AS Eesti Loots korralise üldkoosoleku otsus 22.05.2023

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: Aktsiaselts Eesti Loots registrikood: 10717897 tänava/talu nimi, Sadama tee 9 maja ja korteri number: küla: Rohuneeme küla vald: Viimsi vald maakond: Harju maakond postisihtnumber: 74012 telefon: +372 6053800 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.loots.ee Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 11 Bilanss 11 Kasumiaruanne 12 Rahavoogude aruanne 13 Omakapitali muutuste aruanne 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15 Lisa 2 Raha 17 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Varud 18 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20 Lisa 8 Kasutusrent 20 Lisa 9 Laenukohustised 21 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 11 Aktsiakapital 22 Lisa 12 Müügitulu 23 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 23 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 15 Tööjõukulud 24 Lisa 16 Intressikulud 24 Lisa 17 Seotud osapooled 25 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 TEGEVUSARUANNE AS Eesti Loots on 2000. aastal asutatud äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning mille aktsiate valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Aktsiaseltsi tegevuse eesmärk on ohutu meresõidu tagamine lootsitavatele laevadele. AS-i Eesti Loots põhitegevus on lootsiteenuse osutamine Eesti sadamaid külastavatele laevadele. See ülesanne on aktsiaseltsile pandud meresõiduohutuse seadusega. Muud AS-i Eesti Loots põhikirjalised tegevusalad on lootsimispiirkondades laevade teenindamine, lootsimisalane konsultatsioon ja koolitus, lootsilaevade rentimine ja sadamateenuste osutamine. AS-i Eesti Loots asutamise alus tuleneb meresõiduohutuse seadusest, mille kohaselt osutab lootsiteenust kohustusliku lootsimise piirkondades riigi poolt moodustatud äriühing. Sadama akvatooriumil lootsiteenuse osutamise õigus on ka sadama valdajal. AS Eesti Loots pakub lootsiteenust kõigis kohustusliku lootsimise piirkondades, mis on (6 kohustusliku lootsimise piirkonda): Tallinn, Paldiski, Kunda-Loksa, Väinameri, Pärnu ja Sillamäe. Tallinna piirkonnas saab eristada Muuga sadamat ja Tallinna lahe sadamaid (olulisemad Vanasadam, Paljassaare, Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse ja Miiduranna). Paldiski jaotub Põhjasadamaks ja Lõunasadamaks. Väinameres on alajaotus Saaremaa ja Hiiumaa (kokku 9 sadamat, millele lisaks Virtsu sadam ja Väinamere transiit). Kunda piirkond hõlmab ka Loksa sadamat. Aktsiaseltsi tulud moodustuvad laevade lootsimise eest saadavatest lootsitasudest, lootsilaevade rendist ja muudest tuludest. Tasu lootsimise eest kujuneb kombineerituna lootsimise pikkusest ning lootsitava laeva suurusest (kogumahtuvusest). Lootsimiste arv 2022. aastal teostas AS Eesti Loots 8607 lootsimist, mis on 4,7% vähem kui 2021. aastal. Lootsimiste arv 2022 aastal 2021 aastaga võrdluses kasvas veebruaris, märtsis, juunis, ja novembris. Suurim kasv oli veebruaris (+14,7%). Suurim langus leidis aset detsembris (- 15,8). Lootsimiste arvud ja muutused kuude lõikes on kajastatud järgnevates graafikutes ja tabelis. Piirkonniti jagunes lootsimiste arv 2022 aastal võrreldes 2021 aastaga järgmiselt : 2022 2021 Tallinn 3801 3872 sh Muuga 1787 2234 Kopli (Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse) 1038 821 Vanasadam 472 264 Paljassaare, Patareisadam, Miiduranna, Lahesuu, Miinisadam, Noblessneri sadam ja sadama välised 504 553 Paldiski 1322 1158 Kunda, Loksa 747 799 Väinameri 969 920 Pärnu 813 896 Sillamäe 955 1388 Kokku 8607 9033 Tabelis toodud andmetest nähtub, et lootsimiste arvud kasvasid Tallinna ja Kopli lahe sadamates (+22,9%), Paldiski sadamas (+14%) ja Väinamere piirkondades (+5,3%). Lootsimised vähenesid Sillamäe sadamas (-31,2%), Muuga sadamas (-20%) Pärnu sadamas (-9,3%) ja Kunda-Loksa sadamates (-6,5%). 2022. aasta lootsimised jagunesid piirkondade lõikes järgnevalt: Allpool olevast graafikust on näha lootsimised kuude lõikes kahel viimasel aastal. 2022 aastal taastusid väiksemas mahus kruiisilaevade külastused. 2022 aasta lootsimiste mahud võrdluses 2021 aasta vastavate kuude näitajatega jäid alla kaheksa ja ületasid nelja kuu lõikes. Suurim lootsimiste arvu tõus leidis aset veebruaris. Tulud AS Eesti Loots on 2022. aastal teeninud tulusid kokku ligikaudu 8,3 miljonit eurot, millest tulud lootsimisest moodustavad 95%. Ülejäänud tulud laekuvad põhiliselt lootsilaevade rentimisest ja muudest tuludest (vara rent, lootsimisalane koolitus jne). 2022. aastal teenisime tulusid lootsimistest 3,4% vähem võrreldes 2021 aastaga, summaliselt 280 tuhat eurot. Kuni 2014. aastani oli läbivalt suurim piirkondlik tuluteenija Muuga sadam. 2017. aasta tõi muutuse, mis jätkus 2019 aastani, kus rahaline tulu oli suurim Tallinna lahe sadamates. 2022 seoses alanud Ukraina sõjaga vähenesid oluliselt tulud transiidist, seda eriti Muuga ja Sillamäe sadamates. 2022 paranes olukord kruiisilaevade osas ja Tallinna lahe osakaal tõusis kogutuludes 26%- ni. 2022 aasta suurima osakaaluga olid Tallinna ja Kopli lahe ja Muuga sadamad, vastavalt 2,07 ja 1,67 miljonit eurot. Järgnesid Paldiski sadamad 1,23 ja Sillamäe sadam 1,06 miljoni euroga. Väinamere piirkonna tulud kasvasid 10,2%-ni, teenitud tulu kokku oli 0,81 miljonit eurot. Aastaga langes kõige rohkem Muuga sadama osakaal, kogutuludest 21,0%-ni, tulu kokku oli 0,8 miljonit eurot. Sillamäe sadama osakaal vähenes kogutuludest 13,3%-ni, tulu kokku oli 0,4 miljonit eurot. Kunda-Loksa ja Pärnu sadamad jäid võrdluses 2021 aastaga samale tasemele: 0,6 miljonit eurot moodustab 7 % lootsimise tuludest. 2022 aastal teenis AS Eesti Loots muu ärituluna 58 000 eurot lootsilaeva AHTO-03 müügist. Kulud AS-i Eesti Loots 2022. aasta märksõnadeks olid jätkuvalt kulude optimeerimine ja kokkuhoid. Tegevuskuludeks oli planeeritud 8 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes olid kulud 8,4 miljonit eurot, ülekulu 5%. Valdava osa kuludest moodustavad tööjõukulud. Nende kujunemine on kokku lepitud kollektiivlepingus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, Eesti Merelootside Ametiühingu ja AS-i Eesti Loots vahel. Töötasu ja maksukulu oleme suutnud planeerida ja kontrolli all hoida. Kõik personaliga seotud kulutused jäid eelarves planeeritud kulude piiridesse. Laevakulud kujunesid eelarvega võrreldes 48% suuremaks, rahaliselt 408 tuhat eurot. Laevakulude osas avaldasid suurt mõju oluliselt kallinenud diislikütuse ja elektri hinnad. Kulutused diislikütusele ületasid planeeritut summas 193 tuhat eurot, kaldateenused summas 99 tuhat eurot. Teostasime kõik planeeritud korralised remondi- ja hooldustööd. Erakorraliste ja ettenägematute laevaseadmete remontide osakaal ületas eelarves planeeritu summas 115 tuhat eurot. Amortisatsioon kujunes täpselt planeeritud summas. Finantskulud kujunesid planeeritust 38,6% suuremateks seoses euribori tõusuga. Aruandeaasta tulemiks kujunes 158 tuhat eurot kahjumit. Olulised sündmused aruandeaastal AS-i Eesti Loots lootsilaevastiku baassadam on Rohuneeme sadam. 2022. aastal on mõõdistatud, hooldatud ja hoitud märgistatuna nii sadam, kui ka kaks merekanalit, mis võimaldavad lootsilaevadel väljuda Rohuneeme sadamast Tallinna lahele. Kanalite heas seisukorras hoidmine on jätkuvalt problemaatiline, kuna Eestis puudub või ei ole küllaldaselt madalates veekogudes süvendamise ja pinnase äraveoga seotud tehnikat. Alates 01.10.2022 tõstis nõukogu Väinamerd läbiva transiidi hindasid 30%. Ülejäänud piirkondades opereeris AS Eesti Loots 01.01.2014.a. kehtima hakanud hinnakirja alusel. Seoses Riigilaevastiku loomisega ja töö alustamisega alates 01.01.2023 võtab Riigilaevastik plaani järgi AS Eesti lootsi varad üle alates 01.07.2023. Peale seda läheb AS Eesti Loots likvideerimisele. Tulususe näitajad Finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on järgmised: 2022 2021 omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) -1,0 6,2 aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) -0,4 4,6 puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) -1,9 8,3 ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) -0,9 8,9 omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) -1,3 6,1 likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 1,4 4,9 Muu avaldamisele kuuluv teave Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 110, aruandeaasta lõpul 107. Töötajate töötasu üldsumma aruandeaastal oli 3 799 153 eurot. Sh on juhatusele ja nõukogule aruandeaastal makstud tasudena vastavalt 80 000 ja 30 023 eurot. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Tulenevalt riigivara seaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Loots põhikirja punktist 7.2.2 on AS-il Eesti Loots kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina AS Eesti Loots järgib HÜT põhimõtteid mõningate eranditega, mida on kirjeldatud ja nimetatud mittejärgimise põhjus. Üldkoosolek Tulenevalt sellest, et 2022. majandusaasta jooksul oli AS-i Eesti Loots ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis ei ole vajadust järgida HÜT-i põhimõtet – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. 27.04.2022 korraline üldkoosolek otsustas jätta kasumijaotamise otsuse tegemata ning teha see pärast Vabariigi Valitsuse dividendikorralduse kinnitamist. AS Eesti Loots 2022 kuni 2024 majandusaasta audiitoriks on kinnitatud audiitoräriühing KM Audit OÜ (registrikood 14122942, tegevusluba nr 279). 14.11.2022 üldkoosolek otsustas kinnitada AS Eesti Loots jaotamata kasum 31.12.2021.a. seisuga 9 939 940 eurot ja jaotada aruandeaasta puhaskasum 706 825 eurot järgmiselt: a. maksta aktsionärile dividendidena 260 000 eurot; b. kanda jaotamata kasumisse 446 825 eurot. Nõukogu AS-i Eesti Loots nõukogu koosneb 4 liikmest. Nõukogu liikmed valitakse kooskõlas riigivaraseaduse, § 81 sätestatule. 2022. aasta detsembrikuu seisuga oli AS Eesti Loots nõukogu koosseis järgmine: esimees Margus Kaasik ja liikmed: Maivi Ots, Roomet Leiger, Kaupo Läänerand. Ainuaktsionäri otsusega 05.05.2022 nr 1.1-5/22-034 kutsuti Ain Tatter nõukogust tagasi ja liikmeks valiti Kaupo Läänerand volituste pikkusega 3 (kolm) aastat. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2022. aastal toimus 6 koosolekut. Nõukogu olulisemad otsused: 1. Kiita heaks 2021. majandusaasta auditeeritud aruanne ning esitada aruanne üldkoosolekule kinnitamiseks. 2. Maksta juhatuse liikmele tulemustasu kahe kuu töötasu ulatuses. 3. Määrata alates 1.aprillist 2022 juhatuse liikme tasu suuruseks 6000 eurot kuus ja anda nõukogu esimehele volitus lepingu muudatuse allkirjastamiseks. 4. Juhatusel viia läbi konkurss audiitori valimiseks ja esitada nõukogule konkursi tulemused. Esitada audiitor üldkoosolekule kinnitamiseks. 5. Juhatusel alustada kolme lootsilaeva AHTO-24, AHTO-29 ja AHTO-03 ning slipikäru võõrandamise protsessiga. 6. Tõsta alates 01.10.2022 Väinamerd läbiva transiidi hindasid 30% võrra. 7. Juhatusel esitada nõukogule kirjalikult konkreetsed tegevused, kuidas tõhustada ettevõttes sisekontrollimeetmeid. 8. Juhatusel luua kvaliteedijuhi ametikoht, kes tegeleb meresõidu ohutuse tagamise, sisekontrolli ja kvaliteedikultuuri edendamisega. 9. Ohutuse tõstmiseks ja lahkhelide vähendamiseks paigaldada lootsilaevadele jälgimissüsteemid. 10. Juhatusel edaspidi teavitada nõukogu kõikidest Eesti Lootsi isiku- või varakahjudest ning lootsimispiirkondades toimunud intsidentidest. 11. Kinnitada AS Eesti Loots Käitumisjuhend. 12. Kinnitada 2023. aasta 6 kuu eelarve tulud summas 4 273 tuhat eurot, kulud summas 4 148 tuhat eurot. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad tulenevalt riigivaraseaduse § 80 lõikest 1 ja § 81-st ning kooskõlas äriseadustiku § 305 lõikega 1, § 319 lõigetega 1 ja 4, AS-i Eesti Loots põhikirjaga ning arvestades nimetamiskomitee 07.07.2017 kirjaga nr 12.5- 8/31 saadetud ettepanekut. Juhatus AS-i Eesti Loots juhatus on üheliikmeline. AS-i Eesti Loots juhatuse liige esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatuse liige tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatuse liige tagab kehtivate õigusaktide täitmise ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Juhatuse liige Peeter Sepp ei kuulu teiste äriühingute juhatustesse. Teabe avaldamine AS Eesti Loots avaldab oma veebilehel informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta. Veebilehel on avaldatud Lootsitasu määrad ja maksmise kord, AS Eesti Loots hankekord ja hankeplaan. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel äriühingu põhikiri, andmed audiitori kohta ja majandusaasta vahearuanded ning aastaaruanne. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Juhatuse koostatud 2022. aasta majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu vandeaudiitor. Ainuaktsionäri otsusega on 2022. aasta majandusaasta audiitoriks valitud KM Audit OÜ vandeaudiitor Koidu Metsamaa. Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 4 549 665 4 375 646 2 Nõuded ja ettemaksed 661 570 583 776 3 Varud 434 844 109 083 4 Kokku käibevarad 5 646 079 5 068 505 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 9 961 074 11 369 350 6,18 Immateriaalsed põhivarad 2 235 4 259 7 Kokku põhivarad 9 963 309 11 373 609 Kokku varad 15 609 388 16 442 114 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 3 507 364 512 338 9,18 Võlad ja ettemaksed 596 371 504 903 10 Kokku lühiajalised kohustised 4 103 735 1 017 241 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 3 500 973 9 Kokku pikaajalised kohustised 0 3 500 973 Kokku kohustised 4 103 735 4 518 214 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 803 600 1 803 600 11 Kohustuslik reservkapital 180 360 180 360 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 679 940 9 233 115 Aruandeaasta kasum (kahjum) -158 247 706 825 Kokku omakapital 11 505 653 11 923 900 11 Kokku kohustised ja omakapital 15 609 388 16 442 114 11 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 8 300 148 8 533 700 12 Muud äritulud 58 000 0 6 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 620 134 -1 242 159 13 Mitmesugused tegevuskulud -397 351 -333 196 14 Tööjõukulud -5 152 280 -4 943 518 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 258 621 -1 255 838 6,7 Muud ärikulud -793 -775 Kokku ärikasum (-kahjum) -71 031 758 214 Intressitulud 4 830 369 Intressikulud -49 720 -33 851 16 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -115 921 724 732 Tulumaks -42 326 -17 907 11 Aruandeaasta kasum (kahjum) -158 247 706 825 12 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -71 031 758 214 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 258 621 1 255 838 6,7 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -58 000 0 6 Kokku korrigeerimised 1 200 621 1 255 838 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -77 794 -67 832 3 Varude muutus 9 786 -7 878 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 91 468 117 124 10 Kokku rahavood äritegevusest 1 153 050 2 055 466 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -183 868 -5 660 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 58 000 0 6 müügist Laekunud intressid 4 830 297 Kokku rahavood investeerimistegevusest -121 038 -5 363 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 2 031 526 9 Saadud laenude tagasimaksed -505 947 -2 521 753 9 Makstud intressid -49 720 -34 146 Makstud dividendid -260 000 -110 000 11 Makstud ettevõtte tulumaks -42 326 -17 907 11 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -857 993 -652 280 Kokku rahavood 174 019 1 397 823 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 375 646 2 977 823 Raha ja raha ekvivalentide muutus 174 019 1 397 823 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 4 549 665 4 375 646 2 13 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2020 1 803 600 180 360 9 343 115 11 327 075 Aruandeaasta kasum 0 0 706 825 706 825 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -110 000 -110 000 dividendid 31.12.2021 1 803 600 180 360 9 939 940 11 923 900 Aruandeaasta kasum 0 0 -158 247 -158 247 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -260 000 -260 000 dividendid 31.12.2022 1 803 600 180 360 9 521 693 11 505 653 Täpsem informatsioon on esitatud lisas 11. 14 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend). Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse raha pangas, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud varade ning kohustuste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Müügiootel vara on hinnatud neto realiseerimisväärtuses. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventari maksumusega 640 kuni 5 000 eurot üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse nii materiaalse kui immateriaalse põhivara puhul protsentides soetusmaksumusest lineaarselt. Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised ja rajatised 20-33 Masinad ja seadmed 5-10 Bürooseadmed 5 Arvutid ja tarvikud 3-4 15 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Veesõidualused 20 Muu materiaalne põhivara 5-10 Immateriaalne põhivara 3-4 Maad ei amortiseerita. Rendid Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed väljarenditud varadelt kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Tulud Tulu lootsi- ja muude teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulusid alla 2 000 euro ei periodiseerita. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel oli 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Seotud osapooled AS-i Eesti Loots seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. 16 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või AS-i Eesti Loots sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sündmused pärast aruandekuupäeva Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Arvelduskontod pankades 4 549 665 4 375 646 Kokku raha 4 549 665 4 375 646 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 588 228 588 228 Ostjatelt laekumata 588 228 588 228 arved Maksude ettemaksed ja 57 997 57 997 tagasinõuded Muud nõuded 1 075 1 075 Intressinõuded 1 075 1 075 Ettemaksed 14 270 14 270 Tulevaste perioodide 14 270 14 270 kulud Kokku nõuded ja 661 570 661 570 ettemaksed 31.12.2021 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 514 404 514 404 Ostjatelt laekumata 514 404 514 404 arved Maksude ettemaksed ja 58 224 58 224 tagasinõuded Muud nõuded 71 71 Intressinõuded 71 71 Ettemaksed 11 077 11 077 Tulevaste perioodide 11 077 11 077 kulud Kokku nõuded ja 583 776 583 776 ettemaksed 17 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Tooraine ja materjal 99 298 109 083 Laevakütus 88 264 74 810 Eririietus 11 034 34 273 Müügiks ostetud kaubad 335 546 0 Lootsilaev Ahto-24 müügi ootel 335 546 0 Kokku varud 434 844 109 083 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 6 391 0 2 634 Käibemaks 34 282 0 33 716 0 Üksikisiku tulumaks 0 68 916 0 75 438 Sotsiaalmaks 0 127 060 0 131 801 Kohustuslik kogumispension 0 3 771 0 4 335 Töötuskindlustusmaksed 0 7 269 0 8 212 Ettemaksukonto jääk 23 715 24 508 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 57 997 213 407 58 224 222 420 18 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed põhivarad 31.12.2021 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 98 579 26 563 482 Akumuleeritud kulum 0 -1 660 058 -13 436 452 -97 622 -15 194 132 Jääkmaksumus 373 369 737 257 10 257 767 957 11 369 350 Ostud ja parendused 0 0 183 868 0 183 868 Amortisatsioonikulu 0 -99 473 -1 157 125 0 -1 256 598 Ümberliigitamised 0 0 -335 546 0 -335 546 Ümberliigitamised varudega 0 0 -335 546 0 -335 546 31.12.2022 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 21 960 737 98 579 24 830 000 Akumuleeritud kulum -1 759 531 -13 011 773 -97 622 -14 868 926 Jääkmaksumus 373 369 637 784 8 948 964 957 9 961 074 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2022 Masinad ja seadmed 58 000 Muud masinad ja seadmed 58 000 Kokku 58 000 Aastal 2022 müüdi lootsilaev AHTO-03 hinnaga 58 000 eurot. Lootsilaev AHTO-24 on kantud jääkväärtusega 335 546 eurot varudesse kui müügiootel põhivara. Ahto-24 müügitehing toimus jaanuaris 2023. 19 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2021 Soetusmaksumus 61 202 61 202 Akumuleeritud kulum -56 943 -56 943 Jääkmaksumus 4 259 4 259 Amortisatsioonikulu -2 024 -2 024 31.12.2022 Soetusmaksumus 61 202 61 202 Akumuleeritud kulum -58 967 -58 967 Jääkmaksumus 2 235 2 235 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2022 2021 Lisa nr Kasutusrenditulu 298 601 268 451 12 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr 12 kuu jooksul 119 420 238 840 1-5 aasta jooksul 0 237 250 Kasutusrendile on antud lootsilaev AHTO-15 Saksamaale tähtajaga 31.03.2024. bilansilise väärtusega 1 824 758 eurot. Aruandekohustuslane kui rentnik 2022 2021 Lisa nr Kasutusrendikulu 65 854 63 110 14 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr 12 kuu jooksul 27 374 60 272 1-5 aasta jooksul 0 11 148 20 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Lühiajalised laenud Luminor I laen Euribor + 1 883 301 1 883 301 EUR 30.06.2023 18 0,93% Luminor II laen Euribor + 1 624 063 1 624 063 EUR 30.06.2023 18 0,93% Lühiajalised laenud 3 507 364 3 507 364 kokku Laenukohustised 3 507 364 3 507 364 kokku 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Luminor I laen Euribor + 2 144 971 265 097 1 340 337 539 537 EUR 25.10.2029 0,93% Luminor II laen Euribor + 1 868 340 247 241 1 250 051 371 048 EUR 25.04.2029 0,93% Pikaajalised laenud 4 013 311 512 338 2 590 388 910 585 kokku Laenukohustised 4 013 311 512 338 2 590 388 910 585 kokku Laenulepingud on hinnatud lühiajalisteks seoses äritegevuse üleminekuga Riigilaevastikule (lisa 18). Tulenevalt sellest, et Eesti Vabariik on AS-i Eesti Loots ainuaktsionär, eespool nimetatud laenude puhul tagatisi ei nõuta. 21 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 172 063 172 063 Võlad töövõtjatele 174 422 174 422 Maksuvõlad 213 407 213 407 5 Muud võlad 1 479 1 479 Intressivõlad 1 479 1 479 Saadud ettemaksed 35 000 35 000 Muud saadud ettemaksed 35 000 35 000 Kokku võlad ja ettemaksed 596 371 596 371 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 93 724 93 724 Võlad töövõtjatele 158 241 158 241 Maksuvõlad 222 420 222 420 5 Muud võlad 518 518 Intressivõlad 518 518 Saadud ettemaksed 30 000 30 000 Muud saadud ettemaksed 30 000 30 000 Kokku võlad ja ettemaksed 504 903 504 903 Lisa 11 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Aktsiakapital 1 803 600 1 803 600 Aktsiate arv (tk) 18 036 18 036 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Kõik AS Eesti Loots aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäride õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. AS Eesti Loots põhikirjas fikseeritud miimimumaktsiakapital on 1 803 600 eurot ja maksimumkapital on 7 214 400 eurot. Aruandeaastal kuulutati välja ja maksti omanikule dividende 260 000 eurot (2021: 110 000 eurot), millelt tekkis tulumaksukulu 42 326 eurot (2021: 17 907 eurot). Ettevõtte vaba omakapital seisuga 31.12.2022 on 9 521 694 eurot (2021: 9 939 940 eurot). Aruandekuupäeva seisuga on omanikele võimalik dividendidena välja maksta 7 660 844 eurot (2021: 8 012 650 eurot) ning dividendide väljamaksmisel kaasneks dividendide tulumaks väljamakstavalt summalt, seega 1 860 850 eurot (2021: 1 927 290 eurot). 22 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Müügitulu (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 8 062 898 8 296 450 Saksamaa 237 250 237 250 8 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 8 300 148 8 533 700 Kokku müügitulu 8 300 148 8 533 700 Müügitulu tegevusalade lõikes Laevade lootsimine 7 958 830 8 239 337 Lootsilaevade rent 297 067 266 917 8 Ruumide rent 1 534 1 534 8 Muud 42 717 25 912 Kokku müügitulu 8 300 148 8 533 700 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2022 2021 Tooraine ja materjal -27 758 -23 903 Energia -654 049 -424 511 Kütus -654 049 -424 511 Transpordikulud -310 008 -331 223 Laevade ja sõidukite remont ja hooldus -356 171 -243 368 Laevade kindlustus -37 699 -38 489 Muud laevakulud -234 449 -180 665 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -1 620 134 -1 242 159 23 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Üür ja rent -65 854 -63 110 Energia -65 077 -44 702 Elektrienergia -43 180 -26 359 Soojusenergia -21 897 -18 343 Mitmesugused bürookulud -15 553 -12 803 Lähetuskulud -2 723 -538 Koolituskulud -18 390 -22 474 Riiklikud ja kohalikud maksud -2 366 -2 366 Inventar ja inventari hooldus -13 417 -12 545 IT kulud -39 365 -57 596 Ruumide korrashoiukulud -40 980 -41 671 Sõidukite ülalpidamiskulud -12 990 -11 335 Sidekulud -11 059 -10 519 Esindus- ja õigusabi kulud -63 975 -37 465 Tervishoiuteenused -35 771 0 Muud -9 831 -16 072 Kokku mitmesugused tegevuskulud -397 351 -333 196 Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu -3 799 153 -3 667 439 Sotsiaalmaksud -1 281 115 -1 236 967 Erisoodustused -72 012 -39 112 Kokku tööjõukulud -5 152 280 -4 943 518 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 110 110 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 109 109 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1 Lisa 16 Intressikulud (eurodes) 2022 2021 Intressikulu laenudelt -49 720 -33 851 Kokku intressikulud -49 720 -33 851 24 Aktsiaselts Eesti Loots 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 110 023 97 600 Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustus kahe kuupalga keskmise tasu ulatuses. Nõukogu liikmetele on aruandeperioodil arvestatud tasusid 30 023 eurot (2021: 30 000 eurot) ja juhatuse liikmele 80 000 eurot (2021: 67 600 eurot). Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva Riik asutas 1.jaanuarist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava riigiasutuse Riigilaevastik. Riigilaevastiku tegevusvaldkond on riigi veesõidukite haldamine ja üks ülesanne on muu hulgas lootsiteenuse osutamine. Vabariigi Valitsuse 8. veebruar 2023 korralduse "Volitus Aktsiaseltsi Eesti Loots lõpetamiseks" eelnõu kohaselt alustab Riigilaevastik tegevust 1. juulist 2023. Kuivõrd alustav Riigilaevastik võtab üle AS-i Eesti Loots äritegevuse, lõpetatakse AS-i Eesti Loots kui riigi osalusega äriühingu tegevus. AS Eesti Loots varad lähevad üle Riigilaevastikule, samuti tuleb valdavas osas Riigilaevastikku üle AS Eesti Loots personal. Aastaaruande koostamise ajal, veebruaris 2023, hindas juhtkond äritegevuse Riigilaevastikule ülemineku mõju järgmiselt: 1) äritegevus ei katke 2023, lootsimine jätkub katkemata Riigilaevastikus 2) põhivara läheb Riigilaevastikule üle (põhivara kohta on info lisas 6) 3) pangalaenude lepingud ei lähe Riigilaevastikule üle ja lõpetatakse (laenude kohta on info lisas 9) 4) töötajate koondamise hinnanguline kulu 30.06.2023 seisuga on koos maksudega 420 tuhat eurot. 25  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Loots üldkoosolekule Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Loots (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2022 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Asjaolu rõhutamine - järgnevad sündmused Riigi 1.01.2023 asutatud Riigilaevastiku üks ülesanne on lootsiteenuse osutamine. Kui ettevõtte äritegevus läheb Riigilaevastikule üle, lõpeb AS Eesti Loots tegevus. Info selle asjaolu kohta on esitatud lisas 18 "Sündmused pärast aruandekuupäeva". Meie arvamus ei ole märkusega seoses selle asjaoluga. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Koidu Metsamaa Vandeaudiitori number 435 KM Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 279 Möldre tee 7, Tallinn, Harju maakond, 10915 03.03.2023  AS Eesti Loots ka hj umi kat mise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum 9 679 940 eurot 20 2 2 . aasta puhaska hju m -158 247 eurot Kokku jaotamata kasum seisuga 31.12.20 2 2 9 521 693 eurot AS Eesti Loots juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku katta 2022. aasta puhaskahju m -158 247 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Peeter Sepp Juhatuse liige Aktsiaselts Eesti Loots (registrikood: 10717897) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Eesti Loots asukohaga Sadama tee 9, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 22.05.2023. a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina kliimaminister Kristen Michal Aktsiate/häälte arv: 18 036 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitan, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1) ning nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2). Tutvunud AS Eesti Loots 2022. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298, § 305 lg 1, § 332 lg 2, § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 sätestatust: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2022. a majandusaasta aruanne (lisatud). 3. Kinnitada AS Eesti Loots 2022 majandusaasta puhaskahjum summas -158 247 seisuga 31.12.2022 .a. eurot. Katta 2022. aasta puhaskahjum summas -158 247 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Kokku jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 9 521 693 eurot. 4. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022. aastal. Valdav enamus omaniku ootustes kinnitatud strateegilistest ja finantseesmärkidest on saavutatud. Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta rahuldav. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2022. a majandusaasta aruanne ja kahjumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega; 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2022. a majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal