Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks

Rahandusministeerium Riigikantselei 04.01.2023 nr 4-17/23/28 Sotsiaalministeerium Mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ eelnõu. Eelnõu koosneb neljast punktist, nendega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, eelarve, määratakse projekti elluviija ning kehtestatakse käskkirja jõustusmise tähtaeg. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kiimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega 2. Seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. Riskihindamise kontroll-leht 5. Kontroll-lehe vorm Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 23.12.2022 KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks (lisa 1). 2. Kinnitan toetuse andmise mitteheas seisundis veekogumite tervendamise 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Antti Tooming ja asekantsler Marku Lamp, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond  Keskkonnaministri ….2023 käskkiri nr … „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ Lisa 1 Toetuse andmise tingimused mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima- eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumises „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. 2.2. Toetatav tegevus panustab Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud perioodi 2022–2027 veemajanduskavade eesmärkidesse, „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „Keskkonnatrendide indeks“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatav tegevus on mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. 3.3. Riigiabi, sh vähese tähtsusega abi andmise analüüs tehakse rakendusüksuse poolt projekti raames enne iga objektiga seotud tegevuste tegemist. Riigiabi andmise või mitteandmise eest vastutab elluviija. 3.4. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on paranenud veekogumite ökoloogiline seisund Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi mõistes. 4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:  Näitaja 2024 Rahastamiskava Alg- 2029 nimetus ja Aasta vahe Selgitav teave näitajad tase sihttase mõõtühik sihttase Veekogude tervendamise tegevustega hõivatud Mitteheast veekogumite pindala, mille heasse seisund on paranenud seisundisse Tulemusnäitaja 0 2021 0 200 mitteheast heasse seisundisse. paranenud Andmeallikas on SFOS, veekogumite projektiaruanded, projekti pindala (ha) raames tehtav seire ja vajaduse korral riiklik seire. Veekogumi Projekti tegevustega hõivatud tervendamiseks territooriumi pindala. rakendatud Ei Andmeallikas on SFOS, Väljund-näitaja 0 0 300 tegevustega kohaldu projektiaruanded, projekti hõivatud pindala raames tehtav seire ja vajaduse (ha) korral riiklik seire. 4.3. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühma juhib Keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse asekantsler. 6.7. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. 6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, teeb otsuse Keskkonnaministeerium. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 2 8.3. Projekti kogueelarve on 4 705 882,00 eurot, millest toetus on 3 999 999,70 eurot ning riiklik kaasfinantseering 705 882,30 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks: 9.2.1 mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks tehtavad otsesed kulud, muuhulgas uuringud ja maa soetamise kulud; 9.2.2 seirega seotud kulud. 9.2.3 riigilõivud; 9.2.4 juriidilise nõustamise kulud ja notaritasud; 9.2.5 teadusliku-, tehnilise-või finantsekspertiisi kulud; 9.2.6 keskkonnamõju hindamise ja omanikujärelevalve kulud; 9.2.7 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otseste tegevustega seonduvate töövahendite soetamise kulud; 9.2.8 arvutite/seadmete riist- ja tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud objektide tööga; 9.2.9 juhendmaterjalide koostamise kulud; 9.2.10 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud; 9.2.11 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest, on abikõlblikud. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel; 9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud; 9.4.4 paisjärvest sette eemaldamine, kui projektiga ei parandata kalade rändetingimusi ning kui see pole projekti eesmärgi täitmiseks vajalik ning kui seejuures setet ei võeta põllumajanduslikult või muul moel kasutusse. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 3 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.5. Elluviija kaasab järvede tervendamiseks tehtavate tööde planeerimisel asjakohase teadlase. 11.6. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 4 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul. 14. inantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 5  Keskkonnaministri ….2023 käskkiri nr … „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ Lisa 2 Toetuse andmine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Ühtekuuluvusfon Riikliku kaas- Kogumaksumus Abikõlblik summa Toetuse summa di toetuse määr, finantseeringu määr, (EUR) (EUR) % % 4 705 882,00 4 705 882,00 4 705 882,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Abikõlblik summa Rahastaja (EUR) Riiklik kaasfinantseering 705 882,30 Ühtekuuluvusfond 3 999 999,70 Toetus kokku 4 705 882,00 KOKKU: 4 705 882,00  Väljundnäitaja koos sihttasemega: Tegevuse nimetus: 01.01.2022 31.12.2029 Programmi tegevus: mitteheas Abikõlblik Riiklik kaas- Ühtekuuluvusfondi seisundis veekogumite kogusumma finantseering toetus (EUR) tervendamine (EUR) (EUR) Veekogumi Mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks tervendamine koos projektis rakendatud 4 401 132,00 3 740 962,20 660 169,80 tehtavatest töödest avalikkuse tegevustega hõivatud teavitamine ja eeluuringud ja seire pindala (300 ha) Otsene personalikulu 265 000,00 225 250,00 39 750,00 Ühtne määr 39 750,00 33 787,50 5 962,50 Kokku: 4 705 882,00 3 999 999,70 705 882,30  Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi mitteheas seisundis veekogumiste tervendamiseks. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Tanel Ader (e-post [email protected], tel 626 0736), veeosakonna nõunik Olav Ojala (e-post [email protected], tel 626 2919), eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948), Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakonna vee-elustiku spetsialist Sander Sandberg ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse riskiosakonna jurist Jaanika Vilde (e-post [email protected], tel 627 4117). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2022–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) projekti elluviijaks. Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1). Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumises „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”. Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ning katastroofiriski ennetamine. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. 1 Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste saavutamise eest vastutab Riigimetsa Majandamise Keskus. Projekt panustab otseselt rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajasse. Projekti põhjendatus Mitteheas seisundis veekogumite parema seisundi taastamine ja tervendamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud perioodi 2022–2027 veemajanduskavadel (VMK), VMK meetmeprogrammil, pinnaveekogumite nimekirjal ja seisundihinnangutel, Läänemere strateegial ja kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030. Sekkumised ei ole vastuolus Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskavaga (PAF) aastateks 2021– 2027 ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. Väikejärvede kesise ja halva seisundi peamised põhjused olid 2020. a seire põhjal füüsikalis- keemilise elemendid (üldfosfori, üldlämmastiku, läbipaistvuse ja pH tõttu) ja suurtaimed, lisaks suurselgrootud põhjaloomad, fütoplankton ja kalastik. 2020. a kuulusid seiresse valdavalt madalad järved, kus suurtaimede osatähtsus primaarproduktsioonis on suur ja fütoplanktoni osa väike ning mis väikse veemahu tõttu on tundlikud surveteguritele, sh kliimamuutusele. Järvede ja jõgede elupaikade, veerežiimi ja hüdromorfoloogia taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Eestis on 47% pinnaveekogumitest (2020. aasta andmed) ja 26% põhjaveekogumitest (2020. aasta andmed) vähem kui heas seisundis. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist tulenevalt on liikmesriikide kohustus saavutada veekogumite hea seisund aastaks 2027. Mitteheas seisundis veekogumite tervendamistegevustega on plaanis hõlmata 300 ha veekogumeid ja need sisaldavad järgmisi tegevusi: a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamine, veevahetuse parandamine, biomanipulatsioon, kemomanipulatsioon, väliskoormuse piiramine, veetaseme tõstmine või stabiliseerimine, hüpolimnioni aereerimine jm tegevused, mis on suunatud järve hea seisundi saavutamiseks; sette kasutuselevõtt, sealhulgas pilootprojektina järvemuda väärindamise tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine või muul moel taaskasutamine; b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamine vastavalt hüdromorfoloogilisele koormusele, sh jõgede looduslike sängide taastamine, sootide avamine, paisude likvideerimine, looduslähedaste kalapääsude rajamine, puhveralade taastamine ja rajamine ning muud maastikukujundusega seotud tegevused. Mitteheas seisundis veekogumite hea seisundi taastamine on sünergias Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) meetmetega, kuna loob eeldused kalavarude loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks ning seekaudu kalapüügi kestlikkuse tagamiseks. Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Projekti kuluefektiivsus Projekti koostamisel on arvestatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda analüüsib elluviija enne projekti detailsemate tegevuste lülitamisel eelarvesse. Projektis 2 korrastavate objektide välja selgitamiseks tehakse vajadusel täiendavad uuringud või analüüsid. Projekti järel tagatakse toetuse abil rajatud/soetatud vara sihtotstarbeline kasutamine, säilimine ja hooldamine vara omanike poolt, kui elluviija saavutab omanikega vastava kokkuleppe. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia Elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle tegevusala põhimääruse järgi on muuhulgas ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Lisaks ka praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ning kaitstavate loodusobjektide külastamise korraldamine. Riigimetsa Majandamise Keskus viib juba ellu mitmeid projekte perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel antavast toetusest. Seega on projekti elluviija igati võimeline talle pandavat kohustust eesmärgipäraselt täitma. Projekti sisulist poolt juhib projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Toetatav tegevus panustab Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud perioodi 2022–2027 veemajanduskavade eesmärkidesse, „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Projekt panustab „Eesti 2035“ mõõdikusse „Keskkonnatrendide indeks“. Nendeks näitajateks on pinnaveekogumite seisund (%) ja soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus (%). Toetatavatel tegevustel puudub mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsele kohtlemisele, sh ligipääsetavusele. Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuse registrisse (SFOSi). Tööde elluviimine arvestab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, sh looduse pakutavate hüvede väärtustamine; igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamine; elukeskkonna ressursitõhususe suurendamine; looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja elurikkuse säilitamine ning suurendamine, sh elupaikade taastamine ja liikide seisundiparandamine ja selleks vajalikud investeeringud. Avalikkuse teavitamisel projektis tehtavatest töödest tagatakse ligipääs edastatavale informatsioonile erivajadustega inimestele ja elanikele, kellel puudub juurdepääs internetile. Meede edendab piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist, taastades või säilitades piirkondades kaitstavaid elupaikasid ning veekogumeid. Investeeringute elluviimisel arvestatakse VMK meetmekavas veekogumite halva seisundi põhjuseks oleva koormuse, seisundi parandamiseks ette nähtud meetmete, piirkondlike kaitsekorralduskavade ja tegevuskavadega. Samuti aitavad tegevused kaasa muuhulgas öko- ja kalaturismi arengule ja töökohtade tagamisele ja loomisele maapiirkondades, edendades piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kaitstavate elupaikade (jõeelupaigad) taastamine panustab otseselt liikide seisundi parandamisse. Jõeelupaikade taastamine vähendab üleujutuste kahjulikku mõju ning taastab jõgede isepuhastusvõime. Eesti jõgede kesise seisundi üheks põhjuseks on rändetakistused jõgedel. Jõgede hea seisundi saavutamiseks luuakse siirdekaladele rändetingimused looduskaitse seisukohast olulistel kalajõgedel, et kalad saaksid jõuda kudemis-ja elupaikadesse. Järvede hea seisundi taastamine suurendab veekogumite vastupanuvõimet kliimamuutustest tingitud negatiivsetele surveteguritele. Pärast taastumist on oodata ka keemilise seisundi paranemist, mis on toodud ära veeseaduse §-s 32. Sekkumiste otseseks sihtrühmaks on liikide ja elupaikade kõrval, mille seisundi parandamisele meetmed on suunatud, kohalikud elanikud ja kohalikud ettevõtjad, sh loodusturismiga tegelevad ettevõtjad, turistid, harrastuskalapüüdjad ja teised kaitsealade külastajad. Sekkumiste tulemusel paranevad juurdepääsud ja kasvab piirkondlik tööhõive. Elupaikade taastamine suurendab loodusturismi potentsiaali. Kalapääsude rajamisest saavad otsest kasu eelkõige lõhejõgedel asuvate paisude omanikud ja harrastuskalapüügiga tegelevad või seotud isikud ja kutseliste kalurite ettevõtted. Meetmete laiemaks kasusaajaks on kogu elanikkond tänu looduse pakutavate ökosüsteemi teenuste paremale kvaliteedile ja rohevõrgustiku paremale sidususele. 3 Veekogumite seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda pinnaveevõrgu tõttu kogu Eesti territoorium. Järvede ja jõgede hüdromorfoloogia suurendab veekogude looduslikku hüdroakumulatsioonivõimet ning seeläbi vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Lisaks sellele jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sest elukeskkonda parandavad tegevused on vajalikud kõigile. Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Mitteheas seisundis veekogumite seisundi parandamistegevustega on plaanis hõlmata territoorium pindalaga 300 ja tegevused on järgmised: a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamine, veevahetuse parandamine, biomanipulatsioon, kemomanipulatsioon, väliskoormuse piiramine, veetaseme tõstmine või stabiliseerimine, hüpolimnioni aereerimine jm tegevused, mis on suunatud järve hea seisundi saavutamiseks; sette kasutuselevõtt, sealhulgas pilootprojektina järvemuda väärindamise tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine või muul moel taaskasutamine; b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamine vastavalt hüdromorfoloogilisele koormusele, sh jõgede looduslike sängide taastamine, sootide avamine, paisude likvideerimine, looduslähedaste kalapääsude rajamine, puhveralade taastamine ja rajamine ning muud maastikukujundusega seotud tegevused. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1), on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. 1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ei kahjusta. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede panustab otseselt kliimamuutuste leevendamisse – märgalad seovad süsinikku. Meede ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede panustab otseselt kliimamuutustega kohanemisse. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 4 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Ei kahjusta. Luuakse eeldused siirde- ja poolsiirdekalade kudemiseks jõgedes, panustades seeläbi ka mere heasse seisundisse. Jõgede elupaikade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede toetab otseselt vee- ja mereressursside kaitset ja säästvamat kasutust. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla veekogumitest setete eemaldamine ning paisude lammutamisel tekkivate jääkide käitlemine. Tegevuste elluviimisel käitutakse keskkonda säästvalt ning arvestatakse ringmajanduse põhimõtetega. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Märgalade kaitse ja taastamine soodustab märgalade loomulikku filtreerimisvõimet ja vähendab saasteainete jõudmist keskkonda. 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Märgalade kaitse ja taastamine soodustab märgalade loomulikku filtreerimisvõimet ja vähendab saasteainete jõudmist keskkonda. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Riigiabi. Kas käskkirja alusel antav toetus on riigiabi, vähese tähtsusega abi või ei ole riigiabi, hinnatakse enne objektide töösse võtmist. Toetatavateks tegevusteks on veekogumite tervendamine (kalade rändetingimuste tagamine kalanduslikult olulistel jõgedele rajatud paisudel ja järvede tervendamine). Veekogumid, mida on võimalik projekti ajalises ja rahalises raames taastada ja tervendada, selgitatakse välja projekti elluviimise käigus. Maaomanikelt on vaja saada kooskõlastus ning nad peavad olema valmis ka korrastatud paise säilitama või paisude likvideerimise korral tagama kaladele vaba rändetee. Projekti elluviija esitab projekti juhtrühmale töösse võetavad objektid (nii uuringud kui ka reaalsed tegevused) ja kooskõlastab need juhtrühmaga. Kui projekti elluviimise käigus lisandub sarnaseid objekte, mida on vaja korrastada ja projektis kavandatud mõnede paisude korrastamine ei ole võimalik või saab tehtud korda väiksema kuluga, siis on võimalik projekti elluviimise koordineerimiseks moodustatud juhtrühma kinnitamisel teha korda samaväärsed objektid. Töid tehakse eelkõige riigimaadel, samuti kohalikele omavalitsustele või füüsilistele isikutele kuuluvatel maadel, kus paisud paiknevad, aga kes ise neid majandustegevuseks ei 5 kasuta või majandustegevusega ei tegele. Kui objekti omanik on juriidiline isik või objekti kasutab juriidiline isik hoonestusõiguslepingu alusel, on projekti elluviija kohustatud analüüsima objekti täielikku või osalist riigile omandamist, lähtudes objekti prioriteetsusest ja kuluefektiivsusest. Seetõttu kalapääsude rajamisega paisude omanikele riigiabi ei anta. Tegevuse tulemusena luuakse võimalus toetust saanud aladel veekogude tervenemiseks, sh elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks. Ülaltoodut arvesse võttes ei ole käskkirja alusel planeeritav toetus riigiabi, kuid elluviija peab enne kõikide objektide korrastamisel korraldama riigiabi analüüsi ning objektide korrastamisel lähtuma analüüsi tulemustest. Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus. Meetme tegevuste elluviimise käigus on tulemuseks mitteheas seisundis veekogumite tervendamine ja tagatud on hea seisundi saavutamise eeldused, mis panustavad rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajasse. Veekogude tervendamise tegevustega on plaanis hõivata territoorium pindalaga 300 ha. Seisundi paranemine võtab aega kauem, kui tehnilised tegevused vältavad, kuid raporteerimisperioodi lõpuks võib siiski eeldada seisundi paranemist territooriumil pindalaga vähemalt 200 ha. Näitajate kogumise täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Andmed tulevad projekti juhtrühmast, andmed esitab ja seisundihinnangu annavad Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium. Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kes omab kogemusi investeeringutega seotud projektide elluviimisel ning kelle tegevusala põhimääruse järgi on muuhulgas ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku, millised objektid ja millises mahus oleksid projekti raames teostatavad. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja mis mahus korda tehakse, arvestades projekti eesmärki veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamine, sh arvestatakse kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust. Projekti juhtrühma juhib Keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse asekantsler. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Keskkonnaministeeriumi juhtkond. Uute objektide lisamiseks projekti elluviimise ajal analüüsitakse eraldi riigiabi. Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks muuta. Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2022–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna praegu tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste keerukat hankimist, siis selguvad lõplikud kulud tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel. Projekti tegevuste elluviimisel ja nende tulemustel on positiivne mõju inimelude ohutuse tagamisele ja varaliste kahjude ennetamisele. Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava 6 kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete detailsuses ning kuu täpsusega. Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste elluviimiseks on abikõlblikud veekogumite taastamiseks ja tervendamiseks otseselt vajalikud kulud. Need võivad muuhulgas olla kinnisasja ja vallasasja soetamise kulud, settelõksude rajamise kulud, koelmualade taastamise ja rajamise kulud, paisude eemaldamisega seotud kulud, järvede tervendamisega seotud otsesed kulud, sealhulgas ka pilootprojektina järvemuda väärindamisega seotud kulud, looduslähedaste kalapääsude rajamise kulud, kärestike rajamisega seotud kulud ja töödeks hädavajaliku infrastruktuuri rajamise, rekonstrueerimise ja korrastamise kulud ning otseste tegevustega seonduvad töövahendite soetamise ja avalikustamise kulud. Paisu likvideerimisega taristule tekkiva kahju taastamise kulu on abikõlblik, kui see on vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks tehtud tegevuse tulemuse tõttu (taastatakse algne seisund). Abikõlblik kulu on objektipõhine seire ehk tulemuslikkuse seire. Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid. Abikõlblikud on ka koolituskulud, teavitamiskulud, riigilõivud ja omanikujärelvalve kulud ning hoonestamata või hoonestatud maa ostmise kulud, kui see on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik ning mõistlik. Lisaks on abikõlblikud tegevuste ettevalmistamisega seotud kulud, nagu inventuurid, uuringud, ekspertiisid, seireseadmed ning keskkonnamõju hindamised. Kui inventuuri, uuringu või ekspertiisi käigus selgub, et kalade rändetõkke eemaldamine või järvede tervendamine ei ole mõistlik ega kuluefektiivne, siis on tehtud kulu projektis abikõlblik, kuna see panustab otseselt käesoleva projekti eesmärgi saavutamisse. Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Otseste tegevustega seonduvad töövahendite soetamise maksimaalne kulu on kuni 5% kogu projekti töömahust. Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide alusel. Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud teavitustegevus on abikõlblik. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt asutusesisestele reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud. Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh personalikulud ja projekti üldkulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama. Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist. Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. 7 Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete ning maksete kohta. Elluviija peab tagama üldjuhul projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Olenevalt projekti raames tehtud tegevuse eesmärgist, mis tuuakse detailsemalt välja projekti lõpparuandes, tuleb kestvuse nõude puhul hinnata iga tehtud tegevuse ja soetatud objekti kasutamise eesmärki ja vajadust. Kuna tegemist on valdkonnaga (näiteks järvede korrastamine), kus uus metoodika või tehtud töö ei pruugi luua pikaajalist tulemust isegi juhul, kui elluviija on projekti edukalt ellu viinud, sest tulemuse saavutamist mõjutavaid tegureid on palju (nt ilm, asukoht, tingimused jne). Seega tuleb kestvuse nõude hindamisel arvestada riigipõhiseid võimalusi ning mõistlikkust. Fondispetsiifilist kestvusnõuet ja valdkonna eripära ning projekti tegevusi tuleb vaadata koos. Elluviija peab kaasama asjakohased teadlased järvede tervendamiseks tehtavate tööde planeerimisse, projekteerimisse ja elluviimisesse. Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise võimalused ja kohustused. Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisel peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes sisalduv miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest. Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord. Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord. Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse mitteheas seisundis veekogumite toetuse kasutamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja näitaja kajastamisega järgmiselt: Väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.2022 31.12.2029 Programmi tegevus: Abikõlblik Ühtekuuluvus- Riiklik kaas- mitteheas seisundis kogusumma fondi toetus finantseering veekogumite Veekogumi (EUR) (EUR) (EUR) tervendamine tervendamiseks Mitteheas seisundis rakendatud veekogumite tegevustega tervendamine koos hõivatud projektis tehtavatest 4 401 132,00 3 740 962,20 660 169,80 pindala (300 ha) töödest avalikkusele teavitamisega ning eeluuringud ja seire 8 Otsene personalikulu 265 000,00 225 250,00 39 750,00 Ühtne määr 39 750,00 33 787,50 5 962,50 Kokku: 4 705 882,00 3 999 999,70 705 882,30 Riiklik kaasfinantseering eraldatakse ja makstakse välja koos ELi toetusega. Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. ELi toetuse ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad eelarve toetuse finantseering finantseering maksumus tegevused (euro) osakaal (euro) (euro) (euro) Kombineeritud 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Kombineeritud 25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine Mitteheas seisundis 4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882 veekogumite tervendamine KOVi kliimameetmed ja 8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060 muud kohanemise meetmed Meteoroloogilise, 5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176 hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Käskkirja punktiga 3 volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Riigimetsa Majandamise Keskus volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 4 kohaselt. 9 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad parandada veekogumite ökoloogilist seisundit ning jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ning vähendab sademeterikkal perioodil üleujutusohu riske. Käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge veeseadusest tulenevate nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantseleiga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 10  Meetme/TAT nimi Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022- 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks Ministeerium ja kontaktisik KeM, Eerika Purgel Konsultatsioon/ametlik konsultatsioon kooskõlastus RM REGO vastuse aeg ja koostaja 26.08.2022 Liis Palumets jah/ei märkused Meetmel on näitajate metoodikas meetmete nimekirjas märgitud puutumus jah Seletuskirjas on viidatud veekogude seisundi regionaalse arenguga paranemise positiivsele mõjule elukeskkonnale ning loodusturismi võimalustele. TATis on loodud seos „Eesti 2035“ näitajaga, eelnõu sõnastuses on selgelt jah/ei Loodud on seos näitajaga „Keskkonnatrendide indeks“, viidatud, et TATi tegevustega panustatakse näitaja sihttaseme suunas liikumisse kuid mitte TATi juhendis regionaalarengu valdkonnas regionaalset tasakaalustatust toetaval moel välja toodud „Eesti 2035“ näitajaga, mis on meetme spetsiifikat silmas pidades ka asjakohane. Samas tuleks siiski püüelda näitaja sihttaseme suunas liikumist regionaalset tasakaalustatust toetaval moel. KeM peab arvestama kogu Eestit tervikuna. Seletuskirjas on välja toodud põhijäreldused analüüsist piirkondlike ei Ei kohaldu, kuna KeM peab arvestama kogu Eestit arenguerinevuste kohta meetme valdkonnas tervikuna. Seletuskirjas on välja toodud põhijäreldused analüüsist piirkondlike ei Ei kohaldu, kuna KeM peab arvestama kogu Eestit arenguerinevuste peamiste algpõhjuste kohta meetme valdkonnas tervikuna. Seletuskirjas on rakendamise statistika või hindamiste tulemuste alusel välja ei Ei kohaldu, kuna KeM peab arvestama kogu Eestit toodud varasemate sarnaste meetmete mõju regionaalsele tasakaalustatusele tervikuna. (projektide ja toetusvahendite või väljundite-tulemuste jaotus ning võimalusel ebavõrdse jaotumise põhjused) (kui asjakohane) Seletuskirjas on analüüsitud erinevaid sekkumisvõimalusi regionaalse ei Ei kohaldu, kuna KeM peab arvestama kogu Eestit tasakaalustatuse suurendamiseks ning on põhjendatud sekkumis(t)e valik tervikuna. Kui meetmel on märgitud puutumus regionaalse arenguga ning on tuvastatavad ei Ei kohaldu, kuna KeM peab arvestama kogu Eestit piirkondlikud arenguerinevused meetme valdkonnas, on TATis kavandatud tervikuna. sekkumised regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks Seletuskirjas on analüüsist lähtuvalt toodud välja soovitav saavutatav piirkondlik ei Ei kohaldu, kuna KeM peab arvestama kogu Eestit toetuse, projektide, väljundite või tulemuste jaotus (kõigi või kindlate piirkondade tervikuna. lõikes), mille alusel saab meetme väljatöötaja meetme edasisel elluviimisel hinnata kavandatud regionaalset tasakaalu suurendavate elementide sobivust ja piisavust Kui tegemist on KOVidele suunatud sekkumisega, on arvesse võetud juhendi NA „KOVide hoonetesse ja rajatistesse suunatud investeeringutoetuste meetmete kavandamise üldised soovitused ministeeriumitele“ põhimõtteid REGO on saatnud TATi ülevaatamiseks PLOle, KOVi finantsjuhtimise NA osakonnale, KOVi poliitikaosakonnale (kui asjakohane) Soovitus Palume täiendada seletuskirja infoga mitteheas seisundis veekogude kogumi suuruse ning paiknemise kohta. Palume ka viidata, milline osa mitteheas seisundis veekogudest on võimalik hinnanguliselt meetme abil viia heasse seisundisse. Palume täiendada kk p 6.7 (ja vastavat punkti seletuskirjas) nii, et arvesse võetavate kriteeriumide hulgas oleks ka regionaalne tasakaal (see ei tähenda kõigis piirkondades projektide elluviimist, vaid pigem seda, et ükski piirkond ei kannataks ebaproportsionaalselt mitteheas seisundis veekogude hulga all). KeM: veekogumite suurus on näitajate arvestuses välja toodud, kuid KeM ei saa täna paiknemist eraldi välja tuua. Peame arvestama Eestit tervikuna ning objektid selguvad alles töö käigus. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0013 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/399e8ef2-bcf6-4430-8fb2-66f8abae2151 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/399e8ef2-bcf6-4430-8fb2-66f8abae2151?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main