Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022 määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine

Rahandusministeerium Maaeluministeerium 30.05.2023 nr 2-1/2023/2916 Riigi Tugiteenuste Keskus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022 määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine Austatud minister Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Raigo Iling 5594 1997 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 24.05.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruses nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames korraldatakse vähemalt lõike 11 punktis 1 nimetatud tegevust.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Toetatavad tegevused on: 1) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu projekteerimine ja ehitamine koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalvega; 2) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ost ja paigaldus.“; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vahendusasutus võib toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemise korral toetuse saaja taotluses toodud mõjuval põhjusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi, ületades lõikes 2 sätestatud perioodi, tingimusel, et projekti planeeritud tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2025.“; 4) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse arv „70“ arvuga „95“; 5) paragrahvi 11 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) taotleja osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või võrguteenust või on viimase kolme aasta jooksul ehitanud vähemalt 20 kilomeetri ulatuses kaabelsidevõrke või tema osad või aktsiad kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele;“; 6) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) taotleja on esitanud taotluse esitamise aastale eelneva majandusaasta aruande äriregistrile nõuetekohaselt ja tähtaja jooksul;“; 7) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 14 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse. See piirang kehtib ka taotlejatele, kes kuuluvad ühte kontserni või kes on üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses.“; 9) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse arv „40“ tekstiosaga „kuni 60“; 10) paragrahvi 16 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse hindamisse kaasab vahendusasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.“; 11) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „sama maakonna“; 12) paragrahvi 19 pealkirjast jäetakse välja sõnad „toetuse saaja avalduse alusel“; 13) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „alusel“ sõnadega „või vahendusasutuse algatusel“; 14) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel taotleda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu vähendamist konkreetses asutusüksuses.“; 15) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kui ilmneb vastuolu riigiabi reeglitega.“; 16) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Vahendusasutus kaasab lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumentide kontrolliks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.“; 17) paragrahvi 25 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „koos“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning“; 18) määrust täiendatakse 13. peatükiga järgmises sõnastuses: „13. peatükk Määruse rakendamine § 34. Määruse rakendamine 2023. aasta juunis vastu võetud § 7 lõike 4 ja § 19 lõike 31 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 19. juulist 2022. a.“.  24.05.