Saatja: Anne-Ly Normak <
[email protected]>
Saadetud: 30.05.2023 15:18
Adressaat: <"MKM info">; <"Jako Reinaste">
Teema: Kiri ASilt Eesti Gaas
Manused: image001.png; EG_arvamus_gaasivaru_kasutusele_votmise_kord_30_05_2023.asice
Tere
edastan AS Eesti Gaas arvamuse majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Strateegilise gaasivaru
kasutusele võtmise kord“ eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Anne-Ly Normak
kontserni jurist
+372 54740664
AS Eesti Gaas ● gaas.ee ● Sadama 7, 10111 Tallinn ● +372 630 3003
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Teie 18.05.2023 nr 3 - 1/17 - 0633/2722 - 1 Meie 30 .05.2023 nr 3-1/ 3-1/84-23 Arvamus majandus- ja infotehnoloogia ministri määruse „Strateegilise gaasivaru kasutusele võtmise kord“ eelnõu kohta AS Eesti Gaas tänab võimaluse eest avaldada arvamust majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Strateegilise gaasivaru kasutusele võtmise kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu ) kohta. Meil on eelnõu kohta järgmised ettepanekud, mida palume eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Eelnõu § 1 l õike 1 p unktis 3 on üleliigse d sõnad „võrguettevõtjate edastatud mõõteandmete ning kehtivate võrgu- ja müügilepingute alusel“. Süsteemihaldur pea b edastama v aru haldajale andmevahetusplatvormi s t kõik eelmise kuu maa gaasi tarbimiskogused olenemata nende sisestamise metoodikast, need on kõige õigemad ja nende alusel tegutsevad kõik turuosalised. S ee, millised andmed ja kelle poolt andmevahetusplatvormile esitatakse , on reguleeritud maagaasiseaduse ning selle alusel kehtestatud gaasituru toimimise võrgueeskirjaga . Eelnevat arvestades soovitame eelnõu § 1 lõike 1 punkt 3 sõnastada järgmiselt: „ 3) maagaasiseaduse § 10 2 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormist gaasi müüjate kaupa eelmise kuu gaasi tarbimiskogused. “. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt müüakse varu kas bilansigaasi hinnaga või kaalutud keskmise soetushinnaga, sõltuvalt sellest kumb on kõrgem. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et varu müügihind on üldjuhul kõrgem kui turul kaubeldava gaasi hind, mis suunab turuosalisi ostma varu vaid siis, kui turul on reaalne gaasi puudujääk. Toodud seisukoht ei arvesta asjaolu, et maagaasiseaduse ( MGS ) § 26 2 lõi k e 9 kohaselt on strateegilise gaasivaru kasutamise eeldus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 koha n e hädaolukor d ehk olukord, kus turupõhine gaasiga varustamine ei ole piisav, et rahuldada kogu nõudlust. Se llises olukorras on põhjendatud strateegilisest gaasivarust gaasi müümine turuhinnaga, mi lle referentsiks sobib hästi GetBalticu sama päeva hind. Varu moodustamise ja kasutuselevõtu eesmärgiks on tarbijate , kes on kandnud ka gaasi varumakse tasumise koormust , gaasiga varustamine . Seetõttu võiks s oetusmaksumus e kasutamine olla asjakohane vaid olukorras, kus see on varu kasutamise hetke turuhinnast madalam ja eesmärgiks on tarbijate kaitsmine väga kõrge turuhinna eest. Asjakohane ei ole, et turupõhise gaasiga varustamise olukorras tuleks gaasi eest maksta turuhinnast kõrgema t varu soetusmaksumus ega võrdset hinda . Täiendavalt märgime, et lisaks sisulisele ebakõlale on eelnõu § 1 lõige 2 ka formaalselt ebatäpne ja ei arvesta asjaoluga, et süsteemihaldur arvutab igaks bilansiperioodiks kaks bilansigaasi hinda: hinna nii ostetud kui müüdud bilansigaasile . Eelnõust ei selgu, millist bilansihinda on silmas peetud. Eelnevast tulenevalt palume eelnõu § 1 lõige 2 muuta ja sõnastada järgmiselt: „(2) K asutusele võet ud varu st müüb varu haldaja bilansiperioodil gaasi gaasibörsi GET Baltic Eesti gaasipiirkonna kohta tähise BGSI all avaldatud sama bilansiperioodi keskmi s e maagaasi turuhin naga. “. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt tehakse varu kättesaadavaks kas gaasihoidlas või virtuaalses kauplemispunktis. Selline regulatsioon ei arvesta, et gaasi mahutis üleandmiseks peab varu ostval gaasi müüjal olema sõlmitud mahuti kasutamise leping. Seega olukorras, kus gaasi müüjal pole võimalik varu vastu võtta gaasihoidlas mahuti kasutamise lepingu puudumise tõttu ning varu haldajal puudub võimalus gaasi üleandmiseks virtuaalses kauplemispunktis, pole tagatud gaasi müüjate ning seeläbi ka tarbijate võrdne kohtlemine . Arvestada tuleb ka, et määrus sätestab õiguse osta gaasi varu kasutusele võtmise otsus ele järgneva st bilansipäeva st alates ehk kiiresti . Seetõttu tuleb määruses üheselt sätestada, et varu tehakse gaasi müüjale kättesaadavaks virtuaalses kauplemispunktis ning varu haldajal tuleb tagada vastav võimekus . Kui müüja ka tegelikult ostab strateegilist varu oma klientide vajaduste katteks , ei ole tal gaasi vaja mitte mahutis, vaid virtuaalses kauplemispunktis. Lisaks kasutab eelnõu § 1 lõige 3 eelnõu muu teksti suhtes eksitavalt terminit „müüja“ varu haldaja kohta ning gaasi müüjat on nimetatud hoopis „gaasi ostjaks“. Eelneva t kokkuvõttes p alume eelnõu § 1 lõike 3 sõnastada järgmiselt: „(3) Varu haldaja teeb varu kättesaadavaks gaasi müüjale virtuaalses kauplemispunktis“ . E elnõu § 2 lõikes 1 kasutatud sõnastus „Eestis paiknevate klientide “ ja § 2 lõike s 2 kasutatud sõnastus „Eesti klientidele“ t eki tavad küsimus e , kas arvesse lähevad vaid need juriidilisest isikust kliendid , kelle registrijärgne asukoht on Eestis, olenemata sellest, kus toimub maagaasi tarbimine . Samuti pole selge, milline on näiteks välismaa äriühingu Eestis asuva filiaali paiknemise asukoht määruse mõttes või kas tegu on Eesti kliendiga . Erinevate käsitluste vältimiseks palume varustamine siduda Eestis paiknevate tarbimiskohtadega ja kasutada eelnevalt viidatud sõnastuste asemel sõnastust „Eesti s paiknev tarbimiskoht“. Pole mõeldav, et gaasi müüja esitaks eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt esitatavas kirjalikus tellimuses igale Eestis paiknevale tarbimiskohale tarnitava koguse. Meie hinnangul saab tellitava gaasi kogus t esitada vaid koondkogusena. Seetõttu palume § 2 lõike 2 esimeses lauses asendada sõnad „tarnitavad kogused“ sõnadega „tarnitav kogus“ ja teises lauses sõnad „ gaasi koguste“ sõnadega „gaasi koguse“ . Välistamaks strateegilise varu kuritarvitamist ja soetamist spekuleerimise eesmärgil või turugaasi asemel , peab eelnõu tagama varu haldajale piisavad võimalused ja meetmed järelevalveks ning alused varu müügist keeldumiseks. E eln õu § 2 lõige 2 annab varu haldajale õiguse küsida gaasi müüjalt täiendavaid andmeid tellitava gaasi koguse kohta. Selgusetuks jääb täiendavate andmete küsimise eesmärk, sest eelnõu ei esita täpsemaid tingimusi varu ostmise ks ega anna varu haldajal e õigus t kontrollida tellitava gaasi koguse põhjendatust ning mittepõhjendatuse korral keelduda gaasi müügist või vähendada ühepoolse otsusega müüdava gaasi kogust. Eelnõu tuleb vastava regulatsiooniga täiendada. T ingimus ed , mis tagaksid strateegilise varu kasutamise maksimaalselt Eesti tarbija jaoks , võiksid meie hinnangul olla näiteks : varu haldaja on enne varu müüki kontrollinud , et müüjal ei ole sellel bilansiperioodil kõigi oma tarneallikate baasil piisavalt gaasi oma tarbijate varustamiseks ; varu haldaja ei müü varu iga bilansiperioodi kohta rohkem kui 110% gaasi müüja klientide Eesti tarbimi ne - v äike prognoosimise viga peab olema seejuures lubatud, sest müüja tellib gaasi määratud tarnena, kuid müüb avatud tarnena; juhul kui eelnõu jätab varu haldajale võimaluse teha varu gaasi müüjale kättesaadavaks mahutis, peab varu haldajal olema õigus keelduda müügist, kui gaasi müüja on samal bilansiperioodil sisesta nud gaasi samasse mahutisse . Lisaks peaks eelnõu andma süsteemihaldur ile või tema kaudu varu haldaja le õiguse tagantjärgi kontrollida varu ostmise tingimustele vastavust. Samuti peaks eelnõus või varu ostmiseks sõlmitavas lepingus ette nägema tagajärjed olukorraks, kus v aru ost misel on määruse tingimusi rikutud - näiteks kohustus e rikkumise korral varust omandatud gaasi tagasimüümiseks varu haldajale alandatud hinnaga või muu leppetrahvi . Eelnõu § 2 lõikes 3 on antud varu haldajale õigus kehtestada tellimuste esitamise formaat, kuid e elnõu tervikuna ei arvesta müügilepingu sõlmimise vajadus ega ega esita selle korraldust . Selleks , et vältida olukorda, kus alles pärast hädaolukorra teket ja varu kasutusele v õtu otsust asuvad varu haldaja ja gaasi müüja müügilepingu tingimusi läbi rääkima ja lepingut sõlmima, tuleb varu haldaja l esimesel võimalusel oma veebilehel avalda d a müügilepingu üld tingimused ning gaasi müüjatele peaks olema tagatud võimalus sõlmida raam leping koheselt pärast eelnõu jõustumist. Eelnõu tule ks vastava regulatsiooniga täiendada ning e elnõu § 2 lõikes 3 esitatud varu tellimuste formaadi ja ka seletuskirjas viidatud veebikeskkonna kasutamise küsimused tuleks reguleerida müügilepingus . Nõustuda ei saa eelnõu seletuskirjas ( § 1 selgitus lk 2) esitatud väitega, mille kohaselt toimub strateegilise gaasivaru moodustamine ja kasutusele võtmine hädaolukorra seaduse ( HOS ) alusel ja varu kasutuselevõtmiseks ei ole v aja ilmtingimata välja kuulutada gaasisüsteemi hädaolukorda MGSi alusel. MGS § 26 2 lõige 9 sätestab üheselt, et gaasi müüjal on õigus omandada riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud strateegilise st gaasivarust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 kohases hädaolukorras. Seega on s trateegilise gaasi varu kasutuselevõtmise eelduseks kahe otsuse tegemine: hädaolukorra taseme väljakuulutamine Konkurentsiameti poolt MGSi tähenduses ja varu kasutusele võtmise otsus e tegemine Vabariigi Valitsuse poolt HOS § 18 3 l õike 1 alusel . Eksiarvamuste vältimiseks p alu me eelnõu seletuskirja vastavat lauset täpsustada. Seletuskirja kohaselt jagab varu haldaja ülevaadet varu piisavuse kohta oma kodulehe kaudu, et turuosalistel oleks võimalik planeerida ette gaasi ostu-müügitehinguid (seletuskirja lk 2). Vastav kohustus tuleb varu haldajale ette näha ka eelnõus. Palume eelnõu täiendada. MGS § 26 2 lõige 9 annab vaid müüjale õiguse gaasi omandamiseks strateegilise st gaasivaru st, kuid eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 1) müüb varude haldaja varu turuosalistele, sealhulgas süsteemihaldurile. Palume seletuskirja täpsustada. Lisaks ei selgu eelnõu seletuskirjast, kas ja kuidas on riik või varu haldaja kavandanud maandada strateegilise st gaasivarust gaasi müümisega kaasneda võiva t krediidiriski. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Kotov Juhatuse liige