Taotlus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Kehtib kuni: Alus: Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EELNÕU 21.10 .2021 KORRALDUS Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine Korraldus kehtestatakse 10.03.2010. a kehtinud veeseaduse § 22 7 lõike 1 ja § 22 8 lõike 1 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõike ga 1. Ajajaolud ja menetluskäik Neugrund OÜ (registrikood 11314871, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tehnika tn 53, 10136 , edaspidi ka arendaja ) esitas 10.03.2010 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM ) veeseaduse 10.03.2010 kehtinud redaktsiooni (edaspidi VeeS ) § 22 6 alusel hoonestusloa taotluse tuulepargi rajamiseks Osmussaare lähistele Neugrundi madalale. Meretuulepark on taotluse kohaselt kavandatud 36–38 tuulikuga, koguvõimsusega 228 MW ning koormatava alaga ligikaudu 12 000 000 m 2 (12 km 2 ). Tuulikute torni kõrguseks on planeeritud umbes 80 m. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks . Taotleja põhitegevuseks on äriregistri andmetel v eokite rentimine ja kasutusrent (EMTAK kood 77121 , NACE rahvusvaheline klassifikaator 7 7 .12). Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks küsis MKM VeeS § 22 7 lõike 2 kohaselt 2010. aastal seisukohti Keskkonnaministeeriumilt (edaspidi KeM ) , Kaitseministeeriumilt (edaspidi K a M ) , Siseministeeriumilt (edaspidi SiM ) , Veeteede Ametilt (edaspidi VTA ) , Lennuametilt (edaspidi LA ) , Muinsuskaitseametilt (edaspidi MuA ) ja Rahandusministeeriumilt (edaspidi RaM ) . Si M , V TA , L A , Mu A ja Ra M e i olnud hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid tõid oma seisukohtades täpsustusi, mida tuleks keskkonnamõju hindamise käigus hinnata või millele tähelepanu pöörata , kui need algatatakse . Kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA või menetleja ) te gi MKMile 22.03.2021 ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda, ei käsitleta siin lõigus nimetatud asutuste seisukohti pikemalt . Vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamise kohta esitasid 2010. a astal Ka M ja Ke M . KaM tegi ettepaneku keelduda hoonestusloa menetlemise algatamisest, kuna esitatud taotluse tingimused on vastuolus riigi julgeoleku huvidega. KeM vastas, et Balti Keskkonnafoorum on läbiviidud linnustiku-, elupaiga- ja kalastiku uuringute põhjal teinud KeMile ettepaneku moodustada Neugrundi looduskaitseala, mistõttu KeM ei poolda taotluse alusel maa-alal tuulepargi hoonestusloa menetlemise algatamist. Mõlemad seisukohad on täpsemini avatud edaspidi. 20 1 2–2015 . a peeti Neugrund OÜ ja KaMi vahel läbirääkimis i , mille käigus otsiti võimalusi tuulepargi rajamiseks ja korralduse p unktis 1.2 nimetatud KaMi 2010. a seisukoha muutmiseks . 01.07.2015 jõustusid veeseaduse muudatused, mille järgi on hoonestuslubade menetlejaks MKM i asemel TTJA . Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 25 lõike 2 alusel andis MKM pooleliolevad menetlused üle TTJA-le . EhSRS § 25 lõike 1 järgi menetletakse enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlused lõpuni vastavalt taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusaktidele. 15.02.2017 teavitas TTJA arendajat, et hoonestusloa menetluse algatamise jätkamiseks on vajalik KaMi seisukoht, millest ajendatuna toimus 17.07.2017 KaMis teemat käsitlev arutelu. KaM selgitas a rendajale taas põhjuseid, miks ei ole võimalik tuuleparki planeeritud asukohta rajada . Ühisele arusaamisele ei jõutud. KaM märgib 06.03.2019 Neugrund OÜ-d esindavale advokaadibüroole LEXTAL saadetud kirjas nr 12-1/19/5303 , et erinevate konsultatsioonide ning kohtumiste tulemina on selgeks saanud tuulepargi rajamisega tekitatav kahju riigikaitseliste ehitiste töövõimele , samuti harjutusalade kasutamisele kaasnevad piirangud . Seetõttu ei saa KaM nõustuda tuulepargi rajamisega Neugrundi madalale . TTJA küsis 2019. ja 2020. aastal uuesti asjakohaste asutuste arvamusi. L isaks punktis 1.2 nimetatud asutustele küsis TTJA arvamust Terviseametilt (edaspidi TA ) , Politsei- ja Piirivalveametilt (edaspidi PPA ) , Keskkonnaametilt (edaspidi KeA ) ning Lääne-Harju (LHVV) ja Lääne-Nigula vallalt (LNVV) . Si M , V TA , L A , Mu A ja Ra M ei olnud ka nüüd hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid tõid oma seisukohtades täpsustusi, mida tuleks keskkonnamõju hindamise käigus hinnata või millele tähelepanu pöörata. TA -l, PPA-l, LHVV-l ja LNVV-l menetluse algatamisele vastuväiteid ei olnud. KaM , KeM ja KeA tegid ettepaneku hoonestusloa menetl ust mitte algatada . Asutused leidsid, et hoonestusloa menetluse algatamisest tuleks keelduda , sest on ilmselge võimatus lähtuvalt riigikaitselistest ja looduskaitselistest nõuetest ning taotleja nõuetele mittevastavusest taotlejale luba anda . KaM i ja KeMi seisukohad on avatud pikemalt allpool. TTJA küsis augustis 2021 K e Milt ja K a Milt uuesti arvamust hoonestusloa menetluse algatamise kohta . K e M ja K a M jäid vastavalt 0 6 . ja 0 9 . septembri l 2021 saadetud vastus t e le 2020 . aastal esitatud seisukoha juurde. Ke M ja Ke A on 17.05.2010, 21.05.2020 ja 01.06.2020 esitatud seisukohtades selgitanud, et Neugrund OÜ planeerib tuuleparki alale, mis kattub moodustamisel oleva Neugrundi looduskaitsealaga (keskkonnaregistri nr PLO2001398). Neugrund OÜ taotluses märgitud alal asub Neugrundi meteoriidikraater. Nimetatud meteoriidikraatri näol on tegemist maailmas haruldase loodusobjektiga, millel on teaduslik ja elustiku mitmekesisuse säilimist toetav väärtus. Tuulepargi rajamisel saaks KeMi hinnangul meteoriidikraater ehitustööde käigus pöördumatult kahjustada. Looduskaitseala moodustamine on algatatud keskkonnaministri 26.02.2015. a käskkirjaga nr 195. KeM teavitas TTJA-d pärast täiendavat järelepärimist 06.09.2021 kirjaga nr 8-2/21/3882-3, et Neugrundi looduskaitseala moodustamise eelnõu on avalikustatud ja kooskõlastatud eelnõude infosüsteemi kaudu teiste ministeeriumitega (aastal 2019) . Vabariigi Valitsusele ei ole eelnõud uuesti kinnitamiseks esitatud, kuid seda plaanitakse teha. Seetõttu on KeM seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamisest tuleks keelduda vastuolu tõttu looduskaitseliste nõuetega. Kuna looduskaitseala loomine ei ole veel Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud, ei ole looduskaitseala võimalik loomine praeguse hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse aluseks, küll aga, arvestades looduskaitseala loomise menetluse jätkuvust, keeldumist toetav argument. Vastavalt taotluse esitamise ajal kehtinud elektrituruseaduse (edaspidi ELTS ) redaktsiooni §-le 92 2 tohib hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. VeeS § 22 6 lõike 3 kohaselt, kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud täiendavad nõuded, peab taotluses sisalduma ka taotleja kinnitus, et ta vastab nendele nõuetele . See tähendab, et taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. Kuna Neugrund OÜ 10.03.2010 taotluses sellist kinnitust ei olnud, palus MKM 26.06.2010 kirjas nr 1.10-13/10-00413/035 pöörata muuhulgas tähelepanu ELTSi nõudele ning esitada MKMile vastav kinnitus . Kinnitust ei saadetud. TTJA esitas 15.02.2017 Neugrund OÜ-le uuesti päring u ELTS § 92 2 vastavuse kohta. Taotleja vastas 01.02.2017 kirjas, et Neugrund OÜ ei ole elektrifirmana registreeritud, kuid tal on sõlmitud koostööleping elektriettevõtja registreeringuga ehitusettevõttega ning vastavalt sellele lepingule siseneb Neugrund OÜ ettevõttese hoonestusloa andmisel ning täidab ELTS §-is 92 2 nimetatud nõude. 9.10.2021 täpsustas taotlejat esindav advokaadibüroo LEXTAL, et taotleja on sõlminud projekti arendamiseks esialgse lepingu European Energy AS´iga ning peab täiendavalt läbirääkimisi ühe Euroopa suurriigi börsiettevõttega, kes mh on spetsialiseerunud taastuvenergeetikale. TTJA tutvustas k orralduse sisu taotlejale 01.03.2021. Taotleja esitas 15.03.2021 korralduse eelnõu le vastuse, milles märkis, et TTJA koostatud dokumentides esineb faktivigu ning TTJA on rikkunud uurimiskohustust. Antud seisukohtadega TTJA ei nõustu. KaM i seisukoh ast lähtuvalt on hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu, mistõttu esitab MKM Vabariigi Valitsusele TTJA ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks. Õiguslikud järeldused VeeS § 22 8 lõike 1 kohaselt keeldub Vabariigi Valitsus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu . Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks on VeeS § 22 7 lõike 2 kohaselt küsitud Ke Mi , Ka Mi , Si Mi , V TA , L A , Mu A , Ra Mi ja Ke A seisukoht i . KaMi , KeMi ja Ke A vastustest ilmnesid hoonestusloa menetluse algatamisest keeldu mise võimalikud põhjused . Keeldumise aluse na on järgnevalt kirjeldatud KaMi seisukohad. Üldiselt Hoone s tusloa andmisest keeldumise alused on toodud VeeS i § 22 10 lõike s 1 . VeeSi § 22 10 l õike 1 punkti 4 kohaselt keeldutakse hoonestusloa andmisest, kui taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega . Kui enne hoonestusloa menetluse algatamist on selge, et hoonestusloa andmine on võimatu ja selle andmisest tuleb keelduda, peab Vabariigi Valitsus VeeS § 22 8 lõike 1 järgi võtma vastu hoonestusloa menetlusest algatamisest keeldumise otsuse. Käesoleval juhul on hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu, sest selle andmine oleks vastuolus riigi julgeolekuhuvidega . V astuolu riigi julgeolekuhuvidega Ala on kasutusel mereväe harjutusalana Ka M on oma 21.04.2010, 16.06.2010 , 06.03.2019 , 20.05.2020 ja 09 .09.2021 esitatud seisukohtades kirjeldanud, et Neugrund OÜ taotletavale alale ei ole meretuulepargi rajamine võimalik, kuna tegemist on mereväe harjutusalaga ning tuulepargi rajamine takistaks harjutusala sihtotstarbelist kasutamist. Harjutusala asukoht on kinnitatud kaitseministri 28.10.2014 käskkirjaga nr 411. Ala kasutatakse muu hulgas ühisõppuste korraldamiseks liitlastega ning K aitseväe seisukohalt ei ole harjutuste läbiviimiseks Eestis alternatiivseid paiku. Seega on menetleja hinnangul hoonestusloa andmine taotletavale alale ilmselgelt võimatu ning Vabariigi Valitsusel tuleb keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest VeeS § 22 8 lõi k e 1 alusel . Tuulikud vähendaksid riigikaitseliste radarite töövõimet Ka M on oma 21.04.2010, 16.06.2010, 06.03.2019 , 20.05.2020 ja 09.09.2021 edastatud seisukohtades kirjeldanud, et planeeritavad tuulikud jäävad K aitseväe õhuseireradari kattealasse, mis tähendab, et meretuulepargi mõjul väheneks radarite töövõime. KaMi sõnul on õhuseire Eesti riigikaitse üks olulisemaid võimeid. Õhuseire radarite eesmärk on toota kvaliteetset õhuseire pilti, et tuvastada Eesti õhupiiri rikkumisi. Kavandatav tuulepark hakkaks KaMi seisukoha järgi mõjutama Ämaris paikneva õhuseireradari tööd. Vabariigi V alitsus võttis 0 7.11.2019 kabinetiistungil vastu põhimõttelise plaani teha vajalikud investeeringud Kirde-Eesti õhuseirevõimekuse parandamisek s , et sinna saaks kõrgusepiiranguta tuuleparke rajada . Vabariigi Valitsus on 29.04.2021 teinud täiendava otsuse eraldada rahalisi vahendeid riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamiseks Mandri – Eestis, et avada tuuleenergeetika arendustele suurem osa Eesti mandriosast . Eesti merealadel ja Lääne – Eesti saartel jääb kehtima senine Kaitseministeeriumi vajadus kehtestada elektrituulikutele kõrgusepiiranguid. Nende piirkondade , sealhulgas Neugrund OÜ taotletava ala võimalikku vabastamist kõrgusepiirangutest ja selleks vajaminevaid täiendavaid leevendusmeetmeid analüüsib Ka M pärast Mandri – Eesti parema õhuseirevõimekuse käivitumist, ehk mitte varem kui 2026. aastal. Seetõttu ei näe Ka M võimalust tuulepargi rajamiseks Neugrundi alale ka pik ema s perspektiivis , mistõttu tuleks KaMi hinnangul hoonestusloa andmise menetlus jätta algatamata . Ee s pool nimetatud meetmete eesmärgiks on tagada, et riigikaitse eelhoiatussüsteemide töövõime ei väheneks ja et süsteemid saaksid toimida häiringuteta. Töövõime vähenemine tähendab elutähtsa süsteemi – eelhoiatussüsteemi – kahjustumist, mis omakorda tekitab reaalse ohu nii Eesti Vabariigi kui ka NATO välispiiri julgeolekule . Seega satub ohtu Eesti Vabariigi ja teiste NATO liikmesriikide elanike turvalisus. Riigi ja regiooni julgeoleku tagamiseks peab kasutama õhuseireradareid ning raadiosüsteeme, mis peavad tagama vajaliku info (luure- ja julgeolekuteabe) olemasolu . See võimaldab Eesti rii gil õigel ajal riigivastasele ning NATO välispiiri vastasele ründele reageeri d a. K una Neugrund OÜ plaanitava tuulepargi mõjul väheneks Ka Mi hinnangul riigikaitselise ehitise töövõime, oleks tegemist otsese vastuoluga riigi julgeolekuhuvidele, mis välista b tulevikus ka ehitusloa andmise. Kuna juba praegu on näha, et taotleja plaanitav tuulepark häirib ja pärsib õhuseireradarite töövõimet , on hoonestusloa andmine vastuolus riigi julgeolekuhuvidega ning esineb ilmselge võimatus VeeS § 22 10 l õike 1 punkti 4 alusel ning hoonestusloa menetluse algatamisest tuleb keelduda. Korralduse punktis 2.5 ja 2. 6 nimetatud asjaolud on täpsemalt avatud korralduse seletuskirja punktis 2.1. Tulenevalt KaMi antud seisukohtadest on hoonestusloa menetluse algatamine Neugrundi madalale meretuulepargi rajamiseks võimatu järgmistel põhjustel: tuulikud avaldaksid negatiivset mõju riigikaitseliste õhuseireradarite töövõimele ning tegemist oleks otsese vastuoluga riigi julgeoleku huvidega ; Neugrundi madal on kasutusel mereväe harjutusalana ning tuulepargi rajamine takistaks k a itseministri 28.10.2014. a käskkirjaga nr 411 määratud harjutusala sihtotstarbelist kasutamist . Otsus Keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest Neugrund OÜ 10.03.2010 taotluse alusel meretuulepargi rajamiseks Osmussaare lähedale Neugrundi madalale. Korralduse vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 5. Korralduse teatavaks tegemine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldus Neugrund OÜ-le teatavaks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 21 .10 .2021 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine“ seletuskiri 1. Asjaolud ja menetluse käik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ) esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille ga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek otsustada hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine Neugrund OÜ (edaspidi ka taotleja , arendaja ) 10.03.2010 esitatud taotluse (lisa 1) alusel kavandatava meretuulepargi rajamiseks Osmussaare lähistele. Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse 10.03.2010 kehtinud veeseaduse (edaspidi ka VeeS ) § 22 7 lõi ke 1 ja § 22 8 lõike 1 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS ) § 25 lõikega 1. Hetkel kehtiva veeseaduse kohaselt on hoonestuslubade menetleja ning loa andja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA ). EhSRS § 25 lõike 1 kohaselt menetletakse enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlused lõpuni taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusaktide kohaselt. V astavalt taotluse esitamise hetkel kehtinud VeeS § 22 7 lõike le 1 ja § 22 9 lõike le 1 on hoonestusloa menetluse algataja ning loa andja Vabariigi Valitsus. MKM andis vastavalt EhSRS § 25 lõikele 2 enne 01.07.2015 esitatud hoonestuslubade menetlused üle TTJA- le 30.09.2015 ning teavitas taotlejat menetluse üle andmisest 28.10.2015 kirjaga nr 10-00413/047 . Meretuulepark on taotluse kohaselt kavandatud 36–38 tuulikuga, koguvõimsusega 228 MW ning koormatava ala suuruseks on planeeritud ligikaudu 12 000 000 m 2 . Põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused puuduvad. Taotluses on kirjeldatud kahte varianti: 1) t uulikud paigutatakse põhigrupis ringikujuliselt (29 tk) ja lisaks teine väiksem grupp (9 tk) põhigrupist umbes 6 km kaugusel kagu suunas , k okku 38 tuulikut; 2) t uulikud paigutatakse põhigrupis ridadena (27 tk) ja teine väiksem grupp (9 tk) põhigrupist umbes 6 km kaugusele kagu suunas , k okku 36 tuulikut. Maismaalt vaadates asuksid põhigrupi tuulikud umbes 6 km kaugusel Osmussaarest, üle 9 km kaugusel Põõsaspea neemest ja Rannakülast ning üle 10 km kaugusel Ristnast. Väiksem grupp tuulikuid paikneks umbes 12 km kaugusel Osmussaarest, 9 km kaugusel Põõsaspea neemest, 3 km kaugusel Rannakülast ning 4 km kaugusel Ristnast. Taotluse esitamise hetkel kavandati kasutusele võtta kuni 6 MW võimsusega tuulikud, torni kõrgusega umbes 80 m. Torni vundamendina vaadeldakse erinevaid lahendusi, kuid Neugrundi madala piirkonna tuulikute puhul peab taotleja esialgsete üldgeoloogiliste andmete alusel kõige sobivamaks gravitatsioonvun d amenti. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. 2. Hoonestusloa menetluse algatamise kooskõlastamine Vastavalt EhSRS § 25 lõikele 1 menetletakse enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlused lõpuni taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusaktide kohaselt. Kuna taotlus saadeti 10.03.2010, esitab MKM Vabariigi Valitsusele TTJA ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks VeeS § 22 7 lõike 1 kohaselt. H oonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise ettepaneku saab teha pärast Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM ), Kaitseministeeriumi (edaspidi ka KaM ), Siseministeeriumi (edaspidi SiM ), Veeteede Ameti (edaspidi VA ), Lennuameti (edaspidi LA ; praeguse nimetusega Transpordiamet) ja Muinsuskaitseameti (edaspidi MuA ) põhjendatud arvamuse saamist. Seisukohti küsis 2010. aastal MKM ning 2019 , 2020 . ja 2021 . aastal TTJA. SiM , MuA , LA ja VA ei olnud hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid tõid oma seisukohtades täpsustusi, mida tuleks keskkonnamõju hindamise käigus hinnata või millele tähelepanu pöörata. Kuna Vabariigi Valitsusele tehakse ettepanek hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda, ei käsitleta käesolevas lõigus nimetatud asutuste seisukohti, sest otsuse tegemisel ei oma need seisukohad sisulist rolli. KeM ja KeA on 17.05.2010, 21.05.2020 ja 01.06.2020 esitatud seisukohtades selgitanud, et Neugrund OÜ planeerib tuuleparki alale, mis kattub moodustamisel oleva Neugrundi looduskaitsealaga (keskkonnaregistri nr PLO2001398). Neugrund OÜ taotluses märgitud alal asub Neugrundi meteoriidikraater. Nimetatud meteoriidikraatri näol on tegemist maailmas haruldase loodusobjektiga, millel on teaduslik ja elustiku mitmekesisuse säilimist toetav väärtus. Tuulepargi rajamisel saaks KeMi hinnangul meteoriidikraater ehitustööde käigus pöördumatult kahjustada. Looduskaitseala moodustamine on algatatud keskkonnaministri 26.02.2015. a käskkirjaga nr 195. KeM teavitas TTJAd pärast täiendavat järelepärimist 06.09.2021 kirjaga nr 8-2/21/3882-3, et Neugrundi looduskaitseala moodustamise eelnõu on avalikustatud ja kooskõlastatud eelnõude infosüsteemi kaudu teiste ministeeriumitega (aastal 2019) . Vabariigi Valitsusele ei ole eelnõud uuesti kinnitamiseks esitatud, kuid seda plaanitakse teha. Seetõttu on KeM seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamisest tuleks keelduda vastuolu tõttu looduskaitseliste nõuetega. Kuna looduskaitseala loomine ei ole veel Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud, ei ole looduskaitseala võimalik loomine praeguse hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse aluseks, küll aga, arvestades looduskaitseala loomise menetluse jätkuvust, keeldumist toetav argument. Vastavalt taotluse esitamise ajal kehtinud elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) redaktsiooni §-le 92 2 tohib hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. VeeS § 22 6 lõike 3 kohaselt, kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud täiendavad nõuded, peab taotluses sisalduma ka taotleja kinnitus, et ta vastab nendele nõuetele. See tähendab, et taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. Kuna Neugrund OÜ 10.03.2010 taotluses sellist kinnitust ei olnud, palus MKM 26.06.2010 kirjas nr 1.10-13/10-00413/035 pöörata muuhulgas tähelepanu ELTSi nõudele ning esitada MKMile vastav kinnitus. Kinnitust ei saadetud. TTJA esitas 15.02.2017 Neugrund OÜ-le uuesti päringu ELTS § 92 2 vastavuse kohta. Taotleja vastas 01.02.2017 kirjas, et Neugrund OÜ ei ole elektrifirmana registreeritud, kuid tal on sõlmitud koostööleping elektriettevõtja registreeringuga ehitusettevõttega ning vastavalt sellele lepingule siseneb Neugrund OÜ ettevõttese hoonestusloa andmisel ning täidab ELTS §- is 92 2 nimetatud nõude. 9.10.2021 täpsustas taotlejat esindav advokaadibüroo LEXTAL, et taotleja on sõlminud projekti arendamiseks esialgse lepingu European Energy AS´iga ning peab täiendavalt läbirääkimisi ühe Euroopa suurriigi börsiettevõttega, kes mh on spetsialiseerunud taastuvenergeetikale. VeeS § 22 8 lõike 1 kohaselt keeldutakse hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu . Asjaomaste asutuste seisukohtadest ilmnesid hoonestusloa menetluse algatamist välistavad asjaolud, milleks on ilmselge võimatus lähtuvalt riigikaitselistest nõuetest . Täiendavalt on kahtlus taotleja nõuetele mittevastavuse osas ning võimalik vastuolu riigi looduskaitseliste eesmärkidega . Sellest tulenevalt teeb MKM Vabariigi Valitsusele ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks. 2.1 Vastuolu riigi julgeolekuhuvidega Tulenevalt VeeS § 22 10 l õike 1 punktist 4 keeldub Vabariigi Valitsus hoonestusloa andmisest, kui taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. KaM selgitas 21.04.2010 kirja s nr 12.1-1/1140, et Neugrundi madalat ümbritsev mereala on kasutuses mereväe harjutusalana, mis on märgitud ka navigatsioonikaartidele. KaM sedastas , et harjutuste läbiviimine ei ole võimalik tuuleparkidega hoonestatud alal ning lisas, et on algatatud õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamise arendusprogramm (ÕSMAAP). Tuuleparkide rajamine on vastuolus Eesti K aitseväe (edaspidi Kaitsevägi ) huvidega kasutada mereala sõjaliste harjutuste läbiviimiseks. Samuti jääks planeeritav tuulepark K aitseväe õhuseireradarite kattealasse ning see häiriks Neugrundi madala piirkonnas oluliselt radarkattepilti, mis omakorda kahjustaks Eesti kaitsevõimet. Seega on Ka M hoonestusloa menetluse algatamise vastu VeeS § 22 10 l õike 1 punkti 4 alusel , mis sätestab, et hoonestusloa andmisest keeldutakse, kui taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Taotleja vastas 25.05.2010 KaM 21.04.2010 kirjale nr 12.1-1/1140 ning selgitas, et on teadlik Neugrundi madala piirkonnas navigatsioonikaartidele kantud laskeharjutuste ja uputatud lõhkekehade ala st , mitte aga mereväe harjutuste ala st, millele KaM oma 21.04.2010 kirjas viitab . Samuti märkis taotleja oma kirjas, et sellel hetkel kehtinud õigusruumis puudusid merealade ruumilised planeeringud, merealade militaarõppusteks kasutamise kord ei ole üheselt fikseeritud ning samuti puudusid vastavad keskkonnaalased load. Lisaks põhjendas taotleja, et KaMi viidatud võimalikud radari probleemid on analüüsimata ning radarite segamise temaatika üle ei saa otsustada ilma täpsema analüüsi ja informatsioonita, mida KaM i l kirja kirjutamise ajal veel olla ei saanud. Taotleja toob välja, et Neugrundi madala piirkonna meretuuleelektrijaama projekt on üks kaugemale jõudnud arendusprojektidest, mille raames on teostatud arvukalt põhjalikke keskkonnaalaseid ja muid uuringuid. KaM vastas taotleja kirjale 16.06.2010 kirjaga nr 12.1-1/1140 ning kinnitas , et on jätkuvalt seisukohal, et arvestades riigi julgeolekuhuvisid, ei ole hoonestusloa menetlemise algatamine Neugrundi madala piirkonnas tuuleparkide rajamiseks võimalik. KaM selgita s oma kirjas, et Neugrundi madala piirkonnas asub mereväe harjutusala, mis on kasutusel ning kantud navigatsioonikaartidele. KaM lisas, et mereväe harjutusalade osas on analüüsitud võimalikke keskkonnamõjusid ja ettekirjutatud leevendusmeetmeid. KaM i sõnul on k eskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes antud hinnang, et tuulepargi rajamisel tuleb harjutusala piire vähendada, kuid KaM i hinnangul ei ole see mõistlik, kuna ahendab tunduvalt harjutuste läbiviimise võimalusi. Harjutusala on sobivaim ala suure kaliibriga pardarelvadest laskmiseks, millele on vajalik suur ohuala . Neugrundi madala ümbrus on sobiva sügavusega miinitõrje harjutuste läbiviimiseks. KaM selgitas, et samas piirkonnas asub ka teine potentsiaalne maalt merele suunatud laskeharjutuste ala, kus on võimalik nii õhutõrje- kui suurtükiharjutuste läbiviimine. Kavandatud tuulepark jääks ka selle ala laskesektorisse. Taotleja edastas KaM i le ning koopiana MKM i le 20.02.2012 kirja, milles kirjeldas Neugrundi meretuulepargi rajamise planeerimises seni toimunut. Oma kirjas selgita s taotleja, et Neugrundi meretuulepargi rajamise planeerimisega alustati juba 2006. aastal vee erikasutusloa menetluse kaudu ning selle raames algatati ka keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) menetlus. Samuti avaldas taotleja valmisolekut osale d a radaritele avalduva mõju analüüsi korraldamises ja vajadusel (kaas)finantseerima nii seda kui radarite töövõime parandamiseks vajaminevaid kompenseerivaid meetmeid. Taotleja palus KaM i l nõustuda Neugrundi meretuulepargi hoonestusloa menetlusprotsessi jätkamisega ning esitada omapoolsed nõuded hoonestusloa väljastamisele. Taotleja saatis KaMile 14.06.2012 kirja , milles pakub töögrupi loomist eesmärgiga jätkata hoonestusloa menetlusprotsessi. KaM sedastas 18.07.2012 vastus es nr 12.1-1/12/2636 , et KaM ei ole töögrupi loomise vastu. KaM kordas üle, et tuulepargi poolt tekitatav negatiivne mõju õhuseirele ei ole ainus takistus hoonestusloa menetluse algatamiseks . Riigikaitselisteks takistusteks on lisaks laskeharjutuse ohuala ja mere väe harjutusala. KaM kinnitas oma muutumatuid seisukohti ka taotlejale 20.11.2013 saadetud kirjas nr 12.1-1/13/5084 . Lisaks peeti kirjavahetust meilide teel. TTJA edastas taotlejale 15.02.2017 kirja nr 15-1426-003, milles palus taotlejal selgitada, kuidas on läinud läbirääkimised KaM i ga . Taotleja vastas TTJA- le 01.03.2017 ning teavitas, et on olnud pidevates läbirääkimistes KaM i ga . Taotleja väitel on KaM kinnitanud, et Neugrundi meteoriidikraater ei ole hea polügooni ala ning koostöös taotlejaga otsitakse alternatiivseid laskealasid. Neugrundi madala näol on tegemist unikaalse looduspärandiobjektiga, mistõttu ei sobi see harjutusalaks. KaM edastas taotlejale ja koopiana TTJA- le 06.03.2019 kirja nr 12-1/19/5303, milles selgitas, et konsultatsioonide ning kohtumiste tulemina on selgeks saanud, et tuulepargi rajamisega tekitatakse kahju riigikaitseliste ehitiste töövõimele ning piiratakse harjutusalade kasutamist. Samuti ei kõrvalda taotleja poolt väljapakutavad meetmed negatiivseid mõjutusi, vaid ainult vähendavad neid. Seega ei saanud KaM arendaja pakutavate kompromisslahendustega nõus olla. 17.07.2017 toimus KaMi ja taotleja vahel kohtumine, kus selgitati taotlejale veel kord, et tuulepargi rajamine ei ole võimalik, kuna esineb takistav mõju Kaitseväe harjutusala kasutamiseks ning on negatiivne mõju Kaitseväe õhuseireradarile (väheneb radari töövõime). KaM kinnitas, et on jätkuvalt oma varasemate seisukohtade juures ning neile ei ole teatavaks saanud informatsiooni, mis kirjeldatud faktilisi asjaolusid muudaks. Hoonestusloa menetluse algatamise või algatamisest keeldumise otsuse ettepaneku tegemiseks otsustas TTJA küsida KaM i lt veel kord seisukohta 20.04.2020 kirjaga nr 16-7/19-0831-006. KaM vastas 22.05.2020 kirjaga nr 12-1/20/1357, et nad on jätkuvalt oma 2010. aastal antud seisukohal, et ei saa nõustuda hoonestusloa menetluse algatamisega, sest kavandatav tuulepark välistaks mereväe harjutusala sihtotstarbelise kasutamise ning samuti avaldaks negatiivset mõju riigikaitselisele õhuseireradarile . See oleks vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. TTJA küsis augustis 2021 KaMilt uuesti arvamust hoonestusloa menetluse algatamise kohta. KeM ja KaM jäid vastavalt 06. ja 09. septembril 2021 saadetud vastustele 2020. aastal esitatud seisukoha juurde. Lisaks vastuolule Eesti riigi julgeolekuhuvide ga , on SiM viidanud ka võimalikule mõjule Läti Vabariigi julgeolekut ja sisejulgeolekut tagavatele süsteemidele. SiM vastas 23.04.2010 kirjaga nr 2-5/1880, et meretuuleparkide rajamine on kõrgendatud avaliku huviga tegevus, puudutades energeetikat, sisejulgeolekut, riigikaitset, laevandust, lennundust, kalandust, looduskaitset, turismi ja teisi valdkondi, mida ei ole hoonestusloa taotlustes käsitletud. Eel toodud KaMi seisukohtade eesmärgiks on tagada, et riigikaitse eelhoiatussüsteemide töövõime ei väheneks ja et süsteemid saaksid toimida ilma häiringuteta. Töövõime vähenemine tähendab elutähtsa süsteemi – eelhoiatussüsteemi – kahjustumist, mis omakorda tekitab reaalse ohu Eesti Vabariigi julgeolekule, samuti NATO välispiiri julgeolekule. Seega satub ohtu nii Eesti Vabariigi kui ka NATO liikmesriikide elanike turvalisus. Riigi ja regiooni julgeoleku tagamiseks peab kasutama õhuseireradareid ning raadiosüsteeme, mis peavad tagama vajaliku info (luure- ja julgeolekuteabe) olemasolu, et Eesti riik oleks võimeline õigel ajal riigivastasele ning NATO välispiiri vastasele ründele reageerima. Kokkuvõtteks – kuna tuulepargi mõjul väheneks riigikaitselise ehitise töövõime, oleks tegemist otsese vastuoluga riigi julgeolekuhuvidele ning on selge, et hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Lähtuvalt eeltoodust esineb ilmselge võimatus VeeS § 22 8 l õike 1 kohaselt ning hoonestusloa menetluse algatamisest tuleb keelduda. 3 . Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsustamine Vastavalt Neugrund OÜ taotluse esitamise hetkel kehtinud VeeS § 22 7 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise Vabariigi Valitsus. Menetluse algatamiseks tuleb tuvastada, kas võivad esineda menetluse algatamist välistavad asjaolud. VeeS § 22 8 lõike 1 kohaselt keeldutakse hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu ja lõike 2 kohaselt siis, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud maakonnaplaneering ja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud. VeeS § 22 8 lõige 1 hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse esitamisel on selge, et taotlust rahuldada ei ole võimalik, näiteks soovib taotleja saada õigust avaliku veekogu sellise osa ehitisega koormamiseks, kus asub laevatee, riigi julgeolekuhuvidest lähtuv oluline ala või taotleja ise ei vasta hoonestusloa omajale seaduses kehtestatud nõuetele ning piirangutele. Hoonestusloa taotluse läbi vaatamise käigus on tuvastatud hoonestusloa andmist välistavad asjaolud: tuulikud avaldaksid negatiivset mõju riigikaitseliste õhuseireradarite töövõimele ning tegemist oleks otsese vastuoluga riigi julgeoleku huvidega; 2) Neugrundi madal on kasutusel mereväe harjutusalana ning tuulepargi rajamine takistaks kaitseministri 28.10.2014. a käskkirjaga nr 411 määratud harjutusala sihtotstarbelist kasutamist. Taotluse läbi vaatamise käigus on KaM jäänud oma seisukoha juurde, et kavandatav tuulepark jääb Kaitseväe harjutusalale ning takistaks selle eesmärgipärast kasutamist. Samuti on KaM seisukohal, et meretuuleparki planeeritavad tuulikud tekitaksid õhuseireradarite töös selliseid häiringuid, mis seavad ohtu Eesti riigi julgeoleku. KaM on välja toonud, et taotleja poolt pakutavad leevendusmeetmed küll vähendaksid riski, kuid ei kaotaks seda täielikult, mistõttu oleks Neugrundi meretuulepargi puhul tegemist julgeolekuriskiga ka juhul, kui kasutatakse leevendusmeetmeid. O n selge, et Neugrundi meretuulepargi tuulikud avaldaksid negatiivset mõju riigikaitseliste õhuseireradarite töövõimele ning tegemist oleks otsese vastuoluga riigi julgeolekuhuvidele. Seega lähtuvalt VeeS § 22 10 l õike 1 punktist 4 ei ole võimalik hoonestusluba anda ning hoonestusloa menetluse algatamisest Neugrund OÜ 10.03.2010 taotluse alusel tuleb VeeS § 22 8 lõike 1 ehk ilmselge võimatuse alusel keelduda. TTJA esitas 01.03.2021 korralduse eelnõu ja seletuskirja taotlejale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Taotleja edastas TTJA- le 15.03.2021 vastuskirja, milles märkis, et TTJA koostatud dokumentides esineb faktivigu ning TTJA on rikkunud uurimiskohustust , viidates muu hulgas MKMi 04.07.2019 kirjas nr 2-10/19-0056/5164 ja 19.06.2019 kirjas nr 1.15-5/2019/4781 märgitud seisukohtadele. Ühtlasi palus taotleja vastavat eelnõu mitte vastu võtta ja algatada hoonestusloa andmine OÜ-le Neugrund. Taotleja ei esitanud aga ühtegi sisulist vastuväidet ega lükanud ümber korralduse eelnõus ja seletuskirjas toodud väiteid. MKM selgitab, et kuigi 04.07.2019 ja 19.06.2019 kirjades rõhutas MKM meretuuleparkide olulisust, on MKM alati olnud seisukohal , et nende rajamine peab olema seaduslik ja arvestama ka keskkonnanõudeid ja julgeolekuhuvisid. TTJA hinnangul on KaM piisavalt põhjendanud , miks ei saa looduskaitse ja julgeolekuohtude tõttu Neugrundi madalale parki rajada. Lähtuvalt eeltoodust on TTJA seisukohal, et esinevad hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused ning MKM teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks. Praegusele seletuskirjale on lisatud Neugrund OÜ hoonestusloa taotlus ning asjaomaste asutuste seisukohad. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas id Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna peaspetsialist Liis Piper ja Valmond Mikli (tel 667 2151, e-post [email protected] ) ning Rahandusministeeriumi ühisosakonna juhtivspetsialist Kristel Marksalu (tel 510 0902, e-post [email protected] ) . Riigikantselei Meie 05.11.2021 nr 1.10-17/2021/1857-1 Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine Austatud Taimar Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse korralduse “Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine“ eelnõu koos seletuskirja, lühikokkuvõtte ja kaasnevate dokumentidega. Kuna keeldumise aluseks on riigikaitseline mõju, siis teeme ettepaneku Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusena määrata võimaliku kohtuvaidluse korral riigi esindajaks Kaitseministeeriumi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: VV korralduse eelnõu, seletuskiri koos lisadega, lühikokkuvõte /*Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kristel Marksalu 5100902 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158