Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks

Kooskõlastamiseks: 6.04.2023 nr 8-2/23/1757 Riigikantselei Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu ja 3 eelnõu lisa 2. Seletuskiri ja seletuskirja lisa 3. TAT riskihindamise tabel Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Toomas Murulo 735 0217 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine Tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused perioodi 2021-2027 Teadmussiirde programmi meetme 21.6.1.3 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“ (lisa 1). 2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Standardiseeritud ühikuhindade analüüs ja rakendamise põhimõtted tegevuse “Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimisel“. 3. Kehtestan käskkirja lisa 3 „Tegevuskava vorm“. 4. Määran Haridus- ja Noorteameti käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 5. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a. 6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.6.1.3 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.1.1. Tegevuse rahastamisega õiglase ülemineku fondist panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ saavutamisse ja lisa 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava“ elluviimisse. 1.1.2 Käesolev käskkiri aitab viia ellu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 (edaspidi TAIE) suuna "teadmussiire" alaeesmärgi "Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele" ning suuna "teadussüsteem" alaeesmärgi "Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine" kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. 1.1.3 Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevustega aidatakse edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja 1  koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse näitaja“, „ressursitootlikkus“ ning "taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises". 1.1.4 Kui käesoleva käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25 ja 26, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 1.1.5 Kui käesoleva käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1.1.6 Tegevuse raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. 1.1.7 Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata, või juhul, kui taotleja on raskustes olev ettevõte. 1.2 Toetuse andmise sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond. 1.3 Käskkiri kohaldub tegevustele järgmistel teadus- ja arendustegevuse fookusteemadel: 1.3.1 Üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, sh energia salvestamine, vesinikutehnoloogiad, tuuleenergeetika, biomass, päikeseenergeetika, tarkvõrkude tehnoloogiad ja teenused jms; 1.3.2 Tööstus 4.0, sh IKT, IoT, digitaalsed tööriistad, robotiseerimine, automatiseerimine, suurandmetel põhinevad arendused, liit- ja tehisreaalsuse tehnoloogiad, isejuhtivad sõidukid, droonid jms; 1.3.3 Keemiliste protsessidega väärindamine ja kriitilised toormed, sh peenkeemia (v.a. fossiilkütustega seonduvad suunad), kriitiliste toormete väärindamine jms; 1.3.4 Muud liigitamata arengusuunad, sh majandustegevuse mitmekesistamine uute valdkondade, toodete, teenuste ja tehnoloogiatega; jätkusuutlikule kasvule orienteeritud regionaalse innovatsioonisüsteemi loomine jms. 1.4 Käskkirja ei kohaldata: 1.4.1 vähese tähtsusega abi andmisel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 1.4.2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20, edaspidi ÕÜF määrus), artikli 9 sätestatud juhtudel. 2 2. Terminid 2.1 konsortsium on kokkuleppe (konsortsiumi lepingu) alusel tegutsev teadus- ja arendusasutuste ühendus), mille eesmärgiks on viia ellu ühine tegevuskava; 2.2 konsortsiumi leping on käskkirja punktis 7.1 nimetatud konsortsiumi liikmete poolt ühiselt koostatud tegevuskava elluviimiseks kirjalikult kokku lepitud tingimused, õigused ja kohustused; 2.3 investeering on kapitalipaigutus labori- ja testimisvõimekuse tagamiseks fookusteemadel. Investeeringu osaks loetakse nii teostatavusuuring kui soetused ja laboriruumide projekteerimine ning -kohandused; 2.4 teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid. Teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 2.5 teadus- ja arendustegevust teostav asutus on käesoleva käskkirja lisa kontekstis asutus, mis vastab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule ning on korraliselt positiivselt evalveeritud; 2.6 välisteadlane on oma valdkonna eestvedaja, kellel on tööalaselt hea maine, kes avaldab kõrgel tasemel publikatsioone. Välisteadlane on välismaal järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud teadlane. Välisteadlane asub tööle Ida-Virumaale. Eelistatult vastab ta Euroopa teadlaskarjääri raamistikus kirjeldatud R3 tasemele (Established Researcher); 2.7 nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad on TAIE-s määratud fookusvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 2.8 uurimisprojekt on fookusteemal läbiviidav alus- või rakendusuuring või eksperimentaalarendus, mis vastab Eesti teadusagentuuri kehtestatud ning rahastamiseks kasutatava rühmagrandi aluseks olevale uurimisprojektile esitatud nõuetele; 2.9 tegevuskava on konsortsiumi ühise ettepanekuna formuleeritud tegevuste, nende elluviimise ajakava, tulemuste ning neid mõõtvate näitajate, maksumuse ja elluviimise ja korraldamise tingimuste kogum. 3. Toetuse andmise eesmärk Eesmärk on toetada sihtpiirkonna ettevõtete ja asutuste teadmusmahukuse suurenemist, sh. Ida- Virumaa kolledžites teadustulemuste kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse teostamise võimekuse tõstmist, ning tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel, et arendada Ida-Virumaal alternatiivina 3 põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. 4. Toetatavad tegevused Punktis 3 nimetatud eesmärgil ja punktis 5 nimetatud tulemuste saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuskavas nimetatud tegevuste elluviimist: 4.1 Alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine Tegevuse raames viivad konsortsiumi osapooled ellu TA-tegevusi ehk teostavad uurimisprojekte alljärgnevates, tegevuskavas märgitud uurimissuundades: Fookusteema 1. Üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendusetele energeetikas a) Uudsed lahendused väike- ja kogukonnaenergeetikas b) Nanokomposiitmaterjalid taastuvenergeetika ja salvestustehnoloogia jaoks c) Kütuseelemendid ja elektrolüüserid rohevesiniku tootmiseks Fookusteema 2. Tööstus 4.0 a) Roboti-inimese koostöö b) 3D prototüüpimine c) Digitehnoloogiad, suurandmed ja masinõppe rakendused tööstuses Fookusteema 3. Keemiliste protsessidega väärindamine a) Keemilise ringlussevõtu protsessi arendamine mehaaniliseks ringlussevõtuks mittesobivatele jäätmetele. b) Haruldaste muldmetallide eraldamine c) Ringmajanduslik CO2 väärindamine d) Ladestatud tahkete tööstusjäätmete ringlussevõtt Fookusteema 4. Muud tegevussuunad a) Siirdeprotsesside seire ja analüüs Ida-Virumaal b) Uued juhtimismudelid üleminekul taastuvenergiale Uurimisprojekt peab olema kõrgetasemeline, kas alus-, rakendusuuring või eksperimentaalarendus, mis on kavandatud fookusteemal selgelt piiritletud uurimisprobleemi lahendamiseks tugeva uurimisrühma poolt. Uurimisprojekti juhiks on isik kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon1, kes ei ole samal ajal märgitud põhitäitjaks üheski teises uurimisprojektis, sh SA Eesti Teadusagentuuri poolt välja antud stardi- või rühmagrandi alusel rahastatavas projektis ja ei ole teadusagentuuri järeldoktorigrandi või tagasipöörduva teadlase toetuse saaja. Uurimisprojekti 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/909041 4 juht peab uurimisprojekti täitmise ajal töötama täistööajaga töölepingu alusel konsortsiumis osalevas asutuses ja töö asukohaga Eestis, toetuse andmise sihtpiirkonnas. Erandjuhul võib uurimisprojekti juht töötada täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist. Uurimisprojekti juhti ei saa pärast uurimisprojekti alustamist ja elluviimisel vahetada, kuid mõjuvatel põhjustel on võimalik uurimisprojekti juhi asendamine projekti põhitäitjaga kindlaks perioodiks. Lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises põhitäitjad ja täitjad. Uurimisprojekti põhitäitja(d) saab(vad) olla doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga isik(ud), kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal konsortsiumis osalevas asutuses ning kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti eelarvest. Uurimisprojekti täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on taotluses esitatud uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei kvalifitseeru põhitäitjaks. Uurimisprojekti ellu viiva rühma koosseisu peab terve rühmagrandi perioodi jooksul kuuluma vähemalt kolm liiget, nende hulgas projekti juht ning üks põhitäitja, kes ei saa samaaegselt olla sama või mõne teise punktis 4.1 nimetatud uurimissuuna uurimisprojekti juht või põhitäitja. Iga uurimisprojektis osaleja töölepingus määratletakse tema tööaja koormus uurimisprojektiga seotud ülesannete täitmisel. Uurimissuundadesse valitavate uurimisprojektide nimekirja ja vastavate rühmagrandi suuruste ettepaneku esitab konsortsium elluviijale. Pärast tegevuskava kinnitamist sisestatakse uurimisprojektide andmed Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) selleks loodud vormile. Elluviija kinnitab juhtkomisjoni heakskiidul uurimisprojektid, sh rühmagrantide suurused. Uurimisprojektide rahastamine toimub punkti 10.2.3 kohaselt rühmagrandi ühikuhindade alusel. 4.2 Investeeringud Rahastatakse investeeringuid teadus- ja arendustegevuse teenuste pakkumiseks vajaliku laborivõimekuse loomiseks või arendamiseks sihtpiirkonnas teadus- ja arendustegevuse edendamisel punktis 1.3 nimetatud fookusteemadel. Investeeringute maksimaalne osakaal võib olla kuni 40% tegevuskava alusel tehtavate tegevuste eelarvest. Indikatiivne investeeringute nimekiri esitatakse tegevuskavas. Pärast tegevuskava kinnitamist esitab konsortsium igasse fookusteemasse planeeritud investeeringu kohta seda põhjendava teostatavusuuringu, mis peab sisaldama uurimisteemaga seoses tehtava investeeringu kohta seadme/teenuse nõudluse analüüsi, kasutuse prognoosi, majandusliku tasuvuse hinnanguid ning jätkusuutlikkuse analüüsi. Investeeringute täpsed maksumused ilma käibemaksuta esitatakse juhtkomisjonile heakskiitmiseks. Elluviija kinnitab juhtkomisjoni ettepanekul teostatavad investeeringud koos vastava teostatavusuuringuga jooksvalt. 4.3 Välisteadlaste kaasamine TA-tegevusteks Ida-Virumaale Rahastatakse kompetentsete, kõrgel teaduslikul tasemel välisteadlaste kaasamist konsortsiumi moodustanud teadus- ja arendusasutuste sihtpiirkonnas tegutsevatesse üksustesse, et tugevdada kohalike teadusrühmade suutlikkust fookusteemadel uurimisprojekte läbi viia ja sidustada uurimistööd rahvusvaheliste koostöövõrgustikega. Välisteadlane on välismaal järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud teadlane. Välisteadlase töö tegemise koht peab olema viimase kahe aasta jooksul olnud väljaspool Eestit. 5 Välisteadlane peab töötama vähemalt 50% oma tööajast (töölepingus on töö asukohaks määratud Ida-Virumaa) ühes konsortsiumi moodustanud teadus- ja arendustegevuse asutuse Ida-Virumaal asuvas üksuses, kuid ei või olla lepinguliselt rahastatav ÕÜFis rühmagrandi alusel rahastatavas uurimisprojektis. Tegevuse rahastamine toimub punkti 10.2.3 kohaselt ühikuhinna alusel. 4.4 Teavitus-, koordinatsiooni ja TA-võrgustiku tegevused Rahastatakse fookusteemadel info ja tegevuses 4.1 läbi viidud TA-tegevuse tulemuste levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale avalikkusele. Tegevuse elluviimine toimub konsortsiumi osapoolte koostatud ja elluviija poolt kinnitatud kommunikatsiooniplaani alusel. Tegevuse raames toetatakse punktis 1.3 nimetatud fookusteemadel konsortsiumi osapoolte, teiste teadusasutuste, organisatsioonide ja piirkonna ettevõtete omavahelist koostööd, sh ühise võrgustiku koostoimet ja tegevuskava tegevuste elluviimise koordineerimist. Teavitus-, koordinatsiooni ja TA-võrgustiku tegevusteks suunatakse tegevuskava alusel tehtavate tegevuste eelarvest vähemalt 3%. 4.5 Tegevuse elluviimise korraldamine Elluviija nõustab konsortsiumi tegevuskava koostamisel ning vajadusel selle uuendamiseks, seirab tegevuskava elluviimise edenemist ning toetab tegevuse juhtkomisjoni tema töös, sealhulgas valmistab ette vajalikke materjale ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tehes need konsortsiumi osapooltele kättesaadavaks ning jälgib otsuste täitmist. Elluviija võib oma ülesannete täitmiseks kaasata vajadusel välist ekspertiisi. 4.6 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjustada oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 5. Tulemused 5.1 Tegevuse tulemusena on piirkonnas loodud jätkusuutlik võimekus teadus-, arendus- ja innovatsioonialaste teadmiste, teenuste ja taristu pakkumiseks ettevõtetele, sealhulgas uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuks asjakohaste TA-teenuste väljatöötamiseks ja pakkumiseks punktis 1.3 nimetatud fookusteemadel eesmärgiga arendada alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Parandatud on teadusasutuste ning ettevõtete vahelist koostööd. 5.2 Punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: 6  Näitaja liik Näitaja Algtase Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2022) (2024) (2029) (näitaja sisu: kuidas mõõtühik kogutakse; näitaja saavutamise kinnitamismehhanism) Tulemus- Toetavates 0 Ei 40 Näitaja arvestusse loetakse Meetmete näitaja üksustes loodud kohaldu täidetud teadus- ja nimekirja teadusuuringute arendustöötajate töökohad näitajad valdkonna täistööaja ekvivalendina töökohad (FTE). Arvesse ei võeta (täistööaja vabu TA ametikohti ega ka ekvivalenti TA tugipersonali (st aastas) ametikohti, mis ei ole otseselt seotud teadus- ja arendustegevusega). Väljund- Mitterahalist 0 60 150 Näitaja hulka loetakse näitaja toetust saavad ettevõtted, kui nad saavad ettevõtjad mitterahalist toetust struktureeritud viisil, näiteks ettevõte, mis saab teenust(eid) teadusasutus(t)elt või osaleb teadusprojektide elluviimises mitterahalise panusega. Väljund- Toetatavad 0 60 150 Rakenduskava koondnäitaja, näitaja ettevõtjad (nende milles sisaldub hulgas: mikro, väljundnäitaja „Mitterahalist väikesed, toetust saavad ettevõtjad“ keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt perioodi 2021-2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate passid). 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1 Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 6.2 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 7. Elluviija ja partnerid Elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet (Harno; edaspidi ka elluviija). Elluviija täidab otseselt punktis 4.5 nimetatud tegevust ning seirab punktides 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 nimetatud tegevusi hõlmava tegevuskava rakendamist konsortsiumi poolt. 7.1 Tegevusi 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 viib vastavalt kehtivale tegevuskavale ellu konsortsiumi lepingu alusel tegutsev konsortsium, mille moodustavad partneritena sihtpiirkonnas kolledžeid omavad 7 Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi Taltech) ja Tartu Ülikool (edaspidi TÜ), kellest üks on juhtpartneriks ja kes tegevuskava täitmiseks võivad kaasata teisi partnereid. 7.2 Tegevuste läbiviijad tegevuste lõikes Tegevus Punktis Punktis Punktis Punktis Punktis 4.5. 4.1. 4.2. 4.3. 4.4. toodud toodud toodud toodud toodud tegevused tegevused tegevused tegevused tegevused Tegevuskava X X X X alusel ellu viidavad tegevused Elluviija tegevused X 7.3 Elluviija ja partneri kohustused 7.3.1 Elluviijale kohalduvad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused (edaspidi ühendmäärus) §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 7.3.1.1 tegema p.7.1. toodud asutustele ettepaneku konsortsiumi moodustamiseks ning ühise tegevuskava koostamiseks.; 7.3.1.2 korraldama meetme juhtkomisjoni tööd, korraldama piirkonna ettevõtjate ja asutustega arutelusid ja seminare ning nõustama partnereid; 7.3.1.3 kinnitama juhtkomisjoni ettepaneku alusel tegevuskava ja selle elluviimisest tekkivad tulemused, tegevuskava elluviimiseks vajalikud tegevused sh uurimisprojektid ning tegevuskava eelarve, vajadusel tegema juhtkomisjonile ettepanekud partnerite tegevuste või tulemuste muutmiseks või täiendamiseks ning koordineerima ja seirama tegevuskava elluviimise edenemist ning tegevuskavas kokku lepitud tulemuste saavutamist; 7.3.1.4 kinnitama teostatavad investeeringud koos maksumustega, mis vastavad punktis 10.2.4 toodud abikõlblikkuse tingimustele. 7.3.1.5 sõlmima konsortsiumi osapooltega partnerluslepingu, millega lepitakse kokku lepingupoolte ülesanded, õigused ja kohustused, elluviija ja konsortsiumi osapoolte vaheline vastutus ning tegevused, milliste elluviimisse kaasatakse täiendavalt partnereid; 7.3.1.6 koostama ja esitama rakendusasutusele toetuse andmise tingimuste järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. detsembriks ning viima selle ellu, sh esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse andmise tingimuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. 7.3.2 Konsortsiumi osapooled peavad täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi. 7.3.3 Konsortsiumi osapooled partnerina kohustuvad koostama ühise tegevuskava ja esitama selle tegevuskava vormil (lisa 3) juhtkomisjonile kinnitamiseks. 8  7.3.4 Konsortsiumi osapooled kohustuvad viima ellu ühises tegevuskavas toodud tegevusi, saavutama tähtaegselt lubatud eesmärgid ja tulemusnäitajad ning elluviijale esitama elluviija poolt sätestatud tähtaegadeks vastavad aruanded, maksetaotlused ja muu tegevuskava info, mis on elluviijale vajalik kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029, välja arvatud tegevus 4.2, mis lõppeb hiljemalt 30.04.2026. Tegevused Abikõlblikkuse periood 01. jaanuar 2023 – 31. 4.1 Alusuuringud, rakendusuuringud ja arendustegevus august 2029 01. jaanuar 2023 – 30. 4.2 Investeeringud aprill 2026 01. jaanuar 2023 – 31. 4.3 Tippteadlaste kaasamine august 2029 01. jaanuar 2023 – 31. 4.4 Teavitus, koordinatsioon ja TA-võrgustik august 2029 01. jaanuar 2023 – 31. 4.5 Elluviija tegevused detsember 2029 9. Eelarve 9.1 Tegevuse kogumaksumus on 35 714 286 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Õiglase Ülemineku Fond 25 000 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 7 142 857 eurot (kuni 20% kogumaksumusest) ning omafinantseering vähemalt 3 571 429 eurot). Tegevuskava tegevuste elluviimisel sekkumise omafinantseeringu minimaalne määr on vähemalt 10%. (täpne eelarve jaotus selgub tegevuskava ettepanekust). 9.2 Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes Riiklik kaasfinant Oma- Nr. Tegevuse kirjeldus EL toetus -seering finantseering Kulud kokku 4.1- Tegevuskava alusel 4.4 tehtavad tegevused 24 615 000 6 977 857 3 571 429 35 164 286 4.5 Elluviija tegevused 385 000 165 000 0 550 000 Kokku 25 000 000 7 142 857 3 571 429 35 714 286 9.3 Kogueelarve 9  Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste eelarve kokku 4.1.-4.4. Tegevuskava alusel tehtavad tegevused 35 164 286 sh otsene personalikulu 700 000 sh muud kulud 34 359 286 sh kaudsed kulud (ühtse määra alusel 15% otsestest 105 000 personalikuludest) 4.5. Elluviija tegevused 550 000 sh otsene personalikulu 400 000 sh muud kulud 90 000 sh kaudsed kulud (ühtse määra alusel 15% otsestest 60 000 personalikuludest) Kulud kokku: 35 714 286 10. Kulude abikõlblikkus 10.1 Kulu on abikõlblik, kui see on ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega. 10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 10.2.1 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide tasud; 10.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22; 10.2.3 punktis 4.1 ja 4.3 nimetatud tegevuste kulud lisas 2 nimetatud ühikuhindade alusel, vastavalt ühendmääruse § 18 lõikele 3 ning mis vastavad Eesti Teadusagentuuri kinnitatud punkti 4.1 tegevustel rühmagrandi mahtude piirmääradele ja jaotusele ning punkti 4.3 tegevustel nn. tagasipöörduva teadlase ühikuhinnale. 10.2.4 punktis 4.2 nimetatud teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalik materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, sh väikevahendite, aparatuuri, laboritehnika soetamise ja kaasajastamise (sh programmide uuendused, laboriseadme uued lisamoodulid, ja muud soetused, mis on vajalikud tegevuse elluviimiseks ning punktis 4.2. nimetatud tegevuste abil pakutavate teenuste osutamise vajalikkuse põhjendamiseks tehtavad teostatavusuuringu kulud) ning vastavate laborite akrediteerimiseks ja selle ettevalmistamiseks ning välja töötavate teenuste sertifitseerimise elluviimiseks vajalikud kulud kuni 40% ulatuses tegevuskava alusel tehtavate tegevuste eelarvest; 10  10.2.5 konsortsiumi partner peab olema punkti 4.2 alusel soetatud vara omanik peale tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 punktis 2 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise jooksul; 10.2.6 välislähetuste kulud punktides 4.4 ja 4.5 nimetatud tegevustes; 10.2.7 punktis 4.4 nimetatud teavitus-, koordinatsiooni ja TA-võrgustiku tegevuse, teadustegevuse tulemuste levitamiseks ja populariseerimiseks tehtavad kulud. 10.3 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega. 10.4 Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele: 10.4.1 kinnisasja soetamise ja uue kinnisasja ehituskulud; 10.4.2 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel uurimisprojekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või uurimisprojekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1 Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 24-26, tegevustes 4.2, 4.4 ja 4.5 tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, tegevustes 4.1 ja 4.3 ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1 ning ühtse määra aluse vastavalt § 28 lõikele 3. 11.2 Elluviija esitab maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 11.3 Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. 11.4 Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12. Sihtgrupp Tegevuste 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 elluviimisel on otseseks sihtgrupiks teadlased ja uurimisgrupid, kes viivad läbi uurimistööd teadus- ja arendustegevuse fookusteemadel, samuti TalTech Ida- Viru Kolledž, TÜ Narva Kolledž. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on uurimisvaldkondades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, samuti Ida-Virumaa ja kogu Eesti avalikkus laiemas mõttes (teavitustegevused). Tegevuse lõppsaajad. Tegevuste 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 puhul on lõppsaajaks konsortsiumi partneriks olev TA-asutus, kes omab kolledžit Ida-Virumaal või TA-asutus, kelle uurimisgrupp ja teadlased panustavad konsortsiumi tegevuskava alusel ÕÜF eesmärkide täitmisse Ida- Virumaal. Ettevõtted saavad mitterahalist kasu sekkumisega kaasnevast koostöökogemusest teadusasutustega ja läbi teadmiste kasvu. Tegevuse 4.4 puhul on lisaks lõppsaajaks 11 konsortsiumi partnerid ning uurimisvaldkondades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, kelle töötajad soovivad kaasamis-, nõustamise ja TA-võrgustiku tegevustes osaleda ning tegevuse 4.5 puhul on lõppsaajaks elluviija ise. 13. Tegevuse juhtimine 13.1 Tegevusi juhib elluviija. Tegevuste eesmärkide seadmist suunab ja annab saavutatavatele tulemustele oma hinnangu juhtkomisjon, millesse kuuluvad ministeeriumide, valdkonna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad. Juhtkomisjon on moodustatud haridus-ja teadusministri käskkirjaga tähtajaliselt kuni Euroopa Komisjoni Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava (edaspidi „ÜKP rakenduskava“) lõpparuande kinnitamiseni. Juhtkomisjoni ülesanded käesoleva tegevuse raames on: 13.1.1 teha ettepanekuid õiglase ülemineku teadus- ja arendussuundade ning toetatavate tegevuste valikul, sh täiendavate partnerite kaasamiseks; 13.1.2 teha ettepanekuid õiglast üleminekut toetatavate tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavade ning õpet toetavate tegevuste valikul; 13.1.3 teha ettepanekuid haridus- ja teadusasutuste ning ettevõtete koostöö tõhustamiseks meetme raames; 13.1.4 teha ettepanekuid õiglast üleminekut toetavate võrgustiku-, teavitus- ja õppe populariseerimistegevuste kavandamiseks ning elluviimiseks; 13.1.5 teha ettepanekuid toetuse andmise tingimuste kavandamiseks ja muutmiseks; 13.1.6 vahearuannetele, -hindamisele ja lõpparuandele, vajadusel eksperthinnangutele tuginedes, teha ettepanekuid ja anda soovitusi tegevuste tõhusamaks elluviimiseks, sh vahehindamisel mitte kooskõlastatud tegevuste eelarve ümberjaotamiseks teadus- ja arendussuundade vahel või uute uurimisprojektide käivitamiseks; 13.1.7 pidada dialoogi konsortsiumi moodustavate partneritega, et kokku leppida eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas fookusteemade uurimissuunad. Dialoogi käigus kokku lepitud teemade ja tingimuste alusel koostab konsortsium tegevuskava, milles kirjeldatakse teemade valikut, tegevuskavast toetatavate uurimisprojektide, nende alusel investeeringute sobitumist fookusteemadesse ja teisi tegevuskava eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikke tegevusi. Dialoogi peetakse tegevuskava ettevalmistamisel ning vastava kokkuleppe alusel kinnitatakse tegevuskava kogu perioodiks. Peale vahearuannetele hinnangu andmist võib vajadusel dialoogi kasutada kord kolme aasta jooksul tegevuskava järgmiste aastate vahendite suunamiseks või ka tihedamalt, kui varasemad kokkulepped vajavad muutmist. Dialoogi tulemusel saavutatud kokkulepped, sealhulgas uurimissuundade ja -projektide valiku ja teiste konsortsiumi tegevuste osas, fikseeritakse tegevuskavas. Tegevuskava rahastamise tingimused ja korrad kinnitatakse elluviija ja konsortsiumi partnerite vahelises kokkuleppes; 12  13.1.8 teha ettepanek elluviijale tegevuskava ning tegevuste vahehindamise tulemuste ja lõpparuande kinnitamiseks, mille elluviija esitab kinnitamiseks rakendusüksusele. 14. Aruandlus 14.1 Elluviija esitab juhtkomisjonile ja rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 14.1.1 punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 14.1.2 ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest; 14.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 14.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. Punktides 14.1.2, 14.1.3 ja 14.1.4 loetletud informatsiooni sisestavad partnerid Eesti Teaduse Infosüsteemi vastava vormi kaudu elluviija poolt sätestatud tähtajaks (tegevuste tulemusi aruandlusperioodi jooksul esitletakse vastaval seminaril juhtkomisjonile). 14.2 Elluviija esitab juhtkomisjonile ja rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 14.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 14.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 14.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 16. Vaide esitamine 16.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 13 16.