Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

Eriplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad 29.10.2021 nr 8-5/2439-38 Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Tori vallas ja Pärnu linnas toimus perioodil 12.07. – 09.09.2021 Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Lisaks toimus nii väljapaneku ajal kui peale väljapanekut avalik arutelu Paikusel, kus planeeringu protsessi, avalikustatud dokumentide sisu ja laekunud arvamusi soovi korral tutvustati. Väljapaneku käigus laekus kokku 11 kirja. Oma seisukohad esitasid kolm ministeeriumit, kuus ametiasutust, üks ettevõte ja ühise kirjana kaks eraisikut. Kaks ametkonda andsid teada, et nad peavad avalikustatud dokumente piisavaks. Kõik laekunud ettepanekud ja vastused neile on kantud lähteseisukohtade ja väljatöötamiskavatsuse dokumenti, selle lõpuosas olevasse osasse lisa 1 (lisa 1 asub samas pdf-failis). Vastavalt planeerimisseaduse § 103-le tuleb peale avaliku väljapanekut kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta küsida asjaomaste asutuste ja kaasatavate isikute ettepanekuid. Kuna avaliku väljapaneku tulemusel viisime dokumentidesse sisse arvamuse esitajate tehtud arvamused, siis seoses sellega dokumendid muutusid ja küsime § 103 kohaselt täiendavalt üle arvamust. Tagamaks paremat kommunikatsiooni saadetakse käesolev info täiendavalt ka kõigile maaomanikele, kelle e-posti aadress on tuvastatud. Isikud, kes soovivad, et neid kaasataks planeeringu koostamisse vastavalt planeerimisseaduse § 99 lõikele 2, palun avaldagu selleks e-kirjaga soovi. Soovi avaldades palun märkida ka teadete edastamise viis ja aadress. Seejärel lisame isiku nime kaasatavate tabelisse (Tabel 6 lähteseisukohtade dokumendis) ning teavitame teda ja küsime tema arvamust järgmistes planeeringu etappides. Palume teil esitada oma ettepanekud 60 päeva jooksul ehk hiljemalt 31. detsembril 2021 e-posti aadressile: [email protected]; [email protected] või kirjalikult: Pärnu Linnavalitsus (Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098); Tori Vallavalitsus (Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, 86705). Lugupidamisega Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Lisa: Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Janno Poopuu 444 8346, [email protected] 2  Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tallinn 2021 Nimetus: Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eriplaneeringute konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected] KSH koostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected] Otsustajad: Pärnu Linnavalitsus Reg nr 75000064 Suur-Sepa 16, Pärnu linn, 80098 Pärnu linn, Pärnu maakond Tori Vallavalitsus 77000341 Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald 86705 Huvitatud isikud: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318 Tel +372 5865 4999 E-post [email protected] Osaühing Metsagrupp Reg nr 10044866 Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Papiniidu tn 5, 80010 Tel +372 528 5263 E-post [email protected], [email protected] Töö versioon: 29.10.2021 2 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 5 1 Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ........................................................................ 6 1.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded ...............................................................................................6 1.2 Eriplaneeringu koostamise korraldus .....................................................................................7 1.3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega......................................................9 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika ...................................................... 14 2.1 Eesmärk ................................................................................................................................ 14 2.2 Metoodika ............................................................................................................................ 14 2.3 KSH ruumiline ulatus ............................................................................................................ 16 2.4 Eriplaneeringute ala ülevaade .............................................................................................. 17 2.5 Asjakohaste mõjude selgitamine .......................................................................................... 25 3 Eriplaneeringu osapooled ja KSH ekspertrühm ............................................................................ 47 4 Kaasatavad ning koostöö tegijad .................................................................................................. 49 5 Ajakava ......................................................................................................................................... 51 Lisad ..................................................................................................................................................... 53 Lisa 1 – Laekunud arvamused ja nende arvestamise koondtabel ..................................................... 53 Lisa 2 – Avaliku arutelu protokoll ..................................................................................................... 71 3 Töös kasutatavad lühendid: DL – detailne lahendus EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem EP – eriplaneering ETAK – Eesti topograafia andmekogu KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KOV – kohalik omavalitsus KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine LS – lähteseisukohad PlanS – planeerimisseadus VTK – väljatöötamise kavatsus 4 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Sissejuhatus Pärnu linna eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamine algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Enefit Green AS 18.03.2020 Pärnu Linnavalitsusele esitatud taotlus algatada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine osal Paikuse osavalla territooriumist. Lisaks oli Metsagrupp OÜ esitanud 03.04.2020 taotluse eriplaneeringu algatamiseks, mille eesmärgiks on kavandada tuulepark. Metsagrupp OÜ taotletav planeeringuala jäi tervenisti Enefit Green AS poolt taotletud planeeringuala sisse. Tori valla territooriumi osal algatati eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Enefit Green AS 15.06.2020 kirjaga nr TO-JUH-6/114 Tori Vallavalitsusele esitatud taotlus algatada osal Tori valla territooriumil kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja sellega seotud keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Eriplaneeringut koostatakse tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. Käesolev dokument sisaldab endas eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi lähteseisukohti (edaspidi LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsust (edaspidi VTK). Tegu on lähtedokumendiga, mis on aluseks eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja KSH asukoha eelvaliku aruande koostamiseks. Dokument on koostatud arendajate (Enefit Green AS, Metsagrupp OÜ), Tori Vallavalitsuse ametnike, Pärnu Linnavalitsuse ametnike ja riigihankega leitud eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja selle KSH koostamise konsultantide AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ koostöös. Igaühel on õigus esitada ettepanekuid käesoleva dokumendi täiendamiseks. Planeeringu lähteseisukohad on dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. KSH VTK on lähtekava keskkonnamõju strateegilise hindamise asukohavaliku etapi läbiviimiseks. VTKs märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Asukohavaliku mõjude hindamise tulemused esitatakse KSH I etapi aruandes. 5 1 Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 1.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 ja Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 on eriplaneeringud algatatud. Algatamise otsused põhinevad Enefit Green AS ja Metsagrupp OÜ taotlustele. Tuulepargi rajamise kaudsem vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Pärnu linnas on eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline elektrituulikute pargi suurus on 800 ha, millele soovitakse kavandada kuni 7 tuulikut kõrgusega kuni 290 m. Tori vallas on eriplaneeringu koostamise eesmärgiks välja selgitada sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks Tori valla kaguosas ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline elektrituulikute pargi suurus on ligikaudu 150 ha, millele soovitakse kavandada kuni 4 tuulikut kõrgusega kuni 290 m. Tuulepargi liitumine on kavandatud 110 kV alajaama ning tuulepargi ja alajaama vahelise õhuliini pikkus on kuni 15 km. Mõlemasse valda kavandatud tuulepark peab moodustama ühtse terviku. Joonis 1. Eriplaneeringute ala paiknemine Pärnu linnas ja Tori vallas. Eelneva alusel on mõlema omavalitsuse eriplaneeringud algatatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. Eriplaneeringute alad on üksteisega külgnevad, seega koostatakse neile keskkonnamõju strateegiline hindamine ühiselt. Eriplaneeringuid koostatakse õiguslikult 6 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 mõlemas omavalitsuses eraldi (Pärnu linn ja Tori vald seavad õiguslikud tingimused oma territooriumil kumbki oma õigusliku otsusega), kuid praktiliselt ühildatakse tegevusi võimalikult palju. Vastavalt eriplaneeringute ja selle KSH asukohavaliku etapi koostamiseks korraldatud riigihanke 231259 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringutega sobivat asukohta tuulepargile, mille põhiparameetrid on järgmised: − Tuulepark koosneb kuni 12-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st. − Tuuliku kaugus lähimast elamust võimalusel alates 1 km või müranormi piirides, v.a kui tuulik asub lähemal kui 1 km omaniku nõusolekul. − Planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist (tuulepargist) samal eelvaliku alal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri-ja sidevõrk ning vajadusel ka juurdepääsuteede võrk. − Liitumine toimub 110 kV alajaama. Tuulepargi alajaama ja elektrivõrguga liitumispunkti vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km. − Arvestada tuleb keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist. 1.2 Eriplaneeringu koostamise korraldus Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lg-le 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Omavalitsuse eriplaneeringu (EP) koostamine ei ole väga levinud planeeringuvorm. Sellest lähtuvalt on järgnevalt esitatud lühiülevaade antud planeerimisprotsessi toimimisest. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamine on kolmest etapist koosnev protsess. Esimese etapina koostatakse eriplaneeringu lähteseisukohad (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsus (VTK). LS on aluseks eriplaneeringu asukohavaliku otsuse koostamiseks ja VTK on aluseks KSH asukohavaliku etapi aruande koostamiseks. KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. 7 Joonis 2. Omavalitsuse eriplaneeringu menetluse skeem. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise teiseks etapiks on VTK alusel KSH asukohavaliku aruande koostamine ja selle alusel asukoha eelvaliku otsuse tegemine. KSH asukohavaliku etapi aruanne on osa asukohavaliku otsuse sisendist otsustaja jaoks. Etapi tulemiks on otsus, kuhu saab soovitud tuuleparki edasi planeerida. KSH asukohavaliku etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruande koostamisel. KSH asukohavaliku etapi aruanne sisaldab lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH aruande detailse lahenduse koostamiseks. 8 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kolmandaks etapiks on eriplaneeringu detailse lahenduse (DL) ja selle KSH aruande koostamine. Detailse lahendusega määratakse tuulepargi ja sellega seotud rajatiste ehitusõigused (sh tuulikute arv ja paiknemine alal) ning lahendatakse muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded. Detailse lahenduse KSH aruanne käsitleb kavandatava tegevuse mõjusid detailse lahenduse täpsusastmes. 1.3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia ja biomass. Eesmärgi täitmiseks peab tuuleenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5-6 korda. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu. 1.3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisemateks Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ja Pärnu maakonna arengustrateegia 2035+. Samatasandilisteks dokumentideks on Pärnu linnas ja Tori vallas kehtivad üldplaneeringud ja arengukava. 1.3.1.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega. Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega. 1.3.1.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)2 ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. 1 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 9 ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Tuulepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Tuulikute rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks. 1.3.1.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20303 Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega. 1.3.1.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+4 Hetkel kehtiva Pärnu maakonnaplaneering 2030+ koostamisel viidi eelnevalt koostatud „Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering“ maakonnaplaneeringusse sisse muutmata kujul. Teemaplaneeringuga on Pärnu maakonnas määratud elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (kas detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine. Teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui 110 dB. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering. Eriplaneeringu ala ei jää maakonnaplaneeringu kohastesse elektrituulikute arenduspiirkondadesse. Eelnevast lähtuvalt ei ole võimalik soovitavat tuuleparki kavandada detailplaneeringuga, vaid seda saab teha ainult üld- või eriplaneeringu koostamise käigus. 3 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 4 https://maakonnaplaneering.ee/142 10 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise üldistest põhimõtetest v.a maakonnaplaneeringus määratud arenduspiirkondade paiknemisest. Eriplaneeringu ülesehitus võimaldab tuulepargi asukoha valikuks ja hilisemal detailse lahenduse koostamisel detailsemat kitsendavate objektide analüüsi kui oli võimalik maakonna teemaplaneeringu täpsusastmes. Sellest lähtuvalt ei ole ka eriplaneeringu koostamise esialgsel kaardianalüüsil lähtutud otseselt maakonnaplaneeringus kasutatud kauguskriteeriumitest looduskaitsealuste objektide suhtes. KSH VTK toob välja eriplaneeringu alal ja selle läheduses olevad kitsendused, kuid ei sea neile otseselt kauguskriteeriume. Eriplaneeringu edasine analüüs sobivate alade suhtes toimub KSH aruande tasandil. Koostatav eriplaneering on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev. Edasisel eriplaneeringu ja KSH koostamisel võetakse maakonnaplaneeringu osaks olevas tuuleenergeetika teemaplaneering ja sellele koostatud KSH (koos alusuuringutega) üheks lähtematerjaliks. 1.3.1.5 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,05 Teemaplaneeringuga, mis on täna kehtiva planeerimisseaduse kohaselt eriplaneering, on määratud Via Baltica trassikoridor. Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor jääb planeeringuala vahetusse naabrusesse. Eriplaneeringu asukohavaliku tegemisel tuleb arvestada Transpordiameti soovitud kaugusi teemaplaneeringuga planeeritud teedest. 1.3.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+6 Pärnu maakonna arengustrateegia on pikaajaline ning tulevikku suunatud plaan. Pärnu maakonna arengustrateegia on senise strateegia ülevaatamise protsessi käigus tekkinud täiustatud ja uue tegevuskavaga strateegia, mis vaatab ajahorisondi – aasta 2035 – taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda. Arengustrateegia seab eesmärgiks kuni aastani 2025 Pärnu maakonna planeeringust ja Lääne maakonnaplaneeringust lähtuvalt maismaatuulikuparkide rajamise ja uute sobivate alade leidmise ning ettevalmistamise. 1.3.2 Üld- ja teemaplaneeringud Käesoleva eriplaneeringu koostamise hetkel on nii Pärnu linnal kui ka Tori vallal uued üldplaneeringud alles koostamisel ning neid ei ole veel avalikustatud. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Pärnu linna üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Audru, Paikuse, Lavassaare ja Tõstamaa valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Tori valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Are, Sauga ja Tori valdade ning Sindi linna üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Eriplaneeringu alal kehtivad praegusel ajal (2021. a juuni seisuga) Paikuse valla üldplaneering (Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrus nr 8) ja Tori valla üldplaneering (Tori Vallavolikogu 29.12.2009. a määrus nr 22). Paikuse valla kehtiv üldplaneering nägi ette Tammuru külas perspektiivse teemaplaneeringu ala võimaliku tuulepargi kavandamiseks. 