Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Eesti julgeolekupoliitika alused dokumendile

Taimar Peterkop Riigikantselei Teie 20.12.2022 nr RK/22-1587/-1K/ [email protected] Meie 09.01.2023 nr 1.2-3/4238-2 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Eesti julgeolekupoliitika alused dokumendile Lugupeetud Taimar Peterkop Täname kooskõlastamisele esitatud Eesti julgeolekupoliitika alused dokumendi eest. Muutunud julgeolekuolukord ja viimaste aastate kriisid on meid õpetanud, et peame olema ühelt poolt paindlikumad erinevates olukordades toime tulemiseks ent teiselt poolt ka paremini potentsiaalseteks kriisideks valmistumisel. Julgeolekupoliitika aluspõhimõtete uuendamine ja sellega kaasnevad arutelud on kindlasti üks olulisi samme selles protsessis. Kooskõlastame dokumendid Sotsiaalministeeriumi poolt alljärgnevalt toodud muudatuste ja ettepanekutega arvestamisel. Julgeoleku tugevdamiseks tuleb teha koordineeritud koostööd kõikidel tasanditel ja osapoolte vahel, mistõttu on siin väga oluline roll ka kohalikel omavalitsustel. Julgeolekuküsimustega peab arvestama ka ressursside planeerimisel. Eelnevast lähtuvalt palume täiendada dokumendi punkti 8, et see oleks loetav järgmiselt: „Tulenevalt pingelisemaks muutunud rahvusvahelisest julgeolekukeskkonnast peab Eesti tervikuna tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks, mis eeldab kohalike omavalitsuste ja teiste osapoolte koordineeritud koostööd. Turvalisema ja kriisikindlama keskkonna kujundamiseks peab julgeolekuküsimustega alati arvestama poliitika ja õigusaktide väljatöötamisel ning tööprotsesside, ressursside, tarneahelate, taristu, rahvusvahelise koostöö jms arendamisel.“ Punkti 9 osas teeme ettepaneku sõnastada see nii, et tuleks veelkord välja vajadus koostöö ja kriisideks valmisumise osas: „Julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane tegevus ning koostöö. See peab peegelduma põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus ning tegutsemises. Riik soosib ja toetab vabatahtlikku tegevust kriisikindluse suurendamisel ning kriisideks valmistumisel ja lahendamisel.“ Palume sõnastada punkt 11 nii, et see oleks kooskõlas pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 ja valdkondlike arengukavade rahvastiku tervise ja heaolu arengukava eesmärkidega: „Eesti julgeoleku aluseks on sidus ja ühtehoidev ühiskond. Eesti on kõigile inimestele hea elukeskkond, mis on orienteeritud turvalisuse tagamisele, kus inimesed on hoitud, elavad kaua ja on võimalikult terved kogu elukaare jooksul, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu.“ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Palume täiendada punkt 31 sõnastus, et see ei keskenduks üksnes sisserändajate lõimumisele ja edukale hakkama saamisele, vaid fokusseeriks kõikidele Eestis elavatele inimestele: „Sidusas ja sotsiaalselt hästi toimivas ühiskonnas, kus ebavõrdsus väheneb, tagatud on heaolu ja sotsiaalne turvatunne ning võrdsed õigused ja võimalused kõigile, on vähem rahulolematust ja konflikte, riskirühmi ning radikaliseerumist. Eesti ühiskonna sidususe hoidmiseks ja suurendamiseks aitame kaasa kõikide Eestis elavate teiste ühiskonnarühmade ning siia tulnud inimeste ühiskonda lõimumisele ja edukalt ise hakkama saamisele.“ Näeme, et oluline osa Eesti julgeolekust on meie inimeste vaimne tervis ning inimeste võimekus kriisiolukorras toimida. Teeme ettepaneku peatükki „Ühiskonna sidusus ja riigi kerksus“ lisada punkt (näiteks punktide 32 ja 33 vahele): „Osana elanike psühholoogilisest kaitsest tõstame Eesti elanike säilenõtkust – võimet edukalt kohaneda ja areneda märkimisväärselt raskes, riskirohkes keskkonnas. Positiivset vaimset tervist ja enesetõhusust toetavate oskuste õpe algab lapsepõlves, kuid on tagatud üle kogu elukaare kõikidele eagruppidele ja sotsiaalmajanduslikele rühmadele. Säilenõtke elanikkond tagab riigi ja selle teenuste toimimise ka kriisi ajal.“ Teeme ettepaneku, et lapsed kui eriliselt haavatav ja riigi kestlikkuse seisukohalt oluline sihtgrupp võiks olla dokumendis eraldi punktina välja toodud. Pakume järgmise sõnastuse: „Eesti riigi ja rahva säilimise seisukohast tuleks eraldi tähelepanu pöörata just lastele ja nende kaitsele. Kriisi olukorras tuleb korraldada haridus ja lapsehoid, tagada teenused ja laste turvalisus.“ Punkt 34 tuleks ümber sõnastada, et see peegeldaks paremini tehtavat tööd tervishoiu valdkonnas, kus ei valmistu vaid uueks pandeemiaks, vaid ka sõjalisteks ja hübriidohtudeks, suurõnnetusteks, toimepidevushäireks jne. Lisaks on oluline teha täiendavaid investeeringuid tervise- ja sotsiaalvaldkonna taristu kriisikindluse ja toimepidevuse edendamiseks: „Eesti jätkab sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi tervishoiusektori kriisivalmiduse tugevdamist vastavalt kaasaegsetele ohtudele, sealhulgas toetudes COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele. Ühiskonna toimimiseks nii kriisi- kui ka sõjaajal kindlustab Eesti vajalikus mahus tervishoiu, aga ka sotsiaalteenuste ja vältimatu sotsiaalabi jätkumisne. Eraldi tähelepanu ja investeeringuid vajab tervise- ja sotsiaalvaldkonna taristu, kus tuleb suurendada kriisikindlust ja toimepidevuse tagamise võimekust.“ Palume täpsustada, mida ja keda peetakse silmas punktis 35 toodud „eri osapool“ ja „iga tasand“. Lisaks palume täiendada punkti sõnastust järgnevalt „Kerksust edendatakse Eestis terviklikult ja koordineeritult. Riigi eri tasandite valmisoleku ning elutähtsate teenuste ja riigi ning kohaliku omavalitsuste osutatavate sotsiaalteenuste ja -toetuste toimepidevuse suurendamiseks…“. Palume täiendada punkti 40 järgnevalt: „Ühiskonna toimimise ja kriisikindluse tagamiseks kindlustame elutähtsate teenuste ja vältimatu sotsiaalabi toimepidevuse, sealhulgas kõige väljakutsuvamas olukorras, muu hulgas sõja ajal. Kriisis on sellega toimetulekuks oluline kindlustada finantssüsteemi toimimine põhiseaduslike institutsioonide ja täidesaatva riigivõimu koostöös.“ Palume täiendada punkti 50 „Pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkond tingib vajaduse suurendada elanikkonna kriisikindlust ja süstemaatilisemalt rakendada elanikkonnakaitset. Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata kuni abi saabumiseni. See eeldab ka erinevate inimrühmade erineva võimekusega ja vajadustega arvestamist (näiteks: puudega inimesed, vanemaealised ja lapsed jt.). Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja täidesaatva riigivõimu asutustel. Selle eeldusena suurendab Eesti inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla.“  3 Täiendada punkti 51 järjepideva koolituse ja väljaõppe vajaduse välja toomisega ning tuua juurde valmisolekut mõõtvad teenused „Eesti arendab elanikkonna kaitsmiseks ohtudele vastavaid ühiskondlikke kaitsemeetmeid, sealhulgas teavitust ja väljaõpet. Selleks tuleb tõsta ametkonna suutlikust kriisidele reageerida. Elanikkonnakaitse tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks, evakuatsiooniks, varjumiseks, meditsiiniliseks abiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks. Ohtude ilmnemisel teavitab riik elanikkonda kiirelt, täpselt ja võimalikult paljudes infokanalites, et jõuda ühiskonna erinevate, sh haavatavate, sihtrühmadeni.“ Palume punkti 67 täiendada järgmiselt: „Selleks on Eesti Ukraina ülesehitamisel diplomaatiliselt aktiivne, osaleb sõja tagajärjel hävitatud taristu taastamisel, pakub oskusteavet Ukraina riigi ja majanduskeskkonna arendamiseks ning aitab sõjas vigasaanute raviga.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Häli Tarum 626 9815 [email protected] Maris Mälzer 626 9174 [email protected]