Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine

KÄSKKIRI 30.05.2023 nr 98 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise 21.1.1.12 „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 5 sätestatust. 1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, aruannete esitamisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse ühendmäärust käskkirjas toodud erisustega. 1.4. Toetuse maksmiseks vajalikud dokumendid ja aruanded esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.  2 1.5. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA-tegevus) edendamisega panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu, selleks: 1.5.1 kasvatada ettevõtjas lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 1.5.2. suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ja sellega tegelevate töötajate arvu; 1.5.3 rakendada ettevõtjas jätkusuutlikkuse, kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 1.5.4. suurendada ettevõtjas väärtust läbi intellektuaalomandi kasvu. 1.6. Seosed strateegiadokumentidega 1.6.1. Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 (edaspidi TAIE 2021–2035) eesmärkide saavutamisele. 1.6.2. Toetuse andmise tingimused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse ning soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel näitajate „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ saavutamisse. 1.6.3. Käskkiri toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi „Teadmussiirde programm“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamist. 2. Toetatavad tegevused 2.1. „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi“ elluviimise toetamise tegevused on TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade teekaartidest lähtudes järgmised: 2.1.1. ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel; 2.1.2. rakendusuuringute pakkumis- ja nõudluspoole monitooring, rakendusuuringute ja 1 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus  3 eksperimentaalarenduse programmi kujundamine vastavalt ettevõtjate vajadustele ning rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi tegevussuundade ja valdkondade valik; 2.1.3. rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimiseks vajalike täiendavate ekspertide kaasamine ning olemasolevate ekspertide pädevuse tõstmine. 2.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas, mille kinnitab rakendusasutus. 2.3. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 2.4. Ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1. 3. Tulemused 3.1. Näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised: Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahe- Sihttase (2023) sihttase (2029) (2024) Meetmete Väljund Toetatavad ettevõtjad (millest: 0 100 350 nimekirja -näitaja mikro-, väikesed, keskmise näitajad suurusega ja suured ettevõtjad) Mõõteühik: ettevõtjad Väljund Mitterahalist toetust saavad 0 100 350 -näitaja ettevõtjad Mõõtühik: ettevõtjad 4. Rakendusasutus, rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).  4 5. Elluviija ja partner 5.1. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimise eest vastutab riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 5.2. Partner on AS Metrosert. 5.3. Elluviija sõlmib partneriga partnerluslepingu, milles sätestatakse partneri õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis. 6. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupid on: 6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed; 6.2. ettevõtjad; 6.3. ettevõtjate juhid, arendustöötajad ja omanikud; 6.4. ettevõtja olemasolevad või potentsiaalsed investorid; 6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud ning teadus- ja arendusasutused; 6.6. avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juulil 2023. a ja lõpeb 31. oktoobril 2029. a. 8. Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 8 393 643 eurot, millest Euroopa Liidu toetus on 5 707 677 eurot, riiklik kaasfinantseering 2 685 966 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 0 eurot. Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa Riiklik Oma- KOKKU Liidu kaasfinantseering finantseering (100%) osalus 21.1.1.12 5 707 677 2 685 966 (32%) 0 (0%) 8 393 643 Rakendusuuringute ja (68%) eksperimentaalarenduse programm 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikud on punktis 2.1 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud järgmised kulud: 9.1.1. ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 1-4 ja lõikes 4 sätestatud otsesed personalikulud; 9.1.2. ülejäänud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses, arvutatuna abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22.  5 10. Riigiabi 10.1. Elluviija hindab, kas antav toetus on riigiabi ning kontrollib sihtgruppi kuuluva ettevõtja vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) või Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) nõuetele. 10.2. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale abile VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 10.3. Tegevuse elluviimise käigus ettevõtjale antav toetus võib olla ka nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses, või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE). 10.4. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel on abikõlblikud VKE-le nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikli 18 lõikes 3 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikli 31 lõikes 3 sätestatud kulud. 10.5. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse saamiseks esitab ettevõtja abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 10.6. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel määratakse toetuse summa ettevõtjaga seotud otseste kulude alusel ning see ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 4 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel antava toetuse määr on 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel antava toetuse korral võib toetuse määra suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul 10 protsendi võrra ja väikese suurusega ettevõtja puhul 20 protsendi võrra. 10.7. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 10.8. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 10.9. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.  6 10.10. Elluviija peab teavitama ettevõtjat vähese tähtsusega abi või riigiabi andmisest, abi summa suurusest ning kandma antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise registrisse. 10.11. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast. 10.12. Käskkirja ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 10.13. Käskkirja ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kõik ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 4. 11.2. Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud kulude korral) teel tasutud kuludega. 11.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 12. Elluviija õigused ja kohustused 12.1. Elluviija kohustused: 12.1.1. koostab iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab selle hiljemalt tegevuste elluviimisele eelneva aasta detsembris rakendusasutusega; 12.1.2. lähtub iga-aastase tegevuskava koostamisel ühendmääruse §-st 7 ja käskkirja punktis 1.6.2 nimetatud sihtidest ja aluspõhimõtetest; 12.1.3. viib tegevused ellu korrektselt, kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt ning tagab, et kõik toetusest hüvitatavad kulud aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele, on tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.4. vastutab käskkirja punktis 1.5 nimetatud eesmärkide saavutamise eest, käskkirja punktis 1.6.2 nimetatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamise eest, ning punktis 2.1.1. nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel;  7 12.1.5. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni; 12.1.6. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 12.1.7. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le; 12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 12.1.9. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu ÜSS2021_2027 §-s 21 sätestatud registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks; 12.1.10 tagab tegevuste elluviimisel kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetega. 12.2. Elluviija õigused: 12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks; 12.2.2. vajadusel kaasata eksperte. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 13.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 13.4. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon: 13.4.1. tegevuste aruandlusperiood; 13.4.2. teostatud tegevused ning andmed tegevuste edenemise ning väljundnäitajate saavutustasemete kohta, panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning toetatud ettevõtjate piirkondliku jaotuse kohta; 13.4.3. elluviija hinnang tegevuste ja horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele; 13.4.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 13.4.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse §-des 34–38 sätestatust. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.  8 15. Vaidemenetlus 15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  27.04.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Käskkirjaga (edaspidi ka toetusskeem) kehtestatakse toetuse andmise tingimused „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi“ (edaspidi RUP) elluviimise toetamiseks. Käskkirja alusel ei anta toetust rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide elluviimiseks. Meetmel „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Käskkiri panustab vastavate eesmärkide saavutamisse läbi ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide jaoks vajaliku valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise, mille tulemusel tulevad turule uued, paremad ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavad tooted, teenused ja tehnoloogiad. Sekkumine on piiratud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, millest mitmed (nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi ka DNSH) analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Toetatavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Käskkirjas käsitletakse ettevõtjat äriseadustiku tähenduses. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (tel: 625 6389, e-post: [email protected] ), sama osakonna avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625 6319, e-post: [email protected]), strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi ka EIS) rakendusuuringute arendusjuht Kaupo Reede (tel: 627 9700 e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post: [email protected]) ning EISi vanemjurist Terje Kleemann (e-post: [email protected], telefon: 627 9340). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 15 punktist. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.12 „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad projektid on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina ühissätete määruse artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 4 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 5 sätestatust. Seega on rakendusasutusel kohustus korraldada teavitusmääruses nimetatud nõuetele vastav teavitusüritus, kaasates Euroopa Komisjoni. Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) edendamisega panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu, sealhulgas: 1) kasvatada ettevõtjas lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust; 2) suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ja teadus- ja arendustöötajate (edaspidi TA-töötajad) arvu; 3) rakendada ettevõtjas jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid; 4) suurendada ettevõtjas väärtust läbi intellektuaalomandi kasvu. Käskkirja põhiliseks tegevuseks on ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimisega seotud tegevuste osas, seega ennekõike toetusskeemi elluviimise tulemusena tõstetakse ettevõtjate teadlikust, kuidas läbi TA-tegevuse on võimalik kasvatada lisandväärtust ja tootlikust. Sekkumise eesmärk on seeläbi parendada sihtgrupi oskusi, teadmisi ja võimekust rakendusuuringute ettevalmistamisel ja rakendusuuringute projektide läbiviimisel, keskendudes ennekõike sihtrühmadel, kellel varasem kogemus, teadlikkus või võimekus on madal sh alustavad ja väljaspool tõmbekeskusi asuvad ettevõtjad. Teadlikkuse kasvatamine, erinevate rahastusvõimaluste osas nõustamine, võimalike partnerite ja investorite leidmine ning TA-projektide ettevalmistamise toetamine aitab suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ning suurendab seal töötavate TA-töötjate arvu. Ettevõtjate nõustamise üks eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtete rakendamisest TA-projektide elluviimisel ja selle tulemusel valminud uute toodete ja tehnoloogiate rakendamisel. Ennekõike tähendab see juba ideefaasis ettevõtjatele vastavate põhimõtete tutvustamist ning ettevõtjate suunamist võimalike lahenduste valimisel tehnoloogiate ja toodete suunas, mis on keskkonnasõbralikud, mille tootmine on jätkusuutlik, ning mille puhul nii tootmisel kui ka hilisemal kasutamisel on võimalik rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Selleks, et TA-projekti käigus saadud teadmine ja äriline eelis ettevõtjale jääks, on käskkirja tegevuste eesmärgiks ka ettevõtjate teadlikkuse kasvatamine intellektuaalomandi kaitsest ja kasutamisest. Käskkiri aitab otseselt kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE 2021-2035) eesmärkide saavutamisele. Täpsemalt panustatakse TAIE 2021–2035 teadmussiirde tegevusuunda 1 “suurendatakse ettevõtete TAI-mahukust ja teadmussiirde võimekust”, toetades tegevuse 1.4 “luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt” elluviimist. Käskkiri panustab TAIE 2021–2035 järgmistesse näitajatesse: 1) teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris 2%; 2) tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%. Käskkiri panustab läbivalt järgmiste riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) eesmärkide täitmisesse:  Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades.  Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Eesti  majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtjaid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.  Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:  kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;  väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest;  soolise võrdõiguslikkuse indeks;  hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;  ligipääsetavuse näitaja. Meetme tegevused mõjutavad kõige enam Eesti 2035 majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Toetatavate tegevuste eesmärk on valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahu kasv. Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahu kasv eeldab, et ühelt poolt lisandub juurde uusi rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevaid ettevõtjad, kes seni nende tegevuste abil ei ole oma majanduslikku edu kasvatanud. Teiselt poolt peaksid juba rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevad ettevõtjad hakkama läbi viima rohkem ja suuremamahulisi arendusprojekte. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ning suurendab seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet. Käskkirja tegevuste raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks. Tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna valdkondlik tehnoloogia- ja ärialane nõustamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Ettevõtjate arendustegevuse suurenemise kaudu on potentsiaali ka turule uute, paremate ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavate tehnoloogiate tekkele. Sekkumise tegevused peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, lähtudes TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkondadest mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Tegevustes keskendutakse läbivalt kolmikpöördega seotud teadlikkuse kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste läbiviimist. Seeläbi panustatakse Eesti 2035 näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ panustatakse potentsiaalsete rakendusuuringu projektide üle-eestilise nõustamise kaudu, mille tulemusel luuakse uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning kasvab väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtjate ekspordivõime ja tootlikkus. Teadlikkuse kasvatamisega seotud tegevused (koolitused, seminarid jms) viiakse läbi üldjuhul virtuaalsel teel võimalusega järele vaadata, tagades kõigile huvilistele ligipääs. Käskkirja raames pakutavate teenusete tutvustamise üritusi korraldatakse erinevates Eesti piirkondades. Koostööd tehakse maakondlikke arenduskeskuste ja arendusorganisatsioonidega, kelle kaudu jagatakse maakondlikes võrgustikes infot ürituste ja võimalusete kohta, lisaks kasutatakse võimalusel ka arenduskeskuste ruume. Näitajasse "Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse läbi naiste huvi suurendamisega tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad tegevused kaasa naiste loodud ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele. Näitajatesse panustab ettevõtluse sekkumistest enim sekkumine nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“, mis sisaldab endas ka vastutustundliku ettevõtluse teadlikkuse tõstmist, käesolevas käskkirjas kajastatud tegevused panustavad samuti nendesse näitajatesse, kuid on pigem toetavad ettevõtlusteadlikkuse sekkumisele. Toetuse andmise tingimused arvestavad käskkirja punkti 1.4.2. kohaselt horisontaalsete põhimõtetega. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 2). Punkt 2. Toetatavad tegevused Punktis loetletakse toetusskeemi raames elluviidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia elluviija omategevustena, koostöös partneriga või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid. Konkreetsed tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava). Tegevuste elluviimisel lähtutakse TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused teekaartidest, mis on ühtlasi nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad. Tegevusega „Ettevõtjate nõustamisel rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel“ luuakse eeldused uute, kõrgema lisandväärtusega, teadmusmahukate toodete ja teenuste tekkele. Oluline osa nõustamisest projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel on ka erinevad TA-tegevuse teadlikkust ja võimekust tõstvad tegevused, suurendamaks ettevõtjate konkurentsivõimet nii tehnoloogilises kui ärilises vaates. Tegevus on suunatud ettevõtjate TA-tegevuste mahukate projektide tehnoloogilisele nõustamisele, mis muuhulgas sisaldab:  ettevõtjate arendusideede tehnoloogilist valideerimist;  ettevõtjate arendusprojektide tehnoloogilist nõustamist;  teaduspartnerite leidmist üle maailma;  intellektuaalomandi nõustamist. Tegevus hõlmab endas ka muu hulgas ettevõtjate ja ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste, sealhulgas uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamisega seotud ärivõimaluste nõustamist. Seotud ärivõimaluste nõustamine sisaldab:  projekti ärimudeli nõustamist;  ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute konsortsiumite moodustamist ja lepingute sõlmimise toetamist ning nõustamist, sealhulgas intellektuaalomandi (edaspidi IO) kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimist;  ettevõtjate ja ettevõtjate vahelistele uue toote-, teenuse- ja tehnoloogiaarenduse projektidele ja tegevustele Eesti ja/või rahvusvahelise TA-partneri leidmist ja vahendamist;  ettevõtjate ja TA-partneri vaheliste lepingute sõlmimise toetamist/nõustamist, sealjuures IO kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimist;  Eesti ettevõtjatele või ettevõtjate konsortsiumitele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste elluviimiseks erinevate TA-tegevuse teenuste pakkujate, sealhulgas TA- asutused, ülikoolid, inseneribürood, jt ühispakkumiste koostamist, vahendamist ja lepingu sõlmimisel nõustamist;  Eesti ettevõtjate ja TA-asutuste rahvusvaheliste rakendusuuringute projektide juhtimist ja koordineerimist. Tegevuse raames pakutakse ka Eesti välisinvestorile tema vajadustest lähtuva Eesti TA-tegevuse teenuste pakkujate ühispakkumise koostamist, vahendamist ja lepingu sõlmimisel toetamist/nõustamist. Osana nõustamisest on oluline ka pakkuda ettevõtjatele teadmiste ja kompetentside tõstmist. Selle tarbeks pakutakse erinevaid ettevõtja tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad olla teemadel nagu juhtimine, tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük jne. Sellised koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet, samuti suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele. Osana RUPi elluviimise toetamisest teostatakse ka ettevõtjate ja ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste kommunikatsiooni laiemale avalikkusele. Teise tegevusena viiakse ellu ka rakendusuuringute pakkumis- ja nõudluspoole monitooringut ja RUPi kujundamist vastavalt ettevõtjate vajadustele. Vastavalt monitooringu tulemuste ja ettevõtjate vajadustele tehakse RUPi tegevussuundade ja valdkondade valik, sealhulgas ka TA-tegevuste investeeringute suunamine. Selleks võidakse RUPi luua eraldi valdkonnaspetsiifilisi tegevusi ja programme, näiteks tervisetehnoloogiate ja –teenuste valdkonnas eelkliiniliste ravimiuuringute nõustamine. RUPi kujundamiseks vastavalt ettevõtjate vajadustele on oluline ka rakendusasutuse töötajate nõustamine ning infovahetus monitooringu tulemustest. RUPi kujundamiseks võib kaasata nõustamisorgani (rakendusuuringute nõukoda, edaspidi nõukoda), mille ülesanne on nõustada ministreid ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse valdkonna ülesehitamisel, osapoolte rollide ja vastutuse jaotumisel ning eesmärkide seadmisel ja seda nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste tegevuste elluviimisel. Lisaks nõustab nõukoda ministreid ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest ja võimekustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse pikaajalise eelarve, taristu ning valdkonnaga seotud poliitikainstrumentide väljatöötamisel. Seega on nõukoja roll laiem kui vaid RUP. Nõukoja ülesanded ja kooseis kinnitatakse eraldi tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni eest vastutava ministri käskkirjaga. RUPi spetsiifilistes tegevustest nõukoda nõustab ja annab hinnangu RUPi 3-aastasele tegevusstrateegiale, iga-aastasele tegevuskavale ja eelarvele, RUPi tegevussuundade valikule ning RUPi meeskonna koosseisule ja vastutusaladele. Käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks on vaja RUPil luua tehnoloogia valdkondade ekspertidest koosnev meeskond. Seetõttu on oluline kolmanda tegevusena täiendavate ekspertide kaasamine ning olemasolevate ekspertide pädevuse kasvatamine, sealhulgas algoritmilise diskrimineerimise vältimine IT lahenduste suunal. Elluviija peab tagama, et eksperdid katavad võimalikult laia tehnoloogia valdkondade valikut. Antud tegevus on oluline, et sekkumise raames elluviidavad tegevused oleksid asjakohased ning täidaksid tegevuste eesmärke parimal võimalikul viisil. Tegevused hõlmavad ka ekspertide poolt RUPi taotlusvoorude eelset nõustamist ja projektide eelhindamist. Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkiri on kooskõlas 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumite ja -metoodikaga. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:  Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 2 ja 5 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE 2021-2035. o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.  Kooskõla tegevuste põhjendatusega o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021. a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi keskmisest, 2020. a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis on 2035. a eesmärgiks. 2021. a andmetel moodustas tööstussektor 20% töökohtadest ja 20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-tegevusse (287 ettevõtet 2020. a), investeeritud summad ei ole suured – 2019. a kokku 264 mln eurot. Põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on TA-tegevusse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori TA kulud (2020. a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2020. a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. TA teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Et soodustada erasektori TA-tegevuste mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-tegevusele tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjaid. Erasektori ja teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel.  Analüüside kohaselt esineb puudusi TA-tegevuse ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd. o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel, kuna erieesmärgi sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava rakendamist. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodudseletuskirja ptk 2 punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja tegevuste mõjusust on hinnatud käskkirja mõjude peatükis. o Tegevuste ajakava ja näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlblikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust, koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava.  Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014–2020 elluviidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021–2017 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava TAIE 2021-2035 eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse riigihanke menetluse käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes  minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). o Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel püsikulusid, mis vajaksid rahastamist abikõlblikkuse perioodi järel.  Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia o Elluviija suutlikkus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja ptk 2 punktis 5. o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS- i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 11 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.  Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki 2 punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja peatükis 6. Tegevuskava tegevuste valimisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud perioodi 2021–2027 valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel jälgitakse valikukriteeriume: 1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondliku arengukava, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on olemas ja välja toodud seos TAIE arengukavaga ning samuti seos rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Elluviija esitab tegevuskava kooskõlastamisel tegevuste panuse meetme eesmärkidesse, sh tegevuste tulemuste ja mõju eeldatava ulatuse ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkuse pärast tegevuste lõppu. Lisaks tuuakse välja tegevuste panus meetme väljundnäitaja(te) saavutamisse. 2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus.  Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on välja toodud seos, et tegevus aitab saavutada valdkonna arengu eesmärgid, sh TAIE eesmärgid ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Tegevuskava tegevuste sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tegevuskava ja eelarve on nõukojalt saanud positiivse hinnangu. 3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on esitatud tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks olev info. Tavapäraselt arvestatakse varasemat analoogsete tegevuste praktikat. Personalikulude puhul tuleb arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestada ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis riigihanke menetlus tagab kuluefektiivsuses tegevuste summade osas. Tegevuskavas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi riigihanke menetluse. 4. Valikukriteerium – elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat kui ka avaliku sektori partnerit. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja. 5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse. Tegevus nimetatakse tegevuskavasse eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud. Punkt 3. Tulemused Punkt 3.1 määratleb toetusskeemi näitaja.  Tegevus Indikaatori Indikaator Alg- Vahe- Siht- Andmeallikad Mõõtmissagedus 1 tüüp tase sihttase tase 2023 2024 2029 Sekkumine nr Rakendus- Toetatavad 0 100 350 SFOS, Jooksvalt pärast 21.1.1.12 kava väljund- ettevõtjad projektiaruand esimest abi Rakendus- näitaja (millest: ed (vahe- ja andmist uuringute ja mikro-, lõpparuanded) ettevõtjale (st eksperimen- väikesed, tegevuses/üritusel taalarenduse keskmise /teenuses programm suurusega osalemise ja suured toimumise järel) ettevõtjad) Rakendus- Mitte- 0 100 350 SFOS, Jooksvalt pärast kava väljund- rahalist projektiaruand esimest abi näitaja toetust ed (vahe- ja andmist saavad lõpparuanded) ettevõtjale (st ettevõtjad tegevuses/üritusel / teenuses osalemise toimumise järel) 1 Ettevõtjate andmeid kogutakse ja säilitakse Sündmuste Infosüsteemis (SIS). Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljundnäitajad tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev toetusskeem panustab väljundnäitajate “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)” ja „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ puhul. Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt koostatud perioodi 2021- 2027 näitajate metoodikale. Punkt 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 5. Elluviija ja partner Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS § 10 lõikele 4. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses lahutatud vastavalt kinnitatud tööprotseduuride kirjeldusele. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus nimetati elluviijaks, sest see on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eesmärk on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. Elluviija partner on AS Metrosert. Teadus– ja Arendusnõukogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust teadus– ja arendustegevuse strateegia küsimustes, kiitis 29. novembril 2022. a heaks RUPi poolt koostatud rakendusuuringute keskuse teostatavusuuringu, millega otsustatakse luua ärilistel alustel toimiv teadus- ja arendustegevuse, täpsemalt rakendusuuringute keskus ning andis MKMile ülesande jätkata rakendusuuringute keskuse loomisega. Sellest tulenevalt otsustas ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister luua rakendusuuringute keskus AS Metroserdi baasil. Riigi ootus AS Metroserdile on luua ja arendada riigi strateegilistes valdkondades teadus- ja arendustegevust, täpsemalt rakendusuuringute alast pädevust ja teenuseid. Vastav riigi ootus on sõnastatud 26.01.2023 uuendatud AS Metroserdi omanike ootustes. Samuti on vastavalt täiendatud AS Metroserdi põhikirja. Partnerlus puudutab vaid loodava rakendusuuringute keskuse osa AS Metroserdist ning riigi seisukohast on mõistlik ja kuluefektiivne kasutada loodavat valdkonna spetsiifilist kompetentsi ka RUPi tegevuste elluviimisel ja eesmärkide täitmisel. AS Metrosert aitab viia ellu järgmiseid käskkirja tegevusi:  ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel;  sektoranalüüside koostamine ja tuleviku tehnoloogiatrendide prognoosid;  ettevõtjate teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamine läbi valdkondlike konverentside ja seminaride korraldamise;  rahvusvahelise koostöö korraldamine valitud valdkondades analoogsete programmide ja TA- asutustega. Partner osaleb elluviijaga tegevuste teostamises, partner ei ole töövõtja ega teenuseosutaja. Partner ei teeni kasumit läbiviidavatest tegevustest, partneri poolt tegevuste teostamisel tekkinud kulud on abikõlblikud. Partnerile ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Seega on tegemist partneri poolt lõplikele abisaajatele rahastamise vahendamisega vastavalt Euroopa Komisjoni teatise 2022/C 414/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktile 23. Täidetud on viidatud punktis sätestatud tingimused, kuivõrd lõplikele abisaajatele osutatavate teenuste maksumus on kulupõhiselt määratav, teenuseid osutatakse tasuta, vahendaja ei saa mingeid täiendavaid eeliseid ning vastav teenus on kättesaadav kõigile soovijatele, kes saavad pöörduda nii elluviija kui ka partneri poole vastava teenuse saamiseks. Punkt 6. Sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana. Sihtrühma valik tuleneb suuresti RUPi toetuse sihtrühmast. RUPi vastu tunnevad huvi nii juba tegutsevad ettevõtjad kui ka ettevõtlusega alustavad ettevõtjad või ettevõtlusest huvitatud isikud. Ettevõtlusest huvitatud inimesteks on näiteks ülikoolide juurest teadustöö baasil ettevõtlusesse sisenemist kaaluvad isikud. RUPi kujundamiseks vastavalt ettevõtjate vajadustele on oluline ka avaliku sektori asutuste ja töötajate nõustamine. Punkt 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 1. juulil 2023. ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobril 2029 perioodi rakendustoimingute õigeaegseks lõpetamiseks. Punkt 8. Tegevuste eelarve RUPi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021–2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Meetme 21.1.1.1 Euroopa Liidu toetuse osa Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu on 94 000 000 eurot ning käesolev sekkumine moodustab sellest 5 707 677 eurot (EL toetuse osakaal 68%) ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 88 292 323 eurot. Riiklik kaasfinantseering on 2 685 966 eurot (32%). Käesoleva käskkirja raames ei ole plaanis viia läbi RUPi taotlusvoore. RUPi taotlusvoore on plaanitud rahastada riigieelarvest ja selleks on koostatud eraldi määrus. Sekkumise alt oli planeeritud 16 000 000 eurot taotlusvooru läbiviimiseks, mis esialgu jäetakse reservi ja kasutatakse hiljem RUPi täiendava taotlusvooru rahastamiseks või suunatakse teise meetme 21.1.1.1 sekkumise rakendamisse. Juhul, kui reservi jäävat raha kasutatakse RUPi taotlusvooru rahastamiseks, töötatakse välja selleks eraldi määrus. Täpsemalt on kirjeldatud RUPi taotlusvoorude elluviimise seost käskkirja tegevustega seletuskirja punktis 5. Punkt 9. Kulude abikõlblikkus Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Abikõlblikud on ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 1-4 ja sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud personalikulud. Kõik ülejäänud abikõlblikud kulud arvestatakse 40% ulatuses ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest. EIS hindab, kas nimetatud kulud on kooskõlas toetusskeemi ja ühendmäärusega. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimise aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.10.2029). Abikõlbmatud kulud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Punkt 10. Riigiabi Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) nõuetele. Üldise grupierandi määruse artikli 18 (VKEdele nõustamiseks antav abi) või artikli 31 (koolitusabi) tähenduses antava abi korral esitab abi saaja elluviijale vastava abitaotluse enne omapoolsete toimingutega alustamist. Taotlemise korra ja vormid kehtestab elluviija, lähtudes abi andmisel üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud kulusid, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otseste kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–28, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud kulude korral) teel tasutud kuludega. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab TAIE 2021–2035 alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Tegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et tagada toetusskeemi otsene ja selge panustamine TAIE 2021–2035 strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid TAIE 2021–2035. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Sealjuures võimalusel pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade (nt naised ja vanemaealised) suuremale kaasamisele. Elluviija kogub andmeid tegevuste regionaalse jaotuse kohta, Kui andmetest selgub, et kasusaajad koonduvad ühte regiooni, teeb ettepanekuid, kuidas tegevuskavas paremini saavutada regionaalse tasakaalu edendamine, keskendudes ennekõike nõustamisteenustel tõstmaks potentsiaalsete taotlejate võimekust. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suhtes ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Riive puudumine tähendab, et tegevuskavasse arvestatud alamtegevustel ei tohi olla negatiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Tegevuskava koostamisel hindab koostaja võimalust, kas lisaks neutraalsele mõjule võib tegevus avaldada ka positiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Selleks indikeerib elluviija tegevuskavas ära tegevused, mis võiksid panustada mõnda horisontaalsesse teemasse, ning sellest tulenevalt disainib tegevuse selliselt, et tegevuse mõju oleks positiivne. Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada toetusskeemi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada toetusskeemi teostamise dokumentatsioonid; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning täita teisi ÜSS2021-2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 13. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuande sagedusega üks kord aastas ning esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse §-des 34-38 sätestatust. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. Punkt 15. Vaiete lahendamine Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele või rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõigetele 2 ja 3. Rakendusüksuse toimingule või otsusele esitatakse vaie rakendusüksusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas ühissätete määrusega. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. 4. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE 2021–2035. Käskkirja tegevuste mõjud lähtuvad toetuse andmise eesmärgist. Toetuse andmise oodatavad tulemused jagunevad kolmeks: 1. Eesti ettevõtjad viivad läbi senisest rohkem rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi:  kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte;   suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide maht;  kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate töötajate arv. 2. Eesti ettevõtjad saavad rakendusuuringutest ja eksperimentaalarendusest senisega võrreldes rohkem majanduslikku kasu:  kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide tulemuste majanduslikul rakendamisel. 3. Eesti ettevõtjate koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA-asutustega suureneb:  kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA- asutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega;  paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste arendus- ja uurimiskeskuste teenustele. 5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme tegevuste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega Seos meetme sekkumiste „Ettevõtte arenguprogramm“ ja „Innovatsiooni- ja arendusosak“. Nimetatud toetusskeemid sisaldavad ettevõtjate strateegilist arendamist ja sellega seotud toetamist, mis panustavad erinevate ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse. Ettevõtja strateegiline arendamine on pikaajaliste plaanide alusel ettevõtja kõikide tegevussuundade, sh tooted, teenused, protsessid, ülevaatamine ja ühise loogika alusel edasiarendamine. Sellest tulenevalt on rakendusuuringud ja eksperimentaalarendusega läbiviidav arendustöö lahutamatu osa ettevõtja strateegilistes arenguplaanides. Sellest tulenevalt täiendavad mõlemad tegevused käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi otseselt. Seos valdkondlike arengukavadega TAIE 2021–2035. Toetusskeem aitab kaasa teadmusmahuka ettevõtluskeskkonna arendamisele. Lisaks aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TA-tegevuste teadlikkuse ja võimekuse kasv panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav. Horisontaalsed Mõju põhimõtted Tasakaalustatud Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt regionaalne areng kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk- Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida- Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Meetme „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ puhul on puutumus tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärgiga tuvastatud. Kuid käskkirjaga hõlmatud sekkumise puhul on mõju neutraalne või nõrgalt positiivne, Sekkumise mõju regionaalsele tasakaalustatuse edendamisele on võimalik ennekõike käskkirja tegevuste elluviimise planeerimisel võtta arvesse varasemat tegevuste regionaalset jaotust ning vajadusel suunata tegevusi nendesse piirkondadesse, mis on proportsionaalselt vähem esindatud. RUPist on siiani antud toetust suur ja väikeprojektide toetuse kaudu 90-le projektile mahus 61 207 670,28 eurot. Projektide arvust 60% läks Harjumaale. Statistikaameti andmetel asus 2021 aastal kontaktaadressi põhjal Harjumaal 61% kogu Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Sellest tulenevalt on Harjumaa projektide arv igati  oodatavas mahus ja vastavuses üldise ettevõtlus aktiivsusega piirkonnas. Eelnevate RUPi nõustamistegevuste jaotuses peegeldub sama trend. Harjumaal toimus 65,8% nõustamistes. Samas paistsid silma aktiivsetena ka Tartumaa, Saaremaa ja Ida-Virumaa. Kõige väiksem huvi nõustamistegevuste vastu oli Võrumaal. Juhul kui elluviija täheldab, et RUPi taotlejate hulgas on mõni piirkond vähem esindatud, suunatakse teadlikkuse tõstmise tegevusi rohkem sellesse regiooni. Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel ka koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset katvust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis, kasutades maakondlike arenduskeskuste kontaktide võrgustikke. Võrreldes varasemate voorude projektitaotluste jagunemist piirkonniti, siis on näha, et selline teavitustöö on olnud tulemuslik. Esimese suurprojektide vooru puhul moodustasid taotlejad Harjumaalt 64,33% vooru kogumahust. Kolmanda ehk 2022 aastal toimunud suur projektide vooru puhul oli Harjumaalt toetuse taotlejate mahu protsent 55,84%. See näitab, et väljaspool Harjumaad toetust taotlevate projektide maht vooru eelarvest kasvas 8,5%. Kahjuks kasvanud taotlusaktiivsus ei väljendud ka toetuse saajate hulgas. Toetuse kogumahust esimese suur projektide vooru puhul moodustasid toetuse saajad Harjumaalt 50,55% vooru kogumahust. Kolmanda suur projektide voorus oli Harjumaalt toetuse saaja mahu protsent 64,54%. Siinkohal on oluline ka märkida, et esimese suurprojektide vooru puhul katsetati ka regionaalset jaotust, kus 50% vooru mahust nähti ette Harjumaal tegutsevate ettevõtete projektideks ning teine 50% väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtete projektideks. Taotlusvoor on üldiselt konkurentsipõhine ning eesmärgiks on saada piiratud eelarve juures võimalikult head projektid ehk meetme eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et toetust saavad vaid parimad. Kahe vooru võrdlusest on näha, et pigem on probleem väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtete projektide kvaliteedi kui osalusaktiivsusega. Seega tuleb keskenduda rohkem nõustamistegevustele, et tõsta ettevõtjate teadlikkust ja võimekust väljaspool Harjumaad kvaliteetsete projekti taotluste esitamiseks. Tänapäevasel infotehnoloogia ajastul võimaldatakse ka enamike pakutavate teenuste kättesaadavust veebilahenduste kaudu, millest tulenevalt on regionaalselt ääremaalised piirkonnad samuti hõlmatud teenustega. Infopäevad on kättesaadavad kõigile, sh ka järele vaadatavad. Tegevused panustavad näitajasse “Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne  kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse. Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on suunitletud RUPi elluviimise toetamiseks, mis mh on suunitletud läbi rohesuunitlusega voorude otseselt kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. TA-tegevuse ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse, kuid ka muude tegevuste puhul arvestab kliimaeesmärkidega. Läbi keskkonna- ja kliimateemadesse panustamise panustavad ka käskkirja tegevused Euroopa Rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab ta märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühisturul, luues uusi uuenduslikke väärtusahelaid. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad kaudselt uute tehnoloogiate arengusse ning seeläbi ka Rohelise kokkuleppe eesmärkidesse. Panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida. Sooline Toetav mõju. võrdõiguslikkus, Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku võrdsed võimalused, mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning ligipääsetavus vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal, kus asjakohane. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava tegevused peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagama, et valitud tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Elluviija peab tegevuskavas käsitlema ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused  ja ligipääsetavus. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Sooline võrdõiguslikkus. Uued tehnoloogiad ning sellega seotud teadlikkuse (sh innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna) ja kompetentside kasvatamine on üks sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Lahendus toetab mh naiste huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad tegevused kaasa naiste loodud ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele ning vajaduse ja võimaluse korral kohandatakse tegevusi seal, kus asjakohane. Kuna käskkirjaga hõlmatud tegevused on suunitletud RUPi elluviimisele ning tegevuses osalejad sõltuvad sellest, kes on taotlejad või potentsiaalsed taotlejad RUPis, siis sellest tulenevalt ei saa lugeda mõju soolisele võrdõiguslikkuse edendamiseks oluliseks. Panustab kaudselt EE2035 näitajasse „"Soolise võrdõiguslikkuse indeks". Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida. Võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele. Toetav mõju. Teavitustegevustes arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames korraldatud tegevuste puhul, et toetatavates tegevustes osalemine oleks võimaldatud kõigile, inimestele olenemata nende vanusest, rahvusest, puudest jt tunnustest. Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida. Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja koolitustel tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Vastutustundlikkus on üks tegevuste suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid. Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida. DNSH ja Meetmete mõju keskkonnaeesmärkidele ehk DNSH põhimõttele vastavust kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. DNSH analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja  panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Kliimakindluse tagamine on vajalik vaid taristuinvesteeringute korral, mida käskkirjaga hõlmatud meetmete puhul ei ole kavas toetada. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tööandjate Keskliit ja Teaduspoliitika ja Innovatsioonipoliitika komisjonile. Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium ning Sotsiaalministeerium kooskõlastasid ilma märkusteta. Pärast tähtaega saabusid Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kooskõlastused märkustega. Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht  Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Rahandusministeerium Käskkiri 1. Punkti 5.2 kohaselt on partner AS Metrosert. Arvestatud. Seletuskirjas (punkti 5 kohta) on selgitatud, et AS Täiendatud seletuskirja ning selgitatud AS Metrosert aitab ellu viia käskkirja tegevusi nagu Metroserdi rolli ning parandatud viiteid nt ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja riigiabi raamistiku. Lühidalt selgitused: eksperimentaalarenduse projektide 1) AS Metroserti ei kaasata tema tänaste ettevalmistamisel ja elluviimisel või ettevõtjate kompetentside põhjal vaid loodava teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamine läbi rakendusuuringute keskuse vaates; valdkondlike konverentside ja seminaride 2) AS Metrosert ei ole riigiabi saaja vaid korraldamise. Seletuskirjas viidatakse ka, et selle vahendaja; partner vaid osaleb elluviijaga tegevuste 3) Partnerina ei teeni AS Metrosert kasumit teostamises, kuid ei ole töövõtja ega teenuse läbiviidavate tegevuste pealt. osutaja ning partneri elluviidavad tegevused on mittemajandustegevused vastavalt Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku punktile 20. Palume täpsustada, millist raamistiku punktis 20 nimetatud mittemajandustegevust on mõeldud. Juhime tähelepanu, et sama raamistiku punkti 22 kohaselt on teadusasutuse majandustegevuse näitena toodud ka ettevõtjatele teenuste osutamine. Vastavalt raamistiku punktile 23 ei käsitata teadusasutust siiski riigiabi saajana, kui see üksnes vahendab lõplikele abisaajatele riiklikku rahastamist, kuid sel juhul peavad olema täidetud ka punkti 23 alapunktides a ja b toodud tingimused. AS Metrosert kodulehelt selgub, et nende poolt läbiviidavad koolitused on tasulised ehk sel juhul on tegemist AS Metrosert majandustegevusega. Seetõttu vajab täiendavat selgitust, milles seisneb AS Metrosert roll partnerina ja miks käskkirja raames ettevõtjate nõustamisel või seminaride korraldamisel osalemine partnerina ei ole ASi Metrosert majandustegevus. 2. Punkt 7 kirjeldab lõppsaajaid. Vastavalt Arvestatud. „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu Käskkirja punkt 7 eemaldatud. ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ § 2 p 6 on lõppsaaja isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja, elluviija või rahastamisvahendi rakendaja. Antud juhul ei anta rahalist toetust, seega ei ole tegemist ka lõppsaajatega, vaid tegevuste sihtrühmaga. Paragrahv 7 tuleb käskkirjast eemaldada. 3. Punkti 12 pealkiri on „Elluviija ja partneri Arvestatud. õigused ja kohustused“, samas kirjeldavad Punkti 12 peakiri muudetud ja eemaldatud alapunktid ainult elluviija õigusi ja kohustusi. sõnad „ja partneri“. Partneri kohustused on Palun kontrollida ning viia pealkiri ja sisu kehtestatud ühendmääruse § 10-ga. kooskõlla. Tagada tuleb ka kooskõla Käskkirja punktis 1.3 on kehtestatud, et seletuskirjaga. kohaldatakse ühendmääruses sätestatut sh partneri kohustuste osas. Seetõttu ei dubleerita käskkirjas juba ühendmääruses sätestatut. 4. Punktist 12 on mitteametliku kooskõlastusega Selgitame. võrreldes eemaldatud punkt, mis kirjeldab Käskkirja punktis 1.3 on kehtestatud, et teavitusnõuete täitmise kohustust. Juhime kohaldatakse ühendmääruses sätestatud sh tähelepanu, et strateegiliselt oluliste tegevuste ühendmääruse § 10-ga kehtestatud elluviija hulka kuulumine seab lisakohustusi kohustusi. rakendusasutusele, kuid ei vabasta elluviijat ja/või partnerit teavitusnõuete täitmisest. Elluviija ja partnerite kohustuste loetelu tuleb täiendada. 5. Punkti 12.1.2. tuleb täiendada järgmiselt: Arvestatud. lähtub iga-aastase tegevuskava koostamisel Punkt 12.1.2 täiendatud kursiivis toodud ühendmääruse §-st 7, sealhulgas käskkirja lauseosaga. punktis 1.6.2 nimetatud sihtidest ja aluspõhimõtetest; 6. Punkti 12.1.4. tuleb täiendada järgmiselt: Arvestatud. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas Punkt 12.1.4 täiendatud kursiivis toodud panustamise eest käskkirja punktis 1.6.2 lauseosaga. nimetatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, ning punktis 2.1.1. nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel; 7. Punkti 13.4.2. tuleb täiendada järgmiselt: Arvestatud. teostatud tegevused ning andmed tegevuste Punkt 13.4.2 täiendatud kursiivis toodud edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate lauseosaga. saavutustasemete kohta, sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning toetatud ettevõtjate piirkondliku jaotuse kohta; 8. Punktis 13.4.2 ei ole asjakohane viidata Arvestatud. tulemusnäitajatele, kuna eelnõu sisaldab ainult Punktis 13.4.2 viide tulemusnäitajatele on kustutatud. meetmete nimekirja väljundnäitajaid. Viide tulemusnäitajatele tuleb kustutada. Seletuskiri 9. Dokumendile tuleb tagada keeleline Arvestatud. korrektuur. Täiendav keelekorrektuur tehtud. 10. Arvestatud ei ole käskkirja mitteametlikul Arvestatud. kooskõlastamisel tehtud märkusega läbivalt Seletuskirjas läbivalt sõnad asendada sõna „hankeprotsess“ sõnadega „hankeprotsess“ ja „hankemenetlus“ „riigihanke menetlus“ sobivas käändes ja vormis. asendatud sõnaga „riigihanke menetlus“ Läbivalt tuleb asendada sõna „hankemenetlus“ sõnadega „riigihanke menetlus“ sobivas käändes ja vormis. Samuti tuleb läbivalt asendada sõna „hankemenetlus“ sõnadega „riigihanke menetlus“ sobivas käändes ja vormis. 11. Punktis 2 lk 9 kirjeldatakse abikõlbulikkuse Arvestatud. perioodi. Õige mõiste on abikõlblikkuse periood, Punktis 2 sõnastust parandatud. palun parandada. 12. Punktis 3.1 oleva tabeli paigutus tuleb üle Arvestatud. vaadata ja korrigeerida. Hetkel on tabeli päis Muudetud tabeli formaati, et dokumendi esitatud eraldiseisvalt muu teksti vahel. pdf-iks muutmisel ei satuks tabeli päise ja tabeli muu osa vahele täiendavat teksti. 13. Punkti 3.1 tabeli veergu „Andmeallikad“ tuleb Arvestatud. lisada viide Sündmuste Infosüsteemile (SIS). Seletuskirja punkti 3.1. tabeli vastava Seletuskirjas peab olema selgelt välja toodud, et viitega täiendatud. ettevõtjate andmeid kogutakse ja säilitatakse SISis. 14. Punktis 8 on kirjas: „Meetme 21.1.1.1 Arvestatud. Euroopa Liidu toetuse osa Euroopa Regionaal- Punkti 8 sõnastust muudetud vastavalt arengu Fondi kaudu on 94 000 000 eurot (68%) ettepanekule. ning käesolev sekkumine moodustab sellest 5 707 677 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 88 292 323 eurot. Riiklik kaasfinantseering on 2 685 966 eurot (32%).“ Siin jääb ekslik mulje nagu 94 mln oleks osakaaluga 68%. Tegelikult on meetme eelarves ERF toetuse osakaal 70%, toodud 68% on selle sekkumise puhul arvutatud osakaal EL toetuse kohta. Palun teha tekstis parandus: „Meetme 21.1.1.1 Euroopa Liidu toetuse osa Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu on 94 000 000 eurot ning käesolev sekkumine moodustab sellest 5 707 677 eurot (EL toetuse osakaal 68%) ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 88 292 323 eurot. Riiklik kaasfinantseering on 2 685 966 eurot (32%).“ 15. Punkti 8 selgituses on viidatud RUPi Arvestatud. taotlusvoorudele, kuid käskkirja eelnõu Punktis 8 juures on seletuskirjas paragrahvis 2 „Toetatavad tegevused“ sellist täpsustatud, et käskkirja raames ei ole tegevust (taotlusvoorud) ei mainita. Juhime plaanis viia läbi ja rahastada RUPi tähelepanu, et käskkirja sees ei ole taotlusvoorude taotlusvoore. läbiviimine lubatud ning kui eelarvejäägi ulatuses on plaanis edaspidi viia läbi taotlusvoore, siis tuleb selleks koostada eraldi määrus. Seletuskirja teksti tuleb täiendada selgitusega, et RUP taotlusvoore ei plaanita rahastada antud käskkirja raames, vaid võimalike RUP taotlusvoorude läbiviimiseks koostatakse tulevikus määrus. 16. Arvestades, et seletuskirjas on varasemates Arvestatud. taotlusvoorudes toetuse piirkondlikult ebavõrdse Seletuskirjas selgemini esile toodud, et jaotumise peamise põhjusena toodud välja nõustamisteenus on keskne tegevus ning taotluste madalat kvaliteeti, peab seletuskirjas ennekõike tuleb tegevused suunata konkreetsemalt kirjeldama keskendumist sihtrühmale, kes varasem kogemus, nõustamistegevusele, mis on ühtlasi ka tegevuste teadlikkus või võimekus on madalam sh elluviijale tegevuskava ja eelarve kavandamise alustavad ja väljaspool tõmbekeskusi aluseks. asuvad ettevõtjad. Riskihindamise tabel 17. Läbivalt tuleb kasutada sõna „riigihange“ ja Arvestatud. asendada sõna „hange“ sõnaga „riigihange“ Parandused tabelisse sisse viidud. sobivas käändes ja vormis. 18. Läbivalt tuleb asendada sõna Arvestatud. „riigihangeteseadus“ sõnadega „riigihangete Parandused tabelisse sisse viidud. seadus“ sobivas käändes ja vormis. Riigi Tugiteenuste Keskus 1. Lähtuvalt mitteametlikus kooskõlastamisringis Arvestatud. tehtud kommentaarist palun tuua toetuse andmise Käskkirja 1.5.3. vastavalt täiendatud. eesmärgina punktis 1.5.3. välja ka viide kliimaneutraalsusele, kuna see on peamisi väljakutseid ning osa rohepöördest, millele toetus peaks kaasa aitama. 2. Ettepanek riigiabi analüüsis põhjalikumalt Arvestatud. selgitada AS Metroserdi toetuse abil elluviidava Seletuskirjas täpsustatud AS Metroserdi tegevuse vastavust mittemajanduslikule rolli ja riigiabi andmise osa. Vt ka tegevusele seatud nõuetele, st välja tuua millisele Rahandusministeeriumi kommentaari nr 1. Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku punktis 20 nimetatud mittemajandustegevusel vastab AS Metrosert tegevus partnerina RUP programmis. 3. Samuti ei ole selgelt aru saada, kuidas on Arvestatud. planeeritud korraldada taotlusvoorud (seletuskiri p 8) ja kuidas ettevõtjal on võimalik taotleda Punkti 8 kohta on seletuskirjas täpsustatud, toetust, mis vastab grupierandi määruse (EL) et käskkirja raames ei ole plaanis viia läbi ja 651/2014 art 18 või 31 nõuetele, st ergutava mõju rahastada RUPi taotlusvoore. Seletuskirja nõudele. punktis 10 täpsustatud, kuidas plaanitakse ettevõtjale anda üldise grupierandi määruse artikkel 18 või 31 tähenduses antavat abi. 4. Elluviija ja partneri kohustuste all puudub viide Vt Rahandusministeeriumi kommentaari nr ühendmääruse §-dele 10 ja 11. Palun lisada. 3  Lisa 2 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)  Seletuskirja lisa 2: Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta Põhiseadus (PS) Kontroll/ konventsioon (PIK) https://eur- lex.europa.eu/legal- https://www.riigiteataja.ee/a https://www.riigiteataja.ee/akt/1 kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL kt/204042012006 15052015002?leiaKehtiv täiendavad nõuded TATis EX:12012P/TXT&from=ET Põhiõiguste harta ja puuetega Põhi- Harta inimeste õiguste konventsiooni õiguste Põhi- PIK artikke Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas harta küsimused artikkel l põhiseaduse ja all loetletud jaotis seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse I jaotis - PS § 10 nimetatud inimväärikuse Inimväärik ekspluateerimise, "Väärik 1 16 põhimõtete on üks EV Põhiseaduse us vägivalla ja us" alusprintsiipidest Kontrollitud, planeeritud tegevused on väärkohtlemise eest kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK (artiklid väärtustega, riive oht puudub Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. 1-5) Õigus Vabadus- ja PS § 20 Igaühel on õigus isikupuutu 3 14 isikupuutumatus vabadusele ja isikupuutumatusele. matusele  Piinamise ning ebainimlik Kaitse piinamise ja u või julma, ebainimliku PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, alandava 4 15 või inimväärikust julmalt või väärikust alandavalt kohtlemise alandava kohtlemise kohelda. või ja karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida Orjapidami tema vaba tahte vastaselt tööle ega Kaitse teenistusse, välja arvatud se ja ekspluateerimise, kaitseväeteenistus või selle sunniviisili 5 16 vägivalla ja asendusteenistus, tööd se töö väärkohtlemise eest nakkushaiguse leviku tõkestamisel, keeld loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse II jaotis Õigus ekspluateerimise, „Vabad vabadusele vägivalla ja used” PS § 20 Igaühel on õigus ja 6 16, 17 väärkohtlemise eest vabadusele ja isikupuutumatusele. turvalisusel Artikkel 17 – Kontrollitud, planeeritud tegevused on (artiklid e Isikupuutumatuse kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 6–19) kaitse väärtustega, riive oht puudub Era- ja PS § 26 Igaühel on õigus perekonnae 7 22 Eraelu puutumatus perekonna- ja eraelu lu puutumatusele. austamine  1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandme isikupuutumatusele. 8 22 Eraelu puutumatus te kaitse 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011 PS § 26 Igaühel on õigus Õigus perekonna- ja eraelu abielluda ja Kodu ja perekonna puutumatusele. 9 23 luua austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise perekond ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametun 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda nistuse- ja truuks oma arvamustele ja usuvabadus veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja levitatavat informatsiooni. Sõna- ja arvamusvabadus § 45. Igaühel on õigus vabalt teabevabad 11 21 ning juurdepääs levitada ideid, arvamusi, us informatsioonile veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis § 47. Kõigil on õigus ilma - ja 12 eelneva loata rahumeelselt ühinemisva koguneda ja koosolekuid pidada. badus  § 38. Teadus ja kunst ning nende Kunsti ja õpetused on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on teaduse seaduses ettenähtud piires vabadus autonoomsed. Õigus 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele haridusele Kutsevabad § 29. Eesti kodanikul on õigus us ja õigus 15 27 Töö ja tööhõive vabalt valida tegevusala, elukutset teha tööd ja töökohta. Ettevõtlusv § 31 Eesti kodanikel on õigus 16 abadus tegeleda ettevõtlusega Õigus § 32 Igaühe omand on puutumatu 17 omandile ja võrdselt kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise Õigus kaitse andmise seadus - varjupaigal 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/V e RKS Õigus kaitsele tagasisaatm § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei ise, Liikumisvabadus ja 19 18 tohi Eestist välja saata ega väljasaatmi kodakondsus takistada Eestisse asumast. se või väljaandmi se korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsu usutunnistuse, poliitiliste või s” muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid Kontrollitud, planeeritud tegevused on 20–26) kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida Võrdne rahvuse, rassi, nahavärvuse, Võrdsus 20 12 tunnustamine usutunnistuse või veendumuste, seaduse ees seaduse ees vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning Võrdsus ja Diskrimine puuetega inimeste tunnustamine 21 5 mittediskrimineerim erimiskeeld inimeste mitmekesisuse ja ine inimkonna osana; Kultuurilin e, usuline ja keeleline 22 (e) võrdsed võimalused; mitmekesis Kontroll/kinnitus us Naiste ja Võrdsete võimaluste tagamine meeste täiendavalt analüüsitud seletuskirjas 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõigusli horisontaalsete põhimõtete peatükis kkus Lapse 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; õigused (h) austus puuetega laste arenevate Eakate võimete vastu ning austus 25 õigused puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Puuetega Juurdepääsetavus inimeste 26 30 Artikkel 19 – integreerim Iseseisev elu ja ine kogukonda kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate Töötajate usaldusisiku seadus IV jaotis õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12 „Solidaa Kontrollitud, planeeritud tegevused on ettevõttes 771390?leiaKehtiv), mis rsus” 27 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informeerit reguleerib töötajate usaldusisiku (artiklid väärtustega, riive oht puudub ud ja ära tegevust teda volitanud töötajate ja 27–38) kuulatud ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.  PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse Kollektiivl kuulumine on vaba. Töötajate ja äbirääkimis tööandjate ühingud ja liidud Kontrollitud, planeeritud tegevused on te ja 28 võivad oma õiguste ja seaduslike kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kollektiivse huvide eest seista vahenditega, väärtustega, riive oht puudub tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse õigus kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on kasutada 29 vabalt valida tegevusala, elukutset kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK tööhõivetee ja töökohta. väärtustega, riive oht puudub nuseid Kaitse põhjendam § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on atu 30 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vallandami lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub se korral Head ja § 29 Töötingimused on riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on õiglased 31 kontrolli all. Töövaidluste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK töötingimu lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub sed Keeld PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii kasutada lapse kui ka täiskasvanu puhul. laste Last ei tohi töö tegemiseks ära Kontrollitud, planeeritud tegevused on tööjõudu ja 32 kasutada. Laps ei tohi teha tööd, kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK noorte mis on talle ohtlik, segab koolis väärtustega, riive oht puudub töötajate käimist või on kahjulik tema kaitse tööl tervisele ja arengule.  Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/la ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja- kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 29 Eesti kodanikul on õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Perekonna- vabalt valida tegevusala, elukutset 33 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja tööelu ja töökohta. Kui seadus ei sätesta väärtustega, riive oht puudub teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkin Küllaldane Kontrollitud, planeeritud tegevused on Riik soodustab vabatahtlikku ja dlustus ja 34 28 elatustase ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK omavalitsuse hoolekannet. sotsiaalabi sotsiaalne kaitse väärtustega, riive oht puudub Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid  Kontrollitud, planeeritud tegevused on § 28 Igaühel on õigus tervise kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kaitsele. väärtustega, riive oht puudub Võimalus kasutada Majandustegevuse seadustiku üldist Ohuolukorrad ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on üldosa seadus - majandush 36 11 humanitaarsed kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/106 uvi eriolukorrad väärtustega, riive oht puudub 042021005 pakkuvaid teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on DNSH ja kliimakindlus analüüsitud Keskkonna keskkonnale tekitanud. rakenduskava koostamise käigus. 37 kaitse Täpsem selgitus seletuskirja horisontaalsete põhimõtete peatükis Tarbijakaitseseadus - Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tarbijakait 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/T kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se KS väärtustega, riive oht puudub Õigus hääletada Euroopa Parlamendi valmise V jaotis ja Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on seadus - „Kodani kandideerid 39 29 poliitilises ja https://www.riigiteataja.ee/akt/E kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ke a Euroopa avalikus elus väärtustega, riive oht puudub PVS õigused Parlamendi ” valimistel (artiklid Õigus PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu Osalemine teostab rahvas hääleõiguslike Kontrollitud, planeeritud tegevused on 39–46) hääletada 40 29 poliitilises ja kodanike kaudu: kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja avalikus elus väärtustega, riive oht puudub kandideerid 1) Riigikogu valimisega; a kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kohalikel kodanik, kes on saanud valimistel kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus Osalemine Kontrollitud, planeeritud tegevused on kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi heale 41 29 poliitilises ja kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § haldusele avalikus elus väärtustega, riive oht puudub 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja Õigustutvu Sõna ja kohalikes omavalitsustes ning riigi Kontrollitud, planeeritud tegevused on da arvamusvabadus 42 21 ja kohalike omavalitsuste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK dokumenti ning juurdepääs arhiivides hoitavate andmetega. väärtustega, riive oht puudub dega informatsioonile HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs Rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa 43 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele otsekohalduv ombudsma väärtustega, riive oht puudub ni poole  PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus Kontrollitud, planeeritud tegevused on Juurdepääs riigiasutuste, kohalike esitada 44 12 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õigusemõistmisele omavalitsuste ja nende petitsioone väärtustega, riive oht puudub ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- § 34. Igaühel, kes viibib Kontrollitud, planeeritud tegevused on ja elukoha Isiklik 45 20 seaduslikult Eestis, on õigus vabalt kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK valiku liikumisvõime liikuda ja elukohta valida. väärtustega, riive oht puudub vabadus Diplomaati § 13 - Igaühel on õigus riigi ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on lisele ja Juurdepääs 46 13 seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK konsulaark õigusemõistmisele oma kodanikku ka välisriikides. väärtustega, riive oht puudub aitsele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks Õigus võib oma kohtuasja läbivaatamisel tõhusale nõuda mis tahes asjassepuutuva õiguskaitse seaduse, muu õigusakti või Kontrollitud, planeeritud tegevused on VI jaotis vahendile Juurdepääs 47 13 toimingu põhiseadusevastaseks kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK „Õiguse ja õiglasele õigusemõistmisele tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus väärtustega, riive oht puudub mõistmi kohtulikule vabadusele ja isikupuutumatusele. ne” arutamisele § 22 Kedagi ei tohi käsitada (artiklid kuriteos süüdi olevana enne, kui 47–50) tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse § 22. Kedagi ei tohi käsitada Kontrollitud, planeeritud tegevused on presumptsi Juurdepääs kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK oon ja õigusemõistmisele tema kohta on jõustunud väärtustega, riive oht puudub kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus.  PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja Kuritegude normid on Eesti õigussüsteemi ja lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja karistuste vabadusi tohib piirata ainult Kontrollitud, planeeritud tegevused on seaduslikku Juurdepääs 49 13 kooskõlas põhiseadusega. Need kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se ja õigusemõistmisele piirangud peavad olema väärtustega, riive oht puudub proportsion demokraatlikus ühiskonnas aalsuse vajalikud ega tohi moonutada põhimõte piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Mitmekord PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK se kohtu alla anda ega karistada teo väärtustega, riive oht puudub Juurdepääs kohtumõist 50 13 eest, milles teda vastavalt õigusemõistmisele mise ja seadusele on mõistetud lõplikult karistamise süüdi või õigeks. keeld