Leping

– 1/29 – KONSORTSIUMILEPING – KOPSUVÄHI PATSIENDI TEEKONNA ARENDUSPROJEKT Käesolev konsortsiumileping (edaspidi Leping) on sõlmitud selle digitaalse allkirjastamise kuupäeval (edaspidi Jõustumiskuupäev) järgmiste POOLTE VAHEL: (1) SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, registrikood 90008258, aadress Teaduspargi tn 6/1, Tallinn (edaspidi Projektijuht või Connected Health klaster), mida esindab juhatuse liige Indrek Orav, ja (2) AstraZeneca Eesti OÜ, registrikood 11733875, aadress Valukoja tn 8/1, 11415 Tallinn (edaspidi AstraZeneca), mida esindab juhatuse liige Daniela Pavlic, (3) Roche Eesti OÜ, registrikood 11124024, aadress Lõõtsa tn 2a, 11415 Tallinn (edaspidi Roche), mida esindavad prokuristid Kea Kapsta ja Martin-Kaspar Sild, (4) Merck Sharp & Dohme OÜ, registrikood 11019965, aadress A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn (edaspidi MSD), mida esindab volituse alusel Andres Müürsepp, (AstraZeneca, Roche ja MSD edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud ka kui Ettevõtluspartner või Ettevõtluspartnerid) (5) Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, aadress Lastekodu tn 48, 10113 Tallinn (edaspidi Tervisekassa), mida esindab juhatuse esimees Rain Laane, (6) Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, aadress Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn (edaspidi Sotsiaalministeerium), mida esindab asutuse esindusõiguslik isik Maarjo Mändmaa, Projektijuht, Ettevõtluspartnerid, Tervisekassa ja Sotsiaalministeerium edaspidi eraldi nimetatud ka kui Pool või üheskoos kui Pooled, VÕTTES ARVESSE ET: (A) Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 eesmärkide saavutamisel on kesksel kohal tervishoiu inimkesksuse ja integreerituse suurendamine, mis tähendab, et tervishoiuteenuseid osutatakse koordineeritult nii tervisesüsteemi tasandite ja raviasutuste vahel kui ka koostöös osapooltega, kes on väljastpoolt tervishoiusektorit, arvestades inimese vajadusi kogu elukaare vältel; (B) Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 toob esile probleemi, et patsiendi vähiteekonda, mis algab vähikahtlusest ja ulatub ravijärgsesse perioodi, ei käsitleta tervikuna ning ei mõõdeta patsiendi elukvaliteeti ja rahulolu vähiteekonna eri etappidel. Vähiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks on ette nähtud patsiendikesksete terviklike vähiteekondade kujundamine ja rakendamine; (C) Tervisekassa arengukava 2022-2025 näeb ette tervise- ja raviteekondade arendamist: raviteekondade arendamise standardi väljatöötamist, tervisetulemite ja teenuskogemuse mõõtmist ning tulemuspõhise tasustamise rakendamist. Ühe  – 2/29 – valdkonnana on ära toodud onkoloogilise patsiendi raviteekonna paikmepõhine arendamine; (D) Siiani puudub vähipatsiendi teekondade üle-eestiline, terviklik ja paikmepõhine arendamine; (E) Eelnevast lähtudes on Pooltel ühine huvi era- ja avaliku sektori koostöös panustada kopsuvähi patsiendi tervikteekonna arendamisesse ning viia selleks ellu Projektikavas, mis on Lepingu lisaks 1 (Lisa 1), kirjeldatud projekt (edaspidi Projekt). Pooled soovivad Lepingus määratleda omavahelised lepingulised kokkulepped seoses Projektiga; ON POOLED LEPPINUD KOKKU ALLJÄRGNEVAS: 1. MÕISTED Suurtähega algavatel sõnadel on tähendus, mis on määratletud Lepingu teksti sees või alljärgnevalt: 1.1. „Projekt“ – tähendus on toodud preambuli punktis (E); 1.2. "Projektikava" – Projekti kirjeldus ja selle ellu viimise kava, mis on Lepingu lisaks 1 ning mis sisaldab ja kirjeldab Projekti tegevusplaani ja üldist ajakava, sh Projektiga seotud tegevuste eelarvet, eesmärke, otsustuspunkte ja tulemusi; 1.3. „Projektijuht“ – Lepingu preambuli punktis 1 nimetatud isik, kes lisaks Konsortsiumi liikmeks olemisele juhib Projekti teostamist vastavalt Lepingus toodule (sh selle punktile 4.4); 1.4. „Projektimeeskond“ – Projektijuhi poolt komplekteeritud ja koordineeritud meeskond, mille liikmed vastutavad konkreetsete komponentide või teatud liiki ülesannete eest Projekti elluviimises. 1.5. „Ettevõtluspartner“ – Lepingu preambuli punktis 2 - 4 nimetatud isik, kes on Konsortsiumi liikmeks ning on valmis katma omavahendite arvelt Projekti teostamisega seotud kulud võrdsetes osades teiste Ettevõtluspartnertega; 1.6. „Teenuspartner“ – Projektile kaasaaitav juriidiline (sh avalik-õiguslik) või füüsiline isik, kes ei ole Lepingu Pooleks, kuid kes osutab Projektile kaasabi Projektijuhiga sõlmitud teenuslepingu või muu lepingu alusel. Teenuspartneri kaasamine Projekti võib olla tasustatud või mitte-tasustatud; 1.7. „Osapool“ – Projekti teostamisse kaasatud juriidilised (sh avalik-õiguslikud) või füüsilised isikud, kes ei ole Pooleks, kuid kes on Projektijuhi poolt kaasatud Projekti elluviimisesse (sh Juhtrühma tegevuste kaudu). Osapoolte panus Projekti on heategevuslik ning Osapooled ei saa oma Projekti tehtava panuse eest mistahes rahalist või varalist kasu ja nendega ei sõlmita eraldiseisvat lepingut; 1.8. „Juhtrühm“ – Üldkogu poolt moodustatud nõuandev kogu, mille tegevuse  – 3/29 – eesmärgiks on nõustada Projekti sisulist teostamist vastavalt Üldkogu poolt määratletud ülesandepüstitustele. Juhtrühma liikmed valitakse Üldkogu poolt erinevate huvigruppide seast; 1.9. „Konsortsium“ –Poolte poolt moodustatav ühistel panustel põhinev ja Lepingus reguleeritud koostöövorm, mille eesmärgiks on Projekt parimal võimalikul moel vastavalt Projektikavale ellu viia; 1.10. "Intellektuaalomand" – tähendab kõiki autoriõiguste, tööstusomandi (näiteks kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, kasulikud mudelid ja patendid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreerimata), oskusteabe, ärisaladuste ja muude sarnaste või samaväärsete intellektuaalomandi vormide mis tahes objekte; 1.11. "Varasem Intellektuaalomand" – tähendab mistahes Intellektuaalomandit (i) mille Pool on loonud või omandanud enne Jõustumiskuupäeva või (ii) mille Pool on loonud või omandanud Lepingu kestel ilma, et see oleks välja töötatud või loodud Lepinguga hõlmatud Projekti raames, mis on vajalik võimaldamaks Loodud Intellektuaalomandi kasutamist ja/või Pooltele Lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Selguse huvides on lisas 2 (Lisa 2) loetletud Poolte Varasem Intellektuaalomand; 1.12. "Loodud Intellektuaalomand" – tähendab mistahes Intellektuaalomandit, mis on loodud või omandatud Lepinguga hõlmatud Projekti raames, sh Tulemust; 1.13. "Tulemus" – on Loodud Intellektuaalomand, milles on realiseeritud Projekti eesmärgid või osa eesmärkidest: eelkõige, kuid mitte ainult, loodud kopsuvähi patsiendi teekond Eesti patsientide jaoks; mistahes kokkuvõtted, raportid, presentatsioonid, milles kajastuvad Projekti erinevates etappides loodud järeldused ja ettepanekud, jms; 1.14. „Volitatud Esindaja(d)“ – isik või isikud, kes on vastavalt Lepingu punktile 10 volitatud esindama Poolt Lepinguga seotud küsimustes ja Konsortsiumi tegevustes, sh Üldkogus; 1.15. „Jõustumiskuupäev“ – kuupäev, mil kõik Pooled on Lepingu digiallkirjastanud. 2. JÕUSTUMINE, KEHTI VUSAEG JA LÕPETAMINE 2.1. Lepingu jõustumine 2.1.1. Pool saab Lepingu osaliseks, kui Poole seaduslik(ud) või volitatud esindaja(d) on Lepingule alla kirjutanud. 2.1.2. Leping jõustub Jõustumiskuupäeval. 2.1.3. Jõustumiskuupäeva järgselt Konsortsiumiga ühineda sooviv juriidiline (sh avalik- õiguslik) isik saab Lepingu osaliseks lisas 3 (Lisa 3) näidatud vormil põhineva ühinemisdokumendi allkirjastamisel tema ja Projektijuhi poolt eeldusel, et Üldkogu on ühinemise eelnevalt heaks kiitnud. Uue osalise ühinemine jõustub  – 4/29 – ühinemisdokumendis kindlaksmääratud kuupäevast. 2.2. Kestus ja lõpetamine 2.2.1. Leping kehtib kuni Projektikavas ette nähtud tegevuste ammendumiseni või kuni Üldkogu otsustab Lepingu ennetähtaegse lõpetamise (punkt 2.2.2(a)). Projektikava võib Üldkogu otsusega (punkt 4.3.2(a)) muuta või täiendada, millele järgnevalt allkirjastavad Pooled muudetud või täiendatud Projektikava, asendamaks senise Lepingu lisa (Lisa 1). Kui muudetud või täiendatud Projektikavaga ei muudeta ega täiendata kuidagi Tervisekassat või Sotsiaalministeeriumi puudutavaid tegevusi ja sellega ei kaasne neile kohustusi, saavad muudetud või täiendatud Projektikava Lepingu uuendatud lisana kehtivalt allkirjastada ka üksnes Projektijuht ja Ettevõtluspartnerid. 2.2.2. Lepingu või selle ühe või mitme Poole osalemise võib lõpetada ennetähtaegselt alljärgnevas korras: (a) Üldkogu võib otsustada Lepingu ennetähtaegse lõpetamise vastavalt punktile 4.3.2(k); (b) Üldkogu võib otsustada Lepingu ennetähtaegse lõpetamise Projektijuhiga vastavalt punktile 4.3.2(i); (c) Üldkogu võib vastavalt punktidele 3.2 ja 4.3.2(h) otsustada kohustusi rikkuva Poole Konsortsiumist väljaarvamise ja tema suhtes Lepingu lõppemise; (d) Lepingu Pool võib ühepoolselt otsustada Konsortsiumist lahkuda. Lahkuv Pool teavitab Projektijuhti soovist astuda Konsortsiumist välja kirjaliku avaldusega, milles on ära toodud lahkumise põhjused. Kui lahkuv Pool ja Projektijuht ei ole teisiti kokku leppinud, loetakse lahkuv Pool Konsortsiumist väljaastunuks pärast 1 (ühe) kalendrikuu möödumist alates lahkumisavalduse esitamisest. 2.2.3. Kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, ei mõjuta ülaltoodud punktis 2.2.2(d) viidatud Konsortsiumist lahkumine lahkuva Poole õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud Konsortsiumist lahkumise hetkel kehtiva Projektikava alusel. Eelkõige tähendab see, et Konsortsiumist lahkuvale Ettevõtluspartnerile jääb kohustus kanda oma osa Projekti kuludest Projektikavas ettenähtud mahus, sh ulatuses, milles Projekti kulud ei ole veel Konsortsiumist lahkumise hetkeks tekkinud. Lisaks hõlmab see ka lahkuva Poole kohustust esitada kõik sisendid, tulemused ja dokumendid tema osalemise perioodi kohta. 2.2.4. Lepingu lõpetamine või lõppemine ennetähtaegselt ei tekita Pooltele õigust nõuda Lepingu lõpetamise kompensatsiooni või mis tahes kahju hüvitamist seoses Lepingu ennetähtaegse lõppemisega, välja arvatud ülaltoodud punktis 2.2.3 viidatud juhul. 2.3. Õiguste ja kohustuste säilimine 2.3.1. Lepingu lõpetamisel või lõppemisel jäävad lisaks punktis 2.2.3 toodule kehtima need sätted, mis oma olemuse tõttu sätestavad Poolte õigusi ja kohustusi pärast Lepingu  – 5/29 – lõppemist, sh sätted, mis käsitlevad intellektuaalomandit (peatükk 6), isikuandmete kaitset (peatükk 7), teabe vahetamist ja konfidentsiaalsuskohustust (peatükk 8), vastutust (peatükk 9) ja kohaldatavat õigust ning vaidluste lahendamist (punkt 11.4). 2.3.2. Lepingu lõppemine ei mõjuta Poole õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne Lepingu lõppemise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui Lepingus on ette nähtud teisiti või kui Pooled on kokku leppinud teisiti. See hõlmab Poolte kohustust esitada kõik sisendid, tulemused ja dokumendid nende osalemise perioodi kohta. 3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Üldpõhimõtted 3.1.1. Pooled kohustuvad osalema Projekti tõhusas elluviimises ning tegema koostööd, täitma heas usus ning viivitamatult ja õigeaegselt kõiki oma kohustusi, mis tulenevad Lepingust. Pooled lähtuvad enda tegevuses eesmärgist viia Projekti edukalt ellu ja saavutada Projektiplaanis määratletud eesmärgid. Kõik Pooled osalevad Konsortsiumis eesmärgiga toetada Projekti ellu viimist omapoolsete teadmistega. 3.1.2. Pooled kohustuvad viivitamata teavitama Projektijuhti, ning Projektijuht seejärel omakorda Üldkogu, mistahes olulisest teabest, asjaolust, probleemist või viivitusest, mis võib Projekti oluliselt mõjutada. 3.1.3. Pooled esitavad viivitamata kogu teabe, mida mistahes teine Pool (sh Projektijuht) põhjendatult vajab oma ülesannete täitmiseks. 3.1.4. Pooled võtavad kasutusele mõistlikke meetmeid, et tagada teistele Pooltele antava teabe või materjalide täpsus. 3.1.5. Ettevõtluspartneritel on õigus osaleda Projekti töös võrdsetel alustel. 3.1.6. Ükski Pooltest ei maksa teis(t)ele Pool(t)ele Projekti elluviimiseks otseselt või kaudselt mistahes rahaliselt hinnatavat tasu ega anna teis(t)ele Pool(t)ele Projekti või selle elluviimisega seonduvalt mistahes ebakohaseid hüvesid. 3.2. Poolte eraldiseisvad kohustused 3.2.1. Projektijuht täidab lisaks oma kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid: (a) täidab peatükis 4.4 sätestatud ülesandeid; (b) rakendab Projekti teenistusse oma võrgustiku, kasutades seda erinevate osapoolte kokku toomiseks ja informeerimiseks, ning võimaldab kasutada omapoolseid seminariruume; (c) tegutseb selle nimel, et leida Projekti III etapi (vastavalt Projektikavas sätestatule) teostamisse panustavaid täiendavaid, uusi Konsortsiumi liikmeid ning erinevaid täiendavaid rahastusvõimalusi. 3.2.2. Ettevõtluspartner täidab lisaks oma kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid:  – 6/29 – (a) kannab Projekti kulud võrdsetes osades koos teiste Ettevõtluspartneritega vastavalt Lepingu peatükis 5 sätestatule; (b) panustab vajadusel Projekti Varasema Intellektuaalomandi tasuta kasutusse andmisega. 3.2.3. Tervisekassa täidab lisaks oma kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid vastavalt Üldkogu otsusega täpsemalt määratletule: edastab Sotsiaalministeeriumile andmed Projekti elluviimise eesmärgil vajaliku teekonna andmetepõhise analüüsi teostamiseks. 3.2.4. Sotsiaalministeerium täidab lisaks oma kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid vastavalt Üldkogu otsusega täpsemalt määratletule: (a) tagab Projekti elluviimise eesmärgil vajaliku teekonna andmetepõhise analüüsi teostamise; (b) esitab eelmises alapunktis (a) viidatud analüüsi tulemused Konsortsiumile. 4. JUHTIMISSTRUKTUUR 4.1. Konsortsiumi juhtimisstruktuuri moodustavad Konsortsiumi liikmete (punkt 4.2) poolt moodustatav Üldkogu (punkt 4.3) ja Projektijuht (punkt 4.4). 4.2. Konsortsiumi liikmed 4.2.1. Kõik Pooled on Konsortsiumi liikmed. 4.2.2. Iga Pool: (a) osaleb Volitatud Esindaja(te) kaudu iga Üldkogu tegevuses; (b) võib määrata asendusliikme, kes osaleb ja hääletab (sh edastades hääle e-kirja teel) tema asemel Üldkogu tegevuses. Vastav volitus esitatakse Projektijuhile vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt Üldkogu alguses või koos e-maili teel edastatud häälega; (c) osaleb Üldkogu aruteludes nii koosolekute vormis kui ka muul viisil (sh e-kirja teel). 4.3. Üldkogu 4.3.1. Konsortsiumi kõrgeim organ on Konsortsiumi üldkogu, mille moodustavad kõik Pooled (edaspidi Üldkogu). Üldkogu teeb otsuseid Üldkogu koosolekul või punktis 4.3.5 sätestatud korras. 4.3.2. Üldkogu ainupädevuses on teha otsuseid järgmistes küsimustes: (a) olulised ja strateegilised muudatused Projektikavas (sh Projekti eelarves). Kahtluse korral on Üldkogu ainupädevuses otsustada konkreetse muudatuse  – 7/29 – olulisuse üle; (b) Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa Lepingus määratletud kohustuste täpsema ulatuse ja viisi määramine; (c) muudatused Intellektuaalomandi kasutamise ja rakendamise osas (kaasa arvatud Varasema Intellektuaalomandi osas); (d) Projektimeeskonna ja Juhtrühma moodustamine, nende liikmete valimine või tagasi kutsumine; (e) Jõustumiskuupäeva järgselt juriidiliste (sh avalik-õiguslike) isikute Konsortsiumiga ühinemise heakskiitmine, vastavate kokkulepete tingimuste määramine ning Projektijuhile kokkulepete sõlmimiseks volituse andmine; (f) Poole nimetamine kohustusi rikkuvaks Pooleks; (g) kohustusi rikkuvale Poolele rikkumise heastamiseks täiendava tähtaja määramine; (h) kohustusi rikkuva Poole väljaarvamine Konsortsiumist ja sellega seonduvate meetmete üle otsustamine; (i) Projektijuhi vahetamine ja/või senise Projektijuhi väljaarvamine Konsortsiumist ja sellega seonduvate meetmete üle otsustamine; (j) Projektijuhile täiendavate ülesannete panemine ja Konsotsriumi esindusõiguse põhimõtete muutmine; (k) Projekti ja/või Lepingu täielik või osaline ennetähtaegne lõpetamine; (l) Lepingu tähtaja pikendamine; (m) muud Projekti jaoks strateegilise tähtsusega otsused, sealhulgas, kuid mitte ainult, Projektikavas sätestatud tegevuste täpsema sisu ja korralduse määratlemine, otsused koostöö osas Teenuspartneritega ja/või Osapooltega ning sellega seotud meetmed või sarnased tegevused. 4.3.3. Projektijuht kutsub Üldkogu korralised koosolekud kokku Üldkogu poolt määratletud regulaarsusega ja kutsub igal ajal kokku ka erakorralised koosolekud mis tahes Poole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlusel. 4.3.4. Projektijuht teatab Üldkogu koosoleku toimumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Pooltele Lepingu peatükis 10 näidatud kontaktaadressidel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 (neliteist) kalendripäeva enne korralist koosolekut ja 7 (seitse) kalendripäeva enne erakorralist koosolekut. Poolte kokkuleppel võib koosoleku kokku kutsuda ka lühema etteteatamisega. Koos teatega saadab Projektijuht Pooltele ka Üldkogu eeldusliku päevakorra. Iga Pool võib lisada päevakorrapunkti esialgsesse päevakorda, teatades sellest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teistele Pooltele koosoleku toimumise hetkeks.  – 8/29 – Üldkogu koosolekul osalevad Pooled võivad ka kohapeal kokku leppida uue päevakorrapunkti lisamises esialgsesse päevakorda. 4.3.5. Mis tahes otsuse võib vastu võtta ka ilma Üldkogu koosolekuta, kui Projektijuht saadab kõigile Pooltele e-kirja teel dokumendi või küsimusepüstituse, millega nõustumisest või mitte nõustumisest (või omapoolsest sisendist, kui küsimusepüstitus eeldab sisulist vastust, mitte pelgalt nõustumist või mittenõustumist) teavitab Pool Projektijuhti e-kirja teel (häälteenamuse osas vt Lepingu punkt 4.3.8). Selline Projektijuhi poolt saadetav e-kiri peab sisaldama vastamise tähtaega vähemalt 10 (kümme) kalendripäeva. Tähtaja jooksul vastust mitteandnud Pool loetakse nõustunuks. 4.3.6. Üldkogu koosolekuid võib pidada ka telefoni- või videokonverentsi või muu sidevahendi abil. 4.3.7. Üldkogu otsused on siduvad alles siis, kui otsused on Lepingu punkti 4.3.8 kohaselt heaks kiidetud. 4.3.8. Hääletuskord ja kvoorum (a) Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal või esindatud on vähemalt viis kuuendikku (5/6) Pooltest, kusjuures esindatud peavad olema kõik Ettevõtluspartnerid (edaspidi Kvoorum); (b) Kvoorumi puudumisel kutsub Projektijuht 5 (viie) kalendripäeva jooksul kokku uue vastavasisulise koosoleku, millel on õigus otsustada ka juhul, kui kõik Ettevõtluspartnerid on esindatud, ent muus osas ei ole Kvoorumi nõuded täidetud. Alternatiivselt eelmises lauses kirjeldatule võib Projektijuht panna koosoleku küsimused hääletusele ka punktis 4.3.5 sätestatud korras; (c) Igal Üldkogu koosolekul osaleval või esindatud Poolel on üks hääl, välja arvatud punkti 4.3.8 alapunktides (d), (e)(ii) ja (e)(iii) sätestatud erijuhtudel; (d) Otsused võetakse vastu ja loetakse kõigi Poolte jaoks siduvaks poolt antud häälte kahekolmandikulise (2/3) häälteenamusega, seejuures peavad poolt hääletama kõik hääletusel osalevad Ettevõtluspartnerid, välja arvatud juhul, kui otsustatakse konkreetse Ettevõtluspartner määratlemine kohustusi rikkuvaks Pooleks või tema väljaarvamine Konsortsiumist/Lepingust. (e) Vetoõigused: (i) Pool, kes suudab näidata, et Üldkogu otsus võib tõsiselt kahjustada tema enda tööd, kulusid, kohustusi, intellektuaalomandi õigusi või muid õigustatud huve, võib vastava otsuse või otsuse asjakohase osa suhtes kasutada vetoõigust; (ii) Liige ei või vetostada otsuseid, mis on seotud tema määratlemisega kohustusi rikkuvaks Pooleks või mis on seotud tema väljaarvamisega Lepingust või selle tagajärgedega;  – 9/29 – (iii) Konsortsiumist lahkumist taotlev Pool ei või vetostada sellega seotud otsuseid, arvestades, et sellised otsused ei tohi lahkuva Poole jaoks negatiivselt erineda Lepingus sätestatust. 4.3.9. Projektijuht koostab iga Üldkogu koosoleku kohta kirjaliku protokolli, milles kajastuvad kõik vastu võetud otsused ja mis allkirjastatakse Projektijuhi poolt. Projektijuht teeb protokolli projekti kõigile liikmetele kättesaadavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 (viie) kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. 4.3.10. Poolel on õigus protokolli või selles toodud otsuseid vaidlustada 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul pärast selle kättesaadavaks tegemist põhjusel, et see on vastuolus Lepinguga või selles on asjaolusid kajastatud ebaõigesti. Protokolli või selles toodud otsuste vaidlustamiseks esitab vaidlustav Pool Projektijuhile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate koos põhjendustega. Juhul, kui Projektijuht ei rahulda protokolli või selles toodud otsuste vaidlustamise teadet, siis otsustab selle üle Üldkogu. 4.3.11. Projektijuht saadab vastuvõetud protokollid kõigile Pooltele ning säilitab need. 4.3.12. Projektijuht juhatab kõiki Üldkogu koosolekuid, kui Üldkogu ei otsusta teisiti. 4.3.13. Pooled lepivad kokku, et järgivad kõiki Üldkogu otsuseid. See ei takista Pooli kasutamast oma vetoõigust vastavalt punktile 4.3.8(e) või esitamaks vaidlustusi kooskõlas punktiga 11.4. 4.4. Projektijuht 4.4.1. Projektijuht on juriidiline isik, kelle määratud füüsiline isik (täpsustatud Projektikavas) juhib Projekti teostamist Projektikavaga kooskõlas, tegutseb vahendajana Poolte, Teenuspartnerite ning Osapoolte vahel ning on Poolte, Partnerite ja Osapoolte esimene kontaktisik seoses Projektiga. 4.4.2. Projektijuht täidab lisaks enda üldistele kohustustele Poolena järgmisi ülesandeid: (a) juhib Projekti teostamist kooskõlas Projektikavaga, tehes seda hoolsalt ja eesmärgiga saavutada Projektiga silmas peetud eesmärgid ning täidab Lepingust, sh Projektikavast, ning Üldkogu otsusest tulenevaid Projektijuhi ülesandeid ja kohustusi; (b) jälgib, kuidas Pooled täidavad Lepingust, sh Projektikavast, ning Üldkogu otsusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi; (c) sõlmib Projektiga seonduvaid lepinguid või teeb mistahes muid Projektiga seonduvaid tehinguid kolmandate isikutega, vastavalt Projektikavas määratletule ja Üldkogu poolt täpsustatule; (d) haldab Projekti kulusid vastavalt Lepingu peatükile 5 ning esitab Üldkogule sellekohaseid aruandeid koos alltoodud alapunktis (e) kirjeldatud aruandlusega;  – 10/29 – (e) koostab ja hoiab pidevalt ajakohasena Projekti teostamise detailset tegevus- ja ajakava (kus mh kajastub Üldkogu poolt seni otsustatu) ning esitab Üldkogu koosolekute raames Pooltele perioodilisi kokkuvõtteid Projekti teostamise kohta, sh Projektimeeskonna ja Juhtrühma tegevuse kohta, ning ajakohastatud tegevus- ja ajakava. Eelmises lauses viidatud tegevus- ja ajakava esimese versiooni esitab Projektijuht Üldkogule heakskiitmiseks jaanuaris 2023 ning edaspidiseid perioodilisi kokkuvõtteid ja ajakohastatud tegevus- ja ajakava esitab Projektijuht Üldkogule vähemalt iga uue kvartali alguses (kvartalite arvestus algab 1. jaanuarist 2023) või Üldkogu soovil tihedamini; (f) ajakohastab ja teeb kättesaadavaks Poolte ja teiste kontaktisikute kontaktandmete nimekirja teistele Pooltele; säilitab Volitatud Esindajate nimekirja ning teavitab viivitamata ühe Poole Volitatud Esindaja muutusest ülejäänud Pooli; (g) tagab Projektiga seotud dokumentide ja teabe kiire edastamise Poolte, Teenuspartnerite ja Osapoolte vahel, sh teavitab Pooli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamatult kõigist olulistest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua muudatusi Projektikavas või Projektis; (h) koordineerib ja korraldab Projektimeeskonna ja Juhtrühma tegevust. 4.4.3. Kui Projektijuht ei täida oma ülesandeid, võib Pool või Pooled teha Üldkogule ettepaneku asendada Projektijuht teise Poole või uue projektijuhiga. Samuti võib Projektijuhi suhtes kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (sh alandada tasu ja nõuda kahju hüvitamist). 4.4.4. Projektijuhil ei ole õigust tegutseda ega teha õiguslikult siduvaid avaldusi ühegi teise Poole või Konsortsiumi nimel, välja arvatud juhul, kui Lepingus on selgesõnaliselt sätestatud teisiti või kui vastav Pool või Üldkogu on andnud Projektijuhile vastava kirjaliku volituse. Projektijuht sõlmib seoses Projektiga lepinguid või teeb seoses Projektiga tehinguid enda nimel ja Ettevõtluspartnerite arvel (vastavalt Lepingu punktis 5 toodule) vastavalt Projektikavas määratletule ja Üldkogu poolt täpsustatule. Teenuspartneritega sõlmitavad lepingud vajavad eelnevat heakskiitu Üldkogult ning peavad olema kirjalikus vormis. 4.4.5. Projektijuht ei laienda oma rolli Projektis, võrreldes Lepingus sätestatuga, ilma Üldkogu vastava otsuseta. 5. PROJEKTI KULUDE J AGAMISE KOKKULEPE 5.1. Projekti kulud jaotatakse ja kaetakse Ettevõtluspartnerite poolt võrdsetes osades. Projekti kulud hõlmavad: (a) Projektijuhi teenustasu Projektijuhi Lepingust tulenevate ülesannete täitmise eest (edaspidi: Teenustasu), ja (b) Projektijuhi poolt vastavalt Projektikavale ja Üldkogu otsustele Projektiga seoses kantud kulud (näiteks, kuid mitte ainult, teenustasud Teenuspartneritele; edaspidi:  – 11/29 – Kulutused). 5.2. Projekti kulude eelarve on ülempiirina sätestatud Projektikavas. Projektijuht peab Projekti kulude üle arvestust ning esitab vastava perioodilise aruande Üldkogule punkti 4.4.2(d) kohaselt. 5.3. Teenustasu maksmiseks esitab Projektijuht igale Ettevõtluspartnerile arve konkreetsele Ettevõtluspartnerile langevas osas, arvestades punktis 5.1 sätestatut. Arvele lisandub käibemaks. Arvete esitamise täpsem kord (perioodilisus, maksetähtajad, jms) on sätestatud Projektikavas. 5.4. Projektijuhile Kulutuste hüvitamise täpsem kord on sätestatud Projektikavas. Kulutuste hüvitamiseks esitab Projektijuht Ettevõtluspartneritele koos vastava kuluaruandega kõik kuludokumendid. Selliste kuludokumentide hulk ja detailsus peavad vastama konkreetse Projektiga seotud tehingu (kulu) asjaoludele ja tehingu hinnale ning need peavad olema piisavad tõendamaks tehingu vastavust turuväärtusele. 5.5. Projektijuht tagab, et Kulutuste haldamiseks ja nende jagamiseks Ettevõtluspartnerite vahel on kõik Kulutused Projektijuhi raamatupidamises eraldi kajastatud (kasutades viitenumbrit või muud lahendust, mis tagab tehingute eraldi käsitlemise). 5.6. Ettevõtluspartneril on õigus kanda Projekti kulude katteks omapoolne rahaline panus Projektijuhile ka ettemaksuna. Juhul, kui Ettevõtluspartneri poolt kantud ettemaks on suurem, kui Ettevõtluspartnerile langev Projekti kulude osa, tehakse Projektijuhi poolt jooksva kalendriaasta lõpus (või Lepingu lõppemisel Lepingu lõppedes) vastav tagasimakse Ettevõtluspartnerile. Esimene vastav tagasimakse tehakse vajadusel 2023. aasta detsembris. 5.7. Juhul, kui Konsortsiumiga liitub Projekti hilisemas etapis uus Ettevõtluspartner, arvutatakse uuele Ettevõtluspartnerile langev Projekti Teenustasu ja Kulutuste osa ning juhul, kui seetõttu kuulub osaliselt tagastamisele teiste Ettevõtluspartnerite poolt varasemalt tasutu, tagastatakse enamtasutu vastavalt punktile 5.6. Uuele Ettevõtluspartnerile kohaldatavad täpsed tingimused määratakse vastava Üldkogu otsusega. 5.8. Majandusaasta lõpus dokumenteerib Projektijuht majandusaasta jooksul Poolte, sh Ettevõtluspartnerite poolt tehtud panuste vormi ja väärtuse. 6. INTELLEKTUAALOMAND 6.1. Varasem Intellektuaalomand 6.1.1. Iga Pool säilitab kõik õigused ja/või kontrolli oma Varasema Intellektuaalomandi osas. Mistahes Varasema Intellektuaalomandi avaldamist ja/või kasutusse andmist teistele Pooltele ei käsitleta selle üleandmise või selle osas litsentsi andmisena, väljaarvatud juhul ja ulatuses, milles Lepinguga on lepitud kokku teisiti. 6.1.2. Pooled on lisas 2 määratlenud oma Varasema Intellektuaalomandi, mida Poolte  – 12/29 – parima arusaamise kohaselt plaanitakse kasutada Lepinguga hõlmatud Projekti raames. Pooled võivad lisas 2 toodud loetelu igal ajal täiendada. Lisas 2 toodud loetelu piiramine on võimalik üksnes Üldkogu eelneval nõusolekul. 6.1.3. Iga Pool annab teistele Pooltele ilma mistahes kasutustasu nõudmata, mitte- eksklusiivsel alusel, edasiloovutamise ja all-litsentside andmise õiguseta loa (lihtlitsentsi) kasutada Poole Varasemat Intellektuaalomandit, mis on loetletud lisas 2, Lepinguga hõlmatud Projekti elluviimise eesmärgil. Litsents hõlmab mh õigust Varasemat Intellektuaalomandit Projekti elluviimise eesmärgil muuta ja täiendada ning luua selle põhjal tuletatud teoseid. Litsents kehtib Varasema Intellektuaalomandi avaldamisest ja/või kasutusse andmisest Pooltele kuni asjaomaste intellektuaalse omandi õiguste seadusest tuleneva kehtivusaja lõpuni. Ulatuses, milles Pool on soovinud Lepinguga hõlmatud Varasema Intellektuaalomandi kasutamist piirata või seada sellele täiendavaid tingimusi, on vastavad piirangud määratletud lisas 2. 6.1.4. Varasemat Intellektuaalomandit, mida ei ole lisas 2 loetletud, ei ole õigus ilma Poole, kellele asjaomane Varasem Intellektuaalomand kuulub, nõusolekuta kasutada. Samuti ei ole ilma Poole, kellele asjaomane Varasem Intellektuaalomand kuulub, nõusolekuta õigust kasutada Varasemat Intellektuaalomandit muudel eesmärkidel kui Projekti elluviimiseks. 6.2. Loodud Intellektuaalomand 6.2.1. Kõik õigused (sh autoriõigused) Loodud Intellektuaalomandile jäävad kuuluma Poolele või Pooltele, kes on asjaomase Intellektuaalomandi objekti loonud ja/või omandanud ja/või asjaomastele autoritele. Iga Pool kinnitab ja tagab, et tal on õigus Loodudud Intellektuaalomandit Lepingus kokkulepitud viisil kasutada ja käsutada, sh punktis 6.2.2 sätestatud ulatuses kasutusõigust anda. 6.2.2. Pooled kinnitavad ja tagavad, et kogu Loodud Intellektuaalomand (sh Tulemus) on mõeldud vabaks kasutamiseks mistahes eesmärkidel (sh ärilistel ja avalike teenuste arendamise eesmärkidel) kõigi Poolte ja mistahes kolmandate isikute poolt ning tehakse sel otstarbel avalikult kättesaadavaks. Selguse huvides kinnitavad Pooled, et „vaba kasutamine“ tähendab, et antakse lihtlitsents, mis on tagasivõtmatu ning mis kehtib alates Loodud Intellektuaalomandi avaldamisest teistele Pooltele kuni asjaomaste intellektuaalse omandi õiguste seadusest tuleneva kehtivusaja lõpuni. Litsentsi alusel võivad kõik isikud Loodud Intellektuaalomandit kasutada ja käsutada, sh muuta, täiendada ja luua selle põhjal tuletatud teoseid, eeldusel, et seda tehes viidatakse Projektile, Pooltele ja asjaomastele autoritele nii nagu seda on Loodud Intellektuaalomandis tehtud ning kõik muudatused, täiendused ja edasiarendused on selgelt vastavalt märgistatud. Litsents ei ole territoriaalselt piiratud. 6.2.3. Erandina punktis 6.2.26.2.2 sätestatust on Pooled leppinud kokku, et põhjendatud huvi korral võib iga Pool piirata tema poolt Tulemuse sisendina loodud mistahes Loodud Intellektuaalomandi objekti vabaks kasutamiseks andmist ja avalikult kättesaadavaks tegemist tingimusel, et see ei takista Tulemuse vabaks kasutamiseks andmist ja avalikult kättesaadavaks tegemist. Loodud Intellektuaalomandi objekti vabaks kasutamiseks andmist ja avalikult kättesaadavaks tegemist piirata sooviv  – 13/29 – Pool teavitab sellisest soovist teisi Pooli ning, kui võimalik, lisab kõnealusele Loodud Intellektuaalomandi objektile vastava märke. 6.2.4. Juhul, kui Loodud Intellektuaalomand sisaldab Varasemat Intellektuaalomandit, annab Pool oma Varasema Intellektuaalomandi kasutamiseks ja käsutamiseks samasuguse litsentsi nagu punktis 6.2.2 sätestatud, aga ainult Loodud Intellektuaalomandi koosseisus. 6.3. Kolmandate isikute Intellektuaalomand 6.3.1. Mistahes kolmandate isikutega (sh Teenuspartnerite ja Osapooltega), keda kaasatakse Lepinguga hõlmatud Projekti elluviimisesse ning kes selle käigus loovad või võivad tõenäoliselt luua ja/või anda Konsortsiumi kasutusse teoseid, mis võivad olla kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, sõlmib Projektijuht lisas 4 näidatud vormil litsentsilepingu, millega kõnealused isikud annavad Projektijuhile nende poolt Projektiga seoses loodud mistahes teoste osas kehtivate intellektuaalse omandi õiguste kasutamiseks ja käsutamiseks litsentsilepingus sätestatud ulatuses lihtlitsentsi. Käesolevaga annab Projektijuht Pooltele tagasivõtmatu all-litsentsi litsentsilepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel alates asjaomaste teoste avaldamisest teistele Pooltele kuni asjaomaste intellektuaalse omandi õiguste seadusest tuleneva kehtivusaja lõpuni. Pooled kinnitavad ja tagavad, et kõnealuste isikute poolt loodud teosed on mõeldud sarnaselt Loodud Intellektuaalomandiga vabaks kasutamiseks.. 6.4. Lahkunud Poolte Intellektuaalomand 6.4.1. Konsortsiumist lahkumine ei mõjuta lahkuvale Poolele Lepingu punktidest 6.1 ja 6.2 tulenevaid kohustusi. 6.5. Nimede, logode ja kaubamärkide kasutamine 6.5.1. Mistahes Projekti käigus koostatud avalikele dokumentidele, esitlustele jne lisatakse viited kõigile Pooltele, kasutades iga Poole poolt selleks otstarbeks lisas 5 kujutatud tähiseid. Muus osas ei anna Lepingus sätestatu ühelegi Poolele õigust kasutada teise Poole nimesid, logosid või kaubamärke ilma asjaomase Poole vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. 7. ISIKUANDMETE KAITSE 7.1. Pooled kohustuvad Lepingu täitmisel ja Projekti teostamisel järgima isikuandmete kaitse üldmääruses 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. Vajadusel teevad Pooled koostööd, et võimaldada üksteisel täita viidatud õigusaktidest tulenevaid õiguslikke kohustusi Projekti ja Lepingu täitmise ja haldamise raames. Vajadusel sõlmivad Pooled enne isikuandmete töötlemist eraldiseisvad isikuandmete töötlemise lepingud. 8. TEABE VAHETAMINE 8.1. Kogu teave mistahes vormis või suhtlusviisis, mille Pool (edaspidi „Avaldav Pool“)  – 14/29 – avalikustab mistahes teisele Poolele (edaspidi „Saaja“) seoses Projektiga, on Projekti kohta käiv avalik teave ning ei sisalda tundlikku ega konfidentsiaalset informatsiooni, välja arvatud juhul, kui Avaldav Pool on seda sõnaselgelt märkinud. Eeltoodu ei vähenda ega piira Poolte õigusi ja kohustusi seoses Varasema Intellektuaalomandiga (punkt 6.1). 8.2. Juhul, kui Avaldava Poole poolt avaldatud teave sisaldab tundlikku või konfidentsiaalset informatsiooni, kohustuvad Saajad seda mitte kasutama muul viisil kui sel eesmärgil, milleks see avalikustati, ning mitte avaldama tundlikku või konfidentsiaalset teavet ühelegi kolmandale isikule ilma Avaldava Poole eelneva nõusolekuta. 8.3. Ettevõtluspartnerid järgivad teabe vahetamisel iseäranis hoolikalt vahetatava teabe vastavust kohaldatavale konkurentsiõigusele. Sealhulgas, kuid mitte ainult, Ettevõtluspartnerid ei vaheta omavahel ega teiste Poolte, Teenuspartnerite või Osapooltega Projekti raames teavet, mis võiks sisaldada järgmist informatsiooni, kui vastav informatsioon ei ole juba avalikult kõigile huvilistele võrdselt kättesaadav: 8.3.1. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja tulevased hinnad ja hinnakujundus, nt allahindlused, hindade tõstmine ja vähendamine, kasum; 8.3.2. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja tulevased kulud ja kulustruktuur, nt tootmiskulud, transpordikulud ja turunduskulud; 8.3.3. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja tulevased tootmisvõimused ja tootmismahud; 8.3.4. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja prognoositavad müüginumbrid, käibed, esitatud tellimused ja muud nõudlust puudutavad näitajad; 8.3.5. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolev ja kavandatav äristrateegia; 8.3.6. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide poolt kolmandate isikutega sõlmitud või tulevikus sõlmitavate lepingute tingimused; 8.3.7. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide tootearendus, uued kavandatavad tooted ja nende toodete omadused; 8.3.8. Ettevõtluspartnerite ja nende konkurentide olemasolevad ja prognoositavad turupositsioonid. 9. POOLTEVAHELINE VASTUTUS 9.1. Juhul, kui Pool rikub Lepingust tulenevaid kohustusi, edastab Projektijuht, või kui Projektijuht rikub oma kohustusi, siis Üldkogu poolt määratud Pool, rikkumises olevale Poolele teatise nõudega, et rikkumine tuleb lõpetada ja heastada 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul alates teatise kuupäevast. 