Kiri

255270 -26670 ECE/TRANS/ 3 26 I ja I I köide kohaldatav 1. jaanuarist 20 23 Euroopa Majanduskomisjon sisetranspordi komitee ÜRO New York ja Genf, 202 2 Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe 0 0 ECE/TRANS/ 3 26 I ja I I köide kohaldatav 1. jaanuarist 20 23 Euroopa Majanduskomisjon sisetranspordi komitee ÜRO New York ja Genf, 202 2 Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe ADVANCE \y646 TÄHELEPANU! Käesolevas väljaandes kasutatud määratlused ja esitatud materjal ei näita ÜRO sekretariaadi seisukohta ühegi riigi, territooriumi, linna või piirkonna või selle ametiasutuste õigusliku seisundi või piiride kohta . ECE/TRANS/ 326 Copyright United Nations , 20 2 2 Kõik õigused kaitstud . Ühtegi käesoleva väljaande osa ei tohi ÜRO eelneva kirjaliku loata , müügi eesmärgil reprodutseerida, otsingusüsteemis säilitada või mis tahes vormis või vahenditega (elektroonilised, elektrostaatilised , magnetlint, mehhaanilised fotokoopiad vms) edastada . ADVANCE \y651 ÜRO VÄLJAANNE Müüginumber : E.22.VIII.2 ISBN 978‐92‐1‐139211-1 (kahest köitest koosnev tervikkomplekt) e-ISBN 978‐92‐1‐001432-8 I ja II köidet ei tohi müüa eraldi . ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) on üks viiest ÜRO piirkondlikust komisjonist, mida haldab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC). See asutati 1947. aastal mandaadiga aidata kaasa sõjajärgse Euroopa ülesehitamisele, arendada majandustegevust ja tugevdada Euroopa riikide vahelisi ning Euroopa ja ülejäänud maailma vahelisi majandussidemeid. Külma sõja oli UNECE ainulaadne Ida ja Lääne vahelise majandusdialoogi ja -koostöö foorum. See periood oli keeruline, kuid saavutusrohke, konsensusele jõuti mitme ühtlustamis- ja standardimiskokkuleppe suhtes. Külma sõja järgsel ajastul sai UNECE endale nii hästi palju uusi liikmesriike, kui ka uusi ülesandeid. Alates 1990 . aastate algusest on see organisatsioon keskendunud üleminekuprotsessi analüüsile, kasutades ühtlustamiskogemust Kesk- ja Ida-Euroopa riikide integreerimiseks üleilmsete turgudega. UNECE on foorum, kus kohtuvad Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Põhja-Ameerika riigid – kokku 56 riiki –, et luua majanduskoostöö vahendeid. See koostöö puudutab majandust ja integratsiooni , statistikat, keskkonda, transporti, kaubandust, säästvat energiat, puitu ja elupaiku ning rahvastikku . Komisjon pakub piirkondlikku raamistikku konventsioonide, normide ja standardite väljatöötamiseks ja ühtlustamiseks. Komisjoni eksperdid osutavad tehnilist abi Kagu-Euroopa riikidele ja SRÜle. Seda abi pakutakse nõuandeteenuste, koolitusseminaride ja õpikodadena, kus riigid saavad jagada kogemusi ja parimaid tavasid. Transport UNECE-s UNECE kestliku transpordi osakon na moodustab sisetranspordi komitee (ITC), majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) ohtlike veoste ekspertkomisjon ning kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ülemaailmse harmoneeritud süsteemi sekretariaa t . ITC ja selle 17 töörühma ning ECOSOC-i komisjon ja selle allkomisjonid on valitsustevahelised otsuseid tegevad organid, mis töötavad inimeste ja ettevõtete igapäevaelu parandamise nimel kogu maailmas, tehes seda mõõdetaval moel ja konkreetsete sammudega, et parandada transpordisektori liiklusohutust, vähendada keskkonnamõjusid, tõsta energiatõhusust ja suurendada konkurentsivõimet. 1953. aastal moodustas ÜRO peasekretär majandus- ja sotsiaalnõukogu palvel ECOSOC-i komisjoni, et välja töötada soovitused ohtlike veoste transportimiseks. 1999. aastal selle mandaati pikendati kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ülemaailmse (mitut sektorit hõlmava) harmoneeritud süsteemi loomiseks. See koosneb eri riikidest pärit ekspertidest, kellel on vajalikud pädevused ja kogemused ohtlike veoste ja kemikaalide rahvusvahelises kaubanduses ja transpordis. Selle liikmesust piiratakse eesmärgiga tagada õige geograafiline tasakaal maailma kõigi regioonide vahel ning arengumaade piisav osalus. Kuigi komisjon on ECOSOC-i allorgan , otsustas 1963. aastal peasekretär, et sekretariaadi teenuseid pakub UNECE transpordiosakond. ITC on unikaalne valitsustevaheline foorum, mis moodustati 1947. aastal , et aidata kaasa sõjajärgse Euroopa transpordiühenduste taasloomisele. Aastate jooksul on see spetsialiseerunud harmoneeritud ja kestlike sisetranspordi veoliikide arendamisele. Sihikindla ja kestva töö tulemused peegelduvad muu hulgas: (i) 58-s ÜRO konventsioonis ja paljudes tehnilistes normides, mida uuendatakse regulaarselt ning mis annavad rahvusvahelise juriidilise raamistiku riigisisese ja rahvusvahelise maantee-, raudtee-, sisevete - ja ühendvedude kestlikuks arenguks, kaasa arvates ohtlik e veos t e ning maanteesõidukite ehitami s e ja ülevaatus e alal ; (ii) üleeuroopalise põhja-lõunasuunalise tee, üleeuroopalise raudtee ja Euroopa-Aasia transpordiühenduste projektides, mis soodustavad riikidevaheliste transporditaristu investeerimisprogrammide koordineerimist; (iii) TIR-süsteemis, mis kujutab endast globaalset tollitransiidi hõlbustamise lahendust; (iv) tööriistas ForFITS (tuleviku sisetranspordi süsteemid, ingl k For Future Inland Transport Systems ), mis aitab riikide ja kohalikel valitsustel jälgida sisetranspordi veoliikidest pärinevaid süsinikdioksiidi (CO 2 ) koguseid ning valida ja kujundada kliimamuutuste leevendamise poliitikaid sõltuvalt nende mõjust ja kohalike tingimustega kohandamisest; (v) transpordi statistika meetodites ja andmetes, milles on rahvusvaheliselt kokku lepitud; (vi) transpordipoliitikate arengut puudutavates uuringutes ja raportites, mis puudutavad aktuaalseid küsimusi ning põhinevad uusimatel uurimistöödel ja analüüsidel. ITC pöörab erilist tähelepanu ka intelligentsetele transporditeenustele (ingl k Intelligent Transport Services, ITS), kestlikule linnaliiklusele ja linnade logistikale ning transpordivõrkude ja -teenuste kerksuse tõstmisele reaktsioonina kliimamuutustega kohanemisele ja turvalisusega seotud raskustele. Lisaks teenindavad UNECE kestliku transpordi ja keskkonna osakonnad koos Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbürooga üleeuroopalist transpordi, tervise ja keskkonna programmi (ingl k Transport, Health and Environment Pan- European Programme , THE PEP). Lõpetuseks pakub alates 2015. aastast UNECE kestliku transpordi osakond sekretariaaditeenuseid peasekretäri liiklusohutuse erisaadikule, Jean Todtile . Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR) xvii Allakirjutamisprotokoll xxiv A lisa Ohtlike ainete ja esemete veo üldsätted ja eeskirjad 1 1. osa Üldsätted 3 Peatükk 1.1 Reguleerimisala ja kohaldatavus 5 1.1.1 Struktuur 5 1.1.2 Reguleerimisala 5 1.1.3 Erandid 6 1.1.4 Muude eeskirjade kohaldatavus 13 1.1.5 Standardite kohaldamine 15 Peatükk 1.2 Definitsioonid , mõõtühikud ja lühendid 17 1.2.1 Definitsioonid 17 1.2.2 Mõõtühikud 40 1.2.3 Lühendite loetelu 42 Peatükk 1.3 Ohtlike veoste veoga seotud isikute väljaõpe 45 1.3.1 Reguleerimisala ja kohaldatavus 45 1.3.2 Väljaõppe sisu 45 1.3.3 Dokumenteerimine 46 Peatükk 1.4 Veos osalejate ohutusalased kohustused 47 1.4.1 Üldised ohutusmeetmed 47 1.4.2 Peamiste osalejate kohustused 47 1.4.3 Teiste osalejate kohustused 49 Peatükk 1.5 Mööndused 53 1.5.1 Ajutised mööndused 53 1.5.2 (Reserveeritud) 53 Peatükk 1.6 Üleminekumeetmed 55 1.6.1 Üldist 55 1.6.2 Klassi 2 ainete surveanumad ja anumad 58 1.6.3 Püsipaagid (paaksõidukid), kergpaagid ja anumakogumiga sõidukid 60 1.6.4 Paakkonteinerid, teisaldatavad paagid ja MEGC-d 65 1.6.5 Sõidukid 68 1.6.6 Klass 7 70 Peatükk 1.7 Radioaktiivset materjali puudutavad üldsätted 73 1.7.1 Reguleerimisala ja kohaldatavus 73 1.7.2 Kiirguskaitse programm 75 1.7.3 Juhtimissüsteem 75 1.7.4 Erikorraldus 76 1.7.5 Muude ohtlike omadustega radioaktiivne materjal 76 1.7.6 Mittevastavus 76 Peatükk 1.8 Kontrollid ja muud meetmed ohutusnõuete täitmise tagamiseks 77 1.8.1 Ohtlike veoste halduskontroll 77 1.8.2 Vastastikune haldustoetus 77 1.8.3 Ohutusnõustaja 78 1.8.4 Pädevate asutuste ning nende määratud asutuste nimekiri 84 1.8.5 Ohtlike veostega seotud õnnetustest või juhtumitest teatamine 84 1.8.6 Jagudes 1.8.7 ja 1.8.8 kirjeldatud tegevuste administratiivne kontrollimine 91 1.8.7 Nõuetele vastavuse hindamise, tüübikinnitustunnistuse väljastamise ja ülevaatuste kord 95 1.8.8 Ühekorrapakendite nõuetele vastavuse hindamise kord 104 Peatükk 1.9 Pädevate asutuste kehtestatavad veopiirangud 109 1.9.5 Tunnelite läbimise piirangud 109 Peatükk 1.10 Turvanõuded 115 1.10.1 Üldsätted 115 Turvaväljaõpe 115 Sätted kõrge riskiastmega ohtlike veoste kohta 116 2. osa Klassifikatsioon 123 Peatükk 2.1 Üldsätted 123 2.1.1 Sissejuhatus 124 2.1.2 Klassifitseerimise põhimõtted 124 2.1.3 Loetelus nimetusega märkimata ainete, kaasa arvatud lahuste ja segude (nagu preparaatide ja jäätmete) klassifitseerimine 125 2.1.4 Proovide klassifitseerimine 131 2.1.5 Esemete klassifitseerimine n.o.s kirjega ohtlikke veoseid sisaldavateks esemeteks 132 2.1.6 Äravisatud, tühjade ja puhastamata pakendite klassifikatsioon 133 Peatükk 2.2 Eri klassidele omased sätted 135 2.2.1 Klass 1 Lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 135 2.2.2 Klass 2 Gaasid 164 2.2.3 Klass 3 Tuleohtlikud vedelikud 175 2.2.41 Klass 4.1 Tuleohtlikud tahked ained, isereageerivad ained, polümeriseeruvad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained 181 2.2.42 Klass 4.2 Isesüttivad ained 192 2.2.43 Klass 4.3 Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase 196 2.2.51 Klass 5.1 Oksüdeerivad ained 199 2.2.52 Klass 5.2 Orgaanilised peroksiidid 204 2.2.61 Klass 6.1 Mürgised ained 221 2.2.62 Klass 6.2 Nakkusohtlikud ained 234 2.2.7 Klass 7 Radioaktiivne materjal 241 2.2.8 Klass 8 Sööbivad ained 275 2.2.9 Klass 9 Muud ohtlikud ained ja esemed 284 Peatükk 2.3 Katsemeetodid 305 2.3.0 Üldist 305 2.3.1 Eksudatsioonikatse A-tüüpi brisantlõhkeainetele 305 2.3.2 Klassi 1 ja klassi 4.1 nitreeritud tselluloosisegudega seotud katsed 307 2.3.3 Klasside 3, 6.1 ja 8 tuleohtlike vedelikega seotud katsed 307 2.3.4 Voolavuse määramise katse 309 2.3.5 Klasside 4.2 ja 4.3 metallorgaaniliste ainete klassifitseerimine 312 3. osa Ohtlike veoste nimekiri, erisätted ning piir- ja erandkoguseid käsitlevad erandid 315 Peatükk 3.1 Üldist 315 3.1.1 Sissejuhatus 315 3.1.2 Ohtliku veose tunnusnimetus 315 3.1.3 Lahused ja segud 317 Peatükk 3.2 Ohtlike veoste nimekiri 319 3.2.1 Tabel A: Ohtlike veoste nimekiri 3.2.2 Tabel B: ADR-i ainete ja esemete tähestikuline nimekiri A lisa Ohtlike ainete ja esemete veo üldsätted ja (järg) eeskirjad 1 3. osa Ohtlike veoste nimekiri, erisätted ning piir- ja erandkoguseid (järg) käsitlevad erandid 3 Peatükk 3.3 Teatud esemete või ainete suhtes kohaldatavad erisätted 5 Peatükk 3.4 Piiratud kogustes pakitud ohtlikud veosed 67 Peatükk 3.5 Erandkoguses pakitud ohtlikud veosed 71 4. osa Pakkimise eeskirjad ja nõuded paakidele 76 Peatükk 4.1 Pakendite, kaasa arvatud vahekonteinerite (IBC-de) ja suurpakendite kasutamine 77 Peatükk 4.2 Teisaldatavate paakide ja ÜRO mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) kasutamine 23 5 Peatükk 4.3 Püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide , paakkonteinerite, metallilistest materjalidest valmistatud paak-vahetuskerede, anumakogumiga sõidukite ning mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) kasutamine 26 1 Peatükk 4.4 Fiiber-sarrustatud plastist (FRP) paakide, püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide , paakkonteinerite ja paak-vahetuskerede kasutamine 28 7 Peatükk 4.5 Vaakum-jäätmepaakide kasutamine 289 Peatükk 4.6 (Reserveeritud) 291 Peatükk 4.7 Mobiilsete lõhkeainete tootmisüksuste ( MEMU-de ) kasutamine 293 5.osa Kaubasaatmise juhised 295 Peatükk 5.1 Üldsätted 29 7 Peatükk 5.2 Tähistamine ja ohumärgised 307 Peatükk 5.3 Konteinerite, mahtkonteinerite, MEGC-de, MEMU-de , paakkonteinerite, teisaldatavate paakide ja sõidukite tahvelmärgistega varustamine ja tähistamine 325 Peatükk 5.4 Dokumentatsioon 339 Peatükk 5.5 Erisätted 35 9 6. osa Pakendite, puistveose vahekonteinerite (IBC-de), suurpakendite, paakide ja mahtkonteinerite ehituse ja katsetamise nõuded 364 Peatükk 6.1 Pakendite ehituse ja katsetamise nõuded 365 Peatükk 6.2 Surveanumate, aerosoolpakendite, gaasi sisaldavate väikeste anumate (ühekorrapakendite) ja tuleohtlikku veeldatud gaasi sisaldavate kütuseelementide (kassettide) ehituse ja katsetamise nõuded 397 Peatükk 6.3 Nõuded klassi 6.2 kuuluvate A-kategooria (ÜRO nr 2814 ja 2900) nakkusohtlike ainete pakendite ehitusele ja katsetamisele 451 Peatükk 6.4 Nõuded radioaktiivsete materjalide saadetiste konstruktsioonile, katsetamisele ja heakskiidule ning materjalile heakskiidu saamine 459 Peatükk 6.5 Nõuded vahekonteinerite (IBC-de) ehitusele ja katsetamisele 491 Peatükk 6.6 Nõuded suurpakendite ehitusele ja katsetamisele 519 Peatükk 6.7 Nõuded teisaldatavate paakide ja ÜRO mitmeelemendiliste , gaasikonteinerite (MEGC) konstruktsioonile, ehitusele, ülevaatustele ja katsetamisele 531 Peatükk 6.8 Nõuded püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide , paakkonteinerite, metallmaterjalist valmistatud paak-vahetuskerede, anumakogumiga sõidukite ning mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) ehitusele, varustusele, tüübikinnitusele, ülevaatustele, katsetamisele ja tähistamisele 593 Peatükk 6.9 Nõuded fiiber-sarrustatud plastist (FRP) püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide , paakkonteinerite ja paak-vahetuskerede konstruktsioonile, ehitusele, varustusele, tüübikinnitusele, katsetamisele ja tähistamisele 645 Peatükk 6.10 Nõuded vaakum-jäätmepaakide ehitusele, varustusele, tüübikinnitusele, ülevaatustele ja tähistamisele 653 Peatükk 6.11 Nõuded mahtkonteinerite konstruktsioonile, ehitusele, ülevaatustele ja katsetamisele 657 Peatükk 6.12 Nõuded mobiilsete lõhkeainete tootmisüksuste ( MEMU-de ) paakide, mahtkonteinerite ja lõhkeainete jaoks mõeldud erisektsioonide ehitusele, seadmetele, tüübikinnitusele, ülevaatustele ja katsetamisele ning tähistamisele 665 7. osa Veo, laadimise, mahalaadimise ja teisaldamise tingimusi puudutavad sätted 669 Peatükk 7.1 Temperatuurikontrolli üldsätted ja erisätted 671 Peatükk 7.2 Saadetistes vedu puudutavad sätted 677 Peatükk 7.3 Puistlastina vedu puudutavad sätted 679 Peatükk 7.4 Paakides vedu puudutavad sätted 687 Peatükk 7.5 Peale- ja mahalaadimist ning käitlemist puudutavad sätted 689 B lisa Veovahendeid ja -operatsioone puudutavad sätted 731 8. osa Nõuded sõiduki meeskonnale, varustusele, tööle ja dokumentatsioonile 708 Peatükk 8.1 Veoüksuseid ja nende varustust puudutavad üldnõuded 710 Peatükk 8.2 Sõiduki meeskonna väljaõpet puudutavad nõuded 715 Peatükk 8.3 Erinevad nõuded, mida sõiduki meeskond peab täitma 723 Peatükk 8.4 Sõidukite valvamist puudutavad nõuded 725 Peatükk 8.5 Teatud klasside või ainete kohta kehtivad lisanõuded 727 Peatükk 8.6 Ohtlikke veoseid vedavate sõidukite piirangud maanteetunnelite läbimisel 731 9. osa Sõidukite ehitust ja kasutusluba puudutavad nõuded 733 Peatükk 9.1 Reguleerimisala, definitsioonid ja sõidukitele kasutusloa andmise nõuded 735 Peatükk 9.2 Sõidukite ehitust puudutavad nõuded 741 Peatükk 9.3 Lõhkeainete ja neid sisaldavate esemete (klass 1) veoks saadetistes ette nähtud komplektseid või komplekteeritud EX/II või EX/III sõidukeid puudutavad lisanõuded 753 Peatükk 9.4 Saadetistes ohtlike veoste veoks ette nähtud komplektsete või komplektsete või komplekteeritud sõidukite (välja arvatud EX/II ja EX/III sõidukid) kerede ehitust puudutavad lisanõuded 755 Peatükk 9.5 Puistes tahkete ohtlike ainete veoks ette nähtud komplektsete või komplekteeritud sõidukite kerede ehitust puudutavad lisanõuded 757 Peatükk 9.6 Kontrollitava temperatuuriga ainete vedamiseks ette nähtud komplektseid või komplekteeritud sõidukeid puudutavad lisanõuded 759 Peatükk 9.7 Lisanõuded püsipaakidele (paaksõidukitele), anumakogumiga sõidukitele ja komplektsetele või komplekteeritud sõidukitele, mida kasutatakse ohtlike veoste vedamiseks üle 1 m 3 mahuga kergpaakides või üle 3 m 3 mahuga paakkonteinerites, teisaldatavates paakides või MEGC-des (EX/III, FL ja AT sõidukid) 761 Peatükk 9.8 Lisanõuded komplektsetele ja komplekteeritud MEMU-dele 765 TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE A LISA OHTLIKE AINETE JA ESEMETE VEO ÜLDSÄTTED JA EESKIRJAD 1. OSA Üldsätted PEATÜKK 1.1 REGULEERIMISALA JA KOHALDATAVUS 1.1.1 Struktuur ADR-i A ja B lisas on üheksa osa. A lisas on 1.–7. osa, B lisas on 8. ja 9. osa. Iga osa on jaotatud peatükkideks, iga peatükk jagudeks ja alajagudeks. Iga osa numbrile järgnevad peatükkide, jagude ning alajagude numbrid; näiteks 4. osa 2. peatüki 1. jagu kannab numbrit 4.2.1 . 1.1.2 Reguleerimisala 1.1.2.1 ADR-i artikli 2 mõistes määratleb A lisa : a) ohtlikud veosed , mille rahvusvaheline vedu on keelatud; b) ohtlikud veosed , mida tohib rahvusvaheliselt vedada, ning neid kaupu puudutavad tingimused (kaasa arvatud erandid), eriti need, mis puudutavad: - veoste liigitust, kaasa arvatud liigituse kriteeriume ning asjakohaseid katsemeetodeid; - pakendite kasutamist (kaasa arvatud segapakendid ); - paakide kasutamist (kaasa arvatud nende täitmine) ; - kaubasaatmise korda (kaasa arvatud saadetiste ja transpordivahendite tähistamist ning ohu - ja tahvel märgistega varustamist ning ka nõutud dokumente ja informatsiooni); - pakendite ja paakide ehitust, katsetamist ja heakskiitu käsitlevaid nõudeid; - transpordivahendite kasutamist (kaasa arvatud laadimine, kooslaadimine ja mahalaadimine). 1.1.2.2 A lisa järgmised sätted on vastavalt ADR-i artiklile 2 kasutusel B lisa või nii A lisa kui ka B lisa puhul : 1.1.1 Struktuur 1.1.2.3 (B lisa reguleerimisala) 1.1.2.4 1.1.3.1 Veo iseloomu puudutavad erandid 1.1.3.6 Veoüksusel veetava veose koguse suhtes kehtivad erandid 1.1.4 Muude eeskirjade kohaldatavus 1.1.4.5 Vedu muul viisil kui maanteed mööda Peatükk 1.2 Definitsioonid ja mõõtühikud Peatükk 1.3 Ohtlike veoste veoga seotud isikute väljaõpe Peatükk 1.4 Veos osalejate ohutusalased kohustused Peatükk 1.5 Mööndused Peatükk 1.6 Üleminekumeetmed Peatükk 1.8 Kontrollid ja muud meetmed ohutusnõuete tagamiseks Peatükk 1.9 Pädeva te asutus t e kehtestat avad veo piirangud Peatükk 1.10 Turva nõuded Peatükk 3.1 Üldist Peatükk 3.2 Veerud 1, 2, 14, 15 ja 19 (8. ja 9. osa sätete kohaldamiseks ainete või esemete suhtes) . 1.1.2.3 ADR-i artikli 2 tähenduses keskendub B lisa ohtlikke veoseid vedavate kasutusluba omavate sõidukite tehnilisele konstruktsioonile, varustusele ja kasutamisele esitatavatele nõuetele: - nõuded sõidukeid teenindavale personalile ning nõuded sõidukite varustusele, kasutamisele ja veoste dokumenteerimisele ; - nõuded sõidukite konstruktsioonile ning sõiduki kasutusloaga kaasnevad nõuded . 1.1.2.4 ADR-i artikli 1 punktis c ei pruugi mõiste „sõidukid” tähendada sama tüüpi sõidukit. Rahvusvahelis el veol võib kasutada erinevaid veovahendeid tingimusel, et kaubasaatja ja kaubasaaja vaheline kaubavedu toimub vähemalt kahe ADR-i kokkuleppeosalise territooriumil . 1.1.3 Erandid 1.1.3.1 Veo iseloomu puudutavad erandid ADR-is toodud sätteid ei kohaldata : a) ohtlike veoste veol era isikute poolt juhul, kui need kaubad on jaemüügipakendis ning määratud isiklikuk s või koduseks kasutamiseks, puhkuseks või sportimiseks tingimusel, et rakendatud on meetmeid sisu mis tahes lekkimise vältimiseks normaalsetel veotingimustel. Kui kõnealusteks veosteks on tuleohtlikud vedelikud, mida veetakse taastäidetavates anumates, mille täidab eraisik või mis on mõeldud eraisikule, ei tohi nende kogus ületada 60 liitrit anuma kohta ja 240 liitrit veoüksuse kohta. IBC-s, suurpakendis või paagis olevaid oht likke veoseid ei loeta jaemüügipakendis olevaks ; b) (Kustutatud) c) veol, mida teostavad ettevõtted, kellele see pole põhitegevusala, nagu näiteks saadetised ehitus- või tsiviilehitusplatsidele või sealt tagasi või uurimise, remondi ja hooldusega seotud veosed, mille kogus ei ületa 450 liitrit pakendi kohta (kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid) või mille suurim kogus ei ületa alajaos 1.1.3.6 toodud koguseid. Tuleb rakendada meetmeid veetava aine mis tahes lekkimise vältimiseks normaalsete l veotingimuste l . Nimetatud erandeid ei kohaldata klassi 7 puhul. Selliste ettevõtete poolt iseenda varustamiseks või veose väliseks ja sisemiseks ümberjaotamiseks teostatud vedu ei kuulu käesoleva erandi alla; d) pädevate asutuste poolt avarii likvideerimiseks korraldatud või nende järelevalve all toimuv al ve ol , kui vedu on vajalik avarii likvideerimiseks, eriti, kui see puudutab: - tehnoabisõidukeid , mis veavad ohtlikke veoseid sisaldavaid ja avarii teinud või rikkis sõidukeid; või - vahejuhtumisse või õnnetusesse sattunud sõiduki veoseks olevate ohtlike veoste vedu lähimasse sobivasse ohutusse kohta ; e) hädaabiveol, mille eesmärk on inimelude päästmine või keskkonna kaitse, tingimusel, et rakendatakse kõiki meetmeid selle veo täieliku ohutuse tagamiseks ; f) tühjade puhastamata statsionaarsete hoiuanumate veol, kui nendes anumates on hoitud klassi 2 A-, O- või F-grupi gaase, II või III pakendigruppi kuuluvaid klassi 3 või klassi 9 aineid või II või III pakendigruppi kuuluvaid klassi 6.1 pestitsiide, järgmistel tingimustel : - kõik avad peale rõhualandusseadmete (kui need on paigaldatud) on hermeetiliselt suletud; - rakendatakse meetmeid sisu mis tahes lekkimise vältimiseks normaalsetel veotingimustel; - veos on kinnitatud tugiraamile, veokasti või muusse teisaldusvahendisse või sõiduki või konteineri külge viisil, mis ei võimalda selle lahtitulekut ega nihkumist normaalsetel veotingimustel . See erand ei laiene statsionaarsetele hoiuanumatele, milles on hoitud desensibiliseeritud lõhkeaineid või aineid, mille vedu on ADR-i kohaselt keelatud. MÄRKUS: r adioaktiivse materjali kohta vt ka alajagu 1.7.1.4. 1.1.3.2 Gaaside vedu puudutavad erandid ADR-is toodud sätteid ei kohaldata: a) G aaside suhtes , mis asuvad sõiduki kütuse paa kides või - balloonides ja mida kasutatakse või plaanitakse kasutada sõiduki või selle seadmete (nt külmutusseadmed) tööks veo ajal . Gaase võib vedada püsipaakides või balloonides, mis on ühendatud otse sõiduki mootori ja/või lisaseadmetega või veetavate surveanumatega, mis vastavad kehtivatele normidele. Ühe kaubaveoüksuse k ütusepaakide või -balloonide , kaasa arvatud alajao 1.1.3.3 punktis a lubatud paakide kogumahutavus ei tohi olla suurema energiasisaldusega (MJ) kui 54 000 MJ või suurema massiga kui 54 000 MJ energiaekvivalent . MÄRKUS 1 : 54 000 MJ e nergiaekvivalent vastab alajao 1.1.3.3 punkti a kütuse piirmäärale (1500 liitrit). Kütuste energiasisaldus on leitav järgnevast tabelist: Kütus Energiasisaldus Diislikütus 36 MJ/liiter Bensiin 32 MJ/liiter Maagaas/ biogaas 35 MJ/Nm 3 Veeldatud naftagaas (LPG) 24 MJ/liiter Etanool 21 MJ/liiter Biodiislikütus 33 MJ/liiter Emulsioonkütus 32 MJ/liiter Vesinik 11 MJ/Nm 3 NOTEREF _Ref56419933 \h \* MERGEFORMAT a Koguma hutavus ei tohi olla suurem kui: 1080 kg veeldatud maagaasi ja kokkusurutud maagaasi puhul; 2250 liitrit veeldatud naftagaasi puhul; MÄRKUS 2: Konteinerit, mis on varustatud veo jooksul kasutatavate seadmetega, mis on kinnitatud sõiduki külge, loetakse sõiduki lahutamatuks osaks ning sellele laienevad samad seadmete tööks vajaliku kütuse erandid . b) (Kustutatud) c) gruppide A ja O gaaside suhtes (vastavalt alajaole 2.2.2.1), kui gaasi rõhk anumas või paagis temperatuu ril 20ºC ei ületa 200 kPa (2 ba r ) ja kui gaas ei ole veeldatud või jahutamisega veeldatud olekus. See kehtib igasuguste anumate või paakide kohta, näiteks ka masina osade ja aparaatide kohta; MÄRKUS: See erand ei kohaldu lampidele. Lampide kohta vt alajagu 1.1.3.10. d) gaaside suhtes, mis on sõidukite tööks kasutatavates seadmetes (nt tulekustutid), sealhulgas varuosades (nt täispumbatud rehvid); see erand laieneb ka veosena veetavatele täispumbatud rehvidele; e) gaaside suhtes, mis on sõiduki eriseadmetes ning on vajalikud nende eriseadmete (jahutussüsteemid, kalapaagid, soojendusseadmed jne) tööks veo ajal ning ka nende eriseadmete varupaakides või puhastamata tühjades varupaakides, mida veetakse sama sõidukiga; f) gaaside suhtes, mis sisalduvad toiduainetes või jookides (välja arvatud ÜRO 1950), kaasa arvatud gaseeritud jookides ; g) gaaside suhtes, mis sisalduvad spordipallides; h) (Kustutatud) 1.1.3.3 Vedelkütuste vedu puudutavad erandid ADR-is toodud sätteid ei kohaldata : a) kütuse suhtes, mis asub vedu teostava sõiduki paakides ja mida kasutatakse või plaanitakse kasutada sõiduki või selle seadmete (nt külmutusseadmed) tööks veo ajal . Kütust võib vedada sõiduki külge ehitatud kütusepaagis ja/või kehtivatele normidele vastavas varu-kütusepaagis; samuti võib sõiduki kütust vedada teisaldatavate kütusemahutitega (näiteks kanistritega). Sõiduki külge ehitatud kütusepaakide kogumah t ei tohi olla üle 1500 liitri veoüksuse kohta ja haagise külge kinnitatud kütusepaagi mah t ei tohi olla üle 500 liitri . Teisaldatava kütusemahuti mah t võib olla kuni 60 liitrit. Need piirangud ei kehti avarii- ja päästeteenistuse sõidukite suhtes; MÄRKUS 1 : Konteinerit, mis on varustatud veo jooksul kasutatavate seadmetega, mis on kinnitatud sõiduki külge, loetakse sõiduki lahutamatuks osaks ning sellele laienevad samad seadmete tööks vajaliku kütuse erandid. MÄRKUS 2 : Paakide või balloonide, kaasa arvatud gaasilist e kütuste paakide või balloonide kogumahutavus ei tohi olla suurem kui 54 000 MJ energiaekvivalent (vt MÄRKUS 1 alajao 1.1.3.2 punktis a). b) (Kustutatud) c) (Kustutatud) 1.1.3.4 Erisätteid või piiratud või vabakogustes pakendatud ohtlike veoste vedu puudutavad erandid MÄRKUS: r adioaktiivse materjali kohta vt ka alajagu 1.7.1.4. 1.1.3.4.1 Peatüki 3.3 teatud erisätted vabastavad teatud ohtlike veoste veo kas osaliselt või täielikult ADR-i nõuetest. Erandit kohaldatakse , kui erisättele on viida tud peatüki 3.2 tabeli A veerus 6 toodud ohtliku veose kirjes. 1.1.3.4.2 Teatud ohtlike veoste suhtes võib kohaldada erandeid eeldusel, et nad vastavad peatükis 3.4 toodud tingimustele. 1.1.3.4.3 Teatud ohtlike veoste suhtes võib kohaldada erandeid eeldusel, et nad vastavad peatüki 3.5 tingimustele. 1.1.3.5 Tühje puhastamata pakendeid puudutavad erandid Tühjadele puhastamata pakenditele (kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid), milles on veetud klasside 2, 3, 4.1, 5.1, 6.1, 8 ja 9 aineid, ei kehti ADR-i tingimused, kui on rakendatud piisavaid meetmeid igasuguste riskide kõrvaldamiseks. Riskid on kõrvaldatud, kui on rakendatud piisavaid meetmed kõikide riskide elimineerimiseks klasside 1 kuni 9 ainete ja esemete puhul. 1.1.3.6 Veoüksusel veetava veose koguse suhtes kehtivad erandid 1.1.3.6.1 Selle alajao tähenduses määratakse ohtlikud veosed sõidukategooriatesse 0, 1, 2, 3 või 4 vastavalt peatüki 3.2 tabeli A veerule 15. Sõidukategooriasse „0” määratakse ka tühjad puhastamata pakendid, millega veeti 0-kategooria aineid. Tühjad puhastamata pakendid, millega veeti aineid, mis ei kuulu 0-kategooriasse, määratakse sõidukategooriasse „4”. 1.1.3.6.2 Kui ühe veoüksusega veetavate ohtlike veoste kogus ei ületa tabeli 1.1.3.6.3 veerus 3 sõidukategooriale kehtestatud väärtusi (kui veoüksusega veetavad ohtlikud veosed kuuluvad sama kategooria alla) või tabeli 1.1.3.6.4 alusel saadud arvutuslikke väärtusi (kui veoüksusega veetavad ohtlikud veosed kuuluvad erinevatesse kategooriatesse), võib neid veoseid vedada sama veoüksusega ilma järgnevaid meetmeid rakendamata : - peatükk 1.10, välja arvatud klassi 1 kõrge riskiastmega ohtlikud veosed (kooskõlas alajaoga 1.10.3.1) , ja välja arvatud klassi 7 vabasaadetised, mis kannavad ÜRO numbreid 2910 ja 2911, kui aktiivsuse tase ületab A 2 väärtust ; - peatükk 5.3; - jagu 5.4.3; - peatükk 7.2, kuid jaost 7.2.4 välja arvatud V5 ja V8 ; - CV1 jaost 7.5.11 ; - 8. osa, välja arvatud 8.1.2.1 punkt a , 8.1.4.2 kuni 8.1.4.5, 8.2.3, 8.3.3, 8.3.4, 8.3.5, peatükk 8.4, S1(3) ja (6), S2(1), S4, S5, S14 kuni S21 ja S24 peatükis 8.5 ; - 9 . osa . 1.1.3.6.3 Kui veoüksusel veetavad ohtlikud veosed kuuluvad samasse kategooriasse, on suurim kogus veoüksuse kohta selline, nagu allpool esitatud tabeli kolmandas veerus . Veo- kategooria (1) Ained või esemed pakendigrupp või klassifikatsioonikood/grupp või ÜRO number . (2) Suurim kogus veoüksuse b kohta (3) 0 Klass 1: 1.1A/1.1L/1.2L/1.3L ja ÜRO nr 0190 0 Klass 3: ÜRO nr 3343 Klass 4.2: I pakendigruppi kuuluvad ained Klass 4.3: ÜRO nr 1183, 1242, 1295, 1340, 1390, 1403, 1928, 2813, 2965, 2968, 2988, 3129, 3130, 3131, 3132, 3134, 3148, 3396, 3398 ja 3399 Klass 5.1: ÜRO nr 2426 Klass 6.1: ÜRO nr 1051, 1600, 1613, 1614, 2312, 3250 ja 3294 Klass 6.2: ÜRO nr 2814, 2900 ja 3549 Klass 7: ÜRO nr 2912 kuni 2919, 2977, 2978 ja 3321 kuni 3333 Klass 8: ÜRO nr 2215 ( MALEIINHAPPE ANHÜ DRIID, SULAS OLEKUS ) Klass 9: ÜRO nr 2315, 3151, 3152 ja 3432 ja esemed, mis sisaldavad neid aineid või nende ainete segusid ning tühjad puhastamata pakendid, millega veeti neid aineid, välja arvatud need, mis on klassifitseeritud ÜRO nr 2908 alla. 1 Ained ja esemed, mis kuuluvad I pakendigruppi ja mida ei klassifitseerita veokategooriasse 0, ning järgmiste klasside ained ja esemed : 20 Klass 1: 1.1B kuni 1.1J a /1.2B kuni 1.2J/1.3C/1.3G/1.3H/1.3J/1.5D a Klass 2: gr upid T, TC a , TO, TF, TOC a ja TFC aerosoolid : gr upid C, CO, FC, T, TF, TC, TO, TFC ja TOC rõhu all ke emilised ained : ÜRO nr 3502, 3503, 3504 ja 3505 Klass 4.1: ÜRO nr 3221 kuni 3224 , 3231 kuni 3240 , 3533 ja 3534 Klass 5.2: ÜRO nr 3101 kuni 3104 ja 3111 kuni 3120 2 Ained, mis kuuluvad II pakendigruppi ja mida ei klassifitseerita veokategooriate 0, 1 või 4 alla, ning järgmiste klasside ained ja es e med : 333 Klass 1: 1.4B kuni 1.4G ja 1.6N Klass 2: gr upp F aerosoolid : gr upp F rõhu all ke emilised ained : ÜRO nr 3501 Klass 4.1: ÜRO nr 3225 kuni 3230 , 3531 ja 3532 Klass 4.3 ÜRO nr 3292 Klass 5.1 ÜRO nr 3356 Klass 5.2: ÜRO nr 3105 kuni 3110 Klass 6.1: ÜRO nr 1700, 2016 ja 2017 ning ained, mis kuuluvad III pakendigruppi Klass 6.2 ÜRO nr 3291 Klass 9: ÜRO n r 3090, 3091, 3245, 3480, 3481 ja 3536 3 Aineid, mis kuuluvad III pakendigruppi ja mida ei klassifitseerita veokategooriate 0, 2 või 4 alla, ning järgmiste klasside ained ja esemed : 1 000 Klass 2: gr upid A ja O aerosoolid : gr upid A ja O rõhu all ke emilised ained : ÜRO nr 3500 Klass 3: ÜRO n r 3473 Klass 4.3: ÜRO n r 3476 Klass 8: ÜRO nr 2794, 2795, 2800, 3028 , 3477 ja 3506 Klass 9: ÜRO nr 2990 ja 3072 4 Klass 1: 1.4S Klass 2: ÜRO nr 3537 kuni 3539 Klass 3: ÜRO nr 3540 ei ole piiranguid Klass 4.1: ÜRO nr 1331, 1345, 1944, 1945, 2254 , 2623 ja 3541 Klass 4.2: ÜRO nr 1361 ja 1362 pakendigrupp III ning ÜRO nr 3542 Klass 4.3: ÜRO nr 3543 Klass 5.1: ÜRO nr 3544 Klass 5.2: ÜRO nr 3545 Klass 6.1: ÜRO nr 3546 Klass 7: ÜRO nr 2908 kuni 2911 Klass 8: ÜRO nr 3547 Klass 9: ÜRO n r 3268 , 3499 , 3508 , 3509 ja 3548 ning tühjad puhastamata pakendid, mis on sisaldanud ohtlikke veoseid , välja arvatud need, mis kuuluvad veo kategooriasse 0 a ÜRO numbrite 0081, 0082, 0084, 0241, 0331, 0332, 0482, 1005 ja 1017 puhul on suurim lubatud kogus veoüksuse kohta 50 kg . b Iga veokategooria maksimumkogus vastab arvutuslikule väärtusele „1000“ (vt ka alajagu 1.1.3.6.4) Eelnevas tabelis tähendab mõiste „suurim kogus veoüksuse kohta”: - ilma pakendita esemete puhul kogumassi kilogrammides (klassi 1 kaupade puhul lõhkeaine netomassi kilogrammides; käesolevas lisas täpsustatud masinates ja seadmetes kasutatavate ohtlike ainete puhul nendes sisalduvate ohtlike ainete üldkogust kilogrammides või vajaduse korra l liitrites) ; - tahkete ainete, veeldatud, jahutamisega veeldatud ja lahustatud gaaside puhul netomassi kilogrammides; - vedelike puhul sisalduvate ohtlike ainete veemah u t avus liitrites; - surugaaside , adsorbeerunud gaaside ja rõhu all olevate kemikaalide puhul anuma veemahutavus liitrites . 1.1.3.6.4 Juhul, kui sama veoüksusega veetakse erinevatesse veokategooriatesse kuuluvaid ohtlikke veoseid , ei tohi : - 1. veokategooria ainete ja esemete 50-kordse koguse ; - alajao 1.1.3.6.3 tabeli all toodud märkuses nimetatud 1. veo kategooria ainete ja esemete 20-kordse koguse ; - 2. veokategooria ainete ja esemete 3-kordse koguse ning - 3. veokategooria ainete ja esemete koguse arvutuslik väärtus olla suurem kui 1000 . 1.1.3.6.5 Käesoleva alajao mõistes ei võeta arvesse alaja o 1 .1.3.1 punktide a ja d kuni f, ja alajagude 1.1.3.2 kuni 1.1.3.5 , 1.1.3.7 , 1.1.3 . 9 ja 1.1.3.10 kohaselt vabastatud ohtlikke veoseid. 1.1.3.7 Elektrienergia salvestus- ja tootmise süsteemide veoga seotud erandid ADR-i sätteid ei kohaldata elektrienergia salvestus- ja tootmise süsteemidele (näit. liitiumakud, elektrilised kondensaatorid, asümmeetrilised kondensaatorid, metallhüdriid salvestussüsteemid ja kütuseelemendid : a) mis on sõidukile paigaldatud ja mida kasutatakse sõiduki või selle seadmete töö agregaadina; b) mis on nende veo ajal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud seadmete tööks vajalikes seadmetes (nt sülearvuti) , välja arvatud sellised seadmed nagu andmelogerid ja veose jälgimisseadmed, mis on kinnitatud pakendite, veopakendite, konteinerite või vaguni veoseruumide külge või nende sisse ja millele kehtivad ainult jao 5.5.4 nõuded . 1.1.3.8 (Reserveeritud) 1.1.3.9 Veo ajal jahutusaine või konditsioneeri va ainena kasutatavate ohtlike veostega seotud erandid Sõidukites või konteinerites jahutusaine või konditsioneeri va ainena kasutatavatele ohtlikele veostele, mis on üksnes lämmatavad ( vähendavad õhus tavalisel t leiduva hapnik u kontsentratsiooni või tõrjuvad selle välja), kohaldatakse ainult jao 5.5.3 sätteid. 1.1.3.10 Ohtlikke veoseid sisaldavate lampide veoga seotud erandid Järgnevad lambid ei kuulu ADR-i alla eeldusel, et need ei sisalda radioaktiivseid materjale ja ei sisalda elavhõbedat rohkem kui peatüki 3.3 erisättes 366 määratud koguses: a) Lambid, mis on kogutud otse üksikisikutelt või majapidamistelt ja mida veetakse kogumis- või ringlussevõturajatistesse; MÄRKUS : Siia alla kuuluvad ka lambid, mille üksikisikud on viinud esmasesse kogumispunkti ja mis on seejärel viidud järgmisesse kogumispunkti, töötlemise vaherajatistesse või ringlussevõturajatistesse. b) Lambid , mis ei sisalda üle 1 grammi ohtlikke veoseid ja mis on pakendatud nii, et ühes saadetises ei sisaldu üle 30 gram mi ohtlikke veoseid, tingimusel et: i) Lambid on toodetud vastavalt sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemile; MÄRKUS: Selleks sobib standard ISO:9001. ja ii) iga lamp on eraldi pakendatud sisepakendisse, mis on jaotatud sektsioonidesse või mida ümbritsevad lampi kaitsvad pehmendusmaterjalid, ja pakendatud tugevasse välispakendisse , mis vastab alajao 4.1.1.1 üldsätetele ja mis on võimeline läbima 1.2 meetri kõrguselt kukkumise katse; c) Kasutatud, kahjustatud või puudustega lambid , millest ükski eraldi ei sisalda üle 1 grammi ohtlikke veoseid ja mille saadetises ei sisaldu üle 30 grammi ohtlikke veoseid , kui neid veetakse ära kogumis- või ringlussevõturajatistest. Lambid peavad olema pakendatud tugevasse välispakendisse , mis on piisav, et hoida ära sisu väljapääsemine veo normaaltingimustel vastavalt alajao 4.1.1.1 üldsätetele ja mis on võimeline läbima 1.2 meetri kõrguselt kukkumise katse; d) Lambid , mis sisaldavad ainult gruppidesse A ja O (vastavalt alajaole 2.2.2.1) kuuluvaid gaase, tingimusel, et lambi purunemisel ei pääse lenduvate osade mõju pakendist välja. MÄRKUS: Radioaktiivseid materjale sisaldavaid lampe on käsitletud alajao 2.2.7.2.2.2 punktis b. 1.1.4 Muude eeskirjade kohaldatavus 1.1.4.1 (Reserv eeritud ) 1.1.4.2 Vedu veoahelas , kaasa arvatud mere- või õhuvedu 1.1.4.2.1 Pakendeid, kon teinereid, mahtkonteinereid, teisaldatavaid paake, paakkonteinereid ja MEGC- sid , mis ei vasta täielikult ADR-i pakkimise, koospakkimise, tähistamise, saadetiste ohumärgistega varustamise või tahvelmärgiste ja oranži tahvliga tähistamise nõuetele, kuid on vastavuses IMDG koodeksiga või ICAO tehniliste eeskirjadega , võib vastu võtta veoks veoahelas , kaasa arvatud mere- või õhuveoks, järgmistel tingimustel : a) kui saadetised pole ADR-i kohaselt tähistatud ja ohumärgistega varustatud, peavad nad kandma kas IMDG koodeksi või ICAO tehniliste eeskirjade kohaseid tähiseid ja ohumärgiseid ; b) IMDG koodeksi või ICAO tehniliste eeskirjade nõudeid kohaldatakse saadetise sees olevale segapakendile ; c) merevedu hõlmava veoahelas veo korral peavad ko nteinerid, mahtkonteinerid, teisaldatavad paagid, paakkonteinerid või MEGC-d , kui nad ei ole käesoleva lisa peatüki 5.3 kohaselt tähistatud ja tahvelmärgistega varustatud, olema tähistatud ja tahvelmärgistega v arustatud IMDG koodeksi peatüki 5.3 kohaselt. Sellisel juhul kasutatakse sõidukit e märgistamiseks ainult käesoleva lisa alajaos 5.3.2.1.1 toodud markeeringut. Tühjade puh astamata teisaldatavate paakide, paakkonteinerite ja MEGC-de kohta kehtivad need nõuded kuni nende viimiseni puhastusjaama ja sinna viimise ajal . See mööndus ei kehti veoste korral, mis on liigitatud ADR-i klasside 1 kuni 9 kohaselt ohtlikeks veoste ks ning mida käsitletakse IMDG k oodeksi või ICAO tehniliste eeskirjade kohaselt mitteohtlike veostena . 1.1.4.2.2 Veoahelas , kaasa arvatud mereveo l , lubatakse osaleda veoüksustel, mis koosnevad ühest või mitmest sõiduk ist, mis ei ole konte inerite, teisaldatavate paakide, paakkonteinerite ega MEGC-de sõidukid v astavalt alajao 1.1.4.2.1 punktile c ega ole tähistatud ADR-i jao 5.3.1 kohas t e tahvelmärgistega , kuid on tähistatud ja tahvelmärgistega varustatud IMDG k oodeksi peatük i 5.3 koha selt, tingimusel , et on täidetud ADR-i jao 5.3.2 oranži tahvliga tähistamise nõu ded . 1.1.4.2.3 M ere- ja õhuvedu hõlmava veoahela puhul võib jagudes 5.4.1 ja 5.4.2 ning peatüki 3.3 erisättes nõutud teabe asemel esitada veodokumendi ja IMDG koodeksis või ICAO tehnilistes eeskirjades nõutud teabe, eeldusel, et esitatakse ka ADR-is nõutud lisateave . MÄRKUS : alajao 1.1.4.2.1 kohase veo kohta vt ka alajagu 5.4.1.1.7. Konteinerveo kohta vt ka jagu 5.4.2 . 1.1.4.3 Mereveoks lubatud IMO-tüüpi teisaldatavate paakide kasutamine IMO-tüüpi teisaldatavaid paake (tüübid 1, 2, 5 ja 7), mis ei vasta peatükis 6.7 või 6.8 toodud nõuetele, kuid on ehitatud ja saanud kasutusloa enne 1. jaanuar i 2003 vastavalt IMDG koodeksi ( muudatus 29-98) sätetele, võib edasi kasutada tingimusel, et n eed paagid vastavad IMDG koodeksi korralise ülevaatuse ja katsetamise sätetele 1 . Lisaks sellele peavad need paagid vastama ADR-i peatüki 3.2 tabeli A veergudes 10 ja 11 viidatud eeskirjadele ja peatüki 4.2 sätetele . Vt ka IMDG koodeksi alajagu 4.2.0.1. 1.1.4.4 (Reserve eritud ) 1.1.4.5 Vedu muul viisil kui maanteed mööda 1.1.4.5.1 Juhul, kui sõidukit, millega toimub ADR-i n õuete kohane vedu, veetakse teekonna mõnel lõigul muul viisil kui maanteed mööda, kehtivad sellel teelõigul ainult riiklikud või rahvusvahelised eeskirjad, mis reguleerivad ohtlike veoste vedu sellel teel õigul vedava transpordi liigiga . 1.1.4.5.2 Alajaos 1.1.4.5.1 toodud vedude puhul võivad asjaomased ADR-i kokkuleppeosalised tingimusel, et need ADR-i kokkuleppeosaliste vahelised kokkulepped ei lähe vastuollu rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad ohtlike veoste vedu sellel teelõ igul vedava transpordi liigiga ( nt inimeste meresõiduohutuse rahvusvaheline konventsioon (SOLAS), millega ADR- i kokkuleppeosalised on samuti ühinenud), kokku leppida ADR-i nõuete kohaldamises antud teelõigul, täiendades neid muude nõuetega, kui nad seda vajalikuks peavad. Nendest kokkulepetest tuleb kokkuleppe algatajal teavitada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni, kes edastab selle informatsiooni teistele ADR i kokkuleppeosalistele . 1.1.4.5.3 Juhtudel, kui ADR-i sätete kohane vedu on samal ajal kas osaliselt või kogu teekonna ulatuses sellise rahvusvahelise konventsiooni kohane, mis reguleerib ohtlike veoste vedu muu transpordiliigiga kui maanteevedu, sätete alusel, mis laiendavad selle konventsiooni kohaldatavust teatud mootorsõidukite teenustele, kehtivad selle rahvusvahelise konventsiooni sätted kõne all oleva teekonna kohta koos ADR-i sätetega, mis ei ole nendega vastuolus; muud ADR-i sätted kõne all oleva teekonna kohta ei kehti . 1.1.4. 6 (Reserveeritud) 1.1.4.7 Ameerika Ühendriikide Transpordiministeeriumi heakskiidetud taastäidetavad surveanumad MÄRKUS : Alajao 1.1.4.7 kohaseks veoks vt ka alajagu 5.4.1.1.24. 1.1.4.7.1 Gaaside import Ameerika Ühendriikide Transpordiministeeriumi heakskiidetud taastäidetavad surveanumad, mis on ehitatud ja testitud föderaaleeskirjade koodeksi 49. jaotise „Transpordinõuded“ osas 178 loetletud standardite kohaselt, ja mida aktsepteeritakse veoks veoketis alajao 1.1.4.2 kohaselt võib veoketi lõpp - punktis asuvast ajutise ladustamise kohast vedada lõppkasutajani. 1.1.4.7.2 Gaaside ja tühjade puhastamata surveanumate eksport Ameerika Ühendriikide transpordiministeeriumi heakskiidetud taastäidetavaid surveanumaid, mis on ehitatud föderaaleeskirjade koodeksi 49. jaotise „Transpordinõuded“ osas 178 loetletud standardite kohaselt, võib täita ja vedada eksportimiseks üksnes riikidesse, mis ei ole ADR -i lepinguosalised riigid, tingimusel et on täidetud järgmised tingimused: (a) surveanuma täitmine vastab Ameerika Ühendriikide föderaaleeskirjade koodeksi asjakohastele nõuetele; (b) surveanumad märgistatakse ja tähistatakse peatüki 5.2 kohaselt; (c) surveanumatele kohaldatakse alajagude 4.1.6.12 ja 4.1.6.13 sätteid. Surveanumaid ei tohi täita, k ui nende korraline ülevaatus on möödunud, kuid neid tohib pärast korralise ülevaatuse möödumist vedada ülevaatuse tegemiseks, kaasa arvatud vahepealne vedu. 1.1.5 Standardite kohaldamine Juhul, kui tuleb kohaldada standardit ning standardi ja ADR-i sätete vahel on vastuolu, juhindutakse ADR-i sätetest. ADR-iga mitte konfliktis olevaid standardi nõudeid tuleb kohaldada nagu sätestatud, kaasa arvatud mis tahes muude standardite nõude i d või nende standardite osa si d, mille normatiivsusele on standardis viidatud. MÄRKUS : Standardis kirjeldatakse täpsemalt, kuidas tagada vastavus ADR -i sätetele ja see võib sisaldada täiendavaid nõudeid lisaks ADR -ile . PEATÜKK 1.2 DEFINITSIOONID , MÕÕTÜHIKUD JA LÜHENDID 1.2.1 Definitsioonid MÄRKUS: k äesolev jagu sisaldab kõiki üldisi või erimõisteid . ADR-i mõistes tähendab : A Aerosool või aerosoolpakend (ingl k aerosol või aerosol dispenser ) tähendab eset, mis sisaldab igasugust jao 6.2.6 nõuetele vastavat, mitte- taastäidetavat metallist, klaasist või plastist anuma t , mis sisalda b rõhu all, veeldatud või lahustunud olekus gaasi segu vedelikuga, pastaga või pulbriga või ilma seguta ning mis on varustatud kiirvabastusseadmega, mis võimaldab sisu välja lasta tahkete või vedelate osakeste suspensioonina gaasis vahuna, pastana või pulbrina või vedelas või gaasilises olekus. Ainukasutus (ingl k exclusive use ) tähendab radioaktiivsete materjalide veo puhul sõiduki või suurkonteineri kasutamist ühe kaubasaatja poolt, kusjuures sõiduki või suurkonteineri kõik esmased, vahe- ja lõpplaadimised ning mahalaadimised ja vedu teostatakse kaubasaatja või kaubasaaja eeskirjade kohaselt , kui seda nõuab ADR . Alusplaat (ingl k tray ) (klass 1) on metallist, plastist, kartongist või muust sobivast materjalist leht, mis asetatakse sise-, vahe- või välispakendisse ning mis sob ib sellise pakendiga tihedalt. Alusplaadi pind võib olla kujundatud selliselt, et pakendeid või esemeid saab selle sisse panna, nad on selles kindlalt ning üksteisest eraldatud. Anum (klass 1) (ingl k receptacle ) tähendab kaste, pudeleid, plekknõusid, vaate, purke või torukujulisi anumaid koos kõikide sise- või vahepakendites kasutatavate sulg uritega . Anum (ingl k receptacle ) tähendab ainete või esemete paigutamiseks ja hoidmiseks ette nähtud nõu koos kõikide sulguritega. See mõiste ei kehti korpuste kohta (vt ka suletud krüotehniline anum, avatud krüotehniline anum, sise mine anum, surveanum, jäik sise mine anum ja ühekorrapakend ). Anumakogumiga sõiduk (ingl k battery-vehicle ) tähendab sõidukit , mis sisaldab üksteisega kollektoriga ühendatud ja sellele sõidukile püsivalt kinnitatud elemente. Anumakogumiga sõiduki elemendid on balloonid, torukujulised anumad, balloonikogumid (tuntud ka k ui raamid), survevaadid ning alajaos 2.2.2.1.1 määratletud gaaside veoks ette nähtud rohkem kui 450 liitrise mahuga paagid. Arvutuslik rõhk (ingl k calculation pressure ) tähendab teoreetilist rõhku , mis on vähemalt võrdne katserõhuga, mis vastavalt veetava aine ohtlikkusele võib suuremal või väiksemal määral ületada töörõhku. Seda kasutatakse üksnes korpuse seina paksuse määramiseks, sõltumatult igasugusest välisest või sisemisest tugevdusseadmest (vt ka tühjendamise rõhk, täitmise rõhk, maksimaalne töörõhk ( manomeetriline rõhk) ja katserõhk ). MÄRKUS: t eisaldatavate paakide kohta vaata peatükki 6.7. Avatud krüotehniline anum (ingl k open cryogenic receptacle ) on transporditav, termiliselt isoleeritud anum sügavjahutamisega veeldatud gaasidele, mida hoitakse atmosfäärirõhul sügavjahutamisega veeldatud gaasi pideva ventileerimisega. B Balloon (ingl k cylinder ) tähendab surveanum at veemahutavusega mitte üle 150 liitri (vt ka balloonikogum ). Balloonikogum (ingl k bundle of cylinders ) tähendab üksteise külge kinnitatud ja omavahel kollektoriga ühendatud surveanumat , mis sisaldab balloonide või balloonide korpuste kogumit , mida veetakse ühe ühikuna. Selle kogu veemahutavus ei tohi ületada 3 000 liitrit, välja arvatud balloonikogumite puhul, mis on ette nähtud klassi 2 mürgiste gaaside veoks ( alajao 2.2.2.1.3 ko haselt tähega T algavad grupid). Sel juhul võib veemahutavus o lla kuni 1000 liitrit. D Doosikiirus (ingl k dose rate ) tähendab ambientset doosiekvivalenti või suunddoosi ekvivalenti vastava ajaühiku kohta, mõõdetuna soovitud kohas . E Elastne IBC (ingl k flexible IBC ) tähendab puistveose vahekonteinerit, mis koosneb kilest, riidest või muust elastsest materjalist või nende st kombineeritud keres t ja vajaduse korra l sise voodrist või kattest koos asjakohaste käitamisvahendite ja teisaldusseadmetega. Elastne mahtkonteiner , vt mahtkonteiner. Elastse IBC plaaniline hooldus (ingl k routine maintenance of flexible IBCs ), vt puistveose vahekonteiner ( IBC ) . Eriotstarbeline merekonteiner (ingl k offshore bulk container ) on korduvkasutamiseks mõeldud konteiner kaupade vedamiseks avamererajatistele või avamererajatiste vahel. Eriotstarbelise merekonteineri konstruktsioon ja ehitus vastavad avamerel käideldavate merekonteinerite heakskiitmise juhendile, mille on kehtestanud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) dokumendiga MSC/Circ.860. Etalonteras (ingl k r eference steel ) tähendab terast tõmbetugevusega 370 N/mm 2 ning 27 % pikenemisega katkemisel. Ettevõte (ingl k enterprise ) on füüsiline isik, kasumlik või mittekasumlik juriidiline isik, kasumlik või mittekasumlik juriidilise isiku staatuseta inimeste ühendus või grupp või ametlik organ sõltumata sellest, kas see on ise juriidiline isik või sõltuv ametivõimust, kes on juriidiline isik. Ettevõtja (ingl k undertaking ) vt ettevõte . EÜ direktiiv (ingl k EC Directive ) tähendab Euroopa Ühenduse pädevate asutuste poolt sisse viidud sätteid, mis on oma eesmärgi saavutamise mõistes siduvad igale liikmesriigile, kellele need on suunatud, kuid jätavad liikmesriikide ametivõimude le vabaduse vormi ja meetodite valikul. F Fiibersarrustatud plast (ingl k Fibre-reinforced plastics ) tähendab materjali, mis sisaldab kiududest ja/või mikroosakestest sarrustust termoreaktiivses polümeeris või termoplastses polümeeris (maatriksis). G Gaas (ingl k gas ) tähendab ainet : a) mille aururõhk temperatuuril 50 °C on üle 300 kPa (3 bar ) või b) mis on temperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 101,3 kPa täielikult gaasiline. Gaasi sisaldav väike anum (ühekorrapakend) (ingl k small receptacle containing gas ) tähendab survestatud gaasi või gaaside segu sisaldavat mittetaastäidetavat anumat, mille puhul metallist valmistatud anuma maht ei ületa 1000 ml ja sünteetilistest materjalidest või klaasist valmistatud anuma maht ei ületa 500 ml . Võib olla varustatud klapiga. GHS on kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ülemaailm se harmoneeritud süsteem i (ingl k Globally Harmonized System of Classification and Labelling of Chemicals ) ü heksas , muudetud väljaanne , mis on avaldatud ÜRO dokumendina ST/SG/AC.10/30/Rev. 9 . H Heakskiit (ingl k approval ) Mitmepoolne heakskiit (ingl k multilateral approval ) tähendab radioaktiivsete materjalide veo puhul kas tehnilise lahenduse või saadetise päritoluriigi asjaomase pädeva asutuse ja kõigi riikide, kuhu saadetis veetakse või mida see läbib, pädevate asutuste heakskiitu. Ühepoolne heakskiit (ingl k unilateral approval ) tähendab radioaktiivsete materjalide veo puhul ainult tehnilise lahenduse päritoluriigi pädeva asutuse poolt tehnilisele lahendusele antavat heakskiitu. Kui päritoluriik ei ole ADR kokkuleppe osaline, peab heakskiidu valideerima ADR kokkuleppe osalisriigi pädev asutus (vt alajagu 6.4.22.8 ). Hermeetiliselt suletud paak (ingl k hermetically closed tank ) tähendab paaki, mis: - ei ole varustatud kaitseklappide, kaitsemembraanide, muude sarnaste ohutusseadmete ega vaakumklappidega ; või - on varustatud kaitseklappide ja neile eelneva kaitsemembraaniga alajao 6.8.2.2.10 kohaselt, kuid ei ole varustatud vaakumklappidega. Hermeetiliselt suletud paagiks loetakse ka paaki, mis on mõeldud vedelate ainete vedamiseks arvutuslikul rõhul vähemalt 4 baari või tahkete ainete (pulbriliste või granuleeritud) vedamiseks sõltumata nende arvutuslikust rõhust, kui see - on varustatud kaitseklappide ja neile eelneva kaitsemembraaniga alajao 6.8.2.2.10 kohaselt ning vaakumklappidega vastavalt alajao 6.8.2.2.3 nõuetele; või - ei ole varustatud kaitseklappide, kaitsemembraanide ega muude sarnaste ohutusseadmetega, kuid on varustatud vaaku mklappidega vastavalt alajao 6.8.2.2.3 nõuetele ; I ICAO tehnilised eeskirjad (ingl k ICAO Technical Instructions ) on ohtlike veoste õhuveo tehnilised eeskirjad, mis moodustavad Chicago r ahvusvahelise t siviillennunduse k onventsiooni (Chicago 1944) 18. lisa, avaldatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt Montrealis. IMDG koodeks (ingl k IMDG Code ) on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt Londonis avaldatud rahvusvaheline oh tlike kaupade mereveo eeskiri (i ngl k International Maritime Dangerous Goods Code ), millega rakendatakse rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (1974. aasta SOLAS konventsioon) VII peatüki A osa. Isekiireneva lagunemise temperatuur (ingl k self-accelerating decomposition temperature ) ( SADT ) tähendab madalaimat temperatuuri, mille juures võib toimuda veo ajal kasutatavas pakendis, IBC-s või paagis olevas aines isekiirenev lagunemine. SADT määratakse vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ II osa jaotises 28 toodud katseprotseduuridele . Isekiireneva polümerisatsiooni temperatuur (ingl k self-accelerating polymerization temperature (SAPT)) tähendab madalaimat temperatuuri, mille juures võib toimuda veo ajal kasutatavas pakendis, IBC-s või paagis oleva aine isekiirenev polümerisatsioon . SAPT määratakse kindlaks isekiireneva lagunemise temperatuuri määramise katseprotseduuride alusel isereageerivate ainete puhul vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ II osa 28. jaole. J Juhtimissüsteem (ingl k management system ) tähendab radioaktiivse materjali veos omavahel seotud või interaktiivsete elementide süsteemi eesmärgiga kehtestada poliitikad ja eesmärgid ning võimaldada eesmärkide täitmist tõhusal viisil. Jäiga IBC plaaniline hooldus (ingl k routine maintenance of rigid IBCs ), vt puistveose v ahekonteiner (IBC) . Jäigast plastist IBC (ingl k rigid plastics IBC ) tähendab jäigast plastist kerega puistveose vahekonteinerit, millel võivad olla konstruktsioonielemendid koos vajalike käitamisvahenditega. Jäik sise mine anum (ingl k rigid inner receptacle ) (liit-IBC jaoks) on anum, mis säilitab tühjana ja ilma välise kestata oma üldise kuju, kui sulgureid pole paigaldatud. Iga sise mist anumat, mis pole „jäik”, peetakse „elastseks”. Jäätmed (ingl k wastes ) on ained, lahused, segud või esemed, millele pole ette nähtud otsest kasutamist, kuid mida veetakse ümbertöötlemiseks, mahalaadimiseks või ärapõletamiseks või muul viisil likvideerimiseks. K Kaetud konteiner (ingl k sheeted container ), vt konteiner . Kaetud mahtkonteiner (ingl k sheeted bulk container ) vt mahtkonteiner Kaetud sõiduk (ingl k sheeted vehicle ) on lahtine sõiduk, mis on varustatud veost kaitsva kattega. Kaitseklapp (ingl k safety valve ) on rõhu mõjul isesulguv vedruga varustatud seade, mille ülesanne on kaitsta paaki vastuvõetamatu üleliigse siserõhu eest. Kaitsesüsteem (ingl k containment system ) tähendab radioaktiivsete materjalide veo puhul konstruktori poolt ettenähtud pakendi koostisosade kogumit, mille eesmärk on radioaktiivsete materjalide säilitamine veo ajal. Kaitsevooder (ingl k protective lining ) (paakide puhul) tähendab voodrit või pinnakatet, mis kaitseb metallpaaki veetavate ainete eest. MÄRKUS : See definitsioon ei kohaldu voodrile või pinnakattele, mida kasutatakse ainult veetava aine kaitsmiseks. Kanister (ingl k jerrican ) on metallist või plastist, täis- või hulknurkse ristlõikega pakend, millel on üks või enam avaust. Kartongist IBC (ingl k fibreboard IBC ) tähendab puistveose vahekonteinerit, mis koosneb kartongist kerest koos eraldi ülemise ja alumise kaanega või ilma nendeta, vajaduse korra l sisemisest voodrist (kuid mitte sisepakendist ) ning asjakohastest käitamisvahenditest ja konstruktsioonielementidest. Kast (ingl k box ) on metallist, puidust, vineerist, ümbertöötatud puidust, kartongist, plastist või muust sobivast materjalist valmistatud terviklik täis- või hulknurksete külgedega pakend. Väikesed avaused käsitlemise või avamise hõlbustamiseks või liigitamise nõuete täitmiseks on lubatud, kui need ei vähenda pakendi terviklikkust veo ajal. Katserõhk (ingl k test pressure ) on esmase või korralise ülevaatuse survestamisel nõutav rõhk (vt ka arvutuslik rõhk , tühjendamise rõhk , täitmise rõhk ja maksimaalne töörõhk ( manomeetriline rõhk) ) . MÄRKUS: t eisaldatavate paakide kohta vaata peatükki 6.7. Katsete ja kriteeriumide käsiraamat (ingl k Manual of Tests and Criteria ) on ÜRO käsiraamatu seitsmes , muudetud väljaan ne (ST/SG/AC.10/11/Rev. 7 ja Amend.1 ). Kaubasaadetis (ingl k consignment ) tähendab igasugust saadetist või saadetisi või ohtlike veoste koormat, mida kaubasaatja sõiduks esitab. Kaubasaaja (ingl k consignee ) on veolepingu kohane kauba saaja. Kui kaubasaaja määrab veolepingu sätete kohaselt kolmanda osapoole, loetakse seda isikut ADR-i tähenduses kaubasaajaks. Kui vedu toimub ilma veolepinguta, siis peetakse kaubasaajaks ettevõtet, mi s võtab vastutuse ohtlike veoste eest nende saabumisel. Kaubasaatja (ingl k consignor ) on ettevõte, mis saadab ohtlikke veoseid kas enda nimel või kolmanda osapoole eest. Kui vedu toimub veolepingu alusel, tähendab kaubasaatja veolepingu järgset kaubasaatjat. Kaubaveoüksus (ingl k cargo transport unit ) on sõiduk, vagun, konteiner, paakkonteiner, teisaldatav paak või MEGC; Kere (ingl k body ) (kõigi IBC liikide jaoks peale liit-IBC-de) tähendab anuma põhikonstruktsioon i koos avauste ning nende sulguritega, kuid ilma käitamisvahenditeta. Kergpaak (ingl k demountable tank ) on paak, mis ei ole püsipaak, teisaldatav paak, paakkonteiner või anuma kogumiga sõiduki element või MEGC, mille mah t on üle 450 liitri ja mis pole konstrueeritud veoste vedamiseks ilma sõidukita ning mida saab normaalselt teisaldada ainult tühjana. Kiirguse avastamissüsteem (ingl k radiation detection system ) tähendab seadet, mille komponendid on kiirgusandurid. Kinnine konteiner (ingl k closed container ), vt konteiner . Kinnine mahtkonteiner (ingl k closed bulk container ) vt mahtkonteiner Kinnine sõiduk (ingl k closed vehicle ) tähendab sõidukit , mille keret on võimalik sulgeda. Kombineeritud pakend (ingl k combination packaging ) tähendab pakendite kombin eerimist veo eesmärgil; koosneb ühest või enamast alajao 4.1.1.5 kohaselt välispakendisse kinnitatud sisepakendist . MÄRKUS: Kombineeritud pakendi puhul kasutatud terminit „sisepakend” ei tohi ajada segamini terminiga „ siseanum ”, mida kasutatakse liitpakendites . Konstruktsioonielemendid (ingl k structural equipment ): a) paaksõiduki paagi või kergpaagi puhul tähendab korpuse väliseid või sisemisi tugevdus-, kinnitus-, kaitse- või stabiliseerivaid elemente; b) paakkonteineri paagi puhul tähendab korpuse väliseid või sisemisi tugev dus-, kinnitus , kaitse- või stabiliseerivaid elemente; c) anumakogumiga sõiduki või MEGC elementide puhul tähendab korpuse või anuma väliseid või sisemisi tugevdus-, kinnitus-, kaitse- või stabiliseerivaid elemente; d) IBC-de, välja arvatud elastsete IBC-de puhul tähendab kere tugevdus-, kinnitus-, teisaldus-, kaitse- või stabiliseerivaid elemente (kaasa arvatud plastist sisemise anumaga liit-IBC-de põhja alus). MÄRKUS: t eisaldatavate paakide kohta vaata peatükki 6.7 . Kontrolli- ehk järelevalveasutus (ingl k inspection body ) tähendab pädeva asutuse poolt tunnustatud sõltumatut kontrolli- ja katse tamis asutust. Konteiner (ingl k container ) tähendab veovahendit (tõstuk-furgooni või muud sarnast konstruktsiooni), mis on: - püsivate omadustega ja piisavalt vastupidav korduvaks kasutamiseks; - spetsiaalselt konstrueeritud veoste veoks ühe või enama transpordi vahendiga ilma veost maha laadimata; - varustatud seadmetega, mis võimaldavad selle kohest lastimist ja teisaldamist, eriti laadimisel ühelt transpordivahendilt teisele; - konstrueeritud selliselt, et seda oleks lihtne täita ja tühjendada; - sisemahu ga mitte alla 1 m 3 , välja arvatud radioaktiivse materjali veoks mõeldud konteinerite puhul. Lisaks sell ele : Väikekonteiner (ingl k small container ) on konteiner, mille sise mine maht ei ületa 3 m 3 . Suurkonteiner (ingl k large container ) on: a) konteiner, mis ei vasta väikekonteineri mõistele; b) CSC mõistes selliste mõõtmetega konteiner, mille nelja välimise alumise nurga poolt kaetud ala on kas: i) vähemalt 14 m 2 (150 ruutjalga) või ii) vähemalt 7 m 2 (75 ruutjalga) suurune pind varustatuna ülemiste nurgaliitmikega. Kinnine konteiner (ingl k closed container ) on jäiga lae, jäikade külg- ja otsaseinte ja jäiga põhjaga täielikult suletud konteiner. Termin hõlmab avatava laega konteinereid, mille lagi on veo ajal suletud . Lahtine konteiner (ingl k open container ) on pealt avatud või platvormil asuv konteiner. Kaetud konteiner (ingl k sheeted container ) on lahtine konteiner, mis on varustatud veost kaitsva kattega. Vahetuskere (ingl k swap body ) on konteiner, millel on EN 283 (1991. a väljaanne) kohaselt järgmised parameetrid: - mehaanilist tugevust silmas pidades on see ehit atud ainult vagunil või maismaa sõidukil või parvlaeval vedamiseks; - seda ei saa virnastada; - seda saab sõidukitelt maha võtta ja uuesti laadida sõidukil asuvate seadmete ning selle enese toendite abil. MÄRKUS: termin „konteiner” ei hõlma tavapäraseid pakendeid, IBC- sid , paakkonteinereid ega sõidukeid. Konteinerit võib siiski kasutada pakendina radioaktiivsete materjalide veoks. Korduvkasutatav plastmaterjal (ingl k recycled plastics material ) on materjal, mis on saadud kasutatud tööstuslikest pakenditest, mis on puhastatud ja ette valmistatud uute pakendite valmistamiseks. Uute pakendite tootmiseks kasutatava korduvkasutatava materjali eriomadused tuleb tagada ja dokumenteerida korrapäraselt pädeva asutuse heakskiidetud kvaliteedi tagamise programmi osana. Kvaliteedi tagamise programm peab sisaldama nõuetekohast eelsortimist ja kontrolli, et korduvkasutatava plastimaterjali iga partii sulamiskiirus, tihedus ja tõmbetugevus vasta ks sellisest korduvkasutatavast materjalist valmistatud konstruktsioonitüübile. See hõlmab tingimata teadmisi pakendimaterjali kohta, millest korduvkasutatav plast on saadud, samuti teadlikkust nende pakendite eelnevast sisust, kui eelnev sisu võib halvendada selle materjali abil toodetud uute pakendite omadusi. Lisaks peab pakenditootja kvaliteedi tagamise programm alajao 6.1.1.4 kohaselt sisaldama jaos 6.1.5 sätestatud mehaanilise konstruktsiooni tüübikatset pakendite puhul, mis on valmistatud igast korduvkasutatava plastmaterjali partiist. Selles katses võib virnastamise toimivust kontrollida asjakohase dünaamilise survekatsega, mitte staatilise koormuse katsetamisega . MÄRKUS : ISO 16103:2005 „Pakend. Ohtlike veoste veopakend. Korduvkasutatav plastmaterjal“ pakub täiendavaid juhiseid korduvkasutatava plastmaterjali heakskiitmise protseduuride kohta. Need juhiseid on välja töötatud korduvkasutatavast plastmaterjalist vaatide ja kanistrite tootmise kogemuste alusel ning neid võib olla vaja kohandada teiste korduvkasutatavast plastmaterjalist pakenditüüpide, IBC - de ja suurpakendite jaoks. Korpus (ingl k shell ) (paakide jaoks) tähendab paagi osa, mis sisaldab veoks mõeldud ainet koos avaustega ja nende sulguritega, kuid selle alla ei kuulu käitamisvahendid ja välised konstruktsioonielemendid. MÄRKUS : teisaldatavate paakide kohta vt peatükk 6.7. . Korpuse või korpuse osa maht (ingl k capacity of shell or shell compartment ) on korpuse või korpuse osa sisemine kogumaht liitrites või kuupmeetrites. Kui korpust või korpuse osa ei ole võimalik selle kuju või ehituse tõttu täielikult täita, kasutatakse selle täidetavuse astme kindlakstegemisel ja paagi turustamisel seda väiksemat mahtu. Korvpakend (ingl k crate ) tähendab mittetäieliku pinnaga väli st pakend it . Kott (ingl k bag ) on paberist, plastkilest, tekstiilist, riidest või muust sobivast materjalist valmistatud elastne pakend. Kriitiline temperatuur (ingl k critical temperature ) on temperatuur , millest kõrgemal aine ei saa eksisteerida vedelas olekus. Kvaliteedi tagamine (ingl k quality assurance ) tähendab organisatsiooni või asutuse poolt rakendatud süstemaatili st kontrolli- ja inspekteerimisprogramm i , mis on suunatud kindluse pakkumisele selles, et ADR-i ohutusnõuded on täidetud. Käitamisvahendid (ingl k service equipment): a) paagi puhul tähendavad need täitmis- ja tühjendamis-, õhutu s-, ohutus-, soojendus- ja soojusisolatsiooni seadmeid ja lisaseadmeid ning mõõteinstrumente; b) anumakogumiga sõiduki või MEGC elementide puhul tähendav ad need täitmis- ja tühjendamis seadmeid koos kollektori, ohutusseadmete ja mõõteinstrumentidega; c) IBC puhul tähendavad need täitmis- ja tühjendamisseadmeid ning igasuguseid rõhu alandus - või ventileerimis-, ohutus-, soojendus- ja soojusisolatsiooni seadmeid ja mõõteinstrumente ; d) surveanuma puhul tähendavad need sulgureid, kollektoreid, torustikku ning poorset, absorbeerivat või adsorbeerivat materjali ja mis tahes struktuurseid seadmeid, näiteks käsitsemiseks. MÄRKUS: t eisaldatavate paakide kohta vaata peatükki 6.7. Kütuseelement (ingl k fuel cell ) on elektrokeemiline seade, mis muundab kütuse keemilise energia elektrienergiaks, soojuseks ja reaktsioonisaadusteks. Kütuseelemen diga mootor (ingl k fuel cell engine ) on seadme te energiaga varustamise seade, mis koosneb kütuseelemendist ja selle ga integreeritud või sellest eraldi seisvast toiteallikast ning sisaldab kõiki tööks vajalikke abiseadmeid. L Laadija (ingl k loader ) on ettevõte, mis: a) laadib pakendatud ohtlik ud veosed, väikekonteinerid või teisaldatava d paa gid sõidukile või konteinerisse või b) laadib konteineri, mahtkonteineri, MEGC, paakkonteineri või teisaldatava paagi sõidukile. Laadimine (ingl k loading ) tähendab kõiki tegevusi, mille sooritab laadija vastavalt laadija definitsioonile. Lahtine konteiner (ingl k open container ), vt konteiner . Lahtine sõiduk (ingl k open vehicle ) on sõiduk, mille platvormil puudub pealisehitus või mis on varustatud ainult külje- ja tagaseintega. Leekpunkt (ingl k flash-point ) on vedeliku madalaim temperatuur, mille juures selle aurud moodustavad õhuga tuleohtliku segu. Leeksoojendi (ingl k combustion heater ) on seade, mis kasutab otseselt vedelat või gaasilist kütust ega kasuta sõidukit liikuma paneva mootori jääksoojust. Liit-IBC, plastist sisemise anumaga (ingl k composite IBC with plastics inner receptacle ) on IBC, mille konstruktsioonielementideks on jäik väliskest , mis ümbritse b plastist sisemist anumat , koos igasuguste käitamisvahendite ja muude konstruktsioonielementidega. See on konstrueeritud sellisena, et kord koostatud sisemine anum ja väli s kest moodustavad ühise vormi, ning sellisena seda kasutatakse, täidetakse, ladustatakse, veetakse või tühjendatakse. MÄRKUS: kui mõistet „plast materjal ” kasutatakse seoses liit-IBC sisemise anumaga, hõlmab see ka muid polümeermaterjale nagu kumm. Liitpakend (plastmaterjal) (ingl k composite packaging ( plastics material ) ) tähendab pa kend it , mis koosneb välispakendist ja sisemisest anumast , ja mis on koostatud nii, et siseanum ja välispakend moodustavad tervikliku pakendi. Kord koostatuna säilib selline pakend lahtivõtmatuna ; sellisena seda täidetakse, ladustatakse, veetakse ja tühjendatakse . MÄRKUS: Liitpakendi puhul kasutatud terminit „ siseanum ” ei tohi ajada segamini terminiga „sisepakend”, mida kasutatakse kombineeritud pakendites. Näiteks 6HA1 liitpakendi (plastmaterjal) sisu on taoline siseanum , kuna see pole normaalselt ette nähtud hoidmisfunktsiooniks ilma oma välispakendita ega ole seetõttu sisepakend. Kui pärast terminit „liitpakend” mainitakse sulgudes materjali, siis viitab see siseanumale . Loomne materjal (ingl k animal material ) tähendab loomakorjuseid, loomade kehaosi või loomse päritolu ga toitu või sööta . Läbimõõt (ingl k diameter ) (paakide korpuste puhul) tähendab korpuse siseläbimõõtu . Lõhkeaine puhasmass (NEM) (ingl k net explosive mass ) on lõhke ainete kogumass ilma pakenditeta, kestadeta jne. (Samas tähenduses kasutatakse sageli mõisteid lõhkeaine puhaskogus (NEQ) (ingl k net explosive quantity ), lõhkeaine puhaskaal (NEW) (ingl k net explosive weight ) ja puhta lõhkeaine sisaldus ). M Madalsüsinikteras (ingl k mild steel ) on 360 N/mm 2 kuni 440 N/mm 2 minimaalse tõmbetugevusega teras . MÄRKUS: t eisaldatavate paakide kohta vaata peatükki 6.7. Mahalaadija (ingl k unloader ) on ettevõte, mis: a) võtab konteineri, mahtkonteineri, MEGC, paakkonteineri või teisaldatava paagi sõidukilt maha või b) laadib pakendatud ohtliku veose, väikekonteinerid v õi teisaldatavad paagid sõidukil t maha või konteinerist välja või c) tühjendab paagi (paaksõiduki, kergpaagi , teisald atava paagi või paakkonteineri), anumakogumiga sõiduki, MEMU, MEGC, sõiduki, suurkonteineri, puist veose väikekonteineri või mahtkonteineri ohtlikust veosest. Mahalaadimine (ingl k unloading ) tähendab kõiki tegevusi, mille sooritab mahalaadija vastavalt mahalaadija definitsioonile. Mahtkonteiner (ingl k bulk container ) on mahutisüsteem (kaasa arvatud selle mis tahes vooderdis või kattekiht), mis on ette nähtud mahutisüsteemiga otseses kokkupuutes oleva tahke aine veoks . Pakend, puistveose vahekonteiner (IBC), suurpakend ja paak ei ole mahtkonteiner id . Mahtkonteiner on: - püsivate omadustega ja piisavalt vastupi dav korduvaks kasutamiseks; - spetsiaalselt konstrueeritud kaupade veoks ühe või enama veovahendi ga ilma vahepealse ümberlaadimiseta; - varustatud seadmetega, mis võimaldavad selle kohest teisaldamist; - mahuga mitte alla 1 m 3 ; Mahtkonteiner id on näiteks konteiner, eriotstarbeline merekonteiner, skipp , mahtveopunker, vahetuskere, künakonteiner, rataskonteiner, sõiduki veoseruum. MÄRKUS: See definitsioon kohaldub ainult mahtkonteineritele, mis vastavad peatüki 6.11 nõuetele. Elastne mahtkonteiner (ingl k flexible bulk container ) tähendab elastset konteinerit, mille maht ei ületa 15 m 3 ning mis sisaldab voodrit ja mille küljes on teisaldusseadmed ja käitamisvahendid. Kaetud mahtkonteiner (ingl k sheeted bulk container ) on jäi k a de põhja - (kaasaarvatud lahtikäiv põhi), külg- ja otsaseintega lahtine mahtkonteiner, mis on varustatud veost kaitsva mittejäiga kattega. Kinnine mahtkonteiner (ingl k closed bulk container ) on täielikult suletud konteiner, millel on jäigad lagi, külg- ja otsaseinad ning põhi (kaasaarvatud lahtikäiv põhi). Termin hõlmab avatava laega, külg- või otsaseintega konteinereid, mida saab veo ajal sulgeda. Kinnised mahtkonteinerid võivad olla varustatud avaustega aurude ja gaaside õhuvahetuseks , mis väldivad normaalsete veotingimuste korral tahke sisu väljapääsemise ning vihma ja veepritsmete sissepääsu. Maksimaalne lubatav kogumass (ingl k maximum permissible gross mass ) a) ( IBC-de puhul ) tähendab IBC ja igasuguste käitamisvahendite ja konstruktsioonielementide massi koos maksimaalse lubatava puhasmassiga; b) (paakide puhul ) tähendab paagi taara ja veoks lubatud raskeima veose massi; MÄRKUS: t eisaldatavate paakide kohta vaata peatükki 6.7. Maksimaalne maht (ingl k maximum capacity ) on anumate või pakendite, kaasa arvatud puistveose vahekonteinerite (IBC -d ) ja suurpakendite sisemaht kuupmeetrites või liitrites. Maksimaalne normaalne töörõhk (ingl k maximum normal operating pressure ) on radioaktiivsete materjalide veo l keskmise merepinna kõrgusel mõõdetud atmosfäärirõhust suurem maksimaal ne rõhk , mis tekiks kaitsesüsteemis ühe aasta jooksul keskkonnatingimustele vastava temperatuuri ja päikesekiirguse juures ilma õhutuseta, lisasüsteemi poolt tekitatava välise jahutuseta või selle tööd veo ajal kontrollimata . Maksimaalne puhasmass (ingl k maximum net mass ) on üksiku pakendi sisu maksimaalne puhasmass või sisepakendite ja nende sisu maksimaalne kombineeritud mass väljendatuna kilogrammides. Maksimaalne töörõhk ( manomeetriline rõhk) (ingl k maximum working pressure ( gauge pressure ) ) tähendab kõrgeimat järgmisest kolmest rõhust, mis võib esineda tööasendis oleva paagi ülaosas : a) kõrgeim paagile tegelikult lubatav rõhk täitmise ajal (maksimaalne lubatav täitmise rõhk); b) kõrgeim paagile tegelikult lubatav rõhk tühjendamise ajal (maksimaalne lubatav tühjendamise rõhk); c) tegelik manomeetriline rõhk, mida avaldab paagile maksimaalsel töötemperatuuril tema sisu (kaasa arvatud need kõrvalised gaasid, mida ta võib sisaldada). Kui peatükis 4.3 määratud erisätted ei näe ette teisiti, ei tohi selle töörõhu ( manomeetrilise rõhu) arvuline väärtus olla madalam, kui täitva aine aururõhk 50 °C juures. Kaitseklappidega (kaitsemembraaniga või ilma) varustatud paakide puhul, välja arvatud klassi 2 kokkusurutud, veeldatud või lahustatud gaaside veoks kasutatavad paagid, peab maksimaalne töörõhk ( manomeetriline rõhk) olema siiski võrdne selliste kaitseklappide määratud avanemisrõhuga. ( Vt ka arvutuslik rõhk , tühjendamise rõhk , täitmise rõhk ja katserõhk ). MÄRKUS 1: maksimaalset töörõhku ei kohaldata isevoolu teel tühjenevatele paakidele vastavalt alajao 6.8.2.1.14 punktile a . MÄRKUS 2 : t eisaldatavate paakide kohta vaata peatükki 6.7. MÄRKUS 3 : s uletud krüotehniliste anumate kohta vt MÄRKUS alajaos 6.2.1.3.6.5. Metallhüdriidi hoiusüsteem (ingl k metal hydride storage system ) on üksik komplektne vesiniku hoiusüsteem , mis koosneb surveanuma korpusest , metallhüdriidist, rõhualandusseadmest, sulgeklapist , käitamisvahenditest ja sisemistest komponentidest, mida kasutatakse ainult vesiniku veoks. Metallist IBC (ingl k metal IBC ) koosneb metallist kerest koos asjakohaste käitamisvahendite ja konstruktsioonielementidega. Mitmeelemendiline gaasikonteiner (ingl k multiple -element gas container ) (edaspidi „ MEGC”) tähendab omavahel kollektoriga kokku ühendatud ja raami paigutatud elemente. Mitmeelemendilise gaasikonteineri elemendid on balloonid, torukujulised anumad, surveanumad ja balloonikogumid ning ka alajaos 2.2.2.1.1 määratletud gaaside veoks ette nähtud, rohkem kui 450 liitrise mahuga paagid. MÄRKUS: ÜRO MEGC -de kohta vt peatükk 6.7. Mobiilne lõhkeainete tootmisüksus (MEMU) (ingl k mobile explosives manufacturing unit ) tähendab üksust lõhkeainete või laengute valmistamiseks ohtlikest ainetest, mis ei ole lõhkeained, või sellist üksust kandvat sõidukit. Üksus koosneb mitmest paagist, mahtkonteinerist, töötlemiseks kasutatavatest seadmetest ning pumpadest ja muudest seadmetest. MEMU-d võivad sisaldada eraldi sektsioone pakendatud lõhkeainete jaoks. MÄRKUS: k uigi MEMU mõiste sisaldab väljendit „lõhkeainete ja laengute valmistamine”, kehtivad MEMU-dele esitatavad nõuded ainult veo suhtes ja mitte lõhkeainete ja laengute valmistamise suhtes. N Neutronkiirguse detektor (ingl k neutron radioation detector ) tähendab seadet, mis tuvastab neutronkiirgust. Sellises seadmes võib sisalduda hermeetiliselt suletud elektronlampandur, mis muundab neutronkiirguse mõõdetavaks elektrisignaaliks. n.o.s kirje („kui p ole teisiti sätestatud” kirje) (ingl k N.O.S. entry ( not otherwise specified entry ) ) tähendab ühist kirjet, millesse ained, segud, lahused või ese med võivad olla määratud, kui nee d: a) p ole nimeliselt märgitud peatüki 3.2 tabelis A ning b) omavad n.o.s kirjele vastavaid klassile, klassifitseerimistunnusele, pakendigrupile ja nimetusele ning kirjeldusele vastavaid keemilisi, füüsilisi ja/või ohtlikke omadusi. Nõuetele vastavuse hindamine (ingl k conformity assessment ) on toote nõuetele vastavuse kontrollimine vastavalt tüübi hindamist , tootmisjärelevalvet ning esmast ülevaatust ja k atsetamist käsitlevatele jao 1.8.6 ja 1.8.7 sätetele. O Ohjeldussüsteem (ingl k confinement system ) tähendab radioaktiivsete materjalide veo puhul konstruktori poolt välja töötatud ja pädeva asutusega kooskõlastatud lõhustuva materjali ning pakendi komponentide koostamise süsteemi, mille eesmärk on ohupiiri säilitamine . Ohtlikud veosed (ingl k dangerous goods ) on ained ja esemed, mille vedu on ADR-i kohaselt keelatud või lubatud ainult selles kindlaks määratud tingimustel. Ohtlik reaktsioon (ingl k dangerous reaction ) on: a) põlemine või arvestatav soojuse eraldumine; b) tuleohtlike , lämmatavate või mürgiste gaaside eraldumine; c) sööbivate ainete moodustumine; d) ebastabiilsete ainete moodustumine või e) ohtlik rõhu tõus (ainult paakide puhul). Ohupiiri indeks (CSI) lõhustuvat materjali sisaldavale saadetisele, veopakendile või konteinerile (ingl k criticality safety index (CSI) assigned to a package , overpack or container containing fissile material ) tähendab radioaktiivsete materjalide veo l arvu, mida kasutatakse lõhustuvat materjali sisaldavate saadetiste , veopakendite või konteinerite kuhjumise kontrollimiseks. Ohutemperatuur (ingl k emergency temperature ) on temperatuur, mille juures kohaldatakse avariimenetlusi, kui temperatuuri reguleerimise süsteem on rikkis . Ooteaeg (ingl k holding time ) tähendab ajavahemikku, mis kulub esialgsest täitmisest kuni soojuse juurdevoolu põhjustatud rõhu tõusmiseni rõhupiiramisseadmes seatud madalaima rõhuni jahutatud veeldatud gaaside veoks mõeldud paakides. MÄRKUS : Teisaldatavate paakide puhul vt 6.7.4.1. P Paagi dokumentatsioon (ingl k tank record ) on kaust, mis sisaldab paagi, anumakogumiga sõiduki või MEGC kohta täielikku tehnilist teavet, näiteks alaja gudes 6.8.2.3, 6.8.2.4 ja 6.8.3.4 nimetatud sertifikaate. Paak (ingl k tank ) on korpus koos käitamisvahenditega ja konstruktsioonielementidega. Kui seda kasutatakse üksinda, tähendab mõiste „paak” käesolevas jao s defineeritud paakkonteinerit, teisaldatavat paaki, kergpaaki või püsipaaki, kaasa arvatud paagid, mis on anumakogumiga sõidukite või MEGC-de elemendid (vt ka kergpaak , püsipaak, teisaldatav paak ja mitmeelemendiline gaasikonteiner ). Paakkonteiner (ingl k t ank- container ) on transpordivahend, mis vastab konteineri mõistele ning koosneb korpusest ja seadmetest, kaasa arvatud seadmed paakkonteineri liikumise hõlbustamiseks ilma olulise orientatsiooni muutuseta , mida kasutatakse gaaside, vedelate, pulbriliste või granuleeritud ainete vedamiseks ja mille maht ületab 0,45 m 3 (450 liitrit), kui seda kasutatakse alajaos 2.2.2.1.1 määratletud gaaside veoks. Lisaks: Eriti suur paakkonteiner (ingl k Extra-large tank- container ) tähendab paakkonteinerit , mille maht ületab 40 000 liitrit. MÄRKUS: IBC- sid , mis vastavad peatüki 6.5 nõuetele, ei loeta paakkonteineriteks. Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaator (ingl k Tank- container or portable tank operator ) tähendab mis tahes ettevõtet, kelle nimel käitatakse paakkonteinerit või teisaldatavat paaki . Paaksõiduk (ingl k tank- vehicle ) on vedelike, gaaside või pulbriliste või granuleeritud ainete vedamiseks mõeldud sõiduk, mis koosneb ühest või mitmest püsipaagist. Lisaks vedavale sõidukile või selle asemel kasutatavale veermikule koosneb paaksõiduk ühest või mitmest korpusest, nende käitamisvahenditest ning manustest nende kinnitamiseks sõiduki või veermiku külge. Paak-vahetuskere (ingl k tank swap body ) on kasutatav kui paakkonteiner. Pakend (ingl k packaging ) tähendab ühte või mitut anumat ning mis tahes muid komponente või materjale, mida on vaja hoiustamise funktsiooni täitmiseks ning muudel ohutuseesmärkidel. (vt ka k ombineeritud pakend, liitpakend, sisepakend, puistveose vahekonteiner (IBC) , v ahepakend, suur pakend, plekist pakend, välispakend, taastatud pakend, taastoodetud pakend, taaskasutatav pakend, päästepakend ja puistumiskindel pakend) . Pakendigrupp (ingl k packing group ) on grupp, millesse teatud aineid pakkimise eesmärgil, nende veo ohtlikkuse astmest sõltuvalt, võib määrata. Pakendigruppidel on järgmised tähendused, mida seletatakse täpsemalt 2. osas: I pakendigrupp: kõrge ohtlikkusega ained; II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained ja III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained. Pakkija (ingl k packer ) on ettevõte, mis paneb ohtlikud veosed pakenditesse, kaasa arvatud suurpakendi d ja puistveose vahekonteineri d (IBC-d) , ning vajaduse korral valmistab pakendid ette veoks . Piirtemperatuur (ingl k control temperature ) on maksimaalne temperatuur, mille juures orgaanilist peroksiidi , isereageerivat ainet või polümeriseeruvat ainet võib ohutult vedada. Plastkangas (ingl k woven plastics ) (elastsete IBC-de jaoks) tähendab sobivatest plastmaterjalidest elastsetest lintidest või monokiududest valmistatud materjali. Plekist pakend (ingl k light-gauge metal packaging ) on ümmarguse, elliptilise, täis- või hulknurkse (ka koonilise) ristlõikega ja peene kaelaga ning ämbrikujuli ne pakend , mis on valmistatud metallist ning mille seina paksus on alla 0,5 mm (näiteks plekist) ning millel on tasane või kumer põhi ja üks või enam avaust ning mis pole hõlmatud vaadi või kanistri mõistega. Projekteeritud eluiga (ingl k design life ) tähendab komposiitmaterjalist balloonide ja torukujuliste anumate maksimaalset eluiga (aastate arv u ), mille jaoks balloon või torukujuline anum on projekteeritud ja mille jooksul see on heaks kiidetud vastavalt kohaldatavale standardile. Puidust vaat (ingl k wooden barrel ) on naturaalsest ümmarguse ristlõikega puidust valmistatud pakend, millel on kumerad seinad, mis koosneb küljelaudadest ja otstest ning on varustatud vitstega. Puidust IBC (ingl k wooden IBC ) on jäik või kokkupandav puidust kere koos sisevooderdusega (kuid mitte sisepakendiga ) ja sobivate käitamisvahendite ning konstruktsioonielementidega. Puistevedu (ingl k carriage in bulk ) on pakendamata tahkete ain ete või esemete vedu sõidukites, konteinerites või mahtkonteinerites . Mõiste ei kehti pakendatud veoste ega paakides veetavate ainete kohta. Puistumiskindel pakend (ingl k sift-proof packaging ) on pakend, mis ei lase läbi kuiva sisu, kaasa arvatud veo jooksul tekkinud peent tahket materjali. Puistveose vahekonteiner (ingl k intermediate bulk container ) (IBC) on jäik või elastne transpordipakend, välja arvatud peatükis 6.1 määratletud, mis: a) on mahuga: i) mitte üle 3 m 3 II ja III pakendigrupi tahkete ainete ja vedelike jaoks ; ii) mitte üle 1,5 m 3 I pakendigrupi tahkete ainete jaoks, kui need on pakitud elastsetesse, jäikadesse plast-, liit, kartongist või puidust IBC- desse ; iii) mitte üle 3 m 3 I pakendigrupi tahkete ainete jaoks, kui need on pakitud metallist IBC- desse ; iv) mitte üle 3 m 3 radioaktiivsete materjalide jaoks ; b) on konstrueeritud mehaaniliseks käitlemiseks; c) on vastupidav peatükis 6.5 määratud katsete kohaselt käitlemisel ja veol tekkivatele pingetele; ( vt ka liit-IBC plastist sisemise anumaga, kartongist IBC, elastne IBC, metallist IBC, jäigast plastist IBC ja puidust IBC ) . MÄRKUS 1: p aakkonteinerid või teisaldatavad paagid, mis vastavad peatüki 6.7 või 6.8 nõuetele, ei ole puistveose vahekonteinerid (IBC-d). MÄRKUS 2: p uistveose vahekonteinerid (IBC-d), mis vastavad peatüki 6.5 nõuetele, ei ole ADR-i mõistes konteinerid. Elastsete IBC-de plaaniline hooldus (ingl k routine maintenance of flexible IBCs ) tähendab järgmisi plaanilisi tegevusi plastist või riidest elastsete IBC- dega : a) puhastamine või b) mittestruktuursete osade, nt mittestruktuursete voodrite ja sulguriühenduste vahetamine esmase tootja spetsifikatsioonidele vastavate osade vastu; tingimusel, et need toimingud ei halvenda elastse IBC hoidmisfunktsiooni ega muuda selle prototüüpi. Jäikade IBC-de plaaniline hooldus (ingl k routine maintenance of rigid IBCs ) tähendab järgmisi plaanilisi tegevusi metallist, jäigast plastist või liit-IBC- dega : a) puhastamine ; b) kere sulgurite (kaasa arvatud nendega seotud tihendite) või käitamisvahendite eemaldamine ja taaspaigaldamine või asendamine esmase tootja spetsifikatsioonile vastavatega tingimusel, et IBC lekkekindlust kontrollitakse, või c) nende konstruktsioonielementide taastamine, mis otseselt ohtlikke veoseid ei sisalda või tühjendamise rõhu alandamise funktsiooni ei täida, eesmärgiga muuta need prototüübile vastavaks (nt tugijalgade või tõstmismanuste õgvendamine) tingimusel, et ei mõjutata IBC hoidmisfunktsiooni. Kaitstud IBC (ingl k protected IBC ) (metallist IBC-de jaoks) tähendab puistveose vahekonteinerit, mis on varustatud täiendava kaitsega löökide vastu, näiteks mitmekihilise (sändvitš) või topeltseinalise konstruktsiooniga või metall-lattidest raamiga. Remonditud IBC (ingl k repaired IBC ) on metallist, jäigast plastist või liit-IBC, mis on pärast kokkupõrget või mistahes muul põhjusel (nt korrosioon, rebenemine või muu tugevuse vähenemine prototüübi ga võrreldes ) taastatud, et ta vastaks prototüübile ja suudaks läbida prototüübi katsetusi. ADR-i mõistes peetakse remondiks liit-IBC jäiga sisemise anuma asendamist sama tootja algsele prototüübile vastava anumaga. Kuid jäiga IBC plaanilist hooldust remondiks ei peeta. Jäigast plastist IBC-de kered ja liit-IBC-de sisemised anumad ei ole remonditavad. Elastsed IBC-d ei ole remonditavad, välja arvatud juhul, kui pädev asutus seda lubab. Taastoodetud IBC (ingl k remanufactured IBC ) on metallist, jäigast plastist või liit-IBC, mis: a) on toodetud ÜRO-tüübina mitte ÜRO-tüüpi IBC-st või b) on ümber ehitatud ühest ÜRO prototüübist teise ÜRO prototüüpi. Taastoodetud IBC- dele kehtivad samad ADR-i nõuded kui sama tüüpi uutele IBC- dele (vt ka konstruktsioonitüübi informatsiooni alajaos 6.5.6.1.1). Pädev asutus (ingl k competent authority ) tähendab igas riigis ja igal erijuhul siseriikliku õigusega määratud ametiasutust või ametiasutusi või muud asutust või asutusi. Päästepakend (ingl k salvage packaging ) on eripakend , millesse asetat akse vigastatud, puudustega, lekkivad või nõuetele mittevastavad ohtlike veoste saadetised või puistunud või lekkinud ohtlikud veosed nende veoks taastamisele või kasutusest kõrvaldamisele. Pääste-surveanum on surveanum veemahutavusega kuni 3 000 liitrit, millesse asetatakse vigastatud, puudustega, lekkivad või nõuetele mittevastavad surveanumad nende veoks näiteks taastamisele või kasutusest kõrvaldamisele. Püsipaak (ingl k fixed tank ) on rohkem kui 1000-liitrise mahutavusega paak, mis on kohtkindlalt kinnitatud sõidukile (mis muutub sel juhul paaksõidukiks) või on sellise sõiduki runga lahutamatu osa. R Radioaktiivne sisu (ingl k radioactive contents ) on radioaktiivsete materjalide veo puhul radioaktiivne materjal koos kõigi pakendis sisalduvate saastunud või aktiveeritud tahkete ainete , vedelike ja gaasidega . Radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevad IAEA eeskirjad (ingl k IAEA Regulations for the Safe Transport of Radioactive Material ) tähendab nende eeskirjade üht väljaannet järgneval kujul: a) 1985. aasta ja 1985. aasta (muudetud 1990) väljaannete puhul: IAEA o hutusseeria nr 6; b) 1996. aasta väljaande puhul: IAEA o hutusseeria nr ST-1; c) 1996. aasta (muudetud) väljaande puhul: IAEA o hutusseeria nr TS-R-1 (ST-1, muudetud); d) 1996. aasta (muudetud 2003), 2005., 2009. aasta väljaannete puhul: IAEA o hutusstandardite seeria nr TS-R-1; e) 2012. aasta väljaande puhul: IAEA o hutusstandardite seeria nr SSR-6; f) 2018. aasta väljaande puhul: IAEA o hutusstandardite seeria nr SSR-6 (Rev.1). Remonditud IBC (ingl k repaired IBC ), vt puistveose vahekonteiner (IBC) . Riigid, mida saadetis läbib või kuhu see veetakse (ingl k through or into ) , on radioaktiivsete materjalide veo puhul riigid, mida kaubasaadetis läbib või kuhu see veetakse , kuid sellest mõistest on spetsiaalselt välja jäetud riigid, mida lennutranspordiga veetav kaubasaadetis ületab, eeldusel, et kõnealustes riikides ei ole graafikujärgset peatust. Rull (ingl k r eel ) (klass 1) on plastist, puidust, kartongist, metallist või muust sobivas t materjalist valmistatud seade , mis koosneb kesksest võllist koos külgseintega mõlemas võlli otsas või ilma nendeta. Esemed ja ained võib võllile kerida ning külgseinad hoiavad neid maha libisemast. Rõhk rahunenud olekus (ingl k settled pressure ) on termilises ja difuusses tasakaalus oleva surveanuma sisu rõhk. S Saadetis (ingl k package ) on pakkimisoperatsiooni lõpp-produkt, mis koosneb pakendist või suurpakendist või IBC-st ja selle saatmiseks ette valmistatud sisust. Mõiste hõlmab käesolevas jaos määratletud gaasianumaid ja esemeid, mida nende suuruse, massi või kuju tõttu võib vedada pakendamata või tugiraamides, korvpakendites või teisaldusvahendites. Mõiste ei kehti puisteveosena või paagis veetavate ainete kohta, välja arvatud radioaktiivse materjali veo puhul. MÄRKUS: r adioaktiivs e materjali kohta vt alajaod 2.2.7.2 ja 4.1.9.1.1 ning peatükk 6.4. Saadetise mass (ingl k mass of package ) tähendab saadetise kogumassi, kui ei ole teisiti sätestatud. Veoste vedamiseks kasutatavate konteinerite ja paakide mass ei kuulu saadetise kogumassi hulka. Sise mine anum (ingl k inner receptacle ) on anum, mis vajab oma mahutamis ülesande täitmiseks välispakendit . Sisemahuti (ingl k Inner vessel ) on suletud krüotehnilise anuma puhul surve anum , mis on mõeldud jahutamisega veeldatud gaasi hoidmiseks. Sisepakend (ingl k inner packaging ) on pakend, mille veoks on vajalik välispakend. Suletud krüotehniline anum (ingl k closed cryogenic receptacle ) on termiliselt isoleeritud, mitte üle 1000 liitrise veemahutavusega, sügavjahutamisega veeldatud gaasidele ette nähtud surve anum (vt ka avatud krüotehniline anum). Sulgur (ingl k closure ) on seade, mis suleb anuma ava. MÄRKUS : Surveanumate puhul on sulgurid näiteks klapid, rõhu-kaitseklapid, manomeetrid või tasemeindikaatorid. Surugaas (ingl k Compressed Natural Gas (CNG)) tähendab kokkusurutud gaasi, mis koosneb kõrge metaanisisaldusega maagaasist, millele on määratud ÜRO nr 1971. Surveanum (ingl k pressure receptacle ) on veetav anum , mis on mõeldud ainete surve all hoidmiseks koos sulgurite ja muude käitamisvahenditega , ning üldmõiste , mis hõlmab balloone, torukujulisi anumaid, survevaate, suletud krüotehnilisi anumaid, metallhüdriidi hoiusüsteeme, balloonikogumeid ja pääste-surveanumaid . Surveanuma korpus (ingl k Pressure receptacle shell ) tähendab ballooni , torukujulist anumat , survevaati või päästesurveanumat ilma selle sulguriteta või muud e käitamisvahenditeta, kuid koos püsivalt ühendatud seadmetega (nt kaelarõngas, jalarõngas). MÄRKUS : Kasutatakse ka termineid „ballooni korpus“, „survevaadi korpus“ ja „torukujulise anuma korpus“. Survevaat (ingl k pressure drum ) on keevitatud surveanum , mille veemahutavus on üle 150 liitri ja ei ületa 1000 liitrit (nt veerevööga varustatud silindrilised anumad, jalastega kerakujulised anumad). Survestatud ühekorrapakend (ingl k pressurized gas cartridge ), vt aerosool või aerosoolpakend . Suur päästepakend (ingl k large salvage packaging ) tähendab eripakendit, mis: a) on mõeldud mehaaniliseks teisaldamiseks; ja b) ületab 400 kg netomassi või mahutab rohkem kui 450 liitrit, kuid mille maht on väiksem kui 3 m 3 ; millesse asetatakse vigastatud, puudustega , lekkivad või nõuetele mittevastavad ohtlike veoste saadetised või puistunud või lekkinud ohtlikud veosed nende veoks taaskasutamisele või kasutusest kõrvaldamisele. Suurkonteiner (ingl k large container ), vt konteiner . Suurpakend (ingl k large packaging ) on pakend, mis koosneb välispakendist ning selle sees olevatest esemetest või sisepakenditest ja mis: a) on konstrueeritud mehaaniliseks käitlemiseks; b) ületab puhas massilt 400 kg või mahult 450 liitrit, kuid mille maht p ole üle 3 m 3 ; Sõiduk (ingl k vehicle ), vt anumakogumiga sõiduk , kinnine sõiduk , lahtine sõiduk , kaetud sõiduk ja paaksõiduk . Sõiduki meeskonnaliige (ingl k member of a vehicle crew ) tähendab sõiduki juhti ja kõiki sõiduki juhiga ohutuse, turvalisuse, koolituse või tegevusega seotud põhjustel kaasas olevaid isikuid. T Taaskasutatav pakend (ingl k reused packaging ) on pakend, mida on kontrollitud ja millel ei ole leitud katsetamisele vastupidavust vähendavaid puudusi. Mõiste hõlmab ka pakendeid, mis on uuesti täidetud sama või analoogse sisuga ning mida veetakse toote kaubasaatja poolt kontrollitavates jaotusvõrkudes. Taaskasutatav suurpakend ( ingl k reused large packaging ) on taastäidetav suurpakend, mida on kontrollitud ja millel ei ole leitud katsetamisele vastupidavust vähendavaid puudusi. Mõiste hõlmab ka pakendeid, mis on uuesti täidetud sama või analoogse sisuga ning mida veetakse toote kaubasaatja poolt kontrollitavates jaotusvõrkudes. Taastatud pakend (ingl k reconditioned packaging ) tähendab eriti: a) metallvaate, mis on: i) puhastatud kogu eelnevast sisust, sisemisest ja välisest korrosioonist kuni originaalmaterjalini ning millelt on eemaldatud välised kattekihid ja märgised ; ii) taastatud esialgse vormi ja kujuni, mille servad (kui see on vajalik) on õgvendatud ja tihendatud ning kõik lahutamatuks osaks mitteolevad tihendid asendatud; iii) pärast puhastamist, kuid enne värvimist kontrollitud, mille käigus on välja praagitud pakendid, millel on nähtav piting , oluline materjali paksuse vähenemine, metalliväsimus, vigastatud keermed või sulgurid või muud olulised defektid; b) plastvaate ja kanistreid: i) mis on puhastatud kogu eelnevast sisust kuni originaalmaterjalini ning millelt on eemaldatud välised kattekihid ja märgised ; ii) millel on kõik lahutamatuks osaks mitteolevad tihendid asendatud iii) mis on pärast puhastamist kontrollitud, mille käigus on välja praagitud pakendid, millel on nähtavad vigastused, kortsud või praod või vigastatud keermed või sulgurid või muud olulised defektid. Taastoodetud IBC (ingl k remanufactured IBC ), vt puistveose vahekonteiner (IBC) . Taastoodetud pakend (ingl k remanufactured packaging ) tähendab eelkõige: a) metallvaate, mis on: i) toodetud mitte-ÜRO tüüpi vaatidest peatüki 6.1 nõuetele vastavalt ÜRO-tüüpi vaatidena; ii) muudetud ühest ÜRO-tüübist peatüki 6.1 nõuetele vastavalt teiseks ÜRO-tüübiks või iii) uuendatud lahutamatuks osaks olevate struktuuriliste komponentidega (nagu mitte- äravõetavad kaaned); b) plastvaate mis on: i) muudetud ühest ÜRO-tüüpi vaadist teiseks ÜRO-tüüpi vaadiks (nt 1H1 muudetud 1H2-ks) või ii) uuendatud lahutamatuks osaks olevate struktuuriliste komponentidega. Taastoodetud vaadid peavad vastama peatüki 6.1 nõuetele, mis kehtivad sama tüüpi uute vaatide kohta. Taastoodetud suurpakend (ingl k remanufactured large packaging ) on metallist või jäigast plastist suurpakend, mis: a) on toodetud ÜRO-tüübina m itte-ÜRO tüüpi suurpakendist või b) on ühest ÜRO prototüübist teise ks ÜRO prototüü biks ümber ehitatud . Taastoodetud suurpakendi d peavad vastama samadele ADR-i nõu etele, mis kehtivad sama tüüpi uute suurpakendite kohta (vt ka konstruktsioonitüübi informatsiooni alajaos 6.6.5.1.2). Tahke aine (ingl k solid ) on: a) aine, mille sulamistemperatuur või algne sulamistemperatuur rõhul 101,3 kPa on üle 20°C, või b) ainet, mis ei ole ASTM D 4359-90 katsemeetodi kohaselt vedel või mis on jaos 2.3.4 kirjeldatud voolavuskatse ( penetromeetri katse) kriteeriumide kohaselt tainjas. Tehniline lahendus (ingl k design ) tähendab radioaktiivsete materjalide puhul alajao 2.2.7.2.3.5 punkti f kohaselt vabastatud lõhustuva materjali, eri kujulise radioaktiivse materjali, vähehajuva radioaktiivse materjali, saadetise või pakendi kirjeldust, mis võimaldab seda eset täielikult identifitseerida. Kirjeldus võib hõlmata spetsifikatsioone, tehnilisi jooniseid, aruandeid, mis näitavad vastavust reguleerivate le nõuete le , ning muid asjassepuutuvaid dokumente. Tehniline nimetus (ingl k technical name ) on tunnustatud keemiline või vajaduse korral bioloogiline nimetus või muu nimetus, mida jooksvalt kasutatakse teaduslikes ja tehnilistes käsiraamatutes, ajakirjades ning tekstides (vt alajagu 3.1.2.8.1.1). Teisaldatav paak (ingl k portable tank ) on alajaos 2.2.2.1.1 määratletud gaaside veoks kasutamise korral rohkem kui 450 liitrise mahuga, peatüki 6.7 määratlusele või IMDG koodeksile vastav ja peatüki 3.2 tabeli A veerus 10 näidatud eeskirja (T-koo deks) kohane multimodaalne paak. Teisaldatava paagi operaator (ingl k portable tank operator ) vt paakkonteineri / teisaldatava paagi operaator . Teisaldusvahend (ingl k handling device ) (elastsete IBC-de jaoks) on IBC kere külge kinnitatud või IBC kere materjali pikendina moodustatud tropp, aas, silm või karkass . Tiheduskatse (ingl k leakproofness test ) on katse paagi, pakendi või IBC ning varustuse ja sulgemisseadmete lekkimiskindluse kindlaksmääramiseks. MÄRKUS: t eisaldatavate paakide kohta vaata peatükki 6.7. Torukujuline anum (ingl k tube ) (klass 2) tähendab õmbluseta või komposiitmaterjalist konstruktsiooniga, üle 150-liitrise, kuid mitte üle 3000-liitrise veemahutavusega surveanumat . Transpordivahend (ingl k conveyance ) on auto- või raudteeveol sõiduk või vagun. Tuleohtlik komponent (ingl k flammable component ) (aerosoolide puhul) tähendab tuleohtlikke vedelikke, tahkeid aineid ja gaase ning gaasisegusid, mis on määratletud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 31.1.3 märkustes 1–3. See mõiste ei hõlma pürofoorseid , isekuumenevaid ega veega reageerivaid ained. Eripõlemissoojus määratakse kindlaks ASTM D 240, ISO/FDIS 13943:1999 (E/F) 86.1 kuni 86.3 või NFPA 30B meetodi kohaselt. Täiskoorem (ingl k full load ) tähendab igasugust ühelt kaubasaatjalt, kellel on sõiduki või suur konteineri kasutamise ainuõigus, pärinevat koormat, mille kõik laadimise ja mahalaadimise operatsioonid on sooritatud kaubasaatja või kaubasaaja eeskirjade kohaselt. MÄRKUS: vastav mõiste radioaktiivsete materjalide jaoks on „ainukasutus”. Täitja (ingl k filler ) on ettevõte, mis täidab ohtlik ud veosed paaki (paaksõidukisse, kergpaaki , teisaldatavasse paaki või paakkonteinerisse) ja/või sõidukile, suur- või väikekonteinerisse vedamiseks puistveosena või anumakogumiga sõidukisse või MEGC- sse . Täiteaste (ingl k filling ratio ) on gaasi ja 15 0 C juures oleva vee, mis täidaks kasutusvalmis surveanuma täielikult, massi suhe . Täitmise rõhk (ingl k filling pressure ) on maksimaalne rõhk, mis paagis selle rõhu all täitmisel tegelikult tekib (vt ka arvutuslik rõhk, tühjendamise rõhk, maksimaalne töörõhk ( manomeetriline rõhk) ja katserõhk ). Tööiga (ingl k service life ) tähendab komposiitmaterjalist balloonide ja torukujuliste anumate puhul aastate arvu, mille jooksul ballooni või torukujulist anumat on lubatud kasutada. Töörõhk (ingl k working pressure ) : (a) tähendab surugaasi rõhku täidetud surveanumas, rahunenud olekus, 15 ºC lähtetemperatuuril; (b) tähendab ÜRO nr 1001, atsetüleen, lahustatud puhul arvutuslikku rahunenud olekus rõhku 15 ºC lähtetemperatuuril atsetüleeni balloonis, mis sisaldab määratud lahusti kogust ja maksimaalset atsetüleeni kogust; (c) tähendab ÜRO nr 3374, atsetüleen, lahustivaba puhul töörõhku, mis on arvutatud samaväärse ÜRO nr 1001, atsetüleen, lahustatud ballooni puhul. MÄRKUS: p aakide kohta vt maksimaalne töörõhk . Tühjendamise rõhk (ingl k discharge pressure ) on maksimaalne rõhk, mis tegelikult paagis tekib selle rõhu all tühjendamise ajal (vt ka arvutuslik rõhk, täitmise rõhk, maksimaalne töörõhk ( manomeetriline rõhk) ja katserõhk ). V Vaakum-jäätmepaak (ingl k vacuum-operated waste tank ) on püsipaak, kergpaak , paakkonteiner või paak-vahetuskere, mida kasutatakse peamiselt ohtlike jäätmete veoks ja millel on erilised konstruktsioonielemendid ja/või varustus peatükis 6.10 määratud jäätmetega täitmise ja nendest tühjendamise hõlbustamiseks. Paaki, mis vastab täielikult peatüki 6.7 või 6.8 nõuetele, ei peeta vaakum-jäätmepaagiks. Vaakumklapp (ingl k vacuum valve ) on surve mõjul isesulguv vedruga varustatud seade, mille ülesanne on kaitsta paaki vastuvõetamatu negatiivse siserõhu eest. Vaat (ingl k drum ) on lamedate või kumerate silindriliste otstega metallist, kartongist, plastist, vineerist või muust sobivast materjalist pakend. Mõiste hõlmab ka muu kujuga, nt ümmargusi, peene kaelaga või ämbrikujulisi pakendeid. See mõiste ei hõlma puidust vaate ja kanistreid. Vahepakend (ingl k intermediate packaging ) on pakend, mis on paigutatud sisepakendite või sisemiste esemete ja välispakendi vahele. Vahetuskere (ingl k swap-body ), vt konteiner . Vastavuse tagamine (ingl k compliance assurance ) (radioaktiivne materjal) on süstemaatiline meetmete programm, mida pädev asutus rakendab ADR-i nõuetele vastavuse tagamiseks. Vedaja (ingl k carrier ) on ettevõte, mis teostab transporti veolepingu alusel või ilma selleta. Vedelik (ingl k liquid ) on aine, mille aururõhk 50 °C juures ei ole kõrgem kui 300 kPa (3 ba a r i ), mis pole täielikult gaasiline 20 °C ja 101,3 kPa juures ja a) mille sulamistemperatuur või algne sulamistemperatuur 101,3 kPa rõhu juures on 20 °C või madalam või b) mis on ASTM D 4359-90 katsemeetodi kohaselt vedel või c) mis pole jaos 2.3.4 kirjeldatud voolavuskatse ( penetromeetri katse) kriteeriumide kohaselt tainjas. MÄRKUS: „vedu vedelas olekus” paakide nõuete mõistes tähendab: - eeltoodud mõiste kohaste vedelike vedu või - sulas olekus sõiduks üleantud tahkeid aineid. Vedu (ingl k carriage ) (transport) tähendab ohtlike veoste asukoha muutmist koos veotingimustest tulenevate vajalike peatustega ja ajaga, mille vältel on ohtlikud veosed liiklustingimustest olenevalt enne ja pärast koha muutmist ning selle ajal sõidukites, paakides ja konteinerites. Mõiste hõlmab ka vahepealset ajutist ohtlike veoste ladustamist veoviisi või -vahendi vahetamiseks (ümberpaigutamiseks). See kehtib, kui saatmise ja vastuvõtmise kohta näitavad veodokumendid nõudmisel esitatakse ja tingimusel, et saadetisi ja paake vahepealse ladustamise ajal ei avata, välja arvatud pädevate asutuste poolseks kontrolliks; Veeldatud maagaas (LNG) (ingl k liquefied n atural gas ) tähendab jahutatud veeldatud gaasi, mis koosneb kõrge metaanisisaldusega maagaasist, millele on määratud ÜRO nr 1972. Veeldatud naftagaas (LPG) (ingl k liqu e fied petroleum gas ) on madala rõhu all veeldatud gaas, mis sisaldab ühte või mitut kerget süsivesinikku ÜRO numbriga 1011, 1075, 1965, 1969 või 1978 ja koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, butaani isomeeridest, buteenist koos muude süsivesinikgaaside mikrokogustega . MÄRKUS 1 : Mu id ÜRO numbr eid kandvaid tuleohtlikke gaase ei käsitata LPG na. MÄRKUS 2 : ÜRO nr 1075 kohta vt MÄRKUS 2 alajaos 2.2.2.3 toodud veeldatud gaaside tabelis 2F, ÜRO nr 1965 all. Veoindeks (TI) , mis määratakse saadetisele, veopakendile, konteinerile, rühma LSA-I , SCO-I või SCO-II I kuuluvale pakendamata materjalile , tähendab radioaktiivsete materjalide veo puhul numbrit, mida kasutatakse kiirguse kontrollimiseks. Veopakend (ingl k overpack ) on kate, mida kasutatakse (üksiku kaubasaatja poolt radioaktiivsete materjalide puhul), et üks või mitu saadetist üheks kokku pakkida, et neid oleks kergem teisaldada ja veo ajal ladustada. Veopakendid on näiteks: a) laadimisalus, näiteks kaubaalus, millele on asetatud või virnastatud ning plastkilega, kahaneva või veniva pakendkilega või muul sobival viisil kokku pakitud mitu saadetist, või b) kaitsev välispakend, nagu kast või korvpakend. Veoüksus (ingl k transport unit ) on ilma haagiseta mootorsõiduk või mootorsõiduki ja selle külge kinnitatud haagise kombinatsioon. Vooderdis (ingl k liner ) on pakendisse, kaasa arvatud suurpake ndid või IBC-d, pandud sisekest või kott koos avauste sulguritega, mis ei moodusta pakendi lahutamatut osa. Väikekonteiner (ingl k small container ), vt konteiner . Välispakend (ingl k outer packaging ) tähendab liit- või kombineeritud pakendi välist kaitset koos igasuguste absorbeerivate materjalidega, polsterduse ning muude komponentidega, mi s on vajalikud sisemiste anumate või sisepakendite eneses hoidmiseks või kaitsmiseks. Ü Ühekorrapak end (ingl k gas cartridge ), vt gaasi sisaldav väike anum . Ühine kirje (ingl k collective entry ) tähendab ainete või esemete piiritletud grupi kirjet (vt alajagu 2.1.1.2, B, C ja D). ÜRO eeskiri (ingl k UN Regulation ) tähendab eeskirja, mis on lisatud „Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppele” (1958. aasta kokkulepe muudetud kujul). ÜRO number (ingl k UN number ) on neljast numbrist koosnev, ÜRO tüübieeskirjadest võetud aine või eseme tunnusnumber. ÜRO tüü p eeskir i (ingl k UN Model Regulations ) on ÜRO poolt väljaantud ohtlike veoste veo soovituste kahekümne teise , muudetud väljaande lisaks olevad tüüb ieeskirjad (ST/SG/AC.10/1/Rev. 2 2 ). Ülevormitud balloon (ingl k over-moulded cylinder ) tähendab veeldatud naftagaasi vedamiseks mõeldud ballooni , mille veemahutavus ei ületa 13 liitrit ning mis koosneb sisemisest keevitatud ja pinnakattega terasballooni korpuse st ning ülevormitud vahtplastist kaitsekorpusest, mida ei saa eemaldada ja mis kinnitub terasballooni korpuse seina välispinnale. 1.2.2 Mõõtühikud 1.2.2.1 ADR-is kasutatakse järgmisi mõõtühikuid a : Mõõdetav suurus SI ühik b Lubatav alternatiivne ühik Ühikutevaheline seos Pikkus Pindala Maht Aeg Mass Tihedus Temper atuur Temperatuuride vahe Jõud Rõhk Pinge Töö Energ ia Soojushulk Võimsus Elektritakistus Kinema atiline viskoossus D ünaamiline viskoossus A ktiivsus Kiirgusdoos m (me eter ) m 2 ( ruutmeeter ) m 3 ( kuupmeeter ) s (se kund ) kg (kilogram m ) kg/m 3 K ( kelvin ) K ( kelvin ) N (n juuton ) Pa (pask al) N/m 2 J ( džaul ) W (v att) Ω (oom) m 2 /s Pa.s Bq ( be krell ) Sv ( sii vert ) – – l c (li iter ) min (minut ) h ( tund ) d ( päev ) g (gram m ) t (ton n ) kg/l °C (Celsius e skaala kraadid ) °C (Celsius e skaala kraadid ) - bar (ba a r) N/mm 2 kWh (kilo vatt-tund ) eV (elek tronvolt) – – mm 2 /s mPa.s – – 1 l = 10 -3 m 3 1 min = 60 s 1 h = 3 600 s 1 d = 86 400 s 1g = 10 -3 kg 1 t = 10 3 kg 1 kg/l = 10 3 kg/m 3 0 °C = 273, 15 K 1 °C = 1 K 1 N = 1 kg.m /s 2 1 Pa = 1 N/m 2 1 bar = 10 5 Pa 1 N/mm 2 = 1 MPa 1 kWh = 3, 6 MJ 1 J = 1 N.m = 1 W.s 1 eV = 0, 1602 10 -18 J 1 W = 1 J/s = 1 N.m /s 1 Ω = 1 kg m 2 / s 3 / A 2 1 mm 2 /s = 10 -6 m 2 /s 1 mPa.s = 10 -3 Pa.s a Praegusajal kasutatavate mõõtühikute ligikaudne teisendamine SI-ühikuteks: Jõud Pinge 1 kg = 9, 807 N 1 kg/mm 2 = 9, 807 N/mm 2 1 N = 0, 102 kg 1 N/mm 2 = 0, 102 kg/mm 2 Rõhk 1 Pa = 1 N/m 2 = 10 -5 bar = 1, 02 10 -5 kg/cm 2 = 0, 75 10 -2 torr 1 bar = 10 5 Pa = 1, 02 kg/cm 2 = 750 torr 1 kg/cm 2 = 9, 807 10 4 Pa = 0, 9807 bar = 736 torr 1 torr = 1, 33 10 2 Pa = 1, 33 10 -3 bar = 1, 36 10 -3 kg/cm 2 Energ ia, töö, soojushulk 1 J = 1 N.m = 0, 278 10 -6 kWh = 0,102 kgm = 0, 239 10 -3 kcal 1 kWh = 3, 6 10 6 J = 367 10 3 kgm = 860 kcal 1 kgm = 9,807 J = 2, 72 10 -6 kWh = 2, 34 10 -3 kcal 1 kcal = 4, 19 10 3 J = 1, 16 10 -3 kWh = 427 kgm Võimsus Kinema atiline viskoossus 1 W = 0,102 kgm /s = 0, 86 kcal /h 1 m 2 /s = 10 4 St ( Stokes ’i arv ) 1 kgm /s = 9,807 W = 8, 43 kcal /h 1 St = 10 -4 m 2 /s 1 kcal /h = 1,16 W = 0, 119 kgm /s D ünaamiline viskoossus 1 Pa.s = 1 N.s /m 2 = 10 P ( poise ) = 0, 102 kg.s /m 2 1 P = 0,1 Pa.s = 0, 1 N.s /m 2 = 1, 02 10 -2 kg.s /m 2 1 kg.s /m 2 = 9,807 Pa.s = 9, 807 N.s /m 2 = 98, 07 P b Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) võeti vastu Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil (aadress: Pavillon de Breteuil , Parc de St- Cloud , F-92 310 Sèvres ). c Lühendit „L” võib kasutada liitri lühendi „l” asemel, kui kirjutusmasinal arv „1” on sarnane tähega „l”. Kümnekordseid ja kümnendüh ikuid võib moodustada järgmiste ühiku nimetuse või sümboli ette pandavate eesliidete või sümbolitega: Arv Eesliide Sü mbol 1 000 000 000 000 000 000 1 000 000 000 000 000 1 000 000 000 000 1 000 000 000 1 000 000 1 000 100 10 0, 1 0, 01 0, 001 0, 000 001 0, 000 000 001 0 , 000 000 000 001 0, 000 000 000 000 001 0, 000 000 000 000 000 001 = 10 18 = 10 15 = 10 12 = 10 9 = 10 6 = 10 3 = 10 2 = 10 1 = 10 -1 = 10 -2 = 10 -3 = 10 -6 = 10 -9 = 10 -12 = 10 -15 = 10 -18 kvintiljon kvadriljon trilj on miljard mil jon t uhat sada kümme kümnendik sajandik tuhandik miljondik miljardik triljondik kvadriljondik kvintiljondik eks a - peta - tera - giga - mega - kilo - he k to - dek a - de ts i - s enti - milli - mi k ro - nano - pik o - femto - at o - E P T G M k h da d c m n p f a MÄRKUS: ÜRO kasutab inglise keeles 10 9 = 1 miljard. Siit ka analoogia 10 -9 = 1 miljardik. 1.2.2.2 Kui ei ole teisiti öeldud, tähendab märk % ADR-is : a) tahkete ainete ja vedelike segude ning ka lahuste ja tahkete ainete vesilahuste puhul nende põhiosa osatähtsust segu, lahuse või vesilahuse kogumassis; b) rõhu all täidetud surugaasi segude puhul nende mahu osatähtsust gaasisegu kogumahus või massi järgi täidetud surugaasi segude puhul nende massi osatähtsust segu kogumassis ; c) veeldatud või lahustatud gaaside segude puhul nende osatähtsust segu kogumassis. 1.2.2.3 Anumate kõikide rõhkude puhul (nagu katserõhk, siserõhk , kaitseklapi avamise rõhk) on alati näidatud ülerõhk (atmosfäärirõhku ületav rõhk), kuid ainete aururõhk on alati väljendatud absoluutrõhuna. 1.2.2.4 Kui ADR näitab anuma täiteastet, siis on see alati antud aine temperatuuril 15 ºC, kui ei ole näidatud muud temperatuuri. 1.2.3 Lühendite loetelu ADR - is kasutatakse lühendeid, akronüüme ja regulatiivsete tekstide lühendatud tähiseid, mille tähendused on järgnevad . A ADN * on ohtlike kaupade rahvusvahelist siseveetransporti käsitlev Euroopa kokkulepe ; ASTM (ingl k American Society for Testing and Materials ) on USA Materjalide Katsetamise Ühing (ASTM International, 100 Barr Harbor Drive, PO Box C700, West Conshohocken, PA, 19428-2959, Ameerika Ühendriigid) www.astm.org ; C CGA (ingl k Compressed Gas Association ) on Surugaasi Ühing (CGA, 8484 Westpark Drive, Suite 220, McLean, Virginia 22102, Ameerika Ühendriigid) , ww.cganet.com ; CIM ** (ingl k Uniform Rules Concerning the Contract of International Carriage of Goods by Rail ) tähendab kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtseid eeskirju (rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (COTIF) B lisa) muudetud redaktsioonis ; CMR *** (ingl k Convention on the Contract of International Carriage of Goods by Road ) on kaupade rahvusvahelise autoveolepingu konventsioon (Genf, 19. mai 1956) muudetud kujul ; CNG (ingl k Compressed Natural Gas ) tähendab surugaasi (vt 1.2.1); CSC (ingl k International Convention for Safe Containers ) on rahvusvaheline ohutute konteinerite konventsioon (Genf, 1972), muudetud ja välja antud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt Londonis ; CSI (ingl k criticality safety index ) tähendab ohupiiri indeksit (vt 1.2.1); E EIGA (ingl k European Industrial Gas Association ) tähendab Euroopa Tööstusgaasi Assotsiatsiooni (30 Avenue de l'Astronomie , 1210 Brüssel, Belgia), www.eiga.eu; EN (standard) tähendab Euroopa standardit, mille on avaldanud Euroopa Standardikomitee (CEN) (CEN, Avenue Marnix 17, B-1000 Brüssel , Belgia ) , www.cen.eu ; F FRP (ingl k fibre-reinforced plastics ) tähendab fiibersarrustatud plasti (vt 1.2.1); G GHS (ingl k Globally Harmonized System of Classification and Labelling of Chemicals ) tähendab kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalselt harmoneeritud süsteemi (vt 1.2.1); I IAEA on Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (ingl k International Atomic Energy Agency ) (IAEA, P.O. Box 100, A-1400 Viin , Austria ) , www.iaea.org ; IBC (ingl k intermediate bulk container ) on puistveose vahekonteiner (vt 1.2.1); ICAO on Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ingl k International Civil Aviation Organization ) (ICAO, 999 University Street, Montreal, Quebec H3C 5H7, Kanada) , www.icao.org ; IMDG , vt IMDG koodeks jaos 1.2.1; IMO on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (ingl k International Maritime Organization ) (IMO, 4 Albert Embankment , London SE1 7SR, Ühendkuningriik ) , www.imo.org; ISO (standard) on rahvusvaheline standard, mille on avaldanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) (ISO , 1, rue de Varembe , 1204 Genf 20 , Šveits ) , www.iso.org ; L LNG (ingl k liquefied natural gas ) tähendab veeldatud maagaasi (vt 1.2.1); LPG (ingl k liquefied petroleum gas ) tähendab veeldatud naftagaasi (vt 1.2.1); LSA (materjal) (ingl k low specific activity ) tähendab madala eriaktiivsusega materjali (vt 2.2.7.1.3); M MEGC (ingl k multiple -element gas container ) tähendab mitmeelemendilist gaasikonteinerit (vt 1.2.1) ; MEMU (ingl k mobile explosives manufacturing unit ) tähendab mobiil set lõhkeainete tootmisüksus t (vt 1.2.1) ; N N.O.S. (ingl k not otherwise specified ) tähendab „kui pole teisiti sätestatud” kirjet (vt 1.2.1); R RID on o htlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo määrus (ingl k Regulations concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Rail ) (rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) C lisa) ; S SADT (ingl k self-accelerating decomposition temperature ) tähendab isekiireneva lagunemise temperatuuri (vt 1.2.1); SAPT (ingl k self-accelerating polymerization temperature ) tähendab isekiireneva polümerisatsiooni temperatuuri (vt 1.2.1); SCO (ingl k surface contaminated object ) tähendab saastunud pinnaga eset (vt 2.2.7.1.3); T TI (ingl k transport index ) tähendab veoindeksit (vt 1.2.1); U UIC † (ingl k International Union of Railways ) on Rahvusvaheline Raudteeliit (UIC, 16 Rue Jean Rey , 75015 Pariis, Prantsusmaa), www.uic.org; UNECE (ingl k United Nations Economic Commission for Europe ) on ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE, Palais des Nations , 8-14 avenue de la Paix , 1211 Genf 10, Šveits), www.unece.org . * ADN vastab prantsuskeelsele terminile „ Accord européen relatif au transport international des marchandises dangereuses par voies de navigation intérieures “. ** CIM vastab prantsuskeelsele terminile „ Contrat de transport international ferroviaire de marchandises “. *** CMR vastab prantsuskeelsele terminile „Convention relative au contrat de transport international de marchandises par route “ . † UIC vastab prantsuskeelsele terminile „ Union internationale des chemins de fer “. PEATÜKK 1.3 OHTLIKE VEOSTE VEOGA SEOTUD ISIKUTE VÄLJAÕPE 1.3.1 Reguleerimisala ja kohaldatavus Isikud, kes on peatükis 1.4 toodud osalejate poolt tööle võetud, ning kelle kohustuste hulka kuulub ohtlike ainete vedu, peavad saama nende vastutusele ja kohustustele vastava ohtlike ainete veo nõudeid käsitleva väljaõppe. Töötajad peavad enne kohustusi täitma hakkamist läbima jao 1.3.2 kohase väljaõppe ja tohivad täita ülesandeid, mille puhul nõutavat väljaõpet nad ei ole veel läbinud , vaid väljaõppe saanud isiku otsese järelevalve all. Samuti tuleb käsitleda koolitusnõudeid, mis puudutavad peatükis 1.10 käsitletud ohtlike veoste turvamist MÄRKUS 1: ohutusnõu staja väljaõppe kohta vt käesoleva jao asemel jagu 1.8.3. MÄRKUS 2: sõiduki meeskonna v äljaõppe kohta vt käesoleva jao asemel peatükki 8.2 . MÄRKUS 3: klassi 7 veoste alase väljaõppe kohta vt ka alajagu 1.7.2.5 . 1.3.2 Väljaõppe sisu Väljaõpe peab olema asjaomase isiku vastutusele ja kohustustele vastavas järgmises vormis. 1.3.2.1 Üldkohustuslikud teadmised Personal peab olema tuttav ohtlike ainete vedu puudutavate üldiste nõuetega. 1.3.2.2 Spetsiifilised teadmised Personal peab saama ohtlike ainete veo eeskirju puudutava väljaõppe, mis vastab otseselt tema kohustustele ja vastutusele. Kui ohtlike ainete vedu hõlmab multimodaalset transporti, peab personal tundma teisi transpordiviise puudutavad nõuded. 1.3.2.3 Ohutusalane väljaõpe Vastavalt vigastuse riski astmele või ohule , mis tekib ohtlike ainete veoga , kaasa arvatud peale- ja mahalaadimine, seotud õnnetusel, peab personal saama väljaõppe, mis hõlmab ohtlike ainetega seotud ohte ja riske. Väljaõppe eesmärk peab olema personalile nende ainete ohutu käsitlemise ja hädaolukorras tegutsemise protseduuride õpetamine. 1.3.2.4 Lisaks väljaõppele tuleb korrapäraselt läbi viia täiendusõpet, et arvesse võtta eeskirjade muudatusi. 1.3.3 Dokumenteerimine Käesoleva peatüki kohaselt läbitud väljaõp et puudutavaid dokumente peab pidama tööandja, kes esitab need taotluse korral töötajale või pädevale asutusele. Tööandja peab dokumente säilitama pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul. Väljaõp et puudutavaid dokumente tuleb kontrolli da enne uue töö alustamist . PEATÜKK 1.4 VEOS OSALEJATE OHUTUSALASED KOHUSTUSED 1.4.1 Üldised ohutusmeetmed 1.4.1.1 Ohtlike kaupade veos osalejad peavad rakendama vajalikke meetmeid vastavalt arvatavatele ohtudele ja nende ulatusele, et vältida kahjustusi ning vigastusi ning vähendada vajaduse korral nende mõju miinimumini. Nad peavad igal juhtumil lähtuma vastavatest ADR-i nõuetest. 1.4.1.2 Kui ilmneb otsene oht ühiskondlikule julgeolekule, peavad osalejad sellest otsekohe teatama hädaabiteenistustele ja andma neile tegevuseks vajalikku informatsiooni. 1.4.1.3 ADR võib kindlaks määrata teatud kohustusi eri osalejatele. Kui kokkuleppe osaline leiab, et see ei suurenda riski, võib ta oma siseriiklikes õigusaktides teatud osalejate kohustused üle anda mõnele teisele osalejale tingimusel, et jagudes 1.4.2 ja 1.4.3 toodud kohustused on täidetud. Kokkuleppeosaline peab n endest mööndustest teavitam a Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaati , kes edastab selle informatsiooni teistele kokkuleppeosalistele . Jagude 1.2.1, 1.4.2 ja 1.4.3 nõuded, mis puudutavad osalejate mõistet ja nende vastavaid kohustusi, ei mõjuta õiguslike tagajärgedega (kriminaalvastutus, vastutus jne) seotud siseriiklikke õigusnorme , lähtuvalt faktist, et asjaomane osaleja on näiteks juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, tööandja või töövõtja . 1.4.2 Peamiste osalejate kohustused MÄRKUS 1: s ama ettevõte võib täita mitme sellise osaleja rolli, kellele on käesolevas jaos määratud ohutusalasei d kohustus i . Samuti võib ühe osaleja tegevust teostada ja vastavaid ohutusalaseid kohustusi täita mitu ettevõtet. MÄRKUS 2: radioaktiivse materjali kohta vt ka jagu 1.7.6 . 1.4.2.1 Kaubasaatja 1.4.2.1.1 Ohtlike veoste kaubasaatja peab veoks üle andma ainult kaubasaadetisi, mis vastavad ADR-i nõuetele. Jao 1.4.1 kontekstis peab ta eelkõige: a) kindlustama, et ohtlikud veosed on liigitatud ja lubatud sõiduks ADR-i kohaselt; b) varustama vedajat taasesitamist võimaldavas vormis informatsiooni ning andmetega ja vajaduse korral nõutud veo- ja lisadokumentidega (load, kinnitused, t eatised , tunnistused jne), võttes arvesse eriti peatüki 5.4 nõudeid ja 3. osas toodud tabeleid; c) kasutama ainult nende ainete veoks kinnitatud ning sobivaid pakendeid, suurpakend eid, puist veose vahekonteinereid (IBC) ja paake (paaksõidukid, kergpaagid , anumakogumiga sõidukid, MEGC-d, teisaldatavad paagi d ja paakkonteinerid), millel on ADR-is ette nähtud tähistus ; d) arvesta ma läheta mis nõuete ja ekspedeerimise piirangutega ; e) kindlustama, et isegi tühjad, puhastamata ja degaseerimata paagid (paaksõidukid, kergpaagid , anumakogumiga sõidukid, MEGC-d, teisaldatavad paagid ja paakkonteinerid) või tühjad, puhastamata sõidukid ja mahtkonteinerid on vastavalt ohumärgistega varustatud, märgistatud ja tähistatud peatüki 5.3 kohaselt ning et tühjad, puhastamata paagid on suletud ja neil on samasugune lekkimiskindlus, mis oleks neil täidetuna . 1.4.2.1.2 Kui kaubasaatja kasutab teise osaleja ( pakkija , laadija, täitja jne) teenuseid, peab ta rakendama sobivaid meetmeid, et kindlustada kauba saadetise vastavus ADR-i nõuetele. Ta võib siiski alajao 1.4.2.1.1 punktides a, b, c ja e toodud juhtudel lähtuda informatsioonist ning andmetest, mida talle on andnud teised osalejad. 1.4.2.1.3 Kui kaubasaatja tegutseb kolmanda osapoole huvides, peab see kaubasaatjat kirjalikult informeerima, et tegu on ohtlike veostega ning andma talle kogu informatsiooni ja dokumendid, mida tal on vaja oma kohustuste täitmiseks. 1.4.2.2 Vedaja 1.4.2.2.1 Jao 1.4.1 kontekstis peab ta vajaduse korral eelkõige: a) veenduma, et veetavad ohtlikud veosed on ADR-i kohaselt veoks lubatud; b) veenduma, et kaubasaatja on enne vedu esitanud veetava ohtliku veose kohta kogu ADR-iga ettenähtud informatsiooni, et ettenähtud dokumentatsioon on veoüksusele kaasa antud või juhul, kui paberdokumentide asemel kasutatakse elektroonilist andmetöötlust või elektroonilist andmevahetust, et andmed on veo ajal kättesaadavad vähemalt samaväärselt, kui paberdokumentide puhul ; c) veenduma visuaalselt, et sõidukitel ja veostel poleks ilmseid defekte, lekkeid ega pragusid, et ei puuduks seadmeid ega varustust jne; d) veenduma, et paaksõidukite, anumakogumiga sõidukite, kergpaakide , teisaldatavate paakide, paakkonteinerite ja MEGC-de järgmise ks ülevaatuseks määratud kuupäev poleks möödunud; MÄRKUS: paake, anumakogumiga sõidukeid ja MEGC- sid võib aga veda da ka pärast kõnealuse tähtaja möödumist alajagudes 4.1.6.10 (anumakogumiga sõidukite ja MEGC-de puhul, mis sisaldavad elementidena surveanumaid), 4.2.4.4, 4.3.2.3.7, 4.3.2.4.4, 6.7.2.19.6, 6.7.3.15.6 või 6.7.4.14.6 sätestatud tingimustel. e) veenduma, et sõidukid poleks ülekoormatud; f) veendum a, et peatükis 5.3 sõidukitele ettenähtud tahvel märgised , tähised ja oranži värvi tahvlid on paigaldatud ; g) veenduma, et ADR-iga sätestatud kaubaveoüksuse , sõiduki meeskonnaliikmete ja teatud klasside varustus on kaubaveoüksuses olemas. Vajaduse korral tuleb seda teha veo- ja lisadokumentide alusel, sõiduki või konteineri ja vaj a duse korral ka veose visuaalse ülevaatuse teel. 1.4.2.2.2 Vedaja võib siiski alajao 1.4.2.2.1 punktides a, b, e ja f toodud juhtudel lähtuda informatsioonist ja andmetest, mida talle on andnud teised osalejad. Alajao 1.4.2.2.1 punkti c puhul võib ta lähtuda jao 5.4.2 kohases konteineri/sõiduki pakkimise sertifikaadis toodust. 1.4.2.2.3 Kui vedaja märkab ADR-i nõuete rikkumist, siis ei tohi ta vastavalt alajaole 1.4.2.2.1 saadetist ära saata, kuni rikkumine on kõrvaldatud. 1.4.2.2.4 Kui reisi jooksul avastatakse rikkumine, mis võib vedu ohustada, tuleb kaubasaadetis niipea kui võimalik peata d a, pidades silmas liiklusohutuse, kaubasaadetise ohutu liikumatuse tagamise ja ühiskondliku ohutuse nõudeid. Vedu võib jätkata alles pärast seda, kui kaubasaadetis vastab kehtivatele eeskirjadele. Ülejäänud teekonda kureeriv asjaomane pädev asutus võib anda loa veo jätkamiseks. Juhul kui kaubasaadetise nõuetele vastavust ei saavutata ega saada luba veo jätkamiseks, peab pädev asutus andma vedajale vajalikku haldus abi. Sama kehtib juhul, kui vedaja informeerib seda pädevat asutust, et kaubasaatja ei teatanud talle veetavate veoste ohtlik kuses t ja et ta soovib veolepingust tulenevalt seaduslikult veose maha laadida, hävitada või ohutuks muuta. 1.4.2.2.5 (Reserve eritud ) 1.4.2.2.6 Vedaja peab varustama sõiduki meeskonna ADR-is ettenähtud kirjalike juhistega. 1.4.2.3 Kaubasaaja 1.4.2.3.1 Kaubasaaja ei tohi keelduda kauba vastuvõtmisest ilma mõjuvate põhjusteta ning ta peab pärast kauba mahalaadimist veenduma , et seda puudutavad ADR-i nõuded on täidetud. 1.4.2.3.2 Kui konteineri sellisel kontrollil ilmneb ADR-i nõuete rikkumine, tagastab kaubasaaja konteineri vedajale alles pärast rikkumise kõrvaldamist. 1.4.2.3.3 Kui kaubasaaja kasutab teiste osal ejate teenuseid (mahalaadimine, puhastamine, saastusest puhastamine jne ), peab ta rakendama asjakohaseid meetmeid, et kindlustada ADR-i alajagude 1.4.2.3.1 ja 1.4.2.3.2 nõuete täitmine. 1.4.3 Teiste osalejate kohustused Teiste osalejate ning nende kohustuste mittetäielik loend on toodud alljärgnevalt. Teiste osalejate kohustused tulenevad eeltoodud jaost 1.4.1, kui nad teavad või oleksid pidanud teadma, et nende kohustuste t äitmine on ADR-ile vastava veo üks osa. 1.4.3.1 Laadija 1.4.3.1.1 Jao 1.4.1 kontekstis on laadijal eelkõige järgmised kohustused: a) ta peab ohtlikud veosed vedajale üle andma ainult juhul, kui need on saanud ADR-iga kooskõlas oleva veoloa ; b) ta peab pakitud ohtlike veoste või tühjade, puhastamata pakendite veoks üleandmisel kontrollima, et pakendid oleksid kahjustamata. Ta ei tohi kuni kahjustuse parandamiseni üle anda saadetist, mille pakend on kahjustatud, eriti kui see ei ole lekkekindel ja kui sellel on ohtlike ainete lekkeid või võimalus nende ainete lekkeks; see kohustus kehtib ka tühjade, puhastamata pakendite kohta; c) ta peab kinni pidama laadimist ning käitlemist puudutavatest erieeskirjadest; d) ta peab pärast ohtlike veoste konteinerisse laadimist järgima tahvelmärgistega, tähistega ja oranži värvi tahvlitega tähistamise nõudeid peatükist 5.3 ; e) ta peab saadetiste laadimisel kinni pidama koospakkimist käsitlevatest keeldudest, võttes arvesse juba sõidukisse või suurkonteinerisse laaditud ohtlikke veoseid ning nõudeid , mis käsitlevad toiduainete, teiste tarbeveoste või loomatoidu eraldamist. 1.4.3.1.2 Laadija võib siiski alajao 1.4.3.1.1 punktides a, d ja e toodud juhtudel lähtuda informatsioonist ning andmetest, mida talle on andnud teised osalejad. 1.4.3.2 Pakkija Jao 1.4.1 kontekstis peab pakkija järgima eelkõige: a) pakkimise või koospakkimise tingimusi käsitlevaid ettekirjutusi; b) saadetiste tähistamist ja ohumärgistega varustamist käsitlevaid ettekirjutusi, kui ta valmistab saadetisi ette veoks. 1.4.3.3 Täitja Jao 1.4.1 kontekstis on täitjal eelkõige järgmised kohustused: a) ta peab enne paakide täitmist veenduma, et nii paagid kui ka nende seadmed oleksid tehniliselt rahuldavas korras; b) ta peab veenduma, et paaksõidukite, anumakogumiga sõidukite, kergpaakide , teisaldatavate paakide, paakkonteinerite ja MEGC-de järgmiseks ülevaatuseks määratud kuupäevad poleks möödunud; c) ta võib täita paake ainult nende ohtlike ainetega, mida on nendes paakides lubatud vedada; d) ta peab paakide täitmisel järgima kõrvutiasetsevates anumates olevaid ohtlikke aineid puudutavaid nõudeid; e) ta peab paakide täitmisel jälgima täitmiseks kasutatavat ainet puudutavat täiteastet või lubatavat täitemassi mahu liitri kohta; f) ta peab pärast paagi täitmist kontrollima sulg urite suletust ja lekete puudumist ; g) ta peab kindlustama, et täitmiseks kasutatava ohtliku aine jääke ei jääks tema poolt täidetava paagi väliskestale ; h) ta peab ohtlike veoste veoks ettevalmistamisel kinnitama peatükis 5.3 ettenähtud tahvelmärgised, tähised ja oranži värvi tahvlid ning sildid pa akidele, sõidukitele ning puist veo se konteineritele; i) ( reserveeritud ) ; j) sõidukite või konteinerite täitmisel ohtlike puisteveostega peab ta veenduma, et oleksid täidetud peatüki 7.3 asjakohased sätted. 1.4.3.4 Paakkonteineri / teisaldatava paagi operaator Jao 1.4.1 kontekstis peab paakkonteineri või teisaldatava paagi operaator eelkõige: a) kindlustama konstruktsiooni, varustust, ülevaatust ja katsetamist ning märgistamist käs itlevate ettekirjutuste täitmise ; b) kindlustama, et korpuste ja nende seadmete hooldust teostatakse viisil, mis tagab normaalsete töötingimuste korral paakkonteineri või teisaldatava paagi vastavuse ADR-i nõuetele kuni järgmise ülevaatuse ni ; c) laskma teostada erakorralise ülevaatuse , kui korpuse või selle seadmete ohutus võib olla kahjustatud remondi, ümberehituse või avarii tõttu. 1.4.3.5 ja 1.4.3.6 (Reserve eritud ) 1.4.3.7 Mahalaadija 1.4.3.7.1 Jao 1.4.1 kontekstis peab mahalaadija eelkõige: a) veenduma, et maha la aditakse õiged veosed, võrreldes veodokumendil toodud asjakohast informatsiooni saadetisel, konteineril, paagil, MEMU-l , MEGC-l või sõidukil toodud informatsiooniga ; b) enne mahalaadimist ja mahalaadimise ajal kontrollima, kas pakendid, paak, sõiduk või konteiner on saanud kahjustada määral, mis ohustaks mahalaadimist. Kui see on juhtunud , peab ta kindlustama , et mahalaadimist ei teostataks enne sobivate meetmete rakendamist ; c) täitma kõik asjakohase d mahalaadimis t ja teisaldamist käsitlevad nõude d ; d) kohe pärast paagi, sõiduki või konteineri mahalaadimist : i) kõrvaldama ohtlikud jäägid, mis on jäänud mahalaadimisel paagi, sõiduki või konteineri väliskestale , ning ii) tagama klappide ja kontrollavade sulgemise ; e) tagama sõidukite või konteinerite nõuetekohase puhastamise ja saastatusest puhastamise ning f) tagama, et täielikult mahalaaditud , puhastatud ja saastatusest puhastatud konteinerid ei kannaks enam peatüki 5.3 kohaseid tahvelmärgiseid , tähiseid ja oranži värvi tahvleid . 1.4.3.7.2 Kui mahalaadija kasutab teiste osa lejate teenuseid (puhastamine, saastusest puhastami ne jne), peab ta rakendama asjakohaseid meetmeid, et kindlustada ADR-i nõuete täitmine. PEATÜKK 1.5 MÖÖNDUSED 1.5.1 Ajutised mööndused 1.5.1.1 Vastavalt ADR-i artikli 4 lõikele 3 võivad kokkuleppe osaliste pädevad asutused omavahel otse kokku leppida teatava veo lubamises oma territooriumil ADR-i nõuete ajutiste möönduste alusel tingimusel , et see ei vähenda ohutust. Pädev asutus, kes ajutise möönduse algatas, peab sellest teatama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaadile, kes omakorda teeb selle teatavaks teistele kokkuleppe osalistele 1 . MÄRKUS: Jao 1.7.4 kohane „erikord” ei ole käesoleva jao kohaselt ajutine mööndus. 1.5.1.2 Ajutise möönduse kestus ei või olla pikem kui viis aastat alates selle kehtimise alguse kuupäevast. Ajutine mööndus lõpeb automaatselt kuupäevast, millal hakkab kehtima vastav ADR-i muudatus. 1.5.1.3 Ajutiste möönduste alusel toimuv transport on transport ADR mõistes. 1.5.2 (Reserve eritud ) PEATÜKK 1.6 ÜLEMINEKUMEETMED 1.6.1 Üldist 1.6.1.1 Juhul, kui ei ole sätestatud teisiti , võib ADR-i aineid ja esemeid vedada 31. detsembrini 202 2 kehtivate ADR-i nõuete kohaselt kuni 30. juunini 202 3 . 1.6.1.2 ( Kustutatud ) 1.6.1.3 Klassi 1 aineid ja esemeid , mis kuuluvad kokkuleppe osalise relvajõududele ja olid pakitud enne 1. jaanuari 1990 vastavalt sel ajal kehtinud ADR-i nõuetele, võib vedada pärast 31. detsembrit 1989 tingimusel, et nende pakendid on terved ja nad on deklareeritud veodokumendis enne 1. jaanuari 1990 pakitud sõjaliste veostena. Järgida tuleb ka teisi 1. jaanuarist 1990 sellele klassile kehtestatud nõudeid . 1.6.1.4 Klassi 1 aineid ja esemeid , mis on pakitud 1990. aasta 1. jaanuari ning 1996. aasta 31. detsembri vahelisel ajal vastavalt sel ajal kehtinud ADR-i nõuetele, võib vedada pärast 31. detsembrit 1996 tingimusel, et nende pakendid on terved ja nad on deklareeritud veodokumendis 1990. aasta 1. jaanuari ja 1996. aasta 31. detsembri vahelisel ajal pakitud klassi 1 veostena. 1.6.1.5 (Reserve eritud ) 1.6.1.6 Enne 1. jaanuari 2003 valmistatud , kuni 30. juunini 2001 kehtinud marginaali 3612 (1) nõuetele vastavaid puistveose vahekonteinereid (IBC -d ), mis siiski ei vasta 1. juulist 2001 kehtivatele alajao 6.5.2.1.1 nõuetele tähtede, numbrite ja sümbolite kõrguse osas, võib edasi kasutada . 1.6.1.7 S uure või keskmise molekulmassiga polüetüleenist valmistatud vaatidele, kanistritele ja liitpakenditele enne 1. juulit 2005 välja antud tüübikinnitused , mis alajao 6.1.5.2.6 kohaselt kehtivad kuni 31. detsembrini 2004, kuid ei vasta alajao 4.1.1. 21 nõuetele, jäävad kehtima kuni 31. detsembrini 2009. Kõiki nende tüübikinnituste alusel toodetavaid ja tähistatavaid pakendeid võib kasutada kuni nende kasutusaja lõpuni, mi s määratakse vastavalt alajaole 4.1.1.15. 1.6.1.8 Olemasolevaid oranže tahvleid, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2004 kohaldatava alajao 5.3.2.2 nõuetele, võib edasi kasutada tingimusel, et on täidetud alajagudes 5.3. 2.2.1 ja 5.3.2.2.2 toodud nõue , et tahvel, numbrid ja tähed peavad jääma oma kohale olenemata sõiduki asendist . 1.6.1.9 ( Kustutatud ) 1.6.1.10 (Kustutatud) 1.6.1.11 S uure või keskmise molekulmassiga polüetüleenist valmistatud vaatidele, kanistritele ja liitpakenditele ning suure molekulmassiga polüetüleenist valmistatud IBC- dele enne 1. juulit 2007 välja antud tüübikinnitused , mis alajao 6.1.6.1 punk ti a kohaselt kehtivad kuni 31. detsembrini 2006, kuid ei vasta alates 1. jaanuarist 2007 kehtiva alajao 6.1.6.1 punkti a nõuetele, jäävad kehtima. 1.6.1.12 ja 1.6.1.13 ( Kustutatud ) 1.6.1.14 E nne 1. jaanuari 2011 toodetud IBC- sid , mis vastavad konstruktsioonitüübile, mis ei ole läbinud alajao 6.5.6.13 kohast vibratsioonikatset või mis ei pidanud kukkumiskatse läbiviimise ajal vastama alajao 6.5.6.9.5 punkti d kriteeriumidele , võib edasi kasutada . 1.6.1.15 Enne 1. jaanuari 2011 toodetud, taastoodetud või remonditud IBC- sid ei tule alajao 6.5.2.2.2 kohase suurima lubatud virnastamiskoormusega märgista d a. Kõnealuseid IBC- sid , millel puudub alajao 6.5.2.2.2 kohane märgistus, võib kasutada ka pärast 31. detsembrit 2010, kuid need tuleb märgistada alajao 6.5.2.2.2 kohaselt, kui need pärast kõnealust kuupäeva taastoodetakse või remonditakse. Jätkuvalt võib kasutada pärast 1. jaanuari 2011 ja enne 31. detsembrit 2016 toodetud, taastoodetud või remonditud IBC- sid , millel on märgistatud suurim lubatud virnastamiskoormus vastavalt alajaole 6.5.2.2.2, mis kehtib kuni 31. detsembrini 2014. 1.6.1.16 – 1 .6.1.20 (Kustutatud) 1.6.1.21 (Kustutatud) 1.6.1.22 (Kustutatud) 1.6.1.23 Enne 1. juulit 2011 konstrueeritud, kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud alajao 8.1.4.3 nõuetele vastavaid tulekustuteid võib edasi kasutada. 1.6.1.24 (Kustutatud) 1.6.1.25 (Kustutatud) 1.6.1.26 Enne 1. jaanuari 2014 toodetud või taastoodetud suurpakendeid, mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2013 kehtivatele alajao 6.6.3.1. nõuetele seoses tähtede, numbrite ja sümbolite kõrgusega, võib edasi kasutada. Enne 1. jaanuari 2015 toodetud või taastoodetud suurpakenditele ei tule kanda alajao 6.6.3.3 kohast maksimaalse lubatava virnastamiskoormuse tähist . Suurpakendeid, mi da ei ole alajao 6.6.3.3 kohaselt tähistatud , võib pärast 31. detsembrit 2014 edasi kasutada, kuid kui need pärast seda kuupäeva taastoodetakse, tuleb need alajao 6.6.3.3 kohaselt tähistada . Jätkuvalt võib kasutada pärast 1. jaanuari 2011 ja enne 31. detsembrit 2016 toodetud või taastoodetud suurpakendeid, millel on märgistatud suurim lubatud virnastamiskoormus vastavalt alajaole 6.6.3.3, mis kehtib kuni 31. detsembrini 2014. 1.6.1.27 ÜRO nr 1202, 1203, 1223, 1268, 18 6 3 ja 3475 alla kuuluvaid vedelkütuseid sisaldavate seadmete või masinate lahutamatuks osaks olevaid mahuteid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2013 ega vasta alates 1. jaanuarist 2013 kehtivatele peatüki 3.3 erisätte 363 punkti a nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.1.28 (Kustutatud) 1.6.1.29 Jätkuvalt võib vedada liitiumelemente ja -akusid, mis on toodetud vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” ajajaos 38.3 nõutud tüübile (3. redaktsioon, 1. muudatus) või mis tahes järgnevale redaktsioonile või muudatusele, mis on tüübikatsetuse päeval kehtiv, kui ADR ei sätesta teisiti. Jätkuvalt võib vedada enne 1. juulit 2003 toodetud liitiumelemente ja -akusid, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” 3. redaktsiooni nõuetele tingimusel, et kõik ülejäänud kohalduvad nõuded on täidetud. 1.6.1.30 (Kustutatud) 1.6.1.31 (Kustutatud) 1.6.1.32 (Kustutatud) 1.6.1.33 ÜRO numbriga 3499 kaksikkihiga elektrikondensaatoritel, mis on toodetud enne 1. jaanuari 2014, ei pea olema tähistatud energiasalvestusvõime Wh -des, nagu nõutakse peatüki 3.3 erisätte 361 punktis e. 1.6.1.34 ÜRO numbriga 3508 asümmeetrilistel kondensaatoritel, mis on toodetud enne 1. jaanuari 2016, ei pea olema tähistatud energiasalvestusvõime Wh -des, nagu nõutakse peatüki 3.3 erisätte 372 punktis c. 1.6.1.35 (Kustutatud) 1.6.1.36 (Kustutatud) 1.6.1.37 (Reserveeritud) 1.6.1.3 8 Lepinguosalised riigid võivad kuni 31. detsembrini 2018 väljastada ohtlike veoste ohutusnõuniku koolitustunnistusi, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2016 kohalduvale mudelile ning mitte alates 1. jaanuarist 2017 kohalduvatele alajao 1.8.3.18 nõuetele. Neid tunnistusi võib kasutada kuni nende viieaastase kehtivuse lõpuni. 1.6.1.3 9 – 1.6.1.4 2 (Kustutatud) 1.6.1.43 Enne 1. juulit 2017 registreeritud või kasutusele võetud sõidukeid, mis on määratletud peatüki 3.3 erisätetes 388 ja 669, ja nende varustust, mis on mõeldud veo ajal kasutamiseks, ning mis vastavad kuni 31. detsembrini 2016 kohalduvate ADR -i nõuetele, kuid mis sisaldavad liitiumelemente ja -akusid, mis ei vasta alajao 2.2.9.1.7 sätetele , võib vedada peatüki 3.3 erisätte 666 nõuetele vastava lastina. 1.6.1.44 (Kustutatud) 1.6.1.45 Kokkuleppeosalised võivad kuni 31. detsembrini 2020 väljastada kuni 31. detsembrini 2018 kohalduvale mudelile vastavaid ohtlike veoste veo ohutusnõustaja koolitustunnistusi alajao 1.8.3.18 kohaste 1. jaanuarist 2019 kohalduva tele nõuetele vastavate tunnistuste asemel. T unnistusi võib kasutada nende viieaastase kehtivusaja lõpuni. 1.6.1.46 ja 1.6.1.47 (Kustutatud) 1.6.1.48 T eatud ohtlikke veoseid vedavatele sõidukitele e nne 1. juulit 2021 välja antud kinnitussertifikaate, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2020 kehtivale alajao 9.1.3.5 mudelile, võib edasi kasutada. 1.6.1.49 Kuni 31. detsembrini 2022 kohalduvat joonise 5.2.1.9.2 tähist võib peale kanda kuni 31. detsembrini 2026. 1.6.1.50 Esemetel, mis vastavad alajao 2.2.1.4 sõnastiku s kirjeldatud mõiste „DETONAATORID, ELEKTRILISED“ määratlusele ja millele määratakse ÜRO numbrid 0511, 0512 ja 0513, võib edasi kasutada kirjet „DETONAATORID; ELEKTRILISED“ (ÜRO nr 0030, 0255 ja 0456) kuni 30. juunini 2025. 1.6.1.51 Adhesiive , värve ja värvidega seotud materjale, trükivärve ja trükivärvi aineid ja vaigu lahuseid, millele on määratud ÜRO nr 3082 keskkonnaohtlikud vedelad ained, n.o.s ., III pakendigrupp alajao 2.2.9.2.10.6 kohaselt, sest sisaldavad alajao 2.2.9.1.10.5 1 kohaselt 0,025 % või rohkem järgmisi aineid eraldi või nende kombinatsiooni: 4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-oon (DCOIT); oktilinoon (OIT); ja tsinkpüritioon ( ZnPT ); võib vedada kuni 30. juunini 2025 terasest, alumiiniumist, muudest metallidest või plastist pakendites, mis ei vasta alajao 4.1.1.3 nõuetele, kui neid veetakse kogustes 30 liitrit või vähem pakendi kohta järgmiselt: (a) alustele laotuna, aluskastides või moodulite laadimisseadmetel, nt üksikud pakendid, mis on asetatud või virnastatud ning alusele kinnitatud sidumise, termokahaneva või veniva kile või muu sobiva vahendiga; või (b) kombineeritud pakendite sisepakenditena , mille maksimaalne puhasmass on 40 kg. 1.6.1.52 Kuni 31. detsembrini 2020 kehtivate alajao 6.5.2.2.4 nõuete kohaselt enne 1. juulit 2021 toodetud liit-IBC-de siseanumaid , mis ei vasta alajao 6.5.2.2.4 nõuetele siseanumate märgistuse kohta, mis ei ole ülevaatuseks ligipääsetavad väliskorpuse konstruktsiooni tõttu 1. jaanuarist 2021 kehtivate nõuete tõttu, võib edasi vedada kuni alajaos 4.1.1.15 määratud perioodi lõpuni. 1.6.1.53 1. klassi kõrge riskiastmega ohtlike veoste vedamisel pakendis veoüksuses kogustes, mis ei ületa alajaos 1.1.3.6.3 sätestatut ja mida kuni 31. detsembrini 2022 kehtiva alajao 1.1 .3.6 esimese taande kohaselt võib vedada ilma peatüki 1.10 nõudeid kohaldamata, võib edasi vedada ilma peatüki 1.10 nõudeid kohaldamata kuni 31. detsembrini 2024. 1.6.2 Klassi 2 ainete surveanumad ja anumad 1.6.2.1 Enne 1. jaanuari 1997 ehitatud anumaid , mis ei vasta 1. jaanuari 1997 ADR-i nõuetele, kuid mille vedu oli lubatud kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud ADR-i nõuete kohaselt, võib pärast seda kuupäeva vedada, kui pakkimiseeskirjade P200 ja P203 korralise katsetamise nõuded on täidetud. 1.6.2.2 (Kustutatud) 1.6.2.3 Enne 1. jaanuari 2003 ehitatud, klassi 2 ainete vedamiseks ette nähtud anumad võivad pärast 1. jaanuari 2003 kanda kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud nõuetele vastavaid tähistusi . 1.6.2.4 Endiselt võib kasutada surveanumaid, mis on konstrueeritud ja ehitatud vastavalt tehnilistele eeskirjadele, mida jao 6. 2 .5 kohaselt enam ei tunnustata. 1.6.2.5 Surveanumaid ja nende sulgureid , mis on konstrueeritud ja ehitatud vastavalt ehitamise ajal kehtinud standarditele (vt jagu 6.2.4) vastavalt sel ajal kehtinud ADR-i sätetele, võib endiselt kasutada, kui seda ei piira spetsiaalne üleminekusäte . 1.6.2.6 Surveanumaid, mis on mõeldud ainete jaoks, mis ei kuulu klassi 2, ja mis on ehitatud enne 1. juulit 2009 vastavalt 31. detsembrini 2008 kehtinud alajao 4.1.4.4 nõuetele, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2009 kohaldatava alajao 4.1.3.6 nõuetele, võib jätkuvalt kasutada tingimusel, et kuni 31. detsembrini 2008 kehtivad alajao 4.1.4.4 nõuded on täidetud. 1.6.2.7 ja 1.6.2.8 (Kustutatud) 1.6.2.9 ADR-i kokkuleppeosalised võivad enne 1. jaanuari 2015 ehitatud balloonide suhtes kohaldada kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 punkti 10 pakkimise erisätet v . 1.6.2.10 ÜRO nr 1011, 1075, 1965, 1969 või 1978 gaaside veoks ette nähtud taastäidetavaid keevitatud terasballoone, millele veoriigi (-riikide) pädev asutus on määranud korralise ülevaatuse intervalliks 15 aastat vastavalt 31. detsembrini 2010 kehtinud alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 punkti 10 pakkimise erisättele v , võib jätkuvalt korraliselt üle vaadata nende sätete kohaselt. 1.6.2.11 E nne 1. jaanuari 2013 ehitatud ja veoks ette valmistatud ühekorrapakendeid , mille nõuetele vastavuse hindamisel ei ole kohaldatud ja o 1.8.6, 1.8.7 või 1.8.8 nõudeid, võib pärast seda kuupäeva edasi vedada tingimusel, et kõik muud kehtivad ADR-i sätted on täidetud. 1.6.2.12 Kuni 31. detsembrini 2013 võib p ääste-surveanumaid ehitada ja kinnitada siseriiklike eeskirjade kohaselt. Enne 1. jaanuari 2014 siseriiklike eeskirjade kohaselt ehitatud ja kinnitatud pääste-surveanumaid võib edasi kasutada, kui selleks annavad loa pääste-surveanumate kasutamise riikide pädevad asutused . 1.6.2.13 Enne 1. juulit 2013 toodetud balloonikogumeid, mis ei ole märgistatud vastavalt alajagudele 6.2.3.9.7.2 ja 6.2.3.9.7.3, kohaldatavad 1. jaanuarist 2013 või 6.2.3.9.7.2, kohaldatav 1. jaanuarist 2015, võib kasutada kuni järgmise perioodilise ülevaatuseni ja katsetuseni pärast 1. juulit 2015 1.6.2.14 Enne 1. jaanuarit 2016 toodetud balloone, mis on toodetud vastavalt alajaole 6.2.3 ja transpordi ja kasutamise riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud spetsifikatsioonile, kuid mitte vastavalt standardile ISO 11513:2011 või ISO 9809-1:2010, nagu on nõutud alajaos 4.1.4.1, pakkimiseeskirjas P 208 (1), võib kasutada adsorbeerunud gaaside veoks tingimusel, et täidetakse alajao 4.1.6.1 üldisi pakkimiseeskirju. 1.6.2.15 Enne 1. juulit 2015 perioodiliselt kontrollitud balloonikogumeid, mis ei ole märgistatud vastavalt alajaole 6.2.3.9.7.3, kohaldatav 1. jaanuarist 2015, võib kasutada kuni järgmise perioodilise ülevaatuseni pärast 1. juulit 2015. 1.6.2.16 (Kustutatud) 1.6.2.17 Alajao 6.2.1.6.1 märkuse 3 nõudeid, mis kehtivad kuni 31. detsembrini 2022, võib kohaldada kuni 31. detsembrini 2024. 1.6.2.18 Enne 1. juulit 2023 toodetud suletud krüotehnilisi anumaid, millele kohaldusid kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud alajao 6.2.1.5.2 esmase ülevaatuse ja katsetamise nõuded, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2023 kohalduvatele alajao 6.2.1.5.2 esmase ülevaatuse ja katsetamise nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.2.19 Enne 1. juulit 2023 toodetud atsetüleeni balloone, mis ei ole tähistatud 1. jaanuarist 2023 kohalduva alajao 6.2.2.7.3 punktide k või l nõuetele, võib edasi kasutada kuni järgmise korralise ülevaatuse ja katsetamiseni pärast 1. juulit 2023. 1.6.2.20 Enne 1. juulit 2023 toodetud taastäidetavate surveanumate sulgureid, mis ei ole tähistatud 1. jaanuarist 2023 kohalduvate alajagude 6.2.2.11 või 6.2.3.9.8 kohaselt, võib edasi kasutada. 1.6.2.21 Kuni 31. detsembrini 2022 kehtiva alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 (12) punktis 3.4 viidatud standardit EN 14912:2005 võib edasi kasutada klappide uuendamisel või ülevaatusel kuni 31. detsembrini 2024. 1.6.2.22 Kuni 31. detsembrini 2022 kehtiva alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 (13) punktis 3.4 viidatud standardit EN 22434:2011 võib edasi kasutada klappide uuendamisel või ülevaatusel kuni 31. detsembrini 2024. 1.6.3 Püsipaagid (paaksõidukid), kergpaagid ja anumakogumiga sõidukid 1.6.3.1 Enne 1. oktoobri s t 1978 kehtima hakanud ADR-i nõudeid ehitatud püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja anumakogumiga sõidukeid võib kasutada, kui korpuse seadmestus vastab peatüki 6.8 nõuetele. Korpuse seina paksus, välja arvatud juhul, kui korpused on ette nähtud klassi 2 jahutamisega veeldatud gaaside vedamiseks, peab vastama mitte väiksemale kui 0,4 MPa (4 bar ) ( manomeetriline rõhk) arvutuslikule rõhule madalsüsinikterase puhul ja mitte väiksemale kui 200 kPa (2 bar ) ( manomeetriline rõhk) arvutuslikule rõhule alumiiniumi ja alumiiniumi sulamite puhul. Muude kui ümmarguse ristlõikega paakide puhul on arvutuste aluseks võetav diameeter võrdne sellise ringi läbimõõduga, mille pindala on võrdne paagi tegeliku ristlõikepindalaga. 1.6.3.2 Käesolevate üleminekunõuete alusel töös hoitavate püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide ja anumakogumiga sõidukite korralised ülevaatused tuleb läbi viia vastavalt alajagude 6.8.2.4 ja 6.8.3.4 nõuetele ning vastavalt eri klasside erinõuetele. Kui eelnimetatud nõuded ei näe ette kõrgemat katserõhku, piis ab alumiiniumist ja alumiiniumi sulamist k orpuste jaoks katserõhust 200 kPa (2 bar ) ( manomeetriline rõhk). 1.6.3.3 Alajagudes 1.6.3.1 ja 1.6.3.2 toodud üleminekunõuetele vastavaid püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja anumakogumiga sõidukeid võib nende jaoks lubatud ohtlike veoste veoks kasutada kuni 30. septembrini 1993. See üleminekuperiood ei kehti klassi 2 ainete veoks ette nähtud püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide ja anumakogumiga sõidukite puhul või nende püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide ja anumakogumiga sõidukite puhul, mille seina paksus ja seadmestik vastab peatüki 6.8 nõuetele. 1.6.3.4 a) Enne 1. maid 1985 ehitatud, 1. oktoobrist 1978 kuni 30. aprillini 1985 kehtinud ADR-i nõuetele vastavaid püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja anumakogumiga sõidukeid, mis ei vasta 1. maist 1985 kehtinud nõuetele, võib pärast seda kuupäeva edasi kasutada. b) Püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja anumakogumiga sõidukeid, mis on ehitatud ajavahemikul 1. maist 1985 kuni 1. jaanuarist 1988 kohaldatavate nõuete kehtivuse alguseni ning mis ei vasta neile nõuetele, kuid on ehitatud vastavalt selle kuupäevani kehtinud ADR-i nõuetele, võib pärast seda kuupäeva edasi kasutada . 1.6.3.5 Enne 1. jaanuarit 1993 ehitatud ja kuni 31. detsembrini 1992 kehtinud ADR-i nõuetele vastavaid püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja anumakogumiga sõidukeid, mis ei vasta 1. jaanuarist 1993 kehtinud nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.3.6 a) Ajavahemikul 1. jaanuar 1978 kuni 31. detsember 1984 ehitatud püsipaagid (paaksõidukid), kergpaagid ja anumakogumiga sõidukid, mida kasutatakse pärast 31. detsembrit 2004, peavad vastama 1. jaanuarist 1990 kohaldatava , korpuse paksust ja vigastuste eest kaitsmist puudutava marginaali 211 127 (5) nõuetele. b) Ajavahemikul 1. jaanuar 1985 kuni 31. detsember 1989 ehitatud püsipaagid (paaksõidukid), kergpaagid ja anumakogumiga sõidukid, mida kasutatakse pärast 31. detsembrit 2010, peavad vastama 1. jaanuarist 1990 kohaldatava , korpuse paksust ja vigastuste eest kaitsmist puudutava marginaali 211 127 (5) nõuetele. 1.6.3.7 Enne 1. jaanuari 1999 ehitatud ja kuni 31. detsembrini 1998 kehtinud nõuetele vastavaid püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja anumakogumiga sõidukeid, mis siiski ei vasta 1. jaanuarist 1999 kehtivatele nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.3.8 Kui ADR-i muudatuste tulemusena on mõne gaasi ohtliku veose tunnusnimetust muudetud, ei ole vajalik muuta nimetusi plaadil või korpusel (vt alajagu 6.8.3.5.2 või 6.8.3.5.3) tingimusel, et gaaside nimetusi püsipaakidel (paaksõidukitel), kergpaakidel ja anumakogumiga sõidukitel või plaatidel (vt alajao 6.8.3.5.6 punkt b või c) kohandatakse sellele järgneval esimesel korralisel ülevaatusel . 1.6.3.9 ja 1.6.3.10 (Reserve eritud ) 1.6.3.11 Enne 1. jaanuari 1997 ehitatud, kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud nõueteile vastavaid püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis ei vasta siiski 1. jaanuarist 1997 kehtivate marginaalidele 211 332 ja 211 333 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.3.12 (Reserve eritud ) 1.6.3.13 ( Kustutatud ) 1.6.3.14 (Reserve eritud ) 1.6.3.15 (Kustutatud) 1.6.3.16 Enne 1. jaanuari 2007 ehitatud püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide ja anumakogumiga sõidukite puhul, mis ei vasta paagi dokumentatsiooni käsitlevate ja o 4.3.2 ning alajagude 6.8.2.3, 6.8.2.4 ja 6.8.3.4 nõuetele, peab paagi dokumentatsiooni jaoks vajalike dokumentide säilitamine algama hiljemalt järgmise korralise ülevaatuse ajast pärast 30. juunit 2007 . 1.6.3.17 (Kustutatud) 1.6.3.18 Enne 1. jaanuari 2003 ehitatud, kuni 30. juunini 2001 kehtinud nõuetele vastavaid püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja anumakogumiga sõidukeid, mis siiski ei vasta 1. juulist 2001 kehtivatele nõuetele, võib edasi kasutada tingimusel, et on määratud asjakohane paagi kood . 1.6.3.19 Kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud alajao 6.8.2.1.21 nõuete kohaselt enne 1. jaanuari 2003 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis ei vasta siiski 1. jaanuarist 2003 kehtivatele nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.3.20 Kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud nõuete kohaselt enne 1. juulit 2003 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis ei vasta siiski 1. jaanuarist 2003 kehtivatele alajao 6.8.2.1.7 ning 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006 kehtinud jao 6.8.4 punkti b erisätte TE15 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.3.21 ( Kustutatud ) 1.6.3.22 kuni 1.6.3.24 (Reserve eritud ) 1.6.3.25 (Kustutatud) 1.6.3.26 Kuni 31. detsembrini 2006 kehtinud nõuete kohaselt enne 1. jaanuari 2007 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis ei vasta siiski 1. jaanuarist 2007 kehtivatele nõuetele konstruktsioonijärgse välisrõhu tähistamise kohta alajao 6.8.2.5.1 kohaselt, võib edasi kasutada. 1.6.3.27 kuni 1.6.3.29 (Reserve eritud ) 1.6.3.30 Kuni 31. detsembrini 2004 kehtinud nõuete kohaselt enne 1. juulit 2005 ehitatud vaakum-jäätmepaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis ei vasta siiski 1. jaanuarist 2005 kehtivatele alajao 6.10.3.9 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.3.31 Endiselt võib kasutada püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja anumakogumiga sõidukite elemente moodustavaid paake, mis on konstrueeritud ja ehitatud vastavalt tehnilistele eeskirjadele, mida tunnustati nende ehitamise ajal vastav alt sel ajal kohaldatava alajao 6.8.2.7 sätetele. 1.6.3.32 Endiselt võib kasutada enne 1. juulit 2007 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis vastavad kuni 31. detsembrini 2006 kehtinud nõuetele ja on varustatud pääseluugi kattekomplektiga, mis vastab kuni 31. detsembrini 2006 kohaldatud alajao 6.8.2.6 tabelis osutatud standardi EN 13317:2002 sätetele, sealhulgas kõnealuse standardi B lisa joonise ja tabeli B.2 sätetele, mis kaotasid kehtivuse 1. jaanuaril 2007, või mille materjal ei vasta jaos 5.2 esitatud standardi EN 13094:2004 nõuetele. 1.6.3.33 (Reserveeritud) 1.6.3.34 Olenemata alajao 4.3.2.2.4 sätetest võib veeldatud või jahutamisega veeldatud gaaside veoks mõeldud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis vastavad konstruktsiooni käsitlevatele kehtivatele ADR-i nõuetele, kuid mis on enne 1. juulit 2009 jagatud vaheseinte või laineplaatidega suuremateks kui 7500 liitrit mahutavateks osadeks, täita endiselt rohkem kui 20% ja vähem kui 80% nende mahust. 1.6.3.35 (Kustutatud) 1.6.3.36 Enne 1. juulit 2011 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid), mis on ette nähtud veeldatud mitte mürgiste tuleohtlike gaaside veoks ja on sisemiste sulgeventiilide asemel varustatud tagasilöögiklappidega ning ei vasta alajao 6.8.3.2.3 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.3.37 (Kustutatud) 1.6.3.38 Püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja anumakogumiga sõidukeid, mis on konstrueeritud ja ehitatud ehitamise ajal kehtinud standardite kohaselt (vt alajaod 6.8.2.6 ja 6.8.3.6) vastavalt sel ajal kehtinud ADR-i sätetele, võib e dasi kasutada, kui seda ei keela spetsiaalne üleminekumeede. 1.6.3.39 Püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis on ehitatud enne 1. juulit 2011 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud alajao 6.8.2.2.3 nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta siiski leegikustuti või tulekaitseklapi asendit puudutavatele alajao 6.8.2.2.3 kolmanda lõigu nõuetele , võib edasi kasutada. 1.6.3.40 (Kustutatud) 1.6.3.41 Enne 1. juulit 2013 ehitatud, kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud nõuetele vastava d püsipaa gid (paak sõiduk id) ja kergpaa gid , mis ei vasta siiski 1. jaanuarist 2013 kehtivatele alaja o 6.8.2.5.2 või 6.8.3.5.6 tähistamis nõuetele, võivad olla 31. detsembrini 2012 kehtinud nõuete kohaselt tähistatud järgmise korralise ülevaatuseni pärast 1. juulit 2013. 1.6.3.42 (Kustutatud) 1.6.3.43 Enne 1. jaanuari 2012 ehitatud, kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud nõuetele vastavaid püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis siiski ei vasta ala jao 6.8.2.6 nõuetele seoses standarditega EN 14432:2006 ja EN 14433:2006, võib edasi kasutada. 1.6.3.4 4 ÜRO numbrite 1202, 1203, 1223, 3475 ja ÜRO nr 1268 ja 1863 alla klassifitseeritud lennukikütuse vedamiseks mõeldud püsipaagid (paaksõidukid) ja kergpaagid , mis on varustatud riiklikele seadustele vastavalt lisa aine seadmetega ja mis on ehitatud enne 1. juulit 2015 vastavalt riiklikele nõuetele , kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2015 kohalduvale peatüki 3.3 erisättele 664 konstruktsiooni -, heakskiidu - ja katsetusnõuete osas, võib kasutada vaid kasutusriigi pädeva asutuse heakskiidu korral. 1.6.3.45 (Reserve eritud ) 1.6.3.46 Enne 1. juulit 2017 vastavalt 31. detsembrini 2016 kehtivatele nõuetele konstrueeritud püsipaake (paaksõidukeid), mis ei vasta alajaos 6.8.2.1.23 toodud nõuetele, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017, võib ka edaspidi kasutada. 1.6.3.47 Enne 1. juulit 2019 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis on varustatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud nõuetele vastava te kaitseklappidega, kuid mis siiski ei vasta alates 1. jaanuarist 2019 kehtivatele alajao 6.8. 3 . 2.9 viimase punkti konstruktsiooni või kaitse nõuetele , võib pärast 1. jaanuari 2021 edasi kasutada kuni nende järgmise korralise või vaheülevaatuseni . 1.6.3.48 Hoolimata 1. jaanuarist 2019 kohalduva jao 4.3.5 erisätte TU42 nõuetest võib kuni 31. detsembrini 2026 kasutada edasi alumiiniumisulamist korpusega püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , kaasa arvatud kaitsevoodriga paake, mida kasutati enne 1. jaanuari 2019 selliste ainete veoks, mille pH on väiksem kui 5,0 või suurem kui 8,0, kui veetakse samasuguseid aineid. 1.6.3.49 Enne 1. juulit 2019 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis on ehitatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2019 kehtiva s alajao s 6.8.2.2.10 toodud kaitsemembraani lõhkemis rõhu nõuetele , võib ka edaspidi kasutada. 1.6.3.50 Enne 1. juulit 2019 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis on ehitatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud alajao 6.8.2.2.3 nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2019 kehtiva alajao 6.8.2.2.3 viimases lõigus toodud õhutusseadme tulekaitseklapi nõuetele, võib ka edaspidi kasutada. 1.6.3.51 Enne 1. juulit 2019 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis on ehitatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2019 kehtiva alajao 6.8.2.1.23 nõuetele paagi külje ja otste üleminekuala keevisõmbluste kontrollimise kohta , võib ka edaspidi kasutada. 1.6.3.52 Enne 1. juulit 2019 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis on ehitatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2019 kehtiva alajao 6.8.2.2.1 1 nõuetele, võib ka edaspidi kasutada. 1.6.3.53 Püsipaakidele (paaksõidukitele), kergpaakidele ja anumakogumiga sõidukitele enne 1. juulit 2019 väljastatud tüübikinnitustunnistused, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud alajao 6.8.2.3.1 nõuetele, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2019 kehtiva alajao 6.8.2.3.1 nõuetele rahvusvahelises teeliikluses osalevate sõidukite tunnusmärkide 2 kohta, mis näitavad, millises riigis tüübikinnitus ja registreerimisnumber väljastati, võib ka edaspidi kasutada. 1.6.3.54 Protseduure, mida pädev asutus kasutab selliste ekspertide heakskiitmiseks, kes sooritavad tegevusi püsipaakidega (paaksõidukitega) ja kergpaakidega , mis on ette nähtud muude ainete veoks kui need, millele kohaldatakse jao 6.8.4 erisätteid TA 4 ja TT 9 ning mis vastavad kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud peatüki 6.8 nõuetele, kuid mis ei vasta järelevalveasutustele alates 1. jaanuarist 2023 kehtiva jao 1.8.6 nõuetele, võib jätkuvalt kasutada kuni 31. detsembrini 2032. MÄRKUS : Termin „ekspert“ on asendatud terminiga „järelevalveasutus“. 1.6.3.55 Tüübikinnitustunnistusi, mis on väljastatud püsipaakidele (paaksõidukitele) , mis on ette nähtud muude ainete veoks kui need, millele kohaldatakse jao 6.8.4 erisätteid TA 4 ja TT 9 ning mis on väljastatud enne 1. juulit 2023 peatüki 6.8 kohaselt, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2023 kehtiva jao 1.8.7 nõuetele, võib edasi kasutada kuni oma kehtivuse lõpuni . 1.6.3.56 Püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis on ehitatud enne 1. juulit 20 33 kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud peatüki 6.9 nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2023 kehtivatele peatüki 6.13 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.3.57 Püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis on ehitatud enne 1. jaanuarit 2024 kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2023 kehtivatele ohutusklappide paigaldamise nõuetele alajao 6.8.3.2.9 kohaselt, võib edasi kasutada. 1.6.3.58 (Reserveeritud) 1.6.3.59 Enne 1. juulit 2023 ehitatud püsipaake (paaksõidukeid) ja kergpaake , mis vastavad kuni 31 detsembrini 2022 kehtivatele nõuetele, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2023 kehtivale jao 6.8.4 punkti b erisättele TE 26, võib edasi kasutada. 1.6.3.60 Püsipaagid (paaksõidukid) ja kergpaagid , mis on juba varustatud kaitseklappidega, mis vastavad 1. jaanuarist 2023 kehtivatele alajao 6.8.3.2.9 nõuetele, ei pea olema varustatud alajao 6.8.3.2.9.6 tähistusega kuni nende järgmise vaheülevaatuse või korralise ülevaatuseni pärast 31. detsembrit 2023. 1.6.3. 61 – 1.6.3.99 (Reserveeritud) 1.6.3. 100 Fiiber-sarrustatud plastist paagid (FRP) 1.6.3.100.1 Fiiber-sarrustatud plastist paake, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002 kooskõlas enne 1. juulit 2001 kinnitatud, lisa B.1c nõuetega kooskõlas oleva tüübikinnitusega, mis kehtisid kuni 30. juunini 2001, võib kasutada kuni nende eluea lõpuni tingimusel, et kõik kuni 30. juunini 2001 kehtinud nõuded olid ja on täidetud. Kuid alates 1. juulist 2001 ei tohi anda ühtki uut tüübikinnitust 30. juunini 2001 kehtinud nõuete alusel. 1.6.3.100.2 Fiiber-sarrustatud plastist paake, mis on ehitatud enne 1. juulit 2021 kooskõlas kuni 31. detsembrini 2020 kehtivate nõuete ga , kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 või 1. jaanuarist 2023 kehtivate alajao 6. 13 .6.1 paagikoodi tähistuse nõuetele, võib edasi tähistada kuni 31. detsembrini 2020 kohalduvate nõuete kohaselt kuni järgmise korralise ülevaatuseni pärast 1. juulit 2021. 1.6.4 Paakkonteinerid, teisaldatavad paagid ja MEGC-d Enne 1. jaanuari 1988 ehitatud, kuni 31. detsembrini 1987 kehtinud nõuetele vastavaid paakkonteinereid, mis siiski ei vasta 1. jaanuarist 1988 kehtivatele nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.2 Enne 1. jaanuari 1993 ehitatud, kuni 31. detsembrini 1992 kehtinud nõuetele vastavaid paakkonteinereid, mis siiski ei vasta 1. jaanuarist 1993 kehtivatele nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.3 Enne 1. jaanuari 1999 ehitatud, kuni 31. detsembrini 1998 kehtinud nõuetele vastavaid paakkonteinereid, mis siiski ei vasta 1. jaanuarist 1999 kehtivatele nõuetele, võib edasi kasutada 1.6.4.4 (Reserve eritud ) 1.6.4.5 Kuid kui ADR-i muudatuste tulemusena on mõn e gaasi ohtliku veose tunnusnimetust muudetud, ei ole vajalik muuta nimetusi plaadil või korpusel (vt alajagu 6.8.3.5.2 või 6.8.3.5.3) tingimusel, et gaaside nimetusi paakkonteineritel ja MEGC- del või plaatidel (vt alajao 6.8.3.5.6 punkt b või c), kohandatakse sellele järgneval esimesel korralisel ülevaatusel . 1.6.4.6 Kuni 31. detsembrini 2006 kehtinud nõuete kohaselt enne 1. jaanuari 2007 ehitatud paakkonteinereid, mis ei vasta siiski 1. jaanuarist 2007 kehtivatele nõuetele konstruktsioonijärgse välisrõhu tähistamise kohta alajao 6.8.2.5.1 kohaselt, võib edasi kasutada. 1.6.4.7 Enne 1. jaanuari 1997 ehitatud, kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud nõuetele vastavaid paakkonteinereid, mis siiski ei vasta 1. jaanuarist 1997 kehtivatele marginaalide 212 332 ja 212 333 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.8 (Reserve eritud ) 1.6.4.9 Endiselt võib kasutada paakkonteinereid ja MEGC- sid , mis on konstrueeritud ja ehitatud tehniliste eeskirjade järgi, mida vastavalt sel ajal kohaldatud alajao 6.8.2.7 sätetele nende ehitamise ajal tunnustati. 1.6.4.10 ( Kustutatud ) 1.6.4.11 ( Reserve eritud ) 1.6.4.12 Enne 1. jaanuari 2003 ehitatud, kuni 30. juunini 2001 kehtinud nõuetele vastavaid paakkonteinereid ja MEGC- s id , mis siiski ei vasta 1. juulist 2001 kehtivatele nõuetele, võib edasi kasutada. Need tuleb siiski tähistada asjakohase paagikoodi ja vajaduse korral erisätete TC ja TE asjakohaste tähtnumbriliste koodidega vastavalt jaole 6.8.4. 1.6.4.13 Kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud nõuete kohaselt enne 1. juulit 2003 ehitatud paakkonteinereid, mis ei vasta siiski 1. jaanuarist 2003 kehtivatele alajao 6.8.2.1.7 nõuetele ja 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006 kehtinud jao 6.8.4 punkti b erisätte TE15 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.14 (Reserve eritud ) 1.6.4.15 (Kustutatud) 1.6.4.16 ( Kustutatud ) 1.6.4.17 (Kustutatud) 1.6.4.18 Enne 1. jaanuari 2007 ehitatud paakkonteinerite ja MEGC-de puhul, mis ei vasta paagi dokumentatsiooni käsitleva jao 4.3.2 ning alajagude 6.8.2.3, 6.8.2.4 ja 6.8.3.4 nõuetele, peab paagi dokumentatsiooni jaoks vajalike dokumentide säilitamine algama hiljemalt järgmise korralise ülevaatuse ajast pärast 30. juunit 2007 . 1.6.4.19 (Kustutatud) 1.6.4.20 Kuni 31. detsembrini 2004 kehtinud nõuete kohaselt enne 1. juulit 2005 ehitatud vaakum-jäätmepaagiga paakkonteinereid, mis ei vasta siiski 1. jaanuarist 2005 kehtivatele alajao 6.10.3.9 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.21 kuni 1.6.4.29 (Reserve eritud ) 1.6.4.30 Teisaldatavaid paake ja ÜRO MEGC- sid , mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2007 kehtivatele mudelinõuetele, kuid on ehitatud enne 1. jaanuari 2008 välja antud mudelikinnitussertifikaadi kohaselt, võib edasi kasutada. 1.6.4.31 ja 1.6.4.32 (Kustutatud) 1.6.4.33 Olenemata alajao 4.3.2.2.4 sätetest võib veeldatud või jahutamisega veeldatud gaaside veoks mõeldud paak konteinereid, mis vastavad konstruktsiooni käsitlevatele kehtivatele ADR-i nõuetele, kuid mis on enne 1. juulit 2009 jagatud vaheseinte või laineplaatidega suuremateks kui 7500 liitrit mahutavateks osadeks, täita endiselt rohkem kui 20% ja vähem kui 80% nende mahust. 1.6.4. 34– 1.6.4. 36 (Kustutatud) 1.6.4.37 Enn e 1. jaanuari 2012 toodetud teisaldatava i d paa ke ja MEGC- si d , mis vastavad kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud alajao 6.7.2.20.1, 6.7.3.16.1, 6.7.4.15.1 või 6.7.5.13.1 tähistamis nõuetele, või b edasi kasutada, kui nad vastavad kõikidele muudele asjakohastele alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva ADR-i nõuetele, sealhulgas vajaduse korral alajao 6.7.2.20.1 punkti g kohasele nõudele kanda tahvlile tähis „S”, kui ko rpus või osa on laineplaatidega jagatud kuni 7500 liitrit mahutavateks osadeks. 1.6.4.38 (Kustutatud) 1.6.4.39 Paakkonteinereid ja MEGC- sid , mis on konstrueeritud ja ehitatud vastavalt nende ehitamise ajal kehtinud standarditele (vt alajaod 6.8.2.6 ja 6.8.3.6 ) vastavalt sel ajal kehtinud ADR i sätetele, võib endiselt kasutada, kui seda ei piira spetsiaalne üleminekumeede. 1.6.4.40 Paakkonteinereid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2011 vastavalt 31. detsembrini 2010 kehtinud alajao 6.8.2.2.3 nõuete le , kuid mis ei vasta siiski leegikustuti või tulekaitseklapi asendit puudutavatele alajao 6.8.2.2.3 kolmanda lõigu nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.41 (Kustutatud) 1.6.4.42 Enne 1. juulit 2013 ehitatud, kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud nõuetele vastavad paakkonteiner id, mis siiski ei vasta alates 1. jaanuarist 201 3 kehtivatele alajao 6.8.2.5.2 või 6.8.3.5.6 tähistamis nõuetele, võivad olla kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud nõuete kohaselt tähistatud kuni järgmise korralise ülevaatuseni pärast 1. juulit 2013. 1.6.4.43 Enne 1. jaanuari 2014 toodetud teisaldatavad paagid ja MECG-d ei pea vastama alajao 6.7.2.13.1 punkti f, alajao 6.7.3.9.1 punkti e, alajao 6.7.4.8.1 punkti e ja alajao 6.7.5.6.1 punkti d nõuetele seoses rõhualandusseadmete tähistusega . 1.6.4.44 (Kustutatud) 1.6.4.45 (Kustutatud) 1.6.4.46 Enne 1. jaanuari 2012 ehitatud, kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud nõuetele vastavaid paakkonteinereid, mis siiski ei vasta alates 1. jaanuarist 2011 kehtivatele alajao 6.8.2.6 nõuetele seoses standarditega EN 144432:2006 ja EN 14433:2006, võib edasi kasutada. 1.6.4.47 Enne 1. juulit 2017 vastavalt 31. detsembrini 2016 kehtivatele nõuetele konstrueeritud jahutatud veeldatud gaaside jaoks mõeldud paakkonteinereid, mis ei vasta alajagudes 6.8.3.4.10, 6.8.3.4.11 ja 6.8.3.5.4 toodud nõuetele, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017, võib kasutada kuni järgmise ülevaatuseni pärast 1. juulit 2017. Kuni selle ajani tuleb alaja o 4.3.3.5 ja alajao 5.4.1.2.2 punkti d nõuete täitmiseks hinnata tegelikku ooteaega, tuginemata etalon-ooteajale . 1.6.4.48 Enne 1. juulit 2017 vastavalt 31. detsembrini 2016 kehtivatele nõuetele konstrueeritud paakkonteinereid, mis ei vasta alajaos 6.8.2.1.23 toodud nõuetele, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017, võib ka edaspidi kasutada. 1.6.4.49 Enne 1. juulit 2019 toodetud paakkonteinereid, mis on varustatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud nõuetele vastavate kaitseklappidega, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist kehtiva alajao 6.8.3.2.9 viimase punkti konstruktsiooni või kaitse nõuetele , võib pärast 1. jaanuari 2021 kasutada kuni järgmise vahe- või korralise ülevaatuseni. 1.6.4.50 Hoolimata 1. jaanuarist 2019 kohalduva jao 4.3.5 erisätte TU42 nõuetest võib kuni 31. detsembrini 2026 kasutada edasi alumiiniumisulamist korpusega paakkonteinereid , kaasa arvatud kaitsevoodriga paake, mida kasutati enne 1. jaanuari 2019 selliste ainete veoks, mille pH on väiksem kui 5,0 või suurem kui 8,0, kui veetakse samasuguseid aineid . 1.6.4. 51 Enne 1. juulit 2019 ehitatud paakkonteinereid, mis on ehitatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2019 kehtivas alajaos 6.8.2.2.10 toodud kaitsemembraani lõhkemisrõhu nõuetele, võib ka edaspidi kasutada. 1.6. 4.52 Enne 1. juulit 2019 ehitatud paakkonteinereid, mis on ehitatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud alajao 6.8.2.2.3 nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2019 kehtiva alajao 6.8.2.2.3 viimases lõigus toodud õhutusseadme tulekaitseklapi nõuetele, võib ka edaspidi kasutada. 1.6. 4 .5 3 Enne 1. juulit 2019 ehitatud p aakkonteinereid , mis on ehitatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2019 kehtiva alajao 6.8.2.1.23 nõuetele paagi külje ja otste üleminekuala keevisõmbluste kontrollimise kohta, võib ka edaspidi kasutada. 1.6. 4 .5 4 Enne 1. juulit 2019 ehitatud paakkonteinereid , mis on ehitatud kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud nõuete kohaselt, kuid mis ei vasta 1. jaanuarist 2019 kehtiva alajao 6.8.2.2.1 1 nõuetele, võib ka edaspidi kasutada 1.6.4.55 (Reserveeritud) 1.6.4.56 Paakkonteinereid, mis ei vasta 1. jaanuarist 2023 kehtivatele alajao 6.8.3.4.6 punkti b nõuetele, võib edasi kasutada siis, kui pärast 1. juulit 2023 sooritatud korralisele ülevaatusele järgneb vähemalt kuue aasta järel vaheülevaatus . 1.6.4.57 Protseduure (välja arvatud alajao 6.8.1.5 teise lõigu teise taande puhul), mida pädev asutus kasutab selliste ekspertide heakskiitmiseks, kes sooritavad tegevusi paak konteineritega , mis on ette nähtud muude ainete veoks kui need, millele kohaldatakse jao 6.8.4 erisätteid TA 4 ja TT 9 ning mis vastavad kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud peatüki 6.8 nõuetele, kuid mis ei vasta järelevalveasutustele alates 1. jaanuarist 2023 kehtiva jao 1.8.6 nõuetele, võib jätkuvalt kasutada kuni 31. detsembrini 2032. MÄRKUS : Termin „ekspert“ on asendatud terminiga „järelevalveasutus“. 1.6.4.58 Tüübikinnitustunnistusi, mis on väljastatud paak konteinerit ele, mis on ette nähtud muude ainete veoks kui need, millele kohaldatakse jao 6.8.4 erisätteid TA 4 ja TT 9 ning mis on väljastatud enne 1. juulit 2023 peatüki 6.8 kohaselt, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2023 kehtiva jao 1.8.7 nõuetele, võib edasi kasutada kuni oma kehtivuse lõpuni. 1.6.4.59 Enne 1. juulit 20 3 3 ehitatud paakkonteinereid, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2022 kehtivatele peatüki 6.9 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.60 Enne 1. jaanuari 2024 ehitatud paakkonteinereid, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2022 kehtivatele nõuetele, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2023 kehtivatele alajao 6.8.3.2.9 kaitseklappide paigaldamise nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.61 Enne 1. juulit 2023 ehitatud paakkonteinereid, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2022 kehtivatele nõuetele, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2023 kehtivatele alajao 6.8. 2.2.4 teise ja kolmanda lõigu nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.62 Enne 1. juulit 2023 ehitatud eriti suuri paakkonteinereid, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2022 kehtivatele nõuetele, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2023 kehtivatele alajao 6.8. 2.1.18 kolmanda lõigu korpuse minimaalse paksuse nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.4.63 Enne 1. juulit 2023 ehitatud paakkonteinereid, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2022 kehtivatele nõuetele, kuid mis ei vasta alates 1. jaanuarist 2023 kehtivale jao 6.8.4 punkti b erisättele TE 26, võib edasi kasutada. 1.6.4.64 Paakkonteinerid, mis on juba varustatud kaitseklappidega, mis vastavad 1. jaanuarist 2023 kehtivatele alajao 6.8.3.2.9 nõuetele, ei pea olema varustatud alajao 6.8.3.2.9.6 tähistusega kuni nende järgmise vaheülevaatuse või korralise ülevaatuseni pärast 31. detsembrit 2023. 1.6.5 Sõidukid 1.6.5.1 ja 1.6.5.2 (Reserve eritud ) 1.6.5.3 ( Kustutatud ) 1.6.5.4 (Reserveeritud) 1.6.5.5 Enne 1. jaanuari 2003 registreeritud või kasutusse võetud sõidukeid, mille elektriseadmestik ei vasta jagude 9.2.2, 9.3.7 ja 9.7.8 nõuetele, kuid vastab kuni 30. juunini 2001 kehtinud nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.5.6 ( Kustutatud ) 1.6.5.7 Komplektsetele või komplekteeritud sõidukitele, mis on saanud enne 31. detsembrit 2002 tüübikinnituse vastavalt ÜRO eeskirja le nr 105, 2 1 mida on muudetud seeria 01 muudatuste või direktiivi 98/91/EÜ 3 2 vastavate sätetega , ja mis ei vasta peatüki 9.2 nõuetele, kuid vastavad 30. juunini 2001 kehtinud sadulsõidukite ehitust puudutavatele nõuetele (lisa B.2 marginaalid 220 100 kuni 220 540), võib ka edaspidi väljastada veol oa ning neid võib edasi kasutada tingimusel, et nad registreeriti esmakordselt või neid hakati kasutama enne 1. juulit 2003. 1.6.5.8 EX/II ja EX/III sõidukeid , millele on esmakordselt väljastatud kasutusluba enne 1. juulit 2005 ja mis vastavad kuni 31. detsembrini 2004 kehtinud 9. osa nõuetele, kuid ei vasta alates 1. jaanuarist 2005 kehtivatele nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.5.9 Esmakordselt enne 1. juulit 2004 registreeritud (või kasutusele võetud, kui registreerimine ei ole kohustuslik) 3 m 3 või suurema püsipaagiga paaksõidukeid, mis on ette nähtud vedelas või sulanud olekus ohtlike veoste veoks ning mida on katsetatud rõhuga alla 4 baari ja mis ei vasta jao 9.7.5.2 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.5.10 Jätkuvalt võib kasutada kinnitussertifikaate, mis vastavad kuni 31. detsembrini 2006 kehtinud alajaos 9.1.3.5 esitatud vormile, ning kinnitussertifikaate, mis vastavad 1. jaanuarist 2007 kuni 31.detsembrini 2008 kehtinud alajaos 9.1.3.5 esitatud vormile. Kinnitussertifikaate, mis vastavad 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud alajaos 9.1.3.5 esitatud vormile, võib edasi kasutada. 1.6.5.11 Enne 1. juulit 2009 siseriiklike õigusnormide kohaselt eh itatud ja kinnituse saanud MEMU sid , mis ei vasta aga 1. jaanuarist 2009 kohaldatavatele ehitust ja kinnitamist käsitlevatele nõuetele, võib kasutada käitajariikide pädeva asutuse heakskiidul. 1.6.5.12 Enne 1. aprilli 2012 registreeritud või kasutus ele võet ud EX/III ja FL sõidukeid, mille elektriseadmestik ei vasta alajao 9.2.2.6.3 nõuetele, kuid vastab kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.5.13 Esmakordselt enne 1. juulit 1995 registreeritud (või kasutusele võetud, kui registreerimine ei ole kohustuslik) blokeerumatu piduris üsteemiga haagiseid, mis on kooskõlas ÜRO eeskirja nr 13 06 seeria muudatustega, kuid ei vasta A kategooria blokeerumatu piduris üsteemi tehnilistele nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.5.14 Enne 1. juulit 2013 kinnitatud, kuni 31. detsembrini 2012 kehtinud ADR-i sätetele vastava i d MEMU-sid , mis siiski ei vasta alates 1. jaanuarist 2013 kehtivatele alajao 6.12.3.1.2 või 6.12.3.2.2 nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.5.15 Mis puutub 9. osa sätete rakendamist, siis võib edasi kasutada sõidukeid, mis on esmakordselt registreeritud ja kasutusse võetud enne 1. novembrit 2014 ja mis on heaks kiidetud direktiivide sätete alusel, mida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 661/2009 4 3 tühistas. 1.6.5.16 EX/II, EX/III, FL ja OX sõidukeid, mis on registreeritud enne 1. aprilli 201 8 , kuid mis on varustatud kütusepaakidega, millel ei ole ÜRO eeskirja nr 34 kohast heakskiitu, võib edasi kasutada. 1.6.5.17 Sõidukeid, mis esmakordselt registreeriti või võeti kasutusse enne 1. aprilli 2018, kuid mis ei vasta alajaole 9.2.2.8.5 või standarditele ISO 6722-1:2011 + Cor 01:2012 või ISO 6722-2:2013 alajao 9.2.2.2.1 elektrijuhtmestiku osas, kuid mis vastavad kuni 31. detsembrini 2016 kehtivatele nõuetele, võib edasi kasutada. 1.6.5.18 Sõidukeid, mis esmakordselt registreeriti või võeti kasutusse enne 1. aprilli 2018 spetsiaalselt OX sõidukitena, võib edasi kasutada ÜRO nr 2015 ainete veoks. 1.6.5.19 Mis puutub iga-aastast tehnilist ülevaatust nendel sõidukitel, mis esmakordselt registreeriti või võeti kasutusse enne 1. aprilli 2018 spetsiaalselt OX sõidukitena, siis võib neile edasi kohaldada kuni 31. detsembrini 2016 kehtivaid 9. osa nõudeid. 1.6.5.20 OX sõidukite kinnitustunnistusi , mis vastavad kuni 31. detsembrini 2016 kohaldatavale alajaos 9.1.3.5 toodud mudelile, võib edasi kasutada. 1.6.5.21 (Kustutatud) 1.6.5.22 Sõidukeid, mis esmakordselt registreeriti (või võeti kasutusse , kui registreerimine ei ole kohustuslik) enne 1. jaanuari 2021 kuni 31. detsembrini 2018 kehtinud jao 9.7.3 nõuete kohaselt, kuid mitte alates 1. jaanuarist 2019 kehtiva jao 9.7.3 nõuete kohaselt, võib edasi kasutada. 1.6.5.23 E X /III sõidukeid, mis on esma registreeritud või kasutusele võetud enne 1. jaanuari 2029 alajao 9.7.9.2 nõuete kohaselt , mida kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2022, kuid mis ei vasta alajao 9.7.9.2 nõuetele, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023, võib edasi kasutada. 1.6.5.24 FL-sõidukeid, mis on esmaregistreeritud või kasutusele võetud enne 1. jaanuari 2029 ja mis ei vasta alajao 9.7.9.1 nõuetele, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023, võib edasi kasutada . 1.6.5.2 5 FL-sõidukeid, mis on esmaregistreeritud või kasutusele võetud enne 1. jaanuari 2029 ja mis ei vasta alajao 9.7.9. 2 nõuetele, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023, võib edasi kasutada. 1.6.6 Klass 7 1.6.6.1 Saadetised, mille mudel ei nõua 1985. aasta, 1985. aasta (muudetud 1990), 1996. aasta, 1996. aasta (parandatud), 1996. aasta (muudetud 2003. aastal) , 2005. aasta, 2009. aasta või 2012. aasta radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade kohaselt pädeva asutuse kinnitust Saadetised, mille mudel ei nõua pädeva asutuse kinnitust (vabasaadetised, tüüp IP-1, tüüp IP-2 ja tüüp IP-3 ning A-tüüpi pakendid) , peavad vastama täielikult ADR-i nõuetele, välja arvatud järgmistel juhtudel : a) saadetis i, mis vastavad radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1985. aasta või 1985. aasta (muudetud 1990) väljaan d e nõuetele: i) võib edaspidi vedada, kui need on ette valmistatud veoks enne 31. detsembrit 2003 ja kui neile kohalduvad alajao 1.6.6. 2. 3 nõuded; või ii) võib edasi kasutada, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: – need ei ole mõeldud uraanheksafluoriidi hoidmiseks; – kohaldatakse jao 1.7.3 kohaldatavaid nõudeid; – kohaldatakse jao 2.2.7 aktiivsuse piiranguid ja klassifikatsiooni; – kohaldatakse 1., 3., 4., 5. ja 7. osa veonõudeid ja kontrollmeetmeid; ning – pakendit ei toodetud või seda ei ole modifitseeritud pärast 31. detsembrit 2003; b) saadetis i , mis vastavad radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1996. aasta, 1996. aasta (parandatud), 1996. aasta (muudetud 2003. aastal) , 2005. aasta, 2009. aasta ja 2012. aasta väljaande nõuetele: i) võib edaspidi vedada, kui need on ette valmistatud veoks enne 31. detsembrit 2025 ja kui neile kohalduvad alajao 1.6.6.2.3 nõuded; või ii) võib edasi kasutada, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: – kohaldatakse jao 1.7.3 kohaldatavaid nõudeid; – kohaldatakse jao 2.2.7 aktiivsuse piiranguid ja klassifikatsiooni; – kohaldatakse 1., 3., 4., 5. ja 7. osa veonõudeid ja kontrollmeetmeid; ning – pakendit ei toodetud või seda ei ole modifitseeritud pärast 31. detsembrit 2025 . 1.6.6.2 Radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1985. aasta ja 1985. aasta (muudetud 1990), 1996. aasta, 1996. aasta (parandatud), 1996. aasta (muudetud 2003. aastal) , 2005. aasta, 2009. aasta või 2012. aasta väljaan de kohaselt kinnitatud saadetiste mudelid 1.6.6.2.1 Saadetise mudeli d, mi lle puhul on vajalik pädeva asutuse heakskiit peavad vastama täielikult ADR-i nõuetele, välja arvatud järgmistel juhtudel : pakendeid, mis on toodetud vastavalt pädeva asutuse heakskiidetud pakendimudelile radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1985. aasta või 1985. aasta (muudetud 1990) väljaan de kohaselt, võib edasi kasutada, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: s aadetise mudel on saanud mitmepoolse heakskiidu; ii) kohaldatakse jao 1.7.3 kohaldatavaid nõudeid; iii) kohaldatakse jao 2.2.7 aktiivsuse piiranguid ja klassifikatsiooni; ja iv) kohaldatakse 1., 3., 4., 5. ja 7. osa veonõudeid ja kontrollmeetmeid; v) (Reserveeritud) b) p akendeid, mis on toodetud vastavalt pädeva asutuse heakskiidetud saadetise mudelile radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1996. aasta, 1996. aasta (parandatud), 1996. aasta (muudetud 2003. aastal). 2005. aasta, 2009. aasta või 2012. aasta väljaan de kohaselt, võib edasi kasutada, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: i) saadetise mudel on saanud mitmepoolse heakskiidu pärast 31. detsembrit 2025; ii) kohaldatakse jao 1.7.3 kohaldatavaid nõudeid; iii) kohaldatakse jao 2.2.7 aktiivsuse piiranguid ja klassifikatsiooni; iv) kohaldatakse 1., 3., 4., 5. ja 7. osa veonõudeid ja kontrollmeetmeid. 1.6.6.2.2 Ühegi uue radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1985. aasta ja 1985. aasta (muudetud 1990) väljaan de kohase saadetise mudeli le vastava pakendi valmistamist ei tohi alustada . 1.6.6.2.3 Ühegi uue radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1996. aasta, 1996. aasta (parandatud), 1996. aasta (muudetud 2003. aastal), 2005. aasta, 2009. aasta või 2012. aasta väljaan de kohase saadetise mudelile vastava pakendi valmistamist ei tohi alustada pärast 31. detsembrit 2028. 1.6.6.3 ADR-i 2011. aasta ja 2013. aasta väljaan de kohaselt (radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 2009. aasta väljaanne) lõhustuvatele materjalidele kohalduvatest nõuetest vabastatud pakendid Vastavalt ADR-i 2011. aasta ja 2013. aasta väljaande alajao 2.2.7.3.5 punkti a alapunktidele i või iii (lõike 417 punkti a alapunktide i või iii IAEA radioaktiivsete materjalide ohutu transpordi eeskirja 2009. aasta väljaandest) klassifikatsiooniga „LÕHUSTUV“ (FISSILE) tähistatud lõhustuvaid aineid sisaldavaid pakendeid , mis on veoks ette valmistatud enne 31. detsembrit 2014, võib vedada ja võib klassifitseerida mittelõhustuvaks või lõhustuvaks tähistamisest vabastatuks, välja arvatud siis, kui sõidukile kohalduvad käesoleva väljaande tabelis 2.2.7.2.3.5 esitatud saadetise piirmäärad. Saadetist veetakse ainukasutuse korras . 1.6.6. 4 Erivormi radioaktiivsed materjalid, mis on heaks kiidetud radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1985. aasta, 1985. aasta (muudetud 1990), 1996. aasta, 1996. aasta (parandatud), 1996. aasta (muudetud 2003. aastal), 2005. aasta, 2009. aasta või 2012. aasta väljaan de kohaselt Radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1985. aasta, 1985. aasta (muudetud 1990), 1996. aasta, 1996. aasta (parandatud), 1996. aasta (muudetud 2003. aastal), 2005. aasta, 2009. aasta või 2012. aasta väljaan de nõuete kohaselt pädeva asutuse ühepoolselt kinnitatud mudeli alusel toodetud erivormi radioaktiivseid materjale võib edasi kasutada tingimusel, et nad on vastavuses jao 1.7.3 nõuete põhjal rakendatud kohustusliku juhtimissüsteemiga. Keelatud on selliste uute erivormi radioaktiivsete materjalide tootmise alustamine, mille mudel on saanud pädevalt asutuselt ühepoolse kinnituse radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1985. aasta või 1985. aasta (muudetud 1990) väljaan de alusel. Pärast 31. detsembrit 2025 on keelatud selliste uute erivormi radioaktiivsete materjalide tootmise alustamine, mille mudel on saanud pädevalt asutuselt ühepoolse kinnituse radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 1996. aasta, 1996. aasta (parandatud), 1996. aasta (muudetud 2003. aastal), 2005. aasta, 2009. aasta või 2012. aasta väljaan de alusel . PEATÜKK 1.7 RADIOAKTIIVSET MATERJALI PUUDUTAVAD ÜLD SÄTTED 1.7.1 Reguleerimisala ja kohalda tavus MÄRKUS 1: Radioaktiivsete materjalide veo käigus toimuva tuuma- või kiirgushädaolukorra puhul tuleb inimeste , vara ja keskkonna kaitsmiseks pidada kinni sätetest, mille on kehtestanud asjaomased riiklikud ja/või rahvusvahelised organisatsioonid. Need sisaldavad valmisolekuks ja reageerimiseks vajalikke ettevalmistusi, mis kehtestatakse riiklike ja/või rahvusvaheliste nõuete kohaselt ning järjepidevalt ja koordineeritult kooskõlas riikliku ja/või rahvusvahelise hädaolukorraks ettevalmistumisega . MÄRKUS 2: Valmisolekuks ja reageerimiseks vajalikud ettevalmistused peavad põhinema kaalutletud lähenemisel ning võtma arvesse tuvastatud ohtusid ja nende võimalikke tagajärgi, kaasa arvatud selliste ohtlike ainete teket, mis võivad tuuma- või kiirgushädaolukorras tuua kaasa reaktsiooni saadetise sisu ja keskkonna vahel. Suunised selliste ettevalmistuste tegemiseks sisalduvad dokumentides „Tuuma- või kiirgushädaolukorraks ettevalmistumine ja sellele reageerimine“, IAEA o hutusstandardite seeria nr GSR o sa 7, IAEA, Viin (2015); „Tuuma- või kiirgushädaolukorraks ettevalmistamisel kasutatavad kriteeriumid“, IAEA o hutusstandardite seeria nr GSG-2, IAEA, Viin (2011); „Ettevalmistused tuuma- või kiirgushädaolukorra valmisolekuks“ IAEA o hutusstandardite seeria nr GS-G-2.1, IAEA, Viin (2007) ning „Ettevalmistused tuuma- või kiirgushädaolukorra lõpetamiseks“ , IAEA o hutusstandardite seeria nr GSG-11, IAEA, Viin (2018). 1.7.1.1 ADR sätestab ohutusstandardid, mis näevad ette radioaktiivsete materjalide veoga seotud lubatud kiirguse piirmäära, kriitilisuse ja termiliste ohtude taseme inimestele, varale ning keskkonnale. ADR põhine b radioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade 2018. aasta väljaandel. Selgitavat materjali võib leida „ R adioaktiivsete materjalide ohutut vedu käsitlevate IAEA eeskirjade nõuandvast materjalist (2018. aasta väljaanne)”, IAEA o hutusstandardite seeria nr SSG-26 (Rev.1) IAEA, Viin (2019) . 1.7.1.2 ADR-i eesmärk on kehtestada nõuded, et tagada ohutus ning kaitsta inimesi, vara ja keskkonda ioniseeriva kiirguse kahjulike mõjude eest veol . See kaitse saavutatakse , nõudes: a) radioaktiivse sis u ohjamist; b) väliste doosikiiruste kontrolli; c) kriitilisuse vältimist; d) soojusest tekitatud kahjude vältimist. Need nõuded tagatakse esiteks pakendite ja sõidukite suhtes rakendatavate moduleeritud sisu piirangutega ning pakendi konstruktsioonile esitatavate, radioaktiivse sisu ohtlikkusest sõltuvate suutlikkuse standarditega. Teiseks tagatakse need saadetiste konstruktsiooni le ja tööle ning pakendite hoold usele esitatavate tingimustega , arvestades radioaktiivse sisu iseloomu. Kolmandaks on need tagatud haldus kontrolli, kaasa arvatud vajaduse korra l pädevate asutuste heakskiidu nõudmisega . Lõpuks tagatakse inimeste, vara ja keskkonna täiendav kaitse ettevalmistustega hädaolukorras vajaliku reageerimise planeerimise ks . 1.7.1.3 ADR kehtib radioaktiivsete materjalide auto veo kohta, kaasa arvatud vedu, mis paratamatult kaasneb radioaktiivsete materjalide kasutamisega. Vedu hõlmab kõiki radioaktiivsete materjalide liikumisega seotud ja seda hõlmavaid operatsioone ning tingimusi, nagu saadetiste tehniline lahendus, tootmine ja hooldus ning radioaktiivsete materjalide saadetiste ja pakendite ettevalmistamine, üleandmine, laadimine, vedu koos veoaegse hoidmisega, mahalaadimine ning vastuvõtmine lõpp-punktis. ADR-i tugevusstandarditele rakendatakse astmelist lähenemist, mida iseloomustavad kolm üldist ranguse astet : a) tavalised veotingimused (ilma vahejuhtumiteta); b) normaalsed veotingimused (väiksemad õnnetused); c) vahejuhtumitega veo olukord. 1.7.1.4 ADR-i sätteid ei kohaldata järgmistes olukordades : a) radioaktiivne materjal, mis moodustab transpordivahendi lahutamatu osa; b) radioaktiivne materjal, mida veetakse asutusesiseselt, kusjuures selles ettevõttes kehtivaid ohutuseeskirjad vastavad riiklikule standardile ning vedu ei toimu avalikel teede ega raudteel; c) inimesesse või eluslooma diagnoosi või ravi eesmärgil siirdatud radioaktiivne materjal; d) radioaktiivne materjal, mis on ravile veetava inimese sees või peal, kui see inimene on õnnetuse ohver või on tahtlikult võtnud sisse radioaktiivseid materjale või kokku puutunud radioaktiivse saastega; e ) lõppkasutajale müüdud ja regulatiivse heakskiidu saanud tarbekaupades sisalduv radioaktiivne materjal; f ) looduses esinevaid radionukliide sisaldavad looduslikud materjalid ja maagid (mis võivad olla töödeldud), tingimusel et selle materjali aktiivsuse kontsentratsioon ei ületa rohkem kui kümme korda väärtusi, mis on määratletud tabelis 2.2.7.2.2.1 või arvutatud vastavalt alajao 2.2.7.2.2.2 punktile a ja alajagudele 2.2.7.2.2.3–2.2.7.2.2.6. Looduses esinevate radionukliide sisaldavate looduslike materjalide ja maakide puhul, mis ei ole sekulaarses tasakaalus, arvutatakse aktiivsuse kontsentratsioon vastavalt alajaole 2.2.7.2.2.4; g ) mitteradioaktiivsed tahked esemed, mille mis tahes pinnal leidub radioaktiivset ainet koguses, mis ei ületa alajaos 2.2.7.1.2 sätestatud saastatuse mõistes kehtestatud piirmäära. 1.7.1.5 Vabasaadetiste veo erisätted 1.7.1.5.1 Alajaos 2.2.7.2.4.1 määratletud vabasaadetiste, mis võivad sisaldada piiratud kogustes radioaktiivset materjali, seadmeid, tööstustooteid ja tühje pakendeid, suhtes kohaldatakse ainult järgmisi 5.–7. osa sätteid : a) alajagude 5.1.2.1, 5.1.3.2, 5.1.5.2.2, 5.1.5.2.3, 5.1.5.4 ja 5.2.1. 10 , alajao 5.4.1.2.5.1 punkti f alapunktide i ja ii, alajao 5.4.1.2.5.1 punkti i ning jaos 7.5.11 oleva CV33 alapunktide 3.1, 4 . 3 , 5.1 – 5.4 ja 6 sätteid ; b) jaos 6.4.4 määratletud vabasaadetistele esitatavaid nõudeid ning välja arvatud juhul, kui radioaktiivsel materjalil on muid ohtlikke omadusi ning see tuleb klassifitseerida muusse klassi kui 7. klass vastavalt peatüki 3.3 erisättele 290 või 369, kus punktides a ja b loetletud sätted kohalduvad ainult siis, kui need on asjassepuutuvad ja täiendavad peaklassiga seotuid 1.7.1.5.2 Vabasaadetiste suhtes kehtivad ADR-i kõigi teiste osade asjaomased sätted. 1.7.2 Kiirguskaitse programm 1.7.2.1 Radioaktiivsete materjalide vedu peab toimuma vastavalt kiirguskaitse programmi le , mis on korraldatud kindla süsteemi kohaselt eesmärgiga kindlustada piisav kiirguskaitse. 1.7.2.2 Inimestele mõjuvad kiirgusdoosid peavad olema väiksemad asjakohastest dooside piirnormidest. Kaitset ning ohutust puudutavad küsimused peavad olema optimeeritud selliselt, et individuaalsete dooside suurus, kiirguse mõju alla sattuvate inimeste arv ning kiirguse tekkimise tõenäosus oleksid hoitud nii madalal kui mõistlikult võimalik, ning arvestaks majanduslike ja sotsiaalsete teguritega. Inimestele mõjuva kiirguse doosidele tuleb kehtesta da piirnormid. Tuleb rakendada struktureeritud ja süstemaatilist lähenemisviisi, arvestades veo ja teiste tegevuste vahelisi vastastikuseid mõjusid. 1.7.2.3 Programmis kasutatavate meetmete ulatus ja iseloom peab olema seotud kiirguse ohtude ulatuse ning tõenäosusega. Programm peab hõlmama alajagude 1.7.2.2, 1.7.2.4 ja 1.7.2.5 ning jao 7.5.11 CV33 punkti 11 nõudeid. Programmi dokumendid peavad olema vastava pädeva asutuse nõudmisel kättesaadavad selle teostatavaks kontrolliks. 1.7.2.4 Veo käigus kiirguse mõju alla sattumisel, kui tegelik doos kas : a) on tõenäoliselt 1 mSv ja 6 mSv vahel aastas, tuleb läbi viia doosi hindamisprogramm töökoha monitooringu teel või individuaalne monitooring; või b) ületab tõenäoliselt 6 mSv aastas, tuleb läbi viia individuaalne monitooring. Kui korraldatakse töökoha või individuaalne seire , tuleb pidada vastavaid registreid. MÄRKUS: Kokkupuutel kiirgusega veotegevuses, kus tegelik doos ei ületa tõenäoliselt 1 mSv aastas, ei tule nõuda spetsiaalseid vahetusi, põhjalikku monitooringut, doosi hindamisprogrammi ega individuaalsete registrite pidamist. 1.7.2.5 Töötajad (vt jagu 7.5.11, CV33, märkus 3) peavad saama asjakohase väljaõppe, milles käsitletakse kiirguskaitset ja sealhulgas ennetavaid abinõusid, mis aitavad vähendada nende tööst tulenevat kiirituse ohtu nii nende endi kui muude inimeste jaoks, keda nende tegevus võib mõjutada. 1.7.3 Juhtimissüsteem Rahvusvahelistel, riiklikel või muudel standarditel põhinevad, pädeva asutuse poolt aktsepteeritavad juhtimissüsteemid tuleb kehtestada ja rakendada kõikide ADR-i ulatusse kuuluvate tegevuste jaoks nagu välja toodud alajaos 1.7.1.3, et tagada vastavus ADR-i vastavate sätetega. Tunnistus selle kohta, et toote spetsifikatsioon on täielikult rakendatud , peab olema pädevale asutusele kättesaadav. Tootja, kauba saatja või kasutaja peavad olema ette valmistatud selleks, et: a) tagatakse võimalused kontrolliks tootmise ja kasutamise ajal; ja b) demonstreeritakse pädevale asutusele vastavust ADR-iga . Kui pädeva asutuse kinnitus on nõutud, peab see kinnitus arvestama ja olema vastavuses juhtimissüsteemiga. 1.7.4 E rikor raldus 1.7.4.1 Erikor raldus tähendab neid pädeva asutuse poolt kinnitatud sätteid, mille kohaselt võib vedada saadetisi, mis ei vasta kõigile ADR-i radioaktiivseid materjale käsitlevatele nõuetele. MÄRKUS: Erikor raldust ei peeta jao 1.5.1 kohaseks ajutiseks möönduseks. 1.7.4.2 Kaubasaadetisi, mille vastavus kõikidele radioaktiivseid materjale puudutavatele nõuetele pole realiseeritav, tohib vedada ainult erikorralduse alusel. Tingimusel, et pädev asutus nõustub sellega, et ADR-i radioaktiivsete materjalide nõuetele vastavus pole r ealiseeritav ning et ADR-iga kehtestatud nõutavad ohutusstandardid on tagatud ADR-i teiste sätete suhtes alternatiivsete vahenditega , võib pädev asutus lubada üksikule või mitmest planeeritud saadetisest koosnevale seeriale vedu erikorral duse alusel. Veo üldine ohutus tase peab olema vähemalt võrdne sellega, milline see oleks olnud juhul, kui kõiki ADR-i nõudeid oleks arvestatud. Seda tüüpi rahvusvaheliste kaubasaadetiste jaoks on nõutav mitmepoolne heakskiit . 1.7.5 Muude ohtlike omadustega radioaktiivne materjal Et olla vastavuses kõigi ADR-i ohtlikke veoseid käsitlevate nõuetega, tuleb dokumentatsioonis, pakkimisel, märgistamisel, tähistamisel, tahvelmärgistega varustamisel , lastimisel, eraldamisel ja veol lisaks radioaktiivsetele ja lõhestuvatele omadustele arvesse võtta ka muid kaasnevaid saadetise sisu ohte , nagu plahvatusohtlikkus, tuleohtlikkus, pürofoorsus , keemiline mürgisus ja sööbivus . 1.7.6 Mittevastavus 1.7.6.1 Kui esineb mittevastavus i ADR-i alusel kehtestatud doosikiiruse või saastumise mis tahes piirnormiga, a) peab kaubasaatjale, vedajale, kaubasaajale ja veoga seotud mis tahes organisatsioonile mittevastavusest teatama : i) vedaja, kui mittevastavus ilmneb veo ajal, või ii) kaubasaaja, kui mittevastavus ilmneb vastuvõtmise ajal; b) peab kaubasaatja, vedaja või kaubasaaja vastavalt olukorrale: i) rakendama kohe abinõusid mittevastavuse tagajärgede vähendamiseks; ii) uurima mittevastavust ja selle põhjusi, asjaolusid ja tagajärgi; iii) astuma vajalikke samme mittevastavuse põhjuste ja asjaolude kõrvaldamiseks ning samasuguse mittevastavuse tekitanud põhjuste ja tingimuste kordumise vältimiseks, iv) teatama pädevale asutusele (või asutustele) mittevastavuse põhjustest ning rakendatud või rakendatavatest heastamis- või ennetusabinõudest; c) mittevastavusest tuleb kaubasaatjale ja pädevale asutusele (või asutustele) teatada esimesel võimalusel ning seda tuleb teha viivitamatult juhul, kui on tekkinud või võib tekkida hädaolukorrakiiritus. PEATÜKK 1.8 KONTROLLID JA MUUD MEETMED OHUTUSNÕUETE TÄITMISE TAGAMISEKS 1.8.1 Ohtlike veoste haldus kontroll 1.8.1.1 Kokkuleppe osaliste pädevad asutused võivad oma riigi territooriumil igal ajal teostada kohapealset kontrolli, et kindlaks teha, kas ohtlike kaupade veo nõudeid, sealhulgas vastavalt jaole 1.10.1.5 ka turvanõudeid , on täidetud. Sellist kontrolli tuleb läbi viia inimesi, vara või keskkonda ohustamata ning maanteeliiklust oluliselt häirimata. 1.8.1.2 Ohtlike kaupade veos osalejad (peatükk 1.4) peavad oma asjakohaste kohustustega seoses ilma viivituseta andma pädevatele asutustele ja nende esindajatele kontrolli läbiviimiseks vajalikku informatsiooni. 1.8.1.3 Pädevad asutused võivad ohtlike veoste veol osalevate ettevõtete (peatükk 1.4) valduste kontrollimiseks sooritada kontrolli, tutvuda vajalike dokumentidega ja võtta kontrollimiseks ohtlike veoste proove või pakendeid tingimusel, et seeläbi ei vähendata ohutust. Ohtlike kaupade veol osalejad (peatükk 1.4) peavad võimaldama sõidukitele või sõiduki osadele ja seadmetele ning seadmestikule kontrolli eesmärgil juurdepääsu, kui see on võimalik ja selleks on põhjendatud vajadus. Kui nad peavad seda vajalikuks, võivad nad määrata ettevõtte inimese pädeva asutuse esindajat saatma. 1.8.1.4 Kui pädevad a sutused leiavad, et ADR-i nõudeid pole täidetud, võivad nad keelata kaubasaadetise või katkestada veo, kuni leitud puudused on kõrvaldatud, või teha ettekirjutusi vajalike meetmete rakendamiseks. Seiskamine võib toimuda kohapeal või ohutuse tagamiseks mõnes teises pädeva asutuse poolt ohutuse tagamiseks valitud kohas. Need meetmed ei tohi põhjustada liikluse pikemaajalist sulgemist maanteel. 1.8.2 Vastastikune haldus toetus 1.8.2.1 Kokkuleppe osalised lepivad ADR-i rakendamiseks kokku vastastikuses haldus toetuses. 1.8.2.2 Kui kokkuleppe osalisel on põhjust arvata, et ohtlike kaupade veo ohutus tema territooriumil on ohustatud väga tõsiste või korduvate rikkumiste tõttu ettevõtte poolt, kelle peakorter asub teise kokkuleppe osalise territooriumil, peab ta nendest rikkumistest selle kokkuleppe osalise pädevatele asutustele teatama. Selle kokkuleppe osalise pädevad asutused, kelle territooriumil väga tõsised või korduvad rikkumised toimusid, võib paluda selle kokkuleppe osalise pädevaid asutusi, kelle territooriumil ettevõtte peakorter asub, võtta rikkuja(te) suhtes tarvitusele vajalik ud meetme d. Isikuid puudutavaid andmeid ei tohi edasi anda, kui see pole vajalik väga tõsiste või korduvate rikkumiste eest vastutusele võtmiseks. 1.8.2.3 Pädevad asutused, keda on teavitatud, peavad selle kokkuleppe osalise pädevatele asutustele, kelle territooriumil rikkumine toimus, teatama, millised meetmed on vajaduse korral selle ettevõtte suhtes tarvitusele võetud. 1.8.3 Ohutusnõu staja 1.8.3.1 Kõik ettevõt jad , kelle tegevuse hulka kuulub ohtlike kaupade saatmine või maanteevedu või sellega seotud ohtlike kaupade pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peavad ohtlike kaupade veoks määrama ühe või mitu ohutusnõu stajat , kes vastutavad sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate riskide ärahoidmise eest. 1.8.3.2 Kokkuleppe osaliste pädevad asutused võivad ette näha, et need nõuded ei kehti ettevõt jatele : a) kelle tegevus puudutab igas veoüksuses koguseid , mis ei ületa neid , millele on viidatud alajagudes 1.1.3.6 ja 1.7.1.4 ning peatükkides 3.3, 3.4 ja 3.5, või b) kelle peamine või kõrval tegevusala ei ole ohtlike kaupade vedu ega ohtlike veostega seotud pakkimine, täitmine või peale- või mahalaadimine, kuid kes mõnikord tegelevad ohtlike kaupade riigisisese veoga või ohtlike veostega seotud pakkimise, täitmise või peale- või mahalaadimisega, mis kujutavad endast väikest ohtu või väikest saastuse riski. 1.8.3.3 Nõu staja peamine ülesanne on ettevõt ja juhi vastutuse all kõigi kohaste vahendite ja tegevustega selle ettevõt ja tegevuste piires kaasa aidata nende tegevuste läbiviimisele kooskõlas kehtivate nõuetega ja võimalikult ohutult. Ettevõt ja tegevustega seoses on nõu stajal eelkõige järgmised ülesanded: - ohtlike ainete veoga seotud nõuetest kinnipidamise jälgimine; - ettevõt ja nõustamine ohtlike ainete veo alal; - ettevõtja juhtkonnale või vajaduse korral kohalikule riiklikule ametivõimule aastaaruande ettevalmistamine ettevõtte ohtlike ainete veo alase tegevuse kohta. Neid aastaaruandeid tuleb säilitada viis aastat ning esitada nõudmisel riigi ametiasutustele. Nõu staja ülesannete hulka kuulub ka järgmiste ettevõt ja asjakohaste tegevustega seotud tavade ja menetluste jälgimine: - veetavate ohtlike veoste ohuklassidesse ja pakendigruppidesse määramise nõuete täitmise menetlused; - ettevõtja transpordivahendite ostmisel kõigi ohtlike kaupade veoga seotud erinõuete arvestamise tava ; - ohtlike kaupade veo, pakkimise, täitmise või peale- või mahalaadimisega seotud seadmete kontroll; - ettevõtja töötajate nõuetekohane väljaõpe , sealhulgas eeskirjade muudatuste osas, ning väljaõppealaste andmete säilitamine; - nõuetekohase hädaolukorra tegevuskava rakendamine õnnetuse või vahejuhtumi korral, mis võib mõjutada ohutust ohtlike kaupade veo, pakkimise, täitmise või peale- või mahalaadimise ajal; - ohtlike kaupade veo, pakkimise, täitmise või peale- või mahalaadimise ajal täheldatud tõsiste õnnetuste, vahejuhtumite või tõsiste rikkumiste uurimine ja vajaduse korral ettekannete ettevalmistamine; - asjakohaste meetmete rakendamine õnnetuste, vahejuhtumite või tõsiste rikkumiste kordumise vältimiseks; - ohtlike ainete veoga seotud õigusalaste ettekirjutuste ning erinõuete arvestamine alltöövõtjate või kolmandate osapoolte valikul ja kasutamisel; - tagamine, et ohtlike ainete saatmise, veo, pakkimise, täitmise või peale- või mahalaadimisega seotud inimesed tunnevad töö käiku detailideni ja peavad kinni kehtestatud eeskirjadest; - meetmete rakendamine teadlikkuse suurendamiseks ohtlike kaupade veo , pakkimise, täitmise ning peale- ja mahalaadimisega seotud riskidest; - nõuetekohaselt vormistatud ja kinnitatud veodokumentide olemasolu iga saadetise puhul ja eeskirjadele vastava ohutusvarustuse olemasolu transpordivahendil ; - pakkimise, täitmise ning peale- või mahalaadimise nõuetekohasuse tagamise menetlused; - alajaos 1.10.3.2 osutatud turvaplaani olemasolu . 1.8.3.4 Nõu staja võib olla ka ettevõt ja juht, ettevõtja muude ülesannetega isik või isik, kes pole otseselt selle ettevõt ja töötaja eeldusel, et ta suudab nõu staja ülesandeid täita. 1.8.3.5 Kõik asjassepuutuvad ettevõt jad peavad nõudmisel kokkuleppe osalise pädevale asutusele või selle l eesmärgil määratud asutusele teatama, kes on nende juures nõu stajaks . 1.8.3.6 Kui õnnetus mõjutab isikuid, vara või keskkonda või põ hjustab asjassepuutuva ettevõtja teostatud veo, pakkimise, täitmise või peale- või mahalaadimise ajal kahju varale või keskkonnale, peab nõu staja pärast kogu olulise informatsiooni kogumist ette valmistama et tekande õnnetuse kohta ettevõtja juhtkonnale või vajaduse korra l kohalikule riiklikule ametivõimule. S ee ettekanne ei asenda ettevõtja juhtkonna ettekannet, mida võib nõuda muude rahvusvaheliste või riiklike õigusnormide kohaselt. 1.8.3.7 Nõu stajal peab olema maanteeveo kohta kehtiv kutseõppe tunnistus. Selle tunnistuse peab olema välja andnud kokkuleppe osalise pädev asutus või sellel eesmärgil määratud asutus. 1.8.3.8 Tunnistuse saamiseks peab kandidaat läbima väljaõppe ja sooritama eksami, mille on heaks kiitnud kokkuleppe osalise pädev asutus. 1.8.3.9 Väljaõppe peamine eesmärk on anda kandidaatidele piisavad teadmised ohtlike kaupade veo , pakkimise, täitmise ning peale- või mahalaadimise ga seotud riskidest, seadustest, eeskirjadest ja asjassepuutuva transpordiliigi suhtes kehtivatest alajaos 1.8.3.3 loetletud ülesannetest. 1.8.3.10 Eksami peab korraldama pädev asutus või pädeva asutuse määratud eksamit vastuvõttev asutus . Eksamit vastuvõttev asutus ei tohi olla väljaõpet läbi viinud asutus. Eksamit vastuvõttev asutus tuleb määrata kirjalikult. See määramine võib olla ajaliselt piiratud ning peab põhinema järgmistel kriteeriumidel: - eksamit vastuvõtva asutuse kompetentsus; - eksamite vormid, mida eksamit vastuvõttev asutus pakub ja mille hulka kuuluvad vajaduse korral elektrooniliste eksamite taristu ja organiseerimine vastavalt alajaole 1.8.3.12.5, kui neid korraldatakse ; - meetmed, mida kavatsetakse võtta, et tagada eksami erapooletus; - asutuse sõltumatus kõigist füüsilistest ja juriidilistest isikutest, kelle heaks ohutusnõu stajad töötavad. 1.8.3.11 Eksami eesmärk on kindlaks teha, kas kandidaatidel on vajalikud teadmised alajaos 1.8.3.3 loetletud ohutusnõ ustajale vajalike ülesannete täitmiseks, alajaos 1.8.3.7 määratud tunnistuse saamiseks ning eksam peab hõlmama vähemalt järgmisi teemasid: a) teadmised sellest, mis tüüpi tagajärgi võib endaga kaasa tuua ohtlike veostega seotud õnnetus ja teadmised õnnetuste peamistest põhjustest; b) riigi seaduste, rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete nõuded, eriti järgmiste teemade kohta: - ohtlike veoste klassifikatsioon (lahuste ja segude klassifitseerimise kord, ainete nimekirja struktuur, ohtlike veoste klassid ja nende klassifitseerimise põhimõtted, veetavate ohtlike veoste olemus, ohtlike veoste keemilised ja toksilised omadused); - üldised pakkimise sätted, sätted paakidele ja paakkonteineritele (tüübid, koodid, tähistamine , ehitus, esmane ja korraline ülevaatus ning katsetamine); - tähistamine ja märgistamine, tahvelmärgiste ja oranži värvi tahvlite kasutamine (saadetiste tähistamine ja märgistamine, tahvelmärgiste ja oranži värvi tahvlite paigaldamine ning eemaldamine); - andmed veodokumendis (nõutav informatsioon); - kaubasaatmise meetod ja lähetamise p iirangud (täiskoorem, puistveos, vedu puistveose vahekonteinerites, vedu konteinerites, vedu püsi- või kergpaakides ); - reisijate vedu; - kooslaadimisega seotud keelud ja ettevaatusabinõud; - veoste eraldamine; - veetavate koguste piirangud ja koguste erandid; - teisaldamine ja la stimine ( pakkimine, täitmine ning peale- ja mahalaadimine – täiteasted – la stimine ja pakendite eraldi paigutamise kord); - pakkimis-, täitmis- ja pealelaadimiseelne ning mahalaadimisjärgne puhastamine ja/või degaseerimine ; - meeskonnad, kutseõpe; - sõiduki dokumendid (veodokument, kirjalikud juhised , sõiduki kasutusluba, juhi koolitus tunnistus, kõigi mööndusi määravate eeskirjade koopiad, muud dokumendid); - kirjalikud juhised ( juhiste täitmine ja meeskonna kaitsevahendid); - järelevalve nõuded (parkimine); - liikluseeskirjad ja -piirangud; - tööga seotud ja juhuslikud saasteainete lekked; - transpordivahendiga seotud nõuded. 1.8.3.12 E ksamid 1.8.3.12.1 Eksam peab koosnema kirjalikust testist, millele võib lisanduda suuline teadmiste kontroll. 1.8.3.12.2 Pädev asutus või pädeva asutuse määratud eksamit vastuvõttev organ peab tagama valve igal eksamil. Mis tahes manipuleerimine või pettus peab olema maksimaalselt välistatud. Kandidaadi isikusamasust tuleb kontrollida. Kirjaliku testi ajal ei ole lubatud kasutada muid dokumente peale rahvusvaheliste või riiklike eeskirjade. Kõik eksamidokumendid tuleb salvestada ning hoida alles väljatrükitud kujul või elektroonilise failina . 1.8.3.12.3 Elektroonilisi vahendeid võib kasutada ainult juhul, kui need annab eksamit vastuvõttev asutus. Eksamineeritaval ei tohi olla võimalust lisada elektroonilisse vahendisse täiendavaid andmeid; ta võib ainult vastata esitatud küsimustele. 1.8.3.12.4 Kirjalik test peab koosnema kahest osast: a) Kandidaadid saavad küsimustiku. See sisaldab vähemalt 20 avatud küsimust, mi s katavad vähemalt alajaos 1.8.3.11 toodud loetelus nimetatud teemasid. Kasutada võib ka valikküsimusi. Sel juhul loetakse kaks valikküsimust võrdseks ühe avatud küsimusega. Teemade hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata järgmistele: - üldised ennetavad meetmed ja ohutusabinõud; - ohtlike veoste klassifikatsioon; - üldised pakendamist puudutavad sätted, kaasa arvatud paagid, paakkonteinerid, paaksõidukid jne; - ohutähised, sildid ja tahvelmärgised ; - veodokumendis sisalduv informatsioon; - teisaldamine ja la st imine; - meeskond, kutseõpe; - sõiduki dokumendid ja veodokumendid; - kirjalikud juh ised ; - transpordivahendit käsitlevad nõuded. b) Kandidaadid peavad läbi tegema alajaos 1.8.3.3 viidatud nõu staja kohustusi hõlmava juhtumi uurimise, et näidata oma kvalifikatsiooni sobivust nõu staja ülesannete täitmiseks. 1.8.3.12.5 Kirjaliku eksami võib korraldada osaliselt või tervikuna elektroonilise eksamina, mille vastused salvestatakse ja mida hinnatakse elektroonilise andmetöötluse protsesside abil, kui järgmised tingimused on täidetud: a) Pädev asutus või pädeva asutuse määratud eksamineeriv organ peab kontrollima riist- ja tarkvara ning andma neile heakskiidu; b) Tagada tuleb korrektne tehniline toimivus. Seadmete ja rakenduste tõrgete puhul peab olema korraldatud see, kas ja kuidas eksamit jätkatakse. Sisendseadmetel ei tohi olla abivahendeid (näiteks elektroonilise otsimise funktsioon); alajao 1.8.3.12.3 kohased seadmed ei tohi võimaldada kandidaatidel eksami ajal suhelda teiste seadmetega; c) Iga kandidaadi viimasena sisestatud vastused tuleb logida. Tulemuste määramine peab olema läbipaistev. 1.8.3.13 Kokkuleppe osalised võivad otsustada, et kandidaate, kes kavatsevad töötada teatud tüüpi ohtlike veoste veole spetsialiseerunud ettevõt jate heaks , võib küsitleda ainult nende tegevust puudutavate teemade piires. Seda tüüpi veosed on: - klass 1; - klass 2; - klass 7; - klassid 3, 4.1, 4.2, 4.3, 5.1, 5.2, 6.1, 6.2, 8 ja 9; - ÜRO nr 1202, 1203 , 1223, 3475 ning ÜRO nr 1268 või 1863 alla klassifitseeritud lennukikütus . Alajaos 1.8.3.7 e tte nähtud tunnistus peab näitama, et see kehtib ainult üht tüüpi, käesolevas alajaos viidatud ohtliku kauba kohta, mille kohta nõ ustajat on küsitletud alajaos 1.8.3.12 määratud tingimustel. 1.8.3.14 Pädev al asutus el või eksamineerija tel peab olema jooks ev loetelu küsimustest, mida eksamil kasutati. 1.8.3.15 Alajaos 1.8.3.7 kirjeldatud tunnistus peab vastama alajaos 1.8.3.18 näidatud vormile ning seda peavad tunnustama kõik kokkuleppe osalised. 1.8.3.16 Tunnistuse kehtivus ja uuendamine 1.8.3.16.1 Tunnistus kehtib viis aastat. Tunnistuse kehtivusaeg pikeneb automaatselt viie aasta kaupa alates selle aegumise kuupäevast, kui tunnistuse omanik on viimase aasta jooksul enne aegumist sooritanud eksami. Eksami sooritamise kohta peab olema pädeva asutuse kinnitus 1.8.3.16.2 Eksami eesmärk on kindlaks teha, kas kandidaatidel on vajalikud teadmised alajaos 1.8.3.3 loetletud ülesannete täitmiseks. Nõutavad teadmised on loe tletud alajao 1.8.3.11 punktis b ning peavad hõlmama ka viimase tunnistuse väljaandmisele järgnenud ajal eeskirjades tehtud muudatusi. Eksami korraldus ja järelvalve peavad toimuma samuti nagu kirjeldatud alajagudes 1.8.3.10 ja 1.8.3.12 kuni 1.8.3.14. Siiski ei ole tunnistuse omanikul vaja läbi viia alajao 1.8.3.12.4 punktis b nimetatud juhtumi uuringut. 1.8.3.17 ( Kustutatud ) 1.8.3.18 Tunnistuse vorm Ohtlike veoste veo ohutus nõu staja koolitus tunnistus Tunnistus nr: Tunnistuse väljaandnud riigi tunnus: Perekonnanimi: Eesnimi (nimed): Sünniaeg ja -koht: Kodakondsus: Omaniku allkiri: Kehtib kuni ............... ettevõtetele, kes veavad ohtlikke veoseid ning ettevõtetele, kes teostavad sellega seotud saatmist, pakkimist, täitmist või peale- või mahalaadimist: □ maanteeveol □ raudteeveol □ siseveetee veol Väljaandja: ........................................... Kuupäev: .................................................. Allkiri: 1.8.3.1 9 Tunnistuse laiendamine Kui nõustaja laiendab oma tunnistuse ulatust alajao 1.8.3.16.2 nõuete täitmisega tunnistuse kehtivuse ajal, siis uue tunnistuse kehtivusperioodiks jääb eelmise tunnistuse kehtivusperiood. 1.8.4 Pädevate asutuste ning nende määratud asutuste nimekiri Kokkuleppe osalised teatavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaadile nende määratud asutuste ja organite aadressid, kes on riigi seaduste kohaselt pädevad ADR-i rakendama, viidates iga kord vastavale ADR-i nõudele, ning annavad aadressid, kuhu vastavad taotlused tuleb esitada. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaat koostab saadud informatsiooni põhjal nimekirja ja teeb andmete muutumise korral korrektuure. Ta teatab sellest nimekirjast ning selle muudatustest kokkuleppe osalistele. 1.8.5 Ohtlike veostega seotud õnnetustest või juhtumitest teatamine 1.8.5.1 Kui ohtlike veoste laadimise, täitmise, veo või mahalaadimise ajal toimub kokkuleppe osalise territooriumil tõsine õnnetus või vahejuhtum, peab vastavalt laadija, täitja, vedaja , mahalaadija või kaubasaaja kindlustama, et asjassepuutuva kokkuleppe osalise pädevale asutusele esitatakse alajaos 1.8.5.4 toodud näidise kohane aruanne hiljemalt üks kuu pärast õnnetuse või vahejuhtumi toimumist. 1.8.5.2 Kokkuleppe osaline peab omakorda vajadusel tegema ettekande ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaadile, et viimane informeeriks teisi kokkuleppe osalisi. 1.8.5.3 Alajao 1.8.5.1 kohaselt ettekantav juhtum on juhtum, kus ohtlik veos on pakendist välja pääsenud või kui esines ohtlike veoste kadumise oht, kui tekkis isiku-, vara- või keskkonnakahju või kui sekkusid ametivõimud ning oli täidetud üks või mitu alltoodud kriteeriumi. Isikukahju tähendab juhtumit, mis tõi kaasa surma või vigastuse, mis oli otseselt seotud veetavate ohtlike veostega ning kui vigastus: a) nõuab intensiiv ravi, b) nõuab vähemalt ühepäevast haiglas viibimist või c) põhjustab töövõime kaotust vähemalt kolmeks järjestikuseks päevaks. Ohtlike veoste kadu tähendab ohtlike veoste väljapääsemist: a) veo kategooria 0 või 1 puhul koguses 50 kg / 50 l või enam, b) veo kategooria 2 puhul koguses 333 kg / 333 l või enam või c) veo kat egooria 3 või 4 puhul koguses 1 000 kg / 1 000 l või enam. Ohtlike veoste kao kriteerium kehtib ka juhul, kui e sines nende kadumise oht eel toodud kogustes. Reeglina tuleb eeldada, et konstruktsiooni vigastuse korral või mis tahes muul põhjusel (näiteks paakide või konteinerite muljumine, paagi ümberpaiskumine või tulekahju selle vahetus läheduses) ei ole ohtlikku veost sisaldav vahend enam sobiv selle kauba mahutiks või ei ole enam tagatud piisav ohutus tase. Kui on tegemist klassi 6.2 kuuluvate ohtlike veostega, kehtib ettekande tegemise kohustus ilma koguseliste piiranguteta. Kui juhtum hõlmab radioaktiivseid materjale, on ohtliku veose kao kriteeriumideks: a) radioaktiivse materjali mis tahes väljapääsemine pakendist; b) kiiritus, mis viib töötajate ja elanike ioniseeriva kiirguse eest kaitse eeskirjades ( „Kiirguskaitse ja kiirgusallikate ohutus: rahvusvahelised ohutuse põhistandardid“, IAEA ohutusstandardite seeria nr GSR o sa 3, IAEA, Viin (2014) ) sätestatud piirmäärade ületamisele, või c) kui on alust oletada saadetise mis tahes ohutusfunktsiooni (säilitusvõime, varjestus, soojuskaitse või kriitilisus) olulist vähenemist, mis võib olla muutnud saadetise sobimatuks edasiseks veoks täiendavaid ohutusmeetmeid rakendamata. MÄRKUS: vt jao 7.5.11 CWV33 punkti 6 nõudeid kohale toimetamata saadetiste kohta. Vara- või keskkonnakahju tähendab ohtlike veoste väljapääsemist pakendist, sõltumata nende kogusest, kui hinnanguline kahju ületab 50 000 eurot. Sellesse ei arvestata otseselt ohtlikke veoseid sisaldavatele veovahenditele ja modaalsele infrastruktuurile tekitatud kahju. Ametivõimude sekkumine tähendab ametivõimude või päästeteenistuste otsest sekkumist ohtlike veostega toimunud juhtumi ja inimeste evakueerimise ajal või avalike liiklusteede (maanteede/raudteede) sulgemist vähemalt kolmeks tunniks ohtlike veoste põhjustatud ohu tõttu. Vajaduse korra l võib pädev asutus nõuda täiendavat asjassepuutuvat informatsiooni. 1.8.5.4 Ohtlike veoste veo ajal toimunud juhtumitest teatamise aruande näidis RID-i / ADR-i jao 1.8.5 kohaselt veetavate ohtlike veoste veo ajal toimunud juhtumite aruanne Vedaja / raudteeinfrastruktuuri operaator: ............................................................................................................................…………………………………………. Aa dress: ............................................................................................................................................................….………………… Kontaktisik : .......................................………… Tele fon : ... ......................... Faks : ................................…….…. (Pädev asutus peab eemaldama käesoleva tiitellehe enne aruande edastamist) 1. Veovahend □ Raudtee Vaguni number (vabatahtlik): .........................................................……………………… □ Maantee Sõiduki registreerimisnumber (vabatahtlik): ............................................................…………………... 2. Juhtumi toimumise kuupäev ja koht Aasta: ………………….. Kuu : …………………. Päev : …………………. Kellaaeg : …………………………... Raudtee □ Jaam □ Sorteerimisjaam □ Peale-/ maha-/ ümberlaadimise koht Asukoht/ Riik: …………………………………… või □ Avatud liin Liini kirjeldus: …………………………………… Kilomeetrid: ……………………………….………... Maantee □ Asula □ Peale-/ maha-/ ümberlaadimise koht □ Avatud maantee Asukoht/ Riik: ……………………………….… 3. Topograafia □ Gradient/kalle □ Tunnel □ Sild / sillaalune läbikäik □ Ülesõit 4. I lmastikutingimused □ Vihm □ Lumi □ Jää □ Udu □ Äike □ Torm Temperatu ur : ..... °C 5. Juhtumi kirjeldus □ Rööbastelt mahasõit / teelt väljasõit □ Kokkupõrge □ Ümberpaiskumine/ ümberminek □ Tulekahju □ Plahvatus □ Kadu □ Tehniline viga Juhtumi täiendav kirjeldus: ..........................................................................................................................................…………………....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................………………………………………………………………………………………………………………….…………………………………………………………………………………………………………………………….………………………………………………………………………………………………………………………………. 6. Juhtumiga seotud ohtlikud veosed ÜRO number (1) Klass Pakendi-g rupp Veose kadu, hinnanguline kogus (kg või l) (2) Lekkiva aine leviku tõkestamise viisid (3) Lekkiva aine levikut tõkestav materjal Lekkiva aine leviku tõkestamise ebaõnnestumise kirjeldus (4) (1) Ohtlike veoste puhul, mis kuuluvad ühistesse kirjetesse, millele kehtib erisäte 274, tuleb näidata ka tehniline nimetus. (2) Klassi 7 puhul hinnata kaasnevad probleemid alajao 1.8.5.3 alusel . (3) Näidata vastav number 1 Pa kend 2 IBC 3 Suurpakend 4 Väikekonteiner 5 Vagun 6 Sõiduk 7 Paakvagun 8 Paaksõiduk 9 Anum akogumiga vagun 10 Anumakogumiga sõiduk 11 Kergpaakidega vagun 12 Kergpaak 13 Suurkonteiner 14 Paakkonteiner 15 MEGC 16 Teisaldatav paak 17 MEMU 18 Eriti suur paakkonteiner (4) Näidata vastav number 1 Kadu 2 Tulekahju 3 Plahvatus 4 Konstruktsiooniline purunemine 7. Juhtumi põhjus (kui on täpselt teada) □ Tehniline viga □ Vead koormakinnitusel □ Tal ituslik põhjus (raudteetalituse alane) □ Muu: ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................……………………………..……………………………………………………………………………………………………………………………. 8. Juhtumi tagajärjed Ohtliku veosega seoses tekkinud isikukahju: □ Hukkunuid (arv : ......) □ Vigastatuid (arv : ......) Ohtliku veose kadu: □ Jah □ Ei □ Ohtliku veose kao tõttu ümbruskonda ähvardav oht Vara- või keskkonnakahju: □ Kahju hinnanguline suurus 50 000 eurot □ Kahju hinnanguline suurus > 50 000 eurot Ametivõimude sekkumine: □ Jah □ Ohtliku veose põhjustatud inimeste evakueerimine vähemalt kolmeks tunniks □ Ohtliku veose põhjustatud avalike liiklusteede sulgemine vähemalt kolmeks tunniks □ Ei Pädev asutus võib vajaduse korral nõuda asjakohast lisateavet . 1.8.6 Jagudes 1.8.7 ja 1.8.8 kirjeldatud tegevuste administratiivne kontrollimine MÄRKUS 1 : Antud jaos kasutatakse järgmisi termineid: „heakskiidetud järelevalveasutus“ tähendab järelevalveasutust, mille pädev asutus on heaks kiitnud erinevate tegevuste sooritamiseks alajao 1.8.6.1 kohaselt; ja „tunnustatud järelevalveasutus“ tähendab heakskiidetud järelevalveasutust, mida teine pädev asutus tunnustab. MÄRKUS 2 : Pädev asutus võib määrata järelevalveasutuse tegutsema pädeva asutusena (vt pädeva asutuse definitsioon jaos 1.2.1). 1.8.6.1 Üldreeglid ADR -i lepinguosalise riigi pädev asutus võib kiita järelevalveasutused heaks järgmisteks tegevusteks: vastavuse hindamine, korraline ülevaatus, vaheülevaatused, erakorralised ülevaatused, kasutuselevõtukontroll ja kohapealne järelevalveteenistus, nagu on kirjeldatud peatükkides 6.2 ja 6.8. 1.8.6.2 Pädeva asutuse kohustused 1.8.6.2.1 Kui pädev asutus kiidab järelevalveasutuse heaks alajaos 1.8.6.1 määratud toimingute tegemiseks, tuleb järelevalveasutus akrediteerida standardi EN ISO/IEC 17020:2012 (välja arvatud punkt 8.1.3) tüübi A nõuete kohaselt. Kui pädev asutus kiidab järelevalveasutuse heaks surveanumate korraliste ülevaatuste sooritamiseks peatüki 6.2 kohaselt, tuleb järelevalveasutus akrediteerida standardi EN ISO/IEC 17020:2012 (välja arvatud punkti 8.1.3) tüübi A nõuete või tüübi B nõuete kohaselt. Akrediteerimine peab selgelt hõlmama heakskiitmisega seotud tegevusi. Kui pädev asutus ei kiida järelevalveasutusi heaks, kuid täidab neid ülesandeid ise, peab pädev asutus järgima alajao 1.8.6.3 sätteid. 1.8.6.2.2 Järelevalveasutuste heakskiitmine 1.8.6.2.2.1 Tüü bi A järelevalveasutused asutatakse riigisisese õiguse alusel ja need on juriidilised isikud selles ADR -i lepinguosalises riigis, kus taotlus esitatakse. Tüü bi B järelevalveasutused asutatakse riigisisese õiguse alusel ja need on osa juriidilisest isikust, kes tarnib gaasi ADR -i lepinguosalises riigis, kus taotlus esitatakse. 1.8.6.2.2.2 Pädev asutus peab tagama, et järelevalveasutus vastab pidevalt tema heakskiitmise tingimustele ja lõpetab selle, kui need tingimused ei ole täidetud. Akrediteeringu peatamise korral peatatakse heakskiit siiski ainult akrediteeringu peatamise ajaks. 1.8.6.2.2.3 Uut tegevust alustava järelevalveasutuse võib ajutiselt heaks kiita. Enne ajutist heakskiitmist peab pädev asutus tagama, et järelevalveasutus vastab alajao 1.8.6.3.1 nõuetele. Järelevalveasutus on oma esimesel tegevusaastal akrediteeritud standardi EN ISO/IEC 17020:2012 kohaselt (välja arvatud punkt 8.1.3), et ta saaks seda uut tegevust jätkata. 1.8.6.2.3 Järelevalveasutuste järelevalve 1.8.6.2.3.1 Kui sooritatakse järelevalveasutuse tegevusi, peab pädev asutus, kes selle asutuse heaks kiitis, tagama selle asutuse tegevuse järelevalve, sealhulgas kohapealse järelevalve. Pädev asutus peab antud heakskii d u tühistama või seda piirama, kui kõnealune asutus ei vasta enam heakskiidule, alajao 1.8.6.3.1 nõuetele või ei järgi ADR -is sätestatud korda. MÄRKUS : järelevalveasutuse järelevalve hõlmab ka alajaos 1.8.6.3.3 nimetatud alltöövõtjate järelevalvet. 1.8.6.2.3.2 Kui järelevalveasutuse heakskiit tühistatakse või seda piiratakse või kui järelevalveasutus on tegevuse lõpetanud, võtab pädev asutus vajalikud meetmed, millega tagatakse, et toimikuid töötleb mõni teine järelevalveasutus või et need on kättesaadavad. 1.8.6.2.4 Teavitamiskohustus 1.8.6.2.4.1 ADR -i lepinguosalised riigid avalikustavad riigisisese korra järelevalveasutuste hindamise, heakskiitmise ja järelevalve kohta ning sellega seotud teabes toimunud muutuste kohta. 1.8.6.2.4.2 ADR -i lepinguosalise riigi pädev asutus peab avaldama ajakohastatud nimekirja kõikidest järelevalveasutustest, mille ta on heaks kiitnud, sealhulgas alajaos 1.8.6.2.2.3 kirjeldatud ajutiselt heakskiidetud järelevalveasutustest. Loetelu peab sisaldama vähemalt järgmist teavet. (a) järelevalveasutuse nimi ja aadress; (b) tegevused, mille sooritamiseks on järelevalveasutus heaks kiidetud; (c) kinnitus selle kohta, et riiklik akrediteerimisasutus on järelevalveasutuse akrediteerinud standardi EN ISO/IEC 17020:2012 kohaselt (välja arvatud punkt 8.1.3) ning et akrediteering hõlmab tegevusi, mille jaoks järelevalveasutus on heaks kiidetud; (d) peatükkides 6.2 ja 6.8 nimetatud järelevalveasutuse tunnusmärk või tempel ning järelevalveasutuse volitatud kohapealse järelevalveteenistuse tunnusmärk. Sellele loetelule tuleb viidata UNECE sekretariaadi veebisaidil. 1.8.6.2.4.3 Pädeva asutuse heakskiidetud järelevalveasutust võib tunnustada teine pädev asutus. Kui pädev asutus soovib kasutada teise pädeva asutuse juba heakskiidetud järelevalveasutuse teenuseid vastavushindamise ja ülevaatusega seotud toimingute tegemiseks tema nimel, peab kõnealune pädev asutus lisama kõnealuse järelevalveasutuse, tunnustatud tegevused ja järelevalveasutuse kinnitanud pädeva asutuse alajaos 1.8.6.2.4.2 nimetatud nimekirja ning teavitama sellest UNECE sekretariaati. Kui heakskiit tühistatakse või see peatatakse, siis tunnustus enam ei kehti. MÄRKUS : Selles kontekstis tuleb järgida ADR -i lepinguosaliste riikide vahelisi vastastikuse tunnustamise lepinguid. 1.8.6.3 Järelevalveasutuste kohustused 1.8.6.3.1 Üldreeglid Järelevalveasutus peab: (a) omama tehniliste funktsioonide rahuldavaks täitmiseks organisatsioonilise struktuuriga, pädevat, koolitatud, kompetentset ja kogemustega personali; (b) omama juurdepääsu sobivatele ja piisavatele rajatistele ning seadmetele; (c) tegutsema erapooletult ning olema vaba mis tahes mõjutustest, mis võiksid seda takistada; (d) hoidma tootja ja muude asutuste ärisaladust ja teavet ettevõtete varalisest seisukorrast; (e) hoidma lahus järelevalveasutuse kontrollifunktsioonid sellega mitteseotud tegevusest; (f) omama dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi, mis on samaväärne standardis EN ISO/IEC 17020:2012 sätestatuga (välja arvatud 8.1.3); (g) tagama vastavates standardites ja ADR -is määratud katsete ja ülevaatuste sooritamise; (h) omama tõhusat ja asjakohast aruandluse ja protokollimise süsteemi kooskõlas jagudega 1.8.7 ja 1.8.8. (i) olema vaba igasugusest kaubanduslikust või rahalisest survest ning mitte tasustama oma töötajaid tehtud kontrollide arvu või nende tulemuste alusel; (j) omama vastutuskindlustust, mis katab sooritatavate tegevustega seotud riske; MÄRKUS : See ei ole vajalik, kui ADR -i lepinguosaline riik vastutab riigisisese õiguse alusel; (k) omama ülevaatuse eest vastutava i d isiku i d, kes: (i) ei ole otseselt seotud ülevaadatava toote (surveanum, paak, anumakogumiga sõiduk või MEGC) kavandamise, tootmise, tarnimise, paigaldamise, ostmise, omamise, kasutamise või hooldamisega; (ii) on koolitatud kõigis tegevustes, mille sooritamiseks on järelevalveasutus heaks kiidetud; (iii) omavad asjakohaseid teadmisi, tehnilisi oskusi ja arusaamist kohaldatavatest nõuetest, standarditest ning 4. ja 6. osa asjakohastest sätetest; (iv) on võimelised koostama sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamiste sooritamist; (v) hoiavad ametisaladust teabe puhul, mis on saadud oma ülesannete täitmisel või selle jõustamiseks vastu võetud riigisisese õiguse alusel , välja arvatud selle ADR -i lepinguosalise riigi pädevate asutuste eest , kus tegevusi sooritatakse. Teiste järelevalveasutuste taotlusel võib teavet jagada niivõrd, kuivõrd see on vajalik ülevaatuste ja katsete tegemiseks. Järelevalveasutust akrediteeritakse lisaks standardi EN ISO/IEC 17020:2012 kohaselt (välja arvatud lõige 8.1.3). 1.8.6.3.2 Töökohustused 1.8.6.3.2.1 Pädev asutus või järelevalveasutus peab sooritama vastavushindamist, korralist ülevaatust, vaheülevaatust, erakorralist ülevaatust ja kasutuselevõtukontrolli proportsionaalsel viisil, vältides tarbetut koormust. Pädev asutus või järelevalveasutus peab võtma oma tegevuses arvesse asjaomaste ettevõtete suurust, sektorit ja struktuuri ning tehnoloogia suhtelist keerukust ja seeriatootmise iseloomu. 1.8.6.3.2.2 Pädev asutus või järelevalveasutus peab kinni pidama 4. ja 6. osa sätete täitmiseks vajalikust rangusastmest ja kaitsetasemest. 1.8.6.3.2.3 Kui pädev asutus või järelevalveasutus leiab, et tootja ei ole täitnud 4. või 6. osa nõudeid, nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ning ei väljasta tüübikinnitustunnistust ega esmase ülevaatuse või katsetuse tunnistust enne, kui on rakendatud asjakohased parandusmeetmed. 1.8.6.3.3 Kontrolliülesannete delegeerimine MÄRKUS : Järgmisi sätteid kohaldatakse ainult tüü b i A järelevalveasutustele. Tüü bi B järelevalveasutustel ei ole lubatud delegeerida tegevusi, mille jaoks nad on heaks kiidetud. Kohapealse järelevalveteenistuse kohta vt 1.8.7.7.2. 1.8.6.3.3.1 Kui järelevalveasutus kasutab oma tegevusega seotud konkreetsete ülesannete sooritamiseks alltöövõtjate teenuseid, peab järelevalveasutus seda ettevõtet hindama ja jälgima või seda ettevõtet tuleb akrediteerida eraldi. Eraldi akrediteerimise korral peab alltöövõtjat nõuetekohaselt akrediteerima standardi EN ISO/IEC 17025:2017 (välja arvatud lõige 8.1.3) või EN ISO/IEC 17020:2012 (välja arvatud lõige 8.1.3) kohaselt ning järelevalveasutus peab alltöövõtjat tunnustama iseseisva ja erapooletu katselabori või järelevalveasutusena, et sooritada akrediteeringule vastavaid katseülesandeid. Järelevalveasutus peab tagama, et määratud alltöövõtja vastab ülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele sama kompetentsi ja turvalisuse tasemega, nagu on ette nähtud järelevalveasutustele (vt alajagu 1.8.6.3.1) ning järelevalveasutus peab seda jälgima. Järelevalveasutus teavitab pädevat asutust eespool nimetatud korraldustest. 1.8.6.3.3.2 Järelevalveasutus võtab enda kanda kogu vastutuse alltöövõtja ülesannete täitmise eest , kus iganes neid täidetakse. 1.8.6.3.3.3 Tüü bi A järelevalveasutus tohib delegeerida ainult osa oma tegevustest. Järelevalveasutus peab alati ise sooritama hindamise ja väljastama sertifikaadid. 1.8.6.3.3.4 Tegevust ei tohi delegeerida ilma tootja, omaniku või operaatori nõusolekuta. 1.8.6.3.3.5 Järelevalveasutus peab pädeva asutuse käsutusse andma asjakohased dokumendid, mis on seotud eespool nimetatud alltöövõtjate kvalifikatsiooni hindamise ja teostatavate töödega. 1.8.6.3.4 Teavitamiskohustused Järelevalveasutused on kohustatud teavitama pädevaid asutusi, mis nad heaks kiitsid, järgnevast: (a) välja arvatud juhul, kui kohalduvad alajao 1.8.7.2.2.2 sätted, tüübikinnitustunnistusest keeldumisest, selle piiramisest, peatamisest või äravõtmisest; (b) kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad pädeva asutuse väljastatud heakskiidu kehtivusvaldkonda ja tingimusi; (c) kõikidest ülevaatustunnistustest keeldumistest; (d) kõikidest selle jao kohaselt järelevalvet teostavatelt pädevatelt asutustelt saadud teabepäringutest, mis on seotud sooritatud tegevustega; (e) taotluse alusel heakskiidu kehtivusvaldkonnas sooritatud tegevustest, kaasa arvatud ülesannete delegeerimisest; (f) kohapealse järelevalveteenistuse lubadest, peatamistest või tühistamistest. 1.8.7 Nõuetele vastavuse hindamise, tüübikinnitustunnistuse väljastamise ja ülevaatuste kord MÄRKUS 1 : Käesolevas jaos tähendab „asjaomane asutus“ peatükkides 6.2 ja 6.8 määratud asutust. MÄRKUS 2: Käesolevas jaos tähendab „tootja“ pädeva asutuse ees vastavushindamise kõigi aspektide ning konstruktsiooni nõuetele vastavuse tagamise eest vastutavat ettevõtet, kelle nimi ja tähis on esitatud tüübikinnitustel ja märgistusel. Ei ole oluline, et ettevõte oleks otseselt kaasatud kõikidesse vastavushindamise objektiks oleva toote ehitusetappidesse (vt alajagu 1.8.7.1.5). 1.8.7.1 Üldsätted 1.8.7.1.1 Jaos 1.8.7 sätestatud korda kohaldatakse peatükkide 6.2 ja 6.8 kohaselt . Kui pädev asutus täidab ülesanded ise, siis peab pädev asutus vastama selle jao sätetele. 1.8.7.1.2 Kõik: a) alajao 1.8.7.2 .1 kohase tüübikinnituse ; b) alajao 1.8.7.2.2 kohase tüübikinnitus tunnistuse väljastamise c) alajao 1.8.7.3 kohase tootmisjärelevalve; või d) alajao 1.8.7.4 kohase esmase ülevaatuse ja katsetamise taotlused peab tootja esitama pädevale asutusele või järelevalveasutusele peatüki 6.2 ja 6.8 kohaselt . Kõik : e) alajao 1.8.7.5 kohase kasutuselevõtukontrolli; või f) alajao 1.8.7.6 kohase korralise ülevaatuse, vaheülevaatuse ja erakorralise ülevaatuse taotlused peab omanik või tema volitatud esindaja või operaator või tema volitatud esindaja esitama pädevale asutusele või järelevalveasutusele. Kui kohapealset järelevalveteenistust on volitatud lõigete c, d või f jaoks, ei ole vaja esitada c, d või f kohast taotlust. 1.8.7.1.3 Taotlus peab sisaldama : a) alajao 1.8.7.1.2 kohaselt taotleja nime ja aadressi ; b) kirjalikku avaldust, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele muule pädevale asutusele või järelevalveasutusele ; c) alajaos 1.8.7.8 määratletud asjaomast tehnilist dokumentatsiooni ; d) kinnitust, millega lubatakse pädevale asutusele või järelevalveasutusele vastavuse hindamiseks või ülevaatuseks juurdepääs tootja territooriumile, kontrollidele, katsetele ja ladudele ning kogu asjakohane teave ülesannete täitmiseks . 1.8.7.1.4 Kui tootjal või katsekohaga ettevõttel on lubatud luua kohapealne järelevalveteenistus alajagude 6.2.2.12, 6.2.3.6.1 või alajao 6.8.1.5.3 lõike b või alajao 6.8.1.5.4 lõike b kohaselt, siis peab ta järelevalveasutusele rahuldaval viisil tõendama, et kohapealne järelevalveteenistus suudab sooritada jao 1.8.7 kohaseid ülevaatusi ja katseid . 1.8.7.1.5 Toodete (surveanumad, paagid, käitamisvahendid ning anumakogumiga sõidukite või MEGC-de elementide, konstruktsiooniseadmete ja käitamisvahendite koostud) tüübikinnitustunnistused, ülevaatustunnistused ja toodete aruanded, sealhulgas tehniline dokumentatsioon, tuleb säilitada: a) tootjal vähemalt 20 aastat alates tüübikinnituse kehtivuse lõppemise kuupäevast; b) väljaandval pädeval asutusel või järelevalveasutusel vähemalt 20 aastat alates väljaandmise kuupäevast; c) omanikul või operaatoril vähemalt 15 kuud pärast toote kasutuselt kõrvaldamist . 1.8.7.2 Tüübi hindamine ja tüübikinnitustunnistuse väljastamine 1.8.7.2.1 Tüübi hindamine 1.8.7.2.1.1 Tootja: a) peab andma surveanumate puhul järelevalveasutuse käsutusse kavandatud toodangu näidised. Järelevalveasutus võib nõuda lisanäidiseid, kui seda näeb ette katseprogramm; b) peab andma paakide, anumakogumiga sõidukite ja MEGC-de puhul tüübikatseteks juurdepääsu prototüübile; c) peab andma käitamisvahendite puhul järelevalveasutuse käsutusse kavandatud toodangu näidised. Järelevalveasutus võib nõuda lisanäidiseid, kui seda näeb ette katseprogramm. MÄRKUS : Arvesse võib võtta muude eeskirjade või standardite kohaste hindamiste ja katsetetulemusi. 1.8.7.2.1 .2 Järelevalveasutus: a) teeb alajaos 1.8.7.8.1 kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni põhjal kindlaks, et mudel vastab ADR -i asjaomastele sätetele, ning selle, et prototüüp või prototüüppartii on toodetud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja esindab mudelit; b) sooritab kontrolle ja katseid või sooritab kontrolle ja kontrollib katsetingimusi ja vaatab kohapeal pealt ADR -is , kaasa arvatud asjaomastes standardites, määratletud katseid, et teha kindlaks, kas sätteid on kohaldatud ja nendest on kinni peetud ja kas tootja kasutatav kord vastab nõuetele; c) kontrollib ADR -i asjaomaste sätete põhjal materjali (materjali de ) tootja (tootjate) väljastatud sertifikaati (sertifikaate); d) kinnitab püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollib, kas need on saanud juba varem heakskiidu, ja teeb kindlaks, et püsiliidete ja mittepurustavate katsetega tegelevad töötajad on kvalifitseeritud või saanud loa; e) lepib tootjatega kokku asukoha (d) , kus teostada ülevaatust ja vajalikke katseid. Järelevalveasutus väljastab tootjale tüübihindamisaruande . 1.8.7.2.2 Tüübikinnitustunnistuse väljastamine Tüübikinnitustega lubatakse tooteid ehitada kõnealuse tüübikinnituse kehtivusaja jooksul. 1.8.7.2. 2.1 Kui tüüp vastab kõigile kohaldatavatele sätetele, väljastab pädev asutus või järelevalveasutus tootjale peatükkide 6.2 ja 6.8 kohase tüübikinnitustunnistuse. Kõnealune tunnistus peab sisaldama: a) väljastaja nime ja aadressi; b) pädevat asutust, mille alt tunnistus väljastati ; c) tootja nime ja aadressi; d) viidet ADR -i versioonile ja tüübihindamiseks kasutatud standarditele; e) kõiki tüübihindamisest tulenevaid nõudeid; f) alajao 1.8.7.8.1 kohase tüübihindamise dokumentides sisalduvaid tüübi ja variatsioonide tuvastamiseks vajalikke andmeid, nagu on määratletud asjaomastes standardites. Andmeid sisaldavad dokumendid või tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu peab sisalduma tunnistuses või olema sellele lisatud . g) viidet tüübihindamisaruandele ( tüübihindamisaruannetele ); h) tüübikinnituse maksimaalset kehtivusaega; ja i) peatükkide 6.2 ja 6.8 kohaseid erinõudeid. 1.8.7.2. 2.2 Tüübikinnitus kehtib kuni kümme aastat. Kui sellel perioodil ADR -i asjakohased tehnilised nõuded on muutunud nii, et heakskiidetud tüüp ei ole enam nendega vastavuses, kaotab tüübikinnitus kehtivuse. Kui selle aja jooksul kohaldub alajao 6.2.2.1 ja 6.2.2.3 tabelite veerus (3) või alajagudes 6.2.4.1, 6.8.2.6.1 ja 6.8.3.6 esitatud tabelite veerus (5) sätestatud äravõtmiskuupäev, kaotab tüübikinnitus kehtivuse. T üübikinnitust unnistuse väljastanud pädev asutus või järelevalveasutus peab selle ära võtma. MÄRKUS : olemasolevate tüübikinnitust e äravõtmise lõpptähtaeg on kirjas alajao 6.2.4.1 ja alajagude 6.8.2.6.1 või 6.8.3.6 tabelite veerus (5). Kui tüübikinnitus on aegunud või see on ära võetud, ei ole selle tüübikinnituse järgi toodete tootmine enam lubatud. MÄRKUS : Kehtivusaja ületanud või äravõetud tüübikinnitus e s välja toodud toodete kasutamise, korralise ülevaatuse ja vaheülevaatusega seotud asjakohased sätted kohalduvad selle tüübi kinnituse järgi toodetud toodetele jätkuvalt enne nende kehtivusaja lõppemist või äravõtmist, kui neid võib edaspidi kasutada. Tüübikinnitusi saab uuendada uue tüübihindamise alusel. Arvesse tuleb võtta eelmise tüübihindamise katsete tulemusi, kui need katsed vastavad veel uuendamise kuupäeval kehtivatele ADR -i sätetele, kaasa arvatud kohalduvad standardid. Uuendamine pole lubatud, kui tüübikinnitus on ära võetud. MÄRKUS : uuendamise eesmärgil tüübihindamis t võib sooritada järelevalveasutus, mis ei väljastanud esialgset tüübikinnitustunnistust. Olemasoleva tüübikinnituse vahepealsed muudatused (näiteks väiksemad muudatused surveanumate juures, näiteks suuruste või mahtude lisamine, mis ei mõjuta nõuetele vastavust, või nagu paakide puhul on kirjas alajaos 6.8.2.3.2) ei pikenda või muuda tunnistuse esialgset kehtivust. 1.8.7.2. 2.3 Kehtiva, aegunud või äravõetud tüübikinnitusega toote muutmise puhul on asjaomane tüübihindamine, katsetamine, ülevaatus ja heakskiidu andmine piiritletud toote nende osadega, mida muudeti. Muudatused peavad vastama ADR -i sätetele, mis kehtisid muutmise hetkel. Toote nende osade kohta, mida ei muudetud, jääb kehtima algse tüübikinnituse dokumentatsioon. Muudatus võib kehtida ühe või mitme toote kohta, mille kohta kehtib sama tüübikinnitus. Kui muudetav toode vastab kõikidele kohalduvatele sätetele, peab ADR -i lepinguosalise riigi pädev asutus või järelevalveasutus väljastama muudatust heakskiitva täiendava tunnistuse omanikule või operaatorile peatükkide 6.2 ja 6.8 kohaselt. Paakide, anumakogumiga sõidukite või MEGC-de jaoks tuleb alles hoida koopia tüübikinnitusest, mis on osa paagi dokumentatsioonist. 1.8.7.3 Tootmisjärelevalve 1.8.7.3.1 Tootja võtab kõik võimalikud meetmed, et tagada tootmisprotsessi vastavus ADR -i kohaldatavatele sätetele, tüübikinnitustunnistusele, alajao 1.8.7.8.3 kohasele tehnilisele dokumentatsioonile ja aruandlusele. . 1.8.7.3.2 Asjaomane asutus peab teostama tootmisprotsessi suhtes järelevalvet. Asjaomane asutus: a) kontrollib vastavust alajaos 1.8.7.8.3 määratletud tehnilise le dokumentatsiooni le, kohaldatavatele ADR -i , tüübikinnitustunnistuse ja aruannete sätetele; b) kontrollib, et toote tootmine tootmisprotsessis on kooskõlas selle suhtes kehtivate nõuete ja dokumentatsiooniga; c) kontrollib materjalide jälgitavust ning materjali sertifikaadi (sertifikaatide) vastavust spetsifikatsioonile; d) kontrollib vajaduse korral, kas püsiliidete ja mittepurustavate katsetega tegelevad töötajad on kvalifitseeritud või saanud loa; e) lepib tootjaga kokku koha, kus teostatakse ülevaatusi ja vajalikke katseid; ja f) koostab tootmise järelevalve tulemuste kohta kirjaliku aruande. 1.8.7.4 Esmane ülevaatus ja katsed 1.8.7.4.1 Tootja : a) kannab peale ADR-is määratletud tähised ning b) esitab asjaomasele asutusele alajaos 1.8.7.8.4 määratletud tehnilise dokumentatsiooni. 1.8.7.4.2 Asjaomane asutus: a) sooritab kontrolle ja katseid või sooritab kontrolle ja kontrollib katsetingimusi ja vaatab pealt kohapealseid katseid, et teha kindlaks, et toodet toodetakse tüübikinnituse ja asjaomaste sätete kohaselt ; b) kontrollib käitamisvahendite tootja esitatud sertifikaate, võrreldes neid käitamisvahenditega; c) väljastab esmase ülevaatuse ja katsete kohta aruande seoses teostatud üksikasjalike katsete ja kontrollidega ning kontrollitud tehnilise dokumentatsiooniga ; d) koostab esmase ülevaatuse ja katsete kohta tunnistuse ning kannab sellele tootja nõuetele vastavuse korral peale oma tähise; ja e) kontrollib, kas tüübikinnitus jääb kehtivaks pärast tüübikinnitusega seotud ADR -i sätete (kaasa arvatud viidatud standardite) muutumist. Kui tüübikinnitus enam ei kehti, siis peab asjaomane asutus väljastama ülevaatusest keeldumise aruande ja teavitama tüübikinnitustunnistuse väljastanud pädevat asutust või järelevalveasutust . Punktis d osutatud tunnistus ja punktis c osutatud aruanne võivad hõlmata mitut sama tüüpi toodet (grupi tunnistus või -aruanne). 1.8.7.4.3 Alajao 1.8.7.4.2 lõike d kohane tunnistus peab sisaldama vähemalt : a) järelevalveasutuse nime ja aadressi ning kohaldumise korral kohapealse järelevalveteenistuse nime ja aadressi ; b) tootja nime ja aadressi; c) esmase ülevaatuse asukohta; d ) viidet ADR-i versioonile ja esmaste ülevaatuste ja katsete puhul kasutatud standarditele; e ) ülevaatuste ja katsete tulemusi; f ) kontrollitud toote (toodete) tuvastamist võimaldavaid andmeid, vähemalt seerianumbrit või mitte- taastäidetavate balloonide puhul partiinumbrit ; g ) tüübikinnitusnumbrit ja h) viidet kohapealse järelevalveteenistuse sertifikaadile, kui see on asjakohane . 1.8.7.5 Kasutuselevõtukontroll 1.8.7.5.1 Kui pädev asutus nõuab alajao 6.8.1.5.5 kohaselt kasutuselevõtukontrolli, kaasab omanik või operaator kasutuselevõtukontrolliks ühe järelevalveasutuse ning esitab sellele tüübikinnitustunnistuse ja alajaos 1.8.7.8.4 nimetatud tehnilise dokumentatsiooni 1.8.7.5.2 Järelevalveasutus vaatab dokumendid läbi ja: a) teeb väliskontrolle (nt märgistamine, seisund); b) kontrollib vastavust tüübikinnitustunnistusele; c) kontrollib eelnevaid ülevaatusi ja katseid sooritanud järelevalveasutuste heakskiitude kehtivust; (d) kontrollib, et jao 1.6.3 või 1.6.4 üleminekusätted on täidetud. 1.8.7.5.3 Järelevalveasutus väljastab kasutuselevõtukontrolli aruande, mis sisaldab hindamise tulemusi. Omanik või operaator esitab selle aruande kasutuselevõtukontrolli nõudvale pädevale asutusele selle taotluse alusel ning järgnevate ülevaatuste ja katsete eest vastutavatele järelevalveasutustele. Kui kasutuselevõtukontroll ebaõnnestub, tuleb mittevastavused kõrvaldada ja enne paagi kasutamist tuleb läbida uus kasutuselevõtukontroll. Kasutuselevõtukontrolli eest vastutav järelevalveasutus teavitab viivitamata oma pädevat asutust kõikidest keeldumistest. 1.8.7.6 Korralised ülevaatused, vaheülevaatused ja erakorralised ülevaatused 1.8.7.6.1 Asjaomane asutus : a) tuvastab ja kontrollib vastavust dokumentatsioonile ; b) sooritab ülevaatused ja katsed või sooritab ülevaatused ja kontrollib katsetingimusi ja vaatab kohapeal pealt katseid, et veenduda nõuetest kinnipidamises ; c) avaldab ülevaatuste ja katsete tulemuste aruanded ja tunnistused , milles võib käsitleda mitut toodet; ja d) tagab nõutud tähiste kasutamise . 1.8.7.6.2 Omanik või operaator säilitab surveanumatele tehtud korraliste ülevaatuste ja katsete aruanded vähemalt kuni järgmise korralise ülevaatuseni. MÄRKUS : sätted paagi dokumentatsiooni kohta on kirjas alajaos 4.3.2.1.7. 1.8.7.7 Kohapealse järelevalveteenistuse järelevalve 1.8.7.7.1 Kui alajagude 6.2.2.12, 6.2.3.6.1, alajao 6.8.1.5.3 lõike b või alajao 6.8.1.5.4 lõike b kohaselt kasutatakse kohapealset järelevalveteenistust, peab tootja või katsekoht: a) rakendama alajaos 1.8.7.8.6 dokumenteeritud ja järelevalve alla kuuluvate kontrollide ja katsete puhul kohapealse järelevalveteenistuse kvaliteedisüsteemi koos tehniliste protseduuridega; b) täitma heakskiidu saanud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama selle rahuldava ja tõhusa jätkuva toimimise, ennekõike; i) määrama kohapealsesse järelevalveteenistusse väljaõppe saanud ja pädevad töötajad; ja ii) kandma tootele peale peatükkides 6.2 ja 6.8 sätestatud järelevalveasutuse tunnusmärgi või templi ja kohapealse järelevalveteenistuse tähise, kus see on asjakohane, et tagada jälgitavus. 1.8.7.7.2 Järelevalveasutus teostab esmase auditi igas asukohas. Kui selle tulemus on rahuldav, teavitab järelevalveasutus pädevat asutust kohapealsele järelevalveteenistusele loa andmiseks ja väljastab kuni kolmeks aastaks loa. Täidetud peavad olema järgmised tingimused: a) kõnealune audit peab toimuma igas asukohas, et kinnitada, et sooritatud ülevaatused ja katsed on kooskõlas ADR -i nõuetega; b) järelevalveasutus võib anda kohapealsele järelevalveteenistusele loa kanda igale heakskiidu saanud tootele peale järelevalveasutuse tunnusmärk või tempel peatükkide 6.2 ja 6.8 kohaselt; c) luba võib uuendada pärast rahuldavat auditit, mis sooritati igas asukohas viimasel aastal enne loa kehtivusaja lõppu. Uus kehtivusaeg algab loa kehtivusaja lõppemise kuupäevaga; d) järelevalveasutuse audiitorid peavad olema pädevad hindamaks kvaliteedisüsteemiga hõlmatud toodete nõuetele vastavust ja kvaliteedisüsteemi ennast; ja e) kohapealne järelevalveteenistus peab olema tegevustega hõivatud sellise sagedusega, mis tagab vajaliku pädevustaseme. Kohapealne järelevalveteenistus võib ainult teatud juhtudel kasutada oma tegevusega seotud konkreetsete ülesannete sooritamiseks alltöövõtjaid, kui järelevalveasutus on seda lubanud. Alltöövõtjat tuleb lisaks akrediteerida standardi EN ISO/IEC 17025:2017 (välja arvatud lõige 8.1.3) või EN ISO/IEC 17020:2012 (välja arvatud lõige 8.1.3) iseseisva ja erapooletu katselabori või järelevalveasutusena, et sooritada akrediteeringule vastavaid katseülesandeid. 1.8.7.7.3 Luba peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid: a) järelevalveasutuse nimi ja aadress; b) tootja või katsekoha nimi ja aadress ning kohapealse järelevalveteenistuse kõigi asukohtade aadressid ; c) viide kohapealsele järelevalveteenistusele loa andmisel kasutatud ADR -i versioonile ja standarditele või tunnustatud tehnilistele koodeksitele, mida kasutati jao 6.2.5 kohaselt esmaseks ülevaatuseks ja katseteks või korralisteks ülevaatusteks; d) viide esmase auditi aruandele; e) vajadusel täiendav teave kohapealse järelevalveteenistuse valdkonna määratlemiseks (näiteks toodete tüübikinnitused esmaste ülevaatuste ja katsete jaoks); f) kohapealse järelevalveteenistuse tähis, kui see kohaldub ja g) aegumistähtpäev. 1.8.7.7.4 Järelevalveasutus teostab loa kehtiv us aja jooksul igas asukohas perioodilisi auditeid, et veenduda , et kohapealne järelevalveteenistus peab ja rakendab jätkuvalt kvaliteedisüsteemi, kaasa arvatud tehnilisi protseduure. Täidetud peavad olema järgmised tingimused: a) auditid tuleb sooritada vähemalt iga kuue kuu järel; b) järelevalveasutus võib nõuda täiendavaid külastusi, väljaõpet, tehnilisi muudatusi, kvaliteedisüsteemi muutmist või kohapealse järelevalveteenistuse kontrollide ja katsete piiramist või keelamist; c) järelevalveasutus hindab kõiki kvaliteedisüsteemis tehtud muudatusi ning teeb otsuse, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt esmase auditi nõuetele või on vaja täielikku ümberhindamist. d) järelevalveasutuse audiitorid peavad olema pädevad hindamaks kvaliteedisüsteemiga hõlmatud toodete nõuetele vastavust ja kvaliteedisüsteemi ennast ja e) järelevalveasutus peab esitama tootjale või katsekohale või kohapealsele järelevalveteenistusele auditi protokolli ja, kui tehti katse, katseprotokolli. 1.8.7.7.5 Asjaomastele nõuetele mittevastavuse korral tagab järelevalveasutus parandusmeetmete võtmise. Kui parandusmeetmed jäetakse nõutud aja jooksul võtmata, peab järelevalveasutus kohapealse järelevalveteenistuse tegevusloa peatama või selle ära võtma. Pädevale asutusele tuleb saata loa peatamise või äravõtmise kohta teatis. Tootjale või katsekohale ning kohapealsele järelevalveteenistusele tuleb esitada protokoll, milles tuuakse üksikasjalikult ära järelevalveasutuse tehtud otsuste põhjused. 1.8.7.8 Dokumendid Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata vastavust asjaomastele nõuetele. 1.8.7.8.1 Tüübi hindamise puhul esitatavad dokumendid: Tootja peab esitama vajadusel järgmised dokumendid: a) mudeli ja tootmise puhul kasutatud standardite loetelu; b) tüübi, sealhulgas kõigi variatsioonide, kirjeldus; c) peatüki 3.2 tabeli A asjaomase veeru kohased eeskirjad või ohtlike kaupade loetelu, mille vedamiseks määratud tooted on ette nähtud; d) üldkoostu joonis või joonised; e) põhjalikud joonised, sealhulgas toote, käitamisvahendite, struktuuriliste seadmete, nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajalike tähiste ja/või siltide mõõtmed, mida kasutatakse arvutusteks; f) arvutuste märkmed, tulemused ja järeldused; g) loetelu käitamisvahenditest koos asjaomaste tehniliste andmetega ning teave ohutusseadmete kohta, sealhulgas rõhualandusvõimsuse arvutused, kui see on asjakohane; h) loetelu tootmisstandardis ette nähtud materjalidest, mida on kasutatud iga osa, allosa, voodri ning käitamisvahendite ja struktuuriliste seadmete jaoks ning materjali vastav spetsifikatsioon või ADR -i nõuetele vastavust kinnitav deklaratsioon; i) püsiliidete teostamise protsessi kinnitus; j) termilise töötlusprotsessi (termiliste töötlusprotsesside) kirjeldus ja k) kõigi tüübikinnituse ja tootmise puhul teostatavate ning standardites või ADR -is loetletud katsete kord, kirjeldus ja protokollid. 1.8.7.8.2 Tüübikinnitustunnistuse väljastamise puhul esitatavad dokumendid Tootja peab tegema vajadusel kättesaadavaks : a) mudeli ja tootmise puhul kasutatud standardite loetelu; b) tüübi, sealhulgas kõigi variatsioonide, kirjeldus; c) peatüki 3.2 tabeli A asjaomase veeru kohased eeskirjad või ohtlike kaupade loetelu, mille vedamiseks määratud tooted on ette nähtud; d) üldkoostu joonis või joonised; e) ohtlike veostega kokkupuutuvate materjalide nimekiri; f) käitamisvahendite loetelu; g) tüübihindamise aruanne; ja h) alajaos 1.8.7.8.1 mainitud täiendavad dokumendid pädeva asutuse või järelevalveasutuse nõudmisel. 1.8.7.8.3 Tootmisjärelevalve puhul esitatavad dokumendid Tootja peab tegema vajadusel kättesaadavaks: a) alajaos 1.8.7.8.1 ja 1.8.7.8.2 loetletud dokumendid; b) tüübikinnitustunnistuse koopia ; c) tootmise korra, sealhulgas katsekorra; d) tootmisprotokollid; e) püsiliiteid tegevate töötajate kinnitatud kvalifikatsiooni; f) mittepurustavaid katseid teostavate töötajate kinnitatud kvalifikatsiooni; g) purustavate ja mittepurustavate katsete protokollid; h) termilise töötlemise protokollid; ja i) kalibreerimisprotokollid. 1.8.7.8.4 Esmase ülevaatuse ja katsete ning kasutuselevõtukontrolli puhul esitatavad dokumendid Tootja peab tegema esmase ülevaatuse ja katsete ning omanik või operaator kasutuselevõtukontrolli puhul kättesaadavaks: a) alajagudes 1.8.7.8.1, 1.8.7.8.2 ja 1.8.7.8.3 loetletud dokumendid; b) toote ja selle kõigi allosade, kaasa arvatud käitamisvahendite materjalide sertifikaadid; c) käitamisvahendite vastavussertifikaa di ; ning d) vastavusdeklaratsiooni toote ja kõigi tüübikinnitusest tulenevate variatsioonide kohta, sealhulgas nende kirjeldused. 1.8.7.8.5 Korraliste ülevaatuste, vaheülevaatuste ja erakorraliste ülevaatuste puhul esitatavad dokumendid Omanik või operaator või tema volitatud esindaja peab tegema vajadusel kättesaadavaks: a) surveanumate puhul erinõudeid käsitlevad dokumendid, kui perioodilise ülevaatuse, tootmis- ja katsestandardid neid ette näevad; b) paakide puhul: i) paagi dokumentatsiooni; ja ii) alajagudes 1.8.7.8.1 kuni 1.8.7.8.4 nimetatud dokumendid, kui järelevalveasutus seda nõuab. 1.8.7.8.6 Kohapealse järelevalveteenistuse hindamise puhul esitatavad dokumendid Kohapealne järelevalveteenistus peab tegema vajadusel kättesaadavaks kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni, mis hõlmab: a) organisatsiooni struktuuri ja tööülesandeid; b) ülevaatuste ja katsete, kvaliteedikontrolli, kvaliteedi tagamise ja tööprotsessi juhendeid ning kasutatavaid süstemaatilisi tegevusi; c) kvaliteeti käsitlevat dokumentatsiooni, nagu ülevaatuste protokollid, katseandmed, kalibreerimisandmed ja sertifikaadid; d) tegevusaruandeid, et tagada alajao 1.8.7.7 kohastest kohapealsetest audititest tulenevalt kvaliteedisüsteemi tõhus toimimine; e) tarbijate ja eeskirjade nõuete täitmise protsessi kirjeldust; f) dokumentide kontrolli ja läbivaatamise protsessi; g) nõuetele mittevastavate toodetega tegelemise korda; ja h) asjaomase personali koolitusprogramme ja kvalifitseerimise korda. 1.8.8 Ühekorrapakendite nõuetele vastavus e hindamise kord Ühekorr apakendite nõuetele vastavus e hindamisel kohaldatakse üht järgmistest menetlustest : a) jaos 1.8.7 kirjeldatud mitte-ÜRO surveanumate menetlus, välja arvatud alajagu 1.8.7. 6 , või b) alajagudes 1.8.8.1– 1.8.8.7 kirjeldatud menetlus . 1.8.8.1 Üldsätted 1.8.8.1.1 Tootmisjärelevalvet peab teostama Xa asutus ja jao 6.2.6 kohaselt nõutud katseid peab te gema kõnealune Xa asutus või kõnealuse Xa asutuse poolt kinnitatud IS; vt Xa ja IS definitsiooni alajaos 6.2.3.6.1. Nõuetele vastavust hindab pädev asutus, tema volitatud isik või kinnitatud järelevalveasut us ADR-i osalisriigis. 1.8.8.1.2 Jao 1.8.8 kohaldamisega tõendab, tagab ja kinnitab taotleja oma ainuvastutusel, et ühekorrapakendid vastavad jao 6.2.6 ja kõikidele muudele kohaldatavatele ADR-i sätetele. 1.8.8.1.3 T a otleja peab: a) hindama iga ühekorrapakendi te tüübi konstruktsioonitüüpi ( kaasa arvatud kasutatavaid materjale ja selle tüübi variatsioone, nt mahtu, rõhku, jooniseid ning sulgemis- ja vabastusseadmeid) vastavalt alajaole 1.8.8.2; b) omama heakskiidetud kvaliteedisüsteemi tehnilise lahenduse, tootmise, ülevaatuste ja katsetamise jaoks vastavalt alajaole 1.8.8.3; c) omama jao 6.2.6 kohaselt nõut ud katsete jaoks kinnitatud katsetamis korda vastavalt alajaole 1.8.8.4; d) taotlema vabalt valitud kokkuleppeosalise Xa asutuselt oma tootmise ja katsetamise järelevalve kvaliteedisüsteemi heakskiitu; kui taotleja ei ole registreeritud kokkuleppeosalises riigi s, peab ta enne esmakordset vedu kokkuleppeosalisse riiki esitama taotluse ühele kokkuleppeosalise Xa asutusele ; e) kui muu ettevõte või muud ettevõtted panevad ühekorrapakendi lõpuks taotleja toodetud osadest kokku, esitama kirjalikud juh ised selle kohta, kuidas ühekorrapakendid tuleb koostada ja täita, et need vastaksid tema tüübihindamist õendile . 1.8.8.1.4 Kui taotleja ja tema juh iste kohaselt ühekorrapakendeid koostavad või täitvad ettevõtted tõendavad Xa asutust rahuldaval viisil vastavust alajao 1.8.7. 7 sätetele, välja arvatud alajao 1.8.7. 7 .1 punktile d ja alajao 1.8.7. 7 .2 punktile b, võivad nad luua kohapealse kontrolliteenistuse, mis võib teostada kõik jaos 6.2.6 määratud kontrollid ja ka tsed või osa neist. 1.8.8.2 Konstruktsioonitüübi hindamine 1.8.8.2.1 Taotlej a koostab iga ühekorrapakendi tüübi kohta tehnilise dokumentatsiooni, mis hõlmab kohaldatud tehnilisi standardeid. Kui ta otsustab kohaldada standardit, mi llele ei ole jaos 6.2.6 viidatud, lisab ta kohaldatud standardi dokumentatsioonile. 1.8.8.2.2 Taotleja tagab Xa asutusele juurdepääsu tehnilisele dokumentatsioonile ja asjaomase tüübi näidistele tootmise ajal ja pärast seda vähemalt viie aasta jooksul ühekorrapakendite tootmise viimasest kuupäevast vastavalt asjaomasele tüübihindamistõendile . 1.8.8.2.3 Taotleja annab pärast hoolikat kontrolli välja konstruktsioonitüübi sertifikaadi , mis kehtib kuni kümme aastat; ta lisab selle tunnistuse dokumentatsioonile. See sertifikaat lubab tal toota seda tüüpi ühekorrapakendeid kõnealuse tähtaja jooksul. 1.8.8.2.4 Kui ADR-i asjakohased tehnilised nõuded (kaasa arvatud viidatud standardid) on selle aja jooksul muutunud, nii et konstruktsioonitüüp ei ole enam nendega vastavuses, tühistab taotleja oma tüübihindamistõendi ja teavitab Xa asutust . 1.8.8.2.5 Taotleja võib pärast hoolikat ja põhjalikku läbivaatamist tõendi uuesti väljastada kuni kümneks aastaks. 1.8.8.3 Tootmisjärelevalve 1.8.8.3.1 Xa asutus kontrollib konstruktsioonitüübi hindamise korda ja tootmisprotsessi, et veenduda taotleja sertifitseeritud tüübi ja toodetud toote vastavuses konstruktsioonitüübi sertifikaadile ja ADR-i kohaldatavatele sätetele. Alajao 1.8.8.1.3 punkti e kohaldamise korral hõlmab see menetlus ka koostamise ja täitmisega tegelevaid ettevõtteid. 1.8.8.3.2 Taotleja peab võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tootmisprotsessi vastavus ADR-i kohaldatavatele sätetele ning tema konstruktsioonitüübi sertifika adile ja selle lisadele. Alajao 1.8.8.1.3 punkti e kohaldamise korral hõlmab see menetlus ka koostamise ja täitmisega tegelevaid ettevõtteid. 1.8.8.3.3 Xa asutus peab : a) kontrollima taotleja konstruktsioonitüübi hindamise nõuetele vastavust ja ühekorrapakendite vastavust alajaos 1.8.8.2 täpsustatud tehnilisele dokumentatsioonile ; b) kontrollima, et tootmisprotsessis toodetaks tooteid kooskõlas nende suhtes kehtivate nõuete ja dokumentatsiooniga ; kui üks või mitu ettevõtet panevad ühekorrapakendi lõpuks taotleja toodetud osadest kokku, peab Xa asutus kontrollima ka seda, et ühekorrapakendid oleksid pärast lõplikku koostamist ja täitmist täielikus kooskõlas kõik i de kohaldatavate nõuetega ja et taotleja juh iseid järgitaks nõuetekohaselt ; c) kontrollima, et püsiliiteid ja katseid tegev personal oleks kvalifitseeritud või saanud kinnituse ; d) protokollima oma järelevalve tulemused . 1.8.8.3.4 Kui Xa asutuse järeldused näitavad, et taotleja konstruktsioonitüübi sertifikaat või tootmisprotsess ei vasta nõuetele, nõuab ta asjakohaseid parandusmeetmeid või et taotleja sertifikaadi tühistaks. 1.8.8.4 Tihedus katse 1.8.8.4.1 Taotleja ja ühekorrapakendeid taotleja juhiste kohaselt lõplikult koostavad ja täitvad ettevõtted peavad : a) viima läbi jaos 6.2.6 nõutud katsed ; b) protokollima katsete tulemused ; c) väljastama nõuetele vastavuse tunnistuse vaid neile ühekorrapakenditele, mis vastavad täielikult konstruktsioonitüü bi hindamise sätetele ja ADR-i kohaldatavate le sätetele ning on edukalt läbinud jaos 6.2.6 nõutud katsed ; d) säilitama alajaos 1.8.8.7 ette nähtud dokumentatsiooni tootmise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul ühe tüübikinnituse alla kuuluvate ühekorrapakendite tootmise viimasest kuupäevast, et Xa asutus saaks neid juhuslike ajavahemike järel kontrollida ; e) paigaldama vastupidava ja loetava tähise, millele on märgitud ühekorrapakendi tüüp ja tootmise kuupäev või partii number; kui ühekorrapakendi kerel ei ole tähise jaoks piisavalt ruumi, tuleb ühekorrapakendi külge kinnitada seda informatsiooni sisaldav vastupidav märgis või paigaldada see koos ühekorrapakendiga sisepakendisse. 1.8.8.4.2 Xa asutus peab : a) teostama vajalikud hindamised ja katsed juhuslike ajavahemike järel, kuid vähemalt peatselt pärast ühekorrapakendite tüübi tootmise algust ja pärast seda vähemalt iga kolme aasta tagant, et kontrollida, kas konst r uktsioonitüü bi hindamine taotleja poolt ning toote tootmine ja katsetamine vastavad konstruktsioonitüübi sertifikaadile ja asjakohastele sätetele ; b) kontrollima taotleja esitatud sertifikaate ; c) viima läbi jaos 6.2.6 nõutud katsed või kinnitama katseprogrammi ja andma kohapealsele järelevalveteenistusele katsetamiseks heakskiidu . 1.8.8.4.3 Sertifikaat peab sisaldama vähemalt : a) taotleja nime ja aadressi nin g kui lõplikku koostamist ei teosta taotleja, vaid muu ettevõte või ettevõtted taotleja kirjalike juh iste kohaselt, siis nende ettevõtete nime ja aadressi ; b) viidet tootmise l ja katsetamise l kasutatud ADR-i versioonile ja standarditele ; c) ülevaatuste ja katsete tulemusi ; d) andmeid alajao 1.8.8. 4.1 punktis e nõutud tähise jaoks . 1.8.8.5 (Reserve eritud ) 1.8.8.6 Kohapealse järelevalveteenistuse järelevalve Kui taotleja või ühekorrapakendeid koostav või täitev ettevõte on loonud kohapealse järelevalveteenistuse, kohaldatakse alajao 1.8.7. 7 sätteid, välja arvatud alajao 1.8.7. 7 .1 punkti d ja alajao 1 .8.7. 7 .2 punkti b. Ühekorrapakendeid koostav või täitev ettevõte peab vastama taotleja suhtes kehtiva tele sätetele . 1.8.8.7 Dok umen did Kohaldada tuleb alajagude 1 .8.7. 8 .1, 1.8.7. 8 .2, 1.8.7. 8 .3 , 1.8.7.8.4 ja 1.8.7. 8 . 6 sätteid . PEATÜKK 1.9 PÄDEVATE ASUTUSTE KEHTESTATAVAD VEOPIIRANGUD 1.9.1 ADR-i artikli 4 lõike 1 kohaselt võib ohtlike veoste sisenemine kokkuleppeo saliste territooriumile sõltuda eeskirjadest või keeldudest , mis on kehtestatud muudel põhjustel kui veoohutus. Sellised eeskirjad või keelud tuleb kohases vormis avaldada . 1.9.2 Jao 1.9.3 kohaselt võib kokkuleppe osaline kohaldada ohtlike veoste rahvusvahelise auto veoga seotud sõidukite suhtes oma territooriumil t eatud lisasätteid, mis ei sisaldu ADR is tingimusel, et need sätted ei ole vastuolus kokkuleppe artikli 2 lõikega 2 ning sisalduvad riigi õigusaktides ja kehtivad samamoodi sõidukite suhtes, mis osalevad riigisisesel ohtlike veoste auto veol selle kokkuleppe osalise territooriumil. 1.9.3 Jagu 1.9.2 hõlmab järgmisi lisasätteid: a) täiendavad ohutusnõuded või -piirangud, mis puudutavad sõidukeid, mis kasutavad teatud konstruktsioone, nagu sillad; sõidukeid, mis kasutavad kombineeritud veoviise, nagu praamid või rongid; või sõidukeid, mis sisenevad või lahkuvad sadamatest või muudest transporditerminalidest; b) nõuded sõidukitele ettenähtud marsruudi järgimiseks, et vältida kaubandus- või elurajoone, keskkonnatundlikke alasid, ohtlikke rajatisi sisaldavaid tööstuspiirkondi või teid, mis kujutavad endast tõsist füüsilist ohtu; c) ohtlikke veoseid vedavate sõidukite teekonna või parkimisega seotud hädaabinõud, mis tulenevad äärmuslikest ilmastikutingimustest, maavärinatest, õnnetustest, tööstuslikust tegevusest, tsiviilrahutustest või sõjaväelisest vaenutegevusest; d) ohtlike veoste liikluse piirangud teatud nädala- või kuupäevadel. 1.9.4 Kokkuleppe osalise pädev asutus, kes kohaldab oma territooriumil mis tahes l isasätteid ülaltoodud jao 1.9.3 punktide a ja d mõistes, peab neist teavitama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaati, kes peab tegema need teatavaks kokkuleppe osalistele 1 . 1.9.5 Tunnelite läbimise piirangud MÄRKUS: s õidukitega maanteetunnelite läbimise piirangu id käsitlevaid sätteid on ka peatükis 8.6. 1.9.5.1 Üldsätted Ohtlikke veoseid läbi tunnelite vedavatele sõidukitele piirangute kehtestamisel peab pädev asutus määrama tunnelile ühe alajaos 1.9.5.2.2 määratletud tunnelikategooria. Sealjuures tuleb arvestada tunneli omadusi, riskianalüüsi, sealhulgas alternatiivsete marsruutide ja veoliikide olemasolu ja sobivust ning liikluskorraldusega seotud küsimusi. Ühele ja samale tunnelile võib määrata mitu erinevat tunnelikategooriat, nt sõltuvalt kellaajast, nädalapäevast jne. 1.9.5.2 Kategooria määramine 1.9.5.2.1 Kategooria määramine lähtub eeldusest, et tunnelites esineb kolm põhilist ohtu, mis võivad kaasa tuua arvukalt inimohvreid või tõsiselt kahjustada tunneli konstruktsiooni: a) plahvatused; b) mürgise gaasi või lenduva mürgise vedeliku eraldumine; c) tulekahjud . 1.9.5.2.2 Viis tunnelite kategooriat on järgmised: A-kategooria tunnel: Ohtlike veoste veole piiranguid ei ole. B-kategooria tunnel: Piiratud on selliste ohtlike veoste vedu, mis võivad põhjustada väga tugeva plahvatuse. Sellele tingimusele loetakse vastavaks järgmised ohtlikud veosed: 2 Klass 1: Klass 2: Sobivusgrupid A ja L; ÜRO nr 3529; Klass 3: Klass ifi katsioonikood D ( ÜRO nr 1204, 2059, 3064, 3343, 3357 ja 3379); Klass 4.1: Klass ifi katsioonikoodid D ja DT ning i sereageerivad ained, B-tüüpi ( ÜRO nr 3221, 3222, 3231 ja 3232); Klass 5.2: Orgaanilised peroksiidid, B-tüüpi ( ÜRO nr 3101, 3102, 3111 ja 3112). Kui plahvatusohtliku aine kogu puhas mass veoüksuse kohta on üle 1000 kg : Klass 1: Jaod 1.1, 1.2 ja 1.5 ( välja arvatud sobivusgrupid A ja L). Paakides vedamise korral: Klass 2: Klass ifi katsioonikoodid F, TF ja TFC; Klass 4.2: I p akendigrupp ; Klass 4.3: I p akendigrupp ; Klass 5.1: I p akendigrupp . Klass 6.1: ÜRO nr 1510 C-kategooria tunnel: Piiratud on selliste ohtlike veoste vedu, mis võivad põhjustada väga tugeva plahvatuse, tugeva plahvatuse või suures koguses mürkaine eraldumise. Sellele tingimusele loetakse vastavaks järgmised ohtlikud veosed 2 : ohtlikud veosed, mille suhtes kehtivad B-kategooria tunneli piirangud, ning - järgmised ohtlikud veosed : Klass 1: Jaod 1.1, 1.2 ja 1.5 ( välja arvatud sobivusgrupid A ja L ) ning j agu 1.3 ( sobivusgrupid H ja J); Klass 7: ÜRO nr 2977 ja 2978. Kui plahvatusohtliku aine kogu puhas mass veoüksuse kohta on üle 5000 kg: Klass 1: Jagu 1.3 ( sobivusgrupid C ja G). Paakides vedamise korral: Klass 2: Klass ifi katsioonikoodid 2A, 2O, 3A ja 3O ning klass ifi katsioonikoodid , mis sisaldavad ainult tähte T või tähekombinatsioone TC, TO ja TOC Klass 3: I p a kendigrupp klass ifi katsioonikoodidele FC, FT1, FT2 ja FTC; Klass 6.1: I p akendigrupp , välja arvatud ÜRO nr 1510 Klass 8: I p akendigrupp klass ifi katsioonikoodidele CT1, CFT ja COT. D-kategooria tunnel : Piiratud on selliste ohtlike veoste vedu, mis võivad põhjustada väga tugeva plahvatuse, tugeva plahvatuse, suures koguses mürkaine eraldumise või suure tulekahju. Sellele tingimusele loetakse vastavaks järgmised ohtlikud veosed: 2 - ohtlikud veosed, mille suhtes kehtivad C-kategooria tunneli piirangud, ning - järgmised ohtlikud veosed: Klass 1: Jagu 1.3 ( sobivusgrupid C ja G); Klass 2: Klass 3: Klass ifi katsioonikoodid F, FC, T, TF, TC, TO, TFC ja TOC; ÜRO nr 3528; Klass 4.1: Isereageerivad ained, C - , D - , E - ja F -tüüpi ning ÜRO nr 2956, 3241, 3242, 3251, 3531, 3532, 3533 ja 3534 ; Klass 5.2: Orgaanilised peroksiidid, C - , D - , E - ja F -tüüpi ; Klass 6.1: Pakendigrupp I klassifikatsioonikoodidele TF1, TFC, TFW ja ÜRO nr 3507 ning sissehingamisel mürgised ained, millele on peatüki 3.2 tabeli A 6. veerus määratud erisäte 354, ja sissehingamisel mürgised ained ÜRO numbritega 3381–3390; Klass 8: I p akendigrupp klass ifi katsioonikoodidele CT1, CFT ja COT; Klass 9: Klass ifi katsioonikoodid M9 ja M10. Puist veosena või paakides vedamise korral: Klass 3 Klass 4.2: II pakendigrupp ; Klass 4.3: II pakendigrupp ; Klass 6.1: II pakendigrupp ning III pakendigrupp klassifikatsioonikoodile TF2; Klass 8: I pakendigrupp klassifikatsioonikoodidele CF1, CFT ja CW1 ning II pakendigrupp klass ifi katsioonikoodidele CF1 ja CFT Klass 9: Klass ifi katsioonikoodid M2 ja M3. E-kategooria tunnel : Piiratud on kõigi ohtlike veoste vedu peale nende, mille juures on peatüki 3.2 tabeli A veerus 15 märgitud (–) ning kõigi peatüki 3.4 sätetele vastavate ohtlike veoste vedu, kui veoste kogumass veoühiku kohta ületab 8 tonni . MÄRKUS: ÜRO numbriga 2919 ja 3331 tähistatud ohtlike veoste puhul võib tunnelite läbimise piirang olla üks osa pädeva asutuse (asutuste) poolt alajao 1.7.4.2 põhjal heaks kiidetud erikorraldusest. 1.9.5.3 Sätted liiklusmärkide ja piirangutest teatamise kohta 1.9.5.3.1 Kokkuleppe osalised peavad tähistama tunneli suhtes kehtivad keelud ja alternatiivsed marsruudid märkide ja viitadega. 1.9.5.3.2 Sel otstarbel võivad nad kasutada märke C, 3h ja D, 10a, 10b ja 10c ja viitasid vastavalt Viini liiklusmärkide ja -signaalide konventsioonile (Viin 1968) ning liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooni täiendavale Euroopa kokkuleppele (Genf 1971), nii nagu seda on tõlgendatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sisetranspordi komisjoni maanteetranspordi töögrupi resolutsioonis liiklusmärkide ja -signaalide kohta ja selle muudatustes. 1.9.5.3.3 Märkide rahvusvahelise arusaadavuse soodustamiseks põhineb Viini konventsioonis ette nähtud märkide ja viitade süsteem igale märgiklassile iseloomuliku kuju ja värvide kasutamisel ning võimaluse korral alati teksti asemel graafiliste sümbolite kasutamisel. Kui kokkuleppe osalised peavad vajalikuks teha ette nähtud märkidel ja sümbolitel muudatusi, ei tohi need muudatused muuta nende põhitunnuseid. Kui kokkuleppe osalised Viini konventsiooni ei kohalda, võib ette nähtud märke ja sümboleid muuta tingimusel, et tehtud muudatused ei mõjuta nendega väljendatavat põhisõnumit. 1.9.5.3.4 Liiklusmärgid ja viidad , mis keelavad ohtlikke veoseid vedavatel sõidukitel maanteetunnelisse sisenemise, peavad olema kinnitatud kohta, kus on võimalik valida alternatiivne marsruut. 1.9.5.3.5 Kui tunnelisse sisenemine on piiratud või ette on nähtud alternatiivse marsruudi kasutamine, peavad märkide juures olema järgmised lisatahvlid : Märk puudub – piiranguid ei ole. Märk koos lisatahvliga, millel on täht B: kehtib sõidukitele, mis veavad B-kategooria tunnelitesse mittelubatavaid ohtlikke veoseid. Märk koos lisatahvliga, millel on täht C: kehtib sõidukitele, mis veavad C-kategooria tunnelitesse mittelubatavaid ohtlikke veoseid. Märk koos lisatahvliga, millel on täht D: kehtib sõidukitele, mis veavad D-kategooria tunnelitesse mittelubatavaid ohtlikke veoseid. Märk koos lisatahvliga, millel on täht E: kehtib sõidukitele, mis veavad E-kategooria tunnelitesse mittelubatavaid ohtlikke veoseid. 1.9.5.3.6 Tunneli te läbimise piirangu i d kohaldatakse veoüksustele, mis tuleb tähistada jao 5.3.2 kohase oranži tahvliga, välja arvatud ohtlike veoste veol, mille puhul on peatüki 3.2 tabeli A tulpa 15 märgitu d „(-)”. Ohtlike veoste veol, millele on määratud ÜRO numbrid 2919 ja 3331, võivad laieneda tunnelite läbimise piirangud, mis võivad olla osa erikorraldus t e st , mille peavad heaks kiitma pädevad asutused vastavalt alajaole 1.7.4.2. E-kategooria tunnelite puhul kohalduvad piirangud veoüksustele, mis tuleb tähistada jao 3.4.13 kohaselt või millega veetakse kontei nereid, mis tuleb tähistada jao 3.4.13 kohaselt. Tunnelite läbimise piiranguid ei kohaldata, kui ohtlikke veoseid veetakse jao 1.1.3 kohaselt, välja arvatud juhul, kui selliseid veoseid vedavad sõidukid on tähistatud jao 3.4.13 kohaselt , arvestades jagu 3.4.14. 1.9.5.3.7 Piirangud tuleb avaldada ametlikus väljaandes ja teha avalikult teatavaks. Kokkuleppeosalised teavitavad sellistest piirangutest UNECE sekretariaati ning sekretariaat avaldab selle teabe oma veebilehel. 