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 14  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“ Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted tegevuse “ Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimisel Ühikuhindadena käskkirja lisa 1 punktides 4.1 (rühmagrandi ühikuhind) ja 4.3 (tagasipöörduva teadlase ühikuhind) nimetatud toetatavate tegevuste uurimisprojektide rahastamisel kasutatakse siseriikliku personaalse uurimistoetuse rühmagrandi määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 16 lõikele 1 Eesti Teadusagentuuri (ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult kehtestatud rühmagrandi määr põhineb ühe uurimisrühma tööga seotud keskmisel kulul ühe aasta kohta. Tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ raames alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse toetamisel on rühmagrandi määrad jaotatud kuupõhiseks suuruseks jagades siseriiklikult kehtestatud rühmagrandi määra kaheteistkümnega. Seega ühikuhind kehtestatakse ühikule üks kuu uurimisrühma tööd. Rühmagrandi siseriiklikult kehtestatud tingimused ja kord on kinnitatud SA Eesti Teadusagentuur 23.01.2023 käskkirjaga nr 1.1-4/23/7.1 Tegevuse 4.3 välisteadlase kaasamise ühikuhinnana kasutatakse siseriikliku toetusskeemi tagasipöörduva teadlase grandi ühikuhinda. Tagasipöörduva teadlase grandi siseriiklikult kehtestatud tingimused ja kord on kinnitatud SA Eesti Teadusagentuur 29.11.2022 käskkirjaga nr 1.1-4/22/155, muudetud 27.12.2022 käskkirjaga nr 1.1-4/22/176.2 1. Rühmagrandi ühikuhinnad on järgmised: 1.1 Rühmagrant (RG) I: a) ühikuhind ühe kuu kohta on 14 766 eurot (aastas 177 200 eurot); b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid; c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks; 1.2 RG II: a) ühikuhind ühe kuu kohta on 16 033 eurot (aastas 192 400 eurot); b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid; 1 Lisa 7_ https://etag.ee/wp-content/uploads/2022/11/Lisa-7-Eelarvejuhend-2022_PRG- mahud_MUUDETUD.pdf 2 https://etag.ee/wp-content/uploads/2022/12/TP_Tingimused-ja-kord_2023-2_uus.pdf 1 (2)  c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks; 1.3. RG III: a) ühikuhind ühe kuu kohta on 20 812 eurot (aastas 249 750 eurot); b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid; c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks; 1.4. RG IV: a) ühikuhind ühe kuu kohta on 22 500 eurot (aastas 270 000 eurot); b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid; c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 2. Tegevuse 4.3 välisteadlase kaasamise ühikuhind on järgmine: a) ühikuhind on 72 000 eurot aastas (6000 eurot kuus); b) ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid; c) ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 3. Igakuise ühikuhinna väljamakse aluseks on kvartaalne maksetaotlus koos elluviija ja partnerite vahel partnerluslepingus kokku lepitud vormis konsortsiumi partnerite allkirjastatud kinnitusega, et projekti elluviimisel tehtud tegevused on toimunud vastavalt kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidel, sh kinnitus, et teadlastega on sõlmitud töölepingud (rühmagrandi uurimisprojektide puhul on uurimisgrupi liikmetega sõlmitud töölepingud ja välisteadlase kaasamisel on teadlasega sõlmitud tööleping). Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 9 nimetatud uurimisprojektide vahearuannetest selgub, et uurimisprojektiga seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on juhtkomisjonil võimalik teha elluviijale ettepanek vastavate kuude eest makstud toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata. Elluviija nõuab vastavate kuude eest makstud toetuse partneritelt tagasi (või jätab selle välja maksmata) ning tagastab nimetatud toetuse rakendusüksusele. 4. Ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil korrigeeritakse ühikuhindu juhul, kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse. 2 (2)  Haridus- ja Teadusministeerium Leht 1/12 Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“ Tegevuskava vorm, ÕÜF I. Tegevuskava üldandmed Tegevuskava nimi ja projekti number e-toetuse keskkonnas Tegevuskava esitaja nimi Tegevuste alguskuupäev pp.kk.aaaa Tegevuste lõpukuupäev pp.kk.aaaa Tegevuste eeldatav maksumus kokku (koos käibemaksuga, euro) Tegevuste abikõlblik kulu (euro) Konsortsiumi tegevuskavale toetus kokku (euro) Konsortsiumi tegevuskava omafinantseering kokku (euro) II. Tegevuskava sisu 1. Tegevuskava eesmärk Kuidas ülikoolide ühine tegevuskava panustab Õiglase Ülemineku Fondi üldeesmärkide ja meetme eesmärkide saavutamisse sh kuidas oodatavad tulemused mõjutavad teadusvaldkonna arengut ja kvaliteeti ning teadmusmahukuse suurendamist Ida-Virumaal. (kuni 300 tähemärki) 2. Tegevuskava oodatavad tulemused Haridus- ja Teadusministeerium Leht 2/12 Millised on tegevuskava elluviimise tulemused ja neile asjakohased mõõdikud? Kuidas kavandatavad tegevused ja nende tulemused aitavad Ida-Virumaa majandust teadmusmahukamaks muuta, millistesse tulemus- ja väljundmõõdikutesse tegevuskavas panustatakse. (kuni 500 tähemärki) 3. Konsortsiumi eesmärgid ja tegevused uurimisteemade elluviimisel Millised on tegevuskava elluviimise sihid fookusteemade lõikes? Fookusteema 1: Üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, sh energia salvestamine, vesinikutehnoloogiad, tuuleenergeetika, biomass, päikeseenergeetika, tarkvõrkude tehnoloogiad ja teenused, jms. Praegune olukord ja arenguvajadus (kuni 800 tähemärki) Oodatavad tulemused ja seos meetme üldeesmärgiga (kuni 1000 tähemärki) (milline on olukord tegevuskava lõppedes 2029.a., milline on vahe-eesmärk 2026) - lisaks rakenduskava eesmärkidele vähemalt 3 tulemust koos mõõdikutega (moodustatud uurimisrühmade arv, kaasatud tippteadlaste arv, publikatsioonid vms.). . Milline on seos Ida- Virumaa tänase ja/või tulevikuettevõtlusega ning nutika spetsialiseerumise valdkonnaga? (kuni 1000 tähemärki) Taotluse lisana ühiste kavatsuste protokollid vähemalt kolme piirkonna ettevõtjaga (sh VKE-d), kus on välja toodud ka ettevõtete panustamine uurimisprojekti eesmärkide elluviimiseks. Millised tegevused on vajalikud fookusteema eesmärkide elluviimiseks ja millises mahus? Fookuses valitud uurimisteemad, millel on kohaliku ettevõtluse toetus (min 3 ettevõtet) sh silmas pidades, et teaduskompetents arendatakse välja Ida-Virumaal, va juhtkomisjoni poolt kinnitatud Haridus- ja Teadusministeerium Leht 3/12 erandjuhtudel. Iga uurimisteema puhul tuua välja eesmärk, oodatavad tulemused (sh kaasatavad doktorandid, koostöölepingud ettevõtetega, kaasatud välisrahastus, uurimisgrandid), seos ÕÜF eesmärkidega ja panus mõõdikute täitmisse. (kuni 2000 tähemärki) Info fookusteema raames arendatavate või loodavate tasemeõppe kavade kohta, millele vajatakse toetust ÕÜF oskuste meetmest, sh arvestusega, et nende õppekavade raames pakutakse ka mikrokraadiprogramme ja täienduskoolitust. Tasemeõppe programmide puhul tuua välja, milliste spetsialistide ettevalmistamisele on õppekava suunatud ja missugune on piirkonna ettevõtete tööjõuvajadus vastava tööjõu järele ning kui suures mahus rahuldab seda kavandatav programm (detailsem info tuua välja tegevuskava lisas). Kuidas tagatakse Ida-Virumaal vajaliku teadmusvõimekuse ja taseme- ning kraadiõppe jätkusuutlik areng peale meetme tegevuste lõppemist vähemalt kolme aasta jooksul. Konkurentsipõhise raha kaasamise plaan? Mõõdikud- kaitstud doktoritööde arv, kaasatud konkurentsipõhine meetmeväline rahastus (n. ETAG-i uurimisgrandid, RP projektid). (kuni 1500 tähemärki) Fookusteema 2: Tööstus 4.0, sh IKT, IoT, digitaalsed tööriistad, robotiseerimine, automatiseerimine, suurandmetel põhinevad arendused, liit- ja tehisreaalsuse tehnoloogiad, isejuhtivad sõidukid, droonid, jms. Praegune olukord ja arenguvajadus (kuni 800 tähemärki) Oodatavad tulemused ja seos meetme üldeesmärgiga (milline on olukord tegevuskava lõppedes 2029.a., milline on vahe-eesmärk 2026? ) - lisaks rakenduskava eesmärkidele vähemalt 3 tulemust koos mõõdikutega. (kuni 1000 tähemärki) Haridus- ja Teadusministeerium Leht 4/12 Milline on seos Ida- Virumaa tänase ja/või tulevikuettevõtlusega ning nutika spetsialiseerumise valdkonnaga? Lisada ühiste kavatsuste protokollid vähemalt kolme piirkonna ettevõtjaga (sh VKE-d), kus on välja toodud ka ettevõtete panustamine uurimisprojekti eesmärkide elluviimiseks (taotluse lisana). (kuni 1000 tähemärki) Millised tegevused on vajalikud fookusteema eesmärkide elluviimiseks ja millises mahus? Fookuses valitud uurimisteemad, millel on kohaliku ettevõtluse toetus (min 3 ettevõtet) sh silmas pidades, et teaduskompetents arendatakse välja Ida-Virumaal, va juhtkomisjoni poolt kinnitatud erandjuhtudel. Iga uurimisteema puhul tuua välja eesmärk, oodatavad tulemused (sh kaasatavad doktorandid, koostöölepingud ettevõtetega, kaasatud välisrahastus), seos ÕÜF eesmärkidega ja panus mõõdikute täitmisse. (kuni 2000 tähemärki) Info fookusteema raames arendatavate või loodavate tasemeõppe kavade kohta, millele vajatakse toetust ÕÜF oskuste meetmest, sh arvestusega, et nende õppekavade raames pakutakse ka mikrokraadiprogramme ja täienduskoolitust. Tasemeõppe programmide puhul tuua välja, milliste spetsialistide ettevalmistamisele on õppekava suunatud ja missugune on piirkonna ettevõtete tööjõuvajadus vastava tööjõu järele ning kui suures mahus rahuldab seda kavandatav programm (detailsem info tuua välja tegevuskava lisas). Haridus- ja Teadusministeerium Leht 5/12 Kuidas tagatakse Ida-Virumaal vajaliku teadmusvõimekuse ja taseme- ning kraadiõppe jätkusuutlik areng peale meetme tegevuste lõppemist vähemalt kolme aasta jooksul. Konkurentsipõhise raha kaasamise plaan? Mõõdikud- kaitstud doktoritööde arv, kaasatud konkurentsipõhine meetmeväline rahastus (n. ETAG-i uurimisgrandid, RP projektid). (kuni 1500 tähemärki) Fookusteema 3: Keemiliste protsessidega väärindamine ja kriitilised toormed, sh peenkeemia (v.a. fossiilkütustega seonduvad suunad), kriitiliste toormete väärindamine, jms. Praegune olukord ja arenguvajadus (kuni 800 tähemärki) Oodatavad tulemused ja seos meetme üldeesmärgiga (milline on olukord tegevuskava lõppedes 2029.a., milline on vahe-eesmärk 2026) - lisaks rakenduskava eesmärkidele vähemalt 3 tulemust koos mõõdikutega. (kuni 1000 tähemärki) Milline on seos Ida- Virumaa tänase ja/või tulevikuettevõtlusega ning nutika spetsialiseerumise valdkonnaga? Taotluse lisana ühiste kavatsuste protokollid vähemalt kolme piirkonna ettevõtjaga (sh VKE-d), kus on välja toodud ka ettevõtete panustamine uurimisprojekti eesmärkide elluviimiseks. (kuni 1000 tähemärki) Haridus- ja Teadusministeerium Leht 6/12 Millised tegevused on vajalikud fookusteema eesmärkide elluviimiseks ja millises mahus? Fookuses valitud uurimisteemad, millel on kohaliku ettevõtluse toetus (min 3 ettevõtet) sh silmas pidades, et teaduskompetents arendatakse välja Ida-Virumaal, va juhtkomisjoni poolt kinnitatud erandjuhtudel. Iga uurimisteema puhul tuua välja eesmärk, oodatavad tulemused (sh kaasatavad doktorandid, koostöölepingud ettevõtetega, kaasatud välisrahastus), seos ÕÜF eesmärkidega ja panus mõõdikute täitmisse. (kuni 2000 tähemärki) Info fookusteema raames arendatavate või loodavate tasemeõppe kavade kohta, millele vajatakse toetust ÕÜF oskuste meetmest, sh arvestusega, et nende õppekavade raames pakutakse ka mikrokraadiprogramme ja täienduskoolitust. Tasemeõppe programmide puhul tuua välja, milliste spetsialistide ettevalmistamisele on õppekava suunatud ja missugune on piirkonna ettevõtete tööjõuvajadus vastava tööjõu järele ning kui suures mahus rahuldab seda kavandatav programm (detailsem info tuua välja tegevuskava lisas). Kuidas tagatakse Ida-Virumaal vajaliku teadmusvõimekuse ja taseme- ning kraadiõppe jätkusuutlik areng peale meetme tegevuste lõppemist vähemalt kolme aasta jooksul. Konkurentsipõhise raha kaasamise plaan? Mõõdikud- kaitstud doktoritööde arv, kaasatud konkurentsipõhine meetmeväline rahastus (n. ETAG-i uurimisgrandid, RP projektid). (kuni 1500 tähemärki) Fookusteema 4: Muud liigitamata arengusuunad, sh majandustegevuse mitmekesistamine uute valdkondade, toodete, teenuste ja tehnoloogiatega; jätkusuutlikule kasvule orienteeritud regionaalse innovatsioonisüsteemi loomine, jms. Haridus- ja Teadusministeerium Leht 7/12 Praegune olukord ja arenguvajadus (kuni 800 tähemärki) Oodatavad tulemused ja seos meetme üldeesmärgiga (milline on olukord tegevuskava lõppedes 2029.a., milline on vahe-eesmärk 2026) - lisaks rakenduskava eesmärkidele vähemalt 3 tulemust koos mõõdikutega. (kuni 1000 tähemärki) Milline on seos Ida- Virumaa tänase ja/või tulevikuettevõtlusega ning nutika spetsialiseerumise valdkonnaga? Ettepaneku lisana ühiste kavatsuste protokollid vähemalt kolme piirkonna ettevõtjaga (sh VKE-d), kus on välja toodud ka ettevõtete panustamine uurimisprojekti eesmärkide elluviimiseks. (kuni 1000 tähemärki) Millised tegevused on vajalikud fookusteema eesmärkide elluviimiseks ja millises mahus? Fookuses valitud uurimisteemad, millel on kohaliku ettevõtluse toetus (min 3 ettevõtet) sh silmas pidades, et teaduskompetents arendatakse välja Ida-Virumaal, va juhtkomisjoni poolt kinnitatud erandjuhtudel. Iga uurimisteema puhul tuua välja eesmärk, oodatavad tulemused (sh kaasatavad doktorandid, koostöölepingud ettevõtetega, kaasatud välisrahastus), seos ÕÜF eesmärkidega ja panus mõõdikute täitmisse. (kuni 2000 tähemärki) Haridus- ja Teadusministeerium Leht 8/12 Info fookusteema raames arendatavate või loodavate tasemeõppe kavade kohta, millele vajatakse toetust ÕÜF oskuste meetmest, sh arvestusega, et nende õppekavade raames pakutakse ka mikrokraadiprogramme ja täienduskoolitust. Tasemeõppe programmide puhul tuua välja, milliste spetsialistide ettevalmistamisele on õppekava suunatud ja missugune on piirkonna ettevõtete tööjõuvajadus vastava tööjõu järele ning kui suures mahus rahuldab seda kavandatav programm (detailsem info tuua välja tegevuskava lisas). Kuidas tagatakse Ida-Virumaal vajaliku teadmusvõimekuse ja taseme- ning kraadiõppe jätkusuutlik areng peale meetme tegevuste lõppemist vähemalt kolme aasta jooksul. Konkurentsipõhise raha kaasamise plaan? Mõõdikud- kaitstud doktoritööde arv, kaasatud konkurentsipõhine meetmeväline rahastus (n. ETAG-i uurimisgrandid, RP projektid). (kuni 1500 tähemärki) 4. Investeeringutega seotud tegevused Kirjeldada investeeringute sisu, paiknemist Ida-Virumaal ja seost meetme teiste tegevustega, sh mõjuga teadusvõimekuse arendamisele vastavas fookusteemas. Mõõdikute puhul märkida algtase (tavaliselt 0), tase aastaks 2026 ja lõpptase (2029). (kuni 2000 tähemärki) Kirjeldada planeeritava investeeringu seost kohalike ettevõtete vajadustega ja investeeringu majandamismudelit (Täpsem kirjeldus esitatakse koos investeeringu Haridus- ja Teadusministeerium Leht 9/12 turuanalüüsiga (sh tasuvuse- ja teostatavuse analüüsi ja kasutuse prognoosiga) peale tegevuskava kinnitamist) (kuni 1000 tähemärki). Investeeringute planeeritav ajakava (investeeringu teostamisele abikõlbulikkuse aeg kuni aprill 2026) ja andmed investeeringute orienteeruva maksumuse kohta. 5. Välisteadlaste kaasamine Kirjeldatakse välisteadlaste kaasamise vajadust fookusteemade juurde ja kuidas selle tegevusega tõstetakse teadus- ja arendustegevuse taset toetatud fookusteemas (kuni 1500 tähemärki) 6. Teavitus-, koordineerimise- ja TA-võrgustiku tegevused Kirjeldatakse võimalikke kommunikatsiooni sihtgruppe (kohalikud ettevõtted, kohalikud omavalitsused, elanikkond) ja sihtgruppidega seotud eesmärke, meedia ja avalikkusega suhtlemise põhimõtteid, eesmärkide saavutamiseks kavandatavaid tegevusi, koostööplatvormi loomise tegevusi. (kuni 1500 tähemärki) Kommunikatsiooniplaan esitatakse peale tegevuskava kinnitamist (sh kommunikatsiooniplaani elluviimise ajakava ja eelarve, läbiviija/vastutaja). Mõõdik: teostatud võrgustiku- ja teavitusüritustel osalenud VKE-de arv; Haridus- ja Teadusministeerium Leht 10/12 7. Eelarve ja mõõdikud Eelarve lisatakse taotlusele Exceli tabelina (taotluse lisana) a) Teadussuundade ja uurimisprojektide kohta info esitamise vorm (näide) Teadussuund Partner 1 Partner 2 Partner 3 Partnerid Mõõdikud kokku 1. Fookusteema Tegevus: Uurimissuund Osaluse Juhtpartner, Ei osale Rühmagrandi 1, uurimisprojektid….* eelarve grandihoidja ühiku eelarve maksumus Tegevus: Uurimissuund Juhtpartner, Osalus, Osalus, Rühmagrandi 2, uurimisprojektid…* grandihoidja eelarve eelarve ühiku eelarve maksumus Välisteadlase Osalus, Osalus, Osalus, Summa värbamine fookuse eelarve, eelarve, eelarve, kokku juurde (sh näidata: Ida- Koormus x Koormus y Koormus Virumaa kolledžisse ja z ülikooli eraldi) Investeeringute summa fookuses 2. Fookusteema … 3. Fookusteema … 4. Fookusteema … Investeeringud fookusteemades kokku Haridus- ja Teadusministeerium Leht 11/12 Välisteadlasi fookusteemades kokku Teavitus-, Osalus, Osalus, Osalus, koordineerimise- ja TA- tegevused tegevused tegevus võrgustiku tegevused x,y x,y y,z (kuidas erinevad tegevused jaotuvad partnerite vahel) * rühmagrandi ühikuhinna alusel teostatavad uurimisprojektid Tegevuse eelarve tabelis kirjeldatakse üldised teemad: eelarve jaotus fookuste vahel ja partnerite vahel ning uurimissuunad (lisaks täita eraldi tabel b kõrgharidustaseme õppeteemadele, kus tuua välja seotus teadussuundadega), sh eraldi fookusteemades iga eraldiseisva tegevuse (uurimisprojekti) kohta). Uurimissuundades teostatavad TA-tegevused (uurimisprojektid) sisestatakse peale tegevuskava kinnitamist Eesti Teaduse Infosüsteemi (uurimisprojekti vormi kaudu). b) Teadussuundadega seotud õppekavade kohta info esitamise vorm (taotluse lisana) Õppekava nimetus, Teadussuunad, Kavandatud Kui suurt osa Milliste kõrghariduse aste, millega seotud vastuvõtt õppekavast katavad tööandjate spetsialiseerumised aastas uued akadeemilised vajadustele töötajad vastab (tuua välja konkreetsed ettevõtted, kes on huvitatud lõpetajate värbamisest) 8. Tegevuskava elluviimise ajakava Tuua välja tegevuskava rakendamise ajakava konkreetselt fookusteemade ja tegevuste kaupa (Gantti tabel (https://templates.office.com/en-us/simple-gantt-chart-tm16400962 ) taotluse lisana) Haridus- ja Teadusministeerium Leht 12/12 Taotluse esitaja Nimi (esindusõigusega isik) Kuupäev pp.kk.aaaa Allkiri digiallkirjastada  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Ida- Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks“ juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirjaga kehtestatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.6.1.3 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ toetuse (edaspidi eelnõu) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja 4 alusel.1 Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega ja seos rakenduskava erieesmärgiga on viidatud seletuskirja punktis 1. Tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on seletuskirja punkti 2 alapunktis 5. Tegevuste põhjendatust on selgitatud alapunktis 3. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud ja eelarve kujunemise alus selgitatud alapunktis 9. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia on selgitatud alapunktis 7. Toetuse andmise tingimusete kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud punktis 1.1. Õiglase Ülemineku Fondist2 rahastatava eelnõu abil panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke saavutamise ja Pariisi kliimakokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ Artikkel 8 punkti 2c tegevussuuna „Investeeringud teadus- ja innovatsioonitegevusse, sealhulgas ülikoolide ja avalik-õiguslike teadusasutuste teadus- ja innovatsioonitegevusse, ning kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamisse“ elluviimist. Eelnõu on meetmete nimekirjast lähtuvalt kliimamärgistusega ning panustab otseselt kliimaeesmärkide saavutamisse. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Kooskõlas eeltooduga, toetatakse eelnõu alusel Ida-Virumaad üleminekul süsinikuneutraalsele majandusele. Maakonna tasandil tähendab õiglane üleminek CO2 intensiivse majanduse ümberkorraldamist (valdavalt põlevkivisektor) ja maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamist koos töötajate oskuste arendamise ja elukeskkonna parandamist, mis tagab piirkondliku tööhõive, sissetulekute säilimise ja Eesti strateegilise varustatuse elektrienergiaga. Lisaks tuleb silmas pidada ka „Eesti 2035“ strateegilist sihti 1 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1056&from=EN „Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus“. Toetatavate tegevustega aidatakse edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse näitaja“, „ressursitootlikkus“ ning "taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises". ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetusel on kaks eesmärki: 1) kasvatada ettevõtete teadmusmahukust ja 2) tõsta Ida-Virumaal tegutsevate haridus- ja teadusasutuste võimekust pakkuda piirkonna ettevõtlusele vajalikke teadmusteenuseid ja tõhustada teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd Ida-Virumaal. Eelnõu on ühtlasi suunatud tegevuspõhise riigieelarve (edaspidi TERE) tulemusvaldkonna „teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ teadmussiirde programmi meetme „ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ tegevuse „sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ elluviimist. Lisaks panustab eelnõu otseselt Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna "teadmussiire" alaeesmärgi "Eesti areng tugineb teadmuspõhistel ja innovaatilistel lahendustel" ning suuna "teadussüsteem" alaeesmärgi "Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine" saavutamisse. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse sidususe tagamiseks viidi 2022.a. Ida-Virumaa ettevõtjatega läbi põhjalikud konsultatsioonid, mille alusel sõeluti välja sekkumise prioriteetsed fookusteemad. Sekkumise punktis 1.3 toodud fookusteemades on ettevõtetel keskmisest suurem kasvupotentsiaal Ida-Virumaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada. Punktis 1.3 toodud sekkumise fookusteemadel on otsene seos TAIE fookusvaldkondadega (TAIE FV): p.1.3.2 fookusteemal „Tööstus 4.0“ on seos TAIE FV-ga „digilahendused igas eluvaldkonnas“; p.1.3.1 fookusteemal „Üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas“ on seos TAIE FV-ga „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ ja p.1.3.3 fookusteemal „Keemiliste protsessidega väärindamine ja kriitilised toormed“ on seos TAIE FV-ga „Kohalike ressursside väärindamine“. Sekkumisega toetatakse samuti Ida-Virumaa siirdeprotsesside seire ja sekkumiste mõju hindamissüsteemi- ja taastuvenergiale üleminekul uute juhtimismudelite välja töötamist. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab Viimane teadaolev tase TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 ja aasta 1. Teadlaste ja inseneride arv 4,53 (arv 1000 elaniku ettevõtlus-sektoris ja 1,65 (2020) kohta) kasumitaotluseta erasektoris 2. Erasektori TA kulutuste tase 2% 0,98% (2020) SKP-st  3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 59% 41% (2020) keskmisest 4.Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse 6% 7,3% (2,3 mld) (2019) osakaaluna SKP-st 5. Positiivselt evalveeritud TA- asutuste lepingulise teadus- ja 50 000 35 280 (2020) arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta (EUR) Allikas: TAIE Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ning toetuse saaja ja tema partnerite kohustused. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Toomas Murulo (735 0217, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 1.1 Tegevuse taust Teadmussiire on mitmesuunaline uute teadmiste ja uuenduste leviku protsess, mille käigus kanduvad teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) tulemused akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse edasiseks arendamiseks ja kasutuseks, et luua ja arendada uusi tooteid ja teenuseid. Teadmussiire ei ole lõppeesmärk iseeneses, vaid selle eesmärgiks on uute uuenduslike toodete ja teenuste loomine ning protsesside ja muude tegevuste uuendamine ja sellega kaasnev tootlikkuse või heaolu kasv. Teadmussiirdega on hõlmatud ka innovatsioonialane tegevus oma kõige laiemas tähenduses. Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline suhtlus ja koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemise potentsiaali ei ole ära kasutatud. Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse, sealhulgas võtta juhtroll innovaatiliste lahenduste rakendamisel ja innovatsiooninõudluse loojana, on piiratud. Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente ja muid nõudlusest lähtuvaid innovatsioonipoliitika instrumente kasutatakse vähe selleks, et soodustada innovatsiooni ettevõtluses ja toetada akadeemilise ja ärisektori koosloomet. Sekkumise kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitlevad põhjalikult riiklikud strateegiad ja arengukavad. Teadmusmahukad era- ja avaliku sektori asutused panustavad TA mõju suurendamisesse ühiskonna ja majanduse vajaduste lahendamisel teadmussiirde võimekuse kasvatamise kaudu. Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning TAIE arengukavas käsitletavate arenguvajaduste rahuldamiseks on ulatusliku uute teadmiste ja innovatiivsete lahenduste kasutamine vältimatu. Eesti 2035 eesmärgiks on ettevõtluse, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Eesti teadusasutustes sündiv teadmus peab jõudma kiiremini ettevõtlusesse ning soodustama teadusasutuste koostööd ettevõtjatega. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonisüsteem on hästi toimiv ühtne tervik, kus on tihedalt põimunud ettevõtluse ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevus ning need toetavad üksteist. Meetme abil kavandatav sekkumise mõju avaldub mitmeti: teadusasutuste võimekus teha suuremas mahus ja kvaliteetsemat nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd kasvab ning selle kaudu võimaldab suurendada erasektori teadusmahukust. Paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Kindlustatakse teadmistepõhise ühiskonna arenguks vajalik teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub innovatiivsete, äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt, mis toob kaasa tõusu väärtusahelas, suurema tootlikkuse ning tõhusamad ja tulemuslikumad tooted ja teenused. 2019. aasta OECD ülikooli-tööstuse (University-Industry) koostöö raporti3 kohaselt on peamiste trendide hulgas, mis mõjutab teadmussiiret, teadmiste koosloome eri sektorite poolt. Eestis on ettevõtetes töötavate teadlaste arv väike (Eesti on OECD riikide hulgas ettevõtluses töötavate teadlaste arvu poolest 1000 töötaja kohta viimaste seas), erasektori investeeringute protsent SKPst on madal (2019. aastal oli see 0,86)4, erasektori investeeringute protsent SKPst on madal (2019. aastal oli see 0,865, EL28 keskmine oli 1,416), mis näitab, et erasektori TA alane suutlikkus on madal. Selle hoogustamiseks on sinna vaja senisest rohkem TA ja tootearenduse oskuste ja kogemustega inimesi ehk teadlasi. Sihtgrupi määratlemisel on lähtutud eeskätt järgnevatest eeldustest: Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a uuring „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“7rõhutas vajadust toetada teadus- ja arendustegevuse projekte loodusvarade, eelkõige areneva tehnoloogia jaoks kriitilise tähtsusega muldmetallide kaevandamiseks ja väärindamiseks. Muu hulgas rõhutati vajadust toetada IKT valdkonna arendamist, sest automatiseerimise ja digitaliseerimisega on võimalik mitmetes tööstusharudes tulevikus lisandväärtust oluliselt tõsta. Samuti rõhutati teiste valdkondade, nagu keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud ning vesiniku tootmine olulisust ülemineku raames Ida-Viru majanduse arendamisel. 2021 aasta kaasamisprotsessi käigus teostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumite algatusel arendusteemade ideekorje ettevõtete hulgas Ida-Viru teadmusmahukuse meetme fookusteemade leidmiseks. Kaasamisprotsessil kinnitati meetme fookusteemadeks a)üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendustele energeetikas, b) keemiliste protsessidega väärindamine, c) tööstus 4.0 ning d) muud liigitamata arengusuunad. 3 OECD (2019), University-Industry Collaboration : New Evidence and Policy Options, OECD Publishing, Paris https://www.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/university-industry-collaboration_e9c1e648-en 4 https://stats.oecd.org/ 5 https://www.haridussilm.ee/?leht=tea_6 , andmed seisuga märts 2022. 6 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tsc00001/default/table?lang=en , andmed seisuga märts 2022. 7 https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf Keskkond ja kliima ÕÜF-i meetmed on meetmete nimekirjas kliimamärgistusega. Viiakse läbi teadusuuringuid avaliku- või erasektori asutustes, millel on tulenevalt teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate aspektidega. Tegevuskavasse planeeritakse ka keskkonnaga seonduvaid uurimisprojekte, mille tegevused puudutavad mh rohevesiniku tootmise lahendusi, jäätmete ringlussevõtuks keemilise ringlussevõtu protsessi arendusi, ringmajandusliku CO2 väärindamise ja ladestatud tahkete tööstusjäätmete ringlussevõtu uuringuid. Uurimisprojektides, mis otseselt ei lahenda kliimavaldkonnaga seotud väljakutseid, on oluline arvestada kliimaeesmärkidega. DNSH (ingl.k.: do not significantly harm – ei kahjusta oluliselt) rakenduskava analüüsi järgi meede toetab keskkonnaeesmärkide saavutamist, millega on arvestatud ka toetuse andmise tingimuste puhul. Lisaks on käskkirja eelnõus arvestatud tingimustega, nagu välistatud tegevused ning toetavate tegevuste valdkonnad, et rahastust saaksid tegevused, mis oleksid kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Toetatavad tegevused ei või põhjustada olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning toetavad tegevused peavad vastama asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Tasakaalustatud regionaalareng Teadus- ja arendusasutused, mis kuuluvad sekkumise sihtgruppi ja kus osa teadlasi võivad minna toetuse raames Ida-Virumaa allasutustesse tööle, paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. TalTechi ja Tartu Ülikooli kolledžid asuvad väljapool Tallinna ja Tartut, mis mõjub regionaalarengule tasakaalustavalt, soodustades eri piirkondade ühtlasemat ja kestlikku arengut. Tegevused panustavad otseselt regionaalarengusse ning vastav teavitustegevus aitab piirkonna ettevõtetel ja muudel asutustel suurendada teadlikkust pakutavatest võimalustest, sh antud sekkumise olemasolust ja teadus- ja arendustegevusega alustamise ja -teostamise ning teadustulemuste kommertsialiseerimise võimalustest. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Toetuse andmise tingimuste ettevalmistamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane ning võimalik. Võimalikud tegevused hõlmavad järgmist: Tegevuskavale ja selle raames uurimisprojektidele esitatavate nõuetega ja tingimustega tagatakse kõigile ühtemoodi sobiv juurdepääs, komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse võimalusel arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad toetuse andmise põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Küll aga on oluline, et teadus- ja arendustöötajatel, keda soovitakse värvata, oleks vastav haridus ning eelnev töökogemus, et kavandatavat projekti edukalt ellu viia. Soovituslikult kuni R3 taseme8 (Euroopa Komisjoni käsitluses) nõue teadlase puhul, keda soovitakse palgata on oluline, kuna selleks ajaks on isikul olemas teadustöö läbiviimise võimekus ning nad on valmis iseseisvalt läbi viima TA-ga seotud projekte. Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse tõstmise sekkumisest toetatavate tegevuste puhul on võimalik mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi hariduses ja teaduses. Soodustatakse mõlema soo osalemist toetatavates tegevustes, sh uurimisprojektidesse teadustöötajate valikul, tõstes seeläbi nende kvalifikatsiooni ning konkurentsivõimet tööturul, pidades eelkõige silmas teadus- ja arendustegevuse valdkonda. Eri soost, vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist, seal kus asjakohane. Tegevusega soodustatakse ligipääsetavate töökohtade loomist piirkonna TA sektoris, võimaldades Ida- Virumaal leida teadusmahukates tegevustes tööd inimestel, kes muidu jääks tööjõuturult kõrvale oma puude või erivajaduse tõttu. Toetatav teadus- ja arendustöö peab tagama nii uurimisprojektis osalejatele kui sihtrühmale võrdsed võimalused ja ligipääsetavuse ning, kus asjakohane, panustama soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Tegevuste võimalikku riigiabi andmist hindab elluviija üksikjuhtumi põhiselt ning võimaliku riigiabi andmise puhul peab elluviija vastavat arvestust ja teavitab vajadusel sellest riigiabi saajat ning Euroopa Komisjoni. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. 8 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/04/J%C3%A4tkusuutlikud-teadlaskarj%C3%A4%C3%A4ri- kontseptsioonid-ja-mudelid-Eesti-kontekst.pdf Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest. Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleval juhul eraldatakse toetus riigieelarvest ehk riigi ressurssidest ÕÜF programmist „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ toetamiseks. Seega on antud kriteerium täidetud. 2) Abi antakse teadus- ja arendusasutustele, mis kasutavad toetust TA-tegevusteks, TA-teenuste pakkumisvõimekuse arendamiseks vajalikeks investeeringuteks ja teavitus- ning TA- võrgustiku tegevusteks, mida riigiabi mõistes loetakse mittemajandustegevuseks (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse). Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.9 Euroopa Komisjon on teatises riigiabi mõiste kohta haridusasutuste osas selgitanud (punkt 28), et riikliku haridussüsteemi raames korraldatava ja riigi järelevalve all oleva riikliku haridusteenuse võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks, kuna selle puhul täidab riik oma elanike suhtes sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusülesandeid. Riikliku haridusteenusega on hõlmatud mh kõrvaltegevus ülikooli õppejõuna ja hariduse andmine ülikoolides. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisel jääb ülikoolide ja teadusasutuste poolt nende põhitegevuseest koolitus töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks; sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamise nimel, sealhulgas teadus- ja arenduskoostöö ning teadusuuringute tulemuste levitamine riigiabi eeskirjade reguleerimislast välja (teatis riigiabi mõiste kohta, punkt 31). Antud käskkirjas nimetatud tegevustest 4.1. puhul toetatakse teadus- ja arendusasutustes projektide elluviimist uurimisrühmade poolt. Toetus katab käskkirja punktis 4 nimetatud fookusteemal uurimisprojekti läbiviimise kulud, sh projekti läbi viiva konkreetse uurimisrühma moodustavate teadlaste, tehnikute ja muu abikoosseisu personali- ja muud abikõlblikud kulud. Kuivõrd uurimistegevusi teostatakse teadus- ja arendusasutuses/kõrgharidusasutuses ning antud toetuse eesmärgiks on uurimisrühmade palgakulude katmine (kus toetuse andmise tingimuste kohaselt peab töölepingus olema sätestatud, et uurimisrühma liige ei saa toetuse vahenditest töötada suurema koormusega kui üks täistööaja ekvivalent), on tegemist teatise riigiabi mõiste kohta punkti 31 alapunkti b mõistes sõltumatu teadus- ja arendustegevusega teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamise nimel, sealhulgas teadus- ja arenduskoostöö ning mille tegevus jääb riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja. Punkti 4.2 puhul teostatakse investeeringuid laborivõimekuse loomiseks sihtpiirkonnas teadus- ja arendustegevuse edendamisel, sh teenuste väljatöötamiseks ettevõtetele. Tegemist on teatise riigiabi mõiste kohta punkti 32 mõistes teadmussiirde kui mittemajandusliku tegevusena, kui sellist tegevust viib ellu teadusorganisatsioon või -taristu, (sh nende osakonnad või filiaalid) või kui seda viiakse ellu koos teadusorganisatsiooni või -taristuga või nende nimel ja kui kogu 9 Komisjoni 19.07.2016. a teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (edaspidi teatis riigiabi mõiste kohta), punkt 8 sellisest tegevusest saadud tulu investeeritakse taas asjaomase teadusasutuse või -taristu põhitegevusse. Tegevuse raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. Punktis 4.3 puhul toetatakse välisteadlase kaasamist teadus- ja arendustegevuse fookusteemade arendamiseks. Välisteadlased kaasatakse fookusteemadesse arendustegevuse tegemiseks, kompetentsi tõstmiseks ja puuduva kompetentsi kaasamiseks. Toetus katab käskkirja punktis 4 nimetatud fookusteemal välisteadlase poolt teostatavad abikõlbulikud kulud, sh teadustöö läbiviimise kulud ning üldkulud. Tegemist on teatise riigiabi mõiste kohta punkti 31 alapunkti b mõistes sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamise nimel, sealhulgas teadus- ja arenduskoostöö ning mille tegevus jääb riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja. Punkti 4.4 puhul teavitus- ja TA-võrgustiku tegevustega teostatav teadmussiire on teatise riigiabi mõiste kohta punkti 31 alapunkti alapunkti c mõistes teadusuuringute tulemuste levitamine ja mille tegevus jääb riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja. Seega ei ole antud kriteerium täidetud. 3) Abimeetmel on valikuline iseloom. Antud käskkirja alusel antakse toetust Ida-Virumaal kolledžeid omavatele ülikoolidele (TalTech ja TÜ) teadus- ja arendustegevuse teostamiseks ühise tegevuskava alusel. TÜ ja TalTech on partneriteks valitud seetõttu, et mõlemad ülikoolid on Ida-Virumaal esindatud piirkondlike õppimis- ja koostöövõimaluste pakkujatena. Seega toetust antakse konkreetsele sihtgrupile kindlate kriteeriumite alusel. Meetme abil kavandatav tegevuse mõju avaldub mitmeti: teadusasutuste võimekus teha suuremas mahus ja kvaliteetsemat nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd kasvab ning selle kaudu võimaldab suurendada erasektori teadusmahukust. Paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Kindlustatakse teadmistepõhise ühiskonna arenguks vajalik teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub innovatiivsete, äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt, mis toob kaasa tõusu väärtusahelas, suurema tootlikkuse ning tõhusamad ja tulemuslikumad tooted ja teenused. Eelpool toodut arvestades saab öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom. Seega vastav kriteerium on täidetud. 4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise. Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. ELi riigiabiõiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt riigiabi ei ole mitte ainult otseselt makstav rahaline toetus, vaid „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi“ (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107), mida võidakse anda ka kaudselt. Punktis 4.4 toetatakse koolitus- ja nõustamisteenuseid, tugiteenuseid jms teenuseid, mille kaudu saaksid ettevõtted kaudset riigiabi. Kui üritustele kaasatud ettevõtted pole valikulised, vaid kõigile kättesaadavad, siis pole tegemist riigiabiga. Antud tegevusega riigi poolt antav kaudne abi ettevõtetele annab neile olulist informatsiooni teadus- ja arendustegevuse võimalustest uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, mis võib luua neile ka teatava majandusliku eelise. Meetme raames rahastatakse investeeringuid laborivõimekuse loomiseks sihtpiirkonnas konsortsiumis osalevate ülikoolide teadus- ja arendustegevuse edendamiseks, sh teenuste väljatöötamiseks ettevõtetele. Välja töötatud teenuseid hakatakse müüma ka ettevõtetele. Seega kriteerium on täidetud. 5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Euroopa Komisjon on mitmel juhul leidnud, kui tegevusel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju, ei mõjutanud see liikmesriikide vahelist kaubandust. Kohalikku mõju võib eeldada, kui toetus ei mõjuta üldse või mõjutab üksnes vähesel määral konkureerivate ettevõtjate otsust samas piirkonnas teenust osutada või tegevust alustada. Tegevuse fookusteemades teostatakse teadus- ja arendustegevusena uurimistöid teemadel, mis pakuvad huvi piirkonnas laiemale ringile ettevõtetele ning saadud teadustulemused on avalikult turutingimustele vastavalt kõigile kättesaadavad. Seega on vähetõenäoline, et antud meede moonutaks konkurentsi või motiveeriks teadus- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte alustamist Eestis. Seega on tegemist kohalikku mõju omava meetmega. Eeltoodust tulenevalt ei ole antud kriteerium täidetud. Seega käesoleva meetmega rahastavad tegevused ei ole ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõike 1 mõistes riigiabi, kuna tegevused ei vasta kõigile viiele riigiabi kriteeriumile. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja lisa 1 koosneb 16 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse tingimuste reguleerimisala, tuuakse välja sihtpiirkond ning toetatavate tegevuste abikõlblikud fookusteemad. Fookusteemade leidmiseks teostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Ida- Virumaa ettevõtete ideekorje, mille alusel valiti välja nimetatud teadmusmahukuse suurendamise fookusteemad. Piirkonna eri osapoolte kattuvate huvide ja koostöövõimaluste leidmiseks toimusid 2021 juunis töötoad (osalesid kolme rühma esindajad: äriettevõtted, TA- asutused ja katusorganisatsioonid, läbiviijateks T.Jüristo ja H.Haaristo), kus prioritiseeriti valdkonnad ning tegevused, mis võimaldavad piirkonna majanduse teadmusmahukuse suurendamist ja äriettevõtete, teadusasutuste ning kohalike organisatsioonide koostööd. Suurimad ühisosad osalejate vahel leiti tegevustele kahes suunas: a) luua Ida-Virusse kolledžite baasil keskne TA-kompetentsi pakkumise mudel ettevõtete TA-tegevuste toetamiseks ning b) ettevõtete teadmusmahukate investeeringute toetamine. Punkt 1.4 sätestab ära välistused, mille puhul käskkirja ei kohaldata. Punktis 2 antakse seletus kasutatud terminitele, mida ei ole defineeritud seadustes ega muudes õigusaktides või mis vajavad täpsustamist, kuna võivad omada erinevaid tähendusi lähtuvalt kontekstist või omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust. Näiteks mõned mõisted lähtuvad otseselt seadusandlusest, kuid toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) selguse huvides on seadusandluses esitatud mõisted liidetud, et lihtsustada tegevustest ja eesmärkidest arusaamist. Punktis 2.1 selgitatakse konsortsiumi mõistet. Konsortsiumina käsitletakse teadus- ja arendusasutuste kogumit, mis toimib ühise eesmärgi nimel. Konsortsiumi moodustamine ning toimimise korraldus on kokku lepitud kirjalikult osapoolte vahel sõlmitud lepinguga. Antud tegevuse raames on osapooled leppinud omavahel kokku ka kummagi osapoole tegevused, nende sisu, ulatuse ning kulude jaotumise, mis on pandud kirja ühiselt koostatud tegevuskavas eesmärgiga see koostöös ellu viia. Tegevuskava täitmisse võivad konsortsiumi osapooled kaasata vajalikke teisi partnereid. Tegevuskava vorm on toodud käskkirja lisas 3. Punkt 2.2 selgitab konsortsiumilepingu põhiosiseid. Konsortsiumilepingus peab lisaks muule infole selguma osapoolte vastutus, tegevuskava elluviimise koordineerimise korraldus, osapoolte rollijaotus ning õigused ja kohustused tegevuskava elluviimiseks. Punkt 2.3 sätestab investeeringu mõiste antud tegevusega seoses. Investeeringuna käsitletakse konsortsiumi osapoolte kapitalipaigutusi laborivõimekuse tagamiseks, et teadus- arendustegevuseks (edaspidi TA) fookusteemades, sh uue, kõrgema lisandväärtusega toote või teenuse väljatöötamiseks ja pakkumiseks ettevõtetele oleks olemas vajalik infrastruktuur. Punkt 2.4 viitab teadus- ja arendustegevuse määratlusele. Teadus- ja arendustegevuse läbiviimine on projektipõhine ja mis jagunevad kas alusuuringuteks, rakendusuuringuteks või eksperimentaalarenduseks. Alusuuring on teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas. Rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas. Eksperimentaalarendus on katsetel rajanev uurimistöö, mille eesmärk on alus- ja rakendusuuringute tulemusena saadud teadmisi ja praktilist kogemust arvestades luua uusi või täiustada olemasolevaid tooteid ja protsesse. Punkt 2.5 toob välja TA-asutuse määratluse antud käskkirjas. TA-asutused antud sekkumise mõistes on Ida-Virumaal kolledžeid omavad ülikoolid, TalTech ja TÜ. Nimetatud ülikoolid on partneriteks konsortsiumi tegevuskava elluviimisel, kuna mõlemad ülikoolid tegutsevad Ida- Virumaa piirkondlike õppimis- ja koostöövõimaluste ning TA-teenuste pakkujatena. Punkt 2.6 selgitab välisteadlase mõistet. Välisteadlane on välismaal järeldoktorantuuri läbinud või võrreldaval tasemel teadustööd teinud teadlane. Teadlase töö tegemise koht peab olema viimase kahe aasta jooksul olnud väljaspool Eestit. Siinkohal ei lähe arvesse võlaõiguslikud lepingud, mis puudutavad lühiajalist ühekordse ülesande täitmist (nt oponeerimine, retsenseerimine jms). Eelistatava R3 tasemel (välis-)teadlase omaduste hulka kuuluvad (teiste omaduste hulgas): oma teadustöö tulemuste tõhus kommunikeerimine teadlaskonnale ja laiemale ühiskonnale; oskus moodustada teaduskonsortsiume ja kindlustada teadustegevuse rahastamist; on pühendunud oma karjääri professionaalsele arengule ja tegutseb mentorina jms teadlase kompetentsid. Punkt 2.7 Rahastusperioodil 2021-2027 on oluline, et kõik meetme tegevused panustaksid TAIE arengukavas määratletud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadesse ehk Eesti ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga fookusvaldkondadesse. TAIE arengukavas sätestatud nutika spetsialiseerumise valdkonnad on:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine;  nutikad ja kestlikud energialahendused. Punktis 2.8 määratletakse uurimisprojekti tunnused antud tegevusega seoses. Punktis 2.9 on määratletud konsortsiumi poolt esitatava tegevuskava sisu. Tegevuskava esitatakse tegevuskava vormil (KK lisa 3) juhtkomisjonile, kes teeb positiivse otsuse korral elluviijale tegevuskava kinnitamise ettepaneku. Tegevuskavas tuuakse fookusteemade all välja uurimissuunad ja uurimisprojektide valik koos põhjendustega, sealhulgas info, mis kinnitab uurimisprojekti vastavust käskkirja punktis 4.1 nimetatud tingimustele. Toetuse andmisel tegevuste elluviimiseks on rahastamise aluseks on juhtkomisjoni poolt heaks kiidetud ja elluviija kinnitatud tegevuskava. Punktis 3 on nimetatud toetuse andmise eesmärk, mis on eelduste loomine Ida-Viru ettevõtete ja asutuste teadmusmahukuse tõstmiseks ning parandada koostööd TA-asutuste ja kõrgkoolidega, et arendada Ida-Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Läbi investeeringute teadus- ja innovatsioonitegevusse ning kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamisse võimaldatakse Ida-Virumaa ettevõtetel ja inimestel panustada Euroopa Liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisse ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega seotud eesmärkide täitmisse. Punkt 4 käsitleb toetatavaid tegevusi, mis jagunevad elluviija enda tegevuseks ja konsortsiumi tegevuskava tegevusteks, mille ellu viimist antud käskkirja alusel rahastatakse. Tegevuskava tegevuste rahastamiseks esitab konsortsium tegevuskava käskkirja lisas 3 esitatud vormil. Tegevuskava alusel rahastatakse järgmisi tegevusi: 4.1. Alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine käskkirja punkti 1.3. kohastel fookusteemadel. Rahastatakse konsortsiumi poolt tegevuskavasse valitud ja juhtkomisjoni poolt kinnitatud fookusteemade uurimissuundadel kõrgetasemelise teadus- ja arendustöö läbiviimist uurimisrühmade poolt. Iga fookusteema raames rahastatakse tegevuskavas kinnitatud uurimissuundades ühe või mitme uurimisrühma tegevust uurimisprojektide läbiviimisel. Käskkirjas välja toodud nõuded uurimisrühma minimaalsele suurusele, liikmete kvalifikatsioonile ja rollidele ühtivad SA Eesti Teadusagentuuri poolt välja antava rühmagrandi nõuetega. Uurimissuundadesse valitud uurimisprojektide andmed sisestab iga uurimisprojekti juht Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) selleks loodud vormile. Uurimisprojektide andmed sisestatakse ETIS-esse hiljemalt 90 päeva jooksul peale tegevuskava kinnitamist. Tegevuse 4.1 kulud on otseselt seotud ja tulenevad uurimisprojektide elluviimisest. Konsortsium lähtub iga uurimisprojekti maksumuse arvestamisel SA Eesti Teadusagentuur poolt välja antava rühmagrandi vastavale tasemele fikseeritud mahtudest (lisa 2). Kulude arvestamisel on asjakohased uurimisprojekti täitmise otsesed kulud, mis jagunevad personali- ja teadustöö kuludeks ning millele lisandub 25% üldkulude katteks. Iga uurimisprojekti elluviimiseks asjakohane rahaline maht arvestatakse vastavalt otseste kulude põhjendatud mahule (põhjendatakse, miks on uurimisprojekti läbiviimisse ja oodatava tulemuseni jõudmiseks vaja kaasata näidatud arv põhitäitjaid või täitjaid, mis on nende roll ja ülesanded, mis roll on uurimisprojekti kaasatud üliõpilastel) ning kavandatud teadustöö kulud, mis on asjakohased uurimisülesande lahendamiseks ja mis erinevates aspektides põhjendavad uurimisprojekti rahalist mahtu (materjalid, aparatuur, rendi- või lähetuskulud, uurimistöö (osade) eksperimentaalsus, avatud publitseerimise kulud jmt. Iga uurimisprojektis osaleja töölepingus määratletakse tema tööaja koormus uurimisprojektiga seotud ülesannete täitmisel. Punktis 4.1 toodud võimalike erandjuhtude võimaldamise (uurimisgrupi juhi töötamine täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist või uurimisprojekti juhi võimalik asendamine põhitäitjaga kindlaks perioodiks) otsustab juhtkomisjoni ettepanekute alusel elluviija. Arendustegevuse ehk uuringute ja eksperimentaalarenduste läbiviimiseks valitud fookusteemadel, sealhulgas teadlaste järelkasvu soodustamiseks ja uurimisrühma tegevuse juhtimiseks tuleb ülikoolidel kaasata vajalikku ja asjakohast kompetentsi, sealhulgas doktorante. Tegevuskavast rahastatavates uurimisprojektides loodav teadmus on sisendiks tasemeõppe kavade arendamisel (mida rahastatakse ÕÜF oskuste meetmest), sh nende õppekavade osana pakutavatesse mikrokraadiprogrammides ja täienduskoolitustes. Tasemeõppe programmide õppekavad on suunatud vastavate spetsialistide ettevalmistamisele arvestades piirkonna ettevõtete tööjõuvajadust vastava tööjõu järele. Tegevus toetab Ida-Virumaal kaudset riigiabi saavates üksustes loodavate teadusuuringute valdkonna töökohtade arvu suurendamist - see on projekti jooksul toetatud teadustöökohtade arv. Indikaatorit mõõdetakse täidetud teadus- ja arendustöötajate töökohtade täistööaja ekvivalendina (FTE). Tegevuse näitaja täitmisel arvestatakse vaid neid töökohti, mis on loodud Ida-Virumaale tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul teadus- ja arendustööga tegelevale töötajale ja kes sekkumise mõistes on defineeritud (Teadus- ja arendustegevuse korraldamise seadus, §7 punktid 1 ja 2: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122014014) järgmiselt: 1) teadustöötajad – alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust läbiviivad valdavalt teaduskraadiga, erandina kõrgharidusega isikud, kes töötavad teadustöötaja ametikohal või spetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuste ja nende struktuuriüksuste juhid, kes korraldavad teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist. Teadus- ja arendusasutuses töötavad õppejõud võivad osaleda teadus- ja arendustegevuse läbiviimises; 2) tehnikud – teadustöötajate juhtimisel alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust läbiviivad isikud, kellel on vastav ettevalmistus. Toetatavad tegevused punkti 4.2 kohaselt on investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis tehakse Ida-Virumaale turuanalüüsi alusel ning mis peavad olema asjakohased ühises tegevuskavas kokku lepitud teadus- ja arendustegevuse uurimissuundades uurimisprojektide täitmiseks ja mille abil suudetakse jätkusuutlikult osutada TA-teenuseid. Laborivõimekuse parandamine aitab tõstab TA-asutuste teadmus- ja tehnosiirde võimekust arendades välja ja pakkudes ettevõtetele TA-teenuseid Ida-Virumaal ning parandab ettevõtete ligipääsu uutele tehnoloogilistele arendustele soodustades nii kõrgtehnoloogia siiret Ida- Virumaal. Tegevus hõlmab muu hulgas väikevahendite, aparatuuri, laboritehnika soetamist ja kaasajastamist ning vastavate laborite akrediteerimiseks ja selle ettevalmistamiseks ning teenuste sertifitseerimiseks vajalike investeeringute elluviimist ning samuti nimetatud investeeringute elluviimist toetavateks tugitegevusteks vajalike sisse ostetud teenuste, vahendite ning seadmete soetamisi. Teadusteenuse pakkumise taristu osaks on ka arvutitöökohad koos arvutitega, mille abil toimub ettevõtetele suunatud teenuste välja arendamine ja teenuse testimine kolledžite ruumides. Investeeringute sisu, paiknemist Ida- Virumaal ja seost meetme teiste tegevustega, sh mõjuga teadusvõimekuse arendamisele vastavas fookusteemas kirjeldatakse tegevuskavas. Peale tegevuskava kinnitamist esitab konsortsium elluviijale igasse uurimisprojekti planeeritud investeeringu kohta seda põhjendava teostatavusuuringu, mis peab sisaldama uurimisteemaga seoses tehtava investeeringu kohta seadme/teenuse turunõudluse analüüsi (sh sihtrühmad), tööjõu vajadust, kasutuse prognoosi, investeeringu teostamise ajakava ja ka jätkusuutlikkuse analüüsi (sh prognoositavad tegevuse kulud ja -tulud). Punktis 4.2. sätestatud immateriaalse vara kulu on abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 8 sätestatud tingimustel. Punktis 4.2. nimetatud vara soetatakse turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandalt isikult. Otsuse investeeringu teostamise kohta teeb elluviija. Tegevuse 4.3 alt on konsortsiumis osalevatel ülikoolidel võimalik kaasata käskkirja punktis 1.3 nimetatud fookusteemadel vajalikke, asjakohaseid, kõrgetasemeliste teadmiste ja oskustega teadlasi väljastpoolt Eestit aidates seeläbi tõsta teadus- ja arendustegevuse taset fookusteemades, mida iseloomustab fookusteemades avaldatud publikatsioonide ja patenditaotluste arv. Välisteadlased kaasatakse fookusteemades arendustegevuse tegemiseks, kompetentsi tõstmiseks ja puuduva kompetentsi kaasamiseks. Tegevustesse kaasatav teadlane peab töötama konsortsiumi partnerülikoolis täiskohaga ning oma tööajast vähemalt 50% ulatuses töötama Ida-Virumaa kolledžites (töölepingus töö asukohaks on määratud Ida- Virumaa), kuid ei või olla lepinguliselt rahastatav ÕÜFis rühmagrandi alusel rahastatavas uurimisprojektis. Välisteadlane võib juhendada erinevates ÕÜF uurimisprojektides doktorante ja magistrante ning osaleda õppetegevustes, kuid ei saa tegevuste raames ületada ÕÜF meetmete peale kokku ühte täistööaja normi. Punktides 4.1 ja 4.3 nimetatud tegevused peavad olema kavandatud ja teostatud kooskõlas konsortsiumi moodustanud teadus- ja arendusasutuste poolt toetusskeemi „Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“ (edaspidi ÕÜF oskuste meede) raames kokkulepitud taseme- ja kraadiõppe kavaga. Käesolevas käskkirjas nimetatud tegevused on seotud eelnimetatud toetusskeemiga, kuna mõlema toetusskeemi tegevustes rakendatakse fookusteemades uurimistööd tegevaid teadlasi. Vastavad seosed toovad konsortsiumi partnerid välja ühises tegevuskavas. Tegevuse 4.4 all toetatakse teavitus-, koordinatsiooni ja TA-võrgustiku tegevusi, mida viib ellu konsortsium vastava plaani alusel. Toetatakse teavitustegevusi ettevõtetele meetme aktuaalsetel teemadel ja tegevuste tutvustamisel. Võrgustiku- ja teavitustegevuste elluviimisel järgitakse ligipääsetavuse nõudeid. Kommunikatsioonis välditakse soostereotüüpset lähenemist valdkonnale ja tööturule. Tegevuse raames võivad partnerid kaasata tegevuste koordinaatori, kes koordineerib konsortsiumi tegevusi, sh tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimist ja tähtaegset aruandlust, teavitustegevusi meedias ja muudes kanalites vastavalt koostatud kommunikatsiooniplaanile, korraldab erinevaid teavitusüritusi ning tutvustab avalikkusele toetusskeemi toimuvaid tegevusi. Toetatakse ka erinevate teavitustegevustega seotud teenuste sisse ostmist vastavalt tegevuste eesmärkidele. Teavitustegevused on suunatud meetme tutvustamisele ning Ida-Virumaa avalikkuse teadlikkuse tõstmisele. Toetatakse teadusvaldkonna teemade kajastamist piirkonnas ning ettevõtetega kontaktide loomist. Toetatakse ka TA-võrgustikus osalejate õppevisiitidega seotud tegevusi. TA-võrgustik ühendab piirkonna ettevõtteid, teadusasutusi ja organisatsioone luues teadmussiirde alase koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. (sh vastavat kogemuste vahetamist võrgustikus, toimivate kaasamismudelite jagamist, ühisprojektide initsieerimist jms., et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu Ida-Virumaa ja ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele). Korraldatakse ka üritusi ettevõtetele, et tutvustada fookusteemasid ja kompetentse ning anda ettevõtete esindajatele võimalus kohtuda valdkonna teadlastega. Selle tegevusega väärtustatakse võrgustikus osalejate omavahelisi suhteid ning sellest tekkivat sünergiat. Konsortsium kaasab TA-võrgustiku tegevustesse kõiki Ida-Virumaal teadus- ja arendustegevusega tegelejaid, teadmussiirde tegevustest huvitatud ettevõtteid ja asutusi ning teisi -huvilisi, luues ja arendades piirkonnas toimivat innovatsiooni ja koosloomet edendavat keskkonda. Punkt 4.5. Elluviija juhib meetme tegevusi, sh koordineerib tegevuskava koostamist ja korraldab tegevuste elluviimist konsortsiumi poolt. Elluviija tagab, et tegevused viiakse ellu ja saavutatakse seatud tulemused. Elluviija tagab meetme sünergia koordineeritult toetusskeemi "Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses" (edaspidi ÕÜF oskuste meede) raames kokkulepitud taseme- ja kraadiõppe kavaga. Elluviija ülesanded on toodud eelnõu punktis 7. Punkt 4.6 selgitab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte rakendamist meetmes. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Eelnõu punkt 5 kirjeldab toetuse andmise tulemused. Punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena suureneb Ida-Virumaa ettevõtete koostöö teadusasutuste ja kõrgkoolidega, kasvab nende teadlikkus TA-tegevustest fookusteemades ning panustades uurimisprojektidesse suureneb ettevõtete teadmusmahukus, et arendada Ida- Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Tegevuse tulemusena tõstetakse teadus- ja arendustegevuse taset toetatud teadussuundades. Mõõdetavatele näitajatele lisaks iseloomustab TA-tegevuse suurenemist ka fookusteemades avaldatud publikatsioonide ning registreeritud patenditaotluste arv, lepingute arv ja samuti lepingute keskmise mahu kasv. Tulemuste sihttasemed seatakse tegevuskavas. Punktis 5.2 on kirjeldatud punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimise oodatavaid tulemusi, mida mõõdetakse järgmiste näitajatega: Toetavates üksustes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad (algtase „0“, lõpptase „40“). Näitajat mõõdetakse keskmise täistööaja ekvivalendina (FTE) aastas. Arvesse ei võeta vabu teadus- ja arendustegevuse ametikohti ega ka teadus- ja arendustegevuse tugipersonali (st ametikohti, mis ei ole otseselt seotud teadus- ja arendustegevusega). Teadus- ja arendustöötajate iga-aastane täistööaja ekvivalent on määratletud kui kalendriaasta jooksul teadus- ja arendustegevusele tegelikult kulutatud töötundide suhe, mis on jagatud üksikisiku või rühma samal perioodil tavapäraselt töötatud tundide koguarvuga. Kokkuleppe kohaselt ei saa üks inimene igal aastal teadus- ja arendustegevuses täita rohkem kui ühte täistööajale taandatud töökohta. Tavapäraselt töötatud tundide arv määratakse normatiivse/ seadusjärgse tööaja alusel. Täistööajaga isik identifitseeritakse, lähtudes tema töötamise staatusest, lepingu tüübist (täistööajaga või osalise tööajaga) ja teadus- ja arendustegevuses osalemise tasemest. Vastavat arvestust peab konsortsiumi partner oma vastutusvaldkonnas, küsides uurimisprojekti jooksul iga aasta lõpu seisuga koostööd tegevatelt ettevõtetelt vastavaid andmeid. Arvestatakse vaid neid töökohti, mis on loodud Ida-Virumaale tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul. Andmete aluseks on tegevuste vahe- ja lõpparuanded. Välja on toodud käskkirja väljundnäitajad, mis on kohustuslikud rakenduskava alusel. Toodud väljundnäitajasse "Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad" (2024 aastaks 60 ja 2029 aastaks 150) panustavad käskkirjas toodud tegevused mitterahaliselt teadus- ja arendustegevuse pakkumise võimekuse tõstmise läbi, kus kaasatakse ettevõtteid TA-võrgustiku tegevustes osalemise kaudu teadmiste täiendamiseks (koolitused, seminarid jm. teadmussiirde tegevused) teadus- ja arendustegevuse läbiviimise ja selleks vajalike eelduste loomise alal ettevõtetes. Ettevõtted loetakse näitaja hulka, kui nad saavad mitterahalist toetust struktureeritud viisil, näiteks ettevõte, mis saab teenust(eid) teadusasutus(t)elt (sh osaleb korraldatud koolitustel/seminaridel, sõlmib TA-teenuse osutamiseks lepinguid TA-asutustega meetme fookusteemades jms.). Andmete aluseks on tegevuste vahe- ja lõpparuanded. Väljundnäitaja „Toetatavad ettevõtjad“ on koondnäitaja, millesse arvestatakse väljundnäitaja „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ tulemus. Näitaja kogumisel tagatakse unikaalsus läbi IT süsteemi (Sündmuste Infosüsteem ehk SIS, SFOSi liides) toetust saanud ettevõtete registrikoodide võrdluse kaudu (topelt raporteerimine on nii välistatud). Täpsemalt on rakenduskava ja meetmete nimekirja näitajate metoodikat, sihttasemete seadmise ja raporteerimise aluseid kirjeldatud näitajate metoodikas (perioodi 2021-2027 seirejuhendi lisa). Punkti 6 kohaselt on eelnõu rakendusasutuseks Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu punkt 7 kirjeldab elluviija ja partnerid. Punkt 7 sätestab tegevuste elluviijana Haridus- ja Noorteameti (Harno). Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse§-s 58 sätestatule on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kuna piirkonnas (Ida- Virumaal) kirjeldatud tegevuste elluviimiseks vajalike pädevuste ning kogemusega asutus puudub, täidab sekkumises elluviija rolli Harno, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus. Konkreetse sekkumisega seotud tegevuste elluviimine on Harno-s innovatsiooni ja koostöö osakonna vastutusalas. Harno-l on kogemused juhtida haridus- ja teadusprogramme, kus nii teaduse kui hariduse valdkondades on vajalik sünergia ja tihe koostöö (näiteks IT Akadeemia programm, mis on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtete koostööprogramm). Käesolevast tegevusest rahastatavate uurimisprojektidega seotud valdkonnad on aluseks tasemeõppe kavade arendamisel (mida rahastatakse ÕÜF oskuste meetmest), sh nende õppekavade osana pakutavatesse mikrokraadiprogrammide ja täienduskoolituste väljatöötamiseks. Tasemeõppe programmide õppekavad on suunatud vastavate spetsialistide ettevalmistamisele arvestades piirkonna ettevõtete tööjõuvajadust vastavate oskuste järele. Et tagada ÕÜF kahe meetme tihe koostöö ja sünergia on Harno, kui vastavat kogemust omav asutus, ainuõige valik toetuse tegevusi ellu viima. Elluviija vastutab tegevuste tulemusliku elluviimise eest sh koostöös konsortsiumiga ja konsortsiumi partneritega. Punkt 7.1 sätestab tegevused, mille elluviijaks on konsortsiumi moodustanud Taltech ja TÜ, kes võivad nende ülesannete täitmisse kaasata vajadusel täiendavaid isikuid. TÜ ja TalTech on partneriteks valitud seetõttu, et mõlemad ülikoolid on Ida-Virumaal esindatud piirkondlike õppimis- ja koostöövõimaluste pakkujatena. Tartu Ülikooli Narva kolledž on Ida-Virumaal asuv akadeemilise kõrghariduse keskus, kus lisaks kõrgharidusõpingutele saab osaleda ka mitmekeelsetes täiendusõppe- ja välisprogrammides. Narva kolledž loodi 1999. aastal Narva Kõrgkooli baasil ning uus õppehoone avati 2012. aastal. Kolledž pakub õpet 12 õppekava alusel, kokku õpib kolledžis üle 500 üliõpilase. Üliõpilaste päritolu järgi võib öelda, et tegemist on piirkondliku kolledžiga, kuna Eesti üliõpilastest (üle 420) umbes 60% on pärit Ida-Virumaalt. Akadeemilisi ja tugitöötajaid on 52. Magistriõpet pakutakse 4 õppekaval. Kolledž aitab kaasa piirkonna uuendusmeelsuse ja ettevõtlikkuse arengule. Kolledži teadusuuringute peamised suunad on lõimitud aine- ja keeleõpe, mitmekultuuriline ühiskond ja haridus, eesti ja slaavi rahvaste ja kultuuridevahelised kontaktid, mitmekeelsus, psühholoogia, pedagoogika ning kirjandus- ja keeleteadus. Samavõrd olulisena väärtustatakse Narva-uuringuid, mida tehakse koos Narva muuseumiga. TalTech Virumaa Kolledži missioon on pakkuda paindlikku kõrgharidus-, ümber- ja täiendõpet lähtuvalt regiooni vajadustest ning panustada ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusse. Kolledži ajalugu Ida-Virumaal algab aastast 1959, TTÜ Virumaa Kolledž loodi 2000. aastal. TalTech Virumaa kolledžis on tegutsenud kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabor. Labori tegevusvaldkonnaks on tahkete ja vedelate kütuste analüüsid ja termilise töötlemise uuringud. Teiseks uurimissuunaks on rakenduslik keemia, uurimisrühm tegeleb CO2 ja põlevkivifenoolide koosväärindamisega loomaks katalüsaatoreid ja adsorbente kaasaegse keemiatööstuse tarbeks, lisaks ollakse tegevad ka väävliühendite adsorptsiooni ja oksüdatsiooni valdkonnas. Uurimisrühm tegeleb ka lisandväärtuse loomisega kaevanduse heitvetest väärtuslike metallide eraldamise teel. Kolledžis saab õppida kolmel rakenduskõrgharidusõppe ja kahel magistriõppe erialal. Kõik nimetatud partnerid on piirkonna olulisimad arengumootorid ning on seetõttu kaasatud juba sekkumise planeerimise käigus. Ülejäänud partnerid kaasatakse vastavalt vajadusele lähtuvalt elluviidavate tegevuste iseloomust. Konsortsiumilepinguga kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, partnerite vaheline vastutuspiir ning lepitakse kokku ühine tegevuskava (konkreetsed tegevused, kuhu partnerid kaasatakse). Seega on ülikoolidel vastutus arendada nii teadus- ja arendustegevust kui ka sellel tuginevat õppetööd Ida-Virumaal, tagades valitud valdkondade arengu ja konkurentsivõime. Punktis 7.2 toodud tabelis on märgitud tegevuste läbiviijad erinevate tegevuste lõikes. Punktis 7.3. on toodud elluviija ja partneri kohustused. Elluviija teavitab sihtpiirkonna TA- asutusi konsortsiumi moodustamiseks ning ühise tegevuskava koostamiseks. Konsortsiumi moodustavad kaks Ida-Virumaal kolledžeid omavat ülikooli: TÜ ja TalTech, kellest üks on juhtpartneriks ja kes tegevuskava täitmiseks võivad kaasata teisi koostööpartnereid. Ülikoolidel kui konsortsiumi partneritel lasub vastutus arendada nii teadus- ja arendustegevust kui ka sellel tuginevat õppetööd Ida-Virumaal, tagades valitud valdkondade arengu ja konkurentsivõime. Partnerid vastutavad konsortsiumi tegevuskavas kokku lepitud tegevuste tähtaegse elluviimise- ning vastavate aruannete ja maksetaotluste elluviijale esitamise eest. Elluviija korraldab meetme juhtkomisjoni tööd, korraldab arutelusid ja seminare ning nõustab partnereid. Elluviija kinnitab juhtkomisjoni ettepanekul konsortsiumi poolt esitatavad investeeringute ettepanekud, mille osaks on ka vastava investeeringu teostatavusanalüüs. Teostatavusanalüüsi abil selgitatakse vastava seadme/teenuse vajalikkust ehk nõudlust seoses uurimisteema(de)ga ja ettevõtete vajadustega, sh kasutuse prognoosi ja investeeringu jätkusuutlikkust. Elluviija võib oma ülesannete täitmiseks kaasata asjakohaseid eksperte. Punkt 8 kehtestab projekti abikõlblikkuse perioodiks 01.01.2023 kuni 31.08.2029, välja arvatud tegevus 4.2, mis vastavalt kokkuleppele Rahandusministeeriumiga tagaks ÕÜFi vahendite kasutamise kooskõlas Euroopa Komisjonile kinnitatuga, kus peavad tegevused ellu olema viidud hilisemalt 30 aprilliks 2026. a. Eelnõu punkt 9 kirjeldab tegevuste eelarve. Eelnõu punktis 9.1 tuuakse välja tegevuste eelarve. Käskkirjaga reguleeritava tegevuse kogumaksumus on 35 714 286 €, mida rahastatakse järgnevalt: Õiglase Ülemineku Fond 25 000 000 € (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 7 142 857 € (kokku vähemalt 20% kogumaksumusest) ning omafinantseering vähemalt 3 571 429€ (kogumaksumusest). Meetme üleselt peab toetuse omafinantseeringu maht olema vähemalt 10%, mis kaetakse tegevuste lõppsaajate (TalTech ja TÜ) poolt. Punktis 9.2 esitatakse tegevuste eelarve finantsallikate lõikes ja punktis 9.3 kogueelarve abikõlblike kulude lõikes, kus personalikulu on tegevuse 4.4 konsortsiumi juhtimise, TA- võrgustiku- ja teavitustegevuste personalikulu, kaudsed kulud tegevuse 4.4 personalikuludest 15% ning muud kulud tegevuste 4.1 ja 4.3 ühikuhinnad ning tegevuse 4.2 investeeringute kulud. Eelnõu punkt 10 kirjeldab kulude abikõlblikkuse tingimused. Punkt 10 määratleb abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused toetatavate tegevuste lõikes. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja ja konsortsiumi ühise tegevuskava eesmärkide elluviimisega. Punktis 4.2 nimetatud abikõlbliku kulu eest peab olema tasunud konsortsiumi partnerülikool projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2026. a. Tegevusi 4.1 ja 4.3 rahastatakse ÜM §18 lg 3 kohase „täielikult liikmesriigi poolt rahastatava toetusskeemi metoodika alusel“, eesmärgiga ühtlustada riigieelarvest ja struktuurivahenditest rahastatavate uurimistoetuste kasutamise tingimusi teadusele omase finantseerimise põhimõtete alusel. Sihtasutus ETAg on asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimise toetamiseks. ETAg kehtestab juhatuse käskkirjaga nii tagasipöörduva teadlase toetuse kui ka teiste teadusgrantide taotlemise tingimused ja korra ning eelarve koostamise põhimõtted. Uurimistoetused on Eestis seadusega kehtestatud konkurentsipõhised teadusrühma rahastusinstrumendid, mis on ETAg-i hallata alates 2005 aastast. Liikmesriikide toetusskeemide raames rakendatavaid ühikuhindu võib kasutada ilma lisaarvutusteta. Riiklikke meetodeid kasutatakse sarnaste toetuse saajate ja tegevuste suhtes tingimusel, et neid kasutatakse ka selliste tegevuste puhul, mida rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest, ilma igasuguse EL toetuse või välisabita. Sellisel juhul riiklik toetusskeem ja selle kasutamise meetod peavad olema samal ajal kasutuses kui struktuuritoetuste skeem ning riikliku skeemi kasutamise meetodite muutmisel muutub vastavalt ka struktuuritoetuse kasutamise skeem. Riiklikke meetodeid, mis ei ole enam kasutusel, ei saa rakendada struktuuritoetustes. Tegevust 4.1 uurimisprojektide rahastamiseks kasutatakse siseriikliku uurimistoetuste toetusskeemil põhinevat rühmagrandi ühikuhinda. Vastavate tingimuste kehtestamine on sätestatud Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 14 lõikes 2. Uurimistoetuse taotlemise tingimused ja korra ning eelarve koostamise põhimõtted kehtestab vastavalt Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-le 161 Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAg). Nimetatud korrad põhinevad ETAgi varasemal praktikal personaalsete ja institutsionaalsete uurimistoetuste väljaandmisel. Dokumentatsiooni (uurimistoetuste tingimused, kord, põhimõtted ja määrad) uuendatakse ja kinnitatakse kord aastas ETAg juhatuse käskkirjaga ning see avaldatakse ETAg kodulehel. Käskkirja lisana kinnitatud „Personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotlemise tingimused ja kord“ sätestab muuhulgas rühmagrandi mahtudes sisalduvad kulud ning erinevad granditüübid, samuti selle, et fikseeritud grandimahud kehtestatakse igaks aastaks ETAgi poolt. Ühikuhindadena käsitletavad grantide mahud on kehtestatud ETAg juhatuse käskkirja lisana kinnitatud dokumendis „Personaalse uurimistoetuse taotluse eelarve koostamise juhend“. Sama seaduse §-s 161 kohaselt taotletakse uurimistoetusi avalikul konkursil Eesti Teadusagentuuri kehtestatud ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (edaspidi TAKS) defineerib uurimistoetuse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatava toetusena. Alates 2016. aastast on personaalne uurimistoetus põhiline konkurentsipõhine teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrument. Personaalseid uurimistoetusi on teadlaskarjääri eri etappidele vastavalt kolme tüüpi: järeldoktori grant, stardigrant ja rühmagrant. Personaalse uurimistoetuse saajaks on teadlased või uurimisrühmad, kes esitavad taotluse teadustöö tegemiseks konkreetses TA asutuses, kõrgkoolis või ettevõttes. Toetus kantakse asutuse arvele. Käesoleva tegevuse 4.1 elluviimisel antakse uuringute läbiviimiseks toetust uurimisprojektidele, millele antav toetus sarnaneb rühmagrandile, millele kehtestatud määrasid kasutatakse antud toetusskeemis siseriikliku ühikuhinnana. Rühmagrant on uurimistoetus teadlastele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, teadustöö kõrge taseme tagamiseks, tugeva teadusrühma juhtimiseks ja järelkasvu (sh doktorantide) kaasamiseks. Ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid ja muid uurimistoetusega seotud kulusid ei hüvitata. Grant on mõeldud iseseisva uurimisprojekti täitmiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, mille teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud, ning selle eesmärk ei ole teiste uurimisprojektide omafinantseeringu katmine. Ka käesoleva tegevuse raames antakse toetus ülikoolide tegevuskavasse valitud teemadel tehtavateks uuringuteks rühmagrantidena, mis tähendab, et toetust antakse teadusrühmale teadusliku uurimistöö läbiviimiseks. Toetuse saamiseks esitatakse konsortsiumi tegevuskavaga nimekiri uurimisprojektide lühikirjeldustega, mille kinnitamise järgselt kirjeldatakse toetatavad uurimisprojektid üksikasjalikult rühmagrandi mahtusid arvestades teadusliku uurimistöö vormis, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alus- või rakendusuuring. Granti võib taotleda isik positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuse nõusoleku alusel. Käesolevas tegevuses ei taotleta granti ETAg poolt iga-aastaselt väljakuulutatava vooru raames, vaid tegemist on tegevuse raames uurimisprojektide esitamisega toetuse andmise tingimustes kokkulepitud fookusteemades. Uurimisprojektide esitamine toimub HTM poolt kinnitatud vormis Eesti Teadusinfosüsteemis. Topeltfinantseerimise vältimiseks lisatakse uurimisprojekti vormi punkt, milles asutusel tuleb selgitada, kuidas erineb esitatav uurimisprojekt teistest uurimisgrupi poolt elluviidavatest teadusprojektidest. Uurimisprojektide sisu hinnatakse väljaspool tavapärast uurimistoetuste hindamise protsessi juhtkomisjoni või tema poolt määratud ekspertide/moodustatud ekspertkomisjoni(de) poolt. Toetusest maksab konsortsiumi partnerasutus teadlastele palka, katab teadlase teadustööga seotud kulusid ning tagab teadustöö elluviimiseks vajaliku töökeskkonna. Ühikuhinna kasutuselevõtt on võimalik, kuna uurimistöö toetamine toimub sarnaselt rühmagrandi andmise põhimõtetele. Riiklikus skeemis kasutatav rühmagrant on mõeldud iseseisva uurimisprojekti täitmiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, mille teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud. Rühmagrant sisaldab projekti täitmisega seotud otseseid kulusid ja üldkulu, kusjuures otsesed kulud jagunevad personalikuludeks ja teadustöö kuludeks. Rühmaprojekti juhiks võib olla isik, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning kes töötab projekti täitmise ajal täistööajaga TA asutuses ja töö asukohaga Eestis. Hindamisnõukogu võib taotleja taotlusel erandjuhul nõuetele vastavaks lugeda rühmaprojekti juhi, kes töötab vastuvõtvas asutuses täistööajast vähem, kui see ei ohusta projekti edukat elluviimist. Käesolevas tegevuses otsustab konsortsiumi poolt esitatud vastavate erandjuhtude kinnitamist juhtkomisjoni ettepanekul elluviija. Lisaks rühmaprojekti juhile osalevad projekti täitmises projekti põhitäitja(d), kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon (põhjendatud juhtudel lubatud erandid), kes töötab (töötavad) projekti täitmise ajal Eesti teadus- ja arendusasutuses ning kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt projekti vahenditest, ning projekti täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on taotluses esitatud projektiga sisuliselt seotud.Peale tegevuskava kinnitamist esitatakse iga teadusliku uurimistöö kirjeldus, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alus- või rakendusuuring. Toetatakse kuni 6,5 aasta pikkuseid uurimisprojekte. Tegevuse 4.1 käigus loodava intellektuaalomandi võõrandamise ja kasutusse andmisel võetakse arvesse ja maksimeeritakse sotsiaal-majanduslikku kasu, sealhulgas panust kestlikkusesse. Avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute ja innovatsioonialase tegevuse käigus loodud teadmised peavad olema avalikult kättesaadavad, kui ei ole olulist põhjust vastupidiseks. Intellektuaalomandi jagamise ning levitamise alused on sätestatud TA - asutuse sisemise korraga ja on avalikult kättesaadavad. Tegevuses 4.3 rahastatakse välisteadlase kaasamist tagasipöörduva teadlase toetuse ühikuhinna alusel, mis vastab oma loogikalt kõige paremini välisteadlase kaasamise tegevusele. 2023. aasta tagasipöörduva teadlase grandi tingimused ja kord on kinnitatud 27.12.2022 ETAg-i juhatuse käskkirjaga, mis kinnitatakse igal aastal uuesti ja mille raames vaadatakse üle ka detailsed tingimused ja toetuse määrad. Tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ välisteadlase kaasamisel sätestatakse toetuse aastane maht samas ühikus, mis riiklik tagasipöörduva teadlase ühik ja ühikus sisaldavaid kuluartikleid eraldiseisvalt ei hüvitata. Toetus makstakse välisteadlase kaasamise perioodi jooksul välja kolmekuulise intervalliga (kord kvartalis). Tabelis 1 võrreldakse välisteadlase kaasamise tegevust 4.3 tagasipöörduva teadlase grandi toetusega, tuues välja sarnasused nii toetatavates tegevustes kui ka toetuse sihtrühmas. Tabel 1. Tagasipöörduva teadlase toetuse ja välisteadlase kaasamise tegevuse võrdlus Riiklik toetus tagasipöörduva Välisteadlase kaasamise toetamine teadlase grandile Tuua Eesti teadus- ja Toetada fookusteemadel arendusasutustesse ning moodustunud uurimismeeskondade ettevõtetesse tagasi teadlasi, kes on strateegiliseks suunamiseks Toetatavad õppinud või töötanud välisriikides, kompetentseid välisteadlasi, et tegevused ja omandades oskusi ja teadmisi arendada ülikoolide Ida-Virumaa eesmärk teadus- ja arendustöö läbiviimisel. kolledžite suutlikkust viia läbi Eesmärgiks on tagasipöörduva kõrgetasemelisi uurimisprojekte ja teadlase toetusega tasakaalustada ja sidustada uurimisrühma töö soodustada ajude ringlust. rahvusvahelise teadusruumiga. Välismaal järeldoktorantuuri Välismaal järeldoktorantuuri läbinud Toetuse läbinud või võrreldaval tasemel või võrreldaval tasemel teadustööd sihtrühm teadustööd teinud teadlane. teinud teadlane. Konsortsium, kuhu kuuluvad Vastuvõttev asutus (Eestis Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu registreeritud teadus- ja Kes võib Ülikool (kes on positiivselt arendusasutus, ettevõte või taotleda? evalveeritud Eesti TA asutused ja kõrgkool), koostöös tagasipöörduva omavad kolledžeid Ida-Virumaal) teadlasega. koostöös välisteadlasega Tagasipöörduv teadlane peab projekti elluviimise ajal töötama täistööajaga vastuvõtvas asutuses, töö asukohaga Eestis. Tagasipöörduv teadlane võib kooskõlastatult teadusagentuuriga töötada vastuvõtvas asutuses täistööajast vähem, kui ta töötab projekti eesmärkide saavutamise huvides (kui mujal tehtav töö on otseselt seotud projektiga ning see lõpuks panustab projekti) osalise koormusega samaaegselt teise tööandja juures, töö asukohaga Eestis (näiteks samaaegne töötamine arstina). Käesolevas tegevuses võib kaasatav välisteadlane töötada kuni 50% oma tööajast konsortsiumi partnerülikooli(de) teistes üksustes, kui piirkonnast väljaspool tehtav töö on seotud antud tegevuse fookusteema(de)ga ja panustab sellesse. Välisteadlane tugevdab kohalike teadusrühmade suutlikkust, et tekiks parem suutlikkus fookusteemadel uurimisprojekte läbi viia ja sidustada uurimistööd rahvusvaheliste koostöövõrgustikega. Vastuvõttev asutus tagab tagasipöörduvale teadlasele projekti täitmiseks vajaliku töökeskkonna (sh tööruumid, haldus- ja tugistruktuurid jms) olemasolu. Tagasipöörduva teadlase projekti ühikuhind on 72 000 eurot aastas (6000 eurot kuus). Ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kuu eest. Tagasipöörduva teadlase grandi ühikuhind, mida käesolevas tegevuses rakendatakse välisteadlase kaasamise puhul, sisaldab otseseid kulusid (töötasu palgafondi ja teadustöö kulu) ning üldkulu: 1) töötasu palgafond sisaldab töötasu koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadusest tulenevate hüvitistega; 2) teadustöö kulud on sisse ostetavad teadus- ja arendusteenused, uurimisprojekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste (avatud) publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud, lähetuskulud, Eestisse elama asumisega seotud kulud ning muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti eripärast; 3) üldkulu on vastuvõtva asutuse kulu, mis on seotud projekti haldamisega ning tagasipöörduvale teadlasele kvaliteetse uurimiskeskkonna tagamisega. Üldkulu moodustab 25% otseste kulude summast. Riiklik toetusskeem ja selle kasutamise meetod peavad olema samal ajal kasutuses kui struktuuritoetuste skeem ning riikliku skeemi kasutamise meetodi muutmisel tuleb muuta ka struktuuritoetuse kasutamise skeemi. Kui vastavad tingimused ei ole täidetud, tuleb toetuse andmine struktuurivahenditest antud lihtsustuse alusel lõpetada. See tähendab ka seda, et paralleelselt tegevusest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ rahastatava toetusega peab säilima riigieelarveline rahastus sarnastele toetustele, millele „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ ühikuhinnad põhinevad, ning antud toetusskeeme tuleb rahastada üksnes riiklikest vahenditest, ilma igasuguse EL toetuse või välisabita. Järgnevas tabelis on esitatud riigieelarvelistest vahenditest eraldatava toetuse eelarve. Tabel 2. Tagasipöörduva teadlase grandi (TPT) väljamaksed ja eeldatav prognoos aastani 2027. 2021 välja- 2022 välja- 2023 2024 2025 2026 2027 maksed maksed prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos TPT välja- maksed 528 500 1 042 500 1 424 220 1 470 000 1 530 000 1 590 000 1 650 000 Abikõlbmatud kulud on loetletud punktis 10.4. Siseriiklike lähetuste kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata, need on eelnõu punkti 10.4.2 kohaselt elluviijale ja partneritele kaetavad 15 % ühtse määra alusel saadavast summast või partneritele partnerluslepingu alusel kaetavast ühtse määra summast. Eelnõu punktis 11 kirjeldatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Punktis 11 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Maksete tegemisel tuleb lähtuda ühendmääruse §-dest 24-26. Tegelike kulude alusel tegevustes 4.2, 4.4 ja 4.5 vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühikuhindade alusel tegevustes 4.1 ja 4.3 vastavalt § 28 lõikele 1 ning käskkirja lisas 2 nimetatud tingimustele. Ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. Tegvustes 4.2, 4.4 ja 4.5 makstakse toetust tegelike kulude alusel. Partnerid esitavad kulud koos nõutud dokumentidega elluviijale, kes omakorda esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonna kaudu rakendusüksusele. Eelnõu punkt 12 määratleb sihtgrupi. Punkt 12 määrab ära meetme sihtgrupi, milleks on Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja TalTech Virumaa Kolledž, nendega koostööd tegevad teadus- ja arendusasutuste meetme fookusteemadega tegelevad teadlased ja uurimisgrupid ning võimalikud ülikoolide poolt tegevustesse kaasatud koostööpartnerid. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on fookusteemades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused. Tegevuse lõppsaajad. Tegevuste 4.1 kuni 4.4 puhul on lõppsaajaks konsortsiumi partneriks olevad TalTech ja TÜ, kelle uurimisgrupp või teadlased panustavad konsortsiumi tegevuskava alusel ÕÜF eesmärkide täitmisse Ida-Virumaal. Tegevuse 4.4 puhul on kaudselt lõppsaajaks uurimisvaldkondades tegutsevad ettevõtted, erialaliidud ja avaliku sektori asutused, kelle töötajad osalevad kaasamis-, nõustamise ja TA-võrgustiku tegevustes ning tegevuse 4.5 puhul on lõppsaajaks elluviija ise. Eelnõu punkt 13 kehtestab tegevuse juhtimise tingimused. Tegevusi juhib Harno elluviijana. Punktide 13.1 kuni 13.1.6 järgi määratakse juhtkomisjon, selle liikmed, komisjoni volituste kestvus ning ülesanded. Juhtkomisjoni moodustab rakendusasutus ja juhtkomisjoni peamised rollid on konsortsiumi partnerite tegevuskava hindamine ja vastava rahastusettepaneku tegemine, projektide vahe- ja lõpparuannetele hinnangu andmine ja otsuste esitamine elluviijale kinnitamiseks, samuti muude tegevuse edukaks toimimiseks vajalike ettepanekute tegemine. Juhtkomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuuri, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras esindajad. Punktis 13.1.7 kirjeldatakse juhtkomisjoni rolli sekkumise eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste kokku leppimisel konsortsiumi partneritega. Dialoogi peetakse tegevuskava ettevalmistamisel ning vastava kokkuleppe alusel kinnitatakse tegevuskava kogu perioodiks. Peale vahearuannetele hinnangu andmist võib vajadusel dialoogi kasutada kord kolme aasta jooksul tegevuskava järgmiste aastate vahendite suunamiseks või ka tihedamalt, kui varasemad kokkulepped vajavad muutmist. Eelnõu punkt 14 reguleerib aruandluse korda ja sisu, sh sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida toetuse andmise tingimuste tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval vormil ning samaaegselt rakendusasutuse üldaadressile [email protected] e-kirja teel (laadides täidetud aruande vormi alla ning lisades selle kirjale). Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid seal tuleb lisaks tavapärasele infole kajastada põhjalikult ellu viidud tegevuste mõju Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Eelnõu punkt 15 määratleb finantskorrektsiooni tegemise alused. Eelnõu punktis 16 sätestatakse vaide esitamise kord. Seotud osapooled võivad esitada nii rakendusüksuse kui ka -asutuse toimingu või otsuse peale vaide. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seadus sätestatud korra alusel. Kui vaide esitaja leiab peale vaide otsuse kättesaamist, et tema õigusi on endiselt rikutud, siis on tal õigus pöörduda halduskohtusse. Käskkirja lisaga 2 kehtestatakse „Standardiseeritud ühikuhindade analüüs ja rakendamise põhimõtted tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimisel““. Käskkirja lisaga 3 kehtestatakse „Tegevuskava vorm“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Elluviija kogub koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress ja asutuse nimi. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Nende tegevuste kestus ei ületa 16 tundi. Nõustamisteenus on anonüümne, elluviija infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas, ning esitama need RÜ-le. 4. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Noorteametile, Tartu Ülikoolile ning Tallinna Tehnikaülikoolile. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Seletuskirja lisa „Kontroll-leht“ EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0376 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ elluviimiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be6b5fbb-db33-4966-85f6-04e3fe612e8f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be6b5fbb-db33-4966-85f6-04e3fe612e8f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main