Korrastamistööde vastuvõtukomisjoni liikme määramine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Enefit Power AS 22.05.2023 nr DM-121889-3 [email protected] Alutaguse Vallavalitsus [email protected] Korrastamistööde vastuvõtukomisjoni liikme määramine Enefit Power AS esitas 17.10.2022 e-kirjaga nr NJ-TOO-2/1093 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.10.2022 nr DM-121889-1) Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamisega muudetud Viru põlevkivikaevanduse maapealse ala osaliseks korrastatuks tunnistamiseks. Viru põlevkivikaevandus (maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-053 kehtivusega kuni 10.08.2049) asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Jõhvi vallas Kalina, Võhma, Aruküla, Kiikla, Ratva, Võide, Puru, Pajualuse ja Kahula külas. Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise pindala on 4148,37 ha ning mäeeraldise teenindusmaa puudub. Enefit Power AS-i poolt korrastatuks tunnistamiseks taotletud ala pindala on 143,98 ha. Vastavalt Enefit Power AS-i 17.10.2022 kirjale, on korrastatud katastriüksusteks Viru kaevandus 13 (katastritunnus: 49802:001:0650, 100% mäetööstusmaa, pindala 18,97 ha), Ülemise (katastritunnus: 49801:001:0457, 100% tootmismaa, pindala 28,33 ha), Viru (katastritunnus: 49801:001:0458, 100% tootmismaa, pindala 12,02 ha), Mäestiku (katastritunnus: 13001:001:1141, 100% jäätmehoidla maa, pindala 56,10 ha) ja Settetiigi (katastritunnus: 49801:001:0456, 90% jäätmehoidla maa ja 10% tootmismaa, pindala 28,56 ha). Kõik eelnimetatud katastriüksused on riigiomandis ja volitatud valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samuti kuuluvad kõik eelnimetatud katastriüksused Alutaguse valla koosseisu. Korrastamine on teostatud vastavalt projektile „Р-05-10/17 ENEFIT KAEVANDUSED AS VIRU KAEVANDUSE KAEVANDATUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT. I Etapp. Jõhvi 2019“. Projekt on saanud Keskkonnaameti nõusoleku projekti rakendamiseks (Keskkonnaameti 24.03.2020 korraldus nr 1-3/20/282). Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 87 lõige 1 sätestab, et kaevandatud maa korrastamise kohustuse tunnistab täidetuks kaevandamisloa andja, võttes arvesse korrastamistööde vastuvõtukomisjoni ettepanekut ning et komisjoni moodustab ja selle juhataja määrab loa andja. MaaPS § 87 lõige 2 sätestab, et komisjoni koosseisu nimetatakse loa andja esindaja, mäeeraldise Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 ja selle teenindusmaa kinnisasja omanik või tema esindaja, kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ja vajalik arv asjatundjaid komisjoni moodustaja äranägemisel. Teatame Teile, et komisjoni kokkukutsumist kavandame 15.06.2023. Palume nimetada komisjoni koosseisu Teie esindaja hiljemalt 01.06.2023. Keskkonnaameti maapõuebüroost osaleb komisjoni töös ning juhatab seda loa andja esindajana vanemspetsialist Kaidi Karro. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Seletuskiri_Viru_korrastamine_19.12.2019_parandatud.asice Kaidi Karro 5332 9439 [email protected] 2(2)  Enefit Kaevandused AS Registrikood 10032389 Tootmisosakond Р-05-10/17 ENEFIT KAEVANDUSED AS VIRU KAEVANDUSE KAEVANDATUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT I Etapp MÄEERALDIS VIRU KAEVANDUS Maavara kaevandamise luba nr KMIN-053 KAEVADAMISLOA OMANIK Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533, Jõhvi PROJEKTI KOOSTAJA Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533, Jõhvi KORRASTAMISE TEOSTAJA Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533 Jõhvi KORRASTAMISE TEOSTAJA Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533 Jõhvi VASTUTAV SPETSIALIST Allan Viil JÕHVI 2019 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Projekti koostajad: Enefit Kaevandused AS: Osakonnajuhataja Martin Lohk Mäetööde projekteerija Sergei Žalinov Mäetööde projekteerija Viktorija Mironova Peamarkšeider Allan Viil Peaspetsialist Tarmo Tohver Spetsialist Helje Eelmets 2 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 9 2. Iseloomustus ..................................................................................................................... 12 2.1 Korrastatava maapinna iseloomustus ................................................................................ 12 2.2 Viru kaevevälja põlevkivi jääkvaru ................................................................................... 13 2.3 Allmaatühemike püsivuse ja maa edasise liikumise prognoosi ning põhjendust sellekohase tühemike täitmise, sulgemise ja kasutamise tehnoloogia kohta ................................ 14 2.4 Leevendusabinõud ............................................................................................................. 18 2.5 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused .............................................................. 19 2.5.1 Üldgeoloogiline kirjeldus .................................................................................................. 19 2.5.2 Hüdrogeoloogiline kirjeldus .............................................................................................. 20 2.6 Pinnase eeldavate ehitus- ja hüdrogeoloogiliste omaduste andmed .................................. 23 2.7 Veerežiimi kujundamine ja prognoos Viru kaevanduse piirkonnas .................................. 24 2.8 Veerežiimi kujunemine ..................................................................................................... 24 2.9 Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Viru kaevanduse sulgemisel............................... 24 2.10 Keskkonnamõju vähendamine........................................................................................... 30 2.11 Mulla käitlus ...................................................................................................................... 30 2.12 Tööohutusnõuded .............................................................................................................. 30 2.13 Kaevandusrajatiste alla jäävad maaüksused ...................................................................... 30 2.14 Korrastatava maa sihtotstarve ja kõlvikuline koosseis ...................................................... 33 3. Enefit Kaevandused AS poolt teostatud ja teostatavad tööd....................................... 34 3.1. Korrastamistööde tehnoloogia valiku põhjendus .............................................................. 34 3.2. Tehniline korrastamine ...................................................................................................... 35 3.3. Korrastamise käigus teostatud tööd ................................................................................... 36 3.3.1. Korrastamistööd Viru kaevanduse tööstusplatsi piires...................................................... 36 3.3.2. Maa peale väljuvate kaeveõõnte likvideerimine kaevanduse tootmisplatsil ..................... 38 3.3.3. Tõkete ehitus ..................................................................................................................... 39 3.3.4. Kaevanduse aherainepuistangute konserveerimine ........................................................... 40 3.3.5. Kaevanduse põlevkivilao likvideerimine .......................................................................... 43 3.3.6. Hoonete ja rajatiste likvideerimine .................................................................................... 43 3.3.7. Viru jaama lammutus ........................................................................................................ 45 3.3.8. Hoonete lammutamisel töövõtjale esitatud nõuded ........................................................... 46 3.3.9. Viru kaevanduse kütusereostuse uuring ............................................................................ 47 3.3.10. Settebasseini nr 2 likvideerimine....................................................................................... 49 3 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.3.11. Maa peale väljuvate abikaeveõõnte likvideerimine .......................................................... 50 3.3.12. Tuulutusšurfide ja ventilaatorihoonete likvideerimine ...................................................... 51 3.3.13. Tehnoloogiliste puuraukude likvideerimine ...................................................................... 53 3.3.14. Abikaeveõõnte likvideerimisel töövõtjale esitatud nõuded............................................... 54 3.3.15. Elektriülekande õhuliinide likvideerimine ........................................................................ 58 3.3.16. Hiivabasseini 1.sektsiooni likvideerimine ......................................................................... 58 3.4. Korrastamise käigus teostamisele kuuluvad tööd.............................................................. 61 3.4.1. Korrastamistööd settebasseini nr 3 maaüksusel ................................................................ 61 3.4.2. Settebasseini nr 3 korrastamine ......................................................................................... 61 3.4.3. Hiivabasseini 2. sektsiooni korrastamise tööd................................................................... 64 3.5. Bioloogiline korrastamine ................................................................................................. 66 4. TÖÖDE KALENDERPLAAN VIRU KAEVANDUSE KORRASTAMISEL .......... 67 5. Viru kaevanduse korrastamisega seotud tööde kulud ................................................. 67 6. Lisad.................................................................................................................................. 68 1. Viru kaevanduse mäeeraldise teenindusmaa korrastamistingimused (21.11.2013) .......... 68 2. Maavara kaevandamise luba nr. KMIN-053 ..................................................................... 68 3. Viru sulgemise KMH (CD) ............................................................................................... 68 4. Heakorrastamine (Bioloogiline korrastamise projekt) (CD) ............................................. 68 5. Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosimine (CD) 68 6. Viru kaevanduse põhjaosa (CD) ........................................................................................ 68 7. Geoloogiline läbilõige Viru kaevanduse lõunaosas (CD) ................................................. 68 8. Viru kaevanduse kaitsetervikud (CD) ............................................................................... 68 9. Viru kaevanduse korrastamise kalendriplaan (CD) ........................................................... 68 10. Mäetaguse vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse mäetööde lõpetamise projektile esitatud täiendused (11.02.2014) ................................................................................................................ 68 11. Mäetaguse vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse korrastamisprojekti köide 7 kooskõlastamine (23.05.2014) ...................................................................................................... 68 12. Jõhvi vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse korrastamisprojekti kooskõlastamine (24.01.2014) .................................................................................................................................. 68 13. MKM Nõusoleku andmine Viru kaevanduse ehitiste lammutamiseks (04.04.13) (CD) .. 68 14. Katastriüksuste loend (CD) ............................................................................................... 68 15. Viru kaevanduse tuhahoidla sulgemine (CD).................................................................... 68 16. Viru jaama lammutus (CD) ............................................................................................... 68 17. Viru-Mari elektriliin (CD) ................................................................................................. 68 4 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 18. Elektriliinide likvideerimine (CD) .................................................................................... 68 19. Lammutuse projekt (CD) ................................................................................................... 68 20. Ehitiste lammutamine (aktid, jäätmeõiend) (CD) ............................................................. 68 21. Bioloogiline korrastamine, istutamine (CD) ..................................................................... 68 22. Allmaarajatiste ja –seadmete likvideerimise aktid (CD) ................................................... 68 23. Allmaarajatiste ja -seadmete likvideerimise projekt (CD) ................................................ 68 24. Lõpetamistööde akt (CD) .................................................................................................. 69 25. Puurkaevude likvideerimise aktid (2010 aasta) (CD) ....................................................... 69 26. Puuraukude likvideerimise aktid (2012 aasta) (CD) ......................................................... 69 27. Tehnoloogiliste puurkaevude likvideerimise tüüpprojekt (CD) ........................................ 69 28. Tehnoloogiliste puurkaevude nr 26 ja 27 likvideerimise projekt (CD) ............................. 69 29. Viru Geoloogia OÜ poolt likvideeritud puuraugud (CD) ................................................. 69 30. Ventilaatorihoonete ja tuulutusšurfide likvideerimine (CD) ............................................. 69 31. Viru kaevanduse kütusereostuse uuring (CD) ................................................................... 69 32. Viru kaevanduse mäeeraldise rajatud puurkaevude revisjon ja põhjavee seire (CD) ....... 69 33. 2017-10-23 Viru jäätmeloa andmine (CD)........................................................................ 69 34. Viru kaevanduse kaevandamisjäätmekava (CD) ............................................................... 69 35. Ülevoolupuuraukude projekt (CD) .................................................................................... 69 36. Ratva oja ja Põllualuse kraavi hooldustööd (CD) ............................................................. 69 37. Viru kaeveväljal asuvate puuraukude nimekiri (CD) ........................................................ 69 38. Mäetaguse vallavalitsuse kiri seoses Viru korrastamisega (CD) ...................................... 69 39. Viru II mäeeraldise ümberregistreerimine (CD) ............................................................... 69 40. Enefit Kaevandused AS ja VKG Kaevandused OÜ kaevandamislubade vahetusleping (CD) 69 41. Viru kaevanduse aheraine proovi fr.0/100mm katsetamine .............................................. 69 42. Viru kaevanduse sihtotstarbe koordinaadid....................................................................... 69 5 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabelid Tabel 1. Põlevkivi varu Viru kaeveväljal keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel seisuga 15.04.2015 ............................................................................................................................. 11 Tabel 2. Kaevandatud ala laekäitluse tüüpide järgi ...................................................................... 13 Tabel 3. Põlevkivivaru Viru kaeveväljal ...................................................................................... 13 Tabel 4. Viru kaevanduse kambriplokid, kus on toimunud stiihiline varing ............................... 16 Tabel 5. Viru kaevanduse kambriplokid, kus viidi läbi sundvaristamine .................................... 17 Tabel 6. Põlevkivivaru Viru kaeveväljal ...................................................................................... 18 Tabel 7. Ülevoolu puuraukude asukohad ..................................................................................... 25 Tabel 8. Katastrid, kus on rajatud kaevandusega seotud ehitisi ................................................... 31 Tabel 9. Korrastamisel tehtavad ja tehtud tööd. ........................................................................... 34 Tabel 10.Tehnilise korrastamise käigus teostatud ja teostatavad pinnasetööd ............................. 35 Tabel 11 Virukaevanduse kaldšahtide mõõtmed .......................................................................... 39 Tabel 12. Aherainepuistangu iseloomustus .................................................................................. 41 Tabel 13. Buldooseri Komatsu DX275 tehnilised andmed .......................................................... 43 Tabel 14. Viru kaevanduse tööstusplatsi hoonete eksplikatsioon (graafiline lisa 003 ja 004) ..... 45 Tabel 15. Settebasseini nr 2 likvideerimine.................................................................................. 49 Tabel 16. Viru kaevanduse settebasseini nr 2 täitmistööde maht ................................................. 49 Tabel 17. Karjäärikalluri BLEAZ - 7450B tehnilised andmed .................................................... 50 Tabel 18. Viru kaevevälja kaldšurfide iseloomustus .................................................................... 51 Tabel 19. Lammutatavad ventilaatorihooned ............................................................................... 52 Tabel 20. Viru kaevanduse vertikaalsete šurfide iseloomustus .................................................... 53 Tabel 21. Viru kaevanduse hiivabasseini 1.sektsiooni iseloomustus ........................................... 59 Tabel 22. Viru kaevanduse settebasseinide iseloomustus ............................................................ 62 Tabel 23. Settebasseini nr 3 tööde mahud .................................................................................... 63 Tabel 24. Viru kaevanduse hiivabasseini 2.sektsioon iseloomustus ............................................ 66 Tabel 25. Kaevanduse korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde kulud .................................... 67 6 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonised Joonis 1. Kaevandamata varude plaan .......................................................................................... 10 Joonis 2. Vee juurdevoolu Q seos veetasemega H ja eeldatav kaevanduse toitumise aeg t,ööp .. 26 Joonis 3. Põhjavee tase Viru kaeveväljal 2010............................................................................. 27 Joonis 4. Põhjaveetase Viru kaeveväljal, kui veega täitumise tase ulatub 45 m .......................... 28 Joonis 5. Põhjaveetase Viru kaeveväljal, kui Aidu karjääri veega täitumise tase ulatub 42 m ja Viru kaevanduse üleujutamine hoitakse absoluutkõrgusel 53 m .......................................... 29 Joonis 6. Katastriüksuse 49801:001:0500 asukohaplaan. Viru kaevanduse tootmisplats ............ 38 Joonis 7. Viru kaevanduse aherainepuistang ................................................................................ 41 Joonis 8. Viru kaevanduse aherainepuistang 2 ............................................................................. 42 Joonis 9. Aherainepuistangu nr 3 tööaste ..................................................................................... 42 Joonis 10. Hiivabasseini täidetud 1 sektsioon .............................................................................. 60 Joonis 11. Viru kaevanduse settebassein nr. 3.............................................................................. 62 Joonis 12. Metsloomade jäljed ..................................................................................................... 63 Joonis 13. Settebasseini nr 3 betoonist väljalase .......................................................................... 64 Joonis 14. Hiivabasseini 2 sektsioon ............................................................................................ 65 Joonis 15. Hiivabasseini 2 sektsiooni kaldapääsukese pesad ....................................................... 65 7 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Graafiliste lisade loetelu Nr Joonise nimetus Märkused Sihtotstarbelise kasutamise alade piiripunktide koordinaatide tabel on toodud lisas 42 ja plaanimaterjal graafilistes lisades 1 001/Korrastatava maa plaan 002 ja 007. Kaevandatud alad laekäitluse tüüpide kaupa on toodud joonisel 003. Maapõue koostise geoloogiline läbilõige toodud joonisel 005. 002/Viru kaevanduse kaevandatud alade 2 laekäitlustüübid 003/Viru tööstusterritooriumi korrastatava 3 maa plaan Bioloogilise korrastamise täpsustused on 004/Viru tööstusterritooriumi bioloogiline 4 toodud lisas 4 – Heakorrastamine. Läbilõiked korrastamine ja korrastatud maa plaan toodud joonisel 006, 007, 008, 009, 016 005/Viru kaevanduse kaevandamiseelne 5 maapõue koostis. Geoloogiline läbilõige I- I’, II-II’ 006/Viru hiivabasseini korrastatud maa 6 plaani läbilõige III-III’ 007/Viru settebasseini nr 2 korrastatud maa 7 plaani läbilõige IV-IV’ 008/Viru settebasseini nr 3 korrastatava 8 maa plaani läbilõiked (katastriüksuse nr 4982:001:0650) plaan 009/Settebasseini nr 3 (katastriüksuse nr 9 49802:001:0650) korrastatud maa plaani läbilõiked 10 010/Kaeveväljal asuvate puuraukude plaan 11 011/Peakaldšahti isoleerimine 12 012/Abikaldšahti isoleerimine 13 013/Veokaldšahti isoleerimine 14 014/Kaldšurfide likvideerimine 15 015/Vertikaalšurfide likvideerimine Viru kaevanduse kambriplokki 16 016/Allmaakaeveõõnte tüüpläbilõige V-V’ tüüpläbilõiked 8 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 1. SISSEJUHATUS Käesolev projekti Р-05-10/17 „Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt. I etapp“ on koostatud lähtudes Viru kaevanduses (lisa 2 - Maavara kaevandamise luba nr. KMIN-053) kasutatud maade korrastamistingimustest (lisa 1). Samuti on võetud arvesse Alutaguse ja Jõhvi valla ettepanekuid, projekt on mõlema valla poolt kooskõlastuse saanud (lisa 10; lisa 11; lisa 12). Käesolevas projektis antakse ülevaade põlevkivi allmaakaevandamise lõpetamise ja kaevandusrajatiste likvideerimisega seotud töödest. Käsitlemist leiavad nii maa peal kui maa all teostatud tööd ning teostamist vajavad tööd. Läbiviidavate tööde lõppeesmärgiks on allmaakaevandamise mõju lõpetamine kaevanduse poolt kasutatavatel maaüksustel ja nende sihtotstarbe taastamine. Pärast korrastamistööde lõpetamist maaüksused tagastatakse riigile või teistele omanikele vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Projekti täitmisel kasutati järgmisi dokumente: • Maapõueseadus (MaaPS). Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.01.2017; • Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 11.04.2017; • Eesti Standart EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • Joonised projektis on koostatud Balti kõrgussüsteemis BK77, koordinaadid L-Est 97 süsteemis; • Ehitiste lammutamisel on lähtutud Ehitusseadustikust, Jäätmeseadusest ning majandus- ja taristuministri määrusest „Nõuded ehitusprojektile“. Viru kaevanduses toimus kaevandamine kaevandamisloa nr KMIN-053 (lisa 39-1) alusel. Luba väljastati 2003. aastal varasema maavara kasutusloa ümbervormistamisel kaevandamisloaks. Kaevandamisloa kohaselt on Viru mäeeraldise pindala 4191,57 ha ning mäeeraldise teenindusmaa 239,40 ha. Seoses kaevandamata jäänud põlevkivivaruga on kaevandamise lõpetamine Viru kaeveväljal jaotatud kolme etappi. I etapp – allmaa mäetööde peatamine kaevevälja keskosas, kus kaevandas Viru kaevandus, ja kaevevälja selle osaga seotud hoonete ja rajatiste likvideerimine. II etapp – kaevandamise lõpetamine pärast põhjaosa varu kaevandamist VKG Kaevandused OÜ poolt vastavalt sõlmitud lepingule (lisa 40). Enefit Kaevandused AS (edaspidi EK) ja OÜ VKG Kaevandused (edaspidi VKG) on sõlminud 08.10.2010 kaevandamislubade vahetuslepingu milles on muuhulgas kokku lepitud, et EK annab VKG-le õiguse Sompa kaevanduse lõunaosa kaudu kaevandada Viru kaevanduse põhjaosa põlevkivivaru mahus 1,383 mln t (lisa 40). Kaevandamata varude plaan on toodud Joonis 1. Lubade muutmise ja Viru II kaevandamisloa ümberregistreerimise eesmärgiks on Viru mäeeraldisel kaevandamata aktiivse tarbevaruna paikneva põlevkivivaru majanduslikult 9 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt otstarbekas ja ressursisäästlik ning võimalikult täielik väljamine. Põlevkivi varu Viru kaeveväljal keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel seisuga 15.04.2015 toodud Tabel 1 III etapp – kaevandamise lõpetamine pärast lõunaosa varu kaevandamist Enefit Kaevandused AS Estonia kaevanduse poolt. Joonis 1. Kaevandamata varude plaan 10 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 1. Põlevkivi varu Viru kaeveväljal keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel seisuga 15.04.2015 Varu Ploki nr Varu seisuga Märkused kategooria 31.12. 2013 tuh t aT 1 3349 KMIN-053 pT 4;5;6;7;8;9 2097 KMIN-053 ;10 aR 2 15015 KMIN-053 pR 3 9338 KMIN-053 aT 1 1535 Estonia kaevanduse poolt väljatav aT 1 431 Estonia kaevanduse poolt väljatav aT 1 1383 Taotletava Viru II alal pT 1 0 Maha kantud 2014 pT 1 0 Maha kantud 2014 pT 7 64 Kiikla pargi kaitsetervik aR 2 15 015 Estonia kaevanduse poolt väljatav pT 10 17 Puurkaevu nr 2 kaitsetervik pT 4 1 196 Kaevanduse tehnoloogilise kompleksi kaitsetervik pT 5 416 Kiikla küla kaitsetervik pT 6 44 Kiikla pargi kaitsetervik pT 8 328 Ratva küla kaitsetervik pT 9 32 puurkaevu K-31-69 kaitsetervik pR 3 9 338 Uurituse järgi passiivne Kehtiv KMIN-053 29 799 aT+aR=18364 Muudetud KMIN-053 28 416 aT+aR=16981 VIRU II 1 383 aT=1383 Teostatud on kõik projektis ettenähtud korrastamistööd välja arvatud settebassein nr. 3 (49802:001:0650), tööstusterritooriumi, šurfide ja puuraukude ala korrastamine. Tööd on kavandatud teostada peale korrastamisprojekti heakskiitmist. 11 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2. ISELOOMUSTUS Viru kaeveväli võtab enda alla 4 191,57 ha suuruse pindala kahe kohaliku omavalitsuse – Jõhvi ja Alutaguse valla territooriumil. Viru kaeveväli asub Jõhvi kõrgustikul. selle piirkonna maad on esindatud nii metsamassiivide kui ka looduslike rohumaade, põllumaa ning samuti ka elamumaaga. Suurem osa kaeveväljast on kaetud metsaga – üle 2 251 ha ja põllumaaga 513 ha. metsamassiivid asuvad kogu kaeveväljal, põllumaa on koondunud kaevevälja lääneosa Kiikla ja Ratva küla ümbrusse. tööstusplatsi loodeosas, Jõhvi valla maadel, asub “Viru-Mari” aiandusühistu, mis koosneb 145 aianduskrundist. Viru kaevandus anti käiku 1964. a. Kaevanduse ehitusprojekti koostas instituut Giprošaht. Esialgse projekti järgi oli kaevanduse võimsus 1 200 tuhat tonni kaubapõlevkivi aastas. Kaevanduse tootmisvõimsus saavutas 2 000 tuhat tonni kaubapõlevkivi aastas. Kaeveväli oli avatud kolme kaldšahtiga: • peakaldšaht on läbindatud 18° kaldenurgaga ja varustatud lintkonveieriga 1LU120; • inimveo kaldšaht on läbindatud 25° kaldenurgaga ja varustatud inimköisteega; • veokaldšaht on läbindatud 19° kaldenurgaga ja varustatud veotõstega. Kaeveväli oli ette valmistatud paneelidega, kaevandatakse kamberkaevandamisviisil mäerõhu juhtimisega, põhilae hoidmisega hoidetervikutel. Kaevandamisviisina kasutati puur- lõhketöödega koos kihindi eelneva soonimisega. Lõhatud kaevis veeti kaeve-eest kopplaaduritega kogumisstrekki, kogumisstrekil – lintkonveieriga, paneel- ja magistraalkaeveõõntes elektrikontaktveduriga rööbasteel vagonettides. Kaevis toodi maa peale mööda peakaldšahti lintkonveierit. Kaevandust varustati piirkonna tuulutusseadmetega, mis asusid maa peal tuulutusšurfi suudmes. Kaeveõõntest vee väljapumpamiseks oli kolm pumbajaama. Kaevis rikastati kaevanduse rikastusvabrikus raskes suspensioonis. Vabriku lõpptoodanguks oli energeetiline põlevkivi klassiga 0-25 mm, tehnoloogiline põlevkivi klassiga 25-125 mm. Põlevkivi laaditi ilma punkriteta otse raudteevagunisse. Vagunite puudumisest tingitud seisuaja lühendamiseks oli väike lahtine põlevkivi ladu. Energeetiline põlevkivi laaditi samuti otse vagunitesse või suunati lahtisesse energeetilise põlevkivi lattu. 