Karina Lõhmus-Ein
Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Teie 29.12.2022 /
[email protected] Meie 03.01.2023 nr 1.5-1.1/4346-2
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Karina Lõhmus-Ein
Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seda ei ole teatud juhtudel
muudetud. Vanemad, kes omavad ühist hooldusõigust, peavad seda teostama omavahelise
kokkuleppe alusel ning lapse igakülgset heaolu silmas pidades. Kui vanematel on
rahvastikuregistri andmetel lapse suhtes võrdne hooldusõigus, siis Sotsiaalkindlustusametil
(SKA) ei ole pädevust kahelda vanematevahelises kokkuleppes hüvitisõiguse osas. See
tähendab seda, et kuni ei ole vaidlust lapse kasvatamise ja perehüvitiste saamise osas ühist
hooldusõigust omavate vanemate vahel, siis saavad vanemad hüvitise saaja üle ise otsustada
ja saajat vajadusel ka muuta isegi siis, kui lapsed reaalselt ei ela võrdselt mõlema vanema
juures. Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide
kogu, sh ka vanema ja lapse hooldusõiguse küsimused. Pere iseotsustusõigusesse peaks riik
sekkuma vaid vältimatutel juhtudel.
Perehüvitiste seaduse (PHS) § 25 loetleb isikud, kel on õigus lapse kasvatamisel perehüvitisi
taotleda. Bioloogiliste vanemate kõrval on loetelus ka vanema abikaasa ning vanemaga ühist
last kasvatav isik. See tähendab, et kärgperes, kus kasvab koos mitmest suhtest lapsi on
võimalik lapsed lapsevanemate ühisel kokkuleppel perehüvitiste mõttes kokku liita ning
taotleda saab hüvitisi üks perevanematest. Arvestades seejuures, et peretoetuste taotlemisel
saab laps korraga kuuluda vaid ühe pere koosseisu. Seega Teie kaasuse puhul kui peres
kasvavad koos ühe vanema eelmise suhte lapsed kui abikaasa eelmise suhte laps, on võimalik
perele lasterikka pere toetuse maksmine. Olgu mainitud, et praktikas esineb olukordi, kus
peretoetusi taotleb last kasvatava vanema abikaasa, vaid ca 0,2% kõigist peretoetuste
taotlejatest.
Kui vanematel on hooldusõigus jaotatud või kohtulahendiga piiratud või puudub üldse, siis on
see ka SKA-le aluseks hüvitisõiguse määramisel. Kui lapsevanemad ei jõua peretoetuste
saamise osas omavahelisele kokkuleppeni ja SKA-le jõuab informatsioon, et hüvitist saav
vanem ei kasvata tegelikult last või kui lahuselav vanem taotleb ka hüvitisi ühiste laste eest
ning taotlusele ei ole lisatud seni hüvitisi saava vanema nõusolekut, siis on SKA-l õigus
alustada menetlust õigustatud vanema välja selgitamiseks ja hüvitiste ümber määramiseks.
Sellisel juhul kaasatakse alati mõlemad vanemad ning vajadusel ka kohaliku omavalitsuse
esindaja. Sellise menetluse käigus kontrollitakse muu hulgas ka seda, millise perioodi jooksul
lapsed vanemate juures elavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merlin Murumets
riigi teenuste juht
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusamet
[email protected]