Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi korralise üldkoosoleku otsus 26.05.23

LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTSI NÕUKOGU ARUANNE 2022. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA ESITAMISEKS ÜLDKOOSOLEKULE Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi nõukogu koosseis 31.12.2022. a: Kuldar Väärsi (esimees), Sven Kirsipuu, Riina Varts ja Andres Uusma. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi auditikomitee koosseis 31.12.2022. a: Sven Kirsipuu (esimees), Andres Uusma, Taivo Linnamägi. 2022. aastal toimus kaks (2) korralist üldkoosolekut, seitse (7) nõukogu ja neli (4) auditikomitee koosolekut. NÕUKOGU HINNANG 2022. MAJANDUSAASTA TULEMUSTELE Nõukogu hindab juhatuse (juhatuse esimees Ivar Värk, juhatuse liikmed Üllar Salumäe ja Meelis Kruusmann) tööd heaks ning kiidab heaks ja saadab üldkoosolekule kinnitamiseks juhatuse esitatud ja KPMG Baltics OÜ poolt auditeeritud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruande. Ootused äriühingule Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (edaspidi: Lennuliiklusteenindus või ettevõte) kõige tähtsam eesmärk on aeronavigatsiooniteenuse osutamine. Majandustegevuses lähtub Lennuliiklusteenindus vastutustundliku ettevõtte põhimõtetest, panustades keskkonnakaitsesse, ühiskonna arengusse ja Eesti lennunduse jätkusuutlikusse. Nõukogu ja auditikomitee tegevus • Nõukogu koosolekud (nr 172–178) toimusid: 10.02.2022; 04.04.2022; 23.05.2022; 31.08.2022; 17.10.2022; 25.10.2022; 13.12.2022. • Auditikomitee koosolekud (nr 83–86) toimusid: 09.03.2022; 01.04.2022; 30.08.2022; 17.10.2022. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022 nõukogu aruanne 3 Nõukogu olulisemad otsused Hinnati 2022. majandusaasta tegevuse ja ettevõtte tulemuste vastavust strateegia, omanike ootuste dokumendi ja tulemuslikkuse plaani eesmärkidele: • otsustati kiita heaks 2021. majandusaasta aruanne; • ajakohastati ettevõtte põhikiri ja nõukogu töökord, mis otsustati saata kinnitamiseks üldkoosolekule; • kinnitati 2022. aasta ettevõtte finants- ja tegevuseesmärgid ning neist tulenevad juhatuse töö hindamise alused; • kiideti heaks juhatuse ettepanek tulemuslikkuse kava uuendamiseks. Kui see ei peaks õnnestuma, siis minna kommertspangalt kapitali kaasama; • rahuldati juhatuse liikme Jaanus Selge tagasiastumisavaldus alates 01.11.2022; • kinnitati 2023. aasta eelarve planeerimise alused; • otsustati kinnitada eelarve 2023. aasta alguses, kui kaasatava käibekapitali maht on täpsustunud. Kõikide otsuste tegemisel võeti arvesse COVID-19 kriisist ja Venemaa-Ukraina sõjast tulenevat mõju lennundusele tervikuna ning ettevõtte toimimisele. Otsuste lühiajaline eesmärk oli ettevõtte toimivuse tagamine sõja mõjul vähenenud lennuliikluse tingimustes, pikaajaline eesmärk ettevõtte väljatoomine kriisist heas seisus ja tugeval turupositsioonil. Pikaajalist strateegiat silmas pidades otsustati jätkata kolme peamise arendusprojektiga, mis on omanikule olulistena kajastatud ka omaniku ootuste dokumendis. TULEMUSED Strateegilised eesmärgid Lennuliiklusteeninduse nõukogu jälgis oma koosolekutel strateegiaperioodiks 2020–2024 püstitatud eesmärkide täitmist. Strateegiliste eesmärkide valdkonnad: • lennuohutuse taseme tagamine ja tõstmine; • ühtse Euroopa taeva (Single European Sky) algatuse eesmärkide elluviimine; • nõudlusele vastava läbilaskevõime tagamine; • jätkusuutlik areng; • uute ärilahenduste loomine Lennuliiklusteeninduse tegevuse laiendamiseks; • optimaalne arv pühendunud ja kompetentseid inimesi; • süsteemne aeronavigatsioonilise teeninduse valdkonna korraldamine ja koostöövõrgustiku arendamine. Eesmärkide täitmine on nõukogu hinnangul vastavuses tegevuskavadega. Ukraina sõja mõju Ettevõtte igapäevategevust ja majandustulemust mõjutasid märgatavalt Venemaa alustatud Venemaa-Ukraina sõda ning sellest tulenevad Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikku kehtestatud sanktsioonid. Sanktsioonide kehtestamine tõi kaasa Euroopa–Aasia suunalise lennuliikluse ja navigatsiooniteenuse tulu märgatava vähenemise ning teenindatud lendude maht jäi võrreldes COVID-19 kriisieelse 2019. aastaga rohkem kui kolmandiku võrra väiksemaks. Ettevõtte äritulu koosneb müügitulust (tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ja muust äritulust. Ettevõtte põhitegevuse tulu (tulu marsruudi- ja terminalinavigatsioonitasudest) katab sealhulgas riigi kantud kulu aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022 nõukogu aruanne 5 • Lennuliiklusteeninduse 2022. aasta äritulu kokku oli 16,1 miljonit eurot (2021: 17,8 miljonit eurot), ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli sealjuures 15,7 miljonit eurot (2020: 17,1 miljonit eurot), kahanedes aastaga 8%. Müügitulu kahanemine on seotud Ukraina sõjast tingitud sanktsioonide kehtestamisega. • Puhaskahjum suurenes 2022. aastal 4,9 miljoni euroni, aasta varem oli see samal perioodil 3,5 miljonit eurot. • Marsruudinavigatsiooniteenuse müügitulu moodustab peamise osa müügitulust, ka 2022. aastal 90%. Marsruudinavigatsiooniteenuse tulu teeniti 2022. aastal võrreldes eelneva aastaga 10% vähem. • Ettevõtte 2022. aasta eesmärkide seadmisel võeti sihiks tagada ettevõtte jätkusuutlikkus olukorras, kus tariifide külmutamise tulemusel puudus ettevõttel võimalus tulubaasi mõjutada, kuid teenust tuli osutada endiselt ööpäev läbi ilma piiranguteta. Tegevused likviidsuse parandamiseks 27. aprillil 2022 otsustas aktsionäride üldkoosolek 2021. majandus- aasta puhaskahjumi katta eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt ja varasemate perioodide jaotamata kasumist dividende mitte maksta. Eeltoodu põhjal ja Vene-Ukraina sõja majandusliku mõju leevendamiseks, ettevõtte tõrgeteta majandustegevuse jätkamiseks vajalike käibevahendite tagamiseks ja riigi jaoks strateegiliselt oluliste investeeringutega jätkamiseks soovitas nõukogu ettevõttel kaasata lisakapitali krediidiasutuselt. Omaniku ootused 2022. aastal uuendati ettevõttele püstitatud omanike ootusi ja 2022. aasta septembris sõnastati need alljärgnevalt. Eesti Vabariik seab äriühingule viis peamist eesmärki: • tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu; • täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022 nõukogu aruanne 6  suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele; • olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja kõrge ärikultuuri poolest, järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ning integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse; • investeerida teadus- ja arendustegevusse, kui teadus- ja arendustegevus on äriühingu põhitegevus või toetab seda; • hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda sellistest ärisuhetest. Strateegilised eesmärgid • Töötada välja lahendused ja tehnoloogia irdtorni keskuse kasutuselevõtuks ning koostöös AS-iga Tallinna Lennujaam korraldada irdtornist pakutava teenuse kasutuselevõtmine hiljemalt 2025. aastaks, sh: o omada kokkulepet lennuväljade ja klientidega teenuse liigi osas; o arvestada mehitamata õhusõidukite vajadustega irdtorni lahenduse kasutuselevõtmisel; o arvestada satelliitnavigatsiooni kui võimaliku peamise navigatsioonimeetmega väikelennuväljadel ja sellest tulenevate riskidega. • Eesti ja Soome vahelises FINEST programmis riigipiiriüleste ühiskasutusega sektorite rakendamine, pädevate asutuste nõusolekute kohaselt. • Tsiviil-militaarkoostöös töötada välja õhuruumi ühiskasutuse kord ja osaleda nüüdisajastatud õhuruumi korraldamise kontseptsiooni juurutamises. • Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga võtta kasutusele mehitamata õhusõidukite tegevuse korraldamise süsteem Eestis, osaleda selle rahastamismudeli, tehnoloogia ja põhimõtete loomises 2022. aastal ning kasutuselevõtus 2023. aastal, milleks: ◆ viiakse läbi teostatavusuuring, mida uuendatakse igal aastal; ◆ luuakse riiklik tegevusplaan, mida uuendatakse igal aastal; ◆ luuakse Eestile sobiva süsteemi kontseptsiooni ja tehnilise arhitektuuri rakendusplaan; Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022 nõukogu aruanne 7  ◆ töötatakse välja süsteemi ärimudel ja rahastamismudel; ◆ alustatakse ühise teabeteenuse pakkumisega kõigile huvitatud pooltele; ◆ luuakse suutlikkus U-Space alades ettevõtte osutatavate aeronavigatsiooniteenuste pakkumiseks. Nõukogu hinnangul on 2022. aastaks üldkoosolekul püstitatud eesmärgid olulises osas täidetud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022 nõukogu aruanne 8 JÄRELEVALVE Auditid 2022. aastal viidi ettevõttes läbi järgmised välisauditid: • 2021. majandusaasta audit – I kvartal, AS PricewaterhouseCoopers; • Transpordiameti audit (373/2017) – 12.2022, Transpordiamet; • ISO 9001:2015 kvaliteedi audit – 05.2022, Bureau Veritas OÜ; • Lennuliiklusteeninduse Kuressaare audit – 08.2022, Transpordiamet; • Lennuliiklusteeninduse audit seoses lennuprotseduuride kavandamise teenuse lisamisega teenuse sertifikaadile – 02.2022, Transpordiamet; • Lennuliiklusteeninduse audit seoses AFIS teenuse lisamisega teenuse sertifikaadile – 08.2022, Transpordiamet; • Märtsist septembrini 2022 toimus Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalvemenetlus, mille eesmärk oli kontrollida Lennuliiklusteeninduse teenuste haldamisel turvalisuse tagamiseks küberturvalisuse seaduse § 7 ja 8 kehtestatud nõuete täitmist. • Oktoobris toimus Riigi Infosüsteemi Ameti korraldatud infoturbe hindamine ja testimine. Sponsorlus Nõukogu lähtus oma otsuste tegemisel Lennuliiklusteeninduse toetuste maksmise ja annetuste tegemise korrast ja riigivaraseadusest ning leidis, et ettevõtte viimase kolme eelneva majandusaasta tulemused ei võimalda maksta toetusi. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022 nõukogu aruanne 9 JUHTORGANID JA TÖÖTASUD Aruandeaastal juhtorganid 2022. aastal. Nõukogu koosseis 2022. aastal: Nõukogu liikmed 01.01–31.12.22: • Kuldar Väärsi • Andres Uusma • Riina Varts • Sven Kirsipuu Auditikomitee koosseis 01.01–31.12.22: • Sven Kirsipuu (auditikomitee esimees) • Andres Uusma • Taivo Linnamägi Nõukogu- ja auditikomitee liikmetele maksti aasta jooksul tasudena eurodes: kokku nõukogu auditikomitee Riina Varts 5 500,00 5 500,00 0,00 Andres Uusma 6 500,00 6 000,00 500,00 Kuldar Väärsi 12 000,00 12 000,00 0,00 Sven Kirsipuu 6 750,00 6 000,00 750,00 Taivo Linnamägi 500,00 0,00 500,00 31 250,00 29 500,00 1 750,00 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022 nõukogu aruanne 10 Juhatuse koosseis ja tasud 2022. aastal. Aruandeaastal maksti juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasuna ja lisatasudena eurodes: • juhatuse esimees Ivar Värk 01.01.2022–31.12.2022 – 121 694,00; • juhatuse liige Jaanus Selge 01.01.2022–01.11.2022 – 102 074,17; • juhatuse liige Üllar Salumäe 01.01.2022–31.12.2022 – 113 655,38; • juhatuse liige Meelis Kruusmann 01.01.2021–31.12.2022 – 105 425,98. Kahjumi katmise ettepanek Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta kahjum on 4 880 429 eurot. Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku katta Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kahjum järgmiselt: • aruandeaasta kahjumiga vähendada eelmiste aastate jaotamata kasumit summas 2 870 464 eurot; • aruandeaasta kahjumiga vähendada reservkapitali summas 511 294 eurot; • aruandeaasta kahjumiga vähendada ülekurssi summas 1 498 671 eurot. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022 nõukogu aruanne 11 Ettevõtte nõukogu on seisukohal, et ettevõtte juhatus on täitnud temale pandud kohustused. Nõukogu poolt juhatusele seatud eesmärk on lennuohutuse tagamine ja teenuse kvaliteedi hoidmine, ettevõtte jätkusuutlik ja vastutustundlik arendamine ning efektiivsuse jätkuv kasvatamine. Ettevõtte nõukogu kiidab heaks juhatuse koostatud 2022. aasta majandusaasta aruande. Kuldar Väärsi Nõukogu esimees Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022 nõukogu aruanne 12  LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022  LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 ÜLDINE TEAVE JA KONTAKTID Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts Äriregistri kood: 10341618 Põhitegevusala: aeronavigatsiooniteenuste osutamine Aadress: Kanali põik 3 Rae küla, Rae vald Harjumaa 10112 Telefon: +372 625 8230 Faks: +372 625 8200 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.eans.ee Aruandeperiood: 01.01.2022–31.12.2022 Audiitor: KPMG Baltics OÜ Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 2 SISUKORD TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE .................................................................................................................. 5 1 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST .......................................................................................................... 7 1.1 Lennuliiklusteeninduse visioon aastaks 2024 .......................................................................... 9 1.2 Väärtused ............................................................................................................................... 10 2 STRATEEGIA JA EESMÄRGID ................................................................................................... 11 2.1 Strateegia 2021–2024 ............................................................................................................ 11 2.2 Jätkusuutlik areng ................................................................................................................... 13 2.3 Lennuohutus ja kvaliteet ......................................................................................................... 15 3 ETTEVÕTTE JUHTIMINE ............................................................................................................. 17 4 TURUÜLEVAADE JA LENNULIIKLUSE MAHT .......................................................................... 25 5 MAJANDUSTULEMUSED ............................................................................................................ 29 6 TEENUSED JA VALDKONNAD ................................................................................................... 38 6.1 Lennuliikluse korraldamine ..................................................................................................... 38 6.1.1 Lennundusteabe osakond ............................................................................................... 38 6.2 Tehnika- ja äriarendus ............................................................................................................ 39 6.2.1 Tehnikaosakond (digitaliseerimine) ................................................................................. 39 6.2.2 Äriarenduse osakond ...................................................................................................... 40 6.3 Meie meeskond ...................................................................................................................... 43 7 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................................................................... 47 7.1 Finantsseisundi aruanne ........................................................................................................ 47 7.2 Koondkasumiaruanne ............................................................................................................. 48 7.3 Rahavoogude aruanne ........................................................................................................... 49 7.4 Omakapitali muutuste aruanne ............................................................................................... 50 8 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ........................................................................ 51 LISA 1. AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA HINDAMISALUSED .............................................................................................................................. 51 LISA 2. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID .......................................................................................... 61 LISA 3. FINANTSINSTRUMENDID ...................................................................................................... 62 LISA 4. NÕUDED OSTJATE VASTU .................................................................................................. 63 LISA 5. MUUD NÕUDED JA ETTEMAKSED ...................................................................................... 64 LISA 6. PÕHIVARA .............................................................................................................................. 65 LISA 7. VÕLAKOHUSTUSED .............................................................................................................. 67 LISA 8. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE ...................................................................................................... 69 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 3 LISA 9. MUUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED................................................................................. 70 LISA 10. OMAKAPITAL ....................................................................................................................... 71 LISA 11. MÜÜGITULU PÕHITEGEVUSEST ....................................................................................... 72 LISA 12. TÖÖJÕUKULUD ................................................................................................................... 73 LISA 13. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED ................................................................ 74 LISA 14. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD ................................................................................... 75 LISA 15. SIHTFINANTSEERIMINE ...................................................................................................... 76 LISA 16. TEHINGUD SEOTUD POOLTEGA ....................................................................................... 77 LISA 17. OLULISED RAAMATUPIDAMISHINNANGUD .................................................................... 78 LISA 18. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE ............................................................................................ 79 LISA 19. SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA ................................................................ 83 KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK ...................................................................................................... 84 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 4 TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE Hea lugeja 2021. aasta oli maailmas COVID-19 pandeemiast taastumise aasta. Vaevalt saime vaadata pisut optimistlikumalt aastasse 2022, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas. See tõi omakorda kaasa energiakriisi, järsu hinnatõusu ja kiiresti süveneva majandussurutise. Kuid enim mõjutas lennundust Euroopa, sealhulgas Eesti õhutuumi sulgemine vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse 24. veebruaril 2022. Sõja mõju meie ettevõtte majandustegevusele on olnud sama suur kui COVID-19 pandeemia oma ja lennuliikluse taastumist 2019. aasta tasemele meie piirkonnas ei julge enam keegi aastates ennustada. 2022. aastal kukkus liiklus taas COVID-19 alguse tasemele. Venemaa-vastaste piirangute mõju lennuliiklusele ja nende kestust on keeruline hinnata ning seetõttu on raske prognoosida, mida tulevik toob. Me elame väga keerulisel ajajärgul. Ettevõte lõpetab majandusaasta kolmandat aastat kahjumis ja ka 2023. aasta tuleb sarnane. Kui 2020–2022 olid kohanemise aastad, siis nüüd tuleb meil seda taas teha. Me kohanesime ja kohaneme uuesti. Kolme kuni viie aasta perspektiivis lennuliiklus siiski kasvab ning me peame olema valmis tulema toime taas suureneva lennumahuga. Meil tuleb jätkata tähtsate investeeringute ja arendusprojektidega, sest me investeerisime tulevikku muutvatesse projektidesse. Projektid, mis vaatavad pikalt ette, on jätkusuutlikud ning mõjutavad olulisel määral lennunduse jalajälge keskkonnale. Mehitamata lennundus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Novembris 2022 võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa drooni strateegia 2.0, mille kohaselt hakatakse aastaks 2030 olulistes valdkondades laiaulatuslikult kasutama mehitamata õhusõidukeid. Uues strateegias nähakse ette, kuidas Euroopa hakkab laiaulatuslikult kasutama droone äritegevuseks ning milliseid võimalusi droonisektor lennundusele pakub. Pildistavad ja filmivad droonid on juba praegu tavapärased. Tulevikus hakkavad droonid valvama meie riigipiire, otsima kadunud inimesi, kandma meie pakke, meditsiinitarvikuid ja toitu ning hiljem ka inimesi. See on lähitulevik. Selleks, et see poleks kõigile õhuruumi kasutavatele – nii mehitatud kui ka mehitamata – lennuvahenditele ohtlik, ning selleks, et see majandusharu saaks areneda, on vaja välja töötada süsteem, mis info kokku koguks ja kõikidele soovijatele tagasi jagaks. See on Eesti UTM-süsteem, mille side- ja infosüsteem saab meil Eestis teoks juba 2023. aastal. Tänu sellele on meil võimalik ettevõtet kõnealuses valdkonnas arendada ja tagada turvalisus kõikidele õhuruumi kasutavatele klientidele. 2022. aastal jätkasime lennuliiklusteenuste digitaliseerimisega. Me oleme koos oma arenduspartneri Cyberneetika ASiga loonud ja Adacel Technologies Limitediga edasi arendanud irdtornisüsteemi, mis võimaldab lende juhtida kaugelt, kasutades selleks heli ja pildi kuvamist sobivas keskkonnas. Taoline digitaliseerimine võimaldab meil Eesti lennuväljadel toimuvaid lende koordineerida Tallinnas asuvast juhtimiskeskusest. 2022. aastal saime valmis Tallinna irdtornikeskuse ja Kuressaare irdtornisüsteemi lahenduse, millele Transpordiamet väljastas aeronavigatsiooni seadmete sertifikaadi. Sertifikaadi saamine on traditsioonilise lennunduse digitaliseerimisel suur samm edasi. Digitaliseerimise kõrval on lennunduses oluline tõhusus, keskkonnamõju vähendamine ja protsesside optimeerimine. Praegu on Euroopas ligikaudu 50 ettevõtet, kes pakuvad ülelennu juhtimisteenust. Kõik need ettevõtted on hankinud endale lendude juhtimiseks süsteemi. Need süsteemid maksavad 10–20 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 5 miljonit eurot ja neid tuleb ligikaudu iga 10 aasta tagant amortiseerida. Lisaks töötavad nende süsteemidega tuhanded lennujuhid, kes ühelt süsteemilt teisele üle minnes peavad läbima pika ja kalli koolituse. See kõik on kulukas. Kuna teenuseid pakub umbes 50 ettevõtet, on Euroopa õhuruum killustunud, lennukid ei saa lennata kõige optimaalsemaid marsruute mööda, vaid peavad marsruudid paika panema marsruudi punkte arvesse võttes ning seega paisatakse õhku liiga palju CO2. Oleme koos Soome partneri Fintraffic ANSiga välja töötanud ja arendanud FINESTi projekti. Projekti käigus luuakse Eesti ja Soome riigipiiride ülene lennuliikluskorralduse süsteem ja teenuse osutamise võimekus. Õhuruumid liidetakse kokku, meie lennujuhtide ressurssi kasutatakse ühiselt ning klientidele hakatakse pakkuma sektoripõhist hajutusteenust. FINEST on kahe riigi kokkulepe tulevikuks ja vajab mõlema poole heakskiitu. 2022. aastal alustasimegi heakskiidu saamiseks konsultatsioone Eesti ja Soome kaitse- ja majandusministeeriumitega. Kui vaadata ettepoole, siis 2023. aasta saab olema küll raske, kuid läheme sellele vastu soodsa aluspinnaga. Me muudame lennuliikluse maailma. Lähitulevikus tuleb liikluse korraldamisel arvestada mehitamata õhusõidukitega, millest saavad meie uued kliendid. Mehitamata ja mehitatud lennundus hakkab tulevikus opereerima ühes alas. Me ei pea olema enam samal lennuväljal, kuhu me lende maanduma ja startima juhime, vaid tulevikus on teenuse asukoht teenuse osutamise asukohast lahti seotud ning me juhime lende otsemalt ja suuremas õhuruumis, vähendades sellega lennuliikluse keskkonnamõju. Euroopa vajab lennuliiklusteeninduses innovatsiooni ja meil, eestlastel, on seda võimalik oma arendusprojektidega pakkuda. Lennuliiklusteenindusel täitus tänavu 25 aastat tegutsemist. Oleme õhusõidukeid turvaliselt sihtpunkti juhtinud juba 25 aastat ning teeme seda katkematult ja pühendumusega ka edaspidi. Koos turvalisema taeva nimel Tegevjuht, juhatuse esimees Ivar Värk Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 6 1 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi: Lennuliiklusteenindus või ettevõte) on uue põlvkonna lennujuhtimisteenuste pakkuja, mille peakontor asub Rae vallas Harjumaal. Lennuliiklusteeninduse peamine tegevusvaldkond on mehitatud ja mehitamata lendudele ohutu, digitaalse, keskkonnasäästliku ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise lennujuhtimisteenuse pakkumine koos lennuliikluse korraldamisega ning rahvusliku kaitse vajaduste toetamine Eesti õhuruumi suveräänsuse tagamisel. Lennuliiklusteeninduse juhatus korraldab ettevõtte majandustegevust, pidades silmas kolme tähtsama huvirühma põhiootusi: • klientidele on oluline saada ohutut, kvaliteetset, sujuvat, paindlikku ja õiglase hinnaga lennujuhtimisteenust koos lennuliikluse korraldamisega; • omanikule on tähtis ettevõtte pikaajaline ja kasumlik toimimine, tagades nõutud omakapitali tootlikkuse; • personali huvi on teha huvitavat ja vajalikku tööd, sealjuures areneda ning saada töö eest väärikat tasu. Lennuliiklusteeninduse aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning ettevõte asub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Majandusaasta lõpu seisuga oli ettevõttes 186 töötajat. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 7  77 080 km2 149 146 Tallinna FIRi suurus Juhitud lende kokku +28% 2022 vs. 2021 105 679 33 576 9891 Sealhulgas ülelende kokku Saabuvaid/lahkuvaid lende Kohalikke lende kokku kokku +24% vs. 2021 +58% vs. 2021 –1% vs. 2021 2022. aasta arvudes Müügitulu Äritulu Bilansimaht 15,7 mln € 16,1 mln € 29,3 mln € –8% vs. 2021 –9% vs. 2021 –21% vs. 2021 Investeeringute maht Kahjum Töötajate arv 4,6 mln € 4,9 mln € 186 64% vs. 2021 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 8 1.1 Lennuliiklusteeninduse visioon aastaks 2024 Lennuliiklusteeninduse visioon on olla uuendusliku, digitaalse ja piiriülese lennujuhtimisteenuse suunanäitaja Euroopas. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 9 1.2 Väärtused Lennuliiklusteenindus väärtustab pidevat stabiilset arengut ja majanduslikku efektiivsust. Oma tegevustes võtame aluseks põhiväärtused, milleks on koostöö, areng, ausus ja avatus. Me väärtustame koostööd. Saavutame eesmärke koostöö abil ja hindame kõrgelt meeskonnatööd. Peame meeskonna eesmärke olulisemaks isiklikest. Jagame lahkelt ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet, hindame kolleegide aega ning märkame enda ja kolleegide panust. Oleme oma valdkonna asjatundlikud, päevad ja mõjukad eksperdid. Suhtume lugupidavalt ja hoolivalt nii endasse kui ka teistesse. Me arendame ennast ja lennundust. Oleme kursis lennundussektori arengu ja valdkonna spetsiifikaga. Just seeläbi saame üheskoos arendada ettevõtet ja lennundust tervikuna nii Eestis kui ka maailmas. Näeme katsumustes võimalusi, mitte takistusi, ja mõtleme kaasa, kuidas toetada ettevõtte ning seeläbi kogu lennunduse arengut. Oleme ausad ja avatud. Peame kinni antud lubadustest ning viime need kvaliteetselt ellu. Oleme avatud uutele ideedele. Jagame oma kavatsuste ja tegude kohta teavet nii ettevõtte sees kui ka väljaspool. Oleme oma tegemistes ausad ja läbipaistvad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 10 2 STRATEEGIA JA EESMÄRGID 2.1 Strateegia 2021–2024 TURVALINE JA NUTIKAS TEEJUHT EESTI JA EUROOPA TAEVAS Lennuliiklusteeninduse strateegia fookuses on ettevõtte visioon olla uuendusliku, digitaalse ja piiriülese lennujuhtimisteenuse suunanäitaja Euroopas, täita omaniku ootused ning tagada jätkusuutlik areng. Strateegia Strateegia ning sellest tulenevate äri- ja tegevusplaanide koostamisel on aluseks nii Eesti-sisesed arengukavad ja partneritega kokkulepitu kui ka Euroopa Liidu asjakohased algatused ja Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumiosa (European Functional Airspace Block – NEFAB) koostöö, Eesti lennuliikluse korraldamise süsteemi harmoneeritud toimimine koos Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemiga ning tulemuslikkuse kava põhieesmärkide saavutamine ja inimesekeskne lähenemisviis. Strateegia elluviimisel arvestame kliendi, omaniku ja töötajate ootustega. Kuna lennuliiklusmaht on märkimisväärselt vähenenud, on fookus praegu kulude ja rahavoogude juhtimisel, et tagada Lennuliiklusteeninduse jätkusuutlik areng ja aidata ettevõttel toime tulla lennunduse katsumustega. Tähtsal kohal on ohutu lennujuhtimisteenuse tagamine kompetentse personali ja piiriülese koostöö toel. Strateegilised eesmärgid on: • lennuohutuse taseme tagamine ja tõstmine; • ühtse Euroopa taeva algatuse eesmärkide elluviimine; • nõudlusele vastava läbilaskevõime tagamine; • jätkusuutlik areng; • uute ärilahenduste loomine tegevuste laiendamiseks; • optimaalne arv pühendunud ja kompetentseid inimesi; • süsteemne aeronavigatsioonilise teeninduse valdkonna korraldamine ja koostöövõrgustiku arendamine. Omanik on ettevõttele seadnud järgmised eesmärgid: • irdtorniteenuse väljatöötamine regionaalsetele lennuväljadele; • Eesti ja Soome vahelise ühtse õhuruumi ja programmi FINEST rakendamine pärast pädevatelt asutustelt nõusoleku saamist; • tsiviil-militaarkoostöös osalemine; • mehitamata lennuliikluse korraldamise süsteemi kasutusele võtmine. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 11 Euroopa Liidu ülesed eesmärgid aeronavigatsiooniteenuste osutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 549/2004 on sätestatud raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks. Võttes arvesse komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem, kinnitab Euroopa Komisjon aeronavigatsiooniteenuste hinnad ja määrab teenusepakkujatele tulemuslikkuse eesmärgid neljas põhivaldkonnas: • ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid peavad vastama seatud kriteeriumitele; • lennuliiklusele lubatud hilinemised peavad jääma seatud piiridesse; • lennumarsruudid peavad olema võimalikult lühikesed ja võimalikult piiramatud; • marsruudi aeronavigatsioonitasuga seotud kulud peavad olema alla seatud maksimumtaseme. Lennuliiklusteeninduse peamiste tulemuslikkuse näitajate täitmine 2022. aastal* Tulemusvaldkond Mõõdik Eesmärk Saavutatud 2022 2022 Ohutus Ohutusjuhtimise Ohutuspoliitika ≥C D tulemuslikkuse ja -eesmärgid eesmärgid, väljendatuna Ohutusriskide ≥D D rakendamise tasemena, juhtimine mis ulatuvad EASA Ohutuse tagamine ≥C D A-tasemest D-tasemeni Ohutuse edendamine ≥C D Ohutusele keskenduv ≥C D töökultuur Läbilaskevõime Aeronavigatsiooniteenuste osutamisest tingitud ≤ 0,03 0 marsruutlennu ATFM-hilinemiste keskmine pikkus ühe lennu kohta minutites Keskkonnasäästlikkus Marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori ≤ 1,22 5,39 keskmine tõhusus protsentides Kuluefektiivsus Kehtestatud marsruudiaeronavigatsiooni- ≤ –0,1 -1,3 teenuste kulude keskmine tegelik aastane muutus protsentides * Tulemuslikkuse kava sihtväärtused on kehtestatud Eesti tulemuslikkuse kava projekti raames Euroopa Komisjoni otsusega 13. aprillil 2022. 2022. aasta kujunes oodatust märgatavalt keerulisemaks. Vastusena 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas on Euroopa Liit vastu võtnud piiravad meetmed, millega keelati Venemaa lennuettevõtjatel, Venemaal registreeritud õhusõidukitel ja mis tahes mujal kui Venemaal registreeritud õhusõidukitel, mis on Venemaa füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse omanduses, renditud või muul viisil tema kontrolli all, liidu territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta ja sealt üle lennata. Seoses nende meetmetega vähenes Eesti kontrollitavas õhuruumis järsult Euroopa-Aasia suunaline ülelennuliiklus. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 12 2022. aastal teenindati 142 277 IFR-lendu võrreldes tulemuslikkuse kavas prognoositud 175 000 lennuga. Teenindatud marsruudinavigatsiooniteenuste IFR-lendudega seotud teenusühikute maht jäi prognoositud mahust 41% väiksemaks: 428 511 vs. 726 854 teenusühikut. Järsult vähenenud teenindatud lendude maht ei võimaldanud saavutada ettevõttele seatud finantseesmärke. Tegevuste planeerimisel seati fookus tegevuseesmärkidele, mille saavutamine aitab ettevõttel tugevamalt positsioonilt Ukraina sõjast tingitud surutisest väljuda ning liikluse kasvades läbi rakendatud investeeringute klientidele paremat teenust pakkuda. 2.2 Jätkusuutlik areng Lennuliiklusteenindus on osa ühiskonnast ning meie jaoks on oluline olla kogu oma tegevuses jätkusuutlik ja keskkonnaga arvestav. Meie jätkusuutliku arengu tegevuseesmärgid lähiaastateks on: keskkond • rohelise energia kasutuselevõtt: 2024. aasta lõpuks on 50% meie kasutatud elektrienergiast taastuvenergia • kasutame loodusressursse ja energiat tõhusalt efektiivsus • efektiivsuse kasv integratsiooni- ja koostööprojektide kaudu • äriprotsesside korrastamine ja lihtsustamine • tarkade lahenduste kasutuselevõtt ühiskond • meie äritegevus on vastutustundlik • seisame hea lennundusvaldkonna tutvustamise ja edendamise eest • panustame haridusse ja järelkasvu koolitusse Keskkonnasäästlikud tegevused Oleme teadlikud lennunduse CO2 mõjust keskkonnale ja maalima lennundussektori eesmärkidest CO2 neutraalsuse saavutamiseks. Keskkonnamõju vähendamisega arvestame nii oma äritegevuses, arendusprojektides kui ka igapäevastes maapealsetes tegevustes. Ka meie kontorihoone ja lennujuhtimistorn tekitavad CO2 heidet, mis on peamiselt seotud kütte ja elektrienergia tarbimisega. 2022. aastal alustas ettevõttes tööd keskkonnatöörühm, mille ülesanne on kaardistada ettevõtte tegevusega seotud olulised keskkonnaaspektid, hinnata nende mõju ning luua jälgimissüsteem, mis aitab ohjata keskkonnaaspekte, vähendada keskkonnamõju ja hoida mõju normi piires. Keskkonnatöörühm jälgib, et ettevõte täidaks endale seatud keskkonnaeesmärke. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 13 Oleme seadnud eesmärgiks optimeerida energiatarbimist ja alustanud allpool kirjeldatud tegevustega • Meie kontorihoonel on päikesepaneelid, mis suvekuudel tagavad rohkem kui 25% ööpäevaringsest energiatarbest. Rohelise energia tarbimise osakaalu suurendamiseks on esmalt hakatud tarbimist vähendama. Oleme rakendamas tarbimise ja võrgukoormuse optimeerimislahendust koostöös R8 Technologies OÜga, lisaks oleme koostöös FuseBox OÜga järk-järgult ühendanud enda tarbijaid energiavõrgu reguleerimismahu kompensatsiooni süsteemi. Integreerimisega plaanitakse lõpule jõuda 2023. aastal. • Võtame vaatluse alla kogu side- ja navigatsioonitaristu, uuendades seadmeid muutunud vajaduse kohaselt, ning lülitame välja lennunduse jaoks mittevajalikud seadmed (peilingaatorid, VORid jne). • 2022. aastaga lõppes senine fikseeritud hindadega elektrienergia ostuleping ja seetõttu on kokkuhoidlik elektrienergia kasutamine ülioluline meetod kulueelarve kontrollimiseks. Peale mõistliku energiatarbimise arvestame keskkonnaga ettevõttesisestes tarbimisvalikutes. Meie kontori kööginurkadesse on paigaldatud prügi liigiti sorteerimist võimaldavad kogumissüsteemid, oleme vähendanud ühekorratoodete ja plasti kasutamist, teeme regulaarselt veeanalüüse, et kontrollida joogivee kvaliteeti. Keskkonna hoidmisel on väga oluline ka Lennuliiklusteeninduse tõhus lendude juhtimine. Lennujuhtimisega seotud protseduurid ja lennujuhi oskused mõjutavad otseselt lennukite kütusekulu, sellega seotud horisontaallennu efektiivsuse näitajaid ning lõplikku keskkonnamõju. Majandusliku efektiivsuse tagamine Majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks jätkati oluliste projektide (FINEST, irdtorn, mehitamata lennunduse arendamine) ja nendega seotud investeeringutega. Projekti FINEST edukas elluviimine võimaldab meil tulevikus teenindada sama personaliga 20% rohkem lende. Irdtornitehnoloogia võimaldab tulevikus terminaliteenuse kulusid hoida mõistlikul tasemel, kuna pärast selle süsteemi rakendamist ei pea teenuse osutamiseks enam välja ehitama suuri ja kulukaid tornihooneid ega neid üleval pidama. Samuti võimaldab see tehnoloogia meil tulevikus multitorni kontseptsiooni rakendades juhtida mitut lennuvälja samal ajal ühest asukohast väiksema hulga inimestega kui territoriaalselt hajutatult asukohtades lennujuhtide ressurssi kasutades. Ühiskondlik panus ja koostöö Meil on head suhted riiklike institutsioonide ja valdkonda reguleerivate asutustega nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Nendega koos töötame selle nimel, et lennundus oleks jätkusuutlik, ökonoomne ning jätkuvalt ohutu. Teeme koostööd lennundusvaldkonna tippekspertidega, et luua üheskoos uuenduslik, keskkonnaga arvestav ja tuleviku tingimustele vastav jagatud õhuruum. Lennuliiklusteenindus teeb koostööd järgmiste organisatsioonidega: • Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (International Civil Aviation Organization – ICAO) • Tsiviillennuliiklusteeninduste Organisatsioon (Civil Air Navigation Services Organization – CANSO) • Põhja-Euroopa lennuliiklusettevõtete koostöögrupp (Borealis Alliance) • Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumi osa töögrupp (European Functional Airspace Block – NEFAB) • Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL) Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 14  • Ühtse Euroopa taeva arendustegevuse programm (Single European Sky Air Traffic Management Research) • Eesti Lennundusklaster • Eesti Maksumaksjate Liit • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE • Lennundusterminoloogia komisjon Ühiskondlik panus Järelkasvu tagamine on meile endiselt oluline. 2022. aastal osales Lennuliiklusteeninduse praktikaprogrammis üheksa praktikanti, kellest kuus olid praktikal lennujuhtimise osakonnas, kaks lennundusteabe ja üks äriarenduse osakonnas. Üks praktikantidest jätkas tööd lennundusteabe osakonnas. 2022. aastal jätkus koostöö Estonian Autosport Events MTÜga seoses WRC Rally Estonia 2022 korraldamisega. Lennuliiklusteeninduse ülesanne on aidata WRC etapi korraldajal tagada rallialal õhus ohutus nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukitele. 7. mail 2022 osalesid Lennuliiklusteeninduse töötajad järjekordsel talgupäeval „Teeme ära“. Oleme osa ühiskonnast ning tahame kogu oma tegevuses olla jätkusuutlikud ja keskkonnateadlikud. Seetõttu osalesid Lennuliiklusteeninduse töötajad 17. septembril 2022 esimest korda Maailmakoristuspäeval Tallinnas Stroomi rannas. Koristusaktsiooni korraldasime koostöös Nordic Aviation Groupi, Magnetic MRO ja Tallinna Lennujaamaga. 2.3 Lennuohutus ja kvaliteet Lennuohutuse tagamise ja ohutustaseme pidev parendamine on Lennuliiklusteeninduse jaoks prioriteetne valdkond. Panustame iga päev, et tagada ohutus ja turvalisus ning vastata kõikidele rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele. Organisatsioonina toetame pidevalt ohutuskultuuri arengut. Ettevõttes pööratakse palju tähelepanu olemasolevate ohtude ja riskide väljaselgitamisele, nende ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning süstemaatilisele järelevalvele. Seda selleks, et õigel ajal tuvastada kasutusel olevates protseduurides, metoodikates, tehnilistes süsteemides ja mujal võimalikke kitsaskohti, mis võiksid reaalses ohuolukorras määravaks saada. Ohutuseesmärkide täitmine • 2022. aastal teenindas ettevõte 149 146 (IFR + VFR) lendu. 2021. aastaga võrreldes suurenes operatsioonide arv 27,8% ehk 32 441 võrra. Kokku esitati 2022. aasta jooksul 529 juhtumiteavitust, millest põhjalikumalt uuriti 219 juhtumit. Esitatud juhtumiteavituste arv suurenes aastaga 26,5%, mis on mõnevõrra väiksem kasv, kui seda oli 2022. aasta lennuliikluse kasv. Teavituste arvu suurenemist saab vaadelda positiivse nähtusena, mis peegeldab ettevõttes hästi toimivat teavituskultuuri. • 2022. aastal läks uurimisele 219 juhtumit ja aastane kasv oli kokku 16%. Võrreldes kogu liikluse kasvuga on tõsist uurimist vajavate juhtumite hulk vähenenud ning seega on ohutust mõjutavate juhtumite hulk majandusaasta arvestuses positiivselt langustrendis. Kõikide uuritud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 15  juhtumite puhul on välja toodud nende juurpõhjused. Võimaluse korral ning kui uurijad ja ohutusspetsialistid on seda vajalikuks pidanud, on ohutussoovitused saadetud osakondadele lahendamiseks. Ohutuse ja kvaliteedi osakond teeb regulaarselt järelevalvet selle üle, kas juurpõhjused on lahendatud, ning kohtub osakondadega, et arutleda, kas ja kuidas need lahendused mõjutavad tulevikus sarnaste juhtumite kordumist. • 2022. aastal on olnud palju rohkem teavitusi militaarlennuliikluse kohta ja teavitusi selliste Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate lendudest rahvusvaheliste neutraalvete kohal, millel puudus vastav lennuplaan. Samuti oli hulk sidesüsteemidega seotud teavitusi. • Ohutushindamisi tehti majandusaasta jooksul kokku 13, millest 10 olid riskianalüüsid ja 3 ohutusalased põhjendused. • Jätkusid tegevused irdtorni ja UTMi (Unmanned Traffic Management ehk mehitamata õhusõidukite tegevuse korraldamine) äriprojektidega, mille raames koostati mitmesuguseid ohutushindamisi võimalike riskide tuvastamiseks varajases etapis selliselt, et need oleksid maandatud tasemele, kus nende realiseerumisel ei oleks seatud ohtu ei ettevõtte tegevus ega ka projektide edukas edasiliikumine. • 2022. aastal lõppes 2021. aastal alguse saanud laiaulatuslik ohutuskultuuri reklaamikampaania. • 2022. aastal korraldati ettevõtteülene ohutuskultuuri uuring, mille tulemusi tutvustati kogu töötajaskonnale. Uuringut aitas läbi viia EUROCONTROL. Juhtimissüsteemi järelevalve Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteemi aluseks on standardi ISO 9001 kvaliteedijuhtimise põhimõtted. See tagab klientidele stabiilse ja kvaliteetse teenuse. Meie juhtimissüsteem vastab ELi määruse 2017/373 nõuetele, mille tõenduseks on meile väljastatud Transpordiameti aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat; rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001:2015, mille kohta on meile väljastatud aeronavigatsiooniteeninduse, lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-, seireteeninduse ja aeronavigatsioonilise teabe teeninduse osutamise sertifikaat. Mõlema sertifikaadi hoidmiseks toimuvad välisauditid, mis hindavad vastavust ELi määruse 2017/373 ja ISO 9001:2015 nõuetele. Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteem ühildab kõiki ettevõtte juhtimissüsteeme ühtsete reeglite alustel: kvaliteet, ohutus, julgestus, kliendisuhted, töökeskkond, keskkond, kommunikatsioon, andmekaitse ja infoturbe haldamine. Süsteem aitab tagada tegevuse kliendile suunatuse, süsteemsuse ja jälgitavuse ning selle saavutamiseks on välja töötatud juhendmaterjalid. Juhtimissüsteemi arendamiseks ning selle mõju suurendamiseks soodustame töökultuuri teket, et töötajad oleksid teadlikud õigus- ja haldusnormides esitatud nõuetest. Püstitame eesmärke ja hoolitseme vajalike ressursside olemasolu eest, korraldame igal aastal juhtimissüsteemi juhtkonnapoolseid ülevaatusi, et juhtkonnal oleks ülevaade toimunud tegevustest, eesmärkide täitmisest ning tulevikuplaanidest. Ettevõttes toimib siseauditite süsteem, mille käigus hinnatakse nõuetele vastavust ettevõtte kõikides protsessides. Lisaks juhtimissüsteemi välis- ja siseaudititele korraldatakse auditikomitee kinnitatud välisauditite plaani alusel ka täiendavaid välisauditeid eri valdkondades. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 16 3 ETTEVÕTTE JUHTIMINE Hea ühingujuhtimise tava aruanne Lennuliiklusteeninduse AS käitub ettevõtte juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel üldjuhul hea ühingujuhtimise tava (edaspidi: HÜT) soovituslike juhiste alusel. Lisaks lähtutakse ettevõtte juhtimisel peale HÜTis esitatud soovituslike juhiste ka riigivaraseadusest (edaspidi: RVS), kuna Lennuliiklusteeninduse AS kuulub täielikult Eesti Vabariigile. Seega ei järgi Lennuliiklusteeninduse AS Lennuliiklusteeninduse ASi ainuomaniku ning sellest tingitud spetsiifiliste iseärasuste tõttu ettevõtte juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil mõningaid HÜTi soovituslikke juhiseid. Alljärgnevalt on esitatud viited nendele HÜTi sätetele (HÜTi punkt ja selle lühikirjeldus), mida ei järgita, ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta. Samas on oluline märkida, et kuigi mõnda juhist ei järgita, on Lennuliiklusteeninduse ASi tegevuse korraldamisel tagatud ainuaktsionäri ja kreeditoride igakülgne huvide kaitse ning nende võrdne kohtlemine. Mittejärgitavad HÜTi juhised puudutavad peamiselt üldkoosoleku korraldamist ja nõukogu liikmete määramist, mille eesmärk on tagada eelkõige aktsionäride huvide kaitse. Kuna Lennuliiklusteeninduse ASi aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud RVSis sätestatud põhimõtete alusel. Lennuliiklusteeninduse juhatus koostab ettevõtte majandusaasta finantsaruande, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse põhimõtteid. Aruannet kontrollivad audiitor ja Lennuliiklusteeninduse ASi nõukogu. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 17 Lennuliiklusteeninduse juhtimisstruktuur 01.01.2022–31.12.2022 Nõukogu Audiitkomitee Esimees: Kuldar Väärsi Esimees: Sven Kirsipuu Liikmed: Liikmed: Andres Uusma Andres Uusma Riina Varts Taivo Linnamägi Sven Kirsipuu Juhatus Esimees: Ivar Värk Liikmed: Üllar Salumäe Meelis Kruusmann Lennuliikluse Administratsioon Finants ja äriarendus korraldamine ja tehnika Meelis Kruusmann – juhatuse liige, Üllar Salumäe – juhatuse liige, Ivar Värk – juhatuse esimees, finantsvaldkonna juht lennujuhtimisvaldkonna juht tegevjuht Lennujuhtimise Büroo Finantsosakond osakond Karina Ubogaja Üllar Salumäe Lennundusteab Äriarenduse Juriidiline tugi e osakond osakond Hedi Jüriöö Kalmer Sütt Infoturve ja julgestus Mario Reinu Kommunikatsioon Hedwig Meidra Personali- ja koolituse osakond Chris-Helin Loik Ohutus- ja kvaliteedi osakond Kristjan Telve Juristid Lennuliiklusteeninduse üldkoosolek Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi alljärgnevaid HÜTi punkte. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 18 Punkt 1.1.1. Igale aktsionärile tagatakse õigus osaleda üldkoosolekul, võtta üldkoosolekul sõna päevakorras esitatud teemadel ning esitada põhjendatud küsimusi ja teha ettepanekuid. Punkt 1.2.1. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel. Punkt 1.2.3. Samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav. Punkt 1.2.4. Mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Punkt 1.3.1. Üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. Punkt 1.3.2. Üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest. Punkt 1.3.3. Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet). Ülaltoodud HÜTi juhiseid ei järgita, kuna Lennuliiklusteeninduse ASi ainuaktsionär on Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud RVSis ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vajaduse järgi kooskõlastatult ainuaktsionäriga. 27. aprillil 2022 toimus Lennuliiklusteeninduse korraline üldkoosolek, kus osalesid majandus- ja taristuminister, nõukogu esimees, juhatuse esimees ning üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töötaja. Audiitor koosolekul ei osalenud. Koosolekust ei tehtud tehniliste sidevahendite kaudu ülekannet. Üldkoosolekul andis juhatuse esimees ülevaate 2021. aasta majandustulemustest, eesmärkide täitmisest, toimunud välisaudititest ja riskijuhtimisest ning olulisematest arendustegevustest. Nõukogu esimees andis ülevaate Lennuliiklusteeninduse nõukogu tööst 2021. aastal, kontrollikeskkonnast ning tasustamisest. Korraline üldkoosolek kinnitas 2021. aasta majandusaasta aruande, tegi ettepaneku katta 2021. majandusaasta kahjum eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt ja otsustas dividende eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt mitte maksta. Korraline üldkoosolek kinnitas Lennuliiklusteeninduse 2022.–2024. majandusaasta audiitoriks audiitorühingu KPMG Baltics OÜ. 15. juunil 2022 kinnitati ainuaktsionäri otsusega Lennuliiklusteeninduse AS-i põhikirja uus redaktsioon ja nõukogu töökorraldus. Lennuliiklusteeninduse nõukogu Lennuliiklusteeninduse nõukogu koosneb põhikirja alusel neljast liikmest. Liikmed määratakse kolmeks aastaks ja nende tasu määrab üldkoosolek. Nõukogu ülesanne on jälgida ettevõtte strateegilisi eesmärke ja äriplaani ning juhatuse tegutsemist nende elluviimiseks. Nõukogu annab juhatusele Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 19 korraldusi ettevõtte sisekontrollisüsteemi tagamiseks ja nõusolekuid igapäevase majandustegevuse piiridest väljuvateks tehinguteks. 2022. aastal käis nõukogu koos seitsmel korral (2021. aastal seitsmel korral). Nõukogu liikmed 01.01.2022–31.12.2022 Esimees Kuldar Väärsi Liikmed Andres Uusma Riina Varts Sven Kirsipuu Punkt 3.1.3. Nõukogu hindab korrapäraselt juhatuse tegevust emitendi strateegia elluviimisel, samuti hindab nõukogu emitendi finantsseisundit, riskijuhtimissüsteemi, juhatuse tegevuse õiguspärasust ning seda, kas emitenti puudutav oluline teave on nõukogule ja avalikkusele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Nõukogu komiteede (auditikomitee, tasustamiskomitee jmt) asutamisel ja komiteedega seotud asjaolude muutmisel ei pea ettevõte otstarbekaks avaldada oma veebilehel nende olemasolu, ülesandeid, koosseisu ja kohta, kuna ettevõttel on üks aktsionär ning nõukogu koosolekute protokollid edastatakse RVSi alusel nii üldkoosolekule kui ka rahandusministrile. Lennuliiklusteeninduse AS ei järgi HÜTi punkti 3.2.2, mille kohaselt on vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest sõltumatud. Kui nõukogus on paaritu arv liikmeid, siis võib sõltumatuid liikmeid olla üks liige vähem kui sõltuvaid liikmeid. Nõukogus on põhikirja alusel 3–6 liiget. Lennuliiklusteeninduse nõukogu on neljaliikmeline. RVS § 81 lõike 1¹ järgi lähtub osaluse valitseja nimetamiskomitee ettepanekust nõukogu liikmete valimiseks ja koosseisu suuruse määramiseks. HÜTi punkti 3.2.5 kohaselt esitatakse alljärgnevalt andmed Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmetele 2022. aastal makstud tasu suuruse ja tasustamise korra kohta. Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku (töötasud sotsiaalmaksudeta) olid 31 250 eurot (2021. aastal 31 313 eurot). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 20 Nõukogu tasustamise kord on sätestatud RVS §-s 85. RVSi alusel nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionärina, arvestades äriühingu spetsiifikat. Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikme tasu on 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, mil ta nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Rahandusministri määruses „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“ on sätestatud riigi asutatud riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, nõukogu liikmetele nõukogu organi töös osalemise eest makstavate tasude piirmäärad ja tasustamise kord. Kooskõlas ülalnimetatud määrusega lisandub nõukogu liikme tasule lisatasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. Lennuliiklusteeninduse nõukogu organ on auditikomitee. Nõukogu liikme auditikomitee tegevuses osalemise eest makstakse komitee liikmele tasu 25% nõukogu liikme tasust, komitee esimehe tasu võib moodustada kuni 37,5% nõukogu liikme tasust. Punkt 3.3.2. HÜTi aruandes näidatakse ära majandusaasta jooksul tekkinud huvide konfliktid koos igakordsete lahendustega. 2022. aasta majandusaasta aruande koostamiseni ei ole Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmed teavitanud ettevõtjat ühestki teadaolevast huvide konfliktist. Lahkumishüvitist ja teisi lisatasusid peale tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmetele ei maksta. Auditikomitee Audiitortegevuse seaduse kohaselt on ettevõte moodustanud auditikomitee, mis on nõukogu nõuandev organ ning mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu kohta, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise kohta. Auditikomitee esitab oma ülesannetest olenevalt nõukogule ettepanekuid ja soovitusi. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 21  Esimees Sven Kirsipuu Liikmed Andres Uusma Taivo Linnamägi 2022. aastal toimus neli auditikomitee koosolekut. Vaadati üle ja kiideti heaks 2021. majandusaasta aruanne. Koosolekutel käsitleti ettevõtte vahearuandeid, investeeringute kava, auditite käigus tehtud tähelepanekuid ja antud soovitusi ning esitati tulemused teadmiseks ettevõtte nõukogule. Audiitorettevõte AS PricewaterhouseCoopers andis auditikomiteele ülevaate olulisematest tähelepanekutest ja esitas tähelepanekud ning ettepanekud riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta 2021. aasta majandusaasta aruande järeldusotsust andes. Juhatus Lennuliiklusteeninduse juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus võib vastu võtta kõiki ettevõtte tegevusega seotud otsuseid ja teha iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või põhikirja alusel üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja tööülesanded on kirjeldatud juhatuse liikmete lepingutes. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 22 Juhatuse liige ning tehnika- ja äriarenduse valdkonna juht Jaanus Selge esitas lahkumisavalduse ja alates 1. novembrist 2022 jätkab Lennuliiklusteeninduse juhatus kolmeliikmelisena. 13. veebruaril 2023 esitas juhatuse liige ning lennuliikluse korraldamise valdkonna ja lennujuhtimise osakonna juht Üllar Salumäe nõukogule sooviavalduse tagasiastumiseks. Esimees Ivar Värk administratsioon ja tehnikavaldkond Liikmed Üllar Salumäe Meelis Kruusmann lennujuhtimise valdkond finants- ja äriarenduse (kuni 31.03.2023) valdkond 2022. aastal pidas juhatus 19 koosolekut (2021. aastal 20 koosolekut). HÜTi punkti 2.2.7 järgi esitatakse alljärgnevalt andmed 2022. aastal Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasude suuruse kohta ning kirjeldatakse lahkumishüvitiste ja lisatasude määramise süsteemi. Lennuliiklusteeninduse juhatuse liikmetele tasuti 2022. aastal kokku 442 850 eurot (2021. aastal 384 077 eurot). 2022. aasta majandustulemuste eest makstava võimaliku preemia otsustab nõukogu pärast majandusaasta aruande kinnitamist. Juhatuse liikmele makstava lisatasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86 lõigetes 2 ja 3, mille alusel ei või Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse liikmele makstava lisatasu suurus kokku ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Seisuga 31. detsember 2022 on Lennuliiklusteeninduses kehtivate lepingute põhjal kohustus maksta juhatuse liikmetele tagasikutsumise korral hüvitist juhatuse liikme kolme kuu tasu ulatuses. Lisatasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama Lennuliiklusteeninduse puhul loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ning selle suurus ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhtkond Ivar Värk, juhatuse esimees, administratsioon ja tehnika Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 23 Üllar Salumäe, juhatuse liige, lennujuhtimise korraldamine Meelis Kruusmann, juhatuse liige, finantsjuhtimine ja äriarendus Kristjan Telve, ohutus ja kvaliteet Chris-Helin Loik, personal ja koolitus Kalmer Sütt, lennundusteave Teve Rahula, äriarendus Imbi Kivi-Sild, tehnika (alates 01.02.2023) Teabe avaldamine Lennuliiklusteenindus ei rakenda täielikult HÜTi punkti 5. Mitterakendamise põhjus on Lennuliiklusteeninduse aktsionäride struktuur – Lennuliiklusteenindusel on üks aktsionär. Seega ei ole teabe avaldamine veebilehel tõhus ja otstarbekas aktsionäride teavitamise viis. Samuti ei ole seetõttu otstarbekas jagada kogu teavet ka inglise keeles. Olenemata sellest, et HÜTi punkti 5 nõudeid täies ulatuses ei rakendata, saadab ettevõte vajalikud aruanded aktsionärile otse ning avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele. Samuti rakendab Lennuliiklusteenindus HÜTi punktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning teiste huvirühmadega. Lennuliiklusteeninduse veebilehel avaldatakse igal juhul teave, mille avaldamise kohustus tuleneb kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas riigivaraseadusest. Finantsaruandlus ja auditeerimine Punkt 6.2.3. Audiitorite rotatsiooni korraldamisel võtab emitent aluseks Finantsinspektsiooni 24. septembri 2003. aasta juhendi „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon“. Nimetatud soovituslikku juhendit ei jälgita ja audiitor nimetatakse kolmeks kalendriaastaks konkursi tulemuste alusel. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 24 4 TURUÜLEVAADE JA LENNULIIKLUSE MAHT Turuülevaade Euroopas ja naaberriikides 2020. ja 2021. aastal koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud lennuliikluse vähenemise mõju hakkab taanduma ning lennuliikluse maht on Euroopas 2022. aasta jooksul peaaegu taastunud pandeemiaeelsele tasemele. 2022. aastal teenindati Euroopas 9,3 miljonit lendu, mis on 3,1 miljonit enam kui eelneval aastal, kuid siiski 1,8 miljoni võrra vähem (–17%) kui 2019. aastal. Meie regioonis ja naaberriikide lennundusturul avaldab jätkuvalt suurt mõju Venemaa alustatud agressioonisõda Ukraina vastu. Venemaa õhuruumi sulgemine Euroopa lennufirmadele tähendab Aasia ja Euroopa vahelise liikluse vähenemist, samuti on Aasia-suunaline lennuliiklus Ida- ja Põhja- Euroopa õhuruumist eemale suunatud. Lisaks avaldab negatiivset mõju Hiina majanduslik väljavaade: riigis majandus jahtub, Hiinat räsib kinnisvarakriis, tarbijad vähendavad kulutusi ja ka Hiina päritolu lennufirmad vähendasid Euroopa-suunalisi lende. Nende tegurite tõttu oli Eesti lennuliikluse 2022. aasta maht üle kolmandiku võrra väiksem kui kriisieelsel 2019. aastal. See tähendab, et nõudlus aeronavigatsiooniteenuste järele on olnud samuti väiksem. Lennuliikluse maht (IFR) Baltimaades ja Soomes (tuh) 2018–2022 301 303 300 298 290 283 285 250 232 229 205 200 178 190 184 150 139 164 131 123 143 119 100 110 97 50 0 2018 2019 2020 2021 2022 Eesti Leedu Läti Soome Eesti lennuliikluse IFRi mahuks kujunes 2022. aastal 143 tuhat lendu (võrreldes 2021. aastaga kasv 33 tuhat lendu ehk 30%). Balti riikide ja Soome võrdluses näitas kõige suuremat kasvu nii absoluutnumbrites kui ka protsentuaalselt Soome ning lennuliikluse mahuks kujunes 205 tuhat lendu (võrreldes 2021. aastaga kasv 82 tuhat lendu ehk 67%). Läti lennuliikluse mahuks kujunes 2022. aastal 190 tuhat lendu (võrreldes 2021. aastaga kasv 26 tuhat lendu ehk 16%). Leedu lennuliikluse mahuks kujunes 2022. aastal 184 tuhat lendu (võrreldes 2021. aastaga kasv 6 tuhat lendu ehk 3%). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 25 Lennuliikluse maht Eestis Eesti õhuruumis teenindatud lendude arv kokku kasvas 2022. aastal 28% (2021. aastal 13%). Arvestades nii instrumentaal- (IFR) kui ka visuaallennureeglite (VFR) alusel toimunud lendude mahtu, teenindati kokku 149 tuhat lendu (2021. aastal 117 tuhat). Võrreldes varasema aastaga suurenes lendude maht nii ülelendude (2021. aastaga võrreldes +24%) kui ka saabuvate/lahkuvate lendude puhul (2021. aastaga võrreldes +58%), kohalikke lende teenindati sarnasel tasemel (2021. aastaga võrreldes –1%). Teenindatud lendude arv (tuh) 2020–2022 160 149 10 120 117 34 103 10 9 21 80 18 106 40 76 85 0 2020 2021 2022 Ülelennud Saabuvad/lahkuvad Kohalikud Teenindatud lendude mahust 71% moodustavad Eestist ülelennud, saabuvate/lahkuvate lendude osakaal on 22% ja kohaliku liikluse osa 7%. Teenindatud lendude protsentuaalne jaotus (%) 2020–2022 100% 9% 9% 7% 17% 18% 23% 75% 50% 74% 73% 71% 25% 0% 2020 2021 2022 Ülelennud Saabuvad/lahkuvad Kohalikud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 26 Lennuliikluse maht oli 2022. aastal kuude arvestuses sama mustriga nagu enne koroonapandeemia puhkemist: suvekuudel oli maht suurem. Kõige tihedama liiklusega kuuks osutus juuni, mil teenindati keskmiselt 486 lendu päevas, ja tihedaima liiklusega päeval teenindati kokku 539 lendu. Teenindatud lendude arv ning muutuse määr 2019, 2021 ja 2022 25 000 100% 89% 83% 68% 66% 80% 57% 20 000 47% 60% 31% 28% 40% 16% 15 000 5% 20% 0% -20% -24% 10 000 -30% -36% -37% -37% -34% -33% -34% -20% -38% -39% -39% -40% -45% -40% 5 000 -60% -80% 0 -100% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2019 2021 2022 muutus % 2022 vs. 2019 muutus % 2022 vs. 2021 Ettevõtte suurim klient teenindatavate lendude arvu poolest oli 2022. aastal ülelendude arvestuses jätkuvalt Finnair (31% ülelendude koguarvust), millele järgnesid Air China International (8%), Türk Hava Yollari (5%), Aeroflot (5%) ja Rossiya Airlines (4%). Top 5 ülelendajad lennufirmade arvestuses (tuh) 60 5 50 5 ROSSIYA AIRLINES 5 40 8 AEROFLOT 30 TÜRK HAVA YOLLARI 4 20 2 AIR CHINA 7 32 FINNAIR OY 10 12 0 2021 2022 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 27 Ülelennuliiklusest toimus 46% Soome suunas, 29% SRÜ riikide suunas, 20% Aasia/Okeaania suunas ja 5% moodustasid muud sihtkohad. Ülelennuliikluse jaotus 2021/2022 2022 3%2% Soome 5% 25% Aasia ja 29%28% Okeaania 46% 2021 SRÜ Soome- 42% Aasia/Okeaania 20% Muud Üle poole Eesti lennuväljadele ja lennuväljadelt toimunud rahvusvahelistest lendudest opereeris neli lennuoperaatorit. Ettevõtte suurim klient Tallinna lennujaamas on endiselt Air Baltic, kellele järgnesid Finnair, Ryanair, LOT ja Scandinavian Airlines. Eelnimetatud operaatorite lennud moodustasid vastavalt 20%, 16%, 12%, 6% ja 6% Eesti lennuväljadel opereeritud lendude koguarvust. Top 5 rahvusvahelised saabumised/väljumised lennufirmade arvestuses (tuh) 20 2 SAS 2 15 LOT 4 RYANAIR 10 1 5 1 FINNAIR 1 5 2 AIR BALTIC 7 4 0 2021 2022 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 28 Tallinnasse ja Tallinnast teenindatud lendudest toimus 48% Euroopa, 22% Soome ja 12% Vahemere suunas ning ülejäänud 18% teistes suundades. Tallinnasse ja Tallinnast lendude jaotus 2021/2022 2022 8% Muu Euroopa 9% 16% Soome 10% 12% 46% 48% 2021 Vahemere piirkond 10% Rootsi 18% 22% Muud 5 MAJANDUSTULEMUSED Finantsnäitajad 2021–2022, eurodes 2022 2021 Müügitulu 15 683 553 17 105 141 Käibe muutus –8,3% 20,9% EBITDA –926 780 2 205 372 Ärikasum –4 690 047 –3 199 324 Maksueelne kasum –4 880 429 –3 454 185 Puhaskasum/-kahjum –4 880 429 –3 454 185 Puhaskasumi muutus –41% 47% Müügitulu töötaja kohta 89 111 97 188 EBITDA marginaal –6% 13% Maksueelse kasumi marginaal -31% –20% Puhasrentaablus –31% –20% Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 29  Omakapitali osakaal 46% 50% Omakapitali rentaablus (ROE) –30% –23% Varade tootlus (ROA) –15% –9% Maksevõime kordaja 0,5 2,9 Võlakordaja 0,5 0,5 Keskmine töötajate arv 176 176 EBITDA = kasum enne finantstulusid ja -kulusid, dividendide tulumaksu ning amortisatsiooni EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu × 100% Maksueelse kasumi marginaal = maksueelne kasum / müügitulu × 100 Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu × 100% Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv Omakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht × 100% Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital × 100% Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht × 100% Maksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Võlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht Tulemuslikkuse kava ja ühikuhinnad Muudatused Lennuliiklusteeninduse ASi navigatsiooniteenuste ühikuhindades Aeronavigatsiooniteenuste tasude ühikumäärad arvutatakse kooskõlas komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/317, milles sätestatakse ühine aeronavigatsioonitasude süsteem. Teenuste tariifid korrigeeritakse ja kooskõlastatakse regulatsiooni alusel igal aastal õhuruumi kasutajate esindajatega (IATA jt) laiendatud komitees. Komisjoni 3. novembri 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/1627 (COVID-19 pandeemiast põhjustatud erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024)) kohaselt võimaldati 2020.–2021. aasta ühikumäärasid suurendada jaotatuna alates 2023. aastast viiele kalendriaastale ehk aastatel 2020–2021 hinnad sisuliselt külmutati. Marsruudi navigatsioonitasu muutus uue tulemuslikkuse kava tõttu aastateks 2020–2024 ning alates 1. jaanuarist 2022 oli ühikuhinnaks 32,99 eurot. Aasta varem oli see 33,78 eurot. Kehtiva hinnaregulatsiooni tõttu muutis ettevõte marsruudi navigatsiooniteenuse ühikuhinda ka 2023. aastaks. Uus ühikuhind on 36,04 eurot. Terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind oli 2022. aastal 90,72 eurot, aasta varem oli see 124,94 eurot. Alates 1. jaanuarist 2023 on terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind 108,47 eurot. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 30 Navigatsioonitasud perioodil 2020–2023 Navigatsioonitasud perioodil 2020–2023 (€) 140 124,94 115,59 120 108,47 100 90,72 80 60 31,51 33,78 32,99 36,04 40 20 0 2020 2021 2022 2023 Marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind Terminali navigatsioonitasu ühikuhind Tulud ja kulud Ettevõtte igapäevategevust ja majandustulemust mõjutas märgatavalt Venemaa alustatud sõda Ukrainas ning Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikku kehtestatud sanktsioonid. Sanktsioonide kehtestamine tõi kaasa Euroopa-Aasia-suunalise lennuliikluse ja navigatsiooniteenuse tulude märgatava vähenemise ning teenindatud lendude maht jäi võrreldes kriisieelse 2019. aastaga üle kolmandiku võrra väiksemaks. Ettevõtte äritulud koosnevad müügitulust (st tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ning muudest ärituludest. Ettevõtte põhitegevuse tulu ehk tulud marsruudi ja terminali navigatsioonitasudest katavad sealhulgas riigi kantud kulud aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks. Lennuliiklusteeninduse 2022. aasta äritulud kokku olid 16,1 miljonit eurot (2021. aastal 17,8 miljonit eurot), ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli sealjuures 15,7 miljonit eurot (2021. aastal 17,1 miljonit eurot), kahanedes aastaga 8%. Müügitulude vähenemine on seotud Ukrainas toimuvast sõjast tingitud sanktsioonide kehtestamisega. Marsruudi navigatsiooniteenuse müügitulud moodustavavad peamise osa müügituludest, 2022. aastal 90%. Marsruudi navigatsiooniteenuse tulu teeniti 2022. aastal võrreldes eelneva aastaga 10% vähem. Suurimaks marsruudi navigatsiooniteenuse müügituluga kliendiks kujunes Finnair (2021. aastal +202%) Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 31  Marsruudi navigatsiooniteenuse top 5 kliendi tulu (tuh €) 7 000 520 6 000 704 Ryanair 718 5 000 Air Baltic 4 000 163 396 2 143 China Eastern 768 3 000 Air China 2 000 2 006 2 711 Finnair OÜ 1 000 899 0 2021 2022 Terminali navigatsiooniteenuse tulu teeniti 2022. aastal võrreldes eelneva aastaga 15% rohkem. Suurimaks marsruudi navigatsiooniteenuse müügituluga kliendiks kujunes Air Baltic (2021. aastal +23%). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 32  Terminali navigatsiooniteenuse top 5 kliendi tulu (tuh €) 1 000 56 Turkish 800 110 Airlines THY 156 Lufthansa 600 36 94 Finnair 230 81 400 Ryanair 111 200 Air Baltic 377 306 0 2021 2022 Ettevõtte ärikuludest moodustavad enamiku kuludest püsikulud. Ärikulud vähenesid 2022. aastal 1%, ulatudes 20,8 miljoni euroni (2021. aastal 21 miljonit eurot). Tööjõukulud moodustasid 2022. aastal kokku 12,8 miljonit eurot (2021. aastal 12 miljonit eurot) ning kasvasid võrreldes 2021. aastaga 7%. Põhivara amortisatsioonikulud kahanesid aastaga 1,6 miljonit eurot (–30%). Finantstulud ja -kulud kokku olid 2022. aastal 190 tuhat eurot (2021. aastal 255 tuhat eurot) Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 33  Äritulud ja -kulud (tuh €) 25000 20 983 20 815 20000 17 783 Müügitulu 16 125 Muu äritulu 15000 11 971 12 818 Tööjõukulud 10000 17 105 Põhivara kulum 15 684 5 405 3 763 Kaubad, toore, materjal 5000 ja teenused 2 488 2 921 Muud tegevuskulud 678 441 1 119 1 313 0 2021 2022 2021 2022 Tulud Kulud Kasumlikkus Ettevõtte 2022. aasta ärikasum enne põhivara kulumit (EBITDA) oli –927 tuhat eurot ehk 3,1 miljoni euro võrra väiksem kui eelmisel aastal samal perioodil. Puhaskahjum suurenes 2022. aastal 4,9 miljoni euroni, aasta varem oli see samal perioodil 3,5 miljonit eurot. EBITDA ja puhaskasum (tuh €) 2 500 1 000 2 205 -500 -927 -2 000 -3 454 -4 880 -3 500 -5 000 2021 2022 EBITDA Kasum/kahjum Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 34 Investeeringud 2022. aastal investeeriti materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku 4,6 miljonit eurot (2021. aastal 2,8 miljonit eurot), maht suurenes aastaga kokku 64%. Lennuliiklusteeninduse ASi varade maht oli aasta lõpu seisuga 29,3 miljonit eurot, vähenedes aasta algusega võrreldes 7,6 miljoni euro võrra (–21%). Omakapital moodustas 13,6 miljonit eurot. Majanduslik lisaväärtus Et täiustada ettevõtte majandustulemuste hindamist, kasutab ettevõtte juhatus majandusliku lisaväärtuse mõõtmist. Kui tavaliselt piirdutakse kasumiaruande koostamisega ja selle põhjal hinnangute andmisega, siis majandusliku lisaväärtuse arvestamisel võetakse arvesse ka omakapitali kasutamise kulu. Majandusliku lisaväärtuse sisuks ongi omanikule üle tema nõutava taseme teenitud kasum: majanduslik lisaväärtus = puhaskasum – omakapital × omakapitali hind Arvestades ettevõtte riskitaset, maailma teiste teenuseosutajate omakapitali hinnana käsitletud näitajaid ja omaniku seisukohti, on ettevõttes omakapitali nõutavaks tulumääraks tulemuslikkuse kava kolmandale perioodile arvestatud 7,3% (eelmisel tulemuslikkuse kava perioodil ehk 2015.–2019. aastal 8,9%). Põhiteenuste kaupa kujunes majanduslik lisaväärtus alljärgnevalt: 2022 Marsruudi Terminali Muud navigatsiooni- navigatsiooni- Kokku teenused teenus teenus Tulud 14 088 751 1 655 161 381 643 16 125 555 Ärikulud 18 745 460 2 235 324 25 199 21 005 983 Kapitaliga seotud kulud 963 168 232 512 433 1 196 113 Majanduslik lisaväärtus ettevõtte –5 619 877 –812 675 356 011 –6 076 541 tasandil Riigi kulud 6 459 093 370 791 6 829 884 Majanduslik lisaväärtus riigi –12 078 970 –1 183 466 356 011 –12 906 425 tasandil 2021 Marsruudi Terminali Muud navigatsiooni- navigatsiooni- Kokku teenused teenus teenus Tulud 15 740 164 1 445 786 598 066 17 784 016 Ärikulud 16 588 497 4 376 602 17 509 20 982 608 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 35  Kapitaliga seotud kulud 1 327 494 305 336 5 851 1 638 681 Majanduslik lisaväärtus ettevõtte –2 175 827 –3 236 152 574 706 –4 837 273 tasandil Riigi kulud 5 850 068 325 761 6 175 829 Majanduslik lisaväärtus riigi –8 025 895 –3 561 913 574 706 –11 013 102 tasandil Väljavaated 2023. aastaks 2023. aasta tegevuste planeerimisel ja sihtide seadmisel oleme taas keerulises olukorras. 2022. aasta oktoobris uuendas EUROCONTROL (STATFOR) prognoose perioodiks 2023–2028. Prognoosi kohaselt taastub Euroopa lennuliiklus 2019. aasta tasemele alles pärast 2024. aastat. Euroopa IFR-lendude Statfori prognoos 2022–2028 (lend mln) 14 13,0 12,8 12,5 12,1 11,8 11,9 12 11,1 11,4 11,6 11,1 10,9 11,2 10,2 10 9,4 10,4 10,5 9,3 10,2 10,3 10,0 9,6 9,1 8 6,2 6 5,0 4 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Optimistlik Baas Pessimistlik 2019 tase Eestis ning ka Lätis, Leedus ja Poolas oodatakse liikluse taastumist 2019. aasta tasemele aeglasemas tempos, kuna Venemaa sissetung Ukrainasse põhjustas nende riikide lendude arvu märkimisväärse vähenemise võrreldes teiste Euroopa riikidega. Seega lennuliikluse prognoos Eesti kontrollitavas õhuruumis ülelennuliikluse mahu kiiret taastumist ette ei näe ja liiklusmaht võib 2023. aastal jääda väiksemaks, kui see oli aastal 2011. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 36  Eesti IFR-lendude Statfori prognoos 2022–2028 (lend tuh) 270 250 246 241 229 235 224 230 230 210 214 205 207 210 200 201 190 180 182 182 183 184 177 170 162 152 150 143 143 130 110 110 97 90 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Optimistlik Baas Pessimistlik 2019 tase Viimase lennuliikluse prognoosiga käib kaasas ka õige pisut optimistlikum stsenaarium, mis sisaldab ootusi reisilennuliikluse taastumiseks Hiina ja Euroopa lennujaamade vahel, teenindatuna Hiina lennuettevõtete poolt. Sellise liikluse taastumisel peaks olema positiivne mõju lennuliiklusele läbi Eesti õhuruumi ja seega ka ettevõtte rahavoogudele. Kui vaadata suuremat pilti, siis seis maailmamajanduses on lähiajal keeruline. Jätkuvalt kõrged energiahinnad, inflatsioon, surve palgakasvuks ja karmim rahapoliitika intresside tõstmise kaudu võib tuua kergemat sorti majanduslanguse. Kõik need tegurid mõjutavad ka ettevõtet ning suurendavad riske. Eesti hinnakasv on püsinud euroala keskmisest kiirem peamiselt energia ja toiduainete kallinemise tõttu, olles 2022. aastal 19,4%. Eesti Panga hinnangu kohaselt 2023 aastal inflatsioon aeglustub, kuid prognoos on jätkuvalt kõrge, ulatudes 9,3%ni. Samuti on palgakasv olnud viimastel aastatel kiire, ulatudes 2022. aastal 8,9%ni. 2023. aastal palgakasv jätkub, Eesti Pank prognoosib 8,7% tõusu. Määramatust on endiselt palju ja aasta algus ei ole paljulubav. 2023. aasta esimesel kuul vähendasid lennufirmad lendude mahtu. Kuigi pandeemiaga seotud ebakindlus on taandumas, on geopoliitilised pinged seevastu suurenenud ning nende mõju lennuliikluse voogudele on märgatav. Käesoleval aastal jäävad lennunduse kõige suuremaks mõjutajaks jätkuvad sanktsioonid, mis tulenevad Venemaa agressioonsõjast Ukraina vastu. Kokkvõtvalt on majanduskeskkond väga volatiilne ning pikemaid prognoose on raske teha. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 37 6 TEENUSED JA VALDKONNAD 6.1 Lennuliikluse korraldamine 2022. aasta oli lennuliikluse korraldamise ja lennujuhtimise valdkonnas suurte ebakõlade aasta. 2021. aasta COVID-19 piirangute järgsel perioodil tõusule pööranud liiklusmaht sai märkimisväärse tagasilöögi Ukrainas alanud sõja ja kehtestatud sanktsioonidest tõttu. Kui Euroopa keskosas jõudis liiklusmaht 2019. aasta tasemele ning kohati isegi ületas seda, siis Soome, Poola ja Balti riikide lennuliiklus jäi sellele kasvule märkimisväärselt alla. Kogu liikluse maht Eesti õhuruumis oli COVID-19 kriisieelse 2019. aastaga võrreldes 37% võrra väiksem. Venemaa - Ukraina sõjast tulenevate sanktsioonide tagajärjel on märgatavalt kasvanud lennuliikluse maht rahvusvaheliste vete kohal asuvas õhuruumis, mis kuulub meie vastutusalasse. Positiivse külje pealt taastus lennuliiklus Tallinna lennuväljal prognoositust paremini: saabuvate ja lahkuvate lendude maht kasvas 12 268 lennu võrra ehk 57,6% (2021. aastal +58%). Alates 2017. aastast on meie peamise teenuse ehk lennujuhtimise teenuse efektiivsuse näitaja olnud langustrendis. Lennujuhtimise osakond on ettevõttes kõige suurem ja seega on mõju majandusnäitajatele märkimisväärne. Efektiivsuse suurendamiseks alustati 2022. aastal lennujuhtimise osakonna tööjõu haldamise süsteemi välja töötamise projektiga, mille raames tehti süvaintervjuud lennujuhtidega. Projekti tulemina valmib praegustele tingimustele vastav lennujuhtide tööjõuhaldamise süsteem, paraneb tööjõuplaneerimine ja paindlikkus, otsesed kulud vähenevad ja teenus muutub tõhusamaks. Uue tööjõu planeerimise mudeli rakendamine on planeeritud aastaks 2023. Tuleviku tegevustes peame arvesse võtma lennuliikluse kasvu prognoose. Samuti tuleb lennujuhtimise osakonna tööde planeerimisel pöörata erilist tähelepanu võimalikule militaarlendude mahu kasvule Balti regioonis, mis on seotud Ukraina ja Venemaa vaheliste pingetega. 6.1.1 Lennundusteabe osakond Aeronavigatsiooniteabe teenuse eesmärk on ohutuks, kvaliteetseks ja regulaarseks lennuliikluseks vajaliku teabe (aeronavigatsiooniteabe ja -andmete) kogumine, töötlemine ning edastamine. Nõuetekohase kvaliteediga õigeaegsed aeronavigatsioonilised andmed ja teave on vajalikud, et tagada ohutu lennuliiklus. Erinevad projektid toetavad üleminekut aeronavigatsiooniteabe teeninduselt aeronavigatsiooniteabe korraldusele, mis tähendab üleminekut tootepõhiselt teenuselt aeronavigatsiooniteabe haldamisele digitaalse andmevahetuse teel. 2022. aastal jätkusid aeronavigatsiooniteabe süsteemide CADAS uuendamistööd, leping sõlmiti 2019. aasta lõpul. Viimased tarned ja tööde lõpp on planeeritud 2023. aasta teise poolde. Märkimisväärse muutusena, nii meile kui ka arendajale, läksime nn kosemudelilt (ingl waterfall) üle agiilsele tarkvaraarenduse mudelile, kuna varem kasutatud tööprotsess ei sobinud sellele arendusele. 2020. aastal alustasime koos arendajaga tegevusi selle nimel, et meie aeronavigatsioonilise informatsiooni andmebaas (Aeronautical Information Management DataBase – AIMDB) hakkaks korralikult suhtlema EUROKONTROLi vastava andmebaasiga (European AIS Database Static Data Operations – EAD SDO). 2022. aastal ei pidanud me enam oma andmeid kahte eraldi andmebaasi sisestama ja AIMDB süsteemis töötab kahe andmemudeli konverteerimine sünkroniseeritult. AIMDBs Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 38 andmete muutmisel muudetakse need automaatselt ära ka EAD SDO andmebaasis. Järgmise sammuna toimub üleminek EAD SDO andmebaasist EAD SDD (European AIS Database Static and Dynamic Data) andmebaasi. Selleks alustati ettevalmistusi 2022. aastal, loodi vastav meeskond, telliti vajalikud arendused tarkvaraarendajalt ja EUROCONTROLiga lepiti kokku ülemineku ajakava. SDD andmebaasis kasutusel olev andmemudel loob võimaluse digiNOTAMi kasutuselevõtuks, kuna võimaldab lisada ajutise info kehtivusaega. Lisaks saab sisestada rohkem ja detailsemat staatilist infot, mis laiendab andmete visualiseerimise võimalusi. Ülemineku tulemusena ei ole vaja andmeid enam konverteerida, sest SDD kasutab AIMDBga sama andmemudelit, samuti on andmete vahetamine EADga palju paindlikum. Ülemineku tähtaeg on 7. september 2023. 27. jaanuaril 2022 läksime FINESTi projekti raames üle Fintraffic Air Navigation Services Oyga (Fintraffic ANS) ühtlustatud tööprotsessidele. Suurima muudatusena tähendas see lennujuhtidelt teatud ülesannete üle toomist lennuinfo gruppi FDA (Flight Data Assistant) positsioonile, et ühtlustada nii Lennuliiklusteeninduse kui ka Fintraffic ANSi lennujuhtimisega seonduvad protsessid. Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril 2022 puudub OLDI ühendus ja koostöökontakt Peterburi lennujuhtimisüksusega. Kui varem toimus andmevahetus automaatselt, siis nüüd tuleb FDA positsioonil arvestusteateid vastu võtta suuliselt ning sisestada käsitsi Topsky süsteemi. See on omakorda kaasa toonud palju suurema halduskoormuse. 2022. aastal jätkus koostöö Estonian Autosport Events MTÜga seoses WRC Rally Estonia 2022 korraldamisega. Lennuliiklusteeninduse ülesanne on aidata WRC etapi korraldajal tagada ohutu lennuliiklus rallialal. Valmistame ette alade kaardid, abistame AIP lisa avaldamise ettevalmistamisega, kirjeldame platsidele ohutu maandumise ja alas ohutu lendamise protseduurid. Lennundusteabe osakonna ülesanne on tagada side ralli keskuse ja õhusõidukite vahel, ralli keskuse mehitamine lennujuhtidega, kes vajaduse korral aitavad korraldajal lendamisega seonduvat reguleerida. Vahetult enne rallit toimub pilootide briifing, kus tutvustatakse ralli ajal ja ralli alas lendamiseks olulist infot. Kogu lendajale vajalik teave koondatakse teatmikku „Rally Estonia Helicopter Guide“, mis tehakse asjaosalistele kättesaadavaks nii elektroonselt kui ka paberkujul. 6.2 Tehnika- ja äriarendus 6.2.1 Tehnikaosakond (digitaliseerimine) 2022. aastal valmis koostöös Flowit Estonia OÜga digitaliseerimiskava, mis annab meile olulise teadmuse protsesside parendamiseks LEAN-meetodil, praegustest kitsaskohtadest ning IT-süsteemide targemaks arendamiseks. Kava loomisel kaardistati üle 200 olulise protsessi just infosüsteemide ja digitaliseerimise vaates. Järgmise sammuna kavandatakse protsesse optimeerida ja seejärel teha vajalikud IT-arendused, süsteemide liidestamised ning automatiseerimised. Tegevuste eestvedamiseks ja koordineerimiseks on äriarenduse osakonda loodud protsessijuhi ametikoht. Veebruaris 2022 rakendus ühtse õhuruumi ettevalmistusena loodud ühendus (1FDP) Soomega. See oli ettevalmistavaks tegevuseks FINESTi koostöö raames piiriülese lennujuhtimisteenuse osutamiseks. 2022. aastal loodi irdtorniprojekti raames tehniline võimekus Tallinna keskusest Kuressaare ja Tartu lennuväljal lennuinfoteenuse osutamiseks. Detsembris 2021 alustati Lennuliiklusteeninduses asuvas Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 39 irdtornikeskuses Kuressaare süsteemi mooduli paigaldustöödega ning 2022. aasta veebruari lõpuks jõudis video otsepilt Kuressaarest Tallinna keskusesse. Aprillis jätkusid ettevalmistustööd Tartu mooduli ning süsteemi ettevalmistustega nii Tartus kohapeal kui ka Tallinnas asuvas keskuses. 2022. aasta juuni lõpuks jõudis video otsepilt ka Tartust Tallinna irdtornikeskusesse. 2022. aasta jooksul alustati mitme mahuka ettevalmistusega aastatel 2023–2024 rakenduvatele projektidele, sealhulgas ettevalmistused taristuöödeks: • lennujuhtimissüsteemi riist- ja tarkvara uuendamine – seadmestiku soetamine, ühenduste ettevalmistused (rakendamine 2024. aasta I poolaastal); • lennujuhtimise infosüsteemi loomine ja paigaldamine (rakendamine 2023. aastal); • sidekommuteerimissüsteemi uuendamine – seadmete soetamine, liideste loomine ja uuendamine, seadmestiku testimine ning paigaldamine. Koolitused ja rakenduseelsed tegevused (rakendamine 2023. aasta veebruaris); • lennuinfosüsteemi tarkvara uuendamine (etappide rakendamine 2023. aasta jooksul); • navigatsioonivõrgustiku uuendamine (DME-DME võrgustik) – asukohtade valik ja seadmestiku soetamine (rakendamine 2023. aasta suvel). Koostöös R8 Technologies OÜga töötati välja ja võeti kasutusele 2022. aastal kütte- ja ventilatsioonisüsteemide optimeerimise lahendus. 6.2.2 Äriarenduse osakond FINEST FINEST on piiriülese lennuliikluse korraldamise süsteem, mille on loonud Lennuliiklusteenindus ja Soome lennuliiklusteenindus Fintraffic Air Navigation Services Oy (Fintraffic ANS) ning mille eesmärk on Eesti ja Soome õhuruumi lõimimine. Seoses Euroopa Liidu rakendusmäärusega 2020/469, millega uuendati aeronavigatsiooniteenuse osutajale kohaldatavat rakendusmäärust 2017/373, ning vajadusega muuta operatsioonilist dokumentatsiooni rakendasime uue, FINESTi piiriüleseks teenuseks vajaliku õhuruumi ning ühised protseduurid jaanuaris 2022. Koos lennujuhtimissüsteemi rakendamisega alustasime 2022. aastal lennujuhtimiseks vajaliku võrguülese (VOIP) kõnesidelahenduse uuendamist. Uue kõnesidelahenduse tarnib meile rahvusvaheliselt tuntud tootja Rohde & Schwarz Denmark A/S. 2022. aastal toimus süsteemi testimine ja täiendamine. Rakendamine on plaanis 2023. aasta esimeses pooles. FINESTi eesmärk on ehitada turvalisem, jätkusuutlikum ja tõhusam ühine õhuruum, mis vastab mõlema riigi vajadustele, ning muuta lennuliiklus palju ökonoomsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Lõplik rakendumine ja FINESTi õhuruumi kasutusele võtmine oleneb Eesti ja Soome koostööst, samuti riikide kaitse- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumide heakskiidust. 2022. aastal esitas Soome kaitseministeerium täiendavad integratsiooninõuded FINESTi süsteemile. 18. ja 25. novembril 2022 toimusid Tallinnas kohtumised Soome kaitseministeeriumi, Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti kaitseministeeriumi, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti transpordiameti, Soome transpordiameti Traficomi, Fintraffic ANSi ja Lennuliiklusteeninduse esindajatega, mille käigus anti ülevaade FINESTi programmist, pandi paika täiendavate integratsiooninõuete täitmise ajakava ja FINESTi rakendamise kooskõlastuste protsess. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 40 Irdtorn 2016. aastal käivitati Lennuliiklusteeninduses koostöös Tallinna Lennujaamaga irdtorniprojekti, mille eesmärk on Eesti nelja regionaalse (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) lennuvälja teenuse digitaliseerimine. Digitaliseerimisega plaanime lõpule jõuda 2025. aasta lõpuks. Selleks oleme välja töötanud lahendused irdtornitehnoloogia kasutuselevõtuks kohalikel lennuväljadel. Irdtornitehnoloogia võimaldab meil osutada lennuliiklusteenust mitmel lennuväljal ühel ajal ühest keskusest, tagades ohutu ja kvaliteetse teenuse ööpäev läbi olenemata ilmastikuoludest. Ühtlasi võimaldab irdtornikontseptsioon pakkuda lennuliiklusteenuseid palju paindlikumal ja kuluefektiivsemal moel. 2022. aasta esimeses kvartalis lõpetati uue irdtornikeskuse ruumide ümberehitus. Esimesena toodi Tallinnas asuvasse irdtornikeskusesse üle Kuressaare lennuvälja videopilt ja viidi lõpule testimised Kuressaare audio-videosüsteemile koos integreeritud lennujaamasüsteemidega. 24. aprillil teatas senine irdtorni tarkvara arendaja Cybernetica AS, et müüb irdtornitehnoloogia globaalsele lennuliikluse juhtimise tehnoloogia- ja teenusepakkujale Adacel Technologies Limitedile (edaspidi: Adacel). Tehinguga omandas Adacel Cybernetica loodud irdtornitehnoloogia ning 29. aprillil 2022 võttiski Adacel üle selle arendamise. 2022. aasta aprillis ja mais toimusid Kuressaare irdtornisüsteemi vastuvõtutestid, misjärel võttis Lennuliiklusteenindus esimese irdtornisüsteemi Adacelilt üle. 12. mail 2022 esitleti avalikkusele uut Eestis loodud irdtornitehnoloogiat ning koostööpartneritele, klientidele ja meediale toimus irdtornikeskuse avamisüritus, kus tutvustati koos arendaja Adaceliga irdtorniprojekti, irdtornikeskust ja -süsteemi. 2022. aasta kevadel algasid Tartus irdtorni uue versiooni paigaldustööd ja juunis jõudis kaamerapilt Tartust Tallinna irdtornikeskusesse. Septembris viidi läbi esimene Tartu irdtorniteenuse valideerimise etapp ehk passiivsed varioperatsioonid. Selle tulemusena otsustati alustada järgmise valideerimisetapi ehk aktiivsete varioperatsioonidega, mille puhul Tartu teenust osutatakse testimise eesmärgil uue süsteemiga Tallinnast irdtornikeskusest. Tartu irdtornisüsteemi vastuvõtutestid tehti oktoobris ja novembris. Aasta lõpus alustati Tartu irdtornisüsteemi sertifitseerimismenetlusega. 12. detsembril 2022 väljastas Transpordiamet Lennuliiklusteenindusele aktiivsete varioperatsioonidega alustamiseks heakskiidu, misjärel alustati jaanuaris 2023 varioperatsioonidega ehk teenuse osutamisega irdtornikeskusest. 8. novembril 2022 väljastas Transpordiamet Lennuliiklusteenindusele Kuressaare irdtornisüsteemi aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi. Lennuinfoteenusele (ingl Aerodrome Flight Information Service – AFIS) üleminek Tartu lennuväljal Tallinnas asuvast irdtornikeskusest on Lennuliiklusteenindusel tulevikus plaanis pakkuda üheliigilist lennuliiklusteenust, mistõttu oli vaja muuta Tartu lennuväljal seni osutatud lennujuhtimisteenus lennuvälja lennuinfoteenuseks. Muudatus tehti 8. septembril 2022. Lisaks Tartu personali ümberõppele ja protseduuride muutmisele oli vaja muuta ka Lennuliiklusteenindusele antud aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati, kuna tegu oli ettevõtte jaoks uue teenuseliigiga. Muutus ka Tartu lennuvälja lähi- ja lähenemisala õhuruumi klassifikatsioon. Märkimist väärib asjaolu, et Tartu lennuvälja lennuinfoteenuse puhul on tegemist seirel põhineva teenusega, mis on Eesti kontekstis uudne. Pärast uue süsteemi rakendamist ei ole kasvanud Tartu lennuvälja lähi- ja lähenemisala lennuliikluse kohta esitatud ohutusjuhtumite teavituste arv. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 41 2023. aasta tegevused 2023. aasta alguses alustati Tartu irdtorni aktiivsete varioperatsioonidega ehk testimise eesmärgil irdtornikeskusest teenuse osutamisega. Varioperatsioone viiakse läbi minimaalselt üks kuu veendumaks, et ollakse valmis alustama püsivalt Tartu AFISe teenuse osutamist irdtornikeskusest Tallinnast. Tartu AFISe teenuse üleminek irdtornikeskusest on planeeritud 20. aprilliks 2023. AS Tallinna Lennujaamalt Kuressaare AFISe teenuse ülevõtmise ettevalmistustega alustatakse 2023. aasta esimeses pooles. Teenuse valideerimiseks tehakse varioperatsioonid 2023. aasta teisel poolel. Kuressaare AFISe teenuse rakendamine irdtornikeskusest toimub 2024. aasta esimeses kvartalis. Mehitamata lennundus Lennuliiklusteeninduse üks oluline strateegiline eesmärk on mehitamata lennunduse valdkonna arendamine ning mehitatud ja mehitamata õhusõidukite ühise õhuruumi (U-space) väljatöötamine. 2022. aasta esimeses poolaastas jätkati mehitamata lennunduse korraldamiseks vajalike protseduuride väljatöötamist, kasutades UTMi tarkvara, drooni ning lennujuhtimissimulaatoreid. 2022. aastal sõlmiti leping Frequentis AGga UTMi tarkvara hankimiseks ja arendamiseks. 2023. aastasse planeeritud arendusperioodi käigus kohandatakse tarkvara Lennuliiklusteeninduse vajadustele vastavaks. 2022. aastal jätkus kokkuleppel Transpordiametiga ELi rakendusmääruse 2019/947 kohase droonipiloodile mõeldud kaardirakenduse arendamine, kus kuvatakse droonide käitamise jaoks vajalikku informatsiooni õhuruumi, geograafiliste piirkondade ja nendes kehtivate käitamistingimuste kohta. Kõnealune kaardirakendus on esimene etapp U-space’i geoteadlikkuse teenuse arendamisel, kus lisaks eelmainitule esitatakse ka dünaamilist õhuruumi informatsiooni (NOTAMid, AUP/UUP jms), ning kaugpiloodil tekib võimalus oma lennutegevust koordineerida piirkondades, kus on tarvis saada luba vastutavalt lennujuhtimisüksuselt. 2022. aastal jätkus programmi „Horisont 2020“ raames algatatud projekt „GOF 2.0 Integrated Urban Airspace Very-Large Demonstration“. Meie juhitud suurprojekti rahastab osaliselt SESAR JU. Projekti raames valideeriti ja analüüsiti erinevaid tehnoloogiaid, mis võimaldavad korraldada mehitamata lennuliiklust ning hinnata Euroopa U-space’i teenuste kontseptsiooni küpsust operatsiooniliseks kasutuseks. 2021. aastal toimus esimene valideerimisharjutus, mille eesmärk oli lennueelsete protseduuride testimine. 2022. aastal töötati projekti käigus välja U-space’i osaliste infovahetamise tehnilised spetsifikatsioonid, mis võimaldavad teenuseosutajatel ja lõppkasutajatel U-space’i integreerida ja oma ärimudeli kohaselt lennutegevust ellu viia. Projekti sisulised tegevused lõppesid 2022. aasta 31. detsembri seisuga. 2022. aastal jätkus koostööprojekt „Mehitamata lennunduse valdkonna arendamine Eestis“ koostöös Eesti Lennundusklastri ning drooniarendajatega Hepta Group Airborne OÜ ja KrattWorks OÜ. Projekti rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus läbi Eesti Lennundusklastri. Projekti eesmärk on välja töötada U-space’i rakenduskava Eestis ning toetada mehitamata lennuliikluse korraldamiseks vajalike teenuste turule toomist. 2022. aasta jooksul algatati U-space’i kontseptsioondokumendi koostamine ja kirjeldati sellise riikliku tegevuskava põhimõtteid, mis toetab mehitamata lennunduse laiapõhjalist arengut. Lisaks käivitati koostöös advokaadibürooga TRINITI U-space’i rakendusmääruse (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/664) juriidiline analüüs, mille tulemusena valmivad ettepanekud selle kohaldamiseks Eesti seadusandluses. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 42 2023. aastal on peale eelmainitud tegevuste lõpetamise plaanis teha teavituskampaania U-space’i regulatsiooni ja mehitamata lennuliikluse korraldamist puudutavate arendustegevuste tutvustamiseks. Koostööprojekt kestab 2023. aasta augustini. Tööjõuhaldamise süsteem Pakutavate aeronavigatsiooniteenuste tõhususe suurendamiseks algatas äriarenduse osakond 2022. aasta sügisel tööjõu haldamise süsteemi väljatöötamise projekti, mille tulemusel valmib praegustele tingimustele vastav tööjõu haldamise süsteem. Põhjaliku andmete analüüsiga alustati kohe pärast projekti käivitamist. Seejärel töötatakse 2023. aasta esimese poolaasta jooksul välja uus ja tänapäevastele tingimustele vastav tööjõu haldamise mudel. Kriisiplaani ja õhuruumi kontrolli plaan 2022. aasta mais alustati Lennuliiklusteeninduses hädaolukorra lahendamise plaani uuendamist, mis võttis arvesse planeeritavat lennundusseaduse muudatust õhuruumi kontrolli plaani sätestamise kohta. Juulis 2022 jõustus lennundusseaduse uuendus. Lennundusseaduse § 72 lõike 5 kohaselt on nüüd Kaitseväe juhatajal õigus sätestada õhuruumi kontrolli plaan ning § 72 lõike 6 kohaselt on Kaitseväel õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal anda korraldusi lennuliiklust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine. Seaduse eelnõus ja seletuskirjas on sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja all silmas peetud Lennuliiklusteenindust. 2022. aastal koostati koostöös õhuväega õhuruumi kontrolli plaan, mis lõplikult viimistletakse 2023. aasta alguses. 2022. aasta sügisel uuendati ettevõttes kriisiplaani, tehti ümber hädaolukorra lahendamise plaan ning täiesti uue dokumendina lisandus kriisikommunikatsiooni plaan. Juhatus kinnitas uue kriisiplaani jaanuaris 2023. 6.3 Meie meeskond 2022. aasta on olnud meeskonna vaates suhteliselt stabiilne. Ettevõtte tööjõu koguvoolavus oli 7% ja vabatahtlik 3,8%. Olulisem töökorralduslik muudatus toimus pärast juhatuse liikme ning tehnika ja ärivaldkonna juhi tagasiastumist, misjärel jagati ümber juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja muudeti ettevõtte senist struktuuri. Kogu aasta vältel oli meie prioriteet tagada kvaliteetse teenuse toimimine ja töötajate tervise kaitse. Lisaks soovime pakkuda oma töötajatele jätkuvalt turvalist ja arendavat töökeskkonda ning head juhtimist ja silmapaistvat tööd. 2022. aastal otsustas Sotsiaalministeerium pikendada meie ettevõttele antud peresõbraliku tööandja kuldtaseme märgist. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 43  2022. aastal 186 töötajat, 109 meest 77 naist keskmine staaž 11 aastat Värbasime kokku Meilt lahkus 13 töötajat 7 uut kolleegi Rahulolu ja muutustega toimetulek Koostöö ja töötajate kaasamine on osa Lennuliiklusteeninduse kultuurist. Peame oluliseks, et meie töötajate arvamust, mõtteid ja ideid kuulatakse ning võetakse arvesse. 2022. aasta alguses korraldasime koostöös Kantar Emoriga töötajate rahulolu ja pühendumuse uuringu, mille eesmärk on välja selgitada töötajate pühendumuse rahvusvaheline indeks TRI*M. Küsitlusest võttis osa 149 inimest ehk 88% töötajatest. Suur osalemisaktiivsus peegeldab usku, et tagasisidet tasub anda ja sellega arvestatakse. Uuringust selgus, et ettevõtte keskmine pühendumusindeksi väärtus TRI*M on 53 (2019. aasta TRI*M 63). Märgatavalt on langenud hinnang Lennuliiklusteenindusele kui kindlale tööandjale. See on välise keskkonna muutusi arvestades ootuspärane. Meie peamine tugevus, mis mõjutab märgatavalt töötajate pühendumust ja mis sai Kantar Emori uuringus kõrge hinnangu, on see, et saame teha just seda tööd, mis meile meeldib. Kantar Emori uuring tehakse ettevõttes iga kahe aasta tagant. Et saada töötajatelt igapäevast tagasisidet ja neid kaasata, teeme aastas kolm korda Pulsi uuringuid. Mõõtsime soovitusindeksi (NPS) meetodil nii ettevõtteülest juhtimist kui ka tööandja soovitusindeksit. Kokku oleme NPS-küsitlusi teinud viis korda ja kuni 2022. aasta sügiseni oli töötaja soovitusindeks pidevas langustrendis. Viimase küsitluse põhjal oleme suutnud trendi suunda aga muuta ja töötaja soovitusindeks on tõusnud –39-le (sügisel 2021 oli NPS –51). Meie eesmärk on säilitada töötajate soovitusindeksi paranev positiivne suundumus. Töötaja rahulolu mõjutavad ettevõttes tehtud muudatused ja ettevõtte keeruline majandusolukord. Samuti on rahulolu vähendanud üldine teadmatus, mis tuleneb nii Ukrainas toimuvast sõjast tingitud keerulisest olukorrast ettevõttes kui ka meeleolu muutusest seoses üldise äreva olukorraga ja/või majandusväljavaadetega. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 44 Koolitus- ja arendustegevus 2022. aastal olime koolitus- ja arendustegevuse planeerimisel varasemast konservatiivsemad ning kasutasime rohkelt sisekoolitajate tuge. Koolituskulud kokku moodustasid 2022. aasta jooksul 1,6% tööjõukuludest (2021. aastal 1,9%). Koolitus- ja arenduskulud olid 2022. aastal 201 761 eurot (2021. aastal 225 909 eurot). Sisekoolitused moodustavad jätkuvalt ligi poole kogu koolitus- ja arendustegevusest. Iseseisva teadmiste omandamise laiendamiseks võtsime kasutusele e-õppe keskkonna Coursy. Aasta jooksul viisime ellu mitu ettevõtteülest arenguprogrammi. Jätkasime juhtide arendamist, keskendudes seekord juhi rollile, tagasisidestamisele ja eesmärgistamisele. 2022. aasta lõpus läbisid projektijuhid kolmest moodulist koosneva arenguprogrammi, kus põhirõhk seati projekti algfaasile ehk ideestamisele ja analüüsidele. Pea kõik ettevõtte töötajad osalesid 2022. aastal TööRuuMi (TRM) programmis, kus arendasime ja tugevdasime meeskonnatööd ning mõtestasime ohutust ja iga inimese rolli selle tagamisel. 2022. aasta juunis toimus ettevõtteülene seminari vormis meeskonnapäev, kus tegime algust väärtuspõhise mõtlemise juurutamisega. Aasta teises pooles kutsusime ellu arengujõustajate programmi, kus vabatahtlikud saavad väljaõppe ja hakkavad seejärel ettevõttes toimetama arengule suunatud mõtteviisi saadikutena. 2022. aastal jätkusid tehnikaosakonnas lennuliikluse insener-tehnilise personali ehk ATSEPite väljaõppe koolitused. Lennuinfo grupis tegeleti pädevuste laiendamisega. Lennujuhtimise osakonna lähenemise lennujuhid läbisid täienduskoolituse ja toimus kolm üksuse oskusmärke taastamist. Töökeskkond Meie kontor ja töökeskkond laiemalt on endiselt kõrgel tasemel ning ettevõte püüab teha kõik, et hoida oma töötajaid tervetena ja soodustada aktiivset tegutsemist oma tervise heaks. Investeerime töökeskkonna pidevasse parendusse nii aega, pädevaid inimesi kui ka raha. Tööheaolu vallas keskendusime terviseteadlikkusele ja korraldasime liikumispäeva. Pärast COVID-19 piirangute lõppemist kontorisse naasnud töötajate puhul vaadati üle töökohad ja -vahendid. Töötajatele anti võimalus tellida vajaduse järgi ergonoomilisi töövahendeid: arvutihiiri, hiirematte, laudasid ja muud vajalikku füüsilise tervise hoidmiseks. Hübriidtöö tegijatele võimaldasime lisakuvareid. Füüsilise tervise hoidmisel on töötajatel võimalik kasutada ettevõtte jõusaali ning Stebby heaoluteenuste keskkonnas spordikompensatsiooni. 2022. aastal taastasime massaažiteenuse, mida pakutakse kord nädalas ettevõtte ruumides. 2022. aastal keskendusime füüsilise tervise kõrval veel enam vaimsele heaolule. Näeme, et viimaste aastate sündmuste tõttu on suurenenud töötajate vajadus abi järele. Vaimse tervise toetamiseks ja probleemide ennetamiseks jätkasime koostööd vaimse tervise toetamise teenuseid pakkuva ettevõttega Meeletervis OÜ. Psühholoogiteenuse eest tasub ettevõte ja visiitide arv on piiramatu. Töötajate vaimse tervise toetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, kriisisituatsioonides ja pingelistes olukordades hakkama saamiseks korraldasime mitu sise- ja väliskoolitust. 2022. aastal jätkasime koostööd Confido Meditsiinikeskusega. Lisaks põhjalikule tervisekontrollile said soovijad end sügise hakul ettevõtte kulul vaktsineerida gripi vastu. COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks on meie töötajatele kättesaadavad COVID-19 kiirtestid, kaitsemaskid ja Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 45 desinfitseerimisvahendid. Samuti võimaldame muid töötajatele vajaminevaid kaitsevahendeid: antistaatilisi jalanõusid, kaitse- ja töörõivastust. 2022. aastal tööajakaotust ei esinenud ja tööõnnetusi ei juhtunud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 46 7 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 7.1 Finantsseisundi aruanne (eurodes) VARAD Lisa 31.12.2022 31.12.2021 KÄIBEVARA Raha ja raha ekvivalendid 2; 3 3 694 320 10 555 239 Nõuded ostjate vastu 3; 4 2 218 078 3 913 115 Muud nõuded ja ettemaksed 5 447 149 275 450 Käibevara kokku 6 359 547 14 743 804 Materiaalne põhivara 6 13 378 956 12 767 566 Immateriaalne põhivara 6 9 585 539 9 420 251 Põhivara kokku 22 964 495 22 187 817 VARAD KOKKU 29 324 042 36 931 621 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised laenukohustused 3; 7 10 674 692 1 871 541 Võlad töövõtjatele 8 156 289 187 009 Lühiajalised eraldised 8 401 400 521 168 Muud lühiajalised kohustused 3; 9 1 743 955 2 306 770 Lühiajaline sihtfinantseering 15 110 250 220 611 Lühiajalised kohustused kokku 13 086 586 5 107 099 Pikaajalised laenukohustused 3; 7 2 623 187 13 297 879 Pikaajaline sihtfinantseering 15 0 31 945 Pikaajalised kohustused kokku 2 623 187 13 329 824 KOHUSTUSED KOKKU 15 709 773 18 436 923 OMAKAPITAL 10 Aktsiakapital 10 112 940 10 112 940 Kohustuslik reservkapital 511 294 511 294 Ülekurss 5 000 000 5 000 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 2 870 464 6 324 649 Koondkahjum/-kasum –4 880 429 –3 454 185 OMAKAPITAL KOKKU 13 614 269 18 494 698 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 29 324 042 36 931 621 Lehekülgedel 51-83 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 47 7.2 Koondkasumiaruanne (eurodes) Lisa 2022 2021 Müügitulu 11 15 683 553 17 105 141 Muu äritulu 441 321 678 144 Äritulud kokku 16 124 874 17 783 285 Kaubad, toore, materjal ja teenused 13 –2 920 879 –2 488 401 Muud tegevuskulud 14 –1 313 062 –1 118 832 Tööjõukulud 12 –12 817 713 –11 970 681 Põhivara kulum 6 –3 763 267 –5 404 695 Ärikulud kokku –20 814 921 –20 982 609 Ärikahjum/-kasum –4 690 047 –3 199 324 Finantstulud 680 732 Finantskulud 7 –191 062 –255 593 Kahjum/kasum majandustegevusest –4 880 429 –3 454 185 Puhaskahjum/kasum –4 880 429 –3 454 185 Koondkahjum/kasum –4 880 429 –3 454 185 Lehekülgedel 51-83 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 48 7.3 Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2022 2021 Rahavoog äritegevusest Ärikahjum/-kasum –4 690 047 –3 199 324 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 3 763 267 5 404 695 Põhivara sihtfinantseerimise –142 306 –440 502 15 amortisatsioon Sihtfinantseering kulude katmiseks 15 –152 531 –65 981 Kokku korrigeerimised 3 468 430 4 898 212 Äritegevusega seotud nõuete ja 1 520 175 329 874 4; 5 ettemaksete muutus Varude muutus 3 164 –6 197 Äritegevusega seotud kohustuste ja –198 969 460 383 8; 9 ettemaksete muutus Laekumised sihtfinantseerimisest 152 531 –1 242 741 15 tegevuskulude katmiseks Kokku rahavood äritegevusest 255 284 1 240 207 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse –5 053 228 –2 219 200 6 põhivara eest Laekunud intressid 680 731 Kokku rahavood –5 052 548 –2 218 469 investeerimistegevusest Rahavood finantseerimisest Sissemaksed omakapitali 0 10 000 000 Saadud laenud 7 0 0 Saadud laenude tagasimaksed 7 –1 871 540 –4 792 072 Makstud intressid 7 –192 115 –257 016 Kokku rahavood finantseerimisest –2 063 655 4 950 912 Perioodi netoraha muutus, +/– –6 860 919 3 972 650 Raha perioodi alguses 2 10 555 239 6 582 589 Raha perioodi lõpus 2 3 694 320 10 555 239 Lehekülgedel 51-83 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 49 7.4 Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Aktsia- Kohustuslik Jaotamata kapital reservkapital Ülekurss kasum Kokku Saldo 31.12.2020 5 112 940 511 294 0 6 324 649 11 948 883 Aktsiakapitali suurendamine 5 000 000 0 5 000 000 0 10 000 000 Koondkahjum/-kasum 2021 0 0 0 –3 454 185 –3 454 185 Saldo 31.12.2021 10 112 940 511 294 5 000 000 2 870 464 18 494 698 Aktsiakapitali suurendamine 0 0 0 0 0 Koondkahjum/-kasum 2021 0 0 0 –4 880 429 –4 880 429 Saldo 31.12.2022 10 112 940 511 294 5 000 000 –2 009 965 13 614 269 Täpsem teave aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 10. Lehekülgedel 51-83 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 50 8 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD LISA 1. AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA HINDAMISALUSED Üldteave Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi: ettevõte) on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev peamiselt aeronavigatsiooniteenuse osutamisega tegelev äriühing, mille aktsiatest 100% kuulub Eesti Vabariigile. Ettevõte ei oma ühtegi tütar- ega sidusettevõtet. Ettevõtte aadress on Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald, Harjumaa. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ja kajastab perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2022. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 27. märtsil 2023. Äriseadustiku alusel on juhatuse koostatud majandusaasta aruande (mille üks osa on raamatupidamise aastaaruanne) kinnitamine aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Aktsionäril on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Koostamise alused Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) väljatöötatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgenduste alusel nii, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud (EL IFRS). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist. Arvestus- ja esitusvaluuta Ettevõtte arvestus- ja esitusvaluuta on euro. Muutused teabe esitusviisis Käesoleva aruande koostamisel rakendatud põhimõtted teabe esitusviisi kohta on samad, mida kasutati ettevõtte 31. detsembril 2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruandes, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevalt. Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis muutusid kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2022, ei ole eeldatavasti ettevõttele olulist mõju. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 51 Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused 31. detsembril 2022 lõppenud aruandeperioodile veel ei kohaldu ning seetõttu pole neid käesoleva aruande koostamisel rakendatud. Ettevõte kavatseb neid rakendada siis, kui need jõustuvad. Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muudatusi kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem, ja neid rakendatakse tagasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatustes selgitatakse, et kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks põhineb üksnes ettevõtte õigusel arveldamist aruandeperioodi lõpus edasi lükata. Ettevõtte õigus lükata arveldamist edasi vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast ei pea olema tingimusteta, kuid sellel peab olema sisu. Klassifitseerimist ei mõjuta juhtkonna kavatsused ega ootused selle kohta, kas ja millal ettevõte oma õigust kasutab. Muudatustega selgitatakse ka olukordi, mida peetakse kohustise tasumiseks. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks. Standardi IAS 1„Finantsaruannete esitamine“ ja IFRSi rakendusjuhendi nr 2 „Olulisuse üle otsustamine“ muudatusi kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Lubatud on varasem rakendamine. Standardi IAS 1 muudatuste eesmärk on aidata ettevõtetel avalikustada arvestuspõhimõtete kohta kasulikumat teavet: • nõudes ettevõtetelt vaid oluliste arvestuspõhimõtete avalikustamist; • selgitades, et ebaoluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted on samuti ebaolulised ega vaja seetõttu avalikustamist, ja • selgitades, et ka mitte kõik oluliste tehingute, muude sündmuste või tingimustega seotud arvestuspõhimõtted ei ole ettevõtte raamatupidamise aruande seisukohalt olulised. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis ka IFRSi rakendusjuhendit nr 2, lisades juhise ja kaks lisanäidet olulisuse mõiste rakendamise kohta arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Muudatused on kooskõlas mõiste „olulisus“ täpsustatud määratlusega: „Teave arvestuspõhimõtete kohta on oluline, kui seda koos ettevõtte raamatupidamise aruandes sisalduva muu teabega käsitledes võib mõistlikult eeldada, et see mõjutab otsuseid, mida üldotstarbelise raamatupidamise aruande põhikasutajad selle raamatupidamise aruande alusel teevad“. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks. Standardi IAS 8 „Arvestuspõhimõtted, arvestushinnangute muutused ja vead“ muudatusi kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem, ja neid rakendatakse edasiulatuvalt. Lubatud on varasem rakendamine. Muudatustega võetakse kasutusele mõiste „arvestushinnangud“ uus määratlus: selgitatakse, et need on raamatupidamise aruandes esitatud rahalised summad, mille mõõtmisega kaasneb määramatus. Muudatustega selgitatakse ka arvestuspõhimõtete ja arvestushinnangute vahelist seost: täpsustatakse, et ettevõte annab arvestushinnangu selleks, et saavutada arvestuspõhimõttega kehtestatud eesmärki. Muudatused ei avalda eeldatavalt ettevõttele olulist mõju, kuna nendega antakse juhised selle kohta, kas muutusi tuleb käsitleda hinnangute muutusena, arvestuspõhimõtete muutusena või vigadena. Standardi IAS 1 „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine“ muudatusi kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem. Neid ei ole veel Euroopa Liidus vastu võetud. IAS 1 muudatused kohustuste lühi- ja pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020. aasta jaanuaris. Esialgne jõustumiskuupäev oli 1. jaanuar 2022. COVID-19 pandeemiale reageerides lükati aga jõustumiskuupäeva ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudatuste rakendamiseks. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 52 Standardi IFRS 16 „„Rendid“: Rendikohustus müük-tagasirent“ muudatusi kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem, ja neid rakendatakse tagasiulatuvalt perioodidele alates IFRS 16 rakendamisest. Lubatud on varasem rakendamine. Neid ei ole veel Euroopa Liidus vastu võetud. Standardi IFRS 16 „Rendid“ muudatused mõjutavad seda, kuidas müüja- rentnik kajastab müügi-tagasirendi tehingust tulenevaid muutuvaid rendimakseid. Muudatustega kehtestatakse muutuvatele maksetele uus arvestusmudel. Muudatustega kinnitatakse järgmist: • Esmasel kajastamisel võtab müüja-rentnik müügi-tagasirendi tehingust tuleneva rendikohustise mõõtmisel arvesse muutuvaid rendimakseid. • Pärast esmast kajastamist rakendab müüja-rentnik rendikohustise hilisema arvestusega seotud üldisi nõudeid selliselt, et ta ei kajasta temale allesjääva kasutusõigusega seotud kasumit ega kahjumit. Müüja-rentnik võib kasutada teistsuguseid lähenemisviise, mis on kooskõlas uute hilisema mõõtmise nõuetega. Ettevõte hindab muudatuste mõju finantsaruandele ebaoluliseks. Ülejäänutel uutel või muudetud standarditel ja tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju ettevõtte raamatupidamise aruandele. Välisvaluuta arvestus Kõik välisvaluuta tehingud on kajastatud eurodes tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku valuutakursi alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on aruandeperioodi lõpul ümber hinnatud aruandeperioodi lõpul kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku valuutakursi järgi. Ümberhindamisest saadud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud koondkasumi aruandes. Lühi- ja pikaajalised varad ja kohustused Varad ja kohustused on kajastatud lühiajalistena, kui need realiseeruvad 12 kuu jooksul alates aruandeperioodi lõpust. Pikema perioodi jooksul realiseeruvad varad ja kohustused on kajastatud pikaajalistena. Finantsvara Klassifitseerimine Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, mil ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 53 Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ja finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Ettevõtte kõik finantsvarad on klassifitseeritud järgnevates kategooriates: • nõuded ostjate vastu; • raha ja raha ekvivalendid. Omakapitaliinstrumendid Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse. Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku teabe põhjal. Rakendatav väärtuse languse metoodika oleneb sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitut võimalikku tulemust, ii) raha ajaväärtust ja iii) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ning põhjendatud teavet minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemisviisi ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte vaatas üle väärtuse languse metoodika iga vastava varaklassi jaoks. Väärtuse languse metoodika muutuse tulemusel ei tekkinud 1. jaanuari seisuga allahindluse reservis olulisi muutusi, seega korrigeerimisi jaotamata kasumis ja omakapitalis ei tehtud. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli 1. jaanuari 2021 ja 31. detsembri 2022 seisuga ebaoluline. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid nii finantsseisundi aruandes kui ka rahavoogude aruandes moodustavad sularaha kassas, raha arvelduskontodel ja lühiajalised (kuni kolm kuud) deposiidid. Materiaalne põhivara Kajastamine ja mõõtmine Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 54 Põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis on otseselt seostatavad vara soetamisega. Oma tarbeks valmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb materjalikulust, otsestest tööjõukuludest ning muudest kuludest, mis on otseselt vajalikud vara eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamiseks. Põhivara soetamise, ehitamise või tootmisega seotud laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid komponentide kasuliku eluea järgi. Edaspidised väljaminekud Mõne materiaalse põhivaraobjekti osasid tuleb teatud ajavahemike järel vahetada või renoveerida. Sellised väljaminekud kajastatakse materiaalse põhivara bilansilises maksumuses juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjekti osaga seotud tulevast kasu ja varaobjekti osa soetusmaksumust usaldusväärselt hinnata. Asendatud osade kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse. Eelmises lõigus esitatud arvelevõtmise põhimõtete alusel ei kajastata materiaalse põhivara objekti bilansilises maksumuses igapäevase hooldusega seotud kulusid. Sellised väljaminekud on tekkepõhiselt perioodikulud. Kulumi arvestus Kulum kajastatakse koondkasumiaruandes ning arvestatakse materiaalselt põhivaralt ning selle eristatavatelt komponentidelt lineaarsel meetodil. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amortiseerita. Ettevõte kasutab järgmisi amortisatsiooninorme: • maa 0% • rajatised, hooned, ehitised ja nende tehnosüsteemid 2–20% • masinad ja seadmed 1–40% • muu inventar 10–40% Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav juhtkonna plaanitud eesmärgi kohaselt, ning lõpetatakse juhul, kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel müügiootel põhivaraks. Materiaalsele põhivarale määratud kasulikud eluead, jääkväärtused ja amortisatsioonimeetodid vaadatakse üle igal aastal. Muudatustest tulenev mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majanduslikku kasu saada. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes real „põhivara kulum“ perioodil, mil kajastamine lõpeb. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 55 allahindlused. Immateriaalset põhivara (välja arvatud firmaväärtus) amortiseeritakse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, analoogiliselt materiaalse põhivara väärtuse languse hindamisega. Amortisatsioon Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt iga immateriaalse varaobjekti kohta selle kasuliku eluea järgi määraga 4–20% aastas. Mittefinantsvarade väärtuse langus Mittefinantsvara Igal bilansipäeval hindab ettevõte kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata mittefinantsvarade väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, tehakse vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulud või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge diskontomääraga, mis väljendab hetke turuväärtuse suundumusi ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Vara väärtuse languse testimiseks rühmitatakse varad kõige väiksemasse võimalikku varade gruppi, mille pidevast kasutamisest on võimalik rahavoogusid eristada ning mis on olulises osas sõltumatud teistest varadest või varade gruppidest saadavatest rahavoogudest. Vara väärtuse langus kajastatakse kahjumina, kui vara või selle raha genereeriva üksuse bilansiline väärtus ületab selle hinnangulist kaetavat väärtust. Vara väärtuse langusest tekkinud kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes. Varade kaetavat väärtust suurendatakse juhul, kui on viiteid, et vara väärtus on kasvanud ja kaetava väärtuse arvutamisel kasutatud hinnangud muutuvad. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara kaetav väärtus on kasvanud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse bilansilist jääkmaksumust. Ülempiir on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest saadud tasu õiglane väärtus. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskohustuse eluea jooksul. Finantskohustustega kaasnevad kulutused (sh intressikulud) kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruandepäevast või kui ettevõttel pole tingimusteta õigust lükata kohustuse tasumist edasi rohkem kui 12 kuud alates aruandepäevast. Laenukohustusi, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Samuti kajastatakse lühiajalisena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus aruandepäeval tagasi kutsuda laenulepingu rikkumise tõttu. Ettevõte ei ole laenukulutusi kuni aruandeperioodi lõpuni kapitaliseerinud, kuna ettevõtte hinnangul on laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise mõju ebaoluline. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 56 Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui kohustus on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandeperioodi lõppu toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline (on rohkem tõenäoline kui mitte, et vahendite väljavool on vajalik kohustuse rahuldamiseks) ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandeperioodi lõpu seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale poolele. Eraldiste kulu ja eraldiste finantsseisundi aruandes kajastatud maksumuse muutuste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata tulevaste perioodide kahjumite katmiseks. Kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Rendiarvestus Ettevõte rakendab IFRS 16 „Rendilepingud“ alates 1. jaanuarist 2019. Rendilevõtjad peavad: a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12-kuuliste rendilepingute puhul, v.a juhul, kui renditav vara on väheväärtuslik, ning b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt. Rendilepinguid kajastatakse kasutusõiguse varana ja vastava kohustusena kuupäeval, mil renditav vara on kasutamiseks saadaval. Rendikohustused kajastatakse rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnatakse summas, mis võrdub rendikohustusega, kui kasutusõiguse varade korrigeerimine ei ole vajalik. Iga liisingumakse jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajastatakse rendiperioodi kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul olenevalt sellest, kumb on lühem. Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust: • püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendisoodustused; • muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon, euribor); • summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel; • ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 57 Rendimaksed diskonteeritakse, kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti määratav, või ettevõtte sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär, mida rentnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel. Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on alla 12 kuu. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT-tehnikat ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõimaluse rakendamiseks või pikendamisvõimaluse rakendamata jätmiseks. Pikendamisvõimalused (või perioodid pärast lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud juhul, kui on väga tõenäoline, et renti jätkatakse (või ei lõpetata). Ettevõtte juhtkond hindab sündmusi ja asjaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust. Lepingute kohaselt ei ole lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust. Ettevõte on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid: • alla 12-kuuse rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingute kajastamine raamatupidamises lühiajaliste rentidena; • väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine; • rendivarade mõõtmisega seotud esmaste otseste kulude välistamine standardi esmasel kohaldamisel. Ettevõte rendib transpordivahendeid ning tasub rendimakseid andmeside eest. IFRS 16 rakendamisel analüüsis ettevõte rentimisega seotud rendikohustusi, mis standardi IAS 17 „Rendid“ järgi olid varem klassifitseeritud kui kasutusrent. 31. detsembril 2022 kehtivad rendilepingud on alla 12-kuulise katkestamise võimalusega või on renditavad varad väheolulise maksumusega, mistõttu 2022. aastal kasutusrente arvestuspõhimõtete muudatuse tulemusel kasutusõiguse varana ei kajastatud. Müügitulu kliendilepingutelt Müügitulu on tulu, mis tekib ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Ettevõte osutab lepingute alusel navigatsiooniteenust. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, mil teenuseid osutatakse. Finantseerimise komponent Ettevõttel puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Seepärast ei korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju järgi. Intressitulu Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt efektiivse intressimäära alusel koondkasumiaruandes finantstulude koosseisus. Tööjõukulud Tööjõukulud kajastatakse koondkasumiaruandes hetkel, kui ettevõttel on töötajate ees tekkinud kohustus. Tööjõukuludes kajastatakse töötajatele makstud palk koos sotsiaalmaksu (33%) ja Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 58 töötuskindlustusmaksega (0,8%) ning tehtud erisoodustused koos nendelt makstud tulumaksu (20/80) ja sotsiaalmaksuga. Puhkusetasu kulu ning kohustuse suurus arvestatakse jooksvalt. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse koondkasumiaruandes tööjõukuludena ning võetakse finantsseisundi aruandes arvele lühiajalise kohustusena. Ettevõtte tulumaks Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtte kasumit, vaid dividende. Maksustamise kontseptsiooni eripära järgi ei oma mõiste „varade ja kohustuste maksubaas“ majanduslikku sisu ning edasilükkunud tulumaksukohustust ega tulumaksuvara ei saa tekkida. Dividendidelt arvestatavat ettevõtte tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna ja -kohustusena dividendide väljakuulutamise perioodi koondkasumiaruandes. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, tuuakse välja aruande lisas. Alates 2018. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018 esimene arvesse võetav aasta. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse koondkasumiaruandes proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi ridadel. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine toimub. Sihtfinantseeringut kajastatakse lühiajalisena kui eeldatav tuluna kajastamine toimub järgneva 12 kuu jooksul. Ülejäänud finantseeringud kajastatakse pikaajalisena. Rahavood Rahavoogude aruanne koostatakse kaudsel meetodil. Raha ja selle ekvivalentidena käsitletakse rahavoogude aruandes finantsseisundi aruande kirjel „raha ja raha ekvivalendid“ kajastatud varasid. Sündmused pärast aruandeperioodi Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandeperioodi lõpu 31. detsembri 2022 ja aruande koostamise kuupäeva vahel, kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandeperioodi, mis ei oma mõju aruandeaasta kasumile ega seisuga Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 59 31. detsember 2022 varadele ja kohustustele, kuid mis mõjutavad oluliselt järgnevate perioodide tulemusi, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 60 LISA 2. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID (eurodes) Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Swedbank AS 3 460 553 10 022 895 Luminor Bank AS 47 187 320 341 SEB Pank AS 186 580 212 003 Kokku 3;7 3 694 320 10 555 239 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 61 LISA 3. FINANTSINSTRUMENDID (eurodes) Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Finantsvarad Raha ja raha ekvivalendid 2 3 694 320 10 555 239 Nõuded ostjate vastu 4 2 218 078 3 913 115 Finantsvarad kokku 5 912 398 14 468 354 Finantskohustused Võlakohustused 7 13 297 879 15 169 420 Muud lühiajalised kohustused 9 1 307 718 1 897 300 Finantskohustused kokku 14 605 597 17 066 720 Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused 31. detsembri 2022 ja 31. detsembri 2021 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Ettevõttel puuduvad õiglases väärtuses mõõdetavad varad ja kohustused. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 62 LISA 4. NÕUDED OSTJATE VASTU (eurodes) Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Ostjatelt laekumata arved 2 515 000 4 215 705 sh seotud osapooltelt laekumata arved 26 370 156 479 Ebatõenäoliselt laekuvad arved –296 922 –302 590 Nõuded ostjate vastu 3 2 218 078 3 913 115 Aruandeaastal kanti ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 110 067 euro (2021. aastal 109 euro) ulatuses ja võeti tagasi varasematel perioodidel ebatõenäoliseks kantud nõudeid summas 3303 eurot. Lootusetuks tunnistati ja kanti finantsseisundi aruandest välja nõudeid 112 432 euro (2021. aastal 109 euro) ulatuses (lisainfot krediidiriski kohta vt lisast 18). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 63 LISA 5. MUUD NÕUDED JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Maksude ettemaksed 188 632 173 803 Muud ettemaksed ja nõuded 258 517 101 647 Kokku 447 149 275 450 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 64 LISA 6. PÕHIVARA Materiaalne põhivara (eurodes) Maa, hooned, ehitised ja Muu Lõpetamata nende tehno- Masinad ja materiaalne investee- süsteemid seadmed põhivara ringud Kokku Jääkmaksumus 31.12.2020 8 039 347 4 494 430 398 080 10 790 12 942 647 Soetamine 0 0 0 878 612 878 612 Ümberklassifitseerimine 151 355 208 632 0 –359 987 0 Arvestatud kulum –279 957 –717 512 –56 224 0 –1 053 693 Jääkmaksumus 31.12.2021 7 910 745 3 985 550 341 856 529 415 12 767 566 Soetamine 0 0 0 1 749 382 1 749 382 Ümberklassifitseerimine 229 489 824 140 14 000 –1 067 629 0 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 –13 614 –13 614 immateriaalseks põhivara lõpetamata investeeringuks Ümberklassifitseerimine 0 0 0 –38 502 –38 502 kuluks Arvestatud kulum –305 283 –722 716 –57 877 0 –1 085 876 Jääkmaksumus 31.12.2022 7 834 951 4 086 974 297 979 1 159 052 13 378 956 Seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 11 399 475 16 439 748 703 136 10 790 28 553 149 Akumuleeritud kulum –3 360 128 –11 945 318 –305 056 0 –15 610 502 Seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 11 550 831 16 416 524 696 614 529 415 29 193 384 Akumuleeritud kulum –3 640 086 –12 430 974 –354 758 0 –16 425 818 Seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 11 743 709 16 146 956 527 008 1 159 052 29 576 725 Akumuleeritud kulum –3 908 758 –12 059 982 –229 029 0 –16 197 769 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 65 Immateriaalne põhivara (eurodes) Lõpetamata Tarkvara investeering Kokku Jääkmaksumus 31.12.2020 7 938 466 3 943 927 11 882 393 Soetamine 0 1 895 640 1 895 640 Ümberklassifitseerimine 3 979 092 –3 979 092 0 Ümberklassifitseerimine kuluks 0 –6 780 –6 780 Arvestatud kulum –4 351 002 0 –4 351 002 Jääkmaksumus 31.12.2021 7 566 556 1 853 695 9 420 251 Soetamine 0 2 868 965 2 868 965 Ümberklassifitseerimine 318 112 –318 112 0 Ümberklassifitseerimine 0 13 614 13 614 materiaalse põhivara lõpetamata investeeringutest Ümberklassifitseerimine kuluks 0 –39 900 –39 900 Arvestatud kulum –2 677 391 0 –2 677 391 Jääkmaksumus 31.12.2022 5 207 277 4 378 262 9 585 539 Seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 25 149 166 3 943 927 29 093 093 Akumuleeritud kulum –17 210 700 0 –17 210 700 Seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 29 128 258 1 853 695 30 981 953 Akumuleeritud kulum –21 561 702 0 –21 561 702 Seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 29 369 700 4 378 262 33 747 962 Akumuleeritud kulum –24 162 423 0 –24 162 423 Aruandeaasta lõpul lõpetamata põhivara investeeringutena kajastatud summadest olulisema osa moodustab Tatci Finest B10 2 182 886 euro ja CADASe tarkvara uuendus 1 033 210 euro ulatuses, eeldatav kasutuselevõtt 2023. aastal. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 66 LISA 7. VÕLAKOHUSTUSED (eurodes) Võla lõpliku Võlakohustuse pikaajaline lühiajaline kustutamise Võlausaldaja jääk kokku osa osa Intressimäär tähtaeg Seisuga 31.12.2021 Swedbank AS 423 900 0 423 900 1,69% 18.05.2022 Swedbank AS 3 962 407 3 297 879 664 528 1,50% 04.09.2027 Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 1,29% 05.11.2023 EUROCONTROL 783 113 0 783 113 1,50% + 31.03.2022 EURIBOR Kokku 15 169 420 13 297 879 1 871 541 Seisuga 31.12.2022 Swedbank AS 3 297 879 2 623 187 674 692 1,50% 04.09.2027 Swedbank AS 10 000 000 0 10 000 000 1,29% 05.11.2023 Kokku 13 297 879 2 623 187 10 674 692 Ettevõttel on kaks laenu. Laenulepingud on tagatiseta. Swedbanki esimese laenu intress on baasmäär seitsme aasta euro intressi-swap’ist ja marginaalist, s.o 1,50%, teise laenu intress on viie aasta euro intressi-swap ja marginaal, s.o 1,29%. Laenu kajastamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, et nominaalne ja efektiivne intressimäär ei erine oluliselt. 2022. aasta laenuintressist 191 062 eurot (2021. aastal 255 593 eurot) on kõik kajastatud koondkasumiaruandes finantskuluna. Aurande koostamise kuupäeval on ettevõttel olemas kokkulepe Swedbankiga laenu refinantseerimiseks summas 10 miljonit eurot. Refinantseerimine kajastatakse 2023. aastal pikaajalise kohustusena. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 67 Netovõlg (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 3 694 320 10 555 239 Lühiajalised võlakohustused –10 674 692 –1 871 541 Pikaajalised võlakohustused –2 623 187 –13 297 879 Netovõlg –9 603 559 –4 614 181 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 3 694 320 10 555 239 Fikseeritud intressimääraga –13 297 879 –15 169 420 võlakohustused Netovõlg –9 603 559 –4 614 181 Võlakohustused Võlakohustused Raha ja raha tagasimaksega tagasimaksega ekvivalendid kuni 1 aasta üle 1 aasta Kokku Netovõlg 01.01.2021 6 582 589 –4 792 072 –15 169 420 –13 378 903 Muutused 3 972 650 0 0 3 972 650 Tagastatud (+) / saadud 0 4 792 072 0 4 792 072 (–) laenud Laenu klassifitseerimine 0 –1 871 541 1 871 541 0 pikaajalisest lühiajaliseks Netovõlg 31.12.2021 10 555 239 –1 871 541 –13 297 879 –4 614 181 Muutused –6 860 919 0 0 –6 860 919 Tagastatud (+) / saadud 0 1 871 541 0 1 871 541 (–) laenud Laenu klassifitseerimine 0 –10 674 692 10 674 692 0 pikaajalisest lühiajaliseks Netovõlg 31.12.2022 3 694 320 –10 674 692 –2 623 187 –9 603 559 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 68 LISA 8. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE (eurodes) Kohustuse liik Algjääk Muutus Lõppjääk Väljamaksmata 2022 187 009 –30 720 156 289 puhkusekohustus ja lahkumishüvitised 2021 293 327 –106 318 187 009 Väljamaksmata 2022 521 168 –119 768 401 400 preemiaeraldise lühiajaline osa 2021 0 521 168 521 168 Kokku 31.12.2022 708 177 –150 488 557 689 Kokku 31.12.2021 293 327 414 850 708 177 Puhkusekohustusena on näidatud välja teenitud, kuid kasutamata puhkusepäevade eest makstav puhkusetasu koos selle pealt makstava 33% sotsiaalmaksu ja 0,8% töötuskindlustusmaksega. Puhkusekohustuse väljamaksed toimuvad töötajate puhkusele minekul. 2022. aastal moodustati tulemustasu eraldis, mida kajastatakse lühiajalisena. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 69 LISA 9. MUUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED (eurodes) Lisa 31.12.2022 31.12.2021 Tarnijatele tasumata arved 3 1 293 363 1 877 824 Maksuvõlad 436 237 409 470 Sotsiaalmaks 260 296 244 478 Üksikisiku tulumaks 139 680 133 277 Töötuskindlustusmakse 17 345 16 356 Kogumispension 13 458 12 788 Erijuhtude tulumaks 5 458 2 571 Viitintress 3 13 487 14 540 Muud lühiajalised kohustused 3 868 4 936 Kokku 1 743 955 2 306 770 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 70 LISA 10. OMAKAPITAL Aktsiakapital Aktsiate arv 31. detsembril 2022 oli 1 011 294 (31. detsembril 2021: 1 011 294), aktsiate keskmiseks arvuks kujunes aruandeaastal 1 011 294 (2021. aastal 1 022 294). Aktsia nimiväärtuseks on 10 eurot ning see koosneb lihtaktsiatest. Kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiaseltsi miinimum aktsiakapital on 5 112 940 eurot ja maksimum aktsiakapital 20 451 760 eurot. Iga lihtaktsia annab omanikule õiguse saada dividende ja ühe hääle üldkoosolekul. Kohustuslik reservkapital Aruandeaastal püsis reservkapitali suurus muutumatuna 511 294 euro tasemel (samuti aastal 2021), mis on reservkapitali põhikirjaga ja õigusaktidega nõutav suurus. Ülekurss Aruandeaastal oli ülekurss muutumatu, mis on 10 eurot aktsia kohta ja kogusummas 5 000 000 eurot. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 71 LISA 11. MÜÜGITULU PÕHITEGEVUSEST Müügitulu teenuste kaupa (eurodes) Teenuse liik 2022 2021 Navigatsiooniteenus (EMTAK 52239), sh 15 660 500 17 103 438 marsruudi navigatsiooniteenus 14 088 751 15 740 164 terminali navigatsiooniteenus 1 571 749 1 363 274 Konsultatsiooniteenus (EMTAK 52239) 23 053 1 703 Kokku 15 683 553 17 105 141 Navigatsiooniteenus klientide kaupa (eurodes) 2022 2021 marsruudi terminali marsruudi terminali navigatsiooni- navigatsiooni- navigatsiooni- navigatsiooni- Klient teenus teenus teenus teenus Finnair 2 711 462 155 762 899 323 81 366 Air China 2 142 938 0 2 006 322 0 China Eastern 717 756 0 768 049 0 Air Baltic 704 305 377 489 395 895 305 863 Ryanair 520 249 230 430 163 217 110 949 Air China Cargo 515 164 0 397 883 0 Turkish Airlines THY 461 985 55 616 139 890 36 223 Aeroflot 414 237 0 247 153 0 Lufthansa 398 306 110 463 577 349 93 985 Rossiya Airlines 335 700 0 363 934 0 Muud kliendid 5 166 649 641 990 9 781 149 734 889 Kokku 14 088 751 1 571 749 15 740 164 1 363 274 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 72 LISA 12. TÖÖJÕUKULUD (eurodes) 2022 2021 Tööjõukulud –9 404 805 –8 831 688 Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse –3 164 632 –2 974 997 Erisoodustused koos maksudega –248 276 –163 996 Kokku –12 817 713 –11 970 681 Töötajate keskmine arv aruandeaastal oli 176 (2021. aastal 176), millest töölepingu alusel töötavate isikute keskmine arv oli 172 (2021. aastal 172) ja juriidilise isiku juhtorgani liikmete keskmine arv oli 4 (2021. aastal 4). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 73 LISA 13. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED (eurodes) 2022 2021 Seadmete hoolduskulud –1 138 197 –1 130 617 Teenused –195 778 –139 220 Meteoinformatsioon –388 747 –363 734 Seadmete ekspluatatsioonikulud –286 890 –228 555 Kaubad, materjalid, energia –465 590 –209 871 Kindlustuskulud* –295 193 –264 472 Julgestuskulud –37 124 –40 217 Kommunikatsioonikulud –78 085 –89 466 Vahendid –35 275 –22 249 KOKKU –2 920 879 –2 488 401 * Kindlustuskuludest 94,26% (2021. aastal 94,62%) moodustab 650 miljoni euro (2021. aastal 650 miljoni euro) suuruse limiidiga vastutuskindlustuse lepingu eest makstud kindlustuspreemia. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 74 LISA 14. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD (eurodes) 2022 2021 Koolituskulud –164 544 –202 504 Lähetuskulud –128 628 –72 286 Rendikulud –395 621 –369 393 Muud ärikulud –356 296 –224 127 Hoonete, ruumide, rajatiste korrashoid –206 223 –197 736 Töökeskkonna kulud –39 512 –37 255 Transpordikulud –22 238 –15 531 KOKKU –1 313 062 –1 118 832 Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 75 LISA 15. SIHTFINANTSEERIMINE (eurodes) 2022 2021 Sihtfinantseerimise 252 556 2 001 780 kohustus perioodi alguses Juurde tulnud 152 531 –1 242 741 Tegevuskulude tulu –152 531 –65 981 Põhivara tulu –142 306 –440 502 Sihtfinantseerimise 110 250 252 556 kohustus perioodi lõpus sh lühiajaline osa 110 250 220 611 sh pikaajaline osa 0 31 945 sh kuni 6 k 0 195 037 6–12 k 110 250 25 574 1–2 a 31 945 2022. aastal vahendasime edasi 2022. aastal laekunud Sesar-Ju Uspace GOFi sihtfinantseeringut summas 1 068 623 eurot ja tegevuskulude katteks laekus 152 531 eurot, mis on kajastatud real „Juurde tulnud“. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 76 LISA 16. TEHINGUD SEOTUD POOLTEGA Ettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Ettevõtte aruande koostamisel on seotud poolteks loetud juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju. Samuti on seotud poolteks loetud kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju. Ettevõte avalikustab tehingud riigi kontrolli või valitseva mõju all olevate lennundusettevõtetega. (eurodes) Seotud pool Aasta Varad Kohustused Äritulud Ärikulud Riigi kontrolli või 2022 13 731 27 956 203 808 109 167 valitseva mõju all lennundusettevõtted 2021 54 194 17 657 249 497 95 963 Kõik tehingud seotud pooltega on tehtud turutingimustel ning nõuetes seotud pooltega ei ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil. Aruandeaastal arvestati juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu ja palgana 360 350 eurot ning täiendava tasuna 82 500 eurot (2021. aastal juhatuse liikme tasu ja palgana 321 077 eurot ning täiendava tasuna 63 000 eurot). Nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aasta jooksul nõukogu liikme tasudena ning nõukogu juurde moodustatud auditikomitees osalemise eest kokku 31 250 eurot (2021. aastal 31 313 eurot). Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute kohaselt on ettevõttel kohustus maksta kompensatsiooni olenevalt lepingu lõpetamise alustest kuni kolme kuu teenistustasu ulatuses. Kuna selle kohustuse realiseerumine ei ole tõenäoline, pole seda reservina kajastatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 77 LISA 17. OLULISED RAAMATUPIDAMISHINNANGUD Aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesoleva raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsteabele. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2022 jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus on kokku 27 141 545 eurot (31. detsember 2021: 10 176 538 eurot). Kõikide varade amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks koondkasumit 283 200 euro võrra. Aruandeperioodi jooksul kanti bilansist välja ja jätkati bilansivälistel kontodel arvestust nende põhivarade puhul, mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro. Juhtkonna hinnang varade kasuliku eluea muutuse kohta on kajastatud aastaaruandes edasiulatuvalt. Hinnangu muudatusena suurenes ettevõtte amortisatsioonikulu ning mõju perioodi koondkasumile on 39 561 eurot (2021. aastal 19 376 eurot). Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine Juhtkond hindas võimalike põhivara ja lõpetamata investeeringute väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist. Eesti lennuliikluse 2022. aasta maht oli üle kolmandiku võrra väiksem kui kriisieelsel 2019. aastal. Tuginedes aruande koostamise ajal kehtinud hinnangutele lennuliikluse taastumise kohta ning arvestades komisjoni 3. novembri 2020. aasta rakendusmäärust (EL) 2020/1627 COVID-19 pandeemiast põhjustatud erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024), millega võimaldatakse 2020.–2021. aasta ühikumäärade suurendamine jaotatuna alates 2023. aastast viiele kalendriaastale, on finantsprognooside alusel koostatud vara väärtuse test ning vara väärtuse langust ei tuvastatud. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 78 LISA 18. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE Ettevõtte finantsriskide juhtimiseks on välja töötatud finantsriskide juhtimise kord, mis reguleerib järgmiste ettevõtte majandustegevusega seotud finantsriskide juhtimist: likviidsusrisk, krediidirisk, valuutarisk ja intressirisk. Riskijuhtimises ei ole võrreldes eelmiste perioodidega olulisi muutusi toimunud. Kapitali juhtimisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse määrusi, millega määratakse igal aastal kindlaks omanikule makstavate dividendide määr või summa. Ettevõtte finantsriskide juhtimisel on tähtsaimad eesmärgid tähtsuse järjekorras: • likviidsus; • kapitali säilimine; • tulu teenimine. Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide maandamiseks, kuid ettevõte ei ole neid aruande- ega võrdlusperioodil kasutanud. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et ettevõte ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi tõttu. Ettevõttel peab olema kolme tööpäeva jooksul rahana kasutatav vähemalt jooksva kuu väljaminekute suurune summa, arvestamata ühekordseid tavalisest oluliselt suuremaid väljaminekuid. Lühiajaliste tähtajaliste investeeringute tegemisel peab olema tagatud likviidsus ka ühekordsete tavalisest oluliselt suuremate väljaminekute õigeaegseks tasumiseks. Likviidsusriski maandamiseks kasutab ettevõte eri finantseerimisallikaid, milleks on pangalaen, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev seire. Olemasolevate finantskohustuste lunastustähtajad järgnevate aastate kaupa on järgmised: Diskonteeri Seisuga mata 31.12.2022 kuni 1–2 2–5 üle 5 rahavood Bilansiline (eurodes) 6 kuud 6–12 kuud aastat aastat aasta kokku väärtus Võlakohustused 425 059 10 414 700 720 090 1 980 249 0 13 540 098 13 297 879 (lisa 3; 7) Võlad tarnijatele 1 307 718 0 0 0 0 1 307 718 0 ja muud võlad (lisa 3; 9) Kokku 1 732 777 10 414 700 720 090 1 980 249 0 14 847 816 13 297 879 Diskonteeri Seisuga mata 31.12.2021 kuni 1–2 2–5 üle 5 rahavood Bilansiline (eurodes) 6 kuud 6–12 kuud aastat aastat aasta kokku väärtus Võlakohustused 1 637 572 425 417 10 839 759 2 160 271 540 068 15 603 087 15 169 420 (lisa 3; 7) Võlad tarnijatele 1 897 300 0 0 0 0 1 897 300 0 ja muud võlad (lisa 3; 9) Kokku 3 534 872 425 417 10 839 759 2 160 271 540 068 17 500 387 15 169 420 Likviidsusriski juhtimisel on ettevõte võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisava hulga rahaliste vahendite olemasolu, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal ajahetkel. Pidev rahavoogude planeerimine ja kontroll on ettevõtte igapäevase likviidsusriski juhtimise olulised osad. Oleme seisukohal, et olemasolev rahaline puhver ja sanktsioonide alt välja jäänud riikide liikluse mahu teenindamine võimaldavad ettevõttel täita oma finantskohustusi igal ajahetkel. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 79 Lisateavet maksetähtaegade kohta on esitatud lisades 7–9. Krediidirisk Ettevõtte krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita oma kohustusi. Ettevõte kasutab krediidiriski juhtimiseks reitinguagentuuride Moody’s ja Standard&Poor’s reitinguid. Ettevõtte raha paigutamiseks eri võlainstrumentidesse on kehtestatud kindlad kriteeriumid emitendi valiku tegemiseks ja mahupiirangud (kogurisk ühe emitendi suhtes võib ulatuda maksimaalselt 60%ni ettevõtte rahalistest vahenditest), samuti on määratletud lubatavad investeerimispiirkonnad (Eesti ja OECD liikmesriigid). Võttes arvesse, et ettevõtte müügitulu koosneb navigatsiooniteenuse osutamisest lennufirmadele ning kuna navigatsiooniteenus on oma iseloomult lennufirmadele nende äritegevuses eluliselt vajalik (ilma teenust kasutamata ei ole lennuoperatsioonid võimalikud), siis on krediidirisk oluline vaid lennuettevõtete pankrotistumise korral. Ettevõtte krediidikahjumid on aruandeaastal ning võrdlusperioodil võrreldes varasemaga kasvanud. Seisuga 31. detsember 2022 hindasime ebatõenäoliselt laekuvateks arveteks 110 tuhat eurot (peamiselt Venemaa päritolu lendajate mõju), seisuga 31. detsember 2021 oli nõuete allahindlus ebaolulise mõjuga. Krediidiriski madala taseme ostjatega arveldamisel tagab õigusaktides ettevõttele antud õigus mitte osutada navigatsiooniteenust klientidele, kes on tarbitud teenuse eest võlgu. Aastaaruande koostamise hetkeks on laekunud 96% aasta lõpu seisuga üleval olnud nõuetest. Nõuded ostjate vastu maksetähtaegade kaupa (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Maksetähtaeg saabumata 1 972 220 78,4% 3 801 329 90,2% Üle tähtaja 1–30 päeva 124 423 4,9% 88 246 2,1% Üle tähtaja 31–60 päeva 31 702 1,3% 24 401 0,6% Üle tähtaja 61–90 päeva 26 232 1,0% 7 159 0,2% Üle tähtaja 91–120 päeva 23 001 0,9% 9 299 0,2% Üle tähtaja 121–180 päeva 95 557 3,8% 11 426 0,3% Üle tähtaja üle 180 päeva 241 865 9,5% 273 845 6,4% Nõuded ostjate vastu kokku* 2 515 000 100,0% 4 215 705 100,0% (lisad 3; 4) * Nõuded ostjate vastu sisaldavad ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid. Kogu krediidiriski väljendav nõuete ja deposiitide summa on 6 359 547 eurot (2021. aastal 14 743 805 eurot, vt lisad 2–5). Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 80 Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli 31. detsembri 2021 ja 31. detsembri 2022 seisuga ebaoluline. Arvelduskontode jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Pankades, mis omavad Moody’se krediidireitingut AA3 3 694 320 10 555 239 Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest kokku (lisa 2) 3 694 320 10 555 239 Tururisk Tururiski alla kuuluvad valuuta ja intressirisk. Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Ettevõtte olulisem arveldusvaluuta on euro, mistõttu ei hinda ettevõte valuutariski oluliseks. Varadest ja kohustustest tulenevad valuutariskid tuleb maandada, kui avatud netopositsioon samas valuutas ületab 100 000 eurot. Ettevõttel ei olnud aruandeperioodi ega eelneva perioodi lõpu seisuga olulisi avatud välisvaluuta positsioone. Valuutariski vältimiseks toimub arvete väljastamine müügitulu osas eurodes. Intressirisk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõtte pikaajalised kohustused on fikseeritud intressimääraga. Varade intressirisk lühiajaliste rahapaigutuste puhul on maandatud ettevõtte kavatsusega hoida soetatud finantsvarad nende lunastustähtajani. Intressiriski võtmine on lubatud investeerimisel lühiajalistesse instrumentidesse, millesse investeerimiseks on seatud mahulised piirangud. Kapitali juhtimine Ettevõte haldab kapitalina kogu omakapitali. Ettevõtte põhieesmärk kapitali juhtimisel on tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Omanik on seadnud eesmärgi hoida omakapitali osakaal varadest vahemikus 40–45%. Otsused võõrkapitali kaasamise kohta tehakse rahavoogude prognoosi alusel. Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide maksmise kohta teeb omanik, võttes arvesse ettevõtte majandustulemusi ja arenguplaane, aga ka majanduskeskkonna arengut Eestis ja sihtturgudel. Kapitali haldamise eesmärgina võrreldakse tegelikku omakapitali tootlikkust eesmärgiks seatuga: võttes arvesse Ukrainas toimuvast sõjast tuleneva lennumahu vähenemise mõju, lõpetas ettevõte majandusaasta kahjumiga ning seatud eesmärke kapitali tootlusele ei täidetud. Õiglane väärtus Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele. Ettevõtte juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja -kohustuste (vt ka lisa 3) bilansilised väärtused 31. detsembri 2022 ja 31. detsembri Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 81 2021 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 82 LISA 19. SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA Aruandekuupäeva järgselt tellisime nõustamisbüroost analüüsi, kuidas kajastada aruandeaastal müügitulu, kui on ette teada, et järgnevatel aastatel kompenseeritakse aruandeaastal saamata jäänud tulu läbi liiklusriski jagamise mehhanismi Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 põhimõtetel. Covid‐19 pandeemia tõttu tekkis 2020. ja 2021. aastal olukord, kus lennuliiklus nõudluse järsu languse ning liikmesriikide ja kolmandate riikide pandeemia puhangu piiramiseks võetud otsemeetmete tõttu märkimisväärselt vähenes. Covid-19 pandeemiast põhjustatud mõju leevendamiseks õhuruumi kasutajatele, võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse ((EL) 2020/1627, 3. november 2020) Covid-19 pandeemiast põhjustatud erakorraliste meetmete kohta ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi kolmandaks võrdlusperioodiks (2020–2024). Määrusega leevendati Covid-19 kriisist tulenevat mõju õhuruumi kasutajatele, külmutades lennuliiklustasude ühikumäärad 2020. ja 2021. aastaks, pannes sellega finantsiliselt keerulisse olukorda lennuliiklusteenuseid osutavad ettevõtted. Määruse tulemusel ei toimunud aastatel 2020 ja 2021 hinnakorrigeerimisi n+2 aastal, kuigi teenusühikute arv vähenes oluliselt. Antud määrusega liideti 2020. a ja 2021. a perioodid üheks võrdlusperioodiks. See tähendas ka seda, et 2020. a ja 2021. a tegelike teenuseühikute prognoosi erinevust analüüsiti kahe aasta peale kokku. Lisaks muudeti n+2 korrigeerimise perioodi ehk hinnakorrigeerimine toimus 5 aasta jooksul, mitte n+2 aastal. Erakorraliste meetmete rakendamise mõju on arvestuste järgi ca 24,9 miljonit eurot, mis loodetakse tagasi saada õhuruumi kasutajatelt aastatel 2023-2027. Analüüsi käigus jõuti järeldusele, et lähtudes täna kehtivatest IFRS põhimõtetest ei saa EANS kajastada aruandeperioodil nõude ja tuluna summasid, mis tulenevad liiklusriski jagamise mehhanismi rakendamisest ja millele on ettevõttel õigus läbi tulevikus muudetavate ühikuhindade. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 83 KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta kahjum on 4 880 429 eurot. Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kahjum katta järgmiselt: • aruandeaasta kahjumiga vähendada eelmiste aastate jaotamata kasumit summas 2 870 464 eurot; • aruandeaasta kahjumiga vähendada reservkapitali summas 511 294 eurot; • aruandeaasta kahjumiga vähendada ülekurssi summas 1 498 671 eurot. Ivar Värk juhatuse esimees Üllar Salumäe juhatuse liige Meelis Kruusmann juhatuse liige Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. majandusaasta aruanne 84  LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTSI TEGEVUS JA MAJANDUSNÄITAJATE ÜLEVAADE NÕUKOGU KOOSOLEKULE nr 181 ÜLDINE OLUKORD LÜHIDALT • 2023 aasta esimese kahe kuu jooksul teenindasime kokku 18 540 õhusõidukit, mis on 3 484 õhusõidukit e 16% vähem kui 2022. • Alates 23.03.2023 läksime teenuse osutamisel üle uuele kõneside aastal samal perioodil ja 44 % vähem kui aastal 2019. süsteemile, mille pakkujaks Rhode&Swarz. • AFIS teenuse osutamise algus Tartusse Irdtorni keskusest • EANS-i 2023 äritulud 28.02.2023 seisuga olid 2,05 mln eurot, planeeritud 20.43.2023 ärikulud 3,4 mln eurot, puhaskahjum 1,36 mln eurot. EBITDA - • Pärnu ja Kärdla lennuväljadele süsteemi väljaarendamine on 941 tuh €. Eelarvega võrreldes oli kahe esimese kuu tulemus omanikuga kooskõlastatult peatatud, kuni finantseerimismudeli kokku alla kavandatu, -22% väiksem kui kavandatud. kokku leppimiseni. Sisend RES-ile, sarnaselt 2022 aastal antule. • Esimese kahe kuu pealt ei saa teha järeldusi, kuid pilt ei ole • Alates 02.02.2023 juhib Tehnikaosakonda Imbi Kivi-Sild paljulubav. Täpsema pildi saame siis kui minnakse üle suvistele • Alates 01.04.2023 juhib lennujuhtimisosakonda Mihkel Haug, kes graafikutele Eurocontroli`i solidaarsuspaketist on kokku laenu nimetati nõukogu poolt ühtlasi ka EANS juhatusse. kasutusele saadud 1,7 miljonilisest mahust 1,17 miljoni ulatuses. • Alates 01.04.2023 on Üllar Salumäe EANS uus ESG manager. • NIB-st 13 miljoni euro suuruse käibe- ja investeerimislaenu osas • Astume taas läbirääkimistesse lennujuhtide assotsiatsiooniga. • 2023 aasta tuludeks kavandame 17,72 miljonit ja kuludeks 21,8 käivad lepingu ettevalmistused miljonit, mis tulemina aasta lõikes annavad -4,5 miljonise kahjumi. • Kollektiivlepingu läbirääkimised lõppesid eelmise aasta lõpus assotsiatsiooni liikmete e üldkogu poolt ühiselt kokkulepitud lepingukavandi tagasi lükkamisega ja oleme seni jätkanud tööd ilma kollektiivlepinguta. Rahavood hetkeseisuga 28.02.2023 • Paar nädalat tagasi saatis aga assotsiatsioon uuesti 2022. aastal kehtinud lepingu kavandi, sooviga astuda uutesse läbirääkimistesse. Tulenevalt seadusest vastasime, et oleme valmis alustama uue läbirääkimiste protsessiga • Töös on protsess, et kujundada ümber LJO töökorraldus, läbi selle soovime muuta töötajate tööaja kasutuse efektiivsemaks e töötajate arvu vastavaks liiklusmahtudele. • Lisaks alustame lennujuhtide palgasüsteemi muutmisega mis suurendaks samuti töötahet ja läbi selle tagaks jätkusuutlikku teenuse osutamise, p. FINEST Lennuliikluse prognoos 2023 ja edasi • Ülepiirilise lennujuhtimise korraldamise osa projektist on ajutiselt peatatud Soome KaMin poolse kooskõlastuse puudumise tõttu. • 14.04 on tulemas Eesti ja Soome Kaitseministeeriumite vaheline kohtumine. • Peamised teemad on NATOga liitumisega kaasnevad tingimuste muutused, militaarlende puudutava info (Topsky süsteemis) salastamise põhjendused ning vajalikkus. Rohelise tule saamiseks vajalike tegevuste omavaheline koordineerimine • Nelja ministeeriumivahelise kohtumise planeerimine (eeldatavasti enne suve) • Analüüsime ühise kindlustushanke võimalusi ja Tallinna Lennujaama kaasamist kindlustushankesse. Teenindatud lendude arv 2023. a vs 2019,2022. a Prognoos kuni 06.05.2023* • Sünkroniseerime vastastikku RP4 (Reference Period 4, 2025- 2029) investeeringuid. • Projektiplaani uuendamine, et olla valmis peale rohelise tule saamist tegevusi teostama. • Järgmine FINEST juhatuste kohtumine on planeeritud toimuma 02.05.2023 TEAMSis. rAFIS • Kuressaare irdtorni süsteem on saanud TRAMil aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi. Märtsis 2023 algas Kuressaare AFIS teenuse ülevõtmisega seotud tegevused ja esimene kohtumine lennujaamaga on tehtud. toimub Kuressaare teenuse rakendamine irdtornikeskusest märtsis 2024. • Tartu irdtorni süsteem on TRAMilt samuti saanud *29.03.2023 seisuga aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi. Tartus on aktiivsed MUUTUS VS LENDUDE KOGUARV 2023. a varioperatsioonid ehk lõppvalideerimine edukalt lõpetatud. 2019. a KASV/LANGUS VS 2019. a TRAMile on edastatud vajalik dokumentatsioon irdtornikeskusest teenuse osutamise alustamise heakskiitmiseks. Tartu teenus on planeeritud irdtornikeskusest rakendada 20.04.2023. 27932 -21056 -43%  LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTSI TEGEVUS JA MAJANDUSNÄITAJATE ÜLEVAADE NÕUKOGU KOOSOLEKULE nr 181 • Otsime lahendusi edasiseks koostööks Adaceliga multitorn süsteemi edasiseks arendamiseks, selles osas käivad läbirääkimised. • Konsultatsiooniteenuse müügiks on kaardistus tehtud, ärianalüüsi valmimine on lõpusirgel. Adaceliga toimuvad koostööläbirääkimised. UTM • Avalikustati ajutine kaardirakendus, mis kuvab TRAMi poolt avaldatud geograafilisi alasi ja jagab õhuruumi infot droonilennutajatele • Projekt on ajakavas. CIS/UTM tarkvara rakendamine toimub 2023 juulis. Tekib tehniline valmisolek mehitamata lendude korraldamiseks, geoteadlikkuse teenuse ning CIS teenuse pakkumiseks. • Riigiasutustel (PPA, SIM, KAM jne) tekib võimalus ise luua ajutisi piirangualasid • Planeerimisel on võimaliku UTM laiapõhjalise analüüsi koostamine 2030+, mis kirjeldaks mehitamata lennunduse, sellega kaasnevate investeeringute ja ökosüsteemi mõju ühiskonnale laiemalt, potentsiaalseid kasutusvaldkondi ja valdkonnaga kaasnevaid kulusid/tulusid. TLL ÜHISPROJEKTID • CATII EANSi poolsed peamised tegevused on CAT II olukorraks lennujuhtimisprotseduuride väljatöötamine, torni lennujuhtide koolitus ja tornisüsteemi muudatused. • ÜF3 EANSi roll on hinnata ehitustegevuste mõju torni lennujuhtimisteenuse osutamise vaatest ning vajadusel viia töökorralduses sisse ajutised muudatused. Samuti vajalik jälgida ehitustööde mõju EANS infrastruktuurile, et oleks tagatud meie kommunikatsioonide/seadmete toimimine. 2  KONFIDENTSIAALNE LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTSI NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 181 TOIMUMISE AEG JA KOHT 4. aprill 2023, algus 14.00, lõpp 14.55, Lennuliiklusteeninduse ASi ruumides OSALEJAD Nõukogu liikmed: Riina Varts, Andres Uusma, Sven Kirsipuu Kutsutud: juhatuse esimees Ivar Värk, juhatuse liikmed Mihkel Haug ja Meelis Kruusmann Koosoleku juhataja: nõukogu liige Andres Uusma Protokollija: juhiabi Siiri Lohk Puudus: nõukogu esimees Kuldar Väärsi PÄEVAKORD 1. Päevakorra kinnitamine 2. Olukorra ülevaade 3. 2022. majandusaasta aruande kinnitamine 4. Päri endise raadiomajaka kinnistu 62904:001:0860 müük 5. 2022. aasta eesmärkide täitmise kokkuvõte 6. Nõukogu hinnang juhatuse 2022. aasta tööle (arutelu juhatuseta) 7. 2022. aasta nõukogu aruanne, kokkuvõte üldkoosolekule (arutelu juhatuseta) 8. Järgmise nõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht 9. Kohapeal algatatud teemad S. Kirsipuu A. Uusma R. Varts S. Lohk 1(3)  KONFIDENTSIAALNE PÄEVAKORRA ARUTELU JA OTSUSED 1. Päevakorra kinnitamine/ Andres Uusma Koosolekut avades tutvustas juhatuse esimees päevakorra projekti. Järgmise kohtumise päevakorda lisatakse teemad 5, 6 ja 7 (2022. a eesmärkide täitmise kokkuvõte ja nõukogu hinnang juhatuse 2022. a tööle, 2022. aasta nõukogu aruanne, kokkuvõte üldkoosolekule). Otsustati päevakord kinnitada. Päevakorra teemad 5–7 lähevad arutamisele nõukogus eraldi koosolekul või läbi elektrooniliste kanalite. Nõukogu otsustab teemad aprillikuu jooksul. 2. Olukorra ülevaade/ Ivar Värk Koosoleku eel edastati nõukogule e-posti teel tutvumiseks Lennuliiklusteeninduse ASi (edaspidi ka EANS või ettevõte) tegevuste ülevaade “one pager” formaadis, EANSi 2022. a ohutusaruanne, EANSi 2022. a majandusaasta aruanne, juhatuse eesmärkide mõõtmine aastal 2022 ja finantsaruanded. Juhatuse esimees Ivar Värk andis nõukogule ülevaate olukorrast, suurprojektide hetkeseisust ja 2022. a ohutusaruandest (materjalid lisatud protokollile): Lühidalt:  Alates 23.03.2023 läksime teenuse osutamisel üle uuele kõneside süsteemile, mille pakkujaks Rhode&Swarz.  AFIS teenuse osutamise algus Tartusse Irdtorni keskusest planeeritud 20.04.2023.  Pärnu ja Kärdla lennuväljadele süsteemi väljaarendamine on omanikuga kooskõlastatult peatatud, kuni finantseerimismudeli kokku leppimiseni. Sisend RES-ile, sarnaselt 2022. aastal antule.  Alates 02.02.2023 juhib tehnikaosakonda Imbi Kivi-Sild.  Alates 01.04.2023 juhib lennujuhtimise osakonda Mihkel Haug, kes nimetati nõukogu poolt ühtlasi ka EANS juhatusse.  Alates 01.04.2023 on Üllar Salumäe EANS uus ESG manager.  Astume taas läbirääkimistesse lennujuhtide assotsiatsiooniga. Otsustati juhatuse poolt esitatud informatsioon võtta teadmiseks. 3. 2022. majandusaasta aruande kinnitamine/ Ivar Värk, Meelis Kruusmann Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2022. a majandusaasta kahjum on 4 880 429 eurot. Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kahjum katta järgmiselt:  aruandeaasta kahjumiga vähendada eelmiste aastate jaotamata kasumit summas 2 870 464 eurot;  aruandeaasta kahjumiga vähendada reservkapitali summas 511 294 eurot;  aruandeaasta kahjumiga vähendada ülekurssi summas 1 498 671 eurot. S. Kirsipuu A. Uusma R. Varts S. Lohk 2(3)  KONFIDENTSIAALNE Otsustati: 1) kiita heaks 2022. a majandusaasta aruanne; 2) üldkoosolekule teha ettepanek Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kahjum katta järgmiselt:  aruandeaasta kahjumiga vähendada eelmiste aastate jaotamata kasumit summas 2 870 464 eurot;  aruandeaasta kahjumiga vähendada reservkapitali summas 511 294 eurot;  aruandeaasta kahjumiga vähendada ülekurssi summas 1 498 671 eurot. 3) esitada 2022. a majandusaasta aruanne kinnitamiseks üldkoosolekule. 4. Päri endise raadiomajaka kinnistu 62904:001:0860 müük /Meelis Kruusmann Juhatus on teinud ettepaneku äritegevuseks mittevajaliku ca 1700 m2 suuruse Päri endise raadiomajaka kinnistu 62904:001:0860 võõrandamiseks. Kinnistu asub teise kinnistu sees ning ümberkaudse kinnistu omanik Mark Orav on avaldanud soovi soetada kinnistu 1500 euro eest. Otsustati: Müüa kinnistu ümberkaudse kinnistu omanikule Mark Orav’ile 1500 euro eest. Ostja katab lisaks kõik vormistamisega seotud kulud. 5. Arutleti järgmise nõukogu koosoleku võimaliku toimumise aja ja koha üle. Otsustati: järgmine nõukogu koosolek lepitakse kokku jooksvalt. 6. Kohapeal algatatud teemad/Ivar Värk Üldkoosolek tuleb läbi viia aprillikuu jooksul, teeme ettepaneku enne seda teha kohtumine Nõukoguga, et leppida kokku sõnumid koosolekuks, koos käsitletavate teemadega. Otsustati: Peale seda kui uus minister, kes üldkoosoleku vastu võtab, on nimetatud, arutab sellelt nõukogu arutluselt välja jäänud teemad, teeb otsused ja lepib juhatusega kokku sõnumi, mis üldkoosolekul lisaks tavapärasele majandusaasta aruande kinnitamisele ettepanekuna arutlusele tulevad. S. Kirsipuu A. Uusma R. Varts S. Lohk 3(3)  Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi (registrikood: 10341618) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, asukohaga Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Kanali põik 3, 10112, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 26.05.2023.a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina kliimaminister Kristen Michal Aktsiate/häälte arv: 1 011 294 aktsiat / 1 011 294 häält Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitan, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1) ning nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2). Tutvunud Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi 2022. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298, § 305 lg 1, § 332 lg 2, § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 sätestatust: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada 2022. a majandusaasta aruanne (lisatud). 2. Kinnitada Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi 2022. a kahjumi summas 4 880 429 eurot katmine alljärgnevalt: a. aruandeaasta kahjumiga vähendada eelmiste aastate jaotamata kasumit summas 2 870 464 eurot; b. aruandeaasta kahjumiga vähendada reservkapitali summas 511 294 eurot; c. aruandeaasta kahjumiga vähendada ülekurssi summas 1 498 671 eurot. 3. Dividende eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt mitte maksta. 4. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022. aastal. Omaniku ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on olulises osas täidetud. Osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta on hea.  Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2022.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2022.a. majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal