Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1. Päästeametil puudub õigus demineerimistööle vabatahtlikke kaasata 2018. aastal läbiviidud avaliku arvamuse uuringus ütles iga viies 15–49-aastane Eesti elanik, et on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkama. Praegu panustab siseturvalisuse vabatahtlikuna selles vanuserühmas aga iga 200. inimene. Seega ei ole praegu kaasatud suur hulk võimalikke abistajaid. Vabatahtlike tegevust oleks võimalik mitmekesis tada ja pakkuda vabatahtlikele teisi paindlikke võimalusi panustada siseturvalisuse tagamisse.1 Päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 2 lõike 4 kohaselt võivad vabatahtlikkuse alusel Päästeameti tegevuses osaleda vabatahtlikud päästjad PäästeS-i 7. peatükis sätestatud alustel ja korras. PäästeS-i § 2 alusel võib Päästeamet sõlmida juriidiliste isikutega tsiviilõiguslikke lepinguid vaid päästetööl ja ennetustööl osalevate vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamiseks. Vabatahtlik päästja võib seejuures osaleda ainult päästetööl või ennetustöö l (PäästeS-i § 32 lõige 1). Kehtiva õiguse kohaselt ei tohi vabatahtlik päästja osaleda demineerimistööl, seetõttu ei saa vabatahtlikke päästjaid ka demineerimistööle kaasata. Demineerimistööle ei saa kaasata ka vähemalt 18-aastaseid füüsilisi isikuid, kuna seaduse kohaselt võib päästetöö juht rakendada füüsilist isikut vaid päästetööle (nt lihtsamad tööd metsatulekahjudel või õlireostuse kokkukorjamisel rannast) ning sedagi vaid teatud tingimuste korral. Seejuures on PäästeS-is (§ 19 lõige 2) eraldi märgitud, et päästetööle rakendatud isikut ei tohi kasutada plahvatus-, keemia- või kiirgusohuga seotud tööde tegemiseks. Demineerimistöö2 tegemiseks valmisoleku tagamine ja demineerimistöö tegemine on Päästeameti üks põhiülesannetest.3 Praegu on Päästeameti demineerimiskeskuses tööl kokku 81 inimest.4 Isikkoosseisu praegune suurus tagab suutlikkuse täita ülesandeid olukorras, kus erakorralisi sündmusi ei toimu või on nende kestus lühiajaline. See tähendab, et olemasole v võimekus tagab demineerimisväljakutsete teenindamise tavaolukorras, kuid ei ole piisav selleks, et tagada ressursimahuka sündmuse (sh plaanilised demineerimistööd) lahenda mine ning hädaolukorra või riigikaitselise5 kriisi korral jätkusuutlik reageerimine eluliselt tähtsa taristu kaitseks. Päästeametil puudub vajalik väljaõpetatud reserv ressursimahuk ate demineerimistööde tegemiseks riigikaitselise ohustsenaariumi realiseerumisel, kui suureneb järsult demineerijate töökoormus ja ülesannete hulk. Riigikaitselise kriisi korral ei saa arvestada ka Kaitseliidu ega Kaitseväega, sest riigikaitselises kriisis täidavad nimetatud organisatsioo nid oma põhiülesandeid. Kaitseväe (sh Kaitseliidu) peamine ülesanne on tagada riigi sõjaline kaitse ja vajaduste kattuvuse korral tuleb eelistada just selle ülesande täitmist. 1 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 . Programm „Siseturvalisus 2022–2025“. 2 Päästeseaduse § 3 lõike 1 2 kohaselt on demineerimistöö pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. 3 Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 42 „Päästeameti põhimäärus“, RT I, 15.02.2017, 4. 4 Päästeameti peadirektori 31. märtsi 2021. aasta käskkiri nr 1.1-3.1/77 „Päästeameti teenistuskohtade koosseisu ja päästeteenistujate teenistuskohtadele vastavate ametinimetuste kinnitamine“. 5 Erakorraline seisukord, kõrgendatud kaitsevalmidus või sõjaseiskord, mille käigus võib tekkida olukorrad, kus hüppeliselt suureneb vajadus demineerimistööde järele (pürotehniliste- või lõhkekehade avastamine, nende kahjutuks tegemine, objektide ja maa-alade kontrollimine, pommitehniline kontroll jne). 1 2. Küttesüsteemide portaali kaudu ei ole võimalik saata isikutele automaatse id meeldetuletusi 1. märtsil 2021. aastal jõustunud tuleohutuse seaduse muudatustega asutatud küttesüstee mide portaalist6 ei ole võimalik saata inimestele automaatseid meeldetuletusi õigusaktide muudatus te või muude hooajaliste kohustuste kohta. Meeldetuletus on tuleohutuse suurendamisel ja isikute vastutustundlikkumale käitumisele suunamisel oluline aspekt. Meeldetuletamine tõstab otseselt ohutust ja turvalisust, kuna aitab isikutel täita seadusest tulenevaid kohustusi. Ka Justiitsministeerium on varem andnud suunise rakendada isiku kohustuste täitmis e le kaasaaitamiseks erinevaid meetmeid.7 Teavituste saatmine küttesüsteemide portaali kaudu oleks tõhus meede, et tuletada isikutele meelde küttesüsteemide puhastamise vajadust ning suunata neid täitma ohutusnõudeid ja teisi kohustusi. Kuna näiteks küttesüstee mide puhastamata jätmine toob isikutele kaasa õiguslikke tagajärgi, siis on isikutel nende teavituste saamiseks ka õigustatud huvi. Ka erinevad õigusaktide muudatused võivad kaasa tuua uusi kohustusi, mille täitmiseks võib olla vaja valmistuda. Seetõttu on mõistlik ja vajalik ka nendest muudatustest eraldi teavitada. Küttesüsteemide portaalis on loodud võimalus tellida meeldetuletus järgmise korstnapühkimise aja kohta. See tähendab, et praegu saab järgmise korstnapühkimise aja meeldetuletuse saata isiku nõusoleku alusel. Küttesüsteemiga seotud isik saab endale teavituse seadistada ja vajaduse korral selle maha võtta või lisada. Seaduses puudub praegu alus saata isikutele olulis i meeldetuletusi ilma nende eelneva nõusolekuta. PäästeS-i § 9 lõike 1 punkti 5 kohaselt töödeldakse päästeinfosüsteemis mh küttesüsteemide andmeid, kuid seaduses puudub alus Päästeametil (kui vastutaval töötlejal) kasutada isikute kontaktandmeid teavituste saatmiseks selliselt, et eraldi isiku nõusolekut selleks vaja pole. Selliste teavituste saatmiseks on vaja selget õiguslikku alust, sest tegemist on isikuandmete töötlemisega. Meeldetuletamisvõimalus on hea halduse tava, mille juurutamisega saab isikuid innustada seadusest tulenevaid kohustusi täitma. Sarnaseid teavitusi tehakse näiteks ka juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemise ja sõiduki järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaja saabumise puhul.8 3. Andmeid küttesüsteemi seisukorra kohta ei saa avalikustada Kehtiva PäästeS-i kohaselt ei ole küttesüsteemide portaali kantud andmed küttesüsteemide 9 korrasoleku kohta avalikud. See tähendab, et praegu ei ole küttesüsteemide portaali kaudu isikutel võimalik tuvastada, kas huvipakkuv küttesüsteem, mille ohutuses soovitakse veenduda, on kasutusse lubatud või mitte. Küttesüsteem on ehitise tehnosüsteem. Ehitisregistris on ehitise tehnosüsteemide info avalik, sh on avalik info ehitise ehitusloa ja kasutusloa kohta. Igasugune info, mis puudutab ehitisi ja nende ohutust, mõjutab paljusid inimesi, seda eriti kortermajade, aga ka eramajade naabrite puhul. Sellise info avalikustamine teenib üldist huvi – ehitiste ja nende tehnosüsteemide ohutuses veendumine annab isikutele vajalikku infot ohutuse kohta ning seda lihtsalt ja ilma täiendavate päringuteta10 Päästeametile. Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 28 lõike 1 punkti 7 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama tema 6 Küttesüsteemide portaal asub päästeinfosüsteemis, mida reguleerib päästeseadus. 7 Justiitsministeeriumi 3. jaanuari 2018. aasta kiri nr 8-2/8467 „Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamata jätmine“, punkt 10. 8 Vt lähemalt liiklusseaduse § 173 lg 4. 9 Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest (tuleohutuse seaduse § 7 lõige 1). Küttekolle on kütteseadme osa, mis on ette nähtud tahke, vedela või gaasilise kütuse põletamiseks ja mis on ühendatud ehitise suitsulõõriga (tuleohutuse seadus § 7 lõige 3). 10 Kuigi päringute koguarvu pole võimalik välja tuua, võib üldiselt öelda, et kütteperioodil tuleb Päästeametile kokku kuskil 4 päringut nädalas. 