Tööhõiveprogramm 2024–2029

Justiitsministeerium Meie 30.05.2023 nr 1.2-2/63-1 Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust hiljemalt 12. juuniks 2023. a. Enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele peab selle heaks kiitma Eesti Töötukassa nõukogu. Eelnõu on kavas esitada Eesti Töötukassa nõukogu 30. juuni 2023. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja kommunikatsiooniminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 4. Seletuskirja lisa 2 Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Annika Sepp [email protected]  EELNÕU 15.mai 2023.a VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Tööhõiveprogramm 2024–2029 Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega sätestatakse tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste maksmise ja Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) vahendite kasutamise tingimused ja kord ning tööturuteenustega seotud arendustegevused ning tööturuteenuste ja -toetuste määrad. (2) Määruse eesmärk on: 1) toetada tööturumeetmete seaduse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamist; 2) reguleerida Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetme nimekiri) meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. § 2. Tööhõiveprogrammi kestus (1) Tööhõiveprogrammi kestus on kuus aastat. (2) Tööhõiveprogrammi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a. § 3. Tööhõiveprogrammi rahaline maht ning rahastamise kord (1) Tööhõiveprogrammi rahaline maht on selle kestuse ajal tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste maksmiseks kavandatud rahasumma. (2) Tööhõiveprogrammi rahaline maht koos tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringuga on: 1) 2024. aastal kuni 78,9 miljonit eurot; 2) 2025. aastal kuni 82,3 miljonit eurot; 3) 2026. aastal kuni 85,7 miljonit eurot.  2 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aastane eelarve võib suureneda eelnevast aastast ülekantava ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu võrra. (4) Tööhõiveprogrammi rahaline maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks. (5) Aastatel 2024–2029 moodustab tööhõiveprogrammi rahalisest kogumahust: 1) ESF+ toetus 9,1 miljonit eurot; 2) riiklik kaasfinantseering 3,9 miljonit eurot. § 4. Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad (1) Tööhõiveprogrammi väljundnäitaja on tööturuteenusel osalenute arv. Aastate kaupa on väljundnäitajad järgmised: 1) 2024. aastal kuni 158 616 tööturuteenusel osalemist; 2) 2025. aastal kuni 157 745 tööturuteenusel osalemist; 3) 2026. aastal kuni 157 336 tööturuteenusel osalemist. (2) Tööhõiveprogrammi tulemusnäitajad on töötusest tööle liikumise, töötusest tööle liikunute hõives püsimise ja oskuste arendamise meetmetes osalenud töötavate inimeste hõives püsimise määr vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3–5. (3) Registreeritud töötutest on iga-aastaselt perioodil 2024. – 2026. aastal liikunud tööle vähemalt 56%. (4) Töötusest tööle liikunutest on iga-aastaselt perioodil 2024. – 2026. aastal hõives püsinud vähemalt 80%. (5) Oskuste arendamise meetmetes osalenud töötavatest inimestest on iga-aastaselt perioodil 2024. – 2026. aastal hõives püsinud vähemalt 90%. (6) Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks. § 5. Mõju hindamine (1) Mõju hindamisel analüüsitakse teavet tööturuteenuse või -toetuse efektiivsuse ja tulemuslikkuse kohta, eesmärgiga vajadusel tööturuteenuseid või -toetusi ümber kujundada. (2) Tööturuteenuseid ja -toetusi hinnatakse üldjuhul kord tööhõiveprogrammi kehtivuse aja jooksul. (3) Mõju hindamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa), kes lepivad iga-aastaselt hiljemalt 31. detsembriks kokku: 1) milliseid tööturuteenuseid ja -toetusi järgneval aastal hinnatakse; 2) kes korraldab konkreetse tööturuteenuse või -toetuse hindamise. § 6. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähendused:  3 1) eri- või kutsealase hariduseta isik – inimene, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus; 2) EURES - Euroopa tööturuasutuste töövahenduse võrgustik, mis toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides ja Šveitsis; 3) kinnipeetav – inimene, kes kannab karistust avavanglas; 4) koondamisteatega töötaja – inimene, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu; 5) pensioniealine – inimene, kes on vanaduspensioniealine või ennetähtaegse vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saaja; 6) rahvusvahelise kaitse saaja – inimene, kes on Eestis rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise või täiendava kaitse saaja või Eestis rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses; 7) tervisest tulenev takistus – seisund, millisel juhul inimesele on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele, või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel; 8) töötamine või tööle asumine – hõivatus tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3– 9 nimetatud tegevusega, välja arvatud, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti; 9) õppimine – hariduse omandamine keskhariduse tasemel või kutseõppes statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel täiskoormusega õppes, kaasa arvatud viibimine akadeemilisel puhkusel. 2. peatükk Tööturuteenused ja -toetused 1. jagu Üldsätted § 7. Tööturuteenused (1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktides 1–9 sätestatud tööturumeetmed jagunevad tööturuteenusteks. (2) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise tööturumeede hõlmab tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamist. (3) Töövahenduse tööturumeede hõlmab töövahendust. (4) Karjääriteenuste tööturumeede hõlmab: 1) karjääriinfo vahendamist; 2) karjäärinõustamist. (5) Töökeskse nõustamise tööturumeede hõlmab: 1) töökeskset nõustamist; 2) tööklubi. (6) Oskuste arendamise tööturumeede hõlmab: 1) tööturukoolitust; 2) tasemeõppes osalemise toetust;  4 3) kvalifikatsiooni saamise toetamist; 4) koolitustoetust; 5) tööpraktikat; 6) arengutreeningut. (7) Ettevõtluse toetamise tööturumeede hõlmab: 1) ettevõtluse alustamise toetust; 2) ettevõtluse järelteenuseid. (8) Töövalmiduse toetamise tööturumeede hõlmab: 1) tööharjutust; 2) nõustamisteenuseid; 3) kogemusnõustamist; 4) individuaalseid lahendusi. (9) Töövõime toetamise tööturumeede hõlmab: 1) tööruumide ja -vahendite kohandamist; 2) tööalast abivahendit; 3) tugiisikuga töötamist; 4) tööalast rehabilitatsiooni; 5) toetatud töölerakendamist; 6) tööandjate teavitamist ja nõustamist. (10) Tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeede hõlmab: 1) palgatoetust; 2) alaealise töötamise toetamist; 3) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamist. § 8. Tööturutoetused (1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 10 nimetatud tööturumeede jaguneb tööturuteenusel osalemise tööturutoetusteks. (2) Tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeede hõlmab: 1) stipendiumi; 2) sõidu- ja majutustoetust. § 9. Tööturuteenuseid saama õigustatud isikud (1) Töötule, töötajale ja muule isikule osutatakse: 1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamist; 2) töövahendust; 3) karjääriinfo vahendamist; 4) karjäärinõustamist. (2) Töötule osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule: 1) töökeskset nõustamist; 2) tööklubi; 3) tööturukoolitust; 4) tasemeõppes osalemise toetust;  5 5) kvalifikatsiooni saamise toetamist; 6) tööpraktikat; 7) arengutreeningut; 8) ettevõtluse alustamise toetust; 9) tööharjutust; 10) nõustamisteenuseid; 11) individuaalseid lahendusi; 12) palgatoetust. (3) Õppivale töötule ei osutata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4, 6, 9 ja 12 nimetatud teenuseid. (4) Tervisest tuleneva takistusega töötule osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatule: 1) kogemusnõustamist; 2) tööruumide ja -vahendite kohandamist; 3) tööalast abivahendit; 4) tugiisikuga töötamist; 5) tööalast rehabilitatsiooni; 6) toetatud töölerakendamist. (5) Õppivale töötule, kellel on tervisest tulenev takistus, osutatakse teenuseid kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 1–4 ning palgatoetust. (6) Töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule: 1) töökeskset nõustamist; 2) tööklubi; 3) tööturukoolitust; 4) tasemeõppes osalemise toetust; 5) kvalifikatsiooni saamise toetamist. (7) Koondamisteatega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 6 nimetatule nõustamisteenuseid. (8) Kinnipeetavale töötajale osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule töökeskset nõustamist, tööklubi, tööturukoolitust ja kvalifikatsiooni saamise toetamist. (9) Tervisest tuleneva takistusega töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 6 nimetatule kogemusnõustamist, individuaalseid lahendusi, tööruumide ja -vahendite kohandamist, tööalast abivahendit, tugiisikuga töötamist ning tööalast rehabilitatsiooni. (10) Töötajale, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust, osutatakse ettevõtluse järelteenuseid. (11) Muule isikule osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tööklubi ja töökeskset nõustamist.  6 (12) Kinnipeetavale muule isikule osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 11 nimetatule tööturukoolitust, kvalifikatsiooni saamise toetamist ja tööpraktikat. (13) Pensioniealisele muule isikule osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 11 nimetatule tööturukoolitust, kvalifikatsiooni saamise toetamist, tööpraktikat ja ettevõtluse alustamise toetust. (14) Tervisest tuleneva takistusega muule isikule osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 11 nimetatule tööalast rehabilitatsiooni. (15) Tööandjale osutatakse: 1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamist; 2) töövahendust; 3) koolitustoetust; 4) tööpraktikat; 5) individuaalseid lahendusi; 6) tööruumide ja -vahendite kohandamist; 7) tööalast abivahendit; 8) tugiisikuga töötamist; 9) tööandjate teavitamist ja nõustamist; 10) palgatoetust; 11) alaealise töötamise toetamist; 12) rahvusvahelise kaitse saaja toetamist. (16) Tööturuteenuseid saama õigustatud isikutele seatavad täpsemad tingimused on sätestatud vastava tööturuteenuse osutamise tingimustes käesoleva peatüki 2. jaos. § 10. Tööturutoetuseid saama õigustatud isikud (1) Töötule makstakse stipendiumi, kui ta osaleb: 1) tööturukoolitusel; 2) tööpraktikal; 3) tööharjutusel; 4) toetatud töölerakendamisel. (2) Töötule makstakse sõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb: 1) karjäärinfo vahendamisel tööotsingu või EURES temaatilises töötoas; 2) karjäärinõustamisel; 3) tööklubis; 4) tööturukoolitusel; 5) kvalifikatsiooni saamise toetamisel; 6) tööpraktikal; 7) arengutreeningul; 8) tööharjutusel; 9) nõustamisteenustel; 10) kogemusnõustamisel; 11) tööalasel rehabilitatsioonil; 12) toetatud töölerakendamisel.  7 (3) Tervisest tuleneva takistusega töötajale ja muule isikule makstakse sõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb tööalasel rehabilitatsioonil. § 11. Tööturuteenuse saamise õiguse säilimine (1) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötul, kellega on töötuna arveloleku ajal kokku lepitud osalemine: 1) tööturukoolitusel, tasemeõppes osalemise toetusel, kvalifikatsiooni saamise toetamisel, tööpraktikal, arengutreeningul, tööharjutusel, nõustamisteenustel, kogemusnõustamisel, tööalasel rehabilitatsioonil ja toetatud töölerakendamisel, ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist; 2) kogemusnõustamisel, tööruumide ja -vahendite kohandamisel, tööalasel abivahendil, tugiisikuga töötamisel, tööalasel rehabilitatsioonil, toetatud töölerakendamisel ja palgatoetusel, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal; 3) tööalasel rehabilitatsioonil, ka pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel. (2) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal, kellega on töötamise ajal kokku lepitud osalemine: 1) tööturukoolitusel, kvalifikatsiooni saamise toetamisel, nõustamisteenustel ja kogemusnõustamisel, ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist; 2) tööalasel rehabilitatsioonil, ka pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust; 3) kogemusnõustamisel, individuaalsetel lahendustel, tööruumide ja -vahendite kohandamisel, tööalasel abivahendil, tugiisikuga töötamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal. (3) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist, kui ta esitas avalduse tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks töötamise ajal. (4) Tööturuteenuse saamise õigus säilib muul isikul kellega on kokku lepitud osalemine: 1) tööturukoolitusel, kvalifikatsiooni saamise toetamisel ja tööpraktikal, ja kes on kinnipeetav, ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööle asumist; 2) tööturukoolitusel ja kvalifikatsiooni saamise toetamisel, ja kes on pensioniealine, ka pärast tööle asumist; 3) tööalasel rehabilitatsioonil, ka pärast tervisest tuleneva takistuse või teenuse osutamise aluseks oleva muu asjaolu muutumist teenuse saamise ajal või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel. § 12. Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine (1) Töötukassa osutab tööturuteenuseid ise või sõlmib teenuse osutamiseks lepingu või võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast või annab haldusakti, mille alusel toetab tööturuteenusel osalemist või tasub tööturuteenuse eest või hüvitab selle kulud.  8 (2) Kui inimesel võimaldatakse valida sobiv teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate pakutavate teenuste seast, võib töötukassa seada teenuseosutajatele kvalifitseerimise nõuded ja kehtestada koostööpõhimõtted, milles sätestatakse täpsemad teenuse osutamise tingimused ja korraldus. (3) Töötukassa tasub teenuseosutajale või tasub või hüvitab tööandjale tööturuteenuse osutamise eest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentides sätestatud korras ja tähtajal. (4) Töötukassal on õigus jätta teenuse eest tasumata või hüvitamata või tasumisele või hüvitamisele kuuluvat summat vähendada, kui teenuseosutaja või tööandja ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. (5) Tööturuteenuseid võib osutada individuaalselt või grupis, e-keskkonnas, töötukassas või teenuseosutaja või tööandja valitud asukohas, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil, arvestades käesolevas määruses sätestatut. (6) Töötukassa maksab tööturuteenuse raames makstava toetuse või tööturutoetuse inimese: 1) pangakontole Eestis maksja kulul; 2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti; 3) elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul. (7) Käesolevas määruses toodud tööturuteenuste määrad sisaldavad käibemaksu. § 13. Arvestuse pidamine ning andmete ja dokumentide esitamine (1) Teenuseosutaja või tööandja peab arvestust osavõtjate kohta ning esitab töötukassale andmed töötukassa määratud tähtajal ja viisil, järgmiste tööturuteenuste osutamisel: 1) tööklubi; 2) tööturukoolitus; 3) tööpraktika; 4) arengutreening; 5) ettevõtluse järelteenuste nõustamine mentorklubis; 6) tööharjutus; 7) nõustamisteenused; 8) kogemusnõustamine; 9) tööalase rehabilitatsioon; 10) toetatud töölerakendamine. (2) Inimene, teenuseosutaja või tööandja esitab töötukassale teenuse osutamisega seotud andmed ja dokumendid töötukassa määratud tähtajal ja viisil. Töötukassal on õigus küsida täiendavat teavet ja muid tõendeid ning vajadusel teostada paikvaatlust. § 14. Tööturuteenuste andmete vahetamine (1) Töötukassa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuseosutaja vahetavad tööturuteenuse osutamisega seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.  9 (2) Töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja võivad vahetada andmeid töötukassa infosüsteemi kaudu järgmiste tööturuteenuste osutamisel: 1) töövahendus; 2) tööklubi; 3) tööturukoolitus; 4) koolitustoetus; 5) tööpraktika; 6) arengutreening; 7) ettevõtluse järelteenuste nõustamine mentorklubis; 8) tööharjutus; 9) nõustamisteenused; 10) kogemusnõustamine; 11) tööalase rehabilitatsioon; 12) toetatud töölerakendamine. (3) Töötukassa ja tööandja võivad töövahenduse osutamisega seotud andmeid vahetada EURES andmevahetuskihi kaudu. § 15. Tööturuteenustega seotud kulude tasumine (1) Eksperdi kaasamisel tööturuteenuse vajaduse hindamisse vastavalt tööturumeetmete seaduse § 5 lõikele 6 võib töötukassa tasuda eksperdi ja eksperthinnangute koostamise kulud. (2) Töötukassa võib tasuda tööturuteenusega seotud muude kulude eest, mis on vajalikud teenuse osutamiseks või kvaliteedi hindamiseks. § 16. Tööturuteenuste kvaliteedi hindamine Tööturuteenuste kvaliteedi hindamiseks on töötukassal õigus tutvuda tööturuteenuste korraldusega, kaasates vajadusel eksperte. 2. jagu Tööturuteenuste ja tööturutoetuste eesmärk, osutamise ja maksmise tingimused ning korraldus § 17. Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine (1) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise eesmärk on suurendada isiku teadlikkust tööturust ning selle võimalustest. (2) Tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamisel antakse teavet tööturu seisu, töötamis- ja õppimisvõimaluste, tööturuteenuste ja tööturutoetuste tingimuste ning isiku õiguste ja kohustuste kohta. § 18. Töövahendus (1) Töövahenduse eesmärk on toetada inimest töö ja tööandjat töötaja leidmisel. (2) Töövahenduse osutamisel vahendatakse inimese ja tööandja vahel töö ja töötaja leidmiseks vajalikku teavet, milleks on:  10 1) inimese töösoov ning andmed tema oskuste ja kogemuste kohta; 2) pakutav töökoht ja kandidaadile seatud nõuded; 3) muu oluline teave inimese, tööandja ja värbamisprotsessi kohta. § 19. Karjääriinfo vahendamine (1) Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada inimest haridus- ja tööturuvalikuteks teabe leidmisel ning karjäärikujundamise oskuste arendamisel. (2) Karjääriinfo vahendamisel juhendatakse inimest karjääri kujundamiseks vajaliku teabe otsimisel, sealhulgas töö otsimise, õppimis- ja töötamisvõimaluste, tööturu olukorra kohta ning selle teabe seostamisel tema karjääriplaanidega. (3) Karjääriinfo vahendamist võib osutada grupitegevusena tööotsingu töötoas, sealhulgas EURES temaatilises töötoas. § 20. Karjäärinõustamine (1) Karjäärinõustamise eesmärk on suurendada inimese karjäärialast eneseteadlikkust ning teadlikkust tööturu vajadustest ja arengutest, toetada teda haridus- ja tööturuvalikute tegemisel ning muudes karjääri kujundamise küsimustes. (2) Karjäärinõustamisel nõustatakse inimest karjäärivalikute, sealhulgas tööturu olukorra, oskuste arendamise või muudes karjäärikujundamise küsimustes, lähtudes tema isikuomadustest, haridusest ja oskustest. § 21. Töökeskne nõustamine (1) Töökeskse nõustamise eesmärk on toetada inimest tööotsingul ja -valikul ning soodustada tema tööle saamist või tööga kohanemist ja tööl püsimist. (2) Töökesksel nõustamisel analüüsitakse koos inimesega tema olukorda, töö leidmise või tööl püsimise võimalusi, koostatakse tegevuskava, kus kavandatakse vajalikud tegevused töö leidmiseks ja sobivale tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks. (3) Töötu töökeskne nõustamine toimub töötuna arveloleku ajal vähemalt kord 30 päeva jooksul. (4) Töötajale ja muule isikule osutatakse töökeskset nõustamist vajadusel, eelkõige kui see on vajalik teiste tööturuteenuste pakkumiseks. (5) Kui töötu asus tööle, aga tema tööl püsimine on raskendatud, võib tema tööl püsimise toetamiseks jätkata töökeskset nõustamist jätkutoena. Jätkutoele on töötajal vastavalt vajadusele õigus kuni kuue kuu jooksul tööleasumisest. Selle raames kaasatakse vajadusel ka tööandjat. § 22. Tööklubi (1) Tööklubi eesmärk on tõsta inimese tööturul osalemise motivatsiooni ning valmistada teda ette töö otsimiseks ja tööeluks.  11 (2) Tööklubis antakse inimesele ülevaade tööturu olukorrast ja töövõimalustest juhendatud grupitegevuse vormis. Tööklubis osalemine võimaldab jagada kogemusi ning saada tuge teistelt osalejatelt ja juhendajalt. (3) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu. § 23. Tööturukoolitus (1) Tööturukoolituse eesmärk on toetada inimest tööle asumiseks või töötamiseks vajalike üld- või ametioskuste omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega. (2) Tööturukoolitus on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, mida võib korraldada täienduskoolitusasutuse pidaja. Tööturukoolituse õppekavas peab olema ette nähtud õpiväljundite saavutatuse hindamine vastavalt täienduskoolituse standardile. (3) Ühe tööturukoolituse kestus ei või ületada 12 kuud. (4) Töötukassa sõlmib tööturukoolituse korraldamiseks täienduskoolitusasutuse pidajaga halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud täienduskoolitusasutuse pidajate pakutavate koolituste seast (edaspidi koolituskaart). Töötukassa rahastab üldjuhul tööturukoolitust, mis toimub grupikoolitusena. (5) Tööturukoolituse maht koolituskaardiga on vähemalt 26 akadeemilist tundi. Koolituse maht võib olla väiksem, kui koolitus on vajalik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal, millele on õigusaktides ette nähtud täiendavad nõuded. (6) Koolituskaardi alusel võib töötukassa tasuda tööturukoolituse kulu: 1) töötaja eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul; 2) töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja, kinnipeetava muu isiku ja pensioniealise muu isiku eest kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul, arvestades § 28 lõikes 7 sätestatut. (7) Tööturukoolitust koolituskaardiga võimaldatakse, kui täienduskoolitusasutuse pidajalt laekub töötukassale koolitusele registreerimisteade hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse tegevuskavas kokkuleppimisest. (8) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule isikule ning pensioniealisele muule isikule võimaldatakse tööturukoolitusi õppekavarühmadel ja nendesse kuuluvatel õppekavadel, mille loetelu on avaldatud töötukassa veebilehel. Nimetatud loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, lähtudes kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast või muust teabest tööjõuvajaduse kohta. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa osutada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel.  12 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud koolituse raames võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. (10) Töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on arvestatud töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, võimaldatakse tööturukoolitust koolituskaardi alusel ja kui ta on: 1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tema sissetulek taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel; 2) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel; 3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata; 4) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema töökoht on Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, mis omab põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. (11) Käesoleva paragrahvi lõiget 10 ei kohaldata koondamisteatega töötajale ja kinnipeetavale töötajale. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1 ja 2 nimetatud töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis. (13) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 3 nimetatud terviseseisundit tõendab muu hulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus või töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. (14) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonda kuuluvat tööturukoolitust ja tööturukoolitust, mis valmistab ette töötajaid töötama põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealade vastavate õppekavarühmade ja õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. (15) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktis 3 nimetatud töötajale võimaldatakse tööturukoolitust koolituskaardi alusel käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud õppekavarühmadel ja nendesse kuuluvatel õppekavadel, välja arvatud eesti keele koolitust.  13 (16) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel ei võimaldata, kui valitud koolitaja on töötaja tööandja või töötaja on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või ta osutab koolitajale koolitusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või võlaõigusliku lepingu alusel. § 24. Tasemeõppes osalemise toetus (1) Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega. (2) Tasemeõppes osalemise toetus on kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamise ajal igakuiselt makstav toetus, kui töötu või töötaja asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. (3) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ning 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on arvestatud töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat; 2) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja põhiharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis; 3) tal puudub eri- või kutsealane haridus, üldkeskharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest on möödunud vähemalt kaheksa aastat; 4) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat; 5) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud terviseseisundit tõendatakse vastavalt § 23 lõikes 13 sätestatule. (5) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud töötule ja töötajale, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealadele vastavate õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. (6) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse, kui inimene toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses, välja arvatud õppimine üldhariduse omandamiseks või kutsevaliku õppekaval, ega kõrgkoolis või tema õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva. Inimesele, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 8 lõike 4 punkti 10 tingimustele mittevastamisega, makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta taotleb toetust 60 päeva jooksul kutseõppeasutuses kutsehariduses või kõrgkoolis õppima asumisest. Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel.  14 (7) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse ning asub õppima hiljemalt 12 kuu jooksul temaga tegevuskavas tasemeõppes osalemises kokkuleppimisest. (8) Toetust ei maksta inimesele, kes Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpingud kutseõppeasutuses, välja arvatud õppimine üldhariduse omandamiseks või kutsevaliku õppekaval, või kõrgkoolis, välja arvatud, kui inimene õppis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli õppijal hüvitada. (9) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. (10) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse alates Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. (11) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. (12) Kui inimene katkestab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine ja sel juhul võib töötukassa maksta tasemeõppes osalemise toetust veel ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. (13) Toetuse maksmist ei lõpetata, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel asub inimene uuesti õppima 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse perioodid. § 25. Kvalifikatsiooni saamise toetamine (1) Kvalifikatsiooni saamise toetamise eesmärk on toetada inimest oskuste või kvalifikatsiooni tõendamisel. (2) Kvalifikatsiooni saamise toetamisel tasutakse või hüvitatakse inimesele kutse- või pädevustunnistuse või mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu. (3) Töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja, kinnipeetava muu isiku või pensioniealise muu isiku eest kvalifikatsiooni saamise kulud tasutakse. (4) Töötajale, välja arvatud koondamisteatega töötajale ja kinnipeetavale töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu kolme aasta jooksul kuni 500 eurot. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitatakse, kui töötaja on avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul läbinud vastava tööturukoolituse või koolituse läbimise eest on töötukassa tööandjale maksnud koolitustoetust või hüvitanud koolituskulud ning töötaja on sooritanud eksami positiivsele tulemusele. Kulu ei hüvitata, kui töötukassa on inimesele sama eksami kulu juba hüvitanud või selle tema eest tasunud.  15 § 26. Koolitustoetus (1) Koolitustoetuse eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajatele muutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel. (2) Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud. (3) Koolitustoetust makstakse, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud: 1) töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealadele vastavate ametite loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel; 2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel; 3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks; 4) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks. (4) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja töötukassa vahendusel sobivat töötajat ei leia, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud: 1) majandustegevuse ümberkorraldamiseks loetakse muuhulgas olukorda, kui olulisel määral muutub ettevõtte tootmis- või teenindusprotsess, ettevõte siseneb uuele sihtturule või tegevusvaldkonda ning ümberkorraldusega kaasneb muutus töötajate arvus; 2) kvalifikatsiooninõuete uuenemiseks loetakse eelkõige olukorda, kus õigusakti või kutsestandardi muudatuse tõttu peab töötaja viima enda teadmised ja oskused vastavusse uute kvalifikatsiooninõuetega ja muudatus on jõustunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul; 3) tehnoloogia uuenemiseks loetakse muuhulgas olukorda, kus võetakse kasutusele uued seadmed või masinad, millega töötamine eeldab töötajatelt uusi oskusi ja muudatus ei ole toimunud varem kui taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. (8) Koolitustoetust ei maksta töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel. (9) Koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni 12 kuud.  16 (10) Koolitustoetust makstakse, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutuse pidaja või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu koolituse korraldaja. Kui koolitustoetust taotletakse eesti keele koolituseks, peab koolituse korraldaja omama tegevusluba eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks. (11) Tööandjale makstakse koolitustoetust: 1) koolituse maksumuse hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel; 2) töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal; 3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel, kui koolitus toimub väljaspool Eestit. (12) Töötukassaga eelneval kokkuleppel võib tööandjale hüvitada lõikes 11 nimetatud kulude kogusummast: 1) kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta; 2) kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötuna arvel oleva isiku; 3) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta, kui § 47 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse § 47 lõikes 2 sätestatud riigiabina. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul. (14) Töötukassa võib põhjendatud juhul koolitustoetuse andmisest keelduda või toetust vähendada, muu hulgas juhul, kui koolituse maksumus ei ole põhjendatud, arvestades koolituse kestust või teiste samalaadsete koolituste hinda. (15) Koolitustoetust makstakse, kui: 1) toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul hiljemalt nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest; 2) käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest. (16) Koolitustoetust ei määrata, kui: 1) tööandjal või koolitajal on kehtiv likvideerimishoiatus või tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus; 2) tööandja või koolitaja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid või töötukassa koolituskaardi koostööpõhimõtteid; 3) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või 4) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata. (17) Koolitustoetust ei maksta, kui tööandja on ise taotluses märgitud koolituse koolitaja või, kui tööandja ja koolitaja on omavahel seotud järgmiselt: 1 tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või  17 kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel; 2) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sellises rollis; 3) koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist, või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. (18) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul koolitustoetuse andmise otsust muuta või otsus kehtetuks tunnistada, muu hulgas juhul, kui koolitus ei võimalda saavutada õppekavas ette nähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke. § 27. Tööpraktika (1) Tööpraktika eesmärk on inimese töötamiseks vajalike oskuste ja teadmiste arendamine. (2) Tööpraktika on töökogemuse saamine ning tööle saamiseks vajalike ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine töökohal ja tööandja juhendamisel. (3) Tööpraktika osutamiseks sõlmib töötukassa tööandjaga halduslepingu. (4) Tööpraktika kestab kuni kaks kuud. (5) Tööpraktika võib kesta kuni neli kuud, kui see on tingitud inimese olukorrast tulenevalt suuremast tööpraktika vajadusest. (6) Tööandja tagab tööpraktikal osaleja juhendamise. Üks juhendaja võib samaaegselt olla tööpraktika juhendajaks või §-i 37 mõistes tugiisikuks kokku kuni neljale inimesele. (7) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu inimese tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100%, teisel kuul 75% ning kolmandal ja neljandal kuul 50% juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. (8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut, kuid tööandja peab tagama töölepingu seaduse § 7, § 8 lõigete 1 ja 2, § 43 lõigete 1 ja 2, lõike 4 punkti 2 ja lõike 41 ning §-de 47, 49 ja 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise. § 28. Arengutreening (1) Arengutreeningu eesmärk on inimese ametialase arengu ja muutustega toimetuleku toetamine. (2) Arengutreeningul juhendatakse inimest tema eneseteadlikkuse kasvatamisel, juhtimisalaste kompetentside arendamisel ning toetatakse inimest tema juhtimiskogemuse analüüsimisel ja arenguvajaduste märkamisel.  18 (3) Arengutreeningut osutatakse inimesele, kes enne töötuna arvele võtmist tegutses ettevõtte või asutuse juhina. (4) Ühe arengutreeningu kestus ei või ületada 12 kuud. (5) Töötukassa võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. (6) Töötukassa tasub ühe inimese eest arengutreeningu kulu kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. (7) Arengutreeningu ja § 23 lõike 6 punktis 2 sätestatud tööturukoolituse kulu ei tasuta ühe inimese eest kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul. § 29. Ettevõtluse alustamise toetus (1) Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on läbi inimese majandusliku aktiivsuse luua endale püsiv tasustatud töökoht. (2) Ettevõtluse alustamise toetust antakse esmavajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks majandustegevusega alustamisel uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. (3) Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär on 6000 eurot. (4) Ettevõtluse alustamise toetust võib taotleda inimene, kes on: 1) vähemalt 18-aastane ja 2) läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. (5) Ettevõtluse alustamise toetust taotlev inimene esitab töötukassale: 1) avalduse; 2) elulookirjelduse; 3) äriplaani ja finantsprognoosid; 4) koopiad dokumentidest, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud nõude täitmist. (6) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta, kui töötu ei ole otsuse tegemise ajal töötuna arvel, välja arvatud juhul, kui tema töötuna arvelolek lõpetatakse enne otsuse tegemist tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 2 ja 14 sätestatud asjaoludel. (7) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest arvates. (8) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta: 1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks; 2) olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks; 3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld; 4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi ees, välja arvatud juhul, kui see on väiksem kui 100 eurot või maksuvõla tasumine on ajatatud;  19 5) isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus; 6) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga; 7) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50% muust äriühingust; 8) isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana; 9) isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust; 10) tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga; 11) tehinguteks tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 toodud seotud isikutega; 12) üürilepingu tagatisraha maksmiseks; 13) toetust taotleva inimese koolituskulude katteks; 14) kinnisvara ostuks. (9) Ettevõtluse alustamise toetus kantakse toetuse saaja isiklikule pangakontole 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisest arvates. (10) Ettevõtluse alustamise toetuse saaja peab asutama uue äriühingu või registreeruma füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi käesolevas paragrahvis ettevõtja) hiljemalt kahe kuu jooksul toetuse tema pangakontole ülekandmise päevast. (11) Toetuse saaja peab toetuse üle kandma ettevõtja pangakontole ja kulud tuleb teha sellelt kontolt, välja arvatud ettevõtja äriregistrisse kandmise eest tasutud riigilõivu osa. (12) Kõik ettevõtluse alustamise toetuse eest tehtavad kulud peavad olema tehtud vastavalt esitatud äriplaanile kooskõlas toetuse andmise otsusega käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 1 toodud esimese aruandlusperioodi jooksul. (13) Ettevõtluse alustamise toetusest võib vastavalt äriplaanile kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud toetuse ülemmäärast: 1) kuni 20% turunduskuludeks; 2) kuni 30% tööjõukuludeks. (14) Töötukassa kontrollib kavandatud majandustegevust ja toetuse sihtotstarbelist kasutamist kahel aruandlusperioodil: 1) esimese aruandlusperioodi aruanne esitatakse kaheksandal kuul toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast ja see kajastab seitsme kuu tegevusi alates toetuse ülekandmise päevast; 2) teise aruandlusperioodi aruanne esitatakse 20. kuul toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast ning see kajastab 12 kuu tegevusi alates esimese aruandlusperioodi lõppemisest. (15) Aruande vormi kehtestab töötukassa. Töötukassal on õigus lisaks aruandele nõuda täiendavaid dokumente ja selgitusi ning teha paikvaatlusi. (16) Esimese aruandlusperioodi aruandele lisatakse toetuse kasutamist tõendavad dokumendid. Ettevõtluse alustamise toetuse eest tehtud kuludena arvestatakse ainult kulusid, mis on tehtud raamatupidamise algdokumentide alusel ja tasutud pangaülekande või kaardimaksega.  20 (17) Esimesel aruandlusperioodil peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) ettevõtja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud tingimuse; 2) toetus on kasutatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 11–13 ja 16; 3) ettevõtja majandustegevus on alanud. (18) Majandustegevus loetakse alanuks, kui ettevõtja on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. (19) Teisel aruandlusperioodil peab ettevõtja majandustegevus jätkuvalt toimuma. (20) Kui mõjuval põhjusel ei ole äriplaanis ettenähtud majandustegevus alanud või toetus kasutatud esimesel aruandlusperioodil, võib töötukassa pikendada käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 1 nimetatud esimest aruandlusperioodi viivitatud aja võrra, kuid kokku mitte rohkem kui kuue kuu võrra. Esimese aruandlusperioodi pikendamisel jääb esimese ja teise aruandlusperioodi pikkuseks kokku kuni 19 kuud. (21) Töötukassa nõuab ettevõtluse alustamise toetuse saajalt toetuse täies ulatuses tagasi järgmiste asjaolude ilmnemise korral: 1) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud esimesel aruandlusperioodil, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel; 2) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel esimesel aruandlusperioodil ega ole olenemata põhjusest alanud ka pikendatud perioodi jooksul; 3) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne esimese või teise aruandlusperioodi lõppu, välja arvatud juhul, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel; 4) ettevõtluse alustamise toetuse saaja võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist enne esimese või teise aruandlusperioodi lõppu; 5) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või lõpetatud esimesel või teisel aruandlusperioodil, välja arvatud juhul, kui peatamine või lõpetamine toimus mõjuval põhjusel; 6) ettevõtluse alustamise toetus on mõjuva põhjuseta esimese aruandlusperioodi või pikendatud esimese aruandlusperioodi jooksul kasutamata; 7) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt; 8) ettevõtluse alustamise toetust kasutati käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1, 2 või 10- 14 nimetatud eesmärgil; 9) ettevõtluse alustamise toetuse saaja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud tingimusi. (22) Kui ettevõtluse alustamise toetust on kasutatud osaliselt või vaid osaliselt sihtotstarbeliselt, nõuab töötukassa toetuse osaliselt tagasi. § 30. Ettevõtluse järelteenused (1) Ettevõtluse järelteenuste eesmärk on toetada ettevõtluse alustamise toetuse saaja äriplaani jätkusuutlikku elluviimist. (2) Ettevõtluse järelteenused on ettevõtluse alustamise toetuse saajale ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning nõustamine mentorklubis. (3) Töötukassa sõlmib mentorklubis nõustamiseks teenuseosutajaga halduslepingu.  21 (4) Ettevõtluse järelteenuseid osutatakse kahe aasta jooksul alates ettevõtluse alustamise toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast. (5) Ettevõtluse järelteenuste raames võib töötukassaga eelneval kokkuleppel hüvitada toetuse saajale kuludokumendi alusel koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulu ei hüvitata, kui toetuse saaja on ise ettevõtluse järelteenuse avalduses märgitud teenuse osutaja. § 31. Tööharjutus (1) Tööharjutuse eesmärk on inimese töövalmiduse suurendamine ja tema ettevalmistamine tööturule sisenemiseks. (2) Tööharjutus hõlmab tööotsinguid soodustavaid tegevusi, sealhulgas motiveerimine, sotsialiseerimine, töö otsimine ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamine. Vajadusel viiakse läbi praktilisi töid ja tegevusi, mis ei nõua inimeselt erialaseid teadmisi ja oskuseid. (3) Töötukassa võib sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu. (4) Tööharjutus kestab kuni kuus kuud. (5) Tööharjutuse ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut, kuid teenuseosutaja peab tagama töölepingu seaduse § 7, § 8 lõigete 1 ja 2, § 43 lõigete 1 ja 2, lõike 4 punkti 2 ja lõike 41, §-de 47, 49 ja 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise. § 32. Nõustamisteenused (1) Nõustamisteenuste eesmärk on kõrvaldada inimese töölesaamise takistus ning toetada inimest töö otsimisel, tööturuteenustel osalemisel ja töölesaamisel. (2) Nõustamisteenustega osutatakse inimesele psühholoogilist, võla- või sõltuvusnõustamist eesmärgiga kõrvaldada tööle saamise takistus. (3) Töötukassa sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. (4) Kui inimesel võimaldati valida teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, tasub töötukassa tema nõustamise eest: 1) psühholoogilise nõustamise kulu kuni 70 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 700 eurot ühe kalendriaasta jooksul; 2) sõltuvusnõustamise kulu kuni 70 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 700 eurot ühe kalendriaasta jooksul; 3) võlanõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul.  22 (5) Põhjendatud juhul, kui inimesel on tema olukorrast tulenevalt suurem nõustamise vajadus, võib töötukassa nõustamise mahtu suurendada ja tasuda nõustamise eest käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas. § 33. Kogemusnõustamine (1) Kogemusnõustamise eesmärk on parandada tervisest tuleneva takistusega inimese toimetulekut ning suurendada tema valmisolekut, motivatsiooni ja enesekindlust tööotsinguteks ja tööeluks. (2) Kogemusnõustamisel vahetavad sarnaste terviseprobleemidega kogemusnõustaja ja inimene teadmisi ja kogemusi ning kogemusnõustaja pakub kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge. (3) Töötukassa võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. (4) Töötukassa tasub inimese eest kogemusnõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra eest, kuid mitte enam kui kümme nõustamiskorda ja 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul. (5) Põhjendatud juhul, kui inimesel on tervisest tuleneva takistusega seoses suurem nõustamise vajadus, võib töötukassa nõustamiskordade arvu suurendada ja tasuda nõustamise eest käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas. § 34. Individuaalsed lahendused (1) Individuaalsete lahenduste eesmärk on parandada inimese võimalusi osaleda tööturuteenusel, asuda tööle või jätkata töötamist ning toetada tööandjat tervisest tuleneva takistusega töötaja oskuste arendamisel. (2) Individuaalsed lahendused on tööturuteenuse kasutamise, tööleasumise, töötamise jätkamise või tööalasel koolitusel osalemisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine. (3) Individuaalse lahendusena võib töötukassa: 1) töötule, kelle töölesaamine või tööturuteenusel osalemine on raskendatud pikaajalise töötuse, hoolduskohustuse, tervisest tulenevate takistuste, muude terviseprobleemide või muu erilise takistuse tõttu, hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuse kasutamisega ja tööleasumisega seotud lisakulud; 2) tervisest tuleneva takistusega töötajale hüvitada või tema eest tasuda töötamise jätkamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud; 3) tööandjale, kelle juures töötab tervisest tuleneva takistusega töötaja, hüvitada töötaja tööalase koolitusega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud töötaja tervisest tuleneva takistusega. § 35. Tööruumide ja -vahendite kohandamine (1) Tööruumide ja -vahendite kohandamise eesmärk on vähendada töökohaga seotud takistusi ja võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida.  23 (2) Tööruumide ja -vahendite kohandamisel muudetakse töö tegemiseks vajalik ehitis, ruum või töövahend inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks. (3) Tööruumide ja -vahendite kohandamist osutatakse, kui tööandja võtab tööle või on tööle võtnud tervisest tuleneva takistusega inimese tähtajatult või tähtajaliselt kestusega vähemalt kaks aastat. (4) Töötukassa sõlmib tööandjaga halduslepingu. (5) Töötukassa hüvitab tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise maksumusest 50 kuni 100%, lähtuvalt tervisest tulenevast takistusest tingitud töötamise takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest. (6) Töötukassa nõuab tööandjalt töökoha kohandamise kulu täies ulatuses tagasi, kui: 1) töötu asub tööle ja tema töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud juhul, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist nimetatud töötamise alustamisest või 2) töötaja tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest, välja arvatud juhul, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest või 3) töötaja tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne tähtaja saabumist, välja arvatud juhul, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist või kui halduslepingu sõlmimisest on möödunud enam kui kaks aastat. § 36. Tööalane abivahend (1) Tööalase abivahendi eesmärk on võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida. (2) Tööalase abivahendi teenuse raames antakse inimesele kasutada abivahend, milleta tal ei ole tervisest tuleneva takistuse tõttu võimalik oma tööülesandeid täita. (3) Tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on tervisest tulenevast takistusest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on tervisest tuleneva takistusega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. (4) Tööalast abivahendit osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene asub tööle või töötab. (5) Töötukassa sõlmib tööalase abivahendi kasutada andmiseks halduslepingu: 1) tervisest tuleneva takistusega inimesega või 2) tema tööandjaga.  24 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud haldusleping sõlmitakse töötamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. (7) Kui halduslepingu lõppemisel inimene jätkab töötamist sama tööandja juures ja vajab tööalast abivahendit, võib halduslepingu kehtivust pikendada kolmeks aastaks. (8) Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda kasutamiseks teisele inimesele, võib tööalase abivahendi pärast halduslepingu lõppemist tasuta võõrandada inimesele, kes abivahendit kasutas. § 37. Tugiisikuga töötamine (1) Tugiisikuga töötamise eesmärk on inimese abistamine ja juhendamine töötamisel, kui ta vajab juhendamist oma tervisest tuleneva takistuse tõttu. (2) Tugiisikuga töötamisel toetab tugiisik inimest tööellu sisse elamisel, tööülesannete täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist. Tugiisikuga töötamisel ei osutata füüsilist kõrvalabi. (3) Teenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene asub tööle või töötab. (4) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse inimesele kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks. (5) Töötukassa sõlmib tugiisikuga töötamise osutamiseks halduslepingu: 1) tugiisikuga või 2) tööandja või muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab tervisest tuleneva takistusega inimesele tugiisikuga töötamise teenuse osutamise. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul või punktis 2 sätestatud juhul, kui haldusleping sõlmitakse muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtjaga, allkirjastab halduslepingu ka tööandja. (7) Teenust osutatakse inimese eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus: 1) 50% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes; 2) 75% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes; 3) 100% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes. (8) Üks tugiisik võib samaaegselt olla nimetatud tugiisikuks või §-i 27 mõistes tööpraktika juhendajaks kuni neljale inimesele. (9) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. (10) Teenuse tasu arvestatakse inimese iga töötatud päeva eest, korrutades tasu päevamäära teenuse osutamise halduslepingus kindlaks määratud inimese tööaja ja talle osutatava teenuse mahuga vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Tööaja arvutamisel lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.  25 (11) Teenuse tasu ei maksta rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus. § 38. Tööalane rehabilitatsioon (1) Tööalase rehabilitatsiooni eesmärk on tervisest tuleneva takistusega inimese tööeluks ettevalmistamine, tööle asumise või töötamise jätkamise toetamine. (2) Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatakse inimesele sotsiaalhoolekande seaduse § 57 sätestatud rehabiliteerivaid tegevusi. Teenuse käigus selgitatakse välja inimese õppimist või töötamist takistavad tegurid, vähendatakse nende mõju, toetatakse inimest töövõime hoidmisel või paranemisel, antakse soovitusi sobivate tööülesannete, -tingimuste ja - keskkonna kohta, ja arendatakse oskusi, et suurendada inimese töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta. Tööalase rehabilitatsiooni osutamisel õppivale inimesele keskendutakse õpingute toetamisele ja tööeluks ettevalmistamisele, et kindlustada sujuv liikumine õppest tööturule. (3) Tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata inimesele, kes on noorem kui 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka või saab ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, ega inimesele kellele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. (4) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tervisest tuleneva takistusega inimesele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime üksnes juhul kui ta töötab. (5) Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tervisest tuleneva takistusega muule isikule, välja arvatud, kui tal on tuvastatud puuduv töövõime, juhul kui ta omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust. (6) Töötukassa võimaldab inimesel vastavalt tegevuskavas kokkulepitud rehabilitatsioonivajadusele valida sobiva tööalase rehabilitatsiooni teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate, kellel on kehtiv sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusluba, seast. (7) Töötukassa tasub inimese eest tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kulu kokku kuni 2500 eurot inimese kohta kalendriaastas. (8) Põhjendatud juhul, kui inimesel on suurem tööalase rehabilitatsiooni vajadus, võib töötukassa tasuda tööalase rehabilitatsiooni osutamise kulu käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas, lähtuvalt rehabilitatsioonivajaduse kulu mõistlikkusest. § 39. Toetatud töölerakendamine (1) Toetatud töölerakendamise eesmärk on suurendada tervisest tuleneva takistusega inimese valmisolekut siseneda avatud tööturule, toetada teda töö leidmisel ja töö hoidmisel. (2) Toetatud töölerakendamisel pakutakse inimesele koostöös tema lähivõrgustiku ja tööandjatega tuge töö otsimisel ja töö säilitamisel, tööalast juhendamist ja nõustamist töökohal.  26 (3) Toetatud töölerakendamist ei osutata tervisest tuleneva takistusega inimesele, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. (4) Toetatud töölerakendamise teenus kestab kuni 12 kuud. (5) Töötukassa sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu. (6) Toetatud töölerakendamise teenust ei osutata samaaegselt sotsiaalhoolekande seaduses § 91 sätestatud töötamise toetamise teenusega. § 40. Tööandjate teavitamine ja nõustamine (1) Tööandjate teavitamise ja nõustamise eesmärk on tööandjate teadlikkuse tõstmine tervisest tuleneva takistusega või muude terviseprobleemidega inimeste töötamise, sealhulgas tööle aitamise ning tööl püsimise toetamise võimalustest. (2) Tööandjale, kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud inimese, kellel on tervisest tulenev takistus või muud terviseprobleemid, osutatakse nõustamist ja korraldatakse terviseteemalisi teavitusüritusi. § 41. Palgatoetus (1) Palgatoetuse eesmärk on toetada tööandja värbamisotsuseid võtta tööle väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olev inimene ja soodustada inimese tööturule liikumist. (2) Palgatoetus on tööandjale palgakulude osaline hüvitamine. (3) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on: 1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud; 2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud; 3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul kokku vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–5 või 11 sätestatud asjaoludel; 4) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud; 5) tervisest tuleneva takistusega ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud. (4) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötu võetakse tööle tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga. (5) Palgatoetust ei maksta, kui enne palgatoetuse avalduse esitamist oli töötu käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige, usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub või kuulus 12 kuu jooksul enne palgatoetuse avalduse esitamist sellest äriühingust rohkem kui 50%. Samuti ei maksta palgatoetust füüsilisest isikust ettevõtjale tema enda tööle võtmiseks. (6) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks tööandjaga halduslepingu.  27 (7) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ega suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse. (8) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötukassa andmekogu (edaspidi töötukassa andmekogu) andmete alusel. (9) Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, ning: 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-4 nimetatud inimese tööle asumisest arvates kuue kuu eest, kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates; 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud inimese tööle asumisest arvates 12 kuu eest, kuid mitte pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. (10) Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest kui kuus kuud käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 sätestatud juhul ja mitte pikema aja eest kui 12 kuud käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 2 sätestatud juhul. (11) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse täies ulatuses tagasi, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1-4 nimetatud inimese töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega; 2) kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud inimese töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega. § 42. Alaealise töötamise toetamine (1) Alaealise töötamise toetamise eesmärk on toetada noortel töökogemuse pakkumist. (2) Alaealise töötamise toetamiseks makstakse tööandjale alaealise töötamise toetust 13–16- aastase alaealise (edaspidi alaealine töötaja) tööle võtmisel. (3) Alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. (4) Alaealise töötamise toetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest, kui toetuse taotlus on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil. (5) Alaealise töötamise toetuse suurus on iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. (6) Alaealise töötamise toetust makstakse töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötanud alaealise töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ning töötukassa andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.  28 (7) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud palgatoetust § 41 alusel. § 43. Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine (1) Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saaja tööhõives osalemist, aidata kaasa tema iseseisvale toimetulekule ning kohanemisele ja lõimumisele Eesti ühiskonda. (2) Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise kulu ning töötamise ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu makstakse ja kulud hüvitatakse tööandjale, kes võtab tööle või kelle juures töötab rahvusvahelise kaitse saaja, kellega on sõlmitud tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga tööleping, ning inimese esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta. (4) Töötukassa võib tööandjale maksta tööalase mentorluse ühekordset tasu 75% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast, kuid mitte rohkem kui vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. Tasu võib maksta üks kord nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest tööandja juures. Tööandja saab sama rahvusvahelise kaitse saaja kohta taotleda tööalase mentorluse tasu ühe korra. (5) Töötukassa võib tööandjale hüvitada kvalifikatsiooni saamise ning töötamise ja tööle saamisega seotud tõlketeenuse kulud kokku kuni 500 eurot töötaja kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulud hüvitatakse ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest või tähtajaliselt töölevõtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest. Tõlkekulud hüvitatakse, kui tõlge on tellitud mõistliku aja jooksul enne rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumist. § 44. Stipendium (1) Stipendiumi eesmärk on tööturuteenustel osalemise toetamine. (2) Stipendiumi makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest stipendiumi päevamäära alusel. Kui teenusel osalemise päev algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse stipendiumi ühe päeva eest. (3) Ühe päeva eest makstakse stipendiumi ühe päevamäära ulatuses. (4) Stipendiumi makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas kohapeal ja reaalajas veebikeskkonnas toimuva teenuse puhul. (5) Stipendiumi makstakse kord kuus.  29 (6) Stipendiumi päevamäär on 3,84 eurot. § 45. Sõidu- ja majutustoetus (1) Sõidu- ja majutustoetuse eesmärk on tööturuteenustel osalemise soodustamine kattes osalemisega seotud kulusid. (2) Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest tööturuteenuse toimumise koha ja isiku elukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse tööturuteenuse toimumise koha ja isiku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Kui teenusel osalemise päev algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse sõidu- ja majutustoetust ühe päeva eest. (3) Kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidu- ja majutustoetust igal teenusel osalemise eest, kuid mitte rohkem, kui ülemmäära ulatuses. (4) Sõidu- ja majutustoetust makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb teenusel teenuse osutamise asukohas kohapeal. (5) Sõidu- ja majutustoetust makstakse kord kuus. (6) Sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määr on 0,10 eurot ning ülemmäär päevas 26 eurot. 3. jagu Tööturuteenustega seotud arendustegevused § 46. Tööturuteenuste arendamine, kvaliteedi parandamine ja nendest teadlikkuse tõstmine Töötukassa võib töötada välja tööturu vajadustele vastavaid õppekavasid, tellida teenuste kvaliteedi hindamisi, koolitada partnereid, korraldada teavitusüritusi ning viia ellu muid arendustegevusi, mis on otseselt vajalikud tööturuteenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. 4. jagu Tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste maksmisel vähese tähtsusega abi ja riigiabi korraldus § 47. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi (1) Koolitustoetus, ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused, individuaalsed lahendused tööandjale, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus, alaealise töötamise toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL): 1) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);  30 2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) või 3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). (2) Koolitustoetus, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus ja alaealise töötamise toetamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui: 1) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja 2) isik, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab palgatoetuse ja alaealise töötamise toetamise osutamisel komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule; 3) isik, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab tööruumide ja - vahendite kohandamise ning tugiisikuga töötamise osutamisel komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule. (3) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõike 2 esimeses lauses sätestatud ülemmäära. (4) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud ülemmäära ega riigile kehtestatud abi ülempiiri, kui nimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses lubatud. Kui eelnimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine ei ole maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud, rakendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. (5) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. (6) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (7) Kui tööturuteenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel  31 taotletava abiga ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõike 2 teises lauses sätestatud ülemmäära. (8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (10) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (11) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi vastava määruse alusel. (12) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega. (13) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 3. peatükk ESF+ perioodi 2021-2027 vahendite kasutamise tingimused ja kord § 48. Toetuse eesmärk, tulemus ja toetatavad tegevused (1) Määrusega reguleeritakse § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud meetme toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda ning panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) erieesmärgi a – „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ tulemuse saavutamisse.  32 (2) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas inimene“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel hinnatakse järgmise Eesti 2035 näitajaga „tööjõus osalemise määr 15–74.a“. (3) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (4) Perioodil 2024-2026 rahastatakse ESF+-ist ja seda võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust (edaspidi toetus) §-s 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 9 ja 14 ning arvestades §-i 38 erisustega. (5) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „osaluskordade arv“ saavutamisse. Toetuse andmise minimaalsed väljundnäitaja on 7585 osalemist. (6) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja tulemusnäitaja "peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond“ saavutamisse. Sihttasemeks on 40% osaluskordade arvust. (7) Näitajate sihttasemete tõendamise alused ja kord: 1) kui isik osaleb erinevatel teenustel, võib ühte inimest lugeda mitmekordselt, kuid ühe teenuse lõikes on isikute arv ühekordne. 2) tulemusnäitaja on seotud väljundnäitajaga "osaluskordade arv", kusjuures tulemusindikaator mõõdab teenusel osalenute hõives olemist peale teenuselt väljumist. § 49. Rakendusüksus, rakendusasutus ja toetuse saaja (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi RA). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ). (3) Toetuse saaja on töötukassa (edaspidi käesolevas peatükis elluviija). § 50. Kulude hüvitamine ja toetuse määr (1) Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–16 ja 21.  33 (2) Abikõlblikud on: 1) §-s 38 sätestatud tööalase rehabilitatsiooni osutamiseks vajalikud kulud; 2) Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud. (3) Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. (4) ESF+ tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a. (5) Toetuse maksimaalne osakaal on 100 % abikõlblike kulude maksumusest, millest 70% on ESF+ vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering. § 51. ESF+ tegevuste eelarve kinnitamine ja muutmine (1) Elluviija esitab RA-le kinnitamiseks eelarve aastate kaupa toetatavate tööturuteenuste ja - toetuste lõikes. Eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister. (2) Kui ilmneb vajadus toetatavate tegevuste eelarvet muuta, esitab elluviija RA-le e-kirjaga põhjendatud taotluse eelarve muutmiseks (edaspidi eelarve muutmise taotlus). Muudetud eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister. (3) RA vaatab eelarve muutmise taotluse läbi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. (4) RA edastab eelarve muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. (5) Eelarve muutmise taotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. (6) Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelarve muutmist konkreetse aasta eelarve muutmine tingimusel, et ESF+ kogutoetuse summa ei muutu ja eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. (7) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muudatuse kooskõlastust RA-ga esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. § 52. Elluviija õigused ja kohustused (1) Elluviijal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustustega. (2) Elluviija peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi, sealhulgas saavutama § 48 lõigetes 5 ja 6 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajad.  34 (3) Ühtlasi on elluviija kohustatud: 1) esitama RA-le toetatava tegevuse eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 2) esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta toetatava tegevuse väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist, kusjuures esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul eelarve kinnitamisest; 3) esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra käesoleva lõike punkti 2 kohaselt esitatud prognoosist. § 53. Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord (1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. (3) Elluviija esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu mitte tihedamini kui üks kord kuus ja kõige harvem üks kord kvartalis. § 54. Aruandlus (1) Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega 31. detsembri seisuga e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks. (2) Elluviija tagab korrektse tegevuse osalejate andmete olemasolu Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ §-s 153 sätestatud sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. (3) Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada ka teave tegevuste panusest § 48 lõikes 2 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse. (4) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (5) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. (6) RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (7) Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. (8) Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.  35 (9) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. (10) Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (11) Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. § 55. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. § 56. Vaiete esitamine ja menetleja (1) Käesolevas peatükis nimetatud toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie RÜ-le vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32. Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Riigiasutuste, sh valitsusasutuste, vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. (2) RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 4. peatükk Rakendussätted § 57. Üleminekusätted (1) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, osutatakse tööturuteenust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras, kui isik taotles tööturuteenust ja töötukassa ei ole tööturuteenuse osutamist otsustanud enne käesoleva määruse jõustumist ühe järgmise õigusakti alusel: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seadus (edaspidi TTTS); 2) Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrus nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023” (edaspidi THP2021–2023); 3) sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi käskkiri nr 57); 4) tervise- ja tööministri 05. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi käskkiri nr 78). (2) Inimesele, kellega oli tasemeõppesse õppima asumine kokku lepitud tegevuskavas enne käesoleva määruse jõustumist ja kes taotleb tasemeõppes osalemise toetust pärast 2023. aasta 31. detsembrit, osutatakse tööturuteenust §-is 24 sätestatud tingimustel ja korras. (3) Kui töötukassa on otsustanud tööturuteenuse osutamise või tööturutoetuse maksmise või jätkanud nende osutamise või maksmisega enne käesoleva määruse jõustumist käesoleva  36 paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusakti alusel, jätkatakse tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist seni kehtinud tingimustel ja korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tasutakse tööturuteenused ja -toetused käesoleva määruse eelarvest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest ning tööalase rehabilitatsiooni eest ESF+ vahenditest kooskõlas käesoleva määruse 3. peatükiga. (5) Isikule eelneva kolme aasta jooksul hüvitatud, tema eest tasutud või talle tasutud tööturuteenuse kulu arvestatakse käesoleva määruse alusel hüvitatamisele või tasumisele kuuluva teenuse kulu või toetuse ülemmäära sisse järgmistel juhtudel: 1) § 23 lõikes 6 nimetatud tööturukoolituse koolituskaardiga ülemmäära sisse arvestatakse THP2021–2023 §-de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulu või käskkirja nr 78 punkti 2.1.1 alusel või tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.7.1 alusel hüvitatud tööturukoolituse kulud; 2) § 25 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni saamise toetamise ülemmäära sisse arvestatakse käskkirja nr 78 punkti 2.1.2 või käskkirja nr 222 punkti 2.7.2 alusel hüvitatud kvalifikatsiooni saamise toetamise kulud; 3) § 26 lõigetes 12 ja 13 nimetatud koolitustoetuse ülemmäära sisse arvestatakse THP2021– 2023 § 16 alusel sama töötaja koolituse eest tööandjale makstud koolitustoetus; 4) § 28 lõikes 6 nimetatud arengutreeningu ülemmäära sisse arvestatakse THP2021–2023 §- de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulu. (6) Inimesele, kellele võimaldati ettevõtluse järelteenuseid THP2021–2023 § 17, käskkirja nr 57 punkti 2.1.3.1 või käskkirja nr 78 punkti 2.3 alusel, arvestatakse § 30 lõikes 5 nimetatud ülemmäärade sisse ettevõtluse alustamise toetuse saamisest kahe aasta jooksul eelnimetatud õigusaktide alusel hüvitatud kulud. (7) Tööandjale, kelle töötaja eest hüvitati kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulud käskkirja nr 78 punkti 2.4 või 2.41 alusel, arvestatakse § 43 lõikes 5 nimetatud ülemmäära sisse eelnimetatud õigusakti alusel hüvitatud kulud sama töötaja eest töötaja tööle asumisest ühe aasta jooksul. (8) Inimese töötuna arveloleku lõpetamise tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui: 1) § 24 lõikes 6 on see lõpetatud TTTS § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele mittevastamisega; 2) § 29 lõikes 6 on see lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 2 ja 11 sätestatud asjaoludel; 3) § 41 lõike 3 punktis 3 on see lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 3-32 või 7 sätestatud asjaoludel. (9) Alaealise töötamise toetust § 42 alusel ei maksta, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud: 1) TTTS § 18 alusel palgatoetust; 2) käskkirja nr 78 punkti 2.5, 2.4 või 2.41 alusel piirkondlikku töökoha loomise toetust või „Minu esimene töökoht Eestis“ palgatoetust; 3) tervise- ja tööministri 17.03.2022 käskkirjaga nr 50 „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 3.1 alusel „Minu esimene töökoht“ palgatoetust. § 58. Määruse jõustumine  37 Käesolev määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Kaja Kallas Peaminister Tiit Riisalo Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse Tööhõiveprogramm 2024–2029 eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse seoses 01.01.2024 jõustuva tööturumeetmete seadusega (edaspidi TöMS) tööhõiveprogramm 2024-2029 (edaspidi ka THP). THP-s sätestatakse tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise tingimused ja kord, tööturuteenuste ja -toetuste määrad, tööturuteenustega seotud arendustegevused ning Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) vahendite kasutamise tingimused ja kord 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini. Eelnõuga jätkatakse seni erinevate õigusaktidega sätestatud tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist, koondades need ühte õigusakti, kaotades sellega dubleerimise ja muutes õigusruumi selgemaks. Eelnõuga ei kaasne enamuses tööturuteenuste ja -toetuste sihtrühmades ja kättesaadavuses muudatusi, kuid kohandatud on osade teenuste sisu või osutamise tingimusi. Suuremad sisulised muudatused puudutavad oskuste arendamise meetme teenuseid. Eelnõuga suunatakse senisest enam, milliseid koolitusi töötukassa rahastab. Muudatuse eesmärgiks on keskenduda nende oskuste õpetamisele, mis annavad töötamiseks vajalikud üldoskused või valmistavad ette töötamiseks ametites, kus on tööjõupuudus. Töötavatele inimestele taastatakse koolituskaardiga koolitusel osalemiseks ja tasemeõppe toetuse saamiseks eelnev töötuskindlustusmaksete tasumise nõue, mis vahepeal kaotati seoses teenuste rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2021 (edaspidi ka ESF) programmidest. Eelnõuga kehtestatakse koolituskaardi koolitusele tunnimahu piirang, millest lühemaid koolitusi üldjuhul ei rahastata. Eelnõuga kehtestatakse THP väljund- ja tulemusnäitajaid ning nende seiramise sagedus. Samuti sätestatakse tööturuteenuste täpsemad eesmärgid ning tööturuteenuste mõju hindamise ulatus ja sagedus. Seire ja hindamine on oluline poliitikakujundamise otsuste tegemiseks ja vajadusel teenustepaketi ümberkujundamiseks. Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist (edaspidi sihtkapital) ning ESF+ toetusest. Tööhõiveprogrammi rahaline maht koos sihtkapitali, ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringuga on ühes aastas keskmiselt 82,3 miljonit eurot. Aastatel 2024-2026 moodustab THP rahalisest kogumahust 13 miljonit eurot ESF+ toetus ja riiklik kaasfinantseering. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja projekti on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik (626 9235, [email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur (626 9194, [email protected]), nõunikud Annika Sepp (626 9722, [email protected]), Anna-Liina Väkram ([email protected], telefon 626 9331), Kelli Ilisson (teenistusest lahkunud) ja töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (626 9218, [email protected]) ning Eesti Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa (614 8500, [email protected]), juhatuse liige Sirlis Sõmer Kull (614 8500, [email protected]), juhatuse liige Brit Rammul (614 8500, [email protected]), tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets (614 8599, [email protected]), oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre (614 8605, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (614 8520, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja asetäitja Irina Borozdina  2 (614 8644, [email protected]), analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus (614 8504, [email protected]). Õigusliku analüüsi tegi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (626 9333, [email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna töövaldkonna analüüsijuht Deisi Pohlak (6269 195, [email protected]) ja nõunik Ülle Marksoo (6269 173, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Tööturuteenuseid osutatakse ja tööturutoetusi makstakse kuni 31. detsembrini 2023. a tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) ning Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrusega nr 87 kehtestatud „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi THP 2021–2023) (alates 1. jaanuar 2021. a) alusel. Lisaks osutatakse kuni 31. detsembrini 2023. a tööturuteenuseid ministri käskkirjaga kinnitatud Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 kaasrahastatavatest programmidest. 01. jaanuaril 2024 jõustub TöMS, millega tunnistatakse TTTS kehtetuks. Alates 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi THP alusel. Eelnõu §-des § 26, 29, 30, 34, 35, 37 ja 41–43 sätestatud tööturuteenuste osutamine on seotud Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglitega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 5. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 58 paragrahvist. Eelnõu on koostatud TöMS § 6 lg 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lg 6 alusel. TöMS-ga kaasajastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi. TöMS-i eesmärk on vähendada töötust ja lühendada selle kestust, ennetada töötust ning toetada tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ning toetada kaasavat ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil. TöMS § 6 lg 2 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada tööhõiveprogramm TöMS-i eesmärgi saavutamiseks ning sätestada selles tööturuteenused ja -toetused, nende detailne korraldus, ning see, milliseid tööturuteenuseid või -toetusi on isikul konkreetsel juhul õigus saada. Eelnõu reguleerib ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) elluviimist ning kooskõlas selle § 10 lg-ga 6 sätestatakse tööhõiveprogrammis ühiselt ka ÜSS § 1 lg 1 p-s 1 sätestatud eesmärkide elluviimiseks toetuse andmise tingimused. Eelnõu 1. peatükk Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, eesmärk, tööhõiveprogrammi kestus, rahaline maht ja rahastamise kord, tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad, mõjuhindamine ja mõisted. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja eesmärk. THP-ga täpsustatakse TöMS §- st 2 tuleneva eesmärgi saavutamisteks vajalikud tööturumeetmed ning sätestatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetme nimekiri) meetme  3 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Selleks reguleeritakse tööturuteenuste osutamist, tööturutoetuste maksmise ning ESF+ vahendite kasutamise tingimusi ja korda, tööturuteenuste ja -toetuste määrasid ning tööturuteenustega seotud arendustegevusi. Eelnõu § 2 sätestab tööhõiveprogrammi kestuseks kuus aastat (01.01.2024–31.12.2029). Kehtivuse algusaeg, 2024. aasta algus, on seotud asjaoluga, et „Tööhõiveprogramm 2021-2023“ kehtivus lõppeb 31.12.2023 ning teenuste jätkamiseks on vaja õiguslikku alust. Ühtlasi jõustub 1. jaanuar 2024 TöMS, mille alusel THP kehtestatakse. Kuueaastane kestus on seotud Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021-2027 ESF+ toetuse vahendite abikõlblikkuse perioodiga kuni aastani 2029. Eelnõu § 3 sätestab tööhõiveprogrammi rahalise mahu ning rahastamise korra. Lõike 1 kohaselt on THP rahaline maht rahasumma, mille ulatuses on kooskõlas sihtrühma vajaduste ning sihtkapitali ning välisvahendite eelarveliste võimalustega maksimaalselt võimalik tööturuteenuseid osutada ja tööturutoetusi maksta. Lõikes 2 on välja toodud THP maksimaalne rahaline maht aastate kaupa aastateks 2024–2026, mitte kogu THP kehtivuse ajaks. THP rahalise mahu prognooside aluseks on THP ettevalmistamise ajal tehtud riigieelarve ja töötuskindlustusmaksete prognoosid, mis on olemas THP ettevalmistamise ajal. Need prognoosid tehakse nelja aasta kohta ja neid saab kasutada järgneva kolme aasta planeerimisel. Aastased maksimaalsed eelarve mahud sisaldavad erinevaid rahastusallikaid hõlmates nii sihtkapitali kui ESF+ toetuse ja riiklik kaasfinantseeringu vahendeid. Lõikes 3 on sätestatud, et aastane eelarve võib suureneda juhul kui ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahendeid eelneval aastal ära ei kasutata ning need kantakse üle uude aastasse. See on vajalik, et planeeritud tegevused saaks elluviidud ning ESF+ eelarvevahendid eesmärgipäraselt kasutatud ka juhul, kui tegevuste ajakavas tuleb ette muudatusi, mida ei ole võimalik ette näha. Lõikes 4 sätestatakse, et rahaline maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks, mil on olemas riigieelarve ja töötuskindlustusmaksete prognoosid aastateks 2027-2029. Selliselt on tagatud kooskõla riigieelarve strateegia 4-aastase planeerimisega. Lõikes 5 on välja toodud THP raames kasutatav ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu maht THP-s kogu THP perioodi peale kokku, et tagada välisvahendite rahastuse läbipaistvus. Toetuse ja kaasfinantseeringu proportsioon lähtub rakenduskavas perioodiks 2021–2027 paika pandud ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ rahastuproportsioonist 70% ESF+ toetus ja 30% riiklik kaasfinantseering. Eelnõu § 4 sätestab tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad, lähtudes tööturuteenuste ja - toetuste eelarve prognoosidest, tööturu prognoosidest ning teenuste ja toetuste sisust. Lõikes 1 ja 2 määratletakse tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2024-2026. Väljundnäitajaks on tööturuteenusel osalemiste arv. Väljundnäitaja on seotud eelarve planeerimisega, mistõttu on selleks eeldatav suurim osalejate arv, mida eelarve võimaldab ehk see on määratlusega „kuni“. Tulemusnäitajaid on kolm: töötusest tööle liikumise määr, töötusest tööle liikunute hõives püsimise määr ja oskuste arendamise meetmetes osalenud töötavate inimeste hõives püsimise määr. Tulemusnäitajate arvutamisel loetakse tööle rakendumiseks olukorda, kus vaadeldava perioodi jooksul on isikul tekkinud töötamise registri andmetel töösuhe ning ta on järgneva 30 päeva jooksul olnud 30 päeva hõives (ei ole oluline, et sama tööandja juures). Tulemusnäitaja „Töötusest tööle liikumise määr“ arvutatakse tööle liikunud töötute osakaaluna registreeritud töötutest.  