5 https://maakonnaplaneering.ee/151 6 https://parnumaa.ee/wp-content/uploads/2020/04/Arengustrateegia-2035.pdf 11 Tori valla kehtivasse üldplaneeringusse on sisse viidud (kaardile kantud) Pärnu maakonna planeeringuga „Tuuleenergeetika teemaplaneering“ määratud tuuleenergeetika arendusalad ja arenduspiirkonnad, mis ei kattu eriplaneeringu alaga. Kuna huvitatud isikute poolt rajada soovitava tuulepargi asukohavalikut ei ole tehtud üldplaneeringuga ega kavandata teha koostatava üldplaneeringuga, siis annavad eriplaneering ja selle KSH võimaluse uue potentsiaalse tuulepargi ala väljaselgitamiseks. 1.3.2.1 Pärnu linna uus üldplaneering Pärnu linna praegust haldusterritooriumit hõlmav üldplaneering on koostamisel. Eriplaneeringu ja üldplaneeringu koostamised on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteise toimumisega. Üldplaneeringuga kavandatavat maakasutust võetakse võimaluse korral (vastava teabe olemasolul) arvesse eriplaneeringu koostamisel. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+7 kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21. Üldplaneering reguleerib maakasutust ja ehitustingimusi Pärnu linna kui asustusüksuse territooriumil. Üldplaneeringuga hõlmatud territoorium jääb väljaspoole eriplaneeringu ala. 1.3.2.2 Tori valla uus üldplaneering Tori valla üldplaneering on koostamisel. Eriplaneeringu ja üldplaneeringu koostamised on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteise toimumisega. Üldplaneeringuga kavandatavat maakasutust võetakse võimaluse korral (vastava teabe olemasolul) arvesse eriplaneeringu koostamisel. 1.3.2.3 Paikuse tuulepargi teemaplaneering8 Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga kattub Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala. Paikuse tuulepargi teemaplaneering on algatatud 15. juuni 2009 Paikuse Vallavolikogu otsusega nr 28. Paikuse Vallavalitsusele AS Elektri Energia laekunud taotluse (06.03.2009) alusel algatati teemaplaneering Paikuse vallas Põlendmaa, Tammuru, Seljametsa ja Vaskrääma külade maa-alal eesmärgiga leida tuulepargi rajamiseks sobiv(ad) asukoht (asukohad), lahendada tehnovõrkude paigutus ning servituutide määramise vajadus. Tuulepargi teemaplaneeringu eesmärgiks on välja selgitada, kas on võimalik rajada planeeringualale kuni 16 MW võimsusega ja kuni 8 tuulikust koosnev kompleks, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Paikuse Vallavolikogu 16.04.2012 otsusega nr 9 on teemaplaneering "Tuulepargi rajamine Paikuse valda" vastu võetud. Vastuvõtmise järgselt toimusid 2012 ja 2013 aastal teemaplaneeringu avalikustamised ning teemaplaneeringut täiendati, sh lisandus täiendavaid tuulikupositsioone. Teemaplaneering käesoleva ajani kehtestamiseni ei ole jõudnud. Teemaplaneeringu vastu võetud versiooni alusel kavandatakse viite tuulikut, mille asukohad kattuvad Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga. Teemaplaneeringu teadaolevalt kõige värskema (väljatrüki kuupäev 10.04.2013) versiooni kohaselt on kavandatavaid tuulikuid 7. Planeeringuga kavandatavat tegevust käsitletakse eriplaneeringus kui võimalikku koosmõju avaldada võivat tegevust. 7 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=-1&hdr=hp&tbs=all 8 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/teemaplaneeringud/2120-paikuse- valda-tuulepargi-rajamise-teemaplanering 12 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 1.3.3 Kohalikud arengudokumendid 1.3.3.1 Pärnu linna arengukava aastani 20359 Pärnu linna arengukavas aastani 2035 on välja toodud peamised arengueelistused, millest lähtutakse järgneva kümnendi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel: - looduskeskkonna väärtustamine ja hoidmine; - fookuses on kvaliteetne elukeskkond ja linnaruumi arendus; - mitmekesine kultuuri- ja spordielu toetab kohaliku identiteedi arendamist; - oluline on luua sobiv pinnas ettevõtluse arendamiseks; - väärtustame elukestvat õpet ja kvaliteetse kõrghariduse pakkumist; - tagame kõigile Pärnu elanikele ühtsed kõrge kvaliteediga avalikud teenused. Pärnu linna arengukavas on visioon sõnastatud järgmiselt: „Arendada kiirelt ligipääsetavat ja kõrge kvaliteediga elukeskkonda ning luua tingimused nutikate töökohtade tekkeks, mis annab konkurentsieelise Riia ja Tallinna vahelise asukohana“. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest. 1.3.3.2 Tori valla arengukava aastateks 2018–2030 Tori valla arengukavas aastateks 2018–2030 on Tori valla visioon 2028 sõnastatud järgmiselt: „Ajalugu hindav ja tulevikku vaatav, elanikke toetav ja külalisi austav, loodust hoidev ja ümbrust arendav, traditsioone väärtustav ja uusi loov - ühtses rütmis sünnist surmani“. Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile neli strateegilist fookust, mis on valla jätkusuutliku arengu võtmeküsimused: 1. Vaba aeg ja loodusturism − kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise võimalused; − taristu ja avaliku ruumi arendamine; − turismi arendustegevused. 2. Tublid ja tõhusad teenuskeskused − haridus ja noorsootöö; − sotsiaalhoolekanne ja tervishoid; − taristu ja avaliku ruumi arendamine. 3. Koostöö ja sidusus − koostöö Pärnu linnaga; − valla sisese sidususe suurendamine; − koostöö kogukonnaga teenuste kavandamisel ja osutamisel. 4. Kohapealne ettevõtlus − ettevõtlusalad, sh energiaressursside rakendamine; − Via Baltica, Rail Baltic, uus sild üle Pärnu jõe (Tammiste-Sindi), Pärnu sadam ja lennujaam - võimalikud arendused. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest. 9 https://parnu.ee/failid/arengukavad/P2rnu_arengukava_2035_lisadega.pdf 13 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika 2.1 Eesmärk KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. 2.2 Metoodika Käesolevas KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Seega hinnatakse ka PlanS § 4 lõike 2 kohaseid asjakohaseid mõjusid. Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järgitakse asjakohaseid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte ning kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub ka KSH aruande koostamine kahes etapis. Tuginedes KSH VTK-le koostatakse KSH asukohavaliku etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja täpsustamisega keskkonnamõjudest lähtuvalt. KSH asukohavaliku etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse KSH aruanne, mis tegeleb juba konkreetse tuulepargi lahenduse mõjude hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat10 ja Keskkonnamõju hindamise käsiraamat11. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH aruandes analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude ulatusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude 10 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 11 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. 14 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 olulisusele. Tegevusega kaasnevate mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktide normidega kehtestatud loogikast. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH käigus: − koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister, Statistikaameti andmebaas, Keskkonnaagentuuri andmekihid jt). Kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust; − eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH integreeritud protsessi käigus analüüsitakse eriplaneeringu ala sees võimalikke asukohti. Analüüsi tulemusena leitakse osapooltele sobivaim ja keskkonda arvestav lahendus. − tuvastatakse kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi. Lähtekohaks on eriplaneeringute kui strateegilise ruumilise arengudokumentide iseloom – mõjude hindamisel püsitakse eriplaneeringute vastava etapi täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab eriplaneeringute vastava etapi koostamisel reguleerida ning mis on planeeringulahenduse etapi puhul olulised; − esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus. Hinnangud on kavandatud anda valdavalt eksperthinnangu vormis, müra ja varjutuse hindamisel kasutatakse modelleerimist ning visuaalsete mõjude illustreerimiseks fotomontaažide koostamist; − hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega; − hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele; − kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; − tuuakse välja tuulepargi detailse lahenduse kavandamiseks vajalike uuringute/ eksperthinnangute vajadus ja ulatus; − lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest, tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; − KSH ja eriplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi töökoosolekuid,-seminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude asjakohaste allikate materjale. Konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega. Tehakse koostööd linnavalitsuse- ja vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel; − töötatakse läbi avalikustamise käigus aruande kohta esitatud arvamused ja küsimused, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse arvamuste ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade vastused, milles selgitatakse aruande kohta esitatud arvamuste arvestamist, 15  põhjendatakse ettepanekutega arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avalike arutelude protokollid; − tuuakse välja vajaduse korral raskused, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; − esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta; − esitatakse aruandes esitatud teabe kokkuvõte. 2.3 KSH ruumiline ulatus Vastavalt Pärnu linna eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering osal Paikuse osavalla territooriumist (113,7 km2). Vastavalt Tori valla eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering Tori valla kaguosas (~38 km2). KSH ruumiliseks ulatuseks ja otseseks mõjualaks on seega kogu mõlema eriplaneeringu ala (Joonis 1). Mõjude osas, kus see on asjakohane, vaadeldakse mõjualana ka väljaspoole eriplaneeringu ala jäävaid alasid. Mõjuala ulatus sõltub väga palu mõju liigist ja mõju retseptorist. Näiteks eri linnuliikide osas võib tuuliku mõjuala olla 0 meetrist 20 kilomeetrini. Inimest ruumiliselt kõige kaugemale mõjutavaks mõjuvaldkonnaks on visuaalne mõju. Visuaalse mõju osas võib mõju avalduda lisaks Tori valla ja Pärnu linna territooriumitele ka Põhja-Sakala valla, Häädemeeste valla ja Saarde valla territooriumil. Käesolevas KSH VTK-s vaadeldakse kogu eriplaneeringu ala tervikuna. Edasine piirangutega alade välistamine ja tuulepargi arendamiseks sobiliku ala täpsustamine toimub KSH asukohavaliku etapi aruande etapis. 16 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 2.4 Eriplaneeringute ala ülevaade Eriplaneeringu ala paiknemine ja sellel esinevad avalikult kuvada lubatavad kitsendused on leitavad kaardirakendusest https://arcg.is/0PySDH Nagu ptk 2.3 kirjeldatud, siis on käesolevas EP LS-s ja KSH VTK-s käsitletav ala eriplaneeringute ala, mis paikneb osaliselt Pärnu linna ida suunas (~114 km2) ja osaliselt Tori valla lõuna suunas (~38 km2) (). Kokku on ala pindala seega u 152 km2. Pärnu linn ja Tori vald paiknevad Pärnu maakonnas, mis on Eesti suurim maakond. Pärnu linn ja Tori vald kuuluvad Eesti ortograafilise liigestuse alusel Lääne-Eesti madaliku piirkonda. Tori vald on võrgustikupõhine omavalitsusüksus, kus on neli väljakujunenud kohalikku keskust: Sindi linn, Sauga, Tori ja Are alevikud. Valla administratiivne keskus asub Sindi linnas. Statistikaameti andmetel on Tori valla rahvaarv 01.01.2021. a seisuga 11 946 inimest ning asustustihedus 19,5 elanikku km2 kohta. Pärnu linna koosseisus on moodustatud Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald. Statistikaameti andmebaasi alusel on seisuga 01.01.2021. a Pärnu linna rahvaarv 50 639 inimest ning asustustihedus 59,0 elanikku km2 kohta. Eriplaneeringute ala jääb peamiselt Paikuse osavalla territooriumile, mille elanike arv on 3 995 inimest ning asustustihedus u 23 elanikku km2 kohta. Eriplaneeringute alale jääb tervikuna Põlendmaa küla (36 elanikku). Osaliselt jäävad eriplaneeringu alale Seljametsa (küla elanike arv 270), Kildemaa (26), Võlli (60), Taali (228), Urumarja (92) ja Randivälja (65) külad. Eriplaneeringu alale jääb ETAK andmestiku alusel 78 elu- või ühiskondlikku hoonet, nendest 25 paiknevad Põlendmaa, 23 Kildemaa, 14 Võlli, 11 Taali, 2 Seljametsa, 2 Randivälja, 1 Urumarja külas. Joonis 3. Eluhoonete paiknemine eriplaneeringu alal. Alus: ETAK 27.05.2021 ja Maa-amet WMS: Eesti Põhikaart. 17 Eriplaneeringu ala on valdavalt kaetud metsaga. ETAK andmestiku alusel on eriplaneeringualast 85 km2 (56%) metsamaa, 45 km2 (30%) märgalad ja 15 km2 (10%) haritav maa. Pärnu linna eriplaneeringu ala osa asub põhjavee kaitstuse seisukohalt suures osas keskmiselt kaitstud- ja suhteliselt kaitstud alal, loodenurgas esineb väike osa nõrgalt kaitstud ala. Tori valla eriplaneeringu ala osa asub põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt suures osas keskmiselt kaitstud alal, ala loodenurka jääb nõrgalt kaitstud ala.12 Tuuleenergia tootmise aspektist on oluline ala tuulepotentsiaal. Hinnangulised keskmised tuulekiirused eriplaneeringu alal jäävad 100 m kõrgusel vahemikku 4-7 m/s. Eriplaneeringu ala kattub täielikult või osaliselt mitmete looduskaitsealuste aladega ning kaitsealuste liikide leiukohtadega. Oluliseimaks võib pidada ala idaosa kattumist Soomaa rahvuspargi territooriumiga. Järgnevas tabelis (Tabel 1) on toodud ülevaade kogu eriplaneeringu alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest. Joonis 4. Eriplaneeringute ala paiknemine looduskaitseliste alade suhtes (tulenevalt looduskaitseseadusest ei kuvata I ja II kaitsekategooria liike). Alus: EELIS 29.04.2021 ja Maa-amet WMS: Eesti Põhikaart. 12 Maa-ameti geoportaal - https://geoportaal.maaamet.ee/est/ 18 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Tabel 1. Eriplaneeringute alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada. Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Kaitseala Kattub loodenurgas Kikepera looduskaitsealaga Kõrgendatud (KLO1000656) ~0,11 km2 ulatuses; tähelepanu KSH kontekstis vajavad alad, Kattub edelanurgas Soomaa rahvuspargiga mis on loodud (KLO1000269) 28,68 km2 ulatuses; linnuliikide ja/või nahkhiireliikide kaitseks Külgneb lõunaosas Soo-otsa looduskaitsealaga (tähistatud paksus (KLO1000568); kirjas). Taimeliikide ja - Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) asub koosluste kaitseks lähemal kui 2 km. loodud kaitsealade Hoiuala Kattub loodeosas Pärnu jõe hoiualaga (Pärnu) puhul on olulise (KLO2000293). negatiivse mõju esinemine vähem tõenäoline, mõju sõltub planeeringulahendusest ja võib avalduda eeskätt juhul kui ehitustegevust kavandatakse liigniisketele aladele või nende lähedale. Püsielupaik Võlli väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002176); Tuulepargid võivad Võlli väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000878); mõjutada lindude Jõhve väike-konnakotka püsielupaik populatsioone (KLO3000990); negatiivselt. Vabriku metsise püsielupaik (KLO3000668); Kildemaa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001400); Kildemaa metsise püsielupaik (KLO3000657); Vabriku väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001337); Kõrsa merikotka püsielupaik (KLO3002001); Põlendmaa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001832); Silingi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000368); Põlendmaa must-toonekure püsielupaik (KLO3002098); Mustraba metsise püsielupaik (KLO3000662); Riisa metsise püsielupaik (KLO300067); Randivälja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001501); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001500); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO300310); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001158); 19  Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000986); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000588); Tammuru väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001806). Projekteeritavad Kildemaa metsise püsielupaik (PLO1000583); kaitsealused Kõrsa niidurüdi püsielupaik (PLO1001355); objektid Metsavajakute looduskaitseala; Mustraba-Ilvese looduskaitseala (PLO1000699); Põlendmaa metsise püsielupaik (PLO1000627). Kaitsealused harilik ungrukold (III kaitsekategooria liik); Kaitsealustele taimeliigid kahelehine käokeel (III kaitsekategooria liik); taimeliikidele on kahkjaspunane sõrmkäpp (III kaitsekategooria liik); võimalik negatiivse kolmehõlmaline batsaania (II kaitsekategooria liik); mõju avaldamine, kui kuradi-sõrmkäpp (III kaitsekategooria liik); nende kasvukohtades laialehine neiuvaip (III kaitsekategooria liik); kavandatakse otsest lodukannike (III kaitsekategooria liik); ehitustegevust või siberi võhumõõk (III kaitsekategooria liik); sellega kaasnevaid sookäpp (II kaitsekategooria liik); tegevusi (nt raiet). sulgjas õhik (III kaitsekategooria liik); Tuulikute ja nendega wulfi turbasammal (III kaitsekategooria liik); seotud rajatiste õrn tarn (II kaitsekategooria liik). paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline. Kaitsealused hallpea-rähn (III kaitsekategooria); Tuulepargid võivad looma- ja hallõgija (III kaitsekategooria); mõjutada lindude linnuliigid herilaseviu (III kaitsekategooria); populatsioone hoburästas (III kaitsekategooria); negatiivselt. Mõju händkakk (III kaitsekategooria); linnuliikide pesitsus- ja kaljukotkas (I kaitsekategooria); toitumisaladele kanakull (II kaitsekategooria); hinnatakse KSH käigus. karvasjalg-kakk (II kaitsekategooria); laanepüü (III kaitsekategooria); merikotkas (I kaitsekategooria); metsis (II kaitsekategooria); must-toonekurg (I kaitsekategooria); mudatilder (III kaitsekategooria); musträhn (III kaitsekategooria); mustsaba-vigle (II kaitsekategooria); niidurüdi (I kaitsekategooria); roo-loorkull (III kaitsekategooria); rüüt (III kaitsekategooria); soo-loorkull (III kaitsekategooria); sookurg (III kaitsekategooria); suurvidevlane (II kaitsekategooria); teder (III kaitsekategooria); valgelaup-rabakiil (III kaitsekategooria); valgeselg-kirjurähn (II kaitsekategooria); 20 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis väike-kirjurähn (III kaitsekategooria); väike-konnakotkas (I kaitsekategooria); väike-kärbsenäpp (III kaitsekategooria); väikekoovitaja (III kaitsekategooria); värbkakk (III kaitsekategooria). Vääriselupaik VEP nr 152090, VEP nr 204597, VEP nr 204598, VEP Vääriselupaikadele on nr 204962, VEP nr 204963, VEP nr L00243, VEP võimalik negatiivse nr L00242, VEP nr 206390, VEP nr 208150, VEP mõju avaldamine, kui nr 152092, VEP nr 126128, VEP nr 126129, VEP nende asukohtades või nr L00679, VEP nr 205381, VEP nr 205383, VEP vahetus naabruses nr 205382, VEP nr 205380, VEP nr 206404, VEP kavandatakse otsest nr 206402, VEP nr E00332, VEP nr E00335, VEP ehitustegevust või nr E00333, VEP nr E00336, VEP nr E00338, VEP sellega kaasnevaid nr E00339, VEP nr L01732, VEP nr E00334, VEP tegevusi (nt raiet). nr E00340, VEP nr 205401, VEP nr L00237, VEP Tuulikute ja nendega nr L00238, VEP nr 206643, VEP nr 208644, VEP seotud rajatiste nr 208208, VEP nr L00239, VEP nr 205384, VEP paigutamisel väljapoole nr 205385, VEP nr 209006, VEP nr 209005, VEP vääriselupaiku on mõju nr 208360. avaldamine ebatõenäoline. Natura 2000 Soomaa loodusala (RAH0000550) kattub alaga; Tähelepanu vajavad Soomaa linnuala (RAH0000082) kattub alaga; alad, mis on loodud Kikepera linnuala (RAH0000118) kattub alaga (sh linnuliikide kaitseks asuvad lahustükid ala läheduses); (tähistatud paksus Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) kattub alaga. kirjas). Taimeliikide ja - koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline. Inventeeritud Eriplaneeringu alale jäävad: Väärtuslikele elupaigad 3160 huumustoitelised järved ja järvikud; taimekooslustele on vastavalt EELIS 6530* puisniidud; võimalik negatiivse andmetele 7110* rabad; mõju avaldamine, kui (29.04.2021 7120 rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad; nende asukohtades või seisuga) 7140 siirde- ja õõtsiksood; vahetus naabruses 7230 liigirikkad madalsood; kavandatakse otsest 9010* vanad loodusmetsad; ehitustegevust või 9020* vanad laialehised metsad; sellega kaasnevaid 9050 rohunditerikkad kuusikud; tegevusi (nt raiet). 9070 puiskarjamaad; Tuulikute ja nendega 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad; seotud rajatiste 91D0* siirdesoo- ja rabametsad. paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline. Ürglooduse Eriplaneeringu alal: Arvestades objektide raamatu Taali Tilga kivi ; kaugust alast ja objektid Vabriku Põllukivi; iseloomu siis on olulise 21  Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis VÕNNUKIVI (Kalevipoja Vestitasku kivi) – jääb 1 km mõju avaldamine neile raadiusesse. ebatõenäoline. Rohevõrgustik Ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga Tuulepargid võivad vastavalt Pärnu määratud rohevõrgustiku alale. põhjustada maakonna- rohevõrgustiku planeeringule killustumist (nt 2035+ rändetõkkeid). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus. Veekogud Jõhve oja (VEE1144800); Kui veekogude Karuniidu peakraav (VEE1147800); ehituskeeluvööndite Kivinina oja (VEE1144700); ulatusse ei kavandata Kunsu kraav (VEE1147603); ehitustegevust, siis ei Kurina jõgi (VEE1144600); ole tõenäoline Põlendmaa oja (VEE1147700); veekogudele olulise Rabakraav (VEE1139000); mõju avaldamine. Remmelga kraav (VEE1147602); Sauemaa kraav (VEE1147601); Sindi oja (Türgi oja) (VEE1145300); Tammuru oja (VEE1148000); Torilaane oja (VEE1144900); Tuuleveskioja (VEE1123559); Vaskjõgi (VEE1147600); Pärnu jõgi (VEE1123500). Põhjavee Käsitletava ala põhjaosas nõrgalt- kuni keskmiselt Mõju põhjaveele on kaitstus kaitstud ning ala lõunaosas keskmiselt- kuni võimalik suhteliselt kaitstud. avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Maardlad Eriplaneeringu alale jäävad: Keskkonnaregistri Kivinina liivamaardla; maardlate nimistus Kõrsa turbamaardla; oleva maardlaga Kõrsa kruusamaardla. kattuvale alale on võimalik tuulepargi Planeeringuala kattub Keskkonnaametis rajamine üksnes peale menetluses olevate taotletavate Kivinina maavaravaru kruusakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) ning Kivinina ammendamist. liivakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega. Planeeringualaga vahetult külgneb Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kõrsa turbatootmisalaga (taotleja AS Jiffy Products Estonia) ning kattub osaliselt selle teenindusmaaga. Riigiteed Eriplaneeringu ala läbib põhja-lõunasuunaliselt MKM soovituse alusel 22 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Taali–Põlendmaa–Seljametsa kõrvalmaantee tuleb tuulikuid rajada nr 19276; riigiteedest 1.5 x Eriplaneeringu ala loodenurka läbib Pärnu–Tori (tuuliku masti kõrgus + tugimaantee nr 59; tuuliku rootori Eriplaneeringu ala kirdenurka jääb Tori–Võlli diameeter) (tingimus kõrvalmaantee nr 19286; täpsustub planeeringu Alast vahetult lõuna suunda jääb Luige koostamise käigus). kõrvalmaantee nr 19289; Alast ca 700 m kaugusele edela suunda jääb Paikuse–Tammuru kõrvalmaantee nr 19277; Eriplaneeringu alast lääne suunas on lähialal Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0“ planeeritud trassikoridor. Riigikaitselised Alale ei jää riigikaitselisi ehitisi. Riigikaitselise ehitise kitsendused piiranguvööndisse püstitatav ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad. Kultuurimälesti- Ala loodenurgas ajaloomälestis Taali mõisa Juhul kui ehitustegevust sed kalmistu (registreerimisnumber 28745). ei kavandata objekti kaitsevööndi ulatuses, siis on negatiivse mõju avaldamine ebatõenäoline. Muinsuskaitseameti seisukoha kohaselt ei tohi mälestise ja selle kaitsevööndi alale ehitamist kavandada. Väärtuslik Maakonnaplaneeringu järgi jääb eriplaneeringu ala Otsene mõju puudub. maastik13 idaosasse väärtuslik maastik (Soomaa). Muuhulgas Kaudselt võivad vastavalt on nimetatud väärtuslik maastik Pärnu muutuda väärtuslikult kehtivale maakonnaplaneeringus 2035+ rahvusmaastikuks. maastikult avanevad maakonna- Maakonnaplaneeringu järgi on rahvusmaastik vaated (selgitatakse planeeringule. unikaalne, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning fotomontaažide 13 Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Sellest tulenevalt väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Väärtuslike maastike paiknemise määrab maakonnaplaneering ning nende paiknemist ja kasutustingimusi täpsustab üldplaneering. 23  Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis väärib kõrgendatud tähelepanu. koostamisega KSH käigus). Pärandkultuuri- Pöörikaasiku kõrts ja metsavahikoht, Suuremetsa Pärandkultuuriobjektid objektid raba, Laasi oja puisniit, Barakkitee, Põlendmaa ei ole otseselt kaitse all, barakk, Kivinina karjäär, Kivinina, Talguliste kuid kultuuripärandi istutuslank (2 tk), Mõisa hobutall, Kivinina kraav, säilitamiseks on Padrunisoo, Sibularaba, Asunduse küla, Milleri soovitatav neid talukoht, Loigu küla, Põlendmaa kool ja mõis, säilitada. Mõju võidakse Põlendmaa kooli ja metskonna asundus, avaldada kui tuulikuid Põlendmaa valitsejamaja, Sindi (Püüoja) või seotud taristust metsavahikoht, Pööra talukoht, Somsoni liin, kavandatakse Naarismaa talukoht, Silohoidla, Taali mõisa pärandkultuuri klaasivabrik, Taali metskonna lambalaut, Metsaküla objektidele. koolimaja, Maaparandusobjekti kivi Metsakülas, Võlli küla (vahetus läheduses), Vana-Niidaste metsavahikordon, Uus-Niidaste metsavahikordon, Niidaste meierei, Lüüsregulaator (2 tk), Maaparandusobjekti kivi, Urumarja maaparandusobjekti tähis, Niisutussüsteemi pumbamaja (vahetus läheduses), Massu paissild. Kaugus lähimast Ala edelanurka läbib Kilingi-Nõmme – Sindi Vajalik on rajada 110 kV elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin) (väline ühendus 110 kV alajaamast või tunnus: L510). Alajaam Sindi jääb 1,3 km lääne alajaama või kõrgepingiliinist suunda. kõrgepingeliini juurde (ala keskelt rajatavasse alajaama. mõõdetuna) Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse- eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast. Lähtuvalt riigihanke 231259 tehnilisele kirjeldusele peab tuuliku kaugus lähimast elamust võimalusel olema alates 1 km või müranormi piirides, v.a kui tuulik asub lähemal kui 1 km omaniku nõusolekul. Arvestades eriplaneeringute alal paiknevaid looduskaitseseaduse kohaseid objekte ning elamualade 1 km kaugusnõuet tekib eriplaneeringute alal kaks suuremat piirkonda, millele võib osutuda võimalikuks tuulepargile sobiliku ala leidmine. Alad on kujutatud järgneval joonisel (hallid piirkonnad). 24 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Joonis 5. Eriplaneeringute ala looduskaitsealuste alade ning eluhoonete 1 km puveralade suhtes. Otsesed kitsendused puuduvad hallidel aladel, mille sobivust (sh vajalikke nn puhveralasid kaitstavate objektide suhtes) tuulepargi rajamiseks hinnatakse KSH I etapi aruande koostamisel. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart. 2.5 Asjakohaste mõjude selgitamine KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH VTK-s teostatakse mõjude esialgne välja selgitamine ja hindamisulatuse ning -metoodika määramine. Oluliste mõjude hindamine toimub KSH asukohavaliku etapi aruandes. Tuuleparkidega kaasnevad mõjud nende eluea jooksul on esitatud ülevaatlikult Tabel 2-s. Tabel 2. Tuulikuparkidega kaasnevate mõjude ülevaade. Tegevuse Tegevuse kirjeldus Olulised mõjuvaldkonnad etapp Ehitusetapp Tuulikute, trasside, teede, Otsene taimestiku (k.a metsa) ja pinnase alajaama ja montaažiplatside eemaldamine ehitusaladelt, mis võib kaasa tuua aladelt taimestiku nii elupaikade kui ka kasvukohtade kahjustamise. eemaldamine, sh metsa Ehitusega kaasnev ehitusmüra ja inimeste ning raadamine ja pinnasetööd. ehitusmasinate liikumine, võib häirida Ehitustööd (vundamentide ümbritsevat elustikku (eeskätt linnustiku ehitus, elektriliinide, teede ja pesitsushäiringute võimalikkus). trasside ehitus, tuulikute Ehitusega kaasnev suurenev koormus kohapealne montaaž jt tööd). teedevõrgule, mis võib mõjutada teede seisundit. 25  Ehituse käigus maaparandussüsteemide kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara. Veerežiimi muutus võib põhjustada loodusväärtuste mõjutamist. Kasutusetapp Elektrienergia tootmine Elustiku rühmadest on eeskätt mõjutatud tuulegeneraatorite abil linnustik ja käsitiivalised. Mõju väljendub (tuulikute töötamine, häiringutes, mis võib vähendada sobiliku elupaiga elektriliinide olemasolu). suurust, barjääriefekti tekkes ja kokkupõrke riskis. Inimeste jaoks on tuulikute töötamisega kaasnevateks olulisteks mõjudeks müra ja varjutuse teke ning visuaalsed muutused maastikupildis. Kasvuhoonegaaside jt õhu saasteainete heitkoguse emissiooni vähendamine seoses taastuvenergeetika osakaalu suurenemisega. Sulgemisetapp Planeerimise etapis ei ole Käesolevas KSH etapis tuulepargi sulgemisetapi tuulepargi sulgemist ette mõjusid ei käsitleta. Sulgemisetapi mõjusid nähtud ega sulgemisaega käsitletakse detailse lahenduse KSH koostamisel. määratletud. Tuulikute eluiga on 25–30 aastat, peale mida võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. 2.5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele KSH asukohavaliku etapi aruande koostamise raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele. Hinnangu andmisel kombineeritakse kaardianalüüsi meetodeid eksperthinnangutega. Hindamisel lähtutakse teadaolevast infost alal ja selle lähiümbruses paiknevate loodusväärtuste ning kaitsealuste alade kaitse-eesmärkide osas. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse-eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast. Lisaks kaitstavatele aladele ja liikidele arvestatakse ka koosluste üldise ökoloogilise väärtusega, mille selgitamiseks alal kasutatakse muuhulgas ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames valminud ökosüsteemiteenuste väärtuskaarte ja loodusliku sidususe andmeid. Aruandes käsitletakse võimalikke tuulepargi alajaama ja 110 kV kõrgepingeliini ühendustrasse ning ühenduse rajamisega kaasnevaid mõjusid elustikule (nii õhu- kui ka maakaabli korral). Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). 26 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt kasutatavalt alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 110 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitsevöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamine ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb kõrgemale kui metsa kõrgus. Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne meetri ulatusse otsese mõju alast14. Tundlike koosluste (nagu madalsood) puhul võib veerežiimi muutuse mõju ilmneda kuni sadade meetrite kaugusel. Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub15. Tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud ning suure kehamassiga veelinnud, samuti metskanalised). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine, mõnede liikide puhul müra mõju ning elupaikade sidususe langus). Arvestades erinevates andmebaasides (EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkus, seireveeb) olemasolevaid andmeid, hinnatakse alade väärtust antud elustikurühmade jaoks (olulisus nii pesitsemis- kui ka toitumisalana ning rändekoridorina). Toitumisalade puhul ei esine sealjuures mõju vaid toitumisalale kui piirkonnale, kus lindude jaoks on toitu (st potentsiaalne mõju on see, et olemasolev toitumisala väheneb), vaid mõju on ka otseselt lindudele. Linnud lendavad toitumislende tehes sageli madalamal ning seega peab hindama ka kokkupõrgete tõenäosust. Negatiivne mõju võib linnustikule esineda ka seoses maismaa- ja veelindude kevadise ja sügisese rändega, seega täpsustatakse KSH Asukohavaliku etapi aruandes alade paiknemist rändekoridoride suhtes ning vajadusel määratakse täiendavate uuringute läbiviimise vajadus detailse lahenduse koostamise etappi. Müra, sh madalsagedusliku müra ja varjutuse mõju lindudele ja nahkhiirtele käsitletakse KSH Asukohavaliku etapi aruandes lähtuvalt teaduskirjanduse andmetele. Analüüsi väljundina jaotatakse eriplaneeringu ala tuulepargi jaoks sobivuse alusel vastavalt ebasobivaks ning tõenäoliselt sobilikuks ala(de)ks. Tõenäoliselt sobilikul alal määratakse vajaduse korral täiendavate elustiku uuringute vajadus detailse lahenduse KSH etappi. Linnustiku ja nahkhiiri puudutavate hinnangute andmisel kasutatakse lisaks andmebaasides olevale infole ka antud eriplaneeringu ala puudutavaid varasemaid uuringuid, millest olulisemad on järgmised: • Nahkhiirte elu- ja koondumispaikade analüüs seoses tuuleenergeetika teemaplaneeringuga Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas (Eestimaa Looduse Fond, 2010); • Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate 14 Kaisel, M., Kohv, K. 2009. Metsakuivenduse keskkonnamõju ülevaade. 15 Xia, G., Zhou, L. 2017. Detecting Wind Farm Impacts on Local Vegetation Growth in Texas and Illinois Using MODIS Vegetation Greenness Measurements. Remote Sensing. 27  objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest (Eesti Maaülikool, 2011)16. Nahkhiirtele mõjude hindamisel lähtutakse muuhulgas EUROBATSi juhendist "Guidelines for consideration of bats in wind farm projects". Linnustikku ja nahkhiiri puudutavate andmete täpsustamiseks teostatakse välivaatlusi (kontrollitakse andmebaasides esitatud andmete ajakohasust, tutvutakse erialaekspertide poolt aladele jäävate elupaikadega) eriplaneeringu ala osadel, mis ei ole looduskaitseliste piirangute tõttu tuulikute asukohana välistatud. Suuremahulisi väliuuringud KSH asukohavaliku etapi aruande koostamiseks ei tehta. Eesmärgiks on tsoneerida väljaspool kaitstavaid alasid jääv ala lähtuvalt potentsiaalsest väärtusest linnustiku ja nahkhiirte jaoks selgelt ebasobivaks ning täiendavaid uuringuid vajavaks alaks ning määrata milliseid uuringuid on vajalik detailse lahenduse koostamiseks läbi viia. KSH asukohavaliku etapi aruandes antakse kirjandusallikate põhjal ülevaade ka tuulegeneraatorite võimaliku mõju kohta mets- ja koduloomadele. 2.5.2 Mõju kaitsealadele Eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jääb kaitsealasid. Järgnevalt on välja toodud käsitletavale alale ja selle lähedusse jäävate kaitsealade kaitse-eesmärgid ja sellest tulenev mõju esinemise võimalikkus. Tabel 3. Võimaliku mõju tuvastamine kaitsealadele eriplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Kikerpera Kattub Kaitseala kaitse-eesmärk on: Mõju on võimalik ja looduskaitseala eriplaneeringu 1) kaitsta ja taastada väärtuslikke metsa-, selle ulatust (KLO1000656) alaga soo- ja niidukooslusi, kaitsealuseid liike ja analüüsitakse KSH nende elupaiku ning rändlindudele sobivaid asukohavaliku etapi peatumisalasid; aruandes. 2) kaitsta ja taastada järgmisi elupaiku: huumusetoitelised järved ja järvikud, looduslikud jõed ja ojad, lamminiidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo- lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad; 3) kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), väike käopõll (Listera cordata), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera repens), lodukannike (Viola uliginosa), vööthuul- sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), sookäpp (Hammarbya paludosa), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila); 4) kaitsta kaitsealuseid liike ning liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab 16 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18586779/Linnustikuanal%C3%BC%C3%BCs.pdf/8625e 823-2fbf-4578-a752-2bcbcc38b4db 28 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), habekakk (Strix nebulosa), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), öösorr (Caprimulgus europaeus), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja rüüt (Pluvialis apricaria); 5) kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja hiireviu (Buteo buteo), ning nende elupaiku. Soomaa Kattub Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Mõju on võimalik ja rahvuspark eriplaneeringu Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja selle ulatust (KLO1000269) alaga lammimaastike looduse, kultuuripärandi, analüüsitakse KSH kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi asukohavaliku etapi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse aruandes. kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi- lodumetsade (91E0) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur- mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur- kuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine, tutvustamine ja uurimine. Soo-otsa Looduskaitseala Soo-otsa looduskaitseala võetakse kaitse Mõju on looduskaitseala piirneb põhja alla, et kaitsta: vähetõenäoline, kuid (KLO1000568) suunas 1) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ selle ulatust eriplaneeringu loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I analüüsitakse KSH alaga lisas ning kes on ühtlasi I ja II asukohavaliku etapi kaitsekategooria liigid; aruandes. 29  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Vaskjõe Looduskaitseala Vaskjõe looduskaitseala võetakse kaitse alla, Arvestades ala kaitse- looduskaitseala jääb et kaitsta: eesmärke ja paiknemist (KLO1000567) eriplaneeringu 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv eriplaneeringu ala alale lähemale 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning suhtes on olulise mõju kui 2 km loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse esinemine kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid ebatõenäoline ja on jõed ja ojad (3260) ning vanad antud ala osas loodusmetsad (9010*); detailsema mõjude 2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ hindamise vajadus loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I puudub. lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius). Pärnu jõe Kattub väiksel Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on: Tegu on koosluste hoiuala (Pärnu) lõigul 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas kaitseks moodustatud (KLO2000293). eriplaneeringu nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade kaitsealaga. Kuna tegu alaga (3260) kaitse; on jõega, siis kehtib 2) II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis jõele ehituskeeluvöönd taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu kuhu tuulikute (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja rajamine on välistatud. paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) Arvestades ala elupaikade kaitse. paiknemist ja kaitse- eesmärke on olulise mõju ebatõenäoline ja antud ala osas detailsema mõjude hindamise vajadus puudub. Võlli väike- Kattub Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala Alade kaitse- konnakotka eriplaneeringu kaitse. eesmärgiks on püsielupaik alaga tuulikute osas tundlike (KLO3002176) linnuliikide Võlli väike- Kattub pesitsusalade kaitse. konnakotka eriplaneeringu Mõju lindudele vajab püsielupaik alaga täpsustamist KSH (KLO3000878) käigus. Püsielupaiga Jõhve väike- Kattub esinemisel konnakotka eriplaneeringu eriplaneeringu alal on püsielupaik alaga mõju tõenäoline ning (KLO3000990) väljaspool Vabriku metsise Kattub eriplaneeringu ala ei püsielupaik eriplaneeringu ole mõju välistatud ja (KLO3000668) alaga vajab edasist Kildemaa väike- Kattub hindamist. KSH konnakotka eriplaneeringu asukohavaliku etapis püsielupaik alaga tuleb piiritleda (KLO3001400) püsielupaikasid 30 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Kildemaa Kattub ümbritsevatel aladel metsise eriplaneeringu vastava liigi kaitseks püsielupaik alaga tuulepargi (KLO3000657) arendamiseks Vabriku väike- Kattub ebasobivad alad ning konnakotka eriplaneeringu määrata täiendavate püsielupaik alaga uuringute vajadus (KLO3001337) tõenäoliselt sobilikel Kõrsa merikotka Kattub aladel. Püsielupaigad püsielupaik eriplaneeringu ise on tuulepargi alana (KLO3002001) alaga välistatud. Põlendmaa Kattub väike- eriplaneeringu konnakotka alaga püsielupaik (KLO3001832) Silingi väike- Kattub konnakotka eriplaneeringu püsielupaik alaga (KLO3000368) Põlendmaa Kattub must-toonekure eriplaneeringu püsielupaik alaga (KLO3002098) Mustraba Kattub metsise eriplaneeringu püsielupaik alaga (KLO3000662) Riisa metsise Eriplaneeringu püsielupaik alast ca 800 m (KLO300067) kaugusel Randivälja väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 300 m püsielupaik kaugusel (KLO3001501) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,5 km püsielupaik kaugusel (KLO3001500) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,5 km püsielupaik kaugusel (KLO300310) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,5 km püsielupaik kaugusel (KLO3001158) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,4 km püsielupaik kaugusel (KLO3000986) Rütavere väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,5 km püsielupaik kaugusel (KLO3000588) 31  Tammuru väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 1,9 km püsielupaik kaugusel (KLO3001806) Kikepera must- Eriplaneeringu toonekure alast ca 2,5 km püsielupaik kaugusel (KLO3002084) Tõramaa väike- Eriplaneeringu konnakotka alast ca 2,8 km püsielupaik kaugusel (KLO3001113) Projekteeritav Kattub Projekteeritavas püsielupaigas elutseva liigi Alade kaitse- Kildemaa eriplaneeringu pesitsusala kaitse. eesmärgiks on metsise alaga tuulikute osas tundlike püsielupaik linnuliikide (PLO1000583) pesitsusalade kaitse. Projekteeritav Kattub Mõju lindudele vajab Kõrsa niidurüdi eriplaneeringu täpsustamist KSH püsielupaik alaga käigus. Püsielupaiga (PLO1001355) esinemisel Projekteeritav Kattub eriplaneeringu alal on Põlendmaa eriplaneeringu mõju tõenäoline ning metsise alaga väljaspool püsielupaik eriplaneeringu ala ei (PLO1000627) ole mõju välistatud ja vajab edasist hindamist. KSH asukohavaliku etapis tuleb piiritleda püsielupaikasid ümbritsevatel aladel vastava liigi kaitseks tuulepargi arendamiseks ebasobivad alad ning määrata täiendavate uuringute vajadus tõenäoliselt sobilikel aladel. Projekteeritavad püsielupaigad ise on tuulepargi alana välistatud. Projekteeritav Kattub Projekteeritavas kaitsealas kaitstava Mõju on võimalik ja Mustraba-Ilvese eriplaneeringu objekti/liigi kaitse. selle ulatust looduskaitseala alaga analüüsitakse KSH (PLO1000699) asukohavaliku etapi aruandes. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse- eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast. Lähteseisukohtade ja VTK 32 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 koostamise etapis ei ole aladele määratud nn puhvreid. Vajalikud minimaalsed puhvrid selguvad KSH I etapi aruandes ning täpsustuvad detailse lahenduse KSH aruandes. Puhvrite määramisel lähtutakse erialakirjandusest, välivaatluste ning andmebaasi andmete töötluse tulemustest ning varasemast tuuleparkide planeerimise praktikast. Ühe teabeallikana arvestatakse ka Keskkonnaameti poolt koostatud juhenddokumenti „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“. Kasutatakse KSH aruande koostamisel kättesaadavat ajakohast versiooni juhenddokumendist. 2.5.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) Eriplaneeringu alale ja selle naabrusesse jääb nii Natura loodus- kui ka linnualasid (vt ptk 2.4, Tabel 4). Kavandatav tegevus ei ole vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Tabel 4. Natura eelhindamine eriplaneeringu ala puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Soomaa Osaliselt kattub, I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Kuna loodusala ulatus loodusala osaliselt külgneb on huumustoitelised järved ja järvikud on tuulepargi (RAH0000550) eriplaneeringu (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud asukohana välistatud, alaga lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed siis mõju esinemine on kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vähetõenäoline, aga aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud seda ei ole võimalik (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid eelhindamise etapis taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja välistada. Seega tuleb õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused teostada Natura (7150), vanad loodusmetsad (*9010), asjakohane hindamine. rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Pärnu jõe Vähesel määral I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Pärnu jõele kehtib 50 m loodusala kattub, on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ehituskeeluvöönd. (RAH0000027) põhiliselt ja puisniidud (*6530); II lisas nimetatud Seega ei ole võimalik külgneb liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tuulikuid ja nendega eriplaneeringu harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas seotud taristut rajada alaga. Kattuv ja (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra lähemale kui 50 m külgnev osa on fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja loodusalast. Reaalselt elamutele paksukojaline jõekarp (Unio crassus). on eriplaneeringuala lähemal kui 1 antud osas elamualad, km. mis piiravad sinna tuulepargi rajamist ning reaalselt jääks tuulepargiks sobilikumad alad mitme km kaugusele loodusalast. Arvestades 33  loodusala kaitse- eesmärke ja paiknemist eriplaneeringu ala suhtes, siis on mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud. Kikepera Osaliselt kattub, Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Tuulepargi käitamine linnuala osaliselt külgneb kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- võib mõjutada (RAH0000118) eriplaneeringu toonekurg (Ciconia nigra), rabapüü linnustikku, sealjuures alaga (Lagopus lagopus) ja metsis (Tetrao linnualal elutsevaid liike. urogallus); Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada Natura asjakohane hindamine. Soomaa linnuala Osaliselt kattub, Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Tuulepargi käitamine (RAH0000082) osaliselt külgneb karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart võib mõjutada eriplaneeringu (Anas crecca), sinikael-part (Anas linnustikku, sealjuures alaga platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila linnualal elutsevaid liike. chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila Kuna mõju on ebaselge pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas tuleb teostada Natura (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus asjakohane hindamine. europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 34 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole võimalik välistada Soomaa loodusala, Kikepera linnuala ja Soomaa linnuala osas ning seega viiakse nende alade osas läbi Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohasel hindamise läbiviimisel lähtutakse asja- ja ajakohastest juhendmaterjalidest17. 2.5.4 Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile Eriplaneeringus käsitletavale alale jääb mitmeid vooluveekogusid (jõed, ojad, peakraav, kraavid). Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid. Eriplaneeringuga ei kavandata käesoleval ajal olemasoleva teabe alusel ehituskeeluvööndite vähendamist1. Seega ei ole tõenäoline ka veekogudele olulise mõju avaldamine. KSH asukohavaliku etapi aruandes antakse ülevaade aladel paiknevatest veekogudest ja nendega seotud piirangutest, mida edasisel planeerimisel tuleb arvestada. Eriplaneeringus käsitletav ala on enamusalal kaetud maaparandusehitiste alaga. Kuivendatud maa- aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Eriplaneeringu ala jääb ida- ja lääne osas märgalade esinemise aladele. Märgaladele ehitamisel kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab märgala seisundit. Samuti ei ole välistatud olulise mõju avaldumine ka veekogude veerežiimile, mille valgalal märgalad paiknevad. Negatiivse mõju avaldumine on tõenäoline eelkõige nende veekogude veerežiimile, mille ülemjooksud paiknevad eriplaneeringu alal (nt Vaskjõgi VEE1147600, Kurina jõgi VEE1144600). Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Eriplaneeringu ala jääb põhjaosas nõrgalt- kuni keskmiselt kaitstud alale ning lõunaosas keskmiselt- kuni suhteliselt kaitstud alale. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutusetapis avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Samuti käsitletakse võimalikku ehitusaegset mõju põhjaveele. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis lähtudes asukohavaliku etapi täpsusastmest. Tavatingimustes töötavad tuulepargid põhjaveele mõju ei avalda ja seega antud teemavaldkonda mõjuhindamisel täiendavalt ei käsitleta. 2.5.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale Kavandatava tegevusega kaasneb ehituse etapis pinnase eemaldamine ja ümberpaigutamine ehitusalustelt aladelt. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust, montaažiplatside paiknemisest, 17 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 35 taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumajandusmaa. Tuuleparkide puhul on küll KSH Asukohavaliku etapi aruande koostamisel analüüsitakse eriplaneeringu ala ja väärtuslike põllumajandusmaade kattuvust ning eelvaliku tegemisel eelistatakse ala(sid), millel väärtuslike põllumajandusmaadega kattuvus puudub või on vähene. kasutusetapis võimalik üheskoos nii põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine, kuid ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumajandusmaa pindala vähenemine ning killustumine. 2.5.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule Joonis 6. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaste väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku paiknemine. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart. Maakonnaplaneeringu18 järgi jääb eriplaneeringu ala idaosasse Soomaa väärtuslik maastik. Muuhulgas on nimetatud väärtuslik maastik Pärnu maakonnaplaneeringus 2035+ rahvusmaastikuks. Oluline otsene mõju Soomaa väärtuslikule maastikule puudub, sest väärtuslik maastik kattub Soomaa rahvuspargiga ja inimasustusega alaga, mis välistavad väärtusliku maastiku alale tuulepargi rajamise. Kaudselt võib mõju avalduda läbi vaadete muutumise, mille selgitamiseks koostatakse KSH käigus nähtavusanalüüs ja fotomontaažid olulistest vaatepunktidest. 18 Pärnu maakonna planeering. Kehtestatud 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Joonis 2. Looduskeskkond https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19122810/joonis+2_Looduskeskkond.pdf/c9977ff0- ee91-481f-b63a-eea85623c164 36 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Maakonnaplaneeringu järgi on rahvusmaastik unikaalne, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning väärib kõrgendatud tähelepanu. Kogu eriplaneeringu ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alale. Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt põhjustada rändetõkkeid). Mõju ulatus ja olulisus sõltub konkreetse roheala väärtustest ning tuulepargi detailsest lahendusest. Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse ja antakse suunised detailse lahenduse mõjuhindamiseks KSH asukohavaliku etapi aruandes. Hindamine teostatakse eksperthinnangu vormis ning rohevõrgustiku sidususe hindamiseks kasutatakse muuhulgas ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames valminud ökosüsteemide sidususe hinnanguid. Hindamisel arvestatakse ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendit19. 2.5.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine inimestele on ebatõenäoline, sest seoses tööstusmüra normtasemetega ei ole võimalik tuulikuid kavandada elamute otsesesse lähedusse. Ehitusaegne müra on seega oluline eeskätt elustiku suhtes (nt võimaliku pesitsushäiringu teke müra suhtes tundlikele linnuliikidele nagu nt metsis). Ehitusaegse müra olulisust ja leevendusmeetmeid käsitletakse KSH järgnevates etappides eksperthinnangu vormis. Ehitusaegsest mürast olulisemaks võib tuuleparkide puhul pidada nende käitamisaegset müra. Tuuleparkide töötamisega kaasnevad heliallikaid võib jagada kaheks: − tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli; − rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli. Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel alati ka esineb. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra. Tuulikute müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 27.05.2020, 2). Määruse 71 mõistes on tuulikute puhul tegu tööstusmüra allikatega. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed: 1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; 2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning 19 Keskkonnaagentuur; Hendrikson &Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf 37 elamualade osas ei ole alati selge nende rajamise aeg20, siis lähtutakse KSHs konservatiivselt eeldusest, et tuulepargi ala eelvalik peab tagama, et elamualadel peab ööpäevaringselt tagatud olema 40 dBA. Illustreerimaks müra sihtväärtuse tagamiseks vajalikku kaugust koostati illustratiivne mürahinnang (Joonis 7). Modelleeriti teoreetilist kolmest tuulikust koosnevat tuulikugruppi avatud ja tasase reljeefiga maastikus. Mudelis kasutati väga kõrge müraemissiooniga tuulikuid (108 dB, enamik tänapäevaseid tuulikutootjaid garanteerivad müraemissiooni 105 dB). Jooniselt on näha, et 40 dB sihtväärtusele vastav müratase saavutatakse u 650 m kaugusel tuulikutest. KSH asukohavaliku etapi aruande raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju. Hindamise abistamiseks teostatakse tuulikute müra leviku indikatiivne modelleerimine (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ja/või SoundPlan). Seoses eriplaneeringu koostamise etapilisusega teostatakse KSH Asukohavaliku etapi aruandes müra indikatiivne hindamine (antakse hinnang erinevate mürataseme tekkimise kaugusele potentsiaalsetest tuulikutest). Müra detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel. Müra hindamisel pööratakse tähelepanu müra võimalikule koosmõju esinemisele piirkonnas juba olemasolevate objektidega (riigiteed, kaevandused). Joonis 7. Illustratiivne mürakaart. Modelleeritud on kolmest tuulikust koosnevat tuulikute gruppi tasasel ja takistusteta maastikul. Tuulikute müraemissiooniks on võetud 108 dB. Tuulikute müra öine sihtväärtus elamualadel on 40 dB. Tuulikute rajamine ja käitamine ei põhjusta olulisi saasteainete emissioone välisõhku. Teemavaldkonda KSH aruannetes seega ei käsitleta. 20 Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv alates 2002. aastat, rakenduvad sihtväärtused.“ 38 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 2.5.8 Mõju tervisele Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga. Tegu on tuulikute käitamisaegsete mõjudega. KSH aruandes käsitletakse varjutuse, madalsagedusliku heli ja vibratsiooni esinemist ja ulatust. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides. Varjutuse osas teostatakse ka indikatiivne varjutustasemete modelleerimine. 2.5.8.1 Varjutus Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Peegeldused tekivad kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid. Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikune üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist21. Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend-dokumendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad. Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhisdokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust (nn worst case) ühel hoonestusalal. Maksimaalse kestvuse ehk nn halvima olukorra puhul arvestatakse, et tuulikud töötavad ja päike paistab päikesetõusust päikeseloojanguni pidevalt. Sellise olukorra puhul tekkiv illustratiivne tuuliku varjutuskaart on esitatud Joonis 8. Eesti kliimatingimuste korral annab selline hinnang väga tugevalt ülehinnatud tulemuse, sest meie puhul erineb otsese päikesepaiste kestvus päeva pikkusest olulisel määral. Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on järgimas reaalse varjutuse kestvuse nõuet ning uute tuulikuparkide planeerimisel ei tohi elamualadel ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise (nn real 21 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/14 16-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf 39 case) kestvust aasta jooksul22. Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega eri tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel. Metsaaladele tuuleparkide planeerimisel on asjakohane reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestada ka puistute paiknemist, sest kui tundliku objekti ja tuuliku vahel paikneb varju levikut takistav objekt (mets, hooned vms), siis ei jõua vari tundliku objektini. Joonis 8. Illustratiivne tuuliku varjutuskaart (summaarne varjutustundide arv aastas). Vasakul nn halvima olukorra puhul – päike paistab ja tuulikud töötavad päikesetõusust loojanguni ja paremal nn reaalse olukorra puhul – arvestatakse päikesepaiste esinemist ning tuulikute töötamise suunda lähtuvalt tuulesuunast. Antud kaardil ei ole taimestiku või objektide takistavat toimet arvestatud. Nii halvimat võimalikku kui reaalset oodatavat varjutustaset on võimalik väga täpselt arvutuslikult määrata, kuid selleks on vaja teada tuuliku täpset paiknemist ning parameetreid (kõrgust ja labade diameetrit). Varjutuse leviku võimalik ulatus sõltub suuresti ilmakaarest ning seega ei saa ühest kaugust, kus soovituslik varjutuse kestvus on tagatud, tuulikust määrata. Käesolevas KSHs kasutatakse varjutustasemete hindamiseks tarkvara WindPro. Sarnaselt mürale teostatakse KSH asukohavaliku etapis varjutuse indikatiivne hindamine. Varjutustasemete detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel. Kuna Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid nii halvima võimaliku kui reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta. 2.5.8.2 Vibratsioon Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapis. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagaks minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases. Vibratsiooni ja madalsageduslike helide teke ja levik tuuleparkide lähialadel on teema, mis tihti põhjustab lähiala elanike jaoks küsimusi. Sellest lähtuvalt käsitletakse edasises KSHs vibratsiooni ja 22 http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4-Environment.pdf ptk 6.8 40 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 madalsagedusliku heli teket ja levikut tuuleparkides. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides. 2.5.8.3 Muud tervisemõjud Aruandes käsitletakse võimalikke tuulepargi alajaama ja 110 kV kõrgepingeliini ühendustrasse ning ühenduse rajamisega kaasnevaid mõjusid, sh käsitletakse nii õhuliini kui ka maakaabli võimalikke tervisemõjusid ja nende ulatust. 2.5.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi. Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüsteeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara. Pigem võib esineda mõju väljaspool tuulepargi ala paiknevatele aladele. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele käsitletakse KSH aruandes erialakirjanduse ja olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringute andmetele tuginedes. Detailsem mõju hinnang on võimalik detailse lahenduse KSH koostamise etapis. Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Antud tuulepark võib kaasa tuua ka täiendavate teede rajamise vajadust. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes. Majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne. KSH asukohavaliku etapi aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohaliku kasu23 võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel) arvestatakse. Joonis 9. Tuuliku nähtavus. Juhul kui elamu ümbrusesse jäävad vaadet blokeerivad objektid ei pruugi tuulik olla nähtav ka väikse vahemaa puhul, samas kui kaugemalt puudub vaatele takistus ja tuulik on nähtav 24. Tuulepargid on maastikupilti muutvad ehitised. Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 35 km kaugusele. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid 23 Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu arendustest. 24 Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015. 41 mõjutavad metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul kui paikneb vaatluspunkti lähedal ( Joonis 9). Tuulepargi visuaalse mõju ulatuse täpsustamiseks koostatakse tuulikupargi nähtavusala analüüs (arvestades maapinna kõrgusi ja nähtavust takistavaid objekte) ja nähtavusanalüüsi alusel tuulepargi esialgsed visualiseeringud (fotomontaaž). Visualiseeringud koostatakse vaatepunktidest kust tuulikud on nähtavusanalüüsi alusel nähtavad ning mida kasutab/läbib oluline hulk inimesi (nt vaatetornid, riigiteede avatud lõigud jms). Visualiseeringute koostamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Täpsemad visualiseeringud tuleb seega koostada detailse lahenduse KSH koostamisel. Sotsiaalsete mõjude osas käsitletakse mõju ka piirkonnas paiknevatele teenuseid pakkuvatele objektidele (nt turismi valdkonna ettevõtted). Hinnatakse antud objektide asukohas müra, varjutuse ja visuaalse mõju muutusi. 2.5.10 Mõju maavaravarudele Eriplaneeringu alale lääne suunda jääb Kõrsa turbamaardla (registrikaart nr 92) ning kagu suunda Kivinina liivamaardla (registrikaart 960). Eriplaneeringu alale jääb ka Kivinina kruusakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/333673, kehtivusega kuni 01.10.2034). Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg-le 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Turbamaardlate puhul tuleb arvestada MaaPS § 45 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus. 2.5.11 Jäätmeteke Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Tuulikute eluiga on 20–30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid elektrituulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel turbiinidel u 85% koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus ja seega on oodata probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmist25. Suurimad tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100% taaskasutatavate tuulikute arendamisega26. Arvestades antud tuulepargi võimalikku ajalist rajamist, siis on vägagi tõenäoline selleks ajaks tehnoloogiliselt lihtsamalt täielikult taaskasutatavate tuulikute olemasolu. 25 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176 26 https://goecogreen21.com/2020/01/20/vestas-to-produce-zero-waste-wind-turbines-by-2040/ 42 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Jäätmeteke ei ole ka otseselt kriteerium tuulepargi ala eelvaliku tegemiseks. Antud teemat KSH asukohavaliku etapi aruandes ei käsitleta. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalust pole asjakohane hinnata tuulepargi ala valiku KSH etapis. 2.5.12 Võimalik mõju kultuuripärandile Eriplaneeringu ala loodenurka jääb ajaloomälestis Taali mõisa kalmistu (registreerimisnumber 28745). Samuti paikneb alal arvuliselt pärandkultuuriobjekte (Tabel 1). KSH aruandes hinnatakse mõju kultuuripärandile eksperthinnangu vormis. Lähtutakse kultuurimälestiste, pärandkultuuriobjektide ja väärtuslike maastike kaitse eesmärkidest ja säilimiseks vajalikest tingimustest. 2.5.13 Võimalik mõju kliimamuutustele Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Samas kaasneb tegevusega metsamaa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning selline maakasutuse muutus mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele. Mõju hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni juhendist „Guidance on Integrating Climate Change and Biodiversity into Environmental Impact Assessment“ ning leitakse tuulepargi rajamise süsiniku jalajälg täpsusastmega, mis on asukohavaliku etapis võimalik. 2.5.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Planeeringuala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. 2.5.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Piirkonnas kehtib Pärnu maakonnaplaneering, mis määrab tuuleenergia teemaplaneeringu alusel elektrituulikute arenduspiirkonnad. Arenduspiirkonnad on määratud juba 2013 aastal, kuid erinevatel põhjustel ei ole enamik arenduspiirkondadest praeguseni jõudnud reaalse arendustegevuseni. Maakonnaplaneeringu arendusalale P12 on antud Eurowind OÜ-le ehitusload viie 250 m tuuliku ehitamiseks. Vaidlus käib tuulikute põhivõrgu elektriliitumise trassi osas. Maakonnaplaneeringu arenduspiirkonna P25 osas on arendushuvi olemas, kuid tuulepargi planeerimine on olnud takerdunud seoses arendusala kattumisega maardlaga. Seoses riigikohtu lahendiga (3-17-2013/31) on tõenäoline planeerimisprotsessi edasi minek. Tori vald ja Põhja-Pärnumaa vald on algatanud detailplaneeringud maakonnaplaneeringu arendusaladel P9 ja P10. Detailplaneeringute koostamine on algusjärgus. Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga kattub Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala. Teemaplaneering on olnud koostamisel alates 2009 aastast ning planeering on ka vastu võetud 2012 aastal. Kehtestamiseni ei ole see planeering aga senini jõudnud. Teemaplaneeringu vastu võetud versiooni alusel kavandatakse viite tuulikut. Teemaplaneeringu teadaolevalt kõige värskema (väljatrüki kuupäev 10.04.2013) versiooni kohaselt on kavandatavaid tuulikuid 7 ning nende asukohad kattuvad Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga. 43 Piirkonnas on kehtestatud Tootsi tuulepargi (osaliselt kasutatakse ka nime Sopi tuulepark) rajamist lubav teemaplaneering 46 tuulikupositsiooni osas27. Tootsi/Sopi tuulepargi rajamiseks on osaliselt olemas ka ehitusload. Joonis 10. Tuuleenergia arenduspiirkondade ja piirkonda kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektide paiknemine eriplaneeringu ala piirkonnas. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart. Seoses Eesti kliimaeesmärkidega ning suhteliselt heade tuuleoludega on Pärnu maakond käesoleval ajal aktiivse tuuleenergia arendussurve all. Leidmaks täiendavaid tuuleenergia arenduspiirkondi on lisaks käesolevale eriplaneeringule ja eelpoolnimetatud detailplaneeringule algatatud piirkonnas: − Saarde valla eriplaneering28 - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud; − Põhja-Pärnumaa valla eriplaneering29 - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud. − Tori valla põhjaosa eriplaneering30 - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud. Kuna kõik nimetatud võimalikud tuuleparkide arendusprojektid (va Tootsi/Sopi tuulepark) on väga algusjärgus, siis koosmõjude hindamine viiakse läbi olemasoleva info alusel. Aspektides, kus vajalik teave on käesoleva VTK objektiks oleva KSH koostamise ajaperioodil olemas, püütakse koosmõjusid läbivalt hinnata ja arvestada. Lisaks teistele tuuleparkide arendustele on piirkonna keskkonnatingimusi oluliselt mõjutavaks kavandatavaks objektiks Rail Baltica raudteetrass. Eeskätt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks on 27 https://www.riigiteataja.ee/akt/408072016029 28 https://siirakutuulepark.ee/ole-kursis/ 29 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/eriplaneeringud/tuuleparkide-eriplaneering 30 https://www.torivald.ee/valla-pohjaosa-tuuleparkide-eriplaneering 44 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 oluline arvestada tuuleparkide planeerimisel võimalikke koosmõjusid Rail Baltica trassiga ja vältida tuleb selle leevendusmeetmete toimimise halvendamist. KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tuvastatakse. Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koomõju ja mõjude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate projektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega. Mõjuvaldkonnad kus mõjude kumuleerumine võib esineda on: − visuaalne mõju - Visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus arendatakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve ületamise. Nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamisel arvestatakse võimalikku liitmõju Tootsi tuulepargiga; Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamiseks ka maakonnaplaneeringu arendusalade P9 ja P10 suhtes, siis arvestatakse koosmõju hindamisel ka neid parke. − müra – Tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt määratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks, sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on enamikel juhtudel mõju minimeerimiseks piisav; − mõju linnustikule - Tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes. Teemat käsitletakse KSH aruandes; − roheline võrgustik - Arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuulenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgule. Seda siiski eeldusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs. Lisaks tuuleparkidele mõjutavad piirkonna rohevõrgustiku toimimist ka kavandatavad infrastruktuuriobjektid (Via Baltica ja Rail Baltic). 2.5.16 Muud mõjud KSH aruande koostamisel hinnatakse mõju infrastruktuurile, sh teedevõrgule ning mõju võimalikkust riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselased ehitised). Riigikaitselistele objektidele mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi (ja allasutuste) vastavast hinnangust. VTK koostamisel on lähtutud teadmisest, et 29.04.2021 on valitsuse kabinetiistungil tehtud otsus teha investeeringuid õhuseirevõimekuse parandamiseks, et leevendada suurel osal Mandri-Eesti aladest riigikaitselisi kõrguspiiranguid tuuleparkide rajamiseks. Piirangute leevendamise alasse jääb ka Pärnu-Tori eriplaneeringu ala. Pärnu linna piiril Tori vallas, Eametsa külas asub lennundusrajatis (Pärnu lennuväli (tsiviillennuväli)). KSH aruande koostamisel hinnatakse neile avalduvat võimalikku mõju. Hindamisel lähtutakse Lennuameti seisukohtadest. Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH asukohavaliku etapi aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse osas. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Käsitletakse ka mõju liiklusohutusele. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest. 45 2.5.17 Ehitusaegsed mõjud Tuulikupargi rajamisega kaasnevad ehitusaegsed mõjud, mis sarnanevad teiste infrastruktuuriobjektide ja hoonete ehitamisega. KSH asukohavaliku etapi aruandes käsitletakse ehitusaegseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon, ressursitarve, mõju infrastruktuurile) ulatuses, mis on võimalik asukohavaliku etapi täpsusastet (ei ole teada tuulikute ja neid ühendavate trasside täpsed asukohad ja maht) arvestades. 46 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 3 Eriplaneeringu osapooled ja KSH ekspertrühm Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised: − eriplaneeringu ja KSH algatajad ja kehtestajad on Pärnu Linnavolikogu ja Tori Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostajad ja koostamise korraldajad on Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus; − eriplaneeringust huvitatud isikud on Enefit Green AS (Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318, e-post [email protected], tel: +372 5865 4999) ja Osaühing Metsagrupp (Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Papiniidu tn 5, 80010, e-postid: [email protected], [email protected], tel: +372 528 5263); − eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected] ; tel: +372 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg); − KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A308, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 505 9914). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH VTKs esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama Tabel 5. KSH ekspertrühma koosseis. Valdkond Ekspert Pädevus KSH juhtekspert Piret Toonpere Loodusteaduste bakalaureus keskkonnatehnoloogia eriala Töögrupi töö koordineerimine, ökosüsteemide tehnoloogia suunal sotsiaal-majanduslike mõjude ja ja tehnikateaduste magister Natura hindamise teostamine keskkonnakorralduse ja puhtama (juhtekspert koostab Natura tootmise erialal hindamist arvestades eriala- ekspertide sisendit); tuulikute Juhtekspert omab vastavalt KeHJS spetsiifiliste mõjude hindamine § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust. varjutus, müra. Lisaks ülejäänud Paldiski linnas Selja tuulepargi teiste ekspertide poolt katmata detailplaneeringu keskkonnamõju mõjuvaldkonnad. strateegiline hindamine Aseri valla Kõrkküla ja Kestla küla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnakirjelduse koondamine, Heli Aun Tehnikateaduste magister maardlad, mõjud geotehnoloogia erialal looduskeskkonnale, Arussaare dolokivikarjääri hüdrogeoloogiliste tingimustega kasutuselevõtuga seotud seotud küsimused ja kartograafia keskkonnamõju hindamine Visuaalne mõju Astrid Koplimäe Loodusteaduste magister keskkonnakorralduse erialal. Magistritöö teema „Tuuleparkide 47  Valdkond Ekspert Pädevus visuaalne mõju maastikule ja selle vähendamise võimalused“. Mõju kliimamuutustele Andrus Veskioja Diplomeeritud matemaatik, välisõhu spetsialist Tallinnas Mustamäe linnaosas Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja A. H. Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõju välisõhule) Mõjud looduskeskkonnale, sh Kaisa Aadna Tehnikateaduste magister rohevõrgustikule ja kaitsealadele tööstusökoloogia erialal Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande eelnõu (mõju looduskeskkonnale) Mõju pinnasele, veerežiimile ja Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse veekeskkonnale insener Paldiski linnas Selja tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõjud veerežiimile) Mõju linnustikule, sh Natura OÜ Xenus: Hannes Saarde valla tuuleenergeetika hindamises osalemine linnustiku Pehlak ja Heikki arenduspiirkondades P14, P15, P16 eksperdina Luhamaa tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelse linnustiku uuringud Mõju nahkhiirtele OÜ Elustik: Oliver Loodusteaduste magister zooloogia Kalda erialal Nahkhiirte uuring Saarde valda kavandatavate P14, P15 ja P16 tuuleparkide mõju kohta Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid. 48 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 4 Kaasatavad ning koostöö tegijad Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Pärnu Linnavalitsus ning Tori Vallavalitsus on eriplaneeringute koostamise korraldajad. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise seisuga), on esitatud Tabel 6-s. Eriplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda. Isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, jne). Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimub 12.07.2021 – 09.09.2021. Avalikul väljapanekul olevate materjalidega saab tutvuda alates 12.07.2021 lingil: www.polendmaatuulepark.ee, Tori valla veebilehel https://www.torivald.ee/kildemaa-piirkonna- tuulepargi-eriplaneering, Tori Vallavalitsuses (Pärnu mnt 12, Sindi linn), Pärnu Linnavalitsuses (Suur- Sepa tn 16, Pärnu linn), Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst 11, Paikuse alev) nende lahtiolekuaegadel. Avalikul väljapanekul olevaid materjale tutvustav avalik arutelu toimub 04.08.2021 Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, Paikuse alev, Pärnu linn). Ettepanekuid avalikul väljapanekul oleva dokumendi kohta ootame kuni 09.09.2021 e-posti aadressidele [email protected] või [email protected] või kirjalikult Tori Vallavalitsusele (Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, 86705) või Pärnu Linnavalitsusele (Suur-Sepa tn 16, Pärnu linn, 80098). Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 19.10.2021 Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn). Tabel 6. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt). Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus Koostöö tegijad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitiste planeeritud töövõime vähenemise. Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid. Maa-amet Planeeringualal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad. Maaeluministeerium Põllumajanduspoliitika kujundaja. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised. Politsei- ja Piirivalveamet Planeering kavandab enam kui 28 m kõrguseid 49  Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus tuulegeneraatoreid. Põllumajandus- ja Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning Toiduamet kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päästeamet (Lääne Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. päästekeskus) Terviseamet (Lääne Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh regionaalosakond) müra ja vibratsiooni teemasid. Transpordiamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused riigiteid ja lennuliiklust mõjutavate objektide osas. Kaasatavad isikud ja asutused Põhja-Sakala Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev või lähipiirkonnas paiknev KOV, võib Saarde Vallavalitsus olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. Häädemeeste Vallavalitsus Rahandusministeerium Eriplaneeringu järelevalve teostaja. Elering AS, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldiste valdajad. Eesti Keskkonnaorganisatsioone ühendav Keskkonnaühenduste organisatsioon. Koda Riigimetsa Majandamise Pärnu linna ja Tori valla territooriumile jääb Keskus riigimetsa alasid. Põllumajandusuuringute Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide Keskus määramise koostöö. Kogukonnad, Osavallakogude ja kogukonnakogude esindajad ühendused, seltsid Paikuse Osavallakogu Audru Osavallakogu Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud. Kaasatud piirkonna elanikud, olemise soovist on võimalik teada anda linna- ja vallavalitsusele, vallas tegutsevad samuti on antud võimalus kaasatud olemise soovi väljendada ettevõtted jt avalikel aruteludel. 50 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 5 Ajakava Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Käesolevaga esitatakse ajakava ainult eelvaliku asukoha otsuse ja KSH asukohavaliku etapi aruande koostamise osas. Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks, milles määrataks täpsem ajakava edasiseks protsessiks. Tabel 7. Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH asukohavaliku etapi ajakava. Etapp Kirjeldus Aeg EP-de ja KSH Algatatud 18.06.2020 Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 ja algatamine otsusega nr 51. 19.08.2020 Algatatud 19.08.2020 Tori Vallavolikogu otsusega nr 252. Esmane Kaardianalüüs – kaardistati kogu eriplaneeringu mai 2021 kaardianalüüs alale jäävad piirangud ja kitsendused. EP LS ja KSH VTK Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise Mai-juuni 2021 eelnõu hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamine. koostamine EP LS ja KSH VTK Kohalike omavalitsuste EP koostamise korraldaja 12.07.2021 – avalikustamine korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu LS 09.09.2021. ja KSH VTK avalik väljapanek. Samaaegselt küsitakse ka asjaomaste asutuste Ettepanekuid avalikul seisukohti VTK-le ja LS-le. väljapanekul oleva dokumendi kohta ootame kuni 09.09.2021 e-posti aadressidele [email protected] või [email protected] EP LS ja KSH VTK Tutvustav avalik arutelu 04.08.2021 Paikuse avalikustamine osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, Paikuse alev, Pärnu linn). EP LS ja KSH VTK Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 19.10.2021 Paikuse avalikud arutelud osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn). EP LS ja KSH VTK Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste November 2021 täiendamine, alusel tehakse kohalike omavalitsuste EP LS ja KSH ettepanekutele VTKs vajalikud muudatused, ettepanekute ja nende vastamine arvestamiste ülevaate koostamine. EP LS ja KSH VTK Ettepanekute küsimine vastavalt PlanS § 103, November 2021 (30 p) esitatakse vastamiseks aega 30 päeva. kaasatavatele isikutele 51  ettepanekute esitamiseks EP LS ja KSH VTK Täienduste tegemine. Peale täiendamist Detsember 2021 täiendamine ning avalikustatakse dokumendid planeeringu avaldamine koostamise korraldaja veebilehel ja portaalis https://polendmaatuulepark.ee/ Otsuse eelnõu ja EP otsuse ja KSH asukohavaliku etapi aruande Detsember 2021- KSH Asukohavaliku koostamine, sh koostöö erinevate ekspertidega ja veebruar 2022 etapi aruande erialaorganisatsioonidega. koostamine Otsuse eelnõu ja Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, veebruar-mai 2022 KSH asukohavaliku ettepanekute koondamine, analüüsimine, (vastused 30 p jooksul) etapi aruande täienduste tegemine. esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Asukoha eelvaliku Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastu Juuni-juuli 2022 (14 p otsuse eelnõu ja võtmine KOV poolt ja selle avalik väljapanek. eelteatamist + 30 p KSH asukohavaliku avalikustamist) etapi aruande avalik väljapanek Asukoha eelvaliku Avaliku väljapaneku kohane avalik arutelu KOV-de september 2022 otsuse eelnõu ja poolt määratud asukohas. KSH asukohavaliku etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Asukoha eelvaliku Täienduste tegemine vastavalt ettepanekutele, oktoober 2022 otsuse eelnõu ja ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate KSH asukohavaliku koostamine. etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine Asukoha eelvaliku Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab November-detsember otsuse ja KSH kohaliku omavalitsuse volikogu. 2022 asukohavaliku Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest etapi aruande teavitatakse huvitatud isikuid ja asutusi 14 päeva vastuvõtmine jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 52 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Lisad Lisa 1 – Laekunud arvamused ja nende arvestamise koondtabel Ettepanek Arvestamine/vastus Terviseamet 16.07.2021 nr 9.3-4/21/7617-2 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Pärnu linna ja Võetud teadmiseks. Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid. Rahandusministeerium 02.08.2021 nr 15-44848-2 Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lõike 2 kohaselt planeerimisalase tegevuse Täpsustati, et KSH korraldaja ülesandeks on muuhulgas planeeringu elluviimisega kaasnevate protsessis asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale käsitletakse avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise keskkonda mitte hindamise korraldamine. Palume lisada info, kuidas on kavandatud ainult planeerimismenetluses hinnata asjakohaseid majanduslikke, sotsiaalseid ja looduskeskkonnana, kultuurilisi mõjusid. vaid laiemalt – KSH Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lk 8 on märgitud, et KSH protsessi käigus protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid hinnatakse lisaks laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi sotsiaalseid ja mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Palume täpsustada, kas siinkohal on kultuurilisi mõjusid, silmas peetud PlanS § 4 lõike 2 asjakohaseid sotsiaalseid ja kultuurilisi sh ka mõju inimese mõjusid või KeHJS § 40 lõike 4 kohaseid mõjusid. Mööname, et PlanS tervisele. Seega kohased asjakohased sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud võivad kattuda KeHJS hinnatakse ka PlanS kohaste mõjudega. Kui see nii on, tuleks see välja tuua. § 4 lõike 2 kohaseid Teeme ettepaneku hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid asjakohaseid asjakohaseid majanduslikke mõjusid (nt mõju tööhõivele, piirkonna mõjusid. Kohaliku arengule, kohalik kasu). kasu temaatika käsitlemine on esitatud ptk 2.5.9. (Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale), samas ptk on esitatud ka teised tuulepargi rajamisega kaasnevad majanduslikud aspektid, mida KSH käigus kavandatakse hinnata ja mida peetakse asjakohaseks hinnata. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses on põhjalikult Planeeringu käsitletud, millised mõjud eeldatavalt kaasnevad ja kuidas neid hinnatakse. lähteseisukohad on Sisukorraga tutvudes jääb selgusetuks, milline osa dokumendist käsitleb esitatud kõige planeeringu lähteseisukohtasid, so sisendinfot planeeringu koostamiseks esimeses peatükis, (mitte selle mõjude hindamiseks). Kui lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise mille nimetus on 53  Ettepanek Arvestamine/vastus kavatsus on läbivalt integreeritud, siis palume see sissejuhatuses välja tuua Sissejuhatus. Et ning vastavalt dokumendi pealkirju ja sisu täpsustada. Lähteseisukohtade vältida võimalikku osas palume ennekõike täpsustada, millise metoodika (kriteeriumite) alusel segadust, kas tuulepargile asukohta valitakse. Hetkel jääb ebaselgeks, kas tuulepargi lähteseisukohad on asukoha valikul lähteseisukohtade kriteeriumid on toodud sissejuhatuses olemas või mitte rohelises kastis või on veel lisakriteeriume. Esimesel juhul palume selguse tehti eraldi peatükk huvides kaaluda nende esitamist mujal kui sissejuhatuses. Lähteseisukohad ja vähendati praeguse peatüki Sissejuhatus mahtu. Kogu lähteseisukohtade sisuline informatsioon on esitatud dokumendis olemas. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse järgi teevad Pärnu Politsei- ja Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus koostööd ja kooskõlastavad eriplaneeringu Piirivalveamet Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, lisatud Keskkonnaameti, Lennuameti, Maa-ameti, Maanteeameti, koostöötegijate Muinsuskaitseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, nimekirja. Põllumajandusuuringute Keskuse, Päästeameti, Terviseameti ja Rahandusministeeriumiga. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud. Samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kaasatavateks on nimetatud Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, Elering AS, Elektrilevi OÜ, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Määruse kohaselt tuleb planeeringud kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga, kui kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist, üle 28 m kõrgust tuulegeneraatorit. Kuna eriplaneeringutega kavandatakse kuni 290 m kõrguseid tuulikuid, siis on vaja lisada koostöö tegijate nimekirja ka Politsei- ja Piirivalveamet. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad Korrigeerimist koostöötegijad detailplaneeringule kooskõlastuse, mis kohalikule vajavad tegevused omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud on tehtud. avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Sellest tulenevalt palume lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses toodud tabelis 6 „Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad“ teha parandused seoses järgmiste märkustega: * Rahandusministeerium on eriplaneeringule heakskiidu andja ega saa anda seetõttu kooskõlastust, mistõttu pole ta kooskõlastaja vaid kaasatav. * Põllumajandusuuringute Keskus ei ole PlanS mõistes mitte kooskõlastaja vaid kaasatav (vastavalt PlanS § 99 lõikele 1 tehakse koostööd 54 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Ettepanek Arvestamine/vastus valitsusasutustega). * Maanteeamet ja Lennuamet koostöö tegijate nimekirjas palume parandada Transpordiametiks (uus asutus alates 01.01.2021). * Pärnu Linnavalitsus ning Tori Vallavalitsus ei ole PlanS § 95 lõike 6 kohaselt planeeringu koostamisse kaasatavad isikud vaid eriplaneeringute koostamise korraldajad. Kuna antud eriplaneeringute näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga Võetud teadmiseks. ehitiste planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu Võetud teadmiseks. talitust kursis eriplaneeringute ja KSH aruande menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Maa-amet 23.08.2021 nr 6-3/21/11197-2 Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 1 kohaselt tehakse kohaliku Võetud teadmiseks. omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. PlanS § 105 lõike 1 kohaselt esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa- ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue Võetud teadmiseks. seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga. 55  Ettepanek Arvestamine/vastus Seisuga 09.08.2021 asuvad planeeringuala territooriumil keskkonnaregistri Võetud teadmiseks. maardlate nimistus arvel olevad Kivinina liivamaardla (registrikaart nr 960), Kõrsa turbamaardla (registrikaart nr 92), Kõrsa kruusamaardla (registrikaart nr 754), Kivinina kruusakarjääri (loa nr L.MK/333673; loa omaja OÜ YIT Teed) mäeeraldis ja selle teenindusmaa ning Keskkonnaametis menetluses olevad taotletavad Kivinina kruusakarjäär (taotleja OÜ YIT Teed) ning Kivinina liivakarjäär (taotleja OÜ YIT Teed) mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Lisaks külgneb planeeringuala vahetult Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kõrsa turbatootmisalaga (taotleja AS Jiffy Products Estonia) ning kattub osaliselt selle teenindusmaaga. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada Võetud teadmiseks. keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Maardlate piiride kujutamisel palume lähtuda Maa- ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&r equest=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohtade ja Dokumenti täiendati keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse tabelis 1 ja vastavalt märkusele. peatükis 4.10 Mõju maavaravarudele ei ole märgitud planeeringuala kattumist Kõrsa kruusamaardlaga (registrikaart nr 754). Lisaks ei ole kirjeldatud planeeringuala kattumist Keskkonnaametis menetluses olevate taotletavate Kivinina kruusakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) ning Kivinina liivakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega. Samuti ei ole märgitud planeeringuala vahetut külgnemist Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kõrsa turbatootmisalaga (taotleja AS Jiffy Products Estonia) ning kattumist osaliselt selle teenindusmaaga. Palume täiendada. Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohtade ja Võetud teadmiseks. keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.10 Mõju maavaravarudele on kirjeldatud (tsiteerin): „Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg[1]le 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus.“ Maaamet nõustub eelpool kirjeldatuga. 56 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Ettepanek Arvestamine/vastus Palume eriplaneeringu koostamise käigus arvestada ka asjaoluga, et turba Võetud teadmiseks. kaevandamisel tekib tolm, mis levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. KSH aruandes Soodustavate ilmastikutingimuste (väga tugev tuul, pikaajaline kuiv periood, käsitletakse madal õhuniiskus) koosesinemisel võib tolmu levik ulatuda ka väljapoole avariiolukordade turbatootmisala. Tuulikutele langev turbatolm võib tavapärasest esinemise tõenäolisemalt tuua kaasa tuulikute süttimise. Tuleohtlikul ajal on võimalikkust ja turbapinnasega alal oht tulekahju tekkimiseks. tagajärgi ning kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Aruande koostamisel tutvutakse teiste riikide praktikaga ja selgitatakse kas esineb infot, et turbatolm võiks kuidagi suurendada tuulikute süttimise tõenäosust. Lisame, et maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid Võetud teadmiseks, kommunikatsioone rajada lisaks maavara ammendumisele ka tingimusel, et asjaolule on viidatud on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Turbamaardlate ka ptk 2. puhul palume arvestada MaaPS § 45 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Palume keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele tuulikuid mitte planeerida. Tuulikuid on nimetatud määruse lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele võimalik rajada vaid peale maavara ammendumist. Kehtivate kaevandamislubadega ja Keskkonnaametis menetluses olevate Võetud teadmiseks. taotletavate mäeeraldiste ning nende teenindusmaade aladele palume rajatisi mitte planeerida. Rajatiste kattumisel mäeeraldiste või nende teenindusmaadega on vajalik saada loa omaja/taotleja kooskõlastus rajatiste rajamiseks ning vastava kooskõlastuse palume lisada planeeringu dokumentide hulka. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega. Võetud teadmiseks. Palume esitada planeering enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa- ametile. Põllumajandus- ja Toiduamet 31.08.2021 nr 6.2-1/6138-1 Põllumajandus- ja Toiduametil puuduvad märkused ja ettepanekud Võetud teadmiseks. lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele. 57  Ettepanek Arvestamine/vastus Keskkonnaamet 06.09.2021 nr 6-5/21/14424-2 Tabelis 1 kaitsealade ja hoiualade juures on märgitud, et taimeliikide ja – Sõnastust koosluste kaitseks loodud kaitsealade puhul olulise negatiivse mõju korrigeeriti. esinemine vähetõenäoline. Väitega ei saa nõustuda, kuna see võib siiski sõltuda planeeringulahendusest. Taimeliikide ja –koosluste kaitseks loodud kaitstavaid alasid võib kahjustada näiteks ka väljaspool ala toimuv ehitustegevus, nt märgades elupaikades juurdepääsuteede ehitus, millega kaasneb ka veerežiimi muutmine. Tabelis 1 on veekogude nimekirjast välja jäänud Pärnu jõgi. Veekogu lisati tabelisse 1. Dokumendis puudub joonis 7. Dokumenti on korrigeeritud. Tabel 2 (ehitusetapp) – ehituse käigus maaparandussüsteemide Vastavalt märkusele kahjustamine (või uute rajamine) võib mõjutada veerežiimi muutuste tõttu täiendati tabelit 2. ka loodusväärtusi. Ehitusetapis ei pruugi linnustiku häiringuid tekitada üksnes müra vaid laiemalt inimeste ja masinate liikumine häirimistundlike liikide pesitsuspiirkonnas. Ptk-s 2 on öeldud: „Lähtuvalt Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja KSH juhtekspert jääb kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse-eeskirjade või hindamismetoodika Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri valikul seisukohale, elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH et KSH asukoha asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti eelvaliku VTK etapis kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast“. Keskkonnaamet teeb ettepaneku ei määrata eluslooduse osas siiski välja tuua esialgsed kriteeriumid ja puhvrid, mida saab eluslooduse osas nn I astme KSH aruandes täiendavatele andmetele tuginedes vajadusel puhvreid. täpsustada. Planeerimise hierarhilisusest lähtudes ei ole asjakohane VTK etapis välistada tuulepargi alana alasid, mille osas otseselt seadustest tulenevad piirangud puuduvad. Küll aga täiendati teie poolt viidatud dokumendi osa ning toodi välja, et sobilike puhvrite määramisel kasutatakse ka Keskkonnaameti poolt koostatuv vastavat juhenddokumenti. Mõjude hindamisel ja seega ka eluslooduse kaitseks 58 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Ettepanek Arvestamine/vastus määratavate vahemaade jm tingimuste määramise kriteeriumiks on negatiivse mõju olulisus. Tegevuse olulised negatiivsed keskkonnamõjud peavad olema välditud (Natura alade kontekstis peab olema negatiivne mõju välistatud). Ptk-s 4.1, lk 25 on antud hinnang, et kaudsete mõjude ulatus (st ka veerežiimi Keskkonnaameti muutus) jääb tavaliselt paarikümne meetri piiresse. Antud hinnang on väga hinnanguga tagasihoidlik, veerežiimi muutus võib mõjutada kooslusi oluliselt suurema täiendati vastavat vahemaa tagant, pikaajaline mõju võib ilmneda isegi sadade meetrite lõiku. Tuleb aga kaugusel sõltudes nii mõjutatud koosluse tüübist kui paiknemisest reljeefil arvestada ka (mõjud on enamasti eriti ulatuslikud madalsoode puhul). kavandatava objekti iseloomu. Põhjaveetaset oluliselt alandavate objektide (nt kaevandused) mõju veerežiimile võib kindlasti olla teatud tingimustes mitusada meetrit või rohkemgi. Tuuleparkide puhul teadaolevalt olulist kaugele ulatuvat veerežiimi muutust tavapäraselt ei kaasne. 59  Ettepanek Arvestamine/vastus Ptk 4.1, lk 25 on öeldud, et tuuleparkide puhul on mõjutatud linnuliikideks Palume eeskätt röövlinnud ja suure kehamassiga veelinnud. Antud planeeringuala Keskkonnaametil puhul tuleb kindlasti arvestada, et teadusuuringute järgi omavad edastada kirjas tuulikupargid olulist mõju ka metsakanaliste (eelkõige metsise) märgitud metsise elupaigakasutusele. Planeeringuala on oluliseks elupaigaks metsisele (LKS II telemeetriauuringu kaitsekategooria, ohustatuse hinnang 2019 - ohualdis). Metsise jaoks on andmed, et seda ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie, kuid oluline on samuti saaks arvestada KSH elupaikade killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel läbiviimisel. KSH I kasutusele võtmisega (karjäärid, taristu jmt). Seega tuleb KSH käigus hinnata etapi aruande nii potentsiaalse tuulepargi mõju konkreetsetele metsise elupaikadele koostamisel (lähtudes ka üha suurenevast rajatavate tuulikute kõrgusest võib üldreeglina lähtutakse piirkonna eeldada, et tuuleparkide poolt metsisele avalduv mõju võib ulatuda kuni 1 metsise elupaikade km kaugusele tuulepargist) kui hinnata potentsiaalse tuulepargi mõju kohta elupaikade omavahelisele sidususele ja Soomaa tuumala sidususele olemasolevatest tervikuna. Lähtudes olemasolevatest metsise telemeetria andmetest tuleks andmetest ning elupaikade sidususe hinnang anda kuni 10 km raadiuses potentsiaalselt tuulepargi alaks mõjutatavatest mängualadest. potentsiaalselt sobilike aladel tehtavate välivaatluste andmetest. Mõjude hindamisel lähtutakse erialakirjandusest ja ekspertide teadmistest. Selgitame, et KSH I etapi eesmärk on eeskätt aidata leida tuulepargi alaks eeldatavalt sobilik ala. Potentsiaalselt saab tuuleparke rajada väljaspool looduskaitselisi alasid st tulundusmetsade või põllumajanduslike maade esinemise alal, kus ka ilma tuulepargi rajamiseta ei ole raie jms inimtegevus välistatud. Arvestades EELISe andmeid metsise registreeritud mängualade kohta, siis ei ole võimalik 60 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Ettepanek Arvestamine/vastus maismaa tuuleparkidele leida asukohti, mis jääksid mängualadest üle 10 km kaugusele. Selge on, et täielikult välistada negatiivset mõju metsise elupaikade sidususele ei ole võimalik. Ptk-1 4.3, lk 33 on öeldud, et negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole Natura asjakohane võimalik välistada Soomaa loodusala, Kikepera linnuala ja Soomaa linnuala hindamine osas ning seega viiakse nende alade osas läbi Natura asjakohane hindamine. asukohavaliku Palume täpsustada, kas see viiakse läbi I etapi KSH-s või detailse lahenduse täpsusastmes on KSH-s. kavandatud viia läbi KSH I etapi aruandes. Asjaolude täpsustumisel võib esineda vajadus asjakohast hindamist korrata ka KSH detailse lahenduse etapis (sarnaselt praktikale, et ÜP KSH Natura hindamine ei välista Natura hindamise vajadust DP KSHs). Juhtekspert on samas palunud Keskkonnaministeer iumilt selgitust, kuidas mõista KeHJS 45 lg 2 eriplaneeringute kontekstis. KeHJS kohaselt ei tohi strateegilist planeerimisdokume nti kehtestada kui 61  Ettepanek Arvestamine/vastus pole veendumust Natura alale mõju puudumisel. Eriplaneering kehtestatakse aga alles detailse lahenduse KSH järgselt. Ptk-s 3 (Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega) ei ole Eesti looduskaitse viidatud Eesti looduskaitse arengukavale, kus on tuuleenergeetikaga arengukava aastani seonduvalt märgitud: „Eesmärgiks on vältida tuuleparkide rajamist olulistele 2020 kehtis kuni linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega 2020 aastani. elupaikadele. Samuti tuleb tuuleenergia kasutamisel arvestada maastikulisi Dokument ei ole väärtusi, vältides tuuleparkide rajamist väärtuslikele maastikele“. teadaolevalt käesoleval ajal enam kehtiv ja sellest lähtuvalt ei ole seda ka strateegilise dokumendina käsitletud. Uus Eesti looduskaitse arengukava aastani 2030 on Keskkonnaministeer iumi kodulehe andmetel kavas kinnitada Keskkonnavaldkonn a arengukava (KEVAD) raames. Üldlevinud põhimõttena käsitletakse seoseid kehtivate strateegiliste dokumentidega. Ptk-s 4.6 on öeldud: „Oluline otsene mõju Soomaa väärtuslikule maastikule Nähtavusanalüüs puudub, sest väärtuslik maastik kattub Soomaa rahvuspargiga ja koostatakse kogu inimasustusega alaga, mis välistavad väärtusliku maastiku alale tuulepargi piirkonna (20 km rajamise. Kaudselt võib mõju avalduda läbi vaadete muutumise, mille eeldatavalt selgitamiseks koostatakse KSH käigus nähtavusanalüüs ja fotomontaažid sobilikust alast või olulistest vaatepunktidest. Keskkonnaamet peab vajalikuks koostada aladest), sh Soomaa nähtavusanalüüs tuulikute visuaalsest mõjust ka Soomaa rahvuspargi enam rahvuspargi kohta. külastatavate kohtade juures. Palume hilisemate erimeelsuste vältimiseks esitada 62 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Ettepanek Arvestamine/vastus andmed Keskkonnaameti poolt viidatud enam kasutatavate kohtade paiknemise osas, et juhul kui nähtavusanalüüsist ilmneb, et tuulikud võivad jääda nähtavaks, oleks võimalik koostada ka fotomontaažid. Ptk-s 5 on kirjeldatud KSH ekspertrühma koosseisu. Mõju linnustikule hindab Pädeva OÜ Xenus (Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa). Palume täpsustada, kes mõjuhinnangu hindab mõju I kaitsekategooria liikidele (nt must-toonekurg, väike- andmise eest I ja II konnakotkas, merikotkas) ja II kaitsekategooria liikidele (nt metsis). Kuna kk linnuliikidele suuremahulisi väliuuringuid KSH asukohavaliku etapis aruandes ei teha, on vastutavad eriti oluline, et olemasolevate andmete põhjal annaksid hinnangu kõikide ekspertgrupi liikmed mõjutatud liigirühmade eksperdid. Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa, kes vajadusel konsulteerivad konkreetsete liigiekspertide või konkreetsel alal nende liikidega kogemusi omavate praktikutega. Kõigi linnuliikide osas eraldi liigieksperdi määramist KSH VTKs ei pea KSH juhtekspert asjakohaseks. Kumulatiivsete ehk kuhjuvate mõjude hindamisel, tuleb arvestada nii KSH aruannete potentsiaalse tuulepargi võimalikest eriosadest tulenevate koosmõjudega koostamisel (st kui leitakse et planeeringuala ulatuses on võimalikud mitmed asukohad), võetakse arvesse kui teiste maastikku killustavate objektidega (mitte vaid teiste kumulatiivseid tuuleparkidega). Kumulatiivset mõju võivad põhjustada näiteks Rail Balticu mõjusid vastavalt projekt, sh kaasnevad elektriliinid; Saarde alla üldplaneering mille raames olemasolevale teadaolevalt samuti kavandatakse tuuleparkide arendusalasid; Saarde valla teabele teiste eriplaneering, mille raames otsitakse samuti tuulepargi alasid. Vajalik on piirkonna arenduste hinnata kas koosmõju Tori põhjaosa eriplaneeringuga. kohta. Väljatöötamiskavats use vastavat osa täiendati. 63  Ettepanek Arvestamine/vastus Ptk 4.10 - Lisaks tingimusele, et Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva Maavara kui ressursi maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale kasutuse hindamine maavaravaru ammendamist, on vajalik hinnata mõju maavara kui ressursi on asjakohane kasutamisele. Ehitusmaavara kulub tuulikualuste platside väljaehitamiseks, teostada KSH olemasolevate teede parendamiseks, uute teede ehitamiseks jt ehitiste detailse lahenduse rajamiseks. etapis. Tegu ei ole otseselt mõjuvaldkonnaga, milleks sõltuks olulisel määral asukoha valik (ressursitarve on erinevates sama eriplaneeringu ala sisse jäävatel aladel analoogne). Samuti sõltub ressursitarve ehituslikust lahendusest (nt vundamendi tüübist), mille käsitlemine ei ole asukoha eelvaliku etapis asjakohane. Transpordiamet 08.09.2021 nr 7.1-2/21/15840-2 1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine 1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga, Pärnu Ettepanek on maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 täpsustada edasise (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- tööprotsessi käigus, 170,0“ ja üldplaneeringutega kavandatud teedevõrgustik – sh riigiteede mis on esitatud perspektiivsed trassid koos liiklussõlmede, ristete, kogujateedega jms. loetelust asjakohane Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse asukohavaliku põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või staadiumis. kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul). Lisaks teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma funktsioon. Funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee 64 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Ettepanek Arvestamine/vastus projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega ristumiskohtade arv on normidega piiratud (näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel). 1.2. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse Teadmiseks võetud. vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine 2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik Teadmiseks võetud. ei tohi avalikult kasutatavatele teedele sõltumata nende funktsioonist, liigist, Juhime tähelepanu, klassist ja lubatud sõidukiirusest paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures et planeeringuga ei H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese määrata tuulikute kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib miinimumkõrgust. põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul Seetõttu esitatakse lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui nimetatud nõue tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). planeeringu tekstis, alade kaugus teedest määratakse töö käigus välja selgitatava minimaalse tuuliku kõrguse kohaselt. 2.2. Eriplaneeringu koostamisel arvestada, et 290 meetri kõrgused tuulikud Teadmiseks võetud, võivad mõjutada Pärnu lennuvälja instrumentaalprotseduure. Mõjude ameti esindajale sai hindamiseks on vaja eriplaneeringu ala kaardikihina (nt ESRI Shape failina). edastatud Strateegilise mõju hindamiseks palume teha täiendavalt koostööd andmefailid. Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksusega. 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine 3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade Teadmiseks võetud. sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. 3.2. Planeeringus vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee Teadmiseks võetud. alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele Transpordiamet on Dokumenti on seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt asjakohane ja piisav. korrigeeritud. Siiski palume korrigeerida lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust järgnevate märkuste alusel. 65  Ettepanek Arvestamine/vastus 4.1. Tabelisse 1 (või mujale sobivasse asukohta dokumendis) lisada Dokumenti on teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) korrigeeritud. trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ määratud põhimaantee uus trass. 4.2. Osas 3.1.4 tuua välja viide teemaplaneeringule. Dokumenti on korrigeeritud, teemaplaneeringu kohta tehti eraldi alapeatükk 1.3.1.5. (pealkirjade struktuuri muudeti). 4.3. Osas 4.9 kasutada „riigimaantee“ asemel mõistet „riigitee“. Dokumenti on korrigeeritud. 4.4. Nimetuste Maanteeamet ja Lennuamet asemel kasutada nimetust Dokumenti on Transpordiamet. korrigeeritud. 5. Kuna lähteseisukohtades ei ole välja toodud alternatiivseid asukohti Teadmiseks võetud. planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks, ei käsitle Transpordiamet eelistusi ehitise asukoha osas. Kaitseministeerium 09.09.2021 nr 12-1/21/2385 Kaitseministeerium on varasemalt oma hinnangu andnud Tori valda Teadmiseks võetud. kavandatava tuulepargi kõrguspiirangute osas 17.07.2020 kirjas nr 12- 1/20/2223. Tulenevalt analüüsist, on osale perspektiivsest tuulepargi alast võimalik rajada 290 m tipukõrgusega tuulikuid. Ülejäänud osale kehtivad kõrguspiirangud. Täpsemad piirangud sõltuvad tuulikute konkreetsest asukohast ning need on võimalik välja selgitada, kui on selgunud iga elektrituuliku täpne asukoht. Kõigist kõrguspiirangutest on võimalik loobuda pärast Mandri-Eesti osaliselt tuuleenergeetikale avavate kompensatsioonimeetmete täielikku rakendumist, mis eeldatavasti toimub aastal 2025. Juhul, kui kompensatsioonimeetmete rakendumine peaks hetkel teadmata Teadmiseks võetud. põhjustel viibima, tuleb arvestada, et vastavalt planeerimisseaduse § 122 lg 4 kaotab kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta jooksul selle kehtestamisest arvates. Palume sellega arvestada planeeringu elluviimist kavandades. Pärnu linna tuulepargi osas kõrguspiiranguid ei ole, kuid soovime jätkuvalt Teadmiseks võetud. olla kaasatud kõikides eriplaneeringu etappides. Keskkonnaministeerium 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 Keskkonnaministeerium on tutvunud kõnealuste lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusega ning esitab oma märkused alljärgnevalt. 1. Tuginedes planeerimisseadusele on dokumendi pealkirjas „Pärnu linna ja Dokumenti on Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise korrigeeritud. hindamise väljatöötamise kavatsus“ puudu sõnad „asukoha eelvaliku“. 66 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Ettepanek Arvestamine/vastus 2. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on toodud, et Dokumenti täiendati eriplaneeringu ala jääb märgalade esinemise alale ning märgaladel vastavalt märkusele. ehitamisel kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab märgala seisundit. Juhime tähelepanu, et samuti ei ole välistatud olulise mõju avaldumine ka veekogude veerežiimile, mille valgalal märgalad paiknevad. Negatiivse mõju avaldumine on tõenäoline eelkõige nende veekogude veerežiimile, mille ülemjooksud paiknevad eriplaneeringu alal (nt Vaskjõgi VEE1147600, Kurina jõgi VEE1144600). Palume täiendada, et mõju veekogude veerežiimile vajab käsitlemist KSH I etapi aruande käigus. 3. Peatükis 4.13 käsitletakse kavandatava tegevuse võimalikku mõju Teadmiseks võetud, kliimamuutustele. Soovime rõhutada, et seoses raadamise teostamisega on arvestatakse KSH I oluline silmas pidada ka maakasutuse muutumisest tingitud mõjusid, sest etapi aruande Eesti peab arvestama täiendavate heitkogustega maakasutuse ja koostamisel. metsanduse sektori kohustuste täitmisel. Lisaks vahetult tekkivale heitkogusele (raie teostamine), tuleb raadamise puhul arvestada ka maakasutuse muutumisest (metsamaa muutub muuks maaks) tekkivat pikaajalist mõju süsiniku edasise sidumise puudumisele sellel alal. Samuti märgime, et KSH läbiviimisel võib raadamise puhul olla vajalik olulise mõju leevendamiseks täiendavate meetmete väljatöötamine (näiteks metsastamise näol). 4. Juhime tähelepanu, et tuulepargi ja selle kommunikatsioonide Arvamus on planeerimisel tuleb kaardistada veehaarded (puurkaevud ja salvkaevud) ning teadmiseks võetud, arvestada nende sanitaarkaitsealade, toitealade ja hooldusalade kuid asukohavaliku kitsendustega. staadiumis pole see oluline - asukohavaliku staadiumis ei määrata ehitiste paiknemist. Asukohavaliku alast ei pea veehaardeid välja arvama, vaid detailse osa koostamisel tuleb veehaarete asukohtadega arvestada või neid vajadusel sulgeda. 5. Märgime, et tuulepargi rajamisel tuleks kindlasti arvestada ülejääva Teadmiseks võetud. elektrienergia salvestamise võimalustega (nt vesiniku tootmise näol). 6. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on mainitud KSH ekspertgrupp tuulepargi teenindamiseks vajalike teede rajamist. Samas ei ole teede ehitust on jätkuvalt käsitletud ptk-s 4.7 ning on öeldud, et tuulikute rajamine ja käitamine ei seisukohal, et ka põhjusta olulisi saasteainete emissioone välisõhku, mistõttu KSH aruannetes tuulepargi teemavaldkonda ei käsitleta. Kui kavandatava tegevusega on plaanis teede teenindamiseks rajamine, siis võib olla vajalik KSH aruannete etapis käsitleda ka tekkivat vajalike teede õhusaastet. Juhul kui teede rajamine ei ole veel teada, siis tuleks täiendada rajamine ei saa põhjustada olulist 67  Ettepanek Arvestamine/vastus ptk 4.7, et teede rajamise täpsustusel käsitletakse teemat vajadusel KSH mõju aruannetes. õhukvaliteedile. Senise praktika alusel ei rajata tuuleparkidesse asfaltteid, mille rajamisel võiks kaasneda õhukvaliteeti mõjutada võiva mobiilse asfaltitehase paigutamise vajadus piirkonda. Asukoha eelvaliku tegemiseks ei oma väheolulise tähtsusega ehitusaegne mõju õhukvaliteedile tähtsust (mõju on analoogne erinevates asukohtades). 7. Leheküljel 35 on lause: „Elamualade suhtes kehtib väljaspool Keskkonnaministeer tiheasustusalasid tööstusmürale sihtväärtus päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal iumi poolne 40 dBA.“. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel on müratasemete elamualadel, sõltumata sellest, kas nad asuvad tiheasustusaladel või tõlgenduks on väljaspool tiheasustusalasid, samad müra normtasemete kehtimise nõuded. teadmiseks võetud Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad ja dokumenti sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv alates lisatud. KSH 2002. aastat, rakenduvad sihtväärtused. Juhime tähelepanu, et juhtekspert jääb tuuleenergeetika eriplaneeringud ei muuda elamualadele kehtivat samas seisukohale, üldplaneeringut ning seetõttu ei ole elamualadel müra sihtväärtuse et tuuleparkide rakendamine vajalik. asukoha valikul on asjakohane nii olemasolevatel kui ka teadaolevatel planeeritavatel elamualadel järgida tööstusmüra öist sihtväärtust vältimaks hilisemaid müraprobleeme. 8. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on toodud, et Teadmiseks võetud. negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole võimalik välistada Soomaa Juhime tähelepanu, loodusala, Kikepera linnuala ja Soomaa linnuala osas ning nende raames et KOV viiakse läbi Natura asjakohane hindamine. Juhime varakult tähelepanu, et eriplaneeringu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lg 2 kehtestamine kohaselt ei tohi strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada, kui pole toimub alles peale 68 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Ettepanek Arvestamine/vastus tekkinud veendumust, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle detailse lahenduse Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. KSH läbiviimist. 9. Ajakavas tabelis 7 on märgitud, et eriplaneeringute lähteseisukohtade ja Kuna PlanS § 103 KSH väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimub samaaegselt käsitleb avaliku asutustelt ettepanekute küsimisega. Samas on eraldi real välja toodud väljapaneku järgselt materjalide ettepanekuteks esitamise aeg novembris 2021. Palume asjakohastelt täpsustada, mida see etapp endast kujutab. isikutelt sesisukohtade küsimist, siis on see tegevus ajakavas sees. Täpsustame Rahandusministeeri umiga, kas täiendav küsimine on vajalik või mitte. 10. Juhime tähelepanu, et leheküljel 20 on viidatud joonisele 7, kuid seda Dokumenti on esitatud ei ole ning seega võib jooniste nummerdus vajada korrigeerimist. korrigeeritud. Samuti asub leheküljel 38 olev joonis 10 selle pealkirjast eraldiseisvalt. OÜ Pärnu Instituut 09.09.2021 Käesolevaga teen ettepaneku täiendada väljatöötamise kavatsust Vastavalt esitatud asjakohases mahus Paikuse Vallavolikogu 16.04.2012 otsusega nr 9 infole täiendati vastuvõetud teemaplaneeringuga "Tuulepargi rajamine Paikuse valda". lähteseisukohtade ja Hetkel puudub eriplaneeringu lähteseisukohtades viide sellele ja jääb mulje väljatöötamise nagu planeeritaval alal ei oleks tuuleenergeetika osas siduvaid ruumilise kavatsuse ptk arengu eesmärke. Vastavalt vastuvõtmise ajal kehtinud planeerimisseaduse 1.3.2.3 ja 2.5.15. (RT I, 30.12.2011, 23) § 18 lg-le 1 kohaselt kohalik omavalitsus kinnitab planeeringu vastuvõtmisega, et planeering vastab omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele. Mait Laas, Mart Laas 24.08.2021 Täname teadaande eest, et algatatakse keskkonna uuringuid seoses Arvamus on tuulepargi eriplaneeringuga Põlendmaale ja Kildema külla ning sellega teadmiseks võetud. seoses oodatakse antud piirkonnaga seotud elanikelt tagasisidet. Asukohavaliku ja Käesolevaga anname teada, et ei poolda tuulepargi rajamist Põlendmaale ja selle mõjude Kildema küla lähistele, kuna see piirneb vahetult meie traditsioonilise hindamise elukeskkonnaga, mille põhiväärtus seisneb vastandina just "kaasaegsest protsessis tehnoloogiast" puutumata loodusest ja linnakärast eelmaseisvast hinnatakse rahust.Ning seepärast mõjuvad planeeritavad tuulepargi rajatised visuaalse, tuulepargist helilise ja vaimse reostusena meie elukeskkonna vahetus läheduses.Siinse tekkivaid võimalikke piirkonna on valinud oma elupaigaks ka mitmed looduskaitse all olevad mõjusid ja selle linnud ja loomad ning ka nooremad inimesed on taasasustamas vanu alusel määratakse talukohti olemasoleva elukeskkonna pärast. kas ja kuhu on võimalik tuuleparki rajada. KSH-aruande ja planeeringu asukohavaliku eelnõuga määratakse 69  Ettepanek Arvestamine/vastus võimalikud eelvalikualad. Eelvalikualade alusel saab vaadata (tõenäoliselt aasta pärast) esialgset eeldatavat kaugust Teid huvitavatest maaüksustest. Eriplaneeringu detailse osa koostamisel (tõenäoliselt kuskil 2023-2024. a) määratakse juba konkreetsed tuulikute asukohad. Kõigis etappides hinnatakse ka müra, varjutust ja muid sarnaseid mõjusid. Koostöös Enefit Greeniga on võimalik ka tutvuda Eestis töötavate tuuleparkidega. Riigimetsa Majandamise Keskus 30.09.2021 nr 3-1.1/2021/3868-1 Palume ka edaspidi esitada RMK-le täpsemate analüüside teostamiseks Arvestatakse Pärnu linna ja Tori valla KOV EP kaardikihid vektorkujul, avamise võimalusega edasises QGIS kaardirakenduses. planeeringu menetluses Käesolevale e-kirjale on lisatud RMK poolt koostatud 2 vektorkaardikiht. Arvestatakse Palume võimalusel, arvestades erinevaid välistavaid tegureid, Pärnu linna ja edasises Tori valla KOV EP menetluses arvestada võimalikult suures ulatuses RMK planeeringu katastriüksusi KOV EP tuulepargi alade sisse, võttes aluseks RMK poolt menetluses koostatud 2 kaardikihti. 70 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021 Lisa 2 – Avaliku arutelu protokoll PÄRNU LINNA JA TORI VALLA ERIPLANEERINGUTE ASUKOHA EELVALIKU LÄHTESEISUKOHTADE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE AVALIKU VÄLJAPANEKU AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL 19.10.2021 kell 15.00 Paikuse osavallamaja Osalejad: vt osalejate nimekiri Eero Rändla avas koosoleku. Planeerija, Heiki Kalberg, keskkonnamõju hindaja Piret Toonpere, huvitatud isiku esindaja Oliver Zereen ja huvitatud isiku esindaja Klaus Pilar esitasid ettekande planeeringu lähteseisukohtadest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsusest ning huvitatud isikute poolt kavandatavatest tuuleparkidest. Arutelu seonduvast. Kokkuvõte arutelust: 1. Kontaktvööndi skeemil võiks olla esitatud ka Via Baltica. 2. Üheselt peaks olema aru saada, et kavandatakse kuni 12 tuulikut, mõnes ettekandes toodi välja 12 mitte kuni 12. 3. Arutelu kohalikust kasust – kohalik piirkond peaks saama kasu, küsimus on kuidas seda defineerida. Vastuse annab MKMi poolt tehtav kord, planeeringuga ei saa seda määrata. 4. Kohalikele elanikele võiks otsepostitusega saata kokkuvõtte esimesest etapist (toimunud LS ja VTK avalikustamisest). 5. Arutelu maardlatega seonduvalt, kas on võimalik planeerida ka maardlate kohale – praegune maardlate valitseja seisukoht on, et maardla alale ei saa tuuleparki ehitada. Antud eriplaneeringu raames on kattumine potentsiaalselt valikusse jäävate aladega väga väike. Eero Rändla tänas ja lõpetas koosoleku. Protokollis: Heiki Kalberg 71 72