Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21231502334 20.12.2022, Tallinn 1. Kriminaalmenetluse käik ja asjaolud xxx on esitatud kahtlustus selles, et tema 10.10.2021 öisel ajal xxx , Tallinn asuvas korteris tõukas enda elukaaslast xxx üks kord käega vastu vasakut õlga, mille tagajärjel kukkus kannatanu laste mänguasjade hunniku peale ja lõi silma vastu laste jalgratta käepidet ära. Oma tegevusega tekitas xxx kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (vastavalt 10.10.2021 läbivaatuse protokollile on kannatanul xxx põsel vasakul silma all hematoom ja paistetus, nina on punane ja paistes (marrastused), rindkerel on kriimustus ja punetus, selja alaosas on hematoom, vasakul põlvel on kriimustus ja hematoom, parema käe sõrmel on marrastus, alumisel huulel on marrastus, näos on marrastused). Oma tegevusega pani xxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 04.02.2022 lõpetati xxx suhtes kriminaalasja nr 21231502334 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ning määrati kohtustuseks, et kahtlustatav on kohustatud osalema vägivallast loobumise tugiliini nõustamisel. Kohustuste täitmise tähtaeg: 04.08.2022. xxx nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1, 2, 7 alusel ning andis oma nõusoleku kohta digitaalallkirja kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele. Tähtaegselt xxx kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustust ei täitnud. Vägivallast loobumise tugiliini nõustaja teatas 04.08.2022, et ajavahemikul 07.02.2022-04.08.2022 ei ole xxx vägivallast loobumise tugiliiniga ühendust võtnud ega nõustamisel osalenud. Prokuröri telefonikõnedele kahtlustatav ei vasta (telefoninumber 54500895), tal puudub kindel elukoht, samuti ei ilmunud ta 28.11.2022 kutse peale prokuratuuri. Prokuratuur uuendas 29.11.2022 kriminaalmenetluse nr 21231502334 ning kuulutas xxx tagaotsitavaks. 2. Määruse põhjendus KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole xxx kehtivaid karistusi, kahtlustuses esitatud kuriteosündmus toimus üle aasta tagasi. Kahtlustatav on kriminaalmenetluses selgitanud, et käesoleval ajal ei ela nad kannatanuga enam koos, kuid suhtlevad endiselt. 04.02.2022 kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustuse jättis xxxx täitmata, kuna ta sõitis tööle Hispaaniasse, kus pidi viibima ühe nädala, kuid jäi sinna pikemalt, kuna tagasisõiduks ei olnud raha, mistõttu ei saanud ta osaleda 21.09.2022 kokkulepitud nõustamisel. Kahtlustatav kahetseb juhtunut, ta on kannatanu ees vabandanud ning täiendavalt kirjutas ta 14.12.2022 prokuratuuris toimnud kohtumisel xxx vabanduskirja. Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi. Xxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ,7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231502334 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - Xxx peab käituma kannatanu xxx viisakalt ja lugupidavalt, kasutamata vägivalda. - Xxx peab kirjutama xxx vabanduskirja (kohustus täidetud 14.12.2022) Kohustuste täitmise tähtaeg: 12.06.2023. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD plaati jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei ole edastatud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kulud puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule ja kahtlustatavale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Pihlakas