AS Metrosert korralise üldkoosoleku otsus 17.05.2023

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: Aktsiaselts Metrosert registrikood: 10397748 tänava/talu nimi, Teaduspargi tn 8 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 12618 telefon: +372 6814815 faks: +372 6814818 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.metrosert.ee Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Kasumiaruanne 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 16 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 7 Kasutusrent 18 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 19 Lisa 10 Tingimuslikud kohustised ja varad 20 Lisa 11 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 12 Aktsiakapital 21 Lisa 13 Müügitulu 22 Lisa 14 Muud äritulud 23 Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused 23 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 23 Lisa 17 Tööjõukulud 24 Lisa 18 Seotud osapooled 24 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 Tegevusaruanne 2022 Eessõna 2022. aasta alguses tegevusaastat planeerides ei osanud me ette näha, et selle aasta jooksul tuleb toime tulla nii sõjast tingitud ebakindluse, ülikõrge inflatsiooni kui ka üldise majandusolukorra jahenemisega. 24. veebruaril alanud Venemaa sissetung Ukrainasse ja kestev sõda pani meid varasemast enam läbi mõtlema erinevaid võimalikke kriisiplaane, muu hulgas näiteks pikemate elektrikatkestuste jaoks. Majanduse jahenemine aasta teises pooles andis võimaluse mõelda senisest enam uute teenuste arendamisele. Inflatsioon pani meid keskenduma oluliste kulude eristamisele ebaolulistest. 2022. aasta andis meile seega hulga õppetunde, mille võrra targemana lähme vastu uuele aastale. Hoolimata keerulistest oludest lõpetasime tegevusaasta edukalt, täites paljud 2022. aastaks seatud eesmärgid. Võrreldes 2021. aastaga suurendasime 2022. aastal oluliselt oma teadus- ja arendustegevuse osakaalu. Oleme veendunud, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja seeläbi targematesse teenustesse tagavad meie valmisoleku ka järgmisteks võimalikeks kriisideks. Eesti metroloogia keskasutuse rollis näeme oma kohustust tagada Eesti ettevõtetele ja asutustele teenused ja mõõtmistäpsus, mis on vajalik uue põlvkonna teenuste arendamiseks. Üldinfo AS Metrosert (edaspidi Metrosert) on Eesti metroloogia keskasutus ning tähtis osa Eesti Vabariigi kvaliteeditaristust. Metroserdi tegevuse laiem eesmärk on kindlustada läbi täpsete mõõtmistulemuste Eesti majanduslikku julgeolekut. Täpsed, korratavad ja jälgitavad mõõtmised on olulised nii kaubanduse kui ka teenuste valdkonnas, järelevalve teostamisel kui ka tööstussektori siseriiklikus ja rahvusvahelises tegevuses. Metroserdi äritegevuses ei ole hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust, meie teenused on kättesaadavad ja vajalikud aastaringselt. Ettevõtte tegevuse iseloomu tõttu puuduvad tegevusega kaasnevad olulised keskkonnamõjud. Arvestades sõjalist olukorda Ukrainas ja sellest tulenevat majandusolukorda, oli 2022. aastal Metroserdi makromajanduslik tegevuskeskkond rahulik, vähesel määral mõjutatud. 2022. majandusaastal valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid olulisi riske ei realiseerunud. Metroserdil on rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud pädevus, et olla nii era- kui ka riigisektorile usaldusväärne partner erinevate mõõte- ja sertifitseerimisvaldkonna teenuste osutamise kaudu. Fakte Metroserdi kohta • Olemus o Metrosert on Eesti metroloogia keskasutus; o Metrosert on 1919. aastal asutatud Kaalude ja Mõõtude Koja järeltulija; o Metroserdi ainuomanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. • Rahvusvaheline esindamine. Metrosert esindab Eestit: o Meetrikonventsioonis; o Meetrikonventsiooni raames kalibreerimis- ja mõõtetulemuste vastastikuse tunnustamise CIPM MRA kokkuleppes; o Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsioonis EURAMET e.V; o Euroopa metroloogiauuringute ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR);  o Euroopa metroloogiapartnerluses (EPM); o rahvusvahelises standardimistegevuses läbi Eesti Standardikeskuse tehniliste komiteede (EVS TK 38 „Metroloogia”, EVS TK 33 „Juhtimissüsteemid ja vastavus- hindamine“, EVS TK 80 “Vesinikutehnoloogiad”). • Tunnustamised - Metrosert on: o Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud:  mõõtevahendite kalibreerimislabor;  inspekteerimisasutus mõõtevahendite taatlemise ja vastavushindamise osas;  sertifitseerimisasutus;  katselabor väärismetallide analüüsi ja mahu, rõhu, massi, pikkuse ja temperatuuri mõõtmise valdkonnas. o Euroopa Liidus teavitatud asutus (notified body) mitteautomaatkaalude, automaatkaalude, pikkusmõõtevahendite ja mahumõõtesüsteemide vastavus- hindamisel (tunnusnumber 1543); o väärismetalltoodete tootjate nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ja väärismetalli proovi tõendaja; o positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. • Liikmelisus: o Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige; o Eesti Kvaliteediühingu liige; o Eesti Masinatööstuste liidu liige; o Eesti Elektroonikatööstuse liidu liige; o Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner. Metroserdi nõukogus on kolm liiget. Nõukogu esimees on Ege Metsandi ja nõukogu liikmed on Sven Mats ja Regina Raukas. Metroserdi juhatuse ainus liige on Aigar Vaigu. 2022. aastal toimus üks üldkoosolek ja kuus nõukogu koosolekut. Metroserdi juriidiline ja tegevusaadress on Teaduspargi 8, Tallinn 12618. Meie laborid asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Ülevaade tegevusest Metrosert täidab mõõteseadusest tulenevaid Eesti metroloogia keskasutuse ülesandeid, mis tähendab, et Metrosert hoiab ja arendab riigietalone. Metroserdi põhilised tegevusalad on: • mõõtevahendite kalibreerimine ja taatlemine • metroloogiaalane koolitus ja konsultatsioon • metroloogia valdkonna arendamine ja tutvustamine ühiskonnas • teadus- ja arendustegevus mõõteteaduse valdkonnas • juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimine • sertifitseerimisalane koolitus. Metroserdi metroloogiadivisjoni koosseisu kuuluv Eesti Proovikoda on nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ja ainuõiguslik väärismetalli proovi tõendaja Eestis. 2022. aastal töötas Metroserdis 69 inimest (sh 2 lapsehoolduspuhkusel ja 7 osakoormusega töötajat), töötajate keskmine ja mediaanvanus vastavalt 41,0 ning 39,5 aastat. Ettevõtte palgakulu koos maksudega oli ligikaudu 2,2 M€, mis on 9% rohkem kui aasta varem, sh juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud ca 89 k€. Üldjuhul juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega lepingu lõpetamise korral lepingujärgselt hüvitist ei maksta. Juhatuse liikme teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel Metroserdi algatusel makstakse juhatuse liikmele hüvitist ennetähtaegse lõpetamise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses, v.a kui juhatuse liige kutsutakse tagasi või vabaneb ametist seoses ettevõtte pankrotistumisega, kohustuste mittenõuetekohase täitmise, õigusaktide või muu lepingu rikkumisega, ettevõttele kahju tekitamisega või juhatuse liikme suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Rahvusvaheline ja siseriiklik mõõteteaduse alane koostöö Eesti metroloogia keskasutusena on Metroserdi eesmärk säilitada ja arendada Eesti Vabariigi riigietalone. Kompetents metroloogia valdkonnas vajab pidevat täiendamist ja uuendamist ning mõõtemeetodite ja ‑vahendite tehnilise arenguga kaasas käimist. Selleks osaleme regulaarselt rahvusvahelistes koostööprojektides. 2021. aasta suvel läbisime Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud välishindamise, mille tulemusena oleme positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Meie töötajad on Eesti kontaktisikud Euroopa metroloogia keskasutuste assotsiatsiooni EURAMET-i tehnilistes komiteedes pikkuse, massi, temperatuuri, elektriliste suuruste, rõhu, jõu ja optiliste suuruste mõõtmise valdkondades ning kvaliteedi, interdistsiplinaarse metroloogia ja võimekuse tõstmise valdkondades. Osaleme regulaarselt rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes. Samuti osaleme kolmes üleeuroopalises metroloogiavõrgustikus. Ülevaade investeeringutest 2022. aastal investeerisime seadmetesse ca 588 kEUR (sh ettemaksed), mis on pea kaks korda rohkem kui 2021. aastal. Esialgselt 2022. aastaks planeeritud investeeringute kogumaht (992 kEUR) jäi meil täitmata, kuna osade hangete läbiviimine osutus rohkem aeganõudvamateks tulenevalt investeeringute tehnilisest keerukusest ja partnerite pikkadest tarnetähtaegadest. Järgnevateks aastateks planeerime oma investeeringuid tavapärasest suuremas mahus, kuna soovime tõsta Metroserdi tehnilist võimekust ja käivitada uusi teenuseid. Soovime, et meie tehniline võimekus vastaks klientide vajadustele. Järgneva kolme aasta jooksul arendame teadus- ja arendustegevuse tulemusena välja aja ja sageduse valdkonna ning seotud teenused ja jätkame süvendatult optiliste suuruste valdkonna arendamist. Mõlemad valdkonnad on tihedalt seotud majanduse jätkuva digitaliseerimisega. Aja ja sageduse valdkonna arenduse eesmärk on liituda koordineeritud, maailma ajaga UTC ja luua sellega seotud täpse aja edastamise teenus. Optikas jätkame madalate footonvoogude mõõtmise võimekuse tõstmist. Kuna olemasolev riigietaloni seadmepark on vananenud, investeerime selle uuendamisesse, et tagada riigietaloni süsteemi toimepidevus. Lisaks investeerime muudesse teenuse osutamiseks vajalikesse seadmetesse, et pakkuda klientidele täpsemat ja kvaliteetsemat teenust, tehes seda kiiremini ja väiksema tööjõukuluga. Seadmete kaasajastamise ja teenuste laienemisega seotud täiendavaid investeeringuid oleme planeerinud aastateks 2023-2026 ligikaudu 3,1 miljonit eurot. Sellest tulenevalt on järgnevate perioodide tulem kuni aastani 2026 (2027) tugevalt mõjutatud kasvavast amortisatsioonikulust. Jätkame oma aktiivsuse suurendamist EURAMET-i poolt koordineeritavates teadus- ja arendusprojektides. 2022. aasta projektitaotluste voor oli Metroserdi jaoks väga edukas, heakskiidu said kõik projektid, mille konsortsiumites Metrosert osales. 2023. aastal alustame seega kolme uue projektiga, millest kaks käsitlevad optika valdkonda ning üks digitaalset metroloogiat. 2022. aastal osalesime edukalt ka „Digital Europe“ programmi taotlusvoorus. Ülevaade olulisematest finantsnäitajatest Metroserdi aktsiakapital on 1 979 700 eurot, registreeritud aktsiate registrikood on EE3100032335. Aktsiate omanik on Eesti Vabariik. Kasum 2022. majandusaastat võib lugeda väga edukaks, täitsime oma planeeritud majandusnäitajad ja eesmärgid. 2022. aastaks planeeritud 63 kEUR kasumi ületasime mitmekordselt. Metroserdi kasumiks kujunes 802 kEUR. Suur kasum on tingitud 2022. aastal riigi poolt eraldatud toetusest investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse, sh riigietalonide säilitamiseks, arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks. Tulud 2022. aasta äritulu oli kokku 4,3 M€ (sh müügitulud 3,1 M€), suurenedes eelmise aastaga võrreldes ca 37% (Joonis 1). Metroserdi müügitulu (3,1 M€) suurenes võrreldes eelneva perioodiga 15% (409 k€) võrra. Muud äritulud suurenesid 166% võrra, sest 2022. aastal oli Eesti riigi eraldis riigietalonide hoidmiseks ja arendamiseks oluliselt suurem kui 2021. aastal ja sellest varasematel aastatel. Joonis 1. Metroserdi äritulud ja nende muutus aastatel 2016-2022. Äritulust moodustas põhiosa teenuste, s.o metroloogia-, sertifitseerimis- ja analüüsiteenuste ning koolituste müük. Kogu sihtfinantseerimise tulu 2022. aastal oli 1,2 M€, mis on 28% ettevõtte ärituludest. Sihtfinantseerimisega kaeti Eesti riigi etalonide hoidmise ja arendamise kulud ning suurema osa nimemärgise registri pidamise kuludest. Osalemine rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides tõi tulu 84 k€, mis on 2% ärituludest. AS Metrosert on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis täienduskoolitusasutusena ning on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner. 2022. aastal jätkasime klientidele koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumist. Varasemad COVID-19 koroonaviiruse laialdase levikuga aastad panid meid oma koolitusi ümber korraldama, millest tulenevalt pakume täna oma koolitusi hübriidversioonina, st nii veebipõhisena kui ka Metroserdis kohapeal toimuvaid koolitusi. 2022. aastal oli meie koolitusteenuste tulu 40 kEUR. Metroserdi 2022. aasta äritulude jaotust erinevate struktuuriüksuste vahel kirjeldab Joonis 2. Äritulude jaotus kirjeldab suurepäraselt meie strateegilisi eesmärke. Metroserdi roll ühiskonnas realiseerub just läbi selle, et pakume erinevatele majandussektoritele kõrgtasemel metroloogia teenuseid, milleks loovad eeldused teadus- ja arendustegevus ning sertifitseerimine. Joonis 2. Äritulude jaotus divisjonide vahel. Metroserdi kogutulu 2022. aastal oli 4,3 M€ Kulud 2022. aastal olid ärikulud kokku 3,5 M€, suurenedes võrreldes 2021. aastaga 12% võrra. Metroserdi kulude struktuur 2022. aastal (Joonis 3) ei erine varasematest aastatest. Tööjõuga seotud kulud on meie suurim kulu, kuna Metroserdi tegevus – metroloogia- ja sertifitseerimisteenused ning teadus- ja arendustegevus on kvalifitseeritud tööjõumahukas tegevus. Tegeleme järjepidevalt protsesside automatiseerimisega, et töötajatel vabaneks ressurss tegeleda senisest enam keerulisemate ülesannetega. Joonis 3. Ärikulude jaotus aastal 2022. Kulude osakaalud võrreldes eelnevate aastatega on jäänud samaks. Finantssuhtarvud 2022. majandusaasta ja eelnenud majandusaastate peamised võrreldavad finantssuhtarvud on toodud tabelis 1. Tabel 1. AS Metrosert finantssuhtarvud. 2022 2021 2020 2019 2018 Omakapitali rentaablus (ROE) 19,57% 0,32% 0,04% 0,92% 1,11% Aktivate rentaablus (ROA) 17,28% 0,28% 0,03% 0,81% 1,00% Ärikasumimarginaal 25,66% 0,08% 0,08% 1,30% 1,66% Kiireloomuliste maksete tase 6,09 5,49 7,25 7,25 7,50 Rahaliste vahendite tase 5,63 4,99 6,56 6,79 6,99 Äritulud 4 322 402 3 146 283 2 629 093 2 712 532 2 367 610 EBITDA ehk kasum enne finants- ja maksukulusid ning põhivara 978 177 155 724 153 503 382 743 224 154 kulumit. Ärikasum ehk kasum enne 794 008 2 257 2 062 30 395 36 179 finants- ja maksukulusid Puhaskasum ehk aruandeaasta 801 842 10 650 1 275 29 976 35 805 kasum EBITDA marginaal 22,63% 4,95% 5,84% 14,11% 9,47% Ärirentaablus 18,37% 0,07% 0,08% 1,12% 1,53% Puhasrentaablus 18,55% 0,34% 0,05% 1,11% 1,51% Omakapitali suhtarv1 88,28% 86,2% 89,2% 89,0% 90,5% Sisekontroll Ettevõttes on rakendatud ja toimib sisekontrolli süsteem. Siseauditeid läbiviivad töötajad on saanud vastava koolituse. Olulist tähelepanu pööratakse töötajate töökeskkonnale ja -ohutusele. Lisaks siseaudititele läbib Metrosert regulaarselt igas akrediteeritud valdkonnas välisauditeid ning 2022. aastal läbis elektriliste suuruste riigietalon EURAMETi ekspertide põhjaliku hindamise. Samuti läbi Metroserdi kvaliteedijuhtimissüsteem 2022. aasta aprillis hindamise EURAMETi kvaliteedikomitees. Ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteem kiideti heaks. 1 Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võiks AS Metrosert optimaalne omakapitali suurus olla 80%-90% koguvaradest. Äriühing peaks oma investeeringute tegemisel sellest lähtuma. (“Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2020. aasta kohta”, table 1-9) Hea ühingujuhtimise tava Ettevõtte juhtimisel rakendatakse head ühingujuhtimise tava. Tagatud on ettevõtte tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine ja sisekontrolli toimimine. Ettevõte lähtub oma tegevuses õigusaktidest ja asjakohastest akrediteerimisnõuetest. Lähtudes AS Metrosert põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedalt koostööd. Kasutatud finantssuhtarvude arvutamise valemid: • Omakapitali rentaablus (ROE) ℎ = • Aktivate rentaablus (ROA) ℎ = • Ärikasumimarginaal ä ä = ä • Kiireloomuliste maksete tase (QR) = üℎ ℎ • Rahaliste vahendite tase = !ü " # !"$%& '( )$*)$%& • EBITDA marginaal +,- +,- = ä • Ärirentaablus ä Ä / = ä • Puhasrentaablus ℎ 0 ℎ / = ä • Omakapitali määr ää = Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 3 064 139 2 626 225 2 Nõuded ja ettemaksed 238 283 262 438 3 Varud 11 653 5 330 Kokku käibevarad 3 314 075 2 893 993 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 1 326 757 927 713 6 Kokku põhivarad 1 326 757 927 713 Kokku varad 4 640 832 3 821 706 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 543 994 526 710 8 Kokku lühiajalised kohustised 543 994 526 710 Kokku kohustised 543 994 526 710 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 979 700 1 979 700 12 Ülekurss 46 417 46 417 Kohustuslik reservkapital 197 970 197 970 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 070 909 1 060 259 Aruandeaasta kasum (kahjum) 801 842 10 650 Kokku omakapital 4 096 838 3 294 996 Kokku kohustised ja omakapital 4 640 832 3 821 706 10 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 3 094 437 2 684 907 13 Muud äritulud 1 227 965 461 377 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused -474 833 -366 100 15 Mitmesugused tegevuskulud -674 901 -626 864 16 Tööjõukulud -2 194 490 -1 997 595 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -184 015 -147 069 6 Muud ärikulud -154 -6 398 Kokku ärikasum (-kahjum) 794 009 2 258 Intressitulud 10 768 10 421 Intressikulud -2 935 -2 029 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 801 842 10 650 Aruandeaasta kasum (kahjum) 801 842 10 650 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest -588 654 -72 616 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 12 715 6 162 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 225 903 -55 804 netomeetodi korral 11 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS-i Metrosert 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS), RpS § 3 punkt 7, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardid on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Äriühing kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Aastaaruanne on koostatud lühendatud esitlusviisis lähtuvalt Raamatupidame seaduse §21 (2’1), kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva rahasumma vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides, mis investeerivad raha ja raha mõistele individuaalselt vastavatesse instrumentidesse). Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehnigutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet iga kliendi kohta hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad summad. Nõuete puhul, mis ei ole isikupäraselt olulised ja mille kohta pole teavet nende väärtuse langemisest, kasutatakse ligikaudse hindamise meetodit. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veokuludest. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem allahinnatud varude neto realiseerimisväärtus hilisematel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurot. Varad, mille kasulik eluiga on rohkem kui aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kasutusele võtmise momendil täielikult kulusse. 12 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast. Enamasti kantakse uurimis- ja arendusväljaminekud kuludesse. Erand on arendusväljaminekud, mille suurust on võimalik usaldusväärselt määrata ja mis tõenäoliselt osalevad tulu toomisel järgmistel perioodidel. Uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Tootmispõhivarale amortisatsiooninormi määramisel võetakse aluseks vara kasulik eluiga ning kasutusintensiivsus. Igal bilansipäeval võrreldakse kehtestatud amortisatsioonimeetodit ja –määra vara tegeliku kasutuse, eeldatava järelejäänud kasuliku eluea ning lõppväärtusega. Kui tegelikud andmed erinevad esialgsest eeldusest oluliselt, korrigeeritakse amortisatsioonimäära. Materiaalse põhivara puhul amortiseeritakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet. Kui lõppväärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata või kui see on ebaoluline, eeldatakse amortiseerimisel, et põhivara lõppväärtus on null. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jäärmaksumuses. Amortiseeritava immateriaalse põhivara amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus on null. Rendid Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: • renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule; • rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab; • lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; • rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest; • renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada. Ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine, kui äriühing on rentnik Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustisena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile. Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara lähtudes rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis, kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalised finantskohustised kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub sisemise intressimäära meetodil. 13 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Eraldised ja tingimuslikud kohustised Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustise ja kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel. Dividendide tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividend välja kuulutatakse, sõltumata sellest, mis perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulevase dividendi tulumaksu suhtes ei moodustata eraldist enne dividendide väljakuulutamist. Sihtfinantseerimine Brutomeetod Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud varaobjekt bilansis arvele soetusmaksumuses ning sihtfinantseerimise summat kajastatakse bilansis kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse varaobjekti kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kompenseeritavat kulu ja saadud toetust kajastatakse kasumiaruande eraldi ridadel. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või potentsiaalsete kohustistena. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused: • olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud müüjalt ostjale; • müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; • tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; • tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; • tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Kulude arvestust peetakse vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr.2 “Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”. Kulud kajastatakse põhiliste kululiikide lõikes. Maksustamine Aasta lõpus inventeeritakse maksude bilansilised saldod ja intressikohustis. Maksuarvestused, mida kasutatav tarkvaraseadistus ei toeta, tehakse programmiväliselt ning nende alusel koostatakse maksuseadustele vastav õiend, näiteks sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise kohta, põhivara ja kinnisasja sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta, osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kohta. Dividendide väljamaksmisega seotud tulumaksukulu kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kehtivas maksumääras. Seotud osapooled Aruandekohuslane: AS Metrosert Ainuaktsionär: Eesti Vabariik 100% aktsiatega Ainuaktsionäri esindaja: Osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ainuaktsionäri õigustes. Seotus osapoolega: Tehtud tehingud on toodud lisas. Muu reserv Põhikirjas ette nähtud muu reservi moodustamise ja kasutamise otsustavad aktsionärid iga kord majandusaasta aruande kinnitamisel. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning bilansis arvele võetud lühiajalise kohustisena. 14 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Raha ja pangakontod 3 064 139 2 626 225 Kokku raha 3 064 139 2 626 225 Seisuga 31.12.2022 on tähtajalisele deposiidile paigutatud: Swedbank 350 462,36 € aastaintressimääraga 0,30% (automaatse pikenemisega kuu kaupa) Coop Pank 1 500 000 € aastaintressimääraga 0,70% (automaatse pikenemisega aastaks) 15 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 143 885 143 885 Ostjatelt laekumata 144 461 144 461 4 arved Ebatõenäoliselt -576 -576 4 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 3 012 3 012 5 tagasinõuded Muud nõuded 21 206 21 206 Intressinõuded 10 317 10 317 Viitlaekumised 10 889 10 889 Ettemaksed 70 180 70 180 Tulevaste perioodide 70 180 70 180 kulud Kokku nõuded ja 238 283 238 283 ettemaksed 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 137 593 137 593 Ostjatelt laekumata 138 301 138 301 4 arved Ebatõenäoliselt -708 -708 4 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 3 004 3 004 5 tagasinõuded Muud nõuded 45 789 45 789 Intressinõuded 10 298 10 298 Viitlaekumised 35 491 35 491 Ettemaksed 76 052 76 052 Tulevaste perioodide 76 052 76 052 kulud Kokku nõuded ja 262 438 262 438 ettemaksed Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ostjatelt laekumata arved 144 461 138 301 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -576 -708 Kokku nõuded ostjate vastu 143 885 137 593 16 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 14 482 0 20 742 Üksikisiku tulumaks 0 29 958 0 42 560 Erisoodustuse tulumaks 0 1 948 0 782 Sotsiaalmaks 0 53 844 0 72 079 Kohustuslik kogumispension 0 2 214 0 2 696 Töötuskindlustusmaksed 0 3 428 0 4 931 Ettemaksukonto jääk 3 012 3 004 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 012 105 874 3 004 143 790 17 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja Lõpetamata Transpordivahendid seadmed projektid ja Muud Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed masinad ja projektid seadmed 31.12.2020 Soetusmaksumus 243 015 0 1 702 014 1 702 014 0 54 783 54 783 1 999 812 Akumuleeritud kulum -163 115 0 -999 764 -999 764 0 0 0 -1 162 879 Jääkmaksumus 79 900 0 702 250 702 250 0 54 783 54 783 836 933 Ostud ja parendused 0 0 200 907 200 907 10 341 26 601 36 942 237 849 Amortisatsioonikulu -28 572 0 -118 497 -118 497 0 0 0 -147 069 Ümberliigitamised 0 0 54 783 54 783 0 -54 783 -54 783 0 Ümberliigitamised 0 0 54 783 54 783 0 -54 783 -54 783 0 ettemaksetest 31.12.2021 Soetusmaksumus 243 015 0 1 957 704 1 957 704 10 341 26 601 36 942 2 237 661 Akumuleeritud kulum -191 687 0 -1 118 261 -1 118 261 0 0 0 -1 309 948 Jääkmaksumus 51 328 0 839 443 839 443 10 341 26 601 36 942 927 713 Ostud ja parendused 0 12 958 537 542 550 500 0 38 774 38 774 589 274 Amortisatsioonikulu -20 483 -1 148 -162 384 -163 532 0 0 0 -184 015 Ümberliigitamised 0 -6 215 26 601 20 386 0 -26 601 -26 601 -6 215 Ümberliigitamised 0 0 26 601 26 601 0 -26 601 -26 601 0 ettemaksetest Ümberliigitamised 0 -6 215 0 -6 215 0 0 0 -6 215 varudega 31.12.2022 Soetusmaksumus 243 015 6 358 2 465 726 2 472 084 10 341 38 774 49 115 2 764 214 Akumuleeritud kulum -212 170 -763 -1 224 524 -1 225 287 0 0 0 -1 437 457 Jääkmaksumus 30 845 5 595 1 241 202 1 246 797 10 341 38 774 49 115 1 326 757 Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2022 2021 Kasutusrendikulu 42 650 45 024 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 18 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne 31.12.2022 31.12.2021 12 kuu jooksul 43 605 43 218 1-5 aasta jooksul 74 818 118 423 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 125 987 125 987 Võlad töövõtjatele 158 997 158 997 9 Maksuvõlad 105 874 105 874 5 Muud võlad 46 956 46 956 Muud viitvõlad 46 956 46 956 Saadud ettemaksed 2 190 2 190 Muud saadud ettemaksed 2 190 2 190 Muud saadud ettemaksed (projektid) 103 990 103 990 Kokku võlad ja ettemaksed 543 994 543 994 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 65 026 65 026 Võlad töövõtjatele 138 193 138 193 9 Maksuvõlad 143 790 143 790 5 Muud võlad 43 004 43 004 Muud viitvõlad 43 004 43 004 Saadud ettemaksed 206 206 Muud saadud ettemaksed 206 206 Muud saadud ettemaksed (projektid) 136 491 136 491 Kokku võlad ja ettemaksed 526 710 526 710 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Töötasude kohustis 142 066 127 634 Puhkusetasude kohustis 16 697 10 336 Võlad majanduskulude eest 234 223 Kokku võlad töövõtjatele 158 997 138 193 19 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 2022. aastal läbiviidud hangetest jääb hankelepingu kohane tarne ja lepingu lõpetamine 2023. aastasse kaheksal hankemenetlusel, kogumaksumusega on 715 828 eurot. Sh 4 lihthanget (173 080 eurot) ja 4 avatud hankemenetlusega hanget (542 748 eurot). Lisa 11 Sihtfinantseerimine (eurodes) 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 kasumiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Majandus- ja 0 0 72 616 -72 616 0 0 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 0 0 72 616 -72 616 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Projektid 3 897 124 847 -6 267 35 224 136 491 Majandus- ja 0 0 364 384 -364 384 0 0 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 0 3 897 489 231 -370 651 35 224 136 491 tegevuskuludeks Kokku 0 3 897 561 847 -443 267 35 224 136 491 sihtfinantseerimine 31.12.2021 Laekunud Kajastatud 31.12.2022 kasumiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Majandus- ja 0 0 588 654 -588 654 0 0 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 0 0 588 654 -588 654 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Projektid 35 224 136 491 75 892 -83 831 10 537 103 990 Haridus- ja 0 0 33 950 -33 950 0 0 Teadusministeerium Majandus- ja 0 0 514 346 -514 346 0 0 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 35 224 136 491 624 188 -632 127 10 537 103 990 tegevuskuludeks Kokku 35 224 136 491 1 212 842 -1 220 781 10 537 103 990 sihtfinantseerimine 20 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne AS Metrosert ülesandeks on riigietalonide säilitamine - massi, pikkuse, temperatuuri ning pinge ja elektrilise takistuse ühikute etalonide säilitamine, etaloniteenuste kättesaadavuse ja etalonide hoolduse tagamine; riigietaloni laborite arendus- ja teadustegevuse korraldamine ja koordineerimine, rahvusvahelistes metroloogiaalastes koostööprojektides osalemine, riigietalonide arendamisega seotud tegevused, sh massi, pikkuse, temperatuuri, pinge ja elektrilise takistuse riigietalonide arendamine ning olemasolevate tugietalonide ja uute etalonide arendamine (sh elektrilise võimsuse, optiliste suuruste ühikute ning aja ja sageduse etalonide arendamine) riigietalonide taseme saavutamiseks; metroloogiaalaste koolituste ja erialaseminaride korraldamine ning metroloogia teemaline haridus- ja teavitustegevus. Lisaks on kohustus osaleda Euroopa Metroloogiainstituutide Assotsiatsiooni EURAMET ja teiste rahvusvaheliste metroloogiaorganisatsioonide töös. Lisaks on AS Metroserdile pandud nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ülesanded. Lisa 12 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Aktsiakapital 1 979 700 1 979 700 Aktsiate arv (tk) 19 797 19 797 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Täiendavalt emiteeriti 2013 aastal( koosolek 05.12.2013) 18 086 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot. AS Metrosert täiendavad aktsiad on Eesti Väärtpaberiregistrisse sissekandmiseks esitatud 11.12.2013 ja Äriregistris kandena kinnitatud 07.01.2014. Ettevõtte aktsiakapital on 1 979 700 eurot. 21 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Müügitulu (eurodes) 2022 2021 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 2 914 201 2 552 679 Soome 75 987 54 553 Läti 22 821 12 911 Taani 299 438 Leedu 7 226 4 706 Rootsi 444 2 328 Hispaania 3 200 2 715 Holland 25 712 7 921 Iirimaa 1 090 1 802 Itaalia 905 1 810 Kreeka 3 258 3 421 Portugal 3 123 899 Slovakkia 2 140 1 800 Poola 0 3 017 Austria 2 809 4 412 Prantsusmaa 8 775 1 985 Saksamaa 5 897 26 056 Rumeenia 180 1 454 Tšehhi 6 552 0 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 3 084 619 2 684 907 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Šveits 923 0 Tai 8 685 0 Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud 210 0 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 9 818 0 Kokku müügitulu 3 094 437 2 684 907 Müügitulu tegevusalade lõikes Metroloogiateenused 2 476 178 2 075 182 Sertifitseerimisteenused 253 877 230 015 Väärismetallide teenused 40 995 42 228 Uuringud 0 64 659 Väljasõidutasud 135 424 138 234 Mõõtevahendite hooldus ja remont 7 754 13 645 Etaloniteenused 40 134 30 246 Koolitusteenused 39 661 31 021 Renditeenused 13 295 8 873 Muud teenused 13 478 2 790 Transporditeenused 57 901 24 761 Muude toodete müük 15 740 23 253 22 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Kokku müügitulu 3 094 437 2 684 907 Lisa 14 Muud äritulud (eurodes) 2022 2021 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 1 900 0 Tulu sihtfinantseerimisest 1 220 781 443 267 Kasum valuutakursi muutustest 0 10 Trahvid, viivised ja hüvitised 71 264 Muud äritulud 5 213 17 836 Kokku muud äritulud 1 227 965 461 377 Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2022 2021 Tooraine ja materjal 131 171 142 894 Energia 95 797 76 645 Elektrienergia 49 522 42 725 Soojusenergia 18 790 12 983 Kütus 27 485 20 937 Alltöövõtutööd 109 916 67 869 Erialakirjandus, kantseleitarbed, majanduskulud jms. 11 856 10 027 Tarkvara ja IT hooldus, uuendused, varuosad 106 738 47 333 Muud 19 355 21 332 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 474 833 366 100 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Üür ja rent 281 462 271 980 Lähetuskulud 46 694 37 242 Koolituskulud 39 216 35 751 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -132 708 Sidekulud 12 338 17 054 Turundus-, transpordi- ja kindlustuskulud 60 383 57 869 Erisoodustused töötajatele koos maksudega 68 218 65 920 Osutatud teenuste kulud 68 927 62 124 Muud 97 795 78 216 Kokku mitmesugused tegevuskulud 674 901 626 864 23 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu 1 645 536 1 540 218 Sotsiaalmaksud 548 954 457 377 Kokku tööjõukulud 2 194 490 1 997 595 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 73 63 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 69 63 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 4 4 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 1 0 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 1 0 MÜÜDUD 2022 2021 Teenused Kaubad Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 250 0 0 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 250 0 0 OSTETUD 2022 2021 Teenused Kaubad Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 442 0 452 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 442 0 452 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 88 718 85 953 24 Aktsiaselts Metrosert 2022. a. majandusaasta aruanne Juhatuse liikmega lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ettevõtte (nõukogu) algatusel makstakse juhatuse liikmele hüvitist lepingu ennetähtaegse lõpetamise ajal kehtiva kolme (3) kuu tasu ulatuses.Hüvitist ei maksta, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi või vabaneb ametist seoses ettevõtte pankrotistumisega, temale pandud kohustuste mittenõuetekohase täitmise, õigusaktide või lepingus sätestatu olulise rikkumisega, ettevõttele kahju tekitamisega või juhatuse liikme suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. 25  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Aktsiaselts Metrosert üldkoosolekule. Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts Metrosert (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2022 ning kasumiaruannet, eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Lindmäe Vandeaudiitori number: 372 AVAC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number: 286 A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316 17.02.2023  AS Metrosert (registrikood: 10397748) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Metrosert, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Teaduspargi tn 8, 12618, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 17.05.2023. a AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo Aktsiate/häälte arv: 19 797 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitan, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1) ning nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2). Tutvunud AS Metrosert 2022. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning võttes aluseks äriseadustiku § 278, § 279, § 298, § 305 lg 1, § 332 lg 2, § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 ja riigivaraseaduse § 5 lg 5, § 88 lg 1 p 71: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Metrosert korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2022. a majandusaasta aruanne (lisa 1). 3. Kinnitada AS Metrosert jaotamata kasum seisuga 31.12.2022. a. 801 842 eurot. Aruandeaasta puhaskasum summas 801 842 eurot jätta jaotamata ja kanda jaotamata kasumisse. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist 1 872 751 eurot. 4. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022. aastal. Omaniku ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on saavutatud ning kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea. 5. Kinnitada AS Metrosert omaniku ootused (lisa 3). 6. Tunnistada kehtetuks 26.01.2023 ainuaktsionäri otsus nr 1.1-5/23-005 „AS Metrosert omaniku ootuste kinnitamine“. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2022. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2022. a majandusaasta aruande kohta. 3. AS Metrosert omaniku ootused. 4. Juhatuse ja nõukogu ettekanne. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Riisalo Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes  AS Metrosert omaniku ootused Sissejuhatus Käesolevasse dokumenti on koondatud riigi kui AS-i Metrosert ainuaktsionäri põhilised ootused AS-i Metrosert tegevusele. Eesti Vabariik seab endale kuuluvatele äriühingutele neli peamist eesmärki:  tegeleda valitud äritegevuse valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;  täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;  olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse, kestlikkuse ehk keskkonnasäästlike põhimõtete ning kõrge ärikultuuri poolest, järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;  hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda sellistest ärisuhetest. Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingute nõukogud ja juhatused. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide harmoonilise ning pikaajalise kaitsmise eest vastutavad äriühingute nõukogud. Riik soovib suurendada Eesti ettevõtete teadmispõhisust. Seetõttu seab riik AS-ile Metrosert kaks eesmärki: kvaliteeditaristu1 teenuste (eelkõige metroloogia- ja sertifitseerimisteenused) pakkumine kõrgel tasemel, mis võimaldab tagada ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime; ning teadus- ja arendustegevuse (eelkõige rakendusuuringute näol) võimekuse loomine Eesti riigile strateegiliselt olulistes valdkondades. AS-i Metrosert teadus- ja arendustegevuse tulemusena teenitud kasum tuleb sihipäraselt investeerida teadus- ja arendustaristu toimepidevuse tagamisse, arvestades sealjuures Eesti teadus- ja arendustegevusetaristu terviklikkust, et kindlustada võimekus osutada ettevõtetele teenuseid, mis vastavad nende ootustele. AS Metrosert klassifikatsioon riigivara seaduse alusel: Valdavalt avalike eesmärkidega äriühing. Eesti Vabariik omab AS-is Metrosert osalust lisaks tulu teenimisele järgmistel kaalutlustel, et nimetatud osaluse kaudu:  tagada metroloogia taristu toimimine Eestis mõõteseadusest tulenevate metroloogia keskasutuse ja riigietaloni labori avalike ülesannete täitmisega;  täita väärismetalltoodete seadusest tulenevaid väärismetalli proovi tõendaja ja riikliku nimemärgise registri pidaja ülesandeid; 1 Kvaliteeditaristu – tarbijatele ohutute ja usaldusväärsete toodete ja teenuste tagamise süsteem, mis hõlmab akrediteerimist, sertifitseerimist ehk vastavushindamist, metroloogiat, standardimist ja turujärelevalvet ning aitab kaasa kaupade vabale liikumisele, vähendades võimalikest tehnilistest kaubandustõketest tulenevaid takistusi. Tooted ja teenused peavad vastama kõigile kohustuslikele nõuetele, mis tulevad Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidest. Kui Eesti tooted ja teenused vastavad nõuetele, pääsevad nad lihtsamalt nii sise- kui ka välisturgudele ning selle kaudu suureneb Eesti ettevõtjate konkurentsivõime. 1   arendada metroloogiateenuste (mõõtevahendite kalibreerimine, taatlemine ja erimõõtmised), metroloogia- ja sertifitseerimisalase koolituse ja konsultatsiooni ning juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimisalast tegevust Eestis, et tagada selle vastavust riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele ning valdkonna heale tavale;  panustada teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tulenevasse ülesandesse kujundada ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosivat keskkonda, teostades selleks rakendusuuringuid, tehnoloogilist arendustegevust (sh teadmus- ja tehnoloogiasiire) ja toetades innovatsiooni;  viia ellu Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) ettevõtluskeskkonna ja teadmussiirde tegevussuundade tegevusi, mis on vastavuses AS-i Metrosert põhikirjaga;  AS Metrosert lähtub oma teadus- ja arendustegevuste planeerimisel eelkõige TAIE fookusvaldkondadest ja nende teekaartides seatud eesmärkidest. Majanduslikel kaalutlustel on antud metroloogia keskasutusega seotud avalike ülesannete täitmine riigi äriühingule, mis omab mõõtmiste valdkonnas etalonmõõteseadmete haldamiseks piisavat pädevust ning osutab ka metroloogiateenuseid. See on riigile majanduslikult soodsam, sest äriühing on loodud tulu teenima, ning osutades teenust nii erasektorile kui riigile, katab äriühing oma ülalpidamiskulud ise. Kui selleks tarbeks luua eraldi riigiasutus ministeeriumi haldusalas (milleks mõõteseadus annab ka võimaluse), tuleks kõik asutuse ülalpidamiskulud maksta riigieelarvest. Lõpptarbijale suunatud teenuste ja keskasutuse funktsioonide täitmisel ühes organisatsioonis tekib täiendav sünergia. Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab AS Metrosert aktsiate valitseja üle ning ajakohastab neid kord aastas. Strateegilised eesmärgid AS Metrosert on Eesti Vabariigile oluline äriühing, mille ülesanne on hoida ja arendada majanduse arengu seisukohalt vajalikke Eesti riigi mõõteetalone, osutada kvaliteeditaristu teenuseid ning luua ja arendada ettevõtjatele suunatud rakendusuuringute pakkumiseks teenuseid riigi strateegilistes valdkondades. Rahvusvaheliselt usaldusväärse ja tunnustatud metroloogia keskasutuse ülesannete täitmisel on oluline riigi osalus AS-is Metrosert, sest mitmed metroloogia valdkonna rahvusvahelised tegevused toimuvad riiklikul tasandil (rahvusvahelistes organisatsioonides ja projektides osalemine, vastastikuse tunnustamise lepingutes osalemine). Läbi riigi osaluse riigi mõõteetalonide arendamisel tagab usaldusväärsuse, mida aktsepteeritakse ka väljaspool Eestit. Rahvusvaheline hea tava näeb ette, et riigil on oma mõõtmiste valdkonna arendamiseks keskasutus või instituut, mis täidab riigi ülesandeid, osaledes rahvusvahelistes organisatsioonides ning arendus- ja koostööprojektides. AS-i Metrosert ülesanne on pakkuda kasutada võimalikult laias valikus usaldusväärseid metroloogiateenuseid siseriiklikult ettevõtjatele ja ka mõõtmisteenuseid vajavatele riigiasutustele eesmärgiga tagada kiirem ja soodsaim teenus, mis samas on aga kvaliteedi ja täpsuse mõttes rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel. Omanik peab oluliseks metroloogiateenuste osutamist riigile kuuluva äriühingu kaudu, sest eralaborid ei ole huvitatud pakkuma teenuseid, mis nõuavad algselt väga suuri investeeringuid ja mille hilisem 2 kasutajaskond ei ole väga suur. Eralaborid on spetsialiseerunud vähestele (kasumlikele) valdkondadele ja pakuvad ainult laia kasutusega teenuseid. Spetsiifiliste teenuste arendamine (nt kõrgel tasemel kalibreerimisteenus elektroonika- ja masinatööstusele, 3D mõõtmised jmt) nõuab lisaks riigietalonide olemasolule ka teadus- ja arendustegevuse kaasamist, mis samuti on AS-is Metrosert aastate jooksul heal tasemel väljakujunenud ning rahvusvahelisel tasemel tuntud ja tunnustatud. Riik soovib suurendada teadus- ja arendustegevuste osakaalu ettevõtetes riigi jaoks strateegiliselt olulistes valdkondades, kus hetkel puudub turul piisav teadus- ja arendusteenuste pakkumine2. Selleks on vajalik riigi sekkumine rakendusuuringute-alaste võimekuse loomiseks ja arendamiseks. Riigi sekkumise tulemusena kasvab ettevõtjate vajadusest lähtuv rakendusuuringute kvaliteet ja kättesaadavus ning kaasatakse senisest rohkem rahvusvahelist teadmust ning rahastust. Eeskujuks sarnase sekkumise puhul on teiste riikide loodud riigi osalusega rakendusuuringute (uurimis- ja tehnoloogia) keskused (Research and Technology Organisation), mille omavahelisest võrgustumisest tekib omakorda lisandväärtust. Omanik seab AS-ile Metrosert ülesandeks: - täita rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel Eesti metroloogia keskasutuse ja riigietalonilabori ülesandeid ning väärismetalli proovi tõendaja ja riikliku nimemärgise registri pidaja ülesandeid vastavalt riigiga sõlmitud lepingule; - olla juhtiv rahvuslik ettevõte kõikides AS-i Metrosert poolt pakutavates kvaliteeditaristu teenusevaldkondades – metroloogia, sertifitseerimine, väärismetallide analüüs; - osaleda aktiivselt metroloogiaalases rahvusvahelises koostöös ja viia ellu Meetrikonventsiooni põhimõtteid rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi kasutamisel ja levitamisel; - tegeleda äriühinguga seotud tegevusvaldkondades teadus- ja arendustegevusega; - tagada iga-aastane äritulude kasv ja kasumlikkus, arendades ja laiendades AS-i Metrosert tegevusvaldkondi; - osaleda tegevusvaldkondadega seotud rahvusvahelises teadus- ja arenduskoostöös; - tuua asjakohastest rahvusvahelistest programmidest ja fondidest riiklikku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemile lisavahendeid; - luua ja arendada rakendusuuringute teenuseid järgmistes tegevusvaldkondades: bioväärindamine, droonitehnoloogiad, arukad transpordisüsteemid, vesinikutehnoloogiad, terviseandmed; ning teha selleks vajadusel koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolidega; - täita rakendusuuringute teostamise ülesandeid vastavalt põhikirjale. 2023. a lõpuks: - koostada tegevuskava (sh äriplaan, personalistrateegia, esialgsed hankeplaanid) rakendusuuringute valdkondade käivitamiseks AS-is Metrosert. Lisaks AS-i Metrosert poolt osutatavatele teenustele seab omanik äriühingu ülesandeks uute teenusevaldkondade arendamise, valdkondliku kompetentsi keskse koondamise ja levitamise ning kontaktide ja koostöövõrgustiku arendamise. Omaniku ootus on, et äriühing tagaks Eesti 2 TAIE arengukava fookusvaldkonnad ja Peer Review of the Estonian Research and Innovation System (2019) 3 ühiskonnale ja ettevõtlusele oluliste metroloogia- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalse arendustegevusega seotud teenuste kättesaadavuse ja kõrge kvaliteedi parima võimaliku tehnika ja säästliku ressursikasutusega, töökorralduse pideva parendamise ning töötajate kindlustamisega nende tööks vajalike teadmiste, oskuste ja vahenditega. Finantseesmärgid Kasumlikkus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandega“. Omakapitali hinna määramisel võetakse aluseks sarnases sektoris tegutsevate ettevõtete keskmine riskitase, arvestatakse AS-i Metrosert spetsiifikat, turuolukorda ning konkurentsiseaduse ja Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud regulatsioonidega. Kuna Eesti Vabariik omanikuna finantseerib AS-i Metrosert osa äriühingu tegevusest läbi sihtotstarbelise eraldise, siis on omaniku esmane ootus teenuste osutamise kvaliteet (eelkõige metroloogia- ja rakendusuuringute teenuste ja väärismetalltoodete proovi tõendamise valdkonnas) ja alles seejärel minimaalse omakapitali hinna järgimine. Riik omanikuna ei oota turupõhist keskmist tootlust äriühingu poolt läbiviidud mittemajandustegevusega seotud teadus-ja arendustegevuselt. Riik omanikuna ootab turupõhist tootlust AS Metrosert põhitegevusega seotud äritegevuse valdkondades. Olemasolevate äride kasvatamine ja uute ärivaldkondade arendamine võimaldab tagada ettevõtte pikaajalise kasvu ja kasumlikkuse. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringuid peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest ning riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid äriühingutesse ei tee. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Rakendusuuringute valdkonna lisandumisega seotud ümberkorraldused ei tohi mõjutada negatiivselt AS-i Metrosert olemasolevat omakapitali või omanik suurendab AS-i Metrosert omakapitali vastavas ulatuses. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt, ressursisäästlikult ning inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul viisil. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda 4 tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järkjärgulise parandamise poole. Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Omanikutulu (dividende) ei jaota need riigi osalusega äriühingud, keda riik ise läbi eelarve toetab (doteerib) ja/või teenust ostab. 5