Ravimipoliitika 2030 kinnitamine

RAVIMIPOLIITIKA 2030  Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Eesmärk ja põhimõtted 4 Protsessi juhtimine 5 Eesti peamised prioriteedid Euroopa ravimipoliitikas 6 Ravimite füüsiline ja rahaline kättesaadavus 8 Ravimite ratsionaalne kasutamine ja elanikkonna ravimiteadlikkus 13 Ravimite tõenduspõhise väljakirjutamise ja väljastamise toetamine 13 Kvaliteetse ja patsiendikeskse apteegiteenuse arendamine 18 Viited 22 Mõisted ja lühendid 23 Ravimipoliitika 2030 koostamise protsessis on osalenud Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikat- siooniministeerium, Ravimiamet, Eesti Haigekassa, Konkurentsiamet, Eesti Patendiamet, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus, Eesti Varude Keskus, Tartu Ülikooli farmaatsia instituut, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervise instituut, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti Haiglate Liit, Eesti Haiglaapteekrite Selts, Eesti Perearstide Selts, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Proviisorite Koda, Eesti Patsientide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Ravimitootjate Liit, Eesti Loomaarstide Ühing, Eesti Väike- loomaarstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Õendusabi Asutuste Liit, AS Icosagen, Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS. Täname teid panuse eest ja loodame koostöö jätkumist ravimipoliitika rakendustegevuste elluviimisel! Ravimipoliitika 2030 on kinnitatud tervise– ja tööministri … detsembri 2022. a käskkirjaga nr … . 2 Sissejuhatus Ravimipoliitika on tervishoiupoliitika oluline osa. Ravimite ratsionaalne kasutamine aitab kaasa patsiendi elukvaliteedi paranemisele, ning terviseprobleemide lahendamise, töövõime säilitamise, haiglaravile tehtavate kulude ja haigustest tingitud suremuse vähendamise abil vähendab tervishoiukulutusi. Varasemalt on ravimipoliitika aluseid käsitle- sutatud toimeainetega retseptiravimite ja tud 2013. a dokumendis (tööversioon)1. turustatavate käsimüügiravimite pakendi infolehe tõlked inglise ja vene keelde; Viimastel aastatel on Eestis ravimivaldkon- nas tehtud mitmeid edusamme, millest mõ-  piiriülese digiretsepti teenus võimaldab EL- ned on toimunud Euroopa Liidu (EL) ühise ra- is väljastatud retsepti alusel Eesti aptee- vimipoliitika arengu osana: gist ravimeid välja osta ning vastupidi;  ravimite võrdse kättesaadavuse suurenda-  ravimite hulgiostu õigusega hoolekandea- miseks ja patsientide omaosaluskoormuse sutustel on ravimite hulgiostu õigus käsi- vähendamiseks on rakendatud täiendav müügiravimitele ja käsimüügiravimite an- automaatne ravimihüvitise süsteem; nuses retseptiravimite pakenditele;  ravimivõltsingute lihtsamaks avastami-  kliiniliste uuringute nõuded on ühtlustatud seks on rakendatud ja reguleeritud ravimi- kogu EL-is; te täiendavad turvaelemendid;  loodud on võimalus valmistada ja kasuta-  ravimite tarneraskustest teavitamine on da haiglates erandkorras uudseid ravimeid; paranenud, täiendav info on kättesaadav ravimiregistrist ja Ravimiameti  ajakohastatud on radiofarmatseutiliste e-teavituskirjade abil tellijatele; preparaatide valmistamise tingimused ja kord;  ühtlustatud on ravimite Eesti Haigekassa ravimite ja tervishoiuteenuste loetellu lisa-  veterinaarravimite regulatsioon on ühtlus- mise protseduure; tatud kogu EL-is.  kasutusele on võetud uued ja paindlikud võimalused (nt riski- ja kulujagamine) ravi- Vajadust ravimivaldkonna edasiste arengute mite rahastamiseks; suunamiseks toetavad ka mitmed analüüsid.  tänu digilahenduste väljatöötamisele on 2016. a aprillis valmis Maailma Terviseorga- tervishoiutöötajate ja patsiendi jaoks liht- nisatsiooni (World Health Organization, WHO) samaks muutunud müügiloata ravimitega analüüs2 ravimite kättesaadavuse kohta Ees- seotud tegevused; tis. WHO soovitas Eestis jätkata ravimipoliiti- ka dialoogi, luua töögrupid alateemade arute-  laialdasemalt on kasutusele võetud ravimi- luks, koostada tegevuskava koos vastutajate- te koostoimete andmebaas; ga ning jälgida selle rakendamist. Sarnase soovituseni jõudis ka 2018. a Tartu Ülikoolilt  apteekritele kuvatakse patsiendile varase- tellitud uuring3. malt väljakirjutatud retseptide loetelu;  ravimiregistris on kättesaadavad enimka- 3  Eesmärk ja põhimõtted Ravimipoliitika eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab patsientide elukvaliteedi paranemist ja tervena elatud eluea pikenemist. Ravimipoliitika seab esikohale patsiendi heaolu ja tervise. Seatud eesmärkide saavutamiseks meetmete, tegevuste ja õigusruumi muudatuste kavandamisel ning elluviimisel hinnatakse ja arvesta- takse nende mõju ravimivaldkonna osapoolte jätkusuutlikule toimi- misele. Tervisekaitse ja konkurentsiolukorra toetamiseks tagatakse andmete kogumisel, töötlemisel ja avalikustamisel isikuandmete ning konfidentsiaalse info (sh ärisaladuse) kaitse. Inimkeskne tervishoid hõlmab endas enne- junduse, otsuste ning protsesside läbipaist- tustegevusi ning pöörab koostöö ja osapoolte vust ja seab olulisele kohale digitehnoloogia võimestamise abil tähelepanu kogukondade ning terviseandmete parema kasutamise. Do- tervisele ja heaolule4. 2021. a aprillis kinnita- kumendis on välja toodud ka Eesti peamised tud Eesti „Rahvastiku tervise arengukava prioriteedid EL ravimipoliitikas. 2020 – 2030“ (RTA)5 seab visiooniks kvali- teetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenustega Ravimipoliitika dokumendis käsitletud tee- integreeritud tervishoiuteenused, mis aitavad mad on jaotatud kahte etappi – ravimite jõud- vähendada enneaegset suremust ning toeta- mine Eesti turule ja nende edasine ratsionaal- vad krooniliste haigustega elamist. Ka Ühine- ne kasutamine. Esimeses sisupeatükis käsit- nud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eesmärk letakse ravimite füüsilist ja rahalist kättesaa- on tagada kõigile inimestele esmatasandi ter- davust, ravimiarenduse toetamist ning veteri- vishoiuteenuste kättesaadavus ning tagada naarravimite kättesaadavust. Teises sisupea- ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetse- tükis keskendutakse ravimite tõenduspõhise- tele ja taskukohase hinnaga ravimitele, sh le väljakirjutamisele ja ratsionaalsele kasuta- vaktsiinidele6. misele, elanikkonna ravimiteadlikkuse tõstmi- sele, ravimitest põhjustatud keskkonnamõju- Tõenduspõhine ravimi- ja tervishoiusektori de vähendamisele ning kvaliteetse apteegi- osapoolte vajadusi arvestav ravimipoliitika teenuse arengule. aitab saavutada rahvatervise eesmärkide täit- mist ning toetab inimkeskse ja väärtuspõhise Lahendustegevused, nende väljatöötamisse (value based healthcare) tervishoiusüsteemi kaasatud osapooled ja ajakava ning rahastu- toimimist. Lisaks hõlmab ravimipoliitika vete- se, IT-lahenduste ja õigusaktide muutmise rinaarravimeid, toetab innovatsiooni, hinnaku- vajadused kirjeldatakse ravimipoliitika raken- duskavas. 4 Protsessi juhtimine Ravimipoliitika dokumendi koostamisel on kaasatud olnud üle 30 asutuse, organisatsiooni ja huvigrupi nii avalikust kui ka erasektorist. Ümarlaudade, temaatiliste töögruppide, osa- poolte kirjaliku tagasiside ja individuaalvestluste abil on ravimipoliitika dokumendis kaar- distatud üldine raamistik probleemkohtadest ja võimalikest lahendustegevustest. Rakenduskava Ravimipoliitika prioriteetsete tegevuste elluviimiseks koostab Sotsiaalministeerium koostöös ravimivaldkonna osapooltega ravimipoliitika dokumendi valmimise järgselt rakenduskava, kus kirjeldatakse tegevuste eesmärgid, vastutajad ning kaasa- tud osapooled, vajadused ja oodatavad tulemused. Vastavalt sektori vajadustele ajakohastab Sotsiaalministee- rium rakenduskava tegevused iga-aastaselt. Rakenduskava tegevuste täitmise seireks ja ajakohastamiseks kutsutakse kokku ravimite kättesaadavuse ja ravimite ratsio- naalse kasutamise nõuandvad töögrupid. Aruandlus Sotsiaalministeerium koostab koostöös ravimivaldkonnaga rakenduskava täitmise aruande iga kahe aasta järel algava aasta esimeses kvartalis. Ajakohane tegevuskava alanud aasta kohta avalikustatakse iga aasta esimeses kvartalis Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Kontakt Ravimipoliitika dokumendi üldosa ja rakenduskavaga seotud küsimustele vastab Sotsiaalministeeriumi ravimiosakond. 5  Eesti peamised prioriteedid Euroopa ravimipoliitikas Eesti seisukohad Euroopa ravimistrateegia meetmete kohta Ravimite füüsiline kättesaadavus ja varustuskindlus  Väikeste turgude eripärade ja vajadustega ning võetakse arvesse mõjusid ravimite arvestamine EL regulatsioonide ja toetavate hindadele ja rahalisele kättesaadavusele. meetmete välja töötamisel ravimite kättesaa- davuse võrdseks tagamiseks kõikides liik- mesriikides.  Pikka aega turul olnud ja majanduslikult vähem tulusate ravimite turustamise jätka- miseks lisastiimulite loomine või eritingi-  Ravimi müügiloa hoidjate ja teiste turuosa- muste kehtestamine, mis võimaldaks toot- poolte kohustuste täpsustamine Euroopa Ko- mist ja turustamist EL-is jätkata. misjoni müügiloaga ravimite turustamisel, ravimite varustuskindluse tagamisel ja tarne- raskuste ennetamisel (näiteks riskide maan-  Ravimite väljaveokeelu seadmisega seo- damise kava, tarneahelate mitmekesisuse tud põhimõtete kokkuleppimine - toetame tagamise meetmed). liikmesriikide võimalust seada rahva tervi- se kaitse seisukohalt põhjendatud juhtudel juhtumipõhiseid ajutisi väljaveopiiranguid.  Ravimite tegeliku turustamisega seotud info Samas on oluline, et sellised piirangud avalikustamine, tarneraskuste kohta võrrel- oleksid põhjendatud ja liikmesriigid vahe- davate andmete kogumine ja avaldamine taksid omavahel infot väljaveopiirangute ning varustusprobleemide seire ja varajase kohta. hoiatuse mehhanismide tõhustamine. And- mete avalikustamine ei tohi kahjustada teiste isikute õigusi ega vabadusi, sealhulgas ärisa-  Ravimivarudega seotud heade tavade va- ladusi ega intellektuaalomandit. hetamine ja suuniste kokkuleppimine EL tasandil tagamaks, et riigis loodavad varud oleksid vajadusega proportsionaalsed ega  EL ravimitööstuse sõltuvuse vähendamine põhjustaks tarnemuresid teistes liikmesrii- kolmandatest riikidest ning toimeainete ja kides. ravimitootmise osas ELi strateegilise auto- noomia tugevdamine.  Ravimi pakendi ja pakendi infolehe nõuete ülevaatamine ja paindlikkus, näiteks elekt-  Innovatsiooni toetavate stiimulite parem si- roonilise pakendi infolehe kasutuselevõtu histamine ja eelkõige katmata ravivajaduse- soodustamine ja erandite tegemise või- ga valdkondadele (lasteravimid, harvikravi- malus pakendi keelenõudes. mid, antimikroobsed ained) keskendumine. Innovatsioonistiimulite kavandamisel on olu- line, et ravimite alases teadus- ja arenduste- gevuses lähtutakse rahvatervise vajadustest 6  Ravimite kättesaadavusega on ELis viimastel aastatel aktiivselt tegeletud ning see ka- jastub mitmetes EL poliitikadokumentides. EL nõukogu peab oluliseks kolmikpõhimõt- te – ravimite juurdepääsetavus, kättesaadavus ja taskukohasus – tasakaalustatud jär- gimist7. Tagada tuleb kestlik innovatsioon ja edendada uuenduslike ravimite väljatöö- tamist ja kasutusele võtmist. Oluline on kindlustada, et patsientide ja tervisesüsteemi jaoks hädavajalikud geneerilised ravimid, sarnased bioloogilised ravimid ja pikaajali- selt kasutusel olnud toimeained on vastavalt liikmesriikide vajadustele piisavalt ja pi- devalt kätte saadavad, sh väikestel turgudel. Ravimite kättesaadavusega seotud välja- kutsetele on viidanud ka Euroopa Parlament8. ELi ravimipoliitika põhisuunad on avaldatud 2020. a novembris Euroopa ravimistratee- gias9. Strateegia üldine eesmärk on parandada ja kiirendada patsientide vajadustele vastavate ohutute ja taskukohaste hindadega ravimitega varustamist ning säilitada Euroopa ravimitööstuse globaalne konkurentsivõime innovatsiooniliidrina. Eesmärki- de täitmine on tihedalt seotud muude EL strateegiatega, näiteks Euroopa tööstusstra- teegia10, Euroopa roheline kokkulepe11, Euroopa vähktõvevastase võitluse kava12 ja Euroopa digistrateegia. Euroopa Komisjon kaasajastab lähiaastatel EL ravimiregulatsiooni. Eesti ravimipoliitika tegevuste rakendamisel on oluline silmas pidada, et Euroopa ravi- mistrateegia raames kavandatavad tegevused toetaksid riigisiseselt seatud eesmärki- de saavutamist. Euroopa ravimistrateegia rakendamisel on Eestile oluline era- ja avali- ku sektori dialoog ning kõikide ravimituru osapoolte koostöö. Ravimite rahaline kättesaadavus  Geneeriliste ravimite turule tuleku ja ravimitu- mesriikidega. Oluline on EL ülene tervise- ru konkurentsi soodustamiseks EL regulat- tehnoloogiate hindamise alane koostöö ja sioonide ülevaatamine. Patendikaitse põhi- ühishindamistes osalemine. mõtete kokkuleppimine ja ühtlustamine (näiteks täiendava kaitse tunnistuse andmi- sega seoses) vastavalt Euroopa Komisjoni  Jätkata rahvusvahelist koostööd, parimate intellektuaalomandit käsitlevale tegevuska- praktikate kogumist ja vahetamist stratee- vale. giliste hangete (sh hankelepingute, ühis- hangete) ning ravimite hinnastamis- ja hüvitamismudelite osas.  Parandada juba ravimi müügiloa taotlemisel esitatavate andmete kvaliteeti ja kasutata- vust, mis võimaldaks hiljem soodustuse taot-  EL ühishangete mehhanismi jätkamine ja lemisel paremini hinnata uute ravimite edasiarendamine - analüüsida ühishangete lisandväärtust ja kulutõhusust. mõju liikmesriikides läbiviidavatele hange- tele ja vaadata üle EL ühishangete korral- damise kriteeriumid. Tervishoiukriiside ajal  Tõhustada nii ravimiarenduses kui müügiloa on oluline jätkata ELi tasandil ühishangete taotlemise menetluses olevate uute toimeai- korraldamist, nagu seda on tehtud COVID- nete ja ravimite tulevikuseiret ja sellealast 19 pandeemia ajal. koostööd nii ravimitootjate kui pädevate asu- tustega Eestis kui ka koostöös teiste EL liik- 7  Ravimite füüsiline ja rahaline kättesaadavus Müügiloaga ravimite Eesti turule jõudmine ja turul püsimine Ravimite tarneraskuste ja ravimi muudel põhjustel puudumise mõjude vähendamine patsiendile Ravimitega seotud rahalise ebavõrdsuse vähendamine Ravimiarenduse ja innovatsiooni toetamine Veterinaarravimite kättesaadavuse parandamine Ravimite kättesaadavus on mõjutatud erinevatest protsessidest ravimiarenduse, tootmise ja käitlemise käigus. Füüsiline kättesaadavus hõlmab vajalike ravimite olemasolu ja turusta- mist. Rahaline kättesaadavus tähendab nii taskukohast hinda patsiendile kui ka tervishoiu- süsteemi jätkusuutlikkust ravimite eest tasumisel. Ravimite kättesaadavuse tagamisel on äärmi- Müügiloaga ravimite Eesti turule jõud- selt oluline roll kõigi ravimivaldkonna osa- mine ja turul püsimine poolte (nt tootjad, müügiloa hoidjad, hulgi- müüjad, apteegid, avalik sektor) panusel ja Ravimi turustamine peab vastama ravivajadu- koostööl. sele. Eesti ravimiturg on spetsiifiline oma väiksuse ja tagasihoidliku riigisisese ravimi- Ravimite kättesaadavuse ja katkematu varus- tootmise tõttu, kuid katkematu ravimitega va- tamise tagamine on ka Euroopa ravimistra- rustamine on väljakutse ka suuremates riiki- teegia13 üheks põhieesmärgiks. Strateegias des. Ravimite jõudmisel Eesti turule ja siin tõdetakse, et ravimite kättesaadavus patsien- püsimisel on olulised põhimõtted ravimite tide jaoks on EL liikmesriikides endiselt erinev tegelik turustamine, pikaajaliselt kasutusel ja sõltub suuresti ravimitootjate majandusli- olnud toimeainete jätkuv kättesaadavus, tule- kest otsustest. Sellega seoses on kavas EL muspõhine rahastamine uute ravimite hüvita- tasandi regulatsioonides üle vaadata ravimite misel ning strateegilised ravimihanked. Ees- turule toomist mõjutavad stiimulid ja ravi- märgiks on läbi hüvitamise tagada Eesti pat- mituru osapoolte kohustused. Kohaliku ravi- sientidele ravimid, mis on kliiniliselt olulise mipoliitika kujundamisel on oluline arvesse efektiivsusega võrreldes kasutusel olevate võtta ka euroopa-üleseid arenguid. alternatiividega, lülitatud kaasajastatud Eesti ravijuhistesse ning on kulutõhusad. 8 Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimite te- mite kiirema turustamise alustamise soo- geliku turustamise soodustamine dustamine Üks probleemidest ravimite kättesaadavuse  Katmata ravivajaduse hindamine tagamisel on uute innovaatiliste ravimite hind ja turule jõudmise (sh soodusravimite või ter- Lisaks kohandatakse EL tasandil planeerita- vishoiuteenuste loetellu lisamise) kiirus. Eu- vaid lisastiimuleid vastavalt Eesti turule. roopa Komisjoni müügiloaga ravimid jõuavad Uute ravimite hüvitamise tulemuspõhine osades liikmesriikides turule viivitusega või rahastamine üldse mitte, näiteks Eestis turustati neist 2020. a alla poole. Kehtiv EL regulatsioon pa- Riski- ja kulujagamise kokkulepped võivad neb müügiloa hoidjale kohustuse turustada teatud juhtudel aidata parandada ravimite ra- müügiloa saanud ravimit kolme aasta jooksul halist kättesaadavust ning aidata kasutada vähemalt ühes EL liikmesriigis (sunset clau- ravikindlustuse vahendeid efektiivsemalt, se). See ei ole aga piisav, et motiveerida müü- kuid seejuures on väga oluline osapooltel giloa hoidjaid ravimite turustamist alustama kokku leppida läbipaistvus, selged põhimõt- ka väiksema turuga ja majanduslikult vähem ted ja võimekus neist kinni pidamist kontrolli- atraktiivsetes riikides. Mõnel juhul puudub da14. Ravimite rahastamisotsuste tegemisel nende järele nõudlus, kuna pole patsiente või on oluline nende kliiniline efektiivsus ja kulu- on alternatiivsed ravimid turul olemas, teisel tõhusus, alternatiivide olemasolul lisandväär- juhul ei pruugi need ravimid olla kuluefektiiv- tus, eelkõige patsiendi eluea pikenemise ja sed. Siiski tuleks katmata ravivajaduse puhul elukvaliteedi paranemise osas. ja ravimite katkematu kättesaadavuse taga- Tõhustama peaks ka kliiniliste uuringute and- miseks rohkemate eri tootjate ravimite turule mete ja päriseluandmete jagamist ravi pi- tulekut soodustada. kaajalise tulemuslikkuse kohta, uute ravimite Pikaajaliselt kasutusel olnud toimeainete jät- tulevikuseiret (horizon scanning) ning sellea- kuva kättesaadavuse tagamine last koostööd nii ravimitootjate kui pädevate asutustega Eestis ja teistes EL liikmesriiki- Uute ravimite kõrval on sageli puudus ka juba des. pikaajaliselt kasutusel olnud toimeaineid si- saldavatest ravimitest. Selliste ravimite turule  Riski- ja kulujagamise laiem kasutuselevõtt toomine või jätkuv turustamine võib olla ma-  Tulemuspõhise rahastamise kasutusele- janduslikult vähem atraktiivne Eesti ravimitu- võtt ru väiksuse ja ravimite madala hinna tõttu. Sageli on nende ravimite tootjatel riiklikud  Ravitulemuse hindamiseks andmete kogu- müügiload, mille hoidmine on töömahukas. mise lihtsustamine Eestis müügiloa taotlemisel on probleemiks  Tulevikuseire teises EL liikmesriigis pikaajaliselt kasutusel olnud ravimi ajakohastamata dokumentat- Vajaduspõhine osalemine strateegilistes sioon. ravimihangetes Uute ravimite turule toomise soodustamise Strateegiliste riigihangete abil saab paranda- kõrval on seega oluline leida paindlikke lahen- da näiteks hinnatingimusi, varustuskindlust ja dusi ka pikaajaliselt kasutusel olnud ravimite tarnimise järjepidevust, millega omakorda jätkuva kättesaadavuse soodustamiseks. edendatakse konkurentsi ja parandatakse ra- vimite kättesaadavust. Eesti Haigekassa viis  Ravimite kompenseerimise protsessi prob- koos haiglatega 2021. a alguses läbi ravimite leemkohtade kaardistamine ja ajakohasta- hankimise pilootprojekti ning ühishange tõi mine ning selle osapoolte rollide ja vastu- sõltuvalt toimeainest 35-50% hinnalanguse. tuse jaotuse kokku leppimine Hinnavõidu kõrval tuleb arvestada riskidega,  Ravimite müügiloa hoidjate proaktiivne mis kaasnevad teatud turuosa liikumisega nõustamine ja abistamine ravimite Eesti teatud ajaks vaid ühele pakkujale. Sellega tu- Haigekassa ravimite loetellu lisamise taot- leks läbivalt arvestada, seda maandada ja ris- lemise protsessis, infopaketi koostamine ki mõju ette hinnata.  Geneeriliste ja bioloogiliselt sarnaste ravi- EL tasandil on käivitatud mitmeid regionaalse 9 koostöö algatusi, mille eesmärgiks on ravimi- või turustatakse ebapiisavas koguses. te üha kasvavate hindade kontekstis tugevda- da valitsuste positsiooni, korraldades ühiseid Ravimitega seotud rahalise ebavõrd- hinnaläbirääkimisi, ühishankeid ja terviseteh- suse vähendamine noloogiate hindamisi, milles ka Eestil on oluli- Ravimite käive üld- ja haiglaapteekides aastal ne jätkuvalt osaleda. Lisaks EL tasandile on 2021 oli kokku 417 miljonit eurot. Jagades oluline ka regionaalne koostöö, näiteks Balti- selle kõigi Eesti elanike vahel saame, et üldi- kumi kolmepoolse ravimite hanke ja laenami- sed kulutused ravimitele ühe elaniku kohta se koostöölepingu alusel. olid umbes 314 eurot aastas. Sellest ligi 110  Haiglaravimite strateegiliste hangete eurot moodustasid patsiendi enda kulud16. korraldamine WHO soovitab kaaluda võimalusi madala sis- setulekuga isikutele suunatud hüvitiste suu-  Eesti Haigekassal ravimite ühishangete rendamiseks, kuna kulutuste mõju madalama korraldamisel keskse hankija rolli täita või- sissetulekuga leibkondadele on kõige suu- maldavate õigusaktide muutmise vajaduse rem17. hindamine Ravimite hinnaregulatsiooni ajakohastamine  Vajaduspõhine EL ühishangetes osalemine Ravimisektori hinnaregulatsioon, sh juur- dehindluste reeglistik, on üle 20 aasta püsi- nud muutumatult. Praeguse hinnaregulat- Ravimite tarneraskuste ja ravimi muu- siooni võimalikele analüüsikohtadele on tähe- del põhjustel puudumise mõjude lepanu juhtinud nii Sotsiaalministeeriumi iga- vähendamine patsiendile aastane juurdehindluste analüüs18, Riigikont- roll19, Konkurentsiamet20 kui ka erinevad koh- Euroopas läbi viidud uuringus15 tõdeti kõigis tulahendid. Lisaks on viimasel aastakümnel vastanud riikides, et 2020. a jooksul on tarne- ravimisektori osapoolte kohustused suurene- raskuseid ette tulnud ning ligi kaks kolman- nud näiteks seoses aruandluskohustuse ja dikku hindasid olukorda viimase aasta jook- ravimikäitlemise reeglite täienemise, hea tu- sul raskemana kui varasemalt. Ajutised lisa- rustamistava rakendamise ja viimaste aasta- probleemid tarnekindlusega tekkisid ka te ülemaailmsete kriiside mõjul. Ravimipoliiti- COVID-19 pandeemia alguses. Katkestused ka 2030 näeb ette mitmeid meetmeid, mille ravimitega varustamises, tarneraskused või peamine eesmärk on parandada ravimite ra- tootja otsus ravimi turustamine lõpetada võib halist kättesaadavust patsiendi jaoks. Hinna- kaasa tuua tervishoiukulude suurenemise regulatsiooni ülevaatamisel ja muudatusette- ning seada ohtu patsiendi tervise ja ravi järje- panekute koostamisel on oluline roll koostööl pidevuse. Ravimite tarneraskuste jt füüsilise ravimisektoriga laiemalt, et tagada mõistlik kättesaadavuse probleemide mõjude vähen- tasakaal ravikindlustuse eelarve võimaluste, damiseks on Eestis kasutusel mitmed meet- patsiendi omaosaluse, sektori jätkusuutlikku- med: ravimi müügiloa hoidja kohustus teavi- se ja konkurentsiolukorra soodustamise va- tada Ravimiametit ravimi turustamise lõpeta- hel. Lisaks on oluline ajakohastada ka aptee- misest või tarneraskusest, suure turuosaga gis valmistatavate ekstemporaalsete ja see- hulgimüüjate laoseisude iganädalane aruand- riaviisiliste ravimite juurdehindluste süsteemi. lus Ravimiametile ning Ravimiameti, Eesti Haigekassa ja müügiloa hoidjate vaheline  Ülevaate koostamine ravimite hinnaregu- sellealane koostöö. Oluline on nendega jätka- latsioonist ja konkurentsiolukorrast ning ta ja kaaluda täiendavate meetmete kasutu- vajadusel ettepanekute formuleerimine selevõttu. Ravimiamet kogub ning jagab ava- likkusega ravimite tarneraskustega seotud Müügiloata ravimite hüvitamine müügiloaga andmeid. Tarnehäirete esinemisel on Eestis alternatiivse ravimi puudumisel või selle lubatud rakendada mitmeid erakorralisi meet- tarneraskuste korral meid, näiteks turustada ravimit muukeelses Kehtiv retseptiravimite hüvitamise süsteem pakendis. Samuti on Ravimiametil õigus kee- võimaldab hüvitada müügiloata ravimi hinda lata ravimi väljavedu, kui teisi sama toimeai- ainult ühekordse avalduse alusel Eesti Haige- ne ja annusega ravimeid Eestis ei turustata kassa kaalutlusotsusena. Müügiloaga soo- 10 dusravimi tarneraskuse korral peab patsient Liiduga, et ühiselt panustada Eesti farmaat- alternatiivi puudumisel ostma täishinnaga siatööstuse ja innovatsiooni potentsiaali. Ter- müügiloata ravimi. Asendusravimi kõrgem visetehnoloogiad ja -teenused on ka teadus- hind, madalam hüvitamise määr või hüvitami- arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõt- se puudumine võib olla suureks takistuseks luse (TAIE) arengukava22 üheks fookusvald- madala sissetulekuga või krooniliste haigus- konnaks. tega inimeste juurdepääsul ravimitele. Euroo- pa Parlamendi resolutsioon soovitab tagada  Ravimitööstuse aktiivne nõustamine regu- pakkumise nappuse korral juurdepääs asen- latiivsete nõuete, kliiniliste uuringute jt dusravimile samaväärse hinna või sarnase valdkondades hüvitisega21. Vajalik on võimaldada müügiloa-  Eesti ravimitööstuse arengukava 2030 ta asendusravimitele isikupõhise taotluseta koostamine soodustamist. Ravimialase rahvusvahelise teaduskoostöö  Müügiloata ravimite hüvitamise laienemise edendamine vajaduse ja põhimõtete hindamine ning vajadusel hüvitamiseks õigusliku aluse 2021. aastal käivitus üle-euroopaline teadus- loomine ja innovatsiooni raamprogramm Horizon Eu- rope23, mille oluliseks osaks on tervisealase Ravimite kasutamise omaosaluskoormuse teadustegevuse ja innovatsiooni toetamine. seire Lisaks on lähiaastatel käivitumas pandeemia- Lisaks täiendavale ravimihüvitisele tuleb leida teks valmisoleku partnerlus, kus Eestit esin- võimalusi retseptiravimite eest maksmisel dab lisaks Sotsiaalministeeriumile eelkõige tekkiva omaosaluskoormuse ümberjaotami- Terviseamet ning Innovative Health Initiative seks, et suurendada eelkõige haavatavamate ühisalgatus24, kus osalisteks on nii avalik kui elanike rühmade kaitset suurte kulutuste eest erasektor. 2021. aastal võeti vastu ka Euroo- nii, et seejuures oleksid vajalikud teenused ja pa vähktõvevastase võitluse kava25, milles ravimid kõigile kättesaadavad. Retseptiravi- rõhutatakse muuhulgas, et igaühel peaks ole- mite kõrval võivad patsiendile olulist rahalist ma võrdne õigus kvaliteetsele hooldusele, koormust tekitada ka vajalikud käsimüügira- diagnoosimisele ja ravile, ühetaoline juurde- vimid. Lahenduste leidmisel tuleb kindlasti pääs ravimitele ning sama lootus ellu jääda, hinnata nende rahalist mõju ka sektori teiste- olenemata sellest, kus ta elab. ELi vähktõve- le osapooltele. vastase võitluse kavas on ette nähtud ka ELi platvorm vähiravimite kättesaadavuse paran-  Haavatavamate elanike rühmade ravimite damiseks. kasutamise omaosaluskoormuse vähenda- miseks viiside leidmine  Ravimialaste üle-euroopaliste eesmärkide saavutamisesse panustamine rahvusvahe- lise koostöö ja kogemuste vahetamise abil Ravimiarenduse ja innovatsiooni Ravimialaste rahvusvaheliste hinnangute toetamine andmine Ravimiarenduses kasutatavad stiimulid pea- Riigiametid koostavad regulaarselt EL prot- vad olema proportsionaalsed eesmärgiga sesside sisendiks teaduslikke hinnanguid. soodustada innovatsiooni, teha terapeutilise Lisaks antakse ettevõtetele ja ravimiarendaja- lisaväärtusega innovaatilised ravimid patsien- tele regulatiivset ja teaduslikku nõu ravimite tidele paremini kättesaadavaks ja parandada kvaliteedi-, ohutus- ja tõhususuuringute tege- mõju tervishoiu eelarvele. Ravimite regionaal- miseks. Rahvusvaheliselt tunnustatud hin- se tootmise edendamine võib maandada ka nangute jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline raviminappusest tekkivaid riske. leida täiendavaid vahendeid. Eesti ravimitööstuse arendamise toetamine  Jätkusuutlikkuse tagamine rahvusvaheli- selt tunnustatud hinnangute andmisel Omamaist ravimiarendust ja -tööstust toeta- vad erinevad rahalised meetmed. Mitmed  EL tervisetehnoloogiate hindamise määru- Eesti ravimitootjad on liitunud Ravimitootjate se rakendamine 11 Veterinaarravimite kättesaadavuse parendamine Veterinaarravimite regulatsiooni korrastami- sega on vähendatud veterinaarravimi müügi- loa hoidjate halduskoormust, suurendatakse konkurentsivõimet ja soodustatakse innovat- siooni, et tagada paremini EL-is veterinaarra- vimite ühtse siseturu toimimine. Korrastami- se eesmärk on suurendada veterinaarravimite kättesaadavust, tagades samal ajal inimeste ja loomade tervise ning keskkonna parima võimaliku kaitse. Resistentsus antimikroob- sete ainete suhtes on tervishoiuprobleem ko- gu maailmas. Uued nõuded aitavad paremini reguleerida antimikroobsete ravimite kasuta- mist ning nendega paraneb nende kasutami- se järelevalve. Veterinaarravimite kättesaadavuse hinda- mine Sotsiaalministeerium koostöös Ravimiameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning veterinaa- ria erialaühingutega on 2021. aastal alusta- nud veterinaarravimite kättesaadavuse het- keolukorra kaardistamist, et hinnata veteri- naarravimite, sh oluliste vaktsiinide kättesaa- davust Eesti turul. Tarnekindluse tõstmise aruteludesse kaasatakse kohalikud ravimi- tootjad, müügiloa hoidjad, hulgimüüjad ja Maaeluministeerium. Veterinaarravimite digiretsepti kasutusele võtmine Veterinaarravimite kasutamise põhjendatuse hindamist ja tõhusamat järelevalvet toetaks veterinaarravimite digiretsepti kasutusele võt- mine. Maaeluministeeriumi, Sotsiaalministee- riumi, Põllumajandus– ja Toiduameti, Ravimi- ameti ja Eesti Haigekassa koostööl on ette valmistamisel eelduste loomine veterinaar- ravimite digiretsepti kasutusele võtmiseks.  Veterinaarravimite digiretsepti eelduste loomine ja kasutusele võtmine 12 Ravimite ratsionaalne kasutamine ja elanikkonna ravimiteadlikkus Ravimite tõenduspõhise väljakirjutamise ja kasutamise toetamine Ravimite tõenduspõhise väljakirjutamise toetamine Ravimite tõenduspõhise väljastamise ja ratsionaalse kasutamise soodustamine Ravimite kasutamisega seotud andmete kogumine ja teisene kasutamine Elanikkonna ravimiteadlikkuse tõstmine Ravimitest põhjustatud keskkonnamõjude vähendamine Ravimite ratsionaalse kasutamise eesmärk on seda teha võimalikult tõhusalt, ohutult ja ma- janduslikult põhjendatult, nii et see muuhulgas aitaks ennetada või vähendada ka mõjusid keskkonnale. Lisaks tervishoiupersonali kompetentsusele eeldab eesmärgi saavutamine ka elanikkonna ravimiteadlikkuse suurendamist. Ravisoostumuse oluliseks osaks on patsiendi tusele võtmisel on oluline pöörata tähelepanu ja tervishoiutöötaja vahelise usalduse tekita- ka osapoolte digioskustele ning integreeritud mine, et patsient julgeks ravimi kasutamisega süsteemidesse sisestatud alginfo õigsusele seotud hirmudest ja muredest rääkida ning ja vormistusele. küsida täiendavat infot. Usalduse teke eeldab tervishoiutöötaja oskuslikku käsitlemist pat- Ravimite tõenduspõhise väljakirjuta- siendi tervisemure(de) väljaselgitamisel ja mise toetamine lahendamisel. Elanikkonna teadlikkuse tõst- mine on oluline ka ravimijääkidest põhjusta- tud reostuse osas. See on kasvav probleem, Esimene etapp ravimite ratsionaalse kasuta- mis avaldab mõju nii keskkonnale kui inimes- mise juures on nende tõendatud vajadus ja te tervisele, sh süvendades antimikroobse kasu hindamine ravimite väljakirjutamisel. resistentsusega (AMR) kaasnevaid ohtusid. Ravimiohutuse tagamisel on üks suuremaid väljakutseid ravimite ohutu ja mõistliku kasu- tamise tagamine polüfarmakoteraapias26. Tervishoiutöötajate omavahelise koostöö hõl- Seejuures on oluline arvestada näiteks po- bustamiseks ja patsiendi paremaks nõusta- tentsiaalselt ohtlike ravimitega, mille kõrval- miseks on juba loodud ja ka loomisel mitmed toimetest tingitud kahju võib olla suurem kui IT-lahendused. Digilahenduste laiemal kasu- 13 terapeutilisest toimest saadav kasu. damise võivad algatada kõik organisatsioo- nid, näiteks erialaseltsid, patsiendid, õppea- Ravimite väljakirjutamise tõenduspõhisuse sutused, rahastajad. Kuna uute teemaalga- hindamine tuste alusel koostatavate ravijuhendite arv on piiratud, seatakse teemad ressursside pla- Võrreldes teiste Euroopa riikidega tarvitatak- neerimiseks tähtsuse järjekorda. Rahastata- se Eestis rohkem rahustava ja uinutava toi- vad teemad valib iga-aastaselt Ravijuhendite mega bensodiasepiine ja bensodiasepiinisar- Nõukoda, koostamist rahastab Eesti Haige- naseid ehk nn z-ravimeid27. Murettekitav on kassa. Ravijuhendite koostamise järgselt on nende ravimite väga sage kasutamine kõrges väga oluline nende sisu tutvustamine tervis- eas patsientidel, kes on enim ohustatud kõr- hoius töötavatele spetsialistidele. valtoimete ja neist põhjustatud õnnetusjuhtu- mite tekkest. Samaaegselt esineb Eestis nii  Ravijuhendite koostamisel rahvatervisele valu alaravimist kui ka näiteks nõrga toimega prioriteetsete teemade valimine, koostami- opioidsete valuravimite ülekasutamist. Vii- ne, uuendamine ja kõikide tervishoiutööta- maste kümnendite jooksul on kasvavaks jate täiendkoolituste korraldamine raviju- probleemiks AMR, mis tekib ja sageneb pea- hendite järgimiseks miselt antimikroobsete ainete ebaõige kasu- tamise tõttu. Planeeritavad poliitikavalikud Ravimiteabe ja ravimite kasutamise alase probleemiga tegelemiseks hõlmavad haridus- koolituse kättesaadavuse tagamine tervis- likke meetmeid, integreeritud otsustuge ja hoiutöötajatele auditit ning selle tagasisidet. Arstide, õdede/eriõdede ja apteekrite ravimi- Koostöös arstide erialaorganisatsioonidega teabe ja ravimite kasutamise alase täiend- hinnatakse muret tekitavate ravimigruppide koolituse järjepidevus patsiendikeskseks välja kirjutamise tõenduspõhisust. Täienda- nõustamiseks on oluline. Tähelepanu peab valt tuleks kaaluda ravimite ülekasutamise pöörama ka uute ravimite tõenduspõhiste ra- piiramiseks nende ravimite väljakirjutamist viomaduste tutvustamisele. Ravimiteabe kät- reguleerivate õigusaktide ajakohastamist tesaadavust ja kasutamise lihtsustumist toe- ning piirangu seadmist ravimi kogusele ret- tavad arendatavad andmebaaside lahendu- septide esmakordsel välja kirjutamisel, ja väl- sed. Ravimite alast täiendkoolitust viivad läbi jakirjutamise sagedusele. Kindlate ravimig- nii kõrgkoolid, tervishoiutöötajate erialaühen- ruppide alakasutus väheneb tänu patsientide dused kui ka haiglad, infot jagab ka Ravi- teadlikkuse tõstmisele ning sellega tuleb ter- miamet. Lisaks on oluline tervishoiutöötajate vishoiutöötajatel järjepidevalt jätkata. teadlikkuse ajakohasena hoidmine ravimite hoiustamise, säilitamise ja ravimijäätmete  Bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisar- ohutu käitlemise (nt suukaudsed kasvajavas- naste ainete väljakirjutamise tõenduspõhi- tased ravimid, bioloogilised ravimit jt) kohta. suse hindamine ja vajadusel seda regulee- rivate õigusaktide täiendav ajakohastami-  Ravimialase tervishoiutöötajatele suuna- ne tud täiendkoolituste süsteemi ja pädevus- hindamise põhimõtete kokku leppimine ja  Antimikroobsete ainete väljakirjutamise välja töötamine põhimõtete ühtlustamine ja korrastamine ning nende kasutamise riskidega seotud Ravimite tõenduspõhise väljastamise teadlikkuse tõstmine elanikkonna ja tervis- ja ratsionaalse kasutamise soodusta- hoiutöötajate hulgas mine Ravijuhendite regulaarne ajakohastamine ja WHO 2017. a globaalse patsiendiohutuse init- rakenduvuse hindamine siatiiv „Medication without harm“ näeb ette ravimite tarvitamisest tekkivate raske enneta- Ravijuhendi koostamise ja kaasajastamise tava kahju 50%-list vähendamist viie aasta protsess on Eestis kokkulepitud, läbipaistev jooksul28. Apteekrite igapäevane roll tõendus- ja toimub tihedas koostöös kõigi huvirühma- põhise ravimiinfo jagamine ravimite väljasta- dega. Ravijuhendi koostamise või selle uuen- 14 misel ja patsientide nõustamisel ning ravimi- di ravimeeskonna liikmetel pakkuda kvaliteet- te kasutamise hindamisel on seejuures väga set ja patsiendikeskset teenust. oluline. Lisaks on proviisoritel ja farmatseuti- del tähtis roll ka teiste tervishoiutöötajate Ravimite haiglasisese määramise ning ma- nõustamisel ravimite omaduste, kvaliteedi, nustamise dokumenteerimise digitaalseks säilitamise, koos- ja kõrvaltoimete jt ravimi- muutmisel saame struktureeritud ning tervik- alaste küsimuste alal. liku pildi patsiendi ravimiinfost. Samuti või- maldab terviklik ja struktureeritud digitaalne Ravimite ratsionaalse kasutamise toetamine info paremini jälgida, auditeerida ning analüü- patsiendiohutuse tagamiseks sida ravimikasutust ning annab võimaluse tulevikus rakendada erinevaid innovaatilisi Apteegis on võimalik pakkuda süvendatud ravimite rahastamise mudeleid. raviminõustamisele keskenduvaid ja patsien- di tervisekäitumist toetavaid teenuseid, mis  Ravimite ratsionaalse kasutamise toetu- aitavad kaasa ravimite ohutule kasutamisele seks vajalikele terviseandmetele ligipääsu ja õigele säilitamisele, parandavad ravisoos- võimaldamise laiendamine apteekritele tumust ning vähendavad ravimite koostoime- test tulenevaid riske patsiendi tervisele. Oluli-  Tervisejuhtimise töölaua ravimiskeemi ne on, et patsiendi raviteekonnal osalevad täiendatud vaate loomine ja selle parem tervishoiu osapooled näeksid patsiendi ajako- integreerimine erinevate tervishoiutöötaja- hast ravi(mi)plaani ja saaksid selle alusel pat- te töölauale sienti süvendatult nõustada ning ravimite ka- sutamisega seotud ohte välja tuua. Ravimite  Haiglas patsiendile manustatavate ravimi- ratsionaalset kasutamist toetavad teenused te alase teabe digitaliseerimine peavad olema kirjeldatud ning nende osuta- mine peab toimuma ühtsete kvaliteedistan-  Ravimivigade registreerimine ja tehtud vi- dardite alusel. gade menetlemise juhendi koostamine  Ravimite ratsionaalset kasutamise toeta- vate teenuste rakendamine tervishoius, ra- Ravimite kasutamisega seotud and- hastus- ja teenusemudelite kokku leppimi- mete kogumine ja teisene kasutamine ne. Kvaliteetsete, ohutute ja tõhusate ravimite Patsiendi ravimite kasutamise jälgimine ja kasutamine on tervisesüsteemi kvaliteedi ja ravisoostumuse hindamine digilahenduste patsiendiohutuse tagamise üks põhikompo- abil nente. Asjakohase ravimiteabe kiire kättesaa- davus on oluline tõenduspõhiste raviotsuste Ravimite ratsionaalse kasutamise toetamine tegemisel ja ravimialasel nõustamisel. ELi eeldab terviseandmetele ligipääsu. Digitaal- tasandil koostatakse juhendmaterjalid nii ha- ne, olemasolevate digisüsteemidega integ- ruldaste haiguste, e-tervise, tervisetehnoloo- reeritud kehtiv ravi(mi)skeem võimaldab kõi- gia hindamise, personaalmeditsiini kui ka Eu- gil tervishoiutöötajatel jälgida patsiendi seni- roopa ravimistrateegia rakendamiseks ja üht- se ravi kulgu, teha selle informatsiooni põhjal lustamiseks, luues paremad eeldused tervis- edasised raviotsused ning toetada põhjaliku- hoiuteenuste arendamiseks ka Eestis. mat ravimialast nõustamist. Ühtses infoväl- jas navigeerimine aitab tervishoiutöötajatel Ravimite innovatsiooni seisukohalt on oluline anda patsiendile edasi ühese sisuga ja aru- tõhus ja turvaline juurdepääs terviseandmete- saadav info. Digitaalse ravi(mi)skeemi vaate le, mis võimaldaks ära kasutada uute tehno- puhul on oluline selle ligipääsetavus, võim- loogialahenduste ja digiteerimise potentsiaa- alus ning kohustus vajalikku infot ajakohasta- li. Eesti andmebaasides olevad terviseand- da. Samuti on vajalik saadud teabe edastami- med on killustunud, erineva kvaliteediga ega ne ning (e-)konsultatsioon tervishoiutöötajate võimalda omavahelist võrdlemist. Andmed vahel. Ajakohane info patsiendi poolt kasuta- peaksid moodustama kvaliteetse terviku, mis tavate ravimite ja raviotsuste kohta loob või- rahuldab erinevate kasutajate – tervisepoliiti- maluse tervishoiutöötajatel ja teistel patsien- ka tegijate, tervishoiuteenuse osutajate, pat- 15 siendi tervisega seotud uuringuid tegevate hul) on see võimalus saada uut, innovatiivset, teadlaste ja innovaatilisi lahendusi arendava- eksperimentaalset nö viimase võimaluse ravi. te ettevõtete vajadusi. Ravimite kasutamise Sellist patsientide kaasamist ja suunamist andmete analüüs võiks toimuda koostöös kliinilistesse uuringutesse parandaks raviars- kõrgkoolidega. Eraldi tähelepanu tuleks pöö- te kliinilise uuringu läbiviijatega ühendava in- rata patsiendi tervisetulemi (Patient Reported fosüsteemi olemasolu. Outcomes - PRO) andmete süsteemsele ko- gumisele ja hindamisele. Kliinilises praktikas  Riigisisese kliiniliste uuringute infovahetus- puudub jooksev tagasiside nii ravi tõhususe, süsteemi loomine ja sellealase teabe arsti- sümptomite kui patsiendi elukvaliteedi muu- le kergemini kättesaadavaks tegemine tuse kohta (nt kahe visiidi vahepeal). Patsien- di tagasiside nimetatud osades võimaldaks Elanikkonna ravimiteadlikkuse täielikumalt hinnata patsiendi raviteekonna optimeeritust ning luua eeldused tulemuspõ- tõstmine histe rahastamismudelite rakendamiseks. Terviseharitus (health literacy) aitab nii kitsa- Päriseluandmete kogumise ja teisese kasu- malt patsientidel orienteeruda tervishoiusüs- tamise soodustamine teemis kui ka laiemalt tagada elanikkonna heaolu29. Ravisoostumuse ning ravimite rat- sionaalset kasutamist toetaval nõustamisel Väljaspool rangelt kontrollitud randomiseeri- on võtmerollid arstidel, õdedel ja apteekritel. tud kliinilisi uuringuid kogutud terviseandmed Üksteist täiendava nõustamise abil kaasatak- annavad väärtuslikku teavet ravimi kasutami- se patsient raviteekonda, tõstes tema ja vaja- sest kliinilises praktikas. Ravimite kasutami- dusel tema lähedaste ravimiteadlikkust ning se päriseluandmete (real world data) analüü- suunates terviseteadlike otsuste ja käitumis- simine võimaldab arendada päriseluandmete- mustrite poole. Uudsete virtuaalteenuste ja e- ga tõendatud teavet (real world evidence) abivahendite (elektrooniline infoleht jms) ra- ning on toetav teave kompenseerimisotsuste kendamisel on eriti oluline soodustada ka va- tegemisel. Päriseluandmeid ja nende põhjal jalike digioskuste saavutamist. Elektrooniline tõendatud teavet kasutades saab uuendada infoleht (ePIL) on patsientidele suunatud ravi- ravijuhiseid ning täiendada otsustustuge ter- miinfo elektroonsel kasutajasõbralikul kujul vishoiutöötajatele. koos muude potentsiaalsete toetavate funkt- sioonidega (nt kasutaja fondi suurendamine),  Kvaliteetsete võrreldavate andmete masin- mis motiveerib patsiente oma tervisliku sei- töödeldaval kujul kogumine riigi infosüs- sundi vastu aktiivsemalt huvi tundma. teemi Patsiendi ravisoostumuse toetamine ja  Andmete teisese kasutamise süsteemi täiendav nõustamine loomine kolmandatele osapooltele riigi in- fosüsteemi kaudu sh luua üks kontakt- Patsiendi terviseharitusega seotud kompe- punkt, kust oleks võimalik vajalikus koos- tentsid on infole ligipääs, selle mõistmine ja seisus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna analüüsimine, ning rakendamine oma käitu- anonüümitud andmed kätte saada. misharjumustes30. Seega on ravi- ja ravimi- info edastamisel väga oluline, et see oleks  Patsiendi tervisetulemi andmete (PRO) patsiendile arusaadav ja vajalikus detailsu- süsteemne kogumine, hindamine ning vas- ses. Kroonilise haige halb ravisoostumus nii tava lahenduse liidestamine tervise info- soovitatud eluviisimuutuste kui ka väljakirju- süsteemi ja haigla infosüsteemidega. tatud ravimite kasutamise osas vajab tervis- hoiutöötaja poolt ravisoostumuse jälgimist, et Kliiniliste uuringute teabe ristkasutuse soo- hinnata, kuidas on toimunud terviseseisundis dustamine muutused ning kas ja kuidas need on seotud ravisoovituste täitmisega. Teave ravimi tege- Patsiendiga tegelevale arstile peaks paremini liku kasutamise kohta on oluline edasiste ra- olema kättesaadav teave kliiniliste uuringute viotsuste tegemisel. kohta, võimaldades patsient uuringusse suu- nata. Sageli (eriti onkoloogiliste haiguste pu- 16 Eesmärk on soodustada patsiendi raviteekon- kogumise ja käitluse toimimise seisukohast da toetavat erinevate tervishoiutöötajate ter- on oluline ravimite kasutajate teavitamine, et vise- ja raviminõustamise alast mitmekülgset tõsta kasutajate keskkonnateadlikkust ja pak- koostööd. kuda teavet kogumise võimaluste kohta, aida- tes nii kaasa ravimijäätmete kogumisele.  Patsiendi ravi– ja terviseteekonda toetava Teadlikkuse tõstmisel on oluline roll sektorite nõustamise põhimõtete ja rollide kokku ülesel koostööl. Lisaks on oluline teha teavi- leppimine patsiendi, arstide, õdede/ tustööd tarbimise vähendamise osas, et ravi- eriõdede ja apteekrite koostöös. meid ei ostetaks ilma vajaduseta, ning säilita- mise osas. Eesti toetab Euroopa Komisjoni  Patsiendi ravisoostumuse jälgimist ja toe- meedet tervishoiutöötajatele välja töötada tamist võimaldavate digilahenduste kasu- juhised keskkonnale või keskkonna kaudu tuselevõtmine. potentsiaalset ohtu kujutavate ravimite mõistliku kasutamise kohta32.  Elanikkonnale ePIL-i rakendusliidese välja töötamine, õiguslik analüüs ja kasutusele  Ravimite keskkonnamõjust ning ravimijäät- võtmine. mete kogumise ja käitlemise võimalustest teavitavate kampaaniate korraldamine  Koolitus-/kampaaniategevused elanikkon- na ravimiteadlikkuse tõstmiseks Ravimijäätmete kogumise kaasajastamine Ravimitest põhjustatud keskkonna- Ravimite kui ohtlike jäätmete kogumine ül- dapteegis on tarbijale mugav ja keskkonna mõjude vähendamine kaitses oluline, kuid apteekide jaoks rahaline väljaminek. Lisaks otsestele finantskuludele Ravimitest põhjustatud reostus on kasvav lisanduvad ka kaudsed kulud nagu personali probleem, mis avaldab mõju nii keskkonnale töötunnid seoses ravimijääkide vastuvõtmise, kui ka inimeste tervisele. Ravimijäägid võivad hoiustamise ja jäätmekäitlusesse saatmise sattuda keskkonda ravimite tootmise, kasuta- osas. Jäätmete liigiti kogumist korraldavad mise ja kõrvaldamise tagajärjel. Euroopa ta- kohaliku omavalitsuse (KOV) üksused, see- sandil on kavas korrastada regulatsioone, tõttu tuleb apteegis elanikkonnalt vastu võe- mis puudutavad radioaktiivsete, kantsero- tud ravimijäätmete kogumise ja hävitamisele geensete, genotoksiliste või reproduktiivtoksi- suunamise eest tasumiseks täiendavate või- liste ainete käitlemist. Kodumajapidamises maluste leidmiseks läbi rääkida KOV-idega. tekkinud ravimijäätmed saab tasuta ära anda kohaliku omavalitsuse (KOV) kogumispunkti  Ravimijäätmete kogumise põhimõtete ja või jäätmejaama. Lisaks kogumispunktidele rahastusmudeli kokku leppimine ja jäätmejaamadele korraldavad KOV-id vähe- malt üks kord aastas ohtlike jäätmete kogu- misringe. Kodumajapidamises tekkinud ravi- mijäätmeid saab tasuta üle anda ka apteeki- desse. Ravimijäätmete kogus segaolmejäät- metes peaks vähenema ning seetõttu on jät- kuvalt oluline inimeste keskkonnasõbraliku ravimijäätmete kogumise teadlikkuse tõstmi- ne. Vaja on tõsta ka elanikkonna üldist hari- tust tervise- ja keskkonnaohutuse valdkonnas ning suurendada teadlikkust ravimite ebaõige kasutamisega seotud riskidest. Elanikkonna teadlikkuse parandamine ravi- mite keskkonnamõju kohta Praegune ravimite keskkonnamõjude alane teadlikkus on Eestis madal31. Ravimijäätmete 17 Kvaliteetse ja patsiendikeskse apteegiteenuse arendamine Apteegiteenuse laiendamine Apteegiteenuse kvaliteedi tagamise toetamine Ravimite valmistamise ajakohastamine ja ravimite personaalne jaendamine Haiglaapteekide teenuse kättesaadavuse suuren- damine ja selle arendamine Kaasaegne apteegiteenus on patsiendile keskendunud ja tõenduspõhine, kuid saaks olla paremini esmatasandi tervishoidu integreeritud. Apteegid on inimestele kergesti ligipääse- tavad. Seetõttu on kontakt apteekriga sageli esimeseks sammuks terviseprobleemide ja ravimite kohta info saamisel ning edasise tegevuse planeerimisel. Ülemaailmse trendina on mitmete teenuste poraalne ja seeriaviisiline valmistamine. Ravi- kättesaadavuse parandamiseks ning tervis- mialane nõustamine moodustab aina olulise- hoiusüsteemi ülekoormatuse vähendamiseks ma osa apteekrite igapäevatööst ning alati ei nende teenuste osutamine liikumas apteeki. ole see seotud konkreetse ravimi väljastami- Apteegisektor on sõnastanud visiooni, kus sega. Nõustamise käigus antakse muuhulgas patsiendikeskne ning tõenduspõhine ravimi- teavet ravimi õigest ja ohutust kasutamisest, abi ja tervisenõustamine toetavad senisest koos- ja kõrvaltoimetest ning säilitamisest. tõhusamalt elanikkonna tervist ja tervisetead- Samuti on apteekril oluline roll iseravimise likkust ning apteekrid ja apteegid panustavad nõustamisel ning lihtsamate haiguste puhul tervishoiusüsteemi selle võrdväärse osana33. käsimüügiravimite soovitamisel. Apteekides pakutakse lisaks ka mitmeid teenuseid, mil- lest osa on 2021. a täiendatud apteegiteenu- Apteegiteenuste laiendamine se kvaliteedijuhise juures kirjeldatud34. Aptee- kide suurem integreeritus esmatasandi tervis- Apteegiteenus on ravimiseaduse järgi ravimi- hoidu saab kaasa aidata tervishoiusüsteemi te jaemüük või muul viisil väljastamine koos jätkusuutlikkuse tagamisele ja patsiendile nõustamisega ravimite sihipäraseks ja ratsio- kergesti kättesaadava teenuse pakkumisele. naalseks kasutamiseks ning ravimite ekstem- 18 Apteegis pakutavate teenuste arendamine ja Ravimialase nõustamise kvaliteedi tõstmise integreerimine esmatasandi tervishoidu toetamine Apteekri roll tervishoius on muutumises. Ravi- Kvaliteetne raviminõustamine toetab ravimite mite väljastamise ja valmistamise kõrval ratsionaalset kasutamist. Ravimialasel nõus- oodatakse apteekrilt järjest enam sisukat sü- tamisel selgitatakse välja patsiendi ravimite- vendatud tervise- ja ravimialast nõustamist ga seotud vajadused ja/või probleemid, hin- nii igapäevatöö kui täiendavate teenuste osu- natakse iseravimise võimalikkust ning jaga- tamise raames. Üldapteekides on eeldused takse arusaadavat ning tõenduspõhist infot pakkuda mitmeid tervist edendavaid, haigusi ravimite jt apteegikaupade kasutamise, koos- ennetavaid ja ravimite ratsionaalse kasutami- ja kõrvaltoimete, ohutuse jpm kohta. Lisaks sega seotud teenuseid. Tervisevaldkonnas on raviminõustamisel oluline koht patsientide pakutavad teenused peavad lähtuma sama- ravimialase omaosaluskoormuse vähendami- dest alustest (näiteks ravijuhendid), olema sel. tõenduspõhised ja hästi dokumenteeritud.  Apteegiteenuse kvaliteedijuhise põhimõte- Tulemused peavad olema kättesaadavad nii te rakendamine igapäevapraktikas ja regu- patsiendile kui teistele patsiendi raviteekon- laarne enesehindamine nal osalevatele tervishoiutöötajatele. Oluline on tagada teenuste osutamise stabiilsus ja  Kliinilise farmaatsia rakendamine apteeki- jätkusuutlikus, täiendada vastavalt apteekrite des ja esmatasandi tervishoiu ravimees- baas- ja täiendõpet ning kokku leppida tee- konna osana nuste rahastusmudelid. Apteekrite tööjõuvajaduse ja kompetentsi  Üldapteekides osutatavate teenuste aren- toetamine damine (kirjeldamine, eelduste loomine, Kvaliteetse apteegiteenuse osutamiseks rakendamine). peab apteegis olema optimaalne hulk nõuta- va kvalifikatsiooniga töötajaid. 2020. a moo- dustasid 51,2% proviisoritest ja 43,2% farmat- Apteegiteenuse kvaliteedi toetamine seutidest üle 50-aastased töötajad36. Vastu- Apteegiteenuse kvaliteedi ühtlustamise ees- võtt proviisorite ja farmatseutide õppesse on märk on tagada kvaliteetne apteegiteenus aastatega mõnevõrra suurenenud, eriala kõigis apteekides, toetada patsientide ravi- jätkusuutlikkust toetab ka sektorisisene far- soostumust ning saavutada paremaid tervi- maatsia eriala laiem tutvustamine ja teadvus- setulemeid. Erialaste kompetentside standar- tamine. Probleemiks on üliõpilaste suur välja- dimiseks on apteegisektoris koostatud aptee- langevus, seda eriti proviisoriõppes. giteenuse kvaliteedijuhis35, mille kolmas Tartu Ülikoolis on viimase 3 aasta jooksul toi- täiendatud versioon avaldati 2021. aastal. munud kliinilise farmaatsia alane täiendkooli- Kvaliteedijuhis sisaldab indikaatoreid, aidates tus proviisoritele, eeltöö käib Tartu Ülikoolis hinnata, milliseid tegevusi teeb apteek ravi- kliinilise farmaatsia magistriõppe alustami- misuhtlemise, organisatsiooni juhtimise, ene- seks. Kliiniline proviisor on ravimeeskonna setäiendamise, ravimite valmistamise, ravimi- osa liige haiglates ja haiglaapteegis, kuid varu täiendamise jms osas. Juhise alusel kor- võiks rohkem olla rakendatud ka esmatasan- raldatakse üldapteekides regulaarselt enese- di tervishoius ja üldapteegis. Kliinilise far- hindamist. Juhise rakendamine on vabataht- maatsia hariduse suurendamine baasõppes lik, lisaks enesehindamisele korraldatakse ka on samuti vajalik, et tagada apteekritele pa- välist hindamist, kus teised apteekrid käivad rem nõustamise pädevus. hindamas apteeke, kes seda soovivad. Haiglaapteekritel on juba välja töötatud eria- 19 lane pädevushindamise süsteem. Üldapteeki- kvaliteet ning leida lahendus patsiendile hästi de apteekritel on täienduskoolituse kohustus, kättesaadava ja jõukohase teenuse pakkumi- hinnata tuleb kohustusliku pädevushindamise seks. Lisaks pakutakse ravimite personaalse väljatöötamise ja juurutamise vajadust. jaendamise teenust (näiteks hoolekandea- sutustele), kus ravimpreparaadi pakend(id)  Koostöös farmaatsiat õpetavate õppea- jagatakse manustamiskordade kaupa pat- sutustega farmaatsia ja proviisoriõppe tu- siendile väljastamiseks. leviku planeerimine Ekstemporaalsete ja seeriaviisiliste ravimite Apteegiteenuse ühtlase ja pideva kättesaa- valmistamise nõuete kaasajastamine davuse tagamine Ravimite valmistamine on ajakulukas prot- 2019. a uuringu andmetel asub 84% Eesti ela- sess, mis nõuab täpsust ja valmistamisalast nikkonna hinnangul nende elu- või töökohast kompetentsi. Ravimite kättesaadavuse paren- ühistranspordiga või jalgsi liikudes kuni 15 damiseks on tehtud ettepanek võimaldada minuti kaugusel vähemalt üks apteek37. Ainult apteekide vaheline ekstemporaalsete ja per- apteegi olemasolu ei taga aga ravimite kätte- sonaalselt jaendatud ravimite tellimine. Kõi- saadavust näiteks olukordades, kus piirkonna gis üldapteekides peab säilima ekstempo- ainsa apteegi lahtiolekuaeg on piiratud paari- raalsete ravimite väljastamise kohustus ning le päevale nädalas. Ravimite ja ravimialase tingimused ravimite manustamiseks etteval- teabe ja nõustamise kättesaadavust toetavad mistamiseks. Tulenevalt ravimite valmistami- vähese nõudlusega piirkondades näiteks ravi- se vajaduse muutusest apteekides võib olla mite kaugmüük või kaugteenused tervis- vajalik muuta ravimite valmistamisruumidele hoius. Lisaks on tarvilik hinnata ning vajadu- kehtestatud nõudeid. Üld- ja haiglaapteekides sel tagada ravimite kättesaadavus ka apteeki- valmistatud ravimite hinnastamine tuleb aja- de tööaja välisel ajal, kaaludes võimalike kaa- kohastada. Ravimite valmistamisalane õpe ja saegsete infotehnoloogiliste võimaluste prot- praktika vajab kaasajastamist, sh retseptuuri, sessi kaasamist. valmistamistehnoloogia ja analüüsimeetodite  Apteegiteenuse parema kättesaadavuse osas. toetamine vähese nõudlusega piirkonda-  Ravimite valmistamise korra ja tingimuste des ajakohastamine  Täiendavate valveapteekide vajalikkuse  Ekstemporaalsete ja seeriaviisiliste ravimi- hindamine ja põhimõtete kokku leppimine te valmistamise tasu ajakohastamine  Ekstemporaalsete ravimite hüvitamise põ- Ravimite valmistamise ajakohastami- himõtete kokku leppimine ne ja ravimite personaalne jaendamine Ravimite valmistamise alane pädevus on ap- Haiglaapteekide teenuse arendamine teekri eriala spetsiifiline oskus, mille vajadus ja selle kättesaadavuse parandamine on aastatega vähenenud seoses tööstuslikult toodetud ravimite valiku suurenemisega. Haiglaapteekrid tagavad ravimite kvaliteetse 2021. aastal moodustasid ekstemporaalse käitlemise ja ravimialase nõustamise haigla- ravimi retseptid 0,26% retseptide koguhulgast tes. Kvaliteetse ja patsiendikeskse haiglaap- ning apteekides valmistati ravimeid veidi üle teegiteenuse kättesaadavust statsionaarset 80 tuhande pakendi38. Samas on teatud pat- ravi pakkuvates tervishoiuasutustes vastavalt sientide ja haiguste raviks vajalik säilitada nende profiilile tuleb suurendada. apteekides ravimite valmistamise pädevus ja Haiglaapteegi teenuse kättesaadavuse taga- 20 mine igas haiglavõrgu arengukava haiglas Haiglaapteek vastutab mitmete ravimitega seotud tegevuste eest haiglas, sh osaleb ravi- mite hanke- ja ostuprotsessides, koostab ju- hendeid, vastutab ravimite käitlemise järele- valve eest haiglas ning nõustab ja koolitab ravimite käitlemise alal nii tervishoiutöötajaid kui ka patsiente. Tulenevalt haigla profiilist võib osutatavate teenuste valik olla laiem (nt mittesteriilsete ja steriilsete ravimite valmis- tamine, sh ohtlike ravimite manustamiseks ettevalmistamine, kliiniliste ravimiuuringu ra- vimite käitlemine jt). Eesmärk on tagada, et igas haiglavõrgu arengukava haiglas on ap- teek või töötab haiglaapteeker. Teenuse taga- miseks on oluline haiglaapteekri kutse ja spetsialiseerumist võimaldava õppesüsteemi loomine, rahastamine ja juurutamine.  Haiglaapteegi teenuse igas haiglavõrgu arengukava haiglas tagamise toetamine  Haiglaapteekri kutse ja spetsialiseerumist võimaldava õppesüsteemi põhimõtete kok- ku leppimine Haiglaapteegi poolt pakutavate teenuste kirjeldamine Haiglaapteekrite vastutusvaldkond on kiiresti arenemas, võimaldades erialaspetsialistide laiemat rakendamist. Vajalik on kooskõlas rahvusvaheliste heade tavadega koostada ja rakendada vastavalt haigla vajadustele haig- laapteekide teenuste nimekiri. Eesti haigla- farmaatsia head tavad39 uuendati 2015. aas- tal kooskõlas Euroopa Haiglaapteekrite As- sotsiatsiooni poolt avaldatud Euroopa haigla- farmaatsia tulevikusuundadega40. Onkoloogi- lise farmaatsiateenuse osutamisel haiglaap- teekides järgitakse Euroopa Onkoloogilise Farmaatsia Seltsi poolt välja antud kvalitee- distandardeid41.  Vastavalt haigla vajadustele haiglaapteegi teenuste nimekirja koostamine ja rakenda- mine 21 Viited 1. Sotsiaalministeerium (2013). Ravimipoliitika alused (tööversioon). 2. WHO Regional Office for Europe (2016). Availability of medicines in Estonia: an analysis of existing barriers and options to address them. 3. A. Themas, L. Rooväli, R.-A. Kiivet, E. Themas. (2017-2018). Ravimituru suuruse, müügiloa hoidjate / müügilubade arvu ja ravimihindade vaheliste seoste ning nende suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatavate poliitikameetmete uuri- mine. Tartu: Tartu Ülikool 4. WHO (2015) People-centred and integrated health services: an overview of the evidence: interim report 5. Sotsiaalministeerium (2021) Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. 6. ÜRO (2015) Sustainable Development Goals 7. EL nõukogu. (2020) Nõukogu järeldused, mis käsitlevad juurdepääsu ravimitele ja meditsiiniseadmetele, et luua tuge- vam ja vastupidav Euroopa Liit. (2021/C 269 I/02) 8. Euroopa Parlament. (2020) Resolutsioon ravimite nappuse ja tekkiva probleemi lahendamise kohta. (2021/C 385/09) 9. Euroopa Komisjon. (2020) Euroopa ravimistrateegia. 10. Euroopa Komisjon. (2020) Euroopa uus tööstusstrateegia. 11. Euroopa Komisjon. (2019) Euroopa roheline kokkulepe. 12. Euroopa Komisjon. (2021) Euroopa vähktõvevastase võitluse kava. 13. Euroopa Komisjon. (2020) Euroopa ravimistrateegia IQVIA (2022) EFPIA Patients W.A.I.T. Indicator 2021 Survey 14. Wenzl, M. and Chapman, S. (2019), "Performance-based managed entry agreements for new medicines in OECD coun- tries and EU member states: How they work and possible improvements going forward", OECD Health Working Papers, No. 115, OECD Publishing, Paris. 15. Pharmaceutical Group of European Union. (2021) PGEU Medicine Shortages Survey 2020 Results 16. Ravimiamet (2022). Ravimiameti statistika aastaraamat 2022. 17. WHO (2018). Financial protection in high-income countries: a comparison of the Czech Republic, Estonia and Latvia. 18. Sotsiaalministeerium (2021). Analüüs kaalutud keskmiste juurdehindluste kohta ravimite hulgi- ja jaemüügil 19. Riigikontroll (2012). Ravimite hüvitamise korraldus. Kas riigi tegevus ravimite kättesaadavuse ja optimaalse kasutuse tagamisel on olnud tulemuslik? 20. Konkurentsiamet (2020). Konkurentsiameti ettepanek seoses ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste piirangutega. 21. Euroopa Komisjon (2020). Ravimite nappus ja tekkiva probleemi lahendamine (2020/2071(INI)) 22. Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 23. Horizon Europe: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/horizon-europe_en 24. Innovative Health Initiative: https://www.imi.europa.eu/ 25. Euroopa Komisjon. (2021) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule: Euroopa vähktõvevastase võitluse kava 26. WHO (2019) Medication Safety in Polypharmacy. (WHO/UHC/SDS/2019.11) 27. Kurvits, K., Uusküla, M., Laius, O., Jaanson, P. (2020) Bensodiasepiinide ja Z-ravimite ambulatoorne kasutamine Eestis. Eesti Arst 99(8):472-479 28. WHO (2017). Medication Without Harm - Global Patient Safety Challenge on Medication Safety. 29. Sørensen, K. (2019) Defining health literacy: Exploring differences and commonalities. International Handbook of Health Literacy. Bristol: Policy Press 30. Sørensen, K. (2012) Health literacy and public health: A systematic review and integration of definitions and models. BMC Public Health, 12, 80 31. Roche Eesti, Eesti Vee-ettevõtete Liit (2021). Ravimijäätmetest vabanemise teadlikkuse uuring 32. Euroopa Komisjon (2019) Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas. 33. Apteegisektori visioonidokument aastani 2030. Patsiendikeskne tervishoiuteenus – võti tulevikku. (2021). 34. Lisateenuste juhised: http://efs.ee/apteegiteenuse-kvaliteedijuhis 35. Apteegiteenuse kvaliteedijuhis (2021). 36. Tervise Arengu Instituut (2021). THT022: Registreeritud tervishoiutöötajad ametiala, soo ja vanuserühma järgi 31. detsember 2020. Tervisestatistika ja -uuringute andmebaas: http://statistika.tai.ee 37. Sotsiaalministeerium, Eesti Uuringukeskus OÜ, Norstat Eesti AS (2019) Apteekide uuring 2019 38. Ravimiamet (2022). Ravimiameti statistika aastaraamat 2022 39. Eesti Haiglaapteekrite Selts (2015). Eesti haiglafarmaatsia head tavad 40. European Association of Hospital Pharmacists (2014). European Statements of Hospital Pharmacy 41. European Society of Oncology Pharmacy (2018). QuapoS – Quality Standard for the Oncology Pharmacy Service 22 Mõisted ja lühendid Innovatsioon – uue või oluliselt täiustatud toote või tee- nuse turule toomine või uuendatud äriprotsessi kasutu- sele võtmine. Eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtte arengule ja suurendab tootlikkust, soodustades nii majanduskasvu laiemalt. Katmata ravivajadus (unmet medical need) – Haigus(-ed), mille puhul puudub lubatud rahuldav diag- noosimis-, ennetamis- või ravimeetod, või isegi kui selline meetod on olemas, on asjaomane ravim kõnealuse hai- guse puhul suureks terapeutiliseks kasuks neile, kes se- da põevad. Ravimite/tervisetehnoloogiate tulevikuseire (horizon scanning) – Arenguseire meetod, mille abil tuvastatakse võimalikult varakult uudsed ravimid/tervisetehnoloogiad, millel tõenäoliselt oleks suurim mõju patsientidele, rahva- tervisele ja tervishoiusüsteemidele. Väärtuspõhine tervishoid (value-based healthcare) – Tervishoiusüsteemi vorm, kus rahastusotsuste aluseks on saadavad patsiendi tervisetulemid (tulemuspõhine rahastamine). AMR antimikroobne resistentsus EL Euroopa Liit ePIL elektrooniline infoleht EVK Eesti Varude Keskus KOV kohalik omavalitsus PRO patsiendi tervisetulem RTA Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 TIS Tervise infosüsteem WHO Maailma Terviseorganisatsioon ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 23 24  MINISTRI KÄSKKIRI 02.01.2023 nr 3 Ravimipoliitika 2030 kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 3, § 52 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 5, § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 7 alusel: kinnitan ravimipoliitika alusdokumendi „Ravimipoliitika 2030“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister