Kiri

Riigikantselei Teie 29.03.2023 nr 2-5/23-00519, [email protected] 13.1/23-0134/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 30.05.2023 nr 24.1-1/2023/1802-3 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta“; 2) protokolliline otsus; 3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel. Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ..…….. 2023 nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta: 1.1 Eesti toetab algatuse eesmärki kiirendada ligipääsu kliimaneutraalsetele tööstustehnoloogiatele Euroopa Liidus ning suurendada nende tootmisvõimekust selleks, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. 1.2 Eesti soovib, et määruses oleks välja toodud konkreetne mehhanism kliimaneutraalse tööstuse määruse rakendumisalasse kuuluvate puhaste tehnoloogiate nimistu kaasajastamiseks tulevikus, võttes arvesse erinevate liikmesriikide vajadusi ning tehnoloogilist arengut. 1.3 Pooldame Euroopa Liidus riikide vahelise koostöö suurendamist süsinikdioksiidi säilitamise teenuste jaoks ning seeläbi oluliselt suurendada süsiniku ladestamise ja hoiustamise võimekust liikmesriikides. Toetame komisjoni ettepanekut seada liiduülene eesmärk 2030. aastaks CO2 hoiustamiseks. 1.4 Eesti toetab turuküpsete süsiniku taaskasutuse tehnoloogiate lisamist rohepöördeks vajalike tehnoloogiate nimistusse. 1.5 Peame oluliseks viia kliimaneutraalse tööstuse määruse sisu ja rakendumisala suhtes läbi majanduslik, sotsiaalne ja keskkondliku mõjuhinnang ning sellele tuginedes määrust korraliselt ajakohastada. 1.6 Eesti toetab määruse rakendusalasse jäävate kliimaneutraalset tehnoloogiatega seotud loamenetluste lihtsustamist ja lühendamist liikmesriikides. Siiski leiame, et juhul, kui tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning selle raames suuremahulised keskkonnauuringud, tuleks sellega täiendavalt arvestada ning anda liikmesriikidele mõningast paindlikkust. 1.7 Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon selgitaks nõuet hinnata pakkumuse sotsiaalmajanduslikku kasu, kestlikkust ja toimekindlust kliimaneutraalsete tehnoloogiatega seotud riigihangete läbiviimisel. Soovime, et Euroopa Komisjon annaks välja sellekohase juhise. 1.8 Eesti peab oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiate jaoks vajalike oskuste arendamisel tugineda olemasolevatele struktuuridele ja koostöövormidele nagu näiteks Erasmus+ programmi konsortsiumiprojektide lähenemine ning eelistaksime mitte luua määruses pakutud täiesti uut Euroopa kliimaneutraalset platvormi. 1.9 Peame vajalikuks määruses käsitleda seda, et määruse rakendusalas olevate kliimaneutraalsete tehnoloogiate kiirendatud kasutuselevõtuks vajalikud kriitilised toorained võiksid olla eelistatult Euroopa Liidu päritolu või Euroopa Liidus töödeldud. 1.10 Toetame ühtsete digitaalsete tööriistade nagu Ühtne Digivärav kasutamist piiriülese mõõtmega teenuste puhul. 2 Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3 Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määrus ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta” 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 16. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus) (COM(2023) 161 final), kohta. Uues algatuses määratakse kindlaks Euroopa puhta tehnoloogia selged eesmärgid 2030. aastaks. Eesmärk on suunata investeeringud strateegilistesse projektidesse kogu tarneahela ulatuses. Ettepanekuga suunatakse poliitiline fookus meetmete loomiseks kaheksa võtmetähtsusega EL kliimaneutraalse tehnoloogia1 arendamiseks. Need toetavad EL 2030. aasta eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 % võrra ja saavutada liidu kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Kliimaneutraalse tööstuse määruse eesmärk on tagada juurdepääs turvalisele ja kestlikule kliimaneutraalsete tehnoloogiate tarnele, mis tagab EL energiasüsteemi vastupidavuse ja uued töökohad ning seetõttu käsitletakse järgmisi põhistiimuleid kliimaneutraalse tehnoloogia tootmisse investeeringute tegemiseks: – investeerimiskindluse, poliitilise rõhuasetuse ja koordineerimise parandamine selgete eesmärkide ja järelevalvemehhanismide kasutusele võtmisega; – kliimaneutraalse tehnoloogia tootmisprojektide arendamisest tekkiva halduskoormuse vähendamine, sealjuures haldusnõuete tõhustamine, lubade väljastamise lihtsustamine, õiguskeskkonna testkeskkondade loomine ja teabele juurdepääsu tagamine; – turulepääsu lihtsustamine avaliku sektori nõudlusega seotud konkreetsete meetmetega riigihankemenetluste ja enampakkumiste ning tarbijate nõudlust erasektoris toetavate kavade kaudu; – süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide soodustamine ja edendamine, sealjuures CO2 säilitamiskohtade kättesaadavuse suurendamise kaudu; – innovatsiooni toetamine, näiteks regulatsiooni testkeskkondade abil; – oskuste edendamine loomaks kvaliteetseid töökohti kliimaneutraalsete tehnoloogiate valdkonnas; – kliimaneutraalse tööstuse partnerluste koordinatsioon. 1 Euroopa Komisjoni valitud kliimaneutraalsete tehnoloogiate hulka kuulub kaheksa tehnoloogiat: fotogalvaanilised päikeseenergia ja päikesesoojusenergia tehnoloogiad, maismaa- ja avamere taastuvenergia tehnoloogiad, aku- ja salvestustehnoloogiad, soojuspumbad ja geotermilise energia tehnoloogiad, elektrolüüsijad ja kütuseelemendid, säästev biogaas ja biometaan, süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiad ning võrgutehnoloogiad. 1 Üleminek kliimaneutraalsele ja kestlikule majandusele ning sellele vastav energiasüsteemi uuendamine pakuvad märkimisväärseid võimalusi kliimaneutraalsete tehnoloogiasektorite arendamiseks ning kvaliteetsete töökohtade ja majanduskasvu loomiseks. Peamiste masstoodetud kliimaneutraalsete tehnoloogiate ülemaailmne turg peaks 2030. aastaks kolmekordistuma ja selle aastaseks väärtuseks on kujunemas ligikaudu 600 miljardit eurot. Euroopa Liidu partnerid ja konkurendid on sellest võimalusest kinni haaranud ja rakendavad ambitsioonikaid meetmeid (muuhulgas ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku kaalutlustel), et kindlustada märkimisväärne osa sellest uuest turust. Kliimaneutraalsed energiatehnoloogiad on ka tugevate geostrateegiliste huvide keskmes ja üleilmse tehnoloogilise konkurentsi seisukohast määrava tähtsusega. Riigid on väga huvitatud sellest, et tagada kõige arenenumate energiatootmise tehnoloogiate tarnimine ja juhtida üleminekut puhtale energiale. Seetõttu teevad muud maailma piirkonnad suuri investeeringuid ja võtavad kasutusele meetmeid, et tugevdada oma tootmisvõimekust. Näiteks Ameerika Ühendriikide inflatsiooni vähendamise õigusaktiga kaasatakse 2032. aastaks üle 360 miljardi USA dollari; Jaapani rohepöörde kava eesmärk on koguda rohevõlakirjade abil kuni 20 triljonit Jaapani jeeni (umbes 140 miljardit eurot). Ka India on esitanud tootmisega seotud stiimulite kava, et suurendada konkurentsivõimet sellistes sektorites nagu päikesepaneelid ja akud. Ühendkuningriik, Kanada ja paljud teised on samuti esitanud oma kliimaneutraalsetesse tehnoloogiatesse investeerimise kavad. Selles kontekstis esitati komisjoni 1. veebruari 2023. aasta teatises roheleppe tööstuskava kohta2 terviklik kava Euroopa kliimaneutraalse tööstuse konkurentsivõime täiustamiseks ning kliimaneutraalsusele kiire ülemineku toetamiseks. Kava koosneb neljast sambast: i) prognoositav ja lihtsam regulatiivne keskkond, ii) kiirem juurdepääs rahastusele, iii) oskuste edendamine ning iv) avatud kaubandus tarneahelate vastupidavuse tagamiseks. Määrus sisaldab meetmeid eesmärgiga tagada: a) et 2030. aastaks läheneb lisas loetletud strateegiliste kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmisvõimsus liidus vähemalt 40%-le Euroopa Liidu iga-aastasest kasutuselevõtu vajadusest vastavate tehnoloogiate osas, mis on vajalikud liidu 2030. aasta kliima saavutamiseks ja energia eesmärkideks; b) ühtsele turule lastud kliimaneutraalsete tehnoloogiate vaba liikumine. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ([email protected]; 625 6368), majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran ([email protected]; 5853 7705) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected]; 625 6353). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sille Kraam ([email protected]; 625 6495). Valdkonda reguleerib raamdokument Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil), tööstuspoliitika roheline raamat (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 21. detsembril 2017. a pikaajalise perspektiiviga (kuni aastani 2030) strateegiadokument soovitustega Eesti tööstuspoliitika arendamiseks), Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021– 2035 (heaks kiidetud Valitsuskabineti 15. juuli 2021. a istungil), Eesti seisukohad Euroopa 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“, Brüssel (COM(2023) 62 final, 1.2.2023). 2 Komisjoni teatise „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2019. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14. oktoobri 2019. a istungil) ja Eesti seisukohad Nõukogu määruse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte asutamise kohta, Nõukogu määruse Euroopa Horisondi ühisettevõtete asutamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse liidu osalemise kohta Euroopa metroloogia partnerluses (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. mai 2021. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. juuni 2021. a istungil). Seisukohtade koostamisel on arvestatud Eesti seisukohtadega Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2020 a. istungil); Eesti seisukohtadega Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil) ning Euroopa rohelise kokkuleppe raamseisukohtadega (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. juunil 2020. a istungil). 2. Sisu ja võrdlev analüüs Algatus koosneb kümnest peatükist. I peatükis on sätestatud käesoleva määruse eesmärgid ja reguleerimisese. Määruse eesmärgid on kvantifitseeritud üldiseks võrdlusaluseks, tagamaks, et 2030. aastaks jõuab lisas loetletud strateegiliste kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmise võimsus liidus vähemalt 40 %-ni liidu iga-aastasest kasutusvajadusest või sellele lähedale. Võrdlusalus väljendab üldist poliitilist eesmärki strateegiliste kliimaneutraalsete tehnoloogiate ja üldise energiasüsteemi puhul suure vastupanuvõime saavutamiseks, võttes arvesse vajadust tegutseda selle eesmärgi saavutamise nimel paindlikul ja mitmekesisel viisil. I peatükis selgitatakse ka õigusaktis kasutatud mõisteid, sh tehnoloogiate kontseptsiooni. Määrusega kehtestatakse seitsmest sambast koosnev raamistik, et tugevdada Euroopa kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmise ökosüsteemi konkurentsivõimet. Eelkõige on määruses sätestatud tingimused, mida on vaja, et edendada tehnoloogia tootmisprojekte, lihtsustada haldusmenetlusi ja loamenetlusi ning määrata kindlaks strateegilised kliimaneutraalse tehnoloogia projektid (1. sammas). Määrusega sätestatakse tingimused, et suurendada CO2 sisestusvõimekust (2. sammas) ning stimuleerida nõudlust kliimaneutraalsete tehnoloogiate järgi (3. sammas). Sellega luuakse raamistik tagamaks oskusliku tööjõu olemasolu sektoris (4. sammas) ja edendada innovatsiooni (5. sammas), luuakse juhtimisstruktuur (6. sammas) ning raamistik kõnealuste meetmete rakendamise järelevalveks (7. sammas). II peatüki sisuks on tingimuste loomine kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmiseks. Jaotis 1 seab sisse lihtsustatud lubade andmise protsessid kliimaneutraalse tehnoloogia tootmisprojektide jaoks, sh riikliku pädeva asutuse määramise, mis tegutseb ühtse kontaktpunktina lubade kooskõlastamisel, nõustamisel ja dokumentide saamisel. Liikmesriigid nimetavad riikliku pädeva asutuse ühtseks kontaktpunktiks, kes vastutab lubade väljastamise koordineerimise ja lihtsustamise eest, juhendab ettevõtjaid ning tagab, et teave on üldsusele kättesaadav ja et kõiki dokumente saab digitaalselt esitada. Määrusega kehtestatakse üksikasjalikud ajakavad loamenetluste jaoks, lähtuvalt arendatava projekti olemusest. Ettepanek on kooskõlas lubade väljastamist käsitlevate liidu õigusaktidega, nt taastuvenergia 3 direktiiv (EL) 2018/2001,3 üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlev määrus,4 gaasidirektiiv,5 nõukogu määrus taastuvenergia kasutuselevõtu lubade kohta,6 ettepanek taastuvenergia direktiivi REPowerEU muudatuse kohta,7 kiibimääruse ettepanek8 ning kriitilise tähtsusega toorainete õigusakti ettepanek. Kiiremad loamenetlused ei piira keskkonnamõju hindamist ja lubade väljastamist, nagu on sätestatud ELi õiguses. 2 jaos kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad strateegiliste kliimaneutraalse tehnoloogia projektide valikut ja rakendamist. Strateegiliste projektide valiku kriteeriumid hõlmavad projekti panust liidu energiasüsteemi tehnoloogilisse ja tööstuslikku vastupanuvõimesse ja/või ELi kliimaneutraalse tööstuse tarneahela konkurentsivõimesse. Määruses määratakse kindlaks projektide puhul kohaldatavad menetlused, mille alusel taotletakse liikmesriikides strateegilise tehnoloogia projektina tunnustamist. Strateegilisi kliimaneutraalse tehnoloogia projekte käsitatakse esmatähtsatena, et tagada neile load kõige kiiremate menetluste abil kooskõlas riiklike ja ELi õigusaktidega, ning määratakse kindlaks lubade väljastamise prognoositavad tähtajad. Samuti võidakse neid käsitada lubade väljastamisel ülekaaluka avaliku huviga seotud projektidena, kui täidetud on ELi õigusaktides sätestatud tingimused. Liikmesriigid võtavad riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata meetmeid, et kiirendada strateegilistesse kliimaneutraalse tehnoloogia projektidesse tehtavaid erasektori investeeringuid ja suurendada nende mahtu selliste projektide rakendamise kiirendamiseks. Strateegiliste kliimaneutraalse tehnoloogia projektide arendajad saavad VII peatükiga loodud Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia platvormi kaudu ka rahastamisalast nõu. III peatüki sisuks on seada liidu 2030. aastaks luua võimekus hoiustada 50 miljonit tonni CO2 aastas ja luua liidu ühtne turg süsinikdioksiidi säilitamise teenuste jaoks. See hõlmab paremat teavet nafta- ja gaasitootmiskohti käsitlevate geoloogiliste andmete kohta, käimasolevate või järgmiseks viieks aastaks kavandatavate CO2 kogumise projektide kohta ning vastavate sisestus- ja säilitusvõimekuse vajaduste hindamist. Strateegilised kliimaneutraalse tehnoloogia projektid CO2 säilitamiseks, mis viiakse ellu ELi territooriumil ning mille eesmärk on tagada 2030. aastaks või varem operatiivselt kasutatav CO2 sisestusvõimekus ja mille jaoks on taotletud süsinikdioksiidi ohutu ja püsiva maapõues säilitamise luba kooskõlas direktiiviga 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 45). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94). 6 Nõukogu 22. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36). 7 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (COM(2022) 222 final, 18.5.2022). 8 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa pooljuhiökosüsteemi tugevdamiseks (kiibimäärus) (COM(2022) 46 final, 8.2.2022). 4 2009/31/EL,9 saavad toetust liikmesriikide ametiasutustelt. Direktiivi 94/22/EÜ10 alusel loa saanud nafta ja gaasi tootjate panuse abil on eeldatavasti võimalik saavutada liidu tasandi 2030. aasta eesmärk. IV peatüki eesmärk on kiirendada kliimaneutraalsete tehnoloogiate turulepääsu. See saavutatakse peamiselt meetmetega, mille eesmärk on aidata avaliku sektori asutustel luua ja säilitada stabiilne üldsuse nõudlus kliimaneutraalsete tehnoloogiate järele, näiteks riigihankemenetluste ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu oksjonitega. V peatükk käsitleb oskuste edendamist, et luua kvaliteetseid töökohti kliimaneutraalsete tehnoloogiate valdkonnas. Praeguse tööjõu ja oskuste nappusega ning oskuste mittevastavusega tööturu vajadustele toetab komisjon Euroopa oskuste akadeemiate loomist, millest igaüks keskendub kliimaneutraalsele tehnoloogiale ja mis teevad koostööd liikmesriikide, tööstusharu, sotsiaalpartnerite ning hariduse ja koolituse pakkujatega, et koostada ja võtta kasutusele haridus- ja koolituskursused, millega tagada töötajatele kliimaneutraalse tehnoloogia tööstusharude jaoks vajalik ümber- ja täiendõpe. Loodav Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia platvorm aitaks tagada kliimaneutraalsete tehnoloogiate jaoks vajalike oskustega inimeste teket ja hõlmab rohkem naisi ja noori. VI peatükis sätestatakse kliimaneutraalse tehnoloogia testkeskkondade loomine, et edendada innovatsiooni kliimaneutraalse tehnoloogia valdkonnas. Ettepanekuga nähakse ette regulatsiooni testkeskkondade loomine, et katsetada piiratud aja jooksul uuenduslikke kliimaneutraalse tehnoloogia tooteid kontrollitud keskkonnas. VII peatüki sisuks on juhtimisstruktuurid. Luuakse Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia platvorm, mille kaudu koordineerib komisjon eespool nimetatud meetmeid liikmesriikidega ja kaasab väliseksperte. Platvormi seotud tegevused hõlmavad eelkõige haldusmenetluste ja loamenetluste lihtsustamist, sealhulgas ühtseid kontaktpunkte [artikkel 4], strateegilisi kliimaneutraalse tehnoloogia projekte [artikkel 11], rahastamise kooskõlastamist [artikkel 15], turulepääsu [artiklid 19, 20 ja 21], oskusi [artikkel 25], innovatiivse kliimaneutraalse tehnoloogia regulatsiooni testkeskkondi [artikkel 26] ning nõustamist puhta energia tehnoloogia konkurentsivõime kohta aastaaruannete koostamiseks riigi energialiidu olukorda käsitleva aruande alusel11. Lisaks võib platvormi raames arutada kliimaneutraalse tööstuse partnerlusi [artikkel 28] ja edendada Euroopa Liidu kliimaneutraalsetes sektorites tegutsevate ettevõtjate riikidevahelisi kontakte, eelkõige kasutades tööstusliitude tegevust. VIII peatükk sisaldab sätteid tarneahelate järelevalve kohta, et jälgida edusamme artiklis 1 nimetatud eesmärkide ja CO2 hoiustamise eesmärgi saavutamisel. See sisaldab samuti määruse kohaldamisega seotud üldiseid järelevalve sätteid. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3). 11 Riigi energialiidu olukorda käsitleva aruande alusel kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 35 ning artikli 35 lõike 2 punktiga m. 5 IX peatükk sisaldab sätteid, mis käsitlevad volituste delegeerimist, muude õigusaktide (sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/172412 ja direktiiv 2013/34/EL13) muudatusi, komisjoni aruandlust Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse hindamiseks ning määruse jõustumist ja kohaldamist. Lisa. Strateegilised kliimaneutraalsed tehnoloogiad Lisas loetletud tehnoloogiad lähtuvad kolmest peamisest kriteeriumist: 1) tehnoloogilise valmiduse tase, 2) panus CO2 heite vähendamisse ja konkurentsivõimesse, 3) varustuskindluse riskid. Need valiti välja, lähtudes kliimaneutraalse tööstuse määruse üldeesmärgist suurendada ELis kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmisvõimsust, eelkõige tehnoloogiate puhul, mis on kaubanduslikult kättesaadavad ja millel on hea potentsiaal kiireks kasutuselevõtuks. Tehnoloogilise valmisoleku taseme esimene kriteerium (TRL) tuleneb tehnoloogiate küpsuse hindamise metoodikast ja tugineb Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) kasutatavale klassifikatsioonile. Määruse reguleerimisala hõlmab valdavalt neid kliimaneutraalseid tehnoloogiaid, mis kuuluvad TRL 8 (esmane kommertskasutus, täielik kasutuselevõtt lõplikul kujul) või kõrgemasse tasemesse. Teine CO2-heite vähendamise ja konkurentsivõime kriteerium määratleb need kliimaneutraalsed tehnoloogiad, mis prognooside kohaselt peaksid andma olulise panuse 2030. aasta Fit-for-55 eesmärgisse vähendada kasvuhoonegaaside netoheiteid vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kolmas kriteerium seotud impordi- ja tarnekindlusega, mis tagab liidu energiasüsteemi tehnoloogilise ja tööstusliku vastupanuvõime. Nende kriteeriumide alusel valiti välja 8 kliimaneutraalset tehnoloogiat (fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergial ja päikese soojusenergial põhinevad tehnoloogiad; maismaa tuuleenergia ja avamere taastuvenergia tehnoloogiad; akude ja energiasalvestuse tehnoloogiad; soojuspumpade ja maapõueenergia tehnoloogiad; elektrolüüsiseadmed ja kütuseelemendid; säästva biogaasi ja biometaani tehnoloogiad; süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiad; võrgutehnoloogiad) ning nende komponentide vertikaalset väärtusahelat. Käesolev määrus jõustub pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Määruse eesmärk on kehtestada õigusraamistik, mis toetab kliimaneutraalsete energiatehnoloogiate tootmise arendamist Euroopa Liidus, et toetada liidu 2030. aasta CO2 heite vähendamise eesmärke ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki ning tagada kliimaneutraalsete tehnoloogiate varustuskindlus, mis on vajalik liidu energiasüsteemi vastupanuvõimeks. Üldeesmärk koosneb erieesmärkidest, milleks on soodustada investeeringuid kliimaneutraalsesse tehnoloogiasse (1. sammas), vähendada CO2 heidet (2. sammas), 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). 6 lihtsustada turulepääsu (3. sammas), edendada oskusi, et luua kvaliteetseid töökohti kliimaneutraalse tehnoloogia valdkonnas (4. sammas), toetada innovatsiooni (5. sammas) ja luua konkreetne struktuur nende eesmärkide saavutamiseks nii juhtimise kui ka järelevalve seisukohast (6. ja 7. sammas). Nõustume komisjoni poolt esile tooduga, et sobilik õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikkel 114, mis võimaldab liidul võtta meetmeid, mis suurendavad ühtlustamist, et luua liidus võrdsed võimalused, milles kliimaneutraalse tehnoloogia tootmine saab olla edukas, mis soodustab innovatsiooni ja lihtsustab rohepööret. Esiteks võimaldab erieesmärk tagada siseturu nõuetekohane toimimine ühtlustatud eeskirjade kehtestamisega kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmise suurendamiseks liidus tegeleda siseturu praeguse killustatusega, mis puudutab näiteks loamenetlusi kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootjatele. See suurendab ka õiguskindlust tootjatele, kes soovivad ehitada uusi või laiendada olemasolevaid tootmisrajatisi liidus, ning vähendab nende halduskoormust, lihtsustades ka juurdepääsu rahastamisele. Selle samba õiguslik alus on aluslepingu artikkel 114, millega on sätestatud võimalus võtta meetmeid, et tagada siseturu rajamine ja toimimine. Vähendamaks CO2 heidet liidus, on teise samba all määratud kindlaks liidu CO2 sisestusvõimekuse eesmärk ja selle saavutamiseks vajalikud meetmed. Kolmas erieesmärk kolmanda samba alusel, milleks on lihtsustada kliimaneutraalse tehnoloogia pääsu ühtsele turule, eeldab, et edendataks avaliku ja erasektori nõudlust kestlike toodete järele, muuhulgas tagades, et avaliku sektori ostjad kasutavad järjepidevalt kriteeriume, millega tagatakse hangitavate kliimaneutraalsete toodete kestlikkuse ja vastupanuvõime kõrge tase. Neljas erieesmärk on luua EL liikmesriikidevaheline koostoime ning edendada ühtlustatult oskuslikku, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muutustele reageerivaid tööturgusid üleminekul puhtale energiale. Innovatsiooni toetamine viienda samba alusel eeldab, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma tegevust testkeskkondade loomisel, et tagada ELis võrdsed võimalused katsetamiseks ning võimaldada samalaadseid erandeid liidu õigusest. Kuuenda ja seitsmenda sambaga luuakse ühtlustatud juhtimisstruktuur ja ühtsed järelevalvenõuded hindamaks edusamme kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmise suurendamisel. 3.2 Subsidiaarsus Nõustume Euroopa Komisjoni poolt algatuses välja tooduga, et liikmesriigid üksi ei suuda ettepaneku eesmärke saavutada, sest probleemid on piiriülesed ega piirdu üksikute liikmesriikide või liikmesriikide rühmadega. Pakutud meetmed keskenduvad valdkondadele, mille puhul annab liidu tasandil tegutsemine vajalike meetmete ulatuse, kiiruse ja mastaabi tõttu lisandväärtuse. Reageerimaks paremini ELi mõjutavale energiakriisile, peavad sidusrühmad võtma koostöös liikmesriikidega kiiresti ja koordineeritult ühiseid meetmeid. Võttes arvesse probleeme, mis on seotud kliimaneutraalsete tehnoloogiate kiirema kasutuselevõtuga, aitab ELi tasandil sekkumine koordineerida meetmeid, et tagada liidule vajalik täiendav kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmise võimsus ning vältida struktuurset sõltuvust. Lisaks eeldab süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine piiriülest ühtse turu lähenemisviisi, mis oleks 7 tulemuslik lahendus tööstusharude jaoks kõigis liikmesriikides, sh nendes, kus puudub CO2 säilitamisvõimsus. Nõustume algatuses esile tooduga, et EL tasandil võetavad meetmed võiksid juhtida Euroopa osalejaid ühise visiooni ja rakendamise suunas. See aitab tekitada mastaabi- ja mitmekülgsussäästu ning saavutada kriitiline mass kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmise laiendamiseks ELis, piirates samal ajal killustatust ja liikmesriike kahjustavat subsideerimisrallit. Liidu meetmeid on vaja valdkondades, mida on algatuses käsitletud järgnevalt: – Esimese samba („Investeeringute soodustamine“) puhul toetatakse algatusega ELis ulatuslikku tehnoloogilise võimekuse suurendamist, et arendada ja toota kliimaneutraalseid tehnoloogiaid ning edendada tootmisprojektide (sh strateegiliste projektide) koostamist, lihtsustades haldus- ja loamenetlusi. Need meetmed eeldavad tegevust ELi tasandil, et tagada ühtsel turul võrdsed võimalused. – Selleks et saavutada teise samba alusel liidus CO2 sisestusvõimekuse eesmärk, on vaja EL koordineeritud tegevust, mis toetab riiklikul tasandil võetavaid meetmeid. – Kolmanda samba („Turulepääs“) puhul saab meetmeid kiirendamaks kliimaneutraalsetesse tehnoloogiatesse tehtavaid investeeringuid, nõuetekohaselt kavandada ja rakendada vaid ELi tasandil, ning kuna kõnealused tootmisrajatised võivad teenindada siseturgu, tugevdada kogu ökosüsteemi ja tagada varustuskindlust. – Neljanda, oskuste edendamise, samba järgi koordineeritakse tegevusi, et tagada kliimaneutraalsele tööstusele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus ELis, toetades erialaste oskuste akadeemiate loomist ja luues Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia platvorm. – Viienda samba („Innovatsioon“) alusel luuakse testkeskkonnad, et tagada liidus kliimaneutraalsete tehnoloogiate innovatsiooniks võrdsed võimalused ja vajadusel sihtotstarbelised erandid liidu õigusest, vähendamata muid regulatiivseid eesmärke. – Kuuenda samba („Juhtimine“) alusel Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia platvormi loomine võimaldab komisjonil koordineerida määruse meetmeid koos liikmesriikidega, et tagada määruse ühtne kohaldamine ELis ja teadmiste jagamine. – Seitsmenda samba („Järelevalve“) osas tagab liidu koostöö, et kogutakse piisavalt võrreldavaid uurimisandmeid. Seeläbi saavad liikmesriigid ja komisjon ennetada ja vältida puudujääke ning võtta kasutusele meetmed, et tugevdada Euroopa puhta energia tehnoloogiate tootmise ökosüsteemi tulemuslikumalt kui oleks võimalik riiklike meetmetega. 3.3 Proportsionaalsus Nõustume algatuses esile tooduga, et ettepanek on kavandatud tugevdama Euroopa kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmise ökosüsteemi meetmetega, mis soodustavad investeeringuid ja edendavad nõudlust ning Euroopa tööjõu täiend- ja ümberõpet. Kuigi ettepanekust saavad kasu mitmesugused kliimaneutraalsed tehnoloogiad, mõjutab see enim kliimaneutraalsete tehnoloogiate ökosüsteemi osi, mis aitavad kõige rohkem kaasa 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele. Päikeseenergiale, akudele, energiasalvestamisele, tuuleenergiale, elektrolüüsiseadmetele ja kütuseelementidele, soojuspumpadele, biometaanile, võrkudele ning süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele keskendutakse põhjusel, et Euroopa 8 rohepöörde tagamiseks tuleb suunata meetmed strateegilise tähtsusega kliimaneutraalsetele toodetele ja -komponentidele. Strateegiliste kliimaneutraalse tehnoloogia projektide ja kliimaneutraalse tehnoloogia õigustiku testkeskkondadega võetakse kasutusele mehhanismid tagamaks Euroopa tööstuse pikaajaline konkurentsi- ja innovatsioonivõime tootmisvõimekuse, katsete ja eksperimentide katsekeskkondade, CO2 säilitamisvõimsust käsitlevate sätete ning strateegilistesse projektidesse ning idu- ja kasvufirmadesse ja VKEdesse tehtavate investeeringute riskide vähendamiseks. Liikmesriigid peavad tagama, et neile tootmisprojektide loamenetlused oleksid kiiremad kiirendamaks uue tootmisvõimsuse sisseseadmist ELi energiakriisi leevendamiseks ning vähendama seega nende ettevõtete kulusid ja koormust, kes soovivad suurendada oma puhta energia tehnoloogiate tootmisvõimsust Euroopas. 2. samba alusel kavatsetakse teha 2030. aastaks kättesaadavaks piisav CO2 sisestusvõimekus, kuna sellise taristu puudumine on kõige suurem kitsaskoht CO2 kogumisse investeerimiseks, sh sektorites, kus heidet on raske vähendada. Nafta- ja gaasitootjatel on selle võimsuse tagamiseks vajalikud varad, ressursid ja oskused. Koostööd tehes suudavad nad leida kõige kulutõhusamad projektid, et tagada enne nõudluse tekkimist vajalik sisestusvõimekus. Stiimulid 3. samba alusel on kavandatud viisil, et tagada stabiilne nõudlus kliimaneutraalsete tehnoloogiate järele, mis muudab ettevõtete jaoks majanduslikult atraktiivseks sihtotstarbeliste kliimaneutraalsete tehnoloogiate väga kestliku tootmise suurendamise. Stiimulitega tagatakse, et määrus ajendab suunama avaliku sektori vahendeid selliste tehnoloogiate toetamisele. EL suudab saavutada oma 2030. aasta kliimaeesmärgid vaid juhul, kui ta läheb kiiresti üle säästvatele kliimaneutraalsetele tehnoloogiatele. 4. samba meetmed kliimaneutraalsete tehnoloogiate oskuste valdkonnas võimaldavad ELil anda oma tööjõule võime panustada paremini puhtale energiale üleminekusse. 5. samba alusel regulatsiooni testkeskkondade loomisel kohaldatakse sobilikke kaitsemeetmeid, tagades, et mis tahes eranditega liidu ja riiklikust õigusest kaasnevad sobilikud leevendusmeetmed, mille abil saavutatakse innovatsiooni toetamisel ka muud võrdse tähtsusega regulatiivsed eesmärgid. Selleks et eespool nimetatud meetmetega saavutataks parimad võimalikud tulemused, luuakse 6. sambas juhtimisstruktuur, milles osalevad liikmesriigid ja komisjon, et koordineerida oma tegevust Euroopa energiajulgeoleku ja rohepöörde valdkonnas. 7. samba kohane järelevalve peaks tagama kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmise liidu tasandi eesmärgi ja CO2 säilitamise eemärkide saavutamine, üldisemalt aga käesoleva määruse kohaldamiseks ning liikmesriikide ja liidu vaheliseks infovahetuseks vältimaks võimalikke tarneahela häireid. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1 Mõju majandusele Euroopa Liidu vaates lubab eelnõu positiivset mõju majandusele, kuna ettepaneku eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet ja tööstusbaasi kliimaneutraalsete tehnoloogiate valdkonnas. Algatus suurendab puhta energia tehnoloogiat tootvate ettevõtjate õiguskindlust, käsitleb uute tootmisrajatiste rajamise loamenetluste lihtsustamist ja kiirendamist, suunab tähelepanu juurdepääsule rahastamisele, ning toob esile koolitatud tööjõu kättesaadavuse tähtsust. 9 Kliimaneutraalse tehnoloogia lahenduste pakkujatele annab see kindluse, et nende tegevus on kooskõlas EL-i rohepöörde eesmärkidega ning annab indikatsiooni tagatud nõudlusest. Kliimaneutraalsete tehnoloogiate ökosüsteemi tugevdamine võiks seotud tarneahelatele osutada positiivset mõju, kuid algatus ei loo selgeid eelduseid tehnoloogiate arendamiseks ning jääb suuniste osas üldsõnaliseks. Eestis on määruse kohaldamisalasse jääva majanduse14 osakaal sisemajanduslikust kogutoodangust hoolimata selle kasvatamise soodustamisele15 jätkuvalt väike. Leidub mõningaid lõpptoodete komponente valmistavaid ettevõtteid masinaehituse, elektroonika ja poolfabrikaatide valmistamise vallas. Samuti arendatakse elektri salvesteid ja uuritakse vesiniku muundamise ja süsiniku püüdmise tehnoloogiaid. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Energia kahasse läbi viidud uuring valis välja kaks tehnoloogiat, millel on kõige suurem potentsiaal hakata Eesti Energia pürolüüsitehastest süsinikdioksiidi (CO2) kinni püüdma. Teise näitena saab tuua ClimMITi16, mille esialgse analüüsi põhjal saaks vähendada süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiatega Eesti põlevkivitööstuse CO2 heitmeid Ida- Virumaal. Tehnoloogia piloteerimine nõuaks ülikoolide hinnangul ligikaudu 200 miljonit eurot. Järelpüüdmise tehases kasutatav tehnoloogia sõltuks Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis käimasoleva RITA programmi projekti ClimMIT tulemustest (selgus ühe tonni CO2 püüdmise ja kasutamise või ladustamise hind). Siiski tuleb esile tuua, et mitmed strateegiliseks peetud tehnoloogiad ei ole veel tööstuslikuks kasutuselevõtuks küpsed. Kuna Euroopa Komisjon pidas algatuse esitamist kiireloomuliseks, et suurendada kliimaneutraalse tehnoloogia tootmisvõimsust Venemaa poolt Ukrainas algatatud sõja ja USA ning Hiina toetusmeetmete kontekstis, ei teostatud algatusele mõjuhinnangut, ei läbitud õiguskontrollikomiteed ega teostatud veebipõhist avalikku konsultatsiooni. Analüüsi ja kõik seda kinnitavad tõendid kavatseb komisjon esitada oma talituste töödokumendis, mis avaldatakse hiljemalt kolme kuu jooksul (eeldatavasti juunis 2023. aastal) pärast ettepaneku avaldamist. 4.2 Mõju riigieelarvele Kliimaneutraalse tööstuse eelnõuga ei kaasne otseseid mõjusid Eesti riigieelarvele, kuid selle kaudne mõju maksulaekumisele läbi vahendite ümbersuunamise ELi ühtsel turul võib olla pikas vaates oluline, sõltuvalt sellest, mil määral Eesti ettevõtted nimetatud strateegiliste tehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtul tegutsevad. Siiski, algatuses esitatud kasust osa saamiseks võib olla vajalik eraldada vahendeid riigieelarvest kliimaneutraalsete tehnoloogiate väärtusahelate toimivusele kaasa aitamiseks või sellega seotud turutõrgete leevendamiseks. Samuti võib riigieelarvesse tekkida kulusid seoses eelnõus pakutud Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia platvormi loomisega ja selles osalemisega ning uute tehnoloogiate õigusruumi ja standardite loomisega. 