1.9.5.3.8 Kui kokkuleppe osalised kohaldavad operatiivmeetmeid, et vähendada teatud või kõigi sõidukite tunnelitesse sisenemisega seotud ohte, nt märguandmine enne sisenemist või tunneli läbimine saatesõidukitest konvoi saatel, tuleb sellised operatiivmeetmed avaldada ametlikus väljaandes ja teha avalikult teatavaks. PEATÜKK 1.10 TURVANÕUDED MÄRKUS : k äesoleva peatüki mõistes tähendab turvamine meetmeid või ettevaatusabinõusid, millega vähendatakse ohtlike veoste varguse või väärkasutuse võimalust, mis võiks ohustada isikuid, vara või keskkonda. 1.10.1 Üldsätted 1.10.1.1 Kõik ohtlike veoste veoga seotud isikud peavad oma ametikohustustest lähtuvalt arvesse võtma käesolevas peatükis toodud turvanõudeid. 1.10.1.2 Ohtlikke veoseid tohib vedamiseks anda ainult sellistele vedajatele, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud. 1.10.1.3 Ohtlike veoste veo ajal ajutiseks ladustamiseks kasutatavad ajutised ladustamisterminalid, ajutised laoplatsid, sõidukidepood, ankrupaigad ja sorteerimisjaamad peavad olema nõuetekohaselt turvatud, hästi valgustatud ning võimaluse ja vajaduse korral avalikkusele ligipääs matud . 1.10.1.4 Kõigil sõiduki meeskonnaliikmetel peab ohtlike veoste veo ajal kaasas olema fotoga isikut tõendav dokument. 1.10.1.5 Jaole 1.8.1 ja alajaole 7.5.1.1 vastav ohutuse kontroll peab hõlmama ka vajalikke turvameetmeid. 1.10.1.6 Pädev asutus peab pidevalt ajakohastatavat registrit kõigi tema või muu tunnustatud organisatsiooni poolt juhtidele väljastatud jao 8.2.1 kohaste kehtivate koolitustunnistuste kohta. 1.10.2 T urva väljaõpe 1.10.2.1 Peatükis 1.3 käsitletud väljaõpe ja täienduskoolitus peavad sisaldama ka turvariskide hindamiseks vajalikke elemente. Turvamise alane täienduskoolitus ei pea olema seotud ainult eeskirjade muutmisega. 1.10.2.2 Turvariskide hindamise koolitus peab käsitlema turvariskide olemust, turvariskide äratundmist, meetodeid selliste riskidega tegelemiseks ja nende vähendamiseks ning tegevusi turvanõuete rikkumise korral. See peab hõlmama teadlikkust turvaplaanidest (vajaduse korral) vastavalt isikute kohustustele ja tööülesannetele ning nende rollile turvaplaani täitmisel. 1.10.2.3 Sellist väljaõpet pakutakse või kontrollitakse ohtlike veoste veoga seotud töökohale asumisel ja täiendatakse regulaarselt täie nduskoolitusega. 1.10.2.4 Tööandja peab säilitama läbitud turva väljaõpet puudutavad andmed ning nõudmise korral võimaldama töötajale või pädevale asutusele neile juurdepääsu. Tööandja peab andmeid säilitama pädeva asutuse kehtestatud tähtaja jooksul. 1.10.3 Sätted kõrge riskiastmega ohtlike veoste kohta MÄRKUS : Lisaks ADR-i turvasätetele võivad pädevad asutused rakendada veo ajal täiendavaid turvasätteid ka teistel kaalutlustel peale turvalisuse (vt kokkuleppe artikli 4 punkti 1). Selleks, et vältida l õhkeainete erinevate turvatähiste tõttu rahvusvahelise ja multimodaalse veo takistamis t, tuleb tähiseid vormistada järjepidevalt ja rahvusvahelise ühtlustatud standardi kohaselt (näiteks Euroopa Komisjoni direktiiv 2008/43/EÜ). 1.10.3.1 Kõrge riskiastmega ohtlike veoste definitsioon 1.10.3.1.1 Kõrge riskiastmega ohtlikud veosed on veosed, mille puhul esineb võimalus n ende väärkasutamiseks terrori akti toimepanemiseks , nii et tulemuseks võivad olla rasked tagajärjed, näiteks massilised inimkaotused , suur häving või – eelkõige klassi 7 puhul – suured sotsiaal-majanduslikud häired . 1.10.3.1.2 Muud kui klassi 7 kuuluva d k õrge riskiastmega ohtlik ud veosed on tabelis 1.10.3.1.2 loetletud veose d , mida veetakse tabelis märgitust suuremas koguses. Tabel 1.10.3.1.2: Kõrge riskiastmega ohtlike veoste loend Klass Jagu Aine või ese Kogus Paak ( l ) c Puistveos (kg) d Saadetis (kg) 1 1.1 Lõhkeained a a 0 1.2 Lõhkeained a a 0 1.3 Sobivusgrupi C lõhkeained a a 0 1.4 Lõhkeained ÜRO numbriga 0104, 0237, 0255, 0267, 0289, 0361, 0365, 0366, 0440, 0441, 0455, 0456 , 0500, 0512 ja 0513 a a 0 1.5 Lõhkeained 0 a 0 1.6 Lõhkeained a a 0 2 Tuleohtlikud mittemürgised gaasid (mille klassifitseerimistunnus sisaldab ainult tähte F või F C ) 3000 a b Mürgised gaasid (mille klassifitseerimistunnus sisaldab tähti T, TF, TC, TO, TFC või TOC), välja arvatud aerosoolid 0 a 0 3 I ja II pakendigrupi tuleohtlikud vedelikud 3000 a b Desensibiliseeritud lõhkeained 0 a 0 4.1 Desensibiliseeritud lõhkeained a a 0 4.2 I pakendigrupi ained 3000 a b 4.3 I pakendigrupi ained 3000 a b 5.1 I pakendigrupi oksüdeerivad vedelikud 3000 a b Perkloraadid , ammooniumnitraat ja ammooniumnitraatväetised ja ammooniumnitraadi emulsioonid või suspensioonid või geelid 3000 3000 b 6.1 I pakendigrupi mürgised ained 0 a 0 6.2 A-kategooria nakatavad ained (ÜRO nr 2814 ja 2900, v.a loomsed materjalid) ja A-kategooria meditsiinijäätmed (ÜRO nr 3549) a 0 0 8 I pakendigrupi sööbivad ained 3000 a b a Ei ole asjakohane. b Jao 1.10.3 sätteid ei kohaldata, sõltumata kogusest. c Selles veerus esitatud väärtus on kohaldatav ainult juhul, kui paakides vedu on peatüki 3.2 tabeli A veergude 10 või 12 kohaselt lubatud. Ainete puhul, mida ei ole lubatud paakides vedada, ei ole selles veerus esitatud instruktsioon asjakohane. d Selles veerus esitatud väärtus on kohaldatav ainult juhul, kui puistes vedu on peatüki 3.2 tabeli A veergude 10 või 17 kohaselt lubatud. Ainete puhul, mida ei ole lubatud puistes vedada, ei ole selles veerus esitatud instruktsioon asjakohane. 1.10.3.1.3 Klassi 7 ohtlike veoste puhul on kõrge riskiastmega radioaktiivseks materjaliks materjal, mille aktiivsus on vähemalt võrdne veo turvalisuse piirmääraga, mis on 3000 A 2 ühe saadetise kohta (vt ka alajagu 2.2.7.2.2.1), välja arvatud järgmiste radionukliidide puhul, mille veo turvalisuse piirmäär on esitatud tabelis 1.10.3.1.3. Tabel 1.10.3.1.3: Konkreetsete radionukli idide veo turvalisuse piirmäärad Element Radionukliid Veo turvalisuse piirmäär ( TBq ) Ameri itsium Am-241 0, 6 Kuld Au-198 2 Kaadmium Cd-109 200 K alifornium Cf-252 0, 2 Kuurium Cm-244 0, 5 Koobalt Co-57 7 Koobalt Co-60 0 , 3 Tseesium Cs-137 1 Raud Fe-55 8000 Germa a nium Ge-68 7 Gadoli i nium Gd-153 10 Iri i dium Ir-192 0, 8 N ik kel Ni-63 600 Palla a dium Pd-103 900 Promeet ium Pm-147 400 Polo o nium Po-210 0 , 6 Pluto o nium Pu-238 0 , 6 Pluto o nium Pu-239 0 , 6 Ra a dium Ra-226 0 , 4 Rute enium Ru-106 3 Sele en Se-75 2 Stront s ium Sr-90 10 T allium Tl-204 200 Tu ulium Tm-170 200 Üt erbium Yb-169 3 R adionukliidide segu puhul kontrollitakse veo turvalisuse piirmäära saavutamist või ületamist nii, et leitakse kõigi radionukliidi de aktiivsuse ja veo turvalisuse piirmäära jagatis te summa . Kui jagatiste summa on <1, ei ole segu radioaktiivsuse piirmäära saavutatud ega ületatud. Arvutamiseks võib kasutada valemit : kus: Ai = saadetises sisalduva radionukliidi i aktiivsus ( TBq ) Ti = radionukliidi i veo turvalisuse piirmäär ( TBq ). 1.10.3.1.5 Kui radioaktiivsel materjalil on kaasnevaid muude klasside ohte , arvestatakse ka tabeli 1.10.3.1.2 kriteeriume (vt ka jagu 1.7.5). 1.10.3.2 Turvaplaanid 1.10.3.2.1 Kõrge riskiastmega ohtlike veoste (vt tabel 1.10. 3.1.2 ) või kõrge riskiastmega radioaktiivse materjali (vt alajagu 1.10.3.1.3) veoga seotud vedajad, kaubasaatjad ja muud ja gudes 1.4.2 ja 1.4.3 nimetatud osapooled peavad vastu võtma, rakendama ja täitma turvaplaani, mis reguleerib vähemalt alajaos 1.10.3.2.2 nimetatud küsimusi. 1.10.3.2.2 Turvaplaan peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente: a) turvamisega seotud ülesannete täpne jaotus pädevate ja kvalifitseeritud isikute vahel, kellel on nende ülesannete täitmiseks vajalikud volitused; b) asjakohaste ohtlike veoste või ohtlike veoste tüüpide dokumenteerimine; c) praeguste tegevuste läbivaatamine ja turvariskide hindamine, kaasa arvatud veotegevuses esinevad vajalikud peatused, ohtlike veoste hoidmine sõidukis, paagis või konteineris enne teekonda, teekonna ajal või pärast teekonda ning ohtlike veoste vahepealne ajutine ladustamine ühendvedude või ümberlaadimise korral; d) selgelt sõnastatud meetmed, mida rakendatakse turvariskide vähendamiseks kooskõlas osapoolte kohustuste ja tööülesannetega; selliste meetmete hulka kuuluvad: - väljaõpe ; - turvapoliitika (nt reageerimine kõrgema ohutasemega olukordadele, uute töötajate kontrollimine jne) ; - tegevuspraktikad (nt teadaolevate marsruutide valik/kasutamine, ligipääs ohtlike veoste vahepealse ajutise ladustamise kohtadele (vastavalt punkti c määratlusele, lähedus kergesti haavatavale infrastruktuurile jne); - seadmed ja ressursid, mida tuleb turvariskide vähendamiseks kasutada; e) tõhus ja ajakohane turvaohtudest, turvanõuete rikkumistest ja vahejuhtumitest teatamise ja nendega tegelemise kord; f) turvaplaanide hindamise ja katsetamise kord ning nende plaanide korralise läbivaatamise ja uuendamise kord; g) meetmed turvaplaanis sisalduva veoalase teabe füüsilise turvalisuse tagamiseks; h) meetmed, millega tagatakse, et turvaplaanis sisalduvat veoalast teavet edastatakse ainult isikutele, kellel seda vaja on. Sellised meetmed ei tohi tõkestada muu ADR-i kohaselt nõutava teabe edastamist. MÄRKUS: v edajad, kaubasaatjad ja kaubasaajad peaksid üksteise ja pädevate asutustega koostööd tegema, et vahetada teavet võimalike ohtude kohta, rakendada sobivaid turvameetmeid ning reageerida turvalisusega seotud ohuolukordadele. 1.10.3.3 Kõrge riskiastmega ohtlikke veoseid (vt tabel 1.10.3.1.2) või kõrge riskiastmega radioaktiivset materjali (vt alajagu 1.10.3.1.3) vedava sõiduki ja selle koorma varguse tõkestamiseks tuleb kasutada asjakohaseid seadmeid, vahendeid või korraldusi ning tuleb rakendada meetmeid, et nimetatud seadmed, vahendid või korraldused alati toimiksid. Nende kaitseabinõude kasutamine ei tohi takistada hädaolukorras tegutsemist. MÄRKUS: k ui veo telemeetria või muude jälgimisvahendite kasutamine on vajalik ja need on sõidukile paigaldatud, tuleb neid kasutada kõrge riskia stmega ohtlike veoste (vt tabel 1.10.3.1.2) või kõrge riskiastmega radioaktiivse materjali (vt alajagu 1.10.3.1.3) liikumise jälgimiseks. 1.10.4 J agude 1.10.1, 1.10.2, 1.10.3 ja jao 8.1.2.1 punkti d nõudeid ei kohaldata juhul, kui veoüksusel paakides või puistes veetavad kogused ei ületa alajaos 1.1.3.6.3 nimetatud koguseid. Lisaks ei kohaldata käesoleva peatüki sätteid ÜRO nr 2912 RADIOAKTIIVNE AINE, MADALA ERIAKTIIVSUSEGA (LSA-I) ja ÜRO nr 2913 RADIOAKTIIVNE AINE, SAASTATUD PINNAGA ESEMED (SCO-I) veole. 1.10.5 Radioaktiivsete materjalide puhul loetakse käesoleva peatüki nõuded täidetuks, kui kohaldatakse tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni (INFCIRC/274/Rev.1, IAEA, Viin (1980)) ja IAEA ringkirja „ Tuumamaterjali ja -rajatiste füüsilise kaitse tuumajulgeoleku soovitused ” (INFCIRC/225/Rev.5, IAEA, Viin (2011)) sätteid . TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE 2 . OSA K lassifi katsioon PEATÜKK 2.1 ÜLDSÄTTED 2.1.1 Sissejuhatus 2.1.1.1 ADR-i kohaselt on ohtlike veoste klassid järgmised: Klass 1 Lõhkeained ja neid sisaldavad esemed Klass 2 Ga asid Klass 3 Tuleohtlikud vedelikud Klass 4.1 Tuleohtlikud tahked ained, isereageerivad ained , polümeriseeruvad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained Klass 4.2 Isesüttivad ained Klass 4.3 Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase Klass 5.1 Oksüdeerivad ained Klass 5.2 Orgaanilised peroksiidid Klass 6.1 Mürgised ained Klass 6.2 Nak kusohtlikud ained Klass 7 Radioaktiiv ne materjal Klass 8 Sööbivad ained Klass 9 Muud ohtlikud ained ja esemed 2.1.1.2 Igale kirjele erinevates klassides on antud ÜRO number. Kasutatakse järgmist tüüpi kirjeid: A. Üksikud kirjed hästi määratud ainete või esemete jaoks, kaasa arvatud ainete kirjed, mis katavad mitut isomeeri, nt: ÜRO nr 1090 ATSETOON ÜRO nr 1104 AMÜÜLATSETAADID ÜRO nr 1194 ETÜÜLNITRITI LAHUS B. Üldkirjed hästi määratud ainete gruppide või esemete jaoks, mis pole n.o.s . kirjed, nt: ÜRO nr 1133 ADHESIIVID ÜRO nr 1266 PARFÜMEERIATOOTED ÜRO nr 2757 KARBAMAATPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE ÜRO nr 3101 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B, VEDEL C. Spetsiifilised n.o.s . kirjed, mis katavad teatud kindla keemilise või tehnilise iseloomuga ainete gruppe või esemeid, kui pole muudmoodi sätestatud, nt: ÜRO nr 1477 NITRAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. ÜRO nr 1987 ALKOHOLID, N.O.S. D. Üldised n.o.s . kirjed, mis katavad ainete gruppe või esemeid, millel on üks või enam ohtlikku omadust, kui d mis pole muudmoodi sätestatud, nt: ÜRO nr 1325 TULEOHTLIKUD ORGAANILISED TAHKED AINED, N.O.S. ÜRO nr 1993 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S. Punktide B, C ja D all määratud kirjed on ühised kirjed. 2.1.1.3 Pakkimise eesmärgil on ained peale klassidesse 1, 2, 5.2, 6.2, ja 7 kuuluvate ning klassi 4.1 isereageerivate ainete m ääratud nende ohtlikkuse põhjal pakendigruppidesse: I pakendigrupp : väga ohtlikud ained; II pakendigrupp : keskmise ohtlikkusega ained ; III pakendigrupp : madala ohtlikkusega ained . Pakendigrupp, millesse aine on määratud, on toodud peatüki 3.2 tabelis A. Esemed ei ole määratud pakendigruppidesse. Konkreetse pakendigrupi tasemel pakkimise nõuded on esitatud kohaldatavas pakkimiseeskirjas 2.1.2 Klassifitseerimise põhimõtted 2.1.2.1 Klassi nimetuse alla kuuluvad ohtlikud veosed on vastava klassi alajao 2.2.x.1 põhjal defineeritud oma omaduste alusel. Ohtlike veoste määramine klassidesse ja pakendigruppidesse sooritatakse samas alajaos 2.2.x.1 toodud kriteeriumide alusel. Ohtlikule ainele või esemele määratakse kaasnevad ohud nendele ohtudele vastava klassi või klasside kriteeriumide põhjal, nagu märgitud kohastes alajagudes 2.2.x.1. 2.1.2.2 Kõik ohtlike veoste kirjed on loetletud nende ÜRO numbrite numbrilises järjekorras peatüki 3.2 tabelis A. See tabel sisaldab loetletud veoseid puudutavat informatsiooni, nagu nimetus, klass, pakendigrupp/pakendigrupid, kinnitatavad märgised, pakkimist ja vedu puudutavad sätted . Peatüki 3.2 tabeli A tulbas (2) loetletud aineid tuleb vedada vastavalt nende klassifikatsioonile tabelis A või alajaos 2.1.2.8 määratud tingimustele. 2.1.2.3 Aine võib sisaldada tehnilisi (nt tootmisprotsessist tulenevaid) , stabiliseerivaid või muu otstarbega lisandeid, mis ei mõjuta selle klassifitseerimist. Ainet, mis on märgitud nimetusega, st loetletud üksiku kirjena peatüki 3.2 tabelis A, ja sisaldab tehnilisi, stabiliseerivaid või muu otstarbega lisandeid, mis mõjutavad selle klassifitseerimist, käsita takse aga lahuse või seguna (vt alajagu 2.1.3.3) . 2.1.2.4 Ohtlikke veoseid, mis on loetletud või määratletud iga klassi alajaos 2.2.x.2, ei tohi veoks vastu võtta. 2.1.2.5 Veosed, mida pole nimeliselt märgitud , st veosed, mis pole loetletud üksikute kirjetena peatüki 3.2 tabelis A ning mis pole loetletud või määratletud ühes eespool nimetatud alajagudest 2.2.x.2, tuleb määra t a vastavasse klassi jaos 2.1.3 toodud reeglite alusel. Lisaks peab määrama kaasneva ohu (kui seda on) ja pakendigrupi (kui seda on). Pärast klassi, kaasneva ohu (kui seda on) ja pakendigrupi (kui seda on) määramist tuleb määra ta vastav ÜRO numb er . Iga klassi lõpus, alajagudes 2.2.x.3 (ühiste kirjete nimekiri) toodud otsustuspuud näitavad asjakohaseid parameetreid vastava ühise kirje (ÜRO numbri) valimiseks. Kõikidel juhtudel tuleb alajaos 2.1.1.2 toodud, vastavate tähtedega B, C ja D näidatud astendiku alusel vali da kõige spetsiifilisem ühi ne kirje, mis aine või eseme omadusi hõlmab. Kui ainet või eset ei saa alajao 2.1.1.2 kohaselt B- või C-tüüpi kirje alla klassifitseerida, siis ja ainult siis tuleb see klassifitseeri d a D-tüüpi kirje alla. 2.1.2.6 Peatüki 2.3 katseprotseduuride ja klasside alajagudes 2.2.x.1 toodud kriteeriumide alusel, kui see nii on määratud, võib kindlaks teha, et peatüki 3.2 tabelis A nimetatud aine, lahus või segu ei vasta selle klassi kriteeriumidele. Sel juhul loetakse aine, lahus või segu sellesse klassi mitte kuuluvaks. 2.1.2.7 Aineid, mille sulamispunkt või sulamise algtemperatuur rõhul 101,3 kPa on 20 ºC või madalam, peetakse klassifitseerimise mõttes vedelikeks. Viskoosse aine kohta, mille sulamispunkti ei saa määrata, peab läbi viima ASTM D 4359-90 katse või jaos 2.3.4 määratud katse voolavuse määramiseks ( penetromeetri katse). 2.1.2.8 Kaubasaatja, kes on katseandmete põhjal tuvastanud, et peatüki 3.2 tabeli A tulbas (2) loetletud aine vastab sellise klassi kriteeriumitele, mis ei ole välja toodud peatüki 3.2 tabeli A tulbas 3a või 5, võib pädeva asutuse loal ainet saata: - kõige sobivama ühise kirje all, mis on loetletud alajagudes 2.2.x.3 ja mis kajastab kõiki ohte; või - sama ÜRO numbri ja nime all, kuid koos informatsiooniga täiendavate ohtude kohta, et kajastada kaasnevaid ohte (dokumentatsioon, etikett, ohumärk) tingimusel, et klassi ei muudeta ning muud veotingimused (nt koguste piirangud ning pakendite ja paagi sätted), mis tavaolukorras kohalduksid sellise ohtude kombinatsiooniga ainetele, on kohaldatavad ka loetletud ainele. MÄRKUS 1: Luba andev pädev asutus võib olla ükskõik millise ADR -i lepinguosalise riigi pädev asutus, kes võib tunnustada ka luba, mis on väljastatud ADR -i lepinguosaliste riikide hulka mitte kuuluva riigi pädeva asutuse poolt juhul, kui see luba on antud vastavalt RID-i , ADR-i , ADN-i , IMDG Koodeksi või ICAO tehniliste juhendite protseduuridele . MÄRKUS 2: Sellise loa andmisel peab pädev asutus teavitama ÜRO ohtlike kaupade veo ekspertide allkomisjoni ja esitama vastavasisulise ettepaneku ÜRO tüüpeeskirja ohtlike veoste nimekirja muutmiseks. Kui esitatud ettepanek lükatakse tagasi, siis peab pädev asutus loa tagasi võtma. MÄRKUS 3: Alajao 2.1.2.8 kohase veo kohta vt ka alajagu 5.4.1.1.20. 2.1.3 Loetelus nimetusega märkimata ainete, kaasa arvatud lahuste ja segude (nagu preparaatide ja jäätmete) klassifi tseerimine 2.1.3.1 Loetelus nimetusega märkimata ained, kaasa arvatud lahused ja segud, tuleb klassifitseeri d a nende ohtlikkuse alusel, erinevate klasside alajagudes 2.2.x.1 märgitud kriteeriumide kohaselt. Aine ohtlikkus tuleb määrata selle füüsiliste ja keemiliste näitajate ning füsioloogiliste omaduste alusel. Neid näitajaid ning omadusi peab arvesse võtma ka siis, kui kogemus nõuab rangemate määrangute kasutamist. 2.1.3.2 Peatüki 3.2 tabelis A loetelus nimetusega märkimata aine, mis kujutab endast üksikut ohtu, tuleb klassifitseerida vastavasse klassi, selle klassi alajaos 2.2.x.3 toodud ühise kirje alla. 2.1.3.3 ADR-i klassifitseerimiskriteeriumidele vastavale l ahusele või segu le , mis sisaldab ülekaalukalt ainult ühte peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud ainet koos ühe või mitme ainega, millele ADR-i nõuded ei kehti, või koos mikrokoguses ühe või mitme ainega, mis on peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud , määratakse peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud ülekaaluka aine ÜRO number ja ohtliku veose tunnusnimetus, välja arvatud kui : a) lahus või segu on peatüki 3.2 tabelis A eraldi nimeliselt märgitud või b) peatüki 3.2 tabelis A märgitud aine nimetuse ja kirjelduse põhjal on kindel, et see kehtib ainult puhta aine kohta või ; c) lahuse või segu klass, klassifikatsioonikood, pakendigrupp või füüsi ka line olek on peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud aine omast erinev või d) lahuse või segu ohtlikkuse näitajad ja omadused muudavad vajalikuks teistsugused hädaolukorras reageerimise meetmed, kui need, mida on vaja peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud aine puhul . Neil muudel juhtudel, välja arvatud punktis a kirjeldatud juhul, tuleb lahus või segu klassifitseerida nimetusega märkimata ainena asjakohasesse klassi ühise kirje alla vastavalt selle klassi alajaole 2.2.x.3, arv e stades selle lahuse või segu kaasnevat ohtu , välja arvatud juhul, kui aine või segu ei vasta ühegi klassi kriteeriumidele ning ei kuulu seetõttu ADR-i reguleerimisalasse . 2.1.3.4 Lahused ja segud, mis sisaldavad alajagudes 2.1.3.4.1 või 2.1.3.4.2 mainitud kirjetesse kuuluvaid aineid, tuleb klassifitseerida nende alajagude sätete kohaselt. 2.1.3.4.1 Lahused ja segud, mis sisaldavad ühte järgnevatest nimeliselt märgitud ainetest, tuleb alati klassifitseerida lahuse või segu selle komponendi kirje alla, tingimusel, et neil ei ole alajaos 2.1.3.5.3 toodud ohtlikkuse näitajaid: - K lass 3 ÜRO nr 1921 PROPÜLEENIMIIN, STABILISEERITUD; ÜRO nr 3064 NITROGLÜTSERIINI ALKOHOLILAHUS, nitroglütseriini sisaldus üle 1%, kuid mitte üle 5%; - K lass 6.1 ÜRO nr 1051 VESINIKTSÜANIID, STABILISEERITUD, veesisaldus alla 3%; ÜRO nr 1185 ETÜLEENIMIIN, STABILISEERITUD; ÜRO nr 1259 NIKKELKARBONÜÜL; ÜRO nr 1613 TSÜAANVESINIKHAPE, VESILAHUS (VESINIKTSÜANIID, VESILAHUS), milles on kuni 20% vesiniktsüaniidi; ÜRO nr 1614 VESINIKTSÜANIID, STABILISEERITUD, sisaldab kuni 3% vett ja on absorbeeritud poorse inertse ainega; ÜRO nr 1994 RAUDPENTAKARBONÜÜL; ÜRO nr 2480 METÜÜLISOTSÜANAAT; ÜRO nr 2481 ETÜÜLISOTSÜANAAT; ÜRO nr 3294 VESINIKTSÜANIIDI ALKOHOLILAHUS, vesiniktsüaniidi sisaldus kuni 45% ; - K lass 8 ÜRO nr 1052 VESINIKFLUORIID, VEEVAB A; ÜRO nr 1744 BROOM või ÜRO nr 1744 BROOMI LAHUS; ÜRO nr 1790 FLUORVESINIKHAPE, milles on üle 85% fluorvesinikhapet; ÜRO nr 2576 FOSFOROKSÜBROMIID, SULAS OLEKUS; 2.1.3.4.2 Lahused ja segud, mille koostises on üks järgnevate klassi 9 kirjete alla kuuluvatest ainetest, ÜRO nr 2315 POLÜKLOREERITUD BIFENÜÜLID, VEDELAD ; ÜRO nr 3151 POLÜHALOGEENITUD BIFENÜÜLID, VEDELAD ; ÜRO nr 3151 HALOGEENITUD MONOMETÜÜLDIFENÜÜLMETAANID, VEDELAD; ÜRO nr 3151 POLÜHALOGEENITUD TERFENÜÜLID, VEDELAD ; ÜRO nr 3152 POLÜHALOGEENITUD BIFENÜÜLID, TAHKED; ÜRO nr 3152 HALOGEENITUD MONOMETÜÜLDIFENÜÜLMETAANID, TAHKED; ÜRO nr 3152 POLÜHALOGEENITUD TERFENÜÜLID, TAHKED; või ÜRO nr 3432 POLÜKLOREERITUD BIFENÜÜLID, TAHKED tuleb alati klassifitseerida sama klassi 9 kirje alla tingimusel, et: - nad ei sisalda muid ohtlikke lisakomponente peale III pakendigruppi kuuluvate klasside 3, 4.1, 4.2, 4.3, 5.1, 6.1 või 8 komponentide; ja - neil ei ole alajaos 2.1.3.5.3 sätestatud oh tlikkuse näitajaid . 2.1.3.4.3 Kasutatud esemed, näiteks trafod ja kondensaatorid, mis sisaldavad alajaos 2.1.3.4.2 nimetatud lahust või segu, klassifitseeritakse alati sama klassi 9 kande alla tingimusel, et: a) need ei sisalda muid ohtlikke komponente peale klassi 6.1 polühalogeenitud dibensodioksiinide ja dibensofuraanide või klassi 3, 4.1, 4.2, 4.3, 5.1, 6.1 või 8 III pakendigrupi komponentide; ja b) neil ei ole alajao 2.1.3.5.3 punktides a–g ja i osutatud ohtlikke omadusi. 2.1.3.5 Peatüki 3.2 tabeli A loetelus nimetusega märkimata ained, millel on rohkem kui üks ohtlikkuse näitaja, ning ADR-i klassifitseerimiskriteeriumidele vastavad lahused või segud, mis sisaldavad mitut ohtlikku ainet, tuleb klassifitseerida ühise kirje alla (vt alajagu 2.1.2.5) ja asjakohase klassi pakendigruppi vastavalt nende ohtlikkuse näitajatele. Selline klassifitseerimine ohtlikkuse näitajate alusel tuleb teostada järgmiselt. 2.1.3.5.1 Füüsilised ja keemilised näitajad ning füsioloogilised omadused määratakse mõõtmistega või arvutustega ning aine, lahus või segu klassifitseeritakse vastavalt erinevate klasside alajagudes 2.2.x.1 nimetatud kriteeriumidele. 2.1.3.5.2 Kui selline määramine pole ülemääraste kulutuste või jõupingutusteta võimalik (nagu mõnda liiki jäätmete puhul), klassifitseeritakse aine, lahus või segu selle komponendi klassi, mis kujutab endast peamist ohtu. 2.1.3.5.3 Kui aine, lahuse või segu ohtlikkuse näitajad kuuluvad rohkem kui ühte allpool loetletud ainete klassi või gruppi, siis klassifitseeritakse aine, lahus või segu sellesse klassi või ainete gruppi, mis vastab peamisele ohule järgmises järjekorras: a) klassi 7 kuuluv materjal ( peale radioaktiivsete materjalide vabasaadetistes, millele kohaldatakse peatüki 3.3 erisätet 290 ja kus valdavad on muud ohtlikud omadused, välja arvatud ÜRO number 3507 URAANHEKSAFLUORIID, RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS ) ; b) klassi 1 kuuluvad ained ; c) klassi 2 kuuluvad ained ; d) klassi 3 kuuluvad mitteplahvatavas olekus vedelad lõhkeained ; e) klassi 4.1 kuuluvad isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained ; f) klassi 4.2 kuuluvad pürofoorsed ained ; g) klassi 5.2 kuuluvad ained ; h) klassi 6.1 kuuluvad ained, mis oma sissehingatava mürgisuse tõttu tuleb klassifitseerida I pakendigruppi (ained, mis vastavad klassi 8 klassifi tseerimise kriteeriumidele ning mille tolm ja udu (LC 50 ) on sissehingamisel mürgised I pakendigrupi ulatuses ning mis on ainult sissevõtmisel või kokkupuutel nahaga mürgised III või madalama pakendigrupi ulatuses, tuleb määrata klassi 8); i) klassi 6.2 kuuluvad nakkusohtlikud ained . 2.1.3.5.4 Kui aine ohtlikkuse näitajad kuuluvad rohkem kui ühte klassi või ainete gruppi, mis pole alajaos 2.1.3.5.3 loetletud, tuleb aine klassifitseerida samade reeglite kohaselt , kuid vastav klass tuleb valida lähtuvalt alajao 2.1.3.10 tabelis toodud ohtlikkuse pingereale. 2.1.3.5.5 Kui veetakse jäätmeid, mille koostis ei ole täpselt teada, võib need määrata ÜRO numbri alla ja alajao 2.1.3.5.2 kohaselt pakendigruppi, v õttes aluseks kaubasaatja andme d jäätmete kohta, sealhulgas kõik kehtivates ohutus- ja keskkonnaalastes õigusaktides 2 nõutud olemasoleva d tehnilis ed ja ohutusalased andme d. Kahtluse korral tuleb määrata suurim ohutase. Kui aga jäätmete koostist käsitlevate andmete ja tuvastatud komponentide füüsikaliste ja keemiliste omaduste põhjal on võimalik tõendada, et jäätmete omadused ei vasta I pakendigrupi omadustele, võib jäätmed liigitada vaikimisi II pakendi grupi kõige sobivama n.o.s . kirje alla. Kui aga on teada, et jäätmetel on ainult keskkonnaohtlikud omadused, võib need määrata ÜRO nr 3077 või 3082 alla III pakendigruppi. Kõnealust korda ei ole lubatud kasutada jäätmete puhul, mis sisaldavad alajaos 2.1.3.5.3 nimetatud aineid, klassi 4.3 kuuluvaid aineid, alajaos 2.1.3.7 nimetatud aineid või aineid, mida ei tohi alajao 2.2.x.2 kohaselt veoks vastu võtta. 2.1.3.6 Alati tuleb kasutada kõige spetsiifilisemat ühist kirjet (vt alajagu 2.1.2.5), st üldist n.o.s . kirjet võib kasutada ainult siis, kui üldkirjet või spetsiifilist n.o.s . kirjet ei saa kasutada. 2.1.3.7 Oksüdeerivate ainete lahused ja segud või kaasneva oksüdeeriva ohuga ained võivad olla plahvatavad. Sel juhul tohib neid veoks vastu võtta ainult siis, kui nad vastavad klassi 1 nõuetele. Tahkete ammooniumnitraadil põhinevate väetiste k ohta vt alaja o 2.2.51.2.2 kolmeteistkümnes ja neljateistkümnes lõik ja „ Katsete ja kriteeriumide käsiraamat u“ III osa jagu 39 . 2.1.3.8 Klassidesse 1– 6.2, 8 ja 9 kuuluvad aineid, välja arvatud ÜRO nr 3077 ja ÜRO nr 3082, mis vastavad alajao 2.2.9.1.10 kriteeriumidele, loetakse lisaks klassidega 1– 6.2, 8 ja 9 kaasnevatele ohtudele ka keskkonnaohtlikeks aineteks. Alajao 2.2.9.1.10 kriteeriumidele vastavad muud ained või mitte ühegi klassi 9 aine alla kuuluvad ained tuleb määrata vastavalt ÜRO nr 3077 või ÜRO nr 3082 alla. 2.1.3.9 Jäätmeid, mis ei vasta klasside sse 1–9 klassifi tseerimise kriteeriumidele, aga mida hõlmab „Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon”, võib vedada ÜRO nr 3077 või 3082 kohaselt. 2.1.3.10 Ohtude pingerea tabel Klass ja pakendi grupp 4.1, II 4.1, III 4.2, II 4.2, III 4.3, I 4.3, II 4.3, III 5.1, I 5.1, II 5.1, III 6.1, I NAHALE 6.1, I SEESPID 6.1, II 6.1, III 8, I 8, II 8, III 9 3, I TAH VED 4.1 3, I TAH VED 4.1 3, I TAH VED 4.2 3, I TAH VED 4.2 3, I 4.3, I 4.3, I 4.3, I TAH VED 5.1, I 3, I TAH VED 5.1, I 3, I TAH VED 5.1, I 3, I 3, I 3, I 3, I 3, I 3, I 3, I 3, I 3, I 3, II TAH VED 4.1 3, II TAH VED 4.1 3, II TAH VED 4.2 3, II TAH VED 4.2 3, II 4.3, I 4.3, II 4.3, II TAH VED 5.1, I 3, I TAH VED 5.1, II 3, II TAH VED 5.1, II 3, II 3, I 3, I 3, II 3, II 8, I 3, II 3, II 3, II 3, III TAH VED 4.1 3, II TAH VED 4.1 3, III TAH VED 4.2 3, II TAH VED 4.2 3, III 4.3, I 4.3, II 4.3, III TAH VED 5.1, I 3, I TAH VED 5.1, II 3, II TAH VED 5.1, III 3, III 6.1, I 6.1, I 6.1, II 3, III a 8, I 8, II 3, III 3, III 4.1, II 4.2, II 4.2, II 4.3, I 4.3, II 4.3, II 5.1, I 4.1, II 4.1, II 6.1, I 6.1, I TAH VED 4.1, II 6.1, II TAH VED 4.1, II 6.1, II 8, I TAH VED 4.1, II 8, II TAH VED 4.1, II 8, II 4.1, II 4.1, III 4.2, II 4.2, III 4.3, I 4.3, II 4.3, III 5.1, I 4.1, II 4.1, III 6.1, I 6.1, I 6.1, II TAH VED 4.1, III 6.1, III 8, I 8, II TAH VED 4.1, III 8, III 4.1, III 4.2, II 4.3, I 4.3, II 4.3, II 5.1, I 4.2, II 4.2, II 6.1, I 6.1, I 4.2, II 4.2, II 8, I 4.2, II 4.2, II 4.2, II 4.2, III 4.3, I 4.3, II 4.3, III 5.1, I 5.1, II 4.2, III 6.1, I 6.1, I 6.1, II 4.2, III 8, I 8, II 4.2, III 4.2, III 4.3, I 5.1, I 4.3, I 4.3, I 6.1, I 4.3, I 4.3, I 4.3, I 4.3, I 4.3, I 4.3, I 4.3, I 4.3, II 5.1, I 4.3, II 4.3, II 6.1, I 4.3, I 4.3, II 4.3, II 8, I 4.3, II 4.3, II 4.3, II 4.3, III 5.1, I 5.1, II 4.3, III 6.1, I 6.1, I 6.1, II 4.3, III 8, I 8, II 4.3, III 4.3, III 5.1, I 5.1, I 5.1, I 5.1, I 5.1, I 5.1, I 5.1, I 5.1, I 5.1, I 5.1, II 6.1, I 5.1, I 5.1, II 5.1, II 8, I 5.1, II 5.1, II 5.1, II 5.1, III 6.1, I 6.1, I 6.1, II 5.1, III 8, I 8, II 5.1, III 5.1, III 6.1, I NAHALE TAH VED 6.1, I 8, I 6.1, I 6.1, I 6.1, I 6.1, I SEESPID TAH VED 6.1, I 8, I 6.1, I 6.1, I 6.1, I 6.1, II HINGAM TAH VED 6.1, I 8, I 6.1, II 6.1, II 6.1, II 6.1, II NAHALE TAH VED 6.1, I 8, I TAH VED 6.1, II 8, II 6.1, II 6.1, II 6.1, II SEESPID TAH = tahked ained ja segud VED = vedelad ained, segud ja lahused NAHALE = mürgine nahale SEESPID = mürgine seespidiselt HINGAM = sissehingamisel mürgine a K lass 6.1 pes titsiidide jaoks 8 , I TAH VED 6.1, II 8, II 6.1, II 6.1, II 6.1, III 8, I 8, II 8, III 6.1, III 8, I 8, I 8, II 8, II 8, III 8, III MÄRKUS 1: n äited tabeli kasutamise selgitamiseks Üksiku aine klassifitseerimine Klassifitseeritava aine kirjeldus: Loetelus nimetusega mär kimata amiin , mis vastab klassi 3 II pakendigrupi ning klassi 8 I pakendigrupi kriteeriumidele. Reeglid : Rea 3 I I ristumine veeruga 8 I annab 8 I. See amii n tuleb seega klassifitseerida klassi 8 alla : ÜRO nr 2734 AMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD , N.O.S., või ÜRO nr 2734 POLÜAMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD , N.O.S. I pakendigrupp Segu klassifitseerimine Klassifitseeritava segu kirjeldus: Segu, mis koosneb klassi 3 III pakendigruppi klassifitseeritud tuleohtlikust vedelikust, klassi 6.1 II pakendigruppi kuuluvast mürgisest ainest ja klassi 8 I pakendigruppi kuuluvast sööbivast ainest Reeglid : Rea 3 III ristumine veeruga 6.1 II annab 6.1 II. Rea 6.1 II ristumine veeruga 8 I annab 8 I VED . Kuna see segu pole täpsemalt määratletud, tuleb ta klassifitseerida klassi 8 alla : ÜRO nr 2922 SÖÖBIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S., I pakendigrupp.. MÄRKUS 2: s egude ja lahuste klassidesse ning pakendigruppidesse klassifitseerimise näited: Klassi 6.1 (II) kuuluva fenooli lahus klassi 3 (II) benseenis tuleb klassifitseerida klassi 3 (II); see lahus tuleb klassifitseerida fenooli mürgisust aluseks võttes kui ÜRO nr 1992 TULEOHTLIK VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S., klass 3 (II). Klassi 6.1 (II) kuuluva naatriumarsenaadi ja klassi 8 (II) kuuluva naatriumhüdroksiidi tahke segu tuleb klassifitseerida kui ÜRO nr 3290 MÜRGINE TAHKE AINE, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S., klass 6.1 (II). Klassi 4.1 (III) kuuluva toor- või rafineeritud naftaleeni lahus klassi 3 (II) kuuluvas bensiinis tuleb klassifitseerida kui ÜRO nr 3295 SÜSIVESINIKUD, VEDELAD, N.O.S., klass 3 (II). Klassi 3 (III) kuuluvate süsivesinike ja klassi 9 (II) kuuluvate polükloreeritud bifenüülide (PCB) segu tuleb klassifitseerida kui ÜRO nr 2315 POLÜKLOREERITUD BIFENÜÜLID, VEDELAD, või ÜRO nr 3432 POLÜKLOREERITUD BIFENÜÜLID, TAHKED, klass 9 (II). Klassi 3 kuuluva propüleenimiini ja klassi 9 (II) kuuluvate polükloreeritud bifenüülide (PCB) segu tuleb klassifitseerida kui ÜRO nr 1921 PROPÜLEENIMIIN, STABILISEERITUD, klass 3. 2.1.4 Proovide klassifitseerimine 2.1.4.1 Kui aine klass pole selge ning seda veetakse edasisele katsetamis ele, tuleb sellele ainele määrata esialgne klass, ohtliku veose tunnusnimetus ja ÜRO number, võttes aluseks kaubasaatja teadmised selle kauba kohta ning rakendades : a) peatüki 2.2 klassifikatsiooni kriteeriumeid ja b) käesoleva peatüki nõudeid. . Kasutama peab valitud ohtliku veose tunnusnimetusele vastavat kõige rangemat võimalikku pakendigruppi . Selle sätte rakendamisel tuleb ohtliku veose tunnusnimetusele lisada sõna „PROOV” (nt „ TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S., PROOV”). Teatud juhtudel, kui ohtliku veose tunnusnimetus on määratud aine proovi jaoks, mis peab vastama teatud klassifitseerimiskriteeriumeile (nt GAASI PROOV, MITTE RÕHU ALL, TULEOHTLIK , ÜRO nr. 3167), peab kasutama seda ohtliku veose tunnusnimetust. Kui proovi vedamiseks kasutatakse N.O.S. kirjet, ei pea ohtliku veose tunnusnimetus olema lisatud tehnilisele nimetusele, nagu nõutud peatüki 3.3 erisättes 274. 2.1.4.2 Aine proove peab vedama vastavalt esialgselt määratud ohtliku veose tunnusnimetusele kehtivatele nõuetele tingimusel, et: a) aine pole peatüki 2.2 alajao 2.2.x.3 või peatüki 3.2 kohaselt veoks keelatud ; b) ainet ei peeta vastavaks klassi 1 kriteeriumidele või aine pole nakkusohtlik aine ega radioaktiivne materjal ; c) aine on kooskõlas vastavate alajagude 2.2.41.1 või 2.2.52.1.9 nõuetega, kui tegemist on isereageeriva ainega või orgaanilise peroksiidiga ; d) proovi veetakse kombineeritud pakendis, mille puhasmass paki kohta ei ületa 2,5 kg, ja e) proov pole pakitud kokku teiste veostega . 2.1.4.3 Testimiseks mõeldud kõrge siseenergiaga materjalide proovid 2.1.4.3.1 „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ lisa 6 (läbivaatusprotseduurid) tabelites A6.1 ja/või A6.3 loetletud funktsionaalrühmi sisaldavaid orgaaniliste ainete proove võib vedada klassi le 4.1 vastava ÜRO nr 3224 (isereageeriv tahke aine tüüp C) või ÜRO nr 3223 (isereageeriv vedelik tüüp C) all tingimusel, et: a) Proovid ei sisalda: i) teadaolevaid lõhkeaineid; ii) aineid, mille katsetamisel on selgunud plahvatusomadused; iii) aineid, mi lle eesmärk on avaldada plahvatuslikku või pürotehnilist mõju; või iv) eriotstarbeliste lõhkeainete sünteetiliste lähteainete komponente ; b) Orgaanilist ainet sisaldavate k lassi 5.1 anorgaaniliste oksüdeerivate ainete segude, komplekside või soolade puhul on anorgaanilise oksüdeeriva aine kontsentratsioon: i) madalam kui 15 massiprotsenti, kui määratakse I pakendigruppi (kõrge ohtlikkus) või II pakendigruppi (keskmine ohtlikkus) ii) madalam kui 30 massiprotsenti, kui määratakse III pakendigruppi (madal ohtlikkus); c) Saadavalolevad andmed ei võimalda täpsemat klassifitseerimist; d) Proov ei ole pakitud koos teiste kaupadega; ja e) Proov pakitakse pakki miseeskirja P520 kohaselt ning alajao 4.1.4.1 pakkimise erisätte PP94 või PP95 kohaselt, kui see alajagu on kohaldatav . 2.1.5 Esemete klassifitseerimine n.o.s kirjega ohtlikke veoseid sisaldavateks esemeteks MÄRKUS: Ilma veose tunnusnimetuseta esemetele ja esemetele, mis sisaldavad ohtlikke veoseid ainult peatüki 3.2 tabeli A veerus 7a määratud lubatud piiratud kogustes, võib kohaldada ÜRO nr 3363 ning peatüki 3.3 erisätteid 301 ja 672 . 2.1.5.1 Ohtlikke veoseid sisaldavaid esemeid võib klassifitseerida sisalduvate ohtlike veoste veose tunnusnimetuse alla ADR-i ülejäänud osade või selle jao kohaselt. Selle jao mõistes tähendab ese masinat, aparaati või muud seadet, mis sisaldab üht või mitut ohtlikku veost (või nende jääke), mis moodustavad eseme lahutamatu osa, mis on vajalik eseme toimimiseks ja mida ei saa veo ajaks eemaldada. Sisepakendit ei loeta esemeks. 2.1.5.2 Lisaks võivad selliseid esemed sisaldada akusid. Esemega lahutamatult seotud liitiumakud peavad olema sellist tüüpi, m ille puhul on tõendatud vastavus „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ III osa alajao 38.3 katsenõuetele, kui ADR ei sätesta teisiti (nt tootmiseelsed esemete prototüübid, mis sisaldavad liitiumakusid, või väikepartiid, mis ei sisalda üle 100 sellise eseme). 2.1.5.3 Antud jagu ei kohaldu esemetele, mille jaoks on peatüki 3.2 tabelis A juba olemas täpsem veose tunnusnimetus. 2.1.5.4 Antud jagu ei kohaldu klassi 1, klassi 6.2 ja klassi 7 ohtlikele veostele ega esemetes sisalduvatele radioaktiivsetele ainetele. See jagu kohaldub aga esemetele, mis sisaldavad lõhkeaineid, mis alajao 2.2.1.1.8.2 kohaselt on vabastatud klassist 1. 2.1.5.5 Ohtlikke veoseid sisaldavatele esemetele tuleb esinevate ohtude alusel määrata sobiv klass, kasutades võimaluse korral alajao 2.1.3.10 ohtude pingerea tabelit iga esemes sisalduva ohtliku veose puhul. Kui esemes sisalduvad klassi 9 klassifitseeritud ohtlikud veosed, siis tuleb lugeda, et kõik muud esemes sisalduvad ohtlikud ained on kõrge ohtlikkusega . 2.1.5.6 Kaasnevad ohud peavad esindama esemes sisalduva ohtliku veose peamisi ohte. Kui esemes sisaldub ainult üks ohtlik veos, siis peavad võimalikud kaasnevad ohud olema need, mis on tuvastatud peatüki 3.2 tabeli A veerus 5. Kui ese sisaldab rohkem kui üht ohtlikku veost ja need võivad veo ajal üksteisega ohtlikult reageerida, siis tuleb iga ohtlik veos pakkida eraldi (vt alajagu 4.1.1.6). 2.1. 6 Äravisatud, tühjade ja puhastamata pakendite klassifikatsioon Tühjadele puhastamata pakenditele, suurpakenditele või IBC- dele või nende osadele, mida veetakse kõrvaldamiseks, ringlussevõtuks või nende materjali taaskasutamiseks, kuid mitte korrastamiseks, parandamiseks, korrapäraseks hoolduseks, ümbertöötamiseks või korduskasutamiseks, võib määrata ÜRO nr 3509, kui need vastavad selle sissekande tingimustele. PEATÜKK 2.2 ERI KLASSIDELE OMASED SÄTTED 2.2.1 K lass 1 Lõhke ained ja neid sisaldavad esemed 2.2.1.1 Kriteeriumid 2.2.1.1.1 Klass 1 hõlmab järgmisi aineid ja esemeid . a) Lõhke ained: tahked või vedelad ained (või ainete segud), mis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekitavad gaase sellisel temperatuuril, sellisel rõhul ja sellise kiirusega, et see põhjustab ümbruskonnas kahjustusi. Pürotehnilised ained: ained või ainete segud, mis on ette nähtud selleks, et nad tekitaksid soojuse-, valguse-, heli-, gaasi- või suitsuefekte või nende kombinatsioone mittedetoneerivate, eksotermiliste, stabiilsete keemiliste reaktsioonide tulemusel. MÄRKUS 1: a ined, mis ise pole plahvatavad, kuid mis võivad moodustada lõhkevaid gaasi-, auru- või tolmusegusid, pole klassi 1 ained. MÄRKUS 2: klassi 1 ei kuulu ka veega või alkoholiga niisutatud lõhkeained, mille vee- või alkoholisisaldus ületab määratud piirmäära, ning plastifikaatorit sisaldavad lõhkeained – need ained on määratud klassi 3 või klassi 4 – ning lõhkeained, mis nende ülekaaluka ohu tõttu on määratud klassi 5.2. b) Lõhkeainet sisaldavad esemed: esemed, mis sisaldavad ühte või enamat lõhkeainet või pürotehnilist ainet. MÄRKUS: s eadmed, mis sisaldavad lõhke - või pürotehnilisi aineid nii väikeses koguses või kui need ained on sellised, et nende tahtmatu või juhuslik süttimine või initsieerimine veo ajal ei põhjusta mingit seadmevälist mõju kas väljapaiskumise, tule, suitsu, kuumuse või tugeva müra näol, ei kuulu klassi 1 nõuete alla. c) Eespool nimetamata ained ja esemed, mis on toodetud eesmärgiga avaldada plahvatuslikku või pürotehnilist mõju . Klassi 1 puhul kohaldatakse järgmist mõistet: Desensibiliseeritud tähendab, et lõhkeainele on lisatud aine ( desensibilisaator ), mis suurendab selle ohutust käitlemisel ja veol. Desensibilisaator muudab lõhkeaine tuimaks või vähem tundlikuks kuumuse, tõuke, põrutuse, löögi või hõõrdumise suhtes. Tavapärased desensibilisaatorid on muu hulgas vaha, paber, vesi, polümeerid (nt kloorfluorpolümeerid), alkohol ja õlid (nt vaseliin ja parafiin) . 2.2.1.1.2 Mis tahes aine või eseme puhul, millel on või millel arvatakse olevat plahvatavad omadused, tuleb kaaluda selle määramist klassi 1 aineks „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa katsete, reeglite ning kriteeriumide kohaselt. Klassi 1 määratud ainet või eset võib veoks vastu võtta vaid juhul, kui sellele on määratud peatükis 3.2 tabelis A loetletud nimetus või n.o.s . kirje ning ta vastab „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” kriteeriumidele. 2.2.1.1.3 Klassi 1 kuuluvatele ainetele ja esemetele tuleb määrata peatüki 3.2 tabelis A loetletud ÜRO number ja nimetus või n.o.s . kirje. Peatüki 3.2 tabeli A ainete ja esemete nimetusi tuleb tõlgendada alajaos 2.2. 1.4 toodud sõnastiku alusel. Uute või olemasolevate lõhke ainete või neid sisaldavate esemete proovid, mida veetakse kas katsetamise, klassifitseerimise, uurimis- ja arendustegevuse kvaliteedikontrolli eesmärgil või kaubanäidistena, välja arvatud initsieerivad lõhkeained, võivad olla määratud ÜRO nr 0190 PROOVID ; PLAHVATAVAD , alla . Peatüki 3.2 tabeli A loetelus nimetamata lõhke ainete või neid sisaldavate esemete määramine klassi 1 n.o.s . kirje või ÜRO nr 0190 PROOVID, PLAHVATAVAD , alla nagu ka teatud selliste ainete määramine, mille vedu on peatüki 3.2 tabeli A veeru 6 erisätete kohaselt võimalik pädeva asutuse eriloal, peab olema korraldatud päritolumaa pädeva asutuse poolt. See pädev asutus peab kirjalikult kinnitama ka nende ainete ja esemete veotingimused. Kui päritolumaa pole ADR-i liikmesriik, siis peavad klassifitseerimine ja veotingimused olema tunnustatud selle ADR-i liikmesriigi pädeva asutuse poolt, mille territooriumile saadetis oma teekonnal esimesena jõuab. 2.2.1.1.4 Klassi 1 kuuluvad ainetele ja esemetele tuleb määrata jagu vastavalt alajaole 2.2.1.1.5 ning sobivusgrupp vastavalt alajaole 2.2.1.1.6. Jagu peab põhinema jagudes 2.3.0 ja 2.3.1 kirjeldatud katsete tulemustel, kasutades alajaos 2.2.1.1.5 toodud määratlusi. Sobivusgrupp määratakse vastavalt määratlustele alajaos 2.2.1.1.5. Klassifikatsioonikood koosneb jao numbrist ning sobivusgruppi märkivast tähest. 2.2.1.1.5 Jagude definitsioonid Jagu 1.1 Ained ja esemed, millel on massiplahvatuse oht (massiplahvatus on plahvatus, mis mõjutab peaaegu kogu lasti praktiliselt silmapilkselt). Jagu 1.2 Ained ja esemed, millel on väljapaiskumise oht, kuid mitte massiplahvatuse oht . Jagu 1.3 Ained ja esemed, millel on tuleoht ning kas vähene plahvatuse oht või vähene väljapaiskumise oht või need mõlemad, kuid mitte massiplahvatuse oht : a) mille põlemine tekitab märgatavat soojuskiirgust või b) mis põlevad üksteise järel, tekitades väheseid plahvatuse või väljapaiskumise efekte või mõlemaid. Jagu 1.4 Ained või esemed, mis kujutavad endast vaid vähest plahvatusohtu süttimise või initsieerimise puhul veo ajal. Mõju jääb suures osas pakendisise se ks ning ei tekita märgatava suurusega või märgatavale kaugusele lendavate kildude väljapaiskumist. Väline tuleallikas ei tekita praktiliselt silmapilkset peaaegu kogu pakendi sisu plahvatamist . Jagu 1.5 Eriti tuimad , massiplahvatuse ohuga ained, mis on nii tuimad, et normaalsetel veotingimustel on väga väike initsieerimise või põlemiselt detonatsioonile ülemineku tõenäosus. Minimaalse nõudena ei tohi need ained välise tule katsel plahvatada. Jagu 1.6 Ülituimad esemed, millel pole massiplahvatuse ohtu. Esemed sisaldavad valdavalt ülituimasid aineid ning neil on tühine juhusliku süttimise või tulelevimise tõenäosus. MÄRKUS: j ao 1.6 esemete oht on piiratud üksiku eseme plahvatusega. 2.2.1.1.6 Ainete ja esemete sobivusgruppide määratlused A Initsieeriv lõhkeaine. B Ese, mis sisaldab initsieerivat lõhkeainet ning millel pole kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Mõned esemed, nagu detonaatorid õhkimistöödeks, detonaatorite kogumid õhkimistöödeks ja süütekapslid, kuuluvad siia hulka, ehkki nad ei sisalda initsieerivat lõhkeainet. C Paisklõhkeaine või muu äkilise leegiga põlev lõhkeaine või ese, mis sellist ainet sisaldab. D Sekundaarse detoneerimisega plahvatav aine või must püssirohi või ese, mis sisaldab sekundaarse detoneerimisega plahvatavat ainet (igal juhul ilma sütiku ja lõhkelaenguta) või ese, mis sisaldab initsieerivat lõhkeainet ja millel on kaks või enam tõhusat kaitsedetaili. E Ese, mis sisaldab sekundaarse detoneerimisega plahvatavat ainet, ilma sütikuta, koos lõhkelaenguga (välja arvatud see, mis sisaldab tuleohtlikku vedelikku või geeli või hüpergoolseid vedelikke). F Ese, mis sisaldab sekundaarse detoneerimisega plahvatavat ainet koos sütikuga, koos lõhkelaenguga (välja arvatud see, mis sisaldab tuleohtlikku vedelikku või geeli või hüpergoolseid vedelikke). G Pürotehniline aine või pürotehnilist ainet sisaldav ese või ese, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka valgustavat, süütavat, pisaraid või suitsu tekitavat ainet (peale veega aktiveeritud eset või eset, mis sisaldab valget fosforit, fosfiide , pürofoorset ainet, tuleohtlikku vedelikku või geeli või hüpergoolseid vedelikke). H Ese, mis sisaldab nii lõhke ainet kui ka valget fosforit. J Ese, mis sisaldab nii lõhke ainet kui ka tuleohtlikku vedelikku või geeli. K Ese, mis sisaldab nii lõhke ainet kui ka mürkkemikaali. L Lõhke aine või seda sisaldav ese, mis on eriti ohtlik (nt veega aktiveerimise või isesüttivate vedelike, fosfiidide või pürofoorse aine juuresoleku korral) ning mis nõuab iga tüübi isoleerimist. N Esemed, mis sisaldavad valdavalt ülituimasid aineid. S Aine või ese, mis on selliselt pakitud või konstrueeritud, et juhuslikust töölehakkamisest tekkivad ohtlikud mõjud piirduvad ainult pakendiga, välja arvatud juhul, kui pakend on tule poolt kahjustatud. Sel juhul on kõik plahvatuse või laialipaiskumise mõjud sellises ulatuses piiratud, et nad oluliselt ei takista või tõkesta tule kustutamist või muid päästetöid pakendi vahetus läheduses . MÄRKUS 1: i ga aine või ese, mis on pakitud määratud pakendisse, võib kuuluda ainult ühte sobivusgruppi. Kuna sobivusgrupi S kriteeriumid põhinevad kogemustel, siis sellesse gruppi määramine tuleb tingimat a siduda klassifikatsiooni koodi määramise katsetega. MÄRKUS 2: s obivusgruppidesse D ja E kuuluvad esemed võivad olla varustatud või pakitud koos oma initsieerimisvahenditega tingimusel, et nendel vahenditel on vähemalt kaks tõhusat kaitsedetaili, mis väldivad plahvatuse nende initsieerimisvahendite juhuslikul toimimisel. Sellised esemed ja pakendid tuleb määrata sobivusgruppidesse D või E. MÄRKUS 3: s obivusgruppidesse D ja E kuuluvad esemed võivad olla varustatud või pakitud koos oma initsieerimisvahenditega, millel pole kahte tõhusat kaitsedetaili (s.t. sobivusgruppi B määratud initsieerimisvahendid) tingimusel, et nad vastavad jao 4.1.10 koospakkimise sättele MP21 . MÄRKUS 4: e semed võivad olla varustatud või pakitud koos oma initsieerimisvahenditega tingimusel, et need initsieerimisvahendid ei saa normaalsete veotingimuste korral töötada. MÄRKUS 5: s obivusgruppidesse C, D ja E kuuluvaid esemeid võib kokku pakkida. Sellised pakendid tuleb määrata sobivusgruppi E. 2.2.1.1.7 Pürotehnika klassifitseerimine 2.2.1.1.7.1 Pürotehnika tuleb tavaliselt määrata jagudesse 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4 „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” 6. katseteseeria katseandmete alusel. Kuid: a) kosed, mis sisaldavad valgustussähvatus ega segu (vt alajao 2.2.1.1.7.5 märkus 2) , tuleb klassifitseerida kui 1.1G hoolimata 6. katseseeria tulemustest; b) kuna aga selliste esemete varieeruvus on väga suur ning katsekohtade kättesaadavus võib olla piiratud, tuleb ka jaotustesse määramine viia läbi vastavalt alajaos 2.2.1.1.7.2 kirjeldatud reeglitele. 2.2.1.1.7.2 Pürotehnika võib määrata ÜRO nr 0333, 0334, 0335 või 0336 alla analoogia põhjal ja lavatehnilised esemed määrata ÜRO nr 0431 alla nende esemete puhul, mis vastavad alajao 2.2.1.1.7.5 pürotehniliste vahendite klassifikatsiooni põhitabeli klassifikatsioonile 1.4G , ilma 6. katseseeria katsete läbiviimise vajaduseta, vastavalt alajaotuse 2.2.1.1.7.5 pürotehnika klassifikatsiooni põhitabelile. Selline määramine tuleb läbi viia pädeva asutuse nõusolekul. Tabelis näitamata vahendid tuleb klassifitseerida 6. katseseeria katseandmete alusel. MÄRKUS 1: m uid pürotehnika tüüpe võib lisada alajao 2.2.1.1.7.5 tabeli 1. veergu ainult ÜRO ohtlike kaupade veo ekspertide allkomisjonile kaalutlemiseks esitatud katseandmete põhjal. MÄRKUS 2: p ädevatele asutustele esitatud katseandmed, mis tõendavad või lükkavad ümber tabeli 2.2.1.1.7.5 veerus 4 toodud pürotehnika määramise 5. veeru jaotusesse tuleb esitada teadmiseks ÜRO ohtlike kaupade veo ekspertide allkomisjonile . 2.2.1.1.7.3 Kui rohkem kui ühe jaotuse pürotehnilisi vahendeid pakitakse samasse pakendisse, tuleb nad klassifitseerida kõige ohtlikuma jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui 6. katseseeria katseandmed näitavad vastupidist. 2.2.1.1.7.4 Alajao 2.2.1.1.7.5 tabelis toodud klassifikatsioon kehtib ainult kartongist kastidesse (4G) pakitud esemete kohta . 2.2.1.1.7.5 Pürotehniliste vahendite klassifikatsiooni põhitabel 1 MÄRKUS 1: k ui ei ole teisiti öeldud, on tabelis toodud viited protsentidele pürotehnilise aine (nt raketimootori, viskelaengu, lõhkelaengu ning efektilaengu massi kohta). MÄRKUS 2: „ v algustussähvatusega segu” viitab käesolevas tabelis pulbrilisel kujul või ilutulestikus kasutatavate pürotehniliste üksustena eksisteerivatele pürotehnilistele ainetele, mida kasutatakse koskedes või heliefekti esilekutsumiseks või lõhkelaenguna või paisk elaenguna, välja arvatud juhul, kui : a) R õhu tõusuks kuluv aeg on „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu ” 7. lisa HSL valgussähvatusega segu katses 0,5 g pürotehnilise segu puhul pikem kui 6 ms ; või b) Pürotehniline segu annab „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” 7. lisa US valgussähvatusega segu katses negatiivse tulemuse „–”. MÄRKUS 3: m õõdud millimeetrites viitavad järgmisele: a) kumerate ja sfääriliste sektoritega kestade puhul kumeruse või sfääri diameeter; b) silindriliste kestade puhul kesta pikkus; c) tähepommide, Rooma küünalde, lasketorude tulevärgi või tulepadade torukujulise kesta sisemine diameeter; d) tulepadade puhul (tulepöörised, tuleringid: pakendid kandilised või silindrilised) pürotehnilise laengu mortiiri sisemine diameeter. Tüüp Hõlmab: / Sünonüüm: Määratlus Spetsifikatsioon Klassifik at s i o o n Kest, sfääriline (kumer) või silindriline Sfäärilise kesta kujud: „tõusva ratta” kest, mitmevärvilise laengu kest, ühevärvilise laengu kest, spetsiaalse kujuga (nt fraktsioonidena) lennutatavate laengute kest, paljude efektidega laengute kest, laine efekti tekitav kest, langevarjuga laengute kest, suitsulaengu kest, täh epommide kest, eritähendusega / eriefektiga laengute kest: signaalrakett, saluutlaeng, heliefektiga laeng, kõuekärgatus, „tõusvate rataste” kombinatsioon Seade heitelaenguga või ilma, süütega viitliinilt ja lõhkelaenguga; pürotehniline( sed ) laeng( ud ) või mitmete erinevate efektidega tulevärgi kompositsioon, mille õhku tulistamine on ette nähtud mortiirist Kõik eriotstarbeliste/ eriefektiga laengute kestad 1.1G Värvilise laengu kest : 180 mm 1.1G Värvilise laengu kest: < 180 mm pluss > 25% valgustussegu, nt sädela enguga ja/või eriotstarbelised/ eriefektiga laengud 1.1G Värvilise laengu kest : < 180 mm pluss 25% valgustussegu, nt sädelae nguga ja/või eriotstarbelised / eriefektiga laengud 1.3G Värvilise laengu kest: 50 mm, või 60 g pürotehnilist segu ja 2% valgustussegu, nt sädela enguga ja/või eriotstarbelised/ eriefektiga laengud 1.4G Ümarate sektsioonidega kest Seade, mille kest on kahe või enama ümara sektsiooniga, mis on ühendatud üheks tervikuks; millest pürotehnilise laengu (mille eri sektsioonides olevatel osadel on igaühel oma viitliiniga süütenöör) paiskab välja sama lõhkelaeng Klassifitseerimine kõige ohtlikuma, „tõusva ratta” laengu järgi Ilutulestiku patarei, ilutulestiku raketid Pakett, kus erinevad pürotehnilised laengud on paigutatud kõrvuti asuvatesse kumeratesse ja silindrilistesse torudesse mortiirile, millelt ilutulestik õhku lastakse Kõik eriotstarbelised/ eriefektidega laengud 1.1G Värvilise laengu kest : 180 mm 1.1G Värvilise laengu kest : > 25% valgustusseguga, nt sädelaenguga ja/või eriotstarbelised/eriefektiga laengud 1.1G Värvilise laengu kest : > 50 mm ja < 180 mm 1.2G Värvilise laengu kest : 50 mm , või 60 g pürotehnilist segu koos 25% valgustusseguga, nt sädelaenguga ja/või eriotstarbelised/ eriefektiga laengud 1.3G Kest, sfääriline (kumer) või silindriline ( jätkub ) Sfäär-sfääris ilutulestikud (Viited sfäär-sfääris ilutulestiku komponentide protsendile näitavad vastava komponendi osa kogu tulevärgi laengu massis) Seade ilma heitelaenguta, süütenöör viitliiniga, lõhkel aeng sisaldab eriotstarbelisi/ eriefektiga laenguid ja inertmaterjale ning on ette nähtud õhku tulistamiseks mortiirist > 120 mm 1.1G Seade ilma heitelaenguta, süütenöör viitliiniga, lõhke laeng sisaldab eriotstarbelisi/ eriefektiga laengutes ≤ 25g valgustussegu ühe laengu kohta, ≤ 33% valgustussegu ja 60% inertmaterjale ning on ette nähtud õhku tulistamiseks mortiirist ≤ 120 mm 1.3G Seade ilma heitelaenguta, süütenöör viitliiniga, lõhkelaeng sisaldab värvilisi laenguid ja/või pürotehnilisi laenguid ning on ette nähtud õhku tulistamiseks mortiirist > 300 mm 1.1G Seade ilma heitelaenguta, süütenöör viitliiniga, lõhkelaeng sisaldab ≤ 70mm suurusi värvilisi laenguid ja/või pürotehnilisi laenguid, mille koostises ≤ 25% valgustussegu ja ≤ 60% pürotehnilisi komponente ning on ette nähtud õhku tulistamiseks mortiirist > 200 mm ja ≤ 300 mm 1.3G Seade heitelaenguga, süütenöör viitliiniga, lõhkelaeng sisaldab ≤ 70 mm suurusi värvilisi laenguid ja/või pürotehnilisi laenguid, mille koostises ≤ 25% valgustussegu ja ≤ 60% pürotehnilisi komponente ning mis on ette nähtud õhku tulistamiseks mortiirist ≤ 200 mm 1.3G Patarei/ komplekt Tulepallid (krüsanteemid), tulekardinad, komeedid, (tulevärgi finaal) kogupauk, lilleaed, samaaegsed pommid, fontäänide kaskaad, erinevatel kõrgustel olevad (kihilised) efektid, praginapilved, valgussähvatusega paugutite komplektid Pakett koosneb mitmest elemendist, milles on kas sama tüüpi või erinevat tüüpi laengud, mis kõik kuuluvad mingi siin tabelis toodud tulevärgi tüübi alla ja mida süüdatakse kas ühest või kahest kohast Klassifikatsioonikood määratakse kõige ohtlikuma pürotehnilise vahendi järgi Rooma küünlad Tulejuga, tulekera, taevasse teatud kujundit projitseerivad laengud Toru sisaldab pürotehniliste laengute seeriat, milles on vahelduvad pürotehnilised kujundid, heitelaengud ja laengute väljapaiskumist määrav laenguid siduv süütenöör sisemine diameeter 50 mm, sisaldab valgustussegu; või < 50 mm, sisaldab > 25 % valgustussegu 1.1G sisemine diameeter 50 mm, ei sisalda valgustussegu 1.2G sisemine diameeter < 50 mm ja 25% valgustussegu 1.3G sisemine diameeter 30 mm, kõik pürotehnilised laengud 25 g ja valgustussegu 5% 1.4G Pommitoru Ühe lasuga rooma küünlad, väikesed ilutulestiku patareid Toru sisaldab pürotehniliste laengute seeriat, heitelaengud ja laengute väljapaiskumise järjekorda määravat laenguid siduvat süütenööri või on ilma sellise süütenöörita sisemine diameeter 30 mm ja pürotehniline laeng > 25 g või > 5% ja 25 % valgustussegu 1.3G 30 mm sisemine diameeter, pürotehniline laeng ≤ 25 g ja ≤ 5% valgustussegu 1.4G Rakett Laviini vallandamise rakett, signaalrakett, vilega rakett, varrega rakett, ilutulestiku kõrge lennuga rakett, raketipüstolist välja lastav rakett, jalgade peale püsti asetatav rakett Toru sisaldab pürotehnilist segu ja/või pürotehnilisi üksusi, mis on varustatud vardaga (varrastega) või muude lennu stabiliseerimise vahenditega, ette nähtud laengu üles laskmiseks Ainult valgustussegu efektid 1.1G Valgustussegu > 25% pürotehnilisest segust 1.1G > 20 g pürotehnilist segu ja valgustussegu ≤ 25% 1.3G 20 g pürotehnilist segu, musta püssirohu lõhkelaeng ja ≤ 0.13 g valgustussegu eriefektiga laengu kohta ning kokku ≤ 1 g 1.4G Tulepajad Valgustusmiin (taevasse lastav), maapealne tulepada, hulgipaukudega tulepada, tulelaengute jada Toru, mis sisaldab heitelaengut ja pürotehnilisi üksusi ning on ette nähtud asetamiseks või kinnitamiseks maapinnale. Peamine eesmärk on kõigi pürotehniliste laengute ja efektide välja purskumine korraga, mis loob taevas ulatusliku visuaalse ja/või heliefekti või: Kangast või paberist kott või toru, mis sisaldab heitelaengut ja pürotehnilisi üksusi, ette nähtud välja lasta mortiirilt ja tekitada tulepaja efekti > 25% valgustussegu, nt sädelaeng ja/või eriotstarbelised/ eriefektidega laengud 1.1G 180 mm ja 25% valgustussegu, nt sädelaeng ja/või eriotstarbelised/eriefektidega laengud 1.1G < 180 mm ja 25% valgustussegu, nt sädelaeng ja/või eriotstarbelised/eriefektidega laengud 1.3G 150 g pürotehnilist segu, mis sisaldab 5% valgustussegu, nt sädelaeng ja/või eriotstarbelised/ eriefektidega laengud. Igas pürotehnilises üksuses . 25 g, kõigis eriefektiga laengutes < 2g; igas vilega raketis, kui seda lisatakse, siis 3 g 1.4G Fontään Vulkaanid, fontäänid, tulevardad, Bengaali tuli, kaarjalt langevad tulejoad, silindriline fontään, koonusekujuline fontään, valgustavad tõrvikud Mittemetallist pakendi sees pressitud või ühendatud pürotehniline aine, mis tekitab sädemeid ja leeke MÄRKUS : Fontääni, mida kasutatakse vertikaalse kose või sädemetest seina tekitamiseks, loetakse koseks (vt järgmine rida). 1 kg pürotehnilist ainet 1.3G < 1 kg pürotehnilist ainet 1.4G Kosk Kosed, tulevihmad Pürotehniline fontään, mille eesmärk on tekitada vertikaalne kosk või sädemetest sein Sisaldab valgussähvatusega segu hoolimata 6. katseseeria tulemustest (vt 2.2.1.1.7.1 punkti a) 1.1G Ei sisalda valgussähvatusega segu 1.3G Säraküünal Käeshoitavad säraküünlad, mitte käeshoitavad säraküünlad, nöör- e. liigendsäraküünal Jäik traat, mis on osaliselt kaetud (ühe otsa poolt) aeglaselt põleva pürotehnilise ainega, süüteotsikuga või ilma Perkloraadil põhinevad säraküünlad: > 5 g säraküünla kohta või > 10 säraküünalt pakis 1.3G Perkloraadil põhinevad säraküünlad: ≤ 5 g säraküünla kohta või ≤ 10 säraküünalt pakis ; Nitraadil põhinevad säraküünlad : ≤ 30 g säraküünla kohta 1.4G Bengaali küünlad Kaetud hangunud põlevainega Jäik mittemetallist varras, mis on osaliselt kaetud (ühe otsa poolt) aeglaselt põleva pürotehnilise ainega ja mõeldud käes hoidmiseks Perkloraadil põhinevad tooted: > 5 g küünla kohta või > 10 küünalt pakis 1.3 G P erkloraadil põhinevad tooted: ≤ 5 g küünla kohta ja ≤ 10 küünalt pakis ; nitraadil põhinevad tooted : ≤ 30 g küünla kohta 1.4G Madala ohuriskiga püro tehnilised vahendid ja uued tooted Lauapommid, viskepommid, pragisevad graanulid, suitsud, udud, ussid, jaaniussid, maod, paugunöör (tongid), peoplõksud Seade, mis on mõeldud väikeste nähtavate ja/või kuuldavate efektide tegemiseks, sisaldab väikest kogust pürotehnilist ja/või lõhkeainet Viskepommid ja paugunöör võivad sisaldada kuni 1,6 mg hõbeda fulminaati ; paugunöör ja poeplõksud võivad sisaldada kuni 16 mg kaaliumkloraadi / punase fosfori segu; teistes võib olla kuni 5 g pürotehnilist segu, kuid mitte valgustussegu 1.4G Pööris Tõusvad pöörised, helikopterid, küttpöörised, maapöörised Mittemetallist torud, mis sisaldavad gaasi või sädemeid tekitavat pürotehnilist segu, helisid tekitavat segu või on ilma selleta, lennutrajektoori suunajaga või ilma selleta Pürotehniline segu ühiku kohta > 20 g, sisaldab eriefektina 3% valgustussegu või vilet tekitavat segu 5 g 1.3G Pürotehniline segu ühiku kohta 20 g, sisaldab eriefektina 3% valgustussegu või vilet tekitavat segu 5 g 1.4G Rattad Katariina ratas, tulepööris Koosneb pöörlevast mehhanismist ja pürotehnilisest segust; seadmel on vahendid, millega ta kinnitatakse toe külge, et ta saaks pöörelda 1 kg puhast pürotehnilist segu, ei sisalda eriefekte, üks vile (kui on) 25 g ja ≤ 50 g vilede kompositsiooni ühe ratta kohta 1.3G < 1 kg puhast pürotehnilist segu, ei sisalda eriefekte, üks vile (kui on) 5 g ja ≤ 10 g vilede kompositsiooni ühe ratta kohta 1.4G Tõusvad rattad Lendav tuleratas, UFO-d, tõusev kroon Torud, mis sisaldavad heitelaengut ja sädemeid –leeki ja/või müra tekitavat pürotehnilist segu, kinnitatud ringikujulisele alusele > 200 g puhast pürotehnilist segu või > 60 g pürotehnilist segu ühe pöörleva mehhanismi kohta, eriefektina 3% valgustussegu, üks vile (kui on) 25 g ja ≤ 50 g vilede kompositsiooni ühe ratta kohta 1.3G 200 g puhast püro tehnilist segu ja 60 g pürotehnilist segu ühe pöörleva mehhanismi kohta, 3% valgustus segu eriefektina, üks vile (kui on) 5 g ja ≤ 10 g vilede kompositsiooni ühe ratta kohta 1.4G Ilutulestiku komplektid Ilutulestiku karp, ilutulestiku pakk, aiapidude komplekt, siseilutulestik ; valik Pakend sisaldab rohkem kui ühte tüüpi siin tabelis toodud ilutulestiku laengut Klassifikatsioonikood määratakse kõige ohtlikuma pürotehnilise vahendi järgi. Ilutulestiku-rakett Tähtpäevade pauguilutulestik, tähtpäevade serpentiin, paukrakett lindiviskajaga Torude kogumik (paberist või kartongist), mis on ühendatud pürotehnilise süütenööriga, iga toru tekitab heliefekti Igas torus ≤ 140 mg valgustussegu või ≤ 1 g musta püssirohtu 1.4G Pauguti Saluut, valgussähvatusega pauguti, pauguti „ Lady Cracker ” tugevate välkude ja paukudega Mittemetallist torus on heliefekti tekitamiseks eriefekti segu > 2 g valgustussegu laengu kohta 1.1G 2 g valgustussegu laengu kohta ja ≤ 10 g kogu sisu kohta 1.3G 1 g valgustussegu laengu kohta ja ≤ 10 g kogu sisu kohta või ≤ 10 g musta püssirohtu laengu kohta 1.4G 2.2.1.1.8 Klassist 1 väljaarvamine 2.2.1.1.8.1 Eseme või aine võib katsetulemuste ja klassi 1 definitsiooni alusel klassist 1 välja arvata, kui selle kiidab heaks ADR-i kokkuleppeosalise pädev asutus, kes võib tunnustada ka ADR-i kokkuleppeosaliseks mitteoleva riigi pädeva asutuse heakskiitu, kui see on antud RID-is, ADR-is , ADN-is , IMDG koodeksis või ICAO tehnilistes eeskirjades ette nähtud korra kohaselt. 2.2.1.1.8.2 Kui pädev asutus annab alajao 2.2.1.1.8.1 kohase heakskiidu, võib eseme klassist 1 välja arvata, kui kolm pakendamata eset, mis on oma sütiku või initsieerimisvahendi või välise vahendi abil aktiveeritud ette nähtud viisil toimima, vastavad järgmistele katsekriteeriumidele: a) ühegi välispinna temperatuur ei ületa 65 °C. Lubatav on hetkeline temperatuuritõus 200 ºC -ni ; b) väliskest ei rebene ega purune kildudeks ning ese või sellest eraldunud osad ei liigu üheski suunas kaugemale kui üks meeter ; MÄRKUS : kui väline tuli võib kahjustada eseme terviklikkust, tuleb neid kriteeriume kontrollida tulekatsega . Üht sellist meetodit on kirjeldatud standardis ISO 14451-2, kasutades kuumutamiskiirust 80 K/min . c) kuuldav müra ühe meetri kaugusel ei ületa 135 dB (C); d) ei esine sähvatust ega leeki, mis suudaks süüdata esemega kokkupuutuva materjali, nagu 80 ± 10 g/m² paberilehe, ja e) ei teki suitsu, aure ega tolmu sellises koguses, et nähtavus ühe kuupmeetri suuruses kambris, mis on varustatud sobivas suuruses läbipuhkepaneelidega , väheneks rohkem kui 50% mõõdetuna kalibreeritud valgusmõõdiku (luksmeetri) või radiomeetriga , mis asub ühe meetri kaugusel pidevast valgusallikast, mis paikneb kahe vastasseina keskpunktis. Kasutada võib ISO 5659-1 üldiseid juhiseid optilise tiheduse katsetamise kohta ja ISO 5659-2 jaos 7.5 toodud üldiseid juhiseid fotomeetrilise süsteemi kohta või sarnaseid optilise tiheduse mõõtmise meetodeid, mis on ette nähtud sama eesmärgi saavutamiseks. Valgusmõõdiku tagaosa ja küljed tuleb ümbritseda sobi va kattega, et vähendada mujalt kui otse allikast tuleva hajuva või immitseva valgus e mõju . MÄRKUS 1: k ui a, b, c ja d kriteeriumidega seotud katsete ajal ei eraldu või eraldub väga vähe suitsu, võib punktis e kirjeldatud katse ära jätta. MÄRKUS 2: alajaos 2.2.1.1.8.1 osutatud pädev asutus võib nõuda pak itud eseme katsetamist, kui leitakse, et ese võib veoks pak itult suuremat ohtu kujutada. 2.2.1.1.9 Klassifikatsiooni dokumentatsioon 2.2.1.1.9.1 Eseme või aine 1. klassi määranud pädev asutus peab taotlejale andma antud klassifikatsiooni kohta kirjaliku kinnituse. 2.2.1.1.9.2 Pädeva asutuse klassifikatsioonidokument võib olla ükskõik millisel kujul ning see võib koosneda rohkem kui ühest lehest, kui lehed on järjest nummerdatud. Dokumendil peab olema unikaalne viitenumber. 2.2.1.1.9.3 Esitatud info peab olema lihtsasti identifitseeritav ja loetav ning vastupidav. 2.2.1.1.9.4 Klassifikatsioonidokumentides esitatav informatsioon võib olla näiteks järgnev: a) pädeva asutuse nimi ja riigisiseste õigusaktide sätted, mis annavad pädevale asutusele volitused; b) tüüpeeskirjad või riiklikud eeskirjad, millele klassifitseerimise dokument kohaldub; c) kinnitus, et klassifitseerimine on heaks kiidetud ning see on tehtud või kokku lepitud vastavalt ÜRO tüüpeeskirjale või asjassepuutuvatele tüüpeeskirjadele; d) selle juriidilise isiku nimi ja aadress, kellele klassifitseerimine määrati, ning ettevõtte registreerimisandmed, mille alusel saab riiklike õigusaktide kohaselt ettevõtet või muud juriidilist isikut unikaalselt identifitseerida; e) nimi, millega lõhkeaineid turustatakse või veo ajal varustatakse; f) veose tunnusnimetus, ÜRO number, klass, jaotus ja lõhkeaine vastav sobivusgrupp; g) pakendis või esemes sisalduva lõhkeaine maksimaalne puhasmass, kui see on asjakohane; h) pädeva asutuse poolt klassifikatsiooni dokumenti väljastama volitatud isiku nimi, allkiri, pitsatijäljend või muu identifitseerimisvahend on selgelt loetav; i) kui ohutust veo ajal või jaotust hinnatakse pakendi alusel, siis pakendi tähis või lubatud sisepakendi , vahepakendi või välispakendi kirjeldus; j) klassifikatsioonidokumendis on välja toodud osa number, kauba number või muu identifitseeriv viide, mille abil lõhkeaineid turustatakse või veo ajal varustatakse; k) lõhkeained valmistanud juriidilise isiku nimi ja aadress ja ettevõtte registreerimisandmed, mille alusel saab riiklike õigusaktide kohaselt ettevõtet või muud juriidilist isikut unikaalselt identifitseerida; l) lisainformatsioon kohalduva pakkimiseeskirja ja pakkimise erisätete kohta, kui see on asjakohane; m) klassifikatsiooni määramise alus, st kas katsetulemuste põhjal, vaikimisi ilutulestiku jaoks, analoogia klassifitseeritud lõhkeainega, peatüki 3.2 tabeli A definitsiooni põhjal, jne; n) ükskõik millised eritingimused või piirangud, mida pädev asutus on pidanud vajalikuks lõhkeaine veo ohutuse jaoks , ohust teavitamisel ja rahvusvahelisel veol; o) klassifikatsioonidokumendi kehtivusaeg on antud siis, kui pädev asutus peab seda asjakohaseks. 2.2.1.2 Ained ja esemed, mida ei ole lubatud vedada 2.2.1.2.1 Lõhke aineid, mis on „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa kohaselt liialt tundlikud või mis on isesüttivad, nagu ka lõhkeained ja neid sisaldavad esemed, millele ei saa määrata peatüki 3.2 tabelis A toodud nimetust või n.o.s . kirjet, ei tohi veoks lubada. 2.2.1.2.2 Sobivusgruppi K kuuluvaid esemeid ei tohi veoks lubada (1.2K, ÜRO nr 0020 ja 1.3K, ÜRO nr 0021). 2.2.1.3 Ühiste kirjete nimekiri Klassifikatsiooni kood (vt 2.2.1.1.4) ÜRO nr Aine või eseme nimetus 1.1A 0473 LÕHKEAINE, N.O.S. 1.1B 0461 LÕHKEAHELA KOOSTISOSAD, N.O.S. 1.1C 0474 LÕHKEAINE, N.O.S. 0497 VEDELKÜTUS 0498 TAHKEKÜTUS 0462 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.1D 0475 LÕHKEAINE, N.O.S. 0463 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.1E 0464 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.1F 0465 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. . 1.1G 0476 LÕHKEAINE, N.O.S. 1.1L 0357 LÕHKEAINE, N.O.S. 0354 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.2B 0382 LÕHKEAHELA KOOSTISOSAD, N.O.S. 1.2C 0466 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.2D 0467 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.2E 0468 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.2F 0469 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.2L 0358 LÕHKEAINE, N.O.S. 0248 VEEGA AKTIVEERITAV SEADE lõhke-, heite või väljapaiskelaenguga 0355 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.3C 0132 AROMAATSETE NITRODERIVAATIDE PÕLEVAD METALLISOOLAD, N.O.S 0477 LÕHKEAINE, N.O.S. 0495 VEDELKÜTUS 0499 TAHKEKÜTUS 0470 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.3G 0478 LÕHKEAINE, N.O.S. 1.3L 0359 LÕHKEAINE, N.O.S. 0249 VEEGA AKTIVEERITAV SEADE lõhke-, heite või väljapaiskelaenguga 0356 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.4B 0350 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0383 LÕHKEAHELA KOOSTISOSAD, N.O.S. 1.4C 0479 LÕHKEAINE, N.O.S. 0501 TAHKEKÜTUS 0351 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.4D 0480 LÕHKEAINE, N.O.S. 0352 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.4E 0471 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.4F 0472 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.4G 0485 LÕHKEAINE, N.O.S. 0353 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 1.4S 0481 LÕHKEAINE, N.O.S. 0349 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0384 LÕHKEAHELA KOOSTISOSAD, N.O.S. 1.5D 0482 LÕHKEAINE, ERITI TUIM (AINED, EVI), N.O.S. 1.6N 0486 PLAHVATAV ESE, ÜLITUIM (ESE, EEI) 0190 PROOVID, PLAHVATAVAD, välja arvatud initsieerivad lõhkeained MÄRKUS: j agu ja sobivusgrupp tuleb määrata vastavalt pädeva asutuse korraldusele ja kooskõlas alajao 2.2.1.1.4 põhimõtetega. 2.2.1.4 Sõnastik MÄRKUS 1: sõnastikus toodud kirjeldused ei asenda katseid ega määra klassi 1 ainete ega esemete ohtlikkuse taset. Õigesse jaotusse määramine ning otsus selle kohta, kas sobivusgrupp S on kohane, peab põhinema toote katsetamisel kooskõlas „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osaga või võttes aluseks analoogia sarnaste toodetega, mida on juba katsetatud ning mis on määratud kooskõlas „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatus” toodud katse-eeskirjadega. MÄRKUS 2: nimetustele järgnevad numbrid viitavad vast avatele ÜRO numbritele (peatüki 3.2 tabeli A veerg 2). Klassifikatsioonikoodide kohta vt alajagu 2.2.1.1.4. BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP A: ÜRO nr 0081 Ained, mis sisaldavad vedelaid orgaanilisi nitraate, nagu nitroglütseriin , või selliste koostisosade segu ühe või mitme järgmise ainega: nitrotselluloos ; ammooniumnitraat või muud anorgaanilised nitraadid; aromaatsed nitroderivaadid või põlevad materjalid, nagu puidujahu ja alumiiniumi pulber. Nad võivad sisaldada inertseid komponente nagu diatomiit ning lisandeid, nagu värvained ja stabilisaatorid. Sellised lõhkeained peavad olema pulbrilises , geelitaolises või elastses vormis. Termin hõlmab dünamiiti; želatiini, lõhkeželatiini ja želatiinitaolist dünamiiti. BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP B: ÜRO nr 0082, 0331 Ained, mis koosnevad: a) ammooniumnitraadi või muu anorgaanilise nitraadi segust lõhkeainega, nagu trinitrotolueen , milles võib olla või mitte olla muid aineid, nagu puidujahu ja alumiiniumi pulber; või b) ammooniumnitraadi või muu anorgaanilise nitraadi segust muude süttivate ainetega, mis pole plahvatavad koostisosad. Mõlemal juhul võivad nad sisaldada inertseid komponente, nagu diatomiit ning lisandeid, nagu värvained ja stabilisaatorid. Sellised lõhkeained ei tohi sisaldada nitroglütseriini või sellesarnaseid vedelaid orgaanilisi nitraate või kloraate. BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP C: ÜRO nr 0083 Ained, mis koosnevad kas kaalium- või naatriumkloraadi või kaalium-, naatrium- või ammooniumperkloraadi segust orgaaniliste nitroderivaatidega või süttivate materjalidega, nagu puidujahu või alumiiniumi pulber või süsivesinik. Nad võivad sisaldada inertseid komponente, nagu diatomiit ning lisandeid, nagu värvained ja stabilisaatorid. Sellised lõhkeained ei tohi sisaldada nitroglütseriini või sellesarnaseid vedelaid orgaanilisi nitraate. BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP D: ÜRO nr 0084 Ained, mis koosnevad kas orgaaniliste nitroühendite ja süttivate materjalide, nagu süsivesinikud ja alumiiniumi pulber, segust. Nad võivad sisaldada inertseid komponente, nagu diatomiit ning lisandeid, nagu värvained ja stabilisaatorid. Sellised lõhkeained ei tohi sisaldada nitroglütseriini, sellesarnaseid vedelaid orgaanilisi nitraate, kloraate ja ammooniumnitraate. Termin hõlmab üldiselt ka plastifitseeritud lõhkeaineid. BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP E: ÜRO nr 0241, 0332 Ained, mis koosnevad veest kui põhilisest koostisosast ning suurtest kogustest ammooniumnitraadist või teistest oksüdeerijatest, millest mõned või kõik on lahuses. Muud koostisosad võivad hõlmata nitroderivaate , nagu trinitrotolueen , süsivesinikud või alumiiniumi pulber. Nad võivad sisaldada inertseid komponente, nagu diatomiit ning lisandeid, nagu värvained ja stabilisaatorid. Termin hõlmab plahvatavaid emulsioone, suspensioone ja želeetaolisi lõhkeaineid. DETONAATOR, ELEKTRILINE, õhkimistöödeks: ÜRO nr 0030, 0255, 0456 Ese, mis on spetsiaalselt ette nähtud brisantlõhkeainete initsieerimiseks. Detonaator võib olla tehtud hetkeliselt detoneerivana või sisaldada aeglustit. Elektrilisi detonaatoreid aktiveeritakse elektrivooluga. DETONAATOR, ELEKTROONILINE , programmeeritav, õhkimistöödeks: ÜRO nr 0511, 0512, 0513 Täiustatud ohutus- ja turvaomadustega detonaatorid, milles kasutatakse initsieerimissignaali edastamiseks elektroonilisi komponente, millel on valideeritud käsud ja turvaline side. Seda tüüpi detonaatoreid ei saa initsieerida muul viisil . DETONAATOR, MITTE-ELEKTRILINE, õhkimistöödeks: ÜRO nr 0029, 0267, 0455 Ese, mis on spetsiaalselt ette nähtud brisantlõhkeainete initsieerimiseks. Detonaator võib olla tehtud hetkeliselt detoneerivana või sisaldada aeglustit. Mitte-elektrilisi detonaatoreid aktiveeritakse selliste vahenditega nagu lööktoru, süütetoru, ohutu süütenöör, muud süütevahendid või elastne detoneernöör . Nende hulka kuuluvad ka detoneeriva nöörita detonatsioonireleed . DETONAATORITE KOGUM, MITTE-ELEKTRILINE, õhkimistöödeks: ÜRO nr 0360, 0361, 0500 Mitte-elektrilised detonaatorid, mis on omavahel ühendatud ja mida aktiveeritakse süütenööri, lööktoru, süütetoru või detoneernööri abil. Võivad olla hetktoimega või hõlmata aeglusteid. Nende hulka kuuluvad ka detoneeriva nööriga detonatsioonireleed . DETONEERNÖÖR, elastne: ÜRO nr 0065, 0289 Ese, mis koosneb riidest mähiskestas olevast detoneerivast lõhkeainest ning plastist või muust materjalist kattest. Kate pole vajalik, kui riidest mähiskest on puistumiskindel. DETONEERNÖÖR, metallümbrises: ÜRO nr 0102, 0290 Ese, mis koosneb detoneerivast lõhkeainest, mis asub pehmest metallist kestas, mis on kas kaitsekihiga või ilma selleta. DETONEERNÖÖR, NÕRGA TOIMEGA, metallümbrises: ÜRO nr 0104 Ese, mis koosneb detoneerivast lõhkeainest, mis asub pehmest metallist kestas, mis on kas kaitsekihiga või ilma selleta. Lõhkeaine kogus on nii väike, et väljaspool nööri ilmneb ainult selle mõõdukas toime. ERALDAMISSEADIS, PLAHVATAV: ÜRO nr 0173 Ese, mis koosneb ilma initsieerivate vahenditeta väikesest lõhkelaengust ning varrastest või lülidest. Eraldamisseadis purustab vardad või lülid, et seadet kiirelt vabastada. GRANAAT, käsi- või püssi-, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0284, 0285 Ese, mis on ette nähtud käega heitmiseks või tulistamiseks granaadiheitjast. Ese on sütikuta või sütikuga, millel on kaks või enam tõhusat kaitseelementi. GRANAAT, käsi- või püssi-, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0292, 0293 Ese, mis on ette nähtud käega heitmiseks või tulistamiseks granaadiheitjast. On sütikuga, mis ei sisalda kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. GRANAAT, ÕPPE, käsi- või püssi-: ÜRO nr 0110, 0372, 0318, 0452 Ese, mis on ette nähtud käega heitmiseks või tulistamiseks granaadiheitjast ning millel puudub põhilõhkelaeng. On süütelaenguga ning tal võib olla ka tabamist näitav laeng. HEITELAENG: ÜRO nr 0271, 0272, 0415, 0491 Kestaga või kestata ese, mis koosneb mis tahes füüsilise kujuga heitelaengust, mis on kas raketimootori koostisosaks või ette nähtud raketi kiiruse vähendamiseks. HEKSATONAAL: ÜRO nr 0393 Aine, mis koosneb tsüklotrimetüleen-trinitramiini (RDX), trinitrotolueeni (TNT) ja alumiiniumi tihedast segust. HEKSOLIIT (HEKSOTOOL), kuiv või niiske, sisaldab vett kuni 15 mass%: ÜRO nr 0118 Aine, mis koosneb tsüklotetrametüleen-tetranitramiini (HMX) ja trinitrotolueeni (TNT) tihedast segust. Termin hõlmab ka B tüüpi lõhkeainet. HELISEADIS, PLAHVATAV: ÜRO nr 0374, 0375 Ese, mis koosneb detoneerivast lõhkelaengust ilma initsieeriva vahendita või koos initsieeriva vahendiga, mis sisaldab kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Heliseade heidetakse merre laevalt ja aktiveeritakse teatud sügavusel või merepõhjas. HELISEADIS, PLAHVATAV: ÜRO nr 0204, 0296 Ese, mis koosneb detoneerivast lõhkelaengust koos initsieeriva vahendiga, mis ei sisalda kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Heliseade heidetakse merre laevalt ja aktiveeritakse teatud sügavusel või merepõhjas. HÄDASIGNAAL, laeva: ÜRO nr 0194, 0195, 0505, 0506 Ese, mis sisaldab pürotehnilist ainet ja mis on ette nähtud heli-, tule- või suitsusignaalide või nende kombinatsioonide tekitamiseks. ISESÜTTIV ESE: ÜRO nr 0380 Ese, mis sisaldab isesüttivat ainet (mis on võimeline õhu käes spontaanselt süttima) ning plahvatavat ainet või komponenti. Termin ei hõlma valget fosforit sisaldavaid esemeid. KAABLILÕIKUR (TRAALPADRUN), PLAHVATAV: ÜRO nr 0070 Ese, mis koosneb noateradega seadmest, mis käitatakse väikese kergesti põleva lõhkelaengu löögiga alasi vastu. KATSELASKEMOON: ÜRO nr 0363 Pürotehnilisi aineid sisaldav laskemoon, mida kasutatakse uue laskemoona, relvade osade või komplektide töövõime või tugevuse katsetamiseks. KIIRENDI KAPSELDETONAATORIGA: ÜRO nr 0225, 0268 Ese, mis koosneb initsieerivate vahenditega detoneeriva lõhkeaine laengust. Eset kasutatakse detonaatorite või detoneernööri initsieeriva jõu suurendamiseks. KIIRENDI kapseldetonaatorita: ÜRO nr 0042, 0283 Ese, mis koosneb ilma initsieerivate vahenditeta detoneeriva lõhkeaine laengust. Eset kasutatakse detonaatorite või detoneernööri initsieeriva jõu suurendamiseks. KUMULATIIVLAENG, kapseldetonaatorita: ÜRO nr 0059, 0439, 0440, 0441 Ese, mis sisaldab kesta, milles on initsieeriva vahendita, jäiga materjaliga kaetud õõnsusega detoneeriv lõhkelaeng. Kumulatiivlaeng on ette nähtud võimsa läbilöögiefekti saavutamiseks. KUMULATIIVLAENG, ELASTNE, LINEAARNE: ÜRO nr 0237, 0288 Ese, mis koosneb elastse kattega, V-kujulise ristlõikega detoneerivast lõhkeainest. KÄSISIGNAALSEADIS: ÜRO nr 0191, 0373 Kantav ese, mis sisaldab visuaalset või hoiatussignaali tekitavaid pürotehnilisi aineid. Mõiste hõlmab väikseid pinnavalgustusrakette, nagu maantee- või raudtee-signaaltõrvikud ja väikesed hädasignaalid. LASKEMOONA DETONAATOR: ÜRO nr 0073, 0364, 0365, 0366 Ese, mis koosneb väikesest metallist või plastist torust, milles asub lõhkeaine, nagu pliiasiid , PETN või lõhkeainete kombinatsioonid. Nad on ette nähtud detonatsiooniahela käivitamiseks. LASKEMOONA TRASSEERLAENG: ÜRO nr 0212, 0306 Kinnine ese, mis sisaldab mürsu trajektoori näitavaid pürotehnilisi aineid. LIINIVISKERAKETT: ÜRO nr 0238, 0240, 0453 Ese, mis koosneb trossi vedamiseks ette nähtud raketimootorist. LISALÕHKELAENG: ÜRO nr 0060 Ese, mis koosneb väikesest eemaldatavast detonaatori kiirendist, mis asub mürsu õõnsuses, sütiku ja lõhkelaengu vahel. LÕHKEAHELA KOOSTISOSAD, N.O.S.: ÜRO nr 0382, 0383, 0384, 0461 Esemed, mis sisaldavad lõhkeahelas detonatsiooni või kiiret põlemist edasi kandvat lõhkeainet. LÕHKEAINE, ERITI TUIM (AINED, EVI), N.O.S.: ÜRO nr 0482 Massiplahvatuse ohuga ained, mis on aga nii tuimad, et initsieerimise või põlemiselt detoneerimisele ülemineku tõenäosus on normaalsetel veotingimustel väga väike, ning mis on läbinud katseseeria 5. LÕHKELAENG PLASTMASS-SEOTISEGA: ÜRO nr 0457, 0458, 0459, 0460 Ese, mis koosneb plastmass-seotisega detoneerivast lõhkelaengust, mis on toodetud spetsiifilise kujuga, ilma kestata ning ilma initsieerivate vahenditeta. Nad on ette nähtud laskemoona, nagu lõhkepeade komponentideks. LÕHKELAENG, TÖÖSTUSLIK, kapseldetonaatorita: ÜRO nr 0442, 0443, 0444, 0445 Ese, mis koosneb ilma initsieeriva vahendita detoneerivast lõhkelaengust, mida kasutatakse plahvatuse abil keevitamiseks, ühendamiseks, vormimiseks ja muudes metallurgilistes protsessides. LÕHKENEET: ÜRO nr 0174 Ese, mis koosneb metallist needi sees asuvast väikesest lõhkelaengust. LÕHKESEADE, detonaatorita, naftapuuraukude jaoks: ÜRO nr 0099 Ese, mis koosneb kestas olevast detoneerivast lõhkeainest ilma initsieerivate vahenditeta. Eset kasutatakse puuripea ümber oleva kivimi purustamiseks, et hõlbustada toornafta väljavoolu kivimist. LÕHKETORU: ÜRO nr 0106, 0107, 0257, 0367 Ese, mis sisaldab lõhkevaid komponente, mis on ette nähtud detonatsiooni esilekutsumiseks laskemoonas. Nende hulgas võib olla mehaanilisi, elektrilisi, keemilisi või hüdrostaatilisi komponente detonatsiooni esilekutsumiseks. Üldiselt kuuluvad nende hulka ka kaitseelemendid. LÕHKETORU, kaitseelementidega: ÜRO nr 0408, 0409, 0410 Ese, mis sisaldab lõhkevaid komponente, mis on ette nähtud detonatsiooni esilekutsumiseks laskemoonas. Nende hulgas võib olla mehaanilisi, elektrilisi, keemilisi või hüdrostaatilisi komponente detonatsiooni esilekutsumiseks. Lõhketorul peab olema kaks või enam tõhusat kaitseelementi. MEHHANISMI KÄIVITUSPADRUN: ÜRO nr 0275, 0276, 0323, 0381 Mehhaanilisteks toiminguteks ette nähtud ese. Koosneb kestast, milles asub äkilise leegiga põlev lõhkeaine ning initsieeriv vahend. Kiirel põlemisel tekkivad gaasilised saadused tekitavad rõhu suurenemist, sirgjoonelist või pöörlevat liikumist või panevad tööle membraane, klappe või lüliteid või paiskavad välja kinnitusvahendeid või tulekustutusagente. MIIN lõhkelaenguga: ÜRO nr 0137, 0138 Ese, mis koosneb tavaliselt metallist või komposiitmaterjalist valmistatud anumast, mis on täidetud detoneeriva lõhkeainega. Võib olla ilma initsieeriva vahendita või initsieeriva vahendiga, mis sisaldab kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. On projekteeritud tööle hakkama laevade, sõidukite või inimeste möödumisel. Termin hõlmab „ Bangalore torpeedot ” . MIIN lõhkelaenguga: ÜRO nr 0136, 0294 Ese, mis koosneb tavaliselt metallist või komposiitmaterjalist valmistatud anumast, mis on täidetud detoneeriva lõhkeainega. On initsieeriva vahendiga, mis ei sisalda kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. On projekteeritud tööle hakkama laevade, sõidukite või inimeste möödumisel. Termin hõlmab „ Bangalore torpeedot ” . MUST PÜSSIROHI, SUITSEV, PRESSITUD või BRIKETTIDENA: ÜRO nr 0028 Aine, mis koosneb briketiks pressitud mustast püssirohust. MUST PÜSSIROHI, suitsev, graanulite või pulbrina: ÜRO nr 0027 Aine, mis koosneb puusöe või muu süsiniku ja kas kaaliumnitraadi või naatriumnitraadi tihedast segust, koos väävliga või ilma. MÜRSK (KUUL), inert -, trasseeriv: ÜRO nr 0345, 0424, 0425 Ese, nagu mürsk või kuul, mida tulistatakse välja mürskrelvast või muust relvast, käsi- või muust väikerelvast. MÜRSK, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0168, 0169, 0344 Ese, nagu mürsk või kuul, mida tulistatakse välja mürskrelvast või muust relvast. Ese on sütikuta või sütikuga, millel on kaks või enam tõhusat kaitseelementi. MÜRSK, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0167, 0324 Ese, nagu mürsk või kuul, mida tulistatakse välja mürskrelvast või muust relvast. Omab sütikut, mis ei sisalda kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. MÜRSK lõhke- või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr 0346, 0347 Ese, nagu mürsk või kuul, mida tulistatakse välja mürskrelvast või muust relvast. Ese on sütikuta või sütikuga, millel on kaks või enam tõhusat kaitseelementi. Kasutatakse tulistamistabamuste märgistamiseks värviga või mõne muu inertse materjali laiali puistamiseks. MÜRSK lõhke- või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr 0426, 0427 Ese, nagu mürsk või kuul, mida tulistatakse välja mürskrelvast või muust relvast. Omab sütikut, mis ei sisalda kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Kasutatakse tulistamistabamuste märgistamiseks värviga või mõne muu inertse materjali laiali puistamiseks. MÜRSK lõhke- või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr 0434, 0435 Ese, nagu mürsk või kuul, mida tulistatakse välja mürskrelvast või muust relvast, käsi- või muust väikerelvast. Kasutatakse tulistamistabamuste märgistamiseks värviga või mõne muu inertse materjali laiali puistamiseks. OHUTUSSEADIS, PÜROTEHNILINE: ÜRO nr 0503 Ese, mis sisaldab pürotehnilisi aineid või muudesse klassidesse kuuluvaid ohtlikke kaupu ning mida kasutatakse sõidukites, laevadel või lennukites isikute ohutuse parandamiseks. Näidete hulka kuuluvad turvapatjade täiteseadmed, turvapatjade moodulid, turvavööde eelpingutid ja püromehaanilised seadmed. Nende püro mehaaniliste seadmete kokkupaneku eesmärk on muuhulgas näiteks eraldamine, lukustamine või sõitja toestamine. OKTOLIIT (OKTOOL), kuiv või niiske, vett kuni 15 mass%: ÜRO nr 0266 Aine, mis koosneb tsüklotetrametüleen-tetranitramiini (HMX) ja trinitrotolueeni (TNT) tihedast segust. OKTONAAL: ÜRO nr 0496 Aine, mis koosneb tsüklotetrametüleen-tetranitramiini (HMX), trinitrotolueeni (TNT) ja alumiiniumi tihedast segust. PADRUN, INERTKUULIGA: ÜRO nr 0328, 0417, 0339, 0012 Laskemoon, mis koosneb lõhkelaenguta inertkuulist ja väljapaiskelaengust koos sütikuga või ilma sütikuta. Võib omada trasseerlaengut tingimusel, et domineerivaks ohuks on väljapaiskelaeng . PADRUN lõhkelaenguga: ÜRO nr 0006, 0321, 0412 Laskemoon, mis koosneb lõhkelaenguga kuulist ilma initsieeriva vahendita või initsieeriva vahendiga, mis sisaldab kahte või enamat tõhusat kaitseelementi ning väljapaiskelaengust koos sütikuga või ilma selleta. Termin hõlmab täiskoostelaskemoona (täielikult koostatud laskemoona), poolkoostelaskemoona (osaliselt koostatud laskemoona) ning üksikult laaditavat laskemoona, kui selle komponendid on kokku pakitud. PADRUN lõhkelaenguga: ÜRO nr 0005, 0007, 0348 Laskemoon, mis koosneb lõhkelaenguga kuulist ilma initsieeriva vahendita või initsieeriva vahendiga, mis sisaldab kahte või enamat tõhusat kaitseelementi, ning väljapaiskelaengust koos sütikuga või ilma selleta. Termin hõlmab täiskoostelaskemoona (täielikult koostatud laskemoona), poolkoostelaskemoona (osaliselt koostatud laskemoona) ning üksikult laaditavat laskemoona, kui selle komponendid on kokku pakitud. PADRUN INERTKUULIGA: ÜRO nr 0417, 0339, 0012 Laskemoon, mis koosneb kesk- või külgsütikuga padrunikestast, mis sisaldab nii väljapaiskelaengut kui tahket kuuli. See on konstrueeritud laskmiseks relvadest kaliibriga kuni 19,1 mm. See kirjeldus hõlmab ka haavlipüssi padruneid. MÄRKUS: see definitsioon ei hõlma PAUKPADRUNEID. Need on loetletud eraldi. Mõned sõjaväe laskur-relvade padrunid ei kuulu selle määratluse alla. Need on loetletud termini PADRUN INERTKUULIGA all. PADRUN, NAFTAPUURAUGUS KASUTATAV: ÜRO nr 0277, 0278 Ese, mis koosneb õhukesest kartongist, metallist või muust materjalist kestast, mis sisaldab ainult väljapaiske lõhkeainet, mis paiskab välja kõva viskekeha manteltoru perforeerimiseks. MÄRKUS: see definitsioon ei hõlma KUMULATIIVLAENGUID. Need on loetletud eraldi. PADRUNIKEST SÜTIKUGA, TÜHI: ÜRO nr 0379, 0055 Esemed, mis koosnevad metallist, plastist või muust mittesüttivast materjalist padrunikestast, milles ainsaks plahvatavaks komponendiks on sütik. PADRUNIKEST SÜTIKUTA, PÕLEV, TÜHI: ÜRO nr 0447, 0446 Esemed, mis koosnevad osaliselt või täielikult nitrotselluloosist valmistatud padrunikestast. PADRUN TÖÖRIISTADELE, PAUKPADRUN: ÜRO nr 0014 Tööriistades kasutatav ese, mis koosneb suletud, kuulita, kesk- või külgsütikuga padrunikestast, mis on suitsuta või mustast püssirohust laenguga või ilma selleta. PAUKPADRUN: ÜRO nr 0326, 0413, 0327, 0338, 0014 Laskemoon, mis koosneb suletud, kuulita, kesk- või külgsütikuga padrunikestast ning suitsuta või mustast püssirohust laengust. Paukpadrun tekitab valju paugu ning seda kasutatakse õppe- ja saluudilaskmistel, väljapaiskelaengute puhul, stardipüstolites jne. Termin hõlmab pauklaskemoona. PAUKPADRUN, KÄSIRELVAD: ÜRO nr 0014, 0327, 0338 Laskemoon, mis koosneb suletud, kuulita, kesk- või külgsütikuga padrunikestast ning suitsuta või mustast püssirohust laengust. Padrunikestad ei sisalda kuuli. Paukpadrunid on konstrueeritud laskmiseks relvadest kaliibriga kuni 19,1 mm ning tekitavad valju paugu ning neid kasutatakse õppe- ja saluudilaskmistel, väljapaiskelaengute puhul, stardipüstolites jne. PENTOLIIT, kuiv või niiske, sisaldab kuni 15 mass% vett: ÜRO nr 0151 Aine, mis koosneb pentaerütriittetranitraadi (PETN) ja trinitrotolueeni (TNT) tihedast segust. PERFORSAATORLAENG, detonaatorita, naftapuuraukude jaoks: ÜRO nr 0124, 0494 Ese, mis koosneb terastorust või metall-lindist, millesse on asetatud detonaatornööriga ühendatud, ilma initsieeriva vahendita kumulatiivlaengud. PINNAVALGUSTUSRAKETT: ÜRO nr 0092, 0418, 0419 Ese, mis sisaldab pürotehnilisi aineid, mis on ette nähtud maapinnal kasutamiseks, et valgustada, sihtmärki kindlaks teha, signaali anda või hoiatada. PISARGAASILASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr. 0018, 0019, 0301 Laskemoon, mis sisaldab pisaraid tekitavat ainet. Sisaldab ka ühte või mitut järgnevatest esemetest: pürotehniline aine; sütikuga ja süütelaenguga väljapaiskelaeng ; sütik lõhke- või heitelaenguga. PLAHVATAV ESE, ÜLITUIM (ESE, EEI): ÜRO nr 0486 Esemed, mis sisaldavad valdavalt ülituimasid aineid , millel on normaalsetel veotingimustel tühine juhusliku initsieerimise või plahvatuse levimise t õenäosus ning mis on läbinud 7. katseseeria. POMM, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0034, 0035 Lennukilt allavisatav plahvatav ese initsieeriva vahendita või initsieeriva vahendiga, mis sisaldab kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. POMM, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0033, 0291 Lennukilt allavisatav plahvatav ese initsieeriva vahendiga, mis ei sisalda kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. POMM, SISALDAB TULEOHTLIKKU VEDELIKKU ja omab lõhkelaengut: ÜRO nr 0399, 0400 Ese, mis koosneb kergsüttiva vedelikuga ja lõhkelaenguga paagist ning mida visatakse alla lennukilt. PROOVID, PLAHVATAVAD, välja arvatud initsieerivad lõhkeained: ÜRO nr 0190 Uued või olemasolevad lõhkeained või neid sisaldavad esemed, millele pole veel antud nimetust peatüki 3.2 tabelis A ning mida veetakse kooskõlas pädeva asutuse eeskirjadega ning üldiselt väikestes kogustes, muu hulgas katsetamise, klassifitseerimise, uurimis- ja arendustegevuse või kvaliteedikontrolli eesmärgil või tööstuslike näidistena. MÄRKUS: see definitsioon ei hõlma lõhkeaineid ja neid sisaldavaid esemeid, millele on peatüki 3.2 tabelis A juba antud teine nimetus. PURUSTUSLAENG: ÜRO nr 0043 Ese, mis koosneb mürskude või muu laskemoona avamiseks ette nähtud väikesest lõhkelaengust, et nende sisu laiali paisata. PÜROTEHNILINE ESE, tehniliseks otstarbeks: ÜRO nr. 0428, 0429, 0430, 0431, 0432 Ese, mis sisaldab pürotehnilisi aineid ning mida kasutatakse tehnilistel eesmärkidel, nagu soojuse tootmine, gaasi tootmine, lavaefektid jne. MÄRKUS: see definitsioon ei hõlma järgmisi esemeid: kogu laskemoon; SIGNAALPADRUNID; KAABLILÕIKURID, PLAHVATAVAD; PÜROTEHNILISED VAHENDID; VALGUSTUSPOMMID; PINNAVALGUSTUSRAKETID; ERALDAMISSEADISED, PLAHVATAVAD; LÕHKENEEDID; KÄSISIGNAALSEADISED; HÄDASIGNAALID, LAEVA; RAUDTEEPETARDID, PLAHVATAVAD; SUITSUSIGNAALID. Need on loetletud eraldi. PÜROTEHNILINE VAHEND: ÜRO nr 0333, 0334, 0335, 0336, 0337 Meelelahutuseks ette nähtud pürotehniline ese. PÜSSIROHU BRIKETT (PÜSSIROHU PASTA), NIISKE, sisaldab mitte alla 17 mass% alkoholi; PÜSSIROHU BRIKETT (PÜSSIROHU PASTA), NIISKE, sisaldab vähemalt 25 mass% vett: ÜRO nr 0433, 0159 Aine, mis koosneb nitrotselluloosist , mis on immutatud kuni 60% nitroglütseriini või muu vedela orgaanilise nitraadiga või nende seguga. PÜSSIROHI, SUITSUTA: ÜRO nr 0160, 0161, 0509 Nitrotselluloosil põhinev aine, kus nitrotselluloosi kasutatakse propellandina . Termin hõlmab ühekomponendilisi (ainult nitrotselluloos (NC)), kahekomponendilisi (nagu NC ja nitroglütseriin (NG)) ning kolmekomponendilisi (nagu NC/NG/ nitroguanidiin ) propellante . MÄRKUS: valatud, pressitud või kottlaenguna suitsuta püssirohi on toodud nimetuse HEITELAENG või SUURTÜKI HEITELAENG all. RAKETIMOOTOR: ÜRO nr 0186, 0280, 0281 , 0510 Ese, mis koosneb heitelaengust, milleks on tavaliselt tahkekütus, mis asetseb ühe või mitme düüsiga silindris. Ese on ette nähtud raketi või juhitava mürsu liikumapanemiseks . RAKETIMOOTOR, HÜPERGOOLSEL VEDELIKUL töötav, väljapaiskelaenguga või ilma selleta: ÜRO nr 0322, 0250 Ese, mis koosneb ühe või mitme düüsiga silindrist, milles on hüpergoolne kütus. Ese on ette nähtud raketi või juhitava mürsu liikumapanemiseks . RAKETIMOOTOR, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV: ÜRO nr 0395, 0396 Ese, mis koosneb ühe või enama düüsiga varustatud silindrist, milles asub vedelkütus. Ese on ette nähtud raketi või juhitava mürsu liikumapanemiseks . RAKETI LÕHKEPEA lõhke- või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr 0370 Ese, mis koosneb inertsest kasulikust koormast ja väikesest detoneerivast või äkilise leegiga põlevast lõhkelaengust ilma initsieerivate vahenditeta või initsieerivate vahenditega, millel on kaks või enam tõhusat kaitseelementi. Raketi lõhkepead on ette nähtud paigaldamiseks raketimootorisse, inertse materjali laialipaiskamiseks. Mõiste hõlmab juhitavate mürskude lõhkepäid. RAKETI LÕHKEPEA lõhke- või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr 0371 Ese, mis koosneb inertsest kasulikust koormast ja väikesest detoneerivast või äkilise leegiga põlevast lõhkelaengust koos initsieerivate vahenditega, millel ei ole kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Raketi lõhkepead on ette nähtud paigaldamiseks raketimootorisse, inertse materjali laialipaiskamiseks. Mõiste hõlmab juhitavate mürskude lõhkepäid. RAKETI LÕHKEPEA, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0286, 0287 Ese, mis koosneb detoneerivast lõhkeainest ilma initsieerivate vahenditeta või initsieerivate vahenditega, mis sisaldavad kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Raketi lõhkepead on ette nähtud raketile paigaldamiseks. Mõiste hõlmab juhitavate mürskude lõhkepäid. RAKETI LÕHKEPEA, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0369 Ese, mis koosneb detoneerivast lõhkeainest koos initsieerivate vahenditega, millel ei ole kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Raketi lõhkepead on ette nähtud raketile paigaldamiseks. Mõiste hõlmab juhitavate mürskude lõhkepäid. RAKETT, inertpeaga : ÜRO nr 0183, 0502 Ese, mis koosneb raketimootorist ja raketi inertpeast . Mõiste hõlmab juhitavaid mürske. RAKETT lõhkelaenguga: ÜRO nr 0181, 0182 Ese, mis koosneb raketimootorist ja lõhkepeast ilma initsieerivate vahenditeta või initsieerivate vahenditega, millel on kaks või enam tõhusat kaitseelementi. Mõiste hõlmab juhitavaid mürske. RAKETT lõhkelaenguga: ÜRO nr 0180, 0295 Ese, mis koosneb raketimootorist ja lõhkepeast koos initsieerivate vahenditega, millel ei ole kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Mõiste hõlmab juhitavaid mürske. RAKETT, väljapaiskelaenguga : ÜRO nr 0436, 0437, 0438 Ese, mis koosneb raketimootorist ja väljapaiskelaengust kasuliku koorma eraldamiseks raketi peast. Mõiste hõlmab juhitavaid mürske. RAKETT, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0397, 0398 Ese, mis koosneb ühe või mitme düüsiga silindrist, milles on vedelkütus, ja lõhkepeast. Mõiste hõlmab juhitavaid mürske. RAUDTEEPETARD, PLAHVATAV: ÜRO nr 0192, 0193, 0492, 0493 Ese, mis sisaldab pürotehnilisi aineid, mis purustamisel valju pauguga plahvatavad. Ese on mõeldud asetamiseks raudteerelsile. SIGNAALPADRUN: ÜRO nr 0054, 0312, 0405 Ese, mis on ette nähtud värviliste signaalrakettide või muude signaalide tulistamiseks signaalpüstolist jms. SUITSULASKEMOON VALGE FOSFORIGA ja lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr. 0245, 0246 Laskemoon, mis sisaldab suitsu tekitava ainena valget fosforit. Sisaldab ka ühte või mitut järgnevatest esemetest: sütiku ja süütelaenguga väljapaiskelaeng ; sütik koos lõhke- või heitelaenguga. Termin hõlmab suitsugranaate. SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma: ÜRO nr 0015, 0016, 0303 Laskemoon, mis sisaldab suitsu tekitava ainena kloorsulfoonhappe segu või titaantetrakloriidi ; või heksakloroetaanil või punasel fosforil põhinevat suitsu tekitavat pürotehnilist segu. Välja arvatud juhul, kui süütesegu on iseenesest lõhkeaine, sisaldab see ka ühte või mitut järgnevatest esemetest: sütiku ja süütelaenguga väljapaiskelaeng ; sütik koos lõhke- või heitelaenguga. Termin hõlmab suitsugranaate. MÄRKUS: see definitsioon ei hõlma SUITSUSIGNAALE. Need on loetletud eraldi. SUITSUSIGNAAL: ÜRO nr 0196, 0197, 0313, 0487 ja 0507 Ese, mis sisaldab suitsu eraldavaid pürotehnilisi aineid. Lisaks võivad nad sisaldada vahendeid helisignaalide tekitamiseks. SUURTÜKI HEITELAENG: ÜRO nr 0242, 0279, 0414 Mis tahes füüsilisel kujul heitelaeng suurtüki eraldi laetavale laskemoonale. SÜVAVEEPOMM: ÜRO nr 0056 Ese, mis koosneb trumlis või viskekehas olevast detoneerivast lõhkelaengust, ilma initsieerivate vahenditeta või initsieerivate vahenditega, mis sisaldavad kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Süvaveepommid on ette nähtud plahvatamiseks vee all. SÜÜTEKAPSEL: ÜRO nr 0044, 0377, 0378 Ese, mis koosneb metallist või plastist kapslist, mis sisaldab väikeses koguses löögist kergelt süttivat initsieerivat segu. Neid kasutatakse süüteelemendina väikerelvade padrunites ja heitelaengute kapseldetonaatorites. SÜÜTEKAPSEL, TORUJAS: ÜRO nr 0319, 0320, 0376 Ese, mis koosneb süütekapslist ja abistavast kiireltpõlevast lõhkeainest, nagu mustast püssirohust laengust, mida kasutatakse suurtükimürskude heitelaengu jms. süütamiseks. SÜÜTEL: ÜRO nr 0121, 0314, 0315, 0325, 0454 Ese, mis sisaldab ühte või enamat lõhkeainet, mis on ette nähtud kiire põlemise tekitamiseks lõhkeahelas . Süütelit võib aktiveerida keemiliselt, elektriliselt või mehhaaniliselt. MÄRKUS: see määratlus ei hõlma järgmisi esemeid: SÜÜTENÖÖR; TORUSÜTIK; SÜÜTENÖÖR, MITTEDETONEERIV; SÜÜTETORU; SÜÜTENÖÖRI SÜÜTEL; SÜÜTEKAPSEL; SÜÜTEKAPSEL, TORUJAS. Need on loetletud eraldi. SÜÜTELASKEMOON, vedelik või geel, lõhke-, heite või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr 0247 Laskemoon, mis sisaldab vedelat või geelitaolist süüteainet. Välja arvatud juhul, kui süütesegu on iseenesest lõhkeaine, sisaldab see ka ühte või mitut järgnevatest esemetest: sütiku ja süütelaenguga väljapaiskelaeng ; sütik koos lõhke- või heitelaenguga. SÜÜTELASKEMOON VALGE FOSFORIGA ja lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr 0243, 0244 Laskemoon, mis sisaldab süüteainena valget fosforit. Sisaldab ka ühte või mitut järgnevatest esemetest: sütiku ja süütelaenguga väljapaiskelaeng ; sütik koos lõhke- või heitelaenguga. SÜÜTELASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma: ÜRO nr 0009, 0010, 0300. Laskemoon, mis sisaldab süütesegu. Välja arvatud juhul, kui süütesegu on iseenesest lõhkeaine, sisaldab see ka ühte või mitut järgnevatest esemetest: sütiku ja süütelaenguga väljapaiskelaeng ; sütik koos lõhke- või heitelaenguga. SÜÜTENÖÖR: ÜRO nr 0316, 0317, 0368 Ese, mille esmased lõhkevad komponendid on konstrueeritud laskemoonas kiire põlemise tekitamiseks. Nende hulgas võib olla mehaanilisi, elektrilisi, keemilisi või hüdrostaatilisi komponente kiire põlemise algatamiseks. Üldiselt kuuluvad nende hulka ka kaitseelemendid. SÜÜTENÖÖR: ÜRO nr 0066 Ese, mis koosneb tekstiillõngast, mis on kaetud musta püssirohuga või muu kiiresti põleva pürotehnilise seguga ja elastsest kaitsekattest või koosneb mustast püssirohust südamikust ning seda ümbritsevast elastsest punutisest. Süütenöör põleb edasiliikuva välise leegiga ja seda kasutatakse leegi edasiandmiseks süütelilt laengule või kapseldetonaatorile. SÜÜTENÖÖR, MITTEDETONEERIV: ÜRO nr 0101 Ese, mis koosneb peene musta püssirohuga immutatud puuvillasest punutisest ( quickmatch ). Süütenöör põleb välise leegiga ning seda kasutatakse pürotehniliste vahendite süüteahelates jne. SÜÜTENÖÖR, OHUTU: ÜRO nr 0105 Ese, mis koosneb peenjahvatatud mustast püssirohust südamikust, mida ümbritseb elastne punutis ja ühest või mitmest välisest kattest. Süütamisel põleb see määratud kiirusega, ilma välise plahvatava efektita. SÜÜTENÖÖRI SÜÜTEL: ÜRO nr 0131 Erineva konstruktsiooniga esemed, mida aktiveeritakse hõõrdumise, löögi või elektrivoolu abil ning mida kasutatakse ohutu süütenööri süütamiseks. TAHKEKÜTUS: ÜRO nr 0498, 0499, 0501 Aine, mis koosneb kiirelt põlevast tahkest lõhkeainest, mida kasutatakse liikumiseks vajaliku tõukejõu tekitamiseks. TORPEEDO, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0329 Ese, mis koosneb plahvatavast süsteemist torpeedo liikuma panemiseks vees ning lõhkepeast ilma initsieerivate vahenditeta või initsieerivate vahenditega, mis sisaldavad kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. TORPEEDO, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0330 Ese, mis koosneb plahvatavast või mitteplahvatavast süsteemist torpeedo liikuma panemiseks vees ning lõhkepeast koos initsieerivate vahenditega, mis ei sisalda kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. TORPEEDO, lõhkelaenguga: ÜRO nr 0451 Ese, mis koosneb mitteplahvatavast süsteemist torpeedo liikuma panemiseks vees ning lõhkepeast ilma initsieerivate vahenditeta või initsieerivate vahenditega, mis sisaldavad kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. TORPEEDO LÕHKEPEA lõhkelaenguga: ÜRO nr 0221 Ese, mis koosneb detoneerivast lõhkeainest ilma initsieerivate vahenditeta või initsieerivate vahenditega, mis sisaldavad kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. Ese on ette nähtud torpeedo külge kinnitamiseks. TORPEEDO, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV, inertpeaga : ÜRO nr 0450 Ese, mis koosneb vedela lõhkeainega süsteemist torpeedo läbi vee liikuma panemiseks ning inertpeast . TORPEEDO, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV, lõhkelaenguga või ilma: ÜRO nr 0449 Ese, mis koosneb kas vedela lõhkeainega plahvatavast süsteemist torpeedo läbi vee liikuma panemiseks koos lõhkepeaga või ilma; või vedela lõhkeainega mitteplahvatavast süsteemist torpeedo läbi vee liikuma panemiseks koos lõhkepeaga või ilma. TORUSÜTIK, metallümbrises: ÜRO nr 0103 Ese, mis koosneb metalltorust, millel on kiirelt põlevast lõhkeainest südamik. TRITONAAL: ÜRO nr 0390 Aine, mis koosneb trinitrotolueeni (TNT) segust alumiiniumiga. VALGUSTUSLASKEMOON, omab lõhke-, heite- või väljapaiskelaengut või on ilma selleta: ÜRO nr 0171, 0254, 0297 Laskemoon, mis on mõeldud üksiku tugeva valgusallika tekitamiseks, et maapinda valgustada ülalt. Termin hõlmab valgustuspadruneid, -granaate, ja -mürske ning valgustavaid ja sihtmärki osutavaid pomme. MÄRKUS: See määratlus ei hõlma järgmisi esemeid: SIGNAALPADRUNID, KÄSISIGNAALSEADISED, HÄDASIGNAALID, VALGUSTUSRAKETT, PINNAVALGUSTUS-RAKETT . Need on loetletud eraldi. VALGUSTUSPADRUN: ÜRO nr 0049, 0050 Ese, mis koosneb kestast, sütikust ja valgustuspulbrist, mis on kõik ühendatud üheks kergelt tulistatavaks ühikuks. VALGUSTUSPOMM: ÜRO nr 0038 Lennukilt allavisatav plahvatav ese, mis on ette nähtud pildistamiseks vajaliku lühiajalise, intensiivse valgustuse tekitamiseks. Sisaldab detoneerivat lõhkelaengut ilma initsieerivate vahenditeta või koos initsieerivate vahenditega, mis sisaldavad kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. VALGUSTUSPOMM: ÜRO nr 0037 Lennukilt allavisatav ese, mis on ette nähtud pildistamiseks vajaliku lühiajalise, intensiivse valgustuse tekitamiseks. Sisaldab detoneerivat lõhkelaengut koos initsieerivate vahenditega, mis sisaldavad kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. VALGUSTUSPOMM: ÜRO nr 0039, 0299 Lennukilt allavisatav plahvatav ese, mis on ette nähtud pildistamiseks vajaliku lühiajalise, intensiivse valgustuse tekitamiseks. Sisaldab pildistamiseks vajalikku valgustussegu. VALGUSTUSPOMM: ÜRO nr 0093, 0403, 0404, 0420, 0421 Ese, mis sisaldab pürotehnilisi aineid, mis on ette nähtud lennukist alla viskamiseks, eesmärgiga valgustada, sihtmärki kindlaks teha, signaali anda või hoiatada. VEDELKÜTUS: ÜRO nr 0495, 0497 Aine, mis koosneb kiirelt põlevast vedelast lõhkeainest, mida kasutatakse liikumiseks vajaliku tõukejõu tekitamiseks. VEEGA AKTIVEERITAV SEADE lõhke-, heite või väljapaiskelaenguga : ÜRO nr. 0248, 0249 Ese, mille töö sõltub selle sisu füüsikalis-keemilisest reaktsioonist veega. VÄLKVALGUSTUSPULBER: ÜRO nr 0094, 0305 Pürotehniline aine, mis süütamisel tekitab eredat valgust. ÕHKIMISLAENG: ÜRO nr 0048 Ese, mis sisaldab detoneeriva lõhkeaine laengut kartongist, plastist, metallist või muust materjalist kestas. Ese on ilma initsieerivate vahenditeta või initsieerivate vahenditega, mis sisaldavad kahte või enamat tõhusat kaitseelementi. MÄRKUS : see definitsioon ei hõlma järgmisi esemeid: POMMID; MIINID; MÜRSUD. Need on loetletud eraldi. ÕPPELASKEMOON: ÜRO nr. 0362, 0488 Laskemoon ilma peamise lõhkelaenguta, mis sisaldab lõhke- või heitelaengut. Tavaliselt sisaldab see ka sütikut ja väljapaiskelaengut . MÄRKUS: see definitsioon ei hõlma terminit GRANAAT, ÕPPE. Need on loetletud eraldi. 2.2.2 Klass 2 Ga asid 2.2.2.1 Kriteeriumid 2.2.2.1.1 Klassi 2 pealkiri hõlmab puhtaid gaase, gaasisegusid, ühe või enama gaasi segusid ühe või enama ainega ning esemeid, mis selliseid aineid sisaldavad. Gaas on aine, mis: a) temperatuuril 50 ° C omab üle 300 kPa (3 bar ) aururõhku; b) on 20 ° C temperatuuril, normaalrõhul 101,3 kPa täielikult gaasiline MÄRKUS 1: ÜRO nr 1052 VESINIKFLUORIID, VEEVABA klassifitseeritakse siiski klassi 8. MÄRKUS 2: p uhas gaas võib sisaldada teisi komponente, mis on saadud selle tootmisprotsessist või lisatud toote stabiilsuse säilitamiseks tingimusel, et nende komponentide tase ei muuda gaasi klassifikatsiooni või gaasi veotingimusi, nagu täiteastet, täitmisrõhku, katserõhku. MÄRKUS 3: a lajao 2.2.2.3 n . o . s . kirjed võivad hõlmata nii puhtaid gaase kui ka segusid. 2.2.2.1.2 Klassi 2 ained ja esemed jaotatakse alajaotustesse järgmiselt: 1. k okkusurutud gaas: gaas, mis veoks täitmisel rõhu all on -50 °C temperatuuril täielikult gaasiline; see kategooria hõlmab kõiki gaase kriitilise temperatuuriga, mis on madalam või võrdne -50 °C; 2. v eeldatud gaas: gaas, mis veoks täitmisel rõhu all on -50 °C temperatuuril osaliselt veeldunud. Eristatakse: s uure rõhu all veeldatud gaas : gaas, mille kriitiline temperatuur on üle -50 °C ja võrdne või alla +65 °C; ja m adala rõhu all veeldatud gaas: gaas, mille kriitiline temperatuur on üle +65 °C; 3. jahutamisega veeldatud gaas: gaas, mis veoks täitmisel osaliselt veeldub madala temperatuuri mõjul; 4. l ahustatud gaas: gaas, mis veoks täitmisel rõhu all lahustub oma vedela faasi lahusesse; 5. aerosoolpakendid ja gaasi sisaldavad väikesed anumad (ühekorrapakendid); 6. muud surugaasi sisaldavad esemed; 7. ilma rõhuta gaasid (gaasiproovid), mille kohta kehtivad erinõuded. 8. rõhu all keemilised ained : vedelikud, pastad või pulbrid, mis on viidud rõhu alla kokkusurutud või veeldatud gaasi ja selle segude definitsioonile vastava propellendiga . 9. Adsorbeerunud gaas: gaas, mis veoks pakkimisel adsorbeeritakse tahke poorse aine pinnale, mille tulemusena saadakse anuma siserõhuks 20 ⁰ C juures vähem kui 101,3 kPa ja 50 ⁰ C juures vähem kui 300 kPa . 2.2.2.1.3 Klassi 2 kuuluvad ained ja esemed ( välja arvatud aerosoolid ja rõhu all keemilised ained ) määratakse ühte järgmistest gruppidest vastavalt oma ohtlikele omadustele: A lämmatav ; O oksüdeeri v ; F tuleohtlik ; T mürgine ; TF mürgine, tuleohtlik ; TC mürgine, sööbiv ; TO mürgine, oksüdeeriv ; TFC mürgine, tuleohtlik , sööbiv ; TOC mürgine, oksüdeeriv, sööbiv . Gaaside ja gaaside segude puhul, millel on kriteeriumide järgi rohkem kui ühe grupi ohtlikke omadusi , on tähega T tähistatud grupid kõigist teistest gruppidest olulisem. Tähega F tähistatud grupid asetuvad tähtedega A või O tähistatud gruppidest ettepoole. MÄRKUS 1: ÜRO tüü p eeskirjas, IMDG koodeksis ja ICAO tehnilistes eeskirjades on gaasid esmase riski alusel määratud ühte järgmisest kolmest jaost: Jagu 2.1: tuleohtlikud gaasid (vastavad suure tähega F tähistatud gruppidele) ; Jagu 2.2: tuleohutud , mittemürgised gaasid (vastavad suurte tähtedega A või O tähistatud gruppidele) ; Jagu 2.3: mürgised gaasid (vastavad suure tähega T tähistatud gruppidele, st T, TF, TC, TO, TFC ja TOC). MÄRKUS 2: gaasi sisaldavad väikesed anumad (ÜRO nr 2037) määratakse gruppidesse A kuni TOC vastavalt sisalduva gaasi ohtlikkusele. Aerosoolide (ÜRO nr 1950) kohta vt alajagu 2.2.2.1.6. Rõhu all keemiliste ainete (ÜRO nr 3500– 3505) kohta vt alajagu 2.2.2.1.7. MÄRKUS 3: s ööbivaid gaase käsitletakse mürgistena, mistõttu määratakse nad gruppidesse TC, TFC või TOC. 2.2.2.1.4 Kui peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud klassi 2 segu vastab muudele kriteeriumidele, mis on toodud alajagudes 2.2.2.1.2 ja 2.2.2.1.5, tuleb see segu klassifitseerida nendele kriteeriumidele vastavalt ning määrata sobiva N.O.S. kirje alla. 2.2.2.1.5 Klassi 2 kuuluvad ained ja esemed (v älja arvatud aerosoolid ja rõhu all keemilised ained ), mida pole nimeliselt märgitud peatüki 3.2 tabelis A, tuleb klassifitseerida alajaos 2.2.2.3 loetletud ühise kirje alla vastavalt alajagudele 2.2.2.1.2 ja 2.2.2.1.3. Kehtivad järgmised kriteeriumid. Lämmatavad gaasid Mitteoksüdeerivad, tuleohutud ja mittemürgised gaasid, mis atmosfääris tavaliselt vähendavad hapniku kontsentratsiooni või asendavad õhus hapniku. Tuleohtlikud gaasid Gaasid, mis temperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 101,3 kPa : a) süttivad õhus 13 mahu% juures või sellest madalamas kontsentratsioonis või b) mis on isesüttivad, kui nende konts entratsioon õhus on vähemalt 12 %, olenemata sellest, kas nad on ka madalama kontsentratsiooni juures õhus isesüttivad . Tuleohtlikkus määratakse katsete või arvutustega, vastavalt ISO poolt heaks kiidetud meetoditele (vt ISO 10156: 2017 ). Kui nende meetodite kasutamiseks ei ole piisavalt andmeid, võib kasutada päritolu riigi pädeva asutuse poolt tunnustatud võrreldava meetodiga katseid. Kui päritolu riik pole ADR-i liikmesriik, siis peavad need meetodid olema tunnustatud selle ADR-i liikmesriigi pädeva asutuse poolt, mille territooriumile saadetis oma teekonnal esimesena jõuab. Oksüdeerivad gaasid Gaasid, mis võivad (üldjuhul hapniku olemasolul) põhjustada või soodustada teiste materjalide põlemist paremini, kui need põleksid õhu käes. Need on puhtad gaasid või gaasisegud, mille o ksüdeerimisvõime , mis määratakse standardis ISO 10156: 2017 ette nähtud meetodil, on üle 23,5% . Mürgised gaasid MÄRKUS: g aasid, mis vastavad kas osaliselt või täielikult oma korrodeerivate omaduste tõttu mürgisuse kriteeriumile, tuleb klassifitseerida mürgisteks gaasideks. Vaata ka kriteeriume pealkirja alt „Korrodeerivad gaasid” võimaliku ohu tõttu, et tegemist võib olla kaasnevate korrodeerivate omadustega gaasiga. Gaasid, mis : a) on teada olevalt inimesele nii mürgised või sööbivad, et on tervisele ohtlikud, või b) võib liigitada inimesele mürgiste või sööbivate ainete hulka, kui vastavalt alajaole 2.2.61.1. tehtud katsete tulemusena leitakse, et nende LC 50 ägeda mürgisuse väärtus on võrdne või väiksem kui 5000 ml/m 3 ( ppm ) Gaasisegude k orral (kaasa arvatud teiste klasside ainete aurud) võib kasutada järgmist valemit: LC 50 Mürgine (segu) = kus f i = segu i-nda komponendi mooli osa ; T i = segu i-nda komponendi mürgisuse indeks . T i väärtus on võrdne LC 50 väärtusega, mille võib leida alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja st P200. Kui LC 50 väärtust alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjas P200 ei ole, tuleb LC 50 väärtus võtta teaduskirjandusest. Kui LC 50 väärtus ei ole teada, määratakse mürgisuse indeks LC 50 kõige madalama väärtuse järgi, mis on sarnaste füsioloogiliste ja keemiliste toimetega ainetel, või viiakse katsed ise läbi, kui see on ainus võimalus aine mürgisuse määramiseks . Sööbivad gaasid Gaasid või gaaside segud, mis vastavad kas osaliselt või täielikult oma korrodeerivate omaduste tõttu mürgisuse kriteeriumile, tuleb klassifitseerida mürgisteks sööbiva ohuga gaasideks . Gaasisegu, mis on hinnatud mürgiseks oma korrodeerivate ja mürgiste omaduste kombinatsiooni tõttu, on lisaks ohtlik oma söövitavate omaduste tõttu ka sattumisel inimese nahale, silmadesse või limaskestadele või kui segu korrodeerivate komponentide LC 50 väärtus on võrdne või väiksem kui 5000 ml/m3 ( ppm ), kui LC 50 arvutatakse vastavalt valemile : LC 50 Sööbiv (segu) = kus fc i = segu i-nda sööbiva komponendi mooli osa ; Tc i = segu i-nda komponendi mürgisuse indeks . Tci väärtus on võrdne LC 50 väärtusega, mille võib leida alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjast P200. Kui LC 50 väärtust alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjas P200 ei ole, tuleb LC 50 väärtus võtta teaduskirjandusest. Kui LC 50 väärtus ei ole teada, määratakse mürgisuse indeks LC 50 kõige madalama väärtuse järgi, mis on sarnaste füsioloogiliste ja keemiliste toimetega ainetel, või viiakse katsed ise läbi, kui see on ainus võimalus aine mürgisuse määramiseks . 2.2.2.1.6 Aerosoolid Aerosoolid (ÜRO nr 1950) määratakse ühte järgmistest gruppidest vastavalt oma ohtlikele omadustele : A lämmatav ; O oksüdeeriv ; F tuleohtlik ; T mürgine ; C sööbiv ; CO sööbiv, oksüdeeriv ; FC tuleohtlik , sööbiv ; TF mürgine, tuleohtlik ; TC mürgine, sööbiv ; TO mürgine, oksüdeeriv ; TFC mürgine, tuleohtlik , sööbiv ; TOC mürgine, oksüdeeriv, sööbiv . Klassifikatsioon sõltub aerosoolpakendi sisu iseloomust . MÄRKUS: g aas e , mis vastavad alajaos 2.2.2.1.5 toodud mürgiste gaaside definitsioonile või alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 tabeli 2 märkuses c toodud isesüttivate gaaside definitsioonile , ei tohi kasutada aerosoolpakendi aerosoolilahuse koostises. Aerosoole koos komponentidega, mis vastavad mürgisuse ja sööbivuse osas I pakendigrupi kriteeriumidele, ei ole lubatud vedada (vaata ka alajagu 2.2.2.2.2) . Kehtivad järgmised kriteeriumid : a) ained, mis ei vasta ühegi teise grupi kriteeriumidele vas tavalt siintoodud alapunktidele b–f, tuleb määrata gruppi A ; b) kui aerosool sisaldab oksüdeerivat gaasi vastavalt alajaole 2.2.2.1.5, tuleb see määrata gruppi O ; c) kui gaas sisaldab 85 mass% või rohkem tuleohtlikke komponente ja tema põlemisel eraldub soojust 30 kJ/g või rohkem, tuleb see gaas määrata gruppi F . See ei kehti juhul, kui gaas sisaldab 1 mass% või vähem tuleohtlikke komponente ja tema põlemisel eraldub soojust 20 kJ/g või vähem . Muudel juhtudel tuleb aerosooli tuleohtlikkus määrata katseliselt. Katsete kirjeldus on toodud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa jaos 31. Eriti tuleohtlikud ja tuleohtlikud aerosoolid tuleb määrata gruppi F; MÄRKUS : tuleohtlikud komponendid on tuleohtlikud vedelikud, tuleohtlikud tahked ained või tuleohtlikud gaasid ja gaaside segud vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 31.1.3 märkustes 1–3 toodud klassifikatsioonile. Selline klassifitseerimine ei hõlma isesüttivaid, isekuumenevaid või veega reageerivaid aineid. Põlemisel eralduva soojuse mõõtmisel tuleb kasutada ühte neist meetoditest: ASTMD 240, ISO/FDIS13943:1999 (E/F) 86.1 kuni 86.3 või NFPA 30B . d) aine tuleb määrata gruppi T, kui selle komponendid, välja arvatud pihustusaine aerosoolpakendis, klassifitseeruvad klassi 6.1 II või III pakendigruppi ; e) aine tuleb määrata gruppi C, kui selle komponendid, välja arvatud pihustusaine aerosoolpakendis, vastavad 8. klassi II või III pakendigrupi kriteeriumidele ; f) kui aine vastab rohkem kui ühe grupi kriteeriumidele gruppide O, F, T ja C puhul, tuleb aine määrata vastavalt gruppi CO, FC, TF, TC TO, TFC või TOC . 2.2.2.1.7 Rõhu all keemilised ained Rõhu all keemilised ained (ÜRO nr 3500– 3500) määratakse ühte järgmistest gruppidest vastavalt oma ohtlikele omadustele. A lämmatav; F tuleohtlik; T mürgine; C sööbiv; FC tuleohtlik, sööbiv; TF mürgine, tuleohtlik; Klassifikatsioon sõltub sellest, millised ohtlikud omadused on eri olekus komponentidel : propellendil ; vedelikul või tahkel ainel . MÄRKUS 1 : gaase, mis vastavad alajaos 2.2.2.1.5 toodud mürgiste gaaside või oksüdeerivate gaaside definitsioonile või alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 tabeli 2 märkuses c toodud isesüttivate gaaside definitsioonile, ei tohi kasutada rõhu all keemiliste ainete propellendina . MÄRKUS 2 : r õhu all keemilisi aineid , mille komponendid vastavad mürgisuse või sööbivuse osas I pakendigrupi kriteeriumidele või mürgisuse osas II või III pakendigrupi kriteeriumidele ja sööbivuse osas II või III pakendigrupi kriteeriumidele, ei ole lubatud nende ÜRO numbrite all vedada. MÄRKUS 3 : rõhu all keemilisi aineid , mille komponendid vastavad klassi 1, klassi 3 vedelate mitteplahvatavas olekus lõhkeainete, klassi 4.1 isereageerivate ainete ja tahkete mitteplahvatavas olekus lõhkeainete, klassi 4.2, klassi 4.3, klassi 5.1, klassi 5.2, klassi 6.2 või klassi 7 omadustele, ei ole lubatud nende ÜRO numbrite all vedada. MÄRKUS 4 : aerosoolpakendis olevat rõhu all keemilist ainet veetakse ÜRO nr 1950 all. Kohaldatakse järgmisi kriteeriume : a) ke emilised ained , mis ei vasta ühegi teise grupi kriteeriumidele vas tavalt punktidele b–e, tuleb määrata gruppi A ; b) ke emiline aine tuleb määrata gruppi F, kui selle üks komponent, mis võib olla puhas aine või segu, tuleb klassifitseerida tuleohtlikuks. Tuleohtlikud komponendid on tuleohtlikud vedelikud ja vedelike segud, tuleohtlikud tahked ained ja tahkete ainete segud ning tuleohtlikud gaasid ja gaasisegud, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele: i) tuleohtlik vedelik on vedelik, mille leekpunkt ei ole kõrgem kui 93 °C; ii) tuleohtlik tahke aine on tahke aine, mis vastab alajao 2.2.41.1 kriteeriumidele ; iii) tuleohtlik gaas on gaas, mis vastab alajao 2.2.2.1.5 kriteeriumidele ; c) ke emiline aine tuleb määrata gruppi T, kui selle komponendid , välja arvatud propellent , klassifitseeruvad klassi 6.1 II või III pakendigrupi ohtlikeks veosteks; d) ke emiline aine tuleb määrata gruppi C, kui selle komponendid, välja arvatud propellent , klassi f i tseeruvad klassi 8 II või III pakendigrupi ohtlikeks veosteks ; e) kui ke emiline aine vastab gruppidest F, T ja C kahe grupi kriteeriumidele, tuleb see määrata vastavalt gruppi FC või TF. 2.2.2.2 Veoks mittelubatud gaasid 2.2.2.2.1 2. klassi keemiliselt ebastabiilseid gaase ei ole lubatud vedada, välja arvatud juhul, kui on võetud vajalikud ettevaatusabinõud, mis normaalsetel veotingimustel kas välistavad ohtliku lagunemise või polümerisatsiooni võimaluse või toimub vedu alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P 200 (10) erisätte (r) kohaselt, kui see on kohaldatav. Polümerisatsiooni vältimiseks vajalike ettevaatusabinõude kohta vt peatüki 3.3 erisätet 386. Erilist tähelepanu peab pöörama sellele, et anumad ja paagid ei sisaldaks mingeid aineid, mis neid reaktsioone esile kutsuvad. . 2.2.2.2.2 Järgmisi aineid ja segusid ei tohi veoks vastu võtta : - ÜRO nr 2186 VESINIKKLORIID, JAHUTATUD VEDELIK ; - ÜRO nr 2421 LÄMMASTIKTRIOKSIID ; - ÜRO nr 2455 METÜÜLNITRIT ; - jahutamisega veeldatud gaasid, mida ei saa määrata klassifikatsioonikoodide 3A, 3O või 3F alla ; - lahustatud gaasid, mida ei saa klassifitseerida ÜRO nr 1001, 1043, 2073 või 3318 alla. ÜRO nr 1043 kohta vt erisäte 642 ; - aerosoolid, mille komponendiks olevaid gaase, mis on mürgised vastavalt alajaole 2.2.2.1.5 või isesüttivad vastavalt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P200, kasutatakse pihustusainena ; - aerosoolid koos komponentidega, mis vastavad mürgisuse ja sööbivuse osas I pakendigrupi kriteeriumidele (vaata jagu 2.2.61 ja 2.2.8) ; - väikesed anumad, mis sisaldavad väga mürgiseid gaase (LC 50 vähem kui 200 ppm ) või vastavalt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P200 isesüttivaid gaase . 2.2.2.3 Ühiste kirjete loend Kokkusurutud gaasid Klassifikat sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 1 A 1956 KOKKUSURUTUD GAAS, N.O.S. 1 O 3156 KOKKUSURUTUD GAAS, OKSÜDEERIV, N.O.S. 1 F 1964 GAASILISTE SÜSIVESINIKE SEGU, KOKKU SURUTUD, N.O.S. 1954 KOKKU SURUTUD GAAS, TULEOHTLIK, N.O.S. 1T 1955 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, N.O.S. 1 TF 1953 KOKKU SURUTUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 1 TC 3304 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 1 TO 3303 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 1 TFC 3305 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, SÖÖBIV, N.O.S. 1 TOC 3306 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, OKS ÜDEERIV, SÖÖBIV, N.O.S. Veeldatud gaasid Klassifikat sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 2 A 1058 VEELDATUD GAASID, mittepõlevad, sisaldavad lämmastikku, süsinikdioksiidi või õhku 1078 KÜLMUTUSGAAS, N.O.S. , nagu gaaside segud, tähistatud tähega R..., mis on järgmiste omadustega: segu F1, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 1,3 MPa (13 baari) ning tihedus 50 °C juures pole väiksem kui diklorodifluorometaanil (1,30 kg/l); segu F2, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 1,9 MPa (19 baari) ning tihedus 50 °C juures pole väiksem kui diklorodifluorometaanil (1,21 kg/l); segu F3, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 3 MPa (30 baari) ning tihedus 50 °C juures pole väiksem kui klorodifluorometaanil (1,09 kg/l). MÄRKUS: t riklorofluorometaan (külmutusgaas R 11), 1,1,2-trikloro-1,2,2-triflouroetaan (külmutusgaas R 113), 1,1,1-trikloro-2,2,2-trifluoroetaan (külmutusgaas R 113a), 1-kloro-1,2,2-trifluoroetaan (külmutusgaas R 133) ja 1-kloro-1,1,2-trifluoroetaan (külmutusgaas R 133b) ei ole klassi 2 ained. Nad võivad aga kuuluda segude F1 kuni F3 koostisse. 1968 INSEKTITSIIDGAAS, N.O.S. 3163 VEELDATUD GAAS, N.O.S. 2 O 3157 VEELDATUD GAAS, OKSÜDEERIV, N.O.S. 2 F 1010 BUTADIEENID, STABILISEERITUD või BUTADIEENIDE JA VESINIKKARBONAADI SEGU, STABILISEERITUD, sisaldab üle 40% butadieene ; 1060 METÜÜLATSETÜLEENI JA PROPADIEENI SEGUD, STABILISEERITUD, nagu metüülatsetaadi ja propadieeni segud süsivesinikega, mis on järgmiste omadustega : segu P1 sisaldab mitte üle 63 mahu% metüülatsetüüli ja propadieeni ja mitte üle 24 mahu% propaani ja propüleeni , C4-küllastatud süsivesinike sisaldus segus on mitte alla 14% ja segu P2 sisaldab mitte üle 48 mahu% metüülatsetüüli ja propadieeni ja mitte üle 50 mahu% propaani ja propüleeni , C4-küllastatud süsivesinike sisaldus segus on mitte alla 5% , sama hulk küllastatud süsivesinikke on sel juhul, kui propadieeni segus on 1 kuni 4% metüülatsetüleeni . Veeldatud gaasid ( järg ) Klassifikat sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 2 F ( järg ) 1965 GAASILISTE SÜSIVESINIKE SEGU, KOKKU SURUTUD VEDELIKUKS, N.O.S. sellised segud nagu : segu A, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 1,1 MPa (11 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,525 kg/l ; segu A 01, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 1,6 MPa (16 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,516 kg/l ; segu A 02, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 1,6 MPa (16 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,505 kg/l ; segu A 0, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 1,6 MPa (16 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,495 kg/l ; segu A 1, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 2,1 MPa (21 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,485 kg/l ; segu B1, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 2,6 MPa (26 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,474 kg/l ; segu B2, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 2,6 MPa (26 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,463 kg/l ; segu B, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 2,6 MPa (26 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,450 kg/l ; segu C, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 3,1 MPa (31 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,440 kg/l ; MÄRKUS 1: m is puudutab eespool nimetatud segusid, siis on kaubavahetuses lubatud kasutada harjumuspäraseid nimetusi järgmiste ainete puhul: segud A, A01, A02 ja A0: BUTAAN; segu C: PROPAAN . MÄRKUS 2: ÜRO nr 1075 NAFTAGAASID, VEELDATUD võib kasutada alternatiivse nimetusena ÜRO nr 1965 GAASILISTE SÜSIVESINIKE SEGU, VEELDATUD, N.O.S. asemel veo puhul enne või pärast mere- või õhuvedu. 3354 INSEKTITSIIDGAAS, TULEOHTLIK, N.O.S. 3161 VEELDATUD GAAS, TULEOHTLIK, N.O.S. 2 T 1967 INSEKTITSIIDGAAS, MÜRGINE, N.O.S. 3162 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, N.O.S. 2 TF 3355 INSEKTITSIIDGAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3160 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 2 TC 3308 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 2 TO 3307 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 2 TFC 3309 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, SÖÖBIV, N.O.S. 2 TOC 3310 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, SÖÖBIV, N.O.S. Jahutamisega veeldatud gaasid Klassifikat sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 3 A 3158 GAAS, JAHUTATUD VEDELIK, N.O.S. 3 O 3311 GAAS, JAHUTAMISEGA VEELDATUD, OKSÜDEERIV N.O.S. 3 F 3312 GAAS, JAHUTAMISEGA VEELDATUD, TULEOHTLIK, N.O.S. Lahustatud gaasid Klassifikat sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 4 Ainult peatüki 3.2 tabelis A loetletud ained on veoks lubatud. . Aerosoolid ja anumad, väikesed, sisaldavad gaasi Klassifikat sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 5 1950 AEROSOOLID 2037 MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta , uuesti mittetäidetavad Muud surugaasi sisaldavad esemed Klassifikat sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 6A 2857 KÜLMUTUSMASINAD, s isaldavad tuleohutut , mittemürgist, veeldatud gaasi või ammoniaagi lahuseid (ÜRO nr 2672) 3164 ESEMED, RÕHU ALL, PNEUMAATILISED (sisaldavad tuleohutut gaasi) või 3164 3538 ESEMED, RÕHU ALL, HÜDRAULILISED (sisaldavad tuleohutut gaasi) TULEOHUTUT, MITTEMÜRGIST GAASI SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 6F 3150 SEADMED, VÄIKESED, SÜSIVESINIKGAASIGA TÖÖTAVAD või 3150 3358 SÜSIVESINIKGAASI TÄITEBALLOONID VÄIKESTELE SEADMETELE vabastusseadmega KÜLMUTUSMASINAD, sisaldavad kergestisüttivat, mittemürgist, veeldatud gaasi 3478 KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), sisaldavad veeldatud tuleohtlikku gaasi või 3478 SEADMETES SISALDUVAD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), sisaldavad veeldatud tuleohtlikku gaasi või 3478 SEADMETESSE PAKITUD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), sisaldavad veeldatud tuleohtlikku gaasi 3479 KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), sisaldavad metallhüdriidis vesinikku või 3479 SEADMETES SISALDUVAD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), sisaldavad metallhüdriidis vesinikku või 3479 3529 3529 3529 3529 3537 SEADMETESSE PAKITUD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), sisaldavad metallhüdriidis vesinikku SISEPÕLEMISMOOTOR, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või MOOTOR, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või MASINAD, SISEPÕLEMISMOOTORIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAVAD või MASINAD, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAVAD KERGESTISÜTTIVAT GAASI SISALDAVAD ESEMED, N.O.S . 6T 3539 MÜRGIST GAASI SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. Gaasiproovid Klassifikat sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 7 F 3167 GAASI PROOV, MITTE RÕHU ALL, TULEOHTLIK, N.O.S., jahutamata vedelik 7 T 3169 GAASI PROOV, MITTE RÕHU ALL, MÜRGINE, N.O.S., jahutamata vedelik 7 TF 3168 GAASI PROOV, MITTE RÕHU ALL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S., jahutamata vedelik Rõhu all keemilised ained Klassifikat sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 8A 3500 KEEMILINE AINE , RÕHU ALL , N.O.S. 8F 3501 KEEMILINE AINE , RÕHU ALL , TULEOHTLIK , N.O.S. 8T 3502 KEEMILINE AINE , RÕHU ALL , MÜRGINE , N.O.S. 8C 3503 KEEMILINE AINE , RÕHU ALL , SÖÖBIV , N.O.S. 8TF 3504 KEEMILINE AINE , RÕHU ALL , TULEOHTLIK , MÜRGINE , N.O.S. 8FC 3505 KEEMILINE AINE , RÕHU ALL , TULEOHTLIK , SÖÖBIV , N.O.S. Adsorbeerunud gaasid Klassifikat-sioonikood ÜRO nr Aine või eseme nimetus 9 A 3511 ADSORBEERUNUD GAAS, N.O.S. 9 O 3513 ADSORBEERUNUD GAAS, OKSÜDEERIV, N.O.S. 9 F 3510 ADSORBEERUNUD GAAS, KERGESTISÜTTIV, N.O.S. 9 T 3512 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, N.O.S. 9 TF 3514 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, KERGESTISÜTTIV, N.O.S. 9 TC 3516 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 9 TO 3515 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 9 TFC 3517 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, KERGESTISÜTTIV, SÖÖBIV, N.O.S. 9 TOC 3518 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, SÖÖBIV, N.O.S. 2.2.3 K lass 3 Tuleohtlikud vedelikud 2.2.3.1 Kriteeriumid 2.2.3.1.1 Klassi 3 pealkiri hõlmab aineid ja esemeid, mis sisaldavad käesoleva klassi aineid, mis : - on vedelikud vastavalt jao 1.2.1 punktis a toodud „vedeliku” definitsioonile ; - mille aururõhk on 50 °C juures mitte kõrgem kui 300 kPa (3 bar ), mis pole 20 °C ja standardrõhu 101,3 kPa juures täielikult gaasili sed ja - omavad leekpunkti mitte üle 60 °C (vt alajagu 2.3.3.1 asjakohaste katsemeetodite kohta) . Klassi 3 alla kuuluvad ka leekpunktiga üle 60°C vedelad ained ja sulas olekus tahked ained, mida veetakse või antakse veoks üle sellisel temperatuuril, mis on selle aine leekpunktiga võrdne või leekpunktist kõrgem. Need ained määratakse ÜRO nr 3256 alla. Klassi 3 pealkiri hõlmab ka mitteplahvatavas olekus vedela i d lõhkeained. Vedelad desensibiliseeritud lõ hkeaine d on lõhkeained, mis on lahustatud või suspensioonina vees või mõnes muus vedelikus, kus nad moodustavad homogeense vedela segu, tänu millele surutakse maha nende omadus plahvatada. Sellised kirjed peatüki 3.2 tabelis A on ÜRO nr 1204, 2059, 3064, 3343, 3357 ja 3379. MÄRKUS 1: a ined, mille leekpunkt on üle 35 °C, mis ei suuda iseseisvalt põleda vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajaos 32.2.5 toodud kriteeriumidele, ei kuulu klassi 3; kui neid aineid antakse aga veoks üle või veetakse t emperatuuril, mis on selle aine leekpunktiga võrdne või leekpunktist kõrgem, kuuluvad nad klassi 3. MÄRKUS 2: e randina eespool alajaos 2.2.3.1.1 sätestatust liigitatakse diis li kütus, gaasiõli ja kütteõli (kerge), kaasa arvatud sünteetiliselt valmistatud tooted, mille leekpunkt on üle 60 °C, kuid mitte kõrgem kui 100 °C, klassi 3 aineteks, ÜRO nr 1202. MÄRKUS 3: Kergestisüttivad vedelikud, mis on sissehingamisel väga mürgised vastavalt alajagude 2.2.61.1.4 ja 2.2.61.1.9 määratlustele ja mürgised ained, mille leekpunkt on 23 °C või kõrgem, on klassi 6.1 kuuluvad ained (vaata 2.2.61.1). Vedelikud, mis on sissehingamisel väga mürgised, on tähistatud sõnaga „mürgine sissehingamisel” nende veerus 2 olevas ohtliku veose tunnusnimetuses või peatüki 3.2 tabeli A veerus 6 olevas erisättes 354 . MÄRKUS 4: tuleohtlikud vedelikud ja pestitsiidi preparaadid, mis on väga mürgised, mürgised või vähe mürgised ja mille leekpunkt on 23 °C või kõrgem, on klassi 6.1 kuuluvad ained (vt alajagu 2.2.61.1). 2.2.3.1.2 Klassi 3 ained ja esemed jaotatakse alajaotustesse järgmiselt : F Kaasneva ohuta tuleohtlikud vedelikud ja neid sisaldavad esemed : F1 Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on võrdne või alla 60 ° C ; F2 Tuleohtlikud vedelikud, mille leekpunkt on üle 60 °C ja mida veetakse või antakse veoks üle leekpunkti temperatuuril või sellest kõrgemal temperatuuril (kõrgendatud temperatuuriga ained) ; F3 Tuleohtlikke vedelikke sisaldavad esemed FT Tuleohtliku d vedelikud, mürgised : FT1 Tuleohtlikud vedelikud, mürgised ; FT2 Pestitsiidid ; FC Tuleohtlikud vedelikud, sööbivad ; FTC Tuleohtlikud vedelikud, mürgised, sööbivad ; D Vedelad lõhkeained mitteplahvatavas olekus . 2.2.3.1.3 Klassi 3 ained ja esemed on loetletud peatüki 3.2 tabelis A. Ained, mida pole nimeliselt märgitud peatüki 3.2 tabelis A, peab määrama vastavasse klassi ja vastavasse pakendigruppi jaos 2.2.3.3 toodud tabeli alusel. Tuleohtlikud vedelikud määratakse vastavalt nende veo ohtlikkuse astmele ühte järgmistest pakendigruppidest : Pakendigrupp Leekpunkt (kinnistes tiiglites) Keemise algtemperatuur I -- 35°C II a < 23°C > 35°C III a 23°C 60°C > 35°C a Vt ka alajagu 2.2.3.1.4. Kaasneva(te) ohuga ( ohtu dega ) vedelikule määratakse pakendigrupp ülaltoodud tabeli põhjal, arvestades kaasneva(te) ohu ( ohtu de) tõsidust; klassifikatsioon ja pakendigrupp määratakse alajaos 2.1.3.10 toodud ohtude pingerea tabeli alusel . 2.2.3.1.4 V iskoossed tuleohtlikud vedelikud nagu värvid, emailid, lakid, värnitsad, liimid ja polituurid, mille leekpunkt on alla 23°C võib määrata III pakendigruppi vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajaos 32.3 kirjeldatud protseduuridele, eeldusel, et: a ) viskoossus 2 ja leekpunkt vastavad järgmistele näitudele tabelis : Kinemaatiline viskoossus (ekstrapoleeritud) ν (nihkesurve 0-väärtusel) mm 2 /s, temperatuuril 23°C Voolamise kiirus t vastavalt standardile ISO 2431:1993 Leekpunkt °C (sekundites s) (kalibreeritud) ava diameeter mm 20 80 20 t 60 4 üle 17 80 135 60 t 100 4 üle 10 135 220 20 t 32 6 üle 5 220 300 32 t 44 6 üle -1 300 700 44 t 100 6 üle -5 700 100 t 6 piiramata b) lahuse tsentrifuugimisel eraldub vähem kui 3% puhast t; c) segu või mistahes eraldatud lahus ei vasta k lass 6.1 või k lass 8 kriteeriumitele; d) ained on pakendatud mitte üle 450 liitrise mahuga anumates. MÄRKUS: need sätted kehtivad ka s egud ele , mis sisaldavad mitte üle 20% nitrotselluloosi , mille lämmastikusisaldus ei ületa 12,6 % kuivmassi järgi . Segud, mis sisaldavad üle 20%, kuid mitte üle 55% nitrotselluloosi , mille lämmastikusisaldus ei ületa 12,6% kuivmassi järgi , on ÜRO nr 2059 ained. Segud, mille leekpunkt on alla 23 °C ja mis sisaldavad : - üle 55% nitrotselluloosi , olenemata lämmastikusisaldusest või - mitte üle 55% nitrotselluloosi , kui lämmastikusisaldus on üle 12,6% kuivaine kohta, on klassi 1 ained (ÜRO nr 0340 või 0342) või ained klassist 4.1 (ÜRO nr 2555, 2556 või 2557). 2.2.3.1.5 Viskoossed vedelikud 2.2.3.1.5.1 Viskoossed vedelikud, välja arvatud alajao 2.2.3.1.5.2 alla kuuluvad viskoossed vedelikud : - mille leekpunkt on 23 °C või kõrgem, kuid madalam kui 60 °C või võrdne sellega; - mis ei ole mürgised, sööbivad või keskkonnale ohtlikud; - mis ei sisalda üle 20% nitrotselluloosi , mille lämmastikusisaldus ei ületa 12,6% (kuivmassi järgi); ja - mis on pakitud vähem kui 450-liitristesse mahutitesse ei ole ADR-i objekt, kui a) lahuse tsentrifuugimisel (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa, alapeatükk 32.5.1) saadakse kuivaine kõrguseks vähem kui 3% lahuse pinna kõrgusest ja b) läbivoolamise aeg (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa, alapeatükk 32.4.3), mis on saadud viskoossuskatsel, milles ava diameeter on 6 mm, on suurem kui või võrdne: i) 60 sekundit või 60 sekundiga või ii) 40 sekundit või 40 sekundiga , kui viskoosne vedelik ei sisalda 3. klassi aineid rohkem kui 60 %. 2.2.3.1.5.2 Viskoossed vedelikud, mis on keskkonnale ohtlikud, kuid mis vastavad kõigile teistele alajao 2.2.3.1.5.1 kriteeriumitele, ei kuulu teiste ADR-i sätete alla tingimusel, et neid veetakse lihtpakendites või kombineeritud pakendites, mis sisaldavad lihtpak endis või sisepakendis netokogu st, mis on 5 liitrit või vähem ning täidetud on alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2 ja 4.1.1.4 kuni 4.1.1.8 üldsätted. 2.2.3.1.6 Kui klassi 3 ained satuvad lisandite tõttu teistesse ohu kategooriatesse kui peatüki 3.2 tabelis A loetletud ained, tuleb need segud või lahused määrata kirjete alla, millesse nad kuuluvad oma tegeliku ohutaseme alusel. . MÄRKUS: l ahuste ja segude (nagu preparaadid ja jäätmed) klassifitseerimise kohta vt ka jagu 2.1.3. 2.2.3.1.7 Samuti võib määrata vastavalt alajagudes 2.3.3.1 ja 2.3.4 toodud katsemenetlustele ja alajaos 2.2.3.1.1 kehtestatud kriteeriumidele, kas nimeliselt märgitud lahuse või segu või vastavas lahuses või segus olevate komponentide omadused on sellised, et selle lahuse või segu kohta käesoleva klassi sätted ei kehti (vaata ka jagu 2.1.3). 2.2.3.2 Veoks mittelubatud ained 2.2.3.2.1 Klassi 3 ained, mis moodustavad kergesti peroksiide (nagu eetrite ja teatud heterotsüklilised hapnikuga küllastatud ainete puhul), ei ole lubatud vedada, kui nende peroksiidisisaldus, arvestatuna vesinikperoksiidi põhjal (H 2 O 2 ), on suurem kui 0,3%. Peroksiidisisaldus määratakse alajaos 2.3.3.3 toodud eeskirjade kohaselt. 2.2.3.2.2 Keemiliselt ebastabiilseid 3. klassi aineid ei tohi veoks lubada, välja arvatud juhul, kui on rakendatud vajalikke meetmeid nende ohtliku lagunemise või polümerisatsiooni võimaluse vältimiseks veo tavatingimustes. Polümerisatsiooni vältimiseks vajalik ke meetme i d vt peatüki 3.3 erisät t e s t 386. Sel eesmärgil peab eriliselt kindlustama, et anumad ja paagid ei sisaldaks mingeid aineid, mis neid reaktsioone võiksid põhjustada . 2.2.3.2.3 Muid mitteplahvatavas olekus vedelaid lõhkeaineid kui neid, mis on loetletud peatüki 3.2 tabelis A, ei tohi vedada nagu klassi 3 aineid . 2.2.3.3 Ühiste kirjete loend Tuleohtlikud vedelikud ja neid sisaldavad esemed 1133 ADHESIIVID, sisaldavad tuleohtlikku vedelikku 1136 KIVISÖETÕRVA DESTILLAADID, TULEOHTLIKUD 1139 PINNAKATTELAHUSED (kaasa arvatud pinnaviimistlus- või pinnakatted, mida kasutatakse tööstuslikult ja või muudel eesmärkidel, näiteks masinate, vaatide ja tünnide katmiseks) 1197 EKSTRAKTID, VEDELAD, maitse või lõhna jaoks 1210 TRÜKIVÄRV, tuleohtlik või 1210 TRÜKIVÄRVI AINED, (kaasa arvatud trükivärvi vedeldajad ja redutseerivad ained), tuleohtlikud 1263 VÄRV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, šellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või 1263 VÄRVIGA SEOTUD MATERJALID (kaasa arvatud värvi lahustid ja redutseerimise ühendid) 1266 PARFÜMEERIATOOTED tuleohtlike lahustitega (mitteviskoossed) 1293 TINKTUURID, MEDITSIINILISED 1306 PUIDU KAITSEAINED, VEDELAD 1866 VAIGU LAHUS, tuleohtlik 1999 TÕRVAD, VEDELAD, kaasa arvatud asfalt ja masuut, bituumen ja freesitud asfalt 3065 ALKOHOOLSED JOOGID 1224 KETOONID, VEDELAD, N.O.S. 1268 NAFTADESTILLAADID, N.O.S. või 1268 NAFTASAADUSED, N.O.S. 1987 ALKOHOLID, N.O.S. 1989 ALDEHÜÜDID, N.O.S. 2319 TERPEENSED SÜSIVESINIKUD, N.O.S. 3271 EETRID, N.O.S. 3272 ESTRID, N.O.S. 3295 SÜSIVESINIKUD, VEDELAD, N.O.S. 3336 MERKAPTAANIDE SEGU, VEDEL, TULEOHTLIK, N.O.S. või 3336 MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, TULEOHTLIK, N.O.S. 1993 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S. F1 kaasneva ohuta F F2 3256 KÕRGTEMPERATUURNE VEDELIK, TULEOHTLIK, N.O.S, leekpunktiga üle 60 °C, leektemperatuuril või kõrgemal temperatuuril kõrgenda tud temperatuu riga F3 3269 POL ÜESTERVAIGU KOMPLEKT , vedel põhimaterjal esemed 3473 KÜTUSEELEMENDID ( KASSETID ) või 3473 SEADMES SISALDUVAD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või 3473 SEADMESSE PAKITUD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) 3528 SISEPÕLEMISMOOTOR, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV või 3528 MOOTOR, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV või 3528 MASINAD, SISEPÕLEMISMOOTORIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAVAD või 3528 MASINAD, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAVAD 3540 KERGESTISÜTTIVAT VEDELIKKU SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. (jätkub järgmisel leheküljel) 2.2.3.3 Ühiste kirjete loend ( järg ) FT1 1228 MERKAPTAANID, VEDELAD, TULEOHTLIKUD , N.O.S. või 1228 MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 1986 ALKOHOLID, TULEOHTLIKUD , MÜRGISED, N.O.S. 1988 ALDEHÜÜDID, TULEOHTLIKUD , MÜRGISED, N.O.S. 2478 ISOTSÜANAADID, TULEOHTLIKUD , MÜRGISED, N.O.S. või 2478 ISOTSÜANAATIDE LAHUS, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 3248 RAVIM, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 3273 NITRIILID, TULEOHTLIKUD , MÜRGISED, N.O.S. 1992 TULEOHTLIKUD VEDELIKUD, MÜRGISED, N.O.S. Mür gised FT2 2758 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2760 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2762 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2764 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2772 TIOKARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2776 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2778 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2780 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2782 BIPÜRDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2784 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 2787 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 3024 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 3346 FENOKSÄÄDIKHAPPE DERIVAATPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 3350 PÜRETROIDPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE 3021 PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. FT pesti tsiid (leek p unkt <23 °C) MÄRKUS: p estitsiidide veol kasutatav ohtliku aine õige nimetus tuleb valida aktiivs e koostisosa, pestitsiidi füüsikalise oleku ja igasuguse kaasneva ohu alusel, mida ta võib omada. Sööbivad FC 3469 VÄRV, TULEOHTLIK, SÖÖBIV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, šellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel lakialus) või 3469 VÄRVI AINED , TULEOHTLIKUD , SÖÖBIVAD (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseeri vad ühendid) 2733 AMIINID, TULEOHTLIKUD , SÖÖBIVAD, N.O.S. või 2733 POLÜAMIINID, TULEOHTLIKUD , SÖÖBIVAD, N.O.S. 2985 KLOROSILAANID, TULEOHTLIKUD , SÖÖBIVAD, N.O.S. 3274 ALKOHOLAATIDE LAHUSED, N.O.S, alkoholis 2924 TULEOHTLIK VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. Mürgised , sööbivad FTC 3286 TULEOHTLIK VEDELIK, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. Vedelad D 3343 NITROGLÜTSERIINI SEGU, DESENSIBILISEERITUD, VEDEL, TULEOHTLIK , N.O.S, sisaldab mitte üle 30 mass% nitroglütseriini 3357 NITROGLÜTSERIINI SEGU, DESENSIBILISEERITUD, VEDEL, N.O.S, sisaldab mitte üle 30 mass% nitroglütseriini 3379 DESENSIBILISEERITUD LÕHKEAINE, VEDEL, N.O.S. desensi bili seeritud lõhkeaine 2.2.41 K lass 4.1 Tuleohtlikud tahked ained, isereageerivad ained , polümeriseeruvad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained 2.2.41.1 Kriteeriumid 2.2.41.1.1 Klassi 4.1 kuuluvad tuleohtlikud ained ja esemed, desensibiliseeritud lõhkeaineid, mis on tah ked ained vastavalt „tahke aine” definitsioonile alajao 1.2.1 punktis a, isereageerivad vedelad või tahked ained ning polümeriseeruvad ained . Järgmised ained on määratud klassi 4.1 : - tuleohtlikud tahked ained ja esemed (vt alajaod 2.2.41.1.3–2.2.41.1.8) ; - isereageerivad tahked ained või vedelikud (vt alajaod 2.2.41.1.9–2.2.41.1.17) ; - tahked desensibiliseeritud lõhkeained (vt alajagu 2.2.41.1.18) ; - isereageerivate ainetega seotud ained (vt alajagu 2.2.41.1.19) . - polümeriseeruvad ained (vt 2.2.41.1.20 ja 2.2.41.1.21). 2.2.41.1.2 Klassi 4.1 kuuluvad ained ja esemed jaotatakse alajaotustesse järgmiselt : F Kaasneva ohuta tuleohtlikud tahked ained : F1 Orgaanilised ; F2 Orgaanilised, sulas olekus; F3 Anorgaanilised; F4 Esemed; FO Tuleohtlikud tahked ained, oksüdeerivad ; FT Tuleohtlikud tahked ained, mürgised : FT1 Orgaanilised, mürgised ; FT2 Anorgaanilised, mürgised ; FC Tuleohtlikud tahked ained, sööbivad : FC1 Orgaanilised, sööbivad ; FC2 Anorgaanilised, sööbivad ; D Tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained ilma kaasneva ohuta ; DT Tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained, mürgised ; SR Ise reageerivad ained : SR1 Temperatuuri kontrolli mittevajav ; SR2 Temperatuuri kontroll nõutav . PM Polümeriseeruvad ained PM 1 Temperatuuri kontrolli mittevajav; PM 2 Temperatuuri kontroll nõutav. Tuleohtlikud tahked ained Definitsioon ja omadused 2.2.41.1.3 Tuleohtlikud tahked ained on hästi põlevad tahked ained ning need tahked ained, mis võivad hõõrdumisel süttida. Hästi põlevad tahked ained on pulbrilised ained, granuleeritud ained või pastad, mis on ohtlikud, kui neid saab kergesti süüdata tulesüütajaga, näiteks põleva tikuga, ning nende põlemise leek levib kiiresti. Ohtu ei kujuta endast mitte ainult tuli, vaid ka mürgised põlemisproduktid. Metallipulbrid on eriti ohtlikud, sest nende põlemist on raske kustutada, kuna tavalised tulekustutid nagu süsihappegaas või vesi võivad põlemise ohtlikkust veelgi suurendada. Klassifikatsioon 2.2.41.1.4 Klassi 4.1 ained ja esemed on loetletud peatüki 3.2 tabelis A. Peatüki 3.2 tabelis A nime liselt märkimata ainete ja esemete määramine vastavasse alajao 2.2.41.3 kirjesse kooskõlas peatüki 2.1 sätetega võib põhineda „Katsete ja kriteerium ide käsiraamatu” III osa alajao 33.2 kohastel katsetel. Nimeliselt märkimata anorgaaniliste ainete määramine peab põhinema „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33.2 kohastel katsetel; arvesse tuleb võtta ka kogemusi , kui see viib aine rangema määramiseni . 2.2.41.1.5 Kui nimeliselt märkimata on määratud ühte alajaos 2.2.41.3 loetletud kirjetest „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33.2 katseprotseduuride alusel, kehtivad järgmised kriteeriumid : a) v älja arvatud metallipulbrid või metallisulamite pulbrid, granuleeritud ained või pastad, tuleb ained klassifitseerida päris tuleohtlike ainete hulka klassis 4.1, kui neid saab kergesti süüdata tulesüütajaga (näiteks põleva tikuga) või kui leek levib kiiresti üle läidetud aine, põlemise aeg 100m ulatuses selle aine kohta alla 45 sekundi, või kui aine põlemise kiirus on üle 2,2 mm/s ; b) metallipulbrid või metallisulamite pulbrid määratakse klassi 4.1, kui need lähevad leegiga süütamisel põlema ning reaktsioon levib üle kogu aine 10 minutiga või kiiremini . Tahked ained, mis võivad hõõrdumisel põlema minna, tuleb klassifitseerida klassi 4.1 analoogse lt seal olevatele kirjetele (n t tikud) või vastavalt mingile sobivale erisättele . 2.2.41.1.6 Kooskõlas „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa ala jao 33.2 kohase katsemenetlusega ja vastavalt alajagude 2.2.41.1.4 ja 2.2.41.1.5 kriteeriumidele võib samuti määrata, et loetelus nimetatud aine omadused on sellised, et tema kohta käesoleva klassi sätted ei kehti . 2.2.41.1.7 Kui klassi 4.1 ained satuvad lisandite tõttu teistesse ohu kategooriatesse kui peatüki 3.2 tabelis A loetletud ained, tuleb need segud määrata kirjete alla, millesse nad kuuluvad oma tegeliku ohtlikkuse astme alusel . MÄRKUS: l ahuste ja segude (nagu preparaadid ja jäätmed) klassifitseerimise kohta vt ka jagu 2.1.3. Pakendigruppide määramine 2.2.41.1.8 Peatüki 3.2 tabeli A erinevate kirjete alla määratud tuleohtlikud tahked ained tuleb määrata II või III pakendigruppi vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33.2 protseduuride alusel sooritatud katsetele ja vastavalt järgmistele kriteeriumidele : a) päris tuleohtlikud tahked ained, mille osas katsed näitavad 100 mm põlemisajaks alla 45 sekundi, tuleb liigitada : II pakendigruppi : kui leek ületab niiske tsooni ; III pakendigruppi : kui niiske tsoon peatab leegid vähemalt nelja minutiga ; b) metallide pulbrid või metallide sulamite pulbrid tuleb liigitada : II pakendigruppi : kui katsed näitavad, et reaktsioon levib üle kogu aine viie minutiga või kiiremini ; III pakendigruppi : kui katsed näitavad, et reaktsiooni levimine üle kogu aine võtab rohkem aega kui viis minutit . Pakendigrupp tahketele ainele, mis võivad hõõrdumisel põlema minna, tuleb määrata analoogselt olemasolevatele kirjetele või mingile sobivale erisättele . Isereageerivad ained Definitsioonid 2.2.41.1.9 ADR-i mõistes on isereageerivad ained termiliselt ebastabiilsed ained, millel on intensiivne eksotermiline põlemine isegi ilma hapnikuta (õhuta) keskkonnas. Aineid ei liigitata klassi 4.1 isereageerivate ainete hulka, kui : a) nad on klassi 1 kriteeriumidele vastavad lõhkeained ; b) nad on oksüdeerivad ained vastavalt klassi 5.1 klassifitseerimise reeglitele (vt alajagu 2.2.51.1), välja arvatud oksüdeerivate ainete segud, mis sisaldavad 5% või enam põlevaid orgaanilisi aineid, mis tuleb klassifitseerida märkuse 2 reeglite kohaselt ; c) nad on klassi 5.2 kriteeriumidele vastavad orgaanilised peroksiidid (vt alajagu 2.2.52.1) ; d) nende lagunemisel eraldub soojust alla 300 J/g; või e) nende isekiireneva lagunemise temperatuur (ingl k self-accelerating decomposition temperature (SADT) ) (vt märkus 3 allpool) on üle 75 °C, 50 kg pakendi kohta . MÄRKUS 1: l agunemise temperatuuri võib leida kasutades rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid, näiteks eraldi skan eerimisega kalorimeetrilist või adiabaatili st kalorimeetrilist mõõtmist. MÄRKUS 2: k lassi 5.1 kriteeriumidele vastavad oksüdeerivate ainete segud, mis sisaldavad 5% või rohkem põlevat orgaanilist ainet, mis ei vasta eespool punktis a, c, d või e toodud kriteeriumidele, liigitatakse isereageerivate ainete klassifikatsiooni reeglite alusel. Segu, millel on B kuni F tüüpi isereageeriva aine omadused, klassifitseeritakse klassi 4.1 isereageerivaks aineks. Segu, millel on G tüüpi isereageeriva aine omadused vastavalt „Katsete ja kriteeriu mide käsiraamatu” II osa alajao 20.4.3 punktis g toodud eeskirjadele, tuleb liigitada klassi 5.1 aineks (v t alajagu 2.2.51.1). MÄRKUS 3: i sekiireneva lagunemise temperatuur (ingl k Self-accelerating decomposition temperature ) (SADT) tähendab madalaimat temperatuuri, mille juures võib toimuda veo ajal kasutatavas pakendis oleva aine isekiirenev lagunemine. Sätted SADT määramiseks on ära toodud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” II osa peatükis 20 ja jaos 28.4. MÄRKUS 4: m is tahes aine, millel ilmnevad isereageeriva aine omadused, tuleb sellise ainena klassifitseerida, isegi kui alajao 2.2.42.1.5 kohaselt läbi viidud katsete tulemusena võiks selle liigitada klassi 4.2 . Omadused 2.2.41.1.10 Isereageeriva aine lagunemist võib initsieerida soojusega, kontaktiga lisanditega (nt happed, raskmetallide ühendid, amiinid ), hõõrdumisega või löögiga. Lagunemise kiirus suureneb temperatuuri tõusuga ning on igal ainel erinev. Lagunemine, eriti kui see toimub ilma lahtise leegita, võib põhjustada mürgiste gaaside või aurude moodustumist. Teatud isereageerivate ainete temperatuuri peab kontrollima. Mõned isereageerivad ained võivad laguneda plahvatuslikult, eriti siis, kui nad on kinnises anumas. Seda omadust saab muuta lahjendite lisamisega või sobivate pakendite kasutamisega. Teatud isereageerivad ained põlevad energiliselt. Isereageerivad ained on näiteks mõned alltoodud tüüpi ainete ühendid : alifaatsed lämmastikuühendid (-C-N=N-C-); orgaanilised asiidid (-C-N 3 ); diasooniumsoolad (-CN 2 + Z - ); N- nitrosoühendid (-N-N=O) ja aromaatsed sulfonüülhüdrasiidid (-SO 2 -NH-NH 2 ). Loetelu ei ole ammendav ning teiste reaktiivide gruppide ainetel ja mõnedel lahustel võivad olla sarnased omadused . K lassifi katsioon 2.2.41.1.11 Isereageerivad ained klassifitseeritakse nende ohu astme järgi seitsmesse tüüpi. Isereageerivate ainete tüübid varieeruvad tüübist A, mida ei lubata vedada pakendites, milles seda on katsetatud, kuni tüübini G, millele ei kohaldata klassi 4.1 isereageerivate ainete sätteid. Tüüpide B kuni F klassifitseerimine on otseselt seotud ühes pakendis oleva maksimaalselt lubatava kogusega. Klassifitseerimise aluseks võetud põhimõtted, samuti ka klassifitseerimise eeskirjad, katsemeetodid ja kriteeriumid ning sobiva näidiskatse raport on toodud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” II osas. 2.2.41.1.12 Isereageerivad ained, mis on juba klassifitseeritud ja mida on lubatud vedada pakendites, on loetletud alajaos 2.2.41.4; need ained, mida on lubatud vedada IBC-des pakkimiseeskirja IBC520 kohaselt, on loetletud alajaos 4.1.4.2; ja need ained, mida on lubatud vedada paagis vastavalt peatükile 4.2, on loetletud alajaos 4.2.5.2 teisaldatava paagi instruktsioonis T23. Kõik veoks lubatud ained on loetletud peatüki 3.2 tabelis A üldkirjete all (ÜRO nr-d 3221 kuni 3240), kus on vastavalt ainele ka viited kaasnevatele ohtudele ja märkused sobiva transpordi kohta. Ühistes kirjetes on täpsustatud : - isereageerivate ainete tüübid B kuni F, vt eestpoolt alajagu 2.2.41.1.11 ; - füüsi kaline olek (vedel/tahke) ja - temperatuuri kontroll (kus nõutud), vt alajagu 2.2.41.1.17 allpool . Alajaos 2.2.41.4 esitatud isereageerivate ainete klassifikatsiooni aluseks on tehniliselt puhtad ained (välja arvatud juhul, kui eraldi on märgitud, et aine kontsentratsioon on alla 100%). 2.2.41.1.13 Alajaos 2.2.41.4, alajao 4.1.4.2 pakkimiseeskirjas IBC520 või alajao 4.2.5.2 teisaldatava paagi juhendis T23 loetlemata isereageerivaid ained peab klassifitseerima ja ühiskirje alla määrama päritoluriigi pädev asutus katsetulemuste alusel. Vedu lubav dokument peab sisaldama klassifikatsiooni ning vastavaid veotingimusi. Kui päritoluriik pole ADR-i liikmesriik, siis peavad klassifitseerimine ja veotingimused olema tunnustatud selle ADR-i liikmesriigi pädeva asutuse poolt, mille territooriumile saadetis oma teekonnal esimesena jõuab. 2.2.41.1.14 Mõnele isereageerivale ainele võib selle reaktiivsuse muutmiseks lisada katalüsaatoreid, nt tsingi ühendeid. Sõltuvalt aktivaatori tüübist ja kontsentratsioonist võib see vähendada termilist stabiilsust ja muuta aine plahvatavaid omadusi. Kui emb-kumb neist omadustest on muudetud, tuleb saadust käsitleda kui uut ainet ja kogu klassifitseerimise protseduur läbi teha. 2.2.41.1.15 Alajaos 2.2.41.4 loetlemata isereageerivate ainete või isereageerivate ainete preparaatide proovid, mille jaoks kõik katsetulemused pole kättesaadavad ning mida peab vedama edasiseks katsetamiseks või hindamiseks, tuleb määrata ühte sobivatest isereageerivate ainete tüüp C kirjetest tingimusel, et järgmised tingimused on täidetud : - olemasolevad andmed näitavad, et proov pole ohtlikum kui B tüüpi isereageerivad ained ; - aine näidis on pakitud vastavalt pakkimismeetodile OP2 ning selle kogus veoühiku kohta on piiratud 10 kilogrammi ga ; - olemasolevad andmed näitavad, et piir temperatuur (olemasolul) on piisavalt madal vältimaks aine ohtlikku lagunemist ning piisavalt kõrge, et hoida ära ohtlik faaside eraldumine . Desensibiliseerimine 2.2.41.1.16 Et tagada veo ohutus, tuleb isereageerivad ained paljudel juhtudel lahustes desensibiliseeri d a . Juhul, kui aine protsent on kindlaks määratud, siis tähendab see lähima täisarvuni ümardatud massiprotsenti. Kui kasutatakse lahust, kontrollitakse isereageeriva aine käitumist veoks mõeldud lahuse kontsentratsiooni ja välistingimuste juures. Lahuseid, mille puhul isereageeriv aine võib pakendi lekkimise korral kontsentreeruda ohtlikul määral, ei tohi kasutada. Lahus peab isereageeriva ainega sobima. See tähendab sisuliselt lahustena neid tahkeid või vedelaid aineid, mis ei vähenda isereageeriva aine termilist stabiilsust ega muuda aine ohuklassi tüüpi halvemas suunas. Vedeliku lahustitel ühenditena, mis vajavad temperatuuri piiramist (vt alajagu 2.2.41.1.14), peab keemispunkt olema vähemalt 60 °C ning leekpunkt mitte vähem kui 5 °C. Vedeliku keemispunkt peab olema vähemalt 50 °C kõrgem kui isereageeriva aine piirtemperatuur. Temperatuurikontrolli nõuded 2.2.41.1.17 Isereageerivaid aineid, mille isekiireneva lagunemise temperatuur (SADT) ei ületa 55 °C , tuleb vedada temperatuurikontrolli tingimustes. Vt jagu 7.1.7. Tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained 2.2.41.1.18 Tahked desensibiliseeritud lõhkeained on ained, mida on niisutatud vee või alkoholiga või on lahustatud teiste ainetega, tänu millele surutakse maha nende omadus plahvatada. Sellised kirjed peatüki 3.2 tabelis A on: ÜRO nr 1310, 1320, 1321, 1322, 1336, 1337, 1344, 1347, 1348, 1349, 1354, 1355, 1356, 1357, 1517, 1571, 2555, 2556, 2557, 2852, 2907, 3317, 3319, 3344, 3364, 3365, 3366, 3367, 3368, 3369, 3370, 3376 , 3380 ja 3474 . Isereageerivate ainetega seotud ained 2.2.41.1.19 Ained, mis : a) on leppeliselt määratud 1 klassi vastavalt 1. ja 2. katseseeriale, aga jäävad klassi 1 loetelust välja 6. katseseeria tulemuste järel; b) ei ole klassi 4.1. isereageerivad ained ja c) ei ole klassi 5.1 või 5.2 ained määratakse klassi 4.1 alla. Sellised kirjed on ÜRO nr 2956, 3241, 3242 ja 3251 . Polümeriseeruvad ained Definitsioonid ja omadused 2.2.41.1.20 Polümeriseeruvad ained on ained, mis veo ajal tavaliselt esinevates tingimustes stabilisatsiooni puudumisel käivitavad tugeva eksotermilise reaktsiooni, mille tulemusel moodustuvad suuremad molekulid või polümeerid. Aineid loetakse 4.1 klassi polümeriseeruvate ainete hulka, kui: a) nende isekiireneva polümerisatsiooni temperatuur (SAPT) on 75 °C või vähem tingimustes (veo ks esitamise ajal koos stabilisatsiooniga või ilma selleta) ja pakendis, IBC-s või paagis, milles ainet või segu veetakse; b) nende reageerimisel eraldub soojust rohkem kui 300 J/g; ja c) need ei vasta klasside 1 kuni 8 kriteeriumitele. Polümeriseeriva aine kriteeriumeid täitev segu klassifitseeritakse klassi 4.1 polümeriseeruvate ainete alla. Temperatuurikontrolli nõuded 2.2.41.1.21 Polümeriseeruvad ained kuuluvad veo ajal temperatuurikontrolli alla, kui nende isekiireneva polümerisatsiooni temperatuur (SAPT) on: a) pakendis või IBC-s veoks esitamisel 50 °C või vähem selle pakendi või IBC puhul, milles ainet veetakse, või b) paagis veoks esitamisel 45 °C või vähem selle paagi puhul, milles ainet veetakse. Vt jagu 7.1.7. MÄRKUS : Ainetele, mis vastavad polümeriseerivate ainete kriteeriumidele ja mis sobivad ka klassidesse 1 kuni 8, kohaldatakse peatüki 3.3 erisätte 386 nõudeid. 2.2.41.2 Veoks mittelubatud ained 2.2.41.2.1 Keemiliselt ebastabiilsete klassi 4.1. ainete vedu ei tohi lubada, välja arvatud juhul, kui on tarvitusele võetud vajalikud meetmed nende ohtliku lagunemise või polümerisatsiooni vältimiseks veo ajal. Sel eesmärgil peab eriliselt kindlustama, et anumad ja paagid ei sisaldaks mingeid aineid, mis neid reaktsioone võiksid põhjustada. . 2.2.41.2.2 Tuleohtlikud oksüdeerivad tahked ained, mis liigitatakse ÜRO nr 3097 alla, ei ole veoks lubatud, välja arvatud juhul, kui nad vastavad klassi 1 nõuetele (vt ka alajagu 2.1.3.7) . 2.2.41.2.3 Järgmisi aineid ei tohi veoks vastu võtta : - A-tüüpi isereageerivad ained (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamat u ” II osa jao 20.4.2 punkt a) ; - fosforsulfiid id , mis pole vabad kollasest ja valgest fosforist ; - tahked desensibiliseeritud lõhkeained, välja arvatud peatüki 3.2 tabelis A loetletud ained ; - anorgaanilised tuleohtlikud ained sulas olekus, v.a ÜRO nr 2448 VÄÄVEL, SULAS OLEKUS . 2.2.41.3 Ühiste kirjete loend 3175 TAHKED AINED, MIS SISALDAVAD TULEOHTLIKKU VEDELIKKU, N.O.S. Tuleohtlikud tahked ained orgaanili sed F1 1353 NÕRGALT NITREERITUD TSELLULOOSIGA IMMUTATUD KIUD, N.O.S. või 1353 NÕRGALT NITREERITUD TSELLULOOSIGA IMMUTATUD MATERJAL JA SELLEST KANGAST TOOTED, N.O.S. . 1325 TULEOHTLIKUD ORGAANILISED TAHKED AINED N.O.S. orgaanili sed, sulas olekus F2 kaasneva ohuta 3176 TULEOHTLIKUD ORGAANILISED TAHKED AINED, SULAS OLEKUS, N.O.S. anorgaa nilised F3 3089 METALLIPULBER, TULEOHTLIK, N.O.S. a b 3181 ORGAANILISTE METALLIÜHENDITE SOOLAD, TULEOHTLIKUD , N.O.S. Esemed F4 3182 METALLHÜDRIIDID, TULEOHTLIKUD , N.O.S. c 3178 TULEOHTLIKUD ANORGAANILISED TAHKED AINED N.O.S. 3527 POLÜESTERVAIGU KOMPLEKT, tahke põhimaterjal 3541 TULEOHTLIKKE TAHKEID AINEID SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. oksüdeerivad FO 3097 TULEOHTLIK TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. (veoks mitte lubatud, vt alajagu 2.2.41.2.2) F orgaanilised FT1 2926 TULEOHTLIK TAHKE AINE, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S. mürgised anorgaanili ne FT2 FT 3179 TULEOHTLIK TAHKE AINE, MÜRGINE, ANORGAANILINE, N.O.S. orga anilised FC1 2925 TULEOHTLIK TAHKE AINE, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S. sööbivad FC anorgaanili sed FC2 3180 TULEOHTLIK TAHKE AINE, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. Tahked desensibili - seeritud lõhkeained kaasneva ohuta D 3319 NITROGLÜTSERIINI SEGU, DESENSIBILISEERITUD, TAHKE, N.O.S, sisaldab üle 2%, kuid mitte üle 10 mass% nitroglütseriini 3344 PENTAERÜTRIITTETRANITRAADI (PENTAERÜTRITOOLTETRANITRAAT, PETN) SEGU, DESENSIBILISEERITUD, TAHKE, N.O.S, sisaldab üle 10 mass%, kuid mitte üle 20 mass% PETN-i 3380 DESENSIBILISEERITUD LÕHKEAINE, TAHKE, N.O.S. mürgised DT Peatüki 3.2 tabel A on veoks lubatud nagu klassi 4.1 ained ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP A } Ei ole veoks lubatud, vt 2.2.41.2.3 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP A 3221 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP B 3222 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP B 3223 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP C 3224 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP C SR1 3225 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP D temperatuuri kontrolli mittevajav 3226 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP D Isereageeri vad ained 3227 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP E 3228 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP E 3229 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP F 3230 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP F ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP G } Ei kehti klassi 4.1 ainetele kehtivad sätted, vt 2.2.41.1.11 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP G 3231 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP B, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL SR 3232 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP B, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3233 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP C, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL temperatuuri kontroll nõutav 3234 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP C, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL SR2 3235 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP D, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3236 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP D, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3237 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP E, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3238 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP E, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3239 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP F, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3240 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP F, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL Polümeri-seeruvad ained temperatuuri kontrolli mittevajav PM1 PM2 3531 3532 POLÜMERISEERUV AINE; TAHKE; STABILISEERITUD, N.O.S. POLÜMERISEERUV AINE, VEDEL, STABILISEERITUD, N.O.S. PM t emperatuuri kontroll nõutav 3533 3534 POLÜMERISEERUV AINE, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL, N.O.S. POLÜMERISEERUV AINE, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL, N.O.S. 2.2.41.4 Praeguse seisuga määratud isereageerivate aine nimekiri Veerus „Pakkimismeetod” osutavad koodid „OP1” kuni „OP8” pakkimismeetoditele, mis on toodud alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjas P520 (vt ka alajagu 4.1.7.1). Veetavad isereageerivad ained peavad vastama klassifikatsioonile ning loetletud piir- ja ohutemperatuurile (mis on tuletatud SADT-st). IBC-des veoks lubatud ainete kohta vaata alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P520 ja peatüki 4.2 kohaselt paagis vedada lubatud ainete kohta vaata alajao 4.2.5.2 .6 teisaldatava paagi instruktsiooni T23. Selles alajaos loetlemata, kuid alajao 4.1.4.2 p akkimiseeskirjas IBC520 ja alajao 4.2.5.2.6 teisaldatava paagi eeskirjas T23 loetletud ühendeid võib vedada ka samadel piir- ja ohutemperatuuridel alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P520 pakkimismeetodi OP8 kohaselt pakituna , kui see on kohaldatav. MÄRKUS: s elles tabelis antud isereageerivate ainete klassifikatsiooni aluseks on tehniliselt puhtad ained (välja arvatud juhul, kui eraldi on märgitud, et aine kontsentratsioon on alla 100%). Muude kontsentratsioonide puhul võib ainet klassifitseerida teisiti, järgides „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” II osas ja alajaos 2.2.41.1.17 toodud eeskirju . ISEREAGEERIV AINE Kont- sentrat - sioon (%) Pakkimis-meetod Piirtem-peratuur (°C) Ohutem-peratuur (°C) ÜRO üld -kirje Mär-ku-sed ATSETOON-PÜROGALLOL KOPOLÜMEER 2-DIASO-1-NAFTOOL-5-SULFONAAT 100 OP8 3228 AMMOONIUMKARBAMIIDI PREPARAAT TÜÜP B, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL < 100 OP5 3232 (1) (2) AMMOONIUMKARBAMIIDI PREPARAAT TÜÜP C < 100 OP6 3224 (3) AMMOONIUMKARBAMIIDI PREPARAAT TÜÜP C, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL < 100 OP6 3234 (4) AMMOONIUMKARBAMIIDI PREPARAAT TÜÜP D < 100 OP7 3226 (5) AMMOONIUMKARBAMIIDI PREPARAAT TÜÜP D, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL < 100 OP7 3236 (6) 2,2-AMMOONIUM(2,4-DIMETÜÜL-4-METOKSÜVALERONITRIIL) 100 OP7 -5 +5 3236 2,2-AMMOONIUM(2,4-DIMETÜÜLVALERONITRIIL) 100 OP7 +10 +15 3236 2,2-AMMOONIUM(ETÜÜL-2-METÜÜLPROPIONAAT) 100 OP7 +20 +25 3235 1,1-AMMOONIUM(HEKSAHÜDROBENSONITRIIL) 100 OP7 3226 2,2-AMMOONIUM(ISOBUTÜRONITRIIL) 100 OP6 +40 +45 3234 2,2-AMMOONIUM(ISOBUTÜRONITRIIL) pasta vee alusel ≤ 50% OP6 3224 2,2-ASODI(2-METÜÜLBUTÜRONITRIIL) 100 OP7 +35 +40 3236 BENSEEN-1,3-DISULFONÜÜLHÜDRASIID, pasta 52 OP7 3226 BENSEEN SULFONÜÜLHÜDRASIID 100 OP7 3226 4-(BENÜÜL(ETÜÜL)AMINO)-3-ETOKSÜ-BENSEENDIAMMOONIUM TSINKKLORIID 100 OP7 3226 4-(BENÜÜL(METÜÜL)AMINO)-3-ETOKSÜBENSEENDIAMMOONIUM TSINKKLORIID 100 OP7 +40 +45 3236 3-KLORO-4-DIETÜÜLAMINOBENSEEN-DIAMMOONIUM TSINKKLORIID 100 OP7 3226 2-DIASO-1-NAFTOOL-4-SULFONÜÜLKLORIID 100 OP5 3222 (2) 2-DIASO-1-NAFTOOL-5-SULFONÜÜLKLORIID 100 OP5 3222 (2) 2-DIASO-1-NAFTOOLI SULFOONHAPPE ESTRITE SEGU, TÜÜP D < 100 OP7 3226 (9) 2,5-DIBUTOKSÜ-4-(4-MORFOLINÜÜL)-BENSEENDIAMMOONIUM, TETRAKLOROTSINKAAT (2:1) 100 OP8 3228 2,5-DIETOKSÜ-4-MORFOLIIN-BENSEENDIAMMOONIUM TSINKKLORIID 67-100 OP7 +35 +40 3236 2,5-DIETOKSÜ-4-MORFOLIIN-BENSEEN DIAMMOONIUM TSINKKLORIID 66 OP7 +40 +45 3236 2,5-DIETOKSÜ-4-MORFOLIIN-BENSEEN DIAMMOONIUM TETRAFLUOROBORAAT 100 OP7 +30 +35 3236 2,5-DIETOKSÜ-4-(4-MORFOLINÜÜL)-BENSEENDIAMMOONIUMSULFAAT 100 OP7 3226 2,5-DIETOKSÜ-4-FENÜÜLSULFONÜÜL-BENSEEN DIAMMOONIUM TSINKKLORIID 67 OP7 +40 +45 3236 DIETÜLEENGLÜKOOL DI (ALLÜÜLKARBONAAT) + DI-ISOPROPÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≥ 88+≤ 12 OP8 -10 0 3237 2,5-DIMETOKSÜ-4-(4-METÜÜLFENÜÜLSULFONÜÜL)-BENSEEN DIAMMOONIUM TSINKKLORIID 79 OP7 +40 +45 3236 4-(DIMETÜÜLAMINO)-BENSEENDIAMMOONIUM TRIKLOROTSINKAAT (-1) 100 OP8 3228 4-DIMETÜÜLAMINO-6-(2-DIMETÜÜL-AMINOETOKSÜ) TOLUEEN-2-DIAMMOONIUM TSINKKLORIID 100 OP7 +40 +45 3236 N,N'-DINITROSO-N,N'-DIMEÜÜL TEREFTAALALAMIID, pasta 72 OP6 3224 N,N'-DINITROSOPENTAMETÜLEEN-TETRAMIIN 82 OP6 3224 (7) DIFENÜÜLOKSIID-4,4'-DISULFONÜÜLHÜDRASIID 100 OP7 3226 4-DIPROPÜÜLAMINOBENSEENDIAMMOONIUM TSINKKLORIID 100 OP7 3226 2-(N,N-ETHOKSÜKARBONÜÜLFENÜÜLAMINO)-3-METOKSÜ-4-(N-METÜÜL-N-TSÜKLOHEKSÜÜLAMINO) BENSEENDIAAMMOONIUM TSINKKLORIID 63-92 OP7 + 40 + 45 3236 2-(N,N-ETHOKSÜKARBONÜÜLFENÜÜLAMINO)-3-METOKSÜ-4-(N-METÜÜL-N-TSÜKLOHEKSÜÜLAMINO) BENSEENDIAAMMOONIUM TSINKKLORIID 62 OP7 + 35 + 40 3236 N-FORMÜÜL-2-(NITROMETÜLEEN)-1,3- PERHÜDROTIASIIN 100 OP7 +45 +50 3236 2-(2-HÜDROKSÜETOKSÜ)-1-(PÜROLIDIN-1-ÜÜL)BENSEEN-4-DIAMMOONIUM TSINKKLORIID 100 OP7 + 45 + 50 3236 3-(2-HÜDROKSÜETOKSÜ)-4-(PÜROLIDIN-1-ÜÜL)BENSEEN-4-DIAMMOONIUM TSINKKLORIID 100 OP7 +40 +45 3236 (7-METOKSÜ-5-METÜÜL-BENSOTIOFEEN- 2-ÜÜL) BOROONHAPE 88–100 OP7 3230 (11) 2-(N,N-METÜÜLAMINOETÜÜLKARBONÜÜL)-4-(3,4-DIMETÜÜL-FENÜÜLSULFONÜÜL)BENSEENDIAMMOONIUM HÜDROGEENSULFAAT 96 OP7 +45 +50 3236 4-METÜÜLBENSEENSULFONÜÜL-HÜDRASIID 100 OP7 3226 3-METÜÜL-4-(PÜRROLIDIN-1ÜÜL) BENSEENSIAMMOONIUM TETRAFLUOROBORAAT 95 OP6 +45 +50 3234 4-NITROSOFENOOL 100 OP7 +35 +40 3236 FOSFORORTOTIOHAPE , O-[(TSÜANOFENÜÜL METÜLEEN) ASANÜÜL] O,O-DIETÜÜLESTER 82–91 (Z-isomeer) OP8 3227 (10) ISEREAGEERIV VEDELIK, PROOV OP2 3223 (8) ISEREAGEERIV VEDELIK, PROOV, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL OP2 3233 (8) ISEREAGEERIV TAHKE AINE, PROOV OP2 3224 (8) ISEREAGEERIV TAHKE AINE, PROOV, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL OP2 3234 (8) NAATRIUM 2-DIAMMOONIUM -1-NAFTOOL-4-SULFONAAT 100 OP7 3226 NAATRIUM 2-DIAMMOONIUM -1-NAFTOOL-5-SULFONAAT 100 OP7 3226 TETRAMIINPALLADIUM (II) NITRA AT 100 OP6 +30 +35 3234 Märkused (1) Ammooniumkarbamiidide ühendid, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.2 punkti b kriteeriumidele. Piir- ja ohutemperatuur tuleb määrata vastavalt alajagudes 7.1.7.3.1 kuni 7.1.7.3.6 toodud reeglitele. (2) Nõutav on kaasnevat ohtu näitav märgistus kirjaga „ EXPLOSIVE ” (LÕHKEAINE) (mis vastab mudelile nr 1, vt alajagu 5.2.2.2.2) (3) Ammooniumkarbamiidide ühendid, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.2 punkti c kriteeriumidele . (4) Ammooniumkarbamiidide ühendid, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.2 punkti c kriteeriumidele. Piir- ja ohutemperatuur tuleb määrata vastavalt alajagudes 7.1.7.3.1 kuni 7.1.7.3.6 toodud reeglitele . (5) Ammooniumkarbamiidide ühendid, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.2 punkti d kriteeriumidele . (6) Ammooniumkarbamiidide ühendid, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.2 punkti d kriteeriumidele. Piir- ja ohutemperatuur tuleb määrata vastavalt alajagudes 7.1.7.3.1 kuni 7.1.7.3.6 toodud reeglitele . (7) Sobiva lahjendiga, mille keemispunkt on üle 150 °C . (8) Vt alajagu 2.2.41.1.15. (9) See kirje osutab 2-diaso-1-naftool-4-sulfoonhappe and 2-diaso-1-naftooll-5-susulfoonhappe estritele, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.2 punkti d kriteeriumidele . (10) See kirje kohaldub n- butanoolis olevale tehnilisele segule, mille kontsentratsioon jääb (Z)-isomeeri kontsentratsiooni piirmääradesse. (11) Määratud kontsentratsiooni piirmääradega tehniline ühend võib sisaldada kuni 12% vett ja kuni 1% orgaanilisi lisandeid. 2.2.42 K lass 4.2 Isesüttivad ained 2.2.42.1 Kriteeriumid 2.2.42.1.1 Klass 4.2 hõlmab järgmisi aineid ja esemeid : pürofoorsed ained on ained, sh segud ja lahused (vedelad või tahked), mis isegi väikestes kogustes süttivad õhuga kokkupuutel viie minuti jooksul. Need on klassi 4.2 ained, mis on kõige kergemini ise süttivad, ja isekuumenevad ained ja esemed on ained ja esemed, sh segud ja lahused, mis kokkupuutel õhuga, ilma lisaenergiata, kuumenevad. Need ained süttivad ainult suurtes kogustes (mitmete kilogrammide suurustes kogustes) pika aja järel (tunnid või päevad). 2.2.42.1.2 Klassi 4.2 kuuluvad ained ja esemed jaotatakse alajaotustesse järgmiselt : S Kaasneva ohuta tuleohtlikud tahked ained : S1 orgaanilised, vedelikud ; S2 orgaanilised, tahked ained ; S3 anorgaanilised, vedelikud ; S4 anorgaanilised, tahked ained ; S5 metallorgaanilised ained ; S6 esemed; SW Isesüttivad ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase ; SO Isesüttivad ained, oksüdeerivad ; ST Isesüttivad ained, mürgised : ST1 Orgaanilised, mürgised, vedelikud ; ST2 Orgaanilised, mürgised, tahked ained ; ST3 Anorgaanilised, mürgised, vedelikud ; ST4 Anorgaanilised, mürgised, tahked ained ; SC Isesüttivad ained, sööbivad : SC1 Orgaanilised, sööbivad, vedelikud ; SC2 Orgaanilised, sööbivad, tahked ained ; SC3 Anorgaanilised, sööbivad, vedelikud ; SC4 Anorgaanilised, sööbivad, tahked ained . Omadused 2.2.42.1.3 Aine isekuumenemine on protsess, mille käigus tekib kuumus selle aine järkjärgulisel reageerimisel (õhus leidu va) hapnikuga. Kui tekkiva soojuse hulk ületab soojakao, siis aine temperatuur tõuseb ja see võib pärast induktsiooniaega põhjustada isesüttimis t ja põlemis t . Klassifikatsioon 2.2.42.1.4 Klassi 4.2 ained ja esemed on loetletud peatüki 3.2 tabelis A. Peatüki 3.2 tabelis A loetlemata ainete ja esemete määramine vastavasse alajao 2.2.42.3 n.o.s .-kirjesse kooskõlas peatüki 2.1 sätetega võib põhineda kogemusel või „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33. 4 kohastel katsetel. Määramine klassi 4.2 ( n.o.s .) üldkirjete alla peab põhinema „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33. 4 kohastel katsetel; arvesse tuleb samuti võtta kogemust, kui see viib aine veelgi kitsamale ja täpsemale määratlemisele . 2.2.42.1.5 Kui nimeliselt märkimata ained on määratud ühte alajaos 2.2.42.3 loetletud kirjetest „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33. 4 katseprotseduuride alusel, kehtivad järgmised kriteeriumid : a) isesüttivad ( pürofoorsed ) tahked ained tuleb liigitada klassi 4.2, kui nad süttivad kukkumisel 1 m kõrguselt või viie minuti jooksul ; b) isesüttivad ( pürofoorsed ) vedelikud liigitakse klassi 4.2, kui: i) nad, valatuna inertsele kandjale, süttivad viie minuti jooksul või ii) alapunkti i katse negatiivse tulemuse puhul, valatuna kuivale, volditud filterpaberile ( Watman filter nr 3), nad süttivad või söestavad paberi viie minuti jooksul ; c) a ined, mille puhul kuubikujulisel 10 cm küljepikkusega proovitükil täheldatakse 24 tunni jooksul, 140 °C temperatuuri juures isesüttimist või temperatuuri tõusu üle 200 °C, tuleb määrata klassi 4.2. See kriteerium põhineb puusöe isesüttimise temperatuuril, mis on 50 °C, kui kuubikujulise proovitüki maht on 27 m 3 . Aineid, mille isesüttimise temperatuur on 27 m 3 mahu puhul kõrgem kui 50 °C, ei määrata klassi 4.2 . MÄRKUS 1: a i ned, mida veetakse pakendites, mille maht ei ületa 3 m 3 , on vabastatud klassist 4.2, kui katseks võetud kuubikujulisel 10 cm küljepikkusega proovitükil ei ole märgata 24 tunni jooksul 120 °C juures isesüttimist või temperatuuri tõusu üle 180 °C . MÄRKUS 2: a ined, mida veetakse saadetistes, mille maht ei ületa 450 liitrit, on vabastatud klassist 4.2, kui katseks võetud kuubikujulisel 10 cm küljepikkusega proovitükil ei ole märgata 24 tunni jooksul 100 °C juures isesüttimist või temperatuuri tõusu üle 160 °C. MÄRKUS 3: k uigi metallorgaanilisi aineid võib määrata klassidesse 4.2 või 4.3, siis lisanduva kaasneva ohu puhul, olenevalt aine omadustest, on nende ainete kl assifitseerimiseks jaos 2.3.5 toodud spetsiaalne skeem. 2.2.42.1.6 Kui klassi 4.2 ained satuvad lisandite tõttu teistesse ohu kategooriatesse kui peatüki 3.2 tabelis A loetletud ained, tuleb need segud määrata kirjete alla, millesse nad kuuluvad oma tegeliku ohtlikkuse astme alusel . MÄRKUS: l ahuste ja segude (nagu preparaadid ja jäätmed) klassifitseerimise kohta vt ka jagu 2.1.3 . 2.2.42.1.7 Kooskõlas „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa ala jaos 33. 4 toodud katsemenetlusega ja vastavalt alajao 2.2.41.1.5 kriteeriumidele võib samuti määrata, et loetelus nimetatud aine omadused on sellised, et tema kohta käesoleva klassi sätted ei kehti . Pakendigruppide määramine 2.2.42.1.8 Peatüki 3.2 tabeli A erinevate kirjete alla määratud ained ja esemed tuleb määrata I, II või III pakendigruppi vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33. 4 eeskirjade alusel sooritatud katsetele ja vastavalt järgmistele kriteeriumidele : a) isesüttivad ( pürofoorsed ) ained liigitakse I pakendigruppi ; b) isekuumenevad ained ja esemed, mille katseks võetud kuubikujulisel 2,5 cm küljepikkusega proovitükil täheldatakse 140 °C temperatuuri juures 24 tunni jooksul isesüttimist või temperatuuri tõusu üle 200 °C, tuleb määrata II pakendigruppi ; aineid, mille isesüttimise temperatuur 450-liitrise mahu juures on kõrgem kui 50 °C, ei määrata II pakendigruppi; c) kergelt isekuumenevad ained, mille katseks võetud 2,5 cm küljepikkusega kuubikujulise proovitüki juures punktis b viidatud nähtust ei täheldata, kuid mille katseks võetud 10 cm küljepikkusega kuubikujulise proovitüki juures täheldatakse 140 °C juures 24 tunni jooksul isesüttimist või temperatuuri tõusu üle 200 °C, tuleb määrata III pakendigruppi . 2.2.42.2 Veoks mittelubatud ained Järgmisi aineid ei tohi veoks vastu võtta : - ÜRO nr 3255 TERTBUTÜÜLHÜPOKLORIT ja - isekuumenevad tahked ained, oksüdeerivad, millele on määratud ÜRO nr 3127, välja arvatud juhul, kui nad vastavad klassi 1 nõuetele (vt alajagu 2.1.3.7) . 2.2.42.3 Ühiste kirjete loend Isesüttivad vedelik S1 2845 PÜROFOORNE VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S. ained 3183 ISEKUUMENEV VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S. orga aniline 1373 KIUD või KOOTUD ESEMED, LOOMSED või TAIMNE või SÜNTEETILINE KIUD, N.O.S., töödeldud õliga 2006 PLASTMASS, NITROTSELLULOOSIL PÕHINEV, ISEKUUMENEV, N.O.S . tahke S2 3313 ORGAANILISED PIGMENDID, ISEKUUMENEVAD Kaasneva ohuta 2846 PÜROFOORNE TAHKE AINE, ORGAANILINE, N.O.S . 3088 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, ORGAANILINE, N.O.S. S vedelik S3 3194 PÜROFOORNE VEDELIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 3186 ISEKUUMENEV VEDELIK, ANORGAANILINE, N.O.S. anorgaaniline 1383 PÜROFOORSED METALLID, N.O.S. või 1383 PÜROFOORSED SULAMID, N.O.S. 1378 METALLKATALÜSAATOR, NIISKE, nähtava vedeliku liiaga 2881 METALLKATALÜSAATOR, KUIV tahke S4 3189 a METALLIPULBER, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3205 LEELISMULDMETALLIDE ALKOHOLAADID, N.O.S. 3200 PÜROFOORNE TAHKE AINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3190 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3392 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, ISESÜTTIV metallorgaaniline S5 3391 METALLORGAANILINE AINE, TAHKE, ISESÜTTIV 3400 METALLORGAANILINE AINE, TAHKE, ISESÜTTIV esemed S6 3542 ISESÜTTIVAT AINET SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. Veega reageerivad SW 3394 METALLORGAANILINE AINE, VEDEL, ISESÜTTIV, REAGEERIB VEEGA 3393 METALLORGAANILINE AINE, TAHKE, ISESÜTTIV, REAGEERIB VEEGA Oksüdeerivad SO 3127 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. (veoks mitte lubatud, vt 2.2.42.2.2) vedelik ST1 3184 ISEKUUMENEV VEDELIK, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S org aaniline Mürgised tahke ST2 3128 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S. ST anorgaaniline vedelik ST3 3187 ISEKUUMENEV VEDELIK, MÜRGINE, ANORGAANILINE, N.O.S tahke ST4 3191 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, MÜRGINE, ANORGAANILINE, N.O.S. vedelik SC1 3185 ISEKUUMENEV VEDELIK, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S. orga aniline tahke SC2 3126 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S Sööbivad SC vedelik SC3 3188 ISEKUUMENEV VEDELIK, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. anorgaaniline tahke SC4 3206 LEELISMETALLIDE ALKOHOLAADID, ISEKUUMENEVAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3192 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S 2.2.43 K lass 4.3 Ained, mis veega k okku puutud es eraldavad tuleohtlikke gaase 2.2.43.1 Kriteeriumid 2.2.43.1.1 Klassi 4.3 pealkiri hõlmab aineid, mis reageerivad veega ja eraldavad tuleohtlikke gaase, mis kergesti moodustavad õhuga plahvatavaid segusid, ning selliseid aineid sisaldavaid esemeid. 2.2.43.1.2 Klassi 4.3 ained ja esemed jaotatakse järgmiselt: W ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase, ilma kaasneva ohuta ning selliseid aineid sisaldavad esemed : W1 vedelikud ; W2 tahked ained ; W3 esemed ; WF1 ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase, vedelikud, tuleohtlikud ; WF2 ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase, tahked, tuleohtlikud ; WS ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase, tahked, isekuumenevad ; WO ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase, oksüdeerivad, tahked ; WT ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase, mürgised : WT1 vedelikud ; WT2 tahked ained ; WC ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase, sööbivad : WC1 vedelikud ; WC2 tahked ained ; WFC ained, mis veega kontaktis olles eraldavad tuleohtlikke gaase, tuleohtlikud , sööbivad . Omadused 2.2.43.1.3 Teatud ained võivad veega kontaktis olles eraldada tuleohtlikke gaase, mis võivad moodustada õhuga plahvatavaid segusid. Sellised segud süttivad kergesti kõigi tavapäraste süüteallikate tõttu, näiteks lahtise leegi tõttu, sädemeid andvate käsitööriistade või katteta valgustite tõttu. Selle tulemusena tekkiv lööklaine ja leegid võivad kahjustada inimesi ning keskkonda. Alajaos 2.2.43.1.4 viidatud katsemeetodit kasutatakse, et kindlaks teha, kas aine reaktsioon veega viib ohtliku koguse gaaside tekkimisele, mis võivad olla tuleohtlikud . Seda katsemeetodit ei tohi kasutada pürofoorsete ainete jaoks . Klassifikatsioon 2.2.43.1.4 Klassi 4.3 ained ja esemed on loetletud peatüki 3.2 tabelis A. Peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märkimata ainete ja esemete määramine vastavasse alajao 2.2.43.3 kirjesse kooskõlas peatüki 2.1 sätetega peab põhinema „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa ala jao 33. 5 kohastel katsetulemustel; arvesse peab võtma ka kogemust, kui senine praktika nõuab rangemate määrangute kasutamist. 2.2.43.1.5 Kui nimeliselt märkimata on määratud ühte alajaos 2.2.43.3 loetletud kirjetest „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa ala jao 33. 5 katse-eeskirjade alusel, kehtivad järgmised kriteeriumid. Aine tuleb määrata klassi 4.3, kui : a) ükskõik millisel katseetapil toimub eraldunud gaaside iseeneslik süttimine või b) tuleohtlike gaaside eraldumise kiirus on suurem kui 1 liiter kilogrammi katses jälgitava aine kohta tunnis . MÄRKUS : k uigi metallorgaanilisi aineid võib määrata klassidesse 4.2 või 4.3, siis kaasneva ohu puhul, olenevalt aine omadustest, on nende ainete klassifitseerimiseks toodud jaos 2.3.5 spetsiaalne skeem . 2.2.43.1.6 Kui klassi 4.3 ained satuvad lisandite tõttu teistesse ohu kategooriatesse kui peatüki 3.2 tabelis A loetletud ained, tuleb need segud määrata kirjete alla, millesse nad kuuluvad oma tegeliku ohtlikkuse astme alusel. MÄRKUS: l ahuste ja segude (nagu preparaatide ja jäätmete) klassifitseerimise kohta vt ka jagu 2.1.3. 2.2.43.1.7 Kooskõlas „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa ala jaos 33. 5 toodud katse juhendiga ja vastavalt alajaos 2.2.43.1.5 toodud kriteeriumidele, võib otsustada ka, kas loetelus nimetatud aine omadused on sellised, et tema kohta käesoleva klassi sätted ei kehti. Pakendigruppide määramine 2.2.43.1.8 Peatüki 3.2 tabeli A erinevate kirjete alla määratud ained ja esemed tuleb määrata I, II või III pakendigruppi vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33. 5 eeskirjade alusel sooritatud katsetele ja vastavalt järgmistele kriteeriumidele : a) I pakendigrupp tuleb määrata igale ainele, mis reageerib energiliselt veega ümbritseva keskkonna temperatuuril ning mis üldiselt näitab tendentsi tekkinud gaaside iseeneslikule süttimisele, või ainele, mis ümbritseva keskkonna temperatuuril veega kergesti reageerib, kusjuures tuleohtlike gaaside eraldumise kiirus on suurem või võrdne 10 liitriga kilogrammi aine kohta iga mistahes üheminutilise ajavahemiku jooksul ; b) II pakendigrupp tuleb määrata igale ainele, mis ümbritseva keskkonna temperatuuril kergesti veega reageerib, kusjuures maksimaalne tuleohtlike gaaside eraldumise kiirus on suurem või võrdne 20 liitriga kilogrammi aine ko hta tunnis, ning mis ei vasta I pakendigrupi kriteeriumidele ; c) III pakendigrupp tuleb määrata igale ainele, mis ümbritseva keskkonna temperatuuril aeglaselt veega reageerib, kusjuures maksimaalne tuleohtlike gaaside eraldumise kiirus on suurem kui 1 liiter kilogrammi aine kohta tunnis, ning mis ei vasta I või II pakendigrupi kriteeriumidele . 2.2.43.2 Veoks mittelubatud ained Veega reageerivaid oksüdeerivaid tahkeid aineid, mis on määratud ÜRO nr 3133 kirjesse, ei tohi veoks vastu võtta, välja arvatud juhul, kui nad vastavad klassi 1 nõuetele (vt ka alajagu 2.1.3.7). 2.2.43.3 Ühiste kirjete loend Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase 1389 1391 1391 1392 1420 LEELISMETALLIDE AMALGAAMID, VEDELAD LEELISMETALLIDE DISPERSIOONID või LEELISMULDMETALLIDE DISPERSIOONID LEELISMULDMETALLIDE AMALGAAMID, VEDELAD KAALIUM, METALNE, SULAMID, VEDEL vedelik W1 1421 LEELISMETALLIDE SULAMID, VEDELAD, N.O.S. 1422 KAALIUMI-NAATRIUMI, SULAMID, VEDELAD 3398 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, REAGEERIB VEEGA 3148 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, N.O.S. 1390 LEELISMULDMETALLIDE AMIIDID 3401 LEELISMETALLIDE AMALGAAMID, TAHKED Kaasneva ohuta tahke W2 a 3402 LEELISMULDMETALLIDE AMALGAAMID, TAHKED W 3170 ALUMIINIUMI SULATAMISE KÕRVALPRODUKTID või 3170 ALUMIINIUMI TAASSULATAMISE KÕRVALPRODUKTID 3403 KAALIUM, METALNE, SULAMID, TAHKE 3404 KAALIUMI-NAATRIUMI, SULAMID, TAHKED 1393 LEELISMULDMETALLIDE SULAMID, N.O.S. 1409 METALLHÜDRIIDID, VEEGA REAGEERIVAD, N.O.S. 3208 METALLILISED AINED, REAGEERIVAD VEEGA, N.O.S. 3395 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA 2813 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, N.O.S. esemed W3 3292 AKUD, SISALDAVAD NAATRIUMI või 3292 AKUELEMENDID, SISALDAVAD NAATRIUMI 3543 ESEMED, MIS SISALDAVAD VEEGA KOKKU PUUTUDES TULEOHTLIKKE GAASE ERALDAVAID AINEID, N.O.S. Vedelik , tuleohtlik WF1 3399 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, REAGEERIB VEEGA, TULEOHTLIK 3482 3482 LEELISMETALLI DISPERSIOON, TULEOHTLIK, või LEELISMULDMETALLI DISPERSIOON , TULEOHTLIK Tahke, tuleohtlik WF2 3396 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA, TULEOHTLIK 3132 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, TULEOHTLIK, N.O.S. Tahke, isekuumenev WS b 3397 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA, ISEKUUMENEV 3209 METALLILINE AINE, REAGEERIB VEEGA, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3135 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. Tahke, oksüdeeriv WO 3133 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. (mitte lubatud, vt 2.2.43.2) Mürgine vedelik WT1 3130 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. WT tahke WT2 3134 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. Sööbiv vedelik WC1 3129 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. WC tahke WC2 3131 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, SÖÖBIV, N.O.S. Tuleohtlik, sööbiv WFC c 2988 KLOROSILAANID, VEEGA REAGEERIVAD, TULEOHTLIKUD , SÖÖBIVAD, N.O.S. (Selle klassifikatsiooni all pole võimalik anda rohkem ühiseid kirjeid; kui vaja, tuleb klassifitseerimine klassifikatsioonikoodiga ühise kirje alla teha vastavalt tabelis 2.1.3.10 toodud ohtude pingereale) 2.2.51 K lass 5.1 Oksüdeerivad ained 2.2.51.1 Kriteeriumid 2.2.51.1.1 Klassi 5.1 pealkiri hõlmab aineid, mis iseenesest ei pruugi olla põlevad, kuid mis võivad üldiselt hapniku toimel põhjustada või soodustada teiste materjalide ning selliseid aineid sisaldavate esemete põlemist. 2.2.51.1.2 Klassi 5.1 ained ja selliseid aineid sisaldavad esemed jaotatakse järgmiselt: O kaasneva ohuta oksüdeerivad ained või selliseid aineid sisaldavad esemed : O1 vedelikud ; O2 tahked ained ; O3 esemed ; OF tahked, tuleohtlikud oksüdeerivad ained ; OS tahked, isekuumenevad oksüdeerivad ained ; OW tahked oksüdeerivad ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase ; OT mürgised oksüdeerivad ained : OT1 vedelikud ; OT2 tahked ained ; OC oksüdeerivad ained, sööbivad : OC1 vedelikud ; OC2 tahked ained ; OTC oksüdeerivad ained, mürgised, sööbivad . 2.2.51.1.3 Klassi 5.1 ained ja esemed on loetletud peatüki 3.2 tabelis A. Peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märkimata ainete ja esemete määramine vastavasse alajao 2.2.51.3 kirjesse kooskõlas peatüki 2.1 sätetega võib põhineda allpool alajagudes 2.2.51.1.6 kuni 2.2.51.1. 10 ning „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa jaos 34.4 toodud katsetel, meetoditel ja kriteeriumidel või jao 39 ammooniumnitraadil baseeruvate väetiste puhul alajao 2.2.51.2.2 kolmeteistkümnendas ja neljateistkümnendas lõigus toodud piirangutel . Juhul kui esineb erinevusi katsetulemuste ning praktilise kogemuse vahel, tuleb otsustamisel esmajärjekorras arvestada praktikast saadud kogemustega. 2.2.51.1.4 Kui klassi 5.1 ained satuvad lisandite tõttu teistesse ohu kategooriatesse kui peatüki 3.2 tabelis A loetletud ained, tuleb need segud või lahused määrata kirjete alla, millesse nad kuuluvad oma tegeliku ohtlikkuse astme alusel . MÄRKUS: l ahuste ja segude (nagu preparaatide ja jäätmete) klassifitseerimise kohta vt ka jagu 2.1.3. 2.2.51.1.5 Kooskõlas „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa jaos 34.4 antud katsete juhendite alusel läbiviidud katsetega või ammooniumnitraadil põhinevate väetiste puhul jaoga 39 ning alajagudes 2.2.51.1.6 kuni 2.2.51.1. 10 toodud kriteeriumidega võib samuti otsustada, kas peatüki 3.2. tabelis A antud loetelus nimetatud aine omadused on sellised, et tema kohta käesoleva klassi sätted ei kehti . Oksüdeerivad tahked ained Klassifikatsioon 2.2.51.1.6 Kui peatüki 3.2 tabelis A loetelus mitteleiduva d oksüdeerivad tahked ained määratakse ühte alajao 2.2.51.3 kirjesse „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa, alajao 34.4.1 (katse O.1) või alternatiivselt alajao 34.4.3 (katse O.3) alusel, siis nende klassifikatsiooni osas kehtivad järgmised kriteeriumid: a) Katses O.1 tuleb tahke aine määrata klassi 5.1, kui katseks võetud selle aine ja tselluloosi 4:1 või 1:1 segu (massi järgi) süttib või põleb või on keskmine põlemise aeg väiksem või võrdne 3:7 kaaliumbromaadi ja tselluloosi segu (massi järgi) põlemise ajast või ajaga; või b) Katses O.3 tuleb tahke aine määrata klassi 5.1, kui katseks võetud selle aine ja tselluloosi 4:1 või 1:1 segu (massi järgi) keskmine põlemise aeg on suurem 1:2 kaltsiumperoksiidi ja tselluloosi segu (massi järgi) põlemise ajast või või võrdne selle ajaga . 2.2.51.1.7 Erandkorras võib tahkeid ammooniumnitraadil baseeruvaid väetiseid klassifitseerida „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osas j aos 39 toodud protseduuri kohaselt. Pakendigruppide määramine 2.2.51.1. 8 Peatüki 3.2 tabeli A erinevate kirjete alla määratud oksüdeerivad tahked ained tuleb määrata pakendigruppi I, II või III, vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa, alajaos 34.4.1 (katse O.1) või alajaos 34.4.3 (katse O.3) antud katsete juhendite kohaselt sooritatud katsete tulemustele, vastavalt järgmistele kriteeriumidele: a) Katse O.1: i) I pakendigrupp: igasugune aine, mille 4:1 või 1:1 proovi ja tselluloosi seguga (massi järgi) põletamisekatse tulemuseks saadakse põlemise aeg, mis on väiksem kui 3:2 kaaliumbromaadi ja tselluloosi segu (massi järgi) põlemise aeg; ii) II pakendigrupp: igasugune aine, mille põlemiskatse tulemuseks selle aine ja tselluloosi 4:1 või 1:1 seguga (massi järgi) saadakse põlemise aeg, mis on väiksem 2:3 kaaliumbromaadi ja tselluloosi segu (massi järgi) põlemise ajast või võrdne sellega ning mis ei vasta I pakendigrupi kriteeriumidele; iii) III pakendigrupp: kõik ained, mille põlemiskatse tulemuseks selle aine ja tselluloosi 4:1 või 1:1 seguga (massi järgi) saadakse keskmine põlemise aeg, mis on väiksem 3:7 kaaliumbromaadi ja tselluloosi segu (massi järgi) põlemise aja st või võrdne sellega ning mis ei vasta I ja II pakendigrupi kriteeriumidele. b) Katse O.3: i) I pakendigrupp: igasugune aine, mille põletamiskatse tulemuseks saadakse selle aine ja ja tselluloosi 4:1 või 1:1 seguga (massi järgi) keskmine põlemise aeg, mis on suurem kui 3:1 kaltsiumperoksiidi ja tselluloosi segu (massi järgi) keskmine põlemise aeg; ii) II pakendigrupp: igasugune aine, mille põlemiskatse tulemuseks selle aine ja tselluloosi 4:1 või 1:1 seguga (massi järgi) saadakse keskmine põlemise aeg, mis on suurem kui 1:1 kaltsiumperoksiidi ja tselluloosi segu (massi järgi) keskmi ne põlemise a eg või võrdne sellega ning mis ei vasta I pakendigrupi kriteeriumidele; iii) III pakendigrupp: kõik ained, mille põlemiskatse tulemuseks selle aine ja tselluloosi 4:1 või 1:1 seguga (massi järgi) saadakse keskmine põlemise aeg, mis on suurem 1:2 kaltsiumperoksiidi ja tselluloosi segu (massi järgi) keskmisest põlemise ajast või võrdne sellega ning mis ei vasta I ja II pakendigrupi kriteeriumidele. Oksüdeerivad vedelikud Klassifikatsioon 2.2.51.1. 9 Kui peatüki 3.2 tabelis A loetelus nimetamata oksüdeerivad vedelikud määratakse ühte alajao 2.2.51.3 kirjesse „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajaos 34.4.2 toodud katsete alusel, kehtivad järgmised kriteeriumid . Vedel aine tuleb määrata klassi 5.1, kui katsetatava aine ja tselluloosi segu vahekorras 1:1 (massi järgi) näitab manomeetrilist rõhu tõusu 2070 kPa või rohkem ning keskmine rõhu tõusu aeg on võrdne või väiksem keskmi s e st rõhu tõusu ajast 65% lämmastikhappe vesilahuse ja tselluloosi segu puhul vahekorras 1:1 (massi järgi) . Pakendigruppide määramine 2.2.51.1. 10 Peatüki 3.2 tabeli A erinevate kirjete alla klassifitseeritud oksüdeerivad vedelikud tuleb määrata pakendigruppi I, II või III vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa jaos 34.4.2 antud katsete juhendite kohaselt sooritatud katsete tulemustele, vastavalt järgmistele kriteeriumidele : a) I pakendigrupp: kõik ained, mille segu tselluloosiga vahekorras 1:1 (massi järgi) iseeneslikult süttib, või kui keskmine rõhu tõusu aeg selle aine ja tselluloosi segus vahekorraga 1:1 on väiksem kui keskmine rõhu tõusu aeg 50 % perkloorhappe ja tselluloosi segus vahekorraga 1:1 (massi järgi) ; b) II pakendigrupp: kõik ained, mille segu tselluloosiga vahekorras 1:1 (massi järgi) keskmine rõhu tõusu aeg on väiksem või võrdne keskmise rõhu tõusu ajaga 40 % naatriumkloraadi vesilahuse ja tselluloosi segu puhul vahekorras 1:1 (massi järgi) ning mis ei vasta I pakendigrupi kriteeriumidele ; c) III pakendigrupp: kõik ained, mille segu tselluloosiga vahekorras 1:1 (massi järgi) keskmine rõhu tõusu aeg on väiksem või võrdne keskmise rõhu tõusu ajaga 65 % lämmastikhappe vesilahuse ja tselluloosi segu puhul vahekorras 1:1 (massi järgi) ning mis ei vasta I ja II pakendigrupi kriteeriumidele . 2.2.51.2 Veoks mittelubatud ained 2.2.51.2.1 Keemiliselt ebastabiilsete klassi 5.1 ainete vedu ei tohi lubada, välja arvatud juhul, kui on tarvitusele võetud vajalikud meetmed nende ohtliku lagunemise või polümerisatsiooni vältimiseks veo ajal. Eelkõige tuleb kindlustada, et anumad ja paagid ei sisaldaks aineid, mis neid reaktsioone võiksid põhjustada. 2.2.51.2.2 Järgmisi aineid ja segusid ei tohi veoks vastu võtta : - oksüdeerivad tahked ained, isekuumenevad, määratud ÜRO nr 3100 alla; oksüdeerivad tahked ained, veega reageerivad, määratud ÜRO nr 3121 alla ja oksüdeerivad tahked ained, tuleohtlikud , määratud ÜRO nr 3137 alla, välja arvatud juhul, kui nad vastavad klassi 1 nõu etele (vt ka alajagu 2.1.3.7) ; - stabiliseerimata vesinikperoksiid või stabiliseerimata vesinikperoksiidi vesilahused, mis sisaldavad üle 60% vesinikperoksiidi ; - põleva id lisand eid sisaldav tetranitrometaan ; - perkloorhappe lahus, mille happesisaldus on üle 72 mass%, või perkloorhappe segud igasuguse muu vedelikuga peale vee ; - kloorhappe lahus, mis sisaldab üle 10% kloorhapet, või kloorhappe segud igasuguse muu vedelikuga peale vee ; - halogeenitud fluori ühendid peale ÜRO nr 1745 BROOMPENTAFLUORIID; 1746 BROOMTRIFLUORIID ja 2495 JOODPENTAFLUORIID klassist 5.1 ning ÜRO nr 1749 KLOORTRIFLUORIID ja 2548 KLOORPENTAFLUORIID klassist 2 ; - ammooniumkloraat ja selle vesilahused ning kloraadi segud ammoonium soolaga ; - ammooniumklorit ja selle vesilahuse d ning kloriti segud ammoonium soolaga ; - hüpokloriti segud ammoonium soolaga ; - ammooniumbromaat ja selle vesilahused ning bromaadi segud ammoonium soolaga ; - ammooniumpermanganaat ja selle vesilahused ning permanganaadi segud ammoonium soolaga ; - ammooniumnitraat, mis sisaldab üle 0,2% põlevaid aineid (kaasa arvatud kõik orgaanilised süsinikuühendid), välja arvatud juhul, kui see on klassi 1 aine või eseme koostisosa ; - ammooniumnitraadil põhinevad väetised, mille koostis toob kaasa „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ III osa jao 39 alajao 39.5.1 voodiagrammil väljundite 4, 6, 8, 15, 31 või 33 valimise, välja arvatud juhul, kui ainele on määratud sobiv klassi 1 ÜRO number; - ammooniumnitraadil põhinevad väetised, mille koostis toob kaasa „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ III osa jao 39 alajao 39.5.1. voodiagrammil väljundite 20, 23 või 39 valimise, välja arvatud juhul, kui ainele on määratud sobiv klassi 1 ÜRO number , või välja arvatud juhul, kui sobivust veoks on demonstreeritud ning see on saanud pädeva asutuse heakskiidu klassis 5.1, välja arvatud ÜRO nr 2067; MÄRKUS : Pädev asutus tähendab päritolumaa pädevat asutust. Kui päritolumaa ei ole ADR-i kokkuleppeosaline, peab klassifitseerimist ja veotingimusi tunnustama sellise ADR-i kokkuleppeosalise riigi pädev asutus, kuhu saadetis jõuab esimesena. - kaaliumnitraadi, naatriumnitraadi ja ammooniumsoola segud . 2.2.51.3 Ühiste kirjete loend Oksüdeerivad ained ja neid sisaldavad esemed vedelik O1 3210 KLORAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3211 PERKLORAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3213 BROMAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3214 PERMANGANAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3216 PERSULFAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3218 NITRAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3219 NITRITID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3139 OKSÜDEERIV VEDELIK, N.O.S. Kaasneva ohuta tahke O2 1450 BROMAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1461 KLORAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1462 KLORITID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1477 NITRAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1481 PERKLORAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1482 PERMANGANAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1483 PEROKSIIDID, ANORGAANILISED, N.O.S. 2627 NITRITID, ANORGAANILISED, N.O.S. 3212 HÜPOKLORITID, ANORGAANILISED, N.O.S. 3215 PERSULFAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1479 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, N.O.S. O 3356 HAPNIKUGENERAATOR, KEEMILINE esemed O3 3544 OKSÜDEERIVAT AINET SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. Tahke, tuleohtlik OF 3137 TULEOHTLIK TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. (pole lubatud, vt 2.2.51.2) Tahke, isekuumenev OS 3100 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. (pole lubatud, vt 2.2.51.2) Tahke, reageerib veega OW 3121 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, VEEGA REAGEERIV, N.O.S. (pole lubatud, vt 2.2.51.2) vedelik OT1 3099 OKSÜDEERIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. M ürgine OT tahke OT2 3087 OKSÜDEERIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. vedelik OC1 3098 OKSÜDEERIV VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. S ööbiv OC tahke OC2 3085 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, SÖÖBIV, N.O.S. Mürgised, sööbivad OTC (Selle klassifikatsiooni all pole võimalik anda rohkem ühiseid kirjeid; kui vaja, tuleb klassifitseerimine klassifikatsioonikoodiga ühise kirje alla teha vastavalt alajao 2.1.3.10 tabelis toodud ohtude pingereale). 2.2.52 K lass 5.2 Orgaanilised peroksiidid 2.2.52.1 Kriteeriumid 2.2.52.1.1 Klassi 5.2 pealkiri hõlmab orgaanilisi peroksiide ning orgaaniliste peroksiidide ühendeid. 2.2.52.1.2 Klassi 5.2 ained jaotatakse järgmiselt: P1 temperatuuri kontrolli mittevajavad orgaanilised peroksiidid ; P2 temperatuuri kontrolli vajavad orgaanilised peroksiidid . Definitsioon 2.2.52.1.3 Orgaanilised peroksiidid on orgaanilised ained, mis sisaldavad kahevalentset -O-O- struktuuri ning mida võib pidada vesinikperoksiidi derivaatideks, kus üks või mõlemad vesiniku aatomid on asendatud orgaaniliste radikaalidega. Omadused 2.2.52.1.4 Orgaanilised peroksiidid lagunevad eksotermiliselt normaalsetel või kõrgendatud temperatuuridel. Lagunemist võib initsieerida soojusega, kontaktis lisanditega (nt happed, raskmetallide ühendid, amiinid ), hõõrdumisega või löögiga. Lagunemise kiirus suureneb temperatuuri tõusuga ning on erinevate orgaaniliste peroksiidide ühendite puhul erinev. Lagunemine võib põhjustada kahjulike või tuleohtlike gaaside või aurude moodustumist. Teatud orgaaniliste peroksiidide puhul peab temperatuuri veo ajal kontrolli all hoidma. Mõned orgaanilised peroksiidid võivad laguneda plahvatuslikult, eriti siis, kui nad on kinnises mahutis. Seda omadust saab muuta lahjendite lisamisega või sobivate pakendite kasutamisega. Paljud orgaanilised peroksiidid põlevad energiliselt. Tuleb vältida orgaaniliste peroksiidide sattumist silma. Mõned orgaanilised peroksiidid võivad põhjustada tõsiseid vigastusi silma sarvkestale isegi lühiajalise kontakti korral või avaldada nahale sööbivat toimet . MÄRKUS: Orgaaniliste peroksiidide tuleohtlikkuse määramise katsemeetodid on toodud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ III osa jaos 32.4. Kuna orgaanilised peroksiidid võivad kuumutamisel intensiivselt reageerida, soovitatakse nende leekpunkti määrata väikesi proove kasutades, nagu kirjeldatud ISO 3679:1983 eeskirjades. Klassifikatsioon 2.2.52.1.5 Tuleb kaaluda igasuguse orgaanilise peroksiidi määramist klassi 5.2, välja arvatud juhul, kui orgaanilise peroksiidi ühend sisaldab : a) kuni 1,0% aktiivset hapnikku orgaanilises peroksiidis, mis sisaldab kuni 1,0% vesinikperoksiidi ; b) kuni 0,5% aktiivset hapnikku orgaanilises peroksiidis, mis sisaldab üle 1,0%, kuid mitte üle 7,0% vesinikperoksiidi . MÄRKUS: o rgaanilise peroksiidi aktiivse hapniku sisaldus (%) segus on antud valemiga 16 × ∑ ( n i × c i /m i ) kus : n i = peroksürühmade arv orgaanilise peroksiidi i-nda molekuli kohta ; c i = i-nda orgaanilise peroksiidi kontsentratsioon (mass%) ja m i = i-nda orgaanilise peroksiidi molekulmass . 2.2.52.1.6 Orgaanilised peroksiidid klassifitseeritakse nende ohu astme järgi seitsmesse tüüpi. Orgaaniliste peroksiidide tüübid varieeruvad tüübist A, mida ei lubata vedada pakendites, milles seda on katsetatud, kuni tüübini G, millele ei kohaldata klassi 5.2 sätteid. Tüüpide B kuni F klassifitseerimine on otseselt seotud ühes saadetises oleva maksimaalselt lubatava kogusega. Alajaos 2.2.52.4 loetlemata ainete klassifitseerimise põhimõtted on sätestatud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” II osas . 2.2.52.1.7 Orgaanilised peroksiidid, mis on klassifitseeritud ning mida on lubatud vedada pakendis, on loetletud alajaos 2.2.52.4; need orgaanilised peroksiidid, mida on lubatud vedada IBC-des, on loetletud alajao 4.1.4.2 pakkimiseeskirjas IBC 520 , ja need orgaanilised peroksiidid, mida on lubatud vedada peatükkide 4.2 ja 4.3 kohaselt paakides, on loetletud alajao 4.2.5.2 teisaldatavate paakide eeskirjas T23. Kõik veoks lubatud ained on loetletud peatüki 3.2 tabelis A üldkirjete all (ÜRO nr-d 3101 kuni 3120), kus on vastavalt ainele ka viited kaasnevatele ohtudele ja märkused sobiva transpordi kohta . Need üldkirjed määravad : orgaanilise peroksiidi tüübi (B kuni F) (vt eestpoolt alajagu 2.2.52.1.6) ; füüsi ka lise oleku (vedel/tahke) ja temperatuuri kontrolli (kus nõutud), vt alajaod 2.2. 52 .1.1 5 ja 2.2.52.1.1 6 . Nende ühendite segusid võib klassifitseerida selle orgaanilise peroksiidi tüübi järgi, millesse kuulub kõige ohtlikum komponent, ning vedada selle tüübi veotingimuste kohaselt. Kui aga kaks stabiilset komponenti moodustavad termiliselt ebapüsivama segu, tuleb segu määrata isekiireneva lagunemise temperatuur (SADT) ning vajadusel tuletada piir- ja ohutemperatuurid vastavalt alajaole 7.1.7.3.6 . 2.2.52.1.8 Alajaos 2.2.52.4, alajao 4.1.4.2 pakkimiseeskirjas IBC 520. ja alajao 4.2.5.2 teisaldatavate paakide eeskirjas T23 loetlemata orgaanilised peroksiidid peab klassifitseerima ning ühise kirje alla määrama päritoluriigi pädev asutus. Vedu lubav dokument peab sisaldama klassifikatsiooni ning asjakohaseid veotingimusi. Kui päritoluriik pole ADR-i liikmesriik, siis peab klassifitseerimist ja veotingimusi tunnustama selle ADR-i liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumile saadetis oma teekonnal esimesena jõuab . 2.2.52.1.9 Alajaos 2.2.52.4 loetlemata orgaanilised peroksiidid või orgaaniliste peroksiidide ühendid, mille kohta kõikide katsete tulemused pole kättesaadavad ning mida peab esitama järgnevate katsete sooritamiseks või hindamiseks, tuleb määrata ühte sobivatest orgaaniliste peroksiidide, tüüp C kirjetest tingimusel, et järgmised tingimused on täidetud : - olemasolevad andmed näitavad, et proov pole ohtlikum kui B-tüüpi orgaanilised peroksiidid ; - aine näidis on pakitud vastavalt pakkimismeetodile OP2 ning selle kogus veoühiku kohta on piiratud 10 kilogrammiga ; - olemasolevad andmed näitavad, et piirtemperatuur (olemasolul) on piisavalt madal vältimaks aine ohtlikku lagunemist ning piisavalt kõrge, et hoida ära ohtlik faaside eraldumine . Orgaaniliste peroksiidide desensibiliseerimine 2.2.52.1.10 Eesmärgiga kindlustada ohutust veo ajal desensibiliseeritakse orgaanilised peroksiidid paljudel juhtudel orgaaniliste vedelike või tahkete ainete, anorgaaniliste tahkete ainete või veega. Juhul, kui aine protsent on kindlaks määratud, siis tähendab see lähima täisarvuni ümardatud massiprotsenti. Üldjuhul peab desensibiliseerimine olema selline, et mahavoolamise korral orgaaniline peroksiid ei kontsentreeruks ohtlikult . 2.2.52.1.11 Välja arvatud juhul, kui teatud orgaanilise peroksiidi ühendi suhtes pole sätestatud teisiti, kehtivad desensibiliseerimiseks kasutatavate lahjendite kohta järgmised määratlused : A-tüüpi lahjendid on orgaanilised vedelikud, mis sobivad orgaanilise peroksiidiga ning mille keemispunkt ei ole alla 150 °C. A-tüüpi lahjendeid võib kasutada kõikide orgaaniliste peroksiidide desensibiliseerimiseks ; B-tüüpi lahjendid on orgaanilised vedelikud, mis sobivad orgaanilise peroksiidiga ning mille keemispunkt on alla 150 °C, kuid mitte alla 60 °C, ja mille leekpunkt ei ole alla 5 °C . B-tüüpi lahjendeid võib kasutada kõikide orgaaniliste peroksiidide desensibiliseerimiseks tingimusel, et vedeliku keemispunkt on vähemalt 60 °C võrra kõrgem kui SADT 50 kg saadetises . 2.2.52.1.12 Muid lahjendeid peale A- või B-tüübi võib lisada alajaos 2.2.52.4 loetletud orgaaniliste peroksiidide ühenditele tingimusel, et nad selleks sobivad. Kuid kogu või osa A- või B-tüüpi lahjendi asendamine muu, teistsuguste omadustega lahjendiga nõuab orgaanilise peroksiidi ühendi ümberhindamist kooskõlas klassi 5.2 puhul ette nähtud reeglitega . 2.2.52.1.13 Vett võib kasutada desensibiliseerimiseks ainult nende orgaaniliste peroksiidide puhul, mis on loetletud alajaos 2.2.52.4 või pädeva asutuse otsusega alajaos 2.2.52.1.8 toodud nende ainete puhul, mille juures on vastav märge „veega” või „stabiilse dispersioonina vees”. Alajaos 2.2.52.4 mitteloetletud orgaaniliste peroksiidide või orgaaniliste peroksiidide ühendeid võib samuti veega desensibiliseerida tingimusel, et alajao 2.2.52.1.9 tingimused on täidetud. 2.2.52.1.14 Orgaanilisi ja anorgaanilisi tahkeid aineid võib kasutada orgaaniliste peroksiidide desensibiliseerimiseks tingimusel, et nad sobivad nendele ainetele. Sobivad vedelikud ja tahked ained on need, mis ei vähenda orgaanilise peroksiidi termilist stabiilsust ega muuda aine ohuklassi tüüpi halvemas suunas . Temperatuuri kontrolli nõuded 2.2.52.1. 15 Järgmisi orgaanilisi peroksiide peab vedama temperatuuri kontrolli all : B - ja C -tüüpi orgaanilised peroksiidid, mille SADT 50 °C ; D -tüüpi orgaanilised peroksiidid, mis reageerivad kuumutamisel suletud ruumis keskmise intensiivsusega, kui SADT 50 °C või mille puhul ei avaldu mingit reaktiivsust või on see madala intensiivsusega, kui neid suletud ruumis kuumutada, kui SADT 45 °C, ja E- ja F-tüüpi orgaanilised peroksiidid, mille SADT 45 °C . MÄRKUS: s ätted kuumutamise mõjude määramiseks suletud ruumis on ära toodud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” II osa peatükis 20 ja jaos 28.4 . Vt jagu 7.1.7. 2.2.52.1. 16 Vajalikud piir- ja ohu temperatuurid ära toodud alajaos 2.2.52.4. Tegelik temperatuur veo ajal võib olla madalam kui piirtemperatuur, aga peab olema valitud selliselt, et see hoiaks ära faaside ohtliku eraldumise . 2.2.52.2 Veoks mittelubatud ained A-tüüpi orgaanilisi peroksiide ei tohi klassi 5.2 sätete alusel veoks vastu võtta (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” II osa jao 20.4.3 punkt a) . 2.2.52.3 Ühiste kirjete loend Orgaanilised peroksiidid ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP A, VEDELIK } Ei ole lubatud vedada , vt 2.2.52.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP A, TAHKE 3101 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B, VEDEL 3102 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B, TAHKE 3103 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP C, VEDEL 3104 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP C, TAHKE Temperatuuri kontroll mittevajav ad P1 3105 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP D, VEDEL 3106 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP D, TAHKE 3107 ORGAANILINE PEROKSIID TÜÜP E, VEDELIK 3108 ORGAANILINE PEROKSIID TÜÜP E, TAHKE 3109 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, VEDELIK 3110 3545 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, TAHKE ORGAANILIST PEROKSIIDI SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP G, VEDEL ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP G, TAHKE } Ei kehti klassi 5.2 ainetele kehtivad sätted , vt 2.2.52.1.6 Vajavad temperatuuri kontrolli 3111 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3112 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3113 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP C, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3114 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP C, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL P2 3115 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP D, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3116 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP D, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3117 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP E, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3118 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP E, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3119 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3120 3545 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL ORGAANILIST PEROKSIIDI SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 2.2.52.4 Praeguse seisuga määratud orgaaniliste peroksiidide kirjete ja pakkimismeetodite loetelu Veerus „Pakkimismeetod” osutavad koodid „OP1” kuni „OP8” pakkimismeetoditele, mis on toodud alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjas P520 (vt ka alajagu 4.1.7.1). Orgaanilised peroksiidid peavad vastama klassifikatsioonile ning loetletud piir- ja ohutemperatuurile (mis on tuletatud SADT-st). IBC-des veoks lubatud ainete kohta vaata alajao 4.1.4.2 pakkimiseeskirja IBC520 ning peatükkide 4.2 ja 4.3 kohaselt paagis vedada lubatud ainete kohta vaata alajao 4.2.5.2 .6 teisaldatava paagi eeskirja T23 . Käesolevas alajaos loetlemata, kuid alajao 4.1.4.2 pakkimiseeskirjas IBC520 ja alajao 4.2.5.2.6 teisaldatava paagi eeskirjas T23 loetletud ühendeid võib vedada ka samadel piir- ja ohutemperatuuridel alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P520 pakkimismeetodi OP8 kohaselt pakituna, kui see on kohaldatav. ORGAANILINE PEROKSIID Kontsent-ratsioon (%) Lahjendi tüüp A (%) Lahjendi tüüp B (%) (1) Inertne tahke aine (%) Vesi (%) Pakkimise meetod Piirtempe- ratuur Ohutempe-ratuur ÜRO number ( üldkirje ) Kaasne-vad ohud ja märku-sed ATSETÜÜLATSETOONPEROKSIID ≤ 42 48 8 OP7 3105 2) ATSETÜÜLATSETOONPEROKSIID ≤ 3 5 57 8 OP8 3107 32) ATSETÜÜLATSETOONPEROKSIID (pastana) ≤ 32 OP7 3106 20) ATSETÜÜLTSÜKLOHEKSAANSULFONÜÜLPEROKSIID ≤ 82 ≥ 12 OP4 -10 0 3112 3) ATSETÜÜLTSÜKLOHEKSAANSULFONÜÜLPEROKSIID ≤ 32 ≥ 68 OP7 -10 0 3115 tert AMÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 88 ≥ 6 ≥ 6 OP8 3107 tert -AMÜÜLPEROKSÜATSETAAT ≤ 62 ≥ 38 OP7 3105 tert AMÜÜLPEROKSÜBENSOAAT ≤ 100 OP5 3103 tert -AMÜÜL PEROKSÜ-2-ETÜÜLHEKSANOAAT ≤ 100 OP7 +20 +25 3115 tert-AMÜÜLPEROKSÜ-2-ETÜÜLHEKSÜÜLKARBONAAT ≤ 100 OP7 3105 tert -AMÜÜLPEROKSÜISOPROPÜÜLKARBONAAT ≤ 77 ≥ 23 OP5 3103 tert -AMÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 0 +10 3115 tert -AMÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT ≤ 47 ≥ 53 OP8 0 +10 3119 tert -AMÜÜLPEROKSÜPIVALAAT ≤ 77 ≥ 23 OP5 +10 +15 3113 tert-AMÜÜLPEROKSÜ-3,5,5-TRIMETÜÜLHEKSANOAAT ≤ 100 OP7 3105 tert BUTÜÜLKUMÜÜLPEROKSIID > 42–100 OP8 3109 tert BUTÜÜLKUMÜÜLPEROKSIID ≤ 52 ≥ 48 OP8 3108 n BUTÜÜL 4,4 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)VALERAAT > 52–100 OP5 3103 n BUTÜÜL 4,4 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)VALERAAT ≤ 52 ≥ 48 OP8 3108 tert BUTÜÜLHÜDROPEROKSIID > 79–90 ≥ 10 OP5 3103 13) tert BUTÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 80 ≥ 20 OP7 3105 4) 13) tert BUTÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 79 > 14 OP8 3107 13) 23) tert BUTÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 72 ≥ 28 OP8 3109 13) tert BUTÜÜLHÜDROPEROKSIID + DI tert BUTÜÜLPEROKSIID < 82 + > 9 ≥ 7 OP5 3103 13) tert BUTÜÜL MONOPEROKSÜMALEAAT > 52–100 OP5 3102 3) tert BUTÜÜL MONOPEROKSÜMALEAAT ≤ 52 ≥ 48 OP6 3103 tert BUTÜÜL MONOPEROKSÜMALEAAT ≤ 52 ≥ 48 OP8 3108 tert BUTÜÜL MONOPEROKSÜMALEAAT (pastana) ≤ 52 OP8 3108 tert -BUTÜÜLPEROKSÜATSETAAT > 52–77 ≥ 23 OP5 3101 3) tert -BUTÜÜLPEROKSÜATSETAAT > 32–52 ≥ 48 OP6 3103 tert -BUTÜÜLPEROKSÜATSETAAT ≤ 32 ≥ 68 OP8 3109 tert BUTÜÜLPEROKSÜBENSOAAT > 77–100 < 22 OP5 3103 tert BUTÜÜLPEROKSÜBENSOAAT > 52–77 ≥ 23 OP7 3105 tert BUTÜÜLPEROKSÜBENSOAAT ≤ 52 ≥ 48 OP7 3106 tert -BUTÜÜLPEROKSÜBUTÜÜLFUMARAAT ≤ 52 ≥ 48 OP7 3105 tert BUTÜÜLPEROKSÜKROTONAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 3105 tert -BUTÜÜLPEROKSÜDIETÜÜLATSETAAT ≤ 100 OP5 +20 +25 3113 tert-BUTÜÜLPEROKSÜ-2-ETÜÜLHEKSANOAAT > 52–100 OP6 +20 +25 3113 tert-BUTÜÜLPEROKSÜ-2-ETÜÜLHEKSANOAAT > 32–52 ≥ 48 OP8 +30 +35 3117 tert-BUTÜÜLPEROKSÜ-2-ETÜÜLHEKSANOAAT ≤ 52 ≥ 48 OP8 +20 +25 3118 tert-BUTÜÜLPEROKSÜ-2-ETÜÜLHEKSANOAAT ≤ 32 ≥ 68 OP8 +40 +45 3119 tert BUTÜÜLPEROKSÜ 2 ETÜÜLHEKSANOAAT + 2,2-DI-( tert -BUTÜÜLPEROKSÜ)-BUTAAN ≤ 12 + ≤ 14 ≥ 14 ≥ 60 OP7 3106 tert BUTÜÜLPEROKSÜ 2 ETÜÜLHEKSANOAAT + 2,2-DI-( tert -BUTÜÜLPEROKSÜ)-BUTAAN ≤ 31 + ≤ 36 ≥ 33 OP7 +35 +40 3115 tert-BUTÜÜLPEROKSÜ-2-ETÜÜLHEKSÜÜLKARBONAAT ≤ 100 OP7 3105 tert -BUTÜÜLPEROKSÜISOBUTÜRAAT > 52–77 ≥ 23 OP5 +15 +20 3111 3) tert -BUTÜÜLPEROKSÜISOBUTÜRAAT ≤ 52 ≥ 48 OP7 +15 +20 3115 tert BUTÜÜLPEROKSÜISOPROPÜÜLKARBONAAT ≤ 77 ≥ 23 OP5 3103 tert -BUTÜÜLPEROKSÜISOPROPÜÜLKARBONAAT ≤ 62 ≥ 38 OP7 3105 1-(2-tert-BUTÜÜLPEROKSÜISOPROPÜÜL)-3- ISOPROPENÜÜLBENSEEN ≤ 77 ≥ 23 OP7 3105 1-(2-tert-BUTÜÜLPEROKSÜISOPROPÜÜL)-3- ISOPROPENÜÜLBENSEEN ≤ 42 ≥ 58 OP8 3108 tert-BUTÜÜLPEROKSÜ-2-METÜÜLBENSOAAT ≤ 100 OP5 3103 tert -BUTÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT > 77–100 OP7 -5 +5 3115 tert -BUTÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 0 +10 3115 tert -BUTÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 52 OP8 0 +10 3119 tert -BUTÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT (stabiilse dispersioonina vees, külmunud) ≤ 42 OP8 0 +10 3118 tert -BUTÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT ≤ 32 ≥ 68 OP8 0 +10 3119 tert -BUTÜÜLPEROKSÜNEOHEPTANOAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 0 +10 3115 tert -BUTÜÜLPEROKSÜNEOHEPTANOAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 42 OP8 +10 3117 tert -BUTÜÜLPEROKSÜPIVALAAT > 67–77 ≥ 23 OP5 0 +10 3113 tert -BUTÜÜLPEROKSÜPIVALAAT > 27–67 ≥ 33 OP7 0 +10 3115 tert -BUTÜÜLPEROKSÜPIVALAAT ≤ 27 ≥ 73 OP8 +30 +35 3119 tert BUTÜÜLPEROKSÜSTEARÜÜLKARBONAAT ≤ 100 OP7 3106 tert BUTÜÜLPEROKSÜ 3,5,5 TRIMETÜÜLHEKSANOAAT > 37–100 OP7 3105 tert BUTÜÜLPEROKSÜ 3,5,5 TRIMETÜÜLHEKSANOAAT ≤ 42 ≥ 58 OP7 3106 tert BUTÜÜLPEROKSÜ 3,5,5 TRIMETÜÜLHEKSANOAAT ≤ 37 ≥ 63 OP8 3109 3 KLOROPEROKSÜBENSOEHAPE > 57–86 ≥14 OP1 3102 3) 3 KLOROPEROKSÜBENSOEHAPE ≤ 57 ≥ 3 ≥ 40 OP7 3106 3 KLOROPEROKSÜBENSOEHAPE ≤ 77 ≥ 6 ≥ 17 OP7 3106 KUMÜÜLHÜDROPEROKSIID > 90–98 ≤ 10 OP8 3107 13) KUMÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 90 ≥ 10 OP8 3109 13) 18) KUMÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT ≤ 87 ≥ 13 OP7 -10 0 3115 KUMÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 -10 0 3115 KUMÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 52 OP8 -10 0 3119 KUMÜÜLPEROKSÜNEOHEPTANOAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 -10 0 3115 KUMÜÜLPEROKSÜPIVALAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 -5 +5 3115 TSÜKLOHEKSANOONPEROKSIID(ID) ≤ 91 ≥ 9 OP6 3104 13) TSÜKLOHEKSANOONPEROKSIID(ID) ≤ 72 ≥ 28 OP7 3105 5) TSÜKLOHEKSANOONPEROKSIID(ID) (pastana) ≤ 72 OP7 3106 5) 20) TSÜKLOHEKSANOONPEROKSIID(ID) ≤ 32 ≥ 68 vabastatud 29) ([3R-(3R,5aS,6S,8aS,9R,10R,12S,12aR**)]-DEKAHÜDRO-10-METOKSÜ-3,6,9-TRIMETÜÜL-3,12-EPOKSÜ-12H-PÜRANO[4,3-j]-1,2-BENSODIOKSEPIIN) ≤ 100 OP7 3106 DIATSETOONALKOHOLPEROKSIIDID ≤ 57 ≥ 26 ≥ 8 OP7 +40 +45 3115 6) DIATSETÜÜLPEROKSIID ≤ 27 ≥ 73 OP7 +20 +25 3115 7) 13) DI tert AMÜÜLPEROKSIID ≤ 100 OP8 3107 2,2–DI–( tert –AMÜÜLPEROKSÜ)BUTAAN ≤ 57 ≥ 43 OP7 3105 1,1-DI-( tert -AMÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN ≤ 82 ≥ 18 OP6 3103 DIBENSOÜÜLPEROKSIID >52–100 ≤ 48 OP2 3102 3) DIBENSOÜÜLPEROKSIID > 77–94 ≥ 6 OP4 3102 3) DIBENSOÜÜLPEROKSIID ≤ 77 ≥ 23 OP6 3104 DIBENSOÜÜLPEROKSIID ≤ 62 ≥ 28 ≥ 10 OP7 3106 DIBENSOÜÜLPEROKSIID (pastana) > 52–62 OP7 3106 20) DIBENSOÜÜLPEROKSIID > 35–52 ≥ 48 OP7 3106 DIBENSOÜÜLPEROKSIID > 36–42 ≥ 18 ≤ 40 OP8 3107 DIBENSOÜÜLPEROKSIID (pastana) ≤ 56,5 ≥15 OP8 3108 DIBENSOÜÜLPEROKSIID (pastana) ≤ 52 OP8 3108 20) DIBENSOÜÜLPEROKSIID (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 42 OP8 3109 DIBENSOÜÜLPEROKSIID ≤ 35 ≥ 65 vabastatud 29) DI-(4-tert-BUTÜÜLTSÜKLOHEKSÜÜL)-PEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 100 OP6 +30 +35 3114 DI-(4-tert-BUTÜÜLTSÜKLOHEKSÜÜL)-PEROKSÜDIKARBONAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 42 OP8 +30 +35 3119 DI-(4-tert-BUTÜÜLTSÜKLOHEKSÜÜL)-PEROKSÜDIKARBONAAT (pastana) ≤ 42 OP8 +35 +40 3118 DI tert BUTÜÜLPEROKSIID > 32–100 OP8 3107 DI tert BUTÜÜLPEROKSIID ≤ 52 ≥ 48 OP8 3109 25) DI- tert -BUTÜÜLPEROKSÜASELAAT ≤ 52 ≥ 48 OP7 3105 2,2 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)BUTAAN ≤ 52 ≥ 48 OP6 3103 1,6-DI-( tert -BUTÜÜLPEROKSÜKARBONÜÜLOKSÜ)HEKSAAN ≤ 72 ≥ 28 OP5 3103 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN > 80–100 OP5 3101 3) 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN > 52–80 ≥ 20 OP5 3103 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN ≤ 72 ≥ 28 OP5 3103 30) 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN > 42–52 ≥ 48 OP7 3105 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN ≤ 42 ≥ 13 ≥ 45 OP7 3106 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN ≤ 42 ≥ 58 OP8 3109 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN ≤ 27 ≥ 25 OP8 3107 21) 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN ≤ 13 ≥ 13 ≥ 74 OP8 3109 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSAAN + tert – BUTÜÜLPEROKSÜ–2–ETÜÜLHEKSANOAAT ≤ 43 + ≤ 16 ≥ 41 OP7 3105 DI-n-BUTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT > 27–52 ≥ 48 OP7 -15 -5 3115 DI-n-BUTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 27 ≥ 73 OP8 -10 0 3117 DI-n-BUTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT (stabiilse dispersioonina vees, külmunud) ≤ 42 OP8 -15 -5 3118 DI- sec -BUTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT > 52–100 OP4 -20 -10 3113 DI- sec -BUTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 52 ≥ 48 OP7 -15 -5 3115 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜISOPROPÜÜL)BENSEEN(ID) > 42–100 ≤ 57 OP7 3106 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜISOPROPÜÜL)BENSEEN(ID) ≤ 42 ≥ 58 vabastatud 29) DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)FTALAAT > 42–52 ≥ 48 OP7 3105 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)FTALAAT (pastana) ≤ 52 OP7 3106 20) DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)FTALAAT ≤ 42 ≥ 58 OP8 3107 2,2 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)PROPAAN ≤ 52 ≥ 48 OP7 3105 2,2 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)PROPAAN ≤ 42 ≥ 13 ≥ 45 OP7 3106 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ) 3,3,5 TRIMETÜÜLTSÜKLO-HEKSAAN > 90–100 OP5 3101 3) 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ) 3,3,5 TRIMETÜÜLTSÜKLO-HEKSAAN > 57–90 ≥ 10 OP5 3103 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ) 3,3,5 TRIMETÜÜLTSÜKLO-HEKSAAN ≤ 90 ≥ 10 OP5 3103 30) 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ) 3,3,5 TRIMETÜÜLTSÜKLO-HEKSAAN ≤ 77 ≥ 23 OP5 3105 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ) 3,3,5 TRIMETÜÜLTSÜKLO-HEKSAAN ≤ 57 ≥ 43 OP8 3106 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ) 3,3,5 TRIMETÜÜLTSÜKLO-HEKSAAN ≤ 57 ≥ 43 OP8 3107 1,1 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ) 3,3,5 TRIMETÜÜLTSÜKLO-HEKSAAN ≤ 32 ≥ 26 ≥ 42 OP8 3107 DITSETÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 100 OP8 +30 +35 3120 DITSETÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 42 OP8 +30 +35 3119 DI 4 KLOROBENSOÜÜLPEROKSIID ≤ 77 ≥ 23 OP5 3102 3) DI 4 KLOROBENSOÜÜLPEROKSIID (pastana) ≤ 52 OP7 3106 20) DI 4 KLOROBENSOÜÜLPEROKSIID ≤ 32 ≥ 68 vabastatud 29) DIKUMÜÜLPEROKSIID > 52–100 OP8 3110 12) DIKUMÜÜLPEROKSIID ≤ 52 ≥ 48 vabastatud 29) DITSÜKLOHEKSÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT > 91–100 OP3 +5 +10 3112 3) DITSÜKLOHEKSÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 91 ≥ 9 OP5 +5 +10 3114 DITSÜKLOHEKSÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 42 OP8 +15 +20 3119 DIDEKANOÜÜLPEROKSIID ≤ 100 OP6 +30 +35 3114 2,2 DI (4,4 DI( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSÜÜL)-PROPAAN ≤ 42 ≥ 58 OP7 3106 2,2 DI (4,4 DI( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)TSÜKLOHEKSÜÜL)-PROPAAN ≤ 22 ≥ 78 OP8 3107 DI 2,4 DIKLOROBENSOÜÜLPEROKSIID ≤ 77 ≥ 23 OP5 3102 3) DI 2,4 DIKLOROBENSOÜÜLPEROKSIID (pastana) ≤ 52 OP8 +20 +25 3118 DI 2,4 DIKLOROBENSOÜÜLPEROKSIID (pastana silikoonõlis) ≤ 52 OP7 3106 DI-(2-ETOKSÜETÜÜL)-PEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 52 ≥ 48 OP7 -10 0 3115 DI-(2-ETÜÜLHEKSÜÜL)-PEROKSÜDIKARBONAAT > 77–100 OP5 -20 -10 3113 DI-(2-ETÜÜLHEKSÜÜL)-PEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 -15 -5 3115 DI-(2-ETÜÜLHEKSÜÜL)-PEROKSÜDIKARBONAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 62 OP8 -15 -5 3119 DI-(2-ETÜÜLHEKSÜÜL)-PEROKSÜDIKARBONAAT (stabiilse dispersioonina vees, külmunud) ≤ 52 OP8 -15 -5 3120 2,2 DIHÜDROPEROKSÜPROPAAN ≤ 27 ≥ 73 OP5 3102 3) DI (1 HÜDROKSÜTSÜKLOHEKSÜÜL)PEROKSIID ≤100 OP7 3106 DIISOBUTÜRÜÜLPEROKSIID > 32–52 ≥ 48 OP5 -20 -10 3111 3) DIISOBUTÜRÜÜLPEROKSIID ≤ 32 ≥ 68 OP7 -20 -10 3115 DIISOBUTÜRÜÜLPEROKSIID ≤ 42 (stabiilse dispersioonina vees OP8 -20 -10 3119 DI-ISOPROPÜÜLBENSEENDIHÜDROPEROKSIID ≤ 82 ≥ 5 ≥ 5 OP7 3106 24) DI-ISOPROPÜÜL-PEROKSÜDIKARBONAAT > 52–100 OP2 -15 -5 3112 3) DI-ISOPROPÜÜL-PEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 52 ≥ 48 OP7 -20 -10 3115 DI-ISOPROPÜÜL-PEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 32 ≥ 68 OP7 -15 -5 3115 DILAUROÜÜLPEROKSIID ≤100 OP7 3106 DILAUROÜÜLPEROKSIID (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 42 OP8 3109 DI-(3-METOKSÜBUTÜÜL)-PEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 52 ≥48 OP7 -5 +5 3115 DI-(2-METÜÜLBENSOÜÜL)-PEROKSIID ≤ 87 ≥ 13 OP5 +30 +35 3112 3) DI-(3-METÜÜLBENSOÜÜL)-PEROKSIID + BENSOÜÜL-(3-METÜÜLBENSOÜÜL)-PEROKSIID + DIBENSOÜÜLPEROKSIID ≤ 20 + ≤ 18 + ≤ 4 ≥ 58 OP7 +35 +40 3115 DI-(4-METÜÜLBENSOÜÜL) PEROKSIID (pastana koos silikoonõliga) ≤ 52 OP7 3106 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI (BENSOÜÜLPEROKSÜ)HEKSAAN > 82–100 OP5 3102 3) 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI (BENSOÜÜLPEROKSÜ)HEKSAAN ≤ 82 ≥ 18 OP7 3106 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI (BENSOÜÜLPEROKSÜ)HEKSAAN ≤ 82 ≥ 18 OP5 3104 2,5-DIMETÜÜL-2,5-DI-( tert -BUTÜÜLPEROKSÜ)HEKSAAN > 90–100 OP5 3103 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)HEKSAAN > 52–90 ≥ 10 OP7 3105 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)HEKSAAN (pastana) ≤ 47 OP8 3108 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)HEKSAAN ≤ 52 ≥ 48 OP8 3109 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)HEKSAAN ≤ 77 ≥ 23 OP8 3108 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)HEKSÜÜN 3 > 86–100 OP5 3101 3) 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)HEKSÜÜN 3 > 52–86 ≥ 14 OP5 3103 26) 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)HEKSÜÜN 3 ≤ 52 ≥ 48 OP7 3106 2,5-DIMETÜÜL-2,5-DI-(2-ETÜÜLHEKSANOÜÜLPEROKSÜ)-HEKSAAN ≤ 100 OP5 +20 +25 3113 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DIHÜDROPEROKSÜHEKSAAN ≤ 82 ≥ 18 OP6 3104 2,5 DIMETÜÜL 2,5 DI (3,5,5 TRIMETÜÜLHEKSANOÜÜLPEROKSÜ)HEKSAAN ≤ 77 ≥ 23 OP7 3105 1,1-DIMETÜÜL-3-HÜDROKSÜBUTÜÜL-PEROKSÜNEOHEPTANOAAT ≤ 52 ≥ 48 OP8 0 +10 3117 DIMÜÜRISTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 100 OP7 +20 +25 3116 DIMÜÜRISTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 42 OP8 +20 +25 3119 DI-(2-NEODEKANOÜÜLPEROKSÜISOPROPÜÜL)-BENSEEN ≤ 52 ≥ 48 OP7 -10 0 3115 DI-n-NONANOÜÜLPEROKSIID ≤ 100 OP7 0 +10 3116 DI-n-OKTANOÜÜLPEROKSIID ≤ 100 OP5 +10 +15 3114 DI (2 FENOKSÜETÜÜL)PEROKSÜDIKARBONAAT > 85–100 OP5 3102 3) DI (2 FENOKSÜETÜÜL)PEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 85 ≥ 15 OP7 3106 DIPROPIONÜÜLPEROKSIID ≤ 27 ≥ 73 OP8 +15 +20 3117 DI-n-PROPÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 100 OP3 -25 -15 3113 DI-n-PROPÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 77 ≥ 23 OP5 -20 -10 3113 DISUKIINHAPPE PEROKSIID > 72–100 OP4 3102 (3), (17) DISUKIINHAPPE PEROKSIID ≤ 72 ≥ 28 OP7 +10 +15 3116 DI-(3,5,5-TRIMETÜÜLHEKSANOÜÜL)-PEROKSIID > 52–82 ≥ 18 OP7 0 +10 3115 DI-(3,5,5-TRIMETÜÜLHEKSANOÜÜL)-PEROKSIID (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 52 OP8 +10 +15 3119 DI-(3,5,5-TRIMETÜÜLHEKSANOÜÜL)-PEROKSIID > 38–52 ≥ 48 OP8 +10 +15 3119 DI-(3,5,5-TRIMETÜÜLHEKSANOÜÜL)-PEROKSIID ≤ 38 ≥ 62 OP8 +20 +25 3119 ETÜÜL 3,3 DI ( tert AMÜÜLPEROKSÜ)BUTÜRAAT ≤ 67 ≥ 33 OP7 3105 ETÜÜL 3,3 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)BUTÜRAAT > 77–100 OP5 3103 ETÜÜL 3,3 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)BUTÜRAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 3105 ETÜÜL 3,3 DI ( tert BUTÜÜLPEROKSÜ)BUTÜRAAT ≤ 52 ≥ 48 OP7 3106 1-(2-ETÜÜLHEKSANOÜÜLPEROKSÜ)-1,3-DIMETÜÜLBUTÜÜL PEROKSÜPIVALAAT ≤ 52 ≥ 45 ≥ 10 OP7 -20 -10 3115 tert -HEKSÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT ≤ 71 ≥ 29 OP7 0 +10 3115 tert -HEKSÜÜLPEROKSÜPIVALAAT ≤ 72 ≥ 28 OP7 +10 +15 3115 Tert - HEKSÜÜLPEROKSÜPIVALAAT ≤ 52 ( stabiilse dispersioonina vees ) OP8 +15 +20 3117 3–HÜDROKSÜ–1,1–DIMETÜÜLBUTÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 -5 +5 3115 3–HÜDROKSÜ–1,1–DIMETÜÜLBUTÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 52 OP8 -5 +5 3119 3–HÜDROKSÜ–1,1–DIMETÜÜLBUTÜÜLPEROKSÜNEODEKANOAAT ≤ 52 ≥ 48 OP8 -5 +5 3117 ISOPROPÜÜL- sec -BUTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT + DI- sec -BUTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT + DI-ISOPROPÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≤32+≤ 15-18 + ≤ 12 – 15 ≥ 38 OP7 -20 -10 3115 ISOPROPÜÜL- sec -BUTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT + DI- sec -BUTÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT + DI-ISOPROPÜÜLPEROKSÜDIKARBONAAT ≤ 52 +≤ 28 +≤ 22 OP5 -20 -10 3111 3) ISOPROPÜÜLKUMÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 72 ≥ 28 OP8 3109 13) p MENTÜÜLHÜDROPEROKSIID > 72–100 OP7 3105 13) p MENTÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 72 ≥ 28 OP8 3109 27) METÜÜLTSÜKLOHEKSANOONPEROKSIID(ID) ≤ 67 ≥ 33 OP7 +35 +40 3115 METÜÜLETÜÜLKETOONPEROKSIID(ID) Vaata märkust 8 ≥ 48 OP5 3101 3) 8) 13) METÜÜLETÜÜLKETOONPEROKSIID(ID) Vaata märkust 9 ≥ 55 OP7 3105 9) METÜÜLETÜÜLKETOONPEROKSIID(ID) Vaata märkust 10 ≥ 60 OP8 3107 10) METÜÜLISOBUTÜÜLKETOONPEROKSIID(ID) ≤ 62 ≥ 19 OP7 3105 22) METÜÜLISOPROPÜÜLKETOONPEROKSIID(ID) Vaata märkust 31 ≥ 70 OP8 3109 31) ORGAANILINE PEROKSIID, VEDEL, PROOV OP2 3103 11) ORGAANILINE PEROKSIID, VEDEL, PROOV, TEMPERATUUR KONTROLLITUD OP2 3113 11) ORGAANILINE PEROKSIID, TAHKE, PROOV OP2 3104 11) ORGAANILINE PEROKSIID, TAHKE, PROOV, TEMPERATUUR KONTROLLITUD OP2 3114 11) 3,3,5,7,7–PENTAMETÜÜL–1,2,4–TRIOKSEPAAN ≤ 100 OP8 3107 PEROKSÜÄÄDIKHAPE, TÜÜP D, stabiliseeritud ≤ 43 OP7 3105 13) 14) 19) PEROKSÜÄÄDIKHAPE, TÜÜP E, stabiliseeritud ≤ 43 OP8 3107 13) 15) 19) PEROKSÜÄÄDIKHAPE, TÜÜP F, stabiliseeritud ≤ 43 OP8 3109 13) 16) 19) PEROKSÜLAURIINHAPE ≤ 100 OP8 +35 +40 3118 1-FENÜÜLETÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 38 ≥ 62 OP8 3109 PINANÜÜLHÜDROPEROKSIID > 56–100 OP7 3105 13) PINANÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 56 ≥ 44 OP8 3109 POLÜEETER POLÜ- tert -BUTÜÜLPEROKSÜKARBONAAT ≤ 52 ≥ 48 OP8 3107 1,1,3,3-TETRAMETÜÜLBUTÜÜLHÜDROPEROKSIID ≤ 100 OP7 3105 1,1,3,3-TETRAMETÜÜLBUTÜÜLPEROKSÜ-2-ETÜÜLHEKSANOAAT ≤ 100 OP7 +15 +20 3115 1,1,3,3-TETRAMETÜÜLBUTÜÜLPEROKSÜNEO-DEKANOAAT ≤ 72 ≥ 28 OP7 -5 +5 3115 1,1,3,3-TETRAMETÜÜLBUTÜÜLPEROKSÜNEO-DEKANOAAT (stabiilse dispersioonina vees) ≤ 52 OP8 -5 +5 3119 1,1,3,3-TETRAMETÜÜLBUTÜÜLPEROKSÜPIVALAAT ≤ 77 ≥ 23 OP7 0 +10 3115 3,6,9-TRIETÜÜL-3,6,9-TRIMETÜÜL-1,4,7 TRIPEROKSONAAN ≤ 17 ≥ 18 ≥ 65 OP8 3110 3,6,9-TRIETÜÜL-3,6,9-TRIMETÜÜL-1,4,7-TRIPEROKSONAAN ≤ 42 ≥ 58 OP7 3105 28) Märkused (vt alajao 2.2.52.4 tabeli viimast veergu): B-tüüpi lahusti võib alati asendada A-tüüpi lahustiga. B-tüüpi lahusti keemispunkt peab olema vähemalt 60°C kõrgem kui orgaanilise peroksiidi SADT. Aktiivne hapnik 4,7%. Nõutav on kaasnevat ohtu näitav tahvel kirjaga „ EX PLOSIVE ” (mudel nr 1, vt alajagu 5.2.2.2.2). Lahusti võib asendada di- tert - butüülperoksiidiga . Aktiivne hapnik 9%. 9% vesinikperoksiidiga; aktiivne hapnik 10%. Lubatud ainult muust materjalist kui metallist pakendid. Aktiivne hapnik > 10% ja 10,7%, veega või ilma. Aktiivne hapnik 10%, veega või ilma. Aktiivne hapnik 8,2%, veega või ilma. Vt alajagu 2.2.52.1.9. Kuni 2000 kg pakendis on suuremahuliste katsete alusel määratud ORGAANILISED PEROKSIIDID, TÜÜP F alla. Nõutav on kaasnevat ohtu näitav tahvel kirjaga „ CORROSIVE ” (mudel nr 8, vt alajagu 5.2.2.2.2). Peroksüäädikhappe ühendid, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.3 punktile d . Peroksüäädikhappe ühendid, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.3 punktile e. Peroksüäädikhappe ühendid, mis vastavad „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.3 punktile f. Vee lisamine sellele orgaanilisele peroksiidile vähendab selle termilist stabiilsust. Kaasnevat ohtu näitav ohumärgis „ CORROSIVE ” (mudel nr 8, vt alajagu 5.2.2.2.2) pole nõutav alla 80% kontsentratsioonide puhul. Segud vesinikperoksiidiga, veega ja happega/hapetega. A-tüüpi lahustiga, veega või ilma. 25 mass% A-tüüpi lahustit pluss etüülbenseen. 19% mass% A-tüüpi lahustit pluss metüülisobutüülketoon . < 6 mass% di- tert - butüülperoksiidiga . 8% 1-isopropüülhüdroperoksü-4-isopropüülhüdroksübenseeniga. B-tüüpi lahusti, keemispunktiga > 110 °C. < 0,5 % hüdroperoksiidi sisaldusega. Üle 56% k ontsentratsioonide puhul nõutakse kaasnevat ohtu tähistavat silti „ CORROSIVE ” (mudel nr 8, vt alajagu 5.2.2.2.2). Aktiivse hapniku sisaldus 7,6 % A-tüüpi lahustis, mille 95% ulatuses välja aurustumise punkt on 200 °C – 260 °C piirides. Ei ole ADR klass i 5.2 objekt. B-tüüpi lahusti, keemispunktiga > 130 °C. Aktiivne hapnik ≤ 6,7%. Aktiivne hapnik ≤ 4,15%. 2.2.61 K lass 6.1 Mürgised ained 2.2.61.1 Kriteeriumid 2.2.61.1.1 Klassi 6.1 pealkiri hõlmab aineid, mis on tuntud praktilise kogemuse järgi või mille suhtes võib loomadel läbiviidud katsetulemuste põhjal eeldada, et need võivad suhteliselt väikestes kogustes ühekordsel või lühiajalisel mõjumisel kahjustada inimese tervist või põhjustada surma sissehingamisel, läbi naha imendumisel või allaneelamisel. MÄRKUS : g eneetiliselt muundatud mikroorganismid ja organismid määratakse sellesse klassi, kui nad vastavad selle klassi tingimustele. 2.2.61.1.2 Klassi 6.1 ained jagatakse järgmiselt : T Kaasneva ohuta mürgised ained : T1 Orgaanilised, vedelad; T2 Orgaanilised, tahked; T3 Metallorgaanilised ained; T4 Anorgaanilised, vedelad; T5 Anorgaanilised, tahked; T6 Vedelad, kasutatakse pestitsiididena; T7 Tahked, kasutatakse pestitsiididena; T8 Proovid; T9 Muud mürgised ained; T10 Esemed TF Mürgised ained, tuleohtlikud : TF1 Vedelikud; TF2 Vedelad, kasutatakse pestitsiididena; TF3 Tahked ained; TS Mürgised ained, isekuumenevad, tahked ; TW Mürgised ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase : TW1 Vedelikud ; TW2 Tahked ained ; TO Oksüdeerivad mürgised ained : TO1 Vedelikud ; TO2 Tahked ained ; TC Sööbivad mürgised ained : TC1 Orgaanilised, vedelad ; TC2 Orgaanilised, tahked ; TC3 Anorgaanilised, vedelad ; TC4 Anorgaanilised, tahked ; TFC Mürgised ained, tuleohtlikud , sööbivad ; TFW Mürgised tuleohtlikud ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase . Definitsioonid 2.2.61.1.3 ADR-i mõistes tähendab: LD 50 (keskmine surmav doos) ägeda suukaudse mürgituse korral on statistiliselt tuletatud aine doos, mis ühekordse sissevõtmise korral suure tõenäosusega põhjustab 14 päeva jooksul 50 protsendi noorte täiskasvanud albiinorottide suremise. LD 50 väärtust väljendatakse aine massiga milligrammides looma kehamassi kilogrammi kohta (mg/kg). LD 50 ägeda nahamürgituse puhul on aine doos, mis palja nahaga pideval kokkupuutumisel 24 tunni jooksul võib suure tõenäosusega põhjustada poolte katsealuste albiinoküülikute surma 14 päeva jooksul. Katseloomade arv peab olema piisav katse statistiliselt usaldusväärsete andmete saamiseks ning vastama headele tavadele farmakoloogilises praktikas. Tulemust väljendatakse milligrammides looma kehamassi kilogrammi kohta. LC 50 ägeda mürgituse korral sissehingamisel on auru, udu või tolmu kontsentratsioon, mis pideval sissehingamisel nii isaste kui emaste, noorte täiskasvanud albiinorottide poolt ühe tunni jooksul põhjustab suure tõenäosusega poolte katseloomade surma 14 päeva jooksul. Tahket ainet peab katsetama, kui vähemalt 10 mass% selle kogumassist on tõenäoliselt tolmu kujul selles keskkonnas, kus elusolend hingab, s.t. aineosakeste aerodünaamiline läbimõõt on 10 μm või vähem. Vedelat ainet peab katsetama, kui veoanuma lekkimine veo ajal põhjustab tõenäoliselt udupilve tekkimise. Nii tahkete kui vedelate ainete puhul peab üle 90 mass% sissehingatava mürgisuse määramiseks ette valmistatud proovist olema eelpool defineeritud keskkonnas, kus elusolend hingab. Tulemust väljendatakse milligrammides õhu liitri kohta tolmude ja udude korral või milliliitrites õhu kuupmeetri kohta (osakesi miljoni kohta) aurude puhul. Klassifitseerimine ja pakendigruppide määramine 2.2.61.1.4 Klassi 6.1 ained klassifitseeritakse nende vedamise ohtlikkuse järgi kolme pakendigruppi: I pakendigrupp : väga mürgised ained II pakendigrupp : mürgised ained III pakendigrupp : vähemürgised ained . 2.2.61.1.5 Klassi 6.1 ained, segud, lahused ja esemed on loetletud peatüki 3.2 tabelis A. Peatüki 3.2 tabelis A loetelus nimetamata ainete, segude ja lahuste määramine vastavasse alajao 2.2.61.3 kirjesse ning vastavasse pakendigruppi kooskõlas peatüki 2.1 sätetega, peab põhinema alajagudes 2.2.61.1.6 kuni 2.2.61.1.11 antud kriteeriumidel . 2.2.61.1.6 Mürgisuse määra hindamisel peab arvesse võtma inimeste juhuslike mürgituste kogemusi ning ka iga üksiku aine eriomadusi: vedelat olekut, suurt lenduvust, igasugust naha kaudu imendumise tõenäosust ja ainele omaseid bioloogilisi mõjusid . 2.2.61.1.7 Inimkogemuste puudumisel peab mürgisuse määra hindamine põhinema olemasolevatel loomkatsete tulemustel, vastavalt alljärgnevale tabelile : Pakendi- gr upp Mürgisus sissevõtmisel LD 50 (mg/kg) Mürgisus naha kaudu imendumisel LD 50 (mg/kg) Mürgisus tolmude ja udude sissehingamisel LC 50 (mg/l) Väga mürgised I ≤ 5 50 0.2 Mürgised II > 5 ja 50 > 50 ja 200 > 0, 2 ja 2 Vähe- mürgised III a > 50 ja 300 > 200 ja 1 000 > 2 ja 4 a Pisargaasi ained tuleb määrata II pakendigruppi isegi juhul, kui nende mürgisust puudutavad andmed vastavad III pakendigrupi kriteeriumidele . 2.2.61.1.7.1 Kui ainel on kahe või enama mõjuliigi korral mitu mürgisuse astet, siis tuleb see aine klassifitseerida kõige kõrgema mürgisuse astme järgi . 2.2.61.1.7.2 Aineid, mis vastavad 8. klassi kriteeriumidele ja mida iseloomustab sissehingatava tolmu ja udu mürgisus (LC 50 ), mis tingib nende kuulumise I pakendigruppi, võib klassifitseerida klassi 6.1 ainult juhul, kui nende mürgisus sissehingamisel või kontaktist nahapinnaga on nii suur, et see vastab I või II pakendigrupi kriteeriumidele ainete mürgisuse osas. Muul juhul tuleb ained määrata klassi 8 (vt alajagu 2.2.8.1. 4. 5) . 2.2.61.1.7.3 Tolmude ja udude sissehingamise mürgisuse kriteeriumid põhinevad aine ühetunnisel sissehingamisel saadud LC 50 andmetel ning kui sellised andmed on olemas, peab neid kasutama. Kuid kui kättesaadavad on ainult LC 50 andmed 4-tunnise sissehingamise kohta, võib neid arve korrutada neljaga ning saadud LC 50 väärtus loetakse samaväärseks LC 50 väärtusega 1 tunni kohta . Mürgisus aurude sissehingamisel 2.2.61.1.8 Vedelikud, mis eraldavad mürgiseid aurusid, tuleb klassifitseerida järgmistesse gruppidesse, kus „V” näitab küllastunud auru kontsentratsiooni (lenduvust) (milliliitrit õhu m 3 kohta) 20 °C juures standardsel atmosfäärirõhul : Pakendi grupp Väga mürgised I Kus V 10 LC 50 ja LC 50 1 000 ml/m 3 Mürgised II Kus V LC 50 ja LC 50 3 000 ml/m 3 ning I pakendigrupi kriteeriumid pole täidetud Vähemürgised III a Kus V 1/5 LC 50 ja LC 50 5 000 ml/m 3 ning I ja II pakendigrupi kriteeriumid pole täidetud a Pisargaasi ained tuleb määrata II pakendigruppi isegi juhul, kui nende mürgisust puudutavad andmed vastavad III pakendigrupi kriteeriumidele. . Aurude sissehingamise mürgisuse kriteeriumid põhinevad aine 1-tunnisel sissehingamisel saadud LC 50 andmetel ning kui sellised andmed on olemas, peab neid kasutama . Kuid kui kättesaadavad on ainult LC 50 andmed 4-tunnise aurude sissehingamise kohta, võib neid arve korrutada kahega ning saadud LC 50 väärtus (st LC 50 (4 tundi) x 2) loetakse samaväärseks LC 50 väärtusega 1 tunni kohta . Sellel joonisel on kriteeriumid väljendatud graafiliselt, et lihtsustada ainete klassifitseerimist. Graafilise kujutise ebatäpsuse tõttu tuleb gruppide piiridele või nende lähedusse langevaid aineid kontrolli d a numbrilisi kriteeriumeid kasutades. AURUDE SISSEHINGAMISE MÜRGISUS. GRUPPIDE PIIRID 131445 3175 10 000 1000 100 10 10 100 1000 10 000 100 000 Lenduvus ml/m 3 LC 50 ml/m 3 III PAKENDIGRUPP II PAKENDIGRUPP I PAKENDIGRUPP VEDU EI OLE OHTLIK 0 0 10 000 1000 100 10 10 100 1000 10 000 100 000 Lenduvus ml/m 3 LC 50 ml/m 3 III PAKENDIGRUPP II PAKENDIGRUPP I PAKENDIGRUPP VEDU EI OLE OHTLIK Vedelike segud 2.2.61.1.9 Vedelike segud, mis on sissehingamisel mürgised, tuleb pakendigruppidesse määrata järgmiste kriteeriumide alusel. 2.2.61.1.9.1 Kui LC 50 väärtus on iga segusse kuuluva mürgise aine kohta teada, võib pakendigrupi määrata järgmiselt : segu LC 50 väärtuse arvutamine : LC 50 (segu) = kus f i = segu i-nda komponendi mooli osa ; LC 50i = i-nda komponendi keskmine surmav kontsentratsioon ml/m 3 . segu komponentide lenduvuse arvutamine iga üksiku komponendi puhul : kus P i = i-nda komponendi osarõhk temperatuur il 20 °C, standardse atmosfääri rõhu juures . lenduvuse ja LC 50 suhte arvutamine : d) sel viisil leitud LC 50 (segu) ja R väärtusi kasutatakse seejärel segu pakendigrupi määramiseks : I pakendigrupp R 10 ja LC 50 ( segu ) 1 000 ml/m 3 ; II pakendigrupp R ≥ 1 ja LC 50 ( segu ) 3 000 ml/m 3 , kui segu ei vasta I pakendigrupi kriteeriumidele ; III pakendigrupp R 1/5 ja LC 50 ( segu ) 5 000 ml/m 3 , kui segu ei vasta I või II pakendigrupi kriteeriumidele . 2.2.61.1.9.2 Kui puuduvad andmed mürgiste koostisosade LC 50 väärtuste kohta, võib segu gruppi määrata järgmiste lihtsustatud mürgisuse ärritusläve katsetega. Kui neid ärritusläve katseid kasutatakse, tuleb segule määrata ning selle veoks kasutada kõige suuremate piirangutega gruppi . 2.2.61.1.9.3 Segu määratakse I pakendigruppi ainult juhul, kui ta vastab mõlemale järgnevale kriteeriumile : a) Vedela segu proov aurustatakse ning lahustatakse õhuga, et tekitada katsekeskkond, kus 1000 ml segu on aurustatud 1 m 3 õhus. Kümme albiinorotti (viis isast ja viis emast) paigutatakse üheks tunniks katsekeskkonda ning seejärel jälgitakse neid 14 päeva jooksul. Kui 14 päevase katseperioodi jooksul viis või rohkem katselooma sureb, siis on segu LC 50 eelda tavalt võrdne või väiksem kui 1 000 ml/m 3 ; b) Vedela seguga tasakaalus oleva auru proov lahustatakse üheksa võrdse osa õhuga, et tekitada katsekeskkond. Kümme albiinorotti (viis isast ja viis emast) paigutatakse üheks tunniks katsekeskkonda ning seejärel jälgitakse neid 14 päeva jooksul. Kui 14-päevase katseperioodi jooksul viis või rohkem katselooma sureb, siis on segu lenduvus eeldatavalt võrdne või suurem kui kümnekordne segu LC 50 väärtus . 2.2.61.1.9.4 Segu määratakse II pakendigruppi ainult juhul, kui ta vastab mõlemale järgnevale kriteeriumile ning ei vasta I pakendigrupi kriteeriumidele : a) Vedela segu proov aurustatakse ning lahustatakse õhuga, et tekitada katsekeskkond, kus 3000 ml segu on aurustatud 1 m 3 õhus. Kümme albiinorotti (viis isast ja viis emast) paigutatakse üheks tunniks katsekeskkonda ning seejärel jälgitakse neid 14 päeva jooksul. Kui 14- päevase katseperioodi jooksul viis või rohkem katselooma sureb, siis on segu LC 50 eeldatavalt võrdne või väiksem kui 3000 ml/m 3 ; b) Vedela seguga tasakaalus oleva auru proovi kasutatakse katsekeskkonna tekitamiseks. Kümme albiinorotti (viis isast ja viis emast) paigutatakse üheks tunniks katsekeskkonda ning seejärel jälgitakse neid 14 päeva jooksul. Kui 14-päevase katseperioodi jooksul viis või rohkem katselooma sureb, siis on segu lenduvus eeldatavalt võrdne või suurem kui kümnekordne segu LC 50 väärtus . 2.2.61.1.9.5 Segu määratakse III pakendigruppi ainult juhul, kui ta vastab mõlemale järgnevale kriteeriumile ning ei vasta I ega II pakendigrupi kriteeriumidele : a) Vedela segu proov aurustatakse ning lahustatakse õhuga, et tekitada katsekeskkond, kus 5000 ml segu on aurustatud 1 m 3 õhus. Kümme albiinorotti (viis isast ja viis emast) paigutatakse üheks tunniks katsekeskkonda ning seejärel jälgitakse neid 14 päeva jooksul. Kui 14-päevase katseperioodi jooksul viis või rohkem katselooma sureb, siis on segu LC 50 eeldatavalt võrdne või väiksem kui 5000 ml/m 3 ; b) Vedela segu auru kontsentratsioon (lenduvus) mõõdetakse ning kui auru kontsentratsioon on võrdne või suurem kui 1000 ml/m 3 , on segu eeldatav lenduvus võrdne või suurem kui 1/5 segu LC 50 väärtus . Meetodid segu mürgisuse määramiseks sissevõtmise ja naha kaudu mõjumise puhul 2.2.61.1.10 Klassi 6.1 segude klassifitseerimisel ja nendele pakendigruppide määramisel on vajalik määrata nende sissevõtmise ja naha kaudu mõjumise mürgisuse kriteeriumite alusel (vt alajagu 2.2.61.1.3) segu ägedat mürgitust põhjustava (akuutse) LD 50 väärtus . Kui segu sisaldab ainult üht aktiivset ainet ning kui selle koostisosa LD 50 väärtus on teada ja kui usaldatavad andmed konkreetsesse veosesse kuuluva segu osas puuduvad selle ägedat mürgitust põhjustava (akuutse) toime kohta sissevõtmisel ja naha kaudu imendumisel, võib LD 50 väärtused sissevõetava ja naha kaudu mõjuva mürgisuse kohta saada järgmise meetodiga : LD 50 preparaadi väärtus = LD 50 aktiivse aine väärtus x 100 aktiivse aine mass% 2.2.61.1.10.2 Kui segu sisaldab rohkem kui ühte aktiivset koostisosa, siis on sissevõetava ja naha kaudu mõjuva mürgisuse LD 50 väärtuse määramiseks kolm võimalust. Eelistatav meetod on hankida usutavad andmed tegelikult veetava segu ägedat mürgitust põhjustava (akuutse) toime kohta sissevõtmisel ja naha kaudu mõjumisel. Kui usaldatavad ning täpsed andmed puuduvad, siis võib kasutada ühte järgmistest meetoditest : a) klassifitseerida keemiline ühend kõige ohtlikuma koostisosa alusel, nagu oleks see koostisosa sama kontsentratsiooniga kui kõikide aktiivsete koostisosade summaarne kontsentratsioon, või b) kasutada valemit : kus: C = A, B, ..., Z koostisosa kontsentratsiooniprotsent segus ; T = A, B, ..., Z koostisosa LD 50 väärtused sissevõtmisel ; T M = segu LD 50 väärtus sissevõtmisel . MÄRKUS: s eda valemit võib kasutada samuti naha kaudu mõjuvate mürgisuste puhul tingimusel, et andmed on olemas kõikide koostisosade kohta. Selle valemi kasutamine ei arvesta mingeid tugevdavaid või kaitsvaid nähtusi. Pestitsiidide klassifitseerimine 2.2.61.1.11 Kõik aktiivsed pestitsiidained ja nende ühendid, mille jaoks LD 50 ja/või LD 50 väärtused on teada ning mis on klassifitseeritud klassi 6.1, tuleb klassifitseerida sobivasse pakendigruppi vastavalt alajagudes 2.2.61.1.6 kuni 2.2.61.1.9 toodud kriteeriumidele. Ained ja ühendid, mida iseloomustavad kaasnevad ohud , tuleb sobivasse pakendigruppi määramisel klassifitseerida vastavalt alajao 2.1.3.10 ohtude pingerea tabelile . 2.2.61.1.11.1 Kui pestitsiidi preparaadi sissevõtmise või naha kaudu mõjuva mürgisuse LD 50 väärtused ei ole teada, kuid selle aktiivse aine/aktiivsete ainete LD 50 väärtus on teada, siis võib ühendi LD 50 väärtuse leida alajao 2.2.61.1.10 juhendi kohaselt . MÄRKUS: LD 50 mürgisuse andmed mitmete levinud pestitsiidide kohta võib saada uusimast dokumendi „WHO Soovituslik pestitsiidide klassifitseerimine nende ohtlikkuse järgi ning klassifitseerimise juhendid” väljaandest, mida saab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvahelisest Keemiaohutuse Programmist (International Programme on Chemical Safety ), 1211 Genf 27, Šveits. Kuigi seda dokumenti võib kasutada LD 50 väärtuste leidmiseks pestitsiididele, ei tohi selle klassifitseerimise süsteemi kasutada pestitsiididele transpordi klassifikatsiooni või pakendigruppide määramiseks, mis peab olema sooritatud kooskõlas ADR-i nõuetega . 2.2.61.1.11.2 Pestitsiidide veol kasutatav ohtliku aine tunnus nimetus tuleb valida aktiivse koostisosa, pestitsiidi füüsilise oleku ja igasuguse kaasneva ohu alusel, mis sellel keemilisel ainel võib avalduda (vt jagu 3.1.2). 2.2.61.1.12 Kui klassi 6.1 ained satuvad lisandite tõttu teistesse ohu kategooriatesse kui peatüki 3.2 tabelis A loetletud ained, tuleb need segud või lahused määrata kirjete alla, millesse nad kuuluvad oma tegeliku ohutaseme alusel . MÄRKUS: l ahuste ja segude (nagu preparaatide ja jäätmete) klassifitseerimise kohta vt ka jagu 2.1.3. 2.2.61.1.13 Alajagude 2.2.61.1.6 kuni 2.2.61.1.11 kriteeriumide põhjal võib otsustada, kas loetelus nimetatud lahuse või segu või selle loeteludes nimetatud komponentide omadused on sellised, et antud lahuse või segu kohta käesoleva klassi sätted ei kehti . 2.2.61.1.14 Aineid, lahuseid ja segusid, välja arvatud pestitsiididena kasutatava i d aineid ja preparaate, mida ei klassifitseerita ägeda mürgisuse kategooriasse 1, 2 või 3 vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 3 , võib pidada klassi 6.1 mittekuuluvateks aineteks . 2.2.61.2 Veoks mittelubatud ained 2.2.61.2.1 Keemiliselt ebastabiilseid klassi 6.1 aineid ei tohi veoks lubada, välja arvatud juhul, kui on võetud vajalikud ettevaatusabinõud, mis normaalsetel veotingimustel välistavad ohtliku lagunemise või polümerisatsiooni võimaluse. Polümerisatsiooni vältimiseks vajalike ettevaatusabinõude kohta vt peatüki 3.3 erisätet 386. Erilist tähelepanu peab pöörama sellele, et anumad ja paagid ei sisaldaks mingeid aineid, mis neid reaktsioone esile kutsuvad . 2.2.61.2.2 Järgmisi aineid ja segusid ei tohi veoks vastu võtta : - vesiniktsüaniidid, stabiliseeritud või lahuses, mis ei vasta ÜRO nr 1051, 1613, 1614 ja 3294 kirjeldustele ; - metallide karbonüülid , mille leekpunkt on alla 23 °C, v.a ÜRO nr 1259 NIKKELKARBONÜÜL ja 1994 RAUDPENTAKARBONÜÜL ; - 2,3,7,8-TETRAKLORODIBENSO-P-DIOKSIIN (TCDD) kontsentratsioonides, mida peetakse alajao 2.2.61.1.7 kriteeriumite kohaselt väga mürgisteks ; - ÜRO nr 2249 DIKLORODIMETÜÜLEETER, SÜMMEETRILINE ; - fosfiidide ühendid, ilma tuleohtlike mürgiste gaaside eraldumist pidurdavate lisanditeta . 2.2.61.3 Ühiste kirjete loend Kaasneva ohuta mürgised ained 1583 KLOROPIKRIINI SEGU, N.O.S. 1602 VÄRVAINE, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. või 1602 VÄRVAINE POOLTOODE, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 1693 PISARGAASI TOOTMISE LÄHTEAINE, TAHKE, N.O.S. 1851 RAVIM, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 2206 ISOTSÜANAADID, MÜRGISED, N.O.S. või 2206 ISOTSÜANAADI LAHUS, MÜRGINE, N.O.S. 3140 ALKALOIDID, VEDELAD, N.O.S. või 3140 ALKALOIDIDE SOOLAD, VEDELAD, N.O.S. . vedelik a T1 3142 DESINFEKTSIOONIVAHEND, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 3144 NIKOTIINI ÜHEND, VEDEL, N.O.S. või 3144 NIKOTIINI PREPARAAT, VEDEL, N.O.S. 3172 TOKSIINID, EKSTRAHEERITUD ELAVAST ORGANISMIST, VEDELAD, N.O.S. 3276 NITRIILID, VEDELAD, MÜRGISED, N.O.S. 3278 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, VEDEL , MÜRGI NE , N.O.S. Org aanilised 3381 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, N.O.S., mille inhalatsiooni toksilisus on madalam või võrdne 200 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 500 LC 50 0 3382 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, N.O.S., mille inhalatsiooni toksilisus on madalam või võrdne 1000 ml/m3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 10 LC 50 2810 MÜRGINE VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S. 1544 ALKALOIDID, TAHKED, N.O.S. või 1544 ALKALOIDIDE SOOLAD, TAHKED, N.O.S. 1601 DESINFEKTSIOONIVAHEND, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 1655 NIKOTIINI ÜHEND, TAHKE, N.O.S. või 1655 NIKOTIINI PREPARAAT, TAHKE, N.O.S. tahke a, b T2 3448 PISARGAASI TOOTMISE LÄHTEAINE, TAHKE, N.O.S. 3143 VÄRV, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. või 3143 VÄRVAINE SÜNTEESI POOLTOODE, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3462 TOKSIINID, EKSTRAHEERITUD ELAVAST ORGANISMIST, TAHKED, N.O.S. 3249 RAVIM, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3464 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3439 NITRIILID, TAHKED, MÜRGISED, N.O.S. . 2811 TAHKE AINE, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S. 2026 FENÜÜLELAVHÕBEDA ÜHENDID, N.O.S. 2788 TINAORGAANILISED ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 3146 TINAORGAANILISED ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 3280 ARSEENORGAANILISED ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. Metallorgaanilised c , d T3 3465 ARSEENORGAANILISED ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 3281 METALLIDE KARBONÜÜLID, VEDELAD, N.O.S. 3466 METALLIDE KARBONÜÜLID, TAHKED, N.O.S 3282 ORGAANILISED METALLIÜHENDID, VEDELAD, MÜRGISED, N.O.S. 3467 ORGAANILISED METALLIÜHENDID, TAHKED, MÜRGISED, N.O.S. ( jätkub järgmisel leheküljel ) 2.2.61.3 Ühiste kirjete loend ( järg ) Kaasneva ohuta mürgised ained ( järg ) 1556 ARSEENIÜHENDID, VEDELAD, N.O.S., anorgaanilised, kaasa arvatud: arsenaadid , n.o.s ., arsenitid , n.o.s ., ja arseensulfiidid, n.o.s . 1935 TSÜANIIDI LAHUS, N.O.S. vedelik e T4 2024 ELAVHÕBEDA ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 3141 ANTIMONIÜHENDID, ANORGAANILISED, VEDELAD, N.O.S. 3440 SELEENI ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 3381 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 200 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 500 LC 50 0 3382 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 1000 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentr atsioon on suurem või võrdne 10 LC 50 3287 MÜRGINE VEDELIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 1549 ANTIMONIÜHENDID, ANORGAANILISED, TAHKED, N.O.S. Anorgaanilised 1557 ARSEENIÜHENDID, TAHKED, N.O.S., kaasa arvatud: arsenaadid , n.o.s ., arsenitid , n.o.s ., ja arseensulfiidid, n.o.s . 1564 BAARIUMI ÜHENDID, N.O.S. 1566 BERÜLLIUMI ÜHENDID, N.O.S. 1588 TSÜANIIDID, ANORGAANILISED, TAHKED, N.O.S. 1707 TALLIUMI ÜHENDID, N.O.S. tahke f , g T5 2025 ELAVHÕBEDA ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 2291 PLIIÜHENDID, LAHUSTUVAD, N.O.S. 2570 KAAD M IUMI ÜHENDID 2630 SELENAADID või 2630 SELENITID 2856 FLUOROSILIKAADID, N.O.S. 3283 SELEENI ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 3284 TELLUURI ÜHENDID, N.O.S. 3285 VANAADIUMI ÜHENDID, N.O.S. 3288 TAHKED AINED, ANORGAANILISED, N.O.S. Pesti tsiidid 2992 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2994 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2996 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2998 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3006 TIOKARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3010 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3012 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE vedelik h T6 3014 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3016 BIPÜRDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3018 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3020 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3026 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3348 FENOKSÜÄÄDIKHAPPE DERIVAATIDE PESTITSIIDID, VEDELAD, MÜRGISED 3352 PÜRETROIDPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2902 PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. ( jätkub järgmisel leheküljel ) 2.2.61.3 Ühiste kirjete loend (järg) Kaasneva ohuta mürgised ained (järg) Pesti tsiidid ( järg ) 2757 KARBAMAATPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2759 ARSEENPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2761 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2763 TRIASIINPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2771 TIOKARBAMAATPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2775 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2777 ELAVHÕBEDA ALUSEL PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE Tahke h T7 2779 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2781 BIPÜRDIILIUMPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2783 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2786 TINAORGAANILINE PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 3027 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 3048 ALUMIINIUMFOSFIIDIDE PESTITSIIDID 3345 FENOKSÜÄÄDIKHAPPE DERIVAATIDE PESTITSIIDID, TAHKED, MÜRGISED 3349 PÜRETROIDPESTITSIID, TAHKED, MÜRGISED 2588 PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. Proovid T8 3315 KEEMILINE PROOV, MÜRGINE Muud mürgised ained i T9 3243 TAHKED AINED, SISALDAVAD MÜRGIST VEDELIKKU, N.O.S. Esemed T10 3546 MÜRGIST AINET SISALDAVAD ESEMED, N.O.S Kaasneva ohuga mürgised ained 3071 MERKAPTAANID, VEDELAD, MÜRGISED, TULEOHTLIKUD , N.O.S. või 3071 MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3080 ISOTSÜANAADID, MÜRGISED, TULEOHTLIKUD , N.O.S. või 3080 ISOTSÜANAADI LAHUS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. Vedelik j , k TF1 3275 NITRIILID, MÜRGISED, TULEOHTLIKUD , N.O.S. 3279 FOSFORORGAANILISED ÜHENDID, MÜRGISED, TULEOHTLIKUD , N.O.S. 3383 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 200 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 500 LC 50 3384 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 1000 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 10 LC 50 Tuleohtlik 2929 MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, ORGAANILINE, N.O.S. TF ( jätkub järgmisel leheküljel ) 2.2.61.3 Ühiste kirjete loend (järg) Kaasneva ohuga mürgised ained (järg) Tuleohtlik TF ( järg ) 2991 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 2993 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 2995 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 2997 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 3005 TIOKARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 3009 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK pesti tsiidid 3011 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK vedelad TF2 3013 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK ( leekpunkt mitte alla 23 °C) 3015 BIPÜRDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 3017 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 3019 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 3025 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 3347 FENOKSÄÄDIKHAPPE DERIVAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 3351 PÜRETROIDPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK 2903 PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. tahke TF3 1700 PISARGAASIGA SUITSUKÜÜNLAD 2930 MÜRGINE TAHKE AINE, TULEOHTLIK, ORGAANILINE, N.O.S. 3535 MÜRGINE TAHKE AINE, TULEOHTLIK, ANORGAANILINE, N.O.S. Tahke , isekuumenev c 3124 MÜRGINE TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. TS vedelik TW1 3385 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, VEEGA REAGEERIV, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 200 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 500 LC 50 3386 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, VEEGA REAGEERIV, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 1000 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 10 LC 50 3123 MÜRGINE VEDELIK, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. Veega reageerivad d TW tahke n TW2 3125 MÜRGINE TAHKE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. vedelik TO1 3387 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 200 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 500 LC 50 3388 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 1 000 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 10 LC 50 3122 MÜRGINE VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S. Oksüdeerivad l TO tahke TO2 3086 MÜRGINE TAHKE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. orga aniline vedelik TC1 3277 KLOROFORMAADID, MÜRGISED, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3361 KLOROSILAANID, MÜRGISED, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3389 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 200 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 500 LC 50 3390 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 1 000 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 10 LC 50 2927 MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S. Oksü - deeriv m n TC tahke TC2 2928 MÜRGINE TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. (jätkub järgmisel leheküljel) 2.2.61.3 Ühiste kirjete loend (järg) Kaasneva ohuga mürgised ained (järg) Sööbiv m TC ( järg ) anorgaa - ni line 3389 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 200 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 500 LC 50 3390 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 1 000 ml/m 3 ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 10 LC 50 3289 MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. vedelik TC3 tahke TC4 3290 MÜRGINE TAHKE AINE, SÖÖBIV, N.O.S. ANORGAANILINE, N.O.S. Tuleohtlik, sööbiv 2742 KLOROFORMAADID, MÜRGISED, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD , N.O.S. 3362 KLOROSILAANIID, MÜRGISED, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD , N.O.S. 3488 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, SÖÖBIV , N.O.S. , mille LC 50 on madalam või võrdne 200 ml/m³ ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 500 LC 50 3489 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, SÖÖBIV, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 1000 ml/m³ ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 10 LC 50 TFC Tuleohtlik, veega reageeriv 3490 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, VEEGA REAGEERIV, TULEOHTLIK, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 200 ml/m³ ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 500 LC 50 TFW 3491 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, VEEGA REAGEERIV, TULEOHTLIK, N.O.S., mille LC 50 on madalam või võrdne 1000 ml/m³ ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem või võrdne 10 LC 50 2.2.62 K lass 6.2 Nak kusohtlikud ained 2.2.62.1 Kriteeriumid 2.2.62.1.1 Klassi 6.2 pealkiri hõlmab nak kusohtlikke aineid. ADR-i mõistes on nak kusohtlikud ained sellised ained, mille kohta on teada või on alust oletada, et nad sisaldavad patogeene. Patogeenid on defineeritud kui mikroorganismid (kaasa arvatud bakterid, viirused, parasiidid, seened) või muude tüvedega haigustekitajad, nt prioonid , mis võivad põhjustavad loomade või inimeste haigestumise . MÄRKUS 1: g eneetiliselt muu nda tud mikroorganismid ja organismid, bioloogilised tooted, diagnostilised proovid ning sihipäraselt nakatatud elavad loomad tuleb määrata käesolevasse klassi, kui nad vastavad selle klassi tingimustele. Mittesihipäraselt nakatatud või loomulikul teel nakatunud elavate loomade vedu toimub ainult päritolumaa, transiitriikide ja sihtriigi asjassepuutuvate reeglite ja määruste alusel. MÄRKUS 2: t aimsetest, loomsetest või bakteriaalsetest allikatest pärit toksiinid, mis ei sisalda mingeid nak kusohtlikke aineid või organisme või mis neis ei sisaldu, on klassi 6.1 kuuluvad ained, ÜRO nr 3172 või 3462 . 2.2.62.1.2 Klassi 6.2 ained jagatakse järgmiselt : I1 inimesi mõjutavad nak kusohtlikud ained ; I2 ainult loomi mõjutavad nak kusohtlikud ained ; I3 kliinilised jäätmed ; I4 bioloogilised ained . Definitsioonid 2.2.62.1.3 ADR-i mõistes tähendab : „Bioloogilised tooted” on need elusorganismidest saadud tooted, mida toodetakse ja turustatakse vastavalt riikliku ametiasutuse nõuetele, milleks võivad olla spetsiaalsed nõuded lubade väljastamisel, ning mida kasutatakse kas inimeste või loomade haiguste vältimiseks, raviks või diagnoosimiseks või nendega seotud teadusliku arendustegevuse, katsetamise või uurimise eesmärkidel. Nende hulka kuuluvad (kuid mitte ainult) valmis- või lõpetamata tooted, nagu vaktsiinid . „Kultuurid ” on patogeenide sihipärase tootmise ehk paljundamise tulemus. See definitsioon ei hõlma haigestunud inimestelt või loomadelt analüüsiks võetud proove . „Meditsiinilised ehk kliinilised jäätmed ” on loomade veterinaarsest ravist, inimeste meditsiinilisest ravist või biouuringutest tekkinud jäätmed . „Diagnostilised proovid” on võetud otse inimestelt või loomadelt, sealhulgas, kuid mitte ainult, eritised, sekreedid, veri ning selle komponendid, kude ning koevedelikud, mida veetakse analüüsi, diagnoosimise, teadusliku uurimistöö, haiguse ravi ja haiguse ennetamise eesmärgil . Klassifikatsioon 2.2.62.1.4 Nak kusohtlikud ained klassifitseeritakse klassi 6.2 ja neile on määratud vastavalt ÜRO nr 2814, 2900, 3291 , 3373 või 3549 . Nak kusohtlikud ained jagatakse järgmistesse kategooriatesse : 2.2.62.1.4.1 Kategooria A: Nakkusetekitaja, mida veetakse sellisel kujul, et sellega kokkupuutel võivad muidu terved inimesed ja loomad saada püsiva tervisekahjustuse või eluohtliku või surmaga lõppeva tõve. Sellistele kriteeriumile vastavate ainete kohta on toodud näiteid käesolevas peatükis toodud tabelis . MÄRKUS: k okkupuude leiab aset siis, kui nakkusetekitaja pääseb suletud pakendist välja ning tulemuseks on füüsiline kontakt inimeste või loomadega. a) Nakkusetekitajad, mis vastavad inimeste või nii inimeste kui ka loomade haigestumist põhjustavate ainete kriteeriumidele, tuleb määrata ÜRO nr 2814 alla. Nakkusetekitajad, mis põhjustavad üksnes loomade haigestumist, tuleb määrata ÜRO nr 2900 alla ; b) Määramine ÜRO nr 2814 või ÜRO nr 2900 alla peab põhinema patsiendi või looma registreeritud haiguslool, endeemilistel kohalikel tingimustel , patsiendi või looma sümptomitel või patsiendi või looma individuaalset olukorda arvestaval professionaalsel hinnangul . MÄRKUS 1: ÜRO nr 2814 alla kuuluvate ainete veo puhul on kasutusel nimetus „NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB INIMESELE”. ÜRO nr 2900 alla kuuluvate ainete veo puhul on kasutusel nimetus „NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB AINULT LOOMADELE”. MÄRKUS 2: j ärgnev tabel ei ole täielik. Nakkusetekitajad, kaasa arvatud uued ja tekkivad patogeenid, mis pole tabelisse kantud, kuid mis vastavad samadele kriteeriumidele, tuleb määrata kategooriasse A. Peale selle: kui on kahtlusi, kas aine vastab kategooria A kriteeriumidele või mitte, tuleb see kindlasti määrata A-kategooriasse. MÄRKUS 3: j ärgnevas tabelis kursiivis kirjutatud mikroorganismid on bakterid või seened. Näiteid A-kategooria nakkusohtlikest ainetest sõltumata haigusetekitaja vormist (vt alajagu 2.2.62.1.4.1) ÜRO number ja nimetus Mikroorganism ÜRO nr 2814 Nakkusohtlik aine, mõjub inimesele Ahvirõugete viirus Bacillus anthracis (ainult kultuurid) B-hepatiidi viirus (ainult kultuurid) B-herpesviirused (ainult kultuurid) Brucella abortus (ainult kultuurid) Brucella melitensis (ainult kultuurid) Brucella suis (ainult kultuurid) Burkholderia mallei – Pseudomonas mallei – Malleus ehk tatitõbi (ainult kultuurid) Burkholderia pseudomallei – Pseudomonas pseudomallei (ainult kultuurid) Chlamydia psittaci – psitakoosi/ornitoosi tekitaja (ainult kultuurid) Clostridium botulinum (ainult kultuurid) Coccidioides immitis (ainult kultuurid) Coxiella burnetii (ainult kultuurid) Dengue viirus (ainult kultuurid) Ebola viirus Escherichia coli , verotoksigeenne (ainult kultuurid) a Flexal (lihasjäikuse) viirus Francisella tularensis (ainult kultuurid) Guanarito viirus Hantaan -viirus Hendra viirus Hobuste ida entsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Hobuste venetsueela entsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Inimese immuunsuspuudulikkuse viirus (ainult kultuurid) Jaapani entsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Junin viirus Kollapalaviku viirus (ainult kultuurid) Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus Kyasanuri hemorraagilise viiruspalaviku viirus Lassa viirus Lääne-Niiluse viirus (ainult kultuurid) Machupo viirus Marburgi viirus Marutõve viirus (ainult kultuurid) Mycobacterium tuberculosis (ainult kultuurid) a Neerusündroomiga hemorraagiline hantaa -viirus palavik Nipah haiguse viirus Omski hemorraagilise palaviku viirus Polioviirus (ainult kultuurid) Puukentsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Rickettsia prowazekii (ainult kultuurid) Rickettsia rickettsii (ainult kultuurid) Rifti Valley palaviku ehk kaljumäestiku palaviku viirus (ainult kultuurid) Rõuged (viirus) Sabia viirus Shigella dysenteriae type 1 (ainult kultuurid) a Suure nakkusohtlikkusega klassikalise lindude katku ehk linnugripi viirus (ainult kultuurid) Vene kevad-suvise entsefaliidi viirus (ainult kultuurid) Yersinia pestis (ainult kultuurid) ÜRO nr 2900 Nakkusohtlik aine, mõjub ainult loomadele Kitsed e rõug ete viirus (ainult kultuurid) Klassikalise sigade katku viirus (ainult kultuurid) Lammaste rõugete viirus (ainult kultuurid) Lindude paramüksoviirus tüüp 1 – Velogeense Newcastle'i haiguse viirus (ainult kultuurid) Mycoplasma mycoides – Veiste nakkav pleuropneumoonia (ainult kultuurid) Nodulaarse dermatiidi viirus (ainult kultuurid) Sigade aafrika katku viirus (ainult kultuurid) Sigade vesikulaarhaiguse viirus (ainult kultuurid) Suu- ja sõrataudi viirus (ainult kultuurid) Veiste katku viirus (ainult kultuurid) Vesikulaarse stomatiidi viirus (ainult kultuurid) Väikemäletsejaliste katku viirus (ainult kultuurid) 2.2.62.1.4.2 Kategooria B: Nakkusetekitajad, mis ei vasta kategooria A kriteeriumidele ning mida seetõttu ei saa määrata kategooriasse A. B-kategooria nakkusohtlikud ained klassifitseeritakse ÜRO nr 3373 alla . MÄRKUS: ÜRO nr 3373 alla kuuluvate ainete veo puhul on kasutusel nimetus „BIOLOOGILISED AINED, KATEGOORIA B”. 2.2.62.1.5 Erandid 2.2.62.1.5.1 Ained, mis ei sisalda nakkusohtlikku ainet või aineid, mille puhul pole tõenäoline, et need põhjustaksid inimeste või loomade haigestumist, et ole ADR-i objektiks, välja arvatud juhud, kui need vastavad mõne muu klassi kriteeriumidele. 2.2.62.1.5.2 Ained, mis sisaldavad inimestele või loomadele mittepatogeenseid mikroorganisme, ei ole ADR-i objektiks, välja arvatud juhud, kui need vastavad mõne muu klassi kriteeriumidele. 2.2.62.1.5.3 Ained sellises olekus, kus kõik patogeenid on neutraliseeritud või inaktiveeritud, nii et see aine ei kujuta endast enam ohtu tervisele, ei ole ADR- i objektiks, välja arvatud juhul , kui need vastavad mõne muu klassi kriteeriumidele. MÄRKUS: vabast vedelikust tühjendatud m editsiini vahendid loetakse käesoleva alajao nõuetele vastavaks ja nende kohta ADR-i sätte d ei kehti . 2.2.62.1.5.4 Ained, milles patogeenide kontsentratsioon on nende loodusliku tasakaaluoleku tasemel (kaasa arvatud toiduainete ja vee proovid) ja mille puhul pole märkimisväärset nakkushaigusesse haigestumise riski, ei ole ADR-i objektiks, välja arvatud juhu l , kui need vastavad mõne muu klassi kriteeriumidele . 2.2.62.1.5.5 Kuivanud vereplekid, mis on saadud veretilga as e tamisega imava materjali pinnale, ei ole ADR-i objekti d . 2.2.62.1.5.6 Rooja peitvere proovid ei ole ADR-i objektid. 2.2.62.1.5.7 Veri või vere komponendid, mis on kogutud vereülekande eesmärgil või veretoodete valmistamiseks ülekande või siirdamise ee s märgil, ja mis tahes koed või organid, mis on mõeldud siirdamiseks ja seotud eesmärkidel võetud proovid ei ole ADR-i objektid. 2.2.62.1.5.8 Inimeselt või loomalt võetud diagnostilised proovid, mille puhul patogeenide olemasolu on vähetõenäoline, ei ole ADR-i objektiks juhul, kui neid proove veetakse hermeetilises pakendis, mis on tähistatud vastava märgisega „Inimese diagnostiline proov, erinõuete alla mittekuuluv” või „Looma diagnostiline proov, erinõuete alla mittekuuluv”. Pakend loetakse eeltoodud nõuetega kooskõlas olevaks, kui see pakend vastab järgmistele tingimustele : a) p akend koosneb kolmest osast: i) hermeetilis (t) est primaaranuma(te)st; ii) hermeetilisest sekundaarsest pakendist ja iii) oma mahule, massile ja kasutusotstarbele vastava tugevusega välispakendis t , millel vähemalt ühe väliskülje mõõtmed on minimaalselt 100 mm x 100 mm ; b) v edelike veo puhul tuleb primaarse ja sekundaarse pakendi vahele panna absorbeerivat materjali koguses, millest piisab kogu vedeliku imamiseks, nii et veo ajal tekkiva lekke puhul ei oleks vedelikul mingil juhul võimalik imbuda välispakendini ning pakendit väljastpoolt kaitsvat materjali sellega ohustada ; c) k ui ühte sekundaarsesse paken disse on pandud mitu primaarset anumat, peavad nad olema selliselt ükshaaval pakitud, et vältida nendevahelist kontakti. MÄRKUS 1: s elleks, et otsustada, kas aine on käesoleva alajao kohaselt ADR-i ee skirjadest vabastatud, läheb vaja professionaalseid teadmisi ja kogemus i . Otsustamise aluseks peavad olema inimese või looma registreeritud haiguslugu, sümptomid ja inimese või looma individuaalset olukorda ja endeemilisi kohalikke tingimusi arvestav professionaalne hinnang. Proovide näited, mida võib selle alajao alusel vedada, hõlmavad vere- ja uriiniproove kolesterooli taseme, veresuhkru taseme, hormonaalsete näitajate või prostata spetsiifiliste antigeenide (PSA) määramiseks; südame, maksa või neerude funktsiooni uurimiseks võetud diagnostilisi proove nii inimestelt kui loomadelt, kui pole tegemist nakkushaigustega; või koe- ja diagnostilisi proove terapeutilisteks uuringuteks ravimite toime uurimiseks; diagnostilisi proove, mis on vajalikud andmete esitamiseks kindlustusandjale või tööandjale, mille sisuks on ravimite, narkootiliste ainete ja alkoholisisalduse määrami ne inimese organismis; rasedus teste; biopsiaid vähiuuringuteks ja inimeste ja loomade antikehade uurimiseks võetavaid diagnostilise proove, kui nendega ei kaasne mingit nakkusohtu (nt vaktsineerimisel saavutatud immuunsuse hindamiseks, autoimmuunhaiguse diagnoosimiseks jne). MÄRKUS 2: õ huveo puhul peavad käesoleva alajao alusel vabastatud proovide pakendid vastama punktides a–c esitatud tingimustele . 2.2.62.1.5. 9 Välja arvatud : a) meditsiinilised jäätmed ( ÜRO nr 3291 ja 3549 ); b) A kategooria nakkusohtlike ainetega saastunud või neid sisaldavad meditsiiniseadmed ja -vahendid ( ÜRO nr 2814 või 2900) ja c) muu klassi definitsioonile vastavate muude ohtlike veostega saastunud või neid sisaldavad meditsiiniseadmed ja - vahendid , desinfitseerimisele, puhastamisele, steriliseerimisele, remonti või hindamisele veetavatele meditsiiniseadmetele või- vahend itele , mis võivad olla nakkusohtlike ainetega saastunud või neid sisaldada, ei kohaldata muid ADR-i sätteid peale käesoleva alajao omade , kui need seadmed või vahendid on pakendites, mis on konstrueeritud ja ehitatud nii, et on normaalsetel veotingimustel purunemis-, torke- ja lekkekindlad. Pakendid peavad vastama jaos 6.1.4 või 6.6.5 loetletud ehitusnõuetele. Need pakendid peavad vastama alajagude 4.1.1.1 ja 4.1.1.2 üldistele pakkimisnõuetele ja hoidma meditsiiniseadmed ja -vahendid enda sees, kui neil lastakse kukkuda 1,2 m kõrguselt. Pakendi tele tuleb kanda tähistus „KASUTATUD MEDITSIINISEADE” või „KASUTATUD MEDITSIINIVAHEND” . Kui kasutatakse veopakendeid, tuleb need tähistada samal viisil , välja arvatud juhul, kui pakendi l olev kiri jääb nähtavaks. 2.2.62.1.6– 2.2.62.1.8 (Reserve eritud ) 2.2.62.1.9 Bioloogilised tooted ADR-i mõistes jagatakse bioloogilised tooted järgmistesse gruppidesse: a) need, mis on toodetud ja pakendatud vastavalt riikliku ametiasutuse nõuetele ning mida veetakse lõpliku pakkimise või turustamise eesmärgil ja mille lõppkasutajaks on professionaalne meditsiin ja üksikisikud. Sellesse gruppi kuuluvad ained ei ole ADR-i regulatsiooni objekt ; b) need, mis ei kuulu punkti a alla ja mille puhul on teada või mille puhul võib oletada nakkustekitajate olemasolu ja mis vastavad kategooria A või kategooria B kriteeriumidele. Selle grupi ainetele tuleb määrata vastavalt ÜRO nr 2814, 2900 või 3373 . MÄRKUS: m õned litsentseeritud bioloogilised tooted võivad kujutada endast bioloogi list ohtu ainult teatud maailma osades. Sel juhul võivad pädevad asutused nõuda, et need bioloogilised tooted vastaksid nende haldusalas kehtivatele nõuetele, mis kehtivad nakkusohtlike ainete suhtes, või rakendada muid piiranguid. 2.2.62.1.10 Geneetiliselt muudetud mikroorganismid ja organismid Geneetiliselt muudetud mikroorganismid, mis ei vasta nakkusohtliku aine definitsioonile, tuleb klassifitseerida jaos 2.2.9 toodud juhiste kohaselt. 2.2.62.1.11 Meditsiinilised või kliinilised jäätmed 2.2.62.1.11.1 Meditsiinilised või kliinilised jäätmed, mis sisaldavad : A-kategooria nakkusohtlik ud ained tuleb määrata kas ÜRO nr 2814, ÜRO nr 2900 või ÜRO nr 3549 kirjete alla. Tahked meditsiinilised jäätmed, mis sisaldavad A-kategooria nakkusohtlikke aineid, mis on tekkinud inimeste meditsiinilisel ravimisel või loomade veterinaarsel ravimisel, võib määrata ÜRO nr 3549 alla. ÜRO nr 3549 kannet ei tohi kasutada biouuringute või vedelate jäätmete puhul; B-kategooria nakkusohtlikud ained tuleb määrata ÜRO nr 3291 alla. MÄRKUS 1: ÜRO nr 3549 veose tunnusnimetus on „MEDITSIINILISED JÄÄTMED, A-KATEGOORIA, MÕJUTAVAD INIMESI, tahked“ või „MEDITSIINILISED JÄÄTMED, A-KATEGOORIA, MÕJUTAVAD AINULT LOOMI, tahked“. MÄRKUS 2 : m editsiinilised või kliinilised jäätmed, mis kannavad numbrit 18 01 03 (Inimeste või loomade hooldamise ja/või sellega seotud uuringute jäätmed – inimeste puhul sünnituse, diagnoosimise, hoolduse või haiguse ennetamisega seotud jäätmed – jäätmed, mille kogumine ja hävitamine on nakkusohu tõttu reguleeritud spetsiaalsete eeskirjadega) või 18 02 02 (Inimeste või loomade hooldamise ja/või sellega seotud uuringute jäätmed – inimeste puhul sünnituse, diagnoosimise, hoolduse või haiguse ennetamisega seotud jäätmed – jäätmed, mille kogumine ja hävitamine on nakkusohu tõttu reguleeritud spetsiaalsete eeskirjadega) vastavalt Euroopa Komisjoni otsuse 2000/532/EÜ 5 jäätmekäitlust reguleerivale muudetud lisale, tuleb klassifitseerida vastavalt selle peatüki sätetele, võttes aluseks inimese või looma meditsiinilise või veterinaarse diagnoosi. 2.2.62.1.11.2 Meditsiinilised või kliinilised jäätmed, mis ilmselt ei saa sisaldada nak kusohtlikke aineid, määratakse ÜRO nr 3291 alla. Määramisel võib arvesse võtta rahvusvahelisi, regionaalseid või riiklikke jäätmeloendeid . MÄRKUS 1: ÜRO nr 3291 alla kuuluvate ainete veose tunnusnimetus on „KLIINILISED JÄÄTMED, MÄÄRATLEMATA, N.O.S.” või „(BIO)MEDITSIINTLISED JÄÄTMED, N.O.S.” või „KORRASTATUD MEDITSIINILISED JÄÄTMED, N.O.S.” MÄRKUS 2: v aatamata eeltoodud klassifitseerimiskriteeriumidele ei kuulu meditsiinilised või kliinilised jäätmed, mis kannavad numbrit 18 01 04 (Inimeste või loomade hooldamise ja/või sellega seotud uuringute jäätmed – inimeste puhul sünnituse, diagnoosimise, hoolduse või haiguse ennetamisega seotud jäätmed – jäätmed, mille kogumine ja hävitamine ei ole reguleeritud spetsiaalsete nakkusohu ennetamise eeskirjadega) või 18 02 03 (Inimeste või loomade hooldamise ja/või sellega seotud uuringute jäätmed – inimeste puhul sünnituse, diagnoosimise, hoolduse või haiguse ennetamisega seotud jäätmed – jäätmed, mille kogumine ja hävitamine ei ole reguleeritud spetsiaalsete nakkusohu ennetamise eeskirjadega) vastavalt Euroopa Komisjoni otsuses nr 2000/532/EÜ 4 toodud muudetud jäätmete loetelule, ADR eeskirjade reguleerimisalasse. 2.2.62.1.11.3 Desinfitseeritud meditsiinilised või kliinilised jäätmed, mis eelnevalt sisaldasid nakkus ohtlikke aineid , ei ole ADR-i reguleerimisalas, välja arvatud juhul, kui nad vastavad mõne muu klassi kriteeriumidele . 2.2.62.1.11.4 ( Kustutatud ) 2.2.62.1.12 Nakatunud loomad 2.2.62.1.12.1 Välja arvatud juhul, kui nak kusohtlikke aineid ei saa muud moodi lähetada, ei tohi selliste ainete lähetamiseks kasutada elavaid loomi. Sihilikult nakatatud elavaid loomi, kes kannavad või tõenäoliselt kannavad nakkusetekitajaid, tohib vedada ainult vastavalt pädeva ametiasutuse kehtestatud tingimustele. MÄRKUS: Pädeva asutuse luba tuleb väljastada vastavalt elavate loomade veo asjassepuutuvatele reeglitele, võttes arvesse ohtlike veoste aspekte. Neid loa jaoks vajalikke tingimusi ja reegleid määravaid asutusi reguleeritakse riiklikul tasandil. Kui ADR-i lepinguosalise riigi pädeva asutuse luba puudub, siis võib ADR-i lepinguosalise riigi pädev asutus tunnustada ka luba, mille väljastas ADR-i lepinguosaliste riikide hulka mitte kuuluva riigi pädev asutus. Elusate loomade vedamise reeglid on kajastatud näiteks nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal (ELT L 3, 5. jaanuar 2005) (muudetud). 2.2.62.1.12.2 (Kustutatud) 2.2.62.2 Veoks mittelubatud ained Elavaid selgroogseid või selgrootuid loomi ei tohi kasutada nak kusohtliku aine vedamiseks, välja arvatud juhtudel, kui ainet ei saa muul viisil vedada või on nende veoks loa andnud pädev ametiasutus (vt alajagu 2.2.62.1.12.1). 2.2.62.3 Ühiste kirjete loend Nakk usohtlik inimesele I1 2814 NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB INIMESELE Nakk usohtlik ainult loomadele I2 2900 NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB AINULT LOOMADELE Kliinilised jäätmed I3 3291 3291 3291 3549 3549 KLIINILISED JÄÄTMED, MÄÄRATLEMATA, N.O.S. või (BIO)MEDITSIINILISED JÄÄTMED, N.O.S. või KORRASTATUD MEDITSIINILISED JÄÄTMED, N.O.S. MEDITSIINILISED JÄÄTMED, A-KATEGOORIA, MÕJUTAVAD INIMESI, tahked või MEDITSIINILISED JÄÄTMED, A-KATEGOORIA, MÕJUTAVAD AINULT LOOMI, tahked Bioloogilised ained I4 3373 BIOLOOGILINE AINE, KATEGOORIA B 2.2.7 K lass 7 Radioaktiivne materjal 2.2.7.1 Definitsioonid 2.2.7.1.1 Radioaktiivne materjal tähendab igasugust radionukliide sisaldavat materjali, mille aktiivsuse kontsentratsioon kui ka saadetise kogu aktiivsus ületavad alajagudes 2.2.7.7.2.1 kuni 2.2.7.7.2.6 kehtestatud väärtusi. 2.2.7.1.2 Saastumine Saastumine tähendab radioaktiivse materjali olemasolu pinnal koguses, mis ületab beeta- ja gammakiirguse allikate ning vähemürgiste alfakiirguse allikate puhul 0,4Bq/cm 2 või kõikide muude alfakiirguse allikate puhul 0,04Bq/cm 2 . Kinnitumata saaste tähendab saastumist, mida saab pinnalt kõrvaldada rutiinsete veotingimuste ajal. Kinnitunud saaste tähendab muud saastumist kui kinnitumata saaste . 2.2.7.1.3 Eriterminite definitsioonid A 1 ja A 2 A 1 tähendab aktiivsuse väärtust erikujulise radioaktiivse materjali jaoks, mis on loetletud alajao 2.2.7.2.2.1 tabelis või tuletatud alajaost 2.2.7.2.2.2 ning mida kasutatakse ADR-i nõuete jaoks aktiivsuse piirmäärade määramiseks . A 2 tähendab radioaktiivse materjali aktiivsuse väärtust muude, kui erikujuline radioaktiivsete materjalide jaoks, mis on loetletud alajao 2.2.7.2.2.1 tabelis või tuletatud alajaost 2.2.7.2.2.2 ning mida kasutatakse ADR-i nõuete jaoks aktiivsuse piirmäärade määramiseks. Erikujuline radioaktiivne materjal tähendab kas: a) mittesegunevat tahket radioaktiivset materjali või b) radioaktiivset materjali sisaldavat tihedalt suletud kapslit. Kiiritamata toorium tähendab tooriumit, mis sisaldab mitte üle 10 -7 g uraan-233 ühe grammi toorium-232 kohta. Kiiritamata uraan tähendab uraani, mis sisaldab mitte üle 2 x 10 3 Bq plutooniumit ühe grammi uraan-235 kohta, mitte üle 9 x 10 6 Bq lõhustumissaaduseid ühe grammi uraan-235 kohta ja mitte üle 5 x 10 -3 grammi uraan-236 ühe grammi uraan-235 kohta. Lõhustuvad nukliidid tähendavad uraan-233, uraan-235, plutoonium-239 ja plutoonium-241. Lõhustuv materjal tähendab mis tahes lõhustuvat nukliidi sisaldavat materjali. Lõhustuva materjali definitsiooni alla ei kuulu järgnev: a) looduslik uraan või vaesustatud uraan, mis on kiiritamata; b) looduslik uraan või vaesustatud uraan, mida on kiiritatud üksnes soojusreaktorites; c) materjal, milles sisaldub lõhustuvaid nukliide kokku vähem kui 0,25 grammi; d) mis tahes kombinatsioon punktidest a, b ja/või c. Need erandid kehtivad ainult siis, kui pakendis või pakendamata kujul saadetises ei ole koos lõhustuvate nukliididega ühtegi teist ainet . Madala eriaktiivsusega (LSA) materjal tähendab radioaktiivset materjali, mis on oma olemuselt piiratud eriaktiivsusega või radioaktiivset materjali, mille suhtes on kehtestatud hinnangulise keskmise eriaktiivsuse piirmäärad. Hinnangulise keskmise eriaktiivsuse määramisel ei võeta arvesse LSA-materjali ümbritsevaid väliseid kaitsematerjale. Radionukliidi eriaktiivsus tähendab aktiivsust selle nukliidi massi ühiku kohta. Materjali eriaktiivsus tähendab aktiivsust materjali massi- või mahuühiku kohta, milles valdav hulk radionukliididest on jaotunud ühtlaselt. Saastunud pinnaga ese (SCO) tähendab tahket eset, mis ei ole iseenesest radioaktiivne, kuid mille pinnal on radioaktiivset materjali . Uraan – looduslik, lahjendatud, rikastatud tähendab järgmist : Looduslik uraan tähendab (keemiliselt eraldatud) uraani, mis sisaldab uraani isotoope looduses esinevas suhtes (umbes 99,28 mass% uraan-238 ja 0,72 mass% uraan-235). Lahjendatud uraan tähendab uraani, milles uraan-235 massiprotsent on väiksem kui looduslikus uraanis. Rikastatud uraan tähendab uraani, milles uraan-235 massiprotsent on suurem kui 0,72. Kõigil juhtudel esineb ka väga väikese massiprotsendiga uraan-234. Vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldav materjal tähendab kas tahket radioaktiivset materjali või tihedalt suletud kapslis olevat tahket radioaktiivset materjali, millel on piiratud hajuvus ning mis ei ole pulbrilisel kujul. Vähemürgised alfakiirguse allikad on looduslik uraan; lahjendatud uraan; looduslik toorium; uraan-235 või uraan-238; toorium-232; toorium-228 ja toorium-230, kui need sisalduvad maakides või füüsikalistes või keemilistes kontsentraatides; või lühema kui 10-päevase poolestusajaga alfakiirguse allikad. 2.2.7.2 Klassifikatsioon 2.2.7.2.1 Üldsätted 2.2.7.2.1.1 Radioaktiivsele materjalile tuleb määrata üks alajao 2.2.7.2.1.1 tabelis määratletud ÜRO numbritest vastavalt alajagudele 2.2.7.2.4 ja 2.2.7.2.5, võttes arvesse ka materjali omadusi, mis on määratletud alajaos 2.2.7.2.3 . Alajao 2.2.7.2.1.1 tabel ÜRO numbrite määramine ÜRO nr Ohtliku veose tunnusnimetus ja kirjeldus a Vabasaadetised (1.7.1.5) ÜRO 2908 RADIOAKTIIVNE AINE , VABASAADETIS – TÜHI PAKEND ÜRO 2909 RADIOAKTIIVNE AINE , VABASAADETIS – LOODUSLIKUST URAANIST või LAHJENDATUD URAANIST või LOODUSLIKUST TOORIUMIST TOODETUD ESEMED ÜRO 2910 RADIOAKTIIVNE AINE , VABASAADETIS – PIIRATUD KOGUSES ÜRO 2911 RADIOAKTIIVNE AINE , VABASAADETIS – INSTRUMENDID või ESEMED ÜRO 3507 URAANHEKSAFLUORIID, RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS, vähem kui 0,1 kg pakendi kohta, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b,c Madala eriaktiivsusega radioaktiivne materjal (2.2.7.2.3.1) ÜRO 2912 RADIOAKTIIVNE AINE , MADAL ERIAKTIIVSUS (L SA-I), mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3321 RADIOAKTIIVNE AINE , MADAL ERIAKTIIVSUS (LS A-II), mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3322 RADIOAKTIIVNE AINE , MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA-III), mit telõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3324 RADIOAKTIIVNE AINE , MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA-II), LÕHUSTUV ÜRO 3325 RADIOAKTIIVNE AINE , MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA-III), LÕHUSTUV Saastunud pinnaga esemed (2.2.7.2.3.2) ÜRO 2913 RADIOAKTIIVNE AINE , SAAST UNUD PINNAGA ESEMED (SCO-I , S CO-II või SCO I II ), mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3326 RADIOAKTIIVNE AINE , SAASTUNUD PINNAGA ESEMED (SCO-I või SCO-II), LÕHUSTUV A-tüüpi saadetised (2.2.7.2.4.4) ÜRO 2915 RADIOAKTIIVNE AINE , A-TÜÜPI SAADETIS, mitteeriku juline, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3327 RADIOAKTIIVNE AINE , A- TÜÜPI SAADETIS, LÕHUSTUV, mitte erikujuline ÜRO 3332 RADIOAKTIIVNE AINE , A-TÜÜPI SAADETIS, ERIKU JULINE, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3333 RADIOAKTIIVNE AINE , A-TÜÜPI SAADETIS, ERIKUJULINE, LÕHUSTUV B(U)-tüüpi saadetised (2.2.7.2.4.6) ÜRO 2916 RADIOAKTIIVNE AINE , B(U)-TÜÜPI SA ADETIS, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3328 RADIOAKTIIVNE AINE , B(U)-TÜÜPI SAADETIS, LÕHUSTUV B(M)-tüüpi saadetised (2.2.7.2.4.6) ÜRO 2917 RADIOAKTIIVNE AINE , B(M)-TÜÜPI SA ADETIS, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3329 RADIOAKTIIVNE AINE , B(M)-TÜÜPI SAADETIS, LÕHUSTUV C-tüüpi saadetised (2.2.7.2.4.6) ÜRO 3323 RADIOAKTIIVNE AINE , C-TÜÜPI SAADETIS , mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3330 RADIOAKTIIVNE AINE , C-TÜÜPI SAADETIS, LÕHUSTUV Erikorraldused (2.2.7.2.5) ÜRO 2919 RADIOAKTIIVNE AINE , VEETAV ERIKORRALDUSE ALUSEL, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ÜRO 3331 RADIOAKTIIVNE AINE , VEETAV ERIKORRALDUSE ALUSEL, LÕHUSTUV Uraanheksafluoriid (2.2.7.2.4.5) ÜRO 2977 RADIOAKTIIVNE AINE , URAANHEKSAFLUORIID, LÕHUSTUV ÜRO 2978 RADIOAKTIIVNE AINE , URAANHEKSAFL UORIID, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b ,c ÜRO 3507 URAANHEKSAFLUORIID, RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS, vähem kui 0,1 g pakendi kohta, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud b a Ohtliku veose tunnusnimetus on leitav veerust „Ohtliku veose tunnusni metus ja kirjeldus” ning see on esitatud suurtähtedega. ÜRO numbrite 2909, 2911, 2913 ja 3326 puhul, ku s alternatiivseid ohtliku veose tunnusnimetusi eraldab sõna „või”, tuleb kasutada ainult asjakohast ohtliku veose tunnusnimetust. b Termin „lõhustuv – vabastatud” viitab ainult alajaos 2.2.7.2.3.5 vabastatud materjalile. c ÜRO nr 3507 kohta vt ka erisäte t 369 peatükis 3.3. 2.2.7.2.2 Radionukliidide põhiväärtuste kindlaksmääramine 2.2.7.2.2.1 Üksikute radionukliidide järgmised põhisuuruste väärtused on ära toodud tabelis 2.2.7.2.2.1: a) A 1 ja A 2 TBq -des ; b) aktiivsuse kontsentratsiooni piirmäärad vabastatud materjali jaoks Bq /g ja c) aktiivsuse piirmäärad vabasaadetiste jaoks Bq -des . Tabel 2.2.7.2.2.1: Üks ikute radionukliidide põhi suuruste väärtused Radionukliid (aatom number) A ( TBq ) A2 ( TBq ) Aktiivsuse kontsentratsiooni piirmäärad vabastatud materjali puhul ( Bq /(g) Aktiivsuse piirmäärad vabasaadetiste puhul ( Bq ) Aktiinium (89) Ac-225(a) 8 x 10 -1 6 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 Ac-227(a) 9 x 10 -1 9 x 10 -5 1 x10 -1 1 x 10 3 Ac-228 6 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Hõbe (47) Ag-105 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Ag-108m(a) 7 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 (b) 1 x 10 6 (b) Ag-110m(a) 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Ag-111 2 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Alumiinium (13) Al-26 1 x 10 -1 1 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Ameriitsium (95) Am-241 1 x 10 1 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 4 Am-242m(a) 1 x 10 1 1 x 10 -3 1 x 10 0 (b) 1 x 10 4 (b) Am-243(a) 5 x 10 0 1 x 10 -3 1 x 10 0 (b) 1 x 10 3 (b) Argoon (18) Ar-37 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 6 1 x 10 8 Ar-39 4 x 10 1 2 x 10 1 1 x 10 7 1 x 10 4 Ar-41 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x10 2 1 x 10 9 Arseen (33) As-72 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 As-73 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 As-74 1 x 10 0 9 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 As-76 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 As-77 2 x 10 1 7 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Astaat (85) At-211(a) 2 x 10 1 5 x 10 -1 1 x 10 3 1 x10 7 Kuld (79) Au-193 7 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Au-194 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Au-195 1 x 10 1 6 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Au-198 1 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Au-199 1 x 10 1 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Baarium (56) Ba-131(a) 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Ba-133 3 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Ba-133m 2 x 10 1 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Ba-135m 2 × 10 1 6 × 10 –1 1 × 10 2 1 × 10 6 Ba-140(a) 5 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 (b) 1 x 10 5 (b) Berüllium (4) Be-7 2 x 10 1 2 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 Be-10 4 x 10 1 6 x 10 -1 1 x 10 4 1 x 10 6 Vismut (83) Bi-205 7 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Bi-206 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Bi-207 7 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Bi-210 1 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Bi-210m(a) 6 x 10 -1 2 x 10 -2 1 x 10 1 1 x 10 5 Bi-212(a) 7 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 1 (b) 1 x 10 5 (b) Berkeelium (97) Bk-247 8 x 10 0 8 x 10 -4 1 x 10 0 1 x 10 4 Bk-249(a) 4 x 10 1 3 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Broom (35) Br-76 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Br-77 3 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Br-82 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Süsinik (6) C-11 1 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 C-14 4 x 10 1 3 x 10 0 1 x 10 4 1 x 10 7 Kaltsium (20) Ca-41 Piiramata Piiramata 1 x 10 5 1 x 10 7 Ca-45 4 x 10 1 1 x 10 0 1 x 10 4 1 x 10 7 Ca-47(a) 3 x 10 0 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Kaadmium (48) Cd-109 3 x 10 1 2 x 10 0 1 x 10 4 1 x 10 6 Cd-113m 4 x 10 1 5 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Cd-115(a) 3 x 10 0 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Cd-115m 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Tseerium (58) Ce-139 7 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Ce-141 2 x 10 1 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 7 Ce-143 9 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Ce-144(a) 2 x 10 -1 2 x 10 -1 1 x 10 2 (b) 1 x 10 5 (b) Kalifornium (98) Cf-248 4 x 10 1 6 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 Cf-249 3 x 10 0 8 x 10 -4 1 x 10 0 1 x 10 3 Cf-250 2 x 10 1 2 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 Cf-251 7 x 10 0 7 x 10 -4 1 x 10 0 1 x 10 3 Cf-252 1 x 10 -1 3 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 Cf-253(a) 4 x 10 1 4 x 10 -2 1 x 10 2 1 x 10 5 Cf-254 1 x 10 -3 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 3 Kloor (17) Cl-36 1 x 10 1 6 x 10 -1 1 x 10 4 1 x 10 6 Cl-38 2 x 10 -1 2 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Kuurium (96) Cm-240 4 x 10 1 2 x 10 -2 1 x 10 2 1 x 10 5 Cm-241 2 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Cm-242 4 x 10 1 1 x 10 -2 1 x 10 2 1 x 10 5 Cm-243 9 x 10 0 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 4 Cm-244 2 x 10 1 2 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 Cm-245 9 x 10 0 9 x 10 -4 1 x 10 0 1 x 10 3 Cm-246 9 x 10 0 9 x 10 -4 1 x 10 0 1 x 10 3 Cm-247(a) 3 x 10 0 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 4 Cm-248 2 x 10 -2 3 x 10 -4 1 x 10 0 1 x 10 3 Koobalt (27) Co-55 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Co-56 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Co-57 1 x 10 1 1 x 10 1 1 x 10 2 1 x 10 6 Co-58 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Co-58m 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 7 Co-60 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Kroom (24) Cr-51 3 x 10 1 3 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 Tseesium (55) Cs-129 4 x 10 0 4 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 5 Cs-131 3 x 10 1 3 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 6 Cs-132 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 5 Cs-134 7 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 4 Cs-134m 4 x 10 1 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 5 Cs-135 4 x 10 1 1 x 10 0 1 x 10 4 1 x 10 7 Cs-136 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Cs-137(a) 2 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 1 (b) 1 x 10 4 (b) Vask (29) Cu-64 6 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Cu-67 1 x 10 1 7 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Düsproosium (66) Dy-159 2 x 10 1 2 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 Dy-165 9 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Dy-166(a) 9 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Erbium (68) Er-169 4 x 10 1 1 x 10 0 1 x 10 4 1 x 10 7 Er-171 8 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Euroopium (63) Eu-147 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Eu-148 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Eu-149 2 x 10 1 2 x 10 1 1 x 10 2 1 x 10 7 Eu-150 (lühikese elueaga) 2 x 10 0 7 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Eu-150 (pika elueaga) 7 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Eu-152 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Eu-152m 8 x 10 -1 8 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Eu-154 9 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Eu-155 2 x 10 1 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Eu-156 7 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Fluor (9) F-18 1 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Raud (26) Fe-52(a) 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Fe-55 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 6 Fe-59 9 x 10 -1 9 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Fe-60(a) 4 x 10 1 2 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Gallium (31) Ga-67 7 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Ga-68 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Ga-72 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Gadoliinium (64) Gd-146(a) 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Gd-148 2 x 10 1 2 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 Gd-153 1 x 10 1 9 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Gd-159 3 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Germaanium (32) Ge-68(a) 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Ge-69 1 × 10 0 1 × 10 0 1 × 10 1 1 × 10 6 Ge-71 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 8 Ge-77 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Hafnium (72) Hf-172(a) 6 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Hf-175 3 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Hf-181 2 x 10 0 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Hf-182 Piiramata Piiramata 1 x 10 2 1 x 10 6 Elavhõbe (80) Hg-194(a) 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Hg-195m(a) 3 x 10 0 7 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Hg-197 2 x 10 1 1 x 10 1 1 x 10 2 1 x 10 7 Hg-197m 1 x 10 1 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Hg-203 5 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 5 Holmium (67) Ho-166 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 5 Ho-166m 6 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Jood (53) I-123 6 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 I-124 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 I-125 2 x 10 1 3 x 10 0 1 x 10 3 1 x 10 6 I-126 2 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 I-129 Piiramata Piiramata 1 x10 2 1 x 10 5 I-131 3 x 10 0 7 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 I-132 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 I-133 7 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 I-134 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 I-135(a) 6 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Indium (49) In-111 3 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 In-113m 4 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 In-114m(a) 1 x 10 1 5 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 In-115m 7 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Iriidium (77) Ir-189(a) 1 x 10 1 1 x 10 1 1 x 10 2 1 x 10 7 Ir-190 7 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Ir-192 1 x 10 0 (c) 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 4 Ir-193m 4 × 10 1 4 × 10 0 1 × 10 4 1 × 10 7 Ir-194 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Kaalium (19) K-40 9 x 10 -1 9 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 K-42 2 x 10 -1 2 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 K-43 7 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Krüptoon (36) Kr-79 4 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 3 1 x 10 5 Kr-81 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 7 Kr-85 1 x 10 1 1 x 10 1 1 x 10 5 1 x 10 4 Kr-85m 8 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 3 1 x 10 10 Kr-87 2 x 10 -1 2 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 9 Lantaan (57) La-137 3 x 10 1 6 x 10 0 1 x 10 3 1 x 10 7 La-140 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Luteetsium (71) Lu-172 6 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Lu-173 8 x 10 0 8 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Lu-174 9 x 10 0 9 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Lu-174m 2 x 10 1 1 x 10 1 1 x 10 2 1 x 10 7 Lu-177 3 x 10 1 7 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 7 Magneesium (12) Mg-28(a) 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Mangaan (25) Mn-52 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Mn-53 Piiramata Piiramata 1 x 10 4 1 x 10 9 Mn-54 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Mn-56 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Molübdeen (42) Mo-93 4 x 10 1 2 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 8 Mo-99(a) 1 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Lämmastik (7) N-13 9 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 9 Naatrium (11) Na-22 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Na-24 2 x 10 -1 2 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Nioobium (41) Nb-93m 4 x 10 1 3 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 7 Nb-94 7 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Nb-95 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Nb-97 9 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Neodüüm (60) Nd-147 6 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Nd-149 6 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Nikkel (28) Ni- 57 6 × 10 –1 6 × 10 –1 1 × 10 1 1 × 10 6 Ni-59 Piiramata Piiramata 1 x 10 4 1 x 10 8 Ni-63 4 x 10 1 3 x 10 1 1 x 10 5 1 x 10 8 Ni-65 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Neptuunium (93) Np-235 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 Np-236 (lühikese elueaga) 2 x 10 1 2 x 10 0 1 x 10 3 1 x 10 7 Np-236 (pika elueaga) 9 x 10 0 2 x 10 -2 1 x 10 2 1 x 10 5 Np-237 2 x 10 1 2 x 10 -3 1 x 10 0 (b) 1 x 10 3 (b) Np-239 7 x 10 0 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 7 Osmium (76) Os-185 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Os-191 1 x 10 1 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Os-191m 4 x 10 1 3 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 Os-193 2 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Os-194(a) 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Fosfor (15) P -32 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 5 P -33 4 x 10 1 1 x 10 0 1 x 10 5 1 x 10 8 Protaktiinium (91) Pa-230(a) 2 x 10 0 7 x 10 -2 1 x 10 1 1 x 10 6 Pa-231 4 x 10 0 4 x 10 -4 1 x 10 0 1 x 10 3 Pa-233 5 x 10 0 7 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 7 Plii (82) Pb-201 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Pb-202 4 x 10 1 2 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 6 Pb-203 4 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Pb-205 Piiramata Piiramata 1 x 10 4 1 x 10 7 Pb-210(a) 1 x 10 0 5 x 10 -2 1 x 10 1 (b) 1 x 10 4 (b) Pb-212(a) 7 x 10 -1 2 x 10 -1 1 x 10 1 (b) 1 x 10 5 (b) Pallaadium (46) Pd-103(a) 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 8 Pd-107 Piiramata Piiramata 1 x 10 5 1 x 10 8 Pd-109 2 x 10 0 5 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Promeetium (61) Pm-143 3 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Pm-144 7 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Pm-145 3 x 10 1 1 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 Pm-147 4 x 10 1 2 x 10 0 1 x 10 4 1 x 10 7 Pm-148m(a) 8 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Pm-149 2 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Pm-151 2 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Poloonium (84) Po-210 4 x 10 1 2 x 10 -2 1 x 10 1 1 x 10 4 Praseodüüm (59) Pr-142 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Pr-143 3 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 4 1 x 10 6 Plaatina (78) Pt-188(a) 1 x 10 0 8 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Pt-191 4 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Pt-193 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 7 Pt-193m 4 x 10 1 5 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 7 Pt-195m 1 x 10 1 5 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Pt-197 2 x 10 1 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Pt-197m 1 x 10 1 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Plutoonium (94) Pu-236 3 x 10 1 3 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 Pu-237 2 x 10 1 2 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 Pu-238 1 x 10 1 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 4 Pu-239 1 x 10 1 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 4 Pu-240 1 x 10 1 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 3 Pu-241(a) 4 x 10 1 6 x 10 -2 1 x 10 2 1 x 10 5 Pu-242 1 x 10 1 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 4 Pu-244(a) 4 x 10 -1 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 4 Raadium (88) Ra-223(a) 4 x 10 -1 7 x 10 -3 1 x 10 2 (b) 1 x 10 5 (b) Ra-224(a) 4 x 10 -1 2 x 10 -2 1 x 10 1 (b) 1 x 10 5 (b) Ra-225(a) 2 x 10 -1 4 x 10 -3 1 x 10 2 1 x 10 5 Ra-226(a) 2 x 10 -1 3 x 10 -3 1 x 10 1 (b) 1 x 10 4 (b) Ra-228(a) 6 x 10 -1 2 x 10 -2 1 x10 1 (b) 1 x 10 5 (b) Rubiidium (37) Rb-81 2 x 10 0 8 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Rb-83(a) 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Rb-84 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Rb-86 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Rb-87 Piiramata Piiramata 1 x 10 4 1 x 10 7 Rb (looduslik) Piiramata Piiramata 1 x 10 4 1 x 10 7 Reenium (75) Re-184 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Re-184m 3 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Re-186 2 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Re-187 Piiramata Piiramata 1 x 10 6 1 x 10 9 Re-188 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Re-189(a) 3 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Re (looduslik) Piiramata Piiramata 1 x 10 6 1 x 10 9 Roodium (45) Rh-99 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Rh-101 4 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Rh-102 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Rh-102m 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Rh-103m 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 8 Rh-105 1 x 10 1 8 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 7 Radoon (86) Rn-222(a) 3 x 10 -1 4 x 10 -3 1 x 10 1 (b) 1 x 10 8 (b) Ruteenium (44) Ru-97 5 x 10 0 5 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Ru-103(a) 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Ru-105 1 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Ru-106(a) 2 x 10 -1 2 x 10 -1 1 x 10 2 (b) 1 x 10 5 (b) Väävel (16) S-35 4 x 10 1 3 x 10 0 1 x 10 5 1 x 10 8 Antimon (51) Sb-122 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 4 Sb-124 6 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Sb-125 2 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Sb-126 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Skandium (21) Sc-44 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Sc-46 5 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Sc-47 1 x 10 1 7 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Sc-48 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Seleen (34) Se-75 3 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Se-79 4 x 10 1 2 x 10 0 1 x 10 4 1 x 10 7 Räni (14) Si-31 6 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Si-32 4 x 10 1 5 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Samaarium (62) Sm-145 1 x 10 1 1 x 10 1 1 x 10 2 1 x 10 7 Sm-147 Piiramata Piiramata 1 x 10 1 1 x 10 4 Sm-151 4 x 10 1 1 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 8 Sm-153 9 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Tina (50) Sn-113(a) 4 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 3 1 x 10 7 Sn-117m 7 x 10 0 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Sn-119m 4 x 10 1 3 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 Sn-121m(a) 4 x 10 1 9 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 7 Sn-123 8 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Sn-125 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Sn-126(a) 6 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Strontsium (38) Sr-82(a) 2 x 10 -1 2 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Sr-83 1 × 10 0 1 × 10 0 1 × 10 1 1 × 10 6 Sr-85 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Sr-85m 5 x 10 0 5 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Sr-87m 3 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Sr-89 6 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Sr-90(a) 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 2 (b) 1 x 10 4 (b) Sr-91(a) 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Sr-92(a) 1 x 10 0 3 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Triitium (1) T(H-3) 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 6 1 x 10 9 Tantaal (73) Ta-178 (pika elueaga) 1 x 10 0 8 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Ta-179 3 x 10 1 3 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 Ta-182 9 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 4 Terbium (65) Tb-149 8 × 10 –1 8 × 10 –1 1 × 101 1 × 10 6 Tb-157 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 7 Tb-158 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Tb-160 1 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Tb-161 3 × 10 1 7 × 10 -1 1 × 10 3 1 × 10 6 Tehneetsium (43) Tc-95m(a) 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Tc-96 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Tc-96m(a) 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 7 Tc-97 Piiramata Piiramata 1 x 10 3 1 x 10 8 Tc-97m 4 x 10 1 1 x 10 0 1 x 10 3 1 x 10 7 Tc-98 8 x 10 -1 7 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Tc-99 4 x 10 1 9 x 10 -1 1 x 10 4 1 x 10 7 Tc-99m 1 x 10 1 4 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Telluur (52) Te-121 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Te-121m 5 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Te-123m 8 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Te-125m 2 x 10 1 9 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 7 Te-127 2 x 10 1 7 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Te-127m(a) 2 x 10 1 5 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 7 Te-129 7 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Te-129m(a) 8 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Te-131m(a) 7 x 10 -1 5 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Te-132(a) 5 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 7 Toorium (90) Th-227 1 x 10 1 5 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 Th-228(a) 5 x 10 -1 1 x 10 -3 1 x 10 0 (b) 1 x 10 4 (b) Th-229 5 x 10 0 5 x 10 -4 1 x 10 0 (b) 1 x 10 3 (b) Th-230 1 x 10 1 1 x 10 -3 1 x 10 0 1 x 10 4 Th-231 4 x 10 1 2 x 10 -2 1 x 10 3 1 x 10 7 Th-232 Piiramata Piiramata 1 x 10 1 1 x 10 4 Th-234(a) 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 3 (b) 1 x 10 5 (b) Th (looduslik) Piiramata Piiramata 1 x 10 0 (b) 1 x 10 3 (b) Titaan (22) Ti-44(a) 5 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 Tallium (81) Tl-200 9 x 10 -1 9 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Tl-201 1 x 10 1 4 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Tl-202 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Tl-204 1 x 10 1 7 x 10 -1 1 x 10 4 1 x 10 4 Tuulium (69) Tm-167 7 x 10 0 8 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Tm-170 3 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Tm-171 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 8 Uraan (92) U-230 (kiire kopsuneeldumine) (a)(d) 4 x 10 1 1 x 10 -1 1 x 10 1 (b) 1 x 10 5 (b) U-230 (keskmine kopsuneeldumine) (a)(e) 4 x 10 1 4 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 U-230 (aeglane kopsuneeldumine) (a)(f) 3 x 10 1 3 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 U-232 (kiire kopsuneeldumine) (d) 4 x 10 1 1 x 10 -2 1 x 10 0 (b) 1 x 10 3 (b) U-232 (keskmine kopsuneeldumine)(e) 4 x 10 1 7 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 U-232 (aeglane kopsuneeldumine)(f) 1 x 10 1 1 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 U-233 (kiire kopsuneeldumine) (d) 4 x 10 1 9 x 10 -2 1 x 10 1 1 x 10 4 U-233 (keskmine kopsuneeldumine)(e) 4 x 10 1 2 x 10 -2 1 x 10 2 1 x 10 5 U-233 (aeglane kopsuneeldumine)(f) 4 x 10 1 6 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 5 U-234 (kiire kopsuneeldumine) (d) 4 x 10 1 9 x 10 -2 1 x 10 1 1 x 10 4 U-234 (keskmine kopsuneeldumine)(e) 4 x 10 1 2 x 10 -2 1 x 10 2 1 x 10 5 U-234 (aeglane kopsuneeldumine)(f) 4 x 10 1 6 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 5 U-235 (kõik kopsuneeldumise tüübid)(a)(d)(e)(f) Piiramata Piiramata 1 x 10 1 (b) 1 x 10 4 (b) U-236 (kiire kopsuneeldumine) (d) Piiramata Piiramata 1 x 10 1 1 x 10 4 U-236 (keskmine kopsuneeldumine)(e) 4 x 10 1 2 x 10 -2 1 x 10 2 1 x 10 5 U-236 (aeglane kopsuneeldumine)(f) 4 x 10 1 6 x 10 -3 1 x 10 1 1 x 10 4 U-238 (kõik kopsuneeldumise tüübid)(d)(e)(f) Piiramata Piiramata 1 x 10 1 (b) 1 x 10 4 (b) U (looduslik) Piiramata Piiramata 1 x 10 0 (b) 1 x 10 3 (b) U (rikastatud kuni 20% või vähem)(g) Piiramata Piiramata 1 x 10 0 1 x 10 3 U (lahjendatud) Piiramata Piiramata 1 x 10 0 1 x 10 3 Vanaadium (23) V-48 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 5 V-49 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 7 Volfram (74) W-178(a) 9 x 10 0 5 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 W-181 3 x 10 1 3 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 7 W-185 4 x 10 1 8 x 10 -1 1 x 10 4 1 x 10 7 W-187 2 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 W-188(a) 4 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Ksenoon (54) Xe-122(a) 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 9 Xe-123 2 x 10 0 7 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 9 Xe-127 4 x 10° 2 x 10 0 1 x 10 3 1 x 10 5 Xe-131m 4 x 10 1 4 x 10 1 1 x 10 4 1 x 10 4 Xe-133 2 x 10 1 1 x 10 1 1 x 10 3 1 x 10 4 Xe-135 3 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 3 1 x 10 10 Ütrium (39) Y-87(a) 1 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Y-88 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Y-90 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 5 Y-91 6 x 10 -1 6 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 6 Y-91m 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Y-92 2 x 10 -1 2 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Y-93 3 x 10 -1 3 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 5 Üterbium (70) Yb-169 4 x 10 0 1 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 7 Yb-175 3 x 10 1 9 x 10 -1 1 x 10 3 1 x 10 7 Tsink (30) Zn-65 2 x 10 0 2 x 10 0 1 x 10 1 1 x 10 6 Zn-69 3 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 4 1 x 10 6 Zn-69m(a) 3 x 10 0 6 x 10 -1 1 x 10 2 1 x 10 6 Tsirkoonium (40) Zr-88 3 x 10 0 3 x 10 0 1 x 10 2 1 x 10 6 Zr-93 Piiramata Piiramata 1 x 10 3 (b) 1 x 10 7 (b) Zr-95(a) 2 x 10 0 8 x 10 -1 1 x 10 1 1 x 10 6 Zr-97(a) 4 x 10 -1 4 x 10 -1 1 x 10 1 (b) 1 x 10 5 (b) a) nende radionukliidide A 1 ja/või A 2 väärtused hõlmavad alla 10-päevase poolestusajaga tütar- radionukliidide väärtusi järgnevalt: Mg-28 Al-28 Ar-42 K-42 Ca-47 Sc-47 Ti-44 Sc-44 Fe-52 Mn-52m Fe-60 Co-60m Zn-69m Zn-69 Ge-68 Ga-68 Rb-83 Kr-83m Sr-82 Rb-82 Sr-90 Y-90 Sr-91 Y-91m Sr-92 Y-92 Y-87 Sr-87m Zr-95 Nb-95m Zr-97 Nb-97m, Nb-97 Mo-99 Tc-99m Tc-95m Tc-95 Tc-96m Tc-96 Ru-103 Rh-103m Ru-106 Rh-106 Pd-103 Rh-103m Ag-108m Ag-108 Ag-110m Ag-110 Cd-115 In-115m In-114m In-114 Sn-113 In-113m Sn-121m Sn-121 Sn-126 Sb-126m Te-118 Sb-118 Te-127m Te-127 Te-129m Te-129 Te-131m Te-131 Te-132 I-132 I-135 Xe-135m Xe-122 I-122 Cs-137 Ba-137m Ba-131 Cs-131 Ba-140 La-140 Ce-144 Pr-144m, Pr-144 Pm-148m Pm-148 Gd-146 Eu-146 Dy-166 Ho-166 Hf-172 Lu-172 W-178 Ta-178 W-188 Re-188 Re-189 Os-189m Os-194 Ir-194 Ir-189 Os-189m Pt-188 Ir-188 Hg-194 Au-194 Hg-195m Hg-195 Pb-210 Bi-210 Pb-212 Bi-212, Tl-208, Po-212 Bi-210m Tl-206 Bi-212 Tl-208, Po-212 At-211 Po-211 Rn-222 Po-218, Pb-214, At-218, Bi-214, Po-214 Ra-223 Rn-219, Po-215, Pb-211, Bi-211, Po-211, Tl-207 Ra-224 Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208, Po-212 Ra-225 Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Tl-209, Po-213, Pb-209 Ra-226 Rn-222, Po-218, Pb-214, At-218, Bi-214, Po-214 Ra-228 Ac-228 Ac-225 Fr-221, At-217, Bi-213, Tl-209, Po-213, Pb-209 Ac-227 Fr-223 Th-228 Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208, Po-212 Th-234 Pa-234m, Pa-234 Pa-230 Ac-226, Th-226, Fr-222, Ra-222, Rn-218, Po-214 U-230 Th-226, Ra-222, Rn-218, Po-214 U-235 Th-231 Pu-241 U-237 Pu-244 U-240, Np-240m Am-242m Am-242, Np-238 Am-243 Np-239 Cm-247 Pu-243 Bk-249 Am-245 Cf-253 Cm-249 b) pikaajalise tasakaaluga emanukliidid ja nende tütarproduktid on toodud järgmises loetelus ( arvesse tuleb võtta ainult emanukliidide aktiivsust) : Sr-90 Y-90 Zr-93 Nb-93m Zr-97 Nb-97 Ru-106 Rh-106 Ag-108m Ag-108 Cs-137 Ba-137m Ce-144 Pr-144 Ba-140 La-140 Bi-212 Tl-208 (0.36), Po-212 (0.64) Pb-210 Bi-210, Po-210 Pb-212 Bi-212, Tl-208 (0.36), Po-212 (0.64) Rn-222 Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214 Ra-223 Rn-219, Po-215, Pb-211, Bi-211, Tl-207 Ra-224 Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0.36), Po-212 (0.64) Ra-226 Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214, Pb-210, Bi-210, Po-210 Ra-228 Ac-228 Th-228 Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb212, Bi-212, Tl208 (0.36), Po-212 (0.64) Th-229 Ra-225, Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Po-213, Pb-209 Th (looduslik) Ra-228, Ac-228, Th-228, Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, l208 (0.36), Po-212 (0.64) 5 Th-234 Pa-234m U-230 Th-226, Ra-222, Rn-218, Po-214 U-232 Th-228, Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0.36), Po-212 (0.64) U-235 Th-231 U-238 Th-234, Pa-234m U (looduslik) Th-234, Pa-234m, U-234, Th-230, Ra-226, Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214, Pb 210, Bi-210, Po-210 NOTEREF _Ref57798193 \h \* MERGEFORMAT 5 Np-237 Pa-233 Am-242m Am-242 Am-243 Np-239 c) Koguse võib määrata kas lagunemiskiiruse mõõtmisega või kiirgusallikast kindlal kaugusel oleva doosikiiruse mõõtmisega . d) Need väärtused kehtivad ainult uraani ühenditele, mis on UF 6 , UO 2 F 2 ja UO 2 (NO 3 ) 2 keemilises vormis nii veo normaaltingimustel kui ka avariiolukorras . e) Need väärtused kehtivad ainult uraani ühenditele, mis on UO 3 , UF 4 , UCl 4 keemilises vormis ning uraani heksavalentsetele ühenditele nii veo normaaltingimustel kui ka avariiolukorras. f) Need väärtused kehtivad kõigi uraani ühendite kohta peale nende, mis on ära toodud punktides d ja e. g) Need väärtused kehtivad ainult kiiritamata uraani kohta. 2.2.7.2.2.2 Üksikute radionukliidide puhul: a) mida ei ole tabelis 2.2.7.2.2.1 loetletud, vajab alajaos 2.2.7.2.2.1 viidatud radionukliidi põhiväärtuse määramine mitmepoolset nõusolekut. Nende radionukliidide puhul tuleb aktiivsuse kontsentratsiooni piirmäärad vabastatud materjalile ja aktiivsuse piirmäärad vabasaadetiste jaoks arvutada vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud dokumendis „ Kiirguskaitse ja kiirgusallikate ohutus: rahvusvahelised põhi-ohutusstandardid“, IAEA ohutusstandardite seeria nr GSR o sa 3, IAEA, Viin (2014) . Kasutada on lubatud A 2 väärtust, mis arvutatakse kiirgusdoosi koefitsiendi alusel Rahvusvahelise Radioaktiivse Kiirguskaitse Komisjoni poolt soovitatud juhiste kohaselt vastavalt arvestatava kopsudesse sattumise viisi järgi, kui võetakse arvesse kõigi radionukliidide keemilisi vorme nii veo normaal- kui ka avariilistes tingimustes. Alternatiivina võib kasutada tabeli 2.2.7.2.2.2 radionukliidide väärtusi ilma pädevalt asutuselt luba hankimata. b) instrumentide või esemete puhul, mille sees paikneb radioaktiivne materjal või milles radioaktiivne materjal on instrumendi või muu valmistatud eseme koostisosa ja mis vastab alajao 2.2.7.2.4.1.3 punktile c, on lubatud aktiivsuse piirmäärade osas vabasaadetiste jaoks mitmepoolsel nõusolekul alternatiivsed radionukliidide põhiväärtusted võrreldes tabeliga 2.2.7.2.2.1. Need alternatiivsed aktiivsuse piirmäärad vabasaadetiste jaoks tuleb arvutada vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud GSR -i o sas 3 . Tabel 2.2.7.2.2.2: Tundmatute radionuklii dide või nende segude põhi suuruste väärtused Radioaktiivne sisu A 1 A 2 Aktiivsuse kontsentratsiooni piirmäärad vabastatud materjalile Aktiivsuse piirmäärad vabasaadetiste jaoks ( TBq ) ( TBq ) ( Bq /g) ( Bq ) Sisaldab teadaolevalt ainult beeta- või gammakiirgust kiirgavaid nukliide 0, 1 0, 02 1 10 1 1 10 4 Kiirgab alfakiirgust, teadaolevalt neutronkiirgus puudub 0, 2 9 10 -5 1 10 -1 1 10 3 Neutronkiirgus esineb või puuduvad selle kohta andmed 0, 001 9 10 -5 1 10 -1 1 10 3 2.2.7.2.2.3 Radionukliidide puhul, mida ei ole loetletud tabelis 2.2.7.2.2.1, loetakse A 1 ja A 2 arvutustes üksikuks radionukliidiks üksikut lagunemisahelat, millest radionukliidid nende looduslikult esinevates proportsioonides osa võtavad ja milles mitte ühegi tütarprodukti poolestusaeg pole kas pikem kui 10 päeva või pikem emanukliidi omast; arvesse võetav aktiivsus ning rakendatavad A 1 ja A 2 väärtused peavad vastama selle ahela emanukliidile . Radioaktiivse lagunemise ahelate korral, milles iga tütarprodukti poolestusaeg on kas pikem kui 10 päeva või pikem kui emanukliidi oma, loetakse emanukliid ja sellised tütarproduktid erinevate nukliidide segudeks. 2.2.7.2.2.4 Radionukliidide segude puhul võib tabelis 2.2.7.2.2.1 viidatud radionukliidide põhiväärtused kindlaks määrata järgmiselt: kus f(i) on segu i-nda radionukliidi aktiivsuse osa või radionukliidide aktiivsuste kontsentratsioon segus; X(i) on A 1 või A 2 või aktiivsuse kontsentratsiooni piirmäära sobiv väärtus vabastatud materjali jaoks või aktiivsuse piirmäär vabasaadetise jaoks, nagu kohane i-nda radionukliidi jaoks, ja X m on A 1 või A 2 , tuletatud väärtus või vabastatud materjali aktiivsuse kontsentratsioon i piirmäär või aktiivsuse piirmäär vabasaadetise jaoks segu puhul . 2.2.7.2.2.5 Kui kõik radionukliidid on teada, kuid mõne radionukliidi eraldi aktiivsust ei teata, võib radionukliidid grupeerida ning kasutada alajagude 2.2.7.2.2.4 ja 2.2.7.2.4.4 valemites vastavat iga grupi madalaimat radionukliidi väärtust. Grupid võivad põhineda kogu alfa- ja kogu beeta-/gamma aktiivsusel, kui need on teada, kasutades vastavate alfa- või beeta-/gammakiirguse allikate madalaimaid radionukliidide väärtusi. 2.2.7.2.2.6 Üksikute radionukliidide või radionukliidide segude puhul, mille kohta vastavad andmed puuduvad, tuleb kasutada tabelis 2.2.7.2.2.2 esitatud väärtusi. 2.2.7.2.3 Materjali muude karakteristikute kindlaksmääramine 2.2.7.2.3.1 Madala eriaktiivsusega (LSA) materjal 2.2.7.2.3.1.1 (Reserve eritud ) 2.2.7.2.3.1.2 LSA-materjal liigitatakse ühte kolmest grupist: a) LSA - I i) uraani ja tooriumi maagid ning selliste maakide kontsentraadid ja teised maagid, mis sisaldavad looduslikult esinevaid radionukliide ; ii) looduslik uraan, lahjendatud uraan, looduslik toorium või nende ühendid ja segud, mis on kiiritamata ja tahkes või vedelas olekus; iii) radioaktiivne materjal, mille A 2 väärtus on piiramata. Lõhustuvat materjali võib kaasa arvata ainult erandina vastavalt alajaotisele 2.2.7.2.3.5 ; või iv) muu radioaktiivne materjal, mille aktiivsus on läbinisti ühtlaselt jaotunud ning hinnanguline keskmine eriaktiivsus ei ületa 30-kordseid alajagudes 2.2.7.2.2.1 kuni 2.2.7.2.2.6 määratletud aktiivsuse kontsentratsiooni väärtusi . Lõhustuvat materjali võib kaasa arvata ainult erandina vastavalt alajaotisele 2.2.7.2.3.5 ; b) LSA - II i) vesi triitiumi kon tsentratsiooniga kuni 0,8 TBq /l ii) muu materjal, mille aktiivsus on läbinisti ühtlaselt jaotunud ning hinnanguline keskmine eriaktiivsus ei ületa 10 -4 A 2 /g tahkete ainete ja gaaside puhul ning 10 -5 A 2 /g vedelike puhul ; c) LSA - III – t ahked ained (nt tihendatud jäätmed, aktiveeritud materjalid), välja arvatud pulbrid, milles : i) radioaktiivne materjal on tahkes aines või tahkete ainete kogumis läbinisti ühtlaselt jaotunud või on valdav kogus sellest ühtlaselt jaotunud tahkes kompaktses sideaines (nagu betoon, bituumen ja keraamika ) ; ii) tahke aine, välja arvatud igasuguse kaitsematerjali hinnanguline keskmine eriaktiivsus ei ületa 2x10 -3 A 2 /g. 2.2.7.2.3.1.3 – 2.2.7.2.3.1. 5 ( Kustutatud ) 2.2.7.2.3.2 Saastunud pinnaga ese (SCO) SCO klassifitseeritakse ühte järgmisest kolmest grupist: a) SCO-I: t ahke ese, mille : i) keskmiselt üle 300 cm 2 juurdepääsetava pinna (või pinna, kui pindala on alla 300 cm 2 ) kinnitumata saaste ei ületa beeta- ja gammakiirguse allikate ning vähemürgiste alfakiirgusallikate puhul 4 Bq /cm 2 või kõikide muude alfakiirgusallikate puhul 0,4 Bq /cm 2 ja ii) keskmiselt üle 300 cm 2 juurdepääsetava pinna (või pinna, kui pindala on alla 300 cm 2 ) kinnitunud saaste ei ületa beeta- ja gammakiirguse allikate ning vähemürgiste alfakiirgusallikate puhul 4 x 10 4 Bq /cm 2 või kõikide muude alfakiirgusallikate puhul 4 x 10 3 Bq /cm 2 ja iii) keskmiselt üle 300 cm 2 juurdepääsmatu pinna (või pinna, kui pindala on alla 300 cm 2 ) kinnitumata ja kinnitunud saaste summa ei ületa beeta- ja gammakiirguse allikate ning vähemürgiste alfakiirgusallikate puhul 4 x 10 4 Bq /cm 2 või kõikide muude alfakiirgusallikate puhul 4 x 10 3 Bq /cm 2 ; b) SCO-II: t ahke ese, mille pinna kinnitumata või kinnitunud saaste ületab punktis a sätestatud SCO-I puhul kohaldatavaid piirmäärasid ning mille : i) keskmiselt üle 300 cm 2 juurdepääsetava pinna (või pinna, kui pindala on alla 300 cm 2 ) kinnitumata saaste ei ületa beeta- ja gammakiirguse allikate ning vähemürgiste alfakiirgusallikate puhul 400 Bq /cm 2 või kõikide muude alfakiirgusallikate puhul 40 Bq /cm 2 ja ii) keskmiselt üle 300 cm 2 juurdepääsetava pinna (või pinna, kui pindala on alla 300 cm 2 ) kinnitunud saaste ei ületa beeta- ja gammakiirguse allikate ning vähemürgiste alfakiirgusallikate puhul 8 x 10 5 Bq /cm 2 või kõikide muude alfakiirgusallikate puhul 8 x 10 4 Bq /cm 2 ja iii) keskmiselt üle 300 cm 2 juurdepääsmatu pinna (või pinna, kui pindala on alla 300cm 2 ) kinnitumata ja kinnitunud saaste summa ei ületa beeta- ja gammakiirguse allikate ning vähemürgiste alfakiirgusallikate puhul 8 x 10 5 Bq /cm 2 või kõikide muude alfakiirgusallikate puhul 8 x 10 4 Bq /cm 2 . c) SCO-III: s uur tahke ese, mida ei saa ADR-is kirjeldatud pakenditüüpides vedada suuruse tõttu ja mille puhul: i) kõik avad on suletud, et vältida radioaktiivse materjali väljapääsemist alajaotise 4.1.9.2.4 punktis e määratletud tingimustel; ii) eseme sisemus on võimalikult kuiv; iii) välispindade kinnitumata saaste ei ületa alajaotises 4.1.9.1.2 määratletud piirväärtusi; ja iv) keskmiselt üle 300 cm 2 mittejuurdepääsetava pinna kinnitumata ja kinnitunud saaste summa ei ületa 8 × 10 5 Bq /cm 2 beeta- ja gammakiirguse allikate ja vähemürgiste alfakiirgusallikate puhul või 8 × 10 4 Bq /cm 2 kõikide muude alfakiirgusallikate puhul. 2.2.7.2.3.3 Erikujuline radioaktiivne materjal 2.2.7.2.3.3.1 Erikujulisel radioaktiivsel materjalil peab olema vähemalt üks mõõde mitte alla 5 mm. Kui radioaktiivne materjal hõlmab osana tihedalt suletud kapslit, peab see olema toodetud nii, et seda on võimalik avada ainult seda purustades. Erikujulise radioaktiivse materjali tehniline lahendus vajab ühepoolset heakskiitu . 2.2.7.2.3.3.2 Erikujuline radioaktiivne materjal peab olema selline või selliselt töödeldud, et kui selle suhtes teostada alajagudes 2.2.7.2.3.3.4 kuni 2.2.7.2.3.3.8 määratletud katsed, vastab see järgmistele nõuetele : a) see ei purune ega killustu alajao 2.2.7.2.3.3.5 punktides a, b ja c ning alajao 2.2.7.2.3.3.6 punktis a nimetatud kokkupõrke-, löögi- ega paindekatse tulemusena ; b) see ei sula ega haju alajao 2.2.7.2.3.3.5 punktis d või alajao 2.2.7.2.3.3.6 punktis b sätestatud kuumutuskatse tulemusel ja c) aktiivsus vees alajagudes 2.2.7.2.3.3.7 ja 2.2.7.2.3.3.8 kirjeldatud leotuskatsete tulemusel ei ületa 2 kBq ; või, teise võimalusena, ei ületa lekkimise kiirus tihedalt suletud kiirgusallikate puhul standardis ISO 9978:1992 „Kiirguskaitse – Tihedalt suletud radioaktiivsed allikad – Lekkeproovi meetodid” määratud mahulise lekkimise hindamise katses lubatavat vastuvõetavuse läve, mida pädev asutus aktsepteerib . 2.2.7.2.3.3.3 Alajaos 2.2.7.2.3.3.2 esitatud standardite järgimist tuleb tõendada vastavalt alajagudele 6.4.12.1 ja 6.4.12.2 . 2.2.7.2.3.3.4 Proovid, mis koosnevad erikujulisest radioaktiivsest materjalist või seda modelleerivad, peavad läbima alajaos 2.2.7.2.3.3.5 sätestatud kokkupõrke-, löögi-, painde- ja kuumuskatsed või alajaos 2.2.7.2.3.3.6 lubatud alternatiivsed katsed. Iga katse jaoks võib kasutada erinevaid proove. Pärast iga katset peab hindama proovi leostumist või tegema sellele mahulise lekkimise katse, mis tuleb läbi viia meetodil, mis ei ole vähem tundlik, kui mittesegunevate tahkete materjalide jaoks mõeldud meetodid, mis on esitatud alajaos 2.2.7.2.3.3.7, või kapseldatud materjalide jaoks mõeldud meetodid, mis on esitatud alajaos 2.2.7.2.3.3.8. 2.2.7.2.3.3.5 Asjaomased katsemeetodid on järgmised : a) kokkupõrkekatse: proov kukub sihtmärgi pihta 9 m kõrguselt. Sihtmärk on defineeritud alajaos 6.4.14; b) löögikatse: proov asetatakse pliilehele, mis omakorda asub tasasel tahkel pinnal ning seda lüüakse pehmest rauast kangi lameda pinnaga selliselt, et tekitada lööki, mis võrduks 1,4 kg kukkumisega 1 m kõrguselt. Kangi alumise osa läbimõõt peab olema 25 mm ning servad ümardatud raadiusega (3,0 ± 0,3) mm. Pliileht, kõvadusega 3,5 kuni 4,5 Vickersi skaala järgi ning mitte üle 25 mm paksusega, peab katma suuremat pinda, kui katab proov. Iga löögi jaoks peab kasutama uut pliipinda. Kang peab lööma proovi selliselt, et tekitada maksimaalset kahju ; c) paindekatse: katse tuleb läbi viia ainult pikkade, kitsaste proovide puhul, mille minimaalne pikkus on 10 cm ning pikkuse ja minimaalse laiuse suhe mitte alla 10. Proov tuleb kinnitada horisontaalasendis jäigalt klambri vahele nii, et pool selle pikkusest ulatuks klambrist välja. Proovi suund peab olema selline, et ta saaks maksimaalseid kahjustusi, kui selle vaba otsa lüüakse terasest varda lameda pinnaga. Varras peab lööma proovi nii, et see tekitaks löögi, mis vastab 1,4 kg vabale vertikaalsele kukkumisele 1 m kõrguselt. Varda alumine ots peab olema 25 mm läbimõõduga ning selle servad ümardatud raadiusega (3,0±0,3) mm ; d) kuumuskatse: proovi kuumutatakse õhus temperatuurini 800°C, hoitakse sellel temperatuuril 10 minutit ja lastakse seejärel jahtuda . 2.2.7.2.3.3.6 Proovid, mis koosnevad tihedalt suletud kapslisse asetatud radioaktiivsest materjalist või seda modelleerivad, võib vabastada : a) alajao 2.2.7.2.3.3.5 punktides a ja b ette nähtud katsetest tingimusel, et proovid läbivad alternatiivina standardis ISO 2919:2012 „Kiirguskaitse – Tihedalt suletud radioaktiivsed allikad – Üldnõuded ja klassifitseerimine” ette nähtud kokkupõrkekatse: i) 4. klassi kokkupõrkekatse, kui eriliiki radioaktiivse materjali mass on väiksem kui 200 g; ii) 5. klassi kokkupõrkekatse, kui eriliiki radioaktiivse materjali mass on suurem kui 200 g või võrdne sellega , kuid väiksem kui 500 g; b) alajao 2.2.7.2.3.3.5 punktis d ette nähtud katsest tingimusel, et proovid läbivad alternatiivina standardi s ISO 2919: 2012 „Kiirguskaitse – Tihedalt suletud radioaktiivsed allikad – Üldnõuded ja klassifitseerimine” ette nähtud 6. klassi temperatuurikatse . 2.2.7.2.3.3.7 Proovide puhul, mis koosnevad mittesegunevast tahkest materjalist või seda modelleerivad, tuleb leostumist hinnata järgmiselt: a) p roov pannakse 7 päevaks ümbritseva keskkonna temperatuuril vette. Katses kasutatava vee kogus peab olema piisav, et seitsmepäevase katseperioodi lõpus oleks järelejäänud imendumata ja reageerimata vaba vee hulk vähemalt 10 % tahke proovi mahust. Vee esialgne pH peab olema 6–8 ja maksimaalne juhtivus 20 °C juures 1 mS /m; b) s eejärel kuumutatakse vett ja proovi temperatuurini (50 ± 5) °C ja hoitakse sellel temperatuuril 4 tundi; c) p ärast seda määratakse vee aktiivsus ; d) s eejärel hoitakse proovi vähemalt 7 päeva jooksul liikumatus õhus, kusjuures õhu temperatuur peab olema vähemalt 30 °C ning suhteline niiskus vähemalt 90% ; e) p ärast seda sukeldatakse proov samasuguste karakteristikutega vette, nagu seda kirjeldati punktis a ning vett ja proovi kuumutatakse temperatuurini (50 ± 5) °C ja hoitakse sellel temperatuuril 4 tundi ; f) p ärast seda määratakse vee aktiivsus . 2.2.7.2.3.3.8 Proovide puhul, mis koosnevad tihedalt suletud kapslis asuvast radioaktiivsest materjalist või seda modelleerivad, tuleb leostumist või mahulist lekkimist hinnata järgmiselt : a) l eostuse hindamine koosneb järgmistest sammudest : i) p roov pannakse vette ümbritseva keskkonna temperatuuril. Vee esialgne pH peab olema 6– 8 ja vee maksimaalne juhtivus 20 °C juures 1 mS /m; ii) seejärel kuumutatakse vett koos prooviga temperatuurini (50 ± 5) °C ja hoitakse sellel temperatuuril 4 tundi ; iii) pärast seda määratakse vee aktiivsus ; iv) seejärel hoitakse proovi vähemalt 7 päeva jooksul liikumatus õhus, kusjuures õhu temperatuur peab olema vähemalt 30 °C ning suhteline niiskus vähemalt 90% ; v) p ärast seda korratakse alapunktides i, ii ja iii kirjeldatud protsessi ; b) alternatiivne mahulise lekkimise hindamine peab seisnema standardis ISO 9978:1992 „Kiirguskaitse – Tihedalt suletud radioaktiivsed allikad – Lekkimise katse meetodid” kirjeldatud mis tahes katses, tingimusel, et selle aktsepteerib pädev asutus . 2.2.7.2.3.4 Vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldav materjal 2.2.7.2.3.4.1 Vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldava materjali tehniline lahendus vajab mitmepoolset heakskiitu. Vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldav materjal peab olema selline, et kogu saadetises sisalduv kõnealune materjal vastab alajao 6.4.8.14 sätteid arvesse võttes järgmistele nõuetele : a) doosikiirus 3 m kaugusel varjestamata radioaktiivsest materjalist ei ületa 10 mSv /h ; b) kui selle suhtes teostatakse alajagudes 6.4.20.3 ja 6.4.20.4 määratletud katsed, ei ole gaasilisel ja kuni 100 µm aerodünaamilise diameetriga osakeste kujul esineva aine õhku eraldumine suurem kui 100 A 2 . Iga katse jaoks võib kasutada eraldi proovi; ja c) kui selle suhtes teostatakse alajaos 2.2.7.2.3.4.3 määratletud katse, ei ole selle aktiivsus vees suurem kui 100 A 2 . Kõnealuse katse tegemisel tuleb arvesse võtta punktis b määratletud katsetel tekkinud kahjustusi. 2.2.7.2.3.4.2 Vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldavat materjali tuleb katsetada järgmiselt : Vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldava materjali või seda modelleeriva proovi suhtes teostatakse alajaos 6.4.20.3 määratletud põhjalik soojustaluvuskatse ning alajaos 6.4.20.4 määratletud kokkupõrkekatse. Iga katse jaoks võib kasutada eraldi proovi. Pärast iga katset teostatakse proovi suhtes alajaos 2.2.7.2.3.4.3 määratletud leostuskatse. Pärast iga katset tehakse kindlaks, kas alajao 2.2.7.2.3.4.1 nõuded on täidetud . 2.2.7.2.3.4.3 Tahke materjali proov, mis esindab kogu pakendi sisu, tuleb sukeldada seitsmeks päevaks ümbritseva keskkonna temperatuuril vette. Katses kasutatava vee kogus peab olema piisav, et seitsmepäevase katseperioodi lõpus oleks järelejäänud imendumata ja reageerimata vaba vee hulk vähemalt 10% tahke proovi mahust. Vee esialgne pH väärtus peab olema 6–8 ja temperatuuril 20 °C võib olla maksimaalne juhtivus 1 mS /m. Vaba vee hulga koguaktiivsust peab mõõtma pärast seda, kui proov on vee sees olnud seitse päeva. 2.2.7.2.3.4. 4 Alajagudes 2.2.7.2.3.4.1, 2.2.7.2.3.4.2 ja 2.2.7.2.3.4.3 sätestatud standardite järgimist tuleb tõendada vastavalt alajagudele 6.4.12.1 ja 6.4.12.2 . 2.2.7.2.3.5 Lõhustuv materjal Lõhustuvaid materjale ja lõhustuvaid materjale sisaldavaid saadetisi tuleb liigitada tabeli 2.2.7.2.1.1 vastava kirje kohaselt „LÕHUSTUVANA”, välja arvatud juhtudel, kui kohaldub mõni järgnevate punktide a kuni f sätetest ja nende veole kohalduvad 7.5.11 C V 33 (4.3) nõuded. Kõik sätted kohaldavud ainult materjalile, mis on alajao 6.4.7.2 kohastes saadetistes, välja arvatud siis, kui säte lubab eraldi mittepakendatud materjali . a ) Uraan-235-ga rikastatud uranüülnitraadi vedel lahus, milles uraan-235 maksimaalne massiprotsent on 2 ja kus plutooniumi ja uraan-233 sisaldus kokku ei ole suurem kui 0,002% uraani massist ning lämmastiku ja uraani minimaalne aatomsuhe on 2 ; b ) Uraan, milles maksimaalne uraan-235 suhtes rikastatuse massiprotsent on 5, tingimusel et: i) Pakendi kohta ei ole rohkem kui 3,5 grammi uraan-235; ii) Plutooniumi ja uraan-233 kogusisaldus ei ületa 1% uraan-235 massist pakendis; iii) Pakendi veole kohaldub alajao 7.5.11 CV 33 (4.3) punktis e sätestatud saadetise piirang. c) Uraan, mille maksimaalne uraan-235 suhtes rikastatuse massiprotsent ei ületa 5%: i) Pakendi kohta ei ole rohkem kui 3,5 grammi uraan-235; ii) Plutooniumi ja uraan-233 kogusisaldus ei ületa 1% uraan-235 massist pakendis; iii) Pakendi veole kohaldub alajao 7.5.11 CV 33 (4.3) punktis e sätestatud saadetise piirang. d) Lõhustuvad nukliidid , mille kogumass ei ole pakendatult suurem kui 2 grammi tingimusel, et pakendi veole kohaldub alajao 7.5.11 CV 33 (4.3) punktis d sätestatud saadetise piirang. e) Lõhustuvad nukliidid , mille kogumass ei ole pakendatult või pakendamata suurem kui 45 grammi tingimusel, et pakendi veole kohaldu vad alajao 7.5.11 CV 33 (4.3) punktis e sätestatud nõuded . f) Lõhustuv materjal, mis vastab nõuetele alaja o 7.5.11 CV 33 (4.3) punktis b ning alajagudes 2.2.7.2.3.6 ja 5.1.5.2.1. 2.2.7.2.3.6 Lõhustuv materjal, mis on vabastatud „LÕHUSTUVAKS” klassifitseerimisest vastavalt alajao 2.2.7.3.5 punktile f, peab jääma allapoole kriitilist ohupiiri ilma vajaduseta kuhjumiskontrolli järele järgmistel tingimusel: a) Alajao 6.4.11.1 punkti a tingimused; b) Alaja o 6.4.11.12 punktis b ja alajao 6.4.11.13 punktis b sätestatud pakendite hindamissättetega kooskõlas olevad tingimused. 2.2.7.2.4 Saadetiste või pakendamata materjali klassifitseerimine Radioaktiivse materjali kogus saadetises ei tohi ületada saadetise tüüpidele määratud piirväärtusi, nagu on kirjeldatud allpool . 2.2.7.2.4.1 Klassifitseerimine vabasaadetiseks 2.2.7.2.4.1.1 Pakendid võib klassifitseerida vabasaadetiseks, kui need vastavad ühele järgmistest tingimustest: a) tühi pakend, mis on sisaldanud radioaktiivset materjali; b) sisaldab instumente või esemeid, mis ei ületa tabeli 2.2.7.2.4.1.2 tulpades 2 ja 3 määratletud aktiivsuse piirmäärasid; c) sisaldab looduslikust uraanist, vaesestatud uraanist või looduslikust tooriumist toodetud esemeid; d) sisaldab radioaktiivset materjali, mis ei ületa tabeli 2.2.7.2.4.1.2 tulbas 4 määratletud aktiivsuse piirmäära; või e) sisaldab alla 0,1 kg uraanheksafluoriidi, mis ei ületa tabeli 2.2.7.2.4.1.2 tulbas 4 määratletud aktiivsuse piirmäära. 2.2.7.2.4.1.2 Radioaktiivset materjali sisaldava saadetise võib klassifitseerida vabasaadetiseks, kui doosikiirus selle välispinna mis tahes punktis ei ületa 5 µ Sv /h . Tabel 2.2.7.2.4.1.2: Aktiivsuse piirmäärad vabasaadetiste puhul Sisu füüsikaline olek Instrumen did või esemed Mater jalid Saadetise piirmäärad a Eseme piirmäärad a Saadetise piirmäärad a (1) (2) (3) (4) Tahked ained erikujuline 10 -2 A 1 A 1 10 -3 A 1 muud liiki 10 -2 A 2 A 2 10 -3 A 2 Vedelikud 10 -3 A 2 10 -1 A 2 10 -4 A 2 Ga asid tr i itium 2 10 -2 A 2 2 10 -1 A 2 2 10 -2 A 2 erikujuline 10 -3 A 1 10 -2 A 1 10 -3 A 1 muud liiki 10 -3 A 2 10 -2 A 2 10 -3 A 2 a Radionukliidide segude kohta vt alajaod 2.2.7.2.2.4–2.2.7.2.2.6 . 2.2.7.2.4.1.3 Instrumendis või mõnes muus toodetud esemes sisalduva või selle koostisosa moodustava radioaktiivse materjali võib klassifitseerida ÜRO nr 2911 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS – INSTRUMENDID või ESEMED alla tingimusel , et : a) doosikiirus 10 cm kaugusel mis tahes pakendamata instrumendi või eseme välispinna mis tahes punkti st ei ole suurem kui 0,1 mSv /h; b) kõik instrumendid või toodetud esemed kannavad oma välispinnal märget „RADIOAKTIIVNE”, välja arvatud: i) radioluminestsentskellad või -seadmed; ii) tarbeesemed, mis on vastavalt alajao 1.7.1.4 punktile e õigusnormidega heaks kiidetud või millest ühegi aktiivsus ei ületa vabasaadetistele tabelis 2.2.7.2.2.1 (5. veerg) kehtestatud piirmäära, tingimusel, et selliseid esemeid veetakse pakendites, mille sisepind on tähistatud märkega „RADIOAKTIIVNE” selliselt, et hoiatus radioaktiivse materjali olemasolu kohta oleks pakendi avamisel nähtav; ja iii) muud instrumendid ja esemed, mis on liiga väikesed, et neile mahuks peale märge „RADIOAKTIIVNE”, tingimusel et neid veetakse pakendis, mis kannab märgist „RADIOAKTIIVNE” oma sisepinnal selliselt, et hoiatus radioaktiivse materjali olemasolu kohta oleks saadetise avamisel nähtav. c) aktiivne materjal on täielikult ümbritsetud mitteaktiivsete komponentidega (instrumendiks või toodetud esemeks ei loeta seadet, mille ainus ülesanne on radioaktiivse materjali sisaldamine); d) iga üksiku eseme ja iga saadetise puhul peetakse kinni tabeli 2.2.7.2.4.1.2 vastavates veergudes 2 ja 3 sätestatud piirmääradest; e) ( reserveeritud ) f) k ui saadetis sisaldab lõhustuvat materjali, kohaldub üks alajaotise 2.2.7.2.3.5 punktidest a kuni f. 2.2.7.2.4.1.4 Radioaktiivse materjali, mis esineb muul kujul kui alajaos 2.2.7.2.4.1.3 täpsustatud ja mille aktiivsus ei ületa tabeli 2.2.7.2.4.1.2 veerus 4 sätestatud piirmäära, võib klassifitseerida ÜRO nr 2910 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS – PIIRATUD MATERJALIKOGUS alla tingimusel, et : a) saadetis säilitab tavalistes veotingimustes radioaktiivse sisu ; b) saadetis on tähistatud märkega „RADIOAKTIIVNE” kas: i) oma sisepinnal selliselt, et hoiatus radioaktiivse materjali olemasolu kohta oleks saadetise avamisel nähtav; või ii) pakendi välispinnal, kui sisepinna tähistamine on ebapraktiline ; ja c) k ui saadetis sisaldab lõhustuvat materjali, kohaldub üks alajaotise 2.2.7.2.3.5 punktidest a kuni f . 2.2.7.2.4.1.5 Uraanheksafluoriidi, mis ei ületa tabeli 2.2.7.2.4.1.2 veerus 4 määratletud piirmäärasid, võib klassifitseerida ÜRO nr 3507 URAANHEKSAFLUORIID, RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS, vähem kui 0,1 kg pakendi kohta, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud alla tingimusel , et: a) uraanheksafluoriidi mass pakendis on väiksem kui 0,1 kg; b) täidetud on alaja o 2.2.7.2.4.5. 2 ning alajao 2.2.7.2.4.1.4 punktide a ja b tingimused 2.2.7.2.4.1.6 Looduslikust uraanist, lahjendatud uraanist või looduslikust tooriumist toodetud esemed ja esemed, milles ainsaks radioaktiivseks materjaliks on kiiritamata looduslik uraan, kiiritamata lahjendatud uraan või kiiritamata looduslik toorium, võib klassifitseerida ÜRO nr 2909 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS – LOODUSLIKUST URAANIST või LAHJENDATUD URAANIST või LOODUSLIKUST TOORIUMIST TOODETUD ESEMED alla tingimusel, et uraani või tooriumi välispind on kaetud mitteaktiivse metallist või muust samaväärsest materjalist kaitsevarjega. 2.2.7.2.4.1.7 Tühja pakendi, mis on varem sisaldanud radioaktiivset materjali, võib klassifitseerida ÜRO nr 2908 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS – TÜHI PAKEND alla tingimusel, et : a) see on hästi säilinud ja kindlalt suletud ; b) selle struktuuris oleva uraani või too riumi välispind on kaetud mitte aktiivse metallist või muust samaväärsest materjalist kaitsevarjega ; c) sisemise kinnitumata saaste tase ei ületa mis tahes 300 m 2 pinnal keskmiselt : i) beeta- ja gammakiirguse allikate ning vähemürgiste alfakiirgusallikate puhul 400 Bq /cm 2 ja ii) kõigi muude alfakiirguse allikate puhul 40 Bq /cm 2 ; d) ükski ohumärgis, mis võis olla sellele paigutatud alajao 5.2.2.1.11.1 kohaselt, ei ole enam nähtav ; ja e) k ui saadetis on sisalda nud lõhustuvat materjali, kohaldub üks alajaotise 2.2.7.2.3.5 punktidest a kuni f või kohaldub üks alajaotise 2.2.7.1.3 eranditest. 2.2.7.2.4.2 Klassifitseerimine madala eriaktiivsusega aineks (LSA) Radioaktiivse materjali võib klassifitseerida madala eriaktiivsusega aineks ainult juhul, kui alajaos 2.2.7.2.3.1 toodud LSA määratlus ning alajagude 2.2.7.2.3.1 ja 4.1.9.2 ning alajao 7.5.11 sätte CV33 (2) tingimused on täidetud . 2.2.7.2.4.3 Klassifitseerimine saastunud pinnaga esemeks (SCO) Radioaktiivse materjali võib klassifitseerida saastunud pinnaga esemeks ainult juhul, kui alajaos 2.2.7.1.3 toodud SCO määratlus ning alajagude 2.2.7.2.3.1 ja 4.1.9.2 ning alajao 7.5.11 sätte CV33 (2) tingimused on täidetud . 2.2.7.2.4.4 Klassifitseerimine A-tüüpi saadetiseks Radioaktiivset materjali sisaldavad saadetised võib klassifitseerida A-tüüpi saadetisteks, kui täidetud on järgmised tingimused : A-tüüpi saadetised ei sisalda suuremaid aktiivsusi kui üks alljärgnevatest : a) erikujulise radioaktiivse materjali puhul A 1 ; b) kõikide muude radioaktiivsete materjalide puhul A 2 . Radionukliidide segude puhul, mille omadused ja vastavad aktiivsused on teada, kehtib A tüüpi saadetise radioaktiivse sisu suhtes järgmine tingimus : kus B(i) on erikujulise radioaktiivse materjali i-nda radionukliidi aktiivsus; A 1 (i) A 1 väärtus radionukliidi i jaoks; C(j) muu kui erikujuli se radioaktiiv se materjal i j -nda radionukliidi aktiivsus ; A 2 (j) on A 2 väärtus radionukliidi j jaoks . 2.2.7.2.4.5 Uraanheksafluoriidi klassifitseerimine 2.2.7.2.4.5.1 Uraanheksafluoriidile määratakse ainult järgnev: a) ÜRO nr 2977 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, URAANHEKSAFLUORIID, LÕHUSTUV; b) ÜRO nr 2978 RADIOAKTIIVNE MATERJAL, URAANHEKSAFLUORIID, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud; või c) ÜRO nr 3507 URAANHEKSAFLUORIID, RADIOAKTIIVNE MATERJAL, VABASAADETIS, vähem kui 0,1 kg pakendi kohta, mittelõhustuv või lõhustuv – vabastatud. 2.2.7.2.4.5.2 Uraanheksafluoriidi sisaldavad saadetised peavad vastama järgnevatele nõuetele: a) ÜRO nr 2977 ja 2978 korral ei tohi uraanheksafluoriidi kogus erineda antud pakendi puhul lubatust ja ÜRO nr 3507 puhul peab uraanheksafluoriidi kogus olema väiksem kui 0,1 kg. b) uraanheksafluoriidi kogus ei tohi olla suurem kui see, mis jätaks paisumisruumi vähem kui 5% saadetise arvestuslikust paisumisruumist maksimaalse temperatuuri juures, mis on kindlaks määratud seadmete jaoks, kus veetavat materjali kasutatakse, ja c) uraanheksafluoriidi tohib olla ainult tahkes olekus ja siserõhu juures, mis ei ole suurem kui atmosfäärirõhk saadetise veoks üleandmisel. 2.2.7.2.4.6 Klassifitseerimine B(U)-, B(M)- või C-tüüpi saadetisteks 2.2.7.2.4.6.1 Alajaos 2.2.7.2.4 (2.2.7.2.4.1–2.2.7.2.4.5) klassifitseerimata saadetised tuleb klassifitseerida vastavalt tehnilise lahenduse päritoluriigi pädeva asutuse poolt saadetisele antud tüübikinnitussertifikaadile . 2.2.7.2.4.6.2 Saadetise võib klassifitseerida B(U)-tüüpi, B(M)-tüüpi või C-tüüpi saadetiseks nagu on määratletud tüübikinnitussertifikaadis 2.2.7.2.5 Erikorraldused Radioaktiivne materjal tuleb klassifitseerida erikorralduse alusel veetavaks, kui selle vedu peab toimuma vastavalt jaole 1.7.4 . TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE 2.2.8 KLASS 8 SÖÖBIVAD AINED 2.2.8.1 Definitsioon, üldsätted ja k riteeriumid 2.2.8.1.1 Sööbivad ained on ained, mis põhjustavad keemilise mõju abil pöördumatuid kahjustusi nahale või mis lekkimise korral kahjustavad teisi veoseid või transpordivahendi t või isegi hävitavad need . Käesoleva klassi pealkiri hõlmab samuti muid aineid, mis moodustavad sööbiva vedeliku ainult vee juuresolekul või tekitavad sööbivat auru või udu õhus oleva loomuliku niiskuse toimel . 2.2.8.1.2 Nahale sööbivalt mõjuvate ainete ja segude üldise klassifikatsiooni sätted on toodud alajaos 2.2. 8.1.4. Sööbiv mõju nahale tähendab pöördumatuid kahjustusi nahale, täpsemalt aine või seguga kokkupuute järel tekkiv at nähtav at nekroos i , mis läbib epidermi se ja kahjustab dermist . 2.2.8.1.3 Vedelik e ja veo ajal vedelaks muutuda võiva te tahke te aine te puhul , mida ei loeta nahale sööbivaks , tuleb siiski hinnata nende võimet kutsuda esile teatud metallpindade korrosiooni alajao 2.2.8.1.5.3 punkti c alajao ii kriteeriumide kohaselt. 2.2.8.1.4 Klassifitseerimise üldsätted 2.2.8.1.4.1 Klassi 8 ained ja esemed jaotatakse järgmiselt : C1-C1 1 kaasneva riskita sööbivad ained ja neid sisaldavad esemed : C1– C4 happelised ained : C1 anorgaanilised, vedelad ; C2 anorgaanilised, tahked ; C3 orgaanilised, vedelad ; C4 orgaanilised, tahked ; C5– C8 aluselised ained : C5 anorgaanilised, vedelad ; C6 anorgaanilised, tahked ; C7 orgaanilised, vedelad ; C8 orgaanilised, tahked ; C9– C10 muud sööbivad ained : C9 vedelad ; C10 tahked ; C11 esemed; CF tuleohtlikud sööbivad ained : CF1 vedelikud ; CF2 tahked ained ; CS isekuumenevad sööbivad ained : CS1 vedelikud ; CS2 tahked ained ; CW s ööbivad ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase : CW1 vedelikud ; CW2 tahked ained ; CO oksüdeerivad sööbivad ained : CO1 vedelikud ; CO2 tahked ained ; CT mürgised sööbivad ained ja neid sisaldavad esemed : CT1 vedelikud ; CT2 tahked ained ; CT3 esemed CFT tuleohtlikud , vedelad, mürgised, sööbivad ained ; COT oksüdeerivad, mürgised, sööbivad ained . 2.2.8.1.4.2 Klassi 8 ained ja segud klassifitseeritakse nende vedamise ohtlikkuse järgi kolme pakendigruppi : I pakendigrupp : väga ohtlikud ained ja segud; II pakendigrupp : keskmiselt ohtlikud ained ja segud; III pakendigrupp : väheohtlikud ained ja segud . 2.2.8.1.4 .3 P eatüki 3.2 tabelis A loetletud a inete määramine klassi 8 pakendigruppi desse toimub praktilise kogemuse alusel, arvesse tuleb võtta selliseid lisategureid, nagu risk sissehingamisel (vt alajagu 2.2.8.1. 4. 5) ja reageerimine veega (kaasa arvatud ohtlike lagunemissaaduste moodustamine) . 2.2.8.1.4.4 Uusi aineid ja segusid võib määrata pakendigruppidesse selle alusel, kui kaua kestva kontakti jooksul tekivad pöördumatud kahjustused tervetele nahakudedele alajaos 2.2.8.1.5 toodud kriteeriumide alusel. Alternatiivina võib segude puhul kasutada alajaos 2.2.8.1.6 toodud kriteeriume. 2.2.8.1. 4. 5 Aine või segu , mis vastab klassi 8 kriteeriumidele ning mille tolmude ja udude mürgisus sissehingamisel (LC 50 ) on I pakendigrupi piirides, kuid mürgisus allaneelamisel või nahakontakti kaudu ainult III või madalama pakendigrupi piirides tuleb määrata klassi 8 (vt alajagu 2.2.61.7.2) . 2.2.8.1. 5 Ainetele ja segudele pakendigrupi määramine 2.2.8.1.5.1 Esimesena tuleb kaaluda inimeste ja loomade pealt hangitud informatsiooni, kaasa arvatud ühekord s e või korduv a kokkupuu t e põhjal , sest see informatsioon puudutab otseselt mõju nahale. 2.2.8.1.5.2 Alajao 2.2.1.4.4 kohaselt p akendigrupi määramisel tuleb arvestada inimestega juhtunud õnnetustes saadud kogemusi. Kui pole kogemuslikku teavet aine mõjust inimesele, tuleb pakendigrup i klassifikatsioon määrata OECD katse juhendis 404 1 , 435 2 , 431 3 , või 430 9 toodud katseandmete alusel. Ainet või segu, mis määratakse ühe nimetatud juhendi kohaselt mittesööbivaks või mida OECD katsejuhendi 439 4 kohaselt ei klassifitseerita , võib lugeda ADR-i kohaldamisel edasiste katseteta nahale mittesööbivaks. Kui katse tulemused näitavad, et aine või segu on sööbiv ja seda ei määrata I pakendigruppi, kuid katsemeetod ei võimalda II ja III pakendigrupi vahel vahet teha, määratakse see II pakendigruppi. Kui katse tulemused näitavad, et aine või segu on sööbiv, kuid katsemeetod ei võimalda pakendigruppide vahel vahet teha, määratakse see pakendigruppi I, kui mõni muu katse ei näita muud pakendigruppi . 2.2.8.1.5.3 Sööbivatele ainetele määratakse pakendigrupid järgmiste kriteeriumi d e alusel (vt tabel 2.2.8.1.5.3): a) I pakendigrupp määratakse ainetele, mis põhjustavad terve tele nahakudedele pöördumatu kahjustuse kuni 60-minutilise vaatlusperioodi jooksul pärast 3-minutilist või lühemat naha ja aine vahetu kokkupuute aega ; b) II pakendigrupp määratakse ainetele, mis põhjustavad tervetele nahakudedele pöördumatu kahjustuse kuni 14-päevase vaatlusperioodi jooksul pärast kauem kui 3 minutit kestva, kuid mitte üle 60-minutilise naha ja aine vahetu kokkupuute aega ; c) III pakendigrupp määratakse ainetele, mis : i) põhjustavad tervetele nahakudedele pöördumatu kahjustuse kuni 14-päevase vaatlusperioodi jooksul pärast rohkem kui 60-minuti t , kuid mitte üle 4 tundi kestva naha ja aine vahetu kokkupuute aega või ii) mille puhul on tehtud kindlaks, et n ee d ei tekita tervele nahale pöördumatut kahjustust, kuid korrodeerivad nii terase kui alumiiniumi katsetamisel kas terase või alumiiniumi pinda 6,25 mm paksuselt ühe aasta jooksul, kui katse toimus temperatuuril 55 °C. Katses kasutatakse teras e mark i S235JR+CR (1,0037 ehk St 37-2), S275J2G3+CR (1,0144 ehk St 44-3), ISO 3574, ühtne numeratsioonisüsteem (UNS) G10200 või SAE 1020, ja plakeerimata alumiinium i mark i 7075-T6 või AZ5GU-T6. Sobiva katse kirjeldus on antud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa 37. jaos . MÄRKUS: k ui terase või alumiiniumi esmasel katsel selgub, et katsetatav aine on korrodeeriv, ei ole teise metalliga järelkatset vaja teha. Tabel 2.2.8.1. 5.3 : alajao 2.2.8.1. 5.3 kriteeriumide kokkuvõtlik tabel Pakendi grupp Kokkupuute aeg Vaatlus periood Mõju I ≤ 3 min ≤ 60 min terve nahakoe pöördumatu kahjustus II > 3 min ≤ 1 h ≤ 14 p terve nahakoe pöördumatu kahjustus III > 1 h ≤ 4 h ≤ 14 p terve nahakoe pöördumatu kahjustus III - - korrosioon terase või alumiiniumi pinnal üle 6, 25 mm aastas, kui katsetemperatuur on mõlema materjali puhul 55 ºC 2.2.8.1.6 Segudele alternatiivse pakendigrupi määramise meetodid: samm-sammult käsitlus 2.2.8.1.6.1 Üldsätted Segude puhul tuleb hankida või tuletada informatsioon, mille alusel saab segule kohaldada kriteeriume , et klassifitseerida ja määrata pakendigrupid. Klassifitseerimine ja pakendigrupi määramine on mitmeastmeline ja sõltub segu või sarnaste segude ja/või koostisosade kohta saadaval oleva informatsiooni hulgast. Allpool toodud joonise 2.2.8.1.6.1 voodiagrammil esitatakse protseduur, mida tuleb järgida: Joonis 2.2.8.1.6.1: Sööbivate segude klassifitseerimise ja pakendigrupi määramise samm-sammult käsitlus Saadaval on katseandmed segu kohta tervikuna Jah Kohaldage alajao 2.2.8.1.5 kriteeriumi Klassifitseerige ja määrake pakendigrupp Ei Saadaval on piisavalt andmeid sarnaste segude kohta, et hinnata naha sööbimise ohtu Jah Kohaldage alajao 2.2.8.1.6.2 ülekandmispõhimõtteid Klassifitseerige ja määrake pakendigrupp Ei Saadaval on kõigi koostisosade andmed sööbivuse kohta Jah Kohaldage alajao 2.2.8.1.6.3 arvutusmeetodit Klassifitseerige ja määrake pakendigrupp 2.2.8.1.6.2 Ülekandmispõhimõtted Kui segu puhul pole katsetatud selle naha sööbimise potentsiaali, kuid on olemas piisavad andmed nii üksikute koostisosade kui sarnaste katsetatud segude kohta, et segu piisavalt hästi klassifitseerida ja määrata sellele pakendigrupp, siis tuleb andmeid kasutada järgnevate ülekandmispõhimõtete alusel. See tagab, et klassifitseerimise protsessis kasutatakse saadavalolevaid andmeid segu ohtlikkuse iseloomustamisel suurimal võimalikul määral. Lahjendamine: kui katsetatud segu on lahjendatud lahjendiga, mis ei vasta klassi 8 kriteeriumidele ja mis ei mõjuta teiste koostisosade pakendigruppe, siis võib uuele lahjendatud segule määrata sama pakendigrupi kui algsele katsetatud segule. MÄRKUS : Teatud juhtudel võib segu või aine lahjendamine suurendada sööbivaid omadusi. Sellisel juhul ei saa seda ülekandmispõhimõtet kasutada. Partii alusel: v õib eeldada, et segu katsetatud tootmispartii naha sööbimise potentsiaal on põhimõtteliselt samaväärne sama kaubandusliku toote teise, katsetamata partiiga, kui se ll e on tootnud sama tootja või see on toodetud sama tootja kontrolli all, välja arvatud juhul, kui on põhjust uskuda, et esineb märkimisväärseid kõrvalekaldeid, mille tõttu on katsetamata partii naha sööbimise potentsiaal muutunud. Viimasel juhul on vajalik uus klassifitseerimine. Pakendigrupi I segude kontsentreerimine: kui pakendigrupi I kriteeriume täitvat katsetatud segu kontsentreeritakse, siis võib määrata s u urema kontsentratsiooniga katsetamata segu pakendigruppi I ilma täiendavate katseteta. Interpoleerimine pakendigrupi sees: kui kolmel segul (A, B ja C) on identsed koostisosad, kusjuures segusid A ja B on katsetatud ning need kuuluvad samasse pakendigruppi naha sööbimise alusel, ja katsetamata segul C on samad klassi 8 koostisosad kui segudel A ja B, kuid klassi 8 koostisosade kontsentratsioonid jäävad segude A ja B kontsentratsioonide vahele , siis võib segu C puhul eeldada samasugust naha sööbimise pakendigruppi kui segul A ja B. Ligikaudu samasugused segud: eeldades, et: Kaks segu: (A + B) ja (C + B); Koostisosa B kontsentratsioon on mõlemas segus sama; Koostisosa A kontsentratsioon segus (A + B) on võrdne koostisosa C kontsentratsiooniga segus (C + B); Saadaval on koostisosade A ja C naha sööbimise andmed ning need on ligikaudu samaväärsed, st neil on sama naha sööbimise alusel sama pakendigrupp ja need ei mõjuta koostisosa B naha sööbimise potentsiaal i . Kui segu (A + B) või (C + B) on juba katseandmete alusel klassifitseeritud, siis võib teise segu määrata samasse pakendigruppi. 2.2.8.1.6.3 Ainete klassifikatsioonil põhinev arvutusmeetod 2.2.8.1.6.3 Kui segu ei ole katsetatud naha sööbimise potentsiaali määramiseks või sarnaste segude kohta pole saadaval piisavalt andmeid, siis tuleb klassifitseerimisel ja pakendigrupi määramisel võtta arvesse segus olevate ainete sööbivaid omadusi. Arvutusmeetodi kohaldamine on lubatud ainult siis, kui ei esine sünergilist mõju, mille tõttu oleks segu sööbivus suurem kui selle koostisosade summa l . See piirang kohaldub ainult siis, kui segule määratakse pakendigrupp II või III. 2.2.8.1.6.3.2 Kui kasutatakse arvutusmeetodit, siis tuleb arvesse võtta kõiki klassi 8 koostisosi, mille kontsentratsioon on suurem kui 1% või võrdne sellega, või neid koostisosi, mille kontsentratsioon on alla 1% ja mis on siiski olulised segu naha sööbimise klassifitseerimiseks. 2.2.8.1.6.3.3 Sööbivaid koostisosi sisaldavate segude määramisel sööbivaks seguks ja pakendigrupi määramisel tuleb kohaldada joonise 2.2.8.1.6.3 voodiagrammil toodud arvutusmeetodit. Selle arvutusmeetodi puhul kehtivad üldised kontsentratsioonipiirid, kui I pakendigrupi ainete hindamiseks kasutatakse esimeses etapis 1% ja muudes etappides kasutatakse vastavalt 5%. 2.2.8.1.6.3.4 Kui pärast aine kandmist peatüki 3.2 tabelisse A või erisättesse määratakse sellele konkreetne kontsentratsioonipiir (SCL), siis tuleb kasutada seda piirväärtust üldise kontsentratsioonipiiri asemel (GCL). 2.2.8.1.6.3.5 Igas arvutusmeetodi sammus tuleb võtta kasutusele summa valem. See tähendab, et võimaluse korral tuleb üldine kontsentratsioonipiir asendada konkreetse kontsentratsioonipiirig a , mis on ainele määratud (SCL i ), ning kasutusele võetud valem on segus sisalduvatele erinevatele ainetele määratud kontsentratsioonipiiride kaalutud keskmine: PGx 1 GCL + PGx 2 SCL 2 +…+ PGx i SCL i ≥1 Kus: PG x i = segus oleva aine 1, 2 … i aine kontsentratsioon , millele on määratud pakendigrupp x (I, II või III) GCL = üldine kontsentratsioonipiir SCL i = ainele i määratud konkreetne kontsentratsioonipiir Pakendigrupi kriteeriumid on täidetud, kui arvutuse tulemus on suurem kui 1 või võrdne sellega. Arvutusmeetodi igas sammus hindamiseks kasutatavad üldis e d kontsentratsioonipiirid on toodud joonisel 2.2.8.1.6.3. Eespool toodud valemi kasutamise näited on toodud allpool märkuses. MÄRKUS : eespool toodud valemi kasutamise näited Näide 1: Segu sisaldab üht söövitavat ainet kontsentratsiooniga 5% , mis on määratud pakendigruppi I ilma konkreetse kontsentratsioonipiirita: Arvutus pakendigrupi I puhul: 5 5 (GCL) =1 määrata klassi 8, pakendigrupp i I. Näide 2: Segu sisaldab kolme ainet, mis on nahale sööbivad ; neist kahel (A ja B) on konkreetne kontsentratsioonipiir, kolmandale (C) kohaldub üldine kontsentratsioonipiir. Ülejäänud segu ei tule arvesse võtta : Aine X segus ja selle määramine pakendigruppi klassis 8 Kontsentratsioon (conc) segus, % Konkreetne kontsentratsioonipiir (SCL) pakendigrupile I Konkreetne kontsentratsioonipiir (SCL) pakendigrupile II Konkreetne kontsentratsioonipiir (SCL) pakendigrupile III A, määratud pakendigruppi I 3 30% puudub puudub B, määratud pakendigruppi I 2 20% 10% puudub C, määratud pakendigruppi III 10 puudub puudub puudub Arvutus pakendigrupi I puhul : 3 (conc A) 30 (SCL PGI) + 2 (conc B) 20 (SCL PGI) =0,2<1 Pakendigrupi I kriteerium ei ole täidetud. Arvutus pakendigrupi II puhul: 3 (conc A) 5 (GCL PG II) + 2 (conc B) 10 (SCL PG II) =0,8<1 Pakendigrupi II kriteerium ei ole täidetud. Arvutus pakendigrupi III puhul : 3 (conc A) 5 (GCL PGIII) + 2 (conc B) 5 (GCL PG III) + 10 (conc C) 5 GCL PG III) =3 ≥ 1 Pakendigrupi III kriteerium on täidetud, segu määratakse klassi 8 ja pakendigruppi III. Joonis 2.2.8.1.6.3: Arvutusmeetod 2.2.8.1.7 Kui klassi 8 ained satu vad lisandite tõttu teistesse riskikategooriatesse kui peatüki 3.2 tabelis A loetletud ained, tuleb need segud või lahused määrata kirjete alla, millesse nad kuuluvad oma tegeliku ohtlikkuse astme alusel. MÄRKUS: l ahuste ja segude (nagu preparaatide ja jäätmete) klassifitseerimise kohta vt ka jagu 2.1.3. 2.2.8.1.8 Kooskõlas alajaos 2.2.8.1.6 kehtestatud kriteeriumidega võib samuti otsustada, kas loetelus toodud lahuse või segu omadused või lahuses või segus sisalduva aine omadused on sellised, et selle lahuse või segu kohta käesoleva klassi sätted ei kehti. MÄRKUS: ADR-i nõuded ei kehti ÜRO nr 1910 kaltsiumoksiidi ja ÜRO nr 2812 naatriumaluminaadi kohta, mis on loetletud ÜRO tüü p eeskirjas . 2.2.8.2 Veoks mittelubatud ained 2.2.8.2.1 8. klassi keemiliselt ebastabiilseid aineid ei tohi veoks lubada , välja arvatud juhul, kui on võetud vajalikud ettevaatusabinõud, mis normaalsetel veotingimustel välistavad ohtliku lagunemise või polümerisatsiooni võimaluse. Polümerisatsiooni vältimiseks vajalike ettevaatusabinõude kohta vt peatüki 3.3 erisätet 386. Erilist tähelepanu peab pöörama sellele, et anumad ja paagid ei sisaldaks mingeid aineid, mis neid reaktsioone esile kutsuvad . 2.2.8.2.2 Järgmisi aineid ei tohi veoks vastu võtta : - ÜRO nr 1798 KUNINGVESI ; - keemiliselt ebastabiilsed kasutatud väävelhappe segud ; - keemiliselt ebastabiilsed nitreeritud hapete või jääk-lämmastikhappe denitrifitseerimata segud ; - perkloorhappe vesilahus, milles on üle 72 mass% puhast hapet, või perkloorhappe segud igasuguste muude vedelikega peale vee . 2.2.8.3 Ühiste kirjete loend Kaasneva riskita sööbivad ained ja neid sisaldavad esemed vedel C1 2584 ALKÜÜLSULFOONHAPPED, VEDELAD, milles on üle 5% vaba väävelhapet või 2584 ARÜÜLSULFOONHA PPED, VEDELAD, milles on üle 5% vaba väävelhapet 2693 VESINIKSULFITITE VESILAHUS, N.O.S. 2837 DISULFAATIDE VESILAHUS 3264 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. anorgaaniline tahke C2 1740 VESINIKFLUORIIDID, TAHKED, N.O.S. 2583 ALKÜÜLSULFOONHAPPED, TAHKED, milles on üle 5% vaba väävelhapet või 2583 ARÜÜLSULFOONHAPPED, TAHKED, milles on üle 5% vaba väävelhapet 3260 SÖÖBIV TAHKE AINE, HAPPELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. Hape C1-C4 vedel C3 2586 ALKÜÜLSULFOONHAPPED, VEDELAD milles on alla 5% vaba väävelhapet või 2586 ARÜÜLSULFOONHAPPED, VEDELAD milles on alla 5% vaba väävelhapet 2987 KLOROSILAANID, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3145 ALKÜÜLFENOOLID, VEDELAD, N.O.S. (kaasa arvatud C2-C12 homoloogid) 3265 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. orgaaniline tahke C4 2430 ALKÜÜLFENOOLID, TAHKED, N.O.S. (kaasa arvatud C2-C12 homoloogid) 2585 ALKÜÜLSULFOONHAPPED, TAHKED, mis ei sisalda üle 5% vaba väävelhapet või 2585 ARÜÜLSULFOONHAPPED, TAHKED, mis ei sisalda üle 5% vaba väävelhapet 3261 SÖÖBIV TAHKE AINE, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. vedel C5 1719 SÖÖVITAV LEELISELINE VEDELIK, N.O.S. 2797 AKUVEDELIK, LEELISELINE 3266 SÖÖBIV VEDELIK, ALUSELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. anorgaaniline tahke C6 3262 SÖÖBIV TAHKE AINE, ALUSELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. Aluseline C5-C8 orgaaniline vedel C7 2735 AMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. või 2735 POLÜAMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3267 SÖÖBIV VEDELIK, ALUSELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3259 AMIINID, TAHKED, SÖÖBIVAD, N.O.S. või 3259 POLÜAMIINID, TAHKED, SÖÖBIVAD, N.O.S. tahke C8 3263 SÖÖBIV TAHKE AINE, ALUSELINE, ORGAANILINE, N.O.S. vedel C9 1903 DESINFEKTSIOONIVAHEND, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. 2801 VÄRVAINE, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. või 2801 VÄRVAINE POOLTOODE, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. Muud sööbivad ained 3066 VÄRV (kaasa arva tud värv, lakk, email, peits, š ellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või 3066 VÄRVIGA SEOTUD MATERJALID (kaasa arvatud värvi lahustid ja redutseerimise ühendid) C9-C10 1760 SÖÖBIV VEDELIK, N.O.S. tahke a C10 3147 VÄRVAINE, TAHKE, SÖÖBIV, N.O.S. või 3147 VÄRVI POOLTOODE, TAHKE, SÖÖBIV, N.O.S. 3244 TAHKED AINED, SISALDAVAD SÖÖBIVAT VEDELIKKU, N.O.S. 1759 SÖÖBIV TAHKE AINE, N.O.S. 2794 VEDELIKAKUD, HAPPEGA TÄIDETUD, elektriliselt laetud 2795 VEDELIKAKUD, LEELISEGA TÄIDETUD, elektriliselt laetud Esemed C11 2800 VEDELIKUGA TÄIDETUD, HERMEETILISELT SULETUD AKUD, elektriliselt laetud ( jätkub järgmisel leheküljel ) 3028 KUIVAD AKUD, SISALDAVAD TAHKET KAALIUMHÜDROKSIIDI, elektriliselt laetud 1774 TULEKUSTUTI SISU, sööbiv vedelik 2028 SUITSUPOMMID, MITTEPLAHVATAVAD, sisaldavad sööbivat vedelikku, ilma initsieeriva seadmeta 3477 KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), mis sisaldavad söövitavaid aineid 3477 SEADMETES SISALDUVAD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), mis sisaldavad söövitavaid aineid, või 3477 SEADMETESSE PAKITUD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), mis sisaldavad söövitavaid aineid 3547 SÖÖBIVAT AINET SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. Kaasneva riskiga sööbivad ained ja neid sisaldavad esemed (järg) 3470 VÄRV, SÖÖBIV, TULEOHTLIK (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, šellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või 3470 VÄRVIGA SEOTUD MATERJALID, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) 2734 AMIINID, VEDELAD, TULEOHTLIKUD , N.O.S. või 2734 POLÜAMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD , N.O.S. 2986 KLOROSILAANID, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD , N.O.S. 2920 SÖÖBIV VEDELIK, TULEOHTLIK , N.O.S. Tuleohtlik b vedel CF1 CF tahke CF2 2921 SÖÖBIV TAHKE AINE, TULEOHTLIK , N.O.S. vedel CS1 3301 SÖÖBIV VEDELIK, ISEKUUMENEV, N.O.S. Isekuumenev CS1 CS tahke CS2 3095 SÖÖBIV TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. CS2 vedel b CW1 3094 SÖÖBIV VEDELIK, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. Veega reageeriv CW1 CW tahke CW2 3096 SÖÖBIV TAHKE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. CW2 vedel CO1 3093 SÖÖBIV VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S. Oksüdeeriv CO1 CO tahke CO2 3084 SÖÖBIV TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. c Mürgine d vedel c CT1 3471 VESINIKFLUORIIDIDE LAHUS, N.O.S. 2922 SÖÖBIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. CT tahke e CT2 2923 SÖÖBIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. esemed CT3 3506 ELAVHÕBE, SISALDUB VALMISTATUD ESEMES CT2 Tuleohtlik vedelik, mürgine d CFT Selle klassifikatsiooni all pole võimalik anda rohkem ühiseid kirjeid; kui vaja, tuleb klassifitseerimine klassifikatsioonikoodiga ühise kirje alla teha vastavalt tabelis 2.1.3.10 toodud ohtude pingereale. Oksüdeeriv, mürgine d, e COT Selle klassifikatsiooni all pole võimalik anda rohkem ühiseid kirjeid; kui vaja, tuleb klassifitseerimine klassifikatsioonikoodiga ühise kirje alla teha vastavalt tabelis 2.1.3.10 toodud ohtude pingereale. 2.2.9 K lass 9 Muud ohtlikud ained ja esemed 2.2.9.1 Kriteeriumid 2.2.9.1.1 Klassi 9 pealkiri hõlmab neid aineid ja esemeid, mille vedu on ohtlik ja mis ei kuulu teiste klasside alla . 2.2.9.1.2 Klassi 9 kuuluvad ained ja esemed jaotatakse alajaotustesse järgmiselt : M1 ained, mille peene tolmu sissehingamine võib tervist kahjustada ; M2 ained ja esemed , mis tulekahju korral võivad moodustada dioksiine ; M3 ained, mis tekitavad tuleohtlikku auru ; M4 liitiumakud ; M5 päästeseadmed ; M6– M8 keskkonnaohtlikud ained : M6 v ee keskkonda saastavad vedelikud ; M7 ve e keskkonda saastavad tahked ained ; M8 geneetiliselt muu nda tud mikroorganismid ja organismid ; M9– M10 kõrgendatud temperatuuriga ained : M9 vedelikud ; M10 tahked ained ; M11 muud ained ja esemed , mis kujutavad endast ohtu veo ajal, kuid mis ei vasta teiste klasside definitsioonidele . Definitsioonid ja klassifikatsioon 2.2.9.1.3 Klassi 9 ained ja esemed on loetletud peatüki 3.2 tabelis A. Peatüki 3.2 tabeli A loetelus nimetamata ained ja esemed tuleb määrata selle tabeli või alajao 2.2.9.3. vastavasse kirjesse kooskõlas alltoodud alajagudega 2.2.9.1.4 kuni 2.2.9.1. 8, 2.2.9.1.10, 2.2.9.1.11, 2.2.9.1.13 ja 2.2.9.1.14 . Ained, mille peene tolmu sissehingamine võib ohustada tervist 2.2.9.1.4 Ainete hulka, mille peene tolmu sissehingamine võib ohustada tervist, kuuluvad asbest ja asbesti sisaldavad segud . Ained ja esemed , mis tulekahju korral võivad moodustada dioksiine 2.2.9.1.5 Ainete ja esemete hulka, mis tulekahju korral võivad moodustada dioksiine, kuuluvad polükloreeritud bifenüülid (PCB-d) ja terfenüülid (PCT-d) ning polühalogeenitud bifenüülid ja terfenüülid ning neid aineid sisaldavad segud, samuti esemed nagu transformaatorid, kondensaatorid ja muud esemed , mis sisaldavad neid aineid või neid aineid segudes . MÄRKUS: ADR-i nõuded ei kehti segude kohta, mille PCB või PCT sisaldus on alla 50 mg/kg. Ained, mis tekitavad tuleohtlikku auru 2.2.9.1.6 Ained, mis tekitavad tuleohtlikku auru, kaasa arvatud tuleohtlikke vedelikke sisaldavad polümeerid, mille leekpunkt on alla 55 °C. Liitiumakud 2.2.9.1.7 Liitiumakud peavad vastama järgmistele nõuetele, välja arvatud juhul, kui ADR sätestab teisiti (näiteks akude prototüübid ja väikesed tooteseeriad erisätte 310 kohaselt või kahjustatud akud erisätte 376 kohaselt) . MÄRKUS : ÜRO NR 3536 KAUBAVEOÜKSUSESSE PAIGALDATUD LIITIUMAKUD kohta vt peatüki 3.3 erisäte 389. Elemendid ja akud, seadmetes olevad elemendid ja akud või seadmetesse pakitud elemendid ja akud, mis sisaldavad mis tahes kujul liitiumi, määratakse vastavalt ÜRO nr 3090, 3091, 3480 või 3481 alla. Neid võib nimetatud kirjete all vedada, kui on täidetud järgmised tingimused: a) i ga elemendi või aku tüüp vastab iga „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa jaos 38.3 toodud katse nõuetele ; MÄRKUS : Akude tüüp peab vastama „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa jaos 38.3 toodud katsenõuetele sõltumata sellest, kas seda tüüpi elemente, millest akud koosnevad, on katsetatud. b) i ga element ja aku sisaldab kaitse-ventileerimisseadet, mis on ette nähtud äkkpurunemise vältimiseks normaalsetel veoti ngimustel ; c) i ga element ja aku on varustatud tõhusa vahendiga välislühiste vältimiseks ; d) i ga aku, mis sisaldab paralleelselt ühendatud elemente või elemendiridu, on varustatud tõhusa te vahendi te ga (nt diood id, kaitsekorgid) ohtliku tagasivoolu vältimiseks ; e) e lemente ja akusid toodetakse vastavalt kvaliteedijuhtimise programmile, mis hõlmab : i) organisatsiooni struktuuri ja tööülesannete kirjeldust seoses konstrueerimise ja tootekvaliteediga ; ii) asjakohaseid ülevaatus e ja katse te , kvaliteedikontrolli, kvaliteeditagamis e ja tööprotsessi juhiseid, mida kasutatakse ; iii) protsessikontrolle, mis peavad hõlmama asjakohaseid tegevusi siselühiste vältimiseks ja avastamiseks elementide tootmise käigus ; iv) kvaliteedi dokumentatsiooni, nagu ülevaatuste aruanded, katse- ja kalibreerimisandme d ning sertifikaa did . Katseandmed tuleb säilitada ja pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavaks teha ; v) tegevusaruandeid , et tagada kvaliteedijuhtimise programmi tõhus toimimi ne ; vi) dokumentide kontrolli ja läbivaatamise protsessi ; vii) nende elementide või akude kontrollimis e vahendit, mis ei vasta punkti a kohaselt katsetatud tüübile ; viii) asja ssepuutuva personali koolitus programme ja kvalifi tseerimise juhiseid ; ix) lõpptoote kahjustuste eest kaitsmise korda . MÄRKUS : Lubatud on ettevõttesisesed kvaliteedijuhtimise programmid. Kolmandate isikute sertifikaadid ei ole kohustuslikud, kuid alapunktides i – ix loetletud meetmed peavad olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja jälgitavad. Kvaliteedijuhtimise programmi koopia tuleb pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavaks teha. f) Liitiumakud, mis sisaldavad nii primaarseid liitummetall - elemente kui la etavaid liitiumioonelemente, mis ei ole mõeldud väliseks laadimiseks (vt peatüki 3.3 erisäte 387), peavad vastama järgmistele tingimustele: i) Laetava i d liitiumioonelemente peab saama laadida ainult primaarsetest liitiummetall-elementidest; ii) Konstruktsioon välistab laetavate liitiumioonelementide ülelaadimise; iii) Akut on katsetatud primaarse liitiumakuna; iv) Aku elemendid peavad olema sellist tüüpi, mille puhul on tõendatud vastavus „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ III osa jaos 38.3 toodud katsenõuetele; g) Pärast 30. juunit 2003 toodetud e lementide või akude , välja arvatud seadmetesse (kaasa arvatud trükiplaatidele) paigaldatud nööppatareide tootjad ja edasised levitajad peavad tegema kättesaadavaks katse kokkuvõtte „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ III osa jao 38.3 alajao 38.3.5 kohaselt. Liitiumakudele ei kohaldata ADR-i sätteid, kui need akud vastavad peatüki 3.3 erisättele 188. Päästeseadmed 2.2.9.1.8 Päästeseadmete hulka kuuluvad päästeseadmed ning mootorsõidukite osad, mis vastavad peatüki 3.3 erisätete 235 või 296 nõuetele. Keskkonnaohtlikud ained 2.2.9.1.9 ( Kustutatud ) Ve e keskkonda saastavad ained 2.2.9.1.10 Keskkonna le (ve e keskkonnale) ohtlikud ained 2.2.9.1.10.1 Üldmõisted 2.2.9.1.10.1.1 Keskkonnaohtlikud ained hõlmavad muu hulgas ve e keskkonda saastavaid vedelaid või tahkeid aineid ning selliste ainete lahuseid ja segusid (nagu preparaadid ja jäätmed) . Alajao 2.2.9.1.10 puhul tähendab „ aine ” looduslikus olekus või tootmisprotsessi tulemusena saadud keemilisi elemente ja nende ühendeid, sealhulgas kõiki toote stabiilsuse säilitamiseks vajalikke ja tootmisprotsessist tulenevaid lisandeid, välja arvatud kõik lahustid, mida on võimalik eraldada ilma aine stabiilsust mõjutamata või selle koostist muutmata . 2.2.9.1.10.1.2 Ve e keskkonda võib käsit a da kui vees elavaid veeorganisme ja kui neid hõlmavat veeökosüsteemi 10 . Seega on ohtlikkuse tuvastamise aluseks aine või segu mürgine mõju veekeskkonnale, mis võib aga lagunemist ja bioakumulatsiooni käsitleva teabe lisandumisel muutuda . 2.2.9.1.10.1.3 Kuigi allapool esitatud klassifitseerimise kord on mõeldud kohaldamiseks kõigi ainete ja segude puhul, tuleb möönda, et mõnel juhul, nt metallide või halvasti lahustuvate anorgaaniliste ühendite puhul, on vaja erijuhiseid 11 . 2.2.9.1.10.1.4 Käesolevas alajaos on kasutatud järgmisi akronüüme ja termineid : - BCF: biokontsentratsiooni tegur ( Bioconcentration Factor ) ; - BOD: hapniku biokeemiline vajadus ( Biochemical Oxygen Demand) ; - COD: hapniku keemiline vajadus ( Chemical Oxygen Demand ) ; - GLP: hea laboritava ( Good Laboratory Practices ) ; - EC x : x% reaktsiooniga seotud kontsentratsioon ; - EC 50 : aine efektiivne kontsentratsioon vees, mille tulemuseks on 50% maksimaalsest reaktsioonist ; - ErC 50 : EC 50 kasvu kahanemise tähenduses ; - Kow: oktanooli/vee jaotustegur ; - LC 50 (50% suremuse kontsentratsioon) – aine kontsentratsioon vees, mis põhjustab 50% (poolte) katseloomade surma katserühmas ; - L(E)C 50 : LC 50 või EC 50 ; - NOEC ( No Observed Effect Concentration ) – katsekontsentratsioon, mis on vahetult madalam madalaimast katsetatud kontsentratsioonist, millel on statistiliselt oluline kahjulik toime . NOEC-l ei ole kontrolli ga võrreldes statistiliselt olulist kahjulikku toimet ; - OECD katsejuhendid – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) avaldatud katsejuhendid . 2.2.9.1.10.2 Definitsioonid ja andmetele esitatavad nõuded 2.2.9.1.10.2.1 Põhielemendid, mida kasutatakse keskkonnale (ve e keskkonnale) ohtlike ainete klassifitseerimisel on : a) ve e keskkonda kahjustav äge mürgisus ; b) ve e keskkonda kahjustav krooniline mürgisus ; c) bioakumuleerumisvõime või tegelik bioakumulatsioon ja d) orgaaniliste kemikaalide lagun e vus (biootiline või abiootiline) . 2.2.9.1.10.2.2 Kuigi eelistatud on rahvusvaheliste ühtlustatud katsemeetodite tulemusena saadud andmed, võib kasutada ka siseriiklike meetodite tulemusena saadud andmeid, kui neid loetakse samaväärseteks. Üldiselt võib samaväärseteks andmeteks lugeda magevee- ja mereliikide mürgistust käsitlevaid andmeid ja need on eelistatavalt saadud OECD või samaväärseid katsejuhendeid rakendades ja kooskõlas heade laboritavadega. Kui sellised andmed ei ole kättesaadavad, tuleb klassifitseerimisel tugineda parimatele olemasolevatele andmetele . 2.2.9.1.10.2.3 Ve e keskkonda kahjustav äge mürgisus on aine olemuslik omadus kahjustada organismi selle aine lühiajalisel kokkupuutumisel ve e keskkonnaga. Äge (lühiajaline) oht on klassifitseerimise puhul keemilisest ainest tulenev oht, mi da põhjustab selle äge mürgisus organismile selle aine lühiajalisel kokkupuut umisel ve e keskkonna ga . Ve e keskkonda kahjustav äge mürgisus määratakse tavaliselt kindlaks kalade 96 tunni LC 50 abil (OECD katsejuhend 203 või samaväärne), vähiliikide 48 tunni EC 50 abil (OECD katsejuhend 2020 või samaväärne) ja/või vetikaliikide 72 või 96 tunni EC 50 abil (OECD katsejuhend 201 või samaväärne). Neid liike loetakse kõigi veeorganismide surrogaatideks. Arvesse võib võtta ka muid liike, nagu Lemna , käsitlevaid andmeid, kui katsemeetodid on sobivad . 2.2.9.1.10.2.4 Ve e keskkonda kahjustav krooniline mürgisus on aine olemuslik omadus kahjustada veeorganisme nende elu tsükliga määratud kokkupuudete kaudu . Pikaajaline oht on klassifitseerimise puhul keemilisest ainest tulenev oht, mi da põhjustab selle krooniline mürgisus pikaajalise kokkupuute tagajärjel ve e keskkonnas. Kroonilise mürgisuse kohta leidub vähem andmeid kui ägeda mürgisuse kohta ning selle katsetamiskord on vähem standarditud. Lubada võib andmeid, mis on saadud OECD katsejuhendi 210 (kalade varane elujärk) või 211 (vesikirpude paljunemine) ja 201 (vetikate kasvu inhibeerimine) kohaselt. Kasutada võib ka muid valideeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud katseid. Kasutada tuleb NOEC-sid või muid samaväärseid EC x -sid . 2.2.9.1.10.2.5 Bioakumulatsioon on aine omastamise, muundamise ja kõrvaldamise kogutulemus organismis kõikide kokkupuuteviiside kaudu (st õhu, vee, setete/pinnase ja toidu kaudu ). Bioakumuleerumisvõime määramiseks kasutatakse tavaliselt oktanooli/vee jaotustegurit, mida väljendatakse tavaliselt jaotuskoefitsiendi log K ow abil, mis määratakse vastavalt OECD katsejuhendile 107 , 117 või 123 . Kuigi see väljendab bioakumuleerumisvõimet, annab parema tulemuse katseliselt kindlaks määratud biokontsentratsioonitegur (BFC) ning kui see on olemas, tuleb eelistada seda. Biokontsentratsiooni tegur tuleb määrata vastavalt OECD katsejuhendile 305 . 2.2.9.1.10.2.6 Lagunevus on orgaaniliste molekulide lagunemine väiksemateks molekulideks ja lõpuks süsinikdioksiidiks, veeks ja soolaks. Keskkonnas toimuv lagunemine võib olla biootiline või abiootiline (nt hüdrolüüs) ning kasutatud kriteeriumide puhul võetakse seda arvesse. Seda, kas aine on kergesti biolagunev, on kõige kergem määrata OECD katsejuhendi 301 biolagunemise katsete (A–F) abil. Kõnealuste katsete läbimist võib lugeda tõendiks kiirest lagunemisest enamikes ve e keskkondades. Kuna need on mageveekatsed, võetakse arvesse ka merekeskkonna puhul sobivama OECD katsejuhendi 306 põhjal saadud tulemusi. Nende andmete puudumisel loetakse tõendiks kiirest lagunemisest, kui BOD(5 päeva)/COD ≥ 0,5. Kiire lagunemise määratlemisel võib arvesse võtta abiootilist lagunemist, nagu hüdrolüüs, esmast lagunemist, nii abiootilist kui biootilist, lagunemist muus keskkonnas, mis ei ole ve e keskkond, ja tõendatud kiiret lagunemist. 12 Ained loetakse keskkonnas kiiresti lagunevaks, kui täidetud on järgmised tingimused : a) 28-päevastes biolagunemise uuringutes on saadud vähemalt järgmised lagunemistasemed : i) lahustunud orgaanilisel süsinikul põhinevad katsed: 70% ; ii) hapnikutarbel või süsinikdioksiidi moodustumisel põhinevad katsed: 60% teoreetiliselt võimalikust ; Need biolagunemise tasemed tuleb saavutada 10 päeva jooksul alates lagunemise algusest, milleks loetakse aeg, kui 10 % ainest on lagunenud, välja arvatud kui aine on kompleksne, mitmekomponendiline aine , mille koostisosad on struktuurilt sarnased . Sel juhul võib 10 päeva tingimusest loobuda, kui see on piisavalt põhjendatud, ja tasemed tuleb saavutada 28 päeva jooksul 13 ; või b) juhtudel, kui kättesaadavad on üksnes andmed BOD ja COD kohta, peab BOD5/COD suhe olema ≥ 0,5 või c) kui on olemas muud veenvad teaduslikud tõendid selle kohta, et ainet saab ve e keskkonnas (biootiliselt ja/või abiootiliselt) lagundada tasemeni > 70 % 28 päeva jooksul . 2.2.9.1.10.3 Ainete kategooriad ja klassifitseerimise kriteeriumid 2.2.9.1.10.3.1 Ained tuleb klassifitseerida keskkonnale (ve e keskkonnale) ohtlikeks, kui need vastavad tabelis 2.2.9.1.10.3.1 esitatud ägeda ohu 1. kategooria, kroonilise ohu 1. kategooria või kroonilise ohu 2. kategooria kriteeriumidele . Tab el 2.2.9.1.10.3.1: Ve e keskkonnale ohtlike ainete kategooriad ( vt märkus 1) a) Äge ( lühiajaline ) oht ve e keskkonnale Ägeda ohu 1. kategooria : ( vt märkus 2 ) 96 h LC 50 ( kaladel ) 1 mg/l ja/või 48 h EC 50 ( vähkidel ) 1 mg /l ja/või 72 või 96h ErC 50 ( vetikatel või muudel veetaimedel ) 1 mg /l ( vt märkus 3) b) Pikaajaline oht ve e keskkonnale ( vt ka joonis 2.2.9.1.10.3.1) i) Ained, mis ei ole kiiresti lagunevad ( vt märkus 4) ja mille kroonilise mürgisuse kohta on piisavalt andmeid Kroonilise ohu 1. kategooria : ( vt märkus 2 ) kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( kaladel ) 0, 1 mg/l ja/või kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( vähkidel ) 0, 1 mg/l ja/või kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( vetikatel või muudel veetaimedel ) 0, 1 mg/l Kroonilise ohu 2. kategooria kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( kaladel ) 1 mg/l ja/või kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( vähkidel ) 1 mg/l ja/või kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( vetikatel või muudel veetaimedel ) 1 mg/l ii) Kiiresti lagunevad ained, mille kroonilise mürgisuse kohta on piisavalt andmeid Kroonilise ohu 1. kategooria: ( vt märkus 2 ) kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( kaladel ) 0, 01 mg/l ja/või kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( vähkidel ) 0, 01 mg/l ja/või kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( vetikatel või muudel veetaimedel ) 0, 01 mg/l Kroonilise ohu 2. kategooria kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( kaladel ) 0, 1 mg/l ja/või kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( vähkidel ) 0, 1 mg/l ja/või kroonilise mürgisuse NOEC või EC x ( vetikatel või muudel veetaimedel ) 0, 1 mg/l iii) Ained, mille kroonilise mürgisuse kohta ei ole piisavalt andmeid Kroonilise ohu 1. kategooria: ( vt märkus 2) 96 h LC 50 ( kaladel ) 1 mg/l ja/või 48 h EC 50 ( vähkidel ) 1 mg/l ja/või 72 või 96h ErC 50 ( vetikatel või muudel veetaimedel ) 1 mg/l ( vt märkus 3) ning aine ei ole kiiresti lagunev ja/või katseliselt määratud BCF 500 ( või kui see puudub, siis log K ow 4) ( vt märkused 4 ja 5) . Kroonilise ohu 2. kategooria 96 h LC 50 ( kaladel ) >1 , kuid 10 mg/l ja/või 48 h EC 50 ( vähkidel ) >1 , kuid 10 mg/l ja/või 72 või 96h ErC 50 ( vetikatel või muudel veetaimedel ) >1 , kuid 10 mg/l ( vt märkus 3) ning aine ei ole kiiresti lagunev ja/või katseliselt määr atud BCF 500 ( või kui see puudub, siis log K ow 4 ( vt mär kused 4 ja 5) . MÄRKUS 1: k alade, vähkide ja vetikatega tehakse katseid kui asendusliikidega, mis hõlmavad mitmesuguseid troofilisi tasandeid ja taksoneid, ning katsemeetodid on väga standarditud. Andmeid muude organismide kohta võib siiski samuti arvesse võtta, kui need puudutavad samaväärseid liike ja katse lõpp-punkte . MÄRKUS 2: a ine klassifitseerimisel ägeda ohu 1. kategoo riasse ja/või kroonilise ohu 1. kategooriasse tuleb samal ajal ära tuua asjakohane korrutustegur (vt alajagu 2.2.9.1.10.4.6.4 ) summeerimismeetodi kasutamiseks . MÄRKUS 3: k ui vetikatele avalduva mürgisuse ErC 50 (= EC 50 ( kasvukiirus )) on rohkem kui 100 kor da madalam järgmise kõige tundlikuma liigi oma st ja kui klassifikatsiooni aluseks on vaid se e toime , võetakse arvesse, kas see mürgisus on iseloomulik veetaimedele avalduvale mürgisusele . Kui on võimalik tõendada, et see nii ei ole, antakse professionaalne hinnang, kas klassifikatsiooni tuleb rakendada. Klassifitseerimise aluseks on ErC 50 . . Kui EC 50 alus ei ole määratud ja ühtegi ErC 50 ei ole registreeritud, lähtutakse klassifitseerimisel madalaimast EC 50 -st . MÄRKUS 4: k iire lagunevuse puudumi st järeldatakse, kui aine ei ole kergesti biolagunev või kui on muid tõendeid kiire lagunemise puudumise kohta. Kui lagunevuse kohta puudub vajalik teave, kas katseliselt määratud või hinnangulised andmed, siis ei käsitata ainet kiiresti lagunevana . MÄRKUS 5: b ioakumulatsioonivõimet väljendatakse katseliselt määratud BCF 500 abil või selle puudumise korral log K ow 4 abil, kui log K ow on aine bioakumulatsioonivõime sobiv deskriptor. Mõõdetud log K ow väärtusi eelistatakse hinnangulistele väärtustele ja mõõdetud BCF väärtusi eelistatakse log K ow v äärtustele . Joonis 2.2.9.1.10.3.1: Ve e keskkonnale pikaajaliselt ohtlike ainete kategooriad Klassifitseerida vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktis iii esitatud kriteeriumidele Kas on piisavalt andmeid ägeda m ürgisuse kohta? Kas on piisavalt andmeid kroonilise mürgisuse kohta ühe või kahe troofilise taseme puhul? Klassifitseerida vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktis i või alapunktis ii esitatud kriteeriumidele sõltuvalt andmetest kiire lagunevuse kohta. H innata: a) vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktis i või ii esitatud kriteeriumidele (sõltuvalt andmetest k iire lagunevuse kohta) ning b) (kui teiste troofiliste tasemete puhul on olemas piisavad andmed ägeda mürgisuse kohta) vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktis iii esitatud kriteeriumidele ning klassifitseerida vastavalt kõige rangemale tulemusele. Kas on piisavalt andmeid kroonilise mürgisuse kohta kõigi kolme troofilise taseme puhul? Vt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 märkus 2. Jah Jah Jah Ei Ei Klassifitseerida vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktis iii esitatud kriteeriumidele Kas on piisavalt andmeid ägeda m ürgisuse kohta? Kas on piisavalt andmeid kroonilise mürgisuse kohta ühe või kahe troofilise taseme puhul? Klassifitseerida vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktis i või alapunktis ii esitatud kriteeriumidele sõltuvalt andmetest kiire lagunevuse kohta. H innata: a) vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktis i või ii esitatud kriteeriumidele (sõltuvalt andmetest k iire lagunevuse kohta) ning b) (kui teiste troofiliste tasemete puhul on olemas piisavad andmed ägeda mürgisuse kohta) vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktis iii esitatud kriteeriumidele ning klassifitseerida vastavalt kõige rangemale tulemusele. Kas on piisavalt andmeid kroonilise mürgisuse kohta kõigi kolme troofilise taseme puhul? Vt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 märkus 2. Jah Jah Jah Ei Ei 2.2.9.1.10.3.2 Allpool tabelis 2.2.9.1.10.3.2 esitatud klassifitseerimisskeem näitab kokkuvõtlikult ainete klassifitseerimiskriteeriume . Tab el 2.2.9.1.10.3.2: Ve e keskkonnale ohtlike ainete klassifitseerimisskeem Klassifikatsioonikategooriad Äge oht ( vt märkus 1 ) Pikaajaline oht ( vt märkus 2 ) Kroonilise mürgisuse kohta on piisavalt andmeid Kroonilise mürgisuse kohta ei ole piisavalt andmeid ( vt märkus 1 ) Ained, mis ei lagune kiiresti ( vt märkus 3 ) Kiiresti lagunevad ained ( vt märkus 3 ) Ägeda ohu 1. kategooria Kroonilise ohu 1. kategooria Kroonilise ohu 1. kategooria Kroonilise ohu 1. kategooria L(E)C 50 1, 00 NOEC või EC x 0, 1 NOEC või EC x 0, 01 L(E)C 50 1, 00 ja kiire lagune vuse puudumine ja/või BCF 500 või kui see puudub, siis log K ow 4 Kroonilise ohu 2. kategooria Kroonilise ohu 2. kategooria Kroonilise ohu 2. kategooria 0, 1 < NOEC või EC x 1 0, 01 < NOEC või EC x 0, 1 1, 00 < L(E)C 50 10, 0 ja kiire lagun evuse puudumine ja/või BCF 500 või kui see puudub, siis log K ow 4 MÄRKUS 1: ä geda mür gisuse rühma aluseks on kalade, vähkide ja/või vetikate ja muude veetaimede L(E)C 50 väärtused ( või katseandmete puudumise korral struktuuri-aktiivsuse kvantitatiivse sõltuvusseose (QSAR) hinnang 14 ). MÄRKUS 2: a ined klassifitseeritakse kroonilise ohu eri kategooriatesse, kui ei ole piisavalt andmeid kroonilise mürgisuse kohta kõigi kolme troofilise taseme puhul vees lahustuvuse tasemest või 1 mg/l kõrgemal. ( „Piisavalt” tähendab, et on piisavalt andmeid huvipakkuva lõpp-punkti kohta . Üldiselt tähendab see katsete käigus mõõdetud andmeid, kuid tarbetute katsete vältimiseks võib kasutada ka igale konkreetsele juhtumile vastavaid hinnangulisi andmeid, näiteks (Q)SAR-i või ilmsetel juhtudel eksperdiarvamust ). MÄRKUS 3: k roonilise mürgisuse rühma aluseks on NOEC või samaväärsed EC x väärtused ( mg/l ) kaladel või vähkidel või muud kroonilise mürgisuse mõõtmisel tunnustatud mõõtühikud . 2.2.9.1.10.4 Segude kategooriad ja klassifitseerimise kriteeriumid 2.2.9.1.10.4.1 Segude klassifitseerimise süsteem hõlmab ainete klassifitseerimisel kasutatavaid kategooriaid: ägeda ohu 1. kategooriat ja kroonilise ohu 1. ja 2. kategooriat. Selleks, et segude klassifitseerimisel nende ohtlikkuse järgi ve e keskkonnale paremini ära kasutada olemasolevaid andmeid, eeldatakse seal, kus see on asjakohane, järgmist : segu „olulised koostisosad” on need, mille sisaldus segus on 0, 1% (massist) või suurem ägeda ohu ja/või kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisosade puhul ja 1% või suurem muude koostisosade puhul , kui ei ole põhjust arvata (nt eriti mürgiste koostisosade puhul), et koostisosa, mille sisaldus on väiksem kui 0, 1%, võib siiski olla oluline segu klassifitseerimisel ve e keskkonnale ohtlikuks . 2.2.9.1.10.4.2 Ve e keskkonda ohustava toime klassifitseerimisel kasutatakse astmelist lähenemisviisi, kusjuures oluline on see, millist liiki teavet segu ja selle koostisosade kohta on olemas. Astmelise lähenemisviisi elemendid on järgmised : a) klassifitseerimine katsetatud segude põhjal ; b) seostamispõhimõtetele tuginev klassifitseerimine ; c) „klassifitseeritud komponentide summeerimise” ja/või „summeeritavuse valemi” kasutamine . Klassifitseerimine peab toimuma vastavalt joonisel 2.2.9.1.10.4.2 kujutatud protsessile . Joonis 2.2.9.1.10.4.2: a stmeline lähenemisviis segude klassifitseerimisele ve e keskkonda ohustava ägeda ja pikaajalise ohu alusel Kättesaadavad katseandmed segu kui terviku mürgisuse kohta veekeskkonnale 548640 325755 0 0 2468880 328295 0 0 2468880 106045 0 0 548640 325755 0 0 Ei Jah KLASSIFITSEERIDA ägeda/pikaajalise ohu põhjal (2.2.9.1.10.4.3) Ohu hindamiseks on samalaadsete segude kohta piisavalt andmeid Jah Kohaldada seostamispõhimõtteid (2.2.9.1.10.4.4) KLASSIFITSEERIDA ägeda/pikaajalise ohu põhjal 548640 15240 0 0 Ei Veekeskkonda ohustava mürgisuse või klassifitseerimise andmed on saadaval kõikide oluliste koostis osade kohta Jah Kohaldada summeerimis meetodit ( vt 2.2.9.1.10.4.6.1 – 2.2.9.1.10.4.6.4) , kasutades : a) kõikide „krooniliseks” klassifitseeritud koostisosade protsenti b) kõikide „ägedaks” klassifitseeritud koostisosade protsenti c) ägeda mürgisuse andmetega koostisosade protsenti: kohaldada summeeritavuse valemit (vt alajagu 2.2.9.1.10.4.5.2) ja konverteerida saadud L(E)C 50 vastava ks „ ägeda” või „kroonilise” ohu kategooriaks KLASSIFITSEERIDA ägeda/pikaajalise ohu põhjal 548640 -3175 0 0 Ei Kasutada saadaolevaid andmeid teadaolevate koostis osade ohtlikkuse kohta Kohaldada summeerimis meetodit ja summeeritavuse valemit ( alajaod 2.2.9.1.10.4.6.1 kuni 2.2.9.1.10.4.6.4) ja kohaldada alajagu 2.2.9.1.10.4.6.5 KLASSIFITSEERIDA ägeda/pikaajalise ohu põhjal 2.2.9.1.10.4.3 Segude klassifitseerimine segu käsitlevate täielike andmete olemasolu korral 2.2.9.1.10.4.3.1 Kui segu kui tervikut on ve e keskkonda ohustava mürgisuse määramiseks katsetatud, klassifitseeritakse segu ainete jaoks ettenähtud kriteeriumide alusel. Klassifitseerimise aluseks on tavaliselt andmed kalade, vähkide ja vetikate/taimede kohta (vt alajaod 2.2.9.1.10.2.3 ja 2.2.9.1.10.2.4). Kui segu kui terviku kohta ei ole piisavalt ägeda või kroonilise ohu andmeid, kohaldatakse seosta mispõhimõtteid või summeerimis meetodit (vt alajaod 2.2.9.1.10.4.4–2.2.9.1.10.4.6) . 2.2.9.1.10.4.3.2 Segude klassifitseerimiseks pikaajalise ohu järgi on vaja lisateavet lagunevuse ja teatavatel juhtudel bioakumulatsiooni kohta. Andmed segu kui terviku lagunemise ja bioakumulatsiooni kohta puuduvad . Segude puhul lagunevuse ja bioakumulatsiooni katseid ei kasutata, sest neid on tavaliselt raske tõlgendada ja sellised katsed omavad tähendust vaid üksikainete puhul . 2.2.9.1.10.4.3.3 Klassifitseerimine ägeda ohu 1. kategooriasse a) K ui segu kui terviku kohta on piisavalt ägeda mürgisuse katseandmeid (LC 50 või EC 50 ) , mis näitavad, et L(E)C 50 1 mg/l: segu klassifitseerida ägeda ohu 1. kategooriasse vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punktile a ; b) kui segu kui terviku kohta on piisavalt ägeda mürgisuse katseandmeid (LC 50 või EC 50 ), mis näitavad, et L(E)C 50 (s) 1 mg/l või vee lahustuvuse tasemest kõrgemal : puudub vajadus klassifitseerida ADR-i kohase ägeda ohuna. 2.2.9.1.10.4.3.4 Klassifitseerimine kroonilise ohu 1. ja 2. kategooriasse a) K ui segu kui terviku kohta on piisavalt kroonilise mürgisuse katseandmeid (EC x või NOEC) , mis näitavad, et katsetatud segu EC x või NOEC ≤ 1mg/l: i) segu klassifitseerida kroonilise ohu 1. ja 2. kategooriasse vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktile ii ( kiiresti lagunev ) , kui kättesaadav teave võimaldab järeldada, et segu kõik olulised koostisosad on kiiresti lagunevad ; MÄRKUS: Olukorras, kui katsetatud segu EC x või NOEC > 0,1 mg/l, pole segu vaja klassifitseerida ADR-i kohaselt pikaajalise oh una . ii) kõigil muudel juhtudel klassifitseerida segu kroonilise ohu 1. ja 2. kategooriasse vastavalt tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunktile i (ei ole kiiresti lagunev) ; b) kui segu kui terviku kohta on piisavalt kroonilise mürgisuse katseandmeid (EC x või NOEC), mis näitavad, et katsetatud segu EC x või NOEC > 1mg/l või vee lahustuvuse tasemest kõrgemal : puudub vajadus klassifitseerida ADR-i kohase pikaajalise ohuna . 2.2.9.1.10.4.4 Segude klassifitseerimine segu käsitlevate täielike andmete puudumise korral : seostamispõhimõtted 2.2.9.1.10.4.4.1 Kui segu ve e keskkonda ohustavat toimet ei ole katsetatud, kuid üksikute koostisosade ning sarnaste katsetatud segude kohta leidub piisavalt andmeid, mis kõnealuse segu ohtlikke omadusi piisavalt iseloomustavad, tuleb neid andmeid kasutada kooskõlas järgmiste kokkulepitud seostamispõhimõtetega. Sellega tagatakse, et klassifitseerimisel kasutatakse võimalikult palju segude ohtlikke omadusi iseloomustavaid andmeid ilma, et neid oleks vaja täiendavalt loomade peal katsetada . 2.2.9.1.10.4.4.2 Lahjendamine Kui uus segu saadakse katsetatud segu või aine lahjendamisel lahjendajaga, mi llel on sama või madalam ve e keskkonda ohustava toime klassifikatsioon kui kõige vähem mürgi sel alg sel koostisosa l ja mis ei tohiks mõjutada teiste koostisosade ohtlikkust ve e keskkonnale, klassifitseeritakse saadud segu samuti nagu algselt katsetatud segu või aine. Teine võimalus on kasutada alajaos 2.2.9.1.10.4.5 kirjeldatud meetodit. 2.2.9.1.10.4.4.3 Rühmitamine Katsetatud tootepartii ve e keskkonda ohustava toime klassifikatsiooni tuleb pidada samaväärseks sama kaubandusliku toote teise tootepartiiga, kui see on valmistatud sama tootja poolt või tema kontrolli all ja kui ei ole põhjust uskuda, et tootepartii erinevused on nii suured, et muudavad selle ve e keskkonda ohustava toime klassifitseerumist. Kui aga tootepartii erinevused on nii suured, on vaja uut klassifitseerimist . 2.2.9.1.10.4.4.4 Kõige ohtlikuma toimega ainete kategooriasse (kroonilise ohu 1. kategooria ja ägeda ohu 1. kategooria) klassifitseeritud segude kontsentratsioon Kui katsetatud segu klassifitseeritakse kroonilise ohu 1. kategooriasse ja/või ägeda ohu 1. kategooriasse ning segu kroonilise ohu 1. kategooriasse ja/või ägeda toime 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisosade kontsentratsiooni tõstetakse , tuleb suurema kontsentratsiooniga katsetamata segu klassifitseerida algse katsetatud seguga samasse kategooriasse ilma täiendavate katseteta . 2.2.9.1.10.4.4.5 Interpoleerimine ühe mürgisuse kategooria piires Kui kolmel segul (A, B ja C) on samad koostisosad, kusjuures katsetatud segud A ja B kuuluvad samasse mürgisuse kategooriasse ja katsetamata segul C on samad toksikoloogiliselt aktiivsed koostisosad nagu segudel A ja B, kuid nende sisaldus jääb segude A ja B toksikoloogiliselt aktiivsete koostisosade sisalduse vahele, tuleb segu C klassifitseerida samasse kategooriasse nagu A ja B . 2.2.9.1.10.4.4.6 Sisuliselt samad segud Kui : a) kaks segu : i) A + B; ii) C + B; b) koostisaine B sisaldus on mõlemas segus sama ; c) koostisaine A sisaldus segus i on võrdne koostisaine C sisaldusega segus ii ; d) A ja C ohtlikkuse kohta ve e keskkonnale on andmed olemas ja need sisuliselt kattuvad, s.t ained kuuluvad samasse ohukategooriasse ega mõjuta eeldatavasti B ohtlikkust ve e keskkonnale . Kui segu i või ii on juba katseandmete põhjal klassifitseeritud, tuleb teine segu liigitada samasse ohukategooriasse . 2.2.9.1.10.4.5 Segude klassifitseerimine, kui on olemas mürgisuse andmed segu kõikide koostisosade või üksnes mõne koostisosa kohta 2.2.9.1.10.4.5.1 Segu tuleb klassifitseerida selle klassifitseeritud koostisosade sisalduste summeerimise põhjal. „Ägedaks” või „krooniliseks” klassifitseeritud koostisosade protsendid sisestatakse otse summeerimismeetodi kohastesse arvutustesse. Summeerimismeetodit kirjeldatakse üksikasjalikult alajagudes 2.2.9.1.10.4.6.1–2.2.9.1.10.4.6.4 . 2.2.9.1.10.4.5.2 Segu võib koosneda juba klassifitseeritud (ägeda ohu 1. kategooriasse ja/või kroonilise ohu 1., 2. kategooriasse) koostisosadest ja koostisosadest, mille kohta on piisavalt mürgisuse katseandmeid. Kui mürgisust käsitlevaid andmeid leidub piisavalt segu rohkem kui ühe koostisosa kohta, arvutatakse nimetatud koostisosade ühine mürgisus välja allpool esitatud summeeritavuse valemi a või b kohaselt, sõltuvalt mürgisuse andmete iseloomust : a) ve e keskkonda ohustava ägeda mürgisuse põhjal : kus : C i = koostisosa i kontsentratsioon (massiprotsent) ; L(E)C 50i = LC 50 või EC 50 koostisosa i puhul (mg/l); n = koostisosade arv ning i arv on ühest n-ni ; L(E)C 50m = L(E)C 50 segu osal, mille kohta on olemas katseandmed ; Arvutatud mürgisust tuleb kasutada segu asjakohase osa liigitamiseks ägeda ohu kategooriasse, mida seejärel kasutatakse summeerimismeetodi kohaldamisel ; b) ve e keskkonda ohustava kroonilise mürgisuse põhjal : kus : C i = koostisosa i kontsentratsioon (massiprotsent), mis hõlmab kiiresti lagunevaid koostisosi ; C j = koostisosa j kontsentratsioon (massiprotsent), mis hõlmab koostisosi, mis ei lagune kiiresti ; NOEC i = NOEC ( või muud kroonilise mürgisuse mõõtmisel tunnustatud mõõtühikud ) koostisosa i puhul, hõlmates kiiresti lagunevaid koostisosi ( mg/l ) ; NOEC j = NOEC (või muud kroonilise mürgisuse mõõtmise l tunnustatud mõõtühikud) koostisosa i puhul, hõlmates koostisosi, mis ei lagune kiiresti (mg/l) ; n = koostisosade arv ning i ja j arv on ühest n-ni ; EqNOEC m = samaväärne NOEC segu osal, mille kohta on olemas katseandmed ; Samaväärne mürgisus kajastab seega asjaolu, et ained, mis kiiresti ei lagune, klassifitseeritakse ühe ohukategooria taseme võrra „rangemaks” kui kiiresti lagunevad ained . Arvutatud samaväärset mürgisust tuleb vastavalt kiiresti lagunevate ainetega seotud kriteeriumidele (tabeli 2.2.9.1.10.3.1 punkti b alapunkt ii) kasutada segu vastava osa klassifitseerimiseks pikaajalise ohu kategooriasse, mida seejärel kasutatakse summeerimismeetodi kohaldamisel . 2.2.9.1.10.4.5.3 Summeeritavuse valemi kohaldamisel segu ühe osa suhtes on soovitatav arvutada välja selle osa mürgisus, kasutades iga koostisosa puhul sama taksonoomilise rühmaga (s.t kalad, vesikirbud või vetikad) seotud mürgisuse väärtust ning seejärel kõrgeimat saadud mürgisust (madalaimat väärtust) (s.t kolmest taksonoomilisest rühmast kõige tundlikumat). Kui andmed mõne koostisosa mürgisuse kohta sama taksonoomilise rühma puhul puuduvad, valitakse iga koostisosa mürgisuse väärtus samal viisil, nagu seda tehakse ainete klassifitseerimisel, s.t kasutatakse kõrgeimat toksilisust (kõige tundlikuma katsealuse organismi puhul). Arvutatud ägeda ja kroonilise mürgisuse põhjal hinnatakse, kas segu vastav osa tuleb klassifitseerida ägeda ohu 1. kategooriasse ja/või kroonilise ohu 1. või 2. kategooriasse ainete kohta kehtivate kriteeriumide kohaselt . 2.2.9.1.10.4.5.4 Kui segu on klassifitseeritud rohkem kui ühel viisil, kasutatakse konservatiivsemaid tulemusi andnud meetodit . 2.2.9.1.10.4.6 Summ eerimismeetod 2.2.9.1.10.4.6.1 Klassifitseerimise kord Üldiselt on segu tugevama mürgisuse klassifikatsioon tähtsam nõrgema mürgisuse klassifikatsioonist, näiteks kroonilise ohu 1. kategooria on tähtsam kroonilise ohu 2. kategooriast. Seetõttu on klassifitseerimine juba lõpetatud, kui tulemuseks on klassifitseerimine kroonilise ohu 1. kategooriasse. Kroonilise ohu 1. kategooriast tugevamat mürgisust näitavat kategooriat ei ole ning seega ei ole klassifitseerimise jätkamine vajalik . 2.2.9.1.10.4.6.2 Klassifitseerimine ägeda ohu 1. kategooriasse 2.2.9.1.10.4.6.2.1 Esmalt kaalutakse kõiki ägeda ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisosi. Kui nende koostisosade sisalduse summa (protsentides) on suurem kui 25 % või võrdub sellega , tuleb kogu segu klassifitseerida ägeda ohu 1. kategooriasse. Kui arvutuste tulemusena klassifitseeritakse segu ägeda ohu 1. kategooriasse, on klassifitseerimine lõpetatud . 2.2.9.1.10.4.6.2.2 Segude klassifitseerimist ägeda ohu kategooriasse juba klassifitseeritud koostisosade kontsentratsioonide summeerimise teel on kokkuvõtlikult kirjeldatud tabelis 2.2.9.1.10.4.6.2.2 . Tab el 2.2.9.1.10.4.6.2.2: Segu klassifitseerimine ägeda ohu kategooriasse juba klassifitseeritud koostisosade kontsentratsioonide summeerimise teel Koostisosade kontsentratsioonide summa (protsentides) on klassifitseeritud järgmiselt: Segu on klassifitseeritud järgmiselt : Ägeda ohu 1. kategooria M a 25% Ägeda ohu 1. kategooria a Korrutustegurit M on selgitatud alajaos 2.2.9.1.10.4.6.4. 2.2.9.1.10.4.6.3 Klassifitseerimine kroonilise ohu 1. ja 2. kategooriasse 2.2.9.1.10.4.6.3.1 Esmalt kaalutakse kõiki kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisosi. Kui nende koostisosade kontsentratsioonide summa (protsentides) on suurem kui 25 % või võrdub sellega, tuleb segu klassifitseerida kroonilise ohu 1. kategooriasse. Kui arvutuste tulemusena klassifitseeritakse segu kroonilise ohu 1. kategooriasse, on klassifitseerimine lõpetatud 2.2.9.1.10.4.6.3.2 Kui segu ei ole klassifitseeritud kroonilise ohu 1. kategooriasse, kaalutakse selle klassifitseerimist kroonilise ohu 2. kategooriasse. Segu tuleb klassifitseerida kroonilise ohu 2. kategooriasse, kui kõikide kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisosade kontsentratsioonide summa (protsentides) ja 10 korrutis , millele on liidetud kõikide kroonilise ohu 2. kategooriasse liigitatud koostisosade kontsentratsioonide summa (protsentides) , on suurem kui 25 % või võrdub sellega. Kui arvutuste tulemusena klassifitseeritakse segu kroonilise ohu 2. kategooriasse, on klassifitseerimine lõpetatud. 2.2.9.1.10.4.6.3.3 Segude klassifitseerimist pikaajalise ohu kategooriasse juba klassifitseeritud koostisosade kontsentratsioonide summeerimise teel on kokkuvõtlikult kirjeldatud tabelis 2.2.9.1.10.4.6.3.3 . Tabel 2.2.9.1.10.4.6.3.3: Segu klassifitseerimine pikaajalise ohu kategooriasse juba klassifitseeritud koostisosade kontsentratsioonide summeerimise teel Järgmiselt klassifitseeritud k oostisosade kontsentratsioonide summa (protsentides): Segu on klassifitseeritud järgmiselt : Kroonilise ohu 1. kategooria M a 25% Kroonilise ohu 1. kategooria (M 10 kroonilise ohu 1. kategooria ) + kroonilise ohu 2. kategooria 25% Kroonilise ohu 2. kategooria a Korrutustegurit M on selgitatud alajaos 2.2.9.1.10.4.6.4. 2.2.9.1.10.4.6.4 Väga mürgiste koostisosadega segud Ägeda ohu 1. kategooriasse või kroonilise ohu 1. kategooriasse kuuluvad koostisosad, mille äge mürgisus on palju väiksem kui 1 mg/l ja/või krooniline mürgisus palju väiksem kui 0,1 mg/l (kui koostisosad ei ole kiiresti lagunevad), võivad mõjutada segu mürgisust ning seetõttu antakse neile summeerimismeetodi rakendamisel suurem osatähtsus. Kui segu sisaldab ägeda või kroonilise ohu 1. kategooriasse klassifitseeritud koostisosi, k ohaldatakse alajagudes 2.2.9.1.10.4.6.2 ja 2.2.9.1.10.4.6.3 kirjeldatud astmelist lähenemisviisi, kasutades kaalutud summat, mille saamiseks ei liideta asjakohaste koostisosade protsendiosi lihtsalt kokku, vaid korrutatakse ägeda ohu 1. kategooria ja kroonilise ohu 1. kategooria koostisosade kontsentratsioonid korr utusteguriga. See tähendab, et „ ägeda ohu 1. kategooria” kontsentratsiooni tabeli 2.2.9.1.10.4.6.2.2 vasakus veeru s ja „ kroonilise ohu 1. kategooria” kontsentratsiooni tabeli 2.2.9.1.10.4.6.3.3 vasakus veerus korrutatakse asjakohase korrutusteguriga. Nende koostisosade suhtes kohaldatavad korrutustegurid määratakse mürgisuse väärtuse abil, nagu on kokkuvõtlikult näidatud tabelis 2.2.9.1.10.4.6.4. Seepärast on ägeda ohu 1. kategooria ja/või kroonilise ohu 1. kategooria koostisosi sisaldava segu klassifitseerimiseks vaja teada korrutusteguri ( M ) väärtust, et kasutada summeerimismeetodit. Teise võimalusena võib kasutada summeeritavuse valemit (vt alajagu 2.2.9.1.10.4.5.2), kui mürgisuse andmed on kättesaadavad segu kõikide väga mürgiste koostisosade kohta ja on olemas veenvad tõendid selle kohta, et kõik muud koostisosad, sealhulgas ka need, mille ägeda ja/või kroonilise mürgisuse kohta konkreetsed andmed puuduvad, on vähemürgised või ei ole mürgised ega suurenda oluliselt segu keskkonnaohtlikkust . Tab el 2.2.9.1.10.4.6.4: Segu väga mürgiste koostisosade korrutustegurid Äge mürgisus Korrutustegur Krooniline mürgisus Korrutustegur L(E)C 50 väärtus NOEC väärtus NRD a koostisosad RD b koostisosad 0 , 1 < L(E)C 50 ≤ 1 1 0 , 01 < NOEC ≤ 0 , 1 1 − 0 , 01 < L(E)C 50 0 , 1 10 0 , 001 < NOEC ≤ 0 , 01 10 1 0 , 001 < L(E)C 50 0 , 01 100 0 , 0001 < NOEC ≤ 0 , 001 100 10 0 , 0001 < L(E)C 50 0 , 001 1 000 0 , 00001 < NOEC ≤ 0 , 0001 1 000 100 0 , 00001 < L(E)C 50 0 , 0001 10 000 0 , 000001 < NOEC ≤ 0 , 00001 10 000 1 000 ( jätka kümnekordse korrutusteguriga ) ( jätka kümnekordse korrutusteguriga ) a Koostisosad, mis ei lagune kiiresti . b Kiiresti lagunevad koostisosad . 2.2.9.1.10.4.6.5 Segude klassifitseerimine, kui nende koostisosade kohta ei ole kasutuskõlblikku teavet Kui on selge, et segu ühe või mitme koostisosa ve e keskkonda ohustava ägeda ja/või kroonilise mürgisuse kohta puudub kasutuskõlblik teave, ei saa segu lõplikult klassifitseerida ühte või mitmesse ohukategooriasse. Sel juhul klassifitseeritakse segu üksnes teadaolevate koostisosade põhjal . 2.2.9.1.10.5 Ained ja segud, mis klassifitseeritakse keskkonnale (ve e keskkonnale) ohtlikeks aineteks määruse (EÜ) nr 1272/2008 3 alusel Kui puuduvad andmed, mis võimaldaksid klassifitseerimisel lähtuda alajagudes 2.2.9.1.10.3 ja 2.2.9.1.10.4 esitatud kriteeriumidest, siis aine või segu : a) klassifitseeritakse keskkonnale (ve e keskkonnale) ohtlikuks aineks, kui see tuleb vastavalt määr usele 1272/2008/E Ü 3 määrata ve e keskkonnale toimiva ägeda ohu 1. kategooriasse, ve e keskkonnale toimiva kroonilise ohu 1. kategooriasse või ve e keskkonnale toimiva kroonilise ohu 2. kategooriass e ; b) loetakse aine või segu keskkonnale (vesikeskkonnale) mitteohtlikuks, kui sellele pole vaja määrata kategooriat vastavalt eespool nimetatud määrusele . 2.2.9.1.10.6 Alajao 2.2.9.1.10.3, 2.2.9.1.10.4 või 2.2.9.1.10.5 sätete kohaselt keskkonnale (ve e keskkonnale) ohtlikeks aineteks klassifitseeritud ainete ja segude määramine Keskkonnale (ve e keskkonnale) ohtlikeks aineteks klassifitseeritud ained ja segud, mis ei vasta ühegi muu klassi klassifitseerimiskriteeriumidele ega ühegi klassi 9 aine kriteeriumidele , määratakse järgmiselt : ÜRO nr 3077 KESKKONNAOHTLIK AINE , TAHKE , N.O.S.; või ÜRO nr 3082 KESKKONNAOHTLIK AINE , VEDEL , N.O.S. Need ained ja segud määratakse III pakendigruppi . Geneetiliselt muundatud mikroorganismid ja organismid 2.2.9.1.11 Geneetiliselt muundatud mikroorganismid (GMMO-d) ja organismid (GMO-d) on mikroorganismid ja organismid, mille geneetili st materjal i on sihiteadlikult muudetud viisil, mis ei ole looduslikul teel võimalik. Nad on klassi 9 ained (ÜRO nr 3245), kui nad ei vasta mürgiste ainete või nak kusohtlike ainete definitsioonile, kuid on võimelised muutma loomi, taimi või mikrobioloogilisi aineid viisil, mis ei tulene normaalsest paljunemisest. MÄRKUS 1: GMMO-d ja GMO-d , mis on nakkusetekitajad, on klassi 6.2 ained (ÜRO nr 2814, 2900 või 3373). MÄRKUS 2 : GMMO-d või GMO-d ei ole ADR-i regulatsiooni objektiks, kui päritolu-, transiit- ja sihtriigi pädevad asutused lubavad neid kasutada 15 . MÄRKUS 3: Geneetiliselt muundatud elusloomad, kellel puudub praeguste teaduslike teadmiste seisu kohaselt teadaolev patogeenne mõju inimestele, loomadele ja taimedele ning keda veetakse anumates, mis sobivad loomade väljapääsemise ning neile volitamata ligipääsu takistamiseks, ei kuulu ADR-i alla. Elusate loomade veoks sobivate anumate juhistena võib kasutada Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni poolt lennutranspordile kehtestatud elusloomade veoeeskirju („Live Animals Regulations, LAR“). MÄRKUS 4 : e lusloomi ei tohi kasutada klassi 9 klassifitseeritud geneetiliselt muundatud mikroorganismide vedamiseks, välja arvatud juhul, kui seda ainet ei ole muul moel võimalik vedada . Geneetiliselt muundatud elusloomi tuleb vedada päritolu- ja sihtriigi pädevate asutuste määratud tingimuste kohaselt. 2.2.9.1.12 ( Kustutatu d) Kõrgendatud temperatuuriga ained 2.2.9.1.13 Kõrgendatud temperatuuriga ainete hulka kuuluvad ained, mida veetakse või antakse veoks üle vedelas olekus temperatuuril 100 °C või kõrgemal temperatuuril, ning leekpunktiga ained, mida veetakse või antakse veoks üle nende leekpunktist madalama temperatuuri juures. Siia hulka kuuluvad ka tahked ained, mida veetakse või antakse veoks üle 240 °C või kõrgemal temperatuuril . MÄRKUS: k õrgendatud temperatuuriga aineid võib määrata klassi 9 ainult juhul, kui nad ei vasta ühegi muu klassi kriteeriumidele. Muud ained, mis kujutavad endast ohtu veo ajal, kuid mis ei vasta teiste klasside definitsioonidele. 2.2.9.1.14 M uud ained ja esemed, mis on veo ajal ohtlikud, kuid mis ei vasta teiste klasside definitsioonidele : tahke ammoniaagi ühend id , mille leekpunkt on alla 60 °C ; vähese ohtlikkusega ditioniidid ; väga lenduvad vedelikud ; ained, mis eraldavad kahjulikke suitsusid ; ained, mis sisaldavad allergeene ; keemiakomplektid ning esmaabikomplektid. elektriliselt kahekihilised kondensaatorid (energiam ahutavus ega üle 0,3 Wh) ; sõidukid, mootorid ja masinad, sisepõlemismootoriga. mitmesuguseid ohtlikke aineid sisaldavad esemed. MÄRKUS: ÜRO nr 1845 süsinikdioksiid, tahke (kuiv jää) 16 , ÜRO nr 2216 kalasööt (kalajäätmed), stabiliseeritud, ÜRO nr 2807 magnetiseeritud materjal,, ÜRO nr 3334 lennunduse reglement eeritud vedelik, n.o.s . ja ÜRO nr 3335 lennunduse reglementeeritud tahke aine, n.o.s, mis on loetletud ÜRO tüüpeeskirjas , ei ole ADR objektiks. Pakendigruppidesse määramine 2.2.9.1.15 Peatüki 3.2 tabeli A veerus 4 loetletud klassi 9 ained ja esemed määratakse sõltuvalt nende ohtlikkuse astmest ühte järgmistest pakendigruppidest : II pakendigrupp : keskmise ohtlikkusega ained ; III pakendigrupp : väikese ohtlikkusega ained . 2.2.9.2 Ained ja esemed, mida ei ole lubatud vedada Järgmisi aineid ja esemeid ei tohi veoks vastu võtta : - liitiumakud, mis ei vasta peatüki 3.3 erisätete 188, 230 , 310 , 636 või 670 asjakohastele tingimustele ; - puhastamata tühjad kaitsemahutid sellistele aparaatidele nagu transformaatorid, kondensaatorid ja hüdrauliline aparatuur, mis sisaldasid ained ÜRO numbriga 2315, 3151, 3152 või 3432 . 2.2.9.3 Kirjete loend Ained, mille peene tolmu sissehingamine võib ohustada tervist M1 2212 ASBEST, AMFIBOOL (amosiit, tremoliit, aktinoliit, antofülliit, kroküdoliit) 2590 ASBEST, KRÜSOTIIL Ained ja esemed , mis tulekahju korral võivad moodustada dioksiine M2 2315 POLÜKLOREERITUD BIFENÜÜLID, VEDELAD 3432 POLÜKLOREERITUD BIFENÜÜLID, TAHKE AINE 3151 POLÜHALOGEENITUD BIFENÜÜLID, VEDELAD või 3151 HALOGEENITUD MONOMETÜÜLDIFENÜÜLMETAANID, VEDELAD või 3151 POLÜHALOGEENITUD TERFENÜÜLID, VEDELAD 3152 POLÜHALOGEENITUD BIFENÜÜLID, TAHKED või 3152 HALOGEENITUD MONOMETÜÜLDIFENÜÜLMETAANID, TAHKED või 3152 POLÜHALOGEENITUD TERFENÜÜLID, TAHKED Ained, mis tekitavad tuleohtlikku auru M3 2211 POLÜMEERKUULID, PAISUVAD, eraldavad süttivat auru 3314 PLASTILINE VORMIMISSEGU taignana, lehena või pressitud liimja sadestuse vormis, eraldab tuleohtlikku auru Liitiumakud M4 3090 LIITIUMMETALLAKUD (sealhulgas liitiumsulamist akud) 3091 LIITIUMMETALLAKUD, SEADMETES OLEVAD, (sealhulgas liitiumsulamist akud) või 3091 LIITIUMMETALLAKUD, SEADMETESSE PAKITU D, (sealhulgas liitiumsulamist akud) 3480 LIITIUMIOONAKUD (sealhulgas liitiumioon-polümeerakud) 3481 LIITIUMIOONAKUD, SEADMETES OLEVAD, (sealhulgas liitiumioon-polümeerakud) või 3481 LIITIUMIOONAKUD, SEADMETESSE PAKITUD, (sealhulgas liitiumioon-polümeerakud) 3536 KAUBAVEOÜKSUSESSE PAIGALDATUD LIITIUMAKUD (liitiumioonakud või liitiummetallakud) Päästeseadmed M5 2990 PÄÄSTEVAHENDID, ISETÄITUVAD 3072 PÄÄSTEVAHENDID, MITTE ISE TÄITUVAD, sisaldavad ohtlikke kaupu varustuse osadena 3268 OHUTUSSEADMED, elektriliselt käivitatavad Keskkonnaohtlikud ained ve e keskkonda saastavad vedelikud M6 3082 KESKKONNAOHTLIKUD AINED, VEDELAD, N.O.S. ve e keskkonda saastavad tahked ained M7 3077 KESKKONNAOHTLIKUD AINED, TAHKED, N.O.S. geneetiliselt muundatud mikro organismid ja organism id M8 3245 GENEETILISELT MUUNDATUD MIKROORGANISMID või 3245 GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID vedelik M9 3257 KÕRGENDATUD TEMPERATUURIGA VEDELIK, N.O.S, temperatuuril 100 °C või üle selle ja allpool leekpunkti (kaasa arvatud metallid sulas olekus, soolad sulas olekus jne.) Kõrgendatud temperatuuriga ained tahke M10 3258 KÕRGENDATUD TEMPERATUURIGA TAHKE AINE, N.O.S, temperatuur 240 °C või üle selle Muud ained ja esemed, mille vedu on ohtlik, kuid mis ei vasta teiste klasside definitsioonidele M11 Selle klassifikatsioonikoodi alla kuuluvad ainult järgmised, peatüki 3.2 tabelis A loetletud, klassi 9 kriteeriumidele vastavad ained ja esemed : 1841 ATSETAALDEHÜÜDAMMONIAAK 1931 TSINKDITIONIIT (TSINKHÜDROSULFIT) 1941 DIBROMODIFLUOROMETAAN 1990 BENSALDEHÜÜD 2071 AMMOONIUMNITRAADIL BASEERUV VÄETIS 2969 RIITSINUSE SEEMNED või 2969 RIITSINUSE JAHU või 2969 RIITSINUSE PRESSITUD MASS või 2969 RIITSINUSE HELBED 3166 SÕIDUK, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA T ÖÖ TAV või 3166 SÕIDUK, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV või 3166 SÕIDUK, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või 3166 SÕIDUK, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV 3171 AKUJÕUALLIKAGA SÕIDUK või 3171 AKUJÕUALLIKAGA SEADMED 3316 KEEMILISTE AINETE KOMPLEKT või 3316 ESMAABIKOMPLEKT 3363 OHTLIKUD AINED MASINATES või 3363 OHTLIKUD AINED APARAATIDES 3359 FUMIGEERITUD KAUBAVEO ÜKSUS 3363 OHTLIKUD AINED ESEMETES või 3499 KONDENSAATOR, ELEKTRILISE KAKSIKKIHIGA (energiasalvestusvõime on suurem kui 0,3 Wh) 3508 KONDENSAATOR, ASÜMMEETRILINE (energiasalvestusvõime on suurem kui 0,3 Wh) 3509 PAKENDID, ÄRAVISATUD, TÜHJAD, PUHASTAMATA 3530 SISEPÕLEMISMOOTOR või 3530 MASINAD, SISEPÕLEMISMOOTORIGA 3548 MUID OHTLIKKE AINEID SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. PEATÜKK 2.3 KATSEMEETODID 2.3.0 Üldist Kui peatükis 2.2 või käesolevas peatükis pole sätestatud teisiti, on ohtlike veoste klassifitseerimiseks kasutatavad katsemeetodid kirjeldatud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatus” . 2.3.1 Eksudatsioonikatse A-tüüpi brisantlõhkeainetele 2.3.1.1 A-tüüpi brisantlõhkeained (ÜRO nr 0081) peavad lisaks „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatus” kirjeldatud katsetele vastama järgnevale eksudatsioonikatsele, kui nad sisald avad üle 40 % vedelat lämmastikuestrit. 2.3.1.2 Brisantlõhkeaine eksudatsioonikatse seade (joonised 1 kuni 3) koosneb õõnsast pronkssilindrist. Selle ühest otsast samast metallist plaadiga suletud silindri sisemine läbimõõt on 15,7 mm ja sügavus 40 mm. Silindri külgpinnas on 20 avaust läbimõõduga 0,5 mm (neli rida igaühes viis avaust). Pronksist kolb, mill e silindrilise osa pikkus on 48 mm, 52 mm üldpikkuse juures, libiseb vertikaalses silindris. Kolvis läbimõõduga 15,6 mm, on 2 220 g raskus, mis avaldab silindri põhjale rõhku 120 kPa (1,2 baari) . 2.3.1.3 Võetakse väike kogus brisantlõhkeainet, kaaluga 5 kuni 8 g ning sellest tehakse proovitükk pikkusega 30 mm, läbimõõduga 15 mm, mis mähitakse väga peenesse marlisse ning asetatakse silindrisse; seejärel asetatakse kolb koos kolvil oleva raskusega sellele nii, et brisantlõhkeainele avaldatakse survet rõhuga 120 kPa (1,2 baari). Mõõdetakse aeg, mis kulub esimeste õliste (nitroglütseriini) tilkade ilmumiseni läbi silindri pilude silindri välispinnale. 2.3.1.4 Brisantlõhkeaine loetakse küllalt heaks, kui esimeste tilkade ilmumiseni kulub üle viie minuti, katse viiakse läbi temperatuuril 15 °C kuni 25 °C. Brisantlõhkeainete katsetamine eksudatsiooni jaoks 1183640 5325745 0 0 1397000 5325745 0 0 1186815 5210175 0 0 1186815 5097145 0 0 361287 8145 72º 72º 20 15.7 15 40 55 9 5 5 5 5 120º 15,6 48 52 120º 8 56 88 24 14 100 106 4 4 2 3 1 1 97 1 Joon. 1: Kellakujuline raskus, massiga 2220 g, mille saab asetada pronkskolvile (1) 4 rida, igaühes 5 pilu Ø 0,5 (2) vask (3) pliist valmistatud ketas, mille sisepoolel tsentris on koonusekujuline süvend (4) 4 ava, mõõtmed ~ 46 x 56, asuvad välisküljel sümmeetriliselt Joon. 2: Silindrikujuline pronksist kolb, mõõdud mm-tes Joon. 3: Õõnes pronkssilinder, ühest otsast suletud; mõõdud mm-tes Joonised 1 kuni 3 0 0 72º 72º 20 15.7 15 40 55 9 5 5 5 5 120º 15,6 48 52 120º 8 56 88 24 14 100 106 4 4 2 3 1 1 97 1 Joon. 1: Kellakujuline raskus, massiga 2220 g, mille saab asetada pronkskolvile (1) 4 rida, igaühes 5 pilu Ø 0,5 (2) vask (3) pliist valmistatud ketas, mille sisepoolel tsentris on koonusekujuline süvend (4) 4 ava, mõõtmed ~ 46 x 56, asuvad välisküljel sümmeetriliselt Joon. 2: Silindrikujuline pronksist kolb, mõõdud mm-tes Joon. 3: Õõnes pronkssilinder, ühest otsast suletud; mõõdud mm-tes Joonised 1 kuni 3 2.3.2 Klassi 1 ja klassi 4.1 nitreeritud tselluloosisegudega seotud katsed 2.3.2.1 Nitrotselluloosi kriteeriumide määramiseks tuleb sooritada Bergmann i -Junki katse või „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ lisas 10 toodud metüülviolettpaberi katse (vt peatükk i 3.3, erisätte i d 393 ja 394). Kui on kahtlusi, et nitrotselluloosi süttimistemperatuur on Bergmanni-Junki katse korral märgatavalt kõrgem kui 132 °C või metüülviolettpaberi katse korral kõrgem kui 134,5 °C, tuleb enne nimetatud katsete sooritamist teha alajaotises 2.3.2.5 kirjeldatud süttimistemperatuuri katse. Kui nitrotselluloosi segude süttimistemperatuur on kõrgem kui 180 °C või plastifitseeritud nitrotselluloosi süttimistemperatuur on kõrgem kui 170 °C, võib Bergmanni-Junki katse või metüülviolettpaberi katse ohutult sooritada . 2.3.2. 2 Enne alaja os 2.3.2. 5 kirjeldatud katsete tegemist tuleb proove kuivata d a mitte vähem kui 15 tunni jooksul ümbritseva keskkonna temperatuuril vaakumkuivatis, mis on täidetud sulatatud ja granuleeritud kaltsiumkloriidiga, kusjuures proov laotatakse laiali õhukese kihina. Selleks tuleb ained, mis pole pulbrilises ega kiulises vormis, jahvatada või riivida või lõigata väikesteks tükkideks. Rõhk kuivatis tul eb alandada alla 6,5 kPa (0,065 baari) . 2.3.2. 3 Enne alajaos 2.3.2. 2 kirjeldatud kuivatamist tuleb plastifitseeritud nitrotselluloosi eelnevalt kuivata d a hästiventileeritavas ahjus, mille temperatuur on 70 °C, kuni massikaotus veerand tunni jooksul on alla 0,3% esialgsest massist. 2.3.2. 4 Nõrgalt nitreeritud nitrotselluloosi tuleb eelnevalt kuivatada alajao 2.3.2. 3 kohaselt; kuivatamise lõppedes tuleb nitrotselluloosi hoid a vähemalt 15 tunni jooksul kuivatis, kontsentreeritud väävelhappe kohal. 2.3.2. 5 Süttimistemperatuur (vt alajagu 2.3.2.1) a) Süttimistemperatuur määratakse 0,2 g aine kuumutamisel suletud klaasist katseklaasis, mis on sukeldatud Woodi sulamiga täidetud vanni. Katseklaas pannakse vanni, kui selle temperatuur on tõusnud 100 °C-ni. Seejärel tõstetakse temperatuuri vannis järjest iga minuti järel 5 °C võrra ; b) Katseklaasidel peavad olema järgmised mõõtmed: pikkus 125 mm sisediameeter 15 mm seina paksus 0, 5 mm ja sukeldatakse 20 mm sügavusele ; c) Katset korratakse kolm korda, märkides iga korda ära temperatuuri, mille juures toimub aine süttimine, st aeglane või kiire põlemine, leegi tekkimine või detonatsioon ; d) Kolme katse puhul registreeritud madalaim temperatuur on süttimistemperatuur . 2.3.3 Klasside 3, 6.1 ja 8 tuleohtlike vedelikega seotud katsed 2.3.3.1 Leekpunkti määramine 2.3.3.1.1 Tuleohtlike vedelike leekpunkti määramiseks võib kasutada järgmisi meetodeid : Rahvusvahelised standardid : ISO 1516 ( Leegi/leegi puudumise määramine – suletud tiigli tasakaalumeetod ) ISO 1523 ( Leekpunkti määramine – suletud tiigli tasakaalumeetod ) ISO 2719 ( Leekpunkti määramine – Pensky-Martensi suletud tiigli meetod ) ISO 13736 ( Leekpunkti määramine – Abeli suletud tiigli meetod ) ISO 3679 ( Leekpunkti määramine – kiire suletud tiigli tasakaalumeetod ) ISO 3680 ( Leegi/leegi puudumise määramine – kiire suletud tiigli tasakaalumeetod ) Riiklikud standardid : American Society for Testing Materials International, 100 Barr Harbor Drive, PO Box C700, West Conshohocken, Pennsylvania, USA 19428-2959: ASTM D3828-07a, Standard Test Methods for Flash Point by Small Scale Closed Cup Tester (standardsed katsemeetodid leekpunkti määramiseks väikesemõõdulise suletud tiigliga) ASTM D56-05, Standard Test Method for Flash Point by Tag Closed Cup Tester (standardne katsemeetod leekpunkti määramiseks Tag’i suletud tiigliga) ASTM D3278-96(2004)e1, Standard Test Methods for Flash Point of Liquids by S mall Scale Closed-Cup Apparatus (standardsed katsemeetodid vedelike leekpunkti määramiseks väiksemõõdulise suletud tiig li aparaadiga) ASTM D93-08, Standard Test Methods for Flash Point by Pensky-Martens Closed Cup Tester (standardsed katsemeetodid leekpunkti määramiseks Pensky-Martensi suletud tiigli ga ) Association française de normalisation, AFNOR, 11, rue de Pressensé, F-93571 La Plaine Saint-Denis Cedex: Prantsuse standard NF M 07 - 019 Prantsuse standardid NF M 07 - 011 / NF T 30 - 050 / NF T 66 - 009 Prantsuse standard NF M 07 - 036 Deutsches Institut für Normung, Burggrafenstr. 6, D-10787 Berlin: Standard DIN 51755 ( leekpunktid alla 65 °C) State Committee of the Council of Ministers for Standardization, RUS-113813, GSP, Moscow, M-49 Leninsky Prospect, 9: GOST 12.1.044-84 2.3.3.1.2 Värvide, kummide ning nende sarnaste lahjendeid sisaldavate viskoossete toodete leekpunkti määramiseks tuleb kasutada ainult aparaate ning katsemeetodeid, mis sobivad viskoossete vedelike leekpunkti määramiseks, kooskõlas järgmiste standarditega : a) rahvusvaheline standard ISO 3679: 1983; b) rahvusvaheline standard ISO 3680: 1983; c) rahvusvaheline standard ISO 1523: 1983; d) rahvusvahelised standardid EN ISO 13736 ja EN ISO 2719, meetod B. 2.3.3.1.3 Alajaos 2.3.3.1.1 loetletud katsemeetodeid tuleb kasutada ainult nende meetodit ega määratud leekpun k tide ulatus es. Kasutatava standardi valikul tuleb arvesta d a keemilise reaktsiooni võimalikkust aine ning proovi anuma vahel. Aparatuur peab olema, niipalju kui ohutust arvestades võimalik, paigutatud tõmbevabasse kohta. Ohutuse mõttes tuleb orgaaniliste peroksiidide ja isereageerivate ainete (tuntud ka kui „energilised” ained) või mürgiste ainete puhul kasutada meetodit, kus kasutatakse väikesemõõtmelisi, umbes 2 ml mahuga, proove . 2.3.3.1.4 Kui mittetasakaalu meetodiga määratud leekpunkt leitakse ol evat 23 °C ± 2 °C või 60 °C ± 2 °C, tuleb see iga temperatuuri vahemiku jaoks tasakaalu meetodiga üle kinnitada . 2.3.3.1.5 Vaidluste puhul tuleohtlike vedelike klassifitseerimise üle tuleb aktsepteerida kaubasaatja poolt pakutud klassifikatsiooni, kui leekpunkti kontrollimise katse annab tulemuse, mis ei erine üle 2 °C alajaos 2.2.3.1 määratud piirmääradest (vastavalt 23 °C ja 60 °C). Kui erinevus on suurem kui 2 °C, tuleb läbi viia teine kontrollkatse ning aluseks tuleb võtta ükskõik kummast katsest saadud madalaim leekpunkti väärtus . 2.3.3.2 Keemise algtemperatuuri määramine Kasutada võib järgmisi tuleohtlike vedelike keemise algtemperatuuri määramise meetodeid : Rahvusvahelised standardid : ISO 3924 ( Naftasaadused – keemistemperatuuri vahemiku määramine – gaaskromatograafiline meetod ) ISO 4626 ( Lenduvad orgaanilised vedelikud – toorainena kasutatavate orgaaniliste lahustite keemistemperatuuri vahemiku määramine ) ISO 3405 ( Naftasaadused – destilleerimisnäitajate määramine atmosfäärirõhul ) Riiklikud standardid : American Society for Testing Materials International, 100 Barr Harbor Drive, PO Box C700, West Conshohocken, Pennsylvania, USA 19428-2959: ASTM D86-07a, Standard Test Method for Distillation of Petroleum P roducts at Atmospheric Pressure (standardne katsemeetod naftasaaduste destilleerimiseks atmosfäärirõhul) ASTM D1078-05, Standard Test Method for Distillation Range of Volatile Organic Liquids (standardne katsemeetod lenduvate orgaaniliste vedelike destillatsioonivahemiku määramiseks) Muud sobivad meetodid : Komisjoni määruse (EÜ) nr 440/2008 1 lisa A osas kirjeldatu d meetod A.2. 2.3.3.3 Peroksiidisisalduse määramise katse Vedeliku peroksiidisisalduse määramine toimub järgmiselt : Tiitritava vedeliku kogus p (umbes 5 g, kaal ümardatud 0,01 grammini) asetatakse Erlenmeyeri kolbi; lisatakse 20 cm 3 atseetanhüdriidi ja umbes 1 g pulbrilist tahket kaaliumjodiidi; kolbi raputatakse ning 10 minuti pärast kuumutatakse 3 minuti jooksul kuni temperatuurini umbes 60 °C. Kui segu on jahtunud 5 minutit, lisatakse 25 cm 3 vett. Peale seda jäetakse see pooleks tunniks seisma ja seejärel tiitritakse vabanenud jood naatriumtiosulfaadi detsinormaalse lahusega, indikaatorit lisamata; värvuse täielik puudumine viitab reaktsiooni lõpule. Kui n on vajaliku tiosulfaadi lahuse cm 3 arv, siis arvutatakse proovis oleva peroksiidi protsent (arvutatuna H 2 O 2 kohta) valemiga : 2.3.4 Voolavuse määramise katse Vedelate, viskoossete või pastataoliste ainete ja segude voolavuse määramiseks tuleb kasutada järgmist katsemeetodit . 2.3.4.1 Katseaparatuur Kaubanduslik penetromeeter, mis vastab ISO Standardile 2137:1985, 47,5 g ± 0,05 g kaaluva juhtvardaga; duralumiiniumist, kooniliste aukudega sõela ketas massiga 102,5 g ± 0,05 g (vt j oonis 1); penetratsiooni nõu, sisemise läbimõõduga 72 mm kuni 80 mm proovi hoidmiseks . 2.3.4.2 Katse kirjeldus Proov valatakse penetratsiooninõusse mitte vähem kui pool tundi enne mõõtmise algust. Seejärel suletakse nõu hermeetiliselt ja jäetakse kuni mõõtmiseni seisma. Hermeetiliselt suletud penetratsiooninõus asuvat proovi kuumutatakse temperatuurini 35 °C ± 0,5 °C ning asetatakse penetromeetri alusele vahetult (mitte rohkem kui 2 minutit) enne mõõtmist. Sõela ketta punkt S viiakse seejärel kontakti vedeliku pinnaga ning mõõdetakse penetratsiooni määr. 2.3.4.3 Katsetulemuste hindamine Aine on pastataoline, kui pärast sõela punkti S kontakti viimist proovi pinnaga on mikromõõturi poolt näidatav penetratsioon : a) pärast 5 s ± 0,1 s pikkust rakendamisaega väiksem kui 15,0 mm ± 0,3 mm või b) pärast 5 s ± 0,1 s pikkust rakendamisaega suurem kui 15,0 mm ± 0,3 mm, kuid täiendav penetratsioon pärast täiendavat 55 s ± 0,5 s rakendusaega on väiksem kui 5,0 mm ± 0,5 mm. MÄRKUS: v oolamispunkti omavate proovide puhul on sageli võimatu tekitada penetratsiooninõus tasast pinda ja seetõttu luua kontaktiks punktiga S rahuldavaid algseid mõõtmistingimusi. Lisaks võib mõnede proovide puhul kontakt sõelaga põhjustada esimeseks paariks sekundiks pinna elastse deformatsiooni ning näidata sügavamat penetratsiooni. Nendel juhtudel võib olla kohane sooritada hindamine vastavalt ülaltoodud punktile b. Joonis 1 – Penet romeeter 1045845 125730 19.05 50.8 69.9 40 ° 120 ° 16 0 52' 12.7 10.3 12.7 3 7.4 0.02 3.2 0.02 82.6 102.5g 0.05g 3.2 9 0.5 Kohandada massi Press fit S S 0 0 19.05 50.8 69.9 40 ° 120 ° 16 0 52' 12.7 10.3 12.7 3 7.4 0.02 3.2 0.02 82.6 102.5g 0.05g 3.2 9 0.5 Kohandada massi Press fit S S 1418590 53340 0 0 Määratlemata hälve on ± 0,1 mm . 2.3. 5 Klasside 4.2 ja 4.3 metallorgaaniliste ainete klassifitseerimine Sõltuvalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa jaos 33 määratud kriteeriumidest, võib metallorgaanilisi aineid klassifitseerida vastavasse klassi 4.2 v õi 4.3 joonisel 2.3.5 toodud plokkskeemi kohaselt . MÄRKUS 1: s õltuvalt omadustest ja ohtlike ainete pingereast (vt tabel 2.1.3.10), võib metallorgaanilisi aineid klassifitseerida vastavalt ka teiste klasside ainetena. MÄRKUS 2: tuleohtlikud metallorgaaniliste ühendite lahused kontsentratsioonil, mille juures nad iseenesest ei sütti ega erita ohtlikus koguses tuleohtlikke gaase kokkupuutel veega, on klassi 3 ained. Joonis 2.3.5: Klasside 4.2 ja 4.3 metallorgaaniliste ainete klassifitseerimise plokkskeem a b 668020 83820 Metallorgaaniline 0 0 Metallorgaaniline 1772920 151130 0 0 3755390 127000 0 0 3512820 149860 Tahke 0 0 Tahke 3512820 146685 0 0 1407160 60960 0 0 668020 81280 0 0 230505 26035 0 0 240030 35560 0 0 4471670 41275 0 0 5869940 64135 0 0 4657090 86995 Metallorgaaniline ühend , 0 0 Metallorgaaniline ühend , 4657090 83820 0 0 1019810 29845 0 0 1728470 33020 a 0 0 a 1728470 31750 0 0 4384675 88265 0 0 3515995 115570 0 0 1737360 31750 0 0 320675 54610 aine/ühend/lahus 0 0 aine/ühend/lahus 320675 51435 0 0 5655310 34925 0 0 4873625 57785 tahke, isesüttiv 0 0 tahke, isesüttiv 4873625 55880 0 0 4703445 29210 ÜRO nr 3391 0 0 ÜRO nr 3391 2741930 24765 0 0 2601595 47625 Ei 0 0 Ei 2601595 44450 0 0 5472430 6350 0 0 5048885 26670 0 0 3512820 48895 0 0 986155 95885 0 0 4471670 92710 0 0 5869940 112395 0 0 4657090 135255 Metallorgaaniline ühend , 0 0 Metallorgaaniline ühend , 4657090 132715 0 0 3425825 30480 0 0 2571115 57785 0 0 702945 115570 Kas aine 0 0 Kas aine 3822065 132080 0 0 3515995 154940 Vedel 0 0 Vedel 3515995 151765 0 0 4384675 127000 0 0 283845 15875 0 0 293370 25400 0 0 1920240 58420 0 0 1929765 67945 0 0 5674995 83185 0 0 4849495 106045 vedel, isesüttiv 0 0 vedel, isesüttiv 4849495 102870 0 0 4817745 78105 ÜRO nr 3392 0 0 ÜRO nr 3392 474345 69215 on pürofoorne? 0 0 on pürofoorne? 2074545 69215 Kas aine 0 0 Kas aine 1911350 76200 0 0 1734820 99060 Jah 0 0 Jah 1734820 95885 0 0 2947670 95885 0 0 2223770 117475 0 0 1527175 111125 0 0 974090 133985 0 0 974090 132715 0 0 980440 111125 0 0 506730 132715 0 0 1170940 1905 0 0 890270 21590 0 0 5472430 55245 0 0 5048885 74930 0 0 588645 137160 Katse nr 3 (vedel) 0 0 Katse nr 3 (vedel) 360045 22860 Katse nr 2 (tahke) 0 0 Katse nr 2 (tahke) 2074545 22860 reageerib veega? 0 0 reageerib veega? 2303145 137160 Katse nr 5 0 0 Katse nr 5 2935605 67945 0 0 2524125 90805 0 0 2486025 90805 0 0 1827530 81915 0 0 1408430 64770 0 0 629920 85090 0 0 4471670 142875 0 0 1734820 109220 0 0 4518660 155575 tahke, isesüttiv, reageerib veega 0 0 tahke, isesüttiv, reageerib veega 3757930 96520 0 0 3515995 119380 Tahke 0 0 Tahke 3515995 116205 0 0 2778125 38735 0 0 2385060 59690 0 0 1402715 15875 0 0 636270 35560 0 0 6009005 132715 0 0 5647690 155575 0 0 5609590 155575 - 0 0 - 4519930 153035 0 0 5869940 635 0 0 4657090 23495 Metallorgaaniline ühend , 0 0 Metallorgaaniline ühend , 4657090 20320 0 0 4817745 126365 ÜRO nr 3393 0 0 ÜRO nr 3393 4384675 60960 0 0 3515995 85090 0 0 5472430 103505 0 0 5048885 123190 0 0 2574290 80645 0 0 1195070 29845 0 0 1054735 52705 Ei 0 0 Ei 1054735 49530 0 0 2837815 6985 0 0 2661285 29845 Jah 0 0 Jah 2661285 26670 0 0 3512820 21590 0 0 4471670 30480 0 0 5869940 52070 0 0 4657090 74930 Metallorgaaniline ühend , 0 0 Metallorgaaniline ühend , 4657090 71755 0 0 3416935 0 0 0 4498975 41910 vedel, isesüttiv, reageerib veega 0 0 vedel, isesüttiv, reageerib veega 3823970 104775 0 0 3517265 127635 Vedel 0 0 Vedel 3517265 124460 0 0 4384675 99695 0 0 5472430 151765 0 0 6035040 19050 0 0 5671820 41910 0 0 5633720 41910 - 0 0 - 4498975 40640 0 0 4817745 13970 ÜRO nr 3394 0 0 ÜRO nr 3394 5048885 10795 0 0 4471670 78740 0 0 5869940 100330 0 0 4657090 123190 Metallorgaaniline ühend , 0 0 Metallorgaaniline ühend , 4657090 120015 0 0 4703445 93345 tahke, reageerib veega 0 0 tahke, reageerib veega 4323715 17145 0 0 4183380 40005 Ei 0 0 Ei 4183380 36830 0 0 4384675 130175 0 0 5728335 70485 0 0 5367655 93345 0 0 5329555 93345 0 0 4797425 93345 s 0 0 s 4797425 92075 0 0 4817745 62230 ÜRO nr 3395 0 0 ÜRO nr 3395 3515995 0 0 0 5472430 39370 0 0 5048885 59055 0 0 2887980 146050 0 0 2897505 155575 0 0 3174365 130810 Kas see on 0 0 Kas see on 4471670 133350 0 0 4474845 17145 Metallorgaaniline ühend, tahke, 0 0 Metallorgaaniline ühend, tahke, 4360545 149225 reageerib veega, tuleohtlik 0 0 reageerib veega, tuleohtlik 3103245 84455 tuleohtlik tahke aine ? Katse 0 0 tuleohtlik tahke aine ? Katse 4342130 36830 0 0 4164965 59690 Jah 0 0 Jah 4164965 56515 0 0 4381500 152400 0 0 3971290 135890 0 0 3898265 3175 0 0 3174365 22860 0 0 6002655 126365 0 0 5094605 149225 0 0 5056505 149225 0 0 4525010 146685 0 0 5869940 -5715 0 0 4657090 15240 0 0 4817745 116840 ÜRO nr 3396 0 0 ÜRO nr 3396 3103245 128905 nr 1 0 0 nr 1 4138930 17780 0 0 3730625 106045 0 0 3339465 125730 0 0 3101340 -5080 0 0 5472430 93980 0 0 5048885 113665 0 0 3747770 41275 0 0 3607435 64135 No 0 0 No 3608705 60960 0 0 3485515 45720 0 0 2892425 62230 0 0 2900045 71755 0 0 4474845 60325 Metallorgaaniline ühend, tahke, 0 0 Metallorgaaniline ühend, tahke, 3103245 81915 Kas aine on 0 0 Kas aine on 2723515 118110 0 0 2546985 140970 Jah 0 0 Jah 2546985 137795 0 0 4354195 99695 0 0 4177030 122555 Jah 0 0 Jah 4177030 119380 0 0 3905885 75565 0 0 3181985 96520 0 0 4471670 15875 0 0 5869940 37465 0 0 4657090 57150 0 0 4360545 32385 reageerib veega, isekuumenev 0 0 reageerib veega, isekuumenev 3331845 149860 Katse nr 4 0 0 Katse nr 4 3217545 35560 isekuumenev? 0 0 isekuumenev? 3217545 70485 0 0 2799715 64135 0 0 2527300 91440 0 0 4381500 64135 0 0 4138930 91440 0 0 3837305 47625 0 0 3249295 70485 0 0 3249295 67310 0 0 5472430 137160 0 0 6028690 9525 0 0 5690235 32385 0 0 5652135 32385 - 0 0 - 4507865 32385 0 0 4507865 29210 0 0 4817745 -635 ÜRO nr 3397 0 0 ÜRO nr 3397 1821180 150495 0 0 986155 20955 0 0 358775 98425 0 0 367665 107950 0 0 1870075 98425 0 0 1888490 107950 0 0 3738245 16510 0 0 3345180 36195 0 0 5048885 -3810 0 0 702945 57150 Kas aine 0 0 Kas aine 1644650 12700 Jah 0 0 Jah 1644650 9525 0 0 1382395 147955 0 0 2840990 107315 0 0 2245360 130175 Klass 4.3, 0 0 Klass 4.3, 2245360 127000 0 0 4471670 62865 0 0 5869940 85725 0 0 4657090 108585 Metallorgaaniline ühend , 0 0 Metallorgaaniline ühend , 4657090 105410 0 0 4774565 80645 vedel, reageerib veega 0 0 vedel, reageerib veega 2188845 125095 0 0 2074545 71120 I, II või III PG. 0 0 I, II või III PG. 588645 10795 reageerib veega? 0 0 reageerib veega? 1370330 120015 0 0 920750 142875 0 0 668020 142875 0 0 668020 139700 0 0 659130 8890 0 0 4384675 121920 0 0 3515995 149225 0 0 4351020 5715 0 0 4210685 28575 Ei 0 0 Ei 4210685 25400 0 0 2905125 147320 0 0 2863850 48260 0 0 1783080 118745 0 0 1643380 142875 0 0 5749925 57785 0 0 5390515 80645 0 0 5352415 80645 - 0 0 - 4774565 77470 0 0 4817745 50800 ÜRO nr 3398 0 0 ÜRO nr 3398 702945 78740 Katse nr 5 0 0 Katse nr 5 1216660 87630 0 0 824865 108585 0 0 2717165 87630 0 0 2364105 110490 tahke? 0 0 tahke? 2364105 108585 0 0 2181225 9525 Kas aine on 0 0 Kas aine on 2181225 6985 0 0 2856230 122555 0 0 2874645 131445 0 0 5472430 27940 0 0 5048885 47625 0 0 4474845 156845 Metallorgaaniline ühend, vedel, 0 0 Metallorgaaniline ühend, vedel, 2988945 147955 aine sisaldab 0 0 aine sisaldab 3856990 125095 0 0 3215640 146050 0 0 3651250 26035 0 0 3416935 48895 Kas 0 0 Kas 3416935 46990 0 0 4471670 115570 0 0 5869940 133985 0 0 4657090 153670 0 0 4360545 128905 reageerib veega , tuleohtlik 0 0 reageerib veega , tuleohtlik 1195070 19050 0 0 1054735 41910 Ei 0 0 Ei 1054735 38735 0 0 4354195 13335 0 0 4177030 36195 Jah 0 0 Jah 4177030 33020 0 0 2778125 144145 0 0 2531745 8255 0 0 4387850 144145 0 0 4037330 66675 0 0 3042285 89535 lahjendit, mille 0 0 lahjendit, mille 3042285 86360 0 0 6027420 106045 0 0 5080635 128905 0 0 4503420 128905 0 0 4504690 125730 0 0 4817745 99060 ÜRO nr 3399 0 0 ÜRO nr 3399 986155 105410 0 0 2686685 20320 0 0 2546985 43180 Ei 0 0 Ei 2546985 40005 0 0 3752215 106680 0 0 3389630 129540 60 ºC? 0 0 60 ºC? 3389630 127000 0 0 3395345 104140 0 0 3317875 88900  0 0  3317875 91440 0 0 3820795 5080 0 0 3253740 27940 leekpunkt 0 0 leekpunkt 3255645 24765 0 0 5472430 76200 0 0 5048885 96520 0 0 4160520 7620 0 0 358775 25400 0 0 367665 34925 0 0 1873250 80010 0 0 1696720 102870 Jah 0 0 Jah 1696720 99695 0 0 1373505 55245 0 0 649605 78105 Kas see on 0 0 Kas see on 649605 74930 0 0 4471670 3810 0 0 5869940 21590 0 0 4657090 44450 Metallorgaaniline ühend , 0 0 Metallorgaaniline ühend , 4657090 41910 0 0 4474845 16510 tahke, isekuumenev 0 0 tahke, isekuumenev 4817745 147955 ÜRO nr 3400 0 0 ÜRO nr 3400 474345 29210 isekuumenev tahke aine? 0 0 isekuumenev tahke aine? 1471295 22860 0 0 793115 45720 0 0 550545 45720 0 0 550545 43815 0 0 4393565 48895 0 0 5472430 125095 0 0 5048885 146050 0 0 5670550 -6350 0 0 5334000 16510 0 0 5295900 16510 - 0 0 - 4852035 13335 0 0 1642745 76200 0 0 812800 17780 Katse nr 4 0 0 Katse nr 4 1205865 -5080 0 0 812800 14605 0 0 1195070 121920 0 0 1054735 144780 Ei 0 0 Ei 1054735 141605 0 0 986155 113665 0 0 299085 26035 0 0 1643380 52070 0 0 404495 74930 Ainet ei tule määrata 0 0 Ainet ei tule määrata 404495 71755 0 0 1654175 22860 0 0 398145 45720 klassi 4.2 või 4.3 aineks 0 0 klassi 4.2 või 4.3 aineks 398145 43815 0 0 1416050 -5715 0 0 846455 17145 0 0 633095 17145 0 0 633095 14605 0 0 17145 111760 0 0 TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE 3. OSA Ohtlike veoste nimekiri, erisätted ning piir- ja erandkoguseid käsitlevad erandid PEATÜKK 3.1 ÜLDIST 3.1.1 Sissejuhatus Lisaks käesoleva osa tabelites viidatud või toodud sätetele tuleb arvestada iga osa, peatüki ja/või jao üldnõuetega. Üldnõudeid pole tabelites ära toodud. Kui üldnõue on vastuolus erisättega, tuleb lähtuda erisättest . 3.1.2 Ohtliku veose tunnusnimetus MÄRKUS: proovide veoks kasutatavate ohtlike veoste tunnusnimetuste kohta vt alajagu 2.1.4.1. 3.1.2.1 Ohtliku veose tunnusnimetus on see osa kirjest, mis kirjeldab kõige täpsemalt peatüki 3.2 tabeli A veoseid ning mis on toodud suurtähtedega (koos igasuguste numbritega, kreeka tähtedega, „ sec -” ja „ tert -” eesliidetega ning tähtedega „m”, „n”, „o”, „p”, mis moodustavad nimetuse lahutamatu osa). Alternatiivne ohtliku veose tunnusnimetus võib olla näidatud ohtliku veose tunnusnimetuse järel sulgudes (nt ETANOOL (ETÜÜLALKOHOL)). Väiketähtedega toodud kirje osi pole tarvis pidada ohtliku veose tunnusnimetuse osaks. 3.1.2.2 Kui ühe ÜRO numbri all on loetletud mitme erineva veose tunnusnimetuse kombinatsioon ja neid eraldavad väiketähtedega kirjutatud „ja” või „või” või need on eraldatud komadega, siis tuleb veodokumendil ja pakendi markeeringul näidata ainult kõige sobivamat . Järgmised näited illustreerivad selliste kirjete jaoks ohtliku veose tunnusnimetuse valikut: a) ÜRO 1057 TULEMASINAD või TULEMASINA TÄITEBALLOONID – Ohtliku veose tunnusnimetus on kõige kohasem järgmistest võimalikest kombinatsioonidest: TULEMASINAD TULEMASINA TÄITEBALLOONID; b) ÜRO 2793 RAUA PUURIMIS-, HÖÖVLI-, TREI- või FREESIMISLAASTUD, isekuumenemist võimaldavas vormis. Ohtliku veose tunnusnimetus on kõige kohasem järgmistest kombinatsioonidest: RAUA PUURIMISLAASTUD RAUA HÖÖVLILAASTUD RAUA TREILAASTUD RAUA FREESIMISLAASTUD . 3.1.2.3 Ohtliku veose tunnusnimetust võib vajadusel kasutada ainsuses või mitmuses. Lisaks on täpsustavate sõnade järjestus dokumentatsioonis või pakendi markeeringus vabalt valitav, kui neid kasutatakse ohtliku veose tunnusnimetuse osana. Näiteks „DIMETÜÜLAMIINI VESILAHUS” võib olla kirjas ka kui „VESILAHUS DIMETÜÜLAMIINIST”. Võib kasutada klassi 1 veoste kaubanduslikke või sõjalisi nimetusi, mis sisaldavad ohtliku veose tunnusnimetust koos täiendava, kirjeldava lisatekstiga. 3.1.2.4 Paljudel ainetel on kirje nii nende vedela kui tahke oleku jaoks (vt jagu 1.2 vedelike ja tahkete ainete definitsiooni kohta) või tahke aine ja lahuse jaoks. Neile määratakse eraldi ÜRO numbrid, mis ei ole tingimata kõrvuti 1 . 3.1.2.5 Kui see juba ei sisaldu peatüki 3.2 tabelis A suurtähtedega näidatud nimetuses, tuleb täpsustav sõna „SULA” lisada ohtliku veose tunnusnimetuse osana, kui nimetatud aine, mis on jao 1.2.1 definitsiooni kohaselt tahke, esitatakse veoks sulas olekus (nt ALKÜÜLFENOOL, TAHKE, N.O.S., SULAS OLEKUS) . 3.1.2.6 Peale isereageerivate ainete ja orgaaniliste peroksiidide ning välja arvatud juhul, kui suurtähtedega sõna „STABILISEERITUD” juba sisald ub peatüki 3.2 tabeli A veerus 2 olevas nimetuses, tuleb see lisada ohtliku veose tunnusnimetusele , kui selle aine vedamine stabiliseerimata kujul on keelatud vastavalt alajaole 2.2.X.2, kuna see võib ohtlikult reageerida veo ajal normaaltingimustel (nt „MÜRGINE VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S., STABILISEERITUD”) . Juhul, kui temperatuuri kontrolli kasutatakse selliste ainete stabiliseerimiseks üleliigse ohtliku rõhu moodustumise või üleliigse kuumuse kogunemise vältimiseks või kui keemilist stabiliseerimist kasutatakse koos temperatuuri kontrolliga, tuleb : a) vedelik e ja tahkete ainete puhul, mille SA P T 2 (mõõdetud ilma inhibiitori t a või koos sellega, kui kasutatakse keemilist stabiliseerimist) on võrdne alajaos 2.2.41.1.21 sätestatu d väärtus ega või väiksem kui see , kehtivad alajao 2.2.41.1.17 sätted, peatüki 3.3 erisäte 386, alajagu 7.1.7, peatüki 7.2 erisäte V8, peatüki 8 . 5 erisäte S4 ja peatüki 9 . 6 nõuded , välja arvatud see, et nendes paragrahvides kasutatud mõiste „SADT“ alla kuulub ka mõiste „SAPT“, kui asjassepuutuv aine reageerib polümerisatsioonina ; b) lisada veose tunnusnimetusele sõnad „TEMPERATUUR KONTROLLI ALL“, välja arvatud juhul, kui need sõnad juba sisalduvad peatüki 3.2 tabeli A veerus 2 olevas nimetuses; c ) gaasid: veotingimused peab kinnitama pädev asutus . 3.1.2.7 Hüdraate võib vedada anhüdriidse aine ohtliku veose tunnusnimetuse all . 3.1.2.8 Üldised või „kui pole teisiti sätestatud” (N.O.S) nimetused 3.1.2.8.1 Üldiseid ja „kui pole teisiti sätestatud” ohtliku veose tunnusnimetusi, mis on määrat ud peatüki 3.2 tabeli A veerus 6 toodud erisätte 274 kohaselt, tuleb täiendada veoste tehnilise nimetusega, välja arvatud juhul, kui siseriiklik õigus või rahvusvaheline konventsioon seda kontrollitud aine korral keelab. Klassi 1 lõhkeainete puhul võib ohtliku veose kirjeldusele lisada täiendava kirjeldava teksti, et näidata kaubanduslikke või sõjalisi nimetusi. Tehnilised nimetused tuleb asetada vahetult ohtliku veose tunnusnimetuse järele sulgudesse. Kasutada võib ka sobivat täiendit, nagu näiteks „sisaldab” või muud täpsustavat sõna, nagu näiteks „segu”, „lahus” jne ning tehnilise komponendi protsenti. Näiteks: „ÜRO nr 1993 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S. (SISALDAB KSÜLEENI JA BENSEENI), 3, II” . 3.1.2.8.1.1 Tehniline nimetus peab olema tunnustatud keemiline või vajadusel bioloogiline nimetus või muu nimetus, mida jooksvalt kasutatakse teaduslikes ja tehnilistes käsiraamatutes, ajakirjades ning tekstides. Kaubanimesid sel eesmärgil kasutada ei tohi. Pestitsiidide korral võib kasutada ainult ISO üldiseid nimetusi, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) pestitsiidide ohtlikkust arvestava klassifikatsiooni soovituste ja juhiste teisi nimetusi või aktiivse aine nimetusi . 3.1.2.8.1.2 Kui ohtlike veoste segu või ohtlikke aineid sisaldavad eseme i d on kirjeldatud ühes „N.O.S.” või „üldistest” kirjetest, mille jaoks on peatükk 3.2 tabeli A veerus 6 eraldatud eri säte 274, pole vaja näidata rohkem kui kahte koostisosa, mis panustavad kõige ülekaalukamalt segu või esemete ohu või oh t ud e tekkesse , välja arvatud kontrollitud ained, kui nende avaldamine on riikliku seadusandluse või rahvusvahelise konventsiooniga keelatud. Kui segu sisaldav pakend on märgistatud ükskõik millise kaasneva ohu ohumärgisega, peab üks kahest ümarsulgudes näidatud tehnilisest nimetusest olema selle koostisosa nimetus, mis nõuab kaasneva ohu märgise kasutamist . MÄRKUS: vt alajagu 5.4.1.2.2 . 3.1.2.8.1.3 Järgmised näited illustreerivad veoste tehnilise nimetusega täiendatud ohtliku veose tunnusnimetuse valikut selliste N.O.S. kirjete jaoks : ÜRO nr 2902 PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. (drasoksoloon) ; ÜRO nr 3394 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, ISESÜTTIV, REAGEERIB VEEGA (trimetüülgallium) ÜRO nr 3540 KERGESTISÜTTIVAT VEDELIKKU SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. ( pürrolidiin ) 3.1.2.8.1.4 Ainult ÜRO nr 3077 ja 3082 puhul võib tehniline nimetus olla peatüki 3.2 tabeli A veerus 2 suurtähtedega näidatud nimi, tingimusel et see nimi ei sisalda fraasi „N.O.S. “ ja et erisätet 274 ei ole määratud. Kasutada tuleb ainet või segu kõige paremini kirjeldavat nimetust, näiteks: ÜRO nr 3082 KESKKONNAOHTLIK AINE, VEDEL, N.O.S. (VÄRV) ÜRO nr 3082 KESKKONNAOHTLIK AINE, VEDEL, N.O.S. (PARFÜMEERIATOOTED). 3.1.3 Lahused ja segud MÄRKUS: kui aine on peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud, tuleb see vedamisel tähistada peatüki 3.2 tabeli A veerus 2 toodud ohtliku veose tunnusnimetusega. Selline aine võib sisaldada tehnilisi (nt tootmisprotsessist tulenevaid), stabiliseerivaid või muu otstarbega lisandeid, mis ei mõjuta selle klassifitseerimist. Kuid nimeliselt märgitud ainet, mis sisaldab tehnilisi, stabiliseerivaid või muu otstarbega lisandeid, mis mõjutavad selle klassifitseerimist, tuleb käsitada lahuse või seguna (vt alajagu 2.1.3.3) . 3.1.3.1 Aine või segu ei ole ADR-i objekt, kui aine või segu tunnused, omadused, kuju või füüsikaline olek on sellised, et aine või segu ei vasta ühtegi klassi määramise kriteeriumidele, kaasa arvatud inimkogemustele . 3.1.3.2 ADR-i klassifi tseerimis kriteeriumidele vastavale lahusele või segule, mis sisaldab ülekaalukalt ainult ühte peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud ainet koos ühe või mitme ainega, millele ADR-i nõuded ei kehti, või koos mikrokoguses ühe või mitme ainega, mis on peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud, määratakse peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud ülekaaluka aine ÜRO number ja ohtliku veose tunnusnimetus, välja arvatud kui : a) lahus või segu on peatüki 3.2 tabelis A eraldi nimetusega märgitud ; b) peatüki 3.2 tabelis A märgitud aine nimetuse ja kirjelduse põhjal on kindel, et see kehtib ainult puhta aine kohta ; c) lahuse või segu klass, klassifikatsioonikood, pakendigrupp või füüsikaline olek on peatüki 3.2 tabelis A nimetusega märgitud aine omast erinev; või d) lahuse või segu ohtlikkuse näitajad ja omadused muudavad vajalikuks teistsugused hädaolukorras reageerimise meetmed, kui need, mida on vaja peatüki 3.2 tabelis A nimeliselt märgitud aine puhul . Ohtliku veose tunnusnimetusse lisatakse asjakohane täpsustav sõna, nagu „LAHUS” või „SEGU”, näiteks „ATSETOONI LAHUS”. Peale selle võib segu või lahuse põhikirjeldusele lisada segu või lahuse kontsentratsiooni, näiteks „ATSETOONI 75% LAHUS”. 3.1.3.3 ADR-i klassifi tseerimis kriteeriumidele vastavale lahusele või segule, mida ei ole peatüki 3.2 tabelis A nimetatud ja mis koosneb kahest või enamast ohtlikust ainest, määratakse kirje, milles sisalduv ohtliku veose tunnusnimetus, kirjeldus, klass, klassifikatsioonikood ja pakendigrupp lahust või segu kõige täpsemini kirjeldavad . PEATÜKK 3.2 OHTLIKE VEOSTE NIMEKIRI 3.2.1 Tabel A: Ohtlike veoste nimekiri Selgitused Üldreeglina näitab iga käesoleva peatüki tabeli A rida ainet/aineid või eset/esemeid, millele vastab teatud ÜRO number. Kuid kui sama ÜRO numbri alla kuuluvatel ainetel või esemetel on erinevad keemilised omadused, füüsilised omadused ja/või veotingimused, võib selle ÜRO numbri jaoks kasutada mitut järjestikust rida. Iga tabeli A veerg on määratud spetsiifilisele näitajale, nagu näidatud alltoodud selgitustes. Veergude ja ridade ristumiskoht (lahter) sisaldab informatsiooni selles veerus käsitletud näitaja kohta selles reas oleva aine/ainete või eseme/esemete jaoks: - esimesed neli lahtrit näitavad sellesse ritta kuuluvat ainet/aineid või eset/esemeid (lisainformatsioon sell e kohta võib olla antud veerus 6 viidatud erisätetega); - järgmised lahtrid näitavad rakendatavaid erisätteid, kas täieliku informatsioonina või kodeeritult. Koodid viitavad üksikasjalikule informatsioonile, mille võib leida allpool toodud selgitustes osutatud osas, peatükis, jaos ja/või alajaos. Tühi lahter tähendab kas seda, et erisäte puudub või et kehtivad ainult üldised nõuded või et kehtib selgitustes näidatud veopiirang. Antud tabelis tähistab tähtedega „SP” algav tähtnumbriline kood peatüki 3.3 erisätet. Kohaldatavatele üldnõuetele ei ole vastavates lahtrites viidatud. Alltoodud selgitused näitavad iga veeru kohta, millisest osast, peatükist, jaost ja/või alajaost need võib leida. Selgitused iga veeru kohta: Veerg 1 „ÜRO nr” Näitab ÜRO numbrit: - ohtliku aine või eseme ÜRO numbrit, kui ainele või esemele on antud oma ÜRO number, või - üldist või n.o.s . kirjet, mille alla määratakse nimeliselt märkimata ohtlikud ained või esemed vastavalt 2. osa kriteeriumitele („otsustuspuud”). Veerg 2 „Nimetus ja kirjeldus” Sisaldab aine või artikli suurtähtedega nimetust, kui ainele või artiklile on määratud oma spetsiifiline ÜRO number, või üldist või n.o.s . kirjet, mille alla see on 2. osa kriteeriumidele („otsustuspuud”) vastavalt määratud. Seda nimetust tuleb kasutada ohtliku veose tunnusnimetusena või, kui kohaldatav, ohtliku veose tunnusnimetuse osana (lisainformatsiooni ohtliku veose tunnusnimetuse kohta vt jaost 3.1.2). Väiketähtedega kirjeldav tekst lisatakse ohtliku veose tunnusnimetuse järele, et selgitada kirje tähendust, kui aine või eseme klassifikatsiooni ja/või veo tingimused võivad olla teatud tingimustel erinevad . Veerg 3a „Klass” Sisaldab selle klassi numbrit, mille nimetus hõlmab ohtlikku ainet või eset. See klassi number on määratud vastavalt 2. osa juhistele ja kriteeriumidele. Veerg 3b „Klassifikatsioonikood” Sisaldab ohtliku aine või eseme klassifikatsioonikoodi. - Klassi 1 ohtlike ainete ja esemete jaoks koosneb kood jaotuse numbrist ja sobivusgrupi tähest, mis on määratud vastavalt alajao 2.2.1.1.4 juhistele ja kriteeriumidele. - Klassi 2 ohtlike ainete ja esemete jaoks koosneb kood numbrist ja ohtlike omaduste grupi tähisest, mida on selgitatud alajagudes 2.2.2.1.2 ja 2.2.2.1.3. - Klasside 3, 4.1, 4.2, 4.3, 5.1, 5.2, 6.1, 6.2 ja 9 ohtlike ainete ja esemete koode selgitatakse alajaos 2.2.X.1.2 . - Klassi 7 ohtlikel ainetel ja esemetel ei ole klassifikatsioonikoodi. - Klassi 8 ohtlike ainete või esemete koodid on selgitatud alajaos 2.2.8.1.4.1. Veerg 4 „Pakendigrupp” Sisaldab ohtlikule ainele omistatud pakendigrupi numbrit/numbreid (I, II või III). Need pakendigrupi numbrid on määratud 2. osa juhiste ja kriteeriumide alusel. Teatud aineid ja esemeid ei ole pakendigruppidesse määratud. Veerg 5 „Ohumärgised” Sisaldab ohumärgiste/ohumärkide mudeli numbreid (vt alajaod 5.2.2.2 ja 5.3.1.7), mis tuleb kinnitada saadetistele, konteineritele, paakkonteineritele, teisaldatavatele paakidele, MEGC- dele ja sõidukitele. Ent klassi 7 ainete ja esemete puhul tähendab 7X ohumärgist nr 7A, 7B või 7C vastavalt kohasele kategooriale (vt alajaod 5.1.5.3.4 ja 5.2.2.1.11.1) või ohutähist nr 7D (vt alajaod 5.3.1.1.3 ja 5.3.1.7.2). Ohumärgiste/ohumärkidega varustamise (nt ohumärgiste arv, nende asukoht) on saadetiste kohta ära toodud alajaos 5.2.2.1 ning konteinerite, paakkonteinerite, MEGC-de, teisaldatavate paakide ning sõidukite kohta jaos 5.3.1. MÄRKUS: veerus 6 toodud erisätted võivad muuta ülaltoodud ohumärgistega varustamise sätteid. Veerg 6 „Erisätted” Sisaldab erisätete numbrilisi koode, mida tuleb järgida. Need sätted puudutavad laia hulka teemasid, mi s on peamiselt seotud veergude 1 kuni 5 sisuga (nt veokeelud, nõuete erandid, teatud liiki ohtlike veoste klassifikatsiooni puudutavad selgitused ning täiendavate ohumärgistega varustamise või tähistamise sätted), ja on loetletud numbrite järjekorras peatükis 3.3. Kui veerg 6 on tühi, siis veergudes 1 kuni 5 toodud ohtlike veoste kohta erisätted ei kehti. Veerg 7a „Piirkogused” Sätestab maksimumkoguse sisepakendi või eseme kohta piiratud koguses ohtlike veoste veoks vastavalt peatükile 3.4. Veerg 7b „Erandkogused” Sisaldab järgmise tähendusega tähtnumberkoodi: - „E0” tähendab, et erandkoguses pakitud ohtlike veoste jaoks ei ole erandeid ADR-i sätetest; - Kõik ülejäänud „ E”-ga algavad tähtnumbrilised koodid tähendavad, et ADR-i sätteid ei kohaldata, kui peatükis 3.5 toodud tingimused on täidetud. Veerg 8 „Pakkimiseeskirjad” Sisaldab kohaldatavate pakkimiseeskirjade tähtnumbrilisi koode: - Tähega „P” algavad tähtnumbrilised koodid, mis viitavad pakendite ja anumate (välja arvatud vahekonteinerite ja suurpakendite) pakkimiseeskirjadele, või tähega „R” algavad, mis viitavad plekkpakendite pakkimiseeskirjale. Need on loetletud alajaos 4.1.4.1 numbrite järjekorras ning määravad lubatud pakendid ja anumad. Nad näitavad ka, milliseid jagude 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätteid ning jagude 4.1.5, 4.1.6, 4.1.7, 4.1.8 ja 4.1.9 eripakkimise sätteid tuleb täita. Kui veerg 8 ei sisalda tähtedega „P” või „R” algavat koodi, siis ei tohi neid ohtlikke veoseid pakendites vedada ; - Tähtedega „IBC” algavad tähtnumbrilised koodid osutavad puistlasti vahekonteinerite (IBC) pakkimiseeskirjadele. Need on loetletud alajaos 4.1.4.2 numbrite järjekorras ning määravad lubatud puistlasti vahekonteinerid. Nad näitavad ka, milliseid jagude 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätteid ning jagude 4.1.5, 4.1.6, 4.1.7, 4.1.8 ja 4.1.9 eripakkimise sätteid peab täitma. Kui veerg 8 ei sisalda tähtedega „IBC” algavat koodi, siis ei tohi neid ohtlikke veoseid puistlasti IBC des vedada ; - Tähtedega „LP” algavad tähtnumbrilised koodid osutavad suurpakendite pakkimiseeskirjadele. Need on loetletud alajaos 4.1.4.3 numbrite järjekorras ning määravad lubatud suurpakendid. Nad näitavad ka, milliseid jagude 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätteid ning jagude 4.1.5, 4.1.6, 4.1.7, 4.1.8 ja 4.1.9 eripakkimise sätteid peab täitma. Kui veerg 8 ei sisalda tähtedega „LP” algavat koodi, siis ei tohi neid ohtlikke veoseid suurpakendites vedada ; MÄRKUS: veerus 9a näidatud eripakkimise sätted võivad muuta eeltoodud pakkimiseeskirju. Veerg 9a „Eripakkimise eeskirjad” Sisaldab kohaldatavate eripakkimiseeskirjade tähtnumbrilisi koode: - Tähtedega „PP” või „RR” algavad tähtnumbrilised koodid osutavad pakendite ja anumate (välja arvatud vahekonteinerite ja suurpakendite) eripakkimise eeskirjadele, mida peab täiendavalt järgima. Need on ära toodud alajaos 4.1.4.1, veerus 8 viidatud vastava pakkimiseeskirja lõpus (märgitud tähega „P” või „R”). Kui veerg 9a ei sisalda tähtedega „PP” või „RR” algavat koodi, siis ei kehti ükski vastava pakkimiseeskirja lõpus loetletud eripakkimise säte; - Tähega „B” või tähtedega „BB” algavad tähtnumbrilised koodid osutavad IBC-de eripakkimise eeskirjadele, mida peab täiendavalt järgima. Need on ära toodud alajaos 4.1.4.2, veerus 8 viidatud vastava pakkimiseeskirja lõpus (tähtedega „IBC”). Kui veerg 9a ei sisalda tähega „B” või tähtedega „BB” algavat koodi, siis ei kehti ükski vastava pakkimiseeskirja lõpus loetletud eripakkimise säte; - Tähega „L” või tähtedega „LL“ algavad tähtnumbrilised koodid osutavad suurpakendite eripakkimise eeskirjadele, mida peab täiendavalt järgima. Need on ära toodud alajaos 4.1.4.3, veerus 8 viidatud vastava pakkimiseeskirja lõpus (tähtedega „LP”). Kui veerg 9a ei sisalda tähega „L” ega tähtedega „LL“ algavat koodi, siis ei kehti ükski vastava pakkimiseeskirja lõpus loetletud eripakkimise säte. Veerg 9b „Koospakkimise sätted” Sisaldab tähtedega „MP” algavaid tähtnumbrilisi koode kohaldatavate koospakkimise sätete kohta. Need erinõuded on loetletud jaos 4.1.10 numbrite järjekorras. Kui veerg 9b ei sisalda tähtedega „MP” algavat koodi, siis kehtivad ainult üldised pakkimisnõuded (vt alajaod 4.1.1.5 ja 4.1.1.6). Veerg 10 „Teisaldatavate paakide ja vahekonteinerite eeskirjad” Sisaldab alajagude 4.2.5.2.1, 4.2.5.2.4, 4.2.5.2.5, 4.2.5.2.6 ja 4.2.4 kohaselt teisaldatava paagi eeskirjale määratud tähtnumbrilist koodi. See teisaldatava paagi eeskiri vastab kõige vähem rangetele nõuetele, mis on lubatavad ainete veoks teisaldatavates paakides. Teisaldatavate paakide teisi eeskirju määravad koodid, mis on samuti lubatud ainete veoks, on loetletud alajaos 4.2.5.2.5. Kui koodi pole antud, siis pole vedu teisaldatavates paakides lubatud, välja arvatud juhul, kui selleks on olemas alajao 6.7.1.3 tingimuste kohane pädeva asutuse luba. Teisaldatavate paakide konstruktsiooni, ehitust, varustust, tüübikinnitust, katsetamist ja tähistamist käsitlevad üldnõuded on toodud peatükis 6.7. Kasutamist puudutavad üldnõuded (nt täitmine) on toodud jagudes 4.2.1 kuni 4.2.3. Fiibersarrustatud plasti (FRP) materjalist tehtud teisaldatavate paakide korpuste kohta vt peatükk 6.9. Tähis (M) näitab, et ainet võib vedada ÜRO MEGC-des. MÄRKUS: veerus 11 näidatud erisätted võivad muuta eeltoodud nõudeid. Võib samuti sisaldada tähtnumbrilisi koode, mis algavad tähtedega „BK” ja osutavad peatükis 6.11 kirjeldatud puistveose konteinerite tüüpidele, mida võib kasutada puistveose veoks alajao 7.3.1.1 punkti a ja jao 7.3.2 kohaselt. Veerg 11 „Teisaldatavate paakide ja puistveose konteinerite erisätted” Sisaldab teisaldatavate paakide erisätete tähtnumbrilisi koode, mida tuleb täiendavalt järgida. Koodid, mis algavad tähtedega „TP”, viitavad teisaldatavate paakide ehituse või kasutamise erisätetele. Need on ära toodud alajaos 4.2.5.3. MÄRKUS: kui see on tehniliselt oluline, on need erisätted kohaldatavad ka alajaos 4.2.5.2.5 toodud tabeli alusel kasutatavatele teisaldatavatele paakidele ning mitte ainult veerus 10 määratletud teisaldatavatele paakidele. Veerg 12 „Paagikoodid ADR-i paakidele” Sisaldab alajagude 4.3.3.1.1 (klassi 2 gaaside jaoks) või 4.3.4.1.1 (klasside 3 kuni 9 ainete jaoks) kohaselt paagi tüüpi kirjeldavat tähtnumbrilist koodi. See paagi tüüp vastab kõige vähem rangetele paakide nõuetele, mis on vastuvõetavad vastavate ainete veoks ADR-i paakides. Teisi lubatud paagi tüüpe kirjeldavad eeskirjad on loetletud alajagudes 4.3.3.1.2 (klassi 2 gaaside jaoks) või 4.3.4.1.2 (klasside 3 kuni 9 ainete jaoks). Kui koodi pole antud, siis pole vedu ADR-i paakides lubatud. Kui selles veerus on näidatud paagikood tahketele ainetele (S) või vedelikele (L), siis tähendab see, et seda ainet võib vedada tahkes või vedelas (sulas) olekus. Üldiselt kehtib see säte ainete kohta, mille sulamistemperatuur on 20 °C kuni 180 °C. Kui selles veerus on näidatud paagikood vedelikele (L), siis tähendab see, et seda ainet võib paakides vedada ainult vedelas (sulas) olekus. Paagikoodis näitamata ehitust, varustust, tüübikinnitust, katsetamist ja tähistamist käsitlevad üldised nõuded on toodud jagudes 6.8.1, 6.8.2, 6.8.3 ja 6.8.5. Kasutamist (nt maksimaalset täiteastet, minimaalset katserõhku) käsitlevad üldised nõuded on toodud jagudes 4.3.1 kuni 4.3.4. Täht „(M)” pärast paagikoodi tähendab, et ainet võib vedada ka anumakogumiga sõidukites või MEGC-des. Sümbol „(+)” pärast paagikoodi tähendab, et paakide alternatiivne kasutamine on lubatud ainult siis, kui see on määratletud tüübikinnituse tunnistuses. Fiiber-sarrustatud plastist paakide kohta vt jagu 4.4.1 ja peatükk 6. 13 ; vaakum-jäätmepaakide kohta vt jagu 4.5.1 ja peatükk 6.10. MÄRKUS: veerus 13 näidatud erisätted võivad muuta eeltoodud nõudeid. Veerg 13 „ADR-i paakide erisätted” Sisaldab ADR-i paakidele kehtivate erisätete tähtnumbrilisi koode, mida tuleb täiendavalt järgida: - tähtedega „TU” algavad tähtnumbrilised koodid viitavad nende paakide kasutamise erisätetele. Need on ära toodud jaos 4.3.5; - tähtedega „TC” algavad tähtnumbrilised koodid viitavad nende paakide ehituse erisätetele. Need on ära toodud jao 6.8.4 punktis a; - tähtedega „TE” algavad tähtnumbrilised koodid viitavad nende paakide varustuse detailide erisätetele. Need on ära toodud jao 6.8.4 punktis b; - tähtedega „TA” algavad tähtnumbrilised koodid viitavad nende paakide tüübikinnituse erisätetele. Need on ära toodud jao 6.8.4 punktis c ; - Tähtedega „TT” algavad tähtnumbrilised koodid viitavad nende paakide katsetamise erisätetele. Need on ära toodud jao 6.8.4 punktis d; - Tähtedega „TM” algavad tähtnumbrilised koodid viitavad nende paakide tähistamise erisätetele. Need on ära toodud jao 6.8.4 punktis e. MÄRKUS: kui see on tehniliselt oluline, on need erisätted kohaldatavad ka alajagudes 4.3.3.1.2 ja 4.3.4.1.2. toodud hierarhiate alusel kasutatavatele paakidele ning mitte ainult veerus 12 määratletud paakidele. Veerg 14 „Sõiduk paagi veoks” Sisaldab koodi, mis märgib aine paagis vedamise jaoks kasutatavat sõidukit (sealhulgas haagise ja poolhaagise vedukid) (vt jagu 9.1.1) kooskõlas jaoga 7.4.2. Sõidukite ehitust ja luba puudutavad nõuded on ära toodud peatükkides 9.1, 9.2 ja 9.7. Veerg 15 „Veokategooria / (Tunneli piirangu kood)” Sisaldab välja ülemises osas veokategooriat tähistavat arvu, millesse antud aine või ese erandi eesmärgil määratakse, mis puudutab veoüksuse kohta veetavaid koguseid (vt alajagu 1.1.3.6). Kui veokategooriat ei ole määratud, siis on see märgitud sümboliga „( – )”. Sisaldab välja alumises osas (sulgudes) tunneli piirangu koodi, mis viitab ainet või eset läbi maanteetunnelite vedavatele sõidukitele kehtivale piirangule. Need on ära toodud peatükis 6.8. Kus tunneli piirangu koodi ei ole määratud, on see märgitud sümboliga „(—)”. Veerg 16 „Veo erisätted – vedu saadetistes” Sisaldab tähega „V” algavat, saadetistes veo kohta rakendatavate erisätete (kui olemas) tähtnumbrilist koodi/koode. Need sätted on ära toodud jaos 7.2.4. Saadetistes veo üldised nõuded on ära toodud peatükkides 7.1 ja 7.2. MÄRKUS : lisaks tuleb täita veeru 18 erinõudeid pealelaadimise, mahalaadimise ja teisaldamise kohta . Veerg 17 „Veo erisätted – vedu puistes” Sisaldab puistes veo kohta rakendatavate erisätete tähtnumbrilist koodi, mis algab tähtedega „VC” ja tähtnumbrilist koodi, mis algab tähtedega „AP”. Need sätted on ära toodud jaos 7.3.3. Kui selles veerus pole koodiga „VC“ või viitega konkreetsele paragrahvile toodud erisätet, mis selgesõnaliselt lubab seda veoliiki, ning veerus 10 pole koodiga „BK“ või viitega konkreetsele paragrahvile toodud erisätet, mis selgesõnaliselt lubab seda veoliiki, siis pole vedu puistes lubatud . Puisteainete veo üld - ja lisasätted on ära toodud peatükkides 7.1 ja 7.3. MÄRKUS : Lisaks peab täitma veeru 18 erinõudeid pealelaadimise, mahalaadimise ja teisaldamise kohta. Veerg 18 „Veo erisätted – peale- ja mahalaadimine” Sisaldab tähtedega „CV” algavat, peale- ja mahalaadimise ning teisaldamise kohta rakendatavate erisätete tähtnumbrilist koodi/koode. Need sätted on ära toodud jaos 7.5.11. Kui koodi pole antud, siis rakenduvad ainult üldsätted (vt jaod 7.5.1 kuni 7.10). Veerg 19 „Veo erisätted – töö” Sisaldab tähtedega „S” algavat, töö kohta rakendatavate ja peatükis 8.5 loetletud erisätete tähtnumbrilist koodi/koode. Neid sätteid tuleb rakendada lisaks peatükkide 8.1 kuni 8.4 nõuetele, kuid juhul, kui esineb konflikt peatükkide 8.1 kuni 8.4 nõuetega, tuleb rakendada erisätteid. Veerg 20 „Ohu tunnusnumber” Sisaldab klasside 2 kuni 9 ainete ja esemete jaoks kahest või kolmest arvust koosnevat numbrit (millele teatud juhtudel eelneb täht „X”) ning klassi 1 ainete ja esemete jaoks klassifikatsioonikoodi (vt veerg 3b ). Alajaos 5.3.2.1 toodud juhtudel peab see number olema kirjas oranži värvi tahvli ülemisel poolel. Ohu tunnusnumbrite tähendust on selgitatud alajaos 5.3.2.3. TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE 3.2.2 Tabel B: ADR-i ainete ja esemete tähestikuline nimekiri Käesolev on jao 3.2.1 tabelis A ÜRO numbrite järjekorras toodud ainete ja esemete tähestikuline nimekiri. See ei ole ADR-i lahutamatu osa. Tabelit ei ole esitatud ei s isetranspordi k omitee ohtlike kaupade veo töögrupile kontrollimiseks ja heakskiitmiseks ega ka ADR-i kokkuleppe osalistele ametlikuks kinnitamiseks. Tabeli on võimalikult hoolikalt koostanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni s ekretariaat, et hõlbustada lisade A ja B kasutamist, aga see ei asenda nende lisade tegelike sätete hoolikat uurimist ja järgimist, millest tuleb vastuolude puhul lähtuda . MÄRKUS 1: t ähestiku järjekorda seadmisel on ignoreeritud järgmist isegi juhul, kui need moodustavad ohtliku veose tunnusnimetuse osa: numbrid, kreeka tähed, eesliited „ sec -” ja „ tert -”, tähed „N” (lämmastik), „n” (normaalne), „o” ( orto -), „m” ( meta -), „p” ( para -) ja „ N.O.S ” (pole teisiti sätestatud) . MÄRKUS 2: s uurte tähtedega kirjutatud aine või eseme nimetus näitab ohtliku veose tunnusnimetust (vt jagu 3.1.2) . MÄRKUS 3: s uurte tähtedega kirjutatud aine või eseme nimetus, millele järgneb sõna „vaata” näitab alternatiivset ohtliku veose tunnusnimetust või ohtliku veose tunnusnimetuse osa (välja arvatud PCB-d) (vt alajagu 3.1.2.1) . MÄRKUS 4: v äikeste tähtedega toodud kirje, millele järgneb sõna „vaata”, näitab, et kirje ei ole ohtliku veose tunnusnimetus, vaid sünonüüm . MÄRKUS 5: k us kirje on osaliselt suurte ja osaliselt väikeste tähtedega, ei peeta viimast ohtliku veose tunnusnimetuse osaks (vt alajagu 3.1.2.1). MÄRKUS 6: o htliku veose tunnusnimetust võidakse kasutada ainsuses või mitmuses, vastavalt vajadusele, dokumentatsiooni ja pakendi märgistamise eesmärgil (vt alajagu 3.1.2.3). MÄRKUS 7: o htliku veose tunnusnimetuse täpse määramise kohta vaata jagu 3.1.2. 1 -hüdroksü-3 -metüül-2-pent-4-üün, vaata 2705 8 1- naftüültiokarbamiid, vaata 1651 6.1 1,1 -DIKLOROETAAN 2362 3 1,1,1,2-TETRAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 134a) 3159 2 1,1,1-TRIFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 143a) 2035 2 1,1,1-TRIKLOROETAAN 2831 6.1 1,1-dietoksüetaan, vaata 1088 3 1,1-DIFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 152a) 1030 2 1,1-DIFLUOROETÜLEEN (KÜLMUTUSGAAS R 1132a) 1959 2 1,1-DIKLORO-1-NITROETAAN 2650 6.1 1,1-DIMETOKSÜETAAN 2377 3 1,1-dimetüülhüdrasiin, vaata 1163 6.1 1,2,3,6-TETRAHÜDROBENSALDEHÜÜD 2498 3 1,2,3,6-TETRAHÜDROPÜRIDIIN 2410 3 1,2-BUTÜLEENOKSIID, STABILISEERITUD 3022 3 1,2-DI-(DIMETÜÜLAMINO)-ETAAN 2372 3 1,2-diaminoetaan, vaata 1604 8 1,2-DIBROMO-3-BUTANOON 2648 6.1 1,2-dibromo-3-kloropropaan, vaata 2872 6.1 1,2-dietoksüetaan, vaata 1153 3 1,2-DIKLORO-1,1,2,2-TETRAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 114) 1958 2 1,2-dikloroetaan, vaata 1184 3 1,2-DIKLOROETÜLEEN 1150 3 1,2-DIKLOROPROPAAN 1279 3 1,2-DIMETOKSÜETAAN 2252 3 1,2-epoksübutaan, stabiliseeritud, vaata 3022 3 1,2-PROPÜLEENDIAMIIN 2258 8 1,3,5-trikloro-s-triasiin-2,4,6-trioon, vaata 2468 5.1 1,3,5-TRIMETÜÜLBENSEEN 2325 3 1,3,5-tsükloheptatriin, vaata 2603 3 1,3-dikloro-2-propanoon, vaata 2649 6.1 1,3-DIKLOROATSETOON 2649 6.1 1,3-DIMETÜÜLBUTÜÜLAMIIN 2379 3 1,4-BUTÜÜNDIOOL 2716 6.1 1,4-ditsüanobutaan, vaata 2205 6.1 1,4-tsükloheksadieendioon, vaata 2587 6.1 1,5,9-TSÜKLODODEKATRIEEN 2518 6.1 1-amino-2-nitrobenseen, vaata 1661 6.1 1-amino-3-nitrobenseen, vaata 1661 6.1 1-amino-4-nitrobenseen, vaata 1661 6.1 1-BROMO-3-KLOROPROPAAN 2688 6.1 1-BROMO-3-METÜÜLBUTAAN 2341 3 1-BROMOBUTAAN 1126 3 1-ETÜÜLPIPERIDIIN 2386 3 1-fenüülbutaan, vaata 2709 3 1-HEKSEEN 2370 3 1H-TETRASOOL 0504 1 1-HÜDROKSÜBENSOTRIASOOL MONOHÜDRAAT 3474 4.1 1-HÜDROKSÜ-BENSOTRIASOOL, VEEVABA, kuiv või sisaldab kuni 20 massiprotsenti vett 0508 1 1-KLORO-1,1-DIFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R142B) 2517 2 1-KLORO-2,2,2-TRIFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 133a) 1983 2 1-kloro-3-bromopropaan, vaata 2688 6.1 1-kloro-3-metüülbutaan, vaata 1107 3 1-klorobutaan, vaata 1127 3 1-KLORO-L 2,2,2-TETRAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 124) 1021 2 1-KLOROPROPAAN 1278 3 1-metoksü-2-nitrobenseen, vaata 2730 6.1 1-METOKSÜ-2-PROPANOOL 3092 3 1-metoksü-3-nitrobenseen, vaata 2730 6.1 1-metoksü-4-nitrobenseen, vaata 2730 3458 6.1 6.1 1-METÜÜLPIPERIDIIN 2399 3 1-oksü-4-nitrobenseen, vaata 1663 6.1 1-PENTEEN (n-AMÜLEEN) 1108 3 1-PENTOOL 2705 8 2-(2-AMINOETOKSÜ)ETANOOL 3055 8 2,2-DIKLORODIETÜÜLEETER 1916 6.1 2,2-DIMETÜÜLPROPAAN 2044 2 2,2'-metüleen-di-(3,4,6-triklorofenool), vaata 2875 6.1 2,3-DIHÜDROPÜRAAN 2376 3 2,3-DIMETÜÜLBUTAAN 2457 3 2,3-epoksü-1-propanaal, vaata 2622 3 2,3-epoksüpropüül etüüleeter, vaata 2752 3 2,4,4-trimetüülpenteen-1, vaata 2050 3 2,4,4-trimetüülpenteen-2, vaata 2050 3 2,4,6-trikloro-1,3,5- triasiin, vaata 2670 8 2,4-difluoroaniliin, vaata 2941 6.1 2,4-TOLUÜLEENDIAMIINI LAHUS 3418 6.1 2-AMINO-4,6-DINITROFENOOL, NIISKE, sisaldab mitte vähem kui 20 massiprotsenti vett 3317 4.1 2-AMINO-4-KLOROFENOOL 2673 6.1 2-AMINO-5-DIETÜÜLAMINOPENTAAN 2946 6.1 2-aminobensotrifluoriid, vaata 2942 6.1 2-BROMO-2-NITROPROPAAN-1,3-DIOOL 3241 4.1 2-BROMOBUTAAN 2339 3 2-BROMOETÜÜL ETÜÜLEETER 2340 3 2-BROMOPENTAAN 2343 3 2-butüün-1,4-diool, vaata 2716 6.1 2-dibutüülaminoetanool, vaata 2873 6.1 2-DIETÜÜLAMINOETANOOL 2686 8 2-DIMETÜÜLAMINOATSETONITRIIL 2378 3 2-DIMETÜÜLAMINOETANOOL 2051 8 2-DIMETÜÜLAMINOETÜÜLAKRÜLAAT, STABILISEERITUD 3302 6.1 2-DIMETÜÜLAMINOETÜÜL-METAKRÜLAAT 2522 6.1 2-ETÜÜLANILIIN 2273 6.1 2-ETÜÜLBUTANOOL 2275 3 2-ETÜÜLBUTÜÜLATSETAAT 1177 3 2-ETÜÜLBUTÜÜRALDEHÜÜD 1178 3 2-ETÜÜLHEKSÜÜLAMIIN 2276 3 2-ETÜÜLHEKSÜÜLKLOROFORMAAT 2748 6.1 2-fenüülbutaan, vaata 2709 3 2-fenüülpropeen, vaata 2303 3 2-fluoroaniliin, vaata 2941 6.1 2-JODOBUTAAN 2390 3 2-kloro-2-metüülbutaan, vaata 1107 3 2-klorobutaan, vaata 1127 3 2-KLOROETANAAL 2232 6.1 2-kloroetanool, vaata 1135 6.1 2-KLOROPROPAAN 2356 3 2-KLOROPROPEEN 2456 3 2-KLOROPROPIOONHAPE 2511 8 2-KLOROPÜRIDIIN 2822 6.1 2-merkaptoetanool, vaata 2966 6.1 2-merkaptopropioonhape, vaata 2936 6.1 2-metoksüetüülatsetaat, vaata 1189 3 2-METÜÜL-1-BUTEEN 2459 3 2-METÜÜL-2-BUTEEN 2460 3 2-metüül-2-fenüülpropaan, vaata 2709 3 2-METÜÜL-2-HEPTAANTIOOL 3023 6.1 2-METÜÜL-5-ETÜÜLPÜRIDIIN 2300 6.1 2-METÜÜLBUTANAAL 3371 3 2-METÜÜLFURAAN 2301 3 2-METÜÜLPENTAAN-2-OOL 2560 3 2-TRIFLUOROMETÜÜLANILIIN 2942 6.1 3,3’-IMINODIPROPÜÜLAMIIN 2269 8 3,3-DIETOKSÜPROPEEN 2374 3 3-aminobensotrifluoriid, vaata 2948 6.1 3-BROMOPROPÜÜN 2345 3 3-DIETÜÜLAMINOPROPÜÜLAMIIN 2684 3 3-hüdroksübutan-2-oon, vaata 2621 3 3-hüdroksüfenool, vaata 2876 6.1 3-isotsüanaatmetüül-3,5,5-tri-metüültsükloheksüül isotsüanaat, vaata 2290 6.1 3-kloro-1,2-dihüdroksüpropaan, vaata 2689 6.1 3-kloro-1,2-propaandiool, vaata 2689 6.1 3-kloro-2-metüülprop-1-een, vaata 2554 3 3-KLORO-4-METÜÜLFENÜÜL-ISOTSÜANAAT, TAHKE 3428 6.1 3-KLORO-4-METÜÜLFENÜÜL-ISOTSÜANAAT, VEDEL 2236 6.1 3-kloroprop-1-een, vaata 1100 3 3-KLOROPROPANOOL-1 2849 6.1 3-kloropropeen, vaata 1100 3 3-METÜÜL-1-BUTEEN 2561 3 3-metüül-2-penten-4ool, vaata 2705 8 3-METÜÜLBUTAAN-2-OON 2397 3 3-NITRO-4-KLOROBENSOTRIFLUORIID 2307 6.1 3-pentanool, vaata 1105 3 3-TRIFLUOROMETÜÜLANILIIN 2948 6.1 4,4’-DIAMINODIFENÜÜLMETAAN 2651 6.1 4-fluoroaniliin, vaata 2941 6.1 4-heptanoon, vaata 2710 3 4-KLORO-0-TOLUIDIIN-HÜDROKLORIID, LAHUS 3410 6.1 4-KLORO-0-TOLUIDIIN-HÜDROKLORIID, TAHKE 1579 6.1 4-METOKSÜ-4-METÜÜLPENTAAN-2-OON 2293 3 4-METÜÜLMORFOLIIN (N-METÜÜLMORFOLIIN) 2535 3 4-metüülpentan-2-ool, vaata 2053 3 4-NITROFENÜÜLHÜDRASIIN, NIISKE, sisaldab vähemalt 30 massiprotsenti vett 3376 4.1 4-TIAPENTANAAL 2785 6.1 5-MERKAPTOTETRASOOL-1-ÄÄDIKHAPE 0448 1 5-METÜÜLHEKSAAN-2-OON 2302 3 5-NITROBENSOTRIASOOL 0385 1 5-TERT-BUTÜÜL-2,4,6-TRINITRO-M-KSÜLEEN (KSÜLEENMUSKUS) 2956 4.1 9-FOSFABITSÜKLONONAANID (TSÜKLOOKTADIEENFOSFIINID) 2940 4.2 A.n.t.u., vaata 1651 6.1 ÄÄDIKHAPE, JÄÄ-ÄÄDIKA või ÄÄDIKHAPPE LAHUS sisaldab üle 80 massiprotsendi hapet 2789 8 ÄÄDIKHAPPE LAHUS, happesisaldus mitte alla 10 massiprotsendi, kuid mitte üle 50 massiprotsendi 2790 8 ÄÄDIKHAPPE LAHUS, happesisaldus mitte alla 50 massiprotsenti, kuid mitte üle 80 massiprotsenti 2790 8 ADHESIIVID (liimid), sisaldavad tuleohtlikku vedelikku (mille leekpunkt on alla 23 °c ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1133 3 ADHESIIVID (liimid), sisaldavad tuleohtlikku vedelikku (mille leekpunkt on alla 23 °c ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1133 3 ADHESIVES containing flammable liquid 1133 3 ADHESIVES containing flammable liquid 1133 3 ADHESIVES containing flammable liquid (vapour pressure at 50 °C more than 110 kPa) 1133 3 ADHESIVES containing flammable liquid (vapour pressure at 50 °C not more than 110 kPa) 1133 3 ADIPONITRIIL 2205 6.1 ADSORBEERUNUD GAAS, KERGESTISÜTTIV, N.O.S. 3510 2 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, KERGESTISÜTTIV, SÖÖBIV, N.O.S. 3517 2 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, KERGESTISÜTTIV, N.O.S. 3514 2 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, N.O.S. 3512 2 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3515 2 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, SÖÖBIV, N.O.S. 3518 2 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 3516 2 ADSORBEERUNUD GAAS, N.O.S. 3511 2 ADSORBEERUNUD GAAS, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3513 2 AEROSOOLID, lämmatavad 1950 2 AEROSOOLID, mürgised 1950 2 AEROSOOLID, mürgised, oksüdeerivad 1950 2 AEROSOOLID, mürgised, oksüdeerivad, sööbivad 1950 2 AEROSOOLID, mürgised, sööbivad 1950 2 AEROSOOLID, mürgised, tuleohtlikud 1950 2 AEROSOOLID, mürgised, tuleohtlikud, sööbivad 1950 2 AEROSOOLID, oksüdeerivad 1950 2 AEROSOOLID, sööbivad 1950 2 AEROSOOLID, sööbivad, oksüdeerivad 1950 2 AEROSOOLID, tuleohtlikud 1950 2 AEROSOOLID, tuleohtlikud, sööbivad 1950 2 AKRIDIIN 2713 6.1 AKROLEIIN, STABILISEERITUD 1092 6.1 AKROLEIINI DIMEER, STABILISEERITUD 2607 3 AKRÜLONITRIIL, STABILISEERITUD 1093 3 Akrüülaldehüüd, inhibeeritud vaata 1092 6.1 AKRÜÜLAMIID, TAHKE 2074 6.1 AKRÜÜLAMIIDI LAHUS 3426 6.1 AKRÜÜLHAPE, STABILISEERITUD 2218 8 Aktiivsüsi, vaata 1362 4.2 Aktinoliit, vaata 2590 9 Aktiveerimata puusüsi, vaata 1361 4.2 Aktiveeritud puusüsi, vaata 1362 4.2 Akud, elektrilised, vt 2794 2795 2800 3028 3292 8 8 8 8 4.3 AKUD, SISALDAVAD NAATRIUMIT või AKUELEMENDID, SISALDAVAD NAATRIUMIT 3292 4.3 Akude elektrolüüt (hape või leelis), vaata 2796 8 AKUJÕUALLIKAGA SÕIDUK või AKUJÕUALLIKAGA SEADMED 3171 9 AKUVEDELIK, LEELISELINE 2797 8 Akuvedelik, leeliseline, sööbiv, vaata 2797 8 Aldehüüd, vaata 1989 3 ALDEHÜÜDID, N.O.S. 1989 3 ALDEHÜÜDID, N.O.S. 1989 3 ALDEHÜÜDID, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 1989 3 ALDEHÜÜDID, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 1989 3 ALDEHÜÜDID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. 1988 3 ALDEHÜÜDID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. 1988 3 ALDEHÜÜDID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. 1988 3 ALDOOL 2839 6.1 alfa-diisobutüleen, vaata 2050 3 alfa-diklorohüdriin, vaata 2750 6.1 alfa-jodotolueen, vaata 2653 6.1 alfa-METÜÜLBENSÜÜLALKOHOL, TAHKE 3438 6.1 alfa-METÜÜLBENSÜÜLALKOHOL, VEDEL 2937 6.1 alfa-metüülstüreen, vaata 2303 3 alfa-NAFTÜÜLAMIIN 2077 6.1 ALKALOIDID, TAHKED, N.O.S. või ALKALOIDIDE SOOLAD, TAHKED, N.O.S. 1544 6.1 ALKALOIDID, TAHKED, N.O.S. või ALKALOIDIDE SOOLAD, TAHKED, N.O.S. 1544 6.1 ALKALOIDID, TAHKED, N.O.S. või ALKALOIDIDE SOOLAD, TAHKED, N.O.S. 1544 6.1 ALKALOIDID, VEDELAD, N.O.S. või ALKALOIDIDE SOOLAD, VEDELAD, N.O.S. 3140 6.1 ALKALOIDID, VEDELAD, N.O.S. või ALKALOIDIDE SOOLAD, VEDELAD, N.O.S. 3140 6.1 ALKALOIDID, VEDELAD, N.O.S. või ALKALOIDIDE SOOLAD, VEDELAD, N.O.S. 3140 6.1 Alkohol denatureeritud, vaata 1986 3 Alkohol tööstuslik, vaata 1986 3 ALKOHOLAATIDE LAHUSED, N.O.S, alkoholis 3274 3 ALKOHOLID, N.O.S. 1987 3 ALKOHOLID, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 1987 3 ALKOHOLID, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 1987 3 ALKOHOLID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. 1986 3 ALKOHOLID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. 1986 3 ALKOHOLID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. 1986 3 ALKOHOOLSED JOOGID, sisaldavad üle 24 mahuprotsendi, kuid mitte üle 70 mahuprotsendi alkoholi 3065 3 ALKOHOOLSED JOOGID, sisaldavad üle 70 mahuprotsendi alkoholi 3065 3 Alküülalumiinium halogeniid, tahked, vaata 3393 4.2 Alküülalumiinium halogeniid, vaata 3394 4.2 Alküülalumiinium halogeniid, vedelad, vaata 3394 4.2 ALKÜÜLFENOOLID, TAHKED, N.O.S. (kaasa arvatud C2-C12 homoloogid) 2430 8 ALKÜÜLFENOOLID, TAHKED, N.O.S. (kaasa arvatud C2-C12 homoloogid) 2430 8 ALKÜÜLFENOOLID, TAHKED, N.O.S. (kaasa arvatud C2-C12 homoloogid) 2430 8 ALKÜÜLFENOOLID, VEDELAD, N.O.S. (kaasa arvatud C2-C12 homoloogid) 3145 8 ALKÜÜLFENOOLID, VEDELAD, N.O.S. (kaasa arvatud C2-C12 homoloogid) 3145 8 ALKÜÜLFENOOLID, VEDELAD, N.O.S. (kaasa arvatud C2-C12 homoloogid) 3145 8 ALKÜÜLSULFOONHAPPED, TAHKED VÕI ARÜÜLSULFOONHAPPED, TAHKED, sisaldavad mitte üle 5% vaba väävelhapet 2585 8 ALKÜÜLSULFOON-HAPPED, TAHKED või ARÜÜLSULFOONHAPPED, TAHKED, sisaldavad üle 5% vaba väävelhapet 2583 8 ALKÜÜLSULFOON-HAPPED, VEDELAD, või ARÜÜLSULFOONHAPPED, VEDELAD, sisaldavad mitte üle 5% vaba väävelhapet 2586 8 ALKÜÜLSULFOON-HAPPED, VEDELAD, või ARÜÜLSULFOONHAPPED, VEDELAD, sisaldavad üle 5% vaba väävelhapet 2584 8 ALKÜÜLVÄÄVELHAPPED 2571 8 Alleen, vaata 2200 2 ALLÜÜLALKOHOL 1098 6.1 ALLÜÜLAMIIN 2334 6.1 ALLÜÜLATSETAAT 2333 3 ALLÜÜLBROMIID 1099 3 ALLÜÜLETÜÜLEETER 2335 3 ALLÜÜLFORMAAT 2336 3 ALLÜÜLGLÜTSIDÜÜLEETER 2219 3 ALLÜÜLISOTIOTSÜNAAT, STABILISBEERITUD 1545 6.1 ALLÜÜLKLORIID 1100 3 Allüülklorokarbonaat, vaata 1722 6.1 alpha-METÜÜLPALDERJANHAPPE ALDEHÜÜD 2367 3 alpha-PINEEN 2368 3 ALUMIINIUM BOORHÜDRIID 2870 4.2 ALUMIINIUM BOORHÜDRIID SEADMETES 2870 4.2 Alumiiniumalküüli hüdriidid, vaata 3394 4.2 Alumiiniumalküülid, vaata 3394 4.2 ALUMIINIUMBROMIIDI LAHUS 2580 8 ALUMIINIUMFERROSILIKOONPULBER 1395 4.3 ALUMIINIUMFOSFIID 1397 4.3 ALUMIINIUMFOSFIIDPESTITSIID 3048 6.1 ALUMIINIUMHÜDRIID 2463 4.3 Alumiiniumi dross, vaata 3170 4.3 ALUMIINIUMI PULBER, PLAKEERIMATA 1396 4.3 ALUMIINIUMI PULBER, PLAKEERIMATA 1396 4.3 ALUMIINIUMI PULBER, PLAKEERITUD 1309 4.1 ALUMIINIUMI PULBER, PLAKEERITUD 1309 4.1 ALUMIINIUMI SULATAMISE KÕRVALPRODUKTID või ALUMIINIUMI TAASSULATAMISE KÕRVALPRODUKTID 3170 4.3 ALUMIINIUMI SULATAMISE KÕRVALPRODUKTID või ALUMIINIUMI TAASSULATAMISE KÕRVALPRODUKTID 3170 4.3 ALUMIINIUMKARBIID 1394 4.3 ALUMIINIUMKLORIIDI LAHUS 2581 8 ALUMIINIUMNITRAAT 1438 5.1 ALUMIINIUMRESINAAT 2715 4.1 ALUMIINIUMSILIKOONI PULBER, PLAKEERIMATA 1398 4.3 Amatolid (ammooniumnitraadi ja TNT segu), vaata 82 1 AMIINID, TAHKED, SÖÖBIVAD, N.O.S. või POLÜAMIINID, TAHKED, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3259 8 AMIINID, TAHKED, SÖÖBIVAD, N.O.S. või POLÜAMIINID, TAHKED, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3259 8 AMIINID, TAHKED, SÖÖBIVAD, N.O.S. või POLÜAMIINID, TAHKED, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3259 8 AMIINID, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD, N.O.S. või POLÜAMIINID, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 2733 3 AMIINID, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD, N.O.S. või POLÜAMIINID, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 2733 3 AMIINID, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD, N.O.S. või POLÜAMIINID, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 2733 3 AMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. või POLÜAMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 2735 8 AMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. või POLÜAMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 2735 8 AMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. või POLÜAMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 2735 8 AMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. või POLÜAMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 2734 8 AMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. või POLÜAMIINID, VEDELAD, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 2734 8 Aminobenseen, vaata 1547 6.1 Aminobutaan, vaata 1125 3 AMINOFENOOLID (o-, m-, p-) 2512 6.1 AMINOPÜRIDIINID (o-, m-, p-) 2671 6.1 AMMONIAAGI LAHUS VEES, suhteline tihedus 0,880 kuni 0,957 vees temperatuuril 15 °C, sisaldab üle 10%, kuid mitte üle 35% ammoniaaki 2672 8 AMMONIAAGI LAHUS, suhteline tihedus 15 °C vees vähem kui 0,881, sisaldab üle 50% ammoniaaki 3318 2 AMMONIAAGI LAHUS, suhteline tihedus 15°C vees vähem kui 0,880, sisaldab üle 35%, kuid mitte üle 50% ammoniaaki 2073 2 AMMONIAAK, VEEVABA 1005 2 AMMOONIUM DINITRO-0-KRESOLAADI LAHUS 3424 6.1 AMMOONIUM DINITRO-0-KRESOLAADI LAHUS 3424 6.1 AMMOONIUM DINITRO-0-KRESOLAAT, TAHKE 1843 6.1 AMMOONIUMARSENAAT 1546 6.1 Ammooniumdifluoriid, tahke, vaata 1727 8 Ammooniumdifluoriidi lahus, vaata 2817 8 AMMOONIUM-DIKROMAAT 1439 5.1 Ammooniumdikromaat, vaata 1439 5.1 Ammooniumdisulfaadi lahus, vaata 2693 8 Ammooniumdisulfaat, vaata 2506 8 AMMOONIUMFLUORIID 2505 6.1 AMMOONIUM-FLUOROSILIKAAT 2854 6.1 Ammooniumheksafluorosilikaat, vaata 2854 6.1 Ammooniumhüdrosulfiidi lahus (seda käsitleda samamoodi kui ammooniumsulfiidi lahust), vaata 2683 8 AMMOONIUM-METAVANADAAT 2859 6.1 AMMOONIUMNITRAADI EMULSIOON, SUSPENSIOON või GEEL, lõhkeainete tootmise vaheprodukt, tahke 3375 5.1 AMMOONIUMNITRAADI EMULSIOON, SUSPENSIOON või GEEL, lõhkeainete tootmise vaheprodukt, vedel 3375 5.1 AMMOONIUMNITRAADIL BASEERUV VÄETIS 2071 9 AMMOONIUMNITRAAT 0222 1 AMMOONIUMNITRAAT VÄETISED 2067 5.1 Ammooniumnitraat, lõhkeaine, vaata 82 1 AMMOONIUMNITRAAT, sisaldab mitte üle 0,2% põlevaid aineid, kaasa arvatud igasugused orgaanilised ained nagu süsinik ja väljaarvatud igasugused muud lisatud ained 1942 5.1 AMMOONIUMNITRAAT, VEDEL, (kuum kontsentreeritud 80% kuni 93% lahus) 2426 5.1 AMMOONIUM-PERKLORAAT 0402 1 AMMOONIUM-PERKLORAAT 1442 5.1 AMMOONIUM-PERSULFAAT 1444 5.1 AMMOONIUMPIKRAAT, kuiv või sisaldab kuni 10 massiprotsenti vett 0004 1 AMMOONIUMPIKRAAT, SISALDAB vähemalt 10 massiprotsenti vett 1310 4.1 AMMOONIUMPOLÜSULFIIDI LAHUS 2818 8 AMMOONIUMPOLÜSULFIIDI LAHUS 2818 8 AMMOONIUMPOLÜVANADAAT 2861 6.1 Ammooniumsilikofluoriid, vaata 2854 6.1 AMMOONIUMSULFIIDI LAHUS 2683 8 AMMOONIUMVESINIKDIFLUORIIDI LAHUS 2817 8 AMMOONIUMVESINIKDIFLUORIIDI LAHUS 2817 8 AMMOONIUMVESINIK-SULFAAT 2506 8 Amosiit, vaata 2212 9 Amüülaldehüüd, vaata 2058 3 AMÜÜLAMIIN 1106 3 AMÜÜLAMIIN 1106 3 AMÜÜLATSETAADID 1104 3 AMÜÜLBUTÜRAADID 2620 3 AMÜÜLFORMAADID 1109 3 AMÜÜLHAPPE FOSFAAT 2819 8 AMÜÜLKLORIID 1107 3 AMÜÜLMERKAPTAAN 1111 3 AMÜÜLNITRAAT 1112 3 AMÜÜLNITRIT 1113 3 Anesteetikumi otstarbeline eeter, vaata 1155 3 ANILIIN 1547 6.1 ANILIINHÜDROKLORlID 1548 6.1 Aniliini sool, vaata 1548 6.1 Aniliiniõli, vaata 1547 6.1 Aniliinkloriid, vaata 1548 6.1 ANISIDIINID 2431 6.1 ANISOOL 2222 3 Antimon (III) laktaat, vaata 1550 6.1 Antimonhüdriid, vaata 2676 2 ANTIMONI PULBER 2871 6.1 ANTIMONIÜHENDID, ANORGAANILISED, TAHKED, N.O.S. 1549 6.1 ANTIMONIÜHENDID, ANORGAANILISED, VEDELAD, N.O.S. 3141 6.1 ANTIMONKAALIUMTARTRAAT 1551 6.1 Antimonkloriid, vaata 1733 8 ANTIMONLAKTAAT 1550 6.1 Antimonperkloriid, vedel, vaata 1730 8 Antofülliit vaata 2590 9 ARGOON, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 1951 2 ARGOON, KOKKUSURUTUD 1006 2 AROMAATSETE NITRODERIVAATIDE PÕLEVAD METALLISOOLAD, N.O.S. 0132 1 AROOMIEKSTRAKTID, VEDELAD 1169 3 AROOMIEKSTRAKTID, VEDELAD (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1169 3 AROOMIEKSTRAKTID, VEDELAD (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1169 3 AROOMIEKSTRAKTID, VEDELAD (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1169 3 AROOMIEKSTRAKTID, VEDELAD (mille leekpunkt on alla 23 °c ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1169 3 ARSEEN 1558 6.1 Arseen (III) bromiid, vaata 1555 6.1 Arseen (III) oksiid, vaata 1561 6.1 Arseen (V) oksiid, vaata 1559 6.1 ARSEENBROMIID 1555 6.1 ARSEENHAPE, TAHKE 1554 6.1 ARSEENHAPE, VEDEL 1553 6.1 Arseeni sisaldav lõõride tahm, vaata 1562 6.1 ARSEENI ÜHENDEID SISALDAV TOLM 1562 6.1 ARSEENIÜHENDID, TAHKED, N.O.S., anorgaanilised, kaasa arvatud: arsenaadid, n.o.s., arsenitid, n.o.s., ja arseensulfiidid, n.o.s. 1557 6.1 ARSEENIÜHENDID, TAHKED, N.O.S., anorgaanilised, kaasa arvatud: arsenaadid, n.o.s., arsenitid, n.o.s., ja arseensulfiidid, n.o.s. 1557 6.1 ARSEENIÜHENDID, TAHKED, N.O.S., anorgaanilised, kaasa arvatud: arsenaadid, n.o.s., arsenitid, n.o.s., ja arseensulfiidid, n.o.s. 1557 6.1 ARSEENIÜHENDID, VEDELAD, N.O.S., anorgaanilised, kaasa arvatud: arsenaadid, n.o.s., arsenitid, n.o.s., ja arseensulfiidid, n.o.s. 1556 6.1 ARSEENIÜHENDID, VEDELAD, N.O.S., anorgaanilised, kaasa arvatud: arsenaadid, n.o.s., arsenitid, n.o.s., ja arseensulfiidid, n.o.s. 1556 6.1 ARSEENIÜHENDID, VEDELAD, N.O.S., anorgaanilised, kaasa arvatud: arsenaadid, n.o.s., arsenitid, n.o.s., ja arseensulfiidid, n.o.s. 1556 6.1 Arseenkloriid, vaata 1560 6.1 ARSEENORGAANILISED ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 3465 6.1 ARSEENORGAANILISED ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 3465 6.1 ARSEENORGAANILISED ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 3465 6.1 ARSEENORGAANILISED ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 3280 6.1 ARSEENORGAANILISED ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 3280 6.1 ARSEENORGAANILISED ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 3280 6.1 ARSEENPENTOKSIID 1559 6.1 ARSEENPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2759 6.1 ARSEENPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2759 6.1 ARSEENPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2759 6.1 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2994 6.1 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2994 6.1 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2994 6.1 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt alla 23 °C 2993 6.1 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt alla 23 °C 2993 6.1 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULOHTLIK, leekpunkt alla 23 °C 2993 6.1 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2760 3 ARSEENPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2760 3 Arseensulfiidid, n.o.s. vaata 1556 6.1 ARSEENTRIKLORIID 1560 6.1 ARSEENTRIOKSIID 1561 6.1 Arsenaadid, n.o.s., vaata 1556 6.1 Arsenitid, n.o.s., vaata 1556 6.1 ARSIIN (ARSEENVESINIK) 2188 2 ARSIIN, ADSORBEERUNUD 3522 2 ASBEST, AMFIBOOL (amosiit, tremoliit, aktinoliit, antofülliit, krokidoliit) 2212 9 Asbest, sinine või must, vaata 2212 9 Asbest, valge, vaata 2590 9 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2779 6.1 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2779 6.1 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2779 6.1 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3014 6.1 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3014 6.1 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3014 6.1 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3013 6.1 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3013 6.1 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3013 6.1 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2780 3 ASENDATUD NITROFENOOLPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2780 3 Asfalt temperatuuril 100 °C või sellest kõrgemal temperatuuril ning alla oma leekpunkti vaata 3257 9 Asfalt, leekpunkt üle 60 °C; sellel või kõrgemal temperatuuril, vaata 3256 9 ASODIKARBONAMIID 3242 4.1 ATSEETALDEHÜÜD 1089 3 ATSEETALDEHÜÜD OKSIIM 2332 3 ATSEETALDEHÜÜD-AMMONIAAK 1841 9 ATSETAAL 1088 3 Atsetoiin, vaata 2621 3 ATSETOON 1090 3 ATSETOONNITRIIL 1648 3 ATSETOONÕLID 1091 3 ATSETOONTSÜAAN-HÜDRIIN, STABILISEERITUD 1541 6.1 Atsetüleen tetrabromiid, vaata 2504 6.1 Atsetüleen tetrakloriid, vaata 1702 6.1 ATSETÜLEEN, LAHUSTATUD 1001 2 ATSETÜLEEN, LAHUSTIVABA 3374 2 ATSETÜÜLJODIID 1898 8 ATSETÜÜLMETÜÜL-KARBINOOL 2621 3 BAARIUM 1400 4.3 Baarium binoksiid, vaata 1449 5.1 BAARIUM PEROKSIID 1449 5.1 Baarium superoksiid, vaata 1449 5.1 BAARIUMASIID, kuiv või sisaldab alla 50 massiprotsenti vett 0224 1 BAARIUMASIID, NIISKE, sisaldab vähemalt 50 massiprotsenti vett 1571 4.1 BAARIUMBROMAAT 2719 5.1 Baariumdioksiid, vaata 1449 5.1 BAARIUMHÜPOKLORIT, sisaldab üle 22% kättesaadavat kloori 2741 5.1 BAARIUMI SULAMID, ISESÜTTIVAD 1854 4.2 BAARIUMI ÜHENDID, N.O.S. 1564 6.1 BAARIUMI ÜHENDID, N.O.S. 1564 6.1 BAARIUMKLORAADI LAHUS 3405 5.1 BAARIUMKLORAADI LAHUS 3405 5.1 BAARIUMKLORAAT, TAHKE 1445 5.1 BAARIUMNITRAAT 1446 5.1 BAARIUMOKSIID 1884 6.1 BAARIUMPERKLORAADI LAHUS 3406 5.1 BAARIUMPERKLORAADI LAHUS 3406 5.1 BAARIUMPERKLORAAT, TAHKE 1447 5.1 BAARIUMPERMANGANAAT 1448 5.1 Baariumselenaat, vaata 2630 6.1 Baariumselenit, vaata 2630 6.1 BAARIUMTSÜANIID 1565 6.1 beeta-diisobutüleen, vaata 2050 3 beeta-metüülakroleiin, vaata 1143 6.1 beeta-NAFTÜÜLAMIIN, TAHKE 1650 6.1 beeta-NAFTÜÜLAMIINI LAHUS 3411 6.1 beeta-NAFTÜÜLAMIINI LAHUS 3411 6.1 BENSALDEHÜÜD 1990 9 BENSEEN 1114 3 BENSEENSULFONÜÜLKLORIID 2225 8 Benseentiool, vaata 2337 6.1 BENSIDIIN 1885 6.1 BENSOKINOON 2587 6.1 Bensoleen, vaata 1268 3 BENSONITRIIL 2224 6.1 Bensool, vaata 1114 3 Bensosulfokloriid, vaata 2225 8 BENSOTRIFLUORIID 2338 3 BENSOTRIKLORIID 2226 8 BENSÜLIDEENKLORIID 1886 6.1 BENSÜÜLDIMETÜÜLAMIIN 2619 8 BENSÜÜLJODIID 2653 6.1 Bensüülklorokarbonaat, vaata 1739 8 Bensüültsüaniid, vaata 2470 6.1 BERÜLLIUMI ÜHENDID, N.O.S. 1566 6.1 BERÜLLIUMI ÜHENDID, N.O.S. 1566 6.1 BERÜLLIUMIPULBER 1567 6.1 BERÜLLIUMNITRAAT 2464 5.1 BIOLOOGILINE AINE, KATEGOORIA B 3373 6.2 BIOLOOGILINE AINE, KATEGOORIA B (ainult loomne materjal) 3373 6.2 BIPÜRDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3016 6.1 BIPÜRDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3016 6.1 BIPÜRDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3016 6.1 BIPÜRIDIILIUMPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2781 6.1 BIPÜRIDIILIUMPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2781 6.1 BIPÜRIDIILIUMPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2781 6.1 BIPÜRIDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3015 6.1 BIPÜRIDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3015 6.1 BIPÜRIDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3015 6.1 BIPÜRIDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2782 3 BIPÜRIDIILIUMPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2782 3 BISULFAATIDE VESILAHUS 2837 8 BISULFAATIDE VESILAHUS 2837 8 BITSÜKLO[2.2. l]HEPTA-2,5-DiEEN, INHIBEERITUD (2,5-NORBORNADIEEN, INHIBEERITUD) 2251 3 Bituumen temperatuuril 100 °C või sellest kõrgemal temperatuuril ning alla oma leekpunkti vaata 3257 Bituumen, leekpunkt üle 60 °C; sellel või kõrgemal temperatuuril, vaata 3256 BOORTRIBROMIID 2692 8 BOORTRIFLUORIID 1008 2 BOORTRIFLUORIID, ADSORBEERUNUD 3519 2 BOORTRIFLUORIID-DIETÜÜLETERAAT 2604 8 BOORTRIFLUORIID-DIHÜDRAAT 2851 8 BOORTRIFLUORIID-DIMETÜÜLETERAAT 2965 4.3 BOORTRIFLUORIIDI ÄÄDIKHAPPE KOMPLEKSÜHEND, TAHKE 3419 8 BOORTRIFLUORIIDI PROPIOONHAPPE KOMPLEKSÜHEND, TAHKE 3420 8 Boraadi ja kloraadi segu, vaata 1458 5.1 BORNEOOL 1312 4.1 BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP A 0081 1 BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP B 0082 1 BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP B (LÕHKEAINE, TÜÜP B) 0331 1 BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP C 0083 1 BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP D 0084 1 BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP E 0241 1 BRISANTLÕHKEAINE, TÜÜP E (LÕHKEAINE, TÜÜP E) 0332 1 BROMAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1450 5.1 BROMAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3213 5.1 BROMAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3213 5.1 BROMOÄÄDIKHAPE, TAHKE 3425 8 BROMOÄÄDIKHAPPE LAHUS 1938 8 BROMOÄÄDIKHAPPE LAHUS 1938 8 BROMOATSETOON 1569 6.1 BROMOATSETÜÜL-BROMIID 2513 8 BROMOBENSEEN 2514 3 BROMOBENSÜÜLTSÜANIIDID, TAHKED 3449 6.1 BROMOBENSÜÜL-TSÜANIIDID, VEDELAD 1694 6.1 BROMOFORM 2515 6.1 BROMOKLOROMETAAN 1887 6.1 BROMOMETÜÜLPROPAANID 2342 3 BROMOPROPAANID 2344 3 BROMOPROPAANID 2344 3 BROMOTRIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS GAS R 13B1) 1009 2 BROOMKLORIID 2901 2 BROOMTRIFLUOROETÜLEEN 2419 2 BROOMVESINIKHAPE 1788 8 BROOMVESINIKHAPE 1788 8 BRUTSIIN 1570 6.1 But-1-üün, vaata 2452 2 BUTAAN 1011 2 BUTAANDIOON 2346 3 BUTADIEENID, STABILISEERITUD või BUTADIEENIDE JA VESINIKKARBONAADI SEGU, STABILISEERITUD, mille aururõhk 70 °C juures ei ületa 1,1 MPa (11 baari) ning tihedus 50 °C juures pole alla 0,525 kg/l 1010 2 BUTANOOLID 1120 3 BUTANOOLID 1120 3 BUTÜLEENIDE SEGU või 1-BUTÜLEEN või cis-2-BUTÜLEEN või trans-2-BUTÜLEEN 1012 2 BUTÜRONITRIIL 2411 3 Butüroon, vaata 2710 3 Butüroüülkloriid, vaata 2353 3 BUTÜRÜÜLKLORIID 2353 3 BUTÜÜLAKRÜLAADID, STABILISEERITUD 2348 3 BUTÜÜLATSETAADID 1123 3 BUTÜÜLATSETAADID 1123 3 butüülatsetaat, sekundaarne, vaata 1123 3 BUTÜÜLBENSEENID 2709 3 Butüüleetrid, vaata 1149 3 Butüületüüleeter, vaata 1179 3 Butüülfenoolid, tahked, vaata 2430 8 Butüülfenoolid, vedelad, vaata 3145 8 Butüülhappe fosfaat vaata 1718 8 Butüülkloriidid, vaata 1127 Butüülliitium, vaata 3394 4.2 BUTÜÜLMERKAPTAAN 2347 3 BUTÜÜLMETÜÜLEETER 2350 3 BUTÜÜLNITRITID 2351 3 BUTÜÜLNITRITID 2351 3 BUTÜÜLPROPIONAADID 1914 3 BUTÜÜLTOLUEENID 2667 6.1 BUTÜÜLVINÜÜLEETER, STABILISEERITUD 2352 3 BUTÜÜRALDEHÜÜD 1129 3 BUTÜÜRALDOKSIIM 2840 3 BUTÜÜRANHÜDRIID 2739 8 BUTÜÜRHAPE 2820 8 Cocculus, vaata 3172 6.1 DEKABORAAN 1868 4.1 DEKAHÜDRONAFTALEEN 1147 3 Dekaliin, vaata 1147 3 Denatureeritud piiritus, vaata 1986 1987 3 DESENSIBILISEERITUD LÕHKEAINE, TAHKE, N.O.S. 3380 4.1 DESENSIBILISEERITUD LÕHKEAINE, VEDEL, N.O.S. 3379 3 DESINFEKTSIOONIVAHEND, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 1601 6.1 DESINFEKTSIOONIVAHEND, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 1601 6.1 DESINFEKTSIOONIVAHEND, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 1601 6.1 DESINFEKTSIOONIVAHEND, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 3142 6.1 DESINFEKTSIOONIVAHEND, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 3142 6.1 DESINFEKTSIOONIVAHEND, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 3142 6.1 DESINFEKTSIOONIVAHEND, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. 1903 8 DESINFEKTSIOONIVAHEND, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. 1903 8 DESINFEKTSIOONIVAHEND, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. 1903 8 DETONAATOR, ELEKTRILINE, õhkimistöödeks 0029 1 DETONAATOR, ELEKTRILINE, õhkimistöödeks 0030 1 DETONAATOR, ELEKTRILINE, õhkimistöödeks 0255 1 DETONAATOR, ELEKTRILINE, õhkimistöödeks 0267 1 DETONAATOR, ELEKTRILINE, õhkimistöödeks 0455 1 DETONAATOR, ELEKTRILINE, õhkimistöödeks 0456 1 DETONAATORITE KOGUM, MITTE-ELEKTRILINE õhkimistöödeks 0360 1 DETONAATORITE KOGUM, MITTE-ELEKTRILINE õhkimistöödeks 0361 1 DETONAATORITE KOGUM, MITTE-ELEKTRILINE õhkimistöödeks 0500 1 Detonatsiooni releed, vaata 29 1 DETONEERNÖÖR, elastne 0065 1 DETONEERNÖÖR, elastne 0289 1 DETONEERNÖÖR, metallümbrises 0102 1 DETONEERNÖÖR, metallümbrises 0290 1 DETONEERNÖÖR, NÕRGA TOIMEGA, metallümbrises 0104 1 DEUTEERIUM, KOKKU SURUTUD 1957 2 Di-(2-etüülheksüül) fosforhape, vaata 1902 8 Di(2-kloroetüül) eeter, vaata 1916 6.1 DIALLÜÜLAMIIN 2359 3 DIALLÜÜLEETER 2360 3 Diaminopropüülamiin, vaata 2269 8 DIASODINITROFENOOL, SISALDAB vähemalt 40 massiprotsenti VETT või alkoholi ja vee segu 0074 1 DIATSETOONALKOHOL 1148 3 DIATSETOONALKOHOL 1148 3 Dibensopüridiin, vaata 2713 6.1 DIBENSÜÜLDIKLOROSILAAN 2434 8 DIBORAAN 1911 2 DIBROMODIFLUOROMETAAN 1941 9 DIBROMOKLOROPROPAANID 2872 6.1 DIBROMOKLOROPROPAANID 2872 6.1 DIBROMOMETAAN 2664 6.1 DIBUTÜÜLAMINOETANOOL 2873 6.1 DIBUTÜÜLEETRID 1149 3 DIDÜÜMNITRAAT 1465 5.1 DIETOKSÜMETAAN 2373 3 Dietüleendiamiin, vaata 2579 8 DIETÜLEENGLÜKOOL DINITRAAT, desensibiliseeritud mittelenduva ja vees mittelahustuva flegmatisaatoriga, mida on vähemalt 25 massiprotsenti 0075 1 DIETÜÜLAMIIN 1154 3 DIETÜÜLBENSEEN 2049 3 DIETÜÜLDIKLOROSILAAN 1767 8 DIETÜÜLEENTRIAMIIN 2079 8 DIETÜÜLEETER (ETÜÜLEETER) 1155 3 Dietüülkarbinool, vaata 1105 3 DIETÜÜLKARBONAAT 2366 3 DIETÜÜLKETOON 1156 3 DIETÜÜLSULFAAT 1594 6.1 DIETÜÜLSULFIID 2375 3 DIETÜÜLTIOFOSFORÜÜLKLORIID 2751 8 Dietüültsink, vaata 3394 4.2 DIFENÜÜLAMIINKLOROARSIIN 1698 6.1 DIFENÜÜLDIKLOROSILAAN 1769 8 DIFENÜÜLKLOROARSIIN, TAHKE 3450 6.1 DIFENÜÜLKLOROARSIIN, VEDEL 1699 6.1 DIFENÜÜLMETÜÜL-BROMIID 1770 8 Difluoriidid, n.o.s.,vaata 1740 8 DIFLUOROFOSFORHAPE, VEEVABA 1768 8 Difluorokloroetaan, vaata 2517 2 DIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 32) 3252 2 Difluorometaani, pentafluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani tseotroopne segu, sisaldab umbes 10% difluorometaani ja 70% pentafluoroetaani, vaata 3339 2 Difluorometaani, pentafluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani tseotroopne segu, sisaldab umbes 20% difluorometaani ja 40% pentafluoroetaani, vaata 3338 2 Difluorometaani, pentafluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani tseotroopne segu, sisaldab umbes 23% difluorometaani ja 25% pentafluoroetaani, vaata 3340 2 DIISLIKÜTUS, vastab standardile EN 590:2013 + A1:2017 või GAASIÕLI või KÜTTEÕLI, KERGE, mille leekpunkt on määratud standardis EN 590:2013 + A1:2017 1202 3 DIISOBUTÜLEEN, ISOMEERILISED ÜHENDID 2050 3 DIISOBUTÜÜLAMIIN 2361 3 DIISOBUTÜÜLKETOON 1157 3 DIISOOKTÜÜLHAPPE FOSFAAT 1902 8 DIISOPROPÜÜLAMIIN 1158 3 DIISOPROPÜÜLEETER 1159 3 DIKETEEN, INHIBEERITUD 2521 6.1 DIKLOROÄÄDIKHAPE 1764 8 DIKLOROANILIINID, TAHKED 3442 6.1 DIKLOROANILIINID, VEDELAD 1590 6.1 DIKLOROATSETÜÜLKLORIID 1765 8 DIKLORODIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 12) 1028 2 DIKLORODIFLUOROMETAANI JA 1,1-DIFLUOROETAANI ASEOTROOPNE SEGU, sisaldab umbes 74% diklorodifluorometaani (KÜLMUTUSGAAS R 500) 2602 2 Diklorodifluorometaani ja etüleenoksiidi segu, vaata 3070 2 DIKLORODIMETÜÜLEETER, SÜMMEETRILINE 2249 6.1 Vedu keelatud Diklorofenool, vaata 2020 2021 6.1 6.1 DIKLOROFENÜÜLISOTSÜANAADID 2250 6.1 DIKLOROFENÜÜLTRIKLOROSILAAN 1766 8 DIKLOROFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 21) 1029 2 DIKLOROISOPROPÜÜLEETER 2490 6.1 DIKLOROISOTSÜANUURHAPE, KUIV või DIKLOROISOTSÜANUURHAPPE SOOLAD 2465 5.1 DIKLOROMETAAN 1593 6.1 DIKLOROPENTAANID 1152 3 DIKLOROPROPEENID 2047 3 DIKLOROPROPEENID 2047 3 DIKLOROSILAAN 2189 2 Dikloro-s-triasiin-2,4,6-trioon, vaata 2465 5.1 DILÄMMASTIKOKSIID 1070 2 DILÄMMASTIKTETROKSIID (LÄMMASTIKDIOKSIID) 1067 2 Dimetoksüstrühniin, vaata 1570 6.1 DIMETÜÜLAMIIN, VEEVABA 1032 2 DIMETÜÜLAMIINI VESILAHUS 1160 3 Dimetüülarseenhape, vaata 1572 6.1 DIMETÜÜLDIETOKSÜSILAAN 2380 3 DIMETÜÜLDIKLOROSILAAN 1162 3 DIMETÜÜLDIOKSAANID 2707 3 DIMETÜÜLDIOKSAANID 2707 3 DIMETÜÜLDISULFIID 2381 3 DIMETÜÜLEETER 1033 2 Dimetüületanoolamiin, vaata 2051 8 DIMETÜÜLHÜDRASIIN, EBASÜMMEETRILINE 1163 6.1 DIMETÜÜLHÜDRASIIN, SÜMMEETRILINE 2382 6.1 DIMETÜÜLKARBAMOÜÜLKLORIID 2262 8 DIMETÜÜLKARBONAAT 1161 3 DIMETÜÜL-n-PROPÜÜLAMIIN 2266 3 DIMETÜÜLSULFAAT 1595 6.1 DIMETÜÜLSULFIID 1164 3 DIMETÜÜLTIOFOSFORÜÜLKLORIID 2267 6.1 Dimetüültsink, vaata 3394 4.2 DIMETÜÜLTSÜKLOHEKSAANID 2263 3 DINAATRIUMTRIOKSOSILIKAAT 3253 8 Di-n-AMÜÜLAMIIN 2841 3 DI-n-BUTÜÜLAMIIN 2248 8 DINITORESORTSINOOL, kuiv või sisaldab vett kuni 15 massiprotsenti 0078 1 Dinitriilmaloon, vaata 2647 6.1 DINITRO-0-KRESOOL 1598 6.1 DINITROANILIINID 1596 6.1 DINITROBENSEENID, TAHKED 3443 6.1 DINITROBENSEENID, VEDELAD 1597 6.1 DINITROBENSEENID, VEDELAD 1597 6.1 DINITROFENOLAADID, leelismetallide, kuivad vöi sisaldavad vett kuni 15 massiprotsenti 0077 1 DINITROFENOLAADID, NIISKED, sisaldavad vähemalt 15 massiprotsenti vett 1321 4.1 DINITROFENOOL, kuiv või sisaldab vett kuni 15 massiprotsenti 0076 1 DINITROFENOOL, NIISKE, sisaldab vähemalt 15 massiprotsenti vett 1320 4.1 DINITROFENOOLI LAHUS 1599 6.1 DINITROFENOOLI LAHUS 1599 6.1 DINITROGLÜKOLURIIL (DINGU) 0489 1 Dinitroklorobenseen, vaata 1577 6.1 DINITRORESORTSINOOL, NIISKE, sisaldab vähemalt 15 massiprotsenti vett 1322 4.1 DINITROSOBENSEEN 0406 1 Dinitrotolueeni ja naatriumkloraadi segu, vaata 83 1 DINITROTOLUEENID, SULAS OLEKUS 1600 6.1 DINITROTOLUEENID, TAHKED 3454 6.1 DINITROTOLUEENID, VEDELAD 2038 6.1 Dinool, vaata 2051 8 DI-n-PROPÜÜLEETER 2384 3 DIOKSAAN 1165 3 DIOKSOLAAN 1166 3 DIPENTEEN 2052 3 DIPIKRÜÜLSULFIID, kuiv või sisaldab kuni 10 massiprotsenti vett 0401 1 DIPIKRÜÜLSULFIID, NIISKE, sisaldab vähemalt 10 massiprotsenti vett 2852 4.1 Dipropüleentriamiin, vaata 2269 8 DIPROPÜÜLAMIIN 2383 3 DIPROPÜÜLKETOON 2710 3 DITSÜKLOHEKSÜÜLAMIIN 2565 8 Ditsükloheksüülamiin nitrit, vaata 2687 4.1 DITSÜKLOHEKSÜÜLAMMOONIUM-NITRIT 2687 4.1 Ditsükloheptadieen, vaata 2251 3 DITSÜKLOPENTADIEEN 2048 3 DIVINÜÜLEETER, STABILISEERITUD 1167 3 DODETSÜÜLTRIKLOROSILAAN 1771 8 Dünamiit, vaata 81 1 Eeter, vaata 1155 3 EETRID, N.O.S. 3271 3 EETRID, N.O.S. 3271 3 ELAVHÕBE 2809 8 Elavhõbe (II) kloriid, vaata 1624 6.1 Elavhõbe (II) sulfaat, vaata 1645 6.1 Elavhõbe nukleaat (tahke), vaata 1639 6.1 ELAVHÕBE(I)NITRAAT 1627 6.1 ELAVHÕBE(I)OKSOTSÜANIID, DESENSIBILISEERITUD 1642 6.1 ELAVHÕBE(II) AMMONIUMKLORIID 1630 6.1 ELAVHÕBE(II)FULMINAAT, SISALDAB vähemalt 20 massiprotsenti VETT või alkoholi ja vee segu 0135 1 ELAVHÕBE(II)KAALIUMJODIID 1643 6.1 ELAVHÕBE(II)KAALIUMTSÜANIID 1626 6.1 ELAVHÕBE(II)KLORIID 1624 6.1 ELAVHÕBE(II)NITRAAT 1625 6.1 ELAVHÕBE(II)SULFAAT 1645 6.1 ELAVHÕBE, SISALDUB VALMISTATUD ESEMES 3506 8 ELAVHÕBEARSENAAT 1623 6.1 ELAVHÕBEATSETAAT 1629 6.1 ELAVHÕBEBENSOAAT 1631 6.1 ELAVHÕBEBROMIIDID 1634 6.1 ELAVHÕBEDA ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 2025 6.1 ELAVHÕBEDA ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 2025 6.1 ELAVHÕBEDA ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 2025 6.1 ELAVHÕBEDA ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 2024 6.1 ELAVHÕBEDA ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 2024 6.1 ELAVHÕBEDA ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 2024 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2777 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2777 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2777 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3012 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3012 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3012 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3011 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3011 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3011 6.1 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2778 3 ELAVHÕBEDAL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2778 3 ELAVHÕBEGLÜKONAAT 1637 6.1 ELAVHÕBEJODIID 1638 6.1 ELAVHÕBENUKLEAAT 1639 6.1 ELAVHÕBEOKSIID 1641 6.1 ELAVHÕBEOLEAAT 1640 6.1 ELAVHÕBESALITSÜLAAT 1644 6.1 Elavhõbesulfaat, vaata 1645 6.1 ELAVHÕBETIOTSÜANAAT 1646 6.1 ELAVHÕBETSÜANIID 1636 6.1 Elektriakud, vaata 2794 8 Elektriliselt laetud akud, vaata 2794 8 Email, vaata 1263 3066 3 Enantool (riitsinusõli destillaat), vaata 3056 3 EPIBROMOHÜDRIIN 2558 6.1 EPIKLOROHÜDRIIN 2023 6.1 Epoksüetaan, vaata 1040 2 ERALDAMISSEADIS, PLAHVATAV 0173 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0349 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0350 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0351 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0352 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0353 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0354 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0355 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0356 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0462 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0463 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0464 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0465 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0466 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0467 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0468 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0469 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0470 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0471 1 ESE, PLAHVATAV, N.O.S. 0472 1 ESEMED, MIS SISALDAVAD VEEGA KOKKU PUUTUDES TULEOHTLIKKE GAASE ERALDAVAID AINEID, N.O.S. 3543 4.3 ESEMED, RÕHU ALL, PNEUMAATILISED või HÜDRAULILISED (sisaldavad tuleohutut gaasi) 3164 2 ESTRID, N.O.S. 3272 3 ESTRID, N.O.S. 3272 3 ETAAN 1035 2 ETAAN, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 1961 2 Etaantiool, vaata 2363 3 ETANOOL (ETÜÜLALKOHOL) VÕI ETANOOLI (ETÜÜLALKOHOLI) LAHUS 1170 3 ETANOOLAMIIN või ETANOOLAMIINI LAHUS 2491 8 ETANOOLI (ETÜÜLALKOHOLI) LAHUS 1170 3 ETANOOLI JA BENSIINI SEGU või ETANOOLI JA MOOTORIBENSIINI SEGU, milles etanoolisisaldus on suurem kui 10% 3475 3 Etoksüetanool, vaata 1171 3 Etoksüetüülatsetaat, vaata 1172 3 Etoksüpropaan-1, vaata 2615 3 ETÜLEEN 1962 2 ETÜLEEN, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 1038 2 ETÜLEENDIAMIIN 1604 8 ETÜLEENDIBROMIID 1605 6.1 Etüleendibromiidi ja metüülbromiidi vedel segu, vaata 1647 6.1 ETÜLEENDIKLORIID 1184 3 ETÜLEENGLÜKOOLDIETÜÜLEETER 1153 3 ETÜLEENGLÜKOOLDIETÜÜLEETER 1153 3 ETÜLEENGLÜKOOLMONOETÜÜLEETER 1171 3 ETÜLEENGLÜKOOLMONOETÜÜLEETERATSETAAT 1172 3 ETÜLEENGLÜKOOL-MONOMETÜÜLEETER 1188 3 ETÜLEENGLÜKOOLMONOMETÜÜLEETERATSETAAT 1189 3 ETÜLEENI, ATSETÜLEENI JA PROPÜLEENI SEGU, JAHUTAMISEGA VEELDATUD, sisaldab vähemalt 71,5% etüleeni, milles on mitte üle 22,5% atsetüleeni ja mitte üle 6% propüleeni 3138 2 ETÜLEENIMIIN, INHIBEERITUD 1185 6.1 ETÜLEENKLOROHÜDRIIN 1135 6.1 ETÜLEENOKSIID 1040 2 ETÜLEENOKSIID LÄMMASTIKUGA kuni kogurõhuni 1 MPa (10 bar) temperatuuril 50 °C 1040 2 ETÜLEENOKSIIDI JA DIKLORODIFLUOROMETAANI SEGU, ei sisalda üle 12,5% etüleenoksiidi 3070 2 ETÜLEENOKSIIDI JA KLOROTETRAFLUOROETAANI SEGU, mis ei sisalda üle 8,8% etüleenoksiidi 3297 2 ETÜLEENOKSIIDI JA PENTAFLUOROETAANI SEGU, mis ei sisalda üle 7,9% etüleenoksiidi 3298 2 ETÜLEENOKSIIDI JA PROPÜLEENOKSIIDI SEGU, mis ei sisalda üle 30% etüleenoksiidi 2983 3 ETÜLEENOKSIIDI JA SÜSINIKDIOKSIIDI SEGU, milles ei ole üle 9% etüleenoksiidi 1952 2 ETÜLEENOKSIIDI JA SÜSINIKDIOKSIIDI SEGU, milles on etüleenoksiidi üle 9%, kuid mitte üle 87% 1041 2 ETÜLEENOKSIIDI JA SÜSINIKDIOKSIIDI SEGU, sisaldab üle 87% etüleenoksiidi 3300 2 ETÜLEENOKSIIDI JA TETRAFLUOROETAANI SEGU, ei sisalda üle 5,6% etüleenoksiidi 3299 2 Etülideenkloriid, vaata 2362 3 ETÜÜL-2-KLOROPROPIONAAT 2935 3 ETÜÜLAKRÜLAAT, STABILISEERITUD 1917 3 Etüül-alfa-kloropropionaat, vaata 2935 3 ETÜÜLAMIIN 1036 2 ETÜÜLAMIIN, VESILAHUS, sisaldab mitte alla 50%, kuid mitte üle 70% etüülamiini 2270 3 ETÜÜLAMÜÜLKETOON 2271 3 ETÜÜLATSETAAT 1173 3 ETÜÜLATSETÜLEEN, STABILISEERITUD 2452 2 ETÜÜLBENSEEN 1175 3 ETÜÜLBORAAT 1176 3 ETÜÜLBROMIID 1891 6.1 ETÜÜLBROMOATSETAAT 1603 6.1 ETÜÜLBUTÜRAAT 1180 3 ETÜÜLBUTÜÜLEETER 1179 3 ETÜÜLDIKLOROARSIIN 1892 6.1 ETÜÜLDIKLOROSILAAN 1183 4.3 ETÜÜLFENÜÜLDIKLOROSILAAN 2435 8 ETÜÜLFLUORIID (KÜLMUTUSGAAS R 161) 2453 2 ETÜÜLFORMAAT 1190 3 ETÜÜLISOBUTÜRAAT 2385 3 ETÜÜLISOTSÜNAAT 2481 6.1 ETÜÜLKLORIID 1037 2 ETÜÜLKLOROATSETAAT 1181 6.1 ETÜÜLKLOROFORMAAT 1182 6.1 Etüülklorokarbonaat, vaata 1182 6.1 ETÜÜLKLOROTIOFORMAAT 2826 8 ETÜÜLKROTONAAT 1862 3 ETÜÜLLAKTAAT 1192 3 ETÜÜLMERKAPTAAN 2363 3 ETÜÜLMETAAKRÜLAAT, STABILISEERITUD 2277 3 ETÜÜLMETÜÜLEETER 1039 2 ETÜÜLMETÜÜLKETOON (METÜÜLETÜÜLKETOON) 1193 3 ETÜÜLNITRITI LAHUS 1194 3 ETÜÜLOKSALAAT 2525 6.1 ETÜÜLORTOFORMAAT 2524 3 ETÜÜLPROPIONAAT 1195 3 ETÜÜLPROPÜÜLEETER 2615 3 Etüülsilikaat, vaata 1292 3 Etüülsulfaat, vaata 1594 6.1 ETÜÜLTRIKLOROSILAAN 1196 3 FEENÜÜLISOTSÜANAAT 2487 6.1 FENATSÜÜLBROMIID 2645 6.1 FENETIDIINID 2311 6.1 FENOKSÄÄDIKHAPPE DERIVAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3347 6.1 FENOKSÄÄDIKHAPPE DERIVAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3347 6.1 FENOKSÄÄDIKHAPPE DERIVAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3347 6.1 FENOKSÄÄDIKHAPPE DERIVAATPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 3346 3 FENOKSÄÄDIKHAPPE DERIVAATPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 3346 3 FENOKSÜÄÄDIKHAPPE DERIVAATIDE PESTITSIIDID, TAHKED, MÜRGISED 3345 6.1 FENOKSÜÄÄDIKHAPPE DERIVAATIDE PESTITSIIDID, TAHKED, MÜRGISED 3345 6.1 FENOKSÜÄÄDIKHAPPE DERIVAATIDE PESTITSIIDID, TAHKED, MÜRGISED 3345 6.1 FENOKSÜÄÄDIKHAPPE DERIVAATIDE PESTITSIIDID, VEDELAD, MÜRGISED 3348 6.1 FENOKSÜÄÄDIKHAPPE DERIVAATIDE PESTITSIIDID, VEDELAD, MÜRGISED 3348 6.1 FENOKSÜÄÄDIKHAPPE DERIVAATIDE PESTITSIIDID, VEDELAD, MÜRGISED 3348 6.1 FENOOL, SULAS OLEKUS 2312 6.1 FENOOL, TAHKE 1671 6.1 FENOOLI LAHUS 2821 6.1 FENOOLI LAHUS 2821 6.1 FENOOLSULFOONHAPE, VEDEL 1803 8 Fenüülamiin, vaata 1547 6.1 FENÜÜLATSETOONNITRIIL, VEDEL 2470 6.1 FENÜÜLATSETÜÜLKLORIID 2577 8 FENÜÜLEENDIAMIINID (o-, m-, p-) 1673 6.1 FENÜÜLELAVHÕBEATSETAAT 1674 6.1 FENÜÜLELAVHÕBEHÜDROKSIID 1894 6.1 FENÜÜLELAVHÕBENITRAAT 1895 6.1 FENÜÜLELAVHÕBE-ÜHEND, N.O.S. 2026 6.1 FENÜÜLELAVHÕBE-ÜHEND, N.O.S. 2026 6.1 FENÜÜLELAVHÕBE-ÜHEND, N.O.S. 2026 6.1 Fenüületüleen, vaata 2055 3 FENÜÜLFOSFORDIKLORIID 2798 8 FENÜÜLFOSFORTIODIKLORIID 2799 8 FENÜÜLHÜDRASIIN 2572 6.1 Fenüülisotsüaandikloriid, vaata 1672 6.1 FENÜÜLKARBÜÜLAMIINKLORIID 1672 6.1 FENÜÜLKLOROFORMAAT 2746 6.1 FENÜÜLMERKAPTAAN 2337 6.1 FENÜÜLTRIKLOROSILAAN 1804 8 Fenüültsüaniid, vaata 2224 6.1 FERROSILIKOON, milles on 30% kuni 90% räni 1408 4.3 FERROTSEERIUM 1323 4.1 Filmid nitrotselluloosi alusel, millelt želatiinikiht on eemaldatud, filmilindi jäätmed, vaata 2002 4.2 FLUOR, KOKKUSURUTUD 1045 2 Fluorhape, vaata 1790 8 FLUOROÄÄDIKHAPE 2642 6.1 FLUOROANILIINID 2941 6.1 FLUOROBENSEEN 2387 3 FLUOROBOORHAPE 1775 8 Fluoroetaan, vaata 2453 2 Fluoroform, vaata 1984 2 FLUOROFOSFORHAPE, VEEVABA 1776 8 Fluorometaan, vaata 2454 2 FLUOROSILIKAADID, N.O.S. 2856 6.1 FLUOROSILIKAATHAPE 1778 8 FLUOROSULFOONHAPE 1777 8 FLUOROTOLUEENID 2388 3 Fluorränihape, vaata 1778 8 Fluor-räni-vesinikhape, vaata 1778 8 Fluorvesinik-boorhape, vaata 1775 8 FLUORVESINIKHAPE, LAHUS, milles on alla 60% fluorvesinikhapet 1790 8 FLUORVESINIKHAPE, LAHUS, milles on üle 60%, kuid mitte rohkem kui 85% fluorvesinikhapet 1790 8 FLUORVESINIKHAPE, milles on üle 85% fluorvesinikhapet 1790 8 FLUORVESINIKHAPPE JA VÄÄVELHAPPE SEGU 1786 8 Fluorvesinik-ränihape, vaata 1778 8 Formaldehüüd, vaata 1198 2209 3 FORMALDEHÜÜDI LAHUS, sisaldab vähemalt 25% formaldehüüdi 2209 8 FORMALDEHÜÜDI LAHUS, TULEOHTLIK 1198 3 Formaliin, vaata 1198 3 Formamidiinsulfiinhape, vaata 3341 4.2 FOSFIIN 2199 2 FOSFIIN, ADSORBEERUNUD 3525 2 Fosfor (V) sulfiid, kollase ja valge fosfori vaba, vaata 1340 4.3 FOSFOR, AMORFNE 1338 4.1 FOSFOR, VALGE või KOLLANE, VEEGA KAETUD või LAHUSES 1381 4.2 FOSFOR, VALGE või KOLLANE, VEEGA KAETUD või LAHUSES 1381 4.2 FOSFOR, VALGE, SULAS OLEKUS 2447 4.2 Fosforbromiid, vaata 1808 8 FOSFORHAPE 2834 8 FOSFORHAPE, TAHKE 3453 8 Fosforhape, veevaba, vaata 1807 8 FOSFORHAPPE LAHUS 1805 8 FOSFORHEPTASULFIID, kollase ja valge fosfori vaba 1339 4.1 Fosforkloriid, vaata 1809 6.1 FOSFOROKSÜBROMIID 1939 8 FOSFOROKSÜBROMIID, SULAS OLEKUS 2576 8 FOSFOROKSÜKLORIID 1810 6.1 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2783 6.1 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2783 6.1 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2783 6.1 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3018 6.1 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3018 6.1 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3018 6.1 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 3017 6.1 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 3017 6.1 FOSFORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 3017 6.1 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3279 6.1 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3279 6.1 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3464 6.1 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3464 6.1 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3464 6.1 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 3278 6.1 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 3278 6.1 FOSFORORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 3278 6.1 FOSFORORGAANILINEPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2784 3 FOSFORORGAANILINEPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2784 3 FOSFORPENTABROMIID 2691 8 FOSFORPENTAFLUORIID 2198 2 FOSFORPENTAFLUORIID, ADSORBEERUNUD 3524 2 FOSFORPENTAKLORIID 1806 8 FOSFORPENTASULFIID, kollase ja valge fosfori vaba 1340 4.3 FOSFORPENTOKSIID 1807 8 FOSFORSESKVISULFIID, kollase ja valge fosfori vaba 1341 4.1 Fosforsulfokloriid, vaata 1837 8 FOSFORTRIBROMIID 1808 8 FOSFORTRIKLORIID 1809 6.1 FOSFORTRIOKSIID 2578 8 FOSFORTRISULFIID, kollase ja valge fosfori vaba 1343 4.1 Fosforüülkloriid, vaata 1810 8 FOSGEEN 1076 2 Freesitud asfalt temperatuuril 100 °C või sellest kõrgemal temperatuuril ning alla oma leekpunkti, vaata 3257 9 Freesitud asfalt, leekpunkt üle 60 °C; sellel või kõrgemal temperatuuril, vaata 3256 9 FTAALHAPPEANHÜDRIID, sisaldab üle 0,05% maleiinhappeanhüdriidi 2214 8 Fumaroüüldikloriid, vaata 1780 3 FUMARÜÜLKLORIID 1780 8 FUMIGEERITUD KAUBAVEO ÜKSUS 3359 9 FURAAN 2389 3 FURAANALDEHÜÜDID 1199 6.1 FURFURÜÜLALKOHOL 2874 6.1 FURFURÜÜLAMIIN 2526 3 Furüülkarbinool, vaata 2874 6.1 GAAS, JAHUTAMISEGA VEELDATUD, OKSÜDEERIV N.O.S. 3311 2 GAAS, JAHUTAMISEGA VEELDATUD, TULEOHTLIK, N.O.S. 3312 2 GAAS, JAHUTATUD VEDELIK, N.O.S. 3158 2 GAASI PROOV, MITTE RÕHU ALL, MÜRGINE, N.O.S., jahutamata vedelik 3169 2 GAASI PROOV, MITTE RÕHU ALL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S., jahutamata vedelik 3168 2 GAASI PROOV, MITTE RÕHU ALL, TULEOHTLIK, N.O.S., jahutamata vedelik 3167 2 GAASILISED SÜSIVESINIKUD, KOKKUSURUTUD 1071 2 Gaasiliste süsivesinike proovid torujuhtmetest, vaata 3295 3 GAASILISTE SÜSIVESINIKE SEGU, KOKKU SURUTUD, N.O.S. 1964 2 GAASILISTE SÜSIVESINIKE SEGU, VEELDATUD, N.O.S., segud nagu A, A01, A02, A0, A1, B1, B2, B või C 1965 2 GAASIÕLI või DIISLIKÜTUS või KÜTTEÕLI, KERGE (leekpunkt mitte üle 60 °C) 1202 3 GAASIÕLI või DIISLIKÜTUS või KÜTTEÕLI, KERGE (leekpunkt üle 60 °C ja mitte üle 100 °C) 1202 3 Gagaadi küünlad, detonaatorita, vaata 59 1 GALLIUM 2803 8 GENEETILISELT MUUDETUD MIKROORGANISMID või GENEETILISELT MUUDETUD ORGANISMID, vedellämmastikus külmutatud ja säilitatud 3245 9 GENEETILISELT MUUNDATUD MIKROORGANISMID või GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 3245 9 GERMAAN, ADSORBEERUNUD 3523 2 GERMAANIUM 2192 2 Germaaniumhübriid, vaata 2192 2 Glütseer-1,3-diklorohüdriin, vaata 2750 6.1 GLÜTSEROOL-alpha-MONOKLOROHÜDRIIN 2689 6.1 Glütserüültrinitraat, vaata 143 1 GLÜTSIIDALDEHÜÜD 2622 3 Granaadid, suitsu tekitavad, vaata 15 1 Granaadid, valgustavad, vaata 171 1 GRANAAT, käsi- või püssi-, lõhkelaenguga 0284 1 GRANAAT, käsi- või püssi-, lõhkelaenguga 0285 1 GRANAAT, käsi- või püssi-, lõhkelaenguga 0292 1 GRANAAT, käsi- või püssi-, lõhkelaenguga 0293 1 GRANAAT, ÕPPE, käsi- või püssi- 0110 1 GRANAAT, ÕPPE, käsi- või püssi- 0318 1 GRANAAT, ÕPPE, käsi- või püssi- 0372 1 GRANAAT, ÕPPE, käsi- või püssi- 0452 1 GUANIDIINNITRAAT 1467 5.1 GUANÜÜLNITROSAMINO-GUANÜLIDEENHÜDRASIIN, SISALDAB vähemalt 30 massiprotsenti VETT 0113 1 GUANÜÜLNITROSAMINO-GUANÜÜLTETRASEEN (TETRASEEN), SISALDAB vähemalt 30 massiprotsenti VETT vöi alkoholi ja vee segu 0114 1 Gutta percha taimest (Palaquium) lateks, vaata 1287 3 HÄDASIGNAAL, laeva 0194 1 HÄDASIGNAAL, laeva 0195 1 HÄDASIGNAAL, laeva 0505 1 HÄDASIGNAAL, laeva 0506 1 Hädasignaal, laeva, aktiveerub vees, vaata 249 1 HAFNIUMI PULBER, KUIV 2545 4.2 HAFNIUMI PULBER, KUIV 2545 4.2 HAFNIUMI PULBER, KUIV 2545 4.2 HAFNIUMI PULBER, NIISKE, milles on vähemalt 25% vett 1326 4.1 Hapete segu (fluorvesinik ja väävelhape), vaata 1786 8 Hapete segu, kasutuses olnud hapetest, lämmastikhape, vaata 1826 8 Hapete segu, lämmastikhape, vaata 1796 8 HAPNIK, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 1073 2 HAPNIK, KOKKUSURUTUD 1072 2 HAPNIKUGENERAATOR, KEEMILINE 3356 5.1 HEELIUM, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 1963 2 HEELIUM, KOKKUSURUTUD 1046 2 Hein, õled või bhuse 1327 4.1 Ei kehti ADR-i nõuded HEITELAENG 0271 1 HEITELAENG 0272 1 HEITELAENG 0415 1 HEITELAENG 0491 1 HEKSAALDEHÜÜD 1207 3 Heksaanhape, vaata 2829 8 HEKSAANID 1208 3 HEKSADETSÜÜLTRIKLOROSILAAN 1781 8 HEKSADIEENID 2458 3 HEKSAETÜÜLTETRAFOSFAADI JA KOKKUSURUTUD GAASI SEGU 1612 2 HEKSAETÜÜLTETRAFOSFAAT 1611 6.1 HEKSAFLUOROATSETOON 2420 2 HEKSAFLUOROATSETOONHÜDRAAT, TAHKE 3436 6.1 HEKSAFLUOROATSETOONHÜDRAAT, VEDEL 2552 6.1 HEKSAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 116) 2193 2 HEKSAFLUOROFOSFORHAPE 1782 8 HEKSAFLUOROPROPÜLEEN (KÜLMUTUSGAAS R 1216) 1858 2 Heksahüdrokresool, vaata 2617 3 Heksahüdrometüülfenool, vaata 2617 3 Heksakloro-1,3-butadieen, vaata 2279 6.1 Heksakloro-1,3-propanoon, vaata 2661 6.1 HEKSAKLOROATSETOON 2661 6.1 HEKSAKLOROBENSEEN 2729 6.1 HEKSAKLOROBUTADIEEN 2279 6.1 HEKSAKLOROFEEN 2875 6.1 HEKSAKLOROTSÜKLOPENTADIEEN 2646 6.1 HEKSAMETÜLEENDIAMIIN, TAHKE 2280 8 HEKSAMETÜLEENDIAMIINI LAHUS 1783 8 HEKSAMETÜLEENDIAMIINI LAHUS 1783 8 HEKSAMETÜLEENDIISOTSÜANAAT 2281 6.1 HEKSAMETÜLEENIMIIN 2493 3 HEKSAMETÜLEENTETRAMIIN 1328 4.1 Heksamiin, vaata 1328 4.1 HEKSANITRODIFENÜÜLAMIIN (DIPIKRÜÜLAMIIN, HEKSÜÜL) 0079 1 HEKSANITROSTILBEEN 0392 1 HEKSANOOLID 2282 3 HEKSATONAAL 0393 1 HEKSOLIIT (HEKSOTOOL), kuiv või niiske, vett kuni 15 massiprotsenti 0118 1 HEKSÜÜLTRIKLOROSILAAN 1784 8 HELISEADIS, PLAHVATAV 0204 1 HELISEADIS, PLAHVATAV 0296 1 HELISEADIS, PLAHVATAV 0374 1 HELISEADIS, PLAHVATAV 0375 1 HEPTAANID 1206 3 HEPTAFLUOROPROPAAN (KÜLMUTUSGAAS R 227) 3296 2 HÕBEARSENIT 1683 6.1 HÕBENITRAAT 1493 5.1 HÕBEPIKRAAT, NIISKE, sisaldab vähemalt 30 massiprotsenti vett 1347 4.1 HÕBETSÜANIID 1684 6.1 HÜDRASIIN, VEEVABA 2029 8 HÜDRASIINI VESILAHUS, milles on hüdrasiini mitte alla 37 massiprotsendi 2030 8 HÜDRASIINI VESILAHUS, milles on hüdrasiini mitte alla 37 massiprotsendi 2030 8 HÜDRASIINI VESILAHUS, milles on hüdrasiini mitte alla 37 massiprotsendi 2030 8 HÜDRASIINI VESILAHUS, sisaldab mitte üle 37 massiprotsendi hüdrasiini 3293 6.1 HÜDRASIINI VESILAHUS, TULEOHTLIK, milles on hüdrasiini üle 37 massiprotsendi 3484 8 HÜDROKSÜÜLAMIINSULFAAT 2865 8 Hülsid plahvatava heitelaenguga, mõeldud tulekustutitele, vaata 275 1 HÜPOKLORITI LAHUS 1791 8 HÜPOKLORITI LAHUS 1791 8 HÜPOKLORITID, ANORGAANILISED, N.O.S. 3212 5.1 I.p.d.i., vaata 2290 6.1 INSEKTITSIIDGAAS, MÜRGINE, N.O.S. 1967 2 INSEKTITSIIDGAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3355 2 INSEKTITSIIDGAAS, N.O.S. 1968 2 INSEKTITSIIDGAAS, TULEOHTLIK, N.O.S. 3354 2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3190 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3190 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, MÜRGINE, ANORGAANILINE, N.O.S 3191 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, MÜRGINE, ANORGAANILINE, N.O.S 3191 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S 3128 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S 3128 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3127 4.2 Vedu keelatud ISEKUUMENEV TAHKE AINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3088 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3088 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. 3192 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. 3192 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S 3126 4.2 ISEKUUMENEV TAHKE AINE, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S 3126 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 3186 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 3186 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, MÜRGINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3187 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, MÜRGINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3187 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3184 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3184 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S. 3183 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S. 3183 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S 3188 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S 3188 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S 3185 4.2 ISEKUUMENEV VEDELIK, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S 3185 4.2 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP B 3222 4.1 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP B, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3232 4.1 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP C 3224 4.1 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP C, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3234 4.1 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP D 3226 4.1 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP D, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3236 4.1 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP E 3228 4.1 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP E, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3238 4.1 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP F 3230 4.1 ISEREAGEERIV TAHKE AINE TÜÜP F, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3240 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP B 3221 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP B, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3231 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP C 3223 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP C, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3233 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP D 3225 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP D, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3235 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP E 3227 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP E, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3237 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP F 3229 4.1 ISEREAGEERIV VEDELIK TÜÜP F, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3239 4.1 ISESÜTTIV ESE 0380 1 Isesüttivad ained, n.o.s., vaata 2845 4.2 ISESÜTTIVAT AINET SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 3542 4.2 ISOBUTAAN 1969 2 ISOBUTANOOL (ISOBUTÜÜLALKOHOL) 1212 3 Isobuteen, vaata 1055 2 ISOBUTÜLEEN 1055 2 ISOBUTÜRÜÜLKLORIID 2395 3 ISOBUTÜÜLAKRÜLAAT, STABILISEERITUD 2527 3 ISOBUTÜÜLAMIIN 1214 3 ISOBUTÜÜLATSETAAT 1213 3 ISOBUTÜÜLFORMAAT 2393 3 ISOBUTÜÜLISOBUTÜRAAT 2528 3 ISOBUTÜÜLISOTSÜANAAT 2486 6.1 ISOBUTÜÜLMETAAKRÜLAAT, STABILISEERITUD 2283 3 ISOBUTÜÜLPROPIONAAT 2394 3 ISOBUTÜÜRALDEHÜÜD (ISOBUTÜÜLALDEHÜÜD) 2045 3 ISOBUTÜÜRHAPE 2529 3 ISOBUTÜÜRNITRIIL 2284 3 Isododekaan, vaata 2286 3 ISOFORONIDIAMIIN 2289 8 ISOFORONIDIISOTSÜNAAT 2290 6.1 ISOHEKSEEN 2288 3 ISOHEPTEEN 2287 3 Isooktaan, vaata 1262 3 ISOOKTEENID 1216 3 Isopalderjanaldehüüd, vaata 2058 3 Isopentaan, vaata 1265 3 ISOPENTEENID 2371 3 Isopentüülamiin, vaata 1106 3 Isopentüülnitrit, vaata 1113 3 ISOPREEN, STABILISEERITUD 1218 3 ISOPROPANOOL (ISOPROPÜÜLALKOHOL) 1219 3 ISOPROPENÜÜLATSETAAT 2403 3 ISOPROPENÜÜLBENSEEN 2303 3 ISOPROPÜÜL-2-KLOROPROPIONAAT 2934 3 Isopropüül-alfa-kloropropionaat, vaata 2934 3 ISOPROPÜÜLAMIIN 1221 3 ISOPROPÜÜLATSETAAT 1220 3 ISOPROPÜÜLBENSEEN 1918 3 ISOPROPÜÜLBUTÜRAAT 2405 3 Isopropüüleeter, vaata 1159 3 Isopropüületüleen, vaata 2561 3 Isopropüülformaat, vaata 1281 3 ISOPROPÜÜLHAPPE FOSFAAT 1793 8 ISOPROPÜÜLISOBUTÜRAAT 2406 3 ISOPROPÜÜLISOTSÜNAAT 2483 6.1 Isopropüülkloriid, vaata 2356 3 ISOPROPÜÜLKLOROATSETAAT 2947 3 ISOPROPÜÜLKLOROFORMAAT 2407 6.1 Isopropüülmerkaptaan, vaata 2402 3 ISOPROPÜÜLNITRAAT 1222 3 ISOPROPÜÜLPROPIONAAT 2409 3 Isopropüültolueen, vaata 2046 3 Isopropüültoluool, vaata 2046 3 ISOSORBIID-5-MONONITRAAT 3251 4.1 ISOSORBIIDDINITRAADI SEGU, sisaldab mitte alla 60% laktoosi, mannoosi, tärklist või kaltsiumvesinikfosfaati 2907 4.1 ISOTSÜANAADID, MÜRGISED, N.O.S. või ISOTSÜANAADI LAHUS, MÜRGINE, N.O.S. 2206 6.1 ISOTSÜANAADID, MÜRGISED, N.O.S. või ISOTSÜANAADI LAHUS, MÜRGINE, N.O.S. 2206 6.1 ISOTSÜANAADID, MÜRGISED, TULEOHTLIKUD, N.O.S. või ISOTSÜANAADI LAHUS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3080 6.1 ISOTSÜANAADID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. või ISOTSÜANAADI LAHUS, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 2478 3 ISOTSÜANAADID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. või ISOTSÜANAADI LAHUS, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 2478 3 ISOTSÜANAATBENSOTRIFLUORIIDID 2285 6.1 Jodometaan, vaata 2644 6.1 JODOMETÜÜLPROPAANID 2391 3 JODOPROPAANID 2392 3 JOOD 3495 8 JOODPENTAFLUORIID 2495 5.1 JOODVESINIKHAPE 1787 8 JOODVESINIKHAPE 1787 8 KAABLILÕIKUR (TRAALPADRUN), PLAHVATAV 0070 1 Kaablilõikur, plahvatav, vaata 70 1 KAADMIUMI ÜHENDID 2570 6.1 KAADMIUMI ÜHENDID 2570 6.1 KAADMIUMI ÜHENDID 2570 6.1 KAALIUM 2257 4.3 Kaalium elavhõbe (II) tetratsüanaat, vaata 1626 6.1 Kaalium ränifluoriid, vaata 2655 6.1 KAALIUM, METALNE, SULAMID, TAHKE 3403 4.3 KAALIUM, METALNE, SULAMID, VEDEL 1420 4.3 KAALIUMARSENAAT 1677 6.1 KAALIUMARSENIT 1678 6.1 KAALIUMBOROHÜDRIID 1870 4.3 KAALIUMBROMAAT 1484 5.1 KAALIUMDITIONIIT (KAALIUMHÜDROSULFIT) 1929 4.2 KAALIUMFLUORIID, TAHKE 1812 6.1 Kaaliumfluoriid, vaata 1811 8 KAALIUMFLUORIIDI LAHUS 3422 6.1 KAALIUMFLUOROATSETAAT 2628 6.1 KAALIUMFLUOROSILIKAAT 2655 6.1 KAALIUMFOSFIID 2012 4.3 Kaaliumheksafluorosilikaat, vaata 2655 6.1 Kaaliumhüdroksiid (potas), vaata 1814 8 KAALIUMHÜDROKSIID, TAHKE 1813 8 Kaaliumhüdroksiid, vaata 1814 8 Kaaliumhüdroksiid, vedelik, vaata 1814 8 KAALIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 1814 8 KAALIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 1814 8 KAALIUMI-NAATRIUMI, SULAMID, TAHKED 3404 4.3 KAALIUMI-NAATRIUMI, SULAMID, VEDELAD 1422 4.3 Kaaliumkloraadi segu mineraalse õliga, vaata 83 1 KAALIUMKLORAADI VESILAHUS 2427 5.1 KAALIUMKLORAADI VESILAHUS 2427 5.1 KAALIUMKLORAAT 1485 5.1 KAALIUMKUPROTSÜANIID 1679 6.1 KAALIUMMETAVANADAAT 2864 6.1 KAALIUMMONOKSIID 2033 8 Kaaliumnitraadi ja naatriumnitraadi segu, vaata 1499 5.1 KAALIUMNITRAADI JA NAATRIUMNITRITI SEGU 1487 5.1 KAALIUMNITRAAT 1486 5.1 KAALIUMNITRIT 1488 5.1 KAALIUMPERKLORAAT 1489 5.1 KAALIUMPERMANGANAAT 1490 5.1 KAALIUMPEROKSIID 1491 5.1 KAALIUMPERSULFAAT 1492 5.1 Kaaliumselenaat, vaata 2630 6.1 Kaaliumselenit, vaata 2630 6.1 Kaaliumsulfaat, vaata 2509 8 KAALIUMSULFIID, HÜDREERITUD, sisaldab vähemalt 30% kristallvett 1847 8 KAALIUMSULFIID, VEEVABA või KAALIUMSULFIID, milles on kuni 30% kristallvett 1382 4.2 Kaaliumsulfiti lahus, vaata 2693 8 KAALIUMSUPEROKSIID 2466 5.1 KAALIUMTSÜANIID, TAHKE 1680 6.1 KAALIUMTSÜANIIDI LAHUS 3413 6.1 KAALIUMTSÜANIIDI LAHUS 3413 6.1 KAALIUMTSÜANIIDI LAHUS 3413 6.1 Kaalium-vask (I) tsüaniid, vaata 1679 6.1 KAALIUMVESINIKDIFLUORIID, TAHKE 1811 8 KAALIUMVESINIKDIFLUORIIDI LAHUS 3421 8 KAALIUMVESINIKDIFLUORIIDI LAHUS 3421 8 KAALIUMVESINIKSULFAAT 2509 8 Käivituspadrunid, plahvatavad, vaata 275 1 KAKODÜÜLHAPE 1572 6.1 Kalajäätmed, stabiliseeritud, vaata 2216 9 KALAJAHU (KALAJÄÄTMED), STABILISEERIMATA 1374 4.2 Kalajahu (kalajäätmed), stabiliseeritud 2216 9 Ei kehti ADR-i nõuded KALTSIUM 1401 4.3 Kaltsium selenaat, vaata 2630 6.1 Kaltsium superoksiid, vaata 1457 5.1 KALTSIUM, ISESÜTTIV, VÕI KALTSIUMI SULAMID, ISESÜTTIVAD 1855 4.2 KALTSIUMARSENAADI JA KALTSIUMARSENIIDI SEGU, TAHKE 1574 6.1 KALTSIUMARSENAAT 1573 6.1 KALTSIUMDITIONIIT (KALTSIUMHÜDROSULFIT) 1923 4.2 KALTSIUMFOSFFIID 1360 4.3 KALTSIUMHÜDRIID 1404 4.3 KALTSIUMHÜPOKLORIT, HÜDREERITUD või KALTSIUMHÜPOKLORIT, HÜDREERITUD SEGU, sisaldab mitte vähem kui 5,5%, kuid mitte üle 10% vett 2880 5.1 KALTSIUMHÜPOKLORIT, HÜDREERITUD või KALTSIUMHÜPOKLORIT, HÜDREERITUD SEGU, sisaldab mitte vähem kui 5,5%, kuid mitte üle 10% vett 2880 5.1 KALTSIUMHÜPOKLORIT, HÜDREERITUD, SÖÖBIV või KALTSIUMHÜPOKLORIT, HÜDREERITUD SEGU, SÖÖBIV, sisaldab mitte vähem kui 5,5%, kuid mitte üle 16% vett 3487 5.1 KALTSIUMHÜPOKLORIT, HÜDREERITUD, SÖÖBIV või KALTSIUMHÜPOKLORIT, HÜDREERITUD SEGU, SÖÖBIV, sisaldab mitte vähem kui 5,5%, kuid mitte üle 16% vett 3487 5.1 KALTSIUMHÜPOKLORIT, KUIV, SÖÖBIV või KALTSIUMHÜPOKLORITI SEGU, KUIV, SÖÖBIV, sisaldab üle 39% vaba kloori (8,8% vaba hapnikku) 3485 5.1 KALTSIUMHÜPOKLORITI SEGU, KUIV, sisaldab üle 10%, kuid mitte üle 39% kättesaadavat kloori 2208 5.1 KALTSIUMHÜPOKLORITI SEGU, KUIV, SÖÖBIV, sisaldab mitte vähem kui 10%, kuid mitte üle 39% kloori 3486 5.1 KALTSIUMKARBIID 1402 4.3 KALTSIUMKARBIID 1402 4.3 KALTSIUMKLORAADI VESILAHUS 2429 5.1 KALTSIUMKLORAADI VESILAHUS 2429 5.1 KALTSIUMKLORAAT 1452 5.1 KALTSIUMKLORIT 1453 5.1 KALTSIUMMANGAANSILIKOON 2844 4.3 KALTSIUMNITRAAT 1454 5.1 Kaltsiumoksiid 1910 8 Ei kehti ADR-i nõuded KALTSIUMPERKLORAAT 1455 5.1 KALTSIUMPERMANGANAAT 1456 5.1 KALTSIUMPEROKSIID 1457 5.1 KALTSIUMRESINAAT 1313 4.1 KALTSIUMRESINAAT, SULATATUD 1314 4.1 Kaltsiumsilikoon, vaata 1405 4.3 KALTSIUMSILITSIID 1405 4.3 KALTSIUMSILITSIID 1405 4.3 Kaltsiumsulfiti lahus, vaata 2693 8 KALTSIUMTSÜAANAMIID, milles on üle 0,1% kaltsiumkarbiidi 1403 4.3 KALTSIUMTSÜANIID 1575 6.1 Kaltsud, õlised 1856 4.2 Ei kehti ADR-i nõuded Kampanoon, vaata 2717 4.1 KAMPER, sünteetiline 2717 4.1 KAMPOLIÕLI 1286 3 KAMPOLIÕLI (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 1286 3 KAMPOLIÕLI (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 1286 3 KAMPOLIÕLI (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1286 3 KAMPOLIÕLI (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1286 3 KAMPRIÕLI 1130 3 Kaneelaldehüüd, vaata 2055 3 KAPROONHAPE 2829 8 KARBAMAATPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2757 6.1 KARBAMAATPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2757 6.1 KARBAMAATPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2757 6.1 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2992 6.1 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2992 6.1 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2992 6.1 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt alla 23 °C 2991 6.1 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt alla 23 °C 2991 6.1 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt alla 23 °C 2991 6.1 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2758 3 KARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2758 3 KARBAMIID VESINIKPEROKSIID 1511 5.1 KARBAMIID, kuiv või sisaldab kuni 20 massiprotsenti vett 0220 1 KARBAMIIDNITRAAT, NIISKE, sisaldab vähemalt 10 massiprotsenti vett 3370 4.1 KARBAMIIDNITRAAT, NIISKE, sisaldab vähemalt 20 massiprotsenti vett 1357 4.1 KARBONÜÜLFLUORIID 2417 2 Karbonüülkloriid, vaata 1076 2 KARBONÜÜLSULFIID 2204 2 Karboolhape, vaata 1671 6.1 KÄSISIGNAALSEADIS 0191 1 KÄSISIGNAALSEADIS 0373 1 KATSELASKEMOON 0363 1 KAUBAVEOÜKSUSESSE PAIGALDATUD LIITIUMAKUD, liitiumioonakud või liitiummetallakud 3536 9 Keemiarelvade (mürkide) laskemoon (veega aktiveeritavad seadmed) lõhke-, heite või väljapaiskelaenguga, vaata 248 1 KEEMILINE AINE RÕHU ALL, MÜRGINE, N.O.S. 3502 2 KEEMILINE AINE RÕHU ALL, N.O.S. 3500 2 KEEMILINE AINE RÕHU ALL, SÖÖBIV, N.O.S. 3503 2 KEEMILINE AINE RÕHU ALL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 3504 2 KEEMILINE AINE RÕHU ALL, TULEOHTLIK, SÖÖBIV, N.O.S. 3505 2 KEEMILINE AINE RÕHU ALL, TULEOHTLIK, N.O.S. 3501 2 KEEMILINE PROOV, MÜRGINE 3315 6.1 KEEMILISTE AINETE KOMPLEKT või ESMAABIKOMPLEKT 3316 9 KERGESTISÜTTIVAT GAASI SISALDAVAD ESEMED, N.O.S 3537 2 KERGESTISÜTTIVAT VEDELIKKU SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 3540 3 KESKKONNAOHTLIK AINE, TAHKE, N.O.S. 3077 9 KESKKONNAOHTLIK AINE, VEDEL, N.O.S. 3082 9 KETOONID, VEDELAD, N.O.S. 1224 3 KETOONID, VEDELAD, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1224 3 KETOONID, VEDELAD, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1224 3 KIIRENDI KAPSELDETONAATORIGA 0225 1 KIIRENDI KAPSELDETONAATORIGA 0268 1 KIIRENDI kapseldetonaatorita 0042 1 KIIRENDI kapseldetonaatorita 0283 1 Kiirtee hädaolukorra märguande raketid, laevade signalisatsiooniraketid, raudtee- või maantee-signaaltõrvikud, vaata 191 1 KILED, NITROTSELLULOOSIBAASIL valmistatud, želatiiniga kaetud 1324 4.1 KIUD või KOOTUD ESEMED, IMMUTATUD NÕRGALT NITREERITUD TSELLULOOSIGA, N.O.S. 1353 4.1 KIUD või KOOTUD ESEMED, LOOMSED või TAIMSED või SÜNTEETILISED, N.O.S., töödeldud õliga 1373 4.2 Kiud, loomsed, või kiud, taimsed, põletatud, märjad või niisked 1372 4.2 Ei kehti ADR-i nõuded KIVISÖEGAAS, KOKKUSURUTUD 1023 2 KIVISÖETÕRVA DESTILLAADID, TULEOHTLIKUD 1136 3 KIVISÖETÕRVA DESTILLAADID, TULEOHTLIKUD 1136 3 Kivisöetõrva ligroiin, vaata 1268 3 Kivisöetõrva õli vaata 1136 3 KLIINILISED JÄÄTMED, MÄÄRATLEMATA, N.O.S. või (BIO)MEDITSIINILISED JÄÄTMED, N.O.S. või KORRASTATUD MEDITSIINILISED JÄÄTMED, N.O.S. 3291 6.2 KLIINILISED JÄÄTMED, MÄÄRATLEMATA, N.O.S. või (BIO)MEDITSIINILISED JÄÄTMED, N.O.S. või KORRASTATUD MEDITSIINILISED JÄÄTMED, N.O.S., vedellämmastikus külmutatud 3291 6.2 KLOOR 1017 2 KLOOR, ADSORBEERUNUD 3520 2 KLOORHAPPE VESILAHUS, sisaldab mitte üle 10% kloorhapet 2626 5.1 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2996 6.1 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2996 6.1 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2996 6.1 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 2995 6.1 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 2995 6.1 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 2995 6.1 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2762 3 KLOORORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2762 3 KLOORORGAANILINE, TAHKE, MÜRGINE 2761 6.1 KLOORORGAANILINE, TAHKE, MÜRGINE 2761 6.1 KLOORORGAANILINE, TAHKE, MÜRGINE 2761 6.1 KLOORPENTAFLUORIID 2548 2 KLOORTSÜAAN, INHIBEERITUD 1589 2 KLOORVESINIKHAPE 1789 8 KLOORVESINIKHAPE 1789 8 KLORAADI JA BORAADI SEGU 1458 5.1 KLORAADI JA BORAADI SEGU 1458 5.1 KLORAADI JA MAGNEESIUMKLORIIDI SEGU, LAHUS 3407 5.1 KLORAADI JA MAGNEESIUMKLORIIDI SEGU, LAHUS 3407 5.1 KLORAADI JA MAGNEESIUMKLORIIDI SEGU, TAHKE 1459 5.1 KLORAADI JA MAGNEESIUMKLORIIDI SEGU, TAHKE 1459 5.1 KLORAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1461 5.1 KLORAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3210 5.1 KLORAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3210 5.1 KLORAAL, VEEVABA, STABILISEERITUD 2075 6.1 KLORITI LAHUS 1908 8 KLORITI LAHUS 1908 8 KLORITID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1462 5.1 KLOROÄÄDIKHAPE, SULAS OLEKUS 3250 6.1 KLOROÄÄDIKHAPE, TAHKE 1751 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1700 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1701 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1702 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1704 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1707 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1708 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1709 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1710 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1711 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1712 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1713 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1714 4.3 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1715 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1716 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1717 3 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1718 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1719 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1719 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1722 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1723 3 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1724 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1725 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1726 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1727 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1728 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1729 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1730 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1731 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1731 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1732 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1733 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1736 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1737 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1738 6.