9.2. Kui tegemist on olulise rikkumisega, mida ei ole 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul heastatud või mida ei ole võimalik heastada, võib Üldkogu kuulutada Poole  – 15/29 – kohustusi rikkuvaks Pooleks ja otsustada kaasnevate tagajärgede üle, mis võivad hõlmata Poole Projektis osalemise lõpetamist ja tema suhtes Lepingu lõpetamist. 9.3. Iga Poole koguvastutus teiste Poolte ees on piiratud rikkunud Poole osaga Projekti kogukuludest vastavalt Projekti kulude kokkuleppele, väljaarvatud kui Pool on tekitanud teistele Pooltele kahju tahtlikult või raske hooletusega. Ühelgi juhul ei kanna Pool teiste Poolte ees vastutust teiste Poole saamata jäänud tulu või muu sarnase või samaväärse majandusliku kahju eest, väljaarvatud kui Pool on tekitanud teistele Pooltele kahju tahtlikult või raske hooletusega. 9.4. Käesolevas peatükis toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt kohalduvatele õigusaktidele ei saa sellist vastutust piirata või välistada. 9.5. Käesolevas peatükis toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti ulatuses, milles üks Pool rikub teise Poole mistahes õigusi Intellektuaalomandile kasutades asjaomast Intellektuaalomandit väljaspool Lepinguga lubatud ulatust või Lepingu tingimusi rikkudes. 9.6. Kolmandate isikute ees tekkiva vastutuse osas on sisesuhtes vastutavaks üksnes Pool, kes on rikkumise toime pannud. Juhul, kui rikkuvaid Pooli on enam kui üks, siis jaguneb rikkuvate Poolte omavaheline vastutus vastavalt nende Projekti tehtud panusele. 10. VOLITATUD ESINDAJAD JA TEADETE ESITAMISE KORD 10.1. Poolte Volitatud Esindajad ja nende kontaktandmed Lepingu sõlmimise seisuga on esitatud punktis 10.2. Volitatud Esindaja(te) või nende kontaktandmete muutumisel esitab Pool viivitamatult vastavasisulise vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Projektijuhile, kes seejärel koheselt teavitab sellest ka ülejäänud Pooli. Kuni Volitatud Esindaja(te) või nende kontaktandmete muutumise teate saamiseni Projektijuhi poolt loetakse kõik Lepingu punktis 10.2 teatatud kontaktandmetele edastatud Teated nõuetekohaselt edastatuks. 10.2. Poolte kontaktandmed Teadete vastuvõtmiseks on järgmised: Projektijuht: Piret Hirv e-post: [email protected] telefoninumber: 5087043 AstraZeneca: Ülle Kallandi e-post: [email protected] telefoninumber: 5144273 Maie Thetloff e-post: [email protected] telefoninumber: 5140370 Katrin Schmidt e-post: [email protected] telefoninumber: 5144274  – 16/29 – Roche: Indrek Raidlo e-post: [email protected] telefoninumber: 56488889 Kati Pohla e-post: [email protected] telefoninumber: 53413292 Kea Kapsta e-post: [email protected] telefoninumber: 5294401 Mart Vain e-post: [email protected] telefoninumber: 53992223 MSD: Olga Tuulik e-post: [email protected] telefoninumber: 5288726 Kaia Hommik e-post: [email protected] telefoninumber: 56636110 Andres Müürsepp e-post: [email protected] telefoninumber: 5099207 Tervisekassa: Tiina Sats e-post: [email protected] telefoninumber: 5565 4015 Sävelin Siida e-post: [email protected] telefoninumber: 5385 5004 Sotsiaalministeerium: Nele Labi e-post: [email protected] telefoninumber: 7153479 Made Bambus e-post: [email protected] telefoninumber: 6269754 Mari Teesalu e-post: [email protected] telefoninumber: 6269715 10.3. Poolte vahelised Lepinguga seotud teated ja tahteavaldused (Teated) esitatakse Volitatud Esindajatele vahetult, st telefoni või e-kirja teel, välja arvatud juhul, kui Lepingus on sätestatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi või kirjaliku vormi kasutamise kohustuslikkus. 11. MUUD KOKKULEPPED  – 17/29 – 11.1. Lepingu mistahes sätte tühisus või täitmisele pööramise võimatus ei mõjuta Lepingu mistahes muu sätte kehtivust või täitmisele pööratavust. 11.2. Lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduses seltsingulepingu kohta sätestatut. 11.3. Lepingut võib muuta ainult kirjalikus vormis. Muul kujul kui kirjalikus vormis tehtud muudatused on tühised. 11.4. Lepingule kohaldatakse ja selle täitmisest tõusetuvad vaidlused lahendatakse lähtudes Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest (välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse sätted) ning ennekõike Poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendab vaidluse Harju Maakohus. 11.5. Lepingu lisad moodustavad Lepinguga ühtse terviku ja on selle lahutamatuks osaks. Lepingu sõlmimise hetkel on Lepingul järgnevad lisad: 11.5.1. Projektikava (Lisa 1); 11.5.2. Varasem Intellektuaalomand (Lisa 2); 11.5.3. Ühinemisdokument (Lisa 3); 11.5.4. Litsentsilepingu vorm (Lisa 4); 11.5.5. Kasutatavad tähised (Lisa 5). Connected Health klastri nimel: AstraZeneca nimel: Indrek Orav Daniela Pavlic (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Roche’i nimel: MSD nimel: Kea Kapsta, p.p. Andres Müürsepp Martin-Kaspar Sild, p.p. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tervisekassa nimel: Sotsiaalministeeriumi nimel: Rain Laane Maarjo Mändmaa (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  – 18/29 – Lisa 1. Projektikava Lisas 1 kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu Lepingus. 1. Projekti vajadus Tervishoius on fookus nihkunud haigustelt inimestele ja sellele, kuidas inimesi tervise hoidmisel ja haigustega hakkama saamisel kõige paremini toetada. Seetõttu räägitakse järjest enam patsiendi teekonnast: kas see on sujuv ja sisaldab vajalikke teenuseid, või on oht seal ära eksida ja abita jääda. Teekonna-põhine lähenemine on sisse kirjutatud nii Rahvastiku Tervise Arengukavasse kui ka Tervisekassa arengukavasse. Vähktõbi on maailmas ja Eestis haigestumuse ja suremuse peamine põhjus, patsientidele kannatusi põhjustav, ühiskonnale koormav ja tervishoiule kulukas. Kopsuvähki sureb igal aastal rohkem inimesi kui rinna-, jämesoole- ja eesnäärmevähki kokku. Vähiravi teekond on pikk ja keerukas, patsient liigub erinevate tervishoiuasutuste, spetsialistide ning tervise- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Riiklik Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 toob esile probleemi, et patsiendi vähiteekonda, mis algab vähikahtlusest ja ulatub ravijärgsesse perioodi, ei käsitleta tervikuna ning ei mõõdeta patsiendi elukvaliteeti ja rahulolu vähiteekonna eri etappidel. Vähiga elavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks nähakse ette patsiendikesksete terviklike vähiteekondade kujundamist ja rakendamist. Eestis on vähipatsiendi teekondi mõneti kaardistatud, kuid tegemist on olnud vähktõve ravi puudutava etapi kaardistusega või on teekonda vaadatud ühe raviasutuse vaatest. Vähipatsiendi teekondadele tervikvaadet - see tähendab üle-eestilist, holistilist ja paikmepõhist - hetkel ei eksisteeri. 2. Projekti eesmärk ja oodatav tulemus Projekti eesmärk on muuta kopsuvähi patsiendi teekond terviklikumaks ja tagada võimalused haigusega paremaks toimetulekuks. Teekonna kaardistamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: • Patsiendi vaatest • Paikmepõhiselt • Üle-eestiliselt • Terviklikult*: ennetusest ravijärgse perioodini • Üle tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi • Kõiki patsiendi teekonna osapooli ja süsteemi tasandi otsustajaid protsessi kaasates • Erasektori ja riigi partnerluses *Terviklik teekond koosneb järgmistest etappidest: 1. Elu haigusnähtudeta, ennetamine 2. Tervise halvenemine, esimesed sümptomid 3. Vähi kahtlus, diagnoosi saamine 4. Ravi ja jälgimine  – 19/29 – 5. Elu vähiga ja pärast vähki 6. Elulõpu ravi Projekti tulemus on patsiendi teekonna osapoolte ühine arusaamine kopsuvähi patsiendi teekonnast, probleemidest ja arendusvajadustest ning valmisolek muutusteks ehk soov luua ja rakendada vajadustele vastavaid uudseid lahendusi. Lisaks on Projekti väljunditeks panustamine patsiendi teekonna kaardistamise standardi loomisesse ning era- ja avaliku sektori koostöömudel, mida saab Eesti tervishoiusüsteemis laiemalt kasutada. 3. Projekti elluviimine Projekti elluviimine toimub era- ja avaliku sektori partnerluses moodustatud Konsortsiumi poolt. Projekt on avatud täiendavatele era- ja avaliku sektori partneritele. Projekti elluviimiseks kasutatakse tervisevaldkonna lahenduste koosloome platvormi Connected Health klaster. Projekti elluviimisse kaasatakse Osapooltena patsiendi teekonna osapooli: kopsuvähi patsiendid ja lähedased ning teekonna eri etappidel nendega kokku puutuvad spetsialistid (arstid ja teised spetsialistid, sotsiaalteenuste pakkujad, vähikeskused, haiglad, perearstikeskused jt). Samuti kaasatakse tervisesüsteemi arendajad ja otsustajad ning projekti lahenduste arendamise etapis ka tervisetehnoloogia ettevõtted, idufirmad, teadlased ja üliõpilased kui lahendusideede või potentsiaalsete lahenduste pakkujad. Projekt koosneb kolmest omavahel seotud etapist. Esimeses etapis kaardistatakse teekond etappide lõikes ja leitakse valupunktid. Teekonna kaardistamiseks kombineeritakse teenusedisani ja andmetepõhist analüüsi. Teenusedisaini osas võetakse aluseks OneCustomer metoodikal põhinev tervishoiuspetsiifiline tööriist, mis on mõeldud klienditeekondade struktureeritud analüüsimiseks ja visualiseerimiseks. Teekonna andmetepõhises analüüsis vaadatakse patsiendi teekonna mõjusid inimese edasises elus, sh töövõimes, teenusvajaduses, maksudes jne. Teises etapis valupunktid prioriseeritakse ja sõnastatakse arendusvajadused. Kolmandas etapis otsitakse arendusvajadustele vastavaid uudseid lahendusi, et eesmärk muuta vähipatsiendi teekond sujuvamaks, saaks ka praktikas teoks. Üldine sisu ja eesmärk Ajaraam Oluline informatsioon I ETAPP Teekonna analüüs: 01.01.2023 – 31.12.2023 - Teenusedisaini uuring - Teekonna andmetepõhine analüüs  – 20/29 – - Tulemuste süntees teekonna lõuendile II ETAPP Valupunktide 01.01.2023 – prioritiseerimine: 31.12.2023 - Kõiki olulisi osapooli kaasav töötuba - Arendusvajaduste sõnastamine III ETAPP Lahenduste leidmine: 01.01.2024 - ... III etapi jaoks otsivad Pooled - Inspireerivad lisavahendeid ja näited mujalt täiendavaid - Start-up jm partnereid. ettevõtete kaasamine - Häkaton lahenduste ideestamiseks ja prototüüpimiseks - Arendusprojektide algatamine 4. Projekti juhtimine Projekti elluviimist juhib Projektijuht. Füüsiline isik, kes vastavalt Lepingu punktile 4.4.1. on määratud Projekti teostamist juhtima, on Connected Health klastri juht Piret Hirv. Projektijuht komplekteerib Projektimeeskonna ja koordineerib selle tegevust. Projektimeeskond koosneb inimestest, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ja vastutavad projektis konkreetsete komponentide või ülesannete eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata Teenuspartnereid, kelle panus on lühiajaline. Projektimeeskonda võivad kuuluvad näiteks vähikeskustega haiglate arendus/innovatsiooni funktsiooni täitvad töötajad, teenusedisaini uuringut juhtiv teenusedisainer ja andmeanalüüsi töörühma juht. Projekti sisulisse suunamisse kaasatakse läbi nõuandva funktsiooniga Juhtrühma kõige olulisemate osapoolte - patsiendiorganisatsiooni, kolme vähikeskuse, perearstide, sotsiaalministeeriumi ja tervisekassa - esindajad. Kõiki ülejäänud osapooli hoitakse projektist informeerituna, sh vajadusel kaasatakse projekti ürituste või muude tegevuste kaudu.  – 21/29 – 4. Projekti eelarve Projekti eelarve ja selle orienteeruv jaotus (eurodes) Projekti I ja II etapi tegevuste jaoks on järgnev: Teenustasu 24500 + KM Kulutused:  Teenuspartnerite tasud: - Teenusedisaini teenus 15000 (+ KM, kui kohaldub) - Muu ekspertiisi teenus 10500 (+ KM, kui kohaldub)  Ürituste korraldamine 10000 (+ KM, kui kohaldub) Kokku: 60000 (+ KM, ulatuses, milles kohaldub) Projekti III etapi eelarve lepitakse Poolte poolt kokku Projekti hilisemas etapis ning uuendatakse Projektikava vastavalt Lepingus sätestatud korrale. Teenustasu tasumine ja Kulutuste hüvitamine Projektijuhile toimub kvartaalselt, alltoodud graafiku alusel. Projektijuhi poolt Ettevõtluspartneritele esitatavad arved Teenustasu tasumiseks ja kuluaruanded Kulutuste hüvitamiseks peavad olema maksetähtajaga mitte vähem, kui 21 kalendripäeva. Teenustasu tasumise ja Kulutuste hüvitamise graafik: Arve ja/või Teenustasu perioodi eest: Kulutused perioodi kohta: kuluaruande esitamise aeg: 1. makse jaanuar 2023.a jaanuar-märts 2023.a - 2. makse aprill 2023.a aprill-juuni 2023.a jaanuar-märts 2023.a 3. makse juuli 2023.a juuli-september 2023.a aprill-juuni 2023.a 4. makse oktoober 2023.a oktoober-detsember juuli-september 2023.a 2023.a 5. makse jaanuar-märts - oktoober-detsember 2023.a 2024.a 1. makse tasumise eelduseks on Üldkogu poolt heaks kiidetud Projekti detailne tegevus- ja ajakava jaanuarikuu 2023.a seisuga ning 2. – 4. maksete tasumise eelduseks Üldkogu poolt heaks kiidetud perioodilised aruanded (eelmise kvartali tegevusplaani täitmise ja eelarve kasutamise kohta) ja ajakohastatud tegevus- ja ajakava (vastavalt Lepingu punktile 4.4.2.(e)). 5. makse tasumise eelduseks on Projektijuhi poolt Üldkogule esitatud ja seejärel Üldkogu poolt heaks kiidetud 2023. aasta koondaruanne.  – 22/29 – Projekti ettevalmistavas etapis on Ettevõtluspartner AstraZeneca Eesti OÜ teinud kulutuse 3450 + KM eurot õigusabile Lepingu esimese kavandi tellimiseks, mis kuulub samuti Ettevõtluspartnerite vahel võrdsetes osades jagamisele. Vastavalt kaetakse see "Muu ekspertiisi teenuste" eelarverealt ning tasaarvestatakse teiste Ettevõtluspartneritega 2. makse Kulutuste hüvitamise raames.  – 23/29 – Lisa 2. Varasem Intellektuaalomand Lisas 2 kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu Lepingus. Lepingu kohaselt on Varasem Intellektuaalomand mis tahes Intellektuaalomand (i) mille Pool on loonud või omandanud enne Lepingu Jõustumiskuupäeva või (ii) mille Pool on loonud või omandanud Lepingu kestel ilma, et see oleks välja töötatud või loodud Lepinguga hõlmatud Projekti raames, kuid mis on vajalik võimaldamaks Loodud Intellektuaalomandi kasutamist ja/või Pooltele Lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Selguse huvides on Poolte Varasem Intellektuaalomand, mida Poolte parima arusaamise kohaselt plaanitakse kasutada Lepinguga hõlmatud Projekti raames, loetletud käesolevas lisas. SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL Varasemat Intellektuaalomandit. Ülaltoodu kajastab SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel. AstraZeneca Eesti OÜ Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada AstraZeneca Eesti OÜ Varasemat Intellektuaalomandit. Ülaltoodu kajastab AstraZeneca Eesti OÜ parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel. Roche Eesti OÜ Poolte parima arusaamise kohaselt plaanitakse kasutada Lepinguga hõlmatud Projekti raames järgmist Roche Eesti OÜ Varasemat Intellektuaalomandit: Varasem Intellektuaalomand Eritingimused (kui kohalduvad) Roche’i OneCustomer metoodikal põhinev tervishoiuspetsiifiline klienditeekondade struktureeritud analüüsimiseks ja visualiseerimiseks mõeldud tööriist formaadis, mis eeldab ligipääsu Miro platformile Ülaltoodu kajastab Roche Eesti OÜ parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel. Merck Sharp & Dohme OÜ Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada Merck Sharp & Dohme OÜ Varasemat Intellektuaalomandit. Ülaltoodu kajastab Merck Sharp & Dohme OÜ parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel. Eesti Haigekassa Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada Eesti Haigekassa Varasemat Intellektuaalomandit. Ülaltoodu kajastab Eesti Haigekassa parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel.  – 24/29 – Sotsiaalministeerium Lepinguga hõlmatud Projekti raames ei plaanita kasutada Sotsiaalministeeriumi Varasemat Intellektuaalomandit. Ülaltoodu kajastab Sotsiaalministeeriumi parimat arusaamist Lepingu allkirjastamise hetkel.  – 25/29 – Lisa 3. Ühinemisdokument KONSORTSIUMIGA ÜHINEMINE [●], registrikood [●], aadress [●] (edaspidi [●]), mida esindab juhatuse liige [●] kinnitab käesolevaga oma nõusolekut ühineda SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, AstraZeneca Eesti OÜ, Roche Eesti OÜ, Merck Sharp & Dohme OÜ, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi vahel [●].11.2022 sõlmitud konsortsiumilepinguga alates kuupäevast [●]. SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, registrikood 90008258, aadress Teaduspargi tn 6/1, Tallinn (edaspidi Connected Health), mida esindab juhatuse liige Indrek Orav, kinnitab projektijuhina, et [●].11.2022 sõlmitud konsortsiumilepingu pooled on nõustunud [●] poolt konsortsiumilepingu ühinemisega alates kuupäevast [●]. Käesolev ühinemisdokument jõustub alates [●]. [●] nimel: [●] nimel: [ühineva poole nimi] SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  – 26/29 – Lisa 4. Litsentsilepingu vorm LITSENTSILEPING Käesolev litsentsileping (leping) on sõlmitud viimasel allkirjastamise kuupäeval järgmiste osapoolte vahel: (i) [nimi], registrikood [sisestada], aadress [sisestada] (litsentsiandja), mida esindab [esindusõiguse alus] [esindaja nimi], ja /VÕI/ [nimi], isikukood [sisestada], aadress [sisestada] (litsentsiandja), ja (ii) SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, registrikood 90008258, aadress Teaduspargi tn 6/1, Tallinn (TEHNOPOL), mida esindab juhatuse liige Indrek Orav, edaspidi nimetatud eraldi ka pool või koos pooled, VÕTTES ARVESSE, ET: (A) litsentsiandja osutab teenuseid TEHNOPOLILE ja TEHNOPOL kasutab litsentsiandja teenuseid seoses konsortsiumiga, millesse TEHNOPOL kuulub ja mille eesmärgiks on era- ja avaliku sektori koostöös panustada kopsuvähi patsiendi tervikteekonna arendamisesse (konsortsium); (B) litsentsiandja loob ja/või annab teenuste osutamise käigus TEHNOPOLI ning konsortsiumi ja selle liikmete kasutusse teatavaid teoseid, mis võivad olla kaitstud intellektuaalse omandi õigustega (teosed); (C) konsortsiumi töö tulemusena loodud intellektuaalomand on mõeldud vabaks kasutamiseks mis tahes eesmärkidel (sh ärilistel ja avalike teenuste arendamise eesmärkidel) kõigi isikute poolt ning tehakse sel otstarbel avalikult kättesaadavaks; (D) litsentsiandja soovib anda TEHNOPOLILE ning konsortsiumile ja selle liikmetele õiguse kasutada teoseid konsortsiumi töö teostamiseks ja selle käigus loodud intellektuaalomandi kasutamiseks, sh vabaks kasutamiseks mis tahes eesmärkidel (sh ärilistel ja avalike teenuste arendamise eesmärkidel) kõigi isikute poolt, mh sel otstarbel avalikult kättesaadavaks tegemiseks, Lepingus kokkulepitud ulatuses ja tingimustel; SÕLMIVAD POOLED LEPINGU ALLJÄRGNEVATEL TINGIMUSTEL: 1. Litsentsiandja annab TEHNOPOLILE lihtlitsentsi teoste suhtes tekkinud varaliste ja isiklike intellektuaalse omandi õiguste teostamiseks, sh kasutamiseks ja käsutamiseks, alates asjaomase teose üleandmisest TEHNOPOLILE (või mis tahes teisele konsortsiumi liikmele) kuni vastavate intellektuaalse omandi õiguste seadusest tuleneva kehtivusaja lõppemiseni. Litsents on territoriaalselt piiramatu, tagasivõtmatu, üleantav ja hõlmab all- litsentside andmise õigust (mh konsortsiumile ja selle liikmetele ning mistahes teistele isikutele (sh avalikkusele)). Litsents ei ole piiratud kasutamise eesmärgi, ulatuse, viiside ega vahendite osas. Mh võib teoseid kasutada ärilistel ja avalike teenuste arendamise eesmärkidel kõigi isikute poolt, mh sellel otstarbel avalikuks kättesaadavaks tegemiseks.  – 27/29 – Litsents hõlmab muuhulgas õigust teoseid muuta ja täiendada, lisada sinna teiste autorite teoseid, otsustada teoste avalikustamise üle ning luua teoste põhjal tuletatud teoseid ja kogumikke. 2. Litsentsiandjal on õigus otsustada, kas ja kuidas on tähistatud autori nimi teostel. TEHNOPOL märgib (ja tagab, et konsortsium ja konsortsiumi liikmed märgivad) autori nime seal, kus see on vähegi mõistlik ja võimalik. Litsentsiandja mõistab, et TEHNOPOLIL ei ole võimalik seda tagada kolmandate isikute puhul pärast teoste avalikult kättesaadavaks tegemist. 3. Litsentsiandja kinnitab ja tagab, et ei takista oma isiklike intellektuaalse omandi õiguste teostamisega teoste kasutamist ja käsutamist lepingus kokkulepitud viisil. Muuhulgas loobub litsentsiandja õigusest teosed tagasi võtta. 4. Litsentsiandja kinnitab ja tagab, et teosed ei riku ühegi kolmanda isiku õigusi ning et tal on õigus kokkulepitud ulatuses ja tingimustel intellektuaalse omandi õiguseid litsentsida. 5. TEHNOPOLIL on õigus, aga mitte kohustus teoseid kasutada. 6. […] lepingu alusel litsentsiandjale makstav tasu sisaldab kõiki tasusid teoste suhtes tekkinud intellektuaalse omandi õiguste litsentsimise eest, sealhulgas tundmatute kasutusviiside eest, mis võivad tekkida tulevikus. /VÕI/ Litsentsiandja annab litsentsi tasuta. Suurimas kohalduva õiguse alusel lubatud ulatuses ei ole litsentsiandjal õigust nõuda nimetatud õiguste litsentsimise eest täiendavat tasu ning litsentsiandja loobub sellest õigusest. 7. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Kõik lepinguga seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Litsentsiandja TEHNOPOL /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  – 28/29 – Lisa 5. Kasutatavad tähised Lisas 5 kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu Lepingus. Lepingu kohaselt lisatakse mis tahes Projekti käigus koostatud avalikele dokumentidele, esitlustele jne viited kõigile Pooltele, kasutades iga Poole poolt selleks otstarbeks nimetatud tähiseid. Kõnealused Poolte tähised on alljärgnevad: (1) SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL Connected Health klaster (2) AstraZeneca Eesti OÜ AstraZeneca (3) Roche Eesti OÜ Roche (4) Merck Sharp & Dohme OÜ MSD (5) Eesti Haigekassa Tervisekassa  – 29/29 – (6) Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium