Seisukoht 41 SE osas

Majandus- ja Teie 23.05.2023 Kommunikatsiooniministeerium Meie 30.05.2023 nr 1.1-11/3680-2 [email protected] Seisukoht 41 SE osas Austatud kliimaminister Rahandusministeerium teeb ettepaneku mitte toetada Isamaa fraktsiooni k.a 8. mail algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike vabastamine omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest) eelnõu (41 SE) esitatud sõnastuses. Riigikantselei 12.05.2023 resolutsiooniga 2-5/23-00843 ei ole eelnõu paraku suunatud seisukoha andmiseks Rahandusministeeriumile, kuid arvestades, et ministeeriumi valitsemisalas on kohaliku omavalitsuse üksuste arendamine ja nõustamine, sealhulgas omavalitsuste finantsjuhtimise alase poliitika kujundamine, peame oluliseks eelnõu rakendamisega kohalikele omavalitsustele tekkivate negatiivsete mõjude adresseerimist. Eelnõu näeb ette vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine. Eelnõu seletuskirja kohaselt nähakse eelnõuga ette vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest. Seeläbi soovitakse tagada omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine (eelnõu eesmärk). Eelnõus esitatud kujul ei ole aga selle eesmärgi realiseerimine teostatav. Eelnõu ei ole võimalik toetada järgmistel põhjustel: 1. Eelnõu §-ga 1 kavandatakse tunnistada kehtetuks ehitusseadustiku (EhS) § 97 lõige 6, mille järgi on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Nõustume, et maatüki omaniku kõnnitee koristamise ja hooldamise koormise puhul on tegemist praktikas kohati ebaefektiivse süsteemiga kõnniteede hooldamisel. Sellega võib kaasneda kõnniteede seisundi ebaühtlane kvaliteet ja ebaõiglane koormise jaotus inimeste vahel. Koormise täitmise ulatus sõltub kõnnitee olemasolust ja krundi piiri pikkusest. Samas on eelnõu pealkiri ja seletuskirja väited eksitavad: selle järgi vabastatakse justkui vaid koduomanikud kohalikele omavalitsustele (KOV) kuuluvate kõnniteede koristamise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kohustusest. EhS § 97 lõike 6 kehtetuks tunnistamisega ei anta eelnõuga küll sõnaselgelt kõnniteede koristamise kohustust KOVidele, kuid eelnõu muudatuste ja seletuskirja järgi võib eeldada, et KOVile kuuluvate kõnniteede koristuse peab edaspidi KOV tagama. Kui EhS § 97 lõige 6 kehtetuks tunnistatakse, siis peaks hakkama KOV koristama lisaks koduomaniku maatüki ja sõidutee vahelisele kõnniteele ka kõnniteid, mis piirnevad füüsilisest isikust mitte koduomaniku (muu eramajaomanik), juriidilise isiku või ka riigi omandis oleva kinnisasjaga. Kui eelnõus peeti sihilikult silmas vaid koduomanike vabastamist kõnniteede koristamise kohustusest, siis eelnõu sõnastusest see paraku ei selgu, kuna EhS § 97 lõige 6 kavandatakse tervikuna kehtetuks tunnistada. Seletuskirjas on samas ekslikult väidetud, et kehtiva seaduse näol on tegemist seadusega koduomanikele pandud kohustusega, mida ei hüvitata. Kehtivas seaduses ei ole kõnniteega külgneva maatüki omaniku terminit täpsemini avatud, kuid seletuskirjas omistatud tähendust sellel ilmselgelt ei ole. Maatüki omanik ei tähista tingimata koduomanikku. Ehk ei kehtivas EhS § 97 lõikes 6 ega eelnõus ei ole sätestatud, et maatüki omanik on vabastatud kõnniteede koristamise kohustusest, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Tuleb ka arvestada, et selline üksnes koduomanike kõnniteede koristamise vabastus (ja kohustuse üleminek KOVile) võib tuua praktikas kaasa üsna suure bürokraatliku koormuse KOVile, kellel tuleb selgitada välja, kes on maatüki omanik, mis on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht ja kas ta päriselt kasutab eluruumi alaliseks elamiseks. 2. Eelnõu sõnastusest ei tulene expressis verbis, et muudatuse tulemusena on kõnniteede koristamise kohustus KOV kohustuslik ülesanne. Kui kõnniteede koristamise kohustuse kehtiv säte (EhS § 97 lõige 6) ka kehtetuks tunnistada, siis peaks õigusselguse huvides seadusega ülesande sätestama KOV kohustusliku ülesandena. 3. Leiame, et näiteks linnatänavatega piirnevate kõnniteede koristamise kohustuse panemine täies ulatuses KOVile ei ole tingimata põhjendatud ja see ei võimalda eelnõu eesmärki täita. KOV ei jõua lumerohkel perioodil kiirelt igale poole ka eritehnikaga lund koristama, eriti kitsaste kõnniteedega eramute piirkonnas. Pigem võiks eelnõus pakutud lahenduse kõrval kaaluda võimalust EhS § 97 lõikes 6 sätestada, et KOV volikogu võib maaomanike asemel otsustada ülesande ise täita võtta. Mitmed KOVid on juba praktikas ka vabatahtlikult seda maaomanike koormisest vabastamist rakendanud. Samuti võiks olla võimalik, et nt ühistu või eramajaomanik saab valida, kas koristab kõnnitee lumest ise või maksab KOVile tasu, et viimane seda teeks. Teine võimalus on sätestada, et KOV võib EhS § 97 lõike 6 kohustuse täitmisest oma korraga teha maaomanikele vabastusi (näiteks eakad, puuetega ja terviseriketega inimesed), kelle eest korraldaks ülesande täitmise KOV. Kõnniteede koristamise korraldamine on kohaliku elu küsimus ja KOVidele peaks jääma valikuvõimalus, missugust korralduslikku mudelit kasutada. Seaduses võiksid need erinevad lahendusvariandid olla reguleeritud. 4. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja väide, et kuna KOVidele kuuluvate kõnniteede korrashoid on KOVide kohustus, siis selle kohustuse täitmist ei pea riik eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumise järel neile hüvitama, ei ole korrektne. 2 Kõnniteede koristamise kohustus linnas, alevis ja alevikus ei ole praegu EhSis nähtud ette KOVi kohustusena. Seega tähendab EhS § 97 lõikes 6 sätestatud kohustuse jätmine KOVi katta kõigi maaomanike eest KOVile antavat täiendavat ülesannet, millega kaasnevad KOVile märkimisväärsed kulud1, sest KOV tulubaasi kujundamisel ei ole sellega ilmselgelt arvestatud. Vastavalt Riigikohtu lahendile2 tuleb KOVidele tagada ka omavalitsuslike ülesannete täitmiseks piisav tulubaas, millest saab järeldada, et KOVidele täiendavate ülesannete andmisel tuleb hinnata KOVide tulubaasi piisavust. Kui nimetatud kulu KOVile ei kompenseerita, ei saa seda kulu ka KOVile kohustuslikus korras täitmiseks anda. Juhul kui seadusandja ei ole ülesannete täitmiseks näinud ette KOVile piisavaid rahalisi vahendeid, võivad KOVid pöörduda riigi vastu kohtusse. Seega juhul, kui seadus vastu võetakse, tuleb täiendava kõnniteede koristamise ülesande korraldamise mudelite valikul ja rahastamise küsimuse osas leida kokkulepe ka 2024. aasta riigieelarve aruteludel koostöös omavalitsustega. Tulubaasi tagamisel juhime tähelepanu, et täiendava rahalise kohustuse kompensatsiooniks KOV tulumaksu osa suurendamine ei pruugi olla töötav lahendus, sest see jaotaks raha ka maapiirkonna KOVidele, samas kui vastava ülesande täitmiseks minev kulu on märkimisväärne just suuremates linnades. Ühe võimalusena saaks kaaluda kõnniteede koristamise kulude katmist KOVidele maamaksu suurendamise arvelt, kuid 2024. a ole see võimalik, sest maamaksu aastasele kasvule on seatud 10% kasvu piirang. Isegi 10% kasvu piirangu ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamisel ei pruugi KOVile suurenev maamaksu laekumine katta lisanduvat kõnniteede koristamise kulu ära. Lisaks võiks koostöös KOVidega kaaluda, kas oleks võimalik üleriigiliselt kehtestada ja rakendada heakorramaksu, mille raames saaks nimetatud kulud KOVidele katta. 5. Eelnõu §-ga 2 kavandatakse muuta KOKS § 36 lõike 3 sõnastust. Kehtiva KOKS § 36 lõike 3 kohaselt võib (volikogu määrusega) kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Kaldkirjas olev lauseosa jäetakse eelnõuga KOKS sättest välja. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik selleks, et välistada füüsilistele ja juriidilistele isikutele sellise koormise kehtestamine, mis kohustaks neid omavalitsuste (või teiste isikute) omandis olevaid kõnniteid koristama. Tegemist on eksitava väitega. Nimetatud KOKS säte ei käsitle KOV kõnniteede hooldamise kohustust, mille kohane erisäte sisaldub juba EhS § 97 lõikes 6. Nimetatud KOKS säte käsitleb näiteks isiku omandis oleva kinnistu ja kõnnitee vahelise haljasala hooldamist, mis on KOVi omandis (muru niitmist, prahi 1 Eelnõu rakendamisega seonduv täiendav kulu näiteks Tallinna linnale on u 25 mln ja Tartu linnale u 11 mln eurot aastas vastavate omavalitsuste hinnangul. 2 Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 aasta lahend põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-8-09 (punktid 55 ja 56). Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-09. 3 koristamist). Nimetatud koormised on kehtestatud KOV volikogude kinnitatud heakorraeeskirjades. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Teadmiseks: Riigikantselei Sulev Liivik 58851471 [email protected] Olivia Taluste 58851453 [email protected] 4