Sepise tn 7 detailplaneeringust

Saatja: Inga Hansaar <[email protected]> Saadetud: 03.06.2019 13:01 Adressaat: Lennuamet <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Sepise tn 7 detailplaneeringust Manused: image001.png; 024 Sepise tn 7 Lennuametile.asice Lugupidamisega Inga Hansaar insener projektijuht-konsultant K-Projekt AS Ahtri tn 6A Tallinn 10151 tel: +372 626 4132 mob: +372 509 8702 e-post: [email protected] SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Lõõtsa tn 9 ja 11 kinnistutel, mille asukoht täpsustatakse ehitusprojektis, perspektiivse kaugküttetorustiku rajamiseks, koridori laiusega 5 m. SV: Allaehitusservituudi vajadusega ala suurusega ~100 m² ja üleehitusservituudi vajadusega ala suurusega ~150 m² Sepise tn 9 // Valukoja tn 8 kinnistul, Sepise tn 7 kinnistu kasuks. Planeeritud maapealne hoonestusala (kuni 12 korrust) TINGMÄRGID Planeeritud maapealne hoonestusala büroohoonete ühendamiseks (2 korrust, max. h=11 m) Planeeritud ala piiri muutmisettepanek Planeeritud maa-alune hoonestusala Planeeritud ala piir vastavalt algatamise korraldusele Katastriüksuse piir 1 Krundi positsiooni number Naaberhoone SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES KÕRGUS HOONEALUNE MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE Märkused: Olemasolev autoliikluse ala SUURIM HOONEALUNE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus KORRUSELISUS PIND MAA-ALL 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. P - hoones Planeeritud autoliikluse ala KRUNDI SUURUS 2. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas maastikuarhitekt Signe Kangur P - õues mais 2018. 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones Olemasolev kergliikluse ala Ä Bürood ja kaubanduspinnad täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 4. Planeeritud ala asub AKTSIASELTSi TALLINNA VESI kloorilao ohualas, Planeeritud kergliikluse ala Autode võimalik juurdepääs krundile Ülemiste Kaubajaama (Suur-Sõjamäe, ohtlike kemikaalide raudteeveod) ohualas ning lennuvälja lähiümbruses. Planeeritud teenindustee ja -ala Autode võimalik sissepääs hoonesse 5. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites. Haljasala Allalastud või tõstetud äärekivi Katusehaljastuse võimalik asukoht Planeeritud panduse võimalik asukoht Planeeritud tugimüüri võimalik asukoht 5,0 P-0 Parkimiskohtade arv N 0 Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga Nr 8560 W E 0 Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga Madalhaljastuse võimalik asukoht S Kõrghaljastuse võimalik asukoht 6,0 6 R3 11, 2018. aasta suvel istutatud puud ,0 Jalakäijate sissepääs parkimismajja 1 2K Planeeritud juurekaitserest 10,0 9,5 max.h=11 m 17 24,2 SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik Ä 16 18 7,8 45 m 3400 1 15 Likvideeritav objekt 13/-1 4570 130 5876 m² - 4 Likvideeritav haljastus 3 Kultuurimälestis 69,0 Kultuurimälestise kaitsevöönd Allaehitusservituudi vajadusega ala Sepise tn 9 // Valukoja tn 8 12K kinnistul maa-aluste parkimiskorruste ühendamiseks max.h=41,5 m (abs.h=85,5 m) Üleehitusservituudi vajadusega ala Sepise tn 9 // Valukoja tn 8 (vt märkus krundi kasutamise tingimuste tabelis) kinnistul 52,4 Alajaama kaitsevöönd 2 m l=31 m, i=12% (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10) Tehnovõrguservituudi vajadusega ala 8 0,5 9 7 6 18,5 10 Asendiplaanilise ja võimaliku Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ 11 14 mahulise lahenduse autor: 7,6 12 SJ 5,0 13 5 P-2 P-3 Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus 1 2 Geoalus: Koostaja: Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Töö nr: TT-5023 Mõõdistatud: 10.2018 Kõrgussüsteem: EH2000 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Tegevjuht M. Rannu Objekti asukoht: Tallinn, Lasnamäe LO Projektijuht I. Hansaar Arhitekt I. Orav Joonise nimi: Põhijoonis Planeerija M. Mustkivi Faili nimi: Koostatud: 11.03.2019 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 17138_DP.dwg 17138 DP-2 DP 1:500  KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................................... 1 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1 3 PLANEERINGUS KAVANDATU....................................................................................... 1 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus...................................................................................... 1 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 1 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ja maaüksuse koormusnäitajad .............................. 2 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................... 3 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 3 3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 3 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus ................................ 4 3.6 Jäätmekäitluse põhimõtted ................................................................................................ 