Eelnõu kooskõlastamine

Siseministeerium Teie 30.09.2021 nr 9-2/17-1 [email protected] Meie 09.11.2021 nr 5-2/21/3654 Eelnõu kooskõlastamine Kaitseministeerium kooskõlastab „Relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse“ eelnõu. Toetame eelnõus sätestatud põhimõtteid, kuid palume arvestada ka alljärgnevate märkustega. 1. Eelnõu eesmärk on tõhustada järelevalvet relvaluba taotlevate ja seda omavate isikute üle ning tagada, et relvad ei satuks isikute kätte, kes oma füüsilise või vaimse seisundi tõttu ei ole võimelised relvi ohutult käitlema. Leiame, et tervisekontrolli tegemise ja tervisetõendi kehtivuse peatamisega seotud muudatusi tuleks maksimaalse ohutuse tagamiseks rakendada sõltumata relvade kasutusvaldkonnast, sh ametirelvade ja nende kandmise õigust omavate isikute suhtes. Kuna ametirelva kandmise õigus antakse eriseadustes sätestatud tervisekontrolli põhjal, siis relvaseaduses ette nähtud regulatsioon selle suhtes ei laiene. Juhime tähelepanu mõningatele probleemidele, mis seonduvad kaitseväeteenistuses sõjaväerelva kandmise õigust omavate isikutega, kuid ilmselt vajaksid lahendamist ka teiste eriteenistujate osas: 1.1. Eelnõu § 1 punktides 5 ja 9 nähakse kollektsioneerimisloa omanikule ning relvaluba või relvakandmisluba omavale füüsilisele isikule ette kohustus tagada, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikutel on tervise infosüsteemis juurdepääs tema tervisetõendile. Sätte eesmärk on kindlustada, et tervishoiuteenuse osutajatel oleks võimalik saada tervise infosüsteemi kaudu teavet isikule väljastatud relvaloa tervisetõendi olemasolu kohta ning vajadusel saavad nad selle kehtivuse peatada. Peame vajalikuks, et sarnase regulatsiooni alusel oleks ka eriteenistujate puhul võimalik peatada nii ametirelva kandmise õiguse kui ka füüsilise isiku relvaloa kehtivust. Juhime tähelepanu, et relvaseaduse § 35 lõikes 7 nimetatud juhtudel ei ole relvaloa tervisetõendi esitamine nõutav ka füüsilise isikuna soetamisloa või relvaloa taotlemisel. Seega ei jõua tervise infosüsteemi kaudu tervishoiuteenuse osutajateni teave, et isik omab relvaluba või ametirelva kandmise õigust ja selle kehtivust ei peatata, kui isikul tuvastatakse relvaloa omamist välistav terviseseisund. Eriteenistujad võivad teenistusülesannete täitmisel relvadega väga tihedalt kokku puutuda ja lisaks omada relvaluba ka füüsilise isikuna, mistõttu on äärmiselt oluline, et vajadusel oleks võimalik operatiivselt peatada nii relvaloa kui ka ametirelva kandmise õiguse kehtivus. Palume täiendavalt analüüsida võimalusi eriteenistujate puhul relvaloa ja ametirelva kandmise õiguse kehtivuse peatamise korraldamiseks, kaasates analüüsi läbiviimisse ka Kaitseministeeriumi esindajad. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 1.2. Eelnõu § 1 punktis 12 sätestatud muudatusega täiendatakse relvaseaduse § 351 lõikega 31, mille kohaselt perearst keeldub soetamisloa ja relvaloa taotlejale tervisetõendi väljastamisest, kui taotleja on jätnud tervisekontrolli tegemiseks olulist tähtsust omada võiva asjaolu avaldamata, sealhulgas muutnud oma terviseandmed tervise infosüsteemis kättesaamatuks. Seega on soetamisloa ja relvaloa taotleja kohustatud tagama tervise infosüsteemis perearstile juurdepääsu tervisekontrolli tegemiseks vajalikele andmetele. Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ § 1 lg 2 ja § 2 lg 2 kohaselt omab kaitseväeteenistuses olev isik terviseseisundi poolest sõjaväerelva kandmise õigust, kui ta vastab kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele, kuid kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõiked 6–8 võimaldavad tema terviseseisundit hindaval arstlikul komisjonil tutvuda tervise infosüsteemis olevate andmetega vaid juhul, kui isik on selleks nõusoleku andnud. Seega võivad kaitseväeteenistuses sõjaväerelva kandmise õigusega seotud tervisekontrolli tegemisel olulist tähtsust omavad asjaolud jääda arvesse võtmata ning kaasa tuua olulise riski sõjaväerelvade ohutu käitlemise tagamisel. Kuna kaitseväekohustuslaste puhul on sõjaväerelva kandmise õigus vajalik kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks, siis ei saa probleemi lahendada sarnaselt soetamisloa ja relvaloa taotlejale tervisetõendi väljastamisest keeldumisega. Oleme seisukohal, et ka eriseadustes tuleks ametirelva kandmise õigusega seotud tervisekontrolli tegemisel terviseandmetele juurdepääsu tingimused ühtlustada. 1.3. Eelnõu § 1 punktides 12 ja 13 sätestatud muudatustega täiendatakse relvaseaduse § 351 lõikega 32, milles nähakse tervisetõendi kehtivuse peatamine ette juhul, kui tervisetõendi omaja tervislikus seisundis ilmneb soetamisloa ja relvaloa andmist välistava tervisehäire tunnus. Nimetatud tunnuste hulka kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ning raskekujulised psüühikahäired, täpsemalt on soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu kehtestatud relvaseaduse § 351 lõike 4 alusel kehtestatud määruses (Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määrus nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“). Muu hulgas on välistavate tervisehäiretena loetletud kõik neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired, sealjuures ka vaid lühiajaliselt ja kergete sümptomitega avalduvad häired. Arvestades, et vaimse tervisega seotud probleemid on elanikkonna seas järjest enam levinud, diagnoositud ja ka efektiivselt ravitud, ei pruugi relvaloa tervisetõendi või ametirelva kandmise õiguse kehtivuse peatamine olla absoluutse vastunäidustusena alati põhjendatud, vaid arstile peaks jääma võimalus konkreetsel juhul selle vajalikkuse üle otsustada. Et tervisetõendite kehtivuse peatamisel kujuneks tervishoiuteenuse osutajate seas võimalikult ühtne praktika, vajaksid soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad tervisehäired (eeskätt psüühika- ja käitumishäirete osas) meie hinnangul täpsustamist ning eraldi tuleks käsitleda ka ametirelva kandmise õigusega seotud tervisenõudeid. Palume koos valdkonna ekspertidega kaaluda soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu täpsustamist ning kaasata teema käsitlemisse ka Kaitseministeeriumi esindajad. 2. Relvaseaduse § 351 lõikes 33 sätestatakse võimalus tervisetõendi kehtivuse taastamiseks, kui isik läbib ettenähtud tervisekontrolli uuesti, sealjuures pöörduda ka teise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Ka seetõttu vajaks soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu täpsustamist, et ei tekiks võimalust tervisenõuete erinevaks tõlgendamiseks erinevate arstide poolt. Lisaks palume selgitada, kuidas toimub tervisetõendi kehtivuse peatamisel arsti otsusega seotud vaidluste lahendamine. 3. Seoses tervisetõendi kehtivuse peatamise regulatsiooni kehtestamisega on vaja muuta ka 2 (4) 3. Seoses tervisetõendi kehtivuse peatamise regulatsiooni kehtestamisega on vaja muuta ka Kaitseliidu seadust. Palume eelnõu täiendada uue paragrahviga järgmises sõnastuses: „§ X. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduse § 44 lõike 1 punkti 2 täiendatakse tekstiosa „tervisetõendi“ järel tekstiosaga „kehtivuse peatamisel,“.“. Kaitseliidu seaduse § 43 lõike 2 punkti 4 kohaselt on Kaitseliidu relvaloa andmisel nõutav, et Kaitseliidu tegevliige on läbinud relvaseaduse §-s 351 ettenähtud tervisekontrolli ja omab kehtivat tervisetõendit. Kaitseliidu seaduse § 44 lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et Kaitseliidu relvaloa kehtivus peatatakse, kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivus lõppeb või isik on jätnud ettenähtud tervisekontrolli tegemata. Kuna eelnõu kohaselt nähakse relvaseaduses ette võimalus tervisetõendi kehtivuse peatamiseks, on sellisel juhul vaja peatada ka Kaitseliidu relvaloa kehtivus. Muudatusega seoses on vaja täiendavalt läbi arutada, kuidas toimub Kaitseliidu tegevliikmele väljastatud Kaitseliidu relvaloa puhul tervisetõendi kehtivuse peatamisega seotud andmevahetus. 4. Seoses eelnõus sätestatud karistusregistri seaduse muudatusega teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 2 uue punktiga järgmises sõnastuses: „x) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „vastavuse kontrollimiseks“ tekstiosaga “ning relvaseaduse § 36 lõike 1 punktis 61 sätestatud kuritegude toimepanemise kontrollimiseks“;“. Kaitseliidu relvaloa andmise kord on sarnane relvaseaduses sätestatud relvaloa andmise korraga, eelkõige kohaldatakse samu tervisenõudeid ning nõudeid isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks. Kaitseliidu seaduse § 43 lõike 2 punkti 3 kohaselt väljastatakse Kaitseliidu relvaluba tegevliikmele, kellel puuduvad relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 1–9 ja 11–15 ning lõigetes 11 –41 sätestatud asjaolud, mis välistavad relva soetamisloa ja relvaloa andmise, ning kuna eelnõu § 1 punktiga 18 lisatakse isiku usaldusväärsuse kontrollimise jaoks uus nõue, on kohane, et seda rakendatakse ka Kaitseliidus. Kaitseliidu seaduse kohaselt võib tegevliikmele anda sõjarelva elukohas hoidmiseks, mistõttu ei saa lasta tekkida olukorral, kus isikule tsiviilis kasutada lubatud tulirelva kui mittesõjarelva soetamiseks ja kandmiseks luba ei anta, sest isikule ei saa usaldada tulirelva, kuid olles Kaitseliidu tegevliige, Kaitseliit samu asjaolusid kontrollida ei saa ja võimaldab isikul kanda ja isegi isiku soovil elukohas hoida sõjarelva, mis oma omaduselt on ohtlikum kui tsiviilis kasutada lubatud tulirelvad. Sellest tulenevalt on vaja sarnaselt Politsei- ja Piirivalveametiga anda ka Kaitseliidule õigus kontrollida karistusregistri arhiivist eelnõu § 1 punktis 18 nimetatud kuritegude toimepanemist. 5. Eelnõu §-s 3 sätestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses muudatus, mis võimaldab seaduses sätestatud juhtudel piirata patsiendi õigust keelata juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Eelnõu § 1 punktides 5 ja 9 on siiski sätestatud, et kollektsioneerimisloa omanik, relvaluba või relvakandmisluba omav isik on ise kohustatud tagama juurdepääsu tervisetõendile. Eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu, kuidas tagatakse järelevalve selle kohustuse täitmise üle või kas tervishoiuteenuse osutajatele on tagatud võimalus tuvastada, et isik on tervise infosüsteemis sellisele dokumendile juurdepääsu keelanud? Seaduse rakendamisega seotud tervise infosüsteemi arendustööde kavandamisel soovitame kaaluda ka lahendust, mis tehniliselt võimaldaks järelevalvet teostada. 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Mari-Ann Lõõnik 717 0094 [email protected] 4 (4)