Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 20760000028 Koostamise kuupäev ja koht: 10.06.2020, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: juhtivprokurör Kairi Kaldoja Kriminaalasja number: 20760000028 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 Kahtlustatava nimi (isikukood): KP Kuriteo toimepanemise aeg: jaanuar 2020 kuni veebruar 2020 Kriminaalasjas toimetati menetlust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt toime pandud varguste uurimiseks. Menetluse käigus tuvastati, et kahtlustatav on toime pannud mitmeid pisivargusi. Nimelt on kahtlustatav ajavahemikul 02.01.2020 kuni 21.02.2020 erinevate X linnas asuvate kaupluste iseteendiduskassade kasutamisel tekitanud kauplustele kahju. Kahtlustatav on valinud iseteeninduskassa monitorilt tooteid kaaludes ekraanilt odavama hinnaga tooted, asetades tegelikult korvi kallimad tooted, samas makstes odavamate eest, mida tegelikult ostukorvis polnud. Selliselt on tegeliku ja väidetavalt ostetud toote hinnavahega tekitatud kahju XXX AS-ile kogusummas 175,25 eurot ja YYY OÜ-le summas 16,89 eurot. Mõlema kahju osas on kahtlustatav summad tänaseks täies ulatuses hüvitanud, lisades maksekorraldustele ka endapoolse vabanduse ja kahetsuse. Arvestades toime pandud tegu, kahtlustatava isikut, hüvitatud kahju ja ka õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada KrMS § 202 sätete kohadamisega. Esiteks – kriminaalmenetluse alustamine KrMS § 6 kohaselt ei sea aga obligatoorseks süüdimõistva kohtuotsuse taotlemist. Võimalus on ka kriminaalmenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks on teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasus, süü) tuvastamine kahtlustatava käitumises. Antud juhul on prokuröri hinnangul need eeldused tuvastatud. Teiseks – KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel tuleb hinnata toimepanija süü suurust talle etteheidetavas teos. Seejuures on süü suuruse hindamisel väga oluline isiku teo panus kuriteo toimepanemisel, samuti tekitatud kahju liik ja suurus, aga ka seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär (väiksem sanktsioonimäär viitab väiksemal süüle). Kars § 199 lg 2 p 9 puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on seadusandja näinud ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kuna seadusandja on selle kuriteo eest ette näinud ka rahalise karistuse, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille toimepannuna võib isiku süüd pidada väikseks, kuna seadusandja poolt ettenähtud karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka KarS §-is 57 loetletut. Kahtlustatav on vabatahtlikult kahju kannatanutele hüvitanud ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Ta on andnud igakülgsed selgitused, millest nähtuvalt võib toimepandud tegu pidada isiklikus elus tekkinud sügavate probleemide väljenduseks. Kahetsus, mida kahtlustatav väljendab, on tõenditest tulenevalt siiras ja pole kahtlust, et süü suurust see mõjutab, muutes süü väiksemaks. Kolmandaks – KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi puudumise. Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega väga lähedalt seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas kriminaalmenetluse jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanuija süü suurust ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Eripreventiivsetel kaalutlustel pole prokuröri hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras karistamine vajalik, kuivõrd ei tema teoeelne (karistusregistrisse kandmata isik) ega -järgne käitumine anna alust arvata, et ta võiks jätkata kuritegude toimepanemist või mitte käituda õiguskuulekalt. Sellist seisukohta kinnitavad eelkõige kahtlustatava enda ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Kahtlustatava näol oli teo toimepanemise hetkel tegemist küll inimesega, kelle vastu avalikkusel peab olema eriline usaldus ja kellelt oodatakse ka kõrgemate moraalinormide täitmist, kuid sellele vaatamata ei mõjuta see praegu kuidagi avalikku menetlushuvi. Nimelt on kahtlustatav juba võtnud vastutuse ja palunud ennast ametist vabastada kohe, kui tekkisid etteheited tema tegevuse suhtes. Kahtlustatav palus end ametist omal soovil vabastada 21.02.2020, kusjuures kriminaalmenetlust alustati alles kuu aega hiljem – 17.03.2020. Käskkiri tema ametist vabastamise kohta allkirjastati samal päeval, millisest hetkest ta enam avalik teenistuja ei ole. Kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, rääkimata lõpliku menetlusotsuse vastuvõtmisest, ei ole olnud tegemist enam inimesega, kes töötaks avalikus teenistuses. Ehkki teo toimepanemise ajal ta seda oli, siis tänaseks toimepanija isikust lähtuv avalik menetlushuvi prokuröri hinnangul asjas puudub. Seega ei välista see asjaolu kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteedi põhimõttel. Ka ei ole kriminaalkaristus vältimatult oluline üldpreventiivsetel kaalutlustel – nimelt ei ole tegemist seesuguse kuriteo ega kriminaalasjaga, kus kannatanul oleks võimalik ja vajalik enda õigusi kaitsta üksnes läbi lõpetatava kriminaalmenetluse. Kahju on kannatanutele täies mahus hüvitatud. Samuti ei ole tegemist kriminaalasjaga, mille suhtes avalikkusel peaks olema kõrgendatud huvi igal juhul süüdlastele kriminaalkaristused mõista. Kokkuvõtteks - arvestades, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada kahtlustatavat kriminaalvastutusele võtmata, leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas on võimalik kohaldada KrMS § 202 lg 2 p 2 sätteid ning kriminaalasi lõpetada. KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur. Juhindudes KrMS §-dest § 202 lg 1, 2 ja 7 ja 206, juhtivprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20760000028 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - maksta riigituludesse 500 eurot, tasumise tähtajaks määrata 10.09.2020. Tasuda järgmiste rekvisiitidega: Saaja: Rahandusministeerium Konto nr: EE571010220229377229 Viitenr: 33392000011402 Selgitus: kohustus kriminaalasjas nr 20760000028, K.P. 3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: turvakaamerate salvestised dvd-plaatidel, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanutele: XXX AS (esindaja AA), YYY OÜ (esindaja BB) 5. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu). 6. Kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kairi Kaldoja Olen kohustustega nõus, mulle on selgitatud, et kui ma ei täida määruses määratud kohustust, siis prokuratuur uuendab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sain kätte 10.06.2020. ___________________ KP