dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Kaitseministeerium · 27. detsember 2021
Viit
5-2/21/4755
Registreeritud
27. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎5-2_21_4755_2021010070_27122021.asice83 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 16.12.2021 nr 1.2-2/169-1 [email protected] Meie 27.12.2021 nr 5-2/21/4755 Eelnõu kooskõlastamine Kaitseministeerium kooskõlastab tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Juhime siiski veelkord tähelepanu paarile märkusele, mille oleme esitanud patsiendikindlustuse seaduse eelnõu kooskõlastamisel ja mille osas ei saa me eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud kommentaaridega täielikult nõustuda. Palume need täiendavalt üle vaadata. 1. Eelnõu § 20 punkti 7 kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahju, mida õigustatud isikul on õigus saada riigilt, sealhulgas avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või kohaliku omavalitsuse üksuselt muu seaduse alusel. Eelnõus toodud sõnastuse kohaselt võiks isikul olla õigus kahju saada. Sõnastusliku parandusena tuleks tekstiosa „kahju, mida õigustatud isikul on õigus saada“ asendada tekstiosaga „kahju, mille eest õigustatud isikul on õigus hüvitist saada“. 2. Sisulise märkusena juhtisime eelnõu § 20 punkti 7 osas patsiendikindlustuse seaduse eelnõu kooskõlastamisel tähelepanu olukorrale, kus sama kindlustusjuhtumi korral saab kahju hüvitamisel kohaldada nii vastutuskindlustuse seadust kui ka avaliku teenistuse eriseadust (nt kaitseväeteenistuse seadus). Kui patsient viibis teenistusülesannete täitmisel ja kindlustusjuhtumi puhul leiab tõendamist, et kahju on tekkinud tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel, siis ei saa me nõustuda seletuskirja lisas 2 toodud seisukohaga, et sellisel juhul arvestatakse vastutuskindlustuse seaduse alusel makstavast hüvitisest maha summad, mida isikul on õigus saada eriseaduse alusel. Kuna kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel tekib kohustus kindlustada oma tegevusest tulenev vastutus, siis ei peaks ka teenistusülesannete täitmisel viibinud isikute puhul tervishoiuteenuse osutamise tõttu tekkinud kahju hüvitama eriseaduste alusel. Samuti peaks Kaitseväe kui tervishoiuteenuse osutaja vastutus seoses kaitseväelastele tervishoiuteenuste osutamisega piirduma vastutuskindlustuse seaduse alusel toimuva kahju hüvitamisega, v.a juhud kui nimetatud seadus ei kohaldu (nt tervishoiuteenuse osutamine välisriigis toimunud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni või sõjalise õppuse käigus). Peame vajalikuks sätestada kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses erinormid, mille alusel ei teki isikul õigust nimetatud seadustes sätestatud sotsiaalsetele tagatistele, juhul kui tegemist on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses sätestatud kindlustusjuhtumiga. Mõlemas seaduses vajalikud muudatused tuleks põhjalikumalt läbi mõelda, kuid arvestades kooskõlastamisele esitatud eelnõu kiireloomulisust, on kavas need sätestada väljatöötamisel olevas kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõus. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 3. Eelnõu seletuskirja 7. peatükis „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ ei ole arvestatud täiendavate kuludega, mis tekivad riigieelarves seoses Kaitseväe kui tervishoiuteenuse osutaja tegevuse kohustusliku vastutuskindlustuse rahastamisega. Seletuskirja kohaselt on tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse süsteem finantseeritud Eesti Haigekassa eelarvest tervishoiuteenuste loetelu kaudu ning tervishoiuteenuse osutajad, kellel ei ole Eesti Haigekassaga ravi rahastamise lepingut, saavad kindlustusega kaasneva kulu arvestada teenuste hindadesse. Kaitseväe kui tervishoiuteenuse osutaja tegevus on käesoleva ajal täielikult finantseeritud riigieelarvest (sh puudub leping Eesti Haigekassaga) ja ühtlasi puudub võimalus täiendavate kulude katmiseks teenuse hinna kaudu. Seega tuleks Kaitseväe puhul kohustusliku vastutuskindlustusega kaasnevad kulud riigieelarvesse eraldi planeerida, mistõttu palume see ka seletuskirjas välja tuua. Tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustusega seotud kulukomponendi ja metoodika väljatöötamise korral soovime kindlasti teha koostööd ja välja selgitada, millises ulatuses on see tervishoiuteenuste loetelu alusel kohaldatav ka Kaitseväes osutatavate tervishoiuteenuste puhul. Sellest lähtudes on võimalik Kaitseväe eelarvesse ka vastutuskindlustusega seotud lisakulu planeerida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Mari-Ann Lõõnik 717 0094 [email protected] 2 (2)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel