Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus 18930000118

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.12.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 18930000118 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3891 lg-d 1 ja 3 – KarS § 22 lg 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (isikukood XXX) Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 18930000118, milles on teiste hulgas esitatud XXX kahtlustus KarS § 3891 lg-d 1 ja 3 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kahtlustuse sisu on kokkuvõtvalt järgnev: XXX osutas koos XXX, XXX, XXX ja XXX kaasabi äriühingutele XXX (registrikood XXX) ja XXX (registrikood XXX) ja nende juhile XXX ning äriühingule XXX (registrikood XXX) ja selle tegelikule juhile XXX nimetatud äriühingute käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena varjati perioodil alates jaanuarist 2018 kuni maini 2019 maksukohustust kokku summas XXX eurot. XXX poolt maksukuriteo toimepanemisele osutatud kaasabi seisnes selles, et tema ülesandeks oli süstemaatiliselt võtta välja sularaha erinevate kuriteoskeemis kasutatavate nn variäriühingute pangakontodelt ning seejärel edastada väljavõetud raha XXX, XXX ja XXX, et nemad saaksid korraldada sularaha tagastamise maksukuriteo täideviijatele. Samuti aitas XXX maksukuriteo toimepanemisele kaasa sellega, et ta nõustus XXX palvel olema ajavahemikul 26.07.2017–23.01.2019 juhatuse liikmeks maksukuriteo toimepanemisel kasutatavas nn variäriühingus XXX (alates 23.01.2019 nimega XXX). Seega võimaldas ta kasutada äriühingut maksukuriteoskeemis nõnda, et selle nimel esitati XXX, XXX ja XXX organiseerimisel tegelikkusele mittevastavaid arveid teistele äriühingutele, sh XXX-le ja XXX- le, mis kasutasid nimetatud arveid omakorda selleks, et vähendada enda maksukohustust. Lisaks osutas XXX maksukuriteo toimepanemisele kaasabi sellega, et ta nõustus XXX palvel olema ajavahemikul 02.04.2018–07.01.2019 juhatuse liikmeks mittekäibemaksukohustuslaseks olevas nn variäriühingus XXX, mida kasutati maksukuriteoskeemis sularaha välja võtmiseks. Seega on XXX alus kahtlustada KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksukohustuse vähendamise eesmärgil XXX, XXX ja XXX käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasaaitamises, mille tulemusel vähendati XXX maksukohustust XXX euro võrra, XXX maksukohustust XXX euro võrra ja XXX maksukohustust XXX euro võrra ehk kokku summas XXX eurot, s.o rohkem kui KarS §121 lg 2 kohaselt suurele kahjule vastavas summas (XXX eurot). Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus KarS § 3891 lg-d 1 ja 3 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samas näeb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiipi, mis võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalasja asjaolusid arvestades esinevad kahtlustatava XXX puhul eeldused kriminaalasja lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Oma seisukohta põhjendab prokurör järgnevalt. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on kahtlustatavale XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg-d 1 ja 3 – KarS § 22 lg 3 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastase vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse alammäära. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena tuleb hinnata isiku süü suurust. Selle hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud karistusraame. Käesoleval juhul tuleb ühelt poolt arvestada, et tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav keskmisest raskema teise astme kuriteona. Samuti on kuriteoga tekitatud võrdlemisi suur kahju. Teisalt ei saa prokuröri hinnangul mööda vaadata faktist, et kriminaalmenetluse esemeks oleva kuritegeliku operatsiooni üldpilti vaadates oli XXX panus selle toimimisse eraldivõetuna väike. Nimelt ei olnud ta erinevalt teistest kriminaalasjas kahtlustuse saanud isikutest seotud nn arveveskisse kuuluvate äriühingute igapäevase tegevuse kontrollimisega, äriühingute raamatupidamise korraldamisega, arvete ja deklaratsioonide ettevalmistamisega või ühegi muu sisulise otsustamisprotsessi juhtimisega, vaid üksnes täitis kuriteoskeemi peamise eestvedaja XXX poolt dikteeritud ajahetkedel viimase antud korraldusi. Nii piirnes XXX roll üksnes nn variäriühingute pangakontodelt sularaha välja võtmisega, arveveski teenust kasutavate äriühingutega seotud isikutele raha tagastamisega ning kahes variäriühingus nominaalselt juhatuse liikmeks olemisega. Seejuures ei tegutsenud ta neid ülesandeid täites iseseisvalt või oma äranägemise järgi, vaid allus XXX juhistele. Neid asjaolusid arvestades on prokuröri hinnangul võimalik hinnata XXX süüd keskmiseks. Lisaks tuleb arvestada fakti, et XXX on kuriteo toimepanemist tunnistanud ning andnud omapoolsete teiste tõenditega riimuvate ütlustega panuse tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisse. Kokkuvõtvalt saab XXX süü suuruse osas asuda seisukohale, et tema süü ei ole suur. Viimaks on kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste. Eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine üldjuhul vajalik juhul, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või tema suhtes menetlus on otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Käesoleval juhul on XXX näol tegu isikuga, kellel puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Samuti ei ole isiku suhtes varem oportuniteediprintsiipi kohaldades kriminaalmenetlusi lõpetatud ning tema suhtes ei menetleta praegusel ajal muid kriminaalasju. Seega ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse esmakordselt seaduse vastu eksinud inimese karistamise järele. Üldpreventiivsest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine üldjuhul vajalik juhul, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul ei ole XXX näol tegemist ametilt erilist usaldusväärsust eeldava isikuga. Samuti ei ole isiku vastu esitatud avalik-õiguslikku nõudeavaldust ja tema vara ei ole arestitud. See tähendab, et ka kannatanu seisukohast ei ole kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmiseks tingimata vajalikuk isiku karistamine kriminaalmenetluses. Lisaks ei välista prokuröri hinnangul XXX suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist ka fakt, et majandusalaste kuritegude puhul üldjuhul eeldatakse avalikku menetlushuvi, kui laekumata maksusumma ületab 150 000 eurot. Nimelt on kriminaalasjas esitatud kahtlustused veel kolmele füüsilisele isikule ja ühele juriidilisele isikule, kelle roll on XXX võrreldes olulisem. Hetkel ei ole teada, et mõni teine kahtlustatav oleks nõus kriminaalasja lahendamisega väljaspool üldmenetlust. Arvestades asjaolu, et ainuüksi prokuratuuri poolt oleks sellisel juhul kohtusse kutsud ligikaudu 90 tunnistajat, võib jõustunud kohtulahendini jõudmine võtta veel märkimisväärse aja. Seega on mõistliku menetlusaja tagamiseks otstarbekas ja vajalik eristada ühelt poolt isikuid, kellel on suurem süü ja kelle tegude menetlemise vastu on seetõttu märkimisväärsem avalik huvi, ning teiselt poolt isikuid, kelle süü on väiksem ja kelle puhul räägib kuriteo toimepanemisest möödunud aeg või mõni muu asjaolu avaliku menetlushuvi äralangemise kasuks. Ülaltoodud arvestades mängib prokuröri hinnangul ka XXX puhul ajaline faktor olulist rolli. Nimelt on temale etteheidetava teo toimepanemisest möödunud enam kui kolm aastat. Samuti on teda ligikaudu sama kaua käsitletud kriminaalasjas kahtlustatavana. Lisaks on juba XXX süü suuruse hindamise juures tuvastatud, et tema panus ja roll kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemises oli teiste kahtlustatavatega võrreldes väiksem. Neil põhjustel leiab prokurör, et XXX on võimalik kohelda leebemalt kui teisi kriminaalasjas kahtlustatava staatuses olevaid isikuid. Ainuüksi kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel ning samuti kriminaalmenetluse lõpetamisel XXX pandav kohustus annavad prokuröri hinnangul avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et maksualastele rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üldpreventsiooni eesmärkide saavutamine tagatud piisaval määral. Kõiki ülaltoodud asjaolusid kogumis hinnates on prokurör seisukohal, et käesolevas asjas on kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks vajalik avalik menetlushuvi ära langenud ning esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18930000118 kahtlustatava XXX suhtes menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1.KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustada XXX tegema XXX tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata 5 kuud. Kohustuste täitmise lõpptähtaeg on 15.05.2023; 2.2.KrMS § 202 lg 1 p 1 alusel kohustada XXX hüvitama temale määratud kaitsja osalusega seotud menetluskulu summas XXX eurot hiljemalt 5 kuu jooksul. Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 15.05.2023. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: kehtivad tõkendid puuduvad. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - XXX läbiotsimisel XXX elukohas aadressil XXX, XXX poolt vabatahtlikult välja antud mobiiltelefon XXX – tagastatud XXX 06.08.2019; - XXX läbiotsimisel XXX elukohas aadressil XXX, XXX poolt vabatahtlikult välja antud kaardihoidjad ja mobiiltelefon XXX – tagastatud XXX 24.01.2022; - Ülejäänud asitõendite ja äravõetud objektide osas võetakse menetlusotsus vastu edasise menetluse käigus. 5. Kriminaalmenetluse kulud: XXX seotud menetluskulude osas vt p 2.2. 6. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu Maksu- ja Tolliameti esindaja XXX ning anda XXX. 7. KrMS § 207 lg-te 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile aadressil Wismari 7, 15188 Tallinn. Kristiina Savtšenkova ringkonnaprokurör XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus ning on määruse kätte saanud. XXX on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust ettenähtud tähtaja jooksul, uuendab prokuratuur KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. XXX XXX, kaitsja