Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskiri

Riina Sikkut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 29.12.2022 nr 2-1/2022/7905, [email protected] MKM/22-1628/-1K/ Meie 10.01.2023 nr 1.2-3/4339-2 Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud Riina Sikkut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1. Eelnõu punktiga 10 muudetakse puudega isiku kaardiga seotud sätet. Soovime välja tuua, et hetkel pakutud eelnõu sõnastus „tõendatakse riikliku penisonikindlustuse seaduse või puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel väljastatud dokumendiga, millele on kantud puude raskusaste, liik ja kestus“ ei ole korrektne. Sotsiaalministri määruses nr 43 on välja toodud puudega isiku kaardile kantavate andmete loetelu, millest nähtub, et puude liik kantakse kaardile vaid nägemis- või liikumispuude korral ja nii see ka Sotsiaalkindlustusameti kui kaardi väljastaja praktikas on. Seetõttu soovitame jätta vaid viite dokumendi aluseks olevale seadusele ja sõnastada paragrahvi 32 lg 4 järgmiselt: „tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel väljastatud puuet tõendava dokumendiga/puudega isiku kaardiga“. 2. Eelnõu punkti 11 osas teeme ettepaneku täiendada § 32 lõiget 4 puudutavat sätet ning seletuskirja osa. Hetkel näeb säte ette võimaluse suure arvu isikute erinevatesse registritesse kantud isikuandmete töötlemise, mh puudutavad töödeldavad andmed eriliigilisi puudega seotud isikuandmeid sotsiaalkaitse infosüsteemist. Nende andmete kättesaadavaks tegemiseks on vajalik täpselt välja tuua kellele, mis tingimustel, mis ulatuses ja mis andmed täpsemalt on nähtavad (nt kas tehniline lahendus annab teada üksnes selle, kas isikul on/ei ole soodustuse õigustus või antakse teada ka inimese puude raskusaste ja liik). Antud võimalusega kaasnevat isikuandme õiguse piiramist võib pidada intensiivseks ja nii Riigikohus kui ka Euroopa Kohus on oma praktikas kinnitanud, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda täpsem peab olema selleks riiveks alust andvad põhjused ja vastav regulatsioon. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 3. Eelnõu punktis 12 tunnistatakse kehtetuks § 34. Leiame, et sätte kehtetuks tunnistamisel on oluline mõju teatud puudega inimestele ja väikelastega peredele, kellel oli eelnevalt tasuta sõidu õigus kõikide vedajate poolt ja kelle võimalused transporti kasutada võivad sätte kehtetuks tunnistamisel oluliselt halveneda. Teatud sõitjate gruppide sõidusoodustusega vedamise kohustus teatud vedajate poolt on üle viidud § 231, kuid loodava sättega ei laiene enam kohustus kõikidele vedajatele. Mõistame, et sätte kehtetuks tunnistamise taga on Euroopa Kohtu otsus, mis kohustab vedu teostavatele ettevõtjatele hüvitama positiivse ja negatiivse finantsmõju, mida ei ole senini tehtud. Samas leiame, et antud sätte kehtetuks tunnistamise mõju puudega inimestele ja väikelastega peredele ei ole piisaval määral seaduse mõjude peatükis analüüsitud ja küsitavusi tekitab puudega inimeste osas mõju hindamine kokkuvõtvalt mitteoluliseks. Näiteks ei ole välja toodud, kas või milliseid alternatiive on analüüsitud või milline oleks hüvitamise korral võimalik kulu võrrelduna võimaliku kahjuga puudega inimestele. Lisame, et mõjude osas viidatud sotsiaaltransporditeenus ei ole mõeldud asendama ühistranspordi teenust, sest tegu on KOV korraldatava teenusega, mille eesmärk on võimaldada transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks nendele puudega inimestele, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Samuti on mõjude osas viidatud puudega inimestele ette nähtud sotsiaaltoetustele, kuid soovitame rõhutada, et puudega inimeste suhtelise vaesuse määr on märkimisväärselt kõrgem puudeta inimestest (nt 2020.a oli suhtelise vaesuse määr puudega inimestel 42,3% vs puudeta inimestel 20,6%). Hetkel puudub ka selgus, kas sihtgrupi esindajatega täpsustati mõjude osas toodud väite tõesust, et kommertsliinide kasutamine on puudega inimeste puhul seotud eelkõige vaba aja veetmisega. Toome siinkohal ka välja, et Eesti ratifitseeris 2012. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja fakultatiivprotokolli, mille artikkel 9 sätestab, et andmaks puuetega inimestele võimaluse iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, võtavad osalisriigid kasutusele asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs mh transpordile nii linna- kui ka maapiirkondades. Lastegarantii Eesti tegevuskava koostamisel selgus kaasatud osapoolte tagasisidest, Eesti olukorda kirjeldavast statistikast ja uuringutest, et Eestis on lastel ebavõrdsed tingimused teenustele ligipääsuks sõltuvalt piirkonnast. Lähtudes EL komisjoni soovitustest, Eesti laste olukorrast ja kaasatud osapoolte tagasisidest, on lastegarantii tegevuskava abivajavad sihtgrupid järgmised: 1. erivajadusega, sh puudega lapsed; 2. ühe vanemaga kasvavad lapsed; 3. vaimse tervise probleemidega lapsed; 4. asendushooldusel viibivad lapsed; 5. vägivaldsest perest ja vägivalda kogevad lapsed. Seetõttu peame oluliseks muudatusest mõjutatud sihtgruppide esindajatega lahenduste leidmist ennekõike just neis piirkondades, kuhu sõitmiseks võrreldes praeguse tasuta, soodsa või mõistliku ajakuluga ühistranspordi kasutamise võimalust eelnõus planeeritud muudatuse tulemusel ei ole. Seejuures tuleb arvestada eriti haavatavate sihtgruppide ja laste õigusega tervisele. Palume Teil täiendada antud punkti osas seletuskirja ja vajadusel eelnõud, et selguks, millised saavad olema riigi poolsed plaanid (ja ka ajakava) tulevikus. 4. Eelnõu seletuskirjas punktis 7 on välja toodud, et kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse panemisel tuleb tagada, et vedajale on olemas tehnilised lahendused sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimiseks riigi andmekogudest. Lisaks olete seletuskirjas välja toonud meie poolt teile antud sisendi Sotsiaalkindlustusameti poolsete päringute teostamiseks vajalike arendustööde kohta.  3 Seletuskirja tekstist jääb ekslik mulje, et sõidusoodustuse pakkumise eelduseks on tehniline arendus, mille valmimine võtab Sotsiaalministeeriumi hinnangul aega ja milleks hetkel eelarvelisi vahendeid planeeritud ei ole. Sellega me nõustuda ei saa ja leiame, et sõidusoodustust on võimalik tagada ja kontrollida ka ilma tehnilise lahenduseta (nt puudega isiku kaardi ettenäitamisel nii nagu see on täna). Samas oleme nõus, et sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimine võiks olla inimese jaoks võimalikult lihtne ja mugav ning selleks võiksid olemas olla vastavad tehnilised lahendused. Tehnilisteks lahendusteks vajalike arenduste elluviimine vajab riigieelarvelisi vahendeid, millega ei ole kehtivas RES-is arvestatud. Eelnõu menetluses tuleb need Sotsiaalkindlustusametile ette näha. Palume Teil täiendada antud punktis eelnõu seletuskirja, et siit selguksid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi plaanid, kuidas nähakse ette kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse panemisel ka infotehnoloogilise lahenduse loomine, sest puude andmete päringu võimaluse loomine on vaid üks väike osa kogu infosüsteemist. Oleme valmis lahenduste leidmisel igakülgseks koostööks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Tarmo Kurves 626 9187 [email protected] Kadri Mets 626 9145  4 [email protected]