4 Tulemusnäitaja „Töötusest tööle liikunute hõives püsimise määr“ puhul vaadatakse, kas 180 päeva jooksul alates tööle rakendumisest on isik tööga hõivatud vähemalt 135 päeva (ei ole oluline, et sama tööandja juures). Tulemusnäitaja „Oskuste arendamise meetmetes osalenud töötavate inimeste hõives püsimise määr“ puhul kontrollitakse, kas 180 päeva jooksul peale meetme lõppu on isik tööga hõivatud vähemalt 135 päeva (ei ole oluline, et sama tööandja juures). Lõigetes 3-5 sätestatakse tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024-2026, mis väljendavad ootust tulemustele, sätestades tulemuste minimaalse määra. Näitajad on sisendiks poliitikakujundamise tervikotsustes ega sisalda automaatseid korrektsioonimehhanisme. Lõige 6 sätestab sarnaselt eelarve planeerimisega, et ka väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2027-2029 kinnitatakse hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse TöMS § 6 lõikes 3 punkti 5 alusel tööturuteenuste ja -toetuste mõju hindamine, mille eesmärk on tagada tööturuteenuste ja -toetuste vastavus tööturu vajadustele ja ressursside jätkusuutlik kasutamine. Mõju hindamine on oluline tööturuteenuste ja -toetuste poliitikakujundamise otsusteks, andes teavet, kuidas teenused toimivad ning kas neid on vaja ümber kujundada. Lõike 1 järgi analüüsitakse kvantitatiivsete ning vajadusel ka kvalitatiivsete andmete põhjal tööturuteenuste ja tööturutoetuste mõju, saamaks sisend, kas vastavaid tööturuteenuseid või - toetusi on vajalik jätkata samal kujul, nende osutamine või maksmine lõpetada või on vajadus neid ümber kujundada. Lisaks on võimalik hinnata, kuidas iga konkreetne osutatav teenus oma eesmärki ja laiemaid TöMS-i eesmärke toetab. Lõikes 2 sätestatakse mõju hindamise sagedus – üldjuhul kord programmi kehtivuse aja jooksul ehk kõiki tööturuteenuseid ja -toetusi ei pea hindama. Hinnatakse üksnes neid, mille hindamine on asjakohane. Näiteks võib olla põhjendatud ja asjakohane jätta hindamata osad n-ö üldteenused nagu seda on töövahendus või töökeskne nõustamine, aga ka teatud spetsiifilisemad väikest sihtrühma hõlmavad teenused. Lõige 3 sätestab, et mõjude hindamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või töötukassa. Korraldamine tähendab, et mõju hindamise võib läbi viia Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või töötukassa ise või selle sisse osta. Kuna mõjude hindamine on aja- ja ressursimahukas protsess, siis on vajalik mõjude hindamise korraldamise koormust jagada. Valik tehakse lähtuvalt sellest, mis on ressursside kasutamise mõttes kõige otstarbekam. Näiteks, kas teenus on hõlmatud töötukassa MALLE mõjude hindamise mudelis, milline on mõjude hindamiseks vajalik inimressurss Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või töötukassas ning millises summas on võimalik kasutada eelarvevahendeid mõjude hindamise sisse ostmiseks. Eesti Töötukassa kaudu pakutavate teenuste mõju uurimiseks on töötukassa loonud teenuste mõju hindamise tööriista MALLE, mis automatiseerib suure osa mõjuhindamise protsessist ning võimaldab seega hinnata teenuste mõju regulaarselt ja oluliselt väiksema ajakuluga. Käesoleval ajal on selle abil võimalik hinnata koolituste, tööpraktika, palgatoetuse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse mõju. MALLE põhineb vastandseisundipõhisel mõjuhindamisel (counterfactual impact evaluation – CIE), mille käigus võrreldakse teenusel osalenud töötuid mitteosalenud töötutega. Selleks, et teha teenusel osalenud ja mitteosalenud töötud võrreldavaks, kombineeritakse täpset sobitamist ja tõenäosuse alusel sobitamist, mille tulemusel moodustatakse osalus- ja võrdlusgrupp. Teenuse puhasmõjuks on osalus- ja võrdlusgrupi erinevus töötamise tõenäosuses (mõju hõivele) või keskmises palgas (mõju palgale), mis leitakse iga kuu kohta kokku 36 kuul alates teenuse algusest (palgatoetuse puhul lõpust). Teenuse mõju analüüsimine võimaldab hinnata, kas teenusel on erinevatele sihtrühmadele ootuspärane mõju või ilmneb vajadus korrigeerida teenuse disaini.  5 Igaks järgnevaks aastaks lepivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja töötukassa kokku, milliseid tööturuteenuseid ja -toetusi hinnatakse ning kes selle korraldab. Tavapäraselt tehakse seda tööplaanide läbirääkimise käigus hiljemalt 31. detsembriks. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse eelnõus kasutatavad mõisted õigusselguse eesmärgil. Mõisetena on avatud terminid, mis on eelnõu seisukohalt olulise tähtsusega ning nende avamata jätmisel võivad nad olla mitmeti tõlgendatavad. Mõistetena avatakse eri- või kutsealase hariduseta isik, EURES, kinnipeetav, koondamisteatega töötaja, pensioniealine, rahvusvahelise kaitse saaja, tervisest tulenev takistus, töötamine ja tööle asumine ning õppimine. Eelnõu 2. peatükk koosneb neljast jaost. Esimeses jaos sätestatakse tööturuteenuste ja tööturutoetuste loetelu, neid saama õigustatud isikud ja tööturuteenuse saamise õiguse säilimine. Samuti on reguleeritud, kuidas on korraldatud tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine, arvestuse pidamine tööturuteenusel osalemise kohta ning andmete ja dokumentide esitamine, tööturuteenustega seotud kulude tasumine ja tööturuteenuste andmete vahetamine ning tööturuteenuste kvaliteedi hindamine. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse tööturuteenuste loetelu meetmete lõikes. THP-s kehtestatavad tööturuteenused ja -toetused peavad liigituma TöMS § 13 lg-s 2 sätestatud tööturumeetmete alla. See erineb kehtivast õigusest, kus TTTS annab võimaluse kehtestada THP-s lisaks seadusele täiendavaid teenuseid, teenuseid täiendavatele sihtrühmadele ja teenuseid seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel. TöMS § 6 lõike 1 kohaselt kehtestatakse THPga osutatavad tööturuteenused tööturumeetmete rakendamiseks koos asjakohaste tingimustega. Tööturuteenused jaotuvad üheksa meetme alla vastavalt oma sisule ning meetme eesmärkidele. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse tööturutoetused kooskõlas TöMS § 13 lg 2 p-ga 10. Tööturutoetused on abinõud, mis aitavad kaasa tööturuteenuse osutamisele ning on mõeldud tööturuteenusel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks ja teenusel osalemise soodustamiseks. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse tööturuteenuseid saama õigustatud isikud. Võrreldes kehtiva õigusega on muutunud tööturuteenuste sihtrühmaks olevate isikute liigitus. Kooskõlas TöMS-i § 3 lg-ga 2 reguleerib eelnõu töötu, töötaja, muu isiku ja tööandja õigust teenustele. Isiku õigus saada abi töö leidmisel tuleneb Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 29 lg-st 3, mille kohaselt abistab riik tööotsijaid töö leidmisel. Abi ulatus sõltub isiku staatusest tööturul. Inimesel, kes on end töötuna arvele võtnud, on õigus rohkematele tööturuteenustele kui inimesel, kes ei ole. Igal inimesel on õigus töötukassast saada nelja tööturuteenust (vt eelnõu § 9 lg 1). Abi andmise ulatus oleneb ka töö leidmist ja töö säilitamist takistavatest asjaoludest (nt tervisest tulenev takistus, erialase hariduse puudumine) ning vajadusest ennetada töötuks jäämist. Tööturuteenuseid osutatakse ka töötavatele inimestele, kellel on oht kaotada töö koondamise või tervisest tuleneva takistuse tõttu ning muudele isikutele, kel on tervisest tulenev või muu takistus (nt kinnipeetavad). Tööturuteenuseid osutatakse ka tööandjale eesmärgiga abistada tööandjat tööjõu saamisel või selleks, et ennetada töötaja vabastamist töölt ja motiveerida tööandjat tööle võtma isikut, kes ei ole pikka aega töötanud või kellel puudub töökogemus jne. Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse tööturuteenused, mida osutatakse töötule, töötajale ja muule isikule ehk igale füüsilistele isikutele, kes vastava sooviga töötukassasse pöördub. Nendeks on tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus, karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine. Tegemist on n-ö üldteenusega, mis ei ole suunatud tõsisemate tööturutakistuste lahendamisele, vaid aitavad inimestel tööturul üldiselt orienteeruda. Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse tööturuteenused, mida lisaks lõikes 1 nimetatule osutatakse töötule. Töötud on üheks peamiseks ja suurimaks haavatavaks sihtrühmaks, kellele tööturuteenuseid osutatakse eesmärgiga suunata inimene tagasi tööturule ja suurendada võimalusi uue töökoha leidmisel. Teenused keskenduvad töö leidmise erinevatele aspektidele, oskuste arendamisele ning töökogemuse ja harjumuse tekitamisele. Lisaks soodustatakse  6 töökoha leidmist läbi nõustamiste, konkreetsest isikust sõltuvalt individuaalsete lahenduste ning palgatoetuse abil. Eelnõu § 9 lõikes 3 sätestatakse tööturuteenused, mida osutatakse töötule, kes õpib. Kui täiskoormusega või kutseõppe või keskhariduse tasemel toimuvas statsionaarses õppes (sh akadeemilisel puhkusel viibiv) inimene, kel on töötuna arvele võtmise tingimused täidetud, otsib tööd ja on valmis õpingute kõrvalt tööle asuma, on põhjendatud osutada talle vajadusel tööturuteenuseid, mis otseselt aitavad kaasa töö leidmisele ja tööle rakendumisele. Töötuna registreeritud õppijale on kättesaadavad enamik tööturuteenuseid, mis on kättesaadavad töötule, sh üldteenused, aga ka tööturukoolitus, ettevõtluse alustamise toetus, individuaalsed lahendused, nõustamisteenused, kvalifikatsiooni saamise toetamine, arengutreening ning tööklubi. Talle ei osutata tööharjutust, mis on suunatud eelkõige pikaajaliste ja tööharjumuse kaotanud töötutele, ning tasemeõppes osalemise toetust, kuna ta juba osaleb tasemeõppes. Samuti ei pakuta õppivale töötule tööpraktikat ega palgatoetust, sest ta on aktiivne õpingutega, st peaks kasutama oma aega eelkõige õpinguteks, mille lõpetamine aitab tema tööalast konkurentsivõimet samuti tõsta, ning tal ei pruugi olla head võimalust tööl või töökeskkonnas toimuval teenusel osaleda. Eelnõu § 9 lõikes 4 sätestatakse tervisest tuleneva takistusega töötule laiema hulga teenuste osutamine kui töötule tava juhul. Teenuste laiem valik panustab isiku tervisest tulenevate piirangute ületamisse tööle liikumisel. Tervisest tuleneva takistusega on eelnõu mõistes inimene, kelle tervislik seisund on tõendatult halvenenud, vähendades tema võimet tööalaste kohustustega toime tulla. Inimesele on sellisel juhul (vt eelnõu § 2 punkt 7) määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele, või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Eelnõu kohaselt on nimetatud töötul õigus saada täiendavalt eelnõu § 9 lõigetele 1 ja 2 veel kuut teenust, mis sihitavad otseselt tervisest tulenevaid takistusi füüsiliste kohanduste või personaalse abi näol, eesmärgiga toetada tööülesannete täitmist. Osade teenustega toetatakse lisaks tööalastele eesmärkidele ka inimese töövõimet või töövõime halvenemise ärahoidmist. Eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt, juhul kui õppival töötul esineb tervisest tulenev takistus, osutatakse talle nii kõiki üldteenuseid kui ka kümmet ülejäänud teenust, millele tulenevalt eelnõu § 9 lõigetele 2, 3 ja 4 on õigus töötul, kes kas õpib või on tervisest tuleneva takistusega. Lisaks on nimetatud töötul õigus saada ka palgatoetust. Täiendava teenuse võimaldamine tuleneb asjaolust, et tervisest tuleneva takistusega inimesed on tööturul üheks haavatavamaks sihtgrupiks ning nad on üleminekutel haridusest tööturule ebasoodsamas olukorras, võrreldes teiste tööturu sihtgruppidega. Tervisest tuleneva takistusega inimestel on tööturult kõrvale jäämisel suurim risk pikaajaliseks töötuseks ja heitumiseks, mis omakorda tekitab inimese ja riigi vaatest olulisi sotsiaalmajanduslikke ning täiendavaid tervisega seotud probleeme. Eelnõu § 9 lõikes 6 sätestatakse tööturuteenused, mida osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatud üldteenustele, töötajatele. Töötajana on seejuures käsitletav isik, kes tegeleb TöMS § 8 lõike 4 punktides 3–9 (vt töötamise mõiste § 6 punktis 8) nimetatud tegevustega. Teenuse saamise eelduseks on asjaolud, et töötaja ei ole ajutiselt ja seaduslikult Eestis viibiv välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle õigus Eestis töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab. Kui teenuse saamiseks on töötamise vormile täiendavaid piiranguid, on need toodud teenuste tingimuste juures. Näiteks tööturukoolitust, tasemeõpet ja kvalifikatsioonide saamise toetamist on õigus saada vaid töötajatel, kes töötavad töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Töötajatele suunatud tegevused aitavad arendada oskusi, et tugevdada nende konkurentsivõimet tööturul ja ennetada töötuks jäämist. Eelnõu § 9 lõikes 7 sätestatakse, et lisaks lõikes 1 nimetatud üldteenustele ja lõikes 6 nimetatud teenustele osutatakse koondamisteatega töötajale nõustamisteenuseid. Koondamisteatega töötaja on kehtiva õiguse järgi hõlmatud tööotsija mõistega, kuna töösuhtes olemine ei võimalda  7 tal end töötuna registreerida, kuid töökaotusega kohanemiseks ja uue töö leidmiseks on olemas vajadus teenuse järele. TöMS-is tööotsija kategooriat ei ole, kuid THP-s sätestatakse kehtiva TTTS-i alusel tööotsija kategooria raames teenuseid saanud isikute õigus samadele teenustele, samadel tingimustel. Kooskõlas vastava tööturuteenuse osutamise tingimustes sätestatud täpsemate tingimusega, saab koondamisteatega töötaja teenuseid samadel alustel töötutega. Ka siin on teenuse saamise eelduseks asjaolud, et töötaja ei ole ajutiselt ja seaduslikult Eestis viibiv välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle õigus Eestis töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab. Eesmärgiks on koondamisteatega töötaja uuele tööle aitamine, nii et ta ei kogeks töötust või tööta olek jääks võimalikult lühikeseks. Eelnõu § 9 lõikes 8 sätestatakse tööturuteenused, mida osutatakse kinnipeetavale töötajatele lisaks lõikes 1 nimetatud teenustele. Sarnaselt koondamisteatega töötajatele on ka kinnipeetav töötaja kehtiva õiguse järgi hõlmatud tööotsija mõistega ning saab talle osutatavaid teenuseid samadel alustel töötutega. Kinnipeetavale osutatakse töökeskset nõustamist, tööklubi, tööturukoolitust ja kvalifikatsiooni saamise toetamist, mis on vajalikud kinnipeetava tööalaste võimaluste parandamiseks. Kinnipeetaval tekib õigus töötajana tööturuteenustele kui ta kannab karistust avavanglas. Seejuures on oluline, et töötaja ei ole ajutiselt ja seaduslikult Eestis viibiv välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle õigus Eestis töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab. Kinnipeetava töötamise korral on üldjuhul tegemist vangla poolt leitud ajutise töökohaga. Teenused loovad talle aktiivse võimaluse täiendada oma teadmisi ja oskusi, et suurendada konkurentsivõimet ka siis, kui tekkib vajadus liikuda sellelt töökohtalt avatud tööturule. Selliselt aitavad tööturuteenused inimesel paremini kohaneda tööturuvajadustega ning alandavad riski, et vanglast vabanemisel tekkivad raskused püsiva töö leidmisel. Eelnõu § 9 lõikes 9 sätestatakse tööturuteenused, millele on lisaks lõikes 1 nimetatud üldteenustele, lõikes 6 nimetatud teenustele, õigus tervisest tuleneva takistusega töötajal. Töötajana on ka siin käsitletav isik, kes tegeleb TöMS § 8 lõike 4 punktides 3–9 (vt töötamise mõiste § 6 punktis 8) nimetatud tegevustega. Seejuures on oluline, et töötaja ei ole ajutiselt ja seaduslikult Eestis viibiv välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle õigus Eestis töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab. Tervisest tuleneva takistusega töötajale osutatakse lisaks kogemusnõustamist, individuaalseid lahendusi, tööruumide ja –vahendite kohandamist, tööalast abivahendit, tugiisikuga töötamist ning tööalast rehabilitatsiooni. Pakutavate teenuste toel soodustatakse tervisest tuleneva takistusega töötaja tööl püsimist teenuste kaudu, mis võimaldavad inimesel individuaalsete piirangutega toime tulla või kohaneda. Eelnõu § 9 lõikest 10 tulenevalt osutatakse töötajale ettevõtluse järelteenuseid, juhul kui ta on eelnevalt saanud töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust. Olukorras, kus töötu on ettevõtluse alustamise toetuse abil omale ettevõtte ja ühtlasi töökoha loonud (mis on teenuse eesmärk), toetatakse ettevõtte ja ühtlasi ka loodud töökoha jätkusuutlikkust, sest tööturuteenuste laiem eesmärk on toetada ka töötavate inimeste hõives püsimist, seega ka enda loodud töökohta säilitamist. Eelnõu § 9 lõikega 11 nähakse ette, et muule isikule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatud üldteenustele tööklubi teenust ja töökeskset nõustamist. TöMS § 3 lõike 5 kohaselt on muu isik, isik, kes ei tööta ega ole töötukassas töötuna arvel ja pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Teenuseid osutatakse muule isikule, kuna tulenevalt nende eesmärgist tõsta inimese motivatsiooni tööturul osalemiseks ning valmistada ette töö otsimiseks ja tööeluks, võib teenusel osalemine aidata inimest liikuda tööturule, kui ta on seni olnud tööturuga nõrgalt seotud või tööturul vähe aktiivsed. Eelnõu § 9 lõigetes 12-14 sätestatakse täiendavad (lisaks lõiketele 1 ja 11) tööturuteenused, mida osutatakse muule isikule, kes kehtiva õiguse järgi on hõlmatud tööotsija mõistega (vt täpsemalt § 9 lg 7 selgitust), kuid kelle puhul esinevad erinevad asjaolud, mis ei võimalda neil end töötuna registreerida (pensioniealine, kinnipeetav) või on tegemist muu isikuga, kellel esineb tervisest tulenev takistus, kuid neil on vajadus teenuse järele.  8 Nii kinnipeetaval kui pensioniealisel muul isikul on lisaks üldteenustele õigus saada tööturuteenuseid, mis toetavad töölesaamiseks vajalike teadmiste-oskuste ja töökogemuse omandamist: tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööpraktika. Pensioniealisele muule isikule osutatakse lisaks ka ettevõtluse alustamise toetust. Kuigi pensioniealist ei võeta töötuna arvele, ei tähenda pensioniiga tööea lõppu, Eestis töötab umbes 25% pensioniealistest. Tööalase konkurentsivõime säilitamiseks ja uute oskuste omandamiseks vajab ka penisoniealine oskuste arendamise teenuseid. Seejuures võib oskuste omandamine tööpraktika vormis olla pensioniealisele laadilt sobiv õppimise vorm. Tööelu jooksul kogunenud tööalased või hobitegevusega seotu oskused võivad olla heaks lävepakuks, et luua endale ise töökoht ettevõtlusega alustamise kaudu. Kinnipeetava muu isiku töölesaamist takistab eelkõige tööks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine. Kinnipeetavale muule isikule ette nähtud teenuste osutamine aitab kaasa, et tal oleks vabanemisel olemas püsiv töökoht ning seeläbi lihtsam tavaellu naasta, mis omakorda ennetab uute õigusrikkumiste toimepanemist. Erinevalt kinnipeetavale töötajale osutatakse kinnipeetavale muule isikule ka tööpraktika teenust, mis aitab luua kontakte potentsiaalsete tööandjatega, kelle juurde vabanemisel tööle asuda. Tervisest tuleneva takistusega muule isikule osutatakse tööalast rehabilitatsiooni. Koosmõjus §-ga 38 peab muu isik tööalase rehabilitatsiooni saamiseks omandama põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust, et aktiivsuskohustus oleks täidetud. Tööalase rehabilitatsiooni saamine õpingute ajal aitab inimese tööle liikumist ettevalmistada ja teeb selle pärast õpingute lõppu sujuvamaks. Eelnõu § 9 lõikes 15 sätestatakse tööturuteenused, mida osutatakse tööandjale. Kokku osutatakse tööandajale 12 teenust:  üldteenused (tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus);  teenuseid, millega soodustatakse või toetatakse teatud sihtrühmade värbamist (palgatoetus, alaealise töötamise toetamine, rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine);  oskuste arendamise teenuseid (tööpraktika, koolitustoetus)  spetsiaalselt tööandjale suunatud teavitamise ja nõustamisteenused ning tugiteenused (individuaalseid lahendusi, tööalane abivahend, tööruumide ja-vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, tööandjate teavitamine ja nõustamine) tervisest tuleneva takistusega inimese tööle võtmise ja tööl püsimise toetamiseks. Teenused aitavad tööandjat muuhulgas kohaneda muutustega tööelus ja majanduse struktuuris. Eelnõu § 9 lõikest 16 tulenevalt sätestatakse tööturuteenuseid saama õigustatud isikutele seatavad täpsemad tingimused vastava tööturuteenuse osutamise tingimuste juures. Selliselt tagatakse isikutele selge ülevaade võimalikest teenustest kategooriate kaupa ning teenuse sisuga tutvudes on võimalik tuvastada selle osutamise kriteeriumid. Nt reguleeritakse tasemeõppe toetuse teenuse all, millistele täiendavatele tingimustele (töötamise vorm, sissetuleku suurus) peavad töötajad vastama, et teenust saada. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse tööturutoetuseid saama õigustatud isikud. Üldjuhul makstakse stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust töötule, kuivõrd tema madalam sissetulek ei võimalda täiendavaid teenusel osalemisega kaasnevaid kulusid katta. Stipendiumi (lõige 1) makstakse töötule, kui ta osaleb pikema kestusega teenusel, kusjuures ühe päeva kestus on tihti peale sama pikk nagu tööpäeva ning millel osalemine võib kaasa tuua lisakulusid. Sõidu- ja majutustoetust (lõige 2) makstakse töötule, kui ta osaleb teenustel, millega võivad kaasneda toimumiskohta jõudmisega seotud kulud, nt karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööklubi.  9 Töötaja ja muu isikuna (lõige 3) tööturuteenusel osalejal ei ole üldjuhul õigust stipendiumile ega sõidu- ja majutustoetusele. Erandina näeb eelnõu ette sõidu- ja majutustoetuse maksmise tööalase rehabilitatsiooni teenuse saajale ka siis, kui ta ei ole töötuna arvele võetud. See on vajalik ja põhjendatud, sest tervisest tuleneva takistusega inimeste transpordi kulu võib nende takistustest tulenevalt olla tavapärasest suurem ning sissetulek väiksem, mistõttu võivad toetust vajada ka inimesed, kel on töine sissetulek. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse tööturuteenuse saamise õiguse säilimine, kui töötukassaga on teenuse saamises kokku lepitud, kui inimese olukord muutub võrreldes kokkuleppimise hetkega. Kokkulepitud teenust on õigus alustada ja alustatud teenust on õigus jätkata, vaatamata staatuse muutumisele. Muutuseks võib olla inimese tööturustaatuse muutumine: liikumine töötusest tööle või vastupidi, muu sihtrühma kuulumise tunnuse lõppemine, nt kinnipidamisasutusest vabanemine, jõudmine vanaduspensioniikka või muutus terviseseisundis. Töötutel fikseeritakse teenuse saamise kokkulepe üldjuhul tegevuskavas. Teenuse õiguse säilimisega tagatakse inimesele terviklik abi, mida on algselt vajalikuks peetud, toetades seega laiemalt tema konkurentsivõimet tööturul. Lõikes 1 sätestatakse töötu teenuste jätkamise või teenuse saamise õiguse säilimine kui inimese olukord muutub võrreldes tööturuteenuse kokkuleppimise hetkega või teenusel osalemise jooksul, st lõppeb tema töötustaatus (punkt 1) või muutub inimese vastavus teenuse tingimustele (punkt 2). Juhul kui inimene enam ei vasta teenuse saamise tingimustele, st muutub tema tervislik seisund või tal tekkib õigus saada sarnast teenust mingil muul alusel, siis võib ta juba alustatud teenusel lõpuni osaleda. Esimese punkti kohaselt on töötu staatuse lõppemisel võimalik jätkata oskuste arendamist toetavatel teenustel: tööturukoolitusel, tasemeõppes osalemise toetusel, kvalifikatsiooni saamise toetamisel, tööpraktikal, arengutreeningul osalemist. Kuivõrd nende teenuste planeerimisel arvestati inimese tuleviku vajadustega, siis sõltumata arveloleku lõppemisest ja lõpetamist tingivatest asjaoludest või arveloleku lõpetamise alustest, on need suunatud inimese oskuste täiendamisele ja konkurentsivõime tugevdamisele. Samuti säilib õigus teenustele, mis toetavad erinevate komplekssete probleemidega inimesi töö leidmisel, rakendumisel ja tööl püsimisel: tööharjutusel, nõustamisteenustel, kogemusnõustamisel, tööalasel rehabilitatsioonil ja toetatud töölerakendamisel. Teise punktina nähakse ette võimalus inimese tervisest tuleneva takistuse muutumisel osaleda alustatud teenusel lõpuni, mis panustavad otseselt võimalusse piiratud töövõime korral töökohta saada või töötamist jätkata. Kolmandas punktis ei piirata õigust osaleda lõpuni tööalasel rehabilitatsioonil inimesel, kellel tekkib õigus sarnasele teenusele sotsiaalvaldkonnas sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Selline laiendus on oluline, sest tööalane ja sotsiaalne rehabilitatsioon toetavad küll mõlemad inimese iseseisvat hakkama saamist, kuid on erinevalt sihitatud. Samuti on inimese töövõime toetamise seisukohast oluline viia konkreetsel eesmärgil alustatud rehabilitatsiooniprotsess lõpuni. Lõikes 2 sätestatakse töötajate, kellega on kokku lepitud osalemine erinevatel teenustel, tööturuteenuse saamise õiguse säilimine. See säilib osade teenuste puhul ka pärast töötamise lõpetamist, või vanaduspensioniikka jõudmist. Teenusteks on oskuste arendamisega seotud teenused nagu tööturukoolitus ja kvalifikatsiooni saamise toetamine, mille vajadus pigem suureneb kui kaob, kui inimene tööta jääb ning mis on endiselt vajalikud ka pensionieas, kui inimene on planeerinud tööelu jätkata. Pärast töötamise lõppu või vanaduspensioniikka jõudmist säilib õigus ka nõustamisteenustele ja kogemusnõustamisele, et oleks võimalik probleemide ja takistuste lahendamisega edasi minna. Tööalasel rehabilitatsioonil saavad lõpuni osaleda need töötajad, kes teenusel osalemise ajal jõuavad vanaduspensioniikka või kellele määratakse ennetähtaegne vanaduspension või kes hakkab saama vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust või kellel tekib õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või kelle töötamine lõpeb. Tervisest tuleneva takistusega inimesed, kelle tervisest tulenev takistus muutub teenuse saamise ajal, saavad jätkata teenustega, mis on seotud tervisest tuleneva takistusega. Näiteks kogemusnõustamine, individuaalsed lahendused, tööruumide- ja vahendite kohandamine, tööalane abivahend, tugiisikuga töötamine ja tööalane rehabilitatsioon.  10 Lõige 3 reguleerib töötaja tasemeõppes osalemise toetuse õiguse säilimist pärast töötamise lõppu või pensioniikka jõudmist. Selleks peab töötaja olema vastava taotluse esitanud töötamise ajal. Tasemeõppes osalemise planeerimisel arvestati inimese tuleviku vajadustega ning sõltumata arveloleku lõppemisest on see suunatud inimese oskuste täiendamisele. Lõike 4 kohaselt säilib sarnaselt töötutele ja töötajale ka muul isikul õigus saada teatud teenuseid, milles on kokku lepitud, kui inimese staatus või muud õigused muutuvad. Kui kinnipeetav muu isik vabaneb kinnipidamisasutusest või asub tööle, säilib tal õigus tööturukoolitusele, kvalifikatsiooni saamise toetamisele ja tööpraktikale. Õigus tööturukoolitusele ja kvalifikatsiooni saamise toetamisele säilib ka pensioniealisel muul isikul, kes asub tööle. Koolitus on mõlemal juhul endiselt vajalik, et sihtrühmade toimetulekut tööturul parandada. Muu isik kes osaleb tööalasel rehabilitatsioonil, saab seda sarnaselt töötajaga jätkata kuni teenuse lõpuni, kui tema tervisest tulenev takistus muutub teenusel osalemise ajal või tal tekib samal ajal õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või muutub teenuse osutamise aluseks olev muu asjaolu (nt muu isik lõpetab õpingud, jõuab vanaduspensioniikka). Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tööalase rehabilitatsiooni teenust siiski koos ei osutata. Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus. Võrreldes TTTS-ga muudetakse teenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine selgemaks ja läbipaistvamaks – TTTS-s olid korralduslikud küsimused reguleeritud iga teenuse juures eraldi, eelnõus on üldpõhimõtted ühes kohas ja iga tööturuteenuse või -toetuse juures on sätestatud selle teenuse või toetuse spetsiifilised eripärad. Lõikes 1 sätestatakse erinevad võimalused tööturuteenuste osutamise korraldamiseks. Nii võib töötukassa:  tööturuteenuseid osutada ise (nt töökeskne nõustamine, karjäärinõustamine);  sõlmida teenuse osutamiseks lepingu (nt tööharjutus);  võimaldada inimesel valida sobiva teenusosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast (nt tööturukoolitus, tööalane rehabilitatsioon, nõustamisteenused), või  anda haldusakti, mille alusel töötukassa toetab tööturuteenusel osalemist (nt tasemeõppes osalemise toetus) või tasuda teenuse eest või hüvitada selle kulud (nt tõlketeenuse kulu hüvitamine tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamiseks). Eelnõu alusel osutatakse 28 erinevat tööturuteenust. Et mitmete teenuste osutamine eeldab erinevate osapoolte nt tööandja (tööpraktika, palgatoetus jne), KOV (nt tööharjutus), spetsiifilise erialase kompetentsi ja kindlatele tingimustele vastav teenuse osutaja (nt tööalane rehabilitatsioon) kaasamist, on põhjendatud teiste asutuste, sh eraettevõtete kaasamine teenuste osutamisesse. See aitab tagada ka teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust. Lõige 2 võimaldab töötukassal seada teenuseosutajatele kvalifitseerimisnõuded ja kehtestada koostööpõhimõtted, eesmärgiga sätestada teenuse osutamise täpsemad tingimused ja korraldus. Näiteks võidakse sätestada nõuded teenuseosutajale, sh meeskonnale, töötukassa ja teenuseosutaja vaheline andmevahetus, koostöö teenuse osutamise jooksul, peamised tegevused teenuse osutamiseks aga ka teenusega kaasnevate dokumentide täitmise ja andmete esitamise suunised, tasumise tingimused ja kord, koostöö peatamise ja lõpetamise asjaolud. Koostööpõhimõtted on leitavad töötukassa kodulehelt. Kvalifitseerimisnõudeid, sh andmevahetust puudutavaid nõudeid, ei sätestata õigusaktis, et oleks võimalik teha muudatusi, kui tehnoloogilise võimekuse kasv võimaldab efektiivsemate lahenduste kasutusele võtmist. Teenuseosutajaks kvalifitseerimiseks esitab isik vormikohase avalduse tuues ära avalduses vastava teenuse osutamiseks nõutud andmed. Avaldused on leitavad töötukassa kodulehelt. Kui avalduses on esitatud täielikud andmed ja teenuseosutaja vastab koostööpõhimõtetes välja toodud tingimustele, siis töötukassa juhatus otsustab teenuse osutajate kvalifitseerimise ja kvalifitseeritud teenuseosutajate nimekirja kandmise. Kvalifitseeritud teenuseosutajad avaldatakse töötukassa kodulehele, kust töötukassa poolt teenusele suunatud inimene saab valida endale  11 sobiva teenuseosutaja ning temaga kontakti võttes kokku leppida teenusele asumise aja. Töötukassa ei suuna inimest konkreetse teenuseosutaja juurde. Lõikes 3 sätestatakse, et töötukassa tasub tööturuteenuse osutamise eest teenuse osutamise lepingu, koostööpõhimõtete või haldusakti alusel (§ 12 lg-des 1 ja 2 toodud dokumendid).See jätab vajaliku paindlikkuse arvestada tasumisel või hüvitamisel osutatava tööturuteenuse eripäraga. Lõige 4 lubab töötukassal arvestada lõikes 3 käsitletud tasu maksmisel või kulu hüvitamisel asjaoluga, kas teenuseosutaja või tööandja on teenuse osutamisel oma kohustus nii töötukassa kui ka teenust saanud isiku ees täitnud nõuetekohaselt. Sisuliselt võrdsustab säte töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja vahelise suhte võlaõigusliku suhtega, saada teenust vastavalt kokkuleppele. Juhul kui teenuseosutaja või tööandja kokkulepitust kinni ei pea saab tasumisele või hüvitamisele kuuluvat summat vähendada või jätta teenuse eest tasumata või hüvitamata. TTTS- s oli töötukassa samasisuline õigus sätestatud iga teenuse kirjelduse tasandilt, kuid üldise põhimõttena on see eelnõud toodud üldsätetesse. Lõige 5 avab tööturuteenuste osutamise erinevad viisid. TTTS-s ja THP-s on teenuse osutamise viis reguleeritud eraldi iga teenuse kirjelduses, kuid praktikas on teenuste osutamisel kujunenud sobivad viisid välja vastavalt teenuse iseloomule ja sihtrühma vajadustele olles samal ajal mõjutatud ka muutuvast ühiskonnast ja sündmustes maailmas. Seetõttu on eelnõus sätestatud üldine põhimõtte, et tööturuteenuseid võib osutada väga erineval viisil ning osutamise viisi otsustab töötukassa. Tööturuteenuse osutamise saab toimuda nii grupis kui ka individuaalsed sõltuvalt sellest, kas tegemist on teenusega, mida saab korraga suunata suuremale ringile, on see sihtrühma spetsiifiline või väga individuaalne ja konkreetsest isikust lähtuv teenus. Ka teenuse osutamise asukohas on ajas toimunud märkimisväärseid muudatusi ning paljudel juhtudel on leitud võimalusi teenuseid osutada vahetu kontakti asemel ka e-keskkondade vahendusel nt veebiseminaridena või järel vaadatavatena, kuid samuti telefoni teel või infosüsteemi kaudu. Samuti sõltuvalt teenuse pakkujast saab see toimuda kas töötukassas, teenuseosutaja või tööandja asukohas. Tegemist on avatud loeteluga ning innovaatilised lahendused teenuste osutamises võivad luua uusi ja veel avastamata efektiivseid lahendus, kuidas teenused inimesteni viia. Üldpõhimõttest on siiski eelnõus tehtud mõne teenuse juures ka erandeid, kus nt piiratakse ära et teenust osutatakse kindlal viisil. Näiteks on tööklubi juures välja toodud, et tegevus toimub grupis. Sellised piirangud on seotud tööturuteenuse iseloomuga (tööklubi puhul on osalejate vaheline kogemuste jagamine teenuse olemuslik osa) ning suunatud teenuse eesmärgipärasele osutamisele. Lõikest 6 tulenevalt maksab eelnõu alusel toetusi töötukassa. Säte hõlmab nii §-s 10 sätestatud tööturutoetusi kui ka toetusi, mida makstakse tööturuteenuste raames (nt ettevõtluse alustamise toetus, tasemeõppes osalemise toetus). Üldjuhul makstakse toetus inimese pangakontole. Sättes eristatakse, kas toetus makstakse Eesti või välisriigi pangakontole, esimesel juhul toimub see töötukassa kulul, kuid välisriigi konto korral saaja kulul. Üksnes juhul, kui inimene on esitanud elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse, on töötukassal õigus maksta toetus teise isiku Eesti pangakontole. Sarnaselt on korraldatud toetuste maksmine ka seni. Lõikes 7 sätestatakse, et kõik eelnõus toodud tööturuteenuste määrad sisaldavad käibemaksu. Kehtivas regulatsioonis seda sätestatud ei ole, kuid praktikas sisaldavad kõik ka praegu käibemaksu. Säte on vajalik õigusselguse huvides, sest teenuseosutajatel on sellega sageli segadus ja nad peavad seda üle küsima. Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse tööturuteenustes osalemise üle arvestuse pidamist ning teenuse osutamisega seotud andmete ning dokumentide esitamist. Kehtivas TTTS-s ja THP-s on arvestuse pidamine ning andmete esitamine reguleeritud iga teenuse juures eraldi. Eelnõus on üldised regulatsioonid toodud üldsätetesse ning § 12 kohaselt lepitakse täpsem andmete ja dokumentide vahetamine kokku, kas tegevuskavas, halduslepingus, haldusaktid või koostööpõhimõtetes.  12 Lõige 1 kohustab teenuseosutajat või tööandjat pidama arvestust selle kohta, kes nende poolt osutatavatel tööturuteenustel osalevad, ning esitama andmed (nt kas inimene osales teenusel, kuidas teenust osutati jms.) töötukassale viimase määratud ajal ja viisil. Vastav kohustus kaasneb lõikes 1 sätestatud teenuste osutamisega, mida saab osutada teenuseosutaja või tööandja. Andmed on vajalikud osavõtu tõendamiseks, et tasuda selle alusel arve ning osalejatele sõidu- ja majutustoetuse ja stipendiumi maksmiseks. Lõikega 2 sätestatakse, et inimene, tööandja või teenuseosutaja esitab töötukassale teenuse osutamisega seotud andmed ja dokumendid töötukassa määratud tähtajal ja viisil. § 12 lg 1 kohaselt lepitakse see teenuseosutaja, tööandja või inimesega kokku tegevuskavas, halduslepingus, haldusaktis, koostööpõhimõtetes vms. Nimetatud sätte alusel saab töötukassa küsida teenuse osutamiseks vajalikke andmeid ja dokumente, nt tegevuskava, teenuse osutamise kokkuvõtet. Vajadusel teostab töötukassa paikvaatlust, kas teenust osutatakse nõuetekohaselt ja kogub tõendeid teenuse osutamise kohta. Eelnõu § 14 reguleerib tööturuteenuste andmete vahetamisel kasutatavaid andmevahetuse lahendusi ja keskkondi. Kõik antud paragrahvis toodud andmevahetuse lahendused vastavad turvanõuetele. Lõikega 1 sätestatakse, et töötukassa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuseosutaja vahel vahetatakse andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu. 1.mail 2023. a jõustus1 TTTS § 231 lg 21, mille kohaselt vahetatakse tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel teenusega seotud andmeid töötukassa ja teenuseosutaja vahel infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. X-tee andmevahetus võimaldab rakendada turvalisemat andmevahetust ning digitaliseerida ja kiirendada teenuse osutamise protsessi. X-tee andmevahetuse jaoks tuleb tööalast rehabilitatsiooni teenuse osutajal võtta kasutusele kindlatele tehnoloogilistele ja infoturbe nõuetele vastav infosüsteem. Lõikega 2 sätestatakse tööturuteenused, millega seotud andmete vahetus (nt teenusel osalemise andmed, koolitusele registreerimisteade, info pakutavate koolituste kohta) töötukassa ja teenuseosutaja (sh tööandja) vahel toimub töötukassa infosüsteemi kaudu. Nende teenuste osutamine eeldab töötukassa infosüsteemi kasutamist info vahetamiseks (ehk infot ja andmeid ei vahetata nt e-kirja vms teel). Ka seni on nende teenuste osutamisel andmete vahetamine toimunud töötukassa infosüsteemi kaudu. Lõike 3 kohaselt võivad töötukassa ja tööandja töövahenduse osutamisega seotud andmeid ehk andmeid tööandjate ja tööd otsivate inimeste kohta vahetada EURESe ehk Euroopa tööturuasutuste töövahenduse võrgustiku andmevahetuskihi kaudu. Selliselt liiguvad andmed tööandjate ja tööd otsivate inimeste vahel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Nii tööandja, kes asub mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui tööd otsiva inimese andmed jõuavad teineteiseni üksnes juhul, kui tööandja on märkinud, et otsib töötajaid sellest liikmesriigist ja selle liikmesriigi tööd otsiv inimene on märkinud, et soovib selle liikmesriigi tööandjate tööpakkumisi. Eelnõu § 15 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette võimalused, millisel juhul ja millised täiendavad kulud võib töötukassa tööturuteenuste osutamisega seoses katta. Mõeldud ei ole otseseid tööturuteenuse või -toetuse kulusid, vaid olukordi, kus teenuse osutamiseks on vaja kaasata eksperti, koostada eksperthinnangut või tasuda muude kulude eest, mis on vajalikud teenuse osutamiseks (nt abivahendite transpordi, seadistuse, paigalduse, hoolduse, remondi kulud) või teenuse kvaliteedi hindamiseks. Nii näiteks on töötukassal võimalik spetsiifilise terviseprobleemi puhul võimalike abivahendite või kohanduste alternatiivide sobivuse hindamiseks kaasata eksperti, või tasuda tööturukoolituse kvaliteedi hindamisel kaasatud vastava koolitusvaldkonna eksperdile 1 Vaata täpsemalt Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus 657 SE. Seletuskiri. 02.12.2022. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/dcc009fd-85c7-488b-be26-ecf4528aec17  13 vms. Ka seni on töötukassa kasutanud keerukamate teenuste sobivuse ja kvaliteedi hindamiseks ekspertide abi. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse töötukassa võimalus hinnata tööturuteenuste kvaliteeti. Eelnõu kohaselt on töötukassal õigus tutvuda tööturuteenuse korraldusega ja kaasata sellesse vajadusel ka eksperti. See on vajalik, et tuvastada võimalikke probleeme teenuseosutaja või tööandja töös, tagada inimestele kvaliteetne teenus, mis aitab tal leida tööd või säilitada töökohta ning avaliku raha otstarbekas kasutamine. Samuti tuvastada, kas teenust osutatakse vastavalt kokkulepitud tingimustel ja kvaliteedis. Näiteks on töötukassa kehtiva regulatsiooni alusel tutvunud tööpraktika korraldusega, et tagada praktika eesmärkide täimine ning kontrollida kas praktika tase vastab lepingus seatud tingimustele ja et tööandja täidab lepinguga võetud kohustusi. Seni kehtinud õigusaktides reguleeriti tööturuteenuse korralduse tutvumise õigusi iga teenuse juures eraldi, eelnõus on see sätestatud üldise põhimõttena, kuna võib osutuda vajalikuks erinevate teenuse puhul. Eelnõu teise peatüki teine jagu koosneb 29 paragrahvist, milles reguleeritakse 27 tööturuteenuse ja kahe tööturutoetuse osutamist. Paragrahvides lähtutakse põhimõttest, et esmalt avatakse tööturuteenuste või -toetuste eesmärk (miks teenust osutatakse), teisena kirjeldatakse lühidalt ja üldiselt teenuse sisu (mida tehakse) ning peale seda reguleeritakse vajadusel:  osutamise või maksmise tingimusi ja korraldust,  õigustatud isikute ringi lisatingimustega ning  täpsustatakse teenuse osutamise viisi (kooskõlas § 12 lg-ga 6). Eelnõu koondab seni järgmistes õigusaktides sätestatud tööturuteenused: 1) TTTS; 2) THP2021–2023; 3) tervise- ja tööministri 25. novembri 2014. a käskkirjaga nr 210 "Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT-1); 4) tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT-2); 5) sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT-3); 6) tervise- ja tööministri 05. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi REACT). Et senises õigusraamistikus võivad teenuse tingimused olla reguleeritud mitmes õigusaktis, on edaspidi eelnõu muudatusi võrreldud kas konkreetse õigusaktiga või üldistatult kehtiva õigusega, mille all on silmas peetud kõiki teenusele kohalduvaid õigusakte, mille tingimuste koosmõjus teenust seni osutatakse. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse tööturust ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine. Võrreldes TTTS-ga, ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Lõikes 1 sätestatakse teenuse eesmärk suurendada inimese teadlikkust tööturust ning selle võimalustest. Tegelemist on üldteenusega, mida § 9 lg 1 p 1 ja lg 10 p 1 kohaselt osutatakse nii töötule, töötajale, muule isikule kui tööandjale. Lõikest 2 tulenevalt antakse teenuse raames teavet tööturu seisu, töötamis- ja õppimisvõimaluste, tööturuteenuste ja -toetuste tingimuste ning inimese õiguste ja kohustuste kohta. Sisuliselt on tegemist töötukassa poole pöördunud inimesele info andmisega vastavalt tema vajadusele. Töötukassa poole on võimalik pöörduda nii kohapeal, telefoni, e-kirja kui muude suhtluskanalite kaudu. Võrreldes TTTS-ga antakse teavet ka õppimisvõimaluste kohta, sest alates 2017. aastast osutab töötukassa ennetavate meetmete raames töötavatele inimestele ja oskusi andvaid teenuseid, samuti saab tööandja töötukassalt tuge oma töötajate oskuste arendamisel.  14 Eelnõu §-is 18 sätestatakse tööturuteenuse töövahendus sisu. Võrreldes TTTS-ga on selgemalt lahti kirjutatud, mis teavet või andmeid töötu ja tööandja vahel vahendatakse. Lõike 1 kohaselt on teenuse eesmärk abistada töötut, töötajat, muud isikut või tööandja (kooskõlas § 9 lg 1 p-ga 2 ja lg 10 p-ga 2) töö ja töötaja leidmisel. Lõike 2 kohaselt seisneb teenus selles, et vahendatakse inimese ja tööandja vahel töö ja töötaja leidmiseks vajalikku teavet ehk töötukassa sobitab omavahel kokku tööandjate töötukassas avaldatud tööpakkumised ja töötukassa kaudu tööd otsida soovivate inimesed. Erinevalt TTTS-st on eelnõu ära toodud, et töövahenduse aluseks on tööandja tööpakkumine koos tööpakkumise sisu ehk töökoha kirjelduse ja kandidaadile seatud nõudmistega ning tööd leida sooviva inimese töösoov ning andmed tema oskuste ja kogemuste kohta. Lisaks eeldab töövahendus muu olulise teabe avaldamist nii inimese kui värbamise protsessi kohta. Eelnõus vahendatava teabe avamine võimaldab paremini mõista, mis laadi andmeid tööpakkumiste ja kandidaatide sobitamisel kasutatakse. Erinevalt TTTS-st on eelnõust välja jäetud sobiva töö mõiste, mis on reguleeritud TöMS-is töötu kohustuste juures (TöMS § 9 lg 5 ja 6), seega säilib töötul siiski kohustus töövahenduse raames sobiva töö pakkumise saamisel see vastu võtta. Teine oluline muudatus võrreldes kehtiva regulatsiooniga on see, et kaob võimalus osaleda töövahenduse raames ühepäevasel tasustamata proovitööl. Vajadus sellise proovitöö järele tekkis seoses sellega, et kuni 2020. aasta septembrini ei olnud registreeritud töötul võimalik mitte mingisuguses mahus töötada, sest töötamise eest tasu saamise korral töötuna arvelolek lõppes. Seetõttu ei olnud töötud valmis kandideerima, kui konkursi osaks oli nn proovipäev ehk päris töökeskkonnas töö tegemine, mille eest kohustab töölepinguseadus tasu maksma. Nii sätestatigi TTTS-s selle olukorra lahendamiseks tööturuteenuse osana tasustamata proovitöö võimalus. Alates 2020. a septembrist tekkis töötul töötuna arvelolekut lõpetamata ajutise töötamise ehk tööampsu võimalus, mistõttu langes ära vajadus proovitöö järele. Praegu saab konkurssidel ja töötaja sobivuse hindamiseks kasutada töökoha vaatlemist ehk varjutamist, koduülesandeid ja teste jms aga ka tööampsu. Proovitöö lõpetamise kasuks räägib ka proovitöö madal tulemuslikkus - töötukassa andmetel tegid tööandjad 2022. aastal tööpakkumise 15%-le proovitööle suunatutest - ja inimeste rahulolu teenusega (ebavõrdne kohtlemine mitte-töötutest proovijatega ja tööampsu raames samalaadse tegevuse proovijatega). Eelnõu §-ga 19 sätestatakse karjääriinfo vahendamise teenus. Eelnõuga hõlmatakse karjääriinfo vahendamise teenusesse varasemalt eraldi teenusena reguleeritud tööotsingunõustamine, mille alusel viidi läbi muuhulgas ka tööotsingu töötube ja EURES temaatilisi töötube. Teenuste sisu pole seejuures oluliselt muutunud. Eelnõu alusel osutatakse karjääriinfo vahendamise teenust kõigile inimestele sõltumata vanusest ja tööturustaatusest, et abistada neid haridus- ja tööturuinfo leidmisel, selle asja- ja ajakohasuse hindamisel, tööle ja kooli kandideerimisel ning kandideerimisdokumentide ettevalmistamisel. Sellega toetatakse inimese karjääri kujundamist. Lõike 1 kohaselt on teenuse eesmärk toetada inimest karjäärivalikuteks vajaliku teabe otsimisel ja infootsingu oskuste ning muude karjäärikujundamisega seotud oskuste arendamisel. Selle tulemusel kasvab inimese teadlikkus oma tööalastest võimalustest ning ametikohtadest, mis võiksid talle sobida, või õpingutest, mis võiksid talle vajalikud olla. Samuti paraneb oskus seatud tööalaste eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme planeerida. Lõikes 2 on selgitatud, milles inimest karjääriinfo vahendamise teenuse raames juhendatakse. Erinevalt tööturust ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise teenusest, mis keskendub tööturuolukorrale, töötamis- ja õppimisvõimalustele, on karjääriinfo vahendamise teenuse suurem fookus tegevustel mis on seotud mõtestatud karjäärivaliku ning selleks vajaliku info otsimise, analüüsimise või nt edukaks kandideerimiseks valmistumisega. Keskendutakse enam neile, kel on ees üleminekud hariduses või tööturul nt õpilased hariduse üleminekute eel ja töötuna registreeritud inimesed aga ka teised sihtgrupid. Enam pööratakse tähelepanu õpilastele ja  15 töötutele toetamaks neid endast ja tööturust lähtuvate valikute leidmiseks ja nende suunas sihipäraste sammude astumiseks, ennetamaks seeläbi läbimõtlematavalikuid karjääriteel ning kiiret ümberõppe vajadust. Lõikes 3 on välja toodud, et karjääriinfo vahendamise teenus võib toimuda muuhulgas grupitegevusena tööotsingu töötoas, sealhulgas EURES temaatilise töötoana, kus jagatakse infot teistes Euroopa Liidu riikides töötamise ja elamise võimaluste kohta. Tööotsingu töötoas osalemisel makstakse töötule sõidu- ja majutustoetust kooskõlas § 10 lg 2 p-ga 1. Teiste karjääriinfo vahendamise teenuse individuaalsete ja grupitegevuste vormide korral sõidu- ja majutustoetust ei maksta. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse karjäärinõustamine, mille eesmärk on suurendada inimeste karjäärialast eneseteadlikkust, teadlikkust tööjõu vajadustest ja arengutest ning nõustada teda karjääri kujundamise küsimustes. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole teenuse tingimused muutunud. Karjäärinõustamist osutatakse kõigile vajajatele sõltumata vanusest ja tööturustaatusest, et toetada inimesi karjäärikujundamise küsimustes erinevates eluetappides ning seeläbi suurendada õppes ning tööturul aktiivset osalemist. Erinevalt karjääriinfo vahendamisest keskendub karjäärinõustamine enam inimese eneseanalüüsile ja tema individuaalsetele oskustele ja huvidele ning nende seostamisele tööturu vajaduste ning võimalustega. Karjäärinõustamise abil avardatakse inimese teadlikkust talle sobivatest võimalikest karjääriteedest ning julgustatakse inimesi tegema karjäärivalikuid enda oskuste, huvide ja teadmiste põhiselt, mh ka valikuid, mis ületavad soostereotüüpe meestele ja naistele sobilike tööde ja tegevusalade kohta. Samuti informeeritakse valikuvõimalustest, mis vastavad tööturu arengutele ning toetavad seega stabiilset ja kvaliteetset hõivet. Enim on fookuses inimesed, kel seisavad ees tööturuüleminekud, nt õpilased hariduse üleminekute eel, töötuna registreeritud inimesed ja töötavad inimesed, kelle oskused on tööturu vajadusi silmas pidades vananenud või kes ei saa oma senisel töökohal tervise tõttu jätkata. Eelnõu §-ga 21 sätestatakse töökeskse nõustamise teenus. Kehtivas regulatsioonis ei ole töökeskne nõustamine eraldi tööturuteenus. TTTS-i kohaselt on töötukassasse vastuvõtule tulemine töötu kohustus. Töötukassasse vastuvõtule tulemisel osaleb inimene nõustamisel, mis eeldab sisulist aktiivset osalemist, et leida töö ja ületada tööle asumise takistused. Seetõttu on TöMS-s töötukassa vastuvõtule tulemine välja jäetud ning asendatud töökesksel nõustamisel osalemisega. Töökeskse nõustamise tööturumeede hõlmab mh töökeskse nõustamise teenust. Töökesksele nõustamisele on § 9 kohaselt õigus töötul, muul isikul ning töötajal. Lõike 1 kohaselt on töökeskse nõustamise eesmärk aidata kaasa sellele, et inimene leiaks endale sobiva töökoha või suudaks leitud töökohaga kohaneda ja seda säilitada ennetades töösuhte katkemist nt oskuste, võimete või tervisega seotud piirangute tõttu. Töökeskset nõustamist osutavad töötukassa töötajad nii nagu ka nt karjäärinõustamist. Lõikest 2 tuleneb töökeskse nõustamise sisu. Töökeskne nõustamine koos töövahendusega on töötukassa põhitegevus, mis hõlmab inimese töötamist mõjutavate asjaolude välja selgitamist ning tööotsinguks ja töötamiseks vajalike teenuste ja muu abi, planeerimist ja korraldamist. Töökeskse nõustamise käigus hinnatakse inimese olukorda ja vajadust eelnõus reguleeritud tööturuteenuste järele ning toetatakse inimest nende teenuste kasutamisel. Töökeskse nõustamise käigus koostatakse igale inimesele personaalne tegevuskava, mille alusel vahendatakse sobivaid tööpakkumisi, osutatakse tööturuteenuseid ja muud tööle saamiseks vajalikku abi. Tegevuskava koostatakse ka inimesele, kes ei ole töötuna registreeritud, kuid vajab töötukassa teenuseid, nt oskuste arendamiseks (töötavad inimesed), uuele tööle liikumisel (koondamisteatega tööotsijad) või tööl püsimiseks (vähenenud töövõimega inimesed, kes vajavad tööalase rehabilitatsiooni teenust). Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse teenuse pakkumise sagedus. Lõikega 3 täpsustatakse TöMS § 9 lg 1 p-st 2 tulenevat töötu kohustus osaleda töökeskesel nõustamisel. Töötuna peab töökesksel nõustamisel osalema vähemalt kord 30 päeva jooksul, mis võimaldab pakkuda inimesele  16 õigeaegselt tuge tööotsingutes ning ennetada pikaajalist töötust. Lõikest 4 lähtuvalt ei ole töötajale ja muule isikule teenus kohustuslik ning seda osutatakse kui on vaja selgitada välja teiste teenuste vajadus. Nõustamise sageduse otsustamisel lähtutakse vajadusest ja inimese suutlikkusest leida töö iseseisvalt. Lõige 5 täpsustab, millistel juhtudel osutatakse töötule teenust ka peale tööle asumist. Töövahendus ja töö leidmist toetavate teenuste pakkumine ning töötaja ettevalmistamine töötamiseks ei pruugi olla piisav. Tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste puhul võib sageli märgata, kuidas lühikesed töötamise perioodid vahelduvad töötuse perioodidega. Enamasti on selle taga sotsiaalsed ja tervisega seotud probleemid. Seetõttu võib töökeskse nõustamise tulemusel tööle saanud inimestele pakkuda jätkutuge, et ennetada töösuhte katkemist nt oskuste, võimete, tervisega seotud piirangute või motivatsiooni puudumise tõttu. Jätkutoena pakutakse töökeskset nõustamist piiratud aja jooksul, kuni kuus kuud. Vajadusel ja töötaja nõusolekul kaasatakse töötaja nõustamisse ka tööandjat. Senine praktika on näidanud, et tööle asunud inimene võib vajada täiendavat tuge just töötamise esimestel kuudel, mil töösuhte lõpetamine on tihti tingitud madala tööharjumuse või töökeskkonnas ilmnenud takistuste tõttu. Eelnõu §-ga 22 sätestatakse tööklubi teenus. Kehtivas regulatsioonis tööklubi eraldi teenusena reguleeritud ei ole, kuid see on tegevusena toodud THP-s sätestatud tööotsingunõustamise all. Eelnõus on tööklubi eraldiseisev teenus. Tööklubi osutatakse nii töötule, töötajale, kes on hõivatud TöMS § 8 lõike 4 punktides 3–5 viidatud tegevusega, samuti kinnipeetavale töötajale ning muule isikule. Vastavalt lõikele 1 on tööklubi eesmärk inimese motivatsiooni tõstmine tööturul osalemiseks ning valmistada teda ette töö otsimiseks ja tööeluks. Lõike 2 kohaselt toimub teenuse pakkumine juhendamisena grupitegevuse vormis. Selliselt on võimalik osalejatel jagada kogemusi ning saada tuge nii juhendajalt kui teistelt samas olukorras olevatelt inimestelt. Praktikas on tehtud eraldi gruppe näiteks vanusele 55+, noortele jne, kuid üldjuhul kujunevad grupid vastavalt teenusele suunamisele. Lõikes 3 nähakse ette võimalus, et tööklubi korraldab töötukassa ise või annab vajadusel teenuse osutamise halduslepinguga üle teistele teenusepakkujatele. Eelnõu §-ga 23 sätestatakse tööturukoolitus. Võrreldes TTTS-ga on teenuse eesmärki ja tingimusi oluliselt täpsustatud. Tööturukoolitust osutatakse § 9 kohaselt töötule, teatud tingimustele vastavale töötajale, samuti kinnipeetavale töötajale ning kinnipeetavale või pensioniealisele muule isikule ning koondamisteatega töötajale. Lõikes 1 tulenevalt on tööturukoolituse eesmärk toetada inimest tööle rakendumisel või töötamiseks vajalike oskuste omandamisel. Võrreldes TTTS-ga on täpsustatud, et tööturukoolitusel võib õppida nii ameti- kui üldoskusi (varem ameti- või muid oskusi). Sealjuures on üldoskuste all mõeldud oskusi, mis on vajalikud töötamiseks erinevates ametites ja tegevusvaldkondades ning on ühest valdkonnast teise ülekantavad (nt eesti keele, digi- või võõrkeele oskus). Toetamaks oskuste omandamist, mis on seotud ametitega, kus on tööjõupuudus, tuleb koolituse võimaldamisel arvestada majandustegevusaladel vajaliku tööjõu nõudlusega. Lõikega 2 nähakse ette, et tööturukoolitus on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, mida võivad korraldada täienduskoolitusasutuse pidajad. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, võimaldatakse ka töötule üksnes selliseid tööturukoolitusi, mis lõpevad õpiväljundite hindamisega. Seni kehtis see nõue vaid töötavate inimeste tööturukoolitustele. Õpiväljundite saavutamise korral väljastatakse inimesele tunnistus, mis tõendab, et koolitusel saadud teadmised ja oskused on omandanud. Lõige 3 seab piiri ühe tööturukoolituse kestusele, mis ei või olla pikem kui 12 kuud. Kui põhjendatud asjaoludel nt õpetaja haigestumine või vääramatu jõu tõttu, ei ole võimalik 12-kuulist  17 koolitust 12 kuu jooksul lõpuni osutada, lükkub koolitusperiood katkestuse võrra edasi, et õpiväljundid saaks omandatud. Pikemat väljaõpet eeldatavate ametite puhul tuleb vajalikud oskused omandada tasemeõppes. Lõike 4 järgi saab töötukassa otsustada, millisel viisil tööturukoolitust pakkuda: kas hankida vajalik koolitus või rahastada koolitusel osalemist koolituskaardiga kvalifitseeritud täienduskoolitusasutuse pidajate pakutavate koolituste seast. Töötukassa hangib üldjuhul koolitusi, mille osas on pidev vajadus (nt arvutikasutuse, eesti keele ja ettevõtluskoolitused) või kui koolituskaardi koolituste osas on ilmnenud olulised kvaliteediprobleemid (nt koolituse õpiväljundid ja maht avatud koolitusturul ei ole kooskõlas kutsestandardiga). Koolituskaardiga rahastab töötukassa avatud koolitusturul koolitusi korraldava täiendkoolitusasutuse koolitusi, kui koolituse korraldaja on töötukassa koolituskaardi koostööpartner. Partnerite kvalifitseerimise nõuded ja koostöö tingimused seab töötukassa. Tööturukoolitust võimaldatakse üldjuhul grupiõppena ja vaid erandjuhtudel individuaalõppena (nt tervisest tulenev takistus grupiõppes osalemisel). Lõige 5 seab tingimused koolituskaardiga pakutava tööturukoolituse tundide mahule. Erinevalt kehtivast regulatsioonist, kus koolitustele mahupiirangut ei ole, saab koolituskaardiga pakkuda koolitust, mille kestus on vähemalt 26 akadeemilist tundi (sh auditoorse ja praktilise töö tunnid). Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele vastab üks akadeemiline tund 45 minutile. Lühemat koolitust saab pakkuda erandina juhul, kui see on vajalik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või reguleeritud ametialal töötamiseks (nt tervisetõend, tööohutus, toiduhügieen jne). Sätte eesmärgiks on võimaldada koolituskaardiga eelkõige mahukamaid koolitusi, mille läbimine parandab oluliselt inimese tööalast konkurentsivõimet või toetab inimesi karjääripöördel. Tunnimahu piiri ei seata hankekoolitustele, et võimaldada töötukassal vajadusel hankida ka lühemaid koolitusi. Lõike 6 kohaselt tasub töötukassa koolituskaardi koolitusel osalemise eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. 2500 eurot on inimesel võimalik kasutada üheks koolituseks või osadena mitmeks koolituseks. Juhul, kui inimene osaleb mitmel koolitusel, on koolituskaardi perioodi ja ülempiiri arvestus jooksev ning algab esimesest koolitusest. Näiteks, kui inimene osaleb jaanuaris 2024 koolitusel maksumusega 1000 eurot, ja seejärel märtsis 2025 koolitusel maksumusega 1000 eurot, ning septembris 2025 koolitusel, maksumusega 500 eurot, on tal uuesti võimalus koolituskaardiga koolitust saada kolme aasta möödumisel esimesest koolitusest (st jaanuaris 2027), esimese koolituse summas (st 1000 euro eest). Võrreldes varasemaga pikeneb töötute, kinnipeetavale töötajale ning kinnipeetavale või pensioniealisele muule isikule ning koondamisteatega töötajale arvestuse periood ühe aasta võrra, mis võrdsustab selle töötaja koolituskaardi senise arvestuse perioodiga. See ei mõjuta oluliselt töötute võimalusi koolitusel osaleda, kuna enamus inimestest osaleb tööturukoolitusel 12 kuu jooksul töötuna registreerimisest. Töötuna registreeritud inimestele säilib erisus, et koolituskaardi kulud koos arengutreeningu kuluga kooskõlas §-ga 28 ei või ületada 2500 eurot. Eelnevalt juhina tegutsenud isikutel on võimalus oma kompetentsi arendamiseks osaleda tööturukoolitusel ja/või arengutreeningul. Sihtrühmal on võimalik valida, kas kasutada kompetentside arendamiseks koolitust või arengutreeningut või saavutada tulemus teenuseid kombineerides. Lõikega 7 täpsustatakse, et koolitusele tuleb registreeruda kuue kuu jooksul alates tegevuskavas kokkulepitud tegevuse kajastamisest. Sama tähtaja jooksul peab täienduskoolitusasutuse pidajalt laekuma ka koolitusele registreerimisteade. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, ühtlustatakse tingimused: seatakse ühtne piirang, millise aja jooksul inimene saab koolitusele registreeruda, milleks on kuus kuud. Sätte eesmärgiks on motiveerida inimest õppima asuma ja valima koolitus piiratud aja, s.o kuue kuu jooksul. Vajadusel saab nõustaja leppida inimesega kokku uue tööturukoolitusel osalemise. Koolitusele registreerimise perioodi regulatsiooni ühtlustamine töötava ja töötu inimese vaates on vajalik osalt selleks, et ühtlustada koolitusega seotud praktikaid sihtrühmade üleselt, teisalt suunamaks inimest talle tööturul vajalikke oskuseid kiiremini omandama. Seatud ajaline piir on piisav, et inimene leiaks omale sobiva koolituse avatud koolitusturult ja end sellele registreeriks. Pikema perioodi puhul võib koolitusvajadus muutuda. Lõikega 8 sätestatakse, milliseid tööturukoolitusi võimaldatakse töötule, koondamisteatega või kinnipeetavale töötajale ning kinnipeetavale või pensioniealisele muule isikule. Selleks  18 kehtestatakse töötukassa poolt nimetatud isikutele võimaldatavate tööturukoolituste õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade valiku põhimõtted. Kuna tööturukoolituse eesmärgiks on anda inimesele oskused, mis soodustavad tööle rakendumist ja tööl püsimist, tuleb koolituste rahastamisel arvestada tööjõu nõudlusega ning pakkuda eelkõige koolitusi, mis annavad oskused töötamaks ametites, kus on tööjõupuudus. Tööturukoolituse õppekavarühmade ja õppekavade loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga, lähtudes tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast ja muust teabest tööjõu- ja koolitusvajaduse kohta. Tööturukoolituse õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa osutada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel, (nt õpetada mõnes piirkonnas lähtuvalt tööandja põhjendatud vajadusest ümber koondatud inimesed). Rahastatavate tööturukoolituste loetelu vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse vähemalt kord aastas. Lõikega 9 nähakse ette, et koolituse raames võimaldatakse eesti keele koolitusi, mis valmistavad ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. Keeleõpet toetatakse eesmärgiga parandada eesti keelest muu emakeelega inimeste võimalust tööd leida, arvestades, et paljudele ametikohtadele kehtivad keeloskusnõudeid ning eesti keele oskus on ka üldiselt tööturul nõutud ja vajalik. Lõikega 10 määratletakse, millistel tingimustel pakutakse tööturukoolitust koolituskaardi alusel töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Lõike eesmärgiks on ennetada töötust ja pakkuda töötajatele, kellel on oht kaotada töö oskuste puudumise, tööturu vajadustele mittevastavuse või terviseseisundi tõttu, võimalust omandada tööl püsimiseks vajalikud oskused. Töötukassa analüüsi ja varasematele uuringute kohaselt on suurem risk kaotada töö töötajatel, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või erialaoskused on aegunud ega vasta tööturu vajadustele. Samuti on terviseprobleemidega töötajatel oht tööturult välja langeda, kuna nad ei suuda tervise tõttu samal töökohal jätkata. Terviseprobleemidega töötajate sihtrühm hõlmab ka väljateenitud aastate pensionidele õigust andvatel eri- või kutsealadel töötavaid inimesi (nt väljateenitud aastate pensionide seaduse § 2 alusel kinnitatud riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse või rahvusooperi väljateenitud aastate pensionile õigust omava artistid (balletitantsija, tantsija, tsirkuse artist, vokaalsolist, puhkpillimängija, nukujuht, koorilaulja)), kellel on tervisest tuleneva kutsealase võimekuse languse tõttu vaja tööhõives püsimiseks ümber õppida või oma oskusi täiendada, et ametit vahetada. Vanemaealiste töötuse määr on küll üldisest töötuse määrast madalam, kuid töötuks jäädes on neil suurem risk jääda töötuks pikaks ajaks või liikuda mitteaktiivsusesse. Lisaks töötavad töötusriskis inimesed sageli madalamapalgalistel töökohtadel, mis tähendab, et nende enda võimalused koolituse eest tasuda on väiksemad. Seetõttu osutatakse tööturukoolitust töötajale, kui tema sissetulek on madalam kui 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk. Ida- Virumaa põlevkivisektori töötajatele, kel on suurem täiend- ja ümberõppe vajadus seoses piirkonna üleminekuga kliimasõbralikumale majandusele, on sissetulekukriteeriumist erand tehtud. Kuna sektoris on üldiselt kõrged palgad, piiraks selle kohaldamine nende ligipääsu tööturukoolitusele. Samuti ei ole sissetuleku piirangut seatud terviseseisundi tõttu tööd vahetama pidavatele töötajatele. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, on kehtestatud nõue, et tööturukoolitust koolituskaardiga võimaldatakse üksnes juhul, kui töötajal on töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. Sätte eesmärgiks on toetada töötajaid, kes on panustanud solidaarsesse töötuskindlustussüsteemi. See tingimus kehtis ka töötust ennetavate meetmete esmakordsel rakendumisel 2017. aasta mais, kuid kuna 2020. aastast alates rahastati seda teenust ESF vahenditest, ei olnud töötuskindlustusstaaži nõude rakendamine asjakohane. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, on loobutud töötajate eesti keele õppe toetamisest, kuna tasuta eesti keele õppe võimalusi pakutakse varasemast enam nii Kultuuriministeeriumi kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Samas säilib tööandjal võimalus taotleda töötukassalt koolitustoetust  19 oma töötajatele eesti keele oskuste õpetamiseks (vt § 26 lõige 3). Samuti on töötukassa toel võimalik eesti keelt õppida töötuna registreeritud inimesel, koondamisteatega töötajal ja kinnipeetaval töötajal. Lõikest 11 tulenevalt ei pea koondamisteatega ja kinnipeetavad töötajad vastama lõikes 9 sätestatud tingimustele. Neile osutatakse teenust töötutega samadel alustel (Vt ka selgitus § 9 lg 7-8 juures). Lõige 12 sätestab sissetuleku piirimäära, millest lähtuvalt võimaldatakse lõike 10 punktides 1 ja 2 nimetatud töötajale tööturukoolitust. Sissetuleku piirmäära arvestuse aluseks võetakse Maksu- ja Tolliameti andmed sotsiaalmaksuga maksustatavate tasude kohta sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis. Lõige 13 sätestab, kuidas toimub lõike 10 punktis 3 nimetatud töötaja töötamist takistavate terviseprobleemide tõendamine, esitades näidisloetelu tõendavatest dokumentidest. Säte võimaldab inimesel, kelle tervislik olukord on töötamise vältel muutunud ning kes ei ole seetõttu võimeline oma senisel tööl jätkama, tõendada muutusi terviseseisundis, kasutades selleks erinevaid tõendeid, mis näitavad muutusi tema tervislikus olukorras. Töötukassa hindab esitatud tõendusmaterjale tervisliku olukorra muutuste osas individuaalselt, lähtudes inimesest, tema töö iseloomust ning tõendis kirjeldatud probleemidest. Lõike 14 järgi võimaldab töötukassa lõike 10 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud töötajatele koolituskaardi alusel tööturukoolitusi, mis valmistavad inimesi ette töötamiseks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) erialadel ning põhikutsealadel, mille osas on Kutsekoja teostatud uuringute alusel näha lähiaastatel kasvavat tööjõuvajadust. Sätte eesmärk on valmistada ette tööjõudu nendesse valdkondadesse, kus Kutsekoja tööjõuvajaduse uuringud on näinud tööjõu nõudluse kasvu. Viimases OSKA üldprognoosis aastateks 2022-2031 nähakse jätkuvalt kasvavat vajadust nt tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande, veonduse ja laonduse eriala lõpetajatest, nii toetab töötukassa nendel põhikutsealadel õppimist. Toetades õppimist valdkondades, kus on prognoositud suurem tööjõuvajadus lähiajal või ületab nõudlus pakkumist juba täna, on võimalik toetada inimeste ümberõpet valdkondadesse, kus spetsialistidest on enim puudust. Seeläbi toetatakse majanduse arengut ja ennetatakse tööjõupuudust arenevates ja olulistes valdkondades, võimaldades inimestel ühtlasi teha ümberõppe valikuid perspektiivikatesse ametitesse. Lõikes 15 märgitud töötajatele, kes ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata, võimaldatakse koolitusi töötutega samadel tingimustel. See tähendab, et nende töötajate valikuvõimalus on laiem kui teiste töötajate puhul, kuna nende valikud on terviseseisundist tulenevalt juba piiratud. Samas kohaldub neile sarnaselt töötajatega piirang eesti keele koolituse osas. Lõike 16 sätestab, et koolitust ei võimaldata kui koolitaja on töötaja või tema tööandjaga seotud. Säte välistab, et koolitaja (koolitusasutus) on samal ajal koolitust vajava töötaja tööandja ja koolitus toimub tööandja juures, kuna tööturukoolitus ei ole mõeldud finantseerimaks tööandja kohustuste täitmist töötaja ees ega finantseerimaks ka tööandja äritegevust. Eelnõu §-ga 24 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetamise teenus. Teenust osutatakse § 9 kohaselt töötule ja töötajale. Lõikes 1 sätestatakse toetuse eesmärk, milleks on eri- või kutsealase hariduseta või vananenud haridusega või terviseseisundi või töö eripära tõttu eri- või kutseala vahetama sunnitud inimeste toetamine tasemehariduse omandamisel, kompenseerides osaliselt õppimisega kaasnevad kulud. Lõiketes 2 sätestatakse, millises tasemeõppe astmes toetust määratakse. Toetust makstakse riikliku koolitustellimuse või riigi poolt tegevustoetusega rahastatavatel (nö tasuta) õppekavadel õppima asumisel. Täiendavaid õppekohti ei rahastata.  20 Lõikes 3 täpsustatakse tasemeõppes osalemise toetuse sihtrühm, kelleks on töötud ja tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised) töötajad, kes töötavad töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Sarnaselt töötajatele tööturukoolituse saamise tingimusele, taastatakse ka siin nõue, et toetust makstakse üksnes töötajale, kellel on töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. (vt ka selgitus § 23 lõige 11 juures). Tasemeõppes osalemise toetus on suunatud nendele töötajatele, kellel on teistest suurem risk jääda töötuks oskuste puudumise või nende aegumise tõttu. Töötukassa analüüsile ja varasematele uuringutele tuginedes on need töötajad, kellel puudub eri- või kutsealane haridus, erialaoskused on aegunud ega vasta tööturu vajadustele või terviseprobleemidega töötajad. Eri- või kutsealase hariduseta töötute ja töötajate puhul toetatakse tasemeõpet juhul, kui neil on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat või põhiharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis või üldkeskharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest on möödunud vähemalt kaheksa aastat. Tingimuste seadmisel on eeldatud, et esmalt peab ühelt haridustasemelt teisele liikumise ja tasemehariduse omandamise võimalused tagama haridussüsteem. Üksnes juhul, kui see ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul, läheb vastutus üle tööturusüsteemile. Mittestatsionaarses vormis õppijatel on üldjuhul pärast põhihariduse lõpetamist või katkestamist tekkinud paus ning nad omandavad põhi- või üldkeskhariduse hilisemas eas töötamise kõrvalt. Kuna sihtrühm, sarnaselt tervisest tulenevate takistuste tõttu või töö eripärast tulenevalt, on tööturul haavatavas olukorras, on põhjendatud toetada nende tasemeõpet koheselt tööturumeetmega. Aegunud oskustega ehk inimestel, kellel on eri- või kutsehariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat, toetatakse tasemeõppes osalemist kaasaegsete ning tööturuga kooskõlas olevate oskuste omandamiseks. Tingimuse seadmisel on arvestatud, et viimase eri- või kutsehariduse omandamisest on möödas piisavalt pikk aeg, tööturul vajalikud oskused on muutunud mistõttu ei ole inimese oskused kooskõlas tööturuga ning tema konkurentsivõime tööturul võib olla langenud. Nii on oluline võimaldada sellel sihtrühmal omandada uued oskused või omandada uus eriala ning toetatakse seeläbi nende jätkusuutlikku osalemist tööturul. Terviseprobleemidega töötajate ja töötute sihtrühma kuuluvad inimesed kelle tervislik olukord on muutunud selliselt, et nad ei ole võimelised jätkama töötamist varasemalt omandatud erialal ning kes vajavad seetõttu tööhõives püsimiseks võimalust ümber õppida või oma oskuseid täiendada, et vahetada ametit. Sihtrühm hõlmab ka väljateenitud aastate pensionidele õigust andvatel eri- või kutsealadel töötavaid inimesi (nt väljateenitud aastate pensionide seaduse § 2 alusel kinnitatud riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse või rahvusooperi väljateenitud aastate pensionile õigust omava artistid (balletitantsija, tantsija, tsirkuse artist, vokaalsolist, puhkpillimängija, nukujuht, koorilaulja), kellel on tervisest tuleneva kutsealase võimekuse languse tõttu vaja tööhõives püsimiseks ümber õppida või oma oskusi täiendada, et ametit vahetada. Ühtlasi võivad eelnimetatud väljateenitud aastate pensionidele õigust andvatel eri- või kutsealadel töötavad inimesed omandada uue eriala ka siis kui nende tervislik olukord ei ole muutunud, kuid nende viimasest omandatud eri- või kutseharidusest on möödas 15 aastat ning tööturukonkurentsis püsimiseks on vajalik täiendavate oskuste omandamine või ümber õppimine. Lõige 4 sätestab sarnaselt § 23 lõikele 13, kuidas toimub töötamist takistavate terviseprobleemide tõendamine. Lõikes 5 on sätestatud tingimused õppekavadele, millele õppima asudes toetust makstakse. Tegemist on õppekavadega, mis valmistavad ette töötamiseks põhikutsealal, mille osas on Kutsekoja poolt teostatud valdkondliku tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja kus tööjõu nõudlus ületab pakkumist. Õppekavade loetelu uuendatakse vastavalt tööjõuvajaduse uuringute valmimisele. Erandina ei kohaldata eelnimetatud õppekava piirangut isikutele, kelle tööle asumine või töötamine on takistatud puude või terviseseisundi tõttu või kes töötavad väljateenitud aastate pensionile õigust omava artistina, sest nimetatud sihtrühmade puhul on õppekavade valik piiratud tulenevalt terviseseisundist või erialase võimekuse langusest.  21 Lõikega 6 sätestatakse, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene toetuse taotlemise ajal juba ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis ning kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga, on taotluse esitamise võimalust pikendatud 30 päevalt 60 päevani, et vältida olukorda, kus inimestel jääb taotlus esitamata, kuna nad ei ole sellest võimalusest teadlikud. Taotluse esitamise aja pikendamine võimaldab koolil õppima asunuid informeerida ning suunata inimesi õigeaegselt toetust taotlema. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga, ei kohaldata käesolevat sätet erandina kutseõppeasutuses üldhariduse omandajale või kutsevaliku õppekaval õppijale, kuna nende õppekavade lõpetamine ei vii tasemehariduseni, mille omandamise toetamine on tasemeõppe toetuse eesmärgiks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg 7 ja kutseõppeasutuse seaduse § 51 kohaselt võivad üldhariduskool ja kutseõppeasutus tegutseda ühe asutusena, kuid kutseõppeasutuses õppimine ei tähenda alati kutsehariduse omandamist. Lõige 7 sätestab, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse. Tasemeõppesse asumine lepitakse kokku töötukassa nõustajaga kohtumisel ja kokkulepe kinnitatakse inimese tegevuskavas, seejuures tuleb õppesse asuda hiljemalt 12 kuu jooksul tegevuskava kokkuleppest alates. Toetuse sihtrühma kuulumise kontroll teostatakse taotlemise esitamise kuupäeval. Lõige 8 kohaselt ei maksta toetust, kui inimene on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul õpingud katkestanud. Sätte eesmärgiks on vältida toetuse mittesihtotstarbelist kasutamist st õpingute katkestamist ja uuesti õppesse asumist eesmärgiga saada tasemeõppes osalemise toetust ning suunata inimest erialavalikut ja õpimotivatsiooni põhjalikumalt läbi mõtlema. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, ei kohaldata katkestamisest 12 kuu möödumise nõuet kutseõppeasutuses üldhariduse või kutsevaliku õppekaval õppimise korral, kuna nende õppekavade lõpetamine ei vii tasemehariduseni. Samuti ei kohaldata sätet, kui inimene õppis kõrgkoolis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli inimesel endal hüvitada. Lõige 9 sätestab tasemeõppetoetuse suuruse ühes kuus. Tasemeõppetoetuse suurus on seotud töötutoetuse päevamääraga olles selle 31-korrutis ja tasemeõppetoetuse suurus muutub koos töötutoetuse päevamäära muutumisega. Lõikes 10 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetuse maksmise alguskuupäev ja toetuse maksmise periood, kusjuures viidatakse, et akadeemilisel puhkusel viibijale toetust ei maksta. Toetuse maksmine algab inimese õppima asumise alguskuupäevast, mis on märgitud Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS). Toetust makstakse õppekava nominaalkestuse jooksul ja õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust. Toetust makstakse vaid nominaalkestuse jooksul motiveerimaks õppesse asunuid omandama valitud eriala õppekavas ettenähtud aja jooksul, soodustades seeläbi kiiremalt erialasesse hõivesse liikumist. Toetust makstakse kord kuus eelneva kuu eest. Enne igakuise toetuse väljamakset teeb Eesti Töötukassa päringu EHISesse, et veenduda, et inimene on jätkuvalt riigi poolt toetataval õppekohal tasemeõppes, inimene ei ole õpinguid katkestanud, ei viibi akadeemilisel puhkusel ega ole asunud õppekohale, mille eest ta ise tasub. Lõikes 11 sätestatakse, et toetusega võimaldatakse inimesel omandada üks kutse- või kõrgharidus. Sättest tulenevalt ei ole välistatud, et inimene võib teatud tingimustel (vt lõike 12 ja 13 selgitus) õppesse siseneda korduvalt ja vahetada ka eriala. Eeldus on siiski, et inimene viib toetatud õpingu lõpuni ning toetuse kasutamine korduvalt õppes osalemiseks on teenuse tingimustega (vt lõike 12 ja 13 selgitus) selgelt piiratud. Lõige 12 sätestab, et kui inimene katkestab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine. Kui toetuse maksmine on lõpetatud õpingute katkestamise tõttu, saab töötukassa maksta tasemeõppes osalemise toetust veel ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. Uuendatud sätte eesmärk on suunata inimesi oma erialavalikut läbi mõtlema ning motiveerida õpingutesse tõsisemalt suhtuma. Tänane töötukassa teenusekasutamise statistika näitab, et pea 43% katkestab õpingud esimesel aastal, viiekümne inimese puhul on toetust määratud inimesele kaks korda ning ühe puhul kolm  22 korda. Katkestamise põhjuseks võib olla see, et ei suudeta ühendada õppimist ja muu elu või vale erialavalik. Sättega võimaldatakse katkestamise korral asuda tasemeõppesse veelkord vaid ühel korral, kuna eelnev katkestamine võib olla seotud nii valesti valitud erialaga kui ka muude eluliste sündmustega, mille tõttu ei olnud võimalik õpinguid jätkata. Lisaks on taotlemise võimaluse piiramise eesmärk vältida toetuse ärakasutamist, nt korduvkatkestamist ja toetuse taotlemist iga 12 kuu järel. Lõikega 13 sätestatakse, et kui inimene katkestab õpinguid, kuid asub EHIS andmetel uuesti 30 kalendripäeva jooksul katkestamisest õppima, tasemeõppetoetuse maksmist jätkatakse. Eesmärk on toetada õpingute jätkamist eelkõige olukorras, kus inimene läheb üle teisele õppekavale (nt oli teinud vale erialavaliku või vabanes õppekoht esimesena eelistatud õppekaval). Toetuse maksmise jätkamisel lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse perioodid. Eelnõu §-ga 25 sätestatakse kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Teenust osutatakse § 9 kohaselt töötule, sh õppivale töötule, töötajale, koondamisteatega töötajale, tervisest tuleneva takistusega töötajale ja kinnipeetavale töötajale. Lõike 1 kohaselt on kvalifikatsiooni saamise toetamise eesmärk võimaldada saada inimesel tõend oma oskuste või kvalifikatsiooni kohta. Lõikes 2-3 sätestatakse, et kvalifikatsiooni saamise toetamisel tasutakse töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja ja kinnipeetava muu inimese eest ning hüvitatakse töötajale kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu. Töötaja puhul hüvitatakse, eeldusega, et ta on ise võimeline esmalt kulud katma, ülejäänud sihtrühmade puhul kulud tasutakse inimese eest, kuna tal ei pruugi olla endal selleks vahendeid töötuse või töötuse riski tõttu. Kvalifikatsiooni saamisega seotud kuluks ei loeta koolituse kulu. Töötukassa tasub või hüvitab eksamile eelneva konsultatsiooni tasu, eksami ja taotletud tunnistuse tasu, sh riigilõivu ning korduseksamite eest, kui see on asjakohane. Näiteks, töötaja ei ole sooritanud esimesel katsel mootorsõidukijuhi C-kategooria sõidueksamit ja läheb korduseksamile, siis töötukassa kompenseerib töötajale ka esimese eksamiga kaasnenud kulud. Eksamiga võivad kaasneda sõiduki rentimise kulud, kui inimene ei saa eksamil kasutada Transpordiameti autot. Kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide saamise kulusid on töötukassa tasunud klientide eest THP või ESF programmide alusel 2009. aastast. Alates 2017. aasta maist on töötukassa kvalifikatsiooni saamise toetamise kulusid hüvitanud töötavatele inimestele, mille eesmärgiks on nende kvalifikatsiooni ja seeläbi konkurentsivõime tõstmine pärast töötukassa poolt koolituse eest tasumist. Nimetatud kulude tasumine ja hüvitamine on vajalik, kuna töölesaamiseks või töötamiseks on sageli nõutavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Näiteks on ameteid (nn õigusaktidega reguleeritud ametid ja kutsed), millel töötamiseks peab olema kutsetunnistus (nt korstnapühkija, hooldustöötaja, treener, turvatöötaja, pottsepp, mootorsõidukijuhi õpetaja). Lisaks on ameteid, mille puhul annab kutsetunnistus tööle kandideerijale eelise (nt lapsehoidja). Vt reguleeritud ametite ja kutsete kohta http://www.kutsekoda.ee/et/kutsesysteem/reguleeritudkutsed. Töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja ja kinnipeetava muu isiku kutse- või pädevustunnistuse ning mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu tasumisel piirmäära seatud ei ole. THP eesmärk on kõrvaldada töölesaamise takistused ja lühendada töötuse kestust, aidates tööle isikud, kelle töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu raskendatud. Eelnimetatud sihtgrupile kvalifikatsiooni saamiseks tasutavate kulude piiramine võib viia olukorrani, kus inimene on koolitusel omandanud tööle asumiseks vajalikud oskused ja kompetentsid, kuid kvalifikatsiooni saamine jääb inimese  23 sissetulekute nappuse või puudumise ja tasutava kulu turuolukorrale mittevastava piirmäära tõttu omandamata. Lõige 4 ja 5 sätestavad, et töötajale hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu kolme aasta jooksul kuni 500 eurot tingimusel, et ta on eelneva kolme aasta jooksul edukalt läbinud vastava koolituse töötukassa toel. See tagab, et kvalifikatsioon, mille omandamist toetatakse, on hinnatud inimesele eelnevalt vajalikuks. Kulu ei hüvitata, kui töötukassa on inimesele sama eksami kulu juba hüvitanud või tema eest tasunud. Kehtestatud piirmäär 500 eurot kolme aasta jooksul on praktikas osutunud piisavaks. Kolme aasta perioodi arvestamisel võetakse aluseks avalduse esitamise kuupäev, et välistada olukorda, kus tullakse taotlema kulude hüvitamist rohkem kui 3 aasta tagasi läbitud koolitustele. Seega loetakse hüvitamise lõppkuupäevaks avalduse esitamise päev ja referentsperioodi alguskuupäevaks kolm aastat varasem kuupäev nt 03.03.2023 esitatud avalduse puhul hüvitatakse kvalifikatsiooni saamisega seotud kulud mis jäävad vahemikku 02.03.2020- 03.03.2023. Eelnõu §-s 26 sätestatakse koolitustoetus, millega toetatakse tööandjaid töötajatele täiend- ja ümberõppe pakkumisel. Koolitustoetusega toetatakse töötajate värbamist kindlatele ametikohtadele ja kohanemist muutustega tööandja majandustegevuses, samuti töötajate eesti keele oskuse ja IKT-oskuste arendamist. Lõike 2 kohaselt hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud. Lõikest 3 tuleneb, et kuivõrd värbamise olukorras (punkt 1) makstava koolitustoetuse eesmärk on tööjõupuuduse leevendamine ning töötajate liikumise toetamine valdkondade vahel, on toetust võimalik maksta töötaja teisele ametikohale asumisel või tööle võtmisel põhikutsealale, mille kohta on tööjõuvajaduse uuringuga (OSKA) tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ning mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialale, mille tööjõuvajadus tuleneb muust, OSKA uuringus põhjendatud asjaolust. Muutuste olukorras makstava (punkt 2) koolitustoetuse eesmärk on anda töötajatele oskused, mis on vajalikud ettevõtte majandustegevuse ümberkorraldamisega, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega või väliskeskkonnast tingitud kvalifikatsiooninõuete muutumisega (nt muutuvad seaduse või määrusega ette nähtud nõuded ametikohal töötamiseks) kohanemiseks ja töötamise jätkamiseks. Toetatavaid valdkondi ei piirata, sest muutused ei ole etteplaneeritavad ja sõltuvad tööturu olukorrast. Eesti keele koolituse (punkt 3) valib tööandja vastavalt oma vajadusele. Eelkõige toetatakse eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavaid koolitusi ja eesti keele A1 tasemele jõudmiseks vajalikke koolitusi. Globaalsed digiteerimise ja automatiseerimise trendid mõjutavad oluliselt ka ettevõtete ja Eesti majanduse konkurentsivõimet pikemas perspektiivis.2 See omakorda tähendab, et töötajatel on vaja omandada IKT-oskused (punkt 4) või neid täiendada. Toetuse eesmärk on eelkõige toetada ja selle kaudu soodustada tööandjate pikaajalisi ja mahukamaid investeeringuid töötajate IKT- oskuste arendamisse. Tööandja saab ise otsustada, millist üldist ja/või erialast IKT-oskust tema töötajad vajavad. Lõige 4 nimetab koolitustoetuse taotlejana eraõiguslikku juriidilist isikut, füüsilisest isikust ettevõtjat tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutust. Koolitustoetus on suunatud laiapõhjaliselt erinevatele tööandjatele töötajate värbamiseks tööjõupuuduses valdkondades ning töötajate kohanemise toetamiseks muutuste olukorras. 2 Arenguseire Keskus, 2018. Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf  24 Koolitustoetuse taotlemiseks esitab tööandja töötukassale põhjendatud taotluse ja õppekava, mida hindab muutuste olukorras toetuse taotlemisel töötukassa komisjon. Komisjoni töösse võib töötukassa kaasata valdkonna koolitusvajadust tundvaid eksperte, näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist või Kutsekojast, samuti erialaliitudest. Näiteks saab Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja juhtida komisjoni tähelepanu olukordadele, kus ministeerium pakub ise tööandjatele lahendusi, mida tasub tööandjal oma töötajate õpetamisel kasutada. Lõige 5 sätestab, et koolitustoetuse taotlemisel töötajate tööle võtmisel (värbamise olukorras) otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid registreeritud töötute seast, avaldades töötukassa portaalis töökuulutuse. Ka personaliotsingu firma võib avaldada tööandja nimel töötukassa portaalis töökuulutuse. Kui tööandja ei leia töötukassa vahendusel sobivat töötajat, võib ta töötaja leida muul viisil, sh oma ettevõttest ja taotleda tema tööle või uuele ametikohale võtmiseks toetust. Nimetatud nõude eesmärk on pakkuda esmalt võimalust rakenduda tööle registreeritud töötutel, kes vastavad tööandja poolt otsitavale kandidaadile seatud nõuetele. Lõige 6 avab lõike 3 punktis 2 toodud toetuse saamise eeldused. Majandustegevuse ümberkorraldamisena käsitletakse muuhulgas olukorda, kui olulisel määral muutub ettevõtte tootmis- või teenindusprotsess, ettevõte siseneb uuele sihtturule või tegevusvaldkonda ning sellega kaasneb muutus ettevõtte töötajate arvus. Kvalifikatsiooninõuete uuenemise olukorras toetab töötukassa töötajate koolitamist juhul, kui muudatused on tingitud välistest asjaoludest, näiteks on hiljuti muutunud või on muutumas seadusega ette nähtud nõuded ametikohal töötamiseks või uueneb oluliselt kutsestandard. Kvalifikatsiooninõuete uuenemise olukorras toetab töötukassa töötajate koolitamist juhul, kui muudatus on jõustunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegemist juhul, kui võetakse kasutusele uued seadmed (nt uued tootmisliinid, tootmispingid, tööstusrobotid jne) või masinad ja muudatus on toimunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul. Lõige 7 sätestab, et muutuste olukorras, eesti keele oskuse või IKT-oskuste omandamise toetamiseks makstakse koolitustoetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. Seega eeldatakse, et tegemist on toimiva ettevõttega, kellel on töölepinguga töötavad töötajad ja kes on töötuskindlustussüsteemi panustanud. Värbamise olukorras saab koolitustoetust taotleda ka alustav ettevõtja ja ei eeldata tööandja eelnevat panustamist töötuskindlustussüsteemi. Lõike 8 kohaselt ei maksta koolitustoetust sellise töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on viimase kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel. Sätte eesmärk on vältida töösuhte lõpetamist ja sama inimese uuesti värbamist olukorras, kus inimese oskused vajavad uuendamist, kuid majanduslikel põhjustel ei ole tööandja võimeline seda ise tegema. Määruses on sätestatud kuue kuu piirang, mis on piisavalt pikk aeg, mille jooksul ei ole tööandjal võimalik tööd ümber korraldada uut inimest värbamata ning töötajal on majanduslikult ebamõistlik oodata eelneva tööandja juurde uuesti tööle asumist. Lõige 9 sätestab toetatava koolituse mahu. Koolituse maht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi (1 akadeemiline tund=45 minutit) ja koolituse maksimaalne pikkus võib olla 12 kuud. Koolituse õppekava võib koosneda erinevatest moodulitest, sisaldades vajadusel ka iseseisvatöö tunde ning ettevõttes toimuvat praktilist õpet. Nõude eesmärk on toetada töötajate koolitusi, mis on tavapärasest suurema mahuga ja seega tööandjale kulukad. Koolitustoetusega toetatakse üldjuhul tingimustele vastavate täienduskoolituste pakkumist. Töötukassa võib toetada ka tasemeõpet, kuid seegi peab mahtuma 12 kuu sisse, eelkõige juhul, kui tööandja vajadusest lähtuvalt on vaja õppekava või õppe korraldust kohandada või õpe on tasuline. Tööandjal on tasemeõppe puhul võimalik taotleda tööjõukulude katmist töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal. Tööandjal on võimalik  25 luua koostöös täienduskoolitusasutusega enda vajadustele sobiv õppekava või valida töötajate koolitamiseks koolitusturul pakutav koolitus. Õppekava valimisel ja koostamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri määruses „Täienduskoolituse standard“ täienduskoolituse õppekavale kehtestatud nõuetest. Lõike 10 kohaselt makstakse koolitustoetust, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutuse pidaja. Koolitust võib osutada muu teenuseosutaja erandjuhtudel, kui soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutuse pidaja. Ka viimasel juhul peab koolitus vastama täienduskoolituse standardis sätestatud nõuetele ehk koolitus toimub vastavalt õpiväljundipõhisele õppekavale ning selle läbimist kinnitab tõend või tunnistus. Seega toetatakse tööandjaid töötajate koolitamisel nii koolitusturul pakutavate õppekavade alusel kui ka olukorras, kus koolitusturul sobilikku õpet ei pakuta (nt puudub tehnoloogia arengut arvestav õppekava või on vajalikud valdkonnaülesed oskused) ja uus õppekava tuleb vastavalt tööandja vajadustele luua. Eesti keele koolituste puhul on oluline, et koolitusasutusel on olemas tegevusluba, mis annab kindluse eesti keele koolituse õppekavade ja eesti keele õpetajate kvaliteedi osas, sest need on kinnitatud Keeleameti poolt. See tagab tööandjale ka võimaluse jätkata eesti keele õpet sama koolitusasutuse juures eesti keele A1 oskustasemest edasi. Lõige 11 sätestab kulud, milleks koolitustoetust makstakse. Tööandjale makstakse koolitustoetust koolituskulu eest, töötaja koolitusel osaletud tööaja eest. Töötaja koolitusel osaletud aja eest hüvitatav töötasu summa arvestatakse iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse maksmise otsuse tegemise ajal. Sätte eesmärk on kompenseerida tööandjale osaliselt tööjõukulu aja eest, mil töötaja ei saa tegeleda tavapäraste tööülesannetega, vaid osaleb koolitusel. Mitme uuringu tulemused on näidanud, et tööandjate hinnangul takistab töötajatele koolituse pakkumist nii koolituse kõrge hind kui ka töötajate liigne hõivatus ja suur töökoormus.3 Koolitatavate tööjõukulu kompenseerimist loetakse abikõlblikuks ka Euroopa Komisjoni riigiabi reguleeriva üldise grupierandi määruse kohaselt. Koolituskulude eest toetuse saamiseks tuleb tööandjal esitada töötukassale koolituse arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendav dokument. Säte välistab sularahatehingud. Kui koolitus toimub väljaspool Eestit, on võimalik toetust saada ka töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks. Sõidukulude eest makstakse tööandjale koolitustoetust tööandja esitatud arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel. Lõigetes 12-13 sätestatakse koolitustoetuse määrad ja ülemäär töötaja kohta kolme aasta jooksul. Tööandjal säilib üldjuhul töötaja koolituskulude katmisel omavastutus. Töötukassa võib maksta tööandjale kulude kogusummast kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot ühe töötaja kohta. Erandiks on juhtum, kui töötaja värvatakse töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast, mis juhul võib toetus olla kuni 100% kulude kogusummast, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot ühe töötaja kohta. Juhul, kui koolitustoetust taotleval tööandjal on vähese tähtsusega abi (VTA) ülemmäär täitunud, hüvitatakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruse alusel kulude kogusummast kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot ühe töötaja kohta. Samale tööandjale makstakse erinevatel alustel (nt kui sama töötaja koolitust toetatakse esmalt kuni 100% ulatuses, kuna tööandja värbab töötuna arvel oleva inimese ning seejärel kuni 80% ulatuses eesti keele oskuse arendamiseks) koolitustoetust sama töötaja eest kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. See säte tagab koolitustoetuse sihipärase kasutamise ja rahastamise jätkusuutlikkuse. Lõige 14 sätestab töötukassale võimaluse koolitustoetuse andmisest keelduda või seda vähendada juhul, kui taotletud kulud on põhjendamatud. Selle sätte eesmärk on tagada koolitustoetuse sihipärane kasutamine. Näiteks juhul kui valitud koolituse planeeritud kestus ei ole kooskõlas koolituse jooksul omandatavate õpiväljundite mahuga, st planeeritud ajaga ei ole võimalik soovitud oskuseid omandada või koolituse maksumus on turuhinnast oluliselt kõrgem. 3 Järve, J., Räis, M-L., Seppo, I. (2012) Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR.  26 Lõige 15 sätestab, et koolitustoetuse taotlus tuleb esitada enne koolituse algust ning et värbamise olukorras saab taotluse esitada kuni nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest, sh võib tööandja ametikohale võtta tööle juba olemasoleva töötaja, sel juhul arvestatakse nelja kuud ametikoha vahetusest arvates. Punktis 2 sätestatakse, et koolitustoetust makstakse, kui kulusid tõendavad dokumendid on esitatud hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest. Lõige 16 on uus regulatsioon võrreldes seni kehtinuga. See võimaldab jälgida koolitustoetuse maksmise otsuse tegemise ajal kas tööandja või koolitaja tegevus on jätkusuutlik ja õiguskuulelik. Koolitustoetust ei määrata punktide 1 ja 2 kohaselt, kui tööandja või koolitaja majandustegevus on lõppemas likvideerimise või pankrotistumise tõttu, samuti kui teenusepakkujana ei ole tööandja või koolitaja pidanud kinni töötukassaga sõlmitud kokkulepetest rikkudes haldus- või hankelepinguid, sh pole järginud koolituskaardi koostööpõhimõtteid (vt täpsemalt § 12 lg 3 selgitused). Tööandjal on kohustus esitada äriregistrile tähtaegselt majandusaasta aruanne, mis võimaldab töötukassa komisjonil hinnata muutuste aega ja ulatust (nt liikumine välisturgudele, käibekasv aastate lõikes jms), seega on oluline, teenuse pakkumiseks peab isik olema selle tähtaegselt esitanud (punkt 3). Koolitustoetust ei määrata punktist 4 lähtuvalt ka juhul, kui otsuse tegemise ajal on tööandjal riigi ees maksuvõlg, mis kokku (kõikide maksude, maksete liikide ja intressi osas) on 100 eurot või suurem ja on ajatamata. Määruses mõistetakse maksuvõlga maksukorralduse seaduse § 32 tähenduses. Maksuvõlga on võimalik kontrollida ja jälgida äriregistris. Lõige 17 sätestab, et koolitustoetust ei maksta, kui tööandja on ise taotluses märgitud koolituse koolitaja või tööandja ja koolitaja (koolitusasutus) on seotud, ning täpsustab, keda loetakse tööandjaga seotuks. Säte välistab, et koolitaja (koolitusasutus) on samal ajal koolitust vajava töötaja tööandja ja koolitus toimub tööandja juures. Koolitustoetus ei ole mõeldud finantseerimaks tööandja kohustuste täitmist töötaja ees ega finantseerimaks ka tööandja äritegevust. Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 5 kohaselt peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Lõige 18 sätestab töötukassa õiguse koolitustoetuse andmise otsust muuta (sh toetust vähendada) või otsus kehtetuks tunnistada põhjendatud juhul. Sätte vajadus on tingitud olukordadest, kus paikvaatluse käigus selgub, et koolituse tase ja kvaliteet on niivõrd kehv, et tegelik eesmärk jääb saavutamata. Samuti on praktikas esinenud olukordi, kus algselt intensiivsena plaanitud praktiline koolitus venitatakse pikale perioodile nii, et igal päeval toimub üks tund, ja tekib küsimus, kas selliselt on võimalik vajalikud teadmised ja oskused omandada. Haldusmenetluse seaduse § 66 lõiked 2 ja 3 sätestavad ammendava loetelu, millal saab õiguspärast haldusakti vastavalt edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt muuta või kehtetuks tunnistada. Üheks selle eelduseks on, et see on lubatud seadusega (õigusaktiga) või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Koolituse eesmärgiga seotud võimalus koolitustoetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada tuleb sätestada õigusaktis, mitte haldusaktis, kuna see asjaolu peab juba koolitust valides olema tööandjale teada. Eelnõu §-ga 27 sätestatakse tööpraktika teenus. Võrreldes kehtiva TTTS-ga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Tööpraktika teenust osutatakse § 9 kohaselt töötutele ning kinnipeetavale muule isikule ja vanaduspensioniealisele muule isikule. Võrreldes TTTS-s sätestatuga ei osutada tööpraktikat enam avavanglas kinnipeetavatele isikutele, kes töötavad, ning koondamisteatega töötajatele. Avavanglas kinnipeetavad isikud, kes töötavad, ei saa üldjuhul töö kõrvalt tööpraktika teenusel osaleda ning neil on võimalik ümberõppe vajaduse korral kasutada selleks tööturukoolitust, kus õppeprogrammide intensiivsuse ja vormide valik on laiem kui praktilise väljaõppe käigus tööpraktika teenusel. Koondamisteatega töötajad ei ole seni tööpraktika teenust kasutanud, sest enamasti peab töötaja koondamise tähtpäeva saabumiseni oma senisel töökohal tööülesandeid täitma. Lõike 1 kohaselt on tööpraktika eesmärk arendada inimese tööks vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktilise ja lühiajalise väljaõppe töökeskkonnas ning soodustada seeläbi inimese tööle asumist ning tõsta tema konkurentsivõimet tööturul. Lõige 1 sätestab üldpõhimõtte, et tööpraktikat korraldatakse eelkõige lähtudes inimese tööalastest eesmärkidest. Lisaks eelnevale võib  27 tööpraktika läbiviimise huvi tuleneda tööandja olukorrast, kus vaba töökoha täitmiseks sobiva ettevalmistusega või kvalifikatsiooniga töötajaid ei ole võimalik leida tööturult ja vajalik on pakkuda töökohapõhist väljaõpet. Ka viimasel juhul toetab tööpraktika eelkõige sobiva ametialase vajadusega inimesi ja nende tööalaste eesmärkide täitmist. Lõikes 2 kirjeldatakse tööpraktika sisu ja olemust ning rakendamise viis. Tööpraktika on inimeste tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine läbi töökogemuse ehk praktilise väljaõppe, mis toimub konkreetse tööandja juures ja juhendamisel. Tööpraktika korraldatakse kui inimese tööle saamise takistuseks on vajadus omandada uusi ametialaseid oskuseid ja teadmisi läbi praktilise töö või tutvuda töö tegemisega, kui on omandatud teatud eriala, kuid puudub vajalik praktiline töökogemus, töökogemus on vähene või aegunud. Viimane tähendab, et töökogemus on omandatud kaua aega tagasi või sellises valdkonnas, kus ei ole enam tõenäoline tööd leida, kuid praktilise ja lühiajalise väljaõppe tulemusel omandatud oskused tõstavad konkurentsivõimet tööturul. Tööpraktika eesmärgid, st milliseid teadmisi ja oskusi on vaja omandada, seatakse koostöös kliendiga töökesksel nõustamisel. Tööandjaga kokkulepitavad ja praktika käigus täidetavad ülesanded peavad olema kooskõlas hinnatud praktika vajadusega. Tööpraktikat võivad läbi viia kõik isikud ja asutused (st eraõiguslikust juriidilisest isikust või füüsilisest isikust tööandja või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, täidesaatva riigivõimu asutus jne). Et tagada tööpraktikale seatud eesmärkide täitmine, peab see vastama tegevuskavas seatud tööpraktika eesmärgile, mh peab olema võimalus anda piisavalt tööd, tööandja peab tagama pädeva juhendamise, et inimene saaks täita tööülesandeid kaasaegsel ja konkurentsivõimelisel tasemel. Lisaks tuleb tööandjal tagada töökohal ohutuse ja tervise kaitse (vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8). Teenuseosutaja sobivust hindab töötukassa hinnates vajadusel töötingimusi praktikakohas. Lõikes 3 täpsustatakse osapoolte suhted ning sätestatakse, et töötukassa sõlmib tööpraktikat osutava tööandjaga ehk teenuseosutajaga halduslepingu. Tööpraktika teenust pakutakse koostöös tööandjaga, mistõttu muud täpsemad teenuse tingimused ja asjaolud sätestatakse osapoolte vahel sõlmitavas halduslepingus. Eelnõus ei tooda välja praktikalepingu kohustuslikke tingimusi, kuid lepingu sõlmimise eesmärgiks on kindlaks määrata poolte õigused ja kohustused, eelkõige praktika täpsem korraldus, st tööpraktika väljund või eesmärk, tööülesannete üldkirjeldus, kestus, aeg ja koht ning juhendaja või vajadusel erinevad juhendajad ja tasumise tingimused. Lõige 4 ja 5 kehtestavad tööpraktika kestvuse piirangu. Võrreldes TTTS-ga on kestvuse kirjeldust muudetud ning seda eesmärgiga selle määramisel lähtuda enam töötukassa senisest praktilisest kogemusest. TTTS-se kohaselt kestis tööpraktika kuni neli kuud. Eelnõu rõhuasetuseks on, et eelkõige saab praktika kesta kuni kaks kuud. Kestuse rangem piiramine on tingitud vajadusest kindlustada, et ettevõtted ei kasutaks tööpraktika teenust mitte-eesmärgipäraselt. Tööpraktika kestus sõltub sellest, kas tegemist on uue ameti õppimisega, mis nõuab rohkem aega, või ununenud teadmiste ja tööoskuste meelde tuletamisega ja täiendamisega. Sõltub ka sellest millise aja jooksul suudab konkreetne inimene eeldatavasti tööks vajalikud oskused ja teadmised ning kogemuse omandada. Töötukassa hindab tööpraktika kestvust läbi töökeskse nõustamise, hinnates inimese vastavust ametikoha nõuetele ja tema tausta (millised olemasolevad kutse- ja tööalased taustaandmed, st haridus, läbitud koolitused, omandatud eriala, töökogemus, muud oskused, toetavad klienti praktikale suunamisel). Lõige 5 sätestab tööpraktika kestuse erisuse, et ainult põhjendatud vajaduse korral saab tööpraktika lepingu sõlmida neljaks kuuks. Senine kogemus on näidanud, et tööpraktikaga eesmärgistatud teadmiste ja oskuste omandamine on võimalik saavutada keskmiselt kahe kuu jooksul ning sellest pikem periood ei loo kliendi jaoks enam lisandväärtust ega ole üldjuhul põhjendatud. Eelistatud on sõlmida tööpraktika leping lühemaks ajaks ja seejärel põhjendatud vajaduse korral lepingut pikendada. Lepingu perioodi pikendamise otsus sõltub sellest, millisel tasemel on inimene ettenähtud teadmised ja oskused omandanud või millised oskused on jäänud omandamata. Lõikega 6 täpsustatakse tööandja kohustust määrata praktikakoha poolne juhendaja. Juhendamine peab olema pädev, et täita osapoolte vahel kokkulepitud praktika eesmärkide täitmine ja praktikatingimused. Muuhulgas seatakse piirang, et sama inimene võib üheaegselt olla kuni nelja inimese juhendaja või tugiisik (vt § 37). Sama tööandja juurde ning samale või sarnasele  28 tööle ei ole praktikale suunamine piiratud. Sättega on piiratud ühe juhendaja poolt juhendatavate inimeste lubatud arv, et oleks tagatud vajalik töökorraldus, piisav juhendamine tööülesannete täitmisel, maksimaalne tähelepanu ning tagasiside oskustele, arengule ja tulemuslikkusele. Lõikes 7 määratakse juhendamistasu maksmise korraldus juhendajale. Juhendamistasu maksmise eesmärk on motiveerida tööandjat osalema tööpraktika teenusel, katta juhendamisega kaasnevad kulud ning toetada seeläbi nõuetele vastava väljaõppe teostamist töökohal. Juhendamistasu makstakse iga praktika päeva eest töötasu alammäära alusel arvestatavast päevamäärast. Päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alamäär tunnis (2023. a on see määr 4,30). Tööandjale makstav juhendamistasu väheneb kuudega, sest praktika käigus omandab inimene järjest parema töövilumuse ning vajab seetõttu praktika aja möödudes järjest vähem individuaalset juhendamist. Eelnõu § 13 lg 1 ja 2 alusel peab tööandja arvestust tööpraktikal osalejate kohta ning esitab andmed töötukassale halduslepingus kokkulepitud tähtajal ja viisil. Lõikes 8 sätestatakse, et tööpraktikal osalemine ei ole käsitletav töösuhtena, mis allub töölepingu seaduse regulatsioonile. Samas peab tööandja täitma praktika korraldamisel teatud kindlaksmääratud töölepingu seaduse tingimusi, mis seavad piirangud töötamisele, kui tegemist on alaealisega, samuti tööajale ning tööaja korraldusele, ning täitma tööpraktikal töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid. Tööandja peab tagama inimesele praktika ajal töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning tööülesannete täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid teiste töötajatega samadel alustel. Praktikal osaleja tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg) ning eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lõigetele 1 ja 2). Eelnõu §-ga 28 sätestatakse arengutreeningu teenus. Võrreldes THP-ga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Arengutreeningut osutatakse § 9 kohaselt töötule. Lõikest 1-3 tulenevalt on arengutreeningu eesmärk toetada inimese ametialase arengu ja muutustega toimetulekut pädeva arengutreeneri toel juhendades eelnevalt ettevõtte või asutuse juhina tegutsenud töötut tuvastamaks tema kompetents ja arengusuunad. Praktikas on ilmnenud, et juhina tegutsenud ja töö kaotanud inimesed võivad vajada lisaks tavapärasele karjäärinõustamisele ja töökesksele nõustamisele täiendavat personaalset nõustamist ja tuge kogemustega juhtimispraktikutelt, et aidata mõtestada inimese senist töökogemust, analüüsida tööalast potentsiaali, leida uusi võimalusi oskuste ja kogemuste kasutamiseks ning teha edasisi karjäärivalikuid. Lõikega 4 piiratakse ühe arengutreeningu kestust maksimaalselt 12 kuuga, mis on sama nagu tööturukoolituse maksimaalne kestus. Lõikes 5 sätestatakse, et arengutreeningu osutajat saab valida töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Teenusepakkujate kvalifitseerimiseks seab tingimused töötukassa, millest lähtuvalt saab teenust pakkuda nt arengutreener, kelle haridus, kogemused ja tase vastavad standarditele (nt ICF – International Coach Federation) või kes on läbinud superviisori/coachi väljaõppe, mis on vastavuses Association of National Organisations for Supervision in Europe (ANSE) ja Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) väljaõppe standardiga, ja kes omab kehtivat ESCÜ kvaliteeditaset 6, 7 või 8). Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse, et arengutreeningu kulu võib ühe inimese eest tasuda sarnaselt koolituskaardiga kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul, kusjuures arengutreeningu ja koolituskaardkulud kumuleeritakse, ehk neid ei tasuta kokku rohkem kui 2500 eurot, sest inimesel on võimalus oma kompetentsi arendamiseks osaleda ka tööturukoolitusel. Eelnõu §-ga 29 sätestatakse ettevõtluse alustamise toetus. Võrreldes TTTS-ga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud, küll aga muutuvad teenuse saamise eeldused. Ettevõtluse alustamise toetust osutatakse § 9 kohaselt töötule ja pensioniealisele muule isikule.  29 Lõikes 1 sätestatakse ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk aidata töötul luua endale tasustatud töökoht. Eelnev on kooskõlas TöMS-i eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kestvust. Lõikega 2 nähakse ette, et toetust antakse majandustegevusega alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. Toetust antakse esmavajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks ehk toetus on mõeldud kulutusteks, milleta ei ole võimalik ettevõtlusega alustada. TTTS-is sellist piirangut ei ole ja praktikas esineb tihti olukordi, kus taotlejad soovivad toetusest teha investeeringuid, mis ei ole esmavajalikud ega põhjendatud. Näiteks oleks taotlejal võimalik ettevõtlusega alustada soodsamate seadmete või vahenditega või ei vaja ta üldse tegevuse alustamiseks soovitud investeeringut, näiteks ei ole põhjendatud inimese juures teenust osutava santehniku soov kasutada kogu toetust kontorimööbli soetamiseks. Lõikes 3 kehtestatakse ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär summas 6000 eurot taotleja kohta. Ühise äriplaani elluviimiseks on võimalik mitmel taotlejal esitada ka ühine taotlus, kuid mis näiteks kahe taotleja puhul on positiivse otsuse korral 12 000 eurot. Lõikes 4 sätestatakse, et toetust saab taotleda vähemalt 18-aastane inimene, kes on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või varasem ettevõtluskogemus. Vanuseline piirang tuleneb sellest, et üldjuhul peab inimene äriühingu asutamiseks olema saanud vähemalt 18-aastaseks. Siis on inimene täielikult teovõimeline ning ei vaja ettevõttega seotud tehingute tegemisel eestkostja nõusolekut. Ettevõtluskoolituse läbimine on kohustuslik, kui taotlejal puudub majandusalane kõrgharidus või varasem ettevõtluskogemus. Kui taotlejal on majandusalane kõrgharidus omandatud aastaid tagasi või ta on küll ettevõtjana tegutsenud, aga ei tunne end kindlalt ja teadmised vajaksid värskendamist, siis võib töötukassa võimaldada ettevõtluskoolituseläbimist. Ettevõtluskoolituse läbimisel on suurem tõenäosus, et taotleja suudab kõik olulised etapid enda jaoks läbi mõelda ja esitada hea kvaliteediga äriplaani, mis omakorda vähendab halduskoormust ja loob eeldused alustada jätkusuutliku ettevõtlusega. Toetuse taotlemisel on võimalik arvestada taotleja varasemat ettevõtluskogemust ja omandatud kutse- või kõrgharidust majanduse alal. Õpingute käigus läbitud aineid arvestatakse ettevõtluskoolitusena juhul, kui nende sisu ja maht vastab nõuetele4. Selleks esitab taotleja töötukassale õppekava, mille alusel töötukassa hindab ainete raames läbitud teemade ja mahu piisavust. Ettevõtluskogemuseks loetakse vähemalt aastane tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu juhatuse liikmena. Lühemaajalist ettevõtluskogemust ei saa lugeda piisavaks, kuna ei saa olla kindel, kas taotleja omab piisavat ülevaadet ettevõtlusest. Samuti ei loeta ettevõtluskogemuseks tegutsemist mittetulundusühingu juhatuse liikmena, kuna nende eesmärk ja põhitegevus ei ole tulu teenimine5. Vastavalt eelnõu §-le 9 on ettevõtlusega alustamise toetust õigus saada töötul, muul isikul, kes on vanaduspensioniealine, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saaval isikul. Muudatusena ei saa ettevõtluse alustamise toetust enam taotleda koondamisteate saanud töötaja, kuna praktikas on ilmnenud, et koondamisteatega töötajal ei ole veel senise tööandja juures tööülesandeid täites aega ja võimalust ettevõtlusega alustamist piisavalt ette valmistada ja taotlust esitada. 4 Nimekiri õppeainetest mida arvestatakse ettevõtluskoolitusena on leitav töötukassa kodulehel rubriigis ettevõtlusega alustamine, alajaotuses EVAT taotlemine. https://www.tootukassa.ee/et/teenused/ettevotlusega-alustamine/evat- taotlemine 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022015#para1 mittetulundusühingu seaduse § 1 lõike 1 kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.  30 Lõige 5 kehtestab loetelu dokumentidest, mille ettevõtluse alustamise toetust taotlev inimene peab töötukassale esitama. Tegemist on ammendava loeteluga. Võrreldes senisega lisatakse loetellu elulookirjeldus ehk CV ja finantsprognoosid. See on vajalik õigusselguse ja halduskoormuse vähendamise huvides. Finantsprognoosid on äriplaani osa ja nõutavad ka praegu, kuid praktikas jätavad taotlejad finantsprognoosid tihti esitamata, mistõttu tuleb neid lisaks küsida. Dokumentide loetellu elulookirjelduse ehk CV lisamine aitab täiendavalt hinnata, kas taotleja varasem töökogemus, tööülesanded, täiendõpe, harrastused jms. toetavad tema motivatsiooni ja õnnestumise võimalusi valitud valdkonnas. Lõikega 6 tehakse täpsustus võrreldes TTTS-ga ning sätestatakse, et ettevõtluse alustamise toetust taotlev töötu peab kuni ettevõtluse alustamise toetuse otsuse tegemiseni olema töötukassas töötuna arvel. Täpsustus on vajalik õigusselguse huvides, kuna praktikas võib ette tulla olukordi, kus ettevõtluse alustamise toetust taotleb töötu, kuid taotluse menetluse ajal, enne otsuse tegemist on tema töötuna arvelolek lõppenud nt seoses tööle või õppima asumisega. Nimetatud nõue ei kehti, kui töötuna arvelolek lõpetatakse seoses vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramisega (TöMS § 8 lg 4 p 2) või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramisega (TöMS § 8 lg 4 p 14). Lõige 7 kohustab töötukassat tegema otsuse toetuse andmise kohta 30 tööpäevaga. Menetlustähtaeg algab puudusteta taotluse esitamisest kooskõlas HMS §-ga 15. Toetuse taotlejaga võetakse äriplaani menetluse käigus asjaolude täiendavaks selgitamiseks ühendust olenevalt puuduste hulgast ja nende ulatusest. Juhul, kui taotleja puudusi sõltumata nende hulgast tähtaegselt ei kõrvalda, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Lõikes 8 tuuakse ära välistavad asjaolud, millal ei anta ettevõtlusega alustamise toetust. Kuna eesmärk on võimalikult kõrge tööhõive saavutamine, antakse toetust ettevõtlusega alustamiseks, mitte olemasoleva ettevõtja majandustegevuse toetamiseks või laiendamiseks. Nii ei maksta toetust juba tegutsevale ettevõtjale või olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks saamiseks, maksevõlglasele või ärikeeluga isikule. Samuti ei maksta toetust suure äririskiga projektidele ning neile, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud ettevõtlusega alustamise toetust või kui tegemist on valdkonnaga, mis on vastuolus avaliku huviga. Õigusselguse huvides on tehtud järgmised täiendavad välistused:  tehinguteks seotud isikutega – tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Isikud, keda igal juhul käsitatakse seotud isikutena on loetletud samas TuMS paragrahvis. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus toetuse saaja on teinud tehinguid ehk ostnud toetusest kaupu või teenuseid seotud isikutelt (nt elukaaslane, abikaasa, iseendale kuuluva äriühingu kaudu jne);  üürilepingu tagatisraha maksmiseks – tagatisraha makstakse lepingu lõppemisel tagasi, seega võimaldaks see toetuse saajal vahendite väärkasutust;  koolituskulude katteks – toetuse saajatel on võimalus koolituskulude hüvitamiseks saades ettevõtluse järelteenust (THP § 30);  kinnisvara ostuks – kinnisvara all peetakse silmas kinnistusraamatusse kantavat iseseisva üksusena kantud vara (sh korter, maja, suvila, maa) ning sellise vara soetamine ei ole lubatud, kuna alustaval ettevõtjal puudub üldjuhul vajadus kinnisvara soetada. Selle asemel on mõistlikum, arvestades ka toetuse suurust ja kinnisvara hindu, kinnisvara vajadusel rentida. Lõikes 9 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul ettevõtluse alustamise toetus kantakse toetuse saaja isiklikule pangakontole. Toetus kantakse toetuse saaja isiklikule pangakontole, kuna toetuse ülekandmise hetkeks ei ole toetuse saaja asutanud veel lõikes 2 viidatud uut äriühingut või registreerunud füüsilisest isikust ettevõtjana ning toetuse kandmine äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja kontole ei ole sätestatud ajaraamis, 10 tööpäeva võimalik.  31 Lõige 10 kohustab looma uut äriühingut või registreeruma füüsilisest isikust ettevõtjana hiljemalt kahe kuu jooksul toetuse ülekandmisest, mistõttu ei saa eeldada, et toetuse saaja on toetuse ülekandmise päevaks asutanud ettevõtte või registreerunud füüsilisest isikust ettevõtjana ning avanud konto ettevõtjana. Eelnõu kohaselt tuleb seda teha hiljemalt kahe kuu jooksul toetuse ülekandmisest. Tegemist on uue tingimusega, mille eesmärk on majandustegevusega kiiremini alustamise soodustamine ja halduskoormuse vähendamine. Tavapärane on, et äriplaanis planeeritakse esimest müügitulu esimesel-teisel kuul. Samas on praktikas juhtumeid, kus äriplaanis esitatud ettevõtte käivitamise tegevuskavast ei peeta kinni ning ettevõte luuakse alles kolmandal kuni kuuendal kuul. Sellisel juhul esimestel kuudel majandustegevust veel ei toimu või see on minimaalne ning esimese aruande alusel pole võimalik ettevõtet kontrollida. Muudatus annab aluse esimese aruande esitamisel toetuse tagasi küsimiseks või mõjuva põhjuse olemasolul aruandlusperioodi pikendamiseks, mis aitab vältida menetluse venimist. Lõige 11 kehtestab nõude kanda saadud toetus saaja isiklikult pangakontolt ettevõtja pangakontole ning kohustab ettevõtluse alustamise toetusega seotud kulusid tasuma ettevõtja pangakontolt. Nõue on vajalik, sest praktikas on juhtumeid, kus toetust ei kanta kohe ettevõtte arvele ja ostud tehakse toetuse saaja eraisiku arvelduskonto kaudu. Toetuse summa üle kandmine ettevõtja pangakontolt võimaldab edaspidi kulusid kajastada korrektselt äriühingu raamatupidamisarvestuses, mis võimaldab toetuse ja kulude suhtes rakendada sel juhul äriühingule ettenähtud maksustamispõhimõtteid. Lõikes 12 sätestatakse, et toetuse saaja on ettevõtluse alustamise toetuse kasutamisel seotud esitatud äriplaaniga kooskõlas toetuse andmise otsusega ning tal lasub kohustus kasutada toetus eesmärgipäraselt ära seitsme kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Senine TTTS-i regulatsioon näeb ette, et isik peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Eelnõu kohaselt peavad kõik toetusest tehtavad kulud vastama ka toetuse andmise otsusele. Täiendus on vajalik, sest kui menetluse käigus selgub, et äriplaanis toodud soovitud kulu ei ole põhjendatud, saab taotleja kooskõlastades töötukassaga, planeeritud kulusid menetluse käigus muuta. Täiendus aitab vältida olukordi, kus toetuse saaja teeb peale toetuse saamist kulutusi ikkagi vastavalt äriplaanile, kuigi menetluse käigus planeeritud kulutused või nende hinnad muutusid. Toetuse saajad võivad teha toetuse kasutamises muudatusi ka peale toetuse saamist, kooskõlastades selle töötukassaga. Igakordne kooskõlastatud muudatus on toetuse andmise otsuse lahutamatu osa. Ühtlasi on lisatud tingimus, et toetuse saaja peab kogu toetuse ära kasutama üldjuhul kuue kuu jooksul (v.a kui aruandlusperioodi pikendatakse) arvates toetuse ülekandmisest toetuse saaja pangakontole. Nimetatud tingimus on seotud toetuse kasutamise aruandluse tähtaegade ja kontrollisüsteemi muutmise ja tõhustamisega. Muudatus on kooskõlas eelnõu § 29 lõikega 2, mis ütleb, et toetust antakse esmavajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks, st ettevõtlust ei ole võimalik ilma nendeta alustada. Lõikes 13 kehtestatakse toetuse kasutamisel teatud kululiikidele ülemmäär. Ülemmääraks seatakse turunduskuludele kuni 20% ja tööjõukuludele kuni 30% ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäärast. Kululiikide ülemäär võetakse ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäärast (6000 eurot), mitte otsusega määratud toetusest. Planeeritud turunduskulud ja tööjõukulud peavad kajastuma taotlusele lisatud finantsprognoosis. Turunduskuludeks on audiovisuaalsed ja paberkandjal reklaammaterjalid, postituste võimendused, reklaamkuulutused, koduleht, sotsiaalmeedia kanalid tegevuskoha märgistused. Nii võib nt kodulehe kulu üldjuhul lugeda turunduskuludeks, kuna suurem osa alustavate ettevõtjate  32 veebilehtedest on pigem visiitkaardi-tüüpi kodulehed.6 Samas, kui loodava ettevõtte põhiliseks müügikanaliks on planeeritud veebileht või e-pood ja selle arendamine maksab oluliselt rohkem kui 1200 eurot7, võib töötukassa lähtudes äriplaanist ja kavandatud tegevusvaldkonnast, veebilehe arendust lugeda kas eraldi kuluks või arvestada see turunduskuluks. Tegevusvaldkondades võivad turunduskulud olla erinevad. Tööjõukulude katmisele ülemmäära seadmisel on lähtutud eeldusest, et sellega toetatakse mitte rohkem kui kahe kuu tööjõukulude katmist8. See on kooskõlas ka lõikega 2, mille kohaselt kaetakse toetusega kulusid, mis on esmavajalikud ja seotud majandustegevuse alustamisega, mistõttu on põhjendatud ka tööjõukulude katmine majandustegevuse alguses. Senine praktika on näidanud, et alustava ettevõtte tööjõukulude katmine esimestel tegevuskuudel võimaldab keskenduda ettevõtte käivitamisele ja tulu teenimisele. Hiljem peaks jätkusuutlik ettevõte suutma palgakulusid nagu muid ettevõtte jooksvaid kulusid, ise katta. Lõigetes 14-19 sätestatakse saadud toetuse kasutamise kontrollimisega seotud tingimused ja tegevused. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamise aruandluse tähtaegasid ja kontrollisüsteemi. Uue kontrollsüsteemi kohaselt teostab töötukassa kontrolli 19 kuu ulatusest vähemalt kahel korral alates toetuse ülekandmise päevast toetuse saaja pangakontole. Muudatuse eesmärgiks on anda toetuse saajale piisavalt aega äriplaani järgsete tegevuste elluviimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks. Toetuse kasutamise kontrollimised toimuvad töötukassa kehtestatud aruande vormis vastavalt lõikele 14. Toetuse saajal tuleb esitada kaks aruannet, millest esimene tuleb esitada toetuse isiku pangakontole ülekandmise päevast arvates kaheksandal kuul ning teine aruanne kahekümnendal kuul. Aruanded tuleb esitada vastavalt 1.-7. kuu ja 8.-19. kuu kohta. Esimene periood, kuus kuud, on piisav aeg, et registreerida ettevõte, soetada toetusest kõik äritegevuseks vajaminev ja alustada äriplaani elluviimist. Järgneva 12 kuu jooksul peaks ettevõtja suutma majandustegevuse selliselt käima saada, et peaks olema võimalik hinnata ettevõtte toimimist. Muudatuse eesmärgiks on toetuse kasutamise kontrollsüsteemi optimeerimine, s.o täpsem aruandlusperioodide fikseerimine. Aruannete esitamise täpsed tähtajad on ka edaspidi leitavad ettevõtluse alustamise andmise otsuses ja e-töötukassas. Toetuse kasutamise vormi kehtestab lõike 15 kohaselt töötukassa. Samuti jääb sätte kohaselt töötukassale õigus küsida täiendavaid dokumente ja selgitusi, samuti teha paikvaatlusi veendumaks tegevuse alustamises ja toetuse sihtotstarbelises kasutamises. Võrreldes TTTS-iga täpsustatakse lõikes 16 toetuse kasutamise tõendamist. Praktikas on olnud juhtumeid, kus toetuse saaja ei esita aruande esitamise tähtajaks kõiki töötukassa poolt nõutud dokumente. Lisatud on tingimus, et kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande või kaardimakse teel tasutud kulusid. Sularahatehingud ei ole aktsepteeritavad, kuna need võimaldavad toetuse väärkasutust. Raamatupidamise algdokumentide all on mõeldud nt arvet, saatelehte, tööde vastuvõtmise akti, lepingut ja palgalehte. Esimesel aruandlusperioodil kontrollib töötukassa lõike 14 punkt 1 kohaselt, et ettevõte oleks loodud, toetus kasutatud ja majandustegevus käivitunud ehk kas toetuse saaja on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist (vt ka selgitusi, mis on toodud § 29 lõige 17 punktides 1-3). 6 Visiitkaardi-tüüpi kodulehte on võimalik toetuse saajal teha ise, lasta teha lähedasel/tuttaval või tellida ettevõttelt - hinnad jäävad üldjuhul alla 1000 euro. 7 Näidis on toodud hetkel kehtiva ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäära põhjal, mis on 6000 eurot. 20% 6000st eurost on 1200 eurot. 8 Töötasu alammäär 2023. aastal on 725 eurot, maksudega 970,05 eurot. 30% 6000st eurost on 1800 eurot.  33 Majandustegevuse hindamisel lähtutakse MSÜS § 3 lg-st 1 ning selle aluseks on mitmed tegurid, sh töökoha loomine ja müügitulu teenimine. Kavandatud tegevuse elluviimine algab ettevõtja registreerimisega äriregistris. Lõikes 18 täpsustatakse, millal loetakse majandustegevus alanuks ning toetuse kasutamise teise aruandega kontrollib lõike 19 kohaselt töötukassa ettevõtte majandustegevuse jätkuvat toimimist. Lõikes 20 sätestatakse aruandlusperioodi pikendamise tingimused juhul, kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel seitsme kuu jooksule alates toetuse ülekandmisest. Kehtiva TTTS-i kohaselt on aruandlusperioodi pikkuseks kokku 12 kuud ning mõjuval põhjusel võib töötukassa aruandlusperioodi pikendada nii esimesel kui ka teisel aruandlusperioodil kokku kuni 6 kuud ehk aruandlusperiood pikendamisega võib olla maksimaalselt kokku 19 kuud. Eelnõus on esimese ja teise aruandlusperioodi pikkus kokku 19 kuud ja seda sõltumata sellest, kas esimest aruandlusperioodi pikendatakse või mitte. Eelnõus saab aruandlusperioodi pikendada mõjuval põhjusel ainult esimesel aruandlusperioodil kuni 6 kuud ning seda teise aruandlusperioodi arvelt. Näiteks kui toetuse saaja on toonud mõjuva põhjuse, et ettevõtte käivitamine või vajalike kulutuste tegemine vms võtab aega rohkem kui 7 kuud ja soovib pikendada esimest aruandlusperioodi 3 kuu võrra, siis peab toetuse saaja esitama esimese aruande 11. kuul toetuse ülekandmisest 1.-10.kuu kohta ja teise aruande 20. kuul 11.-19.kuu kohta. Töötukassa hindab pikendamise soovi lähtuvalt mõjuvatest põhjustest ning lähtuvalt põhimõttest, et isikul oli võimalik tegevusega jätkata vahetult peale takistuse ära langemist. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivseid asjaolud, mis takistasid toetuse saajal majandustegevusega alustamast, nt toetuse saaja tervisest tulenevad põhjused, mille tõttu ei ole pikemaajaliselt võimalik majandustegevusega alustada. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui majandustegevusega alustamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus toetuse saaja ei ole toetust kasutanud, on teinud seda osaliselt või on kogu toetuse ära kasutanud, aga ei ole tellitud seadme või vahendi kätte saanud näiteks tarneraskuste tõttu. Töötukassa ei aktsepteeri tehtud kulu, kuni tellitud seade on kätte toimetatud, kuna toetuse saajani ei pruugi see üldse jõuda ja siis peab tarnija ettemaksu toetuse saajale tagastama. Kui toetuse kasutamine viibib toetuse saajast sõltumatutel asjaoludel, siis üldjuhul on tegemist mõjuva põhjusega ja töötukassa võib esimest aruandlusperioodi pikendada vastavalt lõikes 20 toodule. Lõikes 21 sätestatakse asjaolud, mille ilmnemisel nõuab töötukassa toetuse täies ulatuses tagasi. Toetuse saajal tuleb toetus tagastada juhtudel, kui ta ei ole täitnud määruses seatud nõudeid toetuse kasutamisele või ei ole seda teinud sihtotstarbeliselt. Lõige 22 sätestab toetuse osalise tagastamise tingimused. Näiteks võib töötukassa nõuda saadud toetuse tagasi osaliselt, kui on võimalik eristada, et osa toetusest ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt või pole seda osaliselt üldse kasutatud. Seega arvestatakse toetuse kasutamisel nii seda, et toetust on esimesel aruandlusperioodil kasutatud vaid teatud ulatuses lähtudes toetuse saamise eesmärgist (st kooskõlas määrusega), aga ka asjaolu, et kui isegi kogu toetus on ära kasutatud, kuid vaid osa sellest on kasutatud sihtotstarbeliselt, siis kogu toetust tagasi ei nõuta. Osalise toetuse tagasinõudmine on võimalik seega vaid juhul, kui ka väiksema toetuse kasutamisega on toetuse eesmärgi saavutamine võimalik ning inimene suudab või on sellise kuluga suutnud uue ettevõtte asutada. Eelnõu §-ga 30 sätestatakse ettevõtluse järelteenused. Võrreldes kehtiva THP-ga on eelnõus muudetud teenuse nime – senini ettevõtluse toetamine – , muud teenuse osutamise tingimused on jäänud samaks. Ettevõtluse järelteenuseid osutatakse § 9 kohaselt töötajale, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust.  34 Lõikes 1 sätestatakse ettevõtluse järelteenuse eesmärk toetada ettevõtlusega alustamise toetust saanud äriplaani elluviimist olles kooskõlas TöMS-i eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kestvust ning toetades ettevõtluse alustamise toetust saanud äriplaani jätkusuutlikkust. Lõikes 2 avatakse ettevõtluse järelteenuse sisu, milleks on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikute koolitamine, individuaalne mentorlus ja nõustamine mentorklubis (nn järelteenused) eesmärgiga toetada äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust. Nimelt on töötukassa praktika näidanud, et ettevõtluse alustamise toetuse abil loodavate ettevõtete püsimajäämiseks on oluline osutada alustavale ettevõtjale terviklikku abi, mis lisaks toetuse andmisele hõlmab ka toetavaid järelteenuseid. Nii võib töötukassa ettevõtluse alustamise toetust saanud ettevõtjale hüvitada tema ettevõtlusvaldkonnaga seotud koolituskulud. Koolituskulude hüvitamisel on eelduseks, et valitakse koolitus, mis tagab vajalikud teadmised ning on rakendatavad konkreetses äritegevuses, nt võib alustav füsioterapeut vajada turundusalast koolitust, mis võimaldab tal enda teenuseid paremini turustada ja seeläbi laiema sihtrühmani jõuda. Täiendavalt on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikul võimalik osaleda töötukassa poolt korraldatavas mentorklubis, kus osalejad saavad tasuta vahetada teadmisi ja kogemusi kogenud ettevõtjatega. Lisaks eelnevale on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikul võimalik saada osa individuaalsest mentorlusest, kus mentori rollis on kogenud ettevõtja või pikaajalise juhtimiskogemusega inimene. Individuaalne mentorlus võib olla vajalik näiteks konkreetsete tulemusele orienteeritud eesmärkide seadmisel ja nende edukal saavutamisel. Lõige 3 sätestab, et töötukassa kui hangib mentorklubis nõustamist, siis sõlmitakse selle läbiviimiseks teenuseosutajaga haldusleping. Kooskõlas TöMS § 6 lg 9 võib tööturuteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu, kui see on sätestatud TöMS alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis. Lõikega 4 piiratakse ära, et inimesel on õigus teenusele kuni kahe aasta jooksul peale seda, kui talle on välja makstud ettevõtluse alustamise toetus. Ajaline piirang on oluline, sest teenuse eesmärgiks on loodud ettevõtte püsimajäämise toetamine ja edendamine, mis esiteks vajab enim toetust just ettevõtlusega alustamisel, kuid teisalt peab olema suunatud töötuse vähendamisele, mis on eelkõige võimalik just vahetult peale töötustaatuse lõppemist. Alustav ettevõtja võib vajada esimestel ettevõtlusaastatel täiendavat juhendamist ning ettevõtluse püsimajäämist toetavaid koolitusi, nii on seatud järelteenustele ajaline piir kaks aastat, seejuures on oluline, et teenused lõppeks kahe aasta perioodi täitumisel. Pikemaajalisel kogemusel ja laiapõhjalisema koostöövõrgustiku loomisel on tal võimalik saada tuge võrgustikus või kasutada ettevõtte ressursse täienduskoolitusteks jms. Lõige 5 seab hüvitise piirmäära, kui ettevõtluse jätkuteenuste raames osaleb inimene koolitusel ja individuaalsel mentorlusel. Hüvitatava kulu maksimaalne summa on 2500 eurot. Alustav ettevõtja saab ise otsustada, kui palju ta kasutab raha täienduskoolituseks või mentorluseks, kuid peab arvestama, et mentorluseks kasutatav summa on piiratud 50%-ga hüvitise määrast, st et kogu summat ei kasutataks üksnes mentorluseks. Töötukassa hüvitab kulud, kui koolitus ja mentori kasutamine on seotud ettevõtte tegevusega ning teenustel osalemine on eelnevalt töötukassaga kokku lepitud. Lõikes 6 sätestatakse, millal toetuse saajale ettevõtluse järelteenuseid ei hüvitata. Sättega selgitatakse, et järelteenus on abikõlbmatu, kui toetuse saaja on ise samal ajal teenuse osutaja ehk siis ettevõte, kes teenust vajab, ei saa olla märgitud selle osutajaks taotluses. Osalt on eeldus, et alustav ettevõtja vajab täiendavat kõrvalist tuge või koolitust, teisalt ei ole ettevõtluse järelteenuse eesmärk finantseerida alustava ettevõtja äritegevust. Eelnõu §-ga 31 sätestatakse tööharjutuse teenus. Võrreldes kehtiva, TTTS-is, halduskoostöö seaduses, THP 2021-2023 ja TAT-3 sätestatud regulatsiooniga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Tööharjutust osutatakse § 9 kohaselt töötule.  35 Lõike 1 kohaselt on teenuse eesmärk suurendada inimese töövalmidust ja valmistada teda ette tööturule sisenemiseks. Seega ei eeldata, et inimene saab selle teenuse lõpuks tööle, küll aga tal on edasised tegevused, mis aitavad liikuda tööturule lähemale ning seejärel siseneda tööturule. Lõikes 2 sätestatakse, et teenus hõlmab tööotsinguid soodustavaid tegevusi ning loetletakse neist peamised. Tegevuseks, mis aitavad suurendada osalejate tööharjumust on: motiveerimine, sotsialiseerimine, töö otsimist ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamine. Praktikas kasutatakse sotsialiseerumiseks ja motiveerimiseks erinevaid ühiseid grupitegevusi, kus juhendajate ja grupikaaslaste toel, suurendatakse huvi oma tugevuste märkamisele, tööga seotud tegevustele, eneseväärtusele ja pannakse paika tegevusplaan tööturule jõudmiseks. Sarnases seisundis inimeste tugi aitab tööga seotud fookust paremini seada ning toetab eesmärkide poole püüdlemist. Lisaks võidakse teenuse raames tutvuda konkreetsete tööde ja töökeskkondadega, kohtuda tööandjatega. Läbiviidavate tegevuste valik sõltub konkreetse sihtrühma tööle saamise takistustest ja abivajaduse ulatusest. Vajadusel, eeskätt pikaajalisele või sotsiaalsete erivajadustega töötule, on teenuse osaks ka lihtsamate tööde tegemine, mis ei nõua inimestelt erialaseid teadmisi ja oskusi, kuid aitavad kaasa töövalmiduse suurendamisele ja inimeste oskustest, võimetest paremini aru saada. Teenust osutatakse sageli koostöös kohaliku omavalitsusega, kes loob tingimused praktiliste tööde läbiviimiseks ja osaleb tööturule ettevalmistavas toetavas protsessis. Lõike 3 näeb võimalusena ette, et tööharjutuse läbiviimiseks võib töötukassa sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu. Halduslepingus lepitakse kokku teenuse korralduslikud küsimused, nt toimumise koht, kestus, osalevate töötute arv, tööharjutuses osalejate kohta arvestuse pidamise, tasumise jm tingimused. Lõike 4 kohaselt on tööharjutuse maksimaalne kestus kuus kuud. Nii nagu tööharjutuse tegevuste valik, sõltub ka teenuse kestus konkreetse inimese tööle saamise takistusest ja abivajaduse ulatusest. Maksimaalses mahus osutatakse enamasti teenust inimesele, kes on tööturult pikemalt eemal olnud, ning kelle töövalmiduse suurendamine ja tööturule sisenemise ettevalmistamine võtab kauem aega. Tavapäraselt on teenuse kestuseks kuni kolm kuud. Lõige 5 täpsustab, et juhul, kui tööharjutus seisneb töötamises, siis ei sõlmita selleks töölepingut, kuid kohalduvad tööpraktikaga samad reeglid tulenevalt töölepingu- ning töötervisehoiu ja tööohutuse seadusest. Eelnõu §-ga 32 sätestatakse nõustamisteenused. Võrreldes TTTS-is, THP 2021-2023, TAT-3 sätestatud kehtiva regulatsiooniga ei ole teenuse sisu muutunud. Nõustamisteenuseid osutatakse § 9 kohaselt töötule ja koondamisteatega töötajale. Lõigetes 1-2 sätestatakse, et nõustamisteenuse eesmärk on kõrvaldada tööle saamise takistused ning nõustamisteenuse liigid, mida tööle saamise takistuste kõrvaldamiseks osutatakse. Nendeks on psühholoogiline, võla- ja sõltuvusnõustamine. Psühholoogilise nõustamise käigus püütakse kliendiga koostöös leida lahendusi tema elus tekkinud pingetele ja probleemidele, et aidata parandada tema toimetulekut ja töö leidmist. Võlanõustamisel selgitatakse koos inimesega välja tema rahaline olukord ning kavandatakse tegevused, mis aitavad võlaprobleeme lahendada. Sõltuvusnõustamisel - eelkõige alkoholi-, narko-, hasartmängu- ja arvutisõltuvuse puhul- pööratakse tähelepanu nii sõltuvuse bioloogilistele, psühholoogilistele kui ka sotsiaalsetele külgedele. Psühholoogilise, võla- ja sõltuvusprobleemide lahendamine aitab inimesel paremini keskenduda töö leidmisele ja hoidmisele ning tagab inimese pikaajalisema püsivuse tööturul. Lõige 3 sätestab, et töötukassa sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Kuna tegemist on individuaalse teenusega, on oluline, et inimene leiaks talle sobiva nõustaja (hanke võitnud pakkujal ei pruugi olla just sellist nõustajat ning inimesel puudub valikuvõimalus). Samuti võimaldab see teenust pakkuda kiiremini ja paindlikumalt. Töötukassa hangib nõustamisteenuse ja sõlmib selleks teenuseosutajaga halduslepingu juhul, kui inimestele on vaja nõustamisteenust grupis või mõnes piirkonnas ei ole kvalifitseerimistingimustele vastavat teenuse osutajat.  36 Lõige 4 sätestab nõustamisteenuse eest tasumise ülemmäärad nõustamiskorra ja kalendriaasta kohta, kui inimene valib teenuse osutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Psühholoogilise ja sõltuvusnõustamise nõustamiskorra eest tasub töötukassa mõlemal juhul kuni 70 eurot ning kulu kalendriaasta jooksul võib olla kuni 700 eurot, võlanõustamisel vastavalt 50 ja 500 eurot. Maksimaalselt teenuse eest tasutava summa kehtestamisel on arvestatud, et ühele inimesele oleks võimalik pakkuda üldjuhul kuni 10 nõustamiskorda. Töötukassa ostab nõustamisteenuseid avatud turult, mistõttu teenuse eest makstav tasu lähtub teenuse keskmisest turuhinnast ning peab olema turuga võrreldes konkurentsivõimeline, et inimestele päriselt saaks abi pakkuda. Lõige 5 sätestab erisuse, et teenuse maht võib olla põhjendatud juhul suurem lõike 4 punktides 1–3 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast. See on vajalik, et inimese probleemi lahendamine ei jääks pooleli. Kui inimene ei saa piisavalt abi võib tema valmisolek tööturule liikumiseks hoopis kahaneda. Eelnõu §-ga 33 sätestatakse kogemusnõustamise teenus. Võrreldes kehtiva TAT-3 regulatsiooniga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud, kuid eelnõuga täpsustatakse teenuse tingimusi. Kogemusnõustamist osutatakse § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule, ja töötavale inimesele. Lõikest 1 tulenevalt on kogemusnõustamise eesmärk parandada inimese toimetulekut tema tervises tulenevate takistustega ning suurendada tema võimalusi liikuda olenemata tervisest tulenevatest takistustest tööturule või seal püsida. Lõikes 2 sätestatakse, et kogemusnõustamine toimub sarnaste terviseseisundi või takistustega inimeste vahel. Teenusesaaja seisund peab vastama eelnõu § 6 p 6 sätestatule. Teenust osutaval isikul peavad olema samuti tervisepiirangud, kuid isik ei pea vastama eelnõu § 6 p 6 sätestatule, st ei pea olema tuvastatud töövõime vähenemine, määratud puue ega tunnistatud püsivalt töövõimetuks. Teenust osutava nõustaja tervisest tulenevad piirangud võivad esineda näiteks kuulmises, kõnes, liikumises, nägemises, vaimses tervises või piirangud võivad tuleneda südame- ja veresoonkonna, neuroloogilistest või muudest kroonilistest haigustest. Kogemusnõustaja pakub emotsionaalset-, sotsiaalset- ja praktilist tuge, jagab oma teadmisi ja kogemusi, mis aitasid või aitavad tal puude või tervisehäirega toime tulla ning julgustab inimest oma kogemuse näitel tööd otsima või tööl püsima. Lõikes 3 sätestatakse, et inimene saab valida endale ise sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. See võimaldab teenust pakkuda kiiremini ja paindlikumalt ning vastavalt konkreetse inimese vajadusele. Seni on töötukassa teenust korraldanud nii läbi kvalifitseeritud teenuseosutajate kui hankemenetluse. Kuna kvalifitseeritud töötukassa partnerite nimekirjast töötukassa veebilehelt endale sobiva teenuseosutaja valimine on inimese jaoks lihtne ja tagab sobiva teenuseosutaja, siis eelnõu kohaselt töötukassa kogemusnõustamise teenust läbi hankemenetluse ei telli. Partneriks kvalifitseerimiseks esitab teenuseosutaja vormikohase avalduse tuues lisaks kontaktandmetele välja nõustamise sihtrühma, nõustamiskorra maksumuse, nõustamisruumi aadressi, nõustamiskeele ning kogemusnõustaja(te) andmed. Kui avalduse andmed on kooskõlas ja kogemusnõustajad vastavad koostöö põhimõtetes välja toodud tingimustele, siis töötukassa juhatus otsustab teenuse osutajate kvalifitseerimise ja koostööpartnerite nimekirja kandmise. Kvalifitseeritud teenuseosutajad kantaks töötukassa kodulehele (https://www.tootukassa.ee/et/kogemusnoustaja), kust teenusele suunatud kliendid saavad valida endale sobiva teenuseosutaja ning temaga kontakti võttes kokku leppida esmase nõustamise aja. Lõikes 4 sätestatakse kogemusnõustamise eest tasutav maksimaalse tunnihind ning nõustamiskordade arv. Kogemusnõustamise maksimaalse tunnihinna kehtestamisel on lähtutud avatud turul pakutava kogemusnõustamise individuaalteenuse hinnast, et inimestele oleks võimalik pakkuda kvaliteetset teenust. Kümme nõustamiskorda kalendriaastas hinnaga kuni 500  37 eurot on üldjuhul teenuse mõistlik maht, mille jooksul suurem osa inimesi saavutab teenuse eesmärgi. Lõikes 5 sätestatakse, et põhjendatud juhul, võib töötukassa nõustamiskordade arvu suurendada ja tasuda nõustamise kulu ülemmäärast suuremas summas. See on vajalik, et inimese probleemi lahendamine ei jääks pooleli. Kui inimene ei saa piisavalt abi võib tema valmisolek tööturule liikumiseks hoopis kahaneda. Eelnõu §-ga 34 sätestatakse teenusena individuaalsed lahendused. Eelnõuga integreeritakse üheks teenuseks kehtivas THP-s reguleeritud individuaalne töölerakendamine ja TAT-3-s reguleeritud individuaalsed lahendused. Individuaalseid lahendusi osutatakse § 9 kohaselt töötule, tervisest tuleneva takistusega töötajale ja tööandjale. Lõike 1 kohaselt individuaalsete lahenduste eesmärk on lisaks tööle saamise ja töötamise jätkamise toetamisele, ka tööturuteenustel või tööandja pakutaval koolitusel osalemise toetamine. Lõikes 2 avatakse teenuse sisu, milleks on eesmärgiga seotud lisakulude hüvitamine või nende eest tasumine. Töötukassa hüvitab või tasub inimese eest tööturuteenuse kasutamisega, tööle asumisega või töötamise jätkamisega seotud täiendavad kulud juhtumipõhiselt. Lõikes 3 sätestatakse kellele, milliseid kulusid ja millistel asjaoludel kas hüvitatakse või tasutakse. Teenust osutatakse töötutele, kelle töölesaamine või tööturuteenusel osalemine on raskendatud erinevate takistuste tõttu (pikaajaline töötus, hoolduskohustus, tervis jms), mida ei ole võimalik kõrvaldada teiste tööturuteenustega. Sellisteks täiendavateks kuludeks võivad olla nt tervisetõendi-, viipekeeletõlke-, transpordi-, hooldusteenuse kulu jms. Töötule võidakse kulusid kas hüvitada või tema eest tasuda. Tervisest tuleneva takistusega töötajale hüvitatakse lisakulud, mis on seotud tema terviseseisundiga ja on vajalikud töötamise jätkamiseks. Peamiselt on praktikas sellisteks kuludeks olnud täiendava transporditeenuse kulu tööalasel rehabilitatsiooni teenusel osalemiseks, kui inimene ei saa kasutada ühistransporti, ning viipekeeletõlke teenuse kulu tööalasel koolitusel osalemiseks, et omandada vajalikud uud teadmised töökohal jätkamisel või vahetamisel. Tervisest tuleneva takistusega töötaja tööandjale hüvitatakse töötaja tööalasel koolitusel osalemisega seotud täiendav kulu. Sellisteks kuludeks on praktikas kõige sagedamini sättes välja toodud viipekeeletõlke kulu, aga põhjendatud juhul ka muu kulu. Individuaalne lahendus tööandjale on vähese tähtsusega abi. Kui vähese tähtsusega abi piirmäärad on ületatud, siis ei saa tööandjale individuaalse lahenduse teenust võimaldada. Eelnõu §-ga 35 sätestatakse tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus. Teenust osutatakse § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule, sh õppivale töötule, ning tervisest tuleneva takistusega töötajale ja ka tööandjale. Võrreldes kehtiva TAT-3 sätestatud regulatsiooniga teenuse tingimusi ei muudeta. Lõike 1 kohaselt on tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse eesmärk vähendada töökohaga seotud takistusi ja võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida. Lõike 2 kohaselt muudetakse teenuse raames töökoht inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Kuna tervisest tuleneva takistusega inimese töökoha kohandamine võib olla kallis, ei pruugi tööandja olla huvitatud ega majanduslikult suuteline seda ette võtma, kui peab kohandamise kulud ise kandma. Tööandja võib seetõttu eelistada lõpetada või ka mitte alustada töösuhet töötajaga, kes ei saa tervisest tuleneva takistuse tõttu töötada samades tingimustes kui töötajad, kellel sellist takistust ei ole. Kohandada saab tööandjale kuuluvat või tema poolt renditavat ehitist, ruumi või vahendit, aga ka töötaja eluruumis asuvat töökohta, kui see on tööandjaga kokku lepitult tema töötamiskoht ning kohandus on vajalik tööülesannete täitmiseks. Töökoha kohandamine võib  38 seisneda näiteks kaldtee ehitamises hoonele; sissepääsu avamismehhanismi automatiseerimises; ukseavade laiendamises ja lävepakkude tasandamises, et võimaldada liikuda ratastooliga, töötasapindade kõrguse muutmises, sisekujunduses kasutatud värvilahenduste muutmises, et parandada ruumide kasutatavust spetsiifilise nägemispuudega inimese jaoks, jms. Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus on suunatud tervisest tuleneva takistusega inimese töötamise toetamisele, mitte laiemalt tööandja töökeskkonna parendamisele. Töötukassa hindab tervisest tuleneva takistusega inimese töökohta ning teenuse osutamise vajadust ja asjakohasust. Teenuse osutamisel lähtutakse eeldusest, et töökeskkonna üldise ligipääsetavuse tagab, kõiki töötajaid ohustavad terviseriskid maandab või vähendab ning nõuetele vastavad ergonoomilised töövahendid annab igale töötajale kasutada tööandja (või tööandjaga kokkuleppel töötaja ise, näiteks oma eluruumis töötamise korral), võttes seejuures mõistlikus ulatuses arvesse töötaja tervisest tulenevast takistusest tingitud erivajadusi. Samuti lähtutakse eeldusest, et üldkasutatav hoone, kus osutatakse avalikkusele administratiivseid, juriidilisi, sotsiaalseid või muid samaväärseid teenuseid, peab olema kõikidele inimestele võrdsetel alustel juurdepääsetav ning nende hoonete või ruumide ja liikumisteede juurdepääsetavuse tagab hoone omanik või teenuse osutaja. Sellistel juhtudel tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust ei osutata. Samas võib tööandja osutatud teenusest täiendavat kasu saada. Kohandamine (nt sissepääsude avamismehhanismide automatiseerimine, kaldteede ehitamine, lävepakkude tasandamine jne) võib tõsta tööandja ruumide väärtust, kuna selle tulemusel muutub tööandja hoone või ruum mugavamaks kõigile töötajatele ning ligipääsetavaks ka teistele tervisest tuleneva takistusega inimestele, lapsevankritega külastajatele jne. Lõige 3 sätestab, et teenuse osutamiseks peab tervisest tuleneva takistusega inimese töösuhe olema tähtajatu või tähtajaline kestusega vähemalt kaks aastat. Töösuhte kestuse kitsendus on kehtestatud teenuse keskmise kulu alusel ja selleks, et teenuse osutamine oleks riigile kulutõhus. Võrreldes kehtiva TTTSiga on töösuhte pikkusele seatud tingimust aasta võrra lühendatud. Lõike 4 kohaselt sõlmib töötukassa tööandjaga halduslepingu. Teenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping tööandjaga, sõltumata sellest, kus kohandatav töökoht asub või mida kohandatakse. Lõige 5 sätestab kohanduse maksumuse hüvitamise määra. Töötukassa hüvitab tööandjale 50 – 100% kohanduse maksumusest. Kohandamise kulude hüvitamise määra otsustamiseks kaalub töötukassa kulu asjakohasust ja mõistlikkust, sh võtab arvesse töökeskkonna kohandamise laiemat kasu ja kulu vajalikkust töötaja tervisest tuleneva takistuse kõrvaldamiseks. Näiteks võib töötukassa hüvitada kohandamise maksumuse tööandjale osaliselt, kui kohandamine parendab töökeskkonda paljude töötajate jaoks, kuna see tõstab tööandja konkurentsivõimet ning on õigustatud ootus, et tööandja on huvitatud ja panustab ka ise oma töökeskkonna parendamisse. Töötukassa hüvitab tööandjale tööde maksumuse kokku lepitud mahus, kui kokku lepitud kohandus on valmis. Lõikega 6 sätestatakse, millistel juhtudel nõuab töötukassa tööandjalt töökoha kohandamise kulu täies ulatuses tagasi. Tööandja peab tagastama talle makstud raha juhul, kui ta vabastab töötaja ametist enne kahe aasta möödumist töösuhte algusest või teenuse halduslepingu sõlmimisest. Tööandja ei pea tagastama hüvitatud summat juhul, kui töötaja vabastamise põhjuseks on vääritu käitumine või tema tervis või selgub, et tema tööoskused ei vasta töökoha nõuetele. Võrreldes kehtiva TTTSiga on töösuhte pikkusele seatud tingimust aasta võrra lühendatud. Kaks aastat on piisav aeg, et inimene saaks arvestatava töökogemuse, millega kulud oleks põhjendatud. Tähtajalise töösuhte lõppemisel nõutakse kulu tagasi, kui see lõpeb tööandja algatusel või mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist. Sarnaselt tähtajatu töösuhtega ei pea tööandja hüvitatud summat tagastama, kui selleks on eespool toodud töötajast tulenevad põhjused või kui töötaja tähtajalise töösuhte lõppemise ajal on kohandamise halduslepingu sõlmimisest möödunud enam kui kaks aastat. Eelnõu §-ga 36 sätestatakse tööalase abivahendi teenus. Eelnõuga muudetakse teenuse nimetust. Seni oli teenuse nimetuseks TTTS-is ja TAT-3 töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine. Nimetust on lühendatud kasutajamugavuse huvides. Tööalase abivahendi  39 teenust osutatakse § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule, sh õppivale töötule, ning tervisest tuleneva takistusega töötajale ja tööandjale. Lõike 1 ja 2 kohaselt aitab tööalane abivahend tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida. Tööalaseks abivahendiks on vahend, milleta inimesel ei ole võimalik oma tervisest tuleneva takistuse tõttu tööülesandeid täita. Tööalane abivahend aitab kõrvaldada või vähendada tööülesannete täitmisel avalduvaid takistusi, mis on põhjustatud inimese funktsioonipiirangutest. Selleks võib olla näiteks ekraanilugemistarkvara või lugemisteler nägemispuudega inimesele, heliülekandesüsteem kuulmistakistusega inimesele, tõste- või teisaldamisabivahend töökohal liikumis- või käelise tegevuse takistusega inimesele jms. Lõige 3 täpsustab, et tavapärased töövahendid ei ole loetavad abivahendiks. Näiteks kui tööülesannete täitmiseks on vajalik arvuti kasutamine, peab tööandja töötaja arvutiga varustama, sest see on töövahend, sõltumata sellest, kas töötajal on tervisest tulenev takistus või mitte. Samuti ei loeta tööalaseks abivahendiks vahendit, mis on tervisest tuleneva takistusega inimesele lisaks tööalasele vajadusele vajalik ka igapäevaeluga toimetulekuks. Üldist toimetulekut toetava funktsiooniga abivahendite soetamist toetab riik Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa kaudu. Kui inimene vajab abivahendit, näiteks ratastooli või kuulmisabivahendit nii igapäevaelus kui ka töötamisel, peab igapäevaelu-abivahendi soetamisel arvestama, et see sobiks kasutamiseks ka tööülesannete täitmisel. Töötukassa hindab inimese töökohta ja tööülesannete täitmisel avalduvaid takistusi ning tööalase abivahendi teenuse osutamise vajadust ja asjakohasust, sh võttes arvesse inimesel tuvastatud tegutsemispiirangud. Teenuse osutamisel lähtutakse eeldusest, et kõiki töötajaid ohustavad terviseriskid maandab või vähendab ning nõuetele vastavad ergonoomilised töövahendid (näiteks ergonoomilise töötooli või arvutihiire vms) annab igale töötajale kasutada tööandja (või tööandjaga kokkuleppel töötaja ise, näiteks oma eluruumis töötamise korral). Vastavalt valdkonna õigusaktidele võtab tööandja töökoha kujundamisel ja töövahendi kasutusse andmisel arvesse töö laadi ja töökoha töötingimusi, aga ka töötaja kasvu ning tema füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kui töötaja vajab oma tervisest tuleneva takistuse tõttu eripärast töövahendit, mida inimene, kellel sellist takistust ei ole, ei vajaks, saab tööandjat toetada olemasoleva töövahendi kohandamisel (vastavalt eelnõu §-le 35) või eraldada töötajale tööalane abivahend. Lõige 4 sätestab, et tööalase abivahendi saab kasutada anda tervisest tuleneva takistusega inimesele, kes asub tööle või töötab. Lõike 5 kohaselt sõlmitakse teenuse pakkumiseks haldusleping. Tööalane abivahend võib sõltuvalt töö iseloomust ja korraldusest ning abivahendi olemusest ja selle kavandatavast paiknemiskohast olla töötaja või tema tööandja valduses ja vastutusel. Kui tegemist on näiteks tõstukiga, mis asub tööandja ruumides, sõlmitakse leping üldjuhul tööandjaga. Kui inimene töötab kodus või kui ta kannab abivahendit väljaspool tööruume tööülesannete täitmisel kaasas, võib olla kohane sõlmida haldusleping inimese endaga. Töötukassa võib tööalase abivahendi osta või rentida sõltuvalt sellest, mis on majanduslikult otstarbekam. Samuti võib tööalase abivahendina kasutada anda töötukassale kuuluva vahendi, mida on mõni tervisest tuleneva takistusega inimene samal eesmärgil varem juba kasutanud, kui toode on jätkuvalt kasutuskõlblik. Lõige 6 täpsustab, et haldusleping sõlmitakse maksimaalselt kolmeks aastaks, kuid tähtajalise töösuhte korral kuni töösuhte tähtajani. Töösuhte lõppemise korral peab tööandja või töötaja (sõltuvalt sellest, kummaga oli haldusleping sõlmitud) abivahendi koheselt tagastama vastavalt võlaõigusseaduse §-le 393. Lõike 7 kohaselt võib halduslepingu kehtivust pikendada kuni kolmeks aastaks, kui tervisest tuleneva takistusega inimene halduslepingu lõppemise ajal jätkab töötamist sama tööandja juures ja vajab jätkuvalt tööalast abivahendit.  40 Lõige 8 sätestab tööalase abivahendi võõrandamise. Abivahendi võib pärast halduslepingu lõppemist senisele kasutajale tasuta võõrandada, kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda kasutamiseks teisele inimesele. Kui abivahendi seisukorra hindamisel selgub, et abivahend on muutunud kasutuskõlbmatuks ning seda ei ole võimalik taastada, parandada, kasutusse anda ega võõrandada, kannab töötukassa abivahendi maha. Eelnõu §-ga 37 sätestatakse tugiisikuga töötamise teenus. Võrreldes kehtiva, TAT-3 sätestatud regulatsiooniga, on suurenenud teenuse eest makstav tasu. Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule, sh õppivale töötule ning tervisest tuleneva takistusega töötajale. Lõikes 1-2 avatakse tugiisikuga töötamise teenuse eesmärk ja sisu. Tugiisiku teenust osutatakse, kui inimesel on töötamisel tervisest tuleneva takistuse tõttu suurem abi- ja juhendamisvajadus. Eelnõus sätestatakse, millistel juhtudel tugiisik toetab inimest, kes vajab tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist. Tugiisik toetab inimest tööellu sisse elamisel, tööülesannete täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel. Näiteks võivad tugiisiku tuge vajada inimesed, kellel on tõsised suhtlemisraskused või kes ei suuda tööülesandeid tavapärase kiirusega omandada õppimisraskuste või mäluprobleemide tõttu. Tugiisik juhendab töötajat tavapäraselt vahetult töökohal lähtuvalt tema funktsioonipiirangutest tulenevatest takistustest. Ta ei täida tööülesandeid töötaja eest ega osuta füüsilist kõrvalabi. Kui töötaja vajab eelkõige füüsilist kõrvalabi, mitte psühholoogilist tuge või juhendamist, ei ole tugiisikuga töötamise teenuse osutamine asjakohane. Lõike 3 kohaselt eeldab teenuse osutamine, et inimene asub tööle või juba töötab, sest on suunatud just hakkamasaamisele töökeskkonnas. Teenuse vajadus võib tekkida töötamise kestel näiteks juhul, kui tervisest tuleneva takistusega inimese tervis on halvenenud või ta ei tule oma tervisest tuleneva takistuse tõttu toime tööl toimunud ümberkorraldustega. Töötavale inimesele teenuse osutamine panustab eesmärki vältida muutunud olukorra tõttu inimese töötuks jäämist. Lõikega 4 sätestatakse, et teenust on võimalik osutada kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest arvates. Teenuse kasutamise alustamise ajaks loetakse lepinguperioodi alguskuupäev. Tugiisikuga töötamise teenus on suunatud nendele töötajatele, kelle puhul võib eeldada, et nende seisund aja jooksul paraneb või nad kohanevad enda seisundi või tööülesannetega ning vajadus tugiisiku järele töö käigus väheneb. Kuna eesmärk on, et inimene suudaks võimalikult kiiresti töötada võimalikult iseseisvalt, võib teenust osutada lühemaajaliselt. Põhjendatud vajaduse korral saab teenust osutada korduvalt, sh sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks, kui töötaja vajab olulisel määral juhendamist rohkem kui aasta vältel. Lõige 5 sätestab, et töötukassa sõlmib tugiisikuga töötamise teenuse osutamiseks halduslepingu tugiisikuga või tööandja või muu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab teenuse osutamise. Sobiv tugiisik leitakse tööandja, töötaja ja töötukassa koostöös. Tugiisikuks võib olla kolleeg või sobiv inimene väljastpoolt töökohta. Tulenevalt asjaolust, et teenuse vajadus on seotud tööülesannete täitmisega, püütakse sobiv tugiisik või tugiisikud leida esmalt kolleegide hulgast. Tugiisikule ei ole üldisi nõudeid sätestatud ning tema sobivust kaalutakse juhtumipõhiselt. Kui tugiisikuks on kolleeg või kolleegid, sõlmib töötukassa halduslepingu tööandjaga ning tööandja korraldab tugiisikut vajavale töötajale tööalase juhendamise ja abi vajalikus mahus ja ajal. Kui töökollektiivist sobivat tugiisikut ei leita, sh juhul, kui tervisest tuleneva takistusega inimese juhendamine vajab erioskusi, püütakse tööandja, töötaja ja töötukassa koostöös leida teenust osutama sobiv füüsiline isik (näiteks teenuse vajaja lähedane) või tööandjast erinev juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja (teenuseosutaja). Sel juhul sõlmitakse haldusleping vastavalt füüsilise isiku või teenuseosutajaga, kes tagab teenuse osutamise. Lõike 6 kohaselt allkirjastab tööandja tugiisikuga töötamise teenuse lepingu, kui teenust ei osuta tööandja ise, vaid teenuse osutamiseks sõlmitakse leping füüsilise isiku või teenuseosutajaga. Füüsilise isiku või teenuseosutajaga sõlmitava lepingu korral on teenuse vahetuks osutajaks inimene, kellel ei ole kehtivat töösuhet tööandjaga. Kuna teenuse osutamise käigus võib tugiisik kokku puutuda tööandja siseinfoga, peab tööandja olema teadlik ja nõus tugiisikuga töötamise  41 teenuse osutamisega teenusesaaja töökohal, sh tugiisiku viibimisega samas teenuse osutamiseks. Lõikega 7 sätestatakse teenuse osutamise maht – 50, 75 või 100% tervisest tuleneva takistusega inimese eeldatavast töötamise ajast. Teenuse maht on juhtumipõhine ning sõltub töötaja eeldatavast keskmisest abivajadusest töötamisel. Tugiisikuga töötamise teenust ei osutata, kui töötaja abivajadus on väiksem kui 50% tööajast, st ta ei vaja paljudes tööalastes tegevustes igapäevast abi. Sellise kitsenduse eesmärk on tagada, et võimalikult kiiresti ilmneks töötaja valmisolek sellel töökohal iseseisvalt toime tulla. Teenuse osutamise vajadust, vajalikku mahtu ja eeldatavat kestust hindab töötukassa, kaasates selleks vajadusel eksperdi. Lõige 8 piirab, mitmele inimesele võib üks tugiisik samaaegselt olla nimetatud tugiisikuks või tööpraktika juhendajaks. Kokku ei tohi ühel tugiisikul olla üle nelja juhendatava. Sellise kitsenduse eesmärk on tagada, et tugiisikul oleks tööaja piires võimalik kõiki oma juhendatavaid piisavas mahus juhendada. Lõikega 9 on sätestatud tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär, mis on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Nimetatud määr on suurem kui kehtivas regulatsioonis. Rakendussätete kohaselt kohaldatakse muutunud määra lepingutele, milles kokkulepitud teenuse osutamise alguskuupäev on pärast käesoleva eelnõu jõustumist. Lõikes 10 sätestatakse teenuse tasu arvestamine. Lõike 11 kohaselt makstakse teenuse tasu mitte rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus. Sellise kitsenduse eesmärk on soodustada tööaja korraldust, mis tagab töötajale piisava puhkeaja ka täistööaja korral. Eelnõu §-ga 38 sätestatakse tööalase rehabilitatsiooni teenus. Teenust osutatakse § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule, töötajale ja muule isikule, koos käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega (vt selgitus lg 3-5). Lõike 1 kohaselt on teenuse eesmärk tervisest tuleneva takistusega inimese tööeluks ettevalmistamine, tööle asumise või töötamise jätkamise toetamine. Erinevalt sotsiaalsest rehabilitatsioonist on tööalase rehabilitatsiooni teenuse fookus inimese tööalase aktiivsuse ja töövõime toetamisel. Lõikega 2 nähakse ette, et teenuse sisuks on sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud rehabiliteerivad tegevused. Tööalase rehabilitatsiooni vajadust hindab töötukassa nõustaja koos inimesega. Hindamise käigus selgitatakse välja, kas inimese õppimist, töölesaamist või töötamist takistav probleem on kompleksne ja vajalik on erinevate rehabilitatsioonispetsialistide kaasamine. Tegevusi viiakse läbi vastavalt tervisest tuleneva takistusega inimese vajadustest. Teenuseosutaja tagab, et inimene saab rehabilitatsiooni käigus kõik talle vajalikud tegevused: sotsiaaltöötaja, füsioterapeudi, psühholoogi, logopeedi, tegevusterapeudi, loovterapeudi, eripedagoogi, kogemusnõustaja, õe või arsti teenuse. Tegevusi viib läbi rehabilitatsioonimeeskond, kes vastab sotsiaalhoolekande seaduse §-s 68 kehtestatud nõuetele. Lõikes 3-5 sätestatakse teenuse sihtrühma erisused. Tööalase rehabilitatsiooni sihtrühmaks on tervisest tuleneva takistusega inimene vastavalt eelnõu § 6 punktis 7 toodud mõistele. Teenust ei osutata alla 16-aastastele või vanaduspensioniealistele inimestele. Piirang on seotud sellega, et tööalase rehabilitatsiooni teenuse lähtepunktiks on tööturul osalemine ja töövõime hindamine, mida viiakse läbi ainult tööealisele inimesele. Alla 16-aastasel ja vanaduspensioniealisel inimesel on võimalik saada sotsiaalset rehabilitatsiooni sotsiaalkindlustusameti kaudu. Samuti sätestatakse, et tööalast rehabilitatsiooni ei osutata inimesele, kes saab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Inimesel säilib endiselt õigus saada kas sotsiaalset  42 või tööalast rehabilitatsiooni eeldusel, et tal on teenuse vajadus vastavalt sotsiaalkindlustusameti või töötukassa poolt hinnatud, kuid mõlemat teenust talle samaaegselt ei osutata. Teenust osutatakse üldjuhul inimesele, kellel on puude või haiguse tõttu mitu takistust ja kes vajab seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks mitme spetsialisti ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Vastavalt § 9 on teenust õigust saada nii tervisest tuleneva takistusega töötul, töötajal kui muul isikul. Käesolevas paragrahvis on erisusena välja toodud, et tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata tervisest tuleneva takistusega töötule ja muule isikule, kelle on tuvastatud puuduv töövõime. Vastavat kitsendust ei ole seatud töötavale inimesele. Sellest tulenevalt, koosmõjus eelnõu §-ga 9, kus on sätestatud töötajate õigus tööalasele rehabilitatsioonile, laieneb tööalase rehabilitatsiooni saamise õigus edaspidi neile puuduva töövõimega inimestele, kes töötavad ja soovivad töötamist jätkata või uut jõukohast tööd leida. Teise erisusena sätestatakse, et tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tervisest tuleneva takistusega muule isikule, ainult juhul kui ta omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust ehk täidab aktiivsusnõudeid. Lõike 6 kohaselt saab inimene teenusepakkuja valida töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja peab omama kehtivat sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusluba. Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja rehabilitatsioonimeeskond vastavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kehtestatud nõuetele (nt nõuetele vastav meeskond, tuleohutuse ja tervisekaitse ning juurdepääsetavuse nõuded teenuse osutamise kohale, rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste kättesaadavus ühe teenuseosutaja juures, asutusesisene kaebuste lahendamise kord) ja rehabilitatsioonimeeskonnale kehtestatud nõuetele (nt vähemalt kolm erinevat spetsialisti meeskonnas, spetsialistide haridus- ja koolitusnõuded). Koostöö aluseks töötukassa ja teenuseosutaja vahel on töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtted. Kvalifitseeritud tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajate nimekiri on avaldatud töötukassa veebilehel, kust inimene saab valida endale sobiva teenuseosutaja, vajadusel saab töötukassa nõustaja inimest juhendada. Lõiked 7 ja 8 kehtestavad teenuse eest tasumise ning võimaldab inimese eest teenuse saamiseks tasuda kuni 2500 eurot. Erandjuhul saab kulu katta ka suuremas summas, kui see on isikust lähtuvalt põhjendatud, nt kui tegemist on väga keerulises olukorras oleva inimesega. Kalendriaasta ülemmäärast suuremas mahus teenuse eest tasumine on erandlik olukord, nt 2022. a oli selliste juhtumite osakaal 1,6%. Eelnõu §-s 39 sätestatakse toetatud töölerakendamise teenus, millega kujundatakse ümber hetkel TAT3-s reguleeritud kaitstud töö teenus. Olulise muudatusena toimub eelnõu alusel teenuse ajal töötamine avatud tööturul, mitte kaitstud töö tingimustes. Teenust osutatakse § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule ja töötajale. Lõikes 1 sätestatakse toetatud töölerakendamise teenuse eesmärk. Teenusega toetatakse tervisest tuleneva takistusega inimest töö leidmisel ja töö hoidmisel kompleksselt ja individuaalselt, ootusega, et inimene abivajadus ajas väheneb. Lõikes 2 sätestatakse toetatud töölerakendamise teenuse raames läbiviidavad tegevused, mida osutatakse koostöös tööandja ja inimese enda võrgustikuga. Teenust osutatakse inimese vajadustest lähtuvalt tema enda ja tööandja keskkonnas. Teenuse peamiseks põhimõtteks on individuaalne lähenemine. Teenuse aluseks on toetatud töölerakendamise mudel9, mille osaks on: 1) kliendisuhte loomine; 2) kutseprofiili koostamine; 3) töö otsimine; 4) koostöö tööandjatega ning 5) toe pakkumine töökohal. Kliendisuhete loomise etapis võimaldatakse teenusesaajal enne teenusele suundumist teenuseosutajaga kohtuda ja veenduda, et teenuseosutaja ja teenus on talle 9 Toetatud töölerakendamise mudel on Euroopa riikides kasutusel 1980.aastate lõpust. Mudel keskendub Toetatud Töölerakendamise Euroopa Ühenduse definitsiooni kohaselt puuetega inimeste või teiste ebasoodsas olukorras olevate inimeste toetamisele, et nad saaksid ja säilitaksid tasustatud töö avatud tööturul. https://elib.tips/edoc/toetatud-tlerakendumise-euroopa-henduse-suunised-mitmekesisuse- kohta.html  43 sobiv. Kutseprofiili koostamise raames toimub inimese tööalaste oskuste, võimete, ressursside ning riskide kaardistamine, sobivate töövaldkondade ja ametite välja selgitamine, toetusvajaduse hindamine ja toe planeerimine, tugivõrgustiku kaardistamine ning kaasamine ja tööotsingute kavandamine. Vastavalt kutseprofiilile ja personaalsetele vajadustele toetatakse inimest töö otsimisel, kaardistades sobivad tööandjad ja algatatakse koostöö tööandjatega võimetekohase töö leidmiseks. Tööoskuste arendamiseks ja töö proovimiseks kasutatakse sobivaid tööturuteenuseid (tööpraktika, ajutine töötamine), mille raames on võimalik inimesel õppida uusi tööoskusi ja hinnata töö sobivust. Tööle asumisel toetatakse inimest töökeskkonnaga kohanemisel, tööandja ja kolleegidega suhtlemisel ning juhendatakse töökohal tööülesannete õppimisel. Nõustatakse tööandjat ja kolleege, et tekiks loomulik tugi töökeskkonnas ja väheneks vajadus väljastpoolt tuleva toe järgi. Lõikes 3 sätestatakse, et teenusele ei suunata inimesi, kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Teenusel osalevad osalise töövõimega inimesed, kes vajavad järjepidevat toetust, motiveerimist ja juhendamist sobiva töö välja selgitamisel, töö otsimisel, tööandjatega suhtlemisel, töökeskkonnaga kohanemisel ja tööülesannete õppimisel tervisest tulenevate piirangute ja sotsiaalsete probleemide tõttu ning kelle puhul ei ole olnud töökeskne nõustamine ja eelnevalt osutatud tööturuteenused piisavad, et avatud tööturule liikuda või seal püsima jääda. Teenuse vajadus selgitatakse välja töökeskse nõustamise käigus. Lõikes 4 sätestatakse, et teenuse kestus on maksimaalselt 12 kuud. Teenuse kogupikkus sõltub inimese valmisolekust ja võimalustest avatud tööturule liikuda ning seal iseseisvalt hakkama saada, mistõttu võib teenuse kestus olla ka lühem. Lõikes 5 sätestatakse, et töötukassa sõlmib teenusosutajaga halduslepingu. Lepinguga fikseeritakse teenuse täpsed tingimused. Lõike 6 kohaselt ei osutata toetatud töölerakendamiset samaaegselt sotsiaalhoolekande seaduse §-s 91 sätestatud töötamise toetamise teenusega. Vastav kontroll viiakse läbi sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud andmete alusel. Välistus on tingitud teenuste sisulisest sarnasusest. Mõlema teenuse eesmärgiks on toetada inimest võimetekohase töö leidmisel ja töötamise aja. Eelnõu §-ga 40 sätestatakse tööandjate teavitamise ja nõustamise teenus. Võrreldes kehtiva TAT- 3 regulatsiooniga teenuse tingimused ei muutu. Teenust osutatakse § 9 kohaselt tööandjale. Lõike 1 kohaselt on tööandjate teavitamise ja nõustamise teenuse eesmärk tööandjate teadlikkuse tõstmine terviseprobleemidega inimeste töötamise toetamise võimalustest. See on vajalik, sest nii tööandjate seas kui ühiskonnas laiemalt on levinud negatiivsed hoiakuid, mis takistavad tervisest tuleneva takistusega inimese tööle võtmist. Teadlikkus tervisest tuleneva takistusega inimeste toetusvõimalustest on samas madal. Lõikes 2 tuuakse teenuse tegevused ja täpsustatakse sihtrühma. Teenuse raames nõustab töötukassa tööandjat ja korraldab teavitusüritusi erinevatel tervist ja erivajadusi puudutavatel teemadel. Nõustamised viiakse läbi grupi- või individuaalse nõustamisena tööandja juures kohapeal või veebi vahendusel. Vajadusel nõustatakse tööandjat, kuidas läbi viia tööintervjuu võttes arvesse kandideerija eripärasid. Kui tööandja juures juba töötab terviseprobleemiga inimene, nõustatakse, kuidas tööandja saab toetada tema tööl püsimist, kujundades vastavalt töötaja vajadustele töökeskkonda ning töökorraldust. Teavitusüritused toimuvad veebiseminari formaadis ning osaleda saavad tööandjad üle Eesti. Teavitamise ja nõustamisega soovitatakse tööandjale praktilisi tegevusi terviseprobleemiga inimese tööle aitamiseks. Teenuse sihtrühma kuuluvad tööandjad, kes soovivad tööle võtta terviseprobleemiga inimest või kelle juures selline inimene juba töötab. Töötukassa pakub teenust ka tööandjale, kellel on terviseprobleemiga inimese toetamise vastu huvi, sest ettevõttes võib selline inimene tööandjale mitte teadaolevalt juba töötada või tööle asuda. Töötajal ei ole kohustust tööandjale oma terviseandmeid avaldada ja tööandja ei või selliseid andmeid ka küsida. Küll aga saab teenuse kaudu jagada teadmisi ja häid praktikaid, mis tagavad üldiselt ja terviseprobleeme ennetavalt parema töökorralduse ja  44 töökeskkonna ning see toetab ka neid inimesi, kes ei ole soovinud oma tervislikku seisundit tööandjale avaldada. Töötukassa on teenuse osutamiseks tööle võtnud puudespetsiifilised nõustajad. Vajadusel hangib töötukassa lektori seminari või nõustamise läbiviimiseks teemadel, milles töötukassal endal kompetentsid puuduvad. Eelnõu §-ga 41 sätestatakse palgatoetuse teenus. Palgatoetust osutatakse § 9 kohaselt töötule, v.a töötule, kes õpib. Õppivale töötule osutatakse palgatoetust üksnes juhul, kui tal on tervisest tulenev takistus. Lõikest 1 tulenevalt on teenuse eesmärk mõjutada töötuse vähendamist ja tööl püsimise toetamist, soodustades tööandja värbamisotsust võtta tööle väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olev inimene. Väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olevate inimeste all peetakse silmas pikaajalisi töötuid, noori, tervisest tuleneva takistusega või hiljuti vanglast vabanenud inimesi ja muid inimesi, kelle tööle saamine on raskendatud. Lõikes 2 avatakse lühidalt palgatoetuse sisu. Kuigi teenuse sihtrühmaks on eelnõu kohaselt ka inimene, siis toetust makstakse palgakulude osaliseks hüvitamiseks tööandjale, kes teenuse sihtrühma kuuluva inimese tööle võtab. Lõikes 3 sätestatakse teenuse sihtrühmad, määratledes, kes on väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olevad inimesed, kelle tööle võtmisel palgatoetust makstakse. Nendeks on pikaajalised töötud, noored, kes on olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud, tervisest tuleneva takistusega või hiljuti vanglast vabanenud inimesed. Pikaajaline töötu on isik, kes on olnud töötuna registreeritud vähemalt 12 kuud, samuti isik, kes on olnud töötuna registreeritud viimase 15 kuu jooksul kokku vähemalt 12 kuud ning kelle arvelolek on vahepeal lõpetatud seoses töötamisega, avalikus teenistuses viibimisega või muu tegevusega (täpne loetelu TöMS § 8 lg 4-s punktid 3–5 ja11). Tervisest tuleneva takistusega töötul ja noorel vanuses 16-24 aastat tekib õigus palgatoetust saada kui nad on olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud järjest. Tegemist on haavatavamate sihtrühmadega, kelle on raskusi tööturule sisenemisega, mistõttu on põhjendatud palgatoetuse varasema kasutamine võimaldamine. Vanglast vabanenute puhul ei arvestata mitte töötuna arvel oldud aeg, vaid vanglast vabanemisest möödunud aega - 12 kuud. Eelduslikult on suurem osa kinnipeetavaid sel ajal olnud ilma tööta. Lisaks võib tööandjaid mõjutada kinnipeetavatega seotud stigma, mistõttu ei ole põhjendatud seada eraldi nõuet töötuna arvel oldud ajale. Lõikega 4 sätestatakse, kes saab taotleda palgatoetuse teenust ning milline on minimaalne töölepingu periood, mille puhul on võimalik palgatoetust saada. Palgatoetuse saajaks on valdavalt ettevõtjast tööandja. Palgatoetuse teenust ei saa kasutada riigiasutused sh ministeeriumi hallatavad asutused nt saatkonnad ja riigigümnaasiumid. Kuna nende tegevust nagunii rahastatakse riigieelarvest, ei ole otstarbekas võimaldada neil kasutada töötaja töölevõtmise soodustamiseks lisaks veel palgatoetust, mis samuti tuleb riigi vahenditest. Samas, kohaliku omavalitsuse üksus (nt kool, lasteaed, hooldekodud) ja ka notar saavad taotleda palgatoetust. Notariaadiseaduse kohaselt ei ole notar ettevõtja ega riigiametnik, vaid füüsiline isik, kes täidab talle riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Kohaliku omavalitsuse üksuse hõlmamine laiendab pikaajaliste töötute töölesaamise võimalusi. Kuna palgatoetuse teenus on inimeste tööle aitamise ja tööl püsimise toetamiseks, siis alla 6 kuu tähtajaga töölepingu sõlmimisel palgatoetust taotleda ei saa. Lõige 5 loetleb olukorrad, kus palgatoetust ei maksta, kuna tööle võetud töötu on tööandjaga seotud (selle ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liige, usaldus- või täisühingu osanik või isik, kes omab 51 %-list või suuremat osalust antud ettevõttes), et ettevõttes kaalukat sõnaõigust omav isik ei saaks enda töölevõtmiseks riigi toetust kasutada. Töötukassa hindab palgatoetuse põhjendatust muuhulgas ka lähtuvalt sellest, kas inimene on samas ettevõttes varem töötanud või olnud viimase 12 kuu jooksul samas ettevõttes juhatuse liige või osanik, või on talle kuulunud rohkem kui 50% sellest äriühingust, kuna sellisel juhul tema tööle saamine konkreetsesse ettevõttesse ei pruugi vaatamata tema väiksemale konkurentsivõimele või ebasoodsamale olukorrale olla raskendatud. Sellisel juhul võib palgatoetuse maksmine olla põhjendatud, nt kui inimese terviseseisund on vahepeal halvenenud, ta on töö kaotanud, aga seejärel oma muutunud terviseseisundiga  45 kohanedes soovib uuesti endisesse ettevõttesse tööle minna. See võib olla põhjendatud ka juhul kui inimene on varem samas ettevõttes teistsugust tööd teinud. Samas ei ole palgatoetuse maksmine põhjendatud olukorras, kus inimese seisundis pole varasema töötamisega võrreldes olulisi muutusi toiminud ja ta asub tegema ettevõttes sama või sarnast tööd. Sel juhul ei ole tal antud ettevõttes antud ametikohal tööle asumine raskendatud, vaid tal on varasema kogemusetõttu teiste kandidaatidega võrreldes konkurentsieelis. Lõige 6 sätestab, et haldusleping sõlmitakse tööandjaga ehk isikuga, kes soovib võtta tööle töötu, kes vastab palgatoetuse tingimustele. Palgatoetuse puhul on tegemist uue tingimusega, mille eesmärk on palgatoetuse lepingule halduskoostöö seaduse kohaldamine. Senine TTTS-i regulatsioon välistab palgatoetuse lepingute juhindumise halduskoostöö seadusest. Haldusleping halduskoostöö seaduse tähenduses annab võimaluse ulatuslikult hinnata lepingupartneri usaldusväärsust ja sobivust vastavalt halduskoostöö seaduses sätestatud kriteeriumitele. Tööandjal ei tohi palgatoetuse taotlemisel olla maksuvõlga, v.a juhul kui see on ajatatud, karistusandmeid karistusregistris ega algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust. Täiendus aitab vältida olukordi, kus toetuse saaja on raskustes ning ei suuda tagada tööle asunud inimesele sissetulekut ja töökohta pikema perioodi jooksul. Samuti ei ole tööandja usaldusväärne, kui ettevõttel on maksuvõlad ning toetust soovitakse välismaa pangakontole, et hoiduda maksude maksmisest. Lõikes 7 kehtestatakse palgatoetuse suurus ning selgitatakse, milliseid tasusid palgatoetuse maksmisel arvesse võetakse. Töötukassa pärib andmed Maksu- ja Tolliametilt tööandja poolt deklareeritud töötaja töötasu kohta. Palgatoetuse suurus on töötaja kohta deklareeritud palgakulust 50%, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgakuluks loetakse ka lisatasu, preemia, puhkusetasu vm tasu, mis on deklareeritud alates palgatoetusega tööle asumise perioodi eest. Palgatoetust ei maksta riigieelarvest hüvitatud puhkusetasu eest. Palgatoetus ettevõttele ei ületa halduslepingus fikseeritud summast 50% ning maksimum hüvitatav palgatoetuse makse on kehtestatud töötasu alammäär, mis fikseeritakse töölepingu seaduses. Lõige 8 sätestab palgatoetuse suuruse arvutamise alusena töötukassa andmekogu. Lõigetes 9-10 sätestatakse, kui mitme kuu eest palgatoetust makstakse. Pikaajalise töötu, noore ja vanglast vabanenu puhul on tähtajatu töölepingu sõlmimisel maksimum toetuse periood 6 kuud. Sihtrühma erivajadusi arvestades osutatakse tervisest tuleneva takistusega isikute puhul palgatoetust tööl püsimise eesmärgil pikemal perioodil ehk maksimaalselt 12 kuud. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel makstakse palgatoetust poole tähtaja eest. Palgatoetust makstakse halduslepingu perioodi jooksul, kui tööandja on deklareerinud töötaja töötasu ning hüvitatavat perioodi valida ei saa. Lõige 11 sätestab palgatoetuse tagasimaksmise korra. Palgatoetus tuleb maksta tagasi, kui tööleping lõpetatakse tööandja algatusel halduslepingu perioodi jooksul. Palgatoetust ei pea tagastama, kui tööleping lõpetatakse pooltevahelisel kokkuleppel, töötaja algatusel või tööandja poolt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötajast tuleneval põhjusel. Eelnõu §-ga 42 sätestatakse alaealise töötamise toetamine. Teenust on alates 2018. aastast osutatud ESF TAT 2 alusel ning alates 07.02.2022 tööhõiveprogrammist 2021–2023. Eelnõuga ei muudeta teenuse tingimusi. Eelnõu § 9 kohaselt osutatakse teenust tööandjale. Lõike 1 kohaselt toetatakse teenusega noori töökogemuse saamisel. Toetus motiveerib tööandjaid tegelema alaealistega ja suurendab nende ajutise lühiajalise töötamise võimalusi. Lõigetes 2-6 sätestatakse teenuse raames makstava alaealise töötamise toetuse maksmise tingimused. Tööandja saab toetust taotleda eelmise kalendriaasta kohta 13–16-aastase noore töölevõtmise eest. Toetus aitab vähendada tööandja riske värbamisel. Noore puhul võib olla vaja rohkem juhendamist ning motiveerimist tööandja poolt. Kuna noore puhul peab tööandja arvestama teatud piirangutega (nt töötamise kellaajad, ülesanded), siis võib alaealise töölevõtmine  46 tähendada tööandjale suuremat koormust näiteks juhendamisel, teiste töötajate tööülesannete ümber korraldamisel ning graafikute ümber sättimisel. Toetust arvestatakse iga 13–16-aastase töötaja puhul 30% tema kalendrikuu brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. Toetust makstakse, kui tööandja on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud 13–16-aastasele töötajale brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. 1000 eurot arvestatakse kõigi värvatud noorte pealt kokku. Ehk toetusele on võimalik kvalifitseeruda juhul, kui värvatakse üks noor, kelle tasu on vähemalt 1000 eurot, või mitu noort, kellele on makstud kokku vähemalt 1000 eurot. Eelmise kalendriaasta eest toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt jooksva kalendriaasta 31. märtsil. Toetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest. Toetust makstakse Maksu- ja Tolliametile deklareeritud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Tööandja saab toetust taotleda nii töölepingu kui muu võlaõigusliku lepingu (nt käsundus- või töövõtuleping) alusel töötanud noorte eest. Lõikes 7 sätestatakse, et toetust ei maksta, kui tööandja on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest saanud palgatoetust. Eelnõu §-ga 43 sätestatakse rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine. Teenust osutatakse § 9 kohaselt tööandjale. Eelnõuga jätkatakse väikeste muudatustega kehtivas REACT- is reguleeritud rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenust. See on vajalik arvestades tööturul kohanemiseks abi vajavate rahvusvahelise kaitse saajate arvu järsku kasvu seoses Ukraina sõjapõgenike massilise sisserändega. Samuti toetavad teenuse jätkamist üldise sisserände tulevikuprognoosid. Lõike 1 alusel suurendatakse teenusega sihtgruppi kuuluvate rahvusvahelise kaitse saajate (vastavalt §-s 6 avatud mõistele hõlmab see ka ajutise kaitse saajad ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejad) tööhõives osalemist, aidates kaasa nende iseseisvale toimetulekule ning kohanemisele ja lõimumisele Eesti ühiskonda. Lõige 2 sätestab toetused ja hüvitised tööandjale, kes võtab tööle või kelle juures töötab sihtgruppi kuuluv rahvusvahelise kaitse saaja. Mentorlustasu makstakse tööandjale töötaja paremaks sisseelamiseks töökohal ning tema kohanemiseks teostatud tegevuste (mentorluse) eest. Tööandjale hüvitatakse töötaja tööle asumisega ja töötamisega seotud, st ametikohaga ja töötaja tööülesannete täitmiseks vajalike dokumentide (tööleping, ametijuhend jms) tõlketeenusega seotud kulu. Töötaja kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamise mõtteks on, et koolituse läbinud inimene oleks motiveeritud sooritama kutse- või pädevuseksamit või taotlema muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Kvalifikatsiooni saamise kulu korral hüvitatakse töötaja kutsetunnistuse, pädevustunnistuse, sertifikaadi või mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi saamisega seotud ja töötaja eest kantud kulu: eksamile eelneva konsultatsiooni, eksami ja taotletud tunnistuse tasu, sh riigilõiv. Olulise muudatusena ei jätkata teenuse raames erinevalt kehtivast regulatsioonist koolituskulude hüvitamist tööandjale. Tööandja saab eelnõu kohaselt taotleda koolituskulude hüvitamist koolitustoetus tööandjale raames ja tingimustel (st teatud juhtudel võib lisanduda omaosaluse nõue). Muudatuse eesmärgiks on lihtsustada ning vähendada tööturuteenuste ja meetme nimekirjas üheaegselt samasisuliste ja konkureerivate teenuste olemasolu. Lõige 3 sätestab lõikes 2 nimetatud tegevuste võimaldamise täpsemad tingimused ja täpsustab sihtrühma. Lõikes 2 nimetatud kulu hüvitatakse või tasu makstakse kui § 6 p 6 toodud rahvusvahelise kaitse saaja tunnistuse saamisest on möödunud vähem kui viis aastat. Kauem Eestis elanud rahvusvahelise kaitse saajad on tõenäoliselt juba paremini kohanenud ega vaja tööle asumiseks tavapäraste tööturuteenuste kõrval täiendavaid meetmeid. Tööandja saab mentorlustasu või tõlketeenuse ja kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist taotleda kui on sõlminud rahvusvahelise kaitse saajaga tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga töölepingu. Nõutav minimaalne töölepingu kestus on lühem kui palgatoetuse korral, arvestades, et  47 sihtrühm teeb sageli hooajalisi töid. Tasu makstakse ja kulud hüvitatakse mitte ainult isiku tööle võtmisel, vaid ka töötamise ajal. Töötamise ajal maksmine on vajalik, et toetada erandlikus olukorras rahvusvahelise kaitse saaja (nt Ukraina sõjapõgenike) tööle sisseelamist ja tööl püsimist. Üldjuhul ei ole inimesel, kes on riiki sisenenud rahvusvahelise kaitse saamise eesmärgil, õigust tööle asuda enne teatud aja möödumist taotluse esitamisest või kaitse saamist. Ukraina sõjapõgenikel on aga võimalik Eestisse seaduslikult siseneda ja viibida välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) alusel ilma piiril rahvusvahelist kaitset, sh ajutist kaitset, taotlemata ja kohe ka VMS-i §-i 30914 ja 30915 alusel tööle asuda. Mentortasu maksmine töötamise ajal, võimaldab toetada Ukraina sõjapõgenike värbamist sõltumata sellest, kas nad on kaitse saamise taotluse esitanud enne tööle asumist või pärast seda. Kuna mentortasu makstakse nelja kuu jooksul pärast inimese tööle asumist, peab kaitse taotlemine toimuma üsna töösuhte alguses ehk sisuliselt toetatakse ka töötamise ajal makstes eelkõige töötaja sisseelamist. Lõige 4 sätestab lõikes 2 sätestatud tööandjale makstava mentorluse tasu määra ning mentorluse tasu maksmise täpsemad tingimused. Tööalase mentorluse tasu saab tööandja taotleda nelja kuu jooksul isiku tööle võtmisest, eeldusega, et sisseelamise kulud tehtaks töötamise alguses, katseaja jooksul, kui need on kõige asjakohasemad. Tööalase mentorluse tasu on ühekordne summa, mille suuruseks on 75% kehtivast alampalgast (alampalk 2023. a on 725 eurot). Mentorluse tasu suuruse määramisel on lähtutud tööpraktika juhendaja tasu 2. kuu hüvitamise määrast. Eeldus on, et juhendamise vajadus on seotud pigem rahvusvahelise kaitse saaja eripäradega (kohanemine, keelebarjäär) ja seetõttu on juhendamine ja mentorlus vajalik, kuid mitte nii ulatuslik kui tööpraktika alguses. Üldpõhimõttena saab tööandja iga rahvusvahelise kaitse saaja kohta taotleda tööalase mentorluse tasu ühe korra. See tähendab, et tööandjal ei ole sama töötaja kohta võimalik korduvalt tasu maksmist taotleda, kui ta võtab ühe ja sama isiku korduvalt tööle Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine on eelnõu alusel vähese tähtsusega abi. Lõige 4 selgitab, et tegevuse sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale ühekordselt makstav tööalase mentorluse tasu võib maksta nimetatud määras, aga mitte rohkem kui vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. See tähendab, et tasu on võimalik maksta osaliselt ka olukorras, kui vähese tähtsusega abi jääk on ebapiisav tasu täies ulatuses maksmiseks. Lõige 5 sätestab tööandjale hüvitatava kvalifikatsiooni saamise ning tõlketeenusega seotud kulu hüvitamise määra. Mõlema teenuse pealt hüvitatakse kokku mitte rohkem kui 500 eurot töötaja kohta. Määr lähtub senisest töötukassa praktikast kvalifikatsiooni tõendamise ja tõlketeenuse kulude hüvitamisel. Lõige 6 sätestab kvalifikatsiooni saamise ja tõlketeenuse kulu hüvitamise täpsemad tingimused. Nimetatud kulud hüvitatakse ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest, tähtajalise lepingu korral töösuhte tähtaja jooksul, aga mitte hiljem kui ühe aasta jooksul töötaja tööleasumisest. Sealhulgas on erandina sätestatud, et töötamisega seotud tõlkekulud on abikõlblikud ka juhul, kui tõlge on tellitud mõistliku aja jooksul enne töötaja tööle asumist, sest tööandja peab ette valmistama tööle võtmiseks vajalikud dokumendid ja suhtlema töötajaga ka enne töötaja tööle asumist. Mõistlikuks ajaks peab töötukassa tõlke tellimist kuni 30 päeva enne töötaja tööle asumist. Sellisel juhul on tööotsijal võimalik juba värbamisprotsessi kestel tutvuda töölepingu ja töötingimustega. Põhjendatud juhtudel, nt kui töötaja värbamine võtab erinevate takistuste tõttu kauem aega, või ei ole inimesel mingil põhjusel kohe võimalik tööle asuda, võib mõistlik aeg olla ka pikem. Erand on põhjendatud, et reguleerida meetme osutamist paindlikumalt ning suurendada ligipääsu teenusele. Eelnõu §-ga 44 sätestatakse stipendium. Võrreldes TTTS-iga, ei ole toetuse tingimused oluliselt muutunud. Stipendiumi makstakse § 10 kohaselt töötule. Lõike 1 kohaselt toetatakse tööturuteenustel osalemist ehk hüvitatakse osaliselt tööturuteenusel osalemisega kaasnevad kulud. Lõigetes 2-3 sätestatakse stipendiumi arvutamise ja maksmise alused. Stipendiumi makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest. Stipendiumi arvutamise aluseks on päevamäär. Võrreldes kehtiva õigusega on lisatud täpsustus, et üle südaöö kestva vahetusega teenuse korral  48 makstakse stipendiumi ühe päeva eest, eeldusel et kestus on katkematu. See on vajalik seoses koolituste praktilise õppe käigus või tööpraktika käigus tehtavate valvetega. Praktikas on seda esinenud kiirabitehniku väljaõppe raames, kus inimene kaasatakse koos professionaalse kiirabitehnikuga pikka, 24 tunnisesse vahetusse, kus ollakse kiirabijaamas valves ja käiakse väljakutsetel. Sellised üle südaöö ehk kahele erinevale kalendripäevale langevad vahetused on enamasti siiski 8-12 tunnised ning üsna erandlikud. Stipendiumi makstakse ühe päeva eest kokku ühe päevamäära ulatuses. Lõikes 4 täpsustatakse võrreldes kehtiva TTTS-iga teenusel osalemise viise, mille korral stipendiumi makstakse. Nendeks on osalemine tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas kohapeal ja reaalajas veebikeskkonnas toimuval teenusel. Seega ei maksta stipendiumit nt eelsalvestatud veebikoolituste korral, kus osaleja saab ise otsustada, millal ta koolitust vaatab. Lõigetes 5-6 sätestatakse stipendiumi maksmise sagedus ja päevamäär. Maksed tehakse üks kord kuus päevamääraga 3,84 eurot. Päevamäära eelnõuga ei muudeta. Eelnõu §-ga 45 sätestatakse sõidu- ja majutustoetus. Võrreldes TTTS-iga, ei ole toetuse tingimused oluliselt muutunud. Sõidu- ja majutustoetust makstakse § 10 kohaselt töötule ja erandina tööalasel rehabilitatsioonil osalejale ka siis, kui ta ei ole töötuna arvele võetud. Lõike 1 alusel soodustatakse toetusega tööturuteenustel osalemist ehk osaliselt hüvitatakse nende osalemisega kaasnevate sõidu ja majutuskulud. Lõikes 2 reguleeritakse sõidu- ja majutustoetuse arvutamise ja maksmise alused. Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest tööturuteenuse toimumise koha ja isiku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel, seejuures vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Toetusel on seatud kilomeetri määr ja päeva ülemmäär 26 eurot (lõige 6). Ka sõidu- ja majutustoetust makstakse ühe päeva eest, kui teenusel osalemine kestab katkematult üle südaöö (vt § 44 lg 2-3 selgitust) Lõikes 3 sätestatakse, et juhul kui inimene osaleb samal päeval mitmel tööturuteenusel, saab ta sõidu- ja majutustoetust iga teenuse eest eraldi, kuna ühel päeval toimuvad teenused võivad aset leida erinevates asukohtades, või toimuda piisava ajalise vahega, et inimesel on vaja teenuse asukohast vahepeal ära käia. Lõike 4 kohaselt saab sõidu- ja majutustoetust nende päevade eest, kui teenusel osaletakse teenuse osutamise asukohas kohapeal. Seega ei maksta toetust veebipõhistel teenustel osalemise eest, kuna nendega ei saa kaasneda sõidu- ja majutuskulusid. Lõikete 5 ja 6 kohaselt makstakse toetust ühel korral kuus kilomeetrimääraga 0,10 eurot, kusjuures mitte enam kui 26 eurot ühe päeva kohta. Määrasid eelnõuga ei muudeta. Eelnõu teise peatüki kolmas jagu reguleerib tööturuteenustega seotud arendustegevusi, tööturukoolituse kvaliteedi parandamist ja nendest teadlikkuse tõstmist. Eelnõu § 46 sätestab, et töötukassa võib töötada välja tööturu vajadustele vastavaid õppekavasid, tellida teenuste kvaliteedi hindamisi, koolitada partnereid, korraldada teavitusüritusi ning viia ellu muid arendustegevusi, mis on otseselt vajalikud tööturuteenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Näiteks võib olla vaja tööturukoolituse kvaliteedi arendamise töötada välja tööandjate vajadustele vastavaid spetsiifilisi õppekavasid või viia ellu tegevusi, et tagada tööturukoolituse vastavus kvaliteedinõuetele või tõsta koolituspartnerite teadlikkust õppe kvaliteedi parandamisel. Vajadus võib olla ka näiteks avalikkuse teavitamisüritusteks või erinevateks metoodikaarendusteks. Eelnõu teise peatüki neljas jagu reguleerib, milliste tööturuteenuste ja -toetuste puhul tuleb järgida Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi reegleid ja korraldust. Tegemist on teenustega, mille rahaliseks kasusaajaks on tööandja. Lähtudes riigiabi reeglistikust, on selle  49 eesmärk välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Eelnõu § 47 lõike 1 kohaselt on koolitustoetus, ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused, individuaalsed lahendused tööandjale, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus, alaealise töötamise toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi määrus nr 1407/2013); nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9– 17) (edaspidi määrus nr 1408/2013) ja nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) (edaspidi määrus nr 717/2014). Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi piirmäär on määruse nr 1407/2013 kohaselt 200 000 eurot (maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale 100 000 eurot), määruse nr 1408/2013 ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 20 lõike 1 kohaselt 25 000 eurot ja määruse nr 717/2014 kohaselt 30 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta kohta. Üheks ettevõtjaks loetakse nimetatud määruste artikli 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjat ning järgida tuleb määruste artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglit. Reeglite kohaselt võib eri valdkondade toetamiseks anda vähese tähtsusega abi mitte rohkem kui 200 000 eurot. Lisaks, juhul kui taotleja tegutseb peale põllumajandusvaldkonna ka kalandus- ja vesiviljelussektoris, ei tohi määruste nr 1408/2013 ja nr 717/2014 alusel antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 30 000 eurot. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) (edaspidi määrus nr 360/2012) alusel, kumuleeritakse selle määruse ja määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ning abi kogusumma ei tohi ületada 500 000 eurot. Euroopa Komisjon kavandab kõikide vähese tähtsusega abi määruste muutmist. Muudatuste jõustumisel eelmainitud abi piirmäärad tõusevad. Lõike 2 kohaselt makstakse vähese tähtsusega abi määrustes sätestatud ülemmäära täitumisel koolitustoetust, tööruumide ja -vahendite kohandamist, tugiisikuga töötamist, palgatoetust ja alaealise töötamise toetamist grupierandiga hõlmatud riigiabina kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), abi piirmääraks on kuni 50% koolituskuludest (määruse artikkel 31 lg 4). Lõigetes 3–8 on sätestatud vähese tähtsusega abi andmist reguleerivate määruste ning üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi ülemmäärad. Lõige 9 sätestab vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtjaks loetavate isikute ringi. Lõige 10 sätestab vähese tähtsusega abi andmisel kehtivad abisummade liitmisreeglid, nt kumuleerides vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 360/2012 alusel antava abiga, ei tohi vähese tähtsusega abi määr kokku ületada 500 000 eurot. Samuti ei tohi vähese tähtsusega abi kumuleerida samal eesmärgil antava riigiabiga nii, et maksimaalset lubatud riigiabi summat ületatakse.  50 Lõiked 11 sätestab välistused vähese tähtsusega abi andmisel. Lõikes 12 on sätestatud riigiabi andmise keeld raskustes olevatele ettevõtjatele. Lõikes 13 on kehtestatud reegel, mille kohaselt ei anta riigiabi ettevõtjale, kellele antud abi on Euroopa Komisjoni eelneva otsusega tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks ning selle otsuse alusel on ettevõtjale esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse ESF+ perioodi 2021-2027 vahendite kasutamise tingimused ja kord. Eelnõu § 48 sätestab ESF+ toetuse eesmärgi, tulemuse ja toetatavad tegevused. Lõikes 1 nimetatakse millise „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ poliitikaeesmärgi 4 alla THP raames ESF+-ist rahastatavad tegevused kuuluvad. Lõige 2 toob esile, et tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning määratleb, milliste sihtide saavutamisse tegevused panustavad. Sealhulgas on määratletud, et mõõdikuks on Eesti 2035 näitaja „tööjõus osalemise määr 15–74.a“. Lõige 3 sätestab ESF+st THPs rahastatavad tööturuteenused ning rahastamise perioodi ja sihtrühma, kellele teenuseid osutatakse. Eelnõu kohaselt on rahastatavaks tööturuteenuseks „tööalane rehabilitatsioon“, rahastamise periood 2024-2026 ning sihtrühmaks tervisest tuleneva takistusega isikud nii nagu on sätestatud määruse paragrahvis 9. Lõiked 4 – 5 sätestavad, millistesse Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajatesse tegevused panustavad. Vastavalt on väljundnäitajaks „osaluskordade arv“ ja tulemusnäitajaks „peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond“. Kõigi töötukassa tegevuste peale kokku on väljundnäitaja sihttase 2029 aastaks 7 585 osalemist. Tulemusnäitaja on kavandatud 40% osaluskordade arvust ehk kokku 3 034 peale teenuse saamist hõives osalevat tööealist inimest. Vastavad väljund- ja tulemusnäitajad on kavandatud erinevate ESF+-st töötukassa kaudu toetatavate tegevuste peale kokku, mitte vaid rehabilitatsiooniteenusel osalejate sihttasemetena. Meetmete nimekirja väljundnäitaja 2029. aasta sihttase 20 256 osaluskorda moodustub omakorda meetme raames erinevate elluviijate tegevustest, mitte vaid tööhõiveprogrammi kaudu töötukassa elluviidud tegevustest. Tulemusnäitaja on kavandatud 40% osaluskordade arvust ehk kokku 3 034 peale teenuse saamist hõives osalevat tööealist inimest. Sarnaselt väljundnäitajale on ka tulemusnäitaja sihttase kavandatud erinevate ESF+-st töötukassa kaudu toetatavate tegevuste peale kokku, mitte vaid rehabilitatsiooniteenusel osalejate sihttasemetena. Seejuures on töötukass tegevuste tulemusnäitaja sihttase 40% hõives olemine kõrgem kui meetme tulemusnäitaja sihttase tervikuna, mis on 38%. See tuleneb asjaolust, et meede tervikuna sisaldab erinevaid tegevusi, sealhulgas noortele suunatud tegevusi, mille puhul tööle saamise kõrval on samavõrd oluline esimese sammuna NEET noorte edasi õppimine ja ennetustegevused, et nad tulevikus saaksid paremini ja kestlikumalt tööturul rakendatud. Lõige 6 sätestab lõikes 4 ja 5 nimetatud näitajate sihttasemete tõendamise alused ja korra. Erinevatel teenustel osalemise korral võib ühte inimest lugeda mitmekordselt, kuid ühe teenuse lõikes on isikute arv ühekordne. Tulemusnäitaja on seotud väljundnäitajaga "osaluskordade arv“ ning see mõõdab teenusel osalenute hõives olemist peale teenusest väljumist.  51 Eelnõu ei sisalda hindamise ja valikukriteeriumite metoodikat, kuna tegemist ei ole ühendmääruse § 7 lõike 1 mõistes projektide valimiseks kehtestatava määrusega. Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel. See tähendab, et VV määrusega kehtestatavale tööhõiveprogrammile on antud vastavas seaduses täiesti eraldi alus. Tööhõiveprogrammi viib ellu üks konkreetne rakendaja ehk Eesti Töötukassa, kelle valimisel on juba arvesse võetud valikukriteeriumeid, mida kohaldatakse kõigile 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava meetmetele. Tegemist ei ole projektide hindamise ega konkurentsi olukorraga, mis tavapäraselt eristab toetuse andmist määruse vs käskkirja alusel. Seetõttu ei ole valikukriteeriumite ja -loogika hõlmamine THPsse asjakohane. Eelnõu § 49 kohaselt on rakendusasutuseks (RA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, rakendusüksuseks (RÜ) on Riigi Tugiteenuste Keskus ning toetuse saajaks töötukassa. Eelnõu § 50 sätestab kulude hüvitamise ja toetuse määra. Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Lõige 1 ja 3 toovad esile alused, millest ühendmääruses abikõlblike ja abikõlbmatute kulude puhul lähtuda. Abikõlblikkuse puhul §-dest 15–16 ja 21 ja abikõlbmatute kulude puhul §-st 17. Lõige 2 täpsustab millise konkreetse teenuse kulud on abikõlblikud ehk mis teenus on ESF+ vahenditest rahastatav. Samuti on abikõlblikud teavitusürituse korraldamise kulud, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“, mis kohustab projektide, mille kogumaksumus on üle 10 miljoni euro, elluviijat korraldama määruse lõikes 4 nimetatud nõuetele vastava teavitusürituse ja kaasama lõike 3 kohaselt Euroopa Komisjoni. Lõige 4 sätestab, et abikõlblikkuse periood kestab 1. jaanuarist 2024. aastal kuni 31. detsembrini 2029. aastal ehk kogu THP kehtivuse aja. Lõige 5 paneb paika ESF+ rahastatud tegevuste puhul toetuse maksimaalse osakaalu, mis on 100%. Selles 70% moodustavad ESF+ vahendid ja lisandud 30% riiklik kaasfinantseering. Eelnõu § 51 sätestab ESF+ tegevuste eelarve kinnitamise ja muutmise. Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ESF+ toetatavate tegevuste eelarve esitamise, kooskõlastamise ja muutmise korra. Eelarve ja selle muutmise kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Eelarve muutmise vajaduse korral esitab töötukassa RA-le e-kirjaga põhjendatud taotluse. Kui RA sellega nõustub, kinnitab muudatuse valdkonna eest vastutav minister. Lõiked 3-5 panevad paika tähtaja, mille jooksul RA vaatab eelarve muutmise taotluse läbi ning sätestavad, et eelarve muutmise taotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib vastavalt aja võrra pikendada. Samuti sätestatakse, et RA konsulteerib muudatuste osas RÜ-ga, kes saab muudatuste kohta ettepanekuid teha. Lõige 6 täpsustab, et juhul kui ESF+ kogutoetuse summa ei muutu ja kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% võib töötukassa muudatuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kirjalikult kooskõlastada ning see ei vaja eelarve muutmist. Lõige 7 sätestab, et peale eelarve muutmise taotluse kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le kooskõlastamiseksteadmiseks.  52 Eelnõu §-ga 52 sätestatakse elluviija õigused ja kohustused. Lõige 1 sätestab elluviija õigused, milleks on õigus saada RÜ-lt teavet ja selgitusi selle kohta, mis nõuded ja kohustused on käesoleva määruse järgi elluviijale pandud. Lõige 2 sätestab, et tegevuste elluviijale kohalduvad kõik ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Sealhulgas on elluviijal kohustus saavutada käesoleva määruse § 48 lõikes 5 ja 6 nimetatud väljundnäitajad. Lõikes 3 on lisatud, et ühtlasi on elluviija kohustatud esitama RA-le ESF+ toetatavate tegevuste eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil. Samuti peab elluviija esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta ESF+ toetatavate tegevuste väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul eelarve kinnitamisest. Korrigeeritud prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta tuleb esitada, kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra esitatud prognoosist. Oluline on, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+ist rahastatud tegevustes osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid tuleb sisestada sündmuste infosüsteemi ehk SISi, mille kaudu kogutakse infot osalejate kohta. Eelnõu §-ga 53 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused ja kord. Lõige 1 sätestab, et toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 24–26 alusel. Lõige 2 sätestab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui kulu on tekkinud ja see on tasutud vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Lõige 3 määratleb kui tihti peab esitama elluviija makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid RÜ-le, ja et seda tuleb teha e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõu §-ga 54 sätestatakse aruandluse kord. Lõigetes 1-11 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida ESF+ vahenditest tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu §-ga 55 sätestatakse, et finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34– 37. Eelnõu §-ga 56 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et otsuse või toimingu vaie tuleb esitada enne halduskohtule kaebuse esitamist RÜ-le ning auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide halduskohtule. Täpsustatud on riigiasutuste, sh valitsusasutuste, vaheliste vaidluste lahendamine. Lõikes 2 sätestatakse, kes on RA ja kes RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. Eelnõu 4. peatükis on kehtestatud eelnõu rakendamise kord. Eelnõu §-ga 57 sätestatakse üleminekusätted, mis reguleerivad tööturuteenuste osutamist ja rahastamist üleminekul kehtivalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduselt, tööhõiveprogrammilt 2021-2023, sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” kinnitatud toetuse andmise tingimustelt,  53 tervise- ja tööministri 05. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 “Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimustelt, tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimustelt ja sotsiaalministri 12. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 119 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused” kinnitatud toetuse andmise tingimustelt eelnõule. Lõige 1 reguleerib olukorda, kus isik on enne käesoleva määruse jõustumist avaldanud töötukassale soovi või esitanud töötukassale taotluse tööturuteenuse saamiseks, kuid töötukassa ei ole 31. detsembri 2023 seisuga veel eelmises lõigus nimetatud õigusaktide alusel otsustanud, kas isikule osutada tööturuteenust või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa tööturuteenuse osutamise eelnõus sätestatud tingimustel ja korras. Kuigi haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 tulenevalt kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, siis võttes arvesse, et teenuste sihtrühmad ja teenuste tingimused oluliselt ei muutu, on haldusmenetluse efektiivsusest ja ökonoomiast lähtuvalt selgem ja infosüsteemi arenduse mõttes vähem kulukam, kui taotletava tööturuteenuse osas tehakse otsus kõikidel juhtudel, kus tööturuteenuse osutamine otsustatakse pärast 2023. aasta 31. detsembrit käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. Säte on kooskõlas ka tööturumeetmete seaduse § 33 lõikega 2, mille kohaselt kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist avaldanud töötukassale soovi saada tööturuteenust ja selle osutamist ei ole alustatud, osutatakse tööturuteenust tööturumeetmete seaduses sätestatud tingimustel. Lõige 2 sätestab, et isikule makstakse tasemeõppes osalemise toetust käesolevas määruse sätestatud tingimustel ja korras, kui temaga oli tasemeõppesse õppima asumine tegevuskavas kokku lepitud enne käesoleva määruse jõustumist ja kui ta taotleb toetust pärast 2023. aasta 31. detsembrit. Pärast töötukassaga tegevuskavas tasemeõppesse asumise kokku leppimist on inimesel aega 12 kuud tasemeõppesse asumiseks, kuid taotluse toetuse saamiseks võib inimene esitada ka pärast tegevuskavas tasemeõppesse asumise kokkuleppimist. Toetuse saamise tingimustele vastavust kontrollitakse taotluse esitamise seisuga, ja kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse taotluse pärast 2023. aasta 31. detsembrit, makstakse talle tasemeõppes osalemise toetust käesolevas määruse sätestatud tingimustel ja korras. Lõige 3 reguleerib olukorda, kus töötukassa on enne käesoleva määruse jõustumist otsustanud osutada isikule tööturuteenust või maksta tööturutoetust § 57 lõikes 1 nimetatud õigusakti alusel, või kus töötukassa on otsustanud tööturuteenuse osutamise tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimuste või sotsiaalministri 12. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 119 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused” kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel ja jätkanud seejärel tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist THP2021–2023 alusel. Sel juhul jätkatakse tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist seni kehtinud tingimustel ja korras. Samamoodi kohalduvad teenustele enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud teenuste määrad. Säte on kooskõlas ka tööturumeetmete seaduse § 33 lõikega 1, mille kohaselt isikule, kellele alustati kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist või kellega oli teenusel osalemine kokku lepitud, osutatakse tööturuteenust või makstakse tööturutoetust kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud tingimustel. Lõige 4 täpsustab enne käesoleva määruse jõustumist alustatud tööturuteenuste rahastamist. Teenuste eest tasutakse käesoleva määruse eelarvest sihtkapitali vahenditest. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse eest tasutakse ESF+ vahenditest kooskõlas määruse 3. peatükiga. Lõiked 5-7 reguleerivad olukorda, kus käesoleva määruse alusel tööturuteenuse osutamisel võetakse arvesse enne käesoleva määruse jõustumist käesoleva eelnõu § 57 sissejuhatavas lõigus nimetatud õigusaktide alusel tasutud või hüvitatud kulud.  54 Lõige 8 sätestab, millal loetakse inimese töötuna arveloleku lõpetamise tingimused täidetuks, kui tema töötuna arvelolek on lõpetatud enne käesoleva määruse jõustumist tööturuteenuste ja toetuste seaduses sätestatud asjaoludel või alustel. Täpsustus on vajalik analoogselt käesoleva määruse § 24 lõikele 6, § 29 lõikele 6 ja § 41 lõike 3 punktile 3, kus inimese töötuna arvelolek on lõpetatud tööturumeetmete seaduses sätestatud asjaoludel. Vastasel korral ei pruugi inimene, kelle töötuna arvelolek on lõpetatud enne käesoleva määruse jõustumist tööturuteenuste ja - toetuste seaduse asjaoludel vastata tööturuteenuse saamise tingimustele. Lõige 9 kohaselt ei maksta §-is 42 sätestatud alaealise töötamise toetust, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest enne käesoleva määruse jõustumist maksnud palgatoetust, piirkondlikku töökoha loomise toetust, „Minu esimene töökoht Eestis“ palgatoetust või „Minu esimene töökoht“ palgatoetust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste rakendamisega võib kaasneda mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju (muudatused 1, 2 ja 3), (2) mõju haridusele, kultuurile ja spordile (muudatus 2), (3) mõju majandusele (muudatus 1 ja 2), (4) mõju riigivalitsemisele (muudatused 1, 2 ja 3), (5) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale (muudatus 2) ja (6) mõju regionaalarengule (muudatus 2). Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. ESF+- st rahastatavat tööalase rehabilitatsiooni teenust on hinnatud eraldi (muudatus 4). Muudatus 1: Tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi korrastamine ja lihtsustamine Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju; Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatusega jätkatakse tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi õiguslikku korralduse lihtsustamist. Hetkel kehtivate õigusaktidega reguleerivad tööturuteenuste osutamist TTTS, THP ja välisvahendite rakendamise programmid ehk nn TAT-id. Lisaks reguleerib TTTS töötutoetuse maksmist ja TKindlS töötuskindlustushüvitise maksmist. Alates 01.01.2024 jõustub TöMS, millega tunnistatakse TTTS kehtetuks. Muudatusega kehtestatakse TöMS § 6 lg 2 alusel tööhõiveprogramm TöMS-i eesmärgi saavutamiseks, milles sätestakse tööturuteenused ja - toetused, nende detailne korraldus, ning erinevate sihtrühmade õigus tööturuteenuseid või -toetusi saada. Seega reguleerivad tööturuteenuseid ja -toetusi edaspidi TöMS ning iga kuue aasta tagant koostatav THP, mis koondab seni eraldi olnud THP ja TAT-d üheks õigusaktiks. Eelnõuga koostatakse THP aastateks 2024-2029. Õigusliku süsteemi lihtsustamine ei paranda otseselt sihtrühma tööturuväljavaateid, kuid avaldab positiivset mõju tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi paremaks mõistmiseks ning võib seeläbi suurendada teadlikkust võimalikest tööturuteenustest ja -toetustest. Lihtsam ja läbipaistvam tööturumeetmete süsteem vähendab võimalikku sotsiaalset ebavõrdsust inimeste vahel õigusaktide tõlgendamisel ning suurendab teadlikkust selles osas, millistele teenustele on potentsiaalsetel sihtrühmadel töötukassa kaudu ligipääs. Suurem teadlikkus teenustest toetab nende osalemist teenustel ja võimalusi liikuda töötusest hõivesse, töölt-tööle ehk inimese jaoks sobivamale või paremini tasustatud tööle või aitab olemasolevat töökohta säilitada, mistõttu paraneb inimeste toimetulek ning suureneb riigi maksutulu. Muudatusega kaasneb vajadus sihtrühma muudatusest teavitada, kuid eeldatavalt on selle vajadus väike, sest töötukassa pakub jätkuvalt inimestele igakülgset abi tööturumeetmetes orienteerumisel. Muudatus korrastab ja lihtsustab süsteemi õigusaktide tasandil ning ei kehtesta uusi tööturuteenuseid ja -toetusi, ehkki  55 muudetakse teatud tööturuteenuste tingimusi (vt täpsemalt muudatus 2), mistõttu võib mõju ulatust sihtrühma jaoks pidada väikeseks. Tööturuteenuste ja -toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on kogu Eesti 16-aastane kuni pensioniealine tööealine elanikkond, keda Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal 809 100 inimest. Teatud tööturumeetmete puhul on sihtrühmaks ka vanaduspensioniealised, kes soovivad töötada, ja üksikute meetmete puhul ka alla 16-aastased, mistõttu on puudutatud sihtrühm suur. Mõju sagedus on väike, kuivõrd õigusaktide süstematiseerimine on ühekordne. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Õigusliku süsteemi lihtsustamine mõjutab kogu Eesti tööealist elanikkonda, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Muudatus ei paranda otseselt sihtrühma tööturuväljavaateid, kuid avaldab positiivset mõju tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi paremaks mõistmiseks, mistõttu on mõju ulatus väike. Kuna õigusaktide süstematiseerimine on ühekordne, on mõju sagedus väike. Mõju majandusele Mõju sihtrühm: ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi parem struktureeritus õigusaktide tasandil aitab tööandjatel eri sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmetes paremini orienteeruda, mis omakorda soodustab töötajate värbamist ja nende tööl püsimist, sh ka tööandjatele suunatud tööturumeetmete abil. Võrreldes kehtiva olukorraga muutub TöMS ja THP koosmõjus tööturuteenuste ja -toetuste süsteem läbipaistvamaks ja paindlikumaks. Seeläbi suureneb võimalus reageerida tööturuteenustega muutunud majanduskeskkonnale ja tööturu vajadustele ning jõuda kiiremini eri sihtrühmadeni. Potentsiaalselt kuuluvad sihtrühma kõik Eesti tööandjad, kuid kuna muudatusega ei lisandu uusi tööturuteenuseid, ei eelda muudatused ettevõtjatelt kohanemiseks vajalikke tegevusi. Muudatus suurendab eelduslikult tööandjate jaoks tööturuteenuste ja -toetuste süsteemist arusaamist ning parandab seeläbi nende võimalusi leida endale vajalike ja sobivate oskustega töötajaid, kuid mõju ulatus ettevõtjate jaoks on väike. Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eestis statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid 148 684, mistõttu on potentsiaalne mõjutatud sihtrühm suur. Samas ei ole töötukassa kaudu uute töötajate värbamine ja töötajate oskuste arendamine kõikide ettevõtete jaoks siiski igapäevane, mistõttu on mõju sagedus ettevõtete jaoks harv. Lisaks on õigusaktide süstematiseerimine ühekordne tegevus. Ebasoovitavad mõjud Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes aitab tööturumeetmetega seotud õigusliku süsteemi korrastamine parandada süsteemi läbipaistvust ning toetab seeläbi tööturuteenuste ja -toetuste vastavust ja võimekust reageerida tööturu vajadustele, mis omakorda mõjutab positiivselt ettevõtjaid ja majanduskeskkonda. Mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõjutatud sihtrühm küll suur, kuid mõju ulatus ja sagedus väike. Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatused mõjutavad eeskätt Majandus-ja Infotehnoloogiaministeeriumi, kes kujundab tööturupoliitikat, eesmärgiga tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge hõivatus ja vajalike töötajate olemasolu tööandjatele ning töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Kaudselt on positiivselt mõjutatud ka KOV-id ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja -toetusi saavate inimeste sissetulekud ja  56 heaolu paranevad ning heitunute ja üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv väheneb. Selgem õiguslik korraldus võimaldab tulevikus kiiremini majanduses toimuvatele muutustele reageerida ning lihtsustab sihtrühmade töökorraldust ja protseduure, vähendades seejuures ka töökoormust. Õigusliku korralduse lihtsustamise ja süstematiseerimisega on vaja arvestada ka sihtrühmade tööprotsessides, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Samas ei ole muudatused ulatuslikud, kuna ei kehtestata uusi tööturuteenuseid ja -toetusi, ehkki muudetakse vähesel määral olemasolevate tööturuteenuste tingimusi (vt muudatus 2). Teenuste süstematiseerimine ning THPs sisalduvad tööturuteenuste ja -toetuste tingimuste väiksemahulised kohandused ei too kaasa olulist eelarvemõju. Samas suurenevad töötukassa kulud, kuna 2023. aastal lõppeb võimalus kasutada perioodi 2014-2021 ESF vahendeid ja REACT_EU vahendeid ning mitmed teenused väljuvad sihtkapitali rahastamisele. Kokkuvõttes on mõju ulatus töötukassa ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi jaoks keskmine, kuna tööturuteenuste-ja toetuste osutamine (töötukassa) ja tööturupoliitika kujundamine (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium) on sihtrühmade peamisteks ülesanneteks. Mõju sagedus on harv, kuivõrd õigusaktide süstematiseerimine on ühekordne. Ebasoovitavad mõjud Kui õigusliku korralduse muudatuse tulemusena peaks oluliselt suurenema tööealise elanikkonna ja tööandjate huvi neile pakutavate teenuste vastu, võib töötukassa töökoormus ja eelarvevajadus kasvada. Samas võib riski pidada väikeseks, sest muudatusega ei looda uusi tööturuteenuseid ja -toetusi. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tööturuteenuste ja-toetuste selgem õiguslik korraldus lihtsustab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja töötukassa töökorraldust ja protseduure, võimaldades seeläbi tulevikus tööturupoliitikaga efektiivsemalt majanduses toimuvatele muutustele reageerida. Mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju ulatus keskmine ning mõju sagedus väike. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmadele oluline mõju. Muudatus 2: Tööturuteenuste ja -toetustega seotud muudatused Tööturuteenustega seotud muudatusi on hinnatud tööturumeetmete kaupa. THP-ga sätestatavad tööturumeetmed on järgnevad: (1) tööturuolukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise tööturumeede, (2) töövahenduse tööturumeede, (3) karjääriteenuste tööturumeede, (4) töökeskse nõustamise tööturumeede, (5) oskuste arendamise tööturumeede, (6) ettevõtluse toetamise tööturumeede, (7) töövalmiduse toetamise tööturumeede, (8) töövõime toetamise tööturumeede ning (8) tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeede. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju; Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste ja -toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on kogu Eesti 16-aastane kuni pensioniealine tööealine elanikkond, keda Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal 809 100 inimest. Teatud meetmete puhul on sihtrühmaks ka vanaduspensioniealised, kes soovivad töötada, ja üksikute meetmete puhul ka alla 16-aastased, mistõttu on puudutatud sihtrühm suur. Võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga lisandub tööturuolukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise meetmesse ka teavitamine õppimisvõimalustest. Õppimisvõimaluste kohta teabe jagamine toetab sihtrühma karjäärivalikuid ning mõjutab positiivselt nende oskuste ja teadmiste arendamist. Töövahenduse tööturumeetme sisu on täpsustatud ning töövahenduse raames kaob muudatuse tulemusel võimalus osaleda tasustamata proovitööl. Kuigi tasustamata proovitöö võimalus senisel kujul sihtrühma jaoks kaob, on alates 2020. aasta septembrist õigus töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada ehk teha tööampse, mis võimaldab potentsiaalset tööd töökeskkonnas proovida ning saada selle eest ka töötasu, mis kokkuvõttes on sihtrühma jaoks majanduslikult otstarbekam kui tasustamata proovitööl osalemine. Samuti on proovitööd kasutanud inimeste arv aasta-aastalt langenud. Kui 2019. aastal kasutas proovitööd 3 918 unikaalset inimest, siis 2022. aastal 2 339 inimest (Eesti Töötukassa, 2023).  57 Karjääriteenuste tööturumeede hõlmab karjääriinfo vahendamist ja karjäärinõustamist. Karjääriinfo vahendamisse integreeritakse tööotsingunõustamise teenus, mis hetkel kehtiva regulatsiooni alusel on eraldi teenus. Muudatus lihtsustab tööturuteenuste struktuuri ja õiguslikku korraldust, kuid ei mõjuta sisuliselt sihtrühma võimalusi tööotsingu alast nõustamist saada. Karjäärinõustamise teenuse tingimusi ei ole muudetud. Muudatusega sätestatakse töökeskse nõustamise tööturumeetme teenused, milleks on töökeskne nõustamine (sh jätkutoena tööle asumisel) ja tööklubi, mis hetkel kehtivas regulatsioonis ei ole sätestatud eraldi teenustena. Muudatus lihtsustab tööturuteenuste struktuuri ja õiguslikku korraldust, kuid ei mõjuta sisuliselt sihtrühma võimalusi nimetatud teenuseid saada. Oskuste arendamise tööturumeede hõlmab: tööturukoolitust; tasemeõppes osalemise toetust; kvalifikatsiooni saamise toetamist; koolitustoetust; tööpraktikat ja arengutreeningut. Tööturukoolitus Võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga täiendatakse tööturukoolituse eesmärki, milleks on ameti- või üldoskuste omandamine; samuti sätestatakse, et tööturukoolitus peab lõppema õpiväljundite hindamisega ning et tööturukoolituse minimaalne kestus on vähemalt 26 akadeemilist tundi. Samuti sätestatakse, et tööturukoolituste rahastamisel lähtutakse tööjõu nõudlusest ja pakkumisest ning töötukassa rahastab eelkõige neid koolitusi, mis annavad oskused töötamaks ametites, kus on tööjõupuudus. Muudatused toetavad tööturukoolitusel osalejate ameti- ja üldoskuste sisulist omandamist ning soodustavad sihtrühma tööhõivesse liikumist ja tööl püsimist. Lisaks pikeneb töötute sihtrühma jaoks ühe aasta võrra tööturukoolituse arvestuse periood, mille kohaselt tasub töötukassa koolituskaardiga koolitusel osalemise eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul varasema kahe aasta asemel. Muudatuse tulemusena võib nende töötute sihtrühma kuuluvate inimeste jaoks, kelle ühe või mitme tööturukoolituste maksumus kokku on 2500 euro piiril, väheneda võimalus osaleda täiendavatel tööturukoolitustel kolmeaastase perioodi vältel. 2022. aasta andmetel oli maksimaalse summa ehk 2500 eurot kahe aasta jooksul ära kasutanud 947 inimest ehk 6% kõigist 2022. aastal koolituskaardiga koolitusele suunatutest. Kui arvestada maksimaalse summa ehk 2500 asemel 2495 euroga, siis on nende inimeste osatähtsus kõrgem, s.o 11% ja 2400 euro puhul 20%. (Eesti Töötukassa, 2023), mistõttu on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Samuti võrdsustatakse töötute ja töötavate inimeste jaoks tööturukoolitusele registreerumise tähtaeg, milleks on kuni 6 kuud alates tegevuskavas kokkulepitud ajast ning sätestatakse, et töötavate inimeste sihtrühmal on koolituskaardiga tööturukoolitust õigus saada kui tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud eelneva 36 kuu jooksul ning kui tema eelmise kalendriaasta sissetulek on madalam kui 12 kordne eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk (sissetuleku nõue ei kehti 16-pensioniealisele, kes ei saa terviseseisundi tõttu töötamist jätkata või kes töötab Ida-Virumaa põlevkivisektoris). Muudatuse tulemusena võib väheneda nende töötavate inimeste ligipääs tööturukoolitusele, kellel pole piisavalt töötuskindlustusstaaži. Eelduslikult on muudatuse mõju sihtrühma jaoks keskmine, kuivõrd 2022. aastal tööturukoolitust alustanud töötavatest inimestest, oli töötuskindlustusstaaži nõue täidetud 84%-l. Lisaks kaob muudatuse tulemusel töötavate inimeste eesti keele õppe toetamine koolituskaardiga. Perioodil 2017-2022 moodustasid töötavate inimeste tööturukoolituse sisenemistest 55% keeleõppe koolitused (Eesti Töötukassa, 2023). Kuna töötavate inimeste jaoks säilib võimalus eesti keele õppe koolitustel osaleda tööandjatele suunatud koolitustoetuse abil, on mõju sihtrühma jaoks väike. Tasemeõppe toetus Sarnaselt töötajatele suunatud tööturukoolituse saamise tingimusele, taastatakse ka tasemeõppe toetuse puhul nõue, et toetust makstakse üksnes töötajale, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. Muudatuse tulemusena võib väheneda nende inimeste ligipääs tasemeõppe toetusele, kellel pole piisavalt töötuskindlustusstaaži. 2022.aastal tasemeõppetoetuse avalduse esitanutest töötavatest inimestest, oli töötuskindlustusstaaži nõue täidetud 87,2%-l (Eesti Töötukassa, 2023), mistõttu on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine.  58 Võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga pikendatakse tasemeõppes osalemise toetuse taotluse esitamist 30 päevalt 60 päevani õppima asumisest, mis mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna parandab sihtrühma võimalusi taotlus õigeaegselt esitada ning seeläbi toetusele kvalifitseeruda. Tasemeõppe toetust ei maksta, kui inimene on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul õpingud katkestanud. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei kohaldata nõuet kutseõppeasutuses üldhariduse või kutsevaliku õppekaval õppimise korral ning olukorras, kus inimene õppis kõrgkoolis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud ta hüvitas ise. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest suurendab sihtrühma võimalusi tasemeõppetoetusele kvalifitseeruda. Samas sätestatakse, et kui tasemeõppetoetuse maksmine on lõpetatud õpingute katkestamise tõttu, saab inimene erandina toetust taotleda veel ühe korra, kuid mitte rohkem. Muudatuse tulemusena võib väheneda tasemeõppetoetust saavate inimeste arv, kuivõrd perioodil 2017-2022 on toetuse saajad õpingud katkestanud 1551-l korral (27% sisenemistest) (Eesti Töötukassa, 2023). Teisalt aga võib eeldada, et muudatus mõjutab sihtrühma enda erialavalikuid põhjalikumalt läbi kaaluma ning soodustab seeläbi haridustee lõpetamist, mis pikas perspektiivis mõjutab sihtrühma positiivselt. Kvalifikatsiooni saamise toetamise teenust, koolitustoetust, tööpraktikat ja arengutreeningu teenust ei ole võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga muudetud viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenustele. Täpsustatud on vaid vähesel määral teenuste eesmärke ja nende sisu, mis aitab sihtrühmal nimetatud teenuseid paremini mõista. Ettevõtluse toetamise tööturumeede hõlmab ettevõtluse alustamise toetust ning ettevõtluse järelteenuseid. Välja on toodud ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk, milleks on aidata töötul luua endale tasustatud töökoht. See mõjutab pikas perspektiivis sihtrühma positiivselt, kuna tagab sihtrühmale töise sissetuleku ning sotsiaalsete garantiide säilimise. Muudatuse tulemusel ei saa ettevõtluse alustamise toetust enam taotleda koondamisteate saanud töötaja, kuid selle mõju sihtrühmale on väike, sest peale koondamist töötuna arvele võttes laienevad tema jaoks kõik töötutele suunatud tööturuteenused, sh ka ettevõtluse alustamise toetus. Lisaks täpsustatakse, et ettevõtluse toetuse saaja peab looma uue äriühingu või registreerima end füüsiliselt isikust ettevõtjana hiljemalt kahe kuu jooksul toetuse ülekandmisest ning kasutama saadud toetuse ära seitsme kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Eelnõuga muudetakse ka aruandluse tähtaegasid ja kontrollisüsteemi ning täpsustatakse toetuse kasutamise tõendamist. Uue kontrollsüsteemi kohaselt peab toetuse saaja esitama tegevuse aruande kaheksandal kuul ja 20. kuul alates toetuse ülekandmise päevast. Muudatused on distsiplineeriva loomuga ning mõjutavad sihtrühma majandustegevusega kiiremini alustama ning äriplaanis seatud tegevusi järgima (planeeritud kulusid on võimalik töötukassaga kooskõlastades muuta). Eelnõuga muudetakse ka seni ettevõtluse toetamise teenuse nime ettevõtluse järelteenusteks, kuid võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga ei ole teenust muudetud viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenustele. Töövalmiduse toetamise tööturumeede hõlmab tööharjutust, nõustamisteenuseid, kogemusnõustamist ja individuaalseid lahendusi. Tööharjutust, nõustamisteenuseid ja kogemusnõustamist ei ole võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga oluliselt muudetud. Eelnõuga integreeritakse hetkel kahes erinevas õigusaktis reguleeritud individuaalne töölerakendamise teenus (THP-s) ja individuaalsete lahenduste teenus (TAT-3-s) üheks individuaalse lahenduse teenuseks. Võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga ei ole töövalmiduse toetamise tööturuteenuseid muudetud viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenustele. Täpsustatud on vaid teenuste eesmärke ja nende sisu, mis aitab sihtrühmal nimetatud teenuseid paremini mõista. Töövõime toetamise tööturumeede hõlmab tööruumide ja -vahendite kohandamist; tööalast abivahendit; tugiisikuga töötamist; tööalast rehabilitatsiooni; toetatud töölerakendamist ning tööandjate teavitamist ja nõustamist. Kuivõrd tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus oli varem nii TTTSis kui TATis reguleeritud, siis muudatusega täpsustatakse sarnaselt ESF TATile teenuse eesmärke ja sisu, kuid teenust ei muudeta viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenusele. Eelnõuga muudetakse tööalase abivahendi teenuse nimetust (hetkel kehtiva TTTS-i ja TAT-3 järgi on teenuse nimi abivahendi tasuta kasutada andmine) ning täpsustatakse teenuse eesmärki ja sisu, kuid teenust ei muudeta viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenusele. Võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga muutub tugiisikuga töötamise teenuse tunnihind, mis varem oli kehtestatud riigieelarves ühikuhinnana, kuid muudatuse tulemusena on tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär kaheksakordne töötasu alammäär tunnis. Tugiisikuga töötamise teenust vajava inimese abivajaduse maht sõltub sarnaselt seni kehtinud  59 regulatsiooniga tema töötamise ajast, mida hindab töötukassa. Seejuures ei osutata tugiisikuga töötamise teenust kui töötaja abivajadus on alla 50% tema tööajast. Tööalast rehabilitatsiooni rahastatakse ESF+-st, mistõttu on tööalase rehabilitatsiooni teenuse muudatuste mõju hinnatud eraldi (vt muudatus 4). Eelnõuga asendatakse seni TAT-3-s reguleeritud kaitstud töö teenus toetatud töölerakendamise teenusega. Muudatusega ei muutu võrreldes kaitstud töö teenusega teenuse sihtrühm, küll aga muutub teenuse sisu, millest suurim muudatus on see, et teenus toimub avatud tööturul. Täpsemalt, inimese tööoskuste arendamine ja tööharjumuse kujundamine toimub avatud tööturu tingimustes tööpraktika ning ajutise töötamise läbi, mis suurendab sihtrühma jätkusuutlikku tööhõivesse liikumist. Teenust osutatakse toetatud töölekarendamise metoodika alusel.10 Tööandjate teavitamise ja nõustamise teenust võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga ei muudeta. Tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeede hõlmab palgatoetust, alaealise töötamise toetamist ning rahvusvahelise kaitse saaja toetamist. Võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga ei ole teenuseid muudetud viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenusele. Tööturutoetused hõlmavad stipendiumi ning sõidu-ja majutustoetust. Võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga on stipendiumi arvutamiste alustes täpsustatud, et üle südaöö kestva vahetusega töö korral makstakse stipendiumi ühe päeva eest. Samuti on täpsustatud, et stipendiumi makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas kohapeal või reaalajas veebikeskkonnas toimuva teenuse puhul. Muudatuse tulemusena ei maksta stipendiumit eelsalvestatud veebikoolituste korral. Ka sõidu- ja majutustoetuse puhul on täpsustatud, et üle südaöö kestva vahetusega töö korral makstakse toetust ühe päeva eest ning nende päevade eest, kui inimene osaleb teenusel teenuse osutamise asukohas kohapeal. Samuti on täiendatud, et kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidu- ja majutustoetust igal teenusel osalemise eest (mitte rohkem, kui ülemmäära ulatuses). Kokkuvõttes on tööturuteenuste ja -toetuste osutamisel oluline mõju sihtrühma hõivesse liikumise või hõives püsimise soodustamisel. Tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Kuna tööturuteenuseid osutatakse sihtrühmale ka täna ning eelnõuga ei kaasne enamikes tööturumeetmetes olulisi muutusi (kõige suuremad muutused on oskuste arendamise meetmes), on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk Eelnõuga muudetakse töötavatele inimestele suunatud koolituskaardiga tööturukoolituse ja tasemeõppetoetuse tingimusi. Muudatuse tulemusel on töötaval inimesel õigus koolituskaardiga tööturukoolitusele või tasemeõppetoetusele, kui tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud eelneva 36 kuu jooksul, mis võib vähendada nende töötavate inimeste ligipääsu nimetatud teenustele, kellel ei ole piisavalt töötuskindlustusstaaži. Eelduslikult on muudatuse mõju sihtrühma jaoks keskmine, kuivõrd 2022.aastal tööturukoolitust alustanud töötavatest inimestest oli töötuskindlustusstaaži nõue täidetud 84%-l ning tasemeõppetoetuse avalduse esitanud töötavatest inimestest 87,2%-l. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõuga sätestatakse töötukassa osutatavad tööturuteenused ja -toetused ning nende tingimused. Kuna tööturuteenuseid osutatakse sihtrühmale ka täna ning eelnõuga ei kaasne enamikes tööturumeetmetes olulisi muutusi (kõige suuremad muutused on oskuste arendamise meetmes), on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine ja mõju sagedus väike. Tööturuteenuste ja - toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on kogu Eesti 16-aastane kuni pensioniealine tööealine elanikkond, keda Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal 809 100 inimest. Teatud meetmete puhul on sihtrühmaks ka vanaduspensioniealised, kes soovivad töötada, ja üksikute meetmete puhul ka alla 16-aastased, mistõttu on puudutatud sihtrühm suur. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühma jaoks oluline mõju. 10Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühendus. Toetatud töölerakendamise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta. https://elib.tips/edoc/toetatud-tlerakendumise-euroopa-henduse-suunised- mitmekesisuse-kohta.html  60 Mõju haridusele, kultuurile ja spordile Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga lisandub tööturuolukorrast ning tööturuteenustest ja - toetustest teavitamise teenusele ka teavitamine õppimisvõimalustest, mille omandamist töötukassa toetab. Samuti tegeletakse inimese haridusvalikutega karjääriinfo vahendamise teenusel, mis toetab inimest karjäärivalikuteks vajaliku teabe otsimisel ja karjäärinõustamise teenusel, mille eesmärk on inimese karjäärialase eneseteadlikkuse ja karjääri kujundamise alane nõustamine. Õppimisvõimaluste kohta teabe jagamine toetab sihtrühma teadlikke karjäärivalikuid ning mõjutab positiivselt nende oskuste ja teadmiste arendamist ja hõivesse liikumist või seal püsimist. Lisaks kuulub oskuste arendamise tööturumeetme alla tasemeõppes osalemise toetus, mille raames kompenseerib töötukassa osaliselt eri- või kutsealase hariduseta, vananenud haridusega või terviseseisundi või töö eripära tõttu eri- või kutseala vahetama sunnitud inimese õppimisega kaasnevad kulud õppekavadel, mis valmistavad ette töötajaid nendel põhikutsealadel, kus valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus. Tasemeõppes osalemise toetus kompenseerib sihtrühma jaoks osaliselt õpingutega kaasnevad kulud ning parandab seeläbi nende majanduslikku toimetulekut (tasemeõppes osalemise toetusega seotud muudatusi on täpsemalt käsitletud sotsiaalsete mõjude all). Laiemalt panustavad ka kõik teised töötukassa osutatavad tööturumeetmed tööjõu ettevalmistusse osalemaks tööturul ja tööandjate vajadustele vastava tööjõu olemasolusse. Siiski, kuna eelnõuga ei sätestata uusi tööturuteenuseid ja -toetusi, muudetakse vaid teatud tööturuteenuste tingimusi, võib mõju ulatust ja mõju sagedust sihtrühma jaoks pidada väikeseks. Eelnõu mõjutab kogu Eesti 16-aastane kuni pensioniealist tööealist elanikkonda, keda Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal 809 100 inimest. Teatud meetmete puhul on sihtrühmaks ka vanaduspensioniealised, kes soovivad töötada, ja üksikute meetmete puhul ka alla 16- aastased, mistõttu on puudutatud sihtrühm suur. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tööturuteenuste ja -toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on kogu Eesti 16-pensioniealine elanikkond, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Töötukassa osutatavad tööturuteenused ja - toetused mõjutavad positiivselt sihtrühma teadlikke haridusvalikuid ning tööjõu ettevalmistust tööturul osalemiseks. Kuivõrd eelnõuga ei sätestata uusi tööturuteenuseid ja -toetusi, on mõju ulatus ja sagedus sihtrühma jaoks väike. Mõju majandusele Mõju sihtrühm: ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste ja -toetuste osutamine soodustab töötute tööhõivesse liikumist ja töötavate inimeste tööhõives püsimist ning tööturumeetmete abil majanduse struktuurimuutustele asjakohast reageerimist. Teenuste sisus ja sihtrühmas ei tehta olulisi muutusi, kuid ettevõtjatele on eeldatavasti positiivse mõjuga töötutele pakutavate tööturukoolituste õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade valiku põhimõtete rakendamine. Vastavalt neile põhimõtetele tuleb koolituste rahastamisel arvestada tööjõu nõudlusega ning pakkuda eelkõige koolitusi, mis annavad oskused töötamaks ametites, kus on tööjõupuudus. See suurendab eelduslikult vajalike oskustega tööjõu kättesaadavust tööandjate jaoks. Lisaks paraneb teenuste ühte õigusakti koondamine ettevõtjate jaoks läbipaistvust, milliseid teenuseid neil on võimalik saada ning seeläbi paranevad tööandjate võimalused leida endale sobilike oskuste ja teadmistega tööjõudu ning olemasolevaid töötajaid säilitada. Kokkuvõttes mõjutab eelnõu tööhõivet ja seeläbi ka majandust positiivselt. Potentsiaalselt kuuluvad sihtrühma kõik Eesti tööandjad, kuid kuna ka hetkel kehtiva regulatsiooni järgi osutab töötukassa nii töötutele, tööotsijatele kui ka tööandjatele tööturuteenuseid ja -toetusi ning kuna töötukassa kaudu uute  61 töötajate värbamine või tööandjatele suunatud tööturumeetmete kasutamine ei ole siiski kõikide ettevõtete jaoks igapäevane, on mõju ulatus ettevõtjate jaoks väike ja mõju sagedus harv. Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eestis statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid 148 684, mistõttu on potentsiaalne mõjutatud sihtrühm suur. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tööturumeetmete ja -toetuste osutamine soodustab töötute tööhõivesse liikumist ja töötavate inimeste tööhõives püsimist ning tööturumeetmete abil majanduse struktuurimuutustele asjakohast reageerimist. Potentsiaalselt mõjutab muudatus kõiki Eesti ettevõtjaid, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Kuna muudatusega ei looda juurde uusi tööturuteenuseid ja -toetusi, on mõju ulatus ja mõju sagedus ettevõtjate jaoks väike. Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: Töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus THP-s sätestatakse tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise nõuded ja kord ning ESF+ vahendite kasutamise tingimused ja kord aastateks 2024-2029. Eelnõu mõjutab eeskätt töötukassat, kelle ülesandeks on pakkuda tööturuteenuseid ja -toetusi ning tagada nende kättesaadavus ja kvaliteet, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Töötukassa osutab tööturuteenuseid ise või sõlmib teenuse osutamiseks lepingu teenusepakkujaga või võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast või annab haldusakti, mille alusel tasub tööturuteenuse eest või hüvitab selle kulud. Eelnõuga ei kaasne enamuses tööturuteenuste ja -toetuste sihtrühmades ja kättesaadavuses muudatusi, kuid kohandatud on osade teenuste sisu või osutamise tingimusi, mis võib töötukassa jaoks kaasa tuua mõningase töökoormuse tõusu seoses sihtrühmale ja koostööpartneritele muudatuste selgitamisega. Samuti suureneb töötukassa töökoormus seoses tööturuteenuste muudatuste elluviimisega IT süsteemidesse. Eelnõu alusel osutatakse kokku 27 erinevat tööturuteenust. Mitmete teenuste puhul tehakse koostööd konkreetsele teenusele spetsialiseerunud teenuseosutajatega, mis aitab tagada teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust. Eelnõu kohaselt on töötukassal tööturuteenuste kvaliteedi hindamiseks õigus tutvuda tööturuteenuse korraldusega teenuse osutaja juures ja kaasata sellesse vajadusel ka eksperti ning tööturuteenuste kvaliteedi parandamiseks ellu viia erinevaid arendustegevusi. Kuivõrd eelnõuga ei sätestata uusi tööturuteenuseid ja -toetusi, on mõju ulatus ja sagedus töötukassa jaoks väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitatavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatus mõjutab töötukassat, kes tööturuteenuseid ja -toetusi osutab, millest tulenevalt on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kuna eelnõuga ei kaasne enamuses tööturuteenuste ja - toetuste sihtrühmades ja kättesaadavuses muudatusi, on mõju ulatus ja sagedus töötukassa jaoks väike. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed; ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Digioskused omavad järjest suuremat tähtsust nii ettevõtete kui töötajate arengus. Uuringu infotehnoloogia leibkonnas tulemusel olid 2021. aastal Eestis 16-74-aastaste digioskused baas- või kõrgemal tasemel 56%-l täiskasvanutest (Euroopa Liidus 54%-l). Euroopa Komisjoni hinnangul vajatakse digitaalseid oskusi juba 90% töökohtadel. Töötukassa kaudu saavad nii töötud (tööturukoolitus) kui ka töötavad inimesed (tööturukoolitus koolituskaardiga, koolitustoetus tööandjale töötaja IKT alaste oskuste arendamiseks) enda digioskusi arendada, mis valmistavad inimesi ette töötamiseks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskusi nõudvatel  62 erialadel ning mõjutab positiivselt töötusest hõivesse liikumist ja hõives püsimist ning seeläbi ka ettevõtjaid ja majandust tervikuna. Lisaks on võimalik tasemeõppes osalemise toetuse abil õppima asuda põhikutsealadele, mille osas on Kutsekoja teostatud uuringute alusel näha lähiaastatel kasvavat tööjõuvajadust ning nende seas sisaldub ka mitmeid IT eriala õppekavasid, mis samuti mõjutab positiivselt sihtrühma digioskuste arengut. Lisaks osutab töötukassa teatud tööturuteenuseid ka veebi vahendusel, soodustades seeläbi e-teenuste kättesaadavust. Tööturuteenuste ja -toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on küll kogu Eesti 16-pensioniealine elanikkond, kuid praktikas on IKT oskusi arendavaid teenuseid saanud inimeste arv väiksem. Näiteks perioodil 2017-2022 on arvutikasutuse, tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi ja andmebaaside ja võrgu disaini ning halduse alasele tööturukoolitusele sisenenud 19 057 töötut ja 853 töötavat inimest. Tööandjale suunatud koolitustoetusele töötaja IKT oskuste arendamiseks, on perioodil 2021-2022 sisenenud 1 465 inimest (Eesti Töötukassa, 2023). Eeltoodust tulenevalt on otseselt mõjutatud sihtrühma suurus väike. Samuti on mõju ulatus on väike, kuivõrd eelnõuga ei looda uusi tööturuteenuseid. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tööturukoolitus, koolitustoetus tööandjale IKT oskuste arendamiseks ning tasemeõppes osalemise toetus mõjutavad positiivselt nii töötute kui ka töötavate inimeste digioskuste arendamist. Muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja mõju sagedus on väike. Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed; ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eelnõuga kaasnev mõju regionaalarengule on kaudne, kuna tööturuteenused ja -toetused ei ole suunatud konkreetsetele piirkondadele, vaid neid pakutakse kõikides maakondades. Samas on Eestis piirkondi, kus töötute osakaal tööjõust on märgatavalt kõrgem ning sobivaid vabu töökohti vähem. Kokku oli 2023. aasta 20. aprilli seisuga Eestis 52 881 registreeritud töötut, kellest 25 254 ehk ligi 48% elab Harjumaal, mis on ka suurima elanike arvuga maakond (47% Eesti elanikest). Töötuse määr on kõrgeim aga Ida-Virumaal ja Valgamaal ning erineb maakonniti ligemale 3 korda (Ida-Virumaal 12,7%, Hiiumaal 4,6%). Tööturuteenuste abil on võimalik töötute konkurentsivõimet tõsta, mis võimaldab tööandjatel leida sobivat tööjõudu ja töötutel hõivesse liikuda. Samuti on töö kaotamise ohus olevatel töötavatel inimestel võimalik tööturuteenuste abil töötuks jäämist ennetada ja töökoht säilitada. Siinkohal tuleks eraldi välja tuua §23 lõikes 9 nimetatud tööturukoolitus koolituskaardi alusel töötajale, mida reeglina makstakse juhul, kui töötaja eelmise aasta sissetulek on madalam kui 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk. Antud juhul on erand tehtud Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajatele, kel on suurem täiend- ja ümberõppe vajadus seoses piirkonna üleminekuga kliimasõbralikumale majandusele. Kuna põlevkivisektoris on palgad kõrgemad, piiraks see nende ligipääsu tööturukoolitusele. Tööturuteenuste ja -toetuste osutamine mõjutab positiivselt tööhõivet ning aitab kaasa piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule, misläbi paraneb elanike toimetulek. Registreeritud töötuse määr maakondades seisuga 20.04.2023, %  63 Allikas: Töötukassa Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes ei ole võimalik mõju piirkondade lõikes hinnata, kuna eelnõuga ei kaasne spetsiifilisi tegevusi mõne konkreetse piirkonna suhtes. Muudatus 3: Sihttasemete seadmine ja regulaarne mõju hindamine Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed; ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eelnõuga määratletakse tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2024-2026 ning sätestatakse tööturuteenuste- ja toetuste regulaarne mõjude hindamine. Muudatus ei mõjuta sihtrühmi otseselt, küll aga kaudselt seeläbi, et näitajate seadmise ja mõjude hindamise tulemusel on võimalik töötukassal ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil saada teavet tööturuteenuste ja -toetuste tulemuslikkuse ja efektiivsuse kohta, et neid vajadusel sihtrühmade ja tööturu vajaduste järgi kohandada, mis on oluline töötute tööhõivesse liikumise ja töötavate inimeste tööhõives püsimise toetamiseks ning tööturumeetmete abil majanduse struktuurimuutustele asjakohase reageerimise jaoks. Kuivõrd muudatus mõjutab sihtrühmi vaid kaudselt, on mõju ulatus ja mõju sagedus nende jaoks väike. Sihtrühm on suur, sest kaudselt mõjutab muudatus kogu 16-pensioniealist tööealist elanikkonda (2022.a 809 100 inimest) ning kõiki Eesti ettevõtjaid (2022.a 148 684 ettevõtjat). Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Väljund- ja tulemusindikaatorite seadmine ning tööturuteenuste ja -toetuste regulaarne mõjude hindamine mõjutab sihtrühmi kaudselt, sest võimaldab tööturuteenuseid-ja toetusi sihtrühmade ja tööturu vajadustest lähtuvalt ajakohasena hoida. Kuna muudatus mõjutab sihtrühmi vaid kaudselt, on mõju ulatus ja mõju sagedus nende jaoks väike. Sihtrühma suurus on suur, sest kaudselt mõjutab muudatus kogu 16-pensioniealist tööealist elanikkonda ning kõiki Eesti ettevõtjaid. Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: Töötukassa; Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Eelnõuga sätestatakse tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad, lähtudes tööturuteenuste ja -toetuste eelarve prognoosidest, tööturu prognoosidest ning teenuste ja toetuste sisust. Sihttasemed seab töötukassa. Indikaatorite seadmine võimaldab tööturuteenuste tulemuslikkust  64 järjepidevalt seirata ja vajadusel kiirelt ja ajakohaselt planeerida muudatusi teenuste parendamiseks. Eelnõuga sätestatakse ka tööturuteenuste ja -toetuste mõju hindamine, mille eesmärk on tagada tööturuteenuste ja -toetuste vastavus tööturu vajadustele ja ressursside jätkusuutlik kasutamine. Mõjude hindamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või töötukassa. Hindamise võivad nad läbi viia ise või selle sisse osta. Igaks järgnevaks aastaks lepivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning töötukassa kokku, milliseid tööturuteenuseid ja -toetusi hinnatakse ning kes selle korraldab. Seega toob eelnõu kaasa mõningaid muudatusi töötukassa töökorralduses, kuid eelduslikult ei suurene töötukassa töökoormus, kuna THP-s sätestatud väljund- ja tulemusindikaatoreid seiratakse juba ka täna. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõuga sätestatakse THP väljund- ja tulemusindikaatorid ning regulaarne mõjude hindamine. Muudatus mõjutab nii töötukassat kui ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Mõju ulatus kui ka avaldumise sagedus töötukassale on väikesed. Muudatus 4: ESF+-st rahastatava tööalase rehabilitatsiooni teenuse muudatused Sotsiaalne mõju ESF+-st rahastatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust. Kehtiva TTTS-i kohaselt osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust puudega, püsiva töövõimetusega või osalise töövõimega inimesele, kes töötab, õpib, on ettevõtja või on töötuna registreeritud. Muudatusega laiendatakse tööalase rehabilitatsiooni teenuse saajate sihtrühma ning edaspidi on teenust õigus saada ka puuduva töövõimega inimestel, kes on hõivatud (töötavad või tegutsevad ettevõtjana). Tööalase rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma laiendamise vajalikkuse puuduva töövõimega inimestele on välja toonud ka Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) (2021)11, kelle uuring kinnitas, et ka puuduva töövõimega inimesed, kes töötavad, vajavad tööalase rehabilitatsiooni teenuse tuge hõives püsimiseks. 2021. aastal siseneti tööalase rehabilitatsiooni teenusele 2767 ja 2022.aastal 2654 korda (Eesti Töötukassa, 2023). Eesti Statistikaameti (2023) andmetel oli 2021.aastal puuduva töövõimega inimesi 34 800, kellest hõivatud oli 22,1% ehk 7 700 inimest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse raames osutatakse erinevaid teenuseid ja nende kombinatsioone lähtuvalt konkreetse inimese rehabilitatsioonivajadustest (nt füsioteraapia, tegevusteraapia ja nõustamine, loovteraapia, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kogemusnõustamine, psühholoogiline nõustamine, õendusalane nõustamine, sotsiaalnõustamine, arsti, sh psühhiaatri nõustamine), mis toetavad inimest tööle asumisel või juba olemasoleva töökoha säilitamisel. Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju puuduva töövõimega inimeste jaoks, sest muudatuse tulemusel tekib neil õigus saada tööalase rehabilitatsiooni teenust, mis soodustab läbi töövõime arendamise nende tööhõives püsimist, eneseteostust, sidusust ühiskonnaga ja sissetuleku teenimist, omades seeläbi ka positiivset mõju sihtrühma majanduslikule toimetulekule. Ühtlasi jätkub juba varasemalt teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste jaoks teenuse osutamine senisel kujul, mis avaldab positiivset mõju nende sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse positiivset mõju sihtrühma tervislikule seisundile ja töövõime säilitamisele kinnitasid ka RAKE (2021)1 läbiviidud intervjuud teenusesaajatega. Regionaalne mõju Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse vastavalt sihtrühma vajadusele ning regionaalseid eelarvejaotusi määratud ei ole. Teenus avaldab kaudset positiivset mõju regionaalarengule 11 Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus (2021).  65 sõltudes nii vähenenud töövõimega inimeste osatähtsusest maakonna 16-64.aastasest rahvastikust, mis on maakonniti väga erinev, olles 2021. aastal kõrgeim Valga (31,3%)-, Põlva (29,7%)- ja Võrumaal (21,6%) ja madalaim Harjumaal (7,0%) (Eesti Statistikaamet, 2023), kui ka tegelikult teenusele sisenejate osatähtsusest maakonna sihtrühmast. RAKE (2021)1 läbiviidud tööalase rehabilitatsiooni teenuse analüüs näitas, et teenusele sisenejate osatähtsus maakonna sihtrühmast oli 2019. aastal kõrgeim Võru (8,8%)-, Tartu (5,8%)– ja Harjumaal (5,6%) ning madalaim Hiiumaal (0,3%). Teenusest tulenev positiivne mõju sihtrühma tööhõivele ja tööturule laiemalt avaldub eeskätt nendes maakondades, kus vähenenud töövõimega inimeste osatähtsus maakonna rahvastikust või teenusele sisenejate osatähtsus maakonna sihtrühmast on kõrgem. Sooline võrdõiguslikkus ESF+ rahastatava tööalase rehabilitatsiooni tegevused ei mõjuta otseselt soolist võrdõiguslikkust, kuid avaldavad kaudset mõju seeläbi, et ehkki vähenenud töövõimega mehi ja naisi on Eestis ligikaudu võrdselt (2021.aastal 48 400 meest ja 52 400 naist (Eesti Statistikaamet, 2023)), siis tööturuteenustel osaleb rohkem naisi kui mehi, mistõttu saab seeläbi proportsionaalselt enam toetatud vähenenud töövõimega naiste tööturul osalemine. 2022. aastal olid tööalase rehabilitatsiooni teenusele sisenejatest 73% (1944 sisenemist) naised ning 27% mehed (710 sisenemist). Vanusgrupi järgi moodustasid 2022.aastal tööalase rehabilitatsiooni teenusele sisenejatest 13% 16-24.aastased (351 sisenemist), 55% 25-55.aastased (1447 sisenemist) ning 32% 55-pensioniealised (856 sisenemist). Elu- ja looduskeskkond Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. ESF+ tegevused ei mõjuta otseselt keskkonnahoiu ja kliima eesmärke, kuid avaldavad kaudselt mõju seeläbi, et tööalase rehabilitatsiooni tegevusi ellu viies jälgib töötukassa, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset keskkonnamõju ja väärtustab osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega, ning teenuste ja toodete hankimisel lähtutakse keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem, kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks. 5. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu raames osutatakse erinevaid teenuseid töötule, töötajale, muule isikule ja tööandjale, et toetada nende tööturule jõudmist, tööle saamist ja seal püsimist või tööjõu leidmist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb töötukassa, kes on mh ESF+ toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmeid kogutakse inimestelt endilt, teistest riigi infosüsteemidest või päringutega. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang vastavalt avaliku teabe seaduse §-le 35. Töötukassa järgib isikuandmete töötlemist puudutavaid kehtivaid õigusakte, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88), isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust. Töötukassa kasutab andmetele vastava turvalisuse taseme tagamiseks töökorralduslikult, tehniliselt ja füüsiliselt parimaid võimalikke meetmeid, et tagada isikuandmete nõuetekohane kaitse. Andmekogus töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisuse tagamiseks rakendatakse Eesti infoturbestandardis (E-ITS) sätestatud põhimõtteid. Töötukassa töötleb isikuandmeid, lähtudes õiguspärasuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest, teenuste osutamiseks kasutatakse vaid selleks vajalikke ja ettenähtud andmeid. Eelnõu vastuvõtmise tulemusel töötukassa andmete töötlemise reeglites ja protseduurides muudatusi ei tule.  66 ESF+st rahastatava tööturuteenuse „tööalane rehabilitatsioon“ elluviijana on töötukassal kohustus kooskõlas ühendmääruse § 10 lg 1 p-dega 4 ja 5 koguda ja töödelda: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47), artiklis 33 ning V ja VIII lisas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48–93), artiklis 27 ning V ja VIII lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131), artiklis 27 ning V ja VIII lisas nimetatud seire andmeid; 2) ESF+ vahenditest toetatavas projektis osaleja kohta ÜSS2021-2027 § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid ja esitama need RÜ-le. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse sihtkapitalist. Tööturuteenuste osutamise vajaliku mahu prognoosimiseks on hinnatud teenuste lõikes, kui suur on tööturu olukorda ja tööd otsivate inimeste profiili arvestades vajadus erinevate töölesaamist ja töötamist toetavate tööturuteenuste järele. Teisisõnu, kui suur osakaal töötutest peaks kuus keskmiselt meetmes osalema (s.o isikute arv, kes osalevad kuu jooksul teenuses kasvõi ühe päeva jagatuna kuu jooksul töötuna arvel olevate isikute arvuga). Järgnevas tabelis on välja toodud tööturuteenustel osalejate arvu prognoos aastateks 2024-2026. Tabel 1. Registreeritud töötute ja tööturuteenustel osalemiste prognoos aastatel 2024– 2026 2024 2025 2026 Registreeritud töötud (päeva seis) 53 788 52 078 50 963 Teenusel osalemisi* 158 616 157 745 157 336 Karjääriteenused 93 634 93 634 93 634 Koolitused töötutele 29 826 28 958 28 313 Palgatoetused 9 453 10 010 10 554 Tasemeõpe 1 170 1 199 1 199 Koolitused töötavatele 6 622 6 622 6 622 Eriteenused vähenenud töövõimega inimestele 3 699 3 776 3 803 Tööpraktika ja tööharjutus 3 100 3 028 2 977 Ettevõtlusega alustamise toetamine 684 706 701 Nõustamisteenused 6 158 5 993 5 870 Muud teenused 4 270 3 819 3 663 * vastaval aastal teenustel alustamiste arv Aktiivsetele meetmetele aastateks 2024–2026 vahendite vajaduse prognoosimisel on lähtutud tegelikest tööturu vajadustest (toetudes Rahandusministeeriumi makroprognoosile) ja aktiivsete tööturumeetmete struktuurist, aga ka reaalsest olukorrast (sisseostetavate) tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumise turul. Seega on vahendite mahu prognoosis hinnatud, kui suures mahus on erinevaid teenuseid vajalik ja võimalik osutada. Vahendite vajaduse kindlaks määramiseks on meetmegruppide kaupa hinnatud, kui suur on tööturu olukorda ning töötute ja töötajate profiili arvestades vajadus ühe või teise meetme järele. Teisisõnu on leitud, kui suur on keskmine meetme kasutajate arv kuus. Kuivõrd sihtkapitalist saab rahastada ainult otseseid meetmete kulusid, ei ole prognoosis kajastatud teenuste osutamisega seotud kaudseid kulusid (kulude hulka ei ole näiteks arvestatud karjäärinõustajate palka või kulu töövahendusele, kuid on arvestatud näiteks kuluga sõidu- ja majutustoetusele, mis kaasneb karjäärinõustamisega jne). Meetmete kulude prognoosimisel on arvestatud, kui suur on ühes meetmes osalemise kulu kuus võttes aluseks 2022. aasta statistika ning arvestades järgnevate aastate kulude prognoosimisel hinna- ja/või palgakasvuga (sõltuvalt meetmest).  67 Hinnatud meetmetes osalejate arvude ja keskmiste kulude alusel on prognoositud vahendite vajadus meetmete kaupa, samuti sihtkapitalist rahastatavate aktiivsete meetmete vahendite vajadus kokku. Kokkuvõttes on hinnatud, et järgnevatel aastatel on aktiivsete tööturumeetmete vajadus tööhõiveprogrammi sihtrühmadele vastavalt 78,9 miljonit eurot 2024. aastal, 82,3 miljonit eurot 2025. aastal ja 85,7 miljonit eurot 2026. aastal. Eelarve prognoos tööturuteenuste kaupa on välja toodud joonisel 1. Uute teenuste rakendamiseks vajalike IT-arenduste kulu kaetakse töötukassa tegevuskulude eelarvest. Tabel 2. Tööhõiveprogrammi eelarve prognoos aastateks 2024–2026 2024 2025 2026 Kokku 78 910 510 82 348 120 85 747 874 Töötuskindlustusvahendid 74 709 535 77 968 244 81 324 379 …sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 24,8% 24,7% 24,7% Riigieelarve 18 000 18 000 18 000 Välisvahendid 4 182 975 4 361 876 4 405 495 Tabel 3. Tööhõiveprogrammi eelarve prognoos teenuste lõikes aastateks 2024–2026 2024 2025 2026 Koolitused töötutele 29 405 996 29 085 902 28 850 592 Palgatoetused 10 610 064 13 404 784 16 192 882 Tasemeõpe 8 371 375 9 211 160 9 833 346 Koolitused töötavatele 8 740 880 8 500 193 8 695 171 Eriteenused vähenenud töövõimega inimestele 7 571 686 7 967 168 8 068 641 Tööpraktika ja tööharjutus 3 327 855 3 429 689 3 490 616 Ettevõtlusega alustamise toetamine 2 719 137 2 735 460 2 734 221 Nõustamisteenused 2 543 996 2 607 304 2 552 271 Muud teenused 1 784 605 1 622 316 1 592 855 Toetused teenusel osalemiseks 3 834 917 3 784 146 3 737 280 Kokku 78 910 510 82 348 120 85 747 874 6. Määruse jõustumine Määrus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuari. Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et eelnõu kehtestatakse TöMS alusel, mis jõustub alates 2024. aasta 1. jaanuarist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisel on tuginetud töötukassa kolmepoolse nõukogu 03.04.2023 arutelule. Nimetatud nõukogusse kuuluvad lisaks Vabariigi Valitsuse esindajatele ka sotsiaalpartnerite, sh Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse andmiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-0706 - Tööhõiveprogramm 2024–2029 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63a0dcde-441b-4c3a-9c0f-f8644447b2a3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63a0dcde-441b-4c3a-9c0f-f8644447b2a3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main