Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine

Riigikantselei 27.12.2021 nr 5-5/21/4141 Eelnõu esitamine valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  17.12.2021 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on tagada avalike ülesannete, sealhulgas riigi tuumikfunktsioonide täitmine erinevate erikordade ajal. Eelnõuga võimaldatakse autustel määrata oma ülesannetest lähtuvalt riigikaitselist töökohustust koosseisus olevatele ametnikele või töölepingu alusel töötavatele isikutele. 2020. aastal tegi Kaitseministeerium kõigile ministeeriumitele ning teistele määruses nr 103 loetletud riigiasutusele ettepaneku oma valitsemisalas ja asutustes üle vaadata senised riigikaitseliste asutuste koosseisus olevad riigikaitselise töökohustusega teenistuskohad ning hinnata määruses sätestatu muutmise vajadust. Käesolev eelnõu on koostatud ministeeriumitelt saadud ettepanekute alusel. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakond (e-post: [email protected] ). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke (e-post: [email protected] ) . Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrusega nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 103 ) redaktsiooni RT I, 06.11.2020, 15 . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 14 punktist Määruses nr 103 on kehtestatud: 1) riigi ametiasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi koos riigikaitseline asutus) koosseisus olevate riigikaitseliste ülesannete täitmisega, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade (edaspidi koos riigikaitselise töökohustusega teenistuskoht) loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega teenistuskoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord; 2) loetelu teenistuskohtadest, millel töötav isik loetakse teenistuskohale asumise kuupäevast kuni teenistuskohalt vabastamise kuupäevani riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötavaks isikuks. Eelnõu s on määruse nr 103 § 2 lõikes 1 tehtavad muudatused. Punktidega 1, 2, 5, 11 ja 1 3 lisatakse määrusesse nr 103 täiendavaid riigikaitselisi asutusi, mille koosseisus on ülesannete täitmise tagamiseks lubatud ette näha riigikaitselise töökohustusega teenistuskohti. Lisatavad asutused Haridus- ja Noorteamet , Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet , Sisekaitseakadeemia ning Transpordiamet. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul lisati määrusesse Haridus- ja Teadusministeerium riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmääraga kuni 6% ja tema valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Haridus- ja Noorteamet piirmääraga kuni 10%. Riigi kaitsetegevuse kava hariduse alamkavast tulenevalt on Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikaitseline ülesanne haridussüsteemi toimimise tagamine. Nimetatud ülesanne hõlmab muuhulgas haridusteenuse osutamisega seotud andmesidevõrkude, infosüsteemide ja andmekogude toimimise tagamist. Kultuuriministeerium ettepanekul lisatakse määrusesse Kultuuriministeerium 12% ning Muinsuskaitseamet 5% riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmääraga. Kultuuriministeerium on vastutav kultuuriväärtuste kaitse ning kommunikatsiooni- ja digiteenuste kaitse korraldamise eest valitsemisalas ning tagab ka kriisisituatsioonis valdkonna juhtimisvõimekuse. Muinsuskaitseamet teostab muinsuskaitse ja muuseumide valdkonnas täidesaatvat riigivõimu ja järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Siseministeeriumi ettepanekul lisatakse määrusesse Sisekaitseakadeemia riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmääraga kuni 10%. Sisekaitseakadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille eesmärgiks on arendada siseturvalisuse valdkonda ja valmistada ette siseturvalisuse valdkonna spetsialiste. Vajadus luua Sisekaitseakadeemias riigikaitselise töökohustusega teenistuskohad tuvastati sisekaitse operatiivkava koostamise käigus. Riigikaitselise töökohustusega kohtade loomine Sisekaitseakadeemias on oluline, et ka kriisiolukorras suudaks riik vajadusel kiirelt ja operatiivselt ette valmistada siseturvalisuse spetsialiste ja tagada teiste Sisekaitseakadeemia ülesannete täitmine, mille katkemine kriisiolukorras võib ohtu seada sisekaitse operatiivkava rakendamise. Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul lisatakse Transpordiamet riigikaitselise töökohustusega teenistuskohad piirmääraga kuni 40%. Transpordiamet vastutab elutähtsa teenuse „riigiteede sõidetavus “ korraldamise, sh riigiteede sõidetavuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise eest. Lisaks on Transpordiameti vastutada riigikaitseliselt oluliste teenuste nagu maanteeliikluse juhtimine, laevaliikluse juhtimine, jäämurdetööde teostamine ning laevateede hooldamise korraldamine. Elanikkonnakaitse vaates on Transpordiameti korraldada ka maakondade ülese ühistranspordi toimimine. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse punkt id 16, 18 ja 52, mis sätestasid Lennuameti, Maanteeameti ja Veete e de Ameti riigikaitselise tööko hustusega teenistuskohtade määramise ulatust . Nimetatud ametid liideti 2021 . aastal Transpordiametiks . P unktidega 4, 6-10, 12 ja 1 4 muudetakse seniseid piirmäärasid. Tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti , Riigikantselei, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse ning Põllumajandus- ja Toiduameti riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäärade muutmisega. Punktiga 4 tõstetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ) riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäär senise kuni 23% asemel kuni 32%. MKM on vastutav energeetika, side, eID ja riigiteede sõidetavuse elutähtsate teenuste toimepidevuse eest ning lisaks riigikaitse ja elanikkonnakaitse vaates on MKM vastutav transpordi teenuste ning riigi varustuskindluse tagamise eest. Punktiga 6 määratakse Siseministeeriumi ettepanekul Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks kuni 100% senise 95% asemel. Piirmäära tõstmise tingis PPA sisekaitse operatiivkava ja hädaolukorraplaanide koostamisel tuvastatud vajadus, et sisekaitse operatiivkava ja hädaolukorra lahendamise plaanide rakendamiseks on vaja arvestada kõigi PPA ametnike ja töötajatega, sh ka nendega, kes ei ole määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale. Punktiga 7 tõstetakse Justiitsministeeriumi haldusala riigikaitselistes ülesannetes Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi: RIK ) määratud riigikaitseliste teenistuskohtade piirmäär senise kuni 30% asemel kuni 40 %- ni , kuna senine ülemmäär ei pruugi Justiitsministeeriumi hinnangul võimaldada RIKile määratud ülesannete täitmist. Punktiga 8 tõstetakse MKM ettepanekul Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (edaspidi RIKS ) riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäär senise kuni 64% asemel kuni 100%. RIKS vastutab riigiside teenuste (mereraadioside, operatiivraadioside, riigi turvaline kaabelkõneside, riigi turvaline mobiilside) ning riigipilve toimimise eest. Punktiga 9 määratakse MKM ettepanekul Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA ) riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtadeks kuni 75% RIA töökohtadest senise 54% asemel. RIA vastutab riiklikult ja riigikaitseliselt oluliste infosüsteemide (riigiasutuste andmesidevõrk ehk riigivõrk, x-tee, riigiportaal, valimiste infosüsteem, eID teenused) toimimise eest ning riigi ja eraõiguslike juriidiliste isikute küberturvalisuse tagamise eest, sh tagab riikliku küberturbe kriisimeeskonna (CERT – Computer Emergency Response Team ) toimimise. RIA juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist või elutähtsa teenuse „elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine“ katkemisest põhjustatud hädaolukorra lahendamist. Punktiga 10 tõstetakse Riigikantselei taotlusel nende riigikaitselise töökohustusega teenistujate piirmäär 75%- lt 90%- le . Selle aluseks on Riigikantselei analüüs teenistujate riigi kaitsetegevuse kavast tulenevate riigikaitselistest ülesannetest ja nende rollist kriisi ajal ning järeldus, et senises määruses kehtestatud riigikaitselise töökohustusega teenistujate osakaal ei vasta tegelikule vajadusele . Punktiga 12 määratakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT ) riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks kuni 100% SMIT-i töökohtadest senise 75% asemel. SMIT-i ülesandeks on tagada Siseministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) valdkonna teenuste osutamine. SMIT-i kliendid on teiste hulgas päästeasutused, politsei ja piirivalve, kes osutavad avalikke teenuseid. Nende teenuste osutamiseks on vaja infosüsteemide ( nt E STER , Kairi, m-Kairi , Menetluse infosüsteem, OPIS, SIS, SOS jms) ööpäevaringne tõrgeteta töö. Kui SMIT-il ei ole võimalik teatud olukordades rakendada tööle 25% oma töötajatest, kes praegu ei ole riigikaitselise töökohustusega töökohal, siis võib ohtu sattuda Siseministeeriumi valitsemisala ülesannete täitmiseks vajalike IKT teenuste arendamine, haldamine ja hankimine, infoturbega seotud tegevuste korraldamine ja küberturvalisuse tagamine SMIT-i poolt. Punktiga 14 muudetakse Maaeluministeeriumi ettepanekul Põllumajandus- ja Toiduameti riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäära senise 46% asemel kuni 33 %. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi või vähe tuntud termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab positiivselt valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste, kellele eelnõuga võimaldatakse määrata riigikaitselisi töökoht i, tegevust neile antud avalike ülesannete täitmisel. Asutustel on võimalik planeerida personali tegevust hetkeks kui on vajalik täita ülesandeid, mis on vajalikud erinevates erikordades ohuolukordade lahendamiseks või avaliku võimu toimimise tagamiseks. Riigikaitseise töökohutuse rakendamine ei too kaasa töötajatele ja asutustele uute ülesannete täitmise kohustust. Riigikaitseülesande täitmine ja riigikaitseline töökohustuse täitmine võib tähendada töö intensiivsuse muutumist või tavapärasest erinevatele ülesannetele keskendumist, mis on vajalikud ohuolukordade kiireks ja efektiivseks tõrjumiseks. Eelnõu mõjutab hädaolukordade lahendamist minimaalselt. Riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötavalt isikult ei või nõuda osalemist eriolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustuse ajal , kui täidab samal ajal riigikaitselist töökohustust . Seega on üldise kaitsevalmiduse ajal õigus nõuda ka riigikaitselise töökohustusega isikutelt töökohustuse täitmist. Erikordade ajal võib nõuda eriolukorra tööde raames töökohustuse täitmist juhul kui see ei sega riigikaitselise töökohustuse täitmist. Samas on tõenäoliselt erikordade ajal paljud määruses loetletud asutused juba oma ülesannetest lähtuvalt rakendatud erinevate hädaolukordade lahendamisse. Riigikaitselisel töö- või teenistuskohal võib töötada ka kaitseväekohustuslane, kes on reservis oleva isikuna nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale. R iigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötav at isikut ei kutsu t a kaitseväeteenistusse lisa õppekogunemise kutsega või mobilisatsiooni käsu alusel . Vabastus kehtib vaid riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötamise ajal. Teenistuskohalt lahkumisega vastav piirang kaob. Seega mõjutab eelnõu Kaitseväe sõjaaja üksuste isikkoosseisu komplekteerimist ja väljaõpet . K uid arvestades piirangu ajutisust, eelnõu jõustumisel lisanduvate võimalike Kaitseväes sõjaväelise väljaõppe saanud ning selle tulemusel sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud isikute arvu jm s , on mõju Kaitseväe sõjaaja koosseisule vähene . Kokkuvõttes eelnõu valdab vähesel määral mõju riigi sõjalise kaitse ettevalmistamisel ja korraldamisele. Samas avaldab eelnõu jõustumine määrusena positiivset mõju riigikaitsele laiemalt näiteks läbi riigi kaitsetegevuse kavas või selle alamdokumentides püstitatud avaliku sektori ülesannete täitmisel erinevates ohu- või erikordades. Seega avaldab eelnõu positiivset mõju riigikaitse laiale käsitlusele tervikuna. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne riigieelarvele täiendavat kulu, sest riigikaitselise töökohustuse määramine ei muuda teenistuskoha ülesandeid ja seetõttu ei too eelduslikult kaasa vajadust täiendava töötasu või palga järele. Eelnõu rakendamisega ei kaasne ka riigieelarvele tulu. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile. Eelnõule esitasid märkused Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium ja Siseministeerium. Justiitsministeerium ja Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid vaikimisi. Eelnõule laekunud märkustega arvestamine on toodud seletuskirjale lisatud märkuste tabelis . Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord” muutmine” eelnõu seletuskir ja lisa M ärkuste tabel Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Maaeluministeerium 22.11 .2021 kiri 1.4-2/2095-1 1. Teeme ettepaneku muuta eelnõu punktis 13 sätestatud Põllumajandus- ja Toiduameti riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade piirmäära. Eelnõu asjakohane säte on küll kooskõlas Maaeluministeeriumi 12. oktoobri 2020. a kirjaga nr 1.2-6/2192-2 tehtud ettepanekuga, kuid tänaseks on käesoleva aasta 1. jaanuarist loodud Põllumajandus- ja Toiduamet oma tööülesanded ära hinnanud ning sellest tulenevalt oleme jõudnud järeldusele, et ettepaneku kohane piirmäär ei ole nende täitmiseks piisav. Teeme ettepaneku määrata Põllumajandus- ja Toiduameti riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade piirmääraks kuni 33% ameti- ja töökohtadest. A rvestatud Eelnõu muudetud Kultuuriministeerium 01.01.12 .2021 kiri nr 1-12/2201-2 1. Tegime 9. oktoobri 2020 kirjaga nr 5-8/1812-2 Kaitseministeeriumile ettepaneku kehtestada lisaks Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitseametile riigikaitselise töökohustusega töökohtade määrad ka Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Rahvusringhäälingus (vastavalt 8% ja 70% töökohtadest). Palume eelnõu meie varasemast ettepanekust lähtudes täiendada või selgitada, miks ei ole ettepanekut arvestatud. Jäetud arvestamata Eesti Rahvusraamatukogu kui ka Eesti Rahvusringhääling on antud eelnõust välja jäetud, sest nimetatud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ei ole seadusega või seaduse alusel riigikaitseülesannet määratud. Ehk piiritlemata on tegevused (ülesanded), milliste toimimist oodatakse ka erikordade ajal. Riigikaitse ülesandeid määratakse lähtuvalt riigikaitse eesmärgist, milleks on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele võib määrata ülesandeid vaid seadusega või seaduse alusel. Käesoleval ajal vastav õigusraamistik puudub. Siseministeerium 17.12.2021 nr 1-7/276-8 1. Siseministeerium palub lisada määrusesse Sisekaitseakadeemia riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmääraga kuni 10%. Sisekaitseakadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille eesmärgiks on arendada siseturvalisuse valdkonda ja valmistada ette siseturvalisuse valdkonna spetsialiste. Vajadus luua Sisekaitseakadeemias riigikaitselise töökohustusega teenistuskohad tuvastati sisekaitse operatiivkava koostamise käigus. Riigikaitselise töökohustusega kohtade loomine Sisekaitseakadeemias on oluline, et ka kriisiolukorras suudaks riik vajadusel kiirelt ja operatiivselt ette valmistada siseturvalisuse spetsialiste ja tagada teiste Sisekaitseakadeemia ülesannete täitmine, mille katkemine kriisiolukorras võib ohtu seada sisekaitse operatiivkava rakendamise. Vajadus luua riigikaitselise töökohustusega teenistuskohad on Sisekaitseakadeemias Politsei- ja Piirivalvekolledžis, Justiitskolledžis, Päästekolledžis, aga ka Sisekaitseakadeemia rektor ja üksikud haldusosakonna teenistuskohad peaksid olema riigikaitselise teenistuskohustusega. Arvestatud Eelnõu muudetud EELNÕU 1 5 .12 . 2021 VABARIIGI VALITSUS M ÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ § 2 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused: 1) lõiget täiendatakse punkti de ga 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) Haridus- ja Noorteamet – kuni 10 protsenti t eenistus kohtadest ; 2 2 ) Haridus- ja Teadusministeerium – kuni 6 protsenti t eenistus kohtadest ;“ ; 2 ) lõiget täiendatakse punktiga 15 1 järgmises sõnastuses: „15 1 ) Kultuuriministeerium – kuni 12 protsenti t eenistus kohtadest ;“ ; 3 ) punkt id 16 , 1 8 ja 52 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) punktis 19 asendatakse arv „22“ arvuga „32“; 5) lõiget täiendatakse punktiga 20 ¹ järgmises sõnastuses: „20 ¹ ) Muinsuskaitseamet – kuni 5 protsenti teenistuskohtadest;“ ; 6) punktis 22 asendatakse arv „ 9 5“ arvuga „ 100 “; 7 ) punktis 29 asendatakse arv „30“ arvuga „ 40 “; 8 ) punktis 30 asendatakse arv „64“ arvuga „100“; 9 ) punktis 31 asendatakse arv „54“ arvuga „75 “; 10 ) punktis 33 asendatakse arv „75 “ arvuga „ 90 “; 11) lõiget täiendatakse punktiga 36¹ järgmises sõnastuses: „ Sisekaitseakadeemia – kuni 10 protsenti teenistuskohtadest;“; 1 2 ) punktis 38 asendatakse arv „75“ arvuga „100“; 1 3 ) lõiget täiendatakse punktiga 50 2 järgmises sõnastuses: „ 50 2 ) Transpordiamet - kuni 4 0 protsenti teenistuskohtadest ; “ ; 1 4 ) punktis 53 asendatakse arv „46“ arvuga „3 3 “ . /allkirjastatud digitaalselt/ Kaja Kall as Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Laanet Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär