Vastus pöördumisele

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Teie 27.04.2023 [email protected] Meie 30.05.2023 nr 1.15-5/2023/2348-3 Vastus EHRL pöördumisele Austatud Ain Käpp Tänan, et pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole seoses käibemaksuseaduse muutmise eelnõuga, mille järgi kavandatakse alates 2025. aastast kaotada majutusteenustele seni kehtiv vähendatud käibemaksumäär 9 protsenti. Tunnustan Eesti Hotellide ja Restoranide Liitu konstruktiivse ja professionaalse partnerluse eest antud oluliselt majutussektorit puudutavas küsimuses. Ja tänan ka varasema hea koostöö eest. Valitsuse pikaajaline eesmärk on julgeoleku kindlustamine ning jätkusuutliku ja makromajandust tasakaalustava eelarvepoliitika tagamine. Euroopa ja ka Eesti on hetkel kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda peale teist maailmasõda, millest lähtuvalt tõstavad valitsusliidu osapooled riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3% tasemele SKP-st. Riigikaitse ja riigi rahandusliku olukorra parandamine eeldab maksutulude ümbervaatamist ja paratamatult ka valusate otsuste tegemist. Eesti maksukoormus peab võimaldama sõja ja selle kõrvalmõjudega kaasnevate kuludega toime tulla moel, et meie ühiskond ei satuks võlavangi. Peame oluliseks, et maksumuudatused oleksid enne otsustamist põhjalikult läbi analüüsitud, et vältida negatiivseid tagajärgi muudatuste jõustumisel sektori konkurentsivõimele ja maksude laekumise prognoosile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) oma vastuskirjas maksuseaduste muutmise eelnõule tegi ka konkreetsed ettepanekud, missuguseid aspekte tuleks täiendavalt analüüsida. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on nüüdseks esitatud Riigikogule menetlemiseks. Loodame, et Riigikogu menetleb eelnõud valdkonna eksperte ja turismisektori osapooli kaasates. MKM on valmis igakülgselt panustama nendesse aruteludesse. Turism on oluline eksportiv majandusharu, milles Eesti konkureerib välisturistide pärast mitte vaid Baltikumiga, vaid kogu Euroopaga. Seega võivad maksumäärade muudatused mõjutada ka Eesti kui reisisihtkoha konkurentsipositsiooni, välisturistide külastusi ja tehtavaid kulutusi, mis omakorda mõjutavad maksulaekumisi. Seetõttu on MKM ka oma vastuskirjas maksuseaduste muutmise eelnõule juhtinud tähelepanu vajadusele analüüsida maksude laekumise prognoosi, võttes arvesse ka teiste riikide, eelkõige Läti ja Leedu varasemaid kogemusi. MKM ja Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) töötavad igapäevaselt Eesti turismisektori Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 konkurentsivõime tõstmise nimel kavandades tegevusi kõigil olulisematel sihtturgude ja fookusteemade arendamisel ning lisaks ka töötades välja Eesti turismi arendamise pikka visiooni. Tegevused lähtuvad turismistrateegia 2022–2025 eesmärgist taastada turismi 2019. a tasemele, viies samal ajal läbi sektori kolmikpööre ehk arendades sektori innovatsioonivõimekust, digitaliseerimist ja kestlikkust. Turismistrateegia tugineb 3 sambale, milleks on toote- ja sihtkohaarendus, nõudluse taastamine ja ühenduste tagamine. Turismistrateegia toote- ja sihtkoha arendamise sammas panustab turismisektori lisandväärtuse kasvatamisesse, mille eesmärgiks on digilahenduste suurem kasutuselevõtt turismisektoris (nt ettevõtete siseste protsesside, klienditeekonna jne digitaliseerimine), kõrgema kasumlikkusega tootearendustegevused, aga ka ressursiefektiivsuse arendamine ning tootlikkuse kasvatamine. Turundustegevuste eesmärk on suurendada huvi ja usaldust Eesti kui turismisihtkoha vastu kaugetel kui ka lähiturgudel riigi ja turismisektori positiivse kuvandi loomise kaudu ning aidata kaugematele turgudele ettevõtetel siseneda. Jätkame tööd ka transpordiühenduste parendamisel ja külastaja teekonna sujuvuse arendamisel juba Eestis olles ning info leidmise hõlbustamist. Samuti arendame kestlikku tootepakkumist, kuna paljudes riikides, eelkõige Skandinaavias, Saksamaal ja USAs on kestlikud tooted ja teenused klientide ootus ning sihtkoha valikukriteerium. Sihtturgude laiendamisel peavad Eesti sihtkohad ja ettevõtted investeerima turismitoodete arendusse, et viia need vastavusse uute sihturgude külastajate ootustega. Oluline on aina enam pöörata tähelepanu arendustegevustele ja turismisektori digitaliseerimisele ning energiasäästu investeeringutele mis võimaldab turismisektoril tulevikus protsesse efektiivsemaks muuta ja kulusid vähendada. Hetkel on sektorile avatud rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetusmeetme suursündmuste ja konverentside taotlusvoorud, sügisel on avanemas spordi- ja kultuurisündmuste taotlusvoor. Samuti on võimalik jooksvalt saada tuge suurkontsertide ja konverentside Eestisse toomiseks. Väljatöötamisel on turismisektori digilahendustega liitumise toetus. EIS pakub sektorile mitmekülgseid teenuseid, nt turismi digimentorlus koos digitaliseerimise teekaardiga, turismi ärimudelite mentorteenus, Green Key koolitussari ja tugi märgise taotlemisel, turismiteenuste välisturunduse koolitused. Peatselt on lisandumas uus turismiettevõtete teenusedisaini ja teenuste digitaliseerimise meistriklass, kestliku turismi mentorlus koos ettevõtte rohepöörde teekaardiga, sündmuskorraldajate, loodusturismi ettevõtjate, muuseumite ja kestlike sihtkohtade Green Destinations arenguprogrammid. Eesti piirkondade konkurentsivõime suurendamiseks toetame varasemast suuremas mahus Eesti erinevate regioonide turismiorganisatsioonide arendustegevusi ja üleminekut avaliku ning erasektori koostöömudelile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaat: Riigikantselei Külli Kraner 625 6409 [email protected] 2 (2)