Tagasiside

Ivo Jaanisoo Teie 29.05.2023 Majandus- ja Meie 29.05.2023 nr 15-4/3872-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Tagasiside projekti „Tervikliku poliitika kujundamine Eesti kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna nimel“ tööpaketi aruandele Austatud hr. Jaanisoo Tunnustame kvaliteetse elukeskkonna alusuuringu (EAU) algatamist, mis on kooskõlas Eesti 2035 eesmärkidega. Kahtlemata seisavad Eesti ehitatud elukeskkonna arendamisel ja elamumajanduses ees tõsised väljakutsed, mille lahendamisele uuring saab kaasa aidata. Nagu toob välja ka Üleriigilise planeeringu alusuuring, sõltub ruumiliste eesmärkide saavutamise edukus planeeringuliste ning muude poliitiliste ja korralduslike instrumentide üksteist toetavast koos toimimisest. Ainuüksi planeeringulistest instrumentidest ei piisa kõigi ruumiliste eesmärkide saavutamiseks. Vajalikud on ka muud planeeringute elluviimist toetavad vahendid, sh maksupoliitika, regionaalpoliitika, transpordipoliitika jne. See ei tähenda, et planeeringuliste instrumentidega oleks midagi valesti, küll aga seda, et ruumilisele planeerimisele eelnevad ja järgnevad erinevate valdkondade otsused on samavõrd olulised kui ruumiline planeerimine. Samuti on planeeringute ruumilised terviklahendused ajaliselt palju pikema perspektiiviga kui sellele toetuvate ehituslike meetmete elluviimine. Seetõttu peame oluliseks EAU alusuuringu raportites kvaliteetse elukeskkonna arengukava vajadust argumenteerida viisil, mis ei pisenda või loo väära muljet ruumilise planeerimise süsteemist ja ülesannetest, vaid lähtub eelkõige ehitatud elukeskkonna ja elamumajanduse ees seisvatest väljakutsetest. Alusuuringu raporti D4 teksti põhjal ei tohiks jääda ekslikku muljet justkui arengukava on vajalik eelkõige seetõttu, et ruumilise planeerimise süsteem ei toimi või on ebaõnnestunud sidusa ruumipoliitika kujundamisel. Üheks näiteks on regionaalse tasakaalu ning töökohtade ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse eesmärk. Kehtivas üleriigilises planeeringus Eesti 2030 kasutatud mõiste hajalinnastunud Eesti ei tähenda valglinnastumise vajadust, nagu kohati jääb mulje EAU tekstist. Regionaalpoliitiliselt ja julgeolekupoliitiliselt on oluline, et elatakse kõikides Eesti piirkondades. Ainuüksi elaniku vastutuse tõstmine kahaneva elanikkonnaga hõreasustuse äärealas ei ole kvaliteetse elukeskkonna asjakohane arengumeede. Milline on EAU võimalik konstruktiivne ettepanek olukorra parendamiseks ja elukeskkonna kohandamiseks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 piirkondlikult kahanevale ja vananevale elanikkonnale sobivaks koos selle kvaliteedi tõstmisega? Raporti skeemidel on üleriigilise planeeringu, arengukava ning teiste arengukavade omavaheliste suhete kujutamine erinevalt ja eksitavalt tõlgendatav. Esmalugejale jääb mulje justkui oleks ruumilise arengu probleemide lahendamise kuldvõtmeks täiendava ruumilise visiooni lisamine. EAU raport (D4) väidab, et on vaja veel üht arengukava, kuid ei selgita ega põhjenda, miks uuritakse ja rõhutatakse vaid ühte lahendust mitmete seas. Jääb ebaselgeks, kuidas annab üks arengukava üleriigilisele planeeringule sidustava strateegilise vaate ning aitab sõlmida arengukavades ja valdkondade vahelisi laiapõhjalisi kokkuleppeid. Uus arengukava dokumendina ei garanteeri kvaliteetset elukeskkonda. Oluline on ruumiplaneerimise ruumipoliitilise kultuuri toetamine selliselt, et ruumiotsused oleksid sidusad ja sobivad elluviimiseks riigi tasandilt kohalike kogukondadeni. Planeerimisseaduses kannavad sellist eesmärki näiteks elukeskkonna parendamise ning huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtted. Muuhulgas vajab EAU tekstis enam põhjendamist mõttekäik, kuidas see dokument valdkondade eesmärkide vaheliste ruumiloome probleemide tegelikule lahendamisele kaasa aitab. Koostajad on valitud valdkonna eksperdid ja lähtuvad oma pikaajalistest kogemustest, kuid töösse tuleks lisada enam viiteid avaldatud raportitele või uurimistöödele, mis nende väiteid kinnitavad. Ei piisa töötubades kuuldud seosetutest väidetest või isiklikust arvamusest, esitatud väited tuleb sisustada faktide ja statistikaga. Hetkel esineb raportis väiteid, mis on uurimistööle omaselt viitamata ja panevad sellega kahtluse alla kogu töö usaldusväärsuse. Ruumilise planeerimise väljakutseid ja võimalusi on analüüsitud 2020. aasta alguses valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus (vt https://planeerimine.ee/prr/). Analüüsi alusel peetakse otstarbekaks maakasutuse otstarbe põhise planeerimispraktika täiendamist ja liikumist vormipõhise planeerimise suunas. Planeerimisseadus ei ole siinkohal takistuseks vaid võimaldab seda. Muutusi toetavad soovitused on ka planeerimisseaduses kirjeldatud planeerimise põhimõtetes ja mitmesugustes temaatilistes nõustikes ning juhendites. Tuleb aga silmas pidada, et pelgalt planeeringu koostamisega ei ole võimalik lahendada kõiki eri valdkondades esinevaid sisulisi probleeme. Ruumi kvaliteet sõltub olulisel määral valdkondlikest otsustest, mis langetatakse sageli väljaspool ruumilist planeerimist. D4 raporti tekst põhjendab kvaliteetse elukeskkonna arengukava vajadust muuhulgas sellega, et planeeringu koostamisel võib osaleva ametkonna või asutuse prioriteediks olla oma valdkonna huvide kaitse, pidamata silmas ruumilist terviklahendust ja selle saavutamiseks vajalikke kompromisse konkreetses asukohas. Antud väide viitab planeerimise rohelisele raamatule, kuid on välja jätnud rohelise raamatu täiendava selgituse selle osas, et huvide sildamine erinevate valdkondade vahel ongi planeeringute olemuslik ülesanne. On loomulik, et iga valdkond seisab oma huvide eest. Selle tasakaalustamiseks on planeerimisseaduses huvide tasakaalustamise põhimõte. Planeeringulised otsused on kaalutlusotsused ja planeeringu koostamise korraldaja peab nende ettevalmistamisel kaaluma erinevaid, sageli vastandlikke huvisid. Eri valdkondade huvide tasakaalustamine ja ühiskondlike kokkulepete sõlmimine on planeerija üks kõige olulisemaid ja raskemaid ülesandeid. Kokkuvõttes jääb mõistetamatuks, miks keskendub alusuuringu raportite tekst süvitsi just ruumilise planeerimise valdkonna väljakutsetele, mis ei ole MKMi põhimääruse kohaselt ehitus- ja elamuosakonna põhiülesandeks. Samal ajal ei tegele raporti tekst samasuguse 2 põhjalikkusega probleemidega, mis puudutavad ehitus- ja elamuvaldkonna poliitikate kujundamist ning nendega seotud peamisi väljakutseid. Iseloomuliku näitena saab välja tuua ka varasema D3 raporti osa 2.2, mis keskendub ühe punktina planeerimisinstrumentide probleemidele, sh planeeringuprotsesside kiirusele. Järelpärimise peale, kas lisaks uuriti ka ehitusvaldkonda puudutavaid probleeme, selgus et seda uurimismeeskonna poolt ei tehtud ja keskenduti ainult planeerimisvaldkonna probleemidele. On arusaamatu, miks ehitus- ja elamuosakonna poolt läbiviidav alusuuring ei keskendu eelkõige neile põhiülesannetele, mida täidab ehitus- ja elamuosakond. Loodame, et alusuuringu koostamisel tegeletakse edaspidi sisuliselt eelkõige ehitatud keskkonna ja elamumajanduse parandamisega, sh pakutakse välja ka asjakohaseid lahendusi, mis ei tegele pelgalt veel ühe arengudokumendi koostamise vajadusega, mis paljuski dubleerib Üleriigilise planeeringu ülesandeid. Eelkõige ootaks siinkohal eluasemevaldkonna arengu mõtestamist, mis energiatõhususe kõrval tegeleks eluasemete kättesaadavuse, segregatsiooni vältimise ja tühjeneva hoonefondi probleemidega. Samuti peame prioriteetseks linnalooduse ja tervist toetava elukeskkonna loomist, mistõttu on vajalik leida lahendusi kuidas ehitusvaldkond saaks tegeleda ehitatud keskkonnaga laiemalt kui hooned või trassid integreerides muuhulgas ka näiteks maastikuarhitektuuri ja maastikuehitust. Lisaks peame oluliseks lähemalt uurida viise, kuidas edendada ehitusektori ringmajandust ning säästvat materjalikasutust (sh maavarade ja taristu puhul). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kristi Grišakov 5851 3940 [email protected] 3