Eelnõu kooskõlastamiseks

SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ Põllumajandusministri määruse nr 24 „ Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded “ muutmi n e “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaelu ministri määruse „Põllumajandusministri määruse nr 24 „ Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded “ muu tmi n e “ eelnõu (edaspidi eelnõu ) on välja töötatud toiduseaduse § 38 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (edaspidi toidualase teabe määrus ) artikli 44 lõike 1 punkti b ja lõike 2 alusel. Eelnõu s k avanda ta vad nõuded on vajalik ud tarbijate paremaks teavitamiseks ja toidualase teabe esitamise nõuete lihtsustamiseks müügipakendisse pakendamata toidu ümberjagamis el (s.t kogutakse kokku tarvitamiskõlblik toi t ja antakse tasuta abivajajatele ehk anneta takse ) tarbijale . K ehtivaid nõudeid täiendatakse eesmärgiga pakkuda tarbijal e teadlike ja tervist toetavate ostuotsuste tegemiseks üksikasjalikumat teavet järgmiste punktide kohta: 1) müügipakendisse pakendamata toidu , täpsemini jaekaubandusettevõttes, sh toitlustusettevõttes , tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakenda tud toidu koostis ning toitaineli n e sisaldus ; 2 ) toitlustusettevõttes tarbijale lahtiselt müüdava alkohoolse joogi etanoolisisaldus ; 3 ) jaekaubandusettevõttes , sh toitlustusettevõttes , tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toid u ja tarbija soovil pakendatava toidu põhilise koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise riik . Samuti luuakse kavandatavate nõuete kehtestamisega õigusselgus ja lihtsustatakse kehtivaid nõudeid eesmärgiga soodustada müügipakendisse pakendamata toidu ümberjagamist. Toidu ümberjagamisel on ebaproportsionaalne nõuda kogu teabe esitami st (nt netokogus t ), mida tuleb teha toidu müügi korral. Eesmärk on kehtestada nõuded , mis ei põhjusta toidu annetajatele liigset halduskoormust, ent teisalt tagaksid tarbijate, peamiselt abivajajate, piisava informeerituse, eelkõige toiduohutuse ja tervisekaitse (nt teave allergeenide kohta) teemade ko hta . Kavandatavad muudatused edendavad rahvatervist, toiduohutust, tarbijate hu vide kaitset , ausat konkurentsi, kestlike toidusüsteemide arengut , sh lühikeste tarneahelate teket , ja toidu tarneahela läbipaistvuse suurendamis t . Muudatused toetavad „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 “ esitatud toiduohutuse tegevussuuna eesmärke „Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu“ ja „ t arbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad“ . Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervis t toetavaid toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Lisaks toetavad muudatused ka strateegia s „Eesti 2035“ püstitatud eesmärke , milles nähakse m h ette elukeskkonna ning inimeste hoiakute ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks kujundamist ning riskikäitumise vähendamist. Nimetatud strateegias peetakse oluliseks t ervisliku elustiili valikute (sh tasakaalustatud toitumi s e) soodustamis t. Kavandatavad muudatused panustavad ka „ Rahvastiku tervise arengukavas aastani 2030 “ püstitatud ala eesmärki „ t ervist toetavad valikud “, mille üks lahendustee on ü lekaalu ja rasvumise kasvu peatamine ning tasakaalustatu d toitumise põhimõtete järgijate osakaalu suurendamine . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete valdkonna nõunik Hellika Kallaste (625 6 547, [email protected] ). Eelnõule on j uriidilise ekspertiisi teinud õigusosakonna nõunik Diana Rammul (625 6 259 , [email protected] ) . K eeleliselt on eelnõu ja seletuskirja toimeta nud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse p õllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määrus t nr 24 „ Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded “ . Paragrahviga 2 kehtestatakse konkreetsete sätete jõustumise erisus. Eelnõu § 1 punktiga 1 esitatakse määruse § 1 uus sõnastus. Määruse reguleerimisala täiendatakse selliselt, et määruse kohaldamisala laieneb ka ettevõtetele , kus tegeletakse toidu ümberjagamisega (sh heategevusorganisatsioonidele ) . Sellis tes ettevõt etes pea b tagama selle, et tarbijad, eelkõige abivajajad, saaksid ümberjagatud müügipakendisse pakendamata toidu kohta vajaliku toidualase teabe , nagu e elnõu § 1 punktis 10 on sätestatud . Eelnõu § 1 punk ti ga 2 eemaldatakse määruse § 2 lõikest 1 , § 3 lõikest 1 ja § 4 lõikest 1 tekstiosa „või elektroonilise“ . Paragrahvi 2 lõikes 1 kirjeldatakse , kus ja millise vahendi kaudu antakse toitlustusettevõttes tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu puhul vajalik teave . Paragrahvi 3 lõikes 1 kirjeldatakse, kus ja millise vahendi kaudu antakse jaekaubandusettevõttes, v . a toitlustusettevõttes, tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu puhul vajalik teave. Paragrahvi 4 lõikes 1 kirjeldatakse, kus ja millise vahendi kaudu antakse jaekaubandusettevõttes, sh toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu puhul vajalik teave. Elektroonilist vahendit (nt elektroonili st tabloo d või tahvl it ) saab vaadelda samuti füüsilise vahendina, mille kaudu antakse tarbijale toidu kohta vajalikku teavet . Selguse huvides t ekstiosa „või elektrooniliselt“ eemaldatakse . Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 2 lõiget 1. K ehtivaid toidualase teabe esitamise nõude i d toitlustusettevõttes (sh lasteasutuses või haiglas) tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu puhul täiendatakse tarbijat e parema teavitamise eesmärgil. Uute nõuete kohaselt tuleb toidu müügikohas füüsilise vahendi (nt sil di , menüü) kaudu anda teavet toidu põhilis e koostisosana kasutatud veise- , sea-, kitse-, lamba- ja linnuliha puhul looma kasvatamise riigi kohta ning alkohoolse joogi puhul etanoolisisalduse kohta mahuprotsentides. Toidu põhilise koostisosana kasutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja linnuliha puhul esitatakse looma kasvatamise riik sõnadega „ Kasvatatud (riigi nimi või riikide nimed )“ . Kasvatamise koht võib olla Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuv riik. Selline loetelu on pikk ja raskesti loetav, mistõttu kasutatakse kõikide võimalike riikide hõlmamiseks üldis eid sõnu „riigi nimi“. Toidu p õhilise koostisosana mõistetakse siinse määruse mõistes toidu koostisosa, mis moodustab rohkem kui 50% sellest toidust või mida tarbijad tavaliselt seostavad selle toidu nimetusega. Koostatud on juhend päritolumärgistuse määruse rakendamiseks pealkirjaga „ Juhend määruse (EL) nr 2018/775 rakendamiseks Eestis “ , mis on abiks toidu põhilise koostisosa tähenduse mõistmisel. Nimetatud juhendi punktis 4.3 on esitatud näiteid toitudest ja nende põhi listest koostisosadest. N t Kiievi kotleti puhul on põhiline koostisosa kanafilee ning chilli con carne puhul veisehakkliha. 2022. aasta alguses tehtud toidu märgistamise uute algatuste teemalised konsultatsioonid huvirühmadega näitasid , et liha kui töödeldud toidu põhilise koostisosa päritoluna eelistatakse selle looma , kellelt liha on saadud, kasvatamiskohta . Toidu põhilise koostisosana kasutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja linnuliha puhul looma kasvatamise riigi kohta teabe andmiseks esitatakse toidu müügikohas füüsilise vahendi (nt sil di , menüü) kaudu looma kasvatamise riigi nimi, nt „ Kasvatatud Eesti s “. Juhul , kui toit, mille põhiline koostisosa on liha, sisaldab liha , mis on saadud loomalt, keda on kasvatatud enam kui ühes riigis (nt Eestis ja Lätis ), märgitakse looma kasvatamise riik sõnadega „ Kasvatatud Eesti s ja Läti s “. L ühikeste tarneahelate soosimiseks on päritolu esitamine vajalik riiginime täpsusega . Lahtiselt müüdava alkohoolse joogi (nt vaadiõlle ja - siidri) etanoolisisaldus esitatakse mahuprotsentides (% vol) ning sellele võib eelneda sõna „alkohol“ või lühend „alk“ või „alc“, nagu on sätestatud ka toidualase teabe määruse XII lisas . Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 2 lõi kega 1 1 , selgitamaks toidu põhilise koostisosa tähendus t siinse määruse mõistes. Toidu põhilise koostisosana mõistetakse siinse määruse mõistes toidu koostisosa, mis moodustab rohkem kui 50% sellest toidust või mida tarbijad tavaliselt seostavad selle toidu nimetusega. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 3 lõiget 1. Kehtivaid toidualase teabe esitamise nõude i d jaekaubandusettevõttes, v . a toitlustusettevõttes, tarbija soovil pakendatava toidu ja müügipakendisse pakendamata kujul üleantava toidu toidualase teabe esitamise kohta täiendatakse tarbijate parema teavitamise eesmärgil. Nende nõuete kohaselt tuleb vahetult toidu juures või toidu müügikohas esitada füüsilise vahendi kaudu teave toidu põhilise koostisosana kasutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja linnuliha puhul looma kasvatamise riigi kohta , järgides samu põhimõtteid, mida on kirjeldatud eespool eelnõu paragrahvi 1 punkti 3 juures . Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 3 lõi get 4. Muudatuse kohaselt tuleb s idevahendite kaudu müüdava jaekaubandusettevõttes, v . a toitlustusettevõttes, müügiks pakendatud toidu puhul esitada lisaks lõike 1 punktides 1–5 sätestatud tea bele ka toidu põhilise koostisosana kasutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja linnuliha puhul looma kasvatamise riik seda toitu kirjeldavas teabematerjalis või teabematerjalis esitatud muu sobiva vahendi kaudu . Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 3 lõi get 5. Muudatuse kohaselt peab s idevahendite kaudu müüdava jaekaubandusettevõttes, v . a toitlustusettevõttes, müügiks pakendatud toidu kättetoimetamise ajal toidu pakendil, sellele kinnitatud märgistusel või toiduga kaasasoleval teabelehel olema lisaks lõike 1 punktides 1–6 sätestatud tea bele ka toidu põhilise koostisosana kasutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja linnuliha puhul looma kasvatamise riik . Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1. Kehtivaid toidualase teabe esitamise nõudeid jaekaubandusettevõttes, sh toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta müügikohas vahetult müügiks pakendatud toidu t oidualase teabe esitamise kohta täiendatakse tarbijate parema teavitamise eesmärgil. Nende nõuete kohaselt tuleb vahetult toidu juures või toidu müügikohas toidu pakendil, sellele kinnitatud märgistusel või füüsilise vahendi (nt sil di ) kaudu esitada toidu valmistamisel kasutatud koostisosade loetelu ja toitumisalane teave . Praegu an nab tarbija soovil toidu koostisosade kohta suulist teavet teda müügikohas teenindav isik. Arvestades väljakujunenud praktikat jaekaubanduses, kus teavet valdavat teeninda jat ei ole sageli toidu müügikohas ning toitu pakendatakse kauplustes müügiks ette , on o luline tagada , et selline teave oleks kättesaadav ka ee spool kirjeldatud juhul. Muudatus aitab tõhusamalt k aitsta toiduallergikute tervist , võimaldades neil e parem at juurdepääsu enda valikute tegemiseks olulisele teabele . Samuti võimaldab k oostisosade loetelu ja toitumisala n e tea v e teha tarbijal tervist toetavaid valikuid. Tarbija juuresolekuta müügikohas vahetult müügiks pakendatud toidu koostisosade loetelu esitamine ei pea olema kooskõlas toidualase teabe määruse a rtikliga 18 , mis tähendab, et koostisosade loetelul ei pea olema pealkirja (nt „ koostisosad “ või „ koostisosade loetelu “ ) . Samuti ei pea koostisosad olema esitatud nii, et nende kaal on alanevas järjekorras ja seda nende kasutam ise järgi toidu valmistamise ajal, kuid võimalusel on see siiski soovituslik. T oiduseaduse § 24 järgi ei pea toitlustusettevõt ja d, kes valmistavad üksnes kohapeal turustatavat toitu, järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid. Toidu tehniline kirjeldus toiduseaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab mh teavet valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavate näitajate kohta. Seetõttu ei saa toidualase teabe määruse kohaselt nõuda koostisosade loetelu esitamist jaekaubandusettevõtetelt ja toitlustamisega tegelevatelt ettevõtetelt ühtemoodi. Koostisosade loetelu esi ta misel arvesta takse toidualase teabe määruse artiklis 19 sätestatud erandeid. Nt ei pea toidu koostisosade loetelu esitama töötlemata (koorimata, tükeldamata vms) marjad e , puu- ja köögivil ja (sh rohelised salatid, kartulid ja seened) puhul, aga ka nt sellise toidu puhul , mis koosneb ühest koostisosast ja kus toidu nimetus on sama mis koostisosa nimetus või kus toidu nimetus võimaldab koostisosa (nt sealiha) olem use eksimatult kindlaks määrata. T oitumisala st teave t antakse toidu energia sisalduse ja teatud toitainete kohta, milleks on rasva d , küllastunud rasvhap ped , süsivesiku d , suhkru d , valgu d ja sool . Toitumisala ne teave esitatakse 100 g või 100 ml toidu või joogi kohta . E nergiasisaldus ja toitainete kogus väljendatakse toidualase teabe määruse XV lisas loetletud mõõtühikutes, mille kohaselt t oitumisalases teabes kasutatavad energiasisaldust väljendavad mõõtühikud on kilodža ulid (kJ) ja kilokalorid (kcal) ning toitainete kogused väljendatakse grammid es (g ). Järgida tuleb ka teabe esitamise järjekorda, s.t esmalt esitatakse energiasisaldus, seejärel rasva-, küllastunud r asvhapete, süsivesikute, suhkru , valgu- ja soolasisaldus . Toitumisalase teabe esitamisel kehtivad toidualase teabe määruse V lisas sätestatud erandid. Mh ei pea toitumisalast teavet esitama toidu , sh käsitööna valmistatud toidu puhul, millega tootja varustab väikeses koguses vahetult tarbijat või kohalikku jaemüüjat (kauplust, ka toitlustusasutust), kes omakorda varustab tarbijat. Nimetatud erandit kohaldatakse eelkõige toidule, mida valmistatakse eraelamus väikeses koguses käsitööna või koduste toiduvalmistamisviisidega või mikroettevõttes väikeses koguses käsitööna või koduste toiduvalmistamisviisidega. Käsitööna valmistatud toit on toit, mille valmistamis- või tootmisprotsessist on enam ik tehtud käsitsi. Erand kohaldub vaid kohalikule Eesti ulatuses müüdavale toidule, mi da turusta b tootja vahetult tarbijale või kohaliku jaekaubandusettevõtte (sh jaotusterminali või hulgimüügipunkti ) kaudu . Eelnõu § 1 punktiga 9 eemaldatakse määruse § 4 lõikest 2 tekstiosa , mille kohaselt annab tarbijat teenindav isik tarbija soovil suulist teavet toidu koostisosade loetelu kohta. Tarbija soovil suulise teabe andmine toidu koostisosade loetelu kohta ei ole enam asjakohane, kui uue nõude kohaselt tuleb esitada koostisosade loetelu vahetult toidu juures või toidu müügikohas toidu pakendil, sellele kinnitatud märgistusel või füüsilise vahendi kaudu kergesti nähtaval kohal selgesti loetavalt. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse määrus t §-ga 4 1 , millega kehtestatakse t oidu ümberjagamisega tegelevas ettevõttes , sh heategevusorganisatsiooni s , tarbijale ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded . Normide koostamisel on arvestatud Euroopa Komisjoni teatisega 2017 /C 361/01 toidu annetamist käsitlevate ELi suuniste kohta. N õud ed hõlmavad igasugust müügipakendisse pakendamata toitu, s.t tarbijale üleantav at toit u müügipakendisse pakendamata kujul, tarbija soovil pakendatav at toit u ja tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toit u, mida jagatakse ümber tarbijale, eelkõige abivajaja te le . T oidu ümberjagamine on defineeritud Euroopa Komisjoni teatise 2017/C 361/01 punktis 2.1. Toidu ümberjagamine siinse määrus e mõistes tähendab protsessi, mille puhul toiduks tarvitamiskõlblik toidu ülejääk, mis muidu võib raisku minna, kogutakse kokku või antakse tasuta inimestele, eelkõige abivajajatele, või tehakse mõlemaid tegevusi. Ü mberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu kohta tuleb esitada toidu nimetus, teave allergiat või talumatust põhjustada võiva koostisosa kohta, juriidilisest isikust toidu annetaja või annetatud toidu vastuvõtja nimi ja kontaktandmed ning kiiresti rikneva toidu puhul sõnad „tarbi kohe“ või muu samatähenduslik viide. Nõutud t eave esitatakse tarbijale vahetult toidu juures (nt märgistus el , mis on lisatud pakendile , millesse müügipakendisse pakendamata toit pakendatakse toidu üleandmise lihtsustamiseks ) või toidu üleandmise kohas füüsilise vahendi (nt infotahvli, sildi) kaudu , kusjuures teavet allergiat või talumatust põhjustada võiva koostisosa või aine kohta ei ole vaja esitada juhul, kui toidu nimetus viitab otseselt sellele allergiat või talumatust põhjustada võivale koostisosale. Nt nimetus „kohupiim“ viitab otseselt piimale , ja tarbija, kes ei talu laktoosi, oskab selliseid tooteid vältida. Andmed toidu annetaja (nt kauplus e ) või annetatud toidu vastuvõtja (nt Toidupan ga ) kohta on v ajalikud juhul, kui tarbija soovib annetatud toidu kohta enam teavet (nt toidu koostisosade kohta) või tekib muu vajadus kontakteerumiseks . Kontaktandmeteks sobib nt telefoninumber või e-posti aadress. Toidu annetaja ja annetatud toidu vastuvõtja peavad omavahel kokku leppima, k as toiduga esitatakse tarbijale andmed toidu annetaja või annetatud toidu vastuvõtja kohta . Toidu annetaja on toidu käitleja, kes võib pakkuda toidutarneahela mi s tahes etapis (toidu tootmi s e l , töötlemi s e l ja jaemüü gis ) tekkinud toidu ülejääki. Samas punktis sätestatud annetatud toidu vastuvõtja on heategevusasutus või or ganisatsioon, kes tegeleb toidu kogumisega selle ümberjagamise eesmärgil. Lisaks Toidupangale aitavad annetatud toidu abivajajateni viia Lasterikaste Perede liit, Päästearmee, Punane Rist, Puuetega Inimeste Liit, kirikute juures olevad tänavalaste kodud jt. Organisatsioon või heategevusasutus võib annetatud toitu jagada otse abivajajatele või toimida toidu k ogumiskohana, kus korraldatakse toidu saatmist jaotuspun kti , et anda see üle abivajajatele. Lisaks on kehtestatud ka erand, mille kohaselt ei ole vaja esitada juriidilisest isikust toidu annetaja või annetatud toidu vastuvõtja nime ja kontaktandmeid, kui toidu annetaja annab ümberjagatava toidu üle vahetult tarbijale, nt toitlustusettevõttes kohapeal. Sellisel juhul saab tarbija toidu vahetult toidu annetajalt ning puudub vajadus kontaktandmete esitamiseks. Märge „tarbi kohe“ või muu samatähenduslik viide kiiresti rikneva toidu puhul ( toit säilimisajaga „kõlblik kuni“ , nt salatid, jahutatud supid ja praed ) on vajalik selleks, et äratada inimeste tähelepanu ning anda märku , et sellise toidu tarbimisega ei tohi viivitada. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a astal , v.a üldises korras jõustuvad reguleerimisala muutev § 1 punkt 1 ja § 4 1 nõuded tarbijale ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise kohta , mis kehtestatakse ettevõttes , kus te ge letakse toidu ümberjagamisega (sh heategevusorganisatsiooni s ) . Määruse hilisem jõustumise aeg tuleneb vajalikust üleminekuajast uute nõuetega kohanemiseks ja vajadusest teavitada eelnõu st kui tehnilisest normist . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 44 nõu etega . 4. Määruse mõjud Eelnõu sihtrühm on müügipakendisse pakendamata toidu käitlejad, eeskätt jaemüüja d , sh toitlustamisega tegeleva d ettevõtja d ja hulgimüüja d . Põllumajandus- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemi andmetel (seisuga 30.09.2022) on Eestis 15 710 teavitatud ja tegevusloaga toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete (TKM) käitlejat , kellest 13 539 on märkinud käitlemisvaldkonnaks hulgimüügi, jaekaubanduse, toitlustuse, mahetoitlustamise või põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas toidu valmistamise. Määruse muudatused mõjutavad müügipakendisse pakendamata toidu käitlejaid, kes pakuvad toitu, mida pakutakse müügiks jaekaubandusettevõttes , sh toitlustusettevõttes, müügipakendisse pakendamata kujul (nt küpsised, mida tarbija pakib kaupluses ise või toitlustusasutuses serveeritavad road ), mida pakendatakse müügikohas tarbija soovil (lahtise kauba müük) või toitu, mis on müügikohas vahetult müügiks pakendatud (nt kaupluses või kohvikus koh apeal kohe müügiks pakendatud toit). Kavandatav muudatus nr 1 − t oitlustusettevõttes ja jaekaubandusettevõttes tarbijale üleantava müügipakendisse pakendamata toidu ja tarbija soovil pakendatava toidu põhilise koostisosana kasutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja linnuliha puhul looma kasvatamise riigi esitamine vahetult toidu juures või toidu müügikohas füüsilise vahendi (nt müügikohas esitatav a sil di ) kaudu Sotsiaalne mõju Tänu t oidu põhilise koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise riigi esitamise le paranevad tarbijate võimalused teha informeeritud ostuotsuseid. 