Eesti seisukohad elektrituru korralduse muutmise kohta

Riigikantselei Teie 03.04.2023 nr 2-5/23-00546, Stenbocki maja 16.1.1/23-0114/-1T Rahukohtu 3 15161 Tallinn Meie 23.05.2023 nr 24.1-1/2023/1883-2 Eesti seisukohad elektrituru korralduse muutmise kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul Vabariigi Valituse 25. mai 2023. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Tauno Hilimon 625 6476 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust ja seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanekule, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul 1. Sissejuhatus Energiakriis, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse, on toonud esile vajaduse kohandada kiiresti elektriturgu, et rohepööre paremini õnnestuks ning et nii kodumajapidamistel kui ka ettevõtjatel oleks ulatuslik juurdepääs taastuvatest ja mittefossiilsetest allikatest saadud taskukohasele elektrile. EL elektrituru korralduse reformi eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja gaasi järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist, vähendada tarbijate arvete sõltuvust fossiilkütuste hindade kõikumisest, kaitsta tarbijaid paremini tulevaste hinnatõusude ja võimaliku turuga manipuleerimise eest ning muuta ELi tööstus puhtaks ja konkurentsivõimelisemaks. Kavandatud reformiga plaanitakse vaadata läbi mitu ELi õigusakti, s.o elektrimäärus, elektridirektiiv ja energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus. Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Komisjoni poolt 14. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku1 (COM(2023) 148 lõplik) kohta, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust (edaspidi: elektrituru korralduse muutmise määrus). Lisaks kujundatakse Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt 14. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku2 (COM(2023) 147 lõplik), millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul (edaspidi: REMIT-i muudatused). Ettepanekus käsitletakse tarbijate, tööstuse ja investorite muresid seoses fossiilkütuste kõrgetest hindadest tingitud volatiilsete lühiajaliste elektrihindadega. Ettepanekuga optimeeritakse elektrituru korraldust, täiendades lühiajalisi turge pikemaajaliste vahendite suurema rolliga, mis võimaldab tarbijatel saada kasu rohkematest kindlaksmääratud hinnaga lepingutest, ja hõlbustades investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse. Ettepanekus esitatakse meetmed eemärgiga: 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0148&qid=1679410882233 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0147&qid=1679411047615 1  1) Luua suurem lepinguvalik ning otsesem juurdepääs taastuvenergiale ja vähese CO2 heitega energiale. 2) Edendada tarbimiskaja ehk tarbimise juhtimist ja salvestamist. võimaldatakse parem ligipääs kindlaksmääratud hinnaga ja dünaamilise hinnaga lepingutele, mitmekordsetele lepingutele ning parem ja selgem teave lepingute kohta. 3) võimaldada kasutada pikaajalisi lepinguid, mis kinnistavad tulevikuhinnad (nn forvardlepingud). 4) Suurendada järelevalveasutuste suutlikkust jälgida energiaturu terviklikkust ja läbipaistvust. 5) Hoogustada investeeringuid taastuvenergiasse, et tagada selle kasutuselevõtu kolmekordistamine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Eelnõusid arutatakse EL Nõukogu energia töögrupis, kus läbirääkimised algasid 16. märtsil 2023. EL eesistuja Rootsi eesmärk on saavutada nõukogu üldine lähenemisviis EL energianõukogu istungil 19. juunil 2023. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks ([email protected]), energiaturgude talituse juhataja Karin-Maria Lehtmets ([email protected]), energiaturgude ekspert Tauno Hilimon ([email protected]) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Annika Päsik ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade valdkonna asekantsler Timo Tatar. 2. Sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Elektrituru korralduse muutmise määrus. Elektrituru korralduse muutmise määrusega muudetakse määrusi (EL) 2019/9433 (elektrienergia siseturg) ja (EL) 2019/9424 ning direktiive (EL) 2018/20015 (taastuvatest 3 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0943-20220623 4 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/942, 5. juuni 2019, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0942-20220623 5 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02018L2001-20220607 2 energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine) ja (EL) 2019/9446 (elektrienergia siseturu ühiste normid) . 2.1.1. Elektrienergia siseturu määrus (EL) 2019/943 Artikliga 1 sätestatakse määruse reguleerimisese ja kohaldamisala, mida täiendatakse lõimitud elektrituru hea toimimise täiendavate aluspõhimõtetega, millega võimaldatakse ligipäästurule kõigile ressursside pakkujatele ja elektritarbijatele mittediskrimineerivalt. Artikliga 2 lisatakse uued definitsioonid järgnevalt:  „tipptund“ – tund, mil elektritarbimine on suurim ja taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise tase madal, võttes arvesse piirkonnaülest kauplemist;  „tippnõudluse vähendamine“ – turuosaliste suutlikkus vähendada elektritarbimist põhivõrguettevõtja määratud tipptundidel;  „tippnõudluse vähendamise toode“ – turupõhine toode, mille kaudu turuosalised saavad pakkuda põhivõrguettevõtjatele tippnõudluse vähendamise võimalust;  „virtuaalkeskus“ – mittefüüsiline piirkond, mis hõlmab rohkem kui ühte pakkumispiirkonda ja mille jaoks kehtestatakse metoodika kohaselt indekshind;  „kahesuunaline hinnavaheleping“ – energiatootmisüksuse käitaja ja vastaspoole (tavaliselt avalik-õiguslik üksus) vahel sõlmitud leping, millega nähakse ette nii miinimumtasu kaitse kui ka ülemäärase tasu piirmäär; lepingu eesmärk on säilitada tootmisüksuse stiimulid tegutseda ja osaleda tõhusalt elektriturgudel ning see on kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 lõikes 2 ja artikli 4 lõike 3 esimeses ja kolmandas lõigus sätestatud põhimõtetega;  „energiaostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik nõustub turutingimustel ostma elektritootjalt elektrit;  „turutulu“ – realiseerunud tulu, mida elektritootja saab elektri müügi ja tarnimise eest liidus, olenemata sellise tehingu lepingulisest vormist ja välja arvatud liikmesriikide antav toetus;  „spetsiaalne arvesti“ – seade, mis on ühendatud rajatisega või paigaldatud rajatisse, mis müüb tarbimiskaja- või paindlikkusteenuseid elektriturul või põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele;  „paindlikkus“ – elektrisüsteemi suude kohaneda tootmis- ja tarbimisharjumuste ning võrgu kättesaadavuse varieeruvusega asjaomaste turuajavahemike lõikes. Artikliga 7a sätestatakse tippnõudluse vähendamise toote kasutamine põhivõrguettevõtte poolt. Põhivõrguettevõtjad võivad hankida tippnõudluse vähendamise tooteid, et vähendada elektrinõudlust tipptundidel. Selleks tuleb esitada asjaomase liikmesriigi reguleerivale asutusele ettepanek, milles esitatakse tippnõudluse vähendamise toote ulatuse määramine ja hankimise tingimused. Tippnõudluse vähendamise tootele kehtivad muuhulgas järgmised nõuded:  tippnõudluse vähendamise toote ulatuse määramine põhineb varustuskindluse tagamiseks nõutava lisateenuse vajaduse analüüsil;  tippnõudluse vähendamise toode hangitakse konkurentsipõhise pakkumismenetluse teel;  tippnõudluse vähendamise toote lepingut ei sõlmita rohkem kui kaks päeva enne toote aktiveerimist ja lepinguperiood ei tohi olla pikem kui üks päev;  tippnõudluse vähendamise toote aktiveerimisega ei tohi väheneda piirkonnaülene võimsus;  tippnõudluse vähendamise toode aktiveeritakse pärast järgmise päeva turu sulgemist ja enne tasakaalustamisturu algust; 6 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019L0944-20220623 3  tippnõudluse vähendamise toode ei tohi tähendada, et tootmist alustatakse mõõtmispunkti taga. Artikkel 7b alusel lubatakse liikmesriikide poolt kasutada põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel tarbimiskaja- ja paindlikkusteenuste jälgimiseks ja nendega seotud arveldamiseks andmeid, mis saadakse spetsiaalsetelt arvestitelt. Artikliga 8 võimaldab turuosalistel kaubelda energiaga võimalikult lähedal reaalajale ning vähemalt piirkonnaüleste tehingute sulgemisajani päevasisesel turul. 1. jaanuariks 2028 on piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul kõige varem 30 minutit enne reaalaega. Määratud elektriturukorraldajad pakuvad järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemiseks tooteid, mis on piisavalt väikesed, kusjuures kõige väiksem pakkumine on 100 kW või alla selle. Artikkel 9 käsitleb virtuaalkeskuste loomist forvardturul. Artikli eesmärk on võimaldada erinevates liikmesriikides asuvatel turuosalistel soetada elektrit pikaajaliselt lihtsamatel tingimustel ette. Artiklit 18 muudetakse viisil, mis sätestab, et regulaatorite poolt loodavad võrgutariifide metoodikad peavad kajastama põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate püsikulusid ning neis tuleb võtta arvesse nii kapitali- kui ka tegevuskulusid, et anda asjakohaseid stiimuleid põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, sealhulgas ennetavaid investeeringuid, et suurendada tõhusust, sealhulgas energiatõhusust, soodustada turu lõimimist ja varustuskindlust, toetada paindlikkusteenuste kasutamist, tõhusaid investeeringuid, sealhulgas lahendusi olemasoleva võrgu optimeerimiseks ja tarbimiskaja hõlbustamiseks ning seotud teadustööd, ning soodustada innovatsiooni tarbijate huvides sellistes valdkondades nagu digiüleminek, paindlikkusteenused ja võrkudevahelised ühendused. Artiklisse 19 lisandub punkt mereelektrijaamade käitajatele hüvitise maksmiseks mereelektrijaamade hinnapiirkonnas, kui juurdepääsu ühendatud turgudele on põhivõrguettevõtja poolt vähendatud, mistõttu merejaama käitaja ei saa oma elektritootmisvõimsust turule eksportida. Lisatakse uus peatükk (IIIa) tuues sisse konkreetsed investeerimisstiimulid liidu CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks. Lisanduv artikkel 19a toob käsitleb pikaajalisi energiaostulepinguid. Artikli kohaselt soodustavad liikmesriigid pikaajaliste energiaostulepingute (PPA) sõlmimist, et saavutada oma lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades seoses CO2 heite vähendamise mõõtmega seatud eesmärgid, säilitades samal ajal konkurentsivõimelised ja likviidsed elektriturud. Liikmesriigid peavad tagavama, et on olemas sellised instrumendid nagu turuhinnaga tagatissüsteemid, millega vähendatakse energiaostulepingute raames ostja makseviivitusega seotud finantsriske, ning et need on kättesaadavad tarbijatele, kel on energiaostulepingute turule sisenemise tõkked ja kes ei ole rahalistes raskustes. Artikliga19b kohaselt peavad riigipoolsed elektrihinnaga seotud toetusskeemid olema kujundatud kahesuunaliste hinnavahelepingutena juhul, kui toetusskeem hõlmab investeeringuid uutesse energiatootmisüksustesse, investeeringuid olemasolevate energiatootmisüksuste ajakohastamiseks ning investeeringuid olemasolevate energiatootmisüksuste laiendamiseks või nende eluea pikendamiseks. Nõue kehtib järgmiste energiaallikate puhul:  tuuleenergia;  päikeseenergia;  geotermiline energia;  hüdroenergia ilma veehoidlata;  tuumaenergia. Lisandub artikliga 19c paindlikkusvajaduste hindamine regulaatori poolt, alates 1. jaanuarist 2025 ja seejärel iga kahe aasta tagant. Regulaator hindab võrguettevõtetelt , milline on 4 elektrisüsteemis paindlikkuse vajadus vähemalt viie aasta jooksul, ning koostab selle kohta aruande, pidades silmas vajadust saavutada kulutõhusalt varustuskindlus ja vähendada elektrisüsteemi CO2 heidet, võttes arvesse eri sektorite lõimimist. ENTSO-E ja ELi jaotusvõrguettevõtjate ühendus esitavad 1. märtsiks 2024 ACERile ühiselt ettepaneku reguleerivatele asutustele esitatavate andmete liigi ja vormi ning lõikes 3 osutatud metoodika kohta. ACER kiidab ettepaneku heaks või muudab seda kolme kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamisest. Muudatusettepanekute puhul konsulteerib ACER enne muudatuste heakskiitmist ENTSO-Ega ja ELi jaotusvõrguettevõtjate ühendusega. Vastuvõetud ettepanek avaldatakse ACERi veebisaidil. Lisandub artikkel 19d, mille kohaselt liikmesriigid sätestavad oma riiklikes energia- ja kliimakavades mittesiduvad tarbimiskaja ja salvestamise soovituslik riiklik eesmärk Iga liikmesriik määrab reguleeriva asutuse poolt koostatud aruande põhjal kindlaks tarbimiskaja ja salvestamise soovitusliku riikliku eesmärgi. Seda soovituslikku riiklikku eesmärki kajastatakse ka liikmesriikide lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades seoses energia siseturu mõõtmega ja nende iga kahe aasta tagant esitatavates lõimitud eduaruannetes. Artikliga19e toob sisse paindlikkuse toetuskavade kasutamise viisid ja põhimõtted. Paindlikkuse toetuskava saab kasutada riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud salvestuse ja tarbimise juhtimise eesmärkide täitmiseks. Artiklit 50 muudetakse nõudega, et põhivõrguettevõtjad avaldavad selgelt ja läbipaistvalt teavet uute ühenduste jaoks saadaoleva võimsuse kohta oma vastavates tegevuspiirkondades, sealhulgas ülekoormatud piirkondades, kui on võimalik paigaldada paindlikke energiasalvestusühendusi, ning ajakohastavad seda teavet korrapäraselt, vähemalt kord kvartalis. Põhivõrguettevõtjad annavad võrgukasutajatele ka selget ja läbipaistvat teavet nende ühendustaotluste seisu ja menetlemise kohta. Nad esitavad sellise teabe kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Artiklisse 57 on lisandunud nõue, et jaotus- ja põhivõrguettevõtjad teevad üksteisega koostööd, avaldades järjepidevalt teavet oma vastavates tegevuspiirkondades uute ühenduste jaoks saadaoleva võimsuse kohta ning tagades piisavalt üksikasjaliku nähtavuse uute energiaprojektide arendajatele ja teistele võimalikele võrgukasutajatele. 2.1.2. Elektrienergia siseturu ühiste normide direktiiv (EL) 2019/944 muudatused Artiklit 2 muudetakse tuues sisse mõisted:  aktiivne tarbija – lõpptarbija või ühiselt toimiv lõpptarbijate rühm, kes tarbib või salvestab elektrit, mis on toodetud tema kindlaksmääratud piirides asuvates valdustes, või ise toodetud või jagatud elektrit muudes samas pakkumispiirkonnas asuvates valdustes, või kes müüb omatoodetud elektrienergiat või osaleb paindlikkus- või energiatõhususkavades, tingimusel et selline tegevus ei kujuta endast tema peamist äri- või kutsetegevust;  sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida kasutab põhi- või jaotusvõrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimise, kiire reaktiivvoolusisestuse, kohaliku võrgu stabiilsusinertsi, lühisvoolu, isekäivitusvõime, saartalitlusvõime ja tippnõudluse vähendamise eesmärgil;  kindlaksmääratud tähtaja ja kindlaksmääratud hinnaga elektrivarustusleping – tarnija ja lõpptarbija vaheline elektrivarustusleping, mis tagab samad lepingulised tingimused, sealhulgas hinna, ent võib kindlaksmääratud hinna piires sisaldada paindlikku elementi, näiteks tipptunni ja tipptunnivälise hinna varieeruvust;  energiajagamine – aktiivsete tarbijate poolt sellise omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimine, mis on kas toodetud või salvestatud väljaspool tegevuskohta või nende vahel asuvas kohas üksuses, mida nad tervenisti või osaliselt omavad, liisivad või rendivad või mille suhtes on neile õiguse andnud teine aktiivne tarbija tasuta või tasu eest; 5  (taastuvenergiaga) vastastikune kauplemine – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 18 määratletud vastastikune kauplemine;  viimasena vastutav tarnija – tarnija, kelle liikmesriik on määranud üle võtma elektri tarnimise tarbijatele, kelle tarnija on tegevuse lõpetanud. Artikkel 4 asendatakse sätetega, mis võimaldavad tarnija vaba valimist. Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad saavad vabalt osta elektrit oma valitud tarnijalt. Liikmesriigid tagavad, et kõik tarbijad saavad vabalt sõlmida korraga rohkem kui ühe elektrivarustuslepingu ning et sel eesmärgil on tarbijatel õigus omada oma valdustes rohkem kui üht mõõtmis- ja arvelduspunkti, mis on hõlmatud ühe ühenduspunktiga. Uus artikkel 15a loob aktiivsele tarbijale võimaluse võtta osa elektri jagamisest. Kodumajapidamistel, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ning avaliku sektori asutustel on õigus osaleda energiajagamises aktiivsete tarbijatena. Aktiivsetel tarbijatel on õigus jagada taastuvenergiat omavahel eraõiguslike lepingute alusel või juriidilise isiku kaudu. Samuti võivad energiajagamise hõlbustamiseks kasutada kolmandat isikut, kes omab või haldab paigaldamiseks, käitamiseks, sealhulgas mõõtmiseks ja hooldamiseks salvestusüksust või taastuvenergia tootmise üksust, ilma et seda kolmandat isikut peetaks aktiivseks tarbijaks. Liikmesriigid tagavad, et energiajagamises osalevad aktiivsed tarbijad omavad õigust lasta jagatud elektrit tasaarvestada kogu nende mõõdetud tarbimisest ajavahemiku jooksul, mis ei ületa tasakaaluarveldusperioodi, ning ilma et see piiraks kohaldatavaid makse, lõive ja võrgutasusid, saavad kasutada kõiki käesolevast direktiivist tulenevaid tarbijate õigusi ja kohustusi lõpptarbijana, välja arvatud juhul, kui energiat jagatakse kodumajapidamiste vahel, mille paigaldatud võimsus on kuni 10,8 kW ja kuni 50 kW kortermajade puhul, kasutades vastastikuse kauplemise lepinguid. Liikmesriigid tagavad, et asjaomased põhi- või jaotusvõrguettevõtjad või muud määratud asutused jälgivad, koguvad ja valideerivad jagatud elektriga seotud mõõtmisandmeid ning edastavad neid asjaomastele lõpptarbijatele ja turuosalistele vähemalt kord kuus, tagavad asjakohase kontaktpunkti energiajagamise kokkulepete registreerimiseks, asjakohaste mõõtepunktide ning asukoha ja osalemise muutuste kohta teabe saamiseks ning vajaduse korral arvutusmeetodite selgeks, läbipaistvaks ja õigeaegseks valideerimiseks. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid ja mittediskrimineerivaid meetmeid, et tagada energiaostuvõimetute ja kaitsetute kodumajapidamiste juurdepääs elektrijagamise süsteemidele. Need meetmed võivad hõlmata rahalisi toetusmeetmeid või toodangu jaotamise kvoote. Lisandub Artikkel 18a (tarnijate riski juhtimine), mille alusel riikide reguleerivad asutused tagavad, et tarnijatel on olemas asjakohased riskimaandusstrateegiad ja et nad rakendavad neid. Riskimaandusstrateegiad võivad hõlmata PPAde kasutamist. Artikli 31 alusel annab jaotusvõrguettevõtja võrgukasutajatele võrgule tõhusaks juurdepääsuks, sealhulgas selle kasutamiseks vajalikku teavet. Eelkõige avaldab jaotusvõrguettevõtja selgelt ja läbipaistvalt teabe uute ühenduste jaoks kättesaadava võimsuse kohta oma tegevuspiirkonnas, sealhulgas ülekoormatud piirkondades, kui on võimalik paigaldada paindlikke energiasalvestusühendusi, ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt, vähemalt kord kvartalis. Jaotusvõrguettevõtjad annavad võrgukasutajatele ka selget ja läbipaistvat teavet nende ühendustaotluste seisu ja menetlemise kohta. Nad esitavad sellise teabe kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Artikkel 27 sätestab tarbijate õiguse tarbida elektrit üldteenusena. Eestis on täna üldteenuse reeglistik elektrituruseadusega sätestatud. Lisatakse artikkel 27a, millega sätestatakse reeglid viimasena vastutavale tarnijale. Artikli eesmärk on olukordades, kus tarbija elektrimüüja läheb näiteks pankrotti, tagada tarbijale elektritarne jätkumine riiklikult määratletud elektrimüüja poolt. Eestis täidab analoogset süsteemi üldteenuse reeglistik. 6 Lisatakse artikkel 28a, mille kohaselt on tarbijad kaitstud elektrivõrgust lahtiühendamise eest. Elektrituruseadus Eestis sätestab reeglid tarbijate lahtiühendamise kohta sh reeglid kütteperioodil. Lisatakse artikkel 66a (juurdepääs taskukohasele energiale elektrihinnakriisi ajal), mille alusel komisjon võib oma otsusega kuulutada välja piirkondliku või kogu liitu hõlmava elektrihinnakriisi, kui on täidetud eelkriteeriumid (kõrged elektrihinnad ja negatiivne mõju majandusele). Energiakriisi väljakuulutamise korral võivad liikmesriigid selle otsuse kehtivusaja jooksul kasutada sihipärast riiklikku sekkumist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja kodumajapidamistele tarnitava elektri hinnakujundusse. Seoses elektrituru määruse ja direktiivi muudatusega tehakse täiendusi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivi (EL) 2018/20017 ja Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti määrusesse (EL) 2019/9428. Muudatuste eesmärk on viia õigusaktid omavahel kooskõlla. 2.2. REMIT muudatused REMIT muudatustega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/20119 (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta) ja (EL) 2019/94210 (EL Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet asutamine), et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul. 2.2.1. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta määrus (EL) 1227/2011 Artikkel 2 sätestab eelnõus kasutusel olevad mõisted. Uued mõisted:  „registreeritud aruandlusmehhanism“ – isik, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel, et osutada ametile turuosaliste nimel tehingute, sealhulgas kauplemiskorralduste üksikasjade ja põhiandmete esitamise teenust;  „siseteabeplatvorm“ – isik, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel, et osutada ametile turuosaliste nimel siseteabe avalikustamise ja avalikustatud siseteabest teatamise platvormi haldamise teenust;  „algoritmkauplemine“ – kauplemine energia hulgimüügitoodetega selliselt, et arvuti algoritm määrab vähese inimsekkumisega või ilma sellise sekkumiseta automaatselt kindlaks kauplemiskorralduste konkreetsed parameetrid, näiteks selle, kas käivitada korraldus või mitte, samuti ajastuse, korralduse hinna või mahu või selle, kuidas hallata 7 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02018L2001-20220607 8 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/942, 5. juuni 2019, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0942-20220623 9 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1227/2011, 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32011R1227 10 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/942, 5. juuni 2019, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0942-20220623 7  korraldust pärast selle esitamist; see ei hõlma süsteeme, mida kasutatakse üksnes korralduste edastamiseks ühele või mitmele organiseeritud turule, korralduste töötlemiseks ilma kauplemisparameetreid kindlaks määramata, korralduste kinnitamiseks või täidetud tehingute kauplemisjärgseks töötlemiseks;  „otsene elektrooniline juurdepääs“ – selline kord, mille puhul organiseeritud turu liige, osaline või klient lubab teisel isikul kasutada oma kauplemiskoodi, nii et see isik saab elektrooniliselt edastada energia hulgimüügitootega seotud kauplemiskorraldusi otse organiseeritud turule; see hõlmab nii korda, kus teine isik kasutab kauplemiskorralduste edastamiseks liikme, osalise või kliendi taristut või liikme, osalise või kliendi pakutavat muud ühendussüsteemi (otsene turule juurdepääs), kui ka korda, kus kõnealune isik sellist taristut ei kasuta (spondeeritud juurdepääs);  „organiseeritud turg“ – energiabörs, energiamaakler, energiavõimsuste platvorm või muu ametialaselt tehinguid vahendav või täitev isik, sealhulgas korralduste ühisregistri pakkujad, kuid välja arvatud üksnes kahepoolne kauplemine, mille puhul kaks füüsilist isikut teevad iga tehingu oma arvel;  „LNG-ga kauplemine“ – ostu- ja müügipakkumised või tehingud LNG ostmiseks või müümiseks, mille puhul: a) on määratud kindlaks tarne liidus; b) on tulemuseks tarne liidus või c) üks tehingu vastaspool taasgaasistab LNG-d liidus asuvas terminalis;  „LNG-turu andmed“ – LNG-ga kauplemises ostu- ja müügipakkumiste või tehingute andmed koos komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1348/2014 sätestatud teabega;  „LNG-turu osaline“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata tema asutamis- või alalisest asukohast, kes tegeleb LNG-ga kauplemisega;  „LNG hinnanguline hind“ – päevane võrdlushind, mis määratakse LNG-ga kauplemiseks vastavalt ACERi kehtestatavale metoodikale;  „LNG võrdlusalus“ – vahe, mis määratakse LNG päevase hinnangulise hinna ja TTFi gaasifutuuride lähima aegumiskuupäevaga lepingu arveldushinna vahel, mille määrab iga päev kindlaks ICE Endex Markets B.V.“ Lisatakse artikkel 4a siseteabeplatvormidele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve tegemise kohta. Artikli eesmärk on võimaldada Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametil (ACER) teha turuosalistele ja laiemale avalikkusele kättesaadavaks teave, mis ei ole või ei ole enam ärilisest või julgeoleku seisukohast tundlik, et sellega aidata suurendada teadmisi turu kohta. Artikli kohaselt siseteabeplatvormid registreerivad end ameti (ACER) juures. Siseteabeplatvorm tohib tegutseda alles pärast seda, kui amet on hinnanud, kas asjaomane siseteabeplatvorm vastab käesoleva artikli nõuetele, ja andnud talle tegutsemiseks loa. Siseteabeplatvormide register on avalikult kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste kohta, mille jaoks siseteabeplatvorm on registreeritud. Amet kontrollib korrapäraselt siseteabeplatvormide vastavust käesolevale määrusele. Lisatakse artikkel 5a algoritmkauplemises kohta. Muudatuse eesmärk on laiendada määruse reguleerimisala algoritmkauplemisele ja tagada algoritmkauplemise vastavus määruse nõuetele. Muuhulgas tuleb artikli kohaselt tagada, et turuosalisel on tema äritegevuse jaoks sobivad tulemuslikud süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et tema kauplemissüsteemid on vastupidavad ja piisava võimsusega, et nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid kauplemispiirmäärasid ja -piiranguid ning et välditakse vigaste kauplemiskorralduste saatmist või süsteemide muud sellist toimimist, mis võib tekitada või süvendada turu ebastabiilsust. Turuosalisel on samuti tulemuslikud süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et kauplemissüsteemid vastavad käesolevale määrusele ja selle organiseeritud turu eeskirjadele, millega ta on seotud. Turuosalisel on tulemuslik talitluspidevuse kord, et kõrvaldada oma kauplemissüsteemide tõrked, ning ta tagab oma süsteemide täieliku testimise ja nõuetekohase seire, et tagada nende vastavus käesolevas lõikes sätestatud nõuetele. Liikmesriigis 8 algoritmkauplemisega tegelev turuosaline teavitab sellest oma liikmesriigi riiklikke reguleerivaid asutusi ja ametit. Turuosalise liikmesriigi riiklik reguleeriv asutus võib nõuda, et turuosaline esitaks regulaarselt või vastavalt vajadusele oma algoritmkauplemise strateegiate kirjelduse ja kauplemissüsteemis järgitavate kauplemisparameetrite või -piirangute üksikasjalikud andmed, samuti andmed eelmainitud nõude täitmise tagamiseks kehtestatud põhiliste vastavus- ja riskikontrollide ning oma kauplemissüsteemide testimise kohta. Lisatakse uued artiklid 7a–7d. Artiklite eesmärk on tagada objektiivne ja usaldusväärne hinnang liitu suunduvate LNG-tarnete hinna kohta, mistõttu peaks amet koguma kõiki LNG- turu andmeid, mis on vajalikud, et määrata LNG päevane hinnanguline hind. ACER avaldab iga päev selle objektiivse hinnangulise hinna ja selle kindlakstehtud erinevuse võrreldus turu muude võrdlushindadega LNG võrdlusaluse näol, misläbi sillutatakse teed selle hinna vabatahtlikule kasutuselevõtule võrdlushinnana turuosaliste lepingutes ja tehingutes. Kui LNG hinnanguline hind ja LNG võrdlusalus on kasutusele võetud, võiksid neist saada ka selliste tuletislepingute viitemäärad, mida kasutatakse LNG hinna või LNG hinna ja muude gaasihindade vahega seotud riskide maandamiseks. Võttes arvesse LNG-turu andmete esitajate seisukohti, vaatab ACER korrapäraselt läbi, ajakohastab ja avaldab oma metoodika LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks, samuti metoodika LNG-turu andmete esitamiseks ning LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse avaldamiseks. Artikli 8 alusel organiseeritud turgudel sõlmitud või täidetud tehingute, sealhulgas kauplemiskorralduste kohta andmete esitamisega teevad organiseeritud turud ametile kättesaadavaks korralduste registri andmed või annavad ameti nõudmisel talle korralduste registrile juurdepääsu, et ta saaks kauplemise üle järelevalvet teha. Eesmärk on kogutavaid andmeid laiendada, et kõrvaldada andmete kogumise lüngad ning hõlmata liidetud turud, uued tasakaalustamisturud, tasakaalustamisturgude lepingud ja tooted, mida on võimalik tarnida liidus. Lisandub uus artikkel 9a registreeritud aruandlusmehhanismidele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve tegemise kohta. Et ühtlustada ja tõhustada andmete esitamist ACERle, tuleks teave esitada registreeritud aruandlusmehhanismide kaudu ning amet annab nende tegevuseks loa. Registreeritud aruandlusmehhanismid peavad vastama tegevusloa andmise tingimustele ja andmekaitsealastele õigusaktidele. Amet loob artikli kohaselt kõigi liidus asuvate registreeritud aruandlusmehhanismide registri. Artiklit 10 muudatuse kohaselt loob ACER mehhanismid teabe jagamiseks komisjoni, riiklike reguleerivate asutuste, pädevate finantsjärelevalveasutuste, riiklike konkurentsiasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja muude asjaomaste liidu tasandi asutustega. Muudatuse kohaselt riiklikud reguleerivad asutused loovad mehhanismid saadud teabe jagamiseks pädevate finantsjärelevalveasutuste, riiklike konkurentsiasutuste, riiklike maksuhaldurite ja Eurofisci ning muude asjaomaste riigi tasandi asutustega. Artikkel 13 puudutab riiklikult reguleeritavaid asutusi. Artikli kohaselt tagab riik, et riiklikel reguleerivatel asutustel on piisavad pädevused ja võimekused täita määrusega sätestatud järelevalvetegevusi. Sh on riiklikud reguleerivad asutused pädevad uurima kõiki oma riigi energia hulgimüügiturgudel tehtud toiminguid ja tagavad nende suhtes käesoleva määruse nõuete täitmise, olenemata sellest, kus neid toiminguid tegev ja registreeritud turuosaline asub või on asutatud. Lisaks sätestatakse artiklis ACERile volitused teostada järelevalvet mitut riiki hõlmavate juhtumite puhul. Lisatakse artiklid 13a–13d, mis võimaldavad ACERl teostada kohapealseid kontrolle, esitada teabenõudeid, sätestab menetluslike tagatiste reeglid ja sätestab, et riiklikud reguleerivad asutused ja ACER abistavad teineteist menetluste läbiviimisel. Artikkel 15 sätestab, et puudutab hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendavaid või täitvaid isikud teavitavad ACERit ja riiklike reguleerivaid asustusi, kui aset 9 võib leida sh turuga manipulatsioonid või muude artikkel 3, 4 ja 5 nõuete rikkumine. Energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendavad või täitvad isikud kehtestavad tulemusliku korra ja menetlused ning rakendavad neid pidevalt, et tuvastada nõuete rikkumised ja tagada, et nende töötajad, kes teevad käesoleva artikli kohaldamiseks järelevalvet, ei satu huvide konflikti ja tegutsevad sõltumatult. Artikkel 16 sätestab liidu ja riiklikul asutuste vahelise koostöö reeglid. Lisatakse artikkel 16a, mille kohaselt regulaatorid võivad teise riigi regulaatoritele ülesandeid ja kohutuse delegeerida, kui viimased sellega nõustuvad. Artikkel 16b kohaselt esitab ACER riiklikele regulaatoritele ja asutustele suuniseid ja soovitusi järelevalve tõhustamiseks. ACER avalikustab sellekohase teabe, kui mõni reguleeriv asutus suuniseid ei järgi. Artikkel 18 puudutab käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavaid karistusi, nende eeskirju ja karistuse meetmeid. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ning kajastama rikkumise olemust, kestust ja raskust, tarbijatele tekitatud kahju ning siseteabel põhinevast kauplemisest ja turuga manipuleerimisest saadavat võimalikku kasu. Sätestatakse karistusmeetmed, mida riiklikud regulaatorid peavad saama kohaldada rikkumiste tuvastamisel. 2.2.2. Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti asutamise määrus (uuesti sõnastatud) (EL) 2019/942 Artikli 32 kohaselt saab ACER õiguse võtta lõivu turuosaliste või nende nimel teavet esitavate üksuste esitatud teabe kogumise, käitlemise, töötlemise ja analüüsimise eest ning siseteabe avalikustamise eest. Lõive maksavad registreeritud aruandlusmehhanismid ja siseteabeplatvormid. Nendest lõivudest saadava tuluga võib katta ka kulusid, mis tekivad ACERile järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisega. 2.2.3. Andmete esitamise rakendusmäärus (EL) 1348/2014 Andmete esitamise rakendusmäärust muudetakse lisades artikli 7a, et täpsustada LNG-turu andmete kvaliteeti ja täiendada sisu, mida turuosalised peavad ACER-le esitama. Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Euroopa Liidu elektriturgu reguleerivate õigusaktide muudatused toovad kaasa vajaduse muuta järgnevaid siseriiklike õigusakte:  elektrituruseadus11 ja selle rakendusaktid;  energiamajanduse korralduse seadus12;  karistusseadustik13. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Õiguslik alus 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023067?leiaKehtiv 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/118052022002?leiaKehtiv 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv 10 Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikel 1, mis on õiguslik alus selliste meetmete ettepanekute tegemiseks, mille eesmärk on muu hulgas tagada energiaturu toimimine, edendada energiatõhusust ja energiasäästu ning arendada uusi ja taastuvaid energiaallikaid14. ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkti i kohaselt on ELil energeetikavaldkonnas jagatud pädevus. 3.2. Subsidiaarsus Energiahindade kriisi enneolematu laad on toonud tähelepanu keskmesse ELi elektriturud. Hoolimata odava taastuvenergia osakaalu suurenemisest kogu ELis mõjutab fossiilkütustest toodetud elekter jätkuvalt üldisi kulutusi elektrienergiale. Kogu ELi kodumajapidamised ja ettevõtjad on kriisi ajal kogenud energiahindade järsku tõusu. ELi elektriturgude suurem lõimimine nõuab tihedamat koordineerimist riiklike osalejate vahel, seda ka turuseire ja - järelevalve valdkonnas. Liikmesriikide poliitilistel sekkumistel elektrisektoris on vahetu mõju naaberliikmesriikidele (sh ka regionaalselt, nagu Baltikum) energiaalase vastastikuse sõltuvuse, võrkudevaheliste ühenduste ja elektrituru jätkuva lõimimise tõttu. Elektrisüsteemi toimimise ning piiriülese kaubanduse ja investeeringute säilitamiseks ning kooskõlastatult energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks lõimituma ja energiatõhusama, taastuvenergia tootmisel põhineva energiasüsteemi suunas on vaja ühist lähenemisviisi. Kavandatud muudatustega nähakse ette tasakaal kohustuste ja liikmesriikidele jäetud paindlikkuse vahel seoses sellega, kuidas saavutada peamised eesmärgid kokkulepitud eesmärgid, milleks on tagada, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia madalamad kulud kajastuksid tarbijaarvetes, ja hoogustada taastuvenergia kasutuselevõttu. ELi tasandi meetmed elektrituru praeguse korralduse puuduste kõrvaldamiseks annavad lisaväärtust, sest need on tõhusamad ja tulemuslikumad kui üksikute liikmesriikide meetmed ning aitavad seega vältida killustatud ja võimalikku üksteisest erinevat lähenemisviisi. Ühtne lähenemisviis loob võrdsed tingimused liikmesriikides asuvate tootjate ja tarbijate vahel, tagades nii ka EL sisese konkurentsivõime säilimise. Välja selgitatud puuduste kõrvaldamiseks kavandatud meetmed on ulatuslikumad ja kulutõhusamad, kui neid ajendab ühine õigus- ja poliitika raamistik. Peale selle oleks liikmesriigi tasandil meetmete võtmine võimalik üksnes olemasoleva kogu ELi hõlmava elektrituru korralduse raamistiku piires, mis on kindlaks määratud elektrimääruses ja elektridirektiivis ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruses, ning nendega ei oleks võimalik teha selles raamistikus vajalikke muudatusi. Sellest tulenevalt ei saa käesoleva algatuse eesmärke saavutada ainult liikmesriigid ise. Seetõttu annavad ELi tasandi meetmed lisaväärtust. 3.3. Proportsionaalsus Elektrituru korralduse muutmise määrusest ja REMITi muudatustest tulenevad vajalikud muudatused on proportsionaalsed soovitud eesmärkide täimiseks. Riiklikusse õigusruumi sätete ülevõtmisel tuleb tagada, et olemasolevaid ja uusi turuosalisi koheldakse võrdsetel alustel (õiglane bilansivastutus, ühtsetele reeglitele vastavad mõõteandmed jne.). Muudatused loovad lõppklientidele (tarbijad, tootjad) rohkem võimalusi 14 ELi toimimise lepingu artikli 194 lõige 1. 11 tegutseda elektriturul ja kaubelda ka omavahel, mis loob täiendava stiimuli taastuvelektri hajatootmise rajamiseks ning võimaldab oma elektrikulusid ja -tulusid rohkem juhtida Mitmed muudatused võivad suurendada ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste halduskulusid ja - koormust. Hindame mõju proportsionaalseks, et saavutada õigusaktide muutmise eesmärk võimaldada tarbijatele stabiilsemaid elektrihindu ja edendada taastuvelektri tootmisüksuste rajamist. Muudatused toovad võrguettevõtetele, elektrimüüjatele ja regulaatorile kaasa täiendava halduskoormuse, mis on vajalik ja proportsionaalne muudatuste eesmärkide saavutamiseks. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1 Mõju majandusele Elektrituru korralduse muutmise määruse ja REMIT-i muudatuste mõju majandusele on positiivne. Eelnõude eesmärk on võimaldada tarbijatele soodsamaid elektrihindu läbi forvardturgude edendamise, sh võimaluse pikaajaliselt soetada fikseeritud hinnaga elektrit või osaleda elektri jagamises ja vähendada turumanipulatsioone. Eelnõude eesmärk on kiirendada taastuvelektri tootmist läbi elektri jagamise, PPA-de ja kahepoolsete hinnavahelepingute (kahesuunaline CfD). Taastuvelektri tootmise suurendamine ja madalamad elektrihinnad toovad kaasa positiivse mõju riigi majandusele. Riiklikud taastuvenergia toetuskavad suurendavad liikmesriikide energiasõltumatust ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu süsteemis, toetades samal ajal kohalike töökohtade loomist. Eestis toetatakse taastuvelektri arendusi täna ühesuunalise CfD-ga (taastuvelektri tasu eest korraldatavad taastuvenergia vähempakkumised). Elektrituru määruse muudatus tooks kaasa vajaduse kujundada ühesuunalised CfD-d kahesuunalistena ehk seada mõistlik ülempiir, millest alates kogutakse ülempiiri ületavad tulud tootjatelt kokku. Kuna kahesuunaline CfD hakkas kohalduma arendustele, mis saavas toetust alates 1 aasta peale eelnõu vastu võtmist (eeldatavasti võetakse eelnõu vastu 2023 aasta lõpus), siis tuleks alates 2025. aastast teostatavad vähempakkumised kujundada kahesuunalise CfD-na. Eestil on plaanis viia 2025. aastal läbi vähempakkumine taastuvelektri tootmisvõimsustele mahus 500 GWh, mis eelnõu kohaselt tuleks teostada kahesuunalise CfD-na. Elektri jagamine, võimalus omada mitut avatud tarnijat, erinevaid mõõtepunkte liitumispunkti taga ja energiatarbimise juhtimine toovad kaasa täiendavad võimalused ettevõtluses ja ka elektri lõpptarbijatele. Samas uued tegevusvaldkonnad võivad mõjutada olemasolevaid ettevõtteid, kel on vajadus end ümber korraldada või peavad konkureerima rohkemates valdkondades. Suurettevõtetel, sh tööstusel on võimalus elektrihindu fikseerida pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimisel (PPA-d), mistõttu elektrituru korralduse muutmise määruse üks eesmärke on PPA-de läbiviimist edendada. Elektri lõpptarbijatel, eriti väikestele ettevõtetel ja kodumajapidamistel tekib juurde täiendavaid võimalusi olla elektriturule kaasatud ja rohkem ise oma tarbimise hinna osas otsustada. Muudatus, mille kohaselt süsteemihaldur (Eestis Elering) peab tänaste ühe aastaste pikaajaliste ülekandevõimsuste jaotamise instrumentide asemel hakkama pakkuma kolmeaastaseid instrumente, annab tööstusele ja tarnijatele palju parema juurdepääsu piiriülesele taastuvenergiale kuni kolmeks aastaks ette, mis on märkimisväärne edasiminek võrreldes praeguse olukorraga. 12 Täiendav digitaliseerimine ja andmete täiendav kättesaadavus loob uued võimalused energiateenuste pakkujatele osutada klientidele täiendavaid teenuseid, mis tarbijate energiakulusid aitavad vähendada. REMIT-i muudatused panevad aluse tugevale turujärelevalvele, et välistada võimalikke turumanipulatsioone ja sellest tulenevaid kõrgeid elektrihindu. Tugeval turujärelevalvel on positiivne mõju avatud konkurentsipõhisele turule, vältides ebaõiglaseid võtteid võrdse konkurentsi kahjustamiseks. Elektrituru avatus ja konkurents tagavad soodsaimad hinnad tarbijatele ning efektiivseimate tootmisseadmete ja tarbimise juhtimise turule tuleku. REMIT-i muudatused võimaldavad Eesti Reguleerival Asutusel (Konkurentsiamet) teostada tänasega võrreldes paremat järelevalvet. Konkurentsiameti sõnul on järelevalve teostamisel ja juhtumite menetlemisel mitmeid takistusi, mille likvideerimiseks oleme alustanud nii siseriiklikke arutelusid, aga ka REMIT-i läbirääkimisi. Energiakriis on riigis toonud kaasa mitmed arutelud elektrituru toimimise osas. Tugev järelevalve võimaldab minimeerida võimalike turumanipulatsioonide teke (Eestis pole turuosalisi manipulatsioonide eest süüdi mõistetud) ja suurendada elektrituru läbipaistvust ning tarbijate usaldust elektrituru toimimisse. 4.2. Sotsiaalne mõju Tarbijatele soodsama hinna tagamine omab sotsiaalselt positiivset mõju ja aitab vähendada vaesust riigis. Elektri jagamine võimaldab vähendada energiaostuvõimetust15 ja leevendada energiaostu riskirühma16 kuuluvate tarbijate energiaarveid, võimaldades neil näiteks haridusasutuste ja korterelamu katusel toodetud taastuvelektrit kasutada oma elektriarvete vähendamiseks. Eestis on energiaostuvõimetuse tase suhteliselt madal (jääb olenevalt aastast vahemikku 1,5% kuni 2,5%) võrreldes mitmete teiste EL liikmesriikidega, mistõttu muudatuse mõju energiaostuvõimetusele jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks. Kohalik omavalitsus (KOV) saab ettepaneku kohaselt tulevikus vajadusel näiteks energiaostuvõimetutele tarbijatele elektrit soodsamatel tingimustel jagada. Pole teada, kas ja mis määral Eestis KOV-d antud võimalust kasutaksid. Täpne mõju sõltub sellest, kuidas riik elektri jagamise skeemi üles ehitab ja tarbijad selle kasutusele võtavad, mistõttu on keeruline ette prognoosida muudatuse sotsiaalset positiivset mõju. Kindlasti tuleks Eestis vältida olukorda, kus elektri jagamise süsteem hoopis sotsiaalset ebavõrdsust suurendaks, näiteks saaksid elektri jagamisest osa pigem keskmiselt jõukamad inimesed ja need kellel on jõukamad tuttavad. Selle vältimiseks on tarvilik kujundada süsteem piisavalt universaalsena, võttes arvesse ka positiivset mõju väiksema sissetulekuga elanike elektriarvetele ja vähest võimekust ise päikesepaneele paigaldada ja võrguga liitumise eest tasuda. Elektri jagamisel on potentsiaal suurendada Eestis taastuvenergia ühistute tekkimist, kuna elektri jagamine ühistulise tegevusena võimaldab energiaühistut luua ja saada sellest kasu ka 15 energiaostuvõimetu isik – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära 16 energiaostu riskirühm – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kelle viimase kuue kuu jooksul saadud igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära; 13 neil elanikel, kes elavad ühistulisest taastuvelektri tootmisest kaugemal nt korterelamus, linnas, teises maakonnas. Forvardturgude edendamine võimaldab elektrimüüjatel pakkuda madalama hinnatasemega fikseeritud elektripakette, misläbi saavad elektritarbijad võimaluse elektrihinna riske enda jaoks maandada. Taastuvenergia rajamise kiirendamine võimaldab täiendavalt elektrihindu turul alla tuua. Energiakriisi tõttu on Eestis pakutavad pikaajalised elektripaketid viimasel ca poolteisel aastal olnud varasemaga võrreldes palju kõrgema hinnaga, mis peegeldab hinnakõikumistest ja suurest hinnakasvust tulenevaid riske. Täiendavad pikaajalised finantsinstrumendid võimaldaksid ka Eesti tarbijatele pakkuda pikaajalisis madalama hinnatasemega fikseeritud elektripakette. 4.3. Mõju keskkonnale Eelnõu omab positiivset mõju keskkonnale, võimaldades energia tarbimise juhtimise kaudu energia tarbimist suunata, vähendades nii tipukoormust ja vajadust lisatootmise osas (mis enamasti on fossiilsetel kütustel põhinevad juhitavad võimsused). Kavandatud meetmete raamistik on asjakohane, võttes arvesse üldist vajadust saavutada kliimaneutraalsus võimalikult väikeste kuludega tarbijate jaoks, samal ajal tagades varustuskindluse. Eestis ja Balti riikides võimaldab tarbimise juhtimine vähendada fossiilkütuste tarbimist, eelkõige maagaasi tarbimist Lätis ja Leedus, aga ka põlevkivi tarbimist Eestis. Fossiilkütuste tarbimise vähendamine elektri tootmiseks toob kaasa madalama kasvuhoonegaaside (KHG) heite. Kuna Eestis on tarbimise juhtimine pigem vähe kasutusel, siis on selle potentsiaal KHG heite vähendamiseks oluline. 2014. aastal läbiviidud uuringu17 kohaselt on Eestis tarbimise juhtimise potentsiaal vahemikus 213 – 407 MWh, mis on märkimisväärne, arvestades, et Eesti tiputarbimine 2022. aastal 1464 MWh. Lisaks on määruse eelnõu eesmärk hoogustada taastuvenergia kasutuselevõttu pikaajaliste elektriostulepingute kasutamise hõlbustamise kaudu (PPA-d), mis omakorda soodustab kliimaeesmärkidesse panustamist. Taastuvenergia arendamine panustab kõikidesse põhilistesse kliimaeesmärkidesse sh KHG eesmärkidesse, taastuvenergia eesmärkidesse ja energiatõhususe eesmärkidesse. Vabade liitumisvõimsuste avalikuks tegemine võrguettevõtete poolt võimaldab kiirendada taastuvelektri tootmise arendamist. Eelnõud panustavad taastuvelektri riiklikesse eesmärkidesse ja EL ülestesse taastuvenergia eesmärkidesse. 4.4. Mõju riigieelarvele Muudatusel on eelarveline mõju eelkõige järgmistele asutusele: 17 „Tarbimise juhtimine suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks“; A.Rosin, I. Drovtar, S.Link, H.Hõimoja, H. Mõlder, T.Möller; Tallinn 2014 - https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Tarbimise_juhtimine_1.pdf 14 Eelnõude kohaselt suureneb Konkurentsiameti halduskoormus ja tekib vajadus täiendavalt 1 töötaja järele, mis suurendab rahastuse vajadust ligikaudu 50 000 € aastas). Konkurentsiameti puhul on võimalikud katteallikad riigieelarvest või järelevalvetasudest. Täiendava töökoha vajadus tuleneb vajadusest hinnata ettevõtete riskimaandamist, analüüsida paindlikkuse vajadust iga 5 aasta tagant ja täiendavad tegevused turujärelevalve menetluste läbiviimiseks. Riskimaandamise hindamise raames võib olla vajalik kohaldada järelevalvetasusid täiendavatele ettevõtetele (elektrimüüjad). Kahepoolsed hinnavahelepingud (kahesuunaline CfD) ei oma riigieelarvele otsest mõju, kuna eelnõuga ei kaasne riigile kohutust taastuvelektri arendusi toetada. Kui riik sellegipoolest taastuvelektri arenduste toetusmeedet rakendab, siis on tõenäoline, et arenduste toetamine toimub sarnaselt tänasele olukorrale ehk arendusi rahastatakse läbi taastuvenergiatasu. Sellisel juhul on vaja kavandada riigipoolsed tegevused nii, et vältida nii topelt-toetamist kui erinevate skeemide üksteisele vastanduvat või mittehaakuvat koosmõju. Mõju riigieelarvele võib omada kohustus tagada pikaajaliste elektriostulepingute (PPA-de) sõlmimiseks tagatisskeemide olemasolu. Tagatisskeeme saab Eestis pakkuda näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA või erapangad ning selliste skeemidega seoses tuleb eeldatavasti broneerida konkreetsed summad – konkreetsema mõju eelhindamiseks on vaja teada võimalikku PPA-dega seotud rahamahtude suurusjärke ning tagatiste kehtivuse võimalikke ajavahemikke. Riigi seisukohalt on eelistatav tagatisskeemide lahendamine erasektori rahaturgude kaudu. Tagatisskeemi olemasolu võimaldab ettevõtetele PPA-de sõlmimist, tagades seeläbi soodsad ning stabiilsed elektrihinnad, mis omakorda suurendavad ettevõtete konkurentsivõimet, samas tuleb arvestada tagatise ja tagatisskeemidega seotud võimalike rahaliste kohustustega. 4.5. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Eelnõu jõustumisega seotud täiendavate EL liikmesriigile pandavate ülesannete tagajärjel suureneb Konkurentsiameti kui regulaatori halduskoormus tulenevalt vajadusest hinnata ettevõtete riskimaandamist, analüüsida paindlikkuse vajadust iga 5 aasta tagant ja viia läbi täiendavaid tegevusi turujärelevalve menetluste raames. Eelnõuga ei kaasne otseseid mõjusid teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus 5.1 Eesti toetab elektriturukorralduse reformi eesmärke, et soodustada taastuvenergia arendamist ja tagada elektritarbijatele taskukohased hinnad. Reformi raames peame oluliseks tarbimise juhtimise ja elektrisalvestuse edendamist, mille korraldamist eelistame turupõhiste meetmete kaudu. Eestile on sobilik süsteemioperaatori poolt elektri tippnõudluse vähendamise vabatahtlik hankimine olukordades, kus see on varustuskindluse tagamiseks vajalik. Leiame, et tippnõudluse vähendamise hankimine süsteemioperaatori poolt ei tohiks tuua kaasa püsivalt kõrgemaid elektrihindu elektriturul, mistõttu tuleks võimaldada tippnõudluse vähendamise hankimist pikemalt kui eelnõus algselt pakutud kaks päeva enne teenuse aktiveerimist ja võimaldada teenuse aktiveerimine enne börsihinna kujunemist. 15 Selgitus: Euroopa Komisjoni ettepanek elektriturudisainiga seotud õigusaktide muutmiseks on suunatud ennekõike tarbijate võimestamisele ja nende energiakulude vähendamisele, mistõttu käsitletakse ettepanekus ka tarbimise juhtimist. Elektri börsihind tekib nõudluse ja pakkumise kõverate ristumispunktis ehk lõplik elektri ühikuhind kujuneb tarbimise katmiseks turule pääsenud kallima pakkuja pakkumise alusel. Elektrinõudlus sõltub kogusest, mida tarbijad tarbivad. Pakkumise kogust ning hinda mõjutavad tootmisseadmed, mis turul konkreetsel ajavahemikul kättesaadavad ja töökorras on ning pakkumisi teevad. Tarbimist mõjutavad asjaolud on nt välisõhutemperatuur, hoonete ja seadmete energiatõhusus ning tarbijate käitumisharjumused. Pakkumise kogus ja pakutav ühikuhind sõltub nt tehnoloogiast, korralistest ja erakorralistest hooldustest, sesoonsusest ja riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Soodsaimat elektrihinda pakuvad turule kütusevabadest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvad tootmisüksused ja kallimat hinda fossiilseid kütuseid kasutavad tootmisüksused nagu põlevkivi ja maagaasi tarbivad elektrijaamad. Milline tootja teeb viimasena elektribörsile eduka pakkumise (mille alusel selgub konkreetse ajavahemiku ühikuhinna tase), sõltub sellest, kui suur on elektritarbimine ja millises mahus taastuvelektrit turul osaleb. Kuna pakkumised elektriturule tuleb teha muutuvkulude baasil, siis tuule-, päikese- ja hüdroenergiaga nõudluse täielikult katmisel on elektrihind turul soodne. Kui turul on nõudlus suur ja pakkumine väike, siis võib tekkida olukord, kus nõudluse ja pakkumise kõverad ei ristu. Sellisel juhul kujuneb turul elektrihinnaks maksimaalne turuhinna piir, milleks täna on 4000 €/MWh. Selliste olukordade vältimiseks on efektiivseim viis tarbimist juhtida ehk vähendada elektri kogutarbimist tundidel, mil nõudmine ületab pakkumist ja nihutada see tundidele, kus tarbimine on madalam või tootmine suurem. Tarbija saab elektriturul osaleda ostjana ja müüjana ning seeläbi elektriturul kujunevat hinda nõudluse ja pakkumise vähendamise või suurendamise kaudu mõjutada. Üksiku tarbija tarbimise või tootmise kogus ei pruugi olla piisav, et selle mõju elektri turuhinnale oleks märgatav, kuid mitme tarbija agregeeritud tarbimise või tootmise kogus võib turuhinda märgatavalt mõjutada. Kõige kiirem ja soodsam viis, kuidas tarbijad saavad elektri hinda ja oma kulusid mõjutada, on läbi tarbimise juhtimise. Tarbimise juhtimine jaguneb kaheks – kaudne ja otsene. Tarbimise kaudse juhtimise puhul reageerib tarbija eelkõige elektrihinnale ja reguleerib elektriturul osalemata oma tarbimist. Tarbimise kaudset juhtimist saab ergutada läbi muutuvhinnaga elektripakettide, aga ka läbi tarbija teadlikkuse suurendamise ja digitaalsete lahenduste täiendava kasutuselevõtu. Tarbimise otsese juhtimise puhul kaubeldakse reguleeritava ja mõõdetava paindlikkusega elektriturgudel. Tarbimise juhtimise ehk agregeerimise teenust osutab agregaator 18. Tarbimise juhtimise tehnoloogilisi toimivaid ja kontseptuaalseid lahendusi on turul mitmeid (sh salvestus, automaatikalahendused), kuid lisaks tehnoloogilistele lahendustele on oluline tagada võimalused ja turuosalistele paindlikkust elektriturule tarbimise juhtimist pakkuda. Elektrituru tasemed, millel tarbimise juhtimisega saab tarbija osaleda ja erinevaid teenuseid pakkuda: 18 agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur, elektrituruseaduse §3 lg 12 - https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023067?leiaKehtiv 16   Päev-ette turg – tarbimise juhtimise eesmärk antud turul on ennekõike vähendada elektri börsihinda, kuid lisaks väheneb tipptundidel elektrinõudluse vähendamise tulemusena fossiilkütuste tarbimine ja kasvuhoonegaaside heide, kuna tarbimise nihutamise tulemusena väheneb vajadus käivitada täiendava nõudluse katmiseks fossiilkütuseid tarbivaid tootmisseadmeid.  Päevasisene turg – antud turul kauplemise eesmärk on päev-ette turul tehtud tehinguid korrigeerida (põhjuseks võib olla näiteks tarbimise prognoosi muutus võrreldes eelneval päeval prognoosituga).  Tasakaalustamise turg (rakendatakse vastavalt vajadusele nt Balti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks) – Eestis on kasutusel mFRR19. Tarbimise juhtimist saab rakendada ka elektrituru väliselt nt võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või ülekoormuse vähendamiseks. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku täiendada elektrienergia siseturu määrust 20 artikliga 7a, mille raames võimaldatakse põhivõrguettevõtjal (Eestis Elering) hankida olukordades, kus on oht varutuskindlusele, tippnõudluse vähendamise toodet21. Tippnõudluse vähendamise toode on üks tugiteenustest22, mida põhivõrguettevõte saab süsteemistabiilsuse tagamiseks kasutusele võtta. Tippnõudluse toote hankimine tähendab, et põhivõrguettevõtja hangib turuosalistelt elektritarbimise nihutamise või vähendamise teenust ja aktiveerib toote neil ajahetkedel, mil see elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks vajalik on. Esialgse ettepaneku kohaselt:  Süsteemihaldur (TSO) hangib tippnõudluse vähendamist olukorraks, kus see on varustuskindluse tagamiseks vajalik.  TSO töötab välja toote hankimise tingimused ja baasjoone tiputarbimise vähendamise kindlaks tegemiseks ning esitab selle koos hangitava mahuga regulaatorile (Eestis Konkurentsiamet) kinnitamiseks.  Tippnõudluse vähendamise leping sõlmitakse kuni 2 päeva enne selle aktiveerimist (lepinguperiood ei tohi olla pikem kui 1 päev).  Toote valmisoleku hankimine toimub enne päev-ette turgu ning aktiveerimine toimub peale päev-ette turgu ja enne reguleerimisturgu. Leiame, et tarbimise juhtimise hankimine enne päev-ette turgu ja selle aktiveerimine peale päev-ette turgu tõstab tarbimise juhtimise ressursi päev-ette turult välja ja võib tuua seeläbi kaasa elektrihinna kasvu (toodet kasutatakse olukorras kus turg ja süsteem on kriisiolukorras, mis suurendab hinnatõusu riski veelgi). Tarbimise juhtimise ressursi päev-ette turult välja 19 mFRR ehk käsitsi aktiveeritav sageduse taastamise reserv. Lisaks plaanitakse hiljemalt aastaks 2025 võtta kasutusele täiendavad tooted nagu aFRR (automaatne sageduste taastamise reserv) ja FCRi (sageduse hoidmise reserv). 20 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0943-20220623 21 „tippnõudluse vähendamine“ – turuosaliste suutlikkus vähendada elektritarbimist põhivõrguettevõtja määratud tipptundidel. „tippnõudluse vähendamise toode“ – turupõhine toode, mille kaudu turuosalised saavad pakkuda põhivõrguettevõtjatele tippnõudluse vähendamise võimalust. 22 „tugiteenus“ – teenus, mis on vajalik ülekande- või jaotusvõrgu käitamiseks, sealhulgas tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenused, kuid mitte ülekoormuse juhtimine. 17 tõstmine suurendab seejuures tootmise ja tarbimise kõverate mitteristumise riski, mille tõttu võib turul tekkida maksimaalne elektrihind (nt 4000 €/MWh). Sellise olukorra tekkimise riski vähendab toote kasutamise vabatahtlikkus ja kohustus toote tingimused regulaatoriga kooskõlastada. Paremate alternatiividena näeme toote toimimist järgmiselt:  Toote hankimine, lepingu sõlmimine ja aktiveerimine toimub enne päev-ette turgu. o Antud juhul võiks lepingu sõlmimine alternatiivina toimuda pikemalt kui 2 päeva ette, et tagada täiendav investeerimiskindlus uutele tarbimise juhtimise investeeringutele. Tarbimise juhtimise pikemaajaliselt ette hankimine ja aktiveerimine enne börsihinna kujunemist võimaldab tagada täiendava tarbimise juhtimise aktiveerimise ja positiivsed mõjud elektrihinnale. o Antud juhul võib olla vajalik, et välistada pikaajaline tipunõudluse vähendamise toote mõju elektriturule, võimaldada hankida tipunõudluse vähendamist ainult situatsioonis, kus on välja kuulutatud Euroopa Liidu ülene energiakriis.  Toote hankimine toimub peale päev-ette turgu ja aktiveerimine enne reguleerimisturgu. Mõlema pakutud alternatiivi puhul suureneb võimalus, et TSO hangib täiendavat tipunõudluse vähendamist, mis omakorda toob kaasa positiivse mõju elektrihinnale ja varustuskindlusele. Kui kumbki pakutud variantidest ei leia Euroopa Liidu riikide seas toetust, siis saame toetada viimase variandina Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud varianti juhul, kui toote kasutamine on vabatahtlik. Eelnõu viimases versioonis on ette nähtud hankimine kuni nädal ette ja aktiveerimine enne elektri börsihinna kujunemist (kas enne või päev-ette elektriturul) ja toote aktiveerimine toimub vaid olukorras, kus on kuulutatud välja Euroopa Liidu ülene energiakriis. Tipunõudluse vähendamise hankimiseks ei ole tarvis riigiabiluba, mis muudab selle rakendamise energiakriisis võimalikult kiireks. See lähenemine võimaldab hangitud ressursil osaleda elektri börsihinna kujundamises (vähendamises). Viimases versioonis toodud lähenemine on Eestile sobiv. Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekud ei käsitle tarbimise juhtimise ühtse tururaamistiku muudatusi, kuid sellegipoolest peame oluliseks vajadust nende muudatuste järele rõhutada. Oleme varasemalt majandus- ja taristuministri kirjas Euroopa Komisjonile väljendanud vajadust tarbimise juhtimine tuua päev-ette turule. Senini on olnud probleemiks ühtse turumudeli nägemuse puudumine Euroopas, mis võimaldaks agregaatoritel ja tarbimise juhtimises osalevatel tarbijatel oma paindlikkuse müügi eest tulu saada. Elektrienergia siseturu ühiste normide direktiivi23 artikkel 17 on loonud üldise raamistiku tarbimise juhtimise agregeerimise kaudu elektriturule toomiseks, kuid jätab mitmed olulised aspektid lähenemise osas lahtiseks. Näiteks jääb lahtiseks konkreetne turumudel, mille alusel tarbimise juhtimine saab osaleda koos tootjatega mittediskrimineerival viisil kõikidel elektriturgudel. Eestis on tehtud esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni24 eesmärgiga koostöös turuosalistega ühtne lähenemine kokku leppida. Tänaseni pole turumudeli osas kokkulepet saavutatud. Seniste 23 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL - https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02019L0944-20220623 24 https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/avalik-konsultatsioon-tarbimise-juhtimise-iseseisva- agregaatori-tururaamistiku-osas 18 arutelude ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete tulemusena on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub andmevahetus ja rahaline arveldamine sh kompensatsiooni arvestamine keskse asutuse kätte, milleks teiste riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele, jätab direktiiv liikmesriikidele vabad käed ka kompensatsioonimehhanismi loomiseks, mille alusel kompenseeritakse bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Eestis on olnud kaalumisel puhaskasu (net-benefit) mehhanism, mille raames kvantifitseeritakse tarbijale tekkinud kasu ja kompenseeritakse selle alusel bilansihaldurile tekkinud kahju ning makstakse agregaatorile tarbimise juhtimise eest tasu. Belgia ja Prantsusmaa on ühed vähesed EL liikmesriigid, kus on tsentraalse arveldamise mudel kõikidel turgudel rakendatud. Belgia ja Prantsusmaa mudelid 25 sellegipoolest mõnel määral erinevad, nt erineb nende kompensatsioonimehhanismi lähenemine. Selleks, et tagada Euroopa Liidus ühtne elektrituru ülesehitus, peame mõistlikuks EL üleselt kehtestada konkreetsemad nõuded ühtsele tarbimise juhtimise turumudelile. On oluline, et ühtse turumudelige kaasneb ka sarnane kompensatsioonimehhanism, mille võiks välja töötada ENTSO-E ja kinnitada ACER. Kui eraldiseisvate mudelite puhul peaks keskseks asutuseks liikmesriigis olema süsteemihaldur (Eestis Elering), siis ühtse mudeli puhul saaks keskse asutuse rolli täita ka turuoperaator (Eestis NordPool). Balti riikides on tarbimise juhtimine ülimalt oluline ka reguleerimisturul, et hoida süsteemi stabiilsust - ülimalt oluliseks kujuneb see Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimise korral. 5.2 Toetame ettepanekut paindlikkuse analüüsi tulemuste põhjal sätestada riiklikus energia- ja kliimakavas mittesiduvad tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärgid ning võimalust rakendada nende täitmiseks EL üleselt ühtlustatud reeglitele vastavaid riiklikke toetusskeeme. Eestile on oluline liikmesriikide paindlikkus mainitud toetusskeemide kujundamisel. Selgitus: Elektrituru disaini muudatusettepanekud sisaldavad lisaks tippnõudluse vähendamise tootele raamistiku tarbimise juhtimise ja salvestuse edendamiseks. Raamistiku kohaselt (visualiseeritud alloleval skeemil) tuleb teostada järgmised tegevused:  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) ja Euroopa elektri jaotusvõrguettevõtjate võrgustik (EU DSO) töötavad välja ja Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) kooskõlastab paindlikkuse vajaduse analüüsimise metoodika;  Regulaator (NRA, Eestis Konkurentsiamet) koostab iga 5 aasta järel paindlikkuse vajaduse analüüsi vastavalt põhi- ja jaotusvõrguettevõtete andmetele ning analüüsidele;  ACER analüüsib NRA-de raportite põhjal ülepiirilist mõju;  Riik seab riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK) mittesiduvad tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärgid;  Liikmesriik (LR) kaalub võimalust võimsusmehhanismidesse kaasata tarbimise juhtimist ja salvestust; 25 The regulation of independent aggregators with a focus on compensation mechanisms - https://pub.norden.org/nordicenergyresearch2022-04/nordicenergyresearch2022-04.pdf 19   Kui LR puudub võimsusmehhanism või sellest ei piisa eesmärkide täitmiseks, siis võib riik rakendada toetusskeemi. Tarbimise juhtimine ja salvestus muutuvad üha olulisemaks, mida suuremal määral ühendatakse elektrivõrku mittejuhitavaid võimsusi nagu tuule- ja päikesejaamu. Elektrisüsteemi planeerimisel on oluline lisaks võrkude läbilaskevõime ja taastuvelektri tootmise suurendamisele teha kindlaks ka tarbimise juhtimise ja salvestuse vajadus, mis omakorda vajadust juhitavate võimsuste järele vähendavad ja võimaldavad suuremas mahus taastuvelektri elektrisüsteemi suunata. Paindlikkuse vajaduse analüüsimine on vajalik energiamajanduse pikaajaliseks planeerimiseks, võimaldades teha täna kvaliteetseid otsuseid, mis elektrisüsteemi ja energiamajandust aastakümneid mõjutavad. Paindlikkuse analüüsi tulemusena selgub kindel tarbimise juhtimise ja salvestuse vajadus, mille saavutamiseks on vajalik siseriiklikult teha tarbija vaatest kõige kulutõhusamaid ja pikaajaliselt mõistlikke otsuseid. Eelnõu kohaselt määrab analüüsi põhjal kindlaks tehtud tarbimise juhtimise ja salvestuse mahtude pealt iga liikmesriik REKK-s endale mittesiduvad eesmärgid ja poliitikad analüüsis kindlaks tehtud paindlikkuse vajaduse saavutamiseks. Ühe hoovana tarbimise juhtimise ja salvestuse edendamiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku täpsustada eelnõus liikmesriikide võimalust võimsusmehhanismi hankimisel kaasata lisaks tootmisele ka salvetus ja tarbimise juhtimine. Kui liikmesriik võimsusmehhanismi ei rakenda või sellest ei piisa tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärkide täitmiseks, siis on alternatiivina eelnõus täpsustatud liikmesriigi võimalust hankida paindlikkuse võimsust võimsusmehhanismist eraldiseisvalt. Liikmesriigil ei ole kohustust rakendada võimsusmehhanismi, ega tarbimise juhtimise ja salvestuse toetusskeeme. Kui riik seda siiski teha otsustab, siis rakenduvad kõik reeglid, mis muudest õigusaktidest tulenevad, s.h riigiabi reeglid. 20 Paindlikkuse võimsuse hankimine tähendab seda, et liikmesriik teostab vähempakkumise, mille raames hangib täiendavat uut tarbimise juhtimise ja salvestuse võimsust. Toetusskeemi kohaselt maksab riik tarbimise juhtimise ja salvestuse võimsuse olemasolu eest kokkulepitud tasu. Võimalus võimsusmehhanismi osana hankida paindlikkust või kujundada eraldi toetusskeem on juba täna võimalik, mistõttu antud täiendus regulatsioonis ei too täiendavaid muutusi. Muudatus loob pigem ühe võimaliku raamistiku, mille abil liikmesriigid saavad panustada mittesiduvate tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärkide täimisesse. Toetame elektrituru õigusaktidest antud täienduste tegemist, kuid peame oluliseks, et läbirääkimiste käigus ei kujuneks liikmesriikidele kohustus, ega seataks liiga rangeid piiranguid paindlikkuse toetamise mehhanismide kujundamisel. 5.3 Tarbimise juhtimise ja salvestuse edendamiseks on oluline edendada energiasüsteemi digitaliseerimist. Toetame muudatust võimaldada tarbijatele ühe tarbimiskoha kohta elektriostulepingu sõlmimist mitme elektrimüüjaga ja selle täitmiseks mitme elektriarvesti paigaldamist. Muudatused peavad olema selged ja konkreetsed, et tagada liikmesriikide vahel ühetaoline lähenemine. Selgitus: Direktiivi (EL) 2019/94426 on täiendatud muudatusega, mille kohaselt antakse tarbijale õigus mitmele avatud tarnijale ühe liitumispunkti taga, mis praktikas tähendab tarbijale võimalust kasutada mitut arvestit ühe tarbimiskoha juures ja soovi korral valida erinevatele arvestitele erinevad elektrimüüjad. Muudatus suurendab tarbija valikuvõimalusi, tehes võimalikuks paigaldada erinevatele seadmetele erinevad arvestid ja seeläbi võimaldada mõõta näiteks tarbimise juhtimise, salvestamise või taastuvelektri tootmise kogust. Tarbijal on võimalik ettepaneku kohaselt valida näiteks erinevad elektripaketid erinevatele seadmetele, nt fikseeritud pakett hoone kütmisele ja börsipõhine pakett muule tarbimisele. Peame vajalikuks kehtestada selged ja konkreetsed reeglid, et tagada liikmesriikide vahel ühetaoline lähenemine. Samal ajal peame oluliseks, et muudatused võimaldaksid piisavat paindlikkust liikmesriigile võtta kasutusele veelgi innovaatilisemad ja terviklikumad lahendused, kui õigusaktid ette näevad. Näiteks näeme Eestis ühe võimalusena füüsilise arvesti asemel võimaldada tarbijale virtuaalse liitumispunkti kasutamist, misläbi toimub peaarvesti taga arvestus erinevate seadmete vahel eraldi metoodika alusel. Oluline on, et liikmesriikidele jääks paindlikkus kehtestada täpsemad siseriiklikud reeglid ja nõuded sh reeglid tarbimisandmete valideerimiseks, arvestile sätestatud tehnilised tingimused ja tarbija õiguse ulatus. Tarbija õiguse ulatuse täpsustamine siseriiklikus õiguses on vajalik selleks, et tagada võimalikud tarbimisandmetega manipulatsioonid ja muud pettused. Samuti on oluline tagada, et tarbijal on füüsilisele arvestile alternatiiv näiteks virtuaalse mõõtepunkti näol, mille abil saab tarbija hoida arvestite paigaldamise kuludelt kokku. Mõõteandmetega seoses on Euroopa Komisjon määrusesse (EL) 2019/94327 teinud muudatusettepaneku, mille kohaselt võimaldatakse võrguettevõtetele ligipääs täiendavatele tarbija juures paiknevatele seadmetele, mille kaudu toimub tarbimise juhtimine. Antud seadmete all pole mõeldud elektriarvestit, mille alusel arveid esitatakse. Muudatuse eesmärk on 26 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL - https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019L0944-20220623 27 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019R0943-20220623 21 õigusaktides täpsustada võrguettevõtete võimalus kasutada nt reguleerimisturul, tippnõudluse vähendamiseks või võrgu ülekoormuste vähendamiseks tarbimise juhtimist. Selleks, et võrguettevõte saaks tarbimise juhtimise korral teha kindlaks tarbimise juhtimise mahu ja selle eest tarbimise juhtimise eest tasu maksta, on võrguettevõtetele vajalik saada ligipääs elektrikogustelel, mida tarbimise juhtimiseks kasutavad seadmed mõõdavad. Liikmesriigid sätestavad nõuded, mis sellistele mõõteseadmetele kehtivad. Muudatus lisab õigusaktidesse küll selgust, aga juba täna saavad Eestis võrguettevõtted ligi täiendavatele mõõteandmetele, kui need on vajalikud tarbimise juhtimise koguste valideerimiseks, mistõttu ei too muudatus Eesti näitel suuri muudatusi kaasa, kuid sellegipoolest paraneb õigusselgus. 5.4 Eesti toetab Euroopa Liidu üleselt tarbijale võimaluse loomist valida fikseeritud ja muutuvhinnaga elektripakettide vahel. Peame vajalikuks edendada pikaajaliste elektriostulepingute (PPA) turgu läbi turupõhiste lahenduste, et võimaldada ettevõtetel saada osa pikaajaliselt stabiilsetest hindadest. Kui turupõhistest lahendustest ei piisa, võib olla vajalik PPA-de sõlmimist edendada läbi tagatisskeemide. Selgitus: Euroopa Komisjoni ettepanek hõlmab kohustust enam kui 200 tuhande tarbijaga elektrimüüjatele pakkuda fikseeritud hinnaga pakette. Kehtiv regulatsioon kohustab dünaamilise hinnaga elektripakettide pakkumist. Eesti jaoks ei too muudatus praktikas muutusi kaasa, kuna juba täna võimaldavad ka alla 200 tuhande tarbija teenindavad ettevõtted sõlmida fikseeritud hinnaga pakette – on võimalik sõlmida lühiajalisi fikseeritud elektrihinnaga pakette, aga ka pikaajalisi tähtajalisi fikseeritud hinnaga pakette28. Toetame selle võimaluse laiendamist tarbijatele kõigis liikmesriikides. Üks olulisi finantsinstrumente ennekõike suurtarbijatele pikaajaliste hinnariskide maandamiseks on pikaajaliste elektriostulepingute (PPA) sõlmimine. PPA võimaldab tarbijal leppida kokku tootjaga pikaajaliselt fikseeritud elektri ostuhinnas. Lisaks tarbijate hinnariskide maandamisele tagab PPA taastuvelektri tootjale garanteeritud sissetuleku ja seeläbi investeerimiskindluse ka ilma täiendava toetuse vajaduseta. Peame vajalikuks PPA-de sõlmimise edendamist. PPA-d tagavad investeerimiskindluse tootjale ja hinnastabiilsuse tarbijale. Energiakriis on vähendanud turuosaliste kindlust PPA-sid sõlmida. Euroopa Komisjoni ettepanek seab liikmesriigile kohustuse tagada PPA-de sõlmimiseks riigi- või erasektori poolsed instrumendid tarbijatele, kel on raskusi PPA turule sisenemisega. Sellised instrumendid võiksid olla ostja maksehäiretega seotud riske maandavad tagatisskeemid. Energiakriis on suurendanud vajadust maksehäiretega seotud riskide järele, mida väljendavad selgelt PPA-de sõlmimisel üha suurenenud tagatisnõuded. Riigi- või erasektori pakutavad tagatisskeemid võimaldavad vähendada täiendavaid riske ja alandada tekkinud barjääre, mis PPA-de sõlmimist täna takistavad. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on liikmesriigil valik, kas edendada instrumentide olemasolu läbi erapankade või tagada nende olemasolu läbi riiklike skeemide. Kui turupõhiselt instrumente ei pakuta, siis peaks riigid vastavad instrumendid ise välja töötama. Kuna instrumendid on suunatud tarbijatele, kel on keeruline siseneda PPA-turule, siis tuleb liikmesriigil panna paika kriteeriumid, mille kohaselt on võimalik määratleda turuosalised, kelle puhul esineb turutõrge. 28 Platvormil https://elektrihind.ee/paketid/ on pakutavad kuni 7 aasta pikkused lepingud, millele kohaldub ennetähtaegse lõpetamise puhul katkestamistasu. 22 On oluline, et plaanitavad finantsinstrumendid täiendavad, kuid ei mõjuta negatiivselt olemasolevat lühiajalist turgu, vaid loovad tarbijatele täiendavad valikuvõimalused end elektrihinna kõikumiste eest pikaajaliselt kaitsta. 5.5 Toetame ettepanekut võrguettevõtete poolt vabade liitumisvõimsuste avalikuks tegemiseks, kuna see võimaldab potentsiaalsete tootjaliitumiste huvilistel enne liitumistaotluse esitamist tutvuda võimaliku liitumise maksumusega ja muuta seeläbi liitumiste protsessi kiiremaks. Selgitus: Euroopa Komisjoni ettepank kohustab võrguettevõtteid kord kolme kuu jooksul avalikustama oma võrgus olevaid vabu liitumisvõimsusi. Liitumisvõimsuste avalikustamine võimaldab potentsiaalsetel tootjaliitumistel enne liitumistaotluse esitamist tutvuda võimaliku liitumise maksumusega ja muuta seeläbi liitumiste protsessi kiiremaks ning mugavamaks. Eesti põhivõrguettevõte Elering avaldab vabad liitumisvõimsused, koos maksumustega kaardirakenduses29. Komisjoni ettepanek Eleringile muudatusi kaasa ei too. Kui tarbija näeb, et tema piirkonnas pole vabu liitumisvõimsusi mõistliku kulu eest võimalik rajada, siis ei hakka tarbija võrguettevõtet liitumistaotlusega koormama. Eesti võttis eelnõuga 696 SE30 vastu sätted, mille kohaselt üle 15-kilovatise tootmisseadme puhul tuleb maksta võrguettevõtjale tagatist. Kui liitumise käigus selgub, et liitumine maksab rohkem, kui liitumistaotluse esitaja on võimeline maksma ja liitumine jääb pooleli, siis ei saa liitumistaotluse esitaja tagatist tagasi. Sellega seoses on Eesti suurima jaotusvõrguettevõtja hakanud väljastama mittesiduvaid eelhinnanguid liitumise võimaliku maksumuse kohta. Jaotusvõrguettevõttel on võrgu rohkemata elementide, suurema liitumiste arvu ja keerukama struktuuri tõttu keerulisem vabu liitumisvõimsusi kuvatavat reaalajas uuenevat kaardirakendust luua. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks jaotusvõrguettevõte vabade liitumisvõimsuste infot avalikustama kord kolme kuu jooksul, mis ühelt poolt vähendaks liitujate arvu ja vähendaks vajadust võrguettevõtte poolt esitada mittesiduvaid liitumise maksumuse hinnanguid. 5.6 Peame oluliseks taastuvenergia arenduste kiirendamiseks võimalust maandada taastuvenergia arendajate riske hinnagarantiide kaudu, sh läbi kahepoolsete hinnavahelepingute (kahesuunaline CfD). Peame oluliseks tagada garantiiskeemide vabatahtlik rakendamine ja nende kujundamisel piisav paindlikkus võtta arvesse riigi, regiooni ja tehnoloogia eripärasid. Peame mõistlikuks tagada liikmesriikidele valikuvõimalus garantiiskeemide tagasimaksetest saadud vahendite kasutamiseks osaliselt või täies mahus tarbijate toetamiseks kõrgete elektrihindade korral või investeeringuteks, mis aitavad pikaajaliselt vähendada tarbijate elektrikulusid ja panustada energiatõhususe ning taastuvenergia eesmärkidesse. Selgitus: Ettepanek toob määrusesse uue artikli 19b, mis sätestab liikmesriigile kohustuse taastuvelektri toetusskeemid kujundada kahepoolse hinnavahelepinguna (inglise k two-way CfD), mille kohaselt sõlmitakse riigi ja arendaja vahel leping, mis sätestab hinnapiiri, mida ületades maksab arendaja teenitud kasumi riigile ja kui elektri börsihind on madalam kui hinnapiir, siis maksab riik arendajale. Ettepanek on tehtud eesmärgiga stabiliseerida tarbijate elektrihindu hinnapiiri ületava arendaja kasumi kokku kogumise. Kahepoolse CfD toimimist visualiseerivad allolevad graafikud. 29 https://vla.elering.ee/ 30 https://energiatalgud.ee/696SE 23 Peame oluliseks tagada garantiiskeemide kujundamisel liikmesriikidele piisav paindlikkus võtta arvesse riiklike, regiooni ja tehnoloogia eripärasid. Leiame, et liikmesriigile tuleks tagada võimalus kujundada CfD nt kahe hinnapiiriga või võtta kasutusele muud disainielemendid või sama eesmärki tagavad garantiiskeemid, mis toetavat tehnoloogiat ja LR-i vajadusi arvestades võiksid olla tarbijale pikas plaanis soodsamad finantsinstrumendid. Vähepaindlike tingimuste puhul näeme pigem võimalust, et tarbijad võivad maksta elektri eest tulevikus rohkem, kui tuleks maksta sobivaimate garantiimehhanismide puhul. Selliste olukordade vältimiseks eelistame kahe kahepoolset CfD-d kahe hinnapiiriga. Ühe hinnapiiri ja ebapiisava paindlikkuse võivad näiteks tekkida järgmised olukorrad:  Ebamõistlikud tingimused võivad tuua arendajale kaasa suuremad riskid, mistõttu võib vähempakkumise tulemusena kujunev hinnapiir kujuneda kõrgemaks. Kõrgem 24  hinnapiir toob kaasa suurema vajaduse arendajale kompensatsiooni maksta ja seeläbi kõrgemad kulud tarbijale.  Kahesuunalise CfD puhul sõltub kompenseerimise maht elektri turuhinnast. Näiteks ühe hinnapiiriga kahesuunaline CfD võib hinnapiiri vähempakkumise tulemusel fikseerida tuleviku elektrihindu arvestades ebamõistlikult kõrgel tasemel. Kui tulevikus toodetakse elektrit üha rohkem taastuvatest energiaallikatest, toob see hetkedel, kui taastuvelektri toomine on kõrge, kaasa madalad elektrihinnad ja vajaduse maksta arendajale kompensatsiooni. Seevastu, kõrged börsihinnad tekivad olukorras, kus taastuvenergia tootmisüksused elektrit ei tooda ja seetõttu pole riigil arendajatelt võimalik hinnapiiri ületavat kasumit tagasi koguda. Eelmainitud olukorrad lahendaks piisav paindlikus riigil garantiimehhanisme kujundada nt kasutada kahesuunalise CfD puhul kaht hinnapiiri. Lisaks peame mõistlikuks liikmesriikidele võimaldada garantiiskeemide tagasimaksetest saadud vahendite täielikuks või osaliseks kasutamiseks tarbijate elektrikulusid vähendavate investeeringute tegemiseks sh investeeringud taastuvenergia, energiatõhususe ja tarbimise juhtimise edendamiseks. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb tagasimaksetest saadud vahendid suunata otseste maksetena tarbijatele. Täpsemad ettepanekud ja põhjendused tagasimaksete laiemaks kasutuseks:  Kogutud vahendite tarbijale otse jagamise puhul vähenevad piltlikult küll tarbijate elektrihinnad, kuid samas kogutakse arendajale makstavad vahendid samuti tarbijatelt, mistõttu tarbijale rahalist võitu sellise lähenemise puhul ei teki. Sarnasel viisil toimiks lähenemine, mille puhul kasutatakse kogutud vahendeid hiljem tootjale kompensatsiooni maksmiseks, kuna jääks ära vajadus tarbijatelt muuda lisatasude kaudu kompensatsiooniks vahendeid koguda. Sellest tulenevalt oleks mõistlik tagada paindlikkus kogutud vahendeid kasutada meetme raames arendajatele kompensatsiooni maksmiseks.  Riik kogub arendajatelt suuremas mahus kasumit kokku, siis kui elektrihinnad on püsivalt kõrged nt olukorras, kus aset leiab energiakriis. Energiakriisi konteksti arvestades oleks mõistlik riigile tagada paindlikkus kasutada vahendeid sobival viisil tarbijate elektrihindade kompenseerimiseks. Kõige efektiivsem viisi tarbijatele hindade kompenseerimiseks kriisiolukorras, on seda teha sihitult, et tagada vajalikud kompensatsioonimehhanismid neile, kel neid kõige rohkem on vaja nt energiaostuvõimetud isikud.  Parim lahendus pikaajaliselt tarbijate kulusid elektrile vähendada on suurendades taastuvelektri tootmist, arendada tarbimise juhtimist ja investeerida energiatõhususse. Peame mõistlikus tagada riigile paindlikkus suunata tootjatelt kogutud vahendid eelmainitud tegevuste edendamiseks nt toetades lokaalset taastuvelektri tootmist, kompenseerida tarbijaid tarbimise juhtimise eest või teostada arendusi tarbimis juhtimise digivahendite loomiseks või toetades küttesüsteemid ja kodude renoveerimist. 5.7 Peame oluliseks kujundada mereelektrijaamade käitajatele põhivõrguettevõtte poolt makstava hüvitise skeem viisil, mis ei tooks kaasa ebavõrdseid tingimusi maismaal asuvate tootmisüksustega, ega vähendaks põhivõrguettevõtte investeeringuid riikidevahelistesse ühendustesse. Seetõttu teeme ettepaneku hüvitada 25 mereelektrijaamade käitajaid üksnes võimsusjaotustulust, mis on tekkinud mereelektrijaamade ja maismaa hinnapiirkondade elektrihinna erinevusest. Selgitus: Ettepaneku kohaselt tuleb põhivõrguettevõttel maksta mereelektrijaamadele, mis asub mereelektrijaamade hinnapiirkonnas, kompensatsiooni, kui mereelektrijaam ei saa täisvõimsusel elektrit toota, kuna põhivõrguettevõtte ei anna piisavalt ülekandevõimsust mereelektrijaama kasutusse. Eraldi mereelektrijaama hinnapiirkond võib tekkida hübriidprojektide puhul ehk kui mereelektrijaamad on ühendatud mitme riigi hinnapiirkonnaga nt Eesti ja Läti hinnapiirkonnaga. Kompenseerimise vajadus võib tekkida juhul, kui tekib ettenägematu rike mereelektrijaamade hinnapiirkonda teiste hinnapiirkondadega ühendavates merekaablites, mistõttu tuleb mereelektrijaamu mingil määral alla koormata ja neil jääb rikke tõttu saamata tulu. Konkreetsed juhud ja kompenseerimise metoodika sätestataks eraldi võrgueeskirjas31. Mereelektrijaamade hinnapiirkonnas asuvate mereelektrijaamade kompenseerimise metoodika puhul tuleb vältida olukordi, mis looks ebavõrdsed tingimused maismaal asuvate tootmisüksustega. Samuti on oluline tagada, et kompensatsioonimehhanism ei tooks kaasa investeeringute vähendamist liikmesriikide vahelistesse ülekandevõimsustesse, mida samuti põhivõrguettevõtete poolt kogutavast ülekoormustasu vahenditest teostatakse. Eestis kogub võimsusjaotustulu32 Elering ja kasutab vahendeid põhja-lõunasuunaliste ülekandeliinide uuendamiseks Eesti sees ja piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks. Näiteks saaks nendest vahendistest tulevikus rajada Eesti-Soome kolmanda ühenduse ja Eesti- Läti neljanda ühenduse. Võimsusjaotustulu kogutakse neil tundidel, mil hinnapiirkondade vahel tekib hinnaerinevus. Kui mereelektrijaamad on ühendatud mitme riigi hinnapiirkonnaga, siis tekib mereelektrijaamade hinnapiirkond. Kui elektrihind mereelektrijaamade hinnapiirkonnas on erinev, kui riikides, millega piirkond on ühendatud, siis kogub põhivõrguettevõtte (Eestis Elering) võimsusjaotustulu. Selleks, et vältida üleskoormustulu vahendite kasutamist ebamõistlikus mahus mereelektrijaamade kompenseerimiseks, mistõttu võivad rajamata jääda vajalikud lisaühendused, mille tulemusena väheneksid ülekoormustasud, peame vajalikuks hüvitada mereelektrijaamade käitajaid üksnes ülekoormustulust, mis on tekkinud mereelektrijaamade ja maismaa hinnapiirkondade elektrihinna erinevusest. Euroopa Komisjon näeb ette vajadust luua eraldi täpsem metoodika ülekoormustasust merel paikneva elektritootmise toetamiseks eraldi võrgueeskirjas, mille raames selguvad täpsemad detailid ja toetuse suurus ning olukorrad, kus toetusi makstakse. 5.8 Näeme turureformi raames väärtust võimsusmehhanisme käsitlevate sätete avamisel, et muuta neid viisil, mis võimaldaks võimsusmehhanismide kasutuselevõttu kiirendada ja protsessi lihtsustada. Muudatuste eesmärk on kasutusele võtta vajalikke juhitavaid võimsusi varustuskindluse tagamiseks jätkusuutlikel tingimustel. Samas on oluline silmas pidada elektrivarustuse turupõhise toimivuse põhimõtteid. 31 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1222, 24. juuli 2015, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02015R1222-20210315 32 Võimsusjaotustulu (ülekoormustulu) – Piiriülese ülekandevõimsuse jaotamise tulemusel saadav tulu - https://elering.ee/sites/default/files/elektrituru-kasiraamat.pdf 26 Selgitus: Varustuskindluse ja elektrisüsteemi pikaajalise toimepidevuse tagamisel on Eestis ja kogu regioonis oluline piisavas mahus juhitavate võimsuste olemasolu ja nende jätkusuutlik rajamine ja kasutamine. Euroopa Komisjoni ettepanek elektrituru õigusaktide muutmiseks aga ei käsitle võimsusmehhanismidega seatud artiklite muutmist. Sellegipoolest peame oluliseks tuua välja võimsusmehhanisme käsitlevate peatükkide muutmise vajadus eesmärgiga kiirendada ja lihtsustada olemasolevat võimsusmehhanismide kasutuselevõtu protsessi. Liikmesriikide asukoht, suurus ja muud tingimused mõjutavad olulisel määral tehnoloogiate valikut elektri tootmiseks. Eesti näitel näeme, et suurt potentsiaali omab tuuleparkide ja päikesepaneelide rajamine. Suur juhitamatute taastuvate võimsuste osakaal süsteemis muudab oluliseks neid võimsusi tasakaalustada tarbimise juhtimise, salvestuse ja juhitavate võimsustega. Tarbimise juhtimine ja salvestus võimaldavad katta elektri tipptarbimise, kuid süsteemi stabiilsuse jaoks on oluline ka juhitavate võimsuste olemasolu. Eesti ja teised Balti riigid asuvad agressorriik Venemaa kõrval ja on sünkroniseeritud Venemaa energiavõrguga. Balti riigid on ühiselt pingutamas, et aastaks 2026 Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerida ja sünkroniseerida Kesk-Euroopa võrguga. Selleks, et ühelt poolt võimaldada suuremal määral taastuvelektrit võrku ühendada ja teiselt poolt desünkroniseerida ohutult Venemaa võrgust, on süsteemi stabiilsuse ja varustuskindluse tagamiseks oluline võimaldada võimsusmehhanismide kasutamist. Praegune turukorraldus ei toeta juhitava võimsuse iseseisvat turule tulekut piisavalt. Seetõttu on üha enam vajalik kasutada võimsusmehhanisme - kehtiva regulatsiooni alusel eeskätt strateegilist reservi. Võimsusemehhanismidest võib saada tuleviku elektrituru lahutamatu osa. Nende praegune aeganõudev ja keerukas rakendamine toob kaasa ohud varustuskindlusele, mistõttu on EL elektrituruga seotud õigusaktide muutmisel vajalik luua võimalused võimsusmehhanismide pandlikumaks ja kiiremaks kasutuselevõtuks. Lisaks leiame, et lähenemine, kus juhitav võimsus on eeskätt strateegiliste reservidena tagatud ja elektri päev-ette turult eemal, ei ole turu toimimise mõttes parim lahendus. Näeme vajadust muuta võimsusmehhanismide sidumine päev-ette turuga paindlikumaks, mitte hoida vastavat ressurssi strateegilise reservi näol turult pikaajaliselt eemal ning tagada teatud tingimustel vastava ressursi võimalus osaleda elektriturul hinna kujundamisel. 5.9 Toetame tarbija õigust võtta osa elektri jagamisest. Peame oluliseks tagada liikmesriikidele piisav paindlikkus riikide eripärasid arvestades sobivaimate elektri jagamise süsteemide väljatöötamiseks. On oluline, et võimalus elektri jagamiseks toob tarbijatele kaasa soodsamad elektrihinnad ja edendab ühistulist elektritootmist. Selgitus: Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku võimaldada aktiivsetel tarbijatel (kodutarbijad, avaliku sektori asutused, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted) oma toodetud taastuvelektrit teiste aktiivsete tarbijatega jagada kas tasuta või tasu eest ja ise jagatavat elektrit soetada. Ettepanek näeb ette kaht võimalikku elektrijagamise skeemi:  Tarbijad soetavad/rendivad ühiselt või näiteks läbi energiaühistu taastuvelektri tootmisvõimsuse, mis toodab võrku taastuvelektrit. Seotud tarbijad saavad toodetud elektri kindla ajaraami sees oma tarbimisest maha arvata. 27   Tarbija või tarbijad jagavad enda üle jäävat taastuvelektrit teiste tarbijatega tasuta või tasu eest kindla ajaraami sees. Ettepaneku kohaselt vastutavad andmekorje, kontrolli ja arvelduse eest võrguettevõtted. Elektri jagamise võimaldamine tähendab vajadust täiendavate digiarenduste järele võrguettevõtete süsteemides ja toob kaasa täiendava halduskoormuse. Täiendava halduskoormuse maht sõltub lähenemistest, mida liikmesriik elektri jagamise puhul võtab. Rohkem digitaliseeritud lähenemine võimaldab muuta elektri jagamise tarbijatele atraktiivsemaks ja võrguettevõtetele vähem haldusmahukaks. Ühelt poolt suurendab elektri jagamine võrguettevõtte halduskoormust, kuid teiselt poolt loob tarbijatele ja tootjatele täiendavad võimalused oma toodetud taastuvelektrit ise kasutada või müüa, mistõttu on ettepanekul positiivne mõju taastuvenergia arengule ja see võib tuua tarbijatele kaasa soodsamad elektrihinnad. Elektri jagamise lubatavus võimaldab vähendada energiaostuvõimetust33 ja leevendada energiaostu riskirühma34 kuuluvate tarbijate elektriarveid, võimaldades neil nt sotsiaal- või korterelamu katusel asuva päikeseelektrijaama toodangut ilma elektrimüüja vahendamiseta elektrivõrgust tarbida. Samuti saab kohalik omavalitsuse ettepaneku kohaselt vajadusel nt energiaostuvõimetutele tarbijatele elektrit soodsamatel tingimustel jagada. Elektri jagamise võimaldamiseks on tootja ja tarbija vahel vaja sõlmida asjakohased lepingud sh lepingud eraisikute vahel. Ettepanek jätab liikmesriigile piisava paindlikkuse kujundada riiklik süsteem vastavalt enda eripäradele ja vajadustele sh paindlikkus otsustada, millised tasud kohalduvad elektri jagamisele. 33 energiaostuvõimetu isik – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära 34 energiaostu riskirühm – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kelle viimase kuue kuu jooksul saadud igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära; 28 5.10 Pooldame ühtsete ja selgete kriteeriumite kokku leppimist Euroopa Liidu ülese energiakriisi ja selle kestvuse väljakuulutamiseks ning ühtsete reeglite sätestamiseks elektritarbijate energiakriisi ajal toetamiseks. On oluline, et liiduülene energiakriis kuulutatakse välja olukorras, kus on selge oht energia varustuskindlusele ja oluline mõju tarbijate toimetulekule. Liikmesriikide rakendatavad kriisimeetmed peavad tagama hinnasignaalide säilimise tarbimise juhtimiseks ja energiatõhususse investeerimiseks. Selgitus: Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab uut artiklit, mille kohaselt pannakse paika konkreetsed tingimused, mille alusel kuulutatakse välja EL ülene energiakriis. Lisaks energiakriisi väljakuulutamise tingimustele, sätestatakse ka üldised nõuded, mis kehtivad liikmesriikidele energiakriisi leevendamiseks rakendatavatele toetusmehhanismidele. Toetusmehhanismid tuleb kujundada viisil, mis ergutaks energiat säästma - EK ettepaneku kohaselt tohib VKE-dele kompenseerida maksimaalselt 70%-i tema eelneva aasta sama perioodi energiatarbimisest ja kodutarbijale maksimaalset 80%. Eesti toetab õigusselguse huvides kindlate ja selgete kriteeriumite kehtestamist EL ülese energiakriisi väljakuulutamiseks. Energiakriisi olukorda väljendavad kõige selgemalt püsivad kõrged elektrihinnad. Võimalikud kriteeriumid, mida oleks mõistlik kaaluda:  Elektri börsihinna keskmine ületab vähemalt 2 kuu jooksul viimase 5 aasta keskmist börsihinda 2,5 korda.  Negatiivne mõju EL majandusele, mida saab hinnata läbi euroala kõrge inflatsiooni ja selle põhjuste. Kui euroala kõrge inflatsiooni põhjusteks on kõrged elektrihinnad, siis saab kriteeriumi täidetuks lugeda. 2022 oktoobris oli euroala inflatsioon 10,6% ja energia inflatsioon 41,5%35 (allolev graafik). Kokkulepitud kriteeriumite alusel teeb EL ülese energiakriisi väljakuulutamise ettepaneku Euroopa Komisjon, mille kinnitab ja vajadusel muudab Euroopa Liidu Nõukogu. Kriisiolukorra väljakuulutamine võimaldab põhivõrguettevõtjal hankida tippnõudluse vähendamise toodet ilma, et selleks oleks vajalik riigiabi luba. 5.11 Toetame kehtivate reeglite muutmist turu järelevalve parandamiseks, läbipaistvuse tagamiseks ja turumanipulatsioonide vältimiseks senisest tõhusamalt. Pooldame Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) rolli ja õiguste suurendamist mitmeid riike hõlmavate järelevalvemenetluste läbiviimisel ilma, et see kitsendaks liigselt liikmesriikide endi rolli neis protsessides. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma paindlikkus valida sobivaim menetlusvorm. Selgitus: Euroopa Komisjon on teinud lisaks elektriturudisainiga seotud õigusaktidele ettepaneku muuta ka määrust (EL) 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (REMIT). REMIT-i raames on sätestatud reeglid, mille alusel regulaatorid (Eestis Konkurentsiamet) teostavad elektrituru järelevalvet. REMIT muudatuste eesmärk 35 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Inflation_in_the_euro_area#Euro_area_annual_inflation_rate_and_its_main_comp onents 29 suurendada on suurendada Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) rolli mitut riiki hõlmavate menetluste käigus. Eesti toetab REMIT-i muutmist eesmärgiga tõhustada elektrituru järelevalvet. Tõhusam mitut liikmesriiki hõlmav ja tõhusam siseriiklik järelevalvemenetlus võimaldab teha kindlaks ning rakendada sanktsioone juhtudel, kui elektriturul toimuvad manipulatsioonid sh manipulatsioonid, mille eesmärk on elektriturul kõrgem elektrihind saavutada. Elektrituru toimimisel on oluline tagada turumanipulatsioonide vältimine ja manipulatsioonide eest karistamine. Elektriturg ja turul kujunevad hinnad mõjutavad kõiki sektoreid ja EL majandust olulisel määral, mistõttu tuleb tagada elektrituru läbipaistvus, mida toimiv turujärelevalve tagab. EL õiguses ei ole halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Seega eelistame, et REMIT-i õigusaktides ei viidataks “administrative” penalties mõistele, mis võib jätta mulje, justkui peetakse silmas mingit konkreetset menetluslikku liigitust. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigile peab jääma paindlikkus kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat menetlusvormi. 5.12 Peame vajalikus tagada elektrimüüjate riskide maandamine kriisiolukorras toimetulemiseks. Pooldame regulaatori paindlikkust vastavalt riigi eripäradele hinnata riskide maandamise vajadust ja paindlikkust riigipõhiselt rakendada sobilikud vahendid elektrimüüjate riskide maandamise hindamiseks. On oluline tagada, et riskihindamine ei tekita takistusi uute elektrimüüjate turule sisenemiseks ja sellega seotud halduskoormus on proportsionaalne saavutatava mõjuga. Selgitus: Turudisaini määruse muudatuste raames on tehtud ettepanek jälgida elektrimüüjate kriisivalmidus läbi regulaatorite (Eestis Konkurentsiamet) läbiviidavate riskihindamiste. Riskihindamise detailsem metoodika ja reeglid pannakse paika siseriiklikes õigusaktides. Ebamõistlikult karmid riskihindamise reeglid ja vahendid võiksid luua turutõrke uute elektrimüüjate turule sisenemisele, mis omakorda võiks vähendada elektritarbijate valikuvõimalusi ja konkurentsi, mistõttu pooldame vabadust detailsem riskihindamise reeglistik siseriiklikult paika panna sh võimaldada väiksemal hulgal tarbijaid teenindatavatele elektrimüüjatele vähemnõudlike tingimusi võrreldes suuremal hulgal tarbijaid teenindavate elektrimüüjatega. Elektrimüüjate riskihindamine nt läbi stressitestide võimaldab tagada turuosaliste piisavat riskikindlust olukordadeks, kus elektrihinnad nt hüppeliselt mitmekordistuvad ja püsivad pikaajaliselt kõrgel tasemel. Hüppeline elektrihindade pikaajaline mitmekordistumine võib tuua kaasa olukorra, kus elektrimüüjad ei ole võimelised tagama tarbijatele kokkulepitud fikseeritud hindu, mis omakorda võib põhjustada ühepoolse tarbijate elektrilepingute lõpetamise või elektrimüüjate pankrotistumise. Selliste olukordade vältimiseks saab elektrimüüja oma riske maandada, nt läbi pikaajaliste finantsinstrumentide, sh läbi PPA- de. 5.13 Toetame süsteemihaldurite poolt pakutavate pikaajaliste ülekandevõimsuste instrumentide minimaalse kestvuse pikendamist kolmele aastale. Näeme väärtust ettepanekul luua Euroopa Liidu ülesed virtuaalkeskused, mille eesmärk on võimaldada turuosalistele suuremaid valikuvõimalusi müüdava elektri ühikuhinna fikseerimiseks. Peame vajalikuks tagada, et virtuaalkeskuste kaudu pakutavate uute pikaajaliste ülekandevõimsus instrumentide kõrval jäävad alles juba kasutusel olevad instrumendid. 30 Selgitus: Turureform eelnõu sisaldab ettepanekut, mille kohaselt pikendatakse süsteemihaldurite poolt pakutavaid pikaajalise ülekandevõimsuse jaotamise instrumentide minimaalset kestvust ühelt aastalt kolmele. Pikaajalisema kestvusega finantsinstrumendid annavad turuosalistele pikaajalisema kindluse ülekandevõimsuste puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamiseks. Euroopa Liidu määrus 1719/201636 sätestab instrumendid pikaajaliseks ülekandevõimsuse jaotamiseks, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamine. Finantsinstrumentide alusvaraks on hinnapiirkondade hindade erinevusest tulenev ülekandevõimsuse jaotamise tulu (ehk võimsusjaotustulu). Ülekoormustulu koguvad süsteemihaldurid, kelle piiril ülekoormus tekkis, ja kogutud tulu jaotatakse mõlemal pool piiri olevate süsteemihaldurite vahel võrdselt. Näiteks Eesti-Soome piiril tekkiva ülekoormuse juhul saavad nii Elering (Eesti süsteemihaldur) kui Fingrid (Soome süsteemihaldur) täpselt 50% tekkinud ülekoormuse tulust. Ülekoormuse tulu tuleb süsteemihalduril kasutada ülekoormuse hinnariski leevendamise finantsinstrumentide pakkumiseks ja pikemas plaanis ülekoormuse likvideerimise tarvis uute ülepiiriliste ühenduste rajamiseks. Eestis pakub Elering kahe piiri osas ülekoormuse riskivähenduse instrumente, kasutades finantsülekandeõigused ehk FTR-e (financial transmission right). Eesti-Läti piiril pakutakse FTR-e 2014. aastast ja Soome-Eesti piiril 2023. aastast. Turuosalised soetavad FTR- e selleks, et maandada kahe elektrituru hinnapiirkonna vahelist hinnaerinevuse riski. Mahus, mis osas turuosaline on FTR-i ostnud, maksab süsteemihaldur talle kahe piirkonna vahel tekkiva hinnavahe kinni. Juhul kui hinnavahesid ei teki, siis süsteemihaldur midagi ei hüvita ja saab hoopis turuosaliselt soetatud FTR-i eest tulu, tekkinud FTR-i hinna ulatuses (oksjonil kujunenud hind). Oksjonid FTR-ide soetamiseks on korraldatud ühisel üle-Euroopalisel platvormil37, mille käigushoidmist süsteemihaldurid finantseerivad. Hetkel pakuvad Elering ja Soome süsteemihaldur Fingrid Soome-Eesti vahel aastaseid ja kuiseid FTR-e, kuid peale turureformi raames plaanitavat muudatust tuleks süsteemihalduritel pakkude vähemalt kolmeaastaseid FTR-e. Lisaks FTR-idele fikseerivad turuosalised oma elektri ühikuhinna konkreetse piirkonna elektrihinna suhtes täiendavate finantsinstrumentidega ehk futuuridega. Näiteks kui Eesti turuosaline (nt elektrimüüja) soovib 2023. aastaks fikseerida oma elektri ostuhinna, siis soetab ta kõigepealt Põhjamaade süsteemihinnaga seotud futuuri ja seejärel Soome piirkonna hinnaga Põhjamaade süsteemihinda siduva futuuri (Electricity Price Area Differential - EPAD). Kuna Eesti ja Soome piirkonna keskmine elektrihind erineb olulisel määral, siis soetab Eesti turuosaline täiendavaks Eesti hinnapiirkonna ja Soome hinnapiirkonna hinnavahe fikseerimiseks Eesti-Soome FTR-i. Turureformi eelnõu raames on tehtud ettepanek panna paika reeglistik, mille kohaselt luuakse Euroopa Liidu ülesed virtuaalkeskused, mille eesmärk on võimaldada erinevates liikmesriikides asuvatel turuosalistel soetada elektrit pikaajaliselt lihtsamatel tingimustel ette. Täna on Põhjamaades sarnane virtuaalkeskus loodud, mis pakub mh Eesti turuosalistele võimalust soetada ja fikseerida elektrihind kolme erineva finantsinstrumendiga (põhjamaade süsteemihinnaga futuur EPAD, Soome hinnapiirkonna EPAD ja Eesti-Soome FTR). Turudisaini määruse muudatuse raames ei lepita kokku, millised hinnapiirkonnad hakkavad virtuaalkeskuse alla kuuluma. On tõenäoline, et ühte virtuaalkeskusesse koonduvad Põhjamaad. Turudisaini muudatuse raames seotakse ühe virtuaalkeskuse alla kuuluvad hinnapiirkonnad 36 COMMISSION REGULATION (EU) 2016/1719 of 26 September 2016 establishing a guideline on forward capacity allocation - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02016R1719-20210315 37 https://www.jao.eu/ 31 kokku ühe EPAD toote alla, sidudes näiteks kokku põhjamaade süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna EPAD-id üheks tooteks ja lisaks FTR virtuaalkeskuse futuuri ja seal kõrval asuva teise virtuaalkeskuse või virtuaalkeskusest välja jääva hinnapiirkonna vahel. Virtuaalkeskustes tekib üks süsteemihinna instrument ja pakutakse üht virtuaalkeskuste vahelist või keskuses mitteasuva, aga keskusega piirneva hinnapiirkonna vahelist FTR-i. Balti riigid jäävad tõenäoliselt virtuaalkeskusest välja. Seega tekib Eesti ja Põhjamaade virtuaalkeskuse vahelise hinnariski maandamiseks täiendav FTR toode. Selline olukord tähendab seda, et Eesti turuosaline saab tulevikus pikaajaliselt maandada oma elektrihinna kõikumise riske läbi kahe finantsinstrumendi, võrreldes tänase kolme finantsinstrumendiga. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Keskkonnaministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt huvigruppidelt: nimekiri toodud Lisas 1. Arvamuse andsid Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel üldjoontes arvestatud. Kokku saime sisendit 5 turuosaliselt. Organisatsioonidest andsid tagasisidet Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Maaülikool, Elering, Sunly AS, Konkurentsiamet. Saabunud ettepanekute ja nendega arvestamise tabel (kaasamistabel) on esitatud Lisas 2. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 32  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja mai 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad elektrituru korralduse muutmise eelnõude kohta 1. Kiita heaks järgmised kliimaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust, ja seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanekule, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul, kohta: 1.1. Eesti toetab elektriturukorralduse reformi eesmärke, et soodustada taastuvenergia arendamist ja tagada elektritarbijatele taskukohased hinnad. Reformi raames peame oluliseks tarbimise juhtimise ja elektrisalvestuse edendamist, mille korraldamist eelistame turupõhiste meetmete kaudu. Eestile on sobilik süsteemioperaatori poolt elektri tippnõudluse vähendamise vabatahtlik hankimine olukordades, kus see on varustuskindluse tagamiseks vajalik. Leiame, et tippnõudluse vähendamise hankimine süsteemioperaatori poolt ei tohiks tuua kaasa püsivalt kõrgemaid elektrihindu elektriturul, mistõttu tuleks võimaldada tippnõudluse vähendamise hankimist pikemalt kui eelnõus algselt pakutud kaks päeva enne teenuse aktiveerimist ja võimaldada teenuse aktiveerimine enne börsihinna kujunemist või selle käigus. 1.2. Toetame ettepanekut paindlikkuse analüüsi tulemuste põhjal sätestada riiklikus energia- ja kliimakavas mittesiduvad tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärgid ning võimalust rakendada nende täitmiseks EL üleselt ühtlustatud reeglitele vastavaid riiklikke toetusskeeme. Eestile on oluline liikmesriikide paindlikkus mainitud toetusskeemide kujundamisel. 1.3. Tarbimise juhtimise ja salvestuse edendamiseks on oluline edendada energiasüsteemi digitaliseerimist. Toetame muudatust võimaldada tarbijatele ühe tarbimiskoha kohta elektriostulepingu sõlmimist mitme elektrimüüjaga ja selle täitmiseks mitme elektriarvesti paigaldamist. Muudatused peavad olema selged ja konkreetsed, et tagada liikmesriikide vahel ühetaoline lähenemine. 1.4. Eesti toetab Euroopa Liidu üleselt tarbijale võimaluse loomist valida fikseeritud ja muutuvhinnaga elektripakettide vahel. Peame vajalikuks edendada pikaajaliste elektriostulepingute (PPA) turgu läbi turupõhiste lahenduste, et võimaldada ettevõtetel saada osa pikaajaliselt stabiilsetest hindadest. Kui turupõhistest lahendustest ei piisa, võib olla vajalik PPA- de sõlmimist edendada läbi tagatisskeemide. 1.5. Toetame ettepanekut võrguettevõtete poolt vabade liitumisvõimsuste avalikuks tegemiseks, kuna see võimaldab potentsiaalsete tootjaliitumiste huvilistel enne liitumistaotluse esitamist tutvuda võimaliku liitumise maksumusega ja muuta seeläbi liitumiste protsessi kiiremaks. 1.6. Peame oluliseks taastuvenergia arenduste kiirendamiseks võimalust maandada taastuvenergia arendajate riske hinnagarantiide kaudu, sh läbi kahepoolsete hinnavahelepingute (kahesuunaline CfD). Peame oluliseks tagada garantiiskeemide vabatahtlik rakendamine ja nende kujundamisel piisav paindlikkus võtta arvesse riigi, regiooni ja tehnoloogia eripärasid. Peame mõistlikuks tagada liikmesriikidele valikuvõimalus garantiiskeemide tagasimaksetest saadud vahendite kasutamiseks osaliselt või täies mahus tarbijate toetamiseks kõrgete elektrihindade korral või investeeringuteks, mis aitavad pikaajaliselt vähendada tarbijate elektrikulusid ja panustada energiatõhususe ning taastuvenergia eesmärkidesse.  1.7. Peame oluliseks kujundada mereelektrijaamade käitajatele põhivõrguettevõtte poolt makstava hüvitise skeem viisil, mis ei tooks kaasa ebavõrdseid tingimusi maismaal asuvate tootmisüksustega, ega vähendaks põhivõrguettevõtte investeeringuid riikidevahelistesse ühendustesse. Seetõttu teeme ettepaneku hüvitada mereelektrijaamade käitajaid üksnes võimsusjaotustulust, mis on tekkinud mereelektrijaamade ja maismaa hinnapiirkondade elektrihinna erinevusest. 1.8. Näeme turureformi raames väärtust võimsusmehhanisme käsitlevate sätete avamisel, et muuta neid viisil, mis võimaldaks võimsusmehhanismide kasutuselevõttu kiirendada ja protsessi lihtsustada. Muudatuste eesmärk on kasutusele võtta vajalikke juhitavaid võimsusi varustuskindluse tagamiseks jätkusuutlikel tingimustel. Samas on oluline silmas pidada elektrivarustuse turupõhise toimivuse põhimõtteid. 1.9. Toetame tarbija õigust võtta osa elektri jagamisest. Peame oluliseks tagada liikmesriikidele piisav paindlikkus riikide eripärasid arvestades sobivaimate elektri jagamise süsteemide väljatöötamiseks. On oluline, et võimalus elektri jagamiseks toob tarbijatele kaasa soodsamad elektrihinnad ja edendab ühistulist elektritootmist. 1.10. Pooldame ühtsete ja selgete kriteeriumite kokku leppimist Euroopa Liidu ülese energiakriisi ja selle kestvuse väljakuulutamiseks ning ühtsete reeglite sätestamiseks elektritarbijate energiakriisi ajal toetamiseks. On oluline, et liiduülene energiakriis kuulutatakse välja olukorras, kus on selge oht energia varustuskindlusele ja oluline mõju tarbijate toimetulekule. Liikmesriikide rakendatavad kriisimeetmed peavad tagama hinnasignaalide säilimise tarbimise juhtimiseks ja energiatõhususse investeerimiseks. 1.11. Toetame kehtivate reeglite muutmist turu järelevalve parandamiseks, läbipaistvuse tagamiseks ja turumanipulatsioonide vältimiseks senisest tõhusamalt. Pooldame Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) rolli ja õiguste suurendamist mitmeid riike hõlmavate järelevalvemenetluste läbiviimisel ilma, et see kitsendaks liigselt liikmesriikide endi rolli neis protsessides. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma paindlikkus valida sobivaim menetlusvorm. 1.12. Peame vajalikus tagada elektrimüüjate riskide maandamine kriisiolukorras toimetulemiseks. Pooldame regulaatori paindlikkust vastavalt riigi eripäradele hinnata riskide maandamise vajadust ja paindlikkust riigipõhiselt rakendada sobilikud vahendid elektrimüüjate riskide maandamise hindamiseks. On oluline tagada, et riskihindamine ei tekita takistusi uute elektrimüüjate turule sisenemiseks ja sellega seotud halduskoormus on proportsionaalne saavutatava mõjuga. 1.13. Toetame süsteemihaldurite poolt pakutavate pikaajaliste ülekandevõimsuste instrumentide minimaalse kestvuse pikendamist kolmele aastale. Näeme väärtust ettepanekul luua Euroopa Liidu ülesed virtuaalkeskused, mille eesmärk on võimaldada turuosalistele suuremaid valikuvõimalusi müüdava elektri ühikuhinna fikseerimiseks. Peame vajalikuks tagada, et virtuaalkeskuste kaudu pakutavate uute pikaajaliste ülekandevõimsus instrumentide kõrval jäävad alles juba kasutusel olevad instrumendid. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  Lisa 2. Kaasamistabel. Turuosaliste ja ministeeriumite tagasiside. Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 1. Eesti Elektritööstuse Eesti Elektritööstuse Liit annab esialgsed kommentaarid Euroopa Komisjoni Liit 14.03.2023 esitatud ettepanekutele „Regulation of the European Parliament and of the Council: amending Regulation (EU) 2019/943 and (EU) 2019/942 as well as Directives (EU) 2018/2001 and (EU) 2019/944 to improve the Union´s electricity market design COM (2023) 148 final 2023/0077 (COD)“. Esiteks juhib Liit tähelepanu asjaolule, et praegune elektrituru kujundus ei ole kõrgete elektrihindade algpõhjus. Faktiliselt saab väita vastupidist, et hästi integreeritud Euroopa elektriturg on toonud tarbijatele pigem märkimisväärset kasu. Elektrihinna tuntav tõus on otseselt tingitud gaasi kõrgest hinnast ja tarnekriisist ning sellel on olnud suur ja otsene mõju elektrihinnale, kuivõrd oluline osa tootmisvõimsustest kasutavad elektri tootmiseks gaasi. Samas tekitavad arusaamatust asjaolud, et enamik Euroopa Liidus võetud sekkumistest ja meetmetest on suunatud elektriturule, aga mitte reaalsetele põhjustele. Liidu arvates on äärmiselt oluline eristada erakorralisi meetmeid ja struktuurseid lahendusi ning rõhutada ja kindlustada regulatiivse stabiilsuse ja prognoositavuse vajadust. Arvestatud. Pakume Alljärgnevalt esitame tähelepanekud probleemidest Euroopa Komisjoni esitatud seletuskirjas võimalikke ettepanekutes: alternatiive ja toome 1. Artikkel 7a: Ettepanek võimaldada süsteemihalduritel hankida välja negatiivsed mõjud, vähempakkumise teel tipptundidel tarbimise vähendamist (peak shaving mis kohustuslikus korras product). Põhivõrguettevõtjatel tekiks õigus sõlmida tarbijatega lepinguid tarbimise rakendatava tipunõudluse vähendamise õiguse kasutamiseks mitte rohkem kui 2 päeva enne õiguse kasutamist. vähendamise tootega Liit leiab, et nii lühikest aega nagu maksimaalselt 2 päeva enne kasutamist sõlmitava kaasneks. lepingu pakkumine monopoolse põhivõrguettevõtja poolt ei tekita turule juurde Eelnõu viimases paindlikku võimsust, vaid korjab turult ära seal olemasoleva ning elektri turuhinna versioonis on Euroopa 1 alandamises osaleva võimsuse. Selline tipuvõimsuse toode tekitab elektriturul Komisjon meie rohkem kahju kui kasu. ettepanekuid arvestanud Juhul kui turul on puudus tarbimise vähendamise võimekustest, siis nende loomist ja pikendanud toote saaks süsteemihaldur asjakohaselt stimuleerida pikaks ajaks turuosalistele pakutavate hankimise 2 päeva pealt optsioonilepingutega, mis samal ajal ei tohi välistada sama võimekuse pidevat nädal aega ette perioodile osalemist elektri turuhinna kujundamises elektriturul. ja võimaldab toote aktiveerimise enne päev- ette turgu või selle käigus, mis võimaldab ressursil osaleda elektrituru hinna arvutusel. Lisaks on toote kasutamine kitsendatud vaid kriisiolukorrale. 2. Artikkel 19e: Ettepanek paindlikkuse toetuskavade kohta. Liikmesriigid, kes Selgitame: Sätted ei kasutavad reservvõimsuse mehhanismi, peavad kaaluma mittefossiilse paindlikkuse - kohusta tarbimiskaja ja salvestamine – edendamise kaasamist, lisades selleks reservvõimsuse võimsusmehhanisme mehhanismi ülesehitusse lisakriteeriume või -elemente ehk kohustus rakendada tarbimise juhtimise ja integreeritult tarbimise juhtimist ja salvestust võimsusmehhanismides. salvestuse skeemidega Liit leiab, et kavandatud sättes on ebaõnnestunult pandud kohustus kombineerida siduma, vaid see on üks lühiajaliselt vajalikku võimsusreservi ning pikaajaliselt elektriturul vajalikku võimalus riigil seda paindlikkust (shall consider the promotion of the participation of non-fossil flexibility kaaluda. such as demand side response and storage by introducing additional criteria or Võimsusmehhanismide features in the design of the capacity mechanism). See muudab lahendused võimalikud skeemid on keerulisemaks, maksumuselt kõrgemaks ja aeganõudvamaks. Kohustus kombineerida erinevad, sh varieeruvad olemuselt erinevaid instrumente ei ole mõistlik lahendus. ajalise kestuse ja turul Liidu seisukoht on, et EL tasandi regulatsioonis tuleb lahus hoida erineva kavandatud osalemise vaates. Ei ole kestvusega instrumendid nagu ajutiselt vajalik võimsusmehhanism ja uued näiteks tõenäoline, et pikaajaliselt vajalikud paindlikkuse võimekused ning nende integreerimise kohustus. tarbimise juhtimisel ja 2  salvestusel oleks mõistlik osaleda skeemis, mille kohaselt ei tohi nad osaleda elektriturul. 3. Artikkel 19d. Ettepanek tarbimiskaja ja salvestamise soovituslike riiklike Selgitame: Täiendava eesmärkide kohta. Iga liikmesriik määrab kindlaks tarbimiskaja ja salvestamise paindlikkuse vajaduse soovitusliku riikliku eesmärgi. Iga kahe aasta tagant hindab regulaator ja koostab analüüsi eesmärk on luua raporti järgmise viie aasta kohta elektrivõrgu paindlikkuse (tarbimise juhtimine ja olemasolevate salvetus) vajadusest. Regulaatori analüüs põhineb võrguettevõtete andmetel ja analüüsidega võrreldes läbiviidud analüüsidel ning selle põhjal paneb liikmesriik paika indikatiivse riikliku lisandväärtust s.t. salvestuse ja tarbimise juhtimise eesmärgi. tarbimise juhtimise ja Liit leiab, et keskendumine paindlikkuse varade ja teenuste arendamisele, kuivõrd see salvestuse vajadust aitab edendada taastuvenergia kasutuselevõttu, on protsessina mõistlik. Samas peame hinnatakse arvestama, et paindlikkus ei ole süsteemihalduritele ainus meede ning alati mitte terviksüsteemi vaatest. kõige sobivam ja kulutõhusam. Terviklik regulaatori Hetkel on tehtud ettepanek selleks teha eraldi analüüs. Liit eelistaks kasutada kogu poolt kokku pandav süsteemi hõlmavat mõjuanalüüsi, et leida võimalikud parimad lahendused, ka analüüs tagab analüüsi kulutõhususe seisukohast, sest parimate paindlikkuse lahenduse leidmiseks tuleks erapooletuse ja loob võrrelda kõiki võimalikke alternatiive. riigile võimaluse Liidu seisukoht on, et ei ole vaja tekitada eraldi analüüsi kohustust, vaid praegust kehtestada täiendavad analüüside regulatsiooni (TYNDP, ERAA) tuleb laiendada ja see peaks hõlmama ka meetmed eesmärkide tarbimiskaja ja salvestamist. täitmiseks. Analüüsi panustavad ka olemasolevad analüüsid, seega ei tohiks turuosaliste vaatest tekkida vajadus teostada dubleerivaid analüüse. 3 4. Uus artikkel 18a. Ettepanek riskimaandamisnõuete kohta elektri tarnijatele. Arvestatud. Oleme Riikide regulaatorid peavad tagama, et tarnijatel on olemas asjakohased seisukohtades toonud riskimaandusstrateegiad ja nad rakendavad neid, et piirata elektri hulgitarnete välja vajaduse riiklikult muutuste riski nende ja tarbijate vahel sõlmitud lepingute majanduslikule täpsemad elujõulisusele, säilitades samal ajal lühiajalistel turgudel likviidsuse ja hinnasignaalid. riskimaandamisnõuded Liit leiab, et tarnijatele esitatavate riskimaandamisnõuete kehtestamine ilma elektri sh kontrollmehhanismid tarnijate tegelike müügiportfellide koht stressitestide tegemiseta ei ole efektiivne paika seada ja tagada, et meede. Näiteks, elektri tootjaga samas kontsernis oleva ettevõtte müügiportfelli need ei tekitaks turule tegelik risk erineb oluliselt ilma elektri tootmise tagatiseta elektri müüja portfelli sisenejatele barjääre. riskidest. Seetõttu ei ole otstarbekas luua EL tasemel regulatsiooni kohalike elektrimüüjate riskimaandamise strateegiate avaldamiseks, vaid vaja on regulatsiooni tarnijate rahalise vastupidavuse ja majandusliku elujõulisuse hindamiseks ning minimaalselt nõutava stressitaluvuse taseme kehtestamiseks. Praegu pakutud regulatsiooni muudatustes olev nõue deklareerida riskimaandamise strateegiat võib aga kahjustada jaemüügi konkurentsi. 5. Uus artikkel 15a. Ettepanek energia jagamise õiguse kohta. Kõigil Arvestatud. Elektri kodumajapidamistel, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning avalikel jagamise konkreetne asutustel on õigus osaleda energia jagamises aktiivsete klientidena. Eelmainitud metoodika ja lahendus osapooltel on õigus jagada omavahel või läbi juriidilise isiku üksteisega tuleb suurel määral taastuvenergiat kas tasuta või kokkulepitud tasu alusel. siseriiklikult paika seada Liit juhib tähelepanu, et artiklis kasutatud terminoloogia võib tekitada segadust, sest sh tagada, et elektri artiklis on kasutatud nii mõistet “energia jagamine” (Energy Sharing) kui ka “elektri jagamine ei tooks kaasa jagamine” (Electricity sharing, §1 (d) ja (j)). See loob võimaluse hõlmata energia võimalike jagamise alla ka kõik energia muundamise protsessid, näiteks “jagada” biokütust ja turumanipulatsioone. saada vastu elektrienergiat või biogaasi, ilma et sellele tegevusele laieneks elektri või Kehtiv säte on paika biogaasi tootmisele kehtiv regulatsioon. seadnud Liidu hinnangul on oluline, et “elektri jagamine”, mille puhul tarbijale ja jagajale ei tootmisvõimsuse kehti tarbijakaitse ja riskimaandamise reeglid, oleks regulatsioonis selgelt eristatud piirmäärad, millest alates “elektri müümisest”, mille korral tarbija kaitseks kehtivad tarbijakaitse ja hakkavad kehtima riskimaandamise reeglid. tarbijakaitse reeglid sh 4  Praegu pakutud sõnastuse korral on võimalik elektri jagamise nime all mööda minna kohutus esitada tarbijale elektri müümisel rakenduvatest tarbijakaitse ja riskimaandamise kohustustest. arved. 2. Elering Ülekoormustulu arvelt avamereelektrijaama käitajatele hüvitise maksmine Arvestatud. Oleme avamere pakkumispiirkonnas, kui juurdepääsu ühendatud turgudele on väljendanud vähendatud nii, et üks või mitu põhivõrguettevõtjat ei ole teinud seisukohtades ja võrkudevahelises ühenduses kättesaadavaks piisavat võimsust, mistõttu seletuskirjas võimalikke avamerejaama käitaja ei saa oma elektritootmisvõimsust turule eksportida. riske ja toonud välja, et situatsioonid, mis puhul Praeguse turudisaini korral ei ole ülekande juurdepääsu garantii (Transmission kompensatsiooni Access Guarantee - TAG) vajalik. Võrgu kasutamise piirangutega seonduv on täna maksmine oleks reguleeritud liikmesriikide siseriiklikus õiguses ja läbi võrgulepingute. mõeldav. TAG on mitteproportsionaalne varjatud toetus, mida rahastab tariifimaksja (st kõik tarbijad), mis suunatakse ühele konkreetsele tehnoloogiale, mida võib pidada diskrimineerivaks. TAG võib viia ülekompenseerimiseni võrreldes alternatiiviga. Tänases sõnastuses on lahendamata küsimus, kuidas käsitleda olukorda, kui avamere tuuleenergiat on teadlikult installeeritud rohkem, kui on ülekandevõimsust. Lisaks on oluline vältida olukorda, et TAG poolt põhjustatud finantsrisk ei põhjustaks täiendavat piirangut avamere tuuleenergia võrguühenduste arendamises. Forvardturu disaini muudatused: Arvestatud seisukohas nr Tähtis on võimaldada forvardturgudel regionaalset paindlikkust pikaajaliste 13. ülekandevõimsuste toodete (LTTR) ja asjakohaste virtuaalsete sõlmpunktide valiku Selgitame: osas, nt. Balti riigid kasutavad võrdlushinnana Põhjamaade süsteemihinda. Põhivõrguettevõte pakub Paindlikkus on oluline, et mitte seada ohtu juba toimivaid lahendusi ning turule täiendavaid tooteid olemasolevat likviidsust. (LTTR-e), kuid turule Täna välja pakutud sõnastus vajab täpsustamist. Virtuaalsete piirkondade valiku osas jäävad alles ka peab säilima piisav paindlikkus, et mitte seada ohtu olemasolevat likviidsust. Lõpuni olemasolevad ei ole selge, milliseid tooteid ning milline turuosaline peaks pakkuma. riskimaandusinstrumendi Hinnapiirkonna ja virtuaalse piirkonna vaheliste toodete puhul ei ole selge, kes võtab d. toodete pakkumisel tekkiva finantsriski ning millistest vahenditest toimub finantsriski 5  realiseerumisel kahjude kompenseerimine. Kui selline finantsrisk jääb süsteemihaldurite kanda, siis tuleb näha ette kulude kompenseerimise mehhanism läbi võrgutasu või mõne muu meetme. Kolmeks aastaks pikaajalise võimsuse pakkumisel tekib väljakutse ülekandevõimsuse arvutamisel pikemaks ajaks ette ning täna pakutavate üheaastaste toodetele pakutava koguse vähenemine. 3. Eesti Maaülikool Elektri siseturu disaini esmane eesmärgiks, näen olevat, tagada Eesti jätkusuutlik Arvestatud läbivalt majanduskekskkond, s.t. vastuvõetav elektrienergia hinnregultsioon ühiskonnale. See punktides, kus tähendab elektrihinna kujundust, mis ei pidurda majanduse arengut. Võib eeldada, et ettepanekud ja info elektrihinna volatiilsus tulevikus veelgi suureneb. Kindlasti suureneb negatiivse või asjakohased on. Muus null hinnaga tundide hulk tunduvalt. Samas ka sagedased, kuid mitte väga pikad osas võetud teadmiseks. kõrge elektrihinnaga perioodid. Väga kahju, et Eesti majandusele on juba tekitatud kahju, tagajärjed hakkavad alles täna ilmnema. Paljud ettevõtted sulgevad igaveseks uksed, parimal juhul konserveerivad oma tootmise või vähendavad tootmismahtusid. Selles on oma osa Euroopa majandusel, mis ka ei pääsenud elektrienergia hinna šokist. Euroopas on majanduses samad probleemid, ettevõtteid suletakse. Ollakse ettevaatlikumad uute ettevõtmiste algatamisel. Näiteks uusi Eestist eksporditavaid tööstusseadmeid enam nii palju ei osteta, kui varem, pigem on hoogustunud järelturg. On tööstusettevõtteid Eestis, kes on selle tagajärjel läinud üle neljapäevasele töönädalale. Tarbija. Kindlasti peaks arendama süsteemi teenuseid. Tuleb luua selline keskkond kus tekivad tarbijad, kes on huvitatud oma tarbimist vähendama, kui seda nõuab elektrivõrgu operator. Seda peaks korraldama riik koostöös näiteks ülikoolidega. Peaks looma mehhanismid väikeste elektrienergia salvestusseadmete soetamiseks tarbijate juurde, (oleme ka sellteemalise veel üsma algelise artikli avaldanud, mis ei ole avalik DOI: 10.1109/ICRERA47325.2019.8996602.) Üks võimalus on tekitda slavestuse jaoks subsiidiumid sarnaselt taastuvenergiaga. Lähiajal võib oodata eriti suvel perioode päevasel ajal, kui elektrienergia hind on null või selle lähedal. Selle aasta suvel veel seda silmnähtavalt ei juhtu, kui järgmine suvi on see võib-olla käes. Siin võiks soovitada jätta PV park rajamata ja minna edasi 6 järgmise etapi juurde, soetada akud. Akudesse salvestamine muutub siis üldjuhul kasumlikuks kui müügi ja ostu hinna vahe on 200 €/MWh. See võib isegi olla soodsate tingimiste kokku sattumisel 140-150 €/MWh. Siin saab rääkida ka subsiidiumite mõjust. Tegelikult on ka pregu olemas tarbimise piiramise meetmed tööstuse jaoks,kuid need pole motiveeritud tarbijate jaoks. Kokkuvõtteks: 1. Prosumerite tekke soodustamine, milleks on juba tänaseks palju ära tehtud. Aegajalt tõusevad üles PV parkide arendajate poolt küsimus, et kes maksab võrkude tugevdamise. 2. Toetus 0,0537 €/kWh kohta võiks säilida nende planeeritud tähtaegadeni. Jah, eelmine aasta tundusid need ebaõiglased, kui eeldadtvate 0 energiaga perioodide saabumise valguses on need olulised. Neid toetusi juurde ei tule ja absoluutne maht väheneb aja jooksul, 2023 jõuab see nulli. 3. Süsteemittenuse tarbimise vähendamise teenuse tekitamine. Kui vaja siis saaks teatud osade tarbijate tarbimist vähendada, või hoopis seisata. Helsingis on juba käimas pilootprojekt, kuhu on haaratud 60 tarbijat, kes omavad kuumutusseadmeid. Juba toodetakse näiteks boilereid millel on juba ostes valmidus võrgu kaudu nende võimsuse juhtimiseks. 4. Süsttemiteenus elektrienergia salvestamise ja salvestusseadmete eletrivõrguga kahepoolse energia liikumise loomiseks. Lisaks ettevõttes eramajapidamises olevatele akudele võiks see laieneda ka elektriautodele. Täna on paar firmat (Peugeot ja Nissan, ei kontrollinud) juba loonud võimaluse elektriautost elektrivõrku tagasimüümise võimaluse. Tootja. Skandinaavias elektriostuhinna põrandat ei rakendata, mis on meil plaanides. Pooldan võimlikult toetustevaba elektrienergia tootmist. Esiteks riik on õhuke ja suur oht on turumoonutuste tekkimseks, mis tekitavad ühiskonnas pingeid. Subsiidiumid tulevad maksumaksja taskust, iseasi, kui need pole EL-Iist finantseeritavad. EL-ist finanttseeritavate subsiidiumite oht on turumoonutused. Praegu ma ei oska nimetada ühtegi EL-u põhist subsiidiumi. 7 Uute tootjate juurdetuleku puudumine viimase 10 aasta jooksul elektriturule on tingitud turu muutuv kulude põhisusest. Muutuvkuludele põhinev turg toimib ainult elektritootmise ülekülluse tingimsustes, mitte aga defitsiidis. Kui käivitib esimene avamere tuulepark, siis võib oodata väga madala elektrienergia hinnaga perioodide tekkeid. Võiks vaadelda elektrienergia tootmise turgu Baltikumi ja Soome üleselt (piirdume nende riikidega). Praegu on kõigile nimetatud riikidele antud stardipauk elektritootmisseadmete arendamiseks, tingituna elektrihinna šokist. Vähempakkumise korral võidab see,kes on nõus toime tulema madalama hinna põrandaga. Siis 4- 5aastapärast, kui Baltikum+Soome elektriturul on välja kujunenud selged ületootmise tunnused, siis täna seatud hinnalagi ei tööta. Muidugi hinnalagi on vajalik kui selge garantii pankadele invsteeringute andmiseks. Kui toimetatkse hinnalaega, siis peaks lepingutesse sisse kirjutama lühemad perioodid hndale korrieerimiseks. Võib-olla investeerimiskindluse tagamiseks võiks kasutada nii hinnalage lühikeste korrigeerimise ajavahemikega koos riigi poolt antud garantiidega. Riik võiks garanteerida investeeringute säilimise ekstreemsetes olukordades. Kokkuvõtteks: 1. Elektrienergia hind ei tohi kahjustada Eesti majandust. Oluline on ekspordi võimekuse säilimine ja võimalusel kasvatamine. Peab meeles pidama, et maksumaksja raha tuleb tööstusest ja peamiselt ekspordist. Maavarade kaevandamine ja loodudvarade kasutamine (mets jne) on ka riigi ja rahva rikkuse suurendamise allikas. 2. Hinnapoliitika peab olema paindlik, et elektrihindade hindade alanedes ei peaks maksumaksja liiga palju peale maksma. 3. Elekrienergia tootmine peab olema turupõhine. Praegu juba uusi tuuleparke arendatakse ilma dotasioonideta. Iga dotasioon toob kaasa turumoonutused. 4. Peab vaatlema elektrienergia turgu laiemalt kui ainult Eesti põhiselt. See peaks olema Baltikum+Soome. Võiks omavahel tootmisseadmete arendamist koordineerida, et leevendada turu millalgi saabuvat üleküllastumist. 5. CO2 kvootide küsimus on üle pea kasvanud. CO2 tonni eraldamine heitgaasidest maksab oreinteeruvalt 80 €/tonn. Selline CO2 tonni hind on üsna tavaline, kuid see ei taga turu vastu investeerimist. Kõrge CO2 hind on 8  takistuseks meie põlevkivijaamade turule pääsemiseks. Paar aastat tagasi meie põlevkivijaamad seisid sel põhjusel enamik aega. Peab arutama, kas CO2 kvoodid pole ajale jalgu jäänud. Kunagi nad täitsid hästi oma ülesannet. 6. PV ja tuule parkide arendamisse peaks võimalikult palju kaasama erakapitali. 7. Stohhastiliste taastuvenergia alllikate puhul peaks mõtlema näiteks PV ja tuulegeneraatorite teatud prortsioonis üheaegsele kasutamisele. Siiski, on hetki, kui pole tuult ega päikest, siis aitab ainult juhitav elektrienergia tootmine. 70/30 tuule kasuks toodangute suhe on parim. Selle kohta on artikkel kättesaadav: http://conf.rd.asu.lt/index.php/rd/article/view/371 4. Eesti Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) peab vajalikuks käimasolevas protsessis, kus Arvestatud läbivalt Taastuvenergia Euroopa Komisjon on edastanud oma ettepanekud elektrituru disaini muutmiseks, punktides, kus Koda turutingimusi ajakohastada selliselt, mis võtaks arvesse ning soodustaks taastuvenergia ettepanekud ja info osakaalu täiendavat kasvu. Lisaks sellele peab loodav õigusruum soodustama ka asjakohased on. Muus paindlikkuse ja salvestustehnoloogiate tunduvalt suuremat kasutusele võtmist osas võetud teadmiseks. energiasüsteemi terviku toimimiseks. Ühtlasi kiidame Eesti esindajate senist tegevust elektrituru reformi protsessis ja tervitame seitsme EL liikmesriigi (sh Eesti) poolt välja saadetud positsiooni turudisaini prioriteetidest.1 ETEK esitas tänavu veebruaris ka rahvusvahelise avaliku konsultatsiooni käigus oma ettepanekud elektrituru disaini ajakohastamiseks. 2 Sarnase sisuga täiendatud seisukohad edastame ka nüüd Eesti positsiooni täpsema sõnastamise huvides: 1) Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud kahepoolse CfD (ingl k contracts for difference) kasutamine ei peaks olema ainus võimalus investorgarantii andmiseks ning liikmesriigile võiks jääda vabadus valida endale sobivaim ja eelistatuim mehhanism sarnase eesmärgi saavutamiseks. Kuigi ka kahepoolsete ehk nn hinnapõranda ja -laega CfD-de kasutamise võimaldamine aitab suure investeeringumahuga taastuvenergia projektidel garanteerida vajalik tulusus ka pikas ajaperspektiivis, piirab siiski CfD mehhanismi kasutamine avatust hinnasignaalidele, mis võib vähendada ajendit salvestuse jm paindlikkuse teenuste arendamiseks ja nende osalemiseks energiaturgudel. Liikmesriigil võiks endiselt jääda võimalus taastuvenergia arendusprojekti elluviijates kindluse tagamiseks kasutada muid mehhanisme. 2) Kahepoolsete energia ostu-müügilepingute ehk PPA-de (ingl k 9 power purchase agreement) sõlmimise soodustamine toetab kahtlemata taastuvenergiale üleminekut EL liikmesriikides. Samas säilib kahepoolsete lepingute sõlmimisel osapoolte krediidirisk, mistõttu on PPA-d seni 1 Seitsme EL liikmesriigi ühispöördumine elektrituru disaini reformi prioriteetidest: https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023- 02/Joint%20letter%20EMD%20from%20DE%20DK%20EE%20FI%20LU%20LV% 20NL.pdf 2 ETEK ettepanekud avalikus konsultatsioonis: http://www.taastuvenergeetika.ee/wpcontent/uploads/2023/03/EMD-survey_EREA- response.pdf MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda + 372 5691 3094 Maakri 19/1 [email protected] 10145, Tallinn Reg nr. 80328163 olnud kättesaadavad vaid üksikute kõrge krediidireitinguga ning suure tarbimismahuga osapoolte jaoks. Vastaspoole krediidiriski tõttu eelistavad energiatootjad PPA-dele tihtipeale riiklikult opereeritud garantiimehhanismi. Seetõttu on Euroopa Komisjoni ettepanek võtta kasutusele PPA-de sõlmimist edendavad instrumendid, sh ostja maksehäiretega seotud riske maandavad tagatisskeemid, turuosaliste poolt tervitatav. Instrumentide sisu ja rakendatavuse osas on hetke faasis piisavalt palju teadmatust, mistõttu on keeruline detailsemat seisukohta väljendada. Teadmata täpsemalt selliste planeeritavate instrumentide sisu, pakume ETEK poolt välja elemendid, mida toode peaks sisaldama, ja põhimõtted, millest tuleks nende välja töötamisel kinni pidada: a. PPA instrument peaks olema ühtlustatud, standardiseeritud ja ühtselt mõistetav riikideüleseks rakendamiseks; b. riikideülese ja avatud PPA turu edendamiseks on tarvis, et instrument tasandaks elektrituru hinnapiirkondade hinnaerinevust, seejuures võib olla põhjendatud nt NordPooli piirkonnas mujal kasutatavaga võrreldes erineva instrumendi kasutamist; c. riikideülese PPA turu puhul on erinevates õigusruumides toimetavatel ostjal ja müüjal ka sellest tingitud riskid, mis tuleks eesmärgipäraselt maandada ühtlustatud PPA instrumendi välja töötamisel; d. perifeersete EL väikeriikide puhul tuleb PPA instrumendi välja töötamisel arvesse võtta riikide geograafilist ja geopoliitilist asukohta ning majanduse võrdelist suurust, sh taastuvenergia projektide elluviimise puhul täiendavuse (ingl k additionality) komponenti, pakkudes perifeersete väikeriikide jaoks (sh Eesti) tasakaalustava lahendusena nt kordajate alusel suuremat rohesertifikaatide deklareerimise võimalust. 10 3) PPA-de potentsiaali suurendamiseks taastuvenergia kasutusele võtmise võimendamiseks on lisaks tarvis: a. avaliku sektori institutsioonide energiatarve katta täies mahus PPA-de kaudu taastuvatest energiaallikatest; b. arvestada riigihangetes läbivalt taastuvenergia kasutamise komponenti; c. väiketarbijate ühisostulepingute sõlmimise tarbeks täiendavaid ja läbimõeldud tagatisinstrumente, et leevendada mitme väiksema vastaspoole krediidiriski; d. rahvusvahelise PPA-turu võimaldamine ja arendamine koostöös võrguoperaatoritega. Seejuures on vajalik silmas pidada konkurentsiolukorra säilimist ja edendamist olukorras, kus energia suurtootjatel, kellel on olemasolev laiaulatuslik kliendibaas, omavad seetõttu energiaostulepingute sõlmimisel eelisseisust. 4) Elektrituru disaini reformimise käigus tuleb adresseerida ka viimase aasta jooksul energiatootjate jaoks tunduvalt suurenenud tagatisnõudeid ja sellest tingitud MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda + 372 5691 3094 Maakri 19/1 [email protected] 10145, Tallinn Reg nr. 80328163 likviidsusprobleeme. Ühe võimaliku lahendusena toimiva ning areneva energiaturu tagamiseks võiks olla Euroopa Investeerimispanga (EIB) poolt pakutavad likviidsuspuhvrid või vastavate garantiide võimaldamine energiatootjate jaoks. Lisaks näitab praktika, et tagatisnõude suurus sõltub pahatihti energiatootja tuntusest ja geograafilisest paiknemisest – Baltimaade ettevõtetele kehtivad kõrgemad nõuded võrreldes Kesk-Euroopas paiknevate ettevõtetega. Selline diskrimineerimine ei ole Euroopa ühiste kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks ja ühise energiaturu arendamiseks vastuvõetav. 5) Käimasoleva elektrituru reformi käigus tuleks kaaluda võimalust sarnaselt energiasalvestusele ka taastuvenergia täiendava kasutuselevõtu edendamiseks kasutada senise marginaalkulu põhise hinnastamise asemel kogukulu (TOTEX) põhist hinnastamist eesmärgiga tagada projektidele paremad finantseerimistingimused ja suurendada arenduste realiseerimise tõenäosust. ETEK on ühtlasi selgel veendumusel, et riikide säärane sekkumine energiaturgu 2022. aasta näitel peaks olema edaspidi välistatud. Inframarginaalsete tulude riisumine 2022. aastal mõne liikmesriigi puhul ka tagasiulatuvalt ei tohiks olla Euroopa Liidu läbipõimunud energiaturul vastuvõetav, kuna õgvendab igasuguse õigustatud ootuse tekkimise ja püsimise jalgealust. See on aga vundament, millele täna laotakse välise energiasõltuvuse ning inimtegevuse kliimamõju vähendamise nimel taastuvenergia 11  laialdasema kasutusele võtu abil toekaid ehituskive. Ootamatud sotsiaalmajanduslikud šokid tuleb edaspidi leevendada sotsiaalkaitsemeetmete abil riiklikest vahenditest, mitte aga energiaturule sekkumise kaudu. 5. Konkurentsiamet Elektrituru korraldus määrus: Artikkel 7a - Peak shaving product - Konkurentsiameti arvetes ei ole vaja sellist Arvestatud. toodet standardse turudisaini osana. Pigem tuleks arendada edasi tarbimise juhtimist, rohkem harmoniseeritud ja detailsemate suuniste näol, et oleks ühtlane turukorraldus kõikide turutasemete jaoks. Selgitame: Artikkel 9 (p 4 a) ) Konkurentsiameti arvates eelnõust ei selgu, kas virtual hubis Virtuaalkeskuste osalemine on kohustuslik. Regulatsiooni võiks selliselt muuta, et oleks üheselt selge, geograafiline jaotumine et virtual hubi kuulumine oleks kohustuslik. selgub ENTSO-E analüüsi tulemusel. Artikkel 19 lisatud c) - Konkurentsiameti hinnangul toob selline lähenemine kaasa Arvestatud seisukohas nr maismaatuuleparkide ja meretuuleparkide (OWF) ebavõrdsuse. Kuna 7. maismaatuuleparkidel sellist meedet ei ole. Tõenäoliselt on offshore bidding zonel sarnane hind nagu onshore bidding zonel (kui offshorel on näiteks ka salvestus/tarbimine). Kui OWF-id saavad pidevalt tasustatud ülekoormuse tulu eest, siis nende tulukuse sõltuvus turuhinnast väheneb, mis omakorda võib tekitada turgu moonutava olukorra, kuna OWF-id hakkavad pakkuma ülimadala/negatiivse hinnaga olles samal ajal kaitstud lisatuluga ülekoormuse tulust. Sellega oleks OWF-id eelistatud maismaatuuleparkide ees. Võimsustulu tekib kui on piiriülese võimsuse puudujääk ja on sellest tulenevalt ka indikatsioon kuhu on vaja täiendavat ülekandevõimsuse mahte. Kui võimsusjaotustulu jagada tootjatele, siis kasutataks seda subsideerimiseks, mitte ülekandevõimsuste suurendamiseks. Konkurentsiameti arvates on CfD-de kasutamine sellel eesmärgi läbipaistvam. 12 Artikkel 19b - Konkurentsiameti hinnangul artikkel 19b lõike 3 punkt (b) tundub Arvestatud. olevat (a)-ga vastuolus. Konkurentsiameti arvates peaks seda punkti täpsemalt selgitama, et kuidas tagada tulu jaotamine elektri lõpptarbijatele on kavandatud nii, et sellega ei kaotataks; tarbijate stiimuleid vähendada oma tarbimist või nihutada seda ajale, mil elektrihind on madal, ega kahjustataks elektritarnijate vahelist konkurentsi. Artikkel 19c - Konkurentsiameti hinnangul sellist analüüsi ei ole vaja, näiteks ERAA Selgitame: Täiendava võiks juba sisaldada paindlikkus vajadused täpsemalt. Tundub, et selle analüüsi paindlikkuse vajaduse tegemine dubleeriks ERAA analüüsi. Konkurentsiamet on seisukohal, et artikkel 19c analüüsi eesmärk on luua võiks välja võtta. olemasolevate analüüsidega võrreldes lisandväärtust s.t. tarbimise juhtimise ja salvestuse vajadust hinnatakse terviksüsteemi vaatest. Terviklik regulaatori poolt kokku pandav analüüs tagab analüüsi erapooletuse ja loob riigile võimaluse kehtestada täiendavad meetmed eesmärkide täitmiseks. Analüüsi panustavad ka olemasolevad analüüsid, seega ei tohiks turuosaliste vaatest tekkida vajadus teostada dubleerivaid analüüse. 13 Artikkel 18a - Konkurentsiamet on seisukohal, et elektrimüüjate riskimaandamise Artikkel 18a strateegiate hindamine peaks jääma liikmesriigi otsustada. Ehk siis iga liikmesriik ettepanekuga arvestatud. hindab kas on vaja elektrimüüjatele teha kohustuslik riskimaandamise strateegiate olemasolu. Konkurentsiameti arvates peaks artiklit 18a niimoodi täiendama, et oleksid määratud täpsemad tingimused, mille osas oleks elektrimüüjate riskimaandamise strateegia nõuetekohane. Lisaks näeme, et kui teha riskimaandamise strateegiate olemasolu (st riskimaandamise instrumendid) kohustuslik, siis see tekitab turutõrke eelkõige uutele turule sisenevatele elektrimüüjatele ning kui regulaator peab neid riskide maandamist kontrollima, siis mingil määral võib see tekitada olukorra, kus liigume vabaturust eemale. Elektri hulgimüügituru määrus: Konkurentsiamet tervitab, et regulatsioonis on nüüd täpselt välja toodud, mis Arvestatud. Muudetud informatsiooni peab esitama siseteabe platvormile, kuid regulatsiooni peab olema ka REMIT versioon enam märgitud, mis ajaks tuleb siseteave avalikustada. Hetkel selline siseteabe ajaline nõue seda ei nõua. (1tund) on välja toodud ACER Quidances, aga see peaks olema üle viidud regulatsiooni. Artikkel 16 muudatused: Konkurentsiamet on seisukohal, et enne lõpliku otsuse Arvestatud. tegemist ei ole võimalik ACER-iga jagada kokkuvõtet ega otsuse mustandit, kuna see Selgitame: Tegemist on läheb Eesti siseriikliku regulatsiooniga vastuollu. Sellist regulatsiooni ei ole Eesti osaliselt siseriikliku õiguskorrast tulenevalt võimalik järgida – enne otsuse lõplikku tegemist, st õiguse kujundamise allkirjastamist ei saa olla kunagi kindel, kas ja milles keegi süüdi on või kedagi küsimusega. süüdistada saab. Igal menetlusosalisel on kuni otsuse tegemisini õigus esitada seisukohtasid, millega regulaator peab arvestama., samuti peab regulaator vajadusel küsima täiendavat teavet kuni otsuse tegemisini, seda analüüsima jne. Sisuliselt tähendaks see juba süüdimõistva otsuse tegemisest kuu aega ette teatamist ACER-le – eeltoodust lähtudes on see võimatu. 14 See küsimus on laiem kui vaid ühe valdkonna eriregulatsioon – sisuliselt on ACER-I sooviks sätestada konkreetne menetlusnorm, kuidas peab regulaator hakkama menetlust läbi viima. Samas ei tunne EL-I õigus ühtset haldusmenetlust, Selgitame: Tegemist on kriminaalmenetlust, rääkimata väärteomenetlusest. Kui siin midagi muuta ja siseriikliku õiguse pretsedenti luua, et järelevalve ja VTM-I menetluses tuleb enne otsuse tegemist kujundamise ACER-it teavitada kuu aega ette, tuleb see sätestada ka siseriiklikes õigusaktides – n küsimusega. HMS, ELTS, MGS jt. See on aga JUM-I teema otsustada, kas niimoodi saab või mitte. Seetõttu ettepanek see kindlasti JUM-iga läbi arutada. Artikkel 16a: Selline pädevus peab tulema ka siseriikliku õigusesse, juhul kui väljub Selgitame: Tegemist on meie pädevusest siis nt õigus suunata TTJA-s või FI-sse. Konkurentsiamet on siseriikliku õiguse arvamusel, et ACER selles osas ei peaks otsustama, kuidas ülesandeid delegeeritakse kujundamise liikmesriigi sees. küsimusega. Artikkel 16b: Konkurentsiamet on seisukohal, et ACERi soovitustest tulenevad alused peavad olema liikmesriikidele siduvad. Näiteks REMIT Quidance, Manual of Procedures on transaction data, fundamental data and inside information reporting. Teadmiseks võetud. Ameti hinnangul tähendab see eraldi REMIT-is või selle lisades kohustavate aluste väljatoomist, sest EL õiguse järgi soovitused siduvad ei ole. Samuti on üleskerkinud küsimuseks, et üldise põhimõtte järgi saab menetlust läbi viia see liikmesriigi regulaator, kelle riigis on süüteo korda saatnud isik registreeritud – nt ei saa Konkurentsiamet menetleda teises liikmesriigis registreeritud ettevõtja süütegu kui ettevõtja on süüteo toime pannud Eestis. Amet saab teha vaid koostööd teise Selgitame: Tegemist on liikmesriigi regulaatoriga. Ka ei saa nõuda ettevõtjate käest, et kui nad on juba osaliselt siseriikliku registreeritud oma koduriigis, eraldi filiaali loomist teise liikmesriigi territooriumil – õiguse kujundamise see oleks vastuolus EL-i õigusega. küsimusega. Samuti on siinkohal takistuseks ka asjaolu, et iga menetlusosaline, keda milleski süüdistatakse kas järelevalve või VTM käigus, omab õiguspärast ja põhjendatud 15  ootust, et temaga suheldakse, võetakse tunnistusi jms tema koduriigi keeles – inglise vm keel ei ole siinkohal ülimuslik. Samuti, kui asi isegi läbi menetleda süüdlase nõusolekul inglise keeles, siis asja kohtusse jõudmisel tuleb kõik ümber tõlkida eesti keelde ja järgnev kohtumenetlus on vaid eesti keeles (see on toodu Eesti näitel vaid). Kokkuvõtteks ei näe siin hetkel head lahendust, kuid teema võiks tõstatada. Artikkel 18: Konkurentsiameti hinnangul muudetakse oluliselt REMITi rikkumise sanktsioneerimise aluseid. Eelnõu kohaselt peavad olema liikmesriigis kehtestatud Selgitame: Tegemist on administratiivsed sanktsioonid. Konkurentsiameti hinnangul on tegemist siseriikliku õiguse haldustrahvide regulatsiooniga ja läheb vastuollu elektrituru- ja maagaasiseaduses kujundamise kehtestatud väärteo regulatsiooniga. Amet on seisukohal, et väärteomenetlus ei sobi küsimusega. elektri- ja gaasi turuosaliste tururikkumiste uurimiseks. Konkurentsiamet hinnangul peaks MKM pöörduma JUMi poole, et läbi arutada kuidas eelnõust tulenevaid sätteid tuua siseriiklikku seadusandlusesse. 6. Sunly AS Sunly AS kommentaarid elektrituru disaini muudatustele Sunly AS (edaspidi Sunly) hindab kõrgelt riigi sihikindlat tööd taastuvenergia eesmärkide täitmiseks. Euroopa Komisjoni ettepanekud elektrituru disaini muutmiseks on selles valguses olulise tähtsusega. Järgnevalt Sunly kommentaarid ettepanekutele, millega peaks arvestama Eesti riiklike seisukohtade koostamisel ja eelnõu läbirääkimistel: 16 1. Salvestuse kasutuselevõttu soodustavaid meetmeid tuleb toetada. Peamiselt on Arvestatud. Tegemist on vajadus salvestuse järele seotud süsteemi stabiliseerimisega, mida tingib taastuvatest eelkõige siseriikliku allikatest ebaühtlane elektri tootmine. Tootjate jaoks on suurim risk, et päikselistel õiguse kujundamise või tuulistel tundidel kukuvad hinnad regioonis nullilähedale, kuigi keskmised küsimusega, eesmärgiga elektrihinnad on kõrgel (nn. cannibalization). See omakorda vähendab tänased turubarjäärid investeerimiskindlust ja pärsib pikas plaanis taastuvenergia tootmisüksuste rajamist. eemaldada. Salvestuse kasutuselevõttu tuleb reguleerida, et see sobiks kokku tänase päev-ette marginaalhinna kujunduse süsteemiga. Praegune turuolukord on paradoksaalne ning Oleme siseriiklikult tuleb kriitiliselt üle vaadata. Kui salvestusseadme omanik paneb päev-ette turul sisse toimetamas tegevustega, oma ostupakkumise suure taastuvenergia toodanguga tunnile ning on nõus elektrit mille eesmärk on „tootma“ väikese taastuvenergia toodanguga tunnil, siis nihutab ta ise paigast ära salvestusel ja tarbimise nende tundide hinnaerinevused ning ühtlustab hinda. Seega sööb ta sisuliselt ise ära juhtimisel võimaldada enda tulu. Salvestusseadme omanik ei tea ette, millisel tunnil on süsteemil kõige turul osaleda. rohkem vaja tipuvõimsust vähendada/nihutada. Ja hilisemal päevasisesel turul omakorda ei pruugi olla piisavalt likviidsust. Seetõttu hakkab toimuma „ennustamine“ ning efektiivsus väheneb ja salvestusseadet kasutatakse süsteemi kui terviku vaatest valedel tundidel. Eeltoodud põhjustel tuleb salvestuse turg viia üle teistele alustele. Näiteks võiks salvestusel ja tarbimise juhtimisel olla tegelikult eraldi turuplatvorm. Alternatiivina peaks salvestusele olema rakendatud võimsustasu, sest vastasel juhul akud ei hakkagi end ära tasuma, kuigi need aitaks tarbijatel saavutada märkimisväärse kokkuhoiu. Eelnevast lähtuvalt on olulised määruse põhjenduspunktis 22 välja toodud kommentaarid võrgutariifide kohta ja artiklites 19c ja 19d väljatoodud tegevused paindlikkusteenuste hankimise soodustamiseks ja võrgukasutuse optimeerimiseks. Tegu on Eesti energiatootmise vaatest positiivsete ettepanekutega. 2. Tuleb soodustada energiaostulepingute (PPA) sõlmimist ja vältida turutulu Arvestatud õigusaktide ülempiiri kehtestamist Turutulu ülempiiri ja kahepoolsete hinnavahemike muudatustega seotud kehtestamine pärsib investeeringuid taastuvenergia tootmisüksustesse, raskendades punktides. Muus osas pikaajaliste energiaostulepingute (PPA – Power Purchase Agreement) sõlmimist, võetud teadmiseks. 17  kuna arveldamine toimub vastu turuhinda. Määruse põhjenduspunktides 34 ja 35 välja toodud selgitused ja artiklis 19b kirjeldatud mehhanism on ebamäärane. Hinnale ülempiiri seadmise juures jääb ebaselgeks, millist perioodi kavatsetakse arvesse võtta. Kui tootja on näitena 11 kuud saanud miinimumhinna lähedast hinda, siis hinna ülempiiri seadmine ja tootjate tulude piiramine detsembris oleks ebamõistlik, kuna tootja keskmine hind tuleb endiselt madalam kui oodatud turuhind ning tootja ei ole aasta keskmisena saanud liiga palju tulu. Kokkuvõttes on Sunly hinnangul oluline, et tehtavad muudatused toetaksid eeskätt pikaajaliste energiaostulepingute sõlmimist kui kõige efektiivsemat viisi hinna stabiliseerimiseks tarbijatele ja investeerimiskindluse tagamiseks tootjatele ning ka miinimumhinna kehtestamine võimaldab anda tootjale juurde investeerimiskindlust olukorras, kus turul ei ole piisavalt võimalusi pikaaegsete energiaostulepingute (PPAde) sõlmimiseks. Võttes arvesse ebaselgust turul ja hinnavolatiilsuse võimalikku jätkumist, peaks Eesti vältima liikumist turutulu ülempiiri kehtestamise suunas, kuna see halvendab meie konkurentsivõimet ja vähendab investeerimiskindlust 7. Rahandusministeeri Esmalt põhimõttelisemat laadi küsimus-kommentaar: Arvestatud. um Art 19b kohases „two-way contract for differences“ lähenemises on pakutud Küsimustele vastatud lahendust, mille korral CfD leppes määratakse lävend, millest allapoole jääva elektri eraldi kirjas. turuhinna korral ostja kompenseerib hinnavahe kuni selle lävendini, ja üle lävendi turuhinna korral kantakse vahe ostjale nö tagasi. Kas sedalaadi skeemis ei oleks otstarbekas võimaldada kahe lävendtaseme sätestamist – alumine, millest allapoole jääva turuhinna korral vahe tootjale kompenseeritakse, ja ülemine, mida ületava turuhinna korral tootja kannab vahe ostjale? Sel juhul jääks tootjale stiimuliks lootus alumise ja ülemise lävendi vahele jääva turuhinna taseme korral siiski mingit tulu teenida ja see võiks ehk ergutada lävendi pakkumisel mingit riski võtma ja alumist lävendit veidi madalamana pakkuma (vähendades ostja poolt garanteeritavat hinnataset)? Sedalaadi CfD kasutamise võimalus võiks jääda LR-dele vabatahtlikuks. Mh võimaldaks see soovi korral oodata ära mõnes LR-s sõlmitava CfD toimivuse näited- 18 kogemused ja nende alusel kaaluda, kas samuti sellist instrumenti käiku võtta ning millises ulatuses. Veel: art 19b.3 kohaselt tuleks lävendit ületava turuhinna alusel tootjalt saadav makse suunata otse kõigile elektritarbijatele proportsionaalselt nende tarbimismahuga – samas võiks võimaldada nt kuni mingi % ulatuses (nt kuni 10…15…20%) selliselt saadavast rahast jaotada ümber haavatavamatele tarbijagruppidele kandmiseks või nt neile suunatud energiatõhususe parandamise või elektritarbimise tipuaegadelt teistele aegadele nihutamise sihtotstarbeliste investeeringute võimaldamiseks? Ja konkreetsemad küsimused-kommentaarid: - Kui „regulatory authority’le“ (meil Konkurentsiamet?) pannakse täiendavaid ülesandeid seoses nn peak-shaving products (Art 7a) jt praeguse muudatusega lisatavate uuenduste kontrolli ja kooskõlastamisega, siis kas nende ülesannete täitmise kulu on kavas katta elektrituru toimimisega seotud vahenditest (s t tasudest-lõivudest vm moel)? - Kas TSO-del oleks võimalik eelnõu jõustumisel tulevikus teha nö samas turupiirkonnas (nt Nord Pool piirkonnas) omavahel koostööd ja osta „peak- shaving product“ kasutuseks laiemalt kui ühe TSO piirkonnas? - Kas nende „peak-shaving products“ hangetel kasutatavad “ pre-defined technical and environmental criteria“ (Art 7a.2.c) on kavas määratleda TSO, LR tasandil või EL tasandil? Kui EL tasandil, siis kuidas on kavas konsulteerida selles protsessis LR esindajatega, et erisusi arvésse võtta? - Kas seesugustel hanf´getel saab hankida „peak-shaving products“ kasutust nt raamlepingutega pikemaks perioodikd kui Art 7a.2d kohane 1 päev (nt laadis, et hanke tulemusel sõlmitaks leping konkreetse „peak-shaving product“ kasutusvõimalusels x päeva kestel y etteteatatmisega kuni z koguse mahus)? - Kui art 7a.4 kohaselt RA ei kooskõlasta TSO pakutud metoodikat ja esitab sellele oma muudatused, siis kas ei olegi vaja muudatuste sisseviimise järel siiski RA poolt TSO metoodikat heaks kiita? Loogiline oleks, et siiski jõutaks konkreetse heaks kiidetud metoodikani? 19 - Art 9.1.c: kui pikk on „financial long-term transmission rights“ kohaselt „long-term“? Kas sellega on mõeldud nt kuid või aastaid? - Kuidas on art 19.2.c („… one or more transmission system operators have not made enough capacity available on the interconnector or the critical network …“) kohaselt käsitletavad nt tulevikus olukorrad, mil Läänemerre saab olema rajatud meretuuleparke, ent Läänemere energiavõrk ei ole veel rajatud läbilaskevõimega, mis võimaldaks vastu võtta kõigi selle piirkonnas tegutsevate meretuuleparkide toodetud elektrit? Kas see säte võib selles kontekstis probleeme tekitada? (sel juhul tuleks püüda neid probleeme ennetavaid muudatusi pakkuda) - Art 19a.2 kohta küsimus: „Member States shall ensure that instruments such as guarantee schemes at market prices, to reduce the financial risks associated to off-taker payment default in the framework of PPAs are in place and accessible to customers that face entry barriers to the PPA market and are not in financial difficulty in line with Articles 107 and 108 TFEU.“ Kuidas saavad LR-d tagada selliste garantiiskeemide rahastamise ja mille alusel hinnatakse nende skeemide piisavust? Millised on nii suguste garantiiskeemide võimalikud katteallikad? Kas need LR-de tagatavad garantiiskeemid võivad olla väga erinevate tingimustega või on kavas neid tingimusi mingil moel ühtlustada (nt põhiparameetrite osas)? - Art 19d määratletud „indikatiivne LR eesmärk/sihttase“: kes sellise sihttaseme saavutamise „koju tooma“ peaksid, kas nt TSO+DSO? Millised oleksid LR hoovad sihttaseme saavutamise lahendamiseks? Mida sellise sihttaseme määratlemine LR-le kaasa tooks (mislaadi vastutuse või kohustuse mittesaavutamise korral)? - Kas „non-fossil“ mõiste hõlmab selles õigusaktis ka tuumaenergiat või ei? 20 - Kes määratleb, mida loetakse art 19f.a kontekstis „kulutõhusaks“ (cost- effective) viisiks ja mida mitte (s t milliste kriteeriumide alusel seda hinnatakse)? - Kas „customer“ all on siin kontekstis mõeldud üksnes konkreetse liitumiskohaga elektritarbijat või võidakse selle all mõelda ka nt energiaühistut? - Mille alusel LR määrab art 27a kohase „supplier of last resort“? Kuidas (millise allika arvel) lahendatakse nt „Supplier of last resort“ finantsraskustesse sattumise korral tema kohustuse täitmine ja kes selle korraldab (kas nt RA)? - Art 66a: elektri hinnakriisi kriteeriumit ei tundu eelnõus olevat piisava üheseltmõistetavusega sõnastatud – samas on vajalik, et need oleksid väga selgelt määratletud ja kõigile üheselt mõistetavad (vältimaks vaidlustusi jmt kriisiolukordade eel, kestel ja järel). - Directive (EU) 2018/2001 muudatuse art 36.1 kohaselt peaks LR-d viima oma seadused muudatusega kooskõlla 6 kuu jooksul direktiivi( muudatuse) jõustumisest alates – kas see tähtaeg on realistlik (nt juhul kui direktiivi jõustumine jääb mõne LR valimiste aega või suveperioodile vmt)? - Legislative statement p 3.1 „Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected“ kohaselt kaasnevad eelnõu/muudatuste rakendamisega DG ENER ja ACER halduskulud (ca 1,2 mln/a vahemikus 2024-2027). Kas saame õigesti aru, et need kulud kaetakse EL eelarve rubriigi 7 (halduskulude) siseste ümbertõstmiste arvel? S t ega nende kulude katmiseks ei ole kavas nt CEF energiaosa eelarvet vähendada? 21  - Eelnõul võib olla mõju Eesti kavandatavale võimsusmehhanismile, mida MKM peab sügavuti hindama (artikkel 19e) Eelnõu keskendub mittefossiilsetele kütustele (non-fossil), kuid kui eesmärgiks on dekarboniseerimine, siis kas me ei peaks rääkima süsinikuneutraalsest tootmisest. Selline võib kasutada kütuseks ka fossiilseid allikaid, kuid süsinikuheide püütakse kinni ja töödeldakse või hoiustatakse (CCU ja CCS). Kuigi selline tehnoloogia täna laialdast kasutust ei leia, siis ei tohiks seda välistada. Lk 48 punkt 3(a) (eestikeelses versioonis lk 47 keskel) ei arvesta uute SME-dega, kellel ei ole eelmisest perioodist tarbimist. Justiitsministeerium Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida sobivaim Arvestatud. Muudetud sanktsioonisüsteem ja liik, karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole sanktsioonisüsteemidega vajalik. Tagada tuleks paindlikkus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi, seotud seisukohta ja eelistada üksnes karistuste sätestamist üksnes juriidilistele isikutele ning vältida selgitust vastavalt otsekohalduvaid karistussätteid, mis kitsendavad Eesti võimalusi sobitada sisendile. REMIT määruses sätestatud trahvid oma sanktsioonisüsteemi. Põhjendus: EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Seega oleme vastu, et viidatakse “administrative” penalties mõistele, mis võib jätta mulje, justkui peetakse silmas mingit konkreetset menetluslikku liigitust. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Siiski tuleks sanktsioonid vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele, ning tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Juhul, kui soovitakse, et sanktsiooni kohaldamise pädevus peaks olema haldusorganil, saab seda ka nii väljendada (nt „…competent authorities to have the power…“ Arvestades eriti ebaselgust selles 22 osas, kas EL õiguse „halduskaristused“ on nn miinimum- või maksimumharmoneerivad (sellest tulenevalt ka seda, kas ja milliseid põhiõigusi ja menetluslikke garantiisid võib füüsilisele isikule tagada), ei toeta me trahvide ette nägemise kohustust füüsiliste isikute korral. 23  Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri 1. Adven 26. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 52. Saare Wind Energy OÜ 2. Arenguseire Keskus 27. Eesti Roheline Liikumine 53. Skepast&Puhkim OÜ 3. AS Alexela 28. Eesti Soojustehnikainseneride Liit 54. Sunly 4. AS Eesti Energia 29. Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon 55. Tallinna Strateegiakeskus 5. AS Varmata 30. Eesti Taastuvenergia Koda 56. Tallinna Tehnikakõrgkool 6. Elektrum Eesti OÜ 31. Eesti Teadusagentuur 57. Tallinna Ülikool 7. Auvetech 32. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 58. Taltech 8. Baltic Energy Partners 33. Eesti Tööandjate Keskliit 59. Tartu Regiooni Energiaagentuur 9. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon 34. Eesti Varude Keskus 60. Tartu Ülikool 10. Eesti Biokütuste Ühing 35. Eesti Vesinikuklaster 61. Tehnilise Järelevalve Amet 11. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit 36. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing 62. Tuuletehnoloogia Liit 12. Eesti Elektritööstuse Liit 37. Eesti Väike- ja Keskmiste 63. Tuuletraal OÜ 13. Eesti Gaas Ettevõtjate Assotsiatsioon 64. Utilitas 14. Eesti Gaasiliit 38. Eesti Õliühing 65. Vetik OÜ 15. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte 39. Elcogen 66. Viru Keemia Grupp Ühing 40. Elektrilevi 16. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 41. Eleon AS 17. Eesti Keemiatööstuse Liit 42. Eleport OÜ 18. Eesti Keskkonnajuhtimise 43. Elering AS Assotsiatsioon 44. Enefit Green 19. Eesti Keskkonnauuringute Keskus 45. Energiasalv 20. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 46. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 21. Eesti Kütte- ja (EAS) Ventilatsiooniinseneride Ühing 47. Gren Eesti AS 22. Eesti Linnade ja Valdade Liit 48. Hendrikson ja KO 23. Eesti Maaülikool 49. Keskkonnainvesteeringute Keskus 24. Eesti Pangaliit (Katrin Talihärm) 50. Konkurentsiamet 25. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon 51. Neugrund  Kokkuvõte Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust ja seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanekule, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul, kohta. Euroopa Liidu (EL) elektrituru korralduse reformi eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja gaasi järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist, vähendada tarbijate arvete sõltuvust fossiilkütuste hindade kõikumisest, kaitsta tarbijaid paremini tulevaste hinnatõusude ja võimaliku turuga manipuleerimise eest ning muuta ELi tööstus puhtaks ja konkurentsivõimelisemaks. Kavandatud reformiga plaanitakse vaadata läbi mitu ELi õigusakti. Ettepanekuga optimeeritakse elektrituru korraldust, suurendades lühiajaliste turgude kõrval pikemaajaliste turgude rolli ja hõlbustades investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse. Ettepanekus esitatud meetmete eesmärk on:  Luua suurem lepinguvalik ning otsesem juurdepääs taastuvenergiale ja vähese CO2 heitega energiale.  Edendada tarbimiskaja ehk tarbimise juhtimist ja salvestamist. Võimaldatakse parem ligipääs fikseeritud ja muutuvhinnaga lepingutele.  Võimaldada sõlmida pikaajalisi lepinguid, mis loovad hinnakindlust tulevikuhindade suhtes (nn forvardlepingud).  Suurendada järelevalveasutuste suutlikkust jälgida energiaturu terviklikkust ja läbipaistvust.  Hoogustada investeeringuid taastuvenergiasse, et tagada selle kasutuselevõtu kolmekordistamine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Seisukohtades toome välja järgmist: 1. Eesti toetab elektriturukorralduse reformi eesmärke, et soodustada taastuvenergia arendamist ja tagada elektritarbijatele taskukohased hinnad. Reformi raames peame oluliseks tarbimise juhtimise ja elektrisalvestuse edendamist, mille korraldamist eelistame turupõhiste meetmete kaudu. Eestile on sobilik süsteemioperaatori poolt elektri tippnõudluse vähendamise vabatahtlik hankimine olukordades, kus see on varustuskindluse tagamiseks vajalik. 2. Toetame ettepanekut paindlikkuse analüüsi tulemuste põhjal sätestada riiklikus energia- ja kliimakavas mittesiduvad tarbimise juhtimise ja salvestuse eesmärgid ning võimalust rakendada nende täitmiseks EL üleselt ühtlustatud reeglitele vastavaid riiklikke toetusskeeme. Eestile on oluline liikmesriikide paindlikkus mainitud toetusskeemide kujundamisel. 3. Toetame muudatust võimaldada tarbijatele ühe tarbimiskoha kohta elektriostulepingu sõlmimist mitme elektrimüüjaga ja selle täitmiseks mitme elektriarvesti paigaldamist. 4. Eesti toetab Euroopa Liidu üleselt tarbijale võimaluse loomist valida fikseeritud ja muutuvhinnaga elektripakettide vahel. Peame vajalikuks edendada pikaajaliste elektriostulepingute (PPA) turgu läbi turupõhiste lahenduste, et võimaldada ettevõtetel saada osa pikaajaliselt stabiilsetest hindadest. 5. Toetame ettepanekut võrguettevõtete poolt vabade liitumisvõimsuste avalikuks tegemiseks, kuna see võimaldab potentsiaalsete tootjaliitumiste huvilistel enne liitumistaotluse esitamist tutvuda võimaliku liitumise maksumusega ja muuta seeläbi liitumiste protsessi kiiremaks. 6. Peame oluliseks taastuvenergia arenduste kiirendamiseks võimalust maandada taastuvenergia arendajate riske hinnagarantiide kaudu, sh läbi kahepoolsete hinnavahelepingute (kahesuunaline CfD). Peame oluliseks tagada garantiiskeemide  vabatahtlik rakendamine ja nende kujundamisel piisav paindlikkus võtta arvesse riiklike, regiooni ja tehnoloogia eripärasid. 7. Peame oluliseks kujundada mereelektrijaamade käitajatele põhivõrguettevõtte poolt makstava hüvitise skeem viisil, mis ei tooks kaasa ebavõrdseid tingimusi maismaal asuvate tootmisüksustega, ega vähendaks põhivõrguettevõtte investeeringuid riikidevahelistesse ühendustesse. 8. Näeme turureformi raames väärtust võimsusmehhanisme käsitlevate sätete avamisel, et muuta neid viisil, mis võimaldaks võimsusmehhanismide kasutuselevõttu kiirendada ja protsessi lihtsustada. Muudatuste eesmärk on kasutusele võtta vajalikke juhitavaid võimsusi varustuskindluse tagamiseks jätkusuutlikel tingimustel. Samas on oluline silmas pidada elektrivarustuse turupõhise toimivuse põhimõtteid. 9. Toetame tarbija õigust võtta osa elektri jagamisest. 10. Pooldame ühtsete ja selgete kriteeriumite kokku leppimist Euroopa Liidu ülese energiakriisi ja selle kestvuse väljakuulutamiseks ning ühtsete reeglite sätestamiseks elektritarbijate energiakriisi ajal toetamiseks. 11. Toetame kehtivate reeglite muutmist turu järelevalve parandamiseks, läbipaistvuse tagamiseks ja turumanipulatsioonide vältimiseks senisest tõhusamalt. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma paindlikkus valida sobivaim menetlusvorm. 12. Peame vajalikus tagada elektrimüüjate riskide maandamine kriisiolukorras toimetulemiseks. 13. Toetame süsteemihaldurite poolt pakutavate pikaajaliste ülekandevõimsuste instrumentide minimaalse kestvuse pikendamist kolmele aastale. Näeme väärtust ettepanekul luua Euroopa Liidu ülesed virtuaalkeskused, mille eesmärk on võimaldada turuosalistele suuremaid valikuvõimalusi müüdava elektri ühikuhinna fikseerimiseks.