AS Saarte Liinid korralise üldkoosoleku otsus 29.05.2023

AS SAARTE LIINID Majandusaasta aruanne Majandusaasta algus: 01.01.2022 Majandusaasta lõpp: 31.12.2022 Ärinimi: AS SAARTE LIINID Registrikood 10216057 Aadress: Rohu 5, Kuressaare linn Saaremaa vald, 93819 Saare maakond Telefon: +372 453 0140 Elektronposti aadress: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.saarteliinid.ee Põhitegevusalad: Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused (EMTAK 52221) AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 SISUKORD 2022. AASTA TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................ 3 1. ETTEVÕTTE ÜLDTUTVUSTUS ........................................................................................ 3 2. OMANIKU OOTUSED ...................................................................................................... 3 3. ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKKOND ................................................................................ 4 5. INVESTEERINGUD, SOETUSED JA ARENGUVÄLJAVAATED ..................................... 6 6. KVALITEEDI- JA KESKKONNAJUHTIMINE.................................................................... 7 8. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE .................................................................. 8 Finantsseisundi aruanne ....................................................................................................................... 10 Kasumi-ja koondkasumiaruanne .......................................................................................................... 11 Rahavoogude aruanne .......................................................................................................................... 12 Omakapitali muutuste aruanne ............................................................................................................ 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................................................................. 14 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ................................................. 14 Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid .................... 22 Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt 29 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed .................................................................................................... 30 Lisa 5 Varud................................................................................................................................. 30 Lisa 6 Materiaalne põhivara ..................................................................................................... 31 Lisa 7 Immateriaalne põhivara ................................................................................................. 33 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 33 Lisa 9 Maksuvõlad ja ettemaksed ............................................................................................ 33 Lisa 10 Laenukohustused ja netovõlg ...................................................................................... 34 Lisa 11 Rendid ............................................................................................................................... 36 Lisa 12 Sihtfinantseerimine ...................................................................................................... 37 Lisa 13 Omakapital .................................................................................................................... 38 Lisa 14 Müügitulu ...................................................................................................................... 39 Lisa 15 Tulu sihtfinantseerimisest............................................................................................. 39 Lisa 16 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused .............................................. 40 Lisa 17 Finantstulud- ja kulud .................................................................................................... 41 Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad .......................................................................... 41 Lisa 19 Tehingud ja saldod seotud osapooltega ..................................................................... 42 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ...................................................................................................... 44 JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2022 MAJANDUSAASTA ARUANDELE .......... 45 MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE (EMTAK) .................................................................................................................................................. 46 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 2022. AASTA TEGEVUSARUANNE 1. ETTEVÕTTE ÜLDTUTVUSTUS AS Saarte Liinid on 1994. aastal asutatud riigile kuuluv äriühing, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja taristuminister. Ettevõtte põhiülesandeks on riigile regionaalselt oluliste sadamate haldamine ja arendamine. Äriühingu põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega reisijatevedu korraldavad operaator- ettevõtted ning sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud ja laevaagendid, kellele tagatakse:  sõitjateveo avalikuks teenindamiseks vajalikud laevaühendused saartega nii Eesti rannikumeres kui Peipsi järve sadamates;  meretranspordi korraldamise tingimused regionaalsetes sadamates, mis teenindavad põhiliselt Eesti saartel ja Lääne-Eestis asuvate ettevõtjate kaubavoogusid, mis moodustavad olulise osa kogu piirkonna ekspordist. AS Saarte Liinid on sadamate maa ja infrastruktuuri omanik või kasutab neid hoonestusõiguse lepingute alusel. Sadama pidajana haldame ka kogu teenuste osutamiseks vajalikku taristut, kuhu kuuluvad kaid, rambid, ootealad, laoplatsid, laadimisvõimalused jms. Lisaks osutame põhilisi sadamateenuseid, kuna regionaalsete sadamate asukohad ja piiratud mahud välistavad siin stividorettevõtjate pikaajalise huvi. AS Saarte Liinid on sadamate arvult Eesti suurim sadamapidaja. Majandusaasta lõpuks kuulus AS Saarte Liinid koosseisu 18 sadamat: Kuivastu, Roomassaare, Triigi, Abruka, Ringsu, Papissaare ja Vikati Saare maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas; Rohuküla ja Sviby Lääne maakonnas; Virtsu, Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas; Piirissaare Tartu maakonnas, Laaksaare Põlva maakonnas ning Naissaare Harju maakonnas. Lisaks sadamatele kuuluvad meile ujuvsüvendaja Watermaster ja Roomassaare sadamas baseeruv töölaev Panda. Ettevõtte peakontor asub Kuressaares. Loetletud sadamate kaudu toimib 12 avalikku laevaliini Eesti asustatud saartele. 2022. aastal tegid laevad avalikul liiniveol kõikide AS Saarte Liinid sadamate kaudu kokku 30 956 reisi, liinidel teenindati kokku 2 523 930 reisijat ja 1 178 425 sõidukit. Kaupa veeti AS Saarte Liinid sadamate kaudu 2022. aastal kokku 839 868 tonni, sealhulgas eksporditi 787 623 tonni erinevaid kuiv- ja puistlasti kaupu, imporditi 39 054 tonni puistlasti kaupu ning võeti vastu kokku 13 191 tonni meresaadusi. 2. OMANIKU OOTUSED Majandus- ja taristuministri poolt kinnitatud AS Saarte Liinid omaniku ootuste dokument sõnastab äriühingu tegevusele peamised eesmärgid:  Kindlustada regulaarne parvlaevaliiklus saartevahelise püsiühenduse tarbeks;  Korraldada kvaliteetselt ja keskkonnasäästlikult nii regionaalsete kui ka tulu mittetoovate sadamate haldamist ja arendamist, toetades ja elavdades seeläbi piirkondlikku elukorraldust;  Tagada püsiv kasumlikkus efektiivse majandustegevuse ning konservatiivse kapitalistruktuuri kaudu;  Hoida sadamapidamise parimat kompetentsi ja uuenduslikke ideid, toimides sektori arengumootorina;  Täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;  Olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;  Hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda sellistest ärisuhetest. 3 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Regionaalsete ja saartel asuvate sadamate arendamisel ei saa lähtuda ainult otsestest majanduslikest huvidest ning efektiivsusnäitajatest ja tegevuse kavandamisel tuleb sageli lähtuda eeskätt avalikust huvist ja parvlaevaliinidel ühistranspordi tagamise vajadusest. Juhtkonna hinnangul on aktsiaseltsil Saarte Liinid oluline roll Eesti piirkondliku ettevõtluskeskkonna toimimisel ja arendamisel. Ettevõte haldab ja arendab sadamaid eelkõige neis asukohtades ja valdkondades, kus erainvestorite piisava huvi puudumine võib kaasa tuua logistilisi turutõrkeid. 3. ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKKOND 24. veebruaril 2022 alanud sõjaline konflikt Venemaa ja Ukraina vahel on avaldanud ettevõtte majandustulemustele mõju. 2022. aasta tarbijahinnaindeks on 19,4%. Energia- kütuse-, ehitusmaterjalide jt hindade oluline tõus, kehtestatud sanktsioonid ja sõjast tulenev ebakindlus mõjutasid ettevõtte äritegevust. Kaubaveol teenindab AS Saarte Liinid kohaliku toormega seotud veoseid, mille sihtturud asuvad Skandinaavias, Saksamaal, Poolas ja Hollandis. Dolomiidi ja puisteturba ekspordi maht sõltub Saksamaa ja Poola keemiatööstuse ning Hollandi väetisetööstuse toorainena sealsetest trendidest. Puidupõhised kaubad eksporditakse samuti avatud turule. Regionaalsetest sadamatest lähtuvaid regulaarseid rahvusvahelisi reisilaevaliine Eestis ei ole. Ettevõte täidab riiklikku tellimust parv- ja liinilaevadega toimuva avaliku liiniveo tingimuste tagamisel ja reaalne konkurents antud segmendis puudub. 4. TEGEVUSTULEMUSED Liinilaevadel teenindatud reisijate ja sõidukite 4.1 Reisijate ja sõidukite arv teenindatud liinidel arv AS Saarte Liinid sadamates 2013-2022 AS Saarte Liinid sadamad teenindasid 2022. aastal kokku 2 523 930 reisijat ehk +3,6% rohkem, kui aasta varem. 2022. aastal teenindati kokku 2 607 798 2 523 930 2 505 122 2 440 113 2 437 015 1 173 319 sõidukit, ehk -0,4% vähem, kui aasta 2 284 958 2 275 223 2 205 704 2 174 108 2 120 002 varem. Reisijate ja sõidukite kogumaht ning nendega seotud muutused tulenevad endiselt kahelt suuremalt liinilt: 1 174 921 1 173 319 1 122 424 1 071 536 1 034 005 1 019 399  Kuivastu-Virtsu liinil teenindasid sadamad 2022. 932 309 930 583 898 451 843 992 aastal kokku 1 650 916 reisijat (aastane kasv 95 247 reisijat ehk +6,1%) ja 792 407 sõidukit (aastane kasv 5 680 sõidukit ehk +0,7%).  Heltermaa-Rohuküla liinil teenindasid sadamad 2022. aastal 647 828 reisijat (aastane langus 639 reisijate arv sõidukite arv reisijat ehk -0,1%) ja 304 515 sõidukit (aastane langus 8 401 sõidukit ehk -2,7%). Nimetatud põhiliinidel veetud reisijate arv kokku moodustas aruandeaastal 91,1% kõigist AS Saarte Liinid poolt teenindatud reisijatest, teistel liinidel teenindati 8,9% reisijatest. Sõidukite arv Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla liinidel moodustas aruandeaastal kokku 93,4% ja teistel liinidel kokku 6,6% kõigist teenindatud sõidukitest. Äriühingu sadamate teenindusmahud muutuvad kuude lõikes oluliselt. Sõidukite puhul on sesoonsus reisijatest mõnevõrra väiksem, kuna ühissõidukitega liiklejate arv kasvab suveperioodil oluliselt ja suvise reisijavooga väikesaartele sõidukeid regulaarselt ei veeta. 4 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 4.2. Kaubavedude ja kommertsaluste teenindamine Teenindatud kaupade maht ja kaubalaevade AS Saarte Liinid seisukohalt oli aruandeaasta arv AS Saarte Liinid sadamates 2013-2022 ootuspärane. Kokku veeti 839 868 tonni kaupa (- 8,5% võrreldes eelnenud aastaga). 948,665 940,028 911,962 911,737 900,497 863,837 863,185 839,868 838,050 Lastitud kaupadest kasvas enim hakkepuidu 786,310 kogus kokku 204 945 tonnini (+35,7% võrreldes eelnenud aastaga) ja lossitud kaupadest kala kokku 13 191 tonnini (+43,7% võrreldes eelnenud aastaga). Kaubavedude tulemuste põhiliseks mõjutajaks oli majandusaastal dolomiidi ja graniitkillustiku veomahu vähenemine. Võrreldes 340 340 314 309 302 289 aasta varasemaga veeti rohkem nii hakkepuitu, 282 280 269 264 kala ja ka teesoola. Äriühingule olulise ümarpuidu väljaveomaht langes -8,6%. Sadamate lõikes baseerusid kaubaveo mahud sarnaselt eelnevatele perioodidele Virtsu sadamal, mille kaudu veeti majandusaastal kokku kaup/tuhat tonni laevad/arv 320 590 tonni kaupa, Roomassaare sadamal, mille kaudu veeti eelmisel aastal 351 590 tonni kaupa, Heltermaa sadamal, kus veeti 144 649 tonni kaupa ja Rohuküla sadamal, kus veeti 13 166 tonni erinevaid kaupu. 