2019. aastal Eestis tehtud toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringu tulemustest selgus, et pea pooled tarbijatest, kes märgistusi loevad, otsivad teavet toidu päritolumaa kohta. 2014. aasta l tehtud toidumärgistuse uuringust ilmnes, et enam kui 90% vastanutest pea vad oluliseks liha päritolu näitamist (nt nii hakkliha kui ka lihatoodete valmistamisel kasuta ta va liha päritolu). Enamik vastanutest soovib näha päritolu konkreetse riigina. Põhilise koostisosa päritolu kohta teabe andmine soodustab kohaliku toidu ja tooraine eelistamist ning kasutamist, millega muutuvad tarneahelad lühemaks. Lühikesed tarneahelad panustavad omakorda kestlike toidusüsteemide kujunemisse . Lisaks muudab päritolu teave tarneahelad läbipaistvamaks, vähendab tarbijate eksitamis e võimalust ja annab võimaluse eelistada kohalikust toorainest valmistatud toitu. M ajanduslik mõju T oidu põhilise koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise riigi näitamine võib soodustada kodumaise liha nõudluse suurenemist Eesti tarbijate seas. 2021. aastal toodeti S tatistikaameti andmetel Eestis 45 500 tonni sealiha , millest 24 200 tonni eksporditi. Sealiha t arbi ti eelmisel aastal kokku 55 900 tonni , millest imporditud sealiha maht ulatus 34 600 tonnini. Kodumaise liha nõudluse ja tarbimise suurenemisega toetatakse kodumaise toidu tootmist ning võimaldatakse luua uusi töökohti , mis edendaks maapiirkondade arengut, majanduskasvu, aga ka sotsiaalset kaasatust. Mh jääb k odumaise t ooraine ning toidu müügist teenitav tulu Eestisse. See avaldaks positiivset mõju riigi majandusele. K ohaliku tooraine ja toidu eelistamine koos nõudluse suurenemisega avalda b positiivset mõju kodumaise toidu varustuskindlusele ning toidujulgeolekule . Kohaliku toidu tarbimise suurenemine võimalda b Eesti ettevõtetel stabiliseeruda , kasvada ja püüelda välisturgude poole. Kohaliku toidu tarbimise edendamine on ü ks ettevõtete jätkusuutlikkuse ning elujõulisuse tagamise teguritest . Päritolunõuete kehtestamise majandusliku mõju prognoosimisel Eestile võib vaadata Soome ja Prantsusmaa kogemusi, kelle hinnangul avaldasid Soomes ja Prantsusmaal kehtestatud päritolunõuded väikest mõju tootmiskuludele, müügihindadele ja kaubandusele. Tarbijale p äritolu kohta teabe pakk umine põhjustab toidu käitlejatele mõningast halduskoormust, sest muudatusega kaasneb kohustus esitada päritoluteavet füüsilise vahendi kaudu , milleks võib olla nt konkreetne teade müügikohas , ka müügiletil. See eeldab käitlejatelt läbimõeldud süsteemi olemasolu, mis võimaldaks tarbijale pakkuda ajakohast ning täpset teavet toidu põhilise koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise riigi kohta. Lisakulud tulene vad eelkõige tootmisprotsessis eri päritolu tooraine eraldamise ja piisava täpsusega jälgitavuse süs teemide loomise vajadusest . Jälgitavus peab olema alati tagatud, kuid tooraine eraldamise kohustus tingib veelgi täpsema jälgitavuse süsteemi olemasolu. Lisakulusid on võimalik leevendada vajaliku üleminekuajaga. Keskkonnamõju Põhilise koostisosana kasutatud liha puhul looma kasvatamise riigi esitamine hõlbustab k estlikult toodetud toidu tarbimise edendamis t ning kestlikule toitumisele ülemineku t. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas tuuakse välja kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate arengu vajalikkus. Päritolumärgistus soodustab kohaliku toidu ja tooraine eelistamist, millega luuakse oluline eeldus tarneahela te lühemaks muutumiseks . Lühikesed tarneahelad panustavad kestlike toidusüsteemide loomisse ning koormavad keskkonda vähem kui pikemad tarneahelad. Toidu päritolumärgistus võimaldab tarbijal hinnata toidu mõju keskkonnale ja valida väiksema keskkonna - jalajäljega toitu . Kavandatav muudatus nr 2 − t oitlustusettevõttes tarbijale lahtiselt müüdava alkohoolse joogi etanoolisisalduse esitamine mahuprotsentides selle müügikohas füüsilise vahendi (nt menüü, sil di ) kaudu Sotsiaalne mõju Alkohoolsete jookide etanoolisisalduse esitamine müügikohas füüsilise vahendi (nt menüü, müügiletile asetatud sildi) kaudu aitab kaasa rahvatervise edendamisele ja sotsiaalse arusaama kujunemisele alkohol i kahjulikust mõjust tervisele. On teada, et alkoholi tarvitamisest põhjustatud tervisekahju on ELis üks olulistest rahvatervise probleemidest. Alkohol põhjustab üle 200 haiguse ja tervisehäire (nt vigastus i ), olles kõrgeima riskiga kantserogeen, mis on teadaolevalt seotud suuõõne-, neelu-, söögitoru-, kõri-, rinna-, soole- ning maksavähi tekkega. Eestis on nimetatud vähipaikmetega seotud ligikaudu 6% kõigist surmadest. Ka mõõdukas alkoholitarbimine võib põhjustada tervisekahju, nt suureneb vähi - ja südame-veresoonkonna haiguste risk. Lahtiselt müüdava alkohoolse joogi alkoholisisalduse teadvustamisel võib olla inimeste jaoks oluline mõju sellele, et inimesed tarbiksid vähem alkohoolse id jooke. Alkohoolsete jookide, sh lahtiselt müüdavate alkohoolsete jookide , tarbimise vähenemine aitab vähendada mittenakkushaigustesse haigestumis e riski (ka elustiiliga ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumis e ja vähki suremis e riski ) ning pikendada seeläbi tervena elatud eluiga. Lahtiselt müüdavate alkohoolsete jookide etanoolisisalduse esitamisega paranevad tarbijate võimalused teha informeeritud ostuotsuseid ning suureneb tarbijate teadlikkus alkohoolsete jookide etanoolisisalduse st . See võib avaldada inimeste tervis e käitumisele positiivset mõju, s.t vähendada alkoholi tarbimist. Etanoolisisalduse näitamisega lahtiselt müüdava alkohoolse joogi pakkumisel panustatakse tervislikumat käitumist soodustava keskkonna loom isse . Selline tegevus toetab : 1) Eesti alkoholipoliitika eesmärke ; 2) Rahvastiku tervise arengukavas aastateks 2020 − 2030 püstitatud eesmärki , mis on seotud Eesti inimeste tervena elatud aastate arvu suurenemisega ; 3) Eesti vähitõrje tegevuskava prioriteeti elustiiliga seotud vähiriski langetamise kaudu; 4) Euroopa Komisjon i strateegia s väh ktõvega võitlemiseks ( Europe's Beating Cancer Plan) püstitatud eesmärke alkoholi tarbimise ja sellest tingitud kahjude vähendamise kaudu . M ajanduslik mõju Eestis on alkoholi tarbimine kõrgem Maailma Terviseorganisatsiooni 6 liitri tasemest, millest kõrgem tarbimise tase toob endaga kaasa suured tervisekahjud, aga ka majanduslikud ning sotsiaalsed probleemid. Eestis tehtud uuring „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2020. aastal“ kajastab, et 2020. aastal suurenes Eesti täiskasvanud elanike alkoholitarbimine võrreldes 2019. aastaga 1,7% ning absoluutalkoholis moodustas tarbimine 10,5 lii trit täiskasvanud elaniku kohta . Põhjusel, et a lkohoolse id jooke tarbi takse rohkem, suurenevad ka tervisekahjud , millega kaasne b omakorda see, et tervishoiukulud suurene vad . Lahtiselt müüdava alkohoolse joogi etanoolisisalduse esitamine toitlustusettevõtetes toob kaasa mõningase halduskoormuse. E tanoolisisalduse esitamise kohustus avaldab suuremat mõju käitlejatele , kellel on selliselt müüdavate jookide tootenomenklatuur lai em, kuid üldiselt märkimisväärseid lisakulusid sellega ei kaasne. Mõju avaldumist võimaldab leevendada piisav üleminekuaeg ning toidukäitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest . Keskkonnamõju Kesk k onna mõju ei ole. Kavandatav muudatus nr 3 − jaekaubandusettevõttes, sh toitlustusettevõttes, tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidu koosti sosade loetelu ning toitumisalase teabe esitamine vahetult toidu juures või toidu müügikohas toidu pakendil, sellele kinnitatud märgistusel või füüsilise vahendi kaudu Sotsiaalne mõju Kavandatavad muudatused aitavad kaasa rahvatervise, sh toiduohutuse , edendamisele. Eesti elanike hulgas on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvamas , kuna süüakse toidusoovitustes soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Need on aga liigse soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete allik a s. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning kala. Tasakaalustamata toitumine ning vähene ja ebaregulaarne liikumine on olulised riskitegurid ülemäärase kehakaalu tekkes ja teatud mittenakkushaigustesse (südame-veresoonkonnahaigus tesse , teatud tüüpi kasvaja tesse ja I I tüüpi diabeet i ) haigestumisel. Info koostisosade ja toitumisalase teabe kohta võimaldab tarbijatel teha ka müügipakendisse pakendamata toitu valides terviseteadlikumaid otsuseid . Sellekohase info esitamine võib mõjutada toidutööstusi ka müügipakendisse pakendamata toidu koostist paremaks tegema . Ü ha suuremal hulgal inimeste st esineb toiduallergiat või mõne toidu või toitaine talumatust . T oiduallergikute reaktsioon toidule, mis sisaldab allergiat põhjustada võiv at koostisosa , võib ulatuda kergetest nahanähtudest kuni väga raskete tervisekahjustusteni , ja seda peale sellise toidu tarbimist . Kuna toiduallergia ei ole ravitav, on nende inimeste jaoks ainuke võimalus vältida allergiat põhjustavat toitu või toidu koostisosa . Seetõttu on oluline, et täpsem teave toidu koostise kohta oleks kättesaadav , olenemata sellest, kas tarbijat teenindav isik on parasjagu läheduses või mitte. Eelnõus kavandatavate muudatustega p aranevad tarbijate võimalused teha informeeritud ostuotsuseid ning suureneb tarbijate teadlikkus toidu koostise ning toidus sisalduvate toitainete kohta, mis on oluline n t diabeetikute jaoks oma dieedi kavandamisel. Majanduslik mõju Toidu koostisosade ja toitumisalase teabe esitamine suurendab nii jaekaubandus- kui ka toitlustusettevõt ja te halduskoormus t . Ettevõt ja tele t ek kivaid lisakulu si d on keeruline hinnata, sest need on väga ettevõtte põhised . On teada, et leidub ettevõtteid, kes juba esitavad sellist in fot vabatahtlikult. Võrreldes suurte ettevõtetega võivad muudatused mõjutada väiksemaid ettevõtteid proportsionaalselt enam. Siinkohal aitab mikroettevõtetele avalduvat mõju leevendada toitumisalase teabe esitam ise erand, mis kohaldub vaid kohalikule Eesti ulatuses müüdavale toidule, mi da võib turusta da vahetult tootja tarbijale või koh aliku jaekaubandusettevõtte (sh jaotusterminali või hulgimüügipunkti) kaudu . Mõju avaldumist võimaldab leevendada piisav üleminekuaeg ning toidukäitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest. Keskkonnamõju Olulist keskkonnamõju ei ole. Kavandatav muudatus nr 4 – lisandub § 4 1 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded toidu ümberjagamisel“ Sotsiaalne mõju Kavandatavad muudatused aitavad kaasa rahvatervise, sh toiduohutuse , edendamisele. 