14 Fotogalvaanilised päikeseenergia ja päikesesoojusenergia tehnoloogiad, maismaa- ja avamere taastuvenergia tehnoloogiad, aku- ja salvestustehnoloogiad, soojuspumbad ja geotermilise energia tehnoloogiad, elektrolüüsijad ja kütuseelemendid, säästev biogaas ja biometaan, süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiad ning võrgutehnoloogiad 15 Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava, 2021-2035 16 TalTechi ja Tartu Ülikooli ühine CCS (süsiniku püüdmise ja ladestamise) ja CCU (süsiniku püüdmise ja taaskasutuse) tehnoloogiate uuring, mis lõppes 2021. aastal 10 Hetkel on teada, et ettepanekuga loodud Euroopa kliimaneutraalse platvormi kavatseb komisjon toetada ELi eelarve rubriigist 7 kokku 5,130 miljoni euroga. See teeb aastaseks kuluks 1,026 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni kureeritava platvormi töötajad vastutavad käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest, mis on seotud Euroopa kliimaneutraalse platvormi ja kliimaneutraalse tööstuse akadeemiatega. Lisaks prognoositakse ettepanekus 125 000 euro ulatuses lisakulusid Euroopa Komisjonile komiteede korraldamiseks. Algatusega seotud tegevuskulude rahastamist kavatseb komisjon toetada kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku (2021 kuni 2027. aastani) rubriigi "Kaupade ja teenuste siseturu toimimine ja arendamine" eelarvest. Selleks et teha uuringuid ja andmeanalüüse algatuse ja turusuundumuste jälgimiseks ning saada ajakohaseid andmeid kliimaneutraalse tehnoloogia tarneahelate kohta, et lahendada käesoleva määrusega seotud küsimusi, eraldatakse 720 000 euro suurune eelarve. Ettepanekuga toetatakse kliimaneutraalse lähedasi tööstusakadeemiaid stardirahaga 3 miljoni euroga ELi saastevaba vesiniku ühisettevõtte eelarvest ja 2,5 miljoni euroga ühtse turu programmi VKEde samba eelarvest. Laiaulatuslikku rahastust strateegiliseks peetud tehnoloogiatele ega neid võimaldavatele eeltingimustele ei algatusega ette ei nähta. 4.3 Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Eelnõuga kaasnevad otsesed mõjud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele seoses kliimaneutraalse tööstuse platvormi loomisega, mis peaks võimaldama komisjonil koordineerida kliimaneutraalsete tehnoloogiate meetmeid koos liikmesriikidega ning kaasata väliseksperte nt kliimaneutraalsetest tööstusharudest. See aga eeldab vastavate administratiivsete ja koordineerivate tööülesannete täitmist liikmesriikide poolt. Väikestele liikmesriikidele, nagu Eesti, tähendab iga uue struktuuri loomine täiendavat koormust, sest valdkonnaga tegelevate inimeste arv on piiratud. Eelnõuga seotud tegevused hõlmavad eelkõige haldusmenetluste ja loamenetluste lihtsustamist, sealhulgas ühtseid kontaktpunkte (artikkel 4), strateegilisi kliimaneutraalseid projekte (artikkel 11), rahastamise koordineerimist (artikkel 15), turulepääsu (artiklid 19, 20 ja 21), oskuseid (artikkel 25) uuenduslikke kliimaneutraalseid regulatiivseid katsetuskeskkondi (artikkel 26) ning nõu andmist puhta energia tehnoloogiate konkurentsivõimet käsitlevate aastaaruannete koostamiseks energialiidu olukorda käsitleva aruande raames, mis suurendab töökoormust riigiasutustele. Lisaks võivad komisjon ja liikmesriigid platvormi raames edendada riikidevahelisi kontakte ja koostööd Euroopa Liidus kliimaneutraalsetes sektorites tegutsevate ettevõtjate vahel eelkõige tööstusliitude kaudu. 4.4 Mõju keskkonnale Seoses kliimaneutraalsete tehnoloogiate kasutusele võtmisega peaks loodus- ja elukeskkond tänu puhtamate energiakandjate kasutuselevõtuga muutuma puhtamaks. Rakendamisel on oluline kliimaneutraalsete tehnoloogiate kiiremate menetlustähtaegade sisseseadmine. Näiteks artiklis 6 toodud kliimaneutraalse tehnoloogia arendamise projektide loastamise menetlustähtaeg on eelnõu kohaselt vähem kui 1 GW tootmisvõimsuse puhul 12 kuud (+1 kuu) ning üle 1 GW tootmisvõimsusega projekti puhul 18 kuud (+ 1 kuu). Põhjendatud juhtudel (erakorralised riskid töötajatele või elanike tervisele ja ohutusele, kaitsemeetmete 11 kehtestamine) võib loastamise menetlustähtaega pikendada 6 kuu võrra. Tegutsevate käitiste tootmisvõimsuse suurendamise korral on määruses toodud, et loastamine tuleb läbi viia vastavalt kaks korda kiiremini - alla 1 GW tootmisvõimsuse korral 6 kuu jooksul ning üle 1 GW võimsuse korral 9 kuu jooksul. Nende projektide ellu viimiseks on vaja teatud juhtudel keskkonnamõjude hindamist (edaspidi KMH), ehitusluba ning keskkonnakaitseluba (sõltuvalt projektist veeluba, õhusaasteluba, jäätmeluba või kompleksluba). KMH läbiviimisel tuleb arvestada pikema menetlusprotsessi ja ajakuluga, kuid selle abil välditakse ja vähendatakse olulist keskkonnamõju. Artikliga 7 nähakse ette, et määratud pädev asutus peab esitama arvamuse 30 päeva jooksul selle kohta, millist teavet ja mis ulatuses tuleb keskkonnamõjude hindamise aruandes esitada ning keskkonnaaruande avalikusega konsulteerimise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 45 päeva (erandjuhtudel pikendatav 90 päevani). Konsulteerimise tähtaeg on protseduuriliselt teostatav (Eestis on minimaalne tähtaeg 30 päeva), kuid seoses 30 päeva jooksul arvamuse esitamise nõudega võib osutuda vajalikuks selliste projektide korral väiksemate muudatuste tegemine KMH menetluses. Kitsaskohaks on ka see, et eelnõu rakendamisalasse jäävate tehnoloogiate tootmiseks ja käitlemiseks vajaliku kulu ning hilisema ümberkäitlemisega väärtusahela olemasolu ja tootja poolse vastutusega ei ole piisavalt arvestatud. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus 1. Eesti toetab algatuse eesmärki kiirendada ligipääsu kliimaneutraalsetele tööstustehnoloogiatele Euroopa Liidus ning suurendada nende tootmisvõimekust selleks, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selgitus: Ettepaneku eesmärk on suurendada Euroopa kliimaneutraalse tööstuse konkurentsivõimet ja kiirendada üleminekut kliimaneutraalsusele. Kava tugineb varasematele algatustele ja ELi ühtse turu tugevustele. Euroopa rohelise kokkuleppe alusel tunnustatakse meie konkurentsivõimelisse kestlikusse investeerimise eeliseid, luues õiglasem, keskkonnahoidlikum ja digitaalsem Euroopa. Algatuse tõukeks on USA ja Hiina pingutused arendada kliimasõbralike tehnoloogiate tootmist ning Euroopa Liidu sõltuvus nendest. Algatusega täiendatakse ka taastekava „REPowerEU“ meetmeid, mis olid esimene ELi meetmekava üleilmsete energiaturu tõrgete vastu, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse, et kujundada ümber Euroopa energiasüsteem, lõpetada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest ning leevendada kliimakriisi. Kokkuvõttes nähakse kliimaneutraalsete tehnoloogiate kiirendatud kasutuselevõtus suuremat energiasäästu, energiavarustuse mitmekesistamiste ja vähese CO2 heitega energia kiiremat kasutuselevõttu, kuid algatus ei arvesta piisavalt seda võimaldavate tarneahelate, majanduskeskkonna ja keskkonnakoormuse kitsaskohtadega. 2. Eesti soovib, et määruses oleks välja toodud konkreetne mehhanism kliimaneutraalse tööstuse määruse rakendumisalasse kuuluvate puhaste tehnoloogiate nimistu kaasajastamiseks tulevikus, võttes arvesse erinevate liikmesriikide vajadusi ning tehnoloogilist arengut. Selgitus: Kuna Euroopa Komisjon määras rakendumisalasse kuuluvate ehk määruse lisaga hõlmatud puhaste tehnoloogiate nimistu liikmesriikidega konsulteerimata ja mõjuanalüüsi läbi viimata, siis on alust arvata, et ilmselt täpsustub, milline on erinevate tehnoloogiatega seotud 12 tegelik rakendamispotentsiaal ja kiirus. Selguma peab suunatud nõudluse tingimustes kujunev majanduslik tasuvus ning ressursi- ja keskkonnakoorem, samuti võivad esile kerkida uued innovaatilised tehnoloogiad. Algatuse kitsaskohaks on see, et esile tõstetud tehnoloogiate arendamiseks napib nii Eestis kui ELis võtme eelduseid ja kuigi algatus suunab nendele tähelepanu, ei paku see lahendusi tõkete eemaldamiseks. Kliimaneutraalse algatusega uut täiendavaid rahalisi vahendeid tehnoloogiate arendamiseks ette ei nähta ei ELi ega riiklikul tasandil. Eelisarendatavates valdkondades tuleks siiski leida strateegilist rahastust nii tootmisüksuste ülesseadmisesse kui ka nende tootmisvõimsuste suurendamisse ning lisaks toetada rohetehnoloogiate kasutuselevõtu nõudlust tarbijate poolel. Need plaanid on näiteks ka soojuspumpade ja võrgutehnoloogiate (pingejaotlad) puhul väga olulised ja peame oluliseks otsida täiendavaid kaasrahastusvõimalusi antud valdkonnas. Propaanil põhinevate soojuspumpade tootmine peab lähiaastatel kiirelt hoogustuma, sest tulenevalt fluoritud kasvuhoonegaaside EL määrusest (plaanitud jõustuma 1. jaanuar 2024) ei tohi 2020-date aastate lõpust enam fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid soojuspumpasid turustada. Samal ajal on üle-euroopaliselt kasvav nõudlus soojuspumpade järele, paljuski tulenevalt RePowerEU-st. Nõudluse katmiseks on äärmiselt vajalik toetada antud valdkonnas nii tootmist (et tagada vajalik kogus propaaniga soojuspumpasid) kui ka tarbijaid, et tagada sujuv uuele tehnoloogiale üleminek ja samuti napib hulgas valdkondades tehnikuid ja oskustööjõudu. 3. Pooldame Euroopa Liidus riikide vahelise koostöö suurendamist süsinikdioksiidi säilitamise teenuste jaoks ning seeläbi oluliselt suurendada süsiniku ladestamise ja hoiustamise võimekust liikmesriikides. Toetame komisjoni ettepanekut seada liiduülene eesmärk 2030. aastaks CO2 hoiustamiseks. Selgitus: Eelnõus on tehtud ettepanek seada eesmärk üle ELi 2030. aastaks luua võimekus hoiustada 50 miljonit tonni CO2 aastas ja luua liidu ühtne turg süsinikdioksiidi säilitamise teenuste jaoks. Eesti saab seda sihti toetada arvestades kliimaneutraalsuse eesmärki ja vajadust suurendada süsiniku kogumise ja säilitamise (CCS) võimekust liidu üleselt. Toetame, et komisjon soovib pöörata enam tähelepanu CO2 ladestuspaikade leidmisele, kuna see vajab tihti riikidevahelist koostööd ja riikide üleseid kokkuleppeid. Leiame, et riikide pädevust selliste asukohtade leidmisel ja arendamisel tuleks suurendada, samuti tuleks suurendada riikide vahelist koostööd. Seejuures on teada, et arutelu on tekkimas eraldi eemaldamise eesmärgi osas 2040.a kliimapaketis. CO2 ladestamise suutlikkust on EL üleselt igal juhul vaja suurendada kui soovime rääkida EL kliimaneutraalsusest. Sellele vajab suure tõenäosusega ligipääsu ka Eesti tööstus. Kliimaneutraalse tehnoloogia (net-zero technology) määratlemisel on oluline, et vaadatakse nii tootmisprotsessi kui ka toote kasutamisel tekkivat heidet. Kliimaneutraalse tehnoloogia eesmärk peaks olema süsiniku välja viimine tarbimistsüklist. See tähendab näiteks, et süsiniku püüdmise ja kasutamise (CCU) tehnoloogiate puhul saab lugeda kliimaneutraalseks üksnes sellist tegevust, kus lõplik toode tagab CO2 püsiva sidumise tootesse pikaajaliselt. Samuti tuleb arvestada tehnoloogia kasutamisega kaasneda võivat täiendavat heidet. Selleks on oluline, et tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasneks ka selge ning ühtlane seire- ja aruandlusprotsess, mis võimaldab hinnata tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevat tulemust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Oluline on, et saavutatud tulemus oleks püsiv ning ei 13 tooks kaasa süsinikuleket. See on eriti oluline süsiniku eemaldamistehnoloogiate kasutusele võtu puhul. 4. Eesti toetab turuküpsete süsiniku taaskasutuse tehnoloogiate lisamist rohepöördeks vajalike tehnoloogiate nimistusse. Lisaks algatuses esile toodud süsiniku püüdmise ja ladustamise tehnoloogiatele on täna arenemas ka nn kinnipüütud süsiniku taaskasutamine ja selle tehnoloogiad (sünteetiline bioloogia ja gaasfermentatsioon, mille abil on võimalik süsinikku siduda teistesse kemikaalidesse ja toodetesse). Kestlik süsihappegaas (mis pärineb näiteks kestliku biomassi põletamisest, bioloogilistest protsessidest või atmosfäärist) võib leida kasutust näiteks kestlike kütuste ja kemikaalide tootmisel. Oluline on seejuures veenduda, et ressursikulu ja lekked välisõhku oleksid vastuvõetavad. 5. Peame oluliseks viia kliimaneutraalse tööstuse määruse sisu ja rakendumisala suhtes läbi majanduslik, sotsiaalne ja keskkondliku mõjuhinnang ning sellele tuginedes määrust korraliselt ajakohastada. Selgitus: Euroopa Komisjon esitas algatuse mõjuhinnanguta ja see ei ole läbinud ka õiguskontrollikomiteed, samas kehtestatakse sellega suunis kaheksa ELi vaates prioriteetse tööstusvaldkonna kohta. Kuigi komisjon lubas selgitavat töödokumenti 2023. aasta juuniks, ei asenda see erapooletut mõjuhinnangut. Seetõttu peame oluliseks algatusse regulaarse analüüsi sisseviimist, mis kinnitaks poliitika asja- ja ajakohasust. Olulise majandusliku ja keskkondliku mõjuga algatuste puhul tuleb arvestada liikmesriikide ja sidusrühmade küsimustega ning need tuleb komitoloogias ekspertidega läbi arutada, samuti koostada neile mõjuhinnang ja läbida õigusloome kvaliteedi kontroll. Samuti on oluline, et tulevastele delegeeritud aktidele viidaks läbi mõjuhinnangud. Ettepanekus esile toodud kliimaneutraalsed tehnoloogiad omavad märkimisväärset mõju nii keskkonnale, majandusele kui ka töökohtadele, elukeskkonnale kui ka kogukondadele. Seetõttu tuleks viia sisse ettevõtlusele mõjude hindamine kooskõlas nii sotsiaalsete kui hindamist keskkondlike aspektidega. 6. Eesti toetab määruse rakendusalasse jäävate kliimaneutraalset tehnoloogiatega seotud loamenetluste lihtsustamist ja lühendamist liikmesriikides. Siiski leiame, et juhul, kui tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning selle raames suuremahulised keskkonnauuringud, tuleks sellega täiendavalt arvestada ning anda liikmesriikidele mõningast paindlikkust. Selgitus: Leiame, et ettepanekus sätestatud koordineerimismehhanism (ettepanekus on sätestatud loamenetlused; kliimaneutraalse tehnoloogia projektide rahastamisvajaduste koordineerimine - erarahastus, muud vahendid; toetuste andmiseks ja koordineerimisskeemid strateegilistele kliimaneutraalse tehnoloogia projektidele, millel on raskusi rahastamisele juurdepääsul; kliimaneutraalse tööstuse partnerluste koordineerimine) on liiga koormav ja töömahukas ning seda eelkõige Eestiga sarnastele väiksematele liikmesriikidele. Eesti eelistab selle eemaldamist või vähendamist, kuid juhul, kui see tuleb siiski ellu viia, siis pole lahendust 14 inim- ja raharessursi nappusele nii VKEde kui ka riigi seisukohast ning ette tuleks näha ette leevendavad meetmed väikestele riikidele ja ettevõtetele. Uute platvormide loomise eel tuleks pigem kaaluda juba eksisteerivate formaatide, näiteks tänase kaasamis- ja dokumendihaldussüsteemi kasutamist, et vähendada dubleerimist ja koormust. Leiame, et kliimaneutraalsete tehnoloogiate arendamise puhul on eelkõige oluline tegeleda tehnoloogiatega. Uus Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia platvorm ja kavandatud komitoloogiaprotsess dubleerivad üksteist ja erinevus on selles, et pakutaval platvormil poleks ette antud formaati, protseduurireegleid ega vastutust, samas kui komitoloogia kohta on toimisereeglid17. Otstarbekas oleks kaaluda eelnõuga uuele täiendavale koostööplatvormile kavandatud tegevuste lisamist juba olemasoleva komitoloogia- ja kaasamislahenduse (nt DG GROW eest veetavad 14 tööstusvaldkonna ökosüsteemid komitee) tegevusele, vajadusel kavandades lisaks tavakohaste ülesannetega töösessioonidele täiendavaid platvormi-tüüpi arutelusid, et vähendada neil osalejate töö-, aja- ja ressursikulu. Läbirääkimiste käigus soovime, et komisjon selgitaks oma valikuid volitusnormi seadmiseks: artiklites 32 ning 34 ja soovitust lahendada küsimused rakendusaktiga. Kiirendatud loastamisel tuleb vastutavaks määrata üks asutus, kes käsitleks projekti tervikuna ka vajalike tegevuslubade (ehitusluba, keskkonnakasutusluba) lõikes (artikkel 4). Sellist asutust Eestis hetkel ei ole ning tõenäoliselt selle töökoormus suureneb, leida tuleb täiendavad inimressursid ja võimekus ümberõppeks. Riiklikult tuleks kaaluda, milline asutus on kõige sobilikum kliimaneutraalse tehnoloogia arendamise hõlbustamiseks määrata. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) puhul peab arendaja küsima määratud pädevalt asutuselt arvamust selle kohta, millist teavet ja mis ulatuses tuleb KMH aruandes esitada. Sealjuures ei ole täpselt määratletud, mis hetkel see aset peab leidma küll aga on öeldud, määratud asutusel tuleb arvamus esitada 30 päeva jooksul (artikkel 7). Eesti oludes toob kiirendatud loamenetlus tõenäoliselt kaasa lisanõudeid ja korralduse muutmist. Näiteks on eelnõus toodud, et loastamine tuleb läbi viia vastavalt alla 1 GW tootmisvõimsuse korral 12 kuu ning üle 1 GW võimsuse korral 18 kuu jooksul (sõltuvalt projektist veeluba, õhusaasteluba, jäätmeluba) ning teatud juhtudel ka keskkonnamõju hindamist, mille koostamiseks on vajalikud suuremahulised keskkonnauuringud. Täiendav selge kitsaskoht on loastamine tegutsevate käitiste tootmisvõimsuse suurendamise korral, mis tuleb määruse kohaselt viia läbi veel kaks korda lühema tähtaja jooksul. On ebaselge, kuidas suudame tagada määruses seatud menetlustähtajad (vastavalt 6 kuud alla 1 GW tootmisvõimsusega ja 9 kuud üle 1 GW tootmisvõimsusega aastas). Tuleb arvestada, et olemasoleva tootmisrajatise võimsuse suurendamisel võib kaasneda ka vajadus loastamise otsustamiseks viia läbi KMH. 7. Peame oluliseks, et Euroopa Komisjon selgitaks nõuet hinnata pakkumuse sotsiaalmajanduslikku kasu, kestlikkust ja toimekindlust kliimaneutraalsete tehnoloogiatega seotud riigihangete läbiviimisel. Soovime, et Euroopa Komisjon annaks välja sellekohase juhise. 17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011R0182 15 Selgitus: Määruse eelnõu artikliga 19 sätestatakse, et hankija peab puhta energia tehnoloogiate hankimisel kohustuslikult hindama pakkumuse kestlikkust ja vastupidavust. Eelnõu menetlemisel ning selle vastu võtmisel soovime, et Euroopa Komisjon kindlasti täpsustaks ja selgitaks, mida see hankijatele reaalselt tähendab. Eelnõu art 19 lg 2 sissejuhatava lauseosa kohaselt peab selline pakkumuse hindamise kriteerium olema objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Samas on kriteeriumi osad järgnevates punktides sõnastatud laialivalguvalt ning mitmeti mõistetavalt. Tuleb silmas pidada, et hankijad, kellele see kohustus laieneb, võivad olla ka väiksed kohalikud omavalitsused, sihtasutused ja mittetulundusühingud, kus ei ole energeetika- alast teadmust, vaid hankeid viivad läbi heal juhul hankespetsialistid. Eelnõu kohaselt on sellise hindamiskriteeriumi osakaal 15-30%, seega on kriteeriumil riigihanke tulemusele märkimisväärne mõju. Seetõttu on meile oluline, et Euroopa Komisjon annaks välja juhise ja toetaks kohustusega kaotud isikuid. Eelnõu menetlemise käigus peame ülioluliseks kriteeriumi sisu täpsustada eelnõu artiklis 19. Soovime, et Euroopa Komisjon annaks välja juhise ja nõustaks liikmesriike ja hankijaid, et pakkumuse hindamise kriteeriumi sisu oleks selge ja seda suudaksid rakendada ka energia valdkonnaga mitte kokku puutunud isikud. 8. Eesti peab oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiate jaoks vajalike oskuste arendamisel tugineda olemasolevatele struktuuridele ja koostöövormidele nagu näiteks Erasmus+ programmi konsortsiumiprojektide lähenemine ning eelistaksime mitte luua määruses pakutud täiesti uut Euroopa kliimaneutraalset platvormi. Selgitus: Tervitame komisjoni kavatsust panustada kliimaneutraalsete tehnoloogiate oskuste arendamisse, sest insenerioskuste puudus on oluline takistus ka kaksikpöörde elluviimisel. Samas peame oluliseks kasutada maksimaalselt ära juba olemasolevaid struktuure ning võimalusel vältida uute loomist. Näiteks tehakse määruses ettepanek Euroopa kliimaneutraalse platvormi loomiseks, mis aitaks muuhulgas kaasa kliimaneutraalsetes tehnoloogiates vajalike oskustega inimeste kasvule, sealhulgas suurema hulga mittetöötavate ja mitteõppivate noorte kaasamisega. Paraku tähendab iga uue struktuuri loomine täiendavat koormust, kuid väiksemates liikmesriikides, sealjuures Eestis, on valdkonnaga tegelevate inimeste arv piiratud ja napib suutlikkust koordineerimisse panustada. Ettepaneku eesmärk on suurendada täiend- ja ümberõpet; pakkuda mikrokraade jm, kuid samal ajal puudub sellel ambitsioonikal plaanil rahastus. Algatusega ei eraldata lisaraha teadus- ja arendustegevuseks, vaid viidatakse juba olemasolevatele rahastusallikatele: Horisont Euroopa; struktuurifondid; EL taasterahastu; Õiglase Ülemineku Fond. Nimetatud allikates on juba rahad ära kavandatud ning oluliste lisamahtude leidmine on vähetõenäoline. Võrreldes peamiste konkurentidega Hiina ja USA-ga investeerib Euroopa praegu vähem uute rohetehnoloogiate arendamisse, samas kui riigiabi antakse ebaproportsionaalselt palju ning see ei kasvata tugevaid ja pikaajalisele konkurentsivõimele suunatud ettevõtteid. Et globaalses konkurentsis mitte alla jääda, tuleb ELis rahastust teadusuuringutele oluliselt suurendada (nii ülikoolides kui ettevõtetes) ja vähendada riigiabi rolli majanduses. Komisjon kavatseb ellu kutsuda Euroopa oskuste akadeemiad, mis keskenduksid kliimaneutraalsele tehnoloogiale ning teeksid koostööd liikmesriikide, tööstuse, 16 sotsiaalpartnerite ning haridus- ja koolitusteenuste pakkujatega, et kavandada ja rakendada haridus- ja koolituskursusi, et töötajaid ümber õpetada ja täiendada. Määruse ettepanekus nähakse ette, et akadeemiad tegeleksid õppematerjalide ja kursuste väljatöötamisega ning vastavate kvalifikatsioonide ja mikrokvalifikatsioonide väljastamisega. Tekstist ei selgu, milline saab olema akadeemiate õiguslik staatus, mis tasemel õpet seal pakkuma hakatakse jne. Haridus ja selle korraldus on liikmesriikide pädevuses ning näiteks kõrgharidusasutused on oma õppetegevuse korraldamises autonoomsed ja seega ei saa komisjon ette kirjutada, mida ja kuidas õpetada. Akadeemiate loomisel tuleks toetuda juba olemasolevate koostöövormidena toimivate Erasmus+ programmi konsortsiumiprojektide laadsele lähenemisele (Centers of Vocational Excellence, Alliances for Innovation, European Universities alliances), mis juba on sarnastele tegevustele nagu õppekavade ja õppematerjalide arendus sh piloteerimine ja koolituspakkumisse suunamine ning õppes osalejate omandatud oskuste tunnustamine (võib sisaldada ka rahvusvahelise tunnustamise kokkulepete väljatöötamist) suunatud. 9. Peame vajalikuks määruses käsitleda seda, et määruse rakendusalas olevate kliimaneutraalsete tehnoloogiate kiirendatud kasutuselevõtuks vajalikud kriitilised toorained võiksid olla eelistatult Euroopa Liidu päritolu või Euroopa Liidus töödeldud. Selgitus: Kliimaneutraalsete tehnoloogiate kasutusse võtul tuleks oluliselt rohkem tähelepanu pöörata kriitiliste maavarade kättesaadavusele. Kriitilised maavarad on eelnõus ära märgitud, kuna Euroopa kriitiliste toorainete algatuse18 esitas Euroopa Komisjon samal ajal kliimaneutraalsete tehnoloogiate algatusega. Kriitiliste toorainete algatusega soovis komisjon suurendada ELi võimet jälgida ja maandada tarnehäirete ohtu. Kliimaneutraalsete tehnoloogiate tarneahelate jaoks on kriitilised toorained äärmiselt olulised, kuid arvesse tuleb võtta, et need toorained asuvad enamasti väljaspool ELi. Eelnõus on käsitlemata rida kliimaneutraalsete tehnoloogiate eelduseid, sealhulgas senisest energiamahukama tööstuse arendamine EL-is. See võib minna vastuollu märkimisväärse kahju vältimise (do no significant harm) põhimõttega, suurendades energianõudlust ja keskkonnakoormust, kuid selleks ettevalmistuste ja tingimuste loomine Eestis sobiks kokku kohalike taastuvenergia ja maavarade kasutuselevõtu võimalustega. 10. Toetame ühtsete digitaalsete tööriistade nagu Ühtne Digivärav kasutamist piiriülese mõõtmega teenuste puhul. Selgitus: Artikkel 37 ei ole piisavalt selgelt sõnastatud, et oleks võimalik veenduda, mis laadi teenustele on kavas rakendada ühtset digiväravat. Juhul kui teenustel puudub piiriülene dimensioon, siis ei ole nende mainimine ühtse digivärava kontekstis sisulist väärtust. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine 18 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanek, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid (COM(2023) 160). 17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid omavalitsusi esindavatelt organisatsioonidelt ning järgmistelt huvigruppidelt: AMTEL, Eesti Arenguseirekeskus, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Biokütuste Ühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Energia, EAS ja KredEx Ühendasutus, Eesti Gaas, Eesti Gaasiliit, Estonian Investment Agency, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Mäetööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Teadusagentuur, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Tuuletehnoloogia Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Õliühing, EASi ja Kredexi Ühendasutus, Kiviõli Keemiatööstus, MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Riigikogu, Ravimitootjate Liit, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Skeleton Technologies, Taastuvenergia Klubi, Tallinna Energiaagentuur, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tartu Ülikool, Teaduste Akadeemia, Viru Keemia Grupp, World Energy Council Eesti, Eesti Rooma Klubi, Eesti Tööandjate Keskliit, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI), Eesti Kaitsetööstuse Liit, Meretööstuse Liit AS Metrosert, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Eesti Vesiniktehnoloogiate Ühing, OÜ Vesiniku Tehnoloogiad, Eesti Vesinikuorg, MTÜ Viru Vesinik, ITS Estonia, Guardtime AS, PRAXIS, Tartu Ülikool, TÜ Grandikeskus, Aviation Academy, Tartu Rakenduslik Kolledž, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, Cleveron AS, Sunly OÜ, Rootloop OÜ, Rohetiiger, Enefit, Elering, Siemens Energy, SigmaSystems OÜ, Silport (Sillamäe Sadam), Skeleton Technologies, Skycorp, Solarstone OÜ, Stargate, Tallinna Lennujaam, Tallinna Sadam, Terminal, TS Laevad, Utilitas. Kohalikud omavalitsused: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Hiiumaa, Keila, Lääne-Harju, Põlva, Pärnu Linnavalitsus, Saaremaa/Saare Arenduskeskus, Tallinna Linnavolikogu, Tartu Linnavalitsus, Tartu Omavalitsuste Liit, Tallinna Linnatranspordi AS, Tallinna EA, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus. Arvamuse andsid Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium ning EASi ja Kredexi Ühendasutus, Eesti Taastuvenergia Koda ning Tartu Ülikool. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel üldjoontes arvestatud. Samuti andis tagasisidet Skeleton Technologies. Saabunud ettepanekute ja nendega arvestamise tabel (kaasamistabel) on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 18  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Haridus- ja Tervitame komisjoni valmisolekut panustada nullheitme tehnoloogiate jaoks vajalike oskuste Arvestatud Teadusministeerium arendamisse, kuid leiame, et panustamise viis vajab põhjalikumat arutelu. Peame oluliseks seisukohapunktis 8 ja kasutada maksimaalselt ära juba olemasolevaid struktuure ning võimalusel vältida uute selle selgituses. loomist, sest see suurendab liikmesriikide halduskoormust. Haridus- ja Määruse ettepanekus nähakse ette nn oskuste akadeemiate loomist, mis tegeleks Arvestatud Teadusministeerium õppematerjalide ja kursuste väljatöötamisega ning vastavate kvalifikatsioonide ja seisukohapunkti 8 mikrokvalifikatsioonide väljastamisega. Tekstist ei tule välja, milline saab olema akadeemiate selgituses. õiguslik staatus, mis tasemel õpet seal pakkuma hakatakse jne. Kui tegemist ei ole uue õppeasutuse loomisega, siis võiks kaaluda sõna „akadeemia“ kasutamisest loobumist, sest see tekitab segadust. Haridus ja selle sisu ning korraldus on liikmesriikide pädevuses ning nt kõrgharidusasutused on oma õppetegevuse korraldamises autonoomsed. Seega ei saa komisjon ette kirjutada, mida ja kuidas õpetada. Komisjon on küll öelnud, et (õppe)materjalide kasutamine on vabatahtlik, kuid nii selges sõnastuses seda määruse tekstist ei leia. Samuti tekitab küsimusi ega tundu realistlik komisjoni ambitsioon, et igas akadeemias peaks kolme aasta jooksul koolitatama vähemalt 100 000 inimest. Haridus- ja Määruses tehakse ka ettepanek Net-Zero Euroopa platvormi loomiseks, mis hõlmaks Arvestatud mõjude Teadusministeerium liikmesriikide esindajaid, mida juhiks komisjon ning mis tegeleks kõikide teemadega, mis selgituses. antud määrusega seotud. Väikestele liikmesriikidele, nagu Eesti, tähendab iga uue struktuuri loomine täiendavat koormust, sest valdkonnaga tegelevate inimeste arv on piiratud. Justiitsministeerium Konkreetse algatuse mõjuanalüüs jäi Euroopa Komisjonil tegemata, kuna seda ei võimaldanud Teadmiseks võetud ja ajaraamistik. Algatusele on tehtud finantseerimisvõimaluste ja investeeringuvajaduste arvestatud hindamise analüüs. Mõjuanalüüsi on lubatud hiljemalt 3 kuu jooksul algatuse avaldamisest. seisukohapunkti 5 Kliimaneutraalse tehnoloogia õigusruumi lihtsustamine valdkonna arendamiseks kuulub selgituses. MKM haldusalasse. Keskkonnaministeerium Keskkonnamõju hindamine – tähelepanekud Arvestatud seisukohapunktides 2 ja  Artikkel 6 käsitleb nulltehnoloogia arendamise projektide loastamise menetluse kestvust. 6 ning nende selgituses. Uute projektide loastamise menetlustähtaeg (sh vajadusel KMH läbiviimine) on alla 1 GW Detailsemad tootmisvõimsuse puhul 12 kuud (+1 kuu) ning üle 1 GW tootmisvõimsusega projekti puhul 18 ettepanekud kuud (+ 1k). Põhjendatud juhtudel (erakorralised riskid töötajatele või elanike tervisele ja läbirääkimiste vaates on õhtususele, kaitsemeetmete kehtestamine) võib loastamise menetlustähtaega pikendada 6 kuu teadmiseks võetud. võrra. Töös olevate projektide tootmisvõimsuse suurendamise korral on määruses toodud, et loastamine tuleb läbi viia vastavalt alla 1 GW tootmisvõimsuse korral 6 kuu ning üle 1 GW võimsuse korral 9 kuu jooksul. Riiklikul tasandil tuleks täpsustada, mida Eesti oludes nulltehnoloogia arenduse projektid alla ja üle 1 GW tootmisvõimsusega aastas tähendavad? Tegemist võib olla väga mastaapsete projektidega. Eeldatavasti on projektide ellu viimiseks vaja ehitusluba ning keskkonnakaitseluba (sõltuvalt projektist veeluba, õhusaasteluba, jäätmeluba). Kitsaskohaks loastamise (sh KMH) menetlustähtaegade juures võib osutuda suurte projektide loastamisel, kui on vaja läbi viia KMH ning KMH koostamiseks omakorda suuremahulised keskkonna uuringud. Teine võimalik kitsaskoht on olemasolevate projektide laiendamine, mille loastamine tuleb määruse kohaselt viia läbi veel kiiremini. Kuidas suudame tagada määruses seatud menetlustähtajad (vastavalt 6 kuud alla 1 GW tootmisvõimsusega ja 9 kuud üle 1 GW tootmisvõimsusega aastas), kui nt olemasoleva tootmisrajatise võimsuse suurendamisel tekib vajadus loastamise otsustamiseks viia läbi KMH, mida eelnevalt pole olnud vajadus läbi viia? RePowerEU direktiivi raames on koostamisel TAK eelnõu, mis sisaldab mh ka KMH protsessi ja menetlustoimingute kiirendamist, kuid ei saa tagada, et need muudatused on piisavad ning NZIA määrusest tulenevalt on vaja kehtivas loamenetluses ja keskkonnamõju hindamise regulatsioonis teha vastavad muudatused.  Määruse art 4 kohaselt tuleb nullilähedase tehnoloogia tootmise projektide hõlbustamise ja koordineerimise eest määrata vastutavaks üks asutus. Projekti loastamisel tuleb käsitleda projekti tervikuna ka vajalike tegevuslubade (ehitusluba, keskkonnakasutusluba) lõikes. Arvestada tuleb, et vastutava asutuse töökoormus suureneb ning vajadusel tuleb leida ressursid täiendus ja ümberõppeks. Riiklikult tuleks läbi kaaluda, milline asutus on kõige mõistlikum nulltehnoloogia arendamise hõlbustamiseks määrata.   Art 7 järgi nähakse ette, et kui KMH tuleb läbi viia, siis arendaja peab küsima määratud pädevalt asutuselt arvamust selle kohta, et millist teavet ja mis ulatuses tuleb KMH aruandes esitada. Sealjuures ei ole täpselt määratletud, mis hetkel see aset peab leidma küll aga on öeldud, määratud asutusel tuleb arvamus esitada 30 päeva jooksul. Eesti oludes toob see nähtavasti kaasa mingid muudatused/lisanõuded. Eesti KMH süsteemi järgi peab iga kordselt koostama KMH programmi, millele tuleb korraldada ka avalikustamine ja mille nõuetele vastavuse kohasust peab otsustaja (tegevusloa andja) kontrollima– KMH programmiga määratletakse ära KMH aruande ulatus ja sisu. Kõik toimingud nõuavad teatud aja – määruses on analoogse toimingu jaoks ette nähtud 30 päeva. Kehtivas KeHJS § 11 lg 12 sätestatud, et arendajal on võimalus pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole ning otsustajal on kohustus konsulteerida ajaomase asutustega ning otsustajale ei ole seatud info esitamise osas ajalist piirangut.  Art 7 lg 4 on toodud, et keskkonnaaruande avalikusega konsulteerimise ei tohi olla pikem kui 45 päeva ning erandjuhtudel (art 6 lg 4) korral võib ajavahemikku pikendada 90 päevani. Määrusega ettenähtud tähtaegade osas takistusi ei näe. Keskkonnaministeerium Soojuspumbad ja võrgujaotlad Arvestatud seisukohapunkti 2 • Keskkonnaministeeriumi jaoks oluline algatuse valdkond on soojuspumbad ja võrguseadmed selgituses. (jaotlad). Hetkel on käimas fluoritud kasvuhoonegaaside EL määruse muutmine (hetkel triloogide faasis) ning näeme, et liigutakse fluoritud kasvuhoonegaasidelt alternatiivsetele, keskkonnasõbralikematele alternatiivsetele tehnoloogiatele. See üleminek jahutus-ja kliimaseadmete, võrguseadmete puhul vajab investeeringuid. • Algatuse sissejuhatuse mööndakse, et kuigi ELi soojuspumbaturgu juhivad ELi tootjad, on Aasia konkurentide surve tugev ja see on kasvamas. Samuti tuuakse välja et mitmetes riikides (USA; India, Hiina, Jaapan) on sarnased programmid olemas, mis aitavad nende maade tööstusel maailmaturul paremaid positsioone sisse võtta. Soojuspumpade kohta on kirjutatud, et ELi soojuspumbatööstuses on märku andnud tarneriskidest, õõnestades ELi soojuspumpade praeguse kasutuselevõtu määra teostatavus.  