Edastame kirja, milles soovitakse tutvuda linnustikuekspertiisiga

Maris Freudenthal Kaitseministeerium [email protected] 05.11.2021 nr 7-4/21/23419 Edastame kirja, milles soovitakse tutvuda linnustikuekspertiisiga Austatud Maris Freudenthal Keskkonnaametile saatis kirja1 OÜ Vestur, kes muu hulgas palub edastada ekspertiis „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu raames hüvitusmeetmete väljatöötamine Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: metsis, must-toonekurg ja kaljukotkasˮ (koostaja OÜ Clanga, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Gunnar Sein). Küsitud dokument on märkega asutusesiseseks kasutamiseks2 AvTS § 35 lg 1 punkti 8 alusel ning materjalidega on teadmisvajadusel võimalik tutvuda, pöördudes Kaitseministeeriumi poole. Seetõttu palume Teil edastada ekspertiis OÜ Vesturile ja ühtlasi juhime tähelepanu, et vastavalt LKS § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Palume OÜ Vesturile väljastatava kirja koopia saata ka Keskkonnaametile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Kotter juhtivspetsialist kaitse planeerimise osakond Lisa: OÜ Vestur 3.11.2021 kiri Keskkonnaametile Teadmiseks: Erik Ratnik, [email protected] Imbi Mets 329 5543 [email protected] 1 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 3.11.2021 nr 7-4/21/16776-17 all. 2 https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/planeeringud. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Keskkonnaamet Kunderi 18 Teie: 22.09.2021 nr 7-4/21/16776-15 44307 Rakvere Meie: 03.11.2021 nr.14 Peetla soo looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsus Edastasite 22.09.2021 kirjaga nr 7-4/21/16776-15 osalised vastused meie 30.08.2021 märkustele ja küsimustele. Seetõttu tekkisid meil mitmed täiendavad küsimused ja märkused Teie vastuste kohta. Täname, et olete edastanud informatsiooni Peetla looduskaitseala moodustamise taustast. Samas juhime tähelepanu, et Teie poolt viidatud „Hüvitusmeetmete väljatöötamisel keskpolügooni riigi eriplaneeringu koostamise raames 2020. aastal tegid linnustiku ekspertiisi OÜ Clanga eksperdid Renno Nellis (metsis), Indrek Tammekänd (must-toonekurg) ja Gunnar Sein (kaljukotkas)5.“ töö viide 5 ( https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/lisa_9_20201215_kvkp_natura _hyvitusmeetmete_kava.pdf.) juhib tööni „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine. Hüvitusmeetmete kava“, mitte aga selle lisaks 2 olevale viidatud linnuekspertiisini. Oleme teadlikud, et antud linnustikuekspertiis sisaldab I ja II kaitsekategooria lindude leiukohti ja on asutusesiseseks kasutuseks mõeldud. Siiski, arvestades antud ekspertiisi olulisust Peetla soo kohta looduskaitseliste, aga ka turbatootmisega seotud otsuste tegemisel palume antud ekspertiis, või vähemalt selle Peetla soo kohta käivad osad, meile edastada. Oma 22.09.2021 kirjas toote kaljukotka kaitse kohta välja, et „soode kaitsel peab arvestama, et kaitstakse kogu hüdroloogilist tervikut, sealhulgas sooservametsi. Arvestades, et enamik Eesti soodest on juba oluliselt servakuivendusest mõjutatud, on uute kuivendussüsteemide rajamine väärtuslikesse soomassiividesse ja nende servaaladele väga olulise negatiivse mõjuga.“. Juhime tähelepanu, et Salla turbatootmisala ja kruusatee ümbritsetud ala on juba tugevasti kuivendusest mõjutatud, millele viitab ka näiteks arvukas männi pealekasv ja samblike rohkus antud piirkonnas (mis on nähtav ka eelmises, 30.08.2021 kirjas toodud piltidel). Samuti ei saa antud ala lugeda ülejäänud Peetla sooga hüdroloogiliseks tervikuks, kuna on ülejäänud soo- osast eraldatud kruusatee tammiga ning teekraavidega. Kruusatee tamm toimib hüdroloogilise tõkkena, mis takistab kuivenduse mõju levikut soo lääneosast (turbatootmisala poolt) idaossa, aga ka vastupidi, näiteks suurvee valgumist soo idasosast küsimuse all olevale alale. Samuti toimiks tamm veetõkkena soo idaosa suhtes ka sel juhul, kui turbatootmisest ümbritsetud ja kuivendusest mõjutatud turbala osal alustataks turbatootmist. Teetammi on turbatootmise kuivendusmõju leevendamiseks ette nähtud näiteks Põhara II turbatootmisala keskkonnaloa (KMIN-120) täiendavates tingimustes leevendusmeetmena. Sellega seoses toetame ka Eesti Metsa Abiks (EMA) 09.09.2021 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris numbriga 7-4/21/16776-13) tehtud ettepanekut laiendada osades piirkondades (eriti EMA kirja kaartidel nr 3, 9 ja 11 kujutatud piiriettepanekud) kaitseala piire, mis muuhulgas tagaksid ka tõhusama kaitse kaljukotkale, kuna kaitseala piirid kataksid siis ka küllaltki heas ökoloogilises seisukorras rabaservad, mille ökoloogiline väärtus ja seisukord on oluliselt paremad kui turbatootmisalast ja kruusateest ümbritsetud alal. EMA piiriettepaneku alad on valdavalt kuivendusest vaid ühelt küljelt ümbritsetud. Seeläbi on võimalik kaitse alla võtta väärtuslikumad ja esinduslikumad rabaalad ja vähemväärtuslikel alal võimaldada turbatootmist ning selle järel ala nõuetekohaselt korrastada. Väärtuslikemate soo- alade kaitse ning vähemväärtuslikemate ning tugeva inimmõjuga aladel kaevandamise jätkamine ja selle järgne ökoloogiline korrastamine on oluline ka looduskaitselisest vaatevinklist. Samuti juhime tähelepanu, et meile teadaolevalt ei kasuta kaljukotkas kuivendusemõjuga ala toitumisalana, kuna teda on meile teadaolevalt nähtud vaid ülelennul, kuid jahile viitavat käitumist (tiirlemist, sööste, korjuste või sulekogumike leidumist alal) ei ole täheldatud. Samuti ei ole kuivendusest mõjutatud alal vaadeldud tetre ega ka tetrede väljaheiteid. Samas töötatakse turbatootmisalal päevasel ajal ning külastatakse ka turbatootmisala kuivendusest mõjutatud osa, seega ei ole tõenäoline antud ala kasutus kaljukotka ja tedre poolt ilma meie teadmata. Lisaks juhtisime oma eelmises, 30.08.2021 saadetud kirjas, tähelepanu, Simuna turbatootmisalast läänes olevale alale (Triigi metskond 48, katastritunnus 16101:003:0139), millel puuduvad kaitse-eesmärgid ning mis kattub Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas oleva alaga. Leiame, et antud alale looduskaitseliste piirangute seadmine ilma kaitsevajaduse olemasoluta ei ole asjakohane. Sellele osale kirjast palume samuti vastust. Seega palume selgitada antud ala kaasamise vajadust Peetla looduskaitseala koosseisu, või eemaldada antud ala planeeritava looduskaitseala koosseisust, et oleks võimalik kasutada säästvalt turbavarusid juba kuivendusest tugevalt mõjutatud aladelt ning need alad ammendada ja korrastada. Tõite ka välja, et looduskaitseseaduse §-le 9 toodud avaliku arutelu pidamine ei ole hetkel asjakohane, kuid see korraldatakse vajadusel menetluse hilisemas faasis (peale looduskaitseala moodustamise määruse eelnõu valmimist). Siiski pakkusite võimalust korraldada Peetla soo looduskaitseala moodustamise teemal Keskkonnaametiga eraldi kohtumine. Sellisel võimalusel soovime silmast-silma kohtumist Keskkonnaametiga, kuid peale seda kui meile on edastatud töö „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu raames hüvitusmeetmete väljatöötamine Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: metsis, must- toonekurg ja kaljukotkas.“, koostaja: OÜ Clanga (Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Gunnar Sein) September 2020 ja võimaldatud mõistlik aeg antud linnustikuekspertiisiga tutvumiseks enne kohtumist Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Erik Ratnik Juhatuse liige