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1739 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1740 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1740 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1741 2 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1742 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1743 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1744 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1745 5.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1746 5.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1747 8 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1748 5.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1748 5.1 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1749 2 KLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 1750 6.1 KLOROANILIINID, TAHKED 2018 6.1 KLOROANILIINID, VEDELAD 2019 6.1 KLOROANISIDIINID 2233 6.1 Kloroatseetaldehüüd, vaata 2232 6.1 KLOROATSETOFENOON, TAHKE 1697 6.1 KLOROATSETOFENOON, VEDEL 3416 6.1 KLOROATSETOON, STABILISEERITUD 1695 6.1 KLOROATSETOONNITRIIL 2668 6.1 KLOROATSETÜÜLKLORIID 1752 6.1 KLOROBENSEEN 1134 3 KLOROBENSOTRIFLUORIIDID 2234 3 KLOROBENSÜÜLKLORIIDID, TAHKED 3427 6.1 KLOROBENSÜÜLKLORIIDID, VEDELAD 2235 6.1 KLOROBUTAANID 1127 3 KLORODIFLUOROBROMOMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 12B1) 1974 2 KLORODIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 22) 1018 2 KLORODIFLUOROMETAANI JA KLOROPENTAFLUOROETAANI SEGU kindla keemispunktiga, umbes 49% klorodifluorometaani sisaldusega (KÜLMUTUSGAAS R 502) 1973 2 Klorodimetüüleeter, vaata 1239 6.1 KLORODINITROBENSEENID, TAHKED 3441 6.1 KLORODINITROBENSEENID, VEDELAD 1577 6.1 Kloroetaan, vaata 1037 2 Kloroetaannitriil, vaata 2668 6.1 KLOROFENOLAADID, TAHKED või FENOLAADID, TAHKED 2905 8 KLOROFENOLAADID, VEDELAD või FENOLAADID, VEDELAD 2904 8 KLOROFENOOLID, TAHKED 2020 6.1 KLOROFENOOLID, VEDELAD 2021 6.1 KLOROFENÜÜLTRIKLOROSILAAN 1753 8 KLOROFORM 1888 6.1 KLOROFORMAADID, MÜRGISED, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3277 6.1 KLOROFORMAADID, MÜRGISED, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 2742 6.1 KLOROKRESOOLID, TAHKED 3437 6.1 KLOROKRESOOLIDE LAHUS 2669 6.1 KLOROKRESOOLIDE LAHUS 2669 6.1 Klorometaan, vaata 1063 2 KLOROMETÜÜLETÜÜLEETER 2354 3 KLOROMETÜÜLKLOROFORMAAT 2745 6.1 Klorometüül-metüüleeter, vaata 1239 6.1 Klorometüültsüaniid, vaata 2668 6.1 KLORONITROANILIINID 2237 6.1 KLORONITROBENSEENID, TAHKED 1578 6.1 KLORONITROBENSEENID, VEDELAD 3409 6.1 KLORONITROTOLUEENID, TAHKED 3457 6.1 KLORONITROTOLUEENID, VEDELAD 2433 6.1 KLOROPENTAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 115) 1020 2 KLOROPIKRIIN 1580 6.1 KLOROPIKRIINI JA METÜÜLBROMIIDI SEGU üle 2% kloropikriini sisaldusega 1581 2 KLOROPIKRIINI JA METÜÜLKLORIIDI SEGU 1582 2 KLOROPIKRIINI SEGU, N.O.S. 1583 6.1 KLOROPIKRIINI SEGU, N.O.S. 1583 6.1 KLOROPIKRIINI SEGU, N.O.S. 1583 6.1 KLOROPLATINAATHAPE, TAHKE 2507 8 KLOROPREEN, INHIBEERITUD 1991 3 KLOROSILAANID, MÜRGISED, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3361 6.1 KLOROSILAANID, MÜRGISED, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 3362 6.1 KLOROSILAANID, SÖÖBIVAD, N.O.S. 2987 8 KLOROSILAANID, SÖÖBIVAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 2986 8 KLOROSILAANID, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 2985 3 KLOROSILAANID, VEEGA REAGEERIVAD, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 2988 4.3 KLOROSULFOONHAPE (vääveltrioksiidiga või ilma) 1754 8 KLOROTOLUEENID 2238 3 KLOROTOLUIDIINID, TAHKED 2239 6.1 KLOROTOLUIDIINID, VEDELAD 3429 6.1 Klorotrifluoroetüleen, vaata 1082 2 KLOROTRIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R13) 1022 2 KLOROTRIFLUOROMETAANI JA TRIFLUOROMETAANI ASEOTROOPNE SEGU, sisaldab umbes 60% klorotrifluorometaani (KÜLMUTUSGAAS R 503) 2599 2 Kofeiin, vaata 1544 6.1 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, N.O.S. 1955 2 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3303 2 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, OSKÜDEERIV, SÖÖBIV, N.O.S. 3306 2 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 3304 2 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 1953 2 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, SÖÖBIV, N.O.S. 3305 2 KOKKUSURUTUD GAAS, N.O.S. 1956 2 KOKKUSURUTUD GAAS, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3156 2 KOKKUSURUTUD GAAS, TULEOHTLIK, N.O.S. 1954 2 Kolloodium (puuvillakiu eeter- või atsetoonilahus), vaata 340 1 KONDENSAATOR, ASÜMMEETRILINE (energiamahutavusega üle 0,3Wh) 3508 9 KONDENSAATOR, elektriliselt kahekihiline (energiamahutavusega üle 0,3 Wh) 3499 9 KOOBALTNAFTHENAADID, PULBER 2001 4.1 KOOBALTRESINAAT, SADESTUNUD 1318 4.1 KOPRA 1363 4.2 Kordiit, vaata 160 1 KÕRGENDATUD TEMPERATUURIGA TAHKE AINE, N.O.S, temperatuur 240 °C või üle selle 3258 9 KÕRGETEMPERATUURNE VEDELIK, TULEOHTLIK, N.O.S., leekpunktiga üle 60 °C, leekpunktil või kõrgemal temperatuuril ja 100 °C juures või sellest kõrgemal temperatuuril 3256 3 KÕRGETEMPERATUURNE VEDELIK, TULEOHTLIK, N.O.S., leekpunktiga üle 60 °C, leekpunktil või kõrgemal temperatuuril ja madalamal temperatuuril kui 100 °C 3256 3 KÕRGTEMPERATUURNE VEDELIK, N.O.S, temperatuuril 100 °C või üle selle ja allpool leekpunkti (kaasa arvatud metallid sulas olekus, soolad sulas olekus, jne), täidetud kõrgemal temperatuuril kui 190 °C 3257 9 KÕRGTEMPERATUURNE VEDELIK, N.O.S, temperatuuril 100 °C või üle selle ja allpool leekpunkti (kaasa arvatud metallid sulas olekus, soolad sulas olekus, jne), täidetud temperatuuril 190 °C või alla selle 3257 9 Kreosoodi soolad, vaata 1334 4.1 Kreosoot, vaata 2810 6.1 KRESOOLID, TAHKED 3455 6.1 KRESOOLID, VEDELAD 2076 6.1 KRESÜÜLHAPE 2022 6.1 KRILLIJAHU 3497 4.2 KRILLIJAHU 3497 4.2 Kroküdoliit, vaata 2212 9 Kroom (III) fluoriid, tahke, vaata 1756 8 Kroom (III) nitraat, vaata 2720 5.1 Kroom (VI) dikloriid dioksiid, vaata 1758 8 KROOMFLUORIID, TAHKE 1756 8 KROOMFLUORIIDI LAHUS 1757 8 KROOMFLUORIIDI LAHUS 1757 8 Kroomhape, tahke, vaata 1463 5.1 Kroomhappe anhüdriid, tahke, vaata 1463 5.1 KROOMHAPPE LAHUS 1755 8 KROOMHAPPE LAHUS 1755 8 KROOMNITRAAT 2720 5.1 Kroomnitraat, vaata 2720 5.1 KROOMOKSÜKLORIID 1758 8 KROOMTRIOKSIID, VEEVABA 1463 5.1 KROOMVÄÄVELHAPE 2240 8 KROOTONALDEHÜÜD või KROOTONALDEHÜÜD, STABILISEERITUD 1143 6.1 KROTONÜLEEN 1144 3 Krotoonaldehüüd / krotoonaldehüüd, stabiliseeritud, vaata 1143 6.1 KROTOONHAPE, TAHKE 2823 8 KROTOONHAPE, VEDEL 3472 8 KRÜPTOON, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 1970 2 KRÜPTOON, KOKKUSURUTUD 1056 2 Krüsotiil, vaata 2590 9 KSANTAADID 3342 4.2 KSANTAADID 3342 4.2 KSENOON 2036 2 KSENOON, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 2591 2 KSÜLEENID 1307 3 KSÜLEENID 1307 3 KSÜLENOOLID, TAHKED 2261 6.1 KSÜLENOOLID, VEDELAD 3430 6.1 KSÜLIDIINID, TAHKED 3452 6.1 Ksülool, vaata 1307 3 KSÜLÜÜLBROMIID, TAHKE 3417 6.1 Kuiv jää, vaata 1845 9 KUIVAD AKUD, SISALDAVAD TAHKET KAALIUMHÜDROKSIIDI, elektriliselt laetud 3028 8 KÜLMUTUSGAAS R 404A (Pentaflouroetaani, 1,1,1-trifluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani aseotroopne segu, sisaldab umbes 44 % pentafluoroetaani ja 52 % 1,1,1-trifluoroetaani) 3337 2 KÜLMUTUSGAAS R 407A (Difluorometaani, pentafluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani aseotroopne segu, sisaldab umbes 20% difluorometaani ja 40% pentafmoroetaani) 3338 2 KÜLMUTUSGAAS R 407B (Difluorometaani, pentafluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani aseotroopne segu, sisaldab umbes 10% difluorometaani ja 70% pentafmoroetaani) 3339 2 KÜLMUTUSGAAS R 407C (Difluorometaani, pentafluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani aseotroopne segu, sisaldab umbes 23% difluorometaani ja 25% pentafluoroetaani) 3340 2 KÜLMUTUSGAASID, N.O.S., nagu segu Fl, segu F2 või segu P2 1078 2 KÜLMUTUSMASINAD, sisaldavad tuleohtlikku, mittemürgist, veeldatud gaasi 3358 2 KÜLMUTUSMASINAD, sisaldavad tuleohutut, mittemürgist gaasi või ammoniaagi lahuseid (ÜRO nr 2672) 2857 2 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 3027 6.1 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 3027 6.1 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 3027 6.1 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3026 6.1 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3026 6.1 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3026 6.1 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3025 6.1 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3025 6.1 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3025 6.1 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 3024 3 KUMARIINI DERIVAADIGA PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 3024 3 Kumeen (isopropüülbenseen), vaata 1918 3 KÜMEENID 2046 3 KUMMIJÄÄTMED, pulbriline või granuleeritud 1345 4.1 KUMMILAHUS 1287 3 KUMMILAHUS (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 1287 3 KUMMILAHUS (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 1287 3 KUMMILAHUS (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1287 3 KUMMILAHUS (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1287 3 Kumool, vaata 2046 3 KUMULATIIVLAENG, ELASTNE, LINEAARNE 0237 1 KUMULATIIVLAENG, ELASTNE, LINEAARNE 0288 1 KUMULATIIVLAENG, kapseldetonaatorita 0059 1 KUMULATIIVLAENG, kapseldetonaatorita 0439 1 KUMULATIIVLAENG, kapseldetonaatorita 0440 1 KUMULATIIVLAENG, kapseldetonaatorita 0441 1 Kumulatiivlaengud, vaata 59 1 KUNINGVESI 1798 8 Vedu keelatud KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMES SISALDUVAD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMESSE PAKITUD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), mis sisaldavad tuleohtlikke vedelikke 3473 3 KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMETES SISALDUVAD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMETESSE PAKITUD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), mis sisaldavad metallhüdriidis vesinikku 3479 2 KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMETES SISALDUVAD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMETESSE PAKITUD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), mis sisaldavad sööbivaid aineid 3477 8 KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMETES SISALDUVAD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMETESSE PAKITUD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), mis sisaldavad tuleohtlikku veeldatud gaasi 3478 2 KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMETES SISALDUVAD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID) või SEADMETESSE PAKITUD KÜTUSEELEMENDID (KASSETID), mis sisaldavad veega reageerivaid aineid 3476 4.3 KVINOLllN 2656 6.1 Kvinoon, vaata 2587 6.1 L,2-EPOKSÜ-3-ETOKSÜPROPAAN 2752 3 l,3-DIKLOROPROPANOOL-2 2750 6.1 L.n.g., vaata 1972 2 L.p.g., vaata 1075 2 Lahustid, tuleohtlikud, mürgised, n.o.s., vaata 1992 3 Lahustid, tuleohtlikud, n.o.s., vaata 1993 3 Laki alus või laki laastud, nitrotselluloosist, kuivad, vaata 2557 4.1 Laki alus või laki laastud, plastikust, niisutatud alkoholi või lahustiga, vaata 1263 3 Laki alusel valmistatud vedelikud, vaata 1263 3 Lakibensiin, vaata 1268 3 Lakibensiin, vaata 1300 3 Lakk, vaata 1263 3066 3469 3470 3 Lakk, vaata 1263 3 LÄMMASTIK, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 1977 2 LÄMMASTIK, KOKKUSURUTUD 1066 2 LÄMMASTIKHAPE, peale punase, suitseva, mille happesisaldus on alla 65% 2031 8 LÄMMASTIKHAPE, peale punase, suitseva, mille happesisaldus on üle 70% 2031 8 LÄMMASTIKHAPE, peale punase, suitseva, mille lämmastikhappe sisaldus on vähemalt 65%, kuid alla 70% 2031 8 LÄMMASTIKHAPE, PUNANE, SUITSEV 2032 8 LÄMMASTIKKARBAMIID 0147 1 LÄMMASTIKOKSIID, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 2201 2 LÄMMASTIKOKSIID, KOKKUSURUTUD 1660 2 LÄMMASTIKOKSIIDI JA DILÄMMASTIKTETRAOKSIIDI SEGU (LÄMMASTIKOKSIIDI JA LÄMMASTIKDIOKSIIDI SEGU) 1975 2 LÄMMASTIKTRIFLUORIID 2451 2 LÄMMASTIKTRIOKSIID 2421 2 Vedu keelatud Laskemoon -ühekaupa laetavad padrunid, vaata 7 1 LASKEMOON, MÜRGINE lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga 0020 1 Vedu keelatud LASKEMOON, MÜRGINE lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga 0021 1 Vedu keelatud LASKEMOON, MÜRKAINETEGA, MITTE PLAHVATAV, ilma lõhke- või heitelaenguta ja sütikuta 2016 6.1 LASKEMOON, PISARGAASIGA, MITTEPLAHVATAV ilma lõhke- või heitelaenguta ja sütikuta 2017 6.1 LASKEMOONA DETONAATOR 0073 1 LASKEMOONA DETONAATOR 0364 1 LASKEMOONA DETONAATOR 0365 1 LASKEMOONA DETONAATOR 0366 1 LASKEMOONA TRASSEERLAENG 0212 1 LASKEMOONA TRASSEERLAENG 0306 1 LEELISMETALLI DISPERSIOON, TULEOHTLIK või LEELISMULDMETALLI DISPERSIOON, TULEOHTLIK 3482 4.3 LEELISMETALLIDE ALKOHOLAADID, ISEKUUMENEVAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3206 4.2 LEELISMETALLIDE ALKOHOLAADID, ISEKUUMENEVAD, SÖÖBIVAD, N.O.S. 3206 4.2 LEELISMETALLIDE AMALGAAMID, TAHKED 3401 4.3 LEELISMETALLIDE AMALGAAMID, VEDELAD 1389 4.3 LEELISMETALLIDE DISPERSIOONID või LEELISMULDMETALLIDE DISPERSIOONID 1391 4.3 LEELISMETALLIDE SULAMID, VEDELAD, N.O.S. 1421 4.3 LEELISMULDMETALLIDE ALKOHOLAADID, N.O.S. 3205 4.2 LEELISMULDMETALLIDE ALKOHOLAADID, N.O.S. 3205 4.2 LEELISMULDMETALLIDE AMALGAAMID, TAHKED 3402 4.3 LEELISMULDMETALLIDE AMALGAAMID, VEDELAD 1392 4.3 LEELISMULDMETALLIDE AMIIDID 1390 4.3 LEELISMULDMETALLIDE SULAMID, N.O.S. 1393 4.3 Lennuki evakuatsiooni liugtee vaata 2990 9 LENNUKI KIIRENDI KÜTUSE PAAK (sisaldab veevaba hüdrasiini ja metüülhüdrasiini segu) (M86 kütus) 3165 3 Lennuki raketid, vaata 93 1 LENNUKI TURBIINMOOTORI KÜTUS 1863 3 LENNUKI TURBIINMOOTORI KÜTUS 1863 3 LENNUKI TURBIINMOOTORI KÜTUS (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1863 3 LENNUKI TURBIINMOOTORI KÜTUS (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1863 3 Lennunduse reglementeeritud tahke aine, n.o.s. 3335 9 Ei kehti ADR-i nõuded Lennunduse reglementeeritud vedelik, n.o.s. 3334 9 Ei kehti ADR-i nõuded Lennureisija päästevarustus vaata 2990 9 Ligroiin (raskbensiin, nafta), lahusti, vaata 1268 3 Ligroiin (raskbensiin, nafta), vaata 1268 3 LIINIVISKERAKETT 0238 1 LIINIVISKERAKETT 0240 1 LIINIVISKERAKETT 0453 1 LIITIUM 1415 4.3 LIITIUM ALUMIINIUMHÜDRIID 1410 4.3 LIITIUM ALUMIINIUMHÜDRIID, EETRIS 1411 4.3 Liitium kassettides, vaata 1415 4.3 Liitiumalküülid, tahked, vaata 3393 4.2 Liitiumalküülid, vedelad, vaata 3394 4.2 LIITIUMBOORHÜDRIID 1413 4.3 LIITIUMFERROSILIKOON 2830 4.3 LIITIUMHÜDRIID 1414 4.3 LIITIUMHÜDRIID, JÄÄTMED, TAHKED 2805 4.3 LIITIUMHÜDROKSIID 2680 8 LIITIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 2679 8 LIITIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 2679 8 LIITIUMHÜPOKLORIT, KUIV või LIITIUMHÜPOKLORITI SEGU 1471 5.1 LIITIUMHÜPOKLORIT, KUIV või LIITIUMHÜPOKLORITI SEGU 1471 5.1 LIITIUMIOONAKUD (sealhulgas liitiumioon-polümeerakud) 3480 9 LIITIUMMETALLAKUD (sealhulgas liitiumisulamist akud) 3090 9 LIITIUMMETALLAKUD, SEADMETES OLEVAD, või LIITIUMMETALLAKUD, SEADMETESSE PAKITUD (sealhulgas liitiumisulamist akud) 3091 9 LIITIUMNITRAAT 2722 5.1 LIITIUMNITRIID 2806 4.3 LIITIUMPEROKSIID 1472 5.1 LIITIUMSILIKOON 1417 4.3 Liitiumsilitsiid, vaata 1417 4.3 Limoneen, mitteaktiivne, vaata 2052 3 LISALÕHKELAENG 0060 1 LÕHKEAHELA KOOSTISOSAD, N.O.S. 0382 1 LÕHKEAHELA KOOSTISOSAD, N.O.S. 0383 1 LÕHKEAHELA KOOSTISOSAD, N.O.S. 0384 1 LÕHKEAHELA KOOSTISOSAD, N.O.S. 0461 1 LÕHKEAINE, ERITI TUIM (AINED, EVI), N.O.S. 0482 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0357 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0358 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0359 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0473 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0474 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0475 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0476 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0477 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0478 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0479 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0480 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0481 1 LÕHKEAINE, N.O.S. 0485 1 Lõhkeained, emulsioonid, vaata 0241 0332 1 1 Lõhkeained, materjali immutamiseks, vaata 241 1 Lõhkeained, seismilised, vaata 81 1 Lõhkeained, vees lahustuv geel, vaata 241 1 Lõhkeainet sisaldav kott, vaata 242 1 LÕHKELAENG PLASTMASS-SEOTISEGA 0457 1 LÕHKELAENG PLASTMASS-SEOTISEGA 0458 1 LÕHKELAENG PLASTMASS-SEOTISEGA 0459 1 LÕHKELAENG PLASTMASS-SEOTISEGA 0460 1 LÕHKELAENG, TÖÖSTUSLIK, kapseldetonaatorita 0442 1 LÕHKELAENG, TÖÖSTUSLIK, kapseldetonaatorita 0443 1 LÕHKELAENG, TÖÖSTUSLIK, kapseldetonaatorita 0444 1 LÕHKELAENG, TÖÖSTUSLIK, kapseldetonaatorita 0445 1 LÕHKENEET 0174 1 Lõhkepead juhitavatele mürskudele, vaata 286 1 LÕHKESEADE, detonaatorita, naftapuuraukude jaoks 0099 1 LÕHKETORU 0106 1 LÕHKETORU 0107 1 LÕHKETORU 0257 1 LÕHKETORU 0367 1 LÕHKETORU, kaitseelementidega 0408 1 LÕHKETORU, kaitseelementidega 0409 1 LÕHKETORU, kaitseelementidega 0410 1 LÕHNAEKSTRAKTID, VEDELAD 1197 3 LÕHNAEKSTRAKTID, VEDELAD (aururõhk temperatuuril 50°c mitte üle 110 kPa) 1197 3 LÕHNAEKSTRAKTID, VEDELAD (aururõhk temperatuuril 50°c üle 110 kPa) 1197 3 LÕHNAEKSTRAKTID, VEDELAD (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1197 3 LÕHNAEKSTRAKTID, VEDELAD (mille leekpunkt on alla 23 °c ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1197 3 LONDONI PURPUR 1621 6.1 Looduslik kautšuk, vaata 1287 3 Lõõride ja korstnate tahm, mürgine, vaata 1562 6.1 Lüteen (plastik), vaata 1268 3 M.i.b.c., vaata 2053 3 Maagaas, vaata 1203 3 Magneesium ränifluoriid, vaata 2853 6.1 MAGNEESIUM või MAGNEESIUMI SULAMID, milles on üle 50% magneesiumi tompudena, laastudena või ribadena 1869 4.1 MAGNEESIUM, GRAANULID, PLAKEERITUD, osakese suurus mitte vähem kui 149 mikronit 2950 4.3 Magneesiumalküülid, vaata 3394 4.2 MAGNEESIUM-ALUMIINIUMFOSFIID 1419 4.3 MAGNEESIUMARSENAAT 1622 6.1 MAGNEESIUMBROMAAT 1473 5.1 MAGNEESIUMDIAMIID 2004 4.2 Magneesiumdifenüül, vaata 3393 4.2 MAGNEESIUMFLUOROSILIKAAT 2853 6.1 MAGNEESIUMFOSFIID 2011 4.3 MAGNEESIUMHÜDRIID 2010 4.3 MAGNEESIUMI PULBER või MAGNEESIUMI SULAMITE PULBER 1418 4.3 MAGNEESIUMI PULBER või MAGNEESIUMI SULAMITE PULBER 1418 4.3 MAGNEESIUMI PULBER või MAGNEESIUMI SULAMITE PULBER 1418 4.3 Magneesiumi pulber, vaata 1869 4.1 MAGNEESIUMKLORAAT 2723 5.1 MAGNEESIUMNITRAAT 1474 5.1 MAGNEESIUMPERKLORAAT 1475 5.1 MAGNEESIUMPEROKSIID 1476 5.1 MAGNEESIUMSILITSIID 2624 4.3 Magneesiumsulfiidi lahus, vaata 2693 8 Magnetiseeritud materjal 2807 9 Ei kehti ADR-i nõuded MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta, uuesti mittetäidetavad 2037 2 MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta, uuesti mittetäidetavad 2037 2 MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta, uuesti mittetäidetavad 2037 2 MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta, uuesti mittetäidetavad 2037 2 MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta, uuesti mittetäidetavad 2037 2 MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta, uuesti mittetäidetavad 2037 2 MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta, uuesti mittetäidetavad 2037 2 MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta, uuesti mittetäidetavad 2037 2 MAHUTID, VÄIKESED, SISALDAVAD GAASI (GAASIPADRUNID), ilma lahtipäästeseadiseta, uuesti mittetäidetavad 2037 2 MALEIINHAPPE ANHÜDRIID 2215 8 MALEIINHAPPE ANHÜDRIID, SULAS OLEKUS 2215 8 MALONONITRIIL 2647 6.1 Maloonhappe dinitriil, vaata 2647 6.1 MANEEB või MANEEBIÜHEND, sisaldab mitte alla 60% maneebi 2210 4.2 MANEEB, STABILISEERITUD, või MANEEBI ÜHEND, STABILISEERITUD isekuumenemise vastu 2968 4.3 Mangaan (II) nitraat, vaata 2724 5.1 Mangaanetüleen-1,2-ditiokarbamaat, vaata 2210 4.2 Mangaanetüleen-ditiokarbamaat, vaata 2210 4.2 MANGAANNITRAAT 2724 5.1 Mangaannitraat, vaata 2724 5.1 MANGAANRESINAAT 1330 4.1 MÄNNIÕLI 1272 3 MANNITOOLHEKSANITRAAT (NITROMANNIIT), SISALDAB mitte vähem kui 40 massiprotsenti VETT või alkoholi ja vee segu 0133 1 Masuut, leekpunkt mitte üle 60 °C, vaata 1999 3 MEHHANISMI KÄIVITUSPADRUN 0275 1 MEHHANISMI KÄIVITUSPADRUN 0276 1 MEHHANISMI KÄIVITUSPADRUN 0323 1 MEHHANISMI KÄIVITUSPADRUN 0381 1 MERKAPTAANID, VEDELAD, MÜRGISED, TULEOHTLIKUD, N.O.S. või MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3071 6.1 MERKAPTAANID, VEDELAD, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. või MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 1228 3 MERKAPTAANID, VEDELAD, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. või MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 1228 3 MERKAPTAANID, VEDELAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. või MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, TULEOHTLIK, N.O.S. 3336 3 MERKAPTAANID, VEDELAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. või MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, TULEOHTLIK, N.O.S. 3336 3 MERKAPTAANID, VEDELAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. või MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, TULEOHTLIK, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 3336 3 MERKAPTAANID, VEDELAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. või MERKAPTAANI SEGU, VEDEL, TULEOHTLIK, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 3336 3 Mesitüleen, vaata 2325 3 MESITÜÜLOKSIID 1229 3 METAAN, JAHUTAMISEGA VEELDATUD või MAAGAAS, JAHUTAMISEGA VEELDATUD, kõrge metaani sisaldusega 1972 2 METAAN, KOKKUSURUTUD või MAAGAAS, KOKKUSURUTUD, kõrge metaani sisaldusega 1971 2 METAANSULFONÜÜLKLORIID 3246 6.1 METAKRÜÜLALDEHÜÜD, INHIBEERITUD 2396 3 METAKRÜÜLHAPE, STABILISEERITUD 2531 8 METAKRÜÜLNITRIIL, STABILISEERITUD 3079 6.1 METALDEHÜÜD 1332 4.1 Metallalküülhalogeniidid, veega reageerivad, n.o.s. / Metallarüülhalogeniidid, veega reageerivad, n.o.s., vaata 3394 4.2 Metallalküülhüdriidid, veega reageerivad, n.o.s. / Metallarüülhüdriidid, veega reageerivad, n.o.s., vaata 3394 4.2 Metallalküülid, veega reageerivad, n.o.s. / Metallarüülid, veega reageerivad, n.o.s., vaata 3393 4.2 METALLHÜDRIIDID, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 3182 4.1 METALLHÜDRIIDID, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 3182 4.1 METALLHÜDRIIDID, VEEGA REAGEERIVAD, N.O.S. 1409 4.3 METALLHÜDRIIDID, VEEGA REAGEERIVAD, N.O.S. 1409 4.3 Metallhüdriidid, veega reageerivad, n.o.s., vaata 1409 4.3 METALLIDE KARBONÜÜLID, TAHKED, N.O.S 3466 6.1 METALLIDE KARBONÜÜLID, TAHKED, N.O.S 3466 6.1 METALLIDE KARBONÜÜLID, TAHKED, N.O.S 3466 6.1 METALLIDE KARBONÜÜLID, VEDELAD, N.O.S 3281 6.1 METALLIDE KARBONÜÜLID, VEDELAD, N.O.S 3281 6.1 METALLIDE KARBONÜÜLID, VEDELAD, N.O.S 3281 6.1 METALLILINE AINE, REAGEERIB VEEGA, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3209 4.3 METALLILINE AINE, REAGEERIB VEEGA, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3209 4.3 METALLILINE AINE, REAGEERIB VEEGA, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3209 4.3 METALLILINE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3208 4.3 METALLILINE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3208 4.3 METALLILINE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3208 4.3 METALLIPULBER, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3189 4.2 METALLIPULBER, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3189 4.2 METALLIPULBER, TULEOHTLIK, N.O.S. 3089 4.1 METALLIPULBER, TULEOHTLIK, N.O.S. 3089 4.1 METALLKATALÜSAATOR, KUIV 2881 4.2 METALLKATALÜSAATOR, KUIV 2881 4.2 METALLKATALÜSAATOR, KUIV 2881 4.2 METALLKATALÜSAATOR, NIISKE, nähtava vedeliku liiaga 1378 4.2 METALLORGAANILINE AINE, TAHKE, ISESÜTTIV 3400 4.2 METALLORGAANILINE AINE, TAHKE, ISESÜTTIV 3400 4.2 Metallorgaaniline ühend või metallorgaanilise ühendi lahus või metallorgaanilise ühendi dispersioon, veega reageeriv, tuleohtlik, n.o.s., vaata 3399 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, ISESÜTTIV, REAGEERIB VEEGA 3393 4.2 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, ISESÜTTIV, REAGEERIB VEEGA 3394 4.2 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA 3395 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA 3395 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA 3395 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA, ISEKUUMENEV 3397 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA, ISEKUUMENEV 3397 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA, ISEKUUMENEV 3397 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA, TULEOHTLIK 3396 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA, TULEOHTLIK 3396 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, REAGEERIB VEEGA, TULEOHTLIK 3396 4.3 Metallorgaaniline ühend, tahke, veega reageeriv, tuleohtlik, n.o.s., vaata 3396 4.3 Metallorgaaniline ühend, tuleohtlik, veega reageeriv, n.o.s., tahke, vaata 3393 4.2 Metallorgaaniline ühend, tuleohtlik, veega reageeriv, n.o.s., vedel, vaata 3394 4.2 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, ISESÜTTIV 3392 4.2 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, REAGEERIB VEEGA 3398 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, REAGEERIB VEEGA 3398 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, REAGEERIB VEEGA 3398 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, REAGEERIB VEEGA, TULEOHTLIK 3399 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, REAGEERIB VEEGA, TULEOHTLIK 3399 4.3 METALLORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, REAGEERIB VEEGA, TULEOHTLIK 3399 4.3 METALLÜÜLALKOHOL 2614 3 Metanaal, vaata 1198 2209 3 METANOOL 1230 3 Metanool (puupiiritus), vaata 1230 3 METOKSÜMETÜÜLISOTSÜANAAT 2605 6.1 METÜLAAL 1234 3 Metüleenbromiid, vaata 2664 6.1 Metüleendibromiid, vaata 2664 6.1 Metüleenkloriid, vaata 1593 6.1 Metüleenkloriidi ja metüülkloriidi segu, vaata 1912 2 Metüleentsüaniid, vaata 2647 6.1 Metüül elavhõbe-propioonaldehüüd, vaata 2785 6.1 METÜÜL-2-KLOROPROPIONAAT 2933 3 METÜÜLAKRÜLAAT, STABILISEERITUD 1919 3 Metüül-alfa-kloropropionaat, vaata 2933 3 Metüül-allüül-alkohol, vaata 2614 3 METÜÜLALLÜÜLKLORIID 2554 3 METÜÜLAMIIN, VEEVABA 1061 2 METÜÜLAMIINI VESILAHUS 1235 3 Metüül-amüülalkohol, vaata 2053 3 METÜÜLAMÜÜLATSETAAT 1233 3 Metüül-amüülketoon, vaata 1110 3 METÜÜLATSETAADI JA PROPADIEENI SEGUD, STABILISEERITUD, nagu segu Pl või segu P2 1060 2 METÜÜLATSETAAT 1231 3 METÜÜLBROMIID, mis sisaldab alla 2% kloropikriini 1062 2 METÜÜLBROMIIDI JA ETÜLEENDIBROMIIDI SEGU, VEDEL 1647 6.1 Metüülbromiidi ja kloropikriini segu, sisaldab kloropikriini üle 2%, vaata 1581 2 METÜÜLBROMOATSETAAT 2643 6.1 METÜÜLBUTÜRAAT 1237 3 METÜÜLDIKLOROATSETAAT 2299 6.1 METÜÜLDIKLOROSILAAN 1242 4.3 Metüületüüleeter, vaata 1039 2 METÜÜLFENÜÜLDIKLOROSILAAN 2437 8 METÜÜLFLUORIID (KÜLMUTUSGAAS R 41) 2454 2 METÜÜLFORMAAT 1243 3 Metüülglükool, vaata 1188 3 Metüülglükoolatsetaat, vaata 1189 3 METÜÜLHÜDRASIIN 1244 6.1 METÜÜLISOBUTÜÜLKARBINOOL 2053 3 METÜÜLISOBUTÜÜLKETOON 1245 3 METÜÜLISOPROPENÜÜLKETOON, STABLISEERITUD 1246 3 METÜÜLISOTIOTSÜANAAT 2477 6.1 METÜÜLISOTSÜANAAT 2480 6.1 METÜÜLISOVALERAAT 2400 3 METÜÜLJODIID 2644 6.1 METÜÜLKLORIID (KÜLMUTUSGAAS R 40) 1063 2 Metüülkloriidi ja kloropikriini segu, vaata 1582 2 METÜÜLKLORIIDI JA METÜLEENKLORIIDI SEGU 1912 2 METÜÜLKLOROATSETAAT 2295 6.1 Metüül-kloroform, vaata 2831 6.1 METÜÜLKLOROFORMAAT 1238 6.1 Metüülklorokarbonaat, vaata 1238 6.1 METÜÜLKLOROMETÜÜLEETER 1239 6.1 METÜÜLKLOROSILAAN 2534 2 METÜÜLMAGNEESIUMBROMIID ETÜÜLEETRIS 1928 4.3 METÜÜLMERKAPTAAN 1064 2 METÜÜLMETAKRÜLAADI MONOMEER, STABILISEERITUD 1247 3 METÜÜLNITRIT 2455 2 Vedu keelatud METÜÜLORTOSILIKAAT 2606 6.1 Metüülpentaanid, vaata 1208 3 METÜÜLPENTADIEEN 2461 3 METÜÜLPROPIONAAT 1248 3 Metüülpropüülbenseen, vaata 2046 3 METÜÜLPROPÜÜLEETER 2612 3 METÜÜLPROPÜÜLKETOON 1249 3 Metüülpüridiinid, vaata 2313 3 Metüülstüreen, inhibeeritud, vaata 2618 3 Metüülsulfaat, vaata 1595 6.1 Metüülsulfiid, vaata 1164 3 METÜÜLTERTBUTÜÜLEETER 2398 3 METÜÜLTETRAHÜDROFURAAN 2536 3 METÜÜLTRIKLOROATSETAAT 2533 6.1 METÜÜLTRIKLOROSILAAN 1250 3 Metüültsüaniid, vaata 1648 3 METÜÜLTSÜKLOHEKSAAN 2296 3 METÜÜLTSÜKLOHEKSANOOLID, tuleohtlikud 2617 3 METÜÜLTSÜKLOHEKSANOON 2297 3 METÜÜLTSÜKLOPENTAAN 2298 3 Metüülvinüülbenseen, inhibeeritud, vaata 2618 3 METÜÜLVINÜÜLEETER, STABILISEERITUD 1087 2 METÜÜLVINÜÜLKETOON, STABILISEERITUD 1251 6.1 MIINID lõhkelaenguga 0136 1 MIINID lõhkelaenguga 0137 1 MIINID lõhkelaenguga 0138 1 MIINID lõhkelaenguga 0294 1 Mirbaniõli (nitrobensool), vaata 1662 6.1 Mischmetall, vaata 1323 4.1 MOLUÜBDEENPENTAKLORIID 2508 8 Monoetüülamiin, vaata 1036 2 Monoklooräädikhape, vaata 1750 6.1 Monokloorbenseen, vaata 1134 3 Monokloor-difluorometaan, vaata 1018 2 Monokloor-difluorometaani ja monokloor-pentafluoroetaani segu, vaata 1973 2 Monokloor-difluoro-monobromometaan, vaata 1974 2 MONOKLOORJODIID, TAHKE 1792 8 MONOKLOORJODIID, VEDEL 3498 8 Monokloor-pentafluoroetaani ja monokloor-difluorometaani segu, vaata 1973 2 Monopropüülamiin, vaata 1277 3 MOOTORIBENSIIN 1203 3 MOOTORIKÜTUSE DETONATSIOONIVASTANE LISAND 1649 6.1 MOOTORIKÜTUSE DETONATSIOONIVASTANE LISAND, TULEOHTLIK 3483 6.1 MORFOLIIN 2054 8 MUID OHTLIKKE AINEID SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 3548 9 MÜRGINE TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3124 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3124 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3086 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3086 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, ORGAANILINE, N.O.S. 2811 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, ORGAANILINE, N.O.S. 2811 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, ORGAANILINE, N.O.S. 2811 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3125 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3125 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. 3290 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. 3290 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S. 2928 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S. 2928 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, TULEOHTLIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 3535 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, TULEOHTLIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 3535 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, TULEOHTLIK, ORGAANILINE, N.O.S. 2930 6.1 MÜRGINE TAHKE AINE, TULEOHTLIK, ORGAANILINE, N.O.S. 2930 6.1 MÜRGINE VEDELIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 3287 6.1 MÜRGINE VEDELIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 3287 6.1 MÜRGINE VEDELIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 3287 6.1 MÜRGINE VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3122 6.1 MÜRGINE VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3122 6.1 MÜRGINE VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S. 2810 6.1 MÜRGINE VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S. 2810 6.1 MÜRGINE VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S. 2810 6.1 MÜRGINE VEDELIK, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3123 6.1 MÜRGINE VEDELIK, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3123 6.1 MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. 3289 6.1 MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. 3289 6.1 MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S. 2927 6.1 MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S. 2927 6.1 MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, ORGAANILINE, N.O.S. 2929 6.1 MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, ORGAANILINE, N.O.S. 2929 6.1 MÜRGIST AINET SISALDAVAD ESEMED, N.O.S 3546 6.1 MÜRGIST GAASI SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 3539 2 MÜRSK (KUUL), inert-, trasseeriv 0345 1 MÜRSK (KUUL), inert-, trasseeriv 0424 1 MÜRSK (KUUL), inert-, trasseeriv 0425 1 MÜRSK lõhke- või väljapaiskelaenguga 0346 1 MÜRSK lõhke- või väljapaiskelaenguga 0347 1 MÜRSK lõhke- või väljapaiskelaenguga 0426 1 MÜRSK lõhke- või väljapaiskelaenguga 0427 1 MÜRSK, lõhke- või väljapaiskelaenguga 0434 1 MÜRSK, lõhke- või väljapaiskelaenguga 0435 1 MÜRSK, lõhkelaenguga 0167 1 MÜRSK, lõhkelaenguga 0168 1 MÜRSK, lõhkelaenguga 0169 1 MÜRSK, lõhkelaenguga 0324 1 MÜRSK, lõhkelaenguga 0344 1 MÜRSK, väljapaiskelaenguga 0436 1 MÜRSK, väljapaiskelaenguga 0437 1 MÜRSK, väljapaiskelaenguga 0438 1 Mürsud, juhitavad, vaata 180 1 Mürsud, valgustavad, vaata 171 1 Müsoriit, vaata 2212 9 MUST PÜSSIROHI, suitsev, graanulite või pulbrina 0027 1 MUST PÜSSIROHI, SUITSEV, PRESSITUD või BRIKETTIDENA 0028 1 Must süsinik e. tahm (loomse või taimse päritoluga), vaata 1361 4.2 N,n-BUTÜÜLIMIDASOOL 2690 6.1 N,n-butüüliminasool, vaata 2690 6.1 N,N-DIETÜÜLANILIIN 2432 6.1 N,N-dietüületanoolamiin, vaata 2686 3 N,N-DIETÜÜLETÜLEENDIAMIIN 2685 8 N,N-dimetüül-4-nitrosoaniliin, vaata 1369 4.2 N,N-DIMETÜÜLANILIIN 2253 6.1 N,N-dimetüülbensüülamiin, vaata 2619 8 N,N-DIMETÜÜLFORMAMIID 2265 3 N,N-DIMETÜÜLTSÜKLOHEKSÜÜLAMIIN 2264 8 N,N-di-n-butüülaminoetanool, vaata 2873 6.1 NAATRIUM 1428 4.3 Naatrium dioksiid, vaata 1504 5.1 Naatrium dioksiid, vaata 1504 5.1 Naatrium disulfiidi lahus, vaata 2693 8 Naatrium heksafluorosilikaat, vaata 2674 6.1 Naatrium metasilikaatpentahüdraat, vaata 3253 8 Naatrium ränifluoriid, vaata 2674 6.1 Naatrium selenaat, vaata 2630 6.1 NAATRIUMALUMIINIUMHÜDRIID 2835 4.3 NAATRIUMALUMINAADI LAHUS 1819 8 NAATRIUMALUMINAADI LAHUS 1819 8 Naatriumaluminaat, tahke 2812 8 Ei kehti ADR-i nõuded NAATRIUMAMMOONIUMVANADAAT 2863 6.1 NAATRIUMARSANILAAT 2473 6.1 NAATRIUMARSENAAT 1685 6.1 NAATRIUMARSENIT, TAHKE 2027 6.1 NAATRIUMARSENITI VESILAHUS 1686 6.1 NAATRIUMARSENITI VESILAHUS 1686 6.1 NAATRIUMASIID 1687 6.1 NAATRIUMBOORHÜDRIID 1426 4.3 NAATRIUMBOORHÜDRIIDI ja NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUS, sisaldab mitte üle 12 massiprotsendi naatriumboorhüdriidi ja mitte üle 40 massiprotsendi naatriumhüdroksiidi 3320 8 NAATRIUMBOORHÜDRIIDI ja NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUS, sisaldab mitte üle 12 massiprotsendi naatriumboorhüdriidi ja mitte üle 40 massiprotsendi naatriumhüdroksiidi 3320 8 NAATRIUMBROMAAT 1494 5.1 NAATRIUMDINITRO-0-KRESOLAAT, NIISKE, sisaldab vähemalt 10 massiprotsenti vett 3369 4.1 NAATRIUMDINITRO-0-KRESOLAAT, NIISKE, sisaldab vähemalt 15 massiprotsenti vett 1348 4.1 NAATRIUMDINITRO-O-KRESOLAAT, kuiv või niiske, sisaldab vähem kui 15 massiprotsenti vett 0234 1 NAATRIUMDITIONIIT (NAATRIUM-HÜDROSULFIT) 1384 4.2 NAATRIUMFLUORIID, TAHKE 1690 6.1 Naatriumfluoriid, vaata 2439 8 NAATRIUMFLUORIIDI LAHUS 3415 6.1 NAATRIUMFLUOROATSETAAT 2629 6.1 NAATRIUMFLUOROSILIKAAT 2674 6.1 NAATRIUMFOSFIID 1432 4.3 NAATRIUMHÜDRIID 1427 4.3 Naatriumhüdroksiid (söögisooda), vaata 1824 8 NAATRIUMHÜDROKSIID, TAHKE 1823 8 Naatriumhüdroksiid, vaata 1824 8 NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 1824 8 NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 1824 8 Naatriumhüdroksiidi lahus, vaata 1824 8 NAATRIUMHÜDROSULFIID, sisaldab alla 25% kristallvett 2318 4.2 Naatrium-kaaliumi sulamid, vedelad, vaata 1422 4.3 NAATRIUMKAKODÜLAAT 1688 6.1 NAATRIUMKARBONAAT PEROKSÜHÜDRAAT 3378 5.1 NAATRIUMKARBONAAT PEROKSÜHÜDRAAT 3378 5.1 Naatriumkloraadi segu dinitrotolueeniga, vaata 83 1 NAATRIUMKLORAADI VESILAHUS 2428 5.1 NAATRIUMKLORAADI VESILAHUS 2428 5.1 NAATRIUMKLORAAT 1495 5.1 Naatriumkloriid, vaata 1690 6.1 NAATRIUMKLORIT 1496 5.1 NAATRIUMKLOROATSETAAT 2659 6.1 NAATRIUMLUBI, milles on üle 4% naatriumhüdroksiidi 1907 8 NAATRIUMMETÜLAADI LAHUS alkoholis 1289 3 NAATRIUMMETÜLAADI LAHUS alkoholis 1289 3 NAATRIUMMETÜLAAT 1431 4.2 NAATRIUMMONOKSIID 1825 8 NAATRIUMNITRAADI JA KAALIUMNITRAADI SEGU 1499 5.1 NAATRIUMNITRAAT 1498 5.1 NAATRIUMNITRIT 1500 5.1 Naatriumnitriti ja kaaliumnitraadi segu, vaata 1487 5.1 NAATRIUMPENTAKLOROFENAAT 2567 6.1 NAATRIUMPERBORAAT MONOHÜDRAAT 3377 5.1 NAATRIUMPERKLORAAT 1502 5.1 NAATRIUMPERMANGANAAT 1503 5.1 NAATRIUMPEROKSIID 1504 5.1 NAATRIUMPEROKSOBORAAT, VEEVABA 3247 5.1 NAATRIUMPERSULFAAT 1505 5.1 NAATRIUMPIKRAMAAT, kuiv või sisaldab kuni 20 massiprotsenti vett 0235 1 NAATRIUMPIKRAMAAT, NIISKE, sisaldab vähemalt 20 massiprotsenti vett 1349 4.1 Naatriumselenit, vaata 2630 6.1 NAATRIUMSULFIID, HÜDREERITUD, sisaldab vähemalt 30% kristallvett 1849 8 NAATRIUMSULFIID, VEEVABA või NAATRIUMSULFIID, milles on kuni 30% kristallvett 1385 4.2 NAATRIUMSUPEROKSIID 2547 5.1 NAATRIUMTSÜANIID, TAHKE 1689 6.1 NAATRIUMTSÜANIIDI LAHUS 3414 6.1 NAATRIUMTSÜANIIDI LAHUS 3414 6.1 NAATRIUMTSÜANIIDI LAHUS 3414 6.1 Naatrium-vask (II) tsüanaadi lahus, vaata 2317 6.1 Naatrium-vask (II) tsüanaat, vaata 2316 6.1 NAATRIUMVASKTSÜANIID, TAHKE 2316 6.1 NAATRIUMVASKTSÜANIIDI LAHUS 2317 6.1 Naatriumvesinik 4-aminofenüülarsenaat, vaata 2473 6.1 NAATRIUMVESINIKFLUORIID 2439 8 NAATRIUMVESINIKSULFIID, HÜDREERITUD, sisaldab mitte vähem kui 25% kristallvett 2949 8 Nafta- või gaasi puurtorni manteltoru lüli, mootoribensiin, vaata 1203 3 Nafta- või gaasijuhtme lüli, mootoribensiin, vaata 1203 3 Nafta, vaata 1268 3 NAFTADESTILLAADID, N.O.S. või NAFTASAADUSED, N.O.S. 1268 3 NAFTADESTILLAADID, N.O.S. või NAFTASAADUSED, N.O.S. 1268 3 NAFTADESTILLAADID, N.O.S. või NAFTASAADUSED, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1268 3 NAFTADESTILLAADID, N.O.S. või NAFTASAADUSED, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1268 3 Naftagaas, veeldatud, vaata 1075 2 NAFTAGAASID, VEELDATUD 1075 2 NAFTALIIN, PUHASTAMATA või NAFTALIIN, PUHASTATUD 1334 4.1 NAFTALIIN, SULAS OLEKUS 2304 4.1 Naftaõli (raske), vaata 1268 3 Naftaõli, vaata 1268 3 NAFTÜÜLKARBAMIID 1652 6.1 NAFTÜÜLTIOKARBAMIID 1651 6.1 NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB AINULT LOOMADELE (ainult loomne materjal) 2900 6.2 NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB AINULT LOOMADELE, jahutamisega veeldatud lämmastikus 2900 6.2 NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB INIMESELE 2814 6.2 NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB INIMESELE (ainult loomne materjal) 2814 6.2 NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB INIMESELE, jahutamisega veeldatud lämmastikus 2814 6.2 NAKKUSOHTLIK AINE, MÕJUB üksnes LOOMALE 2900 6.2 N-AMINOETÜÜLPIPERASIIN 2815 8 n-AMÜÜLMETÜÜL-KETOON 1110 3 n-BUTÜÜLAMIIN 1125 3 n-BUTÜÜLANILIIN 2738 6.1 n-butüülbromiid, vaata 1126 n-BUTÜÜLFORMAAT 1128 3 n-BUTÜÜLISOTSÜANAAT 2485 6.1 n-BUTÜÜLKLOROFORMAAT 2743 6.1 n-BUTÜÜLMETAAKRÜLAAT, STABILISEERITUD 2227 3 n-DEKAAN 2247 3 Neoheksaan, vaata 1208 3 NEOON, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 1913 2 NEOON, KOKKUSURUTUD 1065 2 Neotüül (metüül-N-propüüleeter), vaata 2612 3 N-ETÜÜLANILIIN 2272 6.1 N-ETÜÜLBENSÜÜLTOLUIDIINID, TAHKED 3460 6.1 N-ETÜÜLBENSÜÜLTOLUIDIINID, VEDELAD 2753 6.1 N-ETÜÜL-N-BENSÜÜLANILIIN 2274 6.1 N-ETÜÜLTOLUIDIINID 2754 6.1 n-HEPTALDEHÜÜD 3056 3 n-heptanaal, vaata 3056 3 n-HEPTEEN 2278 3 Nikkel (II) nitraat, vaata 2725 5.1 Nikkel (II) nitraat, vaata 2725 5.1 Nikkel (II) nitrit, vaata 2726 5.1 Nikkel (II) nitrit, vaata 2726 5.1 Nikkel (II) tsüaniid, vaata 1653 6.1 Nikkel tetrakarbonüül, vaata 1259 6.1 NIKKELKARBONÜÜL 1259 6.1 NIKKELNITRAAT 2725 5.1 NIKKELNITRIT 2726 5.1 NIKKELTSÜANIID 1653 6.1 NIKOTIIN 1654 6.1 NIKOTIINHÜDROKLORIID, TAHKE 3444 6.1 NIKOTIINHÜDROKLORIID, VEDEL või NIKOTIINHÜDROKLORIIDI LAHUS 1656 6.1 NIKOTIINHÜDROKLORIID, VEDEL või NIKOTIINHÜDROKLORIIDI LAHUS 1656 6.1 NIKOTIINI ÜHEND, TAHKE, N.O.S. või NIKOTIINI PREPARAAT, TAHKE, N.O.S. 1655 6.1 NIKOTIINI ÜHEND, TAHKE, N.O.S. või NIKOTIINI PREPARAAT, TAHKE, N.O.S. 1655 6.1 NIKOTIINI ÜHEND, TAHKE, N.O.S. või NIKOTIINI PREPARAAT, TAHKE, N.O.S. 1655 6.1 NIKOTIINI ÜHEND, VEDEL, N.O.S. või NIKOTIINI PREPARAAT, VEDEL, N.O.S. 3144 6.1 NIKOTIINI ÜHEND, VEDEL, N.O.S. või NIKOTIINI PREPARAAT, VEDEL, N.O.S. 3144 6.1 NIKOTIINI ÜHEND, VEDEL, N.O.S. või NIKOTIINI PREPARAAT, VEDEL, N.O.S. 3144 6.1 NIKOTIINSALITSÜLAAT 1657 6.1 NIKOTIINSULFAADI LAHUS 1658 6.1 NIKOTIINSULFAADI LAHUS 1658 6.1 NIKOTIINSULFAAT, TAHKE 3445 6.1 NIKOTIINTARTRAAT 1659 6.1 NITRAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1477 5.1 NITRAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1477 5.1 NITRAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3218 5.1 NITRAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3218 5.1 NITREERIVA HAPPE SEGU, KASUTATUD, mis sisaldab üle 50% lämmastikhapet 1826 8 NITREERIVA HAPPE SEGU, KASUTATUD, sisaldab kuni 50% lämmastikhapet 1826 8 NITREERIVA HAPPE SEGU, mis sisaldab kuni 50% lämmastikhapet 1796 8 NITREERIVA HAPPE SEGU, mis sisaldab üle 50% lämmastikhapet 1796 8 NITRIILID, MÜRGISED, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 3275 6.1 NITRIILID, MÜRGISED, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 3275 6.1 NITRIILID, TAHKED, MÜRGISED, N.O.S. 3439 6.1 NITRIILID, TAHKED, MÜRGISED, N.O.S. 3439 6.1 NITRIILID, TAHKED, MÜRGISED, N.O.S. 3439 6.1 NITRIILID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. 3273 3 NITRIILID, TULEOHTLIKUD, MÜRGISED, N.O.S. 3273 3 NITRIILID, VEDELAD, MÜRGISED, N.O.S. 3276 6.1 NITRIILID, VEDELAD, MÜRGISED, N.O.S. 3276 6.1 NITRIILID, VEDELAD, MÜRGISED, N.O.S. 3276 6.1 NITRITID, ANORGAANILISED, N.O.S. 2627 5.1 NITRITID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3219 5.1 NITRITID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3219 5.1 NITROANILIINID (o-, m-, p-) 1661 6.1 NITROANISOOLID, TAHKED 3458 6.1 NITROANISOOLID, VEDELAD 2730 6.1 NITROBENSEEN 1662 6.1 Nitrobenseenbromiid, vaata 2732 6.1 NITROBENSEENSULFOONHAPE 2305 8 Nitrobensool, vaata 1662 6.1 NITROBENSOTRIFLUORIIDID, TAHKED 3431 6.1 NITROBENSOTRIFLUORIIDID, VEDELAD 2306 6.1 NITROBROMOBENSEENID, TAHKED 3459 6.1 NITROBROMOBENSEENID, VEDELAD 2732 6.1 NITROETAAN 2842 3 NITROFENOOLID (o-, m-, p-) 1663 6.1 NITROGLÜTSERIIN, DESENSIBILISEERITUD, mittelenduva ja vees mittelahustuva flegmatisaatoriga, mida on vähemalt 40 massiprotsenti 0143 1 NITROGLÜTSERIINI ALKOHOLILAHUS, nitroglütseriini sisaldus üle 1%, kuid mitte üle 10% 0144 1 NITROGLÜTSERIINI ALKOHOLILAHUS, nitroglütseriini sisaldus üle 1%, kuid mitte üle 5% 3064 3 NITROGLÜTSERIINI SEGU, DESENSIBILISEERITUD, TAHKE, N.O.S, sisaldab üle 2 massiprotsendi, kuid mitte üle 10 massiprotsendi nitroglütseriini 3319 4.1 NITROGLÜTSERIINI SEGU, DESENSIBILISEERITUD, VEDEL, N.O.S, sisaldab mitte üle 30 massiprotsenti nitroglütseriini 3357 3 NITROGLÜTSERIINI SEGU, DESENSIBILISEERITUD, VEDEL, TULEOHTLIK, N.O.S, sisaldab mitte üle 30 massiprotsendi nitroglütseriini 3343 3 NITROGLÜTSERIINIALKOHOLILAHUS, milles on mitte üle 1% nitroglütseriini 1204 3 NITROGUANIDIIN (PIKRIINHAPE), NIISKE, sisaldab vähemalt 10 massiprotsenti vett 3364 4.1 NITROGUANIDIIN (PIKRIIT), NIISKE, sisaldab vähemalt 20 massiprotsenti vett 1336 4.1 NITROGUANIDIINE (PIKRIIT), kuiv või sisaldab kuni 20 massiprotsenti vett 0282 1 Nitroklorobenseenid, vaata 1578 3409 6.1 NITROKRESOOLID, TAHKED 2446 6.1 NITROKRESOOLID, VEDELAD 3434 6.1 NITROKSÜLEENID, TAHKED 3447 6.1 NITROKSÜLEENID, VEDELAD 1665 6.1 NITROMETAAN 1261 3 NITRONAFTALIIN 2538 4.1 NITROPROPAANID 2608 3 NITROSÜÜLKLORIID 1069 2 NITROSÜÜLVÄÄVELHAPE, TAHKE 3456 8 NITROSÜÜLVÄÄVELHAPE, VEDEL 2308 8 NITROTÄRKLIS, kuiv või niiske, sisaldab vähem kui 20 massiprotsenti vett 0146 1 NITROTÄRKLIS, NIISKE, sisaldab vähemalt 20 massiprotsenti vett 1337 4.1 NITROTOLUEENID, TAHKED 3446 6.1 NITROTOLUEENID, VEDELAD 1664 6.1 NITROTOLUIDIINID (MONO) 2660 6.1 NITROTRIASOLOON (NTO) 0490 1 NITROTSELLULOOS, ALKOHOLIGA (alkoholi mitte vähem kui 25 massiprotsenti ja lämmastikku mitte üle 12,6 massiprotsendi kuivainest) 2556 4.1 NITROTSELLULOOS, kuiv või sisaldab kuni 25 massiprotsenti vett (või alkoholi) 0340 1 NITROTSELLULOOS, modifitseerimata või plastne, sisaldab kuni 18 massiprotsenti plastifitseerivat ainet 0341 1 NITROTSELLULOOS, NIISKE, sisaldab vähemalt 25 massiprotsenti alkoholi 0342 1 NITROTSELLULOOS, PEHMENDATUD vähemalt 18 massiprotsenti plastifikaatoriga 0343 1 NITROTSELLULOOS, sisaldab mitte üle 12,6 massiprotsendi kuivainest lämmastikku, SEGU KOOS PLASTIFIKAATORIGA VÕI ILMA, PIGMENDIGA VÕI ILMA 2557 4.1 NITROTSELLULOOS, VEEGA (mitte alla 25 massiprotsendi vett) 2555 4.1 NITROTSELLULOOSI LAHUS, TULEOHTLIK lämmastikusisaldusega mitte üle 12,6 massiprotsendi kuivainest ja nitrotselluloosi sisaldusega mitte üle 55% (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 2059 3 NITROTSELLULOOSI LAHUS, TULEOHTLIK lämmastikusisaldusega mitte üle 12,6 massiprotsendi kuivainest ja nitrotselluloosi sisaldusega mitte üle 55% (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 2059 3 NITROTSELLULOOSI LAHUS, TULEOHTLIK, lämmastikusisaldus mitte üle 12,6 massiprotsendi kuivainest ja nitrotselluloosi sisaldus mitte üle 55% 2059 3 NITROTSELLULOOSI LAHUS, TULEOHTLIK, lämmastikusisaldus mitte üle 12,6 massiprotsendi kuivainest ja nitrotselluloosi sisaldus mitte üle 55% 2059 3 NITROTSELLULOOSI MEMBRAANI FILTRID, lämmastikusisaldus mitte üle 12,6 massiprotsendi kuivainest 3270 4.1 n-METÜÜLANILIIN 2294 6.1 N-METÜÜLBUTÜÜLAMIIN 2945 3 NONAANID 1920 3 NONÜÜLTRIKLOROSILAAN 1799 8 n-palderjanaldehüüd, vaata 2058 3 n-pentaan, vaata 1265 3 n-PROPANOOL (PROPÜÜLALKOHOL, NORMAALNE) 1274 3 n-PROPANOOL (PROPÜÜLALKOHOL, NORMAALNE) 1274 3 n-PROPÜÜLATSETAAT 1276 3 n-PROPÜÜLBENSEEN 2364 3 n-PROPÜÜLISOTSÜANAAT 2482 6.1 n-PROPÜÜLKLOROFORMAAT 2740 6.1 n-PROPÜÜLNITRAAT 1865 3 o-DIKLOROBENSEEN 1591 6.1 o-fluoroaniliin, vaata 2941 6.1 ÕHK, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 1003 2 ÕHK, KOKKUSURUTUD 1002 2 ÕHKIMISLAENG 0048 1 OHTLIKUD AINED MASINATES või OHTLIKUD AINED APARAATIDES 3363 9 OHUTUSSEADISED, elektriliselt käivitatavad 3268 9 OHUTUSSEADISED, PÜROTEHNILISED 0503 1 Oksiraan (epoksüetaan), vaata 1040 2 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3100 5.1 Vedu keelatud OKSÜDEERIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. 3087 5.1 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. 3087 5.1 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. 3087 5.1 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, N.O.S. 1479 5.1 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, N.O.S. 1479 5.1 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, N.O.S. 1479 5.1 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3121 5.1 Vedu keelatud OKSÜDEERIV TAHKE AINE, SÖÖBIV , N.O.S. 3085 5.1 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, SÖÖBIV , N.O.S. 3085 5.1 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, SÖÖBIV , N.O.S. 3085 5.1 OKSÜDEERIV TAHKE AINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3137 5.1 Vedu keelatud OKSÜDEERIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 3099 5.1 OKSÜDEERIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 3099 5.1 OKSÜDEERIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 3099 5.1 OKSÜDEERIV VEDELIK, N.O.S. 3139 5.1 OKSÜDEERIV VEDELIK, N.O.S. 3139 5.1 OKSÜDEERIV VEDELIK, N.O.S. 3139 5.1 OKSÜDEERIV VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. 3098 5.1 OKSÜDEERIV VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. 3098 5.1 OKSÜDEERIV VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. 3098 5.1 OKSÜDEERIVAT AINET SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 3544 5.1 OKSÜDIFLUORIID, KOKKUSURUTUD 2190 2 OKTAANID 1262 3 OKTADETSÜÜLTRIKLOROSILAAN 1800 8 OKTADIEENID 2309 3 OKTAFLUOROBUTEEN-2 (KÜLMUTUSGAAS R 1318) 2422 2 OKTAFLUOROPROPAAN (KÜLMUTUSGAAS R218) 2424 2 OKTAFLUOROTSÜKLOBUTAAN (KÜLMUTUSGAAS RC 318) 1976 2 OKTOLIIT (OKTOOL), kuiv või niiske, vett kuni 15 massiprotsenti 0266 1 OKTONAAL 0496 1 OKTÜÜLALDEHÜÜDID 1191 3 OKTÜÜLTRIKLOROSILAAN 1801 8 ÕLIKOOK, sisaldab mitte üle 1,5% õli ja mitte üle 11% niiskust 2217 4.2 ÕLIKOOK, sisaldab üle 1,5% õli ja mitte üle 11% niiskust 1386 4.2 Ooleum, vaata 1831 8 oomega-bromoatsetoon, vaata 2645 ÕPPELASKEMOON 0362 1 ÕPPELASKEMOON 0488 1 ORGAANILINE PEROKSIID TÜÜP E, TAHKE 3108 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID TÜÜP E, VEDELIK 3107 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B, TAHKE 3102 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3112 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B, VEDEL 3101 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3111 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP C, TAHKE 3104 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP C, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3114 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP C, VEDEL 3103 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP C, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3113 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP D, TAHKE 3106 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP D, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3116 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP D, VEDEL 3105 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP D, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3115 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP E, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3118 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP E, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3117 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, TAHKE 3110 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3120 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 3119 5.2 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, VEDELIK 3109 5.2 ORGAANILISED METALLIÜHENDID, TAHKED, MÜRGISED, N.O.S. 3467 6.1 ORGAANILISED METALLIÜHENDID, TAHKED, MÜRGISED, N.O.S. 3467 6.1 ORGAANILISED METALLIÜHENDID, TAHKED, MÜRGISED, N.O.S. 3467 6.1 ORGAANILISED METALLIÜHENDID, VEDELAD, MÜRGISED, N.O.S. 3282 6.1 ORGAANILISED METALLIÜHENDID, VEDELAD, MÜRGISED, N.O.S. 3282 6.1 ORGAANILISED METALLIÜHENDID, VEDELAD, MÜRGISED, N.O.S. 3282 6.1 Orgaanilised peroksiidid, vaata 2.2.52.4 alfabeetilist nimekirja hiljuti määratud orgaaniliste peroksiidide kohta ja vaata 3101 kuni 3120 5.2 ORGAANILISED PIGMENDID, ISEKUUMENEVAD 3313 4.2 ORGAANILISED PIGMENDID, ISEKUUMENEVAD 3313 4.2 ORGAANILIST PEROKSIIDI SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 3545 5.2 ORGAANILISTE METALLIÜHENDITE SOOLAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 3181 4.1 ORGAANILISTE METALLIÜHENDITE SOOLAD, TULEOHTLIKUD, N.O.S. 3181 4.1 Ortofosforhape, vaata 1805 8 OSMIUMTETROKSIID 2471 6.1 p,p'-metüleen dianiliin, vaata 2651 6.1 PÄÄSTEVAHENDID, ISETÄITUVAD 2990 9 PÄÄSTEVAHENDID, MITTE ISE TÄITUVAD, sisaldavad ohtlikke aineid varustuse osanena 3072 9 PABER, KÜLLASTAMATA ÕLIGA IMMUTATUD, mittetäielikult kuivatatud (kaasaarvatud kopeerpaber) 1379 4.2 PADRUN RELVADELE lõhkelaenguga 0005 1 PADRUN RELVADELE lõhkelaenguga 0006 1 PADRUN RELVADELE lõhkelaenguga 0007 1 PADRUN RELVADELE lõhkelaenguga 0321 1 PADRUN RELVADELE lõhkelaenguga 0348 1 PADRUN RELVADELE lõhkelaenguga 0412 1 PADRUN RELVADELE, INERTKUULIGA või PADRUN KÄSIRELVADELE 0012 1 PADRUN RELVADELE, INERTKUULIGA või PADRUN KÄSIRELVADELE 0339 1 PADRUN RELVADELE, INERTKUULIGA või PADRUN KÄSIRELVADELE 0417 1 PADRUN RELVADELE, PAUKPADRUN või PADRUN KÄSIRELVADELE, PAUKPADRUN 0327 1 PADRUN RELVADELE, PAUKPADRUN või PADRUN KÄSIRELVADELE, PAUKPADRUN 0338 1 PADRUN RELVADELE, PAUKPADRUN või PADRUN KÄSIRELVADELE, PAUKPADRUN või PADRUN TÖÖRIISTADELE, PAUKPADRUN 0014 1 PADRUN, INERTKUULIGA 0328 1 PADRUN, NAFTAPUURAUGUS KASUTATAV 0277 1 PADRUN, NAFTAPUURAUGUS KASUTATAV 0278 1 Padrunid lõhkeainega, vaata 48 1 PADRUNIKEST SÜTIKUGA, TÜHI 0055 1 PADRUNIKEST SÜTIKUGA, TÜHI 0379 1 PADRUNIKEST SÜTIKUTA, PÕLEV, TÜHI 0446 1 PADRUNIKEST SÜTIKUTA, PÕLEV, TÜHI 0447 1 Padrunikestad, tühjad, sütikuga, vaata 55 1 Paisklõhkeaine (propellant) ühel alusel, paisklõhkeaine kahealuseline, paisklõhkeaine kolmealuseline, vaata 160 1 PAKENDID, ÄRAVISATUD, TÜHJAD, PUHASTAMATA 3509 9 Palderjan, vaata 2058 3 PALDERJANALDEHÜÜD 2058 3 Parafiin, vaata 1223 3 PARAFORMALDEHÜÜD 2213 4.1 PARALDEHÜÜD 1264 3 PARFÜMEERIATOOTED tuleohtlike lahustitega 1266 3 PARFÜMEERIATOOTED tuleohtlike lahustitega (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 1266 3 PARFÜMEERIATOOTED tuleohtlike lahustitega (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 1266 3 PARFÜMEERIATOOTED tuleohtlike lahustitega (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1266 3 PARFÜMEERIATOOTED tuleohtlike lahustitega (mille leekpunkt on alla 23 °c ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1266 3 Patareid, nikkel metallhüdriid 3496 9 Ei kehti ADR-i nõuded PAUKPADRUN 0326 1 PAUKPADRUN 0413 1 Paukpadrun, vaata 14 1 PCB-d, vaata 2315 9 Peits, vaata 1263 3 PENTAAN-2,4-DIOON 2310 3 PENTAANID, vedelad 1265 3 PENTAANID, vedelad 1265 3 PENTABORAAN 1380 4.2 PENTAERÜTRIIT TETRANITRAAT (PENTAERÜTRITOOL TETRANITRAAT; PETN), SISALDAB kuni 25 massiprotsenti vett või on DESENSIBILISEERITUD flegmatisaatoriga, mida on kuni 15 massiprotsenti 0150 1 PENTAERÜTRIIT TETRANITRAAT(PENTAERÜTRITOOL TETRANITRAAT; PETN, mis sisaldab vähemalt 7 massiprotsenti vaha 0411 1 PENTAERÜTRIITTETRANITRAADI (PENTAERÜTRITOOLTETRANITRAADI; PETN) SEGU, DESENSIBILISEERITUD, TAHKE, N.O.S, sisaldab üle 10 massiprotsendi, kuid mitte üle 20 massiprotsendi PETN-i 3344 4.1 Pentaflouroetaani, 1,1,1-trifluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani seotroopne segu, sisaldab umbes 44 % pentafluoroetaani ja 52 % 1,1,1-trifluoroetaani, vaata 3337 2 PENTAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 125) 3220 2 PENTAKLOROETAAN 1669 6.1 PENTAKLOROFENOOL 3155 6.1 PENTAMETÜÜLHEPTAAN 2286 3 Pentanaal, vaata 2058 3 PENTANOOLID 1105 3 PENTANOOLID 1105 3 PENTOLIIT, kuiv või niiske, sisaldab kuni 15 massiprotsenti vett 0151 1 Pentüülnitrit, vaata 1113 3 PERFLUORO(ETÜÜLVINÜÜLEETER) 3154 2 PERFLUORO(METÜÜLVINÜÜLEETER) 3153 2 Perfluoroatsetüülkloriid, vaata 3057 2 Perfluoropropaan, vaata 2424 2 PERFORSAATORLAENG, detonaatorita, naftapuuraukude jaoks 0124 1 PERFORSAATORLAENG, detonaatorita, naftapuuraukude jaoks 0494 1 PERKLOORHAPE, sisaldab kuni 50 massiprotsenti hapet 1802 8 PERKLOORHAPE, sisaldab üle 50 massiprotsendi, kuid mitte üle 72 massiprotsendi hapet 1873 5.1 PERKLORAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1481 5.1 PERKLORAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1481 5.1 PERKLORAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3211 5.1 PERKLORAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3211 5.1 Perklorobenseen, vaata 2729 6.1 Perkloroetüleen, vaata 1897 6.1 PERKLOROMETÜÜLMERKAPTAAN 1670 6.1 Perklorotsüklopentadieen, vaata 2646 6.1 PERKLORÜÜLFLUORIID 3083 2 PERMANGANAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1482 5.1 PERMANGANAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1482 5.1 PERMANGANAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3214 5.1 PEROKSIIDID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1483 5.1 PEROKSIIDID, ANORGAANILISED, N.O.S. 1483 5.1 PERSULFAADID, ANORGAANILISED, N.O.S. 3215 5.1 PERSULFAADID, ANORGAANILISED, VESILAHUS, N.O.S. 3216 5.1 Pestitsiid, mürgine, mille kohal on kokkusurutud gaas, n.o.s., vaata 1950 2 PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 2588 6.1 PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 2588 6.1 PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 2588 6.1 PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 2902 6.1 PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 2902 6.1 PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 2902 6.1 PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S., leekpunkt üle 23 °C 2903 6.1 PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S., leekpunkt üle 23 °C 2903 6.1 PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S., leekpunkt üle 23 °C 2903 6.1 PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 3021 3 PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 3021 3 Petrooleeter, vaata 1268 3 PETROOLEUM 1223 3 p-fluoroaniliin, vaata 2941 6.1 Pikklaeng (Bangladori torpeedod) vaata 136 1 PIKOLIINID 2313 3 Pikrotoksiin, vaata 3172 6.1 PINNAKATTELAHUSED (kaasa arvatud pinnaviimistlus- või pinnakatted, mida kasutatakse tööstuslikult ja näiteks sõidukite, vaatide ja tünnide katmiseks) (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 1139 3 PINNAKATTELAHUSED (kaasa arvatud pinnaviimistlus- või pinnakatted, mida kasutatakse tööstuslikult ja näiteks sõidukite, vaatide ja tünnide katmiseks) (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 1139 3 PINNAKATTELAHUSED (kaasa arvatud pinnaviimistlus- või pinnakatted, mida kasutatakse tööstuslikult ja või muudel eesmärkidel, näiteks masinate, vaatide ja tünnide katmiseks) 1139 3 PINNAKATTELAHUSED (kaasa arvatud pinnaviimistlus- või pinnakatted, mida kasutatakse tööstuslikult ja või muudel eesmärkidel, näiteks sõidukite, vaatide ja tünnide katmiseks) 1139 3 PINNAKATTELAHUSED (kaasaarvatud pinnaviimistlus- või pinnakatted, mida kasutatakse tööstuslikult ja näiteks masinate, vaatide ja tünnide katmiseks) (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 1139 3 PINNAKATTELAHUSED (kaasaarvatud pinnaviimistlus- või pinnakatted, mida kasutatakse tööstuslikult ja näiteks sõidukite, vaatide ja tünnide katmiseks) (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 1139 3 PINNAVALGUSTUSRAKETT 0092 1 PINNAVALGUSTUSRAKETT 0418 1 PINNAVALGUSTUSRAKETT 0419 1 PIPERASIIN 2579 8 PIPERIDIIN 2401 8 PISARGAASI TOOTMISE LÄHTEAINE, TAHKE, N.O.S. 3448 6.1 PISARGAASI TOOTMISE LÄHTEAINE, TAHKE, N.O.S. 3448 6.1 PISARGAASI TOOTMISE LÄHTEAINE, VEDEL, N.O.S. 1693 6.1 PISARGAASI TOOTMISE LÄHTEAINE, VEDEL, N.O.S. 1693 6.1 PISARGAASILASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga 0018 1 PISARGAASILASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga 0019 1 PISARGAASILASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga 0301 1 Pisargaasipüstolite laskemoon, vaata 18 1 Pivaloüülkloriid, vaata 2438 6.1 PLAHVATAV ESE, ÜLITUIM (ESE, EEI) 0486 1 PLAST, NITROTSELLULOOSIL PÕHINEV, ISEKUUMENEV, N.O.S. 2006 4.2 Plastiklõhkeaine, vaata 84 1 Plastikmaterjal lehtedena, nitrotselluloosi alusel, vaata 1353 4.1 PLASTILINE VORMIMISSEGU taignana, lehena või pressitud liimja sadestuse vormis, eraldab tuleohtlikku auru 3314 9 Plii (II) atsetaat, vaata 1616 6.1 Plii (II) tsüaniid, vaata 1620 6.1 Plii peroksiid, vaata 1872 5.1 Plii tetraetüül, vaata 1649 6.1 Plii tetrametüül, vaata 1649 6.1 PLIIARSENAADID 1617 6.1 PLIIARSENITID 1618 6.1 PLIIASIID, SISALDAB vähemalt 20 massiprotsenti VETT või alkoholi ja vee segu 0129 1 PLIIATSETAAT 1616 6.1 PLIIDIOKSIID 1872 5.1 PLIIFOSFIT, KAHEALUSELINE 2989 4.1 PLIIFOSFIT, KAHEALUSELINE 2989 4.1 Pliikloriid, tahke, vaata 2291 6.1 PLIINITRAAT 1469 5.1 PLIIPERKLORAADI LAHUS 3408 5.1 PLIIPERKLORAADI LAHUS 3408 5.1 PLIIPERKLORAAT, TAHKE 1470 5.1 PLIISULFAAT, sisaldab üle 3% vaba hapet 1794 8 PLIITRINITRORESORTSINAAT, SISALDAB vähemalt 20 massiprotsenti VETT või alkoholi ja vee segu 0130 1 PLIITSÜANIID 1620 6.1 PLIIÜHENDID, LAHUSTUVAD, N.O.S. 2291 6.1 p-menta-1,8-dieen, vaata 2052 8 p-NITROSODIMETÜÜLANILIIN 1369 4.2 PÕLEVKIVIÕLI 1288 3 PÕLEVKIVIÕLI 1288 3 Polituur, vaata 1263 3 POLÜESTERVAIGU KOMPLEKT, tahke põhimaterjal 3527 4.1 POLÜESTERVAIGU KOMPLEKT, tahke põhimaterjal 3527 4.1 POLÜESTERVAIGU KOMPLEKT, vedel põhimaterjal 3269 3 POLÜESTERVAIGU KOMPLEKT, vedel põhimaterjal 3269 3 POLÜHALOGEENITUD BIFENÜÜLID, TAHKED või HALOGEENITUD MONOMETÜÜLDIFENÜÜLMETAANID, TAHKED või POLÜHALOGEENITUD TERFENÜÜLID, TAHKED 3152 9 POLÜHALOGEENITUD BIFENÜÜLID, VEDELAD või HALOGEENITUD MONOMETÜÜLDIFENÜÜLMETAANID, VEDELAD või POLÜHALOGEENITUD TERFENÜÜLID, VEDELAD 3151 9 POLÜKLOREERITUD BIFENÜÜLID, TAHKED 3432 9 POLÜKLOREERITUD BIFENÜÜLID, VEDELAD 2315 9 POLÜMEERKUULID, PAISUVAD, eraldavad tuleohtlikku auru 2211 9 POLÜMERISEERUV AINE, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL, N.O.S. 3533 4.1 POLÜMERISEERUV AINE, VEDEL, STABILISEERITUD, N.O.S. 3532 4.1 POLÜMERISEERUV AINE, VEDEL, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL, N.O.S. 3534 4.1 POLÜMERISEERUV AINE; TAHKE; STABILISEERITUD, N.O.S. 3531 4.1 Polüstüreeni graanulid, puistatavad, vaata 2211 9 POMM, lõhkelaenguga 0033 1 POMM, lõhkelaenguga 0034 1 POMM, lõhkelaenguga 0035 1 POMM, lõhkelaenguga 0291 1 POMM, SISALDAB TULEOHTLIKKU VEDELIKKU ja omab lõhkelaengut 0399 1 POMM, SISALDAB TULEOHTLIKKU VEDELIKKU ja omab lõhkelaengut 0400 1 Printeri tint, tuleohtlik, vaata 1210 3 PROOVID, PLAHVATAVAD, väljaarvatud initsieerivad lõhkeained 0190 1 PROPAAN 1978 2 PROPAANTIOOLID 2402 3 PROPADIEEN, INHIBEERITUD 2200 2 Propadieeni ja metüülatsetüleeni segu, stabiliseeritud, vaata 1060 2 Propeen, vaata 1077 2 PROPIONÜÜLKLORIID 1815 3 PROPIOONALDEHÜÜD 1275 3 PROPIOONANHÜDRIID 2496 8 PROPIOONHAPE, happesisaldusega mitte alla 10 massiprotsendi ja mitte üle 90 massiprotsendi 1848 8 PROPIOONHAPE, sisaldab üle 50 massiprotsendi hapet 3463 8 PROPIOONNITRIIL 2404 3 PROPÜLEEN 1077 2 Propüleendikloriid, vaata 1279 3 PROPÜLEENIMIIN, STABILISEERITUD 1921 3 PROPÜLEENKLOROHÜDRIIN 2611 6.1 PROPÜLEENOKSIID 1280 3 PROPÜLEENTETRAMEER 2850 3 Propüleentrimeer, vaata 2057 3 Propüülalkohol, normaalne, vaata 1274 3 PROPÜÜLAMIIN 1277 3 PROPÜÜLFORMAADID 1281 3 Propüülkloriid, vaata 1278 3 Propüülmerkaptaan, vaata 2402 3 PROPÜÜLTRIKLOROSILAAN 1816 8 p-tert-butüültolueen, vaata 2667 6.1 PUIDU KAITSEAINED, VEDELAD 1306 3 PUIDU KAITSEAINED, VEDELAD (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1306 3 PUIDU KAITSEAINED, VEDELAD (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1306 3 PUIDU KAITSEAINED, VEDELAD (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1306 3 PUIDU KAITSEAINED, VEDELAD (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1306 3 Punane fosfor, vaata 1338 4.1 Pürasiin-heksahüdriid, vaata 2579 8 PÜRETROID-PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 3349 6.1 PÜRETROID-PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 3349 6.1 PÜRETROID-PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 3349 6.1 PÜRETROIDPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3352 6.1 PÜRETROIDPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3352 6.1 PÜRETROIDPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3352 6.1 PÜRETROID-PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 3351 6.1 PÜRETROID-PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 3351 6.1 PÜRETROID-PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 3351 6.1 PÜRETROID-PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 3350 3 PÜRETROID-PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 3350 3 PÜRIDIIN 1282 3 PÜROFOORILISED METALLID, N.O.S. või PÜROFOORILISED SULAMID, N.O.S. 1383 4.2 PÜROFOORNE TAHKE AINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3200 4.2 PÜROFOORNE TAHKE AINE, ORGAANILINE, N.O.S. 2846 4.2 PÜROFOORNE VEDELIK, ANORGAANILINE, N.O.S. 3194 4.2 PÜROFOORNE VEDELIK, ORGAANILINE, N.O.S. 2845 4.2 PÜROFOORSED METALLID, N.O.S või METALLORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, ISESÜTTIV 3391 4.2 Püroksüliini lahus, vaata 2059 3 PÜROSULFURÜÜLKLORIID 1817 8 PÜROTEHNILINE ESE, tehniliseks otstarbeks 0428 1 PÜROTEHNILINE ESE, tehniliseks otstarbeks 0429 1 PÜROTEHNILINE ESE, tehniliseks otstarbeks 0430 1 PÜROTEHNILINE ESE, tehniliseks otstarbeks 0431 1 PÜROTEHNILINE ESE, tehniliseks otstarbeks 0432 1 PÜROTEHNILINE VAHEND 0333 1 PÜROTEHNILINE VAHEND 0334 1 PÜROTEHNILINE VAHEND 0335 1 PÜROTEHNILINE VAHEND 0336 1 PÜROTEHNILINE VAHEND 0337 1 PÜRROLIDIIN 1922 3 PURUSTUSLAENG 0043 1 PUSKARIÕLI 1201 3 PUSKARIÕLI 1201 3 PÜSSIROHI, SUITSUTA 0160 1 PÜSSIROHI, SUITSUTA 0161 1 PÜSSIROHI, SUITSUTA 0509 1 PÜSSIROHU BRIKETT (PÜSSIROHU PASTA), NIISKE, sisaldab mitte alla 17 massiprotsendi alkoholi 0433 1 PÜSSIROHU BRIKETT (PÜSSIROHU PASTA), NIISKE, sisaldab vähemalt 25 massiprotsenti vett 0159 1 Püssirohukäiviti, reaktiivjõu põhimõttel, vaata 275 1 PUUVILL, NIISKE 1365 4.2 PUUVILLAJÄÄTMED, ÕLISED 1364 4.2 RADIOAKTIIVNE AINE, ERIKORRALDUSE KOHASELT VEETAV, mittelõhustuv või harva lõhustuv 2919 7 RADIOAKTIIVNE AINE, MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA II), LÕHUSTUV 3324 7 RADIOAKTIIVNE AINE, MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA II), mittelõhustuv või harvalõhustuv 3321 7 RADIOAKTIIVNE AINE, MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA III), LÕHUSTUV 3325 7 RADIOAKTIIVNE AINE, MADAL ERIAKTIIVSUS (LSA III), mittelõhustuv või harvalõhustuv 3322 7 RADIOAKTIIVNE AINE, MADALA ERIAKTIIVSUSEGA (LSA-I), mittelõhustuv või harva lõhustuv 2912 7 RADIOAKTIIVNE AINE, SAASTATUD PINNAGA ESEMED (SCO-I või SCO-II), mittelõhustuvad või harva lõhustuvad 2913 7 RADIOAKTIIVNE AINE, SAASTATUD PINNAGA OBJEKTID (SCO-I või SCO-II), LÕHUSTUV 3326 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TRANSPORDITAV ERIKOKKULEPPE ALUSEL, LÕHUSTUV 3331 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP A PAKEND, mitteerikujuline, mittelõhustuv või harva lõhustuv 2915 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP A SAADETIS, ERIKUJULINE, LÕHUSTUV 3333 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP A SAADETIS, ERIKUJULINE, mittelõhustuv või harvalõhustuv 3332 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP A SAADETIS, LÕHUSTUV, mitteerikujuline 3327 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP B(M) PAKEND, mittelõhustuv või harva lõhustuv 2917 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP B(M) SAADETIS, LÕHUSTUV 3329 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP B(U) PAKEND, mittelõhustuv või harva lõhustuv 2916 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP B(U) SAADETIS, LÕHUSTUV 3328 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP C PAKEND, mittelõhustuv või harvalõhustuv 3323 7 RADIOAKTIIVNE AINE, TÜÜP C SAADETIS, LÕHUSTUV 3330 7 RADIOAKTIIVNE AINE, URAANHEKSAFLUORIID, LÕHUSTUV 2977 7 RADIOAKTIIVNE AINE, URAANHEKSAFLUORIID, mittelõhustuv või harvalõhustuv 2978 7 RADIOAKTIIVNE AINE, VABASAADETIS – LOODUSLIKUST URAANIST või LAHJENDATUD URAANIST või LOODUSLIKUST TOORIUMIST VALMISTATUD ESEMED 2909 7 RADIOAKTIIVNE AINE, VABASAADETIS – MÕÕTERIISTAD või ESEMED 2911 7 RADIOAKTIIVNE AINE, VABASAADETIS – PIIRATUD KOGUSES 2910 7 RADIOAKTIIVNE AINE, VABASAADETIS – TÜHI PAKEND 2908 7 Rafineeritud nafta, vaata 1268 3 RAKETI LÕHKEPEA lõhke- ja väljapaiskelaenguga 0370 1 RAKETI LÕHKEPEA lõhke- ja väljapaiskelaenguga 0371 1 RAKETI LÕHKEPEA, lõhkelaenguga 0286 1 RAKETI LÕHKEPEA, lõhkelaenguga 0287 1 RAKETI LÕHKEPEA, lõhkelaenguga 0369 1 RAKETIMOOTOR 0186 1 RAKETIMOOTOR 0280 1 RAKETIMOOTOR 0281 1 RAKETIMOOTOR HÜPERGOOLSEL VEDELIKUL TÖÖTAV, väljapaiskelaenguga või ilma 0250 1 RAKETIMOOTOR HÜPERGOOLSEL VEDELIKUL TÖÖTAV, väljapaiskelaenguga või ilma 0322 1 Raketimootor, vaata 250 1 RAKETIMOOTOR, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV 0395 1 RAKETIMOOTOR, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV 0396 1 RAKETIMOOTORID 0510 1 RAKETT lõhkelaenguga 0180 1 RAKETT lõhkelaenguga 0181 1 RAKETT lõhkelaenguga 0182 1 RAKETT lõhkelaenguga 0295 1 RAKETT, inertpeaga 0183 1 RAKETT, inertpeaga 0502 1 RAKETT, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV, lõhkelaenguga 0397 1 RAKETT, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV, lõhkelaenguga 0398 1 Ränifluoriidid, n.o.s., vaata 2856 6.1 Ränikloriid, vaata 1818 8 Raske vesinik, vaata 1957 2 RAUA PUURIMIS-, HÖÖVLI-, TREI- või FREESIMISLAASTUD, isekuumenemist võimaldavas vormis 2793 4.2 Rauapulber, pürofoorne, vaata 1383 4.2 Rauapulber, vaata 2793 4.2 Raud (II) kloriid, veevaba, vaata 1773 8 Raud (III) kloriid, veevaba, vaata 1773 8 RAUD(II)ARSENAAT 1608 6.1 RAUDARSENAAT 1606 6.1 RAUDARSENIT 1607 6.1 RAUDKLORIID, VEEVABA 1773 8 Raudkloriid, veevaba, vaata 1773 8 RAUDKLORIIDI LAHUS 2582 8 RAUDNITRAAT 1466 5.1 RAUDOKSIID, KASUATUD või URBNE RAUD, KASUTATUD, saadud kivisöegaasi puhastamisel 1376 4.2 RAUDPENTAKARBONÜÜL 1994 6.1 Raudperkloriid, veevaba, vaata 1773 8 RAUDTEEPETARD, PLAHVATAV 0192 1 RAUDTEEPETARD, PLAHVATAV 0193 1 RAUDTEEPETARD, PLAHVATAV 0492 1 RAUDTEEPETARD, PLAHVATAV 0493 1 RAVIM, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3249 6.1 RAVIM, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3249 6.1 RAVIM, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 1851 6.1 RAVIM, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 1851 6.1 RAVIM, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 3248 3 RAVIM, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, N.O.S. 3248 3 RDX, vaata 72 1 Resortsiin, vaata 2876 6.1 RESORTSINOOL 2876 6.1 RIITSINUSE SEEMNED või RIITSINUSE JAHU või RIITSINUSE PRESSITUD MASS või RIITSINUSE HELBED 2969 9 RUBIIDIUM 1423 4.3 RUBIIDIUMHÜDROKSIID 2678 8 RUBIIDIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 2677 8 RUBIIDIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 2677 8 Salpeeter, vaata 1486 5.1 SEADMED, VÄIKESED, SÜSIVESINIKGAASIGA TÖÖTAVAD või SÜSIVESINIKGAASI TÄITEBALLOONID VÄIKESTELE SEADMETELE vabastusseadmega 3150 2 SEADMETES SISALDUVAD LIITIUMIOONAKUD või SEADMETESSE PAKITUD LIITIUMIOONAKUD (sealhulgas liitiumioon-polümeerakud) 3481 9 Seebikivi (kaaliumhüdroksiid), vaata 1823 8 Seemnekook, vaata 1386 4.2 Segu B, vaata 118 1 Segu P1 ja segu P2, vaata 1060 2 Segud A, A01, A02, A0, A1, B1, B2, B ja C, vaata 1965 2 Seleen vesinikhape, vaata 2202 2 SELEENDISULFIID 2657 6.1 SELEENHAPE 1905 8 SELEENHEKSAFLUORIID 2194 2 SELEENI ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 3283 6.1 SELEENI ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 3283 6.1 SELEENI ÜHENDID, TAHKED, N.O.S. 3283 6.1 SELEENI ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 3440 6.1 SELEENI ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 3440 6.1 SELEENI ÜHENDID, VEDELAD, N.O.S. 3440 6.1 SELEENOKSÜKLORIID 2879 8 SELENAADID või SELENITID 2630 6.1 Šellak, vaata 1263 3 SIGNAALPADRUN 0054 1 SIGNAALPADRUN 0312 1 SIGNAALPADRUN 0405 1 Signaalraketid, vees aktiveeruvad, vaata 0418 0419 1 SILAAN 2203 2 SILIKOONI PULBER, AMORFNE 1346 4.1 SILIKOONTETRAFLUORIID 1859 2 SILIKOONTETRAFLUORIID, ADSORBEERUNUD 3521 2 SILIKOONTETRAKLORIID 1818 8 SIPELGHAPPE LAHUS, happesisaldus mitte alla 10 massiprotsendi, kuid mitte üle 85 massiprotsendi 3412 8 SIPELGHAPPE LAHUS, happesisaldus mitte alla 5 massiprotsendi, kuid mitte üle 10 massiprotsendi 3412 8 SIPELGHAPPE LAHUS, happesisaldus üle 85 massiprotsenti 1779 8 SISEPÕLEMISMOOTOR või MASINAD, SISEPÕLEMISEMOOTORIGA 3530 9 SISEPÕLEMISMOOTOR, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või MOOTOR, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või MASINAD, SISEPÕLEMISMOOTORIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAVAD või MASINAD, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAVAD 3529 2 SISEPÕLEMISMOOTOR, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV või MOOTOR, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV või MASINAD, SISEPÕLEMISMOOTORIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAVAD või MASINAD, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAVAD 3528 3 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, N.O.S., mille LC50 on madalam kui 200 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 500 LC50 või võrdne sellega 3381 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, N.O.S., mille LC50on madalam kui 1000 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 10 LC50 või võrdne sellega 3382 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S., mille LC50 on madalam kui 1000 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 10 LC50 või võrdne sellega 3388 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S., mille LC50 on madalam kui 200 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 500 LC50 või võrdne sellega 3387 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S., mille LC50 on madalam kui 1000 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 10 LC50 või võrdne sellega 3390 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S., mille LC50 on madalam kui 200 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 500 LC50 või võrdne sellega 3389 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, N.O.S., mille LC50 on madalam kui 1000 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 10 LC50 või võrdne sellega 3384 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, N.O.S., mille LC50 on madalam kui 200 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 500 LC50 või võrdne sellega 3383 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, SÖÖBIV, N.O.S., mille inhalatsiooni toksilisus on madalam kui 1000 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 10 LC50 või võrdne sellega 3489 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, TULEOHTLIK, SÖÖBIV, N.O.S., mille inhalatsiooni toksilisus on madalam kui 200 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 500 LC50 või võrdne sellega 3488 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, VEEGA REAGEERIV, N.O.S., mille LC50 on madalam kui 1000 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 10 LC50 või võrdne sellega 3386 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, VEEGA REAGEERIV, N.O.S., mille LC50 on madalam kui 200 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 500 LC50 või võrdne sellega 3385 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, VEEGA REAGEERIV, TULEOHTLIK, N.O.S., mille inhalatsiooni toksilisus on madalam kui 1000 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem 10 LC50 või võrdne sellega 3491 6.1 SISSEHINGAMISEL MÜRGINE VEDELIK, VEEGA REAGEERIV, TULEOHTLIK, N.O.S., mille inhalatsiooni toksilisus on madalam kui 200 ml/m3 või võrdne sellega ja mille küllastunud auru kontsentratsioon on suurem kui 500 LC50 või võrdne sellega 3490 6.1 SÕIDUK, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või SÕIDUK, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV või SÕIDUK, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või SÕIDUK, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV 3166 9 SÖÖBIV TAHKE AINE, ALUSELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3262 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, ALUSELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3262 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, ALUSELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3262 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, ALUSELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3263 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, ALUSELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3263 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, ALUSELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3263 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, HAPPELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3260 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, HAPPELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3260 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, HAPPELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3260 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3261 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3261 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3261 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3095 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3095 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. 2923 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. 2923 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. 2923 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, N.O.S. 1759 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, N.O.S. 1759 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, N.O.S. 1759 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3084 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3084 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3096 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3096 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 2921 8 SÖÖBIV TAHKE AINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 2921 8 SÖÖBIV VEDELIK, ALUSELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3266 8 SÖÖBIV VEDELIK, ALUSELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3266 8 SÖÖBIV VEDELIK, ALUSELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3266 8 SÖÖBIV VEDELIK, ALUSELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3267 8 SÖÖBIV VEDELIK, ALUSELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3267 8 SÖÖBIV VEDELIK, ALUSELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3267 8 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3264 8 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3264 8 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3264 8 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3265 8 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3265 8 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. 3265 8 SÖÖBIV VEDELIK, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3301 8 SÖÖBIV VEDELIK, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3301 8 SÖÖBIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 2922 8 SÖÖBIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 2922 8 SÖÖBIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 2922 8 SÖÖBIV VEDELIK, N.O.S. 1760 8 SÖÖBIV VEDELIK, N.O.S. 1760 8 SÖÖBIV VEDELIK, N.O.S. 1760 8 SÖÖBIV VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3093 8 SÖÖBIV VEDELIK, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3093 8 SÖÖBIV VEDELIK, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3094 8 SÖÖBIV VEDELIK, REAGEERIB VEEGA, N.O.S. 3094 8 SÖÖBIV VEDELIK, TULEOHTLIK, N.O.S. 2920 8 SÖÖBIV VEDELIK, TULEOHTLIK, N.O.S. 2920 8 SÖÖBIVAT AINET SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 3547 8 Spordipüstolite laskemoon, vaata 12 1 STIBIIN 2676 2 Strontsium dioksiid, vaata 1509 5.1 STRONTSIUMARSENIT 1691 6.1 STRONTSIUMFOSFIID 2013 4.3 Strontsiumi sulamid, pürofoorsed, vaata 1383 4.2 STRONTSIUMKLORAAT 1506 5.1 STRONTSIUMNITRAAT 1507 5.1 STRONTSIUMPERKLORAAT 1508 5.1 STRONTSIUMPEROKSIID 1509 5.1 STRÜHNIIN või STRÜHNIINI SOOLAD 1692 6.1 STÜREENI MONOMEER, INHIBEERITUD 2055 3 Stürool, vaata 2055 3 SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma 0016 1 SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma 0303 1 SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiske-laenguga või ilma 0015 1 SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma, sisaldab sissehingamisel mürgiseid aineid 0015 1 SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma, sisaldab sissehingamisel mürgiseid aineid 0016 1 SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma, sisaldab sissehingamisel mürgiseid aineid 0303 1 SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma, sisaldab sööbivaid aineid 0303 1 SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või välja-paiskelaenguga või ilma, sisaldab sööbivaid aineid 0015 1 SUITSULASKEMOON lõhke-, heite- või välja-paiskelaenguga või ilma, sisaldab sööbivaid aineid 0016 1 SUITSULASKEMOON VALGE FOSFORIGA ja lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga 0245 1 SUITSULASKEMOON VALGE FOSFORIGA ja lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga 0246 1 SUITSUPOMMID, MITTEPLAHVATAVAD, sisaldavad sööbivat vedelikku, ilma initseeriva seadmeta 2028 8 SUITSUSIGNAAL 0196 1 SUITSUSIGNAAL 0197 1 SUITSUSIGNAAL 0313 1 SUITSUSIGNAAL 0487 1 SUITSUSIGNAAL 0507 1 SULFAMIINHAPE 2967 8 SULFURÜÜLFLUORIID 2191 2 SULFURÜÜLKLORIID 1834 6.1 SÜSINIK, AKTIVEERITUD 1362 4.2 SÜSINIK, loomse või taimse päritoluga 1361 4.2 SÜSINIK, loomse või taimse päritoluga 1361 4.2 Süsinikanhüdriid, vaata 1013 2 SÜSINIKDIOKSIID 1013 2 SÜSINIKDIOKSIID, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 2187 2 Süsinikdioksiid, tahke (kuiv jää) 1845 9 Ei kehti ADR-i nõuded, kui kasutatakse jahutusainena, vt jagu 5.5.3 Süsinikdioksiidi ja etüleenoksiidi segu, vaata 1041 1952 3300 2 2 2 Süsinikdisulfiid, vaata 1131 3 SÜSINIKMONOKSIID, KOKKUSURUTUD 1016 2 Süsinikoksüsulfiid, vaata 2204 2.3 SÜSINIKTETRABROMIID 2516 6.1 SÜSINIKTETRAKLORIID 1846 6.1 SÜSINKDISULFIID 1131 3 SÜSIVESINIKUD, VEDELAD, N.O.S. 3295 3 SÜSIVESINIKUD, VEDELAD, N.O.S. 3295 3 SÜSIVESINIKUD, VEDELAD, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 3295 3 SÜSIVESINIKUD, VEDELAD, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 3295 3 Sütik käsirelvadele, vaata 44 1 SUURTÜKI HEITELAENG 0242 1 SUURTÜKI HEITELAENG 0279 1 SUURTÜKI HEITELAENG 0414 1 SÜÜTEKAPSEL 0044 1 SÜÜTEKAPSEL 0377 1 SÜÜTEKAPSEL 0378 1 SÜÜTEKAPSEL, TORUJAS 0319 1 SÜÜTEKAPSEL, TORUJAS 0320 1 SÜÜTEKAPSEL, TORUJAS 0376 1 SÜÜTEL 0121 1 SÜÜTEL 0314 1 SÜÜTEL 0315 1 SÜÜTEL 0325 1 SÜÜTEL 0454 1 Süütelaengud, vaata 325 1 Süütelaskemoon (veega aktiveeritavad seadmed) lõhke-, heite või väljapaiskelaenguga, vaata 248 1 SÜÜTELASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma 0009 1 SÜÜTELASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma 0010 1 SÜÜTELASKEMOON lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma 0300 1 SÜÜTELASKEMOON VALGE FOSFORIGA ja lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga 0243 1 SÜÜTELASKEMOON VALGE FOSFORIGA ja lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga 0244 1 SÜÜTELASKEMOON, vedelik või geel, lõhke-, heite või väljapaiskelaenguga 0247 1 SÜÜTENÖÖR 0066 1 Süütenöör, kombineeritav, aktiveeritav või viitsüütega, vaata 106 1 SÜÜTENÖÖR, MITTEDETONEERIV 0101 1 SÜÜTENÖÖR, OHUTU 0105 1 SÜÜTENÖÖRI SÜÜTEL 0131 1 SÜÜTETORU 0316 1 SÜÜTETORU 0317 1 SÜÜTETORU 0368 1 Süvavee laeng, vaata 56 1 SÜVAVEEPOMM 0056 1 TAHKED AINED (näiteks ettevalmistatud segud ja jäätmed), milles on TULEOHTLIKKE VEDELIKKE, N.O.S., leekpunktiga kuni 60 °C 3175 4.1 TAHKED AINED, ANORGAANILISED, N.O.S. 3288 6.1 TAHKED AINED, ANORGAANILISED, N.O.S. 3288 6.1 TAHKED AINED, ANORGAANILISED, N.O.S. 3288 6.1 TAHKED AINED, MIS SISALDAVAD MÜRGIST VEDELIKKU, N.O.S. 3243 6.1 TAHKED AINED, MIS SISALDAVAD SÖÖBIVAT VEDELIKKU, N.O.S. 3244 8 TAHKEKÜTUS 0498 1 TAHKEKÜTUS 0499 1 TAHKEKÜTUS 0501 1 Taimne kiud, kuiv 3360 4.1 Ei kehti ADR-i nõuded Täiteaine, vedel, vaata 1263 3 Täitevedelik, vaata 1263 3066 3 Talk, mis sisaldab tremoliiti ja/või aktinoliiti, vaata 2590 9 Tallium (I) kloraat, vaata 2573 5.1 Tallium (I) nitraat, vaata 2727 6.1 TALLIUMKLORAAT 2573 5.1 Talliumkloraat, vaata 2573 5.1 TALLIUMNITRAAT 2727 6.1 TÄRPENTIN 1299 3 TÄRPENTINI ASENDAJA 1300 3 TÄRPENTINI ASENDAJA 1300 3 Tekstiilijäätmed, niisked 1857 4.2 Ei kehti ADR-i nõuded TELLUURHEKSAFLUORIID 2195 2 TELLUURI ÜHENDID, N.O.S. 3284 6.1 TELLUURI ÜHENDID, N.O.S. 3284 6.1 TELLUURI ÜHENDID, N.O.S. 3284 6.1 Terase pulber, vaata 2793 4.2 TERMOTULETIKUD, 'KÕIKJAL PÕLEMA SÜÜDATAVAD’ 1331 4.1 TERPEENSED SÜSIVESINIKUD, N.O.S. 2319 3 TERPINOLEEN 2541 3 tert-BUTÜÜLHÜPOKLORIT 3255 4.2 Vedu keelatud tert-BUTÜÜLISOTSÜANAAT 2484 6.1 tert-BUTÜÜLTSÜKLOHEKSÜÜL- KLOROFORMAAT 2747 6.1 TETRABROMOETAAN 2504 6.1 Tetraetoksüsilaan, vaata 1292 3 TETRAETÜLEENPENTAMIIN 2320 8 Tetraetüül-plii, vaata 1649 6.1 TETRAETÜÜLSILIKAAT 1292 3 Tetrafluorodikloroetaan, vaata 1958 2 TETRAFLUOROETÜLEEN, STABILISEERITUD 1081 2 TETRAFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 14) 1982 2 Tetrahüdro-1,4-oksasiin, vaata 2054 3 TETRAHÜDROFTAALHAPPEANHÜDRIIDID, sisaldavad üle 0,05% maleiinanhüdriidi 2698 8 TETRAHÜDROFURAAN 2056 3 TETRAHÜDROFURFURÜÜLAMIIN 2943 3 TETRAHÜDROTIOFEEN 2412 3 TETRAKEOROETÜLEEN 1897 6.1 Tetrametoksüsilaan, vaata 2606 6.1 Tetrametüleen, vaata 2601 2 Tetrametüleentsüaniid, vaata 2205 6.1 TETRAMETÜÜLAMMOONIUMHÜDROKSIID, TAHKE 3423 8 TETRAMETÜÜLAMMOONIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 1835 8 TETRAMETÜÜLAMMOONIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 1835 8 Tetrametüül-plii, vaata 1649 6.1 TETRAMETÜÜLSILAAN 2749 3 TETRANITROANILIIN 0207 1 TETRANITROMETAAN 1510 6.1 TETRAPROPÜÜLORTOTITANAAT 2413 3 TETRASOOL-1-ÄÄDIKHAPE 0407 1 Tia-4-pentanaal, vaata 2785 6.1 Tina (IV) kloriid, pentahüdriid, vaata 2440 8 Tina (IV) kloriid, veevaba, vaata 1827 8 Tina tetrakloriid, vaata 1827 8 TINAFOSFIIDID 1433 4.3 TINAKLORIID, VEEVABA 1827 8 TINAKLORIIDPENTAHÜDRAAT 2440 8 TINAORGAANILINE PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2786 6.1 TINAORGAANILINE PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2786 6.1 TINAORGAANILINE PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2786 6.1 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3020 6.1 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3020 6.1 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3020 6.1 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 3019 6.1 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 3019 6.1 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt üle 23 °C 3019 6.1 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2787 3 TINAORGAANILINE PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2787 3 TINAORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, N.O.S. 3146 6.1 TINAORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, N.O.S. 3146 6.1 TINAORGAANILINE ÜHEND, TAHKE, N.O.S. 3146 6.1 TINAORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, N.O.S. 2788 6.1 TINAORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, N.O.S. 2788 6.1 TINAORGAANILINE ÜHEND, VEDEL, N.O.S. 2788 6.1 TINKTUURID, MEDITSIINILISED 1293 3 TINKTUURID, MEDITSIINILISED 1293 3 TIOÄÄDIKHAPE 2436 3 TIOFEEN 2414 3 Tiofenool, vaata 2337 6.1 TIOFOSFORÜÜLKLORIID 1837 8 TIOFOSGEEN 2474 6.1 TIOGLÜKOOL 2966 6.1 TIOGLÜKOOLHAPE 1940 8 TIOKARBAMAATPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2771 6.1 TIOKARBAMAATPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2771 6.1 TIOKARBAMAATPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2771 6.1 TIOKARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3006 6.1 TIOKARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3006 6.1 TIOKARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3006 6.1 TIOKARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3005 6.1 TIOKARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3005 6.1 TIOKARBAMAATPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3005 6.1 TIOKARBAMAAT-PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2772 3 TIOKARBAMAAT-PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2772 3 TIONÜÜLKLORIID 1836 8 TIOPIIMHAPE 2936 6.1 TIOUUREA DIOKSIID 3341 4.2 TIOUUREA DIOKSIID 3341 4.2 TITAAN, POORNE, GRAANULITES või TITAAN, POORNE, PULBRINA 2878 4.1 TITAANDISULFIID 3174 4.2 TITAANHÜDRIID 1871 4.1 TITAANI PULBER, KUIV 2546 4.2 TITAANI PULBER, KUIV 2546 4.2 TITAANI PULBER, KUIV 2546 4.2 TITAANI PULBER, NIISKE, sisaldab vähemalt 25% vett 1352 4.1 TITAANTETRAKLORIID 1838 6.1 TITAANTRIKLORIID, ISESÜTTIV või TITAANTRIKLORIIDI SEGU, ISESÜTTIV 2441 4.2 TITAANTRIKLORIIDI SEGU 2869 8 TITAANTRIKLORIIDI SEGU 2869 8 TNT, vaata 209 1 TOKSIINID, EKSTRAHEERITUD ELAVAST ORGANISMIST, TAHKED, N.O.S. 3462 6.1 TOKSIINID, EKSTRAHEERITUD ELAVAST ORGANISMIST, TAHKED, N.O.S. 3462 6.1 TOKSIINID, EKSTRAHEERITUD ELAVAST ORGANISMIST, TAHKED, N.O.S. 3462 6.1 TOKSIINID, EKSTRAHEERITUD ELAVAST ORGANISMIST, VEDELAD, N.O.S. 3172 6.1 TOKSIINID, EKSTRAHEERITUD ELAVAST ORGANISMIST, VEDELAD, N.O.S. 3172 6.1 TOKSIINID, EKSTRAHEERITUD ELAVAST ORGANISMIST, VEDELAD, N.O.S. 3172 6.1 TOLUEEN 1294 3 TOLUEENDIISOTSÜANAAT 2078 6.1 TOLUIDIINID, TAHKED 3451 6.1 Toluleendiisotsüanaat, vaata 2078 6.1 Toluool, vaata 1294 3 TOORNAFTA 1267 3 TOORNAFTA 1267 3 TOORNAFTA (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1267 3 TOORNAFTA (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1267 3 Toornafta, vaata 1268 3 Tööstuslik laskemoon, vaata 275 1 TORMITULETIKUD 2254 4.1 TORPEEDO LÕHKEPEA lõhkelaenguga 0221 1 TORPEEDO, lõhkelaenguga 0329 1 TORPEEDO, lõhkelaenguga 0330 1 TORPEEDO, lõhkelaenguga 0451 1 TORPEEDO, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV, inertpeaga 0450 1 TORPEEDO, VEDELKÜTUSEL TÖÖTAV, lõhkelaenguga või ilma 0449 1 TORUSÜTIK, metallümbrises 0103 1 Tõrv, vedel, leekpunkt üle 60 °C, sellel või kõrgemal temperatuuril, vaata 3256 9 TÕRVAD, VEDELAD, kaasa arvatud masuut ja vedelbituumen 1999 3 TÕRVAD, VEDELAD, kaasa arvatud masuut ja vedelbituumen (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1999 3 TÕRVAD, VEDELAD, kaasa arvatud masuut ja vedelbituumen (aururõhk temperatuuril 50°c mitte üle 110 kPa) 1999 3 TÕRVAD, VEDELAD, kaasa arvatud masuut ja vedelbituumen (mille leekpunkt on alla 23 °c ja viskoossus vastav alajaole 2.2.3.14) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1999 3 TÕRVAD, VEDELAD, kaasa arvatud masuut ja vedelbituumen (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastav alajaole 2.2.3.14) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1999 3 Tremoliit, vaata 2590 9 TRFFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 23) 1984 2 TRFKLOROATSETÜÜLKLORIID 2442 8 TRIALLÜÜLAMIIN 2610 3 TRIALLÜÜLBORAAT 2609 6.1 TRIASIINPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2763 6.1 TRIASIINPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2763 6.1 TRIASIINPESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2763 6.1 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2998 6.1 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2998 6.1 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 2998 6.1 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 2997 6.1 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 2997 6.1 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 2997 6.1 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2764 3 TRIASIINPESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt alla 23 °C 2764 3 Tribromoboraan, vaata 2692 8 TRIBUTÜÜLAMIIN 2542 6.1 TRIBUTÜÜLFOSFAAN 3254 4.2 TRIETÜLEENTETRAMIIN 2259 8 TRIETÜÜLAMIIN 1296 3 Trietüülboraat, vaata 1176 3 TRIETÜÜLFOSFIIT 2323 3 Trietüülortoformaat, vaata 2524 3 TRIFLUORÄÄDIKHAPE 2699 8 TRIFLUORKLOROETÜLEEN, STABILISEERITUD, (KÜLMUTUSGAAS R 1113) 1082 2 TRIFLUOROATSETÜÜL-KLORIID 3057 2 Trifluorobromometaan, vaata 1009 2 Trifluorokloroetaan, vaata 1983 2 Trifluoroklorometaan, vaata 1022 2 TRIFLUOROMETAAN, JAHUTAMISEGA VEELDATUD 3136 2 TRIISOBUTÜLEEN 2324 3 TRIISOPROPÜÜLBORAAT 2616 3 TRIISOPROPÜÜLBORAAT 2616 3 Trikloor äädikhappe aldehüüd, vaata 2075 6.1 TRIKLOROÄÄDIKHAPE 1839 8 TRIKLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 2564 8 TRIKLOROÄÄDIKHAPPE LAHUS 2564 8 Trikloroatseetaldehüüd, vaata 2075 6.1 TRIKLOROBENSEENID, VEDELAD 2321 6.1 TRIKLOROBUTEEN 2322 6.1 TRIKLOROISOTSÜANUURHAPE, KUIV 2468 5.1 Trikloronitrometaan, vaata 1580 6.1 TRIKLOROSILAAN 1295 4.3 TRIKRESÜÜLFOSFAAT, sisaldab üle 3% orto-isomeeri 2574 6.1 Trimetüleenklorobromiid, vaata 2688 6.1 TRIMETÜÜLAMIIN, VEEVABA 1083 2 TRIMETÜÜLAMIINI VESILAHUS, mitte üle 50 massiprotsendi trimetüülamiini 1297 3 TRIMETÜÜLAMIINI VESILAHUS, mitte üle 50 massiprotsendi trimetüülamiini 1297 3 TRIMETÜÜLAMIINI VESILAHUS, mitte üle 50 massiprotsendi trimetüülamiini 1297 3 TRIMETÜÜLATSETÜÜLKLORIID 2438 6.1 TRIMETÜÜLBORAAT 2416 3 TRIMETÜÜLFOSFIIT 2329 3 TRIMETÜÜLHEKSAMETÜLEEN-DIAMIINID 2327 8 TRIMETÜÜLHEKSAMETÜLEEN-DIISOTSÜANAAT 2328 6.1 TRIMETÜÜLKLOROSILAAN 1298 3 TRIMETÜÜLTSÜKLOHEKSÜÜLAMIIN 2326 8 TRINITROANILIIN (PIKRAMIID) 0153 1 TRINITROANISOOL 0213 1 TRINITROBENSEEN, kuiv või sisaldab kuni 30 massiprotsenti vett 0214 1 TRINITROBENSEEN, NIISKE, sisaldab vähemalt 10 massiprotsenti vett 3367 4.1 TRINITROBENSEEN, NIISKE, sisaldab vähemalt 30 massiprotsenti vett 1354 4.1 TRINITROBENSEENSULFOONHAPE 0386 1 TRINITROBENSOEHAPE, kuiv või sisaldab kuni 30 massiprotsenti vett 0215 1 TRINITROBENSOEHAPE, NIISKE, sisaldab vähemalt 10 massiprotsenti vett 3368 4.1 TRINITROBENSOEHAPE, NIISKE, sisaldab vähemalt 30 massiprotsenti vett 1355 4.1 TRINITROFENETOOL 0218 1 TRINITROFENOOL (PIKRIINHAPE), kuiv või sisaldab vähem kui 30 massiprotsenti vett 0154 1 TRINITROFENOOL (PIKRIINHAPE), NIISKE, sisaldab vähemalt 30 massiprotsenti vett 1344 4.1 TRINITROFENÜÜLMETÜÜLNITRAMIIN (TETRÜÜL) 0208 1 TRINITROFLUORENOON 0387 1 TRINITROKLOROBENSEEN (PIKRÜÜLKLORIID) 0155 1 TRINITROKLOROBENSEEN (PIKRÜÜLKLORIID), NIISKE, sisaldab vähemalt 10 massiprotsenti vett 3365 4.1 TRINITRO-m-KRESOOL 0216 1 TRINITRONAFTALEEN 0217 1 TRINITRORESORTSINOOL (STÜFNIINHAPE), kuiv või sisaldab kuni 20 massiprotsenti vett või alkoholi ja vee segu 0219 1 TRINITRORESORTSINOOL (STÜFNIINHAPE), SISALDAB vähemalt 20 massiprotsenti vett või vee ja alkoholi segu 0394 1 TRINITROTOLUEEN (TNT) JA TRINITROBENSEENI SEGU või TRINITROTOLUEENI (TNT) JA HEKSANITROSTILBEENI SEGU 0388 1 TRINITROTOLÜEEN (TNT), kuiv või sisaldab kuni 30 massiprotsenti vett 0209 1 TRINITROTOLUEEN, NIISKE, sisaldab vähemalt 10 massiprotsenti vett 3366 4.1 TRINITROTOLUEEN, NIISKE, sisaldab vähemalt 30 massiprotsenti vett 1356 4.1 TRINITROTOLUEENI (TNT) SEGUD, MIS SISALDAVAD TRINITROBENSEENI JA HEKSANITROSTILBEENI 0389 1 TRIPROPÜLEEN 2057 3 TRIPROPÜLEEN 2057 3 TRIPROPÜÜLAMIIN 2260 3 TRIS-(1-ASIRIDINÜÜL)FOSFIINOKSIIDI LAHUS 2501 6.1 TRIS-(1-ASIRIDINÜÜL)FOSFIINOKSIIDI LAHUS 2501 6.1 TRITONAAL 0390 1 Tropilideen, vaata 2603 3 TRÜKIVÄRV, tuleohtlik või TRÜKIVÄRVI AINED (kaasa arvatud trükivärvi vedeldajad ja redutseerivad ained), tuleohtlikud 1210 3 TRÜKIVÄRV, tuleohtlik või TRÜKIVÄRVI AINED (kaasa arvatud trükivärvi vedeldajad ja redutseerivad ained), tuleohtlikud 1210 3 TRÜKIVÄRV, tuleohtlik või TRÜKIVÄRVI AINED (kaasa arvatud trükivärvi vedeldajad ja redutseerivad ained), tuleohtlikud (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1210 3 TRÜKIVÄRV, tuleohtlik või TRÜKIVÄRVI AINED (kaasa arvatud trükivärvi vedeldajad ja redutseerivad ained), tuleohtlikud (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastab alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1210 3 TRÜKIVÄRV, tuleohtlik või TRÜKIVÄRVI AINED (kaasa arvatud trükivärvi vedeldajad ja redutseerivad ained), tuleohtlikud (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastab alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle110 kPa) 1210 3 TRÜKIVÄRV, tuleohtlik või TRÜKIVÄRVI AINED, (kaasa arvatud trükivärvi vedeldajad ja redutseerivad ained), tuleohtlikud (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1210 3 TSEERIUM, tahvli, valandi või kangina 1333 4.1 TSEERIUM, treilaastud või sõmer pulber 3078 4.3 TSEESIUM 1407 4.3 TSEESIUMHÜDROKSIID 2682 8 TSEESIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 2681 8 TSEESIUMHÜDROKSIIDI LAHUS 2681 8 TSEESIUMNITRAAT 1451 5.1 TSELLULOID plokkidena, varrastena, rullidena, lehtedena, torudena jne, välja arvatud jäätmed 2000 4.1 TSELLULOIDIJÄÄTMED 2002 4.2 Tsement, vaata 1133 3 Tšiili salpeeter, vaata 1498 5.1 Tsineen, vaata 2052 3 TSINGIPULBER või TSINGITOLM 1436 4.3 TSINGIPULBER või TSINGITOLM 1436 4.3 TSINGIPULBER või TSINGITOLM 1436 4.3 TSINGITUHAD 1435 4.3 Tsink disulfiidi lahus, vaata 2693 8 Tsink heksafluorosilikaat, vaata 2855 6.1 Tsink ränifluoriid, vaata 2855 6.1 Tsink selenaat, vaata 2630 4.1 Tsink selenit, vaata 2630 4.1 TSINKAMMOONIUMNITRIT 1512 5.1 TSINKBROMAAT 2469 5.1 TSINKDITIONIIT (TSINKHÜDROSULFIT) 1931 9 TSINKFLUOROSILIKAAT 2855 6.1 TSINKKLORAAT 1513 5.1 TSINKKLORIID, VEEVABA 2331 8 TSINKKLORIIDI LAHUS 1840 8 TSINKNITRAAT 1514 5.1 TSINKPERMANGANAAT 1515 5.1 TSINKPEROKSIID 1516 5.1 TSINKRESINAAT 2714 4.1 TSIRKOONIUM SUSPENDEERITUD TULEOHTLIKUS VEDELIKUS 1308 3 TSIRKOONIUM SUSPENDEERITUD TULEOHTLIKUS VEDELIKUS 1308 3 TSIRKOONIUM SUSPENDEERITUD TULEOHTLIKUS VEDELIKUS (aururõhk temperatuuril 50°c mitte üle 110 kPa) 1308 3 TSIRKOONIUM SUSPENDEERITUD TULEOHTLIKUS VEDELIKUS (aururõhk temperatuuril 50°c üle 110 kPa) 1308 3 TSIRKOONIUM, KUIV, keras traat, viimistletud metall-lehed, laastud (õhemad kui 254 mikronit, kuid mitte alla 18 mikroni) 2858 4.1 TSIRKOONIUM, KUIV, viimistletud lehed, laastud või keritud traat 2009 4.2 TSIRKOONIUMHÜDRIID 1437 4.1 TSIRKOONIUMI PULBER, KUIV 2008 4.2 TSIRKOONIUMI PULBER, KUIV 2008 4.2 TSIRKOONIUMI PULBER, KUIV 2008 4.2 TSIRKOONIUMI PULBER, NIISKE, sisaldab vähemalt 25 % vett 1358 4.1 TSIRKOONIUMIJÄÄTMED 1932 4.2 TSIRKOONIUMNITRAAT 2728 5.1 TSIRKOONIUMPIKRAMAAT, kuiv või sisaldab kuni 20 massiprotsenti vett 0236 1 TSIRKOONIUMPIKRAMAAT, NIISKE, sisaldab vähemalt 20 massiprotsenti vett 1517 4.1 TSIRKOONIUMTETRAKLORIID 2503 8 TSÜAAN 1026 2 Tsüaan atsetonitriil, vaata 2647 6.1 TSÜAANVESINIKHAPE, VESILAHUS (VESINIKTSÜANIID, VESILAHUS), milles on kuni 20% vesiniktsüaniidi 1613 6.1 TSÜANIIDI LAHUS, N.O.S. 1935 6.1 TSÜANIIDI LAHUS, N.O.S. 1935 6.1 TSÜANIIDI LAHUS, N.O.S. 1935 6.1 TSÜANIIDID, ANORGAANILISED, TAHKED, N.O.S. 1588 6.1 TSÜANIIDID, ANORGAANILISED, TAHKED, N.O.S. 1588 6.1 TSÜANIIDID, ANORGAANILISED, TAHKED, N.O.S. 1588 6.1 Tsüaniidid, orgaanilised, mürgised, n.o.s., vaata 3276 6.1 Tsüaniidid, orgaanilised, mürgised, tuleohtlikud, n.o.s., vaata 3275 6.1 Tsüaniidid, orgaanilised, tuleohtlikud, mürgised, n.o.s., vaata 3273 3 TSÜANOBROMIID 1889 6.1 TSÜANUURKLORIID 2670 8 TSÜKLOBUTAAN 2601 2 TSÜKLOBUTÜÜLKLOROFORMAAT 2744 6.1 TSÜKLOHEKSAAN 1145 3 Tsükloheksaantiool, vaata 3054 3 TSÜKLOHEKSANOON 1915 3 TSÜKLOHEKSEEN 2256 3 Tsüklohekseen, vaata 2052 3 TSÜKLOHEKSENÜÜL-TRIKLOROSILAAN 1762 8 TSÜKLOHEKSÜÜLAMIIN 2357 8 TSÜKLOHEKSÜÜLATSETAAT 2243 3 TSÜKLOHEKSÜÜL-ISOTSÜANAAT 2488 6.1 TSÜKLOHEKSÜÜL-MERKAPTAAN 3054 3 TSÜKLOHEPTAAN 2241 3 TSÜKLOHEPTATRIEEN 2603 3 TSÜKLOHEPTEEN 2242 3 TSÜKLOHESÜÜLTRIKLOROSILAAN 1763 8 TSÜKLOMETÜLEENTRINITRAMIINI (TSÜKLONIIT; HEKSOGEEN; RDX) JA TSÜKLOTETRAMETÜLEENTETRANITRAMIINI (HMX; OKTOGEEN) SEGU, mis SISALDAB kuni 15 massiprotsenti vett või DESENSIBILISEERITUD kuni 10 massiprotsenti flegmatisaatoriga 0391 1 TSÜKLOOKTADIEENID 2520 3 TSÜKLOOKTATETRAEEN 2358 3 TSÜKLOPENTAAN 1146 3 TSÜKLOPENTANOOL 2244 3 TSÜKLOPENTANOON 2245 3 TSÜKLOPENTEEN 2246 3 TSÜKLOPROPAAN 1027 2 TSÜKLOTETRAMETÜLEENTETRANITRAMIIN (HMX; OKTOGEEN), DESENSIBILISEERITUD 0484 1 TSÜKLOTETRAMETÜLEENTETRANITRAMIIN (HMX; OKTOGEEN), NIISKE, sisaldab mitte alla 15 massiprotsenti vett 0226 1 TSÜKLOTRIMETÜLEENTRINITRAMIIN (TSÜKLONIIT, HEKSOGEEN, RDX), sisaldab vähemalt 15 massiprotsenti VETT 0072 1 TSÜKLOTRIMETÜLEEN-TRINITRAMIIN (TSÜKLONIIT; HEKSOGEEN; RDX), DESENSIBILISEERITUD 0483 1 Tühi anum, puhastamata Vaata 5.1.3 ja 5.4.1.1.6 Tühi anumakogumiga sõiduk, puhastamata Vaata 4.3.2.4, 5.1.3 ja 5.4.1.1.6 Tühi IBC, puhastamata Vaata 4.1.1.11, 5.1.3 ja 5.4.1.1.6 Tühi MEGC, puhastamata Vaata 4.3.2.4, 5.1.3 ja 5.4.1.1.6 Tühi paak, puhastamata Vaata 4.3.2.4, 5.1.3 ja 5.4.1.1.6 Tühi pakend, puhastamata Vaata 4.1.1.11, 5.1.3 ja 5.4.1.1.6 Tühi sõiduk, puhastamata Vaata 5.1.3 ja 5.4.1.1.6 Tühi suurpakend, puhastamata Vaata 4.1.1.11, 5.1.3 ja 5.4.1.1.6 TULEKUSTUTI SISU, sööbiv vedelik 1774 8 TULEKUSTUTID kokku surutud või veeldatud gaasiga 1044 2 Tulekustutite kestad plahvatava heitelaenguga, vaata 275 1 TULELÄITMISMATERJAL, TAHKE, tuleohtliku vedelikuga 2623 4.1 TULEMASINAD või NENDE TÄITEBALLOONID, sisaldavad põlevgaasi 1057 2 TULEOHTLIK TAHKE AINE, MÜRGINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3179 4.1 TULEOHTLIK TAHKE AINE, MÜRGINE, ANORGAANILINE, N.O.S. 3179 4.1 TULEOHTLIK TAHKE AINE, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S. 2926 4.1 TULEOHTLIK TAHKE AINE, MÜRGINE, ORGAANILINE, N.O.S. 2926 4.1 TULEOHTLIK TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3097 4.1 Vedu keelatud TULEOHTLIK TAHKE AINE, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. 3180 4.1 TULEOHTLIK TAHKE AINE, SÖÖBIV, ANORGAANILINE, N.O.S. 3180 4.1 TULEOHTLIK TAHKE AINE, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S. 2925 4.1 TULEOHTLIK TAHKE AINE, SÖÖBIV, ORGAANILINE, N.O.S. 2925 4.1 TULEOHTLIK VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 1992 3 TULEOHTLIK VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 1992 3 TULEOHTLIK VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 1992 3 TULEOHTLIK VEDELIK, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 3286 3 TULEOHTLIK VEDELIK, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 3286 3 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S. 1993 3 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S. 1993 3 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1993 3 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S. (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1993 3 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S. (mille leekpunkt on alla 23°C ja viskoossus vastab alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 1993 3 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S.(mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1993 3 TULEOHTLIK VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. 2924 3 TULEOHTLIK VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. 2924 3 TULEOHTLIK VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. 2924 3 TULEOHTLIKKE TAHKEID AINEID SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 3541 4.1 TULEOHTLIKUD ANORGAANILISED TAHKED AINED N.O.S. 3178 4.1 TULEOHTLIKUD ANORGAANILISED TAHKED AINED N.O.S. 3178 4.1 Tuleohtlikud gaasid tulesüütajates, vaata 1057 2 TULEOHTLIKUD ORGAANILISED TAHKED AINED N.O.S. 1325 4.1 TULEOHTLIKUD ORGAANILISED TAHKED AINED N.O.S. 1325 4.1 TULEOHTLIKUD ORGAANILISED TAHKED AINED, SULAS OLEKUS, N.O.S. 3176 4.1 TULEOHTLIKUD ORGAANILISED TAHKED AINED, SULAS OLEKUS, N.O.S. 3176 4.1 TULEOHUTUT, MITTEMÜRGIST GAASI SISALDAVAD ESEMED, N.O.S. 3538 2 TULETIKUD, OHUTUD (vihikuna, kaartidena või kraabitavates topsides) 1944 4.1 UNDEKAAN 2330 3 URAANHEKSAFLUORIID, RADIOAKTIIVNE AINE, VABASAADETIS, vähem kui 0,1 kg pakendi kohta, mittelõhustuv või harvalõhustuv 3507 6.1 VÄÄVEL 1350 4.1 VÄÄVEL, SULAS OLEKUS 2448 4.1 Vääveldikloriid, vaata 1828 8 VÄÄVELDIOKSIID 1079 2 VÄÄVELHAPE, happesisaldusega üle 51% 1830 8 VÄÄVELHAPE, KASUTATUD 1832 8 VÄÄVELHAPE, milles on mitte üle 51% hapet või AKUVEDELIKKU, HAPET 2796 8 VÄÄVELHAPE, SUITSEV 1831 8 Väävelhappe ja fluorvesinikhappe segu, vaata 1786 8 VÄÄVELHAPPE JÄÄDE 1906 8 VÄÄVELHEKSAFLUORIID 1080 2 VÄÄVELKLORIIDID 1828 8 Väävelmonokloriid, vaata 1828 8 VÄÄVELTETRAFLUORIID 2418 2 VÄÄVELTRIOKSIID, STABILISEERITUD 1829 8 Väävelvesinik, vaata 1053 2 VÄÄVLIRIKAS TOORNAFTA, TULEOHTLIK, MÜRGINE 3494 3 VÄÄVLIRIKAS TOORNAFTA, TULEOHTLIK, MÜRGINE 3494 3 VÄÄVLIRIKAS TOORNAFTA, TULEOHTLIK, MÜRGINE 3494 3 VÄÄVLISHAPE 1833 8 Väävlishape, vaata 1778 8 Väetis, sisaldab ammooniumnitraati, n.o.s., vaata 2067 5.1 VÄETISE AMMONISEERIV LAHUS vaba ammoniaagiga 1043 2 VAHATULETIKUD 1945 4.1 VAIGU LAHUS, tuleohtlik 1866 3 VAIGU LAHUS, tuleohtlik 1866 3 VAIGU LAHUS, tuleohtlik (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1866 3 VAIGU LAHUS, tuleohtlik (aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa) 1866 3 VAIGU LAHUS, tuleohtlik (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt ajajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50°C üle 110 kPa) 1866 3 VAIGU LAHUS, tuleohtlik (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastavalt alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1866 3 VALERÜÜLKLORIID 2502 8 Valge arseen, vaata 1561 6.1 VALGE ASBEST (krüsotiil, aktinoliit, antofülliit, tremoliit) 2590 9 VALGUSTUSLASKEMOON, omab lõhke-, heite- või väljapaiskelaengut või on ilma selleta 0171 1 VALGUSTUSLASKEMOON, omab lõhke-, heite- või väljapaiskelaengut või on ilma selleta 0254 1 VALGUSTUSLASKEMOON, omab lõhke-, heite- või väljapaiskelaengut või on ilma selleta 0297 1 VALGUSTUSPADRUN 0049 1 VALGUSTUSPADRUN 0050 1 Valgustuspadrunid, vaata 171 1 VALGUSTUSPOMM 0037 1 VALGUSTUSPOMM 0038 1 VALGUSTUSPOMM 0039 1 VALGUSTUSPOMM 0093 1 VALGUSTUSPOMM 0299 1 VALGUSTUSPOMM 0403 1 VALGUSTUSPOMM 0404 1 VALGUSTUSPOMM 0420 1 VALGUSTUSPOMM 0421 1 VÄLKVALGUSTUSPULBER 0094 1 VÄLKVALGUSTUSPULBER 0305 1 Vanaadium (IV) oksiid sulfaat, vaata 2931 6.1 VANAADIUMI ÜHENDID, N.O.S. 3285 6.1 VANAADIUMI ÜHENDID, N.O.S. 3285 6.1 VANAADIUMI ÜHENDID, N.O.S. 3285 6.1 VANAADIUMOKSÜTRIKLORIID 2443 8 VANAADIUMPENTOKSIID, sulamata vorm 2862 6.1 VANAADIUMTETRAKLORIID 2444 8 VANAADIUMTRIKLORIID 2475 8 VANADÜÜLSULFAAT 2931 6.1 VÄRV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) (aururõhk temperatuuril 50°c mitte üle 110 kPa) 1263 3 VÄRV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) (aururõhk temperatuuril 50°c üle 110 kPa) 1263 3 VÄRV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) (mille leekpunkt on alla 23 °C ja viskoossus vastab alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C üle 110 kPa) 1263 3 VÄRV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) (mille leekpunkt on alla 23 °Cja viskoossus vastab alajaole 2.2.3.1.4) (aururõhk temperatuuril 50 °C mitte üle 110 kPa) 1263 3 VÄRV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) (mitteviskoossed) 1263 3 VÄRV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) (mitteviskoossed) 1263 3 VÄRV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) (mitteviskoossed) 3066 8 VÄRV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) (mitteviskoossed) 3066 8 VÄRV, SÖÖBIV, TULEOHTLIK (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) 3470 8 VÄRV, TULEOHTLIK, SÖÖBIV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) 3469 3 VÄRV, TULEOHTLIK, SÖÖBIV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) 3469 3 VÄRV, TULEOHTLIK, SÖÖBIV (kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, shellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus) või VÄRVI AINED, TULEOHTLIKUD, SÖÖBIVAD (kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid) 3469 3 VÄRVAINE, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. või VÄRVAINE SÜNTEETILINE POOLTOODE, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3143 6.1 VÄRVAINE, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. või VÄRVAINE SÜNTEETILINE POOLTOODE, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3143 6.1 VÄRVAINE, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. või VÄRVAINE SÜNTEETILINE POOLTOODE, TAHKE, MÜRGINE, N.O.S. 3143 6.1 VÄRVAINE, TAHKE, SÖÖBIV, N.O.S. või VÄRVAINE SÜNTEESI POOLTOODE, TAHKE, SÖÖBIV, N.O.S. 3147 8 VÄRVAINE, TAHKE, SÖÖBIV, N.O.S. või VÄRVAINE SÜNTEESI POOLTOODE, TAHKE, SÖÖBIV, N.O.S. 3147 8 VÄRVAINE, TAHKE, SÖÖBIV, N.O.S. või VÄRVAINE SÜNTEESI POOLTOODE, TAHKE, SÖÖBIV, N.O.S. 3147 8 VÄRVAINE, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. või VÄRVAINE POOLTOODE, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 1602 6.1 VÄRVAINE, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. või VÄRVAINE POOLTOODE, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 1602 6.1 VÄRVAINE, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. või VÄRVAINE POOLTOODE, VEDEL, MÜRGINE, N.O.S. 1602 6.1 VÄRVAINE, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. või VÄRVAINE SÜNTEESI POOLTOODE, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. 2801 8 VÄRVAINE, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. või VÄRVAINE SÜNTEESI POOLTOODE, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. 2801 8 VÄRVAINE, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. või VÄRVAINE SÜNTEESI POOLTOODE, VEDEL, SÖÖBIV, N.O.S. 2801 8 Värvi vedeldajad ja redutseerivad ühendid, vaata 1263 3 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2775 6.1 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2775 6.1 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, TAHKE, MÜRGINE 2775 6.1 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3010 6.1 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3010 6.1 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE 3010 6.1 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3009 6.1 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3009 6.1 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, MÜRGINE, TULEOHTLIK, leekpunkt mitte alla 23 °C 3009 6.1 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt 23 °C 2776 3 VASEL PÕHINEV PESTITSIID, VEDEL, TULEOHTLIK, MÜRGINE, leekpunkt 23 °C 2776 3 Vask (II) arseniit, vaata 1586 6.1 Vask (II) kloraat, vaata 2721 5.1 Vask selenaat, vaata 2630 6.1 Vask selenit, vaata 2630 6.1 VASKARSENIIT 1586 6.1 VASKATSETOARSENIIT 1585 6.1 VASKETÜLEENDIAMIINI LAHUS 1761 8 VASKETÜLEENDIAMIINI LAHUS 1761 8 VASKKLORAAT 2721 5.1 Vaskkloraat, vaata 2721 5.1 VASKKLORIID 2802 8 VASKTSÜANIID 1587 6.1 Vedel lakialus, vaata 1263 3066 3 Vedeldatud bituumen, leekpunkt mitte üle 60 °C, vaata 1999 3 VEDELIKAKUD, HAPPEGA TÄIDETUD, elektriliselt laetud 2794 8 VEDELIKAKUD, LEELISEGA TÄIDETUD, elektriliselt laetud 2795 8 VEDELIKUGA TÄIDETUD, HERMEETILISELT SULETUD AKUD, elektriliselt laetud 2800 8 VEDELKÜTUS 0495 1 VEDELKÜTUS 0497 1 VEEGA AKTIVEERITAV SEADE lõhke-, heite või väljapaiskelaenguga 0248 1 VEEGA AKTIVEERITAV SEADE lõhke-, heite või väljapaiskelaenguga 0249 1 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3135 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3135 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, ISEKUUMENEV, N.O.S. 3135 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. 3134 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. 3134 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, MÜRGINE, N.O.S. 3134 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, N.O.S. 2813 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, N.O.S. 2813 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, N.O.S. 2813 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3133 4.3 Vedu keelatud VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, SÖÖBIV, N.O.S. 3131 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, SÖÖBIV, N.O.S. 3131 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, SÖÖBIV, N.O.S. 3131 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3132 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3132 4.3 VEEGA REAGEERIV TAHKE AINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3132 4.3 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 3130 4.3 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 3130 4.3 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, MÜRGINE, N.O.S. 3130 4.3 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, N.O.S. 3148 4.3 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, N.O.S. 3148 4.3 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, N.O.S. 3148 4.3 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. 3129 4.3 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. 3129 4.3 VEEGA REAGEERIV VEDELIK, SÖÖBIV, N.O.S. 3129 4.3 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, N.O.S. 3162 2 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3307 2 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, SÖÖBIV, N.O.S. 3310 2 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 3308 2 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, N.O.S. 3160 2 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK, SÖÖBIV, N.O.S. 3309 2 VEELDATUD GAAS, N.O.S. 3163 2 VEELDATUD GAAS, OKSÜDEERIV, N.O.S. 3157 2 VEELDATUD GAAS, TULEOHTLIK, N.O.S. 3161 2 VEELDATUD GAASID, mittepõlevad, sisaldavad lämmastikku, süsinikdioksiidi või õhku 1058 2 VESINIK SALVESTATUD METALLHÜDRIIDINA või SEADMES SISALDUV METALLHÜDRIIDINA SALVESTATUD VESINIK või SEADMESSE PAKITUD METALLHÜDRIIDINA SALVESTATUD VESINIK 3468 2 VESINIK, JAHUTATUD VEDELIK 1966 2 VESINIK, KOKKUSURUTUD 1049 2 Vesinikarseniid, vaata 2188 2 VESINIKBROMIID, VEEVABA 1048 2 Vesinikbromiidi lahus, vaata 1788 8 VESINIKFLUORIID, VEEVABA 1052 8 Vesinikfluoriidi lahus, vaata 1790 8 VESINIKFLUORIIDIDE LAHUS, N.O.S. 3471 8 VESINIKFLUORIIDIDE LAHUS, N.O.S. 3471 8 Vesinikfosfiid, vaata 2199 2 VESINIKJODIID, VEEVABA 2197 2 Vesinikjodiidhape, veevaba, vaata 2197 2 Vesinikjodiidi lahus, vaata 1787 8 VESINIKKLORIID, JAHUTATUD VEDELIK 2186 2 Vedu keelatud VESINIKKLORIID, VEEVABA 1050 2 Vesinikkloriidhape (soolhape), vaata 1789 8 Vesinikkloriidhappe nitroühend, vaata 1798 8 VESINIKPEROKSIIDI JA PEROKSÜÄÄDIKHAPPE SEGU happega/hapetega, veega ja mitte üle 5% peroksüäädikhappega, STABILISEERITUD 3149 5.1 VESINIKPEROKSIIDI VESILAHUS, sisaldab mitte vähem kui 8%, kuid vähem kui 20% vesinikperoksiidi (vajadusel inhibeeritud) 2984 5.1 VESINIKPEROKSIIDI VESILAHUS, STABILISEERITUD, milles on 60%– 70% vesinikperoksiidi 2015 5.1 VESINIKPEROKSIIDI VESILAHUS, STABILISEERITUD, üle 70% vesinikperoksiidiga 2015 5.1 VESINIKPEROKSIIDIVESILAHUS, milles on vähemalt 20%, kuid mitte üle 60% vesinikperoksiidi (vajadusel stabiliseeritud) 2014 5.1 VESINIKSELENIID, ADSORBEERUNUD 3526 2 VESINIKSELENIID, VEEVABA 2202 2 Vesiniksilitsiid, vaata 2203 2 VESINIKSULFIID 1053 2 VESINIKSULFITITE VESILAHUS, N.O.S. 2693 8 VESINIKTSÜANIID, STABILISEERITUD, sisaldab kuni 3% vett 1051 6.1 VESINIKTSÜANIID, STABILISEERITUD, sisaldab kuni 3% vett ja on absorbeeritud poorse inertse ainega 1614 6.1 VESINIKTSÜANIIDI ALKOHOLILAHUS, vesiniktsüaniidi sisaldus kuni 45% 3294 6.1 VESINIKU JA METAANI SEGU, KOKKU SURUTUD 2034 2 Viinakivi, emeetikum, vaata 1551 6.1 Villa jäätmed, niisked 1387 4.2 Ei kehti ADR-i nõuded VINÜLIDEENKLORIID, STABILISEERITUD 1303 3 VINÜÜLATSETAAT, STABILISEERITUD 1301 3 Vinüülbenseen, vaata 2055 3 VINÜÜLBROMIID, STABILISEERITUD 1085 2 VINÜÜLBUTÜRAAT, STABILISEERITUD 2838 3 VINÜÜLETÜÜLEETER, STABILISEERITUD 1302 3 VINÜÜLFLUORIID, STABILISEERITUD 1860 2 VINÜÜLISOBUTÜÜLEETER, STABILISEERITUD 1304 3 VINÜÜLKLORIID, STABILISEERITUD 1086 2 VINÜÜLKLOROATSETAAT 2589 6.1 VINÜÜLPÜRIDIINID, STABILISEERITUD 3073 6.1 Vinüültolueen, inhibeeritud, vaata 2618 3 VINÜÜLTOLUEENID, INHIBEERITUD 2618 3 VINÜÜLTRIKLOROSILAAN 1305 3 VOLFRAMHEKSAFLUORIID 2196 2 Želatiin, lõhkav (želigniit) vaata 81 1 Želatiindünamiit, vaata 81 1 TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE A LISA OHTLIKE AINETE JA ESEMETE VEO ÜLDSÄTTED JA EESKIRJAD ( järg ) 3 . OSA Ohtlike veoste nimekiri, erisätted ning piir- ja erandkoguseid käsitlevad erandid ( järg ) PEATÜKK 3.3 TEATUD ESEMETE VÕI AINETE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED 3.3.1 Kui peatükk 3.2 tabeli A veerg 6 osutab, et vastava aine või eseme kohta kehtib erisäte, siis on selle erisätte tähendus ja nõuded ära toodud allpool . Kui erisätte kohaselt nõutakse saadetise märgistamist, siis tuleb täita alajao 5.2.1.2 punktide a ja b nõudeid. Kui tähis on toodud välja konkreetse sõnastusega ja jutumärkides, näiteks „ LIITIUMAKUD KÕRVALDAMISEKS “, siis peab tähise suurus olema vähemalt 12 mm, kui erisättes või mujal ADR-is ei ole sätestatud teisiti. 16 Uute või olemasolevate lõhke ainete või neid sisaldavate esemete näidiseid võib vedada pädevate asutuste poolt kehtestatud korras (vt alajagu 2.2.1.1.3) järgmistel eesmärkidel: katsetamine, klassifitseerimine, uurimine ja arendus, kvaliteedikontroll või kaubanäidisena. Plahvatavad näidised, mis pole niisked või mitteplahvatavas olekus, ei tohi koguselt ületada 10 kg pädevate asutuste poolt määratud väikestes saadetistes. Niiskete või mitteplahvatavas olekus plahvatavate näidiste kogused ei tohi ületada 25 kg. 23 Isegi juhul, kui see aine on tuleohtlik , avaldub tuleohtlikkus äärmuslikes tuletingimustes piiratud alal . 32 Kui see aine on mingis muus vormis, siis selle aine kohta ADR-i nõuded ei kehti . 37 Kaetud kujul sellele ainele ADR-i nõuded ei kehti . 38 Kui aine ei sisalda üle 0,1 % kaltsiumkarbiidi, siis selle aine kohta ADR-i nõuded ei kehti. 39 Kui aine sisa ldab vähem kui 30% või mitte vähem kui 90 % räni, siis selle aine kohta ADR-i nõuded ei kehti. 43 Aine i d, mis esitatakse veoks pestitsiididena, tuleb vedada vastava pestitsiidi kirje all ja vastavalt asjaomase pestitsiidi sätetele (vt alajaod 2.2.61.1.10 kuni 2.2.61.1.11.2). 45 Antimoni sulfiidide ja oksiidid e kohta, mis ei sisalda üle 0,5 % arseeni, arvutatuna täismassist, ADR-i nõuded ei kehti . 47 Ferritsüaniidide ja ferrotsüaniidide kohta ADR-i nõuded ei kehti . 48 Kui see aine sisaldab üle 20 % vesiniktsüaniidhapet, on tema vedu keelatud . 59 K ui need ained ei sisalda üle 50 % magneesiumit, siis nende kohta ADR-i nõuded ei kehti . 60 Kui kontsentratsioon ületab 72 %, on selle aine vedu keelatud . 61 Tehniline nimetus, mis asendab ohtliku veose tunnusnimetust, peab olema ISO üldnimetus (vt ka ISO 1750:1981 „Pestitsiidid ja teised agrokemikaalid – üldnimetused” , muudetud ), muu nimetus, mis on loetletud WHO „Soovituslikus pestitsiidide liigituses ohtlikkuse järgi ja liigitamisjuhistes” või aktiivse aine nimetus (vt ka alajagu 3.1.2.8.1 ja 3.1.2.8.1.1) . 62 Kui aine ei sisalda üle 4 % naatriumhüdroksiidi, siis selle aine kohta ADR-i nõuded ei kehti . 65 Vesinikperoksiidi vesilahuste ko hta, mis sisaldavad vähem kui 8 % vesinikperoksiidi, ADR-i nõuded ei kehti . 66 ADR-i nõuded ei kehti kinaveri kohta. 103 Ammooniumnitritite ning anorga anilise nitriti ja ammooniumi soola segude vedu on keelatud. 105 Nitrotselluloosi , mis vastab ÜRO nr 2556 või 2557 kirjeldusele, võib klassifitseerida klassi 4.1 alla . 113 Keemiliselt ebastabiilsete segude vedu on keelatud . 119 Külmutusmasinate hulka kuuluvad masinad või muud seadmed, mis on konstrueeritud sisemises sektsioonis toidu või teiste ainete madalal temperatuuril hoidmise erieesmärgil, ning õhukonditsioneerseadmed. Külmutusmasinate ja külmutusmasinate komponentide kohta ei kehti ADR-i nõuded, kui nad sisaldavad alla 12 kg alajaole 2.2.2.1.3 vastavat, klassi 2 gruppi A või O kuuluvat gaasi või sisaldavad alla 12 liitri ammoniaagi lahust (ÜRO nr 2672). MÄRKUS : Veo puhul võib soojuspumpasid käsitleda külmutusmasinatena. 122 Olemasolevad kaasnevad ohud , piir - ja ohu temperatuurid ning ÜRO number ( üldkirje ) iga praeguseks määratud orgaanilise peroksiidi preparaadi kohta on toodud alajaos 2.2.52.4 , alajao 4.1.4.2 pakkimiseeskirjas IBC 520 ja alajao 4.2.5.2.6 teisaldatavate paakide eeskirjas T 23 . 123 (Reserveeritud) 127 Võib kasutada muud inertset materjali või inertse materjali segu tingimusel, et sellel inertsel materjalil on samasugused flegmatiseerivad omadused. 131 Flegmatiseeritud aine peab olema oluliselt vähem tundlik kui kuiv PETN. 135 Dikloroisotsüanuurhappe dihüdreeritud naatriumi soolad ei vasta 5.1 klassi klassifitseerimiskriteeriumidele ja nende kohta ADR-i nõuded ei kehti, välja arvatud juhul, kui need vastavad kriteeriumidele, mille alusel need võib määrata mõnda muusse klassi . 138 p-bromobensüültsüaniidi kohta ADR-i nõuded ei kehti. 141 ADR-i nõuded ei kehti toodete kohta, mida on termiliselt piisavalt töödeldud, nii et nad ei kujuta veo ajal ohtu. 142 ADR-i nõuded ei kehti ekstraheeritud sojajah u kohta, mis ei sisalda üle 1,5% õli ja 11 % niiskust ning mis on põhimõtteliselt vaba tuleohtlikust ekstraktsioonilahusest . 144 ADR-i nõuded ei kehti vesilahuse kohta, mis ei sisalda üle 24 mahu% alkoholi . 145 ADR-i nõuded ei kehti III pakendigrupi alkohoolsete jookide kohta, kui neid veetakse 250-liitristes või väiksemates anumates . 152 Selle aine klassifikatsioon varieerub sõltuvalt osakeste suurusest ja pakendist, kuid piire pole katseliselt määratud. Sobiv klassifitseerimine viiakse läbi vastavalt jaole 2.2.1. 153 See kirje kehtib ainult siis, kui katsete alusel on näidatud, et ained ei põle kokkupuutes veega ega oma isesüttimise tendentsi ning et eralduvate gaaside segu ei ole tuleohtlik . 162 ( Kustutatud ) 163 Peatüki 3.2 tabelis A nimetusega märgitud ainet ei tohi selle kirje all vedada. Selle kirje all vee tavad ained võivad sisaldada 20 % või vähem nitrotselluloosi tingimusel, et nitr otselluloos ei sisalda üle 12,6 % lämmastikku (kuivmassi järgi). 168 ADR-i nõuded ei kehti asbestile, mis on sukeldatud või kinnistatud loodusliku või kunstliku sideainega (nagu tsement, plastid, asfalt, vaigud või mineraalmaak) selliselt, et veo ajal ei saaks sissehingatavad asbesti kiud ohtlikus koguses lenduda. ADR-i nõuded ei kehti ka asbesti sisaldavatele toodetud esemetele, mis ei vasta antud nõuetele, kuid on pakitud nii, et veo ajal ei saaks sissehingatavad asbesti kiud ohtlikus koguses lenduda. 169 ADR-i nõuded ei kehti tahkes olekus ftaalanhüdriidi ja tetrahüdroftaalanhüdriidide kohta, mis ei sisalda üle 0,05 % maleiinhappe anhüdriidi. Oma leekpunktist kõrgemal temperatuuril sulatatud ftaalanh üdriid , mis ei sisalda üle 0,05 % maleiinhappe anhüdriidi, tuleb klassifitseerida ÜRO nr 3256 alla. 172 Kui radioaktiivsel materjalil on kaasnev oht (kaasnevad ohud) : a) Aine peab sõltuvalt domineeriva kaasneva ohu iseloomust olema määratud pakendigruppi I, II või III ning vajadusel vastavalt osas 2 toodud pakendigruppide rühmitamiskriteeriumidele. b) Pakendid peavad olema märgistatud kaasneva ohu märgistega, mis vastavad aine igale kaasnevale riskile; sellekohased ohumärgised peavad olema kinnitatud kaubaveoüksustele vastavalt jao 5.3.1 sätetele. c) Dokumentatsiooni ja pakendi märgistamise jaoks peab ohtliku veose tunnusnimetust täiendama kaasnevat ohtu moodustavate peamiste koostisosade nimetustega, mis tuleb esitada ümarsulgudes. d) Ohtlike ainete veodokumendil peab olema välja toodud märgi mudeli number (numbrid) vastavalt klassi numbrile „7” järgnevates sulgudes olevale kaasnevale ohule ja kui on määratud pakendigrupp, siis vastavalt alajao 5.4.1.1.1 punktile d. Pakkimise kohta vt alajagu 4.1.9.1.5. 177 ADR-i nõuded ei kehti baariumsulfaadi kohta. 178 Seda määratlust tuleb kasutada ainult juhul, kui peatüki 3.2 tabelis A pole muud sobivat määratlust, ning ainult päritolu riigi pädeva asutuse heakskiidul (vt alajagu 2.2.1.1.3). 181 Seda tüüpi ainet sisaldavad saadetised peavad kandma mudeli nr 1 kohast ohumärgist (vt alajagu 5.2.2.2.2), välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud loa selle ohumärgise paigaldamata jätmiseks eripakendi tõttu, kuna katseandmed on tõestanud, et aine sellises saadetises ei plahvata (vt alajagu 5.2.2.1.9). 182 Leelismetallide gruppi kuuluvad liitium, naatrium, kaalium, rubiidium ja tseesium. 183 Leelismuldmetallide gruppi kuuluvad magneesium, kaltsium, strontsium ja baarium . 186 (Kustutatud) 188 ADR-i nõuded ei kehti veoks esitatud akuelementide ja akude kohta, kui nad täidavad järgmisi tingimusi : a) tahke ka toodiga liitiumist või liitiumi sulamist akuele mentide puhul ei ületa liitiumi sisaldus 1 g ja liitium-ioon akuelementide puhul ei ületa vatt-tunnid 20 Wh ; MÄRKUS: Kui alajao 2.2.9.1.7 punktile f vastavaid liitiumakusid veetakse selle erisätte kohaselt, siis aku kõikides liitiummetallelementides sisalduv liit i umi kogus kokku ei tohi ületada 1,5 g ja aku kõikide liitiumioonelementide mahutavus kokku ei tohi ületada 10 Wh (vt erisäte 387). b) tahke ka toodiga liitiumist või liitiumi sulamist akude puhul ei ole summaarne liitiumi sisaldus rohkem kui 2 g ja liitiumioonakude puhul ei ole vatt-tundide määr suurem kui 100 Wh. Käesoleva sätte reguleerimisalasse kuuluvate liitiumioonakude väliskestale tuleb märkida vatt-tunnid , välja arvatud enne 1. jaanuari 2009 valmistatud akude puhul ; MÄRKUS: Kui alajao 2.2.9.1.7 punktile f vastavaid liitiumakusid veetakse selle erisätte kohaselt, siis aku kõikides liitiummetallelementides sisalduv liit i umi kogus kokku ei tohi ületada 1,5 g ja aku kõikide liitiumioonelementide mahutavus kokku ei tohi ületada 10 Wh (vt erisäte 387). c) iga akuelemen t või aku vastab alajao 2.2.9.1.7 punktide a , e , f (kui see on kohaldatav) ja g nõuetele ; d) akuelemendid ja akud (välja arvatud juhul, kui need on paigaldatud seadmetesse) tuleb pakkida akuelementi või akut üleni katvatesse sisepakenditesse . Akuelemendid ja akud peavad olema eraldatud nii, et ei teki lühist. See hõlmab ka seda, et need peavad olema kaitstud kokkupuute eest samas pakendis sisalduvate elektrit juhtivate materjalidega, mille tulemusena võib tekkida lühis. Sisepakendid peavad olema pakitud tugevatesse välispakenditesse , mis vastavad alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2 ja 4.1.1.5 nõuetele; e) seadmetesse paigaldatud akuelemendid ja akud peavad olema kaitstud kahjustuste ja lühise eest ning seadmed peavad olema varustatud tõhusate juhuslikku aktiveerimist takistavate vahenditega. See nõue ei kehti nende seadmete kohta , mis on veo ajal tahtlikult aktiveeritud (raadiosagedustuvastus e (RFID) saatjad, kellad, sensorid jne ) ega suuda tekitada ohtlikku kuumenemist . Kui akud on paigaldatud seadmetesse, peavad seadmed olema pakendatud tugevatesse välispakenditesse , mis on ehitatud piisavalt tugevast ja pakendi mahule ja o tstarbele vastava tehnilise lahendusega sobivast materjalist, välja arvatud juhul, kui akule pakub samaväärset kaitset seade, millesse see on paigaldatud ; f) kõik saadetised tuleb märgistada sobiva liitiumaku tähisega nagu näidatud alajaos 5.2.1.9. See nõue ei kehti: i) saadetiste kohta, mis sisaldavad ainult seadmetesse (kaasa arvatud elektriskeemidesse) paigaldatud nööppatareisid; ja ii) saadetiste kohta, mis ei sisalda rohkem kui nelja seadmesse paigaldatud elementi või kahte seadmesse paigaldatud akut juhul, kui kaubasaadetis ei sisalda rohkem kui kahte saadetist; Kui pakendid paigutatakse veopakendisse, siis peab liitiumaku tähis olema selgelt nähtav või tuleb seda korrata veopakendi välimisel küljel ja veopakend tuleb märgistada sõnaga „VEOPAKEND“ („OVERPACK“). Tähed „VEOPAKEND” peavad olema vähemalt 12 mm kõrged. MÄRKUS : ICAO tehniliste eeskirjade o sa 4 peatüki 11 pakkimiseeskirjade 965 või 968 kohaselt pakitud pakendi te puhul , mis sisaldavad liitiumakusid ja mis vastavad ICAO tehniliste eeskirjade osa le IB ning mis kannavad alajaos 5.2.1.9 toodud tähist (liit i umaku märk) ja alajaos 5.2.2.2.2 mudelis 9A toodud ohumärgist, loetakse vastavaks selle erisätte nõuetele. g) kõik saadetised (välja arvatud akud ja akuelemendid , mis on paigaldatud seadmetesse) peavad olema sellised, et läbiksid 1,2 m kõrguse kukkumiskatse mis tahes asendis nii, et see ei kahjusta ks neis sisalduvaid akuelemente või akusid, et nende sisu ei nihku ks , põhjustades akudevahelist ( akuele mentidevahelist ) kokkupuudet, ja et nende sisu ei paisku ks välja, ning h ) saadetise kogumass ei tohi ületada 30 kg, välja arvatud seadmetesse paigaldatud või pakitud akuelementide või akude puhul. Eespool ja mujal ADR-is tähendab „liitiumisisaldus” liitium i massi liitiumist või liitiumi sulamist akuelemendi anoodis . Selles erisättes tähendavad „seadmed“ aparaate, millele liitiumelemendid või -akud pakuvad tööks vajalikku elektritoidet. Liitium metall - ja liitiumioon akude jaoks on loodud eraldi kirjed, et hõlbustada nende akude vedu konkreetse veoliigi puhul ja võimaldada erinevate hädaabitegevuste rakendamist . Üheelemendilist akut , nagu see on määratud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajaos 38.3.2.3 , loetakse elemendiks ning seda tuleb vedada vastavalt selles erisättes toodud elementide nõuetele. 190 Aerosool pakendid peavad olema kaitstud juhusliku tühjenemise eest. ADR-i nõuded ei kehti aerosoolide kohta, mille maht ei ületa 50 ml ning mis sisaldavad ainult mittemürgiseid aineid . 191 ADR-i nõuded ei kehti väikeste, mitte üle 50 ml mahuga anumate kohta, mis sisaldavad ainult mittemürgiseid aineid. 193 Seda kirjet tohib kasutada ainult ammooniumnitraadilt põhinevate väetiste puhul. Need tuleb klassifitseerida „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ III osa jaos 39 määratud protseduuri kohaselt. Selle ÜRO numbri kriteeriumite kohastele väetistele ei kehti ADR-i nõuded. 194 Iga praeguseks määratud isereageeriva aine piir- ja ohutemperatuur (kui need on olemas) ning ÜRO number ( üldkirje ) on toodud alajaos 2.2.41.4. 196 Käesoleva kirje all võib vedada segusid, mis laboratoorsel katsetamisel õõnestatuna ei detoneeru ega sütti, millele ei mõju survetingimustes kuumutamine ning mis ei plahvata. Segu peab olema ka termiliselt stabiilne (st SADT on 50 kg saadetise korral 60 °C või kõrgem). Neile kriteeriumidele mittevastav aid segusid tuleb vedada klassi 5.2 sätete kohaselt (vt alajagu 2.2.52.4). 198 Nitrotselluloosi lahuseid, mis ei sisalda üle 20 % nitrotselluloosi , võib vastavalt vajadusele vedada kui värvi, parfümeeriatooteid või trükivärvi (vt ÜRO nr 1210, 1263, 1266, 3066, 3469 ja 3470). 199 Pliiühendid, mille lahustuvus seguna 0,07M vesinikkloriidhappega vahekorras 1:1000 ja segatuna ühe tunni jooksul temperatuuril 23 °C ± 2 C on 5% või vähem (vt ISO 3711:1990 „Pliikromaat pigmendid ja pliikromaat- molübdaat pigmendid – iseloomustus ja katsemeetodid”), loetakse lahustumatuteks ega kuulu ADR-i reguleerimisalasse, välja arvatud juhul, kui need vastavad kriteeriumidele, mille alusel need võib määrata mõnda muusse klassi . 201 Tulemasinad ja tulemasinate täiteballoonid peavad vastama selle riigi eeskirjadele, kus nad täideti. Nad peavad olema kaitstud juhusliku tühjenemise eest. Gaasi vedela osa maht ei tohi ületada 85 % anuma mahust 15 °C juures. Anumad, kaasa arvatud nende sulgurid, peavad taluma siserõhku , mis on kaks korda suurem kui vedelgaasi rõhk temperatuuril 55 °C. Klappide mehhanismid ja süüteseadmed peavad olema ohutult isoleeritud, kleeplindiga kaetud või muul viisil kinnitatud või konstrueeritud, et vältida töölehakkamist või sisu lekkimist veo ajal. Tulemasinad ei tohi sisaldada vedelgaasi rohkem kui 10 g. Tulemasinate täiteballoonid ei tohi sisaldada vedelgaasi rohkem kui 65 g . MÄRKUS: e raldi kogutavate kasutatud tulemasinate kohta vt peatüki 3.3 erisätet 654. 203 Seda kirjet ei kasutata vedelate polükloreeritud bifenüülide (ÜRO nr 2315) ning tahkete polükloreeritud bifenüülide (ÜRO nr 3432) jaoks. 204 ( Kustutatud ) 205 Seda kirjet ei kasutata ÜRO nr 3155 PENTAKLOROFENOOLI jaoks. 207 Plastide v ormimissegud võivad olla polüstüreenist, polü (metüülmetakrülaadist) või muust polümeersest materjalist. 208 ADR-i nõ uded ei kehti müügiks lubatava kaltsiumnitraatväetise kohta, mis koosneb peamiselt kaksiksoolast (kaltsiumnitraat ja ammooniumnit raat), mis sisaldab vähemalt 12 % kris tallvett ja mitte rohkem kui 10 % ammooniumnitraati . 210 Taimse, loomse või bakteriaalse päritoluga toksiinid, mis sisaldavad nakkus ohtlikke aineid, või toksiinid, mis sisalduvad nakkus ohtlikes aine tes, klassifitseeritakse klassi 6.2 alla. 215 See kirje kehtib ainult tehniliselt puhta aine kohta või sellest saadud preparaatide kohta, mille SADT on kõrgem kui 75 °C, ja seega ei kehti preparaatide kohta, mis on isereageerivad ained (isereageerivate ainete kohta vt alajagu 2.2.41.4). ADR-i nõuded ei kehti homogeenste segude kohta, mis ei sisalda rohkem kui 35 mass i % asodikarbonamiidi ning mis sisaldavad vähemalt 65% inertset ainet – välja arvatud juhul, kui teiste klasside kriteeriumid on täidetud. 216 Tahkete ainete segusid, mille kohta ADR-i nõuded ei kehti, ning tuleohtlikke vedelikke võib vedada selle kirje kohaselt ilma eelneva lt klassi 4 .1 klassifikatsioonikriteerium e rakenda mata tingimusel, et aine laadimise ajal või pakendi või kaubaveoüksuse sulgemise ajal pole vaba vedelikku näha. Tingimusel, et paketis või esemes ei ole vaba vedelikku, ei kehti ADR-i nõuded hermeetiliselt suletud pakettidele või esemetele, mis sisaldavad alla 10 ml II või III pakendigruppi kuuluvat, ta hkesse materjali absorbeeritud tuleohtlikku vedelikku . 217 Tahkete ainete segusid, mille kohta ADR-i nõuded ei kehti, ning mürgiseid vedelikke võib vedada selle kirje kohaselt ilma eelneva lt klassi 6.1 klassifikatsioonikriteerium e rakenda mata , tingimusel et aine laadimise ajal või pakendi või kaubaveoüksuse sulgemise ajal pole vaba vedelikku näha . Seda kirjet ei või kasutada tahkete ainete kohta, mis sisaldavad I pakendigrupi vedelikku . 218 Tahkete ainete segusid, mille kohta ADR-i nõuded ei kehti, ning tuleohtlikke vedelikke võib vedada selle kirje kohaselt ilma eelneva lt klassi 8 klassifikatsioonikriteerium e rakendam ata , tingimusel et aine laadimise ajal või pakendi või kaubaveoüksuse sulgemise ajal pole vaba vedelikku näha . 219 Alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P904 kohaselt pa kitud ja märgistatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMMO-d) ja geneetiliselt muundatud organismide (GMO-d) kohta ei kehti ükski muu ADR-i nõue . Kui GMMO-d või GMO-d vastavad klassi 6.1 või 6.2 rühmitamise kriteeriumidele (vt alaja gu 2.2.61.1 ja 2.2.62.1) , kehtivad mürgiste või nakkusohtlike ainete vedu puudutavad ADR-i nõuded. 220 Ohtliku veose tunnusnimetuse järel tuleb sulgudes näi data ainult selle lahuse või segu tuleohtliku komponendi tehnili ne nimetus . 221 Käesoleva kirje ained ei kuulu I pakendigruppi. 224 Aine peab jääma normaalsetel veotingimustel vedelasse olekusse, välja arvatud juhul, kui on võimalik katseliselt näidata, et aine tundlikkus külmunud olekus ei ole suurem kui vedelas olekus. Ei tohi külmuda -15 °C kõrgematel temperatuuridel. 225 Selle kirje kohaste tulekustutite hulka võivad kuuluda paigaldatud töölerakendamise kassetid (kassetid, klassifikatsioonikoodi 1.4C või 1.4S kohased tööseadmed) ilma, et muudetaks alajaos 2.2.2.1.3 sätestatud klassi 2 gruppide A või O klassifikatsiooni, tingimusel et kogu tuleohtliku lõhke aine kogus ei ole rohkem kui 3,2 g tulekustuti ühiku kohta. Tulekustute id tuleb toota, katsetada, heaks kiita ja märgistada vastavalt tootmisriigis kohalduvatele sätetele. MÄRKUS : „Tootmisriigis kohalduvad sätted” tähendavad sätteid, mis kohalduvad tootmisriigis või kasutamise riigis. Selle kirje alla kuuluvad järgnevad tulekustutid: a) käsitulekustutid käsitsi teisaldamiseks ja kasutamiseks; MÄRKUS : Antud kirjet kohaldatakse käsitulekustutitele isegi siis, kui mõned nende nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud osad (nt voolikud ja pihustid) on ajutiselt eemaldatud, tingimusel, et survestatud kustutusvahendite mahutid ei ole ohustatud ja tulekustutid on jätkuvalt märgistatud käsitulekustutitena. b) õhusõidukitesse paigaldatavad tulekustutid; c) käsitsi teisaldatavad ratastel tulekustutid; d) tulekustutusseadmed ja -masinad, mis on ratastel või ratasplatvormidel või sarnaselt haagistele veetavatel üksustel; ja e) tulekustutid, mis koosnevad mitte-veeretatavast survevaadist ja seadmetest ning mida laaditakse maha või peale kahveltõstuki või kraana abil. MÄRKUS : Surveanumad, mis sisaldavad eelpoolnimetatud tulekustutites või paiksetes tulekustutussüsteemides kasutamiseks mõeldud gaase, peavad vastama peatüki 6.2 nõuetele ning kõigile nõuetele, mis kohalduvad antud ohtlikule veosele , kui neid surveanumaid veetakse eraldi . 226 ADR-i nõuded ei kehti selle aine segude koh ta, mis ei sisalda vähem kui 30 % mittelenduvat, süttimatut flegmatisaatorit . 227 Kui aine on flegmatiseeritud veega ja anorgaaniliste inertsete ainetega, ei tohi karbamiidnitraadi sisaldus ületada 75 mass i % ja segu ei tohi plahvatada „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa 1. seeria a tüüpi katse käigus. 228 Segusid, mis ei vasta tuleohtlike gaaside kriteeriumidele (vt alajagu 2.2.2.1.5), tuleb vedada ÜRO nr 3163 all. 230 Liitiumelemente ja -akusid võib selle kirje all vedada, kui need elemendid ja akud vastavad alajao 2.2.9.1.7 sätetele. 235 See kirje kehtib esemete kohta, mis sisaldavad klassi 1 lõhkeaineid ning mis võivad sisaldada ka muudesse klassidesse kuuluvaid ohtlikke veoseid. Neid esemeid kasutatakse sõidukite, aluste ja õhusõidukite turvalisuse tõstmisel, nt turvapatjade täiteseadmetena, turvapatjade moodulitena, turvavööde eelpingutitena või püromehaaniliste seadmetena . 236 Polüestervaigu komplektid koosnevad kahest komponendist: põhimaterjalist (3. või 4.1 klassi pakendigrupist II või III) ja aktivaatorist (orgaanilisest peroksiidist). Orgaaniline peroksiid peab olema D, E või F tüüpi, temperatuuri kontrolli mittevajav. Pakendigrupp peab olema II või III, vastavalt põhimaterjali käsitleva 3. või 4.1 klassi kriteeriumidele. Peatük i 3.2 tabel i A veerus 7a toodud koguse piirang kehtib põhimaterjali kohta. 237 Veoses olevad membraan filtrid, kaasa arvatud paberist eraldajad, katte- või tugimaterjalid jne, ei tohi olla detonatsiooni levitavad, nagu näitab üks „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa 1. katseseeria a katsetest . Lisaks võib pädev asutus „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33.2 standardse katse alusel sooritatud sobiva põlemiskatse tulemuste põhjal otsustada, et sellises vor mis nitrotselluloosist membraan filtrid, milles neid veetakse, ei pea vastama klassi 4.1 tuleohtlike tahkete ainete kohta kehtivatele nõuetele. 238 a) Akusid võib lugeda väljavalamatuteks tingimusel, et nad suudavad läbida alltoodud vibratsiooni- ja rõhuvahe katsed, ilma et akuvedelik lekiks . Vibratsioonikatse: aku on kinnitatud jäigalt vibratsioonimasina alusele ning rakendatakse 0,8 mm amplituudiga (1,6 mm maksimaalse summaarse võnkeamplituudiga) harmoonilist liikumist (ingl k simple harmonic motion , SHM ). Võnkesagedus muutub vahemikus 10–55 Hz kiirusega 1 Hz/min. Sageduste koguulatus läbitakse mõlemas suunas 95 ± 5 minutiga iga aku asendi (vibratsiooni suund) kohta. Akut katsetatakse võrdse aja jooksul kolmes vastastikku ristuvas asendis (hõlmamaks katseid täiteavade ja aukudega, kui need olemas on, ümberpööratud asendis). Rõhuvahe katse: vibratsioonikatse järel asetatakse aku kuueks tunniks 24 °C ± 4 °C temperatuuri kätte, rakendades sama ajal vähemalt 88 kPa suurust rõhuvahet. Akut katsetatakse kolmes vastastikku ristuvas asendis (hõlmamaks katseid täiteavade ja aukudega, kui need olemas on, ümberpööratud asendis) vähemalt kuue tunni jooksul igas asendis. b) ADR-i nõuded ei kehti väljavalamatute akude kohta, kui temperatuuril 55 °C ei voola purunenud või pragunenud kestast elektrolüüti välja ning puudub vaba vedelik, mis voolata võiks ja kui veoks pakituna on klemmid kaitstud lühise eest. 239 Akud või elemendid ei tohi sisaldada ohtlikke aineid peale naatriumi, väävli ja naatriumiühendite (nt naatrium polüsulfiidid ja naatrium- tetraklooraluminaat ) . Akusid või elemente ei tohi esitada veoks temperatuuril, mille juures akus või elemendis esineb vedelat elementaarnaatriumi, välja arvatud päritoluriigi pädeva asutuse poolt lubatud ja kindlaks määratud tingimustel. Kui päritoluriik pole ADR -i liikmesriik, siis peavad klassifitseerimine ja veotingimused olema tunnustatud selle ADR -i liikmesriigi pädeva asutuse poolt, mille territooriumile saadetis oma teekonnal esimesena jõuab . Elemendid peavad koosnema hermeetiliselt suletud metallkestadest, mis ümbritsevad täielikult ohtlikke aineid ja mis on konstrueeritud ja suletud viisil, mis takistab ohtlike ainete väljapääsu normaalsetel veotingimustel . Akud peavad koosnema elementidest, mis on kinnitatud ja täielikult ümbritsetud metallkestast, mis on konstrueeritud ja suletud viisil, mis takistab ohtlike ainete väljapääsu normaalsetel veotingimustel. 240 (Kustutatud) 241 Preparaat tuleb valmistada nii, et see säilitab homogeensuse ega lahutu veo jooksul. ADR-i nõuded e i kehti väikese nitrotselluloosi sisaldusega preparaatide kohta, mis ei ilmuta detonatsiooni - , tuleohtlikkuse või plahvatuskatsetel ohtlikke omadusi, kui neid kindlaksmääratud ulatuses kuumutatakse „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa katsete seeria 1 a, 2 b ja 2 c vastavate katsetingimuste kohaselt ja mis ei ole „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 33.2.4 katse N. 1 kohase katsetamise tulemusena tuleohtlik tahke aine (tükid on vajaduse korra l purustatud ja sõelutud vähem kui 1,25 mm suurusteks osakesteks). 242 ADR-i nõuded ei kehti väävli kohta, kui see on pressitud erikujuliseks (nt mikrograanulid, graanulid, tabletid, pastillid või helbed) . 243 Sädesüütega mootorites (nt autodes, statsionaarsetes ja muudes mootorites) kasutatav mootoribensiin määratakse antud kirje alla olenemata selle lenduvuse varieerumisest . 244 Selle kirje alla kuuluvad nt alumiiniumi jäätmed, alumiiniumi riibed , kasutatud katoodid, kasutatud anoodid ja alumiiniumisoola räbu . 247 Alkohoolseid jooke, mis sisaldavad üle 24 mahu%, kuid mitte üle 70 mahu% alkoholi, ja mille vedu toimub tootmisprotsessi osana, võib vedada puidust vaatides, mille maht on rohkem kui 250 l, kuid ei ületa 500 liitrit, ning mis täidavad jao 4.1.1 asjakohaseid üldnõudeid , järgmistel tingimustel: a) vaadid tuleb enne täitmist kontrollida ja tihendada ; b) täitmata osa tuleb jätta pi isavalt suur (mitte vähem kui 3 %), et vedelik saaks paisuda ; c) vaate tuleb vedada nii, et punniavad oleksid ülespoole pööratud ; d) vaate tuleb veda d a konteinerites, mis vastavad CSC tingimustele. Iga vaat tuleb kinnitada tema jaoks valmistatud raami külge ja sobilike vahenditega kinni kiiluda, et vältida selle igasugust liikumist veo ajal . 249 ADR-i nõuded ei kehti korrosioonikindlaks muudetud ferrotseeriumi kohta, mille rauasisaldus on minimaalselt 10 %. 250 Seda kirjet v õib kasutada ainult kemikaali proovide jaoks, mis on analüüsiks võetud seoses keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni rakendamisega. Ainete vedu selle kirje all peab toimuma Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni poolt määratud järelevalve- ja ohutuseeskirjade kohaselt . Kemikaali proovi võib vedada ainult tingimusel, et pädev asutus või Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni peadirektor on andnud selleks eelneva nõusoleku ning et proov vastab järgmistele ettekirjutustele : a) s ee peab olema pakitud vastavalt ICAO tehniliste eeskirjade pakkimiseeskirjale 623; ja b) veo ajal peab veodokumendile olema lisatud koopia dokumendist, mis näitab kogusepiiranguid ja pakkimistingimusi. 251 Kirje KEEMILI STE AINETE KOMPLEKT või ESMAABIKOMPLEKT tähistab kaste, karpe jne, mis sisaldavad väikeses koguses erinevaid ohtlikke aineid, mida kasutatakse meditsiinilisel, analüütilisel, katse või remondi eesmärgil. Selline komplekt tohib sisaldada ainult neid ohtlikke aineid, mis on lubatud kui: e randkogused, mis ei ületa peatüki 3.2 tabeli A veerus 7b toodud koodiga näidatud koguseid, tingimusel, et ühes sisepakendis olev puhaskogus ja pakendis olev puhaskogus vastavad alajagudele 3.5.1.2 ja 3.5.1.3; või p iirkogused, mis on määratud peatüki 3.2 tabeli A veerus 7a, tingimusel, et sisepakendis olev puhaskogus ei ületa 250 ml või 250 g. Komponendid ei tohi omavahel ohtlikult reageerida (vt „ohtlik reaktsioon” jaos 1.2.1). Ohtlike ainete kogus ühes komplektis ei tohi ületada 1 l või 1 kg. Alajaos 5.4.1.1.1 määratud veodokumendi täitmisel peab dokumendil näidatud pakendigrupp olema kõige rangem pakendigrupp, mis on määratud komplektis olevale mis tahes üksikule ainele. Kui komplekt sisaldab ainult ohtlikke aineid, millele ei ole pakendigruppi määratud, siis ei pea ohtlike ainete veodokumendil pakendigruppi välja tooma. ADR-i nõuded ei kehti komplektide kohta, mida veetakse sõidukites esmaabi või operatsiooni eesmärgil. Keemilis te ainete komplekte ja esmaabikomplekte, mis sisaldavad ohtlikke veoseid sisepakendites , mis ei ületa peatüki 3.2 tabeli A veerus 7a määratud piirkoguste puhul ette nähtud üksikute ainete koguselisi piiranguid, võib vedada peatüki 3.4 kohaselt . 252 ADR-i nõuded ei kehti ammooniumnitraadi vesilahuste kohta, mil le kontsentratsioon ei ületa 80 % ning mis ei s isalda üle 0,2 % põlevat ainet, tingimusel et ammooniumnitraat jääb kõikidel veotingimustel lahusesse. 266 Kui see aine sisaldab näidatust vähem alkoholi, vett või flegmatisaatorit , võib teda vedada ainult pädeva asutuse loal (vt alajagu 2.2.1.1). 267 Kõik C tüüpi brisantlõhkeained, mis sisaldavad kloraate, peavad olema eraldatud lõhkeainetest, mis sisaldavad ammooniumnitraati või teisi ammooniumi sooli. 270 Klassi 5.1 kuuluvate anorgaaniliste tahkete nitraatide vesilahused loetakse klassi 5.1 nõuetele mittevastavaks, kui nende ainete kontsentratsioon lahuses veo ajal esineval minima alsel temperatuuril ei ületa 80 % küllastuspiirist. 271 Laktoosi või glükoosi või nendesarnaseid aineid võib kasutada flegmatisaatoritena tingimusel, et aine ei sisalda vähem kui 90 mass i % flegmatisaatorit . Pädev asutus võib lubada neid aineid klassifitseerida klassi 4.1, arvestades „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa 16. jao seeria 6 c kohaselt soori tatud katseid vähemalt kolmele veoks ette valmistatud pakendile. ADR-i nõuded ei kehti segude kohta, mis sisaldavad vähemalt 98 mass i % flegmatisaatorit. Segusid sisaldavad saadetised, mis sisaldavad mitte vähem kui 90 mass i % flegmatisaatorit, ei pea kandma mudeli 6.1 kohast ohumärgist. 272 Seda ainet ei või vedada klassi 4.1 sätete kohaselt , välja arvatud siis, kui pädev asutus on andnud selleks eraldi loa (vt vastavalt ÜRO nr 0143 või ÜRO nr 0150 ). 273 Maneebi ja maneebi preparaate, mis on stabiliseeritud isekuumenemise vastu, ei pea klassifitseerima klassi 4.2 alla, kui katsetega saab näidata, et 1 m 3 maht ainet ei sütti iseeneslikult ja et temperatuur proovi keskmes ei ületa 200 ºC, kui proovi hoitakse 24 tundi mitte alla 75 ºC ± 2 ºC temperatuuri juures . 274 Kehtivad alajao 3.1.2.8 sätted . 278 Neid aineid ei tohi klassifitseerida ja vedada, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on selleks loa andnud, arvestades „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa seeriate 2 ja 6 c katsete tulemusi veoks ettevalmistatud saadetiste kohta (vt alajagu 2.2.1.1). Pädev asutus peab määrama jaos 2.2.3 toodud kriteeriumide alusel pakendigrupi ja saadetise tüübi seeria 6 c katsete jaoks. 279 Aine on määratud sellesse klassifikatsiooni või pakendigruppi pigem inimkogemuse kui rangete ADR-i klassifitseerimisnõuete rakendamise alusel. 280 Antud kirje käsitleb ohutusseadmeid, mida kasutatakse sõidukites, alustes või õhusõidukites, näiteks turvapatjade täiteseadmed, turvapatjade moodulid, turvavööde eelpingutid ja püromehaanilised seadmed, mis sisaldavad 1. klassi või muude klasside ohtlikke veoseid või muudesse klassidesse kuuluvaid ohtlikke veoseid, kui neid veetakse komponentidena ning kui need esemed veoks esitatutena on katsetatud kooskõlas „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa 6. katseseeria punkti c kohaselt, mille tulemusena seade ei plahvatanud või seadet ümbritsev kest või surveanum ei purunenud ning mille puhul ei esinenud väljapaiskumise ohtu ega termilist mõju, mis oleks märgatavalt raskendanud tulekustutamist või muud hädaabitegevust selle vahetus läheduses. See kirje ei kohaldu päästeseadmetele, mida on kirjeldatud erisätte 296 all (ÜRO numbrid 2990 ja 3072). 282 ( Kustutatud ) 283 ADR-i nõuded ei kehti gaasi sisaldavate esemete kohta, mis on ette nähtud töötama amortisaatoritena, kaasa arvatud löögienergiat neelavad seadmed või õhkvedrud , tingimusel, et: a) ühegi gaasimahuti ruumala ei ületa 1,6 liitrit ja laadimisrõhk ei ületa 280 baari, kusjuures mahu (liitrites) ja laadimisrõhu (baarides) korrutis ei ületa 80 (nt 0,5 liitrit gaasi mahtu ja 160 baari laadimisrõhku, 1 liiter gaasi mahtu ja 80 baari laadimisrõhku, 1,6 liitrit gaasi mahtu ja 50 baari laadimisrõhku, 0,28 liitrit gaasi mahtu ja 280 baari laadimisrõhku) ; b) kõigi esemete minimaalne purunemisrõhk on võrdne neljakordse laadimisrõhuga 20 °C juures toodetele, mille gaasi maht ei ületa 0,5 liitrit ja viiekordse laadimisrõhuga toodetele, mille gaasi maht on suurem kui 0,5 liitrit ; c) kõik esemed on valmistud materjalist, mis purunemisel ei killustu ; d) kõik esemed on valmistatud pädeva asutuse poolt aktsepteeritavate kvaliteeditagamise standardite alusel ja e) konstruktsioonitüüp on läbi teinud põlemiskatse, mis näitab, et ese on kaitstud sisemise ülerõhu vastu tules hävineva tihendi või muu rõhualandusseadme abil nii, et ese ei killustu ega paisku eemale. Vt ka alajao 1.1.3.2 punkt d sõidukite tööks vajalike seadmete kohta . 284 Keemiline hapnikugeneraator, mis sisaldab oksüdeerivaid aineid, peab vastama järgmistele nõuetele : a) plahvatust käivitava seadmega generaatorit võib vedada selle kirje all ainult siis, kui ta ei kuulu klassi 1 vastavalt alajao 2.2.1.1.1 punkti b MÄRKUSELE ; b) ilma pakendita generaator peab vastu pidama 1,8 m kõrguselt sooritatud kukkumiskatsele jäigale, mittevetruvale, tasasele ja horisontaalsele pinnale sellisest asendist, mis kõige tõenäolisemalt kahju tekitab, ilma et generaator oma sisu kaotaks ja käivituks ; c) kui generaator on varustatud käivitusseadmega, peab tal olema vähemalt kaks kaitsesüsteemi juhusliku töölehakkamise vältimiseks. 286 ADR-i nõuded ei kehti käesoleva kirje kohaste nitrotselluloosist membraaniga filtrite kohta, millest ühegi mass ei ületa 0,5 g, kui igaüks neist on eraldi tootes või suletud paketis. 288 Neid aineid ei tohi klassifitseerida ja vedada, välja arvatud juhul, kui selleks on pädeva asutuse luba, mis põhineb „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa seeriate 2 ja 6 c katsete tulemustel veoks ettevalmistatud saadetiste kohta (vt alajagu 2.2.1.1). 289 ADR-i nõuded ei kehti sõidukitesse, vagunitesse, alustesse või õhusõidukitesse või valmisosadesse, nagu roolisammastesse, uksepaneelidesse, istmetesse jne paigaldatud elektriliselt käivitatavate ohutusseadiste ja pürotehniliste ohutusseadiste kohta . 290 Kui see radioaktiivne materjal vastab 2. osas määratud teiste klasside definitsioonidele ja kriteeriumidele, tuleb see klassifitseerida kooskõlas järgmisega : a) kui aine vastab peatükis 3.5 sätestatud erandkoguses ohtlike veoste kriteeriumidele, peavad pakendid olema koosk õlas jaoga 3.5.2 ja vastama jao 3.5.3 katsetamisnõuetele. Kõik teised radioaktiivse materjali vaba saadetiste suhtes kohaldatavad nõuded, mis on sätestatud alajaos 1.7.1.5, kehtivad teisele klassile viitamata ; b) kui kogus ületab alajaos 3.5.1.2 täpsustatud piir anguid , tuleb aine klassifitseerida vastavalt domineerivale kaasnevale ohule . Veodokumendis tuleb aine deklareerida teise klassi kohta kehtiva ÜRO numbri ja ohtliku veose tunnusnimetusega, mi llele on lisatud radioaktiivse vaba saadetise suhtes peatüki 3.2 tabeli A veeru 2 kohaselt kohaldatav nimetus, ning ainet tuleb vedada selle ÜRO numbri kohta kehtivate sätete kohaselt. Veodokumendile märgitava teabe näide: „ÜRO nr 1993, TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S. ( etanooli ja tolueeni segu ), radioaktiivne materjal , vabasaadetis – materjal on piiratud koguses, 3, PG II” . Lisaks kohaldat akse alajao 2.2.7.2.4.1 nõudeid; c) punkti b kohaselt klassifitseeritud ainete suhtes ei kohaldata peatüki 3.4 sätteid piiratud koguses pakendatud ohtlike veoste kohta ; d) kui aine vastab erisättele, mis vabastab aine kõigist teiste klasside ohtlikke veoseid puudutavatest sätetest, tuleb see klassifitseerida klassi 7 asjakohase ÜRO numbri all ja kehtivad kõik alajaos 1.7.1.5 täpsustatud nõuded. 291 Tuleohtlikke veeldatud gaase tuleb hoida külmutusmasinate komponentide sees. Need komponendid peavad olema konstrueer itud ja nendega peab olema soor itatud katsed masina vähemalt kolmekordse töörõhu juures. Külmutusmasinad peavad olema konstrueeritud ja ehitatud veeldatud gaasi sisaldamise ks ning sel moel, et normaalsetel veotingimustel hoitaks ära rõhku säilitavate komponentide purunemise või pragunemise oht. ADR-i nõuded ei kehti külmutusmasinate ja külmutusmasinate komponentide kohta, kui need sisaldavad vähem kui 12 kg gaasi . MÄRKUS : Veo puhul võib soojuspumpasid käsitleda külmutusmasinatena . 292 ( Kustutatud ) 293 Tuletikkude kohta kehtivad järgmised definitsioonid : a) tormituletikud on tikud, mille pead on valmistatud hõõrdetundlikust süütesegust ja pürotehnilisest segust, mis põleb vähese leegiga või ilma leegita, kuid kõrge kuumusega; b) o hutud tuletikud on tikud, mis on kombineeritud või kinnitatud karbi, raamatu või kaardi külge ja mis süttivad hõõrdumisel ainult ettevalmistatud pinna vastu; c) termotuletikud (kõikjal põlema süüdatavad) on tikud, mis süttivad hõõrdumisel tahke pinna vastu; d) vahatuletikud on tikud, mis süttivad hõõrdumisel ettevalmistatud pinna või tahke pinna vastu . 295 Iga aku ei pea olema eraldi tähistatud ja märgistatud , kui selle alusel on vastav tähis ja märgis . 296 See kirje kehti b selliste päästeseadmete kohta, nagu päästeparved, isiklikud ujuvvahendid ja isetäituvad liugteed. ÜRO nr 2990 kehtib isetäituvate seadmete kohta ning ÜRO nr 3072 kehtib päästeseadmete kohta, mis ei ole isetäituvad. Päästeseadmed võivad sisaldada : a) signaalseadmeid (klass 1), mille hulgas võivad olla suitsusignaalid ja valgustus-signaalraketid pakendites, mis takistavad nende tahtmatut käivitamist; b) ainult ÜRO nr 2990 kohta: kassetid, jao 1.4 sobivusgruppi S kuuluvad tööseadmed võivad sisalduda isetäituvate mehhanismide jaoks ning tingimusel, et lõhkeainete kogus seadme kohta ei ületa 3,2 g ; c) alajao 2.2.2.1.3 kohaseid, klassi 2 gruppidesse A või O kuuluvaid kokkusurutud või veeldatud gaase ; d) elektriakusid (klass 8) ning liitiumakusid (klass 9) ; e) esmaabi- või remondikomplekte, mis sisaldavad väikeses koguses ohtlikke aineid (nt klasside 3, 4.1, 5.2, 8 või 9 aineid) või f) termotuletikke pakendites, mis takistavad nende tahtmatut süttimist. ADR-i nõudeid ei kohaldata t ugevasse jäika välispakendisse pakitud päästeseadme te le kogumassiga kuni 40 kg, mis ei sisalda muid ohtlikke veoseid peale klassi 2 gruppidesse A või O kuuluvate kokkusurutud või veeldatud gaaside kuni 120 ml anumates, mis on paigaldatu d üksnes seadme aktiveerimiseks . 298 ( Kustutatud ) 300 Kalajahu, kalajäätmeid või krillijahu ei tohi laadida, kui temperatuur laadimise ajal ületab 35 °C või on 5 °C kõrgem ümbritseva õhu temperatuurist, olenevalt sellest, kumb väärtus on kõrgem . 301 See kirje kohaldub ainult esemetele, näiteks masinatele, aparaatidele või seadmetele , mis sisaldavad ohtlikke veoseid jääkidena või eseme lahutamatu osana. Seda kirjet ei tohi kasutada esemete puhul, millel juba on olemas peatüki 3.2 tabelis A veose tunnusnimetus. Selle kirje all veetavad esemed tohivad sisaldada ainult neid ohtlikke veoseid, mis on lubatud peatüki 3.4 kohaselt (piiratud kogused). Esemes sisalduv ohtlike veoste kogus ei tohi iga sisalduva ohtliku veose puhul olla suurem peatüki 3.2 tabeli A veerus 7a määratud kogus est . Kui ese sisaldab rohkem kui üht ohtlikku veost, siis tuleb üksikud ohtlikud veosed eraldada, et vältida nendevahelist ohtlikku reaktsiooni veo ajal (vt alajagu 4.1.1.6). Kui tuleb tagada, et vedelad ohtlikud veosed jääksid ettenähtud asendisse, siis peavad asendit näitavad nooled olema kuvatud vähemalt kahel vastastikku paikneval vertikaalküljel ja nooled peavad näitama õigesse suunda alajao 5.2.1.10 kohaselt. 302 Fumigeeritud kaubaveo üksustele, mis ei sisalda muid ohtlikke veoseid, kohaldatakse ainult jao 5.5.2 sätteid. 303 Anumatele määratakse selles sisalduva gaasi või gaasisegu klassifikatsioonikood vastavalt jao 2.2.2 sätetele . 304 Seda kirjet võib kasutada vaid selliste aktiveerimata akude veoks, mis sisaldavad kuiva kaaliumhüdroksiidi ja on mõeldud enne kasutamist aktiveerimiseks sobiva veekoguse lisamisega üksikelementidesse. 305 ADR-i nõuded nende ainete kohta ei kehti, kui nende kontsentratsioon ei ületa 50 mg/kg . 306 Käesolevat kirjet võib kasutada ainult ainete jaoks, mis on liiga tuimad, et neid määrata 1. klassi, kui neid on katsetatud seeria 2 katsetes (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamat” I osa). 307 Käesolevat kirjet võib kasutada ainult ammooniumnitraati l põhinevate väetiste jaoks. Need tuleb klassifitseerida „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ III osa jaos 39 toodud protseduuri abil alajao 2.2.51.2.2 kolmeteistkümnenda ja neljateistkümnenda lõigu piirangute alusel. Nimetatud jaos 39 kasutatud mõiste „pädev asutus“ tähendab päritolu riigi pädevat asutust. Kui päritoluriik pole ADR-i liikmesriik, siis pea b klassifitseerimi st ja veotingimus i tunnusta ma selle ADR-i liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumile saadetis oma teekonnal esimesena jõuab. 309 Käesolev kirje kehtib sensibiliseerimata emulsioonide, suspensioonide ja geelide kohta, mis koosnevad peamiselt ammooniumnitraadi ja kütuse segust, mis on ette nähtud E tüüpi brisantlõhkeaine tootmiseks, ainult pärast nende kasutamiseelset edasist töötlemist . Tüüpiliselt on sellisel segul järgmine koostis: 60– 85 % ammooniumnitraati; 5– 30 % vett; 2– 8 % kütust; 0,5– 4 % emulgaatorit; 0– 10 % lahustuvaid leegiaeglusteid ja märgistusaineid. Osa ammooniumnitraadist võib asendada muude anorgaaniliste nitraadi sooladega . Tüüpiliselt on suspensioonide ja geelide segul järgmine koostis: 60– 85 % ammooniumnitraati; 0– 5 % naatrium- või kaaliumperkloraati ; 0– 17 % heksamiin - või monometülamiinnitraati ; 5– 30 % vett; 2– 15 % kütust; 0,5– 4 % paksendajat ; 0–10% lahustuvaid leegiaeglusteid ja märgistusaineid. Osa ammooniumnitraadist võib asendada muude anorgaaniliste nitraadi sooladega . Ained peavad vastama ammooniumnitraadi emulsiooniks, suspensiooniks või geeliks ja lõhkeainete tootmise vaheproduktiks (ANE) klassifitseerimise kriteeriumidele ning saama pädeva asutuse heakskiidu . 310 „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 38.3 katsete nõuded ei kehti tooteseeriatele, mis ei koosne rohkem kui 100 akuelemendist või akust , või elementide või akude tootmiseelsetele prototüüpidele, kui neid prototüüpe veetakse katsetamiseks, juhul kui need on pakendatud vastavalt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P 910 või alajao 4.1.4.3 pakkimiseeskirjale LP905, kui see on kohaldatav . Veodokument peab sisaldama järgmisi sõnu: „ Vedu vastavalt erisättele 310”. Kahjustatud või defektseid elemente, akusid või seadmetes paiknevaid elemente ja akusid tuleb vedada vastavalt erisättele 376. Elemente või akusid ja seadmetes paiknevaid elemente ja akusid, mida veetakse kõrvaldamisele või ringlussevõtuks, võib pakkida vastavalt erisättele 377 ja alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P 909. 311 Selle kirje all ei tohi aineid vedada , välja arvatud juhul, kui selleks on pädeva asutuse luba, mis põhineb „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa asjakohaste katsete tulemustel. Pakend peab tagama, et lahjendi protsent ei langeks kogu veo ajal pädeva asutuse poolt lubatust allapoole . 312 (Kustutatud) 313 ( Kustutatud ) 314 a) Need ained lagunevad eksotermiliselt kõrgendatud temperatuuril. Lagunemisprotsessi võib initsieerida soojus või lisandid (nt metallipulbrid (raud, mangaan, koobalt, magneesium) ning nende ühendid) ; b) veo ajal tuleb neid aineid kaitsta otsese päikesevalguse ning soojusallikate eest ning need tuleb asetada piisavalt ventileeritud kohtadesse . 315 Seda kirjet ei tohi kasutada klassi 6.1 ainete kohta, mis vastavad alajaos 2.2.61.1.8 kirjeldatud I pakendigrupi sissehingamisel mürgisuse kriteeriumidele . 316 See kirje kehtib ainult kuiva kaltsiumhüpokloriti kohta, kui seda veetakse mittepudenevate graanulitena . 317 „Lõhustuv – vabastatud” kehtib ainult selliste lõhustuvate materjalide ja lõhustuvat materjali sisaldavate saadetiste kohta, mis on vabastatud alajao 2.2.7.2.3.5 kohaselt. 318 Dokumentatsiooni jaoks võib veose tunnusnimetust täiendada tehnilise nimetusega (vt alajagu 3.1.2.8). Kui veetakse tundmatuid nakkusohtlikke aineid, mis arvatakse vastavat A kategooria kriteeriumidele ning ÜRO nr- le 2814 või 2900, tuleb veodokumendil ära märkida sõnad „arvatavasti A kategooria nakkusohtlik aine” (ingl k suspected Category A infectious substance ), millele järgneb veose tunnusnimetus. 319 Pakkimiseeskirja P650 kohaselt pakitud ainetele ja märgistatud saadetistele ei kehti mingid muud ADR-i nõuded . 320 ( Kustutatud ) 321 Neid hoiu süsteeme peab alati pidama vesinikku sisaldavateks . 322 Need veosed määratakse III pakendigruppi, kui neid veetakse mittepudenevate graanulitena . 323 (Reserve eritud ) 324 Alla 99 % kontsentratsiooniga aine tuleb stabiliseerida. 325 Mittelõhustuva või vabastatud uraanheksafluoriidi puhul tuleb aine klassifitseerida ÜRO nr 2978 alla . 326 Lõhustuva uraanheksafluoriidi puhul tuleb aine klassifitseerida ÜRO nr 2977 alla . 327 Alajaole 5.4.1.1.3 .1 vastavaid aerosoolide jäätmete ja ühekorrapakendite jäätmete saadetisi võib vedada kas vastavalt ÜRO nr 1950 või 2037 all ümbertöötlemise või kõrvaldamise eesmärgil. Neid ei pea kaitsma liikumise ja juhusliku tühjenemise eest, eeldusel et kasutatakse vahendeid rõhu ohtliku tõusu ja ohtliku atmosfääri tekke takistamiseks. Aerosoolide jäätmed (välja arvatud need, mis lekivad või on tugevasti deformeerunud) tuleb pakkida pakkimiseeskirja P 207 ning erisätte PP87 või pakkimiseeskirja LP 200 ning eripakkimise sätte L2 kohaselt. Ühekorrapakendite jäätmed, välja arvatud lekkivad või tugevalt deformeerunud ühekorrapakendid, tuleb pakkida pakkimiseeskirja P 003 ja pakkimise erisätete PP 17 ja PP 96 kohaselt või pakkimiseeskirja LP 200 ja pakkimise erisätte L 2 kohaselt. Lekkivaid või tugevalt deformeerunud aerosoole tuleb vedada ja ühekorrapakendeid tuleb vedada päästesurveanumates või päästepakendites tingimusel, et tarvitusele võetakse sobilikud meetmed tagamaks, et ei teki rõhu ohtlikku tõusu. MÄRKUS: m ereveol ei tohi aerosoolide jäätmeid ja ühekorrapakendite jäätmeid vedada kinnistes konteinerites . ADR-i nõude i d ei kohaldata ühekorrapakendite jäätmete le , mis olid täidetud klassi 2 grup i A või O mittekergestisüttivate ja mittemürgiste gaasidega ja milles on torkeava. 328 Käesolev kirje kehtib kütuseelementide (kassettide) suhtes, sealhulgas seadmetes sisalduvate või nendesse pakitud kütuseelementide (kassettide) suhtes. Kütuseelemendisüsteemi paigaldatud või sellega integreeritud kütuseelemente (kassette) loetakse seadmetes sisalduvateks. Kütuseelement (kassett) on mahuti, mis ladustab kütust selle pihustamiseks kütuseelemendiga toidetavasse seadmesse läbi ventiili (ventiilide), mis reguleerib (reguleerivad) kütuse pihustamist seadmesse. Kassetid, sealhulgas need, mis sisalduvad seadmetes, peavad olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et need takistaks kütuse lekkimist normaalsetel veotingimustel. Kütuseelementide (kassettide) konstruktsioonitüübid, mis kasutavad vedelkütust, peavad läbima siserõhu katse 100 kPa ( manomeetriline ) juures ilma, et need hakkaks lekkima . Kõikide kütuseelementide (kassettide) konstruktsioonitüüpide puhul tuleb näidata, et need on läbinud 1,2 meetri kõrguse kukkumiskatse jäigale pinnale mahutisüsteemi kõige tõenäolisemalt kahjustavas asendis ilma sisu kaotamata, välja arvatud metallhüdriidis vesinikku sisaldavad kütuseelemendid (kassetid), mis peavad vastama erisättele 339. Kui liitiummetall- või liitiumioonakud sisalduvad kütuseelemendisüsteemis , veetakse saadetist käesoleva kirje ning asjakohase kirje ÜRO nr 3091, LIITIUMMETALLAKUD, SEADMETES OLEVAD, või ÜRO nr 3481, SEADMETES SISALDUVAD LIITIUMIOONAKUD all 329 (Reserve eritud ) 330 ( Kustutatud ) 331 (Reserve eritud ) 332 Magneesiumnitraatheksahüdraat ei kuulu ADR-i reguleerimisalasse . 333 Ottomootoris (nt autod, statsionaarsed ja muud mootorid) kasutamiseks mõeldud etanooli ja mootoribensiini segud tuleb määrata selle kirje alla olenemata erinevustest nende lenduvuses . 334 Kütuseelement (kassett) võib sisaldada aktivaatorit eeldusel, et sellele on paigaldatud kaks sõltumatut seadet, mis takistavad juhuslikku kütusega segunemist veo käigus . 335 ADR-i reguleerimisalasse mittekuuluvate tahkete ainete segud ja keskkonnaohtlikud vedelikud või tahked ained tuleb klassifitseerida ÜRO nr 3077 alla ning neid võib käesoleva kirje all vedada eeldusel, et aine laadimisel või pakendi või kaubaveoüksuse sulgemisel ei ole näha lahtist vedelikku. Kõik kaubaveoüksused peavad olema lekkimiskindlad, kui neid kasutatakse aine vedamiseks lahtiselt. Kui segu laadimise ajal või pakendi või kaubaveoüksuse sulgemise ajal on näha lahtist vedelikku, tuleb segu klassifitseerida ÜRO nr 3082 alla. ADR-i reguleerimisalasse ei kuulu hermeetiliselt suletud paketid või esemed, mis sisaldavad alla 10 ml keskkonnaohtlikke vedelikke, mis on tahkesse ainesse absorbeeritud, kuid paketis või esemes puudub lahtine vedelik, või hermeetiliselt suletud paketid või esemed, mis sisaldavad vähem kui 10 g keskkonnaohtlikke tahkeid aineid . 336 Üks saadetis LSA-II või LSA-III rühma kuuluvaid mittepõlevaid tahkeid aineid ei tohi olla õhuveo puhul suurema aktiivsusega kui 3000 A 2 . 337 B(U)- ja B(M)-tüüpi saadetised ei tohi sisaldada õhuveo puhul aktiivsusi, mis on suuremad kui : a) väikese hajuvusega radioaktiivse materjali puhul: kõnealuse saadetise tehnilise lahenduse heakskiidu sertifikaadil lubatud ; b) eri kujulise radioaktiivse materjali puhul: 3000 A 1 või 100 000 A 2 , kui see on väiksem; või c) kõikide muude radioaktiivsete materjalide puhul: 3000 A 2. 338 Kõik käesoleva kirje alusel veetavad kütuseelemendid (kassetid), mis on mõeldud tuleohtliku veeldatud gaasi mahutamiseks : a) peavad taluma lekkimata või lõhkemata rõhku, mis on vähemalt kaks korda suurem kui selle sisu rõhk tasakaaluolekus 55 °C juures ; b) ei tohi sisaldada rohkem kui 200 ml veeldatud tuleohtlikku gaasi, mille aururõhk ei tohi ületada 1000 kPa 55 °C juures; ja c) peavad läbima alajaos 6.2.6.3.1 ette nähtud kuumaveevanni katse . 339 Käesoleva kirje alusel veetavate metallhüdriidis vesinikku sisaldavate kütuseelementide (kassettide) veemahutavus peab olema väiksem kui 120 ml või sellega võrdne . Rõhk kütuseelementides (kassettides) ei tohi temperatuuril 55 °C ületada 5 MPa. Konstruktsioonitüüp peab taluma lekkimata või lõhkemata rõhku, mis on vähemalt kaks korda suurem kasseti konstruktsiooni jaoks temperatuuril 55 °C ette nähtud rõhust või 200 kPa võrra suurem kui kasseti konstruktsiooni jaoks temperatuuril 55 °C ette nähtud rõhk, kui see on suurem. Rõhku, mille juures kõnealune katse teostatakse, on kukkumiskatses ja vesinikutsükli katses nimetatud minimaalseks korpust purustavaks rõhuks. Kütuseelemendid (kassetid) tuleb täita tootja poolt ette nähtud korras. Tootja varustab iga kütuseelemendi (kasseti) järgmise teabega : a) kütuseelemendi (kasseti) esmasele ja korduvale täitmisele eelneva ülevaatuse kord ; b) ohutusnõuded ja võimalikud ohud, millest tuleks teadlik olla ; c) meetod, kuidas määrata kindlaks, et mahumäär on saavutatud ; d) minimaalne ja maksimaalne rõhuvahemik ; e) minimaalne ja maksimaalne temperatuurivahemik ja f) muud nõuded, mis peavad olema täidetud enne esmast ja korduvat täitmist, sealhulgas esmase ja korduva täitmise jaoks kasutatavate seadmete tüüp. Kütuseelemendid (kassetid) peavad olema konstrueeritud ja ehitatud nii, et normaalsetel veotingimustel ei tekiks lekkimist. Kassettide kõik konstruktsioonitüübid, sealhulgas kütuseelemendiga integreeritud kassetid, peavad läbima järgmised katsed. Kukkumiskatse Kukkumiskatse 1,8 m kõrguselt jäigale pinnale neljas erinevas asendis : a) vertikaalselt, sulgeventiilisüsteemiga otsale ; b) vertikaalselt, sulgeventiilisüsteemi vastas asuvale otsale ; c) horisontaalselt, terastipule läbimõõduga 38 mm, kusjuures terastipp on suunatud üles, ja d) 45° nurga all sulgeventiilisüsteemiga otsale . Seebilahust või samaväärset vahendit kasutades tuleb kindlaks teha, et üheski võimalikus lekkekohas ei leki, kui kassett on täidetud selle nominaalse täiterõhuni. Seejärel tuleb suurendada kütuseelemendi (kasseti) rõhku hüdrostaatiliselt kuni lõhkemiseni. Protokollitav lõhkemist põhjustav rõhk peab olema 85% suurem minimaalsest korpust purustavast rõhust . Tulekatse Vesinikuga nimimahuni täidetud kütuseelemendi (kasseti) suhtes tuleb teostada laustules hoidmise katse. Kasseti mudel, mis võib hõlmata integreeritud ventiili, loetakse tulekatse läbinuks, kui: a) siserõhk langeb ventileerimisel manomeetrilise rõhuni null ilma kassetti lõhkumata või b) kassett peab tules lõhkemata vastu vähemalt 20 minutit . Vesinikuga tsüklikatse Selle katse eesmärk on tagada, et kütuseelemendi (kasseti) kasutamisel ei ületata selle mudeli jaoks ettenähtud pingete piirväärtusi . Kütuseelemendi (kasseti) suhtes teostatakse tsüklikatse, täites selle mahust, mis ei ületa 5% selle vesinikumahutavusest, kuni mahuni, mis moodustab vähemalt 95% vesiniku nimimahutavusest, ning vähendades seda tagasi mahuni, mis ei ületa 5% selle vesinikumahutavusest. Täitmisel tuleb kasutada nominaalset täiterõhku ning temperatuurid peavad jääma töötemperatuurivahemikku. Tsüklikatset tuleb jätkata kuni läbitud on vähemalt 100 tsüklit . Pärast tsüklikatset kütuseelement (kassett) täidetakse ning mõõdetakse kasseti poolt väljasurutava vee maht. Kasseti mudel loetakse vesinikuga tsüklikatse läbinuks, kui tsüklid läbinud kasseti poolt väljasurutava vee maht ei ületa tsüklikatset mitteläbinud kasseti poolt väljasurutava vee mahtu, kui tsüklikatset mitteläbinud kassett on täietud 95% selle nimimahust ning rõhuni, mis moodustab 75% selle minimaalsest korpust purustavast rõhust . Toote lekkekatse Kõikide kütuseelementide (kassettide) suhtes tuleb teostada lekete avastamiseks temperatuuril 15 °C ± 5 °C lekkekatse, kui need on täidetud nende nominaalse täiterõhuni. Seebilahust või samaväärset vahendit kasutades tuleb teha kindlaks, et ükski võimalik lekkekoht ei leki . Kõik kütuseelemendid tuleb tähistada järgmise kustumatu teabega : a) nominaalne täiterõhk MPa-des ; b) kütuseelemendi (kasseti) tootja seerianumber või ainuomane identifitseerimisnumber; ja c) maksimaalsel tööeal põhinev kehtivuse lõppkuupäev (aasta nelja kohaga; kuu kahe kohaga) . 340 Kemikaalide komplekte, esmaabikomplekte ja polüestervaigust komplekte, mille s ise pakendid sisaldavad ohtlikke aineid kogustes, mis ei ületa eraldi ainetele peatüki 3.2 tabeli A veerus 7b esitatud erandkoguste suhtes kohaldatavat piirmäära, võib vedada peatüki 3.5 kohaselt. Kuigi klassi 5.2 kuuluvad ained ei ole peatüki 3.2 tabeli A veerus 7b eraldi erandkogustena lubatud, on need sellistes komplektides lubatud ja määratakse koodi E2 alla (vt alajagu 3.5.1.2) . 341 ( Reserve eritud ) 342 Klaasist sisemisi anumaid (nagu ampullid või kapslid), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult steriliseerimisseadmetes ning sisaldavad alla 30 ml etüleenoksiidi sisepakendi kohta ja mitte rohkem kui 300 ml välispakendi kohta, võib olenemata märkest „E0” peatüki 3.2 tabeli A veerus 7b vedada peatüki 3.5 sätete kohaselt tingimusel, et : a) iga klaasist sisemise anuma puhul on kindlaks tehtud, et see on pärast täitmist lekkekindel, asetades klaasist sisemise anuma kuumaveevanni temperatuuril ja ajaks, mis on piisavad, et tagada sellise siserõhu saavutamine, mis on võrdne etüleenoksiidi aururõhuga 55 °C juures . Selle erisätte kohaselt ei tohi vedada ühtegi klaasist sisemist anumat, mille puhul on näha lekkimist, deformatsiooni või muid puudusi; b) lisaks jao 3.5.2 kohaselt nõutavale pakendile asetatakse iga klaasist sisemine anum etüleenoksiidile sobivasse suletud plastkotti, mis suudab klaasist sisemise anuma purunemise või lekkimise korral sisu kinni pidada ; ning c) iga klaasist sisemist anumat kaitstakse plastkoti augustumise vältimisega (nt ümbriste või pehmendustega) pakendi kahjustumise (nt purustamise) korral . 343 Seda kirjet kohaldatakse toornaftale, mille vesiniksulfiidi kontsentratsioon on piisav, et toornaftast eralduvad aurud võivad olla sissehingamisel ohtlikud. Pakendigrupp määratakse vastavalt ohtlikkuse astme le tuleohtlikkuse ja sissehingamise ohtlikkuse järgi . 344 Tuleb järgida jao 6.2.6 sätteid. 345 Sellele gaasile, mis sisaldub avatud krüotehnilises anumas, mille maksimaalne maht on 1 liiter ja millel on klaasist kahekordsed seinad, mille sise- ja välisseina vaheline ruum on evakueeritud (vaakumisoleeritud), ei kehti ADR -i nõuded tingimusel, et iga anumat veetakse sobivate pehmend avate või absorbeerivate materjalidega välispakendis , et kaitsta seda löögikahjustuste eest. 346 Avatud krüotehnilistele anumatele, mis vastavad alajao 4.1.4.1 pakkimis eeskirja P203 nõuetele ega sisalda ohtlikke aineid, välja arvatud ÜRO nr 1977 lämmastik, jahutamisega veeldatud, mis on täielikult imendunud poorsesse materjali, ei kehti mingid muud ADR-i nõuded. 347 Seda kirjet kasutatakse ainult siis, kui „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa katseseeria 6 d tulemused näitavad, et mis tahes ohtlik toime on saadetisesisene. 348 Pärast 31. detsembrit 2011 toodetud akude väliskestale märgitakse vatt-tundide andmed . 349 Hüpokloriti segu sid a mmooniumsoolaga ei tohi veoks vastu võtta . ÜRO nr 1791 hüpokloriti lahus on klassi 8 kuuluv aine . 350 Ammooniumbromaati ja selle vesilahuseid ning bromaadi segusid ammooniumsoolaga ei tohi veoks vastu võtta . 351 Ammooniumkloraati ja selle vesilahuseid ning kloraadi segusid ammooniumsoolaga ei tohi veoks vastu võtta. 352 Ammooniumkloritit ja selle vesilahuseid ning kloriti segusid ammooniumsoolaga ei tohi veoks vastu võtta . 353 Ammooniumpermanganaati ja selle vesilahuseid ning permanganaadi segusid ammooniumsoolaga ei tohi veoks vastu võtta . 354 S ee aine on sissehingamisel mürgine . 355 Selle kirje all veetavad hädaabiks mõeldud hapnikuballoonid võivad hõlmata paigaldatud käivituspadruneid ( mehhanismi käivituspadrun, jagu 1.4, sobivusgrupp C või S) ilma et see muudaks klassi 2 klassifitseerimist , tingimusel et äkilise leegiga põleva lõhkeaine ( paisklõhkeaine ) üldkogus ei ületa 3,2 g hapnikuballooni kohta. Käivituspadrunitega balloonidel, mis on veoks ette valmistatud, peavad olema tõhusad vahendid tahtmatu aktiveerimise vältimiseks. 356 Sõidukitesse, vagunitesse, laevadesse , masinatesse , mootoritesse või õhusõidukitesse paigaldamiseks ette nähtud m etallhüdri idi hoiusüsteemid peab enne veoks lubamist heaks kiitma tootjariigi 1 pädev asutus . Veo dokument peab sisaldama märget, et tootjariigi 1 pädev asutus on saadetise heaks kiitnud, või tootjariigi 1 pädeva asutuse heakskiidu koopia tuleb lisada igale kaubasaadetisele . 357 Toornaftat, mille vesiniksulfiidi kontsentratsioon on piisav, et toornaftast eralduvad aurud võivad olla sissehingamisel ohtlikud, veetakse ÜRO nr 3494 VÄÄVLIRIKAS TOORNAFTA, TULEOHTLIK , MÜRGINE all . 358 Nitroglütseriini alkoholilahust, mis sisaldab üle 1%, kuid mitte üle 5% nitroglütseriini, võib klassifitseerida klassi 3 ja määrata ÜRO nr 3064 alla, tingimusel et k õik alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P 300 nõuded on täidetud. 359 Nitroglütseriini alkoholilahus, mis sisaldab üle 1%, kuid mitte üle 5% nitroglütseriini, klassifitseeritakse klassi 1 ja määratakse ÜRO nr 0144 alla, kui kõik alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P300 nõuded ei ole täidetud. 360 Ainult liitiummetall- või liitiumioonakude jõul töötavad sõidukid määratakse kirje ÜRO nr 3171, akujõuallikaga sõiduk alla. Kaubaveoüksustesse paigaldatud liitiumakud, mis on mõeldud üksnes veoüksuse välise toiteallika tagamiseks, määratakse kirje ÜRO nr 3536 KAUBAVEOÜKSUSESSE PAIGALDATUD LIITIUMAKUD, liitiumioonakud või liitiummetallakud alla. 361 See kirje kehtib üle 0,3 Wh energiamahutavusega elektriliselt kahekihiliste kondensaatorite kohta. Kondensaatoritele, mille energiamahutavus on 0,3 Wh või väiksem , ADR-i nõudeid ei kohaldata. Energiamahutavus tähendab kon densaatoris salvestatavat energiat , mis arvutatakse nimipinge ja mahtuvuse põhjal. Kõik kondensaatorid, mille kohta see kirje kehtib, kaasa arvatud kondensaatorid, milles sisalduv elektrolüüt ei vasta ühegi ohtlike veoste klassi klassifikatsioonikriteeriumidele, vastavad järgmistele tingimustele: a) seadmesse paigaldamata kondensaatoreid veetakse laadimata olekus. Seadmesse paigaldatud kondensaatoreid veetakse laadimata olekus või lühise eest kaitstult; b) iga kondensaator on veo ajal lühise ohu eest kaitstud järgmiselt: i) kui kondensaatori energiamahutavus on 10 Wh või väiksem või kui iga moodulis sisalduv a kondensaator i energiamahutavus on 10 Wh või väiksem , on kondensaator või moodul kaitstud lühise eest või varustatud klemme ühendava metallklambriga , ja ii) kui kondensaatori või moodulis sisalduva kondensaatori energiamahutavus on üle 10 WH, on kondensaator või moodul varustatud klemme ühendava metallklambriga; c) ohtlikke veoseid sisaldavad kondensaatorid on konstrueeritud vastupidavana 95 kPA suurusele rõhuerinevusele; d) kondensaatorid on konstrueeritud ja ehitatud nii, et kasutamise ajal tekkida võiv rõhk alaneb ohutult ventilatsiooniava või kondensaatori k estas oleva nõrga koha kaudu. Ventileerimisel vabanev vedelik jääb saadetisse või seadmesse, millesse kondensaator on paigaldatud. e) kondensaatoritele tuleb märkida energiamahutavus vatt-tundides. Kondensaatoritele, kaasa arvatud seadme te sse paigaldatud kondensaatorite le , mis sisaldavad elektrolüüti, mis ei vasta ühegi ohtlike veoste klassi klassifi tseerimis kriteeriumidele, ei kohaldata muid ADR-i sätteid. Kondensaatoritele, mille energiamahutavus on 10 Wh või väiksem ja mis sisaldavad m õne ohtlike veoste klassi klassifi tseerimis kritee riumidele vastavat elektrolüüti, ei kohaldata muid ADR-i sätteid, kui need kondensaatorid läbivad pak kimata kujul kukkumiskatse 1,2 m kõrguselt jäigale pinnale , ilma et kaotaksid sisu. Üle 10 Wh energiamahutavusega kondensaatoritele, mis sisaldavad m õne ohtlike veoste klassi klassifi tseerimis kriteeriumidele vastavat elektrolüüti ega ole paigaldatud seadme te sse, kohaldatakse ADR-i. Seadmetesse paigaldatud ja mõne ohtlike veoste klassi klassifi tseerimis kriteeriumidele vastavat elektrolüüti sisaldavatele kondensaatoritele ei kohaldata muid ADR-i sätteid, kui seadmed on pak itud tugevasse sobivast materjalist välispakendisse, mis on pakendi kavandatud kasutust arvestades piisavalt tugev ja sobiva konstruktsiooniga ning hoiab ära kondensaatorite juhusliku töölehakkamise . Kondensaatoreid sisaldava i d suur i tugevaid seadmeid võib vedada pak kimata või kauba alustel, kui kondensaatoreid sisaldavad seadmed pakuvad neile samaväärset kaitset. MÄRKUS : kondensaator id, mis säilitavad oma konstruktsioonist tulenevalt klemmipinge (nt asümmeetrilised kondensaatorid) , ei kuulu selle kirje alla . 362 (Reserveeritud) 363 Käesolevat kirjet võib kasutada ainult siis, kui käesoleva erisätte tingimused on täidetud. Muid ADR-i nõudeid ei kohaldata. a) Käesolev kirje kehtib mootorite ja masinate kohta, mis töötavad ohtlikuks veoseks klassifitseeritud kütuse kasutamise teel sisepõlemissüsteemides või kütuseelementides (nt sisepõlemismootorid, generaatorid, kompressorid, turbiinid, kütteseadmed jne ) kui kütust on suuremates kogustes kui see, mis on välja toodud peatüki 3.2 tabeli A veerus 7 a , välja arvatud sõidukite varustusele ÜRO numbriga 3166, millele viidatakse erisättes 666. MÄRKUS : See kirje ei kehti seadmete kohta, millele viidatakse alajao 1.1.3.2 punktides a, d ja e ning alajagudes 1.1.3.3. ja 1.1.3.7 . b) Mootorid ja masinad, mis ei sisalda vedelaid ega gaasilisi kütuseid ning mis ei sisalda muid ohtlikke veoseid, ei kuulu ADR -i alla. MÄRKUS 1 : Mootor või masin loetakse vedelast kütusest tühjaks siis, kui vedela kütuse paak on tühjendatud ning mootorit või masinat ei ole võimalik käitada kütuse puudumise tõttu. Kütusest tühjendatuks lugemise jaoks ei ole vaja puhastada, tühjendada või läbi puhuda mootori või masina komponente nagu kütusevoolikud, kütusefiltrid ja pihustid. Lisaks ei ole vaja vedel a kütuse paaki puhastada ega läbi puhuda. MÄRKUS 2 : Mootor või masin loetakse gaasilisest kütusest tühjaks siis, kui gaasilise kütuse paagid on vedelikust tühjendatud (veeldatud gaaside puhul), rõhk paakides ei ole suurem kui 2 baari ja kütuse sulge- või isoleerimisklapid on suletud ja fikseeritud. c) Mootoritele ja masinatele, mis vastavad 3. klassi kriteeriumitele, tuleb määrata kirjed ÜRO nr 3528 SISEPÕLEMISMOOTOR, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV või ÜRO nr 3528 MOOTOR, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV või ÜRO nr 3528 MASINAD, SISEPÕLEMISMOOTORIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAVAD või ÜRO nr 3528 MASINAD, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAVAD. d) Mootoritele ja masinatele, mis sisaldavad kütuseid, mis vastavad 2. klassi kergestisüttivate gaaside kriteeriumitele, tuleb määrata kirjed ÜRO nr 3529 SISEPÕLEMISMOOTOR, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või ÜRO nr 3529 MOOTOR, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või ÜRO nr 3529 MASINAD, SISEPÕLEMISMOOTORIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAVAD või ÜRO nr 3529 MASINAD, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAVAD. Mootorid ja masinad, mis töötavad nii kergestisüttiva gaasi kui kergestisüttiva vedelikuga, tuleb määrata sobiva ÜRO nr 3529 kirje alla. e) Mootoritele ja masinatele, mis sisaldavad alajao 2.2.9.1.10 keskkonnaohtlike ainete kriteeriumitele vastavat vedelat kütust, kuid mis ei vasta ühegi teise klassi kriteeriumitele, tuleb määrata kirjed ÜRO nr 3530 SISEPÕLEMISMOOTOR või ÜRO nr 3530 MASINAD, SISEPÕLEMISMOOTORIGA. f) Mootorid või masinad võivad lisaks kütustele sisaldada muid ohtlikke veoseid (näiteks akud, tulekustutid, surugaasi akumulaatorid või ohutusseadmed), mis on vajalikud nende toimimiseks või ohutuks töötamiseks ilma lisanõueteta nende ohtlike veoste kohta, kui ADR -is ei ole teisiti sätestatud. Liitiumakud peavad vastama alajao le 2.2.9.1.7, välja arvatud erisättes 667 toodud juhtudel. g) mootorid ja masinad koos ohtlikke veoseid sisaldavate säilitusvahenditega peavad vastama tootjariigi pädeva asutuse konstruktsiooninõuetele 2 , h ) kõik klapid või avad (nt ventilatsiooniavad) on veo ajal suletud; i) mootorid või masinad on orienteeritud viisil, mis hoiab ära ohtlike veoste juhusliku lekkimise ja on sellisel viisil turvaliselt kinnitatud, mis välistab veo ajal mootori või masina liikumise, mis muudaks selle asendit või kahjustaks seda. j ) ÜRO nr 3528 ja ÜRO nr 3530 puhul: Kui mootor või masin sisaldab rohkem kui 60 liitrit vedelat kütust, kuid mahutab rohkem kui 450 liitrit, aga mitte rohkem kui 3000 liitrit, peab selle mõlemal vastasküljel olema alajaole 5.2.2 vastav märgistus. Kui mootor või masin sisaldab rohkem kui 60 liitrit kütust, kuid mahutab rohkem kui 3000 liitrit, peavad selle mõlemad vastasküljed olema varustatud ohusiltidega. Ohusildid peavad vast ama peatüki 3.2 tabeli A tulba 5 märgistele ning alajaos 5.3.1.7 toodud spetsifikatsioonidele. Ohusildid peavad olema kontrastset värvi taustal või peab neid ümbritsema punktiir- või raamjoon. MÄRKUS : Mootoritele ja masinatele, mis mahutavad rohkem kui 450 liitrit, kuid mis sisaldavad kuni 60 l vedelkütust, on lubatud eespool nimetatud nõuetele vastav märgistus ja ohusildid. k ) ÜRO nr 3529 puhul: Kui mootori või masina kütusepaagi veemahutavus on suurem kui 450 liitrit, aga mitte suurem kui 1000 liitrit, peab selle mõlemal vastasküljel olema alajaole 5.2.2 vastav märgistus. Kui mootori või masina kütusepaagi veemahutavus on suurem kui 1000 liitrit, siis peavad selle mõlemad vastasküljed olema tähistatud ohusiltidega. Ohusildid peavad vastama peatüki 3.2 tabeli A tulba 5 märgistele ning alajaos 5.3.1.7 toodud spetsifikatsioonidele. Ohusildid peavad olema kontrastset värvi taustal või peab neid ümbritsema punktiir- või raamjoon . l ) K ui mootor või masin sisaldab rohkem kui 1000 liitrit vedelat kütust ÜRO nr 3528 ja 3530 puhul või kütusepaagi veemahutavus on suurem kui 1000 liitrit , siis ÜRO nr 3529 puhul: - on nõutud j ao 5.4.1 kohane veodokument . See v eodokument peab sisaldama järgmist lisakirjet: „ Transport vastavalt erisättele 363 ”. Kui vedu läbib tunnelit, millele kehtivad ohtlike veoste vedamise piirangud, siis peab veoüksusel olema jao 5.3.2 kohased oranži märgistusega tahvlid ja kohalduvad jao 8.6.4 kohased tunneli läbimise piirangud. m) Alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjas P005 toodud nõuded tuleb täita. 364 Seda eset võib peatüki 3.4 sätete kohaselt vedada ainult juhul, kui veoks esitatud pakend läbib pädeva asutuse määratud katse vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa 6. katseseeria punktile d. 365 Elavhõbe da t sisaldavate valmistatud seadmete ja esemete kohta vaata ÜRO nr 3506. 366 ADR-i ei kohaldata valmistatud seadmetele ja esemetele, mille elavhõbedasisaldus ei ole üle 1 kg . 367 Dokumenteerimise jaoks: Ohtliku veose tunnusnimetust „Värviga seotud materjal” võib kasutada pakendite saadetiste korral, mis sisaldavad samas pakendis nimetusi „Värv” ja „Värviga seotud materjal”; Ohtliku veose tunnusnimetust „Värviga seotud materjal, sööbiv, kergestisüttiv” võib kasutada pakendite saadetiste korral, mis sisaldavad samas pakendis nimetusi „Värv, sööbiv, kergestisüttiv” ja „Värviga seotud materjal, sööbiv, kergestisüttiv”; Ohtliku veose tunnusnimetust „Värviga seotud materjal, kergestisüttiv, sööbiv” võib kasutada pakendite saadetiste korral, mis sisaldavad samas pakendis nimetusi „Värv, kergestisüttiv, sööbiv” ja „Värviga seotud materjal, kergestisüttiv, sööbiv”; ja Ohtliku veose tunnusnimetust „Trükivärviga seotud materjal” võib kasutada pakendite saadetiste korral, mis sisaldavad samas pakendis nimetusi „Trükivärv” ja „Trükivärviga seotud materjal”; 368 Mittelõhustuva ja lõhustuv - vabastatud uraanheksafluoriidi puhul tuleb materjal klassifitseerida ÜRO numbrite 3507 või 2978 alla. 369 Vastavalt alajao 2.1.3.5.3 punktile a tuleb see vabastatud pakendis radioaktiivne materjal, millel on mürgiseid ja sööbivaid omadusi, klassifitseerida 6.1 klassi kui radioaktiivse ja sööbiva kaasneva ohuga materjal . Selle kirje alla võib klassifitseerida uraanheksafluoriidi ainult siis, kui täidetud on alajagude 2.2.7.2.4.1.2, 2.2.7.2.4.1.5, 2.2.7.2.4.5.2 ja lõhustuv - vabastatud materjali korral 2.2.7. 2. 3. 5 nõuded. Lisaks sööbiva kaasneva ohuga 6.1 klassi kohalduvatele sätetele kohalduvad alajagude 5.1.3.2 ja 5.1.5.2.2, alajao 5.1.5.4.1 punkti b ning alajagude 7.5.11 CV 33 (3.1), (5.1) kuni (5.4) ja (6) sätted. 7. klassi märgise kuvamine ei ole nõutud. 370 See kirje kohaldub ainult ammooniumnitraadile, mis vastab ühele järg mistest kriteeriumi dest : a) ammooniumnitraadile, mis sisaldab üle 0,2% põlevaid aineid (kaasaarvatud igasugused orgaanilised ained, väljendatud süsinikuna), välja arvatud juhul, kui on lisatud mis tahes teisi aineid ; või b) ammooniumnitraadile, mis ei sisalda üle 0,2% põlevaid aineid (kaasaarvatud igasugused orgaanilised ained, väljendatud süsinikuna), välja arvatud juhul, kui on lisatud mis tahes teisi aineid ja mis annab positiivse tulemuse , kui seda on katsetatud vastavalt 2. katseseeriale (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa). Vt ka ÜRO nr 1942. Seda kirjet ei kasutata ammooniumnitraadi puhul, mille veose tunnusnimetus on juba olemas peatüki 3.2 tabelis A, kaasa arvatud kütteõliga segatud ammooniumnitraadi (ANFO) või mõn e muu kaubandusliku ammooniumnitraadi klassi puhul 371 1) Selle kirja alla kuuluvad esemed, mis sisaldavad väikest surveanumat koos päästikseadmega. Sellised esemed peavad vastama järgnevatele nõuetele: a) surveanuma veemahtuvus ei tohi ületada 0,5 liitrit ja temperatuuril 15 ⁰ C ei tohi töörõhk ületada 25 bar; b) surveanuma minimaalne lõhkemisrõhk peab olema vähemalt neli korda suurem gaasi rõhust temperatuuril 15 ⁰ C; c) iga ese peab olema toodetud viisil, et juhuslik süttimine või väljapääsemine on normaaltingimuste juures käitlemise, pakkimise, veo ja kasutamise korral välistatud. Selle nõude täitmiseks võib aktivaatoril olla täiendav lukustusseade; d) iga ese peab olema toodetud viisil, et surveanuma osade või selle sees oleva aine ohtlik väljapaiskumine on välistatud; e) iga surveanum peab olema toodetud materjalist, mis purunemisel ei killustu. f) konstruktsioonitüüp peab läbima tulekatse. Selleks kohaldatakse „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” alajagude 16.6.1.2 (välja arvatud punkt g), 16.6.1.3.1 kuni 16.6.1.3.6, alajao 16.6.1.3.7 punkti b ja alajao 16.6.1.3.8 sätteid. Tulekatses tuleb näidata, et ese on kaitstud sisemise ülerõhu vastu tules hävineva tihendi või muu rõhualandusseadme abil nii, et surveanum ei killustu ega tükid või ese ise ei paisku üle 10 meetri eemale. g) eseme konstruktsioonitüüp peab läbima järgneva katse. Stimulaatormehhanismi abil süüdatakse üks ese pakendi keskel. Ohtlik mõju ei tohi ulatuda saadetisest väljapoole, näiteks saadetis ei tohi moonduda ja sellest läbi lennata metallitükid või anum ise; 2) Tootja peab koostama konstruktsioonitüübi, tootmise ning katsete ja nende ulemuste tehnilise dokumentatsiooni. Tootja peab kohaldama protseduure, mis tagavad, et toodetavad esemed on kvaliteetsed, vastavad konstruktsioonitüübile ning on võimelised täitma punkti 1 nõudeid. Nõudmisel peab tootja esitama selle teabe pädevale asutusele. 372 Käesolev kirje kehtib asümmeetriliste kondensaatorite kohta, mille energiasalvestusvõime on suurem kui 0,3 Wh. Kondensaatorid, mille energiasalvestusvõime on 0,3 Wh või madalam, ei kuulu ADR-i alla. Energiasalvestusvõime tähendab kondensaatoris salvestatava energia hulka, mille arvutamiseks on järgnev valem: Wh= 1 2 c N U R 2 - U L 2 × 1 3600 , kus on nominaalmahtuvus (C N ), nimipinge (U R ) ja nimipinge alumine piir (U L ). Kõik asümmeetrilised kondensaatorid, mille kohta antud kirje kehtib, peavad vastama järgmistele tingimustele: a) kondensaatorid või moodulid peavad olema kaitstud lühise eest ; b) kondensaatorid tuleb projekteerida ja konstrueerida viisil, et need on kaitstud kasutamise käigus tekkiva ülerõhu eest läbi tuulutusava või kondensaatori korpuses oleva nõrga koha. Tuulutuse käigus lekkinud mis tahes vedelik peab jääma pakendisse või seadmesse, millesse kondensaator on paigaldatud; c) kondensaatoritele tuleb märkida energiasalvestusvõime ühikuga Wh; ja d) kondensaatorid, mis sisaldavad elektrolüüti, mis vastab ükskõik millisele ohtlike kaupade klassi klassifitseerimiskriteeriumidele, peavad olema projekteeritud taluma 95 kPa suurust diferentsiaalrõhku. Kondensaatorid, mis sisaldavad elektrolüüti, mis ei vasta ükskõik millisele ohtlike kaupade klassi klassifitseerimiskriteeriumidele, kaasa arvatud moodulitesse või seadmetesse paigaldatuna, ei kuulu ADR-i alla. Kondensaatorid, mis sisaldavad elektrolüüti, mis vastab ükskõik millisele ohtlike kaupade klassi klassifitseerimiskriteeriumidele ja mille energiasalvestusvõime on 20 Wh või vähem, kaasa arvatud moodulitesse paigaldatuna, ei kuulu ADR-i alla, kui kondensaatorid on võimelised pakkimata kujul läbima 1,2 meetri kõrguselt kukkumiskatse jäigale pinnale ilma sisu väljumiseta. Kondensaatorid, mis sisaldavad elektrolüüti, mis ei vasta ükskõik millisele ohtlike kaupade klassi klassifitseerimiskriteeriumidele, ja mis ei ole paigaldatud moodulitesse või seadmetesse ja mille energiasalvestusvõime on kõrgem kui 20 Wh, ei kuulu ADR-i alla. Seadmetesse paigaldatud ja elektrolüüti sisaldavate kondensaatorite suhtes, mis vastavad ükskõik millisele ohtliku veose klassi klassifitseerimiskriteeriumidele, ei kohaldata ADR-i muid sätteid juhul, kui seade on pakitud sellisesse tugevasse välispakendisse, mis on valmistatud sobivast materjalist ja on piisavalt tugev ning mis vastab pakendi kasutuseesmärgile ja välistab kondensaatori juhusliku töötamise veo ajal. Suur i robustse i d seadme i d, mis sisaldavad kondensaatoreid, võib lubada ve dada pakkimata kujul või kaubaalustel, kui kondensaatoreid kaitseb samaväärselt seade, mille sees need on. MÄRKUS : Vaatamata selle erisättele tuleb 8. klassi leeliselisi elektrolüüte sisaldavad nikkel-süsinik asümmeetrilisi kondensaatoreid vedada ÜRO numbri all 2795 VEDELIKAKUD, LEELISEGA TÄIDETUD, elektriliselt laetud. 373 Neutronkiirguse detektorid, mis sisaldavad mittesurvestatud boor- trifluoriidi gaasi, võib vedada selle kirje all siis, kui järgnevad tingimused on täidetud: a) Iga kiirgusdetektor peab vastama järgnevatele tingimustele. i) Iga detektori sees olev absoluutrõhk ei tohi ületada 105 kPa temperatuuril 20 ⁰ C; ii) Ühes detektoris ei tohi olla suuremat gaasi kogust kui 13 g; iii) Iga detektor tuleb toota registreeritud kvaliteedi tagamise programmi raames. MÄRKUS : Selleks sobib standard ISO:9001. iv) Iga neutronkiirguse detektor peab olema keevitatud metallkonstruktsiooniga ja selle metalli ja keraamika täiteühendused peavad olema joodetud. Nende andurite minimaalne lõhkemisrõhk 1800 kPa peab olema tõestatud konstruktsioonitüüpi kvalifitseerimise katses; ja v) Igale detektorile tuleb teha enne täitmist 1 × 10-10 cm 3 /s lekkekindluse katse. b) Üksikute komponentidena kantavaid kiirgusdetektoreid tuleb vedada järgnevalt: i) Detektorid tuleb pakkida kinnistesse plastist vahevooderdistesse, milles on piisavalt absorbeerivat või adsorbeerivat materjali, et absorbeerida või adsorbeerida kogu gaasiline sisu; ii) Detektorid tuleb pakkida tugevasse välispakendisse. Täielik pakend peab läbima 1,8 meetri kõrguselt kukkumiskatse ilma gaasi väljumiseta detektoritest; iii) Detektorites sisalduva gaasi koguhulk ühe välispakendi kohta ei tohi ületada 52 g. c) Täielikku neutronkiirguse detektori süsteemi, mis sisaldab punktile a vastavaid detektoreid, tuleb vedada järgnevalt: i) Detektorid peavad paiknema tugevas suletud väliskestas ; ii) Kest peab sisaldama piisavalt absorbeerivat või adsorbeerivat materjali, et absorbeerida või adsorbeerida kogu gaasiline sisu; iii) Täielik süsteem tuleb pakkida tugevasse välispakendisse, mis on võimeline läbima 1,8 meetri kõrguselt kukkumiskatse ilma leketeta, välja arvatud juhul, kui süsteemi välimine kest pakub samaväärset kaitset. Alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskiri P 200 ei ole kohaldatav. Veodokument peab sisaldama järgmisi sõnu: „ Transport vastavalt erisättele 373” Neutronkiirguse detektorid, mis ei sisalda üle 1 g boor- trifluoriidi , kaasa arvatud jooteklaasist detektorid, ei kuulu ADR-i alla, tingimusel et need vastavad punkti a nõuetele ning need on pakitud vastavalt punktile b. Selliseid detektoreid sisaldavad kiirgusdetektorite süsteemid ei kuulu ADR-i alla tingimusel, et need on pakitud vastaval punktile c. 374 (Reserveeritud) 375 Kui neid aineid veetakse üksik- või kombineeritud pakendis, mis sisaldab vedelike netokogusena ühe pakendi või sisepakendi puhul 5 liitrit või vähem või tahkete ainete puhul netomassina 5 kg või vähem ühe pakendi või sisepakendi kohta, siis need ei kuulu teiste ADR-i sätete alla tingimusel, et pakendid vastavad alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2 ja 4.1.1.4 kuni 4.1.1.8 üldsätetele. 376 Liitiumioonelemendid või -akud ja liitiummetallelemendid või -akud, mis on kahjustatud või defektsed viisil, et need ei vasta katsetatud tüübile vastavalt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” kohaldatavatele sätetele, vastavad selle erisätte tingimustele. Selle erisätte alla võivad kuuluda järgnevad, kuid mitte ainult: - Elemendid või akud, mille defektsus on tuvastatud ohutuspõhjustel; - Elemendid või akud, mis on lekkinud või millest hape on välja pääsenud tuulutusava kaudu; - Elemendid või akud, mida ei ole võimalik kontrollida enne vedu; või - Elemendid või akud, mis on saanud füüsilise või mehaanilise kahjustuse. MÄRKUS: Hindamine, kas element või aku on kahjustatud või defektne, peab põhinema elemendi, aku või toote tootja ohutuskriteeriumidel või peab selle sooritama tehniline ekspert, kes tunneb elemendi või aku ohutuselemente. Hindamine võib muu hulgas sisaldada järgmisi kriteeriume: a) suur oht, näiteks gaasi, tule või elektrolüüdi lekkimine; b) elemendi või aku kasutamine või väärkasutamine; c) füüsiliste kahjustuste tunnused, näiteks elemendi või aku korpuse deformatsioon või korpuse värvuse kahjustumine; d) väline ja sisemine lühisekaitse, näiteks pinge- või isoleerimismeetmed; e) elemendi või aku ohutuselementide seisund; või f) sisemiste ohutuskomponentide, näiteks aku juhtimissüsteemi kahjustused. Elemente ja akusid tuleb vedada vastavalt sätetele, mis kohalduvad ÜRO nr 3090, ÜRO nr 3091, ÜRO nr 3480 ja ÜRO nr 3481 suhtes , välja arvatud erisäte 230 ja kui see erisäte nõuab teisiti. Elemendid ja akud tuleb pakkida alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P908 või alajao 4.1.4.3 pakkimiseeskirja LP904 kohaselt , kui need kohalduvad . Ne i d elemen te ja aku sid , mille puhul on tuvastatud kahjustus või defekt ja mis normaalsetel veotingimustel lagunevad kiiresti, reageerivad ohtlikult, tekitavad leegi või ohtliku hulga kuumust või eritavad mürgiseid, sööbivaid või tuleohtlikke gaase või aurusid, tuleb pakkida ja vedada alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P911 või alajao 4.1.4.3 pakkimiseeskirja LP906 kohaselt , kui need kohalduvad . Alternatiivsetele pakkimis- ja/või veotingimustele peab andma loa ükskõik millise ADR-i lepinguosalise riigi pädev asutus, kes võib tunnustada ka luba, mi lle on väljasta n ud ADR-i lepinguosaliste riikide hulka mitte kuuluva riigi pädev asutus juhul, kui luba on antud vastavalt RID-i le , ADR-i le , ADN-i le , IMDG Koodeksi le või ICAO tehniliste le juhendite le . Sellistel juhtudel määratakse elementidele ja akudele veokategooria 0 . Pakendid tuleb tähistada „KAHJUSTATUD/DEFEKTSED LIITIUMIOONAKUD” (DAMAGED/DEFECTIVE LITHIUM-ION BATTERIES) või „KAHJUSTATUD/DEFEKTSED LIITIUMMETALLAKUD” (DAMAGED/DEFECTIVE LITHIUM METAL BATTERIES), kui see on kohaldatav. Veodokument peab sisaldama järgmist kirjet: „Transport vastavalt erisättele 376”. Veo ajal peab olema kaasas pädeva asutuse loa koopia, kui see kohaldub. 377 Liitiumioon- ja liitiummetallelemente ja akusid ning selliseid elemente ja akusid sisaldavaid seadmeid, kui neid veetakse kõrvaldamisele või ringlussevõtuks, kas pakituna koos muude kui liitiumioonakudega või ilma nendeta, võib pakkida vastavalt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P 909. Nendele elementidele ja akudele ei kohaldu alajao 2.2.9.1.7 punktide a kuni g nõuded. Pakendid peavad olema märgistatud „LIITIUMAKUD KÕRVALDAMISEKS” (LITHIUM BATTERIES FOR DISPOSAL) või „LIITIUMAKUD RINGLUSSEVÕTUKS” (LITHIUM BATTERIES FOR RECYCLING). Tuvastatud kahjustatuid või defektseid akusid tohib vedada vastavalt erisättele 376. 378 Kiirgusandureid, mis sisaldavad seda gaasi mittekorduva täitmisega survestatud anumates, mis ei vasta peatüki 6.2 nõuetele ja alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P 200, võib vedada selle kirje all siis, kui järgnevad tingimused on täidetud: a) Ühegi anuma töörõhk ei ole suurem kui 50 baari; b) Anuma maht ei ole suurem kui 12 liitrit; c) Iga anuma minimaalne lõhkemisrõhk peab olema vähemalt kolmekordne töörõhk, kui kiirgusandur on varustatud rõhualandusseadmega, ja vähemalt neljakordne töörõhk, kui kiirgusandur pole varustatud rõhualandusseadmega. d) Iga anum on valmistatud materjalist, mis purunemisel ei killustu; e) Iga andur on toodetud registreeritud kvaliteedi tagamise programmi raames; MÄRKUS : Selleks sobib standard ISO:9001. f) Andureid veetak se tugevates välispakendites . Täielik pakend peab läbima 1,2 meetri kõrguselt kukkumiskatse ilma anduri või välispakendi purunemiseta. Andureid sisaldavad seadmed tuleb pakkida tugevasse välispakendisse, välja arvatud juhul, kui seade, milles andur paikneb, pakub andurile samaväärset kaitset; ja g) Veodokument peab sisaldama järgmisi sõnu: „ Transport vastavalt erisättele 378” . Kiirgusandurid, kaasa arvatud kiirguse avastamissüsteemi andurid, ei kuulu ADR -i teiste nõuete alla, tingimusel et need vastavad ülaltoodud nõuetele a–f ning anduri anuma mahutavus ei ületa 50 ml. 379 Veevaba ammoniaak, mis on adsorbeerunud või absorbeerunud tahkisele , mis paikneb ammoniaagi jaotussüsteemis või anumas, mis on mõeldud sellise süsteemi jaoks, ei pea täitma ADR -i teisi tingimusi, kui järgmised tingimused on täidetud: a) Adsorbeerumine või absorbeerumine vastab järgmistele tingimustele: i) Temperatuuril 20 °C on rõhk anumas väiksem kui 0,6 baari; ii) Temperatuuril 35 °C on rõhk anumas väiksem kui 1 baar; iii) Temperatuuril 85 °C on rõhk anumas väiksem kui 12 baari. b) Adsorbeerival või absorbeerival materjalil ei ole klassides 1 kuni 8 loetletud ohtlikke omadusi; c) Anumas tohib olla maksimaalselt 10 kg ammoniaaki; ja d) Adsorbeerunud või absorbeerunud ammoniaaki sisaldavad anumad vastavad järgnevatele tingimustele: i) Anumad peavad olema tehtud ammoniaagiga kokkusobivast materjalist nagu määratud standardis ISO 11114-1:2012 + A1:2017 ; ii) Anumad ja nende sulgemisvahendid peavad olema hermeetiliselt suletavad ning võimelised hoidma kinni tekkivat ammoniaaki; iii) Iga anum peab suutma taluda 85 °C juures tekkivat rõhku, kusjuures mahtpaisumine ei tohi olla suurem kui 0,1%; iv) Iga anum peab olema varustatud seadmega, mis võimaldab gaasil välja pääseda ilma ägeda purunemise, plahvatuse või väljapaiskumiseta, kui rõhk ületab 15 baari; ja v) Iga anum peab suutma taluda rõhku 20 baari ilma lekkimata juhul, kui rõhualandusseade deaktiveeritakse. Kui ammoniaaki veetakse ammoniaagi jaotussüsteemis, siis peavad anumad olema ühendatud jaoturiga nii, et kogu süsteemi tugevus on sama kui ühe anuma puhul. Selles erisättes mainitud mehaanilist tugevust tuleb katsetada anuma prototüübi ja/või jaoturi peal, mis on täidetud nominaalmahuni ja mille temperatuuri tõstetakse kuni määratud rõhu saavutamiseni. Katsetulemused tuleb dokumenteerida, need peavad olema jälgitavad ning vajaduse korral tuleb need edastada asjassepuutuvatele asutustele. 380 (Reserveeritud) 381 (Reserveeritud) 382 Polümeerkuuli materjal võib olla polüstüreen, polü (metüül- metakrülaat ) või muu polümeerne materjal. Kui on võimalik näidata, et „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” III osa alajao 38.4.4 kohases katses U1 (kergestisüttivaid aure tõenäoliselt põhjustavate ainete katsemeetod) ei teki kergestisüttivaid aure, mis viiksid kergestisüttiva keskkonna tekkeni, siis ei pea paisuvaid polümeerkuule klassifitseerima selle ÜRO numbri alla. Katse tuleb sooritada ainult siis, kui soovitakse aine klassifikatsiooni kustutada. 383 Tselluloidist toodetud lauatennisepallid ei kuulu ADR -i alla, kui ühe lauatennisepalli mass ei ole suurem kui 3,0 g ja lauatennisepallide kogukaal saadetises ei ole suurem kui 500 g saadetise kohta. 384 (Reserveeritud) 385 (Kustutatud) 386 Kui a ine te s tabiliseerimiseks kasutatakse temperatuurikontrolli, siis kohalduvad alajagu 2.2.41. 1 . 21 , jagu 7.1.7, peatüki 7.2 erisäte V8 , peatüki 8.5 erisäte S4 ja peatüki 9.6 nõuded . Kui kasutatakse keemilist stabiliseerimist, siis peab pakendi, IBC või paagi veoks üle andnud isik tagama, et stabiliseerimise tase on piisav, et vältida ohtlikku polümerisatsiooni pakendis, IBC-s või paagis, kui lasti keskmine temperatuur tõuseb kuni 50 °C -ni või teisaldatava paagi korral kuni 45 °C -ni . Kui keemiline stabiliseerimine muutub veo jooksul eeldatavate madalate temperatuuride tõttu ebatõhusaks, siis nõutakse temperatuurikontrolli . Selle otsuse langetamisel tuleb võtta arvesse tegureid nagu pakendi, IBC või paagi mahutavus ja kuju ning olemasoleva soojustuse mõju, aine temperatuur veoks andmisel, teekonna kestus ning teekonna jooksul tüüpiliselt esinevad temperatuuritingimused (arvestades ka aastaaega), kasutatava stabilisaatori tõhusus ja muud omadused, eeskirjadega määratud juhtseadmete kasutamine (nt nõue kaitsta soojusallikate eest, kaasa arvatud muud kaubad, mida veetakse keskkonnatemperatuurist kõrgemal temperatuuril) ja muud asjassepuutuvad tegurid. 387 Alajao 2.2.9.1.7 punktile f vastavatele liitiumakudele, mis sisaldavad nii primaarseid liitiummetallelemente kui ka laetavaid liitiumioonelemente, tuleb määrata ÜRO nr 3090 või 3091. Kui selliseid akusid veetakse erisätte 188 kohaselt, siis ei tohi aku kõikides liitiummetallelementides sisalduva liitiumi kogus kokku ületada 1,5 g ja kõikide aku liitiumioonelementide mahutavus kokku ei tohi ületada 10 Wh. 388 ÜRO nr 3166 kirje d kohaldu vad sõidukitele, mis töötavad kergestisüttiva vedela või gaasilise kütusega sisepõlemismootori või kütuseelementide abil. Kütuseelemendil põhineva mootoriga sõidukid tuleb määrata kirjete ÜRO nr 3166 SÕIDUK, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või ÜRO nr 3166 SÕIDUK, KÜTUSEELEMENDIGA, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV alla. Nende kirjete alla kuuluvad elektrilised hübriidautod, mis töötavad nii kütuseelemendiga kui sisepõlemismootoriga koos märgakuga, naatriumakuga, liitiummetallakuga või liitiumioonakudega ning mida veetakse koos paigaldatud akudega. Muud sisepõlemismootorit sisaldavad sõidukid tuleb määrata kirjete ÜRO nr 3166 SÕIDUK, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV või ÜRO nr 3166 SÕIDUK, KERGESTISÜTTIVA VEDELIKUGA TÖÖTAV alla. Nende kirjete alla kuuluvad elektrilised hübriidautod, mis töötavad nii sisepõlemismootoriga kui märgakudega, naatriumakudega, liitiummetallakudega või liitiumioonakudega ning mida veetakse koos paigaldatud akudega. Kui sõiduk töötab kergestisüttival vedelal ja kergestisüttival gaasilisel kütusel põhineva sisepõlemismootori jõul, siis tuleb sellele määrata ÜRO nr 3166 SÕIDUK, KERGESTISÜTTIVA GAASIGA TÖÖTAV. ÜRO nr 3171 kohaldub ainult märgakul, naatriumakul, liitiummetallakul või liitiumioonakul töötavatele sõidukitele ja märgakudel või naatrium akudel töötavatele seadmetele, mida veetakse koos paigaldatud akudega. Selles erisättes tähendavad sõidukid iseliikuvaid aparaate, mis on mõeldud vedama üht või mitut inimest või kaupa. Sellised sõidukid on näiteks autod, mootorrattad, motorollerid, kolme- ja neljarattalised sõidukid või mootorrattad, veoautod, vedurid, jalgrattad (mootori ja pedaalidega varustatud) ja muud seda tüüpi sõidukid ( n t isetasakaalustuvad sõidukid või sõidukid, mis pole varustatud vähemalt ühe istekohaga), ratastoolid, murutraktorid, iseliikuvad põllumajandus- ja ehitusseadmed, paadid ja õhusõidukid. Siia hulka kuuluvad pakendis veetavad sõidukid. Mõnel juhul võivad sõiduki mõned osad olla raami küljest lahti võetud, et mahutada need pakendisse. Seadmete näited on muruniidukid, puhastusmasinad või mudelpaadid ja - lennukid. Liitiummetallakudel või liitiumioonakudel töötavad seadmed tuleb määrata kirjete ÜRO nr 3091 LIITIUMMETALLAKUD, SEADMETES OLEVAD, ÜRO nr 3091 LIITIUMMETALLAKUD, SEADMETESSE PAKITUD, ÜRO nr 3481 SEADMETES SISALDUVAD LIITIUMIOONAKUD või ÜRO nr 3481 SEADMETESSE PAKITUD LIITIUMIOONAKUD alla. Kaubaveoüksustesse paigaldatud liitiumioonakud või liitiummetallakud, mis on mõeldud üksnes veoüksuse välise toiteallika tagamiseks, määratakse kirje ÜRO nr 3536 KAUBAVEOÜKSUSESSE PAIGALDATUD LIITIUMAKUD , liitiumioonakud või liitiummetallakud alla . Ohtlikud veosed, näiteks akud, turvapadjad, tulekustutud, surugaasi akumulaatorid, ohutusseadmed ja muud sõiduki lahutamatud osad, mis on vajalikud sõiduki töötamiseks või juhi või reisijate ohutuseks, tuleb paigaldada turvaliselt sõidukisse ja muus osas need ADR-i alla ei kuulu. L iitiumakud peavad vastama alajao 2.2.9.1.7 nõuetele, kui erisättes 667 ei ole määratud teisiti. Kui sõidukisse või seadmesse paigaldatud liitiumaku on kahjustatud või defektne, siis tuleb sõidukit või seadet vedada erisätte 667 punkti c tingimuste kohaselt. 389 See kirje kohaldub ainult kaubaveoüksustele, milles se on paigaldatud liitiumioonakud või liitiummetallakud ja mis on mõeldud üksnes kaubaveoüksuse välise toiteallika tagamiseks . Liitiumakud peavad vastama alajao 2.2.9.1.7 punktide le a kuni g ja sisaldama süsteeme, mis on vajalikud ülelaadimise vältimiseks ja akude vahel toimuva tühjakslaadimise vältimiseks. Akud tuleb turvaliselt kinnitada kaubaveoüksuse sisekonstruktsiooni külge (näiteks riiulitele või kappidesse) nii, et väl istatud on lühiste teke, juhuslik käivitumine ja märkimisväärne liikumine kaubaveoüksuse suhtes veo normaaltingimustel esinevate löökide, laadimiste ja vibratsiooni korral. Kaubaveoüksuse ohutu ja korrektse toimimise tagamiseks vajalikud ohtlikud veosed (näiteks tulekustutus - ja õhukonditsioneerisüsteemid) peavad olema turvaliselt kinnitatud kaubaveoüksuse külge või olema sellesse paigaldatud ning neile ei kohaldu muud ADR-i nõuded. Kaubaveoüksuse ohutuks ja korrektseks toimimiseks mittevajalikke ohtlikke veoseid ei või vedada kaubaveoüksuse sees. Kaubaveoüksuse sees olevaid akusid ei pea tähistama ega markeerima. Kaubaveoüksus peab kandma alajao 5.3.2.2 kohaseid oranže tahvleid ja alajao 5.3.1.1 kohaseid tahvelmärgiseid mõlemal vastaspoolel , välja arvatud alajao 1.1.3.6 erandid . 39 0 Kui saadetis sisaldab seadmetes olevate liitiumakude ja seadmetesse pakitud liitiumakude kombinatsiooni, kehtivad saadetise märgistamisel ja dokumenteerimisel järgmised nõuded: a) saadetis peab olema märgistatud vastavalt „ÜRO nr 3091“ või „ÜRO nr 3481“. Kui saadetis sisaldab nii liitiumioonakusid kui ka liitiummetallakusid, mis on seadmetes või seadmetesse pakitud, tuleb saadetis märgistada mõlema akutüübi puhul nõutud viisil. Siiski ei pea võtma arvesse seadmetesse (s eal h ulgas trükiplaatidele) paigaldatud nööppataresid ; b) veodokumendile tuleb märkida vastavalt „ÜRO nr 3091 LIITIUMMETALLAKUD , SEADMETES OLEVAD või LIITIUMMETALLAKUD, SEADMETESSE PAKITUD“ või „ÜRO nr 3481 SEADMETES SISALDUVAD LIITIUMIOONIAKUD või SEADMETESSE PAKITUD LIITIUMIOONAKUD “ . Kui saadetis sisaldab nii liitiumioonakusid kui ka liitiummetallakusid, mis on seadmetes või seadmetesse pakitud, tuleb veodokumendis märkida nii „ ÜRO nr 3091 LIITIUMMETALLAKUD, SEADMETESSE PAKITUD“ kui ka „ÜRO nr 3481 SEADMETESSE PAKITUD LIITIUMIOONAKUD“. 39 1 (Reserveeritud) 392 Kütusegaasi mahuteid, mis on ette nähtud ja heaks kiidetud paigaldamiseks seda gaasi sisaldavatele mootorsõidukitele, ei tule vedada alajao 4.1.4.1 ning peatüki 6.2 kohaselt, kui vedu toimub kõrvaldamiseks, ringlussevõtuks, parandamiseks, ülevaatuseks, hoolduseks või tootmiskohast sõiduki koostetehasesse viimiseks, kui järgnevad tingimused on täidetud: a) Mahuti peab vastama sõidukite kütusepaakide le kohalduvatele standarditele või määrustele. Kohalduvate standardite ja määruste näited on: Veeldatud naftagaasi ( LPG ) paagid ÜRO eeskiri nr 67 , versioon 2 Ühtsed sätted, mi lle s käsitle takse : I. Kütusena veeldatud naftagaasi kasutavate kategooria M ja N sõidukite eriseadmete tüübikinnitust ; II. Kütusena veeldatud naftagaasi kasuta vate eriseadmetega varustatud kategooria M ja N sõidukite tüübikinnitust seoses asjaomaste seadmete paigaldamisega ÜRO eeskiri nr 115 Ühtsed sätted, milles käsitletakse järgmiste lisasüsteemide tüübikinnitust : I. M ootorsõidukitele paigaldatavad veeldatud naftagaasi lisasüsteemid veeldatud naftagaasi (LPG) kasutamiseks kütusena ; II M ootorsõidukitele paigaldatavad surumaagaasi lisasüsteemid surumaagaasi (CNG) kasutamiseks kütusena Surugaasi ( CNG ) ja veeldatud maagaasi ( LNG ) paagid ÜRO eeskiri nr 110 Ühtsed sätted, milles käsitletakse : I. Kütusena surumaagaasi ja/või veeldatud maagaasi kasutavate mootorsõidukite eriosade tüübikinnitust II. Mootorsõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud eriosade paigaldamisega surumaagaasi ja/või veeldatud maagaasi kasutamiseks asjaomaste mootorsõidukite kütusena ÜRO eeskiri nr 115 Ühtsed sätted, milles käsitletakse järgmiste lisasüsteemide tüübikinnitust: I. Mootorsõidukitele paigaldatavad veeldatud naftagaasi lisasüsteemid veeldatud naftagaasi kasutamiseks kütusena; II Mootorsõidukitele paigaldatavad surumaagaasi lisasüsteemid surumaagaasi kasutamiseks kütusena ISO 11439:2013 Gaasiballoonid. Kõrgsurveballoonid mootorsõiduki kütusena kasutatava maagaasi hoiustamiseks sõiduki pardal. ISO 15500 seeria Maanteesõidukid. Surugaasi kütusesüsteemi osad. Erinevad detailid. ANSI NGV 2 Sõiduki mahutid surugaasile CSA B51 osa 2:2014 Boilerite, surveanumate ja survetorustiku koodeks, osa 2. Nõuded kõrgsurveballoonidele, mida kasutatakse mootorsõiduki kütuse hoiustamiseks sõiduki pardal. Vesiniku surveanumad Üldine tehniline norm (GTR) nr 13 Vesiniku ja kütuseelemendiga sõidukeid käsitlev üldine tehniline norm (ECE/TRANS/180/Add.13). ISO/TS 15869:2009 Gaasiline vesinik ja vesiniku segud. Maanteesõidukite kütusepaagid Määrus (E Ü ) nr 79/2009 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ Määrus (E L ) nr 406/2010 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 406/2010, 26. aprill 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ÜRO määrus nr 134 Ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukite ja nende osade tüübikinnitust seoses v esinikkütus ega täidetud sõiduki te ohutusega (HFCV) CSA B51 osa 2: 2014 Boilerite, surveanumate ja survetorustiku koodeks, osa 2. Nõuded kõrgsurveballoonidele, mida kasutatakse mootorsõiduki kütuse hoiustamiseks sõiduki pardal Gaasipaake, mis on konstrueeritud ja ehitatud mootorsõidukite gaasipaakide asjaomaste standardite või määruste eelmiste versioonide kohaselt, mis kehtisid nende sõidukite sertifitseerimise ajal , mille jaoks gaaspaagid konstrueeriti ja ehitati, võib edasi vedada . b) Kütusegaasi mahutid peavad olema lekkekindlad ning neil ei tohi olla mis tahes märke välistest kahjustustest, mis võivad mõjutada nende ohutust . MÄRKUS 1 : Kriteeriumid on toodud standardis ISO 11623:2015 G aasiballoonid. Komposiitmaterjalist gaasiballoonid . K orraline ülevaatus ja katsetamine (või ISO 11623:2015 Gaasiballoonid. Komposiitmaterjalist konstruktsioon. Korraline ülevaatus ja katsetamine . Ballooni paigalduse ülevaatus ja mootorsõiduki kütuse hoiustamiseks sõiduki pardal kasutatavate kõrgsurveballoonide ümberkvalifitseerimine). MÄRKUS 2 : Kui kütusegaasi mahutid ei ole lekkekindlad või need on täidetud üle või neil esineb märke kahjustustest, mis võivad mõjutada ohutust (nt ohutusega seotud tagasikutsumine), siis tohib neid vedada ainult ADR-i kohases pääste-surveanumas. c) Kui kütusegaasi mahuti on varustatud kahe või enama järjestikku paikneva ventiiliga, siis peavad need veo normaaltingimuste korral olema gaasikindlalt suletud. Kui on olemas ainult üks ventiil või ainult üks ventiil töötab, siis tuleb veo normaaltingimuste korral gaasikindlalt sulgeda kõik avad, välja arvatud rõhualandusseade . d) Kütusegaasi mahuteid tuleb vedada nii, et veo normaaltingimustel välditakse rõhualandusseadme blokeerimist, ventiilide või kütusegaasi mahutite muude rõhu all olevate osade kahjustamist ja gaasi juhuslikku väljapääsemist. Kütusegaasi mahutite libisemise, veeremise või vertikaalse liikumise vältimiseks tuleb need kinnitada. e) Ventiilid peavad olema kaitstud ühe alajao 4.1.6.8 punktides a kuni e kirjeldatud meetodi abil . f) Kütusegaasi mahutid ei tohi olla täidetud rohkem kui 20% nominaalsest täiteastmest või nominaalsest töörõhust, välja arvatud siis, kui kütusegaasi mahutid on eemaldatud kõrvaldamise, ringlussevõtu, parandamise, ülevaatuse või hoolduse eesmärgil . g) Hoolimata peatüki st 5.2 või vad kütusegaasi mahuti saatmisel teisaldusvahendis olla märgised ja tähised kinnitatud teisaldusvahendi külge; ja h) hoolimata alajao 5.4.1.1.1 punkti st f võib ohtlike veoste koguhulga informatsiooni asendada järgmise informatsiooniga: i) k ütusegaasi mahutite arv; ja ii) v eeldatud gaaside puhul nende netomass kokku (kg) iga kütusegaasi mahuti kohta eraldi ja surugaaside puhul nende veem a ht (l) iga kütusegaasi mahuti kohta eraldi, millele järgneb nominaalne töörõhk. Veodokumendi informatsiooni näited: Näide 1: „ÜRO nr 1971 maagaas, kokkusurutud, 2.1, 1 kütusegaasi mahuti kokku 50 l, 200 baari.“ Näide 2 : „ÜRO nr 1965 gaasiliste süsivesinike segu, veeldatud, N.O.S., 2.1, 3 kütusegaasi mahutit, igaühe gaasi netomass 15 kg.“ 393 Nitrotselluloos peab vastama „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ lisas 10 toodud Bergmann i - Junki katse või metüülviolettpaberi katse kriteeriumidele. 3. tüübi (c) katseid ei pea tegema. 394 Nitrotselluloos peab vastama „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu“ lisas 10 toodud Bergmann i - Junki katse või metüülviolettpaberi katse kriteeriumidele . 395 Seda kirjet kasutatakse ainult kõrvaldamiseks veetavate A-kategooria tahkete meditsiinijäätmete puhul. 396 Suuri ja robustseid esemeid võib vedada koos ühendatud gaasiballoonidega, mille klapid on avatud hoolimata alajaost 4.1.6.5, tingimusel, et: a) gaasiballoonid sisaldavad ÜRO nr 1066 kokkusurutud lämmastikku või ÜRO nr 1956 kokkusurutud gaasi või ÜRO nr 1002 kokkusurutud õhku; b) gaasiballoonid on esemega ühendatud rõhuregulaatorite ja fikseeritud torustiku kaudu nii, et gaasi rõhk ( manomeetriline rõhk) esemes ei ületa 35 kPa (0,35 baari); c) gaasiballoonid on korralikult kinnitatud nii, et need ei saa eseme suhtes liikuda, ning need on varustatud tugevate ja rõhukindlate voolikute ja torudega; d) gaasiballoonid, rõhuregulaatorid, torud ja muud komponendid on veo ajal kaitstud kahjustuste ja löökide eest puitkastidega või muul sobival viisil; e) veodokument sisaldab järgmist kirjet: „VEDU VASTAVALT ERISÄTTELE 396“; f) kaubaveoüksused, mis sisaldavad esemeid, mida veetakse lahtiste klappidega balloonidega, mis sisaldavad lämbumisohtu kujutavat gaasi, peavad olema hästi ventileeritud ja märgistatud alajao 5.5.3.6 kohaselt. 397 Selle kirje all võib vedada lämmastiku ja hapniku segusid, mis sisaldavad üle 19,5, kuid alla 23,5 mahuprotsendi hapnikku, tingimusel et segu ei sisalda muid oksüdeerivaid gaase. Klassi 5.1 täiendavat ohusilti (alajao 5.2.2.2.2 mudel nr 5.1) ei nõuta ühegi kõnealuse piirnormi piiresse jääva kontsentratsiooni puhul. 398 See kirje kohaldub butüleenide, 1-butüleeni, cis-2-butüleeni ja trans-2-butüleeni segudele. Isobutüleeni kohta vt ÜRO nr 1055. MÄRKUS : Veodokumendile kantava lisateabe kohta vt alajao 5.4.1.2.2 punkti e. 39 9 – 499 (Reserveeritud) 500 (Kustutatud) 501 Sulas olekus naftaleeni kohta vt ÜRO nr 2304 . 502 ÜRO nr 2006 nitrotselluloosil põhinevad, isekuumenevad plastid, n.o.s , ja 2002 tselluloidijäätmed on klassi 4.2 kuuluvad ained . 503 Sulas olekus valge fosfori kohta vt ÜRO nr 2447 . 504 ÜRO nr 1847 kaaliumsulfiid, hüdree ritud , mis sisaldab vähemalt 30 % kristallvett, ÜRO nr 1849 naatriumsulfiid, hüdreeritud , mis sisalda b vähemalt 30 % kristallvett, ja ÜRO nr 2949 naatriumvesiniksu lfiid, mis sisaldab vähemalt 25% kristallvett, on klassi 8 kuuluvad ained . 505 ÜRO nr 2004 magneesiumdiamiid on klassi 4.2 kuuluv aine . 506 Leelismuldmetallid ja leelismuldmetallide sulamid pürofoorses vormis on klassi 4.2 kuuluvad ained . ÜRO nr 1869 magneesium või magneesiumi sulamid, mis sisaldavad üle 50 % magneesiumit graanulite, laastude või ribadena, on klassi 4.1 kuuluvad ained . 507 ÜRO nr 3048 alumiiniumfosfiidpestitsiidid lisanditega, mis pidurdavad mürgiste, tuleohtlike gaaside eraldumist, on klassi 6.1 kuuluvad ained . 508 ÜRO nr 1871 titaanhüdriid ja ÜRO nr 1437 tsirkooniumhüdriid on klassi 4.1 kuuluvad ained. ÜRO nr 2870 alumiiniumboorhüdriid on klassi 4.2 kuuluv aine . 509 ÜRO nr 1908 kloriti lahus on klassi 8 kuuluv aine. 510 ÜRO nr 1755 kroomhappe lahus on klassi 8 kuuluv aine . 511 ÜRO nr 1625 elavhõbe(II)nitraat, ÜRO nr 1627 elavhõbe(I)nitraat ja ÜRO nr 2727 talliumnitraat , on klassi 6.1 kuuluvad ained. Tahkes olekus tooriumnitraat, uranüülnitraatheksahüdraadi lahus ja tahke uranüülnitraat on klassi 7 kuuluvad ained . 512 ÜRO nr 1730 vedel antimonpentakloriid , ÜRO nr 1731 antimonpentakloriidi lahus, ÜRO nr 1732 antimonpentafluoriid ja ÜRO nr 1733 antimontrikloriid on klassi 8 kuuluvad ained . 513 ÜRO nr 0224 baariumasiid , kuiv või niiske, sisaldab alla 50 massi% vett, on klassi 1 kuuluv aine. ÜRO nr 1571 baariumasiid , niiske, sisaldab vähemalt 50 massi% vett, on klassi 4.1 kuuluv aine. ÜRO nr 1854 baariumi sulamid, isesüttivad, on klassi 4.2 kuuluvad ained. ÜRO nr 1445 baariumkloraat, ÜRO nr 1446 baariumnitraat, ÜRO nr 1447 baariumperkloraat , tahke, ÜRO nr 1448 baariumpermanganaat, ÜRO nr 1449 baariumperoksiid, ÜRO nr 2719 baariumpromaat , ÜRO nr 2741 baariumhüp oklorit , sisaldab rohkem kui 22 % kättesaadavat kloori, ÜRO nr 3405 baariumkloraadi lahus ning ÜRO nr 3406 baariumperkloraadi lahus on kl assi 5.1 kuuluvad ained. ÜRO nr 1565 baariumtsüaniid ja ÜRO nr 1884 baariumoksiid on klassi 6.1 ained . 514 ÜRO nr 2464 berülliumnitraat on klassi 5.1 kuuluv aine . 515 ÜRO nr 1581 kloropikriini ja metüülbromiidi segu ja ÜRO nr 1582 kloropikriini ja metüülkloriidi segu on klassi 2 kuuluvad ained . 516 ÜRO nr 1912 metüülkloriidi ja metüleenkloriidi segu on klassi 2 kuuluv aine . 517 ÜRO nr 1690 naatriumfluoriid, tahke, ÜRO nr 1812 kaaliumfluoriid, tahke, ÜRO nr 2505 ammooniumfluoriid, ÜRO nr 2674 naatriumfluorosilikaat , ÜRO nr 2856 fluorosilikaadid , n.o.s , ÜRO nr 3415 naatriumfluoriidi lahus ning ÜRO nr 3422 kaaliumfluoriidi lahus on klassi 6.1 kuuluvad ained . 518 ÜRO nr 1463 veevaba kroomtrioksiid (tahke kroomhape) on klassi 5.1 kuuluv aine . 519 ÜRO nr 1048 veevaba vesinikbromiid on klassi 2 kuuluv aine . 520 ÜRO nr 1050 veevaba vesinik kloriid on klassi 2 kuuluv aine . 521 Tahked kloritid ja hüpokloritid on klassi 5.1 kuuluvad ained . 522 ÜRO nr 1873 perkloorhappe vesilahus, mis sisaldab rohkem kui 50 mass i %, kuid mitte rohkem kui 72 mass i % puhast hapet, on klassi 5.1 kuuluv aine. Perkloorhappe vesilahuseid, mis sisaldavad rohkem kui 72 mass i % puhast hapet, või perkloorhappe segusid mis tahes vedelikuga peale vee ei ole lubatud vedada . 523 ÜRO nr 1382 veevaba kaaliumsulfiid ja ÜRO nr 1385 veevaba naatriumsulfiid ja nende hüdraad id, mis sisaldavad vähem kui 30 % kristallvett, ning ÜRO nr 2318 naatriumhüdrosul fiid , mis sisaldab vähem kui 25 % kristallvett, on klassi 4.2 kuuluvad ained . 524 ÜRO nr 2858 viimistletud tsirkooniumist tooted paksusega 18 μm või rohkem on klassi 4.1 kuuluvad ained . 525 Anorgaaniliste tsüaniidide lahused, mille tsüaniidi ioonide kogusisaldus on üle 30 %, tuleb klassifitseerida I pakendigruppi; lahused, mille tsüaniidi iooni de kogusisaldus on rohkem kui 3%, kuid mitte üle 30 %, II pakendigruppi; ja lahused, mille tsüaniidi ioonide kogusisald us on rohkem kui 0,3%, kuid mitte üle 3 %, III pakendigruppi . 526 ÜRO nr 2000 tselluloid on määratud klassi 4.1 . 528 ÜRO nr 1353 nõrgalt nitreeritud , mitte-isekuumeneva tselluloosiga immutatud kiud või kangad kuuluvad klassi 4.1 ainete hulka . 529 ÜRO nr 0135 elavhõbe(II) fulminaat , niiske, sisaldab vähemalt 20 massi% vett või alkoholi ja vee segu on klassi 1 kuuluv aine. Elavhõbe(I)kloriid (kalomel) on klassi 9 kuuluv aine (ÜRO nr 3077). 530 ÜRO nr 3293 hüdrasiini vesilahus, mis ei sisalda üle 37 massi% hüdrasiini, on klassi 6.1 kuuluv aine . 531 Segud, mille leekpunkt on alla 23 °C ja mis sisaldavad üle 55% nitrotselluloosi , olenemata sellest, milline on selle lämmastikusisa ldus, või mis ei sisalda üle 55 % nitrotselluloosi , mille lämmastikusisaldus on üle 12,6% (kuivmassi järgi), on klassi 1 (vt ÜRO nr 0340 või 0342) või klassi 4.1 (ÜRO nr 2555, 2556 või 2557) kuuluvad ained . 532 ÜRO nr 2672 ammoniaagi lahus, mis sisaldab üle 10%, kuid mitte üle 35 % ammoniaaki, on klassi 8 kuuluv aine . 533 ÜRO nr 1198 tuleohtlikud formaldehüüdi lahused on klassi 3 kuuluvad ained. ADR-i nõuded ei kehti tuleohutute formaldehüüdi lahuste koh ta, mis sisaldavad vähem kui 25 % formaldehüüdi . 534 Vaatamata sellele, et mõnedes klimaatilistes tingimustes võib ÜRO nr 1203 bensiin omada 50 °C juures aururõhku üle 110 kPa (1,10 baari ), kuid mitte üle 150 kPa (1,50 baari), tuleb seda ikkagi pidada aineks, mille aur urõhk 50 °C juures pole üle 110 kPa (1,10 baari) . 535 ÜRO nr 1469 pliinitraat, ÜRO nr 1470 pliiperkloraat , tahke, ja ÜRO nr 3408 pliiperkloraadi lahus on klassi 5.1 kuuluvad ained . 536 Tahke naftaleeni kohta vt ÜRO nr 1334 . 537 ÜRO nr 2869 titaantrikloriidi mitteisesüttiv segu on klassi 8 kuuluv aine . 538 (Tahkes olekus) väävli kohta vt ÜRO nr 1350 . 539 Isotsüanaatide lahused, mille leekpunkt ei ole vähem kui 23 ºC, on klassi 6.1 kuuluvad ained . 540 ÜRO nr 1326 niiske hafniumi pulber, ÜRO nr 1352 niiske titaani pulber või ÜRO nr 1358 niiske tsirkooniumi pulber, mis ei sisalda vähem kui 25% vett, on klassi 4.1 kuuluvad ained . 541 Nitrotselluloosi segud, mille vee-, alkoholi- või plastifikaatorisisaldus on määratud piirist madalam, on klassi 1 kuuluvad ained. 542 See kirje hõlmab talki, mis sisaldab tremoliiti ja/või aktinoliiti . 543 ÜRO nr 1005 veevaba ammoniaak, ÜRO nr 3318 ammoni aagi lahus, mis sisaldab üle 50 % ammoniaaki, ja ÜRO nr 2073 ammoni aagi lahus, mis sisaldab üle 35%, kuid mitte üle 50 % ammoniaaki, on klassi 2 kuuluvad ained . 544 ÜRO nr 1032 veevaba dimetüülamiin , ÜRO nr 1036 etüülamiin , ÜRO nr 1061 veevaba metüülamiin ja ÜRO nr 1083 veevaba trimetüülamiin on klassi 2 kuuluvad ained . 545 ÜRO nr 0401 niiske dipikrüülsulfiid , mis sisaldab vähem kui 10 massi% vett, on klassi 1 kuuluv aine . 546 ÜRO nr 2009 tsirkoonium , kuiv, viimistletud lehed, laastud või keritud traat, mille paksus on alla 18 m, on klassi 4.2 kuuluv aine. ADR-i nõuded ei kehti kuiva tsirkooniumi viimistletud lehtede, laastude või keritud traadi kohta paksusega 254 m või rohkem . 547 ÜRO nr 2210 maneeb või ÜRO nr 2210 maneebi preparaadid isekuumenevas vormis on klassi 4.2 kuuluvad ained. 548 Klorosilaanid , mis veega kokku puutudes eritavad tuleohtlikke gaase, on klassi 4.3 kuuluvad ained . 549 Klorosilaanid , mille leekpunkt on alla 23 °C ja mis veega kokku puutudes ei erita tuleohtlikke gaase, on klassi 3 kuuluvad ained. Klorosilaanid , mille leekpunkt on 23 °C või kõrgem ja mis veega kokku puutudes ei erita tuleohtlikke gaase, on klassi 8 kuuluvad ained . 550 ÜRO nr 1333 tseerium tahvli, kangi või valandina on klassi 4.1 kuuluv aine . 551 Nende isotsüanaatide lahused, mille leekpunkt on alla 23 °C, on klassi 3 kuuluvad ained . 552 Metallid ja metallisulamid pulbrilises või muus tuleohtlikus vormis, mis võivad iseeneslikult süttida, on klassi 4.2 kuuluvad ained. Metallid ja metallisulamid pulbrilises või mõnes muus tuleohtlikus vormis, mis veega kokku puutudes eritavad tuleohtlikke gaase, on klassi 4.3 kuuluvad ained . 553 See vesinikperoksiidi ja peroksäädikhappe segu ei tohi laboratoorsetel katsetel (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamat”, II osa, 20. jagu) kaviteeritud olekus detoneerida ega üldse süttida ja ei tohi piiratud olekus kuumutamisel reageerida ega plahvatada. Ühend peab olema termiliselt stabiilne (isekiireneva lagunemise temperatuur 50 kg saadetise kohta 60 °C või kõrgem) ning desensibiliseerimiseks peab kasutama peroksäädikhappega sobivat vedelikku. Neile nõuetele mittevastavaid ühendeid loetakse klassi 5.2 kuuluvateks aineteks (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamat”, II osa ala peatük i 20.4.3 punkt g) . 554 Metallhüdriidid, mis veega kokkupuutes eritavad tuleohtlikke gaase, on klassi 4.3 kuuluvad ained. ÜRO nr 2870 alumiiniumboorhüdriid või ÜRO nr 2870 alumiiniumboorhüdriid seadmetes on klassi 4.2 kuuluvad ained . 555 Metallide mittemürgine tolm ja pulber mitte-isesüttivas vormis, mis aga veega kokkupuutes eritavad tuleohtlikke gaase, on klassi 4.3 kuuluvad ained . 556 (Kustutatud) 557 Metallide tolm ja pulber pürofoorses vormis on klassi 4.2 kuuluvad ained . 558 Metallid ja metallide sulamid pürofoorses vormis on klassi 4.2 kuuluvad ained. Metallid ja metallide sulamid, mis veega kokkupuutes ei erita tuleohtlikke gaase ning mis pole pürofoorsed või isekuumenevad, kuid mis on kergelt süüdatavad, on klassi 4.1 kuuluvad ained . 559 ( Kustutatu d) 560 K õrgtemperatuurne vedelik, n.o.s ., temperatuuril 10 0 °C või üle selle (kaasa arvatud sulas olekus metallid ja sulas olekus soolad) ja leekpunkt iga aine puhul allpool leekpunkti on klassi 9 kuuluv aine (ÜRO nr 3257) . 561 Kloroformaadid , millel on peamiselt sööbivad omadused, on klassi 8 kuuluvad ained . 562 Iseeneslikult süttivad metallorgaanilised ühendid on klassi 4.2 kuuluvad ained. Veega reageerivad, tuleohtlikud metallorgaanilised ühendid on klassi 4.3 kuuluvad ained . 563 ÜRO nr 1905 seleenhape on klassi 8 kuuluv aine . 564 ÜRO nr 2443 vanaadiumoksütrikloriid , ÜRO nr 2444 vanaadiumtetrakloriid ja ÜRO nr 2475 vanaadiumtrikloriid on klassi 8 kuuluvad ained . 565 Määratlemata jäätmed, mis on tekkinud inimeste/loomade meditsiinilise/veterinaarse ravi või bioloogilise uurimistöö käigus ja mis tõenäoliselt ei sisalda klassi 6.2 kuuluvaid aineid, määratakse selle kirje alla. Desinfitseeritud kliinilised jäätmed või bioloogilise uurimistöö tulemusena tekkinud jäätmed, mis eelnevalt sisaldasid nakkusohtlikke aineid, ei kuulu klassi 6.2 nõuete alla . 566 ÜRO nr 2030 hüdrasiini vesilahus, mis ei sisalda üle 37 massi% hüdrasiini, on klassi 8 kuuluv aine . 567 ( Kustutatud ) 568 Baariumasiid , mis sisaldab määratud piirist vähem vett, on klassi 1 aine, ÜRO nr 0224 . 569–579 (Reserve eritud ) 580 (Kustutatud) 581 Käesolev kirje hõlmab propadieeni ja 1–4% metüülatsetüleeni segusid ning järgnevaid segusid : Segu Sisaldus (mahuprotsent) Lubatav tehniline nimetus vastavalt alajaole 5.4.1.1. Met üü latset ü leen ja propadieen , mitte ü le Propaan ja prop ü leen , mitte ü le C4-k ü llastunud s ü sivesinikud, mitte v ä hem kui P1 63 24 14 „ Segu P1 “ P2 48 50 5 „ Segu P2 “ 582 Selle kirje alla kuuluvad muu hulgas tähega R viidatud gaaside segud, millel on järgnevad omadused: Segu Maksimaalne aururõhk 70 °C juures (MPa) Minimaalne tihedus 50 °C juures (kg/l) Lubatav tehniline nimetus vastavalt alajaole 5.4.1.1. F1 1,3 1,30 „Segu F1” F2 1,9 1,21 „Segu F2” F3 3,0 1,09 „Segu F3” MÄRKUS 1: Triklorofluorometaan (külmutusgaas R 11), 1,1,2-trikloro-1,2,2-triflouroetaan (külmutusgaas R 113), 1,1,1-trikloro-2,2,2-trifluoroetaan (külmutusgaas R 113a), 1-kloro-1,2,2-trifluoroetaan (külmutusgaas R 133) ja 1-kloro-1,1,2-trifluoroetaan (külmutusgaas R 133b) ei ole 2. klassi ained. N ee d võivad aga kuuluda segude F1 kuni F3 koostisse. MÄRKUS 2: Viidatud tihedused vastavad triklorofluorometaani (1,30 kg/l), diklorodifluorometaani (1,21 kg/l) ja klorodifluorometaani (1,09 kg/l) tihedusele . 583 Antud kirje alla kuuluvad muu hulgas järgnevate omadustega gaaside segud: Segu Maksimaalne aururõhk 70 °C juures (MPa) Minimaalne tihedus 50 °C juures (kg/l) Lubatav tehniline nimetus (a) vastavalt alajaole 5.4.1.1. A 1,1 0,525 „Segu A” või „Butaan” A01 1,6 0,516 „Segu A01” või „ Butaan” A02 1,6 0,505 „Segu A02” või „ Butaan” A0 1,6 0,495 „Segu A0” või „ Butaan” A1 2,1 0,485 „Segu A1” B1 2,6 0,474 „Segu B1” B2 2,6 0,463 „Segu B2” B 2,6 0,450 „Segu B” C 3,1 0,440 „Segu C” või „Propaan” (a) Veo puhul paakides võib kaubanimetusi „butaan” ja „propaan” kasutada ainult täiendavalt. 584 Selle gaasi kohta ADR-i nõuded ei kehti, kui : - see on gaasilises olekus ; - see ei sisalda rohkem kui 0,5 % õhku ; - seda hoitakse metallist kapslites, millel pole defekte, mis võiksid kapslite tugevust vähendada ; - kui on kindlustatud kapsli sulguri tihedus ; - kapsel ei sisalda seda gaasi üle 25 g ; - kapsel ei sisalda seda gaasi üle 0,75 g oma mahu cm 3 kohta . 585 (Kustutatud) 586 (Kustutatud) 587 ADR-i nõuded ei kehti baariumstearaadi ja baariumtitanaadi kohta . 588 ADR-i nõuded ei kehti tahkete, hüdraatunud alumiiniumbromiidi ja alumiiniumkloriidi vormide kohta . 589 ( Kustutatu d) 590 ADR-i nõuded ei kehti raudkloriidheksahüdraadi kohta . 591 ADR-i 8. klassi nõuded ei kehti pliisulfa adi kohta, mis ei sisalda üle 3 % vaba hapet . 592 ADR-i nõuded ei kehti tühjade, puhastamata pakendite (kaasa arvatud tühjade IBC-de ning suurpakendite), tühjade paak sõidukite , tühjade kergpaakide , tühjade teisaldatavate paakide, tühjade paakkonteinerite ja tühjade väikekonteinerite kohta, mis on seda ainet sisaldanud . 593 ADR-i nõuded, välja arvatud alajaos 5.5.3 sätestatu, ei kehti antud gaasi kohta, kui seda kasutatakse selliste kaupade jahutamiseks, mis ei täida ühegi klassi kriteeriume, näiteks meditsiinilised või bioloogilised proovid, kui seda hoitakse kahekordsete seintega anumas, mis vastab alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P203 punkti 6 ( avatud krüotehnilised anumad) sätetele . 594 ADR-i nõuded ei kehti järgmiste esemete kohta, mis on toodetud ja täidetud tootjariigi eeskirjade kohaselt : a) ÜRO nr 1044 tulekustutid, mis on varustatud tahtmatu tühjenemise vastase kaitsega , kui - nad on pakitud tugevatesse välispakenditesse ; või - tegu on suurte tulekustutitega, mis vastavad pakkimiseeskirja P003 erilise pakkimise sättele PP91 punktis 4.1.4.1; b) ÜRO nr 3164 rõhu all olevad pneumaatilised või hüdraulilised esemed, mis on tänu jõuülekandele, sisemisele tugevusele või ehitusstandarditele konstrueeritud nii, et need taluvad suuremaid rõhkusid kui gaasi siserõhk , kui nad on pakitud tugevasse välisesse pakendisse. MÄRKUS: „Tootjariigi eeskirjade kohaselt” tähendab tootjariigis või kasutusriigis kohaldatavaid sätteid. 596 ADR-i nõuded ei kehti kaadmiumpigmentide, nagu kaadmiumsulfiidide, kaadmiumsulfoseleenide ja kõrgemate rasvhapete kaadmiumisoolade (nt kaadmiumstearaadi ) kohta . 597 ADR-i nõuded ei kehti äädikhappe lahuste kohta, mis ei sisalda üle 10 massi% puhast hapet . 598 ADR-i nõuded ei kehti järgmiste akude kohta : a) uued akud, kui : - nad on kinnitatud selliselt, et nad ei saa libiseda, kukkuda või saada vigastatud ; - nad on varustatud kandeseadmetega, välja arvatud juhul, kui nad on sobivalt virnastatud, nt kaubaalustel ; - väliskestal puuduvad ohtlikud leelise või happe jäljed ; - nad on kaitstud lühise vastu ; b) kasutatud akud, kui : - nende kestad on vigastamata ; - nad on kinnitatud selliselt, et nad ei saa lekkida, libiseda, kukkuda või saada vigastatud, nt virnastatuna kaubaalustele ; - veoste väliskestal puuduvad ohtlikud leelise või happe jäljed ; - nad on kaitstud lühise vastu . „Kasutatud akud” on akud, mida veetakse nende normaalse tööea lõppedes korduvkasutuse eesmärgil . 599 (Kustutatud) 600 ADR-i nõuded ei kehti sulatatud ja tahkestatud vanaadiumpentoksiidi kohta . 601 ADR-i nõuded ei kehti kasutusvalmite farmaatsiatoodete (ravimite) kohta, mis on jaemüügiks või isiklikuks või koduseks kasutamiseks toodetud ning pakitud ained . 602 Fosforsulfiide, mis pole vabad kollasest ja valgest fosforist, ei tohi veoks lubada . 603 Veevaba vesiniktsüaniidi, mis ei vasta ÜRO nr 1051 või ÜRO nr 1614 kirjeldusele, ei tohi veoks lubada. Vesiniktsüaniid (vesiniktsüaniid hape), mis sisaldab vähem kui 3 % vett, on stabiilne, kui tema pH väärtus on 2,5 ± 0,5 ja vedelik on selge ja värvitu . 604–606 ( Kustutatud ) 607 Kaaliumnitraadi ja naatriumnitriti segusid ammooniumsoolaga ei tohi veoks lubada . 608 ( Kustutatud ) 609 Tetranitrometaani , mis pole vaba põlevatest lisanditest, ei tohi veoks lubada . 610 Selle aine vedu on ke elatud, kui see sisaldab üle 45 % vesiniktsüaniidi . 611 Ammooniu mnitraati, mis sisaldab üle 0,2 % põlevaid aineid (kaasa arvatud igasugused orgaanilised ained, väljendatud süsinikuna), ei tohi veoks lubada, välja arvatud juhul, kui see on klassi 1 kuuluva aine või eseme osa . 612 (Reserveeritud ) 613 Kloorha ppe lahust, mis sisaldab üle 10 % kloorhapet ja kloorhappe segusid igasuguste vedelikega peale vee, ei tohi veoks lubada . 614 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiini (TCDD) ei tohi veoks lubada kontsentratsioonides, mida peetakse alajaos 2.2.61.1 toodud kriteeriumide alusel väga mürgisteks . 615 (Reserve eritud ) 616 Ained, mis sisaldavad üle 40 % vedelaid lämmastikestreid, peavad vastama jaos 2.3.1 määratud eksudatsioonikatsele . 617 Lisaks lõhkeaine tüübile peab olema saadetisele märgitud ka lõhkeaine kaubanduslik nimetus . 618 Anumates, mis sisaldavad 1,2-butadieeni, ei tohi hapniku kontsentratsioon gaasilises olekus ületada 50 ml/m 3 . 619– 622 (Reserve eritud ) 623 ÜRO nr 1829 vääveltrioksiid peab olema stabiliseeritud. Vähemalt 99,95 % puhtusastmega vääveltrioksiidi võib vedada paakides ilma inhibiitoriteta tingimusel, et selle temperatuur hoitakse 32,5 °C juures või üle selle. Sellise veose puhul tuleb veodokumenti te ha märg e: „Veetava aine minim aalne temperatuur vähemalt 32,5 °C” , mis viitab selle aine veole kehtestatud tingimustele temperatuuril vähemalt 32,5 °C . 625 Neid aineid sisaldavad saadetised peavad olema selgelt tähistatud järgmiselt: „ÜRO 1950 AEROSOOLID” (ingl k UN 1950 AEROSOLS ) 626– 627 (Reserve eritud ) 632 Peetakse iseeneslikult süttivaks ( pürofoorseks ) . 633 Seda ainet sisaldavad saadetised ja väikekonteinerid peavad kandma tähistust: „Hoida eemal süüteallikatest” . See tähistus peab olema lähteriigi ametlikus keeles ja lisaks, kui see keel pole inglise, prantsuse või saksa keel, ka inglise, prantsuse või saksa keeles, välja arvatud juhul, kui veost osavõtvate riikide vahel sõlmitud lepingutega on sätestatud teisiti . 634 ( Kustutatu d) 635 Neid veoseid sisaldavad saadetised ei pea kandma mudeli nr 9 kohast ohumärgist, välja arvatud juhul, kui ese on täielikult pakendi, kasti või muu vahendiga ümbritsetud, mis takistab eseme kohest identifitseerimist . 636 Kuni vahetöötlusrajatiseni ei kohaldata ADR-i sätteid , kaasa arvatud erisäte t 376 ja alajagu 2.2.9.1.7, liitiumelementidele ja -akudele, millest igaühe kogumass on kuni 500 g ; liitiumioonelementidele, mille vatt-tunnid ei ületa 20 Wh ; liitiumioonakudele, mille vatt-tunnid ei ületa 100 Wh ; liitiummetallelementidele, mille puhul ei ületa liitiumi sisaldus 1 g ja liitiummetallakudele, mille puhul ei ületa liitiumi kogusisaldus 2 g, ja mis ei ole paigaldatud seadmetesse ning mis on kogutud ja sorteerimise, kõrvaldamise või ringlussevõtu eesmärgil ja veoks üle antud koos teiste elementide või akudega, mis ei ole liitiumelemendid või -akud, või ilma nendeta, kui järgmised tingimused on täidetud: a) e lemendid ja akud on pakitud alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P909 kohaselt, välja arvatud lisanõuded 1 ja 2; b) on olemas toimiv kvaliteedisüsteem, mis tagab, et liitiumelementide ja -akude kogumass transpordiühiku kohta ei ületa 333 kg; MÄRKUS : Segamini olevate liitiumelementide ja -akude koguse hindamiseks võib kasutada kvaliteedisüsteemi kaasatud statistilist meetodit. Pädeva asutuse nõudmisel peavad olema saadaval kvaliteedisüsteemi andmete koopiad. saadetised kannavad vastavat märget „LIITIUMAKUD KÕRVALDAMISEKS” („LITHIUM BATTERIES FOR DISPOSAL“) või „LIITIUMAKUD RINGLUSSEVÕTUKS” („LITHIUM BATTERIES FOR RECYCLING“). 637 Geneetiliselt muu ndatud mikroorganismid ja geneetiliselt muundatud organismid on need, mis pole ohtlikud inimestele või loomadele, kuid mis muudavad loomi, taimi, mikrobioloogilisi aineid ja ökosüsteeme viisil, mis ei saa toimuda looduslikult. Geneetiliselt muu ndatud mikroorganismidele ja geneetiliselt muundatud organismidele ei kehti ADR-i nõuded, kui päritolu-, transiidi- ja sihtriigi pädevad asutused on andnud loa neid kasutada 3 . Elusaid selgroogseid või selgrootuid loomi ei tohi kasutada selle ÜRO numbri alla klassifitseeritud ainete vedamiseks, välja arvatud juhul, kui neid aineid ei saa muud moodi vedada. Selle ÜRO numbri alla käivate kiiresti riknevate ainete veol tuleb märkida veodokumenti: „Jahutada +2 °C / +4 °C” või „Vedada külmutatult” või „Mitte külmutada” . 638 Isereageerivate ainetega seotud ained (vt alajagu 2.2.41.1.19) . 639 Vt alajagu 2.2.2.3, klassifikatsioonikood 2F, ÜRO nr 1965, märkus 2 . 640 Peatüki 3.2 tabeli A veerus 2 näidatud füüsi ka lised ja tehnilised omadused määravad erinevad paagikoodid sama pakendigrupi ainete veoks ADR-i paakides . Paagis veetava toote füüsi ka liste ja tehniliste omaduste identifitseerimiseks tuleb ainult veo puhul ADR-i paakides lisada veodokumendis nõutud andmetele järgmine informatsioon : „Erisäte 640X”, kus „X” on suurtäht, mis on toodud pärast viid et Peatüki 3.2 tabeli A veerus 6 toodud erisättele 640 . Need andmed võib siiski ära jätta sellise paagitüübi puhul, mis teatud ÜRO numbri teatud pakendigrupi ainete puhul vastab vähemalt kõige rangematele nõuetele . 642 Seda ÜRO tüübieeskirjade kirjet ei tohi kasutada vaba ammoniaaki sisaldava ammoniaagi lahusena väetise vedamiseks, välja arvatud juhul, kui see on lubatud alajaos 1.1.4.2 . Muudel juhtudel ammoniaagi lahuse veo kohta vaata ÜRO nr 2073, 2672 ja 3318. 643 Kivi või killustikku sisaldava asfaldisegu suhtes ei kehti klassi 9 nõuded . 644 Seda ainet lubatakse veoks tingimusel, et : - veetava aine 10% vesilahuse pH jääb mõõtmisel vahemikku 5–7 ; - lahus ei sisalda üle 93% ammooniumnitraati; - lahus ei sisalda üle 0,2 % põlevat materjali või klooriühendeid kogustes, milles kloori tase ületab 0,02 % . 645 Peatüki 3.2 tabeli A veerus 3b toodud klassifitseerimiskoodi kasutatakse ainult ADR-i liikmesriigi pädeva asutuse loal. Luba antakse kirjalikult klassifikatsiooni kinnitustunnistusena (vt alajao 5.4.1.2.1 punkt g) ja varustatakse ainulaadse viitenumbriga. Kui jaotustesse määratakse alajao 2.2.1.1.7.2 alusel, võib pädev asutus nõuda põhiklassifikatsiooni kontrollimist „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” I osa 16. jao 6. katseseeria katseandmete alusel . 646 ADR-i nõuded ei kehti auru aktiveerimisprotsessi abil saadud süsiniku kohta . 647 Äädika ja toiduainena kasutatava, mitte üle 25 massi% puhast hapet sisaldava äädikhappe vedu toimub ainult järgmiste nõuete kohaselt : a) pakendid, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid, ning paagid peavad olema toodetud roostevabast terasest või plastmaterjalist, mis peab vastu äädika / toiduainena kasutatava äädikhappe korrodeerivale toimele ; b) pakendid, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid, ning paagid peavad läbima omanikupoolse visuaalse ülevaatuse vähemalt kord aastas. Ülevaatuse tulemused tuleb dokumenteerida ja säilitada vähemalt ühe aasta jooksul. Vigastatud pakendeid, kaasa arvatud IBC- sid ja suurpakendeid, ning paake ei tohi täita ; c) pakendeid, kaasa arvatud IBC- sid ja suurpakendeid, ning paake tuleb täita selliselt, et toodet ei valgu maha ega jää välispinnale ; d) tihendid ja sulgurid peavad pidama vastu äädikale / toiduainena kasutatavale äädikhappele. Pakendid, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid, ning paagid peavad olema pakkija või täitja poolt hermeetiliselt suletud selliselt, et nad normaalsete veotingimuste korral ei lekiks ; e) kasutada võib klaasist või plastist sise pakendiga kombineeritud pakendeid (vt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskiri P001), mis täidavad alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2, 4.1.1.4, 4.1.1.5, 4.1.1.6, 4.1.1.7 ja 4.1.1.8 nõudeid ; Ülejäänud ADR-i sätted ei kehti . 648 Selle pestitsiidiga immutatud ning hermeetiliselt mähitud esemete, nagu kartongist plaatide, paberiribade, puuvillapallide ja plastist lehtede kohta ADR-i sätted ei kehti . 649 ( Kustutatu d) 650 Värvide pakkimis-, tahkestatud ja vedelaid jäätmeid võib vedada II pakendigrupi kohaselt. Lisaks ÜRO nr 1263 II pakendigrupi sätetele võib neid jäätmeid pakkida ja vedada järgmistel tingimustel : a) jäätmeid võib pakkida alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P002 või alajao 4.1.4.2 pakkimiseeskirjale IBC06 vastavalt ; b) jäätmeid võib pakkida täisseintega veopakendites elastsetesse IBC tüüpidesse 13H3, 13H4 ja 13H5 ; c) punktide a või b all toodud pakendite ja IBC-de katseid võib tahkete ainetega seoses läbi viia vastavalt peatükkide 6.1 või 6.5 kohastele nõuetele II pakendigrupi tugevustasemel . Katsed tuleb läbi viia veoks ette valmistatud pakenditel ja IBC- del , mis on täidetud jäätmeprooviga ; d) puistveost on lubatud vedada kaetud sõidukites , kinnistes konteinerites või kaetud suurkonteinerites, mis on kõik täisseintega. Sõiduki või konteineri kere peab olema lekkekindel või muudetu d lekkekindlaks, näiteks sobiva piisavalt vastupidava sisemise voodriga ; e) kui jäätmeid veetakse käesoleva erisätte alusel, tuleb veosed veodokumendis alajao 5.4.1.1.3 .1 kohaselt deklareerida järgmiselt: „ÜRO 1263 VÄRV I JÄÄTMED , 3, II, (D/E)” , või „ÜRO 1263 VÄRV I JÄÄTMED , 3, PG II, (D/E)” . 651 Erisäte V2 (1) ei kehti, kui lõhkeaine puhasmass veoühiku kohta ei ületa 4000 kg, tingimusel, et auto või haagise kohta ei ületa lõhkeaine puhasmass 3000 kg . 652 Roostevabast austeniitterasest , ferriitterasest ja austeniitterasest ( Duplex -töötlusega terasest) ning keevitatud titaanist anumates , mis ei vasta peatüki 6.2 nõuetele, kuid on konstrueeritud ja saanud kasutusloa, mille kehtivus algas enne 1. juulit 2004, riiklike lennundust puudutavate õi gusaktide sätete kohaselt kuumaõhupallide või kuumaõhu dirižaablite kütuse mahutitena , võib ohtlikke veoseid maanteel vedada, kui on täidetud järgmised tingimused : a) need anumad vastavad jao 6.2.1 üld nõuetele ; b) nende anumate tehniline lahendus ja konstruktsioon on kinnitatud riiklikus lennundusasutuses ; c) erinevalt alajaos 6.2.3.1.2 esitatust tuleb arvestuslik rõhk leida lähtuvalt ümbritseva keskkonna temperatuurist +40° C; juhul kui : i) erinevalt alajaos 6.2.5.1 esitatust võib balloone toota metall-leheks rullitud ja karastatud tsiviilstandardile vastavast puhtast titaanist, minimaalselt peab olema R m > 450 MPa , ε A > 20% ( ε A = pikenemine mõranemise või murdumise korral ); ii) roostevabast austeniitterasest , ferriitterasest ja austeniitterasest ( Duplex -töötlusega terasest) ning keevitatud titaanist balloone võib kasutada kuni 85% pingete juures, mida see anum talub garanteeritud tugevuse (Re) korral arvestusliku rõhu juures, mis vastab ümbritseva keskkonna temperatuurile +40° C ; iii) anumad peavad olema varustatud rõhualandusseadmetega, mille nominaalrõhuks on reguleeritud 26 baari; nende anumate katserõhk ei tohi olla alla 30 baari ; d) k ui punktis c esitatud tehnilised tingimused ei ole täidetavad, tuleb anumate tehnilise lahenduse puhul lähtuda arvestuslikust temperatuurist 65° C ning nad tuleb varustada rõhualandusseadmetega, mille nominaalrõhk reguleeritakse vastavalt selle riigi pädeva ameti poolt kehtestatud väärtusele, kus toimub vedu ; e) anuma korpus peab olema kaetud välise vettpidava vähemalt 25 mm paksuse vahtplastist või muust sarnasest materjalist kattekihiga ; f) veo ajal peab anum olema korralikult kinnitatud korvpakendisse või lisatud ohutust tagavate vahendite abil ; g) anumad tuleb tähistada hästi nähtava märgisega, millele on kirjutatud, et neid anumaid kasutatakse ainult kuumaõhupallide või kuumaõhudirižaablite kütuseanumatena ; h) mahutite maksimaalne kasutusaeg (alates esmakordsest inspekteerimisest) on 25 aastat . 653 Selle gaasi veo le balloonides , mille katserõh u ja võimsuse korrutis on maksimaalselt 15,2 MPa × liitrit (152 baari × liitrit), ei kohaldata muid ADR-i nõude i d, kui on täidetud järgmised tingimused : - täidetud on balloonide ehituse, katsetamise ja täitmise sätted ; - balloonid asuvad välispakendites , mis vastavalt vähemalt 4. osa kombineeritud pakendite nõu e tele. Arvestada tuleb alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2 ja 4.1.1. 5 kuni 4.1.1.7 üldisi pakkimis sätteid ; - balloonid ei ole pakitud teiste ohtlike veostega kokku ; - saa d etise kogumass ei ületa 30 kg ja - iga saadetis on selgelt ja kustumatult tähistatud : „ UN 1006” argoon, kokkusurutud, „ UN 1013” süsinikdioksiidi , „ UN 1046” heelium, kokkusurutud, või „ UN 1066” lämmastik, kokkusurutud, puhul. See tähis on paigutatud rombikujulisele, joonega ümbritsetud pinnale, mille mõõtmed on vähemalt 100 mm x 100 mm . 654 Käesoleva kirje alusel on lubatud kõrvaldamise eesmärgil vedada kasutatud tulemasinaid, mis kogutakse eraldi ja antakse vedamiseks vastavalt alajaole 5.4.1.1.3. 1. Neid ei pea kaitsma juhusliku tühjenemise eest, eeldusel et kasutatakse vahendeid rõhu ohtliku tõusu takistamiseks . Kasutatud tulemasinad (välja arvatud need, mis lekivad või on tugevasti deformeerunud) tuleb pakkida pakkimiseeskirja P003 kohaselt. Lisaks sellele tuleb nende suhtes kohaldada järgmisi sätteid : - kasutada võib ainult jäiku pakendeid, mille maksimaalne maht on 60 liitrit ; - süttimise vältimiseks tuleb pakendid täita vee või mõne muu sobiva kaitsematerjaliga ; - kõik tulemasinate süüteseadmed peavad olema normaalsete l veotingimuste l kaitsematerjaliga kaetud ; - süttiva õhustiku ja rõhu tekkimise vältimiseks peavad pakendid olema piisavalt ventileeritud ; - saadetisi võib vedada ainult ventileeritavates või lahtistes veokites või konteinerites . Lekkivaid või tugevalt deformeerunud tulemasinaid tuleb vedada päästepakendites tingimusel, et tarvitusele võetakse sobilikud meetmed välistamaks rõhu ohtliku tõusu . MÄRKUS: e risätet 201 ja alajaos 4.1.4.1 sätestatud pakkimiseeskirja P002 pakkimise erisätteid PP84 ja RR5 ei kohaldata kasutatud tulemasinate suhtes . 655 Direktiivi 97/23/E Ü 4 3 või 2014/68/EL 5 kohaselt konstrueeritud, ehitatud, kinnitatud ja tähistatud balloone, mida kasutatakse hingamisaparaatides, võib vedada peatüki 6.2 nõudeid täitmata tingimusel, et nende suhtes teostatakse alajaos 6.2.1.6.1 määratud ülevaatusi ja katseid ning et alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjas P200 nimetatud katsete vaheaega ei ületata . Hüdraulilise s surve katses kasutatakse rõhku, mis on märgitud balloonile vastavalt direktiivile 97/23/E Ü 4 või 2014/68/EL 5 . 656 (Kustutatud) 657 Seda kirjet kasutatakse ainult tehniliselt puha aine puhul; veeldatud naftagaasi koostisosade segude puhul vaata ÜRO nr 1965 või ÜRO nr 1075 ko ostoimes alajao 2.2.2.3 MÄRKUSE GA 2. 658 ÜRO numbrit 1057 TULEMASINAD, mis vastavad standardile EN ISO 9994:20 19 „Välgu mihklid – Ohutusnõuded”, ja ÜRO numbrit 1057 TULEMASINATE TÄITEBALLOONID , võib vedada ainult jao 3.4.1 punktide a– h, jao 3.4.2 (v älja arvatud 30 kg kogumassi puhul), jao 3.4.3 (v älja arvatud 20 kg kogumassi puhul) ning jagude 3.4.11 ja 3.4.12 kohaselt, tingimusel et on täidetud järgmised nõuded : a) ühe saadetise kogumass ei ole üle 10 kg; b) selliste saadetiste kogumass sõiduki või suurkonteineri kohta ei ole üle 100 kg ja c) igale välispakendile on selgelt ja vastupidavalt märgitud „ÜRO 1057 TULEMASINAD” (ingl k UN 1057 LIGHTERS ) või „ÜRO 1057 TULEMASINATE TÄITEBALLOONID” (ingl k UN 1057 LIGHTER REFILLS ). 659 Aineid, millele on peatüki 3.2 tabeli A veergudes 9a ja 11 määratud PP86 või TP7 ja mis seetõttu vajavad õhu eemaldamist aururuumist, ei veeta selle ÜRO numbri all, vaid vastavate peatüki 3.2 tabelis A loetletud ÜRO numbrite all. MÄRKUS : vaata ka alajagu 2.2.2.1.7. 660 (Kustutatud) 661 (Kustutatud) 662 Balloone, mis ei vasta peatüki 6.2 sätetele ja mida kasutatakse ainult alusel või õhusõidukis, võib vedada täitmisele või ülevaatusele või sealt tagasi, tingimusel et balloonid on konstrueeritud ja ehitatud vastavalt heakskiitva riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud standardile ja kõikidele muudele ADR -i nõuetele, kaasa arvatud: a) balloone tuleb vedada koos ventiilide või klappide kaitsega vastavalt alajaole 4.1.6.8; b) balloonid tuleb märgistada ja tähistada vastavalt alajagudele 5.2.1. ja 5.2.2; ja c) täita tuleb kõiki alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P 200 asjaomaseid täitmisnõudeid. Veodokumendil peab olema peavad olema järgmised sõnad: „Vedu vastavalt erisättele 662” ( Carriage in accordance with special provision 662). 663 Seda kirjet võib kasutada pakendite, suurpakendite või IBC-de või nende osade jaoks, mis on sisaldanud ohtlikke kaupu, mida veetakse kõrvaldamiseks, ringlussevõtuks või nende materjali taaskasutamiseks, kuid mitte korrastamiseks, parandamiseks, korrapäraseks hoolduseks, ümbertöötamiseks või korduskasutamiseks ja mis on tühjendatud niipalju, et veoks üleandmise hetkel on ohtlikest kaupadest alles ainult pakendi külge jäänud jäägid. Ulatus : Äravisatud, tühjades ja puhastamata pakendites olevad jäägid saavad olla ainult 3., 4.1, 5.1, 6.1, 8. või 9. klassi ohtlikud kaubad. Täiendavalt ei saa need olla: - Ained, mis on klassifitseeritud pakendigruppi I või millele on määratud „0” peatüki 3.2 tabeli A veerus 7 a , ega - Ained, mis on k l assifitseeritud 3. klassi või 4.1 klassi desensibiliseeritud lõhkeaineteks; ega - Ained, mis on klassifitseeritud 4.1 klassi isereageerivateks aineteks või radioaktiivseks aineks ; ega - Radioaktiivne materjal; ega - Asbest (ÜRO nr 2212 ja ÜRO nr 2590), polüklooritud bifenüülid (ÜRO nr 2315 ja ÜRO nr 3432) ning polühalogeenitud bifenüülid , halogeenitud monometüüldifenüülmetaanid või polühalogeenitud terfenüülid (ÜRO nr 3151 ja ÜRO nr 3152). Üldsätted : Äravisatud, tühje ja puhastamata pakendeid, milles on jääke, mis kujutavad endast 5.1 klassi peamist või kaasnevat ohtu, ei tohi laadida koos teiste äravisatud, tühjade ja puhastamata pakenditega, milles on teistesse ohuklassidesse kuuluvaid jääke. Äravisatud, tühje ja puhastamata pakendeid, milles on jääke, mis kujutavad endast 5.1 klassi peamist või kaasnevat ohtu, ei tohi pakkida samasse välis pakendisse koos teiste äravisatud, tühjade ja puhastamata pakenditega, milles on teistesse ohuklassidesse kuuluvaid jääke . Laadimisplatsil tuleb rakendada dokumenteeritud sorteerimisprotseduure, et tagada vastavus selle kirje all olevate sätetega. MÄRKUS: Kohalduvad ka kõik muud ADR -i sätted. 664 Kui selle kirje alla kuuluvaid ained veetakse püsipaakides (paaksõidukites) või kergpaakides , siis võivad paagid olla varustatud lisaaine seadmetega. Lisaaine seadmed: - on osa teenindusseadmetest, mis on mõeldud lisaainete ÜRO nr 1202, ÜRO 1993 pakendigrupp III, ÜRO nr 3082 või mitteohtlike ainete lisamiseks paagi tühjendamise ajal; - koosnevad sellistest elementidest nagu ühendustorud ja voolikud, sulgemisseadmed, pumbad ja tühjendamisseadmed , mis on püsivalt ühendatud paagi teenindusseadmete tühjendusseadmega; - hõlmavad kaitsesüsteemi, mis on korpuse lahutamatu osa või püsivalt kinnitatud paagi või paaksõiduki välispinnale. Alternatiivselt võivad lisaaine seadmed olla ühendustega pakendite ühendamiseks. Viimasel juhul ei loeta pakendit ennast lisaaine seadme osaks. Sõltuvalt konfiguratsioonist kehtivad järgmised nõuded: a) Kaitsesüsteemi ehitus: i) Korpuse (või paagi sektsiooni) lahutamatu osa puhul peavad need vastama peatüki 6.8 asjaomastele sätetele. ii) Kui kaitsesüsteem on püsivalt kinnitatud paagi või paaksõiduki välispinnale, siis ei kohaldu sellele ADR-i sätted ehituse osas, tingimusel, et see vastab järgnevatele sätetele: See peab olema tehtud metallist ning selle seinapak s us peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: Materjal Minimaalne seinapaksus a Roostevaba austeniitteras 2,5 mm Muud terased 3 mm Alumiiniumi sulamid 4 mm Puhas alumiinium (99,8%) 6 mm a Topeltseintega kaitsesüsteemi puhul peab välimise metallseina ja sisemise metallseina paksuste summa vastama määratud seinapaksusele. Keevis liit ed peavad vastama alajao 6.8.2.1.23 paragrahvi 1 nõuetele , kuid keevisliite kvaliteedi tagamiseks võib kasutada muid sobivaid meetodeid . iii) Lisaaine seadmega ühendatavad pakendid peavad olema metallpakendid ja vastama peatüki 6.1 asjaomastele ehitusnõuetele, kuivõrd need puudutavad konkreetset lisaainet. b) Paakide heakskiit Paakide puhul, mis on varustatud lisaaine seadmetega või mis on mõeldud lisaaine seadmetega varustamiseks, kuid lisaaine seade ei kuulunud algse tüübikinnituse sertifikaadi juurde, kehtivad alajaotise 6.8.2.3.4 sätted. c) Kaitsesüsteemi ja lisaainete kasutamine i) Ülalmainitud punkti a alapunkti i juhtumi korral ei kehti lisanõudeid. ii) Ülalmainitud punkti a alapunkti ii juhtumi korral ei t ohi kaitsesüsteemi kogumahtuvus ületada 400 liitrit ühe sõiduki kohta. iii) Ülalmainitud punkti a alapunkti iii juhtumi korral ei kohaldu alajaod 7.5.7.5 ja 8.3.3. Pakendid tohib ühendada lisaaine seadmega ainult paagi tühjendamise ajal. Veo ajal peavad sulgurid ja ühendused olema suletud lekkekindlalt. d) Lisaaine seadmete katsetamine Lisaaine seadmele kohalduvad alajao 6.8.2.4 sätted. Punkti a alapunkti ii juhtumi korral paagi esmasel, vahe- või perioodilisel ülevaatusel peab lisaseadme kaitsesüsteem läbima ainult välise visuaalse vaatuse ja lekkekindluse katse. Lekkekindluse katse tuleb teha vähemalt 0,2 ba a r i se rõhu juures . MÄRKUS: ülalmainitud punkti a alapunkti iii pakendite korral kehtivad ADR-i asjaomased sätted. e) Veodokument Asjaomase lisaaine veodokumenti tuleb lisada ainult alajao 5.4.1.1.1 punktide a kuni d kohane informatsioon. Sellisel juhul tuleb v eodokumendile tuleb lisada märge „Lisaaine seade“ („ Additive device “). f) Juhtide koolitus Juhid, kes on läbinud antud aine veoks paakides alajaole 8.2.1 vastava koolituse, ei pea läbima lisaaine veoks täiendavaid koolitusi. g) Ohumärgised ja tähistus Selle kirja alla kuuluvate ainete ohumärgiseid või tähistusi veo korral püsipaagi s (paaksõiduki s ) või kergpaagi s vastavalt peatükile 5.3 lisaaine seade või nendes sisalduv lisaaine ei mõjuta . 66 5 4.2 klassi klassifikatsioonikriteeriumidele vastav ja pakendigruppi III kuuluv pulbristamata kivisüsi, koks ja antratsiit ei kuulu ADR-i alla. 66 6 Erisättes 388 viidatud sõidukid ja akutoitega seadmed, mida veetakse veosena ja nendes sisald u vad ohtlik ud veosed, mis on vajalikud nende enda või seadmete töötamiseks, ei kuulu ADR-i muude sätete alla, kui järgmised tingimused on täidetud: Vedelate kütuste puhul peavad veo ajal olema suletud kõik klapid mootori või seadmete ja kütusepaagi vahel, välja arvatud siis, kui on vajalik, et seade töötaks. Kui see on asjakohane, siis sõidukid tuleb laadida püstisse asendisse ja kindlustada ümbermineku vastu; Gaasiliste kütuste puhul peab gaasipaagi ja mootori vahel olev klapp suletud ning elektrikontakt avatud, välja arvatud siis, kui on vajalik, et seade töötaks; Metallhüdriid ide hoiu süsteemidel peab olema tootmisriigi pädeva asutuse luba. Kui tootmisriik ei ole ADR -i lepinguosaline riik, siis peab ADR -i lepinguosalise riigi pädev asutus luba tunnustama; Punktid a ja b ei kohaldu sõidukitele, mis on vedelatest või gaasilistest kütustest tühjad. MÄRKUS 1 : Sõiduk loetakse vedelast kütusest tühjaks siis, kui kütusepaak on tühjendatud ning sõidukit ei ole võimalik käitada kütuse puudumise tõttu. Kütusest tühjendatuks lugemise jaoks ei ole vaja puhastada, tühjendada või läbi puhuda sõiduki komponente nagu kütusevoolikud, kütusefiltrid ja pihustid. Lisaks ei ole vaja vedel a kütuse paaki puhastada ega läbi puhuda. MÄRKUS 2 : Sõiduk loetakse gaasilisest kütusest tühjaks siis, kui gaasilise kütuse paagid on vedelikust tühjendatud (veeldatud gaaside puhul), rõhk paakides ei ole suurem kui 2 baari ja kütuse sulge- või isoleerimisklapid on suletud ja fikseeritud. 667 a) Alajao 2.2.9.1.7 punkt a ei kehti liitiumelementide või -akude tootmiseelsete prototüüpide või liitiumelementide ja -akude väikeste tooteseeriate kohta, mis ei koosne rohkem kui 100 akuelemendist ja akust, mis on paigaldatud sõidukisse, mootorisse või masinasse . b) Alaja gu 2.2.9.1.7 ei kehti liitiumelementide või -akude kohta, mis on paigaldatud kahjustatud või defektsetesse sõidukitesse, mootoritesse või masinatesse . Sellisel juhul peavad järgmised tingimused olema täidetud: i) k ui kahjustusel või defektil ei ole olulist mõju elemendi või aku ohutusele, siis võib kahjustatud ja defektseid sõidukeid, mootoreid või masinaid vedada vastavalt kas erisätte 363 või 666 tingimustele; ii) k ui kahjustusel või defektil on oluline mõju elemendi või aku ohutusele, siis tuleb liitiumelement või -aku eemaldada ja seda tohib vedada vastavalt erisättele 376. Kui elementi või akut ei ole võimalik ohutult eemaldada või ei ole võimalik hinnata elemendi või aku seisundit, siis tuleb sõidukit, mootorit või masinat pukseerida või vedada vastavalt punkti i nõuetele. c) Punktis b kirjeldatud protseduurid kohalduvad ka sõidukites, mootorites või masinates paiknevatele kahjustatud liitiumelementidele või -akudele. 668 Kõrgendatud temperatuuriga ained, mille eesmärk on peale kanda teekattemärgistust, ei kuulu ADR-i alla, kui järgmised tingimused on täidetud: Need ained ei täida ühegi muu klassi kriteeriume peale 9. klassi; Katla välispinna temperatuur ei ole kõrgem kui 70 °C; Katel on suletud viisil, mis välistab toote kadumise veo ajal; Katla maksimaalne mahutavus on 3000 liitrit. 669 Järelhaagistele, mis on varustatud seadmetega, mis töötavad vedela või gaasilise kütuse või elektrienergia tootmis- ja salvestussüsteemi jõul, mis on mõeldud selle sama järelhaagise poolt kasutamiseks veo ajal, tuleb määrata ÜRO nr 3166 või ÜRO nr 3171 ning neile kehtivad nende ÜRO numbritega määratud tingimused, kui neid veetakse sõidukil lastina, tingimusel et vedelat kütust sisaldavate paakide kogumahutavus ei ole suurem kui 500 liitrit. 670 a) Liitiumelementidele ja akudele, mis on paigaldatud kodumajapidamistest pärit seadmetesse, mis on kogutud ja veoks üle antud saastest puhastamiseks, lahtivõtmiseks , ringlussevõtmiseks või kõrvaldamiseks , ei kohaldata ADR-i sätteid, kaasa arvatud erisätet 376 ja alajagu 2.2.9.1.7, kui: i) n eed ei ole selle seadme peamine toite allikas, milles need sisalduvad; ii) s eadmed, milles need sisalduvad, ei sisalda muid liitiumelemente või -akusid, mida kasutatakse peamise toiteallikana; ja iii) n eile pakuvad kaitset seadmed, milles need sisalduvad. Selle erisätte elementide ja akude näited on nööppatareid, mida kasutatakse kodumasinates andmete tervikluse tagamiseks (nt külmkapid, pesumasinad, nõudepesumasinad) või muudes elektrilistes või elektroonilistes seadmetes; b) Kuni vahetöötlusrajatiseni ei kohaldata ADR-i sätteid, kaasa arvatud erisätet 376 ja alajagu 2.2.9.1.7, liitiumelementidele ja akudele, mis sisalduvad kodumajapidamistest pärit seadmetes, kuid mis ei vasta punkti a nõuetele ning mis on kogutud ja veoks üle antud saastest puhastamiseks, lahtivõtmiseks , ringlussevõtmiseks või kõrvaldamiseks, kui järgmised tingimused on täidetud: i) s eadmed on pakitud alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P909 kohaselt, välja arvatud lisanõuded 1 ja 2, või need on pakitud tugevasse välispakendisse, nt spetsiaal s e sse kogumisanum asse , mis vastab järgmistele nõuetele: - p akendid peavad olema tehtud sobivast materjalist ja olema piisavalt tugevad ja sobiva konstruktsiooniga, võttes arvesse pakitavat mahtu ja kasutusotstarvet. Pakendid ei pea vastama alajao 4.1.1.3 nõuetele; - v õetakse sobivaid meetmeid, mis minimeerivad seadmete kahjustusi laadimise ja pakendi käitlemise ajal, nt kummimattide kasutamine; ja - p akendid peavad olem a konstrueeritud ja suletud nii, et välditakse sisu väljapääsemist veo ajal, nt kaante, tugevate sisevoodrite või transpordikatete abil . Täitmiseks mõeldud avad loetakse aktsepteeritavaks, kui need on konstrueeritud nii, et sisu ei pääse välja; ii) on olemas toimiv kvaliteedisüsteem, mis tagab, et liitiumelementide ja -akude kogumass transpordiühiku kohta ei ületa 333 kg; MÄRKUS : Kodumajapidamisest pärinevate liitiumelementide ja -akude koguse hindamiseks võib kasutada kvaliteedisüsteemi kaasatud statistilist meetodit. Pädeva asutuse nõudmisel peavad olema saadaval kvaliteedisüsteemi andmete koopiad. iii) pakendid kannavad märget „LIITIUMAKUD KÕRVALDAMISEKS” või „LIITIUMAKUD RINGLUSSEVÕTUKS”. Kui liitiumelemente või -akusid sisaldavaid seadmeid veetakse ilma pakendita või kaubaalustel vastavalt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P 909 (3), siis võib märke alternatiivselt kinnitada sõiduki või konteineri välispinnale. MÄRKUS : „Kodumajapidamistest pärit seadmed“ tähendab seadmeid, mis pärinevad kodumajapidamistest, ja seadmeid, mis pärinevad ärilistest, tööstuslikest, ühiskondlikest ja muudest allikatest, mis sarnanevad oma olemuse ja koguse tõttu kodumajapidamistele. Seadmeid, mida tõenäoliselt kasutatakse nii kodumajapidamistes kui ka muude kasutajate poolt, loetakse kodumajapidamistest pärit seadmeteks. 671 Veoüksuses veetava veose koguse suhtes kehtivate erandite (vt alajagu 1.1.3.6) puhul tuleb veokategooria määrata pakendigrupi suhtes (vt erisätte 251 kolmas lõik): - III pakendigruppi määratud komplektide puhul veokategooria 3; - II pakendigruppi määratud komplektide puhul veokategooria 2; - I pakendigruppi määratud komplektide puhul veokategooria 1; Komplektid, mis sisaldavad ainult ohtlikke veoseid, millele pole määratud pakendigruppi, määratakse veokategooriasse 2, mille kohaselt täidetakse veodokumendid ja rakendatakse erandit veoüksuse kohta veetavatele kogustele (vt alajagu 1.1.3.6) . 672 Selle kirje all veetavad esemed, näiteks masinad , aparaadid ja seadmed , mis vastavad erisättele 301, ei kuulu ADR-i muude sätete alla, kui : - need on paki tud sobivast materjalist tugevasse välispakendisse ning on piisavalt tugevad ja sobiva konstruktsiooniga, võttes arvesse pakitavat mahtu ja kasutusotstarvet, ja vastavad alajao 4.1.1.1. nõuetele; või - neid veetakse ilma välispakendita , kui esemed on konstrueeritud ja ehitatud nii, et ohtlikke veoseid sisaldavatele mahutitele pakutakse piisavat kaitset. 673 (Reserveeritud) 674 See erisäte kohaldub jaos 1.2.1 määratletud ülevormitud balloonide korralisele ülevaatusele ja katsetamisele. Ülevormitud balloonid, millele kehtivad alajao 6.2.3.5.3.1 nõuded, peavad läbima korralise ülevaatuse ja katsed alajao 6.2.1.6.1 kohaselt , milleks kohandatakse järgnevat alternatiivset meetodit: - alajao 6.2.1.6.1 punktis d nõutud katse asendatakse alternatiivsete purustavate katsetega; - s ooritatakse täiendavaid spetsiifilisi purustavaid katseid, mis on seotud ülevormitud balloonide omadustega. Allpool kirjeldatakse alternatiivse meetodi protseduure ja nõudeid. Alternatiivne meetod: a) Üldine Järgmised sätted kohalduvad ülevormitud balloonidele, mis on toodetud seeriatootmises ja mis põhinevad keevitatud terasballoonide korpuste l, mis vastavad standarditele EN 1442:2017, EN 14140:2014 + AC:2015 või n õukogu direktiivi 84/527/EMÜ I lisa osadele 1 kuni 3. Ülevormitud osa konstruktsioon peab takistama vee tungimist sisemise terasballooni korpuse pinnani. Terasballooni korpuse muutmine ülevormitud ballooniks peab vastama standardite EN 1442:2017 ja EN 14140:2014 + AC:2015 asjaomastele nõuetele. Ülevormitud balloonid peavad olema varustatud isesulguvate ventiilidega. b) Põhi kogum Ülevormitu d balloonide põhi kogum – ainult ühe ülevormitud balloonide tootja toodetud balloonid, mille tootmiseks kasutati ühe kalendriaasta jooksul ainult ühe tootja uusi sisemisi teras balloon id e korpuseid , mis põhinevad samal konstruktsioonil, samadel materjalidel ja tootmisprotsessidel. c) Põhikogumi alamgrupid Eespool määratletud põhikogumi sees eraldatakse eri omanikele kuuluvad ülevormitud balloonid üksikutesse alamgruppidesse, iga omaniku kohta üks. Kui kogu põhikogum kuulub ühele omanikule, siis on alamgrupp võrdne põhikogumiga. d) Jälgitavus Alajao 6.2.3.9 kohast sisemise terasballooni korpuse tähistust tuleb korrata ülevormitud osal. Lisaks peab iga konkreetne ülevormitud balloon olema varustatud vormi säilitava elektroonilise tuvastusseadmega. Ülevormitud balloonide täpsed andmed tuleb salvestada kesksesse andmebaasi. Andmebaasi kasutatakse: - k onkreetse alamgrupi tuvastamiseks; - j ärelevalveasutustele, täitmiskeskustele ja pädevatele asutustele balloonide täpsete tehniliste andmete kättesaadavaks tegemi seks , sh vähemalt järgmis ed andmed: seerianumber, terasballooni korpuse tootmispartii, ülevormimise partii, ülevormimise kuupäev; - b allooni tuvastamiseks, kui elektrooniline seade lingitakse andmebaasis oleva seerianumbriga; - ü ksiku ballooni ajaloo kontrollimiseks ja meetmete määramiseks (nt täitmine, proovivõtt, uuesti katsetamine, kasutusest mahavõtmine); - v õetud meetmete salvestamiseks koos toimingu kuupäeva ja aadressiga. Ülevormitud balloonide omanik peab hoidma s alvestatud andmed saadaval kogu alamgrupi eluea jooksul. e) Statistilise hindamise valim Alapunktis c määratletud alam grupi hulgast tuleb valida juhuslik valim. Iga alamgrupi valimi suurus peab vastama alapunktis g toodud tabelile. f) Purustava katsetamise katseprotseduur Sooritada tuleb alajaos 6.2.1.6.1 nõutud ülevaatus ja katse, välja arvatud punkt d, mis tuleb asendada järgmise katseprotseduuriga: - Lõhkemiskatse (standardi EN 1442:2017 või EN 14140:2014 + AC:2015 kohane) Lisaks tuleb sooritada järgmised katsed: - a dhesiooni katse (standardi EN 1442:2017 või EN 14140:2014 + AC:2015 kohane) - k oorimise ja korrosiooni katsed (standardi EN ISO 4628-3:2016 kohased) Adhesiooni katse, koorimise ja korrosiooni katsed ja lõhkemiskatse tuleb sooritada iga valimi peal alapunkti g tabeli alusel esimese kolme kasutusaasta järel ning hiljem iga viie aasta järel. g) Katsetulemuste statistiline hindamine – meetodid ja miinimumnõuded Allpool kirjeldatakse väljapraakimiskriteeriumitega seotud statistilise hindamise protseduuri. Katseintervall (aastates) Katse tüüp Standard Väljapraakimiskriteeriumid Valim alamgrupist Esimese 3 kasutusaasta järel (vt punkt i f) Lõhkemiskatse EN 1442:2017 Esindusliku valimi lõhkemisrõhu punkt peab olema kõrgemal kui valimi tulemustabeli tolerantsiintervalli alumine piir Ω m ≥ 1 + Ω s × k3(n;p;1- α) a Ükski üksiku katse tulemus ei tohi olla väiksem kui katserõhk Madalam väärtustest või Q/200 ja minimaalselt 20 alamgrupi kohta (Q) Koorimise ja korrosiooni katsed EN ISO 4628-3:2016 Max roostetus aste : Ri2 Q /1 000 Polüuretaani adhesiooni katse ISO 2859-1:1999 + A1:2011 EN 1442:2017 EN 14140:2014 + AC:2015 Adhesiooni väärtus > 0 , 5 N/mm² Vt ISO 2859-1:1999 + A1:2011 kohaldatuna Q/1000 -le Hiljem i ga 5 kasutusaasta järel (vt punkt i f) Lõhkemiskatse EN 1442:2017 Esindusliku valimi lõhkemisrõhu punkt peab olema kõrgemal kui valimi tulemustabeli tolerantsiintervalli alumine piir Ω m ≥ 1 + Ω s × k3(n;p;1- α) a Ükski üksiku katse tulemus ei tohi olla väiksem kui katserõhk Madalam väärtustest või Q/100 ja minimaalselt 40 alamgrupi kohta (Q) Koorimise ja korrosiooni katsed EN ISO 4628-3:2016 Max roostetus aste : Ri2 Q /1 000 Polüuretaani adhesiooni katse ISO 2859-1:1999 + A1:2011 EN 1442:2017 EN 14140:2014 + AC:2015 Adhesiooni väärtus > 0 , 5 N/mm² Vt ISO 2859-1:1999 + A1:2011 kohaldatuna Q/1000 -le a Esindusliku valimi lõhkemisrõhu punkti (BPP) kasutatakse katsetulemuste hindamisel valimi tulemustabeli abil: Samm 1: Esindusliku valimi lõhkemisrõhu punkti (BPP) määramine Igat valimit iseloomustab punkt, mille koordinaadid on lõhkemis e katse tulemuste keskmine väärtus ja lõhkemis e katse tulemuste standardhälve, millest igaüks on normaliseeritud asjaomasele katserõhule. BPP: (Ω s = s PH ; Ω m = x PH ) kus x: valimi keskmine väärtus ; s: valimi standardhälve ; PH: katserõhk Samm 2: Valimi tulemustabeli joonistamine Iga BPP joonistatakse valimi tulemustabelisse järgmistele telgedele : - abstsiss : katserõhule normaliseeritud standardhälve ( Ω s ) - ordinaat : katserõhule normaliseeritud keskmine väärtus ( Ω m ) Samm 3: Asjaomase tolerantsiintervalli alumise piiri määramine valimi tulemustabelis Kõigepealt tuleb kontrollida lõhkemisrõhu tulemusi vastavalt ühiskatsele ( mitmesuunaline katse), kasutades olulisuse nivood α = 0 , 05 ( vt standardi ISO 5479:1997 peatükk 7 ) , et määrata, kas tulemuste jaotus iga valimi puhul on normaalne või mittenormaalne . - Normaaljaotuse puhul tuleb määrata asjaomane alumin e tolerantsipiir, mis on toodud sammus 3.1 . - Mittenormaaljaotuse puhul tuleb määrata asjaomane alumin e tolerantsipiir, mis on toodud sammus 3.2. Samm 3.1: Alumise tolerantsiintervalli määramine normaaljaotuse puhul Standardi ISO 16269-6:2014 kohaselt ja võttes arvesse, et dispersioon on teadmata, arvutatakse ühepool ne statistili ne tolerantsiintervall usaldusnivoo ga 95% ja põhi kogumi osakaal uga 99,9999%. Valimi tulemustabeli s kasutamisel esindab tolerantsiintervalli alumis t piiri konstantse elulemusmäära joon , mille määrab valem : Ω m = 1 + Ω s × k3(n;p;1-α) kus k3: n, p ja 1-α teguri funktsioon ; p: tolerantsi intervalli jaok s valitud põhi kogumi proportsioon (99 , 9999%); 1- α: usaldusnivoo (95%); n: valimi suurus . Normaaljaotusele määratud väärtus k3 tuleb võtta tabelist sammu 3 lõpus . Samm 3.2: Alumise tolerantsiintervalli määramine mittenormaaljaotuse puhul Ü hepool n e statistili n e tolerantsiintervall arvutatakse usaldusnivoo ga 95% ja põhi kogumi osakaal uga 99,9999%. Alumist tolerantsipiiri esindab konstantse elulemusmäära joon, mille määrab eelmises sammus 3.1 toodud valem, mille puhul tegurid põhinevad k3-l ja mis arvutatakse Weibulli jaotuse omaduste alusel. Weibulli jaotusele mõeldud väärtus k3 tuleb võtta sammu 3 lõpus alljärgnevast tabelist . k3 tabel p=99 , 9999% ja (1- α)=0 , 95 Valimi suurus n Normaaljaotus k3 Weibull i jaotus k3 20 6 , 901 16 , 021 22 6 , 765 15 , 722 24 6 , 651 15 , 472 26 6 , 553 15 , 258 28 6 , 468 15 , 072 30 6 , 393 14 , 909 35 6 , 241 14 , 578 40 6 , 123 14 , 321 45 6 , 028 14 , 116 50 5 , 949 13 , 947 60 5 , 827 13 , 683 70 5 , 735 13 , 485 80 5 , 662 13 , 329 90 5 , 603 13 , 203 100 5 , 554 13 , 098 150 5 , 393 12 , 754 200 5 , 300 12 , 557 250 5 , 238 12 , 426 300 5 , 193 12 , 330 400 5 , 131 12 , 199 500 5 , 089 12 , 111 1000 4 , 988 11 , 897 ∞ 4 , 753 11 , 408 MÄRKUS : Kui valimi suurus on kahe väärtuse vahel, siis tuleb valida lähim väiksema valimi suurus . h) Meetmed juhul, kui heakskiidu kriteeriume ei täideta Kui lõhkemis e katse, koorimise ja korrosiooni katse või adhesiooni katse tulemus ei vasta punkti g tabelis toodud kriteeriumitele, siis peab omanik ülevormitud balloonide alamgrupi eraldama edasiseks uurimiseks ega tohi neid täita või teha neid transportimiseks ja kasutamiseks kätte saadavaks. Kokkuleppel pädeva asutusega või Xa asutusega, mis väljastas konstruktsioonile tüübikinnituse, tuleb sooritada täiendavaid katseid, et määrata probleemi algpõhjus. Kui ei õnnestu tõendada, et algpõhjus avaldub ainult omaniku alamgrupi s , siis peab pädev asutus või Xa asutus võtma meetmeid, mis puudutavad kogu põhikogumit ja potentsiaalselt ka teisi tootmisaastaid. Kui õnnestub tõendada, et algpõhjus avaldub ainult mõjutatud alamgrupi s , siis võib pädev asutus lubada asjassepuutumatud osad uuesti kasutusele võt ta . Tuleb tõendada, et ükski tagasi kasutusse võetav ülevormitud balloon ei ole probleemist mõjutatud. i) Nõuded täitmiskeskusele Omanik peab pädevale asutusele tegema kättesaadavaks dokumenteeritud tõendid, et täitmiskeskused: - v astavad alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 (7) sätetele ja et alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 punktis 11 viidatud täitmiseelsel ülevaatusel täidetakse standardi nõudeid ja neid kohaldatakse korrektselt; - o mavad sobivaid meetmeid ülevormitud balloonide tuvastamiseks elektroonilise tuvastusseadme abil; - o mavad ligipääsu punktis d määratud andmebaasile; - o mavad võimekust andmebaasi uuendada; - k ohaldavad standardi ISO 9000 (seeria) kohast kvaliteedisüsteemi või samaväärset kvaliteedisüsteemi, mille on sertifitseerinud pädeva asutuse tunnustatud iseseisev asutus. 675 Neid ohtlikke veoseid sisaldavate pakendite puhul on keelatud kooslaadimine klassi 1 ainete ja esemetega, välja arvatud 1.4S. 676 Polümeriseeruvaid aineid sisaldavate pakendite veol ei ole vaja kohaldada erisätet 386 koos alajagudega 7.1.7.3, 7.1.7.4, 5.4.1.1.15 ja 5.4.1.2.3.1, kui neid veetakse kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks, kui on täidetud järgmised tingimused: a) pealelaadimiseelne kontroll on näidanud, et pakendi välistemperatuur ja ümbritseva õhu temperatuur ei erine oluliselt; b) vedu toimub mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates nimetatud kontrollist; c) pakendid on veo ajal kaitstud otsese päikesevalguse ja muude soojusallikate mõju eest (nt muud veosed, mida veetakse kõrgemal kui ümbritseva õhu temperatuuril); d) ümbritseva õhu temperatuur veo ajal on alla 45 °C; e) sõidukid ja konteinerid on piisavalt ventileeritud; f) ained on pakitud pakenditesse mahuga kuni 1000 liitrit. Antud erisätte tingimuste kohaselt vedamiseks mõeldud ainete hindamisel võib kaaluda täiendavaid meetmeid ohtliku polümerisatsiooni vältimiseks, näiteks inhibiitorite lisamist. PEATÜKK 3.4 PIIRATUD KOGUS ES PAK ITUD OHTLIKUD VEOSED 3.4.1 Käesolevas peatükis on sätestatud teatavatesse klassidesse kuuluvate piiratud koguses pak i tud ohtlike veoste veo suhtes kehtivad nõuded. Iga aine kehtiv koguseline piirang sisepakendi või eseme kohta on täpsustatud peatüki 3.2 tabeli A veerus 7a. Lisaks on selles veerus näidatud kogus „0” iga kirje puhul, mida ei ole lubatud käesoleva peatüki kohaselt vedada. Sellistes piiratu d koguses pak itud ohtlike veoste piiratud kogustele, mis vastavad käesoleva peatüki sätetele, ei kohaldata muid ADR-i sätteid peale järgmiste asjakohaste sätete : a) 1. osa , peatükid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6, 1.8, 1.9; b) 2. osa ; c) 3. osa , peatükid 3.1, 3.2, 3.3 ( välja arvatud erisätted 61, 178, 181, 220, 274, 625, 633 ja erisätte 650 punkt e ); d) 4. osa , alajaod 4.1.1.1, 4.1.1.2, 4.1.1.4 kuni 4.1.1.8; e) 5. osa , alajao 5.1.2.1 punkti a alapunkt i ja punkt b , alajaod 5.1.2.2, 5.1.2.3, 5.2.1. 10 , jagu 5.4.2; f) 6. osa , jao 6.1.4 ehitust puudutavad nõuded ning alajaod 6.2.5.1 ja 6.2.6.1 kuni 6.2.6.3; g) 7. osa , peatükk 7.1, jaod 7.2.1, 7.2.2 ja 7.5.1 ( välja arvatud alajagu 7.5.1.4), alajagu 7.5.2.4 ning jaod 7.5.7, 7.5.8 ja 7.5.9; h) alajagu 8.6.3.3 ja jagu 8.6.4 . 3.4.2 Ohtlikke veoseid pak itakse vaid sobivatesse välispakenditesse asetatud sisepakenditesse . Kasutada võib vahepakendeid. Lisaks tuleb jao 1.4 sobivusgrupi S esemete puhul täielikult järgida jao 4.1.5 sätteid. Sisepakendeid ei ole vaja kasutada selliste esemete veol, nagu aerosoolid või gaasi sisaldavad väikesed anumad . Saadetise kogumass ei tohi ületada 30 kg. 3.4.3 Käesoleva peatüki kohaselt veetavaid ohtlikke veoseid sisaldavate esemete või sisepakendite välispakenditena on lubatud kasutada a lajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2 ja 4.1.1.4 kuni 4.1.1.8 tingimustele vastavaid termokahanevasse või venivasse kilesse mähitud aluseid , välja arvatud jao 1.4 sobivusgrupi S esemete puhul. Kergesti purunevad või augustatavad sisepakendid, nagu klaasist, portselanist, keraamikast või teatava st plastist sisepakendid, asetatakse alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2 ja 4.1.1.4 kuni 4.1.1.8 sätete kohastesse sobivatesse vahepakenditesse ja peavad olema konstrueeritud vastavalt jao 6.1.4 ehitust puudutavatele nõuete le . Saadetise kogumass ei tohi ületada 20 kg. 3.4.4 Klassi 8 II pakendigrupi vedelikud klaasist, portselanist või keraamikast sisepakendis ümbritsetakse sobiva jäiga vahepakendiga. 3.4.5 ja 3.4.6 (Reserve eritud ) 3.4.7 Piiratud kogustes ohtlikke veoseid sisaldavate saadetiste markeerimismärk 3.4.7.1 Juhul kui tegu pole õhutranspordiga, peab piiratud kogustes ohtlikke veoseid sisaldavatel saadetistel olema joonisel 3.4.7.1 näidatud markeerimismärk: Joonis 3.4.7.1 / mitte alla 100 mm/ Piiratud kogustes ohtlikke veoseid sisaldavate saadetiste markeerimismärk Markeerimismärk peab olema nähtaval kohal, loetav ja piisavalt ilmastikukindel, et see oleks võimalikult vähekuluv. Markeerimismärk peab olema 45 ⁰ nurga alla paigutatud ruut. Alumine ja ülemine osa ning ümbritsev joon on musta värvi. Keskmine osa on valget värvi või sobiva kontrastse taustaga. Miinimummõõdud on 100 mm x100 mm ja ruudu kontuuri laius on vähemalt 2 mm. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga 3.4.7.2 Kui pakendi saadetise seda nõuab, võib joonisel 3.4.7.1 näidatud minimaalseid välismõõte vähendada, kuid mitte rohkem kui suuruseni 50 mm × 50 mm, juhul kui markeerimismärk jääb selgelt nähtavaks. Ruudu kontuuri laiust võib vähendada minimaalselt 1 millimeetrini. 3.4.8 ICAO tehniliste eeskirjade osa 3 peatükiga 4 vastavuses olevate piiratud koguste markeerimismärk 3.4.8.1 Ohtlikke veoseid sisaldavatel saadetistel, mis on pakitud vastavalt ICAO ohtlike veoste turvalise õhutranspordi tehniliste eeskirjade osa 3 peatükile 4 võib olla joonisel 3.4.8.1 toodud markeerimismärk, et näidata vastavust nendele sätetele: Joonis 3.4.8.1 Y Y / mitte alla 100 mm/ ICAO tehniliste eeskirjade osa 3 peatükiga 4 vastavuses olevate piiratud koguste markeerimismärk Märgistus peab olema nähtaval kohal, loetav ja piisavalt ilmastikukindel, et see oleks võimalikult vähekuluv. Markeerimismärk peab olema 45 ⁰ nurga alla paigutatud ruut. Alumine ja ülemine osa ning ümbritsev joon on musta värvi. Keskmine osa on valget värvi või sobiva kontrastse taustaga. Miinimummõõdud on 100 mm × 100 mm ja ruudu kontuuri laius on vähemalt 2 mm. Märgi keskel peab olema nähtaval kohal täht „Y”. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga. 3.4.8.2 Kui saadetise suurus seda nõuab, võib joonisel 3.4.8.1 näidatud minimaalseid välismõõte vähendada, kuid mitte rohkem kui suuruseni 50 mm × 50 mm, juhul kui märgistus jääb selgelt nähtavaks. Ruudu kontuuri laiust võib vähendada minimaalselt 1 millimeetrini. Täht „Y” peab säilitama joonisel 3.4.8.1 esitatud ligikaudsed proportsioonid. 3.4.9 Ohtlikke veoseid sisaldavad saadetised, millel on jaos 3.4.8 näidatud märgistus koos õhutranspordiks vajalike märgiste ja tähistega või ilma nendeta, vastavad jao 3.4.1 kohalduvatele sätetele ja jagude 3.4.2. kuni 3.4.4. sätetele ning nendel ei pea olema jaos 3.4.7 näidatud märgistust. 3.4.10 Ohtlikke kaupu piiratud koguses sisaldavad saadetised, mis kannavad jaos 3.4.7 toodud markeerimismärke ja mis vastavad ICAO tehniliste eeskirjade sätetele, kaasa arvatud kõik osades 5 ja 6 nõutud märgised ja tähised, loetakse vastavaks asjakohastele jao 3.4.1 kohalduvatele sätetele ja jagude 3.4.2. kuni 3.4.4. sätetele. 3.4.11 Veopakendite kasutamine Piiratud koguses ohtlikke veoseid sisaldavate veopakendite puhul kehtivad järgmised nõuded: Kui kõik ohtlikke veoseid esindavad tähised pole veopakendil nähtavad, siis peab veopakend olema: a) tähistatud sõnaga „VEOPAKEND“ („OVERPACK“). Tähed „VEOPAKEND” peavad olema vähemalt 12 mm kõrged. Tähis peab olema päritolumaa ametlikus keeles ja lisaks juhul, kui see keel pole inglise, prantsuse või saksa keel, siis inglise, prantsuse või saksa keeles, välja arvatud juhul, kui veoga seotud riikide vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatakse teisiti; ja b) tähistatud selles peatükis nõutud tähistega. Kui välja arvata õhutransport, siis alajao 5.1.2.1 muid sätteid kohaldatakse ainult siis, kui veopakend sisaldab teisi ohtlikke veoseid, mida ei ole pakitud piiratud kogustes, ja ainult seoses nende teiste ohtlike veostega. 3.4.12 Piiratud koguses pak itud ohtlike veoste kaubasaatjad peavad enne vedu teatama vedajale jälgitavas vormis selliste saadetavate veoste kogumassi. 3.4.13 a) üle 12-tonnise maksimaalse massiga veoüksused , millega veetakse piiratud koguses ohtlikke veoseid sisaldavaid saadetisi , tuleb eest ja tagant tähistada jao 3.4.15 kohaselt, välja arvatud juhul, kui veoüksus sisaldab muid ohtlikke veoseid, mille puhul on nõutav jao 5.3.2 koha ne oranž tahv el . Sel juhul võib veoüksus olla tähistatud ainult oranži tahvliga või nii jao 5.3.2 kohase oranži tahvli kui ka jao 3.4.15 kohase märgise ga . b) üle 12-tonnise maksimaalse massiga veoüksustel olevad konteinerid, millega veetakse piiratud koguses ohtlikke veoseid sisaldavaid saadetisi , tuleb kõigil neljal küljel tähist ada jao 3.4.15 kohaselt, välja arvatud juhul, kui konteiner sisaldab muid ohtlikke veoseid, mille puhul on nõutav jao 5.3.1 kohane tahvelmärgis. Sel juhul võib konteiner kanda ainult nõutavaid tahvelmärgiseid või nii jao 5.3.1 kohaseid tahvelmärgiseid kui ka jao 3.4.15 kohaseid märgiseid . Vedavat veoüksust ei ole vaja tähistada , välja arvatud juhul, kui konteineritele kinnitatud märgis ei ole väljas t poolt seda vedavat veoüksust nähtav. Viimasel juhul kinnitatakse veoüksuse ette ja taha sama tähis . 3.4.14 Jaos 3.4.13 täpsustatud tähistest võib loobuda, kui piiratud koguses pak itud ohtlikke veoseid sisaldavate saadetiste kogumass ei ületa 8 tonni veoüksuse kohta . 3.4.15 Jaos 3.4.13 nimetatud märgised peavad olema samad nagu on nõutud jaos 3.4.7, kuid nende minimaalne mõõt peab olema 250 mm × 250 mm. Need märgised tuleb eemaldada või katta, kui ei veeta piiratud kogustes ohtlikke veoseid . PEATÜKK 3.5 ERANDKOGUS ES PAK I TUD OHTLIKUD VEOSED 3.5.1 Erandkogused 3.5.1.1 Käesoleva peatüki sätetele vastavate teatavatesse klassidesse kuuluvate ohtlike veoste , välja arvatud esemete erandkoguste suhtes ei kohaldata ühtegi muud ADR-i sätet, välja arvatud : ADVANCE \d0 a) peatükis 1.3 sätestatud koolitusnõudeid ; b) 2. osas esitatud klassifitseerimise korda ja pakendigrupi kriteeriume; c) alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2, 4.1.1.4 ja 4.1.1.6 pa kkimis nõudeid . MÄRKUS: r adioaktiivse materjali puhul kohaldatakse radioaktiivse materjali erandkoguseid käsitlevaid alajao 1.7.1.5 nõudeid. . 3.5.1.2 Ohtlikud veosed , mida võib käesoleva pea tüki sätete kohaselt erandkogus ena vedada, on tähistatud peatüki 3.2 tabeli A veerus 7b järgmiste tähtnumbriliste koodidega : Kood Maksimaalne puhaskogus sisepakendi kohta (grammides tahkete ainete puhul ning milliliitrites vedelike ja gaaside puhul) Maksimaalne puhaskogus välispakendi kohta (grammides tahkete ainete puhul ning milliliitrites vedelike ja gaaside puhul või väljendatuna grammide ja milliliitrite summana, kui tegemist on segude pakenditega) E0 Erandkogused ei ole lubatud E1 30 1000 E2 30 500 E3 30 300 E4 1 500 E5 1 300 Gaaside puhul näitab sisepakendite maht siseanuma veemahutavust ning välispakendite maht kõikide välispakendis sisalduvate sisepakendite veemahutavust kokku. 3.5.1.3 Kui kokku on pakitud erinevate koodidega erandkogus es ohtlikud kaubad, peab välispakendi üldkogus piirduma kõige rangema koodi puhul lubatud kogusega . 3.5.1.4 Koodide E1, E2, E4 ja E5 alla määratud ohtlike veoste erandkoguste le , mille ohtlike veoste maksimaalne puhaskogus sisepakendi kohta on 1 ml vedelike ja gaaside ning 1 g tahkete ainete puhul ning ohtlike veoste maksimaalne puhaskogus välispakendi kohta ei ületa 100 g tahkete ainete ning 100 ml vedelike ja gaaside puhul, kohaldatakse ainult: a) jao 3.5.2 sätte i d, kuid vahepakendit ei ole vaja, kui sisepakendid on polsterdava materjali abil kindlalt välispakendisse pak itud , nii et sisepakendid ei saa normaalsetel veotingimustel puruneda, augustuda ega lekkida, ning kui vedelike puhul sisaldab välispakend piisavalt absorbeerivat materjali, et imada endasse kogu sisepakendite sisu, ja b) jao 3.5.3 sätte i d . 3.5.2 Pakendid Erandkogus es ohtlike kaupade veoks kasutatavad pakendid peavad olema kooskõlas järgmiste nõuetega: ADVANCE \d0 a) need peavad sisaldama sisepakendeid ning kõik sisepakendid peavad olema valmistatud plastist (mille minimaalne paksus on vedelike puhu l 0, 2 mm) või klaasist, portselanist, peenkeraamikast, jämekeraamikast või metallist (vt ka alajagu 4.1.1.2) ning kõigi sisepakendite sulgur peab oleme traadi, kleeplindi või mõne muu tõhusa vahendiga kindlalt kinnitatud; kõigil keermestatud avaga anumatel peab olema lekkekindel keermega kork. Sulgur peab olema sisu suhtes vastupidav ; b) kõik sisepakendid peavad olema pakitud pehmendava materjaliga vahepakenditesse selliselt, et need ei saa normaalsete l veotingimuste l puruneda, neisse ei saa tekkida torkeavasid või nende sisu välja lekkida. Vedelate ohtlike veoste puhul peab vahepakend või välispakend sisaldama piisavalt absorbeerivat materjali, et absorbeerida kogu sisepakendi sisu. Vahepakendisse paigutades võib absorbeerivaks materjaliks olla pehmendav materjal. Ohtlikud veosed ei tohi ohtlikult reageerida pehmendava, absorbeeriva ega pakkematerjaliga või vähendada nende materjalide kindlust või funktsionaalsust. Hoolimata oma asendist peab purunemise või lekkimise korral saadetis kogu sisu endas hoidma ; c) vahepakend peab olema pakitud kindlalt tugevasse ja jäika (puidust, kiudplaadist või mõnest muust sama tugevast materjalist) välispakendisse ; d) kõik saadetiste tüübid peavad olema kooskõlas jao 3.5.3 sätetega ; e) kõik saadetised peavad olema nii suured, et neil oleks piisavalt ruumi kõigi ettenähtud märgiste jaoks, ja f) kasutada on lubatud veopakendeid ning need võivad sisaldada ka ohtlikke veoseid sisaldavad saadetisi või veoseid, mis ei kuulu ADR-i reguleerimisalasse . 3.5.3 Saadetiste katsetamine 3.5.3.1 Veoks ettevalmistatud saadetis tervikuna, mille sisepakendi te mahust on tahkete ainete puhul täidetud vähemalt 95% või vedelike puhul vähemalt 98%, peab taluma ilma, et ükski sisepakend puruneks või lekkima hakkaks ning funktsionaalsus oluliselt väheneks, mida tõendavad nõuetekohaselt dokumenteeritud katsed : a) kukkumist jäigale, mitteelastsele siledale horisontaalsele pinnale 1,8 m kõrguselt : i) kui näidis on kastikujuline, tuleb sel lasta kukkuda kõigis allpool määratud asendites : - otse põhjale ; - otse kaanele ; - otse pikimale küljele ; - otse lühimale küljele; - nurgale ; ii) kui näidis on vaadikujuline, tuleb sel lasta kukkuda kõigis allpool määratletud asendites : - diagonaalselt külje ja põhja ülemisele ühenduskohale selliselt, et raskuskese jääks otse kokk upõrke kohale; - diagonaalselt külje ja põhja alumisele ühenduskohale; - otse küljele ; MÄRKUS: k õik eespool kirjeldatud kukkumised võib teostada erinevate, kuid identsete saadetistega. b) ülemisele pinnale 24 tunni jooksul rakendatavat jõudu, mis võrdub 3 meetri kõrgusesse virna (mis sisaldab näidist) laotud identsete saadetiste kogumassiga ). 3.5.3.2 Katsetamiseks võib pakendis veetavad ained asendada muude ainetega, välja arvatud juhul, kui see kahjustaks katsete tulemusi. Tahke aine asendamisel mõne muu ainega peab see olema samasuguste füüsikaliste omadustega (mass, osakeste suurus jne) kui veetav aine. Kui vedelikega teostatavas kukkumiskatses kasutatakse mõnda muud ainet, peab selle suhteline tihedus ja viskoossus olema võrdne veetava aine suhtelise tiheduse ja viskoossusega . 3.5.4 Saadetiste tähistamine 3.5.4.1 Ohtlike veoste erandkoguseid sisaldavad saadetised, mis on ette valmistatud käesoleva peatüki kohaselt, peavad kandma alajaos 3.5.4.2 esitatud vastupidavaid ja loetavaid tähiseid. Tähisel tuleb ära näidata iga saadetises sisalduva ohtliku veose kohta peatüki 3.2 tabeli A veerus 5 esitatud esimene või ainus märgise number. Kui saadetisel ei ole mujal kaubasaatja või kaubasaaja nime nimetatud, tuleb see kanda tähisele . 3.5.4.2 Erandkoguse tähis Joonis 3.5.4.2 . / mitte alla 100 mm/ Erand koguste tähis * Siin tuleb näidata peatüki 3.2 tabeli A veerus 5 esitatud esimene number või ainult ohusildi number. ** Siin tuleb esitada kaubasaatja või vastuvõtja nimi, kui seda ei ole mujal saadetisel märgitud . Markeerimismärk peab olema ruudukujuline. Viirutatud joon ja sümbol peavad olema sama värvi – must või punane – valgel või muul sobival kontrastsel taustal. Minimaalsed mõõtmed peavad olema 100 mm x 100 mm. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik elemendid jääma proportsiooni joonisel näidatuga. 3.5.4.3 Veopakendite kasutamine Vabakogustes ohtlikke veoseid sisaldavate veopakendite puhul kehtivad järgmised nõuded: Kui kõik ohtlikke veoseid esindavad tähised pole veopakendil nähtavad, siis peab veopakend olema: a) tähistatud sõnaga „VEOPAKEND“ („OVERPACK“). Tähed „VEOPAKEND” peavad olema vähemalt 12 mm kõrged. Tähis peab olema päritolumaa ametlikus keeles ja lisaks juhul, kui see keel pole inglise, prantsuse või saksa keel, siis inglise, prantsuse või saksa keeles, välja arvatud juhul, kui veoga seotud riikide vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatakse teisiti; ja b) tähistatud selles peatükis nõutud tähistega. Alajao 5.1.2.1 muid sätteid kohaldatakse ainult siis, kui veopakendis sisalduvad muud ohtlikud veosed ei ole pakitud vabakogustes, ja ainult seoses nende teiste ohtlike veostega. 3.5.5 Saadetiste maksimaalne arv igas veokis või konteineris Saadetiste arv igas veokis või konte ineris ei tohi olla suurem kui 1 000 . 3.5.6 Dokumentatsioon Kui erandkogus es veetavatele ohtlikele veostele on lisatud dokument või dokumendid (nagu lastikiri, õhuveokiri või CMR/CIM saateleht), peab vähemalt üks neist sisaldama märge t „ erandkoguses ohtlikud veosed ” ning saadetiste arvu . TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE 4 . OSA Pakkimise eeskirjad ja nõuded paakidele PEATÜKK 4.1 PAKENDITE, KAASA ARVATUD VAHEKONTEINERITE (IBC-DE) JA SUURPAKENDITE KASUTAMINE MÄRKUS: Jagude 6.1.3, 6.3.4, 6.5.2 või 6.6.3 või alajagude 6.2.2.7, 6.2.2.8, 6.2.2.9 või 6.2.2.10 kohaselt tähistatud pakend e id, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid, mis on saanud heakskiidu riigis, mis pole ADR-i kokkuleppeosaline, võib sellegipoolest vedada ADR-i kohaselt. 4.1.1 Ohtlike veoste pakenditesse, kaasa arvatud IBC- desse ja suurpakenditesse pakkimise üldsätted MÄRKUS : k äesoleva jao üldised nõuded kehtivad klassidesse 2, 6.2 ja 7 kuuluvate veoste pakkimise kohta ainult nagu näidatud alajagudes 4.1.8.2 (klass 6.2 , ÜRO nr 2814 ja 2900 ), 4.1.9.1.5 (klass 7) ning vastavates pakkimiseeskirjades jaos 4.1.4 (klassi 2 jaoks pakkimiseeskirjad P201 , P207 ja LP2 00 ning klassi 6.2 jaoks pakkimiseeskirjad P620, P621, P622, IBC620 , LP621 ja LP622 ) . 4.1.1.1 Ohtlikud veosed tuleb pakkida kvaliteetsetesse pakenditesse (kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid), mis peavad olema piisavalt tugevad, et taluda tavalisi lööke ja lastimisi veo ajal, sealhulgas ümberpaigutamist kauba veoü ksuste vahel ja kauba veoü ksuste ning ladude vahel ning samuti kaubaaluselt mahavõtmist või ümberpakkimist järgnevaks käsitsi või mehhaaniliseks käitlemiseks. Pakendid, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid, tuleb konstrueerida ja veoks ettevalmistamise ajal sulgeda viisil, mis takistaks sisu kadu normaalsetel veotingimustel ning vibratsiooni või temperatuuri, niiskuse või rõhumuutuste (näiteks kõrguse muutuse) tõttu. Pakendid, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid peavad olema suletud tooteinformatsiooni kohaselt. Pakendite, IBC-de ja suurpakendite väliskesta külge ei tohi veo jooksul kleepuda ohtlikke jääke. Need nõuded kehtivad vastavalt uute, taaskasutatavate, taastatud või taastoodetud pakendite ning uute, taaskasutatavate, remonditud või taastoodetud IBC-de ja uute, taaskasutatavate või taastoodetud suurpakendite kohta . 4.1.1.2 Pakendite, kaasa arvatud IBC-de ja suurpakendite osad, mis on otseses kokkupuutes ohtlike veostega : a) ei tohi olla mõjutatud või märgatavalt nõrgendatud nende ohtlike veoste poolt ; b) ei tohi olla ohtliku mõjuga, nt katalüüsida reaktsioone või reageerida ohtlike veostega, ja c) ei tohi läbi lasta ohtlikke veoseid, mis võiksid olla normaalsetel veotingimustel ohtlikud. Kui vaja, peavad nad olema sisemise kattega kaetud või töödeldud . MÄRKUS : p lastpakendite, sealhulgas polüetüleenist valmistatud IBC-de keemilist sobivust vt alajaost 4.1.1. 21 . 4.1.1.3 Pakenditüüp 4.1.1.3.1 Kui ADR-is pole mujal teisiti sätestatud, peab iga pakend, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid (ning välja arvatud sisepakendid ), vastama pakenditüübile, mis on edukalt läbinud vastavate jagude 6.1.5, 6.3. 5 , 6.5.6 või 6.6.5 nõuete kohased katsed. 4.1.1.3.2 Pakendid, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid, võivad vastata ühele või mitmele edukalt katsetatud pakenditüübile ja neil võib olla rohkem kui üks tähis . 4.1.1.4 Pakendite, kaasa arvatud IBC-de ja suurpakendite täitmisel vedelikega peab jätma piisavalt paisumisruumi (kadu) tagamaks, et veotemperatuuride tõttu tekkiv vedelike paisumine ei tekita leket ega pakendi püsivat deformatsiooni. Kui ei ole määratud eritingimusi, ei tohi vedelikud pakendit 55 ºC juures täielikult täita. Siiski peab IBC-de täitmisel jätma piisavalt paisumisruumi tagamaks, et lasti keskmisel temperatuuril 50 ºC poleks need täidetud rohkem kui 98% ulatuses oma veemahust. Kui pole teisiti sätestatud, on täitmisaste 15 ºC täitmistemperatuuri juures määratud järgmiselt : a) Aine keemispunkt (keemise algtemperatuur) ºC < 60 60 < 100 100 < 200 200 < 300 300 Täit e aste protsendina pakendi mahust 90 92 94 96 98 või 98 täiteaste = ───────── % pakendi mahust 1 + α(50 – t f ) Selles valemis tähistab α vedela aine ruumpaisumise keskmist koefitsienti vahemikus 15 °C–50 °C; st maksimaalse, 35 ºC temperatuuri tõusu jaoks. d 15 – d 50 α arvutatakse valemiga: α = ──────── 35 x d 50 kus d 15 and d 50 on vedeliku suhteline tihedus temperatuuridel 15 °C ja 50 °C ning t f on vedeliku keskmine temperatuur täitmise ajal . 4.1.1.5 Sisepakendid peavad olema pakitud välispakendisse nii, et normaalsetel veotingimustel ei saaks nad puruneda, neid läbi torgata või nende sisu ei lekiks välispakendisse . Vedelikke sisaldavad sisepakendid peavad olema pakitud suunaga sulgur ülespoole ning asetatud välispakenditesse , mis vastavad alajaos 5.2.1. 10 toodud suuna tähistele. Sisepakendid, mis võivad puruneda või mis on kergesti läbitorgatavad, nagu nt klaasist, portselanist või keraamikast või teatud plastidest jne valmistatud sisepakendid , peavad olema välispakendis kaitstud sobiva pehmendava materjaliga. Sisu lekkimine ei tohi mingil juhul tunduvalt halvendada pehmendava materjali või välispakendi kaitsvaid omadusi . 4.1.1.5.1 Kui kombineeritud või suurpakendi välispakend on edukalt läbinud katsed erinevat tüüpi sisepakenditega , võib neid erinevaid sisepakendeid sellesse välispakendisse või suurpakendisse kokku panna. Lisaks on pakendi täiendava katsetamiseta lubatud järgmised sisepakendite variandid, tingimusel et tagatakse samaväärne tugevusaste : a) sama suurusega või väiksemaid sisepakendeid võib kasutada tingimusel, et: i) sisepakendid on samasuguse konstruktsiooniga kui katsetatud sisepakendid (nt kuju mõttes – ümmargused, täisnurksed jne ; ii) sisepakendite materjal (klaas, plast, metall jne) pakub samasugust või suuremat kaitset löökide eest ja virnastamisel kui algselt katsetatud sisepakendi materjal ; iii) sisepakenditel on samasugused või väiksemad avad ning sulgur on samasuguse konstruktsiooniga (nt keeratav kork, klappsulgur jne) ; iv) tühja ruumi täitmiseks ning sisepakendite tugeva liikumise ärahoidmiseks kasutatakse piisavas koguses pehmendavat materjali; v) sisepakendid on välispakendis samas asendis kui katse läbinud pakendis . b) kasutada võib väiksemat arvu katsetatud sisepakendeid või punktis a toodud alternatiivset tüüpi sisepakendeid tingimusel, et tühja ruumi täitmiseks ja sisepakendite tugeva liikumise vältimiseks kasutatakse piisavas koguses täiendavat pehmendavat materjali . 4.1.1.6 Ohtlikke veoseid ei tohi ohtlike või teiste veostega samasse välispakendisse või suurpakendisse kokku pakkida, kui nad omavahel ohtlikult reageerivad ja põhjustavad : a) põlemist või tuntava hulga kuumuse eraldumist ; b) tuleohtlike , lämmatavate, oksüdeerivate või mürgiste gaaside teket ; c) sööbivate ainete moodustumist; või d) ebapüsivate ühendite moodustumist . MÄRKUS: k oospakkimist puudutavate erisätete kohta vt jagu 4.1.10 . 4.1.1.7 Niiskeid või lahjendatud aineid sisaldavate pakendite sulgurid peavad olema sellised, et vedeliku (vee, lahusti või stabilisaatori ) protsent ei langeks veo ajal allapoole määratud taset . 4.1.1.7.1 Kui IBC- le on järjest paigaldatud kaks või enam järjestikku asetsevat sulgemissüsteemi, tuleb esimesena sulgeda veetavale ohtlikule ainele kõige lähem . 4.1.1.8 Kui gaaside eraldumisel (kas temperatuuri tõusu tõttu või mõnel muul põhjusel) võib pakendis tekkida rõhk, võib pakendid või IBC-d varustada ventilatsiooniavaga tingimusel, et eralduv gaas ei põhjusta ohtu näiteks oma mürgisuse, tuleohtlikkuse või eraldunud kogusega . Kui ainete normaalse lagunemise tulemusena võib tekkida ohtlik ülerõhk , tuleb paigaldada degasaator . Pakendi või IBC ventilatsiooniava peab olema konstrueeritud selliselt, et normaalses veoasendis ja normaalsetel veotingimustel hoitaks ära vedeliku lekkimine ja kõrvaliste ainete sissepääsemine pakendisse . MÄRKUS: õ huveol ei ole saadetise ventileerimine lubatud . 4.1.1.8.1 Vedelikega võib täita vaid sisepakendeid , mis on piisavalt vastupidavad normaalsetel veotingimusel tekkida võivale siserõhule . 4.1.1.9 Uued, taastoodetud või taaskasutatavad pakendid, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid, või taastatud pakendid ja remonditud või korralise hoolduse läbinud IBC-d peavad läbima vastavates jagudes 6.1.5, 6.3. 5 , 6.5.6 või 6.6.5 ette nähtud katsed. Enne täitmist ja veoks üleandmist tuleb kõiki pakendeid, kaasa arvatud IBC- sid ja suurpakendeid kontrollida, et need oleksid vabad korrosioonist, saastest ja muudest kahjustustest, ning kõiki IBC- sid tuleb kontrollida, et nende käitamisvahendid korralikult töötaksid. Ühtegi pakendit, mis on lubatud pakenditüübiga võrreldes nõrgenenud, ei tohi enam kasutada või need peab taastama nii, et nad peaksid vastu pakenditüübi katsetele . Ühtegi IBC-d, m is on halvemas seisukorras kui katsetatud pakenditüübi puhul lubatud, ei tohi enam kasutada või need peab taastama nii, et nad peaksid vastu pakenditüübi katsetele. 4.1.1.10 Vedelikega võib täita ainult pakendeid, kaasa arvatud IBC- sid , mis peavad piisavalt hästi vastu normaalsetel veotingimusel tekkida võivale siserõhule . Pakendeid ja IBC- sid , mis on tähistatud vastavate alajao 6.1.3.1 punktis d ja alajaos 6.5.2.2.1 kirjeldatud hüdraulilise surveproovi rõhkudega, võib täita ainult vedelikuga, mille aururõhk on : a) selline, et pakendi või IBC manomeetriline kogurõhk (st täidetava aine aururõhk pluss õhu või muu inertgaasi osarõhk, miinus 100 kPa ) temperatuuril 55 ºC, määratuna maksimaalse täiteastme alusel vastavalt alajaole 4.1.1. 4 ja täitmise temperatuurile 15 ºC, ei ületa kahte kolmandikku märgitud katserõhust või b) temperatuuril 50 ºC väiksem kui neli seitsmendikku märgitud katserõhu pluss 100 kPa summast või c) temperatuuril 55 ºC väiksem kui kaks kolmandikku märgitud katserõhu pluss 100 kPa summast . Vedelike veoks ette nähtud IBC- sid ei tohi kasutada vedelike vedamiseks, mille aururõhk on üle 110 kPa (1,1 baari) temperatuuril 50 ºC või üle 130 kPa (1,3 baari) temperatuuril 55 ºC . Pakenditele, kaasa arvatud IBC- dele märgitavate katserõhkude näited arvutatuna alajao 4.1.1.10 punkti c järgi ÜRO nr Nimetus K lass Paken digrupp V ADVANCE \d 1 p55 ADVANCE \u 1 ( kPa ) V ADVANCE \d 1 ADVANCE \d 1 p55 ADVANCE \u 1 × 1.5 ( kPa ) (V ADVANCE \d 1 ADVANCE \d 1 p55 × 1.5) m i inus 100 ( kPa ) Nõutav minimaalne manomeetriline katserõhk alajao 6.1.5.5.4 punkti c järgi ( kPa ) Pakendile märgitav minimaalne ( manomeetriline ) katserõhk ( kPa ) 2056 2247 1593 1155 tetrahüdrofuraan n- dekaan diklorometaan dietüüleeter 3 3 6.1 3 II III III I 70 1.4 164 199 105 2.1 246 299 5 -97.9 146 199 100 100 146 199 100 100 150 250 MÄRKUS 1 : p uhaste vedelike aururõhu väärtust temperatuuril 55 ºC on tihti võimalik vaadata teaduslikest tabelitest . MÄRKUS 2 : t abel viitab ainult alajao 4.1.1.10 punkti c kasutamisele, mis tähendab, et märgitud katserõhk ületab 1,5 korda aururõhu temperatuuril 55 ºC miinus 100 kPa . Kui näiteks n-dekaani puhul on katserõhk määratud alajao 6.1.5.5.4 punkti a kohaselt, siis võib märgitud minimaalne katserõhk olla madalam . MÄRKUS 3 : d ietüüleetri jaoks on nõutav minimaalne katserõhk al ajao 6.1.5.5.5 kohaselt 250 kPa . 4.1.1.11 Ohtlikku ainet sisaldanud tühjade pakendite, kaasa arvatud IBC-de ja suurpakendite kohta kehtivad samad nõuded nagu täidetud pakendite kohta, välja arvatud juhul, kui igasuguste riskide kõrvaldamiseks on rakendatud piisavaid meetmeid . 4.1.1.12 Kõik pakendid, mis on ette nähtud sisaldama vedelikku (nagu sätestatud peatükis 6.1) peavad edukalt läbima sobiva lekkekindluse katse. See katse on osa alajaos 6.1.1.4 sätestatud kvaliteedi tagamise programmist, mis näitab vastavust alajaos 6.1.5.4.3 toodud katsetasemele : a) enne, kui seda esmakordselt veoks kasutatakse ; b) pärast pakendi taastootmist või taastamist, enne kui seda uuesti veoks kasutatakse . Selle katse puhul ei pea pakendite sulgurid olema paigaldatud. Liitpakendi sisemist anumat võib katsetada ilma välispakendita tingimusel, et see katsetulemusi ei mõjuta, Seda katset ei nõuta : - kombineeritud pakendite sisepakendite või suurpakendite jaoks ; - liitpakendite (klaasist, portselanist või keraamiliste) sisemiste anumate jaoks, mis kannavad alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohast sümbolit „RID/ADR” ; - plekist pakendite jaoks, mis kannavad alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohast sümbolit „RID/ADR” . 4.1.1.13 Pakendites, kaasa arvatud IBC-des, mida kasutatakse selliste tahkete ainete vedamiseks, mis võivad võimalikel veotemperatuuridel vedelaks muutuda, peab saama seda ainet vedada ka vedelas olekus . 4.1.1.14 Pakendid, kaasa arvatud IBC-d, mida kasutatakse pulbriliste või granuleeritud ainete jaoks, peavad olema puistumiskindlad või varustatud voodriga . 4.1.1.15 Kui pädev asutus teisiti ei sätesta, on plastist vaatide ja kanistrite, jäigast plastist IBC-de ja plastist sisemise anumaga liit-IBC-de ohtlike ainete veoks kasutamise aeg viis aa stat alates anumate tootmise st, välja arvatud juhtudel, kui lühem kasutusaeg on määratud veetava ohtliku aine omaduste tõttu . MÄRKUS : Liit-IBC-de puhul näitab kasutamise aeg siseanuma tootmiskuupäeva . 4.1.1.16 Kui jahutuseks kasutatakse jääd, ei tohi see kahjustada pakendi terviklikkust . 4.1.1.17 (Kustutatud) 4.1.1.1 8 Lõhkeained, isereageerivad ained ja orgaanilised peroksiidid Kui ADR-is ei ole vastupidist erisätet, peavad pakendid, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid, mida kasutatakse klassi 1, klassi 4.1 isereageerivate ainete ja klassi 5.2 orgaaniliste peroksiidide jaoks, vastama keskmise ohugrupi (II pakkimisgrupp) kohta kehtivatele sätetele . 4.1.1.1 9 Päästepakendite ja suurte päästepakendite kasutamine 4.1.1.1 9 .1 Vigastatud, defektseid, lekkivaid või nõuetele mittevastavaid saadetisi või ohtlikke veoseid, mis on puistunud või lekkinud, võib vedada alajaos 6.1.5.1.11 märgitud päästepakendites ja alajaos 6.6.5.1.9 märgitud suurtes päästepakendites . See ei keela alajagude 4.1.1.19.2 ja 4.1.1.19.3 tingimuste kohaste suurema mõõduga pakendite, tüüp 11A IBC või sobivat tüüpi ja sobiva tugevusega suur pakendite kasutamist. 4.1.1.1 9 .2 Vigastatud või lekkivate pakendite ülemäärase liikumise vältimiseks pää stepakendi või suure päästepakendi sees tuleb kasutada sobivaid meetmeid. Kui päästepakend või suur päästepakend sisaldab vedelikke, peab lisama piisavalt inertset materjali vaba vedeliku kõrvaldamiseks . 4.1.1.1 9 .3 Tarvitusele tuleb võtta sobilikud meetmed tagamaks, et ei tekiks rõhu ohtlikku tõusu . 4.1.1.20 Pääste-surveanumate kasutamine 4.1.1.20.1 Vigastatud, defektsete, lekkivate või nõuetele mittevastavate surveanumate puh u l võib kasutada alajao 6.2.311 kohaseid pääste-surveanumaid. MÄRKUS : Pääste-surveanumat võib kasutada veopakendina vastavalt jaole 5.1.2. Kui pääste-surveanumat kasutatakse veopakendina, tuleb see tähistada alajao 5.1.2.1, mitte alajao 5.1.2.1 kohaselt. 4.1.1.20.2 Surveanumad paigutatakse sobiva suurusega surve-päästeanu matesse. Ühte surve-päästeanumas se võib paigutada mitu surveanumat ainult juhul, kui neis sisalduvad ained on teada ega reageeri üksteisega ohtlikult (vt alajagu 4.1.1.6). Sellisel juhul ei tohi paigutatud surveanumate veemahutavuste summa olla suurem kui 3 000 liitrit. Tuleb võtta asjakohased meetmed, et vältida surveanumate liikumi st pääste-surveanumates, näiteks sektsioonide, kinnituste või polstriga. 4.1.1.20.3 Surveanuma võib paigutada pääste-surveanumasse ainult juhul, kui : a) pääste-surveanum vastab alajaole 6.2.3.11 ja kättesaadav on tüübikinnitustunnistuse koopia; b) ohtlikud veoseid ei kahjusta ega nõrgendada nende veostega otseselt kokku puutuvaid või otseselt kokku puutuda võivaid pä äste-surveanuma osi ja need osad ei kutsu esile ohtlikke tagajärgi (nt katalüüti list reaktsiooni või reaktsiooni ohtlike veo stega) ja c) pääste-surveanumasse paigutatud surveanuma(te) rõhk ja maht on piiratud selliselt, et kui nende sisu täielikult pääste-surveanumasse tühjeneb, ei ületa pääste-surveanuma rõhk 65 °C juures pääste-surveanuma katserõhku (gaaside kohta v t alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 punkt 3). Arvesse tuleb võt ta pääste-surveanuma kasutatava veemahutavuse vähenemist näiteks selle sees olevate seadmete ja polsterduse tõttu. 4.1.1.20.4 Vedamiseks tuleb pääste- surveanumale kanda selle sees olevates surveanumates sisalduvate ohtlike veos te ohtliku veose tunnusnimetus, ÜRO number, millele eelnevad tähed „UN” ja ohu märgised, mis peavad saadetistel olema jao 5.2 kohaselt. 4.1.1.20.5 Pärast iga kasutamist tuleb pääste-surveanumad puhastada, läbi puhuda ning seest ja väljast visuaalselt üle vaadata . Pääste-surveanumad peavad vähemalt iga viie aasta järel läbima alajao 6.2.3.5 kohase korralise ülevaatuse ja katsetamise. 4.1.1.21 Plastist pakendite, sealhulgas IBC-de keemilise sobivuse kontrollimine täiteaine lahustamisega standardlahuses 4.1.1. 21 .1 Reguleerimisala Alajaos 6.1.5.2.6 määratletud polüetüleenist pakendite ning alajaos 6.5.6.3.5 määratletud polüetüleenist IBC-de puhul võib keemilist sobivust täiteainega kontrollida lahustades seda ainet standardlahuses alajagude 4.1.1. 21 .3 kuni 4.1.1. 21 .5 juhiste järgi ning tabeli 4.1.1. 21 .6 nimekirja alusel tingimusel, et neid konkreetseid pakenditüüpe on juba varem nende standardlahustega katsetatud jagude 6.1.5 või 6.5.6 alusel, võttes samuti arvesse jagu 6.1.6, ning et alajao 4.1.1. 21 .2 tingimused on täidetud. Kui selle alajao kohane võrdlus ei ole võimalik, tuleb keemilist sobivust kontrollida konstruktsioonitüübi katsega vastavalt alajaole 6.1.5.2.5 või laboratoorsete katsetega kooskõlas alajaoga 6.1.5.2.7 pakendite jaoks ning vastavate alajagudega 6.5.6.3.3 või 6.5.6.3.6 IBC-de jaoks . MÄRKUS : h ool imata käesoleva alajao sätetest kehtivad pakendite, sealhulgas IBC-de kasutamisel teatud täiteainete jaoks peatüki 3.2 tabeli A piirangud ning peatüki 4.1 pakkimiseeskirjad . 4.1.1. 21 .2 Tingimused Täiteainete suhteline tihedus ei tohi ületada seda, mida kasutati kõrguse määramisel alajagude 6.1.5.3.5 või 6.5.6.9.4 kohaselt sooritatud kukkumiskatse edukal läbimisel ning massi määramisel alajao 6.1.5.6 või vajaduse korra l alajao 6.5.6.6 kohaselt sooritatud virnastamiskatse edukal läbimisel võrreldava(te) standardlahus(t)ega. Täiteainete aururõhud 50 °C või 55 °C juures ei tohi ületada seda rõhku, mida kasutati rõhu määramiseks alajagude 6.1.5.5.4 või 6.5.6.8.4.2 kohaselt sooritatud siserõhu (hüdraulilise) katse puhul võrreldava(te) standardlahus(t)ega. Kui täiteaineid lahustatakse standardlahuste kombinatsiooniga, ei tohi täiteainete vastavad väärtused ületada rakendatavate kukkumiskõrguste, virnastamismasside ning siserõhkude miinimumväärtusi . Näiteks: ÜRO 1736 bensoüülkloriidi lahustatakse standardlahuste kombinatsiooniga „Süsivesi nike ja niisutava aine segu”. Selle aururõhk temperatuuril 50 °C on 0,34 kPa ning suhteline tihedus umbes 1,2. Plastist vaatide ja kanistrite pakenditüübi katseid sooritati sageli katse nõutavatel miinimumtasemetel. Praktikas tähendab see, et virnastamiskatset viiakse tavaliselt läbi koormustega, mille juures arvestatakse ainult „süsivesi nike segu” suhtelist tihedust 1,0 ning „niisutava lahuse” suhtelist tihedust 1,2 (vt standardlahuste definitsiooni jaos 6.1.6). Tulemuseks on, et selle pakenditüübi keemilist sobivust bensoüülkloriidile ei saa kinnitada, kuna pakenditüübi katsetase standardlahusega „süsivesinike segu” on ebapiisav. (Kuna enamikel juhtudel on hüdraulilisel katsel rakendatav siserõhk vähem kui 100 kPa , hõlmaks selli ne katsetase vastavalt alajaole 4.1.1.10 bensoüülkloriidi aururõhku.). Lahustamisprotsessi tuleb kaasata kõik täiteaine komponendid, mis võib olla lahus, segu või ühend, nagu nt niisutavad ained puhastus- ja desinfektsioonivahendites, sõltumata sellest, kas nad on ohtlikud või mitte. 4.1.1. 21 .3 Lahustamisprotsess Täiteainete määramisel tabelis 4.1.1. 21 .6 toodud ainete või ainegruppide alla (vt ka joonis 4.1.1. 21. 1) tuleb astuda järgmised sammud: a) klassifitseeri ge täiteaine vastavalt 2. osa juhi stele ja kriteeriumidele (ÜRO numbri ja pakendigrupi määramine) ; b) valige tabeli 4.1.1. 21 .6 veerus 1 vastav ÜRO nr, juhul kui see seal kirjas on ; c) kui selle ÜRO nr kohta on toodud rohkem kui üks kirje, valige see rida, mis vastab ainele pakendigrupi, kontsentratsiooni, leekpunkti, ohutute komponentide jne kohta käiva informatsiooni osas, mis on toodud veergudes 2a, 2b ja 4. Kui see ei ole võimalik, tuleb pakendite keemilist sobivust kontrollida alaja o 6.1.5.2.5 või 6.1.5.2.7 alusel ning IBC-de sobivust alaja o 6.5.6.3.3 või 6.5.6.3.6 alusel (vesilahuste kohta vt aga alajagu 4.1.1. 21 .4); d) kui punkti a alusel määratud täiteaine ÜRO numbrit ja pakendigruppi lahustusnimekirjas ei leidu, tuleb keemiline sobivus määrata pakendite jaoks alaja o 6.1.5.2.5 või 6.1.5.2.7 alusel ning IBC-de jaoks alaja o 6.5.6.3.3 või 6.5.6.3.6 alusel ; e) kui valitud rea veerus 5 on kirjas „Ühiste kirjete reegel”, kasutage seda reeglit, nagu seda on kirjeldatud alajaos 4.1.1. 21 .5 ; f) Arvestades alajagusid 4.1.1. 21 .1 ja 4.1.1. 21 .2 võib täiteaine keemilis e sobivus e lugeda kontrollituks, kui standardlahust või standardlahuste kombinatsiooni on võrreldud veerus 5 ning pakendi tehniline lahendus on selle lahuse/nende lahuste jaoks saanud heakskiidu . Joonis 4.1.1. 21 .1 : Plokk-skeem täiteainete lahustamiseks standardlahustega 360045 286385 Aine klassifitseerimine 2. osa alusel, et määrata ÜRO number ja pakendigrupp Kas ainet või ainegruppi on lahustusnimekirjas nimetatud? Kas ÜRO number ja pakendigrupp on lahustusnimekirjas olemas? Vaja on täiendavaid katseid (vt alajagu 4.1.1.21 .1) Ei Jah Ei Kas lahustusnimekiri näitab standardlahusteid või standardlahuste kombinatsiooni? Ei Jätkata „ Ühiste kirjete reegliga ” Keemilise sobi vus e võib lugeda kontrollituks, kui pakendi/ IBC pakendit üüpi on katsetatud vastava stan dardlahusega; võib kehtida ka vesilahuste kohta Jah Jah 0 0 Aine klassifitseerimine 2. osa alusel, et määrata ÜRO number ja pakendigrupp Kas ainet või ainegruppi on lahustusnimekirjas nimetatud? Kas ÜRO number ja pakendigrupp on lahustusnimekirjas olemas? Vaja on täiendavaid katseid (vt alajagu 4.1.1.21 .1) Ei Jah Ei Kas lahustusnimekiri näitab standardlahusteid või standardlahuste kombinatsiooni? Ei Jätkata „ Ühiste kirjete reegliga ” Keemilise sobi vus e võib lugeda kontrollituks, kui pakendi/ IBC pakendit üüpi on katsetatud vastava stan dardlahusega; võib kehtida ka vesilahuste kohta Jah Jah 4.1.1. 21 . 4 Vesilahused Alajao 4.1.1. 21 .3 kohaselt teatud standardlahustega lahustatavate ainete ja ainegruppide vesilahuseid võib samuti lahustada selle/nende standardlahus(t)ega, kui järgmised tingimused on täidetud : a) vesilahustele saab määrata sama ÜRO numbri kui nimekirjas toodud ainele vastavalt alajao 2.1.3.3 kriteeriumidele ja b) seda vesilahust ei nimetata alajao 4.1.1. 21 .6 lahustusnimekirjas muidu eraldi ja c) ohtliku aine ja lahusevee vahel ei toimu mingit keemilist reaktsiooni . Näiteks : ÜRO 1120 tert-butanooli vesilahused - Puh ta tertbutanooli enda lahustiks antakse loetelus standardlahus „äädikhape” . - Tertbutanooli vesilahuseid võib vastavalt alajaole 2.1.3.3. klassifitseerida kirje ÜRO 1120 butanoolid alla, sest need ei erine klassi, pakendigrupi/-gruppide ja füüsilise oleku poolest puhaste ainete kirjetest. Peale selle ei ole kirje „1120 BUTANOOLID” selgesõnaliselt piiratud puhaste ainetega ning nende ainete vesilahuseid ei ole peatüki 3.2 tabelis A ega ka lahustusnimekirjas konkreetselt nimetatud . - ÜRO 1120 BUTANOOLID ei reageeri normaalsetel veotingimustel veega. Selle tulemusena võib ÜRO 1120 tertbutanooli vesilahuseid lahustada standardlahusega „äädikhape”. 4.1.1. 21 .5 Ühiste kirjete reegel K ui täiteainete kohta on veerus 5 kirjas „Ühiste kirjete reegel”, tuleb nende lahustamisel astuda järgmised sammud ning täita järgmised tingimused (vt ka plokk-skeemi joonisel 4.1.1. 21 .2) : a) võrrelge lahuse, segu või ühendi kõiki ohtlikke komponente eraldi alajao 4.1.1. 21 .3 alusel, arvestades ka alajao 4.1.1. 21 .2 tingimusi. Üldkirjete puhul võib arvestamata jätta komponendid, mille kohta on teada, et neil ei ole kahjulikku mõju suure tihedusega polüetüleenile (nt ÜRO 1263 VÄRVI või VÄRVI AINETE tahked pigmendid) ; b) l ahust, segu või ühendit ei saa standardlahusega lahustada, kui : i) ühe või enama komponendi ÜRO number ja pakendigrupp ei ole lahustusnimekirjas loetletud või ii) kui ühe või enama ohtliku komponendi kohta on lahustusnimekirja veerus 5 kirjas „Ühiste kirjete reegel” või iii) kui ühe või enama ohtliku komponendi klassifikatsioonikood erineb lahuse, segu või ühendi omast (välja arvatud ÜRO 2059 NITROTSELLULOOSI LAHUS, TULEOHTLIK ) . c) kui kõik ohtlikud komponendid on lahustusnimekirjas loetletud ning klassifikatsioonikoodid vastavad lahuse, segu või ühendi enda klassifikatsioonikoodile ja veeru 5 alusel lahustatakse kõiki ohtlikke komponente sama standardlahusega või standardlahuste kombinatsiooniga, loetakse lahuse, segu või ühendi keemiline sobivus kontrollituks, arvestades alajagudega 4.1.1. 21 .1 ja 4.1.1. 21 .2 ; d) kui kõik ohtlikud komponendid on lahustusnimekirjas loetletud ning klassifikatsioonikoodid vastavad lahuse, segu või ühendi enda klassifikatsioonikoodile, kuid veerus 5 on toodud erinevad standardlahused, võib alajagusid 4.1.1. 21 .1 ja 4.1.1. 21 .2 arvestades lugeda keemilist sobivust kontrollituks vaid järgmiste standardlahuse kombinatsioonide jaoks : i) vesi/lämmastikhape 55%; välja arvatud klassifikatsioonikoodiga C1 anorgaanilised happed, mida lahustatakse standardlahusega „vesi” ; ii) vesi/niisutav lahus ; iii) vesi/äädikhape ; iv) vesi/süsivesinike segu ; v) vesi/n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ; e) selle reegli kontekstis loetakse keemiline sobivus kontrollituks ainult nende standardlahuse kombinatsioonide jaoks, mis on määratletud punktis d ja kõikidel punktis b toodud juhtudel. Teistel juhtudel tuleb keemilist sobivust kontrollida teiste vahenditega (vt alajao 4.1.1. 21 .3 punkt d) . 1. näide : ÜRO 1940 TIOGLÜKOOLHAPPE (50%) ja ÜRO 2531 STABILISEERITUD METAKRÜÜLHAPPE (50%) segu; segu klassifikatsioon: ÜRO 3265 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. - Nii komponentide ÜRO numbrid kui ka segu ÜRO number on lahustusnimekirjas antud ; - Komponentidel ja segul on sama klassifikatsioonikood: C3 ; - ÜRO 1940 TIOGLÜKOOLHAPET lahustatakse standardlahusega „äädikhape” ja ÜRO 2531 STABILISEERITUD METAKRÜÜLHAPET lahustatakse standardlahusega „n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus”. Punkti d alusel ei ole selline standardlahuse kombinatsioon lubatud. Segu keemilist sobivust tuleb kontrollida teiste vahenditega . 2. näide : ÜRO 1793 ISOPROPÜÜLHAPPE FOSFAADI (50%) ja ÜRO 1803 VEDELA FENOOLSULFOONHAPPE (50%) segu; segu klassifikatsioon: ÜRO 3265 SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ORGAANILINE, N.O.S. - Nii komponentide ÜRO numbrid kui ka segu ÜRO number on lahustusnimekirjas antud ; - Komponentidel ja segul on sama klassifikatsioonikood: C3 ; - ÜRO 1793 ISOPROPÜÜLHAPPE FOSFAATI lahustatakse standardlahusega „niisutav lahus” ning ÜRO 1803 VEDELAT FENOOLSULFOONHAPET lahustatakse standardlahusega „vesi”. Punkti d alusel on see üks lubatud standardlahuse kombinatsioonidest. Tulemusena võib selle segu keemilist sobivust lugeda kontrollituks tingimusel, et selle pakendi tüüp on lubatud standardlahuse „niisutav lahus” ja „vesi” jaoks . Joonis 4.1.1. 21 .2: Plokk-skeem „Ühiste kirjete reegel” Lubatud standardlahuste kombinatsioonid : - vesi/lämmastikhape 55%; välja arvatud klassifikatsioonikoodiga C1 anorgaanilised happed, mida lahustatakse standardlahusega „vesi” ; - vesi/niisutav lahus ; - vesi/äädikhape ; - vesi/süsivesinike segu ; - vesi/n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 17145 -1371600 Üksikud kirjed, ühised kirjed, lahused, segud, ühendid viitega „ Ühiste kirjete reegel ” lahustusnimekirjas Kas lahustusnimekirjas on loetletud lahuse, segu või ühendi kõikide komponentide kirjed ? Kas kõikidel komponentidel on lahuse, segu või ühendiga sama klassifi-katsioonikood ? Kas kõiki komponente lahustatakse sama standardlahuse või standardlahuste kombinatsiooniga? Vaja on täiendavaid katseid Keemilist sobivust võib lugeda tõestatuks, kui pakendi/IBC konstruktsioonitüüpi on katsetatud näidatud standardlahus(t)ega Ei Ei Jah Jah Jah Jah Ei Ei Kas kõiki komponente lahustatakse koos või eraldi ühe allpooltoodud standardlahuste kombinatsiooniga? 0 0 Üksikud kirjed, ühised kirjed, lahused, segud, ühendid viitega „ Ühiste kirjete reegel ” lahustusnimekirjas Kas lahustusnimekirjas on loetletud lahuse, segu või ühendi kõikide komponentide kirjed ? Kas kõikidel komponentidel on lahuse, segu või ühendiga sama klassifi-katsioonikood ? Kas kõiki komponente lahustatakse sama standardlahuse või standardlahuste kombinatsiooniga? Vaja on täiendavaid katseid Keemilist sobivust võib lugeda tõestatuks, kui pakendi/IBC konstruktsioonitüüpi on katsetatud näidatud standardlahus(t)ega Ei Ei Jah Jah Jah Jah Ei Ei Kas kõiki komponente lahustatakse koos või eraldi ühe allpooltoodud standardlahuste kombinatsiooniga? 4.1.1. 21 .6 Lahustite loend Järgmises tabelis (lahustite loendis) on ohtlikud ained toodud nende ÜRO numbrite järjekorras. Reeglina käsitleb iga rida ühte ohtlikku ainet, üksikut kirjet või ühist kirjet, millel on teatud ÜRO number. Sama ÜRO numbri jaoks võidakse aga kasutada ka mitut järjestikust rida, kui samadel ÜRO numbri alla kuuluvatel ainetel on erinevad nimetused (nt ühe ainete grupi erinevad isomeerid), erinevad keemilised omadused, erinevad füüsilised omadused ja/või erinevad veotingimused. Sellisel juhul tuuakse üksik kirje või ühine kirje konkreetse pakendigrupi kohta viimasel järjestikusel real . Sarnaselt peatüki 3.2 tabelile A aitavad tabeli 4.1.1. 21 .6 veerud 1 kuni 4 määratleda ainet selle alajao mõistes. Viimane veerg toob ära standardlahuse(d), millega ainet võib lahustada. Selgitused veergude kohta : Veerg 1 ÜRO nr Näitab ÜRO numbrit: - ohtliku aine või eseme ÜRO numbrit, kui ainele või esemele on antud oma ÜRO number, või - ühise kirje ÜRO numbrit, mille alla on loetelust puuduv aine määratud vastavalt 2. osa kriteeriumidele („otsustuspuud”). Veerg 2a Ohtliku veose tunnusnimetus või tehniline nimetus Sisaldab aine nimetust, üksiku kirje nimetust, mis hõlmab mitmeid isomeere, või ühise kirje enda nimetust. Näidatud nimi võib erineda rakendatavast ohtliku veose tunnusnimetusest . Veerg 2b Kirjeldus Sisaldab kirjeldust, mis selgitab kirje rakendusala nendel juhtudel, kui klassifikatsioon, veotingimused ja/või aine keemiline sobivus võivad varieeruda. Veerg 3a Klass Sisaldab ohtlikku ainet hõlmava klassi numbrit . Klassi number määratakse vastavalt 2. osa juhistele ja kriteeriumidele. Veerg 3b Klassifikatsioonikood Sisaldab ohtliku aine klassifikatsioonikoodi vastavalt 2. osa juhistele ja kriteeriumidele. Veerg 4 Pakendigrupp Sisaldab ohtlikule ainele 2. osa protseduuride ja kriteeriumide alusel määratud pakendigrupi numbrit/numbreid (I, II või III). Teatud aineid ei ole pakendigruppidesse määratud . Veerg 5 Standardlahus Selles veerus on toodud olulisim informatsioon, st standardlahus või standardlahuse kombinatsioon, millega ainet võib lahustada, või vii datud ühise kirje reeglile alajaos 4.1.1. 21 .5 . Tab el 4.1.1. 21 .6: Lahustite loend ÜRO nr Ohtliku veose tunnusnimetus või tehniline nimetus Kirjeldus Klass Klassifi-katsioo-nikood Pakendi-grupp Standardlahus 3.1.2 3.1.2 2.2 2.2 2.1.1.3 (1) (2a) (2b) (3a) (3b) (4) (5) 1090 Atsetoon 3 F1 II Süsivesinike segu Märkus: kehtib ainult siis, kui on tõestatud, et pakend laseb ainet läbi aktsepteeritaval määral 1093 Akrülonitriil , stabiliseeritud 3 FT1 I n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1104 Amüülatsetaadid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1105 Pentanoolid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II/III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1106 Amüülamiinid isomeerid ja isomeeriline segu 3 FC II/III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1109 Amüülformaadid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1120 Butanoolid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II/III Äädikhape 1123 Butüülatsetaadid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II/III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1125 n- butüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1128 n- butüülformaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1129 Butüüraldehüüd 3 F1 II Süsivesinike segu 1133 Adhesiivid sisaldavad tuleohtlikku vedelikku 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 1139 Pinnakattelahused sisaldab pinnatöötlus-vahendeid ja -lahuseid, mida kasutatakse tööstuslikul või muul eesmärgil, nagu nt sõidukite, vaatide ja tünnide katmiseks 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 1145 Tsükloheksaan 3 F1 II Süsivesinike segu 1146 Tsüklopentaan 3 F1 II Süsivesinike segu 1153 Etüleenglükooldietüüleeter 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 1154 Dietüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1158 Diisopropüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1160 Dimetüülamiini vesilahus 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1165 Dioksaan 3 F1 II Süsivesinike segu 1170 Etanool või etanooli lahus vesilahus 3 F1 II/III Äädikhape 1171 Etüleenglükoolmonoetüüleeter 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 1172 Etüleenglükoolmonoetüüleeteratsetaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 1173 Etüülatsetaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1177 2-etüülbutüülatsetaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1178 2-etüülbutüülaldehüüd 3 F1 II Süsivesinike segu 1180 Etüülbutüraat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1188 Etüüleenglükoolmonometüüleeter 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 1189 Etüüleenglükoolmonometüüleeteratsetaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 1190 Etüülformaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1191 Oktüülaldehüüdid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 III Süsivesinike segu 1192 Etüüllaktaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1195 Etüülpropionaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1197 Ekstraktid, vedelad , maitse või lõhna jaoks 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 1198 Formaldehüüdi lahus, tuleohtlik vesilahus, leekpunkt vahemikus 23 °C – 60 °C 3 FC III Äädikhape 1202 Diiselkütus vastab standardile EN590: 2013 + A 1 : 2017 või leekpunktiga mitte üle 100 °C 3 F1 III Süsivesinike segu 1202 Gaasiõli leekpunkt mitte üle 100 °C 3 F1 III Süsivesinike segu 1202 Kütteõli, kerge väga kerge 3 F1 III Süsivesinike segu 1202 Kütteõli, kerge vastab standardile EN590: 2013 + AC:2014 või leekpunktiga mitte üle 100 °C 3 F1 III Süsivesinike segu 1203 Mootoribe n siin 3 F1 ii Süsivesinike segu 1206 Heptaanid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II Süsivesinike segu 1207 Heksaaldehüüd n- heksaaldehüüd 3 F1 III Süsivesinike segu 1208 Heksaanid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II Süsivesinike segu 1210 Trükivärv või trükivärvi ained tuleohtlikud , kaasa arvatud trükivärvi vedeldajad ja redutseerivad ained 3 F1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1212 Isobutanool 3 F1 III Äädikhape 1213 Isobutüülatsetaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1214 Isobutüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1216 Isookteenid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II Süsivesinike segu 1219 Isopropanool 3 F1 II Äädikhape 1220 Isopropüülatsetaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1221 Isopropüülamiin 3 FC I Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1223 Petrooleum 3 F1 III Süsivesinike segu 1224 3,3-dimetüül-2-butanoon 3 F1 II Süsivesinike segu 1224 Ketoonid , vedelad, n.o.s . 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 1230 Metanool 3 FT1 II Äädikhape 1231 Metüülatsetaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1233 Metüülamüülatsetaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1235 M etüülamiini vesilahus 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1237 Metüülbutüraat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1247 M etüülmetakrülaadi monomeer, stabiliseeritud 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1248 Metüülpropionaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1262 Oktaanid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II Süsivesinike segu 1263 Värv või värvi ained kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, šellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus või kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid 3 F1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1265 Pentaanid n-pentaan 3 F1 II Süsivesinike segu 1266 Parfümeeriatooted tuleohtlike lahustitega 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 1268 Kivisöetõrva õli aururõhk temperatuuril 50°C mitte üle 110 kPa 3 F1 II Süsivesinike segu 1268 Naftadestillaadid, n.o.s . või naftasaadused, n.o.s . 3 F1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1274 n- propanool 3 F1 II/III Äädikhape 1275 Propioonaldehüüd 3 F1 II Süsivesinike segu 1276 n-propüülatsetaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1277 Propüülamiin n- propüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1281 Propüülformaadid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1282 Püridiin 3 F1 II Süsivesinike segu 1286 Kampoliõli 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 1287 Kummilahus 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 1296 Trietüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1297 Trimetüülamiini vesilahus mitte üle 50 massi% trimetüülamiini 3 FC I/II/III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1301 Vinüülatsetaat, stabiliseeritud 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1306 Puidu kaitseained, vedelad 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 1547 Aniliin 6.1 T1 II Äädikhape 1590 Dikloroaniliinid , vedelad isomeerid ja isomeeriline segu 6.1 T1 II Äädikhape 1602 Värvaine, vedel, mürgine, n.o.s. või värvaine sünteesi pooltoode, vedel, mürgine, n.o.s . 6.1 T1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1604 Etüleendiamiin 8 CF1 II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1715 Äädikhappeanhüdriid 8 CF1 II Äädikhape 1717 Atsetüülkloriid 3 FC II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1718 Butüülhappe fosfaat 8 C3 III Niisutav lahus 1719 Vesiniksulfiid vesilahus 8 C5 III Äädikhape 1719 Söövitav leeliseline vedelik, n.o.s . anorgaaniline 8 C5 II/III Ühiste kirjete reegel 1730 Antimonpentakloriid , vedel puhas 8 C1 II Vesi 1736 Bensoüülkloriid 8 C3 II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1750 Kloroäädikhappe lahus vesilahus 6.1 TC1 II Äädikhape 1750 Kloroäädikhappe lahus mono- ja dikloro -äädikhappe segud 6.1 TC1 II Äädikhape 1752 Kloroatsetüülkloriid 6.1 TC1 I n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1755 Kroomhappe lahus vesilahus, ei sisalda roh-kem kui 30% kroomhapet 8 C1 II/III Lämmastikhape 1760 Tsüaanamiid vesilahus, ei sisalda roh-kem kui 50% tsüaanamiidi 8 C9 II Vesi 1760 0,0-dietüülditiofosforhape 8 C9 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1760 0,0-diisopropüülditiofosforhape 8 C9 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1760 0,0-di-n-propüülditiofosforhape 8 C9 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1760 Sööbiv vedelik, n.o.s . leekpunkt üle 60 °C 8 C9 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1761 Vasketüleendiamiini lahus vesilahus 8 CT1 II/III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1764 Dikloroäädikhape 8 C3 II c 1775 Fluoroboorhape vesilahus, ei sisalda rohkem kui 50% fluoroboorhapet 8 C1 II Vesi 1778 Fluorosilikaathape 8 C1 II Vesi 1779 Sipelghape happesisaldus üle 85 massi% 8 C3 II Äädikhape 1783 Heksametüleendiamiini lahus vesilahus 8 C7 II/III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 1787 Joodvesinikhape vesilahus 8 C1 II/III Vesi 1788 Broomvesinikhape vesilahus 8 C1 II/III Vesi 1789 Kloorvesinikhape ei sisalda üle 38% vesilahust 8 C1 II/III Vesi 1790 Fluorvesinikhape ei sisalda üle 60% vesinikfluoriidi 8 CT1 II Vesi, lubatav kasut u saeg: mitte üle 2 aasta 1791 Hüpokloriti lahus vesilahus, mis sisaldab niisutavaid aineid, nagu kaubanduses levinud 8 C9 II/III Lämmastikhape ja niisutav lahus ( * ) 1791 Hüpokloriti lahus vesilahus 8 C9 II/III Lämmastikhape ( * ) ( * ) ÜRO 1791 jaoks: Katset võib läbi viia ainult tõmbekapi tingimustes. Juhul kui katse läbiviimisel on standardlahuseks lämmastikhape, peab kasutama happekindlat õhutusava ja tihendit. Kui katse viiakse läbi hüpokloriti lahuseid kasutades, on samuti lubatud hüpokloritile , kuid mitte lämmastikhappele vastupidavad õhutusavad ja tihendid (nt silikoonkummist). 1793 Isopropüülhappe fosfaat 8 C3 III Niisutav lahus 1802 Perkloorhape vesilahus, happesisaldus ei ületa 50 massi% 8 CO1 II Vesi 1803 Fenoolsulfoonhape , vedel isomeeriline segu 8 C3 II Vesi 1805 Fosforhappe lahus 8 C1 III Vesi 1814 Kaaliumhüdroksiidi lahus vesilahus 8 C5 II/III Vesi 1824 Naatriumhüdroksiidi lahus vesilahus 8 C5 II/III Vesi 1830 Väävelhape puhta happe sisaldus rohkem kui 51% 8 C1 II Vesi 1832 Väävelhape, kasutatud keemiline stabiilne 8 C1 II Vesi 1833 Väävlishape 8 C1 II Vesi 1835 Tetrametüülammooniumhüdroksiidi lahus vesilahus, leekpunkt üle 60 °C 8 C7 II Vesi 1840 Tsinkkloriidi lahus vesilahus 8 C1 III Vesi 1848 Propioonhape happesisaldusega mitte alla 10 massi% ja alla 90 massi% 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1862 Etüülkrotonaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1863 Lennuki turbiinmootori kütus 3 F1 I/II/III Süsivesinike segu 1866 Vaigu lahus tuleohtlik 3 F1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1902 Diisooktüülhappe fosfaat 8 C3 III Niisutav lahus 1906 Väävelhappe jääde 8 C1 II Lämmastikhape 1908 Kloriti lahus vesilahus 8 C9 II/III Äädikhape 1914 Butüülpropionaadid 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1915 Tsükloheksanoon 3 F1 III Süsivesinike segu 1917 Etüülakrülaat , stabiliseeritud 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1919 Metüülakrülaat , stabiliseeritud 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1920 Nonaanid isomeerid ja isomeeriline segu, leekpunkt 23 °C ja 60 °C vahel 3 F1 Süsivesinike segu 1935 Tsüaniidi lahus, n.o.s . anorgaaniline 6.1 T4 I/II/III Vesi 1940 Tioglükoolhape 8 C3 II Äädikhape 1986 Alkoholid, tuleohtlikud , mürgised, n.o.s . 3 FT1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1987 Tsükloheksanool tehniliselt puhas 3 F1 III Äädikhape 1987 Alkoholid, n.o.s . 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 1988 Aldehüüdid, tuleohtlikud , mürgised, n.o.s . 3 FT1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1989 Aldehüüdid, N.O.S. 3 F1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1992 2,6-cis-dimetüülmorfoliin 3 FT1 III Süsivesinike segu 1992 Tuleohtlikud vedelikud, mürgised, n.o.s . 3 FT1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 1993 Propioonhappe vinüülester 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1993 (1-metoksü-2-propüül)atsetaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 1993 Tuleohtlik vedelik, n.o.s . 3 F1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 2014 Vesinikperoksiidi vesilahus ei sisalda alla 20% ning mitte üle 60% vesinikperoksiidi, vajadusel stabiliseeritud 5.1 OC1 II Lämmastikhape 2022 Kresüülhape kresoolide , ksülenoolide ja metüülfenoolide vedel segu 6.1 TC1 II Äädikhape 2030 Hüdrasiini vesilahus ei sisalda alla 37 massi% , kuid mitte üle 64 massi% hüdrasiini 8 CT1 II Vesi 2030 Hüdrasiinhüdraat vesilahus, hüdrasiini sisaldus 64% 8 CT1 II Vesi 2031 Lämmastikhape peale punase, suitseva, mille happesisaldus on alla 55% 8 CO1 II Lämmastikhape 2045 Isobutüüraldehüüd 3 F1 II Süsivesinike segu 2050 Diisobutüleen , isomeerilised ühendid 3 F1 II Süsivesinike segu 2053 Metüülisobutüülkarbinool 3 F1 III Äädikhape 2054 Morfoliin 3 CF1 I Süsivesinike segu 2057 Tripropüleen 3 F1 II/III Süsivesinike segu 2058 Palderjanaldehüüd isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II Süsivesinike segu 2059 Nitrotselluloosi lahus, tuleohtlik 3 D I/II/III Ühiste kirjete reegel: Antud üldistest reeglitest kõrvale-kalduvat reeglit võib rakendada klassifikatsiooni-koodiga F1 lahuste puhul. 2075 Kloraal , veevaba, stabiliseeritud 6.1 T1 II Niisutav lahus 2076 Kresoolid , vedelad isomeerid ja isomeeriline segu 6.1 TC1 II Äädikhape 2078 Tolueendiisotsüanaat vedelikud 6.1 T1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2079 Dietüleentriamiin 8 C7 II Süsivesinike segu 2209 Formaldehüüdi lahus 37%- lise formaldehüüdi sisaldusega vesilahus, metanooli sisaldus 8– 10% 8 C9 III Äädikhape 2209 Formaldehüüdi lahus mitte alla 25%- lise formaldehüüdi sisaldusega vesilahus 8 C9 III Vesi 2218 Akrüülhape, stabiliseeritud 8 CF1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2227 n- butüülmetaakrülaat , stabiliseeritud 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2235 Klorobensüülkloriidid , vedelad paraklorobensüülkloriid 6.1 T2 III Süsivesinike segu 2241 Tsükloheptaan 3 F1 II Süsivesinike segu 2242 Tsüklohepteen 3 F1 II Süsivesinike segu 2243 Tsükloheksüülatsetaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2244 Tsüklopentanool 3 F1 III Äädikhape 2245 Tsüklopentanoon 3 F1 III Süsivesinike segu 2247 n-dekaan 3 F1 III Süsivesinike segu 2248 Di -n- butüülamiin 8 CF1 II Süsivesinike segu 2258 1,2-propüleendiamiin 8 CF1 II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2259 Trietüleentetramiin 8 C7 II Vesi 2260 Tripropüülamiin 3 FC III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2263 Dimetüültsükloheksaanid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II Süsivesinike segu 2264 N,N- dimetüültsükloheksüülamiin 8 CF1 II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2265 N,N- dimetüülformamiid 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2266 Dimetüül -n- propüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2269 3,3'-iminodipropüülamiin 8 C7 III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2270 Etüülamiini vesilahus etüülamiini sisaldus üle 50% ning alla 70%, leekpunkt alla 23 °C , sööbiv või kergelt sööbiv 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2275 2-etüülbutanool 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2276 2-etüülheksüülamiin 3 FC III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2277 Etüülmetüülakrülaat , stabiliseeritud 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2278 n- hepteen 3 F1 II Süsivesinike segu 2282 Heksanoolid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2283 Isobutüülmetüülakrülaat , stabiliseeritud 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2286 Pentametüülheptaan 3 F1 III Süsivesinike segu 2287 Isohepteenid 3 F1 II Süsivesinike segu 2288 Isohekseenid 3 F1 II Süsivesinike segu 2289 Isoforonidiamiin 8 C7 III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2293 4-metoksüül-4-metüülpentaan-2-oon 3 F1 III Süsivesinike segu 2296 Metüültsükloheksaan 3 F1 Süsivesinike segu 2297 Metüültsükloheksanoon isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 III Süsivesinike segu 2298 Metüültsüklopentaan 3 F1 II Süsivesinike segu 2302 5-metüülheksaan-2-oon 3 F1 III Süsivesinike segu 2308 Nitsorüülväävelhape , vedel 8 C1 II Vesi 2309 Oktadieenid 3 F1 II Süsivesinike segu 2313 Pikoliinid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 III Süsivesinike segu 2317 Naatriumvasktsüaniidi lahus vesilahus 6.1 T4 I Vesi 2320 Tetraetüleenpentamiin 8 C7 III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2324 Triisobutüleen C12-monoolefiini de segu, leekpunkt vahemikus 23 °C – 60 °C 3 F1 III Süsivesinike segu 2326 Trimetüültsükloheksüülamiin 8 C7 III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2327 Trimetüülheksametüüleendiamiinid isomeerid ja isomeeriline segu 8 C7 III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2330 Undekaan 3 F1 III Süsivesinike segu 2336 Allüülformaat 3 FT1 I n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2348 Butüülakrülaadid , stabiliseeritud isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2357 Tsükloheksüülamiin leekpunkt vahemikus 23 °C –60 °C 8 CF1 II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2361 Diisobutüülamiin 3 FC III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2366 Dietüülkarbonaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2367 alpha -metüülpalderjanhappe aldehüüd 3 F1 II Süsivesinike segu 2370 1-hekseen 3 F1 II Süsivesinike segu 2372 1,2-DI-( dimetüülamino )-etaan 3 F1 II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2379 1,3-dimetüülbutüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2383 Dipropüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2385 Etüülisobutüraat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2393 Isobutüülformaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2394 Isobutüülpropionaat leekpunkt vahemikus 23 °C – 60 °C 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2396 Metakrüülaldehüüd , inhibeeritud 3 FT1 II Süsivesinike segu 2400 Isopalderjanhappe metüülester 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2401 Piperidiin 8 CF1 I Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2403 Isopropenüülatsetaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2405 Isopropüülbutüraat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2406 Isopropüülisobutüraat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2409 Isopropüülpropionaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2410 1,2,3,6-tetrahüdropüridiin 3 F1 II Süsivesinike segu 2427 Kaaliumkloraadi vesilahus 5.1 O1 II/III Vesi 2428 Naatriumkloraadi vesilahus 5.1 O1 II/III Vesi 2429 Kaltsiumkloraadi vesilahus 5.1 O1 II/III Vesi 2436 Tioäädikhape 3 F1 II Äädikhape 2457 2,3-dimetüülbutaan 3 F1 II Süsivesinike segu 2491 Etanoolamiin 8 C7 III Niisutav lahus 2491 Etanoolamiini lahus vesilahus 8 C7 III Niisutav lahus 2496 Propioonanhüdriid 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2524 Etüülortoformaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2526 Furfurüülamiin 3 FC III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2527 Isobutüülakrülaat , stabiliseeritud 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2528 Isobutüülisobutüraat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2529 Isobutüürhape 3 FC III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2531 Metakrüülhape , stabiliseeritud 8 C3 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2542 Tributüülamiin 6.1 T1 II Süsivesinike segu 2560 2-metüülpentaan-2-ool 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2564 Trikloroäädikhappe lahus vesilahus 8 C3 II/III Äädikhape 2565 Ditsükloheksüülamiin 8 C7 III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2571 Etüülväävelhape 8 C3 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2571 Alküülväävelhapped 8 C3 II Ühiste kirjete reegel 2580 Alumiiniumbromiidi lahus vesilahus 8 C1 III Vesi 2581 Alumiiniumkloriidi lahus vesilahus 8 C1 III Vesi 2582 Raudkloriidi lahus vesilahus 8 C1 III Vesi 2584 Metaansulfoonhape vaba väävelhappe sisaldus üle 5% 8 C1 II Vesi 2584 Alküülsulfoonhapped , vedelad vaba väävelhappe sisaldus üle 5% 8 C1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2584 Benseensulfoonhape vaba väävelhappe sisaldus üle 5% 8 C1 II Vesi 2584 Tolueensulfoonhapped vaba väävelhappe sisaldus üle 5% 8 C1 II Vesi 2584 Arüülsulfoonhapped , vedelad vaba väävelhappe sisaldus üle 5% 8 C1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2586 Metaansulfoonhape ei sisalda üle 5% vaba väävelhapet 8 C3 III Vesi 2586 Alküülsulfoonhapped , vedelad ei sisalda üle 5% vaba väävelhapet 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2586 Benseensulfoonhape ei sisalda üle 5% vaba väävelhapet 8 C3 III Vesi 2586 Tolueensulfoonhapped vedelad, ei sisalda rohkem kui 5% vaba väävelhapet 8 C3 III Vesi 2586 Arüülsulfoonhapped , vedelad ei sisalda üle 5% vaba väävelhapet 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2610 Triallüülamiin 3 FC III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2614 Metallüülalkohol 3 F1 III Äädikhape 2617 Metüültsükloheksanoolid isomeerid ja isomeeriline segu, leekpunkt vahemikus 23 °C – 60 °C 3 F1 III Äädikhape 2619 Bensüüldimetüülamiin 8 CF1 II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2620 Amüülbutüraadid isomeerid ja isomeeriline segu, leekpunkt vahemikus 23 °C – 60 °C 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2622 Glütsiidaldehüüd leekpunkt alla 23 °C 3 FT1 II Süsivesinike segu 2626 Kloorhappe vesilahus ei sisalda üle 10% kloorhapet 5.1 O1 II Lämmastikhape 2656 Kvinoliin leekpunkt üle 60 °C 6.1 T1 III Vesi 2672 Ammoniaagi lahus suhteline tihedus 15 °C vees 0,880 kuni 0,957, sisaldab üle 10%, kuid mitte üle 35% ammoniaaki 8 C5 III Vesi 2683 Ammooniumsulfiidi lahus vesilahus, leekpunkt vahemikus 23 °C – 60 °C 8 CFT II Äädikhape 2684 3-dietüülaminopropüülamiin 3 FC III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2685 N,N- dietüületüleendiamiin 8 CF1 II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2693 Vesiniksulfitite vesilahus, n.o.s . anorgaaniline 8 C1 III Vesi 2707 Dimetüüldioksaanid isomeerid ja isomeeriline segu 3 F1 II/III Süsivesinike segu 2733 Amiinid, tuleohtlikud , sööbivad, n.o.s . või Polüamiinid , tuleohtlikud , sööbivad, n.o.s . 3 FC I/II/III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2734 Di-sec-butüülamiin 8 CF1 II Süsivesinike segu 2734 Amiinid, vedelad, sööbivad, tuleohtlikud , n.o.s . või Polüamiinid , vedelad, sööbivad, tuleohtlikud , n.o.s . 8 CF1 I/II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2735 Amiinid, vedelad, sööbivad, n.o.s. või Polüamiinid , vedelad, sööbivad, n.o.s . 8 C7 I/II/III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2739 Butüüranhüdriid 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2789 Äädikhape, jää-äädika või äädikhappe lahus vesilahus, happesisaldus üle 80 massi% 8 CF1 II Äädikhape 2790 Äädikhappe lahus vesilahus, happe sisaldus üle 10 massi% , kuid mitte rohkem kui 80 massi% 8 C3 II/III Äädikhape 2796 Väävelhape happesisaldus rohkem kui 51% 8 C1 II Vesi 2797 Akuvedelik, leeliseline Kaalium-/Naatriumhüdroksiidi vesilahus 8 C5 II Vesi 2810 2-kloro-6-fluorobensüülkloriid stabiliseeritud 6.1 T1 III Süsivesinike segu 2810 2-fenüületanool 6.1 T1 III Äädikhape 2810 Etüleenglükoolmonoheksüül -eeter 6.1 T1 III Äädikhape 2810 Mürgine vedelik, orgaaniline, n.o.s . 6.1 T1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 2815 N- aminoetüülpiperasiin 8 CT1 III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2818 Ammooniumpolüsulfiidi lahus vesilahus 8 CT1 II/III Äädikhape 2819 Amüülhappe fosfaat 8 C3 III Niisutav lahus 2820 Butüürhape n- butüürhape 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2821 Fenooli lahus vesilahus, mürgine, mitte-leeliseline 6.1 T1 II/III Äädikhape 2829 Kaproonhape n- kaproonhape 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2837 Bisulfaatide vesilahus 8 C1 II/III Vesi 2838 Vinüülbutüraat , stabiliseeritud 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2841 Di -n- amüülamiin 3 FT1 III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2850 Propüleentetrameer C12-monoolefiinide segu, leekpunkt vahemikus 23 °C –60 °C 3 F1 III Süsivesinike segu 2873 Dibutüülaminoetanool N,N- Di -n- butüülaminoetanool 6.1 T1 III Äädikhape 2874 Furfurüülalkohol 6.1 T1 III Äädikhape 2920 O , O - dietüülditiofosforhape leekpunkt vahemikus 23 °C – 60 °C 8 CF1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2920 O,O- dimetüülditiofosforhape leekpunkt vahemikus 23 °C – 60 °C 8 CF1 II Niisutav lahus 2920 Vesinikbromiid 33 % lahus jää-äädikhappes 8 CF1 II Niisutav lahus 2920 Tetrametüülammoonium - hüdroksiid vesilahus, leekpunkt vahemikus 23 °C–60 °C 8 CF1 II Vesi 2920 Sööbiv vedelik, tuleohtlik , n.o.s . 8 CF1 I/II Ühiste kirjete reegel 2922 Ammooniumsulfiid vesilahus, leekpunkt üle 60 °C 8 CT1 II Vesi 2922 Kresoolid leeliseline vesilahus, naatrium- ja kaaliumkresolaadi segu 8 CT1 II Äädikhape 2922 Fenool leeliseline vesilahus, naatrium- ja kaaliumfenolaadi segu 8 CT1 II Äädikhape 2922 Naatriumvesinikdifluoriid vesilahus 8 CT1 III Vesi 2922 Sööbiv vedelik, mürgine, n.o.s . 8 CT1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 2924 Tuleohtlik vedelik, sööbiv, n.o.s . nõrgalt sööbiva toimega 3 FC I/II/III Ühiste kirjete reegel 2927 Mürgine vedelik, sööbiv, orgaaniline, n.o.s . 6.1 TC1 I/II Ühiste kirjete reegel 2933 Metüül-2-kloropropionaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2934 Isopropüül-2-kloropropionaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2935 Etüül-2-kloropropionaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2936 Tiopiimhape 6.1 T1 II Äädikhape 2941 Fluoroaniliinid isomeerid ja isomeeriline segu 6.1 T1 III Äädikhape 2943 Tetrahüdrofurfurüülamiin 3 F1 III Süsivesinike segu 2945 n- metüülbutüülamiin 3 FC II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2946 2-amino-5-dietüülaminopentaan 6.1 T1 III Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 2947 Isopropüülkloroatsetaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 2984 Vesinikperoksiidi vesilahus sisaldab mitte vähem kui 8%, kuid vähem kui 20% vesinikperoksiidi (vajadusel stabiliseeritud) 5.1 O1 III Lämmastikhape 3056 n- heptaldehüüd 3 F1 III Süsivesinike segu 3065 Alkohoolsed joogid sisaldavad üle 24 mahu% alkoholi 3 F1 II/III Äädikhape 3066 Värv või värvi ained kaasa arvatud värv, lakk, email, peits, šellak, värnits, polituur, vedel täiteaine ja vedel laki alus või kaasa arvatud värvi vedeldid ja redutseerivad ühendid 8 C9 II/III Ühiste kirjete reegel 3079 Metakrüülnitriil , stabiliseeritud 6.1 TF 1 I n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3082 sec-alohol C 6 -C 17 polü (3-6) etoksülaat 9 M6 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 3082 Alkohol C 12 -C 15 polü (1-3) etoksülaat 9 M6 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 3082 Alkohol C 13 -C 15 polü (1-6) etoksülaat 9 M6 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 3082 Lennuki turbiinmootori kütus JP-5 leekpunkt üle 60 °C 9 M6 III Süsivesinike segu 3082 Lennuki turbiinmootori kütus JP-7 leekpunkt üle 60 °C 9 M6 III Süsivesinike segu 3082 Kivisöetõrv leekpunkt üle 60 °C 9 M6 III Süsivesinike segu 3082 Kivisöetõrva õli leekpunkt üle 60 °C 9 M6 III Süsivesinike segu 3082 Kivisöetõrvast toodetud kreosoot leekpunkt üle 60 °C 9 M6 III Süsivesinike segu 3082 Puutõrvast toodetud kreosoot leekpunkt üle 60 °C 9 M6 III Süsivesinike segu 3082 Kresüüldifenüülfosfaat 9 M6 III Niisutav lahus 3082 Deküülakrülaat 9 M6 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 3082 Diisobutüülftalaat 9 M6 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 3082 Di -n- butüülftalaat 9 M6 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu 3082 Süsivesinikud vedel, leekpunkt üle 60 °C , keskkonnaohtlik 9 M6 III Ühiste kirjete reegel 3082 Isodeküüldifenüülfosfaat 9 M6 III Niisutav lahus 3082 Metüülnaftaleenid isomeeriline segu, vedel 9 M6 III Süsivesinike segu 3082 Triarüülfosfaadid n.o.s . 9 M6 III Niisutav lahus 3082 Trikresüülfosfaat sisaldab üle 3% orto -isomeeri 9 M6 III Niisutav lahus 3082 Triksülenüülfosfaat 9 M6 III Niisutav lahus 3082 Tsinkalküülditiofosfaat C3-C14 9 M6 III Niisutav lahus 3082 Tsinkarüülditiofosfaat C7-C16 9 M6 III Niisutav lahus 3082 Keskkonnaohtlikud ained, vedelad, n.o.s . 9 M6 III Ühiste kirjete reegel 3099 Oksüdeeriv vedelik, mürgine, n.o.s . 5.1 OT1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 3101 3103 3105 3107 3109 3111 3113 3115 3117 3119 Orgaaniline peroksiid, tüüp B, C, D, E või F, vedel või Orgaaniline peroksiid, tüüp B, C, D, E või F, vedel, temperatuur kontrolli all 5.2 P1 n- lbutüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus ja süsivesinike segu ja lämmastikhape ( ** ) (**) ÜRO numbrite 3101, 3103, 3105, 3107, 3109, 3111, 3113, 3115, 3117, 3119 jaoks (välja arvatud üle 40% peroksiidisisaldusega tertbutüülhüdroperoksiid ja peroksüäädikhapped ): Kõik tehniliselt puhtad või lahustitega orgaanilised peroksiidid lahustes on nende sobivuse mõistes käesolevas loendis hõlmatud standardlahusega „süsivesinike segu”. Ventilatsiooniavade ja tihendite sobivust orgaaniliste peroksiididega võib kontrollida laboratoorsetel katsetel lämmastikhappega, seda ka konstruktsioonitüübi katsest eraldi. 3145 Butüülfenoolid vedelad, n.o.s . 8 C3 I/II/III Äädikhape 3145 Alküülfenoolid , vedelad, n.o.s kaasa arvatud C2-C12 homoloogid 8 C3 I/II/III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3149 Vesinikperoksiidi ja peroksüäädikhappe segu, stabiliseeritud sisaldab ÜRO 2790 äädikhapet, ÜRO 2796 väävelhapet ja/või ÜRO 1805 fosforhapet, vett ning mitte üle 5% peroksüäädikhapet 5.1 OC1 II Niisutav lahus ja lämmastikhape 3210 Kloraadid, anorgaanilised, vesilahus, n.o.s . 5.1 O1 II/III Vesi 3211 Perkloraadid , anorgaanilised, vesilahus, n.o.s . 5.1 O1 II/III Vesi 3213 Bromaadid, anorgaanilised, vesilahus, n.o.s . 5.1 O1 II/III Vesi 3214 Permanganaadid, anorgaanilised, vesilahus, n.o.s . 5.1 O1 II Vesi 3216 Persulfaadid , anorgaanilised, vesilahus, n.o.s . 5.1 O1 III Niisutav lahus 3218 Nitraadid, anorgaanilised, vesilahus, n.o.s . 5.1 O1 II/III Vesi 3219 Nitritid, anorgaanilised, vesilahus, n.o.s . 5.1 O1 II/III Vesi 3264 Vask(II)kloriid vesilahus, nõrgalt sööbiva toimega 8 C1 III Vesi 3264 Hüdroksüülamiinsulfaat 25%- line vesilahus 8 C1 III Vesi 3264 Fosforhape vesilahus 8 C1 III Vesi 3264 Sööbiv vedelik, happeline, anorgaaniline, n.o.s . leekpunkt üle 60 °C 8 C1 I/II/III Ühiste kirjete reegel; ei kehti segude kohta, mis sisaldavad ÜRO nr 1830, 1832, 1906 ja 2308 komponente 3265 Metoksü -äädikhape 8 C3 I n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3265 Allüülbutaandihappe anhüdriid 8 C3 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3265 Ditioglükoolhape 8 C3 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3265 Butüülfosfaat mono- ja dibutüülfosfaadi segu 8 C3 III Niisutav lahus 3265 Kaprüülhape 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3265 Isopalderjanhape 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3265 Pelargoonhape 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3265 Püroviinamarihape 8 C3 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3265 Palderjanhape 8 C3 III Äädikhape 3265 Sööbiv vedelik, happeline, orgaaniline, n.o.s . leekpunkt üle 60 °C 8 C3 I/II/III Ühiste kirjete reegel 3266 Naatriumvesiniksulfiid vesilahus 8 C5 II Äädikhape 3266 Naatriumsulfiid vesilahus, nõrgalt sööbiva toimega 8 C5 III Äädikhape 3266 Sööbiv vedelik, aluseline, anorgaaniline, n.o.s . leekpunkt üle 60 °C 8 C5 I/II/III Ühiste kirjete reegel 3267 2,2'-( butüülimino )- bisetanool 8 C7 II Süsivesinike ja niisutava lahuse segu 3267 Sööbiv vedelik, aluseline, orgaaniline, n.o.s . leekpunkt üle 60 °C 8 C7 I/II/III Ühiste kirjete reegel 3271 Etüleenglükoolmonobutüüleeter leekpunkt 60 °C 3 F1 III Äädikhape 3271 Eeter, n.o.s . 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 3272 Akrüülhappe tertbutüülester 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3272 Isobutüülpropionaat leekpunkt alla 23 °C 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3272 Metüülvaleraat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3272 Trimetüülortoformaat 3 F1 II n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3272 Etüülvaleraat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3272 Isobutüülisovaleraat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3272 n- amüülpropionaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3272 n- butüülbuturaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3272 Metüüllaktaat 3 F1 III n- butüülatsetaat /n- butüülatsetaadiga küllastatud niisutav lahus 3272 Ester, n.o.s . 3 F1 II/III Ühiste kirjete reegel 3287 Naatriumnitrit 40%- line vesilahus 6.1 T4 III Vesi 3287 Mürgine vedelik, anorgaaniline, n.o.s . 6.1 T4 I/II/III Ühiste kirjete reegel 3291 Kliinilised jäätmed, määratlemata, n.o.s . vedelikud 6.2 I3 Vesi 3293 Hüdrasiini vesilahus mitte üle 37 massi% hüdrasiini 6.1 T4 III Vesi 3295 Hepteenid n.o.s . 3 F1 II Süsivesinike segu 3295 Nonaanid leekpunkt alla 23 °C 3 F1 II Süsivesinike segu 3295 Dekaanid n.o.s . 3 F1 III Süsivesinike segu 3295 1,3,5-trimetüülbenseen 3 F1 III Süsivesinike segu 3295 Süsivesinikud, vedelad, n.o.s . 3 F1 I/II/III Ühiste kirjete reegel 3405 Baariumkloraadi lahus vesilahus 5.1 OT1 II/III Vesi 3406 Baariumperkloraadi lahus vesilahus 5.1 OT1 II/III Vesi 3408 Pliiperkloraadi lahus vesilahus 5.1 OT1 II/III Vesi 3413 Kaaliumtsüaniidi lahus vesilahus 6.1 T4 I/II/III Vesi 3414 Naatriumtsüaniidi lahus vesilahus 6.1 T4 I/II/III Vesi 3415 Naatriumfluoriidi lahus vesilahus 6.1 T4 III Vesi 3422 Kaaliumfluoriidi lahus vesilahus 6.1 T4 III Vesi 4.1.2 Lisaüldsätted IBC-de kasutamise kohta 4.1.2.1 Kui IBC- sid kasutatakse selliste vedelike vedamiseks, mille leekpunkt on 60 ºC (kinnine tiigel) või madalam, või selliste pulbrite vedamiseks, mille tolm võib plahvatada, tuleb rakendada meetmeid ohtliku elektrostaatilise laengu vältimiseks . 4.1.2.2 Kõiki metallist, jäigast plastist ja liit-IBC- sid tuleb kontrollida ja katsetada vastava alajao 6.5.4.4 või 6.5.4.5 kohaselt : - enne kasutuselevõtmist; - seejärel vastavalt olukorrale kahe ja poole kuni viieaastase ajavahemiku tagant ; - pärast parandamist või taastootmist, enne kui seda uuesti veoks kasutatakse . IBC- sid ei tohi täita ja veoks kasutada pärast viimase korralise katsetamise või ülevaatuse tähtaja lõppemist. Kuid IBC- sid , mis on täidetud enne viimase korralise katsetamise või korralise ülevaatuse kehtivuse kuupäeva möödumist, võib vedada kuni kolme kuu jooksul pärast viimase korralise katsetamise või ülevaatuse kehtivuse kuupäeva möödumist. Lisaks võib IBC- sid vedada pärast viimase korralise katsetamise või ülevaatuse kuupäeva möödumist : a) pärast tühjendamist, kuid enne puhastamist, et viia nõutud katsetamine või ülevaatus läbi enne järgmist täitmist, ja b) kui pädev asutus pole teisiti määranud, kuni kuue kuu jooksul pärast viimase korralise ülevaatuse või katsetamise tähtaja lõppu, et viia ohtlikud veosed tagasi kahjutustamiseks või ümbertöötlemiseks. MÄRKUS: v eodokumendis sisalduvate andmete kohta vt alajagu 5.4.1.1.11. 4.1.2.3 31HZ2-tüüpi IBC- d tuleb täit a vähemalt 80% ulatuses väli s kesta mahust . 4.1.2.4 Kui metallist, jäigast plastist või liit-IBC-de korralist hooldust ei vii läbi omanik, kelle päritolu riik , nim i või kinnitatud sümbol on püsivalt kantud IBC- le , peab korralist hooldust teostav osapool IBC püsivalt tähistama, märkides tootja ÜRO konstruktsioonitüübi tähise lähedale järgmised andmed : a) riik, kus korraline hooldus läbi viidi, ja b) korralise hoolduse läbi viinud osapoole nimi või kehtiv tähis . 4.1.3 Pakkimiseeskirju puudutavad üldsätted 4.1.3.1 Klassidesse 1 kuni 9 kuuluvaid ohtlikke veoseid puudutavad pakkimiseeskirjad on ära toodud jaos 4.1.4. Need on jagatud kolme alajakku sõltuvalt pakenditüübist, mille kohta nad kehtivad : Alajagu 4.1.4.1 pakendite kohta, välja arvatud IBC-d ja suurpakendid; pakkimiseeskirjad on tähistatud tähega „P” või „R” algava tähtnumberkoodiga RID-i ja ADR-i pakendite jaoks ; Alajagu 4.1.4.2 IBC-de jaoks; eeskirjad on märgitud tähtedega „IBC” algava tähtnumberkoodiga ; Alajagu 4.1.4.3 suurpakendite jaoks; eeskirjad on märgitud tähtedega „LP” algava tähtnumberkoodiga . Üldiselt määravad pakkimiseeskirjad, et vastavalt vajadusele kehtivad ja o 4.1.1, 4.1.2 või 4.1.3 üldsätted. Pakkimiseeskirjad võivad vastavalt vajadusele nõuda ka ja o 4.1.5, 4.1.6, 4.1.7, 4.1.8 või 4.1.9 erisätete täitmist. Eripakkimise eeskirjad võivad sisalduda ka üksikuid aineid või veoseid käsitlevates pakkimiseeskirjades. Nendele antakse samuti tähtnumberkood, mis koosneb järgmistest tähtedest : „PP” kõikidele pakenditele, välja arvatud IBC-d ja suurpakendid, või „RR” RID-i ja ADR-i pakkimise erisätete jaoks; „B” IBC-de jaoks või „BB” RID-i ja ADR-i pakkimise erisätete jaoks; „L” suurpakendite le, RID-i ja ADR-i pakkimise erisätete jaoks . Kui pole teisiti sätestatud, peavad kõik pakendid vastama 4. osa asjakohastele nõuetele. Üldiselt ei anna pakkimiseeskirjad juhiseid sobivuse kohta ning kasutaja ei tohi valida pakendit kontrollimata, kas valitud pakendi materjal ainele sobib (nt klaasist anumad ei sobi enamikule fluoriididest). Kui pakkimiseeskirjad lubavad kasutada klaasanumaid, on samuti lubatud kasutada portselanist ning peen- ja jämekeraamilisi pakendeid . 4.1.3.2 Peatüki 3.2 tabeli A veerg 8 näitab pakkimiseeskirju, mida esemete või ainete jaoks tuleb kasutada. Veerg 9a ja 9b näitavad teatud ainete või esemete jaoks kasutatavaid eri- ja koospakkimise sätteid (vt jagu 4.1.10). 4.1.3.3 Kui võimalik, tuleb kõikides pakkimiseeskirjades näidata, millised liht- ja kombineeritud pakendid on lubatud. Kombineeritud pakendite jaoks tuuakse ära lubatavad välispakendid , sisepakendid ning sise- või välispakendites lubatav maksimaalne kogus, kui see on rakendatav. Maksimaalne puhasmass ja maksimaalne mahutavus on defineeritud jaos 1.2.1 . Kui pakendid, mis ei pea vastama alajao 4.1.1.3 nõuetele (näiteks kastid, kaubaalused), on lubatud pakkimiseeskirjas või peatüki 3.2 tabelis A loetletud erisätetes, siis ei kehti nendele pakenditele massi- või mahupiirangud, mida üldiselt kohaldatakse peatüki 6.1 kohastele pakenditele, kui vastavas pakkimiseeskirjas või erisättes ei ole sätestatud teisiti. 4.1.3.4 Järgmisi pakendeid ei tohi kasutada, kui veetav aine võib veo ajal vedelaks muutuda : Pakendid Vaadid : 1D ja 1G Kastid : 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1 ja 4H2 Kotid : 5L1, 5L2, 5L3, 5H1, 5H2, 5H3, 5H4, 5M1 ja 5M2 Liitpakendid : 6HC, 6HD2, 6HG1, 6HG2, 6HD1, 6PC, 6PD1, 6PD2, 6PG1, 6PG2 ja 6PH1 Suurpakendid elastsest plastist : 51H ( välispakend ) IBC-d I pakendigrupi ainete jaoks : igat tüüpi IBC-d II ja III pakendigrupi ainete jaoks : Puidust : 11C, 11D ja 11F Kartongist : 11G Elastsed : 13H1, 13H2, 13H3, 13H4, 13H5, 13L1, 13L2, 13L3, 13L4, 13M1 ja 13M2 Liit -IBC-d : 11HZ2 ja 21HZ2 Käesoleva alajao mõistes tuleb aineid ja ainete segusid, mille sulamistemperatuur on 45 ºC või vähem, käsitada kui tahkeid aineid, mis võivad veo ajal vedelaks muutuda . 4.1.3.5 Kui käesoleva peatüki pakkimiseeskirjad lubavad kasutada kombineeritud pakendis teatud tüüpi pakendit (nt 4G, 1A2), võib seda tüüpi pakendiga samadel tingimustel ja piirangutega ning vastavalt asjakohastele pakkimiseeskirjadele kasutada ka sama pakendikoodi kandvaid pakendeid, millele järgnevad tähed „V”, „U” või „W”, tähistatud vastavalt 6. osa nõuetele (nt 4GV, 4GU, 4GW). Näiteks võib pakendikoodiga „4GV” tähistatud kombineeritud pakendit kasutada alati seal, kus on lubatud kombineeritud pakendi „4G” kasutamine tingimusel, et vastava sisepakendi tüüpi käsitlevad pakkimiseeskirjad ja kogusepiirangute nõuded on täidetud. 4.1.3.6 Surveanumad vedelike ja tahkete ainete jaoks 4.1.3.6.1 Kui ADR-is pole teisiti näidatud, on surveanumad, mis vastavad : a) peatüki 6.2 kohastele nõuetele või b) riiklikele või rahvusvahelistele konstruktsiooni-, ehitus-, katsetamis-, tootmis- ja kontrollistandarditele, mida kasutatakse surveanumad tootnud riigis, tingimusel, et alajao 4.1.3.6 sätted on täidetud ning et metallist balloonide, torukuju liste mahutite, survevaatide, balloonikogumi te ja pääste-surveanumate osaks olevate balloonide konstruktsioon on selline, et minimaalne lõhkemistegur (lõhkemisrõhk jagatud katserõhuga) oleks : i) 1,50 taastäidetavate surveanumate puhul ; ii) 2,00 mitte- taastäidetavate surveanumate puhul , lubatud kõikide vedelike või tahkete ainete veoks, välja arvatud lõhkeained, termiliselt ebastabiilsed ained, orgaanilised peroksiidid, isereageerivad ained, ained, milles võib keemilise reaktsiooni tekkel tekkida märkimisväärne rõhk, ning radioaktiivsed ained (välja arvatud juhul, kui see on lubatud jaos 4.1.9) . Käesolev alajagu ei kehti alajaos 4.1.4.1, pakkimiseeskirjas P200, tabelis 3 nimetatud ainetele . 4.1.3.6.2 Kõik surveanumate konstruktsioonitüübid peab heaks kiitma tootjamaa pädev asutus või nagu see on määratletud peatükis 6.2 . 4.1.3.6.3 Kui pole teisiti määratud, tuleb kasutada surveanumaid, mille minimaalne nõutav katserõhk on 0,6 MPa . 4.1.3.6.4 Kui pole teisiti määratud, tuleb surveanumad varustada avarii-kaitseseadmega, mis aitab ületäitmise või õnnetusjuhtumite puhul ära hoida lõhkemist. Surveanumad peavad olema konstrueeritud ja ehitatud nii, et nad peavad iseenesest vigastustele vastu, ilma et sisu välja pääseks, või tuleb neid kaitsta alajao 4.1.6.8 punktides a kuni e toodud meetmete abil kahjustuste eest, mis võivad põhjustada sisu tahtmatut väljapääsemist surveanumast . 4.1.3.6.5 Surveanuma täiteaste ei tohi ületada 95% mahust 50 °C juures. Surveanumasse tuleb jätta piisavalt paisumisruumi (kadu), et 55 °C juures ei oleks anum vedelikuga täiesti täidetud . 4.1.3.6.6 Kui pole teisiti määratud, tuleb surveanumatele iga viie aasta tagant teha korraline ülevaatus ja katsetamine. Korraline ülevaatus peab hõlmama välist kontrolli, sisemist kontrolli või pädeva asutuse poolt heaks kiidetud alternatiivset meetodit, survekatset või samaväärset tõhusat, pädeva asutuse poolt heaks kiidetud mittepurustavat katset, sealhulgas kõikide manuste (nt ventiilide õhutiheduse, avariikaitseklappide või sulavate elementide) kontrolli. Surveanumaid ei tohi täita pärast nende korralise ülevaatuse ja katsetamise tähtaja möödumist, kuid neid võib pärast tähtaja möödumist vedada. Surveanumaid tuleb parandada vastavalt alajao 4.1.6.1 nõu e tele . 4.1.3.6.7 Enne täitmist peab pakkija kontrollima surveanumat ning seda, et surveanum oleks lubatud vastavate ainete veoks ning et ADR-i nõuded on täidetud. Sulgurventiilid tuleb täitmise järel sulgeda ning nad peavad jääma veo ajal suletuks. Kaubasaatja peab kontrollima, et sulgurid ja varustus ei lekiks . 4.1.3.6.8 Taastäidetavaid surveanumaid ei tohi täita eelnevalt veetud ainest erineva ainega, välja arvatud juhul, kui läbi viidud vajalik tegevus teenuse muutmiseks . 4.1.3.6.9 Surveanuma d tuleb vedelike ja tahkete ainete jaoks vastavalt alajaole 4.1.3.6 (ei vasta peatüki 6.2 nõuetele) tähistada kooskõlas tootjariigi pädeva asutuse nõuetega . 4.1.3.7 Pakendeid või IBC- sid , mida pole kohaldatavas pakkimiseeskirjas eraldi lubatud, ei tohi aine või eseme veoks kasutada, välja arvatud juhul, kui see on eraldi lubatud jaoga 1.5.1 kooskõlas oleva, kokkuleppe osaliste vahel sõlmitud ajutise mööndusega . 4.1.3.8 Pakendamata esemed peale klassi 1 kuuluvate esemete 4.1.3.8.1 Kui suuremõõtmelisi ja raskeid esemeid ei saa pakkida peatükkide 6.1 või 6.6 nõuete kohaselt ning neid peab vedama tühjana, puhastamata ja pakendamata, võib päritoluriigi pädev asutus sellist vedu lubada. Selleks peab pädev asutus arvestama, et : a) suuremõõtmelised ja rasked esemed peavad olema piisavalt tugevad, et taluda normaalselt veo ajal ette tulevaid põrutusi ja laadimist, kaasa arvatud ümberlaadimisi ühelt kaubaveoüksuselt teisele või ka ubaveoüksuses t vaheladudesse, samuti ka mis tahes eemaldamist kaubaaluselt järgnevaks käsitsi toimuvaks või mehhaaniliseks teisaldamiseks ; b) kõik sulgurid ja avaused peavad olema suletud selliselt, et normaalsetel veotingimustel oleks välistatud veetava aine või materjali igasugune kadu vibratsiooni või temperatuuri, niiskuse või rõhumuutuste (näiteks kõrguse muutuse) tõttu. Suuremõõtmeliste ja raskete esemete välispinna külge ei tohi olla kleepunud ohtlikke jäätmeid ; c) ohtlike veostega vahetus kontaktis olevad suuremõõtmeliste ja raskete esemete osad : i) ei tohi sattuda nende ohtlike ainete mõju alla, mille tõttu nende seisukord märgatavalt halveneks ja nad muutuksid vähem vastupidavateks, ja ii) ei tohi avaldada veetavale ainele ohtlikku mõju, nt olla reaktsioonide katalüsaatoriks või ise reageerida veetavate ohtlike ainetega ; d) vedelikke sisaldavad suuremõõtmelised ja rasked esemed tuleb ladustada ja kinnitada selliselt, et ese veo ajal ei lekiks ega saaks püsivaid deformatsioone ; e) nad tuleb kinnitada tugiraamidesse , korvpakenditesse , muudesse teisaldusvahenditesse või kauba veoü ksuse külge selliselt, et nad ei tuleks normaalsete veotingimuste korral lahti . 4.1.3.8.2 Alajao 4.1.3.8.1 sätete kohaselt pädeva asutuse poolt veoks lubatud pakendamata esemete kohta kehtivad 5. osa kaubasaatmise reeglid. Lisaks peab selliste esemete kaubasaatja kindlustama, et kõikide veolubade koopiad on lisatud veodokumendile . MÄRKUS : s uuremõõtmeliste ja raskete esemete hulka võivad kuuluda elastsed kütusetõkke süsteemid, sõjaväe seadmed, masinad või seadmed, mis sisaldavad ohtlikke veoseid kogustes, mis ületavad jaos 3.4.6 toodud piirkogused . 4.1.4 Pakkimiseeskirjade loetelu MÄRKUS : e hkki järgnevates pakkimiseeskirjades on kasutatud samasugust numeratsiooni nagu IMDG koodeksis ja ÜRO tüübi eeskirjades, võib ADR-i puhul esineda detailides mõningaid erinevusi . 4.1.4.1 Pakendite (välja arvatud IBC-de ja suurpakendite) kasutamist puudutavad pakkimiseeskirjad P 001 PAKKIMISEESKIRI (VEDELIKUD) P 001 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid Maksimaalne maht/puhasmass (vt 4.1.3.3) Sisepakendid Välispakendid I pakendi-grupp II pakendi-grupp III pakendi-grupp Klaas 10 l Vaadid Plast 30 l terasest ( 1A1, 1A2) 250 kg 400 kg 400 kg Metall 40 l alumiiniumist ( 1B1, 1B2) 250 kg 400 kg 400 kg muust metallist ( 1N1, 1N2) 250 kg 400 kg 400 kg plastist ( 1H1, 1H2) 250 kg 400 kg 400 kg vineerist (1D) 150 kg 400 kg 400 kg kartongist (1G) 75 kg 400 kg 400 kg Kastid terasest (4A) 250 kg 400 kg 400 kg alumiiniumist (4B) 250 kg 400 kg 400 kg muust metallist (4N) 250 kg 400 kg 400 kg naturaalsest puidust (4C1, 4C2) 150 kg 400 kg 400 kg vineerist (4D) 150 kg 400 kg 400 kg taastatud puidust ( 4F ) 75 kg 400 kg 400 kg kartongist (4G) 75 kg 400 kg 400 kg vahtplastist (4H1) 60 kg 60 kg 60 kg jäigast plastist (4H2) 150 kg 400 kg 400 kg Kanistrid terasest ( 3A1, 3A2) 120 kg 120 kg 120 kg alumiiniumist ( 3B1, 3B2) 120 kg 120 kg 120 kg plastist ( 3H1, 3H2) 120 kg 120 kg 120 kg Lihtpakendid Vaadid terasest, mitte- äravõetava kaanega (1A1) 250 l 450 l 450 l terasest, äravõetava kaanega (1A2) 250 l (a) 450 l 450 l alumiiniumist, mitte- äravõetava kaanega (1B1) 250 l 450 l 450 l alumiiniumist, äravõetava kaanega (1B2) 250 l (a) 450 l 450 l metallist, välja arvatud terasest ja alumiiniumist, mitte- äravõetava kaanega (1N1) 250 l 450 l 450 l metallist, välja arvatud terasest ja alumiiniumist, äravõetava kaanega (1N2) 250 l (a) 450 l 450 l plastist, mitte- äravõetava kaanega (1H1) 250 l 450 l 450 l plastist, äravõetava kaanega (1H2) 250 l (a) 450 l 450 l Kanistrid terasest, mitte- äravõetava kaanega (3A1) 60 l 60 l 60 l terasest, äravõetava kaanega (3A2) 60 l (a) 60 l 60 l alumiiniumist, mitte- äravõetava kaanega (3B1) 60 l 60 l 60 l alumiiniumist, äravõetava kaanega (3B2) 60 l (a) 60 l 60 l plastist, mitte- äravõetava kaanega (3H1) 60 l 60 l 60 l plastist, äravõetava kaanega (3H2) 60 l (a) 60 l 60 l (a) Lubatud on ainult ained, mille viskoossus on üle 2680 mm ². (Jätkub järgmisel leheküljel) P 001 PAKKIMISEESKIRI (VEDELIKUD) (järg) P 001 Lihtpakendid (järg) Maksimaalne maht/puhasmass (vt 4.1.3.3) Liitpakendid I pakendi-grupp II pakendi-grupp III pakendi-grupp plastist anum terasest , alumiiniumist või plastist välise vaadiga (6HA1, 6HB1 , 6HB1 ) 250 l 250 l 250 l plastist anum kartongist või vineerist välise vaadiga (6HG1, 6HD1) 120 l 250 l 250 l plastist anum terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või 60 l 60 l 60 l plastist anum puidust, vineerist, kartongist või jäigast plastist välise kastiga (6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2 või 6HH2) klaasist anum terasest, alumiiniumist, vineerist, kartongist, vahtplastist või jäigast plastist välise vaadiga (6PA1, 6PB1, 6PG1, 6PD1, 6PH1 või 6PH2) või terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või puidust või kartongist välise kasti või välise punutud korviga (6PA2, 6PB2, 6PC, 6PG2 või 6PD2) 60 l 60 l 60 l Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. Lisanõue Klassi 3 kuuluvate III pakendigrupi ainete jaoks, mis eraldavad väikeses koguses süsinikdioksiidi või lämmastikku, peavad pakendid olema ventileeritavad. Pakkimise erisätted PP 1 ÜRO nr 1133, 1210, 1263 ja 1866 puhul ning ÜRO nr 3082 al la määratud adhesiivide , trükiv ärvide, trükivärvi ainete, värvide, värvi ainete ja vaigu lahuste puhul ei pea metallist või plastist pakendid II ja III pakendigrupi ainete pakkimiseks 5-liitristes või väiksemates koguste s pakendi kohta vastama peatüki 6.1 tugevuskatse nõuetele tingimusel, et neid pakendeid veetakse: a) alustele laotuna, aluskastides või moodulite laadimisseadmetel, nt üksikud pakendid, mis on asetatud või virnastatud ning alusele kinnitatud sidumise, termokahaneva või veniva kile või muu sobiva vahendiga või b) kombineeritud pakendite sisepakenditena , mille maksimaalne puhasmass on 40 kg . PP 2 ÜRO nr 3065 jaoks võib kasutada puidust tünne, mille maksimaalne maht on 250 liitrit ning mis ei vasta peatüki 6.1 eeskirjadele. PP 4 ÜRO nr 1774 jaoks peavad pakendid vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele. PP 5 ÜRO nr 1204 jaoks peavad pakendid olema selliselt konstrueeritud, et suurenenud siserõhu tõttu ei tekiks plahvatust. Nende ainete jaoks ei tohi kasutada balloone, torukujulisi anumaid ja surveanumaid. PP 6 (Kustutatud) PP 10 ÜRO nr 1791 II pakendigrupi jaoks peab pakend olema ventileeritav. PP 31 ÜRO nr 1131 jaoks peavad pakendid olema hermeetiliselt suletud. PP 33 ÜRO nr 1308 I ja II pakendigrupi jaoks on lubatud ainult kombineeritud pakendid maksimaalse kogumassiga 75 kg . PP 81 ÜRO nr 1790 jaoks, mis sisaldab üle 60%, kuid mitte üle 85% vesinikfluoriidhapet, ja ÜRO nr 2031 jaoks, mis sisaldab üle 55 % lämmastikhapet, on üksikute pakenditena kasutatavate plastist vaatide ja kanistrite lubatud kasutusajaks kaks aastat alates nende tootmise ajast. ÜRO nr 3532 ja 3534 jaoks tuleb pakendid kavandada ja ehitada nii, et need laseksid välja gaasi või auru, et vältida rõhu suurenemist, mis võiks stabiliseerimise kadumise korral pakendid purustada. PP 93 RID-i ja ADR-i pakkimise erisäte RR 2 ÜRO nr 1261 jaoks pole äravõetava kaanega pakendid lubatud. P 002 PAKKIMISEESKIRI (TAHKED AINED) P 002 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid Maksimaalne puhasmass (vt 4.1.3.3) Sisepakendid Välispakendid I pakendi-grupp II pakendi-grupp III pakendi-grupp Vaadid Klaasist 10 kg terasest (1A1, 1A2) 400 kg 400 kg 400 kg Plastist a 50 kg alumiiniumist (1B1, 1B2) 400 kg 400 kg 400 kg Metallist 50 kg muust metallist (1N1, 1N2) 400 kg 400 kg 400 kg Paberist a, b, c 50 kg plastist (1H1, 1H2) 400 kg 400 kg 400 kg Kartongist a, b, c 50 kg vineerist (1D) 400 kg 400 kg 400 kg kartongist (1G) 400 kg 400 kg 400 kg Kastid terasest (4A) 400 kg 400 kg 400 kg alumiiniumist (4B) 400 kg 400 kg 400 kg muust metallist (4N) 400 kg 400 kg 400 kg naturaalsest puidust (4C1) 250 kg 400 kg 400 kg naturaalsest puidust, puistumiskindlate seintega (4C2) 250 kg 400 kg 400 kg vineerist (4D) 250 kg 400 kg 400 kg taastatud puidust ( 4F ) 125 kg 400 kg 400 kg kartongist (4G) 125 kg 400 kg 400 kg vahtplastist (4H1) 60 kg 60 kg 60 kg jäigast plastist (4H2) 250 kg 400 kg 400 kg Kanistrid terasest (3A1, 3A2) 120 kg 120 kg 120 kg alumiiniumist (3B1, 3B2) 120 kg 120 kg 120 kg plastist (3H1, 3H2) 120 kg 120 kg 120 kg Lihtpakendid Vaadid terasest (1A1 või 1A2 (d) ) 400 kg 400 kg 400 kg alumiiniumist (1B1 või 1B2 (d) ) 400 kg 400 kg 400 kg metallist, välja arvatud terasest ja alumiiniumist (1N1 või 1N2 (d) ) 400 kg 400 kg 400 kg plastist (1H1 või 1H2 (d) ) 400 kg 400 kg 400 kg kartongist (1G) (e) 400 kg 400 kg 400 kg vineerist (1D) (e) 400 kg 400 kg 400 kg Kanistrid terasest (3A1 või 3A2 (d) ) 120 kg 120 kg 120 kg alumiiniumist (3B1 või 3B2 (d) ) 120 kg 120 kg 120 kg plastist (3H1 või 3H2 (d) ) 120 kg 120 kg 120 kg a) Need sisepakendid peavad olema puistumiskindlad. b) Neid pakendeid ei tohi kasutada, kui veetavad ained võivad veo ajal vedelaks muutuda (vt alajagu 4.1.3.4). c) Neid sisepakendeid ei tohi kasutada I pakendigrupi ainete jaoks. d) Neid pakendeid ei tohi kasutada I pakendigrupi ainete jaoks, mis võiva d veo ajal vedelaks muutuda (vt alajagu 4.1.3.4). e) Neid pakendeid ei tohi kasutada, kui veetavad ained võivad veo ajal vedelaks muutuda (vt alajagu 4.1.3.4). (Jätkub järgmisel leheküljel) P 002 PAKKIMISEESKIRI (TAHKED AINED) (järg) P 002 Maksimaalne puhasmass (vt 4.1.3.3) Li ht pakendid (järg) I pakendi-grupp II pakendi-grupp III pakendi-grupp Kastid terasest (4A) (e) Pole lubatud 400 kg 400 kg alumiiniumist (4B) (e) Pole lubatud 400 kg 400 kg muust metallist (4N) (e) Pole lubatud 400 kg 400 kg naturaalsest puidust (4C1) (e) Pole lubatud 400 kg 400 kg vineerist (4D) (e) Pole lubatud 400 kg 400 kg taastatud puidust ( 4F ) (e) Pole lubatud 400 kg 400 kg naturaalsest puidust, puistumiskindlate seintega (4C2) (e) Pole lubatud 400 kg 400 kg kartongist (4G) (e) Pole lubatud 400 kg 400 kg jäigast plastist (4H2) (e) Pole lubatud 400 kg 400 kg Kotid kotid (5H3, 5H4, 5L3, 5M2) (e) Pole lubatud 50 kg 50 kg Liitpakendid plastist anum terasest, alumiiniumist, vineerist, kartongist, jäigast plastist või vahtplastist välise vaadiga (6HA1, 6HB1, 6HG1 (e) , 6HD1 (e) või 6HH1) 400 kg 400 kg 400 kg plastist anum terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga, puidust, vineerist, kartongist või jäigast plastist kastiga (6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2 (e) , 6HG2 (e) või 6HH2) 75 kg 75 kg 75 kg klaasist anum terasest, alumiiniumist, vineerist või kartongist välise vaadiga (6PA1, 6PB1, 6PD1 (e) või 6PG1 (e) ) või terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või puidust või kartongist välise kasti või välise punutud korviga(6PA2, 6PB2, 6PC, 6PG2 (e) või 6PD2 (e) ) või vahtplastist või jäigast plastist välise pakendiga (6PH1 või 6PH2 (e) ) 75 kg 75 kg 75 kg Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. (e) Neid pakendeid ei tohi kasutada, kui veetavad ained võivad veo ajal vedelaks muutuda (vt alajagu 4.1.3.4). (Jätkub järgmisel leheküljel) P 002 PAKKIMISEESKIRI (TAHKED AINED) (järg) P 002 Pakkimise erisätted PP 6 (Kustutatud) PP 7 ÜRO nr 2000 tselluloidi võib vedada kaetud sõidukites või suletud konteinerites ka pakkimata kujul kaubaalustel, mähituna plastist kilesse ja kinnitatuna sobivate vahenditega, nagu nt terasest vitsad. Ükski kaubaalus ei tohi olla raskem kui 1000 kg . PP 8 ÜRO nr 2002 jaoks peavad pakendid olema selliselt konstrueeritud, et suurenenud siserõhu tõttu ei tekiks plahvatust. Nende ainete jaoks ei tohi kasutada balloone, torukujulisi anumaid ja surveanumaid. PP 9 ÜRO numbrite 3175, 3243 and 3244 jaoks peavad pakendid vastama sellele konstruktsioonitüübile, mis on läbinud tihedus katse II pakendigrupi tasemel. ÜRO nr 3175 jaoks ei ole tihedus katset nõutud, kui vedelikud on täielikult absorbeeritud kinnistes kottides sisalduvasse tahkesse ainesse. PP 11 ÜRO nr 1309 jaoks, III pakendigrupp , ja ÜRO nr 1362 jaoks on 5H1, 5L1 ja 5M1 kotid lubatud, kui nad on pakitud üle plastist kottidega ja mähitud alustel termokahanevasse või venivasse kilesse. PP 12 ÜRO nr 1361, 2213 ja 3077 jaoks on 5H1, 5L1 ja 5M1 kotid lubatud, kui neid veetakse kaetud sõidukitest või kinnistes konteinerites. PP 13 ÜRO nr 2870 alla klassifitseeritud esemete jaoks on lubatud ainult kombine eritud pakendid, mis vastavad I pakendigrupi nõuetele. PP 14 ÜRO nr 2211, 2698 ja 3314 puhul ei pea pakendid vastama peatüki 6.1 tugevusnõuetele. PP 15 ÜRO nr 1324 ja 2623 puhul peavad pakendid vastama II I pakendigrupi tugevusnõuetele. PP 20 ÜRO nr 2217 jaoks võib kasutada igasuguseid puistekindlaid ning rebenemiskindlaid anumaid. PP 30 ÜRO nr 2471 jaoks pole paberist või kartongist sisepakendid lubatud. PP 34 ÜRO nr 2969 (terved seemned) jaoks on 5H1, 5L1 ja 5M1 kotid lubatud. PP 37 ÜRO nr 2590 ja 2212 jaoks on 5M1 kotid lubatud. Igat tüüpi kotte tuleb vedada kinnistes sõidukites või konteinerites või need tuleb panna jäikadesse kinnistesse veopakenditesse. PP 38 ÜRO nr 1309 II pakendigrupi jaoks on kotid lubatud ainult kaetud sõidukites või konteinerites. PP 84 PP 92 ÜRO nr 1057 jaoks peab kasutama jäikasid välispakendeid , mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele. Pakendid peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja asetatud nii, et see väldiks liikumist, seadmete juhuslikku süttimist või tuleohtliku gaasi või vedeliku tahtmatut väljapääsemist. MÄRKUS: e raldi kogutavate kasutatud tulemasinate puhul vt peatüki 3.3 erisätet 654. ÜRO nr 3531 ja 3533 jaoks tuleb pakendid kavandada ja ehitada nii, et need laseksid välja gaasi või auru, et vältida rõhu suurenemist, mis võiks stabiliseerimise kadumise korral pakendid purustada. RID-i ja ADR-i pakkimise erisäte RR 5 Kui pakendi kogumass ei ole rohkem kui 10 kg , peab vaatamata eripakkimiseeskirjale PP84 täitma ainult alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2 ja 4.1.1.5 kuni 4.1.1.7 üldsätteid. MÄRKUS: e raldi kogutavate kasutatud tulemasinate puhul vt peatüki 3.3 erisätet 654. P 003 PAKKIMISEESKIRI P 003 Ohtlikud veosed tuleb panna sobivatesse välispakenditesse . Pakendid peavad vastama alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2, 4.1.1.4, 4.1.1.8 ja 4.1.3 sätetele ning olema selliselt konstrueeritud, et nad vastaksid jao 6.1.4 konstruktsiooninõuetele. Kasutada tuleb sobivast materjalist välispakendeid , mis on piisavalt tugeva d ning pakendi mahu ja ettenähtud kasutusotstarbega sobiva konstruktsiooniga . Kui käesolevat pakkimiseeskirja rakendatakse esemete või kombineeritud pakendite sisepakendite veoks, peab pakend olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et see väldiks esemete juhuslikku tühjenemist normaalsetel veotingimustel. Pakkimise erisätted PP 16 ÜRO nr 2800 jaoks peavad akud olema kaitstud lühiste eest ning kindlalt pakitud tugevatesse välispakenditesse . MÄRKUS 1: h ermeetiliselt suletud akud, mis pole mehaaniliste või elektrooniliste seadmete lahutamatuks osaks või nende tööks vajalikud, peavad olema kindlalt kinnitatud seadme akuhoidjasse ning kaitstud selliselt, et vältida lühiseid ja vigastusi. MÄRKUS 2: k asutatud akude jaoks (ÜRO nr 2800) vt P801. PP 17 ÜRO nr 2037 puhul ei tohi kartongist pakendite puhasmass ületada 55 kg või muude pakendite puhasmass 125 kg . PP 19 ÜRO nr 1364 ja 1365 puhul on vedu pallidena lubatud. PP 20 ÜRO nr 1363, 1386, 1408 ja 2793 jaoks võib kasutada kõiki puiste- ja rebenemiskindlaid anumaid. PP 32 ÜRO nr 2857 ja 3358 ning ÜRO nr 3164 alusel veetavaid robustseid esemeid võib vedada pakkimata, korvpakendites või vastavates veopakendites. MÄRKUS : Lubatud p akendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). PP 87 (Kustutatud) PP 88 (Kustutatud) PP 90 PP96 ÜRO nr 3506 jaoks kasutatakse elavhõbedat mitte läbi laskvast tugevast lekke - ja torkekindlast materjalist suletud sisevoodreid või kotte , mis väldivad aine väljapääsemist saadetisest sõltumata saadetise asendist või suunast. ÜRO nr 2037 ühekorrapakendite jäätmete puhul, mida veetakse peatüki 3.3 erisätte 327 kohaselt, peavad pakendid olema piisavalt ventileeritud, et ennetada ohtliku atmosfääri teket ja rõhu tõusu. RID-i ja ADR-i pakkimise erisäte RR 6 ÜRO nr 2037 puhul, kui vedu toimub sõidukilasti või täislastina, võib metallist esemeid pakkida ka järgmiselt: e semed tuleb grupeerida ühikuteks alustele ja hoida paigal vastavate plastist katetega; need ühikud tuleb virnastada ja sobivalt kaubaalustele kinnitada. P 004 PAKKIMISEESKIRI P 004 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3473, 3476, 3477, 3478 ja 3479 kohta . Lubatud on järgmised pakendid: 1) kütuseelementide (kassettide) puhul, tingimusel et alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2, 4.1.1.3, 4.1.1.6 ja jao 4.1.3 üldsätted on täidetud: vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); kastid ( 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2 ); kanistrid (3A2, 3B2, 3H2). Pakendid peavad vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele. 2) seadmetesse pakitud kütuseelementide (kassettide) puhul: tugevad välispakendid , mis vastavad alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2, 4.1.1.6 ja jao 4.1.3 üldsätetele. Kui kütuseelemendid (kassetid) on pakitud seadmetesse, peavad need olema pakitud sisepakenditesse või asetatud välispakenditesse koos polsterdava materjaliga või eraldaja(te) ga selliselt, et kassetid oleksid kaitstud kahjustuste eest, mida võib tekitada sisu liikumine või selle asetamine välispakenditesse . Seadmed kinnitatakse nii, et nad välispakendis ei liiguks. Käesoleva pakkimiseeskirja kohaldamisel tähendavad „seadmed” aparaate, mis vajavad neisse pakitud kütuseelemente (kassette) tööks. 3) Seadmetes sisalduvad kütuseelementide (kassettide) puhul: tugevad välispakendid , mis vastavad alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2, 4.1.1.6 ja jao 4.1.3 üldsätetele. Kütuselemente (kassette) sisaldavaid suuri raskeid seadmeid (vt alajagu 4.1.3.8) võib vedada pakendamata. Seadmetes sisalduvate kütuseelementide (kassettide) puhul peab kogu süsteem olema kaitstud lühise ja juhusliku käivitumise eest. MÄRKUS : Punktides 2 ja 3 lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). P 005 PAKKIMISEESKIRI P 005 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3528, 3529 ja 3530 suhtes. Kui mootor või masin on konstrueeritud nii, et ohtlikke veoseid sisaldavad säilitusvahendid tagavad piisava kaitse, siis välispakendit ei nõuta. Muudel juhtudel tuleb mootoris või masinas sisalduvad ohtlikud veosed pakkida välispakendisse , mis on valmistatud piisavalt tugevast ja sobiva konstruktsiooniga materjalist, mis vastaks pakendi mahule ja ettenähtud kasutusotstarbele ja alajao 4.1.1.1 nõuetele või tuleb need kinnitada näiteks tugiraamidesse või korvpakenditesse või muudesse teisaldusvahenditesse selliselt, et need ei tuleks normaalsete veotingimuste korral lahti. MÄRKUS : Lubatud p akendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). Lisaks peavad säilitusvahendid paiknema mootoris või masinas nii, et normaalsete veotingimuste korral on säilitusvahendite kahjustamine välistatud ning kahjustumise korral on välistatud, et mootorist või masinast lekib ohtlikke veoseid (selle nõude täitmiseks võib kasutada lekkimiskindlat voodrit). Ohtlikke veoseid sisaldavad säilitusvahendid peavad olema paigaldatud, kinnitatud või polsterdatud, et vältida nende purunemist või lekkimist ja ohjata nende liikumist mootori või masina sees normaalsete veotingimuste korral. Polsterdav materjal ei tohi ohtlikult reageerida säilitusvahendi sisuga. Sisu ükskõik milline lekkimine ei tohi märkimisväärselt halvendada polsterdava materjali kaitseomadusi. Lisanõue Muud ohtlikud veosed (nt akud, tulekustutid, surugaasi akumulaatorid või ohutusseadmed), mis on vajalikud mootori või masina toimimiseks või ohutuse tagamiseks, peavad olema mootori või masina küljes tugevalt kinni. P 006 PAKKIMISEESKIRI P 006 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3537 kuni 3548 kohta. 1) Lubatud on järgmised pakendid tingimusel et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A2, 3B2, 3H2). Pakendid peavad vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele. 2) Lisaks on raskete esemete puhul lubatud järgmised pakendid: Sobivast materjalist valmistatud tugevad välispakendid , mis on pakendi mahtu ja ettenähtud kasutust arvestades sobiva tugevuse ja konstruktsiooniga. Pakendid peavad vastama alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2 ja 4.1.1.8 ning jao 4.1.3 nõuetele, et saavutada kaitseaste, mis on vähemalt samaväärne peatükis 6.1 tooduga. Esemeid võib vedada pakendamata või kaubaalustel, kui ohtlikele veostele pakutakse samaväärset kaitset ese mes , mille sees need paiknevad. MÄRKUS : Lubatud p akendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). 3) Lisaks tuleb täita järgmised tingimused: a) e semetes olevad anumad, mis sisaldavad vedelaid või tahkeid aineid, tuleb konstrueerida sobivatest materjalidest ja kinnitada eseme külge nii, et normaalsetel veotingimustel need ei murduks, neid ei torgataks läbi või nende sisu ei lekiks välja esemesse endasse või välispakendisse ; b) s ulguritega a numad, mis sisaldavad vedelikke, tuleb pakendada nii, et sulgurid paiknevad õiges asendis. Lisaks peavad anumad vastama alajao 6.1.5.5 siserõhu katse sätetele; c) k ergestipurunevad või kergesti läbitorgatavad anumad, näiteks klaasis t , portselanist, peenkeraamikast või teatud plastmaterjalides anumad peavad olema tugevalt kinnitatud. Sisu lekkimine ei tohi märkimisväärselt vähendada eseme või välispakendi kaitseomadusi. d) e semetes paiknevad anumad, mis sisaldavad gaase, peavad vastama jao 4.1.6 ja peatüki 6.2 nõuetele või olema suutelised pakkuma samaväärset kaitseastet kui pakkimiseeskiri P200 või P208; e) k ui esemes pole anumaid, siis peab ese täielikult ümbritsema ohtlikke aineid ja takistama nende väljapääsemist veo normaaltingimustel. 4) Esemed tuleb pakkida nii, et veo normaaltingimuste korral on välistatud nende liikumine ja juhuslik käivitumine. P 010 PAKKIMISEESKIRI P 010 Eeldusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud, on lubatud järgmised pakendid: Kombineeritud pakendid Sisepakendid Välispakendid Maksimaalne puhasmass (vt alajagu 4.1.3.3) Klaasist 1 l Vaadid Terasest 40 l terasest ( 1A1, 1A2) 400 kg plastist ( 1H1, 1H2) 400 kg vineerist (1D) 400 kg kartongist (1G) 400 kg Kastid terasest (4A) 400 kg naturaalsest puidust (4C1, 4C2) 400 kg vineerist (4D) 400 kg taastatud puidust ( 4F ) 400 kg kartongist (4G) 400 kg vahtplastist (4H1) 60 kg jäigast plastist (4H2) 400 kg Lihtpakendid Maksimaalne maht (vt alajagu 4.1.3.3) Vaadid Terasest, mitteäravõetava kaanega (1A1) 450 l Kanistrid Terasest, mitteäravõetava kaanega (3A1) 60 l Liitpakendid plastist anum terasest vaadis (6HA1) 250 l Terasest surveanumad , tingimusel et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. P 099 PAKKIMISEESKIRI P 099 Kasutada võib ainult pakendeid, mis on pädeva asutuse poolt nende kaupade puhul lubatud. Igale saadetisele tuleb kaasa panna pädeva asutuse loa koopia või lisada veodokumendile märge, et pakend on saanud pädeva asutuse kinnituse. P 101 PAKKIMISEESKIRI P 101 Kasutada võib ainult pakendeid, mis on saanud päritoluriigi pädevalt asutuselt kasutusloa. Kui päritoluriik pole ADR-i liikmesriik, peab pakenditel olema selle ADR-i liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud veoluba, kelle territooriumile saadetis oma teekonnal esimesena jõuab. S elle riigi pädeva asutuse tunnusmärk a , mida kasutatatakse rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel, tuleb kirjutada veodokumenti selliselt: „ Pakendi kasutusluba antud …….. pädeva ametiasutuse poolt” (vt alajao 5.4.1.2.1 punkt e). a Rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel ja haagistel kasutatav riigi tunnusmärk, mis vastab näiteks maanteeliiklust käsitlevale 1949. aasta Genfi konventsioonile või maanteeliiklust käsitlevale 1968. aasta Viini konventsioonile. P 110(a) PAKKIMISEESKIRI P 110(a) ( Reserveeritud) MÄRKUS: s eda osa ÜRO tüübi eeskirjades ei saa kasutada ADR-i kohasel veol . P 110(b) PAKKIMISEESKIRI P 110(b) Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Anumad Sektsioonide vaheseinad Karbid metallist metallist naturaalsest puidust, puistumiskindlate seintega (4C2) puidust puidust vineerist (4D) kummist, omavad elektrijuhtivust plastikust taastatud puidust ( 4F ) plastikust, omavad elektrijuhtivust kartongist Kotid kummist, omavad elektrijuhtivust plastikust, omavad elektrijuhtivust Pakkimise erisätted: PP42 ÜRO numbrite 0074, 0113, 0114, 0129, 0130, 0135 ja 0224 puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) Sisepakendites ei tohi olla üle 50 g lõhkeainet (kogus vastab kuivainele); b) Kahe eraldava siseseina vahel ei tohi olla rohkem kui üks sisepakend, mis on tugevasti kinnitatud c) Välispakendit ei tohi jagada rohkem kui 25 sektsiooniks. P 111 PAKKIMISEESKIRI P 111 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Kastid paberist, veekindlad Pole vajalik terasest (4A) plastist alumiiniumist (4B) tekstiilist, kummeeritud muust metallist (4N) Anumad naturaalsest puidust, tavalised (4C1) puidust naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Lehed vineerist (4D) plastist taastatud puidust ( 4F ) tekstiilist, kummeeritud kartongist (4G) vahtplastist (4H1) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Pakkimise erisäte PP 43 ÜRO nr 0159 jaoks pole sisepakendid vajalikud, kui välispakendina kasutatakse metallist ( 1A1, 1A2 , 1B1, 1B2 või 1N2) või plastist ( 1H1 või 1H2) vaate. P 112(a) PAKKIMISEESKIRI (Tahked, niisked ained, 1.1D) P 112(a) Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pak kimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Kotid Kastid paberist, mitmekihilised, veekindlad plastist terasest (4A) plastist tekstiilist, plastiga kaetud või vooderdatud alumiiniumist (4B) tekstiilist muust metallist (4N) tekstiilist, kummeeritud plastkangast naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Anumad Anumad metallist metallist vineerist (4D) plastist plastist taastatud puidust ( 4F ) puidust puidust kartongist (4G) vahtplastist (4H1) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Lisanõue Vahepakendeid ei nõuta, kui välispakendina kasutatakse äravõetava kaanega hermeetilisi vaate. Pakkimise erisätted PP 26 ÜRO nr 0004, 0076, 0078, 0154, 0219 ja 0394 jaoks peavad pakendid olema pliivabad. PP 45 ÜRO nr 0072 ja 0226 jaoks ei nõuta vahepakendeid. P 112(b) PAKKIMISEESKIRI (1.1D tahked, kuivad ained, välja arvatud pulbrid) P 112(b) Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Kotid (ainult ÜRO nr 0150 jaoks) Kotid jõupaberist plastist plastkangast, puistumiskindlad paberist, mitmekihilised, veekindlad tekstiilist, plastiga kaetud või (5H2) plastist vooderdatud plastkangast, veekindlad (5H3) tekstiilist plastkilest (5H4) tekstiilist, kummeeritud plastkangast tekstiilist, puistumiskindlad (5L2) tekstiilist, veekindlad (5L3) paberist, mitmekihilised, veekindlad (5M2) Kastid terasest (4A) alumiiniumist (4B) muust metallist (4N) naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) vahtplastist (4H1) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest ( 1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Pakkimise erisätted PP 26 ÜRO nr 0004, 0076, 0078, 0154, 0219 ja 0386 jaoks peavad pakendid olema pliivabad. PP 46 ÜRO nr 0209 jaoks soovitatakse puistumiskindlaid kotte (5H2), kui TNT on kuiv, helveste või graanulitena ning maksimaalse puhasmassiga 30 kg . PP 47 ÜRO nr 0222 jaoks ei nõuta sisepakendeid , kui välispakendiks on kott. P 112(c) PAKKIMISEESKIRI (1.1D tahked, kuivad pulbrid) P 112(c) Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Kotid Kastid paberist, mitmekihilised, veekindlad paberist, mitmekihilised, veekindlad, sisemise voodriga terasest (4A) alumiiniumist (4B) plastist plastist muust metallist (4N) plastkangast naturaalsest puidust, tavalised (4C1) Anumad Anumad metallist naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) kartongist plastist metallist puidust vineerist (4D) plastist taastatud puidust ( 4F ) puidust kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest ( 1A1, 1A2) alumiiniumist ( 1 B 1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist ( 1H1, 1H2) Lisanõuded 1. Sisepakendeid ei nõuta, kui välispakendina kasutatakse vaati. 2. Pakendid peavad olema puistumiskindlad Pakkimise erisätted PP 26 ÜRO nr 0004, 0076, 0078, 0154, 0219 ja 0386 jaoks peavad pakendid olema pliivabad. PP 46 ÜRO nr 0209 jaoks soovitatakse puistumiskindlaid kotte (5H2), kui TNT on kuiv, helveste või graanulitena ning maksimaalse puhasmassiga 30 kg . PP 48 ÜRO nr 0504 jaoks ei tohi metallpakendeid kasutada. Muudest materjalidest pakendeid, mis sisaldavad väikest kogust metalli, nt metallsulgurid või muud metallist manused nagu mainitud jaos 6.1.4, ei loeta metallpakenditeks. P 113 PAKKIMISEESKIRI P 113 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid paberist terasest (4A) plastist alumiiniumist (4B) tekstiilist, kummeeritud muust metallist (4N) Anumad naturaalsest puidust, tavalised (4C1) kartongist naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) metallist plastist vineerist (4D) puidust taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Lisanõue Pakendid peavad olema puistumiskindlad. Pakkimise erisätted PP 49 ÜRO nr 0094 ja 0305 puhul ei tohi sisepakendisse pakkida üle 50 g ainet. PP 50 ÜRO nr 0027 jaoks pole sisepakendid vajalikud, kui välispakendina kasutatakse vaate. PP 51 ÜRO nr 0028 jaoks võib sisepakendina kasutada jõupaberist või vahapaberist lehti. P 114(a) PAKKIMISEESKIRI (tahke niiske aine) P 114(a) Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Kotid Kastid plastist plastist terasest (4A) tekstiilist tekstiilist, plastiga kaetud või vooderdatud muust metallist kui teras või alumiinium (4N) plastkangast naturaalsest puidust, tavalised (4C1) Anumad Anumad naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) metallist metallist plastist plastist vineerist (4D) puidust taastatud puidust ( 4F ) Sektsioonide vaheseinad kartongist (4G) puidust jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Lisanõue Vahepakendid pole vajalikud, kui välispakendina kasutatakse hermeetilisi, äravõetava kaanega vaate. Pakkimise erisätted PP 26 PP 43 ÜRO nr 0077, 0132, 0234, 0235 ja 0236 jaoks peavad pakendid olema pliivabad. ÜRO nr 0342 jaoks ei nõuta sisepakendeid , kui välispakendina kasutatakse metallist ( 1A1, 1A2 , 1B1, 1B2 , 1N1 või 1N2 ) või plastist ( 1H1, 1H2) vaate. P 114(b) PAKKIMISEESKIRI (tahke kuiv aine) P 114(b) Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid jõupaberist naturaalsest puidust, tavalised (4C1) plastist naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) tekstiilist, puistumiskindlad plastkangast, puistumiskindlad vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) Anumad kartongist (4G) kartongist metallist Vaadid paberist terasest ( 1A1, 1A2) plastist alumiiniumist (1B1, 1B2) plastkangast, puistumiskindlad muust metallist (1N1, 1N2) puidust vineerist (1D) kartongist (1G) plastist ( 1H1, 1H2) Pakkimise erisätted PP 26 ÜRO nr 0077, 0132, 0234, 0235 ja 0236 jaoks peavad pakendid olema pliivabad. PP 48 ÜRO nr 0508 ja 0509 jaoks ei tohi metallpakendeid kasutada. Muudest materjalidest pakendeid, mis sisaldavad väikest kogust metalli, nt metallsulgurid või muud met allist manused nagu mainitud jaos 6.1.4, ei loeta metallpakenditeks. PP 50 ÜRO nr 0160, 0161 ja 0508 jaoks ei ole sisepakendeid vaja, kui välispakendina kasutatakse vaate. PP 52 Kui ÜRO nr 0160 ja 0161 jaoks kasutatakse välispakendina terasest ( 1A1, 1A2 , 1B1, 1B2 , 1N1 või 1N2 ) vaate, peavad metallpakendid olema konstrueeritud selliselt, et sisemistest või välistest põhjustest tingitud siserõhu tõusu tõttu ei tekiks plahvatusohtu. P 115 PAKKIMISEESKIRI P 115 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Anumad Kotid Kastid plastist plastist, metallist anumates naturaalsest puidust, tavalised (4C1) puidust naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Vaadid metallist vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) Anumad puidust Vaadid terasest ( 1A1, 1A2) alumiiniumist ( 1 B 1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist ( 1H1, 1H2) Pakkimise erisätted PP 45 ÜRO nr 0144 jaoks ei nõuta vahepakendeid. PP 53 Kui ÜRO nr 0075, 0143, 0495 ja 0497 jaoks kasutatakse välispakendina kaste, peavad sisepakenditel olema keeratavate korkidega suletavad avaused ning ühegi sisepakendi maht ei tohi olla suurem kui 5 l . Sisepakendeid peavad ümbritsema mittepõlevad, absorbeerivad, pehmendavad materjalid. Absorbeeriva, pehmendava materjali kogus peab olema kogu vedela sisu imamiseks piisav. Metallanumad peavad olema üksteisest polsterdava materjaliga eraldatud. Kui välispakendid on kastid, on pakendites sisalduva propellandi puhasmass piiratud 30 kg-ga pakendi kohta. PP 54 Kui ÜRO nr 0075, 0143, 0495 ja 0497 jaoks kasutatakse välispakendina vaate ning kui vahepakendid on vaadid, peavad nad olema ümbritsetud mittepõlevast polsterdavast materjalist, mille kogus peab olema piisav kogu vedela sisu imamiseks. Sise- ja vahepakendite asemel võib kasutada liitpakendit, mis koosneb metallvaadis asuvast plastist anumast. Propellandi puhasmass ei tohi üheski saadetises ületada 120 l . PP 55 ÜRO nr 0144 jaoks peab kasutama absorbeerivat polsterdavat materjali. PP 56 ÜRO nr 0144 jaoks võib sisepakendina kasutada metallist anumaid. PP 57 ÜRO nr 0075, 0143, 0495 ja 0497 jaoks tuleb vahepakendina kasutada kotte, kui välispakendina kasutatakse kaste. PP 58 Kui ÜRO nr 0075, 0143, 0495 ja 0497 jaoks kasutatakse välispakendina vaate, tuleb vahepakendina kasutada vaate. PP 59 ÜRO nr 0144 jaoks võib välispakendina kasutada kartongist kaste (4G). PP 60 ÜRO nr 0144 jaoks ei tohi kasutada alumiiniumist vaate ( 1B1 ja 1B2) ning muust metallist kui teras ja alumiinium vaate (1N1 ja 1N2) . P 116 PAKKIMISEESKIRI P 116 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kotid vee- ja õlikindlast paberist plastkangast (5H1) plastist paberist, mitmekihilised, veekindlad (5M2) tekstiilist, plastiga kaetud või vooderdatud plastkilest (5H4) plastkangast, puistumiskindlad tekstiilist, puistumiskindlad (5L2) tekstiilist, veekindlad (5L3) Anumad kartongist, veepüsivad Kastid metallist terasest (4A) plastist alumiiniumist (4B) puidust, puistekindlad muust metallist (4N) naturaalsest puidust, tavalised (4C1) Lehed naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) paberist, veepüsivad vahapaberist vineerist (4D) plastist taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest ( 1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist ( 1H1, 1H2) Kanistrid terasest ( 3A1, 3A2) plastist ( 3H1, 3H2) Pakkimise erisätted PP 61 ÜRO nr 0082, 0241, 0331 ja 0332 jaoks ei nõuta sisepakendeid , kui välispakendina kasutatakse äravõetava kaanega hermeetilisi vaate. PP 62 ÜRO nr 0082, 0241, 0331 ja 0332 jaoks ei nõuta sisepakendeid , kui lõhkeaine on pakitud materjali, millest vedelikud läbi ei tungi. PP 63 ÜRO nr 0081 jaoks ei nõuta sisepakendeid , kui aine asub jäigas plastis, millest lämmastikestrid ei saa läbi tungida. PP 64 ÜRO nr 0331 jaoks ei nõuta sisepakendeid , kui välispakendina kasutatakse kotte (5H2, 5H3 või 5H4). PP 65 ÜRO nr 0082, 0241, 0331 ja 0332 jaoks võib välispakendina kasutada kotte (5H2 või 5H3). PP 66 ÜRO nr 0081 jaoks pole kottide kasutamine välispakendina lubatud. P 130 PAKKIMISEESKIRI P 130 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Pole vajali kud Pole vajalik ud Kastid terasest (4A) alumiiniumist (4B) muust metallist (4N) naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest p uidust, puistumiskindlad (4C2) vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) vahtplastist (4H1) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest ( 1A1, 1A2) alumiiniumist ( 1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist ( 1H1, 1H2) Pakkimise erisäte PP 67 ÜRO nr 0006, 0009, 0010, 0015, 0016, 0018, 0019, 0034, 0035, 0038, 0039, 0048, 0056, 0137, 0138, 0168, 0169, 0171, 0181, 0182, 0183, 0186, 0221, 0243, 0244, 0245, 0246, 0254, 0280, 0281, 0286, 0287, 0297, 0299, 0300, 0301, 0303, 0321, 0328, 0329, 0344, 0345, 0346, 0347, 0362, 0363, 0370, 0412, 0424, 0425, 0434, 0435, 0436, 0437, 0438, 0451, 0488 , 0502 ja 0510 kohta kehtib järgmine: s uuri ja vastupidavaid plahvatavaid esemeid, mis on normaalselt ette nähtud sõjaliseks kasutamiseks ja mis on ilma käivitavate seadmeteta või mille käivitav seade sisaldab vähemalt kahte efektiivset kaitsevahendit, võib vedada pakendamata. Kui sellistel esemetel on väljapaiskelaeng või kui nad on isepaiskuvad, peavad nende süütesüsteemid olema kaitstud normaalsetel veotingimustel esinevate käivitavate impulsside vast u. A katseseeria negatiivne tulemus pakkimata kauba kohta näitab, et seda kaupa võib lugeda pakendamata veetavaks. Sellised pakendamata veosed võivad olla kinnitatud pesadesse või olla korvpakendites või mõnes muus sobivas käitamisvahendis. MÄRKUS : Lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). P 131 PAKKIMISEESKIRI P 131 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid paberist terasest (4A) plastist alumiiniumist (4B) muust metallist (4N) Anumad naturaalsest puidust, tavalised (4C1) kartongist naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) metallist plastist vineerist (4D) puidust taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Rullid Vaadid terasest ( 1A1, 1A2) alumiiniumist ( 1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist ( 1H1, 1H2) Pakkimise erisäte PP 68 ÜRO nr 0029, 0267 ja 0455 jaoks ei tohi sisepakendina kasutada kotte ja rulle. P 132(a) PAKKIMISEESKIRI P 132(a) (Esemed, mis koosnevad metallist, plastist või kartongist kinnistest kestadest, mis sisaldavad detoneerivat lõh keainet või mis koosnevad plast seotisega detoneerivatest lõhkeainetest) Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Pole vajalik ud Pole vajalik ud Kastid terasest (4A) alumiiniumist (4B) muust metallist (4N) naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) P 132(b) PAKKIMISEESKIRI (Suletud kestata veosed) P 132(b) Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Anumad Pole vajalik ud Kastid kartongist terasest (4A) metallist alumiiniumist (4B) plastist muust metallist (4N) puidust naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Lehed paberist vineerist (4D) plastist taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) P 133 PAKKIMISEESKIRI P 133 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1, 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Anumad Anumad Kastid kartongist kartongist terasest (4A) metallist metallist alumiiniumist (4B) plastist plastist muust metallist (4N) puidust puidust naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Alused, mille vaheseinad on kartongist vineerist (4D) plastist taastatud puidust ( 4F ) puidust kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Lisanõue Anumaid tuleb vahepakendina kasutada ainult juhul, kui sisepakenditeks on alused. Pakkimise erisäte PP 69 ÜRO nr 0043, 0212, 0225, 0226, 0268 ja 0306 jaoks ei tohi sisepakendina kasutada aluseid. P 134 PAKKIMISEESKIRI P 134 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid veekindlad terasest (4A) alumiiniumist (4B) Anumad muust metallist (4N) kartongist naturaalsest puidust, tavalised (4C1) metallist naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) plastist puidust vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) Lehed kartongist (4G) lainepapist jäigast plastist (4H2) Torukujulised anumad Vaadid kartongist terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) P 135 PAKKIMISEESKIRI P 135 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid paberist terasest (4A) plastist alumiiniumist (4B) muust metallist (4N) Anumad naturaalsest puidust, tavalised (4C1) kartongist metallist naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) plastist puidust vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) Lehed kartongist (4G) paberist vahtplastist (4H1) plastist jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) P 136 PAKKIMISEESKIRI P 136 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid plastist terasest (4A) tekstiilist alumiiniumist (4B) muust metallist (4N) Kastid naturaalsest puidust, tavalised (4C1) kartongist naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) plastist puidust vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) Vaheseinad välispakendis kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) P 137 PAKKIMISEESKIRI P 137 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid plastist terasest (4A) alumiiniumist (4B) Kastid muust metallist (4N) kartongist naturaalsest puidust, tavalised (4C1) puidust naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Torukujulised anumad vineerist (4D) kartongist taastatud puidust ( 4F ) metallist kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) plastist Vaadid Vaheseinad välispakendis terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Pakkimise erisäte PP 70 ÜRO nr 0059, 0439, 0440 ja 0441 puhul, kui kumulatiivlaengud on ükshaaval pakitud, peavad koonilised süvendid olema allapoole suunatud ja saadetisel peab olema joonisel 5.2.1.10.1.1 või 5.2.1.10.1.2 näidatud tähis . Kui kumulatiivlaengud on pakitud paarikaupa, peavad koonilised süvendid olema suunatud sissepoole, et vähendada juhusliku aktiveerimise korral väljapurskumist surve tõttu. P 138 PAKKIMISEESKIRI P 138 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid plastist terasest (4A) alumiiniumist (4B) muust metallist (4N) naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Lisanõue Kui esemete otsad on tihendatud, pole sisepakendid vajalikud. P 139 PAKKIMISEESKIRI P 139 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid plastist terasest (4A) alumiiniumist (4B) Anumad muust metallist (4N) kartongist naturaalsest puidust, tavalised (4C1) metallist naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) plastist puidust vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) Rullid kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Lehed paberist Vaadid plastist terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Pakkimise erisätted PP 71 ÜRO nr 0065, 0102, 0104, 0289 ja 0290 jaoks peavad süütenööri otsad olema isoleeritud, näiteks kindlalt kinnitatud korgiga, et lõhkeaine välja ei pääseks. Painduva süütenööri otsad peavad olema kindlalt kinnitatud PP 72 ÜRO nr 0065 ja 0289 jaoks ei nõuta sisepakendeid , kui need on rulli keritud. P 140 PAKKIMISEESKIRI P 140 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik Kastid plastist terasest (4A) alumiiniumist (4B) Anumad muust metallist (4N) puidust naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Rullid vineerist (4D) Lehed taastatud puidust ( 4F ) jõupaberist kartongist (4G) plastist jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Pakkimise erisätted PP 73 ÜRO nr 0105 jaoks ei nõuta sisepakendeid , kui otsad on isoleeritud. PP 74 ÜRO nr 101 jaoks peab pakend olema puistumiskindel, välja arvatud juhul, kui sütik on kaetud paberist toruga ja toru mõlemad otsad on kaetud äravõetavate katetega. PP 75 ÜRO nr 0101 jaok s ei tohi kasutada terasest, alumiiniumist või muust metallist kaste või vaate. P 141 PAKKIMISEESKIRI P 141 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Anumad Pole vajalik ud Kastid kartongist terasest (4A) metallist alumiiniumist (4B) plastist muust metallist (4N) puidust naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Alused, mille vaheseinad on plastist vineerist (4D) puidust taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) Vaheseinad välispakendis jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) P 142 PAKKIMISEESKIRI P 142 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid paberist terasest (4A) plastist alumiiniumist (4B) muust metallist (4N) Anumad naturaalsest puidust, tavalised (4C1) kartongist naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) metallist plastist vineerist (4D) puidust taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) Lehed jäigast plastist (4H2) paberist Vaadid Alused, mille vaheseinad on terasest (1A1, 1A2) plastist alumiiniumist (1B1, 1B2) puidust muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) P 143 PAKKIMISEESKIRI P 143 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Kotid Pole vajalik ud Kastid jõu paberist terasest (4A) plastist alumiiniumist (4B) tekstiilist muust metallist (4N) tekstiilist, kummeeritud naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Anumad kartongist vineerist (4D) metallist taastatud puidust ( 4F ) plastist kartongist (4G) puidust jäigast plastist (4H2) Alused, mille vaheseinad on Vaadid plastist terasest (1A1, 1A2) puidust alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H1, 1H2) Lisanõue Ülalmainitud sise- ja välispakendite asemel võib kasutada liitpakendeid (6HH2) (plastist anum jäigast plastist välise kastiga). Pakkimise erisäte PP 76 Kui ÜRO nr 0271, 0272, 0415 ja 0491 jaoks kasutatakse metallist pakendeid, peavad need metallpakendid olema konstrueeritud selliselt, et hoitaks ära väliste või sisemiste põhjuste tekitatud siserõhu tõusu tõttu tekkida võiv plahvatusrisk. P 144 PAKKIMISEESKIRI P 144 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.3 üldised pakkimise sätted ja jao 4.1.5 pakkimise erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid Anumad Pole vajalik ud Kastid kartongist terasest (4A) metallist alumiiniumist (4B) plastist muust metallist (4N) puidust naturaalsest puidust, tavalised (4C1) naturaalsest puidust, puistumiskindlad (4C2) Vaheseinad välispakendis vineerist (4D) taastatud puidust ( 4F ) kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A1, 1A2) alumiiniumist (1B1, 1B2) muust metallist (1N1, 1N2) plastist (1H1, 1H2) Pakkimise erisäte PP 77 ÜRO nr 0248 ja 0249 jaoks peavad pakendid olema kaitstud vee sissepääsu eest. Kui veega aktiveeritavaid seadmeid veetakse pakkimata, peavad nad olema varustatud vähemalt kahe sõltumatu kaitsevahendiga vee sissepääsu vältimiseks. MÄRKUS : Lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). P 200 PAKKIMISEESKIRI P 200 Pakendite tüüp: balloonid, torukujulised anumad, surveanumad ja balloonikogumid Balloonid, torukujulised anumad, surveanumad ja balloonikogumid on lubatud tingimusel, et jao 4.1.6 pakkimise erisätted ning allpool punktides 1 kuni 11 toodud sätted on täidetud. Üldist Surveanumad peavad olema selliselt suletud ja hermeetilised, et vältida gaaside väljapääsu; Surveanumad, mis sisaldavad mürgiseid aineid, mille tabelis näidatud LC 50 on väiksem kui 200 ml/m 3 ( ppm ) või sellega võrdne, ei tohi olla varustatud mis tahes rõhualandusseadmega. ÜRO surveanumad, mida kasutatakse ÜRO nr 1013 alla kuuluva süsinikdioksiidi ja ÜRO nr 1070 alla kuuluva dilämmastikoksiidi vedamiseks, peavad olema varustatud rõhualandusseadmetega. Järgmised kolm tabelit käsitlevad kokkusurutud gaase (tabel 1), veeldatud ja lahustunud gaase (tabel 2) ning klassi 2 mitte kuuluvaid aineid (tabel 3). Nad näitavad: aine ÜRO numbrit, nimetust ja kirjeldust ning klassifikatsioonikoodi; mürgiste ainete LC 50 -t; aine jaoks lubatud surveanumate tüüpe, märgitud tähega „X ” ; surveanumate korralise ülevaatuse maksimaalset katseperioodi; MÄRKUS: Komposiitmaterjale sisaldavate surveanumate maksimaalne katseperiood peab olema 5 aastat. Katseperioodi võib pikendada kuni tabelites 1 ja 2 sätestatuni (st kuni 10 aastat), kui selle on heaks kiitnud pädev asutus või selle pädeva asutuse määratud asutus, mis väljastas tüübikinnituse . surveanumate minimaalset katserõhku; surveanumate maksimaalset töörõhku kokkusurutud gaaside puhul (kui väärtust ei ole antud, siis ei tohi töörõhk ületada kahte kolmandikku katserõhust) või maksimaalseid (katserõhust sõltuvaid) täiteastmeid veeldatud ja lahustunud gaaside puhul; aine kohta kehtivaid eripakkimise sätteid. Katserõhk, täiteastmed ja täitmisnõuded Minimaalne nõutav katserõhk on 1 MPa (10 baari); Mingil juhul ei tohi surveanumaid täita üle järgmistes nõuetes lubatud piirmäärade: Kokkusurutud gaaside jaoks ei tohi töörõhk olla kõrgem kui kaks kolmandikku surveanumate katserõhust. Töörõhu ülempiiri piirangud on määratud punkti 10 eripakkimise sättega „o ” . Mingil juhul ei tohi siserõhk 65 °C juures ületada katserõhku. Kõrge rõhu all veeldatud gaaside puhul peab täiteaste olema selline, et rõhk rahunenud olekus 65 °C juures ei ületaks surveanumate katserõhku. Tabelis märkimata katserõhkude ja täiteastete kasutamine on lubatud tingimusel, et: i) täidetud on punkti 10 p akkimise erisätte „r ” kriteerium või ii) kõigil muudel juhtudel, eespool nimetatud kriteerium, välja arvatud juhtudel, kui kehtib punkti 10 p akkimise erisäte „o ” . Kõrge rõhu all veeldatud gaaside ja gaasisegude puhul, mille kohta ei ole asjakohast informatsiooni, määratakse maksimaalne täiteaste (FR) järgmiselt: FR = 8,5 x 10 -4 x d g x P h kus FR = maksimaalne täiteaste d g = gaasi tihedus (temperatuuril 15 ºC, 1 baar) (kg/m) 3 ) P h = minimaalne katserõhk (baarides) Kui gaasi tihedus pole teada, määratakse maksimaalne täiteaste järgmiselt: P h x MM x 10 -3 FR = ─────────── R x 338 kus FR = maksimaalne täiteaste P h = minimaalne katserõhk (baarides) MM = molekulmass (g/ mol ) R = 8,31451 x 10 -2 bar.l.mol -1 .K -1 (gaasikonstant). Gaaside segude jaoks tuleb kasutada keskmist molekulmassi, arvestades erinevate komponentide mahukontsentratsiooni. Madala rõhu all veeldatud gaaside puhul peab sisu maksimaalne mass vee mahu liitri kohta olema võrdne 0,95-kordse aine vedela faasi tihedusega 50 °C juures; lisaks ei tohi aine vedelas faasis täita surveanumat ühelgi temperatuuril kuni 60 °C . Surveanuma katserõhk peab olema vähemalt võrdne vedeliku (absoluutse) aururõhuga 65 °C juures, miinus 100 kPa (1 baar). Madala rõhu all veeldatud gaaside ja gaasisegude puhul, mille kohta ei ole asjakohast informatsiooni, määratakse maksimaalne täiteaste järgmiselt: FR = (0,0032 x BP - 0,24) x d l kus FR = maksimaalne täiteaste BP = keemistemperatuur ( kelvinites ) d l = vedeliku tihedus keemistemperatuuril (kg/l). ÜRO nr 1001 lahustatud atsetüleeni ja ÜRO nr 3374 lahustivaba atsetüleeni jaoks vt punkti (10) p akkimise erisäte „p ” . Veeldatud gaaside puhul, mis sisaldavad surugaase, tuleb surveanuma siserõhu arvutamisel võtta arvesse mõlemat komponenti – nii veeldatud gaasi kui surugaasi. Maksimaalne mass vee mahu liitri kohta ei tohi olla suurem kui 0,95-kordne aine vedela faasi tihedus 50 °C juures; lisaks ei tohi aine vedelas faasis täita surveanumat täielikult ühelgi temperatuuril kuni 60 °C. Täidetuna ei tohi siserõhk temperatuuril 65 °C ületada surveanumate katserõhku. Arvesse tuleb võtta kõigi surveanumas olevate ainete aururõhku ja mahtpaisumist. Kui katseandmeid pole saadaval, siis tuleb teha läbi järgnevad sammud: i) Veeldatud gaasi aururõhu ja surugaasi osarõhu arvutamine temperatuuril 15 °C (täitmistemperatuur); ii) Temperatuurilt 15 °C temperatuurini 65 °C soojendamisel tekkiva vedela faasi mahtpaisumise arvutamine ja ülejäänud gaasilise faasi ruumala arvutamine; iii) Surugaasi osarõhu arvutamine temperatuuril 65 °C, võttes arvesse vedela faasi mahtpaisumist ; MÄRKUS: Arvesse tuleb võtta surugaasi kokkusurutavuse tegurit temperatuuridel 15 °C ja 65 °C. iv) Veeldatud gaasi aururõhu arvutamine temperatuuril 65 °C ; v) Kogurõhk on veeldatud gaasi aururõhu ja surugaasi osarõhu summa temperatuuril 65 °C ; iv) Arvesse tuleb võtta surugaasi lahustuvust veeldatud faasis temperatuuril 65 °C. Surveanuma katserõhk ei tohi olla väiksem kui arvutuslik kogurõhk miinus 100 kPa (1 baar). Kui surugaasi lahustuvus veeldatud gaasis ei ole arvutuste jaoks teada, siis tuleb katserõhk arvutada gaasi lahustuvust (alapunkt vi) arvesse võtmata. Muid katserõhke ja täiteastmeid võib kasutada tingimusel, et need vastavad eeltoodud punktides 4 ja 5 toodud üldistele nõuetele; a) Surveanumaid võivad täita ainult spetsiaalvarustusega keskused, mille kvalifitseeritud personal rakendab õigeid protseduure. Protseduur id hõlmavad järgmiste aspektide kontrolli: anumate ja manuste vastavus ADR-ile ; nende sobivus veetava tootega; nende ohutust mõjutavate kahjustuste puudumine; vastavus kohasele täiteastmele või -rõhule; tähiste ja identifitseerimismärkide eeskirjad. b) veeldatud naftagaas, millega balloonid täidetakse, peab olema kvaliteetne; see nõue loetakse täidetuks, kui veeldat ud naftagaas vastab standardis ISO 9162:1989 kindlaks määratud korrodeerivus piirangutele . Korralised ülevaatused Taastäidetavad surveanumad peavad läbima vastavate alajagude 6.2.1.6 ja 6.2.3.5 sätete kohaselt korralised ülevaatused. Kui allpool toodud tabelis pole teatud ainetele kehtivaid erinõudeid märgitud, peab korralisi ülevaatusi läbi viima: iga 5 aasta järel surveanumate jaoks, mis on ette nähtud klassifikatsioonikoodidesse 1T, 1TF, 1TO, 1TC, 1TFC, 1TOC, 2T, 2TO, 2TF, 2TC, 2TFC, 2TOC, 4A, 4F ja 4C kuuluvate gaaside veo puhul; iga 5 aasta järel surveanumate jaoks, mis on ette nähtud muudesse klassidesse kuuluvate ainete veo puhul; iga 10 aasta järel surveanumate jaoks, mis on ette nähtud klassidesse 1A, 1O, 1F , 2A, 2O ja 2F kuuluvate ainete veo puhul. Komposiitmaterjale sisaldavate surveanumate maksimaalne katseperiood peab olema 5 aastat. Katseperioodi võib pikendada kuni tabelites 1 ja 2 sätestatuni (st kuni 10 aastat), kui selle on heaks kiitnud pädev asutus või selle pädeva asutuse määratud asutus, mis väljastas tüübikinnituse . Pakkimise erisätted Materjali sobivus a: Alumiiniumisulamist surveanuma id ei tohi kasutada . b: Vask- klappe ei tohi kasutada. c: S isuga kokkupuutuvad metallosad ei tohi sisaldada üle 65% vaske. d: Kui kasutatakse terasest surveanumaid või terasvoodriga komposiitmaterjalist surveanumaid , on lubatud kasutada ainult neid, mis kannavad alajao 6.2.2.7.4 punkti p kohaselt tähist „H” . Nõuded mürgistele ainetele, mille LC 50 on võrdne või väiksem kui 200 ml/m 3 ( ppm ) k: Ventiili väljalaskeavad peavad olema varustatud rõhkuhoidvate hermeetiliste punn- või keermega korkidega, mis peavad olema valmistatud surveanuma sisule vastupidavast materjalist. Kõik balloonikogumi balloonid peavad olema varustatud eraldi kraaniga, mis peab veo ajal suletud olema. Pärast täitmist tuleb kollektor evakueerida, läbi puhuda ja korgiga sulgeda. ÜRO 1045 kokkusurutud fluori sisaldava tes kogumites võib iga ballooni eraldusklapi asemel ehitada eraldusklapid balloonigruppidele, mille vee kogumaht ei ületa 150 liitrit . Balloonide ja balloonikogumite üksikute balloonide katserõhk ei tohi olla võrdne või rohkem kui 200 baari ning minimaalne seinapaksus peab olema 3,5 mm alumiiniumisulami või 2 mm terase puhul. Üksikuid balloone, mis sellele nõudele ei vasta, tuleb vedada jäigas välispakendis , mis pakub balloonile ja selle manustele piisavat kaitset ning vastab I pakendigrupi tugevusnõuetele. Survevaatidel peab olema pädeva asutuse poolt määratud minimaalne seina paksus. Surveanumaid ei tohi varustada rõhualandusseadmetega. Balloonide ja balloonikogumite üksikute balloonide maksimaalne veemaht peab olema piiratud 85 liitriga. Igal klap p peab vastu pidama surveanuma katserõhule ja olema koonili se keermega või muul standardile ISO 10692 2:2001 vastaval viisil s urve anumaga vahetult ühendatud . Kõik gaasiballooni ventiilid peavad olema kas performeerimata membraaniga tihendita ventiilid või sellist tüüpi, mis takistab lekkimist läbi tihendi või tihendi kõrvalt. Vedu kapslites ei ole lubatud. Kõikide surveanumate lekkekindlust tuleb pärast täitmist katsetada. Gaase puudutavad sätted l: ÜRO nr 1040 etüleenoksiidi võib pakkida ka hermeetiliselt suletud klaa sist või metallist sise pakenditesse , mis on paigutatud sobivalt polsterdatuna I pakendigrupi tugevusnõuetele vastavatesse kartongist, puidust või metallist kastidesse. Kõikides klaasist sisepakendites lubatud maksimaalne ainekogus on 30 g ning kõikides metallist sisepakendites lubatud maksimaalne ainekogus on 200 g . Pärast täitmist peab kontrollima, et sisepakend oleks lekkekindel, paigutades sisepakendi kuumaveevanni sellisel temperatuuril ja selliseks ajaks, millest piisab 55 °C juures oleva etüleenoksiidi aururõhule vastava siserõhu tekkimiseks. Ühegi välispakendi puhasmass ei tohi ületada 2,5 kg . m: Surveanumaid tuleb täita töörõhuni, mis ei ületa 5 baari. n: Balloonid ja kogumites asuvad üksikud balloonid ei tohi sisaldada gaasi rohkem kui 5 kg . Kui ÜRO 1045 kokkusurutud fluori sisaldavad kogumid jaotatakse vastavalt pakkimise erisättele „k ” balloonigruppideks, ei tohi ükski grupp sisaldada gaasi rohkem kui 5 kg . o: Mingil juhul ei tohi töörõhk või täiteaste ületada tabelites toodud väärtusi. p: ÜRO nr 1001 lahustatud atsetüleeni ning ÜRO nr 3374 lahustivaba atsetüleeni puhul: balloonid tuleb täita homogeense monoliitse poorse materjaliga; töörõhk ning atsetüleeni kogus ei tohi ületada vastavalt kas veoloas või standardites ISO 3807-1:2000 , ISO 3807-2:2000 või ISO 3807:2013 kirjeldatud väärtusi. ÜRO nr. 1001 atsetüleen, lahustatud puhul: balloonid peavad sisaldama atsetooni või sobivat lahustit veoloas määratud koguses (vt vastavalt ISO 3807-1:2000 , ISO 3807-2:2000 või ISO 3807:2013 ); rõhualandusseadmetega varustatud või kollektoriga kokku ühendatud balloone tuleb vedada vertikaalasendis. Alternatiivina ÜRO nr 1001 lahustatud atsetüleeni puhul: balloone, mis ei ole ÜRO surveanumad, võib täita homogeense monoliitse poorse materjaliga; töörõhk, atsetüleeni kogus ning lahusti kogus ei tohi ületada veoloas kirjeldatud väärtusi. Balloonide korralise ülevaatuse maksimaalne katseperiood ei tohi ületada viit aastat. Katserõhku 52 baari tuleb rakendada ainult sulava korgiga balloonidele. q: Pürofoorsetele gaasidele või rohkem kui 1% pürofoorset ühendit sisaldavate gaaside tuleohtlikele segudele ettenähtud surveanumate ventiilid e väljalaskevad peavad olema varustatud hermeetiliste punn- või keermega korkidega, mis peavad olema valmistatud surveanuma sisule vastupidavast materjalist. Kui need surveanumad on kollektoriga balloonikogumiks kokku ühendatud, peavad kõik surveanumad olema varustatud oma ventiiliga, mis peab veo ajal olem a suletud; kollektorklapi väljalaske ava peab olema varustatud rõhkuhoidva hermeetiliste punn- või keermega korgiga. Hermeetilise korgi keermed peavad sobima klapi väljalaskeava keermetega. Vedu kapslites ei ole lubatud. r: Selle gaasi täiteaste peab olema selline, et täieliku lagunemise korral ei ületa rõhk kahte kolmandikku surveanuma katserõhust. ra : Seda gaasi võib pakendada ka kapslites se järgmistel tingimustel: gaasi mass ei tohi ületada 150 g kapsli kohta; kapslid peavad olema ilma vigadeta, mis vähendavad nende tugevust; s ulguri lekkekindlus peab olema tagatud lisavahendiga (korgi, kroonkorgi, plommi, vitsadega jne), mis takistab sulguri lekkimist veo ajal; kapslid peavad olema asetatud piisavalt tugevasse välispakendisse . Saadetis ei tohi kaaluda üle 75 kg . s: Alumiiniumisulamist surveanumad peavad olema: varustatud ainult messingust või roostevabast terasest ventiilidega ja puhastatud süsivesinikulisest saastest ning olema õlist saastamata. ÜRO surveanumaid tuleb puhastada ISO 11621:1997 kohaselt. ta: ÜRO nr 1965 ainete veoks ette nähtud terasest balloonide täitmisel võib kasutada ka muid kriteeriume: selle riigi pädeva ametiasutuse nõusolekul, kelle territooriumil toimub vedu; ja pädeva ametiasutuse poolt tunnustatud riikliku standardi või koodeksi alusel. Kui mahutite täitmise kriteer iumid erinevad pakkimiseeskirja P200 punktis 5 toodu d kriteeriumidest, tuleb veodokumenti lisada märg e „Vedu kooskõlas pakkimiseeskirja P200 erisättega ta ” ning märkida ära arvestuslik temperatuur , mille juures on arvutatud lubatav täiteaste. Korraline ülevaatus u: Alumiiniumisulamist surveanumate puhul võib korraliste katsete intervalli pikendada 10 aastani. Seda erandit võib rakendada ainult ÜRO poolt kinnitatud surveanumate puhul, kui surveanuma sulam on läbinud ISO 7866: 2012 + Cor 1:2014 alusel pingekorrosiooni katse. ua : Alumiiniumsulamist balloonide ja selliste balloonide kogumite puhul võib korraliste katsete intervalli pikendada 15 aastani juhul, kui on rakenda tud käesoleva pakkimiseeskirja punkti (13) sätteid. See ei kehti alumiiniumisulamist AA 6351 valmistatud balloonide kohta. Segude puhul võib käesolevat jaotist ua rakendada tingimusel, et kõik üksikud segu gaasid tabelis 1 või tabelis 2 on märkega „ ua “. v: 1) T erasest balloonide , välja arvatud ÜRO nr 1011, 1075, 1965, 1969 või 1978 ainete veoks ettenähtud taastäidetavate terasest balloonide ülevaatuste intervalli võib pikendada 15 aastani: selle riigi/nende riikide pädeva(te) asutus(t)e nõusolekul, kus korraline ülevaatus ja vedu toimuvad, ning pädevate asutuste poolt tunnustatud tehniliste eeskirjade või standardi alusel. 2) ÜRO nr 1011, 1075, 1965, 1969 või 1978 ainete veoks ettenähtud taastäidetavate terasest balloonide ülevaatuste intervalli võib pikendada 15 aastani, kui kohaldatakse käesoleva pakkimiseeskirja punkti (12) sätteid. va: Jääkrõhu surveklappidega (RPV) (vt märkus allpool) varustatud õmbluseta terasballoonide jaoks, mis on ette nähtud ja katsetatud vastavalt EN ISO 15996:2005 + A1:2007 või EN ISO 15996:2017 ja õmbluseta terasballoonide kogumite jaoks, mis on varustatud peaklapiga koos jääkrõhu seadmega ja katsetatud EN ISO 15996:2005 + A1:2007 või EN ISO 15996:2017 kohaselt, võib korraliste katsete intervalli pikendada 15 aastani juhul, kui käesoleva pakkimiseeskirja punkti (13) sätteid. Segude puhul võib käesolevat jaotist va rakendada tingimusel, et kõik üksikud segu gaasid tabelis 1 või tabelis 2 on märkega „va“. MÄRKUS: „Jääkrõhu surveklapp“ (RPV) on sulund, mis sisaldab jääkrõhu seadet, et väl tida saasteainete sissepääsu, hoides positiivset vahet balloonis oleva rõhu ja klapi väljalaskeava vahel. Et takistada vedelike tagasivoolamist ballooni kõrgema rõhuga allikast, peab „ tagasivoolu klapi “ (NRV) funktsioon olema kas sisse ehitatud jääkrõhu seadmesse või olema iseseisev lisaseade ballooni klapis, st regulaator. Nõuded N.O.S. kirjete ja segude kohta z: Materjalid, millest anumad ja nende manused on valmistatud, peavad sobima sisuga ega tohi sisuga reageerimisel moodustada kahjulikke või ohtlikke ühendeid. Katserõhk ja t äiteaste tuleb arvutada punkti 5 asjakohaste nõuete alusel. Mürgiseid aineid, mille LC 50 on võrdne või väiksem kui 200 ml/m 3 ei tohi vedada torukujulistes anumates, survevaatides või MEGC-des ning nad peavad vastama eripakkimise sätte „k ” nõuetele. Kuid ÜRO 1975 lämmastikoksiidi ja dilämmastiktetraoksiidi segu võib survevaatides vedada. Surveanumad, mis sisaldavad pürofoorseid gaase või üle 1% pürofoorsete ühenditega tuleohtlikke gaasisegusid, peavad vastama eripakkimise sätte „q ” nõuetele. Tarvitusele tuleb võt t a meetme d ohtlike reaktsioonide (nt polümerisatsiooni või lagunemise) vältimiseks veo ajal. Vajaduse korra l on nõutav stabiliseerimine või inhibiitori lisamine. ÜRO nr 1911 diboraani sisaldavaid segusid tuleb täita sellise rõhuni, et juhul, kui toimub diboraani täielik lagunemine, ei ületataks kahte kolmandikku surveanumale ette nähtud katserõhust. ÜRO nr 2192 germaaniumi sisaldavaid segusid, välja arvatud neid, kus germaaniumi on vesinikus või lämmastikus kuni 35% või heeliumis või argoonis kuni 28%, tuleb täita sellise rõhuni, mis geraaniumi täieliku lagunemise korral ei ületataks kahte kolmandikku surveanumale ette nähtud katserõhust. Fluori ja lämmastiku segudega, milles on fluori sisaldus alla 35 mahuprotsendi, võib täita surveanumaid maksimaalse lubatud töörõhuni, mille puhul fluori absoluutne osarõhk ei ületa 3,1 MPa (31 baari). töörõhk baar < 31 x f –1 kus X f on fluori kontsentratsiooni mahuprotsent / 100. Fluori ja inertgaaside segudega, mille fluorisisaldus on alla 35 mahuprotsendi, võib täita surveanumaid maksimaalse lubatud töörõhuni, mille puhul fluori absoluutne osarõhk ei ületa 3,1 MPa (31 baari), lisaks tuleb osarõhu arvutamisel võtta arvesse ISO 10156:2017 kohase lämmastiku ekvivalendi tegurit. töörõhk baar < 31 x f x f + K k × x k -1 kus X f on fluori kontsentratsiooni mahuprotsent / 100; K k on inertgaasi ja lämmastiku suhet väljendav ekvivalendi tegur (lämmastiku ekvivalendi tegur); X k on inertgaasi kontsentratsiooni mahuprotsent / 100. Fluori ja inertgaaside segude töörõhk ei tohi olla suurem kui 20 M P a (200 baari). Fluori ja inertgaaside segude surveanumate minimaalne katserõhk peab olema 1,5-kordne töörõhk või 20 M P a (200 baari), kusjuures kasutatakse suuremat väärtust . Klassi 2 mittekuuluvate ainete osas kehtivad nõuded ab : Surveanumad peavad vastama järgmistele tingimustele: i) s urveprooviga peab kaasnema surveanuma sisemuse ja manuste kontroll; ii) l isaks tuleb iga kahe aasta järel sobivate vahenditega (nt ultraheliga) kontrolli d a anuma korrosioonikindlust ning manuste seisukorda; iii) seina paksus ei tohi olla alla 3 mm . ac : Katsetamised ja ülevaatused tuleb läbi viia pädeva asutuse poolt kinnitatud eksperdi järelevalve all. ad : Surveanumad peavad vastama järgmistele tingimustele: i) s urveanumad peavad olema konstrueeritud mitte väiksema kui 2,1 MPa (21 baari) ( manomeetriline rõhk) arvutusliku rõhu jaoks; ii) l isaks taastäidetavate anumate märgistele peavad surveanumad kandma selgelt loetavate ja kulumiskindlate tähtedega järgmisi andmeid: jao 3.1.2 kohane aine ÜRO number ja ohtliku veose tunnusnimetus; maksimaalne lubatav mass täidetuna ja surveanuma taara mass koos täitmise ajal küljes olevate manuste massiga või kogumass. Käesoleva pakkimiseeskirja nõuded loetakse täidetuks, kui on rakendatud järgmisi asjakohaseid standardeid: Asjakohased nõuded Viide Dokumendi pealkiri (7) EN 13365:2002 + A1:2005 Transporditavad gaasiballoonid – Balloonikogumid püsi- ja veeldatud gaaside jaoks (välja arvatud atsetüleen) – Ülevaatus täitmise ajal (7) EN ISO 24431:2016 Gaasiballoonid – Õmbluseta, keevitatud ja komposiitmaterjalidest balloonid surugaasi ja veeldatud gaasi jaoks (välja arvatud atsetüleen) – Ülevaatus täitmise ajal (7) (a) ISO 10691:2004 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad keevitatud terasballoonid veeldatud naftagaasi jaoks (LPG) – Protseduurid enne ja pärast täitmist ning täitmise ajal (7) (a) ISO 11755:2005 Gaasiballoonid – Balloonikogumid surugaasi ja veeldatud gaasi jaoks (välja arvatud atsetüleen) – Ülevaatus täitmise ajal (7) (a) ja (10) p EN ISO 11372:2011 Gaasiballoonid – Balloonid atsetüleenile – Täitmise tingimused ja ülevaatus täitmise ajal (7) (a) ja (10) p EN ISO 13088:2011 Gaasiballoonid – Balloonid atsetüleenile – Täitmise tingimused ja ülevaatus täitmise ajal (7) ja (10) ta (b) EN 1439:20 21 LPG varustus ja manused – Transporditavate taastäidetavate vedelgaasi (LPG) balloonide kontrollimise kord enne ja pärast täitmist ning täitmise ajal (7) ja (10) ta (b) EN 13952:2017 LPG varustus ja manused – Vedelgaasi (LPG) balloonide täitmisoperatsioonid (7) ja (10) ta (b) EN 14794:2005 LPG varustus ja manused – Transporditavad, vedelgaasi (LPG) jaoks ette nähtud taastäidetavad alumiiniumist balloonid – Juhised ülevaatuseks enne ja pärast täitmist ning täitmise ajal P200 PAKKIMISEESKIRI (järg) P200 (12) Taastäidetavate keevitatud terasballoonide k orraliste ülevaatuste intervall võib olla punkti (10) pakkimise erisätte v punkti 2 kohaselt 15 aastat, kui kohaldatakse järgmiseid sätteid. 1. Üldsätted 1.1 Käesolevat punkti kohaldatakse vaid juhul, kui pädev asutus ei delegeeri oma ülesandeid ja kohustusi Xb -asutustele ( B tüüpi järelevalve asutused ) või IS- i le ( kohapealse d kontrolliteenistuse d ) ( Xb - ja IS - i definitsioonid vt alajagu 6.2.3.6.1) . 1.2 Balloonide omanik esitab pädevale asutusele 15 - aastase intervalli taotluse ja tõendab punktide 2, 3 ja 4 nõuete täitmist . 1.3 Pärast 1. jaanuari 1999 toodetud balloonid peavad olema toodetud kooskõlas järgmiste standarditega : - EN 1442; - EN 13322-1 või - nõukogu direktiivi 84/527/ E MÜ a I lisa 1.–3. osa vastavalt ADR-i tabelile 6.2.4. Muud balloonid, mis on toodetud enne 1. jaanuari 2009 kooskõlas ADR-iga vastavalt riikliku pädeva asutuse poolt tunnustatud tehnilistele eeskirjadele, võivad saada 15 - aastase intervalli loa, kui nende ohutus on samaväärne sellega, mida nõutakse ADR-i kehtivate sätetega. 1.4 Omanik esitab pädevale asutusele dokumentaalsed tõendid, mis näitavad, et balloonid vastavad alapunkti 1.3 sätetele. Pädev asutus kontrollib , kas need tingimused on täidetud . 1.5 Pädev asutus kontrollib, kas punktide 2 ja 3 sätted on täidetud ja kas neid on õigesti kohaldatud. Kui kõik sätted on täidetud, annab ta balloonide 15 - aastase intervalli loa. Selles loas tuleb selgesti märkida loaga hõlmatud ballooni tüüp (vastavalt tüübikinnitusele) või balloonide rühm (vt märkus). Luba antakse omanikule, pädev asutus säilitab selle koopia. Omanik säilitab dokumente seni, kuni balloonidel on 15 - aastase intervalli luba. MÄRKUS : b alloonide rühma kuuluvad identsed balloonid, mille tootmiskuupäevad langevad ajavahemikku, mille jooksul ei ole ADR-i asjakohaste sätete ega pädeva asutuse poolt heakskiidetud tehniliste eeskirjade tehniline sisu muutunud . Näiteks kuuluvad käesoleva punkti tähenduses samasse rühma identse konstruktsiooni ja mahuga balloonid, mis on toode tud 1. jaanuarist 1985 kuni 31. detsembrini 1988 kehtinud ADR-i sätete kohaselt ja vastavalt pädeva asutuse poolt heakskiidetud tehnilistele eeskirjadele, mis kehtisid samal ajavahemikul . 1.6 Pädev asutus kontrollib, kas balloon ide omanik täidab ADR-i ja loa tingimusi, vastavalt vajadusele , kuid vähemalt kol me aasta tagant või siis , kui menetlusi muudetakse. 2. Tegevussätted 2.1 Balloon e , mille korralist ülevaatust on lubatud te ostada 15 - aastase intervalliga, täidetakse vaid sellistes täitmiskeskustes, kus kohaldatakse dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi, mis tagab kõigi käesoleva pakkimiseeskirja punkti 7 sätete ning EN 1439: 20 21 (või EN 1439:2017 kuni 31. detsembrini 2024) ja EN 13952:201 7 kohaste nõuete ja kohustuste täitmise ja nõuetekohase kohaldamise. 2.2 Pädev asutus kontrollib nende nõuete täitmist vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kolme aasta tagant või siis , kui menetlusi muudetakse. 2.3 Omanik esitab p ädevale asutusele dokumentaalsed tõendid, mis näitavad, et täitmiskeskus vastab alapunkti 2.1 sätetele. 2.4 Kui täitmiskeskus asub teise ADR-i kokkuleppe osalise territooriumil, esitab omanik täiendavad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et selle ADR-i kokkuleppeosalise pädev asutus teostab täitmiskeskus e üle nõuetekohas t järelevalvet . 2.5 Sisekorrosiooni vältimiseks täidetakse balloone üksnes kõrge kvaliteediga ja väga vähe korrodeerivate gaasidega. See nõue loetakse täidetuks, kui gaasid vastavad standardis ISO 9162:1989 kindlaks määratud korrodeerivus piirangutele . ( Jätkub järgmisel leheküljel ) P200 PAKKIMISEESKIRI ( järg ) P200 3. Kvalifitsee rumist ja korralist ülevaatust puudutavad sätted 3.1 Nende balloonide korraline ülevaatus, mis kuuluvad juba kasutusel olevasse tüüpi või rühma , millele on antud 15 - aastase intervalli luba, mida on ka kohaldatud, toimub vastavalt alajaole 6.2.3.5. MÄRKUS : b alloonide rühma definitsiooni vt alapunkti 1.5 juures olevast märkusest . 3.2 Kui 15 - aastase intervalliga balloon ei läbi korralisel ülevaatusel hüdraulilis t surve katset (nt lõhkemise või lekkimise tõttu), uurib omanik, mis oli katse ebaõnnestumise põhjus ja kas see mõjutab ka teisi (nt sama tüübi või rühma ) balloone , ning koostab selle kohta aruande . Mõju korral teistele balloonidele peab omanik teavitama pädevat asutust. Pädev asutus valib sobivad meetmed ja teavitab kõikide teiste ADR-i kokkuleppeo saliste pädevaid asutusi. 3.3 K ohaldatavas standardis määratletud sisekorrosioon i avastamise korral (vt alapunkti 1.3 ) kõrvaldatakse balloon kasutuselt ning selle täitmise ja vedamise aega ei pikendata . 3.4 15 - aastase intervalliga balloonid peavad olema varustatud ventiilidega, mis on konstrueeritud ja toodetud vähemalt 15 - aastaseks kasutusajaks EN 13152:2001 + A1:2003 või EN 13153:2001 + A1:2003 , EN ISO 14245:2010, EN ISO 14245:2021 , EN ISO 14245: 2021 , EN ISO 15995:2010 , EN ISO 15995:2019 või EN ISO 15995:2021 kohaselt . Pärast korralist ülevaatust paigaldatakse balloonile uus ventiil; EN 14912:20 22 kohaselt taastatud või kontrollitud käsiventiilid võib aga uuesti paigaldada, kui need sobivad teiseks 15 - aastaseks kasutusajaks. Taastamist või kontrolli võib teostada ainult ventiilide tootja või selliseks tööks kvalifitseeritud ja dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi alusel tegutsev ettevõte tootja tehniliste juhendite kohaselt. 4. Tähised Balloonid ele , mille korralist ülevaatust on vastavalt käesolevale punktile lubatud teha 15 -aastase intervall iga, kantakse lisaks selge ja loetav tähis „ P15Y ” . See märgis eemaldatakse, kui balloonidel ei ole enam 15 - aastase intervalli luba . MÄRKUS : s eda märgist ei kasutata balloonidel, mille suhtes kehtib alajao 1.6.2.9 või 1.6.2.10 kohane üleminekusäte või käesoleva pakkimiseeskirja punkti 10 pakkimise erisätte v punkt 1 . 15-aastase intervalliga korralist ülevaatust on lubatud rakenda da õmbluseta terasest ja alumiiniumsulamist balloonidele ja selliste balloonide kogumitele vastavalt punkti (10) eripakkimise sätetele ua või va juhul, kui on järgitud järgnevaid sätteid: Üldsätted Käesoleva punkti rakendamisel ei tohi pädev asutus delegeerida oma kohustusi ja tegevusi Xb asutustele (B tüüpi kontrolli asutused) või IS -i le (ettevõttesisesed kontrolli organid) ( Xb - ja IS- i definitsioonid vt alajagu 6.2.3.6.1) . Balloonikogumite omanik peab taotlema pädevalt asutuselt 15 aastase intervalli andmist ja peab näitama, et alapunktide 2, 3 ja 4 nõuded on täidetud. Alates 1. jaanuarist 1999 toodetud balloonid peavad olema toodetud vastavalt ühele järgmistest standarditest: EN 1964-1 või EN 1964-2; või - EN 1975; või - EN ISO 9809-1 või EN ISO 9809-2; või - EN ISO 7866; või -nõukogu direktiivi 84/525/ EMÜ a I lisa 1.–3. osa ja 84/526/EMÜ vastavalt tootmise ajale (vt ka tabel 6.2.4.1). Muudele enne 1. jaanuari 1999 toodetud, ADR nõuetele vastavatele, riikliku pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tehnilise normi kohastele balloonidele võib lubada 15 aastast korralise ülevaatuse intervalli, kui nende ADR kohane ohutus on sama nagu see oli taotlemise ajal. MÄRKUS: Käesolev säte loetakse täidetuks, kui balloon on uuesti hinnatud kooskõlas 16. juuni 2010 Nõukogu direktiivi 2010/35/EMÜ lisa III või 29. aprilli 1999 Nõukogu direktiivi 1999/36/EMÜ, lisa IV, jagu II vastavuse uuesti hindamise protseduurile. Alajao 6.2.2.7.2 punktis a toodud, ÜRO pakkimise tähisega märgitud balloonidele või balloonikogumitele ei tohi 15 aastast korralise ülevaatuse intervalli luba da. Balloonikogumid peavad olema koos tatud selliselt, et balloonide vaheline, pikitel je suunaline kontakt ei põhjustaks välist korrosiooni. Toed ja kinnitusrihmad peavad olema sellised, et minimeerida balloonide korrosiooni riski. Toestamiseks kasutatavad põrutusi leevendavad materjalid on lubatud vaid siis, kui neid on töödeldud vee imamise vältimiseks. Sobivate materjalide näiteks on veekindlad rihmad ja kummi. Omanik peab esitama pädevale asutusele dokumentaalse tõestuse, et balloonid vastavad alajaotise 1.3 tingimustele. Pädev asutus peab kontrollima, et need tingimused on täidetud. Pädev asutus peab kontrollima, kas alajaotiste 2 ja 3 nõuded on täidetud ja õigesti rakendatud. Juhul, kui kõik nõuded on täidetud, peab ta lubama balloonidele või balloonikogumitele 15 aastase korralise ülevaatuse intervalli. Selles loas peab balloonikogum (vt MÄRKUS allpool) olema selgelt määratletud. Luba tuleb toimetada omanikule; pädevale asutusele peab jääma koopia. Omanik peab säilitama dokumendid seni, kuni balloonidele on 15 aastane intervall lubatud. MÄRKUS: Balloonide grupp on määratud ühesuguste balloonide tootmise kuupäev aga seni, kuni vastavate ADR nõuete ja pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tehniliste normide tehniline sisu ei ole muutunud. Näiteks: ühesuguse ehituse ja mahuga balloonid, mis on toodetud 1. jaanuarist 1985 kuni 31. detsembrini 1988 kehtinud ADR sätete kohaselt koos samal ajal kehtinud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tehniliste normidega, moodustavad ühe grupi käesolev punkti mõistes. Omanik peab tagama vastavuse ADR nõuetele ja kohasele loale ja näitama seda pädevale asutusele nõudmisel, kuid vähemalt iga kolme aasta tagant või kui viiakse sisse olulisi protseduuride muudatusi. Tegevussätted Balloone või balloonikogumeid, millele on antud 15 aastane korralise ülevaatuse intervall, tohib täita ainult täitmiskeskustes, millel on dokumenteeritud ja kinnitatud kvaliteedisüsteem, et tagada, et käesoleva pakkimiseeskirja punkti 7 sätted ja EN ISO 24431:2016 või EN 13365:2002 kohaldatavad nõuded ja kohustused on täidetud ning õigesti rakendatud. P200 PAKKIMISEESKIRI (järg) P200 Ilma RPVta a lumiiniumsulamist balloon e ja selliste balloonide kogum e id , millele on antud 15 aastane korralise ülevaatuse intervall, tuleb enne iga täitmist vastavalt dokumenteeritud protseduuridele kontrollida, mis peab hõlmama vähemalt järgmist: Avada ballooni klapp või balloonikogumi peaklapp, et kontrollida jääkrõhu olemasolu; Juhul, kui gaasi eraldub, võib ballooni või balloonikogumit täita; Juhul, kui gaasi ei eraldu, peab kontrollima ballooni või balloonikogumi sisemist olukorda jääkainete suhtes; Juhul, kui jääkaineid ei avastata, võib ballooni või balloonikogumit täita. Juhul, kui avastatakse jääkained, peab teostama plaanivälise remondi. RPVga varustatud õmbluseta balloone ja peaklapiga varustatud õmbluseta balloonide kogumeid, millel on jääkrõhu seade ja millele on antud 15 aastane korralise ülevaatuse luba, peab kontrollima enne iga täitmist vastavalt dokumenteeritud protseduuridele, mis peab hõlmama vähemalt järgmist: Avada ballooni klapp või balloonikogumi peaklapp, et kontrollida jääkrõhu olemasolu; Juhul, kui gaasi eraldub, võib ballooni või balloonikogumit täita; Juhul, kui gaasi ei eraldu, peab kontrollima jääkrõhu seadet; Juhul, kui kontroll näitab, et jääkrõhu seadmes on jääkrõhk, võib ballooni või balloonikogumit täita; Juhul, kui kontroll näitab, et jääkrõhu seadmes ei ole jääkrõhku, peab kontrollima ballooni või balloonikogumi sisemust jääkainete suhtes; Juhul, kui jääkaineid ei avastata, võib ballooni või balloonikogumit täita pärast jääkrõhu seadme remonti või asendamist; Juhul, kui avastatakse jääkained, peab teostama plaanivälise remondi. Sisemise korrosiooni vältimiseks tohib balloone või balloonikogumeid täita ainult kõrgekvaliteediliste gaasidega, millel on madal potentsiaalne jääkainete sisaldus. See nõue loetakse täidetuks, kui gaaside/materjalide sobivus vastab EN ISO 11114-1:20 20 ja EN ISO 11114-2:2013 nõuetele ja gaasi kvaliteet vastab EN ISO 14175:2008 tingimustele või, standardiga mitte hõlmatud gaaside puhul, minimaalne puhtus on 99,5% mahust ja maksimaalne niiskusesisaldus 40 ml/m³ ( ppm ). Lämmastikoksiidi puhul peab minimaalne puhtus olema 98% mahu järgi ja maksimaalne niiskusesisaldus 70 ml/m³ ( ppm ). Omanik peab tagama, et punktide 2.1 kuni 2.4 nõuded on täidetud ja esitama nõudmisel selle kohta pädevale asutusele dokumendid, kuid vähemalt iga kolme aasta tagant või kui viiakse sisse olulisi protseduuride muudatusi. Juhul, kui täitmiskeskus asub teises ADR lepinguosalises riigis, peab omanik esitama pädevale asutusele nõudmisel täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, et täitmiskeskus on selle ADR lepinguosalise pädeva asutuse poolt vastavalt kontrollitud. Vt ka punkt 1.2. Kvalifitseerumist ja korralist ülevaatust puudutavad sätted Alajao 2 nõetele vastavate, kasutuses olevate balloonide ja balloonikogumite ülevaatuse perioodi võib pikendada 15 aastani alates viimasest korralisest ülevaatusest, kui nende viimane korralise ülevaatus toimus pädevat asutust rahuldavalt. Muudel juhtudel peab korralisel ülevaatusel muutma katsetamise perioodi 10 kuni 15 aastani. Korralise ülevaatuse aruanne peab näitama, et see balloon või balloonikogum peab vajadusel olema varustatud jääkrõhu seadmega. Pädev asutus võib tunnustada muid dokumentaalseid tõendeid. Juhul, kui 15 aastase intervalliga ballooni survetest ebaõnnestub lõhkemise või lekkimise tõttu või kui korralise ülevaatuse ajal mittepurustava katsetamise (NDT) tulemusel avastatakse tõsine defekt, peab omanik uurima ja koostama aruande ebaõnnestumise põhjuste kohta ja selle kohta, kas teised balloonid (näiteks sama tüüpi või samasse gruppi kuuluvad) on mõjutatud. Viimasel juhul peab omanik sellest informeerima pädevat asutust. Pädev asutus peab seejärel tegema otsuse kohaste meetmete osas ja vastavalt informeerima teiste ADR lepinguosaliste pädevaid asutusi. Juhul, kui punktis 6.2.4 viidatud standardite kohase korralise ülevaatuse käigus avastatakse sisemine korrosioon või muud defektid , peab ballooni kasutusest kõrvaldama ja mitte lubama mistahes uut perioodi täitmiseks või veoks. Balloonid või balloonikogumid, millele on antud 15 aastane korralise ülevaatuse intervall, võivad olla varustatud ainult EN 849 või EN ISO 10297 kohaselt katsetatud ja ehitatud klappidega, nagu kohane nende tootmise ajale (vt ka tabel punktis 6.2.4.1). Pärast korralist ülevaatust peab paigaldama uue klapi, väljaarvatud klapid, mis on remonditud või kontrollitud EN ISO 22434:20 22 kohaselt, mida võib uuesti kasutada. Tähised Balloonid el või balloonikogumi tel , millele on käesoleva punkti kohaselt antud 15 aastase korralise ülevaatuse intervall , peab alajao 5.2.1.6 punkti c kohane järgmise korralise ülevaatuse aeg (aasta) olema selgelt ja loetavalt märgitud lisaks tähisele „P15Y“. See märgis tuleb eemaldada, kui balloonil või balloonikogumil ei ole enam 15 aastane korralise ülevaatuse intervall lubatud. P200 PAKKI MISEESKIRI (järg) P200 Tab el 1: KOKKUSURUTUD GAASID ÜRO nr Nimetus ja kirjeldus Klassifikatsioonikood LC 50 ml/m 3 Balloonid Torukujulised anumad Survevaadid Balloonikogumid Katsetamise periood, aastates a Katserõhk, baarides b Maksimaalne töörõhk, baarides b Pakkimise erisätted 1002 ÕHK, KOKKUSURUTUD 1A X X X X 10 1006 ARGOON, KOKKUSURUTUD 1A X X X X 10 1016 SÜSINIKMONOKSIID, KOKKUSURUTUD 1TF 3760 X X X X 5 u 1023 KIVISÖEGAAS, KOKKUSURUTUD 1TF X X X X 5 1045 FLUOR, KOKKUSURUTUD 1TOC 185 X X 5 200 30 a, k, n, o 1046 HEELIUM, KOKKUSURUTUD 1A X X X X 10 1049 VESINIK, KOKKUSURUTUD 1F X X X X 10 d 1056 KRÜPTOON, KOKKUSURUTUD 1A X X X X 10 1065 NEOON, KOKKUSURUTUD 1A X X X X 10 1066 LÄMMASTIK, KOKKUSURUTUD 1A X X X X 10 1071 GAASILISED SÜSIVESINIKUD, KOKKUSURUTUD 1TF X X X X 5 1072 HAPNIK, KOKKUSURUTUD 1O X X X X 10 s 1612 HEKSAETÜÜLTETRAFOSFAADI JA KOKKUSURUTUD GAASI SEGU 1T X X X X 5 z 1660 LÄMMASTIKOKSIID, KOKKUSURUTUD 1TOC 115 X X 5 225 33 k, o 1953 KOKKU SURUTUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK , N.O.S. 1TF 5000 X X X X 5 z 1954 KOKKU SURUTUD GAAS, TULEOHTLIK , N.O.S. 1F X X X X 10 z 1955 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, N.O.S. 1T 5000 X X X X 5 z 1956 KOKKUSURUTUD GAAS, N.O.S. 1A X X X X 10 z 1957 DEUTEERIUM, KOKKU SURUTUD 1F X X X X 10 d 1964 GAASILISTE SÜSIVESINIKE SEGU, KOKKU SURUTUD, N.O.S. 1F X X X X 10 z 1971 METAAN, KOKKUSURUTUD või LOODUSLIK GAAS, KOKKUSURUTUD, kõrge metaani sisaldusega 1F X X X X 10 2034 VESINIKU JA METAANI SEGU, KOKKU SURUTUD 1F X X X X 10 d 2190 OKSÜDIFLUORIID, KOKKUSURUTUD 1TOC 2.6 X X 5 200 30 a, k, n, o 3156 KOKKUSURUTUD GAAS, OKSÜDEERIV, N.O.S. 1O X X X X 10 z 3303 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 1TO 5000 X X X X 5 z 3304 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 1TC 5000 X X X X 5 z 3305 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK , SÖÖBIV, N.O.S. 1TFC 5000 X X X X 5 z 3306 KOKKUSURUTUD GAAS, MÜRGINE, OKS ÜDEERIV, SÖÖBIV, N.O.S. 1TOC 5000 X X X X 5 z a Ei kehti komposiitmaterjalidest surveanumate kohta . b Kui kirje lahter on jäetud tühjaks, ei tohi töörõhk ületada kahte kolmandikku katserõhust . P200 PAKKIMISEESKIRI ( järg ) P200 Tab el 2: VEELDATUD JA LAHUSTATUD GAASID ÜRO nr Nimetus ja kirjeldus Klassifikatsioonikood LC 50 ml/m 3 Balloonid Torukujulised anumad Survevaadid Balloonikogumikud Katsetamise periood, aastates a Katserõhk, baarides Täiteaste Pakkimise erisätted 1001 ATSETÜLEEN, LAHUSTATUD 4F X X 10 60 c, p 1005 AMMONIAAK, VEEVABA 2TC 4000 X X X X 5 29 0,54 b, ra 1008 BOORTRIFLUORIID 2TC 864 X X X X 5 225 0,715 a 300 0,86 a 1009 BROMOTRIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS GAS R 13B1) 2A X X X X 10 42 1,13 ra 120 1,44 ra 250 1,60 ra 1010 BUTADIEENID, STABILISEERITUD (1,2-butadieen) või 2F X X X X 10 10 0,59 ra 1010 BUTADIEENID, STABILISEERITUD (1,3-butadieen) või 2F X X X X 10 10 0,55 ra 1010 BUTADIEENIDE JA VESINIKKARBONAADI SEGU, STABILISEERITUD 2F X X X X 10 10 0,50 ra , v, z 1011 BUTAAN 2F X X X X 10 10 0,52 ra , v 1012 BUTÜLEEN (butüleenide segud) või 2F X X X X 10 10 0,50 ra , z 1012 BUTÜLEEN (1-butüleen) või 2F X X X X 10 10 0,53 1012 BUTÜLEEN (cis-2-butüleen) või 2F X X X X 10 10 0,55 1012 BUTÜLEEN (trans-2-butüleen) 2F X X X X 10 10 0,54 1013 SÜSINIKDIOKSIID 2A X X X X 10 190 250 0,68 0,76 ra ra 1017 KLOOR 2TOC 293 X X X X 5 22 1,25 a, ra 1018 KLORODIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 22) 2A X X X X 10 27 1,03 ra 1020 KLOROPENTAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 115) 2A X X X X 10 25 1,05 ra 1021 1-KLORO-L 2,2,2-TETRAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 124) 2A X X X X 10 11 1,20 ra 1022 KLOROTRIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 13) 2A X X X X 10 100 0,83 ra 120 0,90 ra 190 1,04 ra 250 1,11 ra 1026 TSÜAAN 2TF 350 X X X X 5 100 0,70 ra , u 1027 TSÜKLOPROPAAN 2F X X X X 10 18 0,55 ra 1028 DIKLORODIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 12) 2A X X X X 10 16 1,15 ra 1029 DIKLOROFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 21) 2A X X X X 10 10 1,23 ra 1030 1,1 -DIFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 152A) 2F X X X X 10 16 0,79 ra 1032 DIMETÜÜLAMIIN, VEEVABA 2F X X X X 10 10 0,59 b, ra 1033 DIMETÜÜLEETER 2F X X X X 10 18 0,58 ra 1035 ETAAN 2F X X X X 10 95 0,25 ra 120 0,30 ra 300 0,40 ra 1036 ETÜÜLAMIIN 2F X X X X 10 10 0,61 b, ra 1037 ETÜÜLKLORIID 2F X X X X 10 10 0,80 a, ra 1039 ETÜÜLMETÜÜLEETER 2F X X X X 10 10 0,64 ra 1040 ETÜLEENOKSIID või ETÜLEENOKSIID LÄMMASTIKUGA kogurõhuni 1 MPa (10 bar ) temperatuuril 50 °C 2TF 2900 X X X X 5 15 0,78 l, ra 1041 ETÜLEENOKSIIDI JA SÜSINIKDIOKSIIDI SEGU, milles on etüleenoksiidi üle 9%, kuid mitte üle 87% 2F X X X X 10 190 0,66 ra 250 0,75 ra 1043 VÄETISE AMMONISEERIV LAHUS vaba ammoniaagiga 4A X X X 5 b, z 1048 VESINIKBROMIID, VEEVABA 2TC 2860 X X X X 5 60 1,51 a, d, ra 1050 VESINIKKLORIID, VEEVABA 2TC 2810 X X X X 5 100 0,30 a, d, ra 120 0,56 a, d, ra 150 0,67 a, d, ra 200 0,74 a, d, ra 1053 VESINIKSULFIID 2TF 712 X X X X 5 48 0,67 d, ra , u 1055 ISOBUTÜLEEN 2F X X X X 10 10 0,52 ra 1058 VEELDATUD GAASID, mittepõlevad, sisaldavad lämmastikku, süsinikdioksiidi või õhku 2A X X X X 10 Katserõhk = 1.5 töörõhk ra , z 1060 METÜÜLATSETÜLEENI JA PROPADIEENI SEGUD, STABILISEERITUD 2F X X X X 10 c, ra , z Propadieen , mis sisaldab 1% kuni 4% metüülatsetüüli 2F X X X X 10 22 0 , 52 c, ra Segu P1 2F X X X X 10 30 0 , 49 c, ra Segu P2 2F X X X X 10 24 0 , 47 c, ra 1061 METÜÜLAMIIN, VEEVABA 2F X X X X 10 13 0 , 58 b, ra 1062 METÜÜLBROMIID, kloropikriini alla 2% 2T 850 X X X X 5 10 1,51 a 1063 METÜÜLKLORIID (KÜLMUTUSGAAS R 40) 2F X X X X 10 17 0,81 a, ra 1064 METÜÜLMERKAPTAAN 2TF 1350 X X X X 5 10 0,78 d, ra , u 1067 DILÄMMASTIKTETRAOKSIID (LÄMMASTIKDIOKSIID) 2TOC 115 X X X 5 10 1,30 k 1069 NITROSÜÜLKLORIID 2TC 35 X X 5 13 1,10 k, ra 1070 DILÄMMASTIKOKSIID 2O X X X X 10 180 0,68 225 0,74 250 0,75 1075 NAFTAGAASID, VEELDATUD 2F X X X X 10 v, z 1076 FOSGEEN 2TC 5 X X X 5 20 1,23 a, k, ra 1077 PROPÜLEEN 2F X X X X 10 27 0,43 ra 1078 KÜLMUTUSGAAS, N.O.S. 2A X X X X 10 ra , z Segu F1 2A X X X X 10 12 1 , 23 Segu F2 2A X X X X 10 18 1 , 15 Segu F3 2A X X X X 10 29 1 , 03 1079 VÄÄVELDIOKSIID 2TC 2520 X X X X 5 12 1,23 ra 1080 VÄÄVELHEKSAFLUORIID 2A X X X X 10 70 1,06 ra 140 1,34 ra 160 1,38 ra 1081 TETRAFLUOROETÜLEEN, STABILISEERITUD 2F X X X X 10 200 m, o, ra 1082 TRIFLUORKLOROETÜLEEN, STABILISEERITUD 2TF 2000 X X X X 5 19 1,13 ra , u 1083 TRIMETÜÜLAMIIN, VEEVABA 2F X X X X 10 10 0,56 b, ra 1085 VINÜÜLBROMIID, STABILISEERITUD 2F X X X X 10 10 1,37 a, ra 1086 VINÜÜLKLORIID, STABILISEERITUD 2F X X X X 10 12 0,81 a, ra 1087 METÜÜLVINÜÜLEETER, STABILISEERITUD 2F X X X X 10 10 0 , 67 ra 1581 KLOROPIKRIINI JA METÜÜLBROMIIDI SEGU üle 2% kloropikriini sisaldusega 2T 850 X X X X 5 10 1 , 51 a 1582 KLOROPIKRIINI JA METÜÜLKLORIIDI SEGU 2T d X X X X 5 17 0 , 81 a 1589 KLOORTSÜAAN, INHIBEERITUD 2TC 80 X X 5 20 1 , 03 k 1741 BOORTRIKLORIID 2TC 2541 X X X X 5 10 1 , 19 a, ra 1749 KLOORTRIFLUORIID 2TOC 299 X X X X 5 30 1 , 40 a 1858 HEKSAFLUOROPROPÜLEEN (KÜLMUTUSGAAS R 1216) 2A X X X X 10 22 1 , 11 ra 1859 SILIKOONTETRAFLUORIID 2TC 922 X X X X 5 200 0 , 74 a 300 1 , 10 a 1860 VINÜÜLFLUORIID, STABILISEERITUD 2F X X X X 10 250 0 , 64 a, ra 1911 DIBORAAN 2TF 80 X X 5 250 0 , 07 d, k, o 1912 METÜÜLKLORIIDI JA METÜLEENKLORIIDI SEGU 2F X X X X 10 17 0 , 81 a, ra 1952 ETÜLEENOKSIIDI JA SÜSINIKDIOKSIIDI SEGU, milles ei ole üle 9% etüleenoksiidi 2A X X X X 10 190 0 , 66 ra 250 0 , 75 ra 1958 1,2-DIKLORO-1,1,2,2-TETRAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 114) 2A X X X X 10 10 1 , 30 ra 1959 1,1-DIFLUOROETÜLEEN (KÜLMUTUSGAAS R 1132a) 2F X X X X 10 250 0 , 77 ra 1962 ETÜLEEN 2F X X X X 10 225 0 , 34 300 0 , 38 1965 GAASILISTE SÜSIVESINIKE SEGU, VEELDATUD, N.O.S. 2F X X X X 10 b ra , ta, v, z Segu A 2F 10 10 0 , 50 Segu A01 2F 10 15 0 , 49 Segu A02 2F 10 15 0 , 48 Segu A0 2F 10 15 0 , 47 Segu A1 2F 10 20 0 , 46 Segu B1 2F 10 25 0 , 45 Segu B2 2F 10 25 0 , 44 Segu B 2F 10 25 0 , 43 Segu C 2F 10 30 0 , 42 1967 INSEKTITSIIDGAAS, MÜRGINE, N.O.S. 2T X X X X 5 z 1968 INSEKTITSIIDGAAS, N.O.S. 2A X X X X 10 ra , z 1969 ISOBUTAAN 2F X X X X 10 10 0 , 49 ra , v 1973 KLORODIFLUOROMETAANI JA KLOROPENTAFLUOROETAANI SEGU kindla keemispunktiga, umbes 49% klorodifluorometaani sisaldusega (KÜLMUTUSGAAS R 502) 2A X X X X 10 31 1 , 01 ra 1974 KLORODIFLUOROBROMOMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 12B1) 2A X X X X 10 10 1 , 61 ra 1975 DILÄMMASTIKOKSIIDI JA DILÄMMASTIKTETRAOKSIIDI SEGU (LÄMMASTIKOKSIIDI JA LÄMMASTIKDIOKSIIDI SEGU) 2TOC 115 X X X 5 k, z 1976 OKTAFLUOROTSÜKLOBUTAAN (KÜLMUTUSGAAS RC 318) 2.A X X X X 10 11 1 , 32 ra 1978 PROPAAN 2F X X X X 10 23 0 , 43 ra , v 1982 TETRAFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 14) 2A X X X X 10 200 0 , 71 300 0 , 90 1983 1-KLORO-2,2,2-TRIFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 133a) 2A X X X X 10 10 1 , 18 ra 1984 TRFFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 23) 2A X X X X 10 190 0 , 88 ra 250 0 , 96 ra 2035 1,1,1-TRIFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 143a) 2F X X X X 10 35 0 , 73 ra 2036 KSENOON 2A X X X X 10 130 1 , 28 2044 2,2-DIMETÜÜLPROPAAN 2F X X X X 10 10 0 , 53 ra 2073 AMMONIAAGI LAHUS, suhteline tihedus 15 °C juures vees vähem kui 0,880 , 4A sisaldab üle 35%, kuid mitte üle 40% ammoniaaki 4A X X X X 5 10 0 , 80 b sisaldab üle 40%, kuid mitte üle 50% ammoniaaki 4A X X X X 5 12 0 , 77 b 2188 ARSIIN (ARSEENVESINIK) 2TF 178 X X 5 42 1 , 10 d, k 2189 DIKLOROSILAAN 2TFC 314 X X X X 5 10 0 , 90 a 200 1 , 08 a 2191 SULFURÜÜLFLUORIID 2T 3020 X X X X 5 50 1 , 10 u 2192 GERMAANIUM c 2TF 620 X X X X 5 250 0 , 064 d, ra , r , q 2193 HEKSAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 116) 2A X X X X 10 200 1 , 13 2194 SELEENHEKSAFLUORIID 2TC 50 X X 5 36 1 , 46 k, ra 2195 TELLUURHEKSAFLUORIID 2TC 25 X X 5 20 1 , 00 k, ra 2196 VOLFRAMHEKSAFLUORIID 2TC 218 X X X X 5 10 3 , 08 a, ra 2197 VESINIKJODIID, VEEVABA 2TC 2860 X X X X 5 23 2 , 25 a, d, ra 2198 FOSFORPENTAFLUORIID 2TC 261 X X X X 5 200 0 , 90 300 1 , 25 2199 FOSFIIN c 2TF 20 X X 5 225 250 0,30 0,45 d, k, q, ra d, k, q, ra 2200 PROPADIEEN, INHIBEERITUD 2F X X X X 10 22 0 , 50 ra 2202 VESINIKSELENIID, VEEVABA 2TF 51 X X 5 31 1 , 60 k 2203 SILAAN c 2F X X X X 10 225 0 , 32 q 250 0 , 36 q 2204 KARBONÜÜLSULFIID 2TF 1700 X X X X 5 30 0,87 ra , u 2417 KARBONÜÜLFLUORIID 2TC 360 X X X X 5 200 0,47 300 0 , 70 2418 VÄÄVELTETRAFLUORIID 2TC 40 X X 5 30 0 , 91 a, k, ra 2419 BROMOTRIFLUOROETÜLEEN 2F X X X X 10 10 1 , 19 ra 2420 HEKSAFLUOROATSETOON 2TC 470 X X X X 5 22 1 , 08 ra 2421 LÄMMASTIKTRIOKSIID 2TOC VEDU KEELATUD 2422 OKTAFLUOROBUTEEN-2 (KÜLMUTUSGAAS R 1318) 2A X X X X 10 12 1 , 34 ra 2424 OKTAFLUOROPROPAAN (KÜLMUTUSGAAS R 218) 2A X X X X 10 25 1 , 04 ra 2451 LÄMMASTIKTRIFLUORIID 2O X X X X 10 200 0 , 50 2452 ETÜÜLATSETÜLEEN, STABILISEERITUD 2F X X X X 10 10 0 , 57 c, ra 2453 ETÜÜLFLUORIID (KÜLMUTUSGAAS R 161) 2F X X X X 10 30 0 , 57 ra 2454 METÜÜLFLUORIID (KÜLMUTUSGAAS R 41) 2F X X X X 10 300 0 , 63 ra 2455 METÜÜLNITRIT 2A VEDU KEELATUD 2517 1-KLORO-1,1-DIFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 142b) 2F X X X X 10 10 0 , 99 ra 2534 METÜÜLKLOROSILAAN 2TFC 2810 X X X X 5 ra , z 2548 KLOORPENTAFLUORIID 2TOC 122 X X 5 13 1 , 49 a, k 2599 KLOROTRIFLUOROMETAANI JA TRIFLUOROMETAANI ASEOTROOPNE SEGU, sisaldab umbes 60% klorotrifluorometaani (KÜLMUTUSGAAS R 503) 2A X X X X 10 31 0 , 12 ra 42 0 , 17 ra 100 0 , 64 ra 2601 TSÜKLOBUTAAN 2F X X X X 10 10 0 , 63 ra 2602 KLOROTRIFLUOROMETAANI JA TRIFLUOROMETAANI ASEOTROOPNE SEGU, sisaldab umbes 74% diklorodifluorometaani (KÜLMUTUSGAAS R 500) 2A X X X X 10 22 1 , 01 ra 2676 STIBIIN 2TF 178 X X 5 200 0 , 49 k, ra , r 2901 BROOMKLORIID 2TOC 290 X X X X 5 10 1 , 50 a 3057 TRIFLUOROATSETÜÜLKLORIID 2TC 10 X X X 5 17 1 , 17 k, ra 3070 ETÜLEENOKSIIDI JA KLOROTETRAFLUOROETAANI SEGU, mis ei sisalda üle 12,5% etüleenoksiidi 2A X X X X 10 18 1 , 09 ra 3083 PERKLORÜÜLFLUORIID 2TO 770 X X X X 5 33 1 , 21 u 3153 PERFLUORO-(METÜÜLVINÜÜLEETER) 2F X X X X 10 20 0 , 75 ra 3154 PERFLUORO-(ETÜÜLVINÜÜLEETER) 2F X X X X 10 10 0 , 98 ra 3157 VEELDATUD GAAS, OKSÜDEERIV, N.O.S. 2O X X X X 10 z 3159 1,1,1,2-TETRAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 134a) 2A X X X X 10 18 1 , 05 ra 3160 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK , N.O.S. 2TF 5000 X X X X 5 ra , z 3161 VEELDATUD GAAS, TULEOHTLIK , N.O.S. 2F X X X X 10 ra , z 3162 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, N.O.S. 2T 5000 X X X X 5 z 3163 VEELDATUD GAAS, N.O.S. 2A X X X X 10 ra , z 3220 PENTAFLUOROETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 125) 2A X X X X 10 49 0 , 95 ra 35 0 , 87 ra 3252 DIFLUOROMETAAN (KÜLMUTUSGAAS R 32) 2F X X X X 10 48 0 , 78 ra 3296 HEPTAFLUOROPROPAAN (KÜLMUTUSGAAS R 227) 2A X X X X 10 13 1 , 21 ra 3297 ETÜLEENOKSIIDI JA KLOROTETRAFLUOROETAANI SEGU, mis ei sisalda üle 8,8% etüleenoksiidi 2A X X X X 10 10 1 , 16 ra 3298 ETÜLEENOKSIIDI JA PENTAFLUOROETAANI SEGU, mis ei sisalda üle 7,9% etüleenoksiidi 2A X X X X 10 26 1 , 02 ra 3299 ETÜLEENOKSIIDI JA TETRAFLUOROETAANI SEGU, mis ei sisalda üle 5,6% etüleenoksiidi 2A X X X X 10 17 1 , 03 ra 3300 ETÜLEENOKSIIDI JA SÜSINIKDIOKSIIDI SEGU, sisaldab üle 87% etüleenoksiidi 2TF üle 2900 X X X X 5 28 0 , 73 ra 3307 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 2TO 5000 X X X X 5 z 3308 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 2TC 5000 X X X X 5 ra , z 3309 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK , SÖÖBIV, N.O.S. 2TFC 5000 X X X X 5 ra , z 3310 VEELDATUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, SÖÖBIV, N.O.S. 2TOC 5000 X X X X 5 z 3318 AMMONIAAGI LAHUS, suhteline tihedus 15°C vees vähem kui 0, 881, sisaldab üle 50% ammoniaaki 4TC X X X X 5 b 3337 KÜLMUTUSGAAS R 404A ( Pentaflouroetaani , 1,1,1-trifluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani aseo troopne segu, sisaldab umbes 44% pentafluoroetaani ja 52 % 1,1,1-trifluoroetaani) 2A X X X X 10 36 0 , 82 ra 3338 KÜLMUTUSGAAS R 407A ( Difluorometaani , pentafluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani aseotroopne segu, sisaldab umbes 20% difluorometaani ja 40% pentafmoroetaani) 2A X X X X 10 32 0 , 94 ra 3339 KÜLMUTUSGAAS R 407B ( Difluorometaan , pentafluoroetaan ja 1,1,12-tetrafluoroetaani tseotroopne segu, sisaldab umbes 10% difluorometaani ja 70% pentafluoroetaani ) 2A X X X X 10 33 0 , 93 ra 3340 KÜLMUTUSGAAS R 407C ( Difluorometaani , pentafluoroetaani ja 1,1,1,2-tetrafluoroetaani aseotroopne segu, sisaldab umbes 23% difluorometaani ja 25% pentafluoroetaani ) 2A X X X X 10 30 0 , 95 ra 3354 INSEKTITSIIDGAAS, TULEOHTLIK , N.O.S. 2F X X X X 10 ra , z 3355 INSEKTITSIIDGAAS, MÜRGINE, TULEOHTLIK , N.O.S. 2TF X X X X 5 ra , z 3374 ATSETÜLEEN, LAHUSTATUD 2F X X 5 60 c, p a Ei kehti komposiitmaterjalidest surveanumate kohta . 702945 245745 C B B2 B1 A1 A0 A02 A01 A 0,42 0,43 0,44 0,45 0,46 0,47 0,48 0,49 0,50 0,440 0,450 0,463 0,474 0,485 0,495 0,505 0,516 0,525 Maksimaalne lubatud sisu mass mahu liitri kohta Tihedus kg/l 50 °C juures Kaubanduslik butaan Kaubanduslik propaan 0 0 C B B2 B1 A1 A0 A02 A01 A 0,42 0,43 0,44 0,45 0,46 0,47 0,48 0,49 0,50 0,440 0,450 0,463 0,474 0,485 0,495 0,505 0,516 0,525 Maksimaalne lubatud sisu mass mahu liitri kohta Tihedus kg/l 50 °C juures Kaubanduslik butaan Kaubanduslik propaan b ÜRO nr 1965 segude jaoks on maksimaalne lubatav täitemass mahuliitri kohta järgmine : c Käsitatakse pürofoorsena . d Käsit a takse mürgisena. LC 50 väärtus tuleb sellegipoolest määrata . P200 PAKKIMISEESKIRI ( järg ) P200 Tab el 3: KLASSI 2 MITTEKUULUVAD AINED ÜRO nr Nimetus ja kirjeldus K lass Klassifikatsioonikood LC 50 ml/m 3 Balloonid Torukujulised anumad Survevaadid Balloonikogumid Katsetamise periood, aastates a Katserõhk, baarides Täiteaste Pakkimise erisätted 1051 VESINIKTSÜANIID, STABILISEERITUD, sisaldab kuni 3% vett 6.1 TF1 40 X X 5 100 0, 55 k 1052 VESINIKFLUORIID, VEEVABA 8 CT1 1307 X X X 5 10 0, 84 a, ab , ac 1745 BROOMPENTAFLUORIID 5.1 OTC 25 X X X 5 10 b k, ab , ad 1746 BROOMTRIFLUORIID 5.1 OTC 50 X X X 5 10 b k, ab , ad 2495 JOODPENTAFLUORIID 5.1 OTC 120 X X X 5 10 b k, ab , ad a Ei kehti komposiitmaterjalidest surveanumate kohta . b Nõutav on vähemalt 8 mahu% paisumisruumi . P201 PAKKIMISEESKIRI P201 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3167, 3168 ja 3169 kohta. Lubatud on järgmised pakendid: 1) Balloonid ja gaasi sisaldavad anumad, mis vastavad pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ehituse, katsetamise ja täitmise nõuetele. . 2) Järgmised kombineeritud pakendid, tingimusel et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Välispakendid : vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2). Sisepakendid: a) mittemürgiste gaaside jaoks: hermeetiliselt suletud klaasist või metallist sisepakendid maksimaalse mahuga 5 liitrit saadetise kohta; b) mürgiste gaaside jaoks: hermeetiliselt suletud klaasist või metallist sisepakendid maksimaalse mahuga 1 liiter saadetuse kohta. Pakendid peavad vastama III pakendigrupi tugevusnõuetele. P202 PAKKIMISEESKIRI P202 (Reserve eritud ) P203 PA KKIMISEESKIRI P203 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib k lassi 2 veeldatud gaaside kohta . Nõuded suletud krüotehnilistele anumatele : 1) Jao 4.1.6 pakkimise erisätted peavad olema täidetud . 2) Peatüki 6.2 nõuded peavad olema täidetud . 3) Suletud krütehnilised anumad peavad olema selliselt isoleeritud, et nad ei kattuks härmatisega . 4) Katserõhk Suletud krüot ehnilised anumad täidetakse jahutatud vedelikega järgmise minimaalse katserõhuga : a) vaakumisolatsiooniga suletud krüotehniliste anumate katserõhk ei tohi olla väiksem kui täidetud anuma 1,3-kordne maksimaalse siserõhu , seda ka täitmise ja tühjendamise ajal, pluss 100 kPa (1 baar) summa ; b) muude suletud krüotehniliste anumate puhul ei tohi katserõhk olla väiksem kui täidetud anuma 1,3 kordne maksimaalne siseõhk , arvestades täitmise ja tühjendamise ajal tekkivat rõhku . 5) Täiteaste Tuleohutute mitte mürgiste jahutamisega veeldatud gaaside (klassifikatsioonikoodiga 3A ja 3O) puhul ei tohi vedela faasi maht täitmise temperatuuril ja rõhul 100 kPa (1 baar) ületada 98% surveanuma veemahust . Kui sisu tõstetaks temperatuurini, mille puhul aururõhk saab võrdseks ohutusklapi avanemisrõhuga, peab täiteaste tuleohtlike jahutamisega veeldatud gaaside (klassifikatsioonikoodiga 3F ) puhul jääma allapoole piiri, mille puhul vedela faasi maht ulatuks sellel temperatuuril 98%- ni veemahust . 6) Rõhualandusseadmed Suletud krüotehnilised anumad tuleb varusta d a vähemalt ühe rõhualandusseadmega . 7) Sobivus Materjalid, mida kasutatakse ühenduste lekkekindluse tagamiseks või sulgurite hooldamiseks, peavad sobima sisuga. Oksüdeerivate gaaside (klassifikatsioonikoodiga 30) veoks ettenähtud anumate puhul ei tohi need materjalid kõnealuste gaasidega ohtlikult reageerida . 8) Korraline ülevaatus a) Rõhualandusventiilide korralised ülevaatused ja katsetamised vastavalt alajaole 6.2.1.6.3 peavad toimuma vähemalt viie aasta järel. b) Mitte-ÜRO kohaste suletud krüotehniliste anumate korralised ülevaatused ja katsetamised vastavalt alajaole 6.2.3.5.2 peavad toimuma vähemalt kümne aasta järel. ( Jätkub järgmisel leheküljel ) P203 PAKKIMISEESKIRI ( järg ) P203 Nõuded avatud krüotehnilistele anumatele : Avatud krüotehnilistes anumates võib vedada ainult järgmisi mitteoksüdeerivaid jahutamisega veeldatud gaase klassifikatsioonikoodiga 3A : ÜRO nr 1913, 1951, 1963, 1970, 1977, 2591, 3136 ja 3158. Avatud krüotehni lised anumad peavad olema ehitat ud järgmiste nõuete kohaselt. 1) Anumad peavad olema konstrueeritud, toodetud, katsetatud ja varustatud nii, et nad taluksid kõiki normaalse kasutamise ja normaalsete veotingimuste korral ette tulevaid tingimusi, kaasa arvatud väsimust. 2) Anumate maht ei tohi olla üle 450 l iitri . 3) Anum peab olema topeltseintega , nii et sise - ja välisseina vaheline ruum oleks evakueeritud (vaakumisoleeritud). Isolatsioon peab vältima härmatise teket anuma väliskestale . 4) Ehitusmaterjalid peavad olema töötemperatuuril sobivate mehaaniliste omadustega. 5) Veetavad ohtlikud veosed ei tohi mõjutada ega nõrgestada nendega otseses kokkupuutes olevaid materjale ega põhjustada ohtlikke tagajärgi (nt katalüüsida reaktsioone või reageerida ohtlike veostega) . 6) Klaasist topeltseintega anumad peavad olema sobiva pehmendava või absorbeeriva materjaliga välispakendis , et nad taluksid normaalsetel veotingimustel tekkivat survet ja mõju . 7) Anum peab olema konstrueeritud nii, et see püsiks veo ajal püsti , mis tähendab, et selle põhja väikseim horisontaalmõõde peab olema suurem kui täis anuma raskuskeskme kõrgus, või anum peab olema kinnitatud kardaanriputi külge. 8) Anumate avaused peavad olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad gaaside l välja pääs eda , väldivad vedelike väljaloksumist ja on kinnitatud nii, et nad püsivad veo ajal paigal . 9) Avatud krüotehnilised anumad peavad kandma järgmisi püsivaid (nt pressitud, graveeritud või söövitatud) märgistusi : - tootja nimi ja aadress ; - mudeli number või nimetus ; - seeria- või partiinumber ; - nende gaaside ÜRO number ja ohtliku veose tunnusnimetus, mille jaoks anum on ette nähtud ; - anuma maht liitrites . P204 PAKKIMISEESKIRI P204 ( Kustutatud ) P205 PAKKIMISEESKIRI P205 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3468 kohta . 1) Metallhüdriidi hoiusüsteemide puhul peavad olema täidetud jao 4.1.6 pakkimise erisätted . 2) Käesolev pakkimiseeskiri hõlmab vaid neid surveanumaid, mille veemah utavus ei ületa 150 liitrit ja mille maksimaalne rõhk ei ületa 25 MPa . 3) Metallhüdriidi hoiusüsteeme , mis vastavad peatükis 6.2 sätestatud gaasi sisaldavate surveanumate ehituse ja katsetamise nõuetele, on lubatud kasutada vaid vesiniku veoks. 4) Terasest surveanumate või terasest vooderdisega komposiitmaterjalist surveanumate kasutamise korral kasutatakse vaid neid anumaid, mis kannavad alajao 6.2.2.9.2 punkti j kohast tähist „H” . 5) Metallhüdriidi hoiusüsteemid peavad va s tama standardis ISO 16111:2008 või ISO 16111:2018 (Transporditavad gaasimahutid – pööratavasse metallhüdriidi absorbeeritud vesinik) täpsustatud transporditavate metallhüdriid i hoiusüsteemide kasutustingimustele, konstruktsiooni kriteeriumidele, nimimahule, tüübikatsetele, partiikatsetele, korralistele katsetele, katserõhule, nimilaadimisrõhule ja rõhualandusseadmeid puudutavatele sätetele ning nende vastavust ja kinnitust hinnatakse alajao 6.2.2.5 kohaselt. 6) Metallhüdriid i hoiusüsteemid täidetakse vesinikuga rõhu all, mis ei ületa süsteemi püsimärgistusel näidatud nimilaadimisrõhku , mis on täpsustatud standardis ISO 16111:2008 või ISO 16111:2018 . 7) Metallhüdriid i hoiusüsteemi korralise katsetamise nõuded peavad olema kooskõlas standardiga ISO 16111:2008 või ISO 16111:2018 ; korraline katsetamine peab toimuma alajao 6.2.2.6 kohaselt ja korraliste ülevaatuste intervall ei tohi ületada viit aastat . Alajao 6.2.2.4 alusel on võimalik määrata, milline standard kehtib korralise ülevaatuse ja katsetuse ajal . P206 PAKKIMISEESKIRI P206 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3500, 3501, 3502, 3503, 3504 ja 3505 kohta. Kui ADR-is pole sätestatud teisiti , on lubatud peatüki 6.2 nõuetele vastavad balloonid ja survevaadid. 1) Jao 4.1.6 pakkimise erisäte peab olema täidetud . 2) Korralise ülevaatuse maksimaalne katseperiood ei tohi ületada 5 aastat. 3) Balloonid ja survevaadid tuleb täita nii, et mittegaasiline faas ei ületaks 50 °C juures 95 % nende veemahutavusest ja et balloonid ja survevaadid ei oleks 60 °C juures täielikult täidetud . Arvesse tuleb võtta kõigi balloonides ja survevaatides olevate ainete aururõhku ja mahtpaisumist. Vedelike puhul, mis sisaldavad surugaase, tuleb surveanuma siserõhu arvutamisel võtta arvesse mõlemat komponenti – nii vedelikku kui surugaasi. Kui katseandmeid pole saadaval, siis tuleb teha läbi järgnevad sammud: a) Vedeliku aururõhu ja surugaasi osarõhu arvutamine temperatuuril 15 °C (täitmistemperatuur); b) Temperatuurilt 15 °C temperatuurini 65 °C soojendamisel tekkiva vedela faasi mahtpaisumise arvutamine ja ülejäänud gaasilise faasi ruumala arvutamine; c) Surugaasi osarõhu arvutamine temperatuuril 65 °C, võttes arvesse vedela faasi mahtpaisumist; MÄRKUS : Arvesse tuleb võtta surugaasi kokkusurutavuse tegurit temperatuuridel 15 °C ja 65 °C. d) Vedel iku aururõhu arvutamine temperatuuril 65 °C; e) Kogurõhk on vedel iku aururõhu ja surugaasi osarõhu summa temperatuuril 65 °C; f) Arvesse tuleb võtta surugaasi lahustuvust veeldatud faasis temperatuuril 65 °C; Ballooni või survevaadi katserõhk ei tohi olla väiksem kui arvutuslik kogurõhk miinus 100 kPa (1 baar). Kui surugaasi lahustuvus vedelas faasis ei ole arvutuste jaoks teada, siis tuleb katserõhk arvutada gaasi lahustuvust (alapunkt f) arvesse võtmata. 4) Minimaalne katserõhk peab propellendi osas vastama pakkimiseeskirjale P200, kuid ei tohi olla madalam kui 20 baari. Lisanõue: Balloone ja surveanumaid ei anta veoks üle pihustusseadmete, näiteks vooliku ja otsakuga ühendatult. Pakkimise erisätted : PP89 ÜRO nr 3501, 3502, 3503, 3504 ja 3505 puhul ei või kasutatavate mittetäidetavate balloonide veemahutavus olenemata alajao 4.1.6.9 punktist b ületada 1000 liitrit jagatuna baarides väljendatud katserõhuga , tingimusel et konstruktsioonistandardis ette nähtud mahu- ja rõhupiirangud vastavad standardile ISO 11118:1999, mille kohaselt on maksimaalne maht 50 liitrit. PP97 ÜRO nr 3500 alla määratud tulekustutusainete puhul on korralisel ülevaatusel katsetamise maksimaalne aeg 10 aastat. Neid võib vedada 450-liitrise maksimaalse veemahutavusega torukujulistes anumates, mis vastavad peatüki 6.2 nõuetele . P207 PAKKIMISEESKIRI P207 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 1950 kohta. Lubatud on järgmised pakendid, tingimusel et jao 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: a) vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2). Pakendid peavad vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele. b) jäigad välispakendid , mille maksimaalne puhasmass on järgmine : kartongist 55 kg muust materjalist peale kartongi 125 kg Alajao 4.1.1.3 sätted ei pea olema täidetud . Pakendid peavad olema konstrueeritud ja ehitatud nii, et oleks välditud aerosoolide liigne liikumine ja juhuslik tühjenemine normaalsetel veotingimustel. Pakkimise erisäte : PP87 Erisätte 327 kohaselt veetavate ÜRO nr 1950 aerosoolide jäätme te pakendid peavad olema varustatud vahenditega, näiteks absorbeeriva materjaliga, veo ajal välja pääseda võiva vaba vedeliku kinnipidamiseks. Pakendeid tuleb piisavalt ventileerida, et vältida ohtliku atmosfääri teket ja rõhu tõusu. RID -i ja ADR -i pakkimise erisäte RR6 ÜRO nr 1950 puhul võib täislastis veo korral metallesemeid pakkida ka järgmiselt: esemed tuleb grupeerida ühikuteks alustele ja hoida paigal sobivate plastist katetega; need ühikud tuleb virnastada ja sobivalt kaubaalustele kinnitada . P 20 8 PAKKIMISEESKIRI P 20 8 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib 2. klassi adsorbeerunud gaaside kohta . Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et alajao 4.1.6.1 üldised pakkimise sätted on täidetud : p eatükis 6.2 määratletud balloonid vastavad standarditele ISO 11513:2011, ISO 11513:2019, ISO 9809-1:2010 või ISO 9809-1:2019 . Iga täidetud ballooni rõhk peab olema vähem kui 101,3 kPa temperatuuril 20 ⁰C ja vähem kui 300 kPa temperatuuril 50 ⁰C . Ballooni minimaalne katserõhk peab olema 21 baari . Ballooni minimaalne lõhkemisrõhk peab olema 94 , 5 baari . Täidetud ballooni siserõhk temperatuuril 65 ⁰C ei tohi ületada ballooni katserõhku . Adsorbeeriv materjal peab sobima ballooniga ja ei tohi moodustada kahjulikke v õ i ohtlikke ü hendeid adsorbeeritava gaasiga. Gaasi kombinatsioon adsorbeeriva materjaliga ei tohi m õ jutada ega n õ rgestada ballooni ega p õ hjustada ohtlikku reaktsiooni (nt katal üü s ). Adsorbeeriva materjali kvaliteeti tuleb kontrollida iga t ä itmise k ä igus, et tagada, et selle pakkimiseeskirja n õ uded r õ hu ja keemilise stabiilsuse kohta on t ä idetud iga kord, kui adsorbeerunud gaasi pakend antakse veoks ü le . Adsorbeeriv materjal ei täida ühegi ADR -i klassi klassifitseerimiskriteeriume . Nõuded balloonidele ja sulguritele, mis sisaldavad mürgiseid gaase LC 50 vähem kui 200 ml/m 3 ( ppm ) või võrdselt sellega (vt tabel 1) on järgnevad : (a) v entiilide väljavoolud peavad olema varustatud rõhku hoidvate hermeetiliste punn- või keermega korkidega, mille keermed sobivad ventiili väljalaskeavaga. (b) k õik ventiilid peavad olema performeerimata membraaniga tihendita ventiilid või seda tüüpi ventiilid, mis takistavad aine kadu läbi tihendi või tihendi kõrvalt. (c) p ärast täitmist tuleb kontrollida iga ballooni ja sulguri lekkekindlust. (d) k õik ventiilid peavad taluma surveanuma katserõhku ning neil peab olema kooniline keermestatud vahetu ühendus surveanumaga või muu ühendus, mis vastab standardi ISO 10692-2:2001 nõuetele. (e) b alloonid ja ventiilid ei tohi olla varustatud rõhualandusseadmetega. Pürofoorseid gaase sisaldavate balloonide ventiilide väljalaskeavad peavad olema varustatud rõhku hoidvate hermeetiliste punn- või keermega korkidega, mille keermed sobivad ventiili väljalaskeavaga. Täitmise protseduur peab vastama standardi ISO 11513:2011 lisale A (kehtib kuni 31. detsembrini 2024) või ISO 11513:2019 lisale A. Korralise ülevaatuse maksimaalne periood on 5 aastat. Aine kohta kehtivad pakkimise erisätted (vt tabel 1). Materjali vastavus a: Alumiiniumisulamist balloone ei o le lubatud kasutada. d: Kui kasutatakse terasest balloone , on lubatud kasutada ainult neid, millele on märgitud täht „H” vastavalt alajao 6.2.2.7.4 punktile p. Gaase puudutavad sätted r: Selle gaasi täiteaste peab olema selline, et täieliku lagunemise korral ei ületa rõhk kahte kolmandikku ballooni katserõhust. Materjali vastavus N.O.S. adsorbeerunud gaaside kirjete kohta z: Materjalid, millest balloonid ja nende manused on valmistatud, peavad sobima sisuga ega tohi sisuga reageerimisel moodustada kahjulikke või ohtlikke ühendeid. Tabel 1: Adsorbeerunud gaasid ÜRO nr Nimetus ja kirjeldus Klassifikatsioonikood LC 50 ml/m 3 Pakkimise erisätted 3510 ADSORBEERUNUD GAAS, KERGESTISÜTTIV, N.O.S. 9F z 3511 ADSORBEERUNUD GAAS, N.O.S. 9A z 3512 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, N.O.S. 9T ≤ 5000 z 3513 ADSORBEERUNUD GAAS, OKSÜDEERIV, N.O.S. 9O z 3514 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, KERGESTISÜTTIV, N.O.S. 9TF ≤ 5000 z 3515 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, N.O.S. 9TO ≤ 5000 z 3516 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, SÖÖBIV, N.O.S. 9TC ≤ 5000 z 3517 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, KERGESTISÜTTIV, SÖÖBIV, N.O.S. 9TFC ≤ 5000 z 3518 ADSORBEERUNUD GAAS, MÜRGINE, OKSÜDEERIV, SÖÖBIV, N.O.S. 9TOC ≤ 5000 z 3519 BOORTRIFLUORIID, ADSORBEERUNUD 9TC 387 a 3520 KLOOR, ADSORBEERUNUD 9TOC 293 a 3521 SILIKOONTETRAFLUORIID, ADSORBEERUNUD 9TC 450 a 3522 ARSIIN, ADSORBEERUNUD 9TF 20 d 3523 GERMAAN, ADSORBEERUNUD 9TF 620 d, r 3524 FOSFORPENTAFLUORIID, ADSORBEERUNUD 9TC 190 3525 FOSFIIN, ADSORBEERUNUD 9TF 20 d 3526 VESINIKSELENIID, ADSORBEERUNUD 9TF 2 P 209 PAKKIMISEESKIRI P 209 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3150 väikeste süsivesinikgaasiga töötavate seadmete või väikeste seadmete süsivesinikgaasi täiteballoonide kohta Jaos 4.1.6 toodud p akkimise erisätted peavad olema vajadusel täidetud. Veosed peavad vastama selle maa eeskirjadele, kus nad on täidetud. Seadmed ja täiteballoonid peavad olema pakitud välispakenditesse , mis vastavad jao 6.1.4 nõuetele ning on katsetatud ja kinnitatud vastavalt peatüki 6.1 II pakendigrupi nõuetele. P 300 PAKKIMISEESKIRI P 300 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3064 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid, mis koosnevad sisemistest metallist purkidest, mille maht ei ole rohkem kui 1 liiter purgi kohta, ning puidust välistest kastidest (4C1, 4C2, 4D või 4F ), mis ei sisalda rohkem kui 5 liitrit lahust. Lisanõuded Metallist purke peab täielikult ümbritsema absorbeeriv, polsterdav materjal. Puidust kastid peavad olema täielikult vooderdatud sobiva, vees ja nitroglütseriinis mittemärguva materjaliga. P 301 PAKKIMISEESKIRI P 301 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3165 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Alumiiniumist surveanum, mis on valmistatud torulõikudest ja millel on keevitatud peaosad. Selle anuma peamine kütust sisaldav osa peab koosnema keevitatud anumast, mille maksimaalne sisemine maht on 46 liitrit . Välimise anuma minimaalne arvutuslik ülerõhk peab olema 1275 k Pa ja minimaalne lõhkemisrõhk 2 755 kPa . Kõik anumad peavad olema kontrollitud lekkimise suhtes tootmise ajal ning enne kauba saatmist ja olema lekkekindlad. Kogu sisemine ühik peab olema kindlalt pakitud mittepõlevasse pehmendavasse materjali, nagu näiteks vermikuliiti , ja tugevasse välisesse, tihedalt suletud metallist pakendisse, mis kaitseb piisavalt kõiki manuseid. Kütuse maksimaalne kogus peamise kütust sisaldava osa ja saadetise kohta on 42 liitrit . Alumiiniumist surveanum. Selle anuma peamine kütust sisaldav osa peab koosnema keevitatud, auru mitte läbi laskvast elastomeersest kütuseanumast, mille maksimaalne sisemine maht on 46 liitrit . Välimise anuma minimaalne arvutuslik ülerõhk peab olema 2860 kPa ja minimaalne lõhkemisrõhk 5170 kPa . Kõik anumad peavad olema kontrollitud lekkimise suhtes tootmise ajal ja enne kauba saatmist ning olema kindlalt pakitud mittepõlevasse polsterdavasse materjali, nagu näiteks vermikuliiti , ja tugevasse välisesse, tihedalt suletud metallist pakendisse, mis kaitseb piisavalt kõiki manuseid. Maksimaalne kütuse kogus peamise kütust sisaldava osa ja saadetise kohta on 42 liitrit . P 302 PAKKIMISEESKIRI P 302 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3269 kohta. Järgmised kombineeritud pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: välispakendid : vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2); sisepakendid : sisepakendis ei tohi olla üle 125 ml aktivaatorit , kui aktivaator on vedelik, ja üle 500 g , kui aktivaator on tahke aine . põhi materjal ja aktivaator peavad olema pakitud teineteisest eraldi sisepakenditesse . Komponente võib paigutada samasse välispakendisse tingimusel, et komponendid lekkimise korral omavahel ohtlikult ei reageeri. Pakendid peavad vastama II või III pakendigrupi tugevusnõuetele vastavalt põhimaterjali suhtes kohaldatavatele klassi 3 kriteeriumidele. P 400 PAKKIMISEESKIRI P 400 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. Survea numad peavad olema terasest ning läbima esmase katsetamise ning iga viie aasta järel sooritatava korralise katsetamise rõhul, mis ei ole vä iksem kui 1 MPa (10 baari, manomeetriline rõhk). Veo ajal peab vedelik olema inertgaasi kihi all, mille manomeetriline rõhk ei tohi olla alla 20 kPa (0,2 baari); Kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F või 4G), vaadid ( 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1D või 1G) või kanistrid ( 3A1, 3A2 , 3B1 või 3B2), mis sisaldavad hermeetiliselt suletud metallist purke, mille sisepakendid on klaasist või metallist, mille maht ei ületa 1 liitrit pakendi kohta, ning millel on tihendiga sulgurid. Sisepakenditel peavad olema keermestatud sulgurid või sellised sulgurid, mis on füüsiliselt kinnitatud vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal. Sisepakendid peavad olema igast küljest polsterdatud kuiva, absorbeeriva, mittepõleva materjaliga, mille kogus on piisav kogu sisu imamiseks. Sisepakendeid ei tohi täita üle 90% nende mahust. Välispakendite maksimaalne puhasmass on 125 kg ; Terasest, alumiiniumist või metallist vaadid ( 1A1, 1A2, 1B1, 1B2 , 1N1 või 1N2), kanistrid ( 3A1, 3A2 , 3B1 või 3B2) või kastid (4A, 4B või 4N ), mille maksimaalne puhasmass on 150 kg pakendi kohta, mis sisaldavad hermeetiliselt suletud metallist purke, mille maht ei ületa 4 liitrit purgi kohta, ning millel on tihendiga sulgurid. Sisepakenditel peavad olema keermestatud sulgurid või sellised sulgurid, mis on füüsiliselt kinnitatud vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal. Sisepakendid peavad olema igast küljest polsterdatud kuiva, absorbeeriva, mittepõleva materjaliga, mille kogus on piisav kogu sisu imamiseks. Iga sisepakendite kiht peab olema lisaks polsterdusele eraldatud vaheplaadiga. Sisepakendeid ei tohi täita üle 90% nende mahust. Pakkimise erisäte PP 86 ÜRO nr 3392 ja 3394 puhul tuleb õhk eemaldada auru ruumiosast lämmastiku abil või mõnel muul viisil. P 401 PAKKIMISEESKIRI P 401 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. Survea numad peavad olema terasest ning läbima esmase katsetamise ning iga 10 aasta järel sooritatava korralise katsetamise rõhul, mis ei ole vähem kui 0,6 MPa (6 baari, manomeetriline rõhk). Veo ajal peab vedelik olema inertgaasi kihi all, mille manomeetriline rõhk ei tohi olla alla 20 kPa (0,2 baari); Kombineeritud pakendid: v älispakendid : vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2). sisepakendid : klaasist, metallist või plastist, keermestatud sulguritega, maksimaalse mahuga 1 liiter. Iga sisepakend peab olema ümbritsetud inertse polsterdava ja absorbeeriva materjaliga, mille kogusest piisab kogu sisu enesesse imemiseks. Maksimaalne puhasmass välispakendi kohta ei tohi ületada 30 kg. RID-i ja ADR-i pakkimise erisäte RR 7 ÜRO nr 1183, 1242, 1295 ja 2988 puhul tuleb surveanumaid katsetada siiski iga viie aasta tagant. P 402 PAKKIMISEESKIRI P 402 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. Survea numad peavad olema terasest ning läbima esmase katsetamise ning iga 10 aasta järel sooritatava korralise katsetamise rõhul, mis ei ole vähem kui 0,6 MPa (6 baari, manomeetriline rõhk). Veo ajal peab vedelik olema inertgaasi kihi all, mille manomeetriline rõhk ei tohi olla alla 20 kPa (0,2 baari); Kombineeritud pakendid: välispakendid : vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2). sisepakendid , mille maksimaalne puhasmass on järgmine: klaasist 10 kg metallist või plastist 15 kg Iga sisepakend peab olema keermestatud sulguritega. Iga sisepakend peab olema ümbritsetud inertse polsterdava ja absorbeeriva materjaliga, mille kogusest piisab kogu sisu endasse imemiseks. Maksimaalne puhasmass välispakendi kohta ei tohi ületada 30 kg. Terasest vaadid (1A1) maksimaalse mahuga 250 liitrit . Komposiit materjalidest pakendid, mis koosnevad välisest, terasest või alumiiniumist vaadiga plastist anumast (6HA1 või 6HB1) maksimaalse mahuga 250 liitrit . RID-i ja ADR-i p akkimise erisät ted RR 4 ÜRO nr 3130 jaoks peavad anumate avaused olema tihedalt suletud kahe järjestikuse seadmega, millest üks peab olema keeratav või samaväärsel moel kinnitatav. RR 7 ÜRO nr 3129 puhul tuleb surveanumaid katsetada siiski iga viie aasta tagant. RR 8 ÜRO nr 1389, 1391, 1411, 1421, 1928, 3129, 3130, 3148 ja 3482 puhul peavad surveanumad läbima siiski esmase katse ning korralised katsed, mis tuleb teostada rõhu juures, mis ei ole vä i ksem kui 1 Mpa (10 baari). P 403 PAKKIMISEESKIRI P 403 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid Maksimaalne puhasmass Sisepakendid Välispakendid Klaas 2 kg Vaadid Plastist 15 kg terasest ( 1A1, 1A2) 400 kg Metall 20 kg alumiiniumist ( 1N1, 1B2) 400 kg muust metallist ( 1N1, 1N2) 400 kg plastist ( 1H1, 1H2) 400 kg Sisepakendid peavad olema hermeetiliselt suletud (nt teibiga või keermestatud sulguriga). vineerist (1D) 400 kg kartongist (1G) 400 kg Kastid terasest (4A) 400 kg alumiiniumist (4B) 400 kg muust metallist (4N) 400 kg naturaalsest puidust (4C1) 250 kg naturaalsest puidust, puistumiskindlate seintega (4C2) 250 kg vineerist (4D) 250 kg taastatud puidust ( 4F ) 125 kg kartongist (4G) 125 kg vahtplastist (4H1) 60 kg jäigast plastist (4H2) 250 kg Kanistrid terasest ( 3A1, 3A2) 120 kg alumiiniumist ( 3B1, 3B2) 120 kg plastist ( 3H1, 3H2) 120 kg Lihtpakendid Maksimaalne puhasmass Vaadid terasest (1A1, 1A2) 250 kg alumiiniumist (1B1, 1B2) 250 kg metallist, peale terase või alumiiniumi (1N1, 1N2) 250 kg plastist (1H1, 1H2) 250 kg Kanistrid terasest (3A1, 3A2) 120 kg alumiiniumist (3B1, 3B2) 120 kg plastist (3H1, 3H2) 120 kg Liitpakendid plastist anum terasest või alumiiniumist välise vaadiga (6HA1 või 6HB1) 250 kg plastist anum kartongist, plastist või vineerist välise vaadiga (6HG1, 6HH1 või 6HD1) 75 kg plastist anum terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või plastist anum puidust, vineerist, kartongist või jäigast plastist välise kastiga (6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2 või 6HH2) 75 kg Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. Lisanõue Pakendid peavad olema hermeetiliselt suletud. Pakkimise erisäte PP 83 Kustutatud. P 404 PAKKIMISEESKIRI P 404 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib järgmiste pürofoorsete tahkete ainete kohta: ÜRO nr 1383, 1854, 1855, 2008, 2441, 2545, 2546, 2846, 2881, 3200, 3391 ja 3393. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid Välispakendid : ( 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F või 4H2) Sisepakendid : Metallist pakendid, igaühe mahutavusega mitte üle 15 kg . Sisepakendid peavad olema hermeetiliselt suletud; Klaasanumad, igaühe puhasmass mitte üle 1 kg, peavad olema varustatud sulguritega (koos tihenditega), polsterdatud igast küljest ja asuma hermeetiliselt suletud metallist purgis. Sisepakenditel peavad olema keermestatud sulgurid või sellised sulgurid, mis on füüsiliselt kinnitatud vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal . Välispakendite maksimaalne puhasmass on 125 kg. Metallist pakendid : (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 3A1, 3A2, 3B1 ja 3B2) Maksimaalne kogumass: 150 kg Liitpakendid : Plastist anum välise terasest või alumiiniumist vaadiga (6HA1 või 6HB1) Maksimaalne kogumass: 150 kg Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. Pakkimise erisäte PP 86 ÜRO nr 3391 ja 3393 puhul tuleb õhk eemaldada auru ruumiosast lämmastiku abil või mõnel muul viisil. P 405 PAKKIMISEESKIRI P 405 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 1381 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: ÜRO nr 1381, niiske fosfor jaoks: Kombineeritud pakendid Välispakendid : (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D või 4F ) Maksimaalne puhasmass: 75 kg Sisepakendid : i) hermeetiliselt suletud metallist purgid, maksimaalse puhasmassiga 15 kg, või ii) klaasist sisepakendid , po lsterdatud igast küljest kuiva absorbeeriva mittepõleva materjaliga, mille kogus on piisavalt suur kogu sisu imamiseks, mille maksimaalne puhasmass on 2 kg, või Vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1 või 1N2); maksimaalne puhasmass: 400 kg Kanistrid (3A1 või 3B1); maksimaalne puhasmass: 120 kg . Need pakendid läbima alajaos 6.1.5.4 sätestatud tiheduskatse II pakendigrupi tugevusnõuete kohaselt. ÜRO nr 1381, kuiva fosfori jaoks: Sulas olekus: vaadid (1A2, 1B2 või 1N2) maksimaalse puhasmassiga 400 kg või Mürskudes või kõva kestaga veostes, kui neid veetakse ilma klassi 1 kuuluvate komponentideta: nii nagu pädev asutus on määran ud. P 406 PAKKIMISEESKIRI P 406 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid välispakendid : (4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G, 4H1, 4H2, 1G, 1D, 1H1, 1H2 , 3H1 või 3H2) sisepakendid : veekindlad pakendid Plastist, vineerist või kartongist vaadid (1H2, 1D või 1G) või kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4D, 4F , 4C2, 4G ja 4H2) veekindla sisemise koti, plastkilest voodri või veekindla kattega; Metallist vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1 või 1N2), plastist vaadid (1H1 või 1H2), metallist kanistrid (3A1, 3A2, 3B1 või 3B2), plastist kanistrid (3H1 või 3H2), plastist anum terasest või alumiiniumist välise vaadiga (6HA1 või 6HB1), plastist anum kartongist, plastist või vineerist välise vaadiga (6HG1, 6HH1 või 6HD1), plastist anum terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või plastist anum puidust, vineerist, kartongist või jäigast plastist välise kastiga (6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2 või 6HH2). Lisanõuded 1. Pakendid peavad olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et takistada vee- või alkoholisisalduse või flegmatisaatorisisalduse kadu. 2. Pakendid peavad olema ehitatud ja suletud selliselt, et hoitaks ära plahvatuslik ülerõhk või rõhu tõus üle 300 kPa (3 baari). Pakkimise erisätted PP 24 ÜRO nr 2852, 3364, 3365, 3366, 3367, 3368 ja 3369 jaoks ei tohi veetav kogus ületada 500 g saadetise kohta. PP 25 ÜRO nr 1347 puhul ei tohi veetav kogus ületada 15 kg saadetise kohta. PP 26 ÜRO nr 1310, 1320, 1321, 1322, 1344, 1347, 1348, 1349, 1517, 2907, 3317 ja 3376 jaoks peavad pakendid olema pliivabad. PP 48 ÜRO nr 3474 puhul ei tohi metallpakendeid kasutada. Muudest materjalidest pakendeid, mis sisaldavad väikest kogust metalli, nt metallsulgurid või muud metallist manused nagu mainitud alajaos 6.1.4, ei loeta metallpakenditeks. PP 78 ÜRO nr 3370 ei tohi vedada kogustes, mis ületavad 11,5 kg saadetise kohta. PP 80 ÜRO nr 2907 puhul peavad pakendid vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele. Kasutada ei tohi pakendeid, mis vastavad I pakendigrupi katsekriteeriumidele. P 407 PAKKIMISEESKIRI P 407 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 1331, 1944, 1945 ja 2254 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud : välispakendid vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2). sisepakendid : tikud peavad olema tihedalt pakitud kindlalt suletud sisepakenditesse , et vältida juhuslikku süttimist normaalsete l veotingimuste l . Saadetise maksimaalne kogumass ei tohi ületada 45 kg , välja arvatud kartongist kastide puhul, mil see ei tohi ületada 30 kg . Pakendid peavad vastama III pakendigrupi tugevusnõuetele. Pakkimise erisäte PP 27 ÜRO nr 1331 termotuletikud ei tohi olla pakitud samasse pakendisse mitte ühegi teise ohtliku veosega, välja arvatud ohutud tuletikud või vahatuletikud, mis peavad olema pakitud eraldi sisepakenditesse . Sisepakendid ei tohi sisaldada üle 700 termotuletiku . P 408 PAKKIMISEESKIRI P 408 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3292 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud. Akuelementide jaoks: vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A2, 3B2, 3H2). Peab olema piisav hulk polsterdavat materjali, et vältida kontakti akuelementide vahel ning akuelementide ja välispakendi sisepindade vahel ning et kindlustada, et veo ajal ei toimuks ohtlikku akuelementide liikumist välispakendi sees. Pakendid peavad vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele . Akusid võib vedada pakkimata või kaitsvates ümbristes (nt täielikult suletud korvpakendites või puidust lattkastides). Teised akud või akudega koos pakitud ained ei tohi oma raskusega akuklemmidele toetuda. Pakendid ei pea vastama alajao 4.1.1.3 nõuetele. MÄRKUS : Lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). Lisanõue Akud peavad olema kaitstud lühiste eest ja isoleeritud viisil, mis hoiab ära lühise tekkimise. P 409 PAKKIMISEESKIRI P 409 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 2956, 3242 ja 3251 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud Kartongist vaat (1G), mis võib olla varustatud voodri või kattega; maksimaalne puhasmass: 50 kg ; Kombineeritud pakendid: kartongist kast (4G) ühe plastist sisemise kotiga; maksimaalne puhasmass: 50 kg ; Kombineeritud pakendid: kartongist kast (4G) või kartongist vaat (1G) plastist sisepakenditega , millest igaüks sisaldab maksimaalselt 5 kg ; maksimaalne puhasmass: 25 kg . P 410 PAKKIMISEESKIRI P 410 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid Maksimaalne puhasmass Sisepakendid Välispakendid II pakendigrupp III pakendigrupp klaasist 10 kg Vaadid plastist (a) 30 kg terasest ( 1A1, 1A2) 400 kg 400 kg metallist 40 kg alumiiniumist ( 1B1, 1B2) 400 kg 400 kg paberist (a),(b) 10 kg muust metallist (1N1, 1N2) 400 kg 400 kg kartongist (a),(b) 10 kg plastist (1H1, 1H2) 400 kg 400 kg vineerist (1D) 400 kg 400 kg (a) Need pakendid peavad olema puistumiskindlad. (b) Neid sisepakendeid ei tohi kasutada, kui veetavad ained võivad veo ajal vedelaks muutuda. kartongist (1G) (a) 400 kg 400 kg Kastid terasest (4A) 400 kg 400 kg alumiiniumist (4B) 400 kg 400 kg muust metallist (4N) 400 kg 400 kg naturaalsest puidust (4C1) 400 kg 400 kg naturaalsest puidust, puistumiskindlad(4C2) 400 kg 400 kg vineerist (4D) 400 kg 400 kg taastatud puidust ( 4F ) 400 kg 400 kg kartongist (4G) (a) 400 kg 400 kg vahtplastist (4H1) 60 kg 60 kg jäigast plastist (4H2) 400 kg 400 kg Kanistrid terasest ( 3A1, 3A2) 120 kg 120 kg alumiiniumist ( 3B1, 3B2) 120 kg 120 kg plastist ( 3H1, 3H2) 120 kg 120 kg Lihtpakendid Vaadid terasest (1A1 või 1A2) 400 kg 400 kg alumiiniumist (1B1 või 1B2) 400 kg 400 kg metallist, peale terase või alumiiniumi (1N1 või 1N2) 400 kg 400 kg plastist (1H1 või 1H2) 400 kg 400 kg Kanistrid terasest (3A1 või 3A2) 120 kg 120 kg alumiiniumist (3B1 või 3B2) 120 kg 120 kg plastist (3H1 või 3H2) 120 kg 120 kg Kastid terasest (4A) (c) 400 kg 400 kg alumiiniumist (4B) (c) 400 kg 400 kg muust metallist (4N) 400 kg 400 kg naturaalsest puidust (4C1) (c) 400 kg 400 kg vineerist (4D) (c) 400 kg 400 kg taastatud puidust ( 4F ) (c) 400 kg 400 kg naturaalsest puidust, puistumiskindlate seintega (4C2) (c) 400 kg 400 kg kartongist (4G) (c) 400 kg 400 kg jäigast plastist (4H2) (c) 400 kg 400 kg Kotid kotid (5H3, 5H4, 5L3, 5M2) (c),(d) 50 kg 50 kg (c) Neid pakendeid ei tohi kasutada, kui veetavad ained võivad veo ajal vedelaks muutuda. (d) Neid pakendeid tohib II pakendigrupi ainete jaoks kasutada ainult siis, kui neid veetakse kaetud sõidukis või suletud konteineris. (Jätkub järgmisel leheküljel) P 410 PAKKIMISEESKIRI (järg) P 410 Liitpakendid Maksimaalne puhasmass II pakendigrupp III pakendigrupp plastist anum terasest, alumiiniumist, vineerist, kartongist või plastist välise vaadiga (6HA1, 6HB1, 6HG1, 6HD1 või 6HH1) 400 kg 400 kg plastist anum terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või puidust, vineerist, kartongist või jäigast plastist välise kastiga (6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2 või 6HH2) 75 kg 75 kg klaasist anum terasest, alumiiniumist, vineerist või kartongist välise vaadiga (6PA1, 6PB1, 6PD1 või 6PG1) või terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või puidust või kartongist välise kastiga või punutud välise korviga (6PA2, 6PB2, 6PC, 6PG2 või 6PD2) või vaht- või jäigast plastist välispakendiga (6PH1 või 6PH2) 75 kg 75 kg Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. Pakkimise erisätted PP 39 ÜRO nr 1378 jaoks on metallist pakendite korral vajalik ventilatsiooniseade. PP 40 II pakendigruppi kuuluvate ÜRO nr 1326, 1352, 1358, 1395, 1396, 1436, 1437, 1871, 2805 ja 3182 jaoks pole kotid lubatud. PP 83 Kustutatud. P 411 PAKKIMISEESKIRI P 411 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3270 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A2, 3B2, 3H2); tingimusel, et suurenenud siserõhu tõttu ei tekiks plahvatust . Maksimaalne puhasmass ei tohi ületada 30 kg . P 412 PAKKIMISEESKIRI P 412 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3527 kohta. Järgmised liitpakend id on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud 1) Välispakendid : Vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); Kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); Kanistrid (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2). 2) Sisepakendid: a) Ühes sisepakendis tohib olla aktivaatorit (orgaanilist peroksiidi) vedelal kujul maksimaalselt 125 ml või tahkel kujul 500 ml. b) Põhimaterjal ja aktivaator peavad olema pakendatud eraldi sisepakenditesse . Komponendid võib paigutada samasse välispakendisse tingimusel, et lekkimise korral ei hakka need ohtlikult reageerima. Pakendid peavad vastama II või III pakendigrupi tugevusnõuetele sõltuvalt põhimaterjalile määratud 4.1 klassi kriteeriumitest. P 500 PAKKIMISEESKIRI P 500 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3356 kohta. Jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted peavad olema täidetud. vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A2, 3B2, 3H2). Pakendid peavad vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele. Generaatoreid tuleb veda d a pakendites, mis vastavad järgmistele nõuetele, kui üks generaatoritest pakendis käivitub: teised generaatorid pakendis ei käivitu; pakendi materjal ei sütti ja koostatud pakendi välistemperatuur ei ületa 100 °C . P 501 PAKKIMISEESKIRI P 501 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 2015 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid Sisepakendi maksimaalne maht Välispakendi maksimaalne puhasmass Kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4H2) või vaadid ( 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D) või kanistrid ( 3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2) klaasist, plastist või metallist sisepakenditega . 5 l 125 kg Kartongist kast (4G) või kartongist vaat (1G) plastist või metallist sisepakenditega , millest igaüks on plastist kotis. 2 l 50 kg Lihtpakendid Maksimaalne maht Vaadid terasest (1A1) 250 l alumiiniumist (1B1) 250 l metallist, peale terase või alumiiniumi (1N1) 250 l plastist (1H1) 250 l Kanistrid terasest (3A1) 60 l alumiiniumist (3B1) 60 l plastist (3H1) 60 l Liitpakendid plastist anum terasest või alumiiniumist välise vaadiga (6HA1, 6HB1) 250 l plastist anum kartongist, plastist või vineerist välise vaadiga (6HG1, 6HH1, 6HD1) 250 l plastist anum terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või plastist anum puidust, vineerist, kartongist või jäigast plastist välise kastiga (6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2 või 6HH2) 60 l klaasist anum terasest, alumiiniumist, kartongist, vineerist, vaht- või jäigast plastist välise vaadiga (6PA1, 6PB1, 6PG1, 6PD1, 6PH1 või 6PH2) või terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või puidust või kartongist välise kastiga või punutud välise korviga (6PA2, 6PB2, 6PC, 6PG2 või 6PD2) 60 l Lisanõuded 1. Pakendite maksimaalne täiteaste peab olema 90%. 2. Pakendid peavad olema ventileeritud. P 502 PAKKIMISEESKIRI P 502 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid Sisepakendid Välispakendid Maksimaalne puhasmass klaasist 5 l Vaadid metallist 5 l terasest ( 1A1, 1A2) 125 kg plastist 5 l alumiiniumist ( 1B1, 1B2) 125 kg muust metallist (1N1, 1N2) 125 kg vineerist (1D) 125 kg kartongist (1G) 125 kg plastist (1H1, 1H2) 125 kg Kastid terasest (4A) 125 kg alumiiniumist (4B) 125 kg muust metallist (4N) 125 kg naturaalsest puidust (4C1) 125 kg naturaalsest puidust, puistumiskindla d (4C2) 125 kg vineerist (4D) 125 kg taastatud puidust ( 4F ) 125 kg kartongist (4G) 125 kg vahtplastist (4H1) 60 kg jäigast plastist (4H2) 125 kg Lihtpakendid Maksimaalne maht Vaadid terasest (1A1) 250 l alumiiniumist (1B1) 250 l plastist (1H1) 250 l Kanistrid terasest (3A1) 60 l alumiiniumist (3B1) 60 l plastist (3H1) 60 l Liitpakendid plastist anum terasest või alumiiniumist välise vaadiga (6HA1 või 6HB1) 250 l plastist anum kartongist, plastist või vineerist välise vaadiga (6HG1, 6HH1 või 6HD1) 250 l plastist anum terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või plastist anum puidust, vineerist, kartongist või jäigast plastist välise kastiga (6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2 või 6HH2) 60 l klaasist anum terasest, alumiiniumist, kartongist, vineerist, vaht- või jäigast plastist välise vaadiga (6PA1, 6PB1, 6PG1, 6PD1, 6PH1 või 6PH2) või terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või puidust või kartongist välise kastiga või punutud välise korviga (6PA2, 6PB2, 6PC, 6PG2 või 6PD2) 60 l Pakkimise erisäte PP 28 ÜRO nr 1873 puhul peavad perkloorhappega otseses kontaktis olevad pakendi osad olema tehtud klaasist või plastist . P 503 PAKKIMISEESKIRI P 503 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid Sisepakendid Välispakendid Maksimaalne puhasmass klaasist 5 kg Vaadid metallist 5 kg terasest (1A1, 1A2) 125 kg plastist 5 kg alumiiniumist (1B1, 1B2) 125 kg muust metallist (1N1, 1N2) 125 kg vineerist (1D) 125 kg kartongist (1G) 125 kg plastist (1H1, 1H2) 125 kg Kastid terasest (4A) 125 kg alumiiniumist (4B) 125 kg muust metallist (4N) 125 kg naturaalsest puidust (4C1) 125 kg naturaalsest puidust, puistumiskindla d (4C2) 125 kg vineerist (4D) 125 kg taastatud puidust ( 4F ) 125 kg kartongist (4G) 40 kg vahtplastist (4H1) 60 kg jäigast plastist (4H2) 125 kg Lihtpakendid Metallist vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1H1 või 1N2) maksimaalse puhasmassiga 250 kg . Kartongist (1G) või vineerist (1D) vaadid, maksimaalse puhasmassiga 200 kg , mis on varustatud sisemise voodriga. P 504 PAKKIMISEESKIRI P 504 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Kombineeritud pakendid Maksimaalne puhasmass 1) Klaasist anumad maksimaalse mahuga 5 liitrit 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G, 4H2 välispakendites 75 kg 2) Klaasist anumad maksimaalse mahuga 30 liitrit 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G, 4H2 välispakendites 75 kg 3) Metallist anumad maksimaalse mahuga 40 liitrit 1G, 4F või 4G välispakendites 125 kg 4) Metallist anumad maksimaalse mahuga 40 liitrit 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4H2 välispakendites 225 kg Lihtpakendid Maksimaalne maht Vaadid terasest, mitte- äravõetava kaanega (1A1) 250 l terasest, äravõetava kaanega (1A2) 250 l alumiiniumist, mitte- äravõetava kaanega (1B1) 250 l alumiiniumist, äravõetava kaanega (1B2) 250 l metallist, välja arvatud terasest ja alumiiniumist, mitte- äravõetava kaanega (1H1) 250 l metallist, välja arvatud terasest ja alumiiniumist, äravõetava kaanega (1H2) 250 l plastist, mitte- äravõetava kaanega (1H1) 250 l plastist, äravõetava kaanega (1H2) 250 l Kanistrid terasest, mitte- äravõetava kaanega (3A1) 60 l terasest, äravõetava kaanega (3A2) 60 l alumiiniumist, mitte- äravõetava kaanega (3B1) 60 l alumiiniumist, äravõetava kaanega (3B2) 60 l plastist, mitte- äravõetava kaanega (3H1) 60 l plastist, äravõetava kaanega (3H2) 60 l Liitpakendid plastist anum terasest või alumiiniumist välise vaadiga (6HA1 või 6HB1) 250 l plastist anum kartongist, plastist või vineerist välise vaadiga (6HG1, 6HH1 või 6HD1) 120 l plastist anum terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või plastist anum puidust, vineerist, kartongist või jäigast plastist välise kastiga (6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2 või 6HH2) 60 l klaasist anum terasest, alumiiniumist, kartongist, vineerist, vaht- või jäigast plastist välise vaadiga (6PA1, 6PB1, 6PG1, 6PD1, 6PH1 või 6PH2) või terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või puidust või kartongist välise kastiga või punutud välise korviga (6PA2, 6PB2, 6PC, 6PG2 või 6PD2) 60 l Pakkimise erisäte PP 10 ÜRO nr 2014, 2984 ja 3149 puhul peab pakend olema ventileeritav. P 520 PAKKIMISEESKIRI P 520 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib klassi 5.2 orgaaniliste peroksiidide ja klassi 4.1 isereageerivate ainete kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted ning jao 4.1.7.1 erisätted on täidetud. Pakkimismeetodid on tähistatud koodiga OP1 kuni OP8. Igale juba klassifitseeritud orgaanilisele peroksiidile ja isereageerivale ainele määratud vastavad pakkimismeetodid on loetletud alajagudes 2.2.41.4 ja 2.2.52.4. Pakkimismeetodite kohta toodud kogused näitavad saadetise kohta lubatud maksimaalseid koguseid. Lubatud on järgmised pakendid: Kombineeritud pakendid välispakenditega , mis hõlmavad kaste (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G, 4H1 ja 4H2), vaate ( 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1G, 1H1, 1H2 ja 1D), kanistreid ( 3A1, 3A2, 3B1, 3B2 , 3H1 ja 3H2); Lihtpakendid, mis koosnevad vaatidest (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1G, 1H1, 1H2 ja 1D) ja kanistritest (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1 ja 3H2); Liitpakendid sisemiste plastist anumatega (6HA1, 6HA2, 6HB1, 6HB2, 6HC, 6HD1, 6HD2, 6HG1, 6HG2, 6HH1 ja 6HH2). Maksimaalne kogus pakendi/saadetise kohta (a) pakkimismeetodite OP1 kuni OP8 jaoks Pakkimis- meetod Maksimaalne kogus OP1 OP2 (a) OP3 OP4 (a) OP5 OP6 OP7 OP8 Maksimaalne mass (kg) tahkete ainete ja kombineeritud pakendite (vedelike ja tahkete ainete) jaoks 0,5 0,5 / 10 5 5 / 25 25 50 50 400 (b) Maksimaalne vedelike kogus liitrites (c) 0,5 - 5 - 30 60 60 225 (d) (a) Kui on antud kaks väärtust, siis esimene näitab maksimaalset puhasmassi sisepakendi kohta ja teine kogu saadetise maksimaalset puhasmassi. (b) 60 kg kanistrite jaoks / 200 kg kastide jaoks ning tahkete ainete jaoks 400 kg kombineeritud pakendites välispakenditega , mis hõlmavad kaste (4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G, 4H1 ja 4H2) ning plastist või kartongist sisepakenditega , mille maksimaalne puhasmass on 25 kg . (c) Viskoosseid aineid tuleb käsitleda kui tahkeid aineid, kui nad ei vasta jaos 1.2.1 toodud „vedelike” definitsioonile. (d) 60 liitrit kanistrite puhul. Lisanõuded 1. Metallpakendeid, kaasa arvatud kombineeritud pakendite sisepakendeid ja kombineeritud või liitpakendite välispakendeid võib kasutada ainult pakkimismeetodite OP7 ja OP8 puhul. 2. Kombineeritud pakendites võib klaasanumaid kasutada sisepakendina ainult maksimaalse mahuga 0,5 kg tahkete ainete või 0,5 l vedelike puhul. 3. Kombineeritud pakendites ei tohi pehmendavad materjalid olla tuleohtlikud . 4. Orgaanilise peroksiidi või isereageeriva aine pakendid, mis peavad kandma kaasneva ohu silti „LÕHKEAINE” (mudel nr 1, vt alajagu 5.2.2.2.2), peavad samuti vastama alajagudes 4.1.5.10 ja 4.1.5.11 toodud sätetele. Pakkimise erisätted PP 21 Teatud isereageerivate, B või C tüüpi ainete ÜRO nr 3221, 3222, 3223 ja 3224 jaoks peab kasutama väiksemat pakendit, kui see, mida lubavad vastavad pakkimismeetodid OP5 või OP6 (vt jagu 4.1.7 ja alajagu 2.2.41.4). PP 22 PP 94 PP95 ÜRO nr 3241 2-bromo-2-nitropropaan-1,3-diool peab olema pakitud vastavalt pakkimismeetodile OP6. Väga väikeseid alajao 2.1.4.3 kohaseid kõrge siseenergiaga materjalide proove võib vedada vastavalt ÜRO nr 3223 või ÜRO nr 3224 all, tingimusel, et: 1. Kasutatakse ainult kombineeritud pakendeid koos välispakendiga , mis sisaldava d kaste (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1 ja 4H2) . 2. Proove veetakse mikrotiiterplaatidena või multitiiterplaatidena , mille sisepakend on tehtud plastist, klaasist, portselanist või peenkeraamikast. 3. Maksimaalne kogus ühes süvendis ei ole suurem kui 0,01 g tahkete ainete puhul või 0,01 ml vedelate ainete puhul. 4. Maksimaalne puhaskogus ühe välispakendi kohta on 20 g tahkete ainete puhul või 20 ml vedelate ainete puhul või eriliigiliste pakendite puhul grammide ja milliliitrite summa ei ületa 20; ja 5. Kui kvaliteedikontrolli meetmena kasutatakse valikuliselt kuiva jääd või vedelat lämmastikku, kehtivad jao 5.5.3 nõuded. Paigaldada tuleb sisemised toed, mis fikseerivad sisepakendid oma algasendisse . Sise- ja välispakend peab jääma terveks nii kasutatava jahutusaine temperatuuril kui temperatuuri ja rõhu korral, mis võivad tekkida jahutuse kadumisel . Väikeseid alajao 2.1.4.3 kohaseid kõrge siseenergiaga materjalide proove võib vedada vastavalt ÜRO nr 3223 või ÜRO nr 3224 all, tingimusel, et: 1. Välispakend koosneb ainult tüüp 4 G gofreeritud kartongist, mille miinimummõõtmed on 60 cm (pikkus) korda 40,5 cm (laius) korda 30 cm (kõrgus) ja minimaalne seinapaksus 1,3 cm . 2. Üksik aine paikneb klaasist või plastist sisepakendis , mille maksimaalne maht on 30 ml ja mis on paigutatud paisuvasse polüuretaanist vahtmaatriksisse, mille paksus on vähemalt 130 mm ja mille tihedus on 18 ± 1 g/l . 3. Vahtmaatriksi sees on sisepakendid üksteisest eraldatud minimaalselt 40 mm kaugusele ja välispakendi välisseinast 70 mm kaugusel. Pakend võib sisaldada kuni kaht sellist vahtmaatriksi kihti, millest igaüks sisaldab kuni 28 sisepakendit . 4. Maksimaalne kogus igas sisepakendis ei ole suurem kui 1 g tahkete ainete puhul või 1 ml vedelate ainete puhul . 5. Maksimaalne puhaskogus ühe välispakendi kohta on 56 g tahkete ainete puhul või 56 ml vedelate ainete puhul või eriliigiliste pakendite puhul grammide ja milliliitrite summa ei ületa 56; ja 6. Kui kvaliteedikontrolli meetmena kasutatakse valikuliselt kuiva jääd või vedelat lämmastikku, kehtivad jao 5.5.3 nõuded. Paigaldada tuleb sisemised toed, mis fikseerivad sisepakendid oma algasendisse. Sise- ja välispakend peab jääma terveks nii kasutatava jahutusaine temperatuuril kui temperatuuri ja rõhu korral, mis võivad tekkida jahutuse kadumisel. P 600 PAKKIMISEESKIRI P 600 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 1700, 2016 ja 2017 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Välispakendid ( 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G, 4H2), mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele. Need esemed peavad olema igaüks eraldi pakitud ja üksteisest eraldatud vaheseinte, vahelehtede, sisepakendite või pehmendava materjaliga, et vältida juhuslikku tühjenemist normaalsete veotingimuste korral. Maksimaalne puhasmass: 75 kg P 601 PAKKIMISEESKIRI P 601 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud ning pakendid on hermeetiliselt suletud: Kombineeritud pakendid maksimaalse kogumassiga 15 kg , mis koosnevad: ühest või enamast klaasist sisepakendist , millest igaüks on maksimaalse mahuga 1 liiter ning ei ole täidetud rohkem kui 90% oma mahust; mille sulgur (sulgurid) peab olema füüsiliselt kinnitatud vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal; mis on ükshaaval asetatud metallist anumatesse koos pehmendava ja absorbeeriva materjaliga, millest piisab kogu klaasist sisepakendite sisu enesesse imamiseks, mis on lisaks pakitud 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G või 4H2 välispakenditesse ; Kombineeritud pakendid, mis koosnevad metallist sisepakendist , mille maht ei ületa 5 liitrit ja mis on üksikult pakitud absorbeerivasse materjalisse, millest piisab kogu sisu imamiseks, ja inertsesse pehmendavasse materjalisse 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G või 4H2 välispakendites , maksimaalse kogumassiga 75 kg . Sisepakendeid ei tohi täita üle 90% nende mahust. Kõikide sisepakendite sulgurid peavad olema füüsiliselt kinnitatud vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal; Pakendid, mis koosnevad järgmisest: Välispakendid : terasest või plastist vaadid ( 1A1, 1A2, 1H1 või 1H2), mida on katsetatud jao 6.1.5 katsenõuete alusel massil, mis vastab saadetise massile, mis on koostatud kas sisepakendeid sisaldama määratud pakendina või tahkeid aineid või vedelikke sisaldama määratud lihtpakendina, ning on tähistatud vastavalt; Sisepakendid: Vaadid ja liitpakendid (1A1, 1B1, 1N1, 1H1 või 6HA1), mis vastavad peatüki 6.1 nõuetele lihtpakendite kohta, järgmistel tingimustel: a) hüdrauliline surveproov tuleb läbi viia vähemalt 0,3 MPa suurusel rõhul ( manomeetriline rõhk); b) tehnilise lahenduse ja toodangu tihedus katsed tuleb läbi viia katserõhul 30 kPa ; c) need peab isoleerima välimisest vaadist inertse, lööke pehmendava materjaliga, mis ümbritseb sisepakendit igast küljest; d) nende maht ei tohi ületada 125 liitrit ; e) sulgurid peavad olema mingit tüüpi keeratavad korgid, mis: i) on füüsiliselt kinnitatud mingi vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo jooksul; ja ii) varustatud korgitihendiga; f) välis - ja sisepakendid peavad vähemalt iga 2,5 aasta tagant läbima punkti b kohase korralise tihedus katse; g) kogu pakendit tuleb vähemalt iga 3 aasta tagant visuaalselt kontrollida, et see rahuldaks pädevat asutust; h) välis - ja sisepakendid peavad kandma selgeid ja vastupidavaid tähti: i) esialgse katsetamise ning korralise katsetamise ja ülevaatuse kuupäeva (kuu, aasta) kohta; ii) eksperdi pitsatit, kes katsetamise ja ülevaatuse läbi viis; Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. Anumad peavad läbima esialgse katsetuse ning iga 10 aasta järel läbi viidava korralise katsetuse rõhul mitte vähem kui 1 MPa (10 baari) ( manomeetriline rõhk). Surveanumaid ei tohi varustada rõhualandusseadmetega. Kõik surveanumad, mis sisaldavad sissehingamisel mürgist vedelikku, mille LC 50 on võrdne või vähem kui 200 ml/m 3 ( ppm ), tuleb sulgeda korgi või ventiiliga, m is vastab järgmisele. Kõikidel korkidel või ventiilidel peab olema kooniline keermestatud vahetu ühendus surveanumaga ning nad peavad taluma surveanuma katserõhku ilma vigastuste või lekke tekkimiseta. Kõik gaasiballooni ventiilid peavad olema performeerimata membraaniga tihendita ventiilid, välja arvatud sööbivate ainete jaoks, mille ventiilid võivad olla tihendatud ventiilikomplektid, mis on tehtud gaasikindlaks ventiili kere või surveanumaga ühendatud korgitihendiga, et takistada aine kadu läbi tihendi või tihendi kõrvalt. Ventiilide väljalaskeavad peavad olema suletud keermestatud korgi või sulguriga ja inertsest materjalist tihendiga; Surveanuma, ventiilide, korkide, keermeta väljalaskeava korkide, tihendusmaterjalide ja tihendite valmistamiseks kasutatud materjalid peavad sobima üksteise ning anuma sisuga. Kõiki surveanumaid, mille seina paksus on ükskõik millises punktis vähem kui 2,0 mm , ja kõiki surveanumaid, mis ei ole varustatud ventiilikaitsega, tuleb vedada välispakendites . Surveanumad peavad olema kollektoriga kokku või omavahel ühendatud. Pakkimise erisäte PP 82 (Kustutatud) RID-i ja ADR-i eripakkimise eeskiri RR 3 (Kustutatud) RR 7 ÜRO nr 1251 puhul tuleb surveanumaid katsetada siiski iga viie aasta tagant. RR 10 ÜRO nr 1614, kui see on täielikult absorbeeritud inertse poorse materjali poolt, peab olema pakitud metallist anumatesse, mis ei mahuta rohkem kui 7,5 liitrit , kusjuures anumad peavad olema asetatud puidust ümbristesse selliselt, et nad ei puutuks üksteisega kokku. Sellised anumad peavad olema täielikult täidetud poorse materjaliga, mis ei vaju alla ega moodusta ohtlikke tühikuid isegi pikaajalisel kasutamisel ega löögi mõjul isegi kuni 50 0 C temperatuuri juures. P 602 PAKKIMISEESKIRI P 602 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud ning et pakendid on hermeetiliselt suletud: Kombineeritud pakendid maksimaalse kogumassiga 15 kg , mis koosnevad - ühest või enamast klaasist sisepakendist , millest igaüks on maksimaalse mahuga 1 liiter ning mis ei ole täidetud rohkem kui 90% oma mahust; mille sulgur (sulgurid) peab olema füüsiliselt kinnitatud vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal; mis on ükshaaval asetatud - metallist anumatesse koos pehmendava ja absorbeeriva materjaliga, millest piisab kogu klaasist sisepakendi (te) sisu enesesse imamiseks, mis on lisaks pakitud - 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G või 4H2 välispakenditesse . Kombineeritud pakendid, mis koosnevad metallist sisepakenditest , mis on üksikult pakitud absorbeerivasse materjalisse, millest piisab kogu sisu imamiseks, ja inertsesse pehmendavasse materjali 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G või 4H2 välispakendites maksimaalse kogumassiga 75 kg . Sisepakendeid ei tohi täita üle 90% nende mahust. Kõikide sisepakendite sulgurid peavad olema füüsiliselt kinnitatud vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal. Sisepakendid ei tohi mahult ületada 5 liitrit . Vaadid ja liitpakendid (1A1, 1B1, 1N1, 1H1, 6HA1 või 6HH1), mis vastavad järgmistele tingimustele: hüdrauliline surveproov tuleb läbi viia rõhul, mis on vähemalt 0,3 MPa ( manomeetriline rõhk); tehnilise lahenduse ja toodangu tihedus katsed tuleb läbi viia katserõhul 30 kPa ; ja sulgurid peavad olema mingit tüüpi keeratavad korgid, mis: on füüsiliselt kinnitatud mingi vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo jooksul; ja ii) varustatud korgitihendiga. Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. Anumad peavad läbima esialgse katsetuse ning iga 10 aasta järel läbi viidava korralise katsetuse rõhul mitte vähem kui 1 MPa (10 baari) ( manomeetriline rõhk). Surveanumaid ei tohi varustada rõhualandusseadmetega. Kõik surveanumad, mis sisaldavad sissehingamisel mürgist vedelikku, mille LC 50 on võrdne või vähem kui 200 ml/m 3 ( ppm ), tuleb sulgeda korgi või ventiiliga, mis vastab järgmisele: kõikidel korkidel või ventiilidel peab olema kooniline keermestatud vahetu ühendus surveanumaga ning nad peavad taluma surveanuma katserõhku ilma vigastuste või lekke tekkimiseta; kõik gaasiballooni ventiilid peavad olema performeerimata membraaniga tihendita ventiilid, välja arvatud sööbivate ainete jaoks, mille ventiilid võivad olla tihendatud ventiilikomplektid, mis on tehtud gaasikindlaks korgitihendiga, mis on ühendatud ventiili kere või surveanumaga, et takistada aine kadu läbi tihendi või tihendi kõrvalt. ventiilide väljalaskeavad peavad olema suletud keermestatud korgi või sulguriga ja inertsest materjalist tihendiga; surveanuma, ventiilide, korkide, keermeta väljalaskeava korkide, tihendusmaterjalide ja tihendite valmistamiseks kasutatud materjalid peavad sobima üksteise ning anuma sisuga. Kõiki surveanumaid, mille seina paksus on ükskõik millises punktis vähem kui 2,0 mm , ja kõiki surveanumaid, mis ei ole varustatud ventiilikaitsega, tuleb vedada välispakendites . Surveanumad peavad olema kollektoriga kokku või omavahel ühendatud. P 603 PAKKIMISEESKIRI P 603 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3507 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted ning alajagude 4.1.9.1.2 , 4.1.9.1.4 ja 4.1.9.1.7 pakkimise erisätted on täidetud: Pakendid, mis koosnevad: a) metallist või plastist primaarsest anumast/anumatest, mis on b) lekkekindlas jäigas sekundaarses pakendis, mis on c) jäigas välispakendis : Vaadid (1A1, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); Kastid (4A, 4B, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); Kanistrid (3A2, 3B2, 3H2). Lisanõuded 1. Primaarsed siseanumad peavad olema pakitud sekundaarsesse pakendisse nii, et normaalsetel veotingimustel ei saaks need puruneda, neid läbi torgata või nende sisu ei l ekiks sekundaarsesse pakendisse. Sekundaarsed pakendid peavad olema kinnitatud välispakenditesse sobivate pehmendavate materjalidega, et vältida pakendi liikumist. Kui ühte sekundaarsesse pakendisse on pandud mitu primaarset anumat, peavad need olema ükshaaval pakitud või eraldatud nii, et välditaks nendevahelist kontakti. 2. Sisu peab vastama alajao 2.2.7.2.4.5.2 sätetele. 3. Alajao 6.4.4. sätted peavad olema täietud. Pakkimise erisäte Lõhustuv-vabastatud materjali puhul peavad olema täidetud alajaos 2.2.7.2.3.5 kehtestatud piirmäärad. P620 PAKKIMISEESKIRI P620 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 2814 ja 2900 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jao 4.1.8 pakkimise erisätted on täidetud: Pakendid, mis vastavad peatüki 6.3 nõuetele ja on vastavalt heaks kiidetud ning mis koosnevad : a) sisepakenditest , mis sisaldavad : i) lekkekindlaid primaaranumaid/lekkekindlat primaaranumat ; ii) lekkekindlat sekundaarset pakendit ; iii) välja arvatud nakkusohtlike tahkete ainete jaoks, piisavas koguses primaarse anuma/anumate ja sekundaarse pakendi vahele pandud absorbeerivat materjali, et imada enesesse kogu sisu; kui ühte sekundaarsesse pakendisse on pandud mitu primaarset anumat, peavad nad olema ükshaaval pakitud või eraldatud nii, et välditaks nendevahelist kontakti ; b) jäigast välispakendist : vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2). Väikseim välismõõde peab olema vähemalt 100 mm . Lisanõuded : 1. Nakkusohtlikke aineid sisaldavaid sisepakendeid ei tohi ühendada sisepakenditega , mis sisaldavad nendega mitteseotud tüüpi ve oseid. Koostatud pakendid võib paigutada veopakenditesse kooskõlas jagude 1.2.1 ja 5.1.2 sätetega; selline veopakend võib sisaldada kuiva jääd. 2. Välja arvatud erakorraliste kaubasaadetiste, nt tervete organite jaoks, mis vajavad eripakendit, kehtivad järgmised lisanõuded : a) ümbritseva keskkonna temperatuuril või kõrgemal temperatuuril veoks esitatavad ained: primaarsed anumad peavad olema klaasist, metallist või plastist. Kasutada tuleb vahendit, mis tagaks igal juhul lekkekindluse, nt termokeevitus , ääriskork või metallist rihveldatud kork. K ui kasutatakse keermestatud korke, tuleb nad kinnitada positiivse vahendiga, nt kleeplindi, parafiinist tihendlindi või tööstusliku lukustava sulguriga ; b) jahutatuna või külmutatuna veoks esitatavad ained: jää, kuiv jää või muu jahutav aine tuleb asetada sekundaarse(te) pakendi(te) ümber või veopakendisse ühe või mitme koostatud saadetisega, mis on tähistatud vastavalt alajaole 6.3.3. Paigaldada tuleb sisemised toed, et sekundaarne pakend/pakendid jääks pärast jää sulamist või kuiva jää aurustumist paigale. Jää kasutamisel peavad välispakendid või veo pakendid olema lekkekindlad. Kuiva jää kasutamisel peavad välispakendid või veo pakendid olema gaasilist süsinikdioksiidi läbi laskvad. Primaaranum ja sekundaarne pakend peavad jääma kasutatava jahutava aine temperatuuril terveks ; c) vedelas lämmastikus veetavad ained: kasutama peab plastist primaaranumaid, mis peavad vastu väga madalatele temperatuuridele. Sekundaarpakendid peavad samuti taluma väga madalaid temperatuure ja enamikul juhtudel tuleb nad igale primaaranumale individuaalselt paigaldada. Vedela lämmastiku veotingimused peavad samuti olema täidetud. Primaaranum ja sekundaarne pakend peavad jääma vedela lämmastiku temperatuuril terveks ; d) lüofiliseeritud aineid võib samuti vedada primaaranumates, mis on kinnisulatatud klaasist ampullid või kummist korgiga klaaspudelid, millel on alumiiniumist korgikate . 3. Sõltumata saadetise jaoks ettenähtud temperatuurist peavad primaaranum ja sekundaarne pakend lekkimiseta taluma siserõhku , mille tekitab vähemalt 95 kPa rõhuvahe . See primaaranum või sekundaarne pakend peab olema suuteline taluma temperatuure vahemikus – 40 °C kuni + 55 °C . 4. Teisi ohtlikke veoseid ei tohi klassi 6.2 nakkusohtlike ainetega samasse pakendisse pakkida, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nakkusohtliku aine toimivuse säilitamiseks, stabiliseerimiseks, lagunemise vältimiseks või ohu neutraliseerimiseks. Igasse nakkusohtlikku ainet sisaldavasse primaaranumasse võib pakkida 30 ml või väiksema koguse klasside 3, 8 või 9 ohtlikke veoseid. Kui need klassi 3, 8 või 9 ohtlike veoste väikesed kogused pakitakse käesoleva pakkimiseeskirja kohaselt, ei pea täitma ühtki muud ADR-i nõuet . 5 . Vastavalt alajao 4.1.8.7 sätetele võib päritoluriigi a pädev asutus anda loa kasutada loomse materjali veoks alternatiivseid pakendeid . a Kui pärit oluriik ei ole ADR-i kokkuleppeosaline , siis selle ADR-i kokkuleppeosalise pädev asutus, kelle territooriumile saadetis esimesena jõuab . P 621 PAKKIMISEESKIRI P 621 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3291 kohta. 1) Tingimusel, et neis on piisavalt absorbeerivat materjali, et imada endasse kogu seal olev vedelik ja et pakend hoiab vedelikke kinni: vaadid ( 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G ); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid ( 3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2 ). Pakendid peavad vastama tahkeid aineid käsitlevatele II pakendigrupi tugevusnõuetele. 2) Suures koguses vedelikke sisaldavate saadetiste jaoks: vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); kanistrid (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2); liitpakendid (6HA1, 6HB1, 6HG1, 6HH1, 6HD1, 6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2, 6HH2, 6PA1, 6PB1, 6PG1, 6PD1, 6PH1, 6PH2, 6PA2, 6PB2, 6PC, 6PG2 või 6PD2). Pakendid peavad vastama vedelikke käsitlevatele II pakendigrupi tugevusnõuetele. Lisanõue 1. Suurpakendid, mis on ette nähtud teravate esemete, nagu näiteks purustatud klaasi ja nõelte vedamiseks, peavad olema torkekindlad ning hoidma endas vedelikke peatüki 6.1 tugevusnõuete katsetingimustel. P622 PAKKIMISEESKIRI P622 See eeskiri kehtib ÜRO nr 3549 jäätmete kohta , mida veetakse kõrvaldamiseks . Järgmised pakendid on lubatud tingimusel , et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud : Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid metallist plastist metallist plastist Kastid terasest (4A) alumiiniumist (4B) muust metallist (4N) vineerist (4D) kartongist (4G) jäigast plastist (4H2) Vaadid terasest (1A2) alumiiniumist (1B2) muust metallist (1N2) vineerist (1D) kartongist (1G) plastist (1H2) Kanistrid terasest (3A2) alumiiniumist (3B2) plastist (3H2) Välispakendid peavad vastama tahkiste kohta kehtivatele pakendigrupi I tugevusnõuetele . Lisanõuded : Haprad esemed peavad olema kas jäigas sisepakendis või jäigas vahepakendis . Teravaid esemeid , näiteks klaasikilde ja nõelu sisaldavad sisepakendid peavad olema jäigad ja läbitorkekindlad . Sisepakend, vahepakend ja välispakend peavad suutma vedelikke kinni hoida . Välispakendid , mille konstruktsioon ei võimaldada vedelikke kinni pidada , peavad olema varustatud vooderdise või sobiva vedelike kinnihoidmise meetmega . Sisepakend ja / või vahepakend võivad olla elastsed . Elastsete pakendite kasutamisel peavad need olema võimelised läbima vähemalt 165 g löögikindluse katse standardi ISO 7765-1:1988 „ Plastist kile ja lehtmaterjal . Löögikindluse määramine vabalt langeva noolemeetodi abil . 1 . osa : Trepimeetodid “ kohaselt ja vähemalt 480 g rebenemiskindluse katse nii paralleel - kui ka risttasapinnas koti pikkuse alusel standardi ISO 6383-2:1983 „ Plastist kile ja lehtmaterjal – rebenemiskindluse määramine – 2. osa : Elmendorfi meetod ” kohaselt . Iga elastse sisepakendi maksimaalne puhasmass on 30 kg . Iga elastne vahepakend tohib sisaldada ainult üht sisepakendit . Vahepakendis olevas sisepakendis võib sisalduda väikeses koguses vaba vedelikku tingimusel , et sise- või vahepakendis on piisavalt absorbeerivat või tahkestavat materjali , et absorbeerida või tahkestada kogu sisalduv vedelik . Kasutada tuleb sobivat absorbeerivat materjali , mis on vastupidav temperatuurile ja vibratsioonile , mis võivad tekkida normaalsetel veotingimustel . Vahepakendid kinnitatakse välispakenditesse sobiva polsterdus - ja / või absorbeeriva materjaliga . P 650 PAKKIMISEESKIRI P 650 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3373 kohta. Pakend peab olema kvaliteetne ja piisavalt tugev, et taluda normaalselt veo ajal ette tulevaid põrutusi ja laadimisi, kaasa arvatud ümberlaadimisi kaubaveoüksuste vahel ning kaubaveoüksuste ja ladude vahel, nagu ka mis tahes eemaldamist kaubaaluselt järgnevaks käsitsi toimuvaks või mehhaaniliseks käitlemiseks; Pakendid tuleb valmistada ja sulgeda nii, et hoitaks ära mis tahes sisu kadu, mis võib normaalsete veotingimuste puhul olla põhjustatud vibratsioonist või temperatuuri, niiskuse või rõhu muutustest. Pakend peab koosnema vähemalt kolmest komponendist: a) primaar sest anumast, b) sekundaarsest pakendist ja c) välispakendist , millest kas sekundaarne või välispakend peab olema jäik. Primaaranumad peavad olema pakitud sekundaarsetesse pakenditesse nii, et normaalsetel veotingimustel ei saaks nad puruneda, neid läbi torgata või nende sisu ei lekiks sekundaarsesse pakendisse. Sekundaarsed pakendid peavad olema kinnitatud välispakenditesse sobivate pehmendavate materjalidega. Sisu mis tahes lekkimine ei tohi ohustada pehmendavat materjali või välispakendit . Veo ajal peab olema välispakendi välispinnale, kontrastse värviga taustale paigutatud allpoolt toodud tähis, mis peab olema hästi nähtav ja selgelt loetav. Märgis peab olema ruudukujuline, 45° nurkadega ning selle mõõdud peavad olema vähemalt 50 mm x 50 mm ; joone laius peab olema vähemalt 2 mm ja tähed ning numbrid vähemalt 6 mm kõrged. Ohtliku veose tunnusnimetus „BIOLOOGILINE AINE, KATEGOORIA B” vähemalt 6 mm kõrguste tähtedega tuleb märkida välispakendile rombikujulise tähise kõrvale. Vähemalt üks välispakendi pind peab olema miinimummõõtmetega 100 mm x 100 mm . Komplekteeritud saadetis peab edukalt läbima alajao 6.3.5.3 kukkumiskatse 1,2 m kõrguselt, nagu seda on kirjeldatud alajaos 6.3.5.2. Selliste kukkumiste järel ei tohi primaaranum( ad ) lekkima hakata ning sekundaarset pakendit ümbritsev absorbeeriv materjal peab imama endasse kogu neist lekkinud sisu. Vedelate ainete puhul: Primaarnanum ( ad ) peab olema lekkekindel, sekundaarne pakend peab olema lekkekindel, kui ühte sekundaarsesse pakendisse on pandud mitu primaaranumat, peavad nad olema ükshaaval pakitud või üksteisest eraldatud selliselt, et vältida nendevahelist kontakti. absorbeeriv materjal asetatakse primaaranuma(te) ja sekundaarse pakendi vahele. Absorbeerivat materjali peab olema sellises koguses, millest piisaks kogu primaaranuma/-anumate sisu imamiseks nii, et vedela aine väljapääsemise puhul ei ohustataks pehmendava aine või välispakendi terviklikkust; p rimaaranum või sekundaarne pakend peavad ilma lekkimiseta taluma 95 kPa (0,95 baarist) siserõhku . Tahkete ainete puhul: p rimaaranum (anumad) peab olema puistumiskindel, sekundaarne pakend peab olema puistumiskindel, kui ühte sekundaarsesse pakendisse on pandud mitu primaaranumat, peavad nad olema ükshaaval pakitud või üksteisest eraldatud selliselt, et vältida nendevahelist kontakti. kui ei ole täpselt teada, kas veo ajal võib primaaranumas olla jääkvedelikku, peab kasutama vedelikele sobivat pakendit, kaasa arvatud absorbeerivaid materjale. Jahutatud või külmutatud proovid: jää, kuiv jää ja vedel lämmastik Kui proovid e jahutamiseks kasutatakse kuiva jää d või vedela t lämmastik k u , kehtivad jao 5.5.3 nõuded . Kasutamisel asetatakse jää sekundaarsest pakendist väljapoole või välis - või veopakendisse. Paigaldada tuleb sisemised toed, et sekundaarsed pakendid jääksid paigale . Jää kasutamise korra l pea b välis - või veopakend olema lekkekind el. Primaaranum ja sekundaarne pakend peavad jääma terveks nii kasutatava jahutava aine temperatuuril kui ka nendel tem peratuuridel ja rõhkudel , mis võivad tekkida jahutuse kadumisel. Kui saadetisi veetakse veopakendis, peavad käesolevas pakkimiseeskirjas nõutud pakenditähised olema hästi nähtavad või tuleb need üle kanda veopakendi välisküljele. ÜRO nr 3373 alla määratud nakkusohtlike ainete kohta, mis on pakitud, ning käesoleva pakkimiseeskirja kohaselt tähistatud pakendite kohta ei kehti ükski teine ADR-i nõue. Pakendite tootjad ja edasimüüjad peavad kaubasaatjale või pakendi kasutajale (nt patsiendile) andma selliste pakendite täitmise ja avamise jaoks selged juhised, et pakendit saaks veoks õigesti ette valmistada. Teisi ohtlikke veoseid ei tohi klassi 6.2 nakkusohtlike ainetega ühte pakendisse pakkida, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nakkusohtliku aine toimivuse säilitamiseks, stabiliseerimiseks, lagunemise vältimiseks või ohu neutraliseerimiseks. Igasse nakkusohtlikku ainet sisaldavasse primaaranumasse võib pakkida 30 ml või väiksema koguse klasside 3, 8 või 9 ohtlikke veoseid. Kui need ohtlike veoste väikesed kogused pakitakse nakkusohtlike ainetega kokku käesoleva pakkimiseeskirja kohaselt, ei pea täitma ühtki muud ADR-i nõuet. Kui mis tahes ainet on lekkinud ja sattunud kaubaveoüksusesse , ei tohi seda kaubaveoüksust uuesti kasutada enne, kui see on põhjalikult puhastatud ja vajadusel desinfitseeritud või desaktiveeritud. Kõiki muid veoseid või esemeid, mida veeti selles kaubaveoüksuses , tuleb kontrollida võimaliku saastumise suhtes. Lisanõue Vastavalt alajao 4.1.8.7 sätetele võib päritoluriigi a pädev asutus anda loa kasutada loomse materjali veoks alternatiivseid pakendeid. P 800 PAKKIMISEESKIRI P 800 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 2803 ja 2809 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud, või Keermestatud sulguritega terasest kolvid või pudelid, mille maht ei ületa 3 l , või Kombineeritud pakendid, mis vastavad järgmistele nõuetele: sisepakendid peavad koosnema klaasist, metallist või jäigast plastist anumatest, mille maksimaalne puhasmass on 15 kg anuma kohta; sisepakendid peavad olema pakitud koos piisava koguse pehmendava materjaliga, et vältida purunemist; kas sise- või välispakenditel peab olema vooder või kott, mis on tugevast lekke- ja torkekindlast materjalist, mis ei lase sisu läbi ning mis sisu täielikult ümbritseb, et vältida selle pakendist väljapääsemist, sõltumata pakendi asendist või suunast; lubatud on järgmised välispakendid ja maksimaalsed puhasmassid: Välispakend Maksimaalne puhasmass Vaadid terasest ( 1A1, 1A2) 400 kg muust metallist peale terase ja alumiiniumi ( 1N1, 1N2) 400 kg plastist ( 1H1, 1H2) 400 kg vineerist (1D) 400 kg kartongist (1G) 400 kg Kastid terasest (4A) 400 kg muust metallist peale terase ja alumiiniumi (4N) 400 kg naturaalsest puidust (4C1) 250 kg naturaalsest puidust, puistumiskindla d (4C2) 250 kg vineerist (4D) 250 kg taastatud puidust ( 4F ) 125 kg kartongist (4G) 125 kg vahtplastist (4H1) 60 kg jäigast plastist (4H2) 125 kg Pakkimise erisäte PP 41 ÜRO nr 2803 jaoks, kui galliumi on vaja vedada madalal temperatuuril, et säilitada aine täiesti tahke olek, võib ülaltoodud pakendid pakkida tugevasse veekindlasse välispakendisse , mis sisaldab kuiva jääd või muud jahutavat vahendit. Kui kasutatakse jahutusvahendit, peavad kõik eeltoodud, galliumi pakendamiseks kasutatud materjalid jahutusvahendile keemiliselt ja füüsiliselt vastu pidama ning olema löögikindlad madalatel temperatuuridel, millel jahutavat ainet kasutatakse. Kui kasutatakse kuiva jääd, peavad välispakendid gaasilist süsinikdioksiidi läbi laskma. P 801 PAKKIMISEESKIRI P 801 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 2794, 2795 ja 3028 kohta ning ÜRO nr 2800 kasutatud akude kohta . Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et ala jagude 4.1.1.1, 4.1.1.2, 4.1.1.6 ja jao 4.1.3 üldsätted on täidetud : 1) Jäigad välispakendid , puidust lattkastid või kaubaalused. Lisaks tuleb täita järgmised tingimused: a) virnastatud akud peavad olema üksteisest eraldatud mittejuhtivast materjalist kihiga; b) akuklemmidele ei tohi langeda teiste nende peale asetatud akude raskus; c) akud peavad olema pakitud või kinnitatud nii, et vältida nende juhuslikku liikumist; d) normaalsete veotingimuste korral ei tohi akud lekkida või tuleb võtta sobivaid meetmeid, millega ennetatakse elektrolüüdi väljapääsemist pakendist (nt eraldi pakitud akud või muud samaväärsed meetodid); ja e) akud peavad olema lühiste eest kaitstud. 2) Kasutatud akude vedamiseks võib kasutada ka roostevabast terasest või plastist akukaste. Lisaks tuleb täita järgmised tingimused: a) akukastid peavad olema vastupidavad akudes sisalduvale elektrolüüdile; b) akukaste ei tohi täita nende külgede kõrgusest suurema kõrguseni; c) akukastide välispinnal ei tohi olla akudes sisalduvate elektrolüü di jääke; d) normaalsete veotingimuste korral ei tohi akukastidest lekkida elektrolüüti; e) tuleb võtta meetmeid, millega tagatakse, et täidetud akukastide sisu säilib; f) tuleb võtta meetmeid lühiste vältimiseks (nt akud laaditakse tühjaks, üksikute akuklemmide kaitse jne); ja g) akukastid peavad olema kas: i) kaetud; või ii) tuleb neid vedada kinnistes või kaetud lahtistes sõidukites või kinnistes või kaetud konteinerites . MÄRKUS : Punktides 1 ja 2 l ubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). P 801a PAKKIMISEESKIRI P 801a ( Kustutatud ) P 802 PAKKIMISEESKIRI P 802 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: 1) Kombineeritud pakendid Välispakendid : 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G või 4H2; maksimaalne puhasmass: 75 kg ; Sisepakendid: klaasist või plastist; maksimaalne maht: 10 liitrit ; 2) Kombineeritud pakendid Välispakendid : 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G või 4H2; maksimaalne puhasmass: 125 kg ; Sisepakendid: metallist; maksimaalne maht: 40 liitrit ; 3) Liitpakendid: klaasist anum terasest, alumiiniumist, kartongist, vineerist või jäigast plastist välise vaadiga (6PA1, 6PB1, 6PD1 või 6PH2) või terasest või alumiiniumist välise korvpakendi või kastiga või punutud välise korviga (6PA2, 6PB2, 6PC või 6PD2); maksimaalne maht: 60 liitrit ; 4) Terasest vaadid (1A1) maksimaalse mahuga 250 liitrit ; 5) Surveanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud. P 803 PAKKIMISEESKIRI P 803 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 2028 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G, 4H2). Maksimaalne puhasmass: 75 kg . Need esemed peavad olema igaüks eraldi pakitud ja üksteisest eraldatud vaheseinte, vahelehtede, sisepakendite või pehmendava materjaliga, et vältida juhuslikku tühjenemist normaalsete veotingimuste korral. P 804 PAKKIMISEESKIRI P 804 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 1744 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud ning pakendid on hermeetiliselt suletud: kombineeritud pakendid maksimaalse puhasmassiga 25 kg , mis koosnevad: ühest või mitmest klaasist sisepakendist , mille maksimaalne maht on kõigil 1,3 liitrit ja mis ei ole täidetud rohkem kui 90% oma mahust; mille sulgur (sulgurid) peab (peavad) olema füüsiliselt kinnitatud vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal, ükshaaval asetatud metallist anumatesse koos pehmendava ja absorbeeriva materjaliga, millest piisab kogu klaasist sisepakendi ( sisepakendite ) sisu absorbeerimiseks, mis on omakorda pakitud 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G või 4H2 välispakenditesse . Kombineeritud pakendid, mis koosnevad metallist või polüvinülideenfluoriidist (PVDF) sisepakenditest , mille maht ei ületa 5 liitrit ja mis on üksikult pakitud absorbeerivasse materjali, millest piisab kogu sisu abso r beerimiseks, ja inertsesse pehmendavasse materjali 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G, 4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F , 4G või 4H2 välispakendites , maksimaalse kogumassiga 75 kg . Sisepakendeid ei tohi täita üle 90% nende mahust. Kõikide sisepakendite sulgurid peavad olema füüsiliselt kinnitatud vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal; Pak endid, mis koosnevad järgmisest. Välispakendid : terasest või plastist vaadid ( 1A1, 1A2 , 1H1 või 1H2), mida on katsetatud jao 6.1.5 katsenõuete kohaselt massiga, mis vastab ettevalmistatud saadetise massile kas sisepakendite jaoks mõeldud pakendina või tahkete ainete või vedelike jaoks mõeldud lihtpakendina, ning on tähistatud vastavalt; S isepakendid: v aadid ja liitpakendid (1A1, 1B1, 1N1, 1H1 või 6HA1), mis vastavad peatüki 6.1 lihtpakendeid käsitlevatele nõuetele, järgmistel tingimustel: hüdrauliline surveproov tuleb teostada vähemalt 300 kPa suurusel rõhul (3 baari) ( manomeetriline rõhk); tehnilise lahenduse ja toodangu tihedus katsed tuleb teostada katserõhul 30 kPa (0,3 baari); need peab isoleerima välimisest vaadist inertse, lööke pehmendava materjaliga, mis ümbritseb sisepakendit igast küljest; nende maht ei tohi ületada 125 liitrit ; sulgurid peavad olema keermestikuga ning kinnitatud füüsiliselt vahendiga, mis takistab sulguri lahtitulemist või lõdvenemist löögi või vibratsiooni mõjul veo ajal; ja varustatud korgitihendiga; välis - ja sisepakendid peavad vähemalt iga 2,5 a asta tagant läbim a sisemise kontrolli ja punkti b kohase korralise tihedus katse; ja välis - ja sisepakendid peavad kandma järgmisi selgelt loetavaid ja vastupidavaid tähemärke: sisepakendi esmase katsetamise ning viimase korralise katsetamise ja ülevaatuse kuupäeva (kuu, aasta); ja katsed ja ülevaatused teostanud eksperdi nime või kinnitatud sümbolit; Su r veanumad tingimusel, et alajao 4.1.3.6 üldsätted on täidetud: need peavad olema läbinud esmase katsetuse ning iga kümne aasta järel teostatava korralise katsetuse rõhul, mis ei ole väiksem kui 1 MPa (10 baari) ( manomeetriline rõhk); need peavad vähemalt iga 2,5 aasta tagant läbima korralise sisemise kontrolli ja tihedus katse; need ei tohi olla varustatud rõhualandusseadmetega; kõik surveanumad tuleb sulgeda korgi või ventiiliga (ventiilidega), mis on varustatud sekundaarse sulgurseadmega; ja surveanuma, ventiilide, korkide, keermeta väljalaskeava korkide, tihendusmaterjalide ja tihendite valmistamiseks kasutatud materjalid peavad sobima üksteise ning anuma sisuga. P 900 PAKKIMISEESKIRI P 900 (Reserveeritud) P 901 PAKKIMISEESKIRI P 901 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3316 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: vaadid (1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 1H1, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A1, 3A2, 3B1, 3B2, 3H1, 3H2). Pakendid peavad vastama pakendigrupile kehtivatele tugevusnõuetele rakendatuna komplekti kui terviku kohta (vt peatüki 3.3 erisäte 251). Ohtlike veoste maksimaalne kogus välispakendi kohta : 10 kg, välja arvatud jahu tamiseks kasutatava tahke süsinikdi oksiidi (kuiv jää) mass. Lisanõue Ohtlikud veosed komplektides peavad olema pakitud sisepakenditesse ja peavad olema kaitstud teiste komplekti kuuluvate ainete eest. P 902 PAKKIMISEESKIRI P 902 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3268 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Pakitud esemed : vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A2, 3B2, 3H2). Pakendid peavad vastama III pakendigrupi tugevusnõuetele. Pakendid peavad olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et nad takistaksid esemete liikumist või juhuslikku töölehakkamist normaalsete veotingimuste korral. Pakkimata esemed : Esemeid võib vedada ka pakkimata selleks otstarbeks ette nähtud teisaldusvahendites või kaubaveoüksustes , kui neid veetakse tootmiskoha st koostamise kohta või vastupidi või tootmiskohtade vahel või koostamise kohtade vahel, kaasa arvatud vahepealsed käitluskohad . Lisanõue Kõik surve anumad peavad vastama selles sisalduva(te) aine(te) jaoks ette nähtud pädeva asutuse nõuetele. P 903 PAKKIMISEESKIRI P 903 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 kohta. Selles pakkimiseeskirjas tähendavad „seadmed“ aparaate, mille jaoks liitiumelemendid või -akud pakuvad töötamiseks vajalikku elektri voolu . Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: 1) elementide ja akude jaoks: vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); kanistrid (3A2, 3B2, 3H2). Elemendid või akud tuleb pakkida pakenditesse selliselt, et need oleksid kaitstud vigastuste eest, mida võib tekitada elementide või akude liikumine või ümberpaiknemine pakendis . Pakendid peavad vastama II pakend i grupi tugevusnõuetele. 2) l isaks elemendi või aku jaoks, mille kogumass on 12 kg või rohkem ja millel on tugev, löögikindel väliskorpus : (a) tugevad välispakendid ; (b) kaitsvad anumad (nt täielikult suletud või laudadega kaetud kastid); või (c) alused või muud teisaldusseadmed. Elemendid või akud peavad olema kinnitatud, et vältida nende juhuslikku liikumist, ja klemmidele ei tohi langeda teiste ülespoole asetatud elementide raskus . Pakendid ei pea vastama alajao 4.1.1.3 nõuetele . 3) koos seadmetega pakitud elementide või akude jaoks : käesoleva pakkimiseeskirja punkti 1 nõuetele vastavad pakendid, mis on koos seadmega välispakendisse asetatud, või elemente või akusid täielikult ümbritsevad pakendid, mis asetatakse seejärel koos seadmega pakendisse, mis vastab käesoleva pakkimiseeskirja punkti 1 nõuetele . Seadmed tuleb kinnitada, et vältida välispakendi sees liikumist. 4) seadmetes sisalduvate elementide või akude jaoks : sobivast materjalist valmistatud tugevad välispakendid , mis on pakendi mahtu ja ettenähtud kasutust arvestades sobiva tugevuse ja konstruktsiooniga. Need pakendid peavad olema valmistatud nii, et oleks välditud juhuslik töölehakkamine veo ajal. Pakendid ei pea vastama alajao 4.1.1.3 nõuetele. Suuri seadmeid võib veoks üle anda pakkimata või kaubaalustel, kui seade, milles elemendid või akud sisalduvad, pakub neile samaväärset kaitset. Kui seadmed nagu RFID märgised, kellad ja temperatuurilogered , mis ei ole võimelised tootma ohtlikku kuumust, on teadlikult aktiveeritud, võib neid seadmeid vedada tugevas välispakendis . MÄRKUS : Kui veoahelasse kuulub õhuvedu, siis peavad seadmed, kui need on aktiivsed, vastama kindlaksmääratud elektromagnetilise kiirguse standarditele, et seadmete toimimine ei häiriks õhusõiduki süsteeme . 5) pakendite jaoks, mis sisaldavad nii seadmetesse pakitud kui ka seadmetes olevaid elemente ja akusid: elementide ja akude puhul pakendid, mis täielikult katavad elemendid või akud ja mis on seejärel paigutatud seadmesse pakendis, mis vastab käesoleva pakkimiseeskirja punkti 1 nõuetele; või pakendid, mis vastavad käesoleva pakkimiseeskirja punktis 1 toodud nõuetele ja mis on seejärel paigutatud tugevasse sobivast materjalist välispakendisse ja mis on piisavalt tugevad ning sobiva kujuga, arvestades pakendi mahutavust ja kasutuseesmärki. Välispakend tuleb konstrueerida nii, et oleks välistatud juhuslik aktiveerumine veo ajal , ja see ei pea vastama alajao 4.1.1.3 nõuetele. Seade peab olema turvaliselt kinnitatud, et vältida selle liikumist välispakendi sees. Kui seadmed nagu RFID märgised, kellad ja temperatuurilogered , mis ei ole võimelised tootma ohtlikku kuumust, on teadlikult aktiveeritud, võib neid seadmeid vedada tugevas välispakendis . MÄRKUS : Kui veoahelasse kuulub õhuvedu, siis peavad seadmed, kui need on aktiivsed, vastama kindlaksmääratud elektromagnetilise kiirguse standarditele, et seadmete toimimine ei häiriks õhusõiduki süsteeme . MÄRKUS : Punktides 2, 4 ja 5 lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). Lisanõue Elemendid ja a kud peavad olema kaitstud lühise eest. P 903a PAKKIMISEESKIRI P 903a Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 kasutatud akuelementide ja akude kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Pakendid, mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele. Mittelubatud pakendid on siiski lubatud, kui: - nad vastavad jagude 4.1.1 (välja arvatud alajao 4.1.1.3) ja 4.1.3 üldsätetele; - akuelemendid ja akud on pakitud ja virnastatud viisil, mis hoiab ära lühise ohu; - saadetised kaaluvad üle 30 kg . Lisanõue Akud peavad olema kaitstud lühise eest. P 903b PAKKIMISEESKIRI P 903b Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 alla kuuluvate kasutatud akuelementide ja akude kohta . Hävitamiseks kogutud kasutatud liitium elemente ja - akusid, mille kogumass ei ületa 500 g , võib vedada koos muude kasutatud mitteliitiumist akudega või üksi ilma individuaalse kaitseta järgmistel tingimustel: 1H2 vaatides või 4H2 kastides, mis vastavad II pakendigrupi tahkete ainete tugevusnõuetele; 1A2 vaatides või 4A kastides, mis on varustatud polüetüleenkotiga ning vastavad II pakendigrupi tahkete ainete tugevusnõuetele. Polüetüleenkott peab olema löögikindlusega, mis on koti pikkust arvesse võttes nii paralleelsel kui risttasandil vähemalt 480 grammi ; vähemalt 500-mikronise paksusega ning selle elektritakistus peab olema suurem kui 10 megaoomi ja vee absorbeeruvuse määr 24 tunni jooksul 25 °C juures väiksem kui 0,01%; suletud ja võib olla kasutatud vaid ühe korra; mittejuhtivast materjalist valmistatud kogumisalustel, mille kogumass on väiksem kui 30 kg ja mis vastavad alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2 ja 4.1.1.5–4.1.1.8 üldtingimustele. Lisanõuded Tühi ruum pakendis tuleb täita pehmendava materjaliga. Pehmendava materjali võib ära jätta, kui pakend on täielikult varustatud polüetüleenkotiga ning kott on suletud. Hermeetiliselt suletud pakendid peavad olema varustatud ventilatsiooniseadmega vastavalt alajaole 4.1.1.8. Ventilatsiooniseade peab olema konstrueeritud nii, et gaaside poolt tekitatud ülerõhk ei ületa 10 kPa . P904 PAKKIMISEESKIRI P904 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3245 kohta. Lubatud on järgmised pakendid . 1) Pakendid, mis vastavad alajagude 4.1.1.1, 4.1.1.2, 4.1.1.4 ja 4.1.1.8 ning jao 4.1.3 nõuetele ja on konstrueeritud jao 6.14 nõuete kohaselt. Kasutada tuleb sobivast materjalist ning pakendi mahu ja kasutusotstarbega sobiva tugevuse ja konstruktsiooniga välispakendeid . Kui käesolevat pakkimiseeskirja kasutatakse kombineeritud pakendite sisepakendite veoks, peab pakend olema konstrueeritud ja ehitatud nii, et vältida juhuslikku tühjenemist normaalsetel veotingimustel . 2) Pakendid, mis ei pea vastama 6. osa pakendite katsetamis t käsitlevatele nõuetele, kuid vastavad järgmistele nõuetele : a) sisepakend, mis sisaldab : i) priimaaranumat (primaaranumaid) ja sekundaarset pakendit; primaaranum( ad ) või sekundaarne pakend pea b olema vedelike puhul lekkekind el ja tahkete ainete puh ul puistumiskindel ; ii) vedelike puhul primaatanuma(te) ja sekundaarse pakendi vahele paigaldatud absorbeerivat materjali . Absorbeeriva materjali kogusest peab piisama kogu primaaranuma(te) sisu imamiseks nii, et vedela aine väljapääsemine ei ohustataks pehmendava aine või välispakendi terviklikkust ; kui ühte sekundaarsesse pakendisse on pandud mitu kergestipurunevat primaaranumat, peavad nad olema ükshaaval pakitud või üksteisest eraldatud, et vältida nende kokkupuudet ; b) välispakend peab olema piisavalt tugev oma mahu, massi ja kasutusotstarbe jaoks ning selle väikseim välismõõde peab olema vähemalt 100 mm . Veo ajal peab olema välispakendi välispinnale, kontrastse värviga taustale paigutatud allpoolt toodud tähis, mis peab olema hästi nähtav ja selgelt loetav. Märgis peab olema 45° nurga all ruut (romb) ning selle iga külg peab olema vähemalt 50 mm; joone laius peab olema vähemalt 2 mm ja tähed ning numbrid peavad olema vähemalt 6 mm kõrged . 2232660 -6985 UN 3245 0 0 UN 3245 Lisanõu e : Jää, kuiv jää ja vedel lämmastik Kui jahutamiseks kasutatakse kuiva jääd või vedelat lämmastikku, kehtivad jao 5.5.3 nõuded. Kasutamisel asetatakse jää sekundaarsest pakendist väljapoole või välis - või veopakendisse. Paigaldada tuleb sisemised toed, et sekundaarsed pakendid jääksid paigale. Jää kasutamise korral peab välis - või veopakend olema lekkekindel. P 905 PAKKIMISEESKIRI P 905 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 2990 ja 3072 kohta. Lubatud on kõik sobivad pakendid tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud, välja arvatud see, et pakendid ei pea vastama 6. osa nõuetele. MÄRKUS : lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). Kui päästevahendid on valmistatud nii, et nad sisaldaks või nad on ise jäikades ilmastikukindlates välistes kestades (nagu näiteks päästepaatide puhul), võib neid vedada pakkimata. Lisanõuded 1. Kõik seadmetes varustusena sisalduvad ohtlikud ained ja esemed peavad olema kinnitatud nii, et hoitaks ära nende juhuslik liikumine, ning lisaks: k lassi 1 kuuluvad signaalseadmed peavad olema pakitud plastist või kartongist sisepakenditesse ; tuleohutud mitte mürgised gaasid peavad olema balloonides, nagu sätestatud pädeva asutuse poolt, mis võivad olla kinnitatud seadme külge; e lektriakud (klass 8) ja liitiumakud (klass 9) peavad olema lahti ühendatud või elektriliselt isoleeritud ning kinnitatud, et hoida ära vedeliku väljavalgumine, ja m uude ohtlike ainete väikesed kogused (näiteks klassidesse 3, 4.1 ja 5.2 kuuluvad), peavad olema pakitud tugevatesse sisepakenditesse . 2. Veoks ja pakkimiseks ettevalmistamine peab hõlmama ka meetmeid, mis hoiaksid ära seadme juhusliku õhuga täitumise. P 906 PAKKIMISEESKIRI P 906 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 2315, 3151, 3152 ja 3432 kohta. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Vedelate või tahkete ainete puhul, mis sisaldavad PCB- sid , polühalogeenitud bifenüüle , polühalogeenitud terfenüüle või halogeenitud monometüüldifenüülmetaane või on saastunud nendega: Pakendid vastavalt pakkimiseeskirjale P001 või P002; Transformaatorite, kondensaatorite ja muude esemete jaoks: a) Pakendid, mis vastavad pakkimiseeskirjale P 001 või P 002. Need esemed peavad olema kaitstud sobiva pehmendava materjaliga, et vältida juhuslikku liikumist normaalsete veotingimuste korral; või b) Lekkekindlad pakendid, mis võivad mahutada lisaks esemetele vähemalt 1,25-kordse koguse neis sisalduvaid vedelaid PCB- sid polühalogeenitud bifenüüle , polühalogeenitud terfenüüle või halogeenitud monometüüldifenüülmetaane . Pakendites peab olema piisavas koguses absorbeerivat materjali, et enesesse imada vähemalt 1,1 kordne kogus vedelikku, mida need esemed sisaldavad. Üldiselt tuleb transformaatoreid ja kondensaatoreid veda d a lekkekindlates metallist pakendites, mis võivad lisaks transformaatoritele ja kondensaatoritele mahutada ka vähemalt 1,25-kordse koguse neis sisalduvat vedelikku. MÄRKUS : Lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). Vaatamata eeltoodule võib vedelaid ja tahkeid aineid, mis pole pakitud vastavalt pakkimiseeskirjadele P001 ja P002, ning pakkimata transformaatoreid ja kondensaatoreid vedada veovahendites, mis on varustatud lekkekindla metallist alusega, mille kõrgus on vähemalt 800 mm , ja mis peavad sisaldama piisavas koguses inertset absorbeerivat materjali, et enesesse imada vähemalt 1,1-kordne kogus vaba vedelikku. MÄRKUS : Lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). Lisanõue Tarvitusele tuleb võtta kohased meetme d transformaatorite ja kondensaatorite isoleerimiseks, et vältida lekkimist normaalsete veotingimuste korral. P 907 PAKKIMISEESKIRI P 907 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3363 esemete, näiteks masinate, aparaatide või seadmete kohta . Kui eseme ehitus ja konstruktsioon on selline, et ohtlikke aineid sisaldavad anumad pakuvad neile piisavat kaitset, siis välispakendit ei nõuta. Muudel juhtudel tuleb esemes olevad ohtlikud ained pakkida sobivast materjalist välispakendisse , mis on piisava tugevusega, pakendi mahu ja ettenähtud kasutusotstarbega sobiva konstruktsiooniga ning vastab alajao 4.1.1.1 kohalduvatele nõuetele. Ohtlikke veoseid sisaldavad anumad peavad vastama jao 4.1.1. üldsätetele, välja arvatud alajaod 4.1.1.3, 4.1.1.4, 4.1.1.12 ja 4.1.1.14. Mittetuleohtlike ja mittemürgiste gaaside puhul peavad siseballoon või -anum, selle sisu ja täiteaste vastama selle riigi pädeva asutuse nõuetele, milles ballooni või anumat täidetakse. Lisaks peavad anumad sisalduma es e mes nii, et veo normaaltingimustel on ohtlikke veoseid sisaldavate anumate kahjustumine ebatõenäoline ning tahkeid või vedelaid ohtlikke veoseid sisaldavate anumate kahjustumise korral ei ole võimalik, et esemest lekivad välja ohtlikud veosed (selle nõude täitmiseks võib kasutada lekkekindlat voodrit). Ohtlikke veoseid sisaldavad anumad tuleb paigaldada, kinnitada või polsterdada nii, et välditakse nende purunemist või lekkimist ning nende liikumine eseme sees veo normaaltingimustel on kontrollitud. Polsterdus materjal ei tohi ohtlikult reageerida anuma sisuga. Sisu lekkimine ei tohi olulisel määral mõjutada pehmendusmaterjali kaitseomadusi. MÄRKUS : Lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). P 9 08 PAKKIMISEESKIRI P 9 08 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 kahjustatud või defektsete liitiumioonelementide ja -akude või kahjustatud või defektsete liitiummetallelementide ja -akude kohta, kaasa arvatuid need, mis paiknevad seadmetes. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Elemendid ja akud ning seadmed, mis sisaldavad elemente ja akusid: v aadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); k astid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); k anistrid (3A2, 3B2, 3H2) Pakendid peavad vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele. 1. Iga kahjustatud või defektne element või aku või selliseid elemente või akusid sisaldav seade peab olema individuaalselt pakendatud sisepakendisse ja asetatud välispakendisse . Sisepakend või välispakend peab olema lekkekindel, et vältida elektr o lüüdi väljapääsemist. 2. Iga sisepakend peab olema ümbritsetud piisavalt mittesüttiva ja elektrit mittejuhtiva soojusisolatsiooniga, et kaitsta ohtliku kuumuse tekkimise eest . 3. Suletud pakendid peavad olema vajaduse korral varustatud ventileerimisseadmega. 4. Vibratsiooni ja löökide mõju minimeerimiseks ning elementide ja akude sellise liikumise vältimiseks, mis võiks põhjustada kahjustusi ja ohtlikke olukordi veo jooksul, tuleb võtta sobivaid meetmeid. Selle nõude täitmiseks võib kasutada mittesüttivat ja elektrit mittejuhtivat polsterdavat materjali . 5. Pakendi mittesüttivust tuleb hinnata vastavalt selle riigi standarditele, kus pakend on konstrueeritud või toodetud . Lekkivate elementide või akude puhul tuleb sisepakendisse või välispakendisse lisada piisavalt intertset absorbeerivat materjali, et vältida elektrolüüdi väljapääsemist. Ühte välispakendisse on lubatud ainult üks element või aku, mille puhas mass on suurem kui 30 kg. Lisanõue Elemendid ja akud peavad olema kaitstud lühise eest. P 909 PAKKIMISEESKIRI P 909 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 kohta, mida veetakse kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks, pakendatuna koos liitiumit mittesisaldavate akudega või ilma nendeta. 1) Elemendid ja akud peavad olema pakendatud vastavalt alljärgnevale: a) Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); Kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H2); Kanistrid (3A2, 3B2, 3H2) b) Pakendid peavad vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele. c) Metallpakendid peavad olema varustatud elektrit mittejuhtiva vooderdisega (nt plast), mis on ettenähtud kasutuseks piisavalt tugev. 2) Siiski tuleb liitiumioonelemendid, mille vatt-tunnid ei ületa 20 Wh , liitiumioonakud, mille vatt-tunnid ei ületa 100 Wh , liitiummetallelemendid, mille liitiumisisaldus ei ületa 1 g ja liitiummetallakud, mille liitiumi kogusisaldus ei ületa 2 g, pakendada järgnevalt: a) Tugevasse välispakendisse , mille kogumass on kuni 30 kg ja mis vastab alajao 4.1.1 üldsätetele, välja arvatud alajaotisele 4.1.1.3 ja alajaole 4.1.3. b) Metallpakendid peavad olema varustatud elektrit mittejuhtiva vooderdisega (nt plast), mis on ettenähtud kasutuseks piisavalt tugev. 3) Seadmetes paiknevate elementide ja akude korral võib kasutada tugevaid sobivast materjalist valmistatud välispakendeid , millel on piisavalt tugev konstruktsioon, pidades silmas pakendi mahtu ja ettenähtud kasutust. Pakendid ei pea vastama alajaotise 4.1.1.3 nõuetele. Seadmeid võib pakkuda vedamiseks pakendamata kujul või kaubaalustel, kui elemendid ja akud on piisavalt hästi kaitstud seadmetega, milles nad asuvad. 4) Lisaks võib elementide ja akude puhul, mille kogukaal ületab 12 kg või mis paiknevad tugevas löögikindlas väliskestas , kasutada tugevaid sobivast materjalist valmistatud välispakendeid , millel on piisavalt tugev konstruktsioon, pidades silmas pakendi mahtu ja ettenähtud kasutust. Pakendid ei pea vastama alajaotise 4.1.1.3 nõuetele. MÄRKUS : Punktides 3 ja 4 lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). Lisanõuded 1. Elemendid ja akud peavad olema konstrueeritud või pakendatud viisil, et välistatud oleks lühis ja ohtliku kuumuse tekkimine. 2. Lühise ja ohtliku kuumuse vastase kaitse alla kuulub näiteks: - üksikute akuklemmide kaitsmine - sisepakendid , mis takistavad elementide ja akude vahelist kontakti - süvendis asuvate klemmidega akud, mis on konstrueeritud lühiste vastu kaitsma, või - mittesüttiva ja elektrit mittejuhtiva vooderdise kasutamine elementide või akude vahelise tühja ruumi täitmiseks pakendis. 3. Elemendid ja akud peavad olema kinnitatud välispakendi sees, et vältida nende liigset liikumist veo jooksul (näiteks kasutades mittesüttivat ja elektrit mittejuhtivat vooderdist või tihedalt suletud plastkotti). P 910 PAKKIMISEESKIRI P 910 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 tooteseeriate kohta, mis koosnevad vähem kui 100 akuelemendist või akust ning akuelementide või akude tootmiseelsete prototüüpide kohta, kui neid prototüüpe veetakse katsetamiseks. Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: 1) Akude ja elementide puhul, mis on pakendatud koos seadmetega: Vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); Kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); Kanistrid (3A2, 3B2, 3H2) Pakendid peavad vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele ja järgmistele nõuetele: a) Erineva suuruse, kuju või massiga akud ja elemendid, kaasa arvatud seadmed, peavad olema pakendatud eespool loetletud katsetatud prototüübiga välispakendisse tingimusel, et saadetise kogukaal ei ole suurem kui kogukaal, mille puhul prototüüpi katsetati; b) Iga element või aku peab olema individuaalselt pakendatud sisepakendisse ja asetatud välispakendisse ; c) Iga sisepakend peab olema täielikult ümbritse tud piisavalt mittesüttiva ja elektrit mittejuhtiva soojusisolatsiooni ga , et kaitsta ohtliku kuumuse tekkimise eest; d) Vibratsiooni ja löökide mõju minimeerimiseks ning elementide ja akude sellise liikumise vältimiseks, mis võiks põhjustada kahjustusi ja ohtlikke olukordi veo jooksul, tuleb võtta sobivaid meetmeid. Selle nõude täitmiseks võib kasutada mittesüttivat ja elektrit mittejuhtivat polsterdavat materjali; e) Pakendi mittesüttivust tuleb hinnata vastavalt selle riigi standarditele, kus pakend on konstrueeritud või toodetud; f) Ühte välispakendisse on lubatud ainult üks element või aku, mille kogumass on suurem kui 30 kg. 2) Akude ja elementide puhul, mis paiknevad seadmetes: Vaadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); Kastid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); Kanistrid (3A2, 3B2, 3H2) Pakendid peavad vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele ja järgmistele nõuetele: a) Erineva suuruse, kuju või massiga seadmed peavad olema pakendatud eespool loetletud katsetatud prototüübiga välispakendisse tingimusel, et saadetise kogukaal ei ole suurem kui kogukaal, mille puhul prototüüpi katsetati; b) Iga seade peab olema konstrueeritud või pakendatud viisil, mis välistab juhusliku käivitumise veo ajal; c) Vibratsiooni ja löökide mõju minimeerimiseks ning seadmete sellise liikumise vältimiseks, mis võiks põhjustada kahjustusi ja ohtlikke olukordi veo jooksul, tuleb võtta sobivaid meetmeid. Selle nõude täitmiseks võib kasutada mittesüttivat ja elektrit mittejuhtivat polsterdavat materjali; ja d) Pakendi mittesüttivust tuleb hinnata vastavalt selle riigi standarditele, kus pakend on konstrueeritud või toodetud. 3) Seadmeid või akusid võib vedada ka pakendamata, kui see toimub tingimustel, mille on määranud ükskõik millise ADR -i lepinguosalise riigi pädev asutus, kes võib tunnustada ka luba, mis on väljastatud ADR -i lepinguosaliste riikide hulka mitte kuuluva riigi pädeva asutuse poolt juhul, kui see luba on antud vastavalt RID-i , ADR-i , ADN-i , IMDG Koodeksi või ICAO tehniliste juhendite sätetele. Loa andmise protsessis kaalutavate lisatingimuste hulka võivad kuuluda näiteks: a) Seadmed või aku peavad olema piisavalt tugevad, et taluda veo ajal tavalisi lööke ja lastimisi, sealhulgas ümberpaigutamist kaubaveoüksuste vahel ning kaubaveoüksuste ja ladude vahel ning samuti kaubaaluselt mahavõtmist või ümberpakkimist järgnevaks käsitsi või mehaaniliseks käitlemiseks; ja b) Seadmed või aku tuleb kinnitada tugiraamidesse või korvpakenditesse või muudesse teisaldusvahenditesse selliselt, et need ei tuleks normaalsete veotingimuste korral lahti. MÄRKUS : Lubatud pakendite puhasmass võib olla suurem kui 400 kg (vt alajagu 4.1.3.3). Lisanõuded Elemendid ja akud peavad olema kaitstud lühiste eest. Lühise vastase kaitse alla kuulub näiteks - üksikute akuklemmide kaitsmine, - sisepakendid , mis takistavad elementide ja akude vahelist kontakti, - süvendis asuvate klemmidega akud, mis on konstrueeritud lühiste vastaseks kaitseks, või - mittesüttiva ja mittejuhtiva vooderdise kasutamine elementide või akude vahelise tühja ruumi täitmiseks pakendis. P 911 PAKKIMISEESKIRI P 911 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 kahjustatud või defektsete elementide ja akude kohta, mis normaalsetel veotingimustel võivad kiiresti laguneda, ohtlikult reageerida, tekitada leegi või ohtliku hulga kuumust või eritada mürgiseid, sööbivaid või tuleohtlikke gaase või aurusid . Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Elemendid ja akud ning seadmed, mis sisaldavad elemente ja akusid: v aadid (1A2, 1B2, 1N2, 1H2, 1D, 1G); k astid (4A, 4B, 4N, 4C1, 4C2, 4D, 4F, 4G, 4H1, 4H2); k anistrid (3A2, 3B2, 3H2) Pakendid peavad vastama I pakendigrupi tugevusnõuetele. 1) Pakendid peavad vastama järgmistele täiendavatele tugevusnõuetele, kui elementides või akudes peaks esinema kiire lagunemine, ohtlik reaktsioon, leegi või ohtliku hulga kuumuse tekkimine või mürgiste, sööbivate või tuleohtlike gaaside eritumine: a) v almis pakendi välispinna temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 100 °C. Temperatuuri tõus hetkeks kuni 200 °C on lubatud; b) v äljaspool pakendit ei tohi esineda leeki; c) p akendist ei tohi väljuda osi; d) p akendi konstruktsioon peab säilima; ja e) p akenditel peab olema sobiv gaasihaldussüsteem (nt filtreerimissüsteem, õhutsirkulatsioon, gaasi mahutid, gaasikindlad pakendid. 2) Täiendavaid pakendi tugevusnõudeid peab määratud katse teel kontrollima ADR-i kokkuleppeosalise riigi pädev asutus, kes võib tunnustada ka katset, mi lle on määra n ud ADR-i kokkuleppeosaliste riikide hulka mitte kuuluva riigi pädev asutus juhul, kui see katse on määratud vastavalt RID-i , ADR-i , ADN-i , IMDG Koodeksi või ICAO tehniliste le juhendite le a . Nõudmise korral peab olema saadaval kontrollaruanne. Kontrollaruandes peab olema loetletud minimaalselt elemendi või aku nimi ; elemendi või aku number ; elementide või akude mass, tüüp ja energiasisaldus ; pakendikood ja pädeva asutuse määratud kontrollmeetodile vastavad katseandmed. 3) Kui jahutusainena kasutatakse kuiva jääd või vedelat lämmastikku, kehtivad jao 5.5.3 nõuded. Sise- ja välispakend peab jääma terveks nii kasutatava jahutusaine temperatuuril kui temperatuuri ja rõhu korral, mis võivad tekkida jahutuse kadumisel Lisanõue Elemendid ja akud peavad olema kaitstud lühise eest. a Pakendi tugevuse hindamisel võib kaaluda järgmiseid kriteeriume, kui need on kohased. a) Hindamine peab toimuma kvaliteedisüsteemi raames (nagu kirjeldatakse näiteks alajao 2.2.9.1.7 punktis e), mis võimaldab jälgida katse tulemusi, viiteandmeid ja kasutatud iseloomustusmudeleid . b) Selgelt tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida elemendi või aku tüübi soojusläbilöögi puhul eeldatavad ohud ja tingimused, milles elemente või akusid veetakse (nt sisepakendi kasutamine, laetuse tase (SOC) , piisava koguse mittepõleva ja elektrit mittejuhtiva polsterdusmaterjali kasutamine jne) ; selleks võib kasutada liitiumelementide ja -akude võimalike ohtude viitenimekirja (kiire lagunemine, ohtlik reageerimine, leegi või ohtliku kuumuse hulga tekkimine, mürgiste, sööbivate või tuleohtlike gaaside või aurude eritumine). Nende ohtude kvantifitseerimine peab põhinema saadavalolevatel teaduslikel andmetel . c) Identifitseerida tuleb pakendi leevendavad omadused ja neid tuleb kirjeldada pakutava kaitse ja ehitusmaterjali omaduste alusel. Sellisel hindamisel tuleb abiks võtta tehniliste omaduste nimekiri ja joonised (tihedus [kg·m -3 ], erisoojus [J·kg -1 ·K -1 ], kütteväärtus [kJ·kg -1 ], soojusjuhtivus [W·m -1 ·K -1 ], sulamistemperatuur ja süttimistemperatuur [K], välispakendi soojusläbikandetegur [W·m -2 ·K -1 ], …) . d) Katse ja abistavad arvutused peavad hindama pakendis oleva elemendi või aku soojusläbilöögi tulemusi veo normaaltingimustel . e) Kui elemendi või aku laetuse tase ei ole teada, siis tuleb hindamisel kasutada kõrgeimat võimalikku laetuse taset, mis vastab elemendi või aku kasutustingimustele . f) Pakendi gaasihaldussüsteemi kohaselt tuleb k irjeldada ümbritsevaid tingimusi, milles võidakse pakendit kasutada ja vedada (kaasa arvatud gaasi või suitsu keskkonda pääsemise võimalikud tagajärjed, näiteks ventileerimine või muud meetodid) . g) Katsed või mudelarvutused peavad võtma arvesse soojusläbilöögi aktiveerumise halvimat juhtumit ja levimist elemendi või aku sees; selle juhtumi puhul peab arvestama halvima võimaliku rikkega normaalsetel veotingimustel ning reaktsiooni levimisel maksimaalse kuumuse ja leegi tekkimisega. h) J uhtumeid tuleb hinnata piisavalt pika perioodi jooksul, et oleks arvestatud kõi gi võimalik e tagajär gedega (näiteks 24 tundi). i) Mitme aku puhul ja mitme akut sisaldava seadme puhul tuleb võtta arvesse lisanõudeid, näiteks akude ja seadmete maksimaalne arv, akude maksimaalne energiasisaldus ning pakendis paiknemine, sealhulgas osade eraldamine ja kaitse. R 001 PAKKIMISEESKIRI R 001 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Plekist pakendid Maksimaalne maht/maksimaalne puhasmass I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp terasest, mitte- äravõetava kaanega (0A1) Pole lubatud 40 l / 50 kg 40 l / 50 kg terasest, äravõetava kaanega(0A2) (a) Pole lubatud 40 l / 50 kg 40 l / 50 kg (a) Pole lubatud ÜRO nr 1261 NITROMETAANI puhul. MÄRKUS 1: k äesolev pakkimiseeskiri kehtib tahkete ja vedelate ainete kohta (tingimusel, et tehnilise lahenduse tüüp on nõuetekohaselt katsetatud ja märgistatud). MÄRKUS 2: k lassi 3 II pakendigrupi ainete puhul võib neid pakendeid kasutada ainult ainete jaoks, millel puudub kaasnev oht ja mille aururõhk 50 °C juures ei ületa 110 kPa , ning vähemürgiste pestitsiidide jaoks. 4.1.4.2 IBC-de kasutamist puudutavad pakkimiseeskirjad IBC 01 PAKKIMISEESKIRI IBC 01 Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Metallist (31A, 31B ja 31N). RID-i ja ADR-i pakkimise erisäte BB 1 ÜRO nr 3130 puhul peavad anumate avaused olema tihedalt suletud kahe järjestikuse seadmega, millest üks peab olema keeratav või samaväärsel moel kinnitatav. IBC 02 PAKKIMISEESKIRI IBC 02 Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Metallist (31A, 31B ja 31N); Jäigast plastist (31H1 ja 31H2); Liit- IBC-d (31HZ1). Eripakkimise eeskirjad B 5 ÜRO nr 1791, 2014, 2984 ja 3149 jaoks peavad IBC-d olema varustatud seadmega, mis võimaldab ventileerimist veo ajal. Ventileerimisseadme sisselaskeava peab asuma auruga täidetud ruumiosas, kui IBC on veo ajal täitmistingimuste kohaselt maksimaalselt täidetud. B 7 ÜRO nr 1222 ja 1865 jaoks pole lubatud IBC-d, mille maht on üle 450 liitri, kuna aine on suurtes kogustes vedades plahvatusohtlik. B 8 Selle aine puhast vormi ei tohi IBC-des vedada, kuna tema aururõhk on teadaolevalt üle 110 kPa 50 °C juures või 130 kPa 55 °C juures. B 15 B 16 ÜRO nr 2031 jaoks, kus lämmastikhappe sisaldus on suurem kui 55%, on jäigast plastist IBC-de jäigast plastist siseanumaid lubatud kasutada kaks aastat alates nende tootmisest . ÜRO nr 3375, 31A ja 31N tüüpi IBC-d ei ole lubatud ilma pädeva asutuse heakskiiduta. RID-i ja ADR-i pakkimise erisäte BB 2 ÜRO nr 1203 jaoks, vaatamata erisättele 534 (vt jagu 3.3.1), peab IBC- sid kasutama ainul t juhul, kui tegelik aururõhk on rohkem kui 10 kPa temperatuuril 50 °C või 130 kPa temperatuuril 55 °C . BB 4 ÜRO nr 1133, 1139, 1197, 1210, 1263, 1266, 1286, 1287, 1306, 1866, 1993 ja 1999 jaoks, mis on määratud alajao 2.2.3.1.4 kohaselt pakendigruppi III, ei ole suurema kui 450 liitrise mahuga IBCde kasutamine lubatud. IBC 03 PAKKIMISEESKIRI IBC 03 Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Metallist (31A, 31B ja 31N); Jäigast plastist (31H1 ja 31H2); Liit- IBC-d (31HZ1, 31HA2, 31HB2, 31HN2, 31HD2 ja 31HH2). Pakkimise erisäte B 8 B 19 Selle aine puhast vormi ei tohi IBC-des vedada, kuna tema aururõhk on teadaolevalt üle 110 kPa 50 °C juures või 130 kPa 55 °C juures. ÜRO nr 3532 ja 3534 puhul tuleb IBC-d kavandada ja ehitada nii, et need oleks võimelised välja laskma gaasi ja auru, et vältida surve tekkimist, mis võib IBC purustada stabilisatsiooni kadumise korral. IBC 04 PAKKIMISEESKIRI IBC 04 Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Metallist (11A, 11B, 11N, 21A, 21B ja 21N). IBC 05 PAKKIMISEESKIRI IBC 05 Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Metallist (11A, 11B, 11N, 21A, 21B ja 21N); Jäigast plastist (11H1, 11H2, 21H1 ja 21H2); Liit- IBC-d (11HZ1 ja 21HZ1). IBC 06 PAKKIMISEESKIRI IBC 06 Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Metallist (11A, 11B, 11N, 21A, 21B ja 21N); Jäigast plastist (11H1, 11H2, 21H1 ja 21H2); Liit- IBC-d (11HZ1, 11HZ2, 21HZ1 ja 21HZ2). Lisanõue Kui tahke aine võib veo ajal vedelaks muutuda, vt alajagu 4.1.3.4. Pakkimise erisäte B 12 ÜRO nr 2907 puhul peavad IBC-d vastama II pakendigrupi tugevusnõuetele. Kasutada ei tohi IBC- sid , mis vastavad I pakkimisgrupi katsekriteeriumidele. IBC 07 PAKKIMISEESKIRI IBC 07 Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Metallist (11A, 11B, 11N, 21A, 21B ja 21N); Jäigast plastist (11H1, 11H2, 21H1 ja 21H2); Liit- IBC-d (11HZ1, 11HZ2, 21HZ1 ja 21HZ2); Puidust ( 11C , 11D ja 11F ). Lisanõuded 1. Kui tahke aine võib veo ajal vedelaks muutuda, vt alajagu 4.1.3.4. 2. Puidust IBC-de voodrid peavad olema puistumiskindlad. Pakkimise erisäte B 18 ÜRO nr 3531 ja 3533 puhul tuleb IBC-d kavandada ja ehitada nii, et need oleks võimelised välja laskma gaasi ja auru, et vältida surve tekkimist, mis võib IBC purustada stabilisatsiooni kadumise korral. B 20 ÜRO nr 3550 võib vedada elastsetes IBC-des (13H3 või 13H4), millel on puistumiskindel vooder, et vältida tolmu väljapääsu veo ajal. IBC 08 PAKKIMISEESKIRI IBC 08 Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Metallist (11A, 11B, 11N, 21A, 21B ja 21N); Jäigast plastist (11H1, 11H2, 21H1 ja 21H2); Liit- IBC-d (11HZ1, 11HZ2, 21HZ1 ja 21HZ2,); Kartongist (11G); Puidust ( 11C , 11D ja 11F ); Elastsed (13H1, 13H2, 13H3, 13H4, 13H5, 13L1, 13L2, 13L3, 13L4, 13M1 või 13M2). Lisanõue Kui tahke aine võib veo ajal vedelaks muutuda, vt alajagu 4.1.3.4. Pakkimise erisätted B 3 Elastsed IBC-d peavad olema puistumis- ja veekindlad või varustatud puistumis- ja veekindla voodriga. B 4 Elastsed, kartongist või puidust IBC-d peavad olema puistumis- ja veekindlad või varustatud puistumis- ja veekindla voodriga. B 6 ÜRO nr 1363, 1364, 1365, 1386, 1408, 1841, 2211, 2217, 2793 ja 3314 jaoks ei pea IBC-d vastama peatüki 6.5 IBC-de katsetamise nõuetele. B 13 Märkus: ÜRO nr 1 748, 2208, 2880 , 3485, 3486 ja 3487 on vastavalt IMDG koodeksile mereveol keelatud vedada IBC-des. IBC 99 PAKKIMISEESKIRI IBC 99 Kasutada võib ainult IBC- sid , mis on pädeva asutuse poolt nende kaupade jaoks heaks kiidetud. Igale saadetisele tuleb kaasa panna pädeva asutuse loa koopia või lisada veodokumendile märge, et pakend on saanud pädeva asutuse kinnituse. IBC 100 PAKKIMISEESKIRI IBC 100 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 0082, 0241, 0331 ja 0332 kohta. Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted ning jao 4.1.5 erisät ted on täidetud: 1) Metallist (11A, 11B, 11N, 21A, 21B, 21N, 31A, 31B ja 31N); 2) Elastsed (13H2, 13H3, 13H4, 13L2, 13L3, 13L4 ja 13M2). 3) Jäigast plastist (11H1, 11H2, 21H1, 21H2, 31H1 ja 31H2); 4) Liit- IBC-d (11HZ1, 11HZ2, 21HZ1, 21HZ2, 31HZ1 ja 31HZ2). Lisanõuded 1. IBC- sid tohib kasutada ainult vabalt voolavate ainete jaoks. 2. Elastseid IBC- sid tohib kasutada ainult tahkete ainete jaoks. Pakkimiseeskirjade erisused B 9 ÜRO nr 0082 puhul võib seda pakkimiseeskirja kasutada ainult juhul, kui ained on ammooniumnitraadi või muu anorgaanilise nitraadi segud teiste põlevate ainetega, mis pole plahvatavad. Sellised lõhkeained ei tohi sisaldada nitroglütseriini või sellesarnaseid vedelaid orgaanilisi nitraate või kloraate. Metallist IBC-d pole lubatud. B 10 ÜRO nr 0241 puhul võib seda pakkimiseeskirja kasutada ainult ainete jaoks, mis koosnevad veest kui põ hilisest koostisosast ning suurest kogus est ammooniumnitraadist või teistest oksüdeerivatest ainetest, millest mõned või kõik on lahuses. Muud koostisosad võivad hõlmata süsivesinikke või alumiiniumi pulbrit, aga ei tohi hõlmata nitroderivaate , nagu näiteks trinitrotolueeni . Metallist IBC-d pole lubatud. IBC 520 PAKKIMISEESKIRI IBC 520 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib F-tüüpi orgaaniliste peroksiidide ja isereageerivate ainete kohta. Järgmised IBC-d on lubatud alltoodud segude jaoks tingimusel, et jagude 4.1.1 , 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted ning jao 4.1.7.2 erisätted on täidetud. Alajagudes 2.2.41.4 või 2.2.52.4 loetlemata, kuid allpool loetletud segusid võib vedada ka siis, kui need on pakitud alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P520 pakkimismeetodi OP8 kohaselt ja samadel piir- ja ohutemperatuuridel, kui need kohalduvad. Alltoodud nimekirjast puuduvate segude jaoks võib kasutada ainult IBC- sid , mis on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud (vt alajagu 4.1.7.2.2). ÜRO nr Orgaaniline peroksiid IBC tüüp Maksimaal-ne kogus (l/kg) Piir - tempera-tuur Ohu - tempera-tuur 3109 ORGAANILINE PEROKSIID, F TÜÜPI, VEDEL tert-butüülkumüülperoksiid 31HA1 1000 tert-butüülhüdroperoksiid , mitte üle 72%, veega 31A 1250 31HA1 1000 tert -BUTÜÜLPEROKSÜATSETAAT, mitte üle 32%, A-tüüpi lahjendis 31A 31HA1 1250 1000 tert -BUTÜÜLPEROKSÜBENSOAAT, mitte üle 32%, A-tüüpi lahjendis 31A 1250 tert-BUTÜÜLPEROKSÜ-3,5,5-TRIMETÜÜLHEKSONAAT, mitte üle 37%, A-tüüpi lahjendis 31A 31HA1 1250 1000 KUMÜÜLHÜDROPEROKSIID, mitte üle 90%, A-tüüpi lahjendis 31HA1 1250 DIBENSOÜÜLPEROKSIID, mitte üle 42%, stabiilne dispersioon vees 31H1 1000 Di - tert -BUTÜÜLPEROKSIID, mitte üle 52%, A-tüüpi lahjendis 31A 31HA1 1250 1000 1,1-DI-( tert-butüülperoksü ) tsükloheksaan , mitte üle 42%, A-tüüpi lahjendis 31H1 1000 1,1-DI-( tert-butüülpersokü ) tsükloheksaan , mitte üle 37%, A-tüüpi lahjendis 31A 1250 DILAUROÜÜLPEROKSIID, mitte üle 42%, stabiilne dispersioon vees 31HA1 1000 2,5-dimetüül-2,5-di( tert-butüülperoksü ) heksaan , mitte üle 52%, A-tüüpi lahjendis 31HA1 1000 ISOPROPÜÜLKUMÜÜLHÜDROPEROKSIID, mitte üle 72%, A-tüüpi lahjendis 31HA1 1250 p-MENTÜÜLHÜDROPEROKSIID, mitte üle 72%, A-tüüpi lahjendis 31HA1 1250 PEROKSÜÄÄDIKHAPE , stabiliseeritud, mitte üle 17 % 31H1 31HA1 31H2 31A 1500 1500 1500 1500 3,6,9-trietüül-3,6,9-trimetüül-1,4,7-triperoks onaan, mitte üle 27%, A-tüüpi lahjendis 31HA1 1000 3110 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, TAHKE DIKUMÜÜLPEROKSIID 31A 31H1 31HA1 2000 3119 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, VEDELIKUD, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL tert-amüülperoksü-2-etüülheksanoaal, mitte üle 62%, A-tüüpi lahjendis 31HA1 1000 +15 °C +20 °C tert-amüülperoksüpivalaat , mitte üle 32%, A-tüüpi lahustis 31A 1250 + 10 °C + 15 °C tert-amüülperoksüpivalaat , mitte üle 42%, stabiilne dispersioon, vesilahuses 31HA1 1000 0 ºC +10 ºC terttert-butüülperoksü-2-etüülheksanoaat, kuni 32% lahus B-tüüpi lahustis 31HA1 31A 1000 250 + 30 °C + 30 °C + 35 °C + 35 °C terttert-butüülperoksüneodekanoaat , kuni 32% lahus A-tüüpi lahustis 31A 1250 0 °C + 10 °C tert-butüülperoksüneodekanoaat , kuni 52% stabiilne dispersioon, vesilahuses 31A 1250 –5 °C + 5 °C terttert-butüülperoksüpivalaat , kuni 27% lahus B-tüüpi lahustis 31HA1 31A 1000 250 + 10 °C + 10 °C + 15 °C + 15 °C terttert-butüülperoksüpivalaat , kuni 4 2% lahus A-tüüpi lahustis 31HA1 31A 1000 1250 +10 ºC +10 ºC +15 ºC +15 ºC kumüül peroksüneodekanoaat , kuni 52% stabiilne vesilahus 31A 1250 -15 °C -5 °C terttert-butüülperoksüneodekanoaat , kuni 42% stabiilne vesilahus 31A 1250 -5 °C + 5 °C di-(4-tert-butüültsükloheksüül) peroksüdikarbonaat , kuni 42%, stabiilne vesilahus 31HA1 1000 + 30 °C + 35 °C ditsetüül peroksüdikarbonaat , kuni 42% stabiilne vesilahus 31HA1 1000 + 30 °C + 35 °C di-(2-neodekanoüülperoksüisopropüül)benseen, kuni 42% stabiilne dispersioon, vesilahuses 31A 1250 –15 °C –5 °C 3-hüdroksü-1,1-dimetüülbutüülperoksüneodekanoaat, kuni 52% stabiilne dispersioon, vesilahuses 31A 1250 –15 °C –5 °C di-(2-etüülheksüül) peroksüdikarbonaat , kuni 62% stabiilne vesilahus 31A 1250 –20 °C –10 °C 31HA1 1000 –20 °C –10 °C dimüristüül peroksüdikarbonaat , kuni 42% stabiilne vesilahus 31HA1 1000 + 15 °C + 20 °C di-(3,5,5-trimetüülheksanoüül) peroksiid, kuni 52% lahus A-tüüpi lahustis 31HA1 31A 1000 250 +10 °C +10 °C + 15 °C + 15 °C di-(3,5,5-trimetüülheksanoüül) peroksiid, kuni 52% stabiilne vesilahus 31A 1250 + 10 °C + 15 °C 1,1,3,3-tetrametüülbutüül peroksüneodekanoaat , kuni 52%, stabiilne vesilahus 31A 31HA1 1250 1000 -5 °C -5 °C + 5 °C + 5 °C 1,1,3,3-tetrametüülbutüül peroksü-2-etüülheksanoaat, kuni 67% lahus A-tüüpi lahustis 31HA1 1000 +15 °C +20 °C ditsükloheksüülperoksüdikarbonaat , kuni 42% stabiilne dispersioon, vesilahuses 31A 1250 + 10 °C + 15 °C diisobutürüülperoksiid , kuni 28% stabiilne dispersioon vesilahuses 31HA1 31A 1000 1250 -20 °C -20 °C -10 °C -10 °C diisobutürüülperoksiid , kuni 42% stabiilne dispersioon vesilahuses 31HA1 31A 1000 1250 -25 °C -25 °C - 15 °C - 15 °C 3120 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL Ei ole antud ühtki keemilist ühendit Lisanõuded 1. IBC-d peavad olema varustatud veo ajal ventileerimist võimaldava seadmega. Rõhualandusseadme sisselask peab veo ajal asetsema maksimaalselt täidetud IBC puhul auruga täidetud osas. 2. Et vältida metallist IBC-de või täieliku metallist kestaga liit-IBC-de plahvatuslikku purunemist, peavad avarii-rõhualandusseadmed olema konstrueeritud kõikide lagunemissaaduste ning aurude ventileerimiseks, mis võivad tekkida isekiireneva lagunemise või mitte lühema kui ühetunnise tulleasetamis e ajal, mida arvutatakse alajao 4.2.1.13.8 valemi abil. Selles pakkimiseeskirjas antud piir - ja ohu temperatuurid on tuletatud isolatsioonita IBC-de järgi. Orgaanilise peroksiidi veosele lähetamisel, kui see pakitakse IBC- sse , vastutab kaubasaatja, et: a) b) v edamiseks kasutataval IBC-l on olemas rõhualandusseadmed ja avarii-päästeseadmed, mis on piisavalt efektiivsed, et kindlustada veose ohutus ja võimaliku tule leviku tõkestamin e, arvestades orgaanilise peroksiid kuumenemisega lagunemise tagajärjel , ning e tteantud tingimustele vastavates oludes saab rakendada piir - ja ohu temperatuure, nagu toodud tabelis. Arvestada tuleb kogu kasutatava pakendi tehnilist lahendust. IBC 620 PAKKIMISEESKIRI IBC 620 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3291 kohta. Järgmised IBC-d on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 (välja arvatud alajao 4.1.1.15), 4.1.2 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Jäigad, lekkekindlad IBC-d, mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele. Lisanõuded 1. IBC-s peab olema piisavalt absorbeerivat materjali, et enesesse imada kogu IBC-s olev vedelik. 2. IBC-d peavad eneses säilitama vedelikke. 3. IBC-d, mis on ette nähtud teravate esemete, nagu purustatud klaasi ja nõelte vedamiseks, peavad olema torkekindlad. 4.1.4.3 Suurpakendite kasutamist käsitlevad pakkimiseeskirjad LP 01 PAKKIMISEESKIRI (VEDELIKUD) LP 01 Järgmised suur pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Sisepakendid Suured välispakendid I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp klaasist 10 liitrit terasest (50A) Pole lubatud Pole lubatud Maksimaalne maht: 3 m 3 plastist 30 liitrit alumiiniumist (50B) metallist 40 liitrit metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N) jäigast plastist (50H) naturaalsest puidust ( 50C ) vineerist (50D) taastatud puidust ( 50F ) jäigast kartongist (50G) LP 02 PAKKIMISEESKIRI (TAHKED AINED) LP 02 Järgmised suur pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Sisepakendid Suured välispakendid I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp klaasist 10 kg terasest (50A) Pole lubatud Pole lubatud Maksimaalne maht: 3 m 3 plastist (b) 50 kg alumiiniumist (50B) metallist 50 kg metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N) paberist (a),(b) 50 kg kartongist (a),(b) 50 kg jäigast plastist (50H) naturaalsest puidust ( 50C ) vineerist (50D) taastatud puidust ( 50F ) jäigast kartongist (50G) elastsest plastist (51H) (c) (a) Neid sisepakendeid ei tohi kasutada, kui veetavad ained võivad veo ajal vedelaks muutuda. (b) Need sisepakendid peavad olema puistumiskindlad. (c) Kasutada ainult koos elastsete sisepakenditega . Pakkimise erisäte L 2 Kustutatud. L 3 Märkus : ÜRO nr 2208 ja 3486 merevedu suurpakendites on keelatud. LP03 PAKKIMISEESKIRI LP03 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3537 kuni 3548 kohta. 1) Järgmised suurpakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Jäigad suurpakendid, mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele ja mis on valmistatud: terasest (50A); alumiiniumist (50B); metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N); jäigast plastist (50H); naturaalsest puidust (50C); vineerist (50D); taastatud puidust (50F); kartongist (50G). 2) Lisaks tuleb täita järgmised tingimused: a) e semetes olevad anumad, mis sisaldavad vedelaid või tahkeid aineid, tuleb konstrueerida sobivatest materjalidest ja kinnitada eseme külge nii, et normaalsetel veotingimustel need ei murduks, neid ei torgataks läbi või nende sisu ei lekiks välja esemesse endasse või välispakendisse ; b) s ulguritega anumad, mis sisaldavad vedelikke, tuleb pakendada nii, et sulgurid paiknevad õiges asendis. Lisaks peavad anumad vastama alajao 6.1.5.5 siserõhu katse sätetele; c) k ergestipurunevad või kergesti läbitorgatavad anumad, näiteks klaasist, portselanist, peenkeraamikast või teatud plastmaterjalides anumad peavad olema tugevalt kinnitatud. Sisu lekkimine ei tohi märkimisväärselt vähendada eseme või välispakendi kaitseomadusi ; d) e semetes paiknevad anumad, mis sisaldavad gaase, peavad vastama jao 4.1.6 ja peatüki 6.2 nõuetele või olema suutelised pakkuma samaväärset kaitseastet kui pakkimiseeskiri P200 või P208; e) k ui esemes pole anumaid, siis peab ese täielikult ümbritsema ohtlikke aineid ja takistama nende väljapääsemist veo normaaltingimustel. 3 ) Esemed tuleb pakkida nii, et veo normaaltingimuste korral on välistatud nende liikumine ja juhuslik käivitumine. LP 99 PAKKIMISEESKIRI LP 99 Kasutada võib ainult suurpakendeid, mis on pädeva asutuse poolt nende kaupade jaoks lubatud. Igale saadetisele tuleb kaasa panna pädeva asutuse loa koopia või lisada veodokumendile märge, et pakend on saanud pädeva asutuse kinnituse. LP 101 PAKKIMISEESKIRI LP 101 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted ning jao 4.1.5 erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Suur ed välis pakendid Pole vajalik Pole vajalik terasest (50A) alumiiniumist (50B) metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N) jäigast plastist (50H) naturaalsest puidust ( 50C ) vineerist (50D) taastatud puidust ( 50F ) jäigast kartongist (50G) Pakkimise erisäte L 1 ÜRO nr 0006, 0009, 0010, 0015, 0016, 0018, 0019, 0034, 0035, 0038, 0039, 0048, 0056, 0137, 0138, 0168, 0169, 0171, 0181, 0182, 0183, 0186, 0221, 0243, 0244, 0245, 0246, 0254, 0280, 0281, 0286, 0287, 0297, 0299, 0300, 0301, 0303, 0321, 0328, 0329, 0344, 0345, 0346, 0347, 0362, 0363, 0370, 0412, 0424, 0425, 0434, 0435, 0436, 0437, 0438, 0451, 0488 , 0502 ja 0510 kohta kehtib järgmine: suuri ja vastupidavaid plahvatavaid esemeid, mis tavaliselt on ette nähtud sõjaliseks kasutamiseks, kas initsieeriva seadmeta või koos sellega, mis sisaldavad vähemalt kahte ohutusseadet, võib vedada pakendamata. Kui sellistel esemetel on väljapaiskelaeng või kui nad on isepaiskuvad, peavad nende süütesüsteemid olema kaitstud normaalsetel veotingimustel esinevate käivitavate impulsside vastu. A katseseeria negatiivne tulemus pakkimata kauba kohta näitab, et seda kaupa võib lugeda pakendamata veetavaks. Sellised pakendamata veosed võivad olla kinnitatud tugiraamidele või olla korvpakendites või mõnes muus sobivas käitamisvahendis. LP 102 PAKKIMISEESKIRI LP 102 Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted ning jao 4.1.5 erisätted on täidetud: Sisepakendid Vahepakendid Suured v älispakendid Kotid Pole vajalik terasest (50A) veekindlad alumiiniumist (50B) muust metallist peale terase või alumiiniumi (50N) Anumad kartongist jäigast plastist (50H) metallist naturaalsest puidust ( 50C ) plastist vineerist (50D) puidust taastatud puidust ( 50F ) jäigast kartongist (50G) Lehed lainepapist Torukujulised anumad kartongist LP 200 PAKKIMISEESKIRI LP 200 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 1950 ja 2037 kohta. Järgmised suurpakendid on lubatud aerosoolide ja ühekorrapakendite puhul tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Jäigad suurpakendid, mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele ja mis on valmistatud: terasest (50A); alumiiniumist (50B); metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N); jäigast plastist (50H); naturaalsest puidust (50C); vineerist (50D); taastatud puidust (50F); kartongist (50G). Pakkimise erisäte L2 Suurpakendid peavad olema kavandatud ja ehitatud nii, et normaalsetel veotingimustel on välistatud ohtlik liikumine ja juhuslik tühjenemine. Erisätte 327 kohaselt peavad aerosoolide jäätmete vedamisel suurpakenditel olema vaba vedeliku takistusvahendid aine juhusliku eraldumise takistamiseks veo ajal, nt imav materjal. Erisätte 327 kohaselt veetavate aerosoolide ja ühekorrapakendite jäätmete vedamisel tuleb suurpakendeid piisavalt ventileerida, et vältida kergestisüttiva atmosfääri tekkimist ja surve suurenemist. LP 621 PAKKIMISEESKIRI LP 621 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3291 kohta. Järgmised suurpakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud. Sisepakenditesse pandud kliiniliste jäätmete jaoks: jäigad, lekkekindlad suur pakendid, mis vastavad peatüki 6.6 tahkeid aineid käsitlevatele sätetele II pakendigrupi tugevusnõuete tasemel, tingimusel, et neis on piisavas koguses absorbeerivat ainet, et imada enesesse kogu seal olev vedelik, ja et anum hoiab vedelikku kinni. Pakendite jaoks, mis sisaldavad suuremas koguses vedelikku: jäigad suur pakendid, mis vastavad peatüki 6.6 vedelike kohta kehtivatele nõuetele I I pakendigrupi tugevusnõuete tasemel. Lisanõue Suur pakendid, mis on ette nähtud teravate esemete , nagu purustatud klaas i ja nõel te vedamiseks, peavad olema torkekindlad ning säilitama eneses vedelikke peatüki 6.6 tugevusnõuete katse tingimustel. LP622 PAKKIMISEESKIRI LP622 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3549 jäätmete kohta , mida veetakse kõrvaldamiseks . Järgmised suurpakendid on lubatud tingimusel , et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud . Sisepakendid Vahepakendid Välispakendid metallist plastist metallist plastist terasest (50A) alumiiniumist (50B) metallist ( välja arvatud teras või alumiinium ) (50N) vineerist (50D) jäigast kartongist (50G) jäigast plastist (50H) Välispakendid peavad vastama tahkiste kohta kehtivatele I pakendigrupi tugevusnõuetele . Lisanõuded : 1. Haprad esemed peavad olema kas jäigas sisepakendis või jäigas vahepakendis . 2. Teravaid esemeid , näiteks klaasikilde ja nõelu sisaldavad sisepakendid peavad olema jäigad ja läbitorkekindlad . 3. Sisepakend, vahepakend ja välispakend peavad suutma vedelikke kinni hoida . Välispakendid , mille konstruktsioon ei võimaldada vedelikke kinni pidada , peavad olema varustatud vooderdise või sobiva vedelike kinnihoidmise meetmega . 4. Sisepakend ja / või vahepakend võivad olla elastsed . Elastsete pakendite kasutamisel peavad need olema võimelised läbima vähemalt 165 g löögikindluse katse standardi ISO 7765-1:1988 „ Plastist kile ja lehtmaterjal . Löögikindluse määramine vabalt langeva noolemeetodi abil . 1 . osa : Trepimeetodid “ kohaselt ja vähemalt 480 g rebenemiskindluse katse nii paralleel - kui ka risttasapinnas koti pikkuse alusel standardi ISO 6383-2:1983 „ Plastist kile ja lehtmaterjal – rebenemiskindluse määramine – 2. osa : Elmendorfi meetod “ kohaselt . Iga elastse sisepakendi maksimaalne puhasmass on 30 kg . 5. Iga elastne vahepakend tohib sisaldada ainult üht sisepakendit . 6. Vahepakendis olevas sisepakendis võib sisalduda väikeses koguses vaba vedelikku tingimusel , et sise- või vahepakendis on piisavalt absorbeerivat või tahkestavat materjali , et absorbeerida või tahkestada kogu sisalduv vedelik . Kasutada tuleb sobivat absorbeerivat materjali , mis on vastupidav temperatuurile ja vibratsioonile , mis võivad tekkida normaalsetel veotingimustel . 7. Vahepakendid kinnitatakse välispakenditesse sobiva polsterdus - ja / või absorbeeriva materjaliga . LP 902 PAKKIMISEESKIRI LP 902 Käesolev pakkimiseeskiri kehtib ÜRO nr 3268 kohta. Pakitud esemed Järgmised pakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Jäigad suurpakendid, mis vastavad I I I pakendigrupi tugevusnõuetele ja mis on valmistatud: terasest (50A); alumiiniumist (50B); metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N); jäigast plastist (50H); naturaalsest puidust (50C); vineerist (50D); taastatud puidust (50F); kartongist (50G). Pakendid peavad olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et nad takistaksid esemete liikumist või juhuslikku töölehakkamist normaalsete veotingimuste korral. Pakkimata esemed Esemeid võib vedada ka pakkimata selleks otstarbeks ettenähtud teisaldusvahendites või kaubaveoüksustes , kui neid veetakse tootmiskohast koostamise kohta või vastupidi või tootmiskohtade vahel või koostamise kohtade vahel, kaasa arvatud vahepealsed käitluskohad . Lisanõue Surve anum pea b vastama selles sisalduvate ainete jaoks ette nähtud pädeva asutuse nõuetele. LP 903 PAKKIMISEESKIRI LP903 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 kohta. Järgmised suurpakendid on lubatud üksikute akude või üksikute elemente või akusid sisaldavate seadmete puhul tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud ; Jäigad suurpakendid, mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele ja mis on valmistatud: terasest (50A); alumiiniumist (50B); metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N); jäigast plastist (50H); naturaalsest puidust (50C); vineerist (50D); taastatud puidust (50F); kartongist (50G). Aku või seade peab olema pakitud nii, et aku või seade on kaitstud kahjustuste eest, mida põhjustavad selle liikumine või asendi muutus suurpakendi sees. Lisanõue Elemendid ja akud peavad olema kaitstud lühise eest. LP 904 PAKKIMISEESKIRI LP904 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 üksikute kahjustatud või defektsete akude või üksikute kahjustatud või defektseid elemente või akusid sisaldavate seadmete kohta. Järgmised suur pakendid on lubatud üksikute kahjustatud või defektsete akude või üksikute kahjustatud või defektseid elemente või akusid sisaldavate seadmete puhul tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud . A kud ning seadmed, mis sisaldavad elemente ja akusid: Jäigad suurpakendid, mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele ja mis on valmistatud: terasest (50A); alumiiniumist (50B); metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N); jäigast plastist (50H); vineerist (50D) . 1. Iga kahjustatud või defektne aku või selliseid elemente või akusid sisaldav seade peab olema individuaalselt pakendatud sisepakendisse ja asetatud välispakendisse . Sisepakend või välispakend peab olema lekkekindel, et vältida elektrilüüdi väljapääsemist. 2. Iga sisepakend peab olema ümbritsetud piisavalt mittesüttiva ja elektrit mittejuhtiva soojusisolatsiooniga, et kaitsta ohtliku kuumuse tekkimise eest . 3. Suletud pakendid peavad olema vajaduse korral varustatud ventileerimisseadmega. 4. Vibratsiooni ja löökide mõju minimeerimiseks ning sellise akude või seadme pakendis liikumise vältimiseks, mis võiks põhjustada kahjustusi ja ohtlikke olukordi veo jooksul, tuleb võtta sobivaid meetmeid. Selle nõude täitmiseks võib kasutada mittesüttivat ja elektrit mittejuhtivat polsterdavat materjali . 5. Pakendi mittesüttivust tuleb hinnata vastavalt selle riigi standarditele, kus pakend on konstrueeritud või toodetud . Lekkivate elementide või akude puhul tuleb sisepakendisse või välispakendisse lisada piisavalt intertset absorbeerivat materjali, et vältida elektrolüüdi väljapääsemist. Lisanõue Elemendid ja akud peavad olema kaitstud lühise eest. LP905 PAKKIMISEESKIRI LP905 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 tooteseeriate kohta, mis koosnevad vähem kui 100 elemendist või akust ning elementide või akude tootmiseelsete prototüüpide kohta, kui neid veetakse katsetamiseks. Järgmised suurpakendid on lubatud ühe aku puhul ja ühe elemente või akusid sisaldava seadme puhul tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: 1) Ühe aku puhul: Jäigad suurpakendid, mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele ja mis on valmistatud: terasest (50A); alumiiniumist (50B); metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N); jäigast plastist (50H); naturaalsest puidust (50C); vineerist (50D); taastatud puidust (50F); kartongist (50G). Lisaks peavad suurpakendid vastama järgmistele nõuetele: a) e rineva suuruse, kuju või massiga akud võivad olla pakendatud eespool loetletud katsetatud prototüübiga välispakendisse tingimusel, et saadetise kogukaal ei ole suurem kui kogukaal, mille puhul prototüüpi katsetati; b) a ku peab olema pakendatud sisepakendisse ja asetatud välispakendisse ; c) s isepakend peab olema täielikult ümbritsetud piisavalt mittesüttiva ja elektrit mittejuhtiva soojusisolatsiooniga, et kaitsta ohtliku kuumuse tekkimise eest; d) v ibratsiooni ja löökide mõju minimeerimiseks ning aku sellise liikumise vältimiseks saadetise sees, mis võiks põhjustada kahjustusi ja ohtlikke olukordi veo jooksul, tuleb võtta sobivaid meetmeid. Kui selle nõude täitmiseks kasutatakse polsterdavat materjali , siis peab see olema mittesüttivast ja elektrit mittejuhtivat materjalist; e) p akendi mittesüttivust tuleb hinnata vastavalt selle riigi standarditele, kus suurpakend on konstrueeritud või toodetud; 2) Ühe elemente või akusid sisaldava seadme puhul Jäigad suurpakendid, mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele ja mis on valmistatud: terasest (50A); alumiiniumist (50B); metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N); jäigast plastist (50H); naturaalsest puidust (50C); vineerist (50D); taastatud puidust (50F); kartongist (50G). Lisaks peavad suurpakendid vastama järgmistele nõuetele: a) e rineva suuruse, kuju või massiga seadmed võivad olla pakendatud eespool loetletud katsetatud prototüübiga välispakendisse tingimusel, et saadetise kogukaal ei ole suurem kui kogukaal, mille puhul prototüüpi katsetati; b) s eade peab olema konstrueeritud või pakendatud nii, et välistatud on juhuslik käivitumine veo ajal ; c) v ibratsiooni ja löökide mõju minimeerimiseks ning seadme sellise liikumise vältimiseks saadetise sees, mis võiks põhjustada kahjustusi ja ohtlikke olukordi veo jooksul, tuleb võtta sobivaid meetmeid. Kui selle nõude täitmiseks kasutatakse polsterdavat materjali , siis peab see olema mittesüttivast ja elektrit mittejuhtivat materjalist; ja d ) p akendi mittesüttivust tuleb hinnata vastavalt selle riigi standarditele, kus suurpakend on konstrueeritud või toodetud; Lisanõue: Elemendid ja akud peavad olema kaitstud lühise eest. LP 906 PAKKIMISEESKIRI LP 906 Käesolev eeskiri kehtib ÜRO nr 3090, 3091, 3480 ja 3481 kahjustatud või defektsete akude kohta, mis normaalsetel veotingimustel võivad kiiresti laguneda, ohtlikult reageerida, tekitada leegi või ohtliku hulga kuumust või eritada mürgiseid, sööbivaid või tuleohtlikke gaase või aurusid. Järgmised suurpakendid on lubatud tingimusel, et jagude 4.1.1 ja 4.1.3 üldsätted on täidetud: Akude ja seadmes sisalduvate akude puhul: Jäigad suurpakendid, mis vastavad II pakendigrupi tugevusnõuetele ja mis on valmistatud: terasest (50A); alumiiniumist (50B); metallist (välja arvatud teras või alumiinium) (50N); jäigast plastist (50H); vineerist (50D); kartongist (50G). 1) Suurp akendid peavad vastama järgmistele täiendavatele tugevusnõuetele, kui akus peaks esinema kiire lagunemine, ohtlik reaktsioon, leegi või ohtliku hulga kuumuse tekkimine või mürgiste, sööbivate või tuleohtlike gaaside või aurude eritumine: a) v almis pakendi välispinna temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 100 °C. Temperatuuri tõus hetkeks kuni 200 °C on lubatud; b) v äljaspool pakendit ei tohi esineda leeki; c) p akendist ei tohi väljuda osi; d) p akendi konstruktsioon peab säilima; ja e) p akenditel peab olema sobiv gaasihaldussüsteem (nt filtreerimissüsteem, õhutsirkulatsioon, gaasi mahutid, gaasikindlad pakendid ) . 2) Täiendavaid suur pakendi tugevusnõudeid peab määratud katse teel kontrollima ADR-i kokkuleppeosalise riigi pädev asutus, kes võib tunnustada ka katset, mi lle on määra n ud ADR-i kokkuleppeosaliste riikide hulka mitte kuuluva riigi pädev asutus juhul, kui see katse on määratud vastavalt RID-i , ADR-i , ADN-i , IMDG Koodeksi või ICAO tehniliste le juhendite le a . Nõudmise korral peab olema saadaval kontrollaruanne. Kontrollaruandes peab olema loetletud minimaalselt aku nimi, „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jaos 38.3.2.3 määratletud aku tüüp, akude maksimaalne arv, akude mass, akude energiasisaldus; suurpakendi tunnus ja pädeva asutuse määratud kontrollmeetodile vastavad katseandmed. Kontrollaruandesse tuleb lisada ka pakendi kasutusviisi kirjeldavad erijuhised. 3) Kui jahutusainena kasutatakse kuiva jääd või vedelat lämmastikku, kehtivad jao 5.5.3 nõuded. Sise- ja välispakend peab jääma terveks nii kasutatava jahutusaine temperatuuril kui temperatuuri ja rõhu korral, mis võivad tekkida jahutuse kadumisel . 4) Pakendi tootjad ja edasised turustajad peavad tegema pakendi konkreetsed kasutusjuh ised kättesaadavaks kaubasaatjale. Need peavad sisaldama vähemalt pakendis sisalduda võivate akude ja seadmete identifitseerimisandmeid, pakendis sisalduvate akude maksimaalset arvu ning akude maksimaalset energiasisaldust, samuti pakendis paiknemist, sealhulgas toimivuse kontrollkatses kasutatud eraldus- ja kaitsevahendeid. Lisanõue A kud peavad olema kaitstud lühise eest. a Suur p akendi tugevuse hindamisel võib kaaluda järgmiseid kriteeriume, kui need on kohased. a) Hindamine peab toimuma kvaliteedisüsteemi raames (nagu kirjeldatakse näiteks alajao 2.2.9.1.7 punktis e), mis võimaldab jälgida katse tulemusi, viiteandmeid ja kasutatud iseloomustusmudeleid . b) Selgelt tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida aku tüübi soojusläbilöögi puhul eeldatavad ohud ja tingimused, milles akusid veetakse (nt sisepakendi kasutamine, laetuse tase (SOC) piisava koguse mittepõleva ja elektrit mittejuhtiva pehmendusmaterjali kasutamine jne); selleks võib kasutada liitiumakude võimalike ohtude viitenimekirja (kiire lagunemine, ohtlik reageerimine, leegi või ohtliku kuumuse hulga tekkimine, mürgiste, sööbivate või tuleohtlike gaaside või aurude eritumine). O htude kvantifitseerimine peab põhinema saadavalolevatel teaduslikel andmetel . c) Identifitseerida tuleb suur pakendi leevendavad omadused ja neid tuleb kirjeldada pakutava kaitse ja ehitusmaterjali omaduste alusel. Sellisel hindamisel tuleb abiks võtta tehniliste omaduste nimekiri ja joonised (tihedus [kg·m -3 ], erisoojus [J·kg -1 ·K -1 ], kütteväärtus [kJ·kg -1 ], soojusjuhtivus [W·m -1 ·K -1 ], sulamistemperatuur ja süttimistemperatuur [K], välispakendi soojusläbikandetegur [W·m -2 ·K -1 ], …) . d) Katse ja abistavad arvutused peavad hindama suur pakendis oleva aku soojusläbilöögi tulemusi veo normaaltingimustel . e) Kui aku laetuse tase ei ole teada, siis tuleb hindamisel kasutada kõrgeimat võimalikku laetuse taset, mis vastab aku kasutustingimustele . f) Suur p akendi gaasihaldussüsteemi kohaselt tuleb kirjeldada ümbritsevaid tingimusi, milles võidakse suur pakendit kasutada ja vedada (kaasa arvatud gaasi või suitsu keskkonda pääsemise võimalikud tagajärjed, näiteks ventileerimine või muud meetodid) . g) Katsed või mudelarvutused peavad võtma arvesse soojusläbilöögi aktiveerumise halvimat juhtumit ja levimist aku sees; selle juhtumi puhul peab arvestama halvima võimaliku rikkega normaalsetel veotingimustel ning reaktsiooni levimisel maksimaalse kuumuse ja leegi tekkimisega. h) J uhtumeid tuleb hinnata piisavalt pika perioodi jooksul, et oleks arvestatud kõi gi võimalik e tagajär gedega (näiteks 24 tundi). i) Mitme aku puhul ja mitme akut sisaldava seadme puhul tuleb võtta arvesse lisanõudeid, näiteks akude ja seadmete maksimaalne arv, akude maksimaalne energiasisaldus ning pakendis paiknemine, sealhulgas osade eraldamine ja kaitse. 4.1.4.4 ( Kustutatu d) 4.1.5 Klassi 1 veoste pakkimise erisätted 4.1.5.1 Jao 4.1.1 üldsätted peavad olema täidetud . 4.1.5.2 Kõik klassi 1 kuuluvate veoste pakendid peavad olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et : a) nad kaitsevad lõhkeaineid, hoiavad ära nende väljapääsu ega põhjusta ettekavatsemata süütamise või initsieerimise riski suurenemist normaalsetel veotingimustel, kaasa arvatud tõenäoliste temperatuuri-, niiskuse ja rõhumuutuste tõttu ; b) kogu saadetist saab normaalsetel veotingimustel ohutult käidelda ja c) saadetised taluvad kõiki koormusi, mis neile tõenäoliselt veo jooksul osaks saava virnastamise tõttu langevad, selliselt, et see ei suurenda riski, mida lõhkeained endast kujutavad, ei kahjusta pakendite kaitsevõimet ning pakendid ei deformeeru sellisel viisil või määral, mis vähendaks nende tugevust või põhjustaks virna ebastabiilsust . 4.1.5.3 Kõik lõhke ained ja neid sisaldavad esemed, mis on veoks ette valmistatud, tuleb klassifitseerida jaos 2.2.1 toodud juhiste kohaselt . 4.1.5.4 Klassi 1 veosed tuleb pakkida vastavalt kohastele pakkimiseeskirjadele, nagu näidatud peatüki 3.2 tabeli A veerus 8 ja kirjeldatud jaos 4.1.4 . 4.1.5.5 Kui ADR-is pole teisiti sätestatud, peavad pakendid, kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid vastama peatüki 6.1, 6.5 või 6.6 vastavatele nõuetele ning II pakendigrupi katsetamisnõuetele. 4.1.5.6 Vedelaid lõhkeaineid sisaldava pakendi sulgurseade peab tagama kahekordse lekkimiskaitse . 4.1.5.7 Metallist vaatide sulgurseade peab sisaldama sobivat tihendit; kui sulgurseade sisaldab keermestatud osa, tuleb ära hoida lõhke aine pääs keerme vahele . 4.1.5.8 Vees lahustuvate ainete pakendid peavad olema veekindlad. Mitteplahvatavas olekus või flegmatiseeritud ainete pakendid peavad olema suletud, et vältida kontsentratsiooni muutust veo jooksul . 4.1.5.9 Kui on tegemist kahekihilise veega täidetud pakendiga, mis võib veo ajal läbi külmuda, tuleb veele lisada piisavalt antifriisi, et vesi ei külmuks. Kasutada ei tohi tuleohtlikku antifriisi, millest võib alguse saada tulekahju . 4.1.5.10 Naelad, klambrid ja muud kinnitusvahendid, mis on valmistatud metallist ja millel puudub kaitsekate, ei tohi tungida välispakendite sisemusse, välja arvatud juhul, kui sisepakend kaitseb lõhkeaineid piisavalt hästi kontakti eest metalliga . 4.1.5.11 Sisepakendid, manused ja pehmendavad materjalid ning lõhke ainete või neid sisaldavate esemete asetamise kohad peavad olema ette valmistatud viisil, mis hoiaks ära lõhke ainete või neid sisaldavate esemete välispakendis lahtipääsemise normaalsetel veotingimustel. Esemete metallist osad ei tohi sattuda kontakti metallist pakenditega. Esemed, mis sisaldavad välisest kestast mitteümbritsetud lõhke aineid, peavad olema üksteisest eraldatud, et vältida hõõrdumist ja lööke. Selleks võib kasutada polstreid, aluseid, sise- või välispakendite vaheseinu, valuvorme või mahuteid . 4.1.5.12 Pakendid peavad olema valmistatud materjalidest, mis sobivad saadetises sisalduvate lõhkeainetega ega lase neid läbi nii, et ei lõhkeainete ja pakendimaterjali vaheline vastastikune toime ega lekkimine põhjustaks lõhkeaine ohtlikuks muutumist või ohtlikkuse taseme või sobivusgrupi muutumist veo ajal . 4.1.5.13 Takistada tuleb lõhke ainete tungimist valtsitud metallist pakendite piludesse . 4.1.5.14 Plastist pakendid ei tohi põhjustada või akumuleerida staatilist elektrit, millest piisaks, et lahendus võiks põhjustada pakitud plahvatavate ainete või veoste initsieerimist, süttimist või töölehakkamist . 4.1.5.15 Suuri ja vastupidavaid lõhkeainet sisaldavaid esemeid, mis tavaliselt on ette nähtud sõjaliseks kasutamiseks, kas initsieeriva seadmeta või koos sellega, mis sisaldab vähemalt kahte ohutusseadet, võib vedada pakendamata. Kui sellistel esemetel on väljapaiskelaeng või kui nad on isepaiskuvad, peavad nende süütesüsteemid olema kaitstud normaalsetel veotingimustel esinevate käivitavate impulsside vastu. A katseseeria negatiivne tulemus pakkimata kauba kohta näitab, et seda kaupa võib lugeda pakendamata veetavaks. Sellised pakendamata veosed võivad olla kinnitatud pesadesse või olla korvpakendites või mõnes muus sobivas käitamisvahendis, ladustamis- või stardiseadmes selliselt, et nad normaalsetel veotingimustel lahti ei pääseks . Kui selliste suurte lõhkeainet sisaldavate esemetega on nende kasutamisohutuse ja sobivuse katsete osana läbi viidud ADR-i eesmärkidele vastavad katsed ning nad on need katsed edukalt läbinud, võib pädev asutus anda loa nende esemete vedamiseks ADR-i kohaselt . 4.1.5.16 Lõhke aineid ei tohi pakkida sise- või välispakenditesse , kus termilistest või muudest mõjudest tingitud sisemiste ja väliste rõhkude erinevused võivad põhjustada saadetise lõhkemist või purunemist . 4.1.5.17 Alati, kui lahtised lõhke ained või kestaga ümbritsemata või osaliselt kestaga ümbritsetud eseme lõhke aine võivad sattuda kontakti metallist pakendite ( 1A1, 1A2, 1B1, 1B2, 1N1, 1N2, 4A, 4B, 4N ja metallist anumad) sisepinnaga, peab metallist pakendil olema sisemine vooder või kate (vt alajagu 4.1.1.2) . 4.1.5.18 Pakkimiseeskirja P101 võib kasutada lõhkeainete jaoks tingimusel, et pakend on pädeva asutuse poolt lubatud, vaatamata sellele, kas pakend vastab peatüki 3.2 tabeli A veerus 8 toodud pakkimiseeskirja määratlusele . 4.1.6 Klassi 2 kaupade ja pakkimiseeskirja P200 alla määratud muude klasside veoste pakkimise erisätted 4.1.6.1 Käesolevas jaos tuuakse ära surveanumate ja avatud krüotehniliste anumate kasutamise üldnõuded klassi 2 ainete ning pakkimiseeskirja P200 alla määratud teistesse klassidesse kuuluvate veoste veoks (nt ÜRO 1051 vesiniktsüaniid, stabiliseeritud). Kõik sulgurid ja avaused peavad olema valmistatud ja suletud selliselt, mis hoiaks ära sisu kao normaalsetel veotingimustel ning vibratsiooni või temperatuuri-, niiskuse või rõhumuutuste (näiteks kõrguse muutuse) tõttu. 4.1.6.2 Ohtlikud kaubad ei tohi mõjutada ega nõrgestada nendega otseses kokkupuutes olevaid surveanumate ja krüotehniliste anumate osi ega põhjustada ohtlikke tagajärgi (nt katalüüsida reaktsioone või reageerida ohtlike veostega). 4.1.6.3 Anumad, kaasa arvatud nende sulgurid tuleb gaaside või gaaside segude vedamiseks valida alajao 6.2.1.2 nõuetest ja jao 4.1.4 asjakohaste pakkimiseeskirjade nõuetest lähtuvalt. Käesolev alajagu kehtib ka surveanumatele, mis on MEGC-de ja anumakogumiga sõidukite osad. 4.1.6.4 Taastäidetava anuma kasutuse muutumisega peab kaasnema selle anuma tühjendamine, läbipuhumine ja evakuatsioonitööd ohutuks tööks vajalikus ulatuses (vt ka standardite tabelit käesoleva jao lõpus). Lisaks ei tohi surveanumat, mis varem sisaldas klassi 8 kuuluvat sööbivat ainet või mõne muu klassi kaasneva sööbiva ohuga ainet, lubada klassi 2 aine veoks, välja arvatud juhul, kui on läbi viidud vajalik kontroll ja katsetamine, nagu see on ette nähtud vastavalt alajagudes 6.2.1.6 ja 6.2.3.5 . 4.1.6.5 Enne täitmist peab pakkija surveanumat või avatud krüotehnilist anumat kontrollima ning veenduma , et surveanum või avatud krüotehniline anum on asjaomase aine veoks ja rõhu all keemilise aine puhul propellendi veoks lubatud, ning et nõuded on täidetud. Sulgeventiilid tuleb täitmise järel sulgeda ning nad peavad jääma veo ajal suletuks. Kaubasaatja peab kontrollima, et sulgurid ja varustus ei lekiks . MÄRKUS : b alloonikogumite üksikutele balloonidele paigaldatud sulg e ventiilid võivad veo ajal avatud olla, välja arvatud juhul, kui aine veoks kehti b pakkimiseeskirja P200 p akkimise erisät e „k” või „q” . 4.1.6.6 Surveanumaid ja avatud krüotehnilisi anumaid tuleb täita vastavalt töörõhkudele, täiteastmetele ja täitmise sätetele, mis on kindlaks määratud täidetava aine jaoks kehtivates vastavates pakkimiseeskirjades , ning võttes arvesse iga komponendi madalaimat nimirõhku . Käitamisvahendid, millel on madalam nimirõhk kui teistel komponentidel, peavad siiski vastama alajao 6.2.1.3.1 nõuetele. Reaktiivseid gaase ja gaasisegusid lisatakse rõhuni, mis ei ületaks kahte kolmandikku surveanumale ette nähtud katserõhust juhul, kui toimub gaasi täielik lagunemine. 4.1.6.7 Surveanumad, kaasa arvatud nende sulgurid, peavad vastama peatükis 6.2 täpsustatud konstruktsiooni, ehitust, kontrolli ja katsetamist käsitlevatele nõuetele. Kui välispakendid on ette nähtud, peavad surveanumad ja avatud krüotehnilised anumad olema nendesse kindlalt kinnitatud. Kui üksikasjalikes pakkimiseeskirjades pole teisiti sätestatud, võib ühe või mitu sisepakendit pakkida ühte välispakendisse . 4.1.6.8 Ventiilid ja muud detailid, mis jäävad veo ajal ventiili külge (näiteks käitusseadmed või adapterid) peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et nad peavad iseenesest vigastustele vastu, ilma et sisu välja pääseks, või tuleb neid kaitsta kahjustuste eest, mis võivad põhjustada sisu soovimatut väljapääsemist surveanumast, järgmiste meetmete abil (vt ka standardite tabelit käesoleva jao lõpus) : a) klapid paigaldatakse surveanuma kaela ning neid kaitstakse keermestatud korgi või sulguriga ; b) ventiilid on kaitstud korkide või kaitsmetega. Korkidel peavad olema piisavalt suure ristlõikega õhuavad, millest gaasi eemaldada, kui ventiilid on lekkinud ; c) ventiilid on kaitstud kaitsekatete või püsivate kaitsemanustega ; d ) surveanumaid veetakse tugiraamides (nt balloonid kogumites) või e ) surveanumaid veetakse kaitsekastides. ÜRO surveanumate puhul peavad veoks ettevalmistatud pakendid olema sellised, et läbivad alajaos 6.1.5.3 määratletud kukkumiskatse I pakendigrupi tugevusnõuete tasemel . 4.1.6.9 Mitte- taastäidetavaid surveanumaid : a) tuleb vedada välis pakendis , nagu näiteks kastis või korvpakendis, või kahaneva või veniva kilega mähituna kaubaalustel ; b) nad peavad olema 1,25-liitrise või väiksema veemahuga, kui nad on täidetud tuleohtliku või mürgise gaasiga ; c) ei tohi kasutada mürgiste gaaside jaoks, mille LC 50 on võrdne või väiksem kui 200 ml/m 3 , ja d) ei tohi pärast töösse võtmist remontida. 4.1.6.10 Taastäidetavaid surveanumaid, välja arvatud suletud krüotehnilisi anumaid, tuleb korraliselt kontrollida alajao 6.2.1.6 või mitte-ÜRO anumate puhul alajao 6.2.3.5 sätete kohaselt ning vastavalt pakkimiseeskirja le P200, P205 , P206 või P208 . Suletud krüotehniliste anumate rõhualandusventiilid peavad läbima korralise ülevaatuse ja katsetamise vastavalt alajao 6.2.1.6.3 sätetele ja pakkimiseeskirjale P203 . Surveanumaid ei tohi täita pärast nende korralise ülevaatuse ja katsetamise tähtaja möödumist, kuid neid võib pärast tähtaja möödumist vedada kontrolli või hävitamise eesmärgil, sealhulgas vahepealse veo operatsioonid . 4.1.6.11 Parandustööd peavad vastama asjakohaste pakendi- ja konstruktsioonistandardite valmistamise ja katsetamise nõuetele ning neid on lubatud läbi viia vaid nii, nagu näidatud peatükis 6.2 toodud asjakohaste korralise kontrolli standardites. Surveanumate, välja arvatud suletud krüotehniliste anumate kaitsekestade puhul ei tohi parandada järgmisi osi : a) keevise praod või muud keevise defektid ; b) praod seintes ; c) lekked või defektid seina, kaane või põhja materjalis . 4.1.6.12 Anumaid ei tohi esitada täitmiseks : a) kui nad on vigastatud sellises ulatuses, et anuma või selle käitamisvahendite terviklikkus võib olla mõjutatud ; b) kui anumaid ja nende konstruktsioonielemente ning käitamisvahendeid pole kontrollitud ja leitud olevat heas töökorras ja c) kui nõutavad sertifitseerimise, taaskatsetamise ja täitmise tähised pole loetavad . 4.1.6.13 Täidetud anumaid ei tohi veoks esitada : a) kui nad lekivad ; b) kui nad on vigastatud sellises ulatuses, et surveanuma või selle käitamisvahendite terviklikkus võib olla mõjutatud ; c) kui anumaid ja nende konstruktsioonielemente ning käitamisvahendeid pole kontrollitud ja leitud olevat heas töökorras ja d) kui nõutavad sertifitseerimise, taaskatsetamise ja täitmise tähised pole loetavad . 4.1.6.14 Omanikud esitavad pädeva asutuse põhjendatud nõudmise korral pädevale asutusele talle hõlpsasti arusaadavas keeles kogu informatsiooni , mis on vajalik surveanuma nõuetele vastavuse tõe st amiseks . Nad teevad pädeva asutusega viimase palvel koostööd seoses neile kuuluvate surveanumate mittevastavuse kõrvaldamise meetmetega . 4.1.6. 15 ÜRO surveanumate puhul tuleb rakendada tabelis 4.1.6.15.1 toodud ISO ja EN ISO standardeid, välja arvatud EN ISO 14245 ja EN ISO 15995. Teavet varustuse tootmise hetkel kehtivate standardite kasutamise kohta, vt alajagu 6.2.2.3. Teiste surveanumate puhul loetakse jao 4.1.6 nõuded täidetuks, kui vastavad standardid tabelist 4.1.6.15.1 on rakendatud. Teavet selle kohta, milliseid standardeid kasutatakse automaatkaitsega ventiilide valmistamiseks, vt alajagu 6.2.4.1. Teavet ventiili kaitsekorkide ja katete tootmisele kohaldatavate standardite kohta, vt tabel 4.1.6.15.2 : Tabel 4.1.6.15.1 ÜRO ja mitte-ÜRO surveanumate standardid Rakendata vad alajaod Viide Dokumendi nimetus 4.1.6.2 EN ISO 11114-1:2020 G aasiballoonid – Ballooni ja ventiili materjalide sobivus gaasilise sisuga – I osa: Metallilised materjalid EN ISO 11114-2: 2013 G aasiballoonid – Ballooni ja ventiili materjalide sobivus gaasilise sisuga – II osa: Mittemetallilised materjalid 4.1.6.4 ISO 11621:1997 või EN ISO 11621:2005 Gaasiballoonid – Juhised gaasi liigi muutmiseks 4.1.6.8 Automaat-kaitsega ventiilid EN ISO 10297:2006 punkt 4.6.2 või EN ISO 10297:2014 punkt 5.5.2 või EN ISO 10297:2014 + A1:2017 punkt 5.5.2 Gaasiballoonid – B alloonide ventiilid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus EN 13152:2001 + A1:2003 punkt 5.3.8 LPG balloonide ventiilide katsetamine ja spetsifikatsioonid – isesulguvad EN 13153:2001 + A1:2003 punkt 5.3.7 LPG balloonide ventiilide katsetamine ja spetsifikatsioonid –käsitsi suletavad EN ISO 14245:2010 punkt 5.9 või EN ISO 14245:2019 punkt 5.9 või EN ISO 14245:2021 punkt 5.9 Gaasiballoonid – LPG balloonide ventiilide katsetamine ja spetsifikatsioonid – isesulguvad EN ISO 15995:2010 punkt 5.10 või EN ISO 15995:2019 punkt 5.9 või EN ISO 15995:2021 punkt 5.9 Gaasiballoonid – LPS balloonide ventiilide katsetamine ja spetsifikatsioon – käsitsi suletavad EN ISO 17879:2017 lisa A punkt 5.4.2 Gaasiballoonid – Balloonide isesulguvad ventiilid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus EN 12205:2001 punkt 7.4 või EN ISO 11118:201 5 punkt 9.2.5 või EN ISO 111 1 8:2015 + A1:2020 punkt 9.2.5 Gaasiballoonid – Mittetäidetavad metallilised gaasiballoonid – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid 4.1.6.8 ( b ) ISO 11117:1998 või EN ISO 11117:2008 + Cor 1:2009 või EN ISO 11117:2019 Gaasiballoonid – Ventiili kaitsekorgid ja katted – Konstrueerimine, ehitus ja katsetamine EN 962:1996 + A2:2000 Transporditavad gaasiballoonid – Ventiili kaitsekorgid ja katted tööstuslikele ja meditsiinilistele gaasiballoonidele – Konstrueerimine, ehitus ja katsetamine 4.1.6.8 (c) Nõuded alajao 4.1.6.8 punkti c kohastele ventiilide kaitsekatetele ja püsivatele kaitsemanustele on esitatud vastavates surveanuma korpuse konstruktsiooni standardites (ÜRO surveanumate kohta vaata alajagu 6.2.2.3 ja mitte-ÜRO surveanumate kohta alajagu 6.2.4.1). 4.1.6.8 (b) ja (c) ISO 16111:2008 või ISO 16111:2018 Teisaldatavad gaasisalvestusseadmed – Pöörduva reaktsiooniga metallhüdriidi absorbeeruv vesinik Tabel 4.1.6.15.2: Mitte-ÜRO surveanumatele paigaldatud ventiilikaitsekorkide ja katete tootmiskuupäevad Viide Dokumendi nimetus Kohaldub tootmisele ISO 11117:1998 Gaasiballoonid – Ventiili kaitsekorgid ja katted tööstuslikele ja meditsiinilistele gaasiballoonidele – Konstrueerimine, ehitus ja katsetamine Kuni 31. detsembrini 2014 EN ISO 11117: 2008 + Cor 1:2009 Gaasiballoonid – Ventiili kaitsekorgid ja katted – Konstrueerimine, ehitus ja katsetamine Kuni 31. detsembrini 2024 EN ISO 11117:2019 Gaasiballoonid – Ventiili kaitsekorgid ja katted – Konstrueerimine, ehitus ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti EN 962:1996 +A2:2000 Transporditavad gaasiballoonid – Ventiili kaitsekorgid ja katted tööstuslikele ja meditsiinilistele gaasiballoonidele – Konstrueerimine, ehitus ja katsetamine Kuni 31. detsembrini 2014 4.1.7 Klassi 5.2 kuuluvate orgaaniliste peroksiidide ja klassi 4.1 kuuluvate isereageerivate ainete pakkimise erisätted 4.1.7.0.1 Orgaaniliste peroksiidide puhul peavad kõik anumad olema „efektiivselt suletud”. Kui gaasi tekkimise tulemusena võib tekkida märgatav siserõhk , võib paigaldada ventiili tingimusel, et eralduv gaas ei tekita ohtu; vastasel korral peab piirama täiteastet. Mistahes ventilatsiooniseade peab olema ehitatud selliselt, et vedelik vertikaalses asendis olevast saadetisest välja ei pääseks, ning peab ära hoidma võõrlisandite sissepääsu. Kui on olemas välispakend, peab see olema konstrueeritud selliselt, et ta ei takistaks ventilatsiooniseadme tööd . 4.1.7.1 Pakendite (välja arvatud IBC-de) kasutamine 4.1.7.1.1 Orgaaniliste peroksiidide ja isereageerivate ainete jaoks kasutatavad pakendid peavad vastama peatüki 6.1 nõuetele ja II pakendigrupi katsetamisnõuetele . 4.1.7.1.2 Orgaaniliste peroksiidide ja isereageerivate ainete pakkimismeetodid on loetletud pakkimiseeskirjas 520 ning kannavad koode OP1 kuni OP8. Pakkimismeetodite kohta toodud kogused näitavad saadetise kohta lubatud maksimaalseid koguseid . 4.1.7.1.3 Juba klassifitseeritud orgaanilistele peroksiididele ja isereageerivatele ainetele määratud vastavad pakkimismeetodid on loetletud alajagudes 2.2.41.4 ja 2.2.52.4 . 4.1.7.1.4 Uutele orgaanilistele peroksiididele, uutele isereageerivatele ainetele või juba klassifitseeritud orgaaniliste peroksiidide või isereageerivate ainete uutele ühenditele kohase pakkimismeetodi määramiseks kasutatakse järgmisi eeskirju. a) ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP B või ISEREAGEERIV AINE, TÜÜP B : Määrata tuleb pakkimismeetod OP5 tingimusel, et orgaaniline peroksiid (või isereageeriv aine) vastab „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.3 punkti b (vastavalt jao 20.4.2 punkt b) kriteeriumidele pakkimismeetodi kohaselt lubatud pakendis. Kui orgaaniline peroksiid (või isereageeriv aine) vastab neile kriteeriumidele ainult siis, kui ta on väiksemas pakendis kui see, mis on pakkimismeetodi OP5 poolt lubatud (nimelt üks OP1 kuni OP4 pakenditest), siis määratakse vastav madalama OP numbriga pakkimismeetod. b) ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP C või ISEREAGEERIV AINE, TÜÜP C : Määrata tuleb pakkimismeetod OP6 tingimusel, et orgaaniline peroksiid (või isereageeriv aine) vastab „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.3 punkti c (vastavalt jao 20.4.2 punkt c) kriteeriumidele pakkimismeetodi kohaselt lubatud pakendis. Kui orgaaniline peroksiid (või isereageeriv aine) vastab neile kriteeriumidele ainult väiksemas pakendis kui see, mis on pakkimismeetodi OP6 poolt lubatud, siis määratakse vastav madalama OP numbriga pakkimismeetod. c) ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP D või ISEREAGEERIV AINE, TÜÜP D : Seda tüüpi orgaanilisele peroksiidile või isereageerivale ainele tuleb määrata pakkimismeetod OP7. d) ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP E või ISEREAGEERIV AINE, TÜÜP E : Seda tüüpi orgaanilisele peroksiidile või isereageerivale ainele tuleb määrata pakkimismeetod OP8. e) ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F või ISEREAGEERIV AINE, TÜÜP F : Seda tüüpi orgaanilisele peroksiidile või isereageerivale ainele tuleb määrata pakkimismeetod OP8. 4.1.7.2 Puistlasti vahekonteinerite (IBC) kasutamine 4.1.7.2.1 Juba klassifitseeritud orgaanilisi peroksiide, mis on era ldi loetletud pakkimiseeskirjas IBC520, võib vedada IBC-des selle pakkimiseeskirja alusel . IBC -d peavad vastama peatüki 6.5 nõuetele ja II pakendigrupi katsetamisnõuetele. 4.1.7.2.2 Muid F-tüüpi orgaanilisi peroksiide ja isereageerivaid aineid võib vedada IBC-des päritolu riigi pädeva asutuse poolt määratud tingimustel, kui vastavate katsete alusel on see pädev asutus veendunud, et sellist vedu saab ohutult teostada. Läbiviidavad katsed peavad kindlasti hõlmama neid, mida on vaja : a) tõestamaks, et orgaaniline peroksiid (või isereageeriv aine) vastab „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” jao 20.4.3 punkti f (vastavalt jao 20.4.2 punkti f) joonise 20.1 punkti b väljuva kasti F klassifitseerimise põhimõtetele; b) et tõestada kõikide ainega normaalselt veo ajal kontaktis olevate materjalide sobivust ; c) et vajadusel määrata aine IBC-s vedamisega seotud piir - ja ohu temperatuurid, mis on tuletatud SADT-st ; d) et konstrueerida vajadusel rõhu kaitse- ja avariikaitseklapid ja e) et määrata, kas aine ohutuks vedamiseks on vajalikud muud erieeskirjad . Kui päritoluriik pole ADR liikmesriik, siis peavad klassifitseerimine ja veotingimused olema tunnustatud selle ADR liikmesriigi pädeva asutuse poolt, mille territooriumile saadetis oma teekonnal esimesena jõuab . 4.1.7.2.3 Arvesse võetavad avariiolukorrad on isekiirenev lagunemine ja tulekahju. Üleni metallist kestaga metallist või liit-IBC-de plahvatusliku purunemise vältimiseks peavad olema konstrueeritud avarii-kaitseklapid, et ventileerida kõiki lagunemise saadusi ja aure, mis eralduvad isekiireneva lagunemise jooksul või mitte väiksema kui alajaos 4.2.1.13.8 toodud valemite alusel arvutatud ühetunnise täielikult tules oldud aja jooksul . 4.1.8 Klassi 6.2 nakkusohtlike ainete pakkimise erisätted 4.1.8.1 Nakkusohtlike ainete kaubasaatjad peavad kindlustama saadetiste ettevalmistamise viisil, et nad saabuksid oma lõpp-punkti heas korras ega kujutaks endast veo ajal inimestele ega loomadele ohtu . 4.1.8.2 Nak kusohtlike ainete saadetiste kohta kehtivad jao 1.2.1 definitsioonid ning alajagude 4.1.1.1 kuni 4.1.1.1 7 üldsätted, välja arvatud alajaod 4.1.1. 10 kuni 4.1.1.12 ja 4.1.1.15. Sellegipoolest peavad vedelikud olema pandud ainult pakenditesse, mis taluvad normaalsete veotingimuste korral tekkida võivat vastavat siserõhku . 4.1.8.3 Sisu detailne loetelu peab olema pandud sekundaarse pakendi ning välispakendi vahele. Kui veetakse tundmatuid nakkusohtlikke aineid, mis arvatakse vastavat A-kategooria kriteeriumidele, tuleb veodokumendil ära märkida sõnad „eeldatavalt A kategooria nakkusohtlik aine” („ suspected Category A infectious substanc e ” ), millele järgneb veose tunnusnimetus . 4.1.8.4 Enne tühja pakendi tagastamist kaubasaatjale või selle mujale saatmist tuleb see igasuguse ohu kõrvaldamiseks desinfitseeri d a või steriliseeri d a ning kõik ohumärgised või tähistused, mis näitasid, et pakend on sisaldanud nak kusohtlikku ainet, eemaldama või kustutama . 4.1.8.5 Tingimusel, et tagatakse samaväärne töövõime, on lubatud järgmised sekundaarpakendisse asetatud esmaste anumate erinevused ilma, et oleks vaja koostatud pakendit täiendavalt katsetada. a) Sama suuri või väiksemaid esmaseid anumaid kui katsetatud esmased anumad võib kasutada tingimusel, et : i) esmased anumad on sama konstruktsiooniga kui katsetatud esmased anumad (nt sama kujuga: ümmargused, nelinurksed jne) ; ii) materjal, millest esmane anum on valmistatud (nt klaas, plast, metall jne), pakub samasugust või paremat kaitset kokkupõrke ja virnastamisel esinevate jõudude vastu kui algselt katsetatud esmase anuma materjal ; iii) esmastel anumatel on sama suured või väiksemad avaused ning sulgur on samaväärse konstruktsiooniga (nt keeratav kübar, hõõrdkaas jne) ; iv) tühja ruumi täitmiseks ja esmaste anumate liikumise vältimiseks kasutatakse piisavas koguses täiendavat pehmendavat materjali ja v) esmased anumad on sekundaarpakendi sees orienteeritud samamoodi kui katsetatud pakendis ; b) Kasutada võib väiksemat arvu punktis a nimetatud katsetatud esmaseid anumaid või alternatiivset tüüpi esmaseid anumaid tingimusel, et tühja ruumi täitmiseks ning esmaste anumate liikumise vältimiseks kasutatakse piisavalt täiendavat pehmendavat materjali. 4.1.8.6 Alajagusid 4.1.8.1–4.1.8.5 kohaldatakse ainult A-kategooria nakkusohtlike ainete suhtes (ÜRO nr 2814 ja 2900). Neid ei kohaldata ÜRO nr 3373 BIOLOOGILINE AINE, KATEGOORIA B (vt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskiri P650) ega ÜRO nr 3291 KLIINILISED JÄÄTMED, MÄÄRATLEMATA, N.O.S. või (BIO)MEDITSIINILISED JÄÄTMED, N.O.S. või KORRASTATUD MEDITSIINILISED JÄÄTMED, N.O.S. suhtes . 4.1.8.7 Loomse materjali veo puhul ei tohi ainete või esemete v eoks kasutada pakendeid või IBC sid , mille kasutamist ei ole kohaldatavas pakkimiseeskirjas spetsiaalselt lubatud, välja arvatud juhul, kui selleks on spetsiaalselt loa andnud päritoluriigi 2 pädev asutus ja tingimusel, et : a) alternatiivne pakend vastab käesoleva osa üldnõuetele; b) alternatiivne pakend vastab 6. osa nõuetele, kui seda näeb ette peatüki 3.2 tabeli A veerus 8 osutatud pakkimiseeskiri; c) päritoluriigi 2 pädev asutus teeb kindlaks, et alternatiivne pakend tagab ohutustaseme, mis on vähemalt sama suur kui see, mida tagab ainete pakkimine vastavalt peatüki 3.2 tabeli A veerus 8 osutatud konkreetses pakkimiseeskirjas määratletud meetodile; d) kõigile saadetistele on lisatud pädeva asutuse luba või sisaldab veodokument märget, et alternatiivne pakend on pädeva asutuse poolt lubatud . 4.1.9 Klassi 7 pakkimise erisätted 4.1.9.1 Üldist 4.1.9.1.1 Radioaktiivsed materjalid, pakendid või saadetised peavad vastama peatüki 6.4 nõuetele. Radioaktiivsete materjalide kogus saadetises ei tohi ületada alajagudes 2.2.7.2.2, 2.2.7.2.4.1, 2.2.7.2.4.4, 2.2.7.2.4.5, 2.2.7.2.4.6, peatüki 3.3 erisättes 336 ja alajaos 4.1.9.3 toodud piirmäärasid . ADR-i reguleerimisalasse kuuluvad järgmised radioaktiivseid materjale sisaldavate saadetiste tüübid : a) vabasaadetis (vt alajagu 1.7.1.5) ; b) 1. tüüpi tööstussaadetis (IP-1-tüüpi saadetis) ; c) 2. tüüpi tööstussaadetis (IP-2-tüüpi saadetis) ; d) 3. tüüpi tööstussaadetis (IP-3-tüüpi saadetis) ; e) A-tüüpi saadetis ; f) B(U)-tüüpi saadetis ; g) B(M)-tüüpi saadetis ; h) C-tüüpi saadetis . Lõhustuvat materjali või uraanheksafluoriifi sisaldavate saadetiste suhtes kehtivad lisanõuded . 4.1.9.1.2 Mis tahes saadetiste välispindadel tuleb kinnitumata saaste taset hoida nii madalal kui võimalik ning see ei tohi tavapäraste veotingimuste korral ületada järgmisi piirmäärasid : a) 4 Bq /cm 2 beeta- ja gammakiirguse allikate ning madala mürgisusega alfakiirguse allikate puhul ja b) 0.4 Bq /cm 2 kõigi muude alfakiirguse allikate puhul . Need piirmäärad kehtivad 300 cm 2 pinna igas osas . 4.1.9.1.3 Saadetis, välja arvatud vabasaadetis, ei tohi sisaldada mingeid muid esemeid kui neid, mis on vajalikud radioaktiivse materjali kasutamiseks. Nende esemete ja pakendi vastastikune toime pakendi normaalsete veotingimuste korral ei tohi vähendada pakendi ohutust . 4.1.9.1.4 Kinnitumata saaste tase ei tohi veopakendite, konteinerite ja sõidukite välis - ja sisepindadel ületada alajaos 4.1.9.1.2 kehtestatud piirmäärasid, välja arvatud jaos 7.5.11 toodud erisätte CW33 puhul . See nõue ei kehti konteinerite sisepindade kohta, mida kasutatakse pakenditena, kas laadituna või tühjana. 4.1.9.1.5 Muude ohtlike omadustega radioaktiivse materjali puhul peab pakendi konstruktsioon arvestama nende omadustega. Kaasneva ohuga radioaktiivset materjali, mis on pakendatud saadetistesse, mis ei vaja pädeva asutuse kinnitust, tuleb vedada pakendites, IBC-des, paakides või mahtkonteinerites, mis vastavad täielikult nii 6. osa asjakohaste peatükkide nõuetele kui ka selle kaasneva ohu kohta kehtivatele peatüki 4.1, 4.2 või 4.3 nõuetele . 4.1.9.1.6 Enne pakendi esmakordset kasutamist radioaktiivse materjali veoks tuleb kontrollida, kas see on toodetud vastavalt tehnilise lahenduse spetsifikatsioonile, et tagada vastavus ADR-i asjakohastele sätetele ja tü übikinnitustes sätestatud nõuetele , mille k ohaldumise korral peavad olema täidetud järgmised nõuded : a) kui kaitsesüsteemi tehnilisele lahendusele vastav rõhk ületab 35 kPa ( manomeetriline ), tuleb tagada, et iga saadetise kaitsesüsteem vastab kinnituse saanud konstruktsiooni nõuetele seoses kõnealuse süsteemi suutlikkusega säilitada rõhu all oma töökindlus ; b) iga B(U)-, B(M)- ja C-tüüpi ning lõhustuvat materjali sisaldava saadetise puhul tuleb tagada, et varjestus, kaitse ja vajadusel soojusülekande näitajad ning ohjeldussüsteemi tõhusus jääks kinnituse saanud tehnilise lahenduse suhtes kehtivatesse või selle jaoks ette nähtud piiridesse ; c) lõhustuva materjali jaoks mõeldud pakendite puhul tuleb tagada, et ohutusmeetmed on tehnilises lahenduses kohalduvate piiride raames, eriti kus neutronmürgid arvatakse alajao 6.4.11.1 nõuetele vastamiseks spetsiaalselt saadetise osadeks, tuleb nende neutronmürkide olemasolu ja levik kontrollide abil kindlaks teha . 4.1.9.1.7 Enne iga saadetise saatmist tuleb tagada, et saadetis ei sisalda : a) pakendi tehnilises lahenduses määratletust erinevaid radionukliide ega b) pakendi tehnilises lahenduses määratletust erineval füüsikalisel või keemilisel kujul sisu . 4.1.9.1.8 Enne mis tahes pakendi kõiki vedusid tuleb tagada vastavus ADR-i asjakohastele sätetele ja tüübikinnitustes sätestatud nõuetele . Täidetud peavad olema ka järgmised nõuded: a) tuleb tagada, et alajao 6.4.2.2 nõuetele mittevastavad tõstevahendid oleks alajao 6.4.2.3 kohaselt eemaldatud või muul viisil saadetise tõstmiseks mittekasutatavaks muudetud; b) kõiki B(U)-, B(M)- ja C-tüüpi pakendeid tuleb hoida niikaua, kuni on saavutatud piisavalt lähedased tasakaaluseisundid, et demonstreerida temperatuuri ja rõhku käsitlevatest nõuetest kinnipidamist, välja arvatud juhul, kui nendest nõuetest vabastamine on ühepoolselt heaks kiidetud; c) kõigi B(U)-, B(M)- ja C-tüüpi saadetiste puhul tuleb kontrollid a ja/või asjaomaste katsete abil tagada, et kõik sulgurid, ventiilid ja muud kaitsesüsteemi avad, mille kaudu võib radioaktiivne sisu välja pääseda, oleks nõuetekohaselt suletud ning, kus see on asjakohane, siis suletud viisil, mis annaks tunnistust alajagude 6.4.8.8 ja 6.4.10.3 nõuete järgimisest; d) lõhustuvat materjali sisaldavate saadetiste puhul tuleb sooritada alajao 6.4.11. 5 punkti b mõõtmised ning katsed näitamaks, et iga saadetise sulgur vastab alajaole 6.4.11.8. e) saadetiste puhul, mis on mõeldud vedamiseks pärast ladustamist, tuleb tagada, et pakendi kõiki komponente ja radioaktiivset sisu oleks ladustamise ajal hoitud nii, et kõik ADR-i asjakohastes sätetes ja tüübikinnitustes sätestatud nõuded on täidetud. 4.1.9.1.9 Kaubasaatjal peab olema ka koopia kõigist eeskirjadest saadetise nõuetekohase sulgemise ning kõigile lubades sätestatud tingimustel teostatavatele vedudele eelnevate ettevalmistuste kohta. 4.1.9.1.10 Ühegi saadetise või veopakendi veoindeks ei tohi olla suurem kui 10, välja arvatud juhul, kui saadetist veetakse ainukasutuse tingimuste kohaselt, ning ühegi saadetise või veopakendi ohupiiri indeks suurem kui 50. 4.1.9.1.11 Maksimaalne doosikiirus saadetise või veopakendi mis tahes välispinna üheski punktis ei tohi ületada 2 mSv /h, välja arvatud alajao 7.5.11 CV33 punkti 3.5 alapunkti a kohaselt ainukasutuse tingimustel veetavate saadetiste ja veopakendite puhul . 4.1.9.1.12 Maksimaalne doosikiirus ainukasutuse tingimustel veetava saadetise või veopakendi mis tahes välispinna üheski punktis ei tohi ületada 10 mSv /h. 4.1.9.2 LSA aine ning SCO vedu puudutavad nõuded ja kontroll 4.1.9.2.1 LSA aine või SCO kogus vastavalt kas üksikus 1. tüüpi tööstussaadetises (IP-1), 2. tüüpi tööstussaadetises (IP-2), 3. tüüpi tööstussaadetises (IP-3) või objekti või objektide kogumis peab olema piiratud selliselt, et varjestamata materjalist või ob jektist või objektide hulgast 3 meetri kaugusel ei ületa väline doosikiirus 10 mSv /h . 4.1.9.2.2 LSA aine või SCO, mis on kas ise lõhustuv või mis sisaldab lõhustuvat materjali, peab vastama alajagudes 7.5.11, CW33 erisäte 4.1 ja 4.2 ning 6.4.11.1 toodud nõuetele . 4.1.9.2.3 LSA ainet ja SCO-d võib gruppides LSA-I ja SCO-I vedada pakendamata järgmistel tingimustel : a) kõiki pakendamata materjale, välja arvatud maake, mis sisaldavad ainult looduslikke radionukliide , peab vedama selliselt, et tavapäraste veotingimuste korral radioaktiivne sisu sõidukist välja ei pääseks ega toimuks mingit kaitse kadu ; b) Kõiki sõidukeid peab kasutama ainult selleks määratud otstarbeks, välja arvatud juhul, kui veetakse ainult SCO-I, mille ligipääsetavate ja mitteligipääsetavate pindade saastumine pole kõrgem kui kümnekordne alajaos 2.2.7.1.2 määratud tase; ja c) Kui on kahtlus, et mitteligipääsetavate pindade k innitumata saaste ületab alajao 2.2.7.2.3.2 punkti a alapunktis i esitatud väärtused, peab SCO-I puhul rakendama meetmeid kindlustamaks, et radioaktiivsed ained ei pääseks sõidukisse . 4.1.9.2.4 LSA ainet ja SCO-d võib gruppides LSA-I, SCO-I ja SCO-II I vedada pakendamata järgmistel tingimustel: a) k õi ki pakendamata materjale, välja arvatud maake, mis sisaldavad ainult looduslikke radionukliide , peab vedama selliselt, et tavapäraste veotingimuste korral radioaktiivne sisu sõidukist välja ei pääseks ega toimuks mingit kaitse kadu; b) k õiki sõidukeid peab kasutama ainult ainukasutuse alusel , välja arvatud juhul, kui veetakse ainult SCO-I, mille ligipääsetavate ja mitteligipääsetavate pindade saastumine pole kõrgem kui kümnekordne alajaos 2.2.7.1.2 määratud tase; c) k ui on kahtlus, et mitteligipääsetavate pindade kinnitumata saaste ületab alajao 2.2.7.2.3.2 punkti a alapunktis i esitatud väärtused, peab SCO-I puhul rakendama meetmeid kindlustamaks, et radioaktiivsed ained ei pääseks sõidukisse; d) p akendamata lõhustuv materjal peab vastama alajao 2.2.7.2.3. 5 punkti e nõuetele ; ja e) SCO-III puhul: v edu peab toimuma ainukasutuse alusel; v irnastamine pole lubatud; k õik veoga seotud tegevused, sealhulgas kiirguskaitse, hädaolukordadele reageerimine ning kõik erilised ohutusmeetmed või spetsiaalsed haldusmeetmed või juhtseadmete kasutamine, mida tuleb veo ajal rakendada, peavad olema kirjeldatud veokavas. Veokava peab tõendama, et veo üldine ohutustase on vähemalt samaväärne sellega, mis saavutataks, kui alajao 6.4.7.14 nõuded (ainult alajaos 6.4.15.6 määratud katse puhul, millele eelnevad alajagudes 6.4.15.2 ja 6.4.15.3 nimetatud katsed) oleks täidetud; a lajagude 6.4.5.1 ja 6.4.5.2 nõuded IP-2 tüüpi pakendile peavad olema täidetud, välja arvatud alajaos 6.4.15.4 osutatud maksimaalsed vigastused, mille võib määrata veokava sätete alusel, ja alajao 6.4.15.5 nõuded ei kohaldu; e se ja varjestus kinnitatakse veovahendile alajao 6.4.2.1 kohaselt; s aatmisele tuleb anda mitmepoolne heakskiit. 4.1.9.2. 5 Välja arvatud alajaos 4.1.9.2.3 määratud juhtudel, peavad LSA ained ja SCO olema pakitud vastavalt alltoodud tabeli tingimustele : Tööstussaadetiste LSA materjali ja SCO kohta kehtivad nõuded Radioaktiivne sisu Tööstussaadetise tüüp Ainukasutuse korral Mitte ainukasutuse tingimustel LSA-I tahke (a) vedel Tüüp IP-1 Tüüp IP-1 Tüüp IP-1 Tüüp IP-2 LSA-II tahke aine vedel ja gaasiline Tüüp IP-2 Tüüp IP-2 Tüüp IP-2 Tüüp IP-3 LSA-III Tüüp IP-2 Tüüp IP-3 SCO-I (a) Tüüp IP-1 Tüüp IP-1 SCO-II Tüüp IP-2 Tüüp IP-2 a Alajaos 4.1.9.2.3 määratud tingimustel võib LSA-I aineid ja SCO-I vedada pakendamata . 4.1.9.3 Lõhustuvat materjali sisaldavad saadetised Lõhustuvat materjali sisaldavad saadetised (välja arvatud juhul, kui neid ei klassifitseerita alajao 2.2.7.2.3.5 kohaselt lõhustuvaks) ei tohi sisaldada : a) lõhustuvat materjali, mille mass (või vastavalt segu iga lõhustuva nukliidi mass) erineb saadetise tehnilise lahenduse jaoks lubatust ; b) radionukliide või lõhustuvat materjali, mis erineb saadetise tehnilise lahenduse jaoks lubatust; või c) sisu, mille kuju või füüsikaline või keemiline olek või ruumiline paigutus erineb saadetise tehnilise lahenduse jaoks lubatust ; nagu on määratletud nende tüübikinnitustunnistustel . 4.1.10 Koospakkimise erisätted 4.1.10.1 Kui koospakkimine on käesoleva jao sätete kohaselt lubatud, võib erinevaid ohtlikke veoseid või ohtlikke veoseid ja muid veoseid pakkida kokku kombineeritud pakenditesse, mis vastavad alajaole 6.1.4.2.1, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult ja et kõik ülejäänud käesoleva peatüki asjakohased sätted on täidetud . MÄRKUS 1 : vt ka alaj agu 4.1.1.5 ja 4.1.1.6 . MÄRKUS 2 : radioaktiivse materjali kohta vt jagu 4.1.9 . 4.1.10.2 Kui välispakendina kasutatakse puidust või kartongist kaste, ei tohi erinevaid koos pakitud veoseid sisaldav saadetis kaaluda üle 100 kg , välja arvatud need saadetised, mis sisaldavad ainult 1. klassi veoseid või ainult 7. klassi veoseid . 4.1.10.3 Kui alajao 4.1.10.4 kohaselt rakendatav erisäte ei näe ette teisiti, võib samasse klassi kuuluvaid ja sama klassifikatsioonikoodiga ohtlikke aineid koos pakkida . 4.1.10.4 Kui nii on näidatud peatüki 3.2 tabeli A veerus (9b), siis kehtivad järgmised erisätted selle kirje kohta määratud veoste koospakkimise kohta samasse saadetisse kuuluvate teiste veostega . MP 1 Tohib pakkide ainult koos sama tüüpi, samasse sobivusgruppi kuuluvate veostega . MP 2 Ei tohi pakkida koos teiste veostega . MP 3 Lubatud on ÜRO nr 1873 ja ÜRO nr 1802 koospakkimine . MP 4 Ei tohi pakkida koos teiste klasside veostega või veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded. Kui see orgaaniline peroksiid on kõvendi või ainete komplekt klassi 3 ainete jaoks, on nende klassi 3 ainetega koospakkimine lubatud . MP 5 ÜRO nr 2814 ja ÜRO nr 2900 võib koos pakkida kombineeritud pakendisse vastavalt pakkimiseeskirjale P620. Neid ei tohi teiste veostega koos pakkida; käesolev ei kehti ÜRO nr 3373 bioloogilise aine, kategooria B kohta, mis on pakitud vastavalt eeskirjale P650, või jahutitena lisatud ainete, nagu näiteks jää, kuiva jää või jahutatud vedela lämmastiku kohta . MP 6 Ei tohi pakkida koos teiste veostega. See ei kehti jahutitena lisatud ainete, nagu näiteks jää, kuiva jää või jahutatud vedela lämmastiku kohta . MP 7 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 5 liitrit sisepakendi kohta : - koos sama klassi veostega, millel on teised klassifikatsioonikoodid, kui neid on samuti lubatud koos pakkida, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. MP 8 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 3 liitrit sisepakendi kohta : - koos sama klassi veostega, millel on teised klassifikatsioonikoodid, kui neid on samuti lubatud koos pakkida, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. MP 9 Võib pakkida kombineeritud pakendile mõeldud välispakendisse alajaole 6.1.4.21 vastavalt : - koos teiste klassi 2 veostega ; - koos teiste klasside veostega, kui koospakkimine on ka nende jaoks lubatud, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded , tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult . MP 10 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 5 kg sisepakendi kohta : - koos sama klassi veostega, millel on teised klassifikatsioonikoodid, või koos teiste klasside veostega, kui neid on samuti lubatud koos pakkida, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. MP 11 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 5 kg sisepakendi kohta: - koos sama klassi veostega, millel on teised klassifikatsioonikoodid, või koos teiste klasside veostega (välja arvatud klassi 5.1 I või II pakendigrupi ained), kui neid on samuti lubatud koos pakkida, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. MP 12 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 5 kg sisepakendi kohta: - koos sama klassi veostega, millel on teised klassifikatsioonikoodid, või koos teiste klasside veostega (välja arvatud klassi 5.1 I või II pakendigrupi ained), kui neid on samuti lubatud koos pakkida, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. Saadetised ei tohi kaaluda üle 45 kg . Kuid kui välispakendina kasutatakse kartongist kaste, ei tohi saadetis kaaluda üle 27 kg . MP 13 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 3 kg sisepakendi ja saadetise kohta: - koos sama klassi veostega, millel on teised klassifikatsioonikoodid, või koos teiste klasside veostega, kui neid on samuti lubatud koos pakkida, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. MP 14 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 6 kg sisepakendi kohta: - koos sama klassi veostega, millel on teised klassifikatsioonikoodid, või koos teiste klasside veostega, kui neid on samuti lubatud koos pakkida, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. MP 15 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 3 liitrit sisepakendi kohta: - koos sama klassi veostega, millel on teised klassifikatsioonikoodid, või koos teiste klasside veostega, kui neid on samuti lubatud koos pakkida, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult . MP 16 (Reserveeritud) MP 17 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 0,5 liitrit sisepakendi ja 1 liitrit saadetise kohta : - koos teiste klasside, välja arvatud klassi 7 veostega, kui koospakkimine on ka nende jaoks lubatud, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. MP 18 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 0,5 kg sisepakendi ja 1 kg saadetise kohta: - koos teiste klasside, välja arvatud klassi 7 veostega, kui koospakkimine on ka nende jaoks lubatud, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. MP 19 Võib pakkida alajaole 6.1.4.21 vastavas kombineeritud pakendis kogustes, mis ei ületa 5 liitrit sisepakendi kohta: - koos sama klassi veostega, millel on teised klassifikatsioonikoodid, või koos teiste klasside veostega, kui neid on samuti lubatud koos pakkida, või - koos veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded, tingimusel, et nad ei reageeri omavahel ohtlikult. MP 20 Võib pakkida koos sama ÜRO numbri ainetega . Ei tohi pakkida koos klassi 1 veostega, millel on erinev ÜRO number, välja arvatud erisätte MP24 tingimustel . Ei tohi pakkida koos teiste klasside veostega või veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded . MP 21 Võib pakkida koos sama ÜRO numbri ainetega . Ei tohi pakkida koos klassi 1 veostega ja esemetega, millel on erinev ÜRO number, välja arvatud : a) koos nende enda initsieerimisvahenditega tingimusel, et i) initsieerimisvahendid ei tööta normaalsetel veotingimustel; ii) sellistel vahenditel on vähemalt kaks efektiivset kaitseseadet, mis hoiavad ära eseme plahvatamise süütevahendite juhusliku töölehakkamise korral, või iii) kui sellistel vahenditel pole kahte efektiivset kaitsevahendit (st sobivusgruppi B määratud initsieerimisvahendit), päritoluriigi pädeva asutuse 2 , arvates initsieerimisvahendite juhuslik töölehakkamine ei põhjusta eseme plahvatamist normaalsete veotingimuste korral ; b) koos sobivusgruppidesse C, D ja E kuuluvate esemetega . Ei tohi pakkida koos teiste klasside veostega või veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded . Kui veosed on pakitud kokku vastavalt käesolevale erisättele, peab arvestama võimalikku alajao 2.2.1.1 kohast saadetiste klassifikatsiooni muutumist . Veoste kirjeldamise kohta veodokumendis vt alajao 5.4.1.2.1 punkt b. MP 22 Võib pakkida koos sama ÜRO numbri ainetega . Ei tohi pakkida koos klassi 1 veostega, millel on erinev ÜRO number, välja arvatud a) koos nende enda initsieerimisvahenditega tingimusel, et initsieerimisvahendid ei tööta normaalsetel veotingimustel, või b) koos sobivusgruppidesse C, D ja E kuuluvate esemetega või c) kui nii on määratud erisättega MP24 . Ei tohi pakkida koos teiste klasside veostega või veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded . Kui veosed on pakitud kokku vastavalt käesolevale erisättele, peab arvestama võimalikku alajao 2.2.1.1 kohast saadetiste klassifikatsiooni muutumist . Veoste kirjeldamise kohta veodokumendis vt alajao 5.4.1.2.1 punkt b. MP 23 Võib pakkida koos sama ÜRO numbri ainetega . Ei tohi pakkida koos klassi 1 veostega, millel on erinev ÜRO number, välja arvatud a) koos nende enda initsieerimisvahenditega tingimusel, et initsieerimisvahendid ei tööta normaalsetel veotingimustel, või b) kui nii on määratud erisättega MP24 . Ei tohi pakkida koos teiste klasside veostega või veostega, mille kohta ei kehti ADR-i nõuded . Kui veosed on pakitud kokku vastavalt käesolevale erisättele, peab arvestama võimalikku alajao 2.2.1.1 kohast saadetiste klassifikatsiooni muutumist. Veoste kirjeldamise kohta veodokumendis vt alajao 5.4.1.2.1 punkt b . MP 24 Võib pakkida koos veostega, mille ÜRO numbrid on näidatud alltoodud tabelis järgmistel tingimustel : - kui tabelis on näidatud täht „A”, siis nende ÜRO numbritega veoseid võib lisada samasse saadetisse ilma massi eripiiranguta ; - kui tabelis on näidatud täht „B”, siis nende ÜRO numbritega veoseid võib lisada samasse saadetisse, kuni lõhke ainete kogumass on 50 kg . Kui veosed on pakitud kokku vastavalt käesolevale erisättele, peab arvestama võimalikku alajao 2.2.1.1 kohast saadetiste klassifikatsiooni muutumist. Veoste kirjeldamise kohta veodokumendis vt alajao 5.4.1.2.1 punkt b . ÜRO nr 0012 0014 0027 0028 0044 0054 0160 0161 0186 0191 0194 0195 0197 0238 0240 0312 0333 0334 0335 0336 0337 0373 0405 0428 0429 0430 0431 0432 0505 0506 0507 0509 0012 A 0014 A 0027 B B B B B 0028 B B B B B 0044 B B B B B 0054 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0160 B B B B B 0161 B B B B B 0186 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0191 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0194 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0195 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0197 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0238 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0240 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0312 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0333 A A A A 0334 A A A A 0335 A A A A 0336 A A A A 0337 A A A A 0373 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0405 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0428 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0429 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0430 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0431 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0432 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0505 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0506 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0507 B B B B B B B B B B B B B B B B B B 0509 B B B B B TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE PEATÜKK 4.2 TEISALDATAVATE PAAKIDE JA ÜRO MITMEELEMENDILISTE GAASIKONTEINERITE (MEGC) KASUTAMINE MÄRKUS 1: püsipaakide (p aaksõidukite ) , kergpaakide , paakkonteinerite, metallilistest materjalidest kestaga paak-vahetuskerede, anumakogumiga sõidukite ja mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) kohta vt peatükk 4.3; fiiber-sarrustatud plastist paakkonteinerite kohta vt peatükk 4.4; vaakum-jäätmepaakide kohta vt peatükk 4.5 . MÄRKUS 2: t eisaldatavaid paake ja ÜRO poolt sertifitseeritud MEGC- sid , mis on peatüki 6.7 vastavate sätete kohaselt tähistatud, kuid mis on heaks kiidetud riigis, mis ei ole ADR liikmesriik, võib sellegipoolest ADR-i kohaseks veoks kasutada . 4.2.1 Üldsätted teisaldatavate paakide kasutamise kohta klassidesse 1 ning 3 kuni 9 kuuluvate ainete veoks 4.2.1.1 Käesolev jagu annab üldsätted teisaldatavate paakide kasutamiseks klassidesse 3, 4.1, 4.2, 4.3, 5.1, 5.2, 6.1, 6.2, 7, 8 ja 9 kuuluvate ainete veoks. Lisaks neile üldsätteile peavad teisaldatavad paagid vastama jaos 6.7.2 toodud konstruktsiooni, ehitust, kontrollimist ja katsetamist puudutavatele nõuetele. Aineid tuleb teisaldatavates paakides vedada peatüki 3.2 tabeli A veerus 10 määratud ning alajaos 4.2.5.2.6 (T1 kuni T23) kirjeldatud teisaldatava paagi vastava eeskirja kohaselt ning igale ainele määratud teisaldatava paagi erisätete kohaselt, mis on toodud peatüki 3.2 tabeli A veerus 11 ning kirjeldatud alajaos 4.2.5.3 . 4.2.1.2 Veo ajal peavad teisaldatavad paagid olema küllaldaselt kaitstud korpuse ja käitamisseadmete vigastuste eest, mida võivad põhjustada risti- ja pikisuunalised löögid või ümberpaiskumine. Kui korpus ja käitamisseadmed on ehitatud selliselt, et nad taluks lööke või ümberpaiskumist, pole neid vaja selliselt kaitsta. Sellise kaitse näited on toodud alajaos 6.7.2.17.5. 4.2.1.3 Teatud ained on keemiliselt ebastabiilsed. Neid lubatakse veoks ainult juhul, kui on rakendatud vajalikud meetmed nende ohtliku lagunemise, transformeerumise või polümerisatsiooni vältimiseks veo ajal. Selleks tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et korpused ei sisaldaks mingeid aineid, mis neid reaktsioone esile kutsuksid . 4.2.1.4 Korpuse välispinna, välja arvatud avauste ja nende sulgurite temperatuur või soojusisolatsiooni temperatuur ei tohi veo ajal ületada 70 °C . Vajaduse korral tuleb korpusele lisada soojusisolatsioonikiht . 4.2.1.5 Tühjade, puhastamata ning mitte-gaasivabade teisaldatavate paakide kohta kehtivad samad sätted nagu eelnevalt jahutamisega veeldatud gaasiga täidetud teisaldatavate paakide kohta . 4.2.1.6 Kui ained võivad omavahel ohtlikult reageerida (vt jao 1.2.1 definitsiooni „ohtlik reaktsioon”), ei tohi neid vedada korpuse samas või kõrvutiasetsevates kambrites . 4.2.1.7 Pakendi kasutusluba, katsetamise aruannet ja pädeva asutuse või selle poolt määratud organi poolt välja antud sertifikaati, mis näitab esialgse ülevaatuse ja katsetamise tulemusi, peavad säilitama pädev asutus või organ ja omanik. Omanikud peavad esitama nimetatud dokumendid iga pädeva asutuse nõudel . 4.2.1.8 Välja arvatud juhul, kui veetava te ainete nimetus on kantud alajaos 6.7.2.20.2 kirjeldatud metallplaadile, peab kaubasaatja, kaubasaaja või esindaja vajadusel viivitamatult esitama alajaos 6.7.2.18.1 määratud sertifikaadi koopia pädeva asutuse või selle poolt määratud organi nõudmisel . 4.2.1.9 Täiteaste 4.2.1.9.1 Enne täitmist peab täitja kindlustama, et kasutatakse sobivat teisaldatavat paaki ja et teisaldatav paak poleks täidetud ainetega, mis kontaktis korpuse, tihendite, käitamisseadmete ja igasuguste kaitsvate voodrite materjaliga nendega ohtlikult reageeriks ning moodustaks ohtlikke saaduseid või märgatavalt nõrgendaks neid materjale. Kaubasaatja võib vajadusel küsida aine tootjalt koos pädeva asutusega nõu aine sobivuse kohta teisaldatava paagi materjalidega . 4.2.1.9.1.1 Alajagude 4.2.1.9.2, 4.2.1.9.3 või 4.2.1.9.5.1 tingimuste rakendamine üksikute ainete kohta on määratud kasutatava teisaldatava paagi eeskirjas või alajagudes 4.2.5.2.6 või 4.2.5.3 toodud teisaldatava paagi erisätetes ning peatüki 3.2 tabeli A veergudes 10 või 11 . 4.2.1.9.2 Maksimaalne täiteaste (%-des) üldiseks kasutamiseks on määratud valemiga : 97 Täiteaste = ───────── 1 + α (t r - t f ) 4.2.1.9.3 Maksimaalne täiteaste (%-des) klasside 6.1 ja 8, I ja II pakendigrupi vedelike puhul ning nende vedelike puhul, mille absoluutne aururõhk on üle 175 kPa (1,75 baari) temperatuuril 65 °C , on määratav valemiga : 95 Täiteaste = ───────── 1 + α (t r - t f ) 4.2.1.9.4 Nendes valemites on α vedeliku keskmise ruumpaisumise koefitsient, mis arvutatakse vedeliku keskmise täitmisaegse temperatuuri ( t f ) ja lasti maksimaalse veoaegse keskmise temperatuuri (t r ) juures (mõlemad °C). Ümbritseva keskkonna tingimustel veetavate vedelike jaoks võib α arvutada valemiga : d 15 – d 50 α = ──────── 35 d 50 kus d 15 ja d 50 on vedeliku tihedused vastavalt 15 °C ja 50 °C temperatuuril . 4.2.1.9.4.1 Maksimaalne keskmine mahutemperatuur (t r ) tuleb fikseerida 50 °C juures, kuid vedude korral mõõdukates või ekstreemsetes kliimatingimustes võib asjassepuutuv pädev asutus vastavalt nõustuda madalama temperatuuriga või nõuda kõrgemat . 4.2.1.9.5 Alajagude 4.2.1.9.2 kuni 4.2.1.9.4.1 sätted ei kehti teisaldatavate paakide kohta, mis sisaldavad aineid, mida hoitakse veo ajal kõrgemal kui 50 °C temperatuuril (nt soojendusseadme abil). Teisaldatavate paakide puhul, mis on varustatud soojendusseadmega, peab kasutama temperatuuriregulaatorit, et tagada see, et maksimaalne täiteaste ei ületaks 95% kogu veo ajal . 4.2.1.9.5.1 Sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril veetavate tahkete ainete ning kõrgendatud temperatuuriga vedelike maksimaalne täiteaste tuleb määrata järgmise valemiga : d r täiteaste = 95 —— d f kus d f ja d r on vedeliku tihedused vastavalt vedeliku keskmisel temperatuuril täitmise ajal ja lasti maksimaalsel keskmisel temperatuuril veo ajal . 4.2.1.9.6 Teisaldatavaid paake ei tohi veoks esitada : a) kui nende täiteaste vedelike jaoks, mille viskoossus on madalam kui 2680 mm 2 /s 20 °C juures, või kui tegu on soojendatud ainega, maksimaalsel aine temperatuuril veo ajal, on üle 20%, kuid alla 80%, välja arvatud juhul, kui teisaldatavate paakide korpused on jaotatud vaheseinte või laineplaatidega sektsioonideks, mahuga mitte üle 7500 liitri ; b) kui eelnevalt veetud ainete jäägid on kleepunud korpuse välispinna või käitamisseadmete külge ; c) kui nad lekivad või on vigastatud sellisel määral, et see võib mõjutada paagi või selle tõstmise või kinnitamise vahendite korrasolekut; d) kui käitamisseadmed pole kontrollitud ning leitud heas töökorras olevat . 4.2.1.9.7 Teisaldatavate paakide avad kahveltõstukite jaoks peavad olema suletud, kui paak on täidetud. See tingimus ei kehti teisaldatavate paakide kohta, mis alajao 6.7.4.12.4 kohaselt peavad olema varustatud vahenditega kahveltõstukite avade sulgemiseks . 4.2.1.10 Lisasätted klassi 3 ainete veoks teisaldatavates paakides 4.2.1.10.1 Kõik tuleohtlike vedelike veoks ette nähtud teisaldatavad paagid peavad olema suletud ja varustatud alajagude 6.7.2.8 kuni 6.7.2.15 kohaste kaitseseadmetega . 4.2.1.10.1.1 Teisaldatavatel paakidel, mida on ette nähtud kasutada ainult maismaatranspordil, võib kasutada avatud õhutussüsteeme, kui see on peatüki 4.3 kohaselt lubatud . 4.2.1.11 Lisasätted klasside 4.1 (välja arvatud isereageerivate ainete), 4.2 või 4.3 ainete veoks teisaldatavates paakides (Reserve eritu d) MÄRKUS : Klassi 4.1 isereageerivate ainete kohta vt alajagu 4.2.1.13.1 . 4.2.1.12 Lisasätted klassi 5.1 kuuluvate ainete veoks teisaldatavates paakides (Reserve eritu d) 4.2.1.13 Lisasätted klassi 5.2 ainete ja klassi 4.1 isereageerivate ainete veoks teisaldatavates paakides 4.2.1.13.1 Kõiki aineid peab olema katsetatud ja katsetamise aruanne esitatud päritolu riigi pädevale asutusele kinnitamiseks. Teade selle kohta tuleb saata siht riigi pädevale asutusele. Teade peab sisaldama vastavat veoinformatsiooni ning katsetulemuste aruannet. Läbiviidavad katsed peavad kindlasti hõlmama neid, mida on vaja : a) et tõestada kõikide ainega normaalselt veo ajal kontaktis olevate materjalide sobivust ; b) et anda informatsiooni rõhu kaitse- ja avariikaitseklappide konstrueerimiseks, arvestades teisaldatava paagi tehnilise lahenduse iseärasusi . Kõik aine ohutuks veoks vajalikud lisasätted peavad olema aruandes arusaadavalt kirjeldatud . 4.2.1.13.2 Järgmised sätted kehtivad teisaldatavate paakide kohta, mis on ette nähtud F-tüüpi orgaaniliste peroksiidide või F-tüüpi isereageerivate ainete veoks 55 °C või kõrgemal isekiireneva lagunemise temperatuuril (SADT). Vastuolu puhul kehtivad need sätted, mitte need, mis on toodud jaos 6.7.2. Arvestatavad ohuolukorrad on aine isekiirenev lagunemine ning süttimine, mis on kirjeldatud alajaos 4.2.1.13.8 . 4.2.1.13.3 Lisasätted nende orgaaniliste peroksiidide või isereageerivate ainete veoks, mille SADT on alla 55°C , peab määrama päritolu riigi pädev asutus. Teade selle kohta tuleb saata siht riigi pädevale asutusele . 4.2.1.13.4 Teisaldatav paak peab olema konstrueeritud vähemalt 0,4 MPa (4 baari) katserõhule . 4.2.1.13.5 Teisaldatavad paagid peavad olema varustatud temperatuurianduritega . 4.2.1.13.6 Teisaldatavad paagid peavad olema varustatud rõhu-kaitse- ja avarii-kaitseseadmetega. Kasutada võib ka vaakumseadmeid. Rõhu-kaitseseadmed peavad töötama rõhkudel, mis on määratud nii aine omadusi kui teisaldatava paagi konstruktsiooni karakteristikuid arvesse võttes. Sulav ate elementide kasutamine korpuses ei ole lubatud . 4.2.1.13.7 Rõhu-kaitseseadmed peavad koosnema vedrudega varustatud klappidest, mis on paigaldatud selleks, et vältida temperatuuril 50 °C vabanevate lagunemissaaduste ja aurude märgatavat kogunemist teisaldatavasse paaki. Kaitseklappide töövõime ja avanemisrõhk peavad põhinema alajaos 4.2.1.13.1 määratud katse tulemustel. Avanemisrõhk ei tohi siiski mingil juhul olla selline, et vedelik teisaldatava paagi ümberpööramise korral klapist/klappidest välja pääseks . 4.2.1.13.8 Avarii-kaitseseadmed võivad olla vedru- või purunevat tüüpi või kombinatsioon neist kahest, mis on ette nähtud õhutama kõiki lagunemissaaduseid ning aurusid, mis tekivad mitte vähem kui tunniajalise täielikult leekides olemise jooksul ning mis arvutatakse järgmise valemiga : q = 70961 x F x A 0,82 kus : q = soojusneeldumine [W] A = niiske pind [m 2 ] F = isolatsioonitegur = 1 isoleerimata korpuste jaoks või U (923 - T) F= ───────── isoleeritud korpuste puhul 47032 kus : K = isolatsioonikihi soojusjuhtivus [W . m -1 . K -1 ] L = isolatsioonikihi paksus [m] U = K/L = isolatsiooni soojuse ülekande koefitsient [W . m -2 . K -1 ] T = peroksiidi temperatuur vabanemise tingimustel [K] Avarii-kaitseseadme avanemisrõhk peab olema kõrgem kui see, mis määratud alajaos 4.2.1.13.7, ning põhinema alajaos 4.2.1.13.1 viidatud katsete tulemustel. Avarii- kaitseseadmed peavad olema dimensioneeritud selliselt, et maksimaalne rõhk teisaldatavas paagis ei ületaks kunagi paagi katserõhku . MÄRKUS : a varii-kaitseseadmete suuruse määramise näide on toodud „Katsete ja kriteeriumide käsiraamatu” lisas 5 . 4.2.1.13.9 Isoleeritud teisaldatavate paakide jaoks peab avarii-kaitseseadmete töövõime ja seadistamine olema määratud eeldades isolatsiooni kadu 1% pinnalt . 4.2.1.13.10 Vaakum-kaitseseadmed ja vedruklapid peavad olema varustatud leegikustutitega. Tähelepanu tuleb pöörata tulekaitseklapi poolt tingitud läbilaskevõime vähenemisele . 4.2.1.13.11 Käitamisseadmed, nagu klapid ja välised torud, peavad olema selliselt paigutatud, et neisse ei jääks mingeid aineid pärast teisaldatava paagi täitmist . 4.2.1.13.12 Teisaldatavad paagid võivad olla kas isoleeritud või kaitstud päikesevarjuga. Kui teisaldatavas paagis oleva aine SADT on 55 °C või väiksem või kui teisaldatav paak on valmistatud alumiiniumist, peab teisaldatav paak olema täielikult isoleeritud. Välispind peab olema valget värvi või heledast metallist . 4.2.1.13.13 Täiteaste ei tohi ületada 90% 15 °C juures . 4.2.1.13.14 Alajaos 6.7.2.20.2 nõutud märgistus peab eneses sisaldama ÜRO numbrit ja tehnilist nimetust koos lubatud kontsentratsiooniga selle aine puhul . 4.2.1.13.15 Alajao 4.2.5.2.6 teisaldatava paagi eeskirjas T23 eraldi loetletud orgaanilisi peroksiide ja isereageerivaid aineid võib teisaldatavates paakides vedada . 4.2.1.14 Lisasätted klassi 6.1 kuuluvate ainete veo puhul teisaldatavates paakides (Reserve eritu d) 4.2.1.15 Lisasätted klassi 6.2 kuuluvate ainete veo puhul teisaldatavates paakides (Reserve eritu d) 4.2.1.16 Lisasätted klassi 7 kuuluvate ainete veo puhul teisaldatavates paakides 4.2.1.16.1 Radioaktiivsete materjalide veoks kasutatavaid teisaldatavaid paake ei tohi kasutada teiste veoste veoks . 4.2.1.16.2 Teisaldatavate paakide täiteaste ei tohi ületada 90% või ükskõik millist muud pädeva asutuse poolt määratud väärtust . 4.2.1.17 Lisasätted klassi 8 kuuluvate ainete veo puhul teisaldatavates paakides 4.2.1.17.1 K lassi 8 kuuluvate ainete veoks kasutatavate teisaldatavate paakide rõhu-kaitseseadmeid tuleb kontrollida ajavahemike tagant, mis ei ole pikemad kui üks aasta . 4.2.1.18 Lisasätted klassi 9 kuuluvate ainete veo puhul teisaldatavates paakides (Reserve eritu d) 4.2.1.19 Lisasätted sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril veetavate tahkete ainete veo puhul 4.2.1.19.1 Oma sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril veetavad või veoks esitatavad ained, millele ei ole peatüki 3.2 tabeli A veerus 10 määratud teisaldatava paagi eeskirja või kui määratud teisaldatava paagi eeskiri ei kehti sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril toimuvaks veoks, võib vedada teisaldatavates paakides tingimusel, et tahked ained on määratud klassidesse 4.1, 4.2, 4.3, 5.1, 6.1, 8 või 9 ja neil ei ole muud kaasnevat ohtu kui klassi 6.1 või 8 oma ning nad on II või III pakendigrupi ained. 4.2.1.19.2 Kui peatüki 3.2 tabelis A pole teisiti näidatud, peavad sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril olevate ainete jaoks kasutatavad teisaldatavad paagid vastama teisaldatavate paakide eeskirjale T4 III pakendigrupi tahkete ainete puhul või T7 II pakendigrupi tahkete ainete puhul. Valida võib teisaldatava paagi, mis pakub samaväärset või kõrgemat kaitsetaset, vastavalt alajaole 4.2.5.2.5. Maksimaalne täiteaste (%-des) määratakse 4.2.1.9.5 (TP3) alusel . 4.2.2 Üldsätted jahutamiseta veeldatud gaaside ja rõhu all keemiliste ainete vedamiseks teisaldatavates paakides 4.2.2.1 Käesolev as jaos on esitatud üldsätted jahutamiseta veeldatud gaaside ja rõhu all keemiliste ainete vedamiseks teisaldatavates paakides . 4.2.2.2 Teisaldatavad paagid peavad vastama jaos 6.7.3 toodud tehnilise lahenduse, ehituse, kontrolli ja katsetamise nõuetele. Jahutamiseta veeldatud gaase ja rõhu all keemilisi aineid tuleb veda d a teisaldatavates paakides, mis vastavad alajaos 4.2.5.2.6 kirjeldatud teisaldatava paagi eeskirjale T50 ning kõikidele jahutamiseta veeldatud gaase puudutavatele teisaldatava paagi erisätetele, mis on tood ud peatüki 3.2 tabeli A veerus 11 ja kirjeldatud alajaos 4.2.5.3 . 4.2.2.3 Veo ajal peavad teisaldatavad paagid olema küllaldaselt kaitstud korpuse ja käitamisseadmete vigastuste eest, mida võivad põhjustada risti- ja pikisuunalised löögid või ümberpaiskumine. Kui korpus ja käitamisseadmed on ehitatud selliselt, et nad taluks lööke või ümberpaiskumist, pole neid vaja selliselt kaitsta. Sellise kaitse näited on toodud alajaos 6.7.3.13.5 . 4.2.2.4 Teatud jahutamiseta veeldatud gaasid on keemiliselt ebastabiilsed. Neid lubatakse veoks ainult juhul, kui on rakendatud vajalikke meetmeid nende ohtliku lagunemise, transformeerumise või polümerisatsiooni vältimiseks veo ajal. Selleks on eriliselt oluline kindlustada, et teisaldatavad paagid ei sisaldaks mingeid jahutamiseta veeldatud gaase, mis neid reaktsioone esile kutsuksid . 4.2.2.5 Välja arvatud juhul, kui veetava gaasi (veetavate gaaside) nimetus on kantud alajaos 6.7.3.16.2 kirjeldatud metallplaadile, peab kaubasaatja, kaubasaaja või esindaja vajaduse korra l pädeva asutuse nõudmisel viivitamatult esitama alajaos 6.7.3.14.1 kirjeldatud sertifikaadi koopia . 4.2.2.6 Tühjade, puhastamata ning mitte-gaasivabade teisaldatavate paakide kohta kehtivad samad sätted nagu eeltoodud jahutamiseta veeldatud gaasidega täidetud teisaldatavate paakide kohta . 4.2.2.7 Täitmine 4.2.2.7.1 Enne täitmist tuleb teisaldatavat paaki kontrolli d a, et kindlustada, et see on lubatud jahutamiseta veeldatud gaaside või rõhu all keemiliste ainete veoks ja et teisaldatav paak poleks täidetud jahutamiseta veeldatud gaaside või rõhu all keemiliste ainete ga, mis kontaktis korpuse, tihendite, käitamisseadmete ja igasuguste kaitsvate voodrite materjaliga nendega ohtlikult reageeriks ning moodustaks ohtlikke produkte või märgatavalt nõrgendaks neid materjale. Täitmise ajal peab jahutamiseta veeldatud gaasi või rõhu all keemiliste ainete propellendi temperatuur jääma lähtetemperatuuri piiridesse. 4.2.2.7.2 Maksimaalne jahutamiseta veeldatud gaasi mass korpuse mahu liitri kohta (kg/l) ei tohi ületada 0,95-kordset jahutamiseta veeldatud gaasi tihedust 50 °C juures. Lisaks ei tohi korpus olla vedelikuga täielikult täidetud 60 °C juures . 4.2.2.7.3 Teisaldatavaid paake ei tohi täita üle nende maksimaalse lubatud kogumassi ning iga veetava gaasi jaoks määratud maksimaalse lubatud lasti massi . 4.2.2.8 Teisaldatavaid paake ei tohi veoks esitada : a) kui nende täitmise tihedus on selline, et sisu lainetus võib tekitada liigset hüdraulilist jõudu ; b) kui nad lekivad ; c) kui nad on sellises ulatuses vigastatud, et see võib mõjutada paagi või selle tõstmis- või kinnitamisvahendite korrasolekut, ja d) kui käitamisseadmeid pole kontrollitud ning leitud heas töökorras olevat . 4.2.2.9 Teisaldatavate paakide avad kahveltõstukite jaoks peavad olema suletud, kui paak on täidetud. See säte ei kehti teisaldatavate paakide kohta, mis alajao 6.7.3.13.4 kohaselt ei pea olema varustatud vahenditega kahveltõstukite avade sulgemiseks . 4.2.3 Üldsätted jahutamisega veeldatud gaaside vedamiseks teisaldatavates paakides 4.2.3.1 Käesolevas jaos on esitatud üldsätted jahutamisega veeldatud gaaside vedamiseks teisaldatavates paakides . 4.2.3.2 Teisaldatavad paagid peavad vastama jaos 6.7.4 toodud konstruktsiooni, ehituse, kontrolli ja katsetamise nõuetele. Jahutamisega veeldatud gaase tuleb vedad a teisaldatavates paakides, mis vastavad alajaos 4.2.4.2.6 kirjeldatud teisaldatava paagi eeskirjale T75 ning kõiki aineid puudutavatele teisaldatava paagi erisätetele, mis on toodud peatüki 3.2, tabeli A veerus 11 ja kirjeldatud alajaos 4.2.5.3 . 4.2.3.3 Veo ajal peavad teisaldatavad paagid olema küllaldaselt kaitstud korpuse ja käitamisseadmete vigastuste eest, mida võivad põhjustada risti- ja pikisuunalised löögid või ümberpaiskumine. Kui korpus ja käitamisseadmed on ehitatud selliselt, et nad taluks lööke või ümberpaiskumist, pole neid vaja selliselt kaitsta. Sellise kaitse näited on toodud alajaos 6.7.4.12.5 . 4.2.3.4 Välja a rvatud juhul, kui veetava gaasi (veetavate gaaside ) nimetus on kantud alajaos 6.7.3.16.2 kirjeldatud metallplaadile, peab kaubasaatja, kaubasaaja või esindaja vajaduse korra l pädeva asutuse nõudmisel viivitamatult esitama alajaos 6.7.3.14.1 kirjeldatud sertifikaadi koopia . 4.2.3.5 Tühjade, puhastamata ning mitte-gaasivabade teisaldatavate paakide kohta kehtivad samad sätted nagu eelnevalt jahutamisega veeldatud gaasiga täidetud teisaldatavate paakide kohta . 4.2.3.6 Täitmine 4.2.3.6.1 Enne täitmist tuleb teisaldatavat paaki kontrollida, et kindlustada, et see on lubatud jahutamisega veeldatud gaaside veoks ja et teisaldatav paak poleks täidetud jahutamisega veeldatud gaasidega, mis kontaktis korpuse, tihendite, käitamisseadmete ja igasuguste kaitsvate voodrite materjaliga nendega ohtlikult reageeriks ning moodustaks ohtlikke produkte või märgatavalt nõrgendaks neid materjale. Täitmise ajal peab jahutamisega veeldatud gaasi temperatuur olema lähtetemperatuuri ulatuse piirides. 4.2.3.6.2 Esialgsel täiteastme hindamisel peab arvesse võtma vajalikke ooteaegu, kaasa arvatud igasuguseid viivitusi, mida võib ettenähtud teekonnal esineda. Kesta esialgne täiteaste (välja arvatud alajagudes 4.2.3.6.3 ja 4.2.3.6.4 toodud juhtudel) peab olema selline, et kui sisu (välja arvatud heeliumi) temperatuuri tõstetaks tasemeni, millel aururõhk on võrdne maksimaalse lubatava töörõhuga (MAWP), siis vedeliku poolt täidetav maht ei ületa 98% . 4.2.3.6.3 Heeliumi vedamiseks ette nähtud korpuseid võib täita kuni rõhu-kaitseseadme sisselaskeavani, kuid mitte kõrgemale. 4.2.3.6.4 Suurem esialgne täiteaste on lubatud tingimusel, et pädev asutus selleks loa annab, ja juhul, kui kavatsetud veo kestus on märgatavalt lühem kui ooteaeg . 4.2.3.7 Tegelik ooteaeg 4.2.3.7.1 Tegelik ooteaeg tuleb arvutada iga reisi jaoks vastavalt pädeva asutuse poolt kinnitatud juhistele, arvestades järgnevat : a) veetava jahutamisega veeldatud gaasi etalon-ooteaega (vt alajagu 6.7.4.2.8.1) (nagu näidatud alajaos 6.7.4.15.1 viidatud plaadil) ; b) tegelikku täitmise tihedust ; c) tegelikku täitmisrõhku ; d) rõhupiiramisseadme madalaimat seatud väärtust . 4.2.3.7.2 Tegelik ooteaeg peab olema märgitud kas teisaldatavale paagile enesele või teisaldatava paagi külge kindlalt kinnitatud metallplaadile vastavalt alajaole 6.7.4.15.2 . 4.2.3.7. 3 Veodokumenti kantakse kuupäev, millal tegelik ooteaeg lõpeb (vt alajao 5.4.1.2.2 punkt i d). 4.2.3.8 Teisaldatavaid paake ei tohi veoks esitada : a) kui nende täitmise tihedus on selline, et sisu lainetus võib tekitada liigset hüdraulilist jõudu ; b) kui nad lekivad ; c) kui nad on sellises ulatuses vigastatud, et see võib mõjutada paagi või selle tõstmis- või kinnitamisvahendite korrasolekut ; d) kui käitamisseadmeid pole kontrollitud ning leitud heas töökorras olevat ; e) välja arvatud juhul, kui tegelik ooteaeg veetava jahutamisega veeldatud gaasi jaoks on määratud vastavalt alajaole 4.2.3.7 ning teisaldatav paak on märgistatud vastavalt alajaole 6.7.4.15.2, ja f) välja arvatud juhul, kui veo kestus pärast igasuguste ette tulla võivate seisakute arvestamist ei ületa tegelikku ooteaega . 4.2.3.9 Teisaldatavate paakide avad kahveltõstukite jaoks peavad olema suletud, kui paak on täidetud. See tingimus ei kehti teisaldatavate paakide kohta, mis alajao 6.7.4.12.4 kohaselt peavad olema varustatud vahenditega kahveltõstukite avade sulgemiseks . 4.2.4 Üldsätted ÜRO mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) kasutamiseks 4.2.4.1 Käesolev as ja os on esitatud üldsätted jaos 6.7.5 viidatud jahutamiseta veeldatud gaaside vedamiseks ette nähtud mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC-d) kasutamiseks . 4.2.4.2 MEGC-d peavad vastama jaos 6.7.5 määratletud tehnilise lahenduse, konstrueerimise, kontrolli ja katsetamise nõuetele. MEGC-de elemente tuleb korraliselt kontrolli d a vastavalt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 ning alajao 6.2.1.5 sätetele . 4.2.4.3 Veo ajal peavad MEGC-d olema kaitstud, et nende elemendid ja käitamisvahendid ei saaks vigastusi piki- ja põikisuunaliste löökide ning ümberpaiskumise tõttu. Kui konstruktsioonielemendid ja käitamisvahendid on ehitatud selliselt, et nad taluvad lööke ja ümberpaiskumist, ei pea nad selliselt olema kaitstud. Sellise kaitsmise näited on toodud alajaos 6.7.5.10.4 . 4.2.4.4 MEGC-de korralise katsetamise ja ülevaatuse nõuded on määratud alajaos 6.7.5.12. MEGC sid või nende elemente ei tohi laadida või täita pärast nende korralise ülevaatuse tähtaja möödumist, kuid neid võib vedada pärast lõpptähtaja möödumist . 4.2.4.5 Täitmine 4.2.4.5.1 Enne täitmist tuleb MEGC- sid kontrollida, et kindlustada, et neid on lubatud veetava gaasi jaoks kasutada ning et nad vastavad kohastele ADR -i sätetele . 4.2.4.5.2 MEGC-de elemente tuleb täit a vastavalt nendele töörõhkudele, täiteastmetele ja täitmise sätetele, mis on määratletud elementidesse pandavate konkreetsete gaaside kohta alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjaga P200. Mingil juhul ei tohi MEGC- sid või elemendigruppi täita ühe ühikuna üle ükskõik millise antud elemendi madalaima töörõhu . 4.2.4.5.3 MEGC- sid ei tohi täita üle nende lubatud maksimaalse kogumassi . 4.2.4.5.4 Eraldusklapid tuleb täitmise järel sulge d a ning nad peavad jääma veo ajal suletuks. Mürgiseid gaase (gruppide T, TF, TC, TO, TFC ja TOC gaasid) tohib vedada ainult MEGC des, mille kõik elemendid on varustatud eraldusklapiga. 4.2.4.5.5 Täitmise avaused tuleb sulgeda korkide või punnidega. Täitja peab pärast täitmist kontrollima sulgurite ja seadmete lekkekindlust. 4.2.4.5.6 MEGC- sid ei tohi täitmiseks esitada : a) kui nad on vigastatud sellises ulatuses, et see võib mõjutada surveanumate või konstruktsioonielementide või käitamisvahendite korrasolekut ; b) kui surveanumaid ja nende konstruktsioonielemente ning käitamisvahendeid pole kontrollitud ja leitud heas töökorras olevat, ja c) kui nõutavad sertifitseerimise, taaskatsetamise ja täitmise tähised pole loetavad . 4.2.4.6 Täidetud MEGC- sid ei tohi veoks esitada ; a) kui nad lekivad ; b) kui nad on vigastatud sellises ulatuses, et see võib mõjutada surveanumate või konstruktsioonielementide või käitamisvahendite korrasolekut ; c) kui surveanumaid ja nende konstruktsioonielemente ning käitamisvahendeid pole kontrollitud ja leitud heas töökorras olevat, ja d) kui nõutavad sertifitseerimise, taaskatsetamise ja täitmise tähised pole loetavad . 4.2.4.7 Tühjad MEGC-d, mida ei ole puhastatud ja läbi puhutud, peavad vastama samadele nõuetele kui eelneva ainega täidetud MEGC- d . 4.2.5 Teisaldatavate paakide kohta kehtivad eeskirjad ja erisätted 4.2.5.1 Üldist 4.2.5.1.1 Käesolev jagu sisaldab teisaldatavate paakide eeskirju ning teisaldatavates paakides veoks lubatud ohtlike veoste kohta kehtivaid erisätteid. Kõik teisaldatavate paakide eeskirjad on tähistatud tähtnumbrilise koodiga (nt T1). Peatüki 3.2 tabeli A veerg 10 näitab teisaldatava paagi eeskirja, mida tuleb teisaldatava s paagis veetava aine jaoks kasuta d a. Kui veerus 10 pole teatud ohtliku veose kirje jaoks teisaldatava paagi eeskirja ära toodud, siis selle aine vedu teisaldatavas paagis pole lubatud, välja arvatud juhul, kui selleks on antud pädeva asutuse luba, nagu kirjeldatud alajaos 6.7.1.3. Teisaldatava paagi erisätted erinevatele ohtlikele veostele on toodud peatüki 3.2 tabeli A veerus 11. Kõik teisaldatavate paakide eeskirjad on tähistatud tähtnumbrilise koodiga (nt TP1). Teisaldatavate paakide erisätete loetelu on toodud alajaos 4.2.5.3 . MÄRKUS : g aasid, mida on lubatud vedada MEGC-des, on peatüki 3.2 tabeli A veerus 10 tähistatud tähega „(M)” . 4.2.5.2 Teisaldatavate paakide eeskirjad 4.2.5.2.1 Teisaldatavate paakide eeskirjad kehtivad klassidesse 1 kuni 9 kuuluvate ohtlike veoste kohta. Teisaldatavate paakide eeskirjad annavad teatud informatsiooni teatud kindlate ainete jaoks kasutatavate teisaldatavate paakide sätete kohta. Neid sätteid tuleb järgi d a lisaks käesoleva peatüki üldsätetele ning peatüki 6.7 või 6.9 üldnõuetele . 4.2.5.2.2 Teisaldatavate paakide eeskirjad klassidesse 3 kuni 9 kuuluvate ainete kohta näitavad rakendatavat minimaalset katserõhku, minimaalset kesta paksust, põhjaavause kohta kehtivaid nõudeid ja rõhualandamise nõudeid. Teisaldatava paagi eeskirjas T23 on loetletud teisaldatavates paakides veoks lubatavad klassi 4.1 isereageerivad ained ja klassi 5.2 orgaanilised peroksiidid . 4.2.5.2.3 Jahutamiseta veeldatud gaaside kohta kehtib teisaldatava paagi eeskiri T50. T50 annab maksimaalsed lubatud töörõhud, nõuded avaustele allpool veetaset, rõhualandamise nõuded ja maksimaalsed täitmise tiheduse nõuded teisaldatavates paakides veoks lubatud jahutamiseta veeldatud gaaside jaoks. 4.2.5.2.4 Jahutamisega veeldatud gaaside kohta kehtib teisaldatava paagi eeskiri T75 . 4.2.5.2.5 Sobiva teisaldatavate paakide eeskirja leidmine Kui teatud teisaldatava paagi eeskiri on teatud ohtliku kauba kirje jaoks määrat ud peatüki 3.2 tabeli A veerus 10, siis võib kasutada teisi teisaldatavaid paake, millel on kõrgemad minimaalsed katserõhud, suuremad korpuse seinapaksused, rangemad põhjaavauste ja rõhu-kaitseseadmete ettekirjutused. Järgmised juhtnöörid kehtivad sobivate teisaldatavate paakide määramiseks, mida võib kasutada teatud ainete vedamiseks : Määratud teisaldatava paagi eeskiri Samuti lubatud teisaldatavate paakide eeskirjad T1 T2, T3, T4, T5, T6, T7, T8, T9, T10, T11, T12, T13, T14, T15, T16, T17, T18, T19, T20, T21, T22 T2 T4, T5, T7, T8, T9, T10, T11, T12, T13, T14, T15, T16, T17, T18, T19, T20, T21, T22 T3 T4, T5, T6, T7, T8, T9, T10, T11, T12, T13, T14, T15, T16, T17, T18, T19, T20, T21, T22 T4 T5, T7, T8, T9, T10, T11, T12, T13, T14, T15, T16, T17, T18, T19, T20, T21, T22 T5 T10, T14, T19, T20, T22 T6 T7, T8, T9, T10, T11, T12, T13, T14, T15, T16, T17, T18, T19, T20, T21, T22 T7 T8, T9, T10, T11, T12, T13, T14, T15, T16, T17, T18, T19, T20, T21, T22 T8 T9, T10, T13, T14, T19, T20, T21, T22 T9 T10, T13, T14, T19, T20, T21, T22 T10 T14, T19, T20, T22 T11 T12, T13, T14, T15, T16, T17, T18, T19, T20, T21, T22 T12 T14, T16, T18, T19, T20, T22 T13 T14, T19, T20, T21, T22 T14 T19, T20, T22 T15 T16, T17, T18, T19, T20, T21, T22 T16 T18, T19, T20, T22 T17 T18, T19, T20, T21, T22 T18 T19, T20, T22 T19 T20, T22 T20 T22 T21 T22 T22 Mitte ükski T23 Mitte ükski 4.2.5.2.6 Teisaldatavate paakide eeskirjad Teisaldatavate paakide eeskirjad määratlevad teisaldatavatele paakidele esitatavad nõuded, mida kasutatakse teatud ainete veoks. Teisaldatavate paakide eeskirjad T1 kuni T22 näitavad rakendatavat minimaalset katserõhku, metalliliste materjalide puhul etalonterasest korpuse minimaalset paksust millimeetrites või fiiber-sarrustatud plastist korpuse minimaalset paksust millimeetrites , põhjaavause kohta kehtivaid nõudeid ja rõhualandamise nõudeid . T1– T22 TEISALDATAVATE PAAKIDE EESKIRJAD T1– T22 Käesolevad teisaldatavate paakide eeskirjad kehtivad klassi 1 ja klassidesse 3 kuni 9 kuuluvate vedelike ja tahkete ainete kohta. Jao 4.2.1 üldsätted ning jao 6.7.2 nõuded peavad olema täidetud . Fiibersarrustatud korpusega teisaldatavate paakide eeskirjad kohalduvad klassidesse 1, 3, 5.1, 6.1, 6.2, 8 ja 9 kuuluvatele ainetele. Lisaks kohaldatakse punkti 6.9 nõudeid. Teisaldatava paagi eeskiri Minimaalne katserõhk (baarides) Minimaalne korpuse paksus ( metallilis tes t materjali dest korpuste puhul etalonteras millimeetrites ) (vt 6.7.2.4) Rõhu alandamise nõuded a ( vt 6.7.2.8) Põhjaavause nõuded b ( vt 6.7.2.6) T1 1 , 5 Vt 6.7.2.4.2 Normaalne Vt 6.7.2.6.2 T2 1 , 5 Vt 6.7.2.4.2 Normaalne Vt 6.7.2.6.3 T3 2 , 65 Vt 6.7.2.4.2 Normaalne Vt 6.7.2.6.2 T4 2 , 65 Vt 6.7.2.4.2 Normaalne Vt 6.7.2.6.3 T5 2 , 65 Vt 6.7.2.4.2 Vt 6.7.2.8.3 Pole lubatud T6 4 Vt 6.7.2.4.2 Normaalne Vt 6.7.2.6.2 T7 4 Vt 6.7.2.4.2 Normaalne Vt 6.7.2.6.3 T8 4 Vt 6.7.2.4.2 Normaalne Pole lubatud T9 4 6 mm Normaalne Pole lubatud T10 4 6 mm Vt 6.7.2.8.3 Pole lubatud T11 6 Vt 6.7.2.4.2 Normaalne Vt 6.7.2.6.3 T12 6 Vt 6.7.2.4.2 Vt 6.7.2.8.3 Vt 6.7.2.6.3 T13 6 6 mm Normaalne Pole lubatud T14 6 6 mm Vt 6.7.2.8.3 Pole lubatud T15 10 Vt 6.7.2.4.2 Normaalne Vt 6.7.2.6.3 T16 10 Vt 6.7.2.4.2 Vt 6.7.2.8.3 Vt 6.7.2.6.3 T17 10 6 mm Normaalne Vt 6.7.2.6.3 T18 10 6 mm Vt 6.7.2.8.3 Vt 6.7.2.6.3 T19 10 6 mm Vt 6.7.2.8.3 Pole lubatud T20 10 8 mm Vt 6.7.2.8.3 Pole lubatud T21 10 10 mm Normaalne Pole lubatud T22 10 10 mm Vt 6.7.2.8.3 Pole lubatud T23 TEISALDATAVATE PAAKIDE EESKIRI T23 Käesolev teisaldatavate paakide eeskiri kehtib klassi 4.1 isereageerivate ainete ning klassi 5.2 orgaaniliste peroksiidide kohta. Jao 4.2.1 üldsätted ning jao 6.7.2 nõuded peavad olema täidetud. Jaos 4.2.1.13 toodud, klassi 4.1 kuuluvate isereageerivate ainete ja klassi 5.2 kuuluvate orgaaniliste peroksiidide lisanõuded peavad samuti olema täidetud . Alajagudes 2.2.41.4 või 2.2.52.4 loetlemata, kuid allpool loetletud segusid võib vedada ka alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P520 pakkimismeetodi OP8 kohaselt koos samade piir- ja ohutemperatuuridega, kui need kohalduvad. ÜRO nr Aine Mini-maalne katse -rõhk (baarides) Mini-maalne korpuse paksus ( mm-tes – etalon-teras) Põhja-avause nõuded Rõhu-alandamise nõuded Täiteaste Piir tempe ratuur Ohu tempera tuur 3109 ORGAANILINE PEROKSIID, F TÜÜPI, VEDEL tert-butüülhüdroperoksiid a , mitte üle 72%, veega tert-butüülhüdroperoksiid , mitte üle 56%, B-tüüpi lahjendis ( c ) Kumüülhüdroperoksiid mitte üle 90%, A-tüüpi lahjendis Di-tert-butüülperoksiid , mitte üle 32%, A-tüüpi lahjendis Isopropüülkumüül-hüdroperoksiid , mitte üle 72%, A-tüüpi lahjendis p- mentüül - hüdroperoksiid , mitte üle 72%, A-tüüpi lahjendis Pinanüülhüdro -peroksiid, mitte üle 56%, A-tüüpi lahjendis 4 Vaata 6.7.2.4.2 Vaata 6.7.2.6.3 Vaata 6.7.2.8.2 4.2.1.13.6 4.2.1.13.7 4.2.1.13.8 Vaata 4.2.1.13.13 3110 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, TAHKE Dikumüülperoksiid (b) 4 Vaata 6.7.2.4.2 Vaata 6.7.2.6.3 Vaata 6.7.2.8.2 4.2.1.13.6 4.2.1.13.7 4.2.1.13.8 Vaata 4.2.1.13.13 3119 ORGAANILINE PEROKSIID, TÜÜP F, VEDELIK, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 4 Vaata 6.7.2.4.2 Vaata 6.7.2.6.3 Vaata 6.7.2.8.2 4.2.1.13.6 4.2.1.13.7 4.2.1.13.8 Vaata 4.2.1.13.13 c c t ert - amüülperoksü -neo dekanoaat , mitte üle 47% A-tüüpi lahustis -10 °C -5 °C t ertbutüülperoksü -atsetaat, mitte üle 32% B-tüüpi lahustis + 30 °C + 35 °C t ertbutüülperoksü-2-etüülheksanoaat, mitte üle 32% B-tüüpi lahustis + 15 °C + 20 °C (a) Tingimusel, et on rakendatud meetmeid 65% tert-butüülhüdroperoksiidi ja 35% vee seguga samaväärse ohutustaseme saavutamiseks. ( c ) B-tüüpi lahjendi on tert-butüülalkohol . ( b ) Maksimaalne kogus teisaldatava paagi kohta: 2000 kg . ( c ) Vastavalt pädeva ameti kehtestatud nõuetele . T23 TEISALDATAVATE PAAKIDE EESKIRI (järg) T23 Käesolev teisaldatavate paakide eeskiri kehtib klassi 4.1 isereageerivate ainete ning klassi 5.2 orgaaniliste peroksiidide kohta. Jao 4.2.1 üldsätted ning jao 6.7.2 nõuded peavad olema täidetud. Jaos 4.2.1.13 toodud, klassi 4.1 kuuluvate isereageerivate ainete ja klassi 5.2 kuuluvate orgaaniliste peroksiidide lisanõuded peavad samuti olema täidetud. Allpool loetletud segusid võib vedada ka alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P520 pakkimismeetodi OP8 kohaselt koos samade piir- ja ohutemperatuuridega, kui need kohalduvad. ÜRO nr Aine Mini-maalne katse -rõhk (baarides) Mini-maalne korpuse paksus ( mm-tes – etalon-teras) Põhja-avause nõuded Rõhu-alandamise nõuded Täiteaste Piir tempe ratuur Ohu tempera tuur 3119 (järg) tertbutüülperoksü-pivalaat , mitte üle 27% B-tüüpi lahustis + 5 °C + 10 °C tertbutüülperoksü-3,5,5-trimetüülheksanoaat, mitte üle 32% B-tüüpi lahustis + 35 °C + 40 °C di-(3,5,5-trimetüül-heksanoüül) peroksiid, mitte üle 38% A-tüüpi või B-tüüpi lahustis 0 °C + 5 °C Peroksü -äädikhape, destilleeritud, F-tüüpi, stabiliseeritud d + 30 °C + 35 °C 3120 ORGAANILINE PEROKSIID, F-TÜÜPI, TAHKE, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 4 Vaata 6.7.2.4.2 Vaata 6.7.2.6.3 Vaata 6.7.2.8.2 4.2.1.13.6 4.2.1.13.7 4.2.1.13.8 Vaata 4.2.1.13.13 c c 3229 ISEREAGEERIV VEDELIK, F-TÜÜPI 4 Vaata 6.7.2.4.2 Vaata 6.7.2.6.3 Vaata 6.7.2.8.2 4.2.1.13.6 4.2.1.13.7 4.2.1.13.8 Vaata 4.2.1.13.13 3230 ISEREAGEERIV TAHKE AINE, F-TÜÜPI 4 Vaata 6.7.2.4.2 Vaata 6.7.2.6.3 Vaata 6.7.2.8.2 4.2.1.13.6 4.2.1.13.7 4.2.1.13.8 Vaata 4.2.1.13.13 3239 ISEREAGEERIV VEDELIK, F-TÜÜPI, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 4 Vaata 6.7.2.4.2 Vaata 6.7.2.6.3 Vaata 6.7.2.8.2 4.2.1.13.6 4.2.1.13.7 4.2.1.13.8 Vaata 4.2.1.13.13 c c 3240 ISEREAGEERIV TAHKE AINE, F-TÜÜPI, TEMPERATUUR KONTROLLI ALL 4 Vaata 6.7.2.4.2 Vaata 6.7.2.6.3 Vaata 6.7.2.8.2 4.2.1.13.6 4.2.1.13.7 4.2.1.13.8 Vaata 4.2.1.13.13 c c c Vastavalt pädeva ameti kehtestatud nõuetele. d See keemiline ühend saadakse peroksüäädikhappest , mis on peroksüäädikhappe kuni 41% vesilahuse ja aktiivse hapniku e. vesinikperoksiidi lahus ( peroksüäädikhape +H 2 O 2 ) <9, 5%, mis vastab „Katsete ja Kriteeriumide Käsir aamatu” peatüki 20.4.3 punktis f antud ainele . Nõutud on kaasneva ohu ohumärgis „SÖÖBIV” („CORROSIVE”) (mudel nr 8, vt alajagu 5.2.2.2.2) T 50 TEISALDATAVATE PAAKIDE EESKIRJAD T 50 Käesolev teisaldatava paagi eeskiri kehtib jahutamiseta veeldatud gaaside ja rõhu all keemiliste ainete (ÜRO nr 3500, 3501, 3502, 3503, 3504 ja 3505) kohta. Jao 4.2.2 üldsätted ning jao 6.7.3 nõuded peavad olema täidetud. ÜRO nr Jahutamiseta veeldatud gaasid Maks. lubatud töörõhk (baarides): väike paak; katmata paak; päikesevarjuga paak; isoleeritud paak a Avaused allpool vedeliku tasapinda Rõhu alanda-mise nõuded (vt 6.7.3.7) b Maksimaalne t äitmise suhtarv (kg/l) 1005 Ammoniaak, veevaba 29,0 25,7 22,0 19,7 Lubatud Vt 6.7.3.7.3 0,53 1009 Bromotrifluorometaan (külmutusgaas R 13B1) 38,0 34,0 30,0 27,5 Lubatud Normaalne 1,13 1010 Butadieenid , stabiliseeritud 7,5 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,55 1010 Butadieenide ja vesinikkarbonaadi segu, stabiliseeritud Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Normaalne Vt 4.2.2.7 1011 Butaan 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,51 1012 Butüleen 8,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,53 1017 Kloor 19,0 17,0 15,0 13,5 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 1,25 1018 Klorodifluorometaan (külmutusgaas R 22) 26,0 24,0 21,0 19,0 Lubatud Normaalne 1,03 1020 Kloropentafluoroetaan (külmutusgaas R 115) 23,0 20,0 18,0 16,0 Lubatud Normaalne 1,06 1021 1-kloro-1,2,2,2-tetrafluoroetaan (külmutusgaas R 124) 10,3 9,8 7,9 7,0 Lubatud Normaalne 1,20 1027 Tsüklopropaan 18,0 16,0 14,5 13,0 Lubatud Normaalne 0,53 1028 Diklorodifluorometaan (külmutusgaas R 12) 16,0 15,0 13,0 11,5 Lubatud Normaalne 1,15 1029 Diklorofluorometaan (külmutusgaas R 21) 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 1,23 1030 1,1-difluoroetaan (külmutusgaas R 152a) 16,0 14,0 12,4 11,0 Lubatud Normaalne 0,79 1032 Dimetüülamiin , veevaba 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,59 1033 Dimetüüleeter 15,5 13,8 12,0 10,6 Lubatud Normaalne 0,58 1036 Etüülamiin 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,61 1037 Etüülkloriid 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,8 1040 Etüleenoksiid lämmastikuga kogurõhuni 1 MPa (10 baari) temperatuuril 50 °C 10,0 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 0,78 1041 Etüleenoksiidi ja süsinikdioksiidi segu, milles on etüleenoksiidi üle 9%, kuid mitte üle 87% Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Normaalne Vt 4.2.2.7 1055 Isobutüleen 8,1 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,52 1060 Metüülatsetüleeni ja propadieeni segu, stabiliseeritud 28,0 24,5 22,0 20,0 Lubatud Normaalne 0,43 1061 Metüülamiin , veevaba 10,8 9,6 7,8 7,0 Lubatud Normaalne 0,58 1062 Metüülbromiid, kloropikriini alla 2% 7,0 7,0 7,0 7,0 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 1,51 1063 Metüülkloriid (külmutusgaas R 40) 14,5 12,7 11,3 10,0 Lubatud Normaalne 0,81 1064 Metüülmerkaptaan 7,0 7,0 7,0 7,0 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 0,78 1067 Dilämmastiktetraoksiid 7,0 7,0 7,0 7,0 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 1,30 1075 Naftagaasid, veeldatud Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Normaalne Vt 4.2.2.7 1077 Propüleen 28,0 24,5 22,0 20,0 Lubatud Normaalne 0,43 1078 Külmutusgaas, n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Normaalne Vt 4.2.2.7 1079 Vääveldioksiid 11,6 10,3 8,5 7,6 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 1,23 1082 Trifluorkloroetüleen , stabiliseeritud (külmutusgaas R 1113) 17,0 15,0 13,1 11,6 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 1,13 1083 Trimetüülamiin , veevaba 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,56 1085 Vinüülbromiid, stabiliseeritud 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 1,37 1086 Vinüülkloriid, stabiliseeritud 10,6 9,3 8,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,81 1087 Metüülvinüüleeter, stabiliseeritud 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,67 1581 Kloropikriini ja metüülbromiidi segu üle 2% kloropikriini sisaldusega 7,0 7,0 7,0 7,0 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 1,51 1582 Kloropikriini ja metüülkloriidi segu 19,2 16,9 15,1 13,1 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 0,81 1858 Heksafluoropropüleen (külmutusgaas R 1216) 19,2 16,9 15,1 13,1 Lubatud Normaalne 1,11 1912 Metüülkloriidi ja metüleenkloriidi segu 15,2 13,0 11,6 10,1 Lubatud Normaalne 0,81 1958 1,2-dikloro-1,1,2,2-tetrafluoroetaan (külmutusgaas R 114) 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 1,30 1965 Gaasiliste süsivesinike segu, veeldatud, n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Normaalne Vt 4.2.2.7 1969 Isobutaan 8,5 7,5 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,49 1973 Klorodifluorometaani ja kloropentafluoroetaani segu kindla keemispunktiga, umbes 49% klorodifluorometaa ni sisaldusega (külmutusgaas R 502) 28,3 25,3 22,8 20,3 Lubatud Normaalne 1,05 1974 Klorodifluorobromometaan (külmutusgaas R 12 B 1) 7,4 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 1,61 1976 Oktafluorotsüklobutaan (külmutusgaas RC 318) 8,8 7,8 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 1,34 1978 Propaan 22,5 20,4 18,0 16,5 Lubatud Normaalne 0,42 1983 1-kloro-2,2,2-trifluoroetaan (külmutusgaas R 133a) 7,0 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 1,18 2035 1,1,1 -trifluoroetaan (külmutusgaas R 143a) 31,0 27,5 24,2 21,8 Lubatud Normaalne 0,76 2424 Ok tafluoropropaan (külmutus gaas R 218) 23,1 20,8 18,6 16,6 Lubatud Normaalne 1,07 2517 1-kloro-1,1-difluoroetaan (külmutusgaas R 142b) 8,9 7,8 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 0,99 2602 Diklorodifluorometaani ja 1,1-difluoroetaani aseotroopne segu, sisaldab umbes 74% diklorodifluorometaani (külmutusgaas R 500) 20,0 18,0 16,0 14,5 Lubatud Normaalne 1,01 3057 Trifluoroatsetüülkloriid 14,6 12,9 11,3 9,9 Pole lubatud Vt 6.7.3.7.3 1,17 3070 Etüleenoksiidi ja diklorotetrafluorometaani segu, sisaldab mitte üle 12,5% etüleenoksiidi 14,0 12,0 11,0 9,0 Lubatud Vt 6.7.3.7.3 1,09 3153 Perfluoro -(metüülvinüüleeter) 14,3 13,4 11,2 10,2 Lubatud Normaalne 1,14 3159 1,1,1,2-tetrafluoroetaan (külmutusgaas R 134a) 17,7 15,7 13,8 12,1 Lubatud Normaalne 1,04 3161 Veeldatud gaas, tuleohtlik , n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Normaalne Vt 4.2.2.7 3163 Veeldatud gaas, n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Normaalne Vt 4.2.2.7 3220 P entafluoroetaan (külmutusgaas R 125) 34,4 30,8 27,5 24,5 Lubatud Normaalne 0, 87 3252 Difluorometaan (külmutusgaas R 32) 43,0 39,0 34,4 30,5 Lubatud Normaalne 0,78 3296 Heptafluoropropaan (külm utusgaas R 227) 16,0 14,0 12,5 11,0 Lubatud Normaalne 1,20 3297 Etüleenoksiidi ja klorotetrafluoroetaani segu, mis ei sisalda üle 8,8% etüleenoksiidi 8,1 7,0 7,0 7,0 Lubatud Normaalne 1,16 3298 Etüleenoksiidi ja pentafluoroetaani segu, mis ei sisalda üle 7,9% etüleenoksiidi 25,9 23,4 20,9 18,6 Lubatud Normaalne 1,02 3299 Etüleenoksiidi ja tetrafluoroetaani segu, mis ei sisalda üle 5,6% etüleenoksiidi 16,7 14,7 12,9 11,2 Lubatud Normaalne 1,03 3318 Ammoniaagi lahus, suhteline tihedus 15°C vees vähem kui 0,881, sisaldab üle 50% ammoniaaki Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Vt 6.7.3.7.3 Vt 4.2.2.7 3337 Külmutusgaas R 404 A 31,6 28,3 25,3 22,5 Lubatud Normaalne 0,84 3338 Külmutusgaas R 407 A 31,3 28,1 25,1 22,4 Lubatud Normaalne 0,95 3339 Külmutusgaas R 407 B 33,0 29,6 26,5 23,6 Lubatud Normaalne 0,95 3340 Külmutusgaas R 407 C 29,9 26,8 23,9 21,3 Lubatud Normaalne 0,95 3500 Keemiline aine, rõhu all , n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Vt 6.7.3.7.3 TP4 c 3501 Keemiline aine, rõhu all, tuleohtlik , n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Vt 6.7.3.7.3 TP4 c 3502 Keemiline aine, rõhu all, mürgine , n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Vt 6.7.3.7.3 TP4 c 3503 Keemiline aine, rõhu all, sööbiv, n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Vt 6.7.3.7.3 TP4 c 3504 Keemiline aine, rõhu all, tuleohtlik, mürgine , n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Vt 6.7.3.7.3 TP4 c 3505 Keemiline aine, rõhu all, tuleohtlik, sööbiv, n.o.s . Vt MAWP definitsiooni alajaos 6.7.3.1 Lubatud Vt 6.7.3.7.3 TP4 c T 7 5 TEISALDATAVATE PAAKIDE EESKIRJAD T75 Käesolev teisaldatava paagi eeskiri kehtib jahutatud veeldatud gaasi de kohta. Jao 4.2. 3 üldsätted ning jao 6.7. 4 nõuded peavad olema täidetud. 4.2.5.3 Teisaldatavate paakide erisätted Teisaldatavate paakide erisätted on määratud teatud ainetele, et näidata sätteid, mis on täienduseks teisaldatavate paakide eeskirjades või peatüki 6.7 nõuetes tooduile või asendavad neid. Teisaldatavate paakide erisätted on tähistatud tähtnumbrilise koodiga, mis algab tähtedega „TP” (inglise keeles tank provision ) ning määrat ud peatüki 3.2 tabeli A veerus 11 toodud teatud ainetele. Teisaldatavate paakide erisätete nimekiri on järgmine: TP1 Alajaos 4.2.1.9.2 määratud täiteastet ei tohi ületada . Täiteaste= 97 1+ α ( t r - t f TP2 Alajaos 4.2.1.9.3 määratud täiteastet ei tohi ületada . Täiteaste= 95 1+ α ( t r - t f TP3 Sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril veetavate tahkete ainete ning kõrgendatud temperatuuriga vedelike maksimaalne täiteaste tuleb määrata vastavalt alajaole 4.2.1.9.5. Täiteaste=95 d r d f TP4 Täiteaste ei tohi ületada 90% või muud pädeva asutuse poolt kinnitatud väärtust (vt alajagu 4.2.1.16.2). TP5 Alajaos 4.2.3.6 määratud täiteastet ei tohi ületada . TP6 Et vältida paagi lõhkemist ükskõik millistel juhtudel, kaasa arvatud tules olles, peab paak olema varustatud rõhu-kaitseseadmetega, mis vastavad paagi mahule ja veetava aine omadustele. Seade peab sobima ka ainega . TP7 Õhk tuleb eemaldada auru ruumiosast lämmastiku abil või mõnel muul viisil . TP8 Katserõhku võib vähendada 1,5 baarini, kui veetavate ainete leekpunkt on üle 0 °C . TP9 Selle kirjelduse kohast ainet võib teisaldatavas paagis vedada ainult pädeva asutuse antud loa alusel . TP10 Nõutav on vähemalt 5 mm paksune pliist või mõnest muust sobivast materjalist vooder, mida peab igal aastal katsetama ning mis on pädeva asutuse poolt lubatud . Teisaldatavat paaki võib esitada veoks pärast voodri viimase ülevaatuse aegumise kuupäeva perioodi jooksul, mis ei ületa kolme kuud pärast nimetatud kuupäeva, ja pärast tühjendamist, kuid enne puhastamist, mida sooritatakse järgmise nõutud katse jaoks või täitmiseelseks ülevaatuseks. TP12 ( Kustutatu d) TP13 (Reserve eritu d) TP16 Paak peab olema varustatud spetsiaalse seadmega alarõhu ja ülerõhu vältimiseks normaalsetel veotingimustel. See seade peab olema lubatud pädeva asutuse poolt. Rõhu alandamist käsitlevate nõuete eesmärk, nagu toodud alajaos 6.7.2.8.3, on vältida toote kristalliseerumist rõhu-kaitseklapis . TP17 Paagi termiliseks isoleerimiseks võib kasutada ainult anorg aanilisi mittepõlevaid materjale . T P18 Temperatuuri tuleb hoid a 18 °C ja 40 °C vahel. Teisaldatavaid paake, mis sisaldavad tahkunud metakrüülhapet , ei tohi veo ajal kuumutada . TP19 Ehitamise ajal alajao 6.7.3.4 kohaselt määratud minimaalset korpuse paksust tuleb korrosioonivaruna suurendada 3 mm võrra. Korpuse paksust kontrolli takse ultraheliga korraliste surveproovide vahelise intervalli keskel ja see ei tohi olla väiksem kui alajao 6.7.3.4 kohaselt määratud minimaalne korpuse paksus . TP20 Seda ainet peab vedama ainult isoleeritud paakides, lämmastiku kattekihi all . TP21 Korpuse paksus ei tohi olla alla 8 mm . Paagid peavad läbima surveproovi ning nende sisemust tuleb kontrollida vähemalt iga 2,5 aasta tagant . TP22 Ühenduste või teiste seadmete määrdeained peavad sobima hapnikuga . TP23 (Kustutatud) TP24 Teisaldatav paak võib olla varustatud seadmega, mis asub maksimaalse täitmise korral korpuse auruga täidetud ruumiosas ja mille ülesanne on hoida ära veetava aine aeglasest lagunemisest tingitud liigse rõhu tekkimine. See seade peab hoidma ära ka vedeliku liigse lekkimise ümberpaiskumise või võõraste ainete paaki sattumise korral. Käesolev seade peab olema lubatud pädeva asutuse või selle poolt määratud organi poolt . TP25 Vääveltrioksiid i , mille kontsentratsioon on 99, 95% või üle selle, võib vedada paagis ilma inhibeeriva aine lisamiseta, kui on kindlustatud temperatuur 32,5 °C või sellest kõrgem temperatuur . TP26 Kuumutatud aine vedamisel peab soojendusseade asuma väljaspool korpust. ÜRO nr 3176 jaoks kehtib see nõue ainult siis, kui aine reageerib ohtlikult veega . TP27 Kasutada võib teisaldatavat paaki, mille minimaalne katserõhk on 4 baari, kui on näidatud, et 4-baariline või väiksem katserõhk on alajaos 6.7.2.1 toodud katserõhu definitsiooni kohaselt lubatud . TP28 Kasutada võib teisaldatavat paaki, mille minimaalne katserõhk on 2,65 baari, kui on näidatud, et 2,65-baariline või väiksem katserõhk on alajaos 6.7.2.1 toodud katserõhu definitsiooni kohaselt lubatud . TP29 Kasutada võib teisaldatavat paaki, mille minimaalne katserõhk on 1,5 baari, kui on näidatud, et 1,5-baariline või väiksem katserõhk on alajaos 6.7.2.1 toodud katserõhu definitsiooni kohaselt lubatud . TP30 Seda ainet tuleb vedada isoleeritud paakides . TP31 Seda ainet võib paakides vedada ainult tahkes olekus . TP32 ÜRO nr 0331, 0332 ja 3375 jaoks võib teisaldatavaid paake kasutada järgmistel tingimustel : a) Selleks, et vältida mittevajalikke kitsendusi, peavad metallist või fiibersarrustatud plastist teisaldavad paagid olema varustatud rõhualandusseadmega, mis võib olla vedru klapp, kaitsemembraan või sulav element. Vastavalt seadistatud avanemis- või lõhkemisrõhk ei tohi teisaldatavate paakide jaoks, mille minimaalne katserõhk ei ole suurem kui 4 baari, olla suurem kui 2,65 baari . b) Ainult ÜRO nr 3375 puhul peab tõestama sobivust veoks paakides. Üks meetod sobivuse hindamiseks on 8. katseseeria test 8 (d) (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamat ” I osa alajagu 18.7) . c) Ained ei tohi jääda paaki nii pikaks perioodiks, et nad paakuksid. Ainete paaki akumuleerumise ning pakendamise vältimiseks tuleb rakendada sobivaid meetmeid (nt puhastamine) . TP33 Sellele ainele määratud teisaldatavate paakide eeskiri kehtib granuleeritud või pulbriliste tahkete ainete jaoks ning tahkete ainete jaoks, mille täitmine ja tühjendamine toimub nende sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuril, mida jahutatakse ning veetakse tahke massina. Oma sulamistemperatuurist kõrgemal temperatuuri veetavate tahkete ainete kohta vt 4.2.1.19. TP34 Teisaldatavatele paakidele ei tule teha alajao 6.7.4.14.1 löögikatseid, kui teisaldatava paagi välise kaitsekesta mõlemale küljele alajaos 6.7.4.15.1 määratud plaadile on vähemalt 10 cm suuruste tähtedega märgitud „EI OLE MÕELDUD RAUDTEEVEOKS” ( ingl k „NOT FOR RAIL TRANSPORT“ ) . TP35 (Kustutatud) TP36 Teisaldatavate paakide auru ruumiosas võib kasutada sulav aid elemente. TP37 (Kustutatud) TP38 (Kustutatud) TP39 (Kustutatud) TP40 Teisaldatavaid paake ei tohi vedada pihustusseadmega ühendatult. TP41 Kokkuleppel pädeva asutusega võib loobuda 2,5 aasta järel toimuvast sisemisest kontrollist või asendada selle muude katsemeetodite või ülevaatusprotseduuridega, tingimusel et teisaldatav paak on mõeldud organometalliliste ainete veoks, millele on see paagi erisäte määratud. See kontroll on siiski vajalik, kui täidetud on alajao 6.7.2.19.7 tingimused. PEATÜKK 4.3 PÜSIPAAKIDE ( PAAKSÕIDUKITE ) , KERGPAAKIDE, PAAKKONTEINERITE, METALLILISTEST MATERJALIDEST VALMISTATUD PAAK-VAHETUSKEREDE, ANUMAKOGUMIGA SÕIDUKITE NING MITMEELEMENDILISTE GAASIKONTEINERITE (MEGC) KASUTAMINE MÄRKUS : t eisaldatavate paakide ja ÜRO poolt sertifitseeritud mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC-d) kasutamise kohta vt peatükk 4.2; fiiber-sarrustatud plastist paakide kasutamise kohta vt peatükk 4.4; vaakum-jäätmepaakide kasutamise kohta vt peatükk 4.5 . 4.3.1 Reguleerimisala 4.3.1.1 Sätted, mis hõlmavad kõiki veerge, kehtivad nii püsipaakid e (paaksõidukite), kergpaakide ja anumakogumiga sõidukite kui ka paakkonteinerite, paak-vahetuskerede ja MEGC-de kohta. Sätted, mis on vaid ühes veerus, kehtivad ainult: - püsipaakid e (paaksõidukite), kergpaakide ja anumakogumiga sõidukite kohta (vasakpoolne veerg) ; - paak konteinerite, paak-vahetuskerede ja MEGC-de kohta (parempoolne veerg) . 4.3.1.2 Käesolevad sätted kehtivad : püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide ja anumakogumiga sõidukite kohta, paakkonteinerite, paak-vahetuskerede ja MEGC-de kohta, mida kasutatakse gaasiliste, vedelate, pulbriliste või granuleeritud ainete veoks . 4.3.1.3 Jagu 4.3.2 loetleb kõikide klasside ainete veoks ette nähtud püsipaakide (pa aksõidukite), kergpaakide , paak konteinerite ja paak-vahetuskerede kohta kehtivad sätted ning klassi 2 gaaside veoks ette nähtud anumakogumiga sõidukite ja MEGC-de kohta kehtivad sätted. Jaod 4.3.3 ja 4.3.4 sisaldavad erisätteid, mis on lisaks jao 4.3.2 sätetele või mis neid muudavad . 4.3.1.4 Ehitust, varustust, tüübikinnitust, ülevaatust ja katsetamist, kontrollimist ning märgistamist puudutavate nõuete kohta vt peatükk 6.8 . 4.3.1.5 Käesoleva peatüki rakendamist puudutavate üleminekumeetmete kohta vaata : 1.6.3. 1.6.4. 4.3.2 Kõikide klasside kohta kehtivad sätted 4.3.2.1 Kasutamine 4.3.2.1.1 ADR-i eeskirjadega määratud ainet võib püsipaakides (paaksõidukites), kergpaakides , anumakogumiga sõidukites, paak konteinerites, paak-vahetuskeredes ja MEGC-des vedada ainult juhul, kui peatüki 3.2 tabeli A veerus 12 on alajagude 4.3.3.1.1 ja 4.3.4.1.1 kohaselt märgitud paagikood . 4.3.2.1.2 Nõutud paagi, anumakogumiga sõiduki ja MEGC tüüp on ära toodud koodi na peatüki 3.2 tabeli A veerus 12. Seal toodud tunnuskoodid koosnevad määratud korras antud tähtedest või numbritest. Juhtnöörid neljaosalise koodi lugemiseks on toodud alajagudes 4.3.3.1.1 (kui veetav aine kuulub klassi 2) ja 4.3.4.1.1 (kui veetav aine kuulub klassidesse 3–9) 1 . 4.3.2.1.3 Alajao 4.3.2.1.2 kohaselt nõutav tüüp vastab kõige vähem rangematele konstruktsiooninõuetele, mis on kõnealuste ohtlike veoste vedamiseks vastuvõetavad, välja arvatud juhul, kui käesolevas peatükis või peatükis 6.8 on muudmoodi sätestatud. On võimalik kasutada paake, mis vastavad koodidele, mis näevad ette kõrgema minimaalse arvutusliku rõhu või rangemad nõuded täitmis- või tühjendami savaustele või ohutusklappidele/- seadmetele (klassi 2 ainete kohta vt alajagu 4.3.3.1.1 ja klassidesse 3 kuni 9 kuuluvate ainete kohta alajagu 4.3.4.1.1 ) . 4.3.2.1.4 Teatud ainete puhul peavad paagid, anumakogumiga sõidukid või MEGC-d vastama täiendavatele sätetele, mis on lisatud erisätetena peatüki 3.2 tabeli A veergu 13 . 4.3.2.1.5 Paakidesse, anumakogumiga sõidukisse ja MEGC- sse ei tohi laadida mingeid muid ohtlikke aineid peale nende, mille vedamiseks nad on alajao 6.8.2.3. 2 kohaselt ette nähtud ning mis kontaktis anuma korpuse, tihendite, varustuse ja kaitsevoodri materjalidega nendega ohtlikult ei reageeri (vt „ohtlik reaktsioon” jaos 1.2.1) ega moodusta ohtlikke saaduseid või nõrgenda märgatavalt neid materjale . 4.3.2.1.6 Toiduaineid ei tohi ohtlike ainete veoks kasutatud paakides vedada, välja arvatud juhul, kui on rakendatud vajalikke meetmeid igasuguse kahju vältimiseks inimeste tervisele. 4.3.2.1.7 Paagi dokumentatsiooni peab säilitama omanik või operaator, kes peab selle dokumentatsiooni pädeva asutuse nõudel esitama. Paagi dokumentatsiooni tuleb pidada kogu paagi eluea vältel ning säilitada 15 kuud pärast paagi kasutuselt võtmist . Kui omanik või operaator paagi eluea jooksul muutub, tuleb paagi dokumentatsioon uuele omanikule või operaatorile viivitamatult üle anda . Paagi dokumentatsioon ja kõigi muude vajalike dokumentide koopiad tuleb anda kasutamiseks järelevalveasutustele katsete ja ülevaatuste läbiviimiseks paakidel vastavalt alajagudele 6.8.2.4.5 või 6.8.3.4.1 8 korraliste või erakorraliste ülevaatu s te puhul . 4.3.2.2 Täiteaste 4.3.2.2.1 Järgmiseid täiteastmeid ei tohi ületada paakides, mis on ette nähtud vedelike vedamiseks ümbritseva keskkonna temperatuuril : a) kergestisüttivate ainete, keskkonnaohtlike ainete ja kergestisüttivate keskkonnaohtlike ainete puhul ilma kaasneva ohuta (nt mürgised või sööbivad) õhutusseadme või kaitseventiilidega (ka siis, kui sellele eelneb kaitsemembraan) paakides : täiteaste = 100 1+ α (50- t F ) % pakendi mahust b) mürgiste või sööbivate (kergestisüttivate või keskkonnaohtlike või mitte-kergestisüttivate ja mitte-keskkonnaohtlike) ainete puhul õhutusseadme või kaitseklappidega paakides (ka siis, kui sellele eelneb kaitsemembraan ) : täiteaste = 98 1+ α (50- t F ) % pakendi mahust c) kergestisüttivate ainete, keskkonnaohtlike ainete ja kergelt mürgiste või sööbivate (kergestisüttivate või keskkonnaohtlike või mitte-kergestisüttivate ja mitte-keskkonnaohtlike) ainete puhul hermeetiliselt suletud, ilma ohutusseadmeta paakides : täiteaste = 97 1+ α (50- t F ) % pakendi mahust d) väga mürgiste, mürgiste, väga sööbivate või sööbivate (kergestisüttivate või keskkonnaohtlike või mitte-kergestisüttivate ja mitte-keskkonnaohtlike) ainete puhul hermeetiliselt suletud, ilma ohutusseadmeta paakides : täiteaste = 95 1+ α (50- t F ) % pakendi mahust 4.3.2.2.2 Nendes valemites tähendab a vedeliku keskmist ruumpaisumise koefitsienti 15 °C ja 50 °C vahel, st maksimaalset muutust temperatuuri muutumisel 35 °C võrra . α arvutatakse valemiga : kus d 15 ja d 50 on vedeliku suhteline tihedus vastavalt 15 °C ja 50 °C juures ning t F on vedeliku keskmine temperatuur täitmise ajal. 4.3.2.2.3 Alajao 4.3.2.2.1 punktide a–d sätted ei kehti paakide kohta, mille sisu hoitakse veo ajal soojendusseadme abil temperatuuril üle 50 °C . Sel juhul peab täiteaste alguses olema selline ja temperatuur selliselt reguleeritud, et paak ei oleks oma mahust täidetud rohkem kui 95% ning et täitmise temperatuuri veo ajal mingil hetkel ei ületata. 4.3.2.2.4 Korpused, mis on ette nähtud vedelas olekus ainete või veeldatud või jahutamisega veeldatud gaaside veoks ja mida ei ole jagatud vaheseinaplaatide või ribiplaatidega kuni 7500 liitrit mahutavateks sektsioonideks, tuleb täita vähemalt 80% või kuni 20% nende mahust . Käesolevat sätet ei kohaldata : - vedelike suhtes, mille kinemaatiline viskoossus 20 °C juures on vähemalt 2680 mm 2 /s ; - sulas olekus ainete suhtes, mille kinemaatiline viskoossus täitmistemperatuuril on vähemalt 2680 mm 2 /s ; - ÜRO nr 1963 HEELIUM; JAH UTAMISEGA VEELDATUD ja ÜRO nr 1966 VESINIK; JAHUTATUD VEDELIK suhtes . 4.3.2.3 Töö 4.3.2.3.1 Anuma korpuse seina paksus ei tohi oma kasutamise ajal langeda alla minimaalse väärtuse, mida on kirjeldatud alajagudes : 6.8.2.1.17 kuni 6.8.2.1.21. 6.8.2.1.17 kuni 6.8.1.20. 4.3.2.3.2 Veo ajal peavad paak konteinerid/MEGC-d olema sõidukile laaditud nii, et nad oleksid sõiduki või paak konteineri/MEGC enda tarvikute abil piisavalt kaitstud piki- ja põikisuunalise löögi ning ümberpaiskumise vastu . Kui paak konteinerid/MEGC-d (kaasa arvatud nende käitamisvahendid) on selliselt ehitatud, et nad taluks lööke või ümberpaiskumist, pole neid vaja selliselt kaitsta. . 4.3.2.3.3 Paakide, anumakogumiga sõidukite ja MEGC-de täitmisel ja tühjendamisel tuleb rakendada vajalikke meetmeid gaaside ja aurude eraldumise vältimiseks ohtlikes kogustes. Paagid, anumakogumiga sõidukid ja MEGC-d peavad olema suletud selliselt, et sisu kontrollimatult välja ei välja ei pääseks . Põhjast tühjendatavate paakide avaused peavad olema suletud keermestatud korkidega, pimeäärikutega või teiste sama efektiivsete vahenditega. Pärast täitmist peab t äitja kontrollima , et paakide, anumakogumiga sõidukite ja MEGC-de sulguri d oleksid suletud asendis ja et puuduksid lekked . See kehtib ka sukeldustoru ülemise otsa kohta . 4.3.2.3.4 Kui mitu sulgemissüsteemi on paigaldatud järjestikku, tuleb esimesena sulgeda veetavale ainele lähim . 4.3.2.3.5 Veo ajal ei tohi mingeid täidetud aine ohtlikke jääke paagi välisküljele kleepunud olla . 4.3.2.3.6 Aineid, mis võivad üksteisega ohtlikult reageerida, ei tohi vedada paagis kõrvutiasetsevates kambrites . Aineid, mis võivad üksteisega ohtlikult reageerida, tohib vedada paagi kõrvutiasetsevates kambrites, kui need kambrid on eraldatud vaheseinaga, mille seinapaksus on suurem või võrdne paagi enese seinapaksusega. Neid aineid võib vedada ka juhul, kui nad on eraldatud tühja ruumiga või tühja kambriga täidetud kambrite vahel . 4.3.2.3.7 Püsipaake ( p aak sõiduk eid ) , kergpaake , anumakogumiga sõidukeid , paak - konteinereid, paak-vahetuskeresid ja MEGC- sid ei tohi täita ega esitada veoks pärast seda, kui alajagudes 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.3.4.6 ja 6.8.3.4.12 määratud ülevaatuse tähtpäev on möödunud. Kuid püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake , anumakogumiga sõidukeid, paak-konteinereid, paak-vahetuskeresid ja MEGC- sid , mis on täidetud enne järgmiseks ülevaatuseks määratud tähtpäeva möödumist, võib vedada: a) perioodi jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu pärast määratud tähtpäeva, kui saabuv ülevaatus on alajao 6.8.2.4.2, alajao 6.8.3.4.6 punkti a ja alajao 6.8.3.4.12 kohaselt korrali n e ülevaatus ; b) kui pädev asutus ei ole lubanud teisiti, siis perioodi jooksul, mis ei ole pikem kui kolm kuud pärast määratud tähtpäeva, kui saabuv ülevaatus on alajao 6.8.2.4.2, alajao 6.8.3.4.6 punkti a ja alajao 6.8.3.4.12 kohaselt korrali n e ülevaatus , et tagastada ohtlikud veosed korrektselt kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks. Veodokumendis peab olema viide sellele vabastusele ; (c) perioodi jooksul, mis ei ole pikem kui kolm kuud pärast määratud tähtpäeva, kui saabuv ülevaatus on alajao 6.8.2.4.2, alajao 6.8.3.4.6 punkti b ja alajao 6.8.3.4.12 kohaselt vaheülevaatus. 4.3.2.4 Puhastamata tühjad paagid, anumakogumiga sõidukid ja MEGC-d MÄRKUS : t ühjade, puhastamata paakide, anumakogumiga sõidukite ja MEGC-de puhul võib rakendada jaos 4.3.5 toodud erisätteid TU1, TU2, TU4, TU16 ja TU35 . 4.3.2.4.1 Veo ajal ei tohi mingeid täidetud aine ohtlikke jääke paagi välisküljele kleepunud olla . 4.3.2.4.2 Selleks, et saada veoluba, peavad tühjad, puhastamata paagid, anumakogumiga sõidukid ja MEGC-d olema samal viisil suletud ja samal määral lekkekindlad, nagu nad oleksid täidetud . 4.3.2.4.3 Kui tühjad, puhastamata paagid, anumakogumiga sõidukid ja MEGC-d ei ole suletud samal viisil ega ole samal määral lekkekindlad nagu siis, kui nad oleksid täidetud, ning kui nad ei vasta ADR-i nõuetele, tuleb nad vastavaid ohutuseeskirju täites vedada lähimasse sobivasse paika, kus saab nende puhastamise või remondi läbi viia . Vedu on piisavalt ohutu, kui on rakendatud sobivaid meetmeid ADR-i sätete kohase ohutuse kindlustamiseks ning ohtlike veoste kontrollimatu väljapääsemise vältimiseks . 4.3.2.4.4 Tühje, puhastamata paaksõidukeid, kergpaake , anumakogumiga sõidukeid, pa ak konteinereid, paak-vahetuskeresid ja MEGC- s id võib vedada kontrolli läbiviimiseks ka pärast alajagudes 6.8.2.4.2 ja 6.8.2.4.3 määratud tähtaegade lõppemist . 4.3.3 Klassi 2 ainete kohta kehtivad erisätted 4.3.3.1 Paakide kodeerimine ja hierarhia 4.3.3.1.1 Paakide, anumakogumiga sõidukite ja MEGC-de kodeerimine Peatüki 3.2 tabeli A veerus 12 toodud koodide (paagikoodide) neljal osal on järgmine tähendus : Osa Kirjeldus Paagikood 1 Paagi, anuma-kogumiga sõiduki või MEGC tüüp C = paak, anumakogumiga sõiduk või MEGC surugaaside jaoks; P = paak, anumakogumiga sõiduk või MEGC veeldatud või lahustatud gaaside jaoks; R = paak jahutamisega veeldatud gaaside jaoks; 2 Arvutuslik rõhk X = vastava minimaalse katserõhu väärtus vastavalt alajao 4.3.3.2.5 tabelile või 22 = minimaalne arvutuslik rõhk baarides. 3 Avaused (vt 6.8.2.2 ja 6.8.3.2) B = paak põhjas asuvate, 3 sulguriga täitmis- või tühjendamisavaustega või anumakogumiga sõiduk või MEGC avaustega allpool vedeliku pinda või surugaaside jaoks; C = paak peal asuvate, 3 sulguriga täitmis- või tühjendamisavaustega, millest ainult puhastamisavaus asub allpool vedeliku pinda; D = paak peal asuvate, 3 sulguriga täitmis- või tühjendamisavaustega või anumakogumiga sõiduk või MEGC, mille avaused ei asu allpool vedeliku pinda. 4 Kaitseklapid/ seadmed N = paak, anumakogumiga sõiduk või MEGC alajaole 6.8.3.2.9 või 6.8.3.2.10 vastava ohutusklapiga, mis pole hermeetiliselt suletud; H = hermeetiliselt suletud paak, anumakogumiga sõiduk või MEGC (vt jagu 1.2.1); MÄRKUS 1 : p eatüki 3.2 tabeli A veerus 13 näidatud erisäte TU17 teatud gaaside jaoks tähendab, et gaasi võib vedada ainult anumakogumiga sõidukis või MEGC-s, mille elemendid koosnevad anumatest. MÄRKUS 2 : t eatavate gaaside puhul peatüki 3.2 tabeli A veerus 13 toodud erisäte 40 tähendab, et seda gaasi võib vedada ainult anumakogumiga sõidukis või MEGC-s, mille elemendid koosnevad õmblusteta anumatest . MÄRKUS 3 : p aagil enesel või tahvlil näidatud rõhud ei tohi olla väiksemad kui väärtus „X” või minimaalne arvutuslik rõhk . 4.3.3.1.2 Paakide hierharia Paagi kood Teised selle koodi kohaselt lubatud ainete paagikoodid C*BN C*BH C*CN C*CH C*DN C*DH P*BN P*BH P*CN P*CH P*DN P*DH R*BN R*CN R*DN C#BN, C#CN, C#DN, C#BH, C#CH, C#DH C#BH, C#CH, C#DH C#CN, C#DN, C#CH, C#DH C#CH, C#DH C#DN, C#DH C#DH P#BN, P#CN, P#DN, P#BH, P#CH, P#DH P#BH, P#CH, P#DH P#CN, P#DN, P#CH, P#DH P#CH, P#DH P#DN, P#DH P#DH R#BN, R#CN, R#DN R#CN, R#DN R#DN Märgi # asemel olev arv peab olema võrdne või suurem kui märki * tähistav arv . MÄRKUS : k äesolev hierarhia ei arvesta erinevate kirjete jaoks kehtivaid erisätteid (vt jaod 4.3.5 ja 6.8.4) . 4.3.3.2 Täitmise tingimused ja katserõhud 4.3.3.2.1 Katserõhk paakide jaoks, mis on ette nähtud kokkusurutud gaaside veoks, peab olema võrdne vähemalt 1,5-kordse töörõhuga, nagu määratud surveanumate jaoks jaos 1.2.1 . 4.3.3.2.2 Katserõhk paakide jaoks, mis on ette nähtud : - suure rõhu all veeldatud gaaside ja - lahustatud gaaside veoks peab olema selline, et kui korpus on täidetud maksimaalse täiteastmeni, siis korpuses 55 °C juures oleva aine poolt tekitatav rõhk soojusisolatsiooniga paakide puhul või 65 °C juures oleva aine poolt tekitatud rõhk ilma soojusisolatsioonita paakide puhul ei ületa katserõhku . 4.3.3.2.3 Katserõhk paakide jaoks, mis on ette nähtud madala rõhu all veeldatud gaaside vedamiseks, on : a) juhul, kui paak on varustatud soojusisolatsiooniga, vähemalt võrdne 0,1 MPa (1 baari) võrra vähendatud vedeliku aururõhuga temperatuuril 60 °C , kuid mitte alla 1 MPa (10 baari) ; b) juhul, kui paak ei ole varustatud soojusisolatsioon iga, vähemalt võrdne 0,1 MPa (1 baari) võrra vähendatud vedeliku aururõhuga temperatuuril 65 °C , kuid mitte alla 1 MPa (10 baari) . Maksimaalne lubatud sisu mass mahu liitri kohta arvutatakse järgmiselt : maksimaalne lubatud sisu mass mahu liitri kohta = 0,95 x vedela faasi tihedus temperatuuril 50 °C (kg/l). Lisaks ei tohi auru faas kaduda allpool 60 °C temperatuuri . Kui korpuste läbimõõt ei ületa 1,5 m , rakendatakse katserõhu ja maksimaalse lubatud täiteastme väärtusi vastavalt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P200 . 4.3.3.2.4 Jahutamisega veeldatud gaaside veoks ette nähtud paakide jaoks ei tohi katserõhk olla väiksem kui 1,3-kordne maksimaalne lubatud töörõhk, mis on paagil näidatud, kuid mitte alla 300 kPa (3 baari) ( manomeetriline rõhk); vaakumisolatsiooniga paakide jaoks ei tohi katserõhk olla väiksem kui 1,3-kordne maksimaalne lubatud töörõhk pluss 100 kPa (1 baar) . 4.3.3.2.5 P üsipaakides (p aaksõidukites ) , anumakogumiga sõidukites, kergpaakid es , paakkonteinerites või MEGC des vedada lubatud gaaside ja gaasisegude tabel, mis näitab paakide minimaalset katserõhku ning vajaduse korra l rakendatavat täiteastet. Gaaside ja gaasisegude puhul, mis on klassifitseeritud n.o.s . kirje alla, pea b katserõhu ja täiteastme väärtused olema määra nud j ärelevalveasutus . Kui kokku surutud või kõrge rõhu all veeldatud gaaside jaoks ette nähtud paagi d on katsetatud madalama rõhuga kui tabelis näidatud ning paagid on varustatud soojusisolatsiooniga, võib j ärelevalveasutus määrata väiksema maksimaalse lasti tingimusel, et rõhk, mille aine 55 °C temperatuuri puhul paagis tekitab, ei ületa paagile märgitud katserõhku . ÜRO nr Nimetus Klassifi kat-siooni kood Paakide minimaalne katserõhk Maks. lubatav sisu mass mahu liitri kohta Soojus-isolatsiooniga Ilma soojus-isolatsioonita MPa baar MPa baar kg 1001 Atsetüleen, lahustatud 4 F ainult anumakogumiga sõidukites ja anumatest koosnevates MEGC-des 1002 Õhk, kokkusurutud 1 A vt 4.3.3.2.1 1003 Õhk, jahutamisega veeldatud 3 O vt 4.3.3.2.4 1005 Ammoniaak, veevaba 2 TC 2,6 26 2.9 29 0,53 1006 Argoon, kokkusurutud 1 A vt 4.3.3.2.1 1008 Boortrifluoriid 2 TC 22,5 30 225 300 22,5 30 225 300 0,715 0,86 1009 Broomtrifluorometaan (külmutusgaas R 13B1) 2 A 12 120 4, 2 12 25 42 120 250 1,50 1,13 1,44 1,60 1010 BUTADIEENID, STABILISEERITUD (1,2-butadieen) või 2 F 1 10 1 10 0,59 1010 BUTADIEENID, STABILISEERITUD (1,3-butadieen) või 2 F 1 10 1 10 0,55 1010 BUTADIEENIDE JA VESINIKKARBONAADI SEGU, STABILISEERITUD 2F 1 10 1 10 0,50 1011 Butaan 2 F 1 10 1 10 0,51 1012 BUTÜLEEN (1-butüleen) või 2 F 1 10 1 10 0,53 1012 BUTÜLEEN (trans-2-butüleen) või 2 F 1 10 1 10 0,54 1012 BUTÜLEEN (cis-2-butüleen) või 2 F 1 10 1 10 0,55 1012 BUTÜLEEN (butüleenide segu) 2 F 1 10 1 10 0,50 1013 Süsinikdioksiid 2 A 19 22,5 190 225 19 25 190 250 0,73 0,78 0,66 0,75 1016 Süsinikmonoksiid, kokkusurutud 1 TF vt 4.3.3.2.1 1017 Kloor 2 TOC 1,7 17 1,9 19 1,25 1018 Klorodifluorometaan (külmutusgaas r22) 2 A 2,4 24 2,6 26 1,03 1020 Kloropentafluoroetaan (külmutusgaas r115) 2 A 2 20 2,3 23 1,08 1021 1-kloro-1,2,2,2-tetrafluoroetaan (külmutusgaas R 124) 2 A 1 10 1,1 11 1,2 1022 Klorotrifluorometaan (külmutusgaas R 13) 2 A 12 22,5 120 225 10 12 19 25 100 120 190 250 0,96 1,12 0,83 0,90 1,04 1,10 1023 Kivisöegaas, kokkusurutud 1 TF vt 4.3.3.2.1 1026 Tsüaan 2 TF 10 100 10 100 0,70 1027 Tsüklopropaan 2 F 1,6 16 1,8 18 0,53 1028 Diklorodifluorometaan (külmutusgaas R12) 2 A 1,5 15 1,6 16 1,15 1029 Diklorofluorometaan (külmutusgaas r21) 2 A 1 10 1 10 1,23 1030 1,1-difluoroetaan (külmutusgaas R152a) 2 F 1,4 14 1,6 16 0,79 1032 Dimetüülamiin , veevaba 2 F 1 10 1 10 0,59 1033 Dimetüüleeter 2 F 1,4 14 1,6 16 0,58 1035 Etaan 2 F 12 120 9,5 12 30 95 120 300 0,32 0,25 0,29 0,39 1036 Etüülamiin 2 F 1 10 1 10 0,61 1037 Etüülkloriid 2 F 1 10 1 10 0,8 1038 Etüleen, jahutamisega veeldatud 3 F vt 4.3.3.2.4 1039 Etüülmetüüleeter 2 F 1 10 1 10 0,64 1040 Etüleenoksiid lämmastikuga kuni kogurõhuni 1 MPa (10 bar) temperatuuril 50 °C 2 TF 1 , 5 15 1 , 5 15 0,78 1041 Etüleenoksiidi ja süsinikdioksiidi segu, milles on etüleenoksiidi üle 9%, kuid mitte üle 87% 2 F 2 , 4 24 2 , 6 26 0,73 1046 Heelium, kokkusurutud 1 A vt 4.3.3.2.1 1048 Vesinikbromiid, veevaba 2 TC 5 50 5, 5 55 1,54 1049 Vesinik, kokkusurutud 1 F vt 4.3.3.2.1 1050 Vesinikkloriid, veevaba 2 TC 12 120 10 12 15 20 100 120 150 200 0,69 0,30 0,56 0,67 0,74 1053 Vesiniksulfiid 2 TF 4, 5 45 5 50 0,67 1055 Isobutüleen 2 F 1 10 1 10 0,52 1056 Krüptoon , kokkusurutud 1 A vt 4.3.3.2.1 1058 Veeldatud gaasid, tuleohutud , sisaldavad lämmastikku, süsinikdioksiidi või õhku 2 A 1,5 x täiterõhk vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 1060 Metüülatsetüleeni ja propadieeni segu, stabiliseeritud: 2 F vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 segu P1 2 F 2,5 25 2,8 28 0,49 segu P2 2 F 2,2 22 2,3 23 0,47 propadieen , mis sisaldab 1% kuni 4% metüülatsetüüli 2 F 2,2 22 2,2 22 0,50 1061 Metüülamiin , veevaba 2 F 1 10 1,1 11 0, 58 1062 Metüülbromiid, mis sisaldab alla 2% kloropikriini 2 T 1 10 1 10 1,51 1063 Metüülkloriid (külmutusgaas R40) 2 F 1,3 13 1,5 15 0,81 1064 Metüülmerkaptaan 2 TF 1 10 1 10 0,78 1065 Neoon, kokkusurutud 1 A vt 4.3.3.2.1 1066 Lämmastik, kokkusurutud 1 A vt 4.3.3.2.1 1067 Dilämmastiktetraoksiid (lämmastikdioksiid) 2 TOC ainult anumakogumiga sõidukites ja anumatest koosnevates MEGC-des 1070 Dilämmastikoksiid 2 O 22,5 225 18 22,52 5 180 225 250 0,78 0,68 0,74 0,75 1071 Gaasilised süsivesinikud, kokkusurutud 1 TF vt 4.3.3.2.1 1072 Hapnik, kokkusurutud 1 O vt 4.3.3.2.1 1073 Hapnik, jahutamisega veeldatud 3 O vt 4.3.3.2.4 1075 Naftagaasid, veeldatud 2 F vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 1076 Fosgeen 2 TC ainult anumakogumiga sõidukites ja anumatest koosnevates MEGC-des 1077 Propüleen 2 F 2,5 25 2,7 27 0,43 1078 Külmutusgaasid, n.o.s ., näiteks: 2 A s egu F1 2 A 1 10 1,1 11 1,23 s egu F2 2 A 1,5 15 1,6 16 1,15 s egu F3 2 A 2,4 24 2,7 27 1,03 muud segud 2 A v t 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 1079 Vääveldioksiid 2 TC 1 10 1,2 12 1,23 1080 Väävelheksafluoriid 2 A 12 120 7 14 16 70 140 160 1,34 1,04 1,33 1,37 1081 Tetrafluoroetüleen , stabiliseeritud 2 F ainult anumakogumiga sõidukites ja anumatest koosnevates MEGC-des 1082 Trifluorkloroetüleen , stabiliseeritud (Külmutusgaas R 1113) 2 TF 1,5 15 1,7 17 1,13 1083 Trimetüülamiin , veevaba 2 F 1 10 1 10 0,56 1085 Vinüülbromiid, stabiliseeritud 2 F 1 10 1 10 1,37 1086 Vinüülkloriid, stabiliseeritud 2 F 1 10 1,1 11 0,81 1087 Metüülvinüüleeter, stabiliseeritud 2 F 1 10 1 10 0,67 1581 Kloropikriini ja metüülbromiidi segu üle 2% kloropikriini sisaldusega 2 T 1 10 1 10 1,51 1582 Kloropikriini ja metüülkloriidi segu 2 T 1,3 13 1,5 15 0,81 1612 Heksaetüültetrafosfaadi ja kokku surutud gaasi segu 1 T vt 4.3.3.2.1 1749 Kloortrifluoriid 2 TOC 3 30 3 30 1,40 1858 Heksafluoropropüleen (külmutusgaas R 1216) 2A 1,7 17 1,9 19 1,11 1859 Silikoontetrafluoriid 2 TC 20 30 200 300 20 30 200 300 0,74 1,10 1860 Vinüülfluoriid, stabiliseeritud 2 F 12 120 0,58 1912 Metüülkloriidi ja metüleenkloriidi segu 2 F 1,3 13 1,5 15 0,81 1913 Neoon, jahutamisega veeldatud 3 A vt 4.3.3.2.4 1951 Argoon, jahutamisega veeldatud 3 A vt 4.3.3.2.4 1952 Etüleenoksiidi ja süsinikdioksiidi segu, milles ei ole üle 9% etüleenoksiidi 2 A 19 25 190 250 19 25 190 250 0,66 0,75 1953 Kokku surutud gaas, mürgine, tuleohtlik , n.o.s . a 1 TF vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 1954 Kokkusurutud gaas, tuleohtlik , n.o.s . 1 F vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 1955 Kokkusurutud gaas, mürgine, n.o.s . (a) 1 T vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 1956 Kokkusurutud gaas, n.o.s . 1 A vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 1957 Deuteerium, kokku surutud 1 F vt 4.3.3.2.1 1958 1,2-dikloro-1,1,2,2-tetrafluoroetaan (külmutusgaas R114) 2 A 1 10 1 10 1,3 1959 1,1-difluoroetüleen (külmutusgaas R1132a) 2 F 12 22,5 120 225 25 250 0,66 0,78 0,77 1961 Etaan, jahutamisega veeldatud 3 F vt 4.3.3.2.4 1962 Etüleen 2 F 12 22,5 120 225 22,5 30 225 300 0,25 0,36 0,34 0,37 1963 Heelium, jahutamisega veeldatud 3 A vt 4.3.3.2.4 1964 Gaasiliste süsivesinike segu, kokku surutud, n.o.s . 1 F vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 1965 Gaasiliste süsivesinike segu, veeldatud, n.o.s ., näiteks: 2 F s egu A s egu A01 s egu A02 s egu A0 s egu A1 s egu B1 s egu B2 s egu B s egu C 2 F 2 F 2 F 2 F 2 F 2 F 2 F 2 F 2 F 1 1,2 1,2 1,2 1,6 2 2 2 2,5 10 12 12 12 16 20 20 20 25 1 1,4 1,4 1,4 1,8 2,3 2,3 2,3 2,7 10 14 14 14 18 23 23 23 27 0,50 0,49 0,48 0,47 0,46 0,45 0,44 0,43 0,42 muud segud 2 F vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 1966 Vesinik, jahutatud vedelik 3 F vt 4.3.3.2.4 1967 Insektitsiidgaas, mürgine, n.o.s . (a) 2 T vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 1968 Insektitsiidgaas, n.o.s . 2 A vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 1969 Isobutaan 2 F 1 10 1 10 0,49 1970 Krüptoon , jahutamisega veeldatud 3 A vt 4.3.3.2.4 1971 Metaan, kokkusurutud või looduslik gaas, kokkusurutud, kõrge metaanisisaldusega 1 F vt 4.3.3.2.1 1972 Metaan, jahutamisega veeldatud või looduslik gaas, jahutamisega veeldatud, kõrge metaanisisaldusega 3 F vt 4.3.3.2.4 1973 Klorodifluorometaani ja kloropentafluoroetaani segu kindla keemispunktiga, umbes 49% klorodifluoro-metaani sisaldusega (külmutusgaas R 502) 2 A 2, 5 25 2, 8 28 1,05 1974 Klorodifluorobromometaan (külmutusgaas R 12B1) 2 A 1 10 1 10 1,61 1976 Oktafluorotsüklobutaan (külmutusgaas RC318) 2 A 1 10 1 10 1,34 1977 Lämmastik, jahutamisega veeldatud 3 A vt 4.3.3.2.4 1978 Propaan 2 F 2,1 21 2, 3 23 0,42 1982 T etrafluorometaan (külmutusgaas R 14) 1 A 20 30 200 300 20 30 200 300 0,62 0,94 1983 1-kloro-2,2,2 -trifluoroetaan (külmutusgaas R 133a) 2 A 1 10 1 10 1,18 1984 Trifluorometaan (külmutusgaas R 23) 2 A 19 25 190 250 19 25 190 250 0,92 0,99 0,87 0,95 2034 Vesiniku ja metaani segu, kokku surutud 1 F vt 4.3.3.2.1 2035 1,1,1-trifluoroetaan (külmutusgaas R 143a) 2 F 2, 8 28 3, 2 32 0,79 2036 Ksenoon 2 A 12 120 13 130 1,30 1,24 2044 2,2-dimetüülpropaan 2 F 1 10 1 10 0,53 2073 Ammoniaagi lahus, suhteline tihedus 15°C vees vähem kui 0,881: sisaldab üle 35%, kuid mitte üle 40% ammoniaaki sisaldab üle 40%, kuid mitte üle 50% ammoniaaki 4 A 4 A 4 A 1 1, 2 10 12 1 1, 2 10 12 0,80 0,77 2187 Süsinikdioksiid, jahutamisega veeldatud 3 A vt 4.3.3.2.4 2189 Diklorosilaan 2 TFC 1 10 1 10 0,90 2191 Sulfurüülfluoriid 2 T 5 50 5 50 1,1 2193 Heksafluoroetaan (külmutusgaas R 116) 2 A 16 20 160 200 20 200 1,28 1,34 1,10 2197 Vesinikjodiid , veevaba 2 TC 1,9 19 2,1 21 2,25 2200 Propadieen , inhibeeritud 2 F 1,8 18 2,0 20 0.50 2201 Lämmastikoksiid, jahutamisega veeldatud 3 O vt 4.3.3.2.4 2203 SILAAN b 2 F 22,5 25 225 250 22,5 25 225 250 0,32 0,36 2204 Karbonüülsulfiid 2 TF 2,7 27 3,0 30 0,84 2417 Karbonüülfluoriid 2 TC 20 30 200 300 20 30 200 300 0,47 0,70 2419 Broomtrifluoroetüleen 2 F 1 10 1 10 1,19 2420 Heksafluoroatsetoon 2 TC 1,6 16 1,8 18 1,08 2422 Oktafluorobut-2-een (külmutusgaas R1318) 2 A 1 10 1 10 1,34 2424 Oktafluoropropaan (külmutusgaas R218) 2 A 2,1 21 2,3 23 1,07 2451 Lämmastiktrifluoriid 2 O 20 30 200 300 20 30 200 300 0,50 0,75 2452 Etüülatsetüleen, stabiliseeritud 2 F 1 10 1 10 0,57 2453 Etüülfluoriid (külmutusgaas R161) 2 F 2.1 21 2.5 25 0,57 2454 Metüülfluoriid (külmutusgaas R41) 2 F 30 300 30 300 0,36 2517 1-kloro-1,1-difluoroetaan (külmutusgaas R142b) 2 F 1 10 1 10 0,99 2591 Ksenoon , jahutamisega veeldatud 3 A vt 4.3.3.2.4 2599 Klorotrifluorometaani ja trifluorometaani aseotroopne segu, sisaldab umbes 60% klorotrifluorometaani (külmutusgaas R 503) 2 A 3,1 4,2 10 31 42 100 3.1 4.2 10 31 42 100 0,11 0,21 0,76 0,20 0,66 2601 Tsüklobutaan 2 F 1 10 1 10 0,63 2602 Klorotrifluorometaani ja difluoro-1,1-etaani aseotroopne segu, sisaldab umbes 74% diklorodifluorometaani (külmutusgaas R500) 2 A 1,8 18 2 20 1,01 2901 Broomkloriid 2 TOC 1 10 1 10 1,50 3057 Trifluoroatsetüül -kloriid 2 TC 1,3 13 1,5 15 1,17 3070 Etüleenoksiidi ja diklorodifluorometaani segu, ei sisalda üle 12,5% etüleenoksiidi 2 A 1,5 15 1,6 16 1,09 3083 Perklorüülfluoriid 2 TO 2,7 27 3,0 30 1,21 3136 Trifluorometaan , jahutamisega veeldatud 3 A vt 4.3.3.2.4 3138 Etüleeni, atsetüleeni ja propüleeni segu, jahutamisega veeldatud, sisaldab vähemalt 71,5% etüleeni, milles on mitte üle 22,5% atsetüleeni ja mitte üle 6% propüleeni 3 F vt 4.3.3.2.4 3153 Perfluoro (metüülvinüüleeter) 2 F 1,4 14 1,5 15 1,14 3154 Perfluoro (etüülvinüüleeter) 2 F 1 10 1 10 0,98 3156 Kokkusurutud gaas, oksüdeeriv, n.o.s . 1 O vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 3157 Veeldatud gaas, oksüdeeriv, n.o.s . 2 O vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3158 Gaas, jahutatud vedelik, n.o.s . 3 A vt 4.3.3.2.4 3159 1,1,1,2-tetrafluoroetaan (külmutusgaas R134a) 2 A 1,6 16 1,8 18 1,04 3160 Veeldatud gaas, mürgine, tuleohtlik , n.o.s . a 2 TF vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3161 Veeldatud gaas, tuleohtlik , n.o.s . 2 F vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3162 Veeldatud gaas, mürgine, n.o.s . (a) 2 T vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3163 Veeldatud gaas, n.o.s . 2 A vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3220 Pentafluoroetaan (külmutusgaas R125) 2 A 4,1 41 4,9 49 0,95 3252 Difluorometaan (külmutusgaas R32) 2 F 3,9 39 4,3 43 0,78 3296 Heptafluoropropaan (külmutusgaas R227) 2 A 1,4 14 1,6 16 1,20 3297 Etüleenoksiidi ja klorotetrafluoroetaani segu, ei sisalda üle 8,8% etüleenoksiidi 2 A 1 10 1 10 1,16 3298 Etüleenoksiidi ja pentafluoroetaani segu, ei sisalda üle 7,9% etüleenoksiidi 2 A 2,4 24 2,6 26 1,02 3299 Etüleenoksiidi ja tetrafluoroetaani segu, ei sisalda üle 5,6% etüleenoksiidi 2 A 1,5 15 1,7 17 1,03 3300 Etüleenoksiidi ja süsinikdioksiidi segu, sisaldab üle 87% etüleenoksiidi 2 TF 2,8 28 2,8 28 0,73 3303 Kokkusurutud gaas, mürgine, oksüdeeriv, n.o.s . (a) 1 TO vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 3304 Kokkusurutud gaas, mürgine, sööbiv, n.o.s . (a) 1 TC vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 3305 Kokkusurutud gaas, mürgine, tuleohtlik , sööbiv, n.o.s . (a) 1 TFC vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 3306 Kokkusurutud gaas, mürgine, osküdeeriv , sööbiv, n.o.s . (a) 1 TOC vt 4.3.3.2.1 või 4.3.3.2.2 3307 Veeldatud gaas, mürgine, oksüdeeriv, n.o.s . (a) 2 TO vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3308 Veeldatud gaas, mürgine, sööbiv, n.o.s . (a) 2 TC vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3309 Veeldatud gaas, mürgine, tuleohtlik , sööbiv, n.o.s . (a) 2 TFC vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3310 Veeldatud gaas, mürgine, oksüdeeriv, sööbiv, n.o.s . (a) 2 TOC vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3311 Gaas, jahutamisega veeldatud, oksüdeeriv n.o.s . 3 O vt 4.3.3.2.4 3312 Gaas, jahutamisega veeldatud, tuleohtlik , n.o.s . 3 F vt 4.3.3.2.4 3318 Ammoniaagi lahus, suhteline tihedus 15°C vees vähem kui 0,881, sisaldab üle 50% ammoniaaki 4 TC vt 4.3.3.2.2 3337 Külmutusgaas R404A 2 A 2,9 29 3,2 32 0,84 3338 Külmutusgaas R407A 2 A 2,8 28 3,2 32 0,95 3339 Külmutusgaas R407B 2 A 3,0 30 3,3 33 0,95 3340 Külmutusgaas R407C 2 A 2,7 27 3,0 30 0,95 3354 Insektitsiidgaas, tuleohtlik , n.o.s . 2 F vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 3355 Insektitsiidgaas, mürgine, tuleohtlik , n.o.s . a 2 TF vt 4.3.3.2.2 või 4.3.3.2.3 4.3.3.3 Töö 4.3.3.3.1 Kui paagid, anumakogumiga sõidukid või MEGC-d on lubatud erinevate gaaside jaoks, siis peab gaasiliigi vahetamine hõlmama ohutuks tööks vajalikku tühjendamist, läbipuhumist ning evakueerimisoperatsioone . 4.3.3.3.2 (Kustutatud). 4.3.3.3.3 Anumakogumiga sõidukite või MEGC-de kõik elemendid võivad sisaldada ainult ühte ja sama gaasi . 4.3.3.3.4 Kui väline ülerõhk võib ületada paagi vastupidavus t välisrõhule (nt ümbritseva õhu madala temperatuuri tõttu) , tuleb võtta asjakohaseid meetmeid madala rõhu all veeldatud gaaside vedamiseks kasutatavate paakide kai tsmiseks deformeerumise eest, näiteks täita need lämmastik u või muu inert gaasiga, et paagis säiliks piisav rõhk. 4.3.3.4 ( Reserve eritu d) 4.3.3.5 Iga jahutamisega veeldatud gaasi sisaldava paak-konteineri tegelik ooteaeg määratakse iga teekonna jaoks järgneva põhjal: a) veetava jahutamisega veeldatud gaasi etalon-ooteaeg (vt alajagu 6.8.3.4.10) nagu näidatud alajaos 6.8.3.5.4 viidatud plaadil; b) tegelik täitmise tihedus; c) tegelik täitmisrõhk; d) rõhupiiramisseadme madalaim seatud väärtus; e) isolatsiooni kahjustused . MÄRKUS : Standardis 21014:2006 „Krüotehnilised anumad. Krüotehnilise isolatsiooni toimivus“ on toodud detailsed meetodid krüotehniliste anumate isolatsiooni toimivuse määramiseks ja ooteaja arvutamise meetod. Veodokumenti tuleb sisestada kuupäev, millal tegelik ooteaeg lõppeb (vt alaja o 5.4.1.2.2 punkti d). 4.3.3.6 Veoks ei tohi esitada paak-konteinereid: a) mille täitmise seisund on selline, et sisu lainetus võib tekitada korpuses liigset hüdraulilist jõudu; b) mis lekivad; c) mis on sellises ulatuses vigastatud, et see võib mõjutada paagi või selle tõstmis- või kinnitamisvahendite korrasolekut; d) kui käitamisseadmeid pole kontrollitud ning leitud heas töökorras olevat; e) kui tegelik ooteaeg veetava jahutamisega veeldatud gaasi jaoks pole määratud; f) kui veo kestus pärast igasuguste võimalike seisakute arvestamist ei ületa tegelikku ooteaega; g) kui rõhk pole stabiilne ning vähendatud tasemeni, et tegelikku ooteaega on võimalik saavutada 4 4.3.4 Klasside 3 kuni 9 kohta rakendatavad erisätted 4.3.4.1 Paakide kood id, ratsionaliseeritud lähenemisviis ja hierarhia 4.3.4.1.1 Paakide kodeerimine Peatüki 3.2 tabeli A veerus 12 toodud koodide (paagikoodide) neljal osal on järgmised tähendused : Osa Kirjeldus Paagikood 1 Paakide tüübid L = paak vedelas olekus ainete jaoks (vedelikud või veoks üle antavad tahked ained sulas olekus; S = paak tahkes olekus ainete ( pulbrilised või granuleeritud) jaoks. 2 Arvutuslik rõhk G = minimaalne arvutuslik rõhk vastavalt alajao 6.8.2.1.14 üldistele nõuetele; 1,5; 2,65; 4; 10; 15 või 21 = minimaalne arvutuslik rõhk baarides (vt alajagu 6.8.2.1.14). 3 Avaused (vt alajagu 6.8.2.2.2) A = paak põhjas asuvate täitmis- ja tühjendamisavaustega, millel on 2 sulgurit; B = paak põhjas asuvate täitmis- ja tühjendamisavaustega, millel on 3 sulgurit; C = paak ülalasuvate täitmis- ja tühjendamisavaustega, kus ainult puhastamisavaused asuvad allpool vedeliku tasapinda; D = paak ülalasuvate täitmis- ja tühjendamisavaustega, millel allpool vedeliku tasapinda avaused puuduvad. 4 Kaitseklapid/ seadmed V = alajaole 8.6.2.2.6 vastava õhutussüsteemiga paak leegi levikut tõkestava süsteemita või plahvatusest tekkivale survelöögile mittevastupidav paak ; F = alajaole 8.6.2.2.6 vastava õhutussüsteemiga pa ak leegi levikut tõkestava süsteemiga või plahvatusest tekkivale survelöögile vastupidav paak ; N = alajaole 8.6.2.2.6 vastava õhutussüsteemi ta paak, mis ei ole hermeetiliselt suletud; H = hermeetiliselt suletud paak (vt jagu 1.2.1). 4.3.4.1.2 Ratsionaliseeritud lähenemi sviis ainete gruppidele ja paakide hierarhiale paagikoodide määramiseks MÄRKUS : r atsionaliseeritud lähenemi sviis ei hõlma teatud aineid ja ainete gruppe, vt alajagu 4.3.4.1.3 . Ratsionaliseeritud lähenemi sviis Paagikood Lubatud ainete grupp K lass Klassifikatsioonikood Pakendigrupp VEDELIKUD LGAV 3 F2 III 9 M9 III LGBV 4.1 F2 II, III 5.1 O1 III 9 M6 III M11 III ning paagikoodi LGAV puhul lubatud ainete grupid LGBF 3 F1 II aururõhk 50 °C juures 1,1 baari F1 III D II aururõhk 50 °C juures 1,1 baari D III ning paagikoodide LGAV ja LGBV puhul lubatud ainete grupid L1.5BN 3 F1 II aururõhk 50 °C juures > 1,1 baari F1 III leekpunkt < 23 °C , viskoosne, aururõhk 50 °C juures > 1,1 baari keemispunkt > 35 °C D II aururõhk 50 °C juures > 1,1 baari ning paagikoodide LGAV, LGBV ja LGBF puhul lubatud ainete grupid L4BN 3 F1 I, III keemispunkt 35 °C FC III D I 5.1 O1 I, II OT1 I 8 C1 II, III C3 II, III C4 II, III C5 II, III C7 II, III C8 II, III C9 II, III C10 II, III CF1 II CF2 II CS1 II CW1 II CW2 II CO1 II CO2 II CT1 II, III CT2 II, III CFT II 9 M11 III ning paagikoodide LGAV, LGBV, LGBF ja L1.5BN puhul lubatud ainete grupid L4BH 3 FT1 II, III FT2 II FC II FTC II 6.1 T1 II, III T2 II, III T3 II, III T4 II, III T5 II, III T6 II, III T7 II, III TF1 II TF2 II, III TF3 II TS II TW1 II TW2 II TO1 II TO2 II TC1 II TC2 II TC3 II TC4 II TFC II 6.2 I3 II I4 9 M2 II ning paagikoodide LGAV, LGBV, LGBF, L1.5BN ja L4BH puhul lubatud ainete grupid L4DH 4.2 S1 II, III S3 II, III ST1 II, III ST3 II, III SC1 II, III SC3 II, III 4.3 W1 II, III WF1 II, III WT1 II, III WC1 II, III 8 CT1 II, III ning paagikoodide LGAV, LGBV, LGBF, L1.5BN, L4BN ja L4BH puhul lubatud ainete grupid L10BH 8 C1 I C3 I C4 I C5 I C7 I C8 I C9 I C10 I CF1 I СF2 I CS1 I СW1 I СW2 I CO1 I CO2 I CT1 I CT2 I COT I ning paagikoodide LGAV, LGBV, LGBF, L1.5BN, L4BN ja L4BH puhul lubatud ainete grupid L10CH 3 FT1 I FT2 I FC I FTC I 6.1 * T1 I T2 I T3 I T4 I T5 I T6 I T7 I TF1 I TF2 I TF3 I TS I TW1 I TO1 I TC1 I TC2 I TC3 I TC4 I TFC I TFW I ning paagikoodide LGAV, LGBV, LGBF, L1.5BN, L4BN, L4BH ja L10BH puhul lubatud ainete grupid * Ainetele, mille LC 50 on 200 ml/m 3 või väiksem ja küllastatud auru kontsentratsioon 500 LC 50 või suurem, määratakse paagikood L15CH. L10DH 4.3 W1 I WF1 I WT1 I WC1 I WFC I 5.1 OTC I 8 CT1 I ning paagikoodide LGAV, LGBV, LGBF, L1.5BN, L4BN, L4BH, L4DH, L10BH ja L10CH puhul lubatud ainete grupid L15CH 3 FT1 I 6.1 ** T1 I T4 I TF1 I TW1 I TO1 I TC1 I TC3 I TFC I TFW I ning paagikoodide LGAV, LGBV, LGBF, L1.5BN, L4BN, L4BH, L10BH ja L10CH puhul lubatud ainete grupid ** Ainetele, mille LC 50 on 200 ml/m 3 või väiksem ja küllastatud auru kontsentratsioon 500 LC 50 või suurem, määratakse see paagikood . L21DH 4.2 S1 I S3 I SW I ST3 I ning paagikoodide LGAV, LGBV, LGBF, L1.5BN, L4BN, L4BH, L4DH, L10BH, L10CH, L10DH ja L15CH puhul lubatud ainete grupid TAHKED AINED SGAV 4.1 F1 III F3 III 4.2 S2 II, III S4 III 5.1 O2 II, III 8 C2 II, III C4 III C6 III C8 III C10 II, III СT2 III 9 M7 III M11 II, III SGAN 4.1 F1 II F3 II FT1 II, III FT2 II, III FC1 II, III FC2 II, III 4.2 S2 II S4 II, III ST2 II, III ST4 II, III SC2 II, III SC4 II, III 4.3 W2 II, III WF2 II WS II, III WT2 II, III WC2 II, III 5.1 O2 II, III OT2 II, III OC2 II, III 8 C2 II С4 II С6 II С8 II С10 II CF2 II CS2 II CW2 II CO2 II CT2 II 9 M3 III ning paagikoodi SGAV puhul lubatud ainete grupid SGAH 6.1 T2 II, III T3 II, III T5 II, III T7 II, III T9 II TF3 II TS II TW2 II TO2 II TC2 II TC4 II 9 M1 II, III ning paagikoodide SGAV ja SGAN puhul lubatud ainete grupid S4AH 6.2 I3 II 9 M2 II ning paagikoodide SGAV, SGAN ja SGAH puhul lubatud ainete grupid S10AN 8 C2 I C4 I C6 I C8 I C10 I CF2 I CS2 I CW2 I CO2 I CT2 I ning paagikoodide SGAV ja SGAN puhul lubatud ainete grupid S10AH 6.1 T2 I T3 I T5 I T7 I TS I TW2 I TO2 I TC2 I TC4 I ning paagikoodide SGAV, SGAN, SGAH ja S10AN puhul lubatud ainete grupid Paakide hierarhia Paake, mille paagikoodid erinevad neist, mis on näidatud käesolevas tabelis või peatüki 3.2 tabelis A, võib samuti kasutada tingimusel, et kõik paagikoodi osades 1 kuni 4 toodud elemendid (numbrid või tähed) vastavad ohutustasemele, mis on vähemalt samaväärne peatüki 3.2 tabelis A näidatud paagikoodi vastavale elemendile vastavalt järgmisele (kasvavas järjekorras): 1. osa: paagitüübid S L 2. osa: arvutuslik rõhk G 1.5 2.65 4 10 15 21 baari 3. osa: avaused A B C D 4. osa: kaitseklapid/seadmed V F N H Näiteks : - paagikoodiga L10CN paak on lubatud aine veoks, millele on määratud paagikood L4BN ; - paagikoodiga L4BN paak on lubatud aine veoks, millele on määratud paagikood SGAN . MÄRKUS : k äesolev hierarhia ei arvesta kirjete kohta käivaid erisätteid (vt jaod 4.3.5 ja 6.8.4). 4.3.4.1.3 Järgmiste ainete ja ainete gruppide kohta, k us peatüki 3.2 tabeli A veerus 12 on märk „+”, kehtivad erisätted. Sel juhul on alternatiivne paakide kasutamine teiste ainete ja ainete gruppide jaoks lubatud ainult juhul, kui see on määratud tüübi veole lubamise tunnistuses. Kuid alajao 4.3.4.1.2 tabeli lõpus toodud sätete kohaseid kõrgema väärtusega paake võib kasutada, kui võetakse arvesse peatüki 3.2 tabeli A veerus 13 näidatud erisätteid . Nende paakide nõuded on toodud paagikoodidega, mida täiendavad peatüki 3.2 tabeli A veerus 13 toodud asjaomased erisätted. Klass ÜRO nr Nimi ja kirjeldus Paagikood 1 0331 Brisantlõhkeaine, tüüp B S2.65AN 4.1 2448 Väävel, sulas olekus LGBV 3531 Polümeriseeruv aine, tahke, stabiliseeritud, N.O.S. SGAN 3533 Polümeriseeruv aine, tahke, temperatuur kontrolli all , N.O.S 3532 Polümeriseeruv aine, vedel, stabiliseeritud , N.O.S L4BN 3534 Polümeriseeruv aine, vedel, temperatuur kontrolli all , N.O.S. 4.2 1381 Fosfor, valge või kollane, kuiv või veega kaetud või lahuses L10DH 2447 Fosfor, valge, sulas olekus 4.3 1389 Leelismetallide amalgaamid, vedelad L10BN 1391 Leelismetallide dispersioonid või leelismuldmetallide dispersioonid 1392 Leelismuldmetallide amalgaamid, vedelad 1415 Liitium 1420 Kaalium, metalne, sulamid, vedel 1421 Leelismetallide sulamid, vedelad , N.O.S. 1422 Kaaliumi-naatriumi sulamid, vedelad 1428 Naatrium 2257 Kaalium 3401 Leelismetallide amalgaamid, tahked 3402 Leelismuldmetallide amalgaamid, tahked 3403 Kaalium, metalne, sulamid, tahke 3404 Kaaliumi-naatriumi sulamid, tahked 3482 Leelismetalli dispersioon, tuleohtlik või leelismuldmetalli dispersioon, tuleohtlik 1407 Tseesium L10CH 1423 Rubiidium 1402 Kaltsiumkarbiid, I pakendigrupp S2.65AN 5.1 1873 Per kloorhape , sisaldab üle 50 massiprotsendi, kuid mitte üle 72 massiprotsendi hapet L4DN 2015 Vesinikperoksiidi vesilahus, stabiliseeritud, üle 70% vesinikperoksiidiga L4DV 2014 Vesinikperoksiidi vesilahus, milles on vähemalt 20%, kuid mitte üle 60% vesinikperoksiidi L4BV 2015 Vesinikperoksiidi vesilahus, stabiliseeritud, milles on 60% – 70% vesinikperoksiidi 2426 Ammooniumnitraat, vedel (kuum kontsentreeritud lahus) 3149 V esinikperoksiidi ja peroksüäädikhappe segu, stabiliseeritud 3375 Ammooniumnitraadi emulsioon, suspensioon või geel, lõhkeainete tootmise vaheprodukt, vedel LGAV 3375 Ammooniumnitraadi emulsioon, suspensioon või geel, lõhkeainete tootmise vaheprodukt, tahke SGAV 5.2 3109 Orgaaniline peroksiid, tüüp F, vedel L4BN 3119 Orgaaniline peroksiid, tüüp F, vedel, temperatuur kontrolli all 3110 Orgaaniline peroksiid, tüüp F, tahke S4AN 3120 Orgaaniline peroksiid, tüüp F, tahke, temperatuur kontrolli all 6.1 1613 Vesiniktsüaniidi vesilahus L15DH 3294 Vesiniktsüaniidi alkoholilahus 7 a Kõik ained spetsiaalsed paagid Minimaalsed nõuded vedelikele L2.65CN Minimaalsed nõuded tahketele ainetele S2.65AN 8 1052 Vesinikfluoriid, veevaba L21DH 1744 Broom või broomi lahus 1790 F luorvesinikhape, lahus, milles on üle 85% fluorvesinikhapet 1791 Hüpokloriti lahus L4BV 1908 Kloriti lahus a Vaatamata käesoleva sätte üldistele nõuetele võib muude veoste vedamiseks kasutada ka radioaktiivsete materjalide jaoks kasutatud paake tingimusel, et alajao 5.1.3.2 nõuded on täidetud 4.3.4.1.4 V edelate jäätmete veoks ette nähtud paakidele, mis vastavad peatükk 6.10 nõu e tele ja on varustatud kahe sulguriga vastavalt alajaole 6.10.3.2, tuleb määrata paagikood L4AH. Kui kõnealuste paakidega on võimalik vedada nii vedelikke kui tahkeid aineid, tuleb neile määrata kombineeritud koodid L4AH ja S4AH . 4.3.4.2 Üldsätted 4.3.4.2.1 Kui veetakse kuumi aineid, ei tohi paagi välispinna või selle soojusisolatsiooni temperatuur veo ajal ületada 70 °C . 4.3.4.2.2 Ühendustorud eraldiseisvate, kuid transpordiüksuses omavahel ühendatud paakide vahel peavad veo ajal tühjad olema. Mahutite paakide külge kuuluvad elastsed paakide täitmise ja tühjendamise voolikud peavad veo ajal olema tühjad. 4.3.4.2.3 (Reserv e e ritu d) 4.3.5 Erisätted Järgmised erisätted kehtivad, kui nad on ära tood ud peatüki 3.2 tabeli A veerus 13 : TU1 Paake ei tohi veoks üle anda, kuni aine pole täielikult tahkunud ja inertgaasiga kaetud. Puhastamata, tühjad paagid, milles need ained on olnud, peavad olema inertgaasiga täidetud . TU2 Aine peab olema kaetud inertgaasiga. Puhastamata, tühjad paagid, milles need ained on olnud, peavad olema inertgaasiga täidetud . TU3 Korpuse sisemus ja kõik selle osad, mis võivad ainega kontakti sattuda, tuleb hoida puhtana. Pumpade, klappide või teiste seadmete jaoks ei tohi kasutada määrdeaineid, mis võivad veetavate ainetega ohtlikult ühineda . TU4 Veo ajal peavad need ained olema inert gaasi kihi all, mille manomeetriline rõhk ei tohi olla vähem kui 50 kPa (0,5 baari). Puhastamata, tühjad paagid, mis on neid aineid sisaldanud, peavad veoks üleandmisel olema täidetud inertgaasiga, mille manomeetriline rõhk on vähemalt 50 kPa (0,5 baari) . TU5 (Reserve eritu d) TU6 Pole lubatud vedada paakides, anumakogumiga sõidukites ja MEGC-des, kui LC 50 on alla 200 ppm . TU7 Materjalid, mida kasutatakse ühenduste lekkekindluse tagamiseks või sulgurite hooldamiseks, peavad sobima sisuga . TU8 Veoks ei tohi kasutada alumiiniumisulamist paaki, välja arvatud juhul, kui paak on ainult selliseks veoks ette nähtud ja atseetaldehüüd on happevaba . TU9 ÜRO nr 1203 mootoribensiini, mille aururõhk 50 °C juures on üle 110 kPa (1,1 baari), kuid mitte üle 150 kPa (1,5 baari), võib samuti vedada paakides, mille tehniline lahendus vastab alajao 6.8.2.1.14 punktile a ja mille varustus vastab alajaole 6.8.2.2.6 . TU10 (Reserve eritu d) TU11 Täitmise ajal ei tohi selle aine temperatuur ületada 60 °C . Maksimaalne täitmistemperatuur 80 °C on lubatud tingimusel, et tulepesade tekkimine on ära hoitud ning järgmised tingimused on täidetud. Pärast täitmist tuleb paake survestada (nt suruõhuga), et kontrollida tihedust. Tuleb kindlustada, et veo ajal ei toimuks rõhu langust. Enne paagi tühjendamist tuleb kontrollida, et rõhk paagis on ikka veel kõrgem kui atmosfäärirõhk. Kui see nii ei ole, tuleb enne tühjendamist paaki juhtida inertgaasi . TU12 Enne kasutuse muutmist tuleb korpused ja seadmed hoolikalt puhastada kõikidest jääkidest enne ja pärast selle aine vedamist . TU13 Paagid peavad täitmise ajal olema jäätmetest vabad . Käitamisvahendid, nagu klapid ja väline torustik, peavad olema pärast täitmist või tühjendamist tühjaks tehtud. TU14 Sulgurite kaitsekatted peavad veo ajal olema lukustatud . TU15 Paake ei tohi kasutada toiduainete, tarbeainete või loomatoidu vedamiseks . TU16 Puhastamata, tühjad paagid peavad veoks üleandmisel olema täidetud kaitsva ainega, mis täidab ühte järgnevatest meetmetest: Kaitsev aine Veega täidetuse aste Lisanõuded veole madalal keskkonnatemperatuuril Lämmastik a – Vesi ja lämmastik a – Vesi mitte vähem kui 96% ja mitte rohkem kui 98% Vesi peab sisaldama küllaldaselt antifriisi, et vältida selle külmumist. Antifriis ei tohi põhjustada söövitust ega reageerida ainega. a Paak peab olema täidetud lämmastikuga nii, et isegi jahtudes ei langeks rõhk alla atmosfääri rõhu. Paak peab olema suletud nii, et gaasi lekkimist ei toimu. TU17 Vedamiseks ainult anumakogumiga sõidukites või MEGC-des, mis koosnevad anumatest . TU18 Kui sisu tõstetaks temperatuurini, mille puhul aururõhk saab võrdseks ohutusklapi avanemisrõhuga, peab täiteaste jääma allapoole piiri, mille puhul vedeliku maht ulatuks 95%- ni paagi mahust antud temperatuuril. Alajao säte 4.3.2.3.4 ei kehti . TU19 Paake võib täita kuni 98%- ni täitmise temperatuuril ja rõhul. Alajao säte 4.3.2.3.4 ei kehti . TU20 (Reserv e e ritu d) TU21 Aine peab olema kaitstud kaitsva ainega ühel järgneval viisil: Kaitsev aine Veekiht paagis Ainega (ka veega) täidetuse aste temperatuuril 60 °C ei tohi ületada Lisanõuded veole madalal keskkonnatemperatuuril Lämmastik a – 96% – Vesi ja lämmastik a – 98% Vesi peab sisaldama küllaldaselt antifriisi, et vältida selle külmumist. Antifriis ei tohi põhjustada söövitust ega reageerida ainega. Vesi mitte vähem kui 12 cm 98% a Ülejäänud ruum peab olema täidetud lämmastikuga nii, et isegi jahtudes ei langeks rõhk alla atmosfääri rõhu. Paak peab olema suletud nii, et gaasi lekkimist ei toimu. TU22 Paake ei tohi täita üle 90% nende mahust; vedelike puhul peab 5 % ruumiosa jääma tühjaks, kui vedelik on 50 °C keskmise temperatuuri juures . TU23 Täiteaste ei tohi ületada 0,93 kg mahu liitri kohta, kui täidetakse massi alusel. Kui täidetakse mahu aluse l, ei tohi täiteaste ületada 85 % . TU24 Täiteaste ei tohi ületada 0,95 kg mahu liitri kohta, kui täidetakse massi alusel. Kui täidetakse mahu aluse l, ei tohi täiteaste ületada 85 % . TU25 Täiteaste ei tohi ületada 1,14 kg mahu liitri kohta, kui täidetakse massi alusel. Kui täidetakse mahu aluse l, ei tohi täiteaste ületada 85 % . TU26 Täiteaste ei tohi ületada 85 % . TU27 Paake ei tohi täita üle 98 % nende mahust . TU28 Paake ei tohi täita üle 95 % nende mahust 15 °C algtemperatuuril . TU29 Pa ake ei tohi täita üle 97 % nende mahust ja maksimaalne temperatuur pärast täitmist ei või ületada 140 °C . TU30 Paake tuleb täita nii, nagu sätestatud paagi veoloa katsearuandes, kuid mitte üle 90% nende mahust . TU31 Paake ei tohi täita üle 1 kg mahu liitri kohta . TU32 Paake ei tohi täita üle 88 % nende mahust . TU33 Paake ei tohi täita alla 88% ja mitte üle 92 % nende m ahust või tuleb täita kuni 2,86 kg mahu liitri kohta . TU34 Paake ei tohi täita üle 0,84 kg mahu liitri kohta . TU35 Tühjad, puhastamata püsipaagid ( paaksõidukid ) , t ühjad kergpaagid ja tühjad paak konteinerid, mis on neid aineid sisaldanud, ei vasta ADR-i nõuetele, kui pole rakendatud adekvaatseid meetmeid ohtude kõrvaldamiseks . TU36 Lähtetemperatuuril 15 °C ei tohi täiteaste vastavalt alajaole 4.3.2. 2 ületada 93 % mahust . TU37 Vedu paakides on piiratud pa togeene sisaldavate ainetega , mis tõ enäoliselt ei ole suureks ohuks ja mille jaoks on olemas efektiivsed ravi- ning preventiivsed vahendid, kuigi need võivad kokkupuutel põhjustada tõsist nakatumist, ning mille nakkuse leviku risk on piiratud (st mõõdukas individuaalne risk ja madal ühiskondlik risk) . TU38 (Reserve eritu d) TU39 Tõestama peab aine sobivust veoks paakides. Selle sobivuse hindamismeetodile peab andma loa pädev asutus. Üks meetod sobivuse hindamiseks on 8. katseseeria test 8 (d) (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamat” I osa alajagu 18.7) . Ained ei tohi jääda paaki nii pikaks perioodiks, et n ee d paakuksid. Ainete paaki akumuleerumise ning pakendamise vältimiseks tuleb rakendada sobivaid meetmeid (nt puhastamine) . TU40 V edu on lubatud ainult õmblust eta anumatest koosnevate elementidega anumakogumiga sõidukites või MEGC-des. TU41 Aine sobivust veoks paakides tuleb tõendada iga riigi pädevale asutusele, mida veos läbib või kuhu see veetakse. Selle sobivuse hindamise meetodi peab olema heaks kiitnud ADR-i kokkuleppeosalise pädev asutus, kes võib tunnustada ka ADR-i kokkuleppeosaliseks mitteoleva riigi pädeva asutuse heakskiitu, tingimusel et heakskiit on antud ADR-i s , RID-i s , ADN-i s või IMDG koodeksi s sätestatud korra kohaselt . Ained ei tohi jääda paaki nii pikaks perioodiks, et need paakuksid. Ainete paaki akumuleerumise ning pakendamise vältimiseks tuleb rakendada sobivaid meetmeid (nt puhastamine). TU42 Alumiiniumisulamist korpusega paake, kaasa arvatud kaitsevoodriga paake, tohib kasutada ainult siis, kui aine pH ei ole madalam kui 5,0 ja kõrgem kui 8,0. TU43 Tühja, puhastamata paaki võib esitada veoks pärast voodri viimase ülevaatuse aegumise kuupäeva perioodi jooksul, mis ei ületa kolme kuud pärast nimetatud kuupäeva, kui seda tehakse voodri järgmise täitmiseelse ülevaatuse sooritamiseks (vt jao 6.8.4 punkti d erisäte TT2). PEATÜKK 4.4 FIIBER-SARRUSTATUD PLASTIST (FRP) PAAKIDE, PÜSIPAAKIDE (PAAKSÕIDUKITE), KERGPAAKIDE, PAAKKONTEINERITE JA PAAK VAHETUSKEREDE KASUTAMINE MÄRKUS : t eisaldatavate paakide ja ÜRO poolt sertifitseeritud mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC-de) kohta vt peatükk 4.2; püsipaakide ( paaksõidukite ) , kergpaakide , paakkonteinerite ja metallilistest materjalidest korpustega paak-vahetuskerede ja anumakogumiga sõidukite ning mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC-de) kohta vt peatükk 4.3; vaakum-jäätmepaakide kohta vt peatükk 4.5 . 4.4.1 Üldist Ohtlike ainete vedu fiiber-sa rrustatud plastist (FRP) anumaga paak konteinerites on lubatud ainult siis, kui järgmised tingimused on täidetud : a) aine on klassifitseeritud klassi 3, 5.1, 6.1, 6.2, 8 või 9 ; b) aine maksimaalne aururõhk (absoluutne rõhk) 50 °C juures ei ületa 110 kPa (1,1 baari) ; c) aine vedu metallist paakides on alajao 4.3.2.1.1 kohaselt lubatud ; d) sellele ainele paagikoodi teises osas määratud arvutuslik rõhk, mis on ära toodud peatüki 3.2 tabeli A veerus 12, ei ületa 4 baari (vt ka alajagu 4.3.4.1.1) ja e) paak vastab peatükis 6. 13 toodud aine vedu puudutavatele sätetele . 4.4.2 Töö 4.4.2.1 Kehtivad alajagude 4.3.2.1.5 kuni 4.3.2.2.4, 4.3.2.3.3 kuni 4.3.2.3.6, 4.3.2.4.1, 4.3.2.4.2, 4.3.4.1 ja 4.3.4.2 sätted . 4.4.2.2 Veetava aine temperatuur ei tohi täitmise ajal ületada jaos 6. 13 .6 viidatud paagi plaadil näidatud maksimaalset töötemperatuuri . 4.4.2.3 Juhul, kui on lubatud vedu metallist paakides, kehtivad ka jao 4.3.5 erisätted (TU), nagu näidatud peatüki 3.2 tabeli A veerus 13 . PEATÜKK 4.5 VAAKUM-JÄÄTMEPAAKIDE KASUTAMINE MÄRKUS : t eisaldatavate paakide ja ÜRO poolt sertifitseeritud mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC-de) kohta vt peatükk 4.2; püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide , paakkonteinerite ja metallilistest materjalidest korpustega paak-vahetuskerede ja anumakogumiga sõidukite ning mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC-de) kohta, mis ei ole ÜRO MEGC-d, vt peatükk 4.3; fiiber-sarrustatud plastist paakide kohta vt peatükk 4.4 . 4.5.1 Kasutamine 4.5.1.1 Klasside 3, 4.1, 5.1, 6.1, 6.2, 8 ja 9 ainetest koosnevaid jäätmeid võib vedada peatüki 6.10 kohastes vaakum-jäätmepaakides, kui nende vedu paaksõidukites või paak-vahetuskeredes on peatüki 4.3 kohaselt lubatud . Jäätmeid, mis koosnev ad peatüki 3.2 tabeli A veerus 12 toodud paagikoodi L4BH või alajao 4.3. 4 .1.2 hierarhia kohaselt lubatud teise paagikoodi alla määratud aine test, võib vedada paagikoodi kolmandas osas tähega „A” või „B” tähistatud vaakum-jäätmepaagis . 4.5.1.2 Mittejäätmetest koosnevaid aineid võib vedada vaakum-jäätmepaagis samadel tingimustel nagu on sätestatud alajaos 4.5.1.1. 4.5.2 Töö 4.5.2.1 Vaakum-jäätmepaakides veo kohta kehtivad peatüki 4.3 (välja arvatud alajagude 4.3.2.2.4 ja 4.3.2.3.3) sätted ning alljärgnevad, alajagude 4.5.2.2 kuni 4.5.2. 6 sätted . 4.5.2.2 Klassi 3 leekpunkti kriteeriumidele vastavate vedelike veoks tuleb vaakum-jäätmepaake täita seadmete kaudu, mis täidavad paaki selle põhja lähedalt. Tuleb rakendada meetmeid pritsimise vähendamiseks . 4.5.2.3 Kui alla 23 °C leekpunktiga tuleohtlikke vedelikke tühjendatakse suruõhuga, on maksimaalne lubatud rõhk 100 kPa (1 baar) . 4.5.2.4 Kambritevahelise vaheseinana töötava sisemise kolviga varustatud paakide kasutamine on lubatud ainult juhul, kui ained ükskõik kummal pool seina (kolbi) ei reageeri teineteisega ohtlikult (vt alajagu 4.3.2.3.6) . 4.5.2.5 (Reserveeritud) 4.5.2.6 Juhul, kui tuleohtlike vedelike täitmiseks või tühjendamiseks kasutatakse vaakumpumpa/tõmbeventilaatorit, mis võib ise osutuda süüteallikaks, tuleb kasutada ettevaatusabinõusid aine süttimise vältimiseks või süttimise levimise vältimiseks väljapoole paaki. PEATÜKK 4.6 (Reserv e e ritu d) PEATÜKK 4.7 MOBIILSE TE LÕHKEAINETE TOOTMISÜKSUS TE (MEMU-DE ) KASUTAMINE MÄRKUS 1: p akendite kohta vt peatükk 4.1; teisaldatavate paakide kohta vt peatükk 4.2; püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide , paakkonteinerite ja metallilistest materjalidest korpustega paak-vahetuskerede kohta vt peatükk 4.3; fiiber-sarrustatud plastist paakide kohta vt peatükk 4.4; vaakum-jäätmepaakide kohta vt peatükk 4.5 . MÄRKUS 2: Ehitust, seadmeid, tüübikinnitust, ülevaatust ja katsetamist ning tähistamist käsitlevate nõuete kohta vt peatükid 6.7, 6.8, 6.9, 6.11 , 6.12 ja 6.13 . 4.7.1 Kasutamine 4.7.1.1 Peatüki 6.12 nõuete kohastel MEMU-del võib klassidesse 3, 5.1, 6.1 ja 8 kuuluvaid aineid vedada teisaldatavates paakides, kui nende vedu on vastavalt peatükile 4.2 lubatud; või püsipaakides, kergpaakides , paakkonteinerites või paak-vahetuskeredes, kui nende vedu on vastavalt peatükile 4.3 lubatud; või fiiber-sarrustatud plastist paakides, kui nende vedu on vastavalt peatükile 4.4 lubatud; või mahtkonteinerites, kui nende vedu on vastavalt peatükile 7.3 lubatud . 4.7.1.2 Pädeva asutuse heakskiidul (vt alajagu 7.5.5.2.3) võib klassi 1 kuuluvaid aineid või esemeid vedada pakendatuna jao 6.12.5 kohastes erisektsioonides, kui nende pakend on peatüki 4.1 kohaselt lubatud ning nende vedu peatükkide 7.2 ja 7.5 kohaselt lubatud . 4.7.2 Töö 4.7.2.1 Paakide töö suhtes kehtivad vastavalt peatükile 6.12 järgmised sätted : a) Paakide puhul, mille maht on 1000 liitrit või rohkem, kehtivad MEMU-del vedamise suhtes peatüki 4.2, peatüki 4.3 (välja arvatud alajagu de 4.3.1.4, 4.3.2.3.1 ja jagude 4.3.3 ja 4.3.4) või peatüki 4.4 sätted, mida täiendavad alajagude 4.7.2.2, 4.7.2.3 ja 4.7.2.4 sätted . b) Paakide puhul, mille maht on väiksem kui 1000 liitrit , kehtivad MEMU-del vedamise suhtes peatüki 4.2, peatüki 4.3 (välja arvatud alajagude 4.3.1.4, 4.3.2.1, 4.3.2.3.1 ja jagude 4.3.3 ja 4.3.4) või peatüki 4.4 sätted, mida täiendavad alajagude 4.7.2.2, 4.7.2.3 ja 4.7.2.4 sätted . 4.7.2.2 Korpuse seina paksus ei tohi kogu selle kasutamise jooksul jääda allapoole vastavates konstruktsiooni suhtes kehtivates nõuetes sätestatud minimaalset väärtust . 4.7.2.3 Elastsed tühjendamistorud (hoolimata sellest, kas nad on ühendatud alaliselt või mitte) ja punkrid peavad olema veo ajal tühjad segatud või sensibiliseeritud lõhkeainetest . 4.7.2.4 Kui paakides vedamise suhtes kehtib alajao 4.3.5 erisäte (TU), tuleb seda kohaldada nii, nagu on näidat ud peatüki 3.2 tabeli A veerus 13 . 4.7.2.5 Käitajad peavad tagama, et veo ajal kasutatakse jaos 9.8.9 määratletud lukke . TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE 5 . OSA Kaubasaatmise juhised PEATÜKK 5.1 ÜLDSÄTTED 5.1.1 Rakendamine ja üldsätted Käesolev osa käsitleb ohtliku veose saadetisest teavitamist: ohumärgistega varustamist, dokumenteerimist ja ohtliku saadetise veoloa saamist ning teavitamise korda ohtliku veose transpordi puhul . 5.1.2 Veopakendite kasutamine 5.1.2.1 a) Kui kõikide veopakendis sisalduvate ohtlike veoste peatüki 5.2 kohased tähised ja etiketid, välja arvatud need, mida nõutakse alajagudes 5.2.1.3 kuni 5.2.1.6, 5.2.1.7.2 kuni 5.2.1.7.8 ja 5.2.1.10, pole nähtaval, siis peab veopakend olema: i) märgistatud sõnaga „VEOPAKEND” („OVERPACK”). Tähed „VEOPAKEND” peavad olema vähemalt 12 mm kõrged. Tähis peab olema päritolumaa ametlikus keeles ja lisaks juhul, kui see keel pole inglise, prantsuse või saksa keel, siis inglise, prantsuse või saksa keeles, välja arvatud juhul, kui veoga seotud riikide vahel sõlmitud kokkuleppes on sätestatud teisiti; ja ii) märgistatud ja tähistatud iga veopakendis sisalduva ohtliku veose puhul ÜRO numbriga ja muude tähistega, nagu on nõutud saadetiste jaoks peatükis 5.2, välja arvatud alajaod 5.2.1.3 kuni 5.2.1.6, 5.2.1.7.2 kuni 5.2.1.7.8 ja 5.2.1.10 . Igat kohaldatavat tähist või märgist tuleb paigaldada ainult üks kord. Radioaktiivset materjali sisaldavad veopakendid tuleb märgistada vastavalt alajaole 5.2.2.1.11. b) Asetuse suunda näitavad nooled, nagu näha jooniselt 5.2.1. 10 , peavad olema paigaldatud kahele veopakendi vastasküljele pakendite puhul, mida peab märgistama alajao 5.2.1. 10 .1 kohaselt, väljaarvatud juhul, kui ohumärgised jäävad nähtavale. 5.1.2.2 Kõik veopakendis olevad ohtlike veostega saadetised peavad vastama kehtivatele ADR-i sätetele. Veopakend ei tohi vähendada saadetise sobivust ettenähtud funktsioonide täitmiseks . 5.1.2.3 Kõik saadetised, mis kannavad alajaos 5.2.1. 10 kohast saadetise asetuse suunda näitavat märgistust ning mis on veopakendis või suurpakendis, peavad olema transpordivahendile asetatud nii, nagu nooled näitavad . 5.1.2.4 Nende veopakendite kohta kehtivad ka kooslaadimise keelud . 5.1.3 Tühjad, puhastamata pakendid (kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid), tühjad paagid, MEMU d , tühjad sõidukid ning tühjad puistkauba konteinerid 5.1.3.1 Tühjad, puhastamata pakendid (kaasa arvatud IBC-d ja suurpakendid), paagid (kaasa arvatud paaksõidukid, anumakogumiga sõidukid, kergpaagid , teisaldatavad paagid, paakkonteinerid ja MEGC-d). MEMU-d , tühjad sõidukid ning tühjad puistkauba konteinerid, mis on sisaldanud erinevate klasside ohtlikke veoseid, välja arvatud klassi 7 materjalid, peavad olema märgistatud ja ohumärgistega varustatud, nagu nad oleksid täidetud . MÄRKUS: d okumentatsiooni kohta vt peatükki 5.4. 5.1.3.2 Radioaktiivsete materjalide veoks kasutatud pakendeid , konteinereid, paake ja IBC- sid ning ka veopakendeid ja muid pakendeid tohi kasutada teiste veoste hoidmiseks ega vedamiseks, välja arvatud juhul, kui nad on desaktiveeritud allapoole 0,4 Bq /cm 2 taset beeta- ja gammakiirguse allikate jaoks ning väikese mürgisusega alfakiirguse allikate jaoks ja allapoole 0,04 Bq /cm 2 kõikide muude alfakiirguse allikate jaoks . 5.1.4 Koospakkimine Juhul, kui kaks või enam ohtlikku veost pakitakse samasse välispakendisse, tuleb saadetis ohumärgistega varusta d a ja tähistada selliselt, nagu nõutud iga aine või eseme jaoks eraldi. Kui erinevate veoste jaoks on nõutav sama ohumärgis, siis peab seda paigaldama ainult üks kord . 5.1.5 Üldsätted klassi 7 puhul 5.1.5. 1 Kaubapartii heakskiit ja teavitamine 5.1.5. 1 .1 Üldist Lisaks peatükis 6.4 kirjeldatud saadetise tehnilise lahenduse heakskiidule on teatud juhtudel (vt alajagu 5.1.5.1.2 ja 5.1.5.1.3) nõutav kaubapartiile ka mitmepoolse heakskiidu saamine. Mõnel juhul on vajalik ka pädevaid asutusi kaubapartiist teavitada (alajagu 5.1.5.1.4) . 5.1.5. 1 .2 Kaubapartii heakskiit Mitmepoolset heakskiitu on vaja : a) selliste B(M)-tüüpi saadetiste lähetamiseks, mis ei vasta alajao 6.4.7.5 nõuetele või mis on konstrueeritud sellisena, et need võimaldavad vahelduvat kontrollitud õhutust ; b) B(M)-tüüpi saadetistele, milles on radioaktiivne materjal, mille aktiivsus ületab 3000 A 1 või 3000 A 2 , või 1000 TBq , olenevalt sellest, milline väärtustest on madalam ; c) lõhustuvaid materjale sisaldavate saadetiste saatmiseks, kui pakkide ohupiiri indeksite summa ühe sõiduki või konteineri kohta ületab 50; ja d) (reserveeritud) e) SCO-III saadetis ele välja arvatud juhul, mil pädev asutus võib lubada ve du oma riiki või läbi selle ilma saadetise veoloata, selle pakendi kasutusloa erisätte alusel (vt alajagu 5.1.5.2.1) . 5.1.5. 1 .3 Kaubapartii lähetamine erikorralduse alusel Pädev asutus võib heaks kiita sätted, mille kohaselt võib erikorralduse alusel vedada veost, mis ei vasta kõigile k ohaldata vatele ADR-i nõuetele (vt jagu 1.7.4) . 5.1.5. 1 .4 Teavitamine Pädevate asutuste teavitamine on nõutav järgmistel juhtudel : a) Enne mis tahes saadetistest koosneva kaubapartii esmast veole lähetamist, mille puhul on nõutav pädeva asutuse heakskiit, peab kaubasaatja tagama, et kõik selle saadetise tehnilise lahenduse heakskiidu kohta väljastatud pädevate asutuste sertifikaatide koopiad on saadetud kaubapartii päritoluriigi pädevale asutusele ja kõigi nende riikide pädevale ametiasutusele, mida kaubapartii läbib või kuhu see veetakse . Kaubasaatja ei pea ootama teadet pädevalt asutuselt ja pädev asutus pole kohustatud sertifikaatide kättesaamise kohta teadet saatma ; b) Kõigi järgnevat tüüpi kaubapartiide puhul : i) C-tüüpi saadetised, milles on radioaktiivne materjal, mille aktiivsus ületab 3000 A 1 või 3000 A 2 , või 1000 TBq , olenevalt sellest, milline väärtustest on madalam ; ii) C-tüüpi saadetised, milles on radioaktiivne materjal, mille aktiivsus ületab 3000 A 1 või 3000 A 2 , või 1000 TBq , olenevalt sellest, milline väärtustest on madalam ; iii) B(M)-tüüpi saadetised ; iv) erikorraldusega kaubapartii ; peab kaubasaatja teavitama kaubapartii päritoluriigi pädevat asutust ja kõikide nende riikide pädevaid asutusi, m ida kaubasaadetis läbib või kuhu see veetakse . See teade peab olema nende pädevate asutuste valdusesse jõudnud enne, kui veos teele saadetakse, soovitavalt vähemalt 7 päeva varem ; c) kaubasaatjal pole kohustust saata eraldi teadet, kui nõutav informatsioon sisaldub kaubapartii heakskiidu taotluses (vt alajagu 6.4.23.2) ; d) kauba saadetise teade peab sisaldama : i) küllaldast informatsiooni saadetise või saadetiste identifitseerimiseks, kaasa arvatud kõik kasutatavad sertifikaatide numbrid ning identifitseerimise märgised ; ii) informatsiooni saadetise lähetamise kuupäeva, prognoositava saabumise kuupäeva ja planeeritud marsruudi kohta ; iii) radioaktiivse materjali/materjalide või nukliidi / nukliidide nimetus( ed ); iv) radioaktiivse materjali füüsiliste ja keemiliste vormide kirjeldusi või seda, kas tegu on eri kujulise radioaktiivse materjaliga või vähehajuva radioaktiivse materjaliga, ja v) radioaktiivse sisu maksimaalset aktiivsust veo ajal, väljendatuna bekrellides ( Bq ) koos sobiva SI indeksiga (vt alajagu 1.2.2.1). Lõhustuva materjali puhul võib aktiivsuse asemel kasutada lõhustuva materjali (segude puhul vajaduse korral iga lõhustuva nukliidi ) massi grammides (g) või selle kordseid . 5.1.5. 2 Pädeva asutuse poolt väljaantud sertifikaa d id 5.1.5. 2 .1 Pädeva asutuse poolt väljaantud sertifikaa d id on nõutud : a) tehnilise lahenduse kasutamiseks, mis on ette nähtud : i) eri kujulise radioaktiivse materjali jaoks ; ii) vähehajuva radioaktiivse materjali jaoks ; iii) alajao 2.2.7.2.3.5. punkti f alusel vabastatud lõhustuva materjali jaoks; i v ) 0,1 kg või rohkem uraanheksafluoriidi sisaldavate saadetiste jaoks ; v) saadetiste jaoks, mis sisaldavad lõhustuvat materjali, peale alajagudes 2.2.7.2.3.5, 6.4.11.2 või 6.4.11.3 toodud erandite ; v i ) B(U) ja B(M)-tüüpi saadetiste jaoks ; vi i ) C-tüüpi saadetiste jaoks ; b) erikorralduste puhul ; c) teatud kaubapartiide puhul (vt alajagu 5.1.5.1.2) ; d) nende alajaos 2.2.7.2.2.1 viidatud radionukliidide põhiväärtuste määramiseks, mis ei ole loetletud tabelis 2.2.7.2.2.1 (vt 2.2.7.2.2.2 punkti a); e) alternatiivsete aktiivsuse piirmäärade määramiseks vabastatud instrumentide või esemete jaoks (vt 2.2.7.2.2.2 punkti b); Sertifikaadid peavad kinnitama, et kasutatavad nõuded on täidetud ning saadetise tehnilise lahenduse sertifikaadil peab olema viide identifitseerimise märgisele . Saadetise tehnilise lahenduse ning kaubapartii heakskiidu võib ühendada ühte sertifikaati. Sertifikaadid ja nende sertifikaatide taotlused peavad vastama alajao 6.4.23 nõuetele . 5.1.5. 2 .2 Kaubasaatjal peavad olema kõigi ettenähtud sertifikaatide koopiad. 5.1.5. 2 .3 Nende saadetiste tehniliste lahenduste puhul, mille kohta ei nõuta pädeva asutuse poolt väljaantud sertifikaati, peab kaubasaatja, kui temalt on seda nõutud, esitama pädevale asutusele kontrollimiseks dokumendid, mis tõendavad saadetise tehnilise lahenduse vastavust kõigile k ohaldatavatele nõuetele . 5.1.5.3 Veoindeksi (TI) ja ohupiiri indeksi (CSI) määramine 5.1.5.3.1 Saadetise, veopakendi või konteineri või pakendamata LSA-I , SCO-I või SCO-III veoindeks (TI) on number, mis tuletatakse järgmiselt : a) Määratakse maksimaalne doosikiirus millisiivertides tunni kohta ( mSv /h) 1 meetri kaugusel saadetise, veopakendi või konteineri või pakendamata LSA-I , SCO-I või SCO-III välispinnast. Määratud väärtus tuleb korrutada 100-ga. Uraani ja tooriumi maakide ning nende kontsentraatide puhul võib maksimaalseteks doosikiiruseks mis tahes punktis 1 meetri kaugusel lasti välispinnast lugeda : 0, 4 mSv /h uraani ja tooriumi maakide ja füüsiliste kontsentraatide jaoks ; 0, 3 mSv /h tooriumi keemiliste kontsentraatide jaoks ; 0, 02 mSv /h uraani keemiliste kontsentraatide jaoks, välja arvatud uraanheksafluoriid ; b) paakide, konteinerite ning pakendamata LSA-I , SCO-I ja SCO-III jaoks tuleb punktis a saadud väärtus korrutada tabelis 5.1.5.3.1 toodud vastava teguriga ; c) punktides a ja b saadud väärtused tuleb ümardada ülespoole kuni esimese kümnendkohani (nt 1,13 muutub 1,2-ks), välja arvatud 0,05 ja väiksemad väärtused, mis tuleb lugeda 0-ks , ning saadud arv ongi TI väärtus . Tabel 5.1.5.3.1: Korrutustegurid paakide, konteinerite ja pakkimata LSA-I , SCO-I ja SCO-III puhul Lasti suurus a Korrutustegur lasti suurus 1 m 2 1 1 m 2 < lasti suurus 5 m 2 2 5 m 2 < lasti suurus 20 m 2 3 20 m 2 < lasti suurus 10 a Lasti maksimaalne läbimõõt läbilõikes . 5.1.5.3.2 Iga jäiga veopakendi, konteineri või sõiduki TI määrata kse kõikide nendes sisalduvate saadetiste TI-de summana. Ühelt kaubasaatjalt pärineva saadetise puhul võib kaubasaatja määrata TI doosikiiruse otsese mõõtmise teel. Mittejäiga veopakendi TI määratakse ainult kõikide selles sisalduvate saadetiste TI-de summana . 5.1.5.3.3 Iga veopakendi või konteineri ohupiiri indeks tuleb määrata kui kõigi s elles sisalduvate saadetiste CSI - ide summa. Samu reegleid tuleb järgida kauba saadetise s või sõiduki l/ sõidukis veetava lasti CSI-de kogusumma määramisel . 5.1.5.3.4 Saadetised, veopakendid ja konteinerid tuleb määrata kas kategooriasse I-VALGE, II-KOLLANE või III-KOLLANE vastavalt tabelis 5.1.5.3.4 määratud tingimustele ja kooskõlas järgmiste nõuetega : a) saadetise, veopakendi või konteineri veopakendi puhul tuleb kohase kategooria määramisel arvestada nii veoindeksit kui pinna doosikiirust . Juhul, kui veoindeks vastab ühe kategooria tingimustele, kuid pinna doosikiirus vastab teise le kategooriale, tuleb saadetis, veopakend või konteiner määrata kõrgemasse kategooriasse. Sel eesmärgil käsitletakse kategooriat I-VALGE kui madalaimat kategooriat ; b) TI tuleb määrata vastavalt alajagudes 5.1.5.3.1 ja 5.1.5.3.2 kehtestatud juhistele ; c) kui pinna doosikiirus on suurem kui 2 mSv /h, tuleb saadetist või veopakendit veda d a ainukasut use tingimustel ning vastavalt jao 7.5.11 CV33 punkti 3.1 ja punkti 3.5 alapunkti a nõuetele ; d) erikorralduse alusel veetav saadetis tuleb määrata kategooriasse III-KOLLANE, välja arvatud juhul, kui kehtivad alajao 5.1.5.3.5 sätted ; e) veopakend või konteiner , mis sisaldab erikorralduse alusel veetavaid saadetisi tuleb määrata kategooriasse III-KOLLANE, välja arvatud juhul, kui kehtivad alajao 5.1.5.3.5 sätted . Tabel 5.1.5.3.4 : Saadetiste, veopakendite ja konteinerite kategooriad Tingimused Veoindeks (TI) Maksimaalne doosikiirus välispinna mis tahes punktis Kategooria 0 a Mitte üle 0,005 mSv /h I- VALGE Üle 0, kuid mitte üle 1 a Üle 0,005 mSv /h, kuid mitte üle 0,5 mSv /h II- KOLLANE Üle 1, kuid mitte üle 10 Üle 0,5 mSv /h, kuid mitte üle 2 mSv /h III- KOLLANE Üle 10 Üle 2 mSv /h, kuid mitte üle 10 mSv /h III- KOLLANE b a Kui mõõdetud TI pole suurem kui 0,05, võib viidatud väärtus olla alajao 5.1.5.3.1 punkti c kohaselt 0 . b Tuleb samuti vedada ainukasutuse tingimustel , välja arvatud konteinerid (vt tabel D alajao 7.5.11 lisasäte CV 33 (3.3)). 5.1.5.3.5 Kui on tegemist saadetisega, mille rahvusvahelise veo puhul nõutakse tehnilise lahenduse või veo heakskiitu, mille suhtes kasutatakse eri riikides erinevaid heakskiidu tüüpe , toimub kategooriatesse määramine vastavalt tehnilise lahenduse päritoluriigi sertifikaadi le . 5.1.5.4 7. klassi radioaktiivsest materjalist vabasaadetiste erisätted 5.1.5.4.1 7. klassi radioaktiivsest materjalist vabasaadetise välisküljele tuleb loetavalt ja vastupidavalt märkida : a) ÜRO number, millele eelnevad tähed „ UN ” ( ÜRO ) ; b) kaubasaatja, kaubasaaja või nende mõlema identifitseerimiseks vajalikud andmed; c) lubatud kogumass, kui see ületab 50 kg. 5.1.5.4.2 Peatüki 5.4 dokumentatsiooni nõuded ei kehti 7. klassi radioaktiivsest materjalist vabasaadetiste puhul, välja arvatud kui: a) veodokumendile (nt lastikirjale, õhuveokirjale või CMR/CIM saatelehele) peab olema märgitud ÜRO number, mille ees on lühend „ÜRO" ning saaja ja saatja nimi ja aadress ning kui asjakohane, siis tunnusmärk iga pädeva asutuse heakskiidu kohta (vt alaja o 5.4.1.2.5.1 punkt i g); b) kohaldumise korral alaja o 5.4.1.2.5.1 punkti g ning alajagude 5.4.1.2.5.3 ja 5.4.1.2.5.4 nõuded; c) kohalduvad alajagude 5.4.2 ja 5.4.4 nõuded. 5.1.5.4.3 Kui võimalik, kohalduvad alajagude 5.2.1.7.8 ja 5.2.2.1.11.5 nõuded. 5.1.5.5 Kokkuvõte heakskiidu saamise ja eelneva teavitamise nõuetest MÄRKUS 1 : e nne pädeva asutuse poolse tehnilise lahenduse heakskiitu nõudva mis tahes saadetise esmakordset veole lähetamist peab kaubasaatja olema veendunud, et iga teekonnal läbitava riigi pädevale asutusele on esitatud heakskiidu sertifikaadi koopia (vt alajao 5.1.5.1.4 punkt a) . MÄRKUS 2 : t eavitamine on vajalik, kui radioaktiivse materjali aktiivsus ületab 3 x 10 3 A 1 , või 3 x 10 3 A 2 , või 1000 TBq (vt alajao 5.1.5.1.4 punkt b) . MÄRKUS 3 : v eole on vaja hankida mitmepoolne heakskiit, kui radioaktiivse materjali aktiivsus ületab 3 x 10 3 A 1 , või 3 x 10 3 A 2 , või 1000 TBq , või kui lubatakse veose kontrollitud õhutamist (vt alajagu 5.1.5.1) . MÄRKUS 4 : Vaata selle materjali saadetise veo heakskiidu ja eelneva teavitamise nõudeid . Objekt ÜRO nr Nõutud pädeva asutuse heakskiit Kaubasaatja peab teavitama päritolumaa ja teekonnal läbitavate riikide a pädevaid a sutusi enne iga kaubapartiid Viide Päritolu riik Teekonnal läbitavad riigid a Loetelus puuduvate A 1 ja A 2 väärtuste arvutamine - Jah Jah Ei 2.2.7.2.2.2 punkt a, 5.1.5.2.1 punkt d Vabasaadetised - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu 2908, 2909, 2910, 2911 Ei Ei Ei Ei Ei Ei --- LSA materj al b and SCO b t ööstuslikud 1., 2. või 3. tüüpi saadetised, mittelõhustuvad ja harva lõhustuvad 2912, 2913, 3321, 3322 --- - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu Ei Ei Ei Ei Ei Ei A-tüüpi saadetised b , mittelõhustuvad ja harva lõhustuvad 2915, 3332 -- - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu Ei Ei Ei Ei Ei Ei B(U)-tüüpi saadetised b , mittelõhustuvad ja harva lõhustuvad 2916 5.1.5. 1 .4 punkt b, 5.1.5. 2 .1 punkt a, 6.4.22.2 - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu Jah Ei Ei Ei Vt märkus 1 Vt märkus 2 B(M)-tüüpi saadetised b , mittelõhustuvad ja harva lõhustuvad 2917 5.1.5. 1 .4 punkt b, 5.1.5. 2 .1 punkt a, 5.1.5. 1 .2, 6.4.22.3 - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu Jah Vt märkus 3 Jah Vt märkus 3 Ei Jah C-tüüpi saadetised b , mittelõhustuvad ja harva lõhustuvad 3323 5.1.5. 1 .4 punkt b, 5.1.5. 2 .1 punkt a, 6.4.22.2 - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu Jah Ei Ei Ei Vt märkus 1 Vt märkus 2 Lõhustuva materjali saadetised - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu : - ohupiiri indeksite summa mitte üle 50 - ohupiiri indeksite summa üle 50 2977, 3324, 3325, 3326, 3327, 3328, 3329, 3330, 3331, 3333 Jah c Ei d Jah Jah c Ei d Jah Ei Vt märkus 2 Vt märkus 2 5.1.5. 2 .1 punkt a, 5.1.5. 1 .2, 6.4.22.4, 6.4.22.5 Objekt ÜRO nr Nõutud pädeva asutuse heakskiit Kaubasaatja peab teavitama päritolumaa ja teekonnal läbitavate riikide a pädevaid asutusi enne iga kaubapartiid Viide Päritolu riik Teekonnal läbitavad riigid a Eri kujuline radioaktiivne materjal - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu - Vt märkus 4 Jah Vt märkus 4 Ei Vt märkus 4 Ei Vt märkus 4 1.6.6. 4 , 5.1.5.2.1 punkt a , 6.4.22.5 Vähehajuv radioaktiivne materjal 5.1.5. 2 .1 punkt a, 6.4.22. 5 - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu - Vt märkus 4 Jah Vt märkus 4 Ei Vt märkus 4 Ei Vt märkus 4 Saadetised, mis sisaldavad 0,1 kg või rohkem uraanheksafluoriidi 5.1.5. 2 .1 punkt a, 6.4.22.1 - tehnilise lahenduse heakskiit - vedu - Vt märkus 4 Jah Vt märkus 4 Ei Vt märkus 4 Ei Vt märkus 4 Erikorraldused - vedu 2919, 3331 Jah Jah Jah 1.7.4.2, 5.1.5. 2 .1 punkt b, 5.1.5. 1 .4 punkt b Üleminekumeetmete alusel väljastatud saadetiste tehnilise lahenduse heakskiit - Vt 1.6.6 Vt 1.6.6 Vt märkus 1 1.6.6.2, 5.1.5. 1 .4 punkt b, 5.1.5. 2 .1 punkt a, 5.1.5. 1 .2 , 6.4.22.9 Alternatiivsed aktiivsuse piirmäärad vabastatud instrumentide või esemete jaoks – Jah Jah Ei 5.1.5.2.1 punkt e 6.4.22.7 Alajao 2.2.7. 2. 3.5 punkti f kohaselt vabastatud lõhustuv materjal – Jah Jah Ei 5.1.5.2.1 punkti a alapunkt iii, 6.4.22.6 PEATÜKK 5.2 TÄHISTAMINE JA OHUMÄRGISED 5.2.1 Saadetiste märgistamine MÄRKUS 1 : p akendite, suurpakendite, gaasianumate ja IBC-de ehitust, katsetamist ning veoluba puudutava märgistamise kohta vaata 6. osa . MÄRKUS 2: GHS-i kohaselt võib ADR - is mittenõutud GHS-i piktogramm olla nähtav veosel ainult tervikliku GHS-i märgise osana ja mitte iseseisvalt (vt GHS 1.4.10.4.4). 5.2.1.1 Kui ADR ei sätesta teisiti, peab ohtlikule kaubale vastav ÜRO number, mille ette kirjutatakse tähed „UN”, olema märgitud igale saadetisele selgelt, kasutades selleks ilmastikukindlat värvi ja materjali. ÜRO number ja tähed „ UN” peavad olema vähemalt 12 mm kõrged, välja arvatud kuni 3 0 - liitri se mahuga või kuni 30 -kilogrammis e maksimaal se puhasmass iga saadetiste või kuni 60-liitrise veemahutavusega balloonide puhul, kui need peavad olema vähemalt 6 mm kõrged , ja välja arvatud maksimaalselt 5 liitrit või puhas massina 5 kg mahutavate pakendite puhul, kui need peavad olema sobiva suurusega . Pakkimata esemete puhul peab märgistus olema kantud esemele, selle tugiraamile või teisaldamise, säilitamise või käivitamise seadmele . 5.2.1.2 Kõik käesolevas peatükis nõutud saadetiste ohumärgised : a) peavad olema esmapilgul nähtavad ja loetavad ; b) peavad olema vastupidavad ilmastiku mõjudele ilma, et nende efektiivsus oluliselt langeks . 5.2.1.3 Päästepakendid , kaasa arvatud suured päästepakendid ja pääste-surveanumad peavad lisaks olema märgistatud sõnaga „ SALVAGE ” („PÄÄSTE”) . Tähed „PÄÄSTE” peavad olema vähemalt 12 mm kõrged. 5.2.1.4 Üle 450 liitrise mahuga puistlasti vahekonteinerid peavad olema märgistatud kahel vastasküljel . 5.2.1.5 Lisanõuded klassi 1 veostele Lisaks eelnimetatule peab klassi 1 veoste saadetistel olema jaoga 3.1.2 kooskõlas määratud ohtliku veose tunnusnimetus. Selgelt loetav ja kustumatu märgistus peab olema ühes või mitmes keeles, millest üks peab olema inglise, prantsuse või saksa keel, välja arvatud juhul, kui veoga seotud riikide vahel sõlmitud kokkulepe teisiti sätestab . 5.2.1.6 Lisanõuded klassi 2 veostele Taastäidetavad anumad peavad kandma järgmisi andmeid, mis on kirjutatud ilmastikukindla värviga ja selgelt loetavalt : a) gaasi või gaaside segu ÜRO number ja ohtliku veose tunnusnimetus, mis on määratud kooskõlas jaoga 3.1.2 . Juhul, kui gaasid on klassifitseeritud N.O.S. kirje alla, peab lisaks ÜRO numbrile olema näidatud ainult gaasi tehniline nimetus . Segude puhul tuleb näidata mitte rohkem kui kaks kõige ohtlikumat komponenti ; b) mass kokkusurutud gaaside puhul ning veeldatud gaaside puhul, kas maksimaalne täitemass ja anuma taara mass koos täitmise ajal selle küljes olnud manuste ja lisaseadmetega või kogumass ; c) järgmise korralise ülevaatuse kuupäev (aasta) . Need andmed võib kas graveerida või näidata vastupidaval, anuma külge kinnitatud infokettal või ohumärgisel, või näidata anuma külge kleebitud ja selgelt nähtaval tähistusel , mis on kas trükitud või tehtud muu sarnase tehnikaga . MÄRKUS 1: Vt ka alajagu 6.2.2.7 . MÄRKUS 2: Mitte- taastäidetavate anumate kohta vt alajagu 6.2.2.8 . 5.2.1.7 Tähistamise erinõuded radioaktiivsele materjalile 5.2.1.7.1 Kõigi saadetiste pakendite välispinnal peab olema loetav ja ilmastikukindel märgistus, milles on ära märgitud kaubasaatja või kaubasaaja või mõlemad . Kõigi veopakendite välispinnal peab olema loetav ja ilmastikukindel märgistus, milles on märgitud kaubasaatja või kaubasaaja või mõlemad, välja arvatud juhul, kui need märgistused on selgelt nähtavad veopakendis olevatelt saadetistelt. 5.2.1.7.2 Igale saadetisele (peale vabasaadetiste) peab pakendi välispinnale olema loetavalt ja ilmastikukindlalt märgitud ÜRO number, millele eelnevad tähed „UN”, ning ohtliku veose tunnusnimetus. Vabasaadetiste märgistus peab vastama alajaole 5.1.5.4.1. 5.2.1.7.3 Kõigi üle 50 kg kogumassiga saadetiste pakendi välispinnale peab olema selgelt ja ilmastikukindlalt märgitud selle lubatav kogumass . 5.2.1.7.4 Kõigi saadetiste puhul, mis vastavad : a) 1. tüüpi tööstusliku saadetisele (tüüp IP-1), 2. tüüpi tööstusliku saadetisele (tüüp IP-2) või 3. tüüpi tööstusliku saadetisele (tüüp IP-3), tuleb pakendi välispinnale kanda vastav loetav ja ilmastikukindel märgistus „TYPE IP-1”, „TYPE IP-2” või „TYPE IP 3” ; b) A-tüüpi saadetisele tuleb pakendi välispinnale kanda loetav ja ilmastikukindel märgistus „TYPE A” ; c) 1. tüüpi tööstusliku saadetisele (tüüp IP-1), 2. tüüpi tööstusliku saadetisele (tüüp IP-2) või 3. tüüpi tööstusliku saadetisele (tüüp IP-3) või A-tüüpi saadetisele tuleb pakendi välispinnale kanda loetav ja ilmastikukindel rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutatav riigi tunnusmärk ning tootja nimi või muu tehnilise lahenduse päritoluriigi pädeva asutuse määratud märgistus pakendi identifitseerimiseks. 5.2.1.7.5 Kõigi vastavalt ühele või mitmele alajaole (5.1.5.2.1, 6.4.22.1 kuni 6.4.22.4, 6.4.23.4 kuni 6.4.23.7 ja 6.4.24.2) heakskiidetud konstruktsiooniga pakendite välispinnal peab olema loetavalt ja ilmastikukindla värviga märgitud järgmine informatsioon : a) sellele tehnilisele lahendusele pädeva asutuse poolt antud tunnusmärk ; b) iga pakendi unikaalne seerianumber, mis vastab sellele tehnilisele lahendusele ; c) B(U)-tüüpi, B(M)-tüüpi ja C-tüüpi saadetise pakendi puhul märge „TYPE B(U)”, „TYPE B(M)” või „TYPE C”. 5.2.1.7.6 Kõigi B(U)-tüüpi, B(M)-tüüpi või C-tüüpi saadetise pakendi nõuetele vastavate tule- ja veekindlate välimiste anumate välispinnal peab olema kõrgreljeefne või sisse stantsitud või mingi muu tehnikaga, tule ja vee mõjudele vastupidavana, tehtud, allpool esitatud kolmiklehe sümbol . Kolmiklehe sümboli kujund, mille proportsioonid põhinevad keskse ringjoone raadiusel X . Minimaalne lubatud X mõõde on 4 mm . \* MERGEFORMAT Eemaldada või katta tuleb kõik saadetisele tehtud alajao 5.2.1.7.4 punktides a ja b ning alajao 5.2.1.7.5 punktis c nõutud tähised, mis on seotud saadetise tüübiga, kuid mis pole seotud kaubasaadetisele määratud ÜRO numbri ja veose tunnusnimetusega . 5.2.1.7.7 Kui anumates või pakkematerjalides sisalduvat LSA-I või SCO-I materjali veetakse alajao 4.1.9.2. 4 kohaselt eriloa alusel, võib nende anumate või pakkematerjalide välispinnal olla vastav märge „RADIOACTIVE LSA-I” („RADIOAKTIIVNE LSA-I”) või „RADIOACTIVE SCO-I” („RADIOAKTIIVNE SCO-I”) . 5.2.1.7.8 Kui on tegemist saadetisega, mille rahvusvahelise veo puhul nõutakse tehnilise lahenduse või veo heakskiitu pädeva asutuse poolt , mille suhtes kasutatakse eri riikides erinevaid heakskiidu tüüpe , peab tähistus vastama tehnilise lahenduse päritoluriigi sertifikaadile . 5.2.1.8 Keskkonnaohtlike ainete märgistamise erinõuded 5.2.1.8.1 Alajao 2.2.9.1.10 kriteeriumidele vastavaid keskkonnaohtlikke aineid sisaldavad saadetised tuleb märgistada alajaos 5.2.1.8.3 esitatud keskkonnaohtlike ainete märgiga; erandiks on lihtpakendid ja kombineeritud pakendid, mis sisaldavad : - kuni 5 liitrit vedelikke või - kuni 5 kg tahkeid aineid . 5.2.1.8.2 Keskkonnaohtliku aine märk peab asuma alajaos 5.2.1.1 ette nähtud tähise kõrval. Täidetud peavad olema alajagude 5.2.1.2 ja 5.2.1.4 nõuded . 5.2.1.8.3 Keskkonnaohtliku aine märk peab olema selline, nagu on joonisel 5.2.1.8.3. Joonis 5.2.1.8.3 . / Mitte alla 100 mm/ Keskkonnaohtliku aine märk Märk peab olema 45 ⁰ nurga alla paigutatud ruut. Sümbol (kala ja puu) peavad oleva must-valgel või mõnel muul kontrastsel taustal. Miinimummõõdud on 100 mm × 100 mm ja ruudu kontuuri joone laius on vähemalt 2 mm. Kui pakendi suurus seda nõuab, võib minimaalseid välismõõte / joone paksust vähendada, tingimusel et märgistus jääb selgelt nähtavaks. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga. MÄRKUS: Lisaks kõigile keskkonnaohtliku aine märgise kandmise nõuetele kohaldatakse jao 5.2.2 ohusilte puudutavaid sätteid. Liitiumaku tähis 5.2.1.9.1 Liitiumelemente või akusid sisaldavad saadetised, mis on ette valmistatud peatüki 3.3 erisätte 188 kohaselt, tuleb tähistada joonisel 5.2.1.9.2 toodud tähisega. 5.2.1.9. 2 Tähisel peab olema toodud ÜRO number, millele eelnevad tähed ÜRO, nt „ÜRO nr 3090“ liitiummetallelementide või -akude puhul või „ÜRO nr 3480“ liitiumioonelementide või -akude puhul. Kui liitiumelemendid või -akud paiknevad seadmetes või on koos nendega pakitud, siis tuleb tuua välja ÜRO number, millele eelnevad tähed ÜRO, nt „ÜRO nr 3091“ või „ÜRO nr 3481“. Kui saadetis sisaldab liitiumelemente või -akusid, millele on määratud erinevad ÜRO numbrid, siis tuleb kõik kohalduvad ÜRO numbrid välja tuua vähemalt ühel tähisel . Joonis 5.2.1.9.2 Liitiumaku tähis * ÜRO numbri(te) koht Tähis peab olema kontuurjoonega nelinurga või ruudu kujuga. Miinimumlaius on 100 mm ja miinimumkõrgus 100 mm ning ristküliku kontuurijoone laius on vähemalt 5 mm. Sümbol (liitiumioonakude või liitiummetallakude või -elementide ÜRO numbri kohal olev akude grupp, millest üks on kahjustatud ja sellest väljub leek) peab olema must valgel taustal. Kontuurjoon peab olema punane. Kui pakendi suurus seda nõuab, võib minimaalseid välismõõte vähendada, kuid laiuses mitte väiksemaks kui 100 mm ja kõrguses mitte väiksemaks kui 70 mm. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga. Asetuse suunda näitavad nooled 5.2.1. 10 .1 Välja arvatud alajaos 5.2.1. 10 .2 toodud saadetised, tuleb : a) kombineeritud pakendid, mille sisepakendid sisaldavad vedelikke ; b) pakendid, mis on varustatud ventilatsiooniseadmetega, c) suletud või avatud krüotehnilised anumad, mis on ette nähtud jahutamisega veeldatud gaaside vedamiseks ; ja d) masinad või aparaadid, mis sisaldavad vedelaid ohtlikke veoseid, kui tuleb tagada, et vedelad ohtlikud veosed säilitavad oma ettenähtud asetuse (vt peatüki 3.3 erisäte 301), loetavalt märgistada pakendi asetuse suunda näitavate nooltega, mis näe vad välja sellised nagu all to odud joonisel või nagu määratud ISO 780:1997 standardiga. Asetuse suunda näitavad nooled peavad olema saadetisel vertikaalsetel vastaskülgedel, näidates täpselt ülesse. Märk peab olema ristkülikukujuline, selgelt nähtav ning selle mõõtmed peavad olema proportsionaalsed pakendi mõõtmetega. Noolte ümbritsemine nelinurkse raamjoonega ei ole kohustuslik . Joonis 5.2.1. 10 .1.1 Joonis 5.2.1. 10 .1.2 1514475 11430 Kaks musta või punast noolt valgel vm sobivas kontrasttoonis taustal . Nelinurkne raamjoon ei ole kohustuslik . Kõik elemendid peavad olema proportsioonis joonisel näidatuga või 0 0 Kaks musta või punast noolt valgel vm sobivas kontrasttoonis taustal . Nelinurkne raamjoon ei ole kohustuslik . Kõik elemendid peavad olema proportsioonis joonisel näidatuga või 5.2.1. 10 .2 Asetuse suunda näitavad nooled ei ole kohustuslikud : a) välispakenditel, mis sisaldavad surveanumaid, välja arvatud avatud või suletud krüotehnilis i anumaid ; b) välispakenditel, mis sisaldavad ohtlikke veoseid sisepakendites , millest ühegi sisaldus ei ole üle 120 ml, kui sise - ja välis pakendi vahel on küllaldane kogus absorbeerivat materjali, millesse võiks imenduda kogu sisalduv vedelik ; c) välispakenditel, mis sisaldavad klassi 6.2 nakkusohtlikku ainet primaaranumates, millest ühegi sisaldus ei ole üle 50 ml; d) klassi 7 radi oaktiivset materjali sisaldavatel 2. tüü pi tööstuslik el saadetis tel (tüüp IP-2), 3. tüüpi tööstuslik el saadetistel (tüüp IP-3) ning A-tüüpi, B(U)-tüüpi, B(M)-tüüpi või C-tüüpi saadetis tel ; e) välispakenditel, mis sisaldavad esemeid, mis on igas asendis lekkekindlad (nt alkohol või elavhõbe termomeetrites, aerosoolid jne) , või f) välispakenditel, mis sisaldavad ohtlikke veoseid hermeetiliselt suletud sisepakend ites , millest ühegi sisaldus ei ole üle 500 ml. 5.2.1. 10 .3 Vastavalt käesolevale alajaole asetuse suunda näitavate nooltega märgistatud saadetistel ei tohi kasutada mingil muul eesmärgil teisi märgistusi, mille l on noole kujutis . 5.2.2 Saadetiste ohumärgistus 5.2.2.1 Ohumärgistust puudutavad sätted 5.2.2.1.1 Kõigile peatüki 3.2 tabelis A loetletud esemetele või ainetele peavad olema kinnitatud veerus 5 näidatud ohumärgised, välja arvatud juhul, kui veeru 6 erisäte nõuab teisiti . 5.2.2.1.2 Ohumärgiste asemel võib kasutada vastupidavamaid ohutähiseid, mis vastavad täpselt ettenähtud mudelitele . 5.2.2.1.3 kuni 5.2.2.1.5 (Reserve eritu d) 5.2.2.1.6 Välja arvatud alajaos 5.2.2.2.1.2 toodud juhtumid, peab iga märgis : a) olema kinnitatud saadetise pinnale, kui see pakendi pinnale mahub; klassi 1 ja klassi 7 ainete saadetiste puhul paigaldatakse ohumärgis ohtliku veose tunnusnimetust näitava märgise lähedale ; b) olema saadetisel paigutatud selliselt, et seda ei kata ega varja ükski pakendi osa e ga manus või muu ohumärgis ega - tähis, ja c) olema paigutatud üksteise kõrvale, kui on nõutav rohkem kui üks ohumärgis . Juhul, kui saadetis on sellise ebakorrapärase kujuga või nii väike, et ohumärgist ei saa rahuldavalt kinnitada, võib ohumärgise kleepida saadetise külge kindlalt kinnitatud lipiku või muu sobiva asja peale . 5.2.2.1.7 Üle 450 liitrise mahuga puistlasti vahekonteinerid peavad olema märgistatud kahel vastasküljel . 5.2.2.1.8 (Reserve eritu d) 5.2.2.1.9 Erisätted isereageerivate ainete ja orgaaniliste peroksiidide ohumärgistuse kohta a) Mudelile nr 4.1 vastav ohumärgis tähendab ka seda, et toode võib olla tuleohtlik , mistõttu ei nõuta mudeli nr 3 kohast ohumärgist. Lisaks tuleb B tüüpi isereageerivatele ainetele paigaldada mudelile nr 1 vastav ohumärgis, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud loa sellise ohumärgise ärajätmiseks, kuna selle saadetise osas läbi viidud katsetuste tulemused näitavad, et isereageeriv aine sellises pakendis ei plahvata . b) Mudelile nr 5.2 vastav ohumärgis tähendab ka seda, et toode võib olla tuleohtlik , mistõttu ei nõuta mudeli nr 3 kohast ohumärgist. Lisaks tuleb paigutada järgmised ohumärgised: i) mudelile nr 1 vastav ohumärgis B-tüüpi orgaaniliste peroksiidide jaoks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud loa sellise ohumärgise ärajätmiseks, kuna selle saadetise osas läbi viidud katsetuste tulemused näitavad, et orgaaniline peroksiid sellises pakendis ei plahvata ; ii) mudelile nr 8 vastav ohumärgis on kohustuslik, kui klassi 8 I või II pakendigrupi kriteeriumid on täidetud . Isereageerivate ainete ja orgaaniliste peroksiidide loeteludes toodud ainete veo puhul kinnitatavad ohumärgised on ära toodud vastavalt alajaos 2.2.41.4 ja 2.2.52.4 . 5.2.2.1.10 Erisätted nak kusohtlike ainete saadetiste ohumärgistuse kohta Lisaks mudelile nr 6.2 vastavale ohumärgisele peavad nak kusohtlike ainete saadetised kandma mis tahes muud ohumärgist, mida nõuab saadetise sisu . 5.2.2.1.11 Erisätted radioaktiivsete materjalide ohumärgistuse kohta 5.2.2.1.11.1 Iga radioaktiivset materjali sisaldav saadetis, veopakend ja konteiner peab kandma ohumärgiseid, mis vastavad selle saadetise, veopakendi või konteineri kategooriale kohalduvatele mudelitele nr 7A, 7B või 7C, välja arvatud juhul, kui vastavalt alajaole 5.3.1.1.3 kasutatakse suurendatud mõõtmetega ohusilte. Ohumärgised peavad olema kinnitatud saadetise või veopakendi välispinna kahele vastasküljele või konteineri või paagi kõigi nelja külje välispinnale. Lisaks peavad kõik lõhustuvat materjali ( peale alajao 2.2.7.2.3.5 sätetega vabastatud lõhustuva materjali ) sisaldavad saadetised, veopakendid ja konteinerid kandma mudeli nr 7F, 7B või 7C kohaseid ohumärgiseid. Seal, kus sellist ohumärgist on võimalik vastavale saadetisele kohaldada, tuleb see kinnitada radioaktiivse materjali ohumärgiste kõrvale. Ohumärgised ei tohi kinni katta jaos 5.2.1 sätestatud märgiseid. Muud ohumärgised, mis ei ole seotud veetava ohtliku ainega, tuleb eemaldada või kinni katta . 5.2.2.1.11.2 Kõik kohalduvatele mudelitele nr 7A, 7B ja 7C vastavad ohumärgised peavad kandma järgmist informatsiooni . a) Sisu : i) välja arvatud LSA-I materjal, tuleb ohtlike ainete saadetiste markeerimisel kasutada tabelis 2.2.7.2.2.1 toodud radionukliidide nimetust/nimetusi koos seal antud sümbolitega. Radionu kliidide segude puhul peab nimetama järjekorras kõige suuremate piirangutega radionukliidid ulatuses, mida võimaldab rea pikkus. LSA või SCO grupp peab olema näidatud pärast radionukliidi nimetust/nimetusi. Sel eesmärgil peab kasutama termineid „LSA-II”, „LSA III”, „SCO-I” ja „SCO-II” ; ii) LSA-I materjali jaoks on vajalik ainult termin „LSA-I ” ; radionukliidi nimetus pole vajalik ; b) Aktiivsus : radioaktiivse sisu maksimaalne aktiivsus veo ajal, väljendatuna bekrellides (Bq) koos vastava SI indeksiga (vt alajagu 1.2.2.1). Lõhustuva materjali puhul võib aktiivsuse asemel kasutada lõhustuva materjali kogumassi (või vastavalt segule iga lõhustuva nukliidi massi) grammides (g) või selle kordseid ; c) Veopakendite ja konteinerite puhul peab sisu ja aktiivsuse ohumärgistel olema eespool punktides a ja b toodud informatsioon, mis annab teavet kogu veopakendi või konteineri sisu kohta, välja arvatud juhul, kui tegemist on veopakendite või koospakendi konteineritega, mis sisaldavad erinevate radionukliidide saadetisi – siis kirjutatakse ohumärgisele: „Vaata veodokumente” ; d) Veoindeks: kindlaks määratud vastavalt alajagudele 5.1.5.3.1 ja 5.1.5.3.2 ( välja arvatud kategooria I-VALGE ) . 5.2.2.1.11.3 Kõigile mudeli nr 7E kohastele ohumärgistele tuleb kirjutada ohupiiri indeks (ingl k criticality safety index , CSI) vastavalt saadetise sisse- või läbiveoriigi kinnitussertifikaadile, mille on välja andnud pädev asutus või mis on välja antud vastavalt alajagudes 6.4.11.2 või 6.4.11.3 sätestatule . 5.2.2.1.11.4 Veopakendite ja konteinerite puhul peab mudeli 7E kohasel märgisel olema kõigi neis sisalduvate saadetiste ohupiiri indeksite summa . 5.2.2.1.11.5 Kui on tegemist saadetisega, mille rahvusvahelise veo puhul nõutakse tehnilise lahenduse või veo heakskiitu, mille suhtes kasutatakse eri riikides erinevaid heakskiidu tüüpe , peab ohumärgistus vastama tehnilise lahenduse päritoluriigi sertifikaadile . 5.2.2.1.12 ÜRO numbrite 3537, 3538, 3539, 3540, 3541, 3542, 3543, 3544, 3545, 3546, 3547 ja 3548 all veetavate ohtlikke veoseid sisaldavate esemete ohumärgiste erisätted 5.2.2.1.12.1 Esemeid või pakendamata esemeid sisaldavad saadetised peavad kandma alajao 5.2.2.1 kohaseid ohumärgiseid, mis viitavad jao 2.1.5 kohas tele ohtu dele , välja arvatud esemete puhul, mis sisaldavad lisaks liitiumakusid ja mis ei pea kandma mudelile nr 9A vastavat liitiumaku tähist või ohumärgist. 5.2.2.1.12.2 Kui nõutakse, et vedelaid ohtlikke veoseid sisaldavad esemed püsi ksid ettenähtud asetuses, siis tuleb kinnitada alajao 5.2.1.10.1 kohased asetuse suuda näitavad nooled, mis peavad olema nähtavad saadetise vähemalt kahel vastastikusel küljel või kui see on pakendamata esemete puhul võimalik , siis nooled, mis näitavad õiget püstist asendit. 5.2.2.2 Ohumärgiseid puudutavad sätted 5.2.2.2.1 Ohumärgised peavad vastama alltoodud sätetele ja alajaos 5.2.2.2.2 näidatud mudelitele nende värvi, sümbolite ja põhiformaadi osas. Lubatud on ka muude transpordiliikide puhul ette nähtud samaväärsed mudelid, mille väikesed kõrvalekalded ei mõjuta ohumärgise ilmset tähendust . MÄRKUS : a lajaos 5.2.2.2.2 on mõnel märgisel punktiiriga ääristatud välisraam, mis on sätestatud alajaos 5.2.2.2.1.1. See ei ole kohustuslik, kui ohu märgis kleebitakse kontrastvärvis tagapõhjale . 5.2.2.2.1.1 Märk peab olema selline, nagu on joonisel 5.2.2.2.1.1. Joonis 5.2.2.2.1.1. / Mitte alla 100 mm/ Klassi / jao märk * Klassi sümbol või klasside 4.1, 4.2 ja 4.3 puhul sümbol „4” või klasside 6.1 ja 6.2 puhul sümbol „6” peavad asuma alumises nurgas. ** Täiendav tekst/numbrid/ sümbolid/ tähed (kui need on kohustuslikud) peavad asuma või (kui need on valikulised) võivad asuda selles alumises pooles. *** Klassi sümbol või jagude 1.4, 1.5 ja 1.6 puhul jao number ja mudeli nr 7E puhul sõna „LÕHUSTUV” peab asuma selles ülemises pooles. 5.2.2.2.1.1.1 Ohumärgised peavad olema kontrastset värvi taustal või peab neid ümbritsema punktiir- või raamjoon. 5.2.2.2.1.1.2 Ohumärgis peab olema 45 ⁰ nurga alla paigutatud ruut. Minimaalsed mõõtmed peavad olema 100 mm × 100 mm. Ruu t u moodustava joone sees olev joon peab olema paralleelne ja 5 mm kaugusel ohusildi servast. Ohusildi ülemise servajoone sees olev joon peab olema sama värvi kui sümbol ja ohusildi alumise servajoone sees olev joon peab olema sama värvi kui klassi / jao märk alumises nurgas. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga . 5.2.2.2.1.1.3 Juhul kui saadetise suurus seda nõuab, võib ohumärgiste mõõtmeid proportsionaalselt vähendada tingimusel, et sümbolid ja muud ohumärgise elemendid jäävalt selgelt nähtavaks. Balloonide mõõtmed peavad vastama alajaole 5.2.2.2.1.2. 5.2.2.2.1.2 Klassi 2 balloonid võivad nende kuju, asendit ja veoks ette nähtud kinnitusmehhanisme arvestades olla varustatud käesolevas alajaos määratud ohumärgistega ja keskkonnaohtliku aine märgiga , mille suurust on vähendatud vastavalt standardis ISO 7225:2005 „Gaasiballoonid – Hoiatusmärgised” toodud mõõtudele, nende kleepimiseks gaasiballoonide mittekumerale osale (ballooni ülemise otsa peale). Märkus : Kui ballooni läbimõõt on liiga väike, nii et selle ülemisele mittekumerale osale ei mahu vähendatud mõõtmetega märgised ära, siis võib vähendatud mõõtmetega märgised kanda kumerale osale. Vaatamata alajao 5.2.2.1.6 sätetele, võivad ohumärgised ja keskkonnaohtliku aine märk (vt alajagu 5.2.1.8.3) üksteist katta standardis ISO 7225:2005 ettenähtud ulatuses. Sellegipoolest peavad kõikidel juhtudel esmase ohu ohumärgis ja mis tahes ohumärgisel esinevad arvud jääma täielikult nähtavale ning sümbolid äratuntavaks . Vanade või kahjustatud ohumärgistega klassi 2 gaasiliste ainete tühje puhastamata surveanumaid võib vedada siis, kui need lähevad uuesti täitmisele või regulaarsele ülevaatusele, mille järel ohumärgistus uuendatakse vastavalt kehtivatele nõuetele, või kui need surveanumad viiakse hävitamisele . 5.2.2.2.1.3 Ohumärgise ülemisel poolel peab asuma piltkirjaline sümbol ning alumisel poolel : a) klasside 1, 2, 3, 5.1, 5.2, 7, 8 ja 9 puhul klassi number ; b) klasside 4.1, 4.2 ja 4.3 puhul arv „4” ; c) klasside 6.1 ja 6.2 puhul arv „6” ; Sildi mudeli number 9A puhul peab sildi ülemine pool sisaldama ainult sümboli seitset vertikaalset triipu ning alumine pool peab sisaldama akude grupi sümbolit ja klassi numbrit. Vastavalt alajaole 5.2.2.2.1.5 võib märgistele lisada teksti, nagu ÜRO numbri või ohtu kirjeldavad sõnad (nt „ tuleohtlik ” ), tingimusel, et tekst ei varjuta muid kohustuslikke märgis e elemente ega juhi neilt tähelepanu eemale , välja arvatud sildi mudeli nr 9A puhul . 5.2.2.2.1.4 Lisaks sellele peab klassi 1 märgiste alumisel poolel klassi numbri kohal asuma aine või eseme jao number ning sobivusgrupi täht, välja arvatud jagude 1.4, 1.5 ja 1.6 puhul. Jagude 1.4, 1.5 ja 1.6 ohumärgiste ülemisel poolel peab asuma jao number ning alumisel klassi number ning sobivusgrupi täht . 5.2.2.2.1.5 Ohumärgistel (peale klassi 7 materjalide ohumärgiste) on igasuguse lisateksti (peale klassi numbri) sümboli alla lisamine piiratud üksikasjadega, mis näitavad ohu iseloomu ja käitlemisel kasutatavaid ettevaatusabinõusid . 5.2.2.2.1.6 Sümbolid, tekst ja numbrid peavad olema selgelt loetavad ja kustumatud ning musta värvi kõigil ohumärgistel, välja arvatud : a) klassi 8 ohumärgise puhul, kus tekst (kui seda on) ja klassi number peavad olema valged; b) üleni rohelise, punase või sinise taustaga ohumärgiste puhul, kus nad võivad olla valged ; c) klassi 5.2 ohumärgistel, kus sümbol võib olla valge, ja d ) mudelile nr 2.1 vastav atel ohumärgis tel , mis pannakse veeldatud naftagaaside balloonidele ja ühekorrapakenditele, mille puhul võib märgis olla kontrastvärvis pakendi värvitooniga . 5.2.2.2.1.7 Kõik ohumärgised peavad vastu pidama välistele ilmastikutingimustele ilma oma efektiivsust oluliselt kaotamata . 5.2.2.2.2 Ohumärgiste näidised Ohumärgise mudeli number Jagu või kategooria Sümbol ja sümboli värv Taust Number alumises nurgas ( ja numbri värv ) Ohumärgiste näidised Märkused K lass i 1 oht : lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 Jaod 1.1, 1.2, 1.3 Plahvatav pomm : must Oranž 1 ( must ) Jao koht – jätta tühjaks, kui lõhkeaine on kaasnev oh t Sobivusgrupi koht – jätta tühjaks, kui lõhkeaine on kaasnev oh t 1.4 Jagu 1.4 1.4: must Numbrid peavad olema umbes 30 mm kõrgused ja 5 mm paksused (100 mm × 100 mm ohumärgise jaoks) Oranž 1 ( must ) Sobivusgrupi koht 1.5 Jagu 1.5 1.5: must Numbrid peavad olema umbes 30 mm kõrgused ja 5 mm paksused (100 mm × 100 mm ohumärgise jaoks) Oranž 1 ( must ) Sobivusgrupi koht 1.6 Jagu 1.6 1.6: must Numbrid peavad olema umbes 30 mm kõrgused ja 5 mm paksused (100 mm × 100 mm ohumärgise jaoks) Oranž 1 ( must ) Sobivusgrupi koht Klassi 2 oht : gaasid 2.1 Tuleohtlikud gaasid Leek : must või valge (v.a vastavalt alajao 5.2.2.2.1.6 punktile d) Punane 2 ( must või valge ) (v.a vastavalt alajao 5.2.2.2.1.6 punktile d) - 2.2 Tuleohutud mittemürgised gaasid Gaasiballoon : must või valge Roheline 2 ( must või valge ) - 2.3 Mürgised gaasid Pealuu ja ristuvad luud : must Valge 2 ( must ) - K lass i 3 oht : tuleohtlikud vedelikud 3 - Leek : must või valge Punane 3 ( must või valge ) - K lass i 4.1 oht : tuleohtlikud tahked ained, isereageerivad ained, polümeriseeruvad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained 4.1 - Leek : must Valge seitsme vertikaalse punase triibuga 4 ( must ) - K lass i 4.2 oht : isesüttivad ained 4.2 - Leek : must Ülemine pool valge, alumine punane 4 ( must ) - K lass i 4.3 oht : ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase 4.3 - Leek : must või valge Sinine 4 ( must või valge ) - K lass i 5.1 oht : oksüdeerivad ained 5.1 - Leek ringi kohal : must Kollane 5.1 ( must ) - Klassi 5.2 oht : orgaanilised peroksiidid 5.2 - Leek : must või valge Ülemine pool punane, alumine kollane 5.2 ( must ) - Klassi 6.1 oht : mürgised ained 6.1 - Pealuu ja ristuvad luud : must Valge 6 ( must ) - Klassi 6.2 oht : nakkusohtlikud ained 6.2 - Kolm poolkuud kokkupuutes ringi peal : must Valge 6 ( must ) Märgi alumisel poolel võib olla kiri „NAKKUSOHTLIK AINE” („ INFECTIOUS SUBSTANCE ”) ja „Purunemise või lekke korral teavitage kohe terviseametit” („ In the case of damage or leakage immediately notify public health authority “) Klassi 7 oht : radioaktiivne materjal 7A Kategooria I – VALGE Kolmikleht : must Valge 7 ( must ) Tekst (kohustuslik): must, märgise alumisel poolel: „RADIOAKTIIVNE” („RADIOACTIVE“) „SISALDAB ...” („CONTENTS“) „AKTIIVSUS...” („ACTIVITY“) ; sõnale „RADIOAKTIIVNE” peab järgnema üks punane kriips 7B Kategooria II – KOLLANE Kolmikleht : must Ülemine pool kollane, valge raamjoon, alumine pool valge 7 ( must ) T ekst (kohustuslik): must, märgise alumisel poolel: „RADIOAKTIIVNE” „SISALDAB ...” „AKTIIVSUS...”; musta raamiga tekstikastis: „VEOINDEKS” („TRANSPORT INDEX”) Kaks punast vertikaalset kriipsu sõna „RADIOAKTIIVNE” järel ” 7C Kategooria III – KOLLANE Kolmikleht : must Ülemine pool kollane, valge raamjoon, alumine pool valge 7 ( must ) T ekst (kohustuslik): must, märgise alumisel poolel: „RADIOAKTIIVNE” „SISALDAB ...” „AKTIIVSUS...”; musta raamiga tekstikastis: „VEOINDEKS” („TRANSPORT INDEX”) Kolm punast vertikaalset kriipsu sõna „RADIOAKTIIVNE” järel 7E Lõhustuv materjal - Valge 7 ( must ) Tekst (kohustuslik): must, märgise ülemisel poolel: „LÕHUSTUV” („FISSILE”); Mustaga ümbritsetud kastis märgise alumisel poolel tekst: „KRIITILISUSE OHUTUSINDEKS” („CRITICALITY SAFETY INDEX”) Klassi 8 oht : sööbivad ained 8 - Kahest klaasnõust voolab vedelik käele ja metallile : must Ülemine pool valge; alumine must, raamjoon 8 ( valge ) - K lass i 9 oht : muud ohtlikud ained ja esemed 9 - Seitse vertikaalset triipu ülemisel poolel : must Valge Allakriipsutatud arv „9” ( must ) - 9A - Seitse vertikaalset triipu ülemisel poolel, akude grupp, millest üks on kahjustatud ja sellest väljub leek, alumisel poolel : must Valge Allakriipsutatud arv „9” ( must ) - PEATÜKK 5.3 KONTEINERITE, MAHTKONTEINERITE, MEGC-DE, MEMU-DE, PAAKKONTEINERITE, TEISAL DATAVATE PAAKID E JA SÕIDUKITE TAHVELMÄRGIS TEGA VARUSTAMINE JA TÄHISTAMINE MÄRKUS 1 : Merevedu hõlmavas veo ahelas kasutatavate konteinerite, mahtkonteinerite, MEGC-de, paakkonteinerite ja teisaldatavate paakide tähistamise ja tahvelmärgistega varustamise kohta vt ka alajagu 1.1.4.2.1. Kui rakend atakse alajao 1.1.4.2.1 punkti c sätteid, kehtivad ainult käesoleva peatüki alajaod 5.3.1.3 ja 5.3.2.1.1 . MÄRKUS 2 : GHS-i kohaselt võib ADR-is mittenõutud GHS-i piktogramm olla nähtav veosel ainult tervikliku GHS-i märgise osana ja mitte iseseisvalt (vt GHS 1.4.10.4.4). 5.3.1 Tahvelmärgised 5.3.1.1 Üldsätted 5.3.1.1.1 Tahvelmärgised tuleb kinnitada konteinerite, mahtkonteinerite, MEGC-de, MEMU-de, paakkonteinerite, teisaldatavate paakide ja sõidukite välispinnale käesolevas peatükis kirjeldatud viisil juhul, kui seda nõutakse. Tahvelmärgised peavad vastama k as peatüki 3.2 tabeli A veerus 5 või veerus 6 nõutud konteineris, mahtkonteineris, MEGC-s, MEMU-l, paakkonteineris, teisaldatavas paagis või sõidukis veetavate ohtlike veoste ohumärgistele ning alajaos 5.3.1.7 toodud karakteristikutele. Tahvelmärgise tagapõhi peab olema kontrastvärvi, vastasel korral peab tahvel märgist ümbritsema kas punktiir- või ühtlane raamjoon . Tahvelmärgised peavad olema ilmastikukindlad ja tagama vastupidava märgistuse kogu teekonna jooksul. 5.3.1.1.2 Klassi 1 ainete veo puhul ei näidata tahvelmärgistel sobivusgruppe, kui sõiduk, konteiner või MEMU erisektsioon veab kahte või enamasse sobivusgruppi kuuluvaid aineid või esemeid. Erinevatesse jagudesse kuuluvaid aineid või esemeid vedavatel sõidukitel, konteineritel või MEMU erisektsioonidel peavad olema ainult kõige ohtlikuma jao näidisele vastavad tahvelmärgised lähtuvalt järgmisest jaotusest : 1.1 (kõige ohtlikum), 1.5, 1.2, 1.3, 1.6, 1.4 (kõige vähem ohtlik) . Kui klassifikatsioonikoodiga 1.5 D aineid veetakse koos jao 1.2 ainetega või esemetega, tuleb sõidukile või konteinerile kinnitada jao 1.1 kohased tahvelmärgised . Jao 1.4 sobivusgruppi S kuuluvate lõhkeainete veo puhul ei nõuta saadetise tähistamist tahvelmärgistega . 5.3.1.1.3 Klass i 7 ainete puhul peab esmase ohu tahvelmärgis vastama alajao 5.3.1.7.2 näidisele nr 7D. Sellist tahvelmärgist ei nõuta juhul, kui sõidukis või konteineris veetakse vabasaad etist, või väike konteinerite jaoks . Juhul, kui sõidukitele, konteineritele, MEGC-dele, paakkonteineritele või teisaldatavatele paakidele tuleb panna nii klassi 7 ohumärgised kui ka tahvelmärgised , võib tahvelmärgise nr 7D asemel kleepida pakendile suurendatud mõõtmetega ohumärgise, mis vastab nõutavale mudelile 7A, 7B või 7C ning teenib mõlemat eesmärki. Sellisel juhul ei tohi mõõtmed olla väiksemad kui 250 mm korda 250 mm. 5.3.1.1.4 9. klassi puhul peab ohumärk vastama sildi mudelile nr 9 nagu näidatud alajaos 5.2.2.2.2; sildi mudelit nr 9A ei tohi kasutada ohumärgistamiseks. 5.3.1.1. 5 Rohkem kui ühe klassi veoseid sisaldavatel konteineritel, MEGC-del, MEMU-del, paakkonteineritel, teisaldatavatel paakidel või sõidukitel ei pea olema kaasnevat ohtu näitavat tahvelmärgist , kui sellel kujutatud oht on juba näidatud esmase või kaasneva ohu tahvelmärgisel . 5.3.1.1. 6 Tahvelmärgised , mis ei ole seotud veetavate ohtlike veostega või nende jääkidega, tuleb eemaldada või kinni katta . 5.3.1.1. 7 Kui tahvelmärgised kinnitatakse lükandpaneelidele, peavad need olema konstrueeritud ja kindlustatud nii, et need ei saa veo ajal avaneda ega hoidikust vabaneda (eriti löökide või tahtmatu tegevuse tagajärjel) . 5.3.1.2 Tahvelmärgiste paigaldamine konteineritele, mahtkonteineritele, MEGC-de, paakkonteineritele ja teisaldatavatele paakidele MÄRKUS: k äesolev alajagu ei kehti vahetuskerede kohta, välja arvatud paak-vahetuskerede või kombineeritud maantee-/raudteeveol kasutatavate vahetuskerede kohta . Tahvelmärgised tuleb kinnitada konteineri, mahtkonteineri, MEGC, paakkonteineri või teisaldatava paagi mõlemale küljele ja kummassegi otsa ja elastse mahtkonteineri puhul mõlemale küljele . Juhul, kui paakkonteineril või teisaldataval paagil on mitu sektsiooni ning se lles veetakse kahte või enamat ohtlikku ainet, tuleb vastavad tahvelmärgised paigutada mõlemale küljele vastavate sektsioonide kohale ning iga mudeli kohta tuleb üks tahvelmärgis panna mitmesektsioonilise paagi kummagi külje mõlemasse otsa . Kui kõik sektsioonid peavad kandma sama ohumärki, siis tuleb see ohumärk paigutada paakkonteineri või teisaldatava paagi mõlemale küljele ja mõlemasse otsa. 5.3.1.3 Tahvelmärgiste paigaldamine konteinereid, mahtkonteinereid, MEGC-sid, paakkonteinereid või teisaldatavaid paake vedavatele sõidukitele MÄRKUS: k äesolev alajagu ei kehti vahetuskerede kohta, välja arvatud paak-vahetuskerede või kombineeritud maantee- raudteeveol kasutatavate vahetuskerede kohta; selliste sõidukite kohta vt alajagu 5.3.1.5 . Kui konteinerite, mahtkonteinerite, MEGC-de, paakkonteinerite või teisaldatavate paakide külge kinnitatud tahvelmärgised ei ole sõidukitest väljas t poolt nähtavad, tuleb samad tahvelmärgised kinnitada ka sõiduki mõlemale küljele ja taha . Muudel juhtudel pole ohtlikku ainet vedavale sõidukile tahvelmärgist vaja kinnitada . 5.3.1.4 Tahvelmärgiste paigaldamine puistlasti veo sõidukitele, paaksõidukitele, anumakogumiga sõidukitele, MEMU-dele ja kergpaakidega sõidukitele 5.3.1.4.1 Tahvelmärgis tuleb kinnitada sõiduki mõlemale küljele ja taha. Kui paakkonteineril või sõidukil veetaval kerg paagil on mitu sektsiooni ning selles veetakse kahte või enamat ohtlikku ainet, tuleb vastavad tahvelmärgised paigutada mõlemale küljele vastavate sektsioonide kohale ja igast külgedel näidatud mudelist üks tahvelmärgis sõiduki tagumisele osale. Kui kõik sektsioonid peavad kandma ühesuguseid tahvelmärg i seid , tuleb neid panna kummalegi küljele ainult üks ja üks sõiduki taha . Kui ühe ja sama sektsiooni jaoks on nõutav rohkem kui üks tahvelmärgis , peavad need tahvelmärgised olema paigutatud üksteise kõrvale . MÄRKUS: k ui ADR-i veo ajal või lõpus eraldatakse paak-poolhaagis vedukist, et laadida see laevale või siseveelaevale, tuleb tahvelmärgised paigaldada ka poolhaagise esiküljele . 5.3.1.4.2 Paakide ja mahtkonteineritega MEMU-d tuleb tähistada alajao 5.3.1.4.1 kohaselt tahvelmärgisega nendes sisalduvate ainete järgi. Paakide puhul, mille maht on väiksem kui 1000 liitrit, võib tahvelmärgised asendada alajao 5.2.2.2 kohaste ohumärgistega . 5.3.1.4.3 Klassi 1 kuuluvaid aineid või esemeid (välja arvatud jao 1.4 sobivusrühma S kuuluvad ained ja esemed) vedavate MEMU-de puhul tuleb tahvelmärgised kinnitada MEMU mõlemale küljele ja selle taha . Lõhkeainete erisektsioonid tuleb tähistada tahvelmärgisega alajao 5.3.1.1.2 sätete kohaselt. Alajao 5.3.1.1.2 viimast lauset selle suhtes ei kohaldata . 5.3.1.5 Tahvelmärgiste paigaldamine a inult saadetisi vedavate le sõidukite le MÄRKUS: k äesolev alajagu kehtib ka saadetistega laaditud vahetuskere sid vedavate sõidukite kohta, välja arvatud kombineeritud maantee- raudteeveo kohta; kombineeritud maantee-raudteeve o kohta vt alajagu 5.3.1.5 ja 5.3.1.3 . 5.3.1.5.1 Klassi 1 (välja arvatud jao 1.4 sobivusgrupi S) aineid ja esemeid sisaldavaid saadetisi vedavatele veokitele tuleb tahvelmärgised kinnitada sõiduki mõlemale küljele ja taha . 5.3.1.5.2 Klassi 7 radioaktiivset materjali sisaldavaid saadetisi või IBC-sid (välja arvatud vabasaadetisi) vedavatele veokitele tuleb ohumärgid kinnitada veoki mõlemale küljele ja taha . 5.3.1.6 Tahvelmärgiste paigaldamine t ühjade lt paaksõidukite lt , anumakogumiga sõidukite le , MEGC-de le , MEMU-de le , paakkonteinerite le , teisaldatavate le paakide le ja tühjade le sõidukite le ning puistlasti veoks kasutatavat el e konteinerite le 5.3.1.6.1 Puhastamata ja degaseerimata tühjadel paaksõidukitel, kergpaakide ga sõidukitel, anumakogumiga sõidukitel, MEGC-del, MEMU-del, paaksõidukitel ja teisaldatavatel paakidel , tühjadel sõidukitel ja puistlasti veoks kasutatud puhastamata konteineritel pea vad ka edaspidi olema eelnevalt veetud lasti puhul nõutud tahvelmärgised . 5.3.1.7 Tahvelmärgiste spetsifikatsioon 5.3.1.7.1 Välja arvatud alajaos 5.3.1.7.2, 7. klassi ainete tahvelmärgise ja alajaos 5.3.6.2 keskkonnaohtliku aine tähise kohta sätestatud juhul, peab tahvelmärgis olema selline, nagu on toodud joonisel 5.3.1.7.1. Joonis 5.3.1.7.1. Tahvelmärgis (välja arvatud 7. klass) Tahvelmärgis peab olema 45 ⁰ nurga alla paigutatud ruut. Minimaalsed mõõtmed peavad olema 250 mm × 250 mm (tahvelmärgise servjooneni). Välisserva sees olev raamjoon peab olema paralleelne ja 12,5 mm kaugusel ohusildi välisservast. Märgise sees olev raamjoon peab olema sama värvi kui käsitletud ohtliku veose klassi või jao märk. Klassi või jao sümboli või arvu asukoht ja suurus peavad olema vastavuses alajaos 5.2.2.2 käsitletavale ohtlikule veosele sätestatud klassi ja jaoga. Tahvelmärgis peab kuvama käsitletava ohtliku veose klassi või jao numbrit (ning 1. klassi veoste puhul ka sobivusgrupi tähti) vastavalt alajaos 5.2.2.2 sätestatule vähemalt 25 mm kõrguste numbritega. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga. Alajao 5.2.2.2.1 teises lauses, alajao 5.2.2.2.1.3 kolmandas lauses ja alajaos 5.2.2.2.1.5 toodud ohumärgiste erandid kehtivad ka tahvelmärgiste kohta. 5.3.1.7.2 Klassi 7 tahvelmärgis peab olema vähemalt 250 mm x 250 mm, must joon peab olema servaga paralleelselt 5 mm servast seespool ning märk peab muidu vastama allpool näidatud mudelile nr 7D. Numbri „7” kõrgus ei tohi olla alla 25 mm. Tahvelmärgise ülemise poole taust on kollane ja alumise poole taust valge, kolmiklehe ja kirja värv must. Sõna „RADIOACTIVE” („RADIOAKTIIVNE”) kasutamine alumisel poolel ei ole kohustuslik, kui see ei mahu märgile hästi ära, kuid kindlasti peab märgil olema kirjas kauba saadetises oleva ohtliku aine ÜRO number . Klass 7 radioaktiivse materjali tahvelmärgis ( Nr 7D) Sümbol (kolmikleht): must; taust: ülemine pool kollane, valge servaga, alumine pool valge ; Alumisel poolel peab olema sõna „RADIOACTIVE” („RADIOAKTIIVNE”) või alternatiiv ina asjakohane ÜRO number ning arv „7” alumises nurgas . 5.3.1.7.3 Paak ide puhul, mille maht ei ole üle 3 m 3 , ja väikekonteinerite puhul võib tahvelmärgise asendada alajao 5.2.2.2 kohase ohumärgisega . Kui need ohumärgised ei ole väljastpoolt vedavat sõidukit nähtavad, tuleb sõiduki mõlemale külje le ja taha paigaldada ka alajao 5.3.1.7.1 kohased tahvelmärgised. 5.3.1.7.4 Kui klasside 1 ja 7 aineid vedava sõiduki suurus ja ehitus on selli sed , et vabast pinnast ei piisa ettenähtud tahvelmärgiste kinnitamiseks, võib tahvelmärgiste küljemõõtmeid vähendada 100 mm ni . 5.3.2 Märgistus oranžil tahvlil 5.3.2.1 Oranž i tahvli markeerimise üldsätted 5.3.2.1.1 Ohtlikke veoseid vedavatele veoü ksustele tuleb vertikaalsele tasapinnale kinnitada kaks nelinurkset oranži tahvlit, mis vastavad alajaole 5.3.2.2.1. Üks tahvel tuleb kinnitada veoü ksuse ette ja teine veoü ksuse taha, mõlemad ristisuunaliselt veoü ksuse pikiteljega. Tahvlid peavad olema selgelt nähtavad . Kui ohtlikke veoseid sisaldav haagis tuleb ohtlike veoste veo ajal mootorsõiduki küljest lahti, peab oranž tahvel jääma haagise taha kinnitatuks. Kui paagid on tähistatud alajao 5.3.2.1.3 kohaselt, siis peab see tahvel vastama paagis veetavale ohtlikule veosele. 5.3.2.1.2 Lisaks tuleb paaksõidukitele, anumakogumiga sõidukitele või ühe või enama ohtlikke veoseid sisaldava paagiga veoüksustele paagi mõlemale küljele, igale paagi sektsioonile või anumakogumiga sõiduki igale elemendile selgelt nähtavalt ja paralleelselt sõiduki pikiteljega kinnitada oranžid t ahvlid, mis on identsed alajaos 5.3.2.1.1 kirjeldatutega, kui peatüki 3.2 tabeli A veerus 20 on ära näidatud ohu tunnusnumber. Nendel oranžidel tahvlitel peab olema ära toodud ohu tunnusnumber ja ÜRO number, mis on määratud paagis, paagi sektsioonis või anumakogumiga sõiduki elemendis veetavale ainele vastavalt peatüki 3.2 tabeli A veergudes 20 ja 1 . MEMU-de puhul kehtivad need nõuded ainult paakide suhtes, mille maht on 1000 liitrit või suurem, ja mahtkonteinerite suhtes . 5.3.2.1.3 Alajaos 5.3.2.1.2 ette nähtud oranže tahvleid ei pea kinnitama paaksõidukitele või ühe või enama paagiga veoü ksustele , mis sisaldavad ÜRO nr 1202, 1203 või 1223 alla määratud aineid või ÜRO nr 1268 või 1863 alla määratud lennukikütust, kuid mitte mingeid muid ohtlikke aineid, kui vastavalt alajaole 5.3.2.1.1 ette ja taha kinnitatud tahvlid kannavad ohu tunnusnumbrit ja ÜRO numbrit, mis on määratud kõige ohtlikumale veetavale ainele, st kõige madalama leekpunktiga ainele . 5.3.2.1.4 Kui peatüki 3.2 tabeli A veerus 20 on ära näidatud ohu tunnusnumber, tuleb sõidukitele, konteineritele ja mahtkonteineritele , mi llega veetakse pakendamata tahkeid aineid või esemeid või ühe ÜRO nr alla kuuluvaid radioaktiivseid materjale, mida tuleb vedada ainukasutuse tingimustel, ning mitte mingeid muid ohtlikke aineid, iga sõiduki, konteineri või mahtkonteineri külgedele lisaks kinnitada oranžid tahvlid, mis on identsed alajaos 5.3.2.1.1 ette nähtutega, nii et nad oleksid selgelt nähtavad ja paralleelselt sõiduki pikiteljega. Nendel oranžidel tahvlitel tuleb ära näidata peatüki 3.2 tabeli A veergudes 20 ja 1 vastavalt ette nähtud ohu tunnusnumber ja ÜRO number, mis on määratud igale sõidukis, konteineris või maht konteineris puistveosena veetavale ainele või pakitud radioaktiivset ainet sisaldavale materjalile, mida tuleb sõidukis või konteineris vedada ainukasutuse tingimustel . 5.3.2.1.5 Kui alajagudes 5.3.2.1.2 ja 5.3.2.1.4 ette nähtud oranžid tahvlid, mis on kinnitatud konteineritele, mahtkonteineritele, paakkonteineritele, MEGC-dele või teisaldatavate paakide külge, pole väljastpoolt sõidukit selgelt nähtavad, tuleb samad tahvlid kinnitada ka sõiduki mõlemale küljele . MÄRKUS: k äesolevat alajagu ei pea kohaldama sõidukitele, millega veetakse puisteveo konteinereid, paake ja MEGC-sid maksimaalse mahuga 3000 liitrit. 5.3.2.1.6 Alajagudes 5.3.2.1.2, 5.3.2.1.4 ja 5.3.2.1.5 ette nähtud oranžid tahvlid ei ole vajalikud veoü ksuste puhul, mis veavad ainult ühte ohtlikku ainet ega vea ohutuid aineid, tingimusel, et vastavalt alajaole 5.3.2.1.1 ette ja taha kinnitatud tahvlid kannavad ohu tunnusnumbrit ja selle aine ÜRO numbrit, mis on ette nähtud peatüki 3.2 tabeli A vastavates veergudes 20 ja 1 . 5.3.2.1.7 Alajagude 5.3.2.1.1 kuni 5.3.2.1.5 nõuded kehtivad ka tühjadele püsi- või kergpaakidele, anumakogumiga sõidukitele , paakkonteineritele, teisaldatavatele paakidele ja MEGC-dele, mis on puhastamata, degaseerimata või desaktiveerimata, puhastamata MEMU-dele ning tühjadele puistveose sõidukitele ja konteineritele, mis on puhastamata või desaktiveerimata . 5.3.2.1.8 Veetavate ohtlike veoste või nende jääkide kohta mitte kehtivad oranžid tahvlid tuleb eemaldada või kinni katta. Kui tahvlid on kinni kaetud, peab katmine olema täielik ja säilima laustules efektiivsena 15 minuti jooksul . 5.3.2.2 Oranžide tahvlite spetsifikatsioon 5.3.2.2.1 Oranžid tahvlid võib valmistada helkurmaterjalist, nad peavad olema 40 cm laiused ja 30 cm kõrgused; neil peab olema 15 mm laiune raamjoon. Kasutatav materjal peab olema ilmastikukindel ja sellele peab saama kanda mittekuluva markeeringu. Tahvel peab olema oma kohal 15 minuti jooksul pärast laustulle sattumist. See peab jääma oma kohale hoolimata sõiduki asendist. Oranžid tahvlid võivad olla keskelt 15 mm paksuse musta horisontaaljoonega pooleks jagatud. Kui sõiduki suurus ja ehitus on selline, et vaba pind ei ole nende oranžide tahvlite kinnitamiseks piisavalt suur, võib tahvlite mõõtmeid v ähendada alumise ääre puhul 300 mm-ni, kõrgust 120 mm-ni ning musta serva 10 mm-ni. Sellisel juhul võivad alajaos 5.3.2.1.1 sätestatud kahevärvilisel tahvli olla määratud vahemikus erinevad mõõtmed. Kui vähendatud mõõtmetega oranže tahvleid kasutatakse ainukasutuse tingimustel veetava pakendatud radioaktiivse materjali puhul , nõutakse ainult ÜRO numbrit ning numbrite alajaos 5.3.2.2.2 ette nähtud kõrgust võib vähendada 65 mm-ni ning neid kujutava joone paksust 10 mm-ni . Tahkeid aineid puistes vedavate konteinerite, paakkonteinerite, MEGC-de ja teisaldatavate paakide puhul võib alajagudes 5.3.2.1.2, 5.3.2.1.4 ja 5.3.2.1.5 kirjeldatud tahvlid asendada isekleepuva paberiga, joonistada värviga või peale kanda mingil muul viisil . Alternatiivne markeerimine peab vastama käesoleva alajao spetsifikatsio onile, välja arvatud alajagudes 5.3.2.2.1 ja 5.3.2.2.2 kirjeldatud nõuetele tulekindluse osas. MÄRKUS : o ranži tahvli värvil peavad normaalsetel kasutamistingimustel olema järgmiste koordinaatide poolt moodustatud värvsusdiagrammi piiridesse jäävad värvsuskoordinaadid : Värvsusdiagrammi piirkonna nurkade punktide värvsuskoordinaadid x y 0 , 52 0 , 38 0 , 52 0 , 40 0 , 578 0 , 422 0 , 618 0 , 38 Mittepeegelduva värvi valgustugevuse tegur: β > 0,12. Mõõtepunkt tsentris E, standardne valgusallikas C, normaalne langemisnurk 45° ja vaatenurk 0° . Peegelduva valgustugevuse koefitsient 5° valgustuse nurga korral, vaadatuna 0,2° nurga all: mitte alla 20 kandela luksi ja m 2 kohta . 5.3.2.2.2 Ohu tunnusnumber ja ÜRO number peavad koosnema 100 mm kõrgustest ja 15 mm joone paksusega mustadest arvudest. Ohu tunnusnumber tuleb kirjutada tahvli ülemisele osale ning ÜRO number alumisele osale; need tuleb omavahel eraldada horisontaalse, 15 mm laiuse musta joonega, mis ulatub tahvli ühest servast teiseni selle poolel kõrgusel (vt alajagu 5.3.2.2.3) . Ohu tunnusnumber ja ÜRO number peavad olema kustutamatud ja olema loetavad 15 minuti jooksul pärast tulle sattumist . Ohu tunnusnumbrit ja ÜRO numbrit kujutavad vahetatavad numbrid ja tähed peavad jääma veo ajal oma kohale sõltumata sõiduki asendist . 5.3.2.2.3 Ohu tunnusnumbri ja ÜRO numbriga oranži tahvli näidis 360045 36195 10 cm 33 1088 40 cm 30 cm 10 cm Ohu tunnusnumber (2 või 3 arvu, millele eelneb vajad usel täht „X”, vt alajagu 5.3.2.3) ÜRO number (4 arvu) 0 0 10 cm 33 1088 40 cm 30 cm 10 cm Ohu tunnusnumber (2 või 3 arvu, millele eelneb vajad usel täht „X”, vt alajagu 5.3.2.3) ÜRO number (4 arvu) Taust: oranž . Serv, horisontaalne joon ja number: mustad, 15 mm paksud . 5.3.2.2.4 Selles alajaos antud mõõtmete puhul on lubatud hälve ± 10%. 5.3.2.2.5 Kui oranžid tahvlid kinnitatakse lükandpaneelidele, peavad need olema konstrueeritud ja kindlustatud selliselt, et need ei saa veo ajal avaneda ega hoidikust vabaneda (eriti löökide või tahtmatu tegevuse tagajärjel) . 5.3.2.3 Ohu tunnusnumbrite tähendus 5.3.2.3.1 Ohu tunnusnumber koosneb kahest või kolmest numbrist . Üldiselt näitavad numbrid järgmisi ohte: 2 Gaasi eraldumine keemilise reaktsiooni tulemusel 3 Vedelike (aurude) ja gaaside või isekuumeneva vedeliku tuleohtlikkus 4 Tahkete ainete või isekuumeneva tahke aine tuleohtlikkus 5 Oksüdeeriv (tuld intensiivistav) efekt 6 Mürgisus või nakkusoht 7 Radioaktiivsus 8 Sööbivus 9 Spontaanse ägeda reaktsiooni risk MÄRKUS : s pontaanse ägeda reaktsiooni risk numbri 9 tähenduses hõlmab, olenevat ainest, selle plahvatusohtlikkust, võimalikke lagunemise- või polümerisatsiooni reaktsioone, mille tulemusel vabaneb märgatavalt soojust ja/või mürgiseid gaase . Numbri kahekordistamine näitab selle ohu intensiivsust . Kui ainega seotud ohu näitamiseks piisab ühest numbrist , järgneb sellele null . Järgmistel numbrite kombinatsioonidel on siiski eriline tähendus: 22, 323, 333, 362, 382, 423, 44, 446, 462, 482, 539, 606, 623, 642, 823, 842, 90 ja 99, vt alajagu 5.3.2.3.2 allpool . Kui ohu tunnusnumbrile eelneb täht „X”, siis näitab see, et aine reageerib ohtlikult veega. Selliste ainete jaoks võib vett kasutada ainult ekspertide loal . Klassi 1 ainete ja esemete puhul kasutatakse peatüki 3.2 tabeli A veerus 3b antud klassifikatsioonikoodi ohu tunnusnumbrina. Klassifikatsioonikood koosneb: jao numbrist vastavalt alajaos 2.2.1.1.5 antud definitsioonile ja sobivusgruppi näitavast tähest vastavalt alajaos 2.2.1.1.6 antud definitsioonile . 5.3.2.3.2 Peatüki 3.2 tabeli A veerus 20 loetletud ohu tunnusnumbritel on järgmine tähendus : 20 lämmatav gaas või kaasneva ohuta gaas 22 jahutamisega veeldatud gaas, lämmatav 223 jahutamisega veeldatud gaas, tuleohtlik 225 jahutamisega veeldatud gaas, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) 23 tuleohtlikud gaasid 238 gaas, tuleohtlik, sööbiv 239 tuleohtlik gaas, mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni 25 oksüdeeriv (tuld intensiivistav) gaas 26 mürgised gaasid 263 mürgine gaas, tuleohtlik 265 mürgine gaas, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) 268 mürgine gaas, söö biv 28 gaas, sööbiv 30 tuleohtlik vedelik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud) või tuleohtlik vedelik või sulas olekus tahke aine leekpunktiga üle 60 °C, kuumutatud temperatuurini, mis on kõrgem või võrdne leekpunktiga, või isekuumenev vedelik 323 tuleohtlik vedelik, mis reageerib veega ja eraldab tuleohtlikke gaase X323 tuleohtlik vedelik, mis reageerib ohtlikult veega ja eraldab tuleohtlikke gaase 33 väga tuleohtlik vedelik (leekpunkt alla 23 °C) 333 pürofoorne vedelik X333 pürofoorne vedelik, mis reageerib ohtlikult veega 1 336 väga kergesti süttiv vedelik, mürgine 338 väga kergesti süttiv vedelik, sööbiv X338 väga kergesti süttiv vedelik, sööbiv, reageerib ohtlikult veega 1 339 väga tuleohtlik vedelik, mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni 36 tuleohtlik vedelik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud), vähemürgine või isekuumenev vedelik, mürgine 362 tuleohtlik vedelik, mürgine, reageerib veega, eraldab tuleohtlikke gaase X362 tuleohtlik vedelik, mis reageerib ohtlikult veega ja eraldab tuleohtlikke gaase 1 368 tuleohtlikud vedelikud, mürgised, sööbivad 38 tuleohtlik vedelik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud), vähe sööbiv või isekuumenev vedelik, sööbiv 382 tuleohtlik vedelik, sööbiv, reageerib veega, eraldab tuleohtlikke gaase X382 tuleohtlik vedelik, sööbiv, mis reageerib ohtlikult veega ja eraldab tuleohtlikke gaase 1 39 tuleohtlik vedelik, mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni 40 tuleohtlik tahke aine või isereageeriv aine või isekuumenev aine või polümeriseeruv aine 423 tahke aine, reageerib veega, eraldab tuleohtlikke gaase, või tuleohtlik tahke aine, mis reageerib veega, eraldades tuleohtlikke gaase, või isekuumenev tahke aine, mis reageerib veega, eraldades tuleohtlikke gaase X423 tahke aine, mis reagee rib ohtlikult veega, eraldades tuleohtlikke gaase, või tuleohtlik tahke aine, mis reageerib ohtlikult veega, eraldades tuleohtlikke gaase, või isekuumenev tahke aine, mis reageerib ohtlikult veega, eraldades tuleohtlikke gaase 1 43 spontaanselt tuleohtlik (pürofoorne) tahke aine X432 spontaanselt tuleohtlik (pürofoorne) tahke aine, mis reageerib ohtlikult veega, eraldades tuleohtlikke gaase 1 44 tuleohtlik tahke aine, sulas olekus, kõrgendatud temperatuuril 446 tuleohtlik tahke aine, mürgine, sulas olekus, kõrgendatud temperatuuril 46 tuleohtlik või isekuumenev tahke aine, mürgine 462 mürgine tahke aine, reageerib veega, eraldab tuleohtlikke gaase X462 tahke aine, reageerib ohtlikult veega, eraldab mürgiseid gaase 1 48 tuleohtlik või isekuumenev tahke aine, sööbiv 482 sööbiv tahke aine, reageerib veega, eraldab tuleohtlikke gaase X482 tahke aine, reageerib ohtlikult veega, eraldab mürgiseid gaase 1 50 oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine 539 tuleohtlik orgaaniline peroksiid 55 väga oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine 556 väga oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, mürgine 558 v äga oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, sööbiv 559 väga oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni 56 oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, mürgine 568 oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, mürgine, sööbiv 58 oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, sööbiv 59 oksüdeeriv (tuld intensiivistav) aine, mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni 60 mürgine või vähe mürgine aine 606 nakkusohtlik aine 623 mürgine vedelik, reageerib veega, eraldab tuleohtlikke gaase 63 mürgine aine, tuleohtlik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud) 638 mürgine aine, tuleohtlik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud), sööbiv 639 mürgine aine, tuleohtlik (leekpunkt mitte üle 60 °C), mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni 64 mürgine tahke aine, tuleohtlik või isekuumenev 642 mürgine tahke aine, reageerib veega, eraldab tuleohtlikke gaase 65 mürgine tahke aine, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) 66 väga mürgine aine 663 väga mürgine aine, tuleohtlik (leekpunkt mitte üle 60 °C) 664 väga mürgine tahke aine, tuleohtlik või isekuumenev 665 väga mürgine aine, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) 668 väga mürgine aine, sööbiv X668 väga mürgine aine, sööbiv, reageerib ohtlikult veega 1 669 väga mürgine aine, mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni 68 mürgine aine, sööbiv 69 mürgine või vähe mürgine aine, mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni 70 radioaktiivne materjal 768 radioaktiivne materjal, mürgine, sööbiv 78 radioaktiivne materjal, sööbiv 80 sööbiv või vähe sööbiv aine X80 sööbiv või vähe sööbiv aine, reageerib ohtlikult veega 1 823 sööbiv vedelik, reageerib veega, eraldab tuleohtlikke gaase 83 sööbiv või vähe sööbiv aine, tuleohtlik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud) X83 sööbiv või vähe sööbiv aine, tuleohtlik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud), reageerib ohtlikult veega 1 836 s ööbiv või vähe sööbiv aine, kergestisüttiv (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud) ja mürgine 839 sööbiv või vähe sööbiv aine, tuleohtlik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud), mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni X839 sööbiv või vähe sööbiv aine, tuleohtlik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud), mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni ja reageerib ohtlikult veega 1 84 sööbiv tahke aine, tuleohtlik või isekuumenev 842 sööbiv tahke aine, reageerib veega, eraldab tuleohtlikke gaase 85 sööbiv või vähe sööbiv aine, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) 856 sööbiv või vähe sööbiv aine, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) ja mürgine 86 sööbiv või vähe sööbiv aine, mürgine 88 väga sööbiv aine X88 väga sööbiv aine, reageerib ohtlikult veega 1 883 väga sööbiv aine, tuleohtlik (leekpunkt 23 °C kuni 60 °C, kaasa arvatud) 884 väga sööbiv tahke aine, tuleohtlik või isekuumenev 885 väga sööbiv aine, oksüdeeriv (tuld intensiivistav) 886 väga sööbiv aine, mürgine X886 väga sööbiv aine, mürgine, reageerib ohtlikult veega 1 89 sööbiv või vähe sööbiv aine, mis võib spontaanselt tekitada ägeda reaktsiooni 90 keskkonnale ohtlik aine; erinevad ohtlikud ained 99 kõrgendatud temperatuuril veetavad erinevad ohtlikud ained . 5.3.3 Kõrgendatud temperatuuriga ainete märk Paaksõidukid, paakkonteinerid, teisaldatavad paagid, erisõidukid või konteinerid või spetsiaalse varustusega sõidukid, mis sisaldavad ainet, mida veetakse või antakse üle veoks vedelas olekus temperatuuril üle 100 ⁰ C või tahkes olekus temperatuuril üle 240 ⁰ C, peavad sõiduki mõlemal küljel ja taga ning konteinerite, paakkonteinerite ja teisaldatavate paakide puhul mõlemal küljel ja kummaski otsas kandma allpool näidatud kolmnurkse kujuga punast märki, mille külje pikkus on vähemalt 250 mm . Joonis 5.3.3 1828800 40005 0 0 / Mitte alla 250 mm/ Kõrgendatud temperatuuriga veo märk Märk peab olema võrdkülge kolmnurk. Märk peab olema punane. Külgede minimaalne pikkus peab olema 250 mm. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga. Paakkonteinerite ja teisaldatavate paakide puhul, mille mahutavus ei ole suurem kui 3000 liitrit ja millel ei ole piisavalt pinda ettenähtud märkide kinnitamiseks, võib külgede miinimummõõtmeid vähendada kuni 100 millimeetrini. Märk pea b olema ilmastikukind el ja tagama vastupidava märgistuse kogu teekonna jooksul. 5.3.4 (Reserve eritu d) 5.3.5 (Reserve eritu d) 5.3.6 Keskkonnaohtliku aine märk 5.3.6.1 Kui jao 5.3.1 sätetes on ette nähtud kasutada tahvelmärgist , tuleb alajao 2.2.9.1.10 kriteeriumidele vastavaid keskkonnaohtlikke aineid sisaldavad konteinerid, mahtkonteinerid, MEGC-d, paakkonteinerid, teisaldatavad paagid ja sõidukid tähistada alajaos 5.2.1.8.3 näidatud keskkonnaohtliku aine märgiga. See ei kehti alajaos 5.2.1.8.1 loetletud erandite kohta. 5.3.6.2 Konteinerite, mahtkonteinerite, MEGC-de ja paakkonteinerite ning teisaldavate paakide ja sõidukite keskkonnaohtliku aine märki on kirjeldatud alajaos 5.2.1.8.3 ja joonisel 5.2.1.8.3, välja arvatud miinimummõõtmed, mis peavad olema 250 mm korda 250 mm. Paakkonteinerite ja teisaldatavate paakide puhul, mille mahutavus ei ole suurem kui 3000 liitrit ja millel ei ole piisavalt pinda ettenähtud märkide kinnitamiseks, võib külgede miinimummõõtmeid vähendada kuni 100 × 100 millimeetrini. Märgi suhtes kohaldatakse mutatis mutandis jao 5.3.1 muid sätteid ohumärgiste kohta PEATÜKK 5.4 DOKUMENTATSIOON 5.4.0 Üldist 5.4.0.1 Kui pole sätestatud teisiti, peavad ADR-i kohasel veol kaasas olema asjakohased käesolevas peatükis ettenähtud dokumendid. MÄRKUS : v eoüksuse le kaasa pandavate dokumentide loetelu vt jaost 8.1.2. 5.4.0.2 Paberdokumentatsioonile lisaks või selle asemel on lubatud kasutada elektroonilise andmetöötluse või elektroonilise andmevahetuse meetodeid , kui elektrooniliste andmete kogumise, säilitamise ja töötlemise kord vastab andmete tõendusväärtust ja veo ajal kättesaadavust puudutavatele õigusnõuetele vähemalt samal määral nagu paberdokumentatsioon. 5.4.0.3 Kui ohtlik e veos t e ve oinformatsioon esitatakse vedajale elektroonilise andmetöötluse või elektroonilise andmevahetuse meetoditega, peab kaubasaatja suutma esitad a selle teabe paberdokumendil, mis sisaldab informatsiooni käesolevas peatükis nõutud järjestuses. 5.4.1 Ohtlike veoste veodokument ja sellega seotud informatsioon 5.4.1.1 Veodokumendis nõutav üldine informatsioon 5.4.1.1.1 Veodokumendis/veodokumentides peab olema informatsioon kõigi ohtlike ainete, materjalide ja esemete kohta, mis antakse veoks üle : a) ÜRO number, millele eelnevad tähed „UN” („ÜRO”) ; b) vastavalt alajaole 3.1.2 lisatakse veose tunnusnimetuse järele sulgudes (vt alajagu 3.1.2.8.1.1) aine tehniline nim etus (vt alajagu 3.1.2.8.1) ; c) - klassi 1 ainete ja esemete koht a: peatüki 3.2 tabeli A veerus 3b toodud klassifikatsioonikood . K ui peatüki 3.2 tabeli A veerus 5 on toodud muu ohumärgise number kui 1, 1.4, 1.5, 1.6, 13 või 15, peavad need sulgudesse kirjutatud ohumärgise mudeli numbrid järgnema klassifikatsioonikoodile ; - klassi 7 radioaktiivse materjali puhul: klassi number „7” ; MÄRKUS: k aasneva ohuga radioaktiivse materjali kohta vaata ka peatükis 3.3 toodud erisäte nr 172 . - ÜRO numbritega 3090, 3091, 3480 ja 3481 liitiumakude puhul: klassi number „9“; - teiste ainete ja esemete puhul: peatüki 3.2 tabeli A veerus 5 toodud ohumärgise näidise number või sama tabeli veerus 6 antud erisätte numbrile vastav ohumärgis. Kui toodud on rohkem kui üks ohumärgise mudeli number, kirjutatakse järgnevad numbrid sulgudesse. Ainete ja esemete puhu l, millele peatüki 3.2 tabeli A veerus 5 ei ole toodud ohumärgise näidise numbrit, toimub märgistamine veerus 3a antud aine klassi numbri põhjal ; d) aine või eseme pakendigrupp, kui see on määratud, millele võivad eelneda tähed „PG” (nt „PG II”) või sõnade „Packing Group” („Pakendigrupp”) esitähed kasutatavates keeltes vastavalt alajaole 5.4.1.4.1 ; MÄRKUS: k aasneva ohuga klassi 7 radioaktiivse materjali kohta vaata ka erisätte 172 punkti d peatükis 3.3 . e) saadetiste numbrid ja kirjeldus. ÜRO pakendikoode võib kasutada ainult lisana saadetiste tüübi kirjeldamisel (nt üks karp (4G)) ; MÄRKUS : kõikide kombineeritud pakendi v älispakendi s sisalduvate sisepakendi te numbrit, tüüpi ja mahtu ei tule näidata. f) erinevat ÜRO numbrit, ohtliku veose tunnusnimetust või vajaduse korra l pakendigrupi numbrit kandvate kõigi ohtliku veose erinevat tüüpi komponentide koguhulk ( kogu- või puhasmass ) ; MÄRKUS 1: k ui kavatsetakse kohaldada alajagu 1.1.3.6, peab veokirjas olema näidatud ohtlike veoste kogus ja arvutuslik väärtus iga veokategooria kohta vastavalt alajagudele 1.1.3.6.3 ja 1.1.3.6.4 . MÄRKUS 2: k äesolevas lisas määratletud masinates ja seadmetes sisalduvate ohtlike veoste puhul tuleb ära näidata neis sisalduvate ohtlike veoste üldkogus kilogrammides või liitrites, olenevalt veosest . g) kaubasaatja nimi ja aadress ; h) kaubasaaja nimi ja aadress/kaubasaajate nimed ja aadressid. Kui veetavaid ohtlikke veoseid tarnitakse mitmele erinevale kauba saajale, keda ei ole veo alguses võimalik tuvastada, võib veosse puutuvate riikide pädevate asutuste loal selle asendada sõnadega „Delivery Sale” („Tarnimine müügiks”) ; i) mis tahes erikokkuleppe alusel nõutav deklaratsioon ; j) (Reserve eritud ) k) kui vedu läbib tunnelit, millele kehtivad ohtlike veoste vedamise piirangud, siis sulgudes asuvate suurtähtedena peatüki 3.2 tabeli A veerus 15 esitatud tunneli piirangu kood või sümbol ’(–)’ alajao 1.7.4.2 kohase erikorralduse alusel . Nõutava informatsiooni paigutus ja järjestus veodokumendis on vabalt valitav, välja arvatud see, et punktid a, b, c, d ja k peavad olema järjestuses a, b, c, d, k ilma, et nende vahele oleks lisatud muud informatsiooni, välja arvatud juhul, kui see on ADR-is sätestatud. Selliste lubatud ohtlike veoste kirjelduste näited on järgmised : „ÜRO nr 1098 ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), I, (C/D)” või „ÜRO nr 1098 ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), PG I, (C/D)” 5.4.1.1.2 Veodokumendis nõutav informatsioon peab olema loetav. Kuigi peatükis 3.1 ja peatüki 3.2 tabelis A kasutatakse ohtliku veose tunnusnimetuse osaks olevate elementide näitamiseks suurtähti ning hoolimata sellest, et suur- ja väiketähti kasutatakse käesolevas peatükis, välja arvatud alajao 5.4.1.1.1 punktis k, eesmärgiga näidata veodokumendis nõutavat teavet, on suur- või väiketähtede kasutamine informatsiooni sisestamisel veodokumenti jäetud vabalt valitavaks . 5.4.1.1.3 Erisätted jäätmete kohta 5.4.1.1.3.1 Kui veetakse ohtlikke veoseid sisaldavaid jäätmeid (peale radioaktiivsete jäätmete), peab ohtliku veose tunnusnimetusele eelnema sõna „ WASTE ” („JÄÄTMED”), välja arvatud juhul, kui see termin on ohtliku veose tunnusnimetuse osa, nt : „ ÜRO nr 1230 METANOOLI JÄÄTMED , 3 (6.1), II, (D/E) ” või „ ÜRO nr 1230 METANOOLI JÄÄTMED , 3 (6.1), PG II, (D/E) ” või „ ÜRO nr 1993 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S., JÄÄTMED (tolueen ja etüülalkohol) , 3, II, (D/E) ” või „ ÜRO nr 1993 TULEOHTLIK VEDELIK, N.O.S., JÄÄTMED (tolueen ja etüülalkohol) , 3, PG II, (D/E ) ” . Kui kohaldatakse alajao 2.1.3.5.5 jäätmeid käsitlevat sätet, siis tuleb alajao 5.4.1.1.1 punktides a kuni d ja k nõutud ohtliku veose kirjeldusele lisada : „JÄÄTMED KOOSKÕLAS 2.1.3.5.5” („WASTE IN ACCORDANCE WITH 2.1.3.5.5”) (nt „ÜRO nr 3264, SÖÖBIV VEDELIK, HAPPELINE, ANORGAANILINE, N.O.S., 8, II, JÄÄTMED KOOSKÕLAS 2.1.3.5.5) . Lisada ei ole vaja peatüki 3.3 erisättes 274 ette nähtud tehnilist nimetust . 5.4.1.1.3.2 Kui jäätmete täpset kogust ei ole võimalik pealelaadimiskohas mõõta, võib alajao 5.4.1.1.1 punkti f kohast kogust hinnata järgmistel juhtudel järgmistel tingimustel: (a) pakendite puhul lisatakse veodokumendile pakendite loetelu, mis sisaldab liiki ja nominaalset mahtu; (b) konteinerite puhul põhineb hinnang nende nominaalsel mahul ja muul kättesaadaval teabel (nt jäätmete liik, keskmine tihedus, täiteaste); (c) vaakumjäätmepaakide puhul peab hinnang olema põhjendatud (nt kaubasaatja või sõiduki seadmete hinnang). Selline koguse hindamine ei ole lubatud: – erandite puhul, mille korral täpne kogus on oluline (nt alajagu 1.1.3.6); – jäätmete puhul, mis sisaldavad alajaos 2.1.3.5.3 nimetatud aineid või klassi 4.3 kuuluvaid aineid; – paakide puhul, välja arvatud vaakum jäätme paagid. Veodokumendile tuleb lisada järgmine avaldus: „ALAJAO 5.4.1.1.3.2 KOHASELT HINNATUD KOGUS“ 5.4.1.1.4 ( Kustutatu d) 5.4.1.1.5 Erisätted päästepakendite , kaasa arvatud suurte päästepakendite ja pääste-surveanumate kohta Kui ohtlikke veoseid veetakse alajao 4.1.1.19 kohaselt päästepakendites, kaasa arvatud suurtes päästepakendites, suurtes pakendites või sobivat tüüpi ja toimivusega suurpakendites, mida sobib kasutada päästepakendina, peab veose kirjelduse järele veodokumenti lisama sõnad „ PÄÄSTEPAKEND ” („ SALVAGE PACKAGING ”). Kui ohtlikke veoseid veetakse alajao 4.1.1.20 kohaselt päästesurveanumates, peab veose kirjelduse järele veodokumenti lisama sõnad „ PÄÄSTESURVEANUM ” („ SALVAGE PRESSURE RECEPTACLE ”). 5.4.1.1.6 Erisätted tühjade, puhastamata anumate kohta 5.4.1.1.6.1 Tühjade, puhastamata anumate puhul, mis sisaldavad muude klasside kui klassi 7 ohtlike ainete jääke, tuleb alajao 5.4.1.1.1 punktides 1–d ja punktis k toodud ohtliku veose kirjelduse ette või järele kirjutada sõnad „TÜHI, PUHASTAMATA” („EMPTY, UNCLEANED”) või „VIIMASE VEOSE JÄÄK” („RESIDUE, LAST CONTAINED”). Lisaks sellele: alajao 5.4.1.1.1 punkt f ei kohaldu . 5.4.1.1.6.2 Alajao 5.4.1.1.6.1 erisätte võib asendada vastavate alajao 5.4.1.1.6.2.1, 5.4.1.1.6.2.2 või 5.4.1.1.6.2.3 sätetega . 5.4.1.1.6.2.1 Tühjade, puhastamata kuni 1000 liitriste anumate kohta, mis sisaldavad mis tahes teiste klasside, peale klassi 7, ohtlike gaasiliste ainete veoste jäätmeid, tuleb veodokumendis alajao 5.4.1.1.1 punktidele a, b, c, d, e, f ja j vastav markeering asendada sõnaga „TÜHI PAKEND” („EMPTY PACKAGING”), „TÜHI ANUM” („ EMPTY RECEPTACLE ”), „TÜHI IBC” („ EMPTY IBC ”) või „TÜHI SUURPAKEND”, („ EMPTY LARGE PACKGING ”) ning selle järele kirjutada andmed viimati veetud kauba kohta vastavalt alajao 5.4.1.1.1 punktile c . Näiteks: „TÜHI PAKEND, 6.1 (3)” . Lisaks: a) kui eelmises veoses veeti 2. klassi ohtlikke aineid, võib alajao 5.4.1.1.1 punktis c nõutud i nformatsiooni asendada numbriga klass „2”; b) kui eelmises veoses veeti klassi 3, 4.1, 4.2, 4.3, 5.1, 5.2, 6. 1, 8 või 9 ohtlikke aineid, võib alajao 5.4.1.1.1 punktis c nõutud eelmise veose informatsiooni asendada kiri „JÄRGNEVATE AINETE JÄÄGID: [...]” (WITH RESIDUES OF), millele järgneb klasside järjekorras jääkidele vastavate klasside ja kaasnevate ohtude loetelu. Näide: Tühjad puhastamata pakendid, mis sisaldasid klassi 3 aineid, mida veeti koos tühjade puhastamata pakenditega, mis sisaldasid klassi 8 aineid koos klassi 6.1 kaasneva ohuga , tuleb veodokumendis tähistada järgnevalt: „TÜHJAD PAKENDID, JÄRGNEV ATE AINETE JÄÄGID: 3, 6.1, 8“ . 5.4.1.1.6.2.2 Teiste kaitsemahutite puhul peale aine otsese pakendi, mis on puhastamata ning milles on ohtliku aine jääke (kõik muud ained peale klassi 7 ainete) ja tühjade puhastamata üle 1000 liitriste gaasimahutite puhul, eelnevad alajao 5.4.1.1.1 punktide a kuni d ja k markeeringule sõnad „TÜHI PAAK SÕIDUK ” („ EMPTY TANK-VEHICLE ”), „TÜHI KERGPAAK” („ EMPTY DEMOUNTABLE TANK ”), „TÜHI PAAKKONTEINER” („ EMPTY TANK-CONTAINER ”), „TÜHI TEISALDATAV PAAK”(„ EMPTY PORTABLE TANK”), „TÜHI ANUMAKOGUMIGA SÕIDUK ” („ EMPTY BATTERY-VEHICLE ”), „TÜHI MEGC” („ EMPTY MEGC ”), „TÜHI MEMU” („ EMPTY MEMU ”), „TÜHI SÕIDUK ” („ EMPTY VEHICLE ”), „TÜHI KONTEINER” („ EMPTY CONTAINER ”) või „TÜHI ANUM” („ EMPTY RECEPTACLE ”), nende järel sõnad „VIIMANE VEOS” („LAST LOAD”). Lisaks sellele: alajao 5.4.1.1.1 punkt f ei kohaldu. Mõned näited : „TÜHI PAAKSÕIDUK, VIIMANE VEOS: ( EMPTY TANK-WAGON, LAST LOAD :) 663 ÜRO nr 1098 ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3),I, (C/D)” või „TÜHI PAAKSÕIDUK, VIIMANE VEOS: ( EMPTY TANK-WAGON, LAST LOAD :) 663 ÜRO nr 1098 ALLÜÜLALKOHOL, 6.1 (3), PG I, (C/D)” . 5.4.1.1.6.2.3 Kui tühjad, puhastamata veovahendid, mis sisaldavad muude kui klassi 7 ohtlike ainete jääke, tagastatakse kaubasaatjale, võib samuti kasutada nende ainete täismahuliseks veoks ettevalmistatud veodokumente. Sellisel juhul peab eemaldama märke koguse kohta (kustutades või tõmmates märke maha või mõnel muul moel) ja asendama selle sõnadega „TÜHI, PUHASTAMATA TAGASTAMINE” („EMPTY, UNCLEANED RETURN”) . 5.4.1.1.6.3 a) Tühjade, puhastamata paakide, anumakogumiga sõidukite ja MEGC-de vedamisel lähimasse sobivasse kohta, kus need saavad läbida puhastamise või remondi alajao 4.3.2.4.3 sätete kohaselt, peab veodokument sisaldama ka märget „Vedu kooskõlas 4.3.2.4.3” . b) Tühjade, puhastamata sõidukite ja konteinerite vedamisel lähimasse sobivasse kohta, kus need saavad läbida puhastamise või remondi alajao 7.5.8.1 sätete kohaselt, peab veodokument sisaldama ka märget „Vedu kooskõlas 7.5.8.1” . 5.4.1.1.6.4 Kui püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake, anumakogumiga sõidukeid, paakkonteinereid ja MEGC-sid veetakse vastavalt alajao 4.3.2.4.4 tingimustele, tuleb veodokumenti lisada järgmine märge: „Vedu kooskõlas 4.3.2.4.4” . 5.4.1.1.7 Erisätted mere- või õhuvedu hõlmava veo ahela kohta Vastavalt alajaole 1.1.4.2.1 tuleb veodokumenti teha märge: „Vedu kooskõlas 1.1.4.2.1” . 5.4.1.1.8 (Reserve eritu d) 5.4.1.1.9 (Reserve eritu d) 5.4.1.1.10 ( Kustutatu d) 5.4.1.1.11 Erisätted IBC-de , paakide, anumakogumiga sõidukite, teisaldatavate paakide ja MEGC-de vedamiseks pärast nende viimase korralise katsetamise või kontrolli tähtaja möödumist Kui vedu toimub vastavalt alajao 4.1.2.2 punktile b, alajao 4.3.2.3.7 punktile b, alajao 6.7.2.19.6 .1 punktile b, alajao 6.7.3.15.6 .1 punktile b või alajao 6.7.4.14.6 .1 punktile b, tuleb sellest tulenevalt teha veodokumenti järgmine vastav märge: „VEDU KOOSKÕLAS 4.1.2.2 (b)”, „VEDU KOOSKÕLAS 4.3.2.3.7 (b)”, „VEDU KOOSKÕLAS 6.7.2.19.6 .1 (b)”, „VEDU KOOSKÕLAS 6.7.3.15.6 .1 (b)” või „VEDU KOOSKÕLAS 6.7.4.14.6 .1 ( b)”. 5.4.1.1.12 (Reserve eritu d) 5.4.1.1.13 Erisätted veoks mitmesektsioonilistes paaksõidukites või rohkem kui ühe paagiga veoüksustes Kui erandina alajao 5.3.2.1.2 nõuetest on mitmesektsiooniline paaksõiduk või rohkem kui ühe paagiga veoü ksus märgistatud vastavalt alajaole 5.3.2.1.3, tuleb veodokumendis ära märkida igas paagis või sektsioonis olev aine . 5.4.1.1.14 Erisätted kõrgendatud temperatuuril veetavate ainete veoks Kui temperatuuril 100 °C või sellest kõrgemal temperatuuril vedelas olekus või temperatuuril 240 °C või sellest kõrgemal temperatuuril tahkes olekus veetava või vedamiseks üle antava aine ohtliku veose tunnusnimetus ei sisalda viidet kõrgendatud temperatuurile (näiteks kasutades terminit „SULAS OLEKUS” või „KÕRGENDATUD TEMPERATUUR” ohtliku veose tunnusnimetuse osana), peab sõna „KUUM” („ HOT ”) vahetult eelnema ohtliku veose tunnusnimetusele . 5.4.1.1.15 Erisätted stabiliseeritud ja temperatuurikontrolliga stabiliseeritud ainete veoks Kui kasutatakse stabiliseerimist, tuleb lisada veose tunnusnimetusele sõna „ STABILISEERITUD” („ STABILIZED “), välja arvatud juhul, kui see on juba veose tunnusnimetuse osa , ning kui stabiliseerimine toimub temperatuuri kontrolli või keemilise stabiliseerimise ja temperatuuri kontrolli kombinatsiooni abil, tuleb lisada veose tunnusnimetusele sõnad „TEMPERATUUR KONTROLLI ALL“ ( „TEMPERATURE CONTROLLED“ ) (vt 3.1.2.6). Kui sõnad „TEMPERATUUR KONTROLLI ALL“ („TEMPERATURE CONTROLLED“) on osa veose tunnusnimetusest (vt ka alajagu 3.1.2.6), tuleb veodokumendis märkida piir- ja ohu temperatuurid (vt jagu 7.1.7) järgmiselt „ Piirtemperatuur : ....°C Ohutemperatuur : .... °C ” 5.4.1.1.16 (Kustutatud) 5.4.1.1.17 Erisätted tahkete ainete veoks mahtkonteinerites vastavalt jaole 6.11.4 Kui tahkeid aineid veetakse mahtkonteinerites vastavalt jaole 6.11.4, peab veodokumendis olema järgmine märge (vaata MÄRKUS jao 6.11.4 alguses) : „Mahtkonteiner BK(x ), ... pädeva asutuse loal” 5.4.1.1.18 Erisätted (vee) keskkonnale ohtlike ainete veoks Kui klassi 1 kuni 9 kuuluv aine vastab alajao 2.2.9.1.10 klassifitsee rimiskriteeriumidele , peab veodokumendis olema täiendav märge „KESKKONNAOHTLIK” või „MERD SAASTAV/KESKKONNAOHTLIK” . See lisanõue ei kehti ÜRO nr 3077 ja 3082 ning alajaos 5.2.1.8.1 loetletud erandite kohta . Merevedu hõlmavas veo ahelas vedamise puhul võib kasutada märget „MERD SAASTAV” ( vastavalt IMDG koodeksi alajaole 5.4.1.4.3 ) . 5.4.1.1.19 Äravisatud, tühjade ja puhastamata pakendite veo erisätted (ÜRO nr 3509) Äravisatud, tühjade ja puhastamata pakendite ohtliku veose tunnusnimetusel (määratletud alajao 5.4.1.1.1 punktis b) peab olema juures kiri „JÄRGNEVATE AINETE JÄÄGID [...]” (WITH RESIDUES OF), millele järgneb klasside järjekorras jääkidele vastavate klasside ja kaasnevate ohtude loetelu. Lisaks ei kohaldata alajao 5.4.1.1.1 punkti f. Näide: Äravisatud, tühjad ja puhastamata pakendid, milles on olnud 4.1 klassi ained ja mis on olnud pakitud koos äravisatud, tühjade ja puhastamata pakenditega, milles on olnud 3. klassi ained koos 6.1 klassi kaasneva ohuga , tuleb tähistada veodokumendis järgnevalt: „ÜRO NR 3509, ÄRAVISATUD, TÜHJAD, PUHASTAMATA PAKENDID (KOOS JÄRGNEVATE AINETE JÄÄKIDEGA: 3, 4.1, 6.1), 9”. 5.4.1.1.20 Erisätted alajao 2.1.2.8 kohaselt klassifitseeritud ainete veole Kui vedu toimub vastavalt alajaole 2.1.2.8, tuleb veodokumenti teha järgmine märge: „Klassifitseeritud kooskõlas 2.1.2.8”. 5.4.1.1.21 Lisateave erisätete kohaldamise korral Kui mõni peatüki 3.3 erisäte nõuab lisateavet, siis tuleb see lisateave lisada veodokumendile . 5.4.1.1.22 ( Reserveeritud ) 5.4.1.1.23 Sulas olekus veetavate ainete veo erisätted Kui ainet, mis on alajao 1.2.1 määratluse kohaselt tahke, pakutakse veoks sulas olekus, tuleb lisada ohtliku veose tunnusnimetusele kvalifitseeriv sõna „SULA“ („MOLTEN“), välja arvatud juhul, kui see on juba ohtliku veose tunnusnimetuse osa (vt alajagu 3.1.2.5). 5.4.1.2.24 Erisätted Ameerika Ühendriikide Transpordiministeeriumi heakskiidetud taastäidetavate surveanumate kohta Alajao 1.1.4.7 kohase veo puhul tuleb lisada veodokumendile järgmine vastav märge: „VEDU KOOSKÕLAS 1.1.4.7.1” või „VEDU KOOSKÕLAS 1.1.4.7.2“. 5.4.1.2 Teatud klasside puhul nõutav täiendav või eriteave 5.4.1.2.1 Erisätted klassi 1 kohta a) Lisaks alajao 5.4.1.1.1 punkti f nõuetele peab veodokument näitama : - lõhke aine puhas massi kilogrammides iga aine või eseme kohta, millel on erinev ÜRO number ; - lõhke aine 1 netomassi kilogrammides iga veokirjas mainitud aine või eseme kohta ; b) Kahe erineva kauba koospakkimise puhul peab veoste kirjeldus veodokumendis sisaldama peatüki 3.2 tabeli A veergudes 1 ja 2 toodud mõlema aine või eseme ÜRO numbrit ning ohtliku veose tunnusnimetust, mis kirjutatud suurte tähtedega. Kui samas saadetises sisaldub koospakkimise eeskirju käsitleva jao 4.1.10 erisätete MP1, MP2 ja MP20 kuni MP24 kohaselt rohkem kui kaks erinevat kaupa, peab veodokument näitama veoste kirjelduse all kõigi saadetises sisalduvate ainete ja esemete ÜRO numbreid järgmiselt: „ Veosed ÜRO nr … ” ; c) N.o.s. kirje või kirje „0190 PROOVID, PLAHVATAVAD” alla määratud või alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P101 kohaste ainete ja esemete veoks peab veodokumendile olema lisatud koopia pädeva asutuse loast koos veotingimustega. See tähistus peab olema lähteriigi ametlikus keeles ja lisaks, kui see keel pole inglise, prantsuse, saksa või itaalia keel, ka inglise, prantsuse või saksa või itaalia keeles, välja arvatud juhul, kui veosega seotud riikide vahel sõlmitud lepingutega on sätestatud teisiti ; d) Kui sobivusgruppide B ja D aineid ja esemeid sisaldavad saadetised on vastavalt alajao 7.5.2.2 nõuetele lastitud koos samasse sõidukisse, peab veodokumendile olema lisatud alajao 7.5.2.2 joonealusele märkusele a vastav kaitsvat konteinerit/eraldi sektsiooni lubav sertifikaat, mille väljastab pädev asutus. See peab olema lähteriigi ametlikus keeles ja lisaks (kui see keel pole inglise, prantsuse või saksa keel) ka inglise, prantsuse või saksa keeles, välja arvatud juhul, kui veosega seotud riikide vahel sõlmitud lepingutega on sätestatud teisiti ; e) Kui lõhke aineid või neis sisalduvaid esemeid veetakse vastavalt pakkimiseeskirjale P101, tuleb veodokumen ti kirjutada „Pakend ... pädeva asutuse loal ” (vaata alajagu 4.1.4.1, pakkimiseeskir i P101) ; f) (Reserve eritu d) g) Kui veetakse pürotehnikat ÜRO nr 0333, 0334, 0335, 0336 ja 0337, tuleb veodokumenti kirjutada : „Pürotehnika klassifikatsioon XX pädeva asutuse poolt pürotehnika viitega XX/YYZZZZ ” . Klassifikatsiooni kinnitustunnistust ei ole vaja saadetisega koos vedada, kuid kaubasaatja peab es i tama selle vedajale või pädevale asutusele kontrolliks. Klassifikatsiooni kinnitustunnistus või selle koopia peab olema lähteriigi ametlikus keeles ja lisaks (kui see keel pole saksa, inglise või prantsuse keel) ka saksa, inglise või prantsuse keeles . MÄRKUS 1 : l isaks ohtliku veose tunnusnimetusele võib veodokumenti märkida ka veose kaubandusliku või tehnilise nimetuse . MÄRKUS 2: k lassifi katsioonitähis koosneb selle ADR- i kokkuleppeosalise , k elle territooriumil klassifikatsioonikood vastavalt jao 3.3.1 erisättele 645 heaks kiideti, rahvusvahelises maantee liikluses osalevate l sõidukitel kasutatavast riigi tunnusmärgist (XX) 3 , pädeva asutuse tunnusest (YY) ja kordumatust seerianumbrist (ZZZZ). Klassifi katsioonitähiste näited : GB/HSE123456 D/BAM1234. 5.4.1.2.2 Lisasätted klassi 2 kohta a) Ainete segude veol (vaata alajagu 2.2.2.1.1) paakides ( kergpaakides, püsipaakides, teisaldatavates paakides, paakkonteinerites või a numakogumiga sõidukite või MEGC de elementides) tuleb veodokumenti märki d a segu komponendid ning nende osakaal mahuprotsentides või massprot sentides. Alla 1 %-se sisaldusega koostisosi pole vaja näidata (vt ka alajagu 3.1.2.8.1.2) . Segu komponente ei tule märkida, kui ohtliku veose tunnusnimetusele on lisatud erisättega 581, 582 või 583 lubatud tehniline nimetus. b) Balloonide, torukujuliste anumate, survevaatide, krüotehniliste anumate ja balloonikogumite vedamiseks alajao 4.1.6.10 tingimuste kohaselt tuleb veodokumendis esitada kirje: „Vedu kooskõlas 4.1.6.10” . c) (Reserveeritud) d) Kui paak-konteinerites või teisaldatavates paakides veetakse jahutamisega veeldatud gaasi, peab kaubasaatja kirjutama veodokumenti järgneval kujul kuupäeva, millal tegelik ooteaeg lõpeb: „O oteaja lõpp : ............... ( PP/KK/AAAA )” (e) ÜRO nr 1012 veo puhul peab veodokument sisaldama pärast veose tunnusnimetust sulgudes veetava gaasi nimetust (vt peatüki 3.3 erisäte 398). 5.4.1.2.3 Lisasätted klassi 4.1 isereageerivate ainete ja polümeriseeruvate ainete ning klassi 5.2 orgaaniliste peroksiidide kohta 5.4.1.2.3.1 Klassi 4.1 isereageerivate ainete või polümeriseeruvate ainete ja klassi 5.2 orgaaniliste peroksiidide puhul, mis nõuavad veo ajal temperatuuri kontrolli (isereageerivate ainete kohta vt alajagu 2.2.41.1.17 ; polümeriseeruvate ainete kohta vt alajagu 2.2.41.1.21 ; orgaaniliste peroksiidide kohta vt alajagu 2.2.52.1.15), tuleb veodokumendis ära märkida piir- ja ohutemperatuurid järgmiselt: „ Piirtemperatuur : ... °C Ohutemperatuur : ... °C ” . 5.4.1.2.3.2 Kui pädev asutus on andnud loa mitte kasutada teatud klassi 4.1 isereageerivate ainete ja klassi 5.2 orgaaniliste peroksiidide jaoks mudeli nr 1 kohaseid ohumärgiseid spetsiifilise pakendi puhul (vt alajagu 5.2.2.1.9), tuleb selle kohta lisada veodokumenti märkus: „Mudelile nr 1 vastavat ohumärgist ei nõuta” . 5.4.1.2.3.3 Kui orgaanilisi peroksiide ja isereageerivaid aineid veetakse selliste tingimuste kohaselt, mille puhul nõutakse veoluba (orgaaniliste peroksiidide kohta vt alajaod 2.2.52.1.8 ja 4.1.7.2.2. ning jaos 6.8.4 toodud erisäte TA2; isereage erivate ainete kohta vt alajaod 2.2.41.1.13 ja 4.1.7.2.2), peab sellekohane märkus olema veodokumenti lisatud, nt: „Vedu kooskõlas 2.2.52.1.8” . Pädeva asutuse poolt väljastatud veoloa koopia koos veotingimustega tuleb lisada veodokumendile. See peab olema lähteriigi ametlikus keeles ja lisaks (kui see keel pole inglise, prantsuse, saksa või itaalia keel) ka inglise, prantsuse või saksa või itaalia keeles, välja arvatud juhul, kui veosega seotud riikide vahel sõlmitud lepingutega on sätestatud teisiti . 5.4.1.2.3.4 Kui veetakse orgaanilise peroksiidi (vt alajagu 2.2.52.1.9) või isereageeriva aine (vt alajagu 2.2.41.1.15) proove, peab sellekohane märkus olema veodokumenti lisatud, nt „Vedu kooskõlas 2.2.52.1.9” . 5.4.1.2.3.5 Juhul, kui veetakse G tüüpi isereageerivaid aineid (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamat”, II osa, jagu 20.4.2, punkt g), võib veodokumenti kanda märkuse: „Klassi 4.1 mitte-isereageeriv aine” Juhul, kui veetakse G-tüüpi orgaanilisi peroksiide (vt „Katsete ja kriteeriumide käsiraamat”, II osa, jagu 20.4.3, punkt g), võib veodokumenti kanda märkuse: „Klassi 5.2 mittekuuluv aine” . 5.4.1.2.4 Lisasätted klassi 6.2 kohta Lisaks informatsioonile kaubasaatja kohta (vt alajao 5.4.1.1.1 punkt h), tuleb märkida ka vastutava isiku nimi ja telefoninumber . 5.4.1.2.5 Lisasätted klassi 7 kohta 5.4.1.2.5.1 Kõigi klassi 7 materjalide veodokumentides tuleb esitada alljärgnev informatsioon vastavalt ettenähtud korrale ning otsekohe, kui nõutakse alajao 5.4.1.1.1 punktide a kuni c ja punkti k kohast teavet : a) nimetus või sümbol iga radionukliidi jaoks või vastav üldine kirjeldus või kõige suuremate piirangutega nukliidide nimekiri radionukliidide segude puhul ; b) materjali füüsilise ja keemilise vormi kirjeldus või märkus selle kohta, et materjal on eri kujuline radioaktiivne materjal või vähehajuv radioaktiivne materjal. Keemilise vormi puhul on piisav üldine keemiline kirjeldus. Kaasneva ohuga radioaktiivse materjali puhul vaata peatüki 3.3 erisätte 172 punkti c ; c) radioaktiivse sisu maksimaalne aktiivsus veo ajal, väljendatuna bekrellides (Bq) koos sobiva SI indeksiga (vt alajagu 1.2.2.1). Lõhustuva materjali puhul võib aktiivsuse asemel kasutada lõhustuva materjali (vajaduse korral segu iga lõhustuva nukliidi) massi grammides (g) või selle kordseid ; d) alajaos 5.1.5.3.4 määratud saadetise, veopakendi või konteineri kategooria; st I-VALGE, II-KOLLANE või III-KOLLANE ; e) alajagudes 5.1.5.3.1 ja 5.1.5.3.2 määratud TI (välja arvatud I-VALGE kategooria puhul) ; f) lõhustuvat materjali sisaldavate saadetiste puhul: i) kui veetakse vastavalt alajao 2.2.7.2.3.5 punktides a kuni f toodud ühele erandile, siis viide sellele punktile ; ii) kui veetakse vastavalt alajao 2.2.7.2.3.5 punktidele c kuni e, siis lõhustuvate nukliidide kogumass; iii) kui see sisaldub saadetises, millele kohalduvad kas alajao 6.4.11.2 punktid a kuni c või ala jagu 6.4.11.3, siis viide sellele punktile ; iv) kriitilisuse ohutusindeks, kus see on asjakohane; lõhustuvat materjali sisaldavate kauba saadetiste puhul, peale alajao 6.4.11.2 kohaselt vabastatud saadetiste, ohupiiri indeks ; g) identifitseerimismärk iga pädevate asutuste poolt välja antud loa (eri kujulise radioaktiivse materjali veoluba, vähehajuva radioaktiivse materjali veoluba, lõhustuv vabastatud materjal vastavalt 2.2.7.2.3.5 punktile f, erikorraldused, pakendi veoluba või välja saatmise luba) kohta ; h) kui kauba saadetises on rohkem kui üks saadetis , tuleb alajaos 5.4.1.1.1 ning eespool punktide s a kuni g nõutud informatsioon esitada iga saadetise kohta eraldi. V eopakendis, konteineris või sõidukis veetava tele saadetis tele peab olema lisatud üksikasjalik teatis iga veopakendi s , konteineri s või sõiduki s sisalduva saadetise sisu kohta. Juhul, kui vahepealsel mahalaadi misel eemaldatakse veopakendist, konteinerist või sõidukist mõni saadetis , tuleb vastavad veodokumendid ette valmistada ; i) juhul, kui kauba saadetise lähetamine toimub ainukasutuse alusel, tuleb teha veodokumenti märkus: „VEDU AINUKASUTUSE ALUSEL” ja j) LSA-II ja LSA-III ainete puhul ning SCO-I , SCO-II ja SCO-III puhul saadetise kogu aktiivsus A 2 kordsena . Radioaktiivse materjali puhul, mille A 2 väärtus ei ole piiratud , on A 2 kordne null . 5.4.1.2.5.2 Kaubasaatja peab tegema veodokumenti märkuse tegevuste kohta, kui neid on, mida vedaja peab ette võtma. Märkus peab olema keeltes, mida vedaja või asjassepuutuv võimuorgan vajalikuks peab ning sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni : a) täiendavad nõuded saadetise, veopakendi või konteineri pealelaadimise, lastimise, veo, käitlemise ja mahalaadimise osas, kaasa arvatud kõik lastimise erisätted ohutuks soojuse hajutamiseks (vt jao 7.5.11 erisäte CV33 (3.2)) või märkus selle kohta, et sellised nõuded pole vajalikud ; b) piirangud veoliigi või sõiduki osas ning kõik tarvilikud instruktsioonid teekonna läbimiseks ; c) hädaolukorra meetmed . 5.4.1.2.5.3 Kui on tegemist saadetisega, mille riikidevahelise veo puhul nõutakse tehnilise lahenduse või veo heakskiitu pädeva asutuse poolt , mille suhtes kasutatakse eri riikides erinevaid heakskiidu tüüpe, pea vad alajao 5.4.1.1.1 kohaselt nõutav ÜRO number ja veose tunnusnimetus vastama kauba päritoluriigi tehnilisele lahenduse sertifikaadile . 5.4.1.2.5.4 Pädevate asutuste asjakohased sertifikaadid ei pea tingimata veodokumendiga kaasas olema. Kaubasaatja peab need tegema vedajale/vedajatele kättesaadavaks enne peale- ja mahalaadimist . 5.4.1.3 (Reserv eeritud ) 5.4.1.4 Formaat ja keel 5.4.1.4.1 Alajagudes 5.4.1.1 ja 5.4.1.2 nõutavat informatsiooni sisaldav dokument võib olla dokument, mida nõutakse juba teiste eeskirjadega, mis kehtivad veole mõnel muul transpordiliigil. Kui kaubasaajaid on mitu, võib kaubasaajate nimed ja aadressid ning tarnitavad kogused, mis võimaldavad veetava aine omadusi ja kogust igal ajal hinnata, panna kirja teistesse dokumentidesse, mida tuleb kasutada, või mis tahes muudesse dokumentidesse, mis on muude spetsiifiliste eeskirjade kohaselt kohustuslikud ning mida peab sõidukis vedama. Kirjapandav informatsioon peab olema lähteriigi ametlikus keeles ja lisaks (kui see keel pole inglise, prantsuse või saksa keel) ka inglise, prantsuse või saksa keeles, välja arvatud juhul, kui rahvusvaheliste maanteeveo tariifide või lepingutega, mis on sõlmitud veosega seotud riikide vahel, on sätestatud teisiti . 5.4.1.4.2 Kui kaubasaadetise suuruse tõttu ei saa kaupa laadida kogu mahus ühele veoüksusele, tuleb koostada vähemalt sama palju eraldi dokumente või kopeerida ühte dokumenti nii palju, kui on laaditud veoüksuseid. Lisaks tuleb kõikidel juhtudel koostada eraldi veodokumendid kauba saadetise või kaub a saadetise osade kohta, mida ei saa koos laadida samale sõidukile jaos 7.5.2 toodud keeldude tõttu . Informatsioon veostega kaasnevate ohtude kohta (nagu näidatud alajaos 5.4.1.1) võib olla kantud eraldi või kombineeritult olemasolevasse veo- või kaubasaatedokumenti. Dokumendis sisalduva informatsiooni paigutus (või vastavate andmete ülekandmise kord elektroonilise andmetöötluse (EDP) või elektroonilise andmeedastuse (EDI) tehnikate puhul) on toodud alajaos 5.4.1.1.1 . Kui olemasolevat veodokumenti või kaubasaatedokumenti ei saa kasutada ohtlike veoste dokumentatsioonina multimodaalse veo korral, on soovitatav kasutada jao 5.4.5 näidisele vastavaid dokumente 4 . 5.4.1.5 Mitteohtlikud veosed Juhul, kui peatüki 3.2 tabelis A loetletud ainete veo kohta ADR ei kehti, kuna neid peetakse 2. osa kohaselt mitteohtlikeks, võib kaubasaatja teha veodokumenti sellekohase märkuse, nt: „Klassi ... mittekuuluv aine” MÄRKUS: s e da sätet võib kasutada muuhulgas juhul, kui kaubasaatja leiab, et veetavate veoste (nt lahuste ja segude) keemiliste omaduste tõttu või fakti tõttu, et selliseid veoseid peetakse muude eeskirjade kohaselt ohtlikeks, võiks seda saadetist veo ajal kontrollida . 5.4.2 K onteineri/ sõiduki pakkimise sertifikaat Kui ohtlike veoste veole konteineris järgneb merevedu, peab konteineri pakkija esitama mereveo sooritajale IMDG koodeksi 5 jaole 5.4.2 vastav a konteineri /sõiduki pakkimise sertifikaa di 6 . Jao 5.4.1 kohaselt nõutud veodokumendi ja eespool kirjeldatud konteineri /sõiduki pakkimise sertifikaadi funktsioonid võib koondada ühte dokumenti ; (vt jagu 5.4.5). Kui need funktsioonid on koondatud ühte dokumenti, piisab sellest, kui veodokumenti on lisatud märge, et konteiner või sõiduk on laaditud kehtivate nõuete kohaselt, ning konteineri /sõiduki pakkimise sertifikaadi eest vastutava isiku andmed . Kui ohtlike veoste sõiduki veole järgneb merevedu, tuleb koos veodokumendiga esitada ka IMDG Koodeksi 5,6 jaole 5.4.2 vastav konteineri/sõiduki pakkimise sertifikaat 5.4.3 Kirjalik ud juhised 5.4.3.1 Sõiduki meeskonnakabiinis tuleb hoid a vabalt kättesaadavana alajaos 5.4.3.4 esitatud vormis kirjalik ud juhised , mis on mõeldud abivahendina veo ajal tekkida võivas avariiolukorras . 5.4.3.2 Need juhised peab sõiduki meeskonnale enne teekonna alustamist andma vedaja ning nad peavad olema keeles (keeltes), mida kõik meeskonnaliikmed on võimelised lugema ja mõistma. Vedaja peab tagama, et kõik asjassepuutuvad sõiduki meeskonnaliikmed on neist juhistest teadlikud ning suutelised neid nõuetekohaselt täitma . 5.4.3.3 Enne teekonna alustamist peavad kõik sõiduki meeskonnaliikmed tutvuma veetavate ohtlike ainetega ning kirjalik us juhendis esitatud üksikasjadega õnnetusjuhtumi või hädapeatumise korral võetavate meetmete kohta . 5.4.3.4 Kõnealu sed kirjalik ud juh ised pea vad vastama nii v ormi kui sisu poolest järgmisele neljal leheküljel kujutatud mudelile . ADR KOHASED KIRJALIK UD JUHISED Tegevused õnnetusjuhtumi või hädapeatumise korral Veo ajal aset leidva õnnetusjuhtumi või hädapeatumise korral peavad sõiduki meeskonna liikmed rakendama ohutuse ja mõistlikkuse piires järgmisi tegevusi : - rakendama seisupiduri, seiskama mootori ja vajadusel ühendama massilüliti abil aku lahti vooluvõrgust ; - vältima süttimise allikaid , eeskätt mitte suitsetama , mitte kasutama elektroonilisi sigarette või sarnaseid seadmeid ega lülitama sisse elektriseadmeid ; - teavitama häirekeskust , andes vahejuhtumi või õnnetuse ja sellega seotud ainete kohta võimalikult palju teavet ; - panema selga ohutusvesti ja paigutama toestatud ohutähised ettenähtud viisil sündmuskohale ; - hoidma käepärast veodokumendid nende esitamiseks saabuvatele pääste asutuse töötajatele ; - mitte astuma lekkinud ainete si sse ega puutuma neid, vältima mürgiste gaaside, suitsu, tolmu ja aurude sissehingamist, püsides se lleks vastutuult ; - kui see on asjakohane ja ohutu, kasutama tulekustuteid väiksema või esmase tule kustutamiseks rehvides, pidurisüsteemis ja mootoriruumis ; - sõiduki meeskonna liikmed ei pea kustutama koormaruumis puhkenud tulekahju ; - kui see on asjakohane ja ohutu, kasutama lekkinud aine ve e keskkonda või reoveesüsteemi jõudmise takistamiseks sõidukis asuvat varustust ning koguma lekkinud ained kokku ; - eemalduma õnnetuskoha lähedusest, soovitades seda teha ka teistel inimestel, ja järgima pääste asutuse töötajate nõuandeid ; - võtma ära kõik saastunud rõivad ja kasutatud saastunud kaitsevahendid ning kõrvaldama need ohutult . Täiendavad juhised sõiduki meeskonna liikmetele ohtlike veoste klassist tuleneva ohu iseloomu st ja valitsevatest tingimustest sõltuvate tegevuste kohta Ohu - ja tahvelmärgised Ohu iseloom Täiendavad juhised (1) (2) (3) Lõhkeained ja neid sisaldavad esemed Võivad olla erinevad omadused ja toimed, nt massplahvatus, osakeste laialipaiskumine, intensiivne tule või kuumuse purse, ereda valguse, valju müra või suitsu tekkimine . Tundlikud raputustele, löökidele või kuumusele . Varju, kuid hoidu akendest eemale . 83820 21590 0 0 1 1.5 1.6 560070 178435 0 0 Lõhkeained ja neid sisaldavad esemed Kerge plahvatuse ja süttimise oht . Varju . 1.4 226695 180975 0 0 Tuleohtlikud ga asid Tuleoht . Plahvatusoht . Võivad olla rõhu all . Lämbumisoht . Võivad põhjustada põletust või külmumist . Sisu võib kuumutamisel plahvatada . Varju . Hoia madalatest kohtadest eemale . 2.1 228600 189865 0 0 Mittesüttivad , mittemürgised ga asid Lämbumisoht . Võivad olla rõhu all . Võivad põhjustada külmumist . Sisu võib kuumutamisel plahvatada . Varju. Hoia madalatest kohtadest eemale . 2.2 543560 181610 0 0 Mürgised gaasid Mürgitusoht . Võivad olla rõhu all . Võivad põhjustada põletust või külmumist . Sisu võib kuumutamisel plahvatada . Kasuta hingamisteede kaitsevahendeid . Varju . Hoia madalatest kohtadest eemale . 2.3 226695 180975 3 3 0 0 3 3 Tuleohtlikud vedelikud Tuleoht . Plahvatusoht . Sisu võib kuumutamisel plahvatada . Varju . Hoia madalatest kohtadest eemale . 3 Tuleohtlikud tahked ained, isereageerivad ained , polümeriseeruvad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained Tuleoht. Tuleohtlik või põlev, võib süttida kuumusest, sädemetest või leekidest . Võib sisaldada isereageerivaid aineid, mis võivad kuumuse käes, kokkupuutes teiste ainetega (nt happed, raskmetalliühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel eksotermiliselt laguneda ning võivad tekkida kahjulikud ja tuleohtlikud gaasid või aurud või tekib isesüttimine . Sisu võib kuumutamisel plahvatada . M itteplahvatavas olekus lõhkeaine l tekib plahvat us oht lahjendi kao korral. 559130 -6757 4 0 0 4 4.1 564515 292100 4 0 0 4 Isesüttivad ained Isesüttimisel tekib tuleoht, kui pakend on purunenud või sisu lekib . Võivad veega kokkupuutel jõuliselt reageerida. 4.2 Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad tuleohtlikke gaase Tule ja plahvatuse oht kokkupuutel veega . Lekkinud ained tule b hoida kuivana ja kinni kaetult . 311150 0 4 4 0 0 4 4 4.3 Ohu - ja tahvelmärgised Ohu iseloom Täiendavad juhised (1) (2) (3) 551815 174625 5. 1 0 0 5. 1 O ksüdeerivad ained Jõulise reaktsiooni, süttimis- ja plahvatusoht kokkupuutes põlevate ja tuleohtlike ainetega . Väl di segamist tuleohtliku või põleva ain ega (nt saepuru) . 5.1 Orga anilised peroksiidid Eksotermilise lagunemise oht kõrgendatud temperatuuridel, kokkupuutes teiste ainetega (nt happed, raskemetalli ühendid või amiinid), hõõrdumisel või rappumisel, mille tulemusel võivad tekkida kahjulikud ja tuleohtlikud gaasid või aurud või tekib isesüttimine . Väl di segamist tuleohtliku või põleva aine ga (nt saepuru) . 293370 17145 5.2 5.2 0 0 5.2 5.2 5.2 560070 173355 0 0 Mürgised ained Mürgitusoht sissehingamisel, nahale sattumisel või allaneelamisel . Oht ve e keskkonnale või kanalisatsioonile . Kasuta hingamisteede kaitsevahendeid . 6.1 571500 172720 0 0 Nakkusohtlikud ained Nakkusoht . Võivad põhjustada tõsiseid haigusi inimeste le või loomade le . Oht ve e keskkonnale või kanalisatsioonile . 6.2 827405 162560 0 0 281305 154305 0 0 Radio aktiivne materjal Oht organismi sattumisel ja väliskiirguse oht . Piira aine läheduses viibimist . 7A 7B 281305 -6985 RADIOACTIVE 7 0 0 RADIOACTIVE 7 7C 7D Lõhustuv materjal Tuuma-ahelreaktsiooni oht. 546735 5715 0 0 7E Söö bivad ained Söö bimisel põletuste oht . Võivad jõuliselt reageerida üksteise, vee ja teiste ainetega . Lekkinud aine d või vad tekitada söö bivaid aurusid . Oht ve ekeskkonnale või kanalisatsioonile . 560070 1905 0 0 8 Muud ohtlikud ained ja esemed Põletuste oht . Tuleoht . Plahvatusoht . Oht ve e keskkonnale või kanalisatsioonile . 9 9A Märkus 1: m itme erineva ohuga ohtlike veoste ja segakoorma korral tuleb jälgida kõiki asjakohaseid ohutusnõudeid . Märkus 2: t abel i veerus 3 näidatud täiendavaid juhiseid võib vajaduse korra l ohu vältimisel vastavalt olukorrale kohandada . Täiendavad juhised sõiduki meeskonna liikmetele märkidega näidatud ohu iseloomu st ja valitsevatest tingimustest sõltuvate tegevuste kohta Mär k Ohu iseloom Täiendavad juhised (1) (2) (3) Keskkonnaohtlikud ained Oht ve ekeskkonnale või kanalisatsioonile . 683895 111760 0 0 Kõrgendatud temperatuuriga ained Põletuste oht . Väldi kokkupuudet sõiduki kuumade osade ja lekkinud ainega . Veoüksuses hoitav isiklik ja üldine varustus üldiste ja ohule iseloomulike avariitegevuste teostamiseks kooskõlas ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) jaoga 8.1.5 Ohtlikke veoseid vedava veoüksusega peab olema kaasas järgmine varustus : - iga sõiduki jaoks tõkisking, mis oma mõõtmetelt sobib sõiduki täismassi ja rataste läbimõõduga ; - kaks toestatud ohutähist ; - vedelik silmade loputamiseks a ja igale sõiduki meeskonna liikmele - ohutusvest ; - ohutu käsilamp (taskulamp) ; - paar kaitsekindaid; - silmade kaitsevarustus . Sõltuvalt ohu klassist peab olema kaasas järgmine täiendav varustus : - ohumärgiste number 2.3 või 6.1 kohasel veol hingamisteede kaitsevahendid igale veoüksuse meeskonna liikmele ; - kühvel b ; - äravoolutõke b ; - kogumisnõu b . 5.4.3.5 Lepinguosalised peavad esitama UNECE sekretariaadile käesoleva jao kohaste kirjalike juhiste ametliku tõlke oma riigikeelde (riigikeeltesse). UNECE sekretariaat peab tegema saadud kirjalike juhiste riiklikud versioonid kättesaadavaks kõigile lepinguosalistele. 5.4.4 Ohtlike veoste vedu puudutava informatsiooni säilitamine 5.4.4.1 Kaubasaatja ja vedaja peavad säilitama ohtlike veoste veodokumendi koopia ning ADR-is ette nähtud täiendava informatsiooni ja dokumentatsiooni vähemalt kolme kuu jooksul. 5.4.4.2 Kui dokumente säilitatakse elektrooniliselt või arvutisüsteemis, peavad kaubasaatja ja vedaja suutma neid prinditud kujul reprodutseerida. 5.4.5 Ohtlike kaupade mitmeliigilise veo näidisvorm Näidisvorm, mida võib ohtlike kaupade mitmeliigilise veo puhul kasutada ohtlike veoste deklaratsiooni ning konteineri pakkimise sertifikaadi kombineeritud vormina . 1028700 -5715 OHTLIKE KAUPADE MITMELIIGILISE VEO DEKLARATSIOONI VORM 0 0 OHTLIKE KAUPADE MITMELIIGILISE VEO DEKLARATSIOONI VORM -214326 2204720 * OHTLIKE KAUPADE puhul tuleb märkide ÜRO number, veose tunnusnimetus, ohuklas s, pakendigrupp (kui see on määr atud) ning kogu muu informatsioon, mida nõutakse siseriiklike ja rahvusvaheliste eeskirjadega 0 0 * OHTLIKE KAUPADE puhul tuleb märkide ÜRO number, veose tunnusnimetus, ohuklas s, pakendigrupp (kui see on määr atud) ning kogu muu informatsioon, mida nõutakse siseriiklike ja rahvusvaheliste eeskirjadega 6831965 -1905 MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS 0 0 MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS 1. Lastisaatja / Kaubasaatja / Kauba edastaja 2. Veodokumendi number 3. 4. Lastisaatja ref. Lehekülg 1 / ... leheküljest 5. Kauba edasisaatja ref. 6. Kaubasaaja 7. Vedaja (täidab veoettevõtja LASTISAATJA DEKLARATSIOON Käesolevaga kinnitan, et selle saadetise kogu sisu on täielikult ja täpselt kirjeldatud alltoodud tunnusnimetuste kaupa, et kõik kaubad on klassifitseeritud, pakendatud, tähistatud ja varustatud ohumärgiste/ tahvelmärgistega ning on igas mõttes sobivas seisundis kehtivatele rahvusvahelistele ja siseriiklikele eeskirjadele vastavaks veoks. 8. Vedu toimub nende transpordivahenditega (ülearune maha kriipsutada) 9. Lisainformatsioon käitlemise kohta veo ajal REISI- JA AINULT KAUBALENNUKID KAUBALENNUKID 10. Laev / lend nr ja kuupäev 11. Sadam / pealelaadimise koht 12. . Sadam / mahalaadimise koht 13. Sihtkoht 14. Kaubasaatemärgid * Pakendite arv ja liik; kaupade kirjeldus Kogu mass (kg) Puhas mass Maht (m 3 ) 15. Konteineri number / 16. Plommi number (numbrid) 17. Konteineri / veovahendi suurus 18. Taara (kg) 19. Kogumass veovahendi registreerimisnumber ja tüüp (kaasa arvatud taara) (kg) KONTEINERI / VEOKI PAKENDAMISE SERTIFIKAAT 21. VASTU VÕTNUD ORGANISATSIOONI KÄTTESAAMISTÕEND Deklareerin, et ülaltoodud kaupade pakkimine/ Kätte saadud ülaltoodud arv pakendeid / konteinereid / järelhaagiseid nähtavalt heas korras ja lastimine ülalnimetatud konteinerisse/ veovahendisse seisundis, kui käesolevaga ei anta lisateavet: VASTU VÕTNUD ORGANISATSIOONI MÄRKUSED : on läbi viidud nõuetekohaselt ** TULEB TÄITA KÕIGI KONTEINERITE/VEOVAHENDITE LAADIMISE KOHTA, ALLA KIRJUTAB PAKKIMISE/ LAADIMISE EEST VASTUTAV ISIK 20. Ettevõtte nimi Veoettevõtte nimi 22. Ettevõtte nimi (VÕI SELLE DOKUMENDI KOOSTAJA) Deklarandi nimi / amet Veovahendi registreerimise nr Deklarandi nimi / amet Koht ja kuupäev Allkiri ja kuupäev Koht ja kuupäev Deklarandi allkiri VEOVAHENDI JUHI ALLKIRI Deklarandi allkiri ** Vt jagu 5.4.2. -220041 2163445 * OHTLIKE KAUPADE puhul tuleb märkide ÜRO number, veose tunnusnimetus, ohuklass, pakendigrupp (kui see on määratud) ja ning kogu muu informatsioon, mida nõutakse siseriiklike ja rahvusvaheliste eeskirjadega 0 0 * OHTLIKE KAUPADE puhul tuleb märkide ÜRO number, veose tunnusnimetus, ohuklass, pakendigrupp (kui see on määratud) ja ning kogu muu informatsioon, mida nõutakse siseriiklike ja rahvusvaheliste eeskirjadega OHTLIKE KAUPADE MITMELIIGILISE VEO DEKLARATSIOONI VORM Lisaleht 6863715 -46355 MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS 0 0 MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS MUST VIIRUTUS 1. Lastisaatja / Kaubasaatja / Kauba edastaja 2. Veodokumendi number 3. 4. Lastisaatja ref Lehekülg 1 / ... leheküljest 5. Kauba edasisaatja ref 14. Kaubasaatemärgid * Pakendite arv ja liik; kaupade kirjeldus Kogu mass (kg) Puhas mass Maht (m 3 ) PEATÜKK 5.5 ERISÄTTED 5.5.1 ( Kustutatu d) 5.5.2 Erisätted fumigeeritud kaubaveo üksuste ( ÜRO nr 3359) kohta 5.5.2.1 Üldist 5.5.2.1.1 Fumigeeritud kaubaveo üksuste le (ÜRO nr 3359) , mis ei sisalda muid ohtlikke veoseid , ei kohaldata muid ADR-i sätteid peale käesoleva jao omade . 5.5.2.1.2 Kui fumigeeritud kaubaveo üksusele on laaditud muid ohtlikke veoseid peale fumigandi, kohaldatakse lisaks käesoleva jao sätetele muid nende veoste puhul asjakohaseid ADR-i sätteid (kaasa arvatud tahvelmärgiseid , tähistamist ja dokumentatsiooni puudutavad sätted) . 5.5.2.1.3 Fumigeeritud kauba veoks kasutatakse ainult selliseid kaubaveo üksusi, mida saab sulg eda nii, et gaasi väljavool on minimaalne. 5.5.2.2 Koolitus Fumigeeritud kaubaveo üksuste käitlemisel osalevad isikud peavad läbima oma kohustustele vastava koolituse. 5.5.2.3 Tähistamine ja tahvelmärgistega varustamine 5.5.2.3.1 Fumigeeritud kaubaveo üksus e iga juurdepääsu juurde tuleb paigaldada alajaos 5.5.2.3.3 määratud hoiatusmär k nii , et see oleks kaubaveo üksust avavatele või sinna sisenevatele isikutele hästi nähtav . See märk peab jääma kaubaveo üksusele järgmiste tingimuste täitmiseni : a) fumigeeritud kaubaveo üksus on fumigeeriva gaasi ohtlik u kontsentratsiooni kõrvaldamiseks ventileeritud ja b) fumigeeritud kaubad või materjalid on maha laaditud . 5.5.2.3.2 Fumigeeritud kaubaveo üksuse hoiatusmärk peab olema selline, nagu joonisel 5.5.2.3.2 . Joonis 5.5.2.3.2 OHT SEE ÜKSUS ON FUMIGEERITUD [fumigandiga (nimetus)*] [kuupäeval*] [kellaajal*] VENTILEERITUD [kuupäeval*] MITTE SISENEDA Mitte alla 250 mm * Lisa vajalikud andmed Mi tte alla 300 mm OHT SEE ÜKSUS ON FUMIGEERITUD [fumigandiga (nimetus)*] [kuupäeval*] [kellaajal*] VENTILEERITUD [kuupäeval*] MITTE SISENEDA Mitte alla 250 mm * Lisa vajalikud andmed Mi tte alla 300 mm Fumigeeritud kaubaveo üksuse hoiatusmärk Märk peab olema ristkülikukujuline. Märgi laius ei tohi olla alla 400 mm ning kõrgus alla 300 mm ning välisjoone minimaalne paksus peab olema 2 mm. Tähised peavad olema musta värvi ning valgel taustal, tähe kõrgus ei tohi olla alla 25 mm. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga 5.5.2.3.3 Kui fumigeeritud kaubaveo üksus on täielikult ventileeritud üksuse uste avamise teel või mehhaanilise ventileerimisega pärast fumigeerimist, märgitakse fumigeeritud kaubaveo üksuse hoiatusmärgile ventileerimise kuupäev . 5.5.2.3.4 Kui fumigeeritud kaubaveo üksus on ventileeritud ja tühjaks laaditud, tuleb fumigeeritud kaubaveo üksuse hoiatusmärk kõrvaldada . 5.5.2. 3.5 Fumigeeritud kaubaveo üksustele ei paigaldata mudelile nr 9 vastavaid tahvelmärgiseid (vt alajagu 5 .2.2.2.2) , välja arvatud juhul, kui see on vajalik muude sinna pakitud klassi 9 ainete või esemete pärast . 5.5.2.4 Do kumentatsioon 5.5.2.4.1 Fumigeeritud ja enne vedu täielikult ventileerimata kaubaveo üksuste veoga seotud dokumendid peavad sisaldama järgmist in f ormatsiooni : a) „ÜRO nr 3359, fumigeeritud kaubaveo üksus , 9 ” või „ÜRO nr 3359, fumigeeritud kaubaveo üksus , klass 9”; b) fumigeerimise kuupäev ja kellaaeg ning c) kasutatud fumigandi tüüp ja kogus. Need andmed peavad olema lähteriigi ametlikus keele s ja lisaks (kui see ei ole inglise, prantsuse ega saksa keel) inglise, prantsuse või saksa keeles, kui veoga seotud riikide vahel sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti. 5.5.2.4.2 Dokumendid võivad olla vabas vormis tingimusel, et nad sisaldavad alajaos 5.5.2.4.1 nõutud informatsiooni . See informatsioon peab olema kergesti identifitseeritav, loetav ja vastupidav. 5.5.2.4.3 Tuleb anda juhised fumigandi jääkide, kaasa arvatud fumigeerimisvahendite (kui neid kasutatakse) kõrvaldamiseks. 5.5.2.4.4 Dokumenti ei ole vaja, kui fumigeeritud kaubaveo üksus on täielikult ventileeritud ja kui ventileerimise kuupäev on märgitud hoiatusmärgile (vt alajagu 5.5.2.3.3 ja 5.5.2.3.4). 5.5.3 Erisätted kuiva jää veol (ÜRO nr 1845) ning jahutamiseks või konditsioneerimiseks kasutatavaid lämbumisohtu põhjustavaid aineid ( näi teks kuiv jää (ÜRO nr 1845) või lämmastik, jahutamisega veeldatud (ÜRO nr 1977) või argoon, jahutamisega veeldatud (ÜRO nr 1951) või lämmastik ) sisaldavate saadetiste , sõidukite ja konteinerite kohta MÄRKUS : Selle alajao kontekstis võib mõistet „konditsioneer“ kasutada laiemas tähenduses ja see hõlmab ka kaitset . 5.5.3.1 Reguleerimisala 5.5.3.1.1 Käesolevat peatükki ei kohaldata ainete puhul, mida võidakse kasutada jahutusaine või konditsioneerina, kui neid veetakse ohtlike veostena, välja arvatud kuiva jää (ÜRO nr 1845) vedu. Kui neid veetakse saadetisena, tuleb neid vedada peatüki 3.2 tabeli A vastava kirje alusel kooskõlas sellega seotud veotingimustega. ÜRO nr 1845 jaoks kehtivad selles jaos toodud veotingimused, välja arvatud 5.5.3.3.1, kõikidele veotüüpidele nii jahutusaine, konditsioneeri kui saadetisena. ÜRO nr 1845 veole ei kehti muud ADR -i sätted. 5.5.3.1.2 Käesolevat jagu ei kohaldata jahutus süsteemis olevate le gaaside le . 5.5.3.1.3 Käesolev jagu ei kehti v eo ajal paakide või MEGC -de jahutamiseks või konditsioneerimiseks kasutatavate ohtlike veoste kohta . 5.5.3.1.4 Sõidukite ja konteinerite alla, mis sisaldavad jahutuseks või konditsioneerimiseks mõeldud aineid, kuuluvad sõidukid ja konteinerid, mis sisaldavad pakendites olevaid jahutuseks ja konditsioneerimiseks mõeldud aineid, ning sõidukid ja konteinerid, milles on pakendamata kujul olevaid jahutuseks ja konditsioneerimiseks mõeldud aineid. 5.5.3.1.5 Alajaotised 5.5.3.6 ja 5.5.3.7 kohalduvad ainult siis, kui sõidukis või konteineris on tegelik lämbumise oht. Ohtu peavad hindama sellega seotud isikud, kes peavad võtma arvesse jahutamiseks või konditsioneerimiseks kasutatud ainete ohtlikkust, veetava aine kogust, teekonna pikkust , kasutatavaid säilitusvahendeid ning alajao 5.5.3.3.3 märkuses toodud gaasi kontsentratsiooni piirmäärasid . 5.5.3.2 Üldist 5.5.3.2.1 Veo ajal jahutamiseks või konditsioneerimiseks (välja arvatud fumigeerimiseks) kasutatavaid ained sisaldavate le või kuiva jää (ÜRO nr 1845) vedamiseks kasutatavatele sõidukite le ja konteinerite le ei kohaldata muid ADR-i sätte i d peale käesoleva jao omade. 5.5.3.2.2 Ohtlike veoste lastimisel jahutamiseks või konditsioneerimiseks kasutatavaid aineid sisaldavatesse sõidukitesse ja konteineritesse kohaldatakse lisaks käesoleva jao sätetele muid nende veoste puhul asjakohaseid ADR-i sätteid . 5.5.3.2.3 ( Reserv eeritud ) 5.5.3.2.4 Jahutamiseks või konditsioneerimiseks kasutatavaid aineid sisaldavate või kuiva jää (ÜRO nr 1845) vedamiseks kasutatavate sõidukite ja konteinerite käitlemise l või vedamisel osalevad isikud peavad saama oma kohustustele vastava koolituse . 5.5.3.3 Kuiva jääd (ÜRO nr 1845), j ahutusainet või konditsioneerivat ainet sisaldavad saadetised 5.5.3.3.1 Jahutust või konditsioneerimist vajavad pakitud ohtlikud veosed, millele on määratud alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskiri P203, P620, P650, P800, P901 või P904 , peavad vastama selle pakkimiseeskirja asjakohastele nõuetele. 5.5.3.3.2 Kui j ahutust või konditsioneerimist vajava tele pakitud ohtlik ele veos tele on määratud muu pakkimiseeskiri, peavad saadetised vastu pidama väga madala te le temperatuuri de le ning jahutusaine või konditsioneeriv aine ei tohi neid kahjustada ega oluliselt nõrgendada. Saadetised peavad olema konstrueeritud ja ehitatud gaasi välja laskvana , et vältida rõhu tõusu, mis võiks pakendi purustada. Ohtlikud veosed tuleb pakkida nii, et vältida nende liikumist pärast jahutusaine või konditsioneeriva aine hajumist. 5.5.3.3.3 Kuiva jääd (ÜRO nr 1845), j ahutusainet või konditsioneeri sisaldavaid saadetisi tuleb vedada hästi ventileeritud sõidukites ja konteinerites. Sel juhul ei kohaldu alajao 5.5.3.6 kohane markeerimine. Ventilatsiooni ei nõuta ning alajao 5.5.3.6 kohane markeerimine on vajalik, kui: – gaasi vaheldumine veoseruumi ja juhikabiini vahel on veo ajal välistatud; või – veoseruum on isoleeritud, jahutatud või mehaaniliselt jahutatav seade, nagu on defineeritud „Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alases kokkuleppes” (Agreement on the International Carriage of Perishable Foodstuffs, and on the Special Equipment to be Used for such Carriage, ATP ) ning see on eraldatud juhikabiinist . MÄRKUS : Antud kontekstis tähendab „hästi ventileeritud“ seda, et õhus on süsinikdioksiidi kontsentratsioon alla 0,5% mahust ja hapniku ko ntsentratsioon üle 19,5% mahust . 5.5.3.4 Kuiva jääd (ÜRO nr 1845), j ahutusainet või konditsioneeri sisaldavate saadetiste märgistamine 5.5.3.4.1 Kuiva jääd (ÜRO nr 1845) saadetisena sisaldavad pakendid tuleb märgistada „SÜSINIKDIOKSIID; TAHKE“ (CARBON DIOXIDE, SOLID) või „KUIV JÄÄ“ (DRY ICE); jahutamiseks või konditsioneerimiseks kasutatavaid ohtlikke veoseid sisaldavad saadetised tuleb märgistada nende ohtlike veoste kohta peatüki 3.2 tabeli A veerus 2 toodud nimetusega, millele järgneb vastavalt märge „JAHUTUSAINENA” (AS COOLANT) või „KONDITSIONEERIVA AINENA” (AS CONDITIONER) päritoluriigi ametlikus keeles ja juhul, kui see keel ei ole inglise, prantsuse või saksa keel, siis ka inglise, prantsuse või saksa keeles, välja arvatud juhul, kui veosega seotud riikide vahel sõlmitud lepingutega on sätestatud teisiti. 5.5.3.4.2 Märgistus peab olema vastupidav, loetav ning asuma sellises kohas ja olema saadet isega võrreldes sellise suurusega, et see oleks hästi nähtav. 5.5.3.5 Pakkimata kuivjääd sisaldavad sõidukid ja konteinerid 5.5.3.5.1 Pakkimata kuivjää kasutamise korral ei tohi see sõiduki või konteineri metall struktuuriga otseselt kokku puutuda , et vältida metalli haprumist. Tuleb võtta meetme i d, et kuivjää ning sõiduk või konteiner piisavalt isoleerida vähemalt 30 mm paksuse eralduskihiga (nt kasutades sobivaid väikese sooj us juhtivusega materjale, nagu puit laudu, kaubaaluseid jne). 5.5.3.5.2 Kui kuiv jää asetatakse saadetiste ümber, tuleb võtta meetmeid, et saadetised jääksid veo ajal paigale , kui kuivjää on hajunud. 5.5.3.6 Sõidukite ja konteinerite märgistamine 5.5.3.6.1 Jahutamiseks või konditsioneerimiseks mõeldud ohtlikke veoseid või kuiva jääd (ÜRO nr 1845) sisaldava te mitteventileeritud sõiduki te ja konteineri te iga juurdepääsu juurde tuleb paigaldada jao s 5.5.3.6.2 määratud hoiatusmär k , et see oleks sõidukit või konteinerit avavatele või sinna sisenevatele isikutele hästi nähtav. See märk peab jääma sõidukile või konteinerile järgmiste tingimuste täitmiseni: a) sõiduk või konteiner on kuiva jää (ÜRO nr 1845) või jahutusaine või konditsioneeriva aine ohtliku kontsentratsiooni kõrvaldamiseks ventileeritud ja b) kuiv jää (ÜRO nr 1845) või jahutatud või konditsioneeritud kaubad on maha laaditud. Kuni sõiduk või konteiner on märgistusega, tuleb enne sellesse sisenemist võtta vajalikud ettevaatusabinõud. Hinnata tuleb vajadust ventileerida läbi lastiuste või muul moel (nt sundventilatsioon) ning sellealane teave tuleb lisada ka asjassepuutuva personali koolitusse . 5.5.3.6.2 Hoiatusmärk peab olema selline, nagu on joonisel 5.5.3.6.2. Joonis 5.5.3.6.2 : / Mitte alla 150 mm/ /Mi tte alla 250 mm/ Lämbumise ohumärgis sõidukitele ja konteineritele * Sisestada peatüki 3.2 tabeli A veerus 2 toodud jahutus ainena /konditsioneer i na kasutatava lämmatava gaasi nimetus. Tähed peavad olema suurtähed, ühel joonel ning olema vähemalt 25 mm kõrged. Kui ohtliku veose tunnusnimetus on liiga pikk, et mahtuda etteantud ruumi, siis võib kirja suurust vähendada, säilitades suurima võimaliku suuruse etteantud ruumi kohta. Näiteks: „SÜSINIKDIOKSIID, TAHKE”. Lisada võib täiendavat teavet, näiteks „JAHUTUSAINENA“ või „KONDITSIONEERINA“. Hoiatusmärgis peab olema ristküliku kujuline. Märgi laius ei tohi olla alla 150 mm ning kõrgus alla 250 mm. Sõna „HOIATUS” (WARNING) peab olema valget või punast värvi ja vähemalt 25 mm kõrge. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga. Sõnad „HOIATUS”, „JAHUTUSAINENA” või „KONDITSIONEERINA” peavad vastavalt olema kirjutatud päritoluriigi ametlikus keeles ning, kui see keel ei ole inglise, prantsuse või saksa keel, ka ühes nendest keeltest, kui veoga seotud riikide vahelises kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti 5.5.3.7 Dokumentatsioon 5.5.3.7.1 Kuiva jääd (ÜRO nr 1845) või j ahutamiseks või konditsioneerimiseks kasutatud aineid sisaldavate või sisaldanud ja enne vedu täielikult ventileerimata sõidukite või konteinerite veoga seotud dokumendid (nt veokiri, lastikiri või CMR/CIM saateleht) peavad sisaldama järgmist informatsiooni: a) ÜRO number, millele eelnevad tähed „UN”, ja b) peatüki 3.2 tabeli A veerus 2 osutatud nimetus (vajaduse korral) , millele järgneb märge „JAHUTUSAINENA” või „ KONDITSIONEERINA” päritoluriigi ametlikus keeles ja juhul, kui see ei ole inglise, prantsuse ega saksa keel, inglise, prantsuse või saksa keeles, välja arvatud juhul, kui veosega seotud riikide vahel sõlmitud lepingutega on sätestatud teisiti . Näiteks : ÜRO nr 1845, SÜSINIKDIOKSIID , TAHKE, JAHUTUSAINENA 5.5.3.7.2 Veodokument võib olla vabas vormis, tingimusel et see sisaldab alajaos 5.5.3.7.1 nõutud informatsiooni. See informatsioon peab olema kergesti identifitseeritav , loetav ja vastupidav . 5.5.4 Seadmetes sisalduvad ohtlikud veosed, mida kasutatakse veo ajal või mis on mõeldud veo ajal kasutamiseks ning mis on kinnitatud saadetise, veopakendi, konteineri või veoseruumide külge või on paigutatud nende sisse. 5.5.4.1 ADRi ei kohaldata o htlik ele veos tele (nt liitiumakud, kütuseelemendid [kassetid]), mis sisalduvad seadmetes, näiteks andmelogerites ja veose jälgimisseadmetes, mis on kinnitatud saadetiste, veopakendite, konteinerite või veoseruumide külge või nende sisse, välja arvatud: seadmed peavad olema kasutusel või mõeldud kasutamiseks veo ajal; hoitavad ohtlikud veosed (nt liitiumakud, kütuseelemendid [kassetid]) peavad vastama ADR-is määratletud konstruktsiooni ja katsetamise nõuetele; ja varustus peab olema suuteline taluma veo ajal tavaliselt esinevaid lööke ja koormusi. 5.5.4.2 Kui selliseid ohtlikke veoseid sisaldavaid seadmeid veetakse kaubasaadetisena, kasutatakse peatüki 3.2 tabeli A vastavat kirjet ja kohaldatakse kõiki asjakohaseid ADR-i sätteid . TÕLGE INGLISE KEELEST EESTI KEELDE 6 . OSA Pakendite, puistveose vahekonteinerite (IBC-de), suurpakendite, paakide ja mahtkonteinerite ehitus e ja katsetamis e nõuded PEATÜKK 6.1 PAKENDITE EHITUSE JA KATSETAMISE NÕUDED 6.1.1 Üldist 6.1.1.1 Käesoleva peatüki nõuded ei kehti : a) klassi 7 radioaktiivset materjali sisaldavate saadetiste kohta, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti (vt jagu 4.1.9) ; b) klassi 6.2 nakkusohtlikke aineid sisaldavate saadetiste kohta, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti (vt märkus peatük i 6.3 pealkirja all ja alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjad P621 ja P622 ) ; c) klassi 2 gaase sisaldavate surveanumate kohta ; d) saadetiste kohta, mille puhas mass ületab 400 kg ; e) vedelikke sisaldavate pakendite kohta (välja arvatud kombineeritud pakendid), mille maht ületab 450 liitrit . 6.1.1.2 Jao 6.1.4 nõuded põhinevad praegu kasutatavatel pakenditel. Eesmärgiga võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut ei ole keelatud kasutada pakendeid, mille karakteristikud erinevad jaos 6.1.4 toodutest tingimusel, et need on sama efektiivsed, vastuvõetavad pädevale asutusele ning täidavad alajaos 6.1.1.3 ning jaos 6.1.5 kirjeldatud nõuded . Muud katsemeetodid peale k äesolevas peatükis kirjeldatute on aktsepteeritavad tingimusel, et need on samaväärsed ja pädeva asutuse poolt tunnustatud . 6.1.1.3 Vedeliku sisaldamiseks ette nähtud pakend peab edukalt läbima lekkekindluse katse. See katse on osa alajaos 6.1.1.4 sätestatud kvaliteedi tagamise programmist, mis näitab vastavust alajaos 6.1.5.4.3 toodud katsetasemele : a) enne, kui seda esmakordselt veoks kasutatakse ; b) pärast taastootmist või taastamist, enne selle veoks taaskasutamist; Selle katsetamise puhul ei pea pakenditele olema paigaldatud sulgureid . Liitpakendite sisemist an umat võib katsetada ilma välis pakendita tingimusel, et see ei mõjuta katsetulemusi . See katse pole vajalik : - kombineeritud pakendite sisepakendite jaoks ; - alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud liitpakendite (klaasist, portselanist või keraamikast) siseanumate jaoks ; - alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud plekist pakendite jaoks. 6.1.1.4 Pakendid peavad olema toodetud, taastatud ja katsetatud pädevale asutusele vastuvõetava kvaliteedi tagamise programmi kohaselt, et kindlustada pakendite vastavus käesoleva peatüki nõuetele. MÄRKUS: ISO 16106:20 20 „Transport packages for dangerous goods – Dangerous goods packagings , intermediate bulk containers ( IBCs ) and large packagings – Guidelines for the application of ISO 9001” ( O htlike veoste saadetised – ohtlike veoste pakendid, IBC-d ja suurpakendid – ISO 9001 rakendamissuunised) annab piisavaid juhiseid korra kohta, mida võib järgida . 6.1.1.5 Tootjad ja pakendite edasimüüjad peavad esitama järgitavaid protseduure puudutava informatsiooni ning avauste tüübi ja mõõtmete (kaasa arvatud nõutud tihendite) ning mis tahes muude komponentide kirjelduse, mida on vaja selleks, et kindlustada, et veoks üle antud pakendid suudaksid läbida käesoleva peatüki kohased tugevuskatsed . 6.1.2 Kood pakenditüüpide tähistamiseks 6.1.2.1 Kood koosneb : a) araabia numbrist, mis näitab pakendi liiki (nt vaat, kanister jne), millele järgnevad ; b) ladina suurtähed, mis näitavad materjali liiki (nt teras, puit jne), millele vajadusel järgneb ; c) araabia number, mis näitab pakendi kategooriat selles liigis, millesse pakend kuulub . 6.1.2.2 Liitpakendite puhul kasutatakse koodi teises positsioonis kahte teineteisele järgnevat ladina tähte. Esimene näitab sisemise anuma materjali ning teine välispakendi materjali . 6.1.2.3 Kombineeritud pakendite puhul kasutatakse ainult välise pakendi kood-numbrit . 6.1.2.4 Pakendikoodile võivad järgneda tähed „T”, „V” või „W”. Täht „T” tähistab alajao 6.1.5.1.11 nõuetele vastavat päästepakendit. Täht „V” tähistab alajao 6.1.5.1.7 nõuetele vastavat eripakendit. Täht „W” tähistab seda, et ehkki pakend on sama tüüpi, mida kood näitab, on see toodetud jaost 6.1.4 erinevate omadustega, kuid seda peetakse alaja o 6.1.1.2 kohaselt samaväärseks . 6.1.2.5 Pakendi liigi tähistamiseks kasutatakse järgmisi numbreid : l. Vaat 2. (Reserveeritud) 3. Kanister 4. Kast 5. Kott 6. Liitpakend 7. (Reserveeritud) 0. Plekist pakendid 6.1.2.6 Materjali liigi jaoks kasutatakse järgmisi suurtähti : A. Teras (kõik tüübid ja pinnatöötlusviisid) B. Alumiinium C. Looduslik puit D. Vineer F. Taastatud puit G. Kartong H. Plastmaterjal L. Tekstiil M. Paber, mitmekihiline N. Metall (peale terase või alumiiniumi) P. Klaas, portselan või keraamika MÄRKUS: Plastmaterjaliks loetakse ka muid polümeerseid materjale nagu kumm . 6.1.2.7 Järgnev tabel näitab pakendite tüüpide määramiseks kasutatavaid koode sõltuvalt pakendi liigist, nende tootmiseks kasutatud materjalist ja nende kategooriast; samuti on viidatud alajagudele, mida peab kohaste nõuete teadasaamiseks vaatama : Liik Materj al Kategooria Kood Alajagu 1. Vaadid A. Teras mitte- äravõetava kaanega 1A1 6.1.4.1 äravõetava kaanega 1A2 B. Alumiinium mitte- äravõetava kaanega 1B1 6.1.4.2 äravõetava kaanega 1B2 D. Vineer 1D 6.1.4.5 G. Kartong 1G 6.1.4.7 H. Plast mitte- äravõetava kaanega 1H1 6.1.4.8 äravõetava kaanega 1H2 N. Metall, välja arvatud teras või alumiinium mitte- äravõetava kaanega 1N1 6.1.4.3 äravõetava kaanega 1N2 2. (Reserve eritu d) 3. Kanistrid A. Teras mitte- äravõetava kaanega 3A1 6.1.4.4 äravõetava kaanega 3A2 B. Alumi inium mitte- äravõetava kaanega 3B1 6.1.4.4 äravõetava kaanega 3B2 H. Plast mitte- äravõetava kaanega 3H1 6.1.4.8 äravõetava kaanega 3H2 4. Kastid A. Teras 4A 6.1.4.14 B. Alumiinium 4B 6.1.4.14 C. Looduslik puit tavalised 4C1 6.1.4.9 puistekindlate seintega 4C2 D. Vineer 4D 6.1.4.10 F. Taastatud puit 4F 6.1.4.11 G. Kartong 4G 6.1.4.12 H. Plast vahtplastist 4H1 6.1.4.13 jäigad 4H2 N. Muu metall peale terase ja alumiiniumi 4N 6.1.4.14 5. Kotid H. Plastkangas sisemise voodrita või katteta 5H1 6.1.4.16 puistumiskindlad 5H2 veekindlad 5H3 H. Plastkile 5H4 6.1.4.17 L. Te kstiil sisemise voodrita või katteta 5L1 6.1.4.15 puistumiskindlad 5L2 veekindlad 5L3 M. Pa b er mitmekihiline 5M1 6.1.4.18 mitmekihiline, veekindel 5M2 6. Liitpakend H. Plastist anum välise terasest vaadiga 6HA1 6.1.4.19 välise terasest korvpakendi või kastiga 6HA2 välise alumiiniumist vaadiga 6HB1 välise alumiiniumist korvpakendi või kastiga 6HB2 välise puidust kastiga 6HC välise vineerist vaadiga 6HD1 välise vineerist kastiga 6HD2 välise kartongist vaadiga 6HG1 välise kartongist kastiga 6HG2 välise plastist vaadiga 6HH1 välise jäigast plastist kastiga 6HH2 P. Klaasist, portselanist või keraamikast anum välise terasest vaadiga 6PA1 6.1.4.20 välise terasest korvpakendi või kastiga 6PA2 välise alumiiniumist vaadiga 6PB1 välise alumiiniumist korvpakendi või kastiga 6PB2 välise puidust kastiga 6PC välise vineerist vaadiga 6PD1 välise punutud korviga 6PD2 välise fiibervaadiga 6PG1 välise kartongist kastiga 6PG2 välise vahtplastist pakendiga 6PH1 välise jäigast plastist pakendiga 6PH2 7. (Reserv e e ritu d) 0. Plekist pakendid A. Teras mitte- äravõetava kaanega 0A1 6.1.4.22 äravõetava kaanega 0A2 6.1.3 Tähistamine MÄRKUS 1: t ähistus näitab, et pakend, mis seda kannab, vastab edukalt katsetatud prototüübile ja käesoleva peatüki nõuetele, mis käsitlevad pakendi tootmist, kuid mitte kasutamist. Seega ei pruugi tähistus iseenesest kinnitada, et pakendit võib kasutada iga aine jaoks – üldiselt on pakendi tüüp (nt terasest vaat), selle maksimaalne maht ja/või mass ning igasugused muud nõuded iga aine kohta kindlaks määratud peatüki 3.2 tabelis A . MÄRKUS 2: t ähistamise eesmärk on olla abiks pakendite tootjatele, taastajatele, kasutajatele, vedajatele ja reguleerivatele ametivõimudele. Uue pakendi puhul on algne tähistus selle tootjatele vahendiks pakendi tüübi ning selle tugevuskatse eeskirjade nõuetele vastavuse näitamiseks . MÄRKUS 3: t ähistus ei näita alati kõiki detaile katsetasemete jne kohta ning neid võib vaja olla täpsemalt arvesse võtta, viidates näiteks katsetamise tunnistusele, katsearuandele või edukalt katsetatud pakendite registrile. Näiteks võib pakendeid, millel on X või Y tähistus, kasutada ainete jaoks, millele on määratud madalama ohutasemega pakendigrupp koos vastava maksimaalselt lubatava suhtelise tiheduse väärtusega , mis on kindlaks määratud jao 6.1.5 pakendi katsetamise nõuetes näidatud faktorit 1,5 või 2,25 arvesse võttes, st I pakendigrupi pakendit, mis on katsetatud suhtelise tihedusega 1,2 toodete jaoks, võib kasutada II pakendigrupi toodete jaoks, mille su hteline tihedus on 1,8, või III pakendigrupi toodete jaoks, mille suhteline tihedus on 2,7 – seda muidugi tingimusel, et kõik tegevuskriteeriumid on täidetud kõrgema suhtelise tihedusega toote jaoks . 6.1.3.1 Iga ADR-i kohaselt kasutamiseks ette nähtud pakend peab kandma tähiseid, mis on vastupidavad, loetavad ning on pakendi suhtes sellise suhtelise suurusega ja selliselt paigutatud, et nad on hästi nähtavad. Pakenditel kogumassiga üle 30 kg peavad tähised või nende duplikaadid olema paigutatud pakendi peale või küljele. Tähtede, numbrite ja sümbolite kõrgus peab olema vähemalt 12 mm, välja arvatud 30 liitrise mahuga või 30 kg puhasmassiga või väiksemate pakendite puhul, kus need peavad olema vähemalt 6 mm kõrged, ning 5 liitrise mahuga või 5 kg puhasmassiga või väiksemate pakendite puhul, kus need peavad olema sobiva suurusega . Tähistus peab näitama : a) i) ÜRO pakendi sümbolit ; Seda sümbolit ei tohi kasutada muul otstarbel, kui kinnitusena selle kohta, et pakend , elastne mahtkonteiner, teisaldatav paak või MEGC vastab peatüki 6.1, 6.2, 6.3, 6.5, 6.6, 6.7 või 6.11 asjaomastele nõuetele . Seda sümbolit ei tohi kasutada pakendite puhul, mis vastavad alajao 6.1.1.3, alajao 6.1.5.3.1 punkti e, alajao 6.1.5.3.5 punkti c ning alajagude 6.1.5.4, 6.1.5.5.1 ja 6.1.5.6 lihtsustatud tingimustele (vt ka alapunkti ii allpool). Sisse pressitud märgistustega metallist pakendite puhul võib selle sümboli asemel kasutada suurtähti „UN” („ÜRO”); ii) lihtsustatud tingimustele (vt alajagu 6.1.1.3, alajao 6.1.5.3.1 punkt e, alajao 6.1.5.3.5 punkt c ning alajaod 6.1.5.4, 6.1.5.5.1 ja 6.1.5.6) vastavate liitpakendite (klaasist, portselanist või keraamikast) ja plekist pakendite puhul sümbolit „RID/ADR” ; MÄRKUS: s eda sümbolit kandvad pakendid on saanud heakskiidu vastavalt RID-i , ADR-i ja ADN-i reguleerimisalasse kuuluvateks raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi toiminguteks. Need ei pruugi olla lubatud muid transpordiliike kasutavateks vedudeks või muude õigusnormide reguleerimisalasse kuuluvate raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi toiminguteks . b) jao 6.1.2 kohast, pakendi tüüpi määravat koodi ; c) kaheosalist koodi : i) tähte, mis määrab pakendigrupi, mille tehnilist lahendust on edukalt katsetatud : X pakendigruppide I, II ja III jaoks ; Y pakendigruppide II ja III jaoks ; Z ainult III pakendigrupi jaoks ; ii) esimese kümnendkohani allapoole ümardatud suhtelist tihedust, mille jaoks tehniline lahendus on katsetatud vedelike jaoks ette nähtud ilma sisepakendita pakendite puhul; selle võib ära jätta, kui suhteline tihedus ei ületa väärtust 1,2. Tahkete ainete või sisepakendite sisaldamiseks ette nähtud pakendite puhul maksimaalset kogumassi kilogrammides . Alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud plekist pakendite puhul, mis on ette nähtud ainete jaoks, mille viskoossus 23 ºC juures ületab 200 mm 2 /s, maksimaalset kogumassi kilogrammides ; d) kas tähte „S”, mis näitab seda, et pakend on ette nähtud tahkete ainete või sisepakendite sisaldamiseks, või vedelike jaoks ette nähtud pakendite puhul (välja arvatud kombineeritud pakendid) hüdraulilist katserõh ku kPa -des, millele pakend vastu peab, ümardatuna allapoole, lähima 10 kPa-ni . Alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud plekist pakendite puhul, mis on ette nähtud ainete jaoks, mille viskoossus 23 ºC juures ületab 200 mm 2 /s, tähte „S” ; e) pakendi tootmise aastaarvu kahte viimast numbrit . 1H ja 3H tüüpi pakendite tähisel peab olema märgitud tootmise kuu; seda võib märkida pakendile ülejäänud tähistusest erinevasse kohta. Sobiv meetod on : * * Siin võib esitada tootmise aastaarvu kaks viimast numbrit. Sellisel juhul ja kui kell paikneb ÜRO tüübikinnitustähistuse kõrval, võib tähisel toodud aastast loobuda. Kui aga kella ei asetata ÜRO tüübikinnitustähistuse kõrvale, peavad tähistusel ja kellal oleva aastaarvu kaks numbrit olema identsed . MÄRKUS : Aktsepteeritavad on ka muud meetodid, mis tagavad minimaalselt nõutud info esitamise vastupidaval, selgelt nähtaval ja loetaval kujul. f) tähistuse andmist tunnustav riik, mida näitab rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutatav riigi tunnusmärk 2 ; g) tootja nim i või muu pädeva asutuse poolt määratud pakendi kuuluvuse tunnusmärk . 6.1.3.2 Lisaks alajaos 6.1.3.1 ette nähtud vastupidav atele tähistele peab iga uus üle 100-liitrise mahuga metallist vaat kandma põhjas alajao 6.1.3.1 punktides a kuni e kirjeldatud püsivaid (st sisse pressitud) tähiseid koos metalli nominaalpaksuse (millimeetrites, täpsusega 0,1 mm) äranäitamisega vähemalt kere metalli kohta. Juhul kui metalli paksus ükskõik kummas metallvaadi kaanes on väiksem kui kere oma, tuleb põhjale püsivalt (st sissepressitult ) märkida ülemise kaane, kere ja alumise kaane nominaalne paksus, näiteks „1,0-1,2-1,0” või „0,9-1,0-1,0”. Metalli nominaalne paksus tuleb määrata vastavalt ISO standardile, näiteks terase puhul ISO 3574:1986. Alajao 6.1.3.1 punktides f ja g näidatud tähiseid ei kanta peale püsivas vormis (st sissepressitult ), välja arvatud alajaos 6.1.3.5 toodud juhul . 6.1.3.3 Iga taaskasutatav pakend, mis peab taastamisprotsessi läbi tegema ja mis võib selle protsessi käigus pakendi tähistused kaotada, peab kandma püsivas vormis alajao 6.1.3.1 punktides a kuni e näidatud tähiseid. Tähised on püsivad, kui nad taluvad taastamisprotsessi (st on sisse pressitud). Need püsivad tähised võivad pakenditel (peale 100-liitrise mahuga metallist vaatide) asendada vastavaid alajaos 6.1.3.1 kirjeldatud vastupidavaid tähiseid . 6.1.3.4 Kui taastoodetud metallist vaatide pakendi tüüp ei ole muutunud ning pakendi konstruktsiooni lahutamatuks osaks olevaid struktuurielemente pole asendatud ega eemaldatud, ei pea nõutud tähised olema püsivad (st sissepressitud ). Kõik muud taastoodetud metallist vaadid peavad kandma alajao 6.1.3.1 punktide a kuni e kohaseid tähiseid püsivas vormis (st sisse pressitult) ülemisel kaanel või küljel . 6.1.3.5 Korduvaks kasutamiseks ette nähtud materjalidest (nt roostevabast terasest) valmistatud metallist vaadid võivad kanda alajao 6.1.3.1 punktides f ja g näidatud tähiseid püsivas vormis (st sisse pressitult) . 6.1.3.6 Alajao 6.1.3.1 kohane tähistus on kehtiv ainult ühe prototüübi või prototüübi seeria jaoks. Erinevad pinnatöötlused võivad kuuluda sama prototüübi alla . „Prototüübi seeria” tähendab samasuguse struktuurilise konstruktsiooni ja seinapaksusega, samast materjalist ja samasuguse ristlõikega pakendeid, mis erinevad kinnitatud tüübist ainult nende väiksema konstrueeritud kõrguse poolest . Anumate sulgurid peavad olema samasugused kui need, millele on viidatud katsearuandes . 6.1.3.7 Tähistus tuleb peale kanda alajao 6.1.3.1 punktide järjekorras; k õik nendes alajagudes ning sobivusel alajao 6.1.3.8 punktides h kuni j nõutud tähistus pea b olema selgelt eraldatud näiteks kaldkriipsu või tühikuga, et nad oleksid selgelt äratuntavad. Näiteid vt alajaos 6.1.3.11 . Mis tahes muud pädeva asutuse poolt lubatud täiendavad tähised peavad ikkagi võimaldama muid alajaos 6.1.3.1 nõutud tähiseid õigesti määrata . 6.1.3.8 Pärast pakendi taastamist peab taastaja kandma sellele vastupidava tähise, mis näitab järgmises järjestuses : h) riiki, kus taastamine läbi viidi, mida näitab rahvusvahelises maanteeliikluses osaleva mootorsõiduki riigi tunnusmärk 2 ; i) taastaja nime või muud pädeva asutuse poolt määratud pakendi tunnust ; j) taastamise aastat; tähte „R”; ja lisaks tähte „L” kõikidele pakenditele, mis on edukalt läbinud alajao 6.1.1.3 tiheduskatse . 6.1.3.9 Juhul, kui alajao 6.1.3.1 punktides a kuni d nõutud tähiseid ei ole pärast taastamist enam metallist vaadi ülemises kaanes või küljel näha, peab taastaja ka need vastupidavas vormis vaadile kandma, millele järgnevad alajao 6.1.3.8 punktid h, i ja j. Need tähised ei tohi näidata suuremat tugevustaset kui need, mis on selle tehnilise lahendusega algsel prototüübil, mis on katsetatud ja tähistatud . 6.1.3.10 Jaos 1.2.1 defineeritud korduvkasutusega plastmaterjalist pakendid peavad olema tähistatud tähisega „REC”. See tähis tuleb paigutada alajaos 6.1.3.1 ette nähtud tähis t e lähedale . 6.1.3.11 UUTE pakendite tähiste näited 4G/Y145/S/02 NL/VL823 Viide 6.1.3.1 (a) (i), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (f) ja (g) Uue kartongist kasti jaoks 1A1/Y1.4/150/98 NL/VL824 Viide 6.1.3.1 (a) (i), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (f) ja (g) Uue vedeliku jaoks ette nähtud terasest vaadi jaoks 1A2/Y150/S/01 NL/VL825 Viide 6.1.3.1 (a) (i), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (f) ja (g) Uue tahke aine jaoks ette nähtud terasest vaadi või sisepakendi jaoks 4HW/Y136/S/98 NL/VL826 Viide 6.1.3.1 (a) (i), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (f) ja (g) Uue samaväärsete karakteristikutega plastist kasti jaoks 1A2/Y/100/01 USA/MM5 Viide 6.1.3.1 (a) (i), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (f) ja (g) Uue vedeliku jaoks mõeldud taastoodetud terasest vaadi jaoks RID/ADR/0A1/Y100/89 NL/VL123 Viide 6.1.3.1 (a) (ii), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (f) ja (g) Uue, mitte- äravõetava kaanega plekist pakendi jaoks RID/ADR/0A2/Y20/S/04 NL/VL124 Viide 6.1.3.1 (a) (ii), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (f) ja (g) Uue, äravõetava kaanega plekist pakendi jaoks, mis on ette nähtud tahkete ainete või vedelike jaoks, mille viskoossus 23ºC juures ületab 200 mm 2 /s 6.1.3.12 TAASTATUD pakendite tähiste näited 1A1/Y1.4/150/97 NL/RB/01 RL Viide 6.1.3.1 (a) (i), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (h), (i) ja (j) 1A2/Y150/S/99 USA/RB/00 R Viide 6.1.3.1 (a) (i), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (h), (i) ja (j) 6.1.3.13 PÄÄSTEPAKENDITE tähise näide 1A2T/Y300/S/01 USA/abc Viide 6.1.3.1 (a) (i), (b), (c), (d) ja (e) Viide 6.1.3.1 (f) ja (g) MÄRKUS: t ähiseid, mille näited on toodud alajagudes 6.1.3.11, 6.1.3.12 ja 6.1.3.13, võib kanda ühte või mitmesse ritta tingimusel, et järgitakse õiget järjestust . 6.1.3.14 Kui pakend vastab ühele või mitmele katsetatud pakenditüübile, sealhulgas ühele või mitmele katsetatud IBC või suurpakendi tüübile, võib pakendil olla rohkem kui üks asjakohase tugevuskatse nõuete täitmise tähistus. Kui pakendil on mitu tähistust, peavad tähistused olema üksteise lähedal ja kõik tähistused peavad olema toodud tervikuna . 6.1.3.15 Kinnitamine Alajaos 6.1.3.1 toodud tähiste paigaldamisega kinnitatakse, et masstoodetud pakendid vastavad heakskiidetud tehnilisele lahendusele ja et heakskiidu nõuetest on kinni peetud . 6.1.4 Nõuded pakenditele 6.1.4.0 Üldised nõuded Pakendis sisalduva aine läbitungimine ei tohi normaalsetel veotingimustel endast ohtu kujutada . 6.1.4.1 Terasvaadid 1A1 mitte- äravõetava kaanega 1A2 äravõetava kaanega 6.1.4.1.1 Kere ja kaaned peavad olema valmistatud vaadi mahule ja ettenähtud kasutusotstarbele vastavast, sobivat tüüpi ja piisava paksusega teraslehest . MÄRKUS : s üsinikterasest vaatide puhul on „sobivad” terasemargid esitatud standardites ISO 3573:1999 „Müügiks ja tõmbekoormusele sobiva kvaliteediga kuumvaltsitud süsinikterasleht” ja ISO 3574:1999 „Müügiks ja tõmbekoormusele sobiva kvaliteediga külmalt taandatud süsinikterasleht” . Väiksemate kui 100-liitriste süsinikterasest vaatide puhul on „sobivad” terasemargid lisaks ülal nimetatud standarditele veel esitatud standardites ISO 11949:1995 „Külmalt taandatud galva aniliselt tinatatud plekk”, ISO 11950:1995 „Külmalt taandatud galvaaniliselt kroomi või kroomoksiidiga kaetud teras” ja ISO 11951:1995 „Külmalt taandatud rullis lehtmetall, mis on ette nähtud tinatatud pleki või galvaaniliselt kroomi või kroomoksiidiga kaetud terase tootmiseks” . 6.1.4.1.2 Kere ühendused peavad üle 40 liitri vedelikku mahutavate vaatide puhul olema keevitatud. Kere ühendused peavad olema mehhaaniliselt valtsitud või keevitatud vaatide puhul, mis on ette nähtud 40 liitrit või alla selle vedeliku või tahke aine mahutamiseks . 6.1.4.1.3 Kaane ja serva liitekohad peavad olema mehhaaniliselt valtsitud või keevitatud. Kasutada võib eraldi tugevdusrõngaid . 6.1.4.1.4 Üle 60-liitrise mahuga vaadi kerel peab üldiselt olema vähemalt kaks väljapressitud veerevööd või alternatiivina vähemalt kaks eraldi veerevööd. Kui veerevööd on eraldi, peavad nad olema tihedalt kere külge sobitatud ning liikumatult kinnitatud. Veerevöösid ei tohi kinnitada punktkeevitusega . 6.1.4.1.5 Täitmis-, tühjendamis- ja õhutamisavade läbimõõt mitte- äravõetava kaanega vaatide (1A1) keres või kaanes ei tohi ületada 7 cm. Suurema avaga vaate peetakse äravõetava kaanega (1A2) tüüpi vaatideks. Vaatide keres või kaanes olevate avade sulgurid peavad olema selliselt konstrueeritud ja paigaldatud, et nad jäävad normaalsete veotingimuste puhul kinnitatuks ning lekkekindlaks. Sulguri äärikud võivad olla mehhaaniliselt kohale valtsitud või keevitatud. Sulguritega koos peab kasutama tihendeid või muid tihendavaid elemente, välja arvatud juhul, kui sulgur on lekkekindel . 6.1.4.1.6 Äravõetava kaanega vaatide (1A2) sulgurseadmed peavad olema selliselt konstrueeritud ja paigaldatud, et nad jäävad normaalsete veotingimuste puhul kinnitatuks ning vaadid jäävad lekkekindlaks. Kõikide äravõetavate kaantega peab kasutama tihendeid või muid tihendavaid elemente . 6.1.4.1.7 Kui kere, kaante, sulgurite ja manuste materjalid ei ole iseenesest sobivad veetava sisuga, tuleb kasutada sobivaid sisemisi kaitsekatteid või -töötlusi. Need kaitsekatted või -töötlused peavad normaalsetel veotingimustel oma kaitsvad omadused säilitama . 6.1.4.1.8 Vaadi maksimaalne maht: 450 liitrit . 6.1.4.1.9 Maksimaalne puhasmass: 400 kg . 6.1.4.2 Alumiiniumvaadid 1B1 mitte- äravõetava kaanega 1B2 äravõetava kaanega 6.1.4.2.1 Kere ja kaaned peava d olema valmistatud vähemalt 99 % puhtusega alumiiniumist või alumiiniumil põhinevast sulamist. Materjal peab olema vaadi mahule ja selle ettenähtud kasutusotstarbele sobivat tüüpi ja piisava paksusega . 6.1.4.2.2 Kõik õmblused peavad olema keevitatud. Kere ja kaane ühendused peavad olema tugevdatud eraldi tugevdusrõngastega . 6.1.4.2.3 Üle 60-liitrise mahuga vaadi kerel peab üldiselt olema vähemalt kaks väljapressitud veerevööd või alternatiivina, vähemalt kaks eraldi veerevööd. Kui veerevööd on eraldi, peavad nad olema tihedalt kere külge sobitatud ning liikumatult kinnitatud. Veerevöösid ei tohi kinnitada punktkeevitusega . 6.1.4.2.4 Täitmis-, tühjendamis- ja õhutamisavade läbimõõt mitte- äravõetava kaanega vaatide (1B1) keres või kaanes ei tohi ületada 7 cm. Suurema avaga vaate peetakse äravõetava kaanega (1B2) tüüpi vaatideks. Vaatide keres või kaanes olevate avade sulgurid peavad olema selliselt konstrueeritud ja paigaldatud, et nad jäävad normaalsete veotingimuste puhul kinnitatuks ning lekkekindlaks. Sulguri äärikud peavad olema kohale keevitatud selliselt, et keevis moodustab lekkekindla õmbluse. Sulguritega koos peab kasutama tihendeid või muid tihendavaid elemente, välja arvatud juhul, kui sulgur on oma olemuselt lekkekindel . 6.1.4.2.5 Äravõetava kaanega vaatide (1B2) sulgurseadmed peavad olema selliselt konstrueeritud ja paigaldatud, et nad jäävad normaalsete veotingimuste puhul kinnitatuks ning vaadid jäävad lekkekindlaks. Kõikide äravõetavate kaantega peab kasutama tihendeid või muid tihendavaid elemente . 6.1.4.2.6 Kui kere, kaante, sulgurite ja manuste materjalid ei ole iseenesest sobivad veetava sisuga, tuleb kasutada sobivaid sisemisi kaitsekatteid või -töötlusi. Need kaitsekatted või -töötlused peavad normaalsetel veotingimustel säilitama oma kaitsvad omadused. 6.1.4.2.7 Vaadi maksimaalne maht: 450 liitrit . 6.1.4.2. 8 Maksimaalne puhasmass: 400 kg . 6.1.4.3 Vaadid, mis on valmistatud muust materjalist kui alumiinium või teras 1N1 mitte- äravõetava kaanega 1N2 äravõetava kaanega 6.1.4.3.1 Kere ja kaaned peavad olema valmistatud metallist või metallisulamist, välja arvatud terasest või alumiiniumist. Materjal peab olema vaadi mahule ja ettenähtud kasutusotstarbele sobivat tüüpi ja piisava paksusega . 6.1.4.3.2 Kere ja kaane ühendused peavad olema tugevdatud eraldi tugevdusrõngastega. Kõik olemasolevad ühendused (keevised, joodised jne) tuleb teha kasutatava metalli või metalli sulami tehnilist seisukorda ja omadusi arvesse võttes . 6.1.4.3.3 Üle 60-liitrise mahuga vaadi kerel peab üldiselt olema vähemalt kaks väljapressitud veerevööd või alternatiivina, vähemalt kaks eraldi veerevööd. Kui veerevööd on eraldi, peavad nad olema tihedalt kere külge sobitatud ning liikumatult kinnitatud. Veerevöösid ei tohi kinnitada punktkeevitusega . 6.1.4.3.4 Täitmis-, tühjendamis- ja õhutamisavade läbimõõt mitte- äravõetava kaanega vaatide (1N1) keres või kaanes ei tohi ületada 7 cm. Suurema avaga vaate peetakse äravõetava kaanega (1N2) tüüpi vaatideks. Vaatide keres või kaanes olevate avade sulgurid peavad olema selliselt konstrueeritud ja paigaldatud, et nad jäävad normaalsete veotingimuste puhul kinnitatuks ning lekkekindlaks. Sulguri äärikud peavad olema kohale kinnitatud (keevitatud, jo odetud jne) metalli või metalli sulami tehnilist seisukorda ja omadusi arvesse võttes selliselt, et ühendus on lekkekindel. Sulguritega koos peab kasutama tihendeid või muid tihendavaid elemente, välja arvatud juhul, kui sulgur on oma olemuselt lekkekindel . 6.1.4.3.5 Äravõetava kaanega vaatide (1N2) sulgurseadmed peavad olema selliselt konstrueeritud ja paigaldatud, et nad jäävad normaalsete veotingimuste puhul kinnitatuks ning vaadid jäävad lekkekindlaks. Kõikide äravõetavate kaantega peab kasutama tihendeid või muid tihendavaid elemente . 6.1.4.3.6 Kui kere, kaante, sulgurite ja manuste materjalid ei ole iseenesest sobivad veetava sisuga, tuleb kasutada sobivaid sisemisi kaitsekatteid või -töötlusi. Need kaitsekatted või -töötlused peavad normaalsetel veotingimustel säilitama oma kaitsvad omadused. 6.1.4.3.7 Vaadi maksimaalne maht: 450 liitrit . 6.1.4.3. 8 Maksimaalne puhasmass: 400 kg . 6.1.4.4 Teras- või alumiiniumkanistrid 3A1 terasest, mitte- äravõetava kaanega 3A2 terasest, äravõetava kaanega 3B1 alumiiniumist, mitte- äravõetava kaanega 3B2 alumiiniumist, äravõetava kaanega 6.1.4.4.1 Kere ja kaaned peavad olema valmistatud teraslehest või väh emalt 99 % puhtusega alumiiniumist või alumiiniumil põhinevast sulamist. Materjal peab olema kanistri mahule ja selle ettenähtud kasutusotstarbele vastavat sobivat tüüpi ja piisava paksusega . 6.1.4.4.2 Terasest kanistrite kere ja kaane liitekohad peavad olema mehhaaniliselt valtsitud või keevitatud. Terasest kanistrite, mis on ette nähtud mahutama üle 40 liitri vedelikku, kere ühendused peavad olema keevitatud. Terasest kanistrite kere ühendused, mis on ette nähtud mahutama 40 või vähem liitrit vedelikku, peavad olema mehhaaniliselt valtsitud või keevitatud. Alumiiniumist kanistrite puhul peavad kõik ühendused olema keevitatud. Olemasolevad kere ja kaane liitekohad peavad olema eraldi tugevdusrõngaga tugevdatud . 6.1.4.4.3 Täitmis-, tühjendamis- ja õhutamisavade läbimõõt mitte- äravõetava kaanega kanistrite (3A1 ja 3B1) keres või kaanes ei tohi ületada 7 cm. Suurema avaga kanistreid peetakse äravõetava kaanega (3A2 ja 3B2) tüüpi kanistriteks. Sulgurid peavad olema selliselt konstrueeritud, et nad jääksid normaalsete veotingimuste puhul kinnitatuks ning lekkekindlaks. Sulguritega koos peab kasutama tihendeid või muid tihendavaid elemente, välja arvatud juhul, kui sulgur on oma olemuselt lekkekindel . 6.1.4.4.4 Kui kere, kaante, sulgurite ja manuste materjalid ei ole iseenesest sobivad veetava sisuga, tuleb kasutada sobivaid sisemisi kaitsekatteid või -töötlusi. Need kaitsekatted või -töötlused peavad normaalsetel veotingimustel oma kaitsvad omadused säilitama . 6.1.4.4.5 Kanistri maksimaalne maht: 60 liitrit . 6.1.4.4.6 Maksimaalne puhasmass: 120 kg . 6.1.4.5 Vineervaadid 1D 6.1.4.5.1 Kasutatav puit peab olema hästi kuivatatud, tehniliselt kuiv ja ilma igasuguste defektideta, mis võiksid vähendada vaadi kasutusotstarbe efektiivsust. Kui kaante valmistamiseks kasutatakse muud materjali kui vineer, peab see olema vineeriga samaväärse kvaliteediga . 6.1.4.5.2 Kere valmistamiseks peab kasutama vähemalt kahekihilist vineeri ning kaante jaoks vähemalt kolmekihilist vineeri; kihid peavad olema veekindla liimiga kindlalt üksteise külge liimitud selliselt, et kihtide puusüüd on üksteisega risti . 6.1.4.5.3 Vaadi kere ja kaaned ning nende liidesed peavad olema vaadi kasutusotstarbele ja mahule vastava konstruktsiooniga . 6.1.4.5.4 Eesmärgiga vältida sisu puistumist, peavad kaaned olema tihendatud jõupaberiga või mõne muu samaväärse materjaliga, mis peab olema kindlalt kaane külge kinnitatud ning ulatuma väljapoole kogu oma ümbermõõdu ulatuses . 6.1.4.5.5 Vaadi maksimaalne maht: 250 liitrit . 6.1.4.5.6 Maksimaalne puhasmass: 400 kg . 6.1.4.6 ( Kustutatu d) 6.1.4.7 Fiibervaadid 1G 6.1.4.7.1 Vaadi kere peab koosnema mitmest kihist jõupaberist või kartongist (ilma gofreeringuta), mis on kindlalt kokku liimitud või lamineeritud ning võib sisaldada ühte või enamat bituumenist, vahatatud jõupaberist, metallfooliumist, plastist jne kaitsekihti . 6.1.4.7.2 Kaaned peavad olema valmistatud looduslikust puidust, kartongist, metallist, vineerist, plastist või muust sobivast materjalist ning võivad sisaldada ühte või enamat bituumenist, vahatatud jõupaberist, metallfooliumist, plastist jne kaitsekihti . 6.1.4.7.3 Vaadi kere ja kaaned ning nende liidesed peavad olema vaadi kasutusotstarbele ja mahule vastava tehnilise lahendusega . 6.1.4.7.4 Koostatud pakend peab olema sedavõrd piisavalt veekindel, et normaalsete veotingimuste korral mitte kihistuda . 6.1.4.7.5 Vaadi maksimaalne maht: 450 liitrit . 6.1.4.7.6 Maksimaalne puhasmass: 400 kg . 6.1.4.8 Plastvaadid ja -kanistrid 1H1 vaadid, mitte- äravõetava kaanega 1H2 vaadid, äravõetava kaanega 3H1 kanistrid, mitte- äravõetava kaanega 3H2 kanistrid, äravõetava kaanega 6.1.4.8.1 Pakend peab olema valmistatud sobivast plastmaterjalist ning olema selle mahu st ning kasutusotstarbe st sõltuvalt piisava tugevusega. Välja arvatud jaos 1.2.1 defineeritud korduvkasutamisega plastmaterjal, ei tohi kasutada muid materjale peale tootmisjääkide või samast tootmisprotsessist pärit peenestatud materjali. Pakendid peavad olema piisavalt vastupidavad kas selles sisalduva aine või ultravioletse kiirguse poolt põhjustatud vananemisele või lagunemisele. Ühegi saadetises sisalduva aine või uue pakendi tootmiseks kasutatud korduvkasutamisega plastmaterjali läbitungimine ei tohi normaalsetel veotingimustel endast ohtu kujutada . 6.1.4.8.2 Kui nõutakse ultraviolettkiirguse vastast kaitset, peab see olema tagatud tahma või muu sobiva pigmendi või inhibiitori lisamisega. Need lisandid peavad sobima sisuga ja püsima efektiivsena kogu pakendi eluea jooksul. Kui kasutatakse muud tahma, muid pigmente või inhibiitoreid kui need, mida kasutati katsetatud prototüübi puhul, võib uue katsetamise ära jätta siis, kui tahma sisaldus ei ületa 2 massi% või pigmendi sisaldus ei ületa 3 massi% ; ultraviolettkiirguse inhibiitorite sisaldus ei ole piiratud . 6.1.4.8.3 Lisandeid, millel on muu eesmärk kui ultraviolettkiirguse vastane kaitse, võib lisada plastmaterjali koostisse tingimusel, et nad ei mõjuta kahjulikult pakendi materjali keemilisi ja füüsilisi omadusi. Sel juhul võib uue katsetamise ära jätta . 6.1.4.8.4 Pakendi iga punkti seinapaksus peab vastama selle mahule ja kasutusotstarbele, võttes arvesse jõudusid, mis igale punktile tõenäoliselt mõjuvad . 6.1.4.8.5 Täitmis-, tühjendamis- ja õhutamisavade läbimõõt mitte- äravõetava kaanega vaatide (1H1) ja kanistrite (3H1) keres või kaantes ei tohi ületada 7 cm. Suurema avaga vaate ja kanistreid peetakse äravõetava kaanega (1H2 ja 3H2) tüüpideks. Vaatide ja kanistrite keredes ja kaantes olevate avade sulgurid peavad olema selliselt konstrueeritud ja paigaldatud, et nad jääksid normaalsete veotingimuste puhul kinnitatuks ning lekkekindlaks. Sulguritega koos peab kasutama tihendeid või muid tihendavaid elemente, välja arvatud juhul, kui sulgur on lekkekindel . 6.1.4.8.6 Äravõetava kaanega vaatide ja kanistrite (1H2 ja 3H2) sulgurseadmed peavad olema selliselt konstrueeritud ja paigaldatud, et nad jäävad normaalsete veotingimuste puhul kinnitatuks ning lekkekindlaks. Kõikide äravõetavate kaantega peab kasutama tihendeid, välja arvatud juhul, kui vaadi või kanistri konstruktsioon on selline, et kui kaas on korralikult kinnitatud, siis on vaat või kanister iseenesest lekkekindel . 6.1.4.8.7 Maksimaalne lubatav tuleohtlike vedelike läb ilaskvus peab olema 0,008 g/ l.h 23 C juures (vt alajagu 6.1.5.7) . 6.1.4.8.8 (Kustutatud) 6.1.4.8.9 Vaatide ja kanistrite maksimaalne maht : 1H1, 1H2: 450 l iitrit 3H1, 3H2: 60 liitrit . 6.1.4.8. 10 Maksimaalne puhasmass: 1H1, 1H2: 400 kg 3H1, 3H2: 120 kg. 6.1.4.9 Naturaalsest puidust kastid 4C1 tavalised 4C2 puistekindlate seintega 6.1.4.9.1 Kasutatav puit peab olema hästi kuivatatud, tehniliselt kuiv ja ilma defektideta, mis võiksid oluliselt mõjutada kasti mis tahes osa tugevust. Kasutatud materjali tugevus ning ehitusmeetod peav ad olema vastavuses kasti mahu ja kasutusotstarbega. Ülemise ja alumise osa võib valmistada veekindlast taastoodetud puidust, näiteks puitkiudplaadist, puitlaastplaadist või muust sobivast puitmaterjalist . 6.1.4.9.2 Kinnitused peavad vastu pidama normaalsetel veotingimustel mõjuvale vibratsioonile. Võimaluse korral peab vältima piki puusüüd naelutamist. Ühendused, millele tõenäoliselt mõjub suur pinge, peavad olema tehtud naelaotsa mahapööramisega või kammnaeltega või samaväärsete kinnitustega . 6.1.4.9.3 Kast 4C2: iga osa peab koosnema ühest tükist või olema sellega samaväärne. Osasid peetakse samaväärseks ühest tükist osaga, kui kasutatakse ühte järgmistest liimliite meetoditest: Lindermanni (kalasabatapp) liide, sulundliimliide, sulund- või soonliide või põkk liide vähemalt kahe gofreeritud metallist kinnitusega igal ühendusel . 6.1.4.9.4 Maksimaalne puhasmass: 400 kg . 6.1.4.10 Vineerkastid 4D 6.1.4.10.1 Kasutatav vineer peab olema vähemalt kolmekihiline. See peab olema valmistatud hästi kuivatatud kooritud, lõigatud või saetud spoonidest, mis on tehniliselt kuivad ning ilma defektideta, mis oluliselt vähendaksid kasti tugevust. Kasutatud materjali tugevus ning ehitusmeetod peavad vastama kasti mahu le ja kasutusotstarbele . Kõik kõrvuti olevad kihid tuleb kokku liimida veekindla liimiga. Kastide valmistamisel võib vineeriga koos kasutada muid sobivaid materjale. Kasti osad peavad olema tugevasti kokku naelutatud või kinnitatud nurgapostide või otste külge või koostatud muude samavõrd sobivate vahenditega . 6.1.4.10.2 Maksimaalne puhasmass: 400 kg . 6.1.4.11 Ümbertöötatud puidust kastid 4F 6.1.4.11.1 Kastide seinad peavad olema veekindlast taastatud puidust, näiteks pressitud kiudplaadist, puitkiudplaadist või muust sobivast materjalist. Kasutatava materjali tugevus ja valmistusmeetod peavad vastama kastide mahule ning nende kasutusotstarbele . 6.1.4.11.2 Kastide muud osad võivad olla valmistatud muust sobivast materjalist . 6.1.4.11.3 Kastid peavad olema kindlalt koostatud sobivate vahendite abil . 6.1.4.11.4 Maksimaalne puhasmass: 400 kg . 6.1.4.12 Kartongkastid 4G 6.1.4.12.1 Kasutama peab tugevat ja hea kvaliteediga siledat või kahepinnalist (ühe- või mitmekihilist) gofreeritud kartongi, mis vastab kasti mahule ja kasutusotstarbele. Välise pinna veekindlus peab olema selline, et massi suurenemine, mis määratakse 30 minutilise Cobb’i meetodi kohase katsega vee imavuse selgitamiseks, ei ületa 155 g/m 2 (vt standardit ISO 535:1991). Kartongil peavad olema head paindeomadused. Seda peab saama lõigata, voltida ilma kortsumiseta ja sellel peavad olema sisselõiked, mis lubavad seda kokku panna kortsumata, pinna purunemiseta või liigse painutamiseta. Kartongi laineline kiht peab olema tugevasti liimitud väliskihtide külge . 6.1.4.12.2 Kastide otsad võivad olla puidust raamiga või täielikult puidust või muust sobivast materjalist. Tugevduseks võib kasutada puidust või muust sobivast materjalist liiste . 6.1.4.12.3 Kastide kere koostatud ühendused peavad olema kleeplindiga kaetud, mähitud ja liimitud või mähitud ja metallist klambritega kinnitatud. Ühendatavatel servadel peab olema piisav ülekate . 6.1.4.12.4 Juhul, kui ühenduskohad liimitakse või kinnitatakse kleeplindiga, peab kasutama veekindlat liimi . 6.1.4.12.5 Kastid peavad olema selliselt konstrueeritud, et sisu neisse hästi sisse mahuks . 6.1.4.12.6 Maksimaalne puhasmass: 400 kg . 6.1.4.13 Plastkastid 4H1 vahtplastist kastid 4H2 jäigast plastist kastid 6.1.4.13.1 Kast peab olema valmistatud sobivast plastmaterjalist ning olema küllaldase tugevusega sõltuvalt kasti mahust ning kasutusotstarbest. Välja arvatud jaos 1.2.1 määratletud korduvkasutatava plastmaterjali puhul, ei tohi kasutada muid materjale peale tootmisjääkide või samast tootmisprotsessist pärit peenestatud materjali. Kast peab olema piisavalt vastupidav selles s isalduva aine või ultraviolett kiirguse poolt põhjustatud vananemisele või lagunemisele . 6.1.4.13.2 Vahtplastist kast peab koosnema kahest valatud vahtplastist osast: alumisest sektsioonist, milles on õõnsused sisepakendite jaoks ning ülemisest sektsioonist, mis katab ja ühendab seda alumise sektsiooniga. Alumine ja ülemine sektsioon peavad olema selliselt konstrueeritud, et sisepakendid sobivad neisse tihedalt. Ühegi sisepakendi sulguri kate ei tohi puutuda vastu kasti ülemise sektsiooni sisepinda . 6.1.4.13.3 Saatmiseks peab vahtplastist kast olema suletud piisava tõmbetugevusega kleeplindiga, et vältida kasti avanemist. Kleeplint peab olema veekindel ning selle kleepuvus sobiv kasti vahtplastist materjaliga. Kasutada võib muid sama efektiivseid sulgemisvahendeid . 6.1.4.13.4 Kui jäigast plastist kastide puhul nõutakse kaitset ultraviolettkiirguse eest, peab see olema tagatud tahma või muu sobiva pigmendi või inhibiitori lisamisega. Need lisandid peavad sobima sisuga ja püsima efektiivsena kogu pakendi eluea jooksul. Kui kasutatakse muud tahma, muid pigmente või inhibiitoreid nende asemel, mida kasutati katsetatud prototüübi puhul, võib uue katsetamise ära jätta, kui tahma sisaldus ei ületa 2 massi% või pigmendi sisaldus ei ületa 3 massi% ; ultraviolettkiirguse inhibiitorite sisaldus ei ole piiratud . 6.1.4.13.5 Lisandeid, mille eesmärk on muu kui kaitse ultraviolettkiirguse eest, võib lisada plastmaterjali koostisse tingimusel, et nad ei mõjuta kahjulikult pakendi materjali keemilisi ja füüsilisi omadusi. Sel juhul võib uue katsetamise ära jätta . 6.1.4.13.6 Jäigast plastist kastidel peavad olema piisava lt tugev ast materjalist sulgurseadmed, mis on selliselt konstrueeritud, et vältida kasti juhuslikku avanemist . 6.1.4.13.7 (Kustutatud) 6.1.4.13.8 Maksimaalne puhasmass 4H1: 60 kg 4H2: 400 kg. 6.1.4.14 Teras est, alumiinium ist või muust metallist kastid 4A teras kastid 4B alum i inium kastid 4N kastid muust metallist peale terase ja alumiiniumi 6.1.4.14.l Metalli tugevus ja kasti konstruktsioon peavad olema vastavuses kasti mahuga ja selle kasutusotstarbega . 6.1.4.14.2 Kastid peavad vajaduse korra l olema vooderdatud kartongiga või vildiga või muust sobivast materjalist voodri või kattega. Juhul, kui kasutatakse kahekordselt valtsitud õmblustega metallvoodrit, tuleb rakendada meetmeid, et vältida ainete, eriti lõhkeainete, sattumist voodri õmbluste vahele . 6.1.4.14.3 Sulgurid võiva olla igasugust sobivat tüüpi; nad peavad jääma normaalsete veotingimuste korral suletuks . 6.1.4.14.4 Maksimaalne puhasmass : 400 kg. 6.1.4.15 Tekstiilist kotid 5L1 sisemise voodrita või katteta 5L2 puistumiskindlad 5L3 veekindlad 6.1.4.15.1 Kasutatav tekstiil pea b olema hea kvaliteediga. Riide tugevus ning koti konstruktsioon peavad vastama koti mahule ja selle kasutusotstarbele . 6.1.4.15.2 Puistumiskindlad kotid, 5L2: kott tuleb valmistada puistumiskindlana, kasutades näiteks : a) veekindla adhesiiviga , näiteks bituumeniga koti sisepinnale liimitud paberit ; b) koti sisepinnale liimitud plastkilet ; c) ühte või enamat paberist või plastmaterjalist sisemist voodrit . 6.1.4.15.3 Veekindlad kotid, 5L3: et vältida niiskuse sattumist koti sisemusse, tuleb kott teha veekindlaks, kasutades näiteks : a) veekindlast paberist (näiteks vahatatud jõupaberist, tõrvapaberist või plastkattega jõupaberist) eraldi sisemisi voodreid ; b) koti sisepinnale liimitud plastkilet ; c) ühte või enamat plastmaterjalist sisemist voodrit . 6.1.4.15.4 Maksimaalne puhasmass: 50 kg . 6.1.4.16 Plastkangast kotid 5H1 sisemise voodrita või katteta 5H2 puistumiskindlad 5H3 veekindlad 6.1.4.16.1 Kotid peavad olema valmistatud sobivast plastmaterjalist venitamise meetodil tehtud lintidest või monokiududest. Kasutatava materjali tugevus ning koti konstruktsioon peavad olema vastavuses koti mahuga ja kasutusotstarbega . 6.1.4.16.2 Kui kangas on lameda koega, tuleb kottide põhi ja üks külg kinnitada õmblusega või muul meetodil. Kui kangas on torukujuline, tuleb koti põhi õmmelda, punuda või kasutada selleks mõnda muud samavõrra tugevat sulgemismeetodit . 6.1.4.16.3 Puistumiskindlad kotid, 5H2: kotid tuleb muuta puistumiskindlaks, kasutades näiteks : a) koti sisepinnale liimitud paberit või plastkilet; b) ühte või enamat paberist või plastmaterjalist sisemist voodrit . 6.1.4.16.4 Veekindlad kotid, 5H3: et vältida niiskuse sattumist koti sisemusse, tuleb kott teha veekindlaks, kasutades näiteks : a) veekindlast paberist (näiteks vahatatud jõupaberist, tõrvapaberist või plastkattega jõupaberist) eraldi sisemisi voodreid; b) koti sise- või välispinnale liimitud plastkilet; c) ühte või enamat plastmaterjalist sisemist voodrit . 6.1.4.16.5 Maksimaalne puhasmass : 50 kg. 6.1.4.17 Plastkilest kotid 5H4 6.1.4.17.1 Kotid tuleb valmistada sobivast plastmaterjalist. Kasutatava materjali tugevus ning koti konstruktsioon pea vad olema vastavuses koti mahu ja kasutusotstarbega. Ühendused ning kinnised peavad taluma normaalsetel veotingimustel esinevaid surveid ja lööke . 6.1.4.17.2 Maksimaalne puhasmass : 50 kg. 6.1.4.18 Paberkotid 5M1 mitmekihiline 5M2 mitmekihiline, veekindel 6.1.4.18.1 Kotid tuleb valmistada sobivast jõupaberist või samaväärsest, vähemalt kolmekihilisest paberist, mille keskmine kiht võib olla võrkriidest ja liimitud väliste paberikihtide külge. Paberi tugevus ning koti konstruktsioon pea vad olema vastavuses koti mahu ja kasutusotstarbega. Ühendused ja kinnised peavad olema puistumiskindlad . 6.1.4.18.2 Paberist kotid 5M2: et vältida niiskuse sattumist koti sisemusse, tuleb nelja- või enamakihiline kott muuta veekindlaks, kasutades kas veekindlat kihti ühena kahest välisest kihist või sobivast kaitsvast materjalist kaitsekihti kahe välimise kihi vahel; kolmekihilised kotid tuleb muuta veekindlaks veekindla välimise kihi kasutamisega. Kui on oht, et aine võib reageerida niiskusega või kui see pakitakse kotti niiskena, peab koti kõige sisemine kiht olema veekindel või omama kaitsekihti, nagu näiteks kahekihilist tõrvapaberit, plastiga kaetud jõupaberit, koti sisepinnale liimitud plastkilet või ühte või enamat sisemist plastist voodrit. Ühendused ja kinnised peavad olema veekindlad . 6.1.4.18.3 Maksimaalne puhasmass : 50 kg. 6.1.4.19 Liitpakendid (plast) 6HA1 plastist anum välise terasest vaadiga 6HA2 plastist anum välise terasest korvpakendi või kastiga 6HB1 plastist anum välise alumiiniumist vaadiga 6HB2 plastist anum välise alumiiniumist korvpakendi või kastiga 6HC plastist anum välise puidust kastiga 6HD1 plastist anum välise vineerist vaadiga 6HD2 plastist anum välise vineerist kastiga 6HG1 plastist anum välise fiibervaadiga 6HG2 plastist anum välise kartongist kastiga 6HH1 plastist anum välise plasti st vaadiga 6HH2 plast ist anum välise jäigast plasti st kastiga 6.1.4.19.1 Sisemine anum 6.1.4.19.1.1 Plastist sisemiste anumate kohta kehtivad alajagude 6.1.4.8.1 ja 6.1.4.8.4 kuni 6.1.4.8.7 nõuded . 6.1.4.19.1.2 Sisemine plastist anum peab mahtuma välispakendi sisse tihedalt ja välispakendis ei tohi olla mingeid väljaulatuvaid osasid, mis võiksid vastu plastmaterjali hõõruda . 6.1.4.19.1.3 Sisemise anuma maksimaalne maht : 6HA1, 6HB1, 6HD1, 6HG1, 6HH1: 250 li itrit 6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2, 6HH2: 60 li itrit . 6.1.4.19.1.4 Maksimaalne puhasmass : 6HA1, 6HB1, 6HD1, 6HG1, 6HH1: 400 kg 6HA2, 6HB2, 6HC, 6HD2, 6HG2, 6HH2: 75 kg. 6.1.4.19.2 Välispakend 6.1.4.19.2.1 Välise terasest või alumiiniumist vaadiga plastist anuma (6HA1 või 6HB1) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajagude 6.1.4.1 või 6.1.4.2 nõuded . 6.1.4.19.2.2 Välise terasest või alumiiniumist korvpakendi või kastiga plastist anuma (6HA2 või 6HB2) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.14 nõuded . 6.1.4.19.2.3 Välise puidust kastiga plastist anuma (6HC) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.9 nõuded . 6.1.4.19.2.4 Välise vineerist vaadiga plastist anuma (6HD1) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.5 nõuded . 6.1.4.19.2.5 Välise vineerist kastiga plastist anuma (6HD2) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.10 nõuded . 6.1.4.19.2.6 Välise fiibervaadiga plastist anuma (6HG1) välispakendi ehituse kohta keh tivad alajagude 6.1.4.7.1 kuni 6.1.4.7.4 nõuded . 6.1.4.19.2.7 Välise kartongist kastiga plastist anuma (6HG2) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.12 nõuded . 6.1.4.19.2.8 Välise plastist vaadiga plastist anuma (6HH1) välispakendi ehituse kohta kehtivad alajagude 6.1.4.8.1 kuni 6.1.4.8.6 nõuded . 6.1.4.19.2.9 Välise jäigast plastist (kaasa arvatud gofreeritud plastmaterjalist) kastiga plastist anuma (6HH2) välispakendi ehituse kohta kehtivad alajagude 6.1.4.13.1 ja 6.1.4.13.4 kuni 6.1.4.13.6 nõuded . 6.1.4.20 Liitpakendid (klaas, portselan või keraamika) 6PA1 anum välise terasest vaadiga 6PA2 anum välise terasest korvpakendi või kastiga 6PB1 anum välise alumiiniumist vaadiga 6PB2 anum välise alumiiniumist korvpakendi või kastiga 6PC anum välise puidust kastiga 6PD1 anum välise vineerist vaadiga 6PD2 anum välise punutud korviga 6PG1 anum välise fiibervaadiga 6PG2 anum välise kartongist vaadiga 6PH1 anum välise vahtplastist pakendiga 6PH2 anum välise jäigast plastist pakendiga 6.1.4.20.1 Sisemine anum 6.1.4.20.1.1 Anumad peavad olema sobiva kujuga (silindrilised või pirnikujulised) ning valmistatud hea kvaliteediga materjalist, mis on nende tugevust vähendavate defektideta. Seinad peavad olema igas punktis piisavalt paksud ning sisepingeteta . 6.1.4.20.1.2 Anumate sulguritena tuleb kasutada keermestatud, plastist sulgureid, lihvitud klaaskorke või muid vähemalt sama efektiivseid sulgureid. Kõik sulguri osad, mis võivad kokku puutuda anuma sisuga, peavad olema sisule vastupidavad. Tuleb hoolikalt jälgida, et sulgurid oleksid paigaldatud lekkekindlalt ning et nad oleksid kindlalt kinnitatud, et oleks välistatud sulguri lõdvenemine veo ajal. Kui on vaja õhutatavaid sulgureid, peavad need vastama alajao 4.1.1.8 nõuetele . 6.1.4.20.1.3 Anum peab olema pehmendavate ja/või absorbeerivate materjalide abil kindlalt välispakendisse kinnitatud . 6.1.4.20.1.4 Anuma maksimaalne maht : 60 li itrit . 6.1.4.20.1.5 Maksimaalne puhasmass : 75 kg. 6.1.4.20.2 Välispakend 6.1.4.20.2.1 Välise terasest vaadiga anum a (6PA1) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.1 nõuded. Seda tüüpi pakendite jaoks nõutav äravõetav kaas võib sellegipoolest olla kaitsekorgiga . 6.1.4.20.2.2 Välise terasest korvpakendi või kastiga anuma (6PA2) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.14 nõuded. Silindriliste anumate puhul peab välispakend ulatuma püstiasendis üle anuma ja selle sulguri. Juhul, kui pirnikujulist anumat ümbritseb korvpakend ning see on samasuguse kujuga, peab välispakend olema varustatud kaitsekattega (kübaraga) . 6.1.4.20.2.3 Välise alumiiniumist vaadiga anuma (6PB1) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.2 nõuded . 6.1.4.20.2.4 Välise alumiiniumist korvpakendi või kastiga anuma (6PB2) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.14 nõuded . 6.1.4.20.2.5 Välise puidust kastiga anuma (6PC) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.9 nõuded . 6.1.4.20.2.6 Välise vineerist vaadiga anuma (6PD1) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.5 nõuded . 6.1.4.20.2.7 Välise punutud korviga anum (6PD2). Punutud korv peab olema valmistatud korralikult, hea kvaliteediga materjalist. See peab olema varustatud kaitsekattega (kübaraga), et vältida anuma kahjustumist . 6.1.4.20.2.8 Välise kartongist vaadiga anuma (6PG1) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajagude 6.1.4.7.1 kuni 6.1.4.7.4 nõuded . 6.1.4.20.2.9 Välise kartongist kastiga anuma (6PG2) välispakendi ehituse kohta kehtivad vastavad alajao 6.1.4.12 nõuded . 6.1.4.20.2.10 Välise vahtplastist või jäigast plastist pakendiga anum (6PH1 või 6PH2). Mõlema välise pakendi materjalid peavad vastama alajao 6.1.4.13 vastavatele nõuetele. Jäigast plastist pakend peab olema toodetud suure tihedusega polüetüleenist või mõnest muust võrreldavast plastmaterjalist. Seda tüüpi pakendi äravõetav kaas võib sellegipoolest olla kaitsekorgiga . 6.1.4.21 Kombineeritud pakendid K ohaldama peab jao 6.1.4 välispakendeid puudutavaid vastavaid nõudeid . MÄRKUS: k asutatavate sise- ja välispakendite kohta vt peatüki 4.1 vastavaid pakkimiseeskirju . 6.1.4.22 Plekist pakendid 0A1 mitte- äravõetava kaanega 0A2 äravõetava kaanega 6.1.4.22.1 Kere ja otste valmistatav plekk peab olema sobivast terasest, mille mõõdud vastavad pakendi mahule ja kasutusotstarbele . 6.1.4.22.2 Ühendused peavad olema keevitatud, vähemalt kahekordselt joodetud või tehtud muul meetodil, mis kindlustab samasuguse tugevuse ja lekkekindluse . 6.1.4.22.3 Sisemised tsingist, tinast, lakist jne katted peavad olema tihedad ning olema vahetult vastu terast igas punktis, kaasa arvatud sulguril . 6.1.4.22.4 Mitte- äravõetava kaanega pakendite (0A1) täitmise, tühjendamise ja õhutamise avade läbimõõt keres või kaanes ei tohi ületada 7 cm. Suuremate avadega pakendeid peetakse äravõetava kaanega (0A2) tüüpi pakenditeks . 6.1.4.22.5 Mitte- äravõetava kaanega pakendite (0A1) sulgurid peavad olema kas keermestatud või kinnitatavad keeratava seadmega või vähemalt sama efektiivse seadmega. Äravõetava kaanega pakendite (0A2) sulgurid peavad olema selliselt konstrueeritud ja sobitatud, et nad jäävad normaalsetel veotingimustel kindlalt suletuks ning pakend jääb lekkekindlaks . 6.1.4.22.6 Pakendite maksimaalne maht : 40 li itrit . 6.1.4.22.7 Maksimaalne puhasmass : 50 kg. 6.1.5 Pakendite katsetamise nõuded 6.1.5.1 Katsete läbiviimine ja sagedus 6.1.5.1.1 Iga pakendi prototüüpi peab katsetama jaos 6.1.5 toodud tingimustel ja kooskõlas märgi eraldamist lubava pädeva asutuse poolt kehtestatud reeglitega, kusjuures kõnealune pädev asutus peab pakendi prototüübi kinnitama . 6.1.5.1.2 Iga pakendi prototüüp peab enne selle kasutuselevõtmist läbima edukalt käesolevas peatükis kirjeldatud katsed. Pakendi prototüüp määratletakse selle konstruktsiooni, mõõtude, materjali ning paksuse, valmistamise viisi ja pakkimisega, kuid siia hulka võivad kuuluda ka erinevad pinnatöötlused. See hõlmab ka pakendeid, mis erinevad prototüübist ainult väiksema konstruktsioonilise kõrguse poolest . 6.1.5.1.3 Katseid peab kordama toodetavate näidistega pädeva asutuse määratud ajavahemike tagant. Paberist või kartongist pakendite selliste katsetamiste puhul loetakse ettevalmistamist ümbritseva keskkonna tingimustel samaväärseks alajao 6.1.5.2.3 nõuetega . 6.1.5.1.4 Katseid peab kordama ka pärast pakendi konstruktsiooni, materjali või ehitusviisi iga muudatust . 6.1.5.1.5 Pädev asutus võib lubada selliste pakendite valikulist katsetamist, mis erinevad prototüübist ainult vähesel määral, näiteks on sisepakendid väiksemate mõõtmetega või väiksema puhasmassiga; ning natuke väiksemate välismõõtmetega toodetud pakendite, nagu vaa t i d e, kottide ja kastide katsetamist . 6.1.5.1.6 (Reserve eritu d) MÄRKUS: e rinevate sisepakendite välispakendites kasu tamise tingimuste ning lubatud sisepakendi variantide kohta vt alajagu 4.1.1.5.1 . Need tingimused ei piira sisepakendite kasutamist, kui kohaldatakse alajagu 6.1.5.1.7. 6.1.5.1.7 Tahkete ainete või vedelike jaoks ette nähtud mistahes esemeid või sisepakendeid võib katsetamata paigutada välispakendisse ning vedada järgmistel tingimustel : a) Välispakend peab olema alajao 6.1.5.3 kohaselt edukalt läbinud katsed koos vedelikke sisaldavate habraste (näiteks klaasist) sisepakenditega , mille puhul on kasutatud I pakendigrupi kukkumiskõrgust ; b) Sisepakendite kogumass ei tohi ületada punktis a kirjeldatud kukkumiskatses kasutatud sisepakendite poolt kogumassi ; c) Sisepakendite vahelise ning sisepakendi ja pakendi välispinna vahelise pehmendava materjali paksus ei tohi olla väiksem kui vastav paksus esmaselt katsetatud pakendis; kui esmasel katsel kasutati üksikut sisepakendit , ei tohi sisepakendite vahelise pehmendava materjali paksus olla väiksem kui pehmendava materjali paksus pakendi välispinna ja sisepakendi vahel esmasel katsel. Juhul, kui kasutatakse kas väiksemat arvu või väiksema suurusega sisepakendeid (võrrelduna kukkumiskatses kasutatud sisepakenditega ), peab tühja ruumi täitmiseks kasutama piisavas koguses pehmendavat lisamaterjali ; d) Tühi välispakend peab olema edukalt sooritanud alajao 6.1.5.6 kohase virnastamiskatse. Identsete pakendite kogumass peab põhinema punktis a kirjeldatud kukkumise katses kasutatud sisepakendite kombineeritud massil ; e) Vedelikke sisaldavad sisepakendid peavad olema täielikult ümbritsetud piisavas koguses absorbeeriva materjaliga, et imada kogu sisepakendite sisu ; f) Juhul, kui välispakend on mõeldud vedelikke sisaldavate sisepakendite jaoks ning pole lekkekindel või kui välispakend on mõeldud tahkeid aineid sisaldavate sisepakendite jaoks ning pole puistumiskindel, tuleb välispakend varustada vahenditega, mis lekkimise puhul imaksid endasse kogu vedela või hoiaks kinni tahke sisu, kas lekkekindla voodri, plastist koti või muu samavõrd efektiivse vahendi vormis. Vedelikke sisaldavate pakendite puhul peab punktis e nõutav absorbeeriv materjal olema asetatud vedelikukindlasse anumasse/vahendisse ; g) Pakenditele peab kandma jao 6.1.3 kohas tähistuse selle kohta, et neid on katsetatud kombineeritud pakendite I pakendigrupi nõuetele alusel. Märgitud kogu mass kilogrammides peab võrduma välispakendi massi ja poole punktis a kirjeldatud kukkumiskatses kasutatud sisepakendite massi summaga. Selline pakendi tähis peab sisaldama ka alajaos 6.1.2.4 kirjeldatud tähte „V” . 6.1.5.1.8 Pädev asutus võib igal ajal nõuda käesoleva jao kohast katsetulemustel põhinevat kinnitust selle kohta, et seeriaviisiliselt toodetud pakendid vastavad prototüüpide katsetele. Selliste katsete aruanded peab kinnitamise eesmärgil säilitama . 6.1.5.1.9 Juhul, kui ohutuse eesmärgil on nõutav sisemine kate või sisepinna töötlus, siis peab see säilitama oma kaitsvad omadused isegi pärast katsetamist . 6.1.5.1.10 Tingimusel, et see ei mõjuta katsete tulemusi ning kui on olemas pädeva asutuse nõusolek, võib mitu katset sooritada ühe näidisega . 6.1.5.1.11 Päästepakendid Päästepakendeid (vt jagu 1.2.1) tuleb katseta d a ja tähista d a vastavalt II pakendigrupi tahkete ainete või sisepakendite veoks ette nähtud pakenditele kehtivate nõuete alusel, välja arvatud juhul, kui : a) t ugevuskatsetel kasutatav aine on vesi ning pakendid on täidetud mitte vähem kui 98% ulatuses nende maksimaalsest mahust. Lubatud on kasutada lisandeid, nagu näiteks kotte pliihaavlitega, et saavutada saadetise nõutav kogumass tingimusel, et kotid paigaldatakse selliselt, et nad ei mõjutaks katsetulemusi. Alternatiivina võib kukkumiskatsel muuta alajao 6.1.5.3.5 punkti b kohaselt kukkumiskõrgust ; b) p akendid on lisaks edukalt läbinud lekkekindluse katse rõhul 30 kPa ning selle katse tulemused on kantud alajaos 6.1.5.8 nõutud katsearuandesse ; c) p akendid on tähistatud alajaos 6.1.2.4 kirjeldatud tähega „T” . 6.1.5.2 Pakendite ettevalmistamine katseteks 6.1.5.2.1 Katsed tuleb läbi viia veoks ettevalmistatud pakenditel, mis kombineeritud pakendite korral sisaldavad ka kasutatavaid sisepakendeid . Sisemised või üksikud anumad või pakendid tuleb täita mitte vähem kui 98 % ulatuses nende maksimaalse st mahust vedelike puhul või 95 % ulatuses tahkete ainete puhul. Kombineeritud pakendite puhul (välja arvatud kotid), kus sisepakend on konstrueeritud vedelike ja tahkete ainete jaoks, on nõutav eraldi katsetamine nii vedela kui tahke sisu jaoks. Kotid tuleb täita kuni täiteaine maksimaalse lubatud kaaluni. Pakendites veetavad ained või esemed võib asendada teiste ainete või esemetega, välja arvatud juhul, kui see sel juhul katsetulemused enam ei kehtiks. Juhul, kui tahke aine asemel kasutatakse teist ainet, peab see olema samasuguste füüsikaliste omadustega kui veetav aine (mass, osakeste suurus jne). On lubatud kasutada lisandeid, näiteks pliihaavlitega kotte, et saavutada saadetise nõutav kogumass tingimusel, et kotid paigaldatakse selliselt, et see ei mõjuta katsetulemusi . 6.1.5.2.2 Kui vedelike kukkumiskatsete puhul kasutatakse muud ainet, peab see olema sarnase suhtelise tiheduse ja viskoossusega mis on veetaval ainel. Alajao 6.1.5.3.5 tingimustel sooritatava vedeliku kukkumiskatse jaoks võib kasutada ka vett . 6.1.5.2.3 Paberist või kartongist pakendeid peab vähemalt 24 tundi kontrollitud temperatuuri ja suhtelise niiskuse juures kuivatama. Valida tuleb üks kolmest võimalikust variandist. Eelistatav atmosfäär on temperatuur 23 °C ± 2 °C ja 50 % ± 2% suhtelist niiskust. Kaks ülejäänud võimalust on 20 ºC ± 2 ºC ja 65 % ± 2 % suhtelist niiskust või 27 ºC ± 2 º C ja 65% ± 2 % suhtelist niiskust . MÄRKUS: k eskmised väärtused peavad jääma nendesse piiridesse. Lühiajalised kõikumised ja ebatäpsused mõõtmisel võivad põhjustada suhtelise niisku se mõõtetulemuste kõikumist ± 5 %, mis katsetulemusi oluliselt ei halvenda . 6.1.5.2.4 (Reserve eritu d) 6.1.5.2.5 Selleks, et kindlaks teha, kas pakendi materjal sobib oma keemiliste omaduste tõttu mahutatavale vedelikule, tuleb alajaos 6.1.4.8 toodud plastist vaatide ja kanistrite ning vajadusel ka alajaos 6.1.4.19 toodud liitpakendite (plastmaterjalist) katsenäidised jätta kuueks kuuks ümbritseva keskkonna temperatuuril seisma, täidetuna ainetega, mille vedamiseks nad ette on nähtud . Esimeseks ja viimaseks 24 tunniks tuleb katsenäidised asetada sulguriga allapoole. Õhutusavaga pakendid tuleb kummalgi juhul selliselt asetada ainult viieks minutiks. Pärast sellist hoidmist tuleb katsenäidistega läbi teha alajagudes 6.1.5.3 kuni 6.1.5.6 kirjeldatud katsed . Juhul, kui on teada, et liitpakendite (plastmaterjalist) siseanumate plastmaterjali tugevusomadused ei ole täiteaine mõju tõttu oluliselt muutunud, pole vajalik kontrollida keemilise sobivuse piisavust . Tugevusomaduste oluline muutumine on : a) ilmne haprumine või b) märgatav elastsuse vähenemine (st elastsus väheneb rohkem kui seda on koormuse suurenemisel pikkuse suurenemisega võrdeline elastsuse vähenemine) . Kui plastmaterjali omadused ja vastupidavus veosele on määratud teiste meetoditega, võib eeltoodud sobivuskatse ära jätta. Arvestatavad meetodid peavad olema vähemalt sama efektiivsed kui eeltoodud sobivuskatse ning olema tunnustatud pädeva asutuse poolt . MÄRKUS: p olüetüleenist valmistatud plastist vaatide ja kanistrite ning liitpakendite (plastmaterjalist) kohta vt ka alajagu 6.1.5.2.6 . 6.1.5.2.6 Alajaos 6.1.4.8 kirjeldatud polüetüleenist vaatide ja kanistrite ning vajadusel ka alajaos 6.1.4.19 kirjeldatud polüetüleenist valmistatud liitpakendite keemilist sobivust alajao 4.1.1. 21 kohaselt samalaadseks tunnistatud täitevedelikega võib kontrollida järgmiselt standardvedelike abil (vt jagu 6.1.6) . Standardvedelikud on piisavalt usaldusväärsed polüetüleenil toimuva lagunemisprotsessi suhtes, hõlmates pehmenemist pundumise tõttu, pragunemist rõhu all, molekulaarset lagunemist ja nende kombinatsioone. Nende pakendite piisavat keemilist sobivust võib kontrollida, hoides nõuetekohaseid katsenäidiseid vastava standardvedelikuga täidetuna kolm nädalat 40 ºC juures. Kui see standardvedelik on vesi, pole nimetatud meetodi kohane hoidmine nõutav. Hoidmine on nõutav katsenäidiste puhul, mida kasutatakse virnastamise katses koos standardvedelikega „niisutav lahus” ja „äädikhape” . Esimeseks ja viimaseks 24 tunniks tuleb katsenäidised asetada sulguriga allapoole. Õhutusavaga pakendid tuleb kummalgi juhul selliselt asetada ainult viieks minutiks. Pärast sellist hoidmist tuleb katsenäidistega läbi teha alajagudes 6.1.5.3 kuni 6.1.5.6 kirjeldatud katsed . Ül e 40 % peroksiidisisaldusega tertbutüülhüdroperoksiidi ja klassi 5.2 kuuluvate peroksüäädikhapete sobivuskatseid ei tohi läbi viia standardvedelikega. Nende ainete puhul tuleb katsenäidiste keemilise sobivuse kontrollimiseks hoida katsenäidiseid kuue kuu jooksul ümbritseva keskkonna temperatuuril, täidetuna veoseks ette nähtud ainetega . Käesoleva alajao kohase protseduuri tulemusi polüetüleenist valmistatud pakendite kohta võib kinnitada ka samaväärse prototüübi puhul, mille sisepind on fluoritud . 6.1.5.2.7 Alajaos 6.1.5.2.6 kirjeldatud polüetüleenist pakendite puhul, mis on läbinud alajaos 6.1.5.2.6 viidatud katse, võib lubada ka täiteaineid, mis ei ole tunnistatud samalaadseks vastavalt alajaole 4.1.1. 21 . Selline luba peab põhinema laboratoorsetel katsetel, mis kinnitavad, et selliste täiteainete mõju katsenäidistele on väiksem kui vastavate standardvedelike oma, võttes arvesse seonduvaid lagunemisprotsesse. Suhtelise tiheduse ja aururõhu kohta kehtivad samad tingimused, mis on sätestatud alajaos 4.1.1. 21 .2 . 6.1.5.2.8 Tingimusel, et kombineeritud pakendite sisepakendite plasti tugevusomadused täiteaine mõju tõttu oluliselt ei muutu, pole keemilise sobivuse tõestamine vajalik. Tugevusomaduste oluline muutumine on : a) ilmne rabedus; b) märgatav elastsuse vähenemine (st elastsus väheneb rohkem, kui seda on koormuse suurenemisel pikkuse suurenemisega võrdeline elastsuse vähenemine) . 6.1.5.3 Kukkumiskatse 3 6.1.5.3.1 Katseks võetud pakendite (konstruktsiooni tüübi ja tootja kohta) arv ning kukkumise orientatsioon Kõikide katsete puhul peale lapiti kukkumise peab raskusjõu kese olema vertikaalselt kokkupõrke punkti kohal . Juhul, kui antud kukkumiskatse puhul on võimalik rohkem kui üks orientatsioon, peab kasutama orientatsiooni, mille puhul pakendi vigastamise tõenäosus on kõige suurem . Pa kend Katsenäidiste arv Kukkumise orientatsioon a) Terasvaadid Alumiiniumvaadid Metallist (välja arvatud teras ja alumiinium) vaadid Terasest kanistrid Alumiiniumist kanistrid Vineervaadid Fiibervaadid Plastvaadid ja -kanistrid Liitpakendid, vaadikujulised Plekist pakendid Kuus (kolm iga kukkumise kohta ) Esimene kukkumine (kasutades kolme näidist): pakend peab tabama katsepinda diagonaalselt äärikuga, või kui pakendil pole äärikut, siis ümberulatuva õmbluse või servaga . Teine kukkumine (kasutades ülejäänud kolme näidist): pakend peab tabama katsepinda kõige nõrgema osaga, mida ei katsetatud esimesel kukkumisel, näiteks sulguriga või mõnede silindriliste vaatide puhul piki keret kulgeva keevisõmblusega b) Naturaalsest puidust kastid Vineerkastid Ümbertöötatud puidust kastid Kartongkastid Plastkastid Teras- või alumiiniumkastid Liitpakendid, kastikujulised Viis (üks iga kukkumise kohta) Esimene kukkumine: otse põhjale Teine kukkumine: otse kaanele Kolmas kukkumine: otse pikemale küljele Neljas kukkumine: otse lühemale küljele Viies kukkumine: nurgale c) Kotid: ühekihilised, külgõmblusega Kolm (kolm kukkumist koti kohta) Esimene kukkumine: otse laiemale küljele Teine kukkumine: otse kitsamale küljele Kolmas kukkumine: koti põhjale d) Kotid: ühekihilised, külgõmbluseta või mitmekihilised Kolm (kaks kukkumist koti kohta) Esimene kukkumine: otse laiemale küljele Teine kukkumine: koti põhjale e) Liitpakendid (klaasist, portselanist või keraamikast), mis on alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt tähistatud sümboliga „RID/ADR” ning vaadi või kasti kujul Kolm (üks iga kukkumise kohta) Diagonaalselt põhja äärikule või kui äärikut ei ole, siis ringõmblusele või põhja servale 6.1.5.3.2 Katseks võetud pakendite spetsiaalne kukkumiskatseks ettevalmistamine Järgmiste pakendite puhul tuleb katseks võetud pakendite ja selle sisu temperatuur alandada -18 ºC või alla selle : a) plastist vaadid (vt alajagu 6.1.4.8) ; b) plastist kanistrid (vt alajagu 6.1.4.8) ; c) plastist kastid, välja arvatud vahtplastist kastid (vt alajagu 6.1.4.13) ; d) (plastmaterjalist) liitpakendid (vt alajagu 6.1.4.19) ja e) kombineeritud pakendid plastist sisepakenditega , välja arvatud tahkete ainete või esemete sisaldamiseks ette nähtud plastist kotid . Kui näidised on selliselt ette valmistatud, võib alajao 6.1.5.2.3 tingimused kõrvale jätta. Katsetatavad vedelikud tuleb hoida vedelatena, vajadusel lisada antifriisi . 6.1.5.3.3 Vedelike jaoks kasutatavaid äravõetava kaanega pakendeid ei tohi kukutada enne, kui nende täitmisest ja sulgemisest on möödunud vähemalt 24 tundi, et arvestada tihendi võimalikku lõtvumist . 6.1.5.3.4 Katsepind Katsepind peab olema mitteelastne ja horisontaalne ning : - piisavalt terviklik ja massiivne, et jääda liikumatuks ; - lame ning pinnaga, millele ei teki selliseid defekte, mis võiksid mõjutada katsetulemusi ; - piisavalt jäik, et see katsetingimustes ei deformeeruks ega katse käigus kahjustada ei saaks; ja - piisavalt suur tagamaks, et katsesaadetis kukuks ainult katsepinnale . 6.1.5.3.5 Kukkumise kõrgus Tahkete ainete ja vedelike jaoks, kui katse sooritatakse veetava tahke aine või vedelikuga või muu ainega, millel on põhiliselt samad füüsikalised näitajad : I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp 1 , 8 m 1, 2 m 0, 8 m Üksikus pakendis olevate vedelike puhul ja liitpakendite sisepakendite puhul, kui katse sooritatakse veega : MÄRKUS: t ermin „vesi” hõlmab vee/antifriisi lahuseid, mille väikseim erikaal katsetamisel -18 ºC juures on 0,95 . a) kui veetavate ainete suhteline tihedus ei ületa 1,2 : I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp 1, 8 m 1, 2 m 0, 8 m b) kui veetavate ainete suhteline tihedus ületab 1,2, tuleb kukkumise kõrgus arvutada veetava aine suhtelise tiheduse (d) põhjal, ümardatuna ülespoole, esimese kümnendkohani, järgmiselt : I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp d × 1, 5 (m) d × 1, 0 (m) d × 0, 67 (m) c) alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud plekist pakendite puhul, mis on ette nähtud selliste ainete vedamiseks, mille viskoossus 23 ºC juures on üle 200 mm 2 /s (vastab 30 sekundilisele voolamisajale ISO viskosimeetrist , millel on standardi ISO 2431:1993 kohaselt 6 mm läbimõõduga ava) i) kui suhteline tihedus ei ületa 1,2 : II pakendigrupp III pakendigrupp 0, 6 m 0, 4 m ii) kui veetavate ainete suhteline tihedus (d) on üle 1,2, tuleb kukkumiskõrgus arvutada veetava aine suhtelise tiheduse (d) põhjal ümardatuna esimese kümnendkohani järgmiselt : II pakendigrupp III pakendigrupp d × 0, 5 m d × 0, 33 m 6.1.5.3.6 Katse sooritamise kriteeriumid 6.1.5.3.6.1 Vedelikku sisaldavad pakendid peavad olema lekkekindlad, kui sise- ja välisrõhkude vaheline tasakaal on saavutatud, välja arvatud kombineeritud pakendite sisepakendid ja alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud liitpakendite (klaasist, portselanist või keraamikast) sisemised anumad, mille puhul rõhkude tasakaal pole vajalik . 6.1.5.3.6.2 Kui tahke aine pakendi pind tabab kukkumiskatsel katsepinda, loetakse katse edukalt sooritatuks juhul, kui kogu sisu jääb sisepakendisse või sisemisse anumasse (nt plastkotti) , isegi kui sulgur pole enam puistumiskindel, kui gi ta säilitab oma funktsiooni . 6.1.5.3.6.3 Liit- või kombineeritud pakendi välispakendil ei tohi olla mingeid vigastusi, mis võiksid mõjutada ohutust veo ajal. Sisemised anumad, sisepakendid või esemed peavad jääma täielikult välispakendi sse ning sisemisest anumast või sisepakendist / sisepakenditest ei tohi täiteainet lekkida . 6.1.5.3.6.4 Koti välimisel kihil ega välispakendil ei tohi esineda mingeid vigastusi, mis võiksid mõjutada ohutust veo ajal . 6.1.5.3.6.5 Aine vähest väljapääsu sulgurist kokkupõrke ajal ei peeta pakendi katse ebaõnnestumiseks tingimusel, et rohkem lekkimist ei esine . 6.1.5.3.6.6 Klassi 1 veoste pakenditele pole lubatud mingit purunemist, mis võimaldaks lahtiste lõhkevate ainete või esemete väljapääsu välispakendist . 6.1.5.4 Tiheduskatse Tiheduskatse tuleb sooritada kõigi vedelike veoks ette nähtud pakendite prototüüpidele; katse pole siiski nõutav järgmistele pakenditele: - kombineeritud pakendite sisepakendite jaoks ; - alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud liitpakendite (klaasist, portselanist või keraamikast) sisemiste anumate jaoks ; - alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud äravõetava kaanega plekist pakendite jaoks, mis on ette nähtud ainetele viskoossusega üle 200 mm 2 /s temperatuuril 23 ºC . 6.1.5.4.1 Katseks võetud pakendite arv: kolm näidist prototüübi ja tootja kohta . 6.1.5.4.2 Katseks võetud pakendite spetsiaalne ettevalmistamine katsetamiseks : õhutatavad sulgurid tuleb asendada samasuguste mitte-õhutatavate sulguritega või tuleb õhutusava õhukindlalt sulgeda. 6.1.5.4.3 Kasutatav katsemeetod ja -rõhk : pakendeid tuleb koos sulguritega hoida 5 minutit vee all, rakendades siserõhku . Näidiste vee all hoidmise viis ei tohi mõjutada katsetulemust . Rakendatav õhurõhk ( manomeetriline rõhk) peab olema : I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp Vähemalt 30 kPa (0, 3 baari ) Vähemalt 20 kPa (0, 2 baari ) Vähemalt 20 kPa (0, 2 baari ) Kasutada võib teisi vähemalt sama efektiivseid meetodeid . 6.1.5.4.4 Katse sooritamise kriteerium: lekkimist ei tohi esineda . 6.1.5.5 Siserõhu (hüdrauliline) katse 6.1.5.5.1 Katsetatavad pakendid Siserõhu katse (veesurveproov) tuleb sooritada kõigi vedelike jaoks ette nähtud metallist-, plastist- ja liitpakendite prototüüpide jaoks. See katse pole nõutav : - kombineeritud pakendite sisepakendite jaoks ; - alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud liitpakendite (klaasist, portselanist või keraamikast) sisemiste anumate jaoks ; - alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud äravõetava kaanega plekist pakendite jaoks, mis on ette nähtud ainetele viskoossusega üle 200 mm 2 /s temperatuuril 23 ºC . 6.1.5.5.2 Katseks võetud pakendite arv : kolm näidist prototüübi ja tootja kohta. 6.1.5.5.3 Katseks võetud pakendite spetsiaalne ettevalmistamine katsetamiseks : õhutatavad sulgurid tuleb asendada samasuguste mitteõhutatavate sulguritega või tuleb õhutusava õhukindlalt sulgeda . 6.1.5.5.4 Kasutatav katsemeetod ja -rõhk: metallpakendid ja liitpakendid (klaasist, portselanist või keraamikast) koos sulguritega tuleb viia katserõhu tingimustesse 5 minutiks. Plastpakendid ja liitpakendid (plastmaterjalist) koos sulguritega viia katserõhu tingimustesse 30 minutiks. See rõhk tuleb ära näidata ka alajao 6.1.3.1 punkti d kohasel tähisel. Pakendite hoidmise viis ei tohi moonutada katsetulemusi. Katserõhku tuleb rakendada pidevalt ja ühtlaselt; katserõhk tuleb hoida kogu katseperioodi jooksul konstantne. Rakendatav hüdrauliline rõhk ( manomeetriline ), mida võib määrata ükskõik millise järgmiste meetodi alusel, peab olema : a) mitte väiksem kui pakendis mõõdetud kogu manomeetriline rõhk (st täitevedeliku aururõhk ja õhu või muude inertgaaside osarõhk, miinus 100 kPa ) 55 ºC juures, korrutatud ohutusteguriga 1,5; see summaarne manomeetriline rõhk tuleb määrata alajao 4.1.1.4 kohase maksimaalse täiteaste ja 15 ºC täitmistemperatuuri alusel või b) mitte väiksem kui 1,75 kordne veetava vedeliku au rurõhk 50 ºC juures, miinus 100 kPa , kuid minimaalne katserõhk peab olema 100 kPa või c) mitte väiksem kui 1,5 kordne veetava vedeliku aururõhk 55 ºC juures, miinus 100 kPa , kuid minimaalne katserõhk peab olema 100 kPa . 6.1.5.5.5 Lisaks tuleb I pakendigrupi vedelike jaoks ette nähtud pakendeid katsetada minimaalsele katserõhule 250 kPa ( manomeetriline ) 5 kuni 30 minuti jooksul, olenevalt pakendi materjalist . 6.1.5.5.6 Katse sooritamise kriteerium: ü kski pakend ei tohi lekkida . 6.1.5.6 Virnastamiskatse Virnastamiskatset tuleb teha kõikide pakendite prototüüpidega, välja arvatud kottide ja alajao 6.1.3.1 punkti a alapunkti ii kohaselt sümboliga „RID/ADR” tähistatud mitte-virnastatavate (klaasist, portselanist või keraamikast) liitpakenditega . 6.1.5.6.1 Katseks võetud pakendite arv : kolm näidist prototüübi ja tootja kohta . 6.1.5.6.2 Katsemeetod : näidist peab katsetama jõuga, mis mõjub tema otspinnale ja on võrdne temale veo ajal virnastada võivate identsete pakendite kogukaaluga; juhul, kui katsenäidise sisuks on vedelikud, mille suhteline tihedus erineb veetava vedeliku omast, tuleb jõud arvutada viimasest lähtuvalt. Minimaalne virna kõrgus koos katsenäidisega on 3 meetrit. Katse kestus peab olema 24 tundi, välja arvatud vedelike jaoks ette nähtud plastist vaatide, kanistrite ja liitpakendite 6HH1 ja 6HH2 puhul, mille virnastamiskatse peab kestma 28 päeva temperatuuril mitte alla 40 ºC . Alajao 6.1.5.2.5 kohase katse puhul peab kasutama originaalset täiteainet. Alajao 6.1.5.2.6 kohase katse puhul peab virnastamiskatse läbi viima standardvedelikuga . 6.1.5.6.3 Katse sooritamise kriteeriumid : ükski katseks võetud pakend ei tohi lekkida. Liitpakendite või kombineeritud pakendite puhul ei tohi esineda täiteaine lekkimist sisemisest anumast või sisepakendist . Ühelgi katseks võetud pakendil ei tohi esineda mingit kahjustust, mis võiks ebasoodsalt mõjutada veo ohutust ega mingit deformatsiooni, mis võiks vähendada selle tugevust või põhjustada pakendite virna ebastabiilsust. Plastist pakendeid peab enne hindamist jahutama ümbritseva keskkonna temperatuurini . 6.1.5.7 Täiendav läbilaskvuse katse alajao 6.1.4.8 kohaste plastist vaatide ja kanistrite ning alajao 6.1.4.19 kohaste (plastmaterjalist) liitpakendite jaoks, mis on ette nähtud leekpunktiga 60 ºC vedelike veoks (välja arvatud 6HA1 pakendid) Polüetüleenist pakenditele peab selle katse tegema ainult juhul, kui neid tahetakse kasutada benseeni, tolueeni , ksüleeni või neid aineid sisaldavate segude ja ühendite veoks . 6.1.5.7.1 Katseks võetud pakendite arv: kolm pakendit prototüübi ja tootja kohta . 6.1.5.7.2 Katseks võetud pakendite spetsiaalne katseks ettevalmistamine : katseks võetud pakendeid peab hoidma originaalse täiteainega täidetult alajao 6.1.5.2.5 kohaselt või (polüetüleenist pakendite puhul) standardse vedela süsivesinike seguga (lakibensiin) täidetult alajao 6.1.5.2.6 kohaselt . 6.1.5.7.3 Katsemeetod : katseks võetud pakendeid, mis on täidetud ainega, millele pakendi kasutusluba taotletakse, tuleb kaalu d a enne ja pärast 28-päevast hoidmist 23 ºC ja 50 % suhtelise õhuniiskuse juures. Suure molekulmassiga polüetüleenist valmistatud pakendite puhul võib benseeni, tolueeni või ksüleeni asemel katse läbi viia standardse vedela süsivesinike seguga (lakibensiin) . 6.1.5.7.4 Katse sooritamise kriteerium : läbilaskvus ei tohi ületada 0,008 g/ l.h . 6.1.5.8 Katsearuanne 6.1.5.8.1 Koostada tuleb vähemalt järgmisi andmeid sisaldav katsearuanne ning see peab olema kättesaadav pakendi kasutajatele : 1. katsekoha nimetus ja aadress ; 2. taotleja nimi ja aadress (vajaduse korra l) ; 3. katsearuande number ; 4. katsearuande koostamise kuupäev ; 5. pakendi tootja ; 6. pakenditüübi kirjeldus (nt mõõdud, materjalid, sulgurid, paksus jne) kaasa arvatud tootmise meetod (nt puhumisvormimine), millele võib lisada jooniseid ja/või fotosid ; 7. maksimaalne maht ; 8. katsetatava sisu omadused, nt viskoossus ja suhteline tihedus vedelike puhul ja osakeste suurus tahkete ainete puhul . Plastpakendite puhul, mille puhul nõutakse alajao 6.1.5.5 siserõhu katset, kasutatud vee temperatuur ; 9. katse kirjeldused ja tulemused ; 10. katsearuanne peab olema allkirjastatud koos allkirjastanud isiku nime ja ametinimetusega . 6.1.5.8.2 Katsearuanne peab tõendama, et veoks ette valmistatud pakendit on katsetatud kooskõlas käesoleva alajao vastavate nõuetega ning et muude pakkimismeetodite või -komponentide kasutamise korral antud katsearuanne ei kehti. Katsearuande koopia peab olema pädevale asutusele kättesaadav . 6.1.6 Standardvedelikud polüetüleenist pakendite, kaasa arvatud IBC-de keemilise sobivuse katsete kontrollimiseks vastavate punktide 6.1.5.2.6 ja 6.5.4.3.5 alusel 6.1.6.1 Selle plastmaterjali jaoks peab kasutama järgmisi standardvedelikke . a) Niisutavat lahust ainete jaoks, mis põhjustavad polüetüleeni tugevat pragunemist surve all, eriti kõikide niisutavaid aineid sisaldavate lahuste ja ühendite puhul . Kasutada tuleb alküülbenseensulfonaadi 1 % vesilahus t või nonüülfenooletoksülaadi 5 % vesilahust, mida on enne esmakordsest katsetamisest hoitud vähemalt 14 päeva temperatuuril 40 ºC. Selle lahuse pindpinevus peab olema 31 kuni 35 mN /m 23 ºC juures . Virnastamise katse tuleb läbi viia mitte väiksema kui 1,20 suhtelise tiheduse alusel . Sobivuskatse äädikhappega pole nõutav, kui küllaldane keemiline sobivus on tõestatud niisutava lahusega . Nende polüetüleeni pragunemist surve all põhjustavate täiteainete puhul, mis on niisutavale lahusele vastupidavad, võib piisavat keemilist sobivust tõestada pärast kolmenädalast alajao 6.1.5.2.6 kohast eelnevat hoidmist 40 ºC juures, kuid seda algse täiteainega ; b) Äädikhapet ainete ja preparaatide jaoks, mis põhjustavad polüetüleeni pragunemist surve all, eriti ühealuseliste karboksüülhapete ja ühevalentsete alkoholide puhul . Kasutama peab 98 % kuni 100 % kontsentratsiooniga äädikhapet, mille suhteline tihedus on 1,05 . Virnastamiskatse tuleb läbi viia suhtelise tiheduse alusel, mis ei ole väiksem kui 1,1 . Nende täiteainete puhul, mis põhjustavad polüetüleeni pundumist rohkem kui äädikhape ja sellisel määral, et po lüetüleeni mass suureneb kuni 4 %, võib piisavat keemilist sobivust tõestada pärast kolmenädalast alajao 6.1.5.2.6 kohast eelnevat hoidmist 40 ºC juures, kuid seda algse täiteainega ; c) Normaalbutüülatsetaati / normaalbutüülatsetaadiga küllastatud märgavat lahust nende ainete ja ühendite jaoks, mis põhjustavad polüetüleeni pundumist sellisel määral, et po lüetüleeni mass suureneb kuni 4 %, ning samal ajal põhjustab pragunemist surve all, eriti fütosanitaarsete toodete, vedelate värvide ja estrite puhul . Alajao 6.1.5.2.6 kohaseks eelnev aks hoidmiseks peab kasutama 98% kuni 100 % kontsentratsiooniga normaalbutüülatsetaati . Alajao 6.1.5.6 kohaseks virnastamiskatseks peab ka sutama vedelikku, mis koosneb 1 % kuni 10% niisutava lahuse vesilahusest, segatuna punkti a kohase 2 % normaalbutüülatsetaadiga . Virnastamiskatse tuleb läbi viia suhtelise tiheduse alusel, mis ei ole väiksem kui 1,0 . Nende täiteainete puhul, mis põhjustavad polüetüleeni pundumist rohkem kui normaalbutüülatsetaat ja sellisel määral, et polüetüleeni mass suureneb kuni 7,5%, võib piisavat keemilist sobivust tõestada pärast kolmenädalast alajao 6.1.5.2.6 kohast eelnevat hoidmist 40 C juures, kuid seda algse täiteainega ; d) Süsivesinike segu (lakibensiin) nende ainete ja preparaatide jaoks, mis põhjustavad polüetüleeni pundumist, eriti süsivesinike, teatud estrite ja ketoonide puhul . Kasutama peab süsivesinike segu, mille keemispunkt on vahemikus 160 ºC kuni 220 ºC, suhteline tihedus 0,78 kuni 0,80, leekpunkt >50 ºC ja aromaatsete ainete sisaldus 16 % kuni 21% (ainult C ja kõrgemad aromaatsed ained) . Virnastamiskatse tuleb läbi viia suhtelise tiheduse alusel, mis ei ole väiksem kui 1,0 . Nende täiteainete puhul, mis põhjustavad polüetüleeni pundumist sellisel määral, et polüetülee ni mass suureneb rohkem kui 7,5 %, võib piisavat keemilist sobivust tõestada pärast kolmenädalast alajao 6.1.5.2.6 kohast eelnevat hoidmist 40 ºC juures, kuid seda originaalse täiteainega ; e) Lämmastikhapet nende ainete ja preparaatide jaoks, millel on polüetüleenile oksüdeeriv mõju ning mis põhjustavad samasugust või väiksemat molekulaarset lagunemist kui 55 % lämmastikhape . Kasutama peab vähemalt 55% kontsentratsiooniga lämmastikhapet . Virnastamiskatse tuleb läbi viia suhtelise tiheduse (erikaalu) juures, mille väärtus on vähemalt 1,4 . Juhul, kui täiteained on tuge vama oksüdeeriva toimega kui 55 % lämmastikhape või põhjustavad molekulaarmassi lagunemist, tuleb järgida alajao 6.1.5.2.5 sätteid . Sellisel juhul tuleb kasutamise periood määrata kahjustuste ulatu st arvestades (nt mitte alla 55 % kontsentratsiooniga lämmastikhappe puhul kaks aastat) ; f) Vett ainete jaoks, mis ei reageeri polüetüleeniga ühelgi punktides a kuni e viidatud juhul, eriti orgaaniliste hapete ja leeliste, soolade vesilahuste, mitmevalentsete alkoholide ja orgaaniliste ainete vesilahuste puhul . Virnastamiskatse tuleb läbi viia suhtelise tiheduse (erikaalu) juures, mille väärtus on vähemalt 1,2. Prototüübi katsetamine veega pole nõutav, kui küllaldane keemiline sobivus on tõestatud niisutava lahuse või lämmastikhappega . PEATÜKK 6.2 SURVEANUMATE, AEROSOOLPAKENDITE, GAASI SISALDAVATE VÄIKESTE ANUMATE (ÜHEKORRAPAKENDITE) JA TULEOHTLIKKU VEELDATUD GAASI SISALDAVATE KÜTUSEELEMENTIDE (KASSETT IDE) EHITUSE JA KATSETAMISE NÕUDED MÄRKUS: a erosoolpakendite, väikeste gaasi sisaldavate anumate (ühekorrapakendite) ja tuleohtlikku veeldatud gaasi sisaldavate kütuseelementide (kassettide) suhtes ei kohaldata jagude 6.2.1–6.2.5 nõudeid . 6.2.1 Üldnõuded 6.2.1.1 Konstruktsioon ja ehitus 6.2.1.1.1 Surveanumad peavad olema konstrueeritud, toodetud, katsetatud ja varustatud selliselt, et nad peaksid vastu kõikides tingimustes (sh väsimusele), mis esinevad normaalsel ettenähtud kasutamisel ja normaalsetel veotingimustel . 6.2.1.1.2 (Reserve eritu d) 6.2.1.1.3 Seina paksus ei tohi mingil juhul olla väiksem kui näevad ette konstruktsiooni ja ehitamist käsitlevad tehnilised standardid . 6.2.1.1.4 Keevitatud surveanumate puhul tohib keevitada ainult keevitatavaid metalle. 6.2.1.1.5 Surveanumate korpuste ja balloonikogumite katserõhud peavad vastama alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P200 või juhul, kui on tegemist rõhu all keemilise ainega, alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P206 . Suletud krüotehniliste anumate katserõhk peab vastama alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P203 . Metallhüdriid i hoiusüsteemi katserõhk peab vastama alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P205. Adsorbeeritud gaaside balloonide korpuste katserõhk peab vastama alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirjale P208. 6.2.1.1.6 Kogumitesse koondatud balloonid või balloonide korpused peavad olema tugiraamistikuga toestatud ja kinnitatud üheks terviklikuks üksuseks. B alloonid või balloonide korpused peavad olema kinnitatud nii, et neil poleks võimalik üksteise suhtes liikuda ja et oleks välistatud mistahes pingete kontsentreerumine selles tervikuks ühendatud süsteemis. Kollektorsüsteemid (nt kollektorid, klapid, manomeetrid) peavad olema konstrueeritud selliselt, et nad oleksid kaitstud löökide ning veo ajal tavaliselt rakenduvate jõudude eest. Kollektorite katserõhk peab olema vähemalt sama, mis balloonide puhul. Mürgiste veeldatud gaaside puhul peab kõigil balloonide korpustel olema kaitseklapp, mis tagab, et kõik balloonid täidetaks eraldi ning balloonide sisu veo ajal ei seguneks . MÄRKUS: m ürgised veeldatud gaasid kuuluvad klassifikatsioonikoodi 2T, 2TF, 2TC, 2TO, 2TFC või 2TOC alla . 6.2.1.1.7 Vältida tuleb kontakti erinevate metallide vahel, mis võiks põhjustada kahjustusi galvaanilise mõju tõttu . 6.2.1.1.8 Jahutamisega veeldatud gaaside jaoks ette nähtud suletud krüotehniliste anumate ehituse suhtes kehtivad lisanõuded 6.2.1.1.8.1 Kasutatava metalli mehhaanilised omadused, kaasa arvatud löögitugevus ja paindetegur, tuleb määrata kõikide surveanumate jaoks . MÄRKUS: l öögitugevuse kohta vaata katsenõuete kasutuskõlblikke üksikasju alajaost 6.8.5.3 . 6.2.1.1.8.2 Surveanumad peavad olema termiliselt isoleeritud. Termoisolatsioon peab olema kaitstud löökide eest kaitsekestaga. Juhul, kui siseanuma ja kaitsekesta v aheline ruum on õhutühi (vaakum isolatsioon), peab kaitsekest olema konstrueeritud nii, et see peaks ilma püsiva deformatsioonita vastu vähemalt 100 kPa (1 baar) välisele rõhule, mis on arvutatud vastavalt tunnustatud tehnilisele eeskirjale, või vähemalt 200 kPa (2 baari) arvutuslikule purunemisrõhule. Juhul, kui kaitsekest on suletud selliselt, et see on hermeetiline (nt vaakum isolatsiooni puhul), peab olema lisatud seade, mis väldib ohtliku rõhu tekkimise isoleerivas kihis siseanuma või selle käitamisvahendite ebapiisava hermeetilisuse tõttu. Seade peab vältima niiskuse pääsu isolatsiooni sisse . 6.2.1.1.8.3 Atmosfääri rõhul alla -182 ºC keemispunktiga jahutamisega veeldatud gaaside vedamiseks ette nähtud suletud krüotehnilised anumad ei tohi sisaldada materjale, mis võivad reageerida ohtlikult hapnikuga või hapnikuga rikastatud õhuga, kui need materjalid asuvad termoisolatsiooni osades, kus on oht kokkupuuteks hapnikuga või hapnikuga rikastatud vedelikuga . 6.2.1.1.8.4 Suletud krüotehnilised anumad peavad olema ehitatud ja konstrueeritud koos sobivate tõste- ja kinnitusvahenditega . 6.2.1.1.9 Atsetüleeni balloonide ehituse suhtes kehtivad lisanõuded Balloonide korpused ÜRO nr 1001 lahustunud atsetüleeni ja ÜRO nr 3374 lahustivaba atsetüleeni jaoks peavad olema täidetud ühtlaselt jaotunud poorse materjaliga, mis vastab pädeva asutuse tunnustatud standardi või tehnilise eeskirja nõuetele ja on läbinud pädeva asutuse poolt määratletud katsed ning mis : a) on ühitatav ballooni korpusega ega moodusta atsetüleeni ega ÜRO nr 1001 puhul lahustiga kahjulikke või ohtlikke ühendeid; ja b) on suuteline vältima atsetüleeni lagunemise levimist poorses materjalis . ÜRO nr 1001 puhul peab lahusti olema ühitatav ballooni nende osadega, millega see kokku puutub . 6.2.1.2 Mater jalid 6.2.1.2.1 Ohtlike veostega otseses kokkupuutes olevate surveanumate materjal ei tohi veetavate ohtlike veoste mõju all kannatada saada, nõrgeneda ega põhjustada ohtlikke tagajärgi, nt katalü üsida reaktsiooni või ohtlike veostega reageerida . 6.2.1.2.2 Surveanumad peavad olema valmistatud konstruktsiooni ja ehitust käsitlevates tehnilistes standardites ning surveanumas veetavate ainete suhtes kehtivates pakkimiseeskirjades määratletud materjalidest. Materjalid peavad olema rabedusest ja pingekorrosioonist tuleneva purunemise kindlad, nagu on näidatud konstruktsiooni ja ehitust käsitlevates tehnilistes standardites . 6.2.1.3 Käitamisvahendid 6.2.1.3.1 Käitamisvahendid , välja arvatud poorne, absorveeriv või adsorbeeriv materjal, rõhualandusseadmed, rõhunäidikud või -indikaatorid , peavad olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et nende lõhkemisrõhk oleks vähemalt 1,5 korda suurem surveanumate katserõhust . 6.2.1.3.2 Käitamisvahendid peavad olema konfigureeritud või konstrueeritud selliselt, et vältida kahju ja tahtmatut avamist, mille tulemusel võib surveanuma sisu tavalistes teisaldamise ja veo tingimustes välja pääseda. Kõik sulgurid peavad olema kaitstud samamoodi nagu on nõutud alajao 4.1.6.8 kohaselt ventiilide puhul. Sulgemisseadmeteni viiv kollektortorustik peab olema piisavalt elastne, et kaitsta sulgemisseadmeid ja torustikku ärarebimise või surveanuma sisu väljapääsemise eest . 6.2.1.3.3 Surveanumad, mida ei saa käsitsi teisaldada või veeretada, peavad olema varustatud käsitsemisvahenditega (jalased, rõngad, aasad), mis tagavad nende ohutu teisaldamise mehhaaniliste seadmetega ja mis peavad olema paigutatud selliselt, et see ei vähendaks surveanuma tugevust ega põhjusta sellele liigseid pingeid . 6.2.1.3.4 Eraldiseisvad surveanumad peavad o lema varustatud rõhualandussead metega, nagu on määratletud alajao 4.1. 4.1 pakkimiseeskirja P200 punktis 2 või pakkimiseeskirjas P205 või alajagudes 6.2.1.3.6.4 ja 6.2.1.3.6.5. Rõhualandusseadmed peavad olema konstrueeritud nii, et oleks välistatud võõraste ainete sissepääs, gaasi lekkimine ning igasugune liigse rõhu tekkimine. Tuleohtliku gaasiga täidetud horisontaalsete kollektoriga surveanumate rõhualandusseadmed suunatakse nende olemasolu korral selliselt, et need tühjeneks takistusteta ja oleks välistatud väljuva gaasi põrkumine surveanuma vastu tavalistes veotingimustes . 6.2.1.3.5 Surveanumad, mille täitmist mõõdetakse mahu järgi, tuleb varustada tasemenäitajatega . 6.2.1.3.6 Suletud krüotehniliste anumate suhtes kehtivad lisanõuded 6.2.1.3.6.1 Kõik tuleohtlike jahutamisega veeldatud gaaside veoks kasutatavate suletud krüotehniliste anumate täitmiseks ja tühjendamiseks kasutatavad avaused peavad olema varustatud vähemalt kahe üksteisest sõltumatu, järjestikku asetseva sulgemisseadmega, millest esimene on sulgurventiil ja teine on ventiili kaitsekork või sellega samaväärne seade . 6.2.1.3.6.2 Torustiku lõikude jaoks, mida saab mõlemast otsast sulgeda ning kuhu vedelproduktid võivad sisse jääda, tuleb ette näha automaatne rõhualandamise meetod, et vältida torustiku sees liigse rõhu tekkimine . 6.2.1.3.6.3 Kõik suletud krüotehnilise anuma ühendused peavad olema selgelt tähistatud nende otstarbele viitavate märgistega (nt gaasiline või vedel faas) . 6.2.1.3.6.4 Rõhualandusseadmed 6.2.1.3.6.4.1 Kõik suletud krüotehnilised anumad peavad olema varustatud vähemalt ühe rõhualandusseadmega. Rõhualandusseadmete tüüp peab olema selline, mis peab vastu dünaamilistele jõududele, sealhulgas vedeliku voolamisele . 6.2.1.3.6.4.2 Suletud krüotehnilistel anumatel võivad olla punktis 6.2.1.3.6.5 sätestatud nõuete täitmiseks paralleelselt vedruga seadmetega ka puruneva plaadiga seadmed . 6.2.1.3.6.4.3 Rõhualandusseadmete ühendused peavad olema piisava suurusega, et võimaldada nõutud tühjeneval gaasil takistamatult rõhualandusseadmesse pääseda . 6.2.1.3.6.4.4 Kõik rõhualandusseadmete sisselaskeavad peavad maksimaalse täiteastme juures asuma suletud krüotehnilise anuma auruga täidetud ruumiosas ning seadmed peavad olema paigutatud selliselt, et aur pääseks välja takistusteta . 6.2.1.3.6.5 Rõhualandusseadmete maht ja seadistus MÄRKUS: s eoses suletud krüotehniliste anumate survealandusseadmetega tähendab maksimaalne lubatav töörõhk (ingl k maximum allowable working pressure , MAWP) tegelikku maksimaalset manomeetrilist rõhku, mis on lubatud tööasendis oleva lastitud suletud krüotehnilise anuma ülaosas, kaasa arvatud kõrgeim tegelik rõhk täitmise ja tühjendamise ajal. 6.2.1.3.6.5.1 Rõhualandusseade peab automaatselt avanema rõhul, mis on sama suur võ i suurem kui maksimaalne lubatav töörõhk (MAWP) nin g peab rõhul, mis moodustab 110% MAWP- st, olema täielikult avatud. See peab pärast rõhu alandamist sulgum a mitte madalamal rõhul, kui 10 % võrra väiksem rõhk, mille juures rõhu alandamine algas, ning jääma suletuks kõikidel madalamatel rõhkudel . 6.2.1.3.6.5.2 Purunevad plaadid peavad purunema nimirõhul, mis tähendab kas katserõhku või 150 % maksimaalsest lubat avast töörõhust (MAWP), olenevalt sellest, kumb on madalam . 6.2.1.3.6.5.3 Juhul, kui vaakum isoleeritud suletud krüotehnilises anumas kaob vaakum, peab kõikide paigaldatud rõhualandusseadmete summaarne tootlikkus olema piisav, et rõhk suletud krüotehnilise anuma sees (sealhulgas aku muleeritud rõhk) ei ületaks 120 % maksimaalsest lubat avast töörõhust (MAWP) . 6.2.1.3.6.5.4 Rõhualandusseadmete nõutud tootlikkus tuleb arvutada pädeva asutuse poolt tunnustatud tehniliste eeskirjade kohaselt 1 . 6.2.1.4 Surveanumate kinnitamine 6.2.1.4.1 Surveanumate nõuetele vastavust hinnatakse tootmise ajal, nagu seda näeb ette pädev asutus. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama täielikku konstruktsiooni ja ehituse spetsifikatsiooni ning tootmist ja katsetamist käsitlevat kogu dokumentatsiooni . 6.2.1.4.2 Kvaliteedi tagamise süsteem peab vastama pädeva asutuse nõuetele . 6.2.1.4.3 Surveanumate korpuseid ja suletud krüotehniliste anumate siseanumaid peab kontrollima, katsetama ja kinnitama pädeva asutus. 6.2.1.4.4 Korduvtäidetavate balloonide, survevaatide ja torukujuliste anumate puhul võib korpuse ja sulgurite vastavushindamise sooritada eraldi. Sellistel juhtudel ei ole lõpliku koostu täiendav hindamine vajalik. Balloonikogumite puhul võib ballooni korpust ja ventiile hinnata eraldi, kuid koostu tuleb täiendavalt hinnata. Suletud krüotehniliste anumate puhul võib siseanumat ja sulgureid hinnata eraldi, kuid koostu tuleb täiendavalt hinnata. Atsetüleeni balloonide puhul hõlmab vastavushindamine kas: (a) üht vastavushindamist, mis hõlmab nii ballooni korpust kui ka selles sisalduvat poorset materjali; või (b) eraldi tühja ballooni korpuse vastavushindamist ja täiendavat vastavushindamist, mis hõlmab ballooni korpust ja selles sisalduvat poorset materjali. 6.2.1.5 Esmane ülevaatus ja katsetamine 6.2.1.5.1 Uued surveanumad, välja arvatud suletud krüotehnilised anumad , metallhüdriid i hoiu süsteemid ja balloonide kogumid, peavad tootmise ajal ja pärast seda läbima kooskõlas prototüübi suhtes kohaldatavate standarditega või tunnustatud tehniliste koodeksitega katsetamise ja ülevaatuse, mis hõlmab järgmist : Surveanumate korpuste vastavatel näidistel teostatavat : a) konstruktsioonimaterjali mehhaaniliste omaduste katsetamist ; b) minimaalse seinapaksuse kontrollimist ; c) iga toodetud partii materjali homogeensuse kontrolli ; d) sisemise ja välise seisukorra kontrolli ; e) sulgurite paigaldamiseks kasutatavate keermete kontrollimist ; f) uue tehnilise lahendusega prototüübile vastavuse kontrollimist ; Kõikide surveanumate korpuste puhul : g) hüdraulilist surveproovi. Surveanumate korpused peavad vastama prototüübi tehnilises standardis või tehnilises eeskirjas toodud lubatavuse kriteeriumitele ; MÄRKUS: pädeva asutuse nõusolekul võib hüdraulilise surveproovi asendada katsega, kus kasutatakse gaasi, tingimusel, et see ei tekita mingit ohtu . h) t ootmisdefektide kontrollimist ja hindamist ning vajadusel nende parandamist või surveanumate korpuste kasutuskõlbmatuks tunnistamist. Keevitatud surveanumate korpuste puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata keeviste kvaliteedile ; i) surveanumate korpuste tähistuste kontrollimist ; j) l isaks tuleb ÜRO nr 1001 lahustunud atsetüleeni ja ÜRO nr 3374 lahustivaba atsetüleeni vedamiseks ette nähtud balloonide korpuseid kontrollida poorse materjali nõuetekohase paigalduse ja selle tingimuste ja vajadusel lahusti koguse osas . (k) materjalide kontrollimist; (l) mõõtmete kontrollimist; (m) puhtuse kontrollimist; (n) valminud koostu ülevaatust; (o) tähistuse olemasolu kontrollimist; kõigi sulgurite puhul: (p) lekkekindluse katsetamist. 6.2.1.5.2 Suletud krüotehnilised anumad peavad tootmise ajal ja pärast seda kooskõlas konstruktsiooni suhtes kohaldatavate standardite või tunnustatud tehniliste koodeksitega läbima katsetamise ja ülevaatuse, mis hõlmab järgmist: siseanumate piisaval näidiste kogumil teostatavat: (a) konstruktsioonimaterjali mehaaniliste omaduste katsetamist; (b) minimaalse seinapaksuse kontrollimist; (c) sisemise ja välise seisukorra kontrolli; (d) konstruktsiooni standardiga või tehnilisele koodeksiga vastavuse kontrollimist; (e) keeviste kontrollimist radiograafilise , ultraheli või muu sobiva mittepurustava katsemeetodi abil vastavalt kohaldatavale konstruktsiooni ja ehituse standardile või tehnilisele koodeksile; kõikide siseanumate puhul: (f) hüdraulilist surveproovi. Siseanum peab vastama konstruktsiooni ja ehituse standardis või tehnilises koodeksis toodud lubatavuse kriteeriumitele; MÄRKUS : Pädeva asutuse nõusolekul võib hüdraulilise surveproovi asendada katsega, kus kasutatakse gaasi, tingimusel, et see ei tekita mingit ohtu. (g) tootmisdefektide kontrollimist ja hindamist ning vajadusel nende parandamist või siseanumate kasutuskõlbmatuks tunnistamist; (h) tähistuste kontrollimist; piisava arvu sulgurite näidiste põhjal: (i) materjalide kontrollimist; (j) mõõtmete kontrollimist; (k) puhtuse kontrollimist; (l) valminud koostu ülevaatust; (m) tähistuse olemasolu kontrollimist; kõigi sulgurite puhul: (n) lekkekindluse katsetamist; valminud suletud krüotehniliste anumate piisava arvu näidiste puhul: (o) käitamisvahendite rahuldava toimimise katsetamist; (p) konstruktsiooni standardiga või tehnilisele koodeksiga vastavuse kontrollimist; kõigi valminud suletud krüotehniliste anumate puhul: (q) lekkekindluse katsetamist. 6.2.1.5.3 Metallhüdriid i hoiusüsteemide puhul kontrollitakse, et piisava arvu m etallhüdriidi hoiusüsteemis kasutatavate surveanumate korpuste näid iste suhtes oleks teostatud alaj ao 6.2.1.5.1 punktides a , b, c, d, e (vajaduse korral), f, g, h ja i nimetatud ülevaatused ja katsetused. Lisaks sellele tuleb piisava arvu metallhüdriidi hoiusüsteemide näidiste suhtes teostada alajao 6.2.1.5.1 punktides c ja f ning vajaduse korral alajao 6.2.1.5.1 punktis e nimetatud ülevaatused ja katsetused ning kontrollida metallhüdriid i hoiusüsteemi välistingimusi . Lisaks sellele tuleb kõigi metallhüdriidi hoiusüsteemide suhtes teostada alajao 6.2.1.5.1 punktides h ja i nimetatud esmased ülevaatused ja katsetused, samuti tihedus katse ning käitamisseadmete rahuldava töö katsetus . 6.2.1.5.4 Balloonikogumite balloonide korpused ja sulgurid peavad läbima alajao 6.2.1.5.1 sätestatud esmase ülevaatuse ja katsetused. Piisav arv raamide näidiseid peavad läbima koormuskatse balloonikogumi kahekordse maksimaalse brutomassiga. Lisaks sellele peavad ballonikogumi kõik kollektorid läbima hüdraulilise surveproovi ja kõik valminud balloonid peavad läbima lekkekindluse katse. MÄRKUS : Pädeva asutuse nõusolekul võib hüdraulilise surveproovi asendada katsega, kus kasutatakse gaasi, tingimusel, et see ei tekita mingit ohtu. 6.2.1.6 Korraline ülevaatus ja katsetamine 6.2.1.6.1 Taastäidetavad surveanumad, välja arvatud krüotehnilised anumad, peavad läbima pädeva asutuse poolt volitatud asutuse teostatava korralise ülevaatuse ja katsed : a) kontrollides surveanuma välisseisundit , selle varustust ja väliseid tähistusi ; b) kontrollides surveanuma sisemist seisundit (näiteks sisemise seisukorra kontroll, seinte minimaalse paksuse kindlakstegemine) ; c) kontrollides keermete puhul: i) kas on märke korrosioonist; või ii) kas sulgurid või käitamisvahendid on eemaldatud; d) tehes surveanuma korpuse hüdraulilise surveproovi ja vajadusel materjali omaduste kontrolli, kasutades selleks sobivaid katseid ; e) kontrollides käitamisvahendeid, kui need võetakse uuesti kasutusele. Antud kontrolli võib sooritada surveanuma korpuse ülevaatusest eraldi; ja f) sooritades balloonikogumi lekkekindluse katse pärast uuesti kokkupanekut . MÄRKUS 1: p ädeva asutuse nõusolekul võib hüdraulilise surveproovi asendada katsega, milles kasutatakse gaasi, kui sellega ei kaasne mingit ohtu . MÄRKUS 2: õmbluseta balloonide korpuste ja torukujuliste anumate korpuste alajao 6.2.1.6.1 punktis b nõutud kontrolli ja alajao 6.2.1.6.1 punktis d nõutud hüdraulilise surveproovi võib asendada protseduuriga, mis vastab standardile ISO 16148:2006 „Gaasiballoonid. Korduvtäidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid ja -torud. Akustoemissioonkontroll (AT) ja järeluuringuna ultrahelikontroll (UT) perioodiliseks inspekteerimiseks ja katsete teostamiseks“ . MÄRKUS 3: a lajao 6.2.1.6.1 punktis b nõutud sisetingimuste kontrolli ja alajao 6.2.1.6.1 punktis d nõutud hüdraulilise surveproovi võib asendada ultrahelikontrolliga, mis viiakse läbi vastavalt standardile ISO 18119:2018 õmbluseta terasest ja õmbluseta alumiiniumisulamist gaasiballoonide korpuste jaoks . MÄRKUS 4: Balloonikogumite puhul peab eespool punktis d sätestatud hüdraulilise surveproovi sooritama balloonide korpustel ja kollektoritel. MÄRKUS 5 : korraliste ülevaatuste ja katsete sageduse kohta vt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 või juhul, kui o n tegemist rõhu all keemilise ainega, alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P206. 6.2.1.6.2 ÜRO nr 1001 lahustunud atsetüleeni ja ÜRO nr 3374 lahustivaba atsetüleeni vedamiseks ette nähtud balloone tuleb kontrollida ainult alajao 6.2.1.6.1 punktide a, c ja e kohaselt. Lisaks sellele tuleb kontrollida ka poorse materjali seisukorda (nt pragusid, kaugust ülemisest servast, loksumist, vajumist) . 6.2.1.6.3 Suletud krüotehniliste anumate rõhualandusventiilid peavad läbima korralised ülevaatused ja katse tamise . 6.2.1.7 Nõuded tootjatele 6.2.1.7.1 Tootja peab olema tehniliselt pädev ning omama kõiki surveanumate tootmiseks nõutavaid sobivaid vahendeid. See nõue kehtib eriti kvalifitseeritud töötajate kohta, kes : a) teostavad kogu tootmisprotsessi järelvalvet ; b) teostavad materjalide ühendamist c) viivad läbi asjakohaseid katsetusi . 6.2.1.7.2 Surveanumate korpuste ja suletud krüotehniliste anumate siseanumate tootjate tööalase pädevuse testi peab igal juhul sooritama heakskiidu andnud riigi pädeva asutuse heakskiidetud järelevalveasutus. Kui pädev asutus seda nõuab, sooritatakse sulgurite tootjate tööalase pädevuse testimine. See test tehakse kas konstruktsiooni tüübikinnituse ajal või tootmise kontrollimise ja sertifitseerimise ajal . 6.2.1.8 Nõuded järelevalveasutustele 6.2.1.8.1 Järelevalveasutused peavad olema tootvatest ettevõtetest sõltumatud ning pädevad teostama nõutud katseid, ülevaatusi ja kinnitamisi . 6.2.2 Nõuded ÜRO surveanumatele Lisaks jao 6.2.1 üldistele nõuetele peavad ÜRO surveanumad vastama käesoleva jao nõuetele, sealhulgas standarditele, kui need on kohaldatavad . Uute surveanumate või hooldusseadmete tootmine vastavalt alajaos 6.2.2.1 või 6.2.2.3 toodud standarditele ei ole lubatud pärast tabeli parempoolses tulbas toodud kuupäeva. MÄRKUS 1 : Vastavalt tootmise kuupäeval kohalduvatele standarditele toodetud ÜRO surveanumaid võib kasutada, kui need läbivad ADR-ile vastava korralise ülevaatuse. MÄRKUS 2 : Kui järgnevatest ISO standarditest on saadaval EN ISO versioonid, siis võib neid kasutada alajagude 6.2.2.1, 6.2.2.2, 6.2.2.3 ja 6.2.2.4 nõuete täitmiseks. 6.2.2.1 Konstruktsioon, ehitus ning esmane ülevaatus ja katsetamine 6.2.2.1.1 ÜRO nõuetele vastavate taastäidetavate balloonide korpuste tehnilise lahenduse, konstrueerimise, ehituse ja esialgse kontrollimis e ning katsetamise kohta kehtivad järgmised standardid, välja arvatud nõuetele vastavuse hindamissüsteemi ja kinnitusega seotud kontrollinõuded, mis peavad vastama alajaole 6.2.2.5 : Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 9809-1:1999 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta terasest gaasiballoonid – Konstrueerimine, ehitus ja katsetamine – I osa: Karastatud ja tempereeritud terasest balloonid terase tõmbetugevusega alla 1100 MPa . MÄRKUS: selle standardi alapunktis 7.3 toodud märkus F faktori kohta ei kehti ÜRO balloonide kohta. Kuni 31. detsember 2018 ISO 9809-1:2010 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 1: Karastatud ja lõõmutatud terasest alla 1100 MPa tõmbetugevusega balloonid. Kuni 31. detsember 2026 ISO 9809-1:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 1: Karastatud ja lõõmutatud terasest alla 1100 MPa tõmbetugevusega balloonid. Kuni pole teatatud teisiti. ISO 9809-2:2000 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta terasest gaasiballoonid – konstrueerimine, ehitus ja katsetamine – II osa: Karastatud ja tempereeritud terasest balloonid terase tõmbetugevusega 1100 MPa või rohkem Kuni 31. detsember 2018 ISO 9809-2:2010 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 2: Karastatud ja lõõmutatud terasest balloonid tõmbetugevusega 1100 Mpa või rohkem. Kuni 31. detsember 2026 ISO 9809-2:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 2: Karastatud ja lõõmutatud terasest balloonid tõmbetugevusega 1100 Mpa või rohkem. Kuni pole teatatud teisiti. ISO 9809-3:2000 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta terasest gaasiballoonid – konstrueerimine, ehitus ja katsetamine – III osa: Normaliseeritud terasest balloonid. Kuni 31. detsember 2018 ISO 9809-3:2010 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 3: Normatiivnõuetele vastavad terasballoonid. Kuni 31. detsember 2026 ISO 9809-3:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 3: Normatiivnõuetele vastavad terasballoonid. Kuni pole teatatud teisiti. ISO 9809-4:2014 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 4: Terasballoonid, mille Rm väärtus on alla 1100 MPa Kuni pole teatatud teisiti. ISO 7866:1999 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta alumiiniumi sulamist gaasiballoonid – Konstruktsioon, ehitus ja katsetamine MÄRKUS: selle standardi alapunktis 7.2 toodud märkus F faktori kohta ei kehti ÜRO balloonide kohta. Lubada ei tohi 6351A-T6 või sellega ekvivalentset alumiiniumisulamit. Kuni 31. detsember 2020 ISO 7866:2012 + Cor 1:2014 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta alumiiniumi sulamist gaasiballoonid – Konstruktsioon, ehitus ja katsetamine MÄRKUS: Lubada ei tohi 6351A või sellega ekvivalentset alumiiniumisulamit. Kuni pole teatatud teisiti. ISO 4706:2008 Gaasiballoonid – Taastäidetavad keevitatud terasballoonid – Katserõhk 60 baari või madalam Kuni pole teatatud teisiti. ISO 18172-1:2007 Gaasiballoonid – Taastäidetavad keevitatud roostevabast terasest balloonid – I osa: katserõhk 6 MPa või madalam Kuni pole teatatud teisiti. ISO 20703:2006 Gaasiballoonid – Taastäidetavad keevitatud alumiiniumisulamist balloonid – konstrueerimine, ehitus ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti. ISO 11119-1:2002 Liitkonstruktsiooniga gaasiballoonid – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid – I osa: Fiibertugevdusrõngastega gaasi komposiit balloonid Kuni 31. detsember 2020 ISO 11119-1:2012 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad komposiitballoonid – Konstruktsioon, valmistamine ja katsetamine – I osa: Fiibertugevdusrõngastega gaasi komposiitballoonid mahuga kuni 450 l Kuni pole teatatud teisiti. ISO 11119-2:2002 Liitkonstruktsiooniga gaasiballoonid – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid – II osa: Täieliku fiiber armatuuriga gaasi komposiit balloonid koormust ühtlaselt jaotava metallvoodriga Kuni 31. detsember 2020 ISO 11119-2:2012 + Amd 1:2014 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad komposiitballoonid – Konstruktsioon, valmistamine ja katsetamine – II osa: T äieliku fiiberarmatuuriga, tugevdatud metallist koormust ühtlaselt jaotava metallvoodriga gaasi komposiitballoonid mahuga kuni 450 l Kuni pole teatatud teisiti. ISO 11119-3:2002 Liitkonstruktsiooniga gaasiballoonid – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid – III osa: Täieliku fiiber armatuuriga koormust mitte j aotava metallist või muust materjalist voodriga gaasi komposiitballoonid MÄRKUS : Käesolevat standardit ei kasutata vooderdiseta balloonide puhul, mis on valmistatud kahest ühendatud osast. Kuni 31. detsember 2020 ISO 11119-3:2013 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad komposiitballoonid – Konstruktsioon, valmistamine ja katsetamine – III osa: täieliku fiiberarmatuuriga, tugevdatud metallist või mittemetallist koormust mitte ja otava voodriga gaasi komposiitballoonid mahuga kuni 450 l MÄRKUS : Käesolevat standardit ei kasutata vooderdiseta balloonide puhul, mis on valmistatud kahest ühendatud osast. Kuni pole teatatud teisiti. ISO 11119-4:2016 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad komposiitballoonid – Konstruktsioon, ehitus ja katsetamine – Osa 4: Täieliku fiiberarmatuuriga, tugevdatud metallist koormust jaotavate rõngastega gaasi komposiitballoonid mahuga kuni 150 l Kuni pole teatatud teisiti MÄRKUS 1: ü lal viidatud standardite kohaselt tuleb komposiit materjalist balloonid e korpused konstrueerida kasutusajaga mitte vähem kui 15 aastat . MÄRKUS 2: Komposiitmaterja list balloon id e korpused , mille kasutusaeg on pikem kui 15 aastat, ei tohi täita pärast 15 aasta möödumist tootmiskuupäevast, välja arvatud siis, kui konstruktsioon on edukalt läbinud kasutusaja katseprogrammi. See programm kuulub algse konstruktsiooni tüübikinnituse juurde ning see määrab tehnilised tingimused ja katsed, mis näitavad, et konstruktsiooni kohaselt toodetud komposiitmaterjalist balloonid e korpused on ohutud kuni kasutusaja lõpuni. Kasutusaja katseprogrammi ja selle tulemused peab heaks kiitma selle riigi pädev asutus, kus anti ballooni korpuse le esmane heakskiit. Komposiitmaterja list ballooni korpuse kasutusaega ei tohi pikendada üle selle heakskiidetud kasutusaja . 6.2.2.1.2 ÜRO nõuetele vastavate torukujuliste anumate korpuste konstrueerimise, ehituse ja esialgse kontrollimise ning katsetamise kohta kehtivad järgmised standardid, välja arvatud nõuetele vastavuse hindamissüsteemi ja kasutusloaga seotud kontrollinõuded, mis peavad vastama alajaole 6.2.2.5 : Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 11120:1999 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta terasest torukujulised mahutid surugaaside veoks, veemahutavusega 150 l kuni 3000 l – Konstruktsioon, ehitus ja katsetamine. MÄRKUS: selle standardi alapunktis 7.1 toodud märkus F faktori kohta ei kehti ÜRO torukujuliste mahutite kohta. Kuni 31. detsember 2020 ISO 11120:2015 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta terasest torukujulised mahutid surugaaside veoks, veemahutavusega 150 l kuni 3000 l – Konstruktsioon, ehitus ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti . ISO 11119-1:2012 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad komposiitmaterja list gaasi balloonid ja torukujulised mahutid – Konstruktsioon, valmistamine ja katsetamine – I osa: Fiibertugevdusrõngastega gaasi komposiit balloonid ja torukujulised mahutid mahuga kuni 450 l Kuni pole teatatud teisiti. ISO 11119-2:2012 + Amd 1:2014 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad komposiitmaterja list gaasiballoonid ja torukujulised mahutid – Konstruktsioon, valmistamine ja katsetamine – II osa: T äieliku fiiberarmatuuriga, tugevdatud metallist koormust ühtlaselt jaotava voodriga gaasi komposiit balloonid ja torukujulised mahutid mahuga kuni 450 l Kuni pole teatatud teisiti. ISO 11119-3:2013 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad komposiitmaterja list gaasiballoonid ja torukujulised mahutid – Konstruktsioon, valmistamine ja katsetamine – III osa: täieliku fiiberarmatuuriga, tugevdatud metallist või mittemetallist koormust mittejaotava voodriga gaasi komposiit balloonid ja torukujulised mahutid mahuga kuni 450 l MÄRKUS : Käesolevat standardit ei kasutata vooderdiseta balloonide puhul, mis on valmistatud kahest ühendatud osast. Kuni pole teatatud teisiti. ISO 11515:2013 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad tugevdatud komposiitmaterja list torukujulised anumad veemahutavusega 450 liitrit kuni 3000 liitrit – Konstruktsioon, valmistamine ja katsetamine Kuni 31. detsember 2026 ISO 11515:2013 + Amd 1:2018 Gaasiballoonid – Korduvtäidetavad tugevdatud komposiitmaterjalist torukujulised anumad veemahutavusega 450 liitrit kuni 3000 liitrit – Konstruktsioon, valmistamine ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti. ISO 9809-1:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid ja torukujulised anumad. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 1: Karastatud ja lõõmutatud terasest balloonid ja torukujulised anumad tõmbetugevusega alla 1100 MPa Kuni pole teatatud teisiti. ISO 9809-2:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid ja torukujulised anumad. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 2: Karastatud ja lõõmutatud terasest balloonid ja torukujulised anumad tõmbetugevusega 1100 MPa või rohkem Kuni pole teatatud teisiti. ISO 9809-3:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid ja torukujulised anumad. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 3: Normatiivnõuetele vastavad terasballoonid ja torukujulised anumad Kuni pole teatatud teisiti. MÄRKUS 1 : ülal viidatud standardite kohaselt tuleb komposiitmaterja list torukujuli ste anumate korpused konstrueerida kasutusajaga mitte vähem kui 15 aastat. MÄRKUS 2 : : Komposiitmaterja list torukujuliste anumate korpuse id , mille kasutusaeg on pikem kui 15 aastat, ei tohi täita pärast 15 aasta möödumist tootmiskuupäevast, välja arvatud siis, kui konstruktsioon on edukalt läbinud kasutusaja katseprogrammi. See programm kuulub algse konstruktsiooni tüübikinnituse juurde ning see määrab tehnilised tingimused ja katsed, mis näitavad, et konstruktsiooni kohaselt toodetud torukujuliste anumate korpused on ohutud kuni kasutusaja lõpuni. Kasutusaja katseprogrammi ja selle tulemused peab heaks kiitma selle riigi pädev asutus, kus anti torukujulisele mahutile esmane heakskiit. Komposiitmaterja list torukujulise anuma korpuse kasutusaega ei tohi pikendada üle selle heakskiidetud kasutusaja . 6.2.2.1.3 ÜRO nõuetele vastavate atsetüleeniballoonide konstrueerimise, ehituse ja esialgse kontrollimise ning katsetamise kohta kehtivad järgmised standardid, välja arvatud nõuetele vastavuse hindamissüsteemi ja kasutusloaga seotud kontrollinõuded, mis peavad vastama alajaole 6.2.2.5 : ballooni korpuse jaoks : Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 9809-1:1999 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta terasest gaasiballoonid – konstrueerimine, ehitus ja katsetamine – I osa: Karastatud ja tempereeritud terasest balloonid terase tõmbetugevusega alla 1100 MPa MÄRKUS: selle standardi alapunktis 7.3 toodud märkus F faktori kohta ei kehti ÜRO balloonide kohta. Kuni 31. detsember 2018 ISO 9809-1:2010 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 1: Karastatud ja lõõmutatud terasest alla 1100 MPa tõmbetugevusega balloonid. Kuni 31. detsember 20 26 ISO 9809-1:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 1: Karastatud ja lõõmutatud terasest alla 1100 MPa tõmbetugevusega balloonid. Kuni pole teatatud teisiti. ISO 9809-3:2000 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta terasest gaasiballoonid – konstrueerimine, ehitus ja katsetamine – III osa: Normaliseeritud terasest balloonid Kuni 31. detsember 2018 ISO 9809-3:2010 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 3: Normatiivnõuetele vastavad terasballoonid Kuni 31. detsember 20 26 ISO 9809-3:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 3: Normatiivnõuetele vastavad terasballoonid Kuni pole teatatud teisiti. ISO 4706:2008 Gaasiballoonid – Taastäidetavad keevitatud terasest balloonid – Katserõhk 60 bar ja alla selle Kuni pole teatatud teisiti ISO 7866:2012 + Cor 1:2014 Gaasiballoonid – Taastäidetavad õmbluseta alumiiniumisulamist gaasiballoonid – Konstruktsioon, ehitus ja katsetamine MÄRKUS : Alumiiniumisulamit 6351A või samaväärset ei tohi kasutada. Kuni pole teatatud teisiti atsetüleeni balloonide jaoks, kaasa arvatud poorne materjal : Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 3807-1:2000 Atsetüleeni balloonid – Põhinõuded – I osa: Sulava korgita balloonid Kuni 31. detsember 2020 ISO 3807-2:2000 Atsetüleeni balloonid – Põhinõuded – II osa: Sulava korgiga balloonid Kuni 31. detsember 2020 ISO 3807:2013 Gaasiballoonid – Atsetüleeni balloonid – Põhinõuded ja tüübikatsetamine Kuni pole teatatud teisiti. 6.2.2.1.4 ÜRO nõuetele vastavate suletud krüotehniliste anumate konstrueerimise, ehituse ja esialgse kontrollimise ning katsetamise kohta kehtivad järgmised standardid, välja arvatud nõuetele vastavuse hindamissüsteemi ja kasutusloaga seotud kontrollinõuded, mis peavad vastama alajaole 6.2.2.5 : Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 21029-1:2004 Krüotehnilised anumad – Transporditavad, vaakumisoleeritud, mitte üle 1000-liitrise mahuga – 1. osa: Konstruktsioon, valmistamine, kontrollimine ja katsetamine Kuni 31. detsember 202 6 ISO 21029-1:2018 + Amd 1:2019 Krüotehnilised anumad – Transporditavad, vaakumisoleeritud, mitte üle 1000-liitrise mahuga – 1. osa: Konstruktsioon, valmistamine, kontrollimine ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti. 6.2.2.1.5 ÜRO nõuetele vastavate metallhüdriid i hoiusüsteemide konstrueerimise, ehituse ja esialgse kontrollimise ning katsetamise kohta kehtivad järgmised standardid, välja arvatud nõuetele vastavuse hindamissüsteemi ja kasutusloaga seotud kontrollinõuded, mis peavad vastama alajaole 6.2.2.5 : Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 16111:2008 Transporditavad gaasi salvestamissüsteemid – Pöörduva reaktsiooniga metallhüdriidina absorbeerunud vesinik. Kuni 31. detsember 2026 ISO 16111:2018 Transporditavad gaasi salvestamissüsteemid – Pöörduva reaktsiooniga metallhüdriidina absorbeerunud vesinik. Kuni pole teatatud teisiti. 6.2.2.1. 6 ÜRO nõuetele vastavate balloonide kogumite konstrueerimise, ehituse ja esialgse kontrollimise ning katsetamise kohta kehtib järgmine standard. Iga ÜRO balloonikogumis olev balloon peab olema ÜRO balloon või ÜRO ballooni korpus , mis vastab alajao 6.2.2 nõuetele. ÜRO balloonikogumite nõuetele vastavuse hindamissüsteemis esitatavad ja kasutusloaga seotud kontrollinõuded peavad vastama alajaole 6.2.2.5. Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 10961:2010 Gaasiballoonid – Balloonikogumid – konstrueerimine, ehitus ja katsetamine Kuni 31. detsember 2026 ISO 10961:2019 Gaasiballoonid – Balloonikogumid – konstrueerimine, ehitus ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti. MÄRKUS : ÜRO balloonikogumis ühe ballooni või balloni korpuse või enamate balloonide asendamine sama konstruktsiooni tüübi, kaasa arvatud sama katserõhuga ballooni vastu ei too kaasa nõuet sooritada olemasolevate balloonide kogumi uus vastavushindamine. Balloonikogumi käitamisvahendeid võib asendada ka ilma uut vastavushindamist nõudmata, kui need vastavad konstruktsiooni tüübikinnitusele. 6.2.2.1.7 ÜRO nõuetele vastavate adsorbeeritud gaasiballoonide konstrueerimise, ehituse ja esialgse kontrollimise ning katsetamise kohta kehtivad järgmised standardid, välja arvatud nõuetele vastavuse hindamissüsteemis esitatavad ja kasutusloaga seotud kontrollinõuded, mis peavad vastama alajaole 6.2.2.5. Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 11513:2011 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad keevitatud terasest gaasiballoonid alarõhuliste gaaside pakendamiseks (välja arvatud atsetüleen). Kavandamine, konstruktsioon ja korraline ülevaatus . Kuni 31. detsember 2026 ISO 11513:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad keevitatud terasest gaasiballoonid alarõhuliste gaaside pakendamiseks (välja arvatud atsetüleen). Kavandamine, konstruktsioon ja korraline ülevaatus. Kuni pole teatatud teisiti. ISO 9809-1:2010 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 1: Karastatud ja lõõmutatud terasest alla 1100 MPa tõmbetugevusega balloonid Kuni 31. detsember 2026 ISO 9809-1:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid. Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Osa 1: Karastatud ja lõõmutatud terasest alla 1100 MPa tõmbetugevusega balloonid Kuni pole teatatud teisiti. 6.2.2.1.8 Alljärgnevad standardid kohalduvad ainult ÜRO surveanumate kavandamisele, konstruktsioonile ja prototüübi katsetamisele , välja arvatud nõuetele vastavuse hindamissüsteemi ja tootmisesse lubamisega seotud ülevaatuse nõuded, mis peavad olema alajao 6.2.2.5 kohased: Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 21172-1:2015 Gaasiballoonid. Keevitatud terasest surveanumad gaaside veoks veemahutavusega kuni 3000 liitrit . Kavandamine ja konstruktsioon. Osa 1: mahutavus kuni 1000 liitrit MÄRKUS : Hoolimata käesoleva standardi alajaost 6.3.3.4 võib nõgusa põhjaga ja r õ hu suhtes kumeraid keevitatud terasest surveanumaid kasutada sööbivate ainete veoks, kui kõik kohalduvad ADR-i nõuded on täidetud . Kuni 31. detsember 2026 ISO 21172-1:2015 + Amd 1:2018 Gaasiballoonid. Keevitatud terasest surveanumad gaaside veoks veemahutavusega kuni 3000 liitrit. Kavandamine ja konstruktsioon. Osa 1: mahutavus kuni 1000 liitrit Kuni pole teatatud teisiti ISO 4706:2008 Gaasiballoonid. Taastäidetavad keevitatud terasballoonid. Katserõhk 60 baari või madalam Kuni pole teatatud teisiti ISO 18172-1:2007 Gaasiballoonid. Taastäidetavad keevitatud roostevabast terasest balloonid. I osa: katserõhk 6 MPa või madalam Kuni pole teatatud teisiti 6.2.2.1.9 Alljärgnevad standardid kohalduvad ÜRO mitte- taastäidetavate balloonide kavandamisele, konstruktsioonile , esmasele ülevaatusele ja katsetamisele, välja arvatud nõuetele vastavuse hindamissüsteemi ja tootmisesse lubamisega seotud ülevaatuse nõuded, mis peavad olema alajao 6.2.2.5 kohased. Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 11118:1999 Gaasiballoonid – Mittetaastäidetavad metallist gaasiballoonid – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid Kuni 31. detsember 2026 ISO 13340:2001 Teisaldatavad gaasiballoonid – mitte- taastäidetavate balloonide klapid – spetsifikatsioon ja prototüübi katsetamine Kuni 31. detsember 202 0 ISO 11118:2015 Gaasiballoonid – Mittetaastäidetavad metallist gaasiballoonid – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid Kuni 31. detsember 2026 ISO 11118:2015 +Amd.1:2019 Gaasiballoonid – Mittetaastäidetavad metallist gaasiballoonid – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid Kuni pole teatatud teisiti 6.2.2.2 Materjalid Lisaks konstruktsiooni ja ehitust puudutavates standardites esitatud nõuetele materjali kohta ning kõigile veetavate gaaside suhtes rakendatavates pakkimiseeskirjades (nt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskiri P200 või P205) ette nähtud piirangutele kehtivad materjalide sobivuse suhtes järgmised standardid : Viide Pealkiri ISO 11114-1: 2012 + A1:2017 G aasiballoonid – Ballooni ja ventiili materjalide sobivus gaasilise sisuga – I osa: Metallilised materjalid ISO 11114-2:2013 Gaasiballoonid – Ballooni ja ventiili materjalide sobivus gaasilise sisuga – II osa: Mittemetallilised materjalid 6.2.2.3 Sulgurid ja nende kaitsevahendid Järgmised standardid kehtivad sulgurite ja nende kaitsevahendite kavandamisele, konstruktsioonile ja prototüübi katsetamisele : Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 11117:1998 Gaasiballoonid – Tööstuslike ja meditsiiniliste gaasiballoonide klappi kaitsvad kaaned/korgid ja klapi kaitsmed – Konstrueerimine, ehitus ja katsetamine. Kuni 31. detsember 2014 ISO 11117:2008 + Cor 1:2009 Gaasiballoonid – Ventiili kaitsvad kaaned/korgid ja katted – Konstrueerimine, ehitus ja katsetamine Kuni 31. detsember 20 26 ISO 11117:2019 Gaasiballoonid – Klappi kaitsvad kaaned/korgid ja klapi kaitsmed – Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine. Kuni pole teatatud teisiti . ISO 10297:1999 Gaasiballoonid – Taastäidetavate balloonide ventiilid – Spetsifikatsioon ja katsemetoodika. Kuni 31. detsember 2018 ISO 10297:2006 Gaasiballoonid – Taastäidetavate balloonide ventiilid – Spetsifikatsioon ja katsemetoodika. Kuni 31. detsember 2020 ISO 10297:2014 Gaasiballoonid – Balloonide ventiilid – Spetsifikatsioon ja katsemetoodika. Kuni 31. detsemb er 2022 ISO 10297:2014 + A1:2017 Gaasiballoonid – Balloonide ventiilid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus Kuni pole teatatud teisiti. ISO 14246:2014 Gaasiballoonid – Balloonide ventiilid – tootmiskatsed ja uuringud Kuni 31. detsember 2024 ISO 14246:2014 + A1:2017 Gaasiballoonid – Balloonide ventiilid – tootmiskatsed ja hindamised Kuni pole teatatud teisiti . ISO 17871:2015 Gaasiballoonid – Kiirühendusega balloonide klapid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus MÄRKUS : Seda standardit ei kasutata kergestisüttivate gaaside puhul. Kuni 31. detsember 2026 ISO 17871:2020 Gaasiballoonid – Kiirühendusega balloonide klapid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus Kuni pole teatatud teisiti. ISO 17879:2017 Gaasiballoonid – Balloonide isesulguvad ventiilid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus MÄRKUS : Seda standardit ei kohaldata atsetüleeni balloonide isesulguvatele ventiilidele. Kuni pole teatatud teisiti. ÜRO nõuetele vastavate metallhüdriid i hoiusüsteemide sulgurite ja nende kaitse kohta kehtivad järgmisest standardis kehtestatud nõuded : Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 16111:2008 Transporditavad gaasi salvestamissüsteemid – Pöörduva reaktsiooniga metallhüdriidina absorbeerunud vesinik. Kuni 31. detsember 2026 ISO 16111:2018 Transporditavad gaasi salvestamissüsteemid – Pöörduva reaktsiooniga metallhüdriidina absorbeerunud vesinik. Kuni pole teatatud teisiti 6.2.2.4 Korraline ülevaatus ja katsetamine Järgmised standardid kehtivad ÜRO nõuetele vastavate surveanumate korralise ülevaatuse ja katsetamise kohta : Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 6406:2005 Õmbluseta terasest gaasiballoonide korraline ülevaatus ja katsetamine Kuni 31. detsember 202 6 ISO 18119:2018 Gaasiballoonid. Õmbluseta terasest ja alumiiniumisulamist gaasiballoonid ja torukujulise d anuma d. Korraline ülevaatus ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti ISO 10461:2005 Gaasiballoonid – Keevitatud süsinikterasest gaasiballoonid – Korraline ülevaatus ja katsetamine MÄRKUS: selle standardi punktis 12.1 kirjeldatud keevituste parandamine ei ole lubatud. Punktis 12.2 kirjeldatud parandusteks on nõutav korralise ülevaatuse ja katseasutusele alajao 6.2.2.6 kohaselt loa andnud pädeva asutuse luba. Kuni pole teatatud teisiti ISO 10461:2005 + A1:2006 Õmbluseta alumiiniumsulamist gaasiballoonid – Korraline ülevaatus ja katsetamine Kuni 31. detsember 2024 ISO 10462:2013 Gaasiballoonid – Atsetüleeni balloonid – Perioodiline ülevaatus ja hooldus Kuni pole teatatud teisiti ISO 10462:2013 + Amd1:2019 Gaasiballoonid – Atsetüleeni balloonid – Perioodiline ülevaatus ja hooldus Kuni pole teatatud teisiti ISO 11513:2011 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad keevitatud terasest gaasiballoonid alarõhuliste gaaside pakendamiseks (välja arvatud atsetüleen). Kavandamine, konstruktsioon, katsetamine, kasutus ja korraline ülevaatus ISO 11513:2019 Gaasiballoonid. Korduvalt täidetavad keevitatud terasest gaasiballoonid alarõhuliste gaaside pakendamiseks (välja arvatud atsetüleen). Kavandamine, konstruktsioon, katsetamine, kasutus ja korraline ülevaatus Kuni pole teatatud teisiti ISO 11623:2015 Transporditavad gaasiballoonid – Komposiitmaterjalist gaasiballoonide korraline ülevaatus ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti ISO 22434:2006 Transporditavad gaasiballoonid – Ballooniventiilide ülevaatus ja hooldamine MÄRKUS: Neid nõudeid võib täita ka muu l ajal kui ÜRO nõuete le vastavate balloonide korralise l ülevaatuse l ja katsetamise l . Kuni pole teatatud teisiti ISO 20475:2018 Gaasiballoonid – Balloonikogumid – Perioodiline katsetamine ja ülevaatus Kuni pole teatatud teisiti ISO 23088:2020 Gaasiballoonid – Keevitatud terasest survevaatide korraline ülevaatus ja katsetamine – Maht kuni 1000 l Kuni pole teatatud teisiti Järgmine standard kehtib ÜRO nõuetele vastavate metallhüdriidi hoiusüsteemide korralise ülevaatuse ja katsetamise kohta Viide Pealkiri Kohaldatav tootmisele ISO 16111:2008 Transporditavad gaasi salvestamissüsteemid – Pöörduva reaktsiooniga metallhüdriidina absorbeerunud vesinik. Kuni 31. detsember 2024 ISO 16111:2018 Transporditavad gaasi salvestamissüsteemid – Pöörduva reaktsiooniga metallhüdriidina absorbeerunud vesinik. Kuni pole teatatud teisiti 6.2.2.5 Surveanumate nõuetele vastavuse hindamissüsteem ja tootmisse lubamine 6.2.2.5. 0 Definitsioonid Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid : Nõuetele vastavuse hindamissüsteem ( ingl k conformity assessment system ) tähendab pädeva asutuse poolt surveanuma konstruktsioonitüübi kinnitamise, tootja kvaliteedisüsteemi heakskiidu ja kinnitamise ning järelevalveasutuste määramise süsteemi ; Tehniline lahendus ( ingl k design type ) on konkreetse surveanuma standardi poolt määratud surveanuma tehniline lahendus ja konstruktsioon ; Kinnitama ( ingl k verify ) tähendab objektiivsete tõendite kontrollimist või esitamist selle kohta, et kindlaks määratud nõuded on täidetud . MÄRKUS : Kui selles alajaos kasutatakse eraldi hindamist, viitab termin „surveanum“ vastavalt vajadusele surveanumale, surveanuma korpusele, suletud krüotehnilise anuma siseanumale või sulgurile. 6.2.2.5.1 Surveanumate vastavushindamiseks kasutatakse alajao 6.2.2.5 nõudeid. Alajaos 6.2.1.4.4 on esitatud üksikasjad selle kohta, milliste surveanumate osade vastavust võib hinnata eraldi. Alajao 6.2.2.5 nõuded võib siiski asendada pädeva asutuse määratletud nõuetega järgmistel juhtudel: a) sulgurite vastavushindamine; b) balloonide kogumite täieliku koostu vastavushindamine, tingimusel et ballooni korpused on alajao 6.2.2.5 nõuete kohaselt hinnatud; ja c) suletud krüotehniliste anumate täieliku koostu vastavushindamine tingimusel, et siseanumat on hinnatud punkti 6.2.2.5 nõuete kohaselt. 6.2.2.5.2 Üldnõuded Pädev asutus 6.2.2.5.2.1 Pädev asutus, mis annab surveanumale loa, peab kinnitama nõuetele vastavuse hindamissüsteemi, et kindlustada surveanumate vastavus ADR-i nõuetele. Kui surveanumale luba väljastav pädev asutus ei ole tootjariigi pädev asutus, peavad loa väljastava riigi ja tootjariigi tähised olema näidatud surveanumal (vt alajaod 6.2.2.7 ja 6.2.2.8) . Luba väljastava riigi pädev asutus peab nõudmisel esitama tõendid, mis kinnitavad kasutajariigi pädevale asutusele nõuetele vastavuse hindamissüsteemi järgimist . 6.2.2.5.2.2 Pädev asutus võib osaliselt või täielikult delegeerida oma nõuetele vastavuse hindamissüsteemist lähtuvad funktsioonid . 6.2.2.5.2.3 Pädev asutus peab tagama selleks määratud järelevalveasutuste ja nende tunnusmärkide ning volitatud tootjate ja nende tunnusmärkide kehtiva nimekirja kättesaadavuse . Järelevalveasutus 6.2.2.5.2.4 Järelevalveasutus peab surveanumate kontrollimiseks olema saanud pädeva asutuse poolt vastavad volitused ja peab : a) omama oma tehniliste funktsioonide täitmiseks organisatsioonilise struktuuriga, pädevat, koolitatud, kompetentset ja kogemustega personali ; b) omama juurdepääsu sobivatele ja piisavatele rajatistele ning seadmetele ; c) tegutsema erapooletult ning olema vaba mis tahes mõjutustest, mis võiksid seda takistada ; d) hoidma tootja ja muude asutuste ärisaladust ja teavet ettevõtete varalisest seisukorrast ; e) hoidma järelevalveasutuse kontrollfunktsioonid lahus sellega mitteseotud tegevusest ; f) omama dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi ; g) tagama vastavates surveanumate standardites ja ADR-is määratud katsete ja ülevaatuste sooritamise ja h) omama tõhusat ja asjakohast aruandluse ja protokollimise süsteemi kooskõlas alajaoga 6.2.2.5.6 . 6.2.2.5.2.5 Järelevalveasutus peab kinnitama pakendi mudelid, kontrollima surveanuma tootmist vahepealsete katsetamiste ja inspekteerimisega ning korraldama surveanumate sertifitseerimise, et saaks välja anda tunnistused nende vastavusest standardile (vt alajaod 6.2.2.5.4 ja 6.2.2.5.5) . Tootja 6.2.2.5.2.6 Tootja peab : a) omama alajao 6.2.2.5.3 kohast dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi ; b) taotlema alajao 6.2.2.5.4 kohast mudeli kinnitust ; c) valima pädeva asutuse juures peetavast järelevalveasutuste nimekirjast järelevalveasutuse ja d) säilitama alajao 6.2.2.5.6. kohaselt protokolle . Katselaboratoorium 6.2.2.5.2.7 Katselaboratoorium peab omama : a) organisatsioonilist struktuuri, piisavaarvulist, kompetentset ja kogemustega personali ja b) sobivaid rajatisi ja kõiki vajalikke seadmeid tootmis standardis nõutud katsetuste läbiviimiseks järelevalveasutus t rahuldaval viisil . 6.2.2.5.3 Tootja kvaliteedisüsteem 6.2.2.5.3.1 Kvaliteedisüsteem peab sisaldama kõiki tootja poolt kohaldatud elemente, nõudeid ja sätteid. See tuleb dokumenteerida süsteemselt ja korralikult, esitades kvaliteedisüsteemi ülesehitamise põhimõtted, kontrolli protseduurid ning juhendid . Muuhulgas peab see kindlasti sisaldama järgmisi üksikasjalikke kirjeldusi : a) organisatsiooni struktuur ja personali tööülesande d seoses pakendi mudeli ja toote kvaliteediga ; b) surveanum ate konstrueerimisel kasutatav pakendi prototüübi kontroll ja protsess mudeli kinnitamiseni jõudmisel, mudeli väljatöötamise käik ; c) kasutatud juhend id, mis puudutavad su rveanumate tootmist, kvaliteedi kontrolli, kvaliteedi tagamist ja valmistamise tehnoloogiat ; d) kvaliteedi arua nde d, näiteks kontrollimise aruanded, katsetamiste andmed ja kalibreerimise andmed ; e) tegevusaruande d, mis on suunatud efektiivse kvaliteedisüsteemi toimimisele vastavalt auditeerimisele, mida kirjeldab alajagu 6.2.2.5.3.2 ; f) kliendi vajadustele paremini vastava toote ek sperimentaalprotsessi kirjeldus ; g) ülevaade dokumentide kontrollimisest ja revisjonist ; h) vahendid nõudmistele mittevastavate surveanumate, ostetud komponentide, pool- ja lõpptoodete materjalide kontrollimiseks i) tootmis- ja juht iva personali väljaõppe programmi de ja kutseomistamise kirjeldus . 6.2.2.5.3.2 Kvaliteedisüsteemi audit Kvaliteedisüsteemi peab esialgselt hindama, et otsustada, kas see vastab alajaos 6.2.2.5.3.1 toodud pädevat asutust rahuldavatele nõuetele . Tootjat tuleb auditi tulemustest teavita d a. Teavitamine peab sisaldama auditi järeldusi ning kõiki kvaliteeti parandavate rakendatavate meetmete kirjeldusi . Et kindlustada kvaliteedisüsteemi olemasolu ja rakendami ne tootja poolt, tuleb läbi viia pädeva asutuse poolt nõutud korralised auditid. Korraliste auditite aruanded tuleb edastada tootjale . 6.2.2.5.3.3 Kvaliteedisüsteemi rakendamine Tootja peab säilitama kinnitatud kvaliteedisüsteemi piisava ja tõhusa toimimise . Tootja peab kvaliteedisüsteemi kinnitanud pädevale asutusele teatama selle süsteemi mis tahes kavatsetavast muudatustest. Pakutavaid muudatusi tuleb hinnata, et kindlaks teha, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab alajao 6.2.2.5.3.1 nõudeid . 6.2.2.5.4 Pakendi kasutusloa saamise protsess Esialgne pakendi mudeli kinnitus 6.2.2.5.4.1 Esialgne pakendi mudeli kinnitus peab koosnema tootja kvaliteedisüsteemi heakskiidust ja toodetava surveanuma prototüübile välja antud kinnitusest. Taotlus mudeli esialgseks kinnitamiseks peab vastama alajagude 6.2.2.5.4.2–6.2.2.5.4.6 ja 6.2.2.5.4.9 nõuetele . 6.2.2.5.4.2 Tootja, kes soovib toota surveanuma standardite ja ADR-i nõuetele vastavaid surveanumaid, peab taotlema, saama ja säilitama pakendi kasutusluba välja andva riigi pädeva asutuse poolt välja antud tüübikinnitustunnistuse vähemalt ühele surveanuma mudelile, vastavalt alajaos 6.2.2.5.4.9 toodud protseduurile. See tunnistus tuleb nõudmisel esitada pakendit kasutava/tellinud riigi pädevale asutusele . 6.2.2.5.4.3 Taotlus tuleb esitada iga tootmisüksuse kohta ning see peab sisaldama : a) tootja nime ja registreeritud aadressi ning lisaks, kui taotlus e esita b volitatu d esindaja , siis ka tema nime ja aadressi ; b) tootmisüksuse aadressi (kui see erineb tootja omast) ; c) kvaliteedisüsteemi eest vastutava(te) isiku(te) nime ja ametit ; d) surveanuma nimetust ja vastava surveanuma standardi nimetust ; e) andmed mis tahes teisele pädevale asutusele varem esitatud kõigi sarnaste taotluste äraütlemiste kohta ; f) mudeli kinnituse välja andva järelevalve asutuse nimetuse ; g) alajao 6.2.2.5.3.1 kohase dokumentatsiooni tootja kohta ning h) mudeli kinnitamiseks nõutud tehnilist dokumentatsiooni, mis peab võimaldama surveanumate nõuetele vastavuse kontrollimist võrdlusmeetodi abil, võrreldes seda vastavat tüüpi surveanuma standardiga. Tehniline dokumentatsioon peab hõlmama konstruktsiooni ja t ootmise meetodit ning sisaldama hin nangu andmiseks vajalikus mahus vähemalt järgmist informatsiooni : i) surveanuma mudeli/tüübi standardit, ehituslikke ja tehnoloogilisi jooniseid, milles on valmistatava anuma koostisosade spetsifikatsioon ja alamkoosted, kui need kuuluvad konstrueeritud mudeli juurde ; ii) jooniste mõistmiseks ja surveanuma kasutamise selgitamiseks vajalikke kirjeldusi ; iii) standardite nimekirja, mis on vajalik tootmisprotsessi täielikuks kirjeldamiseks ; iv) tehnilisi arvutusi ning materjalide spetsifikatsioone; ja v) mudeli/tüübi valmistamise ja kasutamise loa hankimisega seotud katsete aruandeid, milles kirjeldatakse alajao 6.2.2.5.4.9 kohaselt läbi viidud uuringute ja katsete tulemusi . 6.2.2.5.4.4 Alajao 6.2.2.5.3.2 kohane esialgne audit tuleb läbi viia vastavalt pädeva asutuse poolt esitatud nõuetele . 6.2.2.5.4.5 Juhul, kui tootjale kinnitust ei anta, peab pädev asutus esitama keeldumise motiivide üksikasjalise põhjenduse . 6.2.2.5.4.6 Kui kinnitus on saadud, tuleb pädevale asutusele esitada alajao 6.2.2.5.4.3 kohaselt esitatud informatsiooni kohta esialgset kinnitust puudutavad muudatused . Järgnevad pakendi mudeli kinnitused 6.2.2.5.4.7 Taotlus edasiseks mudeli kinnituseks peab vastama alajagude 6.2.2.5.4.8 ja 6.2.2.5.4.9 nõuetele tingimusel, et tootja omab esialgset tüübikinnitust mudelile. Sellisel juhul peab alajao 6.2.2.5.6.3 kohane tootja kvaliteedisüsteem olema saanud kinnituse koos esialgse mudeli tüübikinnitusega ning peab olema kasutatav uue tehnilise lahenduse jaoks . 6.2.2.5.4.8 Taotlus peab sisaldama : a) tootja nime ja aadressi ning, kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi ; b) andmed mis tahes teisele pädevale asutusele varem esitatud kõigi sarnaste taotluste äraütlemiste kohta ; c) tõendid selle kohta, et esialgne mudeli tüübikinnitus on olemas, ja d) tehnilise dokumentatsiooni, nagu kirjeldatud alajao 6.2.2.5.4.3 punktis h . Mudelile tüübikinnituse andmise kord 6.2.2.5.4.9 Järelvalveasutus peab : a) kontrollima tehnilist dokumentatsiooni, et kindaks teha, et : i) toote mudeli lahendus on kooskõlas standardi vastavate sätetega ja ii) prototüübi partii on toodetud kooskõlas tehnilise dokumentatsiooniga ning esindab toote mudeli tehnilist lahendust ; b) kindlaks tegema, et tootmise kontrollimine on läbi viidud alajao 6.2.2.5.5 nõuete kohaselt ; c) sooritama surveanumate katsed, nagu nõutakse surveanuma standardis või tehnilises koodeksis, või või jälgima neid, nagu nõutakse tüübikinnituses ; d) läbi tegema või laskma läbi teha surveanuma standardis ette nähtud ülevaatused ja katsed, mille põhjal võib otsustada, et : i) toode vastab standardile ning ii) tootja poolt rakendav tehnoloogia vastab standardile; ja e) tagama, et tüübikinnituse saamiseks viiakse kõik ülevaatused ja katsetamised läbi korrektselt ja kompetentselt . Pärast seda, kui prototüübi katsetamine on läbi viidud rahuldavate tulemustega ja kõik alajao 6.2.2.5.4 kohaldatavad nõuded on täidetud, peab välja andma pakendi mudeli tüübikinnitussertifikaadi, mis peab sisaldama tootja nime ja aadressi, ülevaatuse tulemusi ja kokkuvõtet ning vajalikke andmeid pakendi tüübi kindlaksmääramiseks . Kui ehitusmaterjalide kokkusobivust surveanuma sisuga ei olnud sertifikaadi väljastamise ajal võimalik ammendavalt hinnata, tuleb tüübikinnitussertifikaadile lisada kirje selle kohta, et vastavushindamist ei ole lõpule viidud. Juhul, kui tootjale pakendi mudeli tüübikinnituse andmisest keeldutakse, peab pädev asutus sellise keeldumise kohta esitama üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse . 6.2.2.5.4.10 Muudatused kinnitatud tüüpidele Tootja peab kas : a) informeerima tüübikinnituse välja andnud pädevat asutust kinnitatud tüübi muutmisest, kui muudatusi ei loeta vastavalt surveanuma standardile uueks tehniliseks lahenduseks, või b) kui muudatusi loetakse vastavalt asjaomasele surveanuma standardile uueks tehniliseks lahenduseks, taotlema järgmist tüübikinnitust. See täiendav kinnitus tuleb vormistada originaalse tüübikinnituse tunnistuse muudatusena . 6.2.2.5.4.11 Nõudmisel peab pädev asutus edastama tüübikinnitust, kinnituste muudatusi ja kinnituse taotluste tagasi lükkamist puudutava informatsiooni mis tahes muule pädevale asutusele . 6.2.2.5.5 Tootmise järelvalve ja sertifitseerimine Üldnõuded Järelevalveasutus või selle poolt volitatud asutus peab läbi viima iga surveanuma kontrollimise ja sertifitseerimise. Tootja poolt tootmisprotsessi-aegseks järelevalveks ja katsetamiseks valitud järelevalveasutus võib olla mõni muu kui see järelevalveasutus, kes teostab pakendi mudeli tüübikinnituse saamiseks ette nähtud katsetamised . Kui tootja suudab järelevalveasutust rahuldavalt tõendada, et ta omab tootmisoperatsioonidest sõltumata koolitatud ja pädevaid inspektoreid, võivad järelevalvet teostada need inspektorid. Sellisel juhul peavad nende inspektorite ettevalmistust kajastavad protokollid olema tootja juures kättesaadavad . Järelvalveamet peab kindlaks tegema, et tootja poolt sooritatud kontrollimised ja surveanumatega sooritatud katsed vastavad täielikult standardile ja ADR-i nõuetele. Juhul, kui selliste kontrollimiste ja katsetamiste puhul ilmneb mittevastavusi, võib lasta loa tootja inspektoritel järelevalvet teostada ära võtta . Tootja peab pärast järelevalveasutuse kinnituse saamist esitama vastavusdeklaratsiooni, millega kinnitab, et lähtub tootmises sertifitseeritud tüübist. Surveanumale sertifitseerimistähise pealekandmist loetakse deklaratsiooniks selle kohta, et surveanum vastab kohaldatavale surveanuma standardile ning nõuetele vastavuse hindamissüsteemi ja ADR-i nõuetele. Järelevalveasutus peab kinnitama või volitama tootjat kinnitama igale tüübikinnitusele vastavale surveanumale surveanuma sertifitseerimis tähise ning järelevalveasutuse registreeritud märgi . Järelevalveasutuse ja tootja poolt alla kirjutatud vastavussertifikaat tuleb välja anda enne surveanumate täitmist . 6.2.2.5.6 Arhivaalid Pakendi mudeli tüübikinnitust ja vastavussertifikaate peavad tootja ja järelvalveamet säilitama mitte vähem kui 20 aastat . 6.2.2.6 Loa saamine surveanumate korralisteks ülevaatusteks ja katsetamiseks 6.2.2.6.1 Definitsioon Käesoleva jao mõistes : Loa saamise kord (ingl k approval system ) tähendab korda, mille kohaselt pädev asutus väljastab vastavale asutusele (edaspidi „korralise ülevaatuse ja katseasutus”) loa surveanumate korraliste ülevaatuste ja järelevalve korras jooksvate katsetuste läbiviimiseks, mis hõlmab ka selle asutuse kvaliteedisüsteemi tunnustamist . 6.2.2.6.2 Üldised nõuded Pädev asutus 6.2.2.6.2.1 Pädev asutus peab kehtestama lubade saamise korra, et kindlustada surveanumate korralise ülevaatuse ja katsetamise vastavus ADR-i nõuetele. Juhul kui surveanumate korralise ülevaatuse ja katse asutusele tegevusloa väljastanud pädev asutus ei ole surveanumate valmistamise loa väljastanud riigi pädev asutus, peavad korraliste ülevaatuste ja katsetuste eest vastutava, nende läbi viimiseks loa väljastanud riigi tähised olema kantud surveanumale (vt alajagu 6.2.2.7) . Korraliste ülevaatuste ja ka tsetuste läbi viimiseks loa väljastanud pädev asutus peab nõudmisel esitama pakendi kasutajariigi samasugusele asutusele tõendid, mis kinnitavad selle toote vastavust väljastatud valmistamise- ja kasutusloa nõuetele, sh korraliste ülevaatuste ja katsetuste protokollid . Loa väljastanud riigi pädev asutus võib alajaos 6.2.2.6.4.1 viidatud load tühistada, kui tõenditest nähtub mittevastavus lubade saamise tingimustele . 6.2.2.6.2.2 Pädev asutus võib delegeerida oma funktsioonid lubade väljastamise osas kas osaliselt või täielikult . 6.2.2.6.2.3 Pädev asutus peab tagama volitatud korralise ülevaatuse ja katse asutuste ning nende tunnusmärkide kehtiva nimekirja kättesaadavuse . Korralise ülevaatuse ja katseasutus 6.2.2.6.2.4 Korralise ülevaatuse ja katseasutus töötab pädeva asutuse poolt väljastatud tegevusloa alusel ning : a) tal peab olema oma tehniliste funktsioonide rahuldavaks täitmiseks organisatsiooniline struktuur ning pädev, koolitatud, kompetentne ja kogemustega personal ; b) tal peavad olema sobivad rajatised ning piisavalt varustust ja seadmeid ; c) ta peab tegutsema erapooletult ning olema vaba mis tahes mõjutustest, mis võiksid seda takistada ; d) ta peab hoidma ärisaladust ; e) ta peab hoidma selgelt lahus korralise ülevaatuse ja katseasutuse tegelikud funktsioonid ning sellega mitteseotud funktsioonid ; f) ta peab rakendama alajao 6.2.2.6.3 kohast dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi ; g) ta peab taotlema alajao 6.2.2.6.4 kohast tegevusluba ; h) ta peab tagama, et korralised ülevaatused ja katsetused on läbi viidud alajao 6.2.2.6.5 nõuete kohaselt i) ta peab omama efektiivset ja kohast aruandluse ja protokollimise süsteemi kooskõlas alajaoga 6.2.2.6.6 . 6.2.2.6.3 Korralise ülevaatuse ja katseasutuse kvaliteedisüsteem ja audit 6.2.2.6.3.1 Kvaliteedisüsteem Kvaliteedisüsteem peab sisaldama kõiki korralise järelevalve ja katseasutuse poolt rakendatavaid elemente, nõudeid ja sätteid. Lähtealused, põhimõtted, protseduurid ning eeskirjad peavad olema dokumenteeritud süstemaatiliselt ja korralikult . Kvaliteedisüsteem peab hõlmama : a) organisatsiooni struktuuri ja tööülesannete kirjeldust ; b) kasutatavaid ülev aatuse ja kontrolli, kvaliteedi kontrolli, kvaliteedi tagamise ja protsessi töö juhiseid ; c) kvaliteedi protokolle, näiteks kontrollimiste aruanded, katsetamiste andmed, kalibreerimise andmed ja sertifikaate ; d) juhtimise ülevaatusaruandeid, et kindlustada kvaliteedisüsteemi tõhus toimimine tulenevalt alajao 6.2.2.6.3.2 kohastest audititest ; e) dokumentide kontrolli ja nende läbivaatamise protsessi ; f) vahendeid mittevastavate surveanumate kontrollimiseks ja g) asjaomase personali väljaõppeprogrammide ja kutseomistamise kirjeldust . 6.2.2.6.3.2 Audit Korralise ülevaatuse ja katseasutust ning selle kvaliteedisüsteemi tuleb auditeerida, et otsustada, kas see vastab pädeva asutuse hinnangul ADR-i nõuetele . Audit tuleb läbi viia esmase tegevusloa väljaandmise protsessi raames (vt alajagu 6.2.2.6.4.3). Audit võib olla nõutav ühe osana väljastatud tegevusloale muudatuste tegemise protsessist (vt alajagu 6.2.2.6.4.6 ). Auditid tuleb läbi viia pädevas asutuses kehtivate reeglite kohaselt, et kindlustada korralise ülevaatuse ja katseasutuse jätkuv vastavus ADR-i nõuetele . Kõikidest auditite tulemustest tuleb teavitada korralise ülevaatuse ja katseasutust. Teavitamine peab sisaldama auditi tulemusi ning kõiki kvaliteeti parandavate meetmete kirjeldusi . 6.2.2.6.3.3 Kvaliteedisüsteemi rakendamine Korralise ülevaatuse ja katseasutus peab kinnitatud kvaliteedisüsteemi rakendama selliselt, et see oleks piisav ja efektiivne . Korralise ülevaatuse ja katseasutus peab kvaliteedisüsteemi kinnitanud pädevale asutusele teatama selle süsteemi mis tahes kavatsetud muudatustest vastavalt alajaos 6.2.2.6.4.6 kirjeldatud tegevusloa muutumise protsessile . 6.2.2.6.4 Korralise ülevaatuse ja katseasutuste tegevusloa väljaandmine Esialgne tegevusluba 6.2.2.6.4.1 Asutus, kes tahab saada surveanumate standardile ja ADR-ile vastavaks surveanumate korralise ülevaatuse ja katseasutusteks, peab taotlema pädevalt asutuselt tegevusluba, selle saama ja seda säilitama . See kirjalik tegevusluba tuleb esitada nõudmisel pakendi kasutaja riigi pädevale asutusele . 6.2.2.6.4.2 Kõik korralise ülevaatuse ja katseasutused peavad loa saamiseks esitama taotluse, mis peab sisaldama : a) korralise ülevaatuse ja katseasutuse nimetust ja aadressi ning, kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi ; b) kõigi rajatiste aadresse, kus toimub korraline järelevalve ja kus viiakse läbi katsed ; c) kvaliteedisüsteemi eest vastutava(te) isiku(te) nimi ja amet ; d) surveanuma nimetust, korralise järelvalve ja katsetamise meetodeid ning vastavate surveanuma standardite nimetust, millele kvaliteedisüsteem vastab ; e) dokumente iga rajatise, seadme ja kvaliteedisüsteemi kohta vastavalt alajaole 6.2.2.6.3.1 ; f) korralist ülevaatust teostava ja katseid läbi viiva personali kutsetunnistusi ja nende väljaõppe dokumente; g) üksikasjalikke andmeid, mis on saadud mõnelt teiselt pädevalt asutuselt talle esitatud sarnase taotluse äraütlemise kohta . 6.2.2.6.4.3 Pädev asutus peab : a) dokumendid läbi vaatama, et kontrollida, kas protseduurid vastavad kehtivale surveanumate standardile ja ADR-i nõuetele b) viima läbi alajao 6.2.2.6.3.2 kohase auditi, et üle kontrollida, kas järelevalvet teostatakse ja katsetused viiakse läbi vastavalt kehtivale surveanumate standardile ja ADR-i nõuetele pädevat asutust rahuldaval viisil . 6.2.2.6.4.4 Kui auditi tulemused on rahuldavad ja kõik alajao 6.2.2.6.4 vastavad nõuded on täidetud, antakse välja luba teostada järelevalvet. Selles tuuakse ära korralise ülevaatuse ja katseasutuse nimetus, tunnusmärk, iga rajatise aadress ning vajalikud andmed sellele asutusele väljastatud tootmislubade tuvastamiseks (nt surveanumate nimetused, korralise ülevaatuse ja katsete meetodid ning surveanumate standardid) . 6.2.2.6.4.5 Kui korralise ülevaatuse ja katseasutusele tegevusluba ei anta, peab pädev asutus oma keeldumise kohta esitama kirjaliku põhjenduse . Korralise ülevaatuse ja katseasutuse tegevusloa muutmine 6.2.2.6.4.6 Pärast tegevusloa saamist peab korralise ülevaatuse ja katseasutus teavitama loa andnud pädevat asutust kõigist muudatustest alajao 6.2.2.6.4.2 kohaselt esitatud informatsioonis esialgse loaga võrreldes . Muudatusi hinnatakse, et otsustada, kas surveanumate standardi ja ADR-i nõuded on täidetud. Võib osutuda vajalikuks alajao 6.2.2.6.3.2 kohase auditi läbiviimine. Pädev asutus kiidab muudatused heaks või lükkab need tagasi kirjalikus vormis ning väljastab vajaduse korral muudetud tegevusloa . 6.2.2.6.4.7 Nõudmisel peab pädev riigiasutus edastama esmas eid tegevusl ubasid , tegevuslubade muutmist ja tühistamist puudutava informatsiooni mis tahes muule pädevale asutusele . 6.2.2.6.5 Korraline ülevaatus ja katsetamine ning sertifitseerimine Surveanumale korralise ülevaatuse ja katsetamise tähise pealekandmine loetakse deklaratsiooniks selle kohta, et surveanum vastab kohaldatavale surveanuma standardile ja ADR-i nõuetele. Korralise ülevaatuse ja katseasutus peab kinnitama igale kasutusloa saanud surveanumale korralise ülevaatuse ja katsetamise märgise ja selle registreeritud märgi (vt alajagu 6.2.2.7.7 ) . Enne surveanuma täitmist väljastab korralise ülevaatuse ja katseasutus protokolli, mis tõendab, et surveanum on läbinud korralise ülevaatuse ja katsetamise . 6.2.2.6.6 Protokollid Korralise ülevaatuse ja katseasutus peab säilitama protokolle surveanumate korraliste ülevaatuste ja katsetuste kohta (nii katsed läbinud kui kõlbmatuks osutunud anumate osas), kus on märgitud ka katserajatise asukoht, vähemalt 15 aastat . Surveanuma omanik peab samasuguse protokolli säilitama kuni järgmise korralise ülevaatuse ja katsetamiseni, välja arvatud juhul, kui surveanum alaliselt kasutusest kõrvaldatakse . 6.2.2.7 Taastäidetavate ÜRO surveanumate tähistamine MÄRKUS: ÜRO metallhüdriid-salvestussüsteemide tähistusnõuded on kirjas alajaos 6.2.2.9 , ÜRO balloonide kogumite tähistusnõuded on kirjas alajaos 6.2.2.10 ja sulgurite tähistusnõuded on kirjas alajaos 6.2.2.11 . 6.2.2.7.1 Taastäidetavad ÜRO surveanumate korpused ja suletud krüotehnilised anumad peavad olema tähistatud selgelt ja loetavalt sertifitseerimist, tööd ja tootmist puudutavate tähistega. Need tähised peavad olema püsivalt peale kantud (nt stantsitud, graveeritud või söövitatud). Tähised peavad asuma surveanuma korpuse küljel, ülemises otsas või kaelal või surveanuma püsivalt kinnitatud komponendil (nt keevitatud krael või suletud krüotehnilise anuma välisele kaitsekestale keevitatud korrosioonikindlal plaadil). Välja arvatud ÜRO pakendi tähis, peab tähiste minimaalne suurus olema 5 mm surveanumate puhul, mille läbimõõt on 140 mm või suurem, ning 2,5 mm surveanumate puhul, mille läbimõõt on alla 140 mm. ÜRO pakendi tähise minimaalne suurus on 10 mm surveanumate puhul, mille läbimõõt on 140 mm või suurem, ning 5 mm surveanumate puhul, mille läbimõõt on alla 140 mm . 6.2.2.7. 2 Peale tuleb kanda järgmised sertifitseerimise tähised : a) ÜRO pakendi tähis ; Seda tähist tohib kasutada ainult tõendamaks pakendi , elastse mahtkonteiner i, teisaldatava paagi või MEGC vastavust peatükkide 6.1, 6.2, 6.3, 6.5, 6.6, 6.7 või 6.11 asjaomastele nõuetele . . Seda sümbolit ei tohi kasutada surveanumate puhul, mis vastavad ainult jagude 6.2.3–6.2.5 nõuetele (vt alajagu 6.2.3.9) . b) konstrueerimiseks, tootmiseks ja katsetamiseks kasut atud tehniline standard (nt ISO 9809-1) ; MÄRKUS : Atsetüleeni balloonidel tuleb tähistada ka standard ISO 3807. c) pakendi kasutusloa andnud riigi tähis, nagu see on näidatud rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutataval riigi tunnusmärgil 2 ; MÄRKUS: s elle tähise puhul tähendab kasutusloa andnud riik riiki, mille pädev asutus algatas konkreetse anuma esmase ülevaatuse ja katsetamise selle tootmise käigus . d) markeerimise eest vastutava riigi pädeva asutuse juures registreeritud järelvalveasutuse tunnusmärk või stamp ; e) esialgse ülevaatuse kuupäev, omavahel kaldkriipsuga eraldatud aasta (neli numbrit), millele järgneb kuu (kaks numbrit) (st „/”) ; MÄRKUS: Kui atsetüleeni ballooni nõuetele vastavust hinnatakse alajao 6.2.1.4.4 punkti b kohaselt ning ballooni korpuse ja atsetüleeni ballooni järelevalveasutused on erinevad, on vaja nende vastavaid tähiseid (d). Nõutav on ainult valminud atsetüleeni ballooni esmase ülevaatuse kuupäev (e). Kui esmase ülevaatuse ja katse eest vastutava järelevalveasutuse heakskiidu riik on erinevad, kantakse peale teine tähis (c). 6.2.2.7. 3 Peale tuleb kanda järgmised ekspluatatsiooni puudutavad tähised : f) katserõhk baarides, millele eelnevad tähed „PH” ja järgnevad tähed „BAR” ; g) tühja surveanuma mass koos kõigi püsivalt selle külge kinnitatud lahutamatute osadega (nt kaelarõngaga, alusrõngaga jne) kilogrammides, millele järgnevad tähed „KG”. See mass ei tohi sisaldada sulgurite, klapi korgi või klapi kaitse , mis tahes vooderduse või atsetüleeni jaoks ette nähtud poorse materjali massi. Mass tuleb näidata viimase arvuni ülespoole ümardatud kolme tüvenumbriga. Alla 1 kg massiga balloonide puhul tuleb mass näidata viimase arvuni ülespoole ümardatud kahe tüvenumbriga. ÜRO nr 1001, lahustatud atsetüleeni ja ÜRO nr 3374, lahustivaba atsetüleeni jaoks mõeldud surveanumate puhul näidatakse koma järel vähemalt ühte kümnendkohta ning kui surveanuma mass on alla 1 kg, näidatakse koma järel kahte arvu ; h) surveanuma minimaalne garanteeritud seinapaksus millimeetrites, millele järgnevad tähed „MM”. See tähis ei ole nõutud surveanumate puhul, mille veemahutavus on 1 l või väiksem või komposiitmaterja lidest balloonide või suletud krüotehniliste anumate puhul ; i) surugaaside – ÜRO nr 1001 lahustatud atsetüleen ja ÜRO nr 3374 lahustivaba atsetüleen – jaoks mõeldud surveanumate puhul töörõhk baarides, millele eelnevad tähed „PW”. Suletud krüotehniliste anumate puhul maksimaalne lubatav töörõhk, millele eelnevad tähed „MAWP” ; MÄRKUS : Kui ballooni korpus on mõeldud kasutamiseks atsetüleeni balloonina (kaasa arvatud poorne materjal), siis ei ole töörõhu tähist vaja lisada enne atsetüleeni ballooni valmimist. j) veeldatud gaasidele, jahutamisega veeldatud gaasidele ja lahustunud gaasidele mõeldud surveanumate puhul veemahutavus liitrites näidatuna viimase arvuni allapoole ümardatud kolme komakohaga arvuga, millele järgneb täht „L”. Juhul kui minimaalse või nominaalse veemahutavuse väärtus on täisarv, võib komale järgnevad numbrid ära jätta ; k) ÜRO nr 1001, lahustatud atsetüleeni balloonidel: i) tühja ballooni korpuse, täitmise ajal mitteäravõetavate käitamisvahendite (kaasa arvatud poorne materjal), kattematerjali, lahusti ja küllastuva gaasi taara mass kilogrammides näidatuna viimase arvuni allapoole ümardatud kolme komakohaga arvuga, millele järgnevad tähed „KG”. Näidata tuleb vähemalt üks koht pärast koma. Alla 1 kg massiga surveanumate puhul tuleb mass näidata viimase arvuni allapoole ümardatud kahe komakohaga arvuga; ii) poorset materjali identifitseerivad andmed (näiteks nimi või kaubamärk); ja iii) täidetud atsetüleeni ballooni kogumass kilogrammides, millele järgnevad tähed „KG“. l) ÜRO nr 3374, lahustivaba atsetüleeni jaoks mõeldud balloonidel: i) tühja ballooni korpuse, täitmise ajal mitteäravõetavate käitamisvahendite (kaasa arvatud poorne materjal) ja kattematerjali taara mass kilogrammides näidatuna viimase arvuni allapoole ümardatud kolme komakohaga arvuga, millele järgnevad tähed „KG”. Näidata tuleb vähemalt üks koht pärast koma. Alla 1 kg massiga surveanumate puhul tuleb mass näidata viimase arvuni allapoole ümardatud kahe komakohaga arvuga. ii) poorset materjali identifitseerivad andmed (näiteks nimi või kaubamärk); ja iii) täidetud atsetüleeni ballooni kogumass kilogrammides, millele järgnevad tähed „KG“. 6.2.2.7. 4 Peale tuleb kanda järgmised tootmise tähised : m) ballooni keerme tähis (nt 25E). Seda tähist ei nõuta suletud krüotehniliste anumate puhul ; MÄRKUS: Balloonide keermete tuvastamiseks kasutatavate tähiste kohta leiab informatsiooni standardist ISO/TR 11364 „Gaasiballoonid. Ventiilide varte/gaasiballoonide kaelte keermete ja nende riiklike ja rahvusvaheliste tuvastus- ja tähistussüsteemide kokkuvõte“. pädeva asutuse poolt registreeritud tootja tähis. Juhul kui tootja ja pakendi valmistamise loa väljastanud riik ei ole üks ja sama, peab tootja tähisele eelnema tootjariigi tähis/tähised, nagu see on näidatud rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutataval riigi tunnusmärgil 2 . Riigi tähis ja tootja tähis peavad olema teineteisest tühiku või kaldkriipsuga eraldatud ; MÄRKUS : Kui atsetüleeni balloonide puhul on atsetüleeni ballooni tootja ja ballooni korpuse tootja erinevad, siis on vaja peale kanda ainult valminud atsetüleeni ballooni tootja tähis. o) tootja poolt antud seerianumber ; p) terasest surveanumate ja vesinikrabeduse riskiga gaaside vedamiseks ette nähtud komposiitmaterja list surveanumate, mille vooder on terasest, puhul täht „H”, mis näitab terase nõuetele vastavust (vt. ISO 11114-1: 2012 + A1:2017 ) . q) piiratud kasutusajaga komposiitmaterja list balloonide ja torukujuliste mahutite puhul sõna „FINAL”, millele järgneb kasutusaja lõpu aastaarv (neljakohaline number) ja kuu (kahekohaline number) ning mida eraldab kaldkriips (st „/“); r) Üle 15-aastase piiratud kasutusajaga komposiitmaterja list balloonide ja torukujuliste mahutite puhul ja piiramatu kasutusajaga komposiitmaterja list balloonide ja torukujuliste mahutite puhul sõna „SERVICE“, millele järgneb tootmiskuupäevast 15 aastat hilisem kuupäev (esialgne ülevaatus), mis koosneb aastast (neli numbrit) ja millele järgneb kuu (kaks numbrit) ning mida eraldab kaldkriips (st „/“). MÄRKUS: Kui esialgne prototüüp on täitnud kasutusaja katseprogrammi nõuded vastavalt alajao 6.2.2.1.1 märkusele 2 või alajao 6.2.2.1.2 märkusele 2, siis pole tulevikus toodetavatel balloonidel enam vaja seda esialgse kasutusaja tähist. Esialgse kasutusaja tähis tuleb muuta balloonidel või torukujulistel mahutitel loetamatuks nendel konstruktsiooni tüüpidel, mis on kasutusaja katseprogrammi nõuded täitnud. 6.2.2.7. 5 Eeltoodud tähised tuleb paigutada kolme gruppi : - tootmise tähised peavad asuma ülemises grupis ning olema alajaos 6.2.2.7 .4 toodud järjestuses , välja arvatud alajao 6.2.2.7.4 punktides (q) ja (r) kirjeldatud tähised, mis peavad olema alajao 6.2.2.7.7 perioodilise ülevaatuse ja katsetamise tähiste kõrval . - keskmisesse gruppi peavad kuuluma alajaos 6.2.2.7 .3 nimetatud pakendi kasutamist puudutavad tähised ning katserõhule (f) peab vahetult eelnema töörõhk (j), kui selle kandmine markeeringule on nõutud . - sertifitseerimise tähised peavad moodustama alumise grupi ning peavad olema ära toodud alajaos 6.2.2.7 .2 toodud järjestuses. Järgnevalt on näidatud balloonile kantud tähiste näidis. 1207770 177800 (m) (n) (o) (p) 25E D MF 765432 H ( i ) (f) (g) (j) (h) PW200 PH300BAR 62,1KG 50L 5,8MM (a) (b) (c) (d) (e) ISO 9809-1 F IB 2000/12 0 0 (m) (n) (o) (p) 25E D MF 765432 H ( i ) (f) (g) (j) (h) PW200 PH300BAR 62,1KG 50L 5,8MM (a) (b) (c) (d) (e) ISO 9809-1 F IB 2000/12 6.2.2.7. 6 Muud tähised on lubatud mujal kui külgseintel tingimustel, et nad asuvad vähese pingega piirkondades ja et nad ei ole sellise suuruse ning sügavusega, et võiksid tekitada kahjulikke pinge kontsentratsioone. Suletud krüotehniliste anumate puhul võivad sellised tähised paikneda välisele kaitsekestale kinnitatud eraldi plaadil. Sellised tähised ei tohi olla vastuolus nõutud tähistega . 6.2.2.7. 7 Kõigile alajaos 6.2.2.4 viidatud korralise ülevaatuse ja katsetamise nõuetele vastavatele taastäidetavatele surveanumatele tuleb lisaks eespool nimetatud tähistele kanda ka järgmised tähised : a) korralise ülevaatuse ja katse läbi viinud asutust volitanud riigi tähis/tähised , nagu see/need on näidatud rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutataval riigi tunnusmärgil 2 . See tähistus ei ole nõutav, kui kõnealusel asutusel on valmistamise loa väljastanud riigi pädeva asutuse volitused ; b) pädeva asutuse poolt korralist ülevaatust ja katsetusi läbi viima volitatud asutuse registreeritud tähis ; c) korralise ülevaatuse ja katsetuse kuupäev, omavahel kaldkriipsuga eraldatud aasta (kaks numbrit), millele järgneb kuu (kaks numbrit) (st „/”). Aasta märkimiseks võib kasutada ka nelja numbrit . Eespool kirjeldatud tähised tuleb paigutada esitatud järjestuses . 6.2.2.7. 8 Alajao 6.2.2.7.7 kohase märgise võib graveerida ballooni või survevaadi ventiili külge kinnitatud rõngale, kui ventiil on paigaldatud, ning rõngast peab saama eemaldada ainult siis, kui võtta ventiil ballooni või survevaadi küljest lahti . 6.2.2.7.9 (Kustutatud) 6.2.2.8 Mitte- taastäidetavate ÜRO balloonide tähistamine 6.2.2.8.1 Mitte- taastäidetavad ÜRO balloonid tuleb tähistada selgelt ja loetavalt sertifitseerimise ja gaasi või ballooni spetsiifiliste tähistega. Need tähised peavad olema ballooni l e püsivalt kantud (nt šablooniga peale kantud, stantsitud, graveeritud või söövitatud). Peale šablooniga peale kantud tähiste peavad tähised asuma ballooni korpuse küljel, ülemises otsas või kaelal või ballooni püsivalt kinnitatud osal (nt keevitatud krael). Välja arvatud ÜRO pakendi tähis ja tähis „DO NOT REFILL” („MITTE TÄITA”), peab tähiste minimaalne suurus olema 5 mm balloonide puhul, mille läbimõõt on 140 mm või suurem, ning 2,5 mm balloonide puhul, mille läbimõõt on alla 140 mm. ÜRO pakendi tähise minimaalne suurus on 10 mm balloonide puhul, mille läbimõõt on 140 mm või suurem, ning 5 mm balloonide puhul, mille läbimõõt on alla 140 mm. Tähise „MITTE TÄITA” minimaalne suurus peab olema 5 mm . 6.2.2.8. 2 Alajagudes 6.2.2.7. 2 kuni 6.2.2.7. 4 loetletud tähised tuleb peale kanda, välja arvatud punktides g, h ja m loetletud tähised. Punktis o nimetatud seerianumbri võib asendada partii numbriga. Lisaks on nõutud vähemalt 5 mm kõrguste tähtedega kirjutatud sõnad „DO NOT REFILL” („MITTE TÄITA”) . 6.2.2.8. 3 Kehtivad alajao 6.2.2.7 .5 nõuded . MÄRKUS: m itte- taastäidetavate surveanumate puhul võib nende suurust arvestades selle tähise asendada püsiva tähisega . 6.2.2.8. 4 Muud tähised on lubatud igal pool peale külgseinte tingimustel, et nad asuvad vähese pingega piirkondades ja et nad ei ole sellise suuruse ning sügavusega, et võiksid tekitada kahjulikke pinge kontsentratsioone. Sellised tähised ei tohi olla vastuolus nõutud tähistega . 6.2.2.9 ÜRO metallhüdriid i hoiusüsteemide tähistamine 6.2.2.9.1 ÜRO metallhüdriid i hoiusüsteemid tuleb selgelt ja loetavalt tähistada allpool kirjeldatud tähistega. Need tähised peavad olema metallhüdriid i hoiusüsteemile püsivalt kantud (nt stantsitud, graveeritud või söövitatud). Tähised peavad asuma metallhüdriid i hoiusüsteemi küljel, ülemises otsas või kaelal või metallhüdriid i hoiusüsteemi püsivalt kinnitatud osal. Välja arvatud ÜRO pakendi tähis peab tähiste minimaalne suurus olema 5 mm nende metallhüdriid i hoiusüsteemide puhul, mille läbimõõt on 140 mm või suurem, ning 2,5 mm nende metallhüdriid i hoiusüsteemide puhul, mille läbimõõt on alla 140 mm. ÜRO pakendi tähise minimaalne suurus on 10 mm nende metallhüdriid i hoiusüsteemide puhul, mille läbimõõt on 140 mm või suurem, ning 5 mm nende metallhüdriid i hoiusüsteemide puhul, mille läbimõõt on alla 140 mm . 6.2.2.9.2 Peale tuleb kanda järgmised tähised : a) ÜRO pakendi tähis ; Seda tähist tohib kasutada ainult tõendam aks , et pakend, elastne mahtkonteiner, teisaldatav paak või MEGC vastab peatüki 6.1, 6.2, 6.3, 6.5, 6.6, 6.7 või 6.11 asjaomastele nõuetele ; b) ISO 16111 ( konstrueerimiseks, tootmiseks ja katsetamiseks kasutatud tehniline standard ); c) kasutusloa andnud riigi tähis, nagu see on näidatud rahvusvahelises liikluses osalevatel mootorsõidukitel nagu see on näidatud rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutataval riigi tunnusmärgil 2 ; MÄRKUS: s elle tähise puhul tähendab kasutusloa andnud riik riiki, mille pädev asutus algatas konkreetse anuma esmase ülevaatuse ja katsetamise selle tootmise käigus . d) markeerimise eest vastutava riigi pädeva asutuse juures registreeritud järelvalveasutuse tunnusmärk või stamp ; e) esialgse ülevaatuse kuupäev, omavahel kaldkriipsuga eraldatud aasta (neli numbrit), millele järgneb kuu (kaks numbrit) (st „/”) ; f) anuma katserõhk baarides, millele eelnevad tähed „PH” ja järgnevad tähed „BAR” ; g) metallhüdriid i hoiusüsteemi nominaalne täitmisrõhk (ingl k rated charging pressure ) baarides, millele eelnevad tähed „RCP” ja järgnevad tähed „BAR” ; h) pädeva asutuse poolt registreeritud tootja tähis. Juhul kui tootja ja pakendi valmistamise loa väljastanud riik ei ole üks ja sama, peab tootja tähisele eelnema t ootjariigi tähis , nagu see on näidatud rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutataval riigi tunnusmärgil 2 . Riigi tähis ja tootja tähis peavad olema teineteisest tühiku või kaldkriipsuga eraldatud ; i) tootja antud seerianumber ; j) terasest anumate ja liitanumate puhul täht „H”, mis näitab terase nõuetele vastavust (vt. ISO 11114-1: 2012 + A1:2017 ); ja k) piiratud kasutusajaga metallhüdriid i hoiusüsteemide puhul kasutusaja lõppemise kuupäev, mida tähistavad tähed „FINAL”, millele järgnevad omavahel kaldkriipsuga eraldatud aasta (neli numbrit) ja kuu (kaks numbrit) (st „/”) . Eespool punktides a kuni e kirjeldatud sertifitseerimistähised tuleb paigutada esitatud järjestuses . Katserõhule (f) peab vahetult eelnema nominaalne täitmisrõhk (g). Eespool punktides h kuni k kirjeldatud tootmistähised peavad olema esitatud järjestuses. 6.2.2.9.3 Muud tähised on lubatud igal pool peale külgseinte tingimustel, et nad asuvad vähese pingega piirkondades ja et nad ei ole sellise suuruse ning sügavusega, et võiksid tekitada kahjulikke pinge kontsentratsioone. Sellised tähised ei tohi olla vastuolus nõutud tähistega . 6.2.2.9.4 Kõigile alajaos 6.2.2.4 viidatud korralise ülevaatuse ja katsetamise nõuetele vastavatele metallhüdriid i hoiusüsteemidele tuleb lisaks eespool nimetatud tähistele kanda ka järgmised tähised : a) korralise ülevaatuse ja katse läbi viinud asutust volitanud riigi tähis vastavalt rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutatavale riigi tunnusmärgile 2 . See tähistus ei ole nõutav, kui kõnealusel asutusel on valmistamise loa väljastanud riigi pädeva asutuse volitused ; b) pädeva asutuse poolt korralist ülevaatust ja katsetusi läbi viima volitatud asutuse registreeritud tähis ; c) korralise ülevaatuse ja katsetuse kuupäev, omavahel kaldkriipsuga eraldatud aasta (kaks numbrit), millele järgneb kuu (kaks numbrit) (st „/”). Aasta märkimiseks võib kasutada ka nelja numbrit . Eespool kirjeldatud tähised tuleb paigutada esitatud järjestuses . 6.2.2.10 ÜRO balloonikogumite tähistamine 6.2.2.10.1 Balloonikogumite üksikud balloonid e korpused tuleb tähistada vastavalt alajaole 6.2.2.7. Balloonikogumi üksikud sulgurid tuleb tähistada alajao 6.2.2.11 kohaselt . 6.2.2.10.2 Taastäidetavad ÜRO ballooni k ogumid peavad olema tähistatud selgelt ja loetavalt sertifitseerimist, tööd ja tootmist puudutavate tähistega. Need tähised peavad olema püsivalt peale kantud (nt stantsitud, graveeritud või söövitatud) plaadile, mis on püsivalt kinnitatud balloonikogumi raami külge. T ähiste minimaalne suurus peab olema 5 mm, välja arvatud ÜRO pakendi tähise suurus. Tähise „ÜRO pakend” minimaalne suurus on 10 mm. 6.2.2.10.3 Peale tuleb kanda järgmised tähised: a) alajao 6.2.2.7.2 punktides a, b, c, d ja e sätestatud sertifitseerimise tähised; b) alajao 6.2.2.7.3 punktides f, i, j sätestatud ekspluatatsiooni puudutavad tähised ning balloonikogumi raami ja kõigi selle külge püsivalt ühendatud osade ( balloonide korpused ja käitamisvahendid ) kogumass. ÜRO nr 1001, lahustatud atsetüleeni ja ÜRO nr 3374, lahustivaba atsetüleeni jaoks mõeldud balloonide puhul standardi ISO 10961:2010 alapunktis B.4.2 sätestatud pakend; ja c) alajao 6.2.2.7.4 punktide n, o ja kohaldumise korral p sätestatud tootmise tähised. 6.2.2.10.4 Tähised tuleb paigutada kolme gruppi: a) tootmise tähised peavad asuma ülemises grupis ning olema alajao 6.2.2.10.3 punktis c toodud järjestuses; b) keskmisesse gruppi peavad kuuluma alajao 6.2.2.10.3 punktis b toodud ekspluatatsiooni puudutavad tähised ning alajao 6.2.2.7.3 punktis f toodud ekspluatatsiooni puudutav tähis, millele peab vahetult eelnema alajao 6.2.2.7.3 punktis i toodud ekspluatatsiooni puudutav tähis, kui viimane on nõutud; c) sertifitseerimise tähised peavad moodustama alumise grupi ning olema ära toodud alajao 6.2.2.10.3 punktis a toodud järjestuses. 6.2.2.11 Taastäidetavate ÜRO surveanumate sulgurite tähistus Sulguritele tuleb peale kanda järgnev püsiv tähistus selgelt ja loetavalt (nt stantsitud, graveeritud või söövitatud). a) tootja identifitseerimistähis; b) tehnilise lahenduse standard või standardi tähistus; c) tootmise kuupäev (aasta ja kuu või aasta ja nädal); ja d) esmase ülevaatuse ja katsetuse eest vastutava järelevalveasutuse tunnusmärk, kui see on asjakohane. Ventiili katserõhk tuleb märkida siis, kui see on väiksem kui ventiili täitmisühendusel näidatud katserõhk. 6.2.2. 1 2 Nõuetele vastavuse hindamise, korralise ülevaatuse ja katsetamise vastavad korrad ÜRO surveanumate puhul loetakse alajagude 6.2.2.5 ja 6.2.2.6 nõuded täidetuks, kui kohaldatud on järgmisi kord i : Menetlus Asjaomane asutus Tüübihindamine ja tüübikinnitustunnistuse väljastamine (1.8.7.2) a Xa Tootmisjärelevalve (1.8.7.3) ning esmane ülevaatus ja katsetamine (1.8.7.4) Xa või IS Korraline ülevaatus (1.8.7. 6 ) Xa või Xb või IS a Kui pädev asutus on määranud tüübikinnitustunnistuse väljastamiseks järelevalveasutuse, siis sooritab tüübihindamise nimetatud järelevalveasutus . Iga tabelis määratletud protseduuri peab sooritama üks asjaomane asutus, nagu on näidatud tabelis. Eraldi vastavushindamise (nt ballooni korpus ja sulgur) kohta vt alajagu 6.2.1.4.4. Xa tähendab pädevat asutust või alajao 1.8.6.3 kohast järelevalveasutust, mis on akrediteeritud standardi EN ISO/IEC 17020:2012 (välja arvatud punkt 8.1.3) tüübi A kohaselt. Xb tähendab alajao 1.8.6.3 kohast järelevalveasutust, mis on akrediteeritud standardi EN ISO/IEC 17020:2012 (välja arvatud punkt 8.1.3) tüübi B kohaselt, ja mis töötab üksnes surveanumate omaniku või vastutava valdaja heaks. IS tähendab tootja või katsekohaga ettevõtte kohapealset järelevalveteenistust, mille üle teostab järelevalvet alajao 1.8.6.3 kohane järelevalveasutus, mis on akrediteeritud vastavalt standardi EN ISO/IEC 17020: 2012 (välja arvatud punkt 8.1.3) tüübile A. Kohapealne järelevalveteenistus peab olema sõltumatu konstrueerimisprotsessist, tootmistegevustest, remondist ja hooldusest. Kui esmaseks ülevaatuseks ja katsetamiseks on kasutatud kohapealset järelevalveteenistust, lisatakse alajao 6.2.2.7.2 punktis d nimetatud tähisele kohapealse järelevalveteenistuse tähis. Kui korralise ülevaatuse sooritas kohapealne järelevalveteenistus, lisatakse alajao 6.2.2.7.7 punktis b nimetatud tähisele kohapealse järelevalveteenistuse tähis. 6.2.3 Mitte-ÜRO surveanumaid käsitlevad üldnõuded 6.2.3.1 Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1.1 Surveanumad ja nende sulgurid, mis ei ole konstrueeritud, ehitatud, kontrollitud, katsetatud ja kinnitatud jao 6.2.2 nõuete kohaselt, peavad olema konstrueeritud, ehitatud, kontrollitud, katsetatud ja kinnitatud vastavalt jao 6.2.1 üldnõuetele, mida on täiendatud või modifitseeritud käesoleva jaotise ning jagude 6.2.4 või 6.2.5 nõuetega . 6.2.3.1.2 Seina paksus tuleb võimalusel määrata arvutuste teel, kasutades vajaduse korral sellele lisaks ka katselist pingeanalüüsi. Kui see ei ole võimalik, võib seina paksuse määrata ka katseliste vahenditega . Asjaomaste surveanumate ohutuse tagamiseks tuleb sooritada konstruktsioonilisi arvutusi surveanumal ja surveanuma korpusel koos kõigi püsivalt kinnitatud osadega (nt kaelarõngas, algusrõngas jne). Rõhule vastupidava seina minimaalse paksuse arvutamisel tuleb eriti silmas pidada : - arvutuslikke rõhke, mis ei tohi olla madalamad kui katserõhk ; - arvutuslikke temperatuure, mis võimaldavad asjakohaseid ohutusvarusid ; - maksimaalseid pingeid ning vajadusel tipp-pingete kontsentratsioone ; - materjali omadustest tulenevaid tegureid . 6.2.3.1.3 Keevitatud surveanumate puhul tuleb kasutada ainult keevitatavaid metalle, mille puhul on tagatud, et nende löögikindlus ümbritseva keskkonna temperatuuril –20 °C on piisav . 6.2.3.1.4 Suletud krüotehniliste anumate puhul tuleb alajao 6.2.1.1.8.1 kohaselt kehtestatavat löögikindlust katsetada vastavalt alajaole 6.8.5.3 . 6.2.3.1.5 Atsetüleeni balloonid ei tohi olla varustatud sulavate korkide ega mis tahes muu rõhualandusseadmetega. . 6.2.3.2 (Reserve eritu d) 6.2.3.3 Käitamisvahendid 6.2.3.3.1 Käitamisvahendid peavad vastama alajao 6.2.1.3 nõuetele . 6.2.3.3.2 Survevaadid võivad olla varustatud avaustega täitmise ja tühjendamise jaoks ning muude avaustega, mis on ette nähtud vedeliku tasememõõturite, manomeetrite või rõhualandusseadmete jaoks. Avauste arv peab olema minimaalne tulenevalt ohutust opereerimisest. Survevaadid võivad olla varustatud ka pääsuavaga, mis peab olema suletud efektiivse sulguriga . 6.2.3.3.3 Juhul, kui balloonid on varustatud veeremist vältiva vahendiga, ei tohi see vahend olla ühendatud ventiili kaitsva korgiga . 6.2.3.3.4 Survevaadid, mida võib veeretada, peavad olema varustatud veerevöödega või olema muul viisil kaitstud veeremisest tulenevate vigastuste eest (nt surveanuma pinnale pihustatud korrosioonikindla metalliga) . 6.2.3.3.5 Balloonikogumid peavad olema varustatud sobivate vahenditega nende ohutu teisaldamise ja veo kindlustamiseks . 6.2.3.3.6 Tasememõõturite, manomeetrite või rõhua landusseadmete olemasolu korral peavad need olema kaitstud samamoodi nagu nõutud alajaos 4.1.6.8 klappide puhul . 6.2.3.4 Esmane ülevaatus ja katsetamine 6.2.3.4.1 Uued surveanumad peavad tootmise ajal ja pärast seda läbima katsetamise ja ülevaatuse vastavalt alajao 6.2.1.5 nõuetele. 6.2.3.4.2 Alumiiniumi sulamist surveanumate korpuste le kehtivad erisätted a) Lisaks alajaos 6.2.1.5.1 nõutud esialgsele katsetamisele on vajalik sooritada katsetamine surveanumate korpuste seina sisepinna võimaliku kristallidevahelise korrosiooni osas, kui on kasutat ud vaske sisaldavat alumiiniumi sulamit või magneesiumit ja mangaani sisaldavat alumiiniumi sulamit, milles magneesiumisisaldu s on üle 3,5 % või mangaanisisaldus on alla 0,5% ; b) Alumiiniumi/vase sulami puhul peab tootja teostama katse ajal, kui toimub uue sulami kinnitamine pädeva asutuse poolt; seda katsetamist peab hiljem, kui sulam on tootmises, kordama iga sulami valu puhul ; c) Alumiiniumi/magneesiumi sulami puhul peab tootja teostama katse ajal, kui toimub uue sulami ja tootmisprotsessi kinnitamine pädeva asutuse poolt. Katsetamist peab kordama alati, kui muudetakse sulami koostist või tootmisprotsessi . 6.2.3.5 Korraline ülevaatus ja katsetamine 6.2.3.5.1 Korraline ülevaatus ja katsetamine peab toimuma vastavalt alajaole 6.2.1.6 . MÄRKUS 1 : t üübikinnituse väljastanud riigi pädeva asutuse nõusolekul võib iga keevitatud terasballooni korpuse puhul, mille maht on alla 6,5 liitri ja mis on ette nähtud ÜRO nr 1965 gaasiliste süsivesinike segu, veeldatud, n.o.s . vedamiseks, hüdraulilise surveproovi asendada muu katsega, mis tagab samaväärse ohutustaseme . MÄRKUS 2: Terasest õmblusteta balloonide korpuste ja torukujuliste anumate korpuste puhul võib alajao 6.2.1.6.1 punkti b kohase kontrolli ja alajao 6.2.1.6.1 punkti d kohase hüdraulilise survekatse asendada protseduuriga, mis vastab standardile EN ISO 16148:2016 + A1:2020 „Gaasiballoonid. Korduvtäidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid ja -torud. Akustoemissioonkontroll (AT) ja järeluuringuna ultrahelikontroll (UT) perioodiliseks inspekteerimiseks ja katsete teostamiseks.“ MÄRKUS 3: Alajao 6.2.1.6.1 punkti b kontrolli ja alajao 6.2.1.6.1 punkti d hüdraulilise surveproovi võib asendada ultrahelikontrolliga, mi da tehakse vastavalt standardile EN ISO 18119:2018 + A1:2021 , mis on mõeldud terasest või alumiiniumi sulam i st õmbluseta gaasiballoonide korpuste ja torukujuliste anumate korpuste jaoks. Olenemata selle standardi punktist B.1 lükatakse tagasi kõik balloonide korpused ja torukujuliste anumate korpused , mille seinapaksus on väiksem kui konstruktsioonis ette nähtud seina minimaalne paksus . 6.2.3.5.2 Suletud krüotehnilised anumad peavad läbima korralise ülevaatuse ja neid tuleb katsetada vastavalt alajaotuse 4.1.4.1 pakkimiseeskirjas P 203 (8) (b) sätestatud perioodile, kooskõlas järgnevaga: a) Kontrollida tuleb surveanuma välist seisukorda ning käitamisvahendite ja väliste tähiste seisukorda; b) Tiheduse katse. 6.2.3.5.3 Üldsätted spetsiaalsete kontrollide asendamiseks korralise ülevaatuse ja alajaos 6.2.3.5.1 nõutud katse ga 6.2.3.5.3.1 Käesoleva alajagu kohaldub ainult sellistele surveanumate tüüpidele, mis on konstrueeritud ja toodetud alajaos 6.2.4.1 viidatud standardite või jaos 6.2.5 viidatud tehnilise koodeksi kohaselt ja mille konstruktsiooni iseärasused välistavad punktide b või d korralise ülevaatuse ja alajaos 6.2.1.6.1 katse kohaldamise või tulemuste tõlgendamise. Selliste surveanumate puhul tuleb need kontrollid asendada alternatiivsete meetoditega, mis on seotud konkreetse konstruktsiooni omadustega, mis on toodud alajaos 6.2.3.5.4 ja täpsustatud peatüki 3.3 erisättes või alajaos 6.2.4.2 viidatud standardis. A lternatiivsed meetodid peavad täpsustama, millised alajao 6.2.1.6.1 punktide b ja d kohased kontrollid ja katsed tuleb asendada. Alternatiivsed meetodid koos alajao 6.2.1.6.1 punktide a kuni e allesjäänud kontrollidega peavad tagama ohutuse taseme, mis on vähemalt samaväärne sarnase suuruse ja kasutusalaga surveanumatega, mille puhul sooritatakse korralist ülevaatust ja mida katsetatakse alajao 6.2.3.5.1 kohaselt. Lisaks pea b alternatiivsete meetoditega täpsustama järgmisi elemente: - s urveanumate asjaomaste tüüpide kirjeldus; - k atseprotseduurid; - l ubatavuse kriteeriumid; - s urveanumate tagasilükkamise korral võetavate meetodite kirjeldus. 6.2.3.5.3.2 Mittepurustav katsetamine alternatiivse meetodina Alajaos 6.2.3.5.3.1 toodud kontrolle peab täiendama või nendest üks tuleb asendada ühe (või mitme) mittepurustava katsemeetodiga, mis sooritatakse igal individuaalsel surveanumal. 6.2.3.5.3.3 Purustav katsetamine alternatiivse meetodina Kui ükski mittepurustav katsemeetod ei taga samaväärset ohutuse taset, siis peab alajaos 6.2.3.5.3.1 toodud kontrolle (välja arvatud alajao 6.2.1.6.1 punktis b toodud sisemise seisundi kontroll i ) täiendama või nendest üks (või mitu) tuleb asendada purustava katsemeetodiga, mis on kombineeritud statistilise hindamisega. Lisaks eespool kirjeldatud elementidele peab purustava katsetamise detailsem kirjeldus dokumenteerima järgmisi elemente: - s urveanumate asjaomase põhikogumi kirjeldus; - k atsetatavatest üksikutest surveanumatest juhusliku valimi valimise protseduur; - k atsetulemuste statistilise hindamise protseduur, kaasa arvatud tagasilükkamise kriteeriumid; - p urustavate katsete perioodilisuse spetsifikatsioon; - m eetmete kirjeldus olukorras, kui lubatavuse kriteeriumid on täidetud, kuid on näha materjali ohutusega seotud omaduste nõrgenemist, mida tuleb kasutada eluea lõpu määramiseks; - a lternatiivse meetodi abil saavutatud ohutuse taseme statistiline hindamine. 6.2.3.5.4 Ülevormitud balloonid, mille suhtes kehtib alajagu 6.2.3.5.3.1, peavad läbi ma korralise ülevaatuse ja katsetuse peatüki 3.3 erisätte 674 kohaselt. 6.2.3.6 Surveanumate kinnitamine 6.2.3.6.1 Jaos 1.8.7 kirjeldatud nõuetele vastavuse hindamist ja korralisi ülevaatusi peavad teostama asjaomased asutused vastavalt allpool esitatud tabelile . Menetlus Asjaomane asutus Tüübihindamine ja tüübikinnitustunnistuse väljastamine (1.8.7.2) a Xa Tootmisjärelevalve (1.8.7.3) ning esmane ülevaatus ja katsetamine (1.8.7.4) Xa või IS Korraline ülevaatus (1.8.7. 6 ) Xa või Xb või IS a Tüübikinnitustunnistuse väljastab järelevalveasutus, mis sooritas tüübihindamise . Iga tabelis määratletud protseduuri peab sooritama üks asjaomane asutus, nagu on näidatud tabelis. Eraldi vastavushindamise (nt ballooni korpus ja sulgur) kohta vt alajagu 6.2.1.4.4. Mittetaastäidetavate surveanumate puhul ballooni korpuse ja sulgurite kohta eraldi tüübikinnitustunnistusi ei väljastata. Xa tähendab pädevat asutust või alajao 1.8.6.3 kohast järelevalveasutust, mis on akrediteeritud standardi EN ISO/IEC 17020:2012 (välja arvatud punkt 8.1.3) tüübi A kohaselt. Xb tähendab alajao 1.8.6.3 kohast järelevalveasutust, mis on akrediteeritud standardi EN ISO/IEC 17020:2012 (välja arvatud punkt 8.1.3) tüübi B kohaselt, ja mis töötab üksnes surveanumate omaniku või vastutava valdaja heaks. IS tähendab tootja või katsekohaga ettevõtte kohapealset järelevalveteenistust, mille üle teostab järelevalvet alajao 1.8.6.3 kohane järelevalveasutus, mis on akrediteeritud vastavalt standardi EN ISO/IEC 17020: 2012 (välja arvatud punkt 8.1.3) tüübile A. Kohapealne järelevalveteenistus peab olema sõltumatu konstrueerimisprotsessist, tootmistegevustest, remondist ja hooldusest. Kui esmaseks ülevaatuseks ja katsetamiseks on kasutatud kohapealset järelevalveteenistust, lisatakse alajao 6.2.2.7.2 punktis d nimetatud tähisele kohapealse järelevalveteenistuse tähis. Kui korralise ülevaatuse sooritas kohapealne järelevalveteenistus, lisatakse alajao 6.2.2.7.7 punktis b nimetatud tähisele kohapealse järelevalveteenistuse tähis. 6.2.3.6.2 Kui tüübikinnituse on andnud ri ik, mis ei ole ADR-i kokkuleppe osaline, on alajaos 6.2.1.7.2 mainitud pädevaks asutuseks mõne ADR-i kokkuleppe osalise pädev asutus . 6.2.3.7 Nõuded tootjatele 6.2.3.7.1 Täidetud peavad olema jao 1.8.7 asjaomased nõuded . 6.2.3.8 Nõuded järelevalveasutustele Täidetud peavad olema jao 1.8.6 .3 nõuded . 6.2.3.9 Taastäidetavate surveanumate tähistamine 6.2.3.9.1 Tähised peavad vastama alajao 6.2.2.7 nõuetele, võttes arvesse järgmisi variatsioone . 6.2.3.9.2 Alajao 6.2.2.7.2 punktis a kirjeldatud ÜRO pakendi tähist ning alajao 6.2.2.7.4 punkte q ja r ei kohaldata . 6.2.3.9.3 Alajao 6.2.2.7.2 punkti j nõuded asendatakse järgmisega : j) surveanuma veemahutavus liitrites, millele järgneb täht „L”. Veeldatud gaaside jaoks mõeldud surveanumate puhul näidatakse veemahutavus liitrites viimase arvuni allapoole ümardatud kolme numbriga peale koma. Juhul, kui minimaalse või nominaalse veemahutavuse väärtus on täisarv, võib komale järgnevad numbrid ära jätta . Alajao 6.2.2.7.4 punkti n nõuded asendatakse järgmisega: (n) Tootja tähis. Juhul kui tootja ja heakskiidu andnud riik ei ole üks ja sama, peab tootja tähisele eelnema tootjariigi tähis/tähised, nagu see on näidatud rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutataval riigi tunnusmärgil 2 . Riigi tähis ja tootja tähis peavad olema teineteisest tühiku või kaldkriipsuga eraldatud . 6.2.3.9.4 Alajao 6.2.2.7.2 punktides g ja h ning alajao 6.2.2.7.3 punktis m kirjeldatud tähiseid ei nõuta ÜRO nr 1965 veeldatud gaasiliste süsivesinike segu, n.o.s ., jaoks ette nähtud surveanumate puhul . 6.2.3.9.5 Alajao 6.2.2.7.6 punktis c ette nähtud kuupäeva märkimisel ei ole vaja gaaside puhul, mille korraliste ülevaatuste intervall on 10 aastat või pikem, ära näidata kuud (vt alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirju P200 ja P203) . 6.2.3.9.6 Alajao 6.2.2.7.6 kohased tähised võib graveerida ballooni või surveanuma külge kinnitatud sobivast materjalist rõngale pärast seda, kui ventiil on paigaldatud, ning need saab eemaldada ainult ventiili ballooni või surveanuma küljest lahti ühendades . 6.2.3.9.7 Balloonikogumite märgistamine 6.2.3.9.7.1 Balloonikogumite üksikud balloonid tuleb tähistada vastavalt alajagudele 6.2.3.9.1 kuni 6.2.3.9.6. 6.2.3.9.7.2 Balloonikogumid peavad olema tähistatud vastavalt alajagudele 6.2.2.10.2 ja 6.2.2.10.3, erandina ei kohaldu alajao 6.2.2.7.2 punktis a sätestatud ÜRO pakendi tähis. 6.2.3.9.7.3 Kõigile alajaos 6.2.4.2 viidatud korralise ülevaatuse ja katsetamise nõuetele vastavatele balloonikogumitele tuleb lisaks eespool nimetatud tähistele kanda ka järgmised tähised: a) vastavalt rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutatavatele riigi tunnusmärkidele 2 korralise ülevaatuse ja katse teinud asutust volitanud riigi tähis/tähised. See tähistus ei ole nõutav, kui kõnealusel asutusel on valmistamise loa väljastanud riigi pädeva asutuse volitused; b) pädeva asutuse heakskiidul korralist järelevalvet ja katsetusi korraldava volitatud asutuse registreeritud tähis; c) perioodilise ülevaatuse ja katsetuse kuupäev, omavahel kaldkriipsuga eraldatud aasta (kaks numbrit), millele järgneb kuu (kaks numbrit) (st „/”). Aasta märkimiseks võib kasutada ka nelja numbrit. Eespool kirjeldatud tähised tuleb paigutada etteantud järjestuses alajaos 6.2.2.10.2 sätestatud plaadile või eraldi plaadile, mis on püsivalt kinnitatud balloonikogumi raami külge. 3 Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele kinnitatud eraldusmärgid vastavalt maanteeliiklust käsitlevale 1968. aasta Viini konventsioonile. 6.2.3.9.7.1 Balloonikogumis olevad balloonid tuleb tähistada alajao 6.2.3.9 kohaselt. 6.2.3.9.7.2 K ogumi raami külge püsivalt kinnitatud plaat peab kandma järgmisi tähiseid: a) alajao 6.2.2.7.2 punktides b, c, d ja e ette nähtud sertifitseerimise tähised ; b) alajao 6.2.2.7.3 punktides f, i ja j ette nähtud ekspluatatsiooni puudutavad tähised ja kogumass, mis hõlmab kogumi raami ja kõigi püsivalt kinnitatud osade (balloonid, kollektor, manused ja ventiilid) massi . ÜRO nr 1001 atsetüleen, lahustatud ja ÜRO nr 3374 atsetüleen, lahustivaba vedamiseks ette nähtud kogumitele tuleb kanda taara mass, nagu kindlaks määratud EN 12755:2000 punkti 5.4 punkti a alapunktis 6, ja c) alajao 6.2.2.7.4 punktides n, o ja vajaduse korral p ette nähtud tootmise tähised. 6.2.3.9.7.3 Tähised paigutatakse kolme gruppi : a) tootmise tähised peavad asuma ülemises grupis ning olema alajao 6.2.3.9.7.2 punktis c toodud järjestuses ; b) alajao 6.2.3.9.7.2 punktis b ette nähtud ekspluatatsiooni puudutavad tähised peavad kuuluma keskmisesse gruppi ning alajao 6.2.2.7.3 punktis f ette nähtud ekspluatatsiooni puudutavale tähisele peab vahetult eelnema alajao 6.2.2.7.3 punktis i ette nähtud ekspluatatsiooni puudutav tähis, kui selle kandmine markeeringule on nõutud ; c) sertifitseerimise tähised peavad asuma alumise s grupi s ning olema alajao 6.2.3.9.7.2 punktis a toodud järjestuses . 6.2.3.9.8 Taastäidetavate surveanumate sulgurite tähistamine 6.2.3.9.8.1 Tähistus peab vastama alajaole 6.2.2.11. 6.2.3.10 Mitte- taastäidetavate balloonide tähistamine 6.2.3.10.1 Tähised peavad vastama alajaole 6.2.2.8, välja arvatud alajao 6.2.2.7.1 punktis a kirjeldatud ÜRO pakendi tähis, mis jäetakse peale kandmata . 6.2.3.11 Pääste-surveanumad 6.2.3.11.1 Pääste-surveanumas veetavate surveanumate ohutu käitlemise ja kõrvaldamise võimaldamiseks võivad pääste-surveanumate konstruktsioon hõlmata seadmeid, mida balloonide või survevaatide puhul muidu ei kasutata, näiteks lamepõhjasid, kiiravamisseadmeid ja avasid silindrilises osas. 6.2.3.11.2 Kasutusluba välja andva riigi pädevale asutusele koos taotlusega esitatud dokumentatsioon peab sisaldama selgeid juhiseid surve-päästeanuma ohutu käitlemise ja kasutamise kohta ning need lisatakse kasutusloale. Kasutusloas märgitakse, milliseid surveanumaid on lubatud pääste-surveanumas vedada. Samuti lisatakse kõigi nende osade ehitusmaterjalide loetelu, mis ohtlike veostega tõenäoliselt kokku puutuvad. 6.2.3.11.3 Tootja annab surve-päästeanuma omanikule kasutusloa koopia. 6.2.3.11.4 Jao 6.2.3 kohaste pääste-surveanumate tähistamisnõuded määrab kindlaks kasutusl uba välja andva riigi pädev asutus, võttes arvesse alajao 6.2.3.9 asjakohaseid tähistamist käsitlevaid sätteid . Tähistus peab sisaldama pääste-surveanuma veemahutavust ja katserõhku. 6.2.4 Viidatud standardite kohaselt konstrueeritud, ehitatud ja katsetatud mitte-ÜRO surveanumate suhtes kehtivad nõuded MÄRKUS: i sikud ja asutused, kellel vastavalt standarditele on ADR-ist tulenevaid kohustusi, peavad vastama ADR-i nõuetele . 6.2.4.1 Konstrueerimine, ehitamine, esmane ülevaatus ja katsetamine Alates 1. jaanuarist 2009 on viidatud standardite kasutamine kohustuslik. Erandid on kirjas jaos 6.2.5. Tüübikinnitustunnistus tuleb väljastada jao 1.8.7 kohaselt. Tüübikinnitustunnistuse väljastamisel tuleb valida alljärgnevas tabelis viidatud standardite hulgast üks kohaldatav standard. Kui kohaldada saab rohkem kui üht standardit, valitakse neist ainult üks. Veerus (3) näidatakse peatüki 6.2 alajagusid, millele nimetatud standard vastab. Veerus (5) on toodud viimane kuupäev, millal olemasolevad tüübikinnitused tuleb vastavalt alajaole 1.8.7.2.2 kasutuselt kõrvaldada; kui kuupäev puudub, jääb tüübikinnitus kuni kehtivusaja lõpuni kehtima. Standardeid tuleb kohaldada vastavalt jaole 1.1.5. Standardeid kohaldatakse täielikult, kui alljärgnevas tabelis ei sätestata teisiti. Iga standardi kohaldamise ulatus on määratud standardi ulatuse punktis, kui alljärgnevas tabelis ei sätestata teisiti. MÄRKUS : Nendes standardites kasutatud sõnu „balloon“, „torukujuline anum“ ja „survevaat“ tuleb mõista ilma sulguriteta, välja arvatud mitte- taastäidetavate balloonide puhul. Viide Dokumendi pealkiri Nõuded, millele standard vastab Kohaldatav uute tüübikinnituste või uuendamise puhul Kehtiva tüübikinnituse tühistamise hiliseim kuupäev (1) (2) (3) (4) (5) surveanumate ja surveanumate korpuste konstruktsiooni ja ehituse kohta 84/525/E MÜ I lisa 1.–3. osa Nõukogu direktiiv, 17. september 1984, õmbluseta terasgaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 300 , 19.11.1984 ) MÄRKUS : Hoolimata direktiivide 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ ja 84/527/EMÜ kehtetuks tunnistamisest, nagu need on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr L 300, 19. novembril 1984, jäävad nende lisad kehtima gaasiballoonide konstruktsiooni, ehituse ja esmase ülevaatuse ning katsetamise standarditena. Lisad on kättesaadavad aadressil: https://eur-lex.europa.eu/oj/direct-access.html 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti 84/526/EMÜ I lisa 1.–3. osa Nõukogu direktiiv, 17. september 1984, õmbluseta legeerimata alumiiniumist ja alumiiniumsulamitest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 300 , 19.11.1984 ) MÄRKUS : Hoolimata direktiivide 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ ja 84/527/EMÜ kehtetuks tunnistamisest, nagu need on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr L 300, 19. novembril 1984, jäävad nende lisad kehtima gaasiballoonide konstruktsiooni, ehituse ja esmase ülevaatuse ning katsetamise standarditena. Lisad on kättesaadavad aadressil: https://eur-lex.europa.eu/oj/direct-access.html 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti 84/527/EMÜ I lisa 1.–3. osa Nõukogu direktiiv, 17. september 1984, keevitatud legeerimata terasest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L300 , 19.11.1984 ) MÄRKUS : Hoolimata direktiivide 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ ja 84/527/EMÜ kehtetuks tunnistamisest, nagu need on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas nr L 300, 19. novembril 1984, jäävad nende lisad kehtima gaasiballoonide konstruktsiooni, ehituse ja esmase ülevaatuse ning katsetamise standarditena. Lisad on kättesaadavad aadressil: https://eur-lex.europa.eu/oj/direct-access.html 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 1442:1998 + AC:1999 Vedelgaasi (LPG) jaoks mõeldud transporditavad korduvtäidetavad keevitatud terasballoonid – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. juuli 2001 kuni 30 . juuni 2007 31. detsember 2012 EN 1442:1998 + A2:2005 Vedelgaasi (LPG) jaoks mõeldud transporditavad korduvtäidetavad keevitatud terasballoonid – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2010 EN 1442:2006 + A1:2008 Vedelgaasi (LPG) jaoks mõeldud transporditavad korduvtäidetavad keevitatud terasballoonid – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2020 EN 1442:2017 Vedelgaasi (LPG) jaoks mõeldud transporditavad korduvtäidetavad keevitatud terasballoonid – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 1800:1998 + AC:1999 Transporditavad gaasiballoonid – Atsetüleeni balloonid – Põhinõuded ja definitsioonid 6.2.1.1.9 1. juuli 2001 kuni 31. detsember 2010 EN 1800:2006 Transporditavad gaasiballoonid – Atsetüleeni balloonid – Põhinõuded, definitsioonid ja tüübikatsed 6.2.1.1.9 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2016 EN ISO 3807:2013 Gaasiballoonid – Atsetüleeni balloonid – Põhinõuded ja tüübikatsetus MÄRKUS: ei tohi kasutada sulavkorke. 6.2.1.1.9 Kuni pole teatatud teisiti EN 1964-1:1999 Transporditavad gaasiballoonid – Tingimused 0,5 kuni 150 liitrise mahuga taastäidetavate , transporditavate, õmbluseta, terasest gaasiballoonide konstruktsiooni ja ehituse kohta – Osa 1: õmbluseta terasest balloonid, mille R m väärtus on alla 1100 MPa 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni 31. detsembrini 2014 EN 1975:1999 ( välja arvatud G lisa ) Transporditavad gaasiballoonid – Tingimused 0,5 kuni 150 liitrise mahuga taastäidetavate , transporditavate, õmbluseta, alumiiniumist või alumiiniumi sulamist gaasiballoonide konstruktsiooni ja ehituse kohta 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Enne 1. juulit 2005 EN 1975:1999 + A1:2003 Transporditavad gaasiballoonid – Tingimused 0,5 kuni 150 liitrise mahuga taastäidetavate , transporditavate, õmbluseta, alumiiniumist või alumiiniumi sulamist gaasiballoonide konstruktsiooni ja ehituse kohta 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuarist 2009 k uni 31. detsembrini 201 6 EN ISO 7866:2012 + AC:2014 Gaasiballoonid – Taastäidetavad , õmbluseta, alumiiniumsulamist gaasiballoonid – Konstruktsioon, ehitus ja katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuarist 20 15 kuni 31. detsembrini 20 24 EN ISO 7866:2012 + A1:2020 Gaasiballoonid – Taastäidetavad , õmbluseta, alumiiniumsulamist gaasiballoonid – Konstruktsioon, ehitus ja katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 11120:1999 Gaasiballoonid – 150 kuni 3000 liitrise veemahuga taastäidetavad , õmbluseta, terasest, torukujulised anumad surugaaside veoks – konstruktsioon, ehitus ja katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. juuli 2001 kuni 30. juuni 2015 31. detsember 2015 torudele, millele on märgitud „H“ vastavalt alajao 6.2.2.7.4. punktile (p) EN ISO 11120:1999 + A1:2013 Gaasiballoonid – 150 kuni 3000 liitrise veemahuga taastäidetavad , õmbluseta, terasest, torukujulised anumad surugaaside veoks – konstruktsioon, ehitus ja katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2016 EN ISO 11120:2015 Gaasiballoonid – 150 kuni 3000 liitrise veemahuga taastäidetavad , õmbluseta, terasest, torukujulised anumad – konstruktsioon, ehitus ja katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 1964-3:2000 Transporditavad gaasiballoonid – Tingimused 0,5 kuni 150 liitrise mahuga taastäidetavate , transporditavate, õmbluseta, terasest gaasiballoonide konstruktsiooni ja ehituse kohta – Osa 3: roostevabast terasest balloonid , mille R m väärtus on alla 1100 MPa 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 12862:2000 Transporditavad gaasiballoonid – Taastäidetavate , transporditavate, keevitatud, alumiiniumsulamist balloonide konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 1251-2:2000 Krüotehnilised anumad – Transporditavad, vaakumiso leeritud, mitte üle 1000 liitrise mahuga – Osa 2: Konstruktsioon, valmistamine, kontrollimine ja katsetamine MÄRKUS: Selles standardis viidatud standard id EN 1252-1:1998 ja EN 1626 on kohaldatav ad ka suletud krüotehnilistele anumatele, mida kasutatakse ÜRO nr 1972 veoks (METAAN, JAHUTAMISEGA VEELDATUD või MAA GAAS, JAHUTAMISEGA VEELDATUD) 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 12257:2002 Transporditavad gaasiballoonid – Õmblusteta, tugevdatud materjalist võruga ümbritsetud komposiitmaterja list balloonid 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 12807:2001 ( v älja arvatud A lisa ) Transporditavad taastäidetavad , joodetud, terasest vedelgaasi gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2010 31. detsember 2012 EN 12807:2008 Transporditavad taastäidetavad , joodetud, terasest vedelgaasi gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2022 EN 12807:2019 Vedelgaasi (LPG) seadmed ja lisavarustus – Transporditavad taastäidetavad joodetud terasest gaasiballoonid vedelgaasile (LPG) – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 1964-2:2001 Transporditavad gaasiballoonid – Tingimused 0,5 kuni 150 liitrise veemahuga taastäidetavate , transporditavate, õmbluseta, terasest gaasiballoonide konstruktsiooni ja ehituse kohta – Osa 2: roostevabast õmbluseta terasest balloonid, mille R m väärtus on ≥ 1100 MPa 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni 31. detsembrini 2014 EN ISO 9809-1:2010 G aasiballoonid – Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid –Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine – Osa 1: Karastatud ja lõõmutatud terasest alla 1100 MPa tõmbetugevusega balloonid 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2022 EN ISO 9809-1:2019 Gaasiballoonid – Taastäidetava te õmbluseta terasest gaasiballoonid e ja torukujuliste anumate k onstruktsioon, ehitus ja katsetamine – Osa 1: Karastatud ja tempereeritud terasest balloonid ja torukujulised anumad terase tõmbetugevusega alla 1100 MPa 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 9809-2:2010 G aasiballoonid – Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid –Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine – Osa 1: Karastatud ja lõõmutatud terasest balloonid tõmbetugevusega 1100 MPa või rohkem 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2022 EN ISO 9809-2:2019 Gaasiballoonid – Taastäidetavate õmbluseta terasest gaasiballoonide ja torukujuliste anumate konstruktsioon, ehitus ja katsetamine – Osa 2: Karastatud ja tempereeritud terasest balloonid ja torukujulised anumad terase tõmbetugevusega vähemalt 1100 MPa 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 9809-3:2010 G aasiballoonid – Korduvalt täidetavad õmblusteta terasest gaasiballoonid –Kavandamine, konstruktsioon ja katsetamine – Osa 3: Normatiivnõuetele vastavad terasballoonid 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2022 EN ISO 9809-3:2019 Gaasiballoonid – Taastäidetavate õmbluseta terasest gaasiballoonide ja torukujuliste anumate konstruktsioon, ehitus ja katsetamine – Osa 3: Normatiivnõuetele vastavad terasballoonid ja torukujulised anumad 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 13293:2002 Transporditavad gaasiballoonid – Tingimused kuni 0,5 liitrise veemahuga kokkusurutud, veeldatud ja lahustatud gaasidele mõeldud ja kuni 1 liitrise veemahuga süsinikdioksiidile mõeldud taastäidetavate , transporditavate, õmbluseta, süsinikmangaanterasest gaasiballoonide konstruktsiooni ja ehituse osas 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 13322-1:2003 Transporditavad gaasiballoonid – Taastäidetavad , keevitatud, terasest gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus – I osa: keevitatud teras 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Enne 1. juulit 2007 EN 13322-1:2003 + A1:2006 Transporditavad gaasiballoonid – Taastäidetavad , keevitatud, terasest gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus – I osa: keevitatud teras 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 13322-2:2003 Transporditavad gaasiballoonid – Taastäidetavad , keevitatud, roostevabast terasest gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus – II osa: keevitatud roostevaba teras 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Enne 1. juulit 2007 EN 13322-2:2003 + A1:2006 Transporditavad gaasiballoonid – Taastäidetavad , keevitatud, roostevabast terasest gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus – II osa: keevitatud roostevaba teras 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 12245:2002 Transporditavad gaasiballoonid – Üleni kestaga ümbritsetud komposiitmaterja list balloonid MÄRKUS : Seda standardit ei tohi kasutada gaaside puhul, mis on klassifitseeritud kui LPG. 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni 31. detsembrini 2014 31. detsember 2019 balloonide ja torukujuliste anumate puhul, millel puudub vooder ja mis on toodetud kahest kokkuliidetud tükist , 31. detsember 2023 LPG balloonide puhul EN 12245:2009 +A1:2011 Transporditavad gaasiballoonid – Üleni kestaga ümbritsetud komposiitmaterja list balloonid MÄRKUS 1 : Seda standardit ei tohi kasutada balloonide ja torukujuliste anumate puhul, millel puudub vooder ja mis on toodetud kahest kokkuliidetud tükist . MÄRKUS 2: Seda standardit ei tohi kasutada gaaside puhul, mis on klassifitseeritud kui LPG. 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 201 3 kuni 31. detsember 2024 31. detsember 2019 balloonide ja torukujuliste anumate puhul, millel puudub vooder ja mis on toodetud kahest kokkuliidetud tükist , 31. detsember 2023 LPG balloonide puhul EN 12245:2022 Transporditavad gaasiballoonid – Üleni kestaga ümbritsetud komposiitmaterjalist balloonid MÄRKUS : Seda standardit ei tohi kasutada gaaside puhul, mis on klassifitseeritud kui LPG. 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 12205:2001 Transporditavad gaasiballoonid – Mittetaastäidetavad metallist gaasiballoonid 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2005 kuni 3 1 . detsember 2017 31. detsember 2018 EN ISO 11118:2015 Gaasiballoonid – Mittetaastäidetavad metallist gaasiballoonid – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid 6.2.3.1, 6.2.3.3 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 20 17 kuni 31. detsember 20 24 EN ISO 11118:2015 + A1:2020 Gaasiballoonid – Mittetaastäidetavad metallist gaasiballoonid – Spetsifikatsioon ja katsemeetodid 6.2.3.1, 6.2.3.3 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 13110:2002 Transporditavad taastäidetavad , keevitatud, alumiiniumist vedelgaasi gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni 31. detsembrini 2014 EN 13110:2012 Transporditavad taastäidetavad , keevitatud, alumiiniumist vedelgaasi gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 14427:2004 Transporditavad taastäidetavad täielikult ümbritsetud komposiitmaterja list vedelgaasi gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus MÄRKUS: see standard kehtib ainult rõhualandusklapiga varustatud balloonide suhtes 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2005 kuni 30. juuni 2007 EN 14427:2004 + A1:2005 Transporditavad taastäidetavad komposiitmaterja list vedelgaasi gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus MÄRKUS 1: see standard kehtib ainult rõhualandusklapiga varustatud balloonide suhtes. MÄRKUS 2: vastavalt alajagudele 5.2.9.2.1 ja 5.2.9.3.1 tuleb mõlema ballooniga läbi viia lõhkemiskatse, kui neil ilmneb tagasilükkamise tingimustega samaväärseid või raskemaid kahjustusi 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2016 31. detsember 2023 balloonide puhul, millel puudub vooder ja mis on toodetud kahest kokkuliidetud tükist EN 14427:2014 Vedelgaasi seadmed ja lisavarustus. Transporditavad taastäidetavad täielikult pakendatud komposiitmaterja list vedelgaasi gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus MÄRKUS: Seda standardit ei tohi kasutada balloonide puhul, millel puudub vooder ja mis on toodetud kahest kokkuliidetud tükist. 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 20 15 kuni 31. detsember 20 24 31. detsember 2023 balloonide puhul, millel puudub vooder ja mis on toodetud kahest kokkuliidetud tükist EN 14427:2022 Vedelgaasi seadmed ja lisavarustus. Transporditavad taastäidetavad komposiitmaterjalist vedelgaasi gaasiballoonid – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 14208:2004 Transporditavad gaasiballoonid – Tingimused gaaside veoks mõeldud kuni 1000 liitrise mahutavusega keevitatud survevaatide kohta – Konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 14140:2003 Transporditavad taastäidetavad , keevitatud, terasest vedelgaasi gaasiballoonid – Alternatiivne konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsemb er 2010 EN 14140:2003 + A1:2006 Vedelgaasi (LPG) seadmed ja lisavarustus – Transporditavad taastäidetavad , keevitatud, terasest vedelgaasi gaasiballoonid – Alternatiivne konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2018 EN 14140:2014 +AC:2015 Vedelgaasi (LPG) seadmed ja lisavarustus – Transporditavad taastäidetavad , keevitatud, terasest vedelgaasi gaasiballoonid – Alternatiivne konstruktsioon ja ehitus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 13769:2003 Transporditavad gaasiballoonid – Balloonikogumid – Konstruktsioon, tootmine, tähistamine ja katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Enne 1. juulit 2007 EN 13769:2003 + A1:2005 Transporditavad gaasiballoonid – Balloonikogumid – Konstruktsioon, tootmine, tähistamine ja katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni 31. detsembrini 2014 EN ISO 10961:2012 Gaasiballoonid – Balloonikogumid – Konstruktsioon, tootmine, katsetamine ja ülevaatus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2022 EN ISO 10961:2019 Gaasiballoonid – Balloonikogumid – Konstruktsioon, tootmine, katsetamine ja ülevaatus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 14638-1:2006 Transporditavad gaasiballoonid – Taastäidetavad keevitatud anumad mahuga kuni 150 liitrit – I osa: keevitatud austeniit -roostevabast terasest balloonid, mille konstruktsioon tugineb katselistel e meetoditel e 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 14893:2006 + AC:2007 Vedelgaasi (LPG) seadmed ja lisavarustus – Vedelgaasi jaoks mõeldud transporditavad keevitatud terasest survevaadid mahuga 150–1000 liitrit 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2016 EN 14893:2014 Vedelgaasi (LPG) seadmed ja lisavarustus – Vedelgaasi jaoks mõeldud transporditavad keevitatud terasest survevaadid mahuga 150–1000 liitrit 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 14638-3:2010/AC Transporditavad gaasiballoonid – Taastäidetavad keevitatud anumad mahuga kuni 150 liitrit – 3. osa: keevitatud süsinikterasest balloonid eksperimentaalmeetodite st tuleneva konstruktsiooniga 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 17339:2020 Transporditavad gaasiballoonid – Täielikult pakendatud süsiniku liitmaterjalist vesinikuballoonid ja torukujulised anumad 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti s ulguri te konstruktsiooni ja ehituse kohta EN 849:1996 ( v älja arvatud A lisa ) Transporditavad gaasiballoonid – Balloonide ventiilid: spetsifikatsioon ja tüübikatsetus 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 Enne 1. juulit 2003 31. detsember 2014 EN 849:1996/A2:2001 Transporditavad gaasiballoonid – Balloonide ventiilid: spetsifikatsioon ja tüübikatsetus 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 Enne 1. juulit 2007 31. detsember 2016 EN ISO 10297:2006 Transporditavad gaasiballoonid – Balloonide ventiilid: spetsifikatsioon ja tüübikatsetus 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2018 EN ISO 10297:2014 G aasiballoonid – Balloonide ventiilid: spetsifikatsioon ja tüübikatsetus 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember 2020 EN ISO 10297:2014 + A1:2017 Gaasiballoonid – Balloonide ventiilid: spetsifikatsioon ja tüübikatsetus 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 14245:2010 Gaasiballoonid – Vedelgaasi balloonide ventiilide spetsifikatsioon ja katsetamine – Isesulguvad 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2022 EN ISO 14245:2019 Gaasiballoonid – Vedelgaasi balloonide ventiilide spetsifikatsioon ja katsetamine – Isesulguvad 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 20 2 1 kuni 31. detsember 202 4 EN ISO 14245:2021 Gaasiballoonid – Vedelgaasi balloonide ventiilide spetsifikatsioon ja katsetamine – Isesulguvad 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 Kuni pole teatatud teisiti EN 13152:2001 Vedelgaasi balloonid – toote kirjeldus ja katsetamine – balloonide ventiilid – Isesulguvad 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsemb er 2010 EN 13152:2001 + A1:2003 Vedelgaasi balloonid – toote kirjeldus ja katsetamine – balloonide ventiilid – Isesulguvad 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2014 EN ISO 15995:2010 Gaasiballoonid – Vedelgaasi balloonide ventiilide spetsifikatsioon ja katsetamine – Käsitsilülitatavad 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2022 EN ISO 15995:2019 Gaasiballoonid – Vedelgaasi balloonide ventiilide spetsifikatsioon ja katsetamine – Käsitsilülitatavad 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2024 EN ISO 15995:2021 Gaasiballoonid – Vedelgaasi balloonide ventiilide spetsifikatsioon ja katsetamine – Käsitsilülitatavad 6.2.3.1 ja 6.2.3. Kuni pole teatatud teisiti EN 13153:2001 Vedelgaasi balloonid – toote kirjeldus ja katsetamine – balloonide ventiilid – Käsitsi lülitatavad 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsemb er 2010 EN 13153:2001 + A1:2003 Vedelgaasi balloonid – toote kirjeldus ja katsetamine – balloonide ventiilid – Käsitsi lülitatavad 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2014 EN ISO 13340:2001 Transporditavad gaasiballoonid – Mittetaastäidetavate balloonide ventiilid – S petsifikatsioon ja prototüübi katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2017 31. detsember 2018 EN 13648-1:2008 Krüotehnilised anumad – Ohutusseadmed ülerõhu vastu – Osa 1: Ohutusklapid krüotehniliseks kasutuseks 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 1626:2008 (väljaarvatud B kategooria klapid) Krüotehnilised anumad – Klapid krüotehniliseks kasutuseks MÄRKUS: See standard on kohaldatav ka ventiilidele ÜRO nr 1972 veoks (METAAN, JAHUTAMISEGA VEELDATUD või MAAGAAS, JAHUTAMISEGA VEELDATUD) 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 13175:2014 Vedelgaasi seadmed ja lisavarustus – Nõuded vedelgaasi (LPG) mahuti klappidele ja abiseadmetele ning nende katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 202 2 EN 13175:2019 (välja arvatud punkt 6.1.6) Vedelgaasi seadmed ja lisavarustus. Nõuded vedelgaasi (LPG) mahuti klappidele ja abiseadmetele ning nende katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 1 . jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2024 EN 13175:2019 + A1:2020 Vedelgaasi seadmed ja lisavarustus. Nõuded vedelgaasi (LPG) mahuti klappidele ja abiseadmetele ning nende katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 17871:2015 Gaasiballoonid – Kiirühendusega balloonide klapid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus 6.2.3.1, 6.2.3.3 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2021 EN ISO 17871:2015 + A1:2018 Gaasiballoonid – Kiirühendusega balloonide ventiilid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus 6.2.3.1, 6.2.3.3 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 201 9 kuni 31. detsember 202 4 EN ISO 17871:2020 Gaasiballoonid – Kiirühendusega balloonide ventiilid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus 6.2.3.1, 6.2.3.3 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 13953:2015 Vedelgaasi seadmed ja lisavarustus – Transporditavate taastäidetavate vedelgaasi (LPG) balloonide rõhualandusklapid. MÄRKUS : Kasutusala viimane lause ei kohaldu. 6.2.3.1, 6.2.3.3 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 202 4 EN 13953:2020 Vedelgaasi seadmed ja lisavarustus – Transporditavate taastäidetavate vedelgaasi (LPG) balloonide rõhualandusklapid. 6.2.3.1, 6.2.3.3 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 14246:2014 Gaasiballoonid – Balloonide ventiilid – tootmiskatsed ja uuringud 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember 2020 EN ISO 14246:2014 + A1:2017 Gaasiballoonid – Balloonide ventiilid – tootmiskatsed ja uuringud 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 1. jaanuar 201 9 kuni 31. detsember 202 4 EN ISO 14246:2022 Gaasiballoonid – Balloonide ventiilid – tootmiskatsed ja uuringud 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 17879:2017 Gaasiballoonid – Balloonide isesulguvad ventiilid – Spetsifikatsioon ja tüübikatsetus 6.2.3.1 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN 14129:2014 (välja arvatud punkti 3.11 märkus) Vedelgaasi seadmed ja lisavarustus. Ülerõhu kaitseklapid vedelgaasi (LPG) surveanumatele MÄRKUS: See standard kohaldub survevaatidele . 6.2.3.1, 6.2.3.3 ja 6.2.3.4 Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 23826:2021 Gaasiballoonid – Kuulkraanid – Spetsifikatsioon ja katsetamine 6.2.3.1 ja 6.2.3.3 Kohustuslik alates 1. jaanuarist 2025 6.2.4.2 Korraline ülevaatus ja katsetamine Allpool esitatud tabelis loetletud standardeid tuleb kohaldada surveanumate korraliseks ülevaatuseks ja katsetamiseks , nagu on näidatud 3. veerus, et täita peatüki 6.2 nõuded . Standardeid tuleb kohaldada vastavalt alajaole 1.1.5. Viidatud standardi kasutamine on kohustuslik . Kui surveanum on ehitatud jao 6.2.5 sätete kohaselt, tuleb järgida tüübikinnituses täpsustatud korralise ülevaatuse korda . Standardeid kohaldatakse täielikult, kui alljärgnevas tabelis ei sätesta teisiti. Kui samade nõuete kohaldamiseks on viidatud rohkem kui ühele standardile, kohaldatakse nendest ainult ühte . Iga standardi kohaldamise ulatus on määratud standardi ulatuse punktis, kui alljärgnev tabel ei sätesta teisiti. Viide Dokumendi pealkiri Kehti vus (1) (2) (3) EN 1251-3:2000 Krüotehnilised anumad – Transporditavad, vaakumisoleeritud, mitte üle 1000 liitrise mahuga – Osa 3: ekspluatatsiooni eeskirjad Kuni 31. detsembrini 2024 EN ISO 21029-2:2015 Krüotehnilised anumad – Transporditavad, vaakumisoleeritud, mitte üle 1000 liitrise mahuga – Osa 2: ekspluatatsiooni eeskirjad MÄRKUS : Hoolimata antud standardi punktist 14 peavad rõhualandusseadmed läbima korralise ülevaatuse ja katsetamise mitte hiljem kui viie aasta järel Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 18119:2018 Gaasiballoonid – Õmbluseta terasest ja alumiiniumisulamist gaasiballoonide ja torukujuliste anumate perioodiline ülevaatus ja katsetamine MÄRKUS : Hoolimata standardi punktist B.1 tuleb tagasi lükata kõik balloonid ja torukujulised anumad, mille seinapaksus on väiksem kui konstruktsioonis ette nähtud seina minimaalne paksus Kuni 31. detsembrini 2024 EN ISO 18119:2018 + A1:2021 Gaasiballoonid – Õmbluseta terasest ja alumiiniumisulamist gaasiballoonide ja torukujuliste anumate perioodiline ülevaatus ja katsetamine MÄRKUS : Hoolimata standardi punktist B.1 tuleb tagasi lükata kõik balloonid ja torukujulised anumad, mille seinapaksus on väiksem kui konstruktsioonis ette nähtud seina minimaalne paksus Kohustuslik alates 1. jaanuarist 2025 EN ISO 10462:2013 + A1:2019 Gaasiballoonid – Atsetüleeni balloonid – Korraline ülevaatus ja hooldamine – Muudatus 1 Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 10460:2018 Gaasiballoonid – Keevitatud alumiiniumisulamist, süsinikust ja roostevabast terasest gaasiballoonid – Perioodiline ülevaatus ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 11623:2015 Gaasiballoonid – Komposiitmaterjalist gaasiballoonid – Korraline ülevaatus ja katsetamine Kuni pole teatatud teisiti EN ISO 22434:2011 Transporditavad gaasiballoonid – Ballooniventiilide ülevaatus ja hooldamine Kuni 31. detsembrini 2024 EN ISO 22434:2022 Gaasiballoonid – Klappide ülevaatus ja hooldus Kohustuslik alates 1. jaanuarist 2025 EN 14876:2007 Transporditavad gaasiballoonid – Keevitatud terasest survevaatide korraline ülevaatus ja katsetamine Kuni 31. detsembrini 202 4 EN ISO 23088:2020 Gaasiballoonid – Keevitatud terasest surveanumate korraline ülevaatus ja katsetamine – Maht kuni 1000 l Kohustuslik alates 1. jaanuarist 20 25 EN 14912:2015 Vedelgaasi (LPG) seadmed ja lisavarustus – Vedelgaasiballooni ventiilide ülevaatus ja hooldamine balloonide korralise ülevaatuse ajal Kuni 31. detsembrini 2024 EN 14912:2022 Vedelgaasi (LPG) seadmed ja lisavarustus – Vedelgaasiballooni ventiilide ülevaatus ja hooldamine balloonide korralise ülevaatuse ajal Kohustuslik alates 1. jaanuarist 2025 EN 1440:2016 + A1:2018 + A2:2020 (välja arvatud lisa C) Vedelgaasi seadmed ja manused – Transporditavad taastäidetavad traditsioonilised keevitatud ja joodetud terasest vedelgaasi balloonid – Perioodiline ülevaatus Kuni pole teatatud teisiti EN 16728:2016 + A1:2018 + A2:2020 Vedelgaasi seadmed ja lisavarustus – Transporditavad taastäidetavad vedelgaasi (LPG) balloonid, mis pole traditsioonilised keevitatud või joodetud terasballoonid – Perioodiline ülevaatus Kuni pole teatatud teisiti EN 15888: 2014 Transporditavad gaasiballoonid. Balloonipakett. Perioodiline ülevaatus ja katsetamine Kuni 31. detsembrini 202 4 EN ISO 20475:2020 Gaasiballoonid. Balloonikogumid. Perioodiline katsetamine ja ülevaatus Kohustuslik alates 1. jaanuarist 202 5 6.2.5 Viidatud standarditele mittevastavalt konstrueeritud, ehitatud ja katsetatud mitte-ÜRO surveanumate suhtes kehtivad nõuded Selleks, et võtta arvesse teaduse või tehnika arengut, või juhul, kui jaos 6.2.2 või 6.2.4 ei ole standardeid loetletud, või tegelemaks konkreetsete aspektidega, mida jaos 6.2.2 või 6.2.4 ei ole käsitletud, võib pädev asutus tunnustada tehnilisi eeskirju, mis tagavad samaväärse ohutustaseme . Tüübikinnituse väljastanud asutus täpsustab tüübikinnituses korraliste ülevaatuste korra, kui jaos 6.2.2 või 6.2.4 viidatud standardid ei ole kohaldatavad või kui neid ei kohaldata . Niipea kui jaos 6.2.2 või 6.2.4 viidatud uusi standardeid saab kohaldada, tühistab pädev asutus asjakohase tehnilise eeskirja tunnustamise. Kohaldada võib üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljemalt ADR-i järgmise väljaande jõustumise kuupäeval . Pädev asutus peab esitama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaadile nimekirja tehnilistest eeskirjadest, mida ta tunnustab. See nimekiri peab sisaldama järgmisi andmeid: eeskirja pealkiri ja kuupäev, eeskirja eesmärk ning teave selle kohta, kust seda on võimalik hankida. Sekretariaat avaldab selle teabe oma veebilehel ja muudatuste korral uuendab nimekirja . Pädev asutus võib ADR-i tulevases versioonis viitamiseks vastu võetud standardi kasutamise heaks kiita ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni teavitamata. Sellegipoolest tuleb täita jagude 6.2.1 ja 6.2.3 ning allpool esitatud nõuded . MÄRKUS: k äesoleva jao puhul tuleb jaos 6.2.1 esitatud viiteid tehnilistele standarditele käsitleda viidetena tehnilistele eeskirjadele . 6.2.5.1 Materjalid Allpool esitatud punktid sisaldavad näiteid materjalidest, mida võib kasutada alajao 6.2.1.2 materjale käsitlevate nõuete täitmiseks : a) süsinikteras kokkusurutud, veeldatud, jahutamisega veeldatud ja lahustatud gaaside jaoks ning ka alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 tabelis 3 loetletud, klassi 2 mittekuuluvate ainete jaoks ; b) legeeritud teras (eriteras), nikkel, niklisulam (nagu monell ) kokkusurutud, veeldatud, jahutamisega veeldatud ja lahustatud gaaside jaoks ning ka alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P200 tabelis 3 loetletud, klassi 2 mittekuuluvate ainete jaoks ; c) vask : i) klassifikatsioonikoodidega 1A, 1O, 1F ja 1TF gaaside jaoks, mille 15 ºC taandatud täitmisrõhk ei ületa 2 MPa (20 baari) ; ii) klassifikatsioonikoodiga 2A gaaside ning ka ÜRO nr 1033 dimetüüleeteri , ÜRO nr 1037 etüülkloriidi, ÜRO nr 1063 metüülkloriidi, ÜRO nr 1079 vääveldioksiidi, ÜRO nr 1085 vinüülbromiidi, ÜRO nr 1086 vinüülkloriidi ning ÜRO nr 3300 etüleenoksiidi ja süsinikdioksiidi segu jaoks, mis sisaldab üle 87% etüleenoksiidi ; iii) klassifikatsioonikoodidega 3A, 3O ja 3F gaaside jaoks ; d) alumiinium isulam : vt alajao 4.1.4.1 pakki miseeskirja P200 (10) erinõue a ; e) komposiitmaterja l kokku surutud, veeldatud, jahutamisega veeldatud ja lahustatud gaaside jaoks ; f) sünteetilis ed materjal id jahutamisega veeldatud gaaside jaoks ja g) klaas klassifikatsioonikoodiga 3A jahutamisega veeldatud gaaside jaoks (välja arvatud ÜRO nr 2187 süsinikdioksiidi, jahutatud vedeliku või selle segude) ning klassifikatsioonikoodiga 3O gaaside jaoks . 6.2.5.2 Käitamisvahendid (Reserve eritu d) 6.2.5.3 Metallist balloonid, torukujulised anumad, survevaadid ja balloonikogumid Surveproovil ei tohi surve metallile surve anuma korpuse kõige suurema surve all olevas punktis ületada 77 % garanteeritud minimaalsest voolavuspingest (R e ) . „ Voolavuspinge ” tähendab pinget, mille juures tekib 2 tuhand iku suurune (st 0,2 %) või austeniitteraste puhul , katsekeha mõõdetava pikkuse 1 % jääkpikenemine . MÄRKUS: l ehtmetalli puhul peab tõmbekatsekeha telg olema veeremise suuna suhtes õige nurga all. Purunemisel tekkiv jääkpikenemine tuleb mõõta sellise ümmarguse ristlõikega katsekeha korral, mille mõõtepikkus „l” võrdub viiekordse läbimõõduga „d” (l = 5d); juhul, kui kasutatakse täisnurkse ristlõikega katsekeha, siis tuleb katsekeha mõõtepikkus „l” arvutada valemiga : l = 5,65 F 0 kus F 0 näitab katsekeha esialgset ristlõikepindala . Surveanumad peavad olema valmistatud sobivatest materjalidest, mis peavad vastu rabedusest tingitud purunemisele ning pingekorrosioonile temperatuurivahemikus -20 ºC kuni +50 ºC . Keevitus peab olema kvaliteetne ning tagama täieliku ohutuse . 6.2.5.4 Lisasätted seoses alumiiniumi sulamist surveanumatega surugaasi, veeldatud gaasi, lahustatud gaasi ja mittesurvestatud gaasi jaoks, mille suhtes kehtivad erinõuded (gaasiproovid), samuti surve all olevat gaasi sisaldavad esemed, mis ei ole aerosoolpakendid ega gaasi sisaldavad väikesed anumad (ühekorrapakendid) ) A lumiiniumi sulamist surveanumate korpuste materjalid peavad vastama järgmistele nõuetele : A B C D Tõmbetugevus, Rm , in MPa (= N/mm 2 ) 49–186 196–372 196–372 343–490 Voolavuspinge , Re, in MPa (= N/mm 2 ) (jääkdeformatsioon = 0,2%) 10–167 59–314 137–334 206–412 Jääkpikenemine purunemisel (l = 5d) protsentides 12–40 12–30 12–30 11–16 Paindekatse (paindepinna läbimõõt d = n e, kus e on katsekeha paksus ) n=5( Rm 98) n=6( Rm > 98) n=6( Rm 325) n=7( Rm > 325) n=6( Rm 325) n=7( Rm > 325) n=7( Rm 392) n=8( Rm > 392) Alumiiniumi Assotsiatsiooni seerianumber a 1000 5000 6000 2000 a Vt „Alumiiniumi standardid ja andmed”, 5. väljaanne, jaanuar 1976, avaldatud Alumiiniumi Assotsiatsiooni poolt, 750 Third Avenue , New York . Tegelikud omadused olenevad konkreetse sulami koostisest ja surveanuma korpuse lõpptöötlusest, kuid vaatamata sellele, millist sulamit on ka sutatud, tuleb surveanuma korpuse seina paksus arvutada ühega järgmistest valemitest: kus e = surveanuma seina minimaalne paksus (mm); P MPa = katserõhk ( MPa ); P bar = katserõhk (baar); D = surveanuma nominaalne välisläbimõõt (mm); Re = minimaalne garanteeritud test imispinge 0,2 % jääkpikenemise puhul ( MPa ) (=N/mm 2 ). Lisaks ei tohi valemis näidatud minimaalne garanteeritud testimispinge (Re) olla mingil juhul suurem kui 0,85-kordne minimaalne garanteeritud tõmbetugevus ( Rm ), olenemata sellest, millist sulami tüüpi kasutatakse . MÄRKUS 1: ü laltoodud karakteristikud põhinevad eelneval kogemusel järgmiste materjalide kasutamisest surveanumate ehitamiseks : Veerg A: alumiinium, legeerimata , 99,5% puhtusega ; Veerg B: alumiiniumi ja magneesiumi sulamid ; Veerg C: alumiiniumi, räni ja magneesiumi sulamid, nagu näiteks ISO/R209-Al-Si-Mg (Alumiiniumi Assotsiatsioon 6351) ; Veerg D: alumiiniumi, vase ja magneesiumi sulamid . MÄRKUS 2: j ääkpikenemine katkemisel määratakse ümmarguse ristlõikega katsekeha abil, mille pikkus l on võrdne viiekordse läbimõõduga d (l = 5d); juhul, kui katsekeha on ristkülikukujulise ristlõikega, tuleb mõõtepikkus määrata valemiga : l = 5,65 F o kus F o on katsekeha algristlõike pindala . MÄRKUS 3: a) Paindekatse (vt joonist) viiakse läbi kahe võrdse suurusega, balloonist ringjoont mööda lõigatud katsekehaga, mille laius on 3e, kuid mitte väiksem kui 25 mm. Katsekehi võib töödelda ainult servadest ; b) Paindekatse viiakse läbi paindepinnaga, mille läbimõõt on (d) ja kahe ümmarguse toega, mis asuvad teineteisest kaugusel (d + 3e). Katse ajal peavad sisepinnad jää ma teineteisest mitte kaugemale kui paindepinna läbimõõt ; c) Katsekehal ei tohi esineda pragusid, kui seda painutatakse paindepinna ümber selliselt, et sisepinnad ei jää teineteisest kau gemale kui paindepinna läbimõõt ; d) Paindepinna läbimõõdu ja katsekeha paksuse suhe (n) peab vastama tabelis toodud väärtustele . Paindekatse joonis 6.2.5.4.2 Väiksem minimaalse pikenemise väärtus on lubatud juhul, kui valmistajariigi pädeva asutuse poolt lubatud lisakatsega tõendatakse, et surveanumad tagavad samasuguse ohutuse nagu surveanumad, mis on valmistatud tabelis 6.2.5.4.1 toodud väärtuste alusel (vt ka EN ISO 7866:2012 + A1:2020 ) . 6.2.5.4.3 Surveanumate seina paksus kõige õhemas punktis peab olema järgmine : - kui surveanuma läbimõõt on alla 50 mm: mitte alla 1,5 mm ; - kui surveanuma läbimõõt on 50 kuni 150 mm: mitte alla 2 mm ja - kui surveanuma läbimõõt on üle 150 mm: mitte alla 3 mm . 6.2.5.4.4 Surveanumate põhjad peavad olema poolringi-, elliptilise- või ruumilise kaare kujulise ristlõikega; nad peavad olema sama ohutud kui surveanuma kere . 6.2.5.5 Komposiitmaterja list surveanumad Komposiitmaterja lidest balloonide, torukujuliste anum ate, survevaatide ja ballooni kogumite konstruktsioon peab olema selline, et minimaalne lõhkemistegur (lõhkemisrõhk jagatud katserõh uga) oleks : - 1,67 tugevdavast materjalist võruga ümbritsetud surveanumate puhul ; - 2,00 tugevdava materjaliga täielikult ümbritsetud surveanumate puhul . 6.2.5.6 Suletud krüotehnilised anumad Jahutamisega veeldatud gaaside jaoks ette nähtud suletud krüotehniliste anumate suhtes kehtivad järgmised nõuded : 6.2.5.6.1 Juhul, kui kasutatakse mittemetallilisi materjale, peavad need pidama vastu haprumisest tingitud murdumisele surveanuma ja selle manuste kõige madalamal töötemperatuuril . 6.2.5.6.2 Rõhualandusseadmed peavad olema selliselt konstrueeritud, et need töötaksid suurepäraselt isegi nende madalaimal töötemperatuuril. Nende töökindlus sellel temperatuuril tuleb kindlaks määrata ning seda tuleb kontrollida, katsetades iga seadet või sama tüüpi seadmete näidist . 6.2.5.6.3 Surveanumate õhutusavad ja rõhualandusseadmed tuleb konstrueerida selliselt, et vedeliku väljaloksumine oleks välistatud . 6.2.6 Üldnõuded aerosoolpakenditele, gaasi sisaldavate väikestele anumatele (ühekorrapakenditele) ja tuleohtlikku veeldatud gaasi sisaldavatele kütuseelementidele (kassettidele) 6.2.6.1 Konstruktsioon ja ehitus 6.2.6.1.1 Aerosoolpakendid (ÜRO nr 1950 aerosoolid), mis sisaldavad ainult gaasi või gaaside segu ning ÜRO nr 2037 ühekorrapakendid peavad olema valmistatud metallist. See nõue ei kehti ÜRO nr 1011 butaanile ette nähtud aerosoolpakenditele ja ühekorrapakenditele maksimaalse mahuga 100 ml. Muud aerosoolpakendid (ÜRO nr 1950 aerosoolid) peavad olema valmistatud metallist, sünteetilisest materjalist või klaasist. Metallist valmistatud anumad, mille välimine läbimõõt on vähemalt 40 mm, peavad olema nõgusa põhjaga . 6.2.6.1.2 Metallist anumate maht ei tohi ületada 1000 ml; sünteetilisest materjalist või klaasist anumate maht ei tohi ületada 500 ml . 6.2.6.1.3 Kõik a numate mudelid peavad enne töösse võtmist vastama alajao 6.2.6.2 kohaselt läbi viidud hüdraulilise surveproovi nõuetele . 6.2.6.1.4 Aerosoolpakendite (ÜRO nr 1950 aerosoolid) vabastusklapid ja pihustusseadmed ning ÜRO nr 2037 ühekorrapakendite klapid peavad kindlustama anumate lekkekindla sulgemise ning olema kaitstud juhusliku avanemise vastu. Klapid ja pihustusseadmed, mis sulguvad ainult siserõhu mõjul, ei ole aktsepteeritavad . 6.2.6.1.5 Aerosoolpakendite siserõhk 50 ºC juures ei tohi ületada rõhku 1,2 MPa (12 baari) kergestisüttivate veeldatud gaaside puhul, 1,32 MPa (13,2 baari) mitte-kergestisüttivate veeldatud gaaside puhul ja 1,5 MPa (15 baari) mitte-kergestisüttivaid suru- või lahustatud gaaside puhul . Mitme gaasi segu puhul kehtib rangem piirmäär . Neid tuleb täita selliselt, et temperatuuril 50 ºC ei täidaks vedel faas üle 95 % nende mahust. Väikesed gaasi sisaldavad anumad (ühekorrapakendid) peavad vastama alajao 4.1.4.1 P200 katserõhu ja täitmisnõuetele . Lisaks ei tohi katserõhu ja veemahutavuse korrutis olla veeldatud gaaside puhul suurem kui 30 baari × liitrit või surugaaside puhul 54 baari × liitrit ning katserõhk ei tohi veeldatud gaaside puhul olla suurem kui 250 baari ja surugaaside puhul 450 baari. 6.2.6.2 Hüdrauliline surve proov 6.2.6.2.1 Rakendatav siserõhk (katserõhk) peab olema 1,5 korda suurem kui siserõhk 50 °C juures, minimaalselt 1 MPa (10 baari) . 6.2.6.2.2 Kõikide mudelite hüdrauliline surveproov tuleb läbi viia vähemalt viie tühja anumaga : a) kuni saavutatakse ettenähtud rõhk, mille juures ei esine lekkimist või nähtavat jääkdeformatsiooni; b) kuni toimub lekkimine või lõhkemine; esiteks peab järele andma nõgus põhi, kui see on olemas, ning anum ei tohi lekkida või lõhkeda enne, kui saavutatakse või ületatakse 1,2-kordne katserõhk . 6.2.6.3 Tiheduskatse (lekkekindluskatse) Iga gaasiga täidetud aerosoolpakend või ühekorrapakend või kütuseelement (kassett) peab läbima katse kuumaveevannis vastavalt alajaole 6.2.6.3.1 või mõne samaväärse lubatud katse vastavalt alajaole 6.2.6.3.2. 6.2.6.3.1 Kuumaveevanni katse 6.2.6.3.1.1 Vanni temperatuur ja katse kestus tuleb valida selliselt, et siserõhk viiakse väärtuseni, mida see saavutaks temperatuuril 55 ºC (temperatuuril 50 ºC, kui vedelal kujul gaas ei täida 50 ºC juures rohkem kui 95% aerosoolpakendi või ühekorrapakendi või kütuseelemendi (kasseti) mahust). Ent kui pakendi sisu on kuumatundlik või kui gaasiga täidetud aerosoolpakendid või ühekorrapakendid või kütuseelemendid (kassetid) on valmistatud sellel temperatuuril pehmenevast plastmaterjalist, peab vanni temperatuur jääma vahemikku 20–30 ºC. Lisaks tuleb igast 2000 gaasiga täidetud aerosoolpakendist või ühekorrapakendist või kütuseelemendist (kassetist) ühte anumat või kütuseelementi (kassetti) katsetada temperatuuril 55 ºC. 6.2.6.3.1.2 Gaasiga täidetud aerosoolpakendil või ühekorrapakendil või kütuseelemendil (kassetil) ei tohi esineda leket ega jäävat deformatsiooni, välja arvatud plastanuma deformatsioon pehmenemise tõttu eeldusel, et gaasiga täidetud aerosoolpakend või ühekorrapakend või kütuseelement (kassett) ei hakka lekkima. 6.2.6.3.2 Alternatiivsed meetodid Pädeva asutuse loal võib kasutada alternatiivseid meetodeid, mis tagavad samaväärse ohutustaseme, tingimusel, et täidetakse punktide 6.2.6.3.2.1 ja kohaldumise korral 6.2.6.3.2.2 või 6.2.6.3.2.3 nõudeid. 6.2.6.3.2.1 Kvaliteedisüsteem Gaasiga täidetud aerosoolpakendeid või ühekorrapakendeid või kütuseelemente (kassette) täitval ja nende komponente tootval ettevõttel peab olema kvaliteedisüsteem. Kvaliteedisüsteemiga tuleb ette näha töökorraldus, mis tagab kõigi lekkivate või deformeerunud gaasiga täidetud aerosoolpakendite või ühekorrapakendite või kütuseelementide (kassettide) tagasilükkamise, nii et neid ei antaks transpordiks üle. Kvaliteedisüsteem peab hõlmama: a) organisatsiooni struktuuri ja tööülesannete kirjeldust; b) vastavaid ülevaatuse ja kontrolli, kvaliteedi kontrolli, kvaliteedi tagamise ja tööprotsessi instruktsioone; c) kvaliteedi dokumentatsiooni, nagu näiteks kontrollimiste aruanded, katsetamiste andmeid, kalibreerimise andmeid ja sertifikaate; d) tegevusaruannet, et kindlustada kvaliteedisüsteemi tõhus toimimine; e) dokumentide kontrolli ja läbivaatamise protsessi kirjeldust; f) võimalust mittevastavate aerosoolpakendite või ühekorrapakendite või kütuseelementide (kassettide) kontrollimiseks; g) asjassepuutuva personali koolitusprogrammide ja kvalifitseerimise juhiseid ning h) valmistoodet kahjustuste eest kaitsvate juhiste kirjeldust. Korraldada tuleb pädeva asutuse nõuetele vastav esmane audit ja korralised auditid. Need auditid peavad tagama, et kinnitatud kvaliteedisüsteem on jätkuvalt piisav ja efektiivne. Kõigist välja pakutud muudatustest kinnitatud süsteemis tuleb eelnevalt teatada pädevale asutusele. 6.2.6.3.2.2 Aerosoolpakendid 6.2.6.3.2.2.1 Aerosoolpakendite täitmiseelne surve- ja lekkekatse Iga tühi aerosoolpakend tuleb panna sellise rõhu alla, mis on vähemalt võrdne täidetud aerosoolpakendi suurima eeldatava rõhuga temperatuuril 55 ºC (või 50 ºC, kui vedela faasi maht ei ületa 95 % aerosoolpakendi mahust temperatuuril 50 ºC). See peab moodustama vähemalt kaks kolmandikku aerosoolpakendi konstruktsioonile vastavast rõhust. Kui mõnel aerosoolpakendil ilmneb katserõhul leke, mille suurus on vähemalt 3,3 x 10 -2 mbar∙l∙s -1 , deformatsioone või muid defekte, tuleb see tagasi lükata. 6.2.6.3.2.2.2 Aerosoolpakendite täitmisjärgne katsetamine Enne täitmist peab täitja veenduma, et rõhuseadmed on õigesti seadistatud ning kasutatakse ettenähtud propellanti . Kõik täidetud aerosoolpakendid tuleb kaaluda ja nad peavad läbima lekkekindluskatse. Lekketuvastusseadmed peavad olema piisavalt tundlikud, et avastada temperatuuril 20 ºC vähemalt 2,0 x 10 -3 mbar∙l∙s -1 suurust leket. Kõik täidetud aerosoolpakendeid, millel ilmneb leke või deformatsioon või mis on liiga rasked, tuleb tagasi lükata. 6.2.6.3.2.3 Gaasiga täidetud ühekorrapakendid ja kütuseelemendid (kassetid) 6.2.6.3.2.3.1 Gaasiga täidetud ühekorrapakendite ja kütuseelementide (kassettide) survekatse Iga tühi ühekorrapakend ja kütuseelement (kassett) tuleb panna sellise rõhu alla, mis on vähemalt võrdne täidetud aerosoolpakendi suurima eeldatava rõhuga temperatuuril 55 ºC (või 50 ºC, kui vedela oleku maht ei ületa 95% anuma mahust temperatuuril 50 ºC). See peab moodustama vähemalt kaks kolmandikku ühekorrapakendi või kütuseelemendi konstruktsioonile vastavast rõhust. Kui mõnel ühekorrapakendil või kütuseelemendil (kassetil) ilmneb katserõhul leke, mille suurus on vähemalt 3,3 x 10 -2 mbar∙l∙s -1 , deformatsioone või muid defekte, tuleb see tagasi lükata. 6.2.6.3.2.3.2 Gaasiga täidetud ühekorrapakendite ja kütuseelementide (kassettide) lekkekatse Enne täitmist ja sulgemist peab täitja veenduma, et sulgurid (kui need on olemas) ja nendega seotud sulgemisseadmed on korralikult suletud ning kasutatakse ettenähtud gaasi. Iga gaasiga täidetud ühekorrapakendi või kütuselemendi (kasseti) puhul tuleb kontrollida gaasi korrektset massi ja lekkekindlust. Lekkekindluse tuvastamise seadmed peavad olema piisavalt tundlikud, et avastada 20 ºC juures vähemalt 2,0 x 10 -3 mbar∙l∙s -1 leket. Kõik gaasiga täidetud ühekorrapakendid või kütuselemendid (kassetid), mille mass ei vasta deklareeritud piiridele või millel ilmneb leke või deformatsioon, tuleb tagasi lükata. 6.2.6.3.3 Pädeva asutuse loal ei kohaldata alajagusid 6.2.6.3.1 ja 6.2.6.3.2 väikestele aerosoolidele ja anumatele, mis peavad olema steriilsed ja millele katsetamine veevannis võib halvasti mõjuda, tingimusel, et : a) nad sisaldavad mittesüttivat gaasi ja i) sisaldavad muid aineid, mis on meditsiinis, ve t erinaarias või muul sarnasel eesmärgil kasutatavate ravimite koostisosad ; ii) sisaldavad muid aineid, mida kasutatakse ravimite tootmisel; või iii) kasutatakse neid meditsiinis, veterinaarias või muul sarnasel eesmärgil ; b) tootja kasutab lekete avastamiseks ja rõhukindluse määramiseks alternatiivseid meetodeid, mis tagavad samaväärse ohutuse, näiteks heeliumkontrolli või veevanni vähemalt ühel statistilisel näidisel kõigi tootepartiide iga 2000 toote kohta c) punkti a alapunktide i ja iii kohased ravimid on toodetud riikliku tervisekaitseasutuse loal. Kui pädev asutus seda nõuab, siis tuleb järgida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 3 kehtestatud hea tootmistava põhimõtteid . 6.2.6.4 Viide standarditele Käesoleva alajao nõuded loetakse täidetuks, kui järgmised standardid on täidetud : - aerosoolpakendite osas (ÜRO nr 1950 aerosoolid) nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ 4 lisa, muudetud ja tootmise kuupäeval kehtivas redaktsioonis ; - ÜRO nr 2037 gaasi sisaldavate väikeste anumate jaoks, mis sisaldavad ÜRO nr 1965 veeldatud gaasiliste süsivesinike segu, n.o.s .: standard EN 417:20 12 : Mitte- taastäidetavad metallist ühekorrapakendid vedelgaaside (LPG) jaoks, klapiga või ilma, kasutamiseks kantavates seadmetes – Ehitus, kontroll, katsetamine ja tähistamine ; ÜRO nr 2037 gaasi sisaldavate väikeste anumate puhul, mis sisaldavad mittemürgiseid, mitte-kergestisüttivaid suru- või veeldatud gaase: EN 16509:2014 Teisaldatavad gaasiballoonid – Mittetaastäidetavad teisaldatavad väikesed, kuni 120 ml mahutavusega terasballoonid, mis sisaldavad suru- või veeldatud gaasi (kompaktballoonid) – Konstruktsioon, ehitus, täitmine ja katsetamine . Lisaks selles standardis nõutud tähistele peavad ühekorrapakendid kandma märgistust „UN 2037/EN 16509“. PEATÜKK 6.3 NÕUDED KLASSI 6.2 KUULUVATE A-KATEGOORIA NAKKUSOHTLIKE AINETE PA KENDITE (ÜRO nr 2814 ja 2900) EHITUSE LE JA KATSETAMISE LE MÄRKUS : k äesoleva peatüki nõuded ei kehti pakenditele, mida kasutatakse klassi 6.2 ainete veoks alajao 4.1.4.1 pakkimiseeskirja P621 kohaselt . 6.3.1 Üldist 6.3.1.1 Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse A-kategooria nak kusohtlike ainete , ÜRO nr 2814 ja 2900 veoks mõeldud pakendite suhtes . 6.3.2 Pakendite suhtes kehtivad nõuded 6.3.2.1 Pakendite suhtes kehtivad käesoleva peatüki nõuded põhinevad praegu kasutuses olevatel pakenditel, nagu on ette nähtud jaos 6.1.4. Eesmärgiga võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut ei ole keelatud kasutada pakendeid, mille karakteristikud erinevad käesolevas peatükis sätestatutest tingimusel, et need on sama tõhusad, vastuvõetavad pädevale asutusele ning suudavad täita jaos 6.3.5 kirjeldatud nõuded . Katsemeetodeid, mis erinevad ADR-is kirjeldatud meetoditest, võib kasutada tingimusel, et need on samaväärsed ning pädeva asutuse poolt tunnustatud . 6.3.2.2 Selleks, et tagada kõigi pakendite vastavus käesoleva peatüki nõuetele, tuleb pakendid toota ja katsetada vastavalt pädevat asutust rahuldavale kvaliteedi tagamise programmile . MÄRKUS: ISO 16106:20 20 „ Transport packages for dangerous goods – Dangerous goods packagings , intermediate bulk containers ( IBCs ) and large packagings – Guidelines for the application of ISO 9001” ( O htlike veoste saadetised – ohtlike veoste pakendid, IBC-d ja suurpakendid – ISO 9001 rakendamissuunised) annab piisavaid juhiseid korra kohta, mida võib järgida . 6.3.2.3 Tootjad ja pakendite järgnevad jaotajad peavad esitama järgitavaid protseduure puudutava informatsiooni ning avauste tüübi ja mõõtmete (kaasa arvatud nõutud tihendid) ning mis tahes muude komponentide kirjelduse, mis on vajalikud, et kindlustada veoks esitatavate pakendite suutlikkus sooritada käesoleva peatüki kohased suutlikkuse katsed . 6.3.3 Kood pakenditüüpide tähistamiseks 6.3.3.1 Pakenditüüpide tähistamise koodid on esitatud alajaos 6.1.2.7 . 6.3.3.2 Pakendikoodile võivad järgneda tähed „U” või „W”. Täht „U” tähistab alajao 6.3.5.1.6 nõuetele vastavat eripakendit. Täht „W” tähistab seda, et kuigi pakend on sama tüüpi, nagu on näidatud koodil, on see toodetud jaost 6.1.4 erinevate omadustega ja seda loetakse alajao 6.3.2.1 kohaselt samaväärseks . 6.3.4 Tähistamine MÄRKUS 1: t ähistus näitab, et pakend, mis seda kannab, vastab edukalt katsetatud prototüübile ja käesoleva peatüki nõuetele, mis käsitlevad pakendi tootmist, kuid mitte kasutamist . MÄRKUS 2: t ähistamise eesmärk on olla abiks pakendite tootjatele, taastajatele, kasutajatele, vedajatele ja reguleerivatele ametivõimudele . MÄRKUS 3: t ähistus ei näita alati kõiki detaile katsetasemete jne kohta ning neid võib vaja olla täpsemalt arvesse võtta, viidates näiteks katsetamise tunnistusele, katsearuannetele või edukalt katsetatud pakendite registrile . 6.3.4.1 Iga ADR-i kohaselt kasutamiseks ette nähtud pakend peab kandma tähiseid, mis on vastupidavad, loetavad ning on pakendi suhtes sellise suhtelise suurusega ja selliselt paigutatud, et nad on hästi nähtavad. Pakenditel kogumassiga üle 30 kg peavad tähised või nende duplikaadid olema paigutatud pakendi peale või küljele. Tähtede, numbrite ja sümbolite kõrgus peab olema vähemalt 12 mm, välja arvatud 30 liitrise mahuga või 30 kg puhasmassiga või väiksemate pakendite puhul, kus need peavad olema vähemalt 6 mm kõrged, ning 5 liitrise mahuga või 5 kg puhasmassiga või väiksemate pakendite puhul, kus need peavad olema sobiva suurusega . 6.3.4.2 Pakend, mis vastab käesoleva jao ning jao 6.3.5 nõuetele, peab olema tähistatud : a) ÜRO pakendi sümboliga ; Seda sümbolit ei tohi kasutada muul otstarbel, kui kinnitusena selle kohta, et pakend, elastne mahtkonteiner, teisaldatav paak või MEGC vastab peatüki 6.1, 6.2, 6.3, 6.5, 6.6, 6.7 või 6.11 asjaomastele nõuetele ; b) jao 6.1.2 kohaselt pakendi tüüpi määrava koodiga ; c) tekstiga „CLASS 6.2” („KLASS 6.2”); d) pakendi tootmise aastaarvu kahe viimase numbriga ; e) märgi andmist lubava riigi tähisega, näidatuna rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutatava riigi tunnusmärgiga 1 ; f) pakendi tootja nime või muu , pädeva asutuse poolt määratud tunnusmärgiga ; g) alajao 6.3.5.1.6 nõuetele vastavate pakendite puhul tähega „U”, mis on lisatud vahetult peale punktis b nõutud tähist . 6.3.4.3 Tähistus tuleb peale kanda alajao 6.3.4.2 punktides a–g näidatud järjekorras; kõik nendes punktides nõutud tähistused peavad olema selgelt eraldatud näiteks kaldkriipsu või tühikuga, et nad oleksid selgelt äratuntavad. Näiteid vt alajaos 6.3.4.4. Mis tahes muud pädeva asutuse poolt lubatud täiendavad tähised peavad ikkagi võimaldama alajaos 6.3.4.1 nõutud tähist õigesti määrata. . 6.3.4.4 Tähistamise näide 4G/CLASS 6.2/06 viide 6.3.4.2 a, b, c ja d S/SP-9989-ERIKSSON viide 6.3.4.2 e ja f 6.3.5 Pakendite katsetamise nõuded 6.3.5.1 Katsete läbiviimine ja sagedus 6.3.5.1.1 Iga pakendi prototüüpi peab katsetama käesolevas jaos toodud tingimustel ja kooskõlas märgi eraldamist lubava pädeva asutuse poolt kehtestatud reeglitega, kusjuures kõnealune pädev asutus peab pakendi prototüübi kinnitama . 6.3.5.1.2 Iga pakendi prototüüp peab enne selle kasutuselevõtmist läbima edukalt käesolevas peatükis nõutud katsed. Pakendi prototüüp määratletakse selle konstruktsiooni, mõõtude, materjali ning paksuse, valmistamise viisi ja pakkimisega, kuid siia hulka võivad kuuluda ka erinevad pinnatöötlused. See hõlmab ka pakendeid, mis erinevad prototüübist ainult väiksema konstruktsioonilise kõrguse poolest . 6.3.5.1.3 Katseid peab kordama toodete näidistega pädeva asutuse määratud ajavahemike tagant . 6.3.5.1.4 Katseid peab kordama ka pärast iga muudatust pakendi konstruktsiooni s , materjali s või ehitusviisi s . 6.3.5.1.5 Pädev asutus võib lubada selliste pakendite valikulist katsetamist, mis erinevad prototüübist ainult vähesel määral (näiteks mõõtmed on väiksemad või primaaranumate puhasmass on väiksem), ning natuke väiksemate välismõõtmetega toodetud pakendite (nagu vaatide ja kastide) katsetamist . 6.3.5.1.6 Igat tüüpi esmaseid anumaid võib asetada teisesesse pakendisse ning neid jäikades välispakendis vedada ilma täiendava katsetamiseta järgmistel tingimustel : a) jäik välispakend kergelt purunevate esmaste anumatega (nt klaasist) peab olema edukalt katsetatud alajao 6.3.5.2.2 punkti a kohaselt ; b) Kõikide esmaste anumate kogumass kokku ei tohi ületada poolt eeltoodud punktis a kirjeldatud kukkumise katses kasutatud esmaste anumate kogumassist ; c) Esmaste anumate vahelise ning esmaste anumate ja teisese pakendi välispinna vahelise pehmendava materjali paksus ei tohi olla väiksem kui vastavad paksus ed algselt katsetatud pakendis; juhul, kui esialgsel katsel kasutati üksikut esmast anumat, ei tohi esmaste anumate vahelise pehmendava materjali paksus olla väiksem kui pehmendava materjali paksus teisese pakendi välispinna ja esmase anuma vahel esialgsel katsel. Juhul, kui kasutatakse kas väiksemat arvu või väiksemaid esmaseid anumaid (võrrelduna kukkumiskatses kasutatud esmaste anumatega), tuleb tühja ruumi täitmiseks kasuta d a piisavas koguses täiendavat pehmendavat materjali ; d) Tühi jäik välispakend peab olema edukalt läbinud alaj ao 6.1.5.6 kohase virnastamis katse. Identsete pakendite kogumass peab põhinema eeltoodud punktis a kirjeldatud kukkumiskatses kasutatud pakendite summaarsel massil ; e) Vedelikke sisaldavate esmaste anumate puhul peab olema lisatud piisavas koguses absorbeerivat materjali, mis imaks endasse kogu esmastes anumates sisalduva vedeliku ; f) Juhul, kui jäik välispakend on mõeldud vedelikke sisaldavate esmaste pakendite jaoks ning pole lekkekindel või kui välispakend on mõeldud tahkeid aineid sisaldavate esmaste pakendite jaoks ning pole puistumiskindel, tuleb lisada vahendid, mis lekkimise puhul imaks endasse kogu vedela või hoiaks kinni tahke sisu, kas lekkekindla voodri, plastist koti või muu samavõrd efektiivse vahendi vormis ; g) Lisaks alajao 6.3.4.2 punktides a–f ette nähtud tähistele tuleb pakendid tähistada ka alajao 6.3.4.2 punkti g kohaselt . 6.3.5.1.7 Pädev asutus võib alati nõuda käesoleva osa kohastel katsetel põhinevaid tõendeid selle kohta, et seeriaviisiliselt toodetud pakendid vastavad prototüübi katsete nõuetele . 6.3.5.1.8 Tingimusel, et see ei mõjuta katsete tulemusi, ning pädeva asutuse loal võib ühe näidisega sooritada mitu katset . 6.3.5.2 Pakendite ettevalmistamine katsetamiseks 6.3.5.2.1 Kõikide pakendite näidised tuleb ette valmistada samamoodi nagu veoks, välja arvatud selle poolest, et veetav aine asendatakse veega või kui määratud on -18 ºC temperatuur, siis vee/antifriisiga. Kõik esmased anumad tuleb täita vähemalt 98 % ulatuses nende mahust . MÄRKUS: m õiste vesi hõlmab -18 ºC temperatuuri juures katsetamisel vee/antifriisi lahust suhtelise tihedusega 0,95 . 6.3.5.2.2 Nõutud katsed ja näidiste arv Pakenditüüpidele ette nähtud katsed Pakenditüüp a Nõutud katsed Jäik välispakend Esmane anum Veepihusti 6.3.5.3. 5 .1 Külmataluvus 6.3.5.3. 5 .2 Kukku mis-katse 6.3.5.3 Täiendav kukkumis katse 6.3.5.3. 5 .3 Torkekatse 6.3.5.4 Virnastamis-katse 6.1.5.6 Plast Muu Näidiste arv Näidiste arv Näidiste arv Näidiste arv Näidiste arv Näidiste arv Kartongist kast x 5 5 10 Kui pakend on ette nähtud kuiva jää jaoks, tuleb see teostada ühel näidisel. 2 Katsetades „U”- ga tähistatud pakendeid, nagu on kirjeldatud alajao 6.3.5.1.6 erisätete puhul, tuleb see teostada kolmel näidisel . x 5 0 5 2 Kartongist vaat x 3 3 6 2 x 3 0 3 2 Plastkast x 0 5 5 2 x 0 5 5 2 Plastvaat /-kanister x 0 3 3 2 x 0 3 3 2 Muust materjalist kastid x 0 5 5 2 x 0 0 5 2 Muust materjalist vaadid / kanistrid x 0 3 3 2 x 0 0 3 2 a Pakenditüübi puhul liigitatakse pakendid katsete teostamise eesmärgil nende liigi ja materjali omaduste põhjal . MÄRKUS 1: j uhul, kui esmane anum on valmistatud kahest või enamast materjalist, määrab vastava katse materjal, mis saab kõige tõenäolisemalt kahjustusi . MÄRKUS 2: k atse või katsetingimuste valimisel ei võeta arvesse teisese pakendi materjali . Selgitusi tabeli kasutamiseks : Kui katsetatav pakend koosneb kartongist väliskastist koos plastist esmase anumaga, tuleb enne kukkumiskatset teostada viie näidisega veepihustikatse (vt alajagu 6.3.5.3. 5 .1) ning veel viite näidist hoidma enne kukkumiskatset temperatuuril -18 ºC (vt alajagu 6.3.5.3. 5 .2). Kui pakend on ette nähtud kuiva jää jaoks, peab laskma kukkuda veel ühel alajao 6.3.5.3. 5 .3 kohaselt ette valmistatud näidisel . Pakendid, mille ettevalmistus imiteerib ettevalmistust veoks, peavad läbima alajagudes 6.3.5.3 ja 6.3.5.4 kirjeldatud katsed. Välispakendite puhul hõlmab tabelis esitatud liigitus kartongist või sellele sarnanevast materjalist pakendeid, mille kasutamiskõlblikkust võib kiiresti mõjutada niiskus; plastist pakendeid, mis võivad madalatel temperatuuridel puruneda; ja muust materjalist nagu metallist pakendeid, mille kasutamiskõlblikkust niiskus ja temperatuur ei mõjuta . 6.3.5.3 Kukkumiskatse 6.3.5.3.1 Kukkumiskõrgus ja objekt Näidistel tuleb kooskõlas alajaoga 6.1.5.3.4 lasta vabalt kukkuda jä igale, mitte elastsele, siledale horisontaalsele massiivsele pinnale 9 m kõrguselt. 6.3.5.3.2 Katse näidiste arv ja kukkumise asend 6.3.5.3.2.1 Kastikujuliste näidiste puhul tuleb viiel näidisel lasta kukkuda järgmiselt : a) üks otse alusele ; b) üks otse kaanele ; c) üks otse pikemale küljele ; d) üks otse lühemale küljele ; e) üks nurgale . 6.3.5.3. 2.2 Kui näidised on vaadi - või kanistri kujulised, tuleb kolmel näidisel lasta kukkuda järgmiselt: a) üks diagonaalselt ülemisele serva ja põhja ühenduskohale selliselt, et raskuskese oleks otse kokkupõrkekoha kohal ; b) üks diagonaalselt alumisele serva ja põhja ühenduskohale ; c) üks otse kerele või küljele . 6.3.5.3. 3 Juhul, kui näidisel lastakse kukkuda nõutud orientatsiooniga, on lubatav, et aerodünaamilistel põhjustel ei toimu kokkupõrge selles orientatsioonis . 6.3.5.3. 4 Pärast kukkumise läbitegemist ei tohi esmased anumad lekkida ning need peavad olema jätkuvalt kaitstud teisese pakendi pehmendava/absorbeeriva materjali poolt . 6.3.5.3. 5 Katsenäidiste spetsiaalne ettevalmistus kukkumiskatseks 6.3.5.3. 5 .1 Kartong – veepihustikatse Kartongist välispakendid : n äidised tuleb asetada vähemalt üheks tunniks veepihusti alla, mis imiteerib vihmasadu tugevusega umbes 5 cm tunnis. Seejärel peab näidistega läbi tegema alajaos 6.3.5.3.1 kirjeldatud katse . 6.3.5.3. 5 .2 Plastmaterjal – külmas hoidmine Plastist esmased anumad või välispakendid : k atsenäidist ja selle sisu hoitakse vähemalt 24 tundi 18 ºC või madalama temperatuuri juures ning 15 minuti jooksul pärast sellelt temperatuurilt äravõtmist peab sellega teostama alajaos 6.3.5.3.1 kirjeldatud katse. Kui näidised sisaldavad kuiva jääd, võib sellel temperatuuril hoidmise perioodi lühendada 4 tunnini. 6.3.5.3. 5 .3 Pakendid, millesse on ette nähtud kuiv jää – täiendav kukkumiskatse Kui pakendid on mõeldud sisaldama kuiva jääd, tuleb lisaks alajaos 6.3.5.3.1 ning, kui see on asjakohane, alajaos 6.3.5.3. 5 .1 või 6.3.5.3. 5 .2 kirjeldatud katsele sooritada täiendav katse. Ühte näidist tuleb hoida selliselt, et kogu kuiv jää aurustub ning lasta sellel seejärel kukkuda vastavalt alajaos 6.3.5.3.2 .1 või 6.3.5.3.2.2 kirjeldatud asendis, mis kahjustab kõige tõenäolisemalt pakendit . 6.3.5.4 Torkekatse 6.3.5.4.1 Pakendid kogumassiga 7 kg või vähem Näidis asetatakse kõvale tasapinnalisele alusele. Silindrilist terasvarrast, mille mass on vähemalt 7 kg, mille läbimõõt on 38 mm ning mille löögiotsa serva raadius ei ületa 6 mm, (vt joonis 6.3.5.4.2) lastakse vertikaalselt vabalt kukkuda 1 m kõrguselt, mõõdetuna löögiotsa ja näidise pinna vahel. Üks näidis peab olema asetatud oma alusele. Teine näidis peab olema asetatud asendisse, mis on risti esimesega. Mõlemal juhul peab terasvarras olema suunatud esmasele anumale. Mõlema kokkupõrke tulemusel on lubatav terasvarda läbitungimine teisesest pakendist tingimusel, et esmasest pakendist ei toimu lekkimist . 6.3.5.4.2 Pakendid kogumassiga üle 7 kg Näidistel lastakse kukkuda terasvarda otsale. Varras tuleb asetada vertikaalselt tasapinnalisele , kõvale alusele. Varda läbimõõt peab olema 38 mm ning ülemise otsa serva raadius ei tohi ületada 6 mm (vt joonis 6.3.5.4.2). Varras peab ulatuma pinnast vähemalt sama kõrgele, kui on esmase anuma keskme ja välispakendi välispinna vaheline kaugus, kuid mitte vähem kui 200 mm. Ühel näidisel lastakse kaas allapoole vertikaalselt vabalt kukkuda 1 m kõrguselt, mõõdetuna terasvarda otsast. Teisel näidisel lastakse kukkuda sama kõrgelt, eelmisega ristisuunalises asendis. Mõlemal juhul peavad pakendid olema selliselt orienteeritud, et terasvardal oleks võimalik esmasest anumast läbi tungida. Kummagi kokkupõrke tulemusena on lubatud teisese pakendi läbitorge tingimusel, et sellega ei kaasne lekkimist . Joonis 6.3.5.4.2 6.3.5.5 Katsearuanne 6.3.5.5.1 Koostada tuleb vähemalt järgmisi andmeid sisaldav kirjalik katsearuanne ning see peab olema kättesaadav pakendite kasutajatele : 1. katsekoha nimetus ja aadress ; 2. taotleja nimi ja aadress (kui vajalik) ; 3. katsearuande number ; 4. katse teostamise ja aruande koostamise kuupäev ; 5. pakendi tootja ; 6. pakendi konstruktsioonitüübi kirjeldus (nt mõõdud, materjalid, sulgurid, paksus jne) kaasa arvatud tootmismeetod (nt puhumisvormimine), millele võib juurde lisada jooniseid ja/või fotosid ; 7. maksimaalne maht ; 8. katsetatav sisu ; 9. katse kirjeldused ja tulemused ; 10. k atsearuanne peab olema allkirjastatud koos allkirjastanud isiku nime ja ametinimetusega . 6.3.5.5.2 Katsearuanne peab sisaldama avaldusi selle kohta, et veoks ettevalmistatud pakendit katsetati kooskõlas käesoleva peatüki kohaste nõuetega ning et muude pakkimismeetodite või komponentide kasutamine võib muuta selle kehtetuks. Katsearuande koopia peab olema pädevale asutusele kättesaadav . PEATÜKK 6.4 NÕUDED RADIOAKTIIVSETE MATERJALIDE SAADETISTE KONSTRUKTSIOONILE, KATSETAMISELE JA HEAKSKIIDULE NING MATERJALILE HEAKSKIIDU SAAMINE 6.4.1 (Reserve eritu d) 6.4.2 Üldnõuded 6.4.2.1 Saadetis peab olema massi, mahtu ja kuju arvestades selliselt koostatud, et seda võiks lihtsalt ja ohutult vedada. Anum peab olema selliselt konstrueeritud, et seda saaks veo ajal korralikult veokisse või veokile kinnitada . 6.4.2.2 Tehniline lahendus peab olema selline, et ükski saadetise tõstevahend ei puruneks ettenähtud kasutusviisil ning juhul, kui purunemine peaks toimuma, ei mõjutataks see saadetise vastavust ADR-i teistele kriteeriumidele. Tehniline lahendus peab arvestama varutegureid järsu tõstmise puhuks . 6.4.2.3 Saadetise tõstevahendid ja igasugused muud manused, mida võidakse kasutada saadetise tõstmiseks, peavad olema konstrueeritud kas alajao 6.4.2.2 kohaselt saadetise massi arvestades või olema eemaldatavad või muul viisil mittekasutatavaks muudetavad, et neid ei saaks veo ajal kasutada . 6.4.2.4 Niivõrd kui võimalik, peavad pakendid olema selliselt konstrueeritud, et pakendi pind oleks ilma väljaulatuvate osadeta ja kergelt desaktiveeritav . 6.4.2.5 Niivõrd kui võimalik, peab saadetise välispind olema selline, et vee kogunemine ja selle pinnal püsimine oleks välistatud . 6.4.2.6 Igasugused veo ajal saadetisele lisatud seadmed ja vahendid, mis pole saadetise osad, ei tohi selle ohutust vähendada . 6.4.2.7 Saadetis peab pidama vastu kõikide tavapäraste veotingimuste jooksul tekkida võivate kiirenduste, vibratsiooni või vibratsiooni resonantsi mõjudele ilma, et erinevate anumate sulgurseadmete efektiivsus või saadetise terviklikkus halveneks. Eriti peavad mutrid, poldid ja muud kinnitusvahendid olema selliselt konstrueeritud, et vältida nende lõdvenemist või juhuslikku lahtitulemist isegi pärast korduvat kasutamist . 6.4.2.8 Pakendi konstruktsioonis tuleb võtta arvesse vananemise mehhanisme. 6.4.2. 9 Pakendi ja kõikide komponentide või struktuuride materjalid peavad sobima üksteisega ning radioaktiivse sisuga füüsikaliselt ja keemiliselt. Arvesse peab võtma nende käitumist kiirituse korral . 6.4.2. 10 Kõik klapid ja ventiilid, mille kaudu võib radioaktiivne sisu välja pääseda, peavad olema kaitstud juhusliku avanemise eest . 6.4.2. 11 Saadetise tehniline lahendus peab arvestama ümbritseva keskkonna temperatuuri ning rõhkusid, mis tavapäraste veotingimuste korral tõenäoliselt ette tulevad . 6.4.2. 12 Pakend peab olema konstrueeritud viisil, et see pakuks piisavat varjestust , et veo normaaltingimustel ja maksimaalse hoidmiseks mõeldud radioaktiivse materjali sisalduse korral doosikiirus pakendi välispinna mis tahes punktis ei ületaks kohalduvates alajagudes 2.2.7.2.4.1.2, 4.1.9.1.10 ja 4.1.9.1.11 esitatud väärtusi, võttes arvesse ka alajao 7.5.11 erisätet CV 33 (3.3) (b) ja (3.5). 6.4.2. 13 Muude ohtlike omadustega radioaktiivsete materjalide pakend peab neid omadusi arvestama; vt alajaod 2.1.3.5.3 ja 4.1.9.1.5 . 6.4.2. 14 Tootjad ja pakendite edasimüüjad peavad esitama järgitavaid protseduure puudutava informatsiooni ning avauste tüübi ja mõõtmete (kaasa arvatud nõutud tihendite) ning mis tahes muude komponentide kirjelduse, mida on vaja kindlustamaks, et veoks üle antud saadetised suudaksid läbida käesoleva peatüki kohased tugevuskatsed . 6.4.3 (Reserve eritu d) 6.4.4 Nõuded vabasaadetistele Vabasaadetis peab olema konstrueeritud alajagudes 6.4.2.1 kuni 6.4.2.13 nimetatud nõudeid arvestades ja lisaks alajao 6.4.7.2 nõudeid arvestades, kui see sisaldab lõhustuvat materjali, mida luba takse ü hes alajao 2.2.7.2.3.5 punktidest a kuni f . 6.4.5 Nõuded tööstuslikele saadetistele 6.4.5.1 IP-1, IP-2 ja IP-3 tüüpi saadetised peavad vastama kõigile alajagudes 6.4.2 ja 6.4.7.2 nimetatud nõuetele . 6.4.5.2 IP-2 tüüpi saadetiste puhul peab alajagudes 6.4.15.4 ja 6.4.15.5 kirjeldatud katsete kohaselt olema välistatud : a) radioaktiivse sisu kadumine või hajumine ja b) doosikiiruse tõus üle 20 % saadetise mis tahes välispinna punktis . 6.4.5.3 IP-3 tüüpi saadetis peab vastama kõigile alajagudes 6.4.7.2 kuni 6.4.7.15 nimetatud nõuetele . 6.4.5.4 Alternatiivsed nõuded IP-2 ja IP-3 tüüpi saadetistele 6.4.5.4.1 Saadetisi võib kasutada kui IP-2 tüüpi saadetist tingimusel, et : a) nad vastavad alajao 6.4.5.1 nõuetele; b) nad on konstrueeritud selliselt, et nad vastaksid peatüki 6.1 nõuetele, mida tuleb kohaldada I või II pakendigrupi puhul, ja c) juhul, kui nendega viiakse läbi peatükis 6.1 nõutud katsed I või II pakendigrupi jaoks, peavad katsetulemused tõestama, et on välistatud : i) radioaktiivse sisu kadumine või hajumine ja ii) doosikiiruse tõus üle 20 % saadetise mis tahes välispinna punktis . 6.4.5.4.2 Teisaldatavaid paake võib samuti kasutada kui IP-2 või IP-3 tüüpi saadetisi tingimusel, et : a) nad vastavad alajao 6.4.5.1 nõuetele ; b) nad on konstrueeritud selliselt, et nad vastaksid peatüki 6.7 nõuetele ning taluksid 265 kPa katserõhku, ja c) nad on konstrueeritud selliselt, et igasugune ettenähtud täiendav varjestus oleks võimeline taluma teisaldamisest ja tavapärastest veotingimustest tingitud staatilisi ning dünaamilisi pingeid ning vältima maksimaalse doosikiiruse ü le 20 % suurenemist teisaldatavate paakide mis tahes välispinna punktis . 6.4.5.4.3 Paake, välja arvatud teisaldatavaid paake, võib kasutada ka tabelis 4.1.9.2. 5 nimetatud LSA-I ja LSA-II vedamiseks ette nähtud IP-2 või IP-3 tüüpi saadetistena tingimusel, et : a) need vastavad alajao 6.4.5.1 nõuetele ; b) need on konstrueeritud selliselt, et need vastaksid peatüki 6.8 nõuetele, ja c) need on konstrueeritud selliselt, et igasugune ettenähtud täiendav varjestus taluks teisaldamisest ja tavapärastest veotingimustest tingitud staatilisi ning dünaamilisi pingeid ning väldiks maksimaalse doosikiiruse üle 20% suurenemist paakide mis tahes välispinna punktis . 6.4.5.4.4 Konteinereid, millel on alalise sulgemise võimalus, võib samuti kasutada IP-2 või IP-3 tüüpi saadetistena tingimusel, et : a) radioaktiivseks sisuks on ainult tahked materjalid ; b) nad vastavad alajao 6.4.5.1 nõuetele ja c) nad on konstrueeritud nii, et vastavad standardile ISO 1496-1:1990 „Seeria 1 kaubakonteinerid – spetsifikatsioon ja katsetamine – osa 1: segalasti konteinerid, välja arvatud nende mõõtmed ja liigitus” ning selle muudatustele 1:1993, 2:1998, 3:2005, 4:2006 ja 5:2006 . Nad peavad olema konstrueeritud selliselt, et kui nendega viia läbi selles dokumendis nimetatud katsed ning neile mõjuvad tavapärastel veotingimustel esinevad kiirendused, siis nad takistavad : i) radioaktiivse sisu kadu või hajumist ja ii) doosikiiruse tõusu üle 20 % saadetise mis tahes välispinna punktis . 6.4.5.4.5 Puistveose metallist vahekonteinereid võib samuti kasutada kui IP-2 või IP-3 tüüpi saadetisi tingimusel, et : a) nad vastavad alajao 6.4.5.1 nõuetele ja b) nad on konstrueeritud selliselt, et nad vastaksid I või II pakendigrupi puhul kohaldatavatele peatüki 6.5 nõuetele ja, kui nende suhtes teostataks kõnealuses peatükis ette nähtud katsed, välja arvatud kõige suuremat kahjustust võimaldavas asendis kukkumiskatse, välistavad nad : i) radioaktiivse sisu kadumise või hajumise ja ii) doosikiiruse üle 20 % tõusu puistlasti vahekonteineri mis tahes välispinna punktis . 6.4.6 Nõuded uraanheksafluoriidi sisaldavatele saadetistele 6.4.6.1 Uraanheksafluoriidi sisalda miseks mõeldud saadetis peab vastama mujal ADR-is nimetatud nõuetele, mis käsitlevad materjalide radioaktiivseid ja lõhustuvaid omadusi. Välja arvatud alajaos 6.4.6.4 lubatud juhul, peab 0,1 kg või rohkem uraanheksafluoriidi olema pakitud ja seda peab vedama kooskõlas standardi ISO 7195:2005 „Tuumaenergia – Uraanheksafluoriidi (UF 6 ) pakkimine veoks” sätetega ning alajagude 6.4.6.2 ja 6.4.6.3 nõuetega . 6.4.6.2 Iga saadetis, mis sisaldab 0,1 kg või rohkem uraanheksafluoriidi, peab olema konstrueeritud selliselt, et saadetised täidaksid järgmised nõuded : a) läbima alajaos 6.4.21.5 nimetatud, standardi ISO 7195:2005 kohase konstruktsioonikatse nii, et selle tagajärjel pakend ei hakka lekkima ja selles ei teki lubamatuid pingeid , välja arvatud alajaos 6.4.6.4 vabastamise korral ; b) taluma alajaos 6.4.15.4 nimetatud vaba langemise katset nii, et ei teki uraanheksafluoriidi kadu ega hajumist ja c) läbima alajaos 6.4.17.3 nimetatud soojuskatse nii, et pakend selle tagajärjel ei purune , välja arvatud alajaos 6.4.6.4 vabastamise korral; . 6.4.6.3 Saadetisel, mis sisaldab 0,1 kg või rohkem uraanheksafluoriidi, ei tohi olla rõhualandusseadmeid. 6.4.6.4 Mitmepoolsel heakskiidul võib 0,1 kg või enam uraanheksafluoriidi sisaldavaid saadetisi vedada, kui saadetis on konstrueeritud : a) kooskõlas standardist ISO 7195:2005 erineva rahvusvahelise või riikliku standardig a, mis tagab samaväärse ohutus taseme , ja/või ; b) selliselt, et see taluks lekkimiseta ja lubamatu pingeta alla 2,76 MPa katserõhku, nagu sätestatud alajaos 6.4.21.5, ja/ või ; c) 9000 kg või suurema koguse uraanheksafluoriidi veoks ja saadetis ei vasta alajao 6.4.6.2 punkti c nõuetele . Kõiges muus tuleb järgida alajagudes 6.4.6.1 kuni 6.4.6.3 toodud nõudeid . 6.4.7 Nõuded A-tüüpi saadetistele 6.4.7.1 A-tüüpi saadetised peavad olema konstrueeritud jao 6.4.2 ja alajagude 6.4.7.2 kuni 6.4.7.17 üldnõuetele vastavalt . 6.4.7.2 Saadetise väikseim üldine välismõõde ei tohi olla alla 10 cm . 6.4.7.3 Saadetise välispinnale peab olema kinnitatud vahend, näiteks plomm, mis ei purune kergelt ning kuni see on rikkumata, on pakend on avamata . 6.4.7.4 Kõik saadetise küljes olevad kinnitusvahendid peavad olema selliselt konstrueeritud, et normaalsete ning avariiliste veotingimuste korral ei vähendaks nendele vahenditele mõjuvad jõud saadetise vastavust ADR-i nõuetele . 6.4.7.5 Saadetise tehnilises lahenduses lähtutakse pakendi elementide arvestuslikust temperatuurivahemikust -40 C kuni +70 C. Tähelepanu tuleb pöörata vedelike külmumistemperatuuridele ja pakendi materjalide võimalikule lagunemisele antud temperatuurivahemikus . 6.4.7.6 Tehniline lahendus ja tootmistehnoloogia peavad olema kooskõlas siseriiklike või rahvusvaheliste standarditega või muude pädeva asutuse poolt tunnustatud nõuetega . 6.4.7.7 Tehniline lahendus peab sisaldama kaitsesüsteemi, mis on suletud lukustuva sulgemisseadmega, mis ei saa avaneda juhuslikult või pakendis tekkida võiva rõhu mõjul . 6.4.7.8 Erikujulist radioaktiivset materjali võib pidada kaitsesüsteemi komponendiks . 6.4.7.9 Juhul, kui kaitsesüsteem on saadetise eraldi osa, peab kaitsesüsteemi olema võimalik kindlalt sulgeda kõikidest teistest saadetise osadest sõltumatu lukustuva sulgemisseadmega . 6.4.7.10 Kaitsesüsteemi osade tehniline lahendus peab vastavatel juhtudel arvesse võtma vedelike ja muude vähekaitstud materjalide lagunemist radiolüüsi toimel ning gaasi moodustumist keemilise reaktsiooni ja radiolüüsi tulemusena . 6.4.7.11 Kaitsesüsteem peab tagama oma radioaktiivse sisu säilimise anumas ümbritseva keskkonna rõhu alanemisel kuni 60 kPa-ni . 6.4.7.12 Kõik klapid ja ventiilid (välja arvatud rõhualandusklapid/-ventiilid) peavad olema varustatud ümbrisega, et hoida ära lekkiva sisu väljapääsemist klapist . 6.4.7.13 Saadetise osasid ümbritsev kiirgusvarje, mis on määratletud kui kaitsesüsteemi osa, peab olema konstrueeritud selliselt, et hoitaks ära selle elemendi juhuslik väljapääsemine varje alt. Juhul, kui kiirgusvarje ja selle sees olev selline osa moodustavad eraldi üksuse, peab kiirgusvarjet saama kindlalt sulgeda kõigist teistest pakendi osadest sõltumatult lukustuva sulgemisseadmega . 6.4.7.14 Saadetis peab olema konstrueeritud selliselt, et alajaos 6.4.15 nimetatud katsete tulemusel saab kinnitada, et saadetis hoiab ära : a) radioaktiivse sisu kadumise või hajumise ja b) doosikiiruse tõusu üle 20 % saadetise mis tahes välispinna punktis . 6.4.7.15 Vedela radioaktiivse materjali jaoks ette nähtud saadetise tehniline lahendus peab arvesse võtma täiendavat täitmata mahuosa sisu temperatuuri kõikumiste, dünaamiliste mõjude ja täitmise dünaamika mõjude kompenseerimiseks . Vedelike A-tüüpi saadetised 6.4.7.16 Vedelat e radioaktiivsete materjalide A- tüüpi saadetis peab lisaks : a) vastama alajao 6.4.7.14 punktis a toodud tingimustele, kui pakendiga sooritatakse jao 6.4.16 kohased katsed ja b) kas i) olema varustatud piisava koguse absorbeeriva materjaliga, et imada endasse kahekordne kogus vedelat sisu. Selline absorbeeriv materjal tuleb sobivalt asetada, et kindlustada lekkimise korral kontakt vedelikuga; või ii) olema varustatud kaitsesüsteemiga, mis koosneb esmastest sisemistest ja sekundaarsetest välistest kaitseelementidest ning mis on konstrueeritud selliselt, et nad ümbritsevad vedelat sisu täielikult ja kindlustavad selle säilimise sekundaarsete väliste kaitseelementide sees isegi juhul, kui sisemised elemendid lekivad . Gaasi A-tüüpi saadetised 6.4.7.17 Gaasi veoks konstrueeritud A-tüüpi saadetis peab hoidma ära radioaktiivse sisu kao või hajumise, kui saadetisega sooritatakse jaos 6.4.16 määratud katsed, välja arvatud triitiumgaasi või väärisgaaside jaoks konstrueeritud A-tüüpi saadetised . 6.4.8 Nõuded B(U)-tüüpi saadetistele 6.4.8.1 B(U)-tüüpi saadetiste tehnilised lahendused peavad vastama jaos 6.4.2 ja alajagudes 6.4.7.2 kuni 6.4.7.15 (välja arvatud alajao 6.4.7.14 punkt a) ning lisaks alajagudes 6.4.8.2 kuni 6.4.8.15 nimetatud nõuetele . 6.4.8.2 Saadetise tehniline lahendus peab olema selline, et alajagudes 6.4.8.5 ja 6.4.8.6 nimetatud ümbritseva keskkonna tingimustel radioaktiivse sisu poolt tekitatav soojus, mida näitavad jao 6.4.15 kohased katsed, ei mõjuks saadetisele halvendavalt sellisel määral, et saadetis ei vasta ks kaitsesüsteemile ja kaitsevarjele esitatavatele nõuetele, kui seda ei hooldata ks ühe nädala jooksul. Erilist tähelepanu peab pöörama soojuse mõjule, mis võib põhjustada ühte või mitut järgnevatest punktidest : a) muuta radioaktiivse sisu paigutust, geomeetrilist vormi või füüsikalist olekut või esile kutsuda konteineri, anuma või radioaktiivse materjali deformeerumist või sulamist, kui radioaktiivne materjal asub konteineris või anumas (nt rüütatud kütuseelemendid), b) vähendada pakendi efektiivsust erinevate soojuspaisumiste või kaitsevarje materjali pragunemise või sulamise tõttu, c) koos niiskusega kiirendada korrosiooni . 6.4.8.3 Saadetise tehniline lahendus peab olema selline, et alajaos 6.4.8.5 nimetatud ümbritseva keskkonna tingimustel ja päikesekiirguse puudumisel ei ületaks selle juurdepääsetavate pindade temperatuur 50 C, välja arvatud juhul, kui saadetist veetakse ainukasutuse tingimuste kohaselt . 6.4.8.4 Maksimaalne temperatuur saadetise kergelt juurdepääsetaval pinnal mis tahes veo ajal ainukasutuse tingimuste kohaselt, päikesekiirguse puudumisel, ei tohi ületada 85 C alajaos 6.4.8.5 nimetatud ümbritseva keskkonna tingimustel. Inimeste kaitseks võib kasutada barjääre või ekraane, mida pole vaja mingil moel katsetada . 6.4.8.5 Ümbritseva keskkonna temperatuuriks võetakse 38 C . 6.4.8.6 Päikesekiirguse tingimused loetakse vastavaks tabelis 6.4.8.6 määratud väärtustele . Tabel 6.4.8.6: päikesekiirguse parameetrid Olukord Pinna kuju ja asend Päikesekiirgus 12 tunni jooksul päevas (W/m 2 ) 1 Horisontaalselt veetavad allapoole pööratud tasapinnad 0 2 Horisontaalselt veetavad ülespoole pööratud tasapinnad 800 3 Vertikaalselt veetavad tasapinnad 200 a 4 Muud allapoole pööratud (mittehorisontaalsed) tasapinnad 200 a 5 Kõik muud pinnad 400 a a Alternatiivina võib kasutada siinusfunktsiooni koos neeldumisteguriga, arvestamata lähedal asuvate esemete võimalikku peegeldumisefekti . 6.4.8.7 Saadetis, millel on alajao 6.4.7.13 kohase soojuskatse nõuetele vastamiseks olemas soojusvarje, peab olema selliselt konstrueeritud, et see varje jääks efektiivseks juhul, kui saadetisega sooritatakse jao 6.4.15 ja alajao 6.4.17.2 punkti a ja b või alajao 6.4.17.2 punkti b ja c kohased vastavad katsed. Ükski selline saadetise välispinnal olev varje ei tohi muutuda ebaefektiivseks murdumisel, lõikamisel, libisemisel, hõõrdel või ettevaatamatul käsitsemisel . 6.4.8.8 Saadetise tehniline lahendus peab olema selline, et kui sellega sooritatakse : a) jaos 6.4.15 nimetatud katsed, takistab see radioaktiivse sisu kadu selliselt, et see ei ületaks 10 -6 A 2 tunnis, ja b) alajaos 6.4.17.1, alajao 6.4.17.2 punktis b, alajagudes 6.4.17.3 ja 6.4.17.4 määratud katsed ning ühe järgnevatest katsetest: i) alajao 6.4.17.2 punktis c nimetatud katsed, kui saadetise mass ei ületa 500 kg, välismõõtmete järgi määratud üldine tihedus ei ületa 1000 kg/m 3 ja radioaktiivseks sisuks on mitte üle 1000 A 2 mitte-erikujuline radioaktiivne materjal, või ii) alajao 6.4.17.2 punktis a kõikide ülejäänud saadetiste puhul, vastaks see järgmistele nõuetele: - säilitab piisava varje, mis tagab selle, et doosikiirus 1 m kaugusel saadetise pinnast ei ületaks 10 mSv /h maksimaalse radioaktiivse sisalduse korral, mille jaoks saadetis on konstrueeritud, ja - ei luba krüptoon-85 puhul radioaktiivse sisu kogu kadu üle 10 A 2 nädalas ning mitte üle A 2 kõikide ülejäänud radionukliidide puhul . Juhul, kui tegemist on erinevate radionukliidide segudega, rakendatakse alajagude 2.2.7.2.2.4 kuni 2.2.7.2.2.6 sätteid (välja arvatud krüptoon-85 puhul, mille jaoks võib kasutada A 2 (i) efektiivväärtust, mis võrdub 10 A 2 ). Eelnimetatud punktis a toodud juhul peab hindamine arvesse võtma alajaos 4.1.9.1.2 nimetatud välise kinnitumata saastumise piirmäärasid . 6.4.8.9 Üle 10 5 A 2 aktiivsusega radioaktiivse sisu jaoks ette nähtud saadetise tehniline lahendus peab olema selline, et jaos 6.4.18 nimetatud sukelduskatsel kaitsesüsteem ei puruneks . 6.4.8.10 Vastavus lubatud vabaneva aktiivsuse piirmääradele ei tohi sõltuda filtritest ega mehhaanilisest jahutussüsteemist . 6.4.8.11 Saadetisel ei tohi olla kaitsesüsteemist rõhu alandamise süsteemi, mis võimaldaks radioaktiivse materjali pääsemist keskkonda jagudes 6.4.15 ja 6.4.17 nimetatud katsete tingimustel . 6.4.8.12 Saadetise tehniline lahendus peab olema selline, et maksimaalsel normaalsel töörõhul ja saadetisega jagudes 6.4.15 ja 6.4.17 nimetatud katsete sooritamisel ei saavutaks pinged kaitsesüsteemis väärtusi, mis mõjuks saadetisele selliselt, et see ei vasta ks enam ettenähtud nõuetele . 6.4.8.13 Saadetise maksimaalne normaalne töörõhk ei tohi ületada manomeetrilist rõhku rohkem kui 700 kPa võrra . 6.4.8.14 Vähehajuvat radioaktiivset materjali sisaldav saadetis peab olema konstrueeritud selliselt, et vähehajuvale radioaktiivsele materjalile lisatud vahend, mis ei moodusta selle osa, või pakendi sisekomponendid ei kahjusta vähehajuva radioaktiivse materjali toimet . 6.4.8.15 Saadetise tehnilises lahenduses tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna temperatuuri arvestuslikust vahemikust -40 ºC kuni +38 ºC . 6.4.9 Nõuded B(M)-tüüpi saadetisele 6.4.9.1 B(M) tüüpi saadetised peavad vastama alajaos 6.4.8.1 nimetatud B(M)-tüüpi saadetistele esitatavatele nõuetele, välja arvatud see, et saadetistele, mis on ette nähtud vedamiseks ainult kindla riigi piirides või ainult kindlate riikide vahel, võib nende riikide pädevate asutuste loal määrata muud tingimused, kui need, mis toodud alajagudes 6.4.7.5, 6.4.8.4 kuni 6.4.8.6 ja 6.4.8.9 kuni 6.4.8.15. B(M)-tüüpi saadetised peavad vastama alajagudes 6.4.8.4 ja 6.4.8.9 kuni 6.4.8.15 nimetatud nõuetele niivõrd, kui võimalik . 6.4.9.2 B(M)-tüüpi saadetiste perioodiline ventileerimine veo ajal võib olla lubatud tingimusel, et ventilatsiooni juhtseadmete kasutamine on asjaomase pädeva asutuse poolt lubatud . 6.4.10 Nõuded C-tüüpi saadetisele 6.4.10.1 C-tüüpi saadetise tehniline lahendus peab vastama jaos 6.4.2 ja alajagudes 6.4.7.2 kuni 6.4.7.15 määratud nõuetele, välja arvatud nõuded, mis on esitatud alajao 6.4.7.14 punktis a ning alajagudes 6.4.8.2 kuni 6.4.8.6, 6.4.8.10 kuni 6.4.8.15 ja lisaks ka alajagudes 6.4.10.2 kuni 6.4.10.4 . 6.4.10.2 Saadetis peab vastama alajao 6.4.8.8 punktis b ja alajaos 6.4.8.12 katsete jaoks ette nähtud hindamiskriteeriumidele pärast matmist püsivas olekus soojusjuhtivusega 0,33 W.m -1 .K ja temperatuuriga 38 ºC määratud keskkonda. Esialgsed hindamiskriteeriumid peavad eeldama, et mis tahes saadetise soojusisolatsioon jääb terveks, saadetis on maksimaalse normaalse töörõhu juures ja ümbritseva keskkonna temperatuur on 38 ºC. 6.4.10.3 Saadetise tehniline lahendus peab olema selline, et kui see o n maksimaalse normaalse töörõhu ju ures ja kui sellega sooritatakse : a) jaos 6.4.15 nimetatud katsed, hoiab see ära radioaktiivse sisu ka o sel määral, et see ei ületaks 10 -6 A 2 tunnis, ja b) alajaos 6.4.20.1 toodud seeria katsed: (i) säilitab see piisava varje, mis tagab selle, et doosikiirus 1 m kaugusel saadetise pinnast ei ületaks 10 mSv /h maksimaalse radioaktiivse sisalduse korral, mille jaoks mahuti on konstrueeritud, ja (ii) hoiab see ära krüptoon-85 puhul radioaktiivse sisu kogu ka o üle 10 A 2 nädalas ning mitte üle A 2 kõikide ülejäänud radionukliidide puhul. Juhul, kui tegemist on erinevate radionukliidide segudega, rakendatakse alajagude 2.2.7.2.2.4 kuni 2.2.7.2.2.6 sätteid, välja arvatud krüptoon-85 puhul, mille jaoks võib kasutada A 2 (i) efektiivväärtust, mis võrdub 10 A 2 . Eelnimetatud punktis a toodud juhul peab hindamine arvesse võtma alajaos 4.1.9.1.2 nimetatud välise saastumise piirmäärasid . 6.4.10.4 Saadetise tehniline lahendus peab olema selline, et jaos 6.4.18 määratud rangema sukeldamiskatse järel selle säilitussüsteem ei puruneks . 6.4.11 Nõuded lõhustuvat materjali sisaldavatele saadetistele 6.4.11.1 Lõhustuvat materjali peab vedama selliselt, et : a) rutiinsetel, n ormaalsetel ja avariilistel veo tingimustel ei tekiks kriitilist ohuolukorda; eriti tuleb arvesse võtta järgmisi juhtumeid : i) vee lekkimine pakendisse või sealt välja ; ii) sisseehitatud neutronite neeldurite või aeglustite efektiivsuse vähenemine ; iii) sisu ümberpaigutumine kas saadetise sees või seetõttu, et see pääseb saadetisest välja ; iv) kauguse vähenemine saadetise sees või saadetiste omavahelise vahekauguse vähenemine ; v) saadetise sattumine vee alla või mattumine lumme ja vi) temperatuurimuutused ning b) see vastaks : i) alajao 6.4.7.2 nõuetele, välja arvatud siis, kui alaja o 2.2.7.2.3.5 punkt e lubab konkreetselt pakendamata materjali ; ii) mujal ADR-is kehtestatud nõuetele, mis käsitlevad mat erjali radioaktiivseid omadusi, iii) alajao 6.4.7.3 nõuetele, välja arvatud siis, kui materjal on vabastatud vastavalt alajaole 2.2.7.2.3.5, iv) alajagudes 6.4.11.4 kuni 6.4.11.14 toodud nõuetele, välja arvatud juhul, kui materjal on vabastatud vastavalt alajagudele 2.2.7.2.3.5, 6.4.11.2 või 6.4.11.3 6.4.11.2 Lõhustuvat materjali sisaldavad saadetised, mis vastavad ala punkti d nõuetele ja ühele järgnevatest sätetest a kuni c, on vabastatud alajagude 6.4.11.4 kuni 6.4.11.14 nõuetest. a) Mis tahes kuju l olevat lõhustuvat materjali sisaldavad saadetised , tingimusel et: i) Saadetise väikseim välismõõde ei ole väiksem kui 10 cm; ii) Saadetise ohupiiri indeks on arvutatud järgmise valemi abil: CSI=50×50× Saadetises oleva U-235 mass grammides Z + Teiste lõhustuvate nukliidide* mass saadetises grammides 280 * Plutoonium võib olla mis tahes isotoopsel kujul, tingimusel et Pu-241 kogus saadetises on väiksem kui Pu-240 kogus kus Z väärtus saadakse tabelist 6.4.11.2; iii) Ühegi saadetise ohupiiri indeks ei ole suurem kui 10; b) Mis tahes kuju olevat lõhustuvat materjali sisaldavad saadetised , tingimusel et: i) Saadetise väikseim välismõõde ei ole väiksem kui 30 cm; ii) Pärast alajagudes 6.4.15.1 kuni 6.4.15.6 ettenähtud katsete läbimist saadetis : - Säilitab oma lõhustuva sisu; - Säilitab saadetise välisteks üldmõõtudeks vähemalt 30 cm; - ei tohi saadetise kogusele enam lisada veetavat ainet sellisel hulgal, mis vastab 10 cm küljepikkusega kuubi mahule iii) Saadetises ohupiiri indeks on arvutatud järgmise valemi abil: CSI=50×2× Saadetises oleva U-235 mass grammides Z + Teiste lõhustuvate nukliidide* mass saadetises grammides 280 * Plutoonium võib olla mis tahes isotoopsel kujul, tingimusel et Pu-241 kogus saadetises on väiksem kui Pu-240 kogus. kus Z väärtus saadakse tabelist 6.4.11.2; iv) Ühegi saadetise ohupiiri indeks ei ole suurem kui 10; c) Mis tahes kuju olevat lõhustuvat materjali sisaldavad saadetised , tingimusel et: i) Saadetise väikseim välismõõde ei ole väiksem kui 10 cm; ii) Pärast alajagudes 6.4.15.1 kuni 6.4.15.6 ettenähtud katsete läbimist saadetis : - Säilitab oma lõhustuva sisu; - Säilitab saadetise välisteks üldmõõtudeks vähemalt 10 cm; - Saadetisele ei saa enam lisada veetavat ainet sellisel hulgal, mis vastab 10 cm küljepikkusega kuubi mahule; iii) Saadetise ohupiiri indeks on arvutatud järgmise valemi abil: CSI=50×2× Saadetises oleva U-235 mass grammides 450 + Teiste lõhustuvate nukliidide* mass saadetises grammides 280 * Plutoonium võib olla mis tahes isotoopsel kujul, tingimusel et Pu-241 kogus saadetises on väiksem kui Pu-240 kogus. iv) Üheski saadetises ei ole lõhustuvate nukliidide kogu mass suurem kui 15 g; d) Berülliumi , deuteeriumiga rikastatud vesiniku, grafiidi ja teiste süsiniku allotroopide kogumass ühes saadetises ei tohi olla suurem kui lõhustuvate nukliidide mass saadetise s, välja arvatud siis, kui nende materjalide kogukontsentratsioon ei ületa 1 g / 1000 g materjali kohta. Vase sulamitega seotud berülliumi , kus berüllium moodustab kuni 4% sulami massist, ei tule arvesse võtta. Tabel 6.4.11.2 Z-i väärtused ohupiiri indeksi arvutamiseks vastavalt alajaole 6.4.11.2 Rikastatus a Z Kuni 1,5% rikastatud uraan 2200 Kuni 5% rikastatud uraan 850 Kuni 10% rikastatud uraan 660 Kuni 20% rikastatud uraan 580 Kuni 100% rikastatud uraan 450 a Kui saadetis sisaldab erineva rikastatuse astmega U-235, siis tuleb Z väärtuseks võtta kõrgema rikastatuse astmega väärtus. 6.4.11.3 Saadetised, mis ei sisalda rohkem kui 1000 g plutooniumi, on vabastatud alajagude 6.4.11.4 kuni 6.4.11.14 kohaldamisest järgmistel tingimustel: a) Lõhustuvaid nukliide on plutooniumi massist vähem kui 20%. b) Saadetise ohupiiri indeks on arvutatud järgmise valemi abil: CSI=50×2× plutooniumi mass grammides 1000 c) Kui koos plutooniumiga esineb ka uraan, siis ei tohi uraani mass olla rohkem kui 1% plutooniumi massist. 6.4.11. 4 Juhul, kui keemiline või füüsikaline vorm, isotoopne koostis, mass või kontsentratsioon, aeglustustegur või tihedus või geomeetriline konfiguratsioon ei ole teada, tuleb alajagudes 6.4.11. 8 kuni 6.4.11.1 3 toodud hinnangud sooritada eeldusel, et iga tundmatu parameeter omab väärtust, mille juures neutronite lisandumine saavutab nende hinnangute tuntud tingimuste ja parameetritega kooskõlas oleva maksimaalse taseme . 6.4.11. 5 Kiiritatud tuumakütuse puhul peavad alajagude 6.4.11. 8 kuni 6.4.11.1 3 hinnangud põhinema isotoopsel koostisel, mis näitab kas : a) maksimaalset neutronite lisandumist kiirituse ajal või b) konservatiivset arvestust neutronite lisandumise osas saadetise hindamisel. Pärast kiiritamist, kuid enne saadetise lähetamist tuleb sooritada mõõtmine, mis kinnitaks isotoopse koostise konservatiivsust . 6.4.11. 6 Pärast jaos 6.4.15 kirjeldatud katseid peab saadetis : a) säilitama oma minimaalsed üldised välismõõtmed vähemalt 10 cm juures ja b) ära hoidma 10 cm küljepikkusega kuubi sisenemise . 6.4.11. 7 Saadetise tehnilises lahenduses tuleb lähtuda ümbritseva keskkonna arvestuslikust temperatuurist vahemikus -40 ºC kuni +38 ºC, välja arvatud juhul, kui pädev asutus seda saadetise tootmiseks väljastatud tootmisloas muudmoodi sätestab . 6.4.11. 8 Iga saadetise puhul peab arvestama olukorraga, kus vesi võiks sattuda saadetise kõigisse tühikutesse, kaasa arvatud kaitsesüsteemi tühikutesse, või voolata neist välja. Kui tehniline lahendus näeb ette spetsiaalsed vahendid, mis hoiavad ära vee sattumise ja kogunemise tühikutesse või neist väljatungimise, ei tohi veetavat ainet nende tühikute tõttu lekkida. Spetsiaalsete vahendite hulka kuulu b üks järgnevatest : a) mitmekordne hästi läbimõeldud ja heakvaliteediline veekaitse, millest vähemalt kaks kihti peavad jääma veekindlaks, kui saadetisega sooritatakse alajao 6.4.11.1 3 punkti b kohane katse, kõrgetasemeline kvaliteedikontroll pakendi tootmise, hoolduse ja remondi käigus ning katsed, millega saab näidata, et saadetis on suletud, enne igakordset saadetise lähetamist, või b) ainult maksimaalselt 5 massi% -ni uraan-235 rikastatud uraanheksafluoriidi sisaldavate saadetiste puhul : i) saadetised, mille puhul alajao 6.4.11.1 3 punkti b kohaste katsete järel ei esine füüsilist kontakti klapi/ventiili või korgi ning pakendi mis tahes muu elemendi vahel (välja arvatud selle algne kinnituskoht) ning millel sellele lisaks pärast alajao 6.4.17.3 kohase katse sooritamist jäävad klapid/ventiilid ja korgid lekkekindlaks, ja ii) mille suhtes toimub tootmise, pakendi hoolduse ja remondi käigus kõrgetasemeline kvaliteedikontroll ning millega viiakse läbi katsed, mis näitavad kõikide pakendite suletust iga kord enne saadetise lähetamist . 6.4.11. 9 Peab arvestama sellega, et ohjeldussüsteem on läbipaistev vähemalt 20 cm paksuse veekihi alt või võimaldab pakendi materjal täiendavalt paremat nähtavust veekihi alt. Kuid kui saab näidata, et ohjeldussüsteem jääb alajao 6.4.11.1 3 punkti b kohaste katsete tulemusena pakendis vigastamata, siis võib alajao 6.4.11. 10 punkti c kohaselt pakendi nähtavust eeldada vähemalt 20 cm paksuse veekihi puhul . 6.4.11. 10 Saadetis peab vastama alajagude 6.4.11. 8 ja 6.4.11. 9 tingimustele, samal ajal vastama saadetistele esitatavatele nõuetele neutronite lisandumise maksimaalse võimaliku hulga arvestamisega antud tingimustel : a) tavapärastel veotingimustel (intsidentideta vedu); b) alajao 6.4.11.1 2 punktis b toodud katsetel ; c) alajao 6.4.11.1 3 punktis b toodud katsetel . 6.4.11.1 1 (Reserve eritu d) 6.4.11.1 2 Normaalsete veotingimuste jaoks peab tuletama arvu „N” selliselt, et „N” arvu saadetiste viiekordne väärtus jääks allapoole kriitilist ohupiiri saadetise asendi ja tingimuste puhul, mis põhjustavad maksimaalse neutronite lisandumise, järgmistel tingimustel : a) saadetiste vahel pole midagi ja saadetise asend on vähemalt 20 cm paksuse veekihi alt igast küljest nähtav ja b) saadetised on sellises olukorras, nagu nad oleksid pärast nende seisukorra hindamiseks läbi viidud alajaos 6.4.15 kirjeldatud katseid . 6.4.11.1 3 Avariiliste veotingimuste jaoks peab tule tama arvu „N” selliselt, et „N ” arvu saadetiste kahekordne väärtus jääks allapoole kriitilist ohupiiri saadetise asetuse ja tingimuste puhul, mis põhjustavad maksimaalse neutronite lisandumise, järgmistel tingimustel : a) saadetiste vahel asub vesinikku sisaldav aeglusti ja saadetise asend on igast küljest vähemalt 20 cm paksuse veekihi alt nähtav ja b) jaos 6.4.15 nimetatud katsete alusel, mille järel sooritatakse järgmistest piiravam : i) alajao 6.4.17.2 punktis b nimetatud katsed ning kas alajao 6.4.17.2 punktis c nimetatud katse saadetiste jaoks, mille mass ei ületa 500 kg ja välistel mõõtudel põhinev üldine tihedus pole suurem kui 1000 kg/m 3 , või alajao 6.4.17.2 punktis a nimetatud katse kõikide ülejäänud saadetiste jaoks; sellele järgneb alajaos 6.4.17.3 nimetatud katse ning lõpuks alajagudes 6.4.19.1 kuni 6.4.19.3 nimetatud katsed või ii) alajaos 6.4.17.4 nimetatud katse alusel ja c) j uhul, kui alajao 6.4.11.1 3 punktis b nimetatud katsete järel toimub lõhustuva materjali mis tahes osa leke kaitsesüsteemist, tuleb eeldada, et lõhustuv materjal lekib kõigist saadetistest ning kogu lõhustuv materjal on sellise konfiguratsiooniga ja aeglustusega, mille tagajärjel toimub neutronite maksimaalne lisandumine, selge nähtavusega vähemalt 20 cm paksuse veekihi alt . 6.4.11.1 4 Lõhustuvat materjali sisaldavate saadetiste ohupiiri indeks (CSI) tuleb määrata, jagades arvu 50 väiksemaga kahest N väärtusest, mis on saadud alajagudes 6.4.11.1 2 ja 6.4.11.1 3 (st CSI = 50/N). Ohupiiri indeks võib olla null, kui allapoole ohupiiri jääb piiramatu arv saadetisi (st N on tegelikult mõlemal juhul võrdne lõpmatusega) . 6.4.12 Katsemeetmed ja vastavuse näitamine 6.4.12.1 Vastavust alajagudes 2.2.7.2.3.3.1, 2.2.7.2.3.3.2, 2.2.7.2.3.4.1, 2.2.7.2.3.4.2 , 2.2.7.2.3.4.3 ja jagudes 6.4.2 kuni 6.4.11 nõutud tugevusstandarditele tuleb näidata ükskõik millise alltoodud meetodiga või meetodite kombinatsiooniga : a) katsed näidistega, mis sisaldavad erikujulist radioaktiivset materjali või vähehajuvat radioaktiivset materjali või on pakendite mudelid või prototüübid, kus mudeli või prototüübi sisu simuleerib nii täpselt kui võimalik eeldatavate radioaktiivse sisu ja katsetatava mudeli või pakendi karakteristikute diapasooni, tuleb läbi viia selliselt, nagu nad kavatsetakse veole lähetada ; b) viide eelmistele, piisavalt sarnastele, veotingimustele vastavatele näidetele ; c) katsed vastavamõõduliste mudelitega, millel on uuritavat üksikasja puudutavad omadused, kui inseneri kogemus näitab, et selliste katsete tulemused on tehnilise lahenduse eesmärgil sobivad. Juhul kui kasutatakse mudelit, peab arvesse võtma teatud katseparameetrite, nagu näiteks penetromeetri otsaku läbimõõdu või survekoormuse korrigeerimise vajadust ; d) arvutus või põhjendatud arvamus juhul, kui arvutusmeetodeid ja parameetreid peetakse üldiselt usaldusväärseteks ja konservatiivseteks . 6.4.12.2 Pärast seda, kui näidise, prototüübi või mudeliga on katsed läbi tehtud, tuleb kasutada kohaseid hindamismeetodeid tagamaks, et katsejuhiseid on täidetud vastavalt alajagudes 2.2.7.2.3.3.1, 2.2.7.2.3.3.2, 2.2.7.2.3.4.1, 2.2.7.2.3.4.2 , 2.2.7.2.3.4.3 ja jagudes 6.4.2 kuni 6.4.11 kirjeldatud tugevus- ja vastuvõetavuse standarditele. 6.4.12.3 Kõiki näidiseid tuleb enne katsetamist kontrollida, et kindlaks teha ja registreerida vead ning vigastused, kaasa arvatud järgmised : a) kõrvalekalded tehnilisest lahendusest ; b) tootmisdefektid ; c) korrosioon või muud kahjustused ning d) omaduste moonutused . Saadetise kaitsesüsteemi tuleb selgelt kirjeldada. Näidise välised omadused peavad olema selgelt määratletud selliselt, et oleks lihtsalt ja selgelt võimalik viidata sellise näidise igale osale . 6.4.13 Kaitsesüsteemi ja varjestuse terviklikkuse katsetamine ning ohupiiri hindamine Pärast kõiki jagudes 6.4.15 kuni 6.4.21 nimetatud kohaseid katseid või katsete rühmi või katsete järjestust peab : a) kindlaks tegema ja registreerima vead ning vigastused ; b) kindlaks tegema, kas katsetatava saadetise kaitsesüsteemi ja varjestuse terviklikkus on säilinud jagudes 6.4.2 kuni 6.4.11 nõutud määral ja c) lõhustuvaid materjale sisaldavate saadetise puhul kindlaks tegema, kas alajagudes 6.4.11.1 kuni 6.4.11.1 4 nõutud hinnangutes kasutatavad eeldused ja tingimused ühe või enama saadetise jaoks on kehtivad . 6.4.14 Kukkumiskatsete sihtväärtus Alajao 2.2.7.2.3.3.5 punktis a, alajaos 6.4.15.4, jao 6.4.16 punktis a ning alajagudes 6.4.17.2 ja 6.4.20.2 nimetatud kukkumiskatsete objekt peab olema tasane, horisontaalne, selliste omadustega pind, et nende katsete tagajärjel ei suurendaks pinna nihkumine või deformatsioon oluliselt näidiste vigastusi . 6.4.15 Katsed, mis tõendavad vastupidavust normaalsetele veotingimustele 6.4.15.1 Vastavad katsed on: veega piserdamise katse, vaba langemise katse, virnastamiskatse ja penetratsioonikatse . Saadetise näidistega peab läbi viima vaba langemise katse, virnastamiskatse ja penetratsioonikatse , millele kõigil juhtudel eelneb veega piserdamise katse. Kõikide katsete jaoks võib kasutada üht näidist tingimusel, et alajao 6.4.15.2 nõuded on täidetud . 6.4.15.2 Veega piserdamise katse lõppemise ja järgneva katse alguse vaheline ajavahemik peab olema sellise kestusega, et vesi imbuks maksimaalselt ning näidise välispind märgatavalt ei kuivaks. Vastupidiste tõendite puudumisel võrdsustatakse see ajavahemik kahe tunniga, kui veega on piserdatud üheaegselt neljast küljest. Kui vett piserdatakse neljast küljest järgemööda, siis ei tohi ooteaega enne järgmist katsetamist olla . 6.4.15.3 Veega piserdamise katse: näidisega viiakse läbi veega piserdamise katse, mis imiteerib näidise vihmasaju all olemist vähemalt ühe tunni vältel, kusjuures saju intensiivsus on umbes 5 cm tunnis . 6.4.15.4 Vaba langemise katse: näidis peab kukkuma objektile selliselt, et katsetatavad ohutusvahendid saaksid maksimaalseid vigastusi . a) Kukkumise kõrgus, mõõdetuna näidise alumise punkti ja objekti ülemise pinna vahel, ei tohi olla väiksem kui kasutatava massi kohta tabelis 6.4.15.4 määratud kaugus. Objekt peab olema selline nagu defineeritud jaos 6.4.14 ; b) Ristkülikukujuliste kartongist või puidust saadetiste puhul, mille mass ei ületa 50 kg, peab laskma eraldi näidisel vabalt kukkuda kõikidele nurkadele 0,3 m kõrguselt ; c) Silindriliste kartongist saadetiste puhul, mille mass ei ületa 100 kg, peab laskma eraldi näidisel vabalt kukkuda 0,3 m kõrguselt pakendi mõlema otsa ääre igale veerandile . Tabel 6.4.15.4: Vaba langemise kõrgus saadetise katsetamiseks normaalsete veotingimuste suhtes Saadetise mass (kg) Vaba langemise kõrgus (m) Saadetise mass < 5000 1, 2 5000 ≤ saadetise mass < 10 000 0, 9 10 000 ≤ saadetise mass < 15 000 0, 6 15 000 saadetise mass 0, 3 6.4.15.5 Virnastamiskatse: välja arvatud juhul, kui pakendi kuju ei võimalda seda korralikult virnastada, tuleb näidis aseta d a 24 tunniks survekoormuse alla, mis on võrdne kõige suuremaga järgmisest : a) saadetise viiekordse maksimaalse raskuse väärtus ja b) saadetise vertikaalprojektsiooni pindala ning 13 kPa korrutise väärtus . Koormust tuleb rakenda d a ühtlaselt kahele näidise vastasküljele , millest üks peab olema see külg, millel saadetis tavaliselt seisab . 6.4.15.6 Penetratsioonikatse : näidis tuleb asetada jäigale, tasasele, horisontaalsele pinnale, mis ei tohi katsetamise ajal oluliselt liikuda . a) 3,2 cm läbimõõduga, ümara otsaga ja 6 kg raskusel vardal, mille pikitelg asetseb vertikaalselt, lastakse kukkuda näidise kõige nõrgema osa keskmesse selliselt, et juhul, kui see tungib küllalt sügavale, tabaks see kaitsesüsteemi. Varras ei tohi katse käigus oluliselt deformeeruda ; b) kukkumise kõrgus, mõõdetuna selle madalaima otsa ja tabamiskoha vahel näidise ülemisel pinnal, peab olema 1 m . 6.4.16 Täiendavad katsed vedelike ja gaaside veoks mõeldud A-tüüpi saadetiste puhul Näidise või eraldi näidistega sooritatakse mõlemad järgnevad katsed, välja arvatud juhul, kui saab näidata, et üks katse on kõnealuse näidise jaoks rangem kui teine. Sel juhul katsetatakse ühte näidist rangemal katsel . a) Vaba langemise katse: näidisel lastakse kukkuda objektile selliselt, et kaitsekest saaks maksimaalseid vigastusi. Kukkumise kõrgus, mõõdetuna näidise madalaima punkti ja objekti ülemise pinna vahel, peab olema 9 m. Objekt peab olema selline nagu defineeritud jaos 6.4.14 ; b) Penetratsiooni katse : näidisega sooritatakse alajaos 6.4.15.6 nimetatud katse, kuid varda kukkumise kõrgust suurendatakse alajaos 6.4.15.6 punktis b nimetatud 1 m asemel kuni 1,7 meetrini . 6.4.17 Katsed, mis tõendavad vastupidavust avariitingimustele veo ajal 6.4.17.1 Näidisele tuleb teha alajagudes 6.4.17.2 ja 6.4.17.3 kirjeldatud katsed, toodud järjekorras, ja uurida katsetingimuste koosmõju. Pärast neid katseid tuleb kas sama või eraldi näidisega sooritada alajaos 6.4.17.4 ning vajadusel jaos 6.4.18 nimetatud veega piserdamise katse(d) . 6.4.17.2 Mehhaaniline katse: mehhaaniline katse koosneb kolmest erinevast kukkumiskatsest. Iga näidisega viiakse läbi alajagudes 6.4.8.8 või 6.4.11.1 3 kirjeldatud vastav kukkumine. Näidiste kukkumisjärjekord peab olema selline, et mehhaanilise katse tulemusel saaks näidis selliseid vigastusi, mille tulemuseks oleksid maksimaalsed vigastused järgneval soojuskatsel . a) Esimesel kukkumiskatsel peab näidis kukkuma objektile selliselt, et saada maksimaalseid vigastusi, ning kukkumise kõrgus, mõõdetuna näidise madalaima punkti ja märklaua ülemise pinna vahel, oleks 9 m. Objekt peab olema selline nagu defineeritud jaos 6.4.14 ; b) Teisel kukkumiskatsel peab näidis kukkuma objekti le jäigalt risti kinnitatud vardale selliselt, et saada maksimaalseid vigastusi. Kukkumise kõrgus, mõõdetuna varda otsa ja näidise eeldatava kokkupõrkepunkti vahel, peab olema 1 m. Selleks tuleb võtta ümmarguse ristlõikega, 15,0 cm ± 0,5 cm läbimõõduga ja 20 cm pikkusest pehmest terasest varras, välja arvatud juhul, kui pikem varras põhjustaks suuremaid vigastusi. Sel juhul peab kasutama piisava pikkusega varrast, mis põhjustaks maksimaalseid vigastusi. Varda ülemine ots peab olema tasane ja horisontaalne, mille serva raadius võib olla ümardatud kuni 6 mm. Objekt, millele varras kinnitatakse, peab olema selline, nagu kirjeldatud jaos 6.4.14 ; c) Kolmandal kukkumiskatsel katsetatakse näidist dünaamilise purunemise suhtes, kus näidis asetatakse objektile selliselt, et näidis saaks maksimaalseid vigastusi, kui talle kukub 9 m kõrguselt peale 500 kg raskune mass. Massiks on pehmest terasest plaat suurusega 1 m x 1 m, mis peab kukkuma horisontaalses asendis. Terasest plaadi alumise küljel peavad olema servad ja nurgad ümardatud kuni 6 mm raadiuseni. Kukkumise kõrgust mõõdetakse plaadi alumisest pinnast kuni näidise kõrgeima punktini. Objekt, millel näidis asetseb, peab olema selline, nagu kirjeldatud jaos 6.4.14 . 6.4.17.3 Soojuskatse: näidis peab olema soojuslikus tasakaalus ümbritseva keskkonna temperatuuril 38 ºC ning tabelis 6.4.8.6 määratud päikesekiirgusel ning saadetises olevast radioaktiivsest sisust tekkiva sisesoojuse maksimaalse arvutusliku kiiruse tingimustes. Alternatiivina võib ükskõik milline neist parameetritest omada erinevaid väärtusi enne ja pärast katset tingimusel, et neid arvestatakse vastavalt järgneva hinnangu andmisel saadetisele . Soojuskatse koosneb järgmistest katsetest : a) n äidis asetatakse 30 minutiks soojuskeskkonda, kus soojusvoog on samaväärne õhus põleva süsivesinikkütuse põlemisallika soojusvooga rahulikel ümbritseva keskkonna tingimustel, millest piisab, et tagada minimaalset leegi kiirgustegurit 0,9 ning vähemalt 800 ºC keskmist temperatuuri. Leek peab täielikult ümbritsema näidist, mille pinna neeldumistegur on 0,8 või vastav väärtus, mida saadetis nendel katsetingimustel omab. Sellele katsele järgnevalt ; b) a setatakse näidis ümbritseva keskkonna temperatuurile 38 ºC ning tabelis 6.4.8.6 määratud päikesekiirguse ning saadetises olevast radioaktiivsest sisust tekkiva sisesoojuse maksimaalse arvutusliku kiiruse tingimustesse ajaks, millest piisab, et kindlustada temperatuuri langust ja/või lähenemist esialgsetele tasakaaluoleku tingimustele kõi gis näidise osade s. Alternatiivina võib ükskõik milline neist parameetritest omada erinevaid väärtusi peale kuumutamise lõppu tingimusel, et neid arvestatakse vastavalt järgneva hinnangu andmisel saadetisele . Katse ajal ja pärast katset ei tohi näidist kunstlikult jahutada ning näidise materjalide põlemisel peab laskma loomulikult toimuda . 6.4.17.4 Sukeldamiskatse: näidis sukeldatakse vette ning sellele peab mõjuma vähemalt 15 m kõrgune veesamba rõhk vähemalt 8 tunni jooksul selliselt, et see põhj ustaks maksimaalseid vigastusi. Demonstreerimise eesmärgil võib lugeda vähemalt 150 kPa välisrõhu ( manomeetrilise ülerõhu ) vastavaks neile tingimustele . 6.4.18 Üle 10 5 A 2 sisaldavate B(U)-tüüpi ja B(M)-tüüpi saadetiste ja C-tüüpi saadetiste puhul ette nähtud raskem sukeldamiskatse Raskem sukeldamiskatse: näidis sukeldatakse vette ning sellele peab mõjuma vähemalt 200 m kõrguse veesamba rõhk vähemalt ühe tunni jooksul. Demonstreerimise eesmärgil võib lugeda vähemalt 2 MPa välisrõhu ( manomeetrilise ülerõhu ) neile tingimustele vastavaks . 6.4.19 Veetiheduskatse lõhustuvat materjali sisaldavatele saadetistele 6.4.19.1 Katset ei korraldata saadetistele, milles alajagude 6.4.11. 8 kuni 6.4.11.1 3 hinnangute kohaselt eeldatakse vee sisse- või väljalekkimist ulatuses, mis põhjustaks suurima reaktiivsuse . 6.4.19.2 Enne alltoodud veekindluse katse läbiviimist näidisega peab sellega sooritama alajao 6.4.17.2 punkti b ja kas alajao 6.4.17.2 punktide a või c kohased katsed (nagu nõutud alajaos 6.4.11.1 3 ) ning alajao 6.4.17.3 kohase katse . 6.4.19.3 Näidis sukeldatakse vähemalt 0,9 m sügavusse vette vähemalt 8 tunniks sellises asendis, milles eeldatakse maksimaalset lekkimist . 6.4.20 Katsed C-tüüpi saadetistele 6.4.20.1 Näidistega tuleb läbi viia kõik järgmised katseseeriad kindlas järjekorras : a) alajao 6.4.17.2 punktis a, alajao 6.4.17.2 punktis c, alajagudes 6.4.20.2 ja 6.4.20.3 määratud katsed ning b) alajaos 6.4.20.4 määratud katsed . Kõikide a ja b katseseeriate puhul on lubatud kasutada eraldi näidiseid . 6.4.20.2 Torke-/rebimiskatse: näidisele lastakse mõjuda madalsüsinikterasest valmistatud vertikaalse tahke katsekeha purustavat jõudu. Katsekeha orientatsioon näidise pinna suhtes ja saadetise kokkupõrkekoht peab olema selline , et see põhjustaks alajao 6.4.20.1 punkti a katseseeria lõpuks maksimaalseid purustusi . a) Näidis, milleks on alla 250 kg massiga saadetis, asetatakse alusplaadile ja sellele lastakse eeldatavast kokkupõrkekohast 3 m kõrgemalt kukkuda 250 kg massiga katsekehal. Selle katse puhul peab katsekehaks olema 20 cm läbimõõduga silindriline varras, mille löögiots moodustab järgmiste mõõtudega ringikujulise põhjaga koonuse: kõrgus 30 cm ja tipu läbimõõt 2,5 cm, ülemine ots peab olema mitte üle 6 mm raadiusega ümardatud servaga. Objekt, millele näidis kinnitatakse, peab olema selline, nagu kirjeldatud jaos 6.4.14 ; b) Saadetiste puhul massiga 250 kg ja enam tuleb katsekeha asetada oma alusega alusplaadile ja laskma näidisel selle otsa kukkuda. Kukkumise kõrgus, mõõdetuna näidise kokkupõrke punktist kuni katsekeha ülemise pinnani, peab olema 3 m. Selle katse puhul peavad katsekeha omadused ja mõõdud olema samasugused nagu punktis a, välja arvatud see, et katsekeha pikkus ja mass peavad olema sellised, et katsekeha põhjustaks näidisele maksimaalset kahju. Alusplaat, millel näidis asub, on kirjeldatud jaos 6.4.14 . 6.4.20.3 Rangem vastupidavuskatse termilistele tingimustele: selle katse tingimused peavad olema sellised nagu määratud alajaos 6.4.17.3, välja arvatud soojuskeskkonnas viibimise aeg, mis peab olema 60 minutit . 6.4.20.4 Kokkupõrkekatse: näidisel lastakse kokku põrgata alusplaadiga kiirusel mitte alla 90 m/s sellise orientatsiooniga, mis põhjustaks maksimaalseid purustusi. Objekt peab olema selline nagu defineeritud jaos 6.4.14, kuid selle pind võib olla suvalise orientatsiooniga tingimusel, et see võtab löögi otsesuunal vastu . 6.4.21 0,1 kg või suurema koguse uraanheksafluoriidi jaoks mõeldud pakendite ülevaatus 6.4.21.1 Kõiki toodetud pakendeid ning nende käitamisseadmeid ja konstruktsioonielemente peab kas koos või eraldi enne töösse rakendamist esialgselt ning järgnevalt korraliselt üle vaatama. Need ülevaatused tuleb sooritada ning kinnitada kooskõlas pädeva asutusega . 6.4.21.2 Esialgne ülevaatus peab koosnema tehnilise lahenduse karakteristikute kontrollimisest, tugevuskatsest, tihedus katsest, vee mahutavuse katsest ning käitamisseadmete rahuldava töö kontrollimisest. 6.4.21.3 Korralised ülevaatused peavad koosnema visuaalsest ülevaatusest, tugevuskatsest, tihedus katsest ning käitamisseadmete rahuldava töö kontrollimisest. Korraliste ülevaatuste vaheline aeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. Pakendeid, mida pole selle viie aasta jooksul üle vaadatud, tuleb enne vedu kontrollida pädeva asutuse poolt kinnitatud korra kohaselt. Pakendeid ei tohi uuesti täita enne korraliste ülevaatuste korra täielikku täitmist . 6.4.21.4 Tehnilise lahenduse kontroll peab näitama vastavust prototüübi väärtustele ja tootmisprogrammile . 6.4.21.5 Esialgne tugevuskatse pakenditele, mis on ette nähtud sisaldama vähemalt 0,1 kg uraanheksafluoriidi, tuleb läbi viia survekatsega, siserõhuga 1,38 MPa (13,8 baari). Kuid juhul, kui siserõhk on alla 2,76 MPa (27,6 baari), peab olema mitmepoolne heakskiit. Korraliste ülevaatuste puhul võib rakendada igasuguseid muid samaväärseid mitmepoolselt tunnustatud mitte purustavaid katseid . 6.4.21.6 Tihedus katse tuleb läbi viia vastavalt protseduurile, mis suudab registreerida 0,1 Pa.l /s (10 -6 baari∙l /s) tundlikkusega lekkimised kaitsesüsteemis . 6.4.21.7 Pakendi veemahutavus tuleb kindlaks määrata ±0,25 % täpsusega algtemperatuuril 15 ºC. Maht tuleb näidata alajaos 6.4.21.8 kirjeldatud plaadil . 6.4.21.8 Mittekorrodeeruvast materjalist valmistatud plaat tuleb kinnitada kindlalt iga pakendi külge, kergelt ligipääsetavasse kohta. Plaadi kinnitamise viis ei tohi vähendada pakendi tugevust. Plaadile tuleb stantsida või mõne muu samaväärse meetodiga kanda vähemalt järgmised andmed : - loa number ; - tootja seerianumber ; - maksimaalne töörõhk ( manomeetriline rõhk) ; - katserõhk ( manomeetriline rõhk) ; - sisu: uraanheksafluoriid ; - maht liitrites ; - maksimaalne lubatav uraanheksafluoriidi täitemass ; - taara mass ; - esialgse ülevaatuse ja viimase korralise ülevaatuse kuupäev (kuu, aasta) ; - katse sooritanud eksperdi pits er . 6.4.22 Saadetiste tehniliste lahenduste ja materjalide heakskiit 6.4.22.1 0,1 kg või enam uraanheksafluoriidi sisalduva saadetise tehniline lahendus nõuab järgmist : a) kõik alajao 6.4.6.4 nõuetele vastavad tehnilised lahendused nõuavad mitmepoolset heakskiitu ; b) kõik alajagudele 6.4.6.1 kuni 6.4.6.3 vastavad tehnilised lahendused nõuavad pakendi päritoluriigi pädeva asutuse heakskiitu, kui ADR ei nõua mitmepoolset heakskiitu . 6.4.22.2 Kõik B(U)-tüüpi ja C-tüüpi saadetiste tehnilised lahendused nõuavad ühepoolset heakskiitu, välja arvatud järgmistel juhtudel : a) lõhustuva materjali jaoks ette nähtud tehnilise lahenduse kasutamisel, mis peab vastama ka alajagude 6.4.22.4, 6.4.23.7 ja 5.1.5.2.1 nõuetele, nõutakse mitmepoolset heakskiitu ja b) B(U)-tüüpi saadetise tehnilise lahenduse kasutamisel vähehajuva radioaktiivse materjali jaoks nõutakse mitmepoolset heakskiitu . 6.4.22.3 Kõigi B(M)-tüüpi saadetiste tehnilistele lahendustele, kaasa arvatud lõhustuva materjali jaoks ette nähtutele, mis peavad vastama ka alajagude 6.4.22.4, 6.4.23.7 ja 5.1.5.2.1 nõuetele , ja vähehajuva radioaktiivse materjali jaoks ette nähtutele, nõutakse mitmepoolset heakskiitu . 6.4.22.4 Kõigi lõhustuva materjali saadetiste kasutamiseks, mis ei ole alaja o 2.2.7.2.3.5 punktide a kuni f ning alajagude 6.4.11.2 ja 6.4.11.3 alusel vabastatud, on vaja mitmepoolset veoluba . 6.4.22.5 Eri kujulise radioaktiivse materjali tehnilise lahenduse kasutamiseks nõutakse ühepoolset heakskiitu. Väikese hajuvusega radioaktiivse materjali tehnilised lahenduse kasutamiseks nõutakse mitmepoolset heakskiitu (vt ka alajagu 6.4.23.8) . 6.4.22.6 Klassifikatsioonist „LÕHUSTUV” vabastatud lõhustuva materjali kasutamiseks vastavalt alajao 2.2.7.2.3.5 punktile f nõutakse mitmepoolset heakskiitu. 6.4.22.7 Alternatiivsed aktiivsuse piirmäärad vabastatud instrumentide või esemete kaubasaadetiste jaoks vastavalt 2.2.7.2.2.2 punktile b vajavad mitmepoolset heakskiitu. 6.4.22. 8 ADR -i lepinguosalisest riigist pärit tehnilised lahendused, mille kasutamiseks nõutakse ühepoolset heakskiitu, peavad olema selle riigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud. Kui riik, kus saadetis e konstruktsioon on valmistatud, ei ole ADR -i lepinguosaline riik , on vedu võimalik tingimusel, et : a) sertifikaat, mis tõendab, et saadetise tehniline lahendus vastab ADR-i tehnilistele nõuetele, on selle riigi poolt välja antud ning selle sertifikaadi on allkirjastanud ADR-i lepinguosalise riigi pädev asutus ; b) kui ADR -i lepinguosaline riik ei ole esitanud sertifikaati ega väljastanud olemasolevale saadetise tüübikinnitust, väljastatakse saadetise konstruktsiooni kasutusluba ADR-i lepinguosalise riigi pädeva asutuse poolt . 6.4.22. 9 Üleminekumeetmeid tehniliste lahenduste kohta vt alajaost 1.6.6 . 6.4.23 Taotlused ja load radioaktiivsete materjalide veoks 6.4.23.1 (Reserve eritu d) 6.4.23.2 Veoloa taotlus 6.4.23.2.1 Veoloa heakskiidu taotlus peab sisaldama : a) kaubapartii veoga seotud ajavahemikku, milleks luba taotletakse ; b) tegelikku radioaktiivset sisu, eeldatavat transpordiliiki, sõiduki tüüpi ja eeldatavat või soovitatavat veoteekonda ja c) üksikasjalikku ülevaadet sellest, kuidas rakendatakse alajao 5.1.5.2.1 punkti a alapunktide v, vi või vii kohaselt välja antud saadetise kasutusloa heakskiiduga ette nähtud ettevaatusabinõusid ja administratiivset- või ekspluatatsioonilist kontrolli . 6.4.23.2.2 SCO-III saadetiste veoloa taotlus peab sisaldama: avaldust selle kohta, millistes aspektides ja miks peetakse saadetist SCO-III- ks ; SCO-III valimise põhjendust, näidates järgmist: hetkel pole olemas ühtegi sobivat pakendit; pakendi konstrueerimine ja/või valmistamine või eseme tükeldamine pole praktiliselt, tehniliselt ega majanduslikult teostatav; muud mõistlikku alternatiivi pole olemas; kavandatava radioaktiivse sisu üksikasjalikku kirjeldust koos viidetega selle füüsikalisele ja keemilisele olekule ning eritatavale kiirgusele; SCO-III konstruktsiooni üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas täielikud tehnilised joonised ning materjalide ja valmistamismeetodite joonised ; kogu teavet, mis on vajalik pädevale asutusele veendumaks, et alajao 4.1.9.2.4 punkti e nõuded ja vajaduse korral alajao 7.5.11 erisätte CW 33 (2) nõuded on täidetud; veokava; kohaldatava juhtimissüsteemi spetsifikatsiooni alajao 1.7.3. kohaselt. 6.4.23.3 Erikorralduse alusel veetava kaubapartii veoloa taotlus peab sisaldama kogu pädeva asutuse poolt nõutud informatsiooni selle kohta, et veo üldine ohu tus tase on vähemalt samaväärne sellega, mis oleks sel juhul, kui kõik vastavad ADR-i nõuded oleksid täidetud. Taotlus peab sisaldama samuti: a) aruannet selle kohta, mis osas ja miks saadetist ei saa lähetada kõigi vastavate ADR-i nõuete kohaselt, ja b) aruannet igasuguste spetsiaalsete ettevaatusabinõude või haldus- või ekspluatatsiooniliste kontrolli meetmete kohta, mida tuleb veo ajal rakendada, et kompenseerida mittevastavust kohustuslikele ADR-i nõuetele . 6.4.23.4 B(U)-tüüpi või C-tüüpi tehnilise lahenduse heakskiidu taotlus peab sisaldama : a) veetava radioaktiivse aine üksikasjalikku kirjeldust, viitega selle füüsikalise ja k eemilise oleku ning radioaktiiv se kiirguse iseloomu kohta ; b) üksikasjalikku ülevaadet tehnilise st lahenduse st , kaasa arvatud kõik tööjoonised ja materjalide režiimid ning tootmismeetodid ; c) aruandeid sooritatud katsete ning nende tulemuste kohta või arvutuslike meetodite tulemusi või muid tõendeid selle kohta, et tehniline lahendus on piisav ette nähtud nõuete täitmiseks ; d) pakendi ekspluatatsiooni ja hoolduse eeskirju ; e) juhul, kui saadetis on ette nähtud üle 100 kPa maksimaalsele normaalsele manomeetrilisele töörõhule, siis kaitsesüsteemi valmistamiseks kasutatud materjalide spetsifikatsiooni, võetavate näidiste ja sooritatavate katsete nimekirja ; f) juhul, kui saadetist veetakse pärast hoiustamist, siis ohutusanalüüsis vananemise mehhanismidega seotud kaalutluste põhjendust ning kavandatud kasutus- ja hooldusjuhiseid; g) juhul, kui veetavaks radioaktiivseks aineks on kiiritatud tuuma kütus, peab taotleja esitama ja põhjendama kõiki arvestatavaid tegureid kütuse riskianalüüsis ning kiiritatud lõhustuva tuumakütuse korral kirjeldama kõiki alajao 6.4.11. 5 punktis b nõutud veole lähetamisele eelnevaid mõõtmisi ; h ) kõiki spetsiaalseid laadimissätteid, mis on vajalikud soojuse ohutuks ärajuhtimiseks saadetisest, võttes arvesse kasutatavaid erinevaid transpordiliike ja sõidukite või konteinerite tüüpe ; i ) mitte suuremat kui 21 x 30 cm fotot, mis näitab saadetise koostist ; j ) jaos 1.7.3 nõutud kohase juhtimissüsteemi spetsifikatsiooni ; ja k) juhul, kui saadetist veetakse pärast hoiustamist, siis vaheperioodi analüüsiprogrammi, mis kirjeldab kehtivate eeskirjade muudatuste, tehniliste teadmiste muudatuste ja hoiustamise ajal tekkinud saadetise konstruktsiooni seisukorra muutuste hindamise süsteemset korda. 6.4.23.5 Taotlus B(M)-tüüpi tehnilise lahenduse heakskiidule peab lisaks alajaos 6.4.23.4 toodud B(U)-tüüpi saadetiste puhul nõutud üldisele informatsioonile sisaldama : a) loetelu alajagudes 6.4.7.5, 6.4.8.4 kuni 6.4.8.6 ja 6.4.8.9 kuni 6.4.8.15 toodud nõuetest, millele saadetis ei vasta ; b) kõiki täiendavaid, käesolevas lisas käsitlemata ekspluatatsioonikontrolli meetmeid, mida tuleb veo ajal rakendada ning mis on vajalikud saadetise ohutuse tagamiseks või punktis a toodud puuduste kompenseerimiseks ; c) aruannet igasuguste transpordiviise, erilisi laadimisviise, vedu, mahalaadimist või lastimist puudutavate piirangute kohta ja d) nende ümbritseva keskkonna tingimu ste (temperatuur, päikesekiirgus ) ulatuse ülevaadet , mis võivad veo ajal ette tulla ning millega tehnilises lahenduses on arvestatud . 6.4.23.6 Taotlus tehnilise lahenduse heakskiidule saadetiste puhul, mis sisaldavad 0,1 kg või enam uraanheksafluoriidi, peab sisaldama kogu pädeva asutuse poolt nõutud informatsiooni selle kohta, et tehniline lahendus vastab selle kohta kehtestatud alajao 6.4.6.1 nõuetele, ning jaos 1.7.3 nõutud rakendatava juhtimissüsteemi spetsifikatsiooni . 6.4.23.7 Taotlus lõhustuva materjali saadetise heakskiidu saamiseks peab sisaldama kogu pädeva asutuse poolt nõutud informatsiooni selle kohta, et tehniline lahendus vastab selle kohta kehtestatud alajao 6.4.11.1 nõuetele, ning jaos 1.7.3 nõutud rakendatava juhtimissüsteemi spetsifikatsiooni . 6.4.23.8 Taotlus erikujulise radioaktiivse materjali ning vähehajuva radioaktiivse materjali tehnilise lahenduse heakskiidu saamiseks peab sisaldama : a) radioaktiivse materjali üksikasjalikku kirjeldust või juhul, kui tegemist on kapsliga, siis kapsli sisu kirjeldust, kus pööratakse erilist tähelepanu nii füüsikalistele kui keemilistele olekutele ; b) kõikide kasutatavate kapslite tehnilise lahenduse kirjeldust ; c) aruannet sooritatud katsete ning nende tulemuste kohta või arvutuste tulemusi selle kohta, et radioaktiivset ainet sisaldav materjal vastab tehnilistele normidele, või muid tõendeid selle kohta, et erikujuline radioaktiivne materjal või vähehajuv radioaktiivne materjal vastab selles osas kehtivatele ADR-i nõuetele ; d) jaos 1.7.3 nõutud rakendatava juhtimissüsteemi spetsifikatsiooni ja e) ettepanekuid eri kujulise radioaktiivse materjali või vähehajuva radioaktiivse materjali igasuguste veole lähetamisele eelnevate tegevuste kohta . 6.4.23.9 Taotlus klassifikatsioonist „LÕHUSTUV” vabastatud lõhustuva materjali kasutamiseks vastavalt tabelile 2.2.7.2.1.1 peab vastavalt alajao 2.2.7.2.3.5 punktile f sisaldama: a) Materjali detailset kirjeldust, kus peavad olema välja toodud nii füüsikalised kui keemilised omadused; b) Ülevaade sooritatud katsetest ja nende tulemustest või arvutuslikult saadud tõenditest, mis näitavad, et materjal on võimeline vastama alajaos 2.2.7.2.3.6 toodud nõuetele; c) Alajaos 1.7.3 toodud kohase juhtimissüsteemi spetsifikatsioon; d) Ülevaade tegevustest, mis tuleb sooritada enne vedu. 6.4.23.10 Taotlus vabastatud instrumentide või esemete saadetiste alternatiivsete aktiivsuse piirmäärade heakskiiduks peab sisaldama: a) Instrumendi või eseme identifitseerimist ja detailset kirjeldust, selle ettenähtud kasutusi ja selles sisalduvaid radionukliide ; b) Instrumendis või esemes olevate radionukliidide maksimaalset aktiivsust; c) Instrumendist või esemest tekkivat maksimaalset välist doosikiirust ; d) Instrumendis või esemes sisalduvate radionukliidide keemilised ja füüsikalised olekud; e) Instrumendi või eseme konstruktsiooni detailset kirjeldust, eriti seoses radionukliidide hoidmisega ja varjestamisega rutiinse veo, tavatingimustel veo ja õnnetuse korral; f) Kohaldatavat juhtimissüsteemi koos radioaktiivsuse allikate, komponentide ja lõpp-produktide kvaliteeditestimise ja -kontrollimise protseduuridega, et tagada, et radioaktiivse materjali maksimaalne määratud aktiivsus või maksimaalne doosikiirus on instrumendile või esemele lubatu piires ning instrumendid ja esemed on toodetud vastavalt konstruktsiooni spetsifikatsioonile; g) Maksimaalne instrumentide või esemete arv, mida aasta jooksul eeldatavasti veetakse. h) Dooside hindamist vastavalt põhimõtetele ja meetoditele, mis on kirjeldatud „Kiirguskaitse ja kiirgusallikate ohutus: rahvusvahelised põhi-ohutusstandardid“, IAEA ohutusstandardite seerias nr GSR Osa 3, IAEA, Viin (2014 ), kaasa arvatud individuaalsed doosid transporditöötajatele ja elanikele ning kui võimalik, siis rutiinse, normaaltingimustel veo ja õnnetuse põhjustatud kollektiivsed doosid, mis põhinevad tüüpilistel veostsenaariumitel, millesse saadetis võib sattuda. 6.4.23. 11 Kõigile pädeva asutuse poolt välja antud sertifikaatidele antakse tunnusmärk. See märk peab olema järgmist üldist tüüpi : Riigi eraldustähis/number/tüübikood a) Välja arvatud alajao 6.4.23.1 2 punktis b toodud juhul näitab riigi eraldustähis maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutatavat riigi tunnusmärki ; b) Numbri määrab pädev asutus ning see peab olema kordumatu ning teatud kindlale tehnilisele lahendusele või kaubapartiile või vabastatud saadetise alternatiivsele aktiivsuse piirmäärale eriomane . Saadetise tunnusmärk peab olema selgelt seotud tehnilise lahenduse heakskiidu tunnusmärgiga ; c) Väljaantud sertifikaatide tüüpide näitamiseks peab kasutama järgmisi tüübikoode antud järjestuses : AF A-tüüpi tehniline lahendus lõhustuva materjali jaoks B(U) B(U)-tüüpi tehniline lahendus (B(U)F, kui see on lõhustuva materjali jaoks) B(M) B(M)-tüüpi tehniline lahendus (B(M)F, kui see on lõhustuva materjali jaoks) C C-tüüpi tehniline lahendus (CF, kui see on lõhustuva materjali jaoks) IF Tööstustoodangu tehniline lahendus lõhustuva materjali jaoks S Eri kujuline radioaktiivne materjal LD Vähehajuv radioaktiivne materjal FE Lõhustuv materjal, mis vastab alajao 2.2.7.2.3.6 nõuetele T Kaubapartii X Erikorraldus AL Instrumentide või esemete vabastatud saadetiste alternatiivsed aktiivsuse piirmäärad Mitte lõhustuva või harvalõhustuva uraanheksafluoriidi saadetise tehnilise lahenduse puhul, kui ükski eeltoodud koodidest ei kehti, tuleb kasutada järgmisi tüübikoode : H(U) Ühepoolne heakskiit H(M) Mitmepoolne heakskiit ; 6.4.23.1 2 Neid tunnusmärke kasutatakse järgmiselt : a) Iga sertifikaat ning iga saadetis peab kandma vastavat tunnusmärki, mis koo sneb alajao 6.4.23. 1 1 punktides a, b ja c kirjeldatud sümbolitest, välja arvatud saadetised, millele peale teist kaldkriipsu märgitakse ainult saadetise tunnusmärk . See tähendab, et saadetise tunnusmärgil ei kasutata tunnusmärke „T” või „X”. Juhul, kui tehnilise lahenduse heakskiit ja kaubapartii heakskiit on ühendatud, pole kasutatavaid tüübikoode tarvis korrata. Näiteks : A/132/B(M)F: B(M)-tüüpi tehniline lahendus heakskiidetud lõhustuva materjali jaoks, mis nõuab mitmepoolset heakskiitu, millele Austria pädev asutus on andnud tehnilise lahenduse numbri 132 (tuleb märkida saadetise mõlemale küljele ning tehnilise lahenduse heakskiidu sertifikaadile) ; A/132/B(M)F: Kaubapartii heakskiit, mis on välja antud ülaltoodud tunnusmärki kandvale saadetisele (tuleb märkida ainult sertifikaadile) ; A/137/X: Erikorralduse heakskiit numbriga 137, välja antud Austria pädeva asutuse poolt (tuleb märkida ainult sertifikaadile) ; A/139/IF: Tööstussaadetise tehniline lahendus lõhustuva materjali jaoks, millele on antud Austria pädeva asutuse poolt number 139 (tuleb märkida nii saadetisele kui tehnilise lahenduse heakskiidu sertifikaadile); ja A/145/H(U): Harva lõhustuva uraanheksafluoriidi jaoks tehniline lahendus, millele on antud Austria pädeva asutuse poolt number 145 (tuleb märkida nii saadetisele kui tehnilise lahenduse heakskiidu sertifikaadile ; b) Juhul, kui mitmepoolse heakskiidu vormistamisel on sellele võetud alajaos 6.4.23. 20 toodud kinnitused, siis kasutatakse ainult tehnilise lahenduse või saadetise päritolu riigi poolt välja antud tunnusmärki. Juhul, kui mitmepoolne heakskiit on vormistatud iga järgneva transiit riigi sertifikaadina, peab iga sertifikaat kandma vastavat tunnusmärki ning saadetis, mille tehnilisele lahendus on selliselt heaks kiidetud, peab kandma kõiki vastavaid tunnusmärke . Näiteks : A/132/B(M)F CH/28/B(M)F on tunnusmärk saadetisele, mille on algselt heaks kiitnud Austria ning järgnevalt, eraldi sertifikaadiga Šveits. Täiendavad tunnusmärgid märgitakse saadetisele samal viisil ; c) Muudatused sertifikaadil tuleb näidata sulgudes, pärast sertifikaadil toodud tunnusmärki. Näiteks, A/132/B(M)F (Rev.2) tähistaks Austria saadetise sertifikaadi muudatust number 2; või A/132/B(M)F (Rev.0) näitaks algselt Austrias välja antud sertifikaati. Esmase väljastamise puhul ei ole sulgudes märkimine kohustuslik ning „Rev.0” asemel võib kasutada ka muid sõnu, nagu näiteks „esmane väljaanne”. Sertifikaadi muutmise numbreid võib välja anda ainult esmase sertifikaadi välja andnud riik ; d) Täiendavaid sümboleid (mis võivad olla vajalikud sise riiklikest nõuetest tulenevalt) võib lisada tunnusmärgi lõppu sulgudesse, näiteks: A/132/B(M)F (SP503) ; e) Alati ei ole pärast tehnilise lahenduse sertifikaadi muudatust vajalik tunnusmärki pakendile uuesti märkida. Uus märge on vajalik ainult neil juhtudel, kui sertifikaadi muudatus toob endaga kaasa teisele kaldkriipsule järgneva tehnilise lahenduse tüübikoodi tähtede muutuse . 6.4.23.1 3 Kõik pädevate asutuste poolt välja antud sertifikaadid eri kujulise radioaktiivse materjali või vähehajuva radioaktiivse materjali jaoks peavad sisaldama järgnevat informatsiooni : a) sertifikaadi tüüp ; b) pädeva asutuse tunnusmärk ; c) väljastamis- ja kehtivusaeg ; d) kohaldatavate siseriiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade loend, kaasa arvatud IAEA radioaktiivse materjali ohutu veo eeskirjad, mille kohaselt eri kujuline radioaktiivne materjal või vähehajuv radioaktiivne materjal on heaks kiidetud ; e) eri kujulise radioaktiivse materjali või vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldava materjali nimetus ; f) er ikujulise radioaktiivse materjali või vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldava materjali kirjeldus ; g) eri kujulise radioaktiivse materjali või vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldava materjali tehnilise lahenduse spetsifikatsioon, millele võib lisada viiteid joonistele ; h) radioaktiivse sisu spetsifikatsioon koos aktiivsuste äranäitamisega , mis võib sisaldada füüsikalise ja keemilise vormi kirjeldust ; i) jaos 1.7.3 nõutud rakendatava juhtimissüsteemi spetsifikatsioon ; j) viide taotleja poolt esitatud informatsioonile, mis käsitleb enne saatmist ette võetavaid spetsiifilisi tegevusi ; k) juhul, kui pädev asutus peab seda vajalikuks, siis viide taotleja isikule ; l) alla kirjutanud ametniku nimi ja allkiri . 6.4.23.14 Kõik pädevate asutuste poolt klassifikatsioonist „LÕHUSTUV” vabastatud lõhustuva materjali jaoks välja antud sertifikaadid peavad sisaldama järgmist informatsiooni: a) tunnistuse tüüpi; b) pädeva asutuse tunnusmärki; c) väljastamis- ja kehtivusaega; d) kohaldatavate riiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade loendit, kaasa arvatud IAEA radioaktiivse materjali ohutu veo eeskirju, mille kohaselt vabastus on antud; e) vabastatud materjali kirjeldust; f) vabastatud materjali piirmäärade spetsifikatsiooni; g) jaos 1.7.3 nõutud rakendatava juhtimissüsteemi spetsifikatsiooni; h) viidet taotleja esitatud informatsioonile, mis käsitleb enne saatmist ette võetavaid spetsiifilisi tegevusi; i) juhul, kui pädev asutus seda peab vajalikuks, siis viidet taotleja isikule; j) veoloale alla kirjutanud ametniku nime ja allkirja; k) viidet dokumentatsioonile, mis tõendab vastavust alajaole 2.2.7.2.3.6. 6.4.23.1 5 Kõik pädevate asutuste poolt erikorralduse jaoks välja antud sertifikaadid peavad sisaldama järgmist informatsiooni : a) sertifikaadi tüüp ; b) pädeva asutuse tunnusmärk ; c) väljastamis- ja kehtivusaeg ; d) transpordiliik/liigid ; e) kõik transpordiliiki, sõiduki või konteineri tüüpi puudutavad piirangud ja kõik vajalikud teekonda puudutavad eeskirjad ; f) kohaldatavate siseriiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade loend, kaasa arvatud IAEA „Radioaktiivse materjali ohutu veo eeskirjad”, mille kohaselt erikorraldus on antud ; g) järgmine lause : „Käesolev sertifikaat ei vabasta kaubasaatjat täitmast ühegi sellise riigi valitsuse nõudmisi, mida saadetis läbib või kuhu saadetist veetakse.” ; h) viited alternatiivse radioaktiivse sisu sertifikaadile, pädevate asutuste teistele lubadele või täiendavatele tehnilistele andmetele või informatsioonile, vastavalt pädeva asutuse poolt kehtestatud korrale ; i) pakendi kirjeldus, viitega joonistele või tehnilise lahenduse spetsifikatsioonile. Juhul, kui pädev asutus peab seda vajalikuks, siis võib lisada reprodutseeritava illustratsiooni, mille mõõtmed ei ületa 21 x 30 cm, mis näitab saadetise koostist ning millele on lisatud lühike pakendi kirjeldus, mis hõlmab valmistamiseks kasutatud materjale, kogumassi, peamisi välismõõte ja väliskuju ; j) lubatud radioaktiivse sisu spetsifikatsioon, kaasa arvatud igasugused piirangud radioaktiivsele sisule, mis ei pruugi selguda pakendi omadustest. Siia hulka kuuluvad füüsikalised ja keemilised vormid, esinevad aktiivsused (kaasa arvatud erinevate isotoopide omad, vastavalt), mass grammides (lõhustuvate materjalide või vajaduse korral iga lõhustuva nukliidi kohta) ja see, kas tegu on erivormi radioaktiivse materjaliga, vähehajuva radioaktiivse materjaliga või alajao 2.2.7.2.3.5 punkti f kohaselt vabastatud lõhustuva materjaliga ; k) lisaks, lõhustuvat materjali sisaldavate saadetiste puhul : i) lubatud radioaktiivse sisu detailne kirjeldus ; ii) ohupiiri indeksi väärtus ; iii) viide dokumentatsioonile, mis näitab saadetise ohupiiri ; iv) igasugused eriomadused, mille alusel eeldati ohupiiri hindamisel vee puudumist teatud tühikutes; v) igasugused mööndused ( alajao 6.4.11. 5 punkti b põhjal) neutronite paljunemise muutumise kohta, mida eeldati tegelikust kiirgusest lähtuva ohupiiri hindamisel, ja vi) ümbritseva keskkonna temperatuuride vahemik, mille kohta erikorraldus on kinnitatud ; l) igasuguste selliste täiendavate tehnoloogiliste kontrollide detailne loend, mis on nõutud saadetise ettevalmistamiseks, laadimiseks, veoks, mahalaadimiseks ja teisaldamiseks, kaasa arvatud igasugused lastimise erisätted soojuse ohutuks ärajuhtimiseks ; m) juhul, kui pädev asutus peab seda vajalikuks, siis erikorralduse rakendamise põhjused ; n) erikorralduse alusel kaubapartiile rakendatavate kompensatsioonimeetmete kirjeldus ; o) viide taotleja poolt esitatud informatsioonile, mis käsitleb enne kaubapartii lähetamist ette võetavaid spetsiifilisi tegevusi ; p) aruanne tehnilise lahenduse lähtetingimustes arvestatud ümbritseva keskkonna olude kohta, kui need tingimused vasta alajagudes 6.4.8.5, 6.4.8.6 ja 6.4.8.15 toodule ; q) igasugused pädeva asutuse poolt vajalikuks peetavad hädaolukor ra meetmed ; r) jaos 1.7.3 nõutud rakendatava juhtimissüsteemi spetsifikatsioon ; s) juhul, kui pädev asutus peab seda vajalikuks, siis viited taotleja ja vedaja isikutele ; t) alla kirjutanud ametniku nimi ja allkiri . 6.4.23.1 6 Kõik pädevate asutuste poolt väljastatud kaubapartii heakskiidu sertifikaadid peavad sisaldama järgmist informatsiooni : a) sertifikaadi tüüp ; b) pädeva asutuse tunnusmärk ; c) väljastamis- ja kehtivusaeg ; d) kohaldatavate riiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade loend, kaasa arvatud IAEA radioaktiivse materjali ohutu veo eeskirjad, mille kohaselt veoluba on välja antud ; e) kõik transpordiliiki, veoki- või konteineritüüpi puudutavad piirangud ja kõik vajalikud teekonda puudutavad eeskirjad ; f) järgmine teade : „Käesolev veoluba ei vabasta kaubasaatjat täitmast iga riigi valitsuse nõudmisi, läbi kelle territooriumi või kuhu saadetist veetakse.” ; g) igasuguste selliste täiendavate tehnoloogiliste kontrollimiste detailne loend, mis on nõutud saadetise ettevalmistamiseks, laadimiseks, veoks, mahalaadimiseks ja teisaldamiseks, kaasa arvatud igasugused spetsiaalsed lastimise sätted soojuse ohutuks ärajuhtimiseks või ohupiiri säilitamiseks ; h) viide taotleja poolt esitatud, enne saadetise lähetamist ette võetavaid spetsiifilisi tegevusi käsitlevale informatsioonile ; i) viide vastavale tehnilise lahenduse sertifikaadile/sertifikaatidele ; j) tegeliku radioaktiivse sisu spetsifikatsioon, kaasa arvatud igasugused piirangud radioaktiivsele sisule, mis ei pruugi selguda pakendi põhjal. Siia hulka kuuluvad füüsikalised ja keemilised vormid, esinevad aktiivsused (kaasa arvatud erinevate isotoopide omad, kui see on kohane), mass grammides (lõhustuvate materjalide või vajaduse korral iga lõhustuva nukliidi kohta) ja see, kas tegu on erivormi radioaktiivse materjaliga, vähehajuva radioaktiivse materjaliga või alajao 2.2.7.2.3.5 punkti f kohaselt vabastatud lõhustuva materjaliga ; k) igasugused pädeva asutuse poolt vajalikuks peetavad hädaolukor ra meetmed ; l) jaos 1.7.3 nõutud rakendatava juhtimissüsteemi spetsifikatsioon ; m) juhul, kui pädev asutus seda peab vajalikuks, siis viide taotleja isikule ; n) alla kirjutanud ametniku nimi ja allkiri . 6.4.23.1 7 Kõik pädevate asutuste poolt välja antud tehnilise lahenduse sertifikaadid peavad sisaldama järgmist informatsiooni : a) sertifikaadi tüüp ; b) pädeva asutuse tunnusmärk ; c) väljastamis- ja kehtivusaeg ; d) vajadusel igasugused transpordiviise puudutavad piirangud ; e) kohaldatavate siseriiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade loend, kaasa arvatud IAEA r adioaktiivse m aterjali o hutu v eo e eskirjad, mille kohaselt pakendi kasutamine on lubatud ; f) järgmine teade ; „Käesolev sertifikaat ei vabasta kaubasaatjat täitmast iga riigi valitsuse nõudmisi, läbi kelle territooriumi või kuhu saadetist veetakse.” ; g) viited alternatiivse radioaktiivse sisu sertifikaatidele, pädevate asutuste teistele lubadele või täiendavatele tehnilistele andmetele või informatsioonile, mida pädev asutus peab vajalikuks ; h) teade, mis lubab kaubapartii lähetamise, kui kaubapartii veoluba on nõutud alajao 5.1.5.1.2 kohaselt, kui seda peetakse vajalikuks ; i) pakendi nimetus ; j) pakendi kirjeldus, viitega joonistele või tehnilise lahenduse spetsifikatsioonile. Juhul, kui pädev asutus peab seda vajalikuks, siis võib lisada reprodutseeritava illustratsiooni, mis ei ole suurem kui 21 x 30 cm, mis näitab saadetise koostist ning millele on lisatud lühike pakendi kirjeldus valmistamiseks kasutatud materjalide, kogumassi, peamiste välismõõtude ja kuju kohta ; k) tehnilise lahenduse spetsifikatsioon koos viitega joonistele ; l) lubatud radioaktiivse sisu spetsifikatsioon, kaasa arvatud igasugused piirangud radioaktiivsele sisule, mis ei pruugi selguda pakendi mudeli järele otsustamisel. Siia hulka kuuluvad füüsikalised ja keemilised vormid, esinevad aktiivsused (kaasa arvatud erinevate isotoopide omad, vastavalt), mass grammides (lõhustuvate materjalide korral lõhustuvate nukliidide kogumass või vajaduse korral iga lõhustuva nukliidi mass) ja see, kas tegu on erivormis radioaktiivset ainet sisaldava materjaliga, vähehajuvat radioaktiivset ainet sisaldava materjaliga või alajao 2.2.7.2.3.5 punkti f kohaselt vabastatud lõhustuva materjaliga ; m) kaitsesüsteemi kirjeldus ; n) lõhustuvat materjali sisaldavate saadetiste tehniliste lahenduste puhul, mis nõuavad mitmepoolset heakskiitu saadetise tehnilisele lahendusele vastavalt alajaole 6.4.22.4 : i) lubatud radioaktiivse sisu detailne kirjeldus ; ii) kaitsesüsteemi kirjeldus ; iii) ohupiiri indeksi väärtus ; iv) viide dokumentatsioonile, mis näitab saadetise ohupiiri ; v) igasugused eriomadused, mille alusel võib ohupiiri hindamisel eeldada vee puudumist olemasolevates tühikutes; vi) igasugused mööndused ( alajao 6.4.11. 5 punkti b põhjal) neutronite lisandumise kiiruse muutumise kohta, mis on aluseks võetud tegelikust kiirgusest lähtuva ohupiiri hindamisel, ja vii) ümbritseva keskkonna temperatuuride vahemik, mille kohta erikorraldus on kinnitatud ; o) B(M)-tüüpi saadetiste puhul aruanne nende alajagude 6.4.7.5, 6.4.8.4, 6.4.8.5. 6.4.8.6 ja 6.4.8.9 kuni 6.4.8.15 sätete kohta, millele saadetis ei vasta, ning igasugune lisainformatsioon, mis võib olla teistele pädeva te le asutus t ele vajalik ; p) juhul kui saadetise konstruktsioonile kohalduvad alajao 1.6.6.2.1 üleminekusätted, siis avaldus, mis täpsustab neid 1. jaanuarist 2021 kehtivaid ADR-i nõudeid, millele saadetis ei vasta; q) üle 0,1 kg uraanheksafluoriidi sisaldavate saadetiste puhul aruanne alajao 6.4.6.4 kohaldatavate sätete kohta, ning igasugune lisainformatsioon, mis võib olla teistele pädeva te le asutus t ele vajalik ; r ) kõigi täiendavate tehnoloogiliste kontrollide detailne loend, mis on saadetise ettevalmistamise, laadimise, veo, mahalaadimise ja teisaldamise puhul kohustuslikud, kaasa arvatud igasugused lastimise erisätted soojuse ohutuks ärajuhtimiseks ; s ) viide taotleja poolt esitatud informatsioonile, mis käsitleb pakendi kasutamist või enne saadetise lähetamist ettevõetavaid spetsiifilisi tegevusi ; t ) aruanne tehnilises lahenduses arvestatud ümbritseva keskkonna tingimustest, kui need tingimused ei vasta alajagudes 6.4.8.5, 6.4.8.6 ja 6.4.8.15 toodule ; u ) jaos 1.7.3 nõutud rakendatava juhtimissüsteemi spetsifikatsioon ; v ) kõik pädeva asutuse poolt vajalikuks tunnistatud hädaolukor ra meetmed ; w ) juhul, kui pädev asutus seda peab vajalikuks, siis viide taotleja isikule ; x ) alla kirjutanud ametniku nimi ja allkiri . 6.4.23.18 Kõik pädevate asutuste poolt välja antud instrumentide või esemete vabastatud saadetiste alternatiivsete aktiivsuse piirmäärade sertifikaadid vastavalt alajao 5.1.5.2.1 punktile d peavad sisaldama järgmist informatsiooni: a) veoloa tüüpi; b) pädeva asutuse tunnusmärki; c) väljastamis- ja kehtivusaega; d) kohaldatavate riiklike ja rahvusvaheliste eeskirjade loendit, kaasa arvatud IAEA radioaktiivse materjali ohutu veo eeskirju, mille kohaselt pakendi kasutamine on lubatud; e) instrumendi või eseme identifitseerimist; f) instrumendi või eseme kirjeldust; g) instrumendi või eseme konstruktsiooni spetsifikatsiooni; h) instrumentide või esemete vabastatud saadetiste radionukliidide ja heakskiidetud alternatiivsete aktiivsuse piirmäärade spetsifikatsiooni; i) viidet dokumentatsioonile, mis tõendab vastavust alajao 2.2.7.2.3.6 punktile b; j) juhul, kui pädev asutus seda peab vajalikuks, siis viidet taotleja isikule; k) veoloale alla kirjutanud ametniku nime ja allkirja. 6.4.23.1 9 Pädevat asutust tuleb informeerida iga nende poolt alajagude 6.4.22.2, 6.4.22.3, 6.4.22.4, 6.4.24.2 ja 6.4.24.3 kohaselt heakskiidetud tehnilise lahenduse järgi toodetud pakendi seerianumbritest . 6.4.23. 20 Mitmepoolset heakskiitu võib vormistada tehnilise lahenduse või kaubapartii päritolu riigi pädeva asutuse poolt välja antud algse sertifikaadi kinnitamisega. Mitmepoolne heakskiit võib olla algsel sertifikaadil oleva viseeringu või selle riigi pädeva asutuse poolt, läbi mille või kuhu kaubapartii lähetatakse, eraldi välja antud indossamendi , lisa, täienduse jne vormis . PEATÜKK 6.5 NÕUDED VAHEKONTEINERITE (IBC-DE) EHITUSE LE JA KATSETAMISE LE 6.5.1 Üldnõuded 6.5.1.1 Reguleerimisala 6.5.1.1.1 Käesoleva peatüki nõuded kehtivad puistveose vahekonteinerite (IBC-d) kohta, mille kasutamine on peatüki 3.2 tabeli A veerus 8 näidatud pakkimismeetodite kohaselt otseselt lubatud teatud ohtlike veoste vedamiseks. Peatükkide 6.7 või 6.8 nõuetele vastavaid teisaldatavaid paake või paakkonteinereid ei peeta IBC- deks . IBC- sid , mis vastavad käesoleva peatüki nõuetele, ei peeta ADR-i mõistes konteineriteks. Edasises tekstis kasutatakse puistveose vahekonteineritele viitamiseks ainult tähti IBC . 6.5.1.1.2 Jao 6.5.3 nõuded IBC- dele põhinevad hetkel kasutusel olevatel IBC- del . Eesmärgiga võtta arvesse teaduse ja tehnika progressi ei ole keelatud kasutada IBC- sid , mille omadused erinevad jagudes 6.5.3 ja 6.5.5 toodutest tingimusel, et need sama efektiivsed, vastuvõetavad pädevale asutusele ning täidavad jagudes 6.5.4 ja 6.5.6 kirjeldatud nõuded. Muud ülevaatus- ja katsemeetodid peale ADR -is kirjeldatute on aktsepteeritavad tingimusel, et need on samaväärsed ja pädeva asutuse poolt tunnustatud. 6.5.1.1.3 IBC-de ehitamine, varustus, katsetamine, tähistamine ning ekspluatatsioon peab olema selle riigi pädeva asutuse poolt kinnitatud, milles IBC-d on saanud valmistamis- ja kasutusloa . MÄRKUS: Pärast IBC kasutuselevõt tu teistes riikides ülevaatusi ja katseid läbi viivad isikud ei pea saama pädeva asutuse luba, kuid ülevaatus ed ja katse d tuleb läbi viia IBC kasutusloas kindlaks määratud eeskirjade kohaselt. 6.5.1.1.4 IBC-de tootjad ja edasimüüjad peavad esitama järgitavaid juhiseid puudutava informatsiooni ning sulgurite (kaasa arvatud nõutud tihendid) tüübi ja mõõtmete ning mis tahes muude komponentide kirjelduse, mida on vaja kindlustamaks, et veoks üle antud IBC-d läbivad käesoleva peatüki kohased tugevuskatsed . 6.5.1.2 (Reserve eritu d) 6.5.1.3 (Reserve eritu d) 6.5.1.4 IBC-de tähistuskoodide süsteem 6.5.1.4.1 Kood koosneb punktis a toodud tabelis määratud kahest araabia numbrist, millele järgneb suurtäht/tähed, mis vastab punktis b määratud materjalidele, millele omakorda järgneb eraldi alajaos kirjeldatud, IBC kategooriat näitav araabia number . a) Tüüp Tahke te ainete jaoks , täidetud või tühjendatud Vedelik e jaoks isevooluga üle 10 kPa (0,1 baari) rõhu all jäik 11 21 31 elastne 13 - - b) Materjalid A. Teras (kõik margid ja pinnatöötlusviisid) B. Alumiinium C. Looduslik puit D. Vineer F. Taastatud puit G. Kartong H. Plastmaterjal L. Tekstiil M. Paber, mitmekihiline N. Metall (välja arvatud teras ja alumiinium) . 6.5.1.4.2 Liit-IBC-de puhul kasutatakse koodi teise positsioonina kahte järjestikust ladina suurtähte. Esimene neist näitab IBC sisemise anuma ning teine IBC välispakendi materjali . 6.5.1.4.3 Määratud on järgmised IBC tüübid ja koodid : Mater jal Kategooria Kood Alajagu Meta l l A. Teras isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks 11A 6.5.5.1 rõhu all täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks 21A vedelike jaoks 31A B. Alumiinium isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks 11B rõhu all täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks 21B vedelike jaoks 31B N. Välja arvatud teras või alumiinium isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks 11N rõhu all täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks 21N vedelike jaoks 31N Elastne H. Plast plastkangast, katteta või voodrita 13H1 6.5.5.2 plastkangast, kaetud 13H2 plastkangast, voodriga 13H3 plastkangast, kattega ja voodriga 13H4 plastkilest 13H5 L. Tekstiil katteta või voodrita 13L1 kaetud 13L2 voodriga 13L3 kaetud ja voodriga 13L4 M. Pab er mitmekihiline 13M1 mitmekihiline, veekindel 13M2 H. Jäik plast isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, konstruktsioonielementidega 11H1 6.5.5.3 isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, isekandev konstruktsiooni 11H2 rõhu all täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, konstruktsioonielementidega 21H1 rõhu all täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, isekandev konstruktsioon 21H2 vedelike jaoks, konstruktsioonielementidega 31H1 vedelike jaoks, isekandev konstruktsioon 31H2 HZ . Liit IBC plastist siseanumaga a isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, jäigast plastist siseanumaga 11HZ1 6.5.5.4 isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, elastsest plastist siseanumaga 11HZ2 rõhu all täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, jäigast plastist siseanumaga 21HZ1 rõhu all täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, elastsest plastist siseanumaga 21HZ2 vedelike jaoks, jäigast plastist siseanumaga 31HZ1 vedelike jaoks, elastsest plastist siseanumaga 31HZ2 G. Kartong isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks 11G 6.5.5.5 Puit C. Looduslik puit isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, sisemise voodriga 11C 6.5.5.6 D. Vineer isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, sisemise voodriga 11D F. Taastatud puit isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete jaoks, sisemise voodriga 11F a Koodi tähises asendatakse täht „Z” alajao 6.5.1.4.1 punktis b toodud suurtähega, mis näitab välise korpuse jaoks kasutatud materjali . 6.5.1.4.4 IBC koodile võib järgneda täht „W”. See täht näitab, et ehkki IBC on sama tüüpi, kui koodiga näidatu, on see toodetud jaos 6.5.5 toodud spetsifikatsioonist erineva spetsifikatsiooni kohaselt ning seda peetakse alajao 6.5.1.1.2 kohaselt eelnevaga samaväärseks . 6.5.2 Tähistamine 6.5.2.1 Esmane tähistamine 6.5.2.1.1 Kõik ADR-i nõuetele vastavalt toodetud ja kasutamiseks ette nähtud IBC-d peavad kandma tähiseid, mis on vastupidavad, loetavad ja asuvad hästi nähtavas kohas. Tähed, numbrid ja sümbolid peavad olema vähemalt 12 mm kõrgused ja näitama : a) ÜRO pakendi sümbolit ; Seda sümbolit ei tohi kasu tada muul otstarbel, kui kinnitusena selle kohta, et pakend, elastne mahtkonteiner, teisaldatav paak või MEGC vastab peatüki 6.1, 6.2, 6.3, 6.5, 6.6, 6.7 või 6.11 asjaomastele nõuetele . Metallist IBC-de puhul, millele on tähised stantsitud või reljeefstantsitud, võib tähise asendada suurtähtedega „UN” ; b) koodi, mis alajao 6.5.1.4 kohaselt määrab IBC tüübi ; c) pakendigruppi näitavat suurtähte, mille prototüüp on saanud kinnituse : i) X pakendigruppidele I, II ja III (ainult tahketele ainetele ette nähtud IBC-de jaoks) ; ii) Y pakendigruppide II ja III jaoks ; iii) Z ainult III pakendigrupi jaoks ; d) tootmise kuud ja aastat (kahte viimast numbrit) ; e) tähise eraldamist lubanud riigi tähist, mida näitab rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutatav riigi tunnusmärk 1 ; f) tootja nimetust või sümbolit ning muud, pädeva asutuse poolt määratud IBC tunnust ; g) virnastamiskatse koormust kilogrammides. IBC-de puhul, mis ei ole konstrueeritud virnastamise jaoks, peab näitama arvu „0” ; h) maksimaalset lubatavat kogumassi kilogrammides . Eelpool nõutud esmane tähistus peab olema peale kantud alltoodud järjestuses. Alajao 6.5.2.2 nõuete kohane tähistus ja igasugune pädeva asutuse poolt lubatav täiendav tähistus peavad sellegipoolest võimaldama esmast tähistust õigesti kindlaks teha . Iga punkti a kuni h ning alajao 6.5.2.2. kohaselt paigaldatud tähis peab olema selgelt eraldatud näiteks kaldkriipsu või tühikuga, et see oleks kergesti äratuntav. 6.5.2.1.2 Jaos 1.2.1 defineeritud korduvkasutusega plastmaterjalist toodetud IBC-d peavad olema tähistatud tähisega „REC”. Jäikade IBC-de puhul tuleb see tähis paigutada alajaos 6.5.2.1.1 ette nähtud tähise lähedale. Liit-IBC-de siseanumate puhul tuleb see tähis paigutada alajaos 6.5.2.2.4 ette nähtud tähise lähedale. 6.5.2.1. 3 Eeltoodud alajao 6.5.2.1.1 punktide a kuni h kohased näited erinevat tüüpi IBC-de tähistamise kohta : 11A/Y/02 99 NL/Mulder 007 5500/1500 Metallist (terasest) IBC näiteks isevoolu teel tühjendatud tahkete ainete jaoks / II ja III pakendigrupi jaoks / toodetud veebruaris 1999 / lubatud Hollandi poolt / toodetud Mulderi poolt vastavalt prototüübile, millele pädev asutus on andnud seerianumbri 007 / virnastamise katse koormus kg-des / maksimaalne lubatav kogumass kg-des . 13H3/Z/03 01 F/ Meunier 1713 0/1500 Elastne IBC isevoolu teel tühjendatud tahkete ainete jaoks, valmistatud voodriga plastkangast / konstrueeritud mitte virnastatavaks . 31H1/Y/04 99 GB/9099 10800/1200 Jäigast plastist IBC vedelikele, valmistatud plastist koos struktuurilise varustusega, mis talub virnastamise koormust . 31HA1/Y/05 01 D/ Muller 1683 10800/1200 Liit-IBC vedelikele, jäigast plastist sisemise anumaga ning terasest välise korpusega . 11C/X/01 02 S/ Aurigny 9876 3000/910 Puidust IBC tahketele ainetele, sisemise voodriga, lubatud I, II ja III pakendigrupi tahkete ainete jaoks . 6.5.2.1. 4 Juhul kui IBC vastab ühele või mitmele katsetatud IBC konstruktsiooni tüübile, sealhulgas ühele või mitmele katsetatud pakendi või suurpakendi konstruktsiooni tüübile, võib IBC-l olla rohkem kui üks tugevuskatse nõuete täitmise tähistus. Kui IBC-l on mitu tähistust, peavad tähistused olema üksteise lähedal ja kõik tähistused peavad olema toodud tervikuna. 6.5.2.2 Täiendav tähistamine 6.5.2.2.1 Iga IBC peab kandma alajaos 6.5.2.1 nõutud tähiseid ja lisaks järgmist informatsiooni, mis võib olla kantud ülevaatuseks kergesti juurdepääsetavasse kohta püsivalt paigutatud, korrosioonikindlale plaadile : Täiendav tähistamine IBC kategooria Meta l l Jäik plast Liit Kartong Puit Maht liitrites a 20 °C juures X X X Taara mass kg a X X X X X Katse rõhk ( manomeetriline ), kPa või baari a , vajaduse korral X X Maksimaalne lubatav täitmise / tühjendamise rõhk kPa või baari a , vajaduse korral X X X Korpuse materjal ja selle minimaalne paksus mm-tes X Viimase tiheduskatse kuupäev, vajaduse korral (kuu ja aasta) X X X Viimase ülevaatuse kuupäev (kuu ja aasta) X X X Tootja seerianumber X a Näidata tuleb kasutatav ühik . 6.5.2.2.2 S uurim lubatav virnastamiskoormus tuleb tähistada sümbolil nagu on näidatud joonisel 6.5.2.2. 2. 1 või joonisel 6.5.2.2.2. 2. Sümbol peab olema vastupidav ja selgelt nähtav : Joonis 6.5.2.2.2.1 Joonis 6.5.2.2.2.2 3774440 588645 100 mm 0 0 100 mm 166370 126365 ... kg max M 100 mm MITTE ALLA 100 mm MIINIMUMSUURUS MIINIMUMSUURUS ... kg max MITTE ALLA 100 mm M 100 mm M 100 mm M 0 0 ... kg max M 100 mm MITTE ALLA 100 mm MIINIMUMSUURUS MIINIMUMSUURUS ... kg max MITTE ALLA 100 mm M 100 mm M 100 mm M 2757170 114299 0 0 IBC -d , mida on võimalik virnastada IBC -d , mida EI OLE võimalik virnastada Minimaalsed mõõtmed peavad olema 100 mm x 100 mm. Massi kujutavate tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 12 mm. Printimisjoonte sees olev ala peab olema ruudukujuline. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga. Sümboli kohale märgitud mass ei tohi ületada koormust, mis kehtestati mudeli tüübikatsete ajal (vt alajagu 6.5.6.6.4), jagatuna 1,8-ga. MÄRKUS: a lajao 6.5.2.2.2 sätted kehtivad kõikide IBC-de suhtes, mis toodetakse, remonditakse või taastoodetakse alates 1. jaanuarist 2011 (vt ka alajagu 1.6.1.15) . 6.5.2.2.3 Lisaks alajaos 6.5.2.1 nõutud tähistustele võivad elastsed IBC-d kanda soovitavat tõstemeetodit osutavat piktogrammi . 6.5.2.2.4 Liit-IBC siseanuma prototüübi tuvastamiseks tuleb sellele kanda alajao 6.5.2.1.1 punkti de s b, c, d (kus kuupäev tähistab plastist siseanuma tootmiskuupäeva), e ja f toodud tähised . ÜRO pakendi sümbolit ei kasutata. Tähistus peab olema alajaos 6.5.2.1.1 toodud järjestuses . See peab olema vastupidav, loetav ja paigutatud sellisesse kohta , et see oleks hõlpsasti ülevaatuseks ligipääsetav ka siis, kui siseanum asetseb välises korpuses. Kui siseanuma tähistus pole välispakendi konstruktsiooni tõttu ülevaatuseks hõlpsasti ligipääsetav, tuleb sisemahutile nõutava tähistuse duplikaat paigutada välispakendile, millele eelneb sõna „Siseanum“ ( Inner receptacle ) . See duplikaat peab olema vastupidav, loetav ja paigutatud sellisesse kohta, et oleks hõlpsasti ülevaatuseks kättesaadav . Plastist sisemise anuma tootmisaja võib alternatiivina kanda sisemisele anumale ülejäänud tähiste kõrvale. Sellisel juhul võib kuupäeva ülejäänud tähistusest välja jätta . Sobiva tähistamisviisi näide: MÄRKUS 1 : Aktsepteeritavad on ka muud meetodid, mis tagavad minimaalselt nõutud info esitamise vastupidaval, selgelt nähtaval ja loetaval kujul . MÄRKUS 2 : Siseanuma tootmiskuupäev võib erineda liit-IBC-l tähistatud tootmis- (vt alajagu 6.5.2.1), remondi- (vt alajagu 6.5.4.5.3) või taastootmise (vt alajagu 6.5.2.4) kuupäevast. 6.5.2.2.5 Juhul, kui IBC on konstrueeritud selliselt, et väline kest on tühjana vedamiseks äravõetav (nagu näiteks IBC tagastamisel kaubasaatjale uueks kasutamiseks), peavad kõik äravõetavad osad olema tähistatud tootmise kuu ja aastaga ning tootja nimetuse või sümboliga ja muu pädeva asutuse poolt määratud IBC tunnusmärgiga (vt alajao 6.5.2.1.1 punkt f) . 6.5.2.3 Kooskõla tüübikinnitusega Tähistus näitab, et IBC-d vastavad edukalt katsetatud prototüübile ning et tunnistuses toodud nõuded on täidetud . 6.5.2.4 Taastoodetud liit-IBC-de (31HZ1) tähistamine Alajagudes 6.5.2.1.1 ja 6.5.2.2 kirjeldatud tähised tuleb algselt IBC- lt eemaldada või püsivalt loetamatuks muuta ning ADR-i kohaselt taastoodetud IBC- le tuleb peale kanda uued tähised. 6.5.3 Nõuded ehitusele 6.5.3.1 Üldnõuded 6.5.3.1.1 IBC-d peavad olema vastupidavad ümbritseva keskkonna tingitud halvenemisele või olema selle eest küllaldaselt kaitstud . 6.5.3.1.2 IBC-d peavad olema selliselt konstrueeritud ja suletud, et sisu ei pääseks välja normaalsetel veotingimustel, kaasa arvatud vibratsiooni mõjul või temperatuuri, niiskuse või rõhu muutuste tõttu . 6.5.3.1.3 IBC-d ja nende sulgurid peavad olema konstrueeritud materjalidest, mis sobivad sisu anumateks või on seesmiselt kaitstud nii, et nende puhul ei esineks : a) sisu reageerimist anuma (sise)kesta materjaliga, mis teeks nende kasutamise ohtlikuks ; b) sisu reaktsioone või lagunemist või kahjulike või ohtlike ühendite moodustamist IBC dega , mille põhjustaja oleks (sise)kesta materjal katalüsaatorina . 6.5.3.1.4 Tihendid, kui neid kasutatakse, peavad olema valmistatud materjalidest, mis ei reageeri IBC sisuga . 6.5.3.1.5 Kõik käitamisvahendid peavad olema selliselt paigutatud või kaitstud, et nende purunemine teisaldamise ja veo ajal võiks põhjustada vaid minimaalset sisu väljapääsemise riski . 6.5.3.1.6 IBC-d, nende lisaseadmed ning käitamisvahendid ja konstruktsioonielemendid peavad olema selliselt konstrueeritud, et vastu pidada sisu siserõhule ning normaalsetele teisaldamise ja veo pingetele ilma sisu väljapääsuta. Virnastamiseks ette nähtud IBC-d peavad olema konstrueeritud virnastamist silmas pidades. Kõik IBC-de tõste- või kinnitusvahendid peavad olema piisavalt tugevad, et vastu pidada normaalsetele teisaldamis- ja veotingimustele ilma suurte kõverdumiste või purunemiseta ning paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks mõnel IBC osal mingeid soovimatuid pingeid . 6.5.3.1.7 Juhul, kui IBC koosneb raamiga korpusest, peab see olema selliselt konstrueeritud, et : a) korpus ei saaks lööke ega hõõrduks vastu raami, mis võiks põhjustada korpuse vigastamist ; b) korpus on alati raami sees ; c) kõik seadmete detailid on selliselt kinnitatud, et nad ei saaks vigastada juhul, kui korpuse ja raami vahelised ühendused võimaldavad suhtelist paisumist või liikumist . 6.5.3.1.8 Juhul, kui IBC põhja sees on tühjendamisklapp/-ventiil, peab seda olema võimalik korralikult sulgeda ning kogu tühjendamissüsteem peab olema vigastuste eest kaitstud. Hoovaga suletavaid klappe peab olema võimalik kinnitada nii, et nende juhuslik avanemine oleks välistatud ning nende avatud/suletud asend peab olema hõlpsalt eristatav. Vedelikke sisaldavate IBC-de tühjendamissüsteemil peab lisaks olema teine sulgur, näiteks pimeäärik või sellega samaväärne seade . 6.5.4 Katsetamine, sertifitseerimine ja ülevaatus 6.5.4.1 Kvaliteedi tagamine: IBC-d peavad olema toodetud, taastoodetud, remonditud ja katsetatud pädeva asutuse nõuetele vastava kvaliteedi tagamise programmi kohaselt, et kõik toodetud, taastoodetud ja remonditud IBC-d vastaksid käesoleva peatüki nõuetele . MÄRKUS: ISO 16106:20 20 „Transport packages for dangerous goods – Dangerous goods packagings , intermediate bulk containers ( IBCs ) and large packagings – Guidelines for the application of ISO 9001” ( O htlike veoste saadetised – ohtlike veoste pakendid, IBC-d ja suurpakendid – ISO 9001 rakendamissuunised) annab piisavaid juhiseid korra kohta, mida võib järgida . 6.5.4.2 Katsetamise nõuded: IBC-de osas tuleb läbi teha prototüübi katsed ning nõudmisel alajao 6.5.4.4 kohased esialgsed ja korralised katsed . 6.5.4.3 Kinnitamine: i ga IBC prototüübi kohta tuleb välja anda tunnistus ja tähis (nagu jaos 6.5.2) selle kohta, et prototüüp, kaasa arvat ud selle varustus, vastab katse nõuetele . 6.5.4.4 Ülevaatus ja katsetamine MÄRKUS: v t ka alajagu 6.5.4.5 remonditud IBC-de katsetamise ja ülevaatuse kohta . 6.5.4.4.1 Kõik metallist, jäigast plastist ja liit-IBC-d peavad läbima pädeva asutuse nõuetele vastava ülevaatuse : a) enne töösse võtmist (sh pärast taastootmist) ning seejärel mitte üle viieaastaste ajavahemike tagant, kontrollides : i) vastavust prototüübile, kaasa arvatud tähistust ; ii) sisemist ja välist seisukorda ; iii) käitamisseadmete korralikku töötamist . Soojusisolatsioon, kui see on olemas, on vaja eemaldada ainult IBC korpuse korralikuks ülevaatuseks vajalikus ulatuses . b) mitte üle kahe ja poole aastase ajavahemiku tagant, kontrollides: i) välist seisukorda ; ii) käitamisseadmete korralikku töötamist . Soojusisolatsioon, kui see on olemas, on vaja eemaldada ainult IBC korpuse korralikuks ülevaatuseks vajalikus ulatuses . Kõik IBC-d peavad oma prototüübile vastama igas aspektis . 6.5.4.4.2 Kõik vedeliku või rõhu all täidetavate või tühjendatavate tahkete ainete veoks ette nähtud metallist, jäigast plastist ja liit-IBC-d peavad läbima sobiva lekkekindlus e katse. See katse on osa alajaos 6.5.4.1 sätestatud kvaliteedi tagamise programmist, mis näitab vastavust alajaos 6.5.6.7.3 toodud katsetasemele : a) enne, kui seda esmakordselt veoks kasutatakse ; b) mitte üle kahe ja poole aastase ajavahemiku tagant . Selle katse jaoks tuleb IBC- dele paigaldada esmased põhjasulgurid. Liit-IBC siseanumat võib katsetada ilma välise kestata tingimusel, et see ei mõjuta katsetulemusi . 6.5.4.4.3 IBC omanik peab säilitama kõigi ülevaatuste ja katsete aruanded vähemalt kuni järgmise ülevaatuse või katseni. Aruanne peab sisaldama ülevaatuse ja katse tulemusi ning peab ära tooma ülevaatust ja katset teostava ametkonna (vt ka alajao 6.5.2.2.1 tähistamise nõudeid) . 6.5.4.4.4 Pädev asutus võib igal ajal nõuda käesolevas peatükis toodud katsete läbiviimist, et nende alusel tõendada IBC vastavust prototüübile esitatud nõuetele . 6.5.4.5 Remonditud IBC-d 6.5.4.5.1 Juhul kui IBC on vigastatud kokkupõrke (nt avarii) tõttu või mõnel muul põhjusel, tuleb see parandada või seda muul viisil hooldada (vt jao 1.2.1 mõistet „IBC plaaniline hooldus” ) et see vastaks prototüübile. Vigastatud jäigast plastist IBC-de kered ning liit-IBC-de sisemised anumad tuleb asendada . 6.5.4.5.2 Lisaks mis tahes muudele ADR-i katsete ja ülevaatuste nõuetele peab IBC läbi tegema täismahus katsetamise ja ülevaatuse, nagu nõutud alajaos 6.5.4.4, ning remondi puhul tuleb alati koost ada ka ettenähtud aruanne . 6.5.4.5.3 Isik, kes teostab remondijärgsed katsed ja ülevaatuse, peab IBC- le kandma kulumiskindla tähise, kandes tootja poolt ÜRO prototüüpi tähistava märgise lähedale : a) selle riigi tunnusmärgi, milles katsed ja ülevaatus läbi viidi; b) katsed ja ülevaatuse läbi viinud ametkonna nimetuse või selle tunnustatud sümboli c) katsete ja ülevaatuse kuupäeva (kuu ja aasta) . 6.5.4.5.4 Alajaoga 6.5.4.5.2 kooskõlas sooritatud katsed ja ülevaatus rahuldavad kahe ja poole ning viie aasta tagant sooritatavate korraliste katsete ja järelvalve nõudmisi . 6.5.5 Erinõuded IBC- dele 6.5.5.1 Erinõuded metallist IBC- dele 6.5.5.1.1 Käesolevad nõuded kehtivad tahkete ainete ja vedelike vedamiseks ette nähtud metallist IBC-de kohta. Metallist IBC-d jaotatakse kolme kategooriasse : a) IBC-d, mis on ette nähtud tahkete ainete vedamiseks ning mida täidetakse või tühjendatakse isevoolu teel (11A, 11B, 11N) ; b) IBC-d, mis on ette nähtud tahkete ainete vedamiseks ning mida täidetakse või tühjendatakse üle 10 kPa (0,1 baari) ülerõhu all (21A, 21B, 21N) c) IBC-d, mis on ette nähtud vedelike vedamiseks (31A, 31B, 31N). 6.5.5.1.2 Korpused peavad olema valmistatud sobivast plastsest metallist, mille keevitatavus on täielikult kontrollitud. Keevitused peavad olema korralikult tehtud ja tagama täieliku ohutuse. Vajadusel tuleb arvesta d a materjali käitumisega madalatel temperatuuridel . 6.5.5.1.3 Hoolikalt peab jälgima erinevate materjalide kooskasutamisest tekkivaid galvaanilisi mõjusid . 6.5.5.1.4 Tuleohtlike vedelike veoks ette nähtud alumiiniumist IBC- del ei tohi olla liikuvaid osi nagu kaaned, sulgurid, mis on valmistatud mittekorrosioonikindlast, kaitsekatteta terasest, mis võiks põhjustada ohtlikku reaktsiooni alumiiniumiga hõõrd - või löökkontakti sattudes . 6.5.5.1.5 Metallist IBC-d tuleb valmistada metallist, mis vastab järgmistele nõuetele : a) t erase suhteline pikenemine purunemisel (protsentides) ei tohi olla väiksem kui , absoluutsel miinimumil 20 % ; kus Rm = kasutatava metalli garanteeritud tõmbetugevus N/mm 2 ; b) a lumiiniumi ja selle sulamite suhteline pikenemine purunemisel (protsentides) ei tohi olla väiksem kui , absoluutsel miinimumil 8 %. Kasutatavad proovikehad suhtelise pikenemise määramiseks purunemisel tuleb võtta suunas, mis on risti valtsimise suunaga ja kinnitatud selliselt, et : L o = 5d või L o = kus : L o = proovikeha pikkus enne katset d = läbimõõt A = proovikeha ristlõike pindala . 6.5.5.1.6 Üle 1500-liitrise mahutavusega metallist IBC-d peavad vastama järgmistele seinapaksuse miinimumnõuetele : a) standardse terase puhul, mille R m x A 0 = 10 000, ei tohi seinapaksus olla väiksem kui : Seinapaksus (T), mm Tüübid 11A, 11B, 11N Tüübid 21A, 21B, 21N, 31A, 31B, 31N Kaitsmata Kaitstud Kaitsmata Kaitstud T = C/2000 + 1,5 T = C/2000 + 1,0 T = C/1000 + 1,0 T = C/2000 + 1,5 kus : A o = tõmbepingele purunemisel kasutatava standardse terase minimaalne pikenemine (protsentides) (vt alajagu 6.5.5.1.5) ; C = maht liitrites; b) punktis a nimetatud standardsest terasest erinevate metallide puh ul arvutatakse minimaalne seina paksus järgmise valemiga : kus : e 1 = kasutatava me talli nõutav ekvivalentne seina paksus (mm) ; e 0 = standar dterase nõutav minimaalne seina paksus (mm) ; Rm 1 = kasutatava metalli garanteeritud minimaalne tõmbetugevus, N/mm 2 (vt punkt c) ; A 1 = tõmbepingele purunemisel kasutatava metalli minimaalne pikenemine (protsentides) (vt alajagu 6.5.5.1.5) . Seina paksus ei tohi siiski mingil juhul olla väiksem, kui 1,5 mm . c) Punktis b kirjeldatud arvu tuste eesmärgil peab kasutatava metalli garanteeritud minimaalne tõmbetugevus (Rm 1 ) olema materjali riikliku või rahvusvahelise standardi kohane minimaalne väärtus. Kuid austeniitteraste puhul võib selle materjali standardi kohaselt kindlaks määratud minimaalset Rm väärtust suurendada kuni 15 % juhul, kui materjali kontrolli tunnistuses on kinnitatud suurem väärtus. Juhul, kui vaadeldava materjali osas ei ole olemas materjali standardit, tuleb Rm väärtus võtta võrdseks materjali kontrolli tunnistuses toodud minimaalse väärtusega . 6.5.5.1.7 Rõhu alandamise nõuded: vedelike jaoks ette nähtud IBC-d peavad võimaldama süttimise korral piisavas koguses auru välja lasta, et vältida korpuse (mis tahes osa) purunemist. Seda v õib teha tavapäraste rõhu aland us seadmetega või muude konstruktsiooniliste vahenditega. Rõhk, mille juures hakatakse rõhku alandama, ei tohi olla üle 65 kPa (0,65 baari) ega madalam kui kogu IBC ülerõhk (st täiteaine aururõhk pluss õhu või teiste gaaside osarõhk, miinus 100 kPa (1 baar)) 55 ºC juures, mis määratakse alajaos 4.1.1.4 defineeritud maksimaalse täiteastme korral. Nõutavad rõhu alandamise seadmed tuleb paigutada paisumisruumile jäetud alasse . 6.5.5.2 Erinõuded elastsetele IBC- dele 6.5.5.2.1 Käesolevad nõuded kehtivad järgmist tüüpi elastsete IBC-de kohta : 13H1 plastkangast, katteta või voodrita 13H2 plastkangast, kaetud 13H3 plastkangast, voodriga 13H4 plastkangast, kattega ja voodriga 13H5 plastkilest 13L1 katteta või voodrita tekstiil 13L2 tekstiilist, kattega 13L3 tekstiilist, voodriga 13L4 tekstiilist, kattega ja voodriga 13M1 paber, mitmekihiline 13M2 paber, mitmekihiline, veekindel Elastsed IBC-d on ette nähtud ainult tahkete ainete vedamiseks . 6.5.5.2.2 Korpused tuleb valmistada sobivatest materjalidest. Materjali tugevus ning elastse IBC konstruktsioon peavad vastama IBC mahule ja kasutusotstarbele . 6.5.5.2.3 Kõik 13M1 ja 13M2 tüüpi elastsete IBC-de valmistamiseks kasutatud materjalid peavad pärast mitte vähem kui 24 tunnist täielikku vette su keldamist säilitama vähemalt 85 % oma tõmbetugevusest, mõõdetuna algselt 67 % või väiksema suhtelise niiskuse juures kuivatatud ja tasakaalustatud materjali jaoks . 6.5.5.2.4 Õmblused peavad olema õmmeldud, keevitatud, liimitud või muul samaväärsel meetodil moodustatud. Kõik õmbluste otsad peavad olema kinnitatud . 6.5.5.2.5 Elastsed IBC-d peavad oma otstarbe täitmiseks olema piisavalt vastupidavad vananemisele ning ultraviolet t kiirgusest või kliimatingimustest või sisalduva aine põhjustatud lagunemisele . 6.5.5.2.6 Plastist elastsete IBC-de puhul, mille kaitsmine ultraviolet t kiirguse eest on nõutav, tagatakse see tahma või muude sobivate pigmentide või inhibiitorite lisamisega. Need lisandid peavad sobima sisuga ning jääma efektiivseks kogu korpuse eluea vältel. Juhul, kui kasutatakse tahma, pigmente või inhibiitoreid, mis erinevad nendest, mida kasutati katsetatud prototüübi valmistamiseks, võib uuesti katsetamise ära jätta, kui muutused tahma, pigmendi või inhibiitori sisalduses ei halvenda konstruktsiooni materjali füüsikalisi omadusi . 6.5.5.2.7 Korpuse materjalile võib lisada lisandeid vananemisele vastupidavuse suurendamiseks või muul otstarbel tingimusel, et need ei halvenda materjali füüsikalisi või keemilisi omadusi . 6.5.5.2.8 IBC korpuste valmistamiseks ei tohi kasutada mingeid kasutatud anumatest saadud materjale. Kasutada võib aga samast tootmisprotsessist pärinevaid tootmisjääke või jäätmeid. Kasutada võib ka selliseid komponente nagu liidesed ja põhja alused tingimusel, et nendel komponentidel pole mingeid eelnevast kasutamisest saadud vigastusi . 6.5.5.2.9 Täidetuna ei tohi kõrguse ja laiuse suhe olla suurem kui 2:1 . 6.5.5.2.10 Vooder peab olema valmistatud sobivast materjalist. Kasutatava materjali tugevus ning voodri lõige ja konstruktsioon peavad vastama IBC mahule ja kasutusotstarbele. Ühendused ja sulgurid peavad olema puistumiskindlad ning vastu pidama normaalsetel veo- ja teisaldamistingimustel ette tulevatele koormustele ja löökidele . 6.5.5.3 Erinõuded jäigast plastist IBC- dele 6.5.5.3.1 Käesolevad nõuded kehtivad tahkete ainete või vedelike vedamiseks ette nähtud jäigast plastist IBC- dele . Jäigast plastist IBC-d on järgmist tüüpi : 11H1 konstruktsioonielementidega, isevoolu teel täidetavate või tühjendatavate tahkete ainete jaoks, ette nähtud vastu pidama IBC täiskoormusele virnastamisel 11H2 kandva konstruktsiooniga, isevoolu teel täidetavate või tühjendatavate tahkete ainete jaoks 21H1 konstruktsioonielementidega, rõhu all täidetavate või tühjendatavate tahkete ainete jaoks, ette nähtud vastu pidama IBC täiskoormusele virnastamisel 21H2 kandva konstruktsiooniga, rõhu all täidetavate või tühjendatavate tahkete ainete jaoks 31H1 konstruktsioonielementidega, vedelike jaoks, ette nähtud vastu pidama IBC täiskoormusele virnastamisel 31H2 kandva konstruktsiooniga, vedelike jaoks . 6.5.5.3.2 Korpus peab olema valmistatud teadaolevate karakteristikutega, sobivatest plastmaterjalidest ning olema oma tugevuselt vastav mahule ja kasutusotstarbele. Välja arvatud jaos 1.2.1 defineeritud korduvkasutatav plastmaterjal, ei tohi kasutada muid materjale peale tootmisjääkide või samast tootmisprotsessist pärit peenestatud materjali. Materjal peab olema vastupidav vananemisele ning sisalduva aine või ultraviolettkiirguse poolt põhjustatud lagunemisele. Vajadusel peab arvesse võtma käitumist madalatel temperatuuridel. Igasugune sisalduva aine läbitungimine korpusest ei tohi normaalsetel veotingimustel ohtlik olla . 6.5.5.3.3 Juhul, kui kaitsmine ultraviolettkiirguse eest on nõutav, tagatakse see tahma või muude sobivate pigmentide või inhibiitorite lisamisega. Need lisandid peavad olema sobivad sisuga ning jääma efektiivseks kogu korpuse eluea vältel. Juhul, kui kasutatakse tahma, pigmente või inhibiitoreid, mis on erinevad nendest, mida kasutati katsetatud prototüübi valmistamiseks, võib uuesti katsetamise ära jätta, kui muutused tahma, pigmendi või inhibiitori sisalduses ei halvenda konstruktsiooni materjali füüsikalisi omadusi . 6.5.5.3.4 Korpuse materjalisse võib lisada lisandeid vananemisele vastupidavuse suurendamiseks või muul otstarbel tingimusel, et need ei halvenda materjali füüsikalisi või keemilisi omadusi . 6.5.5.4 Erinõuded plastist sisepakendiga liit-IBC- dele 6.5.5.4.1 Käesolevad nõuded kehtivad järgmist tüüpi tahkete ainete või vedelike vedamiseks ette nähtud liit-IBC- dele : 11HZ1 Liit-IBC-d jäigast plastist sisemise anumaga, isevoolu teel täidetavate ja tühjendatavate tahkete ainete jaoks 11HZ2 Liit-IBC-d elastsest plastist sisemise anumaga, isevoolu teel täidetavate ja tühjendatavate tahkete ainete jaoks 21HZ1 Liit-IBC-d jäigast plastist sisemise anumaga, rõhu all täidetavate ja tühjendatavate tahkete ainete jaoks 21HZ2 Liit-IBC-d elastsest plastist sisemise anumaga, rõhu all täidetavate ja tühjendatavate tahkete ainete jaoks 31HZ1 Liit-IBC-d jäigast plastist sisemise anumaga, vedelike jaoks 31HZ2 Liit-IBC-d elastsest plastist sisemise anumaga, vedelike jaoks . Koodi tähises asendatakse täht „Z” alajao 6.5.1.4.1 punktis b toodud suurtähega, mis näitab välise korpuse jaoks kasutatud materjali . 6.5.5.4.2 Sisemine anum pole ette nähtud ainete sisaldamiseks ilma oma välise korpuseta. „Jäik” sisemine anum on anum, mis säilitab tühjana, ilma sulguriteta ja välise korpuse abita oma üldise vormi. Iga sisemist anumat, mis pole „jäik”, peetakse „elastseks . 6.5.5.4.3 Väline korpus koosneb tavaliselt selliselt vormitud jäigast materjalist, mis kaitseks sisemist anumat füüsiliste vigastuste eest teisaldamisel ja veol, kuid mis pole ette nähtud ainete säilitamiseks. Vajalikel juhtudel kuulub korpuse hulka põhja alus . 6.5.5.4.4 Täiesti kinnise välise korpusega liit-IBC peab olema selliselt konstrueeritud, et pärast tiheduskatset ja surveproovi oleks raskusteta võimalik veenduda sisemise anuma vigastamatuses . 6.5.5.4.5 31HZ3 tüüpi liit-IBC-de maht ei tohi olla üle 1250 liitri . 6.5.5.4.6 Sisemine anum peab olema valmistatud teadaolevate karakteristikutega, sobivatest plastmaterjalidest ning olema oma tugevuselt vastav mahule ja kasutusotstarbele. Välja arvatud jaos 1.2.1 defineeritud korduvkasutatav plastmaterjal, ei tohi kasutada muid materjale peale tootmisjääkide või samast tootmisprotsessist pärit peenestatud materjali. Materjal peab olema vastupidav vananemisele ning sisalduva aine või ultraviolettkiirguse poolt põhjustatud lagunemisele. Vajadusel peab arvesse võtma käitumist madalatel temperatuuridel. Igasugune sisalduva aine läbitungimine korpusest ei tohi normaalsetel veotingimustel ohtlik olla . 6.5.5.4.7 Juhul, kui kaitsmine ultraviolettkiirguse eest on nõutav, tagatakse see tahma või muude sobivate pigmentide või inhibiitorite lisamisega. Need lisandid peavad sobima sisuga ning jääma efektiivseks kogu korpuse eluea vältel. Juhul, kui kasutatakse tahma, pigmente või inhibiitoreid, mis on erinevad nendest, mida kasutati katsetatud prototüübi valmistamiseks, võib uuesti katsetamise ära jätta, kui muutused tahma, pigmendi või inhibiitori sisalduses ei halvenda konstruktsiooni materjali füüsikalisi omadusi . 6.5.5.4.8 Sisemise anum a materjalisse võib lisada lisandeid vananemisele vastupidavuse suurendamiseks või muul otstarbel tingimusel, et need ei halvenda materjali füüsikalisi või keemilisi omadusi . 6.5.5.4.9 31HZ2 tüüpi IBC sisemine anum peab koosnema vähemalt kolmest kilekihist . 6.5.5.4. 1 0 Välise korpuse materjali tugevus ning konstruktsioon peab vastama liit-IBC mahule ja kasutusotstarbele . 6.5.5.4. 1 1 Välisel korpusel ei tohi olla mingeid väljaulatuvaid osi, mis võiksid sisemist anumat vigastada . 6.5.5.4. 1 2 Metallist välised korpused peavad olema valmistatud piisava paksusega sobivast metallist . 6.5.5.4. 1 3 Looduslikust puidust välised korpused peavad olema valmistatud hästi kuivatatud, tehniliselt kuivast ja korpuse mis tahes osa tugevust oluliselt vähendavate defektideta puidust. Ülemise ja alumise osa võib valmistada veekindlast taastoodetud puidust nagu näiteks puitkiudplaadist, puitlaastplaadist või muust sobivat tüüpi puitmaterjalist . 6.5.5.4. 1 4 Vineerist välised korpused peavad olema valmistatud hästi kuivatatud, kooritud, lõigatud või saetud spoonist, mis on tehniliselt kuiv ja korpuse tugevust oluliselt vähendavate defektideta. Kõik kõrvuti olevad kihid tuleb kokku liimida veekindla liimiga. Korpuste valmistamiseks võib koos vineeriga kasutada muid sobivaid materjale. Korpuse osad peavad olema tugevasti naelutatud või kinnitatud nurgapostide või otste külge või kokku pandud samaväärselt sobivate vahenditega . 6.5.5.4. 1 5 Taastatud puidust välise korpuse seinad peavad olema valmistatud veekindlast taastatud puidust, nagu näiteks puitkiudplaadist, puitlaastplaadist või muust sobivat tüüpi puitmaterjalist. Välise korpuse muud osad võivad olla valmistatud muust sobivast materjalist . 6.5.5.4. 1 6 Kartongist välise korpuse valmistamisel tuleb kasutada tugevat, kõrgekvaliteedilist, tihedat või kahekordset lainelist kartongi (ühe- või mitmekihilist), mis vastab välise korpuse mahule ja kasutusotstarbele. Välise pinna veekindlus peab olema selline, et massi suurenemine, mis määratakse 30 minutilise Cobb’i meetodi kohase katsega vee imavuse selgitamiseks, ei ületa 155 g/m 2 (vt standardit ISO 535:1991). Kartongil peavad olema head paindeomadused. Seda peab saama lõigata, voltida ilma kortsumiseta ja sellel peavad olema sisselõiked, mis lubavad seda kokku panna kortsumata, pinna purunemiseta või liigse painutamiseta. Kartongi laineline kiht peab olema tugevasti liimitud väliskihtide külge . 6.5.5.4. 1 7 Kartongist välise korpuse otsad võivad olla varustatud puidust raamiga või valmistatud täielikult puidust. Kasutada võib puidust tugevdusliiste . 6.5.5.4. 1 8 Kartongist välise korpuse ühendatavad servad tuleb kleeplindiga kinnitada, lindiga ülekattes liimida või kinnitada metallklambritega. Ühendatavatel servadel peab olema piisav ülekate . Juhul, kui ühenduskohad liimitakse või kinnitatakse kleeplindiga, tuleb kasutada veekindlat liimi . 6.5.5.4. 19 Juhul, kui väline korpus on valmistatud plastist, kehtivad vastavad alajagude 6.5.5.4.6 kuni 6.5.5.4. 8 nõuded arvestades seda, et sel juhul sisemisele anumale kehtivad nõuded kehtivad ka liit-IBC välisele korpusele . 6.5.5.4. 2 0 31HZ2 tüüpi IBC väline korpus peab ümbritsema sisemist anumat igast küljest . 6.5.5.4. 2 1 Iga IBC lahutamatuks osaks olev või mis tahes äravõetav põhja alus peab olema sobiv oma maksimaalse lubatud kogumassini täidetud IBC mehhaaniliseks teisaldamiseks . 6.5.5.4. 2 2 Alus või lahutamaks osaks olev põhi peab olema selliselt konstrueeritud, et vältida igasugust IBC põhja väljaulatumist, mis võiks teisaldamisel vigastusi saada . 6.5.5.4. 2 3 Väline korpus peab olema kinnitatud äravõetava aluse külge selliselt, et kindlustada stabiilsus teisaldamisel ja veol. Juhul, kui kasutatakse äravõetavat alust, peab selle ülemine pind olema ilma teravate väljaulatuvate osadeta, mis võiksid IBC-d vigastada . 6.5.5.4. 2 4 Virnastamise hõlbustamiseks võib kasutada tugevdavaid vahendeid, näiteks puitprusse, kuid need ei tohi kokku puutuda sisemise anumaga . 6.5.5.4. 2 5 Juhul, kui IBC-d on ette nähtud virnastamiseks, peab tugipind olema selline, mis jaotaks koormust ohutult. Need IBC-d peavad olema selliselt konstrueeritud, et koormus ei mõjuks sisemisele anumale . 6.5.5.5 Erinõuded kartongist IBC- dele 6.5.5.5.1 Käesolevad nõuded kehtivad isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete veoks ette nähtud kartongist IBC- dele . Kartongist IBC-d on järgmist tüüpi: 11G . 6.5.5.5.2 Kartongist IBC- del ei tohi olla ülemises osas tõstmis vahendit . 6.5.5.5.3 Korpus peab olema valmistatud tugevast, kõrgekvaliteedilisest , tihedast või kahekordsest lainelisest kartongist (ühe- või mitmekihiline), mis vastab välise korpuse mahule ja kasutusotstarbele. Välise pinna veekindlus peab olema selline, et massi suurenemine, mis määratakse 30 minutilise Cobb’i meetodi kohase katsega vee imavuse selgitamiseks, ei ületa 155 g/m 2 (vt standardit ISO 535:1991). Kartongil peavad olema head paindeomadused. Seda peab saama lõigata, voltida ilma kortsumiseta ja sellel peavad olema sisselõiked, mis lubavad seda kokku panna kortsumata, pinna purunemiseta või liigse painutamiseta. Kartongi laineline kiht peab olema tugevasti liimitud väliskihtide külge . 6.5.5.5.4 Seinte, kaasa arvatud ülemise ja alumise põhja torkekindlus peab olema vähemalt 15 J, mõõdetuna standardi ISO 3036:1975 kohaselt . 6.5.5.5.5 Kartongist IBC korpuse ühendatavatel servadel peab olema piisav ülekate ning need tuleb kleeplindiga kinnitada, liimida, kinnitada metallklambritega või muude sama efektiivsete vahenditega. Juhul, kui ühenduskohad liimitakse või kinnitatakse kleeplindiga, peab kasutama veekindlat liimi. Metallklambrid peavad läbima kõik kinnitatavad kihid ning neil peab olema selline kuju või vastav kaitse, et nad ei vigastaks ega torkaks läbi sisemist voodrit . 6.5.5.5.6 Vooder peab olema valmistatud sobivast materjalist. Kasutatava materjali tugevus ning voodri konstruktsioon peavad vastama IBC mahule ja kasutusotstarbele. Ühendused ja sulgurid peavad olema puistumiskindlad ning vastu pidama normaalsetel veo- ja teisaldamistingimustel ette tulevatele koormustele ja löökidele . 6.5.5.5.7 Iga IBC lahutamatuks osaks olev või mis tahes äravõetav põhja alus peab sobima oma maksimaalse lubatud kogumassini täidetud IBC mehhaaniliseks teisaldamiseks . 6.5.5.5.8 Alus või lahutamaks osaks olev põhi peab olema selliselt konstrueeritud, et IBC põhi, mis võiks teisaldamisel vigastusi saada, ei ulatuks mingil viisil välja . 6.5.5.5.9 Korpus peab olema kinnitatud äravõetava aluse külge selliselt, et kindlustada stabiilsus teisaldamisel ja veol. Juhul, kui kasutatakse äravõetavat alust, peab selle ülemine pind olema ilma teravate väljaulatuvate osadeta, mis võiksid IBC-d vigastada . 6.5.5.5.10 Virnastamise hõlbustamiseks võib kasutada tugevdavaid vahendeid, nagu näiteks puitprusse, kuid need ei tohi kokku puutuda voodriga . 6.5.5.5.11 Juhul, kui IBC-d on ette nähtud virnastamiseks, peab tugipind olema selline, mis jaotaks koormust ohutult . 6.5.5.6 Erinõuded puidust IBC- dele 6.5.5.6.1 Käesolevad nõuded kehtivad puidust IBC- dele , mis on ette nähtud isevoolu teel täidetud või tühjendatud tahkete ainete veoks. Puidust IBC-d on järgmist tüüpi : 11C Looduslikust puidust, sisemise voodriga 11D Vineerist, sisemise voodriga 11F Taastatud puidust, sisemise voodriga . 6.5.5.6.2 Puidust IBC- del ei tohi olla ülemises osas tõstmisvahendit . 6.5.5.6.3 Kasutatavate materjalide tugevus ning korpuse konstruktsioon peavad vastama IBC mahule ja kasutusotstarbele . 6.5.5.6.4 Kasutatav looduslik puit peab olema hästi kuivatatud, tehniliselt kuiv ning defektideta, mis võiksid mis tahes IBC osa tugevust oluliselt vähendada. Iga IBC osa peab koosnema ühestainsast tükist või olema sellega samaväärne. Osi peetakse samaväärseiks ühestainsast tükist osadega, kui nende ühendamiseks on kasutatud sobivaid liimimis meetodeid, näiteks Lindermanni ühendust, punnühendust, poolsul und- või soonühendust; või põkk ühendust koos vähemalt kahe lainelisest metallist kinnitusde tailiga igal ühendusel või muid vähemalt sama efektiivseid meetodeid . 6.5.5.6.5 Vineerist korpused peavad olema vähemalt kolmekihilised. Kasutama peab hästi kuivatatud, kooritud, lõigatud või saetud spooni, mis on tehniliselt kuiv ning defektideta, mis võiksid oluliselt korpuse tugevust vähendada. Kõik kõrvuti olevad kihid tuleb kokku liimida veekindla liimiga. Korpuse valmistamiseks võib koos vineeriga kasutada muid sobivaid materjale . 6.5.5.6.6 Taastatud puidust korpuste valmistamisel peab kasutama veekindlat taastatud puitu, nagu näiteks puitkiudplaati, puitlaastplaati või muid sobivaid puidust materjale . 6.5.5.6.7 IBC osad peavad olema tugevasti naelutatud või kinnitatud nurgapostide või otste külge või kokku pandud samaväärselt sobivate vahenditega . 6.5.5.6.8 Vooder peab olema valmistatud sobivast materjalist. Kasutatava materjali tugevus ning voodri konstruktsioon peavad vastama IBC mahule ja kasutusotstarbele. Ühendused ja sulgurid peavad olema puistumiskindlad ning vastu pidama normaalsetel veo- ja teisaldamistingimustel ette tulevatele koormustele ja löökidele . 6.5.5.6.9 Iga IBC lahutamatuks osaks olev või mis tahes äravõetav põhja alus peab sobima maksimaalse lubatud kogumassini täidetud IBC mehhaaniliseks teisaldamiseks . 6.5.5.6.10 Alus või lahutamaks osaks olev põhi peab olema selliselt konstrueeritud, et IBC põhi, mis võiks teisaldamisel vigastusi saada, ei ulatuks mingil viisil välja . 6.5.5.6.11 Korpus peab olema kinnitatud äravõetava aluse külge selliselt, et kindlustada stabiilsus teisaldamisel ja veol. Juhul, kui kasutatakse äravõetavat alust, peab selle ülemine pind olema ilma teravate väljaulatuvate osadeta, mis võiksid IBC-d vigastada . 6.5.5.6.12 Virnastamise hõlbustamiseks võib kasutada tugevdavaid vahendeid, nagu näiteks puitprusse, kuid need ei tohi kokku puutuda voodriga . 6.5.5.6.13 Juhul, kui IBC-d on ette nähtud virnastamiseks, peab tugipind olema selline, mis jaotaks koormust ohutult . 6.5.6 Katsenõuded IBC- dele 6.5.6.1 Katsete läbiviimine ja sagedus 6.5.6.1.1 Iga IBC prototüüp peab enne selle kasutuselevõttu ja märgi eraldamist lubava pädeva asutuse poolse kinnituse saamist läbima edukalt käesolevas peatükis ette nähtud katsed. IBC prototüüp on defineeritud oma konstruktsiooni, mõõtmete, materjalide ja nende paksuse, ehituse viisi ja täitmise ning tühjendamise viisi järgi, kuid prototüü bid võivad olla erinevate pinna töötlustega. Prototüübi hulka kuuluvad ka IBC-d, mis erinevad prototüübist ainult oma väiksemate välismõõtmete poolest . 6.5.6.1.2 Katsed tuleb läbi viia veoks ette valmistatud IBC- dega . IBC-d tuleb täita selliselt, nagu asjakohastes alajagudes sätestatud. Veetavad ained võib asendada teiste ainetega, välja arvatud juhul, kui see kahjustaks katsete tulemusi. Juhul, kui tahke aine asemel kasutatakse teist ainet, peab see olema samasuguste füüsikaliste omadustega (mass, osakeste suurus jne) kui veetav aine. On lubatud kasutada lisandeid, nagu pliihaavlitega kotte, et saavutada nõutavat saadetise kogumassi tingimusel, et need on selliselt paigutatud, et ei mõjuta katsetulemusi . 6.5.6.2 Tüübikinnituskatsed 6.5.6.2.1 Ühte igast erinevast konstruktsioonitüübist, erinevat mõõtu, erineva seinapaksusega ja ehitusviisiga IBC-d peab katsetama alajagudes 6.5.6. 4 ku ni 6.5.6.13 loetletud katsetega alajaos 6.5.6.3.7 toodud järjekorras. Need prototüübi katsed tuleb läbi viia pädeva asutuse nõuete kohaselt . 6.5.6.2.2 Veetavate veoste või standardvedelikega piisava keemilise sobivuse tõestamiseks vastavalt alajaole 6.5.6.3.3 või 6.5.6.3.5 31 H2 tüüpi jäigast plastist IBC-de puhul ja 31HH1 ja 31HH2 tüüpi liit-IBC-de puhul võib kasutada teist IBC-d, kui IBC-d on konstrueeritud virnastamiseks. Sellisel juhul tuleb mõlemal IBC-l lasta eelnevalt seista . 6.5.6.2.3 Pädev asutus võib lubada valikulist katsetamist IBC- dele , mis erinevad katsetatud tüübist ainult vähesel määral, näiteks natuke väiksemate välismõõtmete poolest . 6.5.6.2.4 Juhul, kui katsetel kasutatakse äravõetavaid aluseid, peab alajao 6.5.6.14 kohane katsearuanne sisaldama kasutatud aluste tehnilist kirjeldust . 6.5.6.3 IBC-de ettevalmistamine katsetamiseks 6.5.6.3.1 Paberist ja kartongist IBC- sid ning kartongist välise korpusega liit-IBC- sid tuleb hoid a vähemalt 24 tundi kindla temperatuuriga ja suhtelise niiskusega atmosfääris. Valida tuleb üks kolmest võimalikust variandist. Eelistatav atmosfäär on temperatuuril 23°C ± 2°C ja 50% ± 2 % suhtelise niiskuse juures. Kaks ülejään ud võimalust on 20 ± 2 °C ja 65% ± 2 % suhteli st niiskust või 27 ± 2 °C ja 65% ± 2 % suhtelist niiskust . MÄRKUS: k eskmised väärtused peavad jääma nendesse piiridesse. Lühiajalised kõikumised ja mõõtmise ebatäpsused võivad põhjustada suhtelise niisku se mõõtetulemuste kõikumist ± 5 %, mis katsetulemusi oluliselt ei halvenda . 6.5.6.3.2 Täiendavaid meetmeid peab rakendama, et kindlustada seda, et jäigast plastist IBC-de (tüübid 31H1 ja 31H2) ja liit-IBC-de (tüübid 31HZ1 ja 31HZ2) tootmiseks kasutatud plastmaterjal vastab alajagude 6.5.5.3.2 kuni 6.5.5.3.4 ja 6.5.5.4.6 kuni 6.5.5.4. 8 vastavatele nõuetele . 6.5.6.3.3 Veetavate veostega piisava keemilise sobivuse tõestamiseks tuleb näidis IBC-d eelnevalt hoida kuue kuu jooksul täidetuna ainetega, mille vedamiseks nad on ette nähtud või ainetega, mis on teadaolevalt vähemalt sama tugevate plastmaterjali pragunemist, nõrgenemist või molekulaarset lagunemist põhjustavate omadustega, millele järgnevalt peab näidisega sooritama vastavad alajao 6.5.6.3.7 tabelis loetletud katsed . 6.5.6.3.4 Juhul, kui plastmaterjali rahuldavad omadused on kindlaks määratud muude meetoditega, võib eeltoodud sobivus katse ära jätta. Need muud meetodid peavad olema vähemalt samaväärsed eeltoodud katsega ning tunnustatud pädeva asutuse poolt . 6.5.6.3.5 Alajao 6.5.5.3 kohaste jäigast plastist polüetüleen-IBC-de (tüübid 31H1 ja 31H2) ja alajao 6.5.5.4 kohaste polüetüleenist siseanumaga liit-IBC-de (tüübid 31HZ1 ja 31HZ2) keemilist sobivust alajao 4.1.1. 21 kohaselt samalaadseks tunnistatud täitevedelikega võib kontrollida jär gmiselt standardvedelike abil ( vt jagu 6.1.6). Standardvedelikud annavad usaldusväärse tulemuse polüetüleenil toimuva lagunemisprotsessi hindamisel, hõlmates pehmenemist pundumise tõttu, pragunemist rõhu all, molekulaarset lagunemist ja nende kombinatsioone. Nende IBC-de piisavat keem ilist sobivust võib kontrollida hoides nõuetekohaseid katsenäidiseid vastava standardvedelikuga täidetuna kolm nädalat 40 °C juures. Juhul kui see standardvedelik on vesi, pole nimetatud protseduuri kohane hoidmine nõutav. Hoidmine on nõutav katsenäidiste puhul , mida kasutatakse virnastamis katses koos standardvedelikega niisutav lahus ja äädikhape. Pärast sellist hoidmist tuleb katsenäidistega läbi teha alajagudes 6.5.6.4 kuni 6.5.6.9 kirjeldatud katsed . Üle 40% peroksiidi sisaldusega tert-butüülhüdroperoksiidi ja klassi 5.2 kuuluvate peroksüäädikhapete sobivuskatseid ei tohi läbi viia standardvedelikke kasutades. Nende ainete puhul tuleb katsenäidiste keemilise sobivuse kontrollimiseks hoida katsenäidiseid kuue kuu jooksul ümbritseva keskkonna temperatuuril, täidetuna vedamiseks ette nähtud ainetega . Käesoleva alajao kohase protseduuri tulemusi polüetüleenist valmistatud IBC-de kohta võib kinnitada ka samaväärse prototüübi puhul, mille sisepind on fluoritud . 6.5.6.3.6 Alajao 6.5.6.3.5 kohaste polüetüleenist valmistatud IBC prototüüpide puhul, mis on läbinud alajaos 6.5.6.3.5 nimetatud katse, võib keemilist sobivust täiteainetega kontrollida ka laboratoorsetel katsetel, mis kinnitavad, et selliste täiteainete mõju katsenäidistele on väiksem kui vastavate standardvedelike oma, võttes arvesse seonduvaid lagunemisprotsesse. Suhtelise tiheduse ja aururõhu kohta kehtivad samad tingimused, kui need, mis sätestatud alajaos 4.1.1. 21 .2 . 6.5.6.3.7 Nõutavad prototüübi katsed ning nende läbiviimise järjekord IBC tüüp Vibrat s io o n f Põhjast tõstmine Ülalt tõstmine a Virnas-tamine b Lekke-kindlus Surve-proov Kukku-mine Rebene-mine Ümber-paisku-mine Püstu-vus c Metal l ist : 11A, 11B, 11N - 1. a 2. 3. - - 4. e - - - 21A, 21B, 21N - 1. a 2. 3. 4. 5. 6. e - - - 31A, 31B, 31N 1. 2. a 3. 4. 5. 6. 7. e - - - Elastne d - - x c x - - x x x x Jäigast plastist : 11H1, 11H2 - 1. a 2. 3. - - 4. - - - 21H1, 21H2 - 1. a 2. 3. 4. 5. 6. - - - 31H1, 31H2 1. 2. a 3. 4. g 5. 6. 7. - - - Liit -IBC : 11HZ1, 11HZ2 - 1. a 2. 3. - - 4. e - - - 21HZ1, 21HZ2 - 1. a 2. 3. 4. 5. 6. e - - - 31HZ1, 31HZ2 1. 2. a 3. 4. g 5. 6. 7. e - - - Kartong ist - 1. - 2. - - 3. - - - Pui dust - 1. - 2. - - 3. - - - a Juhul, kui IBC on sellise teisaldamisemeetodi jaoks konstrueeritud . b Juhul, kui IBC on virnastamise jaoks konstrueeritud . c Juhul, kui IBC on ülalt või külje poolt tõstmise jaoks konstrueeritud . d Nõutud katse on näidatud tähega „x”; ühe katse läbi teinud IBC-d võib kasutada teiste katsete jaoks, ükskõik millises järjestuses . e Kukkumiskatse jaoks võib kasutada teist, sama konstruktsiooniga IBC- d . f Vibratsioonikatseks võib kasutada teist sama prototüübiga IBC- d . g Alajao 6.5.6.2.2 kohast teist IBC-d võib kasutada väljaspool läbiviimise järjekorda vahetult pärast eelnevat hoidmist . 6.5.6.4 Põhjast tõstmise katse 6.5.6.4.1 Rakendamine Kõikide kartongist ja puidust IBC-de puhul ning kõikide IBC-de puhul, mis on varustatud põhjast tõstmise vahendiga, prototüübi katsena . 6.5.6.4.2 IBC-de katseks ettevalmistamine IBC-d tuleb täita. Veos tuleb lisada ja jaotada ühtlaselt. Täidetud IBC ja veose mass peab olema 1,25-kordne maksimaalselt lubatud kogumass . 6.5.6.4.3 Katsemeetod IBC-d tuleb kaks korda üles tõsta ning alla lasta kärutõstukiga, mille tõstekahvel on keskpunktis ja laiali nihutatud kolme neljandikuni aluse laiusest (kui tõstekohad ei ole fikseeritud). Tõstekahvel peab minema kolme neljandiku ulatuses põhja alla. Katset tuleb korrata igast võimalikust suunast . 6.5.6.4.4 Katse läbimise kriteeriumid Puudub jääkdeformatsioon, mis muudab IBC, kaasa arvatud põhja aluse (kui see on olemas) veo ohtlikuks, ning ei esine sisu lekkimist . 6.5.6.5 Ülalt tõstmise katse 6.5.6.5.1 Rakendamine Kõikide IBC-de puhul, mis on konstrueeritud ülalt tõstmiseks ning el a stsete IBC-de puhul, mis on konstrueeritud põhjast või küljelt tõstmiseks, prototüübi katsena . 6.5.6.5.2 IBC-de katseks ettevalmistamine Metallist, jäigast plastist ja liit-IBC-d tuleb täita. Veos tuleb lisada ja jaotada ühtlaselt. Täidetud IBC ja veose mass peab olema 1,25-kordne maksimaalselt lubatav kogumass. Elastsed IBC-d tuleb täita tüüpilise materjaliga ning seejärel koormata kuuekordse ühtlas elt jaotatud maksimaalse lubatava kogumassiga . 6.5.6.5.3 Katsemeetodid Metallist ja elastseid IBC-id tuleb tõsta nende konstrueeritud viisil kuni põrandast eraldumiseni ning hoida selles asendis viis minutit . Jäigast plastist ja liit-IBC-id tuleb tõsta : a) mõlemast diagonaalselt asetsevatest tõstevahendite paarist selliselt, et jõuvektor oleks suunatud vertikaalset üles, ning hoida selliselt viis minutit, ja b) mõlemast diagonaalselt asetsevast tõstevahendite paarist selliselt, et jõuvektor oleks suunatud 45° nurga all vertikaalist IBC keskpunkti suunas ning hoida selliselt viis minutit . 6.5.6.5.4 Elastsete IBC-de puhul võib kasutada muid vähemalt sama efektiivseid ülalt tõstmise ja ettevalmistuse meetodeid . 6.5.6.5.5 Katse läbimise kriteeriumid a) Metallist, jäigast plastist ja liit-IBC-d: IBC säilitab tavaliste veotingimuste puhul ohutuse, ei esine IBC, sealhulgas põhja aluse, kui see on olemas, ilmset jääkdeformatsiooni ega sisu lekkimist ; b) Elastsed IBC-d: ei esine IBC või selle tõstevahendite vigastusi, mis muudaks IBC veo või teisaldamise ohtlikuks, ega sisu lekkimist . 6.5.6.6 Virnastamiskatse 6.5.6.6.1 Rakendamine Kõigi IBC-de puhul, mis on konstrueeritud üksteise otsa virnastamiseks, prototüübi katsena . 6.5.6.6.2 IBC-de katseks ettevalmistamine IBC tuleb täita maksimaalse lubat ava kogumassini. Juhul, kui katsetamiseks kasutatava materjali erikaal muudab selle kasutamise ebapraktiliseks, tuleb IBC täiendavalt täita selliselt, et seda katsetatakse ühtlas elt jaotatud maksimaalse lubatava kogumassiga veosega . 6.5.6.6.3 Katsemeetod a) IBC asetatakse oma alusele, tasasele, kõvale pinnale ning sellega viiakse läbi katse ühtlaselt jaotatud koormisega (vt alajagu 6.5.6.6.4). Jäigast plastist 31H2 tüüpi IBC-de ning 31HH1 ja 31HH2 tüüpi liit-IBC-de puhul tuleb läbi viia virnastamiskatse algse täiteaine või standardvedelikuga (vt jagu 6.1.6) vastavalt alajaole 6.5.6.3.3 või 6.5.6.3.5, kasutades eelneva hoidmise järel teist IBC-d vastavalt alajaole 6.5.6.2.2. IBC-d jäetakse katsetatava koormuse alla vähemalt : i) 5 minutiks metallist IBC-de puhul ; ii) 28 päevaks 40 °C juures 11H2, 21H2 ja 31H2 tüüpi jäigast plastist IBC-de puhul ning koormust kandva, plastmaterjalist välise korpusega liit-IBC-de puhul (nt tüübid 11HH1, 11HH2, 21HH2, 31HH1 ja 31HH2) ; iii) 24 tunniks kõikide muude IBC tüüpide puhul ; b) Koormust peab rakendama ühe järgnevalt toodud meetodiga : i) maksimaalse lubatava kogumassini täidetud ühe või enama sama tüüpi IBC- ga , mis virnastatakse katsetatava IBC peale ; ii) vastava massiga koormis asetatakse kas katsetatavale IBC- le asetatud tasasele plaadile või IBC alust jäljendavale plaadile . 6.5.6.6.4 Koormise massi arvutamine IBC- le asetatav koormis peab olema võrdne 1,8 kordse sarnaste IBC-de kombineeritud maksimaalse kogumassiga, mida võib veo ajal IBC- le virnastada . 6.5.6.6.5 Katse läbimise kriteeriumid a) Kõik IBC tüübid peale elastsete IBC-de: puudub jääkdeformatsioon, mis muudab IBC, kaasa arvatud põhja aluse (kui see on olemas) veo ohtlikuks ning ei esine sisu lekkimist ; b) Elastsed IBC-d: puuduvad korpuse vigastused, mis muudaks IBC veo ja teisaldamise ohtlikuks ning ei esine sisu lekkimist . 6.5.6.7 Tiheduskatse 6.5.6.7.1 Rakendamine Nende IBC tüüpide puhul, mida kasutatakse rõhu all täidetavate ja tühjendatavate vedelike ja tahkete ainete vedamiseks, prototüübi ning korralise ülevaatuse katsena . 6.5.6.7.2 IBC-de katseks ettevalmistamine Katse tuleb sooritada enne igasuguse soojusisolatsiooni varustuse paigaldamist. Õhutusavadega sulgurid tu leb kas asendada sarnaste mitte õhutatavate sulguritega või sulgeda avad õhukindlalt . 6.5.6.7.3 Katsemeetod ja rakendatav rõhk Katse tuleb läbi viia vähemalt 10 minuti vältel, kasutades õhku vähemalt 20 kPa (0,2 baari) ülerõhul . IBC õhutihedus tuleb kindlaks määrata sobiva meetodiga, nagu näiteks õhurõhu erinevuste katsega või IBC vette sukeldamisega või, metallist IBC-de puhul, õmbluste ja ühenduskohtade seebilahusega katmise teel. Vette sukeldamise korral tuleb hüdrostaatilise rõhu arvestamiseks kasutada parandustegurit. 6.5.6.7.4 Katse läbimise kriteerium Ei tohi esineda õhu leket . 6.5.6.8 Siserõhu (hüdrauliline) katse 6.5.6.8.1 Rakendamine Nende IBC tüüpide puhul, mida kasutatakse rõhu all täidetud või tühjendatud vedelike või tahkete ainete vedamiseks, prototüübi katsena . 6.5.6.8.2 IBC-de katseks ettevalmistamine Katse tuleb sooritada enne igasuguse soojusisolatsiooni varustuse paigaldamist . Rõhualandusseadmed tuleb kas eemaldada ja nende avad sulgeda või muuta mittetöötavateks . 6.5.6.8.3 Katsemeetod Katse tuleb läbi viia vähemalt 10 minuti vältel, rakendades mitte väiksemat ülerõhku , kui näidatud alajaos 6.5.6.8.4. IBC-d ei tohi katse ajal olla mehhaaniliselt kinnitatud . 6.5.6.8.4 Rakendatavad rõhud 6.5.6.8.4.1 Metallist IBC-d : a) I pakendigrupi tahkete ainete jaoks ette nähtud, 21A, 21B ja 21N tüüpi IBC-de puhul, 250 kPa (2,5 baari) ülerõhk ; b) II või III pakendigrupi ainete jaoks ette nähtud, 21A, 21B, 21N, 31A, 31B ja 31N tüüpi IBC-de puhul, 200 kPa (2,0 baari) ülerõhk ; c) Lisaks, 31A, 31B ja 31N tüüpi IBC-de puhul, 65 kPa (0,65 baari) ülerõhk . See katse tuleb sooritada enne 200 kPa (2 baari) katset . 6.5.6.8.4.2 Jäigast plastist ja liit-IBC-d: a) 21H1, 21H2, 21HZ1 ja 21HZ2 tüüpi IBC-de puhul, 75 kPa (0,75 baari) ülerõhk ; b) 31H1, 31H2, 31HZ1 ja 31HZ2 tüüpi IBC-de puhul: suurima väärtusega rõhku kahest järgmisest, millest esimene on määratud järgmiste meetoditega : i) IBC summaarne ülerõhk (st täiteaine täitmise rõhk pluss õhu või muude inertsete gaaside osarõhk, miinus 100 kPa ) 55 °C juures, korrutatuna ohutusteguriga 1,5; see summaarne ülerõhk tuleb määrata alajao 4.1.1.4 kohase maksimaalse täiteaste juures temperatuuril 15 ºC ; ii) 1,75 kordne veetava aine aururõhk 50 °C juures, miinus 100 kPa , kuid mitte vähem, kui 100 kPa ; iii) 1,5 kordne veetava aine aururõhk 55 °C juures, miinus 100 kPa , kuid mitte vähem, kui 100 kPa ; ja teine on määratud järgmise meetodiga : iv) kahekordne veetava aine staatiline rõhk, kuid mitte väiksem kui kahekordne vee staatiline rõhk ; 6.5.6.8.5 Katse läbimise kriteeriumid : a) 21A, 21B, 21N, 31A, 31B ja 31N tüüpi IBC-de puhul, a lajao 6.5.6.8.4.1 punktis a või b määratud katserõh u korral: ei esine lekkimist ; b) 31A, 31B ja 31N tüüpi IBC-de puhul, alajao 6.5.6.8.4.1 punktis c määratud katserõh u korral: ei esine jääkdeformatsiooni, mis muudaks IBC veo ohtlikuks, ning ei esine lekkimist ; c) Jäigast plastist ning liit-IBC-de puhul: ei esine jääkdeformatsiooni, mis muudaks IBC veo ohtlikuks, ning ei esine lekkimist . 6.5.6.9 Kukutamiskatse 6.5.6.9.1 Rakendamine Kõikide IBC tüüpide puhul, prototüübi katsena . 6.5.6.9.2 IBC-de katseks ettevalmistamine a) Metallist IBC-d: IBC peab ole ma täidetud mitte vähem, kui 95 % maksimaalsest mahust tahkete aine te puhul ja mitte vähem, kui 98 % vedelike puhul. Rõhualandusseadmed tuleb kas eemaldada ning nende avad sulgeda või muuta seadmed mittetöötavateks ; b) Elastsed IBC-d: IBC-d tuleb täita maksimaalse lubatava kogumassini, jaotades sisu ühtlaselt ; c) Jäigast plastist ja liit-IBC-d: IBC peab ole ma täidetud mitte vähem, kui 95 % maksimaalsest mahust tahkete aine te puhul ja mitte vähem, kui 98 % vedelike puhul. Rõhu alandamiseks ette nähtud vahendid võib eemaldada ja nende avad sulgeda või muuta seadmed mittetöötavateks. IBC-de katsetamine tuleb läbi viia, kui katsetatava näidise ja selle sisu temperatuur on alandatud kuni – 18 ºC või madalamale. Juhul, kui katsetatavad liit-IBC-de näidised on selliselt ette valmistatud, võib alajaos 6.5.6.3.1 toodud tingimuste kohaldamise ära jätta. Katsetatavad vedelikud tuleb hoida vedelas olekus, lisades vajadusel antifriisi. Selle tingimuste kohaldamise võib ära jätta, kui katsetatava IBC materjalid on piisava plastilisusega ning tõmbetugevusega madalatel temperatuuridel ; d) Kartongist ja puidust IBC-d: IBC-d tuleb täita mitte vähem kui 95% nende maksimaalsest mahust . 6.5.6.9.3 Katsemeetod IBC lastakse kukkuda oma põhjaga alajao 6.1.5.3.4 nõuetele vastavale jäigale, mittevetruvale, lamedale, massiivsele ja horisontaalsele pinnale selliselt, et kokkupõrkekohaks oleks see osa IBC põhjast, mida loetakse kõige nõrgemaks. 0,45 m 3 või väiksema mahuga IBC-d peab laskma samuti kukkuda : a) metallist IBC-d: kõige nõrgemale osale, välja arvatud esimeses katses katsetatud põhja osa ; b) elastsed IBC-d: kõige nõrgemale küljele ; c) jäigast plastist, liit-, kartongist ja puidust IBC-d: lapiti küljele, lapiti otsale ja nurgale . Iga kukkumiskatse jaoks võib kasutada sam a või erineva konstruktsiooniga IBC- sid . 6.5.6.9.4 Kukkumise kõrgus Tahkete ainete ja vedelike jaoks, kui katse sooritatakse veetava tahke aine või vedelikuga või muu ainega, millel on põhiliselt samad füüsikalised näitajad : I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp 1, 8 m 1, 2 m 0, 8 m Vedelike jaoks, kui katse sooritatakse veega : a) juhul, kui veetavate ainete suhteline tihedus ei ületa 1,2 : II pakendigrupp III pakendigrupp 1, 2 m 0, 8 m b) juhul, kui veetavate ainete suhteline tihedus ületab 1,2, tuleb kukkumise kõrgused arvutada veetava aine suhtelise tiheduse (d) põhjal, ümardatuna ülespoole, esimese kümnendkohani, järgmiselt : II pakendigrupp III pakendigrupp d × 1, 0 m d × 0, 67 m 6.5.6.9.5 Katse läbimise kriteeriumid : a) Metallist IBC-d: ei tohi esineda sisu lekkimist ; b) Elastsed IBC-d: ei tohi esineda sisu lekkimist. Vähest väljavoolamist näiteks sulguritest või õmbluse nõelaaukudest ei peeta IBC ebaõnnestumiseks tingimusel, et pärast IBC maast üles tõstmist väljavoolamine lakkab ; c) Jäigast plastist, liit-IBC-d, kartongist ja puidust IBC-d: ei tohi esineda sisu lekkimist. Vähest väljavoolamist sulgurist ei peeta IBC ebaõnnestumiseks tingimusel, et pärast IBC maast üles tõstmist väljavoolamine lakkab ; d) Kõik IBC-d: ei tohi tekkida kahjustusi, mille tulemusena ei ole IBC-de kasutamine pääste või kõrvaldamise eesmärgil ohutu, ega esineda sisu lekkimist. Lisaks sellele peab IBC- sid saama sobivate vahenditega tõsta nii kõrgele, et puudub kokkupuutepind põrandaga, ning hoida nii viis minutit . MÄRKUS : p unkti d kriteerium e kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011 toodetud IBC de prototüüpide suhtes . 6.5.6.10 Rebenemise katse 6.5.6.10.1 Rakendamine Kõikide elastsete IBC tüüpide puhul, prototüübi katsena . 6.5.6.10.2 IBC-de katseks e tte valmistamine IBC-d tuleb täita mitte vähem kui 95 % nende mahust ning maksimaalse lubatava kogumassini, jaotades sisu ühtlaselt . 6.5.6.10.3 Katsemeetod Pärast IBC põrandale asetamist tehakse selle laiemale külgseinale, võrdsele kaugusele põhjast ning sisu ülemisest pinnast, noa abil 100 mm pikkune, IBC põhitelje suhtes 45º nurga all asuv, seina täielikult läbiv sisselõige. Seejärel asetatakse IBC- l e kahekordse maksimaalse lubatava veose massiga võrdne, ühtlaselt jaotatud koormis. Koormis jäetakse konteinerile vähemalt viieks minutiks. IBC, mis on konstrueeritud ülalt või küljelt tõstmiseks, tuleb seejärel, pärast koormise eemaldamist, tõsta põrandast lahti ning jätta sellisesse asendisse viieks minutiks . 6.5.6.10.4 Kats e läbimise kriteeriumid Siss elõige ei tohi suureneda üle 25 % oma esialgsest pikkusest . 6.5.6.11 Ümberminekukatse 6.5.6.11.1 Rakendamine Kõikide elastsete IBC tüüpide puhul, prototüübi katsena . 6.5.6.11.2 IBC-de katseks ettevalmistamine IBC-d tuleb täita mitte vähem, k ui 95 % nende mahust ning maksimaalse lubatava kogumassini, jaotades sisu ühtlaselt . 6.5.6.11.3 Katsemeetod IBC-l peab laskma ümber paiskuda iga oma ülemise osaga jäigale, mitteelastsele, tasasele, siledale ja horisontaalsele pinnale . 6.5.6.11.4 Ümberpaiskumise kõrgus I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp 1, 8 m 1, 2 m 0, 8 m 6.5.6.11.5 Kats e läbimis e kriteeriumid Ei tohi esineda sisu kadu. Vähest väljavoolamist näiteks sulguritest või õmbluse nõelaaukudest ümberpaiskumise järel ei peeta IBC ebaõnnestumiseks tingimusel, et pärast IBC maast üles tõstmist väljavoolamine lakkab . 6.5.6.12 Püstuvuskatse 6.5.6.12.1 Rakendamine Kõikide elastsete IBC tüüpide puhul, mis on konstrueeritud ülalt või küljelt tõstmiseks, prototüübi katsena . 6.5.6.12.2 IBC-de katseks ettevalmistamine IBC-d tuleb täita mitte vähem kui 95 % nende mahust ning maksimaalse lubatava kogumassini, jaotades sisu ühtlaselt . 6.5.6.12.3 Katsemeetod Küljel lebav IBC tõstetakse maast lahti ühest tõstevahendist või kahest tõstevahendist, kui sellel on neli tõstevahendit, kiirusega vähemalt 0,1 m/s . 6.5.6.12.4 Katse läbimise kriteeriumid Ei tohi esineda IBC ega selle tõsteseadmete vigastusi, mis muudaksid IBC veo või teisaldamise ohtlikuks . 6.5.6.13 Vibratsioonikatse 6.5.6.13.1 Rakendamine Prototüübi katsena kõikide IBC-de puhul, mida kasutatakse vedelike jaoks . MÄRKUS: s eda katset rakendatakse pärast 31. detsembrit 2010 toodetud IBC-de prototüüpide suhtes (vt ka alajagu 1.6.1.14) . 6.5.6.13.2 IBC-de ettevalmistamine katseks IBC näidis tuleb valida juhumeetodil ning see tuleb paigaldada ja sulgeda nii nagu seda tehakse veoks. IBC tuleb täita veega vähemalt 98% selle suurimast mahust . 6.5.6.13.3 Katsemeetod ja katse kestus 6.5.6.13.3.1 IBC asetatakse vertikaalse sinusoidaalse kahekordse amplituudiga (tippude vahe) 25 mm ± 5% katsemasina platvormi keskele. Vajaduse korral kasutatakse platvormil kinnitusseadmeid, mis takistavad näidise horisontaalset liikumist platvormilt maha, takistamata seejuures vertikaalset liikumist . 6.5.6.13.3.2 Katse peab kestma ühe tunni ja toimuma sageduse l , mille tulemusena kerkib IBC põhjaosa vibreerivalt platvormilt iga tsükli osas hetkeks nii palju, et vähemalt IBC põhja ühe punkti ja katseplatvormi vahele oleks võimalik korduvalt lüka ta terve metallkiil . Pärast sageduse esialgset määramist võib sagedus vajada kohandamist, et vältida pakendi resonantsi sattumist. Sellest hoolimata peab katsesagedus olema jätkuvalt selline, et see võimaldaks asetada IBC alla metallkiilu, nagu on kirjeldatud käesolevas alajaos. Metallkiilu jätkuv vahelepandavus on katse läbimiseks oluline. Selle katse jaoks kasutatava metallkiilu paksus peab olema vähemalt 1,6 mm, laius 50 mm ning pikkus piisav, et seda oleks võimalik katse teostamiseks lükata IBC ja katseplatvormi vahele vähemalt 100 mm ulatuses . 6.5.6.13.4 Katse läbimise kriteeriumid IBC ei tohi lekkida ega rebeneda. Lisaks sellele ei tohi puruneda ega töökindlust kaotada konstruktsiooni osad, nagu keevised ja kinnitused . 6.5.6.14 Katsearuanne 6.5.6.14.1 Koostada tuleb katsearuanne, mis tuleb teha IBC kasutajatele kättesaadavaks ning mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid : 1. katsekoha nimetus ja aadress ; 2. taotleja nimi ja aadress (kui vajalik) ; 3. katsearuande number ; 4. katsearuande koostamise kuupäev ; 5. IBC tootja ; 6. IBC prototüübi kirjeldus (nt mõõtm ed, materjalid, sulgurid, seina paksus jne) koos tootmismeetodiga (nt puhumisvormimine), mis võib sisaldada ka jooniseid ja/või fotosid ; 7. maksimaalne maht ; 8. katsetatava sisu omadused, nt viskoossus ja suhteline tihedus vedelike puhul ja osakeste suurus tahkete ainete puhul . Jäigast plastist IBC-de ja liit-IBC-de puhul, mis peavad läbima alajaos 6.5.6.8 toodud survekatse, kasutatud vee temperatuur ; 9. katse kirjeldused ja tulemused ; 10. katsearuandel peab olema alla kirjutanud isiku nimi ja ametinimetus . 6.5.6.14.2 Katsearuanne peab sisaldama avaldusi selle kohta, et veoks ette valmistatud IBC-d katsetati käesoleva peatüki asjakohaste nõuete kohaselt ning et muude pakkimise meetodite või komponentide kasutamine võib muuta selle kehtetuks. Katsearuande koopia peab olema pädevale asutusele kättesaadav . PEATÜKK 6.6 NÕUDED SUURPAKENDITE EHITUSE LE JA KATSETAMISE LE 6.6.1 Üldist 6.6.1.1 Käesoleva peatüki nõuded ei kehti : a) klassi 2 pakenditele, välja arvatud klassi 2 esemete suurpakendid ning aerosoolid ; b) klassi 6.2 pakenditele, välja arvatud ÜRO nr 3291 kliiniliste jäätmete suurpakendid ; c) radioaktiivseid materjale sisaldavatele klassi 7 saadetistele . 6.6.1.2 Suurpakendeid tuleb toota, katsetada ja taastoota pädevat asutust rahuldava kvaliteedi tagamise programmi kohaselt, et kindlustada kõikide toodetud või taastoodetud suurpakendite vastavus käesoleva peatüki nõuetele . MÄRKUS: ISO 16106: 20 20 „Transport packages for dangerous goods – Dangerous goods packagings , intermediate bulk containers ( IBCs ) and large packagings – Guidelines for the application of ISO 9001” ( O htlike veoste saadetised – ohtlike veoste pakendid, IBC-d ja suurpakendid – ISO 9001 rakendamissuunised) annab piisavaid juhiseid korra kohta, mida võib järgida . 6.6.1.3 Jaos 6.6.4 toodud suurpakendite erinõuded põhinevad käesoleval ajal kasutatavatel suurpakenditel. Eesmärgiga võtta arvesse teaduse ja tehnika progressi ei ole keelatud kasutada suurpakendeid, mille karakteristikud erinevad jaos 6.6.4 toodutest tingimusel, et need on samavõrd efektiivsed, pädevale asutusele vastuvõetavad ja suudavad täita jaos 6.6.5 kirjeldatud nõuded . Muud katsemeetodid peale ADR-is kirjeldatute on vastuvõetavad tingimusel, et need on samaväärsed ja pädeva asutuse poolt tunnustatud . 6.6.1.4 Pakendite tootjad ja edasimüüjad peavad esitama ekspluatatsiooni puudutava informatsiooni ning avauste tüübi ja mõõtmete (kaasa arvatud nõutud tihendite) ning mis tahes muude komponentide kirjelduse, mida on vaja kindlustamaks, et veoks üle antavad pakendid läbiksid käesoleva peatüki kohased tugevuskatsed . 6.6.2 Kood suurpakendite tüüpide tähistamiseks 6.6.2.1 Suurpakendite jaoks kasutatav kood koosneb : a) kahest araabia numbrist : 50 jäikade suurpakendite jaoks 51 elastsete suurpakendite jaoks ja b) ladina suurtähest, mis näitab materjali liiki (nt puit, teras). Kasutatavad suurtähed on ära toodud alajaos 6.1.2.6 . 6.6.2.2 Suurpakendi koodile võib järgneda t äht „T” või „W”. Täht „T” näitab, et tegu on suure päästepakendiga, mis vastab alajao 6.6.5.1.9 nõuetele. Täht „W” näitab , et ehkki suurpakend on sama tüüpi, kui kood näitab, on ta toodetud spetsifikatsiooni kohaselt, mis erineb jaos 6.6.4 kirjeldatust, ning seda peetakse alajao 6.6.1.3 tingimuste kohaselt samaväärseks . 6.6.3 Tähistamine 6.6.3.1 Esmane tähistamine Kõik ADR-i sätete kohaselt toodetud ning kasutamiseks ette nähtud suurpakendid peavad kandma vastupidavat ja loetavat tähistust, mis asub nähtavas kohas. Tähed, numbrid ja sümbolid peavad olema vähemalt 12 mm kõrged ja näitama : a) ÜRO pakendi sümbolit ; Seda sümbolit ei tohi kasutada muul otstarbel, kui kinnitusena selle kohta, et pakend , elastne mahtkonteiner, teisaldatav paak või MEGC vastab peatüki 6.1, 6.2, 6.3, 6.5, 6.6, 6.7 või 6.11 asjaomastele nõuetele . Metallist suurpakendite puhul, millele tähistus on stantsitud või reljeef-stantsitud, võib selle sümboli asemel kasutada suurtähti „UN” („ÜRO”) ; b) arvu „50” jäikade suurpakendite puhul ning arvu „51” elastsete suurpakendite puhul, millele järgneb alajao 6.5.1.4.1 punkti b kohane materjalitüübi tähis ; c) suurtähte, mis näitab pakendigruppi, mille jaoks prototüübile luba anti : X pakendigruppide I, II ja III jaoks Y pakendigruppide II ja III jaoks Z ainult pakendigrupi III jaoks ; d) tootmise kuud ja aastat (kahte viimast numbrit) ; e) tähise eraldamist lubanud riigi tähist, mida näitab rahvusvahelises maanteeliikluses osalevatel mootorsõidukitel kasutatav riigi tunnusmärk 1 ; f) tootja nime või sümbolit ning muud, pädeva asutuse poolt määratud suurpakendi tunnust ; g) virnastamiskatse koormust kg-s. Suurpakendite puhul, mis ei ole konstrueeritud virnastamise jaoks, peab näitama arvu „0” ; h) maksimaalset lubatavat kogumassi kilogrammides . Ees pool nõutud esmane tähistus tuleb peale kanda toodud alapunktide järjestuses . Iga punkti a kuni h kohaselt paigaldatud tähistuse element peab olema selgelt eraldatud näiteks kaldkriipsu või tühikuga, et see oleks kergesti äratuntav . 6.6.3.2 Tähistamise näited : -7620 21590 0 0 50A/X/05 01/N/PQRS 2500/1000 Virnastamiseks sobivate terasest suurpakendite jaoks; virnastamise koormus: 2500kg; maksimaalne kogumass: 1000 kg . 50AT/Y/05/01/B/PQRS 2500/1000 Virnastamiseks sobivate suurte terasest päästepakendite jaoks; virnastamise koormus: 2500 kg; maksimaalne kogumass: 1000 kg -7620 21590 0 0 50H/Y/04 02/D/ABCD 987 0/800 Virnastamiseks sobimatute plastist suurpakendite jaoks; maksimaalne kogumass: 800 kg -7620 21590 0 0 51H/Z/06 01/S/1999 0/500 Virnastamiseks sobimatute elastsete suurpakendite jaoks; maksimaalne kogumass: 500 kg. 6.6.3.3 M aksimaalne lubatav virnastamiskoormus tuleb tähistada sümbolil järgmiselt : 3753485 587375 100 mm 0 0 100 mm 166370 126365 ... kg max M 100 mm MITTE ALLA 100 mm MIINIMUMSUURUS MIINIMUMSUURUS ... kg max MITTE ALLA 100 mm M 100 mm M 100 mm M 0 0 ... kg max M 100 mm MITTE ALLA 100 mm MIINIMUMSUURUS MIINIMUMSUURUS ... kg max MITTE ALLA 100 mm M 100 mm M 100 mm M 2757170 114299 0 0 Suurpakend id , mida on võimalik virnastada Suurpakend id , mida EI OLE võimalik virnastada Minimaalsed mõõtmed peavad olema 100 mm x 100 mm. Massi kujutavate tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 12 mm. Printimisjoonte sees olev ala peab olema ruudukujuline. Kui mõõdud ei ole määratud, siis peavad kõik mõõdud jääma proportsiooni joonisel näidatuga. Sümboli kohale märgitud mass ei tohi ületada koormust, mis kehtestati mudeli tüübikatsete ajal (vt alajagu 6.6.5.3.3.4), jagatuna 1,8-ga. 6.6.3.4 Kui suurpakend vastab ühele või mitmele katsetatud suurpakendi tüübile, sealhulgas ühele või mitmele katsetatud pakendile või IBC tüübile, võib suurpakendil olla rohkem kui üks asjakohase tugevuskatse nõuete täitmise tähistus. Kui suurpakendil on mitu tähistust, peavad tähistused olema üksteise lähedal ja kõik tähistused peavad olema toodud tervikuna. 6.6.4 Erinõuded suurpakenditele 6.6.4.1 Erinõuded metallist suurpakenditel e 50A teras 50B alumi i nium 50N metall (peale terase ja alumiiniumi) 6.6.4.1.1 Suurpakend peab olema valmistatud sobivast plastsest metallist, mille keevitatavus on täielikult tõendatud. Keevitused peavad olema oskuslikult tehtud ja tagama täieliku ohutuse. Vajaduse korral tuleb arvesse võtt a madalatemperatuurilisi tingimusi . 6.6.4.1.2 Hoolikalt peab jälgima erinevate materjalide kooskasutamisest tekkivaid galvaanilisi mõjusid . 6.6.4.2 Erinõuded elastsest materjalist suurpakenditele 51H elastne plast 51M elastne paber 6.6.4.2.1 Suurpakend peab olema valmistatud sobivatest materjalidest. Elastse suurpakendi materjal ning ehitus peavad vastama selle mahule ja kasutusotstarbele . 6.6.4.2.2 Kõik 51M tüüpi suurpakendi valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad pärast mitte vähem kui 24-tunnist täielikult vette su keldumist säilitama vähemalt 85 % oma esialgsest tõmbe tugevusest, mis oli mõõdetud 67 % või väiksema suhtelise niiskuse juures tasakaalustatud materjali puhul . 6.6.4.2.3 Õmblused peavad olema moodustatud õmblemise, kuumkeevituse, liimimise või muu samaväärse meetodi teel. Kõik õmbluste otsad peavad olema kinnitatud . 6.6.4.2.4 Elastsed suurpakendid peavad pidama piisavalt hästi vastu vananemisele ja ultraviolettkiirguse või kliimatingimuste või pakendeis oleva sisu poolt põhjustatud lagunemisele . 6.6.4.2.5 Plastist elastsete suurpakendite puhul, mille kaitsmine ultraviolettkiirguse eest on nõutav, tagatakse see tahma või muude sobivate pigmentide või inhibiitorite lisamisega. Need lisandid peavad vastama sisule ning jääma efektiivseks kogu suurpakendi eluea vältel. Juhul, kui kasutatakse tahma, pigmente või inhibiitoreid, mis on erinevad nendest, mida kasutati katsetatud prototüübi valmistamiseks, võib uuesti katsetamise ära jätta, kui muutused tahma, pigmendi või inhibiitori sisalduses ei halvenda pakendi materjali füüsikalisi omadusi . 6.6.4.2.6 Suurpakendi materjalisse võib lisada lisandeid vananemisele vastupidavuse suurendamiseks või muul otstarbel tingimusel, et need ei halvenda materjali füüsikalisi või keemilisi omadusi . 6.6.4.2.7 Täidetuna ei tohi elastse suurpakendi kõrguse ja laiuse suhe olla suurem kui 2:1 . 6.6.4.3 Erinõuded plastist suurpakenditele 50H jäik plast 6.6.4.3.1 Suurpakend peab olema valmistatud teadaolevate karakteristikutega, sobivatest plastmaterjalidest ning vastama oma tugevuselt mahule ja kasutusotstarbele. Materjal peab olema vastupidav vananemisele ning sisalduva aine või ultravioletse kiirguse poolt põhjustatud lagunemisele. Vajadusel peab arvesse võtma käitumist madalatel temperatuuridel. Igasugune sisalduva aine läbitungimine korpusest ei tohi normaalsetel veotingimustel ohtlik olla . 6.6.4.3.2 Juhul, kui kaitsmine ultraviolettkiirguse eest on nõutav, tagatakse see tahma või muude sobivate pigmentide või inhibiitorite lisamisega. Need lisandid peavad sobima sisuga ning jääma efektiivseks kogu välise pakendi eluea vältel. Juhul, kui kasutatakse tahma, pigmente või inhibiitoreid, mis on erinevad nendest, mida kasutati katsetatud prototüübi valmistamiseks, võib uuesti katsetamise ära jätta, kui muutused tahma, pigmendi või inhibiitori sisalduses ei halvenda konstruktsiooni materjali füüsikalisi omadusi . 6.6.4.3.3 Suurpakendi materjal võib sisaldada lisandeid vananemisele vastupidavuse suurendamiseks või muul otstarbel tingimusel, et need ei halvenda materjali füüsikalisi või keemilisi omadusi . 6.6.4.4 Erinõuded kartongist suurpakenditele 50G jäik kartong 6.6.4 4.1 Kartongist suurpakendi valmistamisel tuleb kasutada tugevat, kõrgekvaliteedilist, tihedat või kahekordset lainelist (ühe- või mitmekihilist) kartongi, mis vastab suurpakendi mahule ja kasutusotstarbele. Välise pinna veekindlus peab olema selline, et massi suurenemine, mis määratakse 30 minutilise Cobb’i meetodi kohase katsega vee imavuse selgitamiseks, ei ületa 155 g/m 2 (vt standardit ISO 535:1991). Kartongil peavad olema head paindeomadused. Seda peab saama lõigata, voltida ilma kortsumiseta ja sellel peavad olema sisselõiked, mis lubavad seda kokku panna kortsumata, pinna purunemiseta või liigse painutamiseta. Kartongi laineline kiht peab olema tugevasti liimitud väliskihtide külge . 6.6.4.4.2 Seinte, kaasa arvatud ülemise ja alumise põhja torkekindlus, peab olema vähemalt 15 J, mõõdetuna standardi ISO 3036:1975 kohaselt . 6.6.4.4.3 Kartongist suurpakendi ühendatavatel servadel peab olema piisav ülekate ning need tuleb kleeplindiga kinnitada, liimida, kinnitada metallklambritega või muude sama efektiivsete vahenditega. Juhul, kui ühenduskohad liimitakse või kinnitatakse kleeplindiga, tuleb kasutada veekindlat liimi. Metallklambrid peavad läbima kõik kinnitatavad kihid ning neil peab olema selline kuju või vastav kaitse, et nad ei vigastaks ega torkaks läbi sisemist voodrit . 6.6.4.4.4 Iga suurpakendi lahutamatuks osaks olev või mis tahes äravõetav põhja alus peab sobima maksimaalse lubatava kogumassini täidetud suurpakendi mehhaaniliseks teisaldamiseks . 6.6.4.4.5 Alus või lahutamaks osaks olev põhi peab olema konstrueeritud selliselt, et suurpakendi põhi, mis võiks teisaldamisel viga saada, ei ulatuks mingil viisil välja . 6.6.4.4.6 Korpus peab olema kinnitatud äravõetava aluse külge selliselt, et kindlustada stabiilsus teisaldamisel ja veol. Juhul, kui kasutatakse äravõetavat alust, peab selle ülemine pind olema ilma teravate väljaulatuvate osadeta, mis võiksid suurpakendit vigastada . 6.6.4.4.7 Virnastamise hõlbustamiseks võib kasutada tugevdavaid vahendeid, nagu näiteks puitprusse, kuid need ei tohi voodriga kokku puutuda . 6.6.4.4.8 Juhul, kui suurpakendid on ette nähtud virnastamiseks, peab tugipind olema selline, mis jaotaks koormust ohutult . 6.6.4.5 Erinõuded puidust suurpakenditele 50C looduslik puit 50D vineer 50F taastatud puit 6.6.4.5.1 Kasutatavate materjalide tugevus ning ehitusmeetod peavad vastama suurpakendi mahule ja kasutusotstarbele . 6.6.4.5.2 Kasutatav looduslik puit peab olema hästi kuivatatud, tehniliselt kuiv ning defektideta, mis võiksid mis tahes suurpakendi osa tugevust oluliselt vähendada. Iga suurpakendi osa peab olema valmistatud ühest tükist või olema sellega samaväärne. Osi peetakse samaväärseiks ühestainsast tükist osadega, kui nende ühendamiseks on kasutatud sobivaid liimimismeetodeid, näiteks Lindermanni ühendust, punnühendust, poolsulund- või soonühendus t; või põkk ühendust koos vähemalt kahe lainelisest metallist kinnitusdetailiga igal ühendusel, või muid vähemalt sama efektiivseid meetodeid . 6.6.4.5.3 Vineerist suurpakendid peavad olema vähemalt kolmekihilised. Kasutada tuleb hästi kuivatatud, kooritud, lõigatud või saetud spooni, mis on tehniliselt kuiv ning defektideta, mis võiksid oluliselt suurpakendi tugevust vähendada. Kõik kõrvuti olevad kihid tuleb kokku liimida veekindla liimiga. Suurpakendi valmistamiseks võib koos vineeriga kasutada muid sobivaid materjale . 6.6.4.5.4 Taastatud puidust suurpakendite valmistamisel tuleb kasutada veekindlat taastatud puitu, nagu näiteks puitkiudplaati, puitlaastplaati või muid sobivaid puidust materjale . 6.6.4.5.5 Suurpakendi osad peavad olema tugevasti naelutatud või kinnitatud nurgapostide või otste külge või kokku pandud samaväärselt sobivate vahenditega . 6.6.4.5.6 Iga suurpakendi lahutamatuks osaks olev või mis tahes äravõetav põhja alus peab sobima maksimaalse lubatava kogumassini täidetud suurpakendi mehhaaniliseks teisaldamiseks . 6.6.4.5.7 Alus või lahutamatuks osaks olev põhi peab olema selliselt konstrueeritud, et suurpakendi põhi, m is võiks teisaldamisel viga saada , ei ulatuks mingil viisil välja . 6.6.4.5.8 Korpus peab olema kinnitatud äravõetava aluse külge selliselt, et kindlustada stabiilsus teisaldamisel ja veol. Juhul, kui kasutatakse äravõetavat alust, peab selle ülemine pind olema ilma teravate väljaulatuvate osadeta, mis võiksid suurpakendit vigastada . 6.6.4.5.9 Virnastamise hõlbustamiseks võib kasutada tugevdavaid vahendeid, nagu näiteks puitprusse, kuid need ei tohi kokku puutuda voodriga . 6.6.4.5.10 Juhul, kui suurpakendid on ette nähtud virnastamiseks, peab tugipind olema selline, mis jaotaks koormust ohutult . 6.6.5 Suurpakendite katsetamise nõuded 6.6.5.1 Katsetuste läbiviimine ja sagedus 6.6.5.1.1 Iga suurpakendi prototüüpi tuleb vastavalt alajaole 6.6.5.3 ja kooskõlas märgi eraldamist lubava pädeva asutuse poolt kehtestatud reeglitega katsetada, kusjuures kõnealune pädev asutus peab pakendi prototüübi kinnitama . 6.6.5.1.2 Iga suurpakendi prototüüp peab enne selle kasutuselevõtmist läbima edukalt käesolevas peatükis nõutud katsed. Suurpakendi prototüüp on defineeritud konstruktsiooni, mõõtmete, materjalide ja nende paksuse, ehituse ja pakkimise viisi järgi, kuid prototüübid võivad olla erinevate pinnatöötlustega. Prototüübi hulka kuuluvad ka suurpakendid, mis erinevad prototüübist ainult oma väiksema projekteeritud kõrguse poolest . 6.6.5.1.3 Katseid tuleb korrata toodetavate näidistega pädeva asutuse määratud ajavahemike tagant Selliste kartongist või paberist suurpakendite katsete puhul loetakse ettevalmistamine ümbritseva keskkonna tingimustel samaväärseks alajao 6.6.5.2.4 sätetega . 6.6.5.1.4 Katseid tuleb korrata samuti pärast igasugust muudatust suurpakendite konstruktsioonis, materjalis või ehitusviisis . 6.6.5.1.5 Pädev asutus võib lubada nende suurpakendite valikulist katsetamist, mis erinevad katsetatud prototüübist ainult vähesel määral, näiteks sisemiste pakendite väiksemate mõõtude või väiksema puhasmassi poolest; ja väiksemate välismõõtmete poolest erinevate suurpakendite, nagu vaatide, kottide ja kastide valikulist katsetamist . 6.6.5.1.6 (Reserve eritu d) MÄRKUS: e rinevate sisepakendite suurpakenditesse paigutamise tingimuste ning lubatud sisepakendi variantide kohta vt alajagu 4.1.1.5.1 . 6.6.5.1.7 Pädev asutus võib alati nõuda käesoleva osa kohastel katsetel põhinevaid tõendeid selle kohta, et seeriaviisiliselt toodetud suurpakendid vastavad prototüübi katsete nõuetele . 6.6.5.1.8 Tingimusel, et see ei mõjuta katsete tulemusi, ning pädeva asutuse loal võib ühe näidisega sooritada mitu katset . 6.6.5.1.9 Suured päästepakendid Suuri päästepakendeid tuleb katsetada ja märgistada vastavalt tahkiste või sisepakendite veoks mõeldud pakendigrupile II kohalduvatele sätetele, välja arvatud järgnevad juhud: a) Katsetamisel kasutatav vedelik peab olema vesi ning suured päästepakendid olema täidetud mitte vähem kui 98% ulatuses nende maksimaalsest mahust. Kasutada võib lisaaineid, näiteks tinakotte, et saavutada vajalik pakendi kogumass, kuid lisaained tuleb paigutada nii, et need ei mõjutaks katse tulemusi. Alternatiivselt võib kukutamiskatse puhul muuta kukkumiskõrgust vastavalt alajao 6.6.5.3.4.4.2 punktile b; b) Lisaks peavad suured päästepakendid edukalt läbima tiheduse katse rõhul 30 kPa , mille tulemused peavad olema kajastatud alajaos 6.6.5.4 nõutud aruandes; ja c) Suured päästepakendid peavad olema tähistatud tähega „T” vastavalt alajaole 6.6.2.2. 6.6.5.2 Katsetamiseks ettevalmistamine 6.6.5.2.1 Katsetamine tuleb läbi viia veoks ettevalmistatud suurpakenditega, kaasa arvatud nende sisepakendid ja kasutatavad esemed. Sisepakendid peavad ol ema täidetud mitte vähem kui 98 % nende maksimaalsest mahust vedel ike puhul ja mitte vähem kui 95 % tahkete ainet e puhul. Suurpakendite puhul, mille sisepakendid on konstrueeritud nii vedelike kui tahkete ainete vedamiseks, on eraldi katsetamine nõutud nii vedela kui tahke sisu jaoks. Sisepakendites olevad, suurpakendites veetavad ained või esemed võib asendada teiste ainete või esemetega, välja arvatud juhul, kui see muudaks katsete tulemused kehtetuks. Juhul, kui kasutatakse teisi sisepakendeid või esemeid, peavad need olema samasuguste füüsikaliste omadustega (mass, osakeste suurus jne) kui veetavad sisepakendid või esemed. On lubatud kasutada lisandeid, nagu pliihaavlitega kotte, et saavutada nõutavat saadetise kogumassi tingimusel, et need on selliselt paigutatud, et nad ei mõjuta katsetulemusi . 6.6.5.2.2 Vedelike kukkumiskatse puhul, kui kasutatakse muud ainet, peavad selle aine suhteline tihedus ja viskoossus olema lähedased veetava aine omadega. Kukkumiskatsel võib alajao 6.6.5.3.4.4 tingimustel kasutada ka vett . 6.6.5.2.3 Plastist suurpakendid ja plastist sisepakendeid (peale tahkete ainete või esemete jaoks ette nähtud kottide) sisaldavad suurpakendid peavad läbi tegema kukkumiskatse juhul, kui katsenäidise ja selle sisu temperatuur on -18 ºC või madalam. Selle tingimuse võib jätta täitmata, kui katsetatavad materjalid on madalatel temperatuuridel piisava plastilisusega ja tõmbetugevusega. Juhul, kui näidised on selliselt ette valmistatud, võib alajao 6.6.5.2.4 tingimused täitmata jätta. Katsetatavad vedelikud tuleb hoida vedelatena, vajadusel neile antifriisi lisades . 6.6.5.2.4 Kartongist suurpakendeid tuleb hoida vähemalt 24 tunni vältel kontrollitud temperatuuriga ja suhtelise niiskusega atmosfääris. Valida tuleb üks kolmest võimalikust variandist . Eelistatud atmosfäär on temperatuur 23 ± 2 ºC ja suhteline niiskus 50% ± 2 %. Ülejäänud kaks võimalust on: temperatuur 20 ± 2 ºC ja suhteline niiskus 65% ± 2 %; või temperatuur 27 ± 2 ºC ja suhteline niiskus 65% ± 2 % . MÄRKUS: k eskmised väärtused peavad jääma nendesse piiridesse. Lühiajalised kõikumised ja mõõtmise ebatäpsused võivad põhjustada suhtelise niiskuse mõõtetulemuste kõikumist ± 5%, mis katsetulemusi oluliselt ei halvenda . 6.6.5.3 Katsenõuded 6.6.5.3.1 Põhjast tõstmise katse 6.6.5.3.1.1 Rakendamine Kõikide suurpakendite tüüpide puhul, mis on varustatud põhjast tõstmise vahendiga, prototüübi katsena . 6.6.5.3.1.2 Suurpakendi katseks ettevalmistamine Suurpakend tuleb laadida 1,25 kordse ühtlaselt jaotatud maksimaalselt lubat ava kogumassiga . 6.6.5.3.1.3 Katsemeetod Suurpakendit tuleb kaks korda üles tõsta ning alla lasta kärutõstukiga, mille tõstekahvel on keskpunktis ja laiali nihutatud kolme neljandikuni aluse laiusest (kui tõstekohad ei ole fikseeritud). Tõstekahvel peab minema kolme neljandiku ulatuses põhja alla. Katset tuleb korrata igast võimalikust suunast . 6.6.5.3.1.4 Katse läbimise kriteeriumid Puudub jääkdeformatsioon, mille puhul suurpakendi vedu on ohtlik ning ei esine sisu lekkimist . 6.6.5.3.2 Ülalt tõstmise katse 6.6.5.3.2.1 Rakendamine Kõikide suurpakendite puhul, mis on konstrueeritud ülalt tõstmiseks, prototüübi katsena . 6.6.5.3.2.2 Suurpakendi katseks ettevalmistamine Suurpakend tuleb laadida kahekordse maksimaalse lubat ava kogumassiga. Elastne suurpakend tuleb laadida kuuekordse, ühtlas elt jaotatud maksimaalse lubatava kogumassiga . 6.6.5.3.2.3 Katsemeetod Suurpakendit tuleb tõsta tema konstrueeritud viisil kuni põrandast eraldumiseni ning hoida selles asendis viis minutit . 6.6.5.3.2.4 Katse läbimise kriteeriumid a) Metallist ja jäigast plastist suurpakendid: puudub jääkdeformatsioon, mille puhul suurpakendi, kaasa arvatud põhja aluse (kui see on olemas), vedu on ohtlik, ning ei esine sisu lekkimist ; b) Elastsed suurpakendid: ei esine suurpakendi või selle tõstevahendite vigastusi, mis muudaksid suurpakendi veo või teisaldamise ohtlikuks, ega sisu lekkimist . 6.6.5.3.3 Virnastamiskatse 6.6.5.3.3.1 Rakendamine Kõigi suurpakendite tüüpide puhul, mis on konstrueeritud üksteise otsa virnastamiseks, prototüübi katsena . 6.6.5.3.3.2 Suurpakendi katseks ettevalmistamine Suurpakend tuleb laadida tema maksimaalse lubat ava kogumassini . 6.6.5.3.3.3 Katsemeetod Suurpakend asetatakse oma alusele, tasasele, kõvale pinnale ning sellele asetatakse ühtlaselt jaotatud koormis (vt alajagu 6.6.5.3.3.4) vähemalt viieks minutiks, puidust, kartongist või plastist suur pakendile vähemalt 24 tunniks . 6.6.5.3.3.4 Koormise massi arvutamine Suurpakendile asetatav koormis peab olema võrdne vähemalt 1,8 kordse sarnaste suurpakendite kombineeritud maksimaalse kogumassiga, mida võib veo ajal suurpakendile virnastada . 6.6.5.3.3.5 Katse läbimise kriteeriumid a) Kõik suurpakendite tüübid peale elastsete suurpakendite: puudub jääkdeformatsioon, mille puhul suurpakendi, kaasa arvatud põhja aluse (kui see on olemas) vedu on ohtlik, ning ei esine sisu lekkimist ; b) Elastsed suurpakendid: puuduvad korpuse vigastused, mis muudaksid suurpakendi veo ja teisaldamise ohtlikuks, ning ei esine sisu lekkimist . 6.6.5.3.4 Kukutamiskatse 6.6.5.3.4.1 Rakendamine Kõikide suurpakendi tüüpide puhul, prototüübi katsena . 6.6.5.3.4.2 Suurpakendi katseks ettevalmistamine Suurpakend tuleb täita vastavalt alajao 6.6.5.2.1 nõuetele. 6.6.5.3.4.3 Katsemeetod Suurpakendil lastakse kukkuda oma põhjaga alajao 6.1.5.3.4 nõuetele vastavale jäigale, mittevetruvale, lamedale, massiivsele ja horisontaalsele pinnale selliselt, et kokkupõrkekohaks oleks see osa suurpakendi põhjast, mida loetakse kõige nõrgemaks . 6.6.5.3.4.4 Kukkumise kõrgus MÄRKUS: k lassi 1 ainete ja esemete jaoks ette nähtud suurpakendeid tuleb katsetada II pakendigrupi nõuete tasemel. 6.6.5.3.4.4.1 Tahkeid aineid, vedelikke või esemeid sisaldavate sisepakendite puhul, kui katse sooritatakse veetava tahke aine, vedeliku või esemetega või muu aine või esemega, millel on põhiliselt samad omadused : I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp 1, 8 m 1, 2 m 0, 8 m 6.6.5.3.4.4.2 Vedelikke sisaldavate sisepakendite puhul, kui katse sooritatakse veega : a) kui veetavate ainete suhteline tihedus ei ületa 1, 2: I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp 1 , 8 m 1 , 2 m 0, 8 m b) kui veetavate ainete suhteline tihedus ületab 1, 2, arvutatakse kukkumise kõrgus veetava aine suhtelise tiheduse (d) põhjal, ümarda t una ülespoole esimese kümnendkohani järgmiselt : I pakendigrupp II pakendigrupp III pakendigrupp d 1, 5 (m) d 1, 0 (m) d 0, 67 (m) 6.6.5.3.4.5 Katse läbimise kriteeriumid 6.6.5.3.4.5.1 Suurpakendil ei tohi esineda mingeid vigastusi, mis võiksid veo ajal ohutust mõjutada. Ei tohi esineda täiteaine lekkimist sisepakenditest või esemetest . 6.6.5.3.4.5.2 Klassi 1 esemete jaoks ette nähtud suurpakendite puhul ei tohi esineda mingeid purunemisi, mis võimaldaks lahtiste lõhkevate ainete või esemete väljapääsu suurpakendist . 6.6.5.3.4.5.3 Juhul, kui suurpakend teeb läbi kukkumiskatse, loetakse näidise katse sooritatuks juhul, kui kogu sisu jääb pakendisse, isegi siis, kui sulgur ei ole pärast katset enam puistumiskindel . 6.6.5.4 Sertifitseerimine ja katsearuanne 6.6.5.4.1 Iga suurpakendi prototüübi kohta tuleb välja anda tunnistus ning tähis (nagu defineeritud jaos 6.6.3), mis tõendavad, et prototüüp koos oma seadmetega vastab katsenõuetele . 6.6.5.4.2 Koostada tuleb katsearuanne, mis tuleb teha suurpakendi kasutajatele kättesaadavaks ning mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid : 1. katsekoha nimetus ja aadress ; 2. taotleja nimi ja aadress (kui vajalik) ; 3. katsearuande number ; 4. katsearuande koostamise kuupäev ; 5. suurpakendi tootja ; 6. suurpakendi prototüübi kirjeldus (nt mõõtm ed, materjalid, sulgurid, seina paksus jne) ja joonised ja/või fotod ; 7. maksimaalne maht/maksimaalne lubatav kogumass ; 8. katsetatava sisu omadused, nt kasutatavate sisepakendite või esemete tüübid ja kirjeldused ; 9. katse kirjeldused ja tulemused ; 10. katsearuandel peab olema alla kirjutanud isiku nimi ja ametinimetus . 6.6.5.4.3 Katsearuanne peab sisaldama avaldust selle kohta, et veoks ette valmistatud suurpakendit katsetati käesoleva peatüki asjakohaste nõuete kohaselt ning et muude pakkimismeetodite või komponentide kasutamine võib muuta selle kehtetuks. Katsearuande koopia peab olema pädevale asutusele kättesaadav . PEATÜKK 6.7 NÕUDED TEISALDATAVATE PAAKIDE JA ÜRO MITMEELEMENDILISTE GAASIKONTEINERITE (MEGC) KONSTRUKTSIOONI LE , EHITUSE LE , ÜLEVAAT USTE LE JA KATSETAMISE LE MÄRKUS 1 : p üsipaakide (p aakveokite ) , kergpaakide , paakkonteinerite ja metallilistest materjalidest kestadega paak-vahetuskerede ning anumakogumiga sõidukite ja mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC-de), välja arvatud ÜRO MEGC-de kohta vt peatükki 6.8; vaakum- jäätmepaakide kohta vt peatükki 6.10 , fiiber-sarrustatud plastist korpustega kergpaakide ja püsipaakide (paaksõidukite) kohta vt peatükki 6.13 . MÄRKUS 2 : Selle peatüki nõuded kohalduvad peatükis 6.9 sätestatud ulatuses ka fiiber-sarrustatud plastist (FRP) tehtud korpusega teisaldatavatele paakidele. 6.7.1 Kohaldamine ja üldised nõuded 6.7.1.1 Käesoleva peatüki nõuded kehtivad ohtlike veoste veoks e tte nähtud teisaldatavatele paakidele ja klassi 2 jahutamata gaaside veoks ette nähtud MEGC- dele kõikide transpordiviiside puhul . Lisaks käesoleva peatüki nõuetele, kui ei ole teisiti sätestatud, peab igasugune multimodaalne teisaldatav paak või MEGC, mis vastab 1972. aasta r ahvusvahelise o hutute k onteinerite konventsiooni (CSC, muudetud) „konteineri” definitsioonile, vastama selle konventsiooni kohaldatavatele nõuetele. Lisanõuded võivad kehtida eriotstarbeliste teisaldatavate paakide või MEGC-de kohta, mida kasutatakse avamerel . 6.7.1.2 Teaduslike ja tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtuks võib käesoleva peatüki tehnilisi nõudeid alternatiivsete meetmetega asendada . Need alternatiivsed meetmed ei tohi pakkuda madalamat ohutus taset kui see, mida pakuvad käesoleva peatüki nõuded veetavate ainete sobivuse ja teisaldatava paagi või MEGC kokkupõrkele, teisaldamisele ning tulele vastupidamise mõistes. Rahvusvaheliseks veoks peavad alternatiivsete meetmete kohased teisaldatavad paagid või MEGC-d olema saanud pädevate asutuste poolt väljastatud kasutusloa. 6.7.1.3 Juhul, kui ainele pole määratud peatüki 3.2 tabeli A veerus 10 teisaldatava paagi eeskirja (T1 kuni T23, T50 või T75), võib päritolu riigi pädev asutus välja anda ajutise veol kasutamise loa. See luba peab olema lisatud saadetise dokumentatsiooni hulka ning sisaldama vähemalt informatsiooni, mis normaalselt on ära toodud teisaldatava paagi eeskirjades, ning tingimusi, mille kohaselt ainet peab vedama. 6.7.2 Nõuded klassi 1 ning klasside 3– 9 ainete veoks mõeldud teisaldatavate paakide konstruktsioonile, ehitusele, ülevaatustele ja katsetamisele 6.7.2.1 Definitsioonid Käesoleva jao mõistes : a lternatiivne korraldus (ingl k alternative arrangement ) tähendab pädeva asutuse poolt antud heakskiitu teisaldatavale paagile või MEGC- le , mis on konstrueeritud, ehitatud või katsetatud muude tehniliste nõuete või katsemeetodite kohaselt , kui käesolevas peatükis sätestatud ; a rvutuslik rõhk (ingl k design pressure ) tähendab rõhku, mida kasutatakse arvutustes tunnustatud surveanumate ohutu ehituse ja kasutamise eeskirjade nõuete kohaselt. Arvutuslik rõhk ei tohi olla madalam kui kõrgeim järgmistest rõhkudest: a) maksimaalne lubatav ülerõhk korpuses täitmise või tühjendamise ajal; b) järgmiste rõhkude summa: i) aine absoluutne aururõhk (baarides) 65 ºC juures, miinus 1 baar; ii) õhu või muude gaaside osarõhk (baarides) täitmata osas, määratuna 65 ºC juures ning vedeliku paisumise alusel, mis on põhjustatud keskmise täiteaine temperatuuri t r - t f suurenemisest ( t f on täitmise temperatuur, tavaliselt 15 ºC; t r on maksimaalne keskmine täiteaine temperatuur, 50 ºC); iii) alajaos 6.7.2.2.12 toodud staatiliste jõudude alusel määratud hüdrostaatiline rõhk, kuid mitte väiksem kui 0,35 baari, või c) kaks kolmandikku alajao 4.2.5.2.6 kohaldatava s teisaldatava paagi eeskirjas määratud minimaalsest katserõh ust; A rvutuslik temperatuurivahemik (ingl k design temperature range ) korpuse j aoks on 40 ºC kuni 50 ºC ümbritseva keskkonna tingimustel veetavate ainete puhul. Kõrgendatud temperatuuril teisaldatavate muude ainete jaoks ei tohi arvutuslik temperatuur olla madalam kui maksimaalne aine temperatuur täitmise, tühjendamise või veo ajal. Karmides klimaatilistes tingimustes kasutatavate teisaldatavate paakide jaoks kasutatakse rangemaid arvutuslikke temperatuure; K õrgekvaliteediline teras (ingl k fine grain steel ) tähendab terast, mille rauatera suurus on 6 või väiksem vastavalt standardile ASTM E 112-96 või EN 10028-3, 3. osa ; S ulav element (ingl k fusible element ) tähendab termiliselt käivituvat mittetaassuletavat rõhualandusseadet. T iheduskatse (ingl k leakproofness test ) tähendab katset, mille käigus täidetakse korpus ning selle käitamisvahendid gaasiga tegeliku siserõhuni , m is ei tohi olla väiksem, kui 25 % maksimaalsest lubat avast töörõhust (MAWP); M aksimaalne lubatav töörõhk (MAWP) (ingl k maximum allowable working pressure ) tähendab rõhku, mis ei või olla madalam kui kõrgeim järgmistest tööasendis oleva korpuse ülaosas mõõdetud rõhkudest: a) maksimaalne lubatav ülerõhk korpuses täitmise või tühjendamise ajal; b) maksimaalne tegelik ülerõhk , millele korpus on konstrueeritud ja mis ei või olla väiksem kui järgmiste rõhkude summa: i) aine absoluutne aururõhk (baarides) 65 ºC juures, miinus 1 baar, ja ii) õhu või muude gaaside osarõhk (baarides) täitmata osas, määratuna 65 ºC juures ning vedeliku paisumise alusel, mis on põhjustatud keskmise täiteaine temperatuuri t r - t f suurenemisest ( t f on täitmise temperatuur, tavaliselt 15 ºC; t r on maksimaalne keskmine täiteaine temperatuur, 50 ºC); M aksimaalne lubatav kogumass (MPGM) (ingl k maximum permissible gross mass ) tähendab teisaldatava paagi taara massi ning veoks lubatud suurima koorma massi summat ; M adalsüsinikteras (ingl k mild steel ) tähendab terast garanteeritud minimaalse tõmbetugevusega 360 N/mm 2 ning alajaole 6.7.2.3.3.3 vastava garanteeritud minimaalse pikenemisega enne, kui see materjal katkeb; E riotstarbeline teisaldatav paak (ingl k offshore portable tank ) on korduvkasutamiseks mõeldud teisaldatav paak kaupade vedamiseks avamererajatistele. Eriotstarbelise teisaldatava paagi konstruktsioon ja ehitus vastavad avamerel käideldavate merekonteinerite heakskiitmise juhendile, mille on kehtestanud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) dokumendiga MSC/Circ.860; T eisaldatav paak (ingl k portable tank ) tähendab multimodaalset paaki klassi 1 ja klasside 3 kuni 9 ainete vedamiseks. Teisaldatav paak koosneb käitamisvahenditega varustatud korpusest ning ohtlike ainete vedamiseks vajalikest konstruktsioonielementidest. Teisaldatavat paaki peab olema võimalik täita ja tühjendada konstruktsioonielemente eemaldamata. Paagil peavad olema korpuse välised stabiliseerivad elemendid ning seda peab olema võimalik tõsta, kui ta on täidetud. Paak peab olema konstrueeritud peamiselt sõidukile, vagunile või mere- või siseveelaevale tõstmiseks ning see peab olema varustatud tugijalastega, tugialusega või vahenditega mehhaaniliseks teisaldamiseks. Paaksõidukeid, paakveokeid, mittemetallilistest materjalidest paake ja puistveose vahekonteinereid (IBC-d) ei peeta teisaldatavate paakide definitsiooni alla kuuluvaiks ; E talonteras (ingl k r eference steel ) tähendab terast tõmbetugevusega 370 N/mm 2 ning 27 % pikenemisega katkemisel; K äitamisvahendid (ingl k service equipment ) tähendavad mõõteinstrumente ning täitmise, tühjendamise, õhutamise, ohutuse, soojendamise, jahutamise ja isoleerivaid vahendeid; K orpus (ingl k shell ) tähendab veoks ette nähtud ainet sisaldavat osa teisaldatavast paagist (paagi põhiosa), kaasa arvatud avaused ning nende sulgurid, kuid välja arvatud käitamisvahendid või välised konstruktsioonielemendid ; K onstruktsioonielemendid (ingl k structural equipment ) tähendavad korpuse väliseid tugevdavaid, kinnitamiseks ette nähtud, kaitsvaid ja stabiliseerivaid elemente ; K atserõhk (ingl k test pressure ) tähendab maksimaalset ülerõhku korpuse ülaosas surveproovi käigus, mis võrdub mitte vähem kui 1,5-kordse arvutusliku rõhuga. Spetsiifiliste ainete veoks ette nähtud teisaldatavate paakide minimaalne katserõhk on määratud alajao 4.2.5.2.6 kasutatava teisaldatava paagi eeskirjas ; 6.7.2.2 Üldised nõuded konstruktsioonile ja ehitus e le 6.7.2.2.1 Korpused peavad olema konstrueeritud ja ehitatud vastavalt pädeva asutuse poolt tunnustatud surveanumate ohutu ehituse ja kasutamise eeskirja nõuetele. Korpused tuleb valmistada vormimiseks sobivatest metallilistest materjalidest. Materjalid peavad põhimõtteliselt vastama riiklikele ja rahvusvahelistele materjalistandarditele. Keevitatud korpuste jaoks võib kasutada ainult materjali, mille keevitatavust on täielikult tõestatud. Keevitused peavad olema oskuslikult tehtud ja tagama täieliku ohutuse. Juhul, kui tootmisprotsess või materjalid seda nõuavad, tuleb korpused sobivalt termiliselt töödelda, et tagada keevise ning kuumuse poolt mõjutatud tsoonide piisav sitkus. Materjali valikul tuleb hapra purunemise, pingekorrosioonpragunemise ja löögikindluse suhtes arvesse võtta arvutuslikku temperatuurivahemikku. Juhul, kui kasutatakse kõrgekvaliteedilist terast, ei tohi voolavuspiiri garanteeritud väärtus olla üle 460 N/mm 2 ja tõmbetugevuse ülemise piiri garanteeritud väärtus üle 725 N/mm 2 , vastavalt materjali spetsifikatsioonile. Alumiiniumit võib konstruktsioonimaterjalina kasutada ainult juhul, kui see on peatüki 3.2 tabeli A veerus 11 toodud teatud kindlale ainele määratud teisaldatava paagi erisättes näidatud või kui see on pädeva asutuse poolt lubatud. Juhul, kui alumiiniumi kasutamine on lubatud, peab see olema isoleeritud, et vältida füüsikaliste omaduste olulist halvenemist, kui alumiiniumile rakendatakse soojuskoormus 110 kW/m 2 mitte vähem kui 30 minuti vältel. Isolatsioon peab säilima efektiivsena kõigil alla 649 ºC temperatuuridel ning olema ümbritsetud materjaliga, mille sulamistemperatuur pole alla 700 ºC. Teisaldatava paagi materjalid peavad sobima välise keskkonnaga, milles paake võidakse vedada . 6.7.2.2.2 Teisaldatava paagi korpused, manused ja torustik tuleb valmistada materjalidest, mis : a) ei reageeri oluliselt veetavate ainetega või b) on korralikult passiveeritud või neutraliseeritud keemilise reaktsiooniga või c) on vooderdatud korrosioonikindla materjaliga, mis on vahetult korpusele liimitud või samaväärse vahendiga kinnitatud . 6.7.2.2.3 Tihendid peavad olema valmistatud materjalidest, mis ei reageeri veetavate ainetega . 6.7.2.2.4 Juhul, kui korpused on vooderdatud, ei tohi vooder reageerida veetavate ainetega; vooder peab olema homogeenne, mittepoorne, perforatsioonideta, piisavalt elastne ja sobiv korpuse soojuspaisumise näitajatega. Vooder peab katma korpust, korpuse manuseid ja torustikku katkematult ning ulatuma üle iga ääriku tihenduspinna. Juhul, kui välised manused on paagi külge keevitatud, peab vooder katma manuse ja väliste äärikute tihenduspinna katkematult . 6.7.2.2.5 Voodri ühendused ja õmblused tuleb valmistada materjali kokkusulatamise või muu sama efektiivse meetodiga . 6.7.2.2.6 Vältida tuleb kontakti erinevate metallide vahel, mis võiks põhjustada kahjustusi galvaanilise mõju tõttu. 6.7.2.2.7 Teisaldatava paagi materjalid, kaasa arvatud igasuguste seadmete, tihendite, voodrite ja lisaelementide materjalid, ei tohi kahjustada teisaldatavas paagis veetavaid aineid . 6.7.2.2.8 Teisaldatavad paagid tuleb konstrueerida ja ehitada koos alustugedega, mis pakuvad kindlat tuge veo ajal, ning koos sobivate tõste- ja kinnitusvahenditega . 6.7.2.2.9 Teisaldatavad paagid tuleb konstrueerida nii, et nad taluksid sisu kaota vähemalt sisu põhjustatud siserõhku ning normaalsetel veo- ja teisaldamistingimustel esinevaid staatilisi, dünaamilisi ja soojuskoormusi. Konstruktsioon peab arvestama teisaldatava paagi eeldatava eluea jooksul nende koormuste korduva rakendamisega põhjustatud väsimuse mõjudega . 6.7.2.2.9.1 Kui teisaldatav paak on ette nähtud kasutamiseks avamerel, siis tuleb võtta arvesse avamerel käitlemisel avalduvaid dünaamilisi pingeid 6.7.2.2.10 Korpus, millele on ette nähtud vaakumklapp, peab olema konstrueeritud selliselt, et ta peaks jääkdeformatsioonita vastu mitte väiksemale kui siserõhku 0,21 baari võrra ületavale välisele rõhule. Vaakumklapp peab olema reguleeritud avanema mitte suurema kui miinus (-) 0,21 baari vaakumi korral, välja arvatud juhul, kui korpus on konstrueeritud kõrgema välise ülerõhu jaoks, mil kasutatava vaakumklapi avanemise rõhk ei tohi olla kõrgem kui paagi arvutuslik vaakumi rõhk. Ainult II või III pakendigrupi tahkete (pulbriliste või granuleeritud), veo ajal mitteveelduvate ainete vedamiseks mõeldud korpus võib pädeva asutuse heakskiidul olla konstrueeritud väiksema välise rõhu jaoks. Sel juhul peab vaakumklapp olema seadistatud vallanduma sellel madalamal rõhul. Korpus, millele ei ole vaakumklappi ette nähtud, peab olema konstrueeritud jääkdeformatsioonita vastu pidama mitte väiksemale kui 0,4 baari võrra siserõhku ületavale välisele rõhule . 6.7.2.2.11 Klassi 3 leekpunkti kriteeriumidele vastavate ainete (kaasa arvatud nende