalvet TCO määruses sätestatud meetmete üle, mis puudutavad terroristliku sisu levitamist tõkestavaid tehnilisi nõudeid, sisu säilitamist ja aruandluskohustust, mistõttu kaasneb sellega asutusele töökoormuse tõus. Tulenevalt eeltoodust on TTJA-l vajadus 1. täiendava ametikoha loomiseks alates 2023. aastast, ametikohakuluga 50 000 eurot aastas. TTJA-l ja MKM-i valitsemisalal puuduvad võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest. TCO määrusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud vajadus on lisatud riigi eelarvestrateegia 2023–2026 lisaeelarve taotlusesse.“ Arvestatud. Riigiprokuratuur Prokuratuur pöörab tähelepanu järgnevale. KarS § 237 2 muudatuse osas ei ole täiendusi, sest senine sõnastus „avalik üleskutse“ ei pruugi olla piisav tõkestamaks kinnistes suhtlusgruppides edastatavaid üleskutseid, kus sarnase meelsusega isikud terroristlikku teavet ja sisu jagavad. Arvestatud. Samas riivab silma seletuskirjas olev väide „ Muudatuse on tinginud vajadus viia KarS-i § 237 2 lõike 1 sõnastus, mis on püsinud muutumatuna juba 2007. aastast, kooskõlla tänapäeva maailma arengute ja tegeliku olukorraga .“ Viimati muudeti nimetatud §-i aastal 2019, mille käigus täiendati §-i seoses väljaõppe korraldamise ja selle saamisega. Toonases seletuskirjas asuti seisukohale, et KarS § 237 2 lõikes 1 tehtava muudatuse kohaselt on väljaõppe saamise koosseisuga hõlmatud ka iseseisev õppimine. Seletuskiri omab tähtsust KarS § 237 3 muudatusettepaneku valguses ning on sõnastatud järgnevalt: „ Samuti tuleks käsitada terrorismialase väljaõppe saamisena iseõppimist, sealhulgas interneti või muu õppematerjali vahendusel, kui see tähendab aktiivset tegevust ja toimub eesmärgiga panna toime terroriakt või aidata selle toimumisele kaasa. Ka lisaprotokolli seletuskirja punktis 40 viidatakse, et osalisriigid võivad otsustada riigisiseses õiguses kriminaliseerida iseõppimise vorme. Nimetatud põhjustel on eelnõuga KarS § 237 2 lõikes 1 tehtava muudatuse kohaselt väljaõppe saamise kuriteokoosseisuga hõlmatud ka iseseisev õppimine. Direktiivi põhjenduspunktis 11 on näitena toodud, et terrorismialase väljaõppe saamisena võiks käsitada lõhkeainete valmistamise õpetuse allalaadimist terroriakti toimepanemise eesmärgil. Seega ei ole koosseisu täitmise eelduseks teise isiku osalus ning koosseisu täidab ka niinimetatud iseõppimine. “ Puutuvalt KarS § 237 3 muudatusse, millega täiendatakse §-i katkega „ samuti teabe või muude vahendite kättesaadavaks tegemise või kogumise eest, teades, et neid võidakse kasutada täielikult või osaliselt käesoleva seadustiku §-s 237, 237 1 või 237 2 sätestatud kuriteo toimepanemiseks “, põhjendab seletuskiri § täiendamist terrorikuriteo toimepanemiseks vajaliku teabega varustamise ja kogumise osas sellega, et see ei lähe terroristliku väljaõppe alla. Väljavõte seletuskirjast: „ Interneti kaudu levivad terroristlikud sõnumid ning äärmuslik propaganda on radikaliseerumise ja sellest võrsuva terrorismi vaates selge oht. Internet võimaldab isikutel saada juhiseid lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta ilma otsest terroristlikku väljaõpet saamata, st ilma KarS-i § 237 2 koosseisu täitmata. Olukorras, kus KarS-is on nähtud ette karistus terroristliku väljaõppe korraldamise, saamise ja isiku terroristliku tegevuse eesmärgil värbamise eest, peab olema ka karistatav nii samasisulise teabe internetis kättesaadavaks tegemine kui ka selle kogumine. Eesmärk on mõlemal juhul sama: isikutele vajalike juhiste andmine terrorikuriteo toimepanemiseks. “ Seega, oletades, et isik laeb alla lõhkeainete valmistamise õpetuse, videod jm juhised, on ühest küljest tegemist tegevusega, mis „väljaõppe saamisena iseseisvas vormis“ oleks hetkel karistatav KarS § 237 2 alusel. Kui planeeritav seadusemuudatus jõustuks, siis tekib küsimus, kas samasisuline tegevus oleks kvalifitseeritav „teabe kogumisena“ (planeeritav KarS § 237 3 ) lõhkeaine valmistamise kohta või „väljaõppe saamine“ ( KarS § 237 2 ) lõhkeaine valmistamiseks. Mõistame, et KarS § 237 3 näeb oma pealkirjast tulenevalt ette eelkõige toetamistegevuse ning siintoodud märkused võivad tunduda liialt detailsed, kuid sätete piirid vajaksid siiski täiendavat selgitamist. Tegemist on esimese astme kuritegudega, millede karistusmäär on KarS tavapärasest oluliselt kõrgem. Samuti ei piirdu võimalikud terrorismiilmingud vaid islamiäärmusliku liikumistega ning on oluliselt mitmekesisemad (levinud on ka näiteks paremäärmuslikud vaated, sealhulgas noorte seas). Kui vaadata KarS §- is 237 sätestatud terrorikuriteo mõistet, mille toimepanemiseks (täielikult või osaliselt) saaks kogutavat teavet kasutada, on ilmne, et karistatavate tegude hulk võib olla väga lai ning mitmekesine. Kokkuvõttes Prokuratuur toetab infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu ning selle eesmärke terrorismiga seotud kuritegude vastases võitluses, paludes arvestada käesolevas arvamuses toodud tähelepanekutega. Arvestatud. Siseministeerium näeb jätkuvalt vajadust täiendada karistusseadustikku koosseisuga, mis võimaldaks vastutusele võtta mh isikuid, kes valmistavad, koguvad ja levitavad äärmuslikku propagandat. Kuna tegemist on aegkriitilise TCO määruse rakendamisega seotud eelnõuga ja kõnealused muudatused vajavad täiendavat arutelu, siis oleme otsustanud muudatuse praegusest eelnõust eraldada ja jätkata menetlust eraldi töövoona. Vajadusel kutsutakse selleks kokku pädevate asutuste esindajatest koosnev töörühm. Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eelnõu § 1 p 4 alusel infoühiskonna teenuse seadusesse tuleva uue väärteo eest on § 15 3 lg-s 2 ette nähtud ebaproportsionaalselt kõrge miinimumkaristus. “§ 15 3 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/784 sätestatud nõuete täitmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/784 artikli 3 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 4 lõigetes 2 ja 7 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui see pannakse toime korduvalt või süstemaatiliselt, – karistatakse rahatrahviga kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest, kuid vähemalt 40 000 eurot.“ EL määrus 2021/784 seda ei nõua ja meie väikeste alustavate veebimajutusteenuse pakkujate jaoks on see ülejõukäiv. Samas tuleb tunnistada, et väikeste alustajate jaoks võib 4% käibest olla naeruväärselt väike summa. Võimalik, et tuleks sanktsioon sõnastada alternatiivselt: “…karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot või kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest.” Või kui ilmtingimata pidada vajalikuks panna paika mingi minimaalne rahatrahvi määr, siis “…karistatakse rahatrahviga kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest, kuid vähemalt 4 000 eurot.” Sama sättega on probleemne ka see, et KarS sellist rahatrahvi nagu määrus (EL) 2021/784 sõnaselgelt kohustuslikult ette näeb (kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest) üldse üldosas ette ei näe. Kaaluda tuleks ka KarS-i üldosa vastavat muutmist. Arvestatud. Miinimumkaristus on karistusmäärast eemaldatud. Kuni 4% suurune karistus eelmise majandusaasta kogukäibest tuleneb EL määrusest. Sama sättega on probleemne veel see, et eelnõu näeb infoühiskonna seaduse § 15 3 alusel ette karistamise ainult juriidilisele isikule, s.t. selliste rikkumiste puhul füüsilised isikud jääksid karistamata. Kaaluda tuleks ka füüsiliste isikute karistamiseks sätte loomist. Arvestatud. Eelnõus sätestatud karistused on täiendatud füüsilise isiku vastutusega. Eelnõu § 2 punktis 2 on trükiviga: “2) paragrahvi 237 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Käesoleva seadustiku §-s 237, 237 1 või 237 2 sätestatud kuriteo eest , samuti sellise terroristliku ühenduse või isiku rahastamise või muul viisil teadvalt toetamise eest, kelle tegevus on suunatud käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele, samuti teabe või muude vahendite kättesaadavaks tegemise või kogumise eest, teades, et neid võidakse kasutada täielikult või osaliselt käesoleva seadustiku §-s 237, 237 1 või 237 2 sätestatud kuriteo toimepanemiseks, – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.“. See sõna “eest” on ilmselt kuidagi kogemata sisse sattunud. Esitatud kujul on selle sätte tekst arusaamatu. Arvestatud.
Saatja: "Monika Silvet" <
[email protected]>
Saaja: "Iivika Sale", "JM info Shared MB", "MKM info"
Teema: TCO määrusest tulenev InfoTS muutmine
Kuupäev: 2023-05-24 06:23
Tere
Annan teada, et Siseministeerium esitab uuesti Vabariigi Valitsuse
istungile (eeldatavasti 01.06 istungile) infoühiskonna teenuse seaduse ja
karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Samasisuline eelnõu on
varasemalt olnud Vabariigi Valitsuse istungi päevakorras 10. novembril
2022. a. Nimetatud eelnõu langes Riigikogu koosseisu lõppemisega Riigikogu
menetlusest välja.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi punkti 1.2.6 „Vähendame desinformatsiooni levikut Eestis.
Viime strateegilise kommunikatsiooni võimekuse ühtse juhtimise alla ja
ehitame üles suutlikkuse kiiresti ja tõhusalt reageerida vaenulikele
infooperatsioonidele“ ülesandega „Infoühiskonna teenuse seaduse ja
karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu Eesti õiguse Euroopa Liidu
määrusega (EL) 2021/784 vastavusse viimiseks“.
Manuses on eelnõu, seletuskiri ja kooskõlastustabel.
Heade soovidega
Monika Silvet
(7)5056
õigusnõunik
Siseministeerium
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
+372 58839422
<https://www.siseministeerium.ee/>
<http://www.facebook.com/siseministeerium>
<https://open.spotify.com/show/1LO39xEFNzMh1Hd5ExumMi?si=9c67417b19184c53>