2019. aastal Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti tehtud terviseuuringu andmetel esineb 65% Eesti 1 5-aastaste ja vanemate elanike seas mõni krooniline haigus või pikaajali ne terviseprobleem . Pikaajaliste terviseprobleemide nimekirjas kolmandal kohal on allergiad, mida esineb pea 11% kõnealustest elanikest. Kusjuures v iis aastat varasema uuringuga võrreldes on allergiate esinemine mõnevõrra suurenenud. Kuna abivajajate arv suureneb ja ü ha suuremal hulgal inimeste st esineb allergiaid, sh toiduallergiat või mõne toidu või toitaine talumatust , on väga oluline, et ka annetatud toidu kohta oleks sellekohane teave abivajajatele kättesaadav. Abiva ja jatele allergeenide kohta teabe pakkumine võimaldab annetatud toitu teadlikult tarbida tervist ohtu seadmata . Majanduslik mõju Eestis tekib toidukadu aastas keskmiselt 84 000 t onni , mille rahaline väärtus ulatub 164 miljoni euroni aastas. 2020. a asta andmete kohaselt moodustab toidukao teke kaubanduses 24%, esmatootmises 23%, toidutööstuses 4%, toitlustusasutustes 9% ja kodumajapidamistes 40%. Samal ajal kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus. Toidu äraviskamisega kaasne b ressursside asjatu raiskamine. Toidu annetamise edendamise abiga on aga võimalik ressursside raiskamist vähendada, nt põllumaad, vett, inimressurssi ja jäätmete käitlemise ning ladustamise kulusid . Selleks , et toidu annetamist edendada, peavad tingimused olema piisavalt soodsad, ent samal ajal ei saa teha kompromisse inimeste tervise arvelt. Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded , mida tuleb järgida toidu ümberjagamisel , põhjustavad toidu annetajale teatavat halduskoormust . Teisalt on nõuete hulk piisavalt väike, et mitte tekitada ülemäärast halduskoo rmust. Tuleb läbi mõelda, kuidas müügipakendisse pakendamata toitu annetada, s.t kuidas üleandmiseks pakendada ning kuidas vajalik teave annetatava toiduga kaasa panna või üleandmise kohas füüsilise vahendi kaudu esitada . Selleks sobib nt eespool mainitud teabega varustatud kleeps või üleandmise kohas vajaliku infoga varustatud ja nähtav silt . Keskkonnamõju Igal aastal läheb kolmandik maailmas toodetud toidust raisku. See moodustab 8% inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Toidu annetamine on üks viis, kuidas toidujäätmete teket ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid vähendada. Viimasest toidujäätmete uuringust selgub, et Eesti kauplustest läheb annetamisele v aid 12% müümata jäänud toidust. Läbimõeldud nõuded ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise kohta panustavad t oidukao vähendamisse, millel on positiivne mõju keskkonnale, sh kasvuhoonegaaside emissioonide tekke vähenemisele. Lisaks panustavad need toimiva ja tõhusa toidu annetamise süsteemi loomisse. Planeeritavad nõuded ei tohi tekitada liigset halduskoormust, sest vastasel juhul on käitlejal lihtsam toitu ära visata kui annetada. Eespool kirjeldatud muudatused ei oma märkimisväärset mõju julgeolekule ning üldiselt ei erine mõju linnapiirkondades asuvatele ettevõtetele oluliselt maapiirkondades asuvatele ettevõtetele avalduvast mõjust. Kavandatavad muudatused toovad kaasa teatava töökoormuse suurenemise järelevalvet tegevatele ametnikele lisanduvate üksikasjade tõttu ning suurendavad ametnike koolitusvajadus t . Kuna eelnõus kavandatud muudatustel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne uusi tegevusi ega lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a astal , v.a üldises korras jõustuvad reguleerimisala muutev § 1 punkt 1 ja § 4 1 nõuded, mis kehtestatakse ettevõttes , kus tegeletakse toidu ümberjagamisega (sh heategevusorganisatsiooni s ) tarbijale ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise kohta . Määruse hilisem jõustumise aeg tuleneb vajalikust üleminekuajast uute nõuetega kohanemiseks ja vajadusest teavitada eelnõu st kui tehnilisest normist . 7. Eelnõu kooskõlas tamine ja huvirühmade kaasamine Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati olulisemad huvirühmad protsessi algusetapist alates, kellega peeti veebikohtumis i või kellelt paluti kirjalikku sisendit perioodil 06.05 − 28.09.2022 . Saadud tagasisidet arvestades sõnastati muudatusettepanekud. Kokku toimus 1 1 veebikohtumist Eesti Peakokkade Ühendus e, Eesti Hotellide ja Restoranide Lii du, Toidupan ga, Selver i, Rimi, Maxima, Prisma, Tervise Arengu Instituudi (kaks kohtumist), Sotsiaalministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga . Kirjalik sisend saadi nii Eesti Põllumajandus-Kaubandusko jalt kui ka Eesti Toiduainetööstuse Lii dult . Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Peakokkade Ühendusele, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Toidupangale, Selverile, Rimile, Maximale, Prismale, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule ning Põllumajandus - ja Toiduametile . Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeerium ile , Keskkonnaministeerium ile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ile . Kuna eelnõu sisaldab toodet ja toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, on kohustus eelnõust teavitada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 kohaselt. EELNÕU 0 9 . 01 . 2023 -861060 30480 0 0 Määrus 2023 nr Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24 „ Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded “ muutmi ne Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 38 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18−63), artikli 44 lõi ke 1 punkti b ja lõike 2 alusel . § 1. Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24 „ Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded “ muutmine Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määrust nr 24 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahv i 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt : „ Määrusega kehtestatakse jaekaubandusettevõttes, sealhulgas toitlustusettevõttes ja ettevõttes, kus tegeletakse toidu ümberjagamisega , tarbijale üleantava toidu toidualase teabe esitamise nõuded: “ ; 2) paragrahvi 2 lõike 1 , § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „või elektroonilise“ ; 3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) toidu põhilise koostisosana kasutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja linnuliha puhul looma kasvatamise riik koos sõnadega „ Kasvatatud (riigi nimi või riikide nimed ) “; 4 ) alkohoolse joogi etanoolisisaldus mahuprotsentides.“ ; 4 ) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) T oidu põhiline koostisosa selle määruse tähenduses on toidu koostisosa, mis moodustab rohkem kui 50% sellest toidust või mida tarbijad tavaliselt s eostavad selle toidu nimetusega. “; 5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) toidu põhilise koostisosana kasutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja linnuliha puhul looma kasvatamise riik järgmiste sõnadega „ Kasvatatud (riigi nimi või riikide nimed ) “ . “; 6) paragrahvi 3 lõi get 4 täiendatakse pärast tekstiosa „1 − 5“ tekstiosaga „ja 7“; 7) paragrahvi 3 lõike s 5 asendatakse tekstiosa „ lõike 1 punktides 1 − 6“ tekstiosaga „ lõikes 1 “; 8 ) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „8) koostisosade loetelu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artiklis 19 sätestatud erandeid; 9) toitumisalane teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 30 lõike 1 kohaselt, arvestades nimetatud määruse XV lisas sätestatud teabe esitamise järjekorda ja V lisas sätestatud erandeid ning artikli 32 lõigete s 1 ja 2 sätestatud teabe väljendamise nõudeid. “ ; 9 ) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „toidu koostisosade loetelu ja“ ; 10 ) määrust täiendatakse §-ga 4 1 järgmises sõnastuses: „ § 4 1 . Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded e ttevõttes, kus te geletakse toidu ümberjagamisega (1) Toidu ümberjagamine selle määrus e tähenduses on protsess, mille käigus toiduks tarvitamiskõlblik toidu ülejääk , mis muidu võib raisku minna , kogutakse kokku või antakse tasuta inimestele, eelkõige abivajajatele , või tehakse mõlema id tegevusi . (2) Ümberjagatava müügipakendisse pakendamata toidu puhul esitatakse tarbijale vahetult toidu juures või toidu üleandmise kohas füüsilise vahendi kaudu kergesti nähtaval kohal selgesti loetavalt järgmine teave: 1) toidu nimetus; 2) allergiat või talumatust põhjustada võiv koostisosa või aine, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1169/2011 II lisas, kusjuures nimetatud määruse artikli 21 punkti 1 alapunktis b sätestatud nõude täitmine ei ole kohustuslik; 3) juriidilisest isikust toidu annetaja või annetatud toidu vastuvõtja nimi ja kontaktandmed; 4) kiiresti r ikneva toidu puhul sõnad „tarbi kohe“ või muu samatähenduslik viide. (3) Lõike 2 punktis 2 sätestatud teavet ei ole vaja esitada, kui toidu nimetus viitab otseselt allergiat või talumatust põhjustada võivale koostisosale või ainele. (4) Lõike 2 punktis 3 sätestatud teavet ei ole vaja esitada, kui toidu annetaja annab ümberjagatava toidu üle vahetult tarbijale.“ . § 2 . Määruse jõustumine Määrus e § 1 punktid 2 − 9 jõustu vad 1. jaanuaril 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Keskkonnaministeerium Meie: 09.01.2023 nr 1.4-3/21 Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_M_24.docx; 2. Seletuskiri, SK_M_24.docx; Hellika Kallaste 625 6547, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0020 - Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8518e590-b351-4b9e-a2d6-d6648e429541 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8518e590-b351-4b9e-a2d6-d6648e429541?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main