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine on tingitud toetusmeetme elluviimisel tekkinud praktilistest olukordadest, millest tulenevalt vajavad määruse sätted täpsustamist. Pärast määruse muudatuste jõustumist jätkub toetusmeetme elluviimine ning kuulutatakse välja 2. taotlusvoor toetuse andmiseks. Olulisemate muudatustena suurendatakse toetuse osakaalu kuludes seniselt 70%-lt 95%-le ning täpsustatakse toetuse taotlejale esitatavaid nõudeid. Lisaks täpsustatakse toetuse andmise otsuse muutmisega seonduvaid sätteid, muudetakse paindlikumaks toetuse rahastamise eelarve jaotamine kohalike omavalitsuste vahel ning täpsustatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaasamist toetusmeetme elluviimisse. Kehtiva määruse alusel on läbi viidud üks taotlusvoor 2022. aastal. Kahe sätte muudatused hakkavad kehtima tagasiulatuvalt ning mõjutavad juba antud toetuste kasutamist selliselt, et oleks vajaduse korral võimalik paindlikumalt muuta taotluse rahuldamise otsuseid toetuse saajate või vahendusasutuse algatusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel 5594 1997, [email protected]) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) toetuste rakendamise osakonna elukestva õppe ja IT- arenduse talituse juhataja Marge Kõiva ([email protected]), teenusekoordinaatori Aali Lilleoru ([email protected]) ja toetuste arendamise osakonna õigusüksuse juristi Kerli Brandtiga. Eelnõu kohta tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 18 punktist. Punktiga 1 muudetakse § 5 lõike 1 sõnastust. Muudatuse eesmärk on täpsustada toetatavaid tegevusi käsitleva sätte sõnastust. Kehtiva määruse seletuskirjas on selgitatud, et toetust antakse juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks ja juhul kui sellega kaasneb aktiivseadmete paigaldamine, antakse toetust ka nende paigaldamiseks. Aga kuna kehtiva määruse lõike 1 punktide 1 ja 2 vahel on sõna „või“, siis esitati mitu taotlust, milles sooviti toetust ainult aktiivseadmete paigaldamiseks olemasolevasse juurdepääsuvõrku. Kuna toetusmeetme eesmärk on eelkõige ikkagi uue passiivse taristu rajamine, siis ainult aktiivseadmete paigaldamine ei ole abikõlblik tegevus. Teenuste osutamiseks vajalike 1 aktiivseadmete ostmine ja paigaldamine ei ole kohustuslik, kui toetuste saaja seda lisaks passiivse taristu rajamisele teha ei taha. Küll aga ei ole abikõlblik ainult aktiivseadmete ostmine olemasolevasse võrku paigaldamiseks ning selle läbi olemasoleva passiivse taristu täiendamine. Punktiga 2 lisatakse §-i 5 lõige 11, mis hõlmab endas kehtiva määruse lõike 1 punkte 1 ja 2 uuendatud sõnastuses, aga sisuliselt sama tähendusega. Kombineerituna punktis 1 sätestatud muudatusega parandavad need § 5 õigusselgust. Punktiga 3 täiendatakse § 7 lõikega 4, millega antakse RTK-le õigus pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi pikemaks kui 24 kuud, kui toetuse saajal on selleks mõjuv põhjus ning selle aluseks on toetuse saajast mitteolenevad põhjused. Punktiga 4 suurendatakse toetuse osakaalu toetatavates kuludes 70 protsendilt 95 protsendile. Muudatus on vajalik tagamaks asustusüksuste suurem kaetus lairibataristuga. Mida suurem on toetuse saajate omaosalus, seda rohkem keskendutakse ainult tihedama asustustihedusega piirkondade katmisele, sh ühe küla, aleviku või asula piires. Samas kaugemal asuvad aadressid või hajakülad jäävad toetusega rajatavate juurdepääsuvõrkude ulatusest välja, kuna omaosaluse tagasiteenimine neisse kohtadesse võrku rajades on taotlejate jaoks ebatõenäoline. Punktiga 5 täpsustatakse toetuse taotlejale esitatavate nõuete punkti 2, mis sätestab peamised toetuse taotlejale esitatavad sisulised nõuded selle toetusmeetme puhul. Esiteks täpsustatakse punkti 2, lisades sinna lisaks üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamisele ka võrguteenuse osutamise. Võrguteenuse all peetaks silmas elektroonilise side seaduse § 2 punktis 66 sätestatut, mille kohaselt võrguteenus on elektroonilise side teenus, mis seisneb elektroonilise side võrgu loomises, haldamises ning täielikus või osalises kasutada andmises elektroonilise side teenuse osutamiseks teistele sideettevõtjatele. Teiseks täiendatakse sidevõrkude ehitamise kogemuse nõuet selliselt, et sidevõrke peab olema ehitatud viimase kolme aasta jooksul vähemalt 20 kilomeetri ulatuses. Seda kogemust mõõdetakse kaabelsidevõrkude rajamise puhul, st taotleja peab tõendama, et on rajanud uusi kaabesidevõrke viimase kolme aasta jooksul vähemalt 20 kilomeetrit. Kohalike omavalitsuste omanduses oleva taotleja nõue ei muutu. Jätkuvalt on taotlejal vaja täita vähemalt üks punktis 2 nimetatud nõuetest. Punktiga 6 lisatakse § 11 punktina 51 täiendav nõue – selle kohaselt peab taotleja olema taotluse esitamise aastale eelneva majandusaasta aruande esitanud äriregistrile nõuetelekohaselt ja tähtajal. Täiendus on vajalik hindamaks toetuse taotleja raskustes olekut vastavalt riigiabi reeglitele. Kui taotlejal on majandusaasta aruanne tähtajaks esitamata, ei ole vahendusasutusel võimalik hinnata, kas taotleja on raskustes olev ettevõtja või mitte. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 2 punkt 10, mille kohaselt peab taotlus sisaldama andmeid, mille alusel saaks veenduda kulu asjakohasuses ja säästlikkuses läbiviidava tegevuse 2 suhtes. Kuna toetust makstakse kuludokumentide põhjal, siis pole sellel punktil lisaväärtust ning see tuleks selguse huvides välja jätta. Punktiga 8 täiendatakse § 14 lõiget 6 ning täpsustakse, et piirang, mis lubab taotlejal esitada ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse, kehtib ka nendele taotlejatele, kes kuuluvad ühte kontserni või kes on üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju „võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.“ Kõnesoleva toetusmeetme puhul on piirangu eesmärk tagada, et omavahel seotud taotlejad ei esitaks ühes omavalitsuses mitut taotlust ega kahjustaks sellega sätte algselt eesmärki tagada madal halduskoormus vahendusasutusele. Samuti on see täiendus oluline tagamaks taotlejate võrdset kohtlemist selle piiranguga seoses. Paragrahvi 14 lõike 6 esimeses lauses parandatakse grammatikaviga. Punktiga 9 pikendatakse § 15 lõikes 1 sätestatud taotluse menetlemise tähtaega 40 tööpäevalt 60 tööpäevale. Muudatus on vajalik, kuna senine kogemus näitab, et taotlejad taotlevad toetusi väga tihti samadele aadressidele ning sellest tulenevate kattuvuste selgitamine ja paremusjärjestuste koostamine koos toetuse taotlejatega suhtlemisega võtab kaua aega. Samuti on vaja täiendatavat aega TTJA kaasamiseks taotluste tehnilise poole analüüsimisse. Punktiga 10 muudetakse § 16 lõike 21 sõnastust selliselt, et TTJA-ga konsulteerimise asemel kaasatakse TTJA nõuetele vastavuse hindamisse alati, mitte vajadusel. Samuti täpsustatakse, et lisaks taotluse nõuetele vastavuse hindamisele kaasatakse TTJA ka taotleja nõuetele vastavuse hindamisse. TTJA roll taotleja nõuetele vastavuse hindamisel on seotud taotleja ja taotluse vastavuse hindamise nende aspektidega, mis puudutavad side valdkonda. Taotleja vastavuse hindamisel annab TTJA oma hinnangu § 11 punktis 2 nimetatud sideteenuste osutamise kohta ja sidevõrkude ehituse kogemuse olemasolu kohta. Taotluse vastavuse hindamisel annab TTJA hinnangu § 13 lõike 2 punktis 3 sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldusele ning selle vastavusele §-is 9 sätestatud tehnilisetel nõuetele. Punktiga 11 muudetakse paindlikumaks toetuse rahastamise eelarve jaotamine kohalike omavalitsuste vahel § 18 lõikes 2 märgitud juhul. Kui varem oli üle jääv raha võimalik ühelt kohalikult omavalitsuselt teisele ümber jaotada ainult ühe maakonna piires, siis nüüd maakondlik piirang kaotatakse. Muudatus on vajalik, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) ettenähtud eelarve maksimaalne kaetus toetuse andmise otsustega 2023. aasta lõpuks, mis on RRFi reeglite kohaselt viimane aeg teha investeerimisotsuseid. 3 Punktiga 12 muudetakse § 19 pealkirja, jättes välja sõnad „toetuse saaja avalduse alusel“. Muudatuse põhjuseks on, et paragrahvi sisu muutub selliselt, et lisaks toetuse saaja avaldusele on taotluse rahuldamise otsuse muutmine võimalik ka vahendusasutuse algatusel (vt järgmine punkt). Punktiga 13 lisatakse § 19 lõikesse 1 sõnad „või vahendusasutuse algatusel“, mis võimaldab vahendusasutusel algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu on otsuse muutmine vajalik. Näiteks võib selleks olla olukord, kus toetust saanud projekti kohta selgub hiljem, et tegelikult ei vasta projektiga liitumise võimaluse saavad aadressiobjektid riigiabi saamise reeglitele, st seal on juba olemas minimaalse võimekusega võrk või on see kavas sinna lähiajal rajada, kuid taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal ei olnud see asjaolu mingil põhjusel vahendusasutusele ja/või toetuse saajale teada. Punktiga 14 täiendatakse § 19 lõikega 31, millega antakse toetuse saajale õigus põhjendatud juhtudel taotleda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu vähendamist konkreetses asutusüksuses. Põhjendatud juhuks võib lugeda näiteks olukorra, kus toetuse saajast mittesõltuvatel põhjustel on tekkinud olukord, kus algsel kujul ei ole projekt enam teostatav. Lairibataristu toetusmeetmete puhul võib selliseks olukorraks olla see, kui algselt toetust saanud projekti puhul ehitab mõni teine sideettevõtja võrgu osaliselt või täielikult samadele aadressidele, kuhu seda plaanis ehitada toetuse saaja. Selline nn üleehitamise probleem on paljudes riikides, mis riigiabi kasutades rajavad lairibavõrke. Kuigi vastavalt riigiabi reeglitele küsib riik alati enne toetusmeetme elluviimist erasektorilt nende plaanide kohta, et vältida erainvesteeringute kahjustamist, siis tihti ettevõtjad ei anna seda infot või ei tea ka ise kindlalt oma järgnevate aastate plaane ning sellest tulenevalt ei saa seda infot ka riik. Aga pärast toetuse andmist konkreetses piirkonnas võib konkureeriv sideettevõtja alustada samas piirkonnas oma võrgu rajamist eesmärgiga tagada endale konkurentsieelis jne. Sellisel juhul võib toetuse saaja algselt plaanitud lairibavõrk osutuda tehniliselt keeruliselt teostatavaks ja/või majanduslikult mittetasuvaks (võrreldes algselt riigiabi taotledes tehtud kalkulatsioonidega). Punktiga 15 täiendatakse § 20 lõiget 2 punktiga 3, mille kohaselt võib vahendusasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks ka juhul, kui ilmneb vastuolu riigiabi reeglitega. Kuigi ka praegu kehtiva määruse puhul on riigiabi reeglite järgimine kohustuslik ning riigiabi reeglitega vastuolu korral tuleb vältida ebaseadusliku riigiabi andmist, on selguse huvides eraldi sätted vajalikud. Selle toetusmeetme puhul on peamiseks ebaseadusliku riigiabi olukorraks see, kui toetust antakse lairibataristu ehitamiseks piirkondadesse ja aadressidele, kus on juba olemas või kavas ehitada lairibataristu erainvestorite poolt ilma riigiabita või mõne teise toetusmeetme raames. Sellisel juhul ei vasta toetust saanud projekt enam riigiabi tingimustele ning selle taotluse rahuldamise otsus tuleks osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Punktiga 16 täiendatakse § 24 lõikega 51, milles sätestatakse TTJA kaasamine toetuse saaja esitatud maksetaotlusega seotud dokumentide kontrolli. 4 Punktiga 17 lisatakse § 25 lõikesse 3 täiendus, et kohapealne kontroll tehakse vajadusel lisaks toetuse saaja esindajale koos TTJA esindajaga. Punktiga 18 lisatakse määrusesse peatükk 13, mis koosneb ühest paragrahvist. Paragrahv 34 käsitleb määruse rakendamist. Paragrahv 34 on vajalik kahe muudatuse – eelnõu punktidega 3 ja 14 sätestatu – jõustamiseks tagantjärele alates 19. juulist 2022. See kuupäev on määruse eelmise redaktsiooni jõustumise kuupäevale järgnev kuupäev. Punktiga 3 muudetava § 7 lõike 4 ja punktiga 14 muudetava § 19 lõike 3 1 tagantjärele jõustamine on vajalik selleks, et võimaldada RTK-l vajaduse korral teha muudatusi juba tehtud taotluse rahuldamise otsustesse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna eelnõu muudab kehtivat määrust vaid väga väikeses ulatuses, on jätkuvalt asjakohane kehtiva määruse eelnõu seletuskirjas1 olnud Euroopa Liidu õigusele vastavuse analüüs. 4. Määruse mõjud Määruse muutmisega kaasnevad mõjud toetuse taotlejatele ja juba toetust saanud ettevõtjatele, kuid mõjud on positiivsed. Taotlejatele muutuvad neile esitatavad nõuded täpsemini arusaadavaks. Toetust saanutele muutub toetuse kasutamine ja sellega seonduvate võimalike tõrgete lahendamine paindlikumaks. Vahendusutusel on paremini võimalik teha otsuseid, et taotlejate muresid lahendada. Suureneb toetuse osakaal kuludes ning selle mõjul on võimalik viia juurdepääsuvõrk rohkemate aadressideni. Omaosaluse vähenemine vähendab ka toetuse saajate majanduslikke riske toetuse kasutamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse muutmine ei too kaasa täiendavaid kulusid võrreldes kuludega, mis on kirjeldatud kehtiva määruse eelnõu seletuskirjas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Samuti esitatakse 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/307f7ca0-0f47-490e-ae4c-46de075fa78a 5 eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 6