Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.11.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Liisa Mölder Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22231702806 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxx (ik xxxxxxxxxxx) Kriminaalasjas nr 22231702806 alustati 08.09.2022 menetlust karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 1 järgi selles, et Xxxx Xxxxx võttis 29.08.2022 kella 20:19 ajal Tallinnas aadressil Kopli tn 4 asuvas Araxese kaupluse kassaletilt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule Xxxxx Xxxxxxxx kuulva mobiiltelefoni UleFone Armor 7 maksumusega 502,85 eurot. Seega pani Xxxx Xxxxx oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Olles tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü pole suur. KarS § 199 lg 1 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistuse. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et Xxxx Xxxxxi süü oleks suur. Lisaks tuleb isiku süü hindamisel arvesse võtta, et Xxxx Xxxxx on vabatahtlikult tagastanud võetud mobiiltelefoni. Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud. Samuti puuduvad Xxxx Xxxxxi käitumises KarS §-s 58 sätestatud raskendavad asjaolud. Eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodi puhul suur. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Avalikku menetlushuvi seostatakse enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega s.o üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tuleb märkida, et kuigi Xxxx Xxxxxil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, on tema viimane kriminaalkaristust pärit 2018. aastast ning tegemist on teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusega. Samuti ei ole isiku suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Seega ei elatu Xxxx Xxxxx varguste toimepanemisest ning varguste toimepanemine ei ole saanud tema elustiiliks. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid Xxxx Xxxxxi puhul tuvastatud ei ole ning temale etteheidetav tegu ei ole olemuselt selline, mis riivab ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutab laiemat õigussubjektide ringi. Antud juhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida isiku poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. Tulenevalt üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ei ole alati kriminaalkaristuse kohaldamine vajalik. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega 1/2 tõlgendatavad karistamise eesmärkide valduses, ning tagama, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Eelnevalt nimetatud tavapärased kulutused antud kriminaalasjas puuduvad – varastatud mobiiltelefon tagastati kannatanule, kes ei esitanud tsiviilhagi ning asjas puuduvad ka menetluskulud. KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale lisakohustuse, kuid arvesse võttes erandlikke asjaolusid ei ole lisakohustuste panemine tingimata vajalik. Xxxx Xxxxx selgitas, et novembri teises pooles vahetati tal põlveliigesed ning käesolevalt on tal liikumine äärmiselt raskendatud. Operatsioonist taastumiseks peab ta läbima 2-3 kuud kestva taastusravi ning seetõttu ei käi ta ka tööl ega ole võimeline tööga elatist teenima. Sellest tulenevalt ei ole võimalik talle määrata ei rahalist ega üldkasuliku töö tegemise kohustust. Nimetatud kohustuste määramine ei täidaks ka oma eesmärki, kuivõrd isikul puuduks võimalus neid täita. Prokuröri hinnangul on täidetud KrMS § 202 lg 7 eeldused kriminaalasja lõpetamiseks. Prokurör leiab, et kahtlustatava mõjutamiseks ning seadusekuulekusele suunamiseks tuleb eelistada seadusega ettenähtud muid mõjutusvahendeid ning kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Prokuröri hinnangul ei ole vajalik kahtlustatava avalik süüdimõistmine kohtuistungil, kuivõrd kahtlustatava käitumist on võimalik mõjutada kriminaalasja lõpetamisega. Kahtlustatavale on selgitatud, et talle on antud lõpetamise määrusega võimalus käitumaks seaduskuulekalt ning kahtlustatav on sellest aru saanud. Menetleja on kahtlustatavale selgitanud veelkord, millised võivad olla tema poolt toime pandud kuritegude tagajärjed ning selgitanud, et käesoleva kriminaalasja lõpetamise otsus saab olema isikule võimalus käituda edaspidi seaduskuulekalt – kui isik jätkab kuritegude toimepanemist, siis järgmisel korral võidakse määrata isikule kriminaalkaristus. Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231702806 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: ei määrata. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja juurde. 5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata anda kahtlustatavale Xxxx Xxxxxile ning saata kannatanule Xxxxx Xxxxxxxx. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, aadressil Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Laura Liisa Mölder abiprokurör 2/2