4.3 Tulud ja kulud Muud tulud Muud laevad 473 185 Tulud: 206 527 6% AS Saarte Liinid 2022. aasta müügitulude 2% maht oli kokku 8,3 miljonit eurot, kasvades Väikelaevad eelmise aastaga võrreldes kokku +377 170 238 tuhande euro võrra. Kasvu tagasid 2% põhitegevuse mõlemad suunad - liinilaevadel taastus reisijate koguarv ning kaubalaevade teenindamisel oli edukas puistekaupade Liinilaevad aasta. Teiste teenuste osa müügituludes ja Kaubalaevad 4 349 893 3 228 514 52% mõju ühingu majandustulemile on pigem 38% väikesed. Kulud: 2022 müügitulud valdkondade lõikes, eurodes AS Saarte Liinid kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulud moodustasid 2022. aastal 2,5 miljonit eurot, kasvades aastaga +10%, mitmesugused tegevuskulud olid 305 tuhat eurot, kasvades aastaga +4% ning tööjõukulud olid 3,3 miljonit eurot, kasvades aastaga +10%. Kulud varieerusid gruppide lõikes oluliselt ning eelarve ületati üldjuhul neil kirjetel, kus tuli teha kulusid täiendava tulu teenimiseks või kus laevade teenindamiseks vajalike teenuste sisendkulud kasvasid. 4.4 Kasum, rentaablus ja EBITDA AS Saarte Liinid puhaskasum oli 2022. majandusaastal 1 164 tuhat eurot, kahanedes aastaga -227 tuhande euro võrra. Ettevõtte puhaskasumi marginaal oli aruandeaastal +14%. 2021. aastal oli äriühingu puhaskasum 1 391 tuhat eurot ning puhaskasumi marginaal +17,5%. Puhaskasumi marginaal (%) = Puhaskasum/Müügitulu 5 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Äriühingu tootluse hindamisel ja võrdlemisel tuleb kindlasti rõhutada Ukraina sõja mõjusid. 2022. aastal jäi kasumiplaan täitmata eelkõige sõjast tingitud kaupade ja teenuste hinna kallinemise tõttu. Finantsvõimekuse näitajad: Suhtarvud ja valemid 2022 2021 EBITDA = põhitegevuskasum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse 32% 34% langust ja amortisatsiooni/müügitulud kokku Laenud kohustustest = laenud/kohustused kokku 9% 9% Omakapitali oodatav tootlus ROE = puhaskasum/omakapital 5% 6% Omakapitali osakaal = omakapital/varad 40% 38% Müügirentaablus = puhaskasum/müügitulu 14% 17% 4.5 Finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted AS Saarte Liinid kogu arveldus toimub eurodes, mistõttu puudub risk olulisteks kursikahjumiteks. Võimalikud riskid erinevate instrumentide lõikes: 1. Raha – ettevõtte vahendid on hästi kapitaliseeritud rahvusvahelistes pankades ja risk on viidud miinimumini. 2. Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded. Ettevõttes on aktiivne nõuete jälgimise poliitika, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal on marginaalne ja raamatupidamise aastaaruande koostamisel nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks ei hinnatud, lootusetult laekuvateks hinnati seisuga 31.12.2022 510 euro väärtuses nõudeid. 3. AS-il Saarte Liinid puuduvad lühi- ja pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse. 4. Võetud laenud. Juhtkond on hinnanud intressiriski keskmiseks, kuna EURIBOR on tõusnud ning laenulepingute intressimäärad on seotud EURIBOR-ga. Muud riskid seoses laenudega puuduvad. 5. Võlad tarnijatele, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused. Kuna kogu äritegevus toimub eurodes, siis olulisi riske ei ole. 6. Ettevõte ei oma ja ei kauple derivatiivsete finantsinstrumentidega. Samuti ei ole ettevõtte aktsiad vabalt kaubeldavad. 5. INVESTEERINGUD, SOETUSED JA ARENGUVÄLJAVAATED 2022. aastal investeeris AS Saarte Liinid uute infrastruktuuriobjektide väljaehitamisse, olemasolevate objektide parendamisse, seadmete soetamisse ning uuringutesse ja projekteerimisse kokku 4,8 miljonit eurot. 2022. aasta investeeringud tehti äriühingu omavahendite ja Euroopa Liidu Regionaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Väikesaarte programmi vahendite arvelt. Rahaliste vahendite paigutamise sihtotstarbed olid järgmised:  Ettevõtte omavahendite arvelt rahastatud suuremad projektid: o Roomassaare sadama kai nr 1 laiendamise lõpetamine (omanik tegi selle projekti jaoks sissemakse aktsiakapitali 23.1.2020 otsuse alusel); o Kuivastu sadamaala arhitektuurikonkurss; o Ujuvkaide uuendamine erinevates sadamates (Rohuküla, Roomassaare, Sviby, Naissaare); o Sviby sadama süvendustööd; o Virtsu kopplaaduri ostmine; o Koostatud on Kuivastu sadama detailplaneering ning alustati Heltermaa detailplaneeringu koostamist; o 2022. aastal alustasime Kuivastu-Virtsu elektrilaevade laadimistaristu projekti rahastustaotluse koostamist, mille esitasime 2023. aasta alguses.  Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest: 2022. aastal jätkasime töödega projekti „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ raames: o Papissaare ja Vikati sadamasse tehti liinilaeva sildumiskohad. 6 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022  Euroopa Liidu Regionaalfondi Interreg Eesti-Läti programmi projekti „EstLat Harbours II“ raames teostati järgmised tööd: o Sõru sadama kai nr 3 rekonstrueerimiseks ja akvatooriumi süvendamine.  Väikesaarte programmi raames sai Kihnu sadam generaatori. Olulise dokumendina kinnitas nõukogu 16.09.2022 AS Saarte Liinid arengustrateegia perioodiks 2023-2030. 2023. aastal tehakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ raames töid seoses Papissaare sadamas liiniveo teenindamiseks vajaliku sadamaala välja ehitamisega ning Naissaare sadamas paadislipi koos teeninduskai ehitusega. Taotlemisel on rahastus Ühtekuuluvusfondist projektile „Riigile kuuluvate sadamate kaitserajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine“. Plaanis on rekonstrueerida ja ehitada Kihnu, Ruhnu, Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse kaitserajatised. Projekti eesmärk on tagada muutuvates ilmastikutingimustes katkematu liinivedu ehitades sadamad kliimakindlamaks ning pikendada sadamarajatiste kasutusiga. Positiivse rahatusotsuse saamisel alustatakse Kihnu kaitserajatise ehitusega 2023. aastal. 2023. aastal jätkub ka eelneval aastal alustatud elektrilaevade kaldataristu arendusprojekt, mille raames rajame Virtsu-Kuivastu liinile aastaks 2026 laadimistaristu. 6. KVALITEEDI- JA KESKKONNAJUHTIMINE 2022. aasta jaanuaris jõustusid sadamaseaduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/883 järgsed keskkonnakaitse nõuded. Suurema tähelepanu ja kontrolli alla võeti kõik laevajäätmete üleandmisega seonduv. Sadamatele tõid muudatused kaasa kohustuse täiendada olemasolevaid laevajäätmekavasid ning välisriigi veesõidukeid teenindavate sadamate laevajäätmekavad tuli osaliselt tõlkida inglise keelde. Laevajäätmekavadesse viidi vajalikud muudatused sisse ning kavad on Keskkonnaameti poolt heakskiidetud. Sadama külastajatele on laevajäätmekavad avalikult saadaval Sadamaregistri kodulehel. 2022. aastal kooskõlastati Keskkonnaministeeriumi poolt sadamate reostustõrjeplaanid. Ümbritseva merekeskkonna kaitseks on oluline tagada sadamate valmisolek reostustõrjeks. Teema aktuaalsusele juhtis teravalt tähelepanu 2022. aastal Vormsi ja Hiiumaa rannikut tabanud suuremahuline rannikureostus, mille puhul reostuse põhjustaja jäi tuvastamata. Laevadest ja sadamatest lähtuva reostuse tõrjeks valmisoleku võimekust aitas suurel määral tõsta SA Keskkonnainvesteeringute Keskus merekeskkonna programmist 2019. aastal saadud toetus, mille raames soetati sadamatesse tööpaadid reostuse korral kiireks reageerimiseks, absorbeerivad poomid ning absorbeerivad matid reostuse kõrvaldamiseks. 2022. aastal teostas Keskkonnaamet mitmetes AS Saarte Liinid sadamates riiklikku järelevalvet sadamaseaduse § 42 lõike 1 ja 2 täitmise üle. Puuduseid ei tuvastatud ning märkuseid ei esitatud. Aastal 2022 alustasime kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 juurutamisega. 7 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 7. ORGANISATSIOON JA PERSONAL Koosseis ja töötajate arv 2022. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisus kokku 117 ametikohta, neist: • aastaringse tööga seotud ametikohti 100,5; • suvise navigatsioonihooajaga seotud tähtajalisi ametikohti 16; • talvise navigatsioonihooajaga seotud tähtajaline ametikoht 0,5. AS Saarte Liinid töötajate arv seisuga 31.12.2022 oli kokku 99 inimest, sealhulgas:  1 juhatuse liige;  koosseisuliste põhitöötajatena 97 inimest (sh 2 töötajat 0,5 koormusega);  asendustöötaja 1 inimene (põhitöötaja töövõimetusperioodiks). Lisaks koosseisulisele personalile said aastalõpu seisuga tasu 5 inimest äriühingu nõukogu liikmetena ja 3 inimest võlaõigusseadusest tulenevate lepingute alusel. Seoses väikesaarte sadamate ja väikelaevasadamate hooajalise tööga varieerub töötajate koguarv aasta lõikes, kasvades suvisel navigatsioonihooajal tähtajaliste hooajatöötajate ja puhkuseperioodidel asendustöötajate võrra. Kõige suurem oli töötajate arv 2022. aastal ajavahemikul 1.juunist kuni 31.augustini - sel perioodil oli töötajate arvu kasv ettevõttes võrreldes 01.01.2022 seisuga ca 15%. Tööjõu voolavus on aktsiaseltsis Saarte Liinid stabiilselt väga väike. 2022. aasta kokkuvõttes oli personali voolavuse määr vaid 0,4%, mis näitab, et töötajad on püsivad ja väärtustavad oma töökohta. Ka tähtajalised hooaja- ja asendustöötajad on valdavas enamuses korduvate töölepingutega. Töötaja algatusel ettevõttest lahkumise peamine põhjus oli siirdumine vanaduspensionile. Töö sadamates on küllaltki spetsiifiline ja seetõttu on sadamatöötajad peamiselt meessoost. AS Saarte Liinid töötajatest moodustavad 2/3 mehed ja 1/3 naised. 8. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 on riigile kuuluval äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. AS Saarte Liinid lähtub äriühingu juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel HÜTi soovituslikest juhistest. 8.1. Üldkoosolek 12.04.2022 kinnitas majandus- ja taristuminister ettevõttele uued omaniku ootused. 22.04.2022 toimus üldkoosolek, kus kinnitati aktsiaseltsi 2021 majandusaasta aruanne ja põhikirja uus redaktsioon. 23.11.2022 teavitas majandus- ja taristuminister, et Virtsus ja Kuivastus on vajalik 01.01.2026 välja arendada elektrilaeva kaldataristu seoses riigi poolt tellitava viienda parvlaevaga. 8.2 Nõukogu ja auditikomitee Nõukogu on AS Saarte Liinid ainuaktsionäri 07.09.2020 otsuse nr 1.1-5/20-048 alusel viieliikmeline, koosseisus Jaano Vink (nõukogu esimees), Indrek Allmann, Marilin Hein, Siiri Odrats-Koni, Taivo Linnamägi. Volituste tähtaeg kolm aastat, lõpptähtaeg 07.09.2023. Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb äriühingu tegevuse planeerimisel ja juhtimisel ning otsustab äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute teostamise üle. Olulise dokumendina kinnitas nõukogu 16.09.2022 AS Saarte Liinid 8 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 arengustrateegia perioodiks 2023-2030. 2022. aastal toimus 11 nõukogu koosolekut. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu otsuse vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. AS Saarte Liinid auditikomitee on kolmeliikmeline, koosseisus Kaie Karniol (auditikomitee esimees), Marilin Hein ja Indrek Allmann. 2022. aastal toimus 4 auditi komitee koosolekut. Vastavalt riskihinnangule ning nõukogu poolt kinnitatud siseauditi tööplaanile viisid Ernst & Young Baltic siseaudiitorid läbi ühe siseauditi: „Füüsilise turvalisuse audit“. Siseaudiitorid alustasid 2022. aastal ka teise siseauditiga „Ehitustegevuste planeerimise protsessi audit“, mille raport valmib 2023. aasta esimeses kvartalis. Tasustamiskorra kohaselt makstakse auditikomitee liikmetele tasu. Täiendavat tasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele makstakse nende komitee koosolekul osalemise eest 25% nõukogu liikme tasust. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist ei maksta. AS Saarte Liinid nõukogu ja selle juurde moodustatud auditikomitee liikmetele maksti 2022. aastal tasusid kokku 30 400 eurot ning võrdlusperioodi, 2021. aasta eest 32 000 eurot. 8.3 Juhatus Vastavalt HÜTi punktile 2.2.7 esitame alljärgnevalt andmed 2022. aastal ASi Saarte Liinid juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasude suuruse kohta ning kirjeldame lahkumishüvitiste ja täiendavate tasude määramise süsteemi. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised on määratletud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS –s, millest tulenevalt riigile kuuluva äriühingu juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne tema ametiaja lõppu ning talle makstav hüvitis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. 2022. aastal toimusid muudatused ettevõtte juhatuses. Nõukogu otsusega kutsuti 28.02.2022 juhatusest tagasi juhatuse esimees Villu Vatsfeld ja 14.07.2022 juhatuse liige Uku- Madis Savisto. Alates 01.05.2022 on juhatuse esimees Kaida Kauler. 2022. aasta eest maksti juhatuse liikmetele kokku 111 499 eurot, sealhulgas lisatasuna eelmise aasta majandustulemuste eest kokku 18 896 eurot ja lahkumishüvitis kahele juhatuse liikmele kolme kuutasu ulatuses 34 500 eurot. 8.4 Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Saarte Liinid koostab finantsaruandeid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Juhatuse koostatud 2022. aasta majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu vandeaudiitor. Ainuaktsionäri otsuse alusel nimetati AS Saarte Liinid 2022. aasta majandusaasta audiitoriks audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Lepingulist siseaudiitorit aruandeaastal äriühingus ei tegutsenud, ning vastav teenus ostetakse ettevõttesse hanke korras. AS Saarte Liinid siseaudiitor on audiitorettevõte Ernst & Young Baltic AS. 9 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE FINANTSSEISUNDI ARUANNE eurodes BILANSS Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Raha 26 025 1 979 144 Nõuded ja ettemaksed 4 775 104 1 193 473 Varud 5 37 023 47 206 KÄIBEVARA KOKKU 838 152 3 219 823 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 6 62 059 140 60 718 275 Immateriaalne põhivara 7 251 168 204 543 PÕHIVARA KOKKU 62 310 308 60 922 818 VARAD KOKKU 63 148 460 64 142 641 Lühiajalised laenukohustused 10 1 259 943 797 800 Võlad ja ettemaksed 8 889 666 1 278 127 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 2 149 609 2 075 927 Pikaajalised laenukohustused 10 1 946 363 2 586 194 Sihtfinantseerimine 12 33 538 075 35 129 615 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 35 484 438 37 715 809 KOHUSTUSED KOKKU 37 634 046 39 791 736 Aktsiakapital 13 9 648 500 9 648 500 Ülekurss 53 53 Kohustuslik reservkapital 775 054 705 520 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 13 927 298 12 606 147 Aruandeaasta kasum 13 1 163 509 1 390 686 OMAKAPITAL KOKKU 25 514 414 24 350 905 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 63 148 460 64 142 641 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 14-43 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 10 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 KASUMI-JA KOONDKASUMIARUANNE eurodes KASUMIARUANNE Lisa 2022 2021 TULUD Müügitulu 14 8 316 098 7 961 192 Tulud sihtfinantseerimisest 15 1 999 836 1 954 264 Muud äritulud 16 112 258 89 851 KAPITALISEERITUD VÄLJAMINEKUD OMA TARBEKS PÕHIVARA VALMISTAMISEL Tööjõukulude kapitaliseerimine 16 327 902 263 067 KULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 -2 501 616 -2 269 680 Mitmesugused tegevuskulud 16 -305 054 -292 286 Tööjõukulud 16 -3 259 812 -2 971 319 Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 6,7,16 -3 449 402 -3 264 448 Muud ärikulud 16 -19 294 -27 373 ÄRIKASUM 1 220 916 1 443 268 Finantskulud 17 -57 407 -52 583 KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 1 163 509 1 390 686 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 1 163 509 1 390 686 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 14-43 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 11 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 RAHAVOOGUDE ARUANNE eurodes RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Lisa 2022 2021 Kasum 1 163 509 1 390 686 Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 6,7 3 449 402 3 264 448 Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon 12 -1 998 098 -1 939 997 Finantskulud 17 57 407 52 583 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4 492 427 -416 852 Varude muutus 5 10 183 -22 160 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksude muutus 8 -42 102 480 905 Kokku rahavood äritegevusest 3 132 728 2 809 613 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6,7 -5 061 540 -4 818 172 Kokku rahavood investeerimistegevusest -5 061 540 -4 818 172 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST Saadud laenude tagasimaksed 10 -722 471 -776 667 Rendikohustiste tagasimaksed 11 -85 023 -72 226 Arvelduskrediidi saldo muutus 10 508 094 0 Saadud varade sihtfinantseerimine 6,12 332 499 1 699 805 Makstud intressid 17 -57 407 -52 583 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -24 307 798 330 RAHAVOOD KOKKU -1 953 119 -1 210 229 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 1 979 144 3 189 373 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 953 119 -1 210 229 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul, sh 26 025 1 979 144 Sularaha 10 872 11 864 Arveldusarvete jäägid 15 153 1 967 280 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 14-43 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 12 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE eurodes Ette- Kohustuslik Aktsia- makstud Üle- Jaotamata Omakapitali muutuste aruanne reserv- KOKKU kapital aktsia- kurss kasum kapital reserv Seisuga 31.12.2020 6 648 500 3 000 000 53 705 520 12 606 147 22 960 220 Aktsiakapitali suurendamine 3 000 000 -3 000 000 0 0 0 0 Kohustuslik reservkapitali suurendamine 0 0 0 40 670 -40 670 0 Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 0 1 390 686 1 390 686 Seisuga 31.12.2021 9 648 500 0 53 746 190 13 956 162 24 350 905 Kohustuslik reservkapitali suurendamine 0 0 0 69 534 -69 534 0 Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 0 1 163 509 1 163 509 Seisuga 31.12.2022 9 648 500 0 53 815 724 15 050 137 25 514 414 Täiendav informatsioon omakapitali komponentide kohta on avalikustatud lisas 13. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 14-43 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 13 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused a) Teave äriühingu kohta AS Saarte Liinid on 1. juulil 1994 teede- ja sideministri 31. mai 1994 käskkirjaga nr 90 asutatud äriühing, mille põhiülesandeks on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, eelkõige liinilaevaühenduse pidamise võimaluste kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid on üldjuhul sadamate maa ja infrastruktuuri omanik või kasutab sadamaid pikaajaliste hoonestusõiguse lepingute alusel. Sadama pidajana ehitatakse taristu valmis kuni kaide, rampide, ootealade, laoplatside ja laadimisvõimalusteni. Samas osutab AS Saarte Liinid ise ka sadamateenuseid, kuna regionaalsete sadamate asukohad on seni välistanud stividorettevõtjate pikaajalise huvi. Äriühingu põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega sadamatevahelist reisijatevedu korraldavad operaatorettevõtted, sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud ja laevaagendid. Majandusaasta lõpuks kuulus AS Saarte Liinid koosseisu 18 sadamat: Kuivastu, Roomassaare, Triigi, Abruka, Ringsu, Papissaare ja Vikati Saare maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas; Rohuküla, Sviby ja Virtsu Lääne maakonnas; Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas; Piirissaare Tartu maakonnas; Laaksaare Põlva maakonnas ja Naissaare Harju maakonnas. Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka ujuvsüvendaja Watermaster ja töölaev Panda. Ettevõtte keskkontor asub äriühingu registreeritud aadressil Rohu 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond, Eesti Vabariik. Finantsaruanded on juhatuse poolt avalikustamiseks heaks kiidetud 23. märts 2023 aastal. Aastaaruande vaatab läbi nõukogu ja kinnitab aktsionäri üldkoosolek. Aktsionäri üldkoosolekul on õigus teha aastaaruandes muudatusi. b) Üldpõhimõtted AS-i Saarte Liinid 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Äriühingu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning lähtudes soetusmaksumusest, välja arvatud juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti. c) Olulised arvestuspõhimõtted A. Raha ja raha ekvivalendid Rahana ja raha ekvivalentidena kajastatakse aruannetes kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha. B. Finantsvarad Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: • need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande); • need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. 14 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 1 järg) Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Seisuga 1. jaanuar 2022 ja 31. detsember 2022 olid Ettevõtte kõik finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse:  erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi,  raha ajaväärtust ja  aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. 15 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 1 järg) C. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast tollimaksust, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega otseselt seotud veokuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid. Varude soetusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse kulusid. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses lähtudes sellest, milline hind on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna kasumiaruandes real ”kaubad, toore, materjal ja teenused”. D. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid maksumusega alates 5000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Hilisemad parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara kajastamise kriteeriumitele. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ja asendatud komponent kantakse finantsseisundi aruandest välja. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende tekkimise perioodil. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga ning lõppväärtust inventeeritakse igal aruandepäeval, hilisemate parenduste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral ettevõtte arenguplaanides. Kui hinnang vara kasulikule elueale erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, siis muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, millest tulenevalt muutub järgmistes perioodides varale arvestatav kulum. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: Maa 0% Ehitised ja rajatised 2-20% Ujuvalused 2-10% Masinad ja seadmed 6-20% Transpordivahendid 10-25% Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20-40% 16 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 1 järg) Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgile ja lõpetatakse, kui jääkmaksumus on võrdne lõppväärtusega, vara lõplikul kasutusest eemaldamisel või ümberklassifitseerimisel "Müügiootel põhivaraks". Igal aruandepäeval hinnatakse vara eluea ja lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib ettevõte läbi vara kaetava väärtuse hindamise. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha genereeriva üksuse moodustavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk kasutusväärtus) või selle vara õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem. Kui hiljem vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse kasumiaruandes samal real, kus kajastati ka varasem allahindlus. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks, mida kajastatakse finantsseisundi aruandes eraldi real käibevara rühmas. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam. E. Immateriaalne põhivara Immateriaalsed varad võetakse arvele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: - varaobjekt on ettevõtte poolt kontrollitav; - on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vajalikud ressursid, et arendus lõpule viia ja vara kasutusele võtta või müüa; - juhatus soovib immateriaalse vara valmis saada ja seda kasutama hakata või müüa; - immateriaalset vara on võimalik kasutama hakata või müüa; - on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; - objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Muuhulgas kapitaliseerib ettevõte põhitegevusega seotud arendustegevusega väljaminekute hulgas tööjõukulud. Kapitaliseeritavate tööjõukulude suurus arvestatakse proportsionaalselt töötaja poolt vastava immateriaalse põhivaraobjekti arendusega tegeletud aja osakaalust tema kogu tööajast. Kapitaliseerimise arvestuse aluseks on töötaja poolt raamatupidamisele esitatav arendustegevusega seotud tööaja arvestus. Kapitaliseerimine teostatakse majandusaasta jooksul perioodiliselt vastavalt vajadusele. 17 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 1 järg) Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised: Arenguväljaminekud, tarkvara 10-25% Arenguväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui eksisteerib kava projekti elluviimiseks ning on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Uuringu- ja arenguväljaminekud, mis ei kvalifitseeru immateriaalseks põhivaraks, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Immateriaalse põhivarana kajastatakse ka väljaminekud tarkvara soetamiseks. Tarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest ettevõtte saab tulevast majanduslikku kasu pikema aja, kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Tarkvara kulud amortiseeritakse tarkvara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on maksimaalselt kuni 5 aastat. Tarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruande real ”põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus”. Piiratud elueaga immateriaalsete varade amortisatsiooniperioodi ja -meetodit vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Muutused eeldatavas kasulikus elueas või vara tulevase majandusliku kasu ajalises struktuuris kajastatakse vastavalt kui muutusi amortisatsiooniperioodis ja -meetodis ehk kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et piiratud elueaga immateriaalse vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis viiakse läbi vara väärtuse languse test ja vajadusel hinnatakse vara alla tema kaetavale väärtusele. F. Finantskohustused Finantskohustused liigitatakse järgmiselt: laenukohustused, võlad ja ettemaksud korrigeeritud soetusmaksumuses. Ettevõte otsustab finantskohustuse liigitamise üle selle esmasel arvelevõtmisel. Kõik finantskohustused võetakse esmalt arvele selle õiglases väärtuses, millele antud ja saadud laenude puhul lisanduvad otseselt seotud tehingukulud. Ettevõtte finantskohustused sisaldavad võlgu tarnijatele ja muid kohustusi, arvelduskrediite ning saadud laene. Pärast arvelevõtmist kajastatakse intressi kandvaid laene amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real „finantstulud ja – kulud”. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. 18 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 1 järg) G. Ettevõtte tulu maksustamine Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. Dividendide maksumääraks on 20/80 netodividendidelt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus. Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aruande lisas 13. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Tasumisele kuuluv tulumaksukohustus kajastatakse lühiajalise kohustusena. Juhatus teeb ettepaneku vastavalt omaniku senisele ootusele dividende mitte maksta H. Aktsiakapital Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitali koosseisus. I. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja AS Saarte Liinid põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. J. Tulu kajastamine Tulu kajastatakse siis, kui kaup või teenus antakse kliendile üle, ning tulu kajastatakse tehinguhinnas. Koos müüdud kaubad ja teenused, mis on eristatavad, tuleb kajastada eraldi ja lepinguhinnast antavad hinnaalandused tuleb allokeerida eraldi elementidele. Kui saadav tasu võib teatud põhjustel muutuda, kajastatakse müügituluna miinimumsumma, kui sellega ei kaasne olulist tühistamise/tagasimaksmise riski. Klientidega lepingute saamise tagamiseks tehtud kulutused tuleb kapitaliseerida ja amortiseerida selle perioodi jooksul, mil antud leping tulusid tekitab. Äriühingu seisukohalt on AS Saarte Liinid müügitehingu põhiosutaja, välja arvatud elektrienergia edasimüügil laevadele ja teistele sadamate klientidele. Klientidele edasimüüdud elektrienergia tulu äriühingu müügituluna ei kajastata ja see saldeeritakse vastavate kuludega alates 01.01.2018. Saldeerimisel puudub mõju majandustegevuse tulemile. 19 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 1 järg) Tulu teenuse osutamisest Äriühingu põhitulu teenitakse sadamateenuste ja sadama tugiteenuste osutamisega ning sisuliselt on tegemist samaliigiliste teenustega, mille hinnad on fikseeritud ja määratakse pikaajaliste lepingute või hinnakirja alusel ja mille muutumise risk peale tehingu teostamist ei ole tõenäoline. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse. Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fikseeritud summad vastavalt lepingu ja/või hinnakirja alusel esitatud arvele. Kõik äriühingu poolt osutatavad teenused on eristatud, allokeeritud eraldi elementidele ja kajastatud vastavalt kirjeldatud printsiipidele. Eraldi mõõdetavaid ja majanduslikult olulisi kulutusi klientidega lepingute saamise tagamiseks AS Saarte Liinid ei tee ning seega selliseid kulusid ei kapitaliseerita ja amortiseerita. Finantseerimise komponent AS-il Saarte Liinid puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. K. Rendiarvestus Ettevõte kui rentnik IFRS 16 kohaselt eristatakse rendi- ja teenuste soetamise lepinguid selle alusel, kas klient kontrollib kindlaksmääratud vara. Kasutamisõiguse esemeks olevat vara mõõdetakse esmakordsel kajastamisel algse rendikohustise summas, millele on liidetud kõik rentniku esmased otsekulutused, ja edaspidisel kajastamisel soetusmaksumuses (teatud eranditega), millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Rendikohustis võetakse algselt arvele selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Hiljem korrigeeritakse rendikohustist muuhulgas intressi- ja rendimaksetega ning rendilepingute muudatuste mõjudega. Rendilevõtjad peavad:  arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12- kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega;  kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. IFRS 16 alusel kvalifitseerunud sõidukite rendilepingute viimaseks lõpptähtajaks on 2028. a, hoone ja kontoripinna tähtajaks on arvestatud 2032. a. Hoone ja kontoripinna lepingute lõppemise tähtaeg saabub varasemalt, kuid juhatus on hinnanud lepingute kehtivuseks 2032. a. L. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, s.t sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise finantseerimiseks saadud summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustust tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse kasumiaruandes real „Tulud sihtfinantseerimisest”. 20 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 1 järg) Tegevuskulude sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse kasumiaruandes proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st. saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse kasumiaruandes real „Tulud sihtfinantseerimisest”. M. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole bilansipäeva seisuga varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud. 21 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid AS-i Saarte Liinid finantsaruannete koostamisel on arvestatud ettevõtte juhtkonna poolt kaalutud eelduste ja prognoosidega ning nende alusel antud hinnangute ja tehtud otsustega. Tähelepanu pööratakse neile asjaoludele, kus nimetatud eeldused ja otsused võivad mõjutada kajastatud tulude, kulude, varade ja kohustuste rahalist väärtust. Kaalutud on võimalikke riskivaldkondi, kus juhtkonna poolt otsuste tegemisel või hinnangute andmisel kasutatud eeldused ja prognoosid ning nendega seotud ebakindlused võivad viia tulemusteni, mille tagajärjel mõjutatakse ettevõtte kohustusi või varasid määral, mis nõuavad nende bilansilise väärtuse ümberhindamist tulevastel perioodidel. AS Saarte Liinid juhatus pöörab kohustuste ja varaga seotud otsuste läbivaatamisele ja vajadusel ka ümberhindamisele tähelepanu aastaringselt. Hinnangute andmisel võetakse arvesse varasemate otsuste aluseks olnud asjaolud ning otsuste tegemisel kasutatud eelduste, oletuste ja prognooside antud ajahetkeks teadaolevad muutused. Juhatus tugineb kriitiliste ja oluliste raamatupidamisotsuste puhul ainult sellisele teabele, mille arvestamine on ettevõtte seisukohalt mõistlik. Vajadusel arvestatakse ka selliste asjaolude muutumisega, mis toimuvad väljapool ettevõtte poolt kontrollitavaid valdkondi. Siinkohal on silmas peetud riigis, regioonis või maalimas aruandeperioodil ja tulevikus teadaolevalt toimuvaid turumuudatusi, üldiste seadusandlike põhimõtete aruandeperioodil tehtud või tulevikus tehtavaid muudatusi ja seadusandluse muutunud tõlgendusi. 2022. aastal on AS Saarte Liinid raamatupidamisaruannete osas kõrgema hinnangumääraga seotud või keerulisemad valdkonnad, kus eeldused ja hinnangud on olulised, järgmised:  hinnangud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete, sealhulgas sihtfinantseerimise nõuete kohta;  hinnangud materiaalse põhivara kasuliku eluea kohta;  hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamine Nõudeid, mille osas juhtkond hindab nende laekumise tõenäosust madalaks, ettevõttel seisuga 31.12.2022 ei olnud (31.12.2021 seisuga selliseid nõudeid samuti ei olnud). Käesoleva lisa krediidiriski juhtimise kirjelduses on välja toodud ka juhtkonna hinnang maksetähtaja ületanud laekumata nõuete väärtuse kohta. AS Saarte Liinid on senise tegevuskogemuse põhjal sätestanud põhimõtte, mille kohaselt hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks üldjuhul need nõuded, mille maksetähtajast on möödunud üle 360 päeva ning mille katteallikad ei ole tagatud hagi, deposiidi või mõne muu tagatisega. Põhjus selliseks määratluseks tuleneb ettevõtte poolt osutatavate sadamateenuste sesoonsusest – konkreetsetel probleemsetel juhtudel on majandusaastal tekkinud tähtaja ületanud nõue tasutud hiljemalt järgmisel navigatsiooniperioodil, kuna sadamapidajate seas levinud praktika kohaselt on ettevõte keeldunud üldjuhul sadamateenuste jätkuvast osutamisest pikaajalistele võlgnikele. Samas hinnatakse konkreetsete probleemsete nõuete laekumise tõenäosust iga nõude osas individuaalselt. Piisava ja adekvaatse teabe omamisel nõude ebakindluse või laekumise tõenäosuse osas võib ettevõtte juhtkond hinnata nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks või lootusetuteks ka enne või siis peale 360 päeva saabumist. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse kiiremale langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused või maksetähtaegadest korduv mittekinnipidamine. 2022. aastal kanti lootusetult laekumata arveid AS Saarte Liinid bilansist välja summas 550 eurot. Eelmisel, 2021. aastal kanti bilansist lootusetult laekumata arveid välja summas 10 158 eurot. 22 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 2 järg) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulik eluiga Ettevõttel on seisuga 31.12.2022 materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid kokku summas 62 310 308 eurot (60 922 818 eurot seisuga 31.12.2021). Ettevõtte materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse kasutusele võetud põhivara iseloomust, selle valmistamiseks kasutatud tehnilistest lahendustest ja ettevõtte senisest kogemusest analoogse põhivara kasutamisel. Põhivara kasulik eluiga määratakse juhtkonna hinnanguna ettevõtte poolt soetatud või olemasoleva vara tegeliku kasutamisperioodi kohta. Põhiline osa 2022. aasta investeeringutest jääb varagruppi kasuliku elueaga 5 kuni 50 aastat, rekonstrueeritud ja ehitatud rajatised seejuures kasuliku elueaga 25-50 aastat. Põhivaradega seotud amortisatsioonikulud on jätkuvalt suurimaks spetsiifiliseks kulugrupiks AS Saarte Liinid majandustegevuses. Seisuga 31.12.2022 oli AS Saarte Liinid materiaalse põhivara jääkväärtus 62 059 141 eurot ja majandusaasta amortisatsioonikulu 3 378 818 eurot, seisuga 31.12.2021 olid vastavad näitajad 60 718 275 eurot ja 3 267 489 eurot. Põhivara olemasolu, tehnilist seisukorda ja kasulikku eluiga kontrollitakse igal majandusaastal vähemalt üks kord aastainventuuri käigus. Materiaalsele ja immateriaalsele põhivarale määratud kasuliku eluea määrasid hindab inventuurikomisjon ning teeb põhjendatud vajadusel juhatusele ettepanekuid nende muutmiseks. Kasulikku eluiga 2022. aastal ei korrigeeritud. Kui AS Saarte Liinid põhivara amortisatsiooni- määrasid vähendada 10% võrra, väheneks aasta amortisatsioonikulu ning suureneks puhaskasum 337 882 euro võrra, võrreldaval 2021. aastal toonuks samalaadne muudatus kaasa amortisatsioonikulu vähenemise ning puhaskasumi suurenemise 326 749 euro võrra. Materiaalse põhivara kaetava väärtuse testid AS Saarte Liinid materiaalse põhivara väärtuse hindamisel kaalutakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui nimetatud asjaolud esinevad, hinnatakse konkreetse vara või raha genereeriva üksuse kaetavat väärtust ja võrreldakse seda ettevõtte finantsseisundi aruandes kajastatud vara maksumusega. Vara kaetavaks väärtuseks loetakse ühte alljärgnevast, olenevalt sellest, kumb on kõrgem:  vara õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulud;  vara kasutusväärtust. Kui põhivara õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt kindlaks määrata, siis koostatakse tulevaste rahavoogude mudel leidmaks vara kasutusväärtust. Mõlemal juhul eeldavad vara väärtuse kalkulatsioonid hinnangute kasutamist, mis põhinevad üldise majanduskeskkonna prognoosidel, konkreetsetel turusuundadel, projektipõhistel kauba- ja/või reisijate voogudel ning müüdavate teenuste hinnatasemel. Kui kasutatud hinnangud tulevikus muutuvad, siis kajastatakse täiendav väärtuse langus või tühistatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langus kas osaliselt või täielikult. AS Saarte Liinid finantsaruannetes on materiaalse põhivarana kajastatud erinevad sadamarajatised, sh lainemurdjad, kaid, teed ja platsid, sadamate tehnilised seadmed, kuid samuti sadamate territoorium. Määrav osa äriühingu põhivarast ehitatud ja soetatud avaliku huvi teenuste osutamise tagamiseks (parv- ja liinilaevaliikluse kindlustamine Eesti asustatud saartega) ja seejuures võib osade rajatiste kasulik eluiga olla kuni 50 aastat ja maal lõputu ning selliste varade väärtuse hindamiseks tuleks koostada väga pikaajalised prognoosid. AS Saarte Liinid juhatuse hinnangul ei ole võimalik ettevõtte tegevuse piiramine ühegi sadama arvelt. Seetõttu on äriühingu väikseim eristatav raha genereerimise üksus 18 sadamat, töölaev Panda ja ujuvsüvendaja Watermaster kokku, ehk AS Saarte Liinid tervikuna. 23 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 2 järg) Lähtudes 2022. aasta majandusaastal ettevõtte juhtkonnale teada olnud infost, võib väita, et sisuliselt on tegemist turumõjudest sõltumatute investeeringutega, kuna potentsiaalsed konkurendid antud tegevusvaldkonnas ja –piirkonnas puuduvad. Äriühingu põhiliste koostööpartneritega sõlmitud sadamateenuste müügikokkulepped on pikaajalised ja risk käibemahtude languse osas piisaval määral maandatud. Seega on materiaalse põhivara majandustingimustest tulenev väärtuse languse risk ebaoluline ning juhatuse hinnangul ei ole materiaalse põhivara väärtuse testimine 2022. aasta majandusaasta aruande koosseisus vajalik. Hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta AS Saarte Liinid kasutab teatud sadamahooneid osaliselt materiaalse põhivara ning osaliselt kinnisvarainvesteeringuna. Ettevõte hindab nende objektide puhul proportsiooni, millises ulatuses kasutatakse objekti kui materiaalset põhivara ning mis ulatuses kinnisvarainvesteeringuna. Kuna aruandeperioodil ja sellele eelnevatel perioodidel välja renditud kinnisvaraobjektid ei ole eraldi võõrandatavad ja enda majandustegevuses kasutatav osa on oluline, kajastab ettevõte selliseid objekte 31.12.2022 ja 31.12.2021 seisuga materiaalse põhivarana. Riskide juhtimine Arvestades AS Saarte Liinid põhitegevusega seotud investeeringute suurt osakaalu, mida rahastatakse nii omavahendite, sihtfinantseeritud vahendite kui ka laenude arvelt, kaasnevad olulised riskid eelkõige finantseerimistegevusest jagunedes järgmistesse äriühingu jaoks olulistesse gruppidesse: tururiskid (sealhulgas ka rahavoogude intressirisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. AS Saarte Liinid juhatus aktsepteerib üldise seisukohana finantsturu pikaajalist prognoosimatust ja üritab vähendada võimalikke sellest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid äriühingu finantstegevusele. Samas on ettevõttel riigile kuuluva äriühinguna kohustus jälgida riigihangete seadustest tulenevaid nõudeid ka finantseerimistegevuses ja finantsinstrumentide kasutamisel. Kuna äriühingu poolt kasutatud sihtfinantseeringute maht on väga suur, siis on juhtkonna poolt valitud konservatiivne lähenemine vabaturu tuletis- ja finantsinstrumentidele ja neid sisuliselt ei kasutata. Tururiskid a) Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus valuutavahetuskursi muutuste tõttu. AS Saarte Liinid valuutariski vältimise põhiinstrumendiks on majandustegevuse põhinemine eurol, kui alusvaluutal. Seda lihtsustab ettevõtte sihtturgude paiknemine eurotsoonis. Äriühingul puuduvad kohustused ja nõuded muudes valuutades. Kõik olemasolevad pikaajalised nõuded ja võlakohustused on noteeritud eurodes, mistõttu käsitletakse neid valuutariski vabadena. 2022. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed ja laekumised eurodes. Võrreldaval 2021. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed ja laekumised samuti eurodes, millele tuginedes võib kinnitada, et AS Saarte Liinid ei ole valuutariskile avatud. b) Hinnarisk Vastavalt eelpool kirjeldatud põhimõtetele ei oma AS Saarte Liinid investeeringuid omakapitali instrumentidesse ning seega ei olda avatud finantsinstrumentidest tulenevale turuhinnariskile. 24 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 2 järg) c) Intressimäära risk AS Saarte Liinid intressimäära risk tuleneb ettevõtte investeeringute kaasrahastamiseks võetud pikaajalistest võlakohustustest ja arvelduslaenu kasutamisest rahavoogude juhtimisel, tähtajalised deposiidid äriühingul puuduvad. AS Saarte Liinidel oli 2022. aasta lõpu seisuga kaks kehtivat pikaajalist laenulepingut, mis on kõik sõlmitud avatud hankemenetluse tulemustel. Laenulepingute intressimäärad on seotud ujuva baasintressimääraga (6 kuu EURIBOR), mis muudab äriühingu avatuks intressimäära riskile. Ettevõttel on põhimõtteline võimalus kasutada lühiajalisi finantsinstrumente (näiteks intressimäära ujuvast-fikseerituks vahetustehinguid) intressimäära riskide maandamiseks, kuid senistel hangetel saavutatud intressimarginaalide ja kehtivad baasintressimääradega puudub vastav vajadus. Seisuga 31.12.2022 on ettevõtte lühi- ja pikaajalistest laenu- või liisingkohustustest ujuva intressimääraga seotud 100,0% (seisuga 31.12.2021 oli see samuti 100,0%). Intressiriskile avatud võlakohustuste osakaal oli kõigist kohustustest seisuga 31.12.2022 9% (seisuga 31.12.2021 9%). Intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski mõju ettevõtte puhaskasumile turuga seotud intressimäära hinnangulise kõikumise kaudu. Arvestades majandusaasta keskmist intressimäära ja selle kujunemist (6 kuu EURIBOR 2,73% aastas keskmiselt) oli ujuva intressimäära osatähtsus ettevõtte lepingute keskmises intressimääras 66% ja sellest sõltuv aastane intresside kulu on seisuga 31.12.2022 kokku 37 889 eurot. Võrreldaval perioodil 2021. aastal oli ujuva intressimäära (6 kuu EURIBOR keskmiselt -0,539% aastas) osatähtsus ettevõtte lepingute keskmises intressimääras samuti 0,0% ehk sellest sõltuv aastane intresside kulu on seisuga 31.12.2021 kokku 0 eurot. Kasutades majandusaastal tundlikkusanalüüsis turuintressimäära kõikumise hinnanguna 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra kõrgem/madalam, oleks äriühingu majandusaasta puhaskasum seisuga 31.12.2022 olnud arvestuslikult 7 617 eurot väiksem/suurem. Juhul, kui turuintressimäär oleks ka võrdlusaastal muutunud 100 baaspunkti, oleks äriühingu majandusaasta puhaskasum seisuga 31.12.2021 olnud arvestuslikult 12 861 eurot väiksem/suurem. Baasintresside tase muutus 2022. aastal negatiivselt positiivseks ja põhinedes asjakohastele majandus-prognoosidele tõuseb baasintressi tase lähiaastal veelgi. Arvestades seda, et intressikulud moodustasid AS Saarte Liinid aruandeaastal kuludest 0,6% on intressimäärade riski mõju ettevõttele minimaalne. Krediidirisk Krediidirisk on oht, et ettevõtte vastaspool ei täida finantssuhetest või kliendilepingutest tulenevaid kohustusi tuues rikkumisega kaasa võimaliku finantskahju. AS Saarte Liinid krediidirisk tuleneb põhiosas nõuetest ostjate vastu ja rahastamisotsustega eraldatud, kuid ettevõttele veel välja maksmata sihtfinantseeritud vahenditest. Krediidiriski maandamiseks viiakse enne suuremahuliste lepingute sõlmimist läbi kliendi taustauuring. Klientidega, kes kavandavad ettevõtte poolt pakutavate teenuste suuremahulist ja/või pikaajalist kasutamist, sõlmitakse kahepoolsed lepingud. Lepingutega täpsustatakse poolte kohustused ja maksekäitumise põhinõuded, samuti võimalikud sanktsioonid. Ülejäänud meetodid klientide krediidiriski juhtimiseks seisnevad nende igapäevase maksekäitumise jälgimises ja meetmete operatiivses rakendamises põhjendatud vajadusel. Klientidega seotud krediidiriski vähendamiseks on kasutatud avansiliste maksete nõuet klientidele, kelle maksevõimes on põhjust kahelda. Aastalõpu seisuga kantakse ebatõenäoliselt laekuvad nõuded lootusetuteks. Lootusetult laekuvad arved kantakse bilansist välja nõukogu otsusega peale juhatuse vastava hinnangu saamist. Finantsvarade krediidikvaliteedist 2022. aastal annab täpsema ülevaate käesoleva aruande lisa 4. 25 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 2 järg) Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2022 või vastavalt kuni 1. jaanuar 2022 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolisi kahjumeid korrigeeritakse põhjendatud vajadusel jooksva ning tulevikuinformatsiooni põhjal, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete tasumiseks. Ettevõtte hinnangul on siinkohal kõige relevantsemateks näitajateks SKP ja töötuse määr nendes riikides, kus toimub kaupade ja teenuste müük. Lähtudes oodatavatest antud näitajate muutusest korrigeeritakse vajadusel vastavalt ka ajaloolisi kahjumäärasid. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2022 ja 31. detsembri 2022 seisuga. Äriühingu jaoks oluline krediidirisk on nõuded ostjate vastu. Seisuga 31.12.2022 oli ettevõtte finantsseisundi aruandes krediidiriskile avatud nõudeid kokku summas 488 305 eurot ja võrreldava, 31.12.2021 seisuga, 778 967 eurot. Ettevõttele veel välja maksmata sihtfinantseeritud vahendeid seisuga 31.12.2022 oli summas 153 184 eurot, samas kui võrreldava, 31.12.2021 seisuga oli neid 79 126 eurot. Aruandeaastal on tegemist madala krediidiriskiga nõudega, kuna see on kaetud Interreg Europe ja Väikesaarte programm eraldatud vahendite rahastamisotsusega. 26 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 2 järg) Likviidsusrisk AS Saarte Liinid likviidsusrisk on seotud eelkõige lühiajaliste nõuete ja võlgadega. Ettevõtte eesmärgiks on tasakaalu säilitamine rahastamisallikate iseloomu, tähtaja, piisavuse ja paindlikkuse vahel. AS Saarte Liinid finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu ning laekumata sihtfinantseerimisest, vastavate kirjete olulisi muutusi aruandeaastal kirjeldati krediidiriski käsitlevas lõigus. Pikaajalisi finantsvarasid, investeeringuid ja väärtpabereid äriühing ei oma. eurodes Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 31.12.2022 31.12.2021 Tagasimaksed järgmise 12 kuu jooksul 775 654 1 193 473 KOKKU 775 654 1 193 473 eurodes Diskonteerimata rahavood1 Finantskohustused Enam kui maksetähtaegade lõikes Järgmise 12 2-5 aasta 5 aasta 31.12.2022 Saldo2 kuu jooksul jooksul jooksul Kokku Võlad tarnijatele, töövõtjatele, maksuvõlad 889 666 889 666 0 0 889 666 Laenukohustused 3 206 305 1 259 943 1 824 782 121 581 3 206 305 KOKKU 4 095 971 2 149 609 1 824 782 121 581 4 095 971 Diskonteerimata rahavood1 Finantskohustused Enam kui maksetähtaegade lõikes Järgmise 12 2-5 aasta 5 aasta 31.12.2021 Saldo2 kuu jooksul jooksul jooksul Kokku Võlad tarnijatele, töövõtjatele, maksuvõlad 1 252 995 1 252 995 0 0 1 252 995 Laenukohustused 3 383 993 797 800 2 468 721 117 472 3 383 993 KOKKU 4 636 989 2 050 795 2 468 721 117 472 4 636 989 1 Intressikulud on prognoositud kasutades vastaval bilansipäeval kehtinud intressimäärasid. 2 Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses. AS Saarte Liinid võlad ja ettemaksed on tagasimakse tähtaegadega kuni 12 kuud, põhiosa võlgadest on seotud arvestatud tööjõukuludega ja jooksva majandustegevusega. Oma tegevuse rahastamiseks kasutab ettevõte arvelduslaene, kapitalirendi tingimustel renti ja pikaajalisi pangalaene. Ettevõtte põhimõtete kohaselt ei tohiks sõlmitud diskonteerimata laenukohustuste tagasimaksete lõpptähtajast rohkem kui 35% saabuda järgmise 12 kuu jooksul. 2022. aasta lõpus moodustasid järgneva 12 kuu jooksul saabuvad diskonteerimata laenukohustuste tähtajad 52% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad tähtajad 45% ja enam kui 5 aasta pärast saabuvad tähtajad 3%. Lühiajalise koguvõlgnevuse kõrge määr on põhiliselt seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist sihtfinantseeritud projektidega seotud ostuarvete kajastamisest aasta lõpu seisuga. AS Saarte Liinid juhtkonna hinnangul on saavutatud likviidsusriskide parem jaotumine järgnevatele perioodidele läbi võrdsete laenude lühiajaliste tagasimaksete, arvesse võtmata arvelduskrediidi lühiajalist jääki. 27 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 2 järg) Võrdlusperioodi, 2021. majandusaasta lõpuks olid võlakohustused restruktureeritud nii, et 12 kuu jooksul saabuvad tähtajad moodustavad 44,3% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad tähtajad 53,2% ja enam kui 5 aasta pärast saabuvad tähtajad 2,5% diskonteerimata koguvõlgnevusest. Tulenevalt lühiajaliste nõuete ja kohustuste vahekorrast oli AS Saarte Liinid majandusaasta käibekapital kokku summas -1 311 tuhat eurot. AS Saarte Liinid juhatus rakendab vajadusel äriühingu likviidsusriski maandamise tagamiseks lühiajalisi laenutooteid arvelduskrediidina. 31. detsember 2022. seisuga oli SEB Panga arvelduskrediiti kasutatud kokku 508 tuh euro ulatuses (vt aruande lisa 10) seoses jooksvate arveldustega. Äriühingu majandustegevus liinilaevade teenindamisel on kavandatud kasumlikuna ning korrektsed lepingupartnerid tagasid ka käibevahendite kasvu. Juhatuse hinnangul on negatiivne käibekapital lühiajaline ning ei oma pikaajalist mõju ettevõtte igapäevasele majandus tegevusele. Kapitali juhtimine ja finantsvõimendus AS Saarte Liinid kapitali juhtimisel on seatud eesmärgiks ettevõtte krediidivõimekuse püsimine piisaval tasemel, et vajadusel kaasata võõrkapitali investeerimistegevuse rahastamiseks. Äriühingu omakapital koosneb emiteeritud aktsiakapitalist, kohustuslikust reservkapitalist ja jaotamata kasumist. Ettevõtte kapitaliseeritust jälgitakse võlakohustuste ja omakapitali suhtarvude abil ning hinnates neid võrdluses ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisvajadusega. eurodes Finantsvõimendus 31.12.2022 31.12.2021 Laenukohustised (lisa 10) 1 3 206 305 3 383 993 Varad kokku 63 148 460 64 142 641 Võlakordaja 5,1% 5,3% Omakapital kokku 25 514 414 24 350 905 Kohustiste ja omakapitali suhe 12,6% 13,9% 1 Intressi kandvad võlad Võlakordaja = laenukohustised/varad kokku Kohustiste ja omakapitali suhe = kohustised/omakapital kokku AS Saarte Liinid laenukohustuste suhe varadesse ehk võlakordaja oli 31.12.2022 seisuga 5,1% ning kohustuste ja omakapitali suhe 12,6%. Võrreldes 2021. aastaga vähenes võlakordaja 0,2 protsendipunkti võrra, seejuures vähenes ka äriühingu kohustuste ja omakapitali suhe 1,3% võrra. Lühiajaliste kohustuste suhe käibevarasse ettevõttele probleeme ei tekita. Finantsvõimenduse näitajate vähenemine võrreldes eelneva aastaga on seotud nii omavahendite arvelt tehtud investeeringute kapitaliseerimise, kui ka täiendava aktsiakapitali panustamisega ainuaktsionäri poolt. Võõrvahendite osakaalu vähendamine on osaliselt seotud ka AS Saarte Liinid uue arengukava perioodiks 2022-2027. Juhtkond peab oluliseks ettevõtte potentsiaalse laenuvõime maksimaalse võimekuse loomist, et seeläbi tagada investeerimis-võimekuse suurendamine ja realiseerida järgnevate aastate sihtfinantseerimise projektid. 28 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 2 järg) Õiglane väärtus Ettevõtte hinnangul ei erine bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (lisa 4) ja –kohustuste (lisa 8 ja 9) bilansilised väärtused seisuga 31. detsember 2022 ja 31. detsember 2021 oluliselt nende õiglasest väärtusest. Ettevõtte laenukohustused kannavad peamiselt ujuvat intressimäära, mis muutub vastavalt turu intressimäära kõikumistele. Juhtkonna hinnangul vastavad ettevõtte võlakohustuste intressimäärad turutingimustele. Sellest tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Muud finantsvarad ja -kohustused (nt nõuded ostjatele, võlad hankijatele) on lühiajalised, mistõttu juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus on lähedane nende õiglasele väärtusele. Pikaajaliste finantskohustuse õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil kasutades turu intressimäära, mis on ettevõttele kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. See vastab finantsinstrumentide tasemele 3, mille puhul ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel. Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida AS Saarte Liinid kasutas 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta aruandes. Uutel ja muudetud standarditel ei ole eeldatavasti olulist mõju ettevõtte finantsaruannetele. Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja olemasolevate standardite muudatused. Järgmised uued ja muudetud standardid jõustuvad perioodide kohta, mis algavad peale 1. jaanuari 2023 ja mille puhul on varasem rakendamine lubatud. Ettevõte ei ole ennetähtaegselt neid uusi või muudetud standardeid käesoleva aruande koostamisel rakendanud. Uutel ja muudetud standarditel ei ole eeldatavasti olulist mõju ettevõtte finantsaruannetele. - Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muudatused; - Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja IFRSi rakendusjuhendi nr 2 „Olulisuse üle otsustamine“ muudatused; - Standardi IAS 8 „Arvestuspõhimõtted, arvestushinnangute muutused ja vead“ muudatused; - Standardi IAS 12 „Tulumaks“ muudatused; - Standardi IAS 1 „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine“ muudatused; - Standardi IFRS 16 "„Rendid“: Rendikohustus müük-tagasirent" muudatused. 29 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed eurodes Nõuded ja ettemaksed 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ostjate vastu 488 305 778 967 Muud lühiajalised nõuded sh 286 799 414 506 Saamata sihtfinantseerimine 153 184 79 126 Nõuded kokku 775 104 1 193 473 EL Ühtekuuluvusfondilt jäi aruandeaastal esitatud taotluste alusel saamata äriühingule eraldatud vahendeid põhivara sihtfinantseerimiseks 0 eurot (2021. aastal 79 126 eurot). EL Regionaalfondilt jäi aruandeaastal esitatud taotluste alusel saamata äriühingule eraldatud vahendeid põhivara sihtfinantseerimiseks 130 085 eurot (2021. aastal jäi taotluste alusel äriühingule eraldatud sihtfinantseeritud vahendeid saamata 0 eurot). Väikesaarte programmist esitatud taotluse alusel jäi 2022. aastal laekumata 23 099 eurot (2021. aastal 0 eurot). Maksude ettemaksete ja tagasinõuetena kajastub käibemaksu ettemaks seisuga 31.12.2022 summas 0 eurot (31.12.2021. aastal 0 eurot). AS Saarte Liinid tähtaja ületanud nõuded, mis ei ole kuluks kantud, moodustasid 31.12.2022 seisuga kokku 120 912 eurot (2021. aastal 46 304 eurot). Üle tähtaja nõuete krediidiriski hinnang on toodud lisas 2. Muude nõuete all on kajastatud AS Matsalu Veevärk Virtsu puhastusseadmete kasutamise eest tehtud ettemaks summas 10 750 eurot (2021. aastal 13 750 eurot). Papissaare elektriliitumine moodustab seisuga 31.12.2022 muudest nõuetest 9 883 eurot (31.12.2021 10 230 eurot). Vikati elektriliitumine moodustab 31.12.2022 seisuga muudest nõuetest 37 830 eurot (31.12.2021 39 157 eurot). Lisa 5 Varud eurodes Varud 31.12.2022 31.12.2021 Tooraine ja materjal 37 023 47 206 Varud kokku 37 023 47 206 Tooraine ja materjalina on ettevõtte sadamates arvele võetud IT-varud, absorbtsioonipoom, veesõiduki varuosad ja vedelkütus veesõidukitele. Nii 2022. aastal kui ka 2021. aastal varude allahindlusi ei tehtud, varud võeti arvele vastavalt soetustele ja kanti kuluks vastavalt nende tegelikule kasutamisele. 30  AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 6 Materiaalne põhivara eurodes Masinad Muu Lõpetamata Ehitised ja Materiaalne põhivara Lisa Maa ja materiaalne ehitised ja KOKKU rajatised seadmed põhivara ettemaksed Soetusmaksumus 31.12.2021 733 048 89 293 371 5 475 685 201 405 2 353 909 98 057 418 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 0 34 578 243 2 590 361 162 103 8 436 37 339 144 Jääkmaksumus 31.12.2021 733 048 54 715 127 2 885 324 39 302 2 345 473 60 718 275 Ostud 4 070 129 394 332 839 0 4 307 444 4 773 747 Mahakandmine 0 -73 333 -775 383 -81 822 0 -930 538 Reklassifitseerimine 0 5 600 134 326 542 0 -5 926 676 0 Reklassifitseerimine IFRS 16 0 0 0 0 8 436 8 436 Amortisatsiooni mahakandmine 0 47 419 762 105 66 951 0 876 475 Amortisatsioon ja allahindus 16 0 -3 044 196 -326 967 -7 655 0 -3 378 818 Soetusmaksumus 31.12.2022 737 118 94 949 566 5 359 683 119 583 734 677 101 900 627 Akumuleeritud kulum 31.12.2022 0 37 575 020 2 155 223 102 807 8 436 39 841 486 Jääkmaksumus 31.12.2022 737 118 57 374 545 3 204 460 16 777 726 241 62 059 140 Ühtekuuluvusfondist eraldati aruandeaastal välisabi 51 230 eurot, millest laekus 51 230 eurot. Seda sihtfinantseerimist kasutati Vikati ja Papissaare parvlaeva sildumiskoha ehitamiseks. EL regionaalfondist eraldati välisabi 332 229 eurot, millest laekus 202 144 eurot. Seda kasutati Sõru kai nr 3 rekonstrueerimiseks. Väikesaarte programmist eraldati Kihnu generaatori tarbeks 23 099 eurot, mis laekus 2023. aastal. 100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2022 endiselt kasutuses, on finantsseisundi aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 3 869 549 eurot. Aruandeaastal ei müüdud materiaalset põhivara. Maha kanti materiaalset põhivara jääkväärtuses 54 063 euro väheväärtuslikuks varaks. 31  AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 6 järg) Eelmise aruande aastal toimunud tehingud materiaalse põhivaraga eurodes Muu Lõpetamata Ehitised ja Masinad ja Materiaalne põhivara Lisa Maa materiaalne ehitised ja KOKKU rajatised seadmed põhivara ettemaksed Soetusmaksumus 31.12.2020 693 048 83 730 877 5 124 723 201 405 4 534 077 94 284 130 Akumuleeritud kulum 31.12.2020 0 31 629 778 2 279 509 153 931 0 34 063 218 Jääkmaksumus 31.12.2020 693 048 52 101 098 2 845 214 47 474 4 534 077 60 220 912 Ostud 40 000 346 587 198 390 0 3 188 310 3 773 287 Reklassifitseerimine 0 5 215 907 152 572 0 -5 368 480 0 Reklassifitseerimine IFRS 16 0 0 0 0 8 436 8 436 Amortisatsioon ja allahindus 16 0 -2 948 465 -310 852 -8 172 0 -3 267 489 Soetusmaksumus 31.12.2021 733 048 89 293 371 5 475 685 201 405 2 353 909 98 057 418 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 0 34 578 243 2 590 361 162 103 8 436 37 339 144 Jääkmaksumus 31.12.2021 733 048 54 715 127 2 885 324 39 302 2 345 473 60 718 275 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist eraldati aruandeaastal välisabi 590 690 eurot, millest laekus 511 564 eurot, nõudena kajastatakse 79 126 eurot. Seda sihtfinantseerimist kasutati Papissaare sadama rekonstrueerimiseks ning Kihnu sadama kaide rekonstrueerimiseks. Ettevõtluse Arendamise SA eraldati aruandeaastal 200 000 eurot, mida kasutati Sviby sadama rekonstrueerimiseks. 100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2021 endiselt kasutuses, on finantsseisundi aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 3 861 221 eurot. Aruandeaastal ei müüdud ega kantud maha materiaalset põhivara 32 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 7 Immateriaalne põhivara eurodes Ettemaks Arengu- Immateriaalne põhivara Tarkvara immateriaalse KOKKU väljaminekud põhivara eest Jääkmaksumus 31.12.2020 3 617 0 57 922 61 539 Ostud 0 0 139 963 139 963 Ümberkvalifitseerimine 31 925 166 309 -189 799 8 435 Amortisatsioon ja allahindlused -5 395 0 0 -5 395 Soetusmaksumus 31.12.2021 122 246 166 309 8 087 296 641 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 -92 098 0 0 -92 098 Jääkmaksumus 31.12.2021 30 147 166 309 8 087 204 543 Ostud 0 8 400 66 682 75 082 Mahakandmine -84 939 0 0 -84 939 Amortisatsiooni mahakandmine 84 939 0 0 84 939 Amortisatsioon ja allahindlused -9 977 -18 480 0 -28 457 Soetusmaksumus 31.12.2022 37 307 174 709 74 768 286 784 Akumuleeritud kulum 31.12.2022 -17 136 -18 480 0 -35 616 Jääkmaksumus 31.12.2022 20 170 156 229 74 768 251 168 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed eurodes Võlad ja ettemaksed Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Võlad tarnijatele 431 547 824 168 sh võlad põhivara eest 111 208 445 628 Võlad töötajatele 275 333 265 414 Maksuvõlad 9 42 470 43 820 Muud kohustused ja eraldiised 140 315 144 725 KOKKU 889 666 1 278 127 Lisa 9 Maksuvõlad ja ettemaksed eurodes Maksuvõlad ja ettemaksed Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Kinnipeetud tulumaks 38 564 36 524 Sotsiaalmaks 69 963 71 466 Kinnipeetud kogumispensioni makse 2 296 2 356 Ettevõtte tulumaks 1 501 4 074 Töötuskindlustusmakse 4 134 3 668 Käibemaks -78 221 -79 535 Loodusressursside kasutamise ja saastetasude kohustis 4 233 5 267 KOKKU 8 42 470 43 820 33 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 9 järg) Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli ettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Lisa 10 Laenukohustused ja netovõlg eurodes Tagasi- Tagasi- Makse- Laenukohustused 31.12.2022 maksed maksed Interssimäär tähtaeg 2023. a 2024-2032. a Pangalaen SEB 106 667 106 667 0 2023. a 6 kuu Euribor + 1,27% Pangalaen 6 kuu Euribor + 1,15% Luminor 2 204 196 569 697 1 634 499 2026. a Arvelduskrediit 508 094 508 094 0 30.12.2023. a 6 kuu Euribor + 1,5% Rendikohustised 6 kuu Euribor + 1,6% (lisa 11) 387 348 75 486 311 862 2032. a KOKKU 3 206 305 1 259 944 1 946 363 eurodes Tagasi- Tagasi- Makse- Laenukohustused 31.12.2021 maksed maksed Interssimäär tähtaeg 2022. a 2023-2032. a Pangalaen SEB 533 334 426 667 106 667 2023. a 6 kuu Euribor + 1,27% Pangalaen Luminor 2 500 000 300 000 2 200 000 2026. a 6 kuu Euribor + 1,15% Arvelduskrediit 0 0 0 30.11.2022. a 6 kuu Euribor + 1,5% Rendikohustised 6 kuu Euribor + 1,6% (lisa 11) 350 660 71 133 279 526 2032. a KOKKU 3 383 994 797 800 2 586 194 Kõikide laenukohustuste alusvaluutaks on euro. 2022. aastal lisaks võetud laene ei ole, aasta lõpus kasutati arvelduskrediiti. Samuti ei olnud juurde võetud laene ka 2021. aastal. Aruandeperioodil tasus ettevõte laenude põhiosa makseid summas 722 471 eurot (2021. aastal tasuti laenude põhiosa makseid 776 667 eurot). Aruandeperioodi intressikulu laenudelt ja muudelt intressi kandvatelt võlakohustustelt moodustas 57 407 eurot (2021. aastal 52 583 eurot). Kasutamata arvelduskrediit oli 2022. aasta lõpus kokku 491 906 eurot (2021. aastal oli kasutamata arvelduskrediidi jääk 1 000 000 eurot). Arvelduskrediidi leping lõpptähtajaga 30.12.2023 on sõlmitud SEB Pangaga. Arvelduskrediidid lepingu limiiti suurendati 14.02.2023 1 500 000 euroni. 34 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 10 järg) AS Saarte Liinid ja laenuandjate vahelistes lepingutes on sätestatud piirangud või eritingimused, mille mittetäitmisel võib laenuandja nõuda ettevõttelt laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, sealhulgas:  piiratud õigused varade võõrandamiseks;  piiratud õigused täiendavate kohustuste võtmiseks;  piiratud õigused garantiide ja tagatiste andmiseks;  piiratud õigused dividendide väljamaksmise ja aktsiakapitali suurendamise otsuste tegemisel. Nii seisuga 31. detsember 2022 kui ka seisuga 31. detsember 2021 olid ettevõte tegevus ja toimingud vastavuses laenulepingute tingimustega. Netovõlg eurodes Netovõlg 31.12.2022 31.12.2021 Raha ja raha ekvivalendid 26 025 1 979 144 Laenukohustused tagasimaksetähtajaga kuni 1 aasta -1 259 944 -797 800 Laenukohustused tagasimaksetähtajaga üle 1 aasta -1 946 362 -2 586 193 Netovõlg -3 180 280 -1 404 850 Raha ja raha ekvivalendid 26 025 1 979 144 Ujuva intressimääraga võlakohustused -3 206 305 -3 383 994 Netovõlg -3 180 280 -1 404 850 eurodes Rendi- Rendi- Sularaha Laenude Laenude kohustiste kohustiste ja tagasi- tagasi- Netovõlg tagasi- tagasi- KOKKU arveldus- maksed maksed maksed maksed üle arved kuni 1 a. üle 1 a. kuni 1 a. 1 a. Netovõlg 01.01.2021 3 189 373 -72 226 -350 660 -776 667 -3 033 334 -1 043 514 Ümberklassifit- seerimised 0 -71 133 71 133 -726 667 726 667 0 Rahavoog -1 210 229 72 226 0 776 667 0 -361 336 Netovõlg 31.12.2021 1 979 144 -71 133 -279 526 -726 667 -2 306 667 -1 404 850 Ümberklassifit- seerimised 0 -75 486 75 486 -676 364 676 364 0 Rahavoog -1 953 119 71 133 -107 822 218 573 -4 195 -1 775 430 Netovõlg 31.12.2022 26 025 -75 486 -311 862 -1 184 458 -1 634 498 -3 180 280 35 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 11 Rendid Rendikohustised (ettevõte kui rentnik) eurodes Rendikohustised Lisa 2022 2021 Aruande perioodi alguses 350 660 422 886 Võetud rendid 121 721 0 Makstud rendikohustised -71 133 -72 226 Aruandeperioodi lõpus 401 248 350 660 Tuleviku rendikohustiste miinimummaksed 10 401 248 350 660 sh makseperiood 1 aasta -75 486 -71 133 sh makseperiood alates 1 aastat -311 862 -279 526 Rendimaksete nüüdisväärtus 301 584 373 820 Viimase lepingu lõpp tähtaeg Viimase lepingu lõpp tähtaeg on Maksetähtaeg on arvestatud 31.12.2032 arvestatud 31.12.2032 Intressimäär Vahemik 1,46%-2,3% Vahemik 1,46%-2,3% Alusvaluuta euro euro Kasutusõigusega vara soetusmaksumus transpordivahendite ja hoonete osas IFRS 16 alusel oli seisuga 31.12.2022 657 267 eurot (31.12.2021 seisuga 540 721 eurot) ning jääkmaksumus 394 001 eurot (31.12.2021 seisuga 356 473 eurot). Maa rendi osas ei saa AS Saarte Liinid objektiivselt hinnata järgmiste perioodide rendikulu, kuna Viimsi vallavalitsusega sõlmitud hoonestusõiguse leping sätestab tasu määramise alusena sadamat aasta jooksul külastanud reisijate arvu, mis näitajana võib aastate lõikes oluliselt varieeruda. Ettevõte kui rendileandja eurodes Renditulu Lisa 2022 2021 Hooned, ruumid ja territoorium 192 312 173 023 KOKKU 14 192 312 173 023 Hoonete ja ruumide rendilepingud saab katkestada 3-6 kuulise etteteatamisaja jooksul, millele vastav renditulu moodustab 19 765 eurot (2021. aastal 16 434 eurot). Rendile antud hoonete, ruumide ja territooriumi soetusmaksumus on 5 447 059 eurot (2021. aastal 5 209 184 eurot) ja jääkmaksumus 3 069 257 eurot (2021. aastal 3 036 326 eurot). Rendile antud hoonete-ruumide jääkmaksumuse osatähtsus ehitiste jääkväärtusest on 5%. 36 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 12 Sihtfinantseerimine eurodes Pikaajalise varadega sihtfinantseerimisega seotud kohustuste perioodi alguse seisuga 2022 2021 EL Ühtekuuluvusfond" 24 993 601 25 944 485 EL Regionaalfond 4 225 072 4 571 344 Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) 5 121 187 5 125 415 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 119 609 133 205 Ettevõtluse Arendamise SA 670 146 504 473 KOKKU 35 129 615 36 278 922 Sihtfinantseeringute liikumised aruandeperioodil kokku 406 558 790 690 Perioodi jooksul saamata põhivara sihtfinantseerimine sh Euroopa Ühtekuuluvusfondist 0 79 126 sh Väikesaarte Programm 23 099 0 sh EL Regionaalfond 130 085 0 Perioodi jooksul saadud põhivara sihtfinantseerimine EL Ühtekuuluvusfond 51 230 511 564 EL Regionaalfond 202 144 0 Ettevõtluse Arendamise SA 0 200 000 Sihtfinantseerimisega seotud kohustuste arvestamine tulusse EL Ühtekuuluvusfond -1 595 066 -1 541 574 EL Regionaalfond -346 272 -346 272 Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) -3 600 -4 228 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA -13 596 -13 596 Ettevõtluse Arendamise SA -39 564 -34 327 Pikaajalised varade sihtfinantseerimise muutused kokku -1 998 098 -1 939 997 Pikaajalise varadega sihtfinantseerimisega seotud kohustuste perioodi lõpu seisuga EL Ühtekuuluvusfond 23 449 765 24 993 601 EL Regionaalfond 4 211 029 4 225 072 Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) 5 140 686 5 121 187 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 106 013 119 609 Ettevõtluse Arendamise SA 630 582 670 146 KOKKU 33 538 075 35 129 615 Nõudena on kajastatud sihtfinantseerimisi järgmistelt rahastajatelt: EL Regionaalfond 2022. a 130 085 eurot (2021. a 0 eurot), Väikesaarte Programm 2022. a 23 099 eurot (2021. a 79 126 eurot). AS Saarte Liinid hinnangul on käesolevas aruandes kajastatud sihtfinantseerimise rahastuste tingimused täidetud ning ettenägematuid asjaolusid ei esine. Euroopa Ühtekuuluvusfondi 2021. aastal saamata jäänud põhivara sihtfinantseerimine summas 79 126 eurot on laekunud 2022. aastal ning kajastatakse kohustusena perioodi alguse seisuga. 37 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 12 järg) eurodes Perioodi jooksul saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine 2022 2021 Välisabi tegevuskuludeks 0 13 914 Kodumaine abi tegevuskuludeks 1 739 354 KOKKU 1 739 14 268 eurodes Perioodi jooksul laekunud eelmiste perioodide tegevuskulude sihtfinantseerimine 2022 2021 Välisabi tegevuskuludeks 0 13 135 KOKKU 0 13 135 Lisa 13 Omakapital Aktsiaselts Saarte Liinid on äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused aktsiakapitali suurendamise või vähendamise ning dividendide jaotamise osas teeb Eesti Vabariik, keda ettevõtte üldkoosolekul omanikuna esindab majandus- ja taristuminister. AS Saarte Liinid põhikirja kohaselt on ettevõtte miinimumkapital 4 793 400 eurot ning maksimumkapital 19 173 600 eurot. Seisuga 31.12.2022 koosnes AS Saarte Liinid aktsiakapital 96 485 aktsiast nimiväärtusega 100 eurot kokku summas 9 648 500 eurot. Omakapitali koosseisus oleva reservi osas vt. Lisa 1 punkt “I“. Seoses suuremahuliste sihtfinantseeritud investeeringute teostamisega ei kuulu AS Saarte Liinid omaniku otsuse alusel dividendimaksjate hulka. Maksimaalselt võimalike dividendide suurus ning dividendide maksmisega kaasneva tulumaksukohustuse suurus on toodud alljärgnevas tabelis: eurodes Omakapital 31.12.2022 31.12.2021 Jaotamata kasum 15 090 807 13 996 832 Kohustuslikku reservkapitali 58 175 69 534 Dividendimaksega kaasnev tulumaksukulu 3 006 526 2 785 460 Võimalik maksta netodividendidena 12 026 105 11 141 839 38 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 14 Müügitulu eurodes Jaotumine tegevusalade järgi Lisa 2022 2021 EMTAK 52221 Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused 8 123 787 7 788 169 EMTAK 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 11 192 312 173 023 KOKKU 8 316 098 7 961 192 eurodes 2022 2021 Eesti 6 316 454 Eesti 6 878 572 Taani 648 850 Taani 182 787 Rootsi 443 171 Rootsi 118 882 Soome 324 706 Soome 324 593 Holland 303 363 Holland 203 461 Saksamaa 183 135 Saksamaa 167 320 Poola 60 028 Poola 31 228 Norra 2 661 Norra 5 964 Muud riigid 33 732 Muud riigid 48 385 KOKKU 8 316 098 7 961 192 Ekspordi sihtriikide määratlemisel on lähtutud sadamateenuseid kasutanud laevade agenteerimisega tegelevate ettevõtete poolt edastatud andmetest sihtriikide kohta. Kõik AS Saarte Liinid müügitulud on 2022. a ja 2021. a saadud teenuste müügist. Lisa 15 Tulu sihtfinantseerimisest eurodes Tulu sihtfinantseerimisest 2022 2021 Lisa Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (kodumaine) 336 127 404 742 Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (välisabi) 1 659 710 1 531 148 Tulu põhivara kaasfinantseerimisest (välisabi) 2 261 4 106 Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest (välisabi) 0 13 914 Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest (kodumaine) 1 739 354 KOKKU 12 1 999 836 1 954 264 39 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 16 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused eurodes Muud äritulud 2022 2021 Muud viivisintressitulud, leppetrahvid 112 258 89 851 KOKKU 112 258 89 851 eurodes Kaubad, toore, materjal ja teenused 2022 2021 Elekter 981 674 605 715 Edasi müüdud elekter -660 354 -353 975 Kütus 175 540 131 832 Remont ja hooldus 431 548 417 824 Laadimine, lossimine ja transport 1 048 016 1 000 701 Hoonete ja ruumide kasutusrent 9 048 9 146 Sõidukite kasutusrent 11 278 13 152 Teenused 504 866 445 284 KOKKU 2 501 616 2 269 680 eurodes Mitmesugused tegevuskulud 2022 2021 Majanduskulu 160 534 186 366 Sidekulud 34 052 34 715 IKT riist- ja tarkvara rent 102 345 63 614 Töömasinate ja seadmete rent 8 123 7 590 KOKKU 305 054 292 286 eurodes Tööjõukulud 31.12.2022 31.12.2021 Palgakulu 2 423 784 2 199 470 Erisoodustused 19 260 22 864 Erisoodustuste tulumaks 7 324 9 050 Erisoodustuste sotsiaalmaks 10 316 12 367 Sotsiaalmaksud palkadelt 799 128 727 568 KOKKU 3 259 812 2 971 319 2022. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate keskmine arv kokku 104, neist: juhatuse liikmetena 1 inimene, koosseisuliste põhitöötajatena 102 inimest, lisaks 1 asendustöötaja. 40 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 16 järg) 2021. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate keskmine arv kokku 99, neist: juhatuse liikmetena 2 inimest, koosseisuliste põhitöötajatena 95 inimest (sh projektijuhtimise üksus 6). eurodes Tööjõukulude kapitaliseerimine 31.12.2022 31.12.2021 Palgakulude kapitaliseerimine 245 280 196 707 Sotsiaalmaksude kapitaliseerimine 82 622 66 360 KOKKU 327 902 263 067 eurodes Muud ärikulud 31.12.2022 31.12.2021 Maamaks 3 883 3 896 Riigilõivud 5 226 4 466 Loodusressursside kasutus- ja saastetasud 9 547 8 854 Lootusetuks hinnatud laekumata arved 550 10 158 Viivised ja intressid 88 0 KOKKU 19 294 27 373 Lisa 17 Finantstulud- ja kulud eurodes Finantstulud ja -kulud 31.12.2022 31.12.2021 Intressikulud 57 407 52 583 KOKKU 57 407 52 583 Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad Kinnistule nr. 1010234 nimega „Kuivastu sadama” VI järjekohale, kinnistule nr. 1046932 nimega „Virtsu sadama” V järjekohale, kinnistule nr. 862832 nimega „Rohuküla sadam” III järjekohale, kinnistule nr. 896333 nimega „Heltermaa sadam ” V järjekohale ja kinnistule nr. 1649732 nimega „Virtsu sadama laiendus” II järjekohale on seatud ühishüpoteek AS SEB Panga kasuks summas 3 000 000 eurot. Laenude tagatiseks panditud varade soetusmaksumus on 31.12.2022 seisuga 52 313 409 eurot (31.12.2021 seisuga 51 740 885 eurot), kogunenud kulum 22 685 462 eurot (31.12.2021 seisuga 21 082 627 eurot) ja jääkmaksumus 29 627 948 eurot (31.12.2021 seisuga 30 658 258 eurot). 41 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 19 Tehingud ja saldod seotud osapooltega AS Saarte Liinid aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Aruandes on seotud osapooltena käsitletud ettevõtte omanikku, nõukogu ja juhatuse liikmeid ning muid ettevõtteid ja ametiasutusi, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju (sh üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju). Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu AS Saarte Liinid tööd suunab viieliikmeline nõukogu, igapäevatööd juhib üheliikmeline juhatus. Juhatuse, nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aruandeaastal palka summas 141 899 eurot (2021. aastal 172 721 eurot) ja preemiat summas 18 649 eurot (2021. aastal 31 868 eurot ). Juhatuse ja nõukogu liikmed ei saa ettevõttelt pensioniga seotud õigusi. Lahkumishüvitised Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses (RVS § 86 lg 3). 2022. aastal maksti juhatuse liikmetele lahkumishüvitisi 34 500 eurot. Tehingud seotud osapooltega Ettevõttel on teiste riigi kontrolli või olulise mõju all olevate üksustega tehinguid tavapärase äritegevuse käigus, millest olulises summas ostu- ja müügitehinguid aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil on välja toodud käesoleva Lisa tabelites. Lisaks on ettevõte saanud omanikuga seotud ametiasutustelt materiaalse põhivara soetuseks toetusi. Lisas 12 välja toodud toetused aruandeperioodil (kokku summas 253 374 eurot) ning võrreldaval perioodil (kokku 711 564 eurot) on kõik saadud omaniku kontrolli või valitseva mõju all. eurodes Muud Tehingud seotud Teenuste Kaupade Teenuste investeeringud / osapooltega 2022 müük ost ost toetused Nõuete Kohustuste saldo saldo Nimi Summa Summa Summa Summa 31.12.2022 31.12.2022 Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtted: Saare Kütus AS 2 790 729 Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ 500 Eesti Arhitektide Liit 4 950 Omanikuga seotud asutused ja ettevõtted: Kuressaare Veevärk AS 7 822 304 Teede Tehnokeskus Transpordiamet 40 885 71 904 4 539 Riigi Infosüsteemi Amet 20 580 1 740 Politsei- ja Piirivalveamet 29 645 9 501 3 964 TS Laevad OÜ 3 955 089 4 791 324 250 242 Eesti Energia 1 076 422 182 568 Eesti Post AS 888 455 AS Eesti Loots 80 346 10 170 KOKKU 4 108 755 7 822 1 190 265 0 342 923 185 309 42 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 (Lisa 19 järg) eurodes Muud Tehingud seotud Teenuste Kaupade Teenuste investeeringud / osapooltega 2021 müük ost ost toetused Nõuete Kohustuste saldo saldo Nimi Summa Summa Summa Summa 31.12.2021 31.12.2021 Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtted: Saare Kütus AS 2 790 17 263 Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ 500 Eesti Arhitektide Liit 4 950 Puumarket AS 244 Võrkaia Sadam OÜ 2 476 Omanikuga seotud asutused ja ettevõtted: Kuressaare Veevärk AS 8 027 50 Teede Tehnokeskus 468 Transpordiamet 39 843 71 693 4 222 71 014 Riigi Infosüsteemi Amet 20 160 1 680 Politsei- ja Piirivalveamet 15 192 7 781 673 TS Laevad OÜ 3 862 761 24 784 361 914 328 Eesti Energia 159 188 9 351 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 200 000 Eesti Post AS 6 552 1 349 AS Eesti Loots 54 894 8 545 KOKKU 3 977 956 25 534 296 076 200 000 375 355 83 772 43 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Kasumi jaotamise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 927 298 Aruandeaasta koondkasum 1 163 509 KOKKU 15 090 807 Kohustusliku reservkapitali suurendamine 58 175 Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 15 032 631 KOKKU 15 090 807 Kaida Kauler juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt) Tallinn, 23. märts 2023. a. 44 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2022 MAJANDUSAASTA ARUANDELE Käesolevaga kinnitame majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust. AS Saarte Liinid 2022. majandusaasta aruanne on kinnitatud ainuaktsionäri poolt üldkoosolekul vastavalt digitaalse allkirjastamise kuupäevale. (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Juhatus: Kaida Kauler juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt) Nõukogu: Jaano Vink nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Odrats-Koni nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Allmann nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Hein nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Linnamägi nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) 45 AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2022 MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE (EMTAK) eurodes Jaotumine tegevusalade järgi 2022 2021 Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused (EMTAK 52221) 8 123 787 7 788 169 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK 68201) 192 311 173 023 KOKKU 8 316 098 7 961 192 46  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE aktsiaselts Saarte Liinid aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud aktsiaselts Saarte Liinid (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga 31.12.2022 ning kasumi- ja koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 /digitaalselt allkirjastatud/ Kelli Kukk Vandeaudiitori number 731 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, Tallinn 10117 23.03.2023  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia AS Saarte Liinid Rohu tn 5 Kuressaare, Saaremaa vald 93819 3.aprill 2023 Käesolevaga kinnitame nõusolekut audiitorühingu KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082; aadress: Narva mnt 5, 10117 Tallinn; tegevusluba nr. 17) nimetamiseks AS Saarte Liinid (registrikood 10216057) audiitoriks. Juhtivaudiitoriks pakume Andris Jegers (isikukood 37003180224, vandeaudiitori nr 171). Lugupidamisega Andris Jegers Partner KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.  AS Saarte Liinid nõukogu aruanne 2022. aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Saarte Liinid, registrikood 10216057 ASUKOHT: Kuressaare, Rohu 5, Saaremaa, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja taristuminister AKTSIAKAPITAL: 9 648 500 EUR Aktsiaseltsi tegevuse kokkuvõte 2022. aastal osutas AS Saarte Liinid lepingupartneritele ja klientidele kaasaegsel tasemel sadamateenuseid ning kindlustas majandustegevusega omaniku ootustele vastava tulu teenimise. Vastutades Eesti regionaalselt oluliste sadamate arengu ning korrashoiu eest, teostas selts erinevaid uuringuid ja projekteerimistöid tulevaste investeeringute ning remonditööde ettevalmistamiseks ja panustas jätkuvalt erinevate sadamate taristu seisukorra parandamisse ja uuendamisse. Viimastel aastatel rekonstrueeritud ja ehitatud sadamates on saavutatud piisav teenindus-stabiilsus ning tagatud reservid veomahtude võimalikuks kasvuks tulevikus. 2022. aastal teenindatud sõidukite arv oli 1 173 tuhat (2021. a 1 175 tuhat;), liinireisijaid oli 2 524 tuhat (2021. a 2 437 tuhat). 2022. aastal vähenes võrreldes 2021. aastaga sadamates teenindatud sõidukite arv -0,4%, tõusis aga liinireisijate arv +3,6%. Kaubavedude maht AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvates sadamates oli ootuspärane, kui jätta arvestamata Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellest konfliktist tulenev paratamatu negatiivne mõju maailma majandusele. Kokku teenindati äriühingu poolt 264 kaubalaeva (2021. a 340 laeva) ning veeti 840 tuhat tonni kaupa (2021. a 912 tuhat tonni). Kaubalaevu käis arvuliselt küll vähem kuid nende mahutavus on suurenenud, kaupa veeti välja -8,5% vähem võrreldes eelmise aastaga. Kaubavedude tulemuste põhiliseks mõjutajaks oli dolomiidi ja graniitkillustiku veomahu vähenemine. Võrreldes aasta varasemaga veeti rohkem nii hakkepuitu, kala kui ka teesoola. Vaatamata keerulisele aastale ületasid müügitulud +4% eelarvet. Kogu aruandeaasta jooksul alates Ukraina sõjast jõudsalt kasvanud energiahinnad on tuntavalt mõjutanud ka Saarte Liinide majandustulemusi, seda siiski eelkõige kaupade ja teenuste kulude ennustamatu kasvuna. Kuigi kulud ületasid kinnitatud eelarvet +11%, teenis aktsiaselts kokkuvõttes siiski kasumit 1 164 tuhat eurot (eelarve 1 517 tuhat eurot). 2022. aastal teostati sihtfinantseeritud vahendite, AS Saarte Liinid omavahendite, laenude ja riigieelarveliste vahendite arvelt põhivaraga seotud investeeringuid kokku 4 818 tuhande euro ulatuses. AS Saarte Liinid audiitori KPMG Baltics OÜ poolt esitatud sõltumatu vandeaudiitori järeldusotsus ettevõtte 2022. a majandusaasta aruande kohta oli märkusteta. Nõukogu aktsepteerib juhatuse ettepanekut üldkoosolekule 2022. aasta majandusaastal teenitud puhaskasumi 1 163 509 eurot jaotamiseks alljärgnevalt: Eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 927 298 eurot Aruandeaasta koondkasum 1 163 509 eurot KOKKU 15 090 807 eurot Kohustusliku reservkapitali suurendamine 58 175 eurot Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 15 032 632 eurot KOKKU 15 090 807 eurot Nõukogu tegevuse kokkuvõte AS Saarte Liinid nõukogu on vastavalt ainuaktsionäri 07.09.2020 otsusele nr 1.1-5/20-048 viieliikmeline, koosseisus Jaano Vink (nõukogu esimees), Indrek Allmann, Marilin Hein, Siiri Odrats- Koni, Taivo Linnamägi. Volituste tähtaeg kolm aastat, lõpptähtajaga 07.09.2023. 1 2022. aastal toimus kokku 11 nõukogu koosolekut, mille käigus kuulati juhatuse aruandeid majandustegevuse kohta (sh eelarve ja investeeringute kava täitmise ning igapäevase tegevuse kohta), arutati aktuaalseid küsimusi ja perspektiivseid arenguid (sh toiminguid kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjadega, investeeringuid, laenukohustusi, eelarve ja investeeringute kava täitmist jne). 2022. aastal otsustas nõukogu muuta ka Saarte Liinide juhatuse koosseisu: 28.02.2022 lõpetati teenistusleping senise juhatuse esimehe Villu Vatsfeldiga. 01.05.2022 asus tööle avaliku konkursi korras valitud uus juhatuse esimees Kaida Kauler. Lisaks otsustas nõukogu 14.07.2022 lõpetada teenistussuhte juhatuse liikme Uku-Madis Savistoga, mille järel jätkas seltsi juhatus tööd üheliikmelisena. Nõukogu kinnitas 16.09.2022 AS Saarte Liinid arengustrateegia perioodiks 2023- 2030. AS Saarte Liinid nõukogu on moodustanud auditikomitee, mis tegutseb kolmeliikmelisena koosseisus Kaie Karniol (auditikomitee esimees käsunduslepingu alusel), Indrek Allmann ja Marilin Hein. Aasta jooksul toimus 4 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee koosolekud toimusid süsteemselt ja vastavalt aastaks koostatud tööplaanile. Lisaks nõustasid auditikomitee liikmed juhatust erinevates küsimustes koosolekutevahelisel perioodil. Nõukogu ja juhatuse tasustamisest AS Saarte Liinid nõukogule ja selle juurde moodustatud auditikomiteele maksti 2022. aasta eest tasusid kokku summas 30 400 eurot. Isikute lõikes jagunesid brutotasud alljärgnevalt: Nimi ametikoht aastatasu eurodes Jaano Vink nõukogu esimees 9 600 Marilin Hein nõukogu ja auditikomitee liige 5 200 Indrek Allmann nõukogu ja auditikomitee liige 5 200 Siiri Odrats-Koni nõukogu liige 4 800 Taivo Linnamägi nõukogu liige 4 800 Kaie Karniol auditikomitee liige 800 2022. aasta jooksul maksti juhatuse liikmetele lepingukohast teenistus- ja tulemustasu ning lahkumishüvitisi kokku 164 895 eurot. Isikute lõikes jagunesid tasud alljärgnevalt: Nimi ametikoht aastatasu tulemustasu lahkumishüvitis eurodes eurodes eurodes Kaida Kauler juhatuse esimees (alates 01.05.2022) 52 700 - - Villu Vatsfeld juhatuse esimees (kuni 28.02.2022) 15 550 9 872 18 000 Uku-Madis Savisto juhatuse liige (kuni 14.07.2022) 43 249 9 024 16 500 AS Saarte Liinid nõukogu on kiitnud heaks juhatuse poolt esitatud ja KPMG Baltics OÜ poolt auditeeritud AS Saarte Liinid 2022. aasta majandusaasta aruande ja otsustanud seonduvalt ka tulemustasu maksmise vastavalt kehtivale korrale ning sõlmitud teenistuslepingule: juhatuse esimehele Kaida Kaulerile summas 18 000 eurot ning endisele juhatuse liikmele Uku-Madis Savistole 649 eurot . Kontrollikeskkonnast Vastavalt riskihinnangule ning nõukogu poolt kinnitatud siseauditi tööplaanile viisid Ernst & Young Baltic AS siseaudiitorid läbi 2022. aastal kaks siseauditit: 1) Füüsiliste objektide turvalisuse audit 2) Ehitustegevuse planeerimise audit Ernst & Young Baltic AS-ga kehtib leping alates 2. juulil 2021 järgnevaks 36 kuuks. Auditeerimisleping sisaldab riskide hindamist, sh riskide hinnangus täpsustatud siseauditi valdkondadel põhineva 2021.-2024. a. tööplaani koostamist, 2021.-2024. a. tööplaanis ette nähtud siseauditi töövõttude ja järelauditite teostamist. 2 Lisaks eelmainitud audititele kuulus AS Saarte Liinid 2022. aastal Riigikontrolli valimisse äriühingu tehingute seaduslikkuse kontrolli osas. Kontrolli viis eraldi töövõtuna läbi audiitorettevõte KPMG Baltics OÜ. Hinnang nõukogu ja juhatuse tööle Lähtudes AS Saarte Liinid põhikirjast ning kokkulepitud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu koostööd ettevõttele püstitatud eesmärkide ja omaniku poolt 09.11.2020 kinnitatud ootuste täitmiseks. Juhatus informeerib ja kaasab vajadusel nõukogu liikmeid ettevõtte tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse vastavalt nõukogu liikmete erialastele kompetentsidele. Nõukogu liikmete valmidus probleemsete valdkondade sisuliseks aruteluks on konstruktiivne ja suunatud parema tulemuse saavutamisele. Nii juhatus kui nõukogu täidavad korrektselt neile seaduse ja ettevõtte põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad AS Saarte Liinid huve järgides. Arvestades majanduskeskkonna olulisi muutusi viimastel aastatel, võib öelda, et ettevõte tervikuna on suutnud nendega kohaneda ning tegutseb jätkusuutlikult. AS Saarte Liinid majandustulemused 2022. a. majandusaastal olid eeltoodud asjaolusid arvestades head. Hinnang nõukogu tööle - väga hea Hinnang juhatuse tööle - väga hea (allkirjastatud digitaalselt) ____________________ Jaano Vink AS Saarte Liinid nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev 3  AS Saarte Liinid (registrikood: 10216057) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Saarte Liinid, asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 29.05.2023.a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina kliimaminister Kristen Michal. Aktsiate/häälte arv: 9 648 500 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv ning audiitori valimine Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud AS Saarte Liinid 2022. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku §278, §279, § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 sätestatust:: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Saarte Liinid korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2022.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisa 2); 3. Kinnitada AS Saarte Liinid jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 .a. 13 927 298 eurot ja jaotada aruandeaasta puhaskasum 1 163 509 järgmiselt: a. kohustuslikku reservkapitali 58 175 eurot; b. jaotamata kasumisse 1 105 334 eurot; c. eelmiste perioodide jaotamata kasum kokku peale jaotamist 15 032 632 eurot. 4. Omaniku ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on valdavalt täidetud. Osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta on väga hea. 5. Valida AS Saarte Liinid audiitoriks perioodiks 2023-2025 KPMG Baltics OÜ (lisa 5). Lisad: 1. Slaidid, juhatuse esimehe ettekanne 2. Aktsiaseltsi 2022. a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega 3. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2022.a. majandusaasta aruande kohta. 4. Ülevaate juhtorganite ärihuvide kontrolli tulemustest 5. Audiitori nõusolek Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes. Kristen Michal /allkirjastatud digitaalselt/