Sotsiaalministeerium Teie 16.12.2021 nr 1.2-2/169-1
[email protected]
Meie 27.12.2021 nr 5-2/21/4755
Eelnõu kooskõlastamine
Kaitseministeerium kooskõlastab tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Juhime siiski veelkord tähelepanu paarile
märkusele, mille oleme esitanud patsiendikindlustuse seaduse eelnõu kooskõlastamisel ja mille
osas ei saa me eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud kommentaaridega täielikult nõustuda. Palume
need täiendavalt üle vaadata.
1. Eelnõu § 20 punkti 7 kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahju, mida õigustatud isikul on
õigus saada riigilt, sealhulgas avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või kohaliku omavalitsuse
üksuselt muu seaduse alusel. Eelnõus toodud sõnastuse kohaselt võiks isikul olla õigus kahju
saada. Sõnastusliku parandusena tuleks tekstiosa „kahju, mida õigustatud isikul on õigus saada“
asendada tekstiosaga „kahju, mille eest õigustatud isikul on õigus hüvitist saada“.
2. Sisulise märkusena juhtisime eelnõu § 20 punkti 7 osas patsiendikindlustuse seaduse eelnõu
kooskõlastamisel tähelepanu olukorrale, kus sama kindlustusjuhtumi korral saab kahju
hüvitamisel kohaldada nii vastutuskindlustuse seadust kui ka avaliku teenistuse eriseadust (nt
kaitseväeteenistuse seadus). Kui patsient viibis teenistusülesannete täitmisel ja
kindlustusjuhtumi puhul leiab tõendamist, et kahju on tekkinud tervishoiuteenuse osutamise
tagajärjel, siis ei saa me nõustuda seletuskirja lisas 2 toodud seisukohaga, et sellisel juhul
arvestatakse vastutuskindlustuse seaduse alusel makstavast hüvitisest maha summad, mida isikul
on õigus saada eriseaduse alusel. Kuna kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel tekib kohustus
kindlustada oma tegevusest tulenev vastutus, siis ei peaks ka teenistusülesannete täitmisel
viibinud isikute puhul tervishoiuteenuse osutamise tõttu tekkinud kahju hüvitama eriseaduste
alusel. Samuti peaks Kaitseväe kui tervishoiuteenuse osutaja vastutus seoses kaitseväelastele
tervishoiuteenuste osutamisega piirduma vastutuskindlustuse seaduse alusel toimuva kahju
hüvitamisega, v.a juhud kui nimetatud seadus ei kohaldu (nt tervishoiuteenuse osutamine
välisriigis toimunud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni või sõjalise õppuse käigus). Peame
vajalikuks sätestada kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses erinormid, mille alusel
ei teki isikul õigust nimetatud seadustes sätestatud sotsiaalsetele tagatistele, juhul kui tegemist
on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses sätestatud
kindlustusjuhtumiga. Mõlemas seaduses vajalikud muudatused tuleks põhjalikumalt läbi
mõelda, kuid arvestades kooskõlastamisele esitatud eelnõu kiireloomulisust, on kavas need
sätestada väljatöötamisel olevas kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõus.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
3. Eelnõu seletuskirja 7. peatükis „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse
tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ ei ole arvestatud täiendavate kuludega, mis tekivad
riigieelarves seoses Kaitseväe kui tervishoiuteenuse osutaja tegevuse kohustusliku
vastutuskindlustuse rahastamisega. Seletuskirja kohaselt on tervishoiuteenuse osutajate
kohustusliku vastutuskindlustuse süsteem finantseeritud Eesti Haigekassa eelarvest
tervishoiuteenuste loetelu kaudu ning tervishoiuteenuse osutajad, kellel ei ole Eesti
Haigekassaga ravi rahastamise lepingut, saavad kindlustusega kaasneva kulu arvestada teenuste
hindadesse. Kaitseväe kui tervishoiuteenuse osutaja tegevus on käesoleva ajal täielikult
finantseeritud riigieelarvest (sh puudub leping Eesti Haigekassaga) ja ühtlasi puudub võimalus
täiendavate kulude katmiseks teenuse hinna kaudu. Seega tuleks Kaitseväe puhul kohustusliku
vastutuskindlustusega kaasnevad kulud riigieelarvesse eraldi planeerida, mistõttu palume see ka
seletuskirjas välja tuua. Tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustusega seotud
kulukomponendi ja metoodika väljatöötamise korral soovime kindlasti teha koostööd ja välja
selgitada, millises ulatuses on see tervishoiuteenuste loetelu alusel kohaldatav ka Kaitseväes
osutatavate tervishoiuteenuste puhul. Sellest lähtudes on võimalik Kaitseväe eelarvesse ka
vastutuskindlustusega seotud lisakulu planeerida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Mari-Ann Lõõnik 717 0094
[email protected]
2 (2)