Käskkiri

KÄSKKIRI 06.04.2023 nr 66 Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Saarte Liinid infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõike 2 alusel ning võttes arvesse Aktsiaselts Saarte Liinid 3. veebruaril 2023. a esitatud sadamate kaitserajatiste investeeringute kirjeldust kinnitan perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Saarte Liinid infrastruktuuri arendamise investeeringute kava käesoleva käskkirja lisas. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister  KINNITATUD majandus- ja taristuministri 06.04.2023 käskkirjaga nr 66 Lisa Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Saarte Liinid infrastruktuuri arendamise investeeringute kava Toetuse ÜF saaja Projektile toetuse omafinants Investeeringuobjekti edasise Projekti eraldatav suurim Toetuse saaja eeringu kasutuse täiendavate püsikulude Projekti eeldatav maksimaalne osakaal omafinantseeri väikseim Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas suurus ja nende katmise allikad Nr Projekti nimetus rakendamise abikõlblik ÜF toetuse abikõlblik ngu summa osakaal panus Eesti 2035 sihtidesse) aastate kaupa projekti eeldatav tähtaeg kogusumma summa e kulude (eurodes) abikõlblike abikõlblikkuse perioodil ja kestuse (eurodes) (eurodes) eelarvest kulude nõude täitmise ajal (%) eelarvest (%) 1. Riigile kuuluvate I pa 2023–I pa 13 571 429 9 500 000 70% 4 071 429 30% Projekti eesmärk: tõsta Rohuküla, Eeldatavalt tekib kaitserajatiste sadamate 2027 Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamate ehitamise ja rekonstrueerimise kaitserajatiste ohutust muutuvates kliimatingimustes. järgselt püsikulude kokkuhoid ehitamine ja Projekti väljundnäitaja: sadamate arv 4 seniste regulaarsete iga-aastaste rekonstrueerimine tk, kus 2029. aastaks on rakendatud põhivarade hoolduskulude kliimamuutuste mõjude suhtes vähenemise arvelt vähemalt 10%. kaitsemeetmeid. Panus näitajasse 100%. Keskmised aastased hinnangulised Projekti panus rakenduskava püsikulud sadamates peale projekti tulemusnäitajasse: kasulik eluiga aastates elluviimist: (st sadamarajatiste kasutamise ajavahemik, Rohuküla 48 811 eurot; mille jooksul ei pea investeeringu Heltermaa 100 471 eurot; sihtotstarbeliseks kasutamiseks tegema Ruhnu 15 281 eurot; täiendavaid rekonstrueerimis- ja Kihnu 16 581 eurot. ehituskulusid) kasvab 25 aastalt (2020. a) 50 aastale (2029. a). AS Saarte Liinid sadamate Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, ülalpidamiskulud kaetakse jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste sadamatasude arvelt. osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. kokku 13 571 429 9 500 000 70% 4 071 429 30% * summad tabelis on ilma käibemaksuta  05.04.2023 Majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Saarte Liinid infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu seletuskiri Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus) § 4 lõike 2 alusel. Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Aktsiaseltsi Saarte Liinid (registrikood 10216057) (edaspidi SRTL) 3. veebruaril 2023. a elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendi viit dokumendihaldussüsteemis: 06.02.2023 nr 24.8-4/6467-2) esitatud sadamate kaitserajatiste investeeringute kirjeldusi. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). Esialgse riigiabianalüüsi koostas MKMi strateegilise planeerimise osakonna riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618). 1. Sissejuhatus Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 SRTL infrastruktuuri arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF) toetusega mahus 9 500 000 eurot, millele lisandub toetuse saaja poolne omafinantseering summas 4 071 429 eurot, moodustades projekti abikõlbliku kogumaksumuse 13 571 429 eurot. Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat sadamate kaitserajatiste infrastruktuuri projekti: Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ÜF toetus Toetuse saaja Abikõlblik (70%) omafinantseering kogumaksumus (30%) 1. Riigile kuuluvate sadamate 9 500 000 4 071 429 13 571 429 kaitserajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine Kokku 9 500 000 4 071 429 13 571 429 Investeeringutoetus panustab transpordi tulemusvaldkonna tegevuspõhise riigieelarve „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmitegevuste „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ ja „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ eesmärkide saavutamisse. Eelnimetatud SRTL projekt on kooskõlas TAT määruse § 9 kohaste projekti kvalifitseerimistingimuste ning rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega (vt seletuskirja lisa „Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht“). Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ prioriteedi nr 3 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meetme nr 21.2.3.4 „Transpordi konkurentsivõime“ sekkumisega nr 21.2.3.41 „Sadamate akvatooriumi kaitse“. Toetatavad tegevused on kooskõlas ka transpordi tulemusvaldkonna tegevuspõhise riigieelarve programmi tegevuse „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ eesmärkidega. Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20351 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid“ ning kaudselt ka „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ keskkonna- ja kliimaeesmärke ning tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel ning arvestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid. Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20352 (edaspidi TLAK) kohane transpordi tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heitmeid 1700 kilotonnini. Rahastavate sadamate kaitserajatiste ehituse ja rekonstrueerimise eesmärk tuleneb TLAKi alavaldkonnast „Mereriik Eesti, innovatiivne ja keskkonnahoidlik meretransport“, mille kohaselt „Merendus on ohutu ning merekeskkonna seisund on paranenud“. Lisaks on TLAK väljakutsetes (lk 9) välja toodud: „Enamik Eesti sadamaid on avatud või poolavatud veealade/akvatooriumidega. Arvestades kliimamuutusi, amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini. Et kliimamuutuste mõjudega kohaneda, tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste väljaarendamiseks ja otstarbeliste projektide rahastamiseks.“, mida käesolevalt rahastatav projekt neljas sadamas: Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamates lahendada aitab. Meede 21.2.3.4 on üldiselt kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“3 ja kliimakindluse põhimõtetega4 ning tulenevalt investeeringu kirjelduse punktidest 3.11 ja 5.2. hinnatakse iga sadama puhul 1 www.eesti2035.ee 2 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 3 Põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13 –43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4 Projekti tulemusena valmivad kaitserajatised võimaldavad vähendada kütusekulu laevadel ja seeläbi ka vähendada tekkivate heitmete koguseid. Paraneb pakutav sadamateenuste kvaliteet, mis toob endaga kaasa sadamarajatiste ja seadmete ning laevade pikema kasutusea ja seeläbi positiivse mõju keskkonnale läbi säästlikuma majandamise. eraldi võimalikku mõju keskkonnale5. SRTL esitab taotlemisel täpsemad „ei kahjusta oluliselt“ kui ka kliimakindluse tagamise analüüsid vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) juhistele. Selleks et kliimamuutuste mõjudega kohaneda, tuleb saartega ühenduse seisukohalt oluliste sadamate avalikuks liiniveoks kasutatavate rajatiste säilimise ja ohutu opereerimise eeldusena 2029. aastaks kokku 4 sadamas välja arendada kaitserajatised (see moodustab 100% rakenduskava väljundnäitaja „sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid“ (PO2 SO4 PSO14) sihttasemest6). Investeeringu tulemusena kasvab rekonstrueeritud sadamates sadamarajatiste kasutamise ajavahemik, mille jooksul ei pea investeeringu sihtotstarbeliseks kasutamiseks tegema täiendavaid rekonstrueerimis- ega ehituskulusid, 25 aastalt 50 aastani ja saavutatakse liinivedusid teenindavate sadamate pikaajaline toimekindlus 50 aastat (PO2 SO4 PSR12). Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) sätestatud nõuetele. Kui projekt on kogumaksumusega üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse, mis vastab teavitusmääruse § 2 lõigetele 3 ja 4. Teavitusürituse kulud on abikõlblikud ja peavad olema planeeritud projekti kogumaksumuse sisse. 2. Käskkirja sisu Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. 3. Riigiabianalüüs Järeldus riigiabi olemasolu kohta7 SRTL-ile projekti „Riigile kuuluvate sadamate kaitserajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine“ rakendamiseks antav toetus on riigiabi ning käsitletav Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud määrusega 2017/1084 (edaspidi GBER) artiklis 56b toodud sadamatele antav abina ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 5 Negatiivsete keskkonnamõjude vältimise meetmed sõltuvad sadama asukohast ja selle piirkonna eripäradest. Iga sadama puhul hinnatakse võimalikku mõju keskkonnale eraldi. Kõigis sadamates kavandatavast töö mahust tulenevalt on vaja koostada keskkonnamõjude hinnangud milles tuuakse välja piirangud keskkonna negatiivsete mõjude ärahoidmiseks või vähendamiseks. Väinameres ja Liivi lahes on sellise mahuga ehitustööde puhul piiratud tööde teostamine tuule tugevusest tulenevalt, et piirata tööde käigus tekkivate setete kandumist suuremale merealale. Samuti on piiratud tööde teostamine kevadel ja sügisel tulenevalt kalade kudemis- ja lindude pesitsusperioodist. 6 Näitaja valiku aluseks on saarte ühenduse seisukohalt oluliste sadamate avalikuks liiniveoks kasutatavate rajatiste säilimise ja ohutu opereerimise eeldused. Rohuküla, Heltermaa, Ringsu ja Kihnu sadamate puhul on sadamate avatud planeering kõige suuremaks riskifaktoriks nii sadamate säilimisel kui ka avaliku liiniveo teenuste osutamisel. Lisaks aitab muulide väljaehitamine ja akvatooriumite süvendamine kaasa kliimamuutustega kohanemise ja valmisoleku tõstmise eesmärgiks oleva kliimaga seotud katastroofide ennetamisele. 7 Vastavalt TAT määruse §-le 12 on taotluse sisuline hindamine riigiabi reeglitele rakendusüksuse ülesanne. Taotluse rahuldamise otsuse tegemisel tuleb muuhulgas hinnata, kas taotleja ja taotlus vastab ka grupierandi määrusele. Investeeringutega hõlmatakse Rohuküla, Heltermaa, Ruhnu ja Kihnu sadamad (sadamaehitiste kliimakindluse tagamiseks), kus toimub avalik reisijatevedu. SRTL võimekus rekonstrueerida ning rajada kaitserajatisi liinilaevade kaide ja akvatooriumite jaoks iseseisvalt puudub. Tegemist on selliste rajatistega, mis ei loo täiendavat rahavoogu ning ilma toetusteta neid ei rajataks (ergutav mõju). 4. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käskkirja aluseks on ühendmäärus ja TAT määrus. Käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. 5. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt SRTL sadamate tegevustes kliimamuutustega kohanemise prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.3.4 eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas ning projekti tegevused on omakorda kooskõlas sadamaseaduse ja meresõiduohutuse seadusega ning majandus- ja taristuministri 31. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 13 „Tegevuspõhise riigieelarve programmi „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm aastateks 2023–2026“ kinnitamine“8, millest käesoleva käskkirjaga riigile kuuluvate sadamate kaitserajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks eraldatakse ÜFist 9 500 000 eurot ning millele toetuse saaja lisab omafinantseeringu vähemalt 4 071 429 eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, katab SRTL enda vahenditest. 6. Kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi ja korraldusasutusega RTK elektronposti teel. RTK esitas oma tähelepanekud 14. märtsil 2023 ning Rahandusministeerium 15. märtsil 2023. Vastavalt tähelepanekutele korrigeeriti seletuskirja teksti. SK Lisa Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht (Excelis) 8 https://www.mkm.ee/media/8423/download