Teie: 18.11.2022 nr 28
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Meie: 10.01.2023 nr 9.3-
1/22/4999-4
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Maarja Krais-Leosk
Pöördusite Haridus- ja Teadusministeeriumi poole viipekeeletõlkide koolituse jätkumise
teemal. Sellest ajast alates, kui Tartu Ülikool sulges viipekeeletõlgi õppekava, on
viipekeeletõlkide koolituse teema olnud ministeeriumis alatasa päevakorral.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks viipekeeletõlkide õppekava Tartu Ülikoolis suleti, oli õppida
soovijate puudus. Õppekava võib ju olemas olla, aga kui ei ole õppekaval õppivaid üliõpilasi,
siis pole võimalik saavutada ka soovitud tulemust. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu
Ülikooli vahel aastateks 2019–2021 sõlmitud halduslepingu alusel hakkas Tartu Ülikool alates
2020/2021. õppeaastast pakkuma eesti viipekeele algkursust (6 EAP), mis on avatud kõigi
erialade üliõpilastele. Rohkem viipekeelt tutvustades ja õpetades on lootust, et tekiks ka huvilisi
viipekeeletõlkide erialale.
Tõesti, hetkel ei ole meil ühtki kõrgkooli, kus valmistataks ette viipekeeletõlke. Eestis ei ole
praegu ka ühegi kõrgkooli juures selliste kompetentsidega akadeemilist personali, mis
võimaldaks koheselt avada kõrgharidustaseme õppekava ja alustada viipekeeletõlkide
koolitamisega.
Lisaks sellele, et Eestis napib viipekeeletõlke, on eesti viipekeel ka süsteemselt uurimata ja
kirjeldamata, puuduvad kaasaegsed materjalid viipekeele õpetamiseks. Tarvis on süsteemselt
tegeleda keele uurimise ja kirjeldamisega, viipekeele õpetamise toetamisega (sh emakeelena),
viipevara arendamisega, viipekeele spetsialistide ja tõlkide koolitamisega ning viipekeele alase
teadlikkuse tõstmisega.
Kahjuks ei soostunud Tartu Ülikool välja arendama eesti viipekeele teadussuunda, millel saab
kõrgharidusõpe põhineda, kuid saavutasime kokkuleppe Tallinna Ülikooliga, kellega aastateks
2022–2025 sõlmitud halduslepingus on kokku lepitud, et Tallinna Ülikool seab endale
eesmärgiks eesti viipekeele alase teadus- ja õpetamispädevuse väljaarendamise, sh viipekeele
õppe pakkumise eripedagoogika ja sotsiaaltöö õppekavade üliõpilastele, ning teeb koostööd
Eesti Keele Instituudi, Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja viipekeelset kogukonda
koondavate seltsidega. Selle tegevuse järgmiseks loogiliseks sammuks oleks viipekeeletõlkide
õpetamine, kuid selleni jõudmine võtab siiski aega.
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Oleme nõus, et eesti keele kõnetuvastus on viipekeele kasutajate jaoks vaid osaline lahendus.
Kuigi tehnoloogia ei asenda inimsuhtlust, pakuvad uusimad keeletehnoloogilised lahendused
keelte arendamiseks ja kasutamiseks tuge – nii ka viipekeele puhul. Haridus- ja
Teadusministeerium toetab viipekeele ja viipekeele toe arendamist. Näiteks on viibete
automaatne tuvastamine ja genereerimine ehk viipekeele masintõlge juba Eesti
keeletehnoloogide huviorbiidis, loomisel on ka viipekeele korpus. Spetsiaalselt viipekeele jaoks
loodud masintõlge, kus käsitsi moodustatud viiped tuvastatakse sihtkeele tekstiks ja/või kõneks
ning vastupidi, on vajalik nii viipekeelsetele kurtidele kui ka kõigile teistele, kes nendega
suhtlevad. Pidevalt tegeldakse ka viipekeele terminivara loomise ja kättesaadavaks tegemisega
(vt nt https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/vkm/perearst/1).
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et eelpool nimetatud põhjustel ei ole võimalik Teie soovi kohaselt
koolitada viipekeeletõlke juba 2023/24. õa. Küll vajab aga edaspidi ühist arutelu, missugune
haridus on vajalik viipekeele tõlgina töötamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Renno Veinthal
teadus- ja arendustegevuse ning
kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler
Koopia: Sotsiaalministeerium
Sigrid Vaher
735 0263
[email protected]
2 (2)