2.1 Korrastatava maapinna iseloomustus Allmaakaevandamise negatiivne mõju maapinnale avaldub: • maapinna deformatsioonidena põlevkivikihindi peal lasuvate kivimite nihkumisel; • maaüksuste eraldamises tootmishoonete ja rajatiste (rikastusvabriku, aherainepuistangute, tuulutusrajatiste ja pumbajaamade hoonete, settetiikide, peaallmaakraavide, elektriülekandeliinide tugipostide jm) ehitamiseks. 12 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Allmaakaevandamise mõju ulatus maapinnale sõltub kaevandamise ja lae käitlemise viisist. Viru kaevevälja kaevandamisel kasutati alates 1964. a kuni 2013. a ainult kamberkaevandamise viisi lae hoidmisega hoidetervikutel. Seejuures katsetati järgmisi lae käitlemise variante: • lae hoidmine tugitervikutel, millele antakse ette arvestuslik koormus vähemalt 2 aastaks (kasutati kuni 1990. a); • lae hoidmine tugitervikutel, mille arvestuslik koormus on igavene (kasutatakse alates 1990. a). Kaevanduse markšeideriteenistuse andmetel on kaevandatud ala üldpindala 3 120,5 ha. Kaevandatud ala jaotus lae käitlemise viisi järgi on toodud Tabel 2 (graafiline lisa 002; lisa 8). Tabel 2. Kaevandatud ala laekäitluse tüüpide järgi Kaevandatud ala, ha Kokku, Kaevandamisviis Jõhvi vald Mäetaguse vald ha Mehhaniseeritud kambrid tervikutega, 308,44 1 140,26 1 448,7 mille koormus on arvutatud vähemalt 2 aastaks Mehhaniseeritud kambrid tervikutega, 24,97 1 646,85 1 671,82 mille koormus on arvutatud piiramatult pikaks ajaks (pärast 1990. a) Kokku 333,41 2 787,11 3 120,52 2.2 Viru kaevevälja põlevkivi jääkvaru Kaevandamata põlevkivivaru on toodud Tabel 3. Tabel 3. Põlevkivivaru Viru kaeveväljal Varu liik Varu plokk tuh t Kokku, tuh nr t Aktiivne tarbevaru (aT) 1 3349 3 349 Passiivne tarbevaru (pT) 8 328 2 097 9 32 5 416 7 64 6 44 4 1196 10 17 Aktiivne reservvaru (aR) 2 15015 15 015 Passiivne reservvaru 3 9338 9 338 (pR) 13 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.3 Allmaatühemike püsivuse ja maa edasise liikumise prognoosi ning põhjendust sellekohase tühemike täitmise, sulgemise ja kasutamise tehnoloogia kohta Kambritega kaevandamisel põhilae hoidmisega tervikutel, mis on arvutatud kambriploki väljamiseks kuluvaks ajaks, so vähemalt 2 aastaks, on mõningates kohtades toimunud iseeneslikud laevaringud ja selle tagajärjel on maapind vajunud. Maapinna vajumise kohtades tekkinud lohud (varingunõod) on valdavalt ristkülikukujulised. Maapinna deformatsiooni tagajärjel tekkinud varingulohkude mõõtmed laekivimite stiihilise varingu korral kõiguvad: lohu sügavus 1,0–1,5 m, lohu servade varingunurk 0º25΄ kuni 6º00´. Varingulohkude pindala piirdub kambriploki mõõtmetega. Kaevanduses fikseeriti kõik stiihiliselt tekkinud varingud ja mõõdistati makšeideriteenistuse poolt. Kambriplokkide loetelu, kus on toimunud stiihilised varingud, on toodud Tabel 4. Suurel pindalal toimunud stiihilised laevaringud on oma ettearvamatuse tõttu ohtlikud kaevanduse töötajatele ja võivad tekitada maapinna vajumist. Seepärast viidi kaevanduses Skotšinski nim Mäendusinstituudi Eesti filiaali poolt läbi sundvaristamisega kamberkaevandamise katsetööd. Seda süsteemi eristab asjaolu, et kaevandatud alas luuakse kolded lae sundvaristamiseks, kust varinguala levib edasi kogu kambriploki pindalale. Laia kasutusala see süsteem ei leidnud, kuna sel juhul toimub maapinna vajumine kogu kaevandatud pindalal. Kogu katsetööde läbiviimise aja jooksul toimus Viru kaevanduses 10 kambriploki sundvaristamine Tabel 5. Selleks et maksimaalselt vähendada allmaakaevandamise negatiivset mõju maapinnale ja suurendada maa all viibivate inimeste ohutust, võttis ettevõtte juhtkond 1990. a instituudi VNIMI soovitusel vastu otsuse üle minna uuendatud kaevandamisviisile. Vaatamata kadude suurenemisele alustati kamberkaevandamist tugitervikutega, mille kandevõime tagab kattekivimite koormuse piiramatult pika aja jooksul. Seda laekäsitluse viisi kasutatakse ka käesoleval ajal. Maapind on ebastabiilne nendel aladel, kus on jäetud tervikud, mille arvestuslik koormus on arvutatud vähemalt 2 aastaks. Võimalikku varingu aega ja kohta on võimatu prognoosida. Nende alade pindala on 1 446,45 ha. Need maad asuvad kaevevälja idaosas. Põhiliselt on need metsamaad ja soostunud alad. Nendes kambriplokkides, kus toimus stiihiline varing või viidi läbi sundvaristamine, on maapinnale tekkinud umbes 1,2 m sügavused isoleeritud lohud. Varingulohu põhi on enamasti sile, külgede varingunurk on üle 6 kraadi. Maapinna edaspidist vajumist nendel aladel ei ole ette näha. Mõningad varingulohud võivad hooajaliselt täituda sademeveega. Varingulohkude üld- pindala on 84,2 ha. Maapind on stabiilne nendel aladel, kus on jäetud tervikud, mis võtavad arvutusliku koormuse vastu pikaajaliselt. Pärast kaevandamise lõppemist ei ole mingit maapinna 14 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt vajumist nendel aladel ette näha. Nende maade pindala on 1 671,82 ha. Nendel maadel asuvad nii metsa- kui ka talu- ja põllumaad. 15  Tabel 4. Viru kaevanduse kambriplokid, kus on toimunud stiihiline varing Terviku Kambri laius: Ploki Varingu Varingu Jrk Kambriploki Kattekivimite mõõtmed Stiihilise pikikamber, kaevandamine: pindala, sügavus, Maaüksuse number nr number paksus, m passi järgi, varingu aeg ristkamber, m algus, lõpp tuh m2 m m 7,5-8,0 1 КР 22. lõuna 44,5 5*6 10.1967- 06.1969. 11.1970 91,0 1,2 49801:001:0455 7,5-8,5 7,5-8,0 2 КР 41. lõuna 44,5 5*6 11.1971- 05.1973 06.1972 43,0 1,0 - 7,5-8,5 49801:001:0145, 49801:001:0060, 7,5-8,0 49801:001:0803, 49801:001:0045, 3 КР 42. lõuna 44,5 5*6 10.1971- 05.1973 10.1972 47,6 1,2 7,5-8,5 49801:001:0583, 49801:001:0331, 49801:001:0332, 49801:001:0223 7,5-8,0 49801:001:0158, 49801:001:0148, 4 КР 61. lõuna 50,0 5*6 06.1973- 03.1975 04.05.1976 60,0 1,2 7,5-8,5 49801:001:0145 7,5 5 КР 82 50,0 5*6 02.1977- 11.1978 07.1977 22,0 1,2 49802:001:0312 7,5 7,5 6 КР 81. lõuna 53,0 5*6 01.1975- 11.1976 08.1977 128,0 1,2 49802:001:0312, 49802:001:0400 7,5 7,5 7 КР 62. lõuna 51,4 5*6 03.1975- 03.1977 10.1978 8,0 1,2 49802:001:0312 7,5 КР 62. lõuna - 7,5 8 51,4 5*6 03.1979- 11.1980 1980 69,0 1,2 49801:001:0920, 49802:001:0312 63.lõuna 7,5 7,5 9 КР 34. lõuna 48,5 4,7*6,5 07.1982- 05-1984 25.07.1983 46,0 1,3 49801:001:0380 7,5 49801:001:0045, 49801:001:0803, 7,5 49801:001:0583, 49801:001:0332, 10 КР 43. lõuna 51,6 4,7*6,5 01.1981- 11.1982 07.1983 50,0 7,5 49801:001:0223, 49801:001:0168, 49801:001:0043 7,5 49801:001:0055, 49801:001:0144 11 КР 44. lõuna 50,6 4,7*6,5 01.1983- 09.1984 10.1983 - 1984 36,0 1,5 7,5 49801:001:0147 12 КР 124 49,5 - - 1982 - 1984 1984 9,0 1,3 49802:001:0312 13 КР 182 45,5 - - 1988 - 1988 1987 27,0 1,56 49802:001:0312 Kokku 636,6 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 5. Viru kaevanduse kambriplokid, kus viidi läbi sundvaristamine Ploki Jrk Kambriploki Sundvaristam Varingu pindala, Varingu kaevandamine: Maaüksuse number nr number ise aeg tuh m2 sügavus, m algus, lõpp 49801:001:0145, 49801:001:0060, 49801:001:0803, 49801:001:0045, 1 KP 42. lõuna 1971-1973 1972 43,0 1,3 49801:001:0583, 49801:001:0331, 49801:001:0332, 49801:001:0223 25201:003:0102, 25201:003:0099, 2 KP 46 1973-1975 1975 8,0 1,1 25201:003:0013 3 KP 81 1974-1976 1977 13,6 1,4 49802:001:0312 4 KP 82 1977-1979 1977 8,0 1,1 49802:001:0312 5 KP 62. lõuna 1975-1977 1977 20,8 1,2 49802:001:0312 6 KP 82 1977-1979 1979 7,8 1,1 49802:001:0312 7 KP 141 1980-1982 1982 16,5 1,0 49802:001:0312 49801:001:0045, 49801:001:0803, 49801:001:0583, 49801:001:0332, 8 KP 43. lõuna 1981-1982 1983 6,0 1,3 49801:001:0223, 49801:001:0168, 49801:001:0043 9 KP 81 1974-1976 1977 20,8 1,4 49802:001:0312 49802:001:0650, 49802:001:0080, 10 KP 128 1989-1991 1991 61,0 1,5 49802:001:0165, 49802:001:0144 Kokku 205,5 17 Kaevandamata põlevkivivaru on toodud Tabel 6. Tabel 6. Põlevkivivaru Viru kaeveväljal Varu liik Varu plokk tuh t Kokku, tuh nr t Aktiivne tarbevaru (aT) 1 3349 3 349 Passiivne tarbevaru (pT) 8 328 2 097 9 32 5 416 7 64 6 44 4 1196 10 17 Aktiivne reservvaru (aR) 2 15015 15 015 Passiivne reservvaru 3 9338 9 338 (pR) 2.4 Leevendusabinõud Enefit Kaevandused AS tellimusel viisid Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI) ja OÜ Eesti Metsakorralduskeskus ajavahemikul 2001. a kuni 2004. a läbi ulatusliku allmaakaevandamise mõju ulatuse uurimuse metsa- ja põllumajandusmaale (töö nr 1027/EP “Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju hindamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele ja metsa- ning asulamaa veerežiimile”). Nende uuringute käigus määratleti nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjutegurid. Positiivseks mõjuks on maade kuivendamine, millega luuakse märksa soodsamad tingimused puude ja muu taimestiku kasvuks. Negatiivseks mõjuks on olemasoleva reljeefi rikkumine kohtades, kus toimus lae langetamine. Teatud tingimustel kannatavad tekkinud varingulohud liigniiskuse all. Nende soostumise tõenäosus suureneb eriti pärast kaevandamise lõppemist ja kaevanduse veega täitumist. Kuna rikutud maadel on praktiliselt võimatu taastada nende esialgset olukorda, on kõige vastuvõetavam EMVI spetsialistide poolt pakutud variant. Nimelt nende maade boniteedi ümberhindamine, kus tekkinud lohkude näitajad ületavad lubatud normi ning kus on täheldatud maapinna liigniiskust ja selle tagajärjel metsa hävimist. Ümber hindama peaks selleks määratud spetsialistide erikomisjon, kellel on selle tegevusala litsents. Kui komisjoni töö käigus selgub maapinnale tekitatud kahju, siis tuleb maksta maaomanikele kompensatsiooni vastavalt kehtivale seadusandlusele. Antud lahend on kooskõlas Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandega (lisa 3.1.2). Kaeveväljal on vaja pärast kaevandamise lõppemist säilitada maapinna pealmiste kihtide väljakujunenud hüdrogeoloogiline režiim, et allmaatöödega loodud positiivsed tingimused taimestiku kasvuks säiliksid ka edaspidi. Seda on võimalik saavutada veealanduse puuraukude puurimisega, mida käsitletakse järgnevas põhjavee seisu käsitlevas osas. Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.5 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused 2.5.1 Üldgeoloogiline kirjeldus Viru kaevandus asub Jõhvi kõrgustikul, mille absoluutkõrgus jääb 75-53 m vahele. Absoluutkõrguse alanemine on jälgitav igas ilmakaares. Valdav osa kirjeldatavast alast on kaetud liigniiske metsaga, ala lääne ja lõunaosas Kalina ja Kiikla ning Ratva külade ümbruses esinevad suhteliselt kõrgemad piirkonnad, mis on ülesharitud põllu- või heinamaa. Ala keskosas paikneb Kalina soo koos Kalina järvega. Kalina soost põhja pool algab madal Sildoja-Mäetaguse oosistu (Kalinas tuntakse neid ka kui Linnamägesid), mis kulgeb siit lõuna-kagu suunas madalate kitsaste rabasse mattunud vallikestena. Teine oosisetete levikuala kulgeb Kalina külast kirde suunas kuni Raudi kanalini. Pinnakatte paksus on valdavalt 2-3m, paiguti on ka alvareid kus pinnakate on alla 1 m. Kalina rabas on pinnakatte paksus üle 5 m. Pinnakate koosneb valdavalt moreenist, mida laiguti katab saviliiv ja liivsavi. Kruusa ja mitmesuguse terasuurusega liiva esineb Sildoja-Mäetaguse oosistu piirkonnas ja soosetteid mitmesuguse lagunemisastmega turbana Kalina rabas, kuid ka õhukese kihina mujal liigniisketel metsaaladel. Pinnakatte all moodustavad settekivimitest koosneva pealiskorra Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, Alam-Kambriumi ladestiku savi, aleuroliit, liivakivi ning Vendi kompleksi liivakivid, aleuriitsavid ja aleuroliidid. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rakvere (O3rk), Oandu (O3on), Keila (O3kl) lademe lubjakivide avamused jäävad Viru kaevanduse maa-ala piiresse. Lubjakivide kompleksist eristuvad oma suurema savikuse poolest Oandu (O3on) ja Uhaku (O2uh) lademe lubjakivid ja merglid. Viru ja Estonia kaevanduse vahelisele alale jääb Ahtme rike, mis kulgeb siin kirde-edela suunaliselt. Rikkevööndi laius on 400-1 000 m. Põlevkivikaevandamise seisukohalt olulise Kukruse lademe (O3kk) paksus on 11-16 m ja see koosneb lubjakivi ning kukersiidi vahelduvatest kihtidest, millest paksemate kukersiidi- kihtidega allosas paikneva Kiviõli kihistiku paksus on umbes 6 m. Kihistikus paiknevaid kukersiidikihte tähistatakse alt üles tähtedega A, A’, B, C, D, E, F1-4, G, H1-2, J, K ja need moodustavad ligi 2/3 kihistiku kogupaksusest. Põlevkivikihid A-F1 moodustavad alal Eesti põlevkivimaardla tootuskihindi, mille paksus siin on 2,2-2,6 m. Uuringupuuraukude andmeil on tootuskihindi pealispinna absoluutkõrgus kaevanduse põhjaosas 21,3 m ja kaevanduse lõuna-osas 11,65 m. 19 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.5.2 Hüdrogeoloogiline kirjeldus Viru kaevanduse piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud järgmised veekihid: I Kvaternaari veekiht II Ordoviitsiumi veekompleks (O); 1. Nabala-Rakvere (O3nb-rk); 2. Keila-Kukruse (O3kl-kk); 3. Lasnamäe-Kunda veekiht (O2ls-O1kn). III Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht (O-Cm) IV Kambriumi-Vendi veekompleks (Cm-V); 1. Voronka ja Gdovi veekiht (V2vr, V2gd). Kuna Kambriumi-Vendi veekompleks ja sellest sügavama olev kristalse aluskorra põhjavee piesomeetriline tase lasub väga sügaval ja nad ei osale uuritava veeringes, siis nende detailsemat iseloomustust ei tooda. Kvaternaari veekihis esineb põhjavesi liikuval kujul vaid liustikujõe setetes, mis esinevad maa-alal piiratult ja väikeses paksuses. Soosetetes esinev vesi on turba väikese veejuhtivuse tõttu väheliikuv ja veetase sõltub otseselt sademetest ja olemasolevast kuivendus-võrgust. Nabala-Rakvere veekiht (O3nb-rk) seotud samanimeliste lademete lubjakivi lõhelise osaga, valdavalt survetu veekiht esineb laiguti vaid Viru kaevanduse kesk- ja lõunaosas (Joonis 3 halliga toonitud alast lõunas). Kaevanduste kontuuris võtab veekiht osa kaevandusvee moodustumisest ja on sageli kuivendatud. Põhjaveekiht on reostuse eest kaitsmata. Nabala-Rakvere veekihti eraldab allpool paiknevast Keila-Kukruse veekihist Oandu lademe ja Keila lademe ülemise osa savikast lubjakivist ja merglist koosnev suhteline veepide paksusega 2-4 m. Langatuste esinemisel allmaakaevandatud aladel Nabala-Rakvere veekiht pärast kaevandamise lõppu algsel kujul ei taastu. Moodustub ühine veekiht Keila-Kukruse veekihiga, kuna neid veekihte eristavad nõrgad veepidemed on langatuste tõttu purunenud. Keila-Kukruse veekihi (O3kl-kk) moodustavad Kukruse, Idavere, Jõhvi ja Keila lademe kivimites leviv põhjavesi. Veekiht on valdavalt survetu ja tugevalt mõjutatud kaevanduse tegevusest, kuna veetaset alandatakse allapoole tootsa kihi taset. Veekihi pind langeb Viru kaevanduse lõunaosas ning edasi Estonia kaevanduse suunas. Vee juurdevool töötavasse Viru kaevandusse toimus peamiselt põhja suunast, s.o Tammiku ja Sompa üleujutatud kaevanduse poolt (Joonis 3). Töötavate ja üleujutatud kaevanduste piirkonnas on veekihi põhjavesi rikas sulfaatidest, samuti kaltsium- ja magneesiumioonidest ning vee karedus on suurenenud, ulatudes kuni 12 mg ekv/l. Mineraalsus ületab 1 g/l. 20 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Kaevandamise lõppedes tekivad allmaakaevandatud alal suured kaevanduse piires omavahel kaevanduskäikudega ühenduses olevad põhjaveesüsteemid, mis kohati toimivad ühendatud anumana. Need kaevanduste piires kaeveõõntes moodustunud Keila-Kukruse veekihi põhjaveealad on eristatud kaevanduste vahele jäetud tervikutega. Viru ja Tammiku vahelised käigud on suletud vettpidavate betoontõketega, samuti Viru ja Ojamaa kaevandused. Seetõttu on suletud või üleujutatud kaevanduste vahel jälgitav veetasemete erinevus. Põlevkivi kaevandamisel mõjutab Keila-Kukruse veekihi kuivendamine kaevandamisalal ka allpoolpaiknevaid survelisi veekihte, eeskätt Lasnamäe-Kunda veekihti, kuna kaevandamise tõttu väheneb Uhaku lademe veepidavus. Keila-Kukruse veekihti eraldab allpool paiknevast Lasnamäe-Kunda veekihist Uhaku lademe savikas ja mergli vahekihtidega lubjakivi, sellise suhtelise veepideme paksus on kuni 10-15,5 m. Lasnamäe-Kunda veekihi (O2ls-kn) moodustavad Uhaku lademe all lamavad Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe dolomiidid ja lubjakivid, vettandvate kivimite kogupaksus on 20 m ringis. Veekihi veepind langeb lõuna suunas, Estonia kaevanduse poole. Selles survelises veekihis ulatub põlevkivikaevanduste ja karjääride kaevandusvee väljapumpamise mõju kõige kaugemale. Kaevandatavatel aladel kus ülemised veekihid on kuivendatud või osaliselt dreenitud, on Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavett kasutatud kaevandamisperioodil üksikmajapidamistes veevarustusallikana. Üleujutatud kaevanduste piirkonnas alandab mõningal määral Lasnamäe- Kunda veekihi põhjavee kvaliteeti segunemine ülalpool oleva kaevandusveega, milles on suur sulfaat-, kaltsium- ja magneesiumioonide sisaldus. Lasnamäe-Kunda veekihti eraldab allpool paiknevast Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist 3-6 m paksune Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mille moodustavad Volhovi, Billingeni, Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lademe glaukoniitliivakivi, mergel, savi ja diktüoneemaargilliit. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi (O-Cm) moodustavad diktüoneemaargiliidi all lamavad Pakerordi lademe ja Tiskre ning Lükati kihistu liivakivi ja aleuroliit paksusega 10-20 m. Veekiht on kasutusel veevarustusallikana ühisveevarustuses ja üksikmajapidamistes. Põlevkivi kaevandamine pole põhjustanud selle veekihi veetasemete olulist alanemist. Lükati kihistule järgnevad Lontova (Cm1ln) kihistu aleuroliitsed savid paksusega 53 m. Lontova kihistu pealispind lasub 97 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 24 m (Viru kaevanduse puurkaev 3166 andmetel). Lontova savid moodustavad hea veepideme Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi ja allpool levivate Kambriumi-Vendi veekihtide vahel. Lontava savide all paiknevad Kambriumi-Vendi veekihid (Cm-V) on Jõhvi linna peamiseks veevarustusallikaks, põlevkivi kaevandamine pole põhjustanud selle veekihi veetasemete alanemist. 21 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Ida-Eesti veemajanduskavas on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihid) seisund hinnatud halvaks. Veekogum on füüsiliselt muudetud, enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja kaevanduste poolt läbi kaevatud, tekkinud on suure veejuhtivusega kaevandatud kiht. Aastakümneid halva seisundi üheks põhjuseks on lisaks põlevkivikaevandamisest johtuvale veekõrvaldusele paljude suurte jääkreostuskollete olemasolu. 22 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.6 Pinnase eeldavate ehitus- ja hüdrogeoloogiliste omaduste andmed Puistangusse ladestatavad jäätmed koosnevad põlevkivi kaevandamise käigus kaevisest eraldatud lubjakivist ehk aherainest. Valdavalt on lubjakivi pärit Kukruse lademe põlevkivi tootsa kihindi vahekihtidest ja lahti kihistunud lae kivimitest. Aheraines võib esineda ka kaevanduses avatud karsti vöönditest pärinevat kivimaterjali. Orgaanilise materjali sisaldus aheraines jääb valdavalt alla 5 %. Ladestatava aheraine keemilis-füüsikalised omadused on püsivad ning aja jooksul ei muutu. Vastavalt analüüsiaktile nr EE15001070 (lisa 41) jäävad aheraine leostumiskatse tulemused alla Keskkonnaministri määruses nr 38 §20 lg 5 ja 8 toodud näitajate piirväärtust. 23 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.7 Veerežiimi kujundamine ja prognoos Viru kaevanduse piirkonnas Kaeveväljal on vaja pärast kaevandamise lõppemist säilitada maapinna pealmiste kihtide väljakujunenud hüdrogeoloogiline režiim, et allmaatöödega loodud positiivsed tingimused taimestiku kasvuks säiliksid ka edaspidi. Seda on võimalik saavutada ülevoolupuuraukude puurimisega, mida käsitletakse ühe osana selles peatükis. 2.8 Veerežiimi kujunemine Viru kaevandus asub Jõhvi kõrgustikul maapinna absoluutkõrgusega 75 m abs, reljeef alaneb igas suunas. Viru kaevandus külgneb lääne-, põhja- ja idaosas veega täitunud Sompa, Tammiku ja Ahtme kaevandusega. Kaguosas lähenevad Estonia kaevanduse mäetööd. Idapiir kulgeb piki Ahtme rikkevööndit, mis kujutab endast omamoodi vertikaalset tõket põhjavee liikumisel. Aasta keskmine sademete hulk on 676 mm, maksimaalne sademete hulk 933,6 mm fikseeriti 2008. a. Maksimaalne kuu sademete hulk 265 mm oli 2003. a augustis. Kõige madalam kuu keskmine õhutemperatuur (–7,2о С) on veebruaris ja kõrgem (16,7о С) juulis. Miinuskraadid asenduvad plusskraadidega märtsikuu teises pooles. Kaevanduste ja karjääride veega täitumine on seotud Odroviitsiumi veekompleksi dreenimisega, mis on seotud ilmastiku tingimustega ja toitub põhiliselt sademetest. Aasta keskmine kaevandusest välja pumbatud veekogus 2009. a oli 69 885 m3/ööpäevas. Viru kaevanduse eripäraks on see, et lisaks veelahkme alal paiknemisele ümbritsevad seda suhteliselt püsiva veetasemega veega täitunud kaevandused. Ahtme rikkevööndist lääne poole jäävad kaevandused mõjutavad üksteist suures ulatuses. 2.9 Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Viru kaevanduse sulgemisel Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi Viru kaevanduse sulgemisel koostas Enefit Kaevandused AS tellimusel Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakond (lisa 5). Prognoos on koostatud analüütiliste arvutuste, samuti väljatöötatud hüdrodünaamilise mudeli matemaatilisel modelleerimisel. Järgnevalt on lühidalt toodud selle prognoosi järeldused. Analüütiliselt koostati juurdevoolu arvutuste järgi vee juurdevoolu Q sõltuvus veetasemest Н ja määrati kaevanduse veega täitumise aeg t (Joonis 2). Viru kaevanduse veega täitumisest annab täpsema ülevaate väljatöötatud hüdrodünaamiline mudel. Mudel arvestab hüdrogeoloogilise keskkonna muutumist Viru kaevanduse veega täitumisel. Joonis 3 on toodud hüdroisohüpside kaart ja vee juurdevool enne Viru kaevanduse veega täitumist. Joonis 4 on toodud seis, kui veega täitumise kõrgus saavutab 45 m, siis vee juurdevool üleujutatud kaevandustest peatub. Edaspidine veetaseme tõus toimub vaadeldaval alal peamiselt sademete infiltratsiooni arvel kuni absoluutkõrguseni 53 m. Teostatud uuringus toodi välja, et veega täitumise taset on soovitatav hoida absoluutkõrgusel 53 meetrit, et isevoolse väljalaske abil juhtida kaevevälja piirile puuritud puuraukude kaudu vesi mööda Põllualuse kraavi Ratva oja. Viru kaevanduse KMH (lisa 3.1.2) tõi välja, et kaeveväljal 24 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt väljakujunenud maapinna ülemiste kihtide niiskusrežiimi säilitamiseks ei ole piisav projektis mainitud kaeveõõntes kujuneva veetaseme reguleerimine absoluutkõrgusele 53 m, kuna maapinna kõrgus osadel maaparandusehitistel on 52 m. Lähtudes eelnevast on ülevoolupuuraugud rajatud sääraselt, et tagada veetaseme absoluutkõrguseks 51,5 meetrit. See lahendus võimaldab säilitada seda positiivset olukorda, mis tekkis kaevandamise käigus – nimelt liigniisketel aladel taimestiku kasvuks soodsate tingimuste loomine. Ülevoolupuuraukude rajamise (samuti heakorrastamise) tarbeks on koostatud eraldi detailplaneering ja projekt (lisa 35). Ülevoolu puuraukude rajamiskoha koordinaadid on toodud Tabel 7 Tabel 7. Ülevoolu puuraukude asukohad PA Puuraugu Diameeter, Sügavus, Koordinaadid, L-Est Selgitus nr nr mm m (orient) 1 PA1448 500 31,50 Ülevoolupuurauk 6574548,03 683747,11 2 PA1449 500 31,50 Ülevoolupuurauk 6574548,03 683749,77 Joonis 5 on toodud hüdrogeoloogiline seisund, kui Aidu karjäär on täitunud veega absoluutkõrgusele 42 m ja Viru kaevanduse üleujutatud veetaset hoitakse absoluutkõrgusel 53 m. Seejuures muutub põhjavee voolusuund vastupidiseks, st põhjavesi liigub Viru kaevandusest Sompa, Kohtla ja Tammiku kaevanduse suunas. See protsess tõstab mõningal määral veetaset Sompa, Kohtla ja Tammiku kaevanduse alal. 25 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 2. Vee juurdevoolu Q seos veetasemega H ja eeldatav kaevanduse toitumise aeg t,ööp 26 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 3. Põhjavee tase Viru kaeveväljal 2010 27 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 4. Põhjaveetase Viru kaeveväljal, kui veega täitumise tase ulatub 45 m 28 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 5. Põhjaveetase Viru kaeveväljal, kui Aidu karjääri veega täitumise tase ulatub 42 m ja Viru kaevanduse üleujutamine hoitakse absoluutkõrgusel 53 m 29 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.10 Keskkonnamõju vähendamine Kõikide käesolevas projektis pakutud lahenduste ning tõstatud tööde eesmärgiks on vähendada kahjulikku mõju looduskeskkonnale pärast põlevkivi kaevandamise lõpetamist Viru kaevanduse mäeeraldisel ja tagada puhta looduskeskkonna jätkusuutlikkus. Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande koostas ja viis läbi Maves AS (lisa 3.1.2). Viru kaevanduse korrastamisel ja vastava korrastamise projekti koostamisel on lähtutud KMHs esitatud keskkonnamõju vähendamise nõuetest. KMHs mainiti, et vajalik võib olla Ratva ojasse suubuva kaevandusvee isevoolse väljalasu eesvooluks olev Põllualuse kraavi süvendamine. Põllualuse kraav ja Ratva oja puhastati 2017.a. kevadel (projekt, kooskõlastus, tööde teostamise akt on toodud lisas 36). Vastavalt KMH-le on korraldatud Viru kaevanduse mäeeraldisele rajatud puurkaevude revisjon ja põhjavee seire (lisa 32). Allesjäävate kaevandamisjäätmehoidlate haldamise ja nõuetekohase sulgemise, sulgemisjärgsete toimingute, järelhoolduse ja järelevalve kava on esitatud Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse jäätmeloa kohases kaevandusjäätmekavas (jäätmeluba lisa 33; jäätmekava lisa 34). 2.11 Mulla käitlus Viru kaevanduse mäeeraldisel on kvaternaari setete ülemiseks kihiks kasvupinnas. Kasvupinnast kaevandamise ajal ei rikutud, kuna tegemist on allmaakaevandusega ning mullakoorimist ei toimunud. 2.12 Tööohutusnõuded Tööde läbiviimisel tuleb tagada inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Tööohutuse tagamisel juhindutakse „Kaevandamise ohutusnõuetest” (RT I, 20.06.2017, 22 - jõust. 23.06.2017) ja teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, täidetakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja juhendeid, seadmete käidujuhendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tuleohutusnõuetele. Tööde läbiviimisel tuleb töökohal tagada õigusaktide ja tööohutusnõuete täitmise järelevalve. 2.13 Kaevandusrajatiste alla jäävad maaüksused Kaevanduse tööstusplatsi ja muude kaevandusrajatiste (šurfid, settebasseinid jm) ehitamiseks on eraldatud 17 maaüksust üldpindalaga 240,8 ha (Tabel 8). 30  Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 8. Katastrid, kus on rajatud kaevandusega seotud ehitisi Pindala 01.06.2017 Nr. Katastriüksuse nr Vald Sihtotstarve Kinnistu Objekt kaeveväljal, ha seisuga 49801:001:0457 49801:001:0455 tootmismaa, 1 Alutaguse 217,1 Viru kaevandus I Viru kaevanduse tööstusplats - 49801:001:0458 jäätmehoidlamaa 49801:001:0456 Šurf nr 4 likvid 05.11.2002 2 25201:003:0740 Jõhvi 0,1 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 1 Kaldšaht nr 4 likvid 05.11.2002 3 49801:001:0880 Alutaguse 0,1 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 2 Šurf nr 8 likvid 20.08.2005 4 49801:001:0890 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 3 Šurf nr 12 likvid 05.11.2002 5 49801:001:0900 Alutaguse 1,1 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 4 Šurf nr 6 likvid 05.11.2002 6 49801:001:0910 Alutaguse 0,1 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 5 Kaldšurf nr 2 likvid 31.10.2011 7 49801:001:0920 Alutaguse 0,2 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 6 Kaldšurf nr 3 likvid 12.11.2007 8 49802:001:0600 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse maatükk 7 Kaldšurf nr 5 likvid 29.09.2009 9 49802:001:0610 Alutaguse 0,4 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 8 Šurf nr 11 likvid 12.07.2013 10 49802:001:0620 Alutaguse 0,2 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 9 Šurf nr 16 likvid 05.11.2002 11 49801:001:0930 Alutaguse 0,6 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk10 Kaldšurf nr 7 likvid 29.09.2009 12 49802:001:0630 Alutaguse 0,5 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 11 13 Kaldšurf nr 16 likvid 29.09.2009 49802:001:0640 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk12 Settebassein nr 3, kaldšurf 8, likvid, va. 14 49802:001:0650 Alutaguse 18,6 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 13 puuraugud P-31,P-32, P-33, settebassein P-34 Kaldšurf nr 9 likvid 01.08.2013 15 49802:001:0660 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 14 Šurf nr 30 ei ehitatud 16 49801:002:0500 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 16 17 49801:002:0510 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 17 Šurf nr 29 likvid 05.11.2002 KOKKU 240,8 31 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Lisaks neile olid rendil järgmised maatükid: • kaldšurfi nr 32 rajamiseks 0,09 ha suurune maatükk maaüksusel Ida-Viru maakond, Mäetaguse vald, Ratva küla, Mauramäe (49801:001:0625, vana 49801:002:0007); • šurfi nr 31 rajamiseks 0,09 ha suurune maatükk maaüksusel 49802:001:0312 (vana 49802:001:0390) “Mäetaguse metskond 29”. Kuna nendel maaüksustel asusid erineva otstarbega kaevandusrajatised, siis erinevad ka nende likvideerimistööd. Samuti erinevad iga maatüki taastamistööd. Järgnevalt on toodud nende kaevandusrajatiste likvideerimistööde ja iga maatüki korrastamise meetmete kirjeldus. Tööstusplatsil asuvad hooned ja erinevad rajatised, sh maa peale avanevad kaeveõõned ja tehnoloogilised puuraugud. Seepärast on tööstusplatsil nende objektide ja likvideerimistööde kirjeldus koondatud eraldi peatükki 3.3.1. 32 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.14 Korrastatava maa sihtotstarve ja kõlvikuline koosseis Korrastatava maa sihtotstarve ning kõlvikute suurus ja vahekord on koostatud vastavuse määruse „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (Vabariigi Valitsus 01.november 2008 a. määrus nr 155). Korrastava maa sihtotstarve koostati maa-ameti andmete põhjal. Korrastatava maa sihtotstarve ning kõlvikute suurus ja vahekord on esitatud tabelina lisas 14 „Katastriüksuste loend.“ 33 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3. ENEFIT KAEVANDUSED AS POOLT TEOSTATUD JA TEOSTATAVAD TÖÖD 3.1. Korrastamistööde tehnoloogia valiku põhjendus Korrastamistööde tehnoloogia on valitud selliselt, et oleks võimalik täita Keskkonnaameti Ida-Viru regiooni poolt väljastatud korrastamistingimusi (lisa 1) arvestades alal kehtestatud planeeringuid. Korrastamistööde eesmärgiks on planeeringute alal ette valmistada pinnas selliselt, et oleks võimalik planeeritud arendustegevusi teha. Maade korrastamine toimub kahes järgus: tehniline ja bioloogiline. Tehniline korrastamine kätkeb peamiselt maade ettevalmistamist bioloogiliseks korrastamiseks. Lisaks sisaldab tehnoloogiline korrastamine ka seadmete demonteerimist ning mittevajalike ehitiste likvideerimist. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest ja fütomelioratiivsetest töödest, mis on suunatud taimestiku taastamisele. Korrastamiseks vajalikud tööd järjekorra alusel töö paremaks organiseerimiseks jagada etappidesse vastavalt Tabel 9 toodule. Tabel 9. Korrastamisel tehtavad ja tehtud tööd. Etapp Töö Selgitus Korrastatavalt alalt prügi Loodusliku seisundi likvideerimine taastamiseks Aherainepuistangute nr 1-3 Aherainepuistangud konserveerimine konserveeriti 1980 a.,2006 a. ja 2013 a. (tehtud tööd) Mäeeraldise piirjoont välja Tehniline korrastamine aheraine ümberladustamine Settebasseini nr 2 Aherainega täitmine (tehtud likvideerimine tööd) Hiivabasseini likvideerimine Inertse ehitusjäätmetega täidetud (tehtud tööd) Settebasseini nr 3 Betoonist väljalase korrastamise tööd likvideerimine Kaevanduse põlevkivilao Tehtud tööd likvideerimine Ehitiste likvideerimine Tehtud tööd Seadmete demonteerimine Tehtud tööd Metsa istutamine Istutati harilikku mändi Bioloogiline korrastamine 15 000 tk.(tehtud tööd) 34 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.2. Tehniline korrastamine Korrastamise käigus teostatud ja teostamist vajavad pinnasetööd on toodud Tabel 10. Tabel 10.Tehnilise korrastamise käigus teostatud ja teostatavad pinnasetööd Näitajad Pindala Korrasta Jrk Töö liik pikkus, laius, keskmine (tööde mis-tööde nr m m kõrgus, m maht), maht, m3 m2 Teostatud tööd Aherainepuistangu nr 1 1 15,6 konserveerimine Aherainepuistangu nr 2 2 35,5 konserveerimine Aherainepuistangu nr 3 3 58,0 konserveerimine 4 Settebasseini nr 2 likvideerimine 349 51,2 74,5* 17 869 35 738 5 Kaevanduse põlevkivilao likvideerimine Teostatavad tööd Settebasseini nr 3 korrastamine 1 70 30 2,8* 2100 3150 (betoonist väljalase) 2 Tööstuplatsi ala korrastamine 217,1** 3 Hiivabasseini 2. sektsiooni täitmine 6,5 22 653 147,24 4 Aheraine ümberladustamine *sügavus ** hektarit 35 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.3. Korrastamise käigus teostatud tööd 3.3.1. Korrastamistööd Viru kaevanduse tööstusplatsi piires Kaevanduse tööstusplats asub Alutaguse vallas endisel maaüksusel katastritunnusega 49801:001:0500 (Viru kaevandus I, tootmisplats), nüüd on see jaotatud neljaks erinevaks katastriüksuseks (Tabel 8). Maatüki pindala on 217,1 ha. Tööstusplatsil oli erineva otstarbega hoonete ja rajatiste kompleks, mis tagas põlevkivi kaevandusettevõtte toimimise. Lisaks hoonetele asusid tööstusplatsil peakaldšahtide, tuulutusšurfide ja tehnoloogiliste puuraukude suudmed, lahtine põlevkivi ladu, rikastusjääkide aherainepuistangud, hiivabassein ja jaamahoonega raudtee. Praeguseks on tööstusplatsi rajatistest alles vaid rikastusjääkide aherainepuistangud. Enefit Kaevandused AS juhatus taotles Maa-ametis katastriüksuse 49801:001:0500 jagamist eraldi maaüksusteks: 1 - Ülemise, 2 – Viru, 3 – Settetiigi, 4 – Mäestiku (Joonis 6). Jagamine teostati ning uued katastriüksused registreeriti 03.03.2014.a Esimene maatükk asub kaevanduse põlevkivilao kohal, teisel maatükil asusid kaevanduse endised hooned ja raudteeharu Ahtme – Viru – Kohtla-Järve Viru jaam. Kolmandale maa- üksusele jäävad likvideeritud settebassein nr 2, 2006. a suletud põlevkiviküttel töötanud katlamaja tuhapuistang ja tootmisplatsil asuv autotee. Neljandal maatükil on aherainepuistang ja endine hiivabassein. Kuna kaevanduse tootmisplatsil asuvaid hooneid ja rajatisi keegi osta ja kasutada ei soovinud, andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõusoleku kõik hooned ja rajatised lammutada (lisa 13). Maa peale väljuvad kaeveõõned – kaldšahtid, tuulutusšurfid ja tehnoloogilised puuraugud likvideeriti (lisad 30; 25; 26; 27; 28; 29). Seadmete demonteerimine toimus vastavalt selle jaoks koostatud projektile (lisa 23), tööd on vastu võetud ja kinnitatud vastavate aktidega (lisa 22). Aherainepuistangud konserveeriti ja korrastati sellises ulatuses, et oleks tagatud nende stabiilsus pikaajalisel seisma jäämisel (lisa 19). Vajadusel on tulevikus võimalik aherainepuistangutesse ladestatud aherainet kasutada killustiku tootmiseks (kehtiv jäätmeluba ja jäätmekava; lisa 33 / lisa 34). Pärast hoonete ja rajatiste lammutamist ja likvideerimistööde lõpetamist tootmisplatsil (lisa 19; lisa 20) on avatud sinna ja sealt läbi vaba juurdepääs. Põlevkivilao ja hiivabasseinide (lisa 24 – likvideerimist tõendav akt) alal teostati bioloogiline korrastamine (lisa 21). Viru jaamahooneid ja raudteed kasutatakse põlevkivi veoks Estonia kaevandusest Viru Keemia Grupp AS. Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapi käigus demonteeriti kaks laadimisteed – nr 5 ja 6 ning Viru jaama hooned (lisa 16). 36 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Kaevanduse tootmisplatsil asunud põlevkivituha puistang suleti 2006. a. Keskkonnaametiga kooskõlastatud Viru kaevanduse tuhahoidla sulgemise projekti P-03-05 järgi. Enne tuhapuistangu sulgemist tugevdati selle külgi ja harja. Puistangu pinnal teostati bioloogiline rekultiveerimine – istutati kase ja männi istikud. Põlevkivi tuhapuistangu sulgemise kohta on koostatud akt (lisa 15). Kaevanduse tööstusplatsi läbinud elektriülekande õhu- ja kaabelliinid on demonteeritud (lisa 18). Tööstusplatsil jäi alles üks keskpinge õhuliin, mis anti üle OÜ-le Elektrilevi. Tehingut puudutav tõendusdokumentatsioon on toodud lisas (lisa 17). Liin varustab elektrienergiaga aiandusühistut Viru-Mari AÜ. Tööstusplatsi korrastatava maa plaan on toodud graafilisele lisal 003; bioloogilise korrastamise ja korrastatud maa plaan graafilisel lisal 004. 37 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 6. Katastriüksuse 49801:001:0500 asukohaplaan. Viru kaevanduse tootmisplats 3.3.2. Maa peale väljuvate kaeveõõnte likvideerimine kaevanduse tootmisplatsil Viru kaevanduse tööstusplatsil asusid järgmised maa peale avanevad allmaakaeveõõned: kolm kaldšahti, kaks vertikaalset tuulutusšurfi, kolm vertikaalset 500 mm läbimõõduga abišurfi ja üks 500 mm läbimõõduga puurauk ja 58 puurauku läbimõõduga alla 300 mm. Käesolevas punktis kirjeldatakse põhjalikumalt Viru kaevandust avavate peakaldšahtide likvideerimistöid. Tuulutusšurfide ja tehnoloogiliste puuraukude täitmistööde kirjeldus on toodud peatükis 3.3.11, kuna need ei erine kaeveväljal asuvate šurfide ja puuraukude 38 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt täitmistöödest. Samas on toodut ka šurfide ja puuraukude ümber asuva maapinna korrastamise meetmete kirjeldus. Peakaldšahtid kujutasid endast kapitaalseid kaeveõõsi ja asusid kaevanduse tootmisplatsil (maaüksusel 49801:001:0500, nüüdseks jagatud, Tabel 8) Šahtide suudmed olid toestatud suure tugevusvaruga monoliitbetooniga. Neid kapitaalseid konstruktsioone ei olnud mõtet lammutada. Arvestades Enefit Kaevanduse AS kaevanduste sulgemise kogemusi, isoleeriti väikese kaldega (kuni 30) kaldkaeveõõned. Isoleerimine seisnes maapinnalt kaeveõõne suudmest 15-20 m kaugusele raudbetoonist tõkke rajamises, maapinnast kuni tõkkeni täideti šahti ava kaevanduse aherainega. Tõkke rajamise koht valiti iga kaeveõõne jaoks eraldi, arvestades järgmisi tegureid – kaeveõõne kaldenurka, toestiku tüüpi, toestiku ja ümbritsevate kivimite seisukorda, kaevanduse pealmaahoone olemasolu. Kaevanduses on järgmised peakaldšahtid: • peakaldšaht (peatõste; 011) • abikaldšaht (inimtõste; 012) • veokaldšaht (veotõste; 013). Nimetatud šahtide mõõtmed on toodud järgnevas Tabel 11. Nende šahtide suudmed on toestatud raudbetooniga. Tabel 11. Virukaevanduse kaldšahtide mõõtmed Kaldenurk, Pikkus, Suudme ristlõige, m Nimetus kraadi m kõrgus laius Peakaldšaht 16 235 2,4 3,8 Abikaldšaht (inimtõste) 25 105 2,3 3,6 Veokaldšaht (veotõste) 19 131 2,8 3,8 3.3.3. Tõkete ehitus Kaldšahtis paigaldati tõke vertikaalsuunaga paralleelselt, aga mitte risti kaeveõõne lae ja põrandaga. See tagab suurema vastupidavuse aheraine koormusele. Kuna kaldšahti suue on toestatud betooniga, siis šahti monoliitse toestuse säilitamiseks toestati tõke ankrutega. Selleks puuriti kaeveõõne perimeetrisse 42 mm läbimõõduga 0,95–1,0 m sügavused puuraugud. Puuraukude vahekaugus on umbes 500 mm. Seejärel keevitati ankrute väljaulatuvad otsad tõkkearmatuuriga kokku. Keevisõmbluse kaateti pikkus ei ole väiksem armatuuri läbimõõdust. Pärast kaeveõõne ettevalmistamist (puuraukude puurimist) paigaldati puidust raketis, mis koosneb kahest laudadest vaheseinast, mille vahekauguseks on tõkke paksus. Šahti isoleerivasse külge paigaldati raketis kogu kaeveõõne kõrgusele, väljapoole aga vastavalt betooni valamisele. Pärast raketise paigaldamist monteeriti armatuurvõrk ja kinnitati see ankrute külge. Betooni valati pidevalt 20–40 cm paksuste kihtidena, tihendades neid tsemendipiima tekkimiseni. Enne betooni valamist niisutati kaeveõõne seinu rohke veega. 39 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tõkete konstruktsioon ja rajamise töömaht on toodud graafiline lisa 011, 012, 013. Betoontõkked rajasid kaevanduse töötajad. Betoontõkete ehitust ning kaldšahtide seadmete demontaaži vastavalt projektile on aktidega kinnitanud tööde eest vastutavad isikud (lisa 22). Kaevanduse pealmaa hooned lammutas ja šahti suudmed täitis aherainega Enefit Kaevandused AS lepingupartner Purustaja OÜ hoonete ja rajatiste lammutamisel (lisad 19, 20). Sama ettevõtja korrastas ka šahtide ümber jääva ala. Kaevandamise lõpetamise tööde (s.h peakaldšahti betoontõkke ehituse) ülevaatuseks moodustati komisjon, mille koosseisu kuulusid kaevandamise loa omaja esindajad, Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja, Keskkonnaministeeriumi esindaja, kohalike omavalitsuste (Mäetaguse vald ja Jõhvi vald) esindajad ja Keskkonnaameti esindaja. Komisjon allkirjastas aktid „Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise 1. etapi 1. osa kohta“ (31.07.2013) ja „Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise 1. etapi 2. osa kohta“ (30.10.2013) (lisa 22). 3.3.4. Kaevanduse aherainepuistangute konserveerimine Viru kaevanduse tööstusplatsil on kolm aherainepuistangut (Joonis 7, Joonis 8, Joonis 9; graafiline lisa 004). Puistangute iseloomustus on toodud Tabel 12. Puistangud 1, 2 ja 3 on suletud ning kõigil on teostatud tehnoloogiline korrastamine. Puistang 1 on bioloogiliselt korrastatud. Puistangu pind on kaetud mullakihiga ja istutatud puud, peamiselt männid. Puistangus 2 ja 3 ei ole bioloogilist korrastamist tehtud. Pärast rikastusvabriku seiskamist viidi läbi tol hetkel töös oleva puistangu 3 sulgemistööd. Kõigepealt viidi läbi aherainepuistangu visuaalne vaatlus ja hinnati selle olukorda. Vaatluse käigus selgitati välja puistangu astmed, kus on vaja ja tehniliselt võimalik teha tasandamistöid. Arvesse võeti tööde läbiviimise ohutust ja puistangul juba kasvavaid puid ja põõsaid. Kavandatud tööde eesmärgiks oli puistangute püsivuse tagamine, soodsate tingimuste loomine looduslikuks taimestumiseks ning Ida-Virumaa maastikule sobiva vaate kujundamine. Ohutuks pealesõiduks puistanguharjale rajati puistangu ülemisele astmele autotee suurendatud läbitavusega autodele. Samad tööd tehti puistangul 2. Puistangu 2 harjal ei tasandata raskesti ligipääsetavaid kohti, tekitades sellega mitmekesise nn kuumaastiku (Joonis 8). Puistangud on ohutud, nõlvadele on antud aheraine varisemist vältiv kalle. Aherainepuistang nr 2 on kujundatud kahe astmeliseks ning aherainepuistang nr 3 kolmeastmeliseks. Nõlvakalle on määratud ladestatud aheraine loomuliku varingunurga järgi, milleks on ~34-38°. Astmete vaheliseks laiuseks on jäetud minimaalselt 6 meetrit. 40 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 12. Aherainepuistangu iseloomustus Jrk. Nimetus Aherainepuistang Aherainepuistang Aherainepuistang nr nr 1 nr 2 nr 3 1 Rajamise aasta, a 1965 1967 1974 2 Lõpetamise aasta, a 1980 2006 2013 3 lame, lame, lame, Puistangu kuju üheastmeline kaheastmeline kolmeastmeline 4 Aluse pindala, ha 8,1 34,2 63,34 5 Kõrgus, m 15,6 35,5 58,0 6 Maht, tuh m3 945,5 6502,6 14648,8 7 Puistangumassi iseloomustus: 7.1 tuhasus, % 60-69 7.2 põlevaine sisaldus, % 6-7 7.3 niiskus, % 8 8 Korrastamine, ha 1,2 - - Joonis 7. Viru kaevanduse aherainepuistang 41 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 8. Viru kaevanduse aherainepuistang 2 Joonis 9. Aherainepuistangu nr 3 tööaste 42 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Puistangu pealispind tasandati buldooseriga DX275, mille tehnilised andmed on toodud Tabel 13. Tabel 13. Buldooseri Komatsu DX275 tehnilised andmed Nimetus Ühik Väärtus Liikumiskiirus: km/h - edasi 11,8 - tagasi 14,9 Mootori võimsus hj 405 Erisurve pinnale kgf/cm2 1,16 Hõlma maht m3 12,8 Mõõtmed: mm - kabiini kõrgus 3955 - pikkus hõlma ja kobestiga 9710 - standardhõlma laius 4600 Töökaal kg 50440 Arvestuslik tootlikkus puistangu tasandamisel m3/h 530 Puistangute 2 ja 3 bioloogilist korrastamist ette ei nähta, kuna eeldatakse puistangus olevat aherainet kasutata edaspidi killustiku ja täitematerjali tootmiseks (tegevus on ette nähtud kinnitatud jäätmeloas ja –kavas; lisad 33 ja 34). Pärast tööde lõpetamist metsastub puistangute pind ajapikku looduslikul teel. Kõikide aherainepuistangute kasutajaks jääb Enefit Kaevandused AS. Pärast puistangute korrastamist suleti neile vaba juurdepääs tavatranspordiga - puistangule viivad teed tõkestati tee läbikaevamisega. 3.3.5. Kaevanduse põlevkivilao likvideerimine Põlevkiviladu asus tööstusplatsi põhjapiiril. Põlevkivilaoks oli aherainega täidetud alusel kaubapõlevkivi puistang. Lao pindala oli 3,6 ha. Põlevkivi laaditi raudteevagunitesse spetsiaalselt laadimisestakaadilt. Laadimisestakaad oli raudbetoonehitis, mille ühele poole tugiseina oli puistatud aherainevall ja teisel pool asus raudtee laadimistee. Laadimisestakaad lammutati koos ülejäänud kaevanduse hoonetega (v.t p 3.3.6). Aherainevall lükati lao territooriumile laiali. Pärast tööde lõppu kujutab ladu endast aherainega täidetud tasast ala. Põlevkivilao pind korrastati, nagu hiivabassein haljastades see osaliselt (vähemalt 50% ulatuses) istutades häiludena (lisad 4, 21). 3.3.6. Hoonete ja rajatiste likvideerimine Tööstusplatsil asuvate hoonete ja rajatiste lammutamiseks sõlmis Enefit Kaevandused AS lepingu Purustaja OÜ-ga. Lammutustööd viidi läbi vastavalt SKA Inseneribüroo OÜ töödele: Töö nr: 14001-1 Viru kaevanduse rikastusvabriku lammutusprojekt. 16.01.2014. Töö nr: 14001 Viru kaevanduse lammutusprojekt. 13.03.2014 Töö nr: 14001-1 Viru kaevanduse lammutusprojekt. Maa-ala heakorrastamine 17.09.2014 43 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tööd on toodud käesoleva projekti lisas 19 – Lammutuse projekt. Töödes on lahendatud hoonete lammutamise ja ala lammutusjärgse korrastamise küsimused, samuti lammutatud materjali taaskasutamine ja ladestamine. Tööstusplatsil asunud lammutatud hoonete loetelu on toodud Tabel 14., täpsemad andmed on toodud töödes „Viru kaevanduse rikastusvabriku lammutusprojekt“ ja „Viru kaevanduse lammutusprojekt“ (lisa 19). Kuna kaevanduse tootmisplatsil asuvaid hooneid ja rajatisi keegi osta ja kasutada ei soovinud, andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõusoleku kõik hooned ja rajatised lammutada (lisa 13). Samas, arvestades ala soodsat asukohta – Jõhvi ja Mäetaguse valla piiril, Jõhvi keskuseni ca 8 km, Kohtla-Järve Ahtme linnaossa ca 6,5 km – on ala atraktiivne uusarendusteks. Pärast aktiivsete mäetööde seiskamist, 2013. aastal, on ala vastu huvi tuntud erinevate uusarenduste tarvis. Seetõttu tasandati ala pärast hoonete lammutamist horisontaalseks platsiks. Alles jäeti asfaltkattega parklad. Asfaltkattega (territooriumi läbiv) juurdesõidutee jäeti samuti alles. Ka tootmisplatsi siseteed ei vaja likvideerimist – nad on tänaseks päevaks juba hakanud isehaljastuma, samas kergesti taastatavad uusarenduste tarbeks. 44 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 14. Viru kaevanduse tööstusplatsi hoonete eksplikatsioon (graafiline lisa 003 ja 004) Hoonealune pind, Ehitise nr plaanil Ehitise nimetus Põhikorruste arv m2 1 Mehhaanikatöökoda 1 860,7 17 Mehhaanikatöökoda 1 752,4 26 Mehhaanikatöökoda 1 182,9 Mehhaanikatsehhi 37 1 22,1 ventilaatorihoone 2 Inimtõste kallakšahti hoone 1 224,1 3 Põlevkivi laadimishoone 1 129,5 4 Rikastusvabrik 5 1221,2 6 Peakallašahti hoone 2 463,8 7 Tõstemasinate hoone 1 236,8 8 Tuletõrje pumbajaam 1 44,9 14 Administratiivhoone 3 1454,1 15 Katlamaja 1 114,0 16 Elektrialajaam nr 1 1 355,9 18 Puidutöökoda 1 468,5 19 Materjalide ladu 1 607,1 24 Puhastusseadmete pumbajaam 1 74,7 30 Buldooserite garaaž 1 367,8 48 Buldooserite garaaž 1 325,1 38 Abikallakšahti hoone 1 582 49 Kallurite remondiboks 1 957,1 55 Puhastusseademete hoone 1 46,9 56 Garaažid 1 476,2 59 Tankla 1 46 Ehitiste lammutuse teostatud tööd võttis vastu komisjon, mille koosseisu kuulusid ehitiste omaniku (Enefit Kaevandused AS), töövõtja (OÜ Purustaja) ja kohaliku omavalitsuse (Mäetaguse Vallavalitsus) esindajad. Koostati Ehitise ülevaatuse akt nr. 9/14 (03.09.2014.a) (lisa 20). Koostatud on ka nõuetekohased teatised ehitiste likvideerimise kohta ja esitatud Jäätmeõiend koos muu jäätmete üleandmist tõendava dokumentatsiooniga (lisa 20). 3.3.7. Viru jaama lammutus Tööstusplatsil likvideeriti Viru jaama hooned (lisa 16 – Viru jaama lammutus). Hooneid oli kaks: • 2 – korruseline Viru jaama elektritsentralisatsioonihoone • 1 – korruseline Viru jaama teedepiirkonna nr. 5 selvehoone Tegemist oli tellishoonetega. Elektritsentralisatsioonihoone katus katusekatteprofiilist RUUKKI, teedepiirkonna hoonel eterniit katuseplaadid. Läbi viidud projekteerimis- ning lammutus- ja maastikukujundustööde hanke alusel sõlmiti töövõtuleping tööde teostamiseks OÜ-ga Astnik Ehitus. 45 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tööd teostati vastavalt OÜ Astnik Ehitus tööle LA 09-14 „Eesti Energia Kaevandused AS – territooriumil (Viru jaamas) hoonete lammutamine“ Kohtla vald, September 2014.a. (lisa 16). Tööd võttis vastu komisjon, mille koosseisu kuulusid ehitiste omaniku (Enefit Kaevandused AS), töövõtja (OÜ Astnik Ehitus) ja kohaliku omavalitsuse (Mäetaguse Vallavalitsus) esindajad. Koostati Ehitise ülevaatuse akt nr. 14/14 (27.11.2014.a) (lisa 16). 3.3.8. Hoonete lammutamisel töövõtjale esitatud nõuded Hoonete ja rajatiste lammutamisel tuleb täita kõiki kehtivaid ehituse-, tööohutuse- ja keskkonnaalaseid nõudeid. Tööde käigus pöörata tähelepanu sellele, et pinnasesse ja vette ei satuks õli ja muid ohtlike vedelike. Hoone lammutamisel: 1. Ala piirata ning tähistada vältimaks kõrvaliste isikute sattumist töötsooni; 2. Ühendada lahti hoone kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon, kaugküte ja side); 3. Määrata kinnistul optimaalne konteinerite paiknemiskoht lammutusjäätmete ladustamiseks; 4. Demonteerida hoone tehnoseadmed; 5. Demonteerida hoone klaasitatud avatäited; 6. Demonteerida hoone katusekate ja isolatsioonikihid; 7. Demonteerida hoone sisemised mittekandvad konstruktsioonid; 8. Mehhaniseeritult lammutada hoone kandekonstruktsioonid. Konstruktsioonide lammutamist alustada peale seda kui on selgitatud hoone konstruktsioonide lahendused ja sellest lähtuvalt vajadusel teostatud ajutised toestused. Üldjuhul alustada katusest. Vajadusel konsulteerida projekteerijaga; 9. Anda lammutusjäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele; 10. Heakorrastada kinnistu. Vältida erinevate lammutusjäätmete liikide ja materjalide omavahel segunemist ning kuhjamist hunnikutesse. Lammutatavad materjalid paigutada konteineritesse jooksvalt. Lammutamisel ja lammutusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (koormate katmine, tolmu sidumine veega jne.) Lammutustöödel kasutada ainult selleks otstarbeks ettenähtud tööriistu ja töövõtteid. Konstruktsioonide lammutamist alustada konstruktsiooni ülemisest tsoonist. Konstruktsiooni lammutamise pooleli jätmine kauemaks, kui seda nõuavad tehnoloogilised vaheajad on keelatud. Lammutustööde läbiviimise ajal on teiste tööde läbiviimine potentsiaalses varingutsoonis on keelatud. 46 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale, inertseid jäätmeid kasutada hiivabasseini täiteks. Lammutustöid peab juhtima, ajutise toestuse paigaldamist juhendama ja ajutise toestuse korrasolekut kontrollima pädev eriharidusega vastutav töödejuhataja. Konstruktsioonide püsivuse kahtluse korral tuleb tööd koheselt peatada, ohtlik konstruktsioon piirata, võtta tarvitusele kõik abinõud ohutuse tagamiseks ja olukorrast informeerida projekteerijat. Lammutustööde käigus tuleb lammutada kõik hoonesisesed kommunikatsioonid (sh. ka torustikud, kaablid, karbikud, kilbid jms). Tehnovõrkude demonteerimine: Kõik tehnovõrgud mis on kõrgemal, kui 1 m maapinnast tuleb lammutada. Veetorustikud lõigata läbi ja lasta veest tühjaks ning sulgeda betoneerimise teel. Puurkaevud tuleb nõuetekohaselt tamponeerida. Kanalisatsiooni torustikud tuleb kaevudes ja liitumispunktides sulgeda betoneerimise teel. Kanalisatsiooni kaevud lammutada ja täita aherainega. Elektrikaableid võib demonteerida alles peale seda, kui need on pingealt vabastatud. Leides asbesti või asbesti sisaldavaid materjale, tuleb lammutustööde teostamiseks kasutusele võtta erivõtted ja –tehnika. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse-eeskirja ja töövõtjal peab olema Ida-Virumaa Tööinspektsiooni luba. Pärast lammutustööde lõppu tuleb ala heakorrastada. Jäätmekäitlus: Lammutusmaterjali utiliseerimine kooskõlastada Keskkonnaameti jäätmeosakonnas. Pärast tööde lõpetamist vormistada jäätmeõiend. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Viru regioonis. Materjali mahapanekuks sõlmitakse lepingud jäätmekäitlusfirmadega: 1. inertsed jäätmed kasutatakse kohapeal hiivasettebasseini täiteks; 2. betoon- ja kivimaterjal purustatakse kohapeal ja kasutatakse täiteks; 3. metall metalliga tegelevatesse firmadesse; 4. ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete käitlusluba omavatesse firmadesse; 5. puit Uikala prügilasse või kütteks. 3.3.9. Viru kaevanduse kütusereostuse uuring Viru kaevandusele Keskkonnaameti poolt seatud korrastamistingimused (lisa 1) sätestavad, et demonteeritud tankla ümbrusest tuleb võtta pinnaseproovid naftasaaduste määramiseks. Mäetaguse vallavalitsuse kirjas (mis oli üheks aluseks korrastamistingimuste loomisel) on täpsustatud, et pinnaseproovid tuleb tööstusplatsil võtta kohtades, kus on hoitud naftasaadusi, õlisid ja teisi ohtlikke jäätmeid (lisa 38). 47 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Viru kaevanduse kütusereostuse uuringu teostas Maves AS (lisa 31). Tulemusena selgitati välja, et Viru kaevanduse keskuse pinnas on naftasaaduste osas puhas ning pinnasepuhastustööd vajalikud ei ole. 48 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.3.10. Settebasseini nr 2 likvideerimine Viru kaevanduses tööstusplatsil asus settebassein nr 2 (graafiline lisa 007), mis puhastas pumbajaamast nr 2 väljapumbatud vett. Settebasseini lühike iseloomustus on toodud Tabel 15. Tabel 15. Settebasseini nr 2 likvideerimine Jrk Mõõt- Settebassein nr 2 Nimetus nr ühik 1. sektsioon 2. sektsioon 1 Pikkus m 214 135 2 Laius m 40,3 43 3 Sügavus m 2,3 2,3 4 Pindala m2 14429 m3/öö 5 Hüdrauliline jõudlus 36600 p KÜ 49801:001:0500 6 Asukoht Alutaguse vald 7 Ehitusaasta 1977.а. 1979.а. Settebasseini nr 2 rajamist alustati 1977. a. See ehitati kahes etapis ja oli tinglikult jaotatud kaheks sektsiooniks. Geomeetriliselt oli settebassein peaaegu ristkülikukujuline. Pikaajalise kasutamisaja jooksul muutus settebassein metsaga ümbritsetud veekoguks. Settebasseini savise põhja tõttu on tõenäoline, et vesi oleks jäänud settebasseini alles ka pärast kaevandusvee pumpamise lõpetamist, kuid pärast kaevanduse sulgemist ja valveteenuse lõppemist tööstusplatsil oli settebasseinis oht korraldamata prügila tekkeks. Seepärast oli otstarbekas täita settebassein aherainega. Settebasseini täitmistööde mahud on Tabel 16. Tööde läbiviimine teostati niiviisi, et kallastel kasvavad puud ja põõsad jäid valdavalt alles. Seejuures jäi täidetava settebasseini maapinna kõrgusmärk ümbritseva alaga samale tasemele ja on umbes 74,5 m abs. Tabel 16. Viru kaevanduse settebasseini nr 2 täitmistööde maht Mõõtmed, m Pindala, Sügavus, Maht, Veokaugus, Nimetus Kaal, t pikkus laius m2 m m3 km Settebassein nr 2 349 51,2 17 869 2,0 35 738 50 000 1,2 Settebasseini süvendi täitis kaevandus oma jõududega. Aheraine veeti puistangust settebasseini BELAZ–7540 tüüpi kalluritega. Kallurite tehnilised andmed on toodud Tabel 17. Aheraine tasandati buldooseriga DX275 Komatsu. 49 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 17. Karjäärikalluri BLEAZ - 7450B tehnilised andmed Näitaja Väärtus Kandejõud, kg 30000 Mootor DEUTZ BF 8M 1015C Võimsus kW (hj) 265 (360) Transmissioon HMP (5+2) Rehvid 18.00-25 Maksimaalkiirus, km/h 50 Pöörderaadius , m 8,7 Mass, t 22,6 Mõõtmed, mm pikkus 7410 laius 3860 kõrgus 3930 Veokasti maht, m3 geomeetriline 15,1 kuhjaga 19,2 Settebasseini täitmisel kasutati järgmist skeemi – kallur tühjendas aheraine basseini äärde maha ja buldooser lükkas materjali süvendisse. Aegamisi täideti kogu settebasseini süvend aherainega. Täidetud maapind tasandati buldooseriga. Graafilises lisas 007 on toodud settebasseini nr 2 plaan ja lõiked esialgsete ja praeguste maapinna kõrgusmärkidega. 3.3.11. Maa peale väljuvate abikaeveõõnte likvideerimine Kaeveväljal oli 01.01.2011. a seisuga kolm vertikaalšurfi, neli kaldšurfi, kaheksa puurauku läbimõõduga üle 300 mm ja 77 puurauku läbimõõduga alla 300 mm. 34 puurauku likvideeriti aastail 2010-2012 (lisa 25 ja 26). Viru kaevanduse tööstusplatsil on järgmised maa peale väljuvad allmaakaeveõõned: kolm kaldšahti, kaks vertikaalset tuulutusšurfi, kolm vertikaalset 500 mm läbimõõduga abišurfi, üks 500 mm läbimõõduga puurauk ja 58 puurauku läbimõõduga alla 300 mm. Kõik nimetatud kaeveõõned on likvideeritud. Pärast tööde lõpetamist tasandati kaeveõõnte suudme ümber asuv ala. Osa maa peale avanevaid kaeveõõsi (tuulutusšurfid) likvideeriti juba enne kaevandamise lõpetamise I etappi. Likvideerimistöid teostasid Viru kaevanduse tootmisteenistused. Tööde lõpetamine fikseeriti aktidega, mille kinnitas kaevanduse peainsener (lisa 25 ja 26). Kõik kaeveväljal ja tööstusplatsil asunud puuraugud (sh tehnilised) on suletud nõuetekohaselt. Kaeveväljal asuvad abikaeveõõned on toodud graafilisel lisal 010, puuraukude nimekiri on toodud lisas 37. 50 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.3.12. Tuulutusšurfide ja ventilaatorihoonete likvideerimine Likvideeritavate šurfide parameetrid ja tööde maht on toodud Tabel 18, Tabel 20 ja joonistel 014, 015, lammutatavate ventilaatorihoonete parameetrid on toodud Tabel 19. Tabel 18. Viru kaevevälja kaldšurfide iseloomustus Aheraine Ristlõigete Vettpida Korras- Jrk Katastriüksuse nr Pikku maht Nimetus mõõtmed, v kiht, tamine, nr (kinnistu) s m täitmiseks, m (savi), m3 m2 m3 49802:001:0650 1 Kaldšurf nr 8 (Viru kaevandus II, 4,5×3,2 53,6 1380 4,5 250 maatükk 13) 49802:001:0660 2 Kaldšurf nr 9 (Viru kaevandus II, 4,5×3,2 45,8 1200 4,5 250 maatükk 14) 49802:001:0312 3 Kaldšurf nr 31 4,4×3,3 45,6 1200 4,5 250 (Mäetaguse metskond 29) 49801:002:0625 4 Kaldšurf nr 32 4,0×3,2 46,0 1090 4,5 250 (Mauramäe) 51 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 19. Lammutatavad ventilaatorihooned EHR kood Nimetus Ehitisealune pind (m2) Korruselisus 102027061 Ventilaatori hoone nr 12 73,4 1 102027085 Ventilaatori hoone nr 13 76,6 1 102027117 Ventilaatori hooned nr 2 92,2 1 Kald- ja vertikaalsed šurfid ning suure läbimõõduga puuraugud likvideeritakse kogu ulatuses kaevanduse aherainega täitmisega (kasutada võis ventilaatorihoonete lammutamise purustatud inertseid kivimjäätmeid). Reostunud pinnavee allmaakaeveõõntesse sattumise vältimiseks, samuti tuleohutuse tagamise eesmärgil, rajati šahtides ja šurfides maapinnast 1,0-1,5 m sügavusele tihendatud savist või liivsavist vähemalt 500 mm paksune vettpidav kiht. Tuulutusseadmetega varustatud šurfides tuli enne täitmist ventilaatorid demonteerida. Šurfide betoonist suudmed demonteeriti samuti. Rajatiste lammutamise inertseid jäätmeid (betoon ja tellised) võis kasutada likvideeritavate kaeveõõnte täitmisel. Enne täitmist purustati betoon ja tellised. Pärast maa peale väljuvate suure läbimõõduga šurfide ja puuraukude likvideerimist ja projekti kinnitamist viiakse aasta möödumisel läbi visuaalne vaatlus. Kui on toimunud kaeveõõne täitematerjali oluline vajumine, tuleb läbi viia uurimine vajumise põhjuste väljaselgitamiseks (kas on tehtud kaeveõõne likvideerimistööde käigus projekteerimisviga). Vajunud kaeveõõs täidetakse aherainega maapinna kõrguseni. Likvideeritava kaevõõne ümber asuv plats kaetakse sinna ladustatud pinnasega ja tasandatakse ümbritseva ala maapinna kõrgusmärgini. Kui pinnast ei ole, siis kaetakse plats peene kaevanduse aherainega. Oluliselt vajunud kaeveõõsi tuleb ohutuse tagamiseks seirata järgneva aasta jooksul kuni visuaalse vaatluseni. Taimestiku taastumine toimub looduslikul teel. Kaeveväljal asuvate tuulutusšurfide ja ventilaatorihoonete likvideerimiseks sõlmis Enefit Kaevandused AS lepingu Purustaja OÜ-ga. Tööd viidi läbi vastavalt Purustaja OÜ koostatud projektile „Töö nr. TL 1307-1 Ventilaatorihoonete lammutamisprojekt. Objekt: Viru kaevanduse tuulutusšurfide sulgemine. Tallinn 2013“ (lisa 30.9). Esitatud on teatised ehitiste likvideerimise kohta ja jäätmeõiend (lisa 30.4). Tööd anti Enefit Kaevandused AS-le üle üleandmise-vastuvõtu aktidega (lisa 30.1). Tööd võttis vastu komisjon, mille koosseisu kuulusid ehitiste omaniku (Enefit Kaevandused AS), töövõtja (OÜ Purustaja) ja kohaliku omavalitsuse (Mäetaguse Vallavalitsus) esindajad. Koostati Ehitise ülevaatuse akt nr. 1/14 (08.01.2014) (lisa 30.10). Osa šurfe likvideeriti juba kaevanduse töötamise ajal (lisa 30). 52 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 20. Viru kaevanduse vertikaalsete šurfide iseloomustus Aheraine Mõõtmed, m Jrk Katastriüksuse maht Isoleerkiht Juurdesõidu Šurfi nimetus Märkused nr nr (kinnistu) täitmiseks, (savi) m3 kaugus, km diameeter sügavus 3 m Vertikaalne šurf nr 1 0,54 44,1 12,5 0,01 0,1 1 Vertikaalne šurf nr 2 49801:001:0500 2,5 43,0 232,0 2,5 2,0 3 (Viru kaevandus Vertikaalne šurf nr 3 I, tootmisplats) 5,0 44,5 960,0 10,0 1,0 5 Vertikaalne šurf nr 4 2,5 43,7 236,0 2,5 0,5 7 49802:001:0620 Vertikaalne šurf 5 (Viru kaevandus 10,0 46,0 3972,0 40,0 3,9 nr 11 II, maatükk 9) Vertikaalne šurf 6 0,5 64,7 14,0 0,01 0,2 nr 26 49801:001:0500 Vertikaalne šurf likvideeriti 7 (Viru kaevandus 0,5 69,1 15,0 0,01 0,2 nr 27 2011 I, tootmisplats) Vertikaalne šurf 8 9,0/7,0 4,0/42,6 2070 32,0 0,1 nr 20/šaht D 3.3.13. Tehnoloogiliste puuraukude likvideerimine Viru kaeveväljal oli 01.01.2011 seisuga 173 registrisse kantud tehnilist puurauku. Neist 57 puurauku paikneb tootmisplatsil, ülejäänud jaotuvad kogu kaevaevälja alale. Tööstusplatsil paiknevate puuraukude ning ülejäänud puuraukude loetelu ja otstarve on toodud lisas 37, samuti on seal ära toodud 2010 aastal ja 2012 aastal likvideeritud puuraugud. Väikese läbimõõduga puuraugud likvideeriti kaevanduses olemasoleva ja peainseneri poolt kinnitatud tüüpprojekti järgi (lisa 27, 28). Puuraukude likvideerimise kord oli järgmine: • Puurauku lasti trossiga puidust või metallist tampoon 14-15 m kõrgusele kaeveõõne laest. Tampooni peale puistati kihtidena inertne materjal, kõigepealt 2-meetrine killustikukiht, edasi 4-5 m savi- või liivsavi kiht, seejärel peen killustik. • Kvaternaarisetete avamiskohta tehti savikast materjalist teine 1 m paksune kiht. • Maa peal avati puuraugu suue 0,6 m sügavuselt (kaevandatavas alas 1 m), manteltoru lõigati maha ja süvend täideti liivsaviga. Kui puurauk avas eri põhjaveekihte, siis tuli loodusliku veepideme kohale teha täiendav savist tampoon. 2010. a likvideeriti 29 puurauku (lisa 25), 2012. a – 5 puurauku (lisa 26), need puuraugud likvideeriti Enefit Kaevandused AS’i poolt. 53 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Kaks kaevandusse kütuse allalaskmiseks ettenähtud puurauku likvideeriti nagu väikese läbimõõduga puuraugud. Torujuhtmed võeti enne likvideerimist välja. Puraukude likvideerimistööd teostas hankekonkursi võitnud OÜ Viru Geoloogia. Teostatud tööde akt on toodud lisas 29. 3.3.14. Abikaeveõõnte likvideerimisel töövõtjale esitatud nõuded Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt: 1. Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele; 2. Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele, sh: - “Mäetaguse valla jäätmehoolduseeskiri" (Mäetaguse vallavolikogu määrus nr 85, 21.02.2008 (uus: määrus nr 40, 26.11.2015) - „Mäetaguse valla ehitusmäärus“ (Mäetaguse vallavolikogu määrus nr 72, 28.10.2004); 3. Kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele. 4. Eesti Vabariigis, sh kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud muudele normidele ja standarditele; 5. Üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Tööde organiseerimine Erilist tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: 1. Ehituse töömaa tuleb varustada infotahvliga; 2. Tõsteseadmete töötsoonid ei tohi paikneda säilitatavate ehituste ja läbisõiduteede kohal. Vajaduse korral ehitada piisava tugevusega varikatused; 3. Ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud piirete, ohutusmärkide ja hoiatavate plakatitega; 4. Vahetuse lõppedes ei tohi alles jääda vähese pidamisega kande- jm konstruktsioone; 5. Pimedal ajal peavad töötsoonid ja ohtlikud tsoonid olema piisavalt valgustatud; 6. Ehitusplatsidel peavad olema kättesaadavates kohtades tuletõrjevahendid; 7. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest; 8. Kõik ehitusplatsil töötavad ja viibivad inimesed peavad kandma kiivreid; 9. Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud; 10. Augud maapinnal peavad olema kaetud või varustatud kindlate piiretega; 11. Keevitus- ja lõikamistööd ning lahtise tulega töötamine on lubatud ainult kindlate tuletõrjemeetmete rakendamisel ja tuletööluba omavate isikute poolt; 54 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 12. Roomikutega on keelatud sõita üle kommunikatsioonikaevude kaante ning ekspluatatsioonis olevate raudteede ning avalike teede ja tänavate; 13. Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja; 14. Ehitustööde tsoon tuleb tähistada ja piirata selgelt, välistamaks juhuslike inimeste sattumise ohutsooni. 55 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Lammutustööde läbiviimine Lammutus- ja koristustööd, mis on teostatud: 1. Koguda kokku ning utiliseerida tavajäätmed lammutatavast hoonest; 2. Lammutada ülalmainitud hoonete ja rajatiste maapealsed osad ning demonteerida nende põrandad ja vundamendid kuni 1,0 meetrit allapoole maapinda; 3. Purustada taaskasutatavad ehitusjäätmed; 4. Utiliseerida ettenähtud korras kasutamiseks mittekõlbulikud ehitusjäätmed. Lammutamistööde üldine järjekord: 1. Kergemate hooneosade ja avatäidete (aknad, uksed) eemaldamine ning sorteerimine jäätmeliigiti; 2. Hoone katusekonstruktsioonide maha tõstmine ja tükeldamine; 3. Hoone seinte lammutamine, tükeldamine, jäätmete ladustamine; 4. Vundamentide ja maapealsete põrandate eemaldamine; 5. Lammutustööde lõppfaasis purustatakse tellise-, betooni- ja muud kivijäätmed kivipurustiga fraktsiooni 0-300 mm, ladustatakse samal ehitusplatsil ning suunatakse täitematerjalina taaskasutusse (täitematerjalina tuulutusšurfide täitmiseks). Lammutustöid teostatakse roomikekskavaatorite ja laaduritega, mis on varustatud spetsiaalsete haaratsite, betoonipurustajate ja greiferitega. Hoone põhikonstruktsioonide demonteerimine toimub järk-järgult, konstruktsioonielementide tõstmise ja varistamise teel. Lammutamise käigus sorteeritakse, kogutakse, töödeldakse ja utiliseeritakse ehitusjäätmed (metall, betoon, ruberoid, puit, muud jäätmed) eraldi, vastavalt keskkonnaplaanile. Konteinerid lammutusprahi kogumiseks paigutatakse ehitustsoonis lammutatavate hoonete vahetusse lähedusse. Töövõtja tähelepanu tuleb juhtida olemasolevatele tehnovõrkudele tema töö maa-alal ja kinnistu vahetus läheduses. Töövõtja peab oma kulul uurima välja kõigi olemasolevate tehnovõrkude asukoha, nagu veetorud, kanalisatsioon, elektriliinid ja kaablid, vundamendid jne, millega ta võib tööde käigus kokku puutuda. Töövõtja on täielikult kohustatud kindlustama, et kõik ümberpaigutatavad tehnovõrgud peavad olema võetud arvesse tööde teostamisel ja et oleks rakendatud kõik meetmed vältimaks kahjustusi muudele varadele. Töövõtja peab oma kulul ja heakskiidetud meetodil kaitsma kahjustuste eest kõiki olemasolevaid tehnovõrke ja seadmeid oma töö maa-alal, kas maa sees või maapinna kohal olevaid ja arvestama kõigi kulutustega otseste ja kaudsete kahjustuste ilmnemisel samas. 56 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tehnovõrgud: Lammutatavad ventilaatorihooned tuleb enne lammutamistöödega alustamist ühendada lahti elektritoitest (töö viivad läbi Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse elektrikud). Kaevetöid mujal kui hoonete alune pind ei ole ette näha. Sellegipoolest on töövõtja kohustuseks uurida välja ning arvestada kõikide läheduses kulgevate kommunikatsioonitrassidega, samuti tuleb vältida roomikutega ülesõitmist kaevukaantest. Keskkonnakaitse: Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Järelvalve antud juhistele. Piirete rajamisel ja tööde käigus ei tohi kahjustada säilitatavaid puid. Kõik mitteohtlikud püsijäätmed tuleb kokku korjata ning võimalusel taaskasutada või vedada ära selleks ettenähtud kohta. Vedu peab toimuma konteinerites või muul kindlal transpordivahendil kohale, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega. Kasutamiseks mittesobiv materjal tuleb ehitusplatsilt ära vedada kohta, mille ehitaja kooskõlastab kohaliku omavalitsusega. Töövõtjale ja alltöövõtjatele on rangelt keelatud matta ehitusjäätmeid või neid seal põletada. Ehitustööde lõpetamisel tuleb kõik ajutised teed, ehitised ja rajatised lammutada või üles kaevata ja praht ning jäätmed ehitusplatsilt ära vedada ettenähtud kohta. Kogu kooritud kasvumuld tuleb ladustada ehitusplatsil sobiva suurusega mullahunnikuks ja uuesti kasutada haljastustöödel. Täiendavate reostuskollete avastamisel tuleb koheselt võtta kasutusele vastavad töövõtted ja –meetodid selleks tegevusluba või -litsentsi omava firma poolt. Tööde lõpetamisel tuleb kohalikule omavalitsusele esitada jäätmeõiend ehitusjäätmete käitlemise kohta. Ohutusnõuded: Lammutustööde käigus tuleb rangelt järgida järgmisi ohutusnõudeid: 1. Ehitusplatsil ei ole lubatud viibida kõrvalistel isikutel; 2. Kõik lammutamisega seotud isikud peavad platsil viibides kandma kiivreid; 3. Lammutustööde käigus peab lammutusfirma määrama ühe isiku ohutusnõuetest kinnipidamise jälgimiseks; 4. Töövahetuse lõppedes ei tohi lammutatavatel hoonetel jääda püsti vähese pidavusega konstruktsioonidetaile; 5. Objektil peab olema ööpäevaringne valve, vältimaks juhuslike inimeste sattumist lammutatava hoone lähedusse. 57 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Heakorratööd: Peale lammutamis- ja purustamistööde teostamist tasandada hoonete alune pind purustatud betooni- ja tellisematerjaliga, vajadusel ka Viru kaevanduse aherainepuistangust pärit aherainega ning transportida utiliseerimispaikadesse taaskasutuseks mittekõlbulikud lammutusjäätmed. 3.3.15. Elektriülekande õhuliinide likvideerimine Viru kaevanduse kaeveväljal oli umbes 24 km 6 kV elektriülekande õhuliine. Enamasti paiknesid elektriliinid autoteede ääres ja ei hõlmanud majanduslikult väärtuslikku maad. Õhuliinid olid rajatud nii puidust kui ka raudbetoonpostidele. Tugiposte oli kokku 450. Täpsemad andmed elektriülekande õhuliine kohta on toodud lisas 23 – Seadmete demontaaž (projekt). Kõik elektriülekande õhuliinid demonteeriti – juhtmed võeti maha, tugipostid eemaldati maapinnast. Tugipostide väljavõtmisel tekkinud augud täideti pinnasega. Demonteerimistööd viis, vastavalt sõlmitud lepingule, läbi OÜ Astnik Ehitus. Tööde lõpetamisel 10.12.2013.a on koostatud sellekohane Teostatud tööde üleandmise – vastuvõtu akt (lisa 18 - elektriliinide likvideerimine). 3.3.16. Hiivabasseini 1.sektsiooni likvideerimine Viru kaevanduse hiivabassein kujutas endast kahesektsioonilist basseini, mis rajati maapinna süvendina ja piirati kaitsetammiga (graafiline lisa 003). Tamm on puistatud pinnase ja aheraine segust. Tammi hüdroisolatsioonikiht on tehtud savist. Hiivabasseini lühiiseloomustus on toodud Tabel 21. Bassein oli täidetud põlevkivi hiivaga, mis tekib kaevanduse rikastusvabriku hiivavee selitamisel. Rikastusvabriku peatamise ajaks oli üks hiivabasseini sektsioon tühi ja teine täidetud 1/3 osas. Demonteerimis- ja likvideerimistööde käigus töösektsioon kuivendati ja hiiv veeti põlevkivilattu, segati seal kaubapõlevkiviga ning tarniti tarbijatele. Arvestades pikaajalise kaevandamise käigus hiivabasseini alal väljakujunenud maapinna reljeefi ja tammil aherainepuistangule kulgeva autoteega, oli otstarbekas tammi mitte laiali lükata ja basseini süvend täita inertse materjaliga. Hiivabasseini täitmiseks kasutati kaevanduse aherainet ja inertseid lammutusjäätmeid, mis tekkisid tööstusplatsi hoonete lammutamisel. Sektsioon 1 täideti kaevanduse aherainega ja haljastati (lisa 4 – heakorrastamine; lisa 21– Bioloogiline korrastamine, istutamine). Lammutusjäätmeteks on purustatud inertne materjal, mis koosneb betooni ja telliste segust. Tükisuurus on 0-300 mm. Lammutusjäätmete maht on 120 tuh m3 (lisa 19; lisa 20). Hoonete ja rajatiste lammutamisel tekkivate metalli ja puidujäätmete ladestamist hiivabasseini ei teostatud. Vastavalt Mäetaguse Vallavalitsuse kirjale 11.02.2014 nr 9-4.8/39-1 (lisa 10) laotati lammutusjäätmed basseini põhja ühtlaselt 4-6 m paksuse kihina, jäätmed ei ole kõrgemal kõrgusmärgist 76 (graafiline lisa 006). Pärast jäätmete ladestamist kaeti basseini pind pealt kaevanduse aherainega. Hiivabasseini pind on pärast korrastamistöid suhteliselt tasane 58 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt aheraine ja liivsaviga kaetud plats. Basseini sektsioon 1 on haljastatud häiludena 50 % ulatuses. Istutati hariliku männi istikud (Pinus sylverstris). Puud istutati häiludenda ja istikute vahe on minimaalselt 2 meetrit, ehk siis iga 4 m2 kohta üks istik (Joonis 10). Haljastamise viis läbi OÜ Purustaja vastavalt SKA Inseneribüroo OÜ Tööle nr 14001-1 „Viru kaevanduse lammutusprojekt. Maa-ala heakorrastamine“ Tallinn 2014 (lisa 4). Istutustööd on aktiga vastu võetud Enefit Kaevandused AS, Purustaja OÜ ja Mäetaguse Vallavalitsuse esindajatest koostatud komisjoni poolt 29.05.2015.a (lisa 21). Pärast sulgemist jätkub hiivabasseini pinnavee drenaaž kasutamisajal toiminud skeemi järgi: hiivabasseini territooriumilt kogutakse vesi basseini lääneküljel asuvasse kraavi. Hiivabasseinide ala jääb koos aherainepuistangutega Enefit Kaevandused AS kasutusse. Tabel 21. Viru kaevanduse hiivabasseini 1.sektsiooni iseloomustus Jrk Nimetus Ühik Kogus Märkused nr 1 Hiivabasseini pindala,sh: m2 55 323 2 1. sektsioon m 32 670 2 Hiivakihi keskmine kõrgus: 1. sektsioon m 5,0 3 3 Hiivabasseini maht, sh: tuh m 310,59 1. sektsioon tuh m3 163,35 4 Hiiva maht hiivabasseinis: 1. sektsioon tuh m3 20 000 Seisuga 01.06.2013 5 Hiiva erikaal t/m3 1,3 6 Tammi materjal kvaternaarisetted 7 Hüdroisolatsioonimaterjal savi 8 Tammi mõõtmed: ülemine laius m 4-5 alumine laius m 10-15 kõrgus m 3,6-4 59 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 10. Hiivabasseini täidetud 1 sektsioon 60 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.4. Korrastamise käigus teostamisele kuuluvad tööd 3.4.1. Korrastamistööd settebasseini nr 3 maaüksusel Maaüksusel 49802:001:0650 asuvad settebassein nr 3, tuulutusšurf nr 8 ja puuraugud P-31, P- 32, P-33, P-34, milles asus survetorustik kaevandusvee juhtimiseks allmaapumbajaamast nr 3 maa peal asuvasse settebasseini. Kõik nimetatud allmaarajatised on likvideeritud ja settebassein nr 3 korrastamine teostatakse peale projekti kinnitamist Keskkonnaameti poolt. Tuulutusšurfide ja tehnoloogiliste puuraukude likvideerimise kirjeldus on peatükis 3.3.12, samuti ka šurfide ja puuraukude ümber asuva maa korrastamise meetmed pärast nende likvideerimist. Graafilisel lisal 008 on toodud vastava maaüksuse korrastatava maa plaan; graafilisel lisal 009 on toodud korrastatud maa plaani läbilõiked. 3.4.2. Settebasseini nr 3 korrastamine Kaevevälja lääneosas asub umbes 6 km kaugusel tööstusplatsist settebassein nr 3. Selles puhastati pumbajaamast nr 3 saabuvat vett (Joonis 11). Settebassein nr 3 ehitati 1990. aastate alguses. Süvendi tekitamiseks maapinnale viidi enne ehituse algust läbi kambriploki lae sundvaristamine. Geomeetriliselt on settebasseini süvend U kujuline, mis on ümbritsetud mullavalliga. Seejuures üldpikkus on 1 300 m, laius pealt 80 m. Settebasseini alguses ja lõpus on kaks ülevooluseina, mis eraldavad settebasseini põhisüvendist kaks väiksemat osa. Settebasseini alguses on see osa settebasseini saabuva kaevandusvee voolu aeglustamiseks. Väljavoolu ees on ülevooluseina ülesandeks voolukiiruse aeglustamine basseinis. Settebassein nr 3 ümbritsev pinnasevall on kasutamisaja jooksul samuti puude ja põõsastega kinnikasvanud. Settebasseini iseloomustus on toodud Tabel 22. Settebasseini savise põhja tõttu on tõenäoline, et vesi jääb settebasseini alles pärast kaevanduse veega täitumist. Selline lahendus on välja töötatud keskkonnahoidlikel kaalutlustel – settebasseini kasutavad oma rändel peatuskohana rändlinnud. Settebasseini täielikul likvideerimisel võetakse neilt harjumuspärane peatuspaik ja võimalus rändel puhata. Ka on edaspidi metsajärvena tegutsev settebassein ümbruse looduskeskkonda mitmekesistav. Settebassein on ka metsloomade (metskitsed, hirved jne) joogikoht (Joonis 12). Settebassein täidetakse osaliselt ümberladustatava aherainega lõunanurgast aherainepuistangu nr 3 (ümberladustav aheraine on toodud graafiline lisa 003), kuid suuremas osas jääb toimima veekoguna ja jäetakse metsakasvanud vall alles (lisa 1 - korrastamistingimused). Vall sulandub ümbritsevasse metsamaastikku ja ilmestab seda. Vallil on mõned laugemad kohad, lisaks moodustatakse likvideerimistööde käigus kujunevale metsajärvele täiendav ligipääs mööduvalt metsateelt (graafiline lisa 009). Ümberkujundatav settebasseini väiksem osa, kuhu suubus kaevandusest väljapumbatav vesi, täidetakse osaliselt aherainega kõrgusmärgini, mis hoiab ära ala soostumise. Täidetud pind tasandatakse horisontaalseks alaks. Settebasseini 61 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt väljavoolu osa juures olev betoonist väljalase (Joonis 13) likvideeritakse korrastamistööde käigus tööde mahud on toodud Tabel 23. Settebasseinist väljuv kraav jääb alles vee kogumiseks kraavi ümbritsevalt alalt. Tabel 22. Viru kaevanduse settebasseinide iseloomustus Mõõt- Jrk nr Nimetus Settebassein nr 3 ühik 1 Pikkus m 615 2 Laius m 225 3 Sügavus m 2,8 4 Pindala m2 138 375 5 Hüdrauliline jõudlus m3/ööp 39 720 KÜ 49802:001:0650 6 Asukoht Mäetaguse vald 7 Ehitusaasta 1993 Joonis 11. Viru kaevanduse settebassein nr. 3 62 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 12. Metsloomade jäljed Bioloogilist korrastamist ette ei nähta, kuna settebassein asub metsas ja täidetav pindala on suhteliselt väike, basseini alal toimub looduslik metsataaste. Veerežiim üsna ühtlane ja oleneb ilmastikest ja õhutemperatuuri aastaajalisest muutumisest. Sügisel ja kevadel on suurvesi, talvel ja suvel madalvee periood. Settebasseini nr. 3 ei rajata tuletõrje veevõtukoha, kuna settebasseini veehulk ei ole piisavalt tulekustutuse jaoks. Tabel 23. Settebasseini nr 3 tööde mahud Nimetus Mõõtmed Pind, m2 Paksus, m Maht, Kaal, Transportseerimi m3 t se pikkus, km Pikkus, Laius, m m Settebassein nr 3 70 30 2100 1,5 3150 4410 6,5 63 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 13. Settebasseini nr 3 betoonist väljalase 3.4.3. Hiivabasseini 2. sektsiooni korrastamise tööd Hiivabasseini 2. sektsioon on täidetud osaliselt tööstusplatsil lammutatud hoonete inertsete lammutusjäätmetega. Täitmata osa on täitunud veega (Joonis 14) ja kaldasse on teinud pääsukesed pesitsuspaigad (Joonis 15). Kaldapääsuke kuulub III kaitsekategooriasse. Basseini täielikul likvideerimisel häviksid need pesitsusvõimalused. Lahendus teostati vastavalt Mäetaguse vallavalitsuse kirjale 23.05.2014 nr 9-4.8/39-2 (lisa 11). 64 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 14. Hiivabasseini 2 sektsioon Joonis 15. Hiivabasseini 2 sektsiooni kaldapääsukese pesad 65 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 24. Viru kaevanduse hiivabasseini 2.sektsioon iseloomustus Jrk Nimetus Ühik Kogus Märkused nr 1 Hiivabasseini pindala,sh: m2 55 323 2. sektsioon m2 22 653 2 Hiivakihi keskmine kõrgus: 2. sektsioon m 6,5 3 Hiivabasseini maht, sh: tuh m3 310,59 2. sektsioon tuh m3 147,24 4 Hiiva maht hiivabasseinis: 2. sektsioon tuh m3 0 Seisuga 01.06.2013 5 Hiiva erikaal t/m3 1,3 6 Tammi materjal kvaternaarisetted 7 Hüdroisolatsioonimaterjal savi 8 Tammi mõõtmed: ülemine laius m 4-5 alumine laius m 10-15 kõrgus m 3,6-4 3.5. Bioloogiline korrastamine Kaevandamise loas (lisa 2) korrastatava maa kasutamise otstarvet ei ole fikseeritud. Korrastamise tingimused täpsustavad, et tuleb tagada hiivabasseini ja põlevkivilao korrastatud alade kiire looduslik taimestumine, alad tuleb osaliselt haljastada (haljastatav pind ca 50% ala üldpinnast; lisa 1). Bioloogilist korrastamist on teostatud hiivabasseini ühe sektsiooni ning likvideeritud põlevkivilao aluse maapinna raames (graafiline lisa 006, 004). Eelneva riigikorra ajal korrastati bioloogiliselt aherainepuistang nr. 1, detailsed andmed ei ole säilinud. Bioloogilist korrastamist on teostatud 1,79 ha ulatuses endisel põlevkivilao alal ning 1,52 ha ulatuses hiivabasseni alal, istutati harilikku mändi 15 000 tükki (lisa 21). Bioloogiline korrastamine toimus vastavalt selle jaoks koostatud projektile (lisa 4 – heakorrastamine). Heakorrastamise projekti järgi oli istutatud harilikke mändi (Pinus sylverstris). Puuid istutati häiludena ja istikute vahe on minimaalselt 2 meetrit, ehk siis iga 4 m2 kohta üks istik. Istikutena kasutati 2 aastaseid seemikuid, mille minimaalne kõrgus on 8 cm ja juurekaela läbimõõt 2,0 mm. Kasutati ka konteinertaimed ja minimaalne kõrgus on vähemalt 12 cm, juurekaela läbimõõdule diameetrit kehtestatud ei olnud. Seemikute istutamine toimus istutusmasinaga (lisa 4 – heakorrastamine). 66 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 4. TÖÖDE KALENDERPLAAN VIRU KAEVANDUSE KORRASTAMISEL Viru kaevanduse korrastamisega seotud tööde kalendriplaan on toodud projekti lisas 9. 5. VIRU KAEVANDUSE KORRASTAMISEGA SEOTUD TÖÖDE KULUD Tabel 25 on esitatud kaevanduse korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde kulud. Kõik edaspidi tekkivate korrastamistööde kulud kaetakse selleks moodustatud keskkonnaeraldistest. Tabel 25. Kaevanduse korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde kulud Kulud Summa, euro Šahtide likvideerimise kulud 13 975 Šurfide likvideerimise kulud 16 978 Puuraukude puurimise ja likvideerimise kulud 180 000 Logistika (Põlevkivi Raudtee) kulud 175 400 Demonteerimistööde kulud 980 811 Demonteeritud objektide veokulud šahtiõue 6 663 Demonteeritud objektide tõstekulud šahtis 5 290 Aherainepuistangu ja põlevkivilao tasandamiskulud 42 316 Hiiva realiseerimiseks ettevalmistamise kulud 64 800 Sette- ja hiivabasseinide korrastamise kulud 275 000 Kahjum amortiseerimata põhivara mahakandmisel 62 974 Muud kulud (sisaldab bioloogilist korrastamist) 1 495 200 Eelnevalt tehtud tööde kulud 15 200 Muude arvestamata tööde kulud 650 300 Veekõrvalduskulud 193 500 Keskkonnatasud 450 500 Muud kulud (töötajate vedu, turvateenused, kommunaalteenused, ITP ja abipersonali töötasu jt) 486 100 Kokku 5 115 007 67 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 6. LISAD 1. Viru kaevanduse mäeeraldise teenindusmaa korrastamistingimused (21.11.2013) 2. Maavara kaevandamise luba nr. KMIN-053 3. Viru sulgemise KMH (CD) 4. Heakorrastamine (Bioloogiline korrastamise projekt) (CD) 5. Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosimine (CD) 6. Viru kaevanduse põhjaosa (CD) 7. Geoloogiline läbilõige Viru kaevanduse lõunaosas (CD) 8. Viru kaevanduse kaitsetervikud (CD) 9. Viru kaevanduse korrastamise kalendriplaan (CD) 10. Mäetaguse vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse mäetööde lõpetamise projektile esitatud täiendused (11.02.2014) 11. Mäetaguse vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse korrastamisprojekti köide 7 kooskõlastamine (23.05.2014) 12. Jõhvi vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse korrastamisprojekti kooskõlastamine (24.01.2014) 13. MKM Nõusoleku andmine Viru kaevanduse ehitiste lammutamiseks (04.04.13) (CD) 14. Katastriüksuste loend (CD) 15. Viru kaevanduse tuhahoidla sulgemine (CD) 16. Viru jaama lammutus (CD) 17. Viru-Mari elektriliin (CD) 18. Elektriliinide likvideerimine (CD) 19. Lammutuse projekt (CD) 20. Ehitiste lammutamine (aktid, jäätmeõiend) (CD) 21. Bioloogiline korrastamine, istutamine (CD) 22. Allmaarajatiste ja –seadmete likvideerimise aktid (CD) 23. Allmaarajatiste ja -seadmete likvideerimise projekt (CD) 68 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 24. Lõpetamistööde akt (CD) 25. Puurkaevude likvideerimise aktid (2010 aasta) (CD) 26. Puuraukude likvideerimise aktid (2012 aasta) (CD) 27. Tehnoloogiliste puurkaevude likvideerimise tüüpprojekt (CD) 28. Tehnoloogiliste puurkaevude nr 26 ja 27 likvideerimise projekt (CD) 29. Viru Geoloogia OÜ poolt likvideeritud puuraugud (CD) 30. Ventilaatorihoonete ja tuulutusšurfide likvideerimine (CD) 31. Viru kaevanduse kütusereostuse uuring (CD) 32. Viru kaevanduse mäeeraldise rajatud puurkaevude revisjon ja põhjavee seire (CD) 33. 2017-10-23 Viru jäätmeloa andmine (CD) 34. Viru kaevanduse kaevandamisjäätmekava (CD) 35. Ülevoolupuuraukude projekt (CD) 36. Ratva oja ja Põllualuse kraavi hooldustööd (CD) 37. Viru kaeveväljal asuvate puuraukude nimekiri (CD) 38. Mäetaguse vallavalitsuse kiri seoses Viru korrastamisega (CD) 39. Viru II mäeeraldise ümberregistreerimine (CD) 40. Enefit Kaevandused AS ja VKG Kaevandused OÜ kaevandamislubade vahetusleping (CD) 41. Viru kaevanduse aheraine proovi fr.0/100mm katsetamine 42. Viru kaevanduse sihtotstarbe koordinaadid 69 Enefit Kaevandused AS Registrikood 10032389 Tootmisosakond Р-05-10/17 ENEFIT KAEVANDUSED AS VIRU KAEVANDUSE KAEVANDATUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT I Etapp MÄEERALDIS VIRU KAEVANDUS Maavara kaevandamise luba nr KMIN-053 KAEVADAMISLOA OMANIK Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533, Jõhvi PROJEKTI KOOSTAJA Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533, Jõhvi KORRASTAMISE TEOSTAJA Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533 Jõhvi KORRASTAMISE TEOSTAJA Enefit Kaevandused AS Jaama 10, 41533 Jõhvi VASTUTAV SPETSIALIST Allan Viil JÕHVI 2019 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Projekti koostajad: Enefit Kaevandused AS: Osakonnajuhataja Martin Lohk Mäetööde projekteerija Sergei Žalinov Mäetööde projekteerija Viktorija Mironova Peamarkšeider Allan Viil Peaspetsialist Tarmo Tohver Spetsialist Helje Eelmets 2 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 9 2. Iseloomustus ..................................................................................................................... 12 2.1 Korrastatava maapinna iseloomustus ................................................................................ 12 2.2 Viru kaevevälja põlevkivi jääkvaru ................................................................................... 13 2.3 Allmaatühemike püsivuse ja maa edasise liikumise prognoosi ning põhjendust sellekohase tühemike täitmise, sulgemise ja kasutamise tehnoloogia kohta ................................ 14 2.4 Leevendusabinõud ............................................................................................................. 18 2.5 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused .............................................................. 19 2.5.1 Üldgeoloogiline kirjeldus .................................................................................................. 19 2.5.2 Hüdrogeoloogiline kirjeldus .............................................................................................. 20 2.6 Pinnase eeldavate ehitus- ja hüdrogeoloogiliste omaduste andmed .................................. 23 2.7 Veerežiimi kujundamine ja prognoos Viru kaevanduse piirkonnas .................................. 24 2.8 Veerežiimi kujunemine ..................................................................................................... 24 2.9 Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Viru kaevanduse sulgemisel............................... 24 2.10 Keskkonnamõju vähendamine........................................................................................... 30 2.11 Mulla käitlus ...................................................................................................................... 30 2.12 Tööohutusnõuded .............................................................................................................. 30 2.13 Kaevandusrajatiste alla jäävad maaüksused ...................................................................... 30 2.14 Korrastatava maa sihtotstarve ja kõlvikuline koosseis ...................................................... 33 3. Enefit Kaevandused AS poolt teostatud ja teostatavad tööd....................................... 34 3.1. Korrastamistööde tehnoloogia valiku põhjendus .............................................................. 34 3.2. Tehniline korrastamine ...................................................................................................... 35 3.3. Korrastamise käigus teostatud tööd ................................................................................... 36 3.3.1. Korrastamistööd Viru kaevanduse tööstusplatsi piires...................................................... 36 3.3.2. Maa peale väljuvate kaeveõõnte likvideerimine kaevanduse tootmisplatsil ..................... 38 3.3.3. Tõkete ehitus ..................................................................................................................... 39 3.3.4. Kaevanduse aherainepuistangute konserveerimine ........................................................... 40 3.3.5. Kaevanduse põlevkivilao likvideerimine .......................................................................... 43 3.3.6. Hoonete ja rajatiste likvideerimine .................................................................................... 43 3.3.7. Viru jaama lammutus ........................................................................................................ 45 3.3.8. Hoonete lammutamisel töövõtjale esitatud nõuded ........................................................... 46 3.3.9. Viru kaevanduse kütusereostuse uuring ............................................................................ 47 3.3.10. Settebasseini nr 2 likvideerimine....................................................................................... 49 3 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.3.11. Maa peale väljuvate abikaeveõõnte likvideerimine .......................................................... 50 3.3.12. Tuulutusšurfide ja ventilaatorihoonete likvideerimine ...................................................... 51 3.3.13. Tehnoloogiliste puuraukude likvideerimine ...................................................................... 53 3.3.14. Abikaeveõõnte likvideerimisel töövõtjale esitatud nõuded............................................... 54 3.3.15. Elektriülekande õhuliinide likvideerimine ........................................................................ 58 3.3.16. Hiivabasseini 1.sektsiooni likvideerimine ......................................................................... 58 3.4. Korrastamise käigus teostamisele kuuluvad tööd.............................................................. 61 3.4.1. Korrastamistööd settebasseini nr 3 maaüksusel ................................................................ 61 3.4.2. Settebasseini nr 3 korrastamine ......................................................................................... 61 3.4.3. Hiivabasseini 2. sektsiooni korrastamise tööd................................................................... 64 3.5. Bioloogiline korrastamine ................................................................................................. 66 4. TÖÖDE KALENDERPLAAN VIRU KAEVANDUSE KORRASTAMISEL .......... 67 5. Viru kaevanduse korrastamisega seotud tööde kulud ................................................. 67 6. Lisad.................................................................................................................................. 68 1. Viru kaevanduse mäeeraldise teenindusmaa korrastamistingimused (21.11.2013) .......... 68 2. Maavara kaevandamise luba nr. KMIN-053 ..................................................................... 68 3. Viru sulgemise KMH (CD) ............................................................................................... 68 4. Heakorrastamine (Bioloogiline korrastamise projekt) (CD) ............................................. 68 5. Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosimine (CD) 68 6. Viru kaevanduse põhjaosa (CD) ........................................................................................ 68 7. Geoloogiline läbilõige Viru kaevanduse lõunaosas (CD) ................................................. 68 8. Viru kaevanduse kaitsetervikud (CD) ............................................................................... 68 9. Viru kaevanduse korrastamise kalendriplaan (CD) ........................................................... 68 10. Mäetaguse vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse mäetööde lõpetamise projektile esitatud täiendused (11.02.2014) ................................................................................................................ 68 11. Mäetaguse vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse korrastamisprojekti köide 7 kooskõlastamine (23.05.2014) ...................................................................................................... 68 12. Jõhvi vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse korrastamisprojekti kooskõlastamine (24.01.2014) .................................................................................................................................. 68 13. MKM Nõusoleku andmine Viru kaevanduse ehitiste lammutamiseks (04.04.13) (CD) .. 68 14. Katastriüksuste loend (CD) ............................................................................................... 68 15. Viru kaevanduse tuhahoidla sulgemine (CD).................................................................... 68 16. Viru jaama lammutus (CD) ............................................................................................... 68 17. Viru-Mari elektriliin (CD) ................................................................................................. 68 4 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 18. Elektriliinide likvideerimine (CD) .................................................................................... 68 19. Lammutuse projekt (CD) ................................................................................................... 68 20. Ehitiste lammutamine (aktid, jäätmeõiend) (CD) ............................................................. 68 21. Bioloogiline korrastamine, istutamine (CD) ..................................................................... 68 22. Allmaarajatiste ja –seadmete likvideerimise aktid (CD) ................................................... 68 23. Allmaarajatiste ja -seadmete likvideerimise projekt (CD) ................................................ 68 24. Lõpetamistööde akt (CD) .................................................................................................. 69 25. Puurkaevude likvideerimise aktid (2010 aasta) (CD) ....................................................... 69 26. Puuraukude likvideerimise aktid (2012 aasta) (CD) ......................................................... 69 27. Tehnoloogiliste puurkaevude likvideerimise tüüpprojekt (CD) ........................................ 69 28. Tehnoloogiliste puurkaevude nr 26 ja 27 likvideerimise projekt (CD) ............................. 69 29. Viru Geoloogia OÜ poolt likvideeritud puuraugud (CD) ................................................. 69 30. Ventilaatorihoonete ja tuulutusšurfide likvideerimine (CD) ............................................. 69 31. Viru kaevanduse kütusereostuse uuring (CD) ................................................................... 69 32. Viru kaevanduse mäeeraldise rajatud puurkaevude revisjon ja põhjavee seire (CD) ....... 69 33. 2017-10-23 Viru jäätmeloa andmine (CD)........................................................................ 69 34. Viru kaevanduse kaevandamisjäätmekava (CD) ............................................................... 69 35. Ülevoolupuuraukude projekt (CD) .................................................................................... 69 36. Ratva oja ja Põllualuse kraavi hooldustööd (CD) ............................................................. 69 37. Viru kaeveväljal asuvate puuraukude nimekiri (CD) ........................................................ 69 38. Mäetaguse vallavalitsuse kiri seoses Viru korrastamisega (CD) ...................................... 69 39. Viru II mäeeraldise ümberregistreerimine (CD) ............................................................... 69 40. Enefit Kaevandused AS ja VKG Kaevandused OÜ kaevandamislubade vahetusleping (CD) 69 41. Viru kaevanduse aheraine proovi fr.0/100mm katsetamine .............................................. 69 42. Viru kaevanduse sihtotstarbe koordinaadid....................................................................... 69 5 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabelid Tabel 1. Põlevkivi varu Viru kaeveväljal keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel seisuga 15.04.2015 ............................................................................................................................. 11 Tabel 2. Kaevandatud ala laekäitluse tüüpide järgi ...................................................................... 13 Tabel 3. Põlevkivivaru Viru kaeveväljal ...................................................................................... 13 Tabel 4. Viru kaevanduse kambriplokid, kus on toimunud stiihiline varing ............................... 16 Tabel 5. Viru kaevanduse kambriplokid, kus viidi läbi sundvaristamine .................................... 17 Tabel 6. Põlevkivivaru Viru kaeveväljal ...................................................................................... 18 Tabel 7. Ülevoolu puuraukude asukohad ..................................................................................... 25 Tabel 8. Katastrid, kus on rajatud kaevandusega seotud ehitisi ................................................... 31 Tabel 9. Korrastamisel tehtavad ja tehtud tööd. ........................................................................... 34 Tabel 10.Tehnilise korrastamise käigus teostatud ja teostatavad pinnasetööd ............................. 35 Tabel 11 Virukaevanduse kaldšahtide mõõtmed .......................................................................... 39 Tabel 12. Aherainepuistangu iseloomustus .................................................................................. 41 Tabel 13. Buldooseri Komatsu DX275 tehnilised andmed .......................................................... 43 Tabel 14. Viru kaevanduse tööstusplatsi hoonete eksplikatsioon (graafiline lisa 003 ja 004) ..... 45 Tabel 15. Settebasseini nr 2 likvideerimine.................................................................................. 49 Tabel 16. Viru kaevanduse settebasseini nr 2 täitmistööde maht ................................................. 49 Tabel 17. Karjäärikalluri BLEAZ - 7450B tehnilised andmed .................................................... 50 Tabel 18. Viru kaevevälja kaldšurfide iseloomustus .................................................................... 51 Tabel 19. Lammutatavad ventilaatorihooned ............................................................................... 52 Tabel 20. Viru kaevanduse vertikaalsete šurfide iseloomustus .................................................... 53 Tabel 21. Viru kaevanduse hiivabasseini 1.sektsiooni iseloomustus ........................................... 59 Tabel 22. Viru kaevanduse settebasseinide iseloomustus ............................................................ 62 Tabel 23. Settebasseini nr 3 tööde mahud .................................................................................... 63 Tabel 24. Viru kaevanduse hiivabasseini 2.sektsioon iseloomustus ............................................ 66 Tabel 25. Kaevanduse korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde kulud .................................... 67 6 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonised Joonis 1. Kaevandamata varude plaan .......................................................................................... 10 Joonis 2. Vee juurdevoolu Q seos veetasemega H ja eeldatav kaevanduse toitumise aeg t,ööp .. 26 Joonis 3. Põhjavee tase Viru kaeveväljal 2010............................................................................. 27 Joonis 4. Põhjaveetase Viru kaeveväljal, kui veega täitumise tase ulatub 45 m .......................... 28 Joonis 5. Põhjaveetase Viru kaeveväljal, kui Aidu karjääri veega täitumise tase ulatub 42 m ja Viru kaevanduse üleujutamine hoitakse absoluutkõrgusel 53 m .......................................... 29 Joonis 6. Katastriüksuse 49801:001:0500 asukohaplaan. Viru kaevanduse tootmisplats ............ 38 Joonis 7. Viru kaevanduse aherainepuistang ................................................................................ 41 Joonis 8. Viru kaevanduse aherainepuistang 2 ............................................................................. 42 Joonis 9. Aherainepuistangu nr 3 tööaste ..................................................................................... 42 Joonis 10. Hiivabasseini täidetud 1 sektsioon .............................................................................. 60 Joonis 11. Viru kaevanduse settebassein nr. 3.............................................................................. 62 Joonis 12. Metsloomade jäljed ..................................................................................................... 63 Joonis 13. Settebasseini nr 3 betoonist väljalase .......................................................................... 64 Joonis 14. Hiivabasseini 2 sektsioon ............................................................................................ 65 Joonis 15. Hiivabasseini 2 sektsiooni kaldapääsukese pesad ....................................................... 65 7 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Graafiliste lisade loetelu Nr Joonise nimetus Märkused Sihtotstarbelise kasutamise alade piiripunktide koordinaatide tabel on toodud lisas 42 ja plaanimaterjal graafilistes lisades 1 001/Korrastatava maa plaan 002 ja 007. Kaevandatud alad laekäitluse tüüpide kaupa on toodud joonisel 003. Maapõue koostise geoloogiline läbilõige toodud joonisel 005. 002/Viru kaevanduse kaevandatud alade 2 laekäitlustüübid 003/Viru tööstusterritooriumi korrastatava 3 maa plaan Bioloogilise korrastamise täpsustused on 004/Viru tööstusterritooriumi bioloogiline 4 toodud lisas 4 – Heakorrastamine. Läbilõiked korrastamine ja korrastatud maa plaan toodud joonisel 006, 007, 008, 009, 016 005/Viru kaevanduse kaevandamiseelne 5 maapõue koostis. Geoloogiline läbilõige I- I’, II-II’ 006/Viru hiivabasseini korrastatud maa 6 plaani läbilõige III-III’ 007/Viru settebasseini nr 2 korrastatud maa 7 plaani läbilõige IV-IV’ 008/Viru settebasseini nr 3 korrastatava 8 maa plaani läbilõiked (katastriüksuse nr 4982:001:0650) plaan 009/Settebasseini nr 3 (katastriüksuse nr 9 49802:001:0650) korrastatud maa plaani läbilõiked 10 010/Kaeveväljal asuvate puuraukude plaan 11 011/Peakaldšahti isoleerimine 12 012/Abikaldšahti isoleerimine 13 013/Veokaldšahti isoleerimine 14 014/Kaldšurfide likvideerimine 15 015/Vertikaalšurfide likvideerimine Viru kaevanduse kambriplokki 16 016/Allmaakaeveõõnte tüüpläbilõige V-V’ tüüpläbilõiked 8 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 1. SISSEJUHATUS Käesolev projekti Р-05-10/17 „Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt. I etapp“ on koostatud lähtudes Viru kaevanduses (lisa 2 - Maavara kaevandamise luba nr. KMIN-053) kasutatud maade korrastamistingimustest (lisa 1). Samuti on võetud arvesse Alutaguse ja Jõhvi valla ettepanekuid, projekt on mõlema valla poolt kooskõlastuse saanud (lisa 10; lisa 11; lisa 12). Käesolevas projektis antakse ülevaade põlevkivi allmaakaevandamise lõpetamise ja kaevandusrajatiste likvideerimisega seotud töödest. Käsitlemist leiavad nii maa peal kui maa all teostatud tööd ning teostamist vajavad tööd. Läbiviidavate tööde lõppeesmärgiks on allmaakaevandamise mõju lõpetamine kaevanduse poolt kasutatavatel maaüksustel ja nende sihtotstarbe taastamine. Pärast korrastamistööde lõpetamist maaüksused tagastatakse riigile või teistele omanikele vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Projekti täitmisel kasutati järgmisi dokumente: • Maapõueseadus (MaaPS). Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.01.2017; • Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 11.04.2017; • Eesti Standart EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • Joonised projektis on koostatud Balti kõrgussüsteemis BK77, koordinaadid L-Est 97 süsteemis; • Ehitiste lammutamisel on lähtutud Ehitusseadustikust, Jäätmeseadusest ning majandus- ja taristuministri määrusest „Nõuded ehitusprojektile“. Viru kaevanduses toimus kaevandamine kaevandamisloa nr KMIN-053 (lisa 39-1) alusel. Luba väljastati 2003. aastal varasema maavara kasutusloa ümbervormistamisel kaevandamisloaks. Kaevandamisloa kohaselt on Viru mäeeraldise pindala 4191,57 ha ning mäeeraldise teenindusmaa 239,40 ha. Seoses kaevandamata jäänud põlevkivivaruga on kaevandamise lõpetamine Viru kaeveväljal jaotatud kolme etappi. I etapp – allmaa mäetööde peatamine kaevevälja keskosas, kus kaevandas Viru kaevandus, ja kaevevälja selle osaga seotud hoonete ja rajatiste likvideerimine. II etapp – kaevandamise lõpetamine pärast põhjaosa varu kaevandamist VKG Kaevandused OÜ poolt vastavalt sõlmitud lepingule (lisa 40). Enefit Kaevandused AS (edaspidi EK) ja OÜ VKG Kaevandused (edaspidi VKG) on sõlminud 08.10.2010 kaevandamislubade vahetuslepingu milles on muuhulgas kokku lepitud, et EK annab VKG-le õiguse Sompa kaevanduse lõunaosa kaudu kaevandada Viru kaevanduse põhjaosa põlevkivivaru mahus 1,383 mln t (lisa 40). Kaevandamata varude plaan on toodud Joonis 1. Lubade muutmise ja Viru II kaevandamisloa ümberregistreerimise eesmärgiks on Viru mäeeraldisel kaevandamata aktiivse tarbevaruna paikneva põlevkivivaru majanduslikult 9 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt otstarbekas ja ressursisäästlik ning võimalikult täielik väljamine. Põlevkivi varu Viru kaeveväljal keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel seisuga 15.04.2015 toodud Tabel 1 III etapp – kaevandamise lõpetamine pärast lõunaosa varu kaevandamist Enefit Kaevandused AS Estonia kaevanduse poolt. Joonis 1. Kaevandamata varude plaan 10 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 1. Põlevkivi varu Viru kaeveväljal keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel seisuga 15.04.2015 Varu Ploki nr Varu seisuga Märkused kategooria 31.12. 2013 tuh t aT 1 3349 KMIN-053 pT 4;5;6;7;8;9 2097 KMIN-053 ;10 aR 2 15015 KMIN-053 pR 3 9338 KMIN-053 aT 1 1535 Estonia kaevanduse poolt väljatav aT 1 431 Estonia kaevanduse poolt väljatav aT 1 1383 Taotletava Viru II alal pT 1 0 Maha kantud 2014 pT 1 0 Maha kantud 2014 pT 7 64 Kiikla pargi kaitsetervik aR 2 15 015 Estonia kaevanduse poolt väljatav pT 10 17 Puurkaevu nr 2 kaitsetervik pT 4 1 196 Kaevanduse tehnoloogilise kompleksi kaitsetervik pT 5 416 Kiikla küla kaitsetervik pT 6 44 Kiikla pargi kaitsetervik pT 8 328 Ratva küla kaitsetervik pT 9 32 puurkaevu K-31-69 kaitsetervik pR 3 9 338 Uurituse järgi passiivne Kehtiv KMIN-053 29 799 aT+aR=18364 Muudetud KMIN-053 28 416 aT+aR=16981 VIRU II 1 383 aT=1383 Teostatud on kõik projektis ettenähtud korrastamistööd välja arvatud settebassein nr. 3 (49802:001:0650), tööstusterritooriumi, šurfide ja puuraukude ala korrastamine. Tööd on kavandatud teostada peale korrastamisprojekti heakskiitmist. 11 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2. ISELOOMUSTUS Viru kaeveväli võtab enda alla 4 191,57 ha suuruse pindala kahe kohaliku omavalitsuse – Jõhvi ja Alutaguse valla territooriumil. Viru kaeveväli asub Jõhvi kõrgustikul. selle piirkonna maad on esindatud nii metsamassiivide kui ka looduslike rohumaade, põllumaa ning samuti ka elamumaaga. Suurem osa kaeveväljast on kaetud metsaga – üle 2 251 ha ja põllumaaga 513 ha. metsamassiivid asuvad kogu kaeveväljal, põllumaa on koondunud kaevevälja lääneosa Kiikla ja Ratva küla ümbrusse. tööstusplatsi loodeosas, Jõhvi valla maadel, asub “Viru-Mari” aiandusühistu, mis koosneb 145 aianduskrundist. Viru kaevandus anti käiku 1964. a. Kaevanduse ehitusprojekti koostas instituut Giprošaht. Esialgse projekti järgi oli kaevanduse võimsus 1 200 tuhat tonni kaubapõlevkivi aastas. Kaevanduse tootmisvõimsus saavutas 2 000 tuhat tonni kaubapõlevkivi aastas. Kaeveväli oli avatud kolme kaldšahtiga: • peakaldšaht on läbindatud 18° kaldenurgaga ja varustatud lintkonveieriga 1LU120; • inimveo kaldšaht on läbindatud 25° kaldenurgaga ja varustatud inimköisteega; • veokaldšaht on läbindatud 19° kaldenurgaga ja varustatud veotõstega. Kaeveväli oli ette valmistatud paneelidega, kaevandatakse kamberkaevandamisviisil mäerõhu juhtimisega, põhilae hoidmisega hoidetervikutel. Kaevandamisviisina kasutati puur- lõhketöödega koos kihindi eelneva soonimisega. Lõhatud kaevis veeti kaeve-eest kopplaaduritega kogumisstrekki, kogumisstrekil – lintkonveieriga, paneel- ja magistraalkaeveõõntes elektrikontaktveduriga rööbasteel vagonettides. Kaevis toodi maa peale mööda peakaldšahti lintkonveierit. Kaevandust varustati piirkonna tuulutusseadmetega, mis asusid maa peal tuulutusšurfi suudmes. Kaeveõõntest vee väljapumpamiseks oli kolm pumbajaama. Kaevis rikastati kaevanduse rikastusvabrikus raskes suspensioonis. Vabriku lõpptoodanguks oli energeetiline põlevkivi klassiga 0-25 mm, tehnoloogiline põlevkivi klassiga 25-125 mm. Põlevkivi laaditi ilma punkriteta otse raudteevagunisse. Vagunite puudumisest tingitud seisuaja lühendamiseks oli väike lahtine põlevkivi ladu. Energeetiline põlevkivi laaditi samuti otse vagunitesse või suunati lahtisesse energeetilise põlevkivi lattu. 2.1 Korrastatava maapinna iseloomustus Allmaakaevandamise negatiivne mõju maapinnale avaldub: • maapinna deformatsioonidena põlevkivikihindi peal lasuvate kivimite nihkumisel; • maaüksuste eraldamises tootmishoonete ja rajatiste (rikastusvabriku, aherainepuistangute, tuulutusrajatiste ja pumbajaamade hoonete, settetiikide, peaallmaakraavide, elektriülekandeliinide tugipostide jm) ehitamiseks. 12 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Allmaakaevandamise mõju ulatus maapinnale sõltub kaevandamise ja lae käitlemise viisist. Viru kaevevälja kaevandamisel kasutati alates 1964. a kuni 2013. a ainult kamberkaevandamise viisi lae hoidmisega hoidetervikutel. Seejuures katsetati järgmisi lae käitlemise variante: • lae hoidmine tugitervikutel, millele antakse ette arvestuslik koormus vähemalt 2 aastaks (kasutati kuni 1990. a); • lae hoidmine tugitervikutel, mille arvestuslik koormus on igavene (kasutatakse alates 1990. a). Kaevanduse markšeideriteenistuse andmetel on kaevandatud ala üldpindala 3 120,5 ha. Kaevandatud ala jaotus lae käitlemise viisi järgi on toodud Tabel 2 (graafiline lisa 002; lisa 8). Tabel 2. Kaevandatud ala laekäitluse tüüpide järgi Kaevandatud ala, ha Kokku, Kaevandamisviis Jõhvi vald Mäetaguse vald ha Mehhaniseeritud kambrid tervikutega, 308,44 1 140,26 1 448,7 mille koormus on arvutatud vähemalt 2 aastaks Mehhaniseeritud kambrid tervikutega, 24,97 1 646,85 1 671,82 mille koormus on arvutatud piiramatult pikaks ajaks (pärast 1990. a) Kokku 333,41 2 787,11 3 120,52 2.2 Viru kaevevälja põlevkivi jääkvaru Kaevandamata põlevkivivaru on toodud Tabel 3. Tabel 3. Põlevkivivaru Viru kaeveväljal Varu liik Varu plokk tuh t Kokku, tuh nr t Aktiivne tarbevaru (aT) 1 3349 3 349 Passiivne tarbevaru (pT) 8 328 2 097 9 32 5 416 7 64 6 44 4 1196 10 17 Aktiivne reservvaru (aR) 2 15015 15 015 Passiivne reservvaru 3 9338 9 338 (pR) 13 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.3 Allmaatühemike püsivuse ja maa edasise liikumise prognoosi ning põhjendust sellekohase tühemike täitmise, sulgemise ja kasutamise tehnoloogia kohta Kambritega kaevandamisel põhilae hoidmisega tervikutel, mis on arvutatud kambriploki väljamiseks kuluvaks ajaks, so vähemalt 2 aastaks, on mõningates kohtades toimunud iseeneslikud laevaringud ja selle tagajärjel on maapind vajunud. Maapinna vajumise kohtades tekkinud lohud (varingunõod) on valdavalt ristkülikukujulised. Maapinna deformatsiooni tagajärjel tekkinud varingulohkude mõõtmed laekivimite stiihilise varingu korral kõiguvad: lohu sügavus 1,0–1,5 m, lohu servade varingunurk 0º25΄ kuni 6º00´. Varingulohkude pindala piirdub kambriploki mõõtmetega. Kaevanduses fikseeriti kõik stiihiliselt tekkinud varingud ja mõõdistati makšeideriteenistuse poolt. Kambriplokkide loetelu, kus on toimunud stiihilised varingud, on toodud Tabel 4. Suurel pindalal toimunud stiihilised laevaringud on oma ettearvamatuse tõttu ohtlikud kaevanduse töötajatele ja võivad tekitada maapinna vajumist. Seepärast viidi kaevanduses Skotšinski nim Mäendusinstituudi Eesti filiaali poolt läbi sundvaristamisega kamberkaevandamise katsetööd. Seda süsteemi eristab asjaolu, et kaevandatud alas luuakse kolded lae sundvaristamiseks, kust varinguala levib edasi kogu kambriploki pindalale. Laia kasutusala see süsteem ei leidnud, kuna sel juhul toimub maapinna vajumine kogu kaevandatud pindalal. Kogu katsetööde läbiviimise aja jooksul toimus Viru kaevanduses 10 kambriploki sundvaristamine Tabel 5. Selleks et maksimaalselt vähendada allmaakaevandamise negatiivset mõju maapinnale ja suurendada maa all viibivate inimeste ohutust, võttis ettevõtte juhtkond 1990. a instituudi VNIMI soovitusel vastu otsuse üle minna uuendatud kaevandamisviisile. Vaatamata kadude suurenemisele alustati kamberkaevandamist tugitervikutega, mille kandevõime tagab kattekivimite koormuse piiramatult pika aja jooksul. Seda laekäsitluse viisi kasutatakse ka käesoleval ajal. Maapind on ebastabiilne nendel aladel, kus on jäetud tervikud, mille arvestuslik koormus on arvutatud vähemalt 2 aastaks. Võimalikku varingu aega ja kohta on võimatu prognoosida. Nende alade pindala on 1 446,45 ha. Need maad asuvad kaevevälja idaosas. Põhiliselt on need metsamaad ja soostunud alad. Nendes kambriplokkides, kus toimus stiihiline varing või viidi läbi sundvaristamine, on maapinnale tekkinud umbes 1,2 m sügavused isoleeritud lohud. Varingulohu põhi on enamasti sile, külgede varingunurk on üle 6 kraadi. Maapinna edaspidist vajumist nendel aladel ei ole ette näha. Mõningad varingulohud võivad hooajaliselt täituda sademeveega. Varingulohkude üld- pindala on 84,2 ha. Maapind on stabiilne nendel aladel, kus on jäetud tervikud, mis võtavad arvutusliku koormuse vastu pikaajaliselt. Pärast kaevandamise lõppemist ei ole mingit maapinna 14 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt vajumist nendel aladel ette näha. Nende maade pindala on 1 671,82 ha. Nendel maadel asuvad nii metsa- kui ka talu- ja põllumaad. 15  Tabel 4. Viru kaevanduse kambriplokid, kus on toimunud stiihiline varing Terviku Kambri laius: Ploki Varingu Varingu Jrk Kambriploki Kattekivimite mõõtmed Stiihilise pikikamber, kaevandamine: pindala, sügavus, Maaüksuse number nr number paksus, m passi järgi, varingu aeg ristkamber, m algus, lõpp tuh m2 m m 7,5-8,0 1 КР 22. lõuna 44,5 5*6 10.1967- 06.1969. 11.1970 91,0 1,2 49801:001:0455 7,5-8,5 7,5-8,0 2 КР 41. lõuna 44,5 5*6 11.1971- 05.1973 06.1972 43,0 1,0 - 7,5-8,5 49801:001:0145, 49801:001:0060, 7,5-8,0 49801:001:0803, 49801:001:0045, 3 КР 42. lõuna 44,5 5*6 10.1971- 05.1973 10.1972 47,6 1,2 7,5-8,5 49801:001:0583, 49801:001:0331, 49801:001:0332, 49801:001:0223 7,5-8,0 49801:001:0158, 49801:001:0148, 4 КР 61. lõuna 50,0 5*6 06.1973- 03.1975 04.05.1976 60,0 1,2 7,5-8,5 49801:001:0145 7,5 5 КР 82 50,0 5*6 02.1977- 11.1978 07.1977 22,0 1,2 49802:001:0312 7,5 7,5 6 КР 81. lõuna 53,0 5*6 01.1975- 11.1976 08.1977 128,0 1,2 49802:001:0312, 49802:001:0400 7,5 7,5 7 КР 62. lõuna 51,4 5*6 03.1975- 03.1977 10.1978 8,0 1,2 49802:001:0312 7,5 КР 62. lõuna - 7,5 8 51,4 5*6 03.1979- 11.1980 1980 69,0 1,2 49801:001:0920, 49802:001:0312 63.lõuna 7,5 7,5 9 КР 34. lõuna 48,5 4,7*6,5 07.1982- 05-1984 25.07.1983 46,0 1,3 49801:001:0380 7,5 49801:001:0045, 49801:001:0803, 7,5 49801:001:0583, 49801:001:0332, 10 КР 43. lõuna 51,6 4,7*6,5 01.1981- 11.1982 07.1983 50,0 7,5 49801:001:0223, 49801:001:0168, 49801:001:0043 7,5 49801:001:0055, 49801:001:0144 11 КР 44. lõuna 50,6 4,7*6,5 01.1983- 09.1984 10.1983 - 1984 36,0 1,5 7,5 49801:001:0147 12 КР 124 49,5 - - 1982 - 1984 1984 9,0 1,3 49802:001:0312 13 КР 182 45,5 - - 1988 - 1988 1987 27,0 1,56 49802:001:0312 Kokku 636,6 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 5. Viru kaevanduse kambriplokid, kus viidi läbi sundvaristamine Ploki Jrk Kambriploki Sundvaristam Varingu pindala, Varingu kaevandamine: Maaüksuse number nr number ise aeg tuh m2 sügavus, m algus, lõpp 49801:001:0145, 49801:001:0060, 49801:001:0803, 49801:001:0045, 1 KP 42. lõuna 1971-1973 1972 43,0 1,3 49801:001:0583, 49801:001:0331, 49801:001:0332, 49801:001:0223 25201:003:0102, 25201:003:0099, 2 KP 46 1973-1975 1975 8,0 1,1 25201:003:0013 3 KP 81 1974-1976 1977 13,6 1,4 49802:001:0312 4 KP 82 1977-1979 1977 8,0 1,1 49802:001:0312 5 KP 62. lõuna 1975-1977 1977 20,8 1,2 49802:001:0312 6 KP 82 1977-1979 1979 7,8 1,1 49802:001:0312 7 KP 141 1980-1982 1982 16,5 1,0 49802:001:0312 49801:001:0045, 49801:001:0803, 49801:001:0583, 49801:001:0332, 8 KP 43. lõuna 1981-1982 1983 6,0 1,3 49801:001:0223, 49801:001:0168, 49801:001:0043 9 KP 81 1974-1976 1977 20,8 1,4 49802:001:0312 49802:001:0650, 49802:001:0080, 10 KP 128 1989-1991 1991 61,0 1,5 49802:001:0165, 49802:001:0144 Kokku 205,5 17 Kaevandamata põlevkivivaru on toodud Tabel 6. Tabel 6. Põlevkivivaru Viru kaeveväljal Varu liik Varu plokk tuh t Kokku, tuh nr t Aktiivne tarbevaru (aT) 1 3349 3 349 Passiivne tarbevaru (pT) 8 328 2 097 9 32 5 416 7 64 6 44 4 1196 10 17 Aktiivne reservvaru (aR) 2 15015 15 015 Passiivne reservvaru 3 9338 9 338 (pR) 2.4 Leevendusabinõud Enefit Kaevandused AS tellimusel viisid Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI) ja OÜ Eesti Metsakorralduskeskus ajavahemikul 2001. a kuni 2004. a läbi ulatusliku allmaakaevandamise mõju ulatuse uurimuse metsa- ja põllumajandusmaale (töö nr 1027/EP “Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju hindamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele ja metsa- ning asulamaa veerežiimile”). Nende uuringute käigus määratleti nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjutegurid. Positiivseks mõjuks on maade kuivendamine, millega luuakse märksa soodsamad tingimused puude ja muu taimestiku kasvuks. Negatiivseks mõjuks on olemasoleva reljeefi rikkumine kohtades, kus toimus lae langetamine. Teatud tingimustel kannatavad tekkinud varingulohud liigniiskuse all. Nende soostumise tõenäosus suureneb eriti pärast kaevandamise lõppemist ja kaevanduse veega täitumist. Kuna rikutud maadel on praktiliselt võimatu taastada nende esialgset olukorda, on kõige vastuvõetavam EMVI spetsialistide poolt pakutud variant. Nimelt nende maade boniteedi ümberhindamine, kus tekkinud lohkude näitajad ületavad lubatud normi ning kus on täheldatud maapinna liigniiskust ja selle tagajärjel metsa hävimist. Ümber hindama peaks selleks määratud spetsialistide erikomisjon, kellel on selle tegevusala litsents. Kui komisjoni töö käigus selgub maapinnale tekitatud kahju, siis tuleb maksta maaomanikele kompensatsiooni vastavalt kehtivale seadusandlusele. Antud lahend on kooskõlas Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandega (lisa 3.1.2). Kaeveväljal on vaja pärast kaevandamise lõppemist säilitada maapinna pealmiste kihtide väljakujunenud hüdrogeoloogiline režiim, et allmaatöödega loodud positiivsed tingimused taimestiku kasvuks säiliksid ka edaspidi. Seda on võimalik saavutada veealanduse puuraukude puurimisega, mida käsitletakse järgnevas põhjavee seisu käsitlevas osas. Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.5 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused 2.5.1 Üldgeoloogiline kirjeldus Viru kaevandus asub Jõhvi kõrgustikul, mille absoluutkõrgus jääb 75-53 m vahele. Absoluutkõrguse alanemine on jälgitav igas ilmakaares. Valdav osa kirjeldatavast alast on kaetud liigniiske metsaga, ala lääne ja lõunaosas Kalina ja Kiikla ning Ratva külade ümbruses esinevad suhteliselt kõrgemad piirkonnad, mis on ülesharitud põllu- või heinamaa. Ala keskosas paikneb Kalina soo koos Kalina järvega. Kalina soost põhja pool algab madal Sildoja-Mäetaguse oosistu (Kalinas tuntakse neid ka kui Linnamägesid), mis kulgeb siit lõuna-kagu suunas madalate kitsaste rabasse mattunud vallikestena. Teine oosisetete levikuala kulgeb Kalina külast kirde suunas kuni Raudi kanalini. Pinnakatte paksus on valdavalt 2-3m, paiguti on ka alvareid kus pinnakate on alla 1 m. Kalina rabas on pinnakatte paksus üle 5 m. Pinnakate koosneb valdavalt moreenist, mida laiguti katab saviliiv ja liivsavi. Kruusa ja mitmesuguse terasuurusega liiva esineb Sildoja-Mäetaguse oosistu piirkonnas ja soosetteid mitmesuguse lagunemisastmega turbana Kalina rabas, kuid ka õhukese kihina mujal liigniisketel metsaaladel. Pinnakatte all moodustavad settekivimitest koosneva pealiskorra Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, Alam-Kambriumi ladestiku savi, aleuroliit, liivakivi ning Vendi kompleksi liivakivid, aleuriitsavid ja aleuroliidid. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rakvere (O3rk), Oandu (O3on), Keila (O3kl) lademe lubjakivide avamused jäävad Viru kaevanduse maa-ala piiresse. Lubjakivide kompleksist eristuvad oma suurema savikuse poolest Oandu (O3on) ja Uhaku (O2uh) lademe lubjakivid ja merglid. Viru ja Estonia kaevanduse vahelisele alale jääb Ahtme rike, mis kulgeb siin kirde-edela suunaliselt. Rikkevööndi laius on 400-1 000 m. Põlevkivikaevandamise seisukohalt olulise Kukruse lademe (O3kk) paksus on 11-16 m ja see koosneb lubjakivi ning kukersiidi vahelduvatest kihtidest, millest paksemate kukersiidi- kihtidega allosas paikneva Kiviõli kihistiku paksus on umbes 6 m. Kihistikus paiknevaid kukersiidikihte tähistatakse alt üles tähtedega A, A’, B, C, D, E, F1-4, G, H1-2, J, K ja need moodustavad ligi 2/3 kihistiku kogupaksusest. Põlevkivikihid A-F1 moodustavad alal Eesti põlevkivimaardla tootuskihindi, mille paksus siin on 2,2-2,6 m. Uuringupuuraukude andmeil on tootuskihindi pealispinna absoluutkõrgus kaevanduse põhjaosas 21,3 m ja kaevanduse lõuna-osas 11,65 m. 19 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.5.2 Hüdrogeoloogiline kirjeldus Viru kaevanduse piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud järgmised veekihid: I Kvaternaari veekiht II Ordoviitsiumi veekompleks (O); 1. Nabala-Rakvere (O3nb-rk); 2. Keila-Kukruse (O3kl-kk); 3. Lasnamäe-Kunda veekiht (O2ls-O1kn). III Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht (O-Cm) IV Kambriumi-Vendi veekompleks (Cm-V); 1. Voronka ja Gdovi veekiht (V2vr, V2gd). Kuna Kambriumi-Vendi veekompleks ja sellest sügavama olev kristalse aluskorra põhjavee piesomeetriline tase lasub väga sügaval ja nad ei osale uuritava veeringes, siis nende detailsemat iseloomustust ei tooda. Kvaternaari veekihis esineb põhjavesi liikuval kujul vaid liustikujõe setetes, mis esinevad maa-alal piiratult ja väikeses paksuses. Soosetetes esinev vesi on turba väikese veejuhtivuse tõttu väheliikuv ja veetase sõltub otseselt sademetest ja olemasolevast kuivendus-võrgust. Nabala-Rakvere veekiht (O3nb-rk) seotud samanimeliste lademete lubjakivi lõhelise osaga, valdavalt survetu veekiht esineb laiguti vaid Viru kaevanduse kesk- ja lõunaosas (Joonis 3 halliga toonitud alast lõunas). Kaevanduste kontuuris võtab veekiht osa kaevandusvee moodustumisest ja on sageli kuivendatud. Põhjaveekiht on reostuse eest kaitsmata. Nabala-Rakvere veekihti eraldab allpool paiknevast Keila-Kukruse veekihist Oandu lademe ja Keila lademe ülemise osa savikast lubjakivist ja merglist koosnev suhteline veepide paksusega 2-4 m. Langatuste esinemisel allmaakaevandatud aladel Nabala-Rakvere veekiht pärast kaevandamise lõppu algsel kujul ei taastu. Moodustub ühine veekiht Keila-Kukruse veekihiga, kuna neid veekihte eristavad nõrgad veepidemed on langatuste tõttu purunenud. Keila-Kukruse veekihi (O3kl-kk) moodustavad Kukruse, Idavere, Jõhvi ja Keila lademe kivimites leviv põhjavesi. Veekiht on valdavalt survetu ja tugevalt mõjutatud kaevanduse tegevusest, kuna veetaset alandatakse allapoole tootsa kihi taset. Veekihi pind langeb Viru kaevanduse lõunaosas ning edasi Estonia kaevanduse suunas. Vee juurdevool töötavasse Viru kaevandusse toimus peamiselt põhja suunast, s.o Tammiku ja Sompa üleujutatud kaevanduse poolt (Joonis 3). Töötavate ja üleujutatud kaevanduste piirkonnas on veekihi põhjavesi rikas sulfaatidest, samuti kaltsium- ja magneesiumioonidest ning vee karedus on suurenenud, ulatudes kuni 12 mg ekv/l. Mineraalsus ületab 1 g/l. 20 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Kaevandamise lõppedes tekivad allmaakaevandatud alal suured kaevanduse piires omavahel kaevanduskäikudega ühenduses olevad põhjaveesüsteemid, mis kohati toimivad ühendatud anumana. Need kaevanduste piires kaeveõõntes moodustunud Keila-Kukruse veekihi põhjaveealad on eristatud kaevanduste vahele jäetud tervikutega. Viru ja Tammiku vahelised käigud on suletud vettpidavate betoontõketega, samuti Viru ja Ojamaa kaevandused. Seetõttu on suletud või üleujutatud kaevanduste vahel jälgitav veetasemete erinevus. Põlevkivi kaevandamisel mõjutab Keila-Kukruse veekihi kuivendamine kaevandamisalal ka allpoolpaiknevaid survelisi veekihte, eeskätt Lasnamäe-Kunda veekihti, kuna kaevandamise tõttu väheneb Uhaku lademe veepidavus. Keila-Kukruse veekihti eraldab allpool paiknevast Lasnamäe-Kunda veekihist Uhaku lademe savikas ja mergli vahekihtidega lubjakivi, sellise suhtelise veepideme paksus on kuni 10-15,5 m. Lasnamäe-Kunda veekihi (O2ls-kn) moodustavad Uhaku lademe all lamavad Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe dolomiidid ja lubjakivid, vettandvate kivimite kogupaksus on 20 m ringis. Veekihi veepind langeb lõuna suunas, Estonia kaevanduse poole. Selles survelises veekihis ulatub põlevkivikaevanduste ja karjääride kaevandusvee väljapumpamise mõju kõige kaugemale. Kaevandatavatel aladel kus ülemised veekihid on kuivendatud või osaliselt dreenitud, on Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavett kasutatud kaevandamisperioodil üksikmajapidamistes veevarustusallikana. Üleujutatud kaevanduste piirkonnas alandab mõningal määral Lasnamäe- Kunda veekihi põhjavee kvaliteeti segunemine ülalpool oleva kaevandusveega, milles on suur sulfaat-, kaltsium- ja magneesiumioonide sisaldus. Lasnamäe-Kunda veekihti eraldab allpool paiknevast Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist 3-6 m paksune Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mille moodustavad Volhovi, Billingeni, Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lademe glaukoniitliivakivi, mergel, savi ja diktüoneemaargilliit. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi (O-Cm) moodustavad diktüoneemaargiliidi all lamavad Pakerordi lademe ja Tiskre ning Lükati kihistu liivakivi ja aleuroliit paksusega 10-20 m. Veekiht on kasutusel veevarustusallikana ühisveevarustuses ja üksikmajapidamistes. Põlevkivi kaevandamine pole põhjustanud selle veekihi veetasemete olulist alanemist. Lükati kihistule järgnevad Lontova (Cm1ln) kihistu aleuroliitsed savid paksusega 53 m. Lontova kihistu pealispind lasub 97 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 24 m (Viru kaevanduse puurkaev 3166 andmetel). Lontova savid moodustavad hea veepideme Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi ja allpool levivate Kambriumi-Vendi veekihtide vahel. Lontava savide all paiknevad Kambriumi-Vendi veekihid (Cm-V) on Jõhvi linna peamiseks veevarustusallikaks, põlevkivi kaevandamine pole põhjustanud selle veekihi veetasemete alanemist. 21 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Ida-Eesti veemajanduskavas on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihid) seisund hinnatud halvaks. Veekogum on füüsiliselt muudetud, enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja kaevanduste poolt läbi kaevatud, tekkinud on suure veejuhtivusega kaevandatud kiht. Aastakümneid halva seisundi üheks põhjuseks on lisaks põlevkivikaevandamisest johtuvale veekõrvaldusele paljude suurte jääkreostuskollete olemasolu. 22 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.6 Pinnase eeldavate ehitus- ja hüdrogeoloogiliste omaduste andmed Puistangusse ladestatavad jäätmed koosnevad põlevkivi kaevandamise käigus kaevisest eraldatud lubjakivist ehk aherainest. Valdavalt on lubjakivi pärit Kukruse lademe põlevkivi tootsa kihindi vahekihtidest ja lahti kihistunud lae kivimitest. Aheraines võib esineda ka kaevanduses avatud karsti vöönditest pärinevat kivimaterjali. Orgaanilise materjali sisaldus aheraines jääb valdavalt alla 5 %. Ladestatava aheraine keemilis-füüsikalised omadused on püsivad ning aja jooksul ei muutu. Vastavalt analüüsiaktile nr EE15001070 (lisa 41) jäävad aheraine leostumiskatse tulemused alla Keskkonnaministri määruses nr 38 §20 lg 5 ja 8 toodud näitajate piirväärtust. 23 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.7 Veerežiimi kujundamine ja prognoos Viru kaevanduse piirkonnas Kaeveväljal on vaja pärast kaevandamise lõppemist säilitada maapinna pealmiste kihtide väljakujunenud hüdrogeoloogiline režiim, et allmaatöödega loodud positiivsed tingimused taimestiku kasvuks säiliksid ka edaspidi. Seda on võimalik saavutada ülevoolupuuraukude puurimisega, mida käsitletakse ühe osana selles peatükis. 2.8 Veerežiimi kujunemine Viru kaevandus asub Jõhvi kõrgustikul maapinna absoluutkõrgusega 75 m abs, reljeef alaneb igas suunas. Viru kaevandus külgneb lääne-, põhja- ja idaosas veega täitunud Sompa, Tammiku ja Ahtme kaevandusega. Kaguosas lähenevad Estonia kaevanduse mäetööd. Idapiir kulgeb piki Ahtme rikkevööndit, mis kujutab endast omamoodi vertikaalset tõket põhjavee liikumisel. Aasta keskmine sademete hulk on 676 mm, maksimaalne sademete hulk 933,6 mm fikseeriti 2008. a. Maksimaalne kuu sademete hulk 265 mm oli 2003. a augustis. Kõige madalam kuu keskmine õhutemperatuur (–7,2о С) on veebruaris ja kõrgem (16,7о С) juulis. Miinuskraadid asenduvad plusskraadidega märtsikuu teises pooles. Kaevanduste ja karjääride veega täitumine on seotud Odroviitsiumi veekompleksi dreenimisega, mis on seotud ilmastiku tingimustega ja toitub põhiliselt sademetest. Aasta keskmine kaevandusest välja pumbatud veekogus 2009. a oli 69 885 m3/ööpäevas. Viru kaevanduse eripäraks on see, et lisaks veelahkme alal paiknemisele ümbritsevad seda suhteliselt püsiva veetasemega veega täitunud kaevandused. Ahtme rikkevööndist lääne poole jäävad kaevandused mõjutavad üksteist suures ulatuses. 2.9 Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Viru kaevanduse sulgemisel Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi Viru kaevanduse sulgemisel koostas Enefit Kaevandused AS tellimusel Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakond (lisa 5). Prognoos on koostatud analüütiliste arvutuste, samuti väljatöötatud hüdrodünaamilise mudeli matemaatilisel modelleerimisel. Järgnevalt on lühidalt toodud selle prognoosi järeldused. Analüütiliselt koostati juurdevoolu arvutuste järgi vee juurdevoolu Q sõltuvus veetasemest Н ja määrati kaevanduse veega täitumise aeg t (Joonis 2). Viru kaevanduse veega täitumisest annab täpsema ülevaate väljatöötatud hüdrodünaamiline mudel. Mudel arvestab hüdrogeoloogilise keskkonna muutumist Viru kaevanduse veega täitumisel. Joonis 3 on toodud hüdroisohüpside kaart ja vee juurdevool enne Viru kaevanduse veega täitumist. Joonis 4 on toodud seis, kui veega täitumise kõrgus saavutab 45 m, siis vee juurdevool üleujutatud kaevandustest peatub. Edaspidine veetaseme tõus toimub vaadeldaval alal peamiselt sademete infiltratsiooni arvel kuni absoluutkõrguseni 53 m. Teostatud uuringus toodi välja, et veega täitumise taset on soovitatav hoida absoluutkõrgusel 53 meetrit, et isevoolse väljalaske abil juhtida kaevevälja piirile puuritud puuraukude kaudu vesi mööda Põllualuse kraavi Ratva oja. Viru kaevanduse KMH (lisa 3.1.2) tõi välja, et kaeveväljal 24 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt väljakujunenud maapinna ülemiste kihtide niiskusrežiimi säilitamiseks ei ole piisav projektis mainitud kaeveõõntes kujuneva veetaseme reguleerimine absoluutkõrgusele 53 m, kuna maapinna kõrgus osadel maaparandusehitistel on 52 m. Lähtudes eelnevast on ülevoolupuuraugud rajatud sääraselt, et tagada veetaseme absoluutkõrguseks 51,5 meetrit. See lahendus võimaldab säilitada seda positiivset olukorda, mis tekkis kaevandamise käigus – nimelt liigniisketel aladel taimestiku kasvuks soodsate tingimuste loomine. Ülevoolupuuraukude rajamise (samuti heakorrastamise) tarbeks on koostatud eraldi detailplaneering ja projekt (lisa 35). Ülevoolu puuraukude rajamiskoha koordinaadid on toodud Tabel 7 Tabel 7. Ülevoolu puuraukude asukohad PA Puuraugu Diameeter, Sügavus, Koordinaadid, L-Est Selgitus nr nr mm m (orient) 1 PA1448 500 31,50 Ülevoolupuurauk 6574548,03 683747,11 2 PA1449 500 31,50 Ülevoolupuurauk 6574548,03 683749,77 Joonis 5 on toodud hüdrogeoloogiline seisund, kui Aidu karjäär on täitunud veega absoluutkõrgusele 42 m ja Viru kaevanduse üleujutatud veetaset hoitakse absoluutkõrgusel 53 m. Seejuures muutub põhjavee voolusuund vastupidiseks, st põhjavesi liigub Viru kaevandusest Sompa, Kohtla ja Tammiku kaevanduse suunas. See protsess tõstab mõningal määral veetaset Sompa, Kohtla ja Tammiku kaevanduse alal. 25 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 2. Vee juurdevoolu Q seos veetasemega H ja eeldatav kaevanduse toitumise aeg t,ööp 26 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 3. Põhjavee tase Viru kaeveväljal 2010 27 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 4. Põhjaveetase Viru kaeveväljal, kui veega täitumise tase ulatub 45 m 28 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 5. Põhjaveetase Viru kaeveväljal, kui Aidu karjääri veega täitumise tase ulatub 42 m ja Viru kaevanduse üleujutamine hoitakse absoluutkõrgusel 53 m 29 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.10 Keskkonnamõju vähendamine Kõikide käesolevas projektis pakutud lahenduste ning tõstatud tööde eesmärgiks on vähendada kahjulikku mõju looduskeskkonnale pärast põlevkivi kaevandamise lõpetamist Viru kaevanduse mäeeraldisel ja tagada puhta looduskeskkonna jätkusuutlikkus. Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande koostas ja viis läbi Maves AS (lisa 3.1.2). Viru kaevanduse korrastamisel ja vastava korrastamise projekti koostamisel on lähtutud KMHs esitatud keskkonnamõju vähendamise nõuetest. KMHs mainiti, et vajalik võib olla Ratva ojasse suubuva kaevandusvee isevoolse väljalasu eesvooluks olev Põllualuse kraavi süvendamine. Põllualuse kraav ja Ratva oja puhastati 2017.a. kevadel (projekt, kooskõlastus, tööde teostamise akt on toodud lisas 36). Vastavalt KMH-le on korraldatud Viru kaevanduse mäeeraldisele rajatud puurkaevude revisjon ja põhjavee seire (lisa 32). Allesjäävate kaevandamisjäätmehoidlate haldamise ja nõuetekohase sulgemise, sulgemisjärgsete toimingute, järelhoolduse ja järelevalve kava on esitatud Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse jäätmeloa kohases kaevandusjäätmekavas (jäätmeluba lisa 33; jäätmekava lisa 34). 2.11 Mulla käitlus Viru kaevanduse mäeeraldisel on kvaternaari setete ülemiseks kihiks kasvupinnas. Kasvupinnast kaevandamise ajal ei rikutud, kuna tegemist on allmaakaevandusega ning mullakoorimist ei toimunud. 2.12 Tööohutusnõuded Tööde läbiviimisel tuleb tagada inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Tööohutuse tagamisel juhindutakse „Kaevandamise ohutusnõuetest” (RT I, 20.06.2017, 22 - jõust. 23.06.2017) ja teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, täidetakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja juhendeid, seadmete käidujuhendeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tuleohutusnõuetele. Tööde läbiviimisel tuleb töökohal tagada õigusaktide ja tööohutusnõuete täitmise järelevalve. 2.13 Kaevandusrajatiste alla jäävad maaüksused Kaevanduse tööstusplatsi ja muude kaevandusrajatiste (šurfid, settebasseinid jm) ehitamiseks on eraldatud 17 maaüksust üldpindalaga 240,8 ha (Tabel 8). 30  Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 8. Katastrid, kus on rajatud kaevandusega seotud ehitisi Pindala 01.06.2017 Nr. Katastriüksuse nr Vald Sihtotstarve Kinnistu Objekt kaeveväljal, ha seisuga 49801:001:0457 49801:001:0455 tootmismaa, 1 Alutaguse 217,1 Viru kaevandus I Viru kaevanduse tööstusplats - 49801:001:0458 jäätmehoidlamaa 49801:001:0456 Šurf nr 4 likvid 05.11.2002 2 25201:003:0740 Jõhvi 0,1 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 1 Kaldšaht nr 4 likvid 05.11.2002 3 49801:001:0880 Alutaguse 0,1 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 2 Šurf nr 8 likvid 20.08.2005 4 49801:001:0890 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 3 Šurf nr 12 likvid 05.11.2002 5 49801:001:0900 Alutaguse 1,1 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 4 Šurf nr 6 likvid 05.11.2002 6 49801:001:0910 Alutaguse 0,1 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 5 Kaldšurf nr 2 likvid 31.10.2011 7 49801:001:0920 Alutaguse 0,2 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 6 Kaldšurf nr 3 likvid 12.11.2007 8 49802:001:0600 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse maatükk 7 Kaldšurf nr 5 likvid 29.09.2009 9 49802:001:0610 Alutaguse 0,4 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 8 Šurf nr 11 likvid 12.07.2013 10 49802:001:0620 Alutaguse 0,2 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 9 Šurf nr 16 likvid 05.11.2002 11 49801:001:0930 Alutaguse 0,6 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk10 Kaldšurf nr 7 likvid 29.09.2009 12 49802:001:0630 Alutaguse 0,5 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 11 13 Kaldšurf nr 16 likvid 29.09.2009 49802:001:0640 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk12 Settebassein nr 3, kaldšurf 8, likvid, va. 14 49802:001:0650 Alutaguse 18,6 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 13 puuraugud P-31,P-32, P-33, settebassein P-34 Kaldšurf nr 9 likvid 01.08.2013 15 49802:001:0660 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 14 Šurf nr 30 ei ehitatud 16 49801:002:0500 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 16 17 49801:002:0510 Alutaguse 0,3 mäetööstusmaa Viru kaevanduse II, maatükk 17 Šurf nr 29 likvid 05.11.2002 KOKKU 240,8 31 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Lisaks neile olid rendil järgmised maatükid: • kaldšurfi nr 32 rajamiseks 0,09 ha suurune maatükk maaüksusel Ida-Viru maakond, Mäetaguse vald, Ratva küla, Mauramäe (49801:001:0625, vana 49801:002:0007); • šurfi nr 31 rajamiseks 0,09 ha suurune maatükk maaüksusel 49802:001:0312 (vana 49802:001:0390) “Mäetaguse metskond 29”. Kuna nendel maaüksustel asusid erineva otstarbega kaevandusrajatised, siis erinevad ka nende likvideerimistööd. Samuti erinevad iga maatüki taastamistööd. Järgnevalt on toodud nende kaevandusrajatiste likvideerimistööde ja iga maatüki korrastamise meetmete kirjeldus. Tööstusplatsil asuvad hooned ja erinevad rajatised, sh maa peale avanevad kaeveõõned ja tehnoloogilised puuraugud. Seepärast on tööstusplatsil nende objektide ja likvideerimistööde kirjeldus koondatud eraldi peatükki 3.3.1. 32 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 2.14 Korrastatava maa sihtotstarve ja kõlvikuline koosseis Korrastatava maa sihtotstarve ning kõlvikute suurus ja vahekord on koostatud vastavuse määruse „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (Vabariigi Valitsus 01.november 2008 a. määrus nr 155). Korrastava maa sihtotstarve koostati maa-ameti andmete põhjal. Korrastatava maa sihtotstarve ning kõlvikute suurus ja vahekord on esitatud tabelina lisas 14 „Katastriüksuste loend.“ 33 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3. ENEFIT KAEVANDUSED AS POOLT TEOSTATUD JA TEOSTATAVAD TÖÖD 3.1. Korrastamistööde tehnoloogia valiku põhjendus Korrastamistööde tehnoloogia on valitud selliselt, et oleks võimalik täita Keskkonnaameti Ida-Viru regiooni poolt väljastatud korrastamistingimusi (lisa 1) arvestades alal kehtestatud planeeringuid. Korrastamistööde eesmärgiks on planeeringute alal ette valmistada pinnas selliselt, et oleks võimalik planeeritud arendustegevusi teha. Maade korrastamine toimub kahes järgus: tehniline ja bioloogiline. Tehniline korrastamine kätkeb peamiselt maade ettevalmistamist bioloogiliseks korrastamiseks. Lisaks sisaldab tehnoloogiline korrastamine ka seadmete demonteerimist ning mittevajalike ehitiste likvideerimist. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest ja fütomelioratiivsetest töödest, mis on suunatud taimestiku taastamisele. Korrastamiseks vajalikud tööd järjekorra alusel töö paremaks organiseerimiseks jagada etappidesse vastavalt Tabel 9 toodule. Tabel 9. Korrastamisel tehtavad ja tehtud tööd. Etapp Töö Selgitus Korrastatavalt alalt prügi Loodusliku seisundi likvideerimine taastamiseks Aherainepuistangute nr 1-3 Aherainepuistangud konserveerimine konserveeriti 1980 a.,2006 a. ja 2013 a. (tehtud tööd) Mäeeraldise piirjoont välja Tehniline korrastamine aheraine ümberladustamine Settebasseini nr 2 Aherainega täitmine (tehtud likvideerimine tööd) Hiivabasseini likvideerimine Inertse ehitusjäätmetega täidetud (tehtud tööd) Settebasseini nr 3 Betoonist väljalase korrastamise tööd likvideerimine Kaevanduse põlevkivilao Tehtud tööd likvideerimine Ehitiste likvideerimine Tehtud tööd Seadmete demonteerimine Tehtud tööd Metsa istutamine Istutati harilikku mändi Bioloogiline korrastamine 15 000 tk.(tehtud tööd) 34 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.2. Tehniline korrastamine Korrastamise käigus teostatud ja teostamist vajavad pinnasetööd on toodud Tabel 10. Tabel 10.Tehnilise korrastamise käigus teostatud ja teostatavad pinnasetööd Näitajad Pindala Korrasta Jrk Töö liik pikkus, laius, keskmine (tööde mis-tööde nr m m kõrgus, m maht), maht, m3 m2 Teostatud tööd Aherainepuistangu nr 1 1 15,6 konserveerimine Aherainepuistangu nr 2 2 35,5 konserveerimine Aherainepuistangu nr 3 3 58,0 konserveerimine 4 Settebasseini nr 2 likvideerimine 349 51,2 74,5* 17 869 35 738 5 Kaevanduse põlevkivilao likvideerimine Teostatavad tööd Settebasseini nr 3 korrastamine 1 70 30 2,8* 2100 3150 (betoonist väljalase) 2 Tööstuplatsi ala korrastamine 217,1** 3 Hiivabasseini 2. sektsiooni täitmine 6,5 22 653 147,24 4 Aheraine ümberladustamine *sügavus ** hektarit 35 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.3. Korrastamise käigus teostatud tööd 3.3.1. Korrastamistööd Viru kaevanduse tööstusplatsi piires Kaevanduse tööstusplats asub Alutaguse vallas endisel maaüksusel katastritunnusega 49801:001:0500 (Viru kaevandus I, tootmisplats), nüüd on see jaotatud neljaks erinevaks katastriüksuseks (Tabel 8). Maatüki pindala on 217,1 ha. Tööstusplatsil oli erineva otstarbega hoonete ja rajatiste kompleks, mis tagas põlevkivi kaevandusettevõtte toimimise. Lisaks hoonetele asusid tööstusplatsil peakaldšahtide, tuulutusšurfide ja tehnoloogiliste puuraukude suudmed, lahtine põlevkivi ladu, rikastusjääkide aherainepuistangud, hiivabassein ja jaamahoonega raudtee. Praeguseks on tööstusplatsi rajatistest alles vaid rikastusjääkide aherainepuistangud. Enefit Kaevandused AS juhatus taotles Maa-ametis katastriüksuse 49801:001:0500 jagamist eraldi maaüksusteks: 1 - Ülemise, 2 – Viru, 3 – Settetiigi, 4 – Mäestiku (Joonis 6). Jagamine teostati ning uued katastriüksused registreeriti 03.03.2014.a Esimene maatükk asub kaevanduse põlevkivilao kohal, teisel maatükil asusid kaevanduse endised hooned ja raudteeharu Ahtme – Viru – Kohtla-Järve Viru jaam. Kolmandale maa- üksusele jäävad likvideeritud settebassein nr 2, 2006. a suletud põlevkiviküttel töötanud katlamaja tuhapuistang ja tootmisplatsil asuv autotee. Neljandal maatükil on aherainepuistang ja endine hiivabassein. Kuna kaevanduse tootmisplatsil asuvaid hooneid ja rajatisi keegi osta ja kasutada ei soovinud, andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõusoleku kõik hooned ja rajatised lammutada (lisa 13). Maa peale väljuvad kaeveõõned – kaldšahtid, tuulutusšurfid ja tehnoloogilised puuraugud likvideeriti (lisad 30; 25; 26; 27; 28; 29). Seadmete demonteerimine toimus vastavalt selle jaoks koostatud projektile (lisa 23), tööd on vastu võetud ja kinnitatud vastavate aktidega (lisa 22). Aherainepuistangud konserveeriti ja korrastati sellises ulatuses, et oleks tagatud nende stabiilsus pikaajalisel seisma jäämisel (lisa 19). Vajadusel on tulevikus võimalik aherainepuistangutesse ladestatud aherainet kasutada killustiku tootmiseks (kehtiv jäätmeluba ja jäätmekava; lisa 33 / lisa 34). Pärast hoonete ja rajatiste lammutamist ja likvideerimistööde lõpetamist tootmisplatsil (lisa 19; lisa 20) on avatud sinna ja sealt läbi vaba juurdepääs. Põlevkivilao ja hiivabasseinide (lisa 24 – likvideerimist tõendav akt) alal teostati bioloogiline korrastamine (lisa 21). Viru jaamahooneid ja raudteed kasutatakse põlevkivi veoks Estonia kaevandusest Viru Keemia Grupp AS. Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapi käigus demonteeriti kaks laadimisteed – nr 5 ja 6 ning Viru jaama hooned (lisa 16). 36 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Kaevanduse tootmisplatsil asunud põlevkivituha puistang suleti 2006. a. Keskkonnaametiga kooskõlastatud Viru kaevanduse tuhahoidla sulgemise projekti P-03-05 järgi. Enne tuhapuistangu sulgemist tugevdati selle külgi ja harja. Puistangu pinnal teostati bioloogiline rekultiveerimine – istutati kase ja männi istikud. Põlevkivi tuhapuistangu sulgemise kohta on koostatud akt (lisa 15). Kaevanduse tööstusplatsi läbinud elektriülekande õhu- ja kaabelliinid on demonteeritud (lisa 18). Tööstusplatsil jäi alles üks keskpinge õhuliin, mis anti üle OÜ-le Elektrilevi. Tehingut puudutav tõendusdokumentatsioon on toodud lisas (lisa 17). Liin varustab elektrienergiaga aiandusühistut Viru-Mari AÜ. Tööstusplatsi korrastatava maa plaan on toodud graafilisele lisal 003; bioloogilise korrastamise ja korrastatud maa plaan graafilisel lisal 004. 37 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 6. Katastriüksuse 49801:001:0500 asukohaplaan. Viru kaevanduse tootmisplats 3.3.2. Maa peale väljuvate kaeveõõnte likvideerimine kaevanduse tootmisplatsil Viru kaevanduse tööstusplatsil asusid järgmised maa peale avanevad allmaakaeveõõned: kolm kaldšahti, kaks vertikaalset tuulutusšurfi, kolm vertikaalset 500 mm läbimõõduga abišurfi ja üks 500 mm läbimõõduga puurauk ja 58 puurauku läbimõõduga alla 300 mm. Käesolevas punktis kirjeldatakse põhjalikumalt Viru kaevandust avavate peakaldšahtide likvideerimistöid. Tuulutusšurfide ja tehnoloogiliste puuraukude täitmistööde kirjeldus on toodud peatükis 3.3.11, kuna need ei erine kaeveväljal asuvate šurfide ja puuraukude 38 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt täitmistöödest. Samas on toodut ka šurfide ja puuraukude ümber asuva maapinna korrastamise meetmete kirjeldus. Peakaldšahtid kujutasid endast kapitaalseid kaeveõõsi ja asusid kaevanduse tootmisplatsil (maaüksusel 49801:001:0500, nüüdseks jagatud, Tabel 8) Šahtide suudmed olid toestatud suure tugevusvaruga monoliitbetooniga. Neid kapitaalseid konstruktsioone ei olnud mõtet lammutada. Arvestades Enefit Kaevanduse AS kaevanduste sulgemise kogemusi, isoleeriti väikese kaldega (kuni 30) kaldkaeveõõned. Isoleerimine seisnes maapinnalt kaeveõõne suudmest 15-20 m kaugusele raudbetoonist tõkke rajamises, maapinnast kuni tõkkeni täideti šahti ava kaevanduse aherainega. Tõkke rajamise koht valiti iga kaeveõõne jaoks eraldi, arvestades järgmisi tegureid – kaeveõõne kaldenurka, toestiku tüüpi, toestiku ja ümbritsevate kivimite seisukorda, kaevanduse pealmaahoone olemasolu. Kaevanduses on järgmised peakaldšahtid: • peakaldšaht (peatõste; 011) • abikaldšaht (inimtõste; 012) • veokaldšaht (veotõste; 013). Nimetatud šahtide mõõtmed on toodud järgnevas Tabel 11. Nende šahtide suudmed on toestatud raudbetooniga. Tabel 11. Virukaevanduse kaldšahtide mõõtmed Kaldenurk, Pikkus, Suudme ristlõige, m Nimetus kraadi m kõrgus laius Peakaldšaht 16 235 2,4 3,8 Abikaldšaht (inimtõste) 25 105 2,3 3,6 Veokaldšaht (veotõste) 19 131 2,8 3,8 3.3.3. Tõkete ehitus Kaldšahtis paigaldati tõke vertikaalsuunaga paralleelselt, aga mitte risti kaeveõõne lae ja põrandaga. See tagab suurema vastupidavuse aheraine koormusele. Kuna kaldšahti suue on toestatud betooniga, siis šahti monoliitse toestuse säilitamiseks toestati tõke ankrutega. Selleks puuriti kaeveõõne perimeetrisse 42 mm läbimõõduga 0,95–1,0 m sügavused puuraugud. Puuraukude vahekaugus on umbes 500 mm. Seejärel keevitati ankrute väljaulatuvad otsad tõkkearmatuuriga kokku. Keevisõmbluse kaateti pikkus ei ole väiksem armatuuri läbimõõdust. Pärast kaeveõõne ettevalmistamist (puuraukude puurimist) paigaldati puidust raketis, mis koosneb kahest laudadest vaheseinast, mille vahekauguseks on tõkke paksus. Šahti isoleerivasse külge paigaldati raketis kogu kaeveõõne kõrgusele, väljapoole aga vastavalt betooni valamisele. Pärast raketise paigaldamist monteeriti armatuurvõrk ja kinnitati see ankrute külge. Betooni valati pidevalt 20–40 cm paksuste kihtidena, tihendades neid tsemendipiima tekkimiseni. Enne betooni valamist niisutati kaeveõõne seinu rohke veega. 39 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tõkete konstruktsioon ja rajamise töömaht on toodud graafiline lisa 011, 012, 013. Betoontõkked rajasid kaevanduse töötajad. Betoontõkete ehitust ning kaldšahtide seadmete demontaaži vastavalt projektile on aktidega kinnitanud tööde eest vastutavad isikud (lisa 22). Kaevanduse pealmaa hooned lammutas ja šahti suudmed täitis aherainega Enefit Kaevandused AS lepingupartner Purustaja OÜ hoonete ja rajatiste lammutamisel (lisad 19, 20). Sama ettevõtja korrastas ka šahtide ümber jääva ala. Kaevandamise lõpetamise tööde (s.h peakaldšahti betoontõkke ehituse) ülevaatuseks moodustati komisjon, mille koosseisu kuulusid kaevandamise loa omaja esindajad, Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja, Keskkonnaministeeriumi esindaja, kohalike omavalitsuste (Mäetaguse vald ja Jõhvi vald) esindajad ja Keskkonnaameti esindaja. Komisjon allkirjastas aktid „Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise 1. etapi 1. osa kohta“ (31.07.2013) ja „Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise 1. etapi 2. osa kohta“ (30.10.2013) (lisa 22). 3.3.4. Kaevanduse aherainepuistangute konserveerimine Viru kaevanduse tööstusplatsil on kolm aherainepuistangut (Joonis 7, Joonis 8, Joonis 9; graafiline lisa 004). Puistangute iseloomustus on toodud Tabel 12. Puistangud 1, 2 ja 3 on suletud ning kõigil on teostatud tehnoloogiline korrastamine. Puistang 1 on bioloogiliselt korrastatud. Puistangu pind on kaetud mullakihiga ja istutatud puud, peamiselt männid. Puistangus 2 ja 3 ei ole bioloogilist korrastamist tehtud. Pärast rikastusvabriku seiskamist viidi läbi tol hetkel töös oleva puistangu 3 sulgemistööd. Kõigepealt viidi läbi aherainepuistangu visuaalne vaatlus ja hinnati selle olukorda. Vaatluse käigus selgitati välja puistangu astmed, kus on vaja ja tehniliselt võimalik teha tasandamistöid. Arvesse võeti tööde läbiviimise ohutust ja puistangul juba kasvavaid puid ja põõsaid. Kavandatud tööde eesmärgiks oli puistangute püsivuse tagamine, soodsate tingimuste loomine looduslikuks taimestumiseks ning Ida-Virumaa maastikule sobiva vaate kujundamine. Ohutuks pealesõiduks puistanguharjale rajati puistangu ülemisele astmele autotee suurendatud läbitavusega autodele. Samad tööd tehti puistangul 2. Puistangu 2 harjal ei tasandata raskesti ligipääsetavaid kohti, tekitades sellega mitmekesise nn kuumaastiku (Joonis 8). Puistangud on ohutud, nõlvadele on antud aheraine varisemist vältiv kalle. Aherainepuistang nr 2 on kujundatud kahe astmeliseks ning aherainepuistang nr 3 kolmeastmeliseks. Nõlvakalle on määratud ladestatud aheraine loomuliku varingunurga järgi, milleks on ~34-38°. Astmete vaheliseks laiuseks on jäetud minimaalselt 6 meetrit. 40 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 12. Aherainepuistangu iseloomustus Jrk. Nimetus Aherainepuistang Aherainepuistang Aherainepuistang nr nr 1 nr 2 nr 3 1 Rajamise aasta, a 1965 1967 1974 2 Lõpetamise aasta, a 1980 2006 2013 3 lame, lame, lame, Puistangu kuju üheastmeline kaheastmeline kolmeastmeline 4 Aluse pindala, ha 8,1 34,2 63,34 5 Kõrgus, m 15,6 35,5 58,0 6 Maht, tuh m3 945,5 6502,6 14648,8 7 Puistangumassi iseloomustus: 7.1 tuhasus, % 60-69 7.2 põlevaine sisaldus, % 6-7 7.3 niiskus, % 8 8 Korrastamine, ha 1,2 - - Joonis 7. Viru kaevanduse aherainepuistang 41 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 8. Viru kaevanduse aherainepuistang 2 Joonis 9. Aherainepuistangu nr 3 tööaste 42 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Puistangu pealispind tasandati buldooseriga DX275, mille tehnilised andmed on toodud Tabel 13. Tabel 13. Buldooseri Komatsu DX275 tehnilised andmed Nimetus Ühik Väärtus Liikumiskiirus: km/h - edasi 11,8 - tagasi 14,9 Mootori võimsus hj 405 Erisurve pinnale kgf/cm2 1,16 Hõlma maht m3 12,8 Mõõtmed: mm - kabiini kõrgus 3955 - pikkus hõlma ja kobestiga 9710 - standardhõlma laius 4600 Töökaal kg 50440 Arvestuslik tootlikkus puistangu tasandamisel m3/h 530 Puistangute 2 ja 3 bioloogilist korrastamist ette ei nähta, kuna eeldatakse puistangus olevat aherainet kasutata edaspidi killustiku ja täitematerjali tootmiseks (tegevus on ette nähtud kinnitatud jäätmeloas ja –kavas; lisad 33 ja 34). Pärast tööde lõpetamist metsastub puistangute pind ajapikku looduslikul teel. Kõikide aherainepuistangute kasutajaks jääb Enefit Kaevandused AS. Pärast puistangute korrastamist suleti neile vaba juurdepääs tavatranspordiga - puistangule viivad teed tõkestati tee läbikaevamisega. 3.3.5. Kaevanduse põlevkivilao likvideerimine Põlevkiviladu asus tööstusplatsi põhjapiiril. Põlevkivilaoks oli aherainega täidetud alusel kaubapõlevkivi puistang. Lao pindala oli 3,6 ha. Põlevkivi laaditi raudteevagunitesse spetsiaalselt laadimisestakaadilt. Laadimisestakaad oli raudbetoonehitis, mille ühele poole tugiseina oli puistatud aherainevall ja teisel pool asus raudtee laadimistee. Laadimisestakaad lammutati koos ülejäänud kaevanduse hoonetega (v.t p 3.3.6). Aherainevall lükati lao territooriumile laiali. Pärast tööde lõppu kujutab ladu endast aherainega täidetud tasast ala. Põlevkivilao pind korrastati, nagu hiivabassein haljastades see osaliselt (vähemalt 50% ulatuses) istutades häiludena (lisad 4, 21). 3.3.6. Hoonete ja rajatiste likvideerimine Tööstusplatsil asuvate hoonete ja rajatiste lammutamiseks sõlmis Enefit Kaevandused AS lepingu Purustaja OÜ-ga. Lammutustööd viidi läbi vastavalt SKA Inseneribüroo OÜ töödele: Töö nr: 14001-1 Viru kaevanduse rikastusvabriku lammutusprojekt. 16.01.2014. Töö nr: 14001 Viru kaevanduse lammutusprojekt. 13.03.2014 Töö nr: 14001-1 Viru kaevanduse lammutusprojekt. Maa-ala heakorrastamine 17.09.2014 43 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tööd on toodud käesoleva projekti lisas 19 – Lammutuse projekt. Töödes on lahendatud hoonete lammutamise ja ala lammutusjärgse korrastamise küsimused, samuti lammutatud materjali taaskasutamine ja ladestamine. Tööstusplatsil asunud lammutatud hoonete loetelu on toodud Tabel 14., täpsemad andmed on toodud töödes „Viru kaevanduse rikastusvabriku lammutusprojekt“ ja „Viru kaevanduse lammutusprojekt“ (lisa 19). Kuna kaevanduse tootmisplatsil asuvaid hooneid ja rajatisi keegi osta ja kasutada ei soovinud, andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõusoleku kõik hooned ja rajatised lammutada (lisa 13). Samas, arvestades ala soodsat asukohta – Jõhvi ja Mäetaguse valla piiril, Jõhvi keskuseni ca 8 km, Kohtla-Järve Ahtme linnaossa ca 6,5 km – on ala atraktiivne uusarendusteks. Pärast aktiivsete mäetööde seiskamist, 2013. aastal, on ala vastu huvi tuntud erinevate uusarenduste tarvis. Seetõttu tasandati ala pärast hoonete lammutamist horisontaalseks platsiks. Alles jäeti asfaltkattega parklad. Asfaltkattega (territooriumi läbiv) juurdesõidutee jäeti samuti alles. Ka tootmisplatsi siseteed ei vaja likvideerimist – nad on tänaseks päevaks juba hakanud isehaljastuma, samas kergesti taastatavad uusarenduste tarbeks. 44 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 14. Viru kaevanduse tööstusplatsi hoonete eksplikatsioon (graafiline lisa 003 ja 004) Hoonealune pind, Ehitise nr plaanil Ehitise nimetus Põhikorruste arv m2 1 Mehhaanikatöökoda 1 860,7 17 Mehhaanikatöökoda 1 752,4 26 Mehhaanikatöökoda 1 182,9 Mehhaanikatsehhi 37 1 22,1 ventilaatorihoone 2 Inimtõste kallakšahti hoone 1 224,1 3 Põlevkivi laadimishoone 1 129,5 4 Rikastusvabrik 5 1221,2 6 Peakallašahti hoone 2 463,8 7 Tõstemasinate hoone 1 236,8 8 Tuletõrje pumbajaam 1 44,9 14 Administratiivhoone 3 1454,1 15 Katlamaja 1 114,0 16 Elektrialajaam nr 1 1 355,9 18 Puidutöökoda 1 468,5 19 Materjalide ladu 1 607,1 24 Puhastusseadmete pumbajaam 1 74,7 30 Buldooserite garaaž 1 367,8 48 Buldooserite garaaž 1 325,1 38 Abikallakšahti hoone 1 582 49 Kallurite remondiboks 1 957,1 55 Puhastusseademete hoone 1 46,9 56 Garaažid 1 476,2 59 Tankla 1 46 Ehitiste lammutuse teostatud tööd võttis vastu komisjon, mille koosseisu kuulusid ehitiste omaniku (Enefit Kaevandused AS), töövõtja (OÜ Purustaja) ja kohaliku omavalitsuse (Mäetaguse Vallavalitsus) esindajad. Koostati Ehitise ülevaatuse akt nr. 9/14 (03.09.2014.a) (lisa 20). Koostatud on ka nõuetekohased teatised ehitiste likvideerimise kohta ja esitatud Jäätmeõiend koos muu jäätmete üleandmist tõendava dokumentatsiooniga (lisa 20). 3.3.7. Viru jaama lammutus Tööstusplatsil likvideeriti Viru jaama hooned (lisa 16 – Viru jaama lammutus). Hooneid oli kaks: • 2 – korruseline Viru jaama elektritsentralisatsioonihoone • 1 – korruseline Viru jaama teedepiirkonna nr. 5 selvehoone Tegemist oli tellishoonetega. Elektritsentralisatsioonihoone katus katusekatteprofiilist RUUKKI, teedepiirkonna hoonel eterniit katuseplaadid. Läbi viidud projekteerimis- ning lammutus- ja maastikukujundustööde hanke alusel sõlmiti töövõtuleping tööde teostamiseks OÜ-ga Astnik Ehitus. 45 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tööd teostati vastavalt OÜ Astnik Ehitus tööle LA 09-14 „Eesti Energia Kaevandused AS – territooriumil (Viru jaamas) hoonete lammutamine“ Kohtla vald, September 2014.a. (lisa 16). Tööd võttis vastu komisjon, mille koosseisu kuulusid ehitiste omaniku (Enefit Kaevandused AS), töövõtja (OÜ Astnik Ehitus) ja kohaliku omavalitsuse (Mäetaguse Vallavalitsus) esindajad. Koostati Ehitise ülevaatuse akt nr. 14/14 (27.11.2014.a) (lisa 16). 3.3.8. Hoonete lammutamisel töövõtjale esitatud nõuded Hoonete ja rajatiste lammutamisel tuleb täita kõiki kehtivaid ehituse-, tööohutuse- ja keskkonnaalaseid nõudeid. Tööde käigus pöörata tähelepanu sellele, et pinnasesse ja vette ei satuks õli ja muid ohtlike vedelike. Hoone lammutamisel: 1. Ala piirata ning tähistada vältimaks kõrvaliste isikute sattumist töötsooni; 2. Ühendada lahti hoone kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon, kaugküte ja side); 3. Määrata kinnistul optimaalne konteinerite paiknemiskoht lammutusjäätmete ladustamiseks; 4. Demonteerida hoone tehnoseadmed; 5. Demonteerida hoone klaasitatud avatäited; 6. Demonteerida hoone katusekate ja isolatsioonikihid; 7. Demonteerida hoone sisemised mittekandvad konstruktsioonid; 8. Mehhaniseeritult lammutada hoone kandekonstruktsioonid. Konstruktsioonide lammutamist alustada peale seda kui on selgitatud hoone konstruktsioonide lahendused ja sellest lähtuvalt vajadusel teostatud ajutised toestused. Üldjuhul alustada katusest. Vajadusel konsulteerida projekteerijaga; 9. Anda lammutusjäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele; 10. Heakorrastada kinnistu. Vältida erinevate lammutusjäätmete liikide ja materjalide omavahel segunemist ning kuhjamist hunnikutesse. Lammutatavad materjalid paigutada konteineritesse jooksvalt. Lammutamisel ja lammutusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (koormate katmine, tolmu sidumine veega jne.) Lammutustöödel kasutada ainult selleks otstarbeks ettenähtud tööriistu ja töövõtteid. Konstruktsioonide lammutamist alustada konstruktsiooni ülemisest tsoonist. Konstruktsiooni lammutamise pooleli jätmine kauemaks, kui seda nõuavad tehnoloogilised vaheajad on keelatud. Lammutustööde läbiviimise ajal on teiste tööde läbiviimine potentsiaalses varingutsoonis on keelatud. 46 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale, inertseid jäätmeid kasutada hiivabasseini täiteks. Lammutustöid peab juhtima, ajutise toestuse paigaldamist juhendama ja ajutise toestuse korrasolekut kontrollima pädev eriharidusega vastutav töödejuhataja. Konstruktsioonide püsivuse kahtluse korral tuleb tööd koheselt peatada, ohtlik konstruktsioon piirata, võtta tarvitusele kõik abinõud ohutuse tagamiseks ja olukorrast informeerida projekteerijat. Lammutustööde käigus tuleb lammutada kõik hoonesisesed kommunikatsioonid (sh. ka torustikud, kaablid, karbikud, kilbid jms). Tehnovõrkude demonteerimine: Kõik tehnovõrgud mis on kõrgemal, kui 1 m maapinnast tuleb lammutada. Veetorustikud lõigata läbi ja lasta veest tühjaks ning sulgeda betoneerimise teel. Puurkaevud tuleb nõuetekohaselt tamponeerida. Kanalisatsiooni torustikud tuleb kaevudes ja liitumispunktides sulgeda betoneerimise teel. Kanalisatsiooni kaevud lammutada ja täita aherainega. Elektrikaableid võib demonteerida alles peale seda, kui need on pingealt vabastatud. Leides asbesti või asbesti sisaldavaid materjale, tuleb lammutustööde teostamiseks kasutusele võtta erivõtted ja –tehnika. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse-eeskirja ja töövõtjal peab olema Ida-Virumaa Tööinspektsiooni luba. Pärast lammutustööde lõppu tuleb ala heakorrastada. Jäätmekäitlus: Lammutusmaterjali utiliseerimine kooskõlastada Keskkonnaameti jäätmeosakonnas. Pärast tööde lõpetamist vormistada jäätmeõiend. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Viru regioonis. Materjali mahapanekuks sõlmitakse lepingud jäätmekäitlusfirmadega: 1. inertsed jäätmed kasutatakse kohapeal hiivasettebasseini täiteks; 2. betoon- ja kivimaterjal purustatakse kohapeal ja kasutatakse täiteks; 3. metall metalliga tegelevatesse firmadesse; 4. ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete käitlusluba omavatesse firmadesse; 5. puit Uikala prügilasse või kütteks. 3.3.9. Viru kaevanduse kütusereostuse uuring Viru kaevandusele Keskkonnaameti poolt seatud korrastamistingimused (lisa 1) sätestavad, et demonteeritud tankla ümbrusest tuleb võtta pinnaseproovid naftasaaduste määramiseks. Mäetaguse vallavalitsuse kirjas (mis oli üheks aluseks korrastamistingimuste loomisel) on täpsustatud, et pinnaseproovid tuleb tööstusplatsil võtta kohtades, kus on hoitud naftasaadusi, õlisid ja teisi ohtlikke jäätmeid (lisa 38). 47 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Viru kaevanduse kütusereostuse uuringu teostas Maves AS (lisa 31). Tulemusena selgitati välja, et Viru kaevanduse keskuse pinnas on naftasaaduste osas puhas ning pinnasepuhastustööd vajalikud ei ole. 48 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.3.10. Settebasseini nr 2 likvideerimine Viru kaevanduses tööstusplatsil asus settebassein nr 2 (graafiline lisa 007), mis puhastas pumbajaamast nr 2 väljapumbatud vett. Settebasseini lühike iseloomustus on toodud Tabel 15. Tabel 15. Settebasseini nr 2 likvideerimine Jrk Mõõt- Settebassein nr 2 Nimetus nr ühik 1. sektsioon 2. sektsioon 1 Pikkus m 214 135 2 Laius m 40,3 43 3 Sügavus m 2,3 2,3 4 Pindala m2 14429 m3/öö 5 Hüdrauliline jõudlus 36600 p KÜ 49801:001:0500 6 Asukoht Alutaguse vald 7 Ehitusaasta 1977.а. 1979.а. Settebasseini nr 2 rajamist alustati 1977. a. See ehitati kahes etapis ja oli tinglikult jaotatud kaheks sektsiooniks. Geomeetriliselt oli settebassein peaaegu ristkülikukujuline. Pikaajalise kasutamisaja jooksul muutus settebassein metsaga ümbritsetud veekoguks. Settebasseini savise põhja tõttu on tõenäoline, et vesi oleks jäänud settebasseini alles ka pärast kaevandusvee pumpamise lõpetamist, kuid pärast kaevanduse sulgemist ja valveteenuse lõppemist tööstusplatsil oli settebasseinis oht korraldamata prügila tekkeks. Seepärast oli otstarbekas täita settebassein aherainega. Settebasseini täitmistööde mahud on Tabel 16. Tööde läbiviimine teostati niiviisi, et kallastel kasvavad puud ja põõsad jäid valdavalt alles. Seejuures jäi täidetava settebasseini maapinna kõrgusmärk ümbritseva alaga samale tasemele ja on umbes 74,5 m abs. Tabel 16. Viru kaevanduse settebasseini nr 2 täitmistööde maht Mõõtmed, m Pindala, Sügavus, Maht, Veokaugus, Nimetus Kaal, t pikkus laius m2 m m3 km Settebassein nr 2 349 51,2 17 869 2,0 35 738 50 000 1,2 Settebasseini süvendi täitis kaevandus oma jõududega. Aheraine veeti puistangust settebasseini BELAZ–7540 tüüpi kalluritega. Kallurite tehnilised andmed on toodud Tabel 17. Aheraine tasandati buldooseriga DX275 Komatsu. 49 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 17. Karjäärikalluri BLEAZ - 7450B tehnilised andmed Näitaja Väärtus Kandejõud, kg 30000 Mootor DEUTZ BF 8M 1015C Võimsus kW (hj) 265 (360) Transmissioon HMP (5+2) Rehvid 18.00-25 Maksimaalkiirus, km/h 50 Pöörderaadius , m 8,7 Mass, t 22,6 Mõõtmed, mm pikkus 7410 laius 3860 kõrgus 3930 Veokasti maht, m3 geomeetriline 15,1 kuhjaga 19,2 Settebasseini täitmisel kasutati järgmist skeemi – kallur tühjendas aheraine basseini äärde maha ja buldooser lükkas materjali süvendisse. Aegamisi täideti kogu settebasseini süvend aherainega. Täidetud maapind tasandati buldooseriga. Graafilises lisas 007 on toodud settebasseini nr 2 plaan ja lõiked esialgsete ja praeguste maapinna kõrgusmärkidega. 3.3.11. Maa peale väljuvate abikaeveõõnte likvideerimine Kaeveväljal oli 01.01.2011. a seisuga kolm vertikaalšurfi, neli kaldšurfi, kaheksa puurauku läbimõõduga üle 300 mm ja 77 puurauku läbimõõduga alla 300 mm. 34 puurauku likvideeriti aastail 2010-2012 (lisa 25 ja 26). Viru kaevanduse tööstusplatsil on järgmised maa peale väljuvad allmaakaeveõõned: kolm kaldšahti, kaks vertikaalset tuulutusšurfi, kolm vertikaalset 500 mm läbimõõduga abišurfi, üks 500 mm läbimõõduga puurauk ja 58 puurauku läbimõõduga alla 300 mm. Kõik nimetatud kaeveõõned on likvideeritud. Pärast tööde lõpetamist tasandati kaeveõõnte suudme ümber asuv ala. Osa maa peale avanevaid kaeveõõsi (tuulutusšurfid) likvideeriti juba enne kaevandamise lõpetamise I etappi. Likvideerimistöid teostasid Viru kaevanduse tootmisteenistused. Tööde lõpetamine fikseeriti aktidega, mille kinnitas kaevanduse peainsener (lisa 25 ja 26). Kõik kaeveväljal ja tööstusplatsil asunud puuraugud (sh tehnilised) on suletud nõuetekohaselt. Kaeveväljal asuvad abikaeveõõned on toodud graafilisel lisal 010, puuraukude nimekiri on toodud lisas 37. 50 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.3.12. Tuulutusšurfide ja ventilaatorihoonete likvideerimine Likvideeritavate šurfide parameetrid ja tööde maht on toodud Tabel 18, Tabel 20 ja joonistel 014, 015, lammutatavate ventilaatorihoonete parameetrid on toodud Tabel 19. Tabel 18. Viru kaevevälja kaldšurfide iseloomustus Aheraine Ristlõigete Vettpida Korras- Jrk Katastriüksuse nr Pikku maht Nimetus mõõtmed, v kiht, tamine, nr (kinnistu) s m täitmiseks, m (savi), m3 m2 m3 49802:001:0650 1 Kaldšurf nr 8 (Viru kaevandus II, 4,5×3,2 53,6 1380 4,5 250 maatükk 13) 49802:001:0660 2 Kaldšurf nr 9 (Viru kaevandus II, 4,5×3,2 45,8 1200 4,5 250 maatükk 14) 49802:001:0312 3 Kaldšurf nr 31 4,4×3,3 45,6 1200 4,5 250 (Mäetaguse metskond 29) 49801:002:0625 4 Kaldšurf nr 32 4,0×3,2 46,0 1090 4,5 250 (Mauramäe) 51 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 19. Lammutatavad ventilaatorihooned EHR kood Nimetus Ehitisealune pind (m2) Korruselisus 102027061 Ventilaatori hoone nr 12 73,4 1 102027085 Ventilaatori hoone nr 13 76,6 1 102027117 Ventilaatori hooned nr 2 92,2 1 Kald- ja vertikaalsed šurfid ning suure läbimõõduga puuraugud likvideeritakse kogu ulatuses kaevanduse aherainega täitmisega (kasutada võis ventilaatorihoonete lammutamise purustatud inertseid kivimjäätmeid). Reostunud pinnavee allmaakaeveõõntesse sattumise vältimiseks, samuti tuleohutuse tagamise eesmärgil, rajati šahtides ja šurfides maapinnast 1,0-1,5 m sügavusele tihendatud savist või liivsavist vähemalt 500 mm paksune vettpidav kiht. Tuulutusseadmetega varustatud šurfides tuli enne täitmist ventilaatorid demonteerida. Šurfide betoonist suudmed demonteeriti samuti. Rajatiste lammutamise inertseid jäätmeid (betoon ja tellised) võis kasutada likvideeritavate kaeveõõnte täitmisel. Enne täitmist purustati betoon ja tellised. Pärast maa peale väljuvate suure läbimõõduga šurfide ja puuraukude likvideerimist ja projekti kinnitamist viiakse aasta möödumisel läbi visuaalne vaatlus. Kui on toimunud kaeveõõne täitematerjali oluline vajumine, tuleb läbi viia uurimine vajumise põhjuste väljaselgitamiseks (kas on tehtud kaeveõõne likvideerimistööde käigus projekteerimisviga). Vajunud kaeveõõs täidetakse aherainega maapinna kõrguseni. Likvideeritava kaevõõne ümber asuv plats kaetakse sinna ladustatud pinnasega ja tasandatakse ümbritseva ala maapinna kõrgusmärgini. Kui pinnast ei ole, siis kaetakse plats peene kaevanduse aherainega. Oluliselt vajunud kaeveõõsi tuleb ohutuse tagamiseks seirata järgneva aasta jooksul kuni visuaalse vaatluseni. Taimestiku taastumine toimub looduslikul teel. Kaeveväljal asuvate tuulutusšurfide ja ventilaatorihoonete likvideerimiseks sõlmis Enefit Kaevandused AS lepingu Purustaja OÜ-ga. Tööd viidi läbi vastavalt Purustaja OÜ koostatud projektile „Töö nr. TL 1307-1 Ventilaatorihoonete lammutamisprojekt. Objekt: Viru kaevanduse tuulutusšurfide sulgemine. Tallinn 2013“ (lisa 30.9). Esitatud on teatised ehitiste likvideerimise kohta ja jäätmeõiend (lisa 30.4). Tööd anti Enefit Kaevandused AS-le üle üleandmise-vastuvõtu aktidega (lisa 30.1). Tööd võttis vastu komisjon, mille koosseisu kuulusid ehitiste omaniku (Enefit Kaevandused AS), töövõtja (OÜ Purustaja) ja kohaliku omavalitsuse (Mäetaguse Vallavalitsus) esindajad. Koostati Ehitise ülevaatuse akt nr. 1/14 (08.01.2014) (lisa 30.10). Osa šurfe likvideeriti juba kaevanduse töötamise ajal (lisa 30). 52 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 20. Viru kaevanduse vertikaalsete šurfide iseloomustus Aheraine Mõõtmed, m Jrk Katastriüksuse maht Isoleerkiht Juurdesõidu Šurfi nimetus Märkused nr nr (kinnistu) täitmiseks, (savi) m3 kaugus, km diameeter sügavus 3 m Vertikaalne šurf nr 1 0,54 44,1 12,5 0,01 0,1 1 Vertikaalne šurf nr 2 49801:001:0500 2,5 43,0 232,0 2,5 2,0 3 (Viru kaevandus Vertikaalne šurf nr 3 I, tootmisplats) 5,0 44,5 960,0 10,0 1,0 5 Vertikaalne šurf nr 4 2,5 43,7 236,0 2,5 0,5 7 49802:001:0620 Vertikaalne šurf 5 (Viru kaevandus 10,0 46,0 3972,0 40,0 3,9 nr 11 II, maatükk 9) Vertikaalne šurf 6 0,5 64,7 14,0 0,01 0,2 nr 26 49801:001:0500 Vertikaalne šurf likvideeriti 7 (Viru kaevandus 0,5 69,1 15,0 0,01 0,2 nr 27 2011 I, tootmisplats) Vertikaalne šurf 8 9,0/7,0 4,0/42,6 2070 32,0 0,1 nr 20/šaht D 3.3.13. Tehnoloogiliste puuraukude likvideerimine Viru kaeveväljal oli 01.01.2011 seisuga 173 registrisse kantud tehnilist puurauku. Neist 57 puurauku paikneb tootmisplatsil, ülejäänud jaotuvad kogu kaevaevälja alale. Tööstusplatsil paiknevate puuraukude ning ülejäänud puuraukude loetelu ja otstarve on toodud lisas 37, samuti on seal ära toodud 2010 aastal ja 2012 aastal likvideeritud puuraugud. Väikese läbimõõduga puuraugud likvideeriti kaevanduses olemasoleva ja peainseneri poolt kinnitatud tüüpprojekti järgi (lisa 27, 28). Puuraukude likvideerimise kord oli järgmine: • Puurauku lasti trossiga puidust või metallist tampoon 14-15 m kõrgusele kaeveõõne laest. Tampooni peale puistati kihtidena inertne materjal, kõigepealt 2-meetrine killustikukiht, edasi 4-5 m savi- või liivsavi kiht, seejärel peen killustik. • Kvaternaarisetete avamiskohta tehti savikast materjalist teine 1 m paksune kiht. • Maa peal avati puuraugu suue 0,6 m sügavuselt (kaevandatavas alas 1 m), manteltoru lõigati maha ja süvend täideti liivsaviga. Kui puurauk avas eri põhjaveekihte, siis tuli loodusliku veepideme kohale teha täiendav savist tampoon. 2010. a likvideeriti 29 puurauku (lisa 25), 2012. a – 5 puurauku (lisa 26), need puuraugud likvideeriti Enefit Kaevandused AS’i poolt. 53 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Kaks kaevandusse kütuse allalaskmiseks ettenähtud puurauku likvideeriti nagu väikese läbimõõduga puuraugud. Torujuhtmed võeti enne likvideerimist välja. Puraukude likvideerimistööd teostas hankekonkursi võitnud OÜ Viru Geoloogia. Teostatud tööde akt on toodud lisas 29. 3.3.14. Abikaeveõõnte likvideerimisel töövõtjale esitatud nõuded Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt: 1. Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele; 2. Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele, sh: - “Mäetaguse valla jäätmehoolduseeskiri" (Mäetaguse vallavolikogu määrus nr 85, 21.02.2008 (uus: määrus nr 40, 26.11.2015) - „Mäetaguse valla ehitusmäärus“ (Mäetaguse vallavolikogu määrus nr 72, 28.10.2004); 3. Kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele. 4. Eesti Vabariigis, sh kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud muudele normidele ja standarditele; 5. Üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Tööde organiseerimine Erilist tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: 1. Ehituse töömaa tuleb varustada infotahvliga; 2. Tõsteseadmete töötsoonid ei tohi paikneda säilitatavate ehituste ja läbisõiduteede kohal. Vajaduse korral ehitada piisava tugevusega varikatused; 3. Ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud piirete, ohutusmärkide ja hoiatavate plakatitega; 4. Vahetuse lõppedes ei tohi alles jääda vähese pidamisega kande- jm konstruktsioone; 5. Pimedal ajal peavad töötsoonid ja ohtlikud tsoonid olema piisavalt valgustatud; 6. Ehitusplatsidel peavad olema kättesaadavates kohtades tuletõrjevahendid; 7. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest; 8. Kõik ehitusplatsil töötavad ja viibivad inimesed peavad kandma kiivreid; 9. Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud; 10. Augud maapinnal peavad olema kaetud või varustatud kindlate piiretega; 11. Keevitus- ja lõikamistööd ning lahtise tulega töötamine on lubatud ainult kindlate tuletõrjemeetmete rakendamisel ja tuletööluba omavate isikute poolt; 54 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 12. Roomikutega on keelatud sõita üle kommunikatsioonikaevude kaante ning ekspluatatsioonis olevate raudteede ning avalike teede ja tänavate; 13. Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja; 14. Ehitustööde tsoon tuleb tähistada ja piirata selgelt, välistamaks juhuslike inimeste sattumise ohutsooni. 55 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Lammutustööde läbiviimine Lammutus- ja koristustööd, mis on teostatud: 1. Koguda kokku ning utiliseerida tavajäätmed lammutatavast hoonest; 2. Lammutada ülalmainitud hoonete ja rajatiste maapealsed osad ning demonteerida nende põrandad ja vundamendid kuni 1,0 meetrit allapoole maapinda; 3. Purustada taaskasutatavad ehitusjäätmed; 4. Utiliseerida ettenähtud korras kasutamiseks mittekõlbulikud ehitusjäätmed. Lammutamistööde üldine järjekord: 1. Kergemate hooneosade ja avatäidete (aknad, uksed) eemaldamine ning sorteerimine jäätmeliigiti; 2. Hoone katusekonstruktsioonide maha tõstmine ja tükeldamine; 3. Hoone seinte lammutamine, tükeldamine, jäätmete ladustamine; 4. Vundamentide ja maapealsete põrandate eemaldamine; 5. Lammutustööde lõppfaasis purustatakse tellise-, betooni- ja muud kivijäätmed kivipurustiga fraktsiooni 0-300 mm, ladustatakse samal ehitusplatsil ning suunatakse täitematerjalina taaskasutusse (täitematerjalina tuulutusšurfide täitmiseks). Lammutustöid teostatakse roomikekskavaatorite ja laaduritega, mis on varustatud spetsiaalsete haaratsite, betoonipurustajate ja greiferitega. Hoone põhikonstruktsioonide demonteerimine toimub järk-järgult, konstruktsioonielementide tõstmise ja varistamise teel. Lammutamise käigus sorteeritakse, kogutakse, töödeldakse ja utiliseeritakse ehitusjäätmed (metall, betoon, ruberoid, puit, muud jäätmed) eraldi, vastavalt keskkonnaplaanile. Konteinerid lammutusprahi kogumiseks paigutatakse ehitustsoonis lammutatavate hoonete vahetusse lähedusse. Töövõtja tähelepanu tuleb juhtida olemasolevatele tehnovõrkudele tema töö maa-alal ja kinnistu vahetus läheduses. Töövõtja peab oma kulul uurima välja kõigi olemasolevate tehnovõrkude asukoha, nagu veetorud, kanalisatsioon, elektriliinid ja kaablid, vundamendid jne, millega ta võib tööde käigus kokku puutuda. Töövõtja on täielikult kohustatud kindlustama, et kõik ümberpaigutatavad tehnovõrgud peavad olema võetud arvesse tööde teostamisel ja et oleks rakendatud kõik meetmed vältimaks kahjustusi muudele varadele. Töövõtja peab oma kulul ja heakskiidetud meetodil kaitsma kahjustuste eest kõiki olemasolevaid tehnovõrke ja seadmeid oma töö maa-alal, kas maa sees või maapinna kohal olevaid ja arvestama kõigi kulutustega otseste ja kaudsete kahjustuste ilmnemisel samas. 56 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tehnovõrgud: Lammutatavad ventilaatorihooned tuleb enne lammutamistöödega alustamist ühendada lahti elektritoitest (töö viivad läbi Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse elektrikud). Kaevetöid mujal kui hoonete alune pind ei ole ette näha. Sellegipoolest on töövõtja kohustuseks uurida välja ning arvestada kõikide läheduses kulgevate kommunikatsioonitrassidega, samuti tuleb vältida roomikutega ülesõitmist kaevukaantest. Keskkonnakaitse: Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Järelvalve antud juhistele. Piirete rajamisel ja tööde käigus ei tohi kahjustada säilitatavaid puid. Kõik mitteohtlikud püsijäätmed tuleb kokku korjata ning võimalusel taaskasutada või vedada ära selleks ettenähtud kohta. Vedu peab toimuma konteinerites või muul kindlal transpordivahendil kohale, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega. Kasutamiseks mittesobiv materjal tuleb ehitusplatsilt ära vedada kohta, mille ehitaja kooskõlastab kohaliku omavalitsusega. Töövõtjale ja alltöövõtjatele on rangelt keelatud matta ehitusjäätmeid või neid seal põletada. Ehitustööde lõpetamisel tuleb kõik ajutised teed, ehitised ja rajatised lammutada või üles kaevata ja praht ning jäätmed ehitusplatsilt ära vedada ettenähtud kohta. Kogu kooritud kasvumuld tuleb ladustada ehitusplatsil sobiva suurusega mullahunnikuks ja uuesti kasutada haljastustöödel. Täiendavate reostuskollete avastamisel tuleb koheselt võtta kasutusele vastavad töövõtted ja –meetodid selleks tegevusluba või -litsentsi omava firma poolt. Tööde lõpetamisel tuleb kohalikule omavalitsusele esitada jäätmeõiend ehitusjäätmete käitlemise kohta. Ohutusnõuded: Lammutustööde käigus tuleb rangelt järgida järgmisi ohutusnõudeid: 1. Ehitusplatsil ei ole lubatud viibida kõrvalistel isikutel; 2. Kõik lammutamisega seotud isikud peavad platsil viibides kandma kiivreid; 3. Lammutustööde käigus peab lammutusfirma määrama ühe isiku ohutusnõuetest kinnipidamise jälgimiseks; 4. Töövahetuse lõppedes ei tohi lammutatavatel hoonetel jääda püsti vähese pidavusega konstruktsioonidetaile; 5. Objektil peab olema ööpäevaringne valve, vältimaks juhuslike inimeste sattumist lammutatava hoone lähedusse. 57 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Heakorratööd: Peale lammutamis- ja purustamistööde teostamist tasandada hoonete alune pind purustatud betooni- ja tellisematerjaliga, vajadusel ka Viru kaevanduse aherainepuistangust pärit aherainega ning transportida utiliseerimispaikadesse taaskasutuseks mittekõlbulikud lammutusjäätmed. 3.3.15. Elektriülekande õhuliinide likvideerimine Viru kaevanduse kaeveväljal oli umbes 24 km 6 kV elektriülekande õhuliine. Enamasti paiknesid elektriliinid autoteede ääres ja ei hõlmanud majanduslikult väärtuslikku maad. Õhuliinid olid rajatud nii puidust kui ka raudbetoonpostidele. Tugiposte oli kokku 450. Täpsemad andmed elektriülekande õhuliine kohta on toodud lisas 23 – Seadmete demontaaž (projekt). Kõik elektriülekande õhuliinid demonteeriti – juhtmed võeti maha, tugipostid eemaldati maapinnast. Tugipostide väljavõtmisel tekkinud augud täideti pinnasega. Demonteerimistööd viis, vastavalt sõlmitud lepingule, läbi OÜ Astnik Ehitus. Tööde lõpetamisel 10.12.2013.a on koostatud sellekohane Teostatud tööde üleandmise – vastuvõtu akt (lisa 18 - elektriliinide likvideerimine). 3.3.16. Hiivabasseini 1.sektsiooni likvideerimine Viru kaevanduse hiivabassein kujutas endast kahesektsioonilist basseini, mis rajati maapinna süvendina ja piirati kaitsetammiga (graafiline lisa 003). Tamm on puistatud pinnase ja aheraine segust. Tammi hüdroisolatsioonikiht on tehtud savist. Hiivabasseini lühiiseloomustus on toodud Tabel 21. Bassein oli täidetud põlevkivi hiivaga, mis tekib kaevanduse rikastusvabriku hiivavee selitamisel. Rikastusvabriku peatamise ajaks oli üks hiivabasseini sektsioon tühi ja teine täidetud 1/3 osas. Demonteerimis- ja likvideerimistööde käigus töösektsioon kuivendati ja hiiv veeti põlevkivilattu, segati seal kaubapõlevkiviga ning tarniti tarbijatele. Arvestades pikaajalise kaevandamise käigus hiivabasseini alal väljakujunenud maapinna reljeefi ja tammil aherainepuistangule kulgeva autoteega, oli otstarbekas tammi mitte laiali lükata ja basseini süvend täita inertse materjaliga. Hiivabasseini täitmiseks kasutati kaevanduse aherainet ja inertseid lammutusjäätmeid, mis tekkisid tööstusplatsi hoonete lammutamisel. Sektsioon 1 täideti kaevanduse aherainega ja haljastati (lisa 4 – heakorrastamine; lisa 21– Bioloogiline korrastamine, istutamine). Lammutusjäätmeteks on purustatud inertne materjal, mis koosneb betooni ja telliste segust. Tükisuurus on 0-300 mm. Lammutusjäätmete maht on 120 tuh m3 (lisa 19; lisa 20). Hoonete ja rajatiste lammutamisel tekkivate metalli ja puidujäätmete ladestamist hiivabasseini ei teostatud. Vastavalt Mäetaguse Vallavalitsuse kirjale 11.02.2014 nr 9-4.8/39-1 (lisa 10) laotati lammutusjäätmed basseini põhja ühtlaselt 4-6 m paksuse kihina, jäätmed ei ole kõrgemal kõrgusmärgist 76 (graafiline lisa 006). Pärast jäätmete ladestamist kaeti basseini pind pealt kaevanduse aherainega. Hiivabasseini pind on pärast korrastamistöid suhteliselt tasane 58 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt aheraine ja liivsaviga kaetud plats. Basseini sektsioon 1 on haljastatud häiludena 50 % ulatuses. Istutati hariliku männi istikud (Pinus sylverstris). Puud istutati häiludenda ja istikute vahe on minimaalselt 2 meetrit, ehk siis iga 4 m2 kohta üks istik (Joonis 10). Haljastamise viis läbi OÜ Purustaja vastavalt SKA Inseneribüroo OÜ Tööle nr 14001-1 „Viru kaevanduse lammutusprojekt. Maa-ala heakorrastamine“ Tallinn 2014 (lisa 4). Istutustööd on aktiga vastu võetud Enefit Kaevandused AS, Purustaja OÜ ja Mäetaguse Vallavalitsuse esindajatest koostatud komisjoni poolt 29.05.2015.a (lisa 21). Pärast sulgemist jätkub hiivabasseini pinnavee drenaaž kasutamisajal toiminud skeemi järgi: hiivabasseini territooriumilt kogutakse vesi basseini lääneküljel asuvasse kraavi. Hiivabasseinide ala jääb koos aherainepuistangutega Enefit Kaevandused AS kasutusse. Tabel 21. Viru kaevanduse hiivabasseini 1.sektsiooni iseloomustus Jrk Nimetus Ühik Kogus Märkused nr 1 Hiivabasseini pindala,sh: m2 55 323 2 1. sektsioon m 32 670 2 Hiivakihi keskmine kõrgus: 1. sektsioon m 5,0 3 3 Hiivabasseini maht, sh: tuh m 310,59 1. sektsioon tuh m3 163,35 4 Hiiva maht hiivabasseinis: 1. sektsioon tuh m3 20 000 Seisuga 01.06.2013 5 Hiiva erikaal t/m3 1,3 6 Tammi materjal kvaternaarisetted 7 Hüdroisolatsioonimaterjal savi 8 Tammi mõõtmed: ülemine laius m 4-5 alumine laius m 10-15 kõrgus m 3,6-4 59 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 10. Hiivabasseini täidetud 1 sektsioon 60 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 3.4. Korrastamise käigus teostamisele kuuluvad tööd 3.4.1. Korrastamistööd settebasseini nr 3 maaüksusel Maaüksusel 49802:001:0650 asuvad settebassein nr 3, tuulutusšurf nr 8 ja puuraugud P-31, P- 32, P-33, P-34, milles asus survetorustik kaevandusvee juhtimiseks allmaapumbajaamast nr 3 maa peal asuvasse settebasseini. Kõik nimetatud allmaarajatised on likvideeritud ja settebassein nr 3 korrastamine teostatakse peale projekti kinnitamist Keskkonnaameti poolt. Tuulutusšurfide ja tehnoloogiliste puuraukude likvideerimise kirjeldus on peatükis 3.3.12, samuti ka šurfide ja puuraukude ümber asuva maa korrastamise meetmed pärast nende likvideerimist. Graafilisel lisal 008 on toodud vastava maaüksuse korrastatava maa plaan; graafilisel lisal 009 on toodud korrastatud maa plaani läbilõiked. 3.4.2. Settebasseini nr 3 korrastamine Kaevevälja lääneosas asub umbes 6 km kaugusel tööstusplatsist settebassein nr 3. Selles puhastati pumbajaamast nr 3 saabuvat vett (Joonis 11). Settebassein nr 3 ehitati 1990. aastate alguses. Süvendi tekitamiseks maapinnale viidi enne ehituse algust läbi kambriploki lae sundvaristamine. Geomeetriliselt on settebasseini süvend U kujuline, mis on ümbritsetud mullavalliga. Seejuures üldpikkus on 1 300 m, laius pealt 80 m. Settebasseini alguses ja lõpus on kaks ülevooluseina, mis eraldavad settebasseini põhisüvendist kaks väiksemat osa. Settebasseini alguses on see osa settebasseini saabuva kaevandusvee voolu aeglustamiseks. Väljavoolu ees on ülevooluseina ülesandeks voolukiiruse aeglustamine basseinis. Settebassein nr 3 ümbritsev pinnasevall on kasutamisaja jooksul samuti puude ja põõsastega kinnikasvanud. Settebasseini iseloomustus on toodud Tabel 22. Settebasseini savise põhja tõttu on tõenäoline, et vesi jääb settebasseini alles pärast kaevanduse veega täitumist. Selline lahendus on välja töötatud keskkonnahoidlikel kaalutlustel – settebasseini kasutavad oma rändel peatuskohana rändlinnud. Settebasseini täielikul likvideerimisel võetakse neilt harjumuspärane peatuspaik ja võimalus rändel puhata. Ka on edaspidi metsajärvena tegutsev settebassein ümbruse looduskeskkonda mitmekesistav. Settebassein on ka metsloomade (metskitsed, hirved jne) joogikoht (Joonis 12). Settebassein täidetakse osaliselt ümberladustatava aherainega lõunanurgast aherainepuistangu nr 3 (ümberladustav aheraine on toodud graafiline lisa 003), kuid suuremas osas jääb toimima veekoguna ja jäetakse metsakasvanud vall alles (lisa 1 - korrastamistingimused). Vall sulandub ümbritsevasse metsamaastikku ja ilmestab seda. Vallil on mõned laugemad kohad, lisaks moodustatakse likvideerimistööde käigus kujunevale metsajärvele täiendav ligipääs mööduvalt metsateelt (graafiline lisa 009). Ümberkujundatav settebasseini väiksem osa, kuhu suubus kaevandusest väljapumbatav vesi, täidetakse osaliselt aherainega kõrgusmärgini, mis hoiab ära ala soostumise. Täidetud pind tasandatakse horisontaalseks alaks. Settebasseini 61 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt väljavoolu osa juures olev betoonist väljalase (Joonis 13) likvideeritakse korrastamistööde käigus tööde mahud on toodud Tabel 23. Settebasseinist väljuv kraav jääb alles vee kogumiseks kraavi ümbritsevalt alalt. Tabel 22. Viru kaevanduse settebasseinide iseloomustus Mõõt- Jrk nr Nimetus Settebassein nr 3 ühik 1 Pikkus m 615 2 Laius m 225 3 Sügavus m 2,8 4 Pindala m2 138 375 5 Hüdrauliline jõudlus m3/ööp 39 720 KÜ 49802:001:0650 6 Asukoht Mäetaguse vald 7 Ehitusaasta 1993 Joonis 11. Viru kaevanduse settebassein nr. 3 62 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 12. Metsloomade jäljed Bioloogilist korrastamist ette ei nähta, kuna settebassein asub metsas ja täidetav pindala on suhteliselt väike, basseini alal toimub looduslik metsataaste. Veerežiim üsna ühtlane ja oleneb ilmastikest ja õhutemperatuuri aastaajalisest muutumisest. Sügisel ja kevadel on suurvesi, talvel ja suvel madalvee periood. Settebasseini nr. 3 ei rajata tuletõrje veevõtukoha, kuna settebasseini veehulk ei ole piisavalt tulekustutuse jaoks. Tabel 23. Settebasseini nr 3 tööde mahud Nimetus Mõõtmed Pind, m2 Paksus, m Maht, Kaal, Transportseerimi m3 t se pikkus, km Pikkus, Laius, m m Settebassein nr 3 70 30 2100 1,5 3150 4410 6,5 63 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 13. Settebasseini nr 3 betoonist väljalase 3.4.3. Hiivabasseini 2. sektsiooni korrastamise tööd Hiivabasseini 2. sektsioon on täidetud osaliselt tööstusplatsil lammutatud hoonete inertsete lammutusjäätmetega. Täitmata osa on täitunud veega (Joonis 14) ja kaldasse on teinud pääsukesed pesitsuspaigad (Joonis 15). Kaldapääsuke kuulub III kaitsekategooriasse. Basseini täielikul likvideerimisel häviksid need pesitsusvõimalused. Lahendus teostati vastavalt Mäetaguse vallavalitsuse kirjale 23.05.2014 nr 9-4.8/39-2 (lisa 11). 64 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Joonis 14. Hiivabasseini 2 sektsioon Joonis 15. Hiivabasseini 2 sektsiooni kaldapääsukese pesad 65 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt Tabel 24. Viru kaevanduse hiivabasseini 2.sektsioon iseloomustus Jrk Nimetus Ühik Kogus Märkused nr 1 Hiivabasseini pindala,sh: m2 55 323 2. sektsioon m2 22 653 2 Hiivakihi keskmine kõrgus: 2. sektsioon m 6,5 3 Hiivabasseini maht, sh: tuh m3 310,59 2. sektsioon tuh m3 147,24 4 Hiiva maht hiivabasseinis: 2. sektsioon tuh m3 0 Seisuga 01.06.2013 5 Hiiva erikaal t/m3 1,3 6 Tammi materjal kvaternaarisetted 7 Hüdroisolatsioonimaterjal savi 8 Tammi mõõtmed: ülemine laius m 4-5 alumine laius m 10-15 kõrgus m 3,6-4 3.5. Bioloogiline korrastamine Kaevandamise loas (lisa 2) korrastatava maa kasutamise otstarvet ei ole fikseeritud. Korrastamise tingimused täpsustavad, et tuleb tagada hiivabasseini ja põlevkivilao korrastatud alade kiire looduslik taimestumine, alad tuleb osaliselt haljastada (haljastatav pind ca 50% ala üldpinnast; lisa 1). Bioloogilist korrastamist on teostatud hiivabasseini ühe sektsiooni ning likvideeritud põlevkivilao aluse maapinna raames (graafiline lisa 006, 004). Eelneva riigikorra ajal korrastati bioloogiliselt aherainepuistang nr. 1, detailsed andmed ei ole säilinud. Bioloogilist korrastamist on teostatud 1,79 ha ulatuses endisel põlevkivilao alal ning 1,52 ha ulatuses hiivabasseni alal, istutati harilikku mändi 15 000 tükki (lisa 21). Bioloogiline korrastamine toimus vastavalt selle jaoks koostatud projektile (lisa 4 – heakorrastamine). Heakorrastamise projekti järgi oli istutatud harilikke mändi (Pinus sylverstris). Puuid istutati häiludena ja istikute vahe on minimaalselt 2 meetrit, ehk siis iga 4 m2 kohta üks istik. Istikutena kasutati 2 aastaseid seemikuid, mille minimaalne kõrgus on 8 cm ja juurekaela läbimõõt 2,0 mm. Kasutati ka konteinertaimed ja minimaalne kõrgus on vähemalt 12 cm, juurekaela läbimõõdule diameetrit kehtestatud ei olnud. Seemikute istutamine toimus istutusmasinaga (lisa 4 – heakorrastamine). 66 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 4. TÖÖDE KALENDERPLAAN VIRU KAEVANDUSE KORRASTAMISEL Viru kaevanduse korrastamisega seotud tööde kalendriplaan on toodud projekti lisas 9. 5. VIRU KAEVANDUSE KORRASTAMISEGA SEOTUD TÖÖDE KULUD Tabel 25 on esitatud kaevanduse korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde kulud. Kõik edaspidi tekkivate korrastamistööde kulud kaetakse selleks moodustatud keskkonnaeraldistest. Tabel 25. Kaevanduse korrastamise ja lõpetamisega seotud tööde kulud Kulud Summa, euro Šahtide likvideerimise kulud 13 975 Šurfide likvideerimise kulud 16 978 Puuraukude puurimise ja likvideerimise kulud 180 000 Logistika (Põlevkivi Raudtee) kulud 175 400 Demonteerimistööde kulud 980 811 Demonteeritud objektide veokulud šahtiõue 6 663 Demonteeritud objektide tõstekulud šahtis 5 290 Aherainepuistangu ja põlevkivilao tasandamiskulud 42 316 Hiiva realiseerimiseks ettevalmistamise kulud 64 800 Sette- ja hiivabasseinide korrastamise kulud 275 000 Kahjum amortiseerimata põhivara mahakandmisel 62 974 Muud kulud (sisaldab bioloogilist korrastamist) 1 495 200 Eelnevalt tehtud tööde kulud 15 200 Muude arvestamata tööde kulud 650 300 Veekõrvalduskulud 193 500 Keskkonnatasud 450 500 Muud kulud (töötajate vedu, turvateenused, kommunaalteenused, ITP ja abipersonali töötasu jt) 486 100 Kokku 5 115 007 67 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 6. LISAD 1. Viru kaevanduse mäeeraldise teenindusmaa korrastamistingimused (21.11.2013) 2. Maavara kaevandamise luba nr. KMIN-053 3. Viru sulgemise KMH (CD) 4. Heakorrastamine (Bioloogiline korrastamise projekt) (CD) 5. Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosimine (CD) 6. Viru kaevanduse põhjaosa (CD) 7. Geoloogiline läbilõige Viru kaevanduse lõunaosas (CD) 8. Viru kaevanduse kaitsetervikud (CD) 9. Viru kaevanduse korrastamise kalendriplaan (CD) 10. Mäetaguse vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse mäetööde lõpetamise projektile esitatud täiendused (11.02.2014) 11. Mäetaguse vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse korrastamisprojekti köide 7 kooskõlastamine (23.05.2014) 12. Jõhvi vallavalitsuse poolt Viru kaevanduse korrastamisprojekti kooskõlastamine (24.01.2014) 13. MKM Nõusoleku andmine Viru kaevanduse ehitiste lammutamiseks (04.04.13) (CD) 14. Katastriüksuste loend (CD) 15. Viru kaevanduse tuhahoidla sulgemine (CD) 16. Viru jaama lammutus (CD) 17. Viru-Mari elektriliin (CD) 18. Elektriliinide likvideerimine (CD) 19. Lammutuse projekt (CD) 20. Ehitiste lammutamine (aktid, jäätmeõiend) (CD) 21. Bioloogiline korrastamine, istutamine (CD) 22. Allmaarajatiste ja –seadmete likvideerimise aktid (CD) 23. Allmaarajatiste ja -seadmete likvideerimise projekt (CD) 68 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekt 24. Lõpetamistööde akt (CD) 25. Puurkaevude likvideerimise aktid (2010 aasta) (CD) 26. Puuraukude likvideerimise aktid (2012 aasta) (CD) 27. Tehnoloogiliste puurkaevude likvideerimise tüüpprojekt (CD) 28. Tehnoloogiliste puurkaevude nr 26 ja 27 likvideerimise projekt (CD) 29. Viru Geoloogia OÜ poolt likvideeritud puuraugud (CD) 30. Ventilaatorihoonete ja tuulutusšurfide likvideerimine (CD) 31. Viru kaevanduse kütusereostuse uuring (CD) 32. Viru kaevanduse mäeeraldise rajatud puurkaevude revisjon ja põhjavee seire (CD) 33. 2017-10-23 Viru jäätmeloa andmine (CD) 34. Viru kaevanduse kaevandamisjäätmekava (CD) 35. Ülevoolupuuraukude projekt (CD) 36. Ratva oja ja Põllualuse kraavi hooldustööd (CD) 37. Viru kaeveväljal asuvate puuraukude nimekiri (CD) 38. Mäetaguse vallavalitsuse kiri seoses Viru korrastamisega (CD) 39. Viru II mäeeraldise ümberregistreerimine (CD) 40. Enefit Kaevandused AS ja VKG Kaevandused OÜ kaevandamislubade vahetusleping (CD) 41. Viru kaevanduse aheraine proovi fr.0/100mm katsetamine 42. Viru kaevanduse sihtotstarbe koordinaadid 69