2 ülesannetega seotud andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale. See tähendab, et kui Päästeameti valduses on teave ohtliku küttesüsteemi kohta, siis tuleb sellest juba praegu teavitada näiteks teisi kortermaja elanikke või eramaja naabermajade omanikke. Küttesüsteemide portaalis olevate küttesüsteemide korrasoleku avalikustamise kaudu lihtsustuks asjaajamine ja samas suureneks isikute turvatunne, kuna isik saaks edaspidi ka ise huvipakkuva küttesüsteemi seisukorraga tutvuda. Päästeameti vastutus ja teavitamiskohus tus AvTS-i § 28 lõike 1 punkti 7 kohaselt seejuures ei muutu. Lisaks on vaja rõhutada, et portaalis ei avalikustataks isikuandmeid, vaid ainult küttesüsteemi seisukord (kasutusse lubatud või mitte). Oluline on märkida, et puudustega küttesüsteem on üks peamine eluhoonete tulekahjude tekkepõhjus (statistika kohaselt oli 2020. aastal 595 eluhoone tulekahjust 69 põhjustatud katkisest küttesüsteemist). Mida rohkem küttesüsteemide seisundile tähelepanu pöörata ja nende ohutuses veenduda, seda paremini on võimalik kaitsta isikute elu, tervist ja vara. Samamoodi on näiteks Transpordiameti infosüsteemis avalik info sõiduki kohustus lik u liikluskindlustuse olemasolu, tehnoülevaatuse, läbisõidu jne kohta. Sõidukid osalevad liikluses ja mõjutavad paljude inimeste turvalisust. Kütesüsteemide portaalis olevate küttesüsteemide (seotud ehitise või kinnisasjaga) seisukorra avalikustamise kaudu saaksid ka kindlustusseltsid, kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi KOV) ja kinnisvaraga seotud teenusepakkujad kergesti info küttesüsteemide seisukorrast (faktiline teadmine, kas ehitises on küttesüsteem hooldatud või mitte ja kas küttesüstee mi kasutamine on lubatud või mitte). KOV-id väljastavad ehitistele kasutuslubasid ja selle käigus kontrollitakse, kas ehitis vastab kõigile nõuetele, sh tuleohutusnõuetele. Küttesüstee mide korrasoleku avalikustamine vähendaks bürokraatiat ja lisatoiminguid küttesüstee mi korrasoleku kontrollimisel. Praegu nõuab KOV inimeselt kas küttesüsteemi portaali väljavõtet või küttesüsteemi auditit, et veenduda, kas isik on käitunud õiguskuulekalt ja kas tema kasutuses olev küttesüsteem vastab nõuetele. Kui ka kindlustusseltsid saaksid kindlustuslepingu sõlmimisel küttesüsteemide nõuetele vastavust kontrollida ilma, et isik ise peaks tegema väljavõtteid küttesüsteemide portaalist või tellima küttesüsteemi auditit, muudaks see kogu protseduuri inimese jaoks kiiremaks ja soodsamaks. Kui sellist avalikku vaadet küttesüsteemide portaalis pole, siis ei ole võimalik huvitatud pooltele (nt KOV, kindlusselts id jne) andmeid lihtsamal viisil kättesaadavaks teha ega ohutust tõsta. 4. Sunniraha määr ei ole motiveeriv Sunniraha ülemmäär PäästeS-is on 3200 eurot, mis ei motiveeri ettekirjutuse adressaate (peaasjalikult juriidilised isikud) kohustusi täitma. Mõnel juhul on odavam tasuda sunnira ha (ka korduvalt). Selline olukord aga ei suurenda mingil viisil elanike turvatunnet ega tuleohutuse taset Eestis. Sunniraha ülemmäära suurendamine on vajalik, et motiveerida isikuid esitatud nõudeid täitma, sest nõuded on seotud otseselt tuleohutuse tagamisega ehitistes. PäästeS-i § 15 lõike 2 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral päästeametnik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunnira ha ülemmäär on päästeseaduse kohaselt 3200 eurot ning see ülemmäär on kehtinud 2010. aastast (enne euro kasutuselevõttu oli see 50 000 krooni). Sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sunnivahe nd i rakendamist ei käsitata karistusena ja seda võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni rakendada korduvalt.11 Sunniraha on haldustäitemenetluse üks esmaseid meetmeid, mille eesmärk on mõjutada kohustatud isiku käitumist selliselt, et algse avalik- õigusliku kehtiva kohustuse täidaks kohustatud isik ise. Kui kohustuse täitmine sõltub üksnes 11 Asendustäitmise ja sunniraha seadus, RT I, 12.07.2014, 29. 3 kohustatud isiku tahtest ja seda ei ole võimalik teisel isikul täita, on sunniraha kohane meede. Asendustäitmist sellisel juhul rakendada ei saa.12 Ettekirjutused, mille puhul on korduvalt rakendatud sunniraha, on valdavalt seotud ehitus like nõuetega (tuletõkkesektsioonide moodustamine, sh tuletõkkeuste paigaldus või vahetus) ning tuleohutuspaigaldiste (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, evakuatsioonivalgus tus) paigaldamise ja täiendamisega. Üldiselt üle kahe korra sunniraha ei maksta ja nõuded täidetakse, kuid on tulnud ette ka olukordi, kus omanikul on odavam tasuda sunniraha, kui täita nõuet. Näiteks on automaatse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamise hind hoonesse, mille suletud netopind on 673 m2 , suurusjärgus 5600 eurot, see ületab oluliselt praegust sunnira ha ülemmäära (3200 eurot). Ühe EI30 tuletõkkeukse paigaldus koos vana ukse demonteerimise ja utiliseerimisega maksab umbes 600 eurot, praeguse sunniraha ülemmäära puhul tähendab see viit ust. Samas on mõnele korteriühistule esitatud nõue kümne ukse ja mõnele hotellile isegi mitmekümne ukse väljavahetamiseks, seega summa ületaks praegust sunniraha ülemmäära mitu korda. Päästeametil on väljatöötamiskavatsuse koostamise ajal menetluses ettekirjutus metallitööstuse hoone, maalritsehhi ja büroohoone kasutuses olevate ruumide evakuatsiooni- ja väljumisteede ühiskasutuses olevatele aladele evakuatsioonivalgustuse paigaldamis eks. Sunniraha on juba korduvalt rakendatud, kuid nii sunniraha kui ka ehituslikud nõuded on endiselt täitmata, sest nõuete täitmise kogusumma on suurem kui määratud sunniraha. 5. Häirekeskusel puudub õigus kasutada hädaabiteadete menetlemise andmekogu andmeid teenuste arendamiseks ja nende kvaliteedi tagamiseks Häirekeskuse ülesanne PäästeS-i § 5 lõike 11 punkti 1 alusel on hädaabinumbril 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine ja töötlemine, ohuhinnangu ning väljasõidukorralduse andmine Päästeametile ja kiirabi osutajale päästetööks, demineerimistööks ja kiirabi osutamiseks ning teabe edastamine Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi hädaabiteate menetlemine) ja punkti 11 alusel abi- ja infoteadete menetlemine. Nimetatud ülesandeid täpsustab Häirekeskuse põhimäärus, mille alusel on Häirekeskuse ülesanneteks lisaks hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete menetlemisele ka Häirekeskuse tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide väljatöötamine. Häirekeskuse le pandud ülesannete käigus kogub ja töötleb Häirekeskus andmeid, mis on kirjeldatud hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruses. Häirekeskuse jaoks on tähtis osutatavate teenuste kvaliteet. Selleks et arendada teenuseid nii, et nad vastavad parimal moel abivajajate ootustele, on oluline kliendikeskne lähenemine. Seetõttu on vaja teenuste arendamiseks ja kvaliteedi tagamiseks arvestada klientide vahetu tagasisidega teenustele. Kehtiv õigusruum ei võimalda hädaabiteadete menetlemise andmekogu andmeid sellisel eesmärgil kasutada. PäästeS-i § 91 lõike 1 kohaselt on hädaabiteadete menetlemise andmekogu riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus eesmärgiga kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda töödeldakse andmeid, sh isikuandmeid, et menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks, ning abi- ja infoteateid, sh kriisiinfo teenuse osutamiseks. Seega võib kehtiva õiguse kohaselt andmekogu andmeid töödelda üksnes hädaabiteadete menetlemiseks ning abi- ja infoteadete menetlemiseks. Andmekaitse Inspektsioon on varem selgitanud oma vastuses Häirekeskuse nõudekirjale, et praegu puudub alus hädaabiteadete menetlemise andmekogus olevate andmete kasutamiseks kliendi tagasiside küsimiseks. 12 Jäätma, Janar 2015. Sunniraha kui kohustatud isiku sundimise vahend ja sunnivahend. – Juridica, nr 10, lk 720–734. 4 Häirekeskus viib hädaabiteadete menetlemise rahulolu-uuringut läbi üks kord aastas. Häirekeskuse tellimusel helistab uuringufirma umbes 5000–6000 inimesele, et jõuda nii umbes 1000 inimeseni, kes on viimase 12 kuu jooksul vajanud kiiret abi ja helistanud selleks hädaabinumbril 112. Tihti kogutakse andmeid pikka aega pärast seda, kui inimene oli abi vajanud, lisaks on selline meetod kohmakas ja ajamahukas. On soov ja vajadus muuta tagasiside küsimine vahetumaks ja täpsemaks. Tagasiside toimingut ei ole mõistlik teha hädaabiteate või abi- ja infoteate menetlemise käigus. Seda seetõttu, et asjakohase tagasiside saamiseks peaks küsitletava tähelepanu olema suunatud üksnes teenuse kvaliteedi hindamisele, mitte temaga seotud probleemi lahendamisele või muule olukorrale. Seega tuleks seaduses sätestada Häirekeskuse õigus kontakteeruda numbril 112 või 1247 helistanud inimesega ühe kuu jooksul pärast hädaabiteate või abi- ja infoteate edastamist telefoninumbril, millelt inime ne Häirekeskuse poole pöördus. 2. Sihtrühm Probleem 1: isikud, kes soovivad vabatahtlikkuse alusel teha demineerimistööd ja kellel on või kes omandavad selleks vajalikud oskused, samuti Päästeametis demineerimistöid tegevad päästeametnikud (demineerimiskeskuses on praegu tööl 81 inimest). Arvestades, et demineerimissündmuse lahendamisel võivad osaleda ka Politsei- ja Piirivalveame ti, Kaitsepolitseiameti ja kiirabi töötajad, on mõjutatud sihtrühmadeks ka nimetatud asutuste teenistujad. Probleem 2: isikud, kes hakkavad saama teavitusi küttesüsteemide portaalist (peaasjalikult küttesüsteemide omanikud), ning Päästeamet, kes hakkab nende teavituste saatmist korraldama Probleem 3: isikud, kes soovivad kontrollida küttesüsteemide korrasolekut (sh KOV-id ja kindlustusseltsid), ning Päästeamet, kelle jaoks väheneb päringute hulk Probleem 4: sunniraha adressaadid (peaasjalikult juriidilised isikud), aastas teeb Päästeamet sunniraha määramiseks keskmiselt 2200 ettekirjutust koos ligi 6000 nõudepunktiga Probleem 5: isikud, kelle pöördumine Häirekeskusesse on registreeritud hädaabiteadete menetlemise andmekogus hädaabi või info saamiseks, ning Häirekeskus, kes hakkab korraldama tagasiside saamist teenustele 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Probleem 1: „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ üks oluline tegevussuund on mitmekesistada siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi. Eesmärk on anda Päästeametile õigus kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus võimalike ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Selleks tuleb luua regulatsioon, mis võimaldab demineerimistöödeks ette valmistada ja vajaduse korral kaasata vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke. Kaasamine ei tohi seejuures tekitada ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule. Probleem 2: Küttesüsteemide portaali kaudu teavituste saatmine suunab isikuid täitma seadusest tulenevaid kohustusi, nii suureneb tuleohutus riigis tervikuna. Eesmärgi saavutamiseks antakse Päästeametile õigus kasutada küttesüsteemide portaalis olevate isikute kontaktandmeid, et saata isikutele Päästeameti tegevustega seotud teavitusi, näiteks läheneva küttesüsteemi puhastamise aja või õigusaktide muudatuste kohta. See tähendab, et 5 Päästeametile antakse õigus edastada päästeinfosüsteemis asuvast küttesüsteemide portaalist isikutele avalik-õiguslikku laadi automaatseid meeldetuletusi, mille saamise vastu on isikul eelduslikult kõrgendatud huvi. Sätestades seaduses Päästeametile võimaluse saata teavitus i, vabastab see Päästeameti vajadusest küsida isikutelt teavituste saatmiseks igal üksikul korral eraldi nõusolekut. Seega lihtsustab muudatus asjaajamist. Probleem 3: Küttesüsteemi korrasolekut puudutavate andmete avalikustamise eesmärk on luua kodanikele turvalisem elukeskkond. See tähendab, et küttesüsteemide portaali sisselogitud isikud saavad õiguse kontrollida küttesüsteemide portaalis olevate küttesüsteemide seisund it (korras või mittekorras). Seda võimalust saavad kasutada ka nt KOV-id hoonete kasutuslubade väljastamisel ning kindlustusseltsid kindlustusslepingu sõlmimisel. Nähtavaks muudetaks e ainult küttesüsteemi aadress ja olek, kõik muud andmed (isiku nimi, korstnapühkija akti ja/või ettepaneku sisu) jäävad endiselt nähtavaks vaid selleks ettenähtud ja õigustatud isikute le (küttesüsteemiga seotud isik, korstnapühkija ja/või pottsepp ning Päästeameti esindaja ). Päringu tegija saab seega päringule kaks võimalikku vastust: kas konkreetsel aadressil asuv (tahkeküttel töötav) küttesüsteem on lubatud kasutusse või on kasutamine keelatud. Sealjuures ei avalikustata infot konkreetsete puuduste kohta. Probleem 4: Eesmärk on motiveerida inimesi täitma ettekirjutuses esitatud nõue esimesel võimalusel, et kõrvaldada õigusaktist tuleneva nõude rikkumine ja/või tõrjuda võimalik oht, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse. Eesmärgi täitmiseks PäästeS-is kui eriseaduses enam sunniraha ülemmäära ei sätestata. Sellisel juhul on korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 28 lõike 2 kohaselt sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär 9600 eurot. Vajaduse korral saab seega edaspidi kohaldada KorS-is sätestatud ülemmäära, eelduslik ult motiveerib see inimesi rohkem tuleohutusalaseid nõudeid täitma. Oluline on seejuures märkida, et sunniraha esmakordsel rakendamisel määratakse minimaalne sunniraha määr, mis peaks mõjutama selle adressaati ettekirjutust täitma. Kõrgeima võimaliku sunniraha määra korral tuleb isikule arusaadavalt ja piisavalt selgitada, miks kohaldati kõrgeimat määra.13 Tuleohutuse seisukohast võivad sunniraha määramisel asjakohaseks selgituseks olla nt isiku tegevuse ohtlikkus, korduvad Päästeameti väljakutsed või eelnevad ettekirjutused, aga ka kehavigastustega lõppenud tööõnnetused. Seega tuleb sunniraha määramisel alati lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Probleem 5: Eesmärk on saada tagasisidet teenustele, mida inimene tarbis Häirekeskuse poole pöördudes. Eesti Vabariigis on põhimõte, et kõik asutused peaksid mõõtma oma klientide rahulolu asutuse teenustega. Üks kõige kindlam viis rahulolu teadasaamiseks on teenust tarbinud kliendi käest küsida, kuidas ta teenusega või teenuse korraldamisega rahule jäi. Muudatuse tulemusena rakendaks Häirekeskus süsteemi, kus igalt teenust tarbinud kliendilt oleks võimalik pärast teenuse osutamist ühe kuu jooksul küsida tagasisidet. Selleks helistatakse inimesele numbril, millelt ta Häirekeskusesse helistas. Sel moel isikuandmete töötlemine peab olema sätestatud seaduses. Samas jääb kliendile sellise seadusemuudatuse jõustumise korral alati õigus küsitluses osalemisest keelduda. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas sisejulgeoleku ja päästega seotud tegevuste korraldamine. 13 Laaring, Mait; Kranich, Helen; Pars, Siiri 2017. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 99. 6 PäästeS sätestab päästeasutuse ülesanded, korralduse ja õigused, Kaitseväe ja Kaitseliid u kaasamise päästeasutuse ülesannete täitmisse ning päästeasutuse tegevuses vabatahtlikk use alusel osalevate isikute õigused ja kohustused. KorS sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“14 programmi „Siseturvalisus 2020–2024“ olulisema mõjuga tegevustest on muu hulgas eelduste loomine, et hoida korrakaitseorganite ja päästevõrgustiku reageerimissuutlikkus ohtudele reageerimiseks vajalikul tasemel ja parandada kriisideks valmisolekut. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ peaeesmärk on, et Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajaduse korral neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. „Riigikaitse arengukava 2017–2026“15 seatud eesmärkide saavutamiseks tehakse arendustegevusi riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamiseks ja sisejulgeo lek u tugevdamiseks. „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“16 seatud eesmärkide üks mõõdikutest on elanike rahulolu avalike teenuste kvaliteediga. 5. Tehtud uuringud  Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring (2020, Saar Poll OÜ)17  Päästeameti finantseerimise mõju tõhusa päästevõimekuse tagamisele, sealhulgas organisatsiooni jätkusuutlikkusele (2016, Finantsakadeemia OÜ)18  Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018 (2019, Balti Uuringute Instituut)19  Esmatähtsate avalike teenuste tulevik (2020, Riigikontrolli aastaaruanne Riigikogule) 20  Plaaniliste demineerimistööde vajadus Eestis (2017, Tarmo Tamm, Sisekaitseakadeemias kaitstud magistritöö)21  Päästeameti kriisiaegsete lisaressursside vajaduse hindamine (2021, Päästeameti analüüs, asutusesiseks kasutamiseks) 14 „Siseturvalisuse Arengukava 2020–2030“. 15 „Riigikaitse arengukava 2017–2026“. 16 „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“. 17 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/siseturvalisus_aruanne_final.14.05.2020.pdf. 18 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Paastetood/2016_paasteameti_jatkusuutlikkuse_aruanne.pdf. 19 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2019_vabatahtlik_tegevus.pdf. 20 https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjzivT6xYXyAhVklYsKHaVJCAwQFjAAegQIA hAD&url=https%3A%2F%2Fwww.riigikontroll.ee%2FLinkClick.aspx%3Ffileticket%3D0B6r9AfvDEI%253D%26language%3Det- EE%26forcedownload%3Dtrue&usg=AOvVaw3qipvUtbGs5-IBZc-kn5Rl. 21 https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/1401. 7  6. Kaasatud pooled Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) ettevalmistamisel tehti koostööd Päästeameti, Häirekeskuse, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 1. Demineerimistööle vabatahtlike kaasamine Pelgalt avalikkuse teavitamine või vabatahtlike kaasumissoov ei võimalda vabatahtlikk use alusel isikuid demineerimistööle kaasata. Selleks et selle ülesande täitmiseks isikuid kaasata, peab alus tulema seadusest (nii nagu praegu on alus kaasamiseks päästetööle, ennetustööle ja Häirekeskuse puhul kriisiinfo teenuse osutamiseks). Demineerimistöö tegemine nõuab eriteadmisi ja oskusi, lisaks on vaja läbida taustakontroll. Vajalikud nõuded, sotsiaalsed tagatised jms tuleb aga sätestada õigusaktiga. Avalikkuse teavitamine ja sellele järgnev värbamine on võimalik teha siis, kui õiguslikud alused isikute kaasamiseks demineerimistöö le on olemas. Avalikkuse parem teavitamine Päästeameti tegevusest ja eesmärkidest võib küll suurendada isikute huvi pääste valdkonna vastu, kuid see ei lahenda VTK-s nimetatud probleemi seoses õiguslike aluste puudumisega, et kaasata vabatahtlikke demineerimistööle. Päästeameti rahastuse suurendamine looks võimaluse suurendada püsivat demineerimiskeskuse isikkoosseisu, st võtta demineerimiskeskusesse teenistusse piisavalt palju inimesi, et tagada demineerimistöö tegemine nii tavaolukorras kui ka kriiside ajal. Sellise lahenduse eelarve oleks aga väga kulukas, sest püsiv isikkoosseis eeldab tööjõukulude katmiseks püsikulu. Seetõttu ei ole rahastuse suurendamine lahendusena mõistlik ja avaliku sektori kujundamise praegust dünaamikat arvestades võimalik. Märkida tuleb, et rahastuse suurendamine mitteregulatiivse lahendusena pole mõistlik ka seetõttu, et tavaolukorras pole personali suurendamine demineerimistöö tarvis esmavajalik. Oluline on mitmekesis tada vabatahtlikku tegevust ning tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahuka tes kriisiolukordades, st olukorras, kus koostööpartnereid (Kaitsevägi, Kaitseliit) pole võima lik kaasata. Selleks tuleb aga seadust muuta ja võimaldada Päästeametil kaasata vabatahtlikke ka demineerimistööle. Rahastuse suurendamisega on võimalik lahendada varustuse ja väljaõppega seotud küsimusi. Mitte midagi tegemise korral ehk olemasoleva olukorra säilitamisel jätkuks Päästeameti 11-aastane praktika, kus vabatahtlikke kaasatakse kitsalt vaid pääste- ja ennetustööle ning õigusruum piiraks mitmekesistada vabatahtlikke kaasamist teistesse Päästeameti ülesannetesse. Selliselt probleem samuti ei laheneks, sest Päästeameti olemasolev ressurss ei suudaks tagada ressursimahuka sündmuse (sh plaanilised demineerimistööd) lahendamist ning elutähtsate teenuste või teenuseosutajate toimepidevust olukordades, kus demineerimistööde hulk 8 hüppeliselt kasvab. Kehtiva seaduse kohaselt on lubatud vabatahtlikke kaasata vaid päästetööle ja ennetustööle. Seega poleks endiselt võimalik luua reservi, mida ressursimahukal sündmuse l ja kriisi korral demineerimistöö tegemiseks vajaduse korral kasutada. Ressursimahukas sündmus hõlmab ka plaanilist demineerimistööd, mille läbiviimiseks vajab Päästeamet samuti õigust kaasata vajaliku ettevalmistuse ja varustusega vabatahtlikke. Näiteks Päästeameti läbiviidud plaaniliste demineerimistööde käigus maapõuest leitud sõjaaegsete lõhkekehade arv on järjest suurenenud ja eri allikates saadud vihjete järgi võib Eestis maapõues olla veel üle 100 000 lõhkemata lõhkekeha, mis ohustavad inimeste elu ja keskkonda. Olemasolev olukord võimaldab kaasata vaid Kaitseliitu ja Kaitseväge, kuid nende panusega ei saa arvestada riigikaitselises olukorras. Sellises olukorras on tõenäoline, et vajadus demineerimistööde (pürotehniliste või lõhkematerjalide avastamine või kahjutuks tegemine jms) järele tõuseb hüppeliselt olenevalt väljakutsest või operatiivvajadusest. Seetõttu on ilma demineerimisrese r vi loomata oht, et mitte midagi tegemise korral võib kriisiolukorras olukorra lahendamine avaliku võimu kontrolli alt väljuda. Muu hulgas võivad pommikahtlusega seotud väljakutsed jääda ootele, mistõttu ei reageerita ohule õigel ajal. Sellega tekib aga vahetu oht elule ja tervisele, samuti põhiseaduslikule korrale, sh võivad kaasneda relvastatud konfliktid. Senist regulatsiooni pole probleemi lahendamiseks võimalik paremini rakendada, sest seaduses puudub alus vabatahtlike kaasamiseks demineerimistööle. Päästeamet ei saa kaasata demineerimistööle isikuid vabatahtlikkuse alusel seadusliku aluseta. Lisaks vajavad õiguslikk u alust demineerimistööd tegevatele vabatahtlikele kehtestatavad nõuded, sotsiaalsed tagatised jms. 2. Küttesüsteemide portaalist meeldetuletuste saatmine Pelgalt avalikkuse teavitamine ei võimalda küttesüsteemide portaali kaudu isikutele vajalikke meeldetuletusi automaatselt saata. Küll aga võib eeldada, et avalikkuse laiem teavitamine annab vähemalt ühekordse kasu tuleohutuse suurendamisel – inimesed hakkavad tähelepanu pöörama küttesüsteemi puhastamise vajadusele. Ehkki Päästeamet teeb seda juba praegu igal aastal, on selline teavituskampaania liialt üldine ja ei ole suunatud isikutele otse, seega ei saa hinnata selle tegevuse mõju ülemäära kõrgeks. Isiklik teavitus on personaalsem ja paneb inimesi enda küttesüsteemiga rohkem tegelema. Päästeameti rahastuse suurendamine ei loo samuti võimalust automaatsete teavituste saatmiseks. Rahastuse suurendamine võimaldaks teha päästeinfosüsteemis täiendusi, mille ga küsitakse igakordse teavituse juures isiku nõusolekut. Samas oleks see ilmselgelt koormav isikute jaoks, kes peaksid hakkama märkima oma nõusolekut lisaks korstnapühkimise aja saabumise teavituse kohta ka selle kohta, et nad on nõus saama teavitusi õigusaktide muudatuste kohta ja/või muid asjakohaseid ohutussõnumeid. Seega on automaatne teavitus mõistlikum kui arenduse tegemine, seda enam et tegemist on teavitusega, mille le reageerimata jätmine võib isikule kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Ka teavituse sisu arvestades on isikul kõrgendatud huvi selliseid teavitusi saada. Mitte midagi tegemise korral ehk olemasoleva olukorra säilitamisel probleem samuti ei lahene, sest Päästeamet ei saa endiselt küttesüsteemide portaali kaudu automaatse lt meeldetuletusi isikutele saata. Automaatsete meeldetuletuste saatmise võimaluse puudumise l võib eeldada ka edaspidi küttesüsteemide puhastamise nõude täitmise tähtaja ületamisi ja kokkuvõttes ka suuremat halduskoormust Päästeameti jaoks. Senist regulatsiooni pole probleemi lahendamiseks võimalik paremini rakendada, sest seaduses puudub Päästeametil õigus kasutada isiku kontaktandmeid taoliste meeldetuletuste saatmiseks. 9 3. Küttesüsteemide seisundi avalikustamine Avalikkuse teavitamine ei võimalda isikutel küttesüsteemi portaalis kontrollida, kas huvipakkuv küttesüsteem on lubatud kasutusse või mitte. Kuigi Päästeameti rahastuse suurendamisega on võimalik luua olukord, kus Päästeametis on töötajad, kes on valmis vastama iga päev isikute päringutele (sh KOV-ide ja kindlustusseltside päringutele), siis pikas perspektiivis ei oleks see mõistlik ega jätkusuutlik. Võrreldes seda alternatiivi isiku võimalusega ise portaalist infot saada, on esimene kindlasti aeganõudvam, kulukam ja ressursi kasutamise mõistes ebaökonoomsem. Mitte midagi tegemise korral ehk olemasoleva olukorra säilitamisel probleem samuti ei lahene, sest isikud ei saaks endiselt ise küttesüsteemide portaalist kontrollida, kas huvipakkuv küttesüsteem on lubatud kasutusse või mitte. See tähendab, et jätkuks senine olukord, kus isikud peavad tegema Päästeametile päringuid, et tuvastada neid huvitavate küttesüsteemide olek. Samuti peavad KOV-id või kindlustusseltsid paluma isikult portaalist väljavõtet või küttesüsteemile eksperdihinnangut. Senist regulatsiooni pole probleemi lahendamiseks samuti võimalik paremini rakendada, sest seaduses puudub võimalus küttesüsteemide korrasolekut päästeinfosüsteemis avalikult kuvada. 4. Sunniraha ülemmäära muutmine Avalikkuse teavitamine ei loo Päästeametile õigust määrata suuremat sunniraha, kui seadus ette näeb. Kuigi avalikkust teavitatakse järjepidevalt tuleohutuse tähtsusest ja võimalike st probleemkohtadest, ei ole pelgalt avalikkuse teavitamine siiski piisavalt motiveerinud isikuid nõudeid täitma. Seega avalikkuse teavitamine seda probleemi ei lahenda. Päästeameti sunnivahendi kasutamise võimalused on seadusega paika pandud ja nende muutmine eeldab seaduse muutmist. Päästeameti rahastuse suurendamine ei ole samuti probleemi lahendamiseks parim lahendus. Rahastuse suurendamine võimaldaks suurendada küll Päästeameti personali arvu, et kontrollida rohkem objekte või selgitada inimestele suuremas mahus nende kohustusi. See aga ei võimalda muuta sunniraha määrasid, mis motiveer iks eelduslikult inimesi, peaasjalikult juriidilisi isikuid, nõudeid täitma. Mitte midagi tegemise korral ehk olemasoleva olukorra säilitamisel probleem samuti ei laheneks, sest Päästeametil ei oleks endiselt õigust määrata suuremat sunniraha kui 3200 eurot. See on aga juba toonud kaasa olukorra, kus teatud juhtudel eelistavad nõude adressaadid pigem tasuda sunniraha, kui teha väljaminekuid ohutuse suurendamiseks. Samas on sunnira ha eesmärk juhtida tähelepanu tegemata jäänud toimingutele ja sundida isikut viima olukord nõuetele vastavaks. Senist regulatsiooni pole probleemi lahendamiseks samuti võima lik paremini rakendada, sest seaduses on määratud ülempiir ja sellest suuremat sunnira ha Päästeamet määrata ei saa. 5. Hädaabiteadete menetlemise andmekogu andmete kasutamine teenuste arendamiseks ja nende kvaliteedi tagamiseks Mitteregulatiivsed võimalused puuduvad, sest isikuandmete töötleja on Häirekeskus ehk riigiasutus. Seetõttu peab selliseks tegevuseks olema õiguslik alus. 10  7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsete lahenduste sobivuse analüüsist järeldus, et ükski lahendus ei võimalda soovitud tulemusi saavutada. VTK-s nimetatud probleemid on seotud kehtiva regulatsioo ni puudulikkusega või regulatsiooni sõnastusega, mis ei võimalda probleemide lahendamiseks paremaid tõlgendusi. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Seaduseelnõu koostamisel ei ole kavas teiste riikide praktikat põhjalikult analüüs ida. Päästeasutuste ülesanded ja kasutatavad andmestikud (sh andmebaasid) on riigiti väga erinevad, seetõttu ei anna võrdlus teiste riikidega vajalikku tuge ja teadmisi. Näiteks ei ole ka välisriik ide praktikas näidet, kus päästeasutus teeb demineerimistöid (välisriikides teevad demineerimis tö id nii politsei- kui ka sõjaväeasutused). Belgias, Saksamaal, Horvaatias ja Hollandis kaasatakse demineerimistöödele eraettevõtteid. Samuti on humanitaardemineerimises kaasatud kriisikolletesse pärast sõjalisi konflikte erafirmasid või valitsusväliseid organisatsioone. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1. Demineerimistööle vabatahtlike kaasamine Plaanis on luua regulatsioon, mis võimaldab ette valmistada ja vajaduse korral kaasata vajaliku väljaõppega vabatahtlikke demineerimistööle. PäästeS-is tuleb reguleerida, kes saavad vabatahtlikuna demineerimistööd teha ja mida tähendab vabatahtlikuna demineerimistööl osalemine (kas ja kuidas toimub, kas päästeametniku korraldusel ja/või koos temaga). Lisaks tuleb seaduses sätestada vajalikud nõuded (väljaõpe, taustakontroll, välistavad asjaolud jms), töökorraldus, vajalike meetmete kohaldamise õigus ning hüved ja sotsiaalsed tagatised. Nii nagu praegu on seaduses reguleeritud vabatahtliku päästja staatusest vabastamine, tuleb seaduses reguleerida ka vabatahtlikuna demineerimistööd tegeva isiku staatusest vabastamine. Lisaks tuleb muuta PäästeS-is päästeasutuse tegevuse põhialuseid. Kui praegu on võima lik Päästeameti tegevuses vabatahtlikkuse alusel osaleda vaid vabatahtlikel päästjatel (PäästeS- i § 2 lõige 4), siis VTK-s nimetatud probleemi lahendamiseks tuleb võimaldada vabatahtlikk use alusel osaleda ka demineerimistööl . Kokkuvõttes, selleks et Päästeamet saaks ressursimahukal sündmusel ja kriiside korral pakkuda jätkusuutlikult teenust kõigis neljas regionaalses pommigrupis, tuleb anda seaduslik alus varasema taustakontrolliga ning täiendavalt koolitatud ja vajaliku varustusega isikute vabatahtlikuks kaasamiseks. 11 2. Küttesüsteemide portaalist meeldetuletuste saatmine Teavituste saatmise õiguslik alus sätestatakse seaduses. PäästeS-is sätestatakse, et päästeinfosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus kasutada isikute kontaktandmeid, et saata isikutele Päästeameti tegevustega seotud teavitusi, nt järgmine korstnapühkimise aeg, õigusaktide muudatused ja muud asjakohased ohutust suurendavad sõnumid.22 Päästeamet saab õiguse kasutada küttesüsteemiga seotuks märgitud isiku kontaktandme id. Küttesüsteemiga seotud isikuks on küttesüsteemide portaalis pottsepp, korstnapühk ija, küttesüsteemi omanik (viimast võimaldab X-tee arendus kinnistusraamatuga) ja isik, kes on ennast lubanud märkida küttesüsteemiga seotuks. Viimaseks võib olla näiteks üürnik, sugula ne või muu isik, kes on seotud küttesüsteemi puhastamisega (nt selle tellinud). Silmas tuleb pidada, et nendele isikutele on küttesüsteemi portaalis küttesüsteemiga seotud info nähtav erineva lt. Näiteks näeb omanik alati viimast küttesüsteemi puhastamise akti ja ettepanekuid, sama vaade on ka korstnapühkijal, kes on selle akti või ettepaneku koostanud. Kuid näiteks üürnik või muu isik näeb viimast puhastamise akti ainult siis, kui ta on ise sellega seotud, st tema on selle akti juurde lisatud. Kui korteris näiteks vahetub üürnik ja tema tellib uue korstnapühkimise ning nüüd märgitakse tema uue akti juurde, siis eelmine akt talle nähtav pole. Samuti ei näe eelmise akti juurde märgitud isik uut akti. Seega saab küttesüsteemis olev info olema avalik vaid omanikule, töö tegijale ja sellele isikule, kes on viimase küttesüsteemiga seotud tegevuste juurde märgitud. Muud isikud, ei hakka nägema teavet, milleks neil vajadus puudub, seda ka juhul, kui nad on varem olnud mingi küttesüsteemiga seotud. Isikuid saab vahetada küttesüsteemide portaalis isikute taotluse alusel, edastades uue info Päästeametile (nt omaniku vahetus). Samuti saab seda teha korstnapühk ija, kes saab teenuse pakkumise ajal uue info teada. KorS-i § 26 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorganil oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest. Kuna järgmisest korstnapühkimise ajast teavitamist ei saa vaid mugavusteenuseks pidada, vaid sellise teavituse eesmärk on pigem ohu ennetamine ja ohu tõrjumine, võiks tegemist olla KorS-i mõistes isiku teavitamisega ohu ennetamisest. Kuna tegemist oleks aga perioodilise teavitusega ja sarnane regulatsioon on ka liiklusseaduses (isiku teavitamine sõiduki järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaja saabumisest), pooldavad VTK koostajad siiski lahendust luua PäästeS-is eraldi õiguslik alus. See looks ka vajaliku läbipaistvuse ja selguse, miks ja mille jaoks isiku kontaktandmeid ikkagi kasutatakse. Seda lahendust toetab ka asjaolu, et Päästeamet soovib küttesüsteemide portaali kaudu teavitada isikuid ka õigusaktide muudatusest ja muudest Päästeameti tegevustega seotud teavitusest, st kõik teavitused ei pruugi olla seotud ohu ennetamise, ohukahtluse, ohu või korrarikkumise ga KorS-i mõistes. 3. Küttesüsteemide seisundi avalikustamine Küttesüsteemide portaalis olevate küttesüsteemide seisundi avalikustamiseks sätestatakse PäästeS-is, millised päästeinfosüsteemis olevad andmed on avalikud ja millised mitte. 22 Sarnane regulatsioon on liiklusseaduses (vt liiklusseaduse § 173 lg 4). 12 4. Sunniraha ülemmäära muutmine PäästeS-i § 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja edaspidi lähtutakse KorS-is sätestatust. KorS-i § 28 lõike 2 kohaselt on sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. 5. Hädaabiteadete menetlemise andmekogu andmete kasutamine teenuste arendamiseks ja nende kvaliteedi tagamiseks PäästeS-isse lisatakse säte, mis annab hädaabiteadete menetlemise andmekogu vastutava le töötlejale õiguse kasutada andmekogusse kantud kontaktandmeid eesmärgiga pärida teenust tarbinud kliendi tagasisidet temale osutatud teenusega rahuolu kohta. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid VTK-s esitatud regulatiivsed lahendused probleemidele nr 2, 3 ja 5 on seotud isikuand mete töötlemisega. Seetõttu on nende regulatiivsete lahenduste puhul puutumus nii Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) kui ka isikuandmete kaitse üldmäärusega (edaspidi IKÜM)23 . VTK-s nimetatud probleemi nr 1 regulatiivse lahenduse kohaselt saab Päästeamet õiguse kasutada isikute kontaktandmeid meeldetuletuste saatmiseks (järgmine küttesüstee mi puhastamise aeg, muudatused õigusaktides või muud ennetussõnumid, mis aitavad suurendada ohutust). VTK-s nimetatud probleemi nr 5 regulatiivse lahenduse kohaselt saab Häirekeskus õiguse kasutada isikute kontaktandmeid Häirekeskuse osutatud avalikele teenustele tagasiside küsimiseks. See tähendab seda, et Päästeamet ja Häirekeskus saavad nimetatud eesmärkidel õiguse töödelda vajalikke isikuandmeid. VTK-s nimetatud probleemi nr 2 regulatiivse lahenduse kohaselt avalikustatakse küttesüsteemide korrasoleku andmed. Kinnistusregis tr i24 päringu kaudu on võimalik tuvastada, kellele kuulub konkreetsel aadressil asuv hoone. Seega kui avalikustatakse teave füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal asuva küttesüsteemi kasutusse lubamise või selle kasutamise keelamise kohta, on samuti tegemist isikuandmete töötlemise ga. IKÜM-i artikli 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmete mõiste defineeritud järgmise lt: „„isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal“. Isikuandmeteks loetakse seega mitte üksnes otseselt (nime) alusel tuvastatava inimese andmed, vaid ka kaudsete tunnuste alusel tuvastatavad andmed. Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PS-i § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele (PS-i § 19). Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inime ste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.25 Riigiko htu 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET#d1e1788-1-1. 24 Kinnistusregistri päringute hinnakiri, https://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat/e-kinnistusraamatu-hinnad. 25 Isikuandmete kaitse seaduse (SE 778) rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb- b516-4ab1-b33717b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus. 13 halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“26 PS-i § 11 esimesest lausest koostoimes § 3 lõikega 1 ja §-ga 10 tuleneb, et igal põhivabaduse piirangul peab olema seaduslik alus. Selline seadus peab olema kättesaadav, selle tagajärjed ettenähtavad ja piisava lt selged.27 Asjaolu, et põhiõiguse piirang peab olema sätestatud seaduses, nõuab ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Euroopa Kohus on rõhutanud, et harta artikli 8 lõige 2 lubab isikuand mete töötlemist, kui on täidetud teatud tingimused. Mainitud säte näeb selle kohta ette, et isikuandmeid „tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel”.28 „Lisaks näeb harta artikli 52 lõige 1 ette, et selliseid õigusi nagu harta artiklites 7 ja 8 sätestatud, võib piirata tingimusel, et piirangud on ette nähtud seadusega, need arvestavad nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning need on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalikud ja vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.“29 IKÜM-i kohaselt ei ole õigus isikuandmete kaitsele absoluutne, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus IKÜM-i artikli 6 lg 1 kohaselt. Artikli 6 lg 3 annab liikmesriigile õiguse reguleerida punktide c ja e kohast andmetöötlust ise täpsemalt. Samuti sätestab IKÜM-i artikli 6 lg 3, et „Liidu või liikmesriigi õigus vastab avaliku huvi eesmärgile ning on proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga.“ Artikli 5 lg 1 punktist b tuleneb kohustus määrata täpselt ja selgelt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk, mh selleks, et tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus (artikli 5 lg 1 punkt a) ning põhiõigus informatsioonilisele enesemääramisele, mille kohaselt peaks inimesele olema teada, kes, mis eesmärgil ja milliseid tema isikuandmeid töötleb ning mida nendega edasi teeb. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1: vabatahtlike kaasamine demineerimistööle 1. Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: sihtrühmaks on Päästeamet, kus töötab u 2200 töötajat. Mõju avaldub eelkõige Päästeameti demineerimiskeskusele, kus töötab 81 inimest. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju kirjeldus: lisaks pääste- ja ennetustööle saaks Päästeamet kaasata vabatahtlikke ka demineerimistööle, millega mitmekesistatakse vabatahtlikke võimalusi siseturvalis use tagamisel. Muudatus mõjutab Päästeameti töökorraldust, sellega kaasneb ülesanne planeerida ja viia ellu vabatahtlike kaasamist demineerimistööle ja sellega kaasnevat (väljaõpe ja nõuetele vastavus). 26 RKHKo 12. juuli 2012. aasta otsus nr 3-3-1-3-12, p 19. 27 Kalmo, Hent. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020, § 11 nr 23. 28 EKo C 92/09 ja C 93/09, p 49. 29 EKo C 92/09 ja C 93/09, p 50. 14 Mõju ulatus: keskmine. Muudatusega kaasneb Päästeameti töökorralduse muutmine, st tuleb täiendada senist vabatahtlike kaasamist ning kehtestada uued töökorrad ja tagada nende tutvustamine töötajatele ja uutele vabatahtlikele. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Selleks et tagada demineerimistööd tegevatele vabatahtlikele vajalikud oskused ja teadmised, vajavad uued vabatahtlikud väljaõpet ja piisavat praktikat, et edaspidi ressursimahukal sündmusel või kriisi korral demineerimistööl osaleda. Kuna demineerija igapäevased töövõtted ei erine sündmuse eripärast olenevalt, siis peavad demineerimistööd tegevad vabatahtlikud olema kursis kutseliste demineerijate igapäevatööga ja sulanduma meeskonda. See eeldab kutseliste ja vabatahtlike ühisvalveid ja väljaõpet. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Päästeameti demineerimiskeskuse teenistujatele ja demineerimistööd tegevatele vabatahtlikele tagatakse vajalik väljaõpe ning selle tulemuse l väheneb oht teenistujate ja vabatahtlike elule ja tervisele. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline. Sihtrühm on väike, aga muudatuse tulemusel saab Päästeamet ohutumalt ja tulemuslikumalt demineerimis tööd teha. 2. Mõju sihtrühm 2 ja selle suurus: isikud, kes soovivad vabatahtlikuna teha demineerimistööd. Peamine sihtrühm on Kaitseväe pioneeripataljonis lõhkematerjalidea lase väljaõppe saanud ajateenijad, endised Päästeameti demineerimiskeskuse töötajad või isikud, kes on ajateenistuse käigus saanud demineerimisalase väljaõppe. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus: huvitatud vabatahtlikele pakutakse võimalust osaleda väljaõppes ja selle edukal läbimisel demineerimistööl. Laienevad võimalused panustada Päästeametis siseturvalis use vabatahtlikuna demineerimistööl. Mõju ulatus: keskmine. Kui kaasatavatel isikutel on varasem demineerimisalane kokkupuude ja väljaõpe, siis kohanemisraskusi vabatahtlike ja kaasajate puhul ei kaasne. Samuti kasutatakse ära varasemat Päästeameti pikka praktikat vabatahtlikke kaasamisel pääste- ja ennetustöö le. Päästeameti demineerimiskeskus peab kaasajana välja töötama uued kaasamisprotseduurid ja muutma asutusesisest töökorraldust. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Demineerimistööd tegevad vabatahtlikud ei osale demineerimiskeskuse ülesannete täitmises iga päev, vaid teevad seda oma vabast ajast ja tahtest. Selleks et tagada vabatahtlike kaasatus kriiside korral demineerimistöid teha, peab Päästeamet iga vabatahtlikuga eraldi kokku leppima infovahetuse ja töökorralduse, mille ga tagatakse vabatahtliku ressursi reageerimine kriiside korral. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Vabatahtlike varasem kokkupuude demineerimistöö ning selleks vajaliku väljaõppe ja varustusega lihtsustab vabatahtlike kaasamist demineerimistööle. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline. Päästeametil on pikaajaline praktika vabatahtlike kaasamisel pääste- ja ennetustööle, see hõlbustab vabatahtlike kaasamist ka demineerimistööle. Siiski vajab asutusesisene töökorraldus muudatusi. 15  11.2. Kavandatavad muudatused 2 ja 3: küttesüsteemi portaaliga seotud muudatused 1. Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: isikud (küttesüsteemide portaalis küttesüsteemiga seotud isikud), kes saavad teavitusi küttesüsteemide portaalist (u 200 000) Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus: küttesüsteemi portaalis küttesüsteemiga seotuks märgitud isik hakkab saama teavitusi, et tema küttesüsteemi puhastamise aeg hakkab saabuma või et muutunud õigusaktid toovad talle uusi kohustusi, või muid asjakohaseid ohutust suurendavaid sõnumeid. Teavituse saamisel on suurem tõenäosus, et inimene kutsub korstnapühkija õigeks ajaks küttesüstee mi puhastama ja käitub tuleohutult. Samuti on tõenäoline, et ta samal ajal mõtleb oma kodus läbi ka muud tuleohutust suurendavad meetmed (suitsuanduri ja vingugaasianduri olemasolek, evakuatsiooniteede puhtus ja läbitavus vms). Selline tegevus suurendab tuleohutust. Mõju ulatus: väike. Kui küttesüsteemiga seotud isikud (eraisikud või korteriühistute esindajad) on selleks nõusoleku andnud, saavad nad juba praegu Päästeametilt teavitusi saabuva korstnapühkimise aja kohta. Kavandatav muudatus tähendaks automaatset isiklikku teavitust, mis tuletaks isikule meelde seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Mõju avaldumise sagedus: perioodiline. Eramajas peab korstnapühkija puhastama küttesüsteemi üks kord viie aasta jooksul, kortermajas igal aastal. Ehkki korstnapühkija peab eramajas käima üks kord viie aasta jooksul, tuleb küttesüsteemi puhastada siiski igal aastal. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Isikud peavad järgima, et küttesüsteemide portaalis oleksid õiged kontaktandmed. Neid saab muuta kas järgmise küttesüsteemi puhastamise ajal korstnapühkija kaudu või isiku teavituse alusel Pääseamet. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid tuleohutust silmas pidades isikute jaoks positiivne. 2. Mõju sihtrühm 2 ja selle suurus: avalikkus (isikud saavad õiguse näha küttesüstee mide portaalis huvipakkuva küttesüsteemi seisukorda, st kas seda on lubatud kasutada või mitte) Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus: küttesüsteemide portaalis saab hakata tegema päringuid aadressi järgi, et näha, kas seal olevat küttesüsteemi on lubatud kasutada või mitte. Muid andmeid näha ei ole. Selline teave on oluline näiteks kortermajades, et teada, kas naabri tegevusest või tegevusetusest võib lähtuda oht teistele korteriomanikele. Samuti saab näiteks kinnisvara soetamisel kontrollida, kas olemasolev küttesüsteem vastab nõuetele või mitte, samuti veenduda naabermaja küttesüsteemi korrasolekus. Mõju ulatus: väike. Isikud, kes praegu soovivad teada mõne küttesüsteemi olekut, saavad esitada päringu Päästeametile. Pärast kavandatavat muudatust saaksid nad küttesüstee mide portaalist selle info ise kätte (portaali saab siseneda ennast ID-kaardiga, mobiil-ID või smart- ID-ga audentides). Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõju avaldub, kui tekib vajadus kontrollida mingil aadressil asuva küttesüsteemi olekut. 16 Ebasoovitavate mõjude risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid tuleohutust silmas pidades isikute jaoks positiivne. 3. Mõju sihtrühm 3 ja selle suurus: isikud, kelle küttesüsteemide olekut kontrollitakse. Viimase rahvaloenduse andmetel on Eestis u 200 000 küttesüsteemi. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus: iga küttesüsteemide portaali lisatud küttesüsteemi seisundit saab kontrollida aadressi kaudu. Küttesüsteemi portaali avalikus vaates ühtegi küttesüsteemi isikuandmetega ei seota. See tähendab, et otsida saab vaid aadressi kaudu ja info, mis kuvatakse, sisaldab vaid teavet, kas küttesüsteemi on lubatud kasutada või mitte. Mõju ulatus: keskmine. Praegu saab vastavaid päringuid teha Päästeametisse, kuid pärast kavandatava muudatuse jõustumist saab igaüks kontrollida, millises olekus on teda huvita va l aadressil asuv küttesüsteem. Mõju avaldumise sagedus: väike-keskmine. Infot otsitakse juhul, kui tekib vajadus vastava teabe järgi. Näiteks soovib isik veenduda, et naabri küttesüsteem on korras, soovib taotleda kasutusluba või sõlmida kindlustusleping. Samuti võib olla vaja kasutada portaali, kui isik plaanib oma kinnisvara müüa (sel juhul tekib infovajadus uuel omanikul). Ebasoovitavate mõjude risk: kui avalikustatakse teave füüsilisele isikule kuuluval kinnisas ja l asuva küttesüsteemi kasutusse lubamise või selle kasutamise keelamise kohta, on tegemist isikuandmete töötlemisega. Kuigi küttesüsteemide portaali kaudu isikuandmed avalikud ei ole, on kinnistusregistri kaudu võimalik tuvastada, kellele küttesüsteem kuulub. Eraelu puutuma tuse riive tõttu peavad isikuandmete kaitse erandid ja piirangud piirduma rangelt vajalikuga. Kuigi kõnealusel juhul on kinnistusregistri kaudu võimalik teada saada, kellele kuulub mingil aadressil asuv küttesüsteem, siis arvestades küttesüsteemide andmete avalikustamise eesmärki – suurendada turvatunnet ja hoonete tuleohutust ning kaitsta inimeste elu ja tervist – ei saa isikuandmete töötlemist sel eesmärgil ja sellisel moel ebaproportsionaalseks pidada. Nõuetele mittevastavatest küttesüsteemidest on igal aastal põhjustatud mitmete kodude tulekahjud, kus lisaks tulekahju koldele saab kahjustada ka naaberkorter või -elamu. Andmete avalik kättesaadavus küttesüsteemi seisukorra kohta on lisameede, et tuleohutust riigis tõsta. Katkine küttesüsteem on võimalik ohuallikas nii hoone või selle osa valdajale kui ka teistele isikute le, ohu esinemisel või ohu kahtluse korral on vaja rakendada meetmeid ohu tõrjumiseks. Seega on õigus saada teada võimalikust varitsevast ohust olulisem kui põhiseaduslik riive, milles tegelikult kontrollitakse isiku poolt tuleohutuse seaduse nõuete täitmist. Nii nagu on võima lik huvi korral liiklusregistrist sõiduki ajalugu kontrollida, oleks edaspidi huvi korral võima lik veenduda ka küttesüsteemi korrasolekus. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on oluline ja seda hinnataks eraldi eelnõu koostamise käigus. 4. Mõju sihtrühm 4 ja selle suurus: KOV-id (79) ja kindlustusseltsid (Kindlustusselts ide Liidus on kindlustusseltse 17), kes soovivad kontrollida küttesüsteemide korrasolekut Mõju valdkond: majanduslik mõju. KOV-ide puhul kaasneb mõju KOV-i töökorraldusele. 17 Mõju kirjeldus: praegu peab KOV30 või kindlustusselts31 oma otsuse langetamiseks tegema kas päringu Päästeametile või küsima inimeselt küttesüsteemi portaali väljavõtet või küttesüstee mi auditit. Kavandatava muudatusega saaks KOV või kindlustusselts ise veenduda, kas huvipakkuval aadressil olev küttesüsteem vastab nõuetele või mitte. Selliselt saab olulise lt hoida kokku erinevatele tegevustele kuluvat aega ja raha. Nõuete täitmise kontrollimist küttesüsteemide portaali kaudu võib pidada ka tuleohutust suurendavaks meetmeks. Mõju ulatus: väike. Praegu peab isik ise tõendama, et tema küttesüsteem vastab nõuetele, kuid pärast kavandatava muudatuse jõustumist saab asjaomane asutus seda ise küttesüstee mide portaalist kontrollida. Selliselt tagatakse erinevates menetlustes aja ja raha kokkuhoid. Mõju avaldumise sagedus: väike. Vajadus kontrollida küttesüsteemi olekut tekib kas kasutusloa menetluses või kindlustuslepingu sõlmimisel või uuendamisel. Ebasoovitavate mõjude risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne. 5. Mõju sihtrühm 5 ja selle suurus: Päästeamet, kus töötab u 2200 töötajat. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Mõju valdkond: mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju kirjeldus: Päästeamet vastab praegu sagedasti päringutele, mis on seotud mingil aadressil asuva küttesüsteemiga. Sellistele päringutele vastamiseks tuleb otsida infot küttesüstee mide registrist ja vormistada see dokumendihaldussüsteemis vastuseks. Samuti viib Päästeamet iga l aastal läbi teavituskampaaniaid, mis on seotud küttesüsteemide puhastamisega. See kõik nõuab oluliselt aega ja ressurssi. Kampaania üldiste sõnumite puhul ei saa olla kindel, et isik oma käitumist sõnumi kohaselt muudab. Muudatuse tulemusena saavad edaspidi isikud ise küttesüsteemide portaalis olevale infole ligi ning portaal hakkab saatma ka automaatteavitus i küttesüsteemidega seotud isikutele. Mõju ulatus: väike-keskmine. Päästeameti jaoks vabaneb ressurss, mis praegu on igapäevase kirjavahetuse tõttu hõivatud. Mõju avaldumise sagedus: väike. Ebasoovitavate mõjude risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuste mõju on väheoluline ja riigiasutus e töökorraldust silmas pidades positiivne. 30 KOV-id saavad praegu iseseisvalt väljastada eramajadele kasutuslube. Selle käigus tuleb muu hulgas veenduda, et küttesüsteem vastab nõuetele. 31 Kindlustusseltsid kujundavad kindlustuslepingute hinda vastavalt isiku (seadus)kuulekale käitumisele. 18  11.3. Kavandatav muudatus 4: sunniraha ülemmäära kehtetuks tunnistamine 1. Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: sunniraha adressaadid, kelleks on peaasjalikult juriidilised isikud. Aastas teeb Päästeamet sunniraha määramiseks keskmiselt 2200 ettekirjutust koos ligi 6000 nõudepunktiga. Mõju valdkond: majanduslik Mõju kirjeldus: sunniraha suurendamisega jääb ettekirjutuste sisu samaks, küll aga suureneb eelduslikult motivatsioon nõudeid täita, sest vähenevad juhud, kus nõude täitmiseks tehtavad kulutused on suuremad kui sunniraha. Edaspidi lähtutakse KorS-is sätestatust, st et 3200 euro asemel on sunniraha ülemmäär edaspidi 9600 eurot. Kuigi sunniraha määramisel tuleb alati lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, peavad edaspidi sunniraha adressaadid arvestama sellega, et ülemmäär on kõrgem ja seetõttu võib muutuda ka Päästeameti praktika sunnira ha suuruse määramisel. Mõju ulatus: väike. Peaasjalikult puudutab muudatus juriidilisi isikuid. Edaspidi peavad nad arvestama sellega, et sunniraha suurus on kohustuse täitmata jätmisel korral suurem. Mõju avaldumise sagedus: väike. Aastas on u 2200 sunniraha adressaati. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Sunniraha ülemmäär küll tõuseb, kuid muudatus motiveer ib tuleohutusnõudeid eelduslikult rohkem täitma. Seega on inimeste elu ja tervist silmas pidades tegemist positiivse mõjuga. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline. 2. Mõju sihtrühm 2 ja selle suurus: Päästeamet, kus töötab 2200 ametnikku. Muudatus mõjutab Päästeameti 100 ohutusjärelevalve töötajat, kes teevad ettekirjutusi ja määravad sunnirahasid. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju kirjeldus: Päästeamet ei hakka muutma ettekirjutuste sisu (tuleohutusnõuded jäävad samaks), kuid peab iga kord kaaluma ja mõtlema läbi määratava sunniraha suuruse, et see oleks proportsionaalne nõutavate tegevustega. Mõju ulatus: väike. Muudatuse tulemusena kaasnevad töökorralduses muudatused, kuid nendega ei kaasne kohanemisraskusi. Erilisi muutusi ei toimu, sunniraha suurused puudutavad pigem juriidilisi isikuid (st kui juriidiline isik ei täida ettekirjutuses esitatut). Mõju avaldumise sagedus: väike. Sunniraha määratakse aastas u 6000 korral. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuigi töökorralduses nähakse ilmselt ette mõned muudatused, siis ei ole need märkimisväärsed. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline ja pigem positiivne. 19  11.4. Kavandatav muudatus 5: hädaabiteadete menetlemise andmekogu andmete kasutamine teenuste arendamiseks ja nende kvaliteedi tagamiseks 1. Mõju sihtrühm 1 ja selle suurus: isikud, kellelt küsitakse tagasisidet osutatud teenusega rahulolu kohta. Sihtrühma suurus on u 6000 inimest. Arvestades Eesti elanike koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju kirjeldus: muudatuse tulemusena saaks Häirekeskus õiguse küsida teenust tarbinud kliendilt pärast teenuse osutamist ühe kuu jooksul tagasisidet osutatud teenusega rahulolu kohta. Mõju ulatus: väike. Tagasisidet küsitakse juhuvalimi alusel neilt inimestelt, kes on pöördunud Häirekeskuse poole telefonil 112 või 1247. Mõju avaldumise sagedus: väike. Tagasiside küsitakse ühe kuu jooksul pärast kontakti Häirekeskusega. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Kliendile jääb alati õigus küsitluses osalemisest keelduda. Muid isikuandmeid peale telefoninumbri tagasiside küsimisel ei kasutata. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline. 2. Mõju sihtrühm 2 ja selle suurus: Häirekeskus, kus töötab u 250 töötajat. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Mõju valdkond: mõju riigiasutuse töökorraldusele ja avalike teenuste osutamise kvaliteedile Mõju kirjeldus: muudatuse tulemusena rakendaks Häirekeskus süsteemi, kus igalt teenust tarbinud kliendilt oleks võimalik pärast teenuse osutamist küsida tagasisidet osutatud teenusega rahulolu kohta. Mõju ulatus: väike. Muudatusega kaasnevad omakorda töökorralduslikud muudatused, sh tagasiside küsimise ja analüüsimise süsteemi ning tehtud järelduste rakendamise süsteemi väljatöötamine. Mõju avaldumise sagedus: väike. Sõltub tagasiside küsimise sagedusest, samas kaob muudatuse tagajärjel vajadus tellida rahulolu-uuringut. Ebasoovitavate mõjude risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline ja pigem positiivne. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatus, mis puudutab vabatahtlike kaasamist demineerimistööle, ei mõjuta ettevõtete ja kodanike halduskoormust. Ettepanek asuda vabatahtlikuna tegema demineerimistööd tehakse kitsale sihtrühmale. Samamoodi vabatahtliku päästjaga (PäästeS-i § 37 lõige 5) saab 20 demineerimistööd tegev vabatahtlik sõlmida oma tööandjaga vajaduse korral kokkuleppe, et saada vaba aega osaleda vabatahtlikuna demineerimistööl. Sunniraha adressaadid (peaasjalikult juriidilised isikud) peavad arvestama, et Päästeametil on edaspidi võimalus määrata neile ettekirjutuse täitmata jätmise korral suurem sunnira ha. Muudatus ei puuduta füüsilisi isikuid, nende puhul jäävad sunniraha suurused samaks. Kuna küttesüsteemide korrasolek muutub avalikuks, siis väheneb kindlustusselts ide halduskoormus, sest päringute tegemise asemel Päästeametile saab küttesüsteemide seisukorras veenduda küttesüsteemide portaali abil. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Uute vabatahtlike kaasamine demineerimistööle ja nende rakendamine eeldab Päästeameti eelarvesse lisaraha saamist (kokku 2021.–2024. aastaks 1 545 416 eurot), et soetada vabatahtlikele varustus, korraldada väljaõpe ja katta muid kaasamisega tekkivaid kulusid. Muudatused seoses küttesüsteemide portaaliga riigile lisakulusid ei too. Päästeameti eeldatavad tulud seoses muudatustega küttesüsteemide portaalis on järgmised. Kuna meeldetuletus te ga suunatakse inimesed senisest rohkem enda küttesüsteemide ohutusele mõtlema, suureneb ohutus ja edaspidi on rohkem tuleohutuid hooneid. Lisaks sellele vähenevad päringud küttesüsteemide kohta, kuna inimesed saavad huvipakkuva küttesüsteemi seisukorras ise veenduda küttesüsteemide portaali kaudu. KOV-ide jaoks seisneb tulu selles, et KOV-id saavad küttesüsteemide seisundi avalikustamise kaudu senisest hõlpsamalt kasutusloa väljastamise l veenduda hoone küttesüsteemide nõuetele vastavuses, mis omakorda lühendab menetluste aega. Sunniraha ülemmäära muutmisega kaasneb tulu selles, et sunniraha määramine on edaspidi eelduslikult mõjusam, kuna sunniraha suurus motiveerib inimesi rohkem nõudeid tähtajaks täitma. Nii suureneb ka hoonete tuleohutus. 14. Edasine mõjude analüüs Olulise mõjuga muudatusi on VTK koostajatel kavas lähemalt analüüsida eelnõu seletuskir jas. Eraldi analüüse ei ole esialgu plaanis koostada. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Kavandatavaid muudatusi ei ole võimalik ellu viia seadust muutmata. Seetõttu on kavandatud muudatused PäästeS-isse. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise x tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Muudatuste maht ei eelda seaduse uue tervikteksti väljatöötamist. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Päästeseadus, päästeseaduse rakendusaktid, tuleohutuse seadus 21 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu koostamise käigus on plaanis kaasata Päästeamet ja Häirekeskus. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita. Muudatustega kaasnevaid mõjusid analüüsitakse üksikasjalikumalt seaduseelnõu koostamise ajal. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Kontseptsiooni ei koostata. valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2022. aasta I–II kvartal kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1. jaanuar 2023. aastal 22. Vastutavate ametnike nimed ja Toomas Malva, 612 3264 kontaktandmed ([email protected]) Marko Põld, 612 5261 ([email protected]), Mari Tikan, 612 5142 ([email protected]), Kaili Tamm (teenistussuhe lõppenud), Kadi Parmas, 612 5214 ([email protected]) 22  Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeerium 15.11.2021 nr 1-6/2408-1 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Palume väljatöötamise kavatsus kooskõlastada 20 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (22-l lehel) Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Häirekeskus Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Korteriühistute Keskliit Teadmiseks: Riigikogu Marko Põld 6125261 [email protected] Mari Tikan 6125142 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Kadi Parmas 6125214 [email protected] 2 (2)