dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Kaitseministeerium · 24. november 2021
Viit
5-2/21/4179
Registreeritud
24. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎5-2_21_4179_2021010070_24112021.asice97 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 09.11.2021 nr 1.2-2/139-1 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 24.11.2021 nr 5-2/21/4179 [email protected] Eelnõu kooskõlastamine Kaitseministeerium kooskõlastab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Toetame eelnõus sätestatut, kuid juhime tähelepanu alljärgnevatele märkustele: 1. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamuses tõime välja, et julgeolekuasutustel ja teatud Kaitseväe struktuuriüksustel ei ole võimalik kõiki töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) kavandatud muudatusi rakendada, kuna nende asutuste struktuur, koosseis ja teenistujate ülesanded ning muud isikuandmed on suurel määral riigisaladus. Eelnõu § 1 punktis 1 sätestatud muudatuse kohaselt on vastava märkusega osaliselt arvestatud, kuid esitatud kujul ei ole kõik vajalikud erisused siiski tagatud. Eelnõus toodud sõnastuse kohaselt kehtestatakse julgeolekuasutuste jaoks erisus ainult TTOS § 131 lg 3 punktide 1, 2 ja 5 ning § 134 lõike 7 rakendamisel. Seega ei tutvu töötervishoiuarst julgeolekuasutuse töökeskkonna riskianalüüsiga, ei külasta vajadusel töökeskkonda, ei analüüsi julgeolekuasutuse töötervishoiu olukorda tervikuna ning ei nõusta julgeolekuasutust töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes. Samas ei sisalda säte viidet TTOS § 131 lõike 3 punktidele 3 ja 4, mis samuti seonduvad töökeskkonna riskianalüüsi või töötajate töötingimustega ning mida julgeolekuasutuste puhul ei ole võimalik täita. Samuti ei ole eelnõus arvestatud, et julgeolekuasutuse tegevuse eripära ning salastatud teabe töötlemise nõuded eksisteerivad ka tööõnnetuste ja kutsehaigestumise sätete (TTOS §-d 22-24) rakendamisel. Arvestades vajalike erandite paljusust, ei ole otstarbekas hakata neid seaduse muutmise korral üksikute sätete kaupa juurde looma. Leiame, et mõistlik on sätestada üldine erand, sõnastades TTOS § 1 lõige 2 järgmiselt: „(2) Käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväelaste ja asendusteenistujate teenistustingimuste ning Politsei- ja Piirivalveameti, julgeolekuasutuste ja päästeasutuste ning nende töötajate töö kohta niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti ning see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega.“. 2. Eelnõu § 1 punktis 13 toodud muudatusega täiendatakse TTOS-i §-ga 135, milles sätestatakse tööandja kohustused kaugtöö korral. Muu hulgas sätestatakse, et tööandja on kohustatud kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti (§ 135 lg 1 p 4). Leiame, et sellisel kujul ei aita säte kaasa tööandja motivatsioonile võimaldada kaugtööd, vaid pigem võib tekitada olukorra, kus tööandjad hoiavad Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 motivatsioonile võimaldada kaugtööd, vaid pigem võib tekitada olukorra, kus tööandjad hoiavad ka kõrgendatud terviseriski korral töötajaid kontoris, et vältida lisakulutusi töökeskkonna kujundamisele töötaja kodus. Samuti võib tööandja töölepingutes tüüptingimusena sätestada, et töötaja vastutab oma kaugtöö töökoha kujundamise ja sisustamise eest ise. Selline teguviis kokkuvõttes ei soodusta tööandja poolt töötaja juhendamist ega ennetuslikult tõsta ka töötaja huvi suurendada oma teadlikkust kaugtöö töökeskkonnaga seotud ohtudest, võimalikest tervisemõjudest ja tervisekahjustuse vältimise abinõudest. Kaugtöö töökoha puhul ei ole tööandjal võimalik teha tavapärast seiret töökeskkonna tingimuste üle ega juhtida töötaja tähelepanu õigetele töövõtetele, mistõttu on oluline suunata tööandja fookus võimalike negatiivsete mõjude ennetamisele läbi töötaja teadlikkuse tõstmise. See tähendab, et kaugtööle võimaldatud töötaja peab olema töökeskkonna alaselt teadlikum kui tööandja ruumides töötav töötaja, et ise võimalikult vara märgata ja reageerida puudustele tehtava töö või kasutatava töövahendi ohutusnõuetes, ergonoomiliselt õigetes tööasendites ja - võtetes, isikukaitsevahendite kasutamises, elektri- ja tuleohutusnõuetes, keskkonna saastamisest hoidumises jne seoses töö tegemisega. Teeme ettepaneku kõnealune punkt (§ 135 lg 1 p 4) eelnõust välja jätta või sõnastada nii, et tööandjal oleks kohustus kaugtööl olevat töötajat regulaarselt juhendada kaugtöö töökoha töökeskkonna ohtude ennetamiseks vastavalt TTOS §-s 133 sätestatule, arvestades kaugtöö erisusi. Eelnõu kohaselt on vastav kohustus sätestatud vaid enne töötaja kaugtööle lubamist (§ 13 5 lg 1 p 2). 3. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt asendatakse TTOS § 18 lõike 6 punktis 5 sõna „puudega“ sõnaga „tervisekahjustusega“. Nõustume nimetatud muudatusega, kuid palume ühtlasi üle vaadata muudetava sätte sõnastus tervikuna: selle järgi on töökeskkonnanõukogu ülesanne aidata luua naistöötajatele ning alaealistele ja tervisekahjustusega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. Arusaamatuks jääb, mis põhjusel ei laiene nimetatud säte kõikidele töötajatele, vaid lisaks alaealistele ja tervisekahjustusega isikutele on eraldi välja toodud vaid naistöötajad. Teeme ettepaneku sõnastada muudetav punkt järgmiselt: „5) aitab luua kõikidele töötajatele, sealhulgas alaealistele ja tervisekahjustusega töötajatele, sobivad töötingimused ja töökorralduse.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Mari-Ann Lõõnik 717 0094 [email protected] 2 (2)
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel