Riigikantselei
Teie 28.04.2023 nr 2-5/23-00691,
[email protected]
RIIGIKOGU/23-
0439/-2T
Meie 23.05.2023 nr 8-2/3126
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha
kujundamiseks (21 SE)
Justiitsministeerium, tutvunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 27. aprillil algatatud
Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi
valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (21 SE), Siseministeeriumi k.a 12. mai arvamusega
ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19. mai arvamusega eelnõu kohta, teeb ettepaneku
eelnõu mitte toetada.
Eelnõu sisuks on lõpetada Eestis elektrooniline hääletamine.
Esmalt märgime, et riikidel on lai otsusturuum erinevate hääletusviiside kasutusele võtmisel.
Otsustamist mõjutavad riikide valimistraditsioonid, aga näiteks ka ühiskonna valmisolek uute
tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Seega ei ole asjakohane selles küsimuses erinevaid riike
võrrelda, kuna nii valimistraditsioonid kui ka valmisolek uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, sh
valimistel, on riigiti väga erinev.
2002. aastal jõustunud riigikogu valimise seadusega otsustas seadusandja alates 2005. aastast
kasutusele võtta elektroonilise hääletamise, kui ühe täiendava hääletusviisi.
Sõltumata hääletusviisist, peavad kõik valimiste üldprintsiibid olema tagatud - valimised on vabad,
üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Siseministeerium ei toeta eelnõu ning viitab oma arvamuses õigesti Eestis kasutusel oleva
elektroonilist isikutuvastamist võimaldava vahendi olulisusele - see on peamine eeldus elektroonilise
hääletamise kasutusele võtmiseks.
Elektroonilise hääletamise süsteem lubab valijale ligipääsu hääletamiseks ainult pärast valija
tuvastamist kõrgetasemelise eID vahendiga, millega garanteeritakse, et süsteemi sisenev isik on
tõsikindlalt tuvastatud. E-hääletamise süsteemis antav hääl digiallkirjastatakse ning see on
digiallkirjaga fail, mis saadetakse valija arvutist e-valimiskasti. Digiallkirjastatud faili ehk antud häält ei
saa keegi muuta. Eesti riiklikud eID vahendid – isikutunnistus, elamisloakaart, mobiil-ID ja digitaalne
isikutunnistus – vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (eIDAS määrus)
turvalisuse tasemele „kõrge“. See tähendab, et meie eID vahendiga e-keskkonnas autentimine on
võrdne füüsilise isikutuvastamisega ning sellega antud digiallkiri on võrdne käsitsi antud allkirjaga.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei toeta eelnõu ning toob välja oma arvamuses, et
elektroonilisi hääletamisi on korduvalt auditeeritud ja hinnatud ning seni ei ole tuvastatud neis vigu,
mis muudaks kodaniku antud häält. Eesti on arendanud paljusid e-teenuseid, et vähendada kodaniku
koormust riigiga suhtlemisel ja samas suurendada kodaniku osalemist riigi tegevuses. Elektrooniline
hääletamine on üks neist lahendustest.
2023. aastal toimunud Riigikogu valimistel andis esmakordselt rohkem valijaid hääle elektrooniliselt,
kui pabersedeliga hääletades. Muuhulgas näitab see osakaal valijate usaldusväärsust valimisüsteemi
kui terviku suhtes.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
justiitsminister
/*Lisaadressaadid:
Siseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Mariko Jõeorg-Jurtšenko 53955340
[email protected]