Nende hulka kuuluvad mõnede komponentide (nt HFC-külmaained) suurenenud impordisõltuvus, kiibipuudus ja piiratud rahaline suutlikkus investeerida kiiresti muuhulgas uutesse tootmisliinidesse. Samuti mõjutavad Euroopa konkurentsivõimet ja varustuskindlust volatiilsed metallide (vask, teras, alumiinium, hõbe) hinnad. Eluruumides kasutatavad õhk-õhk soojuspumbad sisaldavad peamiselt torudes ja ventiilides umbes 15–20 kg vaske, mis moodustab ligikaudu 10% seadme kogumaksumusest, samas kui elamute hüdroonilised soojuspumbad sisaldavad tavaliselt rohkem kui kaks korda rohkem alumiiniumi ning 15 korda rohkem vaske ja messingit kui nende külmaaine ekvivalendid (condensing gas boiler equivalents). Komponentide osas on tööstusharu hinnangul mõnel soojuspumpade turule siseneval ettevõttel tarneaeg üle 50 nädalat. • Saame aru, et Net Zero algatusega suunatakse rahastust nii tootmisüksuste ülesseadmisesse kui ka nende tootmisvõimsuste suurendamisse aga ka tarbijatele suunatud toetused, mis peaksid soodustama rohetehnoloogiate kasutuselevõttu. Need kaks punkti on soojuspumpade ja võrgetehnoloogiate (pingejaotlad) puhul väga olulised ja oleme seisukohal, et peaksime toetama rahastust antud valdkonnas. Propaanil põhinevate soojuspumpade tootmine peab lähiaastatel kiirelt hoogustuma, sest tulenevalt fluoritud kasvuhoonegaaside EL määrusest (plaanitud jõustuma 1. jaanuar 2024) ei tohi 2020-date aastate lõpust enam fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid soojuspumpasid turustada. Samal ajal on meil üleeuroopaliselt kasvav nõudlus soojuspumpade järgi, paljuski tulenevalt RePowerEU-st. Nõudluse katmiseks on äärmiselt vajalik toetada antud valdkonnas nii tootmist (et tagada vajalik kogus propaaniga soojuspumpasid) kui ka tarbijaid, et tagada sujuv uuele tehnoloogiale üleminek. • Samuti räägib Net Zero algatus töötajate teadmiste ja oskuste edendamisest – siinkohal samuti sooviksime, et soojuspumpade ja võrgutehnoloogiate valdkond on tugevalt esindatud – ehk meetmed toetaksid nendes valdkondades rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja uute oskuste arendamist. Keskkonnaministeerium Kliima ja süsinikuheide Arvestatud seisukohapunktis 3 ja  Leiame, et kliimaneutraalse tehnoloogia (net-zero technology) määratlemisel on oluline, et selle selgituses. vaadatakse nii tootmisprotsessi kui ka toote kasutamisel tekkivat heidet. Kliimaneutraalse tehnoloogia eesmärk peaks olema süsiniku välja viimine tarbimistsüklist. See tähendab näiteks, et CCU tehnoloogiate puhul saab lugeda kliimaneutraalseks üksnes sellist tegevust, kus lõplik toode tagab CO2 püsiva sidumise tootesse pikaajaliselt.   Samuti tuleb arvestada tehnoloogia kasutamisega kaasneda võivat täiendavat heidet. Selleks on oluline, et tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasneks ka selge ning ühtlane seire- ja aruandlusprotsess, mis võimaldab hinnata tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevat tulemust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Oluline on, et saavutatud tulemus oleks püsiv ning ei tooks kaasa süsinikuleket. See on eriti oluline süsiniku eemaldamistehnoloogiate kasutusele võtu puhul.  Toetame, et komisjon soovib pöörata enam tähelepanu CO2 ladestuspaikade leidmisele, kuna see vajab tihti riikidevahelist koostööd ja riikide üleseid kokkuleppeid. Leiame, et riikide pädevust selliste asukohtade leidmisel ja arendamisel tuleks suurendada, samuti tuleks suurendada riikide vahelist koostööd. Rahandusministeerium Määruse eelnõu artikliga 19 sätestatakse, et hankija peab puhta energia tehnoloogiate Arvestatud hankimisel kohustuslikult hindama pakkumuse kestlikkust ja vastupidavust (inglise keeles seisukohapunktis 7 ja tender’s sustainability and resilience contribution). Eelnõu menetlemisel ning selle vastu selle selgituses. võtmisel peab Euroopa Komisjon kindlasti täpsustama ja selgitama, mida see hankijatele reaalselt tähendab. Eelnõu art 19 lg 2 sissejuhatava lauseosa kohaselt peab selline pakkumuse hindamise kriteerium olema objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Samas on kriteeriumi osad järgnevates punktides sõnastatud väga laialivalguvalt ning mitmeti mõistetavalt. Tuleb silmas pidada, et hankijad, kellele see kohustus laieneb, võivad olla ka väiksed kohalikud omavalitsused, sihtasutused ja MTÜ-d, kus ei ole energeetika- alast teadmust, vaid hankeid viivad läbi heal juhul hankespetsialistid. Eelnõu kohaselt on sellise hindamiskriteeriumi osakaal 15-30%, seega on kriteeriumil riigihanke tulemusele märkimisväärne mõju. Äärmiselt oluline on, et Euroopa Komisjon peab välja andma juhise, kus on kriteeriumi sisu oluliselt täpsemalt määratletud. Kriteeriumit peavad suutma rakendada ka energia valdkonnaga sisuliselt väga vähe kokku puutunud isikud, kuivõrd kohustuslik kriteerium laieneb väga paljudele riigihangetele. Kui eelnõu menetlemise käigus kriteeriumi sisu ei selgu, ei saa me eelnõu art 19 toetada. Huvigrupid, organisatsioonid Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine EAS ja Kredex  Tehnoloogiad on kliimaeesmärkide saavutamise kontekstis kõik „kriitilised“ ja tulebki Teadmiseks võetud. ühendasutus läheneda kombineerimise printsiibist. Arvestatud läbivalt  Takistused on: tarneahelate puudulikkus (k.a. geograafiline sõltuvus teatud toorainete seletuskirjas. puhul), insener-kompetentside piiratud ressurss, regulatsioonide mahajäämus  tehnoloogiate arendamisest / demofaasidest, jne -> tegelikult enamus tunduvad olevat adresseeritud ka samas pöördumises välja toodud „Meetmed läbi:“ osa.  EL tasemel toetamine peakski peamiselt olema regulatiivsest poolest (load, jne) ja ilmselgelt ka rahastusest. Kõige pakilisem valdkondade või tegevuste lõikes on üldiselt load ja rahastus. Skeleton Technologies Usume, et nullnetotööstuse algatuse tugevus ja edu sõltuvad järgmisest: Teadmiseks võetud. 1. Puhaste tehnoloogiate tootmiseesmärkide selgus ja siduvus; Ligipääsu kiirendamise 2. Valdkondlikku ulatust tuleks täiendada, tagades, et see hõlmaks võtmetehnoloogiaid; ja ambitsioon välistab selgesõnaliselt fossiilkütused; kliimaneutraalsete 3. Kiire lubade andmise kõrgete ambitsioonide taseme säilitamine, jättes kõrvale olulise kahju tehnoloogiate osas on (Do No Significant Harm) põhimõtted; esile toodud 4. Suurem ambitsioon ja selgus rahastamise poolel, eriti tootmisvõimsuse suurendamise seisukohapunktis 1 ja rahastamisel (erinevalt ainult teadus- ja arendustegevusest ning esmasest selle selgituses. industrialiseerimisest). Hetkeseisuga ei nähta ette laiaulatuslikku Eesmärk, et 2030. aastaks toodaks ELis vähemalt 40% puhastest tehnoloogiatest, sealhulgas rahastust strateegiliseks 85% akudest ja energiasalvestustehnoloogiatest, on suurepärane. See annab kõikidele peetud tehnoloogiatele liikmesriikidele selge signaali, et nad peavad koostama kavad ja ergutava poliitika, et ega neid võimaldavatele hõlbustada energiatõhusate ja vähese CO2-heitega tehnoloogiate, seadmete ja komponentide eeltingimustele tootmist. Usume siiski, et sellised tootmiseesmärgid peavad olema täielikult siduvad. See on käesoleva algatusega. tugev turusignaal investoritele ja projektiarendajatele, et nad peaksid ELis laienema ja Eestis oleme ette industrialiseerima. Me toetaksime veelgi kaugemale minekut, eraldades igale eesmärgile valmistamas 2023. aasta selged rahastamismehhanismid. lõpuks tuumaenergeetika Kuigi strateegiliste tehnoloogiate loetelu on üldiselt positiivne, võiks nende ulatust täpsustada: põhimõttelise - Patareisid tuleks selgitada kui laiemat energiasalvestust (või akutehnoloogiat), sealhulgas võimalikkuse raportit, suure võimsusega (nt superkondensaatorid) või pikaajalise energiasalvestusena. Idee oleks olla kuid selle tulemused ei tehnoloogiliselt neutraalne ja tagada, et Euroopa toodab kogumahus energiasalvestid, mis on ole veel teada. vajalikud erinevate tööstusharude kõigi vajaduste rahuldamiseks (nt raskesti dekarboniseeritavad tööstusharud, nagu kaevandus ja rasketehnika, ei saa praeguste turul olevate akudega elektrifitseerida, kuna nende vajadus suure võimsuse järele on palju olulisem kui see, mida liitium-ioonakud suudavad pakkuda). Eelnõus rõhutatakse tegelikult konkreetset juhtumit „raskesti mõjutavate sektorite, sealhulgas energiamahukate tööstusharude kohta”. Seetõttu tunnistab ta, et neid sektoreid ei ole võimalik praeguste liitium-ioonakudega dekarboniseerida. Ootame konkreetset tegevuskava, et kiirendada nende raskesti taandatavate sektorite elektrifitseerimist ja edendada seal elektrifitseerimist võimaldavaid tehnoloogiaid, näiteks suure võimsusega energiasalvestust. Soovitame meetmeid suure võimsusega energiasalvesti Opexi toetuseks kwh/tsükli kohta. Energia salvestamise nõuded ja vajadused on sektorite puhul erinevad ning kõigi sektorite dekarboniseerimiseks peaks meie toetus akutehnoloogiatele hõlmama neid kõiki. "Patareisid" võib pidada tavamõisteks, kuid peame selgitama, mida selle all mõeldakse, kuna autotööstuse vajadustest tulenevalt keskendutakse praegu sageli liitiumioonakudele. - Esialgne kavand sisaldas tuumatehnoloogiaid, enne kui sellest loobuti. Kuna mitmed riigid, sealhulgas Eesti, uurivad väikesi moodulreaktoreid ning mitmed Euroopa idufirmad arendavad tuumasünteesi (kus USA tundub praegu arenenum), oleks hea selgitada, millist rolli ja toetust sellistele tehnoloogiatele ette nähakse. ja kaasatud idufirmad (teadmiseks, meil on selles valdkonnas kliente). NZIA peaks hoidma väga ambitsioonikaid lubade andmise tähtaegu, kuna see on väga oluline tööstus- ja tootmisprojektide laiendamiseks, ilma DNSH kriteeriume kõrvale jätmata. Kui see ambitsioonikas tase säilib, loob see ELi puhaste tehnoloogiate jaoks püsiva ülemaailmse konkurentsieelise. Samuti peame oluliseks jätta fossiilkütused selle seaduse reguleerimisalast selgesõnaliselt välja, et tagada, et neid ei saaks tulevaste delegeeritud õigusaktidega lisada. EL on puhaste tehnoloogiate uurimis- ja arendustegevuse rahastamisel suurepärane. Tootmisvõimsuse suurendamist ei suuda me aga korduvalt rahastada. Praegu puuduvad sellest eelnõust uued finantstoetusmehhanismid (eriti iga sektori jaoks), mistõttu NZIA ei vasta praegu USA inflatsiooni vähendamise seadusega seotud selgusele ja rahastamisele. Komisjoni uue ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku eesmärk on lihtsustada riigiabi eeskirju puhta tehnoloogia kasutuselevõtuks ja tööstusprotsesside süsinikdioksiidiheite vähendamiseks mõeldud projektidele, kuid see on CAPEXi toetuse osas palju piiratum kui IRA. Näiteks pakub USA toetusi kuni 70% ulatuses kogu CAPEXi investeeringust Northvoltile, et ettevõte ehitaks sinna oma järgmise tehase. Sellise USA konkurentsi tõttu on valitsusvälise organisatsiooni Transport & Environment hinnangul 2/3 Euroopa akutehastest praegu ohus, et neid hakatakse vähendama, edasi lükkama või tühistama. Seetõttu võib 85% eesmärki tunduda raske saavutada.  Teadus- ja arendustegevuse rahaline toetus on selge ning sellised algatused nagu IPCEI toetasid esmakordset kasutuselevõttu väga positiivselt. Siiski ei ole ühegi finantsmehhanismi eesmärk tootmisvõimsuse suurendamine ja mahu suurendamine või skaleerimine. See on probleem akusektoris, kuid see on sarnane probleem kõigi ELi strateegiliste tehnoloogiate nimekirjas olevate puhaste tehnoloogiate puhul, kuna tehase ehitamine on äärmiselt kapitalimahukas, samas kui ELil ei ole piisavalt erainvestoreid, kes suudaksid toetada vajalike investeeringute mahus, ja erinevalt USA-st ei oma märkimisväärseid puhta tehnoloogia fonde. Täna on kestlike tehnoloogiate scale-upidel raske pääseda ligi sellistele rahastamisvahenditele nagu innovatsioonifond. Kuigi see eelnõu suurendab nn rahataskute arvu, millest projektid saavad rahastust, on oluline keskenduda sellele, kuidas puhta tehnoloogia ettevõtted nendele juurde pääsevad. Soovitame muuta Innovatsioonifond puhta tehnoloogia scale-upidele kättesaadavamaks, kohandades VKEde jaoks finantsküpsuse kriteeriume ja pakkudes alati avatud hankekonkursse. Samuti luua platvorm Innovatsioonifondi oksjonite käivitamiseks, et eraldada fikseeritud preemiaid ja toetusi Net Zero tööstusprojektidele. Soovitame avada EIB grupile rohkem rahalisi vahendeid, et luua rahastamisvahendeid, mis toetavad puhaste tehnoloogiate skaleerimist. Eelkõige võiks komisjon teha kättesaadavaks rahalisi vahendeid nn esimeste kahjude mehhanismi jaoks, et anda puhaste tehnoloogiate (nt elektrolüüsiseadmed ja energiasalvestid) tootjatele toimivusgarantiid. Samuti soovitame suunata heitkogustega kauplemise süsteemist saadavad tulud kõikidelt liikmesriikidelt nullneto vastupidavuse projektidele, eeldusel, et fossiilkütused on valdkondlikust kohaldamisalast selgesõnaliselt välja jäetud. Samuti oleme kuulnud, et EL kaalub Euroopa Suveräänsusfondi loomist, kuid üksikasju ei ole hetkel avalikustatud. Tartu Ülikool Tartu Ülikooli ettepanekud: Arvestatud üldiselt seisukohapunktis 2 ja 3 1. Tehnoloogiate valikus oli üllatav, et süsiniku püüdmise all oli keskendutud vaid ja nende selgituses. süsiniku püüdmisele ja ladustamisele („carbon capture and storage, CCS“), aga ebapiisavalt oli käsitletud kinnipüütud süsiniku taaskasutamine (“carbon capture and utilisation, CCU)”. Leiame, et püütud süsinikku peaks suunama oluliselt rohkem taaskasutusse (utilisation), mitte vaid ladustusse (storage). Ja neid taaskasutuse tehnoloogiaid on mitmeid. Näiteks käsitlemata on sünteetiline bioloogia ja  gaasfermentatsioon, mille abil on võimalik süsinikku siduda teistesse kemikaalidesse ja toodetesse. Vt lähemalt: a. https://novaator.err.ee/1104271/tartu-ulikooli-teadlased-toidavad-baktereid- ohusaastega b. https://ut.ee/et/sisu/kasvuhoonegaasid-saab-muuta-kasulikeks-ressurssideks Tartu Ülikool 2. Eelnõus on ühe tehnoloogiana mainitud biogaas/biometaan, aga selle juures on Teadmiseks võetud. mitmeid probleeme, millele on ka teadlased tähelepanu juhtinud. Nimelt biogaasi/bioetaani tootmisahelas on väga palju kohti, kus reaalselt toimub ulatuslik süsinikuleke ning seetõttu on küsitav, kas seda üldse saab käsitleda neto- nulltehnoloogiana. Vt lisaks: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2590332222002676?fbclid=IwAR 03cOPiiwTW0FKU4jF51tBIxwcSb5BrZ3Itnw4TNITYoSXwullyB5bQrLs Tartu Ülikool 3. Oskuste arendamiseks ja õppetöö laiendamiseks on soov käivitada „European Net-Zero Arvestatud Industry Academies“. The fourth pillar (“Enhancing skills for quality job creation in seisukohapunktis 8 ja net-zero technologies”) coordinates efforts to ensure the availability of a skilled selle selgituses. workforce required for net-zero industry in Europe by supporting the setting up of specialised skills Academies and through the establishment of a net-zero Europe platform. Eesmärk on suurendada täiend- ja ümberõpet; pakkuda mikrokraade jm. Samas sellel ambitsioonikal plaanil puudub rahastus. Eelnõus räägitakse seemnerahast 5,5 mln eurot, mis pole kuidagi vastavuses EL vajadustega. Viidatakse olemasolevatele tõukefondidele, EL taasterahastule. Pole kirjeldatud kuidas see seostub Erasmus+ või Euroopa ülikoolide võrgustikega. Tartu Ülikool 4. Selle algatusega ei eraldata lisaraha teadus- ja arendustegevuseks, vaid viidatakse juba Arvestatud olemasolevatele rahastusallikatele: Horisont; struktuurifondid; EL taasterahastu; seisukohapunktis 8 ja Õiglase ülemineku fond. Võrreldes peamiste konkurentidega Hiina ja USA-ga selle selgituses. investeerib Euroopa praegu selgelt liiga vähe uute rohetehnoloogiate arendamisse. Et globaalses konkurentsis mitte alla jääda, peab EL oma rahastust teadusuuringutele oluliselt suurendama (nii ülikoolides kui ettevõtetes). Tartu Ülikool 5. Olulisel rohkem tähelepanu tuleb pöörata kriitiliste maavarade kättesaadavusele, mis Arvestatud on rohetehnoloogiate kasutuse laiendamiseks möödapääsmatu. Kriitiliste maavarade seisukohapunktis 9 selle selgituses.  teema on siin eelnõus markeeritud, aga ilmselt see kogu kättesaadavuse probleemi ei lahenda, sest see ei sõltu ainul EL-ist, kuna toorained asuvad enamasti väljaspool ELi. Eesti Taastuvenergia Eesti Taastuvenergia Koja (ETEK) hinnangul on 16. märtsil Euroopa Komisjoni poolt Arvestatud Koda avalikustatud Net Zero Industry Act (NZIA) ehk neto-nullheitega tehnoloogiate ja toodete seisukohapunktis 1 ja tootmise ökosüsteemi toetamise ja tugevdamise määrus väga kaalukas kujundamaks Euroopa selle selgituses. Liidu ja liikmesriikide konkurentsivõimet selles loetletud valdkondades, sh taastuvenergeetikas ja sellega külgnevates valdkondades (nt salvestus- ja vesinikutehnoloogiad). Arvestades Venemaa alustatud vallutussõda Ukrainas ja Euroopa- suunalist energiasõda, USA konkureerivat rohetehnoloogiate kasutuselevõttu edendavat poliitikat, Hiina tänast turupositsiooni seadmete tootja ja tarnijana, sõltuvust kolmandatest riikidest kriitilise tooraine varumisel jpm on EL poolt sarnase algatuse väljatöötamine koos vajalike finantsinstrumentidega möödapääsmatu. Selle tuules on ka Eestil tarvis positsioneerida end nii, et lõigata muutuvates oludes maksimaalset kasu. Peame seetõttu oluliseks esitada järgnevad seisukohad Eesti riikliku positsiooni koostamise tarbeks: 1) Muuhulgas kõnealuse määruse toel võiks Eesti eesmärgistada fokusseeritult rohetööstuse arendamise ning töötada välja ambitsioonika tegevuskava strateegiliste eesmärkide saavutamiseks selles vallas. Sarnaselt pandeemia-aegse teadusnõukojaga või rohepoliitika ekspertkomisjoniga tuleks parima tulemuse saavutamise nimel luua regulaarselt kohtuva nõuandva koja formaat, mis koosneks valdkonna tugevaimatest praktikutest ja innovaatoritest. Hetkel väljatöötamisel oleva NZIA raames loodavatest meetmetest peab seejuures võtma maksimumi, et mitte maha magada määrusega kaasnevate meetmete võimalusi riigisiseste püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Eesti Taastuvenergia 2) Ühe osana eelmises punktis käsitletud strateegilisest suunast võiks olla senisest Teadmiseks võetud. Koda energiamahukama tööstuse arendamise tarbeks tingimuste loomine Eestis. See eesmärk oleks Energiamahukama heas kooskõlas ka siinsete taastuvenergia kasutuselevõtu võimaluste ja võimekustega, mis on tööstuse arendamise paljuski kirjeldatu eelduseks. Seejuures tuleb mõista, et sarnaste strateegiliste suundade tarbeks tingimuste eesmärgistamisel oleme regionaalses konkurentsis, mistõttu asjaajamise selguse, kiiruse ja loomine Eestis ei ole lihtsuse tagamine ühes kindlate eesmärkidega on konkurentsieelise saavutamiseks konkreetselt selle möödapääsmatu. eelnõu sisuks. Siiski on tegemist olulise ettepanekuga  riigisisesel poliitikakujundamisel. Eesti Taastuvenergia 3) Meretuuleenergia kasutuselevõtuks Eestis planeeritavad enampakkumised peaksid kindlasti Teadmiseks võetud. Koda arvesse võtma ka NZIA määruses kajastatud hinnavälised kriteeriumid, mis võivad hõlmata Meretuuleenergia innovatsioonikomponenti, lokaalsete tarneahelate arendamist ja kasutamist jpm. kasutuselevõtuks Eestis planeeritavad enampakkumised ei ole konkreetselt selle eelnõu sisuks. Eesti Taastuvenergia 4) Eesti peaks NZIA rakendamise käigus positsioneerima ning profileerima ennast Teadmiseks võetud. Koda rohetehnoloogia kasutuselevõtu suhtes paindliku keskkonnana ning allutama käimasoleva Arvestatud loamenetluste kiirendamise ja lihtsustamise protsessi mh sellele eesmärgile. Regulatiivse seisukohapunktis 6 ja paindlikkuse loomine on NZIA määruse üks võtmeosi ning see võimekus võib osutuda selle selgituses. konkurentsieeliseks tehnoloogiate kasutuselevõtu skaleerimisel nii EL siseselt kui rahvusvaheliselt. Eesti Taastuvenergia 5) Eesti CO2 emissioonikaubandusest laekuvad tulud peavad edaspidi täies mahus olema Teadmiseks võetud, Koda suunatud ja sihitud heite vähendamisele suunatud tegevustesse, mh NZIA prioriteetsetes algatus hetkel ei ole valdkondades. seotud emissioonikaubanduse tuludega. Eesti Taastuvenergia 6) Eesti positsioon peaks sisaldama põhjendust, et sarnaselt õiglase ülemineku piirkondade Teadmiseks võetud Koda käsitlusele peaksid NZIA poolt rakendatavad kriteeriumid riigiabi reeglitele, finantseerimistingimustele jms arvestama ka EL liikmesriikide iseärasustega ja Eesti-suguste perifeersete väikeriikide geopoliitiliste tingimustega. NZIA rakendamine ei tohiks ebaproportsionaalselt soosida suuremate EL liikmesriikide majandustegevust rohetehnoloogia edendamise vallas. Eesti Taastuvenergia 7) Peame heaks tooniks konkretiseerida selged ja ambitsioonikad valdkonnapõhised eesmärgid Teadmiseks võetud. Koda ning seada ka esile tõstetud valdkodades EL-is kasutusele võetud seadmete puhul siit pärineva tööstustoodangu osakaaluks vähemalt 40%. Eesti Taastuvenergia 8) NZIA toetusmeetmed peavad meie hinnangul eelõige lahendama küsimuse, kuidas on Teadmiseks võetud. Koda võimalik määratud tingimustes olemasolevate ja täna rakenduses olevate tehnoloogiate Algatusega ei nähta kasutuselevõttu efektiivselt ja senisest kiiremas tempos skaleerida. See tähendab nii seadmete  tootmise võimekuse parandamist kui ka tarneahelate lülide eesmärgipärast õgvendamist. hetkel ette täiendavat Mitmed NZIA määruse tekstis tutvustatud finantseerimisallikad (nt innovatsioonifond) seda rahastust. eesmärki mujal oleva fookuse tõttu ei täida. Tarvis on tootmise ja tarneahelate võimekuse skaleerimisele sihitud konkurentsivõimelise toetusprogrammi elluviimist. Eesti Taastuvenergia 9) EL-i ja liikmesriikide seatud taastuvenergia suurema kasutuselevõtu eesmärgid ei tohi saada Teadmiseks võetud. Koda kannatada kohustusliku EL-ist tarnitud seadmete osakaalu määramise tõttu juhul, kui vajalikud tarned EL-ist väljastpoolt osutuvad endiselt majanduslikult eelistatuks. NZIA peab hõlmama paindlikkust, et püstitatud eesmärgid ei kujundaks omavahel vastuolu ega osutuks taastuvenergia kasutuselevõtmisel piduriks. Eesti Taastuvenergia 10) NZIA rakendamisel ja vastavate toetusmehhanismide väljatöötamisel tuleb mõistagi Teadmiseks võetud. Koda arvestada, et nt seadmete tootmise ja tarneahela lülide kolimine Euroopasse võib tõsta toote Mõistame esile toodut, omahinda ning seejärel pidurdada odavusest ja kättesaadavuse kasvust tingitud tehnoloogia et tarneahela lülide potentsiaalset kiiremat kasutuselevõttu. Reljeefne näide sellest on elektrit tootvate kolimine Euroopasse päikesepaneelide komponentide tänane pärinemine Hiinast ja mujalt Kagu-Aasiast, kus võib tõsta toote seadmete tootmine on ajapikku kujunenud odavamaks. Ettevõtjad vajavad motiveerivat omahinda ning seejärel meetmepaketti ja garantiid, et tootmise ja tarneahela osalisel Euroopasse naasmisel säiliks pidurdada odavusest ja tarbija ootus senisele hinnatrendile ühes siinsete ettevõtete konkurentsivõimega. NZIA seda kättesaadavuse kasvust täna soovitud täpsuse ja arusaadavusega ei sisalda – sõnastatud eesmärgi sisustamine e tingitud tehnoloogia meetmete kirjeldus, kuidas püstitatud eesmärkideni jõutakse on määruses puudulik. See on potentsiaalset kiiremat tänase määruse suurim puudujääk. Eelnevat silmas pidades tuleb siiski Eestil sageli ja reeglina kasutuselevõttu. Samuti toetuda ka oma rahvusvahelistele partneritele, pannes oma eelised ja eripärad globaalsetes peame oluliseks Eesti tarneahelates maksvusele. Eesti eesmärk võiks olla sihtida ka lokaalsemate tarneahelate puhul partnerlusi ja partnerlust ja koostööd, milles saavutada suurem mitme poolne tulem. rahvusvahelist koostööd samameelsete riikidega.