5 3.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 5 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .................................................. 6 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 6 4.1.1 Veevarustus ................................................................................................................ 6 4.1.2 Tuletõrjeveevarustus .................................................................................................. 7 4.1.3 Kanalisatsioon ............................................................................................................ 7 4.1 Elektrivarustus .................................................................................................................. 8 4.2 Tänavavalgustus ................................................................................................................ 8 4.3 Sidevarustus ...................................................................................................................... 9 4.4 Jahutus- ja soojusvarustus ................................................................................................. 9 4.5 Gaasivarustus .................................................................................................................... 9 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED .......................................................... 9 5.1 Kehtivad kitsendused ........................................................................................................ 9 Teised planeeritud maa-ala iseloomustavad linnaehituslikud mõjurid ................................. 10 5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 10 5.2.1 Juurdepääsuservituutide vajadus .............................................................................. 10 5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks...................... 10 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 10 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded....................................................................................... 10 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 10 6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ................................................................................ 10 6.2.2 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 11 6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 11 6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............. 12 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ............................................................ 13 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele, kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele13 7.2 Võrdlus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga ......................................................... 13 7.3 Kehtiva detailplaneeringu osaline kehtetuks muutmine ................................................. 13 7.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................. 14 7.5 Vastavus tuleohutusnõuetele........................................................................................... 15 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54 II JOONISED 1 Asukoha skeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  1 I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringuala asub Lõõtsa, Valukoja ja Sepise tänavate vahelisel maa-alal, Lasnamäe linnaosas, endise tehase Dvigatel territooriumil. Praegu nimetatakse piirkonda Ülemiste City’ks. Piirkonna muudavad isikupäraseks ajaloolised hooned, mis loovad alale väärika miljöö ja identiteedi, koos kaasaegsete kvaliteetse arhitektuuriga uushoonetega ning omanäolise maastikukujundusega. Planeeritud maa-ala suurus on 0,59 ha. Planeeringuala keskkonnaseisundit hindas aktsiaselts Maves juunis 2018 (vt terviktekst vt Lisa 5.3.). Planeeringuala on olnud intensiivses majanduslikus kasutuses (admin- ja laohoone) ligi pool sajandit, kuid andmeid otseselt reostava iseloomuga tegevuse kohta ei ole. Ala ülevaatusel maapinnal reostusnähte ja ohtlikke jäätmeid ei tuvastatud. Lääneloode pool asunud katlamajas ja selle vedelkütuse hoidlas on tehtud mitmeid reostusuuringuid, millede käigus võeti pinnase- ja põhjaveeproove nii naftasaaduste kui ka raskmetallide sisalduste määramiseks. Viimaste sisaldused olid valdavalt sihtarvude läheduses, kuid naftasaadusi analüüsiti paaris punktis elumaale lubatust väheke rohkem. Kuna analüüsimisel kasutati mitteakrediteeritud meetodeid, millede kvantitatiivne täpsus on väga väike, ei ole naftasaaduste elumaale lubatud piirarvu ületamine pinnases tõestatud. Piirkonna keskkonnaseisundi hindamistöödes ja ehitusgeoloogilitse puuraukude kirjeldustes viited reostuse olemasolust puuduvad. Eelnevale tuginedes võib eeldada, et planeeringuala pinnases ja põhjavees naftasaaduste ning raskmetallide osas olulist reostust ei ole ja nende seisund on inimese tervisele ohutu. 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid on: • Suurema osa Sepise 7 kinnistust võtsid enda alla endisaegsed tööstus- ja laohooned, mis ei sobi enam ümbritsevasse kaasaegsesse keskkonda. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaasaegse hoonestuse ja välisruumi planeerimine. • näha ette kõrghaljastuse rajamist. • luua jalakäijatele turvalised liikumistingimused, 3 PLANEERINGUS KAVANDATU 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Kinnistute piire ei ole planeeritud muuta. 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Ida poolt on maapealne hoonestusala määratud Öpiku hoonete varikatustega ühele joonele. Lääne poolt Öpiku hoonete läänepoolsete fassaadi pikendusele, et oleks tagatud Valukoja tänavalt algava Lõõtsa tn 9, 11 kinnistute ja Sepise tn 9//Valukoja tn 8 kinnistu vahelt ühtlase laiusega planeeritava haljaskoridori jätkumine kuni Sepise tänavani. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  2 Maapealne hoonestusala on Sepise tänava (lõuna) poolt määratud 5 meetri kaugusele krundi piirist, et krundi piiri ja hoone vahele oleks võimalik rajada kõrghaljastust. Põhja poolt on maapealne hoonestusala määratud 10 meetri kaugusele krundi piirist. Öpiku majadega võimalikuks ühendamiseks on ette nähtud kuni 2-korruselise hooneosa hoonestusala. Maa-alune hoonestusala on põhja poolt näidatud krundi piirini, teistes suundades arvestades olemasolevaid ja planeeritavaid puid. Maa-alune hoonestusala on määratud suuremana kui reaalselt projekteeritakse, see võimaldab projekti staadiumis paindlikumalt välja töötada parkimise lahendust, aga maapinnaga ühendatud haljastust peab rajama vähemalt 15% krundi pinnast. Öpiku B ärihoone keldrikorrusele on ette nähtud perspektiivse läbimurde asukohad Sepise tn 7 krundi poole. Maa-aluste korruste ühendamiseks on määratud Sepise tn 9 // Valukoja tn 8 kinnistule allaehitusservituudi vajadusega alad. Krundid kuuluvad ühele omanikule, Öpiku Majad OÜ-le. Hoone kõrgema mahu paigutamisel on eelistatum diagonaalne asetus. See tooks Ülemiste City valdavalt ortogonaalsesse linnaruumi vaheldusrikkust. Lõõtsa tn 2 krundil paiknevad Ludvig Puusepa kaksiktornid on ainukesed pööratud asetusega hooned Ülemiste Citys. Pööratud hoonemaht tagab paremad vaated nii Tallinna kesklinnale, lennujaamale kui ka Ülemiste järvele. Vormiloogika väldib olukorda, et hoonete akendest avaneksid vaated kõrvalhoone kontoritesse. Samuti võimaldab pööratud hoone mitmekesistada Sepise tänava linnaväljaku lõunapoolse laienduse konfiguratsiooni. Nurgaga põhjasuunda orienteeritud hoones on võimalik vähendada hoone jahutuskoormust ja päikeseolusid kontoriruumides. Soovitav on lisada hoonele mahulisi liigendusi ja eendusi, näiteks 3korruselisi hooneosi, mille peale saab rajada puhkealasid, kust avaneks vaated lennuväljale ja taustal laiuvale metsale. Puhkeala orienteeritus lõuna- ja õhtupäikesele loovad tingimused meeldiva puhkeala tekkele. 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ja maaüksuse koormusnäitajad Pos 1 Sepise tn 7 Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 3400 m2 (maapealne) 4570 m² (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 41,5 m Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus: 85,50 m (EH2000 kõrgussüsteemis) Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus koos katusele paigaldatavate antennide, korstnate jm (kõrguspiirang ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil): 91,80 m (EH2000 kõrgussüsteemis) Kavandatud hoone kasutusotstarve on büroo, lisaks võib hoonesse projekteerida ruumid toitlustusasutustele, kauplustele või muud teenindusruumid, et lisada jalakäijate tasandile elavust. Krundi maksimaalne hoonestustihedus on 3,5. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  3 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest ja naaberkruntidelt eemale sademeveekanalisatsiooni. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse. Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 3.5.1 Haljastus ja heakord Planeeritud ala puittaimestik koosneb Sepise tn ääres paiknenud, kuid tänaseks lammutatud 2- korruselise hoone põhja- ja lääneküljel asuvatest paplitest, ungari sireli hekist ning hoovis kasvavast õunapuust. Valdavalt on ala kõrghaljastus siiski isetekkeline, mis on endisele tööstusaladele iseloomulik. Alal on ka kaks arukaske - need puud kasvavad küll reas, kuid hoone läheduse tõttu on tüved kaldus ning võrad veidi ühepoolsed. Sepise tn äärse hoone idaküljele rajatud kõrghaljastusega „hoovi“ serva istutatud paplid on võimsate tüvedega (puud nr 6-8). Paplid on tulbastamata, mistõttu on nad veel elujõulised, kuid võra hooldamatuse tulemusel ei ole puud kuigi dekoratiivsed. Paplid on oma eluea viimases veerandis, seetõttu on need ette nähtud likvideerida. 2018. aasta suvel istutati 9 pihlakat krundi idapoolse piiri lähistele, kergliiklustänava kõrvale. Pihlakad on ette nähtud säilitada. Krundi lõunapoolse piiri lähistele on ette nähtud kõrghaljastuse rajamine. Lisaks on kavandatud kõrghaljastuse rajamine parkimishoone (Lõõtsa tn 11) ja planeeritud hoone vahele, et puude rivi saaks jätkuda kuni Valukoja tänavani. Puud nr 15, 17, 18 paiknevad planeeritud hoonestusalast u 2,3 meetri kaugusel. Hoonestusala on määratud järgides krundi piiri. Nii sakilist vundamenti suure tõenäosusega ei rajata, ei ole otstarbekas ning puude ja vundamendi vahele jääb suurem vahekaugus. Maa-alune hoonestusala on määratud suuremana kui reaalselt projekteeritakse, see võimaldab projekti staadiumis paindlikumalt välja töötada parkimise lahendust, aga maapinnaga ühendatud haljastust peab rajama vähemalt 15% krundi pinnast. Ehitusprojektis käsitleda puude kasvutingimuste tagamise teemat. Vajadusel kaaluda puude likvideerimist ja asendusistutuse teostamist. Täpsem haljastuse lahendus antakse hoone ehitusprojekti koosseisus koostatavas haljastusprojektis. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  4 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist: k1 + k 2 + k 3 D* = haljastuse ühik 3 kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm; k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient; k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,7). likv. Pos Jrk puu väärtus- haljastuse Likvideeri- nr nr nr puu liik k1 D (cm) klass k2 ühik mise põhjus 1 1 1 Arukask 1 30 III 1 27 juurdepääsutee 2 2 Arukask 1 33 III 1 30 Uus haljastus Harilik Vaher, Ei 5 V 0 Uus haljastus harilik asendata 3 jalakas 4 6 Pappel 0,5 47 IV 0,3 24 Hoonestusala 5 7 Pappel 0,5 61 IV 0,3 31 Hoonestusala 6 8 Pappel 0,5 70 IV 0,3 35 Tüvel vigastus Ei oma antud Ungari Ei asukohas 10 IV 0,3 0 sirel asendata haljastuslikku 7 väärtust Tüvel 13 Sookask 0,5 42 IV 0,3 21 8 vigastused KOKKU: 168 Planeeringus realiseerimiseks tuleb likvideerida 8 objekti, nende seas 1 põõsarühm ning 7 üksikpuud. Neist 2 kuulub III väärtusklassi, 5 IV väärtusklassi ning 1 on V väärtusklassi objekti. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 168. Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord” kohaselt ei arvestata asendusistutuse arvutuses põõsaid ja V väärtusklassi puid. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  5 3.6 Jäätmekäitluse põhimõtted Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kasvumulla eraldi kaevamisel saab seda kasutada objekti haljastustöödel. Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb olmejäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, büroohoonetes peavad kindlasti olema konteinerid järgmistele jäätmetele: • segaolmejäätmed • vanapaber ja papp • biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20kg. Büroohoone jäätmehoidla on planeeritud hoonesse. Lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. 3.7 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud krunt piirneb lõunast ja idast eraomandis oleva Sepise tänavaga. (Sepise tänav T3) Selle põhja-lõuna suunalisele osale on ehitatud nö linnaväljak haljastuse ja puhkevõimalustega. Tegemist on valdavalt jalgtänavaga, kuhu pääseb vaid teenindav transport. 2017. aastal rekonstrueeriti ka planeeritavast krundist lõuna poole jääv Sepise tänava osa. Piirkond on küllalt hästi varustatud ühistranspordiga. Valukoja tänaval liiguvad bussid nr 7, 15, 45 ja 65. Keevise tänaval sõidab alates 2017. aastast trammiliin nr 4 (Tondi-Lennujaam). Ülemiste raudteejaam jääb umbes poole kilomeetri kaugusele. Kuna Ülemiste City piirkonnas rendivad büroopindu paljud rahvusvahelised ettevõtted, on oluline lennujaama ja raudteepeatuse lähedus. Ülemiste raudteejaam on plaanis ehitada ümber Rail Balticu reisirongide algusjaamaks ning sinna kõrvale rajatakse Tallinna ühissõidukite terminal. Arendajad on rajanud ja kavatsevad Ülemiste City piirkonda juurde rajada jalgrattaparklad ning parkimishooneid (nt Lõõtsa tn 11, Sepise tn 8). Parkimine on lahendatud sissesõiduga Sepise tänavalt hoone maa-alusesse parklasse. Parkimiskorrus on ette nähtud ühendada Öpiku majade (Sepise tn 9 // Valukoja tn 8) maa-aluse parklaga. Selline lahendus võimaldab mõlema hoone kasutajatel pääseda autodega parklasse kvartali äärest ning vähendab autode koormust linnaku keskel. Samuti tagab see lahendus mõlemale maa-alusele parklale hädaolukordadeks kaks väljapääsu. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  6 Parkimiskohtade kontrollarvutus Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne Planeeringus ettenähtud alal, kus normi parkimiskohtade parkimiskohtade arv rakendatakse arv krundil Bürooruumid 173 * Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014. Krunt asub vahevööndis. *parkimine lahendatakse osaliselt oma krundil maa-alusel korrusel, osaliselt ümbruskaudsetes parkimishoonetes (nt Sepise tn 8). Läbi Sepise tn 7 kinnistu on planeerituid teenindustee Sepise tn 7 ja Öpiku majade teenindamiseks Tagasipöördering on planeeritud Lõõtsa tn 11 kinnistule. Teenindustee ja tagasipöördering on vajalik selleks, et teenindav transport ei peaks sõitma Öpikute majast ida poole rajatud jalgtänavale. 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI 06.06.2018 tehnilised tingimused PR/1831153-1. 4.1.1 Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolev ühisveevärgi torustik on Ø200 - Ø250 mm veetorustik Sepise tänaval. Ühisveevõrgus on tagatud normaalolukorras vabarõhk 220 kPa. Ühisveevärgi torustik kuulub AKTSIASELTSile TALLINNA VESI. Planeeritud veevarustus Planeeritud hoone veevarustuse allikaks on Sepise tänaval paiknev olemasolev Ø250 mm ühisveetorustik. Kinnistul on olemasolev 2x Ø200 mm veeühendus Ø250 mm ühisveetorustikult, mis säilitatakse ning olemasolev Ø75 mm veeühendus Ø200 mm ühisveetorustikult, mis on ette nähtud K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  7 likvideerida. Olemasolevad liitumispunktid (LPV1-1) ühisveevõrguga Sepise tänaval kinnistu piirist väljaspool, tänava maa-alal on ette nähtud säilitada. Olemasolev kinnistu liitumispunkt (LPV1-2) ühisveevõrguga Sepise tn 7 ja 8 vahelisel tänava maa-alal on ette nähtud likvideerida. Planeeringuala olmevee vooluhulk on: Q=2,8 L/s. Planeeritud hoone sisetulekustutusvee vooluhulk on: Q= 72,5 L/s. Planeeritud hoone täpne tuletõrjeveevarustuse lahendus esitatakse ehitusprojekti staadiumis. Vajadusel olemasolev veeühendus 2x Ø200 mm suurendada läbimõõdule 2x Ø250 mm. Kasutusest väljajäävad veeühendused likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. 4.1.2 Tuletõrjeveevarustus Välistulekustutusvee vajadus on 30 L/s kolme tunni jooksul, mis saadakse olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest Sepise tänaval. 4.1.3 Kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna olemasolev kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonivõrk on Ø160-200 mm kanalisatsioonitorustik Sepise tänaval. Reovee ühiskanalisatsioonitorustik kuulub AKTSIASELTS-ile TALLINNA VESI. Olemasolev sademevee ühiskanalisatsioonivõrk on Ø315-500 mm kanalisatsioonitorustik Sepise tänaval. Sademevee ühiskanalisatsioonitorustik kuulub aktsiaseltsile Dvigatel - Energeetika. Planeeritud reoveekanalisatsioon Planeeritud ala reovee kanalisatsiooni eelvooluks on Sepise tänava Ø160-200 mm reovee ühiskanalisatsioonitorustik. Kinnistul on olemasolevad Ø200 mm ja 3x Ø160 mm reoveeühendused, millest üks Ø160 mm reoveeühendus on planeeritud likvideerida. Olemasolevad liitumispunktid LPK1-1, LPK1-3 ja LPK1-4 kinnistu piirist väljaspool tänava maa-alal on ette nähtud säilitada. Planeeritava hoone reovee kanalisatsiooni arvutusäravool on: 7,0 L/s. Planeeritud sademeveekanalisatsioon Sademevee eelvooluks on Sepise tänava Ø315-500 mm sademevee ühiskanalisatsioonitorustik. Kinnistul on olemasolev Ø250 mm sademeveeühendus, mis on planeeritud säilitada ning Ø160 mm sademeveeühendused, mis on planeeritud likvideerida. Olemasolev liitumispunkt (LPK2-1) kinnistu piirist väljaspool tänava maa-alal on ette nähtud säilitada ning olemasolev liitumispunkt (LPK2-2) Sepise tn 7 ja 8 vahelisel tänava maa-alal on ette nähtud likvideerida. Planeeringualalt kogutava sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada planeeringuala piires. Sademevee koormuste ühtlustamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlustusmahuteid. Kinnistusisene liitumispunkti ühendatav isevoolne sademeveetoru on ette nähtud läbimõõduga maksimaalselt Ø110 mm ning languga, mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 10 L/s. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  8 Planeeringuala sademevee kanalisatsiooni arvutusäravool korduvuse 5 ja kestvuse 15 min korral on: Q=53,4 L/s. Ehitusprojektis täpsustatakse kinnistusisene sademeveelahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise lahendus. Kasutusest väljajäävad reovee ning sademevee kanalisatsioonitorud likvideeritakse ning toru otsad suletakse kaevudes. 4.1 Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse alus on aktsiaselts Dvigatel – Energeetika 30.05.2018.a väljastatud tehnilised tingimused nr 82-2018. Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus Pos alajaama nr 8 baasil Pa / Ia, nr Nimetus kW / A 1 2 1 Büroohoone 1100 / 1700 Planeeritud büroohoone elektrivarustus on ette nähtud 6/0,4 kV alajaama nr 8 baasil. Selleks projekteerib võrguettevõtja alajaama 0,4 kV jaotusseadme 1. ja 2. sektsiooni laienduse, täiendavate vinnaklülitite ning kaugloetavate mõõtesüsteemide paigaldusega. Hoone liitumispunkt hakkab paiknema hoone 0,4 kV peajaotuskeskuses. Planeeritud madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse tööjooniste koostamine (ka 6/0,4 kV alajaama rekonstrueerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Alajaamade tööjooniste koostamisel tuleb lähtuda aktsiaselts Dvigatel – Energeetika nõuetest ja kehtivatest normatiivdokumentidest. 4.2 Tänavavalgustus Sepise tänav 7 planeeritud sissesõidule Sepise tänava poolt jääb ette Mainor Ülemiste AS tänavavalgustuse mast. Käesoleva detailplaneeringu mahus on ette nähtud tänavavalgustuse mast ümber tõsta uuele kohale. Tänavavalgustuse planeerimisel on lähtutud EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetest, Tallinna linna teevalgustusnormidest ja teistest normatiivdokumentidest. Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-välisvalgustid. Mastid projekteerida võimalikult ühtlase sammuga, arvestades ligipääsudega kruntidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  9 Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide täpsed asukohad määratakse tööjoonistega. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.3 Sidevarustus Sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud aktsiaselts Dvigatel – Energeetika 14.06.2018 väljastatud tehnilised tingimused nr 85-2018. Detailplaneeringus on ette nähtud säilitada Sepise tn 7 kinnistu piirini väljaehitatud Sepise tänav T3 alal asuvast viimasest sidekaevust Ø100 mm torudest 1-avaline sidekanalisatsiooni ühendus. Konkreetse objekti sidevarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.4 Jahutus- ja soojusvarustus Alates 2017. aastast ehk vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusele nr 9 „Tallinna Kaugkütte piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kuulub planeeritud ala kaugküttepiirkonda. Kuna lähipiirkonnas kaugküttevõrgud puuduvad, valitakse jahutus- ja soojusvarustuse ettevõtja projekteerimise staadiumis. Võimalik ühenduspunkt perspektiivse kaugkütte- ja jahutusvõrguga on planeeritud Valukoja tänavale. Planeeringus on Lõõtsa tn 11 kinnistule määratud võimalik servituudi vajadusega ala. 4.5 Gaasivarustus Gaasivarustuse lahenduse aluseks on OÜ Dvigatel Gaas 31.05.2018 tehnilised tingimused nr TT- 02-2018. Sepise tn 7 krundile on välja ehitatud liitumispunkt LP-5 peale maakraani PE Ø63 Sepise tänaval kinnistu piiril. Maksimaalne töörõhk torustikus on 2,2 bar, minimaalne töörõhk on 1,8 bar. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused Planeeritud ala jääb Tallinna hädaolukorra riskianalüüsi kohasele: • AKTSIASELTSI TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao (Järvevana tee 3) ohualale. • Ülemiste kaubajaama (Suur-Sõjamäe, ohtlike kemikaalide raudteeveod) ohualale • Ala paikneb lennuvälja lähiümbruses K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  10 Sepise tn 7 kinnistu kasutamine on kitsendatud järgmiselt: • Isiklik kasutusõigus aktsiaselts Dvigatel Energeetika ﴾registrikood 10257898﴿ kasuks. Teised planeeritud maa-ala iseloomustavad linnaehituslikud mõjurid Tallinna radooniriski kaardi põhjal võib alal esineda kõrgeid radoonisisaldusi pinnases. 5.2 Kavandatud kitsendused 5.2.1 Juurdepääsuservituutide vajadus Juurdepääsuks teenindavale transpordile Lõõtsa tn 11 ja Sepise tn 9// Valukoja tn 8 kinnistutele. Servituudi vajadus Lõõtsa 11 kinnistule ümberpööramiskoha kavandamiseks Sepise tn 7 ja Sepise tn 9//Valukoja tn 8 kinnistute kasuks. 5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Tehnovõrgu servituudi ala (soojustrassi rajamiseks). 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Katusekalle: lamekatus Madalamatele hooneosade katustele on soovitav rajada puhkealad, kohvikud vm. Välisviimistlus ja stilistika: arhitektuurne lahendus peab sobituma ümberkaudsete hoonete arhitektuurse välimusega. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Detailplaneeringuga kavandatavate 12-korruseliste hoonete projekteerimistingimused ja ehitusprojektid kooskõlastada lennundusseaduse § 35 lõigete 3 ja 4 kohaselt Lennuametiga. 6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded Ehitusprojektid ning haljastusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks Haljastus: • ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada ala tervikuna hõlmav maastikuarhitektuurne (väliruumi-, haljastuse-) projekt. Projekti koostamisse kaasata maastikuarhitekt. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  11 Projekteerimisel lähtuda Sepise jalgtänavas projekteeritud lahendusest ja Ülemiste City terviklikust maastikuarhitektuursest lahendusest; • haljastuse osakaal krundil peab olema vähemalt 15%, mille hulka ei kuulu maapinnaga püsivalt ühendamata haljastus, • Puud nr 15, 17, 18 paiknevad planeeritud hoonestusalast u 2,3 meetri kaugusel. Hoonestusala on määratud järgides krundi piiri. Nii sakilist vundamenti suure tõenäosusega ei rajata, ei ole otstarbekas ning puude ja vundamendi vahele jääb suurem vahekaugus. Ehitusprojektis käsitleda puude kasvutingimuste tagamise teemat. Vajadusel kaaluda puude likvideerimist ja asendusistutuse teostamist. • Asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajatakse linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonnaameti poolt määratud kohta. Istikud ja istutustööd peavad vastama Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetele. Pinnasereostus: • Juhul kui ehitustööde käigus tuvastatakse visuaalset või olfaktoorset pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja konsulteerida keskkonnaspetsialistiga selle pinnase edasise käitlemise osas. Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded • Hoone projekteerimisel rakendada eesti standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid. Nõuded vertikaalplaneerimiseks: • Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. 6.2.2 Tuleohutusnõuded • Tule leviku takistamiseks projekteerida hoone TP-1 tuleohutusklassile vastav. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. 6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud • Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski. • Sissepääsude juures kasutada video- või mehitatud valvet. Jälgitavus vähendab kuriteohirmu. • Kavandada krundile välisvalgustus, sissepääsud hoonesse valgustada. • Hoonesse näha ette turvasüsteemid. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  12 6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Nõuded projekteerimiseks: Veevarustus ja kanalisatsioon: • Vee- ja kanalisatsiooniprojektide koostamiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. • Planeeringualalt kogutava sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada planeeringuala piires. Sademevee koormuste ühtlustamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlustusmahuteid. Kinnistusisene liitumispunkti ühendatav isevoolne sademeveetoru projekteerida maksimaalselt Ø110 mm läbimõõduga ning languga, mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 10 L/s. • Kasutusest väljajäävad reovee ning sademevee kanalisatsioonitorud likvideerida ning toru otsad sulgeda kaevudes. • Hoone mahtu projekteeritava parkla põrandaveed juhtida reoveekanalisatsiooni. Elektrivarustus: • Elektrivarustuse projektide koostamine (ka 6/0,4 kV alajaama rekonstrueerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Alajaamade tööjooniste koostamisel tuleb lähtuda aktsiaselts Dvigatel – Energeetika nõuetest ja kehtivatest normatiivdokumentidest. • Veevarustuse ning reovee ja sademevee kanaliseerimise lahendused kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel • Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused Sidevarustus: • Konkreetse objekti sidevarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tänavavalgustus: • Mastid projekteerida võimalikult ühtlase sammuga, arvestades ligipääsudega kruntidele. • Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Jahutus- ja soojusvarustus: • Valida võrguettevõtja. • Tellida võrguettevõtjalt tehnilised tingimused. Gaasivarustus: • Gaasivarustuse projektide koostamiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. Vertikaalplaneerimine: • Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et maapinna kõrgus peab olema kooskõlas naaberkinnistute hoonestatud aladega. • Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  13 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele, kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Sepise tn 7 kinnistule on planeeritud rajada kuni 12 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone, mis oma otstarbelt sobib piirkonda. Planeeringus on määratud arhitektuurinõuded, et oleks võimalik ehitada piirkonda sobituv väärikas hoone. Kavandatu elluviimisel paraneb piirkonnas oluliselt keskkonna kvaliteet kui ka linnaruumiline maakasutus ja otstarbekam maaressursi kasutus. Ehitatav hoone muudab piirkonna atraktiivsemaks, korrastatumaks ja turvalisemaks. Linna tihendamine vastab säästva arengu põhimõtetele. Käesolevas detailplaneeringus on alale määratud ruumilise arengu eesmärgid täidetud. 7.2 Võrdlus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga Lasnamäe tööstusalade üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 1.oktoobri 2015 otsusega nr 153 ning selle alusel kuulub ala ettevõtlusalasse, millel on korterelamuala ning tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarve. Kõrvalotstarbeks võivad alal paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad ettevõtted. Mitmekülgsemate funktsioonide võimaldamine ärilinnakus peaks muutma selle tänavaruumi aktiivsemaks ning hoidma piirkonna kasutuses ka töövälisel ajal. Vastavalt üldplaneeringule peab haljastatud ala osakaal kinnistul olema vähemalt 15%, mille hulka ei tohi kuuluda katuse-, garaažipealne või muu, maapinnaga ühendamata haljastus Detailplaneeringusse on lisatud tingimus ehitusprojektide koostamiseks, et maapinnaga ühendatud haljastuse osakaal peab olema üle 15%. Sepise tänav on kõrghaljastuse vajadusega tänav. Kuna tänavamaa krundile puud ei mahu, on need ette nähtud istutada Sepise tn 7 krundile. Detailplaneering lahendus ole vastuolus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. 7.3 Kehtiva detailplaneeringu osaline kehtetuks muutmine Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003 otsusega nr 32 kehtestatud Suur-Sõjamäe tn 10 Dvigateli tööstuspargi detailplaneering (DP010300) Sepise tn 7 krundi osas. Sepise tn 7 kinnistule ehitusõigus kahe 2-korruselisele tootmis- või ärihoonele, mis sisuliselt tähendas olemasolevate hoonete säilitamist. Kuna büroopindade järele on piirkonnas suur nõudlus, soovib arendaja jätkata Öpiku majadega sama kõrgete büroohoone rajamist. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  14 7.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisanõuded: 1. määrata maapealse ja maa-aluse hoonestusala läänepoolne piir Öpiku maja B-hoone läänepoolse fassaadi pikendusele, et oleks tagatud Valukoja tänavalt algava Lõõtsa tn 9, Lõõtsa tn 11 kinnistute ja Sepise tn 9 // Valukoja tn 8 kinnistu vahelt ühtlase laiusega planeeritava haljaskoridori jätkumine kuni Sepise tänavani. Haljaskoridori pandust mitte kavandada; Täidetud. 2. mitte kavandada autode tavaliiklust Öpiku maja ja Valukoja tn 10 vahel asuvale tänavale. Piki Sepise tänavat näha ette lai kõnnitee arvestades sh Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetega; Öpiku maja ja Valukoja tn 10 vaheline tänav on eelkõige jalakäijate tänav. Sepise tänava äärde on ette nähtud kõnnitee. 3. esitada pädeva ettevõtte poolt koostatud radoonitaseme mõõtmised või näha ette meetmed radoonikindla hoone ehitamiseks, kuna Tallinna radooniriski kaardi kohaselt võib alal esineda kõrgeid radoonisisaldusi pinnases; Ülemiste City maa-ala radooniohtlikkuse ja kiirgustaseme uuringute aruanne, Eesti Geoloogiakeskus, 2006 Tingimus radoonikaitse meetmete kasutamiseks ehitusprojektides on lisatud seletuskirja punkti 6.2.1. 4. käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust ning kavandada olmejäätmete kogumiskoht tänava tasapinda, kus on tagatud jäätmeveoki jaoks hea ligipääsetavus; Täidetud. 5. teostada planeeringualal keskkonnaseisundi uuring selleks pädevust omava ettevõtte poolt; Täidetud, keskkonnaseisundi hinnangu koostas AS Maves juunis 2018, vt LISA 5.3 6. käsitleda alal varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide olemasolu ning nende hinnangulisi mahte maa-alal. Käsitleda ehitiste lammutamist ja anda informatsiooni materjalide kohta, mida kasutati maapinna tagasitäitmiseks; vt LISA 8.1 Olemasoleva olukorra kirjeldust ja LISA 5.3 Keskkonnaseisundi hinnangut. 7. teostada dendroloogiline hinnang; Täidetud, dendroloogilise hinnangu koostas maastikuarhitekt Signe Kangur mais 2018, vt LISA 5.2 8. lisada nõue, et ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada ala tervikuna hõlmav maastikuarhitektuurne (väliruumi-, haljastuse-) projekt. Projekti koostamisse kaasata maastikuarhitekt. Projekteerimisel lähtuda Sepise jalgtänavas projekteeritud lahendusest ja Ülemiste City terviklikust maastikuarhitektuursest lahendusest; Tingimus on lisatud seletuskirja punkt 6.2.1. 9. näha ette hoone mahus paikneva parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni. Tingimus on lisatud seletuskirja punkt 6.2.4. Kaasata detailplaneeringu koostamisse Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõike 2 punktides 1, 2, 7 ja lõikes 4 nimetatud isikud, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet ning teised isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  15 7.5 Vastavus tuleohutusnõuetele Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tingimused hoonete projekteerimises on määratud seletuskirja punktis 6.2.2. Projektijuht Inga Hansaar K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17138 Tallinn, Lasnamäe LO Sepise tn 7 kinnistu detailplaneering U:\OBJEKTID\17138 Sepise tn 7 DP\17138 Seletuskiri.doc/3.06.2019 12:54  Sepise tn 7 ärihoone arhitektuurikonkurss tn 7 Sepiseärihoone Alma Tomingas Sepise tn 7 ärihoone arhitektuurikonkurss Tehnilised näitajad Maa-alune brutopind 4302m2 Maapealne brutopind 20894m2 Korruseid -1/12 Hoone max kõrgus 41,5m / 85,5m abs Parkimiskohti 128 Tingmärgid Üldalad Tehniline / abiruum N -1 korrus 1:250  Sepise tn 7 ärihoone arhitektuurikonkurss 778.3 m2 Prügiruum Dušš/riietus Tingmärgid Äripind / ankurrentnik Köögi vastuvõtt Üldalad Vir tu aa Tehniline / abiruum ln e re sp a Peasissepääs Köök Ba ar Fuajee Äripinna / ankurrentniku sissepääs Parkla / teeninduse sissepääsud Bu fe e Coworking/äripind 314.3 m2 Kohvik Lounge N 1 korrus 1:200  Sepise tn 7 ärihoone arhitektuurikonkurss büroopind 2-3 korrus 2231.5 m2 4. korrus tehnoruumiga 1796.7 m2 Tingmärgid Äripind / ankurrentnik Nõ u pidamisru u mide ja abipindade ala Üldalad (4 . korru sel tehnilised pinnad) Tehniline / abiruum N 2-4 korrus 1:200  Sepise tn 7 ärihoone arhitektuurikonkurss büroopind 243.6 m2 büroopind 239.1 m2 büroopind 328.4 m2 büroopind büroopind 228.6 m2 1063.8 m2 6-7 korrus 1:400 büroopind 64.7 m2 37.4 m2 büroopind 54.2 m2 64.7 m2 43.8 m2 35.4 m2 54.2 m2 48.9 m2 52.6 m2 39.8 m2 51.2 m2 52.5 m2 160.4 m2 45.3 m 2 N 5 korrus 1:200 8 korrus 1:400  Sepise tn 7 ärihoone arhitektuurikonkurss büroopind 104.8 m2 büroopind 104.8 m2 115.2 m2 büroopind 115.2 m2 1213.9 m2 104.8 m2 109.6 m2 248.6 m2 114.6 m2 9-10 korrus 1:400 11 korrus 1:400 Restoran 573.4 m2 büroopind 503.5 m2 büroopind 638.0 m2 N Tüüpkorrus 1:400 12 korrus 1:400