Sissetulev kiriAvalik
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
Kaitseministeerium · 29. november 2021
- Viit
- 5-13/21/4447
- Registreeritud
- 29. november 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Riigikogu majanduskomisjon
- Saabumis/saatmisviis
- E-post
- Funktsioon
- - -
- Sari
- - -
- Toimik
- - -
Sisu (failidest)
Maris Lauri
Justiitsministeerium
.11.2021 nr 1-1/14-437/9
Austatud justiitsminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, riigihalduse minister ning
kaitseminister
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE). See oli samasisuline varem Riigikogu
menetluses olnud valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (301 SE).
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (437
SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972,
millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv). Seadusega
reguleeritakse ka olukord, millal mingi konkreetne riist- või tarkvara võib ohustada riigi
julgeolekut, kuidas see oht välja selgitatakse ja kui kaua kõrge riskiga riist- või tarkvara on
lubatud Eesti sidevõrkudes kasutada.
Antud eelnõude majanduskomisjoni aruteludes tõstatus laiem küsimus, et riigi poolt
kehtestatavate reeglite muutuse korral peaks olemas olema osapooltele hüvitise kaalumise ja
kokkuleppimise mehhanism. See on julgeolekuvaldkonnas, aga ka muude avalike huvide
puhul küsimus. Kui riigi täitevvõimul oleks selline mehhanism, saaks kiireloomulisi avalikus
huvis muutusi ellu kutsuda kiiremini. Ning ettevõtja või mistahes muutuse subjekti ainus
vastus küsimusele ei oleks soovitus kohtuteele asuda. Hoopis võimalus leida pooli rahuldav
kokkulepe.
Komisjon, arutades seda teemat korduvalt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
esindajatega esitab valitsusele palve analüüsida, uurides ka teiste riikide praktikat, viidates, et
selline võimalus annab meil riigina võimaluse julgeoleku või muudes avalikes huvides olla
kiiremad tegutsejad, nii et ettevõtlus või muutusest puudutatu saab sellega suurt kahju
kandmata kiiresti kaasa tulla.
Märgin ära, et see pole konkreetse eelnõu küsimus, vaid küsimus suuremast vajadusest ning
laiemast huvist ja põhimõtetest. Mainitud konkreetne seadus on kujundatud nii, et
ettevõtjatele on jäetud pikad üleminekuajad uue regulatsiooniga kohanemiseks. Aga see ei
pruugi alati nii olla ja ehk on avalikkuse huvi ka vahel kiiremaid muutusi esile kutsuda.
Ootame Teie vastust ning võimalusel kinnitust tööplaani kujundamisel.
Lugupidamisega
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Esimees
Teadmiseks: Kaitseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Kaido